ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 169

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
7. juuni 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 553/2014/EL, 15. mai 2014, liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 554/2014/EL, 15. mai 2014, liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis

14

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 555/2014/EL, 15. mai 2014, liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR) ( 1 )

27

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 556/2014/EL, 15. mai 2014, liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis (EDCTP2)

38

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 557/2014, 6. mai 2014, innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta ( 1 )

54

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 558/2014, 6. mai 2014, ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta ( 1 )

77

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 559/2014, 6. mai 2014, kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta ( 1 )

108

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 560/2014, 6. mai 2014, biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta ( 1 )

130

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 561/2014, 6. mai 2014, ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta ( 1 )

152

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

OTSUSED

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 553/2014/EL,

15. mai 2014,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi aastateks 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (raamprogramm „Horisont 2020”). Raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem uurimis- ja innovatsioonitegevust, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammidega suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ja tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud avatuse ja läbipaistvusega. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 743/2008/EÜ (4), otsustas ühendus osaleda rahaliselt programmis Eurostars, mis on kõikide liikmesriikide ja viie osaleva riigi poolt 1985. aastal loodud valitsustevahelise algatuse Eureka raames tööstuslike teadusuuringute koostöö edendamise eesmärgil loodud ühine teadus- ja arendustegevuse programm (programm „Eurostars”).

(5)

2012. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Eurostarsi programmi vahehindamise kohta, mille viis programmi algusest kahe aasta möödumisel ellu sõltumatute ekspertide rühm. Ekspertide üldine arvamus oli, et programm „Eurostars” täidab oma eesmärke, annab lisandväärtust Euroopa teadus- ja arendustegevuses osalevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”) ning seda tuleks pärast 2013. aastat jätkata. Samuti leitakse, et programm „Eurostars” vastab teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde mitmetele tegelikele vajadustele; see on kaasa toonud suure hulga taotlusi, nii et rahastamiskõlblike projektide eelarvete kogumaht ületab esialgset eelarvet. Esitati mitu täiendussoovitust, mis käsitlesid peamiselt riiklike programmide täiendava integratsiooni ja toimingute tulemuslikkuse täiustamise vajadust, et sõlmida lepingud lühema aja jooksul ning tagada menetluste suurem läbipaistvus.

(6)

Tuleks kohaldada VKEde mõistet, mis on sätestatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (5).

(7)

Nõukogu otsuse 2013/743/EL (6) kohaselt võidakse toetada programmile „Eurostars” tuginevat meedet, mille puhul muudetakse selle rõhuasetust vahehindamises sätestatud viisil.

(8)

Teine teadus- ja arendustegevuse programm, mida viivad ühiselt ellu mitu liikmesriiki ja mille eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (programm „Eurostars-2”), mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, selle juhtalgatusega „Innovaatiline liit” ning komisjoni 17. juuli 2012. aasta teatisega „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks”, seab eesmärgiks toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, kaasrahastades nende turupõhiseid teadusuuringute projekte mis tahes valdkonnas. Sellisel moel ja kombineerituna raamprogrammis „Horisont 2020” seatud juhtiva ja progressi võimaldava tehnoloogia eesmärgi tegevustega aidatakse sellega kaasa kõnealuse programmi osa „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” eesmärkide saavutamisele, et kiirendada nende tehnoloogiate ja innovatsioonide arendamist, mis on tuleviku ettevõtete tegevuse aluseks ja aitavad uuenduslikel Euroopa VKEdel kasvada maailma juhtivateks ettevõteteks. Varasema Eurostarsi programmi täiustusena peaks programmi „Eurostars-2” raames rõhuma toetuse andmise lühemale ajale, paremale integratsioonile ning optimaalsele, läbipaistvale ja tõhusamale haldustegevusele kui teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde saadavale lõplikule kasule. Programmi „Eurostars-2” edu võtmeks on säilitada eelneva Eurostars-programmi alt üles lähenemisviis ning peamiselt turupotentsiaalile keskenduv äripõhine tegevuskava.

(9)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks programmi „Eurostars-2” alla kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembriks 2021.

(10)

Programmi „Eurostars-2” strateegilised tulevikuväljavaated kinnitati Budapestis 22. juunil 2012 toimunud Eureka ministrite konverentsil („Budapesti dokument”). Ministrid võtsid kohustuse toetada programmi „Eurostars” jätkamist pärast selle lõpetamist 2013. aastal, raamprogrammiga „Horisont 2020” hõlmatud ajavahemiku vältel. See hõlmab tugevdatud partnerlust, mis võtab arvesse programmi „Eurostars” vahehindamise soovitusi. Budapesti dokumendis on sätestatud programmi „Eurostars-2” kaks peamist eesmärki. Esiteks struktuuripõhine eesmärk suurendada riiklike teadusuuringute programmide rahastamise valdkonnas sünkroonimist ja kooskõlastamist, mis on liikmesriikide poolt Euroopa teadusruumi saavutamise jaoks keskse tähtsusega asjaolu. Teiseks sisupõhine eesmärk toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid, kes tegelevad riikidevaheliste teadusuuringute ja innovatsiooni projektidega. Budapesti dokumendiga kutsutakse liitu programmis „Eurostars-2” osalema.

(11)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse siseriiklike programmide eripära.

(12)

Programmi „Eurostars-2” raames liidu toetuse saajate auditid tuleks ellu viia kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(13)

Osalevad riigid kavatsevad toetada programmi „Eurostars-2” rakendamist ajavahemikul, mis on programmiga „Eurostars-2” hõlmatud (2014–2024).

(14)

Programmi „Eurostars-2” raames läbiviidavad tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning alt-üles põhimõtetega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(15)

Programmile „Eurostars-2” raamprogrammi „Horisont 2020” vältel antava liidu rahalise osaluse jaoks tuleks määrata ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu osalus olema paindlik, moodustades vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte rohkem kui poole osalevate riikide osalusest, et tagada rahastamiskõlblike projektide nõudluse jaoks kriitilise massi saavutamine, suure finantsvõimenduse saavutamine ning osalevate riikide riiklike teadusuuringute programmide parem integratsioon.

(16)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks programmis „Eurostars-2” osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud mis tahes riigil.

(17)

Iga Eureka liige või assotsieerunud riik, mis ei ole liikmesriik või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik, võib saada programmi „Eurostars-2” partnerriigiks.

(18)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaksid olema osalevate riikide võetud ametlikud kohustused aidata kaasa programmi „Eurostars-2” rakendamisele ning kõnealuste kohustuste täitmine. Programmi „Eurostars-2” raames antav rahaline toetus peaks peamiselt seisnema toetustes programmi „Eurostars-2” raames algatatud projektikonkursside järel välja valitud projektidele. Programmi „Eurostars-2” eesmärkide täitmiseks tagavad osalevad riigid piisava rahalise osaluse iga konkursi kaudu välja valitud mõistliku arvu projektitaotluste rahastamiseks.

(19)

Programmi „Eurostars-2” ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku Eureka sekretariaadi programmi „Eurostars-2” rakendusstruktuuriks määramises. Eureka sekretariaat on 1997. aastal Eureka riikide poolt Belgia õiguse alusel loodud rahvusvaheline mittetulundusühing, mis vastutab 2008. aastast Eurostarsi rakendamise eest. Eureka sekretariaadi roll hõlmab lisaks Eurostarsi rakendamisele muid ülesandeid; sekretariaat tegutseb samal ajal Eureka algatuse sekretariaadina ja sellel on väljaspool Eurostarsi Eureka projektide haldamisega seotud oma juhtorganid. Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, on Eureka algatuse asutajaliige ja Eureka sekretariaadi ühenduse täisliige.

(20)

Programmi „Eurostars-2” eesmärkide saavutamiseks peaks Eureka sekretariaat vastutama projektikonkursside korraldamise, abikõlblikkuskriteeriumidele vastavuse tõendamise, vastastikuse hindamise ning projektide valiku ja järelevalve eest ning samuti liidu osaluse jaotamise eest. Projektitaotlusi peaksid pärast projektikonkursse Eureka sekretariaadi vastutusel kesktasandil hindama sõltumatud väliseksperdid. Projektide paremusjärjestus peaks olema osalevatele riikidele liidu rahalisest osalusest ja osalevate riikide osalusest rahaliste vahendite jaotamise puhul siduv.

(21)

Programmi „Eurostars-2” puhul peaks toimuma riiklike teadusuuringute ja innovatsiooni programmide täiendav kooskõlastamine ja sünkroonimine; tegemist peaks olema tõelise ühisprogrammiga, mis on teaduslikult, juhtimisalaselt ja rahanduslikult tugevamalt sünkroonitud. Tegevuste ühise kindlaksmääramise ja rakendamise kaudu tuleks saavutada parem teaduslik integratsioon, mis peaks tagama valitud projektide tipptaseme ning suure mõju. Juhtimise integratsiooni kaudu tuleks tagada toimingute kvaliteedi ning programmi aruandluskohusluse täiendav parandamine. Parem finantsintegratsioon peaks põhinema üldisel ja iga-aastasel piisaval rahalisel osalusel programmis „Eurostars-2” osalevate riikide poolt ning suurel riikliku sünkroonimise määral. See tuleks saavutada riiklike rahastamiseeskirjade järkjärgulise ühtlustamise teel.

(22)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ning kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7), ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8) (EL, Euratom).

(23)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui programmi „Eurostars-2” ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei osale rahaliselt programmis „Eurostars-2” või osalevad osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja Eureka sekretariaadi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(24)

Programmi „Eurostars-2” kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Siiski on programmi „Eurostars-2” tegevuslike erivajaduste tõttu vaja sätestada kõnealuse määruse erandid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3.

(25)

Lihtsustamaks rohkem riiklike kanalite kasutamisega harjunud ja üldiselt ainult oma riigi piires teadustegevuses osalevate VKEde osalemist, peaks programmi „Eurostars-2” rahaline osalus olema kooskõlas nende riiklike programmide tuntud eeskirjadega ning seda tuleks rakendada nende riiklike ametiasutuste poolt otse hallatud toetuslepingu kaudu, kombineerides liidu rahalise toetuse vastava riikliku rahastamisega. Seega tuleks teha erandid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 15 lõikes 9, artikli 18 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1 ja lõigetes 5–7 ning artiklites 28–34 sätestatust.

(26)

Programmi „Eurostars-2” projektikonkursid tuleks samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(27)

Liidu finantshuve tuleb kaitsta proportsionaalsete meetmetega kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, mis hõlmab eeskirjade eiramiste ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(28)

Komisjon peaks koostöös osalevate riikidega viima läbi vahehindamise, mille käigus hinnataks eelkõige programmi „Eurostars-2” kvaliteeti ja tõhusust ning määratud eesmärkide saavutamist, ning samuti lõpphindamise, ja koostama kõnealuste hindamiste kohta aruande.

(29)

Komisjoni nõudel peaksid Eureka sekretariaat ja osalevad riigid esitama kõik komisjonile vajalikud andmed programmi „Eurostars-2” hindamiseks vajalike aruannete koostamiseks.

(30)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt teadusuuringutega suurel määral tegelevate VKEde riikidevaheliste teadusuuringute toetamist ning riiklike teadusuuringute rahastamise programmide integratsiooni, kooskõlastamist ja sünkroonimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna puudub riikidevaheline mõõde ning riiklike programmide täiendavus ja koostalitlusvõime, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad liidu osalemise kohta teises teadus- ja arendustegevuse programmis, mida viivad ühiselt ellu mitu liikmesriiki ja mille eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (programm „Eurostars-2”), ning liidu osalemise tingimused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„VKE” – mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad soovituse 2003/361/EÜ tähenduses;

2)

„teadus- ja arendustegevuses osalev VKE” – VKE, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

a)

reinvesteerib vähemalt 10 % oma käibest teadus- ja arendustegevusse;

b)

suunab vähemalt 10 % oma täistööaja ekvivalentidest teadus- ja arendustegevusse;

c)

millel on vähemalt viis täistööaja ekvivalenti (VKEde puhul, kellel on mitte rohkem kui 100 täistööaja ekvivalendi) teadus- ja arendustegevuse jaoks; või

d)

millel on 10 täistööaja ekvivalenti (VKEde puhul, kellel on üle 100 täistööaja ekvivalendi) teadus- ja arendustegevuse jaoks.

Artikkel 3

Eesmärgid

Programmi „Eurostars-2” raames püüeldakse järgmiste eesmärkide poole:

1)

järgmistele tingimustele vastavate teadusuuringute edendamine:

a)

tegevused viiakse ellu teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde riikidevahelise koostöö kaudu kas VKEde poolt üksi või koos muude innovatsiooniahela tegutsejatega (näiteks ülikoolid, teadusasutused);

b)

tegevuste tulemused viiakse eeldatavasti turule tegevuse lõpetamisest arvestatuna kahe aasta jooksul;

2)

VKEde riikliku rahastamise juurdepääsetavuse, tulemuslikkuse ja tõhususe parandamine Euroopas, kooskõlastades, ühtlustades ja sünkroonides osalevate riikide riiklikke rahastamismehhanisme;

3)

riikidevaheliste teadusuuringute varasemate kogemusteta VKEde osalemise edendamine ja suurendamine.

Artikkel 4

Programmis „Eurostars-2” osalemine ja partnerlus sellega

1.   Liit osaleb kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega programmis „Eurostars-2”, mida viivad ühiselt ellu järgmised riigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari, ja Ühendkuningriik („osalevad riigid”) kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega.

2.   Liikmesriik, keda ei ole loetletud lõikes 1 ning muu riik, kes on assotsieerunud raamprogrammiga „Horisont 2020”, võib programmis „Eurostars-2” osaleda, kui ta vastab käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Kui riik vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

3.   Iga Eureka liige või Eurekaga assotsieerunud riik, kes ei ole liikmesriik ega raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik, võib saada programmi „Eurostars-2” partnerriigiks, kui ta vastab artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Neid Eureka liikmeid või assotsieerunud riike, kes vastavad artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele, käsitatakse käesoleva otsuse kohaldamisel partnerriikidena. Nimetatud partnerriikide juriidilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud liidu rahalise osaluse saamiseks programmi „Eurostars-2” raames.

Artikkel 5

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus programmis „Eurostars-2” on koos Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni assigneeringutega 287 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61 liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud otsusega 2013/743/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi asjakohastele osadele, ning eelkõige II osa rubriigi „Innovatsioon VKEdes” assigneeringutest.

2.   Liidu osalus on lõikes 1 sätestatud summat ületamata võrdväärne vähemalt ühe kolmandikuga osalevate riikide osalusest, nagu on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis a. See hõlmab tegevuskulusid, sealhulgas projektitaotluste hindamise kulusid, ja halduskulusid. Juhul kui programmi „Eurostars-2” kestuse jooksul on vaja liidu osaluse määra kohandada, võib liidu osalust suurendada maksimaalselt kuni pooleni artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud osalevate riikide osalusest.

3.   Programmi „Eurostars-2” halduskulude katmiseks võib kasutada kuni 4 % lõikes 1 osutatud liidu rahalisest osalusest. Osalevad riigid katavad programmi „Eurostars-2” rakendamisega seotud riiklikud halduskulud.

Artikkel 6

Liidu rahalise osaluse tingimused

1.   Liidu rahalisele osalusele kehtivad järgmised tingimused:

a)

osalevate riikide poolt selle tõendamine, et nad on programmi „Eurostars-2” rakendanud kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega;

b)

osalevate riikide või osalevate riikide määratud organisatsioonide poolt Eureka sekretariaadi AISBLi („Eureka sekretariaat”) määramine programmi „Eurostars-2” rakendamise eest ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve eest vastutavaks struktuuriks;

c)

iga osaleva riigi kohustus toetada programmi „Eurostars-2” rahaliselt;

d)

Eureka sekretariaadi suutlikkuse tõendamine programmi „Eurostars-2” rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja selle järelevalvet teha liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; ja

e)

programmile „Eurostars-2” juhtimistavade mudeli kehtestamine kooskõlas II lisaga.

2.   Programmi „Eurostars-2” rakendamise ajal oleneb liidu rahaline osalus järgmisest:

a)

artiklis 3 sätestatud programmi „Eurostars-2” eesmärkide ja I lisas sätestatud tegevuste rakendamine Eureka sekretariaadi poolt kooskõlas artiklis 8 osutatud osalemise ja levitamise eeskirjadega;

b)

kooskõlas II lisaga asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli käigus hoidmine;

c)

Eureka sekretariaadi poolt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuete järgimine;

d)

rahalise osaluse tegelik maksmine osalevate riikide poolt kõigile programmi „Eurostars-2” projektides osalejatele, kes on programmi „Eurostars-2” raames algatatud projektikonkursside alusel valitud välja rahastamise saamiseks, täites käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud kohustusi;

e)

Programmi „Eurostars-2” projektidele riigieelarvetest rahaliste vahendite eraldamine ning liidu rahalise osaluse eraldamine kooskõlas projektide paremusjärjestustega; ja

f)

teadus-, juhtimis- ja finantsalase koostöö valdkonnas selgete edusammude tõendamine, luues programmi „Eurostars-2” rakendamiseks minimaalsed tegevustulemuslikkuse eesmärgid ja vahe-eesmärgid.

Artikkel 7

Osalevate riikide osalus

1.   Osalevate riikide osalus koosneb järgmisest rahalisest osalusest:

a)

valitud programmi „Eurostars-2” projektide kaasrahastamine asjakohaste riiklike rahastamisvormide, peamiselt toetuste kaudu. Komisjon võib kasutada osalevate riikide poolt muus vormis kui toetusena tehtud osaluse hindamiseks toetuse samaväärsuse eeskirju;

b)

artikli 5 lõikes 3 sätestatu kohaselt liidu osalusega hõlmamata programmi „Eurostars-2” halduskulude rahaline toetus.

2.   Iga osalev riik määrab riikliku rahastamisasutuse, kes haldab artikli 8 kohaselt programmi „Eurostars-2” riiklikele osalejatele antavat rahalist toetust.

Artikkel 8

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.   Määruse (EL) nr 1290/2013 kohaldamisel käsitatakse rahastamisasutusena Eureka sekretariaati.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 15 lõikest 9 kontrollivad riiklikud rahastamisasutused (Eureka sekretariaadi koordineerimisel) programmi „Eurostars-2” raames rahastamiseks kõigi taotlejate finantssuutlikkust.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 18 lõikest 2 allkirjastab programmi „Eurostars-2” raames kaudse meetme abisaajate toetuslepingud asjaomane riiklik rahastamisasutus.

4.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 23 lõikest 1 ja lõigetest 5, 6 ja 7 ning artiklitest 28–34 kohaldatakse osalevate riiklike programmide rahastamise eeskirju riiklike rahastamisasutuste hallatavate toetuste suhtes.

Artikkel 9

Programmi „Eurostars-2” rakendamine

1.   Programmi „Eurostars-2” rakendatakse iga-aastaste töökavade alusel.

2.   Programmi „Eurostars-2” raames antakse rahalist toetust peamiselt projektikonkursside tulemusel osalejatele antavate toetuste kujul.

Artikkel 10

Liidu ja Eureka sekretariaadi vahelised lepingud

1.   Tingimusel, et Eureka sekretariaadi suhtes kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 lõikega 1 teostatud eelkontroll on positiivne, sõlmivad komisjon (liidu nimel) ja Eureka sekretariaat delegeerimislepingu ja lepingud rahaliste vahendite iga-aastase ülekandmise kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud delegeerimisleping sõlmitakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikega 3 ning artiklitega 60 ja 61 ning kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 40. Selles sätestatakse järgmine:

a)

Eureka sekretariaadi tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse (EL) nr 2013/743 II lisas;

b)

Eureka sekretariaadi poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse (EL) nr 2013/743 III lisas;

c)

Eureka sekretariaadi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad seoses programmiga „Eurostars-2”;

d)

Eureka sekretariaadile kehtivad nõuded, mis käsitlevad programmi „Eurostars-2” rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile vastavate levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamisega seotud kord;

f)

Eureka sekretariaadi kohustus allkirjastada riiklike rahastamisasutustega enne liidu rahalise osaluse mis tahes ülekannet kahepoolsed lepingud, millega kehtestatakse minimaalsed tegevustulemuslikkuse eesmärgid ja vahe-eesmärgid programmi „Eurostars-2” rakendamiseks;

g)

sätted, mis käsitlevad programmi „Eurostars-2” projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

Artikkel 11

Liidu rahalise osaluse lõpetamine, vähendamine või peatamine

1.   Kui programmi „Eurostars-2” ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või viivitusega, võib komisjon kooskõlas programmi „Eurostars-2” tegeliku rakendamisega liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada.

2.   Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt programmis „Eurostars-2” või osalevad selles osaliselt või viivitusega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevatelt riikidelt programmi „Eurostars-2” rakendamiseks eraldatud summat.

Artikkel 12

Järelauditid

1.   Eureka sekretariaat tagab kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29 kaudsete meetmete kulutuste järelauditite elluviimise vastava riikliku rahastamisasutuse poolt.

2.   Komisjon võib otsustada, et ta teostab 1 osutatud auditid ise. Sellisel juhul teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määruste (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 sätetega.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab vajalikud meetmed, tagamaks et käesoleva otsuse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel on liidu finantshuvid kaitstud ennetavate meetmetega kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja eeskirjade eiramise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmise ja vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistuste määramisega.

2.   Eureka sekretariaat annab komisjoni töötajatele ja muudele selle volitatud isikutele ning samuti kontrollikojale juurdepääsu oma objektidele ja territooriumile ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teabele, mis on auditite tegemiseks vajalik.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib viia läbi uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) sätestatud nõuete ja menetlustega, et veenduda, kas käesoleva otsuse alusel rahastatud kokkuleppe, otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava kelmuse/pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega.

4.   Käesoleva otsuse rakendamise tulemuseks olevad lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sisaldavad sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale, OLAFile ja Eureka sekretariaadile volitused kõnealuseid auditeid ja uurimisi kooskõlas oma vastava pädevusega läbi viia.

5.   Programmi „Eurostars-2” rakendamisel võtavad osalevad riigid seadusandlikke, regulatiivseid, haldus- ja muid meetmeid, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ning eelkõige määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 kohaselt liidule makstavate mis tahes summade täielikuks sissenõudmiseks.

Artikkel 14

Teabe edastamine

1.   Komisjoni taotlusel saadab Eureka sekretariaat artiklis 15 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku mis tahes teabe.

2.   Osalevad riigid esitavad komisjonile Eureka sekretariaadi kaudu Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja nõutud mis tahes teabe, mis käsitleb programmi „Eurostars-2” finantsjuhtimist.

3.   Komisjon lisab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teabe artiklis 15 osutatud aruannetesse.

Artikkel 15

Hindamine

1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 tihedas koostöös osalevate riikidega ja sõltumatute ekspertide abiga läbi programmi „Eurostars-2” vahehindamise. Seejärel koostab komisjon selle hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. Programmi „Eurostars-2” vahehindamise tulemust võetakse arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamisel.

2.   Kui liidu osalemine programmis „Eurostars-2” on lõppenud, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022, viib komisjon läbi programmi „Eurostars-2” lõpliku hindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab selle hindamise tulemusi. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 743/2008/EÜ ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine (ELT L 201, 30.7.2008, lk 58).

(5)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(6)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(10)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).


I LISA

Programmi „Eurostars-2” Rakendamine

1.

Eureka sekretariaat korraldab järjepidevalt lõpptähtajaga avatud projektikonkursse kaudsetele meetmetele rahalise toetuse andmiseks.

2.

Taotlejad esitavad projektitaotlused Eureka sekretariaadile kui ühtsele kontaktpunktile.

3.

Pärast projektikonkursi lõpetamist viib Eureka sekretariaat iga-aastases töökavas sätestatud abikõlblikkuskriteeriumide alusel ellu keskse abikõlblikkuse kontrolli. Osalevad riigid ei või lisada erinevaid või täiendavaid abikõlblikkuskriteeriume.

4.

Riiklikud rahastamisasutused (Eureka sekretariaadi koordineerimisel) kontrollivad osalejate finantssuutlikkust ühiste, selgete ja läbipaistvate eeskirjade alusel.

5.

Rahastamiskõlblikke projektitaotlusi hinnatakse kesktasandil ning need järjestatakse sõltumatute välisekspertide rühma poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega ning läbipaistvate menetluste alusel.

6.

Eureka sekretariaat tagab hindamise läbivaatamise menetluse kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 16.

7.

II lisas viidatud programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelise töörühma poolt tervikuna kinnitatud paremusjärjestus on siduv riiklikest eelarvetest programmi „Eurostars-2” projektide jaoks rahastamise eraldamiseks.

8.

Kui paremusjärjestus on kinnitatud, rahastab iga osalev riik asjaomase riikliku rahastamisasutuse kaudu kõnealustes rahastamiseks välja valitud projektides riiklikke osalejaid, tehes kõik võimalikud jõupingutused, et tagada paremusjärjestuse esimese 50 projekti ning vähemalt 50 % kuni 75 % hindamiskünnist ületavate projektide rahastamise. Osalejatele antav rahaline osalus arvutatakse kooskõlas programmis „Eurostars-2” osaleva asjaomase riigi riikliku programmi rahastamise eeskirjadega. Eureka sekretariaat kannab liidu rahalise osaluse riiklikule rahastamisasutusele üle juhul, kui riiklikud rahastamisasutused on projektide jaoks oma rahalise osaluse maksnud.

9.

Rahastatakse kõiki kesktasandil välja valitud projekti rahastamiskõlblikke osalejaid. Kesktasandil välja valitud projektis osalejatele rahalise toetuse andmisele riiklike rahastamisasutuste poolt kohaldatakse võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja kaasrahastamise põhimõtteid.

10.

Eureka sekretariaat vastutab projektitaotluste hindamise, riiklike rahastamisasutuste teavitamise, sünkroonimise protsessi koordineerimise, riiklike rahastamisasutuste ellu viidud projektide aruandluse ja auditite teel projektide järelevalve ning komisjonile aruannete esitamise eest, millega tagatakse lühike aeg toetuse andmiseks. Samuti võtab Eureka sekretariaat kohased meetmed, et julgustada liidu poolt nii programmi „Eurostars-2” endasse kui ka selle individuaalsetesse projektidesse antava osaluse tunnustamist. Ta edendab liidu osaluse sobilikku nähtavust programmi „Eurostars-2” käsitlevas kogu avaldatud materjalis, sealhulgas trükimaterjalis ja elektroonilistes väljaannetes raamprogrammi „Horisont 2020” logo kasutamise teel.

11.

Eureka sekretariaat sõlmib osalevate riikide riiklike rahastamisasutustega programmi „Eurostars-2” kahepoolsed lepingud. Kõnealustes programmi „Eurostars-2” kahepoolsetes lepingutes sätestatakse lepinguid sõlmivate poolte kohustused kooskõlas programmi „Eurostars-2” eeskirjade, eesmärkide ja rakendamiskorraga. Programmi „Eurostars-2” kahepoolsed lepingud hõlmavad eeskirju, mis reguleerivad liidu osaluse ülekannet ja minimaalseid tegevuseesmärke ning riiklikke järk-järgulisi vahe-eesmärke, mis käsitlevad riiklike programmide täiendavat integratsiooni ja sünkroonimist, sealhulgas toetuse andmise lühemat ajavahemikku kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määrusega (EL) nr 1290/2013. Programmi „Eurostars-2” kõrgetasemeline töörühm määrab kõnealused eesmärgid ja vahe-eesmärgid komisjoniga konsulteerides. Programmi „Eurostars-2” kahepoolse lepingu allkirjastamine ning tegevuseesmärkide ja vahe-eesmärkide järgimine on liidu osaluse saamiseks riiklikele rahastamisasutustele kehtestatud eeltingimus.

12.

Eureka sekretariaat võib sõlmida partnerriikide riiklike rahastamisasutustega programmi „Eurostars-2” kahepoolsed lepingud. Kõnealustes programmi „Eurostars-2” kahepoolsetes lepingutes sätestatakse lepinguid sõlmivate poolte kohustused kooskõlas programmi „Eurostars-2” eeskirjade, eesmärkide ja rakendamiskorraga, ning täpsustatakse tingimusi, mille alusel toimub programmiga „Eurostars-2” partnerlus, ja nimetatud lepingutesse lisatakse minimaalsed tegevuseesmärgid, sealhulgas toetuse andmiseni kuluv lühike ajavahemik.

13.

Samuti korraldatakse osalevate riikide hulgas võrgustike loomine ja parimate tavade vahetamine, et tagada parem integratsioon teaduslikul, juhtimise ja finantstasandil.

14.

Muud asjakohased tegevused on muu hulgas muude sidusrühmadega (investeerijad, teadusuuringute ja innovatsiooni võimaldajad, vahendajad) vahendamise, programmi reklaamimise ja võrgustike loomise ellu viimine peamiselt eesmärgiga suurendada osalevate abisaajate arvu kõigis osalevates riikides ning kaasata VKEd, kellel puuduvad varasemad kogemused riikidevaheliste teadusuuringute projektide valdkonnas.


II LISA

Programmi „Eurostars-2” Juhtimistavad

1.

Eureka sekretariaat juhib programmi „Eurostars-2”.

Programmi „Eurostars-2” rakendamise eest vastutab Eureka sekretariaadi juhataja kui Eureka sekretariaadi õiguslik esindaja, tehes järgmist:

a)

projektikonkursside aastaeelarve koostamine, ühiste projektikonkursside kesktasandil korraldamine ja ühtse kontaktpunktina projektitaotluste vastuvõtmine; ühiste abikõlblikkus- ja hindamiskriteeriumide alusel abikõlblikkuse kindlaks määramise ning projektitaotluste hindamise kesktasandil korraldamine, rahastamiseks projektitaotluste paremusjärjestusse panemise ja välja valimise kesktasandil korraldamine ning projektide järelevalve ja järelmeetmed; liidu osaluse vastuvõtmine, eraldamine ja järelevalve;

b)

riiklikelt rahastamisasutustelt liidu osaluse ülekande jaoks vajaliku teabe kogumine;

c)

programmi „Eurostars-2” reklaamimine;

d)

aruandlus programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelisele töörühmale ja komisjonile programmi „Eurostars-2” kohta;

e)

Eureka võrgustiku teavitamine programmi „Eurostars-2” tegevustest;

f)

komisjoniga delegeerimislepingu allkirjastamine, riiklike rahastamisasutustega kahepoolsete lepingute allkirjastamine ning programmi „Eurostars-2” rakendusi hindavate ekspertidega lepingute allkirjastamine;

g)

pärast programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelise töörühmaga ja komisjoniga eelnevalt kokku leppimist programmi „Eurostars-2” iga-aastase töökava vastu võtmine.

2.

Eureka sekretariaadi programmiga „Eurostars-2” seotud toimingute järelevalvet teeb programmi „Eurostars-2” kõrgetasemeline töörühm, mis koosneb programmis „Eurostars-2” osalevate riikide Eureka kõrgetasemelise töörühma riiklikest esindajatest, tehes järgmist:

a)

Programmi „Eurostars-2” rakendamise järelevalve;

b)

Programmi „Eurostars-2” nõuanderühma (EAG) liikmete määramine;

c)

iga-aastase töökava kinnitamine;

d)

rahastatavate programmi „Eurostars-2” projektide paremusjärjestuse kinnitamine ja toetuse andmise otsuse tegemine.

Euroopa Liit, keda esindab komisjon, tegutseb programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelises töörühmas vaatlejana. Komisjoni kutsutakse osalema koosolekutel, talle antakse kõik koosolekute dokumendid ja ta võib arutelus osaleda.

Igal partnerriigil on õigus saata vaatlejatena esindajaid programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelise töörühma koosolekutele.

3.

Programmi „Eurostars-2” nõuanderühm koosneb osalevate riikide Eureka riiklikest projektikoordineerijatest (riikide valitsuste või ametiasutuste isikud, kes tegelevad operatiivtasandil Eureka/Eurostarsi programmi juhtimisega ja vastutavad osalevates riikides programmi „Eurostars-2” reklaamimise eest). Komisjonil ja partnerriikidel on õigus saata vaatlejatena esindajaid programmi „Eurostars-2” nõuanderühma koosolekutele. Programmi „Eurostars-2” nõuanderühma koosolekute eesistujaks on Eureka sekretariaat.

Programmi „Eurostars-2” nõuanderühm nõustab Eureka sekretariaati ja programmi „Eurostars-2” kõrgetasemelist töörühma programmi „Eurostars-2” rakendamisega seotud küsimustes.

4.

Riiklik rahastamisasutus vastutab riiklikele osalejatele antava rahalise toetuse haldamise eest.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 554/2014/EL,

15. mai 2014,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutas komisjon vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on nimetatud strateegia heaks kiitnud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 742/2008/EÜ (4) on nähtud ette, et ühendus osaleb rahaliselt intelligentset elukeskkonda käsitlevas teadus- ja arendustegevuse ühisprogrammis („AAL ühisprogramm”) samas ulatuses kui liikmesriigid, ent mitte suuremas summas kui 150 000 000 eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestel.

(5)

2012. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande AAL ühisprogrammi vahehindamise kohta. Kõnealuse hindamise viis läbi ekspertide rühm. Ekspertide rühma üldise arvamuse kohaselt oli AAL ühisprogramm oma eesmärkide saavutamisel edukas ning tulemused olid märkimisväärsed, samuti leiti, et see peaks jätkuma ka pärast praegust rahastamisperioodi. Siiski tõi ekspertide rühm esile mõned puudujäägid, eelkõige vajaduse kaasata võimalikult varajasest etapist alates projektidesse kasutajaid senisest enam ning tõhustada veelgi rohkem tegevuse tulemuslikkust seoses ajaga, mis kulub lepingu sõlmimiseni ja väljamakse tegemiseni.

(6)

2010. aasta vahehindamises ja 2012. aasta konsultatsiooniprotsessis juhiti tähelepanu finantsvahendite, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide paljususele. Osalevad riigid, tegutsedes intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu kaudu, võiksid seda kaaluda ja edendada heade tavade vahetamist.

(7)

12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” rõhutas komisjon, et rahvastiku vananemine on üks peamisi probleeme kõigis liikmesriikides ning uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine võiks aidata hoida kulusid kontrolli all, parandada eakate heaolu ja propageerida nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning parandaks liidu majanduse konkurentsivõimet.

(8)

Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses „Innovaatiline liit” märkis komisjon, et rahvastiku vananemine on üks ühiskondlikke väljakutseid, mille puhul võivad innovatsiooni valdkonna läbimurded osutuda väga oluliseks ja turgutada konkurentsivõimet, võimaldada Euroopa ettevõtjatel olla uute tehnoloogiate väljaarendamisel esirinnas, kasvada ja täita üleilmset juhtrolli uutel kasvavatel turgudel, parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja tõhusust ning aidata luua arvukalt uusi kvaliteetseid töökohti.

(9)

Kogu liidus töötab tervise- ja sotsiaalteenuste sektoris ligikaudu 20 miljonit inimest – see arv peaks hinnangute kohaselt rahvastiku vananemise tõttu edaspidi tõusma. Selles tundlikus sektoris peaks koolitus ja elukestev õpe olema esmatähtsal kohal. Seetõttu tuleks täpsemalt hinnata vajadust tervise- ja sotsiaalteenuste sektori töökohtade ja tänapäevastesse oskustesse (nt infotehnoloogia kasutamine) investeerimise järele.

(10)

19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” tegi komisjon ettepaneku tugevdada AAL ühisprogrammi, et pakkuda abi rahvastiku vananemise probleemistiku lahendamisel.

(11)

29. veebruari 2012. aasta teatises „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse tulevaste teadusuuringute ja innovatsiooni töökavade ja vahendite strateegilise rakenduskava asjakohaseid prioriteete, mis kuuluvad raamprogrammi „Horisont 2020” juurde. Ühtlasi tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse AAL ühisprogrammi võimalikku panust täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

(12)

Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et uuenduslikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) tuginevad lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärkide täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ja tervishoiusüsteemide tõhusust liidus. Selle strateegilises rakenduskavas sätestatakse prioriteedid innovatsiooni kiirendamiseks ja laiendamiseks aktiivselt ja tervena vananemise alal kogu liidus, täpsemalt kolmes valdkonnas: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisev eluviis ja sotsiaalne kaasamine.

(13)

Kuna IKT-süsteemid käitlevad suurt hulka isikuandmeid ja -profiile ning töötavad reaalajas ühenduse abil, mistõttu nendega kaasneb suur andmete julgeolekunõuete rikkumise oht, tuleks arvesse võtta andmekaitseaspekte. Samuti tuleks austada õigust eraelu puutumatusele.

(14)

Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammi („intelligentse elukeskkonna programm”) puhul tuleks lähtuda eelmise programmi saavutustest ning käsitleda selle puudujääke, julgustades kasutajate piisavat osalemist kõikides projektides alates algetapist, et tagada, et kõik väljatöötatud lahendused on vastuvõetavad ja vastavad kasutajate konkreetsetele vajadustele, ning tagades intelligentse elukeskkonna programmi parema rakendamise.

(15)

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse innovatsiooni laiaulatuslikku määratlust, mis hõlmab organisatsioonilisi, ärilisi, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaaspekte. See peaks tagama multidistsiplinaarse lähenemisviisi ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise intelligentse elukeskkonna programmis.

(16)

Intelligentse elukeskkonna programmi meetmed peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja tingimustega.

(17)

Liidu rahalise osalemise suhtes intelligentse elukeskkonna programmis tuleks sätestada ülempiir, mis kehtib sama kaua kui raamprogramm „Horisont 2020”. Liidu rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmis ei tohiks olla suurem kui osalevate liikmesriikide rahaline osalus raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajal, et saavutada võimendav mõju ja tagada osalevate liikmesriikide hoogne kaasamine intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmisse.

(18)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks intelligentse elukeskkonna programmi alla kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

(19)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks iga liikmesriik ja iga raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik saama igal ajal osaleda intelligentse elukeskkonna programmis.

(20)

Selleks et tagada liidu ja osalevate riikide rahaliste kohustuste vastavus, tuleks liidu rahaline osalus siduda osalevate riikide suhtes ametlike kohustuste kehtestamisega enne intelligentse elukeskkonna programmi käivitamist ning nende kohustuste täitmisega. Osaleva riigi osalus intelligentse elukeskkonna programmis peaks hõlmama kõnealuse programmi tõhusaks toimimiseks tekkivaid riigi tasandi halduskulusid.

(21)

Intelligentse elukeskkonna programmi ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna programmi rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õiguse alusel juriidilisest isikust rahvusvahelise mittetulundusühingu „Ambient Assisted Living” aisbl („intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune AAL ühisprogrammi juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna programmi vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist osalust ja tagama intelligentse elukeskkonna programmi tõhusa rakendamise.

(22)

Selleks et saavutada intelligentse elukeskkonna programmi eesmärgid, peaks intelligentse elukeskkonna ühing eraldama rahalisi vahendeid peamiselt toetuste kaudu ühingu enda valitud meetmetes osalejatele. Kõnealused meetmed tuleks valida välja projektikonkursside kaudu, mille eest vastutab intelligentse elukeskkonna ühing ja mida peaksid aitama läbi viia sõltumatud väliseksperdid. Projektiettepanekute väljavalimisel ning liidu ja riigi rahalise osaluse eraldamisel intelligentse elukeskkonna programmi projektidele peaks paremusjärjestus olema siduv.

(23)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(24)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust proportsionaalsete meetmete kaudu vähendada, selle andmine peatada või lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna programmi on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kõnealuse programmi rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(25)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(26)

Osalemist intelligentse elukeskkonna programmist rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8). Siiski on intelligentse elukeskkonna programmi eriliste tegevusvajaduste tõttu vaja sätestada erandid nimetatud määrusest kooskõlas selle artikli 1 lõikega 3.

(27)

Intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursid tuleks samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(28)

Konkreetsete erandite tegemine määrusest (EL) nr 2013/1290 on vajalik seetõttu, et intelligentse elukeskkonna programm on mõeldud turule orienteeritud teadusuuringute ja innovatsiooni programmina, milles on ühinenud eri riikide rahastamisvood (näiteks teadusuuringute, innovatsiooni, tervishoiu ja tööstuse rahastamise programmid). Kõnealustel riiklikel programmidel on nende olemusest tulenevalt erinevad osalemiseeskirjad ja ei saa eeldada, et need langevad täielikult kokku määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks on intelligentse elukeskkonna programmi põhisihtrühm just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kasutajaorganisatsioonid, kes tavaliselt liidu teadus- ja innovatsioonitegevuses ei osale. Selleks et lihtsustada nende ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist, eraldatakse liidu rahaline osalus kooskõlas vastavate riiklike rahastamisprogrammide hästituntud eeskirjadega ning seda rakendatakse üksiktoetuse kaudu, milles kombineeritakse liidu rahaline osalus vastava riikliku toetusega.

(29)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu kogu kulutsükli vältel, sealhulgas rikkumiste ennetamise, avastamise ja uurimise teel, kaotsiläinud, valesti makstud või ebakorrektselt kasutatud vahendite sissenõudmise teel ja vajaduse korral haldus- ja finantskaristuste kehtestamise teel kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(30)

Komisjon peaks sõltumatute ekspertide abiga teostama vahehindamise, milles ta analüüsib eelkõige intelligentse elukeskkonna programmi kvaliteeti ja tõhusust ning edusamme seatud eesmärkide täitmise suunas; samuti tuleks teostada lõpphindamine ja koostada kõnealuste hindamiste kohta aruanne.

(31)

Hindamine peaks põhinema täpsel ja ajakohastatud teabel. Komisjoni taotlusel peaksid intelligentse elukeskkonna ühing ja osalevad riigid esitama komisjonile teavet, mida komisjon vajab intelligentse elukeskkonna programmi hindamise järgsetesse aruannetesse lisamiseks.

(32)

Intelligentse elukeskkonna programmi raames ette nähtud meetmetega tuleks aidata toetada Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesüsteeme, kuna tegemist on hädavajalike vahenditega, millega hoida sotsiaalset heaolu ning vähendada varanduslikku ebavõrdsust, mis piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu ohtlikult suureneb.

(33)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse tõhusa edendamise, nagu on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020”. Intelligentse elukeskkonna programmiga tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust ning soolist mõõdet teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele tasakaalule hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõuande- ja eksperdirühmad, lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Soolisi aspekte tuleks teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul strateegiates, programmides ja projektides nõuetekohaselt arvesse võtta ning neid tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides.

(34)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks olema kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” toodud eetikapõhimõtetega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mittediskrimineerimisele ja vajadusele tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(35)

Kuna osalevad riigid on otsustanud jätkata intelligentse elukeskkonna programmi ja kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt toetada ja täiendada vahetult liidu täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osalemine aktiivse ja intelligentse elukeskkonna programmis

1.   Liit osaleb käesolevas otsuses sätestatud tingimustel aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis („intelligentse elukeskkonna programm”), mille on ühiselt algatanud Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia, Šveits, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik („osalevad riigid”).

2.   Liikmesriik, kes ei ole loetletud lõikes 1, ja raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik võib igal ajal taotleda intelligentse elukeskkonna programmiga ühinemist, kui ta vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Kui riik vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

Artikkel 2

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmis, mis hõlmab haldus- ja tegevuskulusid, on kuni 175 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61 liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega 2013/743/EL (9) loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi asjakohastele osadele.

2.   Liidu aastane rahaline toetus intelligentse elukeskkonna programmile ei ole suurem kui osalevate riikide aastane rahaline toetus intelligentse elukeskkonna programmile.

3.   Lõikes 1 osutatud liidu rahalisest osalusest kasutatakse kuni 6 % intelligentse elukeskkonna programmi halduskulude katmiseks.

Artikkel 3

Liidu rahalise osaluse tingimused

1.   Liidu rahalise osaluse tingimused on järgmised:

a)

osalevad riigid tõendavad, et intelligentse elukeskkonna programm on koostatud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või osalevate riikide määratud organisatsioonid nimetavad intelligentse elukeskkonna programmi rakendamise ning liidu rahalise osaluse jaotamise ja järelevalve eest vastutavaks struktuuriks intelligentse elukeskkonna ühingu;

c)

iga osalev riik kohustub osalema intelligentse elukeskkonna programmi rahastamises;

d)

intelligentse elukeskkonna ühing tõendab oma suutlikkust rakendada intelligentse elukeskkonna programmi, sealhulgas eraldada liidu osalust ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

e)

intelligentse elukeskkonna programmi juhtimismudeli loomine kooskõlas III lisaga.

2.   Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamise ajal kehtivad liidu rahalise osaluse suhtes veel järgmised tingimused:

a)

käesoleva otsuse I lisas osutatud intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmine ning selle II lisas osutatud meetmete võtmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, vastavalt käesoleva otsuse artiklile 5;

b)

asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli järgimine kooskõlas III lisaga;

c)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandekohustuse täitmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt; ja

d)

lõike 1 punktis c nimetatud kohustuse täitmine kõikide osalevate riikide poolt ning intelligentse elukeskkonna programmi rahastamise suhtes võetud iga-aastaste kohustuste täitmine.

Artikkel 4

Osalevate riikide osalus

Osalevate riikide osalus hõlmab järgmist:

a)

rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmi alusel toetatavates kaudsetes meetmetes kooskõlas II lisaga;

b)

mitterahaline osalus, mis vastab halduskuludele, mille riikide ametiasutused on kandnud seoses intelligentse elukeskkonna programmi tegeliku rakendamisega kooskõlas II lisaga.

Artikkel 5

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.   Määruse (EL) nr 1290/2013 kohaldamisel käsitatakse intelligentse elukeskkonna ühingut rahastamisasutusena, kes kooskõlas käesoleva otsuse II lisaga eraldab rahalist toetust kaudsetele meetmetele.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 15 lõikest 9 kontrollib taotlejate finantssuutlikkust selleks otstarbeks määratud riiklik programmide haldamise organisatsioon kooskõlas vastavate riiklike programmide osalemiseeskirjadega.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 18 lõikest 2 allkirjastab taotlejatega sõlmitavad toetuslepingud selleks otstarbeks määratud riiklik programmide haldamise asutus.

4.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 23 lõigetest 1 ja 5–7 ja artiklitest 25–35 kehtivad määratud riiklike programmide rahastamise eeskirjad riiklike programmide haldamise asutuste hallatavate toetuste suhtes.

5.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artiklitest 41–49 kohaldatakse riiklike programmide eeskirju, millega reguleeritakse tulemusi ning taustandmetele ja tulemustele juurdepääsu õigusi, ilma et see piiraks avatud juurdepääsu põhimõtet teaduspublikatsioonidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 18.

Artikkel 6

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamine

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendatakse strateegia alusel, mida rakendatakse aastaste töökavade kaudu kooskõlas II lisaga.

Artikkel 7

Liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahelised lepingud

1.   Tingimusel, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 lõike 1 kohane intelligentse elukeskkonna ühingu eelkontroll on positiivne, sõlmib komisjon intelligentse elukeskkonna ühinguga liidu nimel delegeerimislepingu ja iga-aastaste vahendite ülekandmise lepingud.

2.   Lõikes 1 osutatud delegeerimisleping sõlmitakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikega 3 ning artiklitega 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 40. Delegeerimislepingus sätestatakse muu hulgas järgmine:

a)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega asjakohastesse näitajatesse otsuse 2013/743/EL II lisas kehtestatud tulemusnäitajate seast;

b)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega järelevalvesse, millele on osutatud otsuses 2013/743/EL;

c)

spetsiaalsed tulemusnäitajad, mida vajatakse järelevalve teostamiseks intelligentse elukeskkonna ühingu toimimise üle kooskõlas artikli 3 lõikega 2;

d)

selliste andmete ja sellise teabe esitamise kord, mida vajatakse selle tagamiseks, et komisjon suudab täita oma teabelevi- ja aruandekohustusi.

e)

sätted, mis käsitlevad intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

Artikkel 8

Liidu rahalise osaluse lõpetamine, vähendamine või peatamine

1.   Kui intelligentse elukeskkonna programmi ei rakendata kooskõlas artiklis 3 sätestatud tingimustega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada lähtuvalt intelligentse elukeskkonna programmi tegelikust rakendamisest.

2.   Kui osalevad riigid ei osale intelligentse elukeskkonna programmi rahastamises või osalevad selles osaliselt või hilinemisega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt intelligentse elukeskkonna programmile eraldatud toetussummat.

Artikkel 9

Järelauditid

1.   Määratud riiklikud programmide haldamise asutused viivad läbi kaudsete meetmete kulude järelauditid kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29.

2.   Komisjon võib otsustada lõikes 1 osutatud auditeid ise läbi viia. Ta teeb seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrustega (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1290/2013.

Artikkel 10

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve ennetusmeetmete võtmisega kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega, ning kui see on asjakohane, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) sätestatud nõuetele ja korrale, eesmärgiga tuvastada kelmust/pettust, korruptsiooni ja muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva otsuse alusel rahastatava toetuslepingu, -otsuse või muu lepinguga.

3.   Käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldavad sätteid, millega antakse komisjonile, intelligentse elukeskkonna ühingule, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teostada vastavalt oma pädevusele auditeid ja uurimisi.

4.   Intelligentse elukeskkonna ühing võimaldab komisjoni personalile ja muudele komisjoni või kontrollikoja poolt volitatud isikutele juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele (sealhulgas elektroonilisele teabele), mida läheb tarvis lõikes 3 osutatud auditite läbiviimiseks.

5.   Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed, et eelkõige tagada liidule tasumisele kuuluvate summade sissenõudmine kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012.

Artikkel 11

Teabe esitamine

1.   Komisjoni taotlusel esitab intelligentse elukeskkonna ühing talle teabe, mida on vaja artiklis 12 osutatud aruannete koostamiseks.

2.   Osalevad riigid esitavad Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel intelligentse elukeskkonna ühingu vahendusel asjakohase teabe intelligentse elukeskkonna programmi finantsjuhtimise kohta.

3.   Komisjon esitab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe artiklis 12 sätestatud aruannetes.

Artikkel 12

Hindamine

1.   Komisjon viib hiljemalt 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi intelligentse elukeskkonna programmi vahehindamise. Seejärel koostab komisjon kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. Intelligentse elukeskkonna programmi vahehindamise tulemust võetakse arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamisel.

2.   Liidu intelligentse elukeskkonna programmis osalemise lõpus, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2022, viib komisjon läbi intelligentse elukeskkonna programmi lõpphindamise. Seejärel koostab komisjon kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise tulemused. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 742/2008/EÜ ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on eakate inimeste elukvaliteedi parandamine uute info- ja sidetehnoloogia vahendite abil (ELT L 201, 30.7.2008, lk 49).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(9)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(10)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (ELT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 249, 18.9.2013, lk 1).


I LISA

INTELLIGENTSE ELUKESKKONNA PROGRAMMI EESMÄRGID

1.

Intelligentse elukeskkonna programm täidab järgmisi eesmärke:

1.1.

kiirendada IKT-l põhinevate asjakohaste, taskukohaste ja integreeritud uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu, et pikendada eakate täisväärtuslikku eluperioodi kodus, kogukonnas või tööl ning parandada seeläbi nende elukvaliteeti, suurendada nende iseseisvust, sotsiaalset kaasatust ja osalemist ühiskonnaelus, parandada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, samuti aidata suurendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise tõhusust ja tulemuslikkust;

1.2.

toetada selliste lahenduste väljatöötamist, millega edendatakse eakate sõltumatust ja leevendatakse nende sotsiaalse isolatsiooni tunnet, kuid mille puhul IKT ei vähenda inimlikku kontakti, vaid täiendab seda. Intelligentse elukeskkonna programmi raames toetatavad IKT-l põhinevad lahendused peaks sisaldama ka mitte IKT-l põhinevaid elemente;

1.3.

säilitada ja edasi arendada liidu tasandil rakendusliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kriitilist massi IKT-l põhinevate toodete ja teenuste valdkonnas, mis aitavad pikendada aktiivsena ja tervena vananemist;

1.4.

arendada välja kulutõhusaid, kättesaadavaid ja kui see on asjakohane, energiatõhusaid lahendusi, kehtestades sealhulgas asjakohased koostalitlusvõime standardid ning hõlbustades selliste ühiste lahenduste leidmist ja kohandamist, mis sobivad kokku eri sotsiaalsete eelistuste, sotsiaal-majanduslike tegurite (sealhulgas kütteostuvõimetus, sotsiaalne kaasatus), sooliste aspektide ja reguleerimisaspektidega riigi või piirkondlikul tasandil, mille puhul austatakse eakate eraelu puutumatust ja väärikust, hõlmates lõimitud tipptasemel eraelukaitse kohaldamise abil isikuandmete kaitset ja turvalisust, ning vajaduse korral toetada juurdepääsu teenustele maapiirkondades või äärepoolsetes piirkondades või muude isikukategooriate, nagu puudega isikute jaoks. Kättesaadavuse parandamiseks edendatakse lahenduste arendamisel ja kasutuselevõtmisel universaaldisaini kontseptsiooni.

2.

Intelligentse elukeskkonna programmiga luuakse soodne keskkond väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemiseks.

3.

Intelligentse elukeskkonna programmis keskendutakse turule orienteeritud rakendusuuringutele ja innovatsioonile ning see programm täiendab vastavat pikemaajalist uurimistegevust ja laiaulatuslikku innovatsioonitegevust, mis on ette nähtud raamprogrammiga „Horisont 2020” ning muude Euroopa ja riigi tasandi algatustega, nagu ühise kavandamise algatused ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja selle asjakohaste teadmis- ja innovaatikakogukondade raames võetavad meetmed. Ühtlasi aitab intelligentse elukeskkonna programm kaasa täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse rakendamisele.


II LISA

INTELLIGENTSE ELUKESKKONNA PROGRAMMI MEETMED

I.   Kaudsed meetmed

1.

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamine toetab peamiselt täisväärtusliku eluperioodi pikendamist puudutavaid turuvajadusest lähtuvaid teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis tõestavad suutlikkust leida projekti tulemustele kasutust realistliku aja jooksul. Kaudsete meetmete rahastamine intelligentse elukeskkonna programmist toimub põhiliselt toetuse vormis. Samuti võib rahastamine toimuda preemiate, kommertskasutusele eelnevate hangete või avalike hangetena innovatiivsetele lahendustele.

2.

Lisaks võib toetada meetmeid, mille eesmärk on maaklerlus, programmi reklaamimine, eelkõige teavitustegevus praegu intelligentse elukeskkonna programmis mitte osalevatele riikidele, või teadlikkuse tõstmine praegusest suutlikkusest, innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtu edendamine, nõudluse ja pakkumise poolt esindavate organisatsioonide omavahel kokku viimine ning juurdepääsu lihtsustamine rahastamisele ja investoritele.

3.

Samuti võib toetada meetmeid, mille eesmärk on parandada projektiettepanekute, teostatavusuuringute või seminaride kvaliteeti. Võib ette näha liidu eri piirkondade vahelise koostöö, et suurendada intelligentse elukeskkonna programmiga seotud sidusrühmade ringi.

4.

Meetmete eesmärk on koondada ja analüüsida lõppkasutajate kaasamise erinevaid meetodeid, et töötada välja tõenditel põhineva parima tava suunised.

II.   Rakendamine

1.

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendatakse iga-aastaste töökavade alusel, milles on määratletud rahastamise vormid ja projektikonkursside teemad. Töökavad koostatakse intelligentse elukeskkonna ühingu poolt vastu võetud avaldatud strateegia põhjal, milles on esile toodud väljakutsed ja prioriteedid.

2.

Iga-aastased töökavad koostatakse kokkuleppel komisjoniga ning need on aluseks liidu iga-aastasele rahalisele osalusele.

3.

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisega kaasneb ka strateegiat hõlmav konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega (sealhulgas avaliku sektori otsustajad, kasutajate esindajad, erasektori teenuseosutajad ja kindlustusteenuse pakkujad, aga ka tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) rakendusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega tegelemise teemal.

4.

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel võetakse arvesse demograafilisi suundumusi ja demograafilisi uuringuid, et pakkuda lahendusi, mis kajastavad kogu liidu sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

5.

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel võetakse arvesse liidu tööstus-, kliima- ja energiapoliitikat. Intelligentse elukeskkonna programmi abil edendatakse ka energiatõhusust ja kaalutakse vajadust käsitleda kütteostuvõimetust.

6.

Nõuetekohaselt tuleb võtta arvesse soolisi, eetilisi, sotsiaal- ja humanitaarteaduste ja eraelu puutumatuse küsimusi, kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” põhimõtete ja eeskirjadega. Samuti tuleb arvesse võtta asjakohaseid liidu ja siseriiklike õigusakte ja rahvusvahelisi suuniseid, eelkõige seoses õigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele.

7.

Kooskõlas intelligentse elukeskkonna programmi turulähedase olemusega ning määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 kehtestatud eeskirjadega tagab intelligentse elukeskkonna ühing toetuse kestuse ja selle väljamakse aja vastavalt määrusele (EL) nr 1290/2013 ning tagab, et osalevad riigid järgivad neid intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel.

8.

Iga osalev riik edendab jõuliselt alates kõigi teadus- ja innovatsiooniprojektide varajasest etapist turunõudluse poolt esindavate organisatsioonide, sealhulgas lõppkasutajate kaasamist.

9.

Iga osalev riik kaasrahastab oma riiklikke osalejaid, kelle projektiettepanekud on edukad, riiklike asutuste kaudu, kes lisaks suunavad liidu kaasrahastamisvahendeid spetsiaalsest rakendusstruktuurist edasi, võttes aluseks ühtse projektikirjelduse, mis kuulub vastavate riiklike programmide haldamise asutuste ja iga projekti riiklike osalejate vahel sõlmitava lepingu juurde.

10.

Pärast projektikonkursi sulgemist teostab intelligentse elukeskkonna ühing koostöös määratud riiklike programmide haldamise asutustega üldise rahastamiskõlblikkuse kontrolli. Nimetatud kontroll põhineb intelligentse elukeskkonna programmi jaoks kehtestatud üldistel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel, mis avaldatakse projektikonkursi teates.

11.

Määratud riiklike programmide haldamise asutuste kaasabil kontrollib intelligentse elukeskkonna ühing projektikonkursi teates kehtestatud täiendavate riiklike rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

12.

Riiklikud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on seotud üksnes konkreetsete taotlejate õigusliku ja finantsstaatusega ega käsitle projektiettepaneku sisu; need käsitlevad järgmisi aspekte:

12.1.

taotleja liik, sealhulgas õiguslik staatus ja tegevuseesmärk;

12.2.

kohustused ja elujõulisus, sealhulgas rahanduslik usaldusväärsus ning maksu- ja sotsiaalkohustuste täitmine.

13.

Rahastamiskõlblikke projektiettepanekuid hindab intelligentse elukeskkonna ühing sõltumatute ekspertide kaasabil, lähtudes ühtsetest läbipaistvatest hindamiskriteeriumidest, mis on sätestatud avaldatud projektikonkursi teates, ja selle tulemusena koostatakse antud hinnangute põhjal projektide paremusjärjestus. Projektid valitakse välja vastavalt sellele paremusjärjestusele ja võttes arvesse rahaliste vahendite kättesaadavust. Kui intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu on tehtud valiku heaks kiitnud, on see osalevate riikide jaoks siduv.

14.

Kui projektis osaleja ei vasta ühele või mitmele riiklikule rahastamiskõlblikkuse kriteeriumile või kui vastav rahastamiskohustust puudutav riiklik eelarve on ammendunud, võib intelligentse elukeskkonna ühingu juhatus otsustada viia sõltumatute ekspertide kaasabil läbi asjaomase ettepaneku täiendava üldise sõltumatu hindamise, eesmärgiga hinnata projektiettepanekut kas ilma asjaomase osaleja kaasamiseta või asendava osalejaga, vastavalt projektiosalise soovitusele.

15.

Rahastamiseks välja valitud projektides osalejaid puudutavaid õigus- ja finantsküsimusi käsitleb määratud riiklik programmide haldamise asutus. Kohaldatakse siseriiklikke halduseeskirju ja -põhimõtteid.


III LISA

INTELLIGENTSE ELUKESKKONNA PROGRAMMI JUHTIMINE

Intelligentse elukeskkonna programmi organisatsiooniline ülesehitus on järgmine.

1.

Intelligentse elukeskkonna ühing on osalevate riikide loodud spetsiaalne rakendusstruktuur.

2.

Intelligentse elukeskkonna ühing vastutab kõikide intelligentse elukeskkonna programmi meetmete eest. Intelligentse elukeskkonna ühingu ülesanneteks on lepingute ja eelarve haldamine, iga-aastaste töökavade koostamine, projektikonkursside korraldamine, hindamise teostamine ja projektiettepanekute pingereastamine rahastamise tarvis.

3.

Lisaks sellele vastutab intelligentse elukeskkonna ühing projektide järelevalve eest ja kannab liidu osalusega seotud maksed üle määratud riiklikele programmide haldamise asutustele. Ühing korraldab ka teabelevi.

4.

Intelligentse elukeskkonna ühingut juhib üldkogu. Üldkogu on intelligentse elukeskkonna programmi otsustusorganiks. Üldkogu nimetab ametisse juhatuse liikmed ja jälgib intelligentse elukeskkonna programmi rakendamist, sealhulgas strateegia ja iga-aastaste töökavade heakskiitmist, riiklike vahendite eraldamist projektidele ja uute liikmete vastuvõtmise taotluste menetlemist. Üldkogu töötab põhimõttel, et igal riigil on üks hääl. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, välja arvatud ühingu liikmete õigusjärglust, vastuvõtmist või väljaarvamist või ühingu lõpetamist käsitlevad otsused, mille kohta võib ühingu põhikirjas sätestada eriotstarbelised hääletusnõuded.

5.

Komisjonil on intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogul vaatleja staatus ja komisjon kiidab heaks iga-aastase töökava. Komisjon kutsutakse kõikidele intelligentse elukeskkonna ühingu koosolekutele ja komisjon võib osaleda aruteludel. Kõik asjakohased dokumendid, mida levitatakse seoses intelligentse elukeskkonna ühingu üldkoguga, edastatakse komisjonile.

6.

Intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu valib intelligentse elukeskkonna ühingu juhatuse, mis koosneb vähemalt esimehest, aseesimehest ja laekurist ning aselaekurist, täitmaks kindlaid juhtimisülesandeid, nagu eelarve planeerimine, personalitöö ja lepingute sõlmimine. Juhatus on intelligentse elukeskkonna ühingu seaduslik esindaja ja annab aru selle üldkogule.

7.

Intelligentse elukeskkonna ühingu raames loodud keskjuhtimisüksus vastutab intelligentse elukeskkonna programmi rakendamise keskse juhtimise eest tihedas koostöös riiklike programmide haldamise asutustega, keda osalevad riigid volitavad täitma ülesandeid, mis on seotud projektijuhtimisega ning riiklikes projektides osalejatega seonduvate haldus- ja õigusaspektidega, samuti toetama projektiettepanekute hindamist ja arutamist. Keskjuhtimisüksus ja riiklikud programmide haldamise asutused töötavad üheskoos juhtimisüksusena intelligentse elukeskkonna ühingu järelevalve all.

8.

Intelligentse elukeskkonna ühing moodustab tööstuse, kasutajate ja muude asjaomaste sidusrühmade esindajatest koosneva nõuandekogu, püüdes leida tasakaalu põlvkondade ja sugupoolte vahel. Nõuandekogu annab intelligentse elukeskkonna ühingule soovitusi programmi üldise strateegia kohta, milles käsitletakse intelligentse elukeskkonna programmi projektikonkurssides käsitletavaid prioriteete ja teemasid, ning seoses muude asjakohaste meetmetega.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/27


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 555/2014/EL,

15. mai 2014,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) (raamprogramm „Horisont 2020”). Raamprogramm „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on seotud avatuse ja läbipaistvusega. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 912/2009/EÜ (4) otsustas liit osaleda rahaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestuse ajal Euroopa metroloogia teadusprogrammis („EMRP”) samaväärselt osalevate riikidega, kuid summas, mis ei ületa 200 000 000 eurot.

(5)

2012. aasta aprillis esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa metroloogia teadusprogrammi (EMRP) vahehindamise kohta. Kõnealuse vahehindamise tegi ekspertide rühm kolme aasta möödumisel programmi algusest. Ekspertide rühma üldine arvamus oli, et EMRP on Euroopa ühine teadusprogramm, mis on hästi juhitud ning juba saavutanud suhteliselt kõrge teadusliku, juhtimis- ja finantsalase integratsiooni taseme. Ekspertide rühm märkis siiski ära vähese tööstusliku kasutamise, vähese avatuse tippteadusele väljaspool metroloogiainstituute ja ebapiisava suutlikkuse suurendamise. Samuti oli ekspertide rühm arvamusel, et EMRP rakendamise teel saaks luua kaasavama Euroopa metroloogia teadusruumi.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/743/EL (6) võidakse EMRPle anda edasist toetust.

(7)

Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm („EMPIR”), mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega, eelkõige juhtalgatustega „Innovaatiline liit”, „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, on ambitsioonikam ja kaasavam programm, mida kümne aasta (2014–2024) jooksul rakendatakse 28 osalevas riigis. Osana varasema programmi täiustamisest hõlmab EMPIR meetmeid, mis käsitlevad innovatsiooni ja tööstuslikku kasutamist, teadusuuringuid normide määramiseks, standardimiseks ja reguleerimiseks ning suutlikkuse suurendamist.

(8)

Osalevad riigid kavatsevad panustada EMPIRi rakendamisse selle programmiga hõlmatud ajavahemikul, nimelt aastatel 2014–2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks algatada EMPIRiga hõlmatud projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembriks 2021.

(9)

EMPIRi raames läbiviidavad tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(10)

Raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajaks tuleks liidu rahalisele osalusele EMPIRis kehtestada ülemmäär. Kõnealuse ülemmäära piires peaks liidu rahaline osalus olema võrdne EMPIRis osalevate riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ning tagada osalevate riikide programmide parem integratsioon.

(11)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks EMPIRis osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja igal raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigil.

(12)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaks olema osalevate riikide ametlikult võetud kohustus aidata kaasa EMPIRi rakendamisele ning kõnealuste kohustuste täitmisele. Osalevate riikide osalus EMPIRis peaks hõlmama osalust halduskuludes, ülemmääraga 5 % EMPIRi eelarvest. Osalevad riigid peaksid võtma kohustuse suurendada vajaduse korral oma osalust EMPIRis täiendava 50 %-lise rahastamisvõimalusega võetud kohustusest, et oleks tagatud nende suutlikkus rahastada valitud projektides osalevaid riiklikke üksusi, nagu riiklikke metroloogiainstituute ja määratud instituute.

(13)

EMPIRi ühise rakendamise jaoks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on kokku leppinud EMRP rakendusstruktuuris ja asutasid 2007. aastal EURAMET e.V. („EURAMET”), mis on mittetulundusühendusena Saksa õiguse alusel tegutsev Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon. EURAMETil on ka metroloogia laiema Euroopa ja ülemaailmsel tasandil ühtlustamisega seotud ülesandeid ja kohustusi. EURAMETi liikmesus on avatud kõigile Euroopa riiklikele metroloogiainstituutidele, kes võivad saada EURAMETi liikmeteks ning määratud instituutidele, kes võivad saada EURAMETi assotsieerunud liikmeteks. EURAMETi liikmesuse tingimuseks ei ole riiklike metroloogia teadusprogrammide olemasolu. Arvestades, et EMRP vahehindamise aruande kohaselt on EURAMETi juhtimisstruktuur osutunud tõhusaks ja taganud EMRP rakendamise kõrge kvaliteedi, tuleks EURAMETi kasutada ka EMPIRi rakendamiseks. EURAMET peaks seega olema liidu rahalise osaluse saaja.

(14)

EMPIRi eesmärkide saavutamiseks peaks EURAMET andma rahalist toetust peamiselt EURAMETi tasandil valitud meetmetes osalejatele eraldatava toetusena. Need meetmed tuleks pärast projektikonkursse valida EURAMETi vastutusel. Projektide valimise ning liidu rahalisest osalusest ja EMPIRi projektides osalevate riikide osalusest rahaliste vahendite jaotamise puhul peaks paremusjärjestus olema siduv.

(15)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning asjaomaste kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(16)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui EMPIRi ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid EMPIRi rahalist osalust ei anna või annavad selle osaliselt või viivitusega. Nimetatud õigused tuleks sätestada liidu ja EURAMETi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(17)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi poolte halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeerimist ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditeerimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse siseriiklike programmide eripära.

(18)

Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(19)

EMPIRi kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Siiski tuleb EMPIRi tegevuslike erivajaduste tõttu sätestada erandid kõnealusest määrusest kooskõlas selle määruse artikli 1 lõikega 3.

(20)

Osalevate riikide osalus seisneb peamiselt valitud projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilises rahastamises. Osalevate riikide osalus peaks hõlmama ka rahalist osalust EMPIRi halduskulude katmiseks. Osa liidu osalusest tuleks eraldada muudele üksustele kui valitud projektides osalevad riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid. EMPIRi projektides osalevatele riiklikele metroloogiainstituutidele ja määratud instituutidele antava liidu rahalise osaluse arvutamisel tuleks tagada, et liidu osalus EMPIRis ei ületa osalevate riikide osalust. Arvestades, et riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsionaalne rahastamine osalevate riikide poolt vastab EMPIRi projektide üldkuludele ning et seda ei hüvitata liidu osalusest, tuleks kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks kohandada vastavalt määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud kindlasummalisele maksele. Kindlasummaline makse riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete abikõlblike kulude rahastamiseks tuleks kehtestada EMRP projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide deklareeritavate kõikide selliste kaudsete abikõlblike kulude põhjal, mis ei muutu ja moodustavad EMPIRi projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude usaldusväärse näitaja. Kuna need kaudsed kulud moodustavad kuni 140 % riiklike metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide toetuskõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud alltöövõtu ja tasuta mitterahaliste panustega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaajate territooriumil, tuleks vähendada kindlasummalist makset riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kulude rahastamiseks 25 %-lt, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1290/2013, 5 %-le. Seega on asjakohane näha ette riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide suhtes kohaldatav erand kõnealuse määruse artiklist 29. EMPIRi projektides osalevaid muid üksusi tuleks rahastada kooskõlas kõnealuse määrusega.

(21)

EMPIRi projektikonkursid tuleks avaldada ka ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.

(22)

Rahastamismudeli sobivust seoses liidu ja muude kui liidu vahendite vahelise vastavuse põhimõttega tuleks uuesti hinnata EMPIRi vahehindamise käigus.

(23)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(24)

Komisjon peaks tegema vahehindamise, eelkõige EMPIRi kvaliteedi ja tõhususe ning määratud eesmärkide saavutamise kohta, ja lõpphindamise ning esitama nende hindamiste kohta aruande.

(25)

Komisjoni nõudel peaksid EURAMET ja osalevad riigid esitama mis tahes teabe, mida komisjon vajab EMPIRi hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks.

(26)

Otsuse eesmärk on liidu osalemine EMPIRis, eelkõige selleks et toetada asjakohaste, integreeritud ja eesmärgipäraste metroloogiliste lahenduste pakkumist integreeritud Euroopa metroloogia teadusuuringute süsteemi ja kriitilise massi loomist ning aktiivset osalemist piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, mida liikmesriigid üksi ei saa piisavas ulatuses saavutada. Metroloogiliste nõuete ulatus ja keerukus nõuab investeeringuid, mis ületavad riiklike metroloogiainstituutide ja nende määratud instituutide põhiteadustööks ettenähtud eelarve. Kõrgtasemel metroloogialahenduste alaseks uurimis- ja arendustegevuseks nõutavad eriteadmised on hajutatud üle riigipiiride ning seega ei saa neid koondada ainult riigisisesel tasandil. Kuna käesoleva otsuse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, integreerides riiklikud jõupingutused ühtsesse Euroopa lähenemisviisi, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusprogrammid, aidates kavandada ühiseid piiriüleseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning saavutades osalejate ja investeeringute kriitilise massi, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osalemine Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis

1.   Liit osaleb käesolevas otsuses sätestatud tingimustel Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR), mida viivad ühiselt ellu järgmised riigid: Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik („osalevad riigid”) kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud tingimustega.

2.   Liikmesriik, keda ei ole loetletud lõikes 1 ja muu riik, kes on assotsieerunud raamprogrammiga „Horisont 2020”, võib EMPIRis osaleda, kui ta vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele. Kui riik vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

Artikkel 2

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus EMPIRis on koos Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni assigneeringutega kuni 300 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61 liidu üldeelarve assigneeringutest mis on eraldatud otsusega 2013/743/EL kehtestatud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi asjakohastele osadele, ning eelkõige II osa („Juhtpositsioon tööstuses”) ja III osa („Ühiskondlikud väljakutsed”) assigneeringutest.

2.   Liidu rahaline osalus on lõikes 1 sätestatud summat ületamata võrdne EMPIRis osalevate riikide osalusega, välja arvatud osalevate riikide osalus halduskuludes, mis ületavad 5 % EMPIRi eelarvest.

3.   Liidu rahalist osalust ei kasutata EMPIRi halduskulude katmiseks.

Artikkel 3

Liidu rahalise osaluse tingimused

1.   Liidu rahalisele osalusele kehtivad järgmised tingimused:

a)

osalevad riigid tõendavad, et nad on EMPIRi rakendanud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või nende määratud riiklikud metroloogiainstituudid määravad EURAMET e.V. („EURAMET”) vastutavaks struktuuriks EMPIRi rakendamise ning liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ja selle üle järelevalve teostamise eest;

c)

iga osalev riik kohustub osalema EMPIRi rahastamises ja tagama täiendavad rahastamisvõimalused 50 % ulatuses võetud kohustusest;

d)

EURAMET tõendab oma suutlikkust EMPIRi rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61; ja

e)

EMPIRi juhtimismudel loomine kooskõlas III lisaga.

2.   EMPIRi rakendamise ajal kehtivad liidu rahalisele osalusele järgmised tingimused:

a)

EURAMET viib ellu I lisas sätestatud EMPIRi eesmärke ja II lisas sätestatud tegevusi kooskõlas artiklis 5 osutatud osalemise ja levitamise eeskirjadega;

b)

asjakohast ja tõhusat juhtimismudelit järgitakse kooskõlas III lisaga;

c)

EURAMET järgib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid; ja

d)

täidetud on käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud kulukohustused.

Artikkel 4

Osalevate riikide osalus

Osalevate riikide osalus koosneb järgmisest:

a)

EMPIRi projektides osalevate metroloogiainstituutide ja määratud instituutide institutsioonilise rahastamise kaudu jagatavad toetussummad;

b)

rahaline osalus EMPIRi halduskulude katmiseks.

Artikkel 5

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.   Määruse (EL) nr 1290/2013 tähenduses on EURAMET rahastamisasutus, kes eraldab kaudsetele meetmetele rahalist toetust kooskõlas käesoleva otsuse II lisaga.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 29 lõikest 1 määratakse EMPIRi rahastatavates projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsed toetuskõlblikud kulud, kohaldades kindlasummalist makset, milleks on 5 % nende otsestest toetuskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed toetuskõlblikud kulud ja kolmandatele isikutele kasutada antud selliste vahenditega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaaja territooriumil, ning rahaline toetus kolmandatele isikutele.

3.   Artiklis 12 osutatud EMPIRi vahehindamine sisaldab EMPIRi rahastatavates projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide kaudsete kogukulude ja vastava institutsioonilise rahastamise hindamist.

4.   Selle hindamise alusel ja käesoleva artikli 2 lõike 2 eesmärgil võib EURAMET lõikes 2 sätestatud kindlasummalist makset kohandada.

5.   Kui sellest ei piisa, võib EURAMET erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 28 lõikest 3 kohaldada EMPIRi rahastatavates projektides osalevate riiklike metroloogiainstituutide ja määratud instituutide toetuskõlblikele kuludele madalamat hüvitusmäära.

Artikkel 6

EMPIRi rakendamine

1.   EMPIRi rakendatakse iga-aastaste töökavade alusel.

2.   EURAMET annab rahalist toetust peamiselt projektikonkursside tulemusel osalejatele antava toetuse kujul.

EURAMET kutsub enne iga projektikonkursi teemade kindlaksmääramist metroloogia teaduskogukonna ja kasutajate hulka kuuluvaid huvitatud isikuid või organisatsioone üles tegema ettepanekuid võimalike teadusuuringute teemade kohta.

Artikkel 7

Liidu ja EURAMETi vahelised lepingud

1.   Tingimusel, et EURAMETi suhtes kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 lõikega 1 teostatud eelkontroll on positiivne, sõlmivad komisjon (liidu nimel) ja EURAMET delegeerimislepingu ja lepingud rahaliste vahendite iga-aastase ülekandmise kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud delegeerimisleping sõlmitakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikega 3 ning artiklitega 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 40. Selles sätestatakse järgmine:

a)

EURAMETi tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

EURAMETi poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

EURAMETi toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

d)

EURAMETile kehtivad nõuded, mis käsitlevad EMPIRi rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile vastavate levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamisega seotud kord;

f)

sätted, mis käsitlevad EMPIRi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” komisjoni hallatavate elektrooniliste teavitusvahendite kaudu.

Artikkel 8

Liidu rahalise osaluse lõpetamine, vähendamine või peatamine

Kui EMPIRi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinenult, võib komisjon kooskõlas EMPIRi tegeliku rakendamisega liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada.

Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt EMPIRis, osalevad osaliselt või viivitusega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt EMPIRi rakendamiseks eraldatud summat.

Artikkel 9

Järelauditid

1.   EURAMET viib kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditid ellu kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29.

2.   Komisjon võib otsustada lõikes 1 osutatud auditeid ise läbi viia. Sellisel juhul teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määruste (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 sätetega.

Artikkel 10

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon astub vajalikke samme selle tagamiseks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve ennetusmeetmete võtmisega kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrolliga ja, juhul, kui avastatakse rikkumisi, alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega, ning, kui see on asjakohane, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   EURAMET annab komisjoni töötajatele ja muudele selleks volitatud isikutele ning samuti kontrollikojale juurdepääsu oma objektidele ja territooriumile ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teabele, mis on auditite tegemiseks vajalik.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib ellu viia uuringuid, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) sätestatud nõuete ja menetlustega, et veenduda, kas käesoleva otsuse alusel rahastatud kokkuleppe, otsuse või lepingu puhul on olnud tegemist liidu finantshuve kahjustava kelmuse/pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega.

4.   Käesoleva otsuse rakendamise tulemuseks olevad lepingud, toetuslepingud ja toetusotsused sisaldavad sätteid, mis selgesõnaliselt annavad komisjonile, EURAMETile, kontrollikojale ja OLAFile volitused kõnealuseid auditeid ja uurimisi oma vastava pädevuse piires läbi viia.

5.   EMPIRi rakendamisel võtavad osalevad riigid seadusandlikke, regulatiivseid, haldus- ja muid meetmeid, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks ning eelkõige määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 kohaselt liidule makstavate mis tahes summade täielikuks tagasinõudmiseks.

Artikkel 11

Teabevahetus

1.   Komisjoni taotlusel saadab EURAMET mis tahes teabe, mis on vajalik artiklis 12 osutatud aruannete koostamiseks.

2.   Osalevad riigid esitavad komisjonile EURAMETi kaudu Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja nõutud mis tahes teabe, mis käsitleb EMPIRi finantsjuhtimist.

3.   Komisjon lisab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe artiklis 12 osutatud aruannetesse.

Artikkel 12

Hindamine

1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi EMPIRi vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab komisjoni hindamisest tulenevaid järeldusi ja märkusi. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2017. EMPIRi vahehindamise tulemust võetakse arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamisel.

2.   Kui liidu osalemine EMPIRis on lõppenud, kuid hiljemalt 31. detsembril 2024, viib komisjon läbi EMPIRi lõpliku hindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab selle hindamise tulemusi. Komisjon edastab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsus nr 912/2009/EÜ ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja arendusprogrammis (ELT L 257, 30.9.2009, lk 12).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(6)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(10)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).


I LISA

EMPIRI EESMÄRGID

EMPIRi eesmärgid on järgmised:

a)

asjakohaste, integreeritud ja eesmärgipäraste metroloogialahenduste pakkumine, mis toetavad innovatsiooni ja tööstuse konkurentsivõimet, samuti mõõtmistehnoloogia arendamine selliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks nagu tervishoid, keskkonnakaitse ja energeetika, sealhulgas poliitiliste arengute ja rakenduste toetamiseks;

b)

Euroopa integreeritud metroloogia teadusuuringute süsteemi ja kriitilise massi loomine ning aktiivse osaluse edendamine piirkondlikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.


II LISA

EMPIRI KAUDU TOETATAVAD KAUDSED MEETMED

1.

EMPIR võib toetada järgmisi kaudseid meetmeid ühiste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas:

1.1.

teaduslik-tehniline tegevus, mis toetab metroloogiaalaseid alusteaduslikke uuringuid, mis on aluseks kõigile edasistele arengutele, sealhulgas metroloogia rakendusteaduslikule- ja arendustegevusele ning metroloogiaga seotud teenustele;

1.2.

metroloogiaalased uuringud, mille eesmärk on pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele, mille keskmeks on energia, keskkond ja tervis;

1.3.

uuringud, mille eesmärk on uute mõõteinstrumentide väljatöötamine metroloogiliste tehnoloogiate tööstuslikuks kasutuselevõtuks, et stimuleerida uuendusi tööstuses;

1.4.

normide määramisele eelnev ja samaaegne metroloogia teadus- ja arendustegevuse prioriteetsete standardite kehtestamiseks, et võimaldada osalevate riikide metroloogiainstituutide teadmiste kasutamist poliitikate rakendamisel ning kiirendada uuenduslike toodete ja teenuste jõudmist turule;

1.5.

metroloogia suutlikkuse suurendamine erinevatel tehnoloogilistel tasemetel, mille eesmärk on saavutada tasakaalustatud ja integreeritud metroloogia süsteem osalevates riikides ning nende teaduslike ja tehniliste võimekuste väljaarendamise võimaldamine metroloogias.

2.

EMPIR võib toetada täiendavaid meetmeid metroloogiaalase teadustegevuse tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks.

EMPIR võib toetada muid meetmeid, mis on suunatud konkreetsetele metroloogiainstituutidele, millel puudub või on väike teaduslik suutlikkus, toetades neid teiste Euroopa Liidu, riiklike või piirkondlike koolitus- ja liikuvusprogrammide, piiriülese koostöö või metroloogia infrastruktuuri investeeringute kaudu.

3.

EMPIR võib toetada selle edendamiseks ja mõju maksimeerimiseks mõeldud võrgustike loomisega seotud tegevusi.

4.

Punktis 1 osutatud kaudseid meetmeid rakendavad riiklikud metroloogiainstituudid ja määratud instituudid vastavalt asjaomaste riiklike ametiasutuste poolt kindlaks määratule. Siiski julgustab ja toetab EMPIR ka teiste üksuste osalemist kõigis EMPIRi algatatud projektikonkurssides. Eeldatakse, et selle lähenemisviisi kohaselt suunatakse neile üksustele ligikaudu 15 % EMPIRi eelarvest.


III LISA

EMPIRI RAKENDAMINE JA JUHTIMINE

I   EURAMETi roll

1.

Kui artiklist 3 ei tulene teisiti, vastutab EMPIRi rakendamise eest EURAMET. Ta haldab liidu poolt EMPIRile antavat rahalist osalust ning vastutab iga-aastase töökava ettevalmistamise ja rakendamise, projektikonkursside ettevalmistamise ja avaldamise, taotluste hindamise ja järjestamise ning muude iga-aastasest töökavast tulenevate tegevuste eest. EURAMET vastutab toetuse haldamise, sh toetuslepingute sõlmimise, liidu rahalise osaluse ja EMPIRis osalejate poolt valitud projektidele eraldatud summade vastuvõtmise, jaotamise ja kasutamise kontrollimise eest.

Liidu rahalise osaluse üle järelevalve teostamine peab hõlmama kõiki kontrollimisi ja auditeerimisi, eel- ja/või järelkontrollimisi, mis on vajalikud komisjoni poolt EURAMETile delegeeritud ülesannete täitmiseks. Nende tegevuste eesmärk on saada põhjendatud kinnitus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning toetuslepingutes deklareeritud kulude toetuskõlblikkuse kohta.

2.

EURAMET võib EMPIRi rakendamisel usaldada osalevatele riikidele teatavaid haldus- ja logistilisi ülesandeid.

II   EMPIRi rakendamisega seotud EURAMETi organisatsiooniline struktuur

1.

Peaassamblee on kõrgeim organ kõigis EURAMETiga seotud küsimustes. EMPIRi komitee haldab EURAMETi poolt kindlaks määratud raamistikus, nii et EURAMET saab tagada, et ellu viidud programm täidab oma eesmärgid.

EMPIRi komitee koosneb osalevate riikide EURAMETi liikmetest. Hääleõigused arvutatakse riiklike kohustuste alusel ruutjuure reegli järgi.

Eelkõige võtab EMPIRi komitee vastu otsuseid teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava, projektikonkursside kavandamise, läbivaatamise hindamismenetluse ja rahastatavate projektide valiku kohta paremusjärjestuse alusel, samuti rahastatud projektide täitmise jälgimise kohta. Komitee võtab vastu iga-aastase töökava pärast selle heakskiitmist komisjonis.

Komisjonil on EMPIRi komitee koosolekutel vaatleja staatus. Siiski peab iga-aastase töökava vastuvõtmisele EMPIRi komitees eelnema selle heakskiitmine komisjonis. EMPIRi komitee kutsub komisjoni oma koosolekutel osalema ja saadab komisjonile asjakohased dokumendid. Komisjon võib osaleda EMPIRi komitee aruteludes.

2.

EMPIRi komitee valib komitee esimehe ja tema asetäitja. EMPIRi komitee esimees on üks kahest EURAMETi aseesimehest. EMPIRi komitee esimees esindab EURAMETit EMPIRiga seotud küsimustes.

3.

Teadusnõukogu koosneb tööstuse, teadus- ja akadeemiliste ringkondade ning rahvusvaheliste sidusrühmade organisatsioonide kõrgetasemelistest ekspertidest. Ta annab sõltumatut strateegilist nõu EMPIRi aastase töökava koostamiseks. Teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse EURAMETi peaassamblee.

4.

EMPIRi pangakontosid haldab EURAMETi sekretariaat, kes annab EURAMETile üldist haldustuge.

5.

EURAMETi sekretariaadis luuakse juhtimisüksus, kes vastutab EMPIRi rakendamise ja igapäevase juhtimise eest.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/38


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 556/2014/EL,

15. mai 2014,

liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis (EDCTP2)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutas komisjon vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Parlament ja nõukogu on nimetatud strateegia heaks kiitnud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas aluslepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16 otsusega nr 1209/2003/EÜ (4) otsustas ühendus rahaliselt toetada Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlust („EDCTP1”) samaväärselt osalevate riikidega, kuid mitte rohkem kui200 000 000 euroga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1513/2002/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuenda raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006), kestel. EDCTP1 programmi toetati ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (6) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames.

(5)

2009. aastal võtsid sõltumatud eksperdid vastu EDCTP1 vahehindamise aruande. Eksperdirühma arvamus oli, et EDCTP1 lõi ainulaadse platvormi sisuliseks dialoogiks Aafrika teadlastega ning et selle raames tehti põhja ja lõuna vahelise lõhe ületamiseks algust teadusuuringute valdkonna võimekuse parandamisega ning õppe- ja töövõimaluste loomisega noortele Aafrika teadlastele. Kõnealuse aruande kohaselt tuleb Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis („EDCTP2 programm”) võtta arvesse järgmisi põhiküsimusi: EDCTP1 praegust ulatust tuleb muuta ja laiendada; vajaduse korral tuleks edasi arendada ja tugevdada arengumaade suutlikkust usaldusväärselt teha ja juhtida kliinilisi uuringuid, eelkõige tuleks paremini määratleda eetikakomiteede roll, tõhustada nende komiteede ja vastava reguleeriva keskkonna loomist, ning veelgi parandada Euroopa riiklike programmide koordineerimist, koostööd ja asjakohasel juhul lõimimist; teiste peamiste avaliku ja erasektori partneritega, sealhulgas ravimitööstusega ning selliste avaliku ja erasektori partnerlustega nagu tootearenduspartnerlused, kodanikuühiskonnaga, valitsusväliste organisatsioonidega ja sihtasutustega tehtavat koostööd on vaja tugevdada ja laiendada; kehtestada tuleks selged ja läbipaistvad juhtimiseeskirjad; arendada tuleks sünergiat Euroopa välispoliitika meetmetega, eelkõige liidu arenguabiga; tuleks selgitada ja lihtsustada kaasrahastamise eeskirju; ning on vaja tugevdada järelevalvevahendeid.

(6)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/743/EL (7) võib EDCTP2 programmi jätkuvalt toetada.

(7)

Liit on vaesusega seonduvaid haigusi ja tähelepanuta jäetud nakkushaigusi käsitlevate teadusuuringute oluline rahastaja. Komisjon ja liikmesriigid annavad ligi veerandi (22 %) valitsuste sellealastest investeeringutest üleilmsel tasandil. Peale selle on liit oluline osaleja ülemaailmses tervishoius. Näiteks annavad komisjon ja liikmesriigid umbes poole ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi vahenditest.

(8)

EDCTP1 raames on tehtud suuri edusamme ning välja töötatud kaheksa täiustatud ravimenetlust, eelkõige HIVi/AIDSi või malaariat põdevate vastsündinute, laste ja rasedate ja imetavate naiste raviks. Selle tulemusena on võetud kasutusele neli esimest Aafrika piirkondlikku tippkeskuste võrgustikku, mis edendavad lõunapoolsel suunal toimuvat kliiniliste uuringute alast koostööd, ning üle 400 Aafrika teadlase on saanud koolitust. Selle raames on aidatud luua ka üleaafrikaline kliiniliste uuringute register (PACTR) ja vaktsiine reguleerivate asutuste Aafrika foorum.

(9)

Hoolimata EDCTP1 arvestatavatest tulemustest ja saavutustest takistavad vaesusega seonduvad haigused neist tingitud sotsiaalmajanduslike probleemide tõttu ikka veel oluliselt arengumaade jätkusuutlikku arengut, seda eelkõige Sahara-taguses Aafrikas. Enamiku vaesusega seonduvate haiguste raviks puuduvad endiselt tõhusad, ohutud, sobivad ja mõistliku hinnaga raviteenused, mis oleksid kohandatud vastavalt arengumaade eripärale, ning investeerimine kliinilistesse uuringutesse ei ole ikka veel piisav, kuna nende uuringute tegemine on kulukas ja investeeringute tasuvus on turuhälvete tõttu piiratud. Tuleks rõhutada, et ainult 10 % üleilmselt teadusuuringutele eraldatud vahenditest on suunatud haigustele, mis põhjustavad 90 % haigestumisjuhtumitest maailmas. Lisaks on Euroopa teadustegevus ja -programmid endiselt sageli killustatud ning sellest tulenevalt kas liiga väikese kriitilise massiga või kattuvad, samas kui teadussuutlikkus ja -investeeringud on arenguriikides ebapiisavad.

(10)

Kui toetada võitlust vaesusega seonduvate haigustega, aitab see Euroopa kodanikke nende haiguste eest kaitsta, kuna üha suurem ülemaailmne liikuvus (sealhulgas turism), rändeliikumised ja kõnealuste haiguste levimise geograafilised nihked tähendavad, et Euroopa võib esmakordselt või taas seista silmitsi kõnealustest haigustest tulenevate probleemidega.

(11)

Euroopa Parlament võttis 15. juunil 2010 vastu resolutsiooni, mis käsitles aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi enne ÜRO 2010. aasta septembri kõrgetasemelist kohtumist ning milles ta palus komisjonil, liikmesriikidel ja arengumaadel tegeleda aastatuhande viienda (emade tervise parandamine), neljanda (laste suremus) ja kuuenda arengueesmärgiga (HIV/aids, malaaria ja tuberkuloos) sidusal ja terviklikul viisil.

(12)

Liit on kohustunud järgima 2012. aasta Rio+20 konverentsi järeldusi rahvusvaheliselt kokkulepitud jätkusuutliku arengu eesmärkide (mis järgivad ja hõlmavad aastatuhande arengueesmärke) väljatöötamise ja saavutamise kohta.

(13)

Liit algatas 2000. aastal kõrgetasemelise poliitikadialoogi Aafrikaga, mille tulemusena loodi Aafrika-ELi strateegiline partnerlus, millele järgnes ühise Aafrika-ELi strateegia vastuvõtmine 2007. aastal ning kõrgetasemelise poliitikadialoogi alustamine teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas 2011. aastal.

(14)

Komisjon esitas 31. märtsil 2010 teatise liidu rolli kohta ülemaailmses tervishoius, milles nõutakse paremat koordineerimist liikmesriikide ja asjakohaste poliitikavaldkondade vahel, et määrata kindlaks üleilmsed ühised prioriteedid terviseuuringute valdkonnas ja nendega tegeleda. Komisjon tuletab teatises meelde ka vajadust edendada võrdset ja üldist kaetust kvaliteetsete terviseteenustega, samuti iga inimese tervise teenistuses olevate teadusuuringute tõhusat ja õiglast rahastamist.

(15)

Oma 10. mai 2010. aasta järeldustes ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas kutsus nõukogu liitu üles edendama kõikide tervisele kasu toovate teadusuuringute tulemuslikku ja õiglast rahastamist ning tagama, et innovatsiooni ja võetud meetmete tulemusena luuakse kättesaadavad ja taskukohased tooted ja teenused. Eelkõige tuleks uurida mudeleid, mis kaotavad seose teadus- ja arendustegevuse kulude ning ravimite hindade vahel, sealhulgas võimalusi tehnoloogia siirdamiseks arengumaadesse.

(16)

Komisjon asetas oma 21. septembri 2011 teatises partnerluse kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, institutsioonide, riikide ja kontinentide vahelised partnerlused liidu teadusuuringute poliitika keskmesse.

(17)

Oma 27. veebruari 2013. aasta teatises „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” kinnitas komisjon oma kindlat otsust teha kõik selleks, et aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele aastaks 2015, ning osutas, et neid eesmärke on aidanud saavutada liidu poolt programmi EDCTP1 raames rahastatud teadustöö.

(18)

Kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega peaks EDCTP2 programmis osalemise õigus olema igal liikmesriigil ja igal raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigil.

(19)

Kaaluda tuleks toetuse andmist avatud innovatsioonimudelite uurimisele vajaduspõhiste teadusuuringute tegemiseks ning kättesaadavatele ja mõistliku hinnaga tulemustele kooskõlas muude liidu kohustustega tervisealases teadus- ja arendustegevuses.

(20)

Osalevad riigid kavatsevad anda oma panuse EDCTP2 programmi rakendamisse kõnealuse programmiga hõlmatud ajavahemikul, nimelt aastatel 2014–2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks EDCTP2 programmi kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

(21)

EDCTP2 programmile raamprogrammi „Horisont 2020” kestel antava liidu rahalise osaluse jaoks tuleks kehtestada ülemmäär. Liidu osalus peaks ülemmäära piires olema võrdväärne käesolevas otsuses osutatud riikide osalusega, et saavutada suur finantsvõimendus ja tagada kõnealuste riikide programmide tihedam lõimimine.

(22)

Liidu rahalise osaluse tingimuseks peaks olema, et osalevad riigid võtavad ametlikult kohustuse panustada EDCTP2 programmi rakendamisse ning täidavad seda kohustust.

(23)

EDCTP2 programmi ühiseks rakendamiseks on vaja rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on kokku leppinud EDCTP2 programmi rakendusstruktuuris ning loonud EDCTP2 rakendusstruktuuri („EDCTP2-IS”). EDCTP2-IS peaks olema liidu rahalise osaluse saaja ning tagama EDCTP2 programmi tõhusa rakendamise.

(24)

EDCTP2 programmi tegevused peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega.

(25)

EDCTP2-ISi projektikonkursid tuleks avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(26)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete ja kaudse eelarve täitmise asjakohaste eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (9).

(27)

Liidu finantshuvide kaitseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust vähendada, selle andmine peatada või lõpetada, kui EDCTP2 programmi ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei osale rahaliselt EDCTP2 programmis või osalevad osaliselt või viivitusega. Kõnealused õigused tuleks sätestada liidu ja EDCTP2-ISi vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(28)

EDCTP2 programmi tõhusaks rakendamiseks peaks EDCTP2-IS andma rahalist toetust peamiselt EDCTP2-ISi tasandil valitud meetmete rakendamises osalejatele eraldatava toetusena. Kõnealused meetmed tuleks EDCTP2-ISi vastutusel välja valida avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside raames.

(29)

EDCTP2 programmi kaudu rahastatud kaudsetes meetmetes osalemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013 (10). Siiski on EDCTP2 programmi tegevuslike erivajaduste tõttu vaja sätestada erandid nimetatud määruse sätetest kooskõlas selle artikli 1 lõikega 3.

(30)

Erandite kehtestamine määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b, artikli 10 lõike 1 punktist c ja artiklist 12 on vajalik Aafrika üksuste osalemiseks ja nende rahastamise lubamiseks ning ühiste projektikonkursside kaudu toimuva koostöö võimaldamiseks EDCTP2 programmi ja mis tahes muu juriidilise isiku vahel.

(31)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(32)

Käesoleva otsuse kohaselt antavate liidu rahaliste vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas raamprogrammiga „Horisont 2020”.

(33)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmetega kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, mis hõlmab eeskirjade eiramise ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(34)

Komisjon peaks teostama vahehindamised, millega hinnatakse eelkõige EDCTP2 programmi kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, samuti lõpphindamise, ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded.

(35)

Komisjoni nõudmisel peaksid EDCTP2-IS ja osalevad riigid esitama komisjonile teabe, mida komisjonil on vaja EDCTP2 programmi hindamise kohta koostatavatesse aruannetesse lisada.

(36)

On oluline, et EDCTP2 programmi raames tehtavad teadusuuringud oleksid täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsiooni 2008. aasta versiooni lisatud eetika põhiprintsiipidega, inimravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvahelisel ühtlustamiskonverentsil vastu võetud hea kliinilise tava standarditega, asjakohaste liidu õigusaktidega ning teadusuuringute asukohariikide eetikanormidega.

(37)

On oluline, et teavitatud nõusolek kliiniliste uuringute tegemiseks arengumaades saadaks alati tõepoolest teavitatud ja vabatahtlikul viisil.

(38)

Samuti on oluline EDCTP2 programmi raames elluviidavate tegevuste ja liidu arengupoliitika meetmete sidusus. Sellega seoses tuleks püüda saavutada EDCTP2 ja Euroopa Arengufondi vahelist koostoimet.

(39)

Selleks, et teha koostööd rahvusvaheliste arenguabi algatustega, tuleks EDCTP2 programmi raames rahastavate tegevuste käigus vajaduse korral arvesse võtta soovitusi, mida on esitanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) asjakohased algatused, sealhulgas teadus- ja arendustegevusega tegelev nõustavate ekspertide töörühm.

(40)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” on moodustatud terviseküsimuste teaduskomisjon, mis on teaduspõhine sidusrühmade platvorm, mis annab teadusliku panuse, teostab sidusa teaduspõhise analüüsi teadustöö ja innovatsiooniga seotud kitsaskohtadest ning kõnealuse raamprogrammiga pakutavatest võimalustest seoses tervise, demograafiliste muutuste ja heaoluga seonduvate ühiskondlike väljakutsetega, aitab kaasa raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide määratlemisele ning ergutab kogu liidu teadlasi selles osalema. Sidusrühmadega tehtava aktiivse koostöö kaudu aitab see arendada võimeid ning soodustada kõnealuses valdkonnas teadmiste jagamist ja tihedamat koostööd liidus. Seetõttu peaks EDCTP2 vajaduse korral tegema terviseküsimuste teaduskomisjoniga koostööd ja vahetama teavet.

(41)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt aidata leevendada arengumaades ja eelkõige Sahara-taguses Aafrikas vaesusega seonduvate haiguste põhjustatud sotsiaalmajanduslikke probleeme, kiirendades vaesusega seonduvate haiguste jaoks tõhusate, ohutute, kättesaadavate, asjakohaste ja mõistliku hinnaga ravimeetodite kliinilist väljaarendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada vajaliku kriitilise massi puudumise tõttu (nii inimeste arvu kui ka rahaliste vahendite osas), küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osalemine Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis

1.   Liit osaleb käesolevas otsuses sätestatud tingimustel Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis („EDCTP2 programm”), mille algatasid ühiselt Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani ja Ühendkuningriik („osalevad riigid”).

2.   Muu liikmesriik, kes ei ole loetletud lõikes 1, ja raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik võib EDCTP2 programmis osaleda, kui ta vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis e sätestatud tingimusele. Kui riik vastab käesoleva otsuse artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele, käsitatakse teda käesoleva otsuse kohaldamisel osaleva riigina.

Artikkel 2

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus (sealhulgas EFTA assigneeringud) EDCTP2 programmis on kuni 683 000 000 eurot, et tasakaalustada osalevate riikide osalusi.

2.   Liidu rahaline osalus makstakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61 Euroopa Liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega 2013/743/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi asjakohastele osadele, ning eelkõige erieesmärgile „Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu” eraldatud assigneeringutest.

3.   EDCTP2 rakendusstruktuur („EDCTP2-IS”) võib oma halduskulude katmiseks kasutada kuni 6 % lõikes 1 osutatud liidu rahalisest osalusest.

Artikkel 3

Liidu rahalise osaluse tingimused

1.   Liidu rahalise osaluse tingimused on järgmised:

a)

osalevad riigid tõendavad, et EDCTP2 programm on koostatud kooskõlas I, II ja III lisaga;

b)

osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad EDCTP2-ISi juriidilisest isikust üksusena struktuuriks, mis vastutab EDCTP2 programmi rakendamise eest ning osalevate riikide ja liidu rahalise osaluse vastuvõtmise, jaotamise ning selle kasutamise järelevalve eest;

c)

EDCTP2-IS tõendab oma suutlikkust EDCTP2 programmi rakendada, sealhulgas liidu rahalist osalust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

d)

EDCTP2 programmile juhtimismudeli kehtestamine kooskõlas III lisaga ning

e)

iga osalev riik on kohustunud osalema EDCTP2 programmi rahastamises.

2.   EDCTP2 programmi rakendamise ajal oleneb liidu osalus järgmisest:

a)

käesoleva otsuse I lisas sätestatud eesmärkide täitmine ning II lisas sätestatud meetmete, eelkõige EDCTP2-ISi rahastatavate tegevuste ja kaudsete meetmete elluviimine EDCTP2-IS poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, nagu osutatud käesoleva otsuse artiklis 6;

b)

EDCTP2 programmi asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli järgimine kooskõlas III lisaga;

c)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuete täitmine EDCTP2-ISi poolt ning

d)

lõike 1 punktis e osutatud kohustuste täitmine.

Artikkel 4

EDCTP2 programmi tegevused

1.   EDCTP2 programmi tegevused peavad olema kooskõlas I lisas kirjeldatud eesmärkidega ning II lisaga.

Tegevused võivad hõlmata osalevate riikide riiklike programmide tegevusi, sealhulgas avaliku või erasektori mittetulunduslike teadusorganisatsioonide tegevusi ning uusi tegevusi, sealhulgas EDCTP2-ISi hallatavaid projektikonkursse.

Tegevused lisatakse EDCTP2-IS poolt igal aastal vastu võetavasse EDCTP2 programmi töökavasse („EDCTP2 programmi iga-aastane töökava”) pärast rahvusvahelistes vastastikustes eksperdihinnangutes positiivselt hinnatud välishindamist, võttes arvesse EDCTP2 programmi eesmärke.

2.   EDCTP2 programmi iga-aastases töökavas esitatakse üksikasjalikult iga tegevuse eelarveline maksumus ja EDCTP2-ISi hallatavad rahalised vahendid, sealhulgas liidu rahaline osalus.

EDCTP2 programmi iga-aastases töökavas eristatakse liidu rahastatavaid või kaasrahastatavaid tegevusi ning osalevate riikide poolt või muudest tuludest rahastatavaid tegevusi.

3.   EDCTP2-IS rakendab EDCTP2 programmi iga-aastast töökava.

EDCTP2-IS teostab järelevalvet kõnealusesse töökavasse lisatud või EDCTP2-ISi korraldatud projektikonkursside raames välja valitud kõikide tegevuste üle ning annab sellest aru komisjonile.

4.   EDCTP2 programmi iga-aastase töökava tegevusi, mida EDCTP2-IS ei rahasta, rakendatakse kooskõlas ühiste põhimõtetega, milles lepivad kokku osalevad riigid ja komisjon, võttes arvesse käesolevas otsuse, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotise ja määrusega (EL) nr 1290/2013 kehtestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, sõltumatut vastastikust eksperdihinnangut ja valikut. Osalevad riigid ja komisjon lepivad ka kokku EDCTP2-ISi suhtes kohaldatavates aruandlusnõuetes, sealhulgas näitajates iga nimetatud tegevuse jaoks.

Iga tegevust, mida EDCTP2-IS rahastab EDCTP2 programmi iga-aastase töökava kohaselt või EDCTP2-ISi korraldatud projektikonkursi alusel, peetakse määruse (EL) nr 1290/2013 tähenduses kaudseks meetmeks ning seda rakendatakse kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 6.

5.   EDCTP2 programmi tegevuste valdkonda kajastavale ja selle programmiga tihedas koostöös koostatud teatisele või väljaandele tuleb olenemata sellest, kas koostaja on EDCTP2-IS, osalev riik või tegevuses osaleja, lisada järgmine märge: „[tegevuse nimetus] viiakse ellu Euroopa Liidu toetatava EDCTP2 programmi raames”.

Artikkel 5

Osalevate riikide osalus

1.   Osalevate riikide osalus koosneb järgmisest:

a)

rahaline osalus EDCTP2-IS-ile;

b)

mitterahalised osalus, mis sisaldavad osalevate riikide kulusid seoses EDCTP2 programmi iga-aastasesse töökavasse lisatud ja selgelt määratletud tegevuste rakendamisega või EDCTP2-ISi halduseelarvega seotud kulusid.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud osaluste hindamiseks määratakse kulud kindlaks kooskõlas asjaomase osaleva riigi tavapäraste raamatupidamistavade ja -standarditega ning asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite/rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega.

Artikkel 6

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.   Määrust (EL) nr 1290/2013 kohaldatakse EDCTP-ISi poolt EDCTP2 programmi iga-aastase töökava alusel või EDCTP2-ISi korraldatavate projektikonkursside tulemusel valitavate ja rahastatavate kaudsete meetmete suhtes. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse EDCTP2-ISi rahastamisasutusena, kes annab rahalist toetust kaudsete meetmete jaoks kooskõlas käesoleva otsuse II lisaga.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b, on osalejate minimaalne arv kolm, millest kaks on kahes erinevas osalevas riigis asutatud juriidilised isikud ning kolmas on EDCTP2 programmi iga-aastases töökavas loetletud Sahara-taguse Aafrika riigis asutatud juriidiline isik.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõike 1 punktist c, on EDCTP2 programmi iga-aastases töökavas loetletud Sahara-taguse Aafrika riigis asutatud juriidiline isik rahastamiskõlblik.

4.   Kui rahastamiskõlblik tegevus on lisatud EDCTP2 programmi iga-aastasesse töökavasse, võib EDCTP2-IS algatada projektikonkursi ühiselt kolmandate riikidega või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide või muude kolmandate pooltega, eelkõige valitsusväliste organisatsioonidega kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 12 alusel välja töötatud eeskirjadega.

Artikkel 7

Liidu ja EDCTP2-ISi vahelised lepingud

1.   Tingimusel, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 lõike 1 kohane EDCTP2-ISi eelkontroll on positiivne, sõlmib komisjon EDCTP2-ISiga liidu nimel delegeerimislepingu ja lepingud rahaliste vahendite iga-aastase ülekandmise kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud delegeerimisleping sõlmitakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikega 3 ning artiklitega 60 ja 61 ning delegeerimismääruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 40. Delegeerimislepingus sätestatakse muu hulgas järgmine:

a)

EDCTP2-IS tulemuslikkuse näitajate nõuded, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

EDCTP2-IS poolt järelevalves osalemise nõuded, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

EDCTP2-ISi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad;

d)

nõuded EDCTP2-ISile seoses teabe andmisega halduskulude ja EDCTP2 programmi rakendamisega seotud üksikasjalike arvnäitajate kohta;

e)

komisjonile levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamise kord;

f)

EDCTP2 programmi iga-aastase töökava eelnõu komisjoni poolt kinnitamise või tagasilükkamise kord enne nimetatud eelnõu vastuvõtmist EDCTP2-IS poolt ning

g)

sätted, mis käsitlevad EDCTP2 programmi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

Artikkel 8

Liidu rahalise osaluse lõpetamine, vähendamine või peatamine

Kui EDCTP2 programmi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või viivitusega, võib komisjon liidu osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada vastavalt EDCTP2 programmi tegelikule rakendamisele.

Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt EDCTP2 programmis või osalevad osaliselt või viivitusega, võib komisjon liidu rahalise osaluse lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt EDCTP2 programmi rakendamiseks eraldatud summat.

Artikkel 9

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditid teostab EDCTP2-IS kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29.

2.   Komisjon võib otsustada teha lõikes 1 osutatud auditeid ise. Ta teeb seda vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, eelkõige vastavalt määrustele (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 10

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve ennetusmeetmete võtmisega kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrolliga ja eeskirjade eiramise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega, ning kui see on asjakohane, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   EDCTP2-IS annab komisjoni töötajatele ja muudele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (12) sätestatud nõuetele ja korrale, eesmärgiga tuvastada kelmust/pettust, korruptsiooni ja muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva otsuse alusel rahastatava toetuslepingu, -otsuse või muu lepinguga.

4.   Käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja -otsused sisaldavad sätteid, millega antakse komisjonile, EDCTP2-ISile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus teostada vastavalt oma pädevusele auditeid ja uurimisi.

5.   EDCTP2 programmi rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- või muud meetmed, et eelkõige tagada liidule tasumisele kuuluvate kõikide summade sissenõudmine kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012.

Artikkel 11

Teabe edastamine

1.   EDCTP2-IS saadab nõudmise korral komisjonile igasuguse artiklis 12 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

2.   Osalevad riigid esitavad EDCTP2-ISi vahendusel komisjonile Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja nõutava teabe EDCTP2 programmi finantsjuhtimise kohta.

3.   Komisjon lisab artiklis 12 osutatud aruannetesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe.

Artikkel 12

Hindamine

1.   Komisjon viib hiljemalt 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi EDCTP2 programmi vahehindamise. Komisjon koostab nimetatud hindamise kohta aruande, mis sisaldab komisjoni tehtud hindamise järeldusi ja vaatluste tulemusi. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. EDCTP2 programmi vahehindamise tulemust võetakse arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamisel.

2.   Kui liidu osalemine EDCTP2 programmis on lõppenud, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023, viib komisjon läbi EDCTP2 programmi teise vahehindamise. Komisjon koostab nimetatud hindamise kohta aruande, mis sisaldab vastava hindamise tulemusi. Komisjon saadab nimetatud aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Komisjon koostab EDCTP2 programmi lõpphindamise hiljemalt 31. detsembriks 2026. Komisjon saadab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel kahekümnendal pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsus nr 1209/2003/EÜ ühenduse osalemise kohta Euroopa ja arengumaade pikaajalise koostöö kaudu uute HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastaste ravimenetluste väljaarendamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuse programmis, mille on algatanud mitmed liikmesriigid (ELT L 169, 8.7.2003, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta otsus nr 1513/2002/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(7)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(11)  Nõukogu, 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).


I LISA

EDCTP2 PROGRAMMI EESMÄRGID

EDCTP2 aitab kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele.

1)   Üldeesmärk

EDCTP2 raames aidatakse leevendada vaesusega seonduvatest haigustest põhjustatud sotsiaalset ja majanduslikku koormust arengumaades, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, kiirendades vaesusega seonduvate haiguste tõhusate, ohutute, kättesaadavate, asjakohaste ja mõistliku hinnaga ravimeetodite (1) kliinilist väljatöötamist koostöös Sahara-taguse Aafrikaga.

2)   Erieesmärgid

Üldeesmärgi saavutamisele kaasa aitamiseks taotleb EDCTP2 järgmisi erieesmärke:

a)

rohkem uusi või täiendatud HIVi/AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja teiste vaesusega seotud haiguste, sealhulgas tähelepanuta jäetud haiguste ravimeetodeid ning programmi rakendamisaja lõpuks vähemalt ühe uue ravimeetodi kasutuselevõtmine; olemasolevate ravimeetodite parema või laialdasema kasutuse kohta ligikaudu 30 juhendi avaldamine; ligikaudu 20 uut võimalikku ravimeetodit kliinilise väljatöötamise etapis;

b)

parem koostöö Sahara-taguse Aafrika riikidega, eelkõige selleks, et parandada nende suutlikkust teha kliinilisi uuringuid, kooskõlas eetika põhiprintsiipide ja asjakohaste siseriiklike, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollidega, Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsiooni 2008. aasta versiooniga ja inimravimite tehniliste registreerimisnõuete rahvusvaheline ühtlustamiskonverentsi poolt vastu võetud standarditega hea kliinilise tava kohta;

c)

asjakohaste riiklike programmide parem koordineerimine, ühitamine ja vajaduse korral lõimimine Euroopa riiklike investeeringute kulutasuvuse suurendamiseks. Lisaks tuleks teadustegevuse prioriteedid kehtestada eesmärgile suunatud viisil, et kiirendada tulemusteni jõudmist ning aidata kontrollida ja likvideerida vaesusega seonduvaid haigusi, sealhulgas tähelepanuta jäetud haigusi;

d)

laiem rahvusvaheline koostöö riiklike ja erasektori muude partneritega, tagamaks teadustegevuste võimalikult suur mõju, ja koostoimete arvesse võtmise võimalus ning saavutada ressursside ja investeeringute võimenduse;

e)

suurem mõju, mis tuleneb tõhusast koostööst asjakohaste liidu algatustega (sealhulgas arenguabi).

3)   Tegevusnäitajad ja -eesmärgid

Punktis 2 sätestatud erieesmärkide täitmiseks jälgitakse EDCTP2 programmi jooksul järgmisi tegevusnäitajaid:

a)

vaesusega seonduvate haiguste, sealhulgas tähelepanuta jäetud haiguste raviks uute või täiustatud ravimeetoditega seotud kliiniliste uuringute toetamine Euroopa ja arenguriikide, eelkõige Sahara-taguse Aafrika riikide partnerluste kaudu:

 

Näitaja: suurendada selliste toetatavate kliiniliste uuringute arvu EDCTP1 aegselt 88-lt vähemalt 150-ni, mille tulemusena töötatakse välja uued tooted, protsessid, metoodika, diagnostika, ravi või ennetus.

 

Näitaja: säilitada või suurendada EDCTP2-IS-i rahastatavates kliinilistes uuringutes Aafrikale suunatud osakaalu.

 

Näitaja: püüda suurendada avaldatavate retsenseeritud teadusartiklite arvu, nii et see ületaks EDCTP1 omi kolmekordselt;

b)

toetada teadusuuringute tegemise võimekuse parandamise tegevusi Sahara-taguses Aafrikas, mis võimaldaks teha kliinilisi uuringuid ja aidata vähendada ekspertide äravoolu:

 

Näitaja: püüda säilitada või suurendada EDCTP2 programmis osalevate Sahara-taguse Aafrika riikide arvu.

 

Näitaja: suurendada Sahara-taguse Aafrika teadlastele ja teadusvaldkonna magistriõppe/doktoriõppe üliõpilastele mõeldud stipendiumide arvu võrreldes EDCTP1 aegse 400-ga, julgustades ja toetades tõhusalt nende teaduskarjääri jätkamist Sahara-taguses Aafrikas pärast stipendiumi saamist.

 

Näitaja: suurendada Sahara-taguses Aafrikas kliiniliste uuringute tegemiseks vajaliku võimekuse parandamiseks kavandatavate tegevuste arvu võrreldes EDCTP1 aegse 74-ga;

c)

töötada programmi EDCTP2 jaoks välja teadusuuringute kava, mis põhineb prioriteetide määramise ühistel kriteeriumitel ja ühisel hindamisel, tunnistades samas, et riiklike programmide ja EDCTP panused võivad erineda.

Eesmärk: osalevate riikide avaliku sektori investeeringutest vähemalt 50 % lõimitakse, ühitatakse või koordineeritakse EDCTP2 programmi kaudu;

d)

EDCTP2 programmi rakendamise tõhususe tagamine:

Eesmärk: halduskulud moodustavad alla 5 % EDCTP2-ISi eelarvest;

e)

koostöösuhete loomine ja ühismeetmete algatamine muude avaliku ja erasektori rahastajatega.

 

Eesmärk: suurendada arenguriikide panust EDCTP1 aegselt 14 000 000 eurolt vähemalt 30 000 000 euroni;

 

Eesmärk: täiendavate vahendite hankimine kas avalikust või erasektorist vähemalt 500 000 000 euro ulatuses (võrreldes EDCTP1 aegse 71 000 000 euroga);

f)

koostöösuhete loomine ja ühismeetmete algatamine liidu, riiklike ja rahvusvaheliste arenguabi algatustega, sealhulgas vajaduse korral WHO asjakohaste algatustega, et tagada vastastikune täiendavus ning suurendada EDCTP raames rahastatavate tegevuste tulemuste mõju.


(1)  Käesoleva otsuse tähenduses hõlmavad „ravimeetod” meetmeid, mille eesmärk on parandada või säilitada tervist või muuta haiguse kulgu, eelkõige ennetust ja ravi selliste meditsiinitoodete abil nagu ravimid, mikrobiotsiidid või vaktsiinid, sealhulgas nende manustamise viisi, ravi jälgimist ja ennetamist mõjutatud elanikkonna hulgas ning meditsiinidiagnostikat, et avastada haigus ning jälgida haiguse arengut/tervenemise kulgu.


II LISA

TEGEVUSED JA EDCTP2 PROGRAMMI RAKENDAMINE

1)   Tegevused

EDCTP2 programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a)

vaesusega seonduvaid haigusi, sealhulgas tähelepanuta jäetud haigusi hõlmavate riiklike uurimisprogrammide ja -tegevuste võrgustike loomise, koordineerimise, ühitamise, koostöö ja lõimimise edendamine teadus-, haldus- ja finantstasandil;

b)

vaesusega seonduvate haiguste, eelkõige HIVi/AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja teiste vaesusega seonduvate haiguste, sealhulgas tähelepanuta jäetud haiguste kliiniliste uuringutega seotud teadusuuringute ja nendega seotud tegevuste toetamine;

c)

arenguriikide, eelkõige Sahara-taguse Aafrika arenguriikide kliiniliste uuringute ja asjakohaste teadusuuringute alase võimekuse parandamine uurimistoetuste kaudu, mida antakse järgmisel otstarbel: noorem- ja vanemstipendiaatide karjääri edendamine, liikuvuse edendamine, töötajate vahetuse toetused, teadustöötajate koolitusvõrgustikud, eetika ja reguleerivate asutuste tugevdamine, juhendamine ning partnerlused üksikisiku või institutsiooni või piirkondlikul tasandil;

d)

koostöösuhete loomine ja ühismeetmete algatamine muude avaliku ja erasektori rahastajatega;

e)

propageerimine ja kommunikatsioon, et tagada teadlikkus EDCTP2 programmist ja selle tegevustest ning nimetatud programmi ja selle tegevuste elluviimine ja tunnustamine mitte üksnes liidu tasandil ja arenguriikides, vaid ka ülemaailmsel tasandil.

2)   Programmi määratlus ja selle rakendamine

EDCTP2 programmi rakendab EDCTP2-IS iga-aastase töökava ja mitmeaastase strateegilise töökava alusel, mille koostab EDCTP2-IS asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja mille pärast komisjoni heakskiitu ja pärast rahvusvaheliste vastastikuste eksperdihinnangute andmist võtab vastu EDCTP2-ISi peaassamblee.

Iga-aastases töökavas määratakse kindlaks käsitletavad teemad ja rakendatavad tegevused, sealhulgas EDCTP-ISi algatatavad projektikonkursid kaudsete meetmete valimiseks ja rahastamiseks, samuti eelarved ja EDCTP2 rahastus nende teemadele ja tegevustele. Vajaduse korral võib EDCTP2 programm vahetada teavet teiste riiklike või erasektori algatustega, sealhulgas raamprogrammi „Horisont 2020” algatustega.

Iga-aastases töökavas eristatakse liidu rahastatavad või kaasrahastatavad ning osalevate riikide poolt või muudest tuludest rahastatavad tegevused.

Mitmeaastase strateegilise töökavaga kehtestatakse ühine strateegiline teadusuuringute kava, mida uuendatakse igal aastal.

EDCTP2-IS teeb töökavas sisalduvate tegevuste, sealhulgas EDCTP2-ISi hallatavate projektikonkursside kaudu valitud kaudsete meetmete rakendamise järelevalvet. EDCTP2-IS eraldab nende tegevuste/meetmete rakendamiseks rahalised vahendid kooskõlas käesoleva otsusega ja vastavalt eelmistes töökavades valitud ja määratletud tegevuste tegelikule rakendamisele.

3)   EDCTP2 programmi rakendamise eeldatavad tulemused

EDCTP2-IS esitab aastaaruande, esitades selles üksikasjaliku ülevaate EDCTP2 programmi rakendamisest. Ülevaates esitatakse teave töökava kohaselt valitud iga tegevuse kohta, sealhulgas EDCTP2-ISi hallatavate projektikonkursside kaudu valitud kaudsete meetmete kohta. Teave sisaldab iga tegevuse, sealhulgas kaudse meetme kirjeldust, selle eelarvet, vajaduse korral selleks eraldatud rahaliste vahendite summat ja selle staatust.

EDCTP2-ISi hallatavate projektikonkursside puhul sisaldab aastaaruanne lisaks teavet rahastuse saamiseks esitatud ja välja valitud projektide arvu, liidu rahalise osaluse üksikasjaliku kasutuse, riiklike ja muude osaluste jaotamise (sealhulgas mitterahaliste osaluste tüübi spetsifikaadi) ja osalejatüüpide kohta, lisaks riikide andmeid ning teavet vahendusürituste ja levitamistegevuste kohta. Aastaaruanne võib vajaduse korral sisaldada ka teavet meetmete kohta, mida on võetud, et lihtsustada EDCTP2 programmist tulenevate toodete kättesaadavust.

Aastaaruanne sisaldab ka teavet I lisas kehtestatud EDCTP2 programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude kohta.

Lisaks esitab EDCTP2-IS käesoleva otsusega ja liiduga sõlmitud lepinguga ette nähtud kõik aruanded ja kogu teabe.


III LISA

EDCTP2 PROGRAMMI JUHTIMINE

EDCTP2 programmi organisatsiooniline struktuur on järgmine.

1)

EDCTP2-ISi juhib peaassamblee, kus on esindatud kõik osalevad riigid.

Peaassamblee põhivastutus on tagada kõikide EDCTP2 programmi eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste rakendamine ning programmi ressursside nõuetekohane ja tõhus haldamine. Peaassamblee võtab vastu aasta töökava.

Peaassamblee langetab otsused konsensuse alusel. Kui konsensusele ei jõuta, võtab peaassamblee otsused vastu vähemalt 75 % häälteenamusega.

Liit, keda esindab komisjon, kutsutakse kõikidele peaassamblee kohtumistele vaatlejana ning talle antakse kõik vajalikud dokumendid. Liit võib aruteludes osaleda.

2)

Peaassamblee määrab juhatuse, kes teeb järelevalvet peaassamblee asutatud EDCTP2-ISi sekretariaadi („sekretariaat”) üle, kes on EDCTP2 programmi täitevorgan. Juhatus koosneb peaassamblee poolt kindlaks määratud arvust juhatuse liikmetest, mis ei ole väiksem kui viis.

Sekretariaadil on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

aasta töökava täitmine;

b)

peaassamblee toetamine;

c)

järelevalve EDCTP2 programmi rakendamise üle ja aruande esitamine selle kohta;

d)

osalevate riikide, liidu ja mis tahes kolmanda poole rahalise osaluse haldamine ning aruandluse esitamine nende kasutamise kohta peaassambleele ja liidule;

e)

EDCTP2 programmi märgatavuse suurendamine propageerimis- ja kommunikatsioonitegevuse kaudu;

f)

koostöö komisjoniga kooskõlas artiklis 7 osutud delegeerimislepinguga.

3)

Teaduskomitee annab peaassambleele nõu EDCTP2 programmi strateegiliste prioriteetide kohta.

Peaassamblee määrab ametisse teaduskomitee, mis koosneb Euroopa ja Aafrika sõltumatutest ekspertidest, kes on pädevad EDCTP2 programmi valdkondades ning seejuures võetakse arvesse soolist tasakaalu.

Teaduskomiteel on järgmised ülesanded:

a)

peaassamblee nõustamine Aafrikas tehtavate kliiniliste uuringute prioriteetide ja strateegiliste vajaduste küsimustes;

b)

peaassamblee teaduslik ja tehniline nõustamine EDCTP2 programmi iga-aastase töökava eelnõu küsimustes, keskendudes selle sisule, ulatusele ja mõõtmele, samuti käsitletavatele haigustele ja kasutatavatele strateegiatele;

c)

EDCTP2 programmi rakendamise teaduslike ja tehniliste aspektide läbivaatamine ning arvamuse avaldamine programmi aastaaruande kohta.

Teaduskomitee peab oma ülesannete täitmise ajal järgima ja edendama kliiniliste uuringutega seotud kõrgeid eetilise käitumise standardeid ning tegema koostööd vaktsiinide valdkonda reguleerivate asutustega.

Teaduskomitee võib soovitada peaassambleel luua teaduslikud alamkomiteed, töökonnad ja töörühmad.

Peaassamblee määrab teaduskomitee liikmete arvu, nende hääleõigused ning nende ametisse määramise tingimused kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 40. Peaassamblee võib moodustada teaduskomitee alla kuuluvad eritöörühmad, kuhu kutsutakse täiendavaid sõltumatuid eksperte eriülesannete täitmiseks.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/54


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 557/2014,

6. mai 2014,

innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (1).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (2) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas liidu ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liidu („EFPIA”) vaheline avaliku ja erasektori partnerlus innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse valdkonnas.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020””) aastateks 2014–2020. Raamprogrammiga „Horisont 2020” seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda nendes partnerlustes rahalise osaluse kaudu ühisettevõtetes, mis on asutatud otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (4) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel.

(6)

Ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks („ühisettevõte IMI”), mis asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 73/2008 (5), on koondanud tõhusalt vahendeid, tuues kokku farmaatsiatööstust, akadeemilisi ringkondi, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), patsiendiorganisatsioone ja reguleerimisasutusi.

(7)

Samuti on ühisettevõte IMI kiirendanud sidusrühmade koostööd tervisealase teadustöö ja innovatsiooni alal, võimaldades juurdepääsu muude partnerite eksperdiarvamustele, ning laiendanud koostööd liidu farmaatsiatööstuse ja muude sidusrühmade vahel, töötades välja terviklikud teadusuuringute kavad ja horisontaalse poliitilise koordineerimise. Ükski teine Euroopa ega siseriiklik programm ei ole võimaldanud ettevõtjate koostööd farmaatsiasektoris sama laias ulatuses nagu innovatiivsete ravimite ühine tehnoloogiaalgatus. Ühisettevõtte IMI vahehindamisel rõhutati, et sellega võimaldatakse vastastikust õpet ja antakse võimalus parandada sidusrühmade vastastikust mõistmist, tuues kasu kõikidele pooltele, ja see on aidanud biofarmaatsiaalaste teadusuuringute valdkonnas märkimisväärselt kaasa avatud innovatsioonimudelile üleminekule.

(8)

Tulevikumeditsiiniga seotud teadusuuringuid tuleks teha valdkondades, kus ühiskonna, rahvatervise ja biomeditsiinitööstuse konkurentsivõime eesmärkide kogum nõuab ressursside ühendamist ning avaliku ja erasektori (kaasates seejuures ka VKEsid) vahelise koostöö edendamist. Algatuse reguleerimisala tuleks laiendada bioteaduse alase teadustöö ja innovatsiooni kõikidele valdkondadele, mis on rahvatervise seisukohalt olulised, nagu on kindlaks määratud Maailma Terviseorganisatsiooni raportis Euroopa ja maailma esmatähtsate ravimite kohta, mida on ajakohastatud 2013. aastal. Seega peaks algatusse kaasama rohkem eri sektoritesse nagu biomeditsiinilise tomograafia ja meditsiini infotehnoloogia, diagnostika ja loomatervisega seotud tööstusharud, kuuluvaid partnereid, sealhulgas keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid. Laialdasem osalemine aitaks edendada rahvatervisele suurt mõju avaldavate haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga seotud uute lähenemisviiside ja tehnoloogialahenduste väljatöötamist.

(9)

Innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks tuleks asutada uus ühisettevõtte („ühisettevõte IMI2”), mis peaks asendama ühisettevõtte IMI ja olema selle õigusjärglane. Ühisettevõte IMI2 peaks edendama väiksemate osalejate, näiteks teadusasutuste, ülikoolide ja VKEde võimekust avatud innovatsioonimudelites osalemiseks ning edendama VKEde kaasamist enda tegevusse kooskõlas oma eesmärkidega.

(10)

Algatuse jätkumisel tuleks arvesse võtta ka ühisettevõtte IMI tegevusest saadud kogemusi, sealhulgas selle vahehindamise tulemusi ja sidusrühmade soovitusi, ning seda tuleks rakendada kasutades eesmärgipärasemat struktuuri ja eeskirju, et suurendada tegevuse tõhusust ja tagada selle lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte IMI2 võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artikliga 209.

(11)

Ühisettevõtte IMI2 muud liikmed kui liit on kokku leppinud teadusuuringute jätkamise ühisettevõtte IMI2 valdkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile paremini sobiva ülesehitusega. On asjakohane, et ühisettevõtte IMI2 muud liikmed kui liit kiidavad käesoleva määruse lisas sisalduva ühisettevõtte IMI2 põhikirja heaks kinnituskirjaga.

(12)

Ühisettevõtte IMI2 eesmärkide edasiseks arendamiseks peaks ka muudel juriidilistel isikutel olema võimalik selle liikmeks astuda. Juriidilistel isikutel, kellel on huvi toetada ühisettevõtte IMI2 eesmärke nende konkreetsetes uurimisvaldkondades, peaks olema võimalus saada ühisettevõtte IMI2 assotsieerunud partneriteks.

(13)

Iga kõlblik asutus peaks saama valitud projektides osaleda või neid projekte koordineerida.

(14)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte IMI2 pakkuma osalejatele finantstoetust peamiselt toetuste vormis, lähtudes avatud ja konkurentsipõhistest projektikonkurssidest.

(15)

Osalejaid tuleks täielikult teavitada kohaldatavatest õiguslikest ja menetluslikest tingimustest, sealhulgas nendest, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1290/2013 (7) artikli 1 lõike 3 alusel, eelkõige seoses rahastamiskõlblikkuse ning tulemuste kasutamise ja levitamisega. Kõnealused tingimused peaksid olema ühtsed ja mõistlikud ning tagama osalejate võrdse ja õiglase kohtlemise seoses ühisettevõtte IMI2 projektide raames saadud tulemuste omandiga ja tulemustele juurdepääsuga.

(16)

Muude liikmete kui liidu osalus peaks olema seotud ühisettevõtte IMI2 halduskuludega ning – koos assotsieerunud liikmete osalusega nende konkreetse uurimisvaldkonna jaoks – ühisettevõttest IMI2 toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks nõutava kaasrahastamisega.

(17)

Osalemine ühisettevõtte IMI2 rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks peaks ühisettevõte IMI2 tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele.

(18)

Ühisettevõte IMI2 peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning selles osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte IMI2 projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte IMI2 avalikustama asjakohased andmed projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(19)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(20)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(21)

Liidu ja ühisettevõtte IMI2 teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(22)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte IMI2 suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(23)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte IMI2 eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele IMI2 antava rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 sätestatud asutuste jaoks. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(24)

Ühisettevõte IMI2 peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte IMI2 organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(25)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” moodustati terviseküsimuste teaduskomisjon, mis on teaduspõhine sidusrühmade platvorm, mis töötab välja teadusliku panuse, teeb sidusa teaduspõhise analüüsi teadustöö ja innovatsiooniga seotud kitsaskohtadest ning kõnealuse raamprogrammiga pakutavatest võimalustest seoses tervishoiu, demograafiliste muutuste ja heaolualaste ühiskondlike väljakutsetega, aitab kaasa raamprogrammi teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetide määratlemisele ning ergutab kogu liidu teadlasi selles osalema. Sidusrühmadega tehtava aktiivse koostööga aitab see arendada võimeid ja soodustada teadmiste jagamist ja tihedamat koostööd liidus selles valdkonnas. Seetõttu peaks ühisettevõte IMI2 vajaduse korral tegema terviseküsimuste teaduskomisjoniga koostööd ja vahetama teavet.

(26)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte IMI2 arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte IMI2 tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise alal.

(27)

Ühisettevõte IMI asutati ajavahemikuks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2017. Ühisettevõte IMI2 peaks jätkuvalt toetama innovatiivsete ravimite teadusuuringute programmi, rakendades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2008 kõnealuse määruse alusel algatatud ülejäänud meetmeid. Üleminek ühisettevõttelt IMI ühisettevõttele IMI2 tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saadaolevate vahendite optimaalne kasutus. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks seetõttu määrus (EÜ) nr 73/2008 tunnistada kehtetuks ning kehtestada üleminekusätted.

(28)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte IMI2 projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühisettevõtte IMI2 asutamist tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamiseks kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda dubleerimise vältimise eesmärgil, kriitilist massi säilitades ning avalike vahendite optimaalset kasutamist tagades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutatakse ühisettevõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses („ühisettevõte IMI2”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte IMI2 projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembrini 2021.

2.   Ühisettevõte IMI2 asendab määrusega (EÜ) nr 73/2008 asutatud ühisettevõtte IMI ja on selle õigusjärglane.

3.   Ühisettevõte IMI2 on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kelle ülesanne on rakendada avaliku ja erasektori partnerlust.

4.   Ühisettevõte IMI2 on juriidiline isik. Ühisettevõttel IMI2 on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

5.   Ühisettevõtte IMI2 asukoht on Belgias Brüsselis.

6.   Ühisettevõtte IMI2 põhikiri on esitatud lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ühisettevõtte IMI2 eesmärgid on järgmised:

a)

toetada vastavalt määruse (EL) nr 1291/2013 artiklile 25 sellise konkurentsieelse teadus- ja innovatsioonitegevuse väljatöötamist ja elluviimist, mis on liidu konkurentsivõime ja tööstuse valdkonna juhtpositsiooni seisukohalt strateegiliselt tähtis või mille abil lahendatakse konkreetseid ühiskonnaprobleeme, eelkõige otsuse 2013/743/EL I lisa II ja III osas kirjeldatud probleeme, ja eelkõige Euroopa elanike tervise ja heaolu parandamist.

b)

aidata kaasa innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele ning eelkõige:

i)

suurendada Maailma Terviseorganisatsiooni kindlaksmääratud esmatähtsate ravimite kliiniliste uuringute edumäära;

ii)

võimaluse korral vähendada ravimi väljatöötamisel ravimikontsepti õigeks tunnistamiseni jõudmise aega, nt vähktõve ning immunoloogiliste, respiratoorsete, neuroloogiliste ja neurodegeneratiivsete haiguste puhul;

iii)

töötada välja uued ravimeetodid suure ja rahuldamata ravivajadusega haigustele (nt Alzheimeri tõbi) ning haigustele ja seisunditele, mille ravi jaoks on vähe turustiimuleid (nt antimikroobne resistentsus);

iv)

töötada välja sellised haiguste diagnostilised ja ravialased biomarkerid, mis on selge kliinilise tähtsusega ja mille on heaks kiitnud seadusandjad;

v)

vähendada vaktsiinikandidaatide III faasi kliiniliste uuringute ebaõnnestumise määra vaktsiinide tõhususe ja ohutuse varajase prognoosimise uudsete biomarkerite abil;

vi)

parandada praegust ravimite väljatöötamisprotsessi, toetades vahendite, standardite ja lähenemisviiside väljatöötamist reguleeritud tervisetoodete tõhususe, ohutuse ja kvaliteedi hindamiseks.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, ühisettevõtte IMI2 haldus- ja tegevuskulude katmiseks, on kuni 1 638 000 000 eurot ja see koosneb järgmisest:

a)

kuni 1 425 000 000 eurot, mis vastab Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liidu („EFPIA”) või sellesse kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste osalusele;

b)

kuni 213 000 000 eurot, mis vastab teiste liikmete, assotsieerunud partnerite või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste täiendavale osalusele.

Liidu osalus makstakse välja liidu üldeelarves raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ja artiklitega 60 ja 61 kõnealuse määruse artiklis 209 osutatud asutustele.

2.   Liidu rahalise osaluse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimiskokkuleppega ja iga-aastaste vahendite ülekandmise kokkulepetega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte IMI2 vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepe käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklis 60 ja artiklis 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 nimetatud aspekte ja muu hulgas järgmist:

a)

ühisettevõtte IMI2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte IMI2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas nimetatud järelevalvega;

c)

ühisettevõtte IMI2 toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte IMI2 projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liidu ja assotsieerunud partnerite osalus

1.   EFPIA maksab osaluse või laseb enda koosseisu kuuluvatel üksustel või seotud üksustel maksta osaluse vähemalt 1 425 000 000 euro ulatuses. Muud liikmed kui liit ja assotsieerunud partnerid annavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta osaluse, mis vastab finantskohustustele, mille nad liikmeteks või assotsieerunud partneriteks saades võtsid.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalused koosnevad põhikirja artikli 13 lõikes 2 ning artikli 13 lõike 3 punktides b ja c sätestatud osalustest ühisettevõttesse IMI2. Mitterahaline osalus, mis koosneb muudes kui raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud kolmandates riikides tehtud kuludest, on põhjendatud ning vastab käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele ning see ei ületa IMI2 programmi tasandil 30 % rahastamiskõlblikest kuludest, mida on teinud muud liikmed kui liit ja assotsieerunud partnerid.

3.   Muud liikmed kui liit ja assotsieerunud partnerid annavad iga aasta 31. jaanuariks ühisettevõtte IMI2 juhatusele aru igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt makstud osaluse väärtusest. Samuti teavitatakse sellest sobival ajal riikide esindajate rühma.

4.   Põhikirja artikli 13 lõike 3 punktis b osutatud osaluste väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud vastavalt asjaomaste üksuste tavapärastele kuluarvestustavadele, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Väärtuse hindamismeetodit kontrollib ühisettevõte IMI2. Kahtluse korral võib ühisettevõte IMI2 seda auditeerida.

5.   Komisjon võib liidu rahalise osaluse ühisettevõttes IMI2 lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 21 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui ühisettevõtte liikmed ja assotsieerunud partnerid või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused jätavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalusega seotud kohustused täitmata või täidavad need üksnes osaliselt või liiga hilja.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte IMI2 vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 110/2014 (9).

Artikkel 6

Töötajad

1.   Ühisettevõtte IMI2 töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi (10) („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”) ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Juhatus kasutab ühisettevõtte IMI2 töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning volitusi, mis on antud teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Erandlikel asjaoludel võib juhatus otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellistel juhtudel rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule ühisettevõtte IMI2 töötajale kui tegevdirektor.

3.   Juhatus võtab vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte IMI2 ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte IMI2 aastaeelarvega.

5.   Ühisettevõtte IMI2 personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab ühisettevõte IMI2.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   Ühisettevõte IMI2 võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte IMI2. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse IMI2 lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte IMI2 ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

Ühisettevõtte IMI2 vastutus

1.   Ühisettevõtte IMI2 lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte IMI2 kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.   Kõiki ühisettevõtte IMI2 makseid seoses lõikes 1 või 2 osutatud vastutusega ning seonduvaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte IMI2 kuludena ning need kaetakse tema vahenditest.

4.   Ühisettevõte IMI2 kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub:

a)

vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte IMI2 kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte IMI2 töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

c)

mis tahes ühisettevõtte IMI2 ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

2.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte IMI2 asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte IMI2 vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni tähelepanekuid. Komisjon edastab kõnealuse aruande hiljemalt 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte IMI2 vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjalikul hindamisel ja vahehindamisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või astuda muid vajalikke samme.

3.   Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte IMI2 lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 21 osutatud lõpetamismenetluse algatamist korraldab komisjon ühisettevõtte IMI2 lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab ühisettevõtte IMI2 eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte IMI2 finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte IMI2 kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29, osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib teha lõikes 1 osutatud auditeid ise nende osalejate puhul, kelle tegevust on ühisettevõttest IMI2 rahaliselt toetatud. Sellistel juhtudel teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrustega (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1.   Ühisettevõte IMI2 annab komisjoni töötajatele ning ühisettevõtte IMI2 või komisjoni poolt volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja objektidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (12), et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud hõlmama sätteid, mis annavad sõnaselge volituse:

a)

ühisettevõttele IMI2 ja OLAFile nende vastavate pädevuste kohaselt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud auditite ja uurimiste tegemiseks, ja

b)

komisjonile ja kontrollikojale nende vastavate pädevuste kohaselt lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud auditite tegemiseks ühisettevõttelt IMI2 toetust saanute puhul.

4.   Ühisettevõte IMI2 tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.   Ühisettevõte IMI2 ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (13). Ühisettevõte IMI2 võtab vastu vajalikud meetmed OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte IMI2 sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte IMI2 liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   Ühisettevõtte IMI2 valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (14).

2.   Ühisettevõtte IMI2 juhatus võib võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib ühisettevõtte IMI2 poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte IMI2 rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Kõnealuse määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet IMI2 rahastamisasutusena, kes annab põhikirja artiklis 1 sätestatud rahalist toetust kaudsetele meetmetele.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

Ühisettevõtte IMI2 ja tema asukohariigi vahel võib sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele IMI2 antavat muud toetust.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 73/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, jätkub määruse (EÜ) nr 73/2008 kohaselt algatatud meetmete ja nendega seotud rahaliste kohustuste haldamine kuni nende lõpuleviimiseni nimetatud määruse alusel.

Määruse nr (EÜ) 73/2008 kohaselt vastu võetud iga-aastastes rakenduskavades sätestatud projektikonkurssidest tulenevaid meetmeid käsitatakse samuti kõnealuse määruse kohaselt algatatud meetmetena.

Käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud vahehindamine sisaldab ühisettevõtte IMI määruse (EÜ) nr 73/2008 kohast lõpphindamist.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 73/2008 alusel värvatud töötajate õigusi ega kohustusi.

Esimeses lõigus osutatud töötajate töölepinguid võib uuendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Määruse (EÜ) nr 73/2008 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor määratakse alates 27. juunist 2014 täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul tegevdirektori ülesandeid, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega. Muud lepingutingimused jäävad samaks.

4.   Kui määruse (EÜ) nr 73/2008 kohased ühisettevõtte IMI liikmed ei lepi kokku teisiti, kantakse kõik määruse (EÜ) nr 73/2008 kohaste ühisettevõtte IMI liikmete õigused ja kohustused, sealhulgas vara, võlad või kohustused üle käesoleva määruse kohastele ühisettevõtte IMI2 liikmetele.

5.   Kõik määruse (EÜ) nr 73/2008 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle ühisettevõttele IMI2.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(2)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(5)  Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 73/2008, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(10)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT 56, 4.3.1968, lk 1).

(11)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


LISA

INNOVATIIVSETE RAVIMITE ALGATUSE TEISE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

Ühisettevõte IMI2 täidab järgmisi ülesandeid:

a)

mobiliseerib ühisettevõtte IMI2 eesmärkide saavutamiseks vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

b)

teostab ühisettevõtte IMI2 strateegilise teadusuuringute kava korrapäraseid läbivaatusi ja teeb vajaduse korral sellesse kohandusi, võttes arvesse selle rakendamise ajal toimunud teaduse arengut;

c)

seab sisse pikaajalise tiheda koostöö liidu, teiste liikmete, assotsieerunud partnerite ja muude sidusrühmade, nagu näiteks muude tööstusharude, reguleerivate asutuste, patsientide organisatsioonide, akadeemiliste ringkondade ja kliinikumide vahel, ning samuti koostöö tööstusharu ja akadeemiliste ringkondade vahel, ja edendab seda;

d)

hõlbustab kõnealuses valdkonnas Euroopa, riikliku ja rahvusvahelisel tasandi meetmete koordineerimist ning suhtleb liikmesriikide ja raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riikidega;

e)

toetab peamiselt toetuste abil tõhusalt teadusuuringuid ja innovatsiooni bioteaduste valdkonnas; kui kliinilised uuringud on vajalikud, eelistatakse I ja II faasi; III ja IV faasi rahastatakse põhjendatud juhtudel, kui on tõendatud, et on olemas rahuldamata meditsiinilised vajadused, mis ei ole konkurentsipõhised ega konkurentsieelsed;

f)

määrab kindlaks ja viib ellu ühisettevõtte IMI2 aasta töökava, peamiselt konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside abil;

g)

algatab rahastamise eesmärgil projektikonkursse ja muid vajalikke menetlusi, hindab projektitaotlusi, annab projektidele toetust kohaldatavate eeskirjade kohaselt ja olemasolevate vahendite piires;

h)

avaldab teavet projektide kohta, sealhulgas osalevate üksuste ja ühisettevõtte IMI2 rahalise osaluse summa osaleja kohta;

i)

korraldab teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

j)

teeb koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

k)

korraldab sidusrühmade foorumi kaudu korrapärase teavitustegevuse, sealhulgas vähemalt kord aastas kohtumise huvirühmade ja sidusrühmadega, et tagada ühisettevõtte IMI2 teadusuuringute avatus ja läbipaistvus;

l)

täidab muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Liikmed ja assotsieerunud partnerid

1.

Ühisettevõtte IMI2 liikmed on:

a)

liit, keda esindab komisjon,

b)

pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit („EFPIA”).

2.

Ühisettevõtte IMI2 liikmeks saamist võib taotleda iga liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigis otseselt või kaudselt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetav juriidiline isik, tingimusel et ta panustab käesoleva põhikirja artiklis 13 osutatud vahenditesse käesoleva määruse artikli 2 kohaste ühisettevõtte IMI2 eesmärkide saavutamiseks ning nõustub ühisettevõtte põhikirjaga.

3.

Liikmete koosseisulised üksused on kõik ühisettevõtte IMI2 muud liikmed kui liit vastavalt kõnealuste liikmete põhikirjale.

4.

Pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel võib ühisettevõttega IMI2 assotsieerunud partnerina liitumist taotleda iga juriidiline isik, kes ei ole liige ega liikme koosseisu kuuluv üksus ega kummagagi seotud üksus ja kes toetab liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigis oma konkreetses uurimisvaldkonnas ühisettevõtte IMI2 eesmärke. Kinnituskirjas tuleb esitada teave assotsieerimise ulatuse kohta, täpsustades selle sisu, kestust ja selle raames toimuvat tegevust.

5.

Assotsieerunud partnerid osalevad samamoodi nagu muud liikmed kui liit ühisettevõtte IMI2 tegevuskulude rahastamises kooskõlas käesoleva põhikirja artikliga 13.

Kinnituskirjas tuleb käesoleva määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt täpsustada assotsieerunud partnerite ühisettevõttesse IMI2 tehtava rahalise panuse suurus, millega samaväärselt panustab ka liit.

Artikkel 3

Liikme- ja assotsieerimisstaatuse muutmine

1.

Kõik ühisettevõtte IMI2 liikmeks või assotsieerunud partneriks saamise taotlused esitatakse juhatusele. Liikmeks saamise taotluse puhul lisatakse taotlusele ettepanek kohandada juhatuse koosseisu.

2.

Juhatus hindab taotlust, võttes arvesse taotleja olulisust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte IMI2 eesmärkide saavutamise seisukohast, ning teeb taotluse kohta otsuse.

3.

Iga liige või assotsieerunud partner võib oma liikme- või assotsieerimisstaatuse ühisettevõttes IMI2 lõpetada. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete ja assotsieerunud partnerite teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige või assotsieerunud partner kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte IMI2 kiitis heaks või võttis enne liikme- või assotsieerimisstaatuse lõpetamist.

4.

Ühisettevõtte IMI2 liikme- ega assotsieerimisstaatust ei saa ilma juhatuse eelneva nõusolekuta kolmandale isikule üle anda.

5.

Pärast käesoleva artikli kohast liikme- või assotsieerimisstaatuse muutust avaldab komisjon viivitamata oma veebisaidil ühisettevõtte IMI2 liikmete ja assotsieerunud partnerite ajakohastatud nimekirja koos vastava muutuse kuupäevaga.

Artikkel 4

Ühisettevõtte IMI2 organid

1.

Ühisettevõtte IMI2 organid on:

a)

juhatus;

b)

tegevdirektor;

c)

teaduskomitee;

d)

riikide esindajate rühm;

e)

sidusrühmade foorum.

2.

Teaduskomitee, riikide esindajate rühm ja sidusrühmade foorum on ühisettevõtte IMI2 nõuandeorganid.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatus koosneb viiest esindajast iga liikme kohta.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

1.

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kuulub igale liikmele selline osa 100 hääleõigusest, mis vastab tema poolt ühisettevõttele IMI2 makstava osaluse osatähtsusele.

Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu. Iga liige võib jagada oma hääleõigusi oma juhatusse kuuluvate esindajate vahel. Liikmed teevad oma parima konsensuse saavutamiseks. Konsensuse puudumisel teeb juhatus otsuseid vähemalt 75-protsendilise enamusega kõigist häältest, kaasa arvatud puuduvate isikute hääled.

Liit ja muud liikmed nimetavad vaheldumisi juhatuse esimehe, kes on ametis iga-aastase rotatsiooni korras.

2.

Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Erakorralisi koosolekuid võidakse pidada mis tahes liikme või juhatuse esimehe palvel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ning need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte IMI2 asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus kutsub võimalikud assotsieerunud partnerid osalema juhatuse aruteludel, milles käsitletakse assotsieerunud partnerite osalemist hõlmavaid päevakorrapunkte. Assotsieerunud partneritel ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimees osaleb juhatuse koosolekutel ning tal on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Teaduskomitee esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda juhtumipõhiselt oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid.

3.

Liikmete esindajad ei vastuta esindaja rollis juhatuse liikmena võetud meetmete eest isiklikult.

4.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte IMI2 strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle.

2.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada koordineerimise ühisettevõtte IMI2 tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringute alase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

3.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi käesoleva põhikirja artikli 3 kohaseid liikmeks saamise või assotsieerumise taotlusi;

b)

otsustab oma kohuseid mittetäitva liikme või assotsieerunud partneri liikmesuse või assotsieerumise lõpetamise ühisettevõttes IMI2;

c)

võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu ühisettevõtte IMI2 finantseeskirjad;

d)

võtab vastu ühisettevõtte IMI2 aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

f)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

g)

kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

h)

võtab vastu aasta töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor tihedas koostöös osutatud nõuanderühmadega, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

i)

kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

j)

korraldab vajaduse korral ühisettevõtte IMI2 siseauditi alase suutlikkuse loomise;

k)

kiidab heaks projektikonkursid ning vajaduse korral seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor tihedas koostöös osutatud nõuanderühmadega;

l)

kiidab heaks rahastamiseks valitud projektitaotluste loetelu;

m)

kehtestab tegevdirektori ettepanekul ühisettevõtte IMI2 teavituspõhimõtted;

n)

kehtestab vajaduse korral personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3;

o)

kehtestab vajaduse korral eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta ühisettevõttesse IMI2 ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

p)

asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte IMI2 organitele nõuanderühmad;

q)

esitab vajaduse korral komisjonile taotlused käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte IMI2 liige;

r)

vastutab ülesannete eest, mida pole konkreetselt antud ühelegi ühisettevõtte IMI2 organile; ta võib määrata selliseid ülesandeid mis tahes nimetatud organile.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon liidab valikumenetlusega vajaduse korral ühisettevõtte IMI2 teiste liikmete esindatuse.

Eelkõige tagatakse ühisettevõtte IMI2 teiste liikmete sobiv esindatus valikumenetluse eelvaliku etapis. Selleks nimetavad muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor on töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte IMI2 ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet IMI2 juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele muid liikmeid peale liidu, tegevdirektori tulemuslikkust ning ühisettevõtte IMI2 edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.

Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord ajavahemikuks kuni neljaks aastaks.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, kes on kaasanud vastavalt vajadusele muid liikmeid peale liidu.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on peamine täitevjuht, kes vastutab ühisettevõtte IMI2 igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2.

Tegevdirektor on ühisettevõtte IMI2 seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Tegevdirektor täidab ühisettevõtte IMI2 eelarvet.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

valmistab ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)

valmistab tihedas koostöös nõuanderühmadega ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aasta töökava koos vastava kuluprognoosiga;

c)

esitab juhatusele arvamuse andmiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)

valmistab ette ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

e)

esitab juhatusele vastuvõtmiseks rahastamiseks valitud projektitaotluste loetelu;

f)

edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane.

g)

allkirjastab üksikuid toetuskokkuleppeid ja -otsuseid;

h)

allkirjastab hankelepinguid;

i)

rakendab ühisettevõtte IMI2 suhtluspõhimõtteid;

j)

korraldab ja suunab ühisettevõtte IMI2 toiminguid ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatuse poolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

k)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

l)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

m)

võtab kõik vajalikud meetmed hindamaks ühisettevõtte IMI2 edenemist selle eesmärkide suunas;

n)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb ühisettevõtte IMI2 töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte IMI2 finantseeskirjadega;

b)

korraldab aasta töökavas ettenähtud projektikonkursse ning haldab toetuskokkuleppeid ja -otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)

annab liikmetele ja teistele ühisettevõtte IMI2 organitele igasugust asjakohast teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, vastates ka nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib ühisettevõtte IMI2 organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1.

Teaduskomitee koosneb kuni 11 liikmest, kes nimetatakse kaheaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe kaheks aastaks.

Kui see on vajalik lühiajaliste ajutiste eriülesannete täitmiseks, võib piiratud ajaks nimetada täiendavaid eksperte. Nende valimisel kohaldatakse sama valikumenetlust kui teaduskomitee alaliste liikmete puhul.

2.

Teaduskomitee liikmeskond peab peegeldama kogu maailmas tunnustatud akadeemiliste ringkondade, tööstusharu ja reguleerivate asutuste ekspertide tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel kollektiivselt peab olema teaduslik pädevus ja tehnikavaldkonda hõlmav asjatundlikkus, mida on vaja teadusuuringutel põhinevate soovituste andmiseks ühisettevõttele IMI2.

3.

Juhatus kehtestab teaduskomitee koosseisu konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse ning nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

4.

Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab nõu selle kohta, milliseid teaduslikke prioriteete lisada strateegilise teadusuuringute kavasse, võttes arvesse seotud tegevusi programmis „Horisont 2020”;

b)

annab nõu aasta töökavades käsitletavate teaduslike prioriteetide teemal;

c)

annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste teemal.

5.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees.

6.

Teaduskomitee võib esimehe nõusolekul kutsuda koosolekul osalema teisi isikuid.

7.

Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Riikide esindajate rühm

1.

Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigist. Rühm valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse esimees või nende esindajad.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid ja VKEde ühenduste esindajaid.

3.

Riikide esindajate rühmaga konsulteeritakse, eelkõige vaatab rühm läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)

ühisettevõtte IMI2 programmitöö edenemine ja eesmärkide saavutamine, sealhulgas konkursse käsitlev teave ja projektitaotluste hindamisprotsess;

b)

strateegilise suunitluse ajakohastamine;

c)

seosed raamprogrammiga „Horisont 2020”;

d)

aasta töökavad;

e)

VKEde kaasamine.

4.

Riikide esindajate rühm annab ühisettevõttele IMI2 teavet ja tegutseb ühisettevõtte kontaktina ka järgmistes küsimustes:

a)

asjassepuutuvate riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud uute lahenduste kasutuselevõtt, et võimaldada koostoimet ja vältida kattumisi;

b)

riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad konkreetsed meetmed teabeleviüritusteks, tehniliste töörühmade korraldamiseks ja kommunikatsioonitegevuseks.

5.

Riikide esindajate rühm võib omal algatusel esitada juhatusele soovitusi või ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning aastaste kavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid.

Juhatus teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele või esitab põhjused, kui järelmeetmeid ei võeta.

6.

Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte IMI2 rahastatavates kaudsetes meetmetes, iga projektikonkursi ja projekti rakendamise tulemuse kohta, käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud tegevuste põhjenduste kohta, koostoime kohta muude asjaomaste liidu programmidega ning ühisettevõtte IMI2 eelarve täitmise kohta.

7.

Riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Sidusrühmade foorum

1.

Sidusrühmade foorum on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja muude riikide rahvusvahelistele huvirühmadele.

2.

Sidusrühmade foorumit teavitatakse ühisettevõtte IMI2 tegevusest ning foorumil palutakse esitada oma märkused.

3.

Sidusrühmade foorumi koosolekud kutsub kokku tegevdirektor.

Artikkel 13

Rahastamisallikad

1.

Ühisettevõtet IMI2 rahastavad ühiselt liit, muud liikmed kui liit ja assotsieerunud partnerid või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused osamaksetena makstud rahalise osaluse ning sellise osaluse kaudu, mis seisneb neile ühisettevõtte IMI2 poolt mittehüvitatavate kaudsete meetmete rakendamisel tekkinud kulude kandmises.

2.

Ühisettevõtte IMI2 halduskulud ei tohi ületada 85 200 000 eurot ning need tuleb katta rahalise osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning muude liikmete kui liidu vahel. Kui osa halduskuludeks ettenähtud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks ühisettevõtte IMI2 tegevuskulude katmiseks.

3.

Ühisettevõtte IMI2 tegevuskulud kaetakse järgmistest osalustest:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

muude liikmete kui liidu ja assotsieerunud partnerite ning nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste mitterahaline osalus, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel ja nõuanderühmadega (kui see on ette nähtud aasta töökavaga) seoses tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte IMI2 osalus ja liidu muu rahaline osalus nende kulude kandmises;

c)

muude liikmete kui liidu ja assotsieerunud partnerite ning nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste rahaline osalus, mis võidakse maksta kas lisaks punktis b sätestatud osalusele või sellise osaluse asemel.

4.

Ühisettevõtte IMI2 eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

b)

liikmete ja assotsieerunud partnerite rahaline osalus tegevuskulude katteks;

c)

kõik ühisettevõtte IMI2 loodud tulud;

d)

muu rahaline osalus, ressursid ja tulud.

Ühisettevõttele IMI2 selle liikmete ja assotsieerunud partnerite poolt makstud osalustelt saadud intressi loetakse ühisettevõtte tuluks.

5.

Kõik ühisettevõtte IMI2 ressursid ja tegevused on pühendatud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele.

6.

Kogu ühisettevõte IMI2 loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub ühisettevõttele IMI2.

7.

Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte IMI2 liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte IMI2 tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 14

Finantskohustused

Ühisettevõtte IMI2 finantskohustused ei ületa ühisettevõttele kättesaadavate või ühisettevõtte eelarvesse tema liikmete ja assotsieerunud partnerite poolt eraldatud rahaliste ressursside summat.

Artikkel 15

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 16

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks aasta töökava projekti, mis sisaldab teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse, haldustegevuse ja vastavate kuluprognooside üksikasjalikku kava tulevaks aastaks. Töökava projekt sisaldab ka põhikirja artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt makstava osaluse eeldatavat väärtust.

2.

Iga konkreetse aasta töökava võetakse vastu eelmise aasta lõpuks. Aasta töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 17

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru tegevdirektori ülesannete täitmisest vastavalt ühisettevõtte IMI2 finantseeskirjadele.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aastase tegevusaruande ühisettevõttes IMI2 eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aastane tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud projektitaotlused, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa, näidates ära ühisettevõtte IMI2 osaluse konkreetsetele osalejatele ja meetmetele.

2.

Kui juhatus on aastaaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

Ühisettevõtte IMI2 peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte IMI2 edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte IMI2 esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab ühisettevõtte IMI2 peaarvepidaja ühisettevõtte IMI2 lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte IMI2 lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor esitab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor esitab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 18

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte IMI2 suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

Artikkel 19

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte IMI2 võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2.

Ühisettevõte IMI2 sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 20

Huvide konflikt

1.

Ühisettevõte IMI2, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

Ühisettevõtte IMI2 juhatus võtab vastu liikmete, assotsieerunud partnerite, organite ja töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid huvide konfliktide vältimiseks juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

Artikkel 21

Lõpetamine

1.

Ühisettevõtte IMI2 tegevus lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik muud liikmed astuvad ühisettevõttest IMI2 välja.

3.

Ühisettevõtte IMI2 lõpetamise menetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui ühisettevõte IMI2 lõpetatakse, kasutatakse selle vara selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulutuste katmiseks. Mis tahes ülejääk jagatakse proportsionaalselt tegevuse lõpetamise ajal veel alles olevate liikmete vahel vastavalt nende poolt ühisettevõttele IMI2 antud rahalise osaluse osatähtsusele. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Kõigi ühisettevõtte IMI2 poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti ühisettevõtte IMI2 kestusest kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse spetsiaalne menetlus.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/77


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 558/2014,

6. mai 2014,

ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlus ühise tehnoloogiaalgatuse „Clean Sky” valdkonnas.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu heaks kiidetud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020””) rõhutatakse vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. Kõnealused partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Kõnealuste partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda kõnealustes partnerlustes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 kohaselt otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel asutatud ühisettevõttesse makstava rahalise osaluse kaudu.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/2008 (6) asutatud ühisettevõte Clean Sky on saavutamas oma eesmärke stimuleerida avaliku ja erasektori partnerluse raames uusi teadusuuringuid, mis võimaldab pikaajalise koostöö toimumist Euroopa lennunduse huvirühmade seas. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on osalenud Clean Skys väga laialdaselt – neile on eraldatud ligikaudu 40 % projektikonkursside eelarvest. Ühisettevõtte Clean Sky vahehindamine näitas, et ühisettevõte stimuleerib arengut keskkonnaeesmärkide suunal edukalt. Lisaks on Clean Sky suutnud väga edukalt saavutada kõigi liidu peamiste tööstusharude ja suure hulga VKEde laialdase ja mitmekülgse osalemise. See on toonud kaasa uut koostööd ning uute osalevate organisatsioonide liitumise. Seega tuleks ettevõtte uurimisvaldkonda jätkuvalt toetada, et saavutada selle käesolevas määruses sätestatud eesmärke.

(7)

Clean Sky teadusprogrammi toetamist jätkates tuleks arvesse võtta ka ühisettevõtte Clean Sky tegevusest saadud kogemusi, muu hulgas selle vahehindamist ja huvirühmade soovitusi, ning toetust tuleks anda selle eesmärgi suhtes sihipärasemat struktuuri ja eeskirja kasutades, et parandada tõhusust ja tagada lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) artikliga 209.

(8)

Ühisettevõtte Clean Sky eraliikmed on kokku leppinud teadusuuringute jätkamises ühisettevõtte Clean Sky tegevusvaldkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile paremini kohandatud ülesehitusega. On asjakohane, et ühisettevõtte Clean Sky 2 eraliikmed kiidavad käesoleva määruse I lisas toodud põhikirja heaks kinnituskirjaga.

(9)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 pakkuma oma liikmetele ja osalejatele rahalist toetust avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside põhjal peamiselt toetuste vormis.

(10)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastades õigeaegselt kogu asjaomase teabe oma asjakohastele organitele ning edendades sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte Clean Sky 2 organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(11)

Eraliikmete osalus ei tohiks piirduda ainult ühisettevõtte Clean Sky 2 halduskuludega ning ühisettevõttest Clean Sky 2 toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajaliku kaasrahastamisega, vaid peaks hõlmama ka nende lisategevust, millest on eelnevalt teatatud ja mida nad viivad ellu lisategevuste kava kohaselt. Kõnealuse lisategevuse võimendavast mõjust korraliku ülevaate saamiseks peaks see esindama üldisemat osalust ühises tehnoloogiaalgatuses „Clean Sky”.

(12)

Osalemine ühisettevõtte Clean Sky 2 rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8). Lisaks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(13)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte Clean Sky 2 tegema üldsusele kättesaadavaks asjaomased andmed taotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(14)

Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks ka võtma tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

(15)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (9).

(16)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärast dokumenteerimist ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(17)

Liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on eeskirjade eiramiste tõkestamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(18)

Komisjoni siseaudiitoril peaks olema ühisettevõtte Clean Sky 2 suhtes samad volitused kui komisjoni suhtes.

(19)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada ühisettevõttele Clean Sky 2 antava liidu rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(20)

Selleks et rakendada liidu rahalist toetust suuremahuliste mitmele aastale jaotatud meetmete puhul, on soovitatav sätestada võimalus jagada liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarvelisi kohustusi iga-aastasteks makseteks. Liidu ja ühisettevõtte Clean Sky 2 jaoks pikaajaliselt siduvad kulukohustused peaksid andma võimaluse vähendada selliste suuremahuliste meetmete lõpuleviimisega seotud ebakindlust.

(21)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte Clean Sky 2 arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

(22)

Ühisettevõte Clean Sky asutati ajavahemikuks, mis kestab 31. detsembrini 2017. Ühisettevõte Clean Sky 2 peaks andma jätkuvat tuge Clean Sky teadusuuringute programmile, rakendades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 71/2008 teisi kõnealuse määrusega algatatud meetmeid. Üleminek ühisettevõttelt Clean Sky ühisettevõttele Clean Sky 2 tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saadaolevate vahendite optimaalne kasutus. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 71/2008 seetõttu kehtetuks tunnistada ning kehtestada üleminekusätted.

(23)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on suurem lihtsustamine ja sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(24)

Arvestades seda, kui oluline on pidev uuendustegevus Euroopa transpordisektori konkurentsivõime jaoks, ning seda, kui palju on selles valdkonnas ühisettevõtteid, tuleks aegsasti teha analüüs, eelkõige raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamise eesmärgil, seoses teadusuuringutealase koostöö sobivusega transpordi valdkonnas.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamine, et tugevdada kogu liidus tööstuslikke teadusuuringuid ja innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimise, kriitilise massi tagamise ja avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks lennunduse valdkonnas asutatakse ühisettevõte ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses („ühisettevõte Clean Sky 2”) kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.

2.   Ühisettevõte Clean Sky 2 asendab määrusega (EÜ) nr 71/2008 asutatud ühisettevõtte Clean Sky ja on selle õigusjärglane.

3.   Ühisettevõte Clean Sky 2 on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine.

4.   Ühisettevõttel Clean Sky 2 on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele antakse. Ta võib omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

5.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 asukoht on Belgias Brüsselis.

6.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 põhikiri on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

Ühisettevõtte Clean Sky 2 eesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa määruse (EÜ) nr 71/2008 kohaselt algatatud teadusuuringute lõpuleviimisele ning määruse (EL) nr 1291/2013 rakendamisele, eelkõige aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordivaldkonna ülesannete täitmisele otsuse 2013/743/EL III osas „Ühiskondlikud väljakutsed”;

b)

aidata kaasa lennundustehnoloogia, sealhulgas väikelennundusega seotud lennundustehnoloogia keskkonnamõju parandamisele ning tugeva ja ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa lennundustööstuse ja tarneahela arendamisele.

Seda saab saavutada, kui kiirendada puhtama lennutranspordi tehnoloogia arendamist ja võimalikult varajast kasutuselevõttu ning eeskätt integreerida, tutvustada ja valideerida tehnoloogiat, mis suudab järgmist:

i)

suurendada õhusõidukite kütusetõhusust, vähendades seeläbi CO2-heidet 20–30 % võrreldes 2014. aastast kasutusele võetavate nn tehnoloogia viimase sõna õhusõidukitega;

ii)

vähendada NOx-heidet 20–30 % võrreldes 2014. aastast kasutusele võetavate nn tehnoloogia viimase sõna õhusõidukitega.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, ühisettevõttes Clean Sky 2 haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 755 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ning artiklitega 60 ja 61 kõnealuse määruse artiklis 209 osutatud asutustele.

2.   Liidu rahalise osaluse kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste vahendite ümberpaigutamise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte Clean Sky 2 vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimisleping käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3 ning artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 sätestatud aspekte ja muu hulgas järgmist:

a)

ühisettevõtte Clean Sky 2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas osutatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte Clean Sky 2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas osutatud kontrolliga;

c)

ühisettevõtte Clean Sky 2 toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte Clean Sky 2 projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liit osalus

1.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 iga juht ja tuumikpartner maksab või laseb endaga seotud üksustel maksta vastava osaluse. Kõikide liikmete koguosalus artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul on vähemalt 2 193 750 000 eurot.

2.   Lõikes 1 osutatud osalus koosneb järgmisest:

a)

põhikirja artikli 15 lõike 2 ja artikli 15 lõike 3 punkti b kohane osalus ühisettevõttes Clean Sky 2;

b)

juhtide ja tuumikpartnerite või nendega seotud üksuste mitterahaline osalus vähemalt 965 250 000 euro ulatuses artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul; see osalus moodustub kuludest, mis neil on tekkinud väljaspool ühisettevõtte Clean Sky 2 töökava selliste meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa ühise tehnoloogiaalgatuse Clean Sky eesmärkide saavutamisele. Kõnealuseid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellistel juhtudel ei asenda liidu rahaline osalus juhtide ja tuumikpartnerite või nendega seotud üksuste mitterahalist osalust.

Esimese lõigu punktis b osutatud kulud ei ole kõlblikud ühisettevõtte Clean Sky 2 rahalise toetuse saamiseks. Vastav tegevus määratakse kindlaks lisategevuste kavas, milles näidatakse kõnealuse osaluse hinnanguline väärtus.

3.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 juhid ja tuumikpartnerid avaldavad iga aasta 31. jaanuariks ühisettevõtte Clean Sky 2 juhatusele igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt makstud osaluse väärtuse. Samuti teavitatakse riikide esindajate rühma.

4.   Lõike 2 esimese lõigu punktis b ning põhikirja artikli 15 lõike 3 punktis b osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Juhul kui tõendamise sisus peaks esinema ebamäärasust, võib ühisettevõte Clean Sky 2 kontrollida väärtuse hindamise meetodit. Ühisettevõte Clean Sky 2 ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid.

5.   Komisjon võib liidu rahalise osaluse ühisettevõttele Clean Sky 2 lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 24 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui muud liikmed kui liit või nendega seotud üksused jätavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalusega seotud kohustused täitmata või täidavad need üksnes osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista nimetatud otsusest ühisettevõttele Clean Sky 2 teatamise ajaks liikmete poolt juba kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte Clean Sky 2 vastu oma finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 (10).

Artikkel 6

Töötajad

1.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (11) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”) ning kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhatus kasutab ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel võib kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus nimetatud volitusi edasi delegeerida.

Kui seda nõuavad erandlikud asjaolud, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt edasi delegeeritud volitused. Sellisel juhul rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajale kui tegevdirektor.

3.   Juhatus võtab vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte Clean Sky 2 ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte Clean Sky 2 aastaeelarvega.

5.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab ühisettevõte Clean Sky 2.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   Ühisettevõte Clean Sky 2 võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte Clean Sky 2. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse Clean Sky 2 lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõte Clean Sky 2 ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

Ühisettevõtte Clean Sky 2 vastutus

1.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjakohaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte Clean Sky 2 kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide ühistele õiguse üldpõhimõtetele.

3.   Kõiki ühisettevõtte Clean Sky 2 makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning sellega seonduvaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte Clean Sky 2 kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte Clean Sky 2 vahenditest.

4.   Ühisettevõte Clean Sky 2 kannab ainuvastutust kõigi oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus järgmistel juhtudel:

a)

tulenevalt ühisettevõtte Clean Sky 2 kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidlustes;

c)

vaidlustes ühisettevõtte Clean Sky 2 ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud tähtaegadest ja tingimustest.

2.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte Clean Sky 2 asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon teeb hiljemalt 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga ühisettevõtte Clean Sky 2 vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. Ühisettevõtte Clean Sky 2 vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või võtta muid vajalikke meetmeid.

3.   Kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte Clean Sky 2 lõpetamist, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 24 osutatud lõpetamismenetluse algatamist, teeb komisjon ühisettevõtte Clean Sky 2 lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL; Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte Clean Sky 2 finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte Clean Sky 2 kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29 osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib otsustada teha lõikes 1 osutatud auditeid ise. Ta teeb seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, määruse (EL) nr 1290/2013 ja määruse (EL) nr 1291/2013 sätetega.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1.   Ühisettevõte Clean Sky 2 annab komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte Clean Sky 2 või komisjoni poolt volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma valdustesse ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (13), eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, mis annavad komisjonile, ühisettevõttele Clean Sky 2, kontrollikojale ja OLAF-ile sõnaselge õiguse teostada vastavalt oma pädevusele auditeid ja juurdlusi nimetatud lõigetes osutatud eesmärgil.

4.   Ühisettevõte Clean Sky 2 tagab oma liikmete finantshuvide nõuetekohase kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.   Ühisettevõte Clean Sky 2 ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (14). Ühisettevõte Clean Sky 2 võtab vastu vajalikud meetmed OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte Clean Sky 2 sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmete või selle ühisettevõtte tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   Ühisettevõtte Clean Sky 2 valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (15).

2.   Juhatus võib võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib ühisettevõtte Clean Sky 2 poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

4.   Ühisettevõte Clean Sky 2 võtab vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (16) rakendamise praktilise korra.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte Clean Sky 2 rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet Clean Sky 2 rahastamisasutusena, kes annab põhikirja artiklis 2 sätestatud rahalist toetust kaudsetele meetmetele.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

Ühisettevõtte Clean Sky 2 ja tema asukohariigi vahel võib sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele Clean Sky 2 antavat muud toetust.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 71/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 71/2008 kohaselt algatatud meetmete ja nendega seotud rahaliste kohustuste suhtes kuni nende lõpuleviimiseni nimetatud määrust.

Määruse nr (EÜ) nr 71/2008 kohaselt vastu võetud iga-aastastes rakenduskavades sätestatud projektikonkurssidest tulenevaid meetmeid käsitatakse samuti kõnealuse määruse kohaselt algatatud meetmetena.

Käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud vahehindamine sisaldab ühisettevõtte Clean Sky määruse (EÜ) nr 71/2008 kohast lõpphindamist.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel värvatud töötajate õigusi ega kohustusi.

Esimeses lõigus osutatud töötajate töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Eelkõige nimetatakse määruse (EÜ) nr 71/2008 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektor alates 27. juunist 2014 järelejäänud ametiajaks ametisse, et täita käesolevas määruses sätestatud tegevdirektori ülesandeid. Muid lepingutingimusi ei muudeta.

4.   Kui liikmed ei ole määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel teisiti kokku leppinud, kantakse kõik määruse (EÜ) nr 71/2008 kohased liikmete õigused ja kohustused, sealhulgas vara, võlad või kohustused, liikmetele üle vastavalt käesolevale määrusele.

5.   Kõik määruse (EÜ) nr 71/2008 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle ühisettevõttele Clean Sky 2.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6)  Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 71/2008, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(9)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(10)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(11)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).


I LISA

ÜHISETTEVÕTTE CLEAN SKY 2 PÕHIKIRI

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas põhikirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toetajaliige”– määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel valitud ja kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud juriidiline isik, kelle toetajaliikmesus peatatakse niipea, kui lõpevad määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel algatatud meetmed, milles ta osales, kuid hiljemalt 31. detsembril 2017;

b)   „tuumikpartner”– integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonnas, innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormis või läbivates meetmetes osalev juriidiline isik, kes on valitud artikli 4 lõike 2 kohase konkursi alusel ja nõustunud käesoleva põhikirjaga kinnituskirjale alla kirjutades;

c)   „IADP”– artiklis 11 loetletud innovatiivse õhusõiduki tutvustusplatvormid;

d)   „ITD”– artiklis 11 loetletud integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkond;

e)   „juht”– mõne ITD, IADP või läbiva meetme kaasjuht;

f)   „osalev seotud üksus”– määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõikes 1 määratletud seotud üksus, kes teeb asjaomase juhi, toetajaliikme või tuumikpartneri toiminguid kooskõlas asjaomastes toetuslepingutes või -otsustes sätestatud tingimustega;

g)   „läbivad meetmed”– mitme ITD ja/või IADP jaoks olulised meetmed, mis vajavad ühisettevõtte Clean Sky 2 üldeesmärkide optimaalseks saavutamiseks ITDsid ja/või IADPsid läbivat kooskõlastamist ja juhtimist.

Artikkel 2

Ülesanded

Ühisettevõte Clean Sky 2 täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab kaudsetele teadus- ja innovatsioonimeetmetele rahalist toetust peamiselt toetuste vormis;

b)

ühendab mitu läbivate meetmetega toetatavat ITDd ja IADPd rõhuasetusega innovatiivsetel tehnoloogialahendustel ja täismõõtmeliste katseeksemplaride väljatöötamisel;

c)

koondab jõupingutusi ITDdes, IADPdes ja läbivates meetmetes oluliste tulemusteni jõudmisele, mis võivad aidata liidul saavutada tema keskkonna- ja konkurentsialaseid eesmärke, mida on muu hulgas kirjeldatud komisjoni 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”;

d)

täiustab tehnoloogia kontrollimise protsessi tulevikus turu hõlvamist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks;

e)

ühendab kasutajate vajadused, et juhtida teadus- ja arendustegevuse investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

f)

tagab hankelepingute sõlmimise, korraldades asjakohasel juhul selleks hankekonkursse;

g)

mobiliseerib vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

h)

tagab ühisettevõtte Clean Sky 2 tehnikavaldkonna seotuse siseriikliku ja rahvusvahelise tegevusega, eelkõige nõukogu määrusega (EÜ) nr 219/2007 (1) loodud ühisettevõtte SESAR tegevusega;

i)

stimuleerib VKEde kaasamist oma tegevusesse kooskõlas seitsmenda raamprogrammi ja raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega;

j)

arendab tihedat koostööd ja tagab koordineerimise seonduvate Euroopa (eelkõige raamprogrammide tasandi), riikide ja riikidevaheliste tegevustega;

k)

korraldab teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

l)

teeb koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

m)

täidab muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 3

Liikmed

1.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmed on:

a)

liit, keda esindab komisjon,

b)

käesoleva põhikirjaga nõustumisel kinnituskirja vormis – käesoleva määruse II lisas nimetatud juhid ja toetajaliikmed ning artikli 4 lõike 2 kohaselt valitavad tuumikpartnerid.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 muudele liikmetele kui liit osutatakse kui „eraliikmetele”.

Artikkel 4

Liikmestaatuse muutmine

1.

Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ühisettevõtte Clean Sky 2 tuumikpartneriks saamist võib taotleda iga liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigis asutatud juriidiline isik tingimusel, et ta osaleb käesoleva põhikirja artiklis 15 osutatud rahastamises, et saavutada käesoleva määruse artikli 2 kohaseid ühisettevõtte Clean Sky 2 eesmärke, ning nõustub ühisettevõtte Clean Sky 2 põhikirjaga.

2.

Tuumikpartnerid ja asjakohased nendega seotud üksused valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel ning neid hinnatakse sõltumatult. Konkursside ajendiks on vajadus tagada oluline suutlikkus programmi rakendamiseks. Need avaldatakse Clean Sky veebisaidil ning neid levitatakse riikide esindajate rühma ja teiste kanalite kaudu, et tagada võimalikult laialdane osalemine.

3.

Iga liige võib oma liikmesuse ühisettevõttes Clean Sky 2 lõpetada. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille Clean Sky 2 kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.

4.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmestaatust ei saa ilma juhatuse eelneva nõusolekuta kolmandale isikule üle anda.

5.

Ühisettevõte Clean Sky 2 avaldab oma veebisaidil kohe pärast käesoleva artikli kohast liikmesuse muutust oma liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muudatuse kuupäevaga.

6.

Toetajaliikmete liikmesus lõpetatakse automaatselt niipea, kui lõpevad määruse (EÜ) nr 71/2008 raames algatatud meetmed, milles nad osalesid, kuid hiljemalt 31. detsembril 2017.

Artikkel 5

Ühisettevõtte Clean Sky 2 organid

1.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 organid on:

a)

juhatus;

b)

tegevdirektor;

c)

juhtkomiteed;

d)

teaduskomitee;

e)

riikide esindajate rühm.

2.

Teaduskomitee ja riikide esindajate rühm on ühisettevõtte Clean Sky 2 nõuandvad organid.

Artikkel 6

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

a)

liidu nimel üks komisjoni esindaja;

b)

üks esindaja iga juhi kohta;

c)

üks tuumikpartnerite esindaja ITD kohta;

d)

üks toetajaliikmete esindaja ITD kohta;

e)

üks tuumikpartnerite esindaja IADP kohta.

Artikkel 7

Juhatuse toimimine

1.

Liidu esindajale kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu. Kõigil teistel esindajatel on võrdne arv hääli. Esindajad teevad oma parima konsensuse saavutamiseks. Konsensuse puudumisel teeb juhatus otsuseid vähemalt 80 % enamusega kõigist häältest, kaasa arvatud puuduvate isikute häältest.

2.

Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks.

3.

Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatus võib pidada erakorralisi koosolekuid komisjoni või eraliikmete esindajate enamuse nõudmisel või esimehe nõudmisel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ning need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte Clean Sky 2 asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimehel või aseesimehel on õigus osaleda vaatlejana juhatuse koosolekutel ning tal on õigus selle aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Teaduskomitee esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid.

4.

Liikmete esindajad ei ole isiklikult vastutavad meetmete eest, mis nad on võtnud juhatuse esindaja funktsioone täites.

5.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

6.

Juhatus võtab asjakohasel juhul vastu üleminekumeetmed.

Artikkel 8

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte Clean Sky 2 strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada koordineerimise ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjaomaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringutealase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

2.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi käesoleva põhikirja artikli 4 kohaseid liikmeks saamise taotlusi;

b)

otsustab oma kohuseid mittetäitva liikme liikmesuse lõpetamise ühisettevõttes Clean Sky 2;

c)

võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu ühisettevõtte Clean Sky 2 finantseeskirjad;

d)

võtab vastu ühisettevõtte Clean Sky 2 aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

f)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

g)

kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

h)

võtab vastu töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

i)

kiidab heaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud lisategevuste kava, lähtudes eraliikmete ettepanekust ning olles vajaduse korral konsulteerinud ajutise nõuanderühmaga;

j)

võtab vastu käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud aruande ja esitab selle kohta arvamuse;

k)

kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

l)

korraldab asjakohaselt ühisettevõtte Clean Sky 2 siseauditisuutlikkuse loomise;

m)

tagab avatud ja läbipaistvate konkursside menetlused ja kiidab heaks konkursikutsed ning asjakohasel juhul seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

n)

kiidab heaks rahastamiseks valitud ettepanekute ja pakkumuste loetelu, mis põhineb sõltumatute ekspertide komisjoni koostatud pingereal;

o)

kehtestab tegevdirektori ettepanekul ühisettevõtte Clean Sky 2 teavituspõhimõtted;

p)

kehtestab asjakohasel juhul personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3;

q)

kehtestab asjakohasel juhul eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta ühisettevõttesse Clean Sky 2 ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

r)

asutab asjakohasel juhul lisaks ühisettevõtte Clean Sky 2 organitele nõuanderühmad;

s)

esitab asjakohasel juhul komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte Clean Sky 2 liige;

t)

vastutab kõigi ühisettevõtte Clean Sky 2 organitele konkreetselt määramata ülesannete eest; ta võib sellised ülesanded määrata mõnele neist organitest.

Artikkel 9

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon liidab valikumenetlusega asjakohasel viisil eraliikmete esindatuse.

Valikumenetluse eelvaliku etapis tagatakse eelkõige eraliikmete sobiv esindatus. Selleks nimetavad eraliikmed ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor peab olema töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte Clean Sky 2 ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet Clean Sky 2 juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele eraliikmeid, tegevdirektori tulemuslikkust ning ühisettevõtte Clean Sky 2 edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.

Juhatus, tegutsedes komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, kes on kaasanud vastavalt vajadusele eraliikmeid.

Artikkel 10

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on peamine täitevjuht, kes vastutab ühisettevõtte Clean Sky 2 igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2.

Tegevdirektor on ühisettevõtte Clean Sky 2 seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Tegevdirektor täidab ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarvet.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks töökava koos vastava kuluprognoosiga;

c)

esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)

koostab ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

e)

osaleb teise instantsina ITDde, IADPde või läbivate meetmete siseste vaidluste lahendamises;

f)

osaleb esimese instantsina üksikute ITDde, IADPde või läbivate meetmete väliste vaidluste lahendamises;

g)

teeb järelevalvet projektikonkursside üle, lähtudes asjaomase ITD või IADP juhtkomitee pakutud sisust ja teemadest ning kooskõlas programmi eesmärkidega, ja esitab juhatusele heakskiitmiseks rahastamiseks valitud meetmete loetelu;

h)

edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;

i)

allkirjastab üksikuid kokkuleppeid ja otsuseid;

j)

allkirjastab hankelepinguid;

k)

rakendab ühisettevõtte Clean Sky 2 teavituspõhimõtteid;

l)

korraldab ja suunab ühisettevõtte Clean Sky 2 toiminguid ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatusepoolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

m)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

n)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

o)

võtab kõik vajalikud meetmed hindamaks ühisettevõtte Clean Sky 2 edusamme oma eesmärkide saavutamisel;

p)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid;

q)

tagab eri ITDde, IADPde ja läbivate meetmete vahel koordineerimise ning võtab vajalikud meetmed, et hallata liideseid, vältida põhjendamatut kattumist projektide vahel ning soosida sünergiaid ITDde, IADPde ja läbivate meetmete vahel;

r)

teeb juhatusele ettepanekuid tehnilise sisu ja eelarveassigneeringute kohandamise kohta ITDde, IADPde ja läbivate meetmete vahel;

s)

tagab tehnoloogiahindaja, IADPde ja ITDde vahel tõhusa suhtluse ning selle, et vajalike andmete edastamisel tehnoloogiahindajale peetakse kinni tähtaegadest;

t)

juhib tehnoloogiahindaja juhtorganit ning tagab kõigi asjakohaste meetmete rakendamise võimaldamaks tehnoloogiahindajal täita käesoleva põhikirja artiklis 12 kirjeldatud ülesandeid;

u)

tagab kavandatud eesmärkide ja ajakavade järgimise, koordineerib ITDde ja IADPde tegevust ja võtab järelmeetmeid ning teeb ettepanekuid eesmärkide ja seonduva ajakava asjakohaseks muutmiseks;

v)

teeb järelevalvet selle üle, milliseid edusamme on tehtud ITDde ja IADPde eesmärkide saavutamisel, võttes eelkõige aluseks tehnoloogiahindaja hinnangud;

w)

kiidab heaks kõik alla 10 % eelarveassigneeringutest moodustavad eelarvete ülekanded, mis on tehtud ITDde ja IADPde sees ja vahel;

x)

korraldab teabevahetust riikide esindajate rühmaga.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb ühisettevõtte Clean Sky 2 töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte Clean Sky 2 finantseeskirjadega;

b)

korraldab töökavas ette nähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid ja otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)

annab liikmetele ja teistele ühisettevõtte Clean Sky 2 organitele igasugust teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmisel vajavad, ja vastab nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib ühisettevõtte Clean Sky 2 organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 11

Juhtkomiteed

1.

Järgmiste ITDde ja IADPde jaoks luuakse juhtkomiteed:

a)

suurte reisilennukite IADP,

b)

piirkondlike õhusõidukite IADP,

c)

tiivikõhusõidukite IADP,

d)

plaanerite ITD,

e)

mootorite ITD,

f)

süsteemide ITD.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 järgmiste ITDde juhtkomiteed jäävad alles ja toimivad edasi määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel kehtivate eeskirjade alusel (mis käsitlevad nende koosseisu, koosolekuid, ülesandeid ja töökorda), kuni kõnealusest määrusest tulenevad meetmed jõuavad lõpule:

a)

intelligentsete jäigatiivaliste õhusõidukite ITD,

b)

keskkonnasäästlike piirkondlike õhusõidukite ITD,

c)

keskkonnasäästlike tiivikõhusõidukite ITD,

d)

keskkonnasäästlike operatsioonide süsteemide ITD,

e)

jätkusuutlike ja keskkonnasäästlike mootorite ITD,

f)

ökodisaini ITD.

3.

Iga juhtkomitee koosseisu kuuluvad:

a)

esimees – ITD või IADP juhi või juhtide kõrgem esindaja;

b)

ITD või IADP iga tuumikpartneri esindaja; osaleda võivad ka muude ITDde või IADPde juhtide esindajad;

c)

üks või mitu programmibüroo esindajat, kelle nimetab tegevdirektor.

4.

Iga juhtkomitee koosolekud toimuvad vähemalt kord iga kolme kuu tagant. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku esimehe või tegevdirektori taotlusel.

Komisjoni esindaja võib osaleda vaatlejana.

Osalema võib kutsuda ITD või IADP tulemuste vastu huvi tundvaid eraliikmeid.

5.

Iga juhtkomitee vastutab järgmise eest:

a)

kooskõlas toetuslepingute või -otsustega oma ITD või IADP tehniliste funktsioonide suunamine ja jälgimine ning otsuste vastuvõtmine ühisettevõtte Clean Sky 2 nimel tehnilistes küsimustes, mis on omased konkreetsele ITD-le või IADP-le;

b)

aruandlus tegevdirektorile aruandlusnäitajate alusel, mille määratleb ühisettevõte Clean Sky 2;

c)

tehnoloogiahindajale kogu vajaliku teabe andmine, mis lepitakse tehnoloogiahindajaga kokku juhatuse poolt tehnoloogiahindajale tema hindamiseks antud volituse tingimuste alusel;

d)

ITD või IADP üksikasjalike iga-aastaste rakenduskavade kehtestamine kooskõlas töökavaga;

e)

projektikonkursside sisu kohta ettepanekute tegemine;

f)

ühisettevõtte korraldatavate hankekonkursside sisu teemaline nõustamine koostöös asjaomaste liikmetega;

g)

juhatuses tuumikpartnerite esindajate jaoks rotatsioonisüsteemi kehtestamine. Selles küsimuses võtavad otsuse vastu üksnes tuumikpartnerite esindajad. Juhtide esindajatel hääleõigust ei ole;

h)

ITD või IADP piires vaidluste lahendamine;

i)

tegevdirektorile ettepanekute tegemine eelarveassigneeringute muutmiseks oma ITD või IADP piires.

6.

Iga juhtkomitee võtab vastu oma töökorra, lähtudes kõigi juhtkomiteede ühisnäidisest.

Artikkel 12

Tehnoloogiahindaja ja muud läbivad meetmete

1.

Kogu ühisettevõtte Clean Sky 2 tegutsemise ajal toimib läbiva meetmena sõltumatu tehnoloogiahindaja.

Tehnoloogiahindajal on järgmised ülesanded:

a)

üksikute ITDde ja IADPde abil saadud tulemuste ühiskondliku ja keskkonnamõju jälgimine ja hindamine iga Clean Sky tegevuse lõikes, eelkõige lennundusest tekkiva üldise mürasaaste ning kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heite eeldatava paranemise kvantifitseerimine tulevikustsenaariumides võrreldes baasstsenaariumidega;

b)

ITDdele ja IADPdele tagasiside andmine, et nad saaksid saavutada võimalikult häid tulemusi oma vastavate eesmärkide ja sihtide suhtes;

c)

juhatusele tegevdirektori kaudu sisendteabe andmine Clean Sky tegevuse ühiskondliku ja keskkonnamõju kohta, et võimaldada juhatusel võtta kõiki meetmeid, mis on vajalikud kõigi Clean Sky programmide kasu optimeerimiseks seoses vastavate programmide kõrgema tasandi eesmärkide ja sihtidega;

d)

liikmete, tegevdirektori ja teiste ühisettevõtte organite korrapärane teavitamine ITDde ja IADPde tehnoloogiliste tulemuste mõjust.

2.

Tehnoloogiahindaja juhtorganit juhib tegevdirektor. Selle koosseisu ja töökorra võtab vastu juhatus, lähtudes tegevdirektori ettepanekust.

3.

Nii ökodisaini läbival meetmel kui ka väikeõhusõidukeid käsitleval läbival meetmel on koordineerimiskomitee, kelle vastutuse alla kuulub nende tegevuse koordineerimine ITDde ja IADPdega. Koordineerimiskomitee esimeheks on vastav juhtpartner või vastavad juhtpartnerid. Selle koosseisu ja töökorra võtab vastu juhatus, lähtudes tegevdirektori ettepanekust.

Artikkel 13

Teaduskomitee

1.

Teaduskomitee koosneb kuni 12 liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Teaduskomitee liikmeskond peab peegeldama kogu maailmas tunnustatud akadeemiliste ringkondade, tööstusharu ja regulatiivorganite ekspertide tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel kollektiivselt peab olema teaduslik pädevus ja tehnikavaldkonda hõlmav asjatundlikkus, mida on vaja teaduspõhiste soovituste andmiseks ühisettevõttele Clean Sky 2.

3.

Juhatus sätestab teaduskomitee koosseisu kriteeriumid ja valikumenetluse ning nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

4.

Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab nõu töökavades käsitletavate teaduslike prioriteetide teemal;

b)

annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste teemal.

5.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees.

6.

Teaduskomitee võib esimehe nõusolekul kutsuda koosolekul osalema teisi isikuid.

7.

Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Riikide esindajate rühm

1.

Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigist. Rühm valib oma liikmete hulgast endale esimehe ja aseesimehe.

2.

Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse esimees või nende esindajad.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid ja VKEde ühenduste esindajaid.

3.

Riikide esindajate rühmaga konsulteeritakse ning eelkõige vaatab rühm läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)

ühisettevõtte Clean Sky 2 programmis ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud;

b)

strateegilise suunitluse ajakohastamine;

c)

seosed raamprogrammiga „Horisont 2020”;

d)

töökavad;

e)

VKEde kaasamine.

4.

Riikide esindajate rühm annab ühisettevõttele Clean Sky 2 teavet ja tegutseb ühisettevõtte Clean Sky 2 kontaktina ka järgmistes küsimustes:

a)

asjasse puutuvate riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud lennundustehnoloogiate kasutuselevõtt;

b)

teabeleviürituste osas riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad meetmed tehniliste töörühmade korraldamiseks ja teavitustegevuseks.

5.

Riikide esindajate rühm võib anda juhatusele omal algatusel soovitusi või teha talle ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning iga-aastaste kavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid.

Juhatus teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele, või põhjendab järelmeetmete võtmata jätmist.

6.

Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte Clean Sky 2 rahastatud meetmetes, iga konkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarve täitmise kohta.

7.

Riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Rahastamisallikad

1.

Ühisettevõtet Clean Sky 2 rahastavad ühiselt liit ja eraliikmed ning nendega seotud üksused osamaksetena makstud rahalise osaluse ning sellise osaluse kaudu, mis seisneb neile ühisettevõtte Clean Sky 2 poolt mittehüvitatavate kaudsete meetmete rakendamisel tekkinud kulude kandmises.

2.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 halduskulud ei ületa 78 000 000 eurot ning need tuleb katta rahalise osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning ühisettevõtte Clean Sky 2 eraliikmete vahel. Kui osa halduskuludeks ette nähtud osalusest jääb kasutamata, võib selle teha kättesaadavaks ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevuskulude katmiseks.

3.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevuskulud kaetakse järgmistest allikatest:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

juhtide ja tuumikpartnerite ning nendega seotud üksuste mitterahaline osalus, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte Clean Sky 2 osalus ja muu liidu osalus kõnealustes kuludes.

4.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

b)

liidu rahaline osalus tegevuskulude katteks;

c)

kõik ühisettevõtte Clean Sky 2 loodud tulud;

d)

muu rahaline osalus, muud vahendid ja tulud.

Ühisettevõttele Clean Sky 2 selle liikmetelt makstud osaluselt saadud intressi loetakse ühisettevõtte tuluks.

5.

Kõik ühisettevõtte Clean Sky 2 ressursid ja tegevused on pühendatud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele.

6.

Kogu ühisettevõtte Clean Sky 2 poolt loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub ühisettevõttele Clean Sky 2.

7.

Kuludest üle jäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 16

Liidu osaluse jagunemine

1.

Tegevuskulude katteks määratud liidu osalus jaguneb järgmiselt:

a)

kuni 40 % liidu kogurahastamisest jaotatakse juhtidele ja nendega seotud osalevatele üksustele;

b)

kuni 30 % liidu kogurahastamisest jaotatakse tuumikpartneritele ja nendega seotud osalevatele üksustele;

c)

kuni 30 % liidu kogurahastamisest jaotatakse projektikonkursside ja hankekonkursside kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse VKEde asjakohase osalemise tagamisele.

2.

Lõike 1 kohased rahalised vahendid jaotatakse pärast seda, kui sõltumatud eksperdid on ettepanekuid hinnanud.

3.

ITDdele, IADPdele ja läbivatele meetmetele makstava liidu osaluse soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 17

Finantskohustused

1.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 finantskohustused ei ületa talle kättesaadavate või tema eelarvesse eraldatud rahaliste vahendite summat.

2.

Eelarvelise osaluse võib jagada iga-aastasteks osamakseteks. Komisjon ja ühisettevõte Clean Sky 2 võtavad igal aastal osamaksete tegemisel arvesse rahalist toetust saavate meetmete edenemist, hinnangulisi vajadusi ja olemasolevat eelarvet.

Üksikute aastaste osamaksete tegemise esialgne ajakava edastatakse asjaomastele liidu vahendite saajatele.

Artikkel 18

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 19

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks mitmeaastase või aastase töökava projekti, mis hõlmab teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse, haldustegevuse ja vastavate kuluprognooside üksikasjalikku kava. Töökava projekt sisaldab ka käesoleva põhikirja artikli 15 lõike 3 punkti b kohaselt makstava osaluse eeldatavat väärtust.

2.

Töökava võetakse vastu rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Töökava tehakse avalikult kättesaadavaks.

3.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelneva aasta lõpuks.

5.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse suurust, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 20

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte Clean Sky 2 juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte Clean Sky 2 finantseeskirjadega.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aastaaruande ühisettevõttes Clean Sky 2 eelneval kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aastaaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejate liikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejate liikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte Clean Sky 2 toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.

2.

Kui juhatus on aastaaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte Clean Sky 2 edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte Clean Sky 2 esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab ühisettevõtte Clean Sky 2 peaarvepidaja ühisettevõtte Clean Sky 2 lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte Clean Sky 2 lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor vastab kontrollikojale aastaaruandes tehtud märkustele 30. septembriks. Tegevdirektor edastab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 21

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte Clean Sky 2 suhtes samad volitused kui komisjoni suhtes.

Artikkel 22

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte Clean Sky 2 võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2.

Ühisettevõte Clean Sky 2 sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja tagab sellise kindlustuse jätkuva olemasolu.

Artikkel 23

Huvide konflikt

1.

Ühisettevõte Clean Sky 2, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

Juhatus võtab vastu ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmete, organite ja töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks. Kõnealustes eeskirjades sätestatakse huvide konfliktide vältimine juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

Artikkel 24

Lõpetamine

1.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 tegevus lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik eraliikmed astuvad ühisettevõttest Clean Sky 2 välja.

3.

Ühisettevõtte Clean Sky 2 lõpetamise menetlemiseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui ühisettevõte Clean Sky 2 lõpetatakse, kasutatakse kogu selle vara selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulutuste katmiseks. Ülejääk jagatakse proportsionaalselt tegevuse lõpetamise ajal veel alles olevate liikmete vahel, arvestades nende poolt ühisettevõttele Clean Sky 2 makstud rahalise osaluse osatähtsust. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Kõigi ühisettevõtte Clean Sky 2 poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti ühisettevõtte Clean Sky 2 kestusest kauem kestvate hankelepingute asjakohase haldamise tagamiseks kehtestatakse erimenetlus.


(1)  Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).


II LISA

ÜHISETTEVÕTTE CLEAN SKY 2 ERALIIKMED

1.   JUHID

1.

AgustaWestland SpA ja AgustaWestland Limited

2.

Airbus SAS

3.

Alenia Aermacchi SpA

4.

Dassault Aviation SA

5.

Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt (DLR) e.V.

6.

EADS-CASA

7.

Airbus Helicopters SAS

8.

Evektor

9.

Fraunhofer Gesellschaft zur Förderung der angewandten Forschung e.V

10.

Liebherr-Aerospace Lindenberg GmbH

11.

MTU Aero Engines AG

12.

Piaggio Aero Industries

13.

Rolls-Royce Plc.

14.

SAAB AB

15.

Safran SA

16.

Thales Avionics SAS

2.   TOETAJALIIKMED

Loetelu ühisettevõtte Clean Sky nendest toetajaliikmetest määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel, kellest saavad kuni nende poolt määruse (EÜ) nr 71/2008 alusel algatatud meetmete lõpuleviimiseni ka ühisettevõtte Clean Sky 2 liikmed (1).

1.

LMS International NV

2.

Micromega Dynamics

3.

EPFL Ecole Polytechnique Lausanne

4.

ETH Zurich

5.

Huntsman Advanced Materials

6.

RUAG Schweiz AG

7.

University of Applied Sciences NW Switzerland (Šveits, Rakendusteaduste Ülikool)

8.

DIEHL Aerospace

9.

DLR

10.

EADS Deutschland GmbH

11.

HADEG Recycling GmbH

12.

MTU Aero Engines

13.

Aeronova Aerospace SAU

14.

Aeronova Engineering Solutions

15.

Aeronova Manufacturing Engineering

16.

ITP

17.

EADS France

18.

ONERA

19.

Zodiac ECE

20.

Zodiac Intertechnique

21.

Zodiac Aerazur

22.

HAI

23.

IAI

24.

Aerosoft

25.

Avio

26.

CIRA

27.

CSM

28.

DEMA

29.

FOX BIT

30.

IMAST

31.

Piaggio Aero Industries

32.

Politecnico di Torino

33.

Università degli Studi Di Napoli „Federico II” Polo delle Scienze e della Tecnologia

34.

Selex ES

35.

SICAMB SPA

36.

Università di Bologna

37.

Università degli Studi di Pisa

38.

ATR

39.

ELSIS

40.

University of Malta (Malta Ülikool)

41.

Aeronamic

42.

Airborne Technology Centre

43.

KIN Machinebouw B.V.

44.

Eurocarbon

45.

Fokker Aerostructures B.V. (2)

46.

Fokker Elmo

47.

Green Systems for Aircraft Foundation (GSAF)

48.

Igor Stichting IGOR

49.

Microflown Technologies

50.

NLR

51.

Stichting NL Cluster for ED

52.

Stichting NL Cluster for SFWA

53.

Sergem Engineering

54.

GKN Aerospace Norway (3)

55.

TU Delft

56.

Universiteit Twente

57.

PZL – Świdnik

58.

Avioane Craiova

59.

INCAS

60.

Romaero

61.

Straero

62.

GKN Aerospace Sweden AB (4)

63.

CYTEC (5)

64.

Cranfield University (Cranfieldi Ülikool)

65.

QinetiQ

66.

University of Nottingham (Nottinghami Ülikool)


(1)  Loetelu aluseks on määruse (EÜ) nr 71/2008 II lisa, mida on ajakohastatud ühisettevõtte Clean Sky allkirjastatud kehtivate toetuslepingute järgi.

(2)  Endine Stork Aerospace.

(3)  Endine Volvo Aero Norge AS.

(4)  Endine Volvo Aero Corporation.

(5)  Endine UMECO Structural Materials (DERBY) Limited; endine Advanced Composites Group (ACG).


III LISA

LIIDU OSALUSE SOOVITUSLIK JAOTUS INTEGREERITUD TEHNOLOOGIA TUTVUSTUSVALDKONDADE (ITD), INNOVATIIVSE ÕHUSÕIDUKI TUTVUSTUSPLATVORMIDE (IADP) JA LÄBIVATE MEETMETE VAHEL

 

100 %

INNOVATIIVSE ÕHUSÕIDUKI TUTVUSTUSVALDKONNAD

Suured reisilennukid

32 %

Piirkondlikud õhusõidukid

6 %

Tiivikõhusõidukid

12 %

INTEGREERITUD TEHNOLOOGIA TUTVUSTUSVALDKONNAD

Plaanerid

19 %

Mootorid

17 %

Süsteemid

14 %

LÄBIVAD MEETMED

Tehnoloogiahindaja

1 % eespool toodud IADP/ITD väärtustest

Ökodisaini läbiv meede

2 % eespool toodud IADP/ITD väärtustest

Väikeõhusõidukeid käsitlev (Small Air Transport) läbiv meede

4 % eespool toodud IADP/ITD väärtustest


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/108


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 559/2014,

6. mai 2014,

kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse avaliku ja erasektori partnerlus.

(3)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvustrateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on strateegia „Euroopa 2020” heaks kiitnud.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) („raamprogramm „Horisont 2020” ”) seatakse sihiks rohkem mõjutada teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda nendes avaliku ja erasektori partnerlustes rahalise osaluse kaudu ühisettevõtetes, mis on asutatud otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 alusel.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel.

(6)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte, mis on loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 521/2008 (6) on näidanud vesiniku potentsiaali energiakandjana ja kütuseelementide potentsiaali energia muundajatena, mis on aluseks puhaste energiasüsteemide väljaarendamiseks, mis vähendavad heidet, parandavad energiajulgeolekut ja ergutavad majandust. Komisjoni 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas” esitatud kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte vahehindamine on näidanud, et ühisettevõte on olnud platvormiks tugevale partnerlusele, avaliku ja erasektori rahastamise võimendamisele ja tööstuse, eelkõige VKEde, ulatuslikule kaasamisele. Kõnealuses hindamises soovitati ka laiendada vesiniku tootmise, säilitamise ja jaotusvõrgu väljaarendamisega seotud tegevust. Seetõttu peaks ühisettevõtte uurimistöö valdkondi jätkuvalt toetama eesmärgiga arendada puhaste, tõhusate ja taskukohaste lahendustega projekte kuni uute toodete turuleviimiseni.

(7)

Selleks tuleks asutada kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks uus ühisettevõtte („kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte”), mis peaks asendama kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtet ja olema selle õigusjärglane.

(8)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teadusprogrammide toetamise jätkamisel tuleks arvestada ka kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte tegevusest saadud kogemust, sealhulgas komisjoni esimese vahehindamise ja sidusrühmadelt saadud soovituste tulemusi. Kõnealuse toetamise jätkamisel tuleks kasutada eesmärgipärasemat struktuuri ja eeskirju, et suurendada tegevuse tõhusust ja tagada selle lihtsustamine. Selleks peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (7).

(9)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte muud liikmed kui liit on väljendanud kirjalikku nõusolekut teadusuuringute jätkamiseks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte valdkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile paremini sobiva ülesehitusega. On asjakohane, et kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte muud liikmed kui liit kiidavad käesoleva määruse lisas sisalduva põhikirja heaks kinnituskirjaga.

(10)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte pakkuma osalejatele finantstoetust peamiselt toetuste vormis, lähtudes avatud ja konkurentsipõhistest projektikonkurssidest.

(11)

Muude liikmete kui liidu ja nende koosseisuliste üksuste või nendega seotud üksuste osalus ei tohiks piirduda ainult kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte halduskuludega ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teisest ühisettevõttest toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks nõutava kaasrahastamisega. Nende osalused peaksid hõlmama ka muude liikmete kui liidu või nende koosseisuliste üksuste või nendega seotud üksuste lisategevust, mida täpsustatakse täiendavas tegevuskavas. Võimendavast mõjust korraliku ülevaate saamiseks peaks kõnealune lisategevus esindama panustamist laiemasse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisesse tehnoloogiaalgatusse.

(12)

Valitud projektides võib osaleda või neid projekte võib koordineerida iga kõlblik asutus. Lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või töökavas sätestatud meetmete laadist ja eesmärgist võidakse nõuda, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8), oleksid osalejateks muu liikme kui liidu koosseisulised üksused.

(13)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna eripära tõttu ja eriti seetõttu, et sellel alal ei ole veel tehnilist küpsust saavutatud, ei tooda investeeringud veel tulu ning kuna selle peamiseks hüveks on sellest ühiskonnale saadav kasu, on põhjendatud, et liidu osalus on suurem kui muude liikmete osalus. Et soodustada kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte liikmete suuremat esindatust ja et toetada uute koosseisuliste liikmete osalemist ühises tehnoloogiaalgatuses, tuleks liidu osalus jagada kahte osasse, millest teine oleks seotud täiendavate kohustuste võtmisega eelkõige uute koosseisuliste liikmete poolt.

(14)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühise tehnoloogiaalgatuse üldises mõjuhinnangus võetakse arvesse kõigi muude juriidiliste isikute kui liidu investeeringuid, millega edendatakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärke. Kõigi juriidiliste isikute kulud, mis on tekkinud väljaspool kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte töökava selliste täiendavate meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte eesmärkide saavutamisele, tuleks deklareerida toetuslepingute allkirjastamisel. Selliste kütuseelementide ja vesiniku ühisesse tehnoloogiaalgatusse suunatavate investeeringute kogusumma on eeldatavalt vähemalt 665 000 000 eurot.

(15)

Osalemine kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks olema kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(16)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte avalikustama asjakohased andmed projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(17)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte peaks ka võtma tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

(18)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (9).

(19)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(20)

Liidu ning kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte teiste liikmete finantshuve tuleks kogu kulutuste tegemise tsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(21)

Komisjoni siseaudiitoril peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte suhtes olema samad volitused nagu komisjoni suhtes.

(22)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teisele ühisettevõttele antava rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 sätestatud asutuste jaoks. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(23)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjaomase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(24)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise alal.

(25)

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte loodi ajavahemikuks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2017. Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte peaks jätkuvalt toetama kütuseelementide ja vesiniku teadusuuringute programmi, rakendades kooskõlas määrusega (EÜ) nr 521/2008 kõnealuse määruse alusel algatatud ülejäänud meetmeid. Üleminek kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõttelt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teisele ühisettevõttele tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saadaolevate vahendite optimaalne kasutus. Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 521/2008 ning kehtestada üleminekusätted.

(26)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamine tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamiseks kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda dubleerimise vältimise eesmärgil, kriitilist massi säilitades ning avalike vahendite optimaalset kasutamist tagades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutatakse ühisettevõte („ühisettevõte FCH2”) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte FCH2 projektikonkursid hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

2.   Ühisettevõte FCH2 asendab määrusega (EÜ) nr 521/2008 loodud ühisettevõtte FCH ning on selle õigusjärglane.

3.   Ühisettevõte FCH2 on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kelle ülesanne on rakendada avaliku ja erasektori partnerlust.

4.   Ühisettevõte FCH2 on juriidiline isik. Ühisettevõttel FCH2 on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

5.   Ühisettevõtte FCH2 asukoht on Belgias Brüsselis.

6.   Ühisettevõtte FCH2 põhikiri on esitatud lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

1.   Ühisettevõtte FCH2 eesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013 rakendamisele ning eelkõige nõukogu otsuse 2013/743/EL I lisa III osa turvalise, puhta ja tõhusa energia ning aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi väljakutsete rakendamisele;

b)

aidata kaasa kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele, arendades liidus välja tugeva, jätkusuutliku ja globaalselt konkurentsivõimelise kütuseelementide ja vesiniku sektori.

2.   Eelkõige on ühisettevõttel FCH2 järgmised ülesanded:

a)

vähendada transpordirakendustes kasutatavate kütuseelemendisüsteemide tootmiskulusid, suurendades samal ajal nende eluiga tasemeni, mis on võimeline konkureerima tavatehnoloogiaga;

b)

suurendada energia tootmiseks kasutatavate erinevate kütuseelementide elektrienergia kasutegurit ja vastupidavust tasemeni, mis on võimeline konkureerima tavatehnoloogiaga, vähendades samal ajal kulusid,;

c)

suurendada vesiniku peamiselt vee elektrolüüsi teel ja taastuvatest energiaallikatest tootmise energiatõhusust, vähendades tegevus- ja kapitalikulusid, et vesiniku tootmise ja kütuseelementide süsteemi abil vesiniku muundamise kombineeritud süsteem oleks võimeline konkureerima teiste turul saadaolevate elektri tootmise lahendustega,

d)

näidata laiaulatuslikult, et vesinikku kasutades saab edendada taastuvate energiaallikate ühendamist energiasüsteemidesse, sealhulgas kasutades vesinikku kui taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia konkurentsivõimelise energiasalvestina;

e)

vähendada ELi jaoks kriitilise tähtsusega toorainena määratletud ressursside kasutamist, näiteks vähese plaatinasisaldusega või plaatinavaba tooraine kasutamise ning haruldaste muldmetallide ringlussevõtu või kasutamise vähendamise või vältimise teel.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, ühisettevõtte FCH2 haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 665 000 000 eurot, mis koosneb järgmisest:

a)

kuni 570 000 000 eurot vastavalt artikli 4 lõikes 1 sätestatud ühisettevõtte FCH2 muude liikmete kui liidu või sellesse kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste osalusele;

b)

kuni 95 000 000 eurot vastavalt artikli 4 lõikes 1 sätestatud miinimumsummat ületavale ühisettevõtte FCH2 muude liikmete kui liidu või sellesse kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste täiendavale osalusele.

Liidu rahaline osalus makstakse üldeelarves raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga iv ning artiklitega 60 ja 61 kõnealuse määruse artiklis 209 osutatud asutustele.

2.   Liidu rahalise osaluse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste rahaliste vahendite ülekandmise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte FCH2 vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimisleping käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3 ja artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 nimetatud aspekte ja muu hulgas järgmist:

a)

ühisettevõtte FCH2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte FCH2 osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas nimetatud järelevalvega;

c)

ühisettevõtte FCH2 toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte FCH2 projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liidu osalus

1.   Ühisettevõtte FCH2 muud liikmed kui liit tasuvad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel või endaga seotud üksustel maksta koguosaluse vähemalt 380 000 000 eurot artiklis 1 nimetatud ajavahemiku jooksul.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalus koosneb järgmisest:

a)

põhikirja artikli 13 lõikes 2 ning artikli 13 lõike 3 punktis b sätestatud osalused ühisettevõttesse FCH2;

b)

vähemalt 285 000 000 euro ulatuses muude liikmete kui liidu või nende koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste poolt artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul tehtud mitterahaline osalus, mis seisneb nende kulude kandmises, mis neil on tekkinud väljaspool ühisettevõtte FCH2 töökava selliste meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele. Neid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellistel juhtudel ei asenda liidu rahastamine muude liikmete kui liidu või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste mitterahalist osalust.

Esimese lõigu punktis b osutatud kulude jaoks ei anta ühisettevõtte FCH2 poolset rahalist toetust. Vastav tegevus määratakse kindlaks iga-aastases lisategevuste kavas, milles näidatakse sellise osaluse hinnanguline väärtus.

3.   Ühisettevõtte FCH2 muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks ühisettevõtte FCH2 juhatusele aru igal eelneva eelarveaasta lõike 2 kohaselt makstud osaluse väärtusest.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b ning põhikirja artikli 13 lõike 3 punktis b osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud vastavalt asjaomaste üksuste tavapärastele kuluarvestustavadele, üksuse asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ning kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Juhul kui tõendamise sisus peaks esinema ebamäärasust, võib ühisettevõte FCH2 kontrollida väärtuse hindamise meetodit. Ühisettevõte FCH2 ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuse käigus tekkinud kulusid.

5.   Komisjon võib liidu rahalise osaluse teises ühisettevõttes lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 21 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui ühisettevõtte FCH2 muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad või nendega seotud üksused jätavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalusega seotud kohustused täitmata või täidavad need üksnes osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista muude ühisettevõtte FCH2 liikmete kui liidu poolt juba kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist liidu rahalise osaluse lõpetamise, peatamise või selle proportsionaalselt vähendamise otsusest teisele ühisettevõttele FCH2 teavitamise ajaks.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte FCH2 vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 110/2014 (10).

Artikkel 6

Töötajad

1.   Ühisettevõtte FCH2 töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (11) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”) ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Juhatus kasutab ühisettevõtte FCH2 töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, ning volitusi, mis on antud teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjaomase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Erandlikel asjaoludel võib juhatus otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellisel juhul rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või mõnele muule ühisettevõtte FCH2 töötajale kui tegevdirektor.

3.   Juhatus võtab vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte FCH2 ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte FCH2 aastaeelarvega.

5.   Ühisettevõtte FCH2 personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab ühisettevõte FCH2.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   Ühisettevõte FCH2 võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte FCH2. Riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides lisatakse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse FCH2 lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõte FCH2 ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

Ühisettevõtte FCH2 vastutus

1.   Ühisettevõtte FCH2 lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte FCH2 kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele põhimõtetele.

3.   Kõiki ühisettevõtte FCH2 makseid seoses lõikes 1 või 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte FCH2 kuludena ning need kaetakse tema vahenditest.

4.   Ühisettevõte FCH2 kannab ainuvastutust kõigi oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub:

a)

vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte FCH2 kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte FCH2 töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

c)

mis tahes ühisettevõtte FCH2 ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

2.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte FCH2 asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte FCH2 vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige nii muude liikmete kui liidu või nende koosseisu kuuluvate üksuste või nendega seotud üksuste kui ka muude juriidiliste isikute kaudsetes meetmetes osalemise ja nendele meetmetele makstava osaluse määra. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon edastab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. Ühisettevõtte FCH2 vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjalikul hindamisel ja vahehindamisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või astuda muid vajalikke samme.

3.   Kuue kuu jooksul pärast teise ühisettevõtte lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 21 osutatud lõpetamismenetluse algatamist korraldab komisjon teise ühisettevõtte lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab ühisettevõtte FCH2 eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte FCH2 finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte FCH2 kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29, osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib teha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud auditeid ise. Sellisel juhul teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määruste (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 sätetega.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1.   Ühisettevõte FCH2 annab komisjoni töötajatele ja ühisettevõtte FCH2 või komisjoni volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja objektidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (13), et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, kokkulepped ja otsused hõlmama sätteid, mis annavad komisjonile, teisele ühisettevõttele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse nende vastavate pädevuste kohaselt selliseid auditeid ja uurimisi teha.

4.   Ühisettevõte FCH2 tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.   Ühisettevõte FCH2 ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (14). Ühisettevõte FCH2 võtab vastu vajalikud meetmed OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte FCH2 sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte FCH2 liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   Ühisettevõtte FCH2 valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (15).

2.   Ühisettevõtte FCH2 juhatus võib võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib ühisettevõtte FCH2 poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte FCH2 rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet FCH2 rahastamisasutusena, kes annab põhikirja artiklis 1 sätestatud rahalist toetust kaudsetele meetmetele.

Määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 5 kohaselt võib töökavadega sätestada põhjendatud lisatingimusi, lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme laadist ja eesmärgist.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

Ühisettevõte FCH2 ja tema asukohariik võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele FCH2 antavat muud toetust.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 521/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, jätkub määruse (EÜ) nr 521/2008 kohaselt algatatud meetmete ja nendega seotud rahaliste kohustuste haldamine kuni nende lõpuleviimiseni nimetatud määruse alusel.

Käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 osutatud vahehindamine sisaldab ühisettevõtte FCH2 määruse (EÜ) nr 521/2008 kohast lõpphindamist.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 521/2008 alusel värvatud töötajate õigusi ega kohustusi.

Esimeses lõigus osutatud töötajate töölepinguid võib uuendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Eelkõige nimetatakse määruse (EÜ) nr 521/2008 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektor alates 27. juunist 2014 järelejäänud ametiajaks ametisse, et täita käesolevas määruses sätestatud tegevdirektori ülesandeid. Muid lepingutingimusi ei muudeta.

4.   Kui liikmed ei ole määruse (EÜ) nr 521/2008 alusel teisiti kokku leppinud, kantakse kõik määruse (EÜ) nr 521/2008 kohaste liikmete õigused ja kohustused, sealhulgas vara, võlad ja kohustused, üle käesoleva määruse kohastele ühisettevõtte FCH2 liikmetele.

5.   Kõik määruse (EÜ) nr 521/2008 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle ühisettevõttele FCH2.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6)  Nõukogu 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 521/2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 84).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(9)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(10)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(11)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT 56, 4.3.1968, lk 1).

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


LISA

KÜTUSEELEMENTIDE JA VESINIKU VALDKONNA TEISE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

Ühisettevõte FCH2 täidab järgmisi ülesandeid:

a)

toetab rahaliselt kaudseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid peamiselt toetusi andes;

b)

saavutab teadustöö kriitilise määra, et pakkuda tööstusele ning avaliku ja erasektori investoritele, otsustajatele ja teistele sidusrühmadele kindlustunnet osaleda pikaajalistes programmides;

c)

ühendab teadusuuringud ja tehnoloogiaarenduse, keskendudes pikaajaliste jätkusuutlikkuse ja tööstusliku konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele kulude, tootlikkuse ja kestvuse osas ning lahendades kriitilised tehnoloogilised kitsaskohad;

d)

edendab innovatsiooni ja uute väärtusahelate teket;

e)

soodustab suhtlust tööstuse, ülikoolide ja teaduskeskuste vahel;

f)

edendab VKEde kaasamist oma tegevusse kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega;

g)

viib läbi ulatuslikke sotsiaalseid, tehnilisi ja majanduslikke teadusuuringuid tehnoloogia arengu ning mittetehnoloogiliste turuletuleku tõkete hindamiseks ja jälgimiseks;

h)

soodustab uute normide ja standardite arengut ja muudab olemasolevaid, et kaotada turule sisenemise kunstlikud tõkked ning toetada toodete vahetatavust, koostoimimist, piiriülest kaubandust ja eksporditurge;

i)

tagab ühisettevõtte FCH2 tõhusa haldamise;

j)

kasutades liidu vahendeid, mobiliseerib erasektori ja avaliku sektori muid vahendeid, mida on vaja kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas tehtavateks teadusuuringuteks ja arendustööks;

k)

edendab ja hõlbustab tööstuse kaasamist täiendavate meetmete võtmisel väljaspool kaudseid meetmeid;

l)

korraldab teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

m)

teeb koostööd suure hulga sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

n)

täidab muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Liikmed

Ühisettevõtte FCH2 liikmed on järgmised:

a)

liit, keda esindab komisjon;

b)

pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel mittetulundusühing New Energy World Industry AISBL, asutatud vastavalt Belgia õigusele (registreerimisnumber 890 025 478, alalise asukohaga Brüsselis, Belgias) („tööstusrühmitus”), ja

c)

pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel mittetulundusühing New European Research Grouping on Fuel Cells and Hydrogen AISBL, asutatud vastavalt Belgia õigusele (registreerimisnumber: 0897679372, alalise asukohaga Brüsselis, Belgias) („teadusrühmitus”).

Koosseisulised üksused on kõik ühisettevõtte FCH2 muud liikmed peale liidu vastavalt kõnealuste liikmete põhikirjale.

Artikkel 3

Liikmestaatuse muutmine

1.

Iga liige võib oma liikmelisuse ühisettevõttes FCH2 lõpetada. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte FCH2 kiitis heaks või võttis enne liikmelisuse lõpetamist.

2.

Ühisettevõtte FCH2 liikmestaatust ei saa ilma juhatuse eelneva nõusolekuta kolmandale isikule üle anda.

3.

Pärast käesoleva artikli kohast liikmelisuse muutust avaldab ühisettevõte FCH2 viivitamata oma veebisaidil ühisettevõtte FCH2 liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muutuse jõustumise kuupäevaga.

Artikkel 4

Ühisettevõtte FCH2 organid

1.

Ühisettevõtte FCH2 organid on järgmised:

a)

juhatus,

b)

tegevdirektor,

c)

teaduskomitee,

d)

riikide esindajate rühm,

e)

sidusrühmade foorum.

2.

Teaduskomitee, riikide esindajate rühm ja sidusrühmade foorum on ühisettevõtte FCH2 nõuandeorganid.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

a)

liidu nimel kolm komisjoni esindajat;

b)

kuus tööstusrühmituse esindajat, kellest vähemalt üks esindab VKEsid;

c)

üks teadusrühmituse esindaja.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

1.

Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu. Tööstusrühmitusele kuulub 43 % hääleõigusest ja teadusrühmitusele 7 % hääleõigusest. Liikmed annavad oma parima konsensuse saavutamiseks. Konsensuse puudumisel teeb juhatus otsuseid vähemalt 75 % enamusega kõigist häältest, kaasa arvatud puuduvate isikute hääled.

2.

Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks.

3.

Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatus võib pidada erakorralisi koosolekuid komisjoni nõudmisel või tööstus- ja teadusrühmituse esindajate enamuse nõudmisel või esimehe nõudmisel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ning need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte FCH2 asukohas.

Tegevdirektoril on õigus osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Teaduskomitee esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda juhtumipõhiselt oma koosolekutele vaatlejana osalema teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid.

4.

Liikmete esindajad ei ole isiklikult vastutavad meetmete eest, mida nad on võtnud juhatuse esindaja funktsioone täites.

5.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte FCH2 strateegilise suunamise ja toimingute eest ning valvab selle tegevuse elluviimise järele.

2.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli piires tagada koordineerimise ühisettevõtte FCH2 tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringutealase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

3.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

otsustab oma kohuseid mittetäitva liikme liikmelisuse lõpetamise ühisettevõttes FCH2;

b)

võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu ühisettevõtte FCH2 finantseeskirjad;

c)

võtab vastu ühisettevõtte FCH2 aastaeelarve, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

d)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

e)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

f)

kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

g)

võtab vastu aasta töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

h)

kiidab heaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud aasta lisategevuse kava, lähtudes muude liikmete kui liidu ettepanekust ning olles vajaduse korral konsulteerinud ajutise nõuanderühmaga;

i)

kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

j)

loob vajaduse korral ühisettevõtte FCH2 siseauditi suutlikkuse;

k)

kiidab heaks konkursikutsed ning vajaduse korral seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

l)

kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete loetelu, mis põhineb sõltumatute ekspertide komisjoni koostatud pingereal;

m)

kehtestab tegevdirektori ettepanekul ühisettevõtte FCH2 teavituspõhimõtted;

n)

kehtestab vajaduse korral personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3;

o)

kehtestab vajaduse korral eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta ühisettevõttesse FCH2 ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

p)

asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte FCH2 organitele nõuandvad rühmad;

q)

esitab vajaduse korral komisjonile kõik taotlused käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte FCH2 mis tahes liige;

r)

vastutab ülesannete eest, mida pole konkreetselt antud ühelegi ühisettevõtte FCH2 organile; ta võib määrata selliseid ülesandeid mis tahes nimetatud organile.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon liidab valikumenetlusega vajaduse korral ühisettevõtte FCH2 muude liikmete kui liidu esindatuse.

Eelkõige tagatakse ühisettevõtte FCH2 muude liikmete kui liidu sobiv esindatus valikumenetluse eelvaliku etapis. Selleks nimetavad ühisettevõtte FCH2 muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor on töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte FCH2 ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet FCH2 juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele ühisettevõtte FCH2 muid liikmeid peale liidu, tegevdirektori tulemuslikkust ning ühisettevõtte FCH2 edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.

Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord ajavahemikuks kuni neli aastat.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, kes on kaasanud vastavalt vajadusele ühisettevõtte FCH2 muid liikmeid peale liidu.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on peamine täitevjuht, kes vastutab ühisettevõtte FCH2 igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2.

Tegevdirektor on ühisettevõtte FCH2 seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Ühisettevõtte FCH2 eelarvet täidab tegevdirektor.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

valmistab ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)

valmistab ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga-aastase töökava koos vastava kuluprognoosiga;

c)

esitab juhatusele arvamuse andmiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)

valmistab ette ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

e)

esitab juhatusele aruande põhikirja artikli 13 lõike 3 punktis b sätestatud mitterahalise osaluse kohta kaudsetes meetmetes;

f)

esitab juhatusele vastuvõtmiseks rahastamiseks valitud projektitaotluste loetelu;

g)

edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;

h)

allkirjastab üksikuid toetuskokkuleppeid ja -otsuseid;

i)

allkirjastab hankelepinguid;

j)

rakendab ühisettevõtte FCH2 suhtluspõhimõtteid;

k)

korraldab ja suunab ühisettevõtte FCH2 toiminguid ja töötajaid ning valvab nende järele juhatusepoolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

l)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

m)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

n)

võtab kõik vajalikud meetmed hindamaks ühisettevõtte FCH2 edusamme oma eesmärkide saavutamisel;

o)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse delegeeritud ülesandeid.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb ühisettevõtte FCH2 töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte FCH2 finantseeskirjadega;

b)

korraldab aasta töökavas ettenähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid ja otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)

annab liikmetele ja teistele ühisettevõtte FCH2 organitele igasugust asjakohast teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, vastates ka nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib ühisettevõtte FCH2 organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1.

Teaduskomitee koosneb kuni üheksast liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Teaduskomitee liikmeskond peab peegeldama kogu maailmas tunnustatud akadeemiliste ringkondade, tööstusharu ja regulatiivorganite ekspertide tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel kollektiivselt peavad olema vajalikud teaduslikud pädevused ja asjatundlikkus tehnika valdkonnas, mida on vaja teadusuuringutel põhinevate soovituste andmiseks ühisettevõttele FCH2.

3.

Juhatus kehtestab teaduskomitee koosseisu konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse ning nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

4.

Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab nõu aasta töökavades käsitletavate teaduslike prioriteetide teemal;

b)

annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste teemal.

5.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku teaduskomitee esimees.

6.

Teaduskomitee võib esimehe nõusolekul kutsuda koosolekul osalema teisi isikuid.

7.

Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Riikide esindajate rühm

1.

Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigist. Rühm valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse esimees või nende esindajad.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid.

3.

Riikide esindajate rühm annab konsultatsioone ning eelkõige vaatab läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)

ühisettevõtte FCH2 programmitöö edenemine ja eesmärkide saavutamine,

b)

strateegilise suunitluse ajakohastamine,

c)

seosed raamprogrammiga „Horisont 2020”,

d)

aasta töökavad,

e)

VKEde kaasamine.

4.

Riikide esindajate rühm annab ühisettevõttele FCH2 teavet ja tegutseb ühisettevõtte FCH2 vahendajana ka järgmistes küsimustes:

a)

asjassepuutuvate riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määramine, kaasa arvatud kütuseelementide ja vesiniku valdkonna tehnoloogiate kasutuselevõtt, et saavutada sünergiat ja vältida kattumist;

b)

riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad teabeleviüritusi, tehnilisi töörühmi ja kommunikatsiooni käsitlevad meetmed.

5.

Riikide esindajate rühm võib omal algatusel esitada juhatusele soovitusi ja ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning aastaste kavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid.

Juhatus teatab riikide esindajate rühmale põhjendamatu viivituseta järelmeetmed, mida ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele, või esitab põhjused, kui järelmeetmeid ei võeta.

6.

Riikide esindajate rühmale antakse regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte FCH2 rahastatud kaudsetes meetmetes, iga projektikonkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja ühisettevõtte FCH2 eelarve täitmise kohta.

7.

Ühisettevõttes FCH2 osalevate riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Sidusrühmade foorum

1.

Sidusrühmade foorum on avatud kõigile avaliku ja erasektori sidusrühmadele ning liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja muude riikide rahvusvahelistele huvirühmadele.

2.

Sidusrühmade foorumit teavitatakse ühisettevõtte FCH2 tegevusest ning foorumil palutakse esitada oma märkused.

3.

Sidusrühmade foorumi koosolekud kutsub kokku tegevdirektor.

Artikkel 13

Rahastamisallikad

1.

Ühisettevõtet FCH2 rahastavad ühiselt liit ja muud liikmed peale liidu või nende koosseisu kuuluvad üksused või nendega seotud üksused osamaksetena makstud rahalise osaluse ning sellise osaluse kaudu, mis seisneb neile ühisettevõtte FCH2 poolt mittehüvitatavate kaudsete meetmete rakendamisel tekkinud kulude kandmises.

2.

Ühisettevõtte FCH2 halduskulud ei tohi ületada 38 000 000 eurot ning need tuleb katta rahalise osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning muude liikmete kui liidu vahel. Liit katab 50 %, tööstusrühmitus 43 % ja teadusrühmitus 7 % kuludest. Kui osa halduskuludeks ettenähtud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks ühisettevõtte FCH2 tegevuskulude katmiseks.

3.

Ühisettevõtte FCH2 tegevuskulud kaetakse järgmistest vahenditest:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

kaudsetes meetmetes osalevate muude liikmete kui liidu koosseisu kuuluvate või nendega seotud üksuste mitterahaline osalus, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte FCH2 osalus ja liidu muu osalus nende kulude kandmises.

4.

Ühisettevõtte FCH2 eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks,

b)

liidu rahaline osalus tegevuskulude katteks,

c)

kõik ühisettevõtte FCH2 loodud tulud,

d)

muu rahaline osalus, muud vahendid ja tulud.

Ühisettevõttele FCH2 selle liikmete poolt makstud osaluselt saadud intressi loetakse ühisettevõtte FCH2 tuluks.

5.

Kõik ühisettevõtte FCH2 ressursid ja tegevused on pühendatud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele.

6.

Kogu ühisettevõtte FCH2 loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub ühisettevõttele FCH2.

7.

Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte FCH2 liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte FCH2 tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 14

Finantskohustused

Ühisettevõtte FCH2 finantskohustused ei ületa ühisettevõttele FCH2 kättesaadavate või ühisettevõtte FCH2 eelarvesse tema liikmete poolt eraldatud rahaliste vahendite summat.

Artikkel 15

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 16

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks aasta töökava projekti, mis sisaldab teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse, haldustegevuse ja vastavate kuluprognooside üksikasjalikku kava järgnevaks aastaks. Töökava projekt sisaldab ka põhikirja artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt makstava osaluse eeldatavat väärtust.

2.

Iga konkreetse aasta töökava võetakse vastu eelmise aasta lõpuks. Aasta töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 17

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru tegevdirektori ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte FCH2 finantseeskirjadega.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõtte FCH2 poolt eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aasta tegevusaruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa, näidates ära ühisettevõtte FCH2 panuse igale osalejale ja igas meetmes.

2.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

Ühisettevõtte FCH2 peaarvepidaja edastab järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte FCH2 edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte FCH2 esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab ühisettevõtte FCH2 peaarvepidaja ühisettevõtte FCH2 lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte FCH2 lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor esitab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor esitab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 18

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte FCH2 suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

Artikkel 19

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte FCH2 võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2.

Ühisettevõte FCH2 sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 20

Huvide konflikt

1.

Ühisettevõte FCH2, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

Ühisettevõtte FCH2 juhatus võtab vastu liikmeid, organeid ja töötajaid käsitlevad eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad juhatuses tegutsevate liikmete esindajate huvide konflikti vältimise sätteid.

Artikkel 21

Lõpetamine

1.

Ühisettevõte FCH2 lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik liikmed peale liidu astuvad ühisettevõttest FCH2 välja.

3.

Ühisettevõtte FCH2 lõpetamise menetluse läbiviimiseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui ühisettevõte FCH2 lõpetatakse, kasutatakse kogu selle vara selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulutuste katmiseks. Mis tahes ülejääk jagatakse proportsionaalselt tegevuse lõpetamise ajal veel alles olevate liikmete vahel, arvestades nende poolt ühisettevõttesse FCH2 makstud rahalise osaluse osatähtsust. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Kõigi ühisettevõtte FCH2 sõlmitud kokkulepete ja vastuvõetud otsuste, samuti ühisettevõttest FCH2 kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse spetsiaalne menetlus.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/130


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 560/2014,

6. mai 2014,

biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määrati kindlaks konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. Kõnealused partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Kõnealuste partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda kõnealustes partnerlustes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 kohaselt otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel asutatud ühisettevõttesse makstava rahalise osaluse kaudu.

(4)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020” raames asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(5)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(6)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude konsortsium (BTK) on koostanud visioonidokumendi ning innovatsiooni ja teadusuuringute strateegilise tegevuskava, võttes aluseks ulatusliku konsultatsiooni avaliku ja erasektori huvirühmadega. Innovatsiooni ja teadusuuringute strateegiline tegevuskava kirjeldab peamisi tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud probleeme, mis tuleb ületada, et kujundada Euroopas jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised biotoorainel põhinevad tööstusharud, ning määratleb biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse elluviidavad tegevused teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu valdkondades.

(7)

BTK on mittetulunduslik organisatsioon, mis loodi esindama tööstusharu rühma, mis toetab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühist tehnoloogiaalgatust. Selle liikmed esindavad kogu biotoorainel põhinevat väärtusahelat ning nende seas on suurtööstused, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), piirkondlikud klastrid, Euroopa kutseühingud ning Euroopa tehnoloogiaplatvormid. BTK eesmärk on edendada Euroopas biotoorainel põhinevate tööstusharude tehnoloogilist ja majanduslikku arengut. Liikmelisust võivad taotleda kõik biotoorainel põhinevasse väärtusahelasse kuuluvad huvitatud sidusrühmad. Konsortsium rakendab liikmelisuse suhtes avatuse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid, tagades ettevõtjate laialdase kaasamise.

(8)

Valitud projektides võib osaleda või neid projekte võib koordineerida iga nõuetele vastav asutus.

(9)

Komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatis „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” ja eriti selle tegevuskava taotlevad avaliku ja erasektori partnerlust, mis toetaks jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste biotoorainel põhinevate tööstusharude ja väärtusahelate loomist Euroopas. Pidades silmas liikumist bensiini-järgse ühiskonna suunas, on teatise eesmärk parandada biomassi tootmise ja töötlemise sektorite integratsiooni, et viia omavahel kooskõlla toiduga kindlustatus ja loodusvarade vähesus ning keskkonnaeesmärgid biomassi kasutamisega tööstuslikul ja energia tootmise otstarbel.

(10)

Komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatis „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” kinnitab biotoorainel põhinevate tööstusharude strateegilist tähtsust Euroopa tulevase konkurentsivõime seisukohast, nagu on viidatud komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatises „Juhtivate turgude algatus Euroopas”, ning rõhutab vajadust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse järele.

(11)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ja nende väärtusahelate ees seisavad keerukad ja suured tehnoloogia- ja innovatsioonialased proovikivid. Uue sektorina peavad biotoorainel põhinevad tööstusharud ületama tehnilise pädevuse hajutatuse ning tegelikku ressursside kättesaadavust käsitleva avaliku teabe vähesuse, et arendada jätkusuutikke ja konkurentsivõimelisi väärtusahelaid. Kõnealuste probleemide ületamiseks tuleb saavutada Euroopa tasandil kontsentreeritud ja sidusal viisil kriitiline mass, mis hõlmab tegevuse mastaapi, tippteadmisi ja innovatsioonipotentsiaali.

(12)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus peaks leevendama erinevaid turutõrkeid, mis heidutavad erasektorit investeerimast Euroopas biotoorainel põhinevate tööstusharude teadus-, tutvustus- ja kasutuselevõtutegevusse enne konkurentsivõime saavutamist. Eelkõige peaks nimetatud algatus tagama kindlate biomassitarnete olemasolu, võttes arvesse teisi konkureerivaid sotsiaalseid ja keskkonnaga seotud nõudmisi, ning toetama täiustatud töötlemistehnoloogia, suuremahulise tutvustustegevuse ja poliitiliste meetmete arendamist, vähendades seeläbi erasektori teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute riski jätkusuutlike ja konkurentsivõimeliste bioressursipõhiste toodete ja biokütuste arendamisel.

(13)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühine tehnoloogiaalgatus peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on suurendada Euroopas investeeringuid jätkusuutlike biotoorainel põhinevate tööstusharude arendamisse. See peaks tooma Euroopa kodanikele keskkonnaalast ja sotsiaalmajanduslikku kasu, suurendama Euroopa konkurentsivõimet ning aitama saavutada Euroopal võtmeroll täiustatud bioressursipõhiste toodete ja biokütuste teadusuuringute, tutvustamise ja kasutuselevõtu alal.

(14)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärk on rakendada Euroopas teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, milles hinnatakse selliste taastuvate bioloogiliste ressursside olemasolu, mida saaks kasutada bioressursipõhiste materjalide tootmiseks, ning toetatakse sellest lähtudes jätkusuutlike biotoorainel põhinevate väärtusahelate loomist. Kõnealust tegevust tuleks viia ellu koostöös huvirühmadega biotoorainel põhinevate väärtusahelate kõigist osadest, kaasa arvatud esmatootmine ja töötlev tööstus, tarbekaupade tootjad, VKEd ning teadus- ja tehnoloogiakeskused ja ülikoolid.

(15)

Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse olulisus ja ulatus, vajaminevate rahaliste ja tehniliste vahendite mastaapsus ning vajadus saavutada ressursside ja rahaliste vahendite tõhus koordineerimine ja sünergia, teeb vajalikuks liidu osalemise. Seetõttu tuleks asutada juriidilise isikuna biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõte („BPT ühisettevõte”).

(16)

BPT ühisettevõtte eesmärk tuleks saavutada teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse toetamise teel, kasutades avaliku ja erasektori ressursse. Selleks peaks BPT ühisettevõte korraldama projektikonkursse, et toetada teadus-, tutvustus- ja kasutuselevõtutegevust.

(17)

Mõju maksimeerimiseks peaks BPT ühisettevõte arendama tihedat sünergiat teiste liidu programmidega sellistes valdkondades nagu haridus, keskkond, konkurentsivõime ja VKEd, ning ühtekuuluvuspoliitika fondide ja maaelu arengu poliitikaga, mis saavad aidata spetsiifiliselt tugevdada riikide ja piirkondade suutlikkust teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse suutlikkust arukate spetsialiseerumisstrateegiate kontekstis.

(18)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks BPT ühisettevõte arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust BPT ühisettevõtte tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

(19)

BPT ühisettevõtte asutajaliikmed peaksid olema liit ja BTK.

(20)

BPT ühisettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada BPT ühisettevõtte põhikirjas osana käesolevast määrusest.

(21)

BTK on väljendanud kirjalikult nõusolekut teha BPT ühisettevõtte valdkonnas teadusuuringuid, tuginedes avaliku ja erasektori partnerluse laadile hästi kohandatud struktuurile. On asjakohane, et BTK liitub käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirjaga, kirjutades alla kinnituskirjale.

(22)

Oma eesmärkide saavutamiseks peaks BPT ühisettevõte pakkuma avatud ja läbipaistvate menetluste abil rahalist toetust meetmetele, peamiselt andes osalejatele toetusi avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside põhjal.

(23)

Muude liikmete kui liit osalus ei tohiks piirduda ainult BPT ühisettevõtte halduskuludega ning BPT ühisettevõtte poolt toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajaliku kaasrahastamisega. Nende osalus peaks hõlmama ka lisategevust, mida nad viivad ellu lisategevuste kava kohaselt. Kõnealuse lisategevuse võimendavast mõjust korraliku ülevaate saamiseks peaks see esindama üldisemat osalust biotoorainel põhinevate tööstusharude ühises tehnoloogiaalgatuses.

(24)

Osalemine BPT ühisettevõtte rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (6). Lisaks peaks BPT ühisettevõte tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(25)

BPT ühisettevõte peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks BPT ühisettevõtte projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks BPT ühisettevõte tegema üldsusele kättesaadavaks asjakohased andmed taotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(26)

Liidu rahalist osalust BPT ühisettevõttes tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning asjakohaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(27)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks vähendada kõigi halduskoormust. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärast dokumenteerimist ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(28)

Liidu ja BPT ühisettevõtte teiste liikmete finantshuve tuleks kogu kulutuste tegemise tsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete abil, mille seas on eeskirjade eiramiste ärahoidmine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(29)

Komisjoni siseaudiitoril peaks BPT ühisettevõtte suhtes olema samad volitused kui komisjoni suhtes.

(30)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu BPT ühisettevõtte eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada BPT ühisettevõttele antava liidu rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 osutatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(31)

BPT ühisettevõte peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. BPT ühisettevõtte organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(32)

Et asutamist hõlbustada, peaks BPT ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest vastutama komisjon, kuni ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(33)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi BPT ühisettevõtte projektikonkursside läbiviimisel põhimõtteliselt võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, BPT ühisettevõtte kaudu biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise abil tugevdada kogu liidus tööstuslikke teadusuuringuid ja innovatsiooni, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimise, kriitilise massi tagamise ja avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks asutatakse ühisettevõte ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses („BPT ühisettevõte”) kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse BPT ühisettevõtte projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.

2.   BPT ühisettevõtte on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine.

3.   BPT ühisettevõttel on juriidilise isiku staatus. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

4.   BPT ühisettevõtte asukoht on Belgias Brüsselis.

5.   BPT ühisettevõtte põhikiri („põhikiri”) on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

BPT ühisettevõtte eesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013 ning eelkõige otsuse 2013/743/EL III osa rakendamisele;

b)

aidata kaasa biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkidele saavutada ressursitõhusam ja jätkusuutlikum vähese CO2-heitega majandus ning suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, eriti maapiirkondades, arendades Euroopas jätkusuutlikke ja konkurentsivõimelisi biotoorainel põhinevaid tööstusharusid, mis põhinevad säästval viisil biomassi hankivatel täiustatud biorafineerimistehastel, ning eelkõige:

i)

tutvustada tehnoloogiaid, mis võimaldavad saada Euroopa biomassist uusi keemilisi lähteaineid, uusi materjale ja uusi tarbekaupu ning mis vähendavad vajadust fossiilsete ressursside järele;

ii)

arendada ärimudeleid, mis integreerivad ettevõtjaid kogu väärtusahela ulatuses alates biomassi tarnimisest kuni biorafineerimistehasteni ning bioressursipõhiste materjalide, kemikaalide ja kütuste tarbijateni, sealhulgas uute sektoritevaheliste vastastikuste ühenduste loomise teel ning toetades tööstusharude üleseid klastreid, ja

iii)

luua juhtivaid biorafineerimistehaseid, mis kasutavad bioressursipõhiste materjalide, kemikaalide ning kütuste tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning näitavad kulude ja tulemuslikkuse arendamist tasemele, mis suudab konkureerida fossiilkütustel põhinevate alternatiividega.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, BPT ühisettevõttes haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 975 000 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves otsusega 743/2013/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklitega 60 ja 61 kõnealuse määruse artiklis 209 osutatud asutustele.

2.   Liidu rahalise osaluse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste rahaliste vahendite ümberpaigutamise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja BPT ühisettevõtte vahel.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeerimisleping käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 sätestatud aspekte ja muu hulgas järgmist:

a)

BPT ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas osutatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

BPT ühisettevõtte osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas osutatud kontrolliga;

c)

BPT ühisettevõtte toimimisega seotud spetsiifilised tulemusnäitajad;

d)

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, mis hõlmavad andmete esitamise korda ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad BPT ühisettevõtte projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liit osalus

1.   BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit maksavad või lasevad enda koosseisu kuuluvatel üksustel maksta koguosaluse vähemalt 2 730 000 000 eurot artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalus koosneb järgmisest:

a)

põhikirja artikli 12 lõike 2 ning artikli 12 lõike 3 punktide b ja c kohane osalus BPT ühisettevõttes;

b)

vähemalt 1 755 000 000 euro ulatuses muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste poolt artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul tehtud mitterahaline osalus, mis seisneb nende kulude kandmises, mis on neile tekkinud väljaspool BPT ühisettevõtte töökava selliste täiendavate meetmete võtmisel, mis aitavad kaasa biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse eesmärkide saavutamisele. Kõnealuseid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellistel juhtudel ei asenda liidu rahastamine muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste mitterahalist osalust.

Punktis b osutatud kulud jaoks ei ole kõlblikud BPT ühisettevõtte rahalise toetuse saamiseks. Vastav tegevus määratakse kindlaks iga-aastases lisategevuste kavas, milles näidatakse kõnealuse osaluse hinnanguline väärtus.

3.   BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks BPT ühisettevõtte juhatusele aru igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt tehtud osaluse väärtusest. Samuti teavitatakse sobival ajal riikide esindajate rühma.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis b ning põhikirja artikli 12 lõike 3 punktis c osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest ja rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Juhul kui tõendamise sisus peaks esinema ebamäärasust, võib BPT ühisettevõte kontrollida väärtuse hindamise meetodit. BPT ühisettevõte ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid.

5.   Komisjon võib liidu rahalise osaluse BPT ühisettevõttes lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 20 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused jätavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud osalusega seotud kohustused täitmata või täidavad need üksnes osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista nimetatud otsusest BPT ühisettevõttele teavitamise ajaks liikmete poolt juba kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab BPT ühisettevõte vastu oma finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 (9).

Artikkel 6

Töötajad

1.   BPT ühisettevõtte töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (10) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”) ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Juhatus kasutab BPT ühisettevõtte töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjaomase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel võib kõnealuse volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Kui seda nõuavad erandlikud asjaolud, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt edasi delegeeritud volitused. Sellisel juhul rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või mõnele muule BPT ühisettevõtte töötajale kui tegevdirektor.

3.   Juhatus võtab vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks BPT ühisettevõtte ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

5.   BPT ühisettevõtte personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab BPT ühisettevõte.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   BPT ühisettevõte võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole BPT ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide BPT ühisettevõttesse lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

BPT ühisettevõte ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

BPT ühisettevõtte vastutus

1.   BPT ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab BPT ühisettevõte kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide ühistele õiguse üldpõhimõtetele.

3.   Kõiki BPT ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse BPT ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse BPT ühisettevõtte vahenditest.

4.   BPT ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus järgmistel juhtudel:

a)

tulenevalt BPT ühisettevõtte kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

BPT ühisettevõtte töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidlustes;

c)

vaidlustes BPT ühisettevõtte ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud tähtaegadest ja tingimustest.

2.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse BPT ühisettevõtte asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon viib hiljemalt 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi BPT ühisettevõtte vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2017. BPT ühisettevõtte vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon tegutseda artikli 4 lõike 5 kohaselt või võtta muid vajalikke meetmeid.

3.   Kuue kuu jooksul pärast BPT ühisettevõtte lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 20 osutatud lõpetamismenetluse algatamist, viib komisjon läbi BPT ühisettevõtte lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab BPT ühisettevõtte eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides BPT ühisettevõtte finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb BPT ühisettevõte kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29, osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib otsustada teha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud auditeid ise. Ta teeb seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, määrusega (EL) nr 1290/2013 ja määrusega (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1.   BPT ühisettevõte annab komisjoni töötajatele ning BPT ühisettevõtte või komisjoni poolt volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma valdustesse ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (12), eesmärgiga tuvastada, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, mis annavad komisjonile, BPT ühisettevõttele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õiguse teostada vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi.

4.   BPT ühisettevõte tagab oma liikmete finantshuvide nõuetekohase kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5.   BPT ühisettevõte ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastane Ameti (OLAF) sisejuurdlust (13). BPT ühisettevõte võtab vastu vajalikud meetmed OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab BPT ühisettevõte sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   BPT ühisettevõtte valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (14).

2.   BPT ühisettevõtte juhatus võib võtta vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib BPT ühisettevõtte poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada ombudsmanile kaebuse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

BPT ühisettevõtte rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse BPT ühisettevõtet rahastamisasutusena, kes annab rahalist toetust põhikirja artiklis 1 sätestatud kaudsetele meetmetele.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

BPT ühisettevõte ja tema asukohariik võivad sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt BPT ühisettevõttele antavat muud toetust.

Artikkel 19

Esialgsed meetmed

1.   Komisjon vastutab BPT ühisettevõtte asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni BPT ühisettevõte on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Komisjon teeb kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud toimingud, tehes seda koostöös teiste liikmetega ning kaasates BPT ühisettevõtte pädevaid organeid.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärgil:

a)

võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub pärast põhikirja artikli 8 kohast ametissenimetamist juhatuse poolt täitma oma ülesandeid, määrata ajutise tegevdirektorina tegutsema ja tegevdirektorile seatud ülesandeid täitma ühe komisjoni ametniku, keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke;

b)

teostab ametisse nimetava asutuse volitusi erandina käesoleva määruse artikli 6 lõikest 2 ajutine direktor;

c)

võib komisjon ajutiselt ametisse nimetada piiratud arvu oma ametnikke.

3.   Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide BPT ühisettevõtte aastaeelarves ettenähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib kinnitada kokkuleppeid, otsuseid ja lepinguid, sealhulgas teenistuslepinguid pärast BPT ühisettevõtte ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4.   Ajutine tegevdirektor määrab kokkuleppel BPT ühisettevõtte tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates BPT ühisettevõttel on olemas suutlikkus oma eelarve täitmiseks. Alates sellest päevast hoidub komisjon BPT ühisettevõtte tegevusega seotud kohustuste võtmisest ja maksete tegemisest.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) rakendamise eriprogramm (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(10)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(11)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


LISA

BIOTOORAINEL PÕHINEVATE TÖÖSTUSHARUDE ÜHISE TEHNOLOOGIAALGATUSE RAKENDAMISE ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

BPT ühisettevõte täidab järgmisi ülesandeid:

a)

tagab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse loomise ja jätkusuutliku juhtimise;

b)

mobiliseerib vajalikud avaliku ja erasektori vahendid;

c)

loob liidu, ettevõtjate ja teiste huvirühmade vahel tiheda ja pikaajalise koostöö ning arendab seda edasi;

d)

tagab biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatuse tõhususe;

e)

saavutab pikaajalise programmiga tööleasumiseks vajaliku teadustöö kriitilise massi;

f)

jälgib BPT ühisettevõtte eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme;

g)

annab kaudsetele teadus- ja innovatsioonimeetmetele rahalist toetust peamiselt toetuste vormis;

h)

korraldab teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

i)

teeb koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

j)

täidab muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 2

Liikmed

1.

BPT ühisettevõtte liikmed on:

a)

liit, keda esindab komisjon;

b)

pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel Bio-based Industries Consortium Aisbl (BTK), mis on Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühing, mille alaline asukoht on Belgias Brüsselis.

2.

Koosseisulised üksused on kõik BPT ühisettevõtte muud liikmed kui liit vastavalt kõnealuste liikmete põhikirjadele.

Artikkel 3

Liikmestaatuse muutmine

1.

BPT ühisettevõtte liikmeks saamist võib taotleda igas liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigis otseselt või kaudselt teadusuuringuid ja innovatsiooni toetav juriidiline isik, tingimusel et ta osaleb artiklis 12 osutatud rahastamises, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud BPT ühisettevõtte eesmärke, ning nõustub BPT ühisettevõtte põhikirjaga.

2.

Kõik BPT ühisettevõtte liikmeks saamise taotlused esitatakse BPT ühisettevõtte juhatusele koos ettepanekuga kohandada kõnealuse juhatuse koosseisu.

3.

Juhatus hindab taotlust, võttes arvesse taotleja asjakohasust ja potentsiaalset lisaväärtust BPT ühisettevõtte eesmärkide saavutamise seisukohast, ning teeb taotluse kohta otsuse.

4.

Iga liige võib oma liikmesuse BPT ühisettevõttes lõpetada. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Lõpetamise kuupäevast alates vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille BPT ühisettevõte kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.

5.

BPT ühisettevõtte liikmestaatust ei saa ilma juhatuse eelneva nõusolekuta kolmandale isikule üle anda.

6.

BPT ühisettevõte avaldab oma veebisaidil kohe pärast käesoleva artikli kohast liikmesuse muutust oma liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muudatuse jõustumise kuupäevaga.

Artikkel 4

BPT ühisettevõtte organid

1.

BPT ühisettevõtte organid on:

a)

juhatus;

b)

tegevdirektor;

c)

teaduskomitee;

d)

riikide esindajate rühm.

2.

Teaduskomitee ja riikide esindajate rühm on BPT ühisettevõtte nõuandvad organid.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatusse kuuluvad järgmised isikud:

a)

liidu nimel viis komisjoni esindajat ning

b)

viis muude liikmete kui liit esindajat, kellest vähemalt üks peaks olema väikese või keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) esindaja.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

1.

Liidule kuulub 50 % hääleõigustest. Liidu hääleõigus on jagamatu. Muudel liikmetel kui liit on võrdne arv hääli. Liikmed teevad oma parima konsensuse saavutamiseks. Konsensuse puudumisel teeb juhatus otsuseid vähemalt 75 % enamusega kõigist häältest, kaasa arvatud puuduvate isikute hääled.

2.

Juhatus valib oma esimehe kaheks aastaks.

3.

Juhatus peab korralisi koosolekuid kaks korda aastas. Juhatus võib pidada erakorralisi koosolekuid komisjoni või muude liikmete kui liit esindajate enamuse nõudmisel või esimehe nõudmisel. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ning need toimuvad tavaliselt BPT ühisettevõtte asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Riikide esindajate rühma esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Teaduskomitee esimehel on õigus tema ülesannete hulka kuuluvate küsimuste arutamise korral osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ja võtta aruteludest osa, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda juhtumipõhiselt oma koosolekutele vaatlejatena osalema teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid ja kodanikuühiskonna esindajaid.

4.

Liikmete esindajad ei ole isiklikult vastutavad meetmete eest, mis nad on võtnud juhatuse esindaja funktsioone täites.

5.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus vastutab üldiselt BPT ühisettevõtte strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle.

2.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada koordineerimise BPT ühisettevõtte tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringute alase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

3.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi käesoleva põhikirja artikli 3 kohaseid liikmeks saamise taotlusi;

b)

otsustab oma kohuseid mittetäitva liikme liikmesuse lõpetamise BPT ühisettevõttes;

c)

võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu BPT ühisettevõtte finantseeskirjad;

d)

võtab vastu BPT ühisettevõtte aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

f)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

g)

kiidab tegevdirektori soovituse põhjal heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

h)

võtab vastu aasta töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

i)

kiidab heaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud aasta lisategevuste kava, lähtudes muude liikmete kui liit ettepanekust ning olles vajaduse korral konsulteerinud ajutise nõuanderühmaga;

j)

kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

k)

korraldab asjakohaselt BPT ühisettevõtte siseauditi alase suutlikkuse loomise;

l)

kiidab heaks konkursikutsed ning asjakohasel juhul seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

m)

kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete loetelu, mis põhineb sõltumatute ekspertide komisjoni koostatud pingereal;

n)

kehtestab tegevdirektori ettepanekul BPT ühisettevõtte teavituspõhimõtted;

o)

kehtestab asjakohasel juhul personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 3;

p)

kehtestab asjakohasel juhul eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta BPT ühisettevõttesse ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

q)

asutab asjakohasel juhul lisaks BPT ühisettevõtte organitele nõuanderühmad;

r)

esitab asjakohasel juhul komisjonile taotluse käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku BPT ühisettevõtte liige;

s)

vastutab kõigi BPT ühisettevõtte organitele konkreetselt määramata ülesannete eest, mille ta võib mõnele neist organitest määrata.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Komisjon liidab valikumenetlusega asjakohasel viisil BPT ühisettevõtte muude liikmete esindatuse.

Valikumenetluse eelvaliku etapis tagatakse eelkõige BPT ühisettevõtte muude liikmete sobiv esindatus. Selleks nimetavad muud liikmed kui liit ühisel kokkuleppel juhatuse nimel esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor peab olema töötaja ning ta võetakse tööle BPT ühisettevõtte ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab BPT ühisettevõtet juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele muid liikmeid kui liit, tegevdirektori tulemuslikkust ning BPT ühisettevõtte edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.

Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni neljaks aastaks.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes otsusega, mille juhatus on teinud komisjoni ettepanekul, kes on kaasanud vastavalt vajadusele muid liikmeid kui liit.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on peamine täitevjuht, kes vastutab BPT ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2.

Tegevdirektor on BPT ühisettevõtte seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Tegevdirektor täidab BPT ühisettevõtte eelarvet.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga-aastase töökava koos vastava kuluprognoosiga;

c)

esitab juhatusele arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)

koostab ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavatest kulutustest;

e)

esitab juhatusele heakskiitmiseks rahastamiseks valitud meetmete loetelu;

f)

edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;

g)

allkirjastab üksikuid kokkuleppeid ja otsuseid;

h)

allkirjastab hankelepinguid;

i)

rakendab BPT ühisettevõtte teavituspõhimõtteid;

j)

korraldab ja suunab BPT ühisettevõtte toiminguid ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatuse poolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

k)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

l)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

m)

võtab kõik vajalikud meetmed hindamaks BPT ühisettevõtte eduamme oma eesmärkide saavutamisel;

n)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb BPT ühisettevõtte töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas BPT ühisettevõtte finantseeskirjadega;

b)

korraldab aasta töökavas ettenähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid ja otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)

annab liikmetele ja teistele BPT ühisettevõtte organitele igasugust asjakohast teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, ja vastab nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib BPT ühisettevõtte organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Teaduskomitee

1.

Teaduskomitee koosneb kuni 15 liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Liikmeskond peab peegeldama kogu maailmas tunnustatud akadeemiliste ringkondade, tööstusharu, VKEde, mittetulundusühingute ja regulatiivorganite ekspertide tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel kollektiivselt peavad olema teaduslik pädevus ja tehnikavaldkonda hõlmav asjatundlikkus, mida on vaja teaduspõhiste soovituste andmiseks BPT ühisettevõttele.

3.

Juhatus sätestab teaduskomitee koosseisu konkreetsed kriteeriumid ja valikumenetluse ning nimetab selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma pakutavaid võimalikke kandidaate.

4.

Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)

annab nõu aasta töökavades käsitletavate teaduslike prioriteetide teemal;

b)

annab nõu aasta tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike saavutuste teemal.

5.

Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees.

6.

Teaduskomitee võib esimehe nõusolekul kutsuda koosolekul osalema teisi isikuid.

7.

Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Riikide esindajate rühm

1.

Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigist. Komitee valib oma liikmete hulgast endale esimehe.

2.

Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma esimees. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse esimees või nende esindajad.

Riikide esindajate rühma esimees võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena teisi isikuid, eelkõige liidu piirkondlike omavalitsuste esindajaid, kodanikuühiskonna või VKEde ühenduste esindajaid.

3.

Riikide esindajate rühmaga konsulteeritakse ning eelkõige vaatab rühm läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)

BPT ühisettevõtte programmis ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, sealhulgas konkursikutsete ja ettepanekute hindamise protsess;

b)

strateegilise suunitluse ajakohastamine;

c)

seosed raamprogrammiga „Horisont 2020”;

d)

aasta töökavad;

e)

VKEde kaasamine.

4.

Riikide esindajate rühm annab BPT ühisettevõttele teavet ja tegutseb BPT ühisettevõtte kontaktina ka järgmistes küsimustes:

a)

asjassepuutuvate riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjassepuutuvate tehnoloogiate kasutuselevõtt, et võimaldada sünergiat ja vältida kattumisi;

b)

teabeleviürituste osas riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad meetmed tehniliste töörühmade korraldamiseks ja teavitustegevuseks;

c)

kasutuselevõtu meetmete osas riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad erimeetmed seoses biotoorainel põhinevate tööstusharude ühise tehnoloogiaalgatusega.

5.

Riikide esindajate rühm võib anda juhatusele omal algatusel soovitusi või teha talle ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning aastaste kavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid.

Juhatus teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele, või põhjendab järelmeetmete võtmata jätmist.

6.

Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta BPT ühisettevõtte rahastatud meetmetes, iga projektikonkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja BPT eelarve täitmise kohta.

7.

Riikide esindajate rühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Rahastamisallikad

1.

BPT ühisettevõtet rahastavad ühiselt liit ja muud liikmed kui liit või nende koosseisu kuuluvad üksused osamaksetena makstud rahalise osaluse ning sellise osaluse kaudu, mis seisneb neile BPT ühisettevõtte poolt mittehüvitatavate kaudsete meetmete rakendamisel tekkinud kulude kandmises.

2.

BPT ühisettevõtte halduskulud ei ületa 58 500 000 eurot ning need tuleb katta rahalise osalusega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning muude liikmete kui liit vahel. Kui osa halduskuludeks ettenähtud osalusest jääb kasutamata, võib selle teha kättesaadavaks BPT ühisettevõtte tegevuskulude katmiseks.

3.

BPT ühisettevõtte tegevuskulud kaetakse järgmistest allikatest:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

muude liikmete kui liit rahaline osalus;

c)

muude liikmete kui liit või nende koosseisu kuuluvate üksuste mitterahaline osalus, mis koosneb nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha BPT ühisettevõtte osalus ja liidu muu osalus kõnealustes kuludes.

4.

Muude liikmete kui liit rahaline osalus lõike 3 punktis b osutatud tegevuskuludes on käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud perioodi vältel vähemalt 182,5 miljonit eurot.

5.

BPT ühisettevõtte eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

b)

liikmete rahaline osalus halduskulude katteks;

c)

kõik BPT ühisettevõtte loodud tulud;

d)

muu rahaline osalus, muud vahendid ja tulud.

BPT ühisettevõttele selle liikmete poolt makstud osaluselt saadud intressi loetakse ühisettevõtte tuluks.

6.

Kõik BPT ühisettevõtte ressursid ja tegevused on pühendatud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkidele.

7.

Kogu BPT ühisettevõte poolt loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub BPT ühisettevõttele.

8.

Kuludest ülejäävaid tulusid ei maksta BPT ühisettevõtte liikmetele, välja arvatud BPT ühisettevõtte tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 13

Finantskohustused

BPT ühisettevõtte finantskohustused ei ületa talle kättesaadavate või tema eelarvesse tema liikmete poolt eraldatud rahaliste vahendite summat.

Artikkel 14

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 15

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks aasta töökava projekti, mis sisaldab teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse, haldustegevuse ja vastavate kuluprognooside üksikasjalikku kava tulevaks aastaks. Töökava projekt sisaldab ka käesoleva põhikirja artikli 12 lõike 3 punkti c kohaselt makstava osaluse eeldatavat väärtust.

2.

Iga konkreetse aasta töökava võetakse vastu eelmise aasta lõpuks. Aasta töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse suurust, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 16

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest vastavalt BPT ühisettevõtte finantseeskirjadele.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande BPT ühisettevõttes eelneval kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aasta tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ära BPT ühisettevõtte toetuse konkreetsetele osalejatele ja meetmetele.

2.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

BPT ühisettevõtte peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

BPT ühisettevõte edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist BPT ühisettevõtte esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab BPT ühisettevõtte peaarvepidaja BPT ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse BPT ühisettevõtte lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor vastab kontrollikojale aastaaruandes tehtud märkustele 30. septembriks. Tegevdirektor edastab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 17

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on BPT ühisettevõtte suhtes samasugused volitused kui komisjoni suhtes.

Artikkel 18

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Liikmete rahaline vastutus BPT ühisettevõtte võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks makstud osalusega.

2.

BPT ühisettevõte sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja tagab sellise kindlustuse jätkuva olemasolu.

Artikkel 19

Huvide konflikt

1.

BPT ühisettevõte, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

BPT ühisettevõtte juhatus võtab vastu eeskirjad oma liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks. Kõnealustes eeskirjades sätestatakse huvide konfliktide vältimine juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

Artikkel 20

Lõpetamine

1.

BPT ühisettevõte lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik muud liikmed kui liit astuvad BPT ühisettevõttest välja.

3.

BPT ühisettevõtte lõpetamise menetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui BPT ühisettevõte lõpetatakse, kasutatakse kogu selle vara selle kohustuste ning lõpetamisega seotud kulutuste katmiseks. Ülejääk jagatakse proportsionaalselt tegevuse lõpetamise ajal veel alles olevate liikmete vahel, arvestades nende poolt BPT ühisettevõttesse makstud rahalise osaluse osatähtsust. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Kõigi BPT ühisettevõtte poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti BPT ühisettevõtte kestusest kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse erimenetlus.


7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/152


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 561/2014,

6. mai 2014,

ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis sätestati algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1982/2006/EÜ (2).

(2)

Nõukogu otsuses 2006/971/EÜ (3) määratleti konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused nanoelektroonika (ENIAC) ja manussüsteemide (ARTEMIS) ühiste tehnoloogiaalgatuste konkreetsetes valdkondades.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heakskiidetud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4) loodi aastateks 2014–2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”). Raamprogrammiga „Horisont 2020” seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osalust, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 osaleda nendes partnerlustes rahalise osaluse kaudu ühisettevõtetes, mis on loodud otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 alusel.

(5)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) tuleks täiendavat toetust otsuse nr 1982/2006/EÜ kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda otsuses 2013/743/EL sätestatud tingimustel. Tööstuses juhtpositsiooni saavutamise prioriteedi puhul keskendutakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas kahele konkreetsele tegevussuunale: „mikro- ja nanoelektroonika” ning „uus komponentide ja süsteemide põlvkond: arukate integreeritud komponentide ja süsteemide ehitamine”. ARTEMIS ja ENIAC tuleks koondada ühte algatusse.

(6)

Komisjoni 26. juuni 2012. aasta teatises „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks” määratletakse progressi võimaldavad tehnoloogiavaldkonnad (mille hulka kuuluvad ka mikro- ja nanoelektroonika) kui asendamatud innovatsiooniallikad. Põhiteadmiste loomise ning nende kaupadeks ja teenusteks turustamise vahel on praegu lõhe. Selle kaotamiseks tuleb muu hulgas suunata jõupingutused katsetootmisliinidele ja innovatsioonialastele katseprojektidele (ka mahukamatele), et saavutada tehnoloogia ja toodete valideerimine tööstuslikel tingimustel, ning erinevate progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondade suuremale lõimitusele ja vastastikusele täiendavusele.

(7)

Vastavalt komisjoni 23. mai 2013. aasta teatisele „Mikro- ja nanoelektroonikakomponentide ja -süsteemide Euroopa strateegia” toetuvad innovatsioon ja konkurentsivõime mikro- ja nanoelektroonikakomponentidele ja -süsteemidele majanduse kõikides peamistes sektorites. Valdkonna olulisus ja liidu sidusrühmade ees seisvad probleemid nõuavad kiiret tegutsemist, et Euroopa innovatsiooni- ja väärtusahelatesse ei jääks ühtegi nõrka lüli. Seetõttu tehakse ettepanek luua liidu tasandil mehhanism, mille abil ühendada ja suunata liikmesriikide, liidu ja erasektori toetuse andmine elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna teadusuuringutele ning innovatsioonile.

(8)

Selleks et saada nanoelektroonika ökosüsteemis Euroopale tagasi liidrikoht, on tööstuse ja teaduse sidusrühmad kavandanud strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, mille investeeringute kogumaht on ajavahemikuks 2020. aastani 100 miljardit eurot, et suurendada Euroopa nanoelektroonikal põhinevat tulu maailmas aastas enam kui 200 miljardi euro võrra ning luua Euroopas otse ja kaudselt täiendavad 250 000 töökohta.

(9)

Mõiste „elektroonikakomponendid ja -süsteemid” hõlmab selliseid valdkondi nagu mikro- ja nanoelektroonika ning manussüsteemid / küberfüüsikalised süsteemid ja arukad integreeritud süsteemid ja rakendused.

(10)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 72/2008 (6) loodud ühisettevõte ENIAC rakendas edukalt teadusuuringute tegevuskava, millega tugevdati nanoelektroonika asjaomaseid valdkondi, kus Euroopa oli parandanud oma konkurentsivõimet, suurendades investeeringuid esmatähtsate teemade puhul ja osaledes kogu ökosüsteemis.

(11)

Ühisettevõte ARTEMIS, mis loodi nõukogu määrusega (EÜ) nr 74/2008 (7), on tõestanud edukalt oma strateegilist positsiooni, mille puhul ühendatakse ülaltpoolt tulevad juhised altpoolt tuleva lahendamist vajavate tehniliste probleemide määratlusega, millega meelitatakse ligi projekte, mille tulemused on tööstuses otseselt rakendatavad.

(12)

Ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS vahehindamised on näidanud, et need ettevõtted on vajalikud ja sobivad vahendid, mille abil ühendada jõude, ning et neil on asjaomastes valdkondades märkimisväärne mõju. Seepärast tuleks jätkata ühisettevõtetega ENIAC ja ARTEMIS hõlmatud teadusuuringute valdkondade toetamist, et parandada Euroopas veelgi elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori konkurentsivõimet ning suunata jõupingutused sellistele strateegilistele tegevustele, milles algatustes osalevad avaliku ja erasektori sidusrühmad on ühiselt kokku leppinud.

(13)

Jätkates nanoelektroonikale ja manussüsteemidele keskenduvate teadusprogrammide toetamist, tuleks juhinduda ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS tegevuse käigus saadud kogemustest, sealhulgas vahehindamiste tulemustest, sidusrühmade soovitustest ning vajadusest saavutada vahendite tõhus kooskõlastamine ja koostoime.

(14)

Euroopa tehnoloogiaplatvormide ARTEMIS, ENIAC ja arukate süsteemide integreerimise Euroopa tehnoloogiaplatvormi (EPoSS) sidusrühmad suhtlevad üksteisega üha enam, nagu on kirjeldatud nende 2012. aastal avaldatud IKT-komponentide ja -süsteemide tööstuse kõrgetasemelises strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas. Selleks et selle suhtluse käigus tekkivat koostoimet võimalikult hästi ära tunda ja ära kasutada, tuleks luua ühisettevõte („ühisettevõte ECSEL”), mis hõlmab elektroonikakomponente ja -süsteeme, sealhulgas ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS varasemat tegevust, ning millel on struktuur ja eeskirjad, mis täidavad paremini eesmärki suurendada tõhusust ja tagada lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte ECSEL võtma vastu spetsiaalselt enda vajadustele kohandatud finantseeskirjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) artikliga 209.

(15)

Tööstuse sidusrühmade esitatud kõrgetasemelise strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamine sõltub mitmest toetusallikast: riiklikest, piirkondlikest ja valitsustevahelistest programmidest, liidu raamprogrammist ning avaliku ja erasektori partnerluse vormis käivitatud ühisest tehnoloogiaalgatusest.

(16)

Elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas elluviidav avaliku ja erasektori partnerlus peaks ühendama rahalised ja tehnilised vahendid, mis on olulised selleks, et kaasas käia kõnealuse sektori üha kiiremate uuenduste keerukusega. Seepärast peaksid ühisettevõtte ECSEL liikmed olema liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigid („assotsieerunud riigid”) ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, mis esindavad oma vastavaid ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kes tegutsevad Euroopas elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas. Ühisettevõte ECSEL peaks olema avatud uutele liikmetele.

(17)

Ühisettevõte ECSEL peaks tegelema selgelt määratletud teemadega, mis võimaldaksid Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada kõige uuenduslikumaid elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori tehnoloogiavaldkondi. Selleks et aidata Euroopa tööstuses tegutsevatel uurimisrühmadel säilitada tiheda konkurentsiga rahvusvahelises kontekstis oma liidrikoht, tagada tehnoloogilise juhtpositsiooni kiire ja laialdane ärakasutamine kogu Euroopa tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ja ühendada jõud, viies kooskõlla strateegiad ja investeerides Euroopa ühistes huvides, on vaja anda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist toetust. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada pidada ühisettevõtte ECSEL tegevust oluliseks üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud.

(18)

Erasektori ühendused AENEAS, ARTEMISIA ja EPoSS on väljendanud kirjalikult oma nõusolekut selleks, et ühisettevõtte ECSEL valdkonda kuuluv teadus- ja innovatsioonitegevus toimuks struktuuri raames, mis on viidud hästi vastavusse avaliku ja erasektori partnerluse olemusega. On asjakohane, et erasektori ühendused kinnitavad käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirja kinnituskirjaga.

(19)

Selleks et saavutada oma eesmärgid, peaks ühisettevõte ECSEL pakkuma rahalist toetust peamiselt toetuste vormis, mis antakse osalejatele avatud ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside alusel. Selline rahaline toetus peaks olema suunatud niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamisele, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ja see peaks innustama abisaajat muutma oma tegutsemisviise.

(20)

Ühisettevõte ECSEL peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust, sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevust. Ühisettevõtte ECSEL organite töökorrad tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(21)

Ühisettevõtte ECSEL üldise mõju hindamisel tuleks arvesse võtta kõigi juriidiliste isikute peale liidu ja ühisettevõtte ECSEL eesmärkide täitmist toetavate ühisettevõtte ECSEL osalevate riikide („ECSELi osalevad riigid”) investeeringuid. Nende investeeringute kogusumma on eeldatavalt vähemalt 2 340 000 000 eurot.

(22)

Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, tuleks liidu raamprogrammiga ette nähtud rahastamist kavandada kooskõlas riigiabi eeskirjadega, millega tagataks avaliku sektori kulutuste tõhusus ja hoitaks ära sellised turumoonutused nagu erasektoripoolse rahastamise kõrvaletõrjumine, ebatõhusate turustruktuuride loomine või mittetulemuslike ettevõtete säilitamine.

(23)

Osalemine ühisettevõtte ECSEL rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (9). Lisaks peaks ühisettevõte ECSEL tagama kõnealuste eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjaomastele meetmetele. Asjaomased asutused võivad kindlaks määrata taotleja ECSELi osalevatelt riikidelt toetuse saamise kõlblikkuse konkreetsed kriteeriumid. ECSELi osalev riik võib kindlaks määrata kulude rahastamiskõlblikkuse alased konkreetsed eeskirjad, kui ta ei tee tema poolt kaudsetes meetmetes osalejatele makstava osaluse rakendamist ülesandeks ühisettevõttele ECSEL.

(24)

Ühisettevõte ECSEL peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning selles osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte ECSEL projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte ECSEL avalikustama asjakohased andmed projektitaotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(25)

Ühisettevõte ECSEL peaks ka võtma tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

(26)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja asjaomaste eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (10).

(27)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ülemäärasel hulgal dokumente ja aruandlust. Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(28)

Need meetmed peavad muu hulgas hõlmama eeskirjade eiramise juhtumite ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaduma läinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud summade tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(29)

Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte ECSEL suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(30)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte ECSEL eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele ECSEL antava rahalise osaluse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 sätestatud asutuste jaoks. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(31)

Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte ECSEL arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte ECSEL tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise alal.

(32)

Ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS loodi ajavahemikuks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2017. Ühisettevõte ECSEL peaks jätkuvalt toetama nanoelektroonikale ja manussüsteemidele keskenduvaid teadusprogramme, rakendades kooskõlas määrustega (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 kõnealuste määruste alusel algatatud ülejäänud meetmeid. Üleminek ühisettevõtetelt ENIAC ja ARTEMIS ühisettevõttele ECSEL tuleks ühtlustada ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringuteks saada olevate vahendite optimaalne kasutus. Seetõttu tuleks õiguskindluse ja selguse huvides tunnistada kehtetuks määrused (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 ning kehtestada üleminekusätted.

(33)

Arvestades raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte ECSEL projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühisettevõtte ECSEL poolt ühise tehnoloogiaalgatuse „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” rakendamist tööstuslike teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamiseks kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda dubleerimise vältimise eesmärgil, kriitilist massi säilitades ning avalike vahendite optimaalset kasutamist tagades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1.   Ühise tehnoloogiaalgatuse „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel” rakendamiseks asutatakse ühisettevõte („ühisettevõte ECSEL”) ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte ECSEL projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembrini 2021.

2.   Ühisettevõte ECSEL asendab määrustega (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 loodud ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS ning on nende õigusjärglane.

3.   Ühisettevõte ECSEL on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud asutus, kelle ülesanne on rakendada avaliku ja erasektori partnerlust.

4.   Ühisettevõte ECSEL on juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi seadustele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

5.   Ühisettevõtte ECSEL asukoht on Belgias Brüsselis.

6.   Ühisettevõtte ECSEL põhikiri („põhikiri”) on esitatud lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid ja kohaldamisala

1.   Ühisettevõtte ECSEL eesmärgid on järgmised:

a)

aidata kaasa määruse (EL) nr 1291/2013 rakendamisele ning eelkõige otsuse 2013/743/EL II osa rakendamisele;

b)

aidata kaasa tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise elektroonikakomponentide ja -süsteemide tööstuse väljakujunemisele liidus;

c)

tagada elektroonikakomponentide ja -süsteemide kättesaadavus peamiste turgude jaoks ja ühiskondlike probleemide lahendamiseks, et hoida Euroopa tehnoloogia arengus esikohal, kaotada lõhe teadusuuringute ja nende uuringute tulemuste rakendamise vahel, suurendada innovatsioonivõimet ning tekitada liidus majanduse ja tööhõive kasv;

d)

kooskõlastada strateegiad liikmesriikidega, et meelitada ligi erasektori investeeringuid ja aidata tõhustada avaliku sektori toetust, vältides tarbetut jõupingutuste dubleerimist ja killustamist ning hõlbustades teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate osalemist;

e)

säilitada ja suurendada Euroopas pooljuhtide ja arukate süsteemide tootmise võimet, sealhulgas tugevdada liidripositsiooni tootmisseadmete ja materjalide töötlemise valdkonnas;

f)

kindlustada juhtpositsioon süsteemide, sealhulgas manussüsteemide projekteerimise ja ehitamise valdkonnas, ning seda tugevdada;

g)

võimaldada kõikidele sidusrühmadele juurdepääs elektroonikakomponentide ning manussüsteemide / küberfüüsikaliste ja arukate süsteemide maailma tasemel projekteerimis- ja tootmisinfrastruktuurile ja

h)

rajada dünaamiline ökosüsteem, kaasates väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), seeläbi tugevdades olemasolevaid klastreid ja soodustades paljulubavates uutes valdkondades uute klastrite loomist.

2.   Ühisettevõtte ECSEL tegevus tugineb ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS, Euroopa tehnoloogiaplatvormi EPoSS ja muude riiklike ja Euroopa programmide kaudu rahastatud töö tulemustele. See soodustab nõuetekohaselt ja tasakaalustatud viisil uut arengut ja koostoimet järgmistes peamistes valdkondades:

a)

mikro- ja nanoelektroonika projekteerimistehnoloogia, tootmisprotsessid ja integreerimine, seadmed ja materjalid, seades sihiks miniaturiseerimise, mitmekesistamise ja diferentseerimise ning mitmekülgse integreerimise;

b)

protsessid, meetodid, töövahendid ja platvormid, etalonprojektid ja arhitektuursed lahendused tarkvarale ja/või kontrollimahukatele manussüsteemidele / küberfüüsikalistele süsteemidele, et saavutada professionaalidele ja tarbijatele mõeldud rakenduste ja nendega seotud teenuste tõrgeteta ühenduvus ja koostalitlusvõime, funktsionaalne ohutus, hea kättesaadavus ja ohutus, ning

c)

valdkondadevaheline lähenemine arukatele süsteemidele, mida toetab tervikliku projekteerimise ja kõrgtehnoloogilise tootmise areng, et töötada välja iseseisvad ja kohandatavad arukad süsteemid, millel on keerulised liidesed ja funktsioonid, mis põhinevad näiteks tajurite, täiturite, protsessorite, energiaga varustamise ja võrgustike tõrgeteta integreerimisel.

Artikkel 3

Liidu rahaline osalus

1.   Liidu rahaline osalus, kaasa arvatud EFTA assigneeringud, ühisettevõtte ECSEL haldus- ja tegevuskulude katmiseks on kuni 1 184 874 000 eurot. Liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarves otsusega 2013/743/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) rakendamise eriprogrammile eraldatud assigneeringutest. Eelarve täitmine seoses liidu rahalise osalusega tehakse ülesandeks ühisettevõttele ECSEL, kes tegutseb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 nimetatud asutusena vastavalt kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktile iv ning artiklitele 60 ja 61.

2.   Liidu rahalise osaluse eraldamise kord määratakse kindlaks delegeerimiskokkuleppes ja iga-aastastes vahendite ülekandmise kokkulepetes, mille sõlmivad liidu nimel komisjon ning ühisettevõte ECSEL.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud delegeerimiskokkuleppes käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3 ning artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 sätestatud elemente ning samuti järgmist:

a)

ühisettevõtte ECSEL osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

b)

ühisettevõtte ECSEL osalust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas nimetatud järelevalvega;

c)

ühisettevõtte ECSEL toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

d)

nende andmete edastamise kord, millega tagatakse, et komisjon suudab täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, nagu on nimetatud määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 28; sealhulgas ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)

sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte ECSEL projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)

inimressursside kasutamine ja muutmine, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria alusel värbamine, ümberklassifitseerimine ning töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liidu osalus

1.   Ühisettevõtte ECSELi osalevate riikide rahaline osalus ühisettevõtte ECSEL tegevuskulude katmiseks on samas suurusjärgus liidu rahalise osalusega. Nähakse ette vähemalt 1 170 000 000 euro suurune summa artiklis 1 osutatud ajavahemikul.

2.   Erasektorist pärit liikmed maksavad osaluse või korraldavad osaluse maksmise nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste poolt ühisettevõttele ECSEL. Nähakse ette vähemalt 1 657 500 000 euro suurune summa artiklis 1 osutatud ajavahemikul.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud osalused koosnevad osalustest ühisettevõttele ECSEL, nagu on sätestatud põhikirja punkti 16 lõikes 2 ning punkti 16 lõike 3 punktides b ja c.

4.   Ühisettevõtte ECSEL muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks juhatusele aru eelmisel eelarveaastal tehtud lõigete 1 ja 2 kohaselt makstud osaluste väärtusest.

5.   Põhikirja artikli 16 lõike 3 punktis c osutatud osaluste väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestustavale või raamatupidamisstandarditele, mida kohaldatakse riigis, kus vastav üksus on asutatud, või kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulusid tõendab asjaomase üksuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor. Juhul kui tõendamise sisus peaks esinema ebamäärasusi, võib ühisettevõte ECSEL kontrollida väärtuse hindamise meetodit. Ebaselguste püsimise korral võib ühisettevõte ECSEL seda auditeerida.

6.   Komisjon võib võtta parandusmeetmeid ja liidu rahalise osaluse maksmise ühisettevõttele ECSEL lõpetada või peatada, seda proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 26 lõikes 2 osutatud lõpetamismenetluse, kui ühisettevõtte muud liikmed kui liit, sealhulgas nende koosseisu kuuluvad üksused ja nendega seotud üksused, ei maksa käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud osalust, maksavad selle vaid osaliselt või maksavad selle liiga hilja.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist võtab ühisettevõte ECSEL vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 110/2014 (11).

Artikkel 6

Töötajad

1.   Ühisettevõtte ECSEL töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (12) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning muude teenistujate teenistustingimusi („personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”), ning personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Ühisettevõtte ECSEL personali suhtes kasutab juhatus volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning teenistustingimustes lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjaomased ametisse nimetava asutuse volitused ja määratletakse tingimused, mille alusel saab kõnealust delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Erandlikel asjaoludel võib juhatus otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellistel juhtudel rakendab juhatus ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või mõnele teisele ühisettevõtte ECSEL töötajale peale tegevdirektori.

3.   Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning teenistustingimuste jõustamiseks vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

4.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ECSEL ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides, kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega.

5.   Ühisettevõtte ECSEL personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

6.   Kõik personalikulud kannab ühisettevõte ECSEL.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.   Ühisettevõte ECSEL võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, keda ühisettevõte ei ole värvanud. Riikide lähetatud ekspertide arv taandatuna täistööajale lisatakse kooskõlas aastaeelarvega artikli 6 lõikes 4 nimetatud teabele töötajate koosseisu kohta.

2.   Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse ECSEL lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte ECSEL ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

Ühisettevõtte ECSEL vastutus

1.   Ühisettevõtte ECSEL lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomaste lepingusätetega ning asjakohase kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte ECSEL kogu oma töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.   Kõiki ühisettevõtte ECSEL makseid seoses lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte ECSEL kuludena ning need kaetakse tema vahenditest.

4.   Ühisettevõte ECSEL kannab kõikide oma kohustuste täitmise eest ainuvastutust.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.   Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuulub:

a)

vaidluste lahendamine tulenevalt ühisettevõtte ECSEL kokkulepetes, lepingutes või otsustes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

b)

ühisettevõtte ECSEL töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine;

c)

mis tahes ühisettevõtte ECSEL ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine personalieeskirjades ning teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

2.   Igasuguste assotsieerunud riigiga seotud küsimuste puhul kohaldatakse asjaomaste kokkulepete erisätteid.

3.   Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimuste puhul kohaldatakse ühisettevõtte ECSEL asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte ECSEL vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige nii erasektorist pärit liikmete ja nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste kui ka muude juriidiliste isikute kaudsetes meetmetes osalemise ja nende meetmete jaoks makstava osaluse määra. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni tähelepanekuid. Komisjon edastab kõnealuse aruande hiljemalt 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte ECSEL vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjalikul hindamisel ja vahehindamisel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vahehindamise tulemuste põhjal võib komisjon tegutseda vastavalt artikli 4 lõikele 6 või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

3.   Kuus kuud pärast ühisettevõtte ECSEL tegevuse lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 26 nimetatud tegevuse lõpetamise menetluse algatamist teostab komisjon ühisettevõtte ECSEL lõpphindamise. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab ühisettevõtte ECSEL eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1.   Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte ECSEL kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29, osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.   Komisjon võib otsustada teha käesoleva artikli lõikes 1 osutatud auditeid ise. Sellistel juhtudel teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrustega (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 14

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Ühisettevõte ECSEL annab komisjoni töötajatele ning ühisettevõtte ECSEL või komisjoni poolt volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja objektidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas tingimuste ja menetlustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 883/2013 (14), et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses käesoleva määruse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepinguga.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, ühisettevõttele ECSEL, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus viia vastavalt oma pädevusele läbi selliseid auditeid ja juurdlusi.

4.   Ühisettevõte ECSEL tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes või tellides asjakohaseid sise- ja väliskontrolle.

5.   Ühisettevõte ECSEL ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAFi) sisejuurdlust (15). Ühisettevõte ECSEL võtab vastu OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte ECSEL sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte ECSEL liikmete või ühisettevõtte tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1.   Ühisettevõtte ECSEL valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (16).

2.   Ühisettevõtte ECSEL juhatus võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 kohaldamist, võib ühisettevõtte ECSEL poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste peale esitada kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustega kaebuse ombudsmanile.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

1.   Ühisettevõtte ECSEL rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Vastavalt sellele määrusele käsitatakse ühisettevõtet ECSEL rahastamisasutusena, kes annab rahalist toetust põhikirja artikli 1 punktis a sätestatud kaudsetele meetmetele.

2.   Asjaomased rahastamisasutused võivad kindlaks määrata taotleja ECSELi osalevatelt riikidelt toetuse saamise kõlblikkuse konkreetsed kriteeriumid. Need kriteeriumid võivad muu hulgas käsitleda taotleja tüüpi, sealhulgas õiguslikku staatust ja eesmärki, vastutuse ja elujõulisuse tingimusi, sealhulgas rahanduslikku usaldusväärsust, ning maksu- ja sotsiaalsete kohustuste täitmist.

3.   Kui ECSELi osalev riik ei tee ECSELi poolt osalejatega sõlmitud toetuslepingute alusel osaleva riigi kaudsetes meetmetes osalejatele ettenähtud osaluse rakendamist ülesandeks ühisettevõttele ECSEL, võib ta osalejate rahastamise kohta kehtestada konkreetsed eeskirjad seoses kulude rahastamiskõlblikkusega.

4.   Käesolevas artiklis osutatud konkreetsed kriteeriumid ja eeskirjad peavad sisalduma töökavas.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

Ühisettevõtte ECSEL ja tema asukohariik võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele ECSEL antavat muud toetust.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 72/2008 ja määrus (EÜ) nr 74/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, jätkatakse määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel algatatud meetmete, sealhulgas iga-aastaste rakendamiskavade reguleerimist nimetatud määruste raames kuni nende meetmete lõpuleviimiseni.

3.   Lisaks käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud osalustele makstakse ajavahemikul 2014–2017 määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel käivitatud meetmete lõpuleviimiseks järgmised osalused ühisettevõtte ECSEL halduskulude katmiseks:

a)

liidu poolt 2 050 000 eurot;

b)

ühingu AENEAS poolt 1 430 000 eurot;

c)

ühingu ARTEMISIA poolt 975 000 eurot.

Käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 nimetatud vahehindamine sisaldab ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS lõpphindamist vastavalt määrustele (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008.

4.   Määruse (EÜ) nr 72/2008 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor määratakse alates 27. juunist 2014 täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori ülesandeid, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega. Tegevdirektori lepingu muud tingimused jäävad samaks.

5.   Kui käesoleva määruse lõike 4 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori puhul on tegemist esimese ametiajaga, määratakse ta täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori ülesandeid võimalusega pikendada vastavalt põhikirja artikli 8 lõikele 4 tema ametiaega kuni neli aastat. Kui lõike 4 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori puhul on tegemist teise ametiajaga, tema ametiaja pikendamise võimalus puudub. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi osaleda perioodi lõppedes sama ametikoha jaoks läbiviidavas uues valikumenetluses.

6.   Määruse (EÜ) nr 74/2008 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori tööleping lõpetatakse enne 27. juunit 2014.

7.   Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel värvatud töötajate õigusi ja kohustusi. Nende lepinguid võib käesoleva määruse alusel uuendada vastavalt personalieeskirjadele ning teenistustingimustele ning kooskõlas ühisettevõtte ECSEL eelarvepiirangutega.

8.   Ühisettevõtte ECSEL tegevdirektor kutsub kokku juhatuse ja ametiasutuste nõukogu esimese koosoleku.

9.   Kui ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS liikmed ei ole vastavalt määrustele (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 kokku leppinud teisiti, kantakse ühisettevõtete kõnealuste määruste kohaste liikmete kõik õigused ja kohustused, sealhulgas vara, võlad ja finantskohustused üle ühisettevõtte ECSEL käesoleva määruse kohastele liikmetele.

10.   Määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle ühisettevõttele ECSEL. Summad, mille ühingud AENEAS ja ARTEMISIA peavad maksma perioodil 2008–2013 ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS haldusassigneeringuteks, kantakse üle ühisettevõttele ECSEL komisjoniga kokku lepitavas korras.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  10. detsembri 2013. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(3)  Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5)  Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6)  Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 72/2008, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

(7)  Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 74/2008, mis käsitleb ühisettevõtte ARTEMIS loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(10)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(11)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(12)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(13)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(15)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


LISA

ÜHISETTEVÕTTE ECSEL PÕHIKIRI

Artikkel 1

Ülesanded

Ühisettevõttel ECSEL on järgmised ülesanded:

a)

toetada rahaliselt, peamiselt toetuste vormis, teadusuuringute ja innovatsiooni kaudseid meetmeid;

b)

tagada ühisettevõtte ECSEL jätkusuutlik haldamine;

c)

arendada tihedat koostööd ja tagada kooskõlastamine Euroopa (eelkõige raamprogrammi „Horisont 2020”) riikide ja riikidevahelise tegevusega, organite ja sidusrühmadega, et edendada Euroopas viljakat innovatsioonikeskkonda, luua koostoimet ning parandada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas;

d)

määratleda mitmeaastane strateegiline kava ja teha selles vajalikud kohandused;

e)

koostada ja rakendada mitmeaastase strateegilise kava elluviimise tööprogramme;

f)

algatada avatud projektikonkursse, hinnata projektitaotlusi ja määrata kaudsetele meetmetele avatud ja läbipaistvate menetluste kohaselt olemasolevate rahaliste vahendite piires toetust;

g)

avaldada teavet kaudsete meetmete kohta;

h)

jälgida kaudsete meetmete rakendamist ning hallata toetuslepinguid või -otsuseid;

i)

jälgida üldist edasiliikumist ühisettevõtte ECSEL eesmärkide täitmisel;

j)

korraldada teavitamis-, suhtlus-, ellurakendamis- ja levitamistegevust, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 28, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühises raamprogrammi „Horisont 2020” e-andmebaasis;

k)

teha koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;

l)

muud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ülesanded.

Artikkel 2

Liikmed

1.

Ühisettevõtte ECSEL liikmed on:

a)

liit, keda esindab komisjon;

b)

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome Rootsi ja Ühendkuningriik;

c)

pärast käesoleva põhikirja kinnituskirjaga kinnitamist ühing AENEAS, mis on Prantsusmaa õiguse alusel asutatud ühing registreeritud peakontoriga Pariisis (Prantsusmaal); ühing ARTEMISIA, mis on Madalmaade õiguse alusel asutatud ühing registreeritud peakontoriga Eindhovenis (Madalmaades); ühing EPoSS, mis on Saksamaa õiguse alusel asutatud ühing registreeritud peakontoriga Berliinis (Saksamaal).

2.

Ühisettevõtte ECSEL liikmeteks olevaid riike nimetatakse käesolevas põhikirjas „ECSELi osalevateks riikideks”. Iga ECSELi osalev riik nimetab ühisettevõtte ECSEL organitesse oma esindaja ja määrab kindlaks riikliku üksuse või riiklikud üksused, mille ülesanne on täita ühisettevõtte ECSEL tegevuse elluviimisel ühisettevõtte kohustusi.

3.

ECSELi osalevaid riike ja komisjoni nimetatakse käesolevas põhikirjas ühisettevõtte ECSEL „ametiasutusteks”.

4.

Erasektorist pärit ühinguid nimetatakse käesolevas põhikirjas ühisettevõtte ECSEL „erasektorist pärit liikmeteks” ja üksuseid, mis moodustavad iga erasektorist pärit liikme, nagu on määratletud liikme põhikirjas, nimetatakse „koosseisu kuuluvateks üksusteks”.

Artikkel 3

Liikmestaatuse muutumine

1.

Liikmesriigid või assotsieerunud riigid, kes ei ole loetletud artikli 2 lõike 1 punktis b, saavad ühisettevõtte ECSEL liikmeks, teatades juhatusele kirjalikult käesoleva põhikirja ning ühisettevõtte ECSEL tegevust reguleerivate muude sätete heakskiitmisest.

2.

Tingimusel, et nad toetavad artikli 16 lõikes 4 nimetatud rahastamist, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärgid, ja kiidavad heaks käesoleva põhikirja, võivad ühisettevõtte ECSEL liikmeks saamist taotleda järgmised juriidilised isikud:

a)

kõik muud kui lõikes 1 osutatud riigid, kes viivad elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas ellu teadus- ja innovatsioonipoliitikat või -programme;

b)

kõik muud juriidilised isikud, kes toetavad otse või kaudselt liikmesriigis või assotsieerunud riigis teadusuuringuid ja innovatsiooni.

3.

Lõike 2 kohane ühisettevõtte ECSEL liikmeks saamise taotlus tuleb esitada ühisettevõtte ECSEL juhatusele. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamisel ja teeb taotluse kohta otsuse.

4.

Iga liige võib oma liikmelisuse ühisettevõttes ECSEL lõpetada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast sellest teistele liikmetele teatamist. Pärast lõpetamise kuupäeva vabastatakse endine liige kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõtte ECSEL on heaks kiitnud või kehtestanud enne liikmelisuse lõpetamisest teatamist.

5.

Ühisettevõtte ECSEL liikmestaatust ei saa anda üle kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva nõusolekuta.

6.

Pärast käesoleva artikli kohast liikmelisuse muudatust avaldab ühisettevõte ECSEL viivitamata oma veebisaidil liikmete ajakohastatud nimekirja, märkides ära kuupäeva, millal muudatus jõustub.

Artikkel 4

Ühisettevõtte ECSEL organid

Ühisettevõtte ECSEL organid on:

a)

juhatus,

b)

tegevdirektor,

c)

ametiasutuste nõukogu,;

d)

erasektorist pärit liikmete nõukogu.

Artikkel 5

Juhatuse koosseis

Juhatus koosneb ühisettevõtte ECSEL liikmete esindajatest.

Ühisettevõtte ECSEL iga liige nimetab oma esindaja ja peaesindaja, kellele kuulub juhatuses liikme hääleõigus.

Artikkel 6

Juhatuse toimimine

1.

Hääleõigus juhatuses jaguneb järgmiselt:

a)

1/3 kõigil erasektorist pärit liikmetel ühiselt;

b)

1/3 komisjonil ja

c)

1/3 kõigil ECSELi osalevatel riikidel ühiselt.

Liikmed annavad endast kõik, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka koosolekult puuduvate liikmete hääled.

2.

Kahel esimesel eelarveaastal jaguneb hääleõigus ECSELi osalevate riikide vahel järgmiselt:

a)

üks protsent igal ECSELi osaleval riigil;

b)

ülejäänud osa jaotatakse igal aastal ECSELi osalevate riikide vahel vastavalt nende kahe viimase aasta tegelikule rahalisele osalusele, sh osalusele ühisettevõtetes ENIAC ja ARTEMIS.

Järgnevatel eelarveaastatel määratakse hääleõiguse jagunemine ECSELi osalevate riikide vahel kindlaks igal aastal vastavalt vahenditele, mida riigid on kaudsetele meetmetele kahe viimase eelarveaasta jooksul eraldanud.

Erasektorist pärit liikmete hääleõigus jaguneb erasektorist pärit ühingute vahel võrdselt, välja arvatud juhul, kui erasektorist pärit liikmete nõukogu otsustab teisiti.

Sellise uue liikme hääleõiguse, kes ei ole liikmesriik ega assotsieerunud riik, määrab kindlaks juhatus enne liikme ühinemist ühisettevõttega ECSEL.

3.

Juhatus valib esimehe vähemalt üheks aastaks.

4.

Juhatus peab korralisi koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Juhatus võib pidada komisjoni, ECSELi osalevate riikide esindajate enamuse või erasektorist pärit liikmete esindajate enamuse, esimehe või tegevjuhi taotlusel vastavalt artikli 16 lõikele 5 erakorralisi koosolekuid. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte ECSEL asukohas.

Juhatuse kvoorumi moodustavad komisjon, erasektorist pärit liikmed ja vähemalt kolm ECSELi osalevate riikide peaesindajat.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, välja arvatud juhul, kui juhatus otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda konkreetse vajaduse korral koosolekutele osalema vaatlejaid, eriti liidu piirkondlike ametiasutuste esindajaid.

5.

Ühisettevõte ECSEL liikmete esindajad ei vastuta isiklikult toimingute eest, mille nad on sooritanud kui juhatuse esindajad.

6.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Juhatuse ülesanded

1.

Juhatus kannab üldist vastutust ühisettevõtte ECSEL strateegia suunamise ja tegevuse eest ning teostab selle üle järelevalvet.

2.

Komisjon püüab juhatuses oma rolli raames tagada koordineerimise ühisettevõtte ECSEL tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjaomaste tegevuste vahel, pidades teadusuuringutealase koostöö prioriteetide kindlaksmääramisel silmas sünergia edendamist.

3.

Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)

hindab, kiidab heaks või lükkab tagasi uute liikmete taotlusi käesoleva põhikirja artikli 3 lõike 3 kohaselt;

b)

otsustab iga sellise ühisettevõtte ECSEL liikme liikmestaatuse lõpetamise üle, kes ei täida oma kohustusi;

c)

võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 vastu ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjad;

d)

võtab vastu ühisettevõtte ECSEL aastaeelarve, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)

kasutab töötajate suhtes ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 2;

f)

nimetab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tulemuslikkust;

g)

kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks programmibüroo organisatsioonilise struktuuri;

h)

võtab vastu artikli 21 lõikes 1 osutatud mitmeaastase strateegilise kava;

i)

võtab vastu artikli 21 lõikes 2 osutatud tööprogrammi ja vastavad kuluarvestused;

j)

kiidab heaks artikli 22 lõikes 1 nimetatud iga-aastase tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

k)

korraldab vastavalt vajadusele ühisettevõtte ECSEL siseauditeerimisvõimekuse loomise tegevdirektori soovituse alusel;

l)

kehtestab tegevdirektori soovituse alusel ühisettevõtte ECSEL teavituspoliitika;

m)

vajaduse korral sätestab personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakenduseeskirjad vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 3;

n)

kehtestab vajaduse korral eeskirjad, milles käsitletakse riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse ECSEL ja praktikantide kasutamist, kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 2;

o)

asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte ECSEL organitele nõuandvad rühmad;

p)

esitab vajaduse korral komisjonile taotlused käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte ECSEL liige;

q)

vastutab kõigi ühisettevõtte ECSEL organitele spetsiifiliselt määramata ülesannete eest; ta võib määrata selliseid ülesandeid mis tahes nimetatud organile.

Artikkel 8

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1.

Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Vajaduse korral kaasab komisjon valikumenetlusse ühisettevõtte ECSEL teiste liikmete esindajad.

Ühisettevõtte ECSEL teiste liikmete asjakohane esindatus tagatakse eeskätt valikumenetluse eelvaliku etapis. Selleks nimetavad ECSELi osalevad riigid ja erasektorist pärit liikmed juhatuse nimel ühisel kokkuleppel ametisse esindaja ja vaatleja.

2.

Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel ühisettevõtte ECSEL ajutise töötajana.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet ECSEL juhatuse esimees.

3.

Tegevdirektori ametiaeg on kolm aastat. Selle ajavahemiku lõpuks hindab komisjon, kaasates vastavalt vajadusele ECSELi osalevaid riike ja erasektorist pärit liikmeid, tegevdirektori tegevuse tulemuslikkust ning ühisettevõtte ECSEL edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.

Juhatus, toimides komisjoni ettepaneku alusel, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord ajavahemikuks kuni neljaks aastaks.

5.

Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6.

Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes juhatuse otsusega, mis tehakse komisjoni ettepaneku põhjal, kusjuures komisjon kaasab vastavalt vajadusele ECSELi osalevad riigid ja erasektorist pärit liikmed.

Artikkel 9

Tegevdirektori ülesanded

1.

Tegevdirektor on ühisettevõtte ECSEL tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse otsustele.

2.

Tegevdirektor on ühisettevõtte ECSEL seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele.

3.

Tegevdirektor täidab ühisettevõtte ECSEL eelarvet.

4.

Eelkõige täidab tegevdirektor sõltumatult järgmisi ülesandeid:

a)

töötab välja ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks mitmeaastase strateegilise kava projekti, mis koosneb erasektorist pärit liikmete nõukogu koostatud mitmeaastasest strateegilisest teadusuuringute ja innovatsiooni kavast ning ametiasutustelt saadud mitmeaastasest finantsperspektiivist;

b)

valmistab ette ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud vastava ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse kohta ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

c)

koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks tööprogrammi kavandi, milles kirjeldatakse konkreetsel aastal teadus- ja innovatsioonitegevuse kava jaoks vajalike projektikonkursside ulatust, nagu seda näeb ette erasektorist pärit liikmete nõukogu, ning vastavad kuluprognoosid, mille on kavandanud ametiasutused;

d)

esitab juhatusele arvamuse andmiseks raamatupidamise aastaaruande;

e)

valmistab ette ja esitab juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande, sealhulgas teabe vastavate kulutuste kohta;

f)

allkirjastab üksikuid toetuskokkuleppeid ja -otsuseid;

g)

allkirjastab hankelepinguid;

h)

viib ellu ühisettevõtte ECSEL teavituspoliitikat;

i)

korraldab ja suunab ühisettevõtte ECSEL tegevust ja töötajaid ning teeb nende üle järelevalvet juhatusepoolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

j)

kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

k)

tagab riskihindamise ja -juhtimise läbiviimise;

l)

võtab kõik muud meetmed, mis on vajalikud selleks, et hinnata ühisettevõtte ECSEL edusamme selle käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmisel;

m)

täidab kõiki muid tegevdirektorile usaldatud või juhatuse poolt delegeeritud ülesandeid.

5.

Tegevdirektor loob programmibüroo kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Programmibüroo koosneb ühisettevõtte ECSEL töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)

pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjadega;

b)

korraldab töökavas ettenähtud konkursse ning haldab toetuskokkuleppeid ja -otsuseid;

c)

annab liikmetele ja teistele ühisettevõtte ECSEL organitele igasugust asjakohast teavet ja tuge, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, vastates ka nende konkreetsetele taotlustele;

d)

toimib ühisettevõtte ECSEL organite sekretariaadina ning toetab juhatuse loodud nõuanderühmi.

Artikkel 10

Ametiasutuste nõukogu koosseis

Ametiasutuste nõukogu koosneb ühisettevõtte ECSEL ametiasutuste esindajatest.

Iga ametiasutus nimetab oma esindajad ja peaesindaja, kellele kuulub ametiasutuste nõukogus hääleõigus.

Artikkel 11

Ametiasutuste nõukogu toimimine

1.

Hääleõigus antakse ametiasutuste nõukogus ametiasutustele igal aastal proportsionaalselt nende asjaomase aasta rahalise osalusega ühisettevõtte ECSEL tegevusele vastavalt artikli 18 lõikele 4 ning arvestades, et igal liikmel võib ametiasutuste nõukogus olla maksimaalselt 50 % hääleõigusest.

Kui oma rahalisest osalusest on andnud tegevdirektorile vastavalt artikli 18 lõikele 4 teada vähem kui kolm ECSELi osalevat riiki, kuulub 50 % hääleõigusest komisjonile ja ülejäänud 50 % jaotatakse võrdselt ECSELi osalevate riikide vahel.

Ametiasutused annavad endast kõik, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, võtab ametiasutuste nõukogu otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka koosolekult puuduvate ECSELi osalevate riikide esindajate hääled.

Igal ametiasutusel on vetoõigus kõikides küsimustes, mis on seotud tema poolt ühisettevõttele ECSEL eraldatud osaluse kasutamisega.

2.

Ametiasutuste nõukogu valib oma esimehe vähemalt kaheks aastaks.

3.

Ametiasutuste nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Ametiasutuste nõukogu võib pidada komisjoni või ECSELi osalevate riikide enamuse või esimehe taotlusel erakorralisi koosolekuid. Ametiasutuste nõukogu koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte ECSEL asukohas.

Ametiasutuste nõukogu kvoorumi moodustavad komisjon ja vähemalt kolm ECSELi osalevate riikide peaesindajat.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, välja arvatud juhul, kui ametiasutuste nõukogu otsustab teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.

Iga liikmesriik või assotsieerunud riik, kes ei ole ühisettevõtte ECSEL liige, võib osaleda ametiasutuste nõukogus vaatlejana. Vaatlejad saavad kõik asjakohased dokumendid ning nad võivad anda nõu iga ametiasutuste nõukogu vastuvõetava otsuse kohta. Kõik vaatlejad on kohustatud järgima ametiasutuste nõukogu liikmete suhtes kohaldatavaid konfidentsiaalsuseeskirju.

Ametiasutuste nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu ametiasutust.

Ametiasutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Ametiasutuste nõukogu ülesanded

Ametiasutuste nõukogu ülesanded on järgmised:

a)

tagada õigluse ja läbipaistvuse põhimõtte nõuetekohane kohaldamine kaudsetes meetmetes osalejatele riiklike vahendite eraldamisel;

b)

kiita heaks projektikonkursside ning kaudsete meetmete hindamise ja valimise ning nende üle järelevalve teostamise kord;

c)

kiita heaks projektikonkursside algatamine vastavalt tegevusprogrammile;

d)

koostada valiku- ja toetuse andmise kriteeriumide põhjal projektitaotluste pingerida, võttes arvesse taotluste panust konkursi eesmärkide saavutamisse ja koostoimet riiklike prioriteetidega;

e)

otsustada riiklike vahendite jaotamine väljavalitud taotluste vahel olemasoleva eelarve piires, võttes arvesse artikli 18 lõike 5 kohaselt läbi viidud kontrolle. Selline otsus on ECSELi osalevate riikide suhtes siduv ning täiendavat hindamis- ega valikuprotsessi ei toimu.

Artikkel 13

Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosseis

Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosneb ühisettevõtte ECSEL erasektorist pärit liikmete esindajatest.

Ühisettevõtte ECSEL iga erasektorist pärit liige nimetab oma esindaja ja peaesindaja, kellele kuulub erasektorist pärit liikmete nõukogus hääleõigus.

Artikkel 14

Erasektorist pärit liikmete nõukogu töökorraldus

1.

Erasektorist pärit liikmete nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas.

2.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu liiget.

3.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu valib endale esimehe.

4.

Erasektorist pärit liikmete nõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded on järgmised:

a)

koostada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 21 lõikes 1 nimetatud mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt ja seda korrapäraselt ajakohastada;

b)

valmistada igal aastal järgmiseks aastaks ette teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekt, mis võetakse aluseks põhikirja artikli 21 lõikes 2 nimetatud projektikonkursside puhul;

c)

esitada juhatuse kindlaks määratud tähtaegadeks tegevdirektorile mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt ning teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekt;

d)

korraldada nõuandev sidusrühmade foorum, mis on avatud kõikidele elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, teavitada neid ning koguda tagasisidet mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti ning konkreetse aasta teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekti kohta.

Artikkel 16

Rahastamisallikad

1.

Ühisettevõtet ECSEL rahastatakse ühiselt selle liikmete osamaksetena makstava rahalise osaluse kaudu ja mitterahalise osaluse kaudu, mille moodustavad kulud, mida erasektorist pärit liikmed või nende koosseisu kuuluvad üksused ja nendega seotud üksused on kandnud kaudsete meetmete rakendamisel, mida ühisettevõte ECSEL ei hüvita.

2.

Ühisettevõtte ECSEL halduskulud kaetakse järgmisest rahalisest osalusest:

a)

käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud liidu rahaline osalus summas kuni 15 255 000 eurot;

b)

käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud erasektorist pärit liikmete osalus summas kuni 19 710 000 eurot või kuni 1 % kõigi projektide kogukuludest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kuid mitte üle 48 000 000 euro, ja

c)

käesoleva määruse artikli 19 lõikes 2 nimetatud osalus määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel käivitatud meetmete lõpuleviimiseks.

Kui osa halduskulude katmiseks ettenähtud osalusest jääb kasutamata, võib sellega katta ühisettevõtte ECSEL tegevuskulusid.

3.

Ühisettevõtte ECSEL tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

a)

liidu rahaline osalus;

b)

ECSELi osalevate riikide rahaline osalus;

c)

erasektorist pärit liikmete või nende koosseisu kuuluvate üksuste ja nendega seotud üksuste mitterahaline osalus, mille moodustavad kulud, mida nad on kandnud kaudsete meetmete rakendamisel ja millest on maha arvatud ühisettevõtte ECSEL ja ECSELi osalevate riikide makstud osalus ja muu liidu osalus nende kulude hüvitamiseks.

4.

Ühisettevõtte ECSEL eelarvesse kantavad ressursid koosnevad järgmistest osalustest:

a)

liikmete rahaline osalus halduskulude katmiseks;

b)

liikmete rahaline osalus tegevuskulude katmiseks, sealhulgas osalus, mis on pärit nendelt ECSELi osalevatelt riikidelt, kes on delegeerinud vastavalt artikli 17 lõikele 1 oma kohustused ühisettevõttele ECSEL;

c)

ühisettevõtte ECSEL teenitud tulu;

d)

muu rahaline osalus, muud vahendid ja tulud.

Ühisettevõttele ECSEL makstud osaluselt saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

5.

Kui mõni ühisettevõtte ECSEL liige ei täida seoses kokkulepitud rahalise osalusega oma kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid.

6.

Kõik ühisettevõtte ECSEL vahendid ja tegevused on ette nähtud selleks, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärgid.

7.

Kogu ühisettevõte ECSEL loodud või talle käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks üle kantud vara kuulub ühisettevõttele ECSEL.

8.

Kuludest üle jäävaid tulusid ei maksta ühisettevõtte ECSEL liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte ECSEL tegevuse lõpetamise korral.

Artikkel 17

ECSELi osalevate riikide osalus

1.

ECSELi osalevad riigid võivad ühisettevõtte ECSEL ja osalejate vahel sõlmitavate toetuslepingutega delegeerida ühisettevõttele ECSEL ülesande rakendada nende osalust kaudsetes meetmetes osalejatele. Samuti võivad nad delegeerida ühisettevõttele ECSEL ülesande maksta oma osalust osalejatele või teha maksed ise, tuginedes ühisettevõtte ECSEL läbi viidud kontrollidele.

2.

Kui ECSELi osalev riik ei delegeeri lõikes 1 kirjeldatud viisil ülesandeid ühisettevõttele ECSEL, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sõlmida oma toetuslepingud sama ajakava kohaselt, mille alusel sõlmib toetuslepinguid ühisettevõte ECSEL. ECSELi osalev riik võib kasutada oma maksmisprotsessi osana artikli 18 lõikes 7 nimetatud rahastamiskõlblikkuse kontrollimist, mille viib läbi ühisettevõte ECSEL.

3.

ECSELi osalevate riikide ja ühisettevõtte ECSEL koostöö kord kehtestatakse halduskokkuleppega, mille sõlmivad ECSELi osalevate riikide poolt sel otstarbel nimetatud üksused ja ühisettevõte ECSEL.

4.

Kui ECSELi osalevad riigid delegeerivad vastavalt lõikele 1 ülesandeid ühisettevõttele ECSEL, täiendatakse lõikes 3 nimetatud halduskokkulepet iga-aastase kokkuleppega, mille sõlmivad ECSELi osalevate riikide poolt sel otstarbel nimetatud üksused ja ühisettevõte ECSEL ning milles sätestatakse ECSELi osalevate riikide poolt ühisettevõttele ECSEL makstava rahalise osaluse tingimused.

5.

Liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid, kes ei ole ühisettevõtte ECSEL liikmed, võivad sõlmida ühisettevõttega ECSEL samalaadseid kokkuleppeid.

Artikkel 18

Kaudsete meetmete rahastamine

1.

Ühisettevõte ECSEL toetab kaudseid meetmeid avatud ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside ning olemasoleva eelarve piires eraldatavate riiklike vahendite kaudu. Ühisettevõtte ECSEL kohane avaliku sektori toetus ei piira riigiabi eeskirjade kohaldamist.

2.

Ametiasutuste rahaline osalus on osutatud artikli 16 lõike 3 punktides a ja b ning see makstakse kaudsetes meetmetes osalejatele välja rahastamiskõlblike kulude hüvitisena. Töökavas esitatakse liidu ja iga ECSELi osaleva riigi konkreetsed hüvitusmäärad.

3.

Ametiasutused teatavad tegevdirektorile vajaduse korral vastavalt artikli 17 lõikele 1 piisavalt aegsasti ühisettevõtte ECSEL eelarve projekti koostamiseks riiklikud kulukohustused, mis on reserveeritud igaks projektikonkursiks, mis lisatakse tööprogrammi, võttes arvesse tööprogrammis käsitletud teadus- ja innovatsioonitegevuse ulatust.

4.

Tegevdirektor kontrollib liidu rahaliste vahendite taotlejate rahastamiskõlblikkust ning ECSELi osalevad riigid kontrollivad oma taotlejate rahastamiskõlblikkust, lähtudes eelnevalt kindlaksmääratud riiklikest rahastamiskriteeriumidest, ja edastavad tulemused tegevdirektorile.

5.

Lõikes 4 ette nähtud kontrollimiste põhjal koostab tegevdirektor loetelu kavandi, kus on esitatud taotlejate kaupa rahastamiseks välja valitud kaudsed meetmed, ja edastab selle ametiasutuste nõukogule, kes määrab vastavalt artikli 12 punktile e kindlaks eraldatavate riiklike vahendite ülemmäära ja volitab tegevdirektorit sõlmima vastavate osalejatega lepinguid.

6.

Ühisettevõte ECSEL võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas kontrollib kulude rahastamiskõlblikkust, et maksta artikli 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras vastavatele osalejatele välja riiklikud vahendid.

7.

ECSELi osalevad riigid ei nõua täiendavat tehnilist järelevalvet ja aruandeid lisaks neile, mida nõuab ühisettevõte ECSEL.

Artikkel 19

Finantskohustused

Ühisettevõtte ECSEL finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille on teinud ühisettevõttele kättesaadavaks või on eraldanud ühisettevõtte eelarvesse tema liikmed.

Artikkel 20

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Artikkel 21

Tegevuse ja finantsplaneerimine

1.

Mitmeaastases strateegilises kavas määratakse erasektori liikmete nõukogult pärit mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning ametiasutuste esitatava mitmeaastase finantsperspektiivi vormis kindlaks käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamise strateegia ja plaanid. Selles tuleks kehtestada eri rakendusvaldkondades elektroonikakomponentide ja -süsteemide põhipädevuste väljaarendamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi. See kava tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse Euroopa tööstuse vajaduste muutumist.

2.

Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga- või mitmeaastase tööprogrammi kavandi, mis sisaldab teadus- ja innovatsioonitegevuse kava, haldustegevusi ning vastavat kuluarvestust.

3.

Töökava võetakse vastu rakendamisele eelneva aasta lõpuks. Töökava tehakse üldsusele kättesaadavaks.

4.

Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

5.

Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

6.

Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu rahalise osaluse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 22

Tegevus- ja finantsaruandlus

1.

Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru tegevdirektori ülesannete täitmisest vastavalt ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjadele.

Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes ECSEL eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aastane tegevusaruanne sisaldab muu hulgas teavet järgmise kohta:

a)

tehtud teadusuuringud, innovatsioon ja muud võetud meetmed ning vastavad kulutused;

b)

esitatud projektitaotlused, sealhulgas jaotumine eri liiki osalejate, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa;

c)

rahastamiseks välja valitud projektitaotlused eri liiki osalejate, sealhulgas VKEd, ja riikide kaupa, märkides ära ühisettevõtte ECSEL ja ECSELi osalevate riikide osaluse konkreetsetele osalejatele ja kaudsetele meetmetele.

2.

Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.

Ühisettevõtte ECSEL peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte ECSEL edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte ECSEL esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab ühisettevõtte ECSEL peaarvepidaja ühisettevõtte ECSEL lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte ECSEL lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

Tegevdirektor esitab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor esitab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Artikkel 23

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte ECSEL suhtes samasugused volitused, nagu tal on komisjoni suhtes.

Artikkel 24

Liikmete vastutus ja kindlustus

1.

Ühisettevõtte ECSEL liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte ECSEL võlgnevuste eest piirdub nende poolt halduskulude katmiseks juba makstud osalusega.

2.

Ühisettevõte ECSEL sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja uuendab seda.

Artikkel 25

Huvide konflikt

1.

Ühisettevõte ECSEL, selle organid ja töötajad väldivad oma tegevuses huvide konflikti.

2.

Ühisettevõtte ECSEL juhatus võtab vastu eeskirjad oma liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Kõnealused eeskirjad sisaldavad sätteid huvide konfliktide vältimiseks juhatuses või ametiasutuste nõukogus tegutsevate ühisettevõtte ECSEL liikmete esindajate puhul.

Artikkel 26

Tegevuse lõpetamine

1.

Ühisettevõtte ECSEL tegevus lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõppedes.

2.

Lisaks lõikele 1 käivitub lõpetamismenetlus automaatselt, kui liit või kõik erasektorist pärit liikmed astuvad ühisettevõttest ECSEL välja.

3.

Ühisettevõtte ECSEL likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.

Kui ühisettevõtte ECSEL tegevus lõpetatakse, kasutatakse selle vara ühisettevõtte kohustuste ja selle tegevuse lõpetamise kulude katmiseks. Ülejääk jagatakse lõpetamise ajaks alles jäänud liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise osalusega ühisettevõttele ECSEL. Sellisel moel liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5.

Ühisettevõtte ECSEL sõlmitud lepingute või vastu võetud otsuste ning ühisettevõtte tegutsemisajast kauem kestvate tarnelepingute asjakohase haldamise tagamiseks kehtestatakse ajutine menetlus.