ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 150

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
20. mai 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 510/2014, 16. aprill 2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014, 16. aprill 2014, geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus ( 1 )

59

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 512/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur

72

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 513/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA

93

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted

112

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ

143

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, 16. aprill 2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ

168

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 517/2014, 16. aprill 2014, fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta ( 1 )

195

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2014/283/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta ( 1 )

231

 

 

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokoll

234

 

 

2014/284/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist, sõlmimise kohta

250

 

 

Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist

252

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 510/2014,

16. aprill 2014,

millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruseid (EÜ) nr 1216/2009 (3) ja (EÜ) nr 614/2009 (4) tuleb Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt kohandada, eelkõige seetõttu, et sellega kehtestati erinevus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vahel. Kehtivate tekstide selguse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja teha täiendavaid kohandusi.

(2)

Kuni 31. detsembrini 2013 oli Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) ettenähtud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) peamiseks õigusaktiks nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (5).

(3)

ÜPP reformi raames asendati alates 1. jaanuarist 2014 määrus (EÜ) nr 1234/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 (6). Määruseid (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 tuleks kohandada nimetatud määrust arvesse võttes, et säilitada kolmandate riikidega sõlmitud kauplemise kord nii põllumajandustoodete kui ka põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodete osas.

(4)

Teatavaid põllumajandustooteid kasutatakse nii töödeldud põllumajandustoodete kui ka ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata toodete tootmiseks. Kuna põllumajandustoodete hankekulud liidus ja maailmaturul on erinevad, on vaja nii ÜPP kui ka ühise kaubanduspoliitika alusel võtta meetmeid, mis arvestaksid selliste toodetega kauplemise mõju ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele ning ELi toimimise lepingu artikli 43 rakendamiseks võetud meetmete mõju selliste toodete ja kaupade majanduslikule seisundile.

(5)

Liidus tehakse vahet ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete ja kõnealuses lisas loetlemata töödeldud põllumajandustoodete vahel, et võtta arvesse liidu põllumajanduse ja toiduainetööstuse erinevat olukorda. Samasugust erinevust ei pruugi esineda kolmandates riikides, kellega liit sõlmib lepinguid. Seega tuleks ette näha, et ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid eeskirju saaks kohaldada teatavate kõnealuses lisas nimetatud põllumajandustoodete suhtes, kui rahvusvahelistes lepingutes on need kaks tooteliiki sätestatud ühena.

(6)

Kui käesolevas määruses viidatakse liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud või ajutiselt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele, on tegemist viitega ELi toimimise lepingu artiklile 218.

(7)

Selleks et vältida või kõrvaldada teatavate töödeldud põllumajandustoodete impordist tulenevat kahjulikku mõju liidu turul ja ka negatiivset mõju ÜPP tulemuslikkusele, peaks selliste toodete impordi puhul olema võimalik kohaldada teatavate tingimuste täitmise korral täiendavat tollimaksu.

(8)

Ovoalbumiin ja laktalbumiin on töödeldud põllumajandustooted, mida ei ole nimetatud ELi toimimise lepingu I lisas. Ühtlustamise ja lihtsustamise eesmärgil tuleks määruses (EÜ) nr 614/2009 kehtestatud ovoalbumiini ja laktalbumiini ühine kaubandussüsteem lõimida kauplemise korraga, mida kohaldatakse põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodete suhtes. Pidades silmas asjaolu, et mune võib suures osas asendada ovoalbumiiniga ja teataval määral laktalbumiiniga, peaks ovoalbumiini ja laktalbumiiniga kauplemise kord vastama munadega kauplemise korrale.

(9)

On tarvis kehtestada üldnormid, mis reguleeriksid töödeldud põllumajandustoodete ja põllumajandustoodete töötlemisel saadud I lisas loetlemata toodetega kauplemise korda, ilma et see piiraks sooduskaubanduse kokkuleppeid reguleerivaid erinorme, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 978/2012 (7) ning liidu muudest autonoomsetest kaubanduslepingutest. Samuti on vaja näha ette vähendatud imporditollimaksu ja tariifikvootide määramine ning eksporditoetuste andmine kõnealuste põhieeskirjade alusel. Nimetatud eeskirjades ja sätetes tuleks arvesse võtta imporditollimaksudele ja eksporditoetustele seatud piiranguid, mis tulenevad kohustustest, mille liit on endale võtnud WTO lepingute ning kahepoolsete lepingute alusel.

(10)

Kuna ovoalbumiini ja laktalbumiini turg on tihedalt seotud munaturuga, peaks olema võimalik ovoalbumiini ja laktalbumiini importimisel nõuda impordilitsentsi esitamist ning peatada ovoalbumiini ja laktalbumiini seestöötlemine, kui ovoalbumiini ja laktalbumiini seestöötlemise kord häirib või võib häirida liidu nimetatud toodete turgu või liidu munaturgu. Ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentside väljaandmiseks ning nende vabasse ringlusse lubamiseks peaks olema võimalik kehtestada nõuded nende päritolu, lähtekoha, ehtsuse ja kvaliteedinäitajate kohta.

(11)

Selleks, et võtta arvesse kaubanduse ja turu arengut, ovoalbumiini ja laktalbumiini turu või munaturu vajadusi ning ovoalbumiini ja laktalbumiini impordi üle tehtava järelevalve tulemusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga: eeskirjad, millega muudetakse kohustuslikuks impordilitsentsi esitamine ovoalbumiini ja laktalbumiini importimisel kavatsusega need vabasse ringlusse lasta; impordilitsentsist tulenevaid õigusi ja kohustusi reguleerivad eeskirjad ja litsentsi õiguslikud tagajärjed; eeskirjad juhtudeks, mil litsentsis märgitud koguse importimise kohustuse täitmisel lubatakse kõikumist, eeskirjad, mille kohaselt impordilitsentsi väljaandmiseks või toote vabasse ringlusse lubamiseks tuleb esitada kolmanda riigi või asutuse välja antud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, lähtekohta, ehtsust ja kvaliteediomadusi; impordilitsentsi üleandmise või selle üleandmise piirangute suhtes kohaldatavad eeskirjad; juhud, mille puhul ei nõuta impordilitsentsi esitamist ja juhud, mil nõutakse või ei nõuta sellise tagatise esitamist, mis tõendab, et tooted imporditi litsentsi kehtivusajal.

(12)

Teatavaid ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandustooteid saadakse ÜPPga hõlmatud põllumajandustooteid kasutades. Seepärast peavad selliste töödeldud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud korvama ühelt poolt nende toodete tootmiseks kasutatud põllumajandustoodete maailma- ja liidu turu hinnavahe ning teiselt poolt tagama asjaomase töötleva tööstuse konkurentsivõime.

(13)

Liidu kaubanduspoliitika raames ja teatavate rahvusvaheliste lepingute alusel toimub töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksu põllumajanduskomponendi, suhkru ja jahu täiendavate tollimaksude ja väärtuselise tollimaksu vähendamine või järkjärguline kaotamine. Kõnealuste vähenduste kehtestamisel peaks olema võimalik võtta arvesse sooduskaubanduse puudumisel kohaldatavaid tollimaksu põllumajanduskomponente.

(14)

Imporditollimaksu põllumajanduskomponent peaks korvama kõnealuste töödeldud põllumajandustoodete tootmisel kasutatud põllumajandustoodete maailma- ja liidu turu hinnavahe. Seetõttu on vaja säilitada tihe side töödeldud põllumajandustoodete ja töötlemata kujul imporditud põllumajandustoodete suhtes kohaldatava imporditollimaksu põllumajanduskomponendi arvestamise vahel.

(15)

Selleks et rakendada rahvusvahelisi lepinguid, milles sätestatakse töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatava imporditollimaksu vähendamine või järk-järguline kaotamine, tuginedes konkreetsetele põllumajandustoodetele, mida on või loetakse olevat kasutatud töödeldud põllumajandustoodete tootmisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse nende põllumajandustoodete loetelu, mida loetakse olevat kasutatud töödeldud põllumajandustoodete tootmisel; samaväärsed kogused ja eeskirjad muude põllumajandustoodete koguste konverteerimiseks kasutatuteks loetavate konkreetsete põllumajandustoodete samaväärseteks kogusteks; vähendatud põllumajanduskomponendi ja vähendatud täiendavate tollimaksude arvutamiseks vajalikud elemendid ja nende maksude arvutamise meetodid; ja nähakse ette tähtsusetud summad, mille puhul vähendatud põllumajanduskomponendid ning suhkru ja jahu täiendavad tollimaksud võrdsustatakse nulliga.

(16)

Importimisel kohaldatavaid tariifseid soodustusi saab teha asjaomaste toodete piiramatutele kogustele või piiratud kogustele, kui nende suhtes kohaldatakse tariifikvoote. Kui teatavate rahvusvaheliste lepingute alusel tehakse tariifikvootide piires tariifseid soodustusi, peaks kvoodid avama ja neid haldama komisjon. Praktilistel põhjustel on oluline, et imporditollimaksu mittepõllumajandusliku komponendi haldamine toodete puhul, mille tariifsed soodustused on kokku lepitud, toimuks samade eeskirjad alusel nagu põllumajanduskomponendi haldamine.

(17)

Kuna ovoalbumiini ja laktalbumiini turg on tihedalt seotud munaturuga, tuleks ovoalbumiini ja laktalbumiini tariifseid kvoote avada ja hallata samamoodi kui munaturu kvoote vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013. Vajaduse korral peaks haldusmeetod võtma arvesse liidu turu tarnevajadusi ja vajadust säilitada tasakaal ning see peaks põhinema varem kasutatud meetoditel, unustamata seejuures WTO lepingutest tulenevaid õigusi.

(18)

Selleks, et tagada ettevõtjatele võrdne juurdepääs turule ja nende võrdne kohtlemine, et arvestada liidu turu tarnevajadusi ja säilitada turu tasakaal, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses tingimustega, mida tuleb täita avalduse esitamisel tariifikvootide raames, tariifikvootide piires õiguste üleandmist reguleerivate eeskirjadega, tagatise esitamisega tariifikvootide süsteemis osalemiseks ning tariifikvootide suhtes kohaldatavate üksikasjade, nõuete ja piirangutega.

(19)

Tagamaks, et teatavate tingimuste täitmise korral on kolmandasse riiki importimisel võimalik kohaldada eksporditavate toodete suhtes erikohtlemist vastavalt liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega nõutakse liikmesriikide pädevate asutustelt taotluse korral ja asjakohase kontrolli järel dokumendi väljastamist, mis tõendab, et tooted vastavad sellistele tingimustele, et nende eksportimise korral võib nende toodete suhtes teatavate tingimuste täitmise korral importimisel kolmandasse riiki kohaldada erikohtlemist.

(20)

Töötleva tööstuse nõudlust põllumajandusliku tooraine järele ei ole konkurentsitingimustes alati võimalik katta täielikult liidu toorainega. Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (8) arvatakse sellised kaubad seestöötlemise korra alla tingimusel, et komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (9) määratletud majandustingimused on täidetud. Määrus (EMÜ) nr 2913/1992 tuleb asendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013, (10) kuid alles alates 1. juunist 2016. Seetõttu on asjakohane käesolevas määruses viidata määrusele (EMÜ) nr 2913/1992, arvestades eelkõige asjaolu, et edaspidi tuleb viiteid nimetatud määrusele lugeda viideteks määrusele (EL) nr 952/2013. Selgelt määratletud tingimustel tuleks majandustingimused lugeda täidetuks, et arvata põllumajandustoodete teatavad kogused seestöötlemise korra alla. Kõnealused kogused tuleb määrata kindlaks pakkumise tasakaalu alusel. Liikmesriikides välja antavate seestöötlemise sertifikaatide süsteemi abil tuleks tagada olemasolevate koguste kättesaadavus, ettevõtjate võrdne kohtlemine ning selgus.

(21)

Seestöötlemise korra mõistliku ja tõhusa haldamise tagamiseks ning võttes arvesse olukorda liidu asjaomaste kaupade turul ning töötleva tööstuse vajadusi ja tavasid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende konkreetsete põllumajandustoodete loetelu, millele võib anda seestöötlemise sertifikaadi; seestöötlemise sertifikaadiga kaasnevaid õigusi ja õiguslikke tagajärgi; õiguste üleandmist ettevõtjate vahel; ning seestöötlemise sertifikaatide süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe tagamiseks vajalikke eeskirju sertifikaadi ehtsuse, üleandmise ja üleandmispiirangute osas.

(22)

Liidu WTO kohustustega seatud piirides tuleks kehtestada kord selliste põllumajandustoodete ekspordi toetamiseks, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata toodete tootmiseks, et hinnad, millega nimetatud kaupade tootjad ÜPP tõttu on sunnitud oma tarneid hankima, ei toimiks karistusena. Kõnealused toetused peaksid katma ainult hinnavahe, mis põllumajandustoodetel on liidu turul ja maailmaturul. Nimetatud kord tuleks seega kehtestada osana põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise korrast.

(23)

Tuleks kehtestada loetelu I lisas loetlemata toodetest, mille puhul võib maksta eksporditoetusi, võttes arvesse mõju, mis tuleneb nende tootmisel kasutatud põllumajandustoodete hindade erinevusest liidu turul ja maailmaturul, ja vajadust seda erinevust kas täielikult või osaliselt tasakaalustada, et hõlbustada I lisas loetlemata toodetes kasutatud asjaomaste põllumajandustoodete eksporti.

(24)

Tuleb tagada, et eksporditoetust ei anta vabasse ringlusse lubatud imporditud I lisas loetlemata selliste toodete puhul, mis reeksporditakse, eksporditakse pärast töötlemist või lisatakse teiste I lisas loetlemata toodete koostisesse. Tuleb tagada, et toetust ei anta imporditud teravilja, riisi, piima ega piimatoodete või munade puhul, mis on lubatud vabasse ringlusse ja eksporditakse pärast töötlemist või lisamist I lisas loetlemata toodete koostisesse.

(25)

I lisas loetlemata toodetena eksporditud põllumajandustoodete eksporditoetuste määrad tuleks kindlaks määrata vastavalt samadele eeskirjadele ja üksikasjadele ning kooskõlas sama menetlusega, mis kehtib muutmata kujul eksporditud põllumajandustoodete eksporditoetuste määrade suhtes vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 ja nõukogu määrusele (EL) nr 1370/2013 (11).

(26)

Arvestades ühest küljest I lisas loetlemata toodete ja nende valmistamisel kasutatud põllumajandustoodete omavahelist tihedat seotust ning teisest küljest nende toodete vahelisi erinevusi, tuleb ette näha määruses (EL) nr 1308/2013 kehtestatud eksporditoetusi reguleerivate horisontaalsete sätete kohaldamine I lisas loetlemata toodete suhtes.

(27)

Selleks, et võtta arvesse teatavaid põllumajandustooteid sisaldavate I lisas loetlemata toodete spetsiifilisi töötlemisprotsesse ja kauplemisnõudeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, mis käsitlevad eksporditavate I lisas loetlemata toodete ning nende tootmisel kasutatavate põllumajandustoodete tunnuste määratlemist; eksporditoetuse määramist teatavate põllumajandustoodete puhul, mida eksporditakse pärast nende töötlemist I lisas loetlemata toodeteks; eksporditavate I lisas loetlemata toodete koostise tõendamist; teatavate imporditud põllumajandustoodete kasutamisest teatamise nõuet; põllumajandustoodete põhitoodete hulka arvamist ning iga põhitoote individuaalse kvoodi kindlaksmääramise eeskirju; ning horisontaalsete eeskirjade kohaldamist I lisas loetlemata toodete puhul põllumajandustoodete eksporditoetuste määramisel.

(28)

Vastavus ekspordipiirangutega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille liit on sõlminud või mida ta ajutiselt kohaldab kooskõlas ELi toimimise lepinguga, tuleks tagada toetussertifikaatide abil, mis väljastatakse lepingutes kehtestatud võrdlusperioodiks, võttes arvesse väikeeksportijatele kehtestatud aastast summat.

(29)

Eksporditoetust tuleks anda kasutatava kogusumma ulatuses, olenevalt I lisas loetlemata toodetega kauplemise konkreetsest olukorrast. Toetussertifikaatide süsteem peaks aitama toetussummasid tõhusamalt hallata.

(30)

Tuleks ette näha, et liikmesriikide välja antud toetussertifikaadid kehtivad kogu liidus ning et nende väljaandmisel nõutakse tagatise esitamist, millega tagatakse toetuse taotlemine ettevõtja poolt. Tuleks kehtestada eeskirjad eelkinnitussüsteemi raames antavate toetuste kohta, kõikide kohaldatavate toetusmäärade kohta ning tagatise esitamise ja vabastamise kohta.

(31)

Järelevalve tegemiseks eksporditoetuste kasutamise üle ja toetussertifikaatide süsteemi rakendamise üle peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, mis käsitlevad toetussertifikaatidest tulenevaid õigusi ja kohustusi; nende üleandmist ja üleandmise piiranguid; juhte ja olukordi, millal ei nõuta toetussertifikaadi või tagatise esitamist, ning lubatud kõikumise piiri juhul, kui ei peeta kinni toetuse taotlemise kohustusest.

(32)

Eksporditoetustega seotud sihtmeetme mõjuga arvestamisel tuleks üldist tähelepanu pöörata põllumajandustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele ja eraldi tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorrale. Pidades silmas väikeeksportijate erivajadusi, tuleks neile igaks eelarveaastaks eraldada üldine summa ning nad tuleks vabastada nõudest esitada toetussertifikaate eksporditoetuste korra raames.

(33)

Kui määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt võetakse vastu põllumajandustoote ekspordiga seotud meetmed ning kui kõrge põllumajandustoote sisaldusega I lisas loetlemata toodete eksport võib tõenäoliselt takistada nimetatud meetmete eesmärgi saavutamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega sätestatakse kõnealuste I lisas loetlemata toodete ekspordiga seoses võetavad samaväärsed meetmed, pidades samal ajal kinni kõigist rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest.

(34)

Teatavate rahvusvaheliste lepingute kohaselt võib liit piirata imporditollimakse ja ekspordi korral makstavaid summasid, et osaliselt või täielikult tasakaalustada kõnealuste töödeldud põllumajandustoodete tootmisel kasutatud põllumajandustoodete või I lisas loetlemata toodete hinnavahe. Kõnealuste töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete puhul tuleb kehtestada, et nende summad määratakse ühiselt kindlaks osana üldisest tollimaksust ning need peavad korvama põllumajandustoodete hinnaerinevuse, mida tuleb arvesse võtta asjaomase riigi või piirkonna turul ja liidu turul.

(35)

Kuna töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete koostis võib olla tähtis käesolevas määruses sätestatud kauplemise korra õigel kohaldamisel, peaks olema võimalik kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi abil teha kindlaks nende koostis.

(36)

Selleks et rakendada liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid ning tagada selgus ja ühtsus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (12) muudatustega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse ja muudetakse nimetatud eesmärkide täitmiseks käesoleva määruse vähemolulisi osi ja lisasid.

(37)

Tuleks ette näha, et liikmesriigid edastavad töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodetega kauplemise korra rakendamiseks vajaliku teabe nii komisjonile kui ka üksteisele.

(38)

Selleks et tagada teabesüsteemide terviklus ning edastatavate dokumentide ja nendega seotud andmete ehtsus ja loetavus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse edastatava teabe olemus ja liik, töödeldavate andmete liigid, nende pikim säilitamisaeg ja töötlemise eesmärk, teabele või teabesüsteemidele juurdepääsu õigused ning kõnealuse teabe avaldamise tingimused.

(39)

Kohaldatakse liidu õigust, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (14).

(40)

Ettevõtjate ja riiklike asutuste tarbetu halduskoormuse kasvu vältimiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks künnised, millest allpool ei kohaldata maksu ega toetusi seoses imporditollimaksuga, täiendava imporditollimaksuga, vähendatud imporditollimaksuga ja eksporditoetusega, ning summad, millelt kogutakse maksu või mille puhul makstakse toetusi ühiselt kehtestatud hinna hüvitamise korral.

(41)

Arvestades I lisas loetlemata toodete ja nende valmistamisel kasutatud põllumajandustoodete omavahelist tihedat seotust, tuleb ette näha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 (15) kehtestatud ja selle kohaselt vastu võetud tagatisi, kontrolle ning karistusi reguleerivate horisontaalsete sätete kohaldamine koos vajalike muudatustega I lisas loetlemata toodete suhtes.

(42)

Selleks et tagada määruse (EL) nr 1306/2013 alusel kehtestatud horisontaalsete eeskirjade kohaldamine töödeldud põllumajandustoodete impordilitsentside ja tariifikvootide ning I lisas loetlemata toodete puhul antavate eksporditoetuste ja toetussertifikaatide suhtes, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, millega vajaduse korral kohandatakse nimetatud määruse põhjal vastu võetud tagatisi, kontrolle ning karistusi reguleerivaid horisontaalseid sätteid.

(43)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses importimisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: meetmed, millega määratakse kindlaks töödeldud põllumajandustooted, mille suhtes tuleks kohaldada täiendavat imporditollimaksu, et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid liidu turul; meetmed nimetatud täiendavate imporditollimaksude kohaldamiseks seoses tähtaegadega, mille jooksul tõendada impordihinda, esitada tõendavaid dokumente ning määrata kindlaks täiendavate imporditollimaksude tase; meetmed, millega määratakse kindlaks tüüpilised hinnad ja käivituskogused eesmärgiga kohaldada täiendavaid imporditollimakse; meetmed ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentside vormi ja sisu kohta, ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentside taotluste esitamise kohta, nimetatud impordilitsentside väljaandmise, kasutamise ja kehtivusaja kohta, kõnealuste litsentside tagatise esitamise menetluse ja tagatiste suuruse kohta, tõendite kohta, et nimetatud litsentside kasutamise tingimused on täidetud, impordilitsentsil märgitud importimiskohustuse täitmisel lubatud kõikumispiiri kohta, impordilitsentside asenduslitsentside ja duplikaatide väljaandmise kohta, sätted impordilitsentside menetlemise kohta liikmesriikides, ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentside süsteemi haldamiseks vajaliku teabe vahetamise kohta koos liikmesriikidevahelise konkreetse haldusabi menetlustega, töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksude arvutamise ja nende suuruse määramise kohta rahvusvaheliste lepingute täitmisel.

(45)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses importimisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: sätted, millega kehtestatakse töödeldud põllumajandustoodete tootmisel kasutatuna käsitletavate põllumajandustoodete fikseeritud kogused eesmärgiga vähendada või järk-järgult kaotada sooduskaubanduses kohaldatavad imporditollimaksud, ning kehtestatakse asjakohased nõuded dokumentidele, iga-aastased tariifikvoodid ning haldusmeetod, mida kasutada töödeldud põllumajandustoodete ja teatavate põllumajandustoodete impordil kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega; rahvusvahelistes lepingutes või õigusaktis, millega määratakse impordi- või ekspordikord eelkõige toote laadi, lähtekoha ja päritolu tagatiste osas, kehtestatud erisätete kohaldamise menetlused; nimetatud tagatiste kontrollimiseks kasutatava dokumendi tunnustamise eeskirjad; eeskirjad seoses dokumendi esitamisega, mille on välja andnud eksportiv riik ning milles on märgitud sihtkoht ja toodete otstarve; meetmed, millega kehtestatakse impordilitsentside kehtivusaeg, tagatise esitamise menetlus ja tagatise suurus, nimetatud impordilitsentside kasutamine ning vajaduse korral erimeetmed, mis seonduvad eelkõige imporditaotluste esitamise tingimuste ja nende tariifikvootide piires rahuldamisega ning dokumentidele esitatavate nõuetega.

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses importimise ja seestöötlemise korraga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: meetmed, et juhtida protsessi, millega tagatakse tariifikvootide piires saadaolevatest kogustest kinnipidamine, ning kasutamata tariifikvootide koguste ümberjaotamise meetmed; kaitsemeetmed liitu suunduva impordi suhtes kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 260/2009 (16) ja (EÜ) nr 625/2009 (17) või rahvusvahelistes lepingutes sätestatud kaitsemeetmed; meetmed, millega käsitletakse põllumajandustoodete koguseid, mille kohta võib välja anda seestöötlemise sertifikaadi; meetmed, millega käsitletakse seestöötlemise sertifikaatide süsteemi rakendamist seoses nõutavate dokumentidega ja taotluste esitamise korraga ning seestöötlemise sertifikaatide väljaandmisega; meetmed, millega käsitletakse seestöötlemise sertifikaatide haldamist liikmesriikides ning liikmesriikide vahelise haldusabi korda; meetmed, millega piiratakse koguseid, mille suhtes võib välja anda seestöötlemise sertifikaate, millega lükatakse tagasi taotletud kogused ning millega peatatakse seestöötlemise sertifikaatide taotluste esitamine, kui need esitatakse suurte koguste kohta; ning meetmed, millega peatatakse ovoalbumiini ja laktalbumiini töötlemise või seestöötlemise korra kasutamine.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses ekspordiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: meetmed, millega käsitletakse toetusmäärade kohaldamist, eksporditoetuste arvutamist, teatavate toodete arvamist põhitoodete hulka ning põhitoodete individuaalse kvoodi määramist, teatavate I lisas loetlemata toodete sertifikaatide taotlemist, väljastamist ja haldamist nende toodete eksportimisel teatavatesse sihtkohtadesse, kui see on sätestatud ELi toimimise lepingu alusel liidu poolt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus, ning toodete kadumise, tootmise käigus mahu vähenemise ning kõrvalsaaduste käsitlemist.

(48)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses ekspordiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: meetmed, millega määratletakse eksporditoetuste andmise süsteemi rakendamiseks vajalik kord eksporditud I lisas loetlemata toodete koostise deklaratsiooni ja tõendi esitamiseks; sihtkohta saabumise lihtsustatud tõendamine vastavalt sihtkohale diferentseeritud toetuste korral; meetmed, millega käsitletakse horisontaalsete sätete kohaldamist I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste suhtes; meetmed, millega käsitletakse ekspordi toetussertifikaatide süsteemi rakendamist seoses toetussertifikaadi taotluse esitamise, vormi ja sisuga, toetussertifikaadi vormi, sisu ja kehtivusajaga, taotluste esitamise ja toetussertifikaatide väljastamise ning kasutamise menetlusega, tagatise esitamise menetluse ja tagatise suurusega, taotlemata jäänud eksporditoetussummade lubatud kõikumistega ning tõendusega, et toetussertifikaadist tulenevad kohustused on täidetud.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses ekspordi ja teatavate üldnormidega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: meetmed ekspordi toetussertifikaatide käsitlemise kohta liikmesriikides ning liikmesriikide vaheline teabevahetus ja konkreetse haldusabi andmine seoses toetussertifikaatidega; meetmed, milles käsitletakse väikeeksportijatele eraldatud üldise summa ja ekspordilitsentsi esitamise kohustusest erandi tegemise individuaalse künnise kindlaksmääramist; asendustoetussertifikaatide ja toetussertifikaatide duplikaatide väljastamise meetmed; meetmed, millega piiratakse summasid, mille puhul võib toetussertifikaadi välja anda, millega lükatakse nimetatud sertifikaatide puhul taotletud summad tagasi, millega peatatakse toetussertifikaatide taotluste esitamine rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste põhjal fikseeritud kasutadaolevaid summasid ületavate summade taotlemise korral ning millega kehtestatakse vajalikud protseduurireeglid ja tehnilised tingimused ekspordiga seotud muude meetmete kohaldamiseks; meetmed, millega fikseeritakse sooduskaubanduse raames antavate otsetoetuste korral kohaldatav tollimaks ja ning sellega seotud summad, mis tuleb tasuda eksportimisel asjaomasesse riiki või piirkonda; meetmed, millega tagatakse, et sooduskaubanduslepingu alusel toimuvaks ekspordiks deklareeritud töödeldud põllumajandustooteid tegelikult ei ekspordita mittesooduslepingu alusel ja vastupidi; meetmed, millega käsitletakse töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid, nende identifitseerimiseks vajalikke tehnilisi sätteid ning nende kombineeritud nomenklatuuris klassifitseerimise korda.

(50)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses ekspordi ja teatavate üldsätetega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused järgneva suhtes: komisjoni ja liikmesriikide meetmed, et täita oma kohustusi teabe vahetamisel, mis on seotud teavitamisviiside, edastatavat teavet puudutavate eeskirjade, edastatava teabe haldamise korra, teavitamise sisu, vormi, ajastamise, sageduse ja tähtaegade ning teabe ja dokumentide edastamise või kättesaadavaks tegemise korraga, nii et see oleks kooskõlas isikuandmete kaitse nõuete ning ettevõtjate õigustatud huviga kaitsta oma ärisaladusi; ning meetmed, millega käsitletakse horisontaalsete sätete kohaldamist tagatiste, kontrollide ja karistuste suhtes, mis võetakse vastu kooskõlas määrusega (EL) nr 1306/2013 töödeldud põllumajandustoodete impordilitsentside ja tariifikvootide suhtes ning I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste ja toetussertifikaatide suhtes.

(51)

Rakendusaktid, millega määratakse kindlaks tüüpilised hinnad ja käivituskogused täiendavate imporditollimaksude kohaldamiseks ning imporditollimaksude suurus kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega; meetmed, millega piiratakse koguseid, millele võib seestöötlemise sertifikaate ja toetussertifikaate välja anda, lükatakse tagasi nimetatud sertifikaatidega seoses taotletavad kogused ning peatatakse nimetatud lubade ja sertifikaatide taotluste esitamine; sätted, mille abil hallata protsessi, millega tagatakse, et tariifikvootide raames saadaolevaid koguseid ei ületata ning jaotatakse ümber tariifikvootide kasutamata kogused, tuleks nende erilaadi arvestades vastu võtta ilma, et kohaldataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 182/2011 (18). Kõik ülejäänud käesoleva määruse alusel vastu võetavad rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(52)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 vastu võetavate rakendusaktide vastuvõtmiseks, kuna kõnealused õigusaktid on seotud ÜPPga, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis ii.

(53)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud liitu imporditavate põllumajandustoodete kaitsemeetmetega või liidu turu häirimise või võimaliku häirimisega, mille tõttu on vaja peatada ovoalbumiini ja laktalbumiini töötlemise või seestöötlemise kord, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(54)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4 ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Kehtiva olukorra säilitamiseks peaks käesolev määrus sisaldama järgmisi lisasid: töödeldud põllumajandustoodete loetelu, millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1216/2009 II lisa; I lisas loetlemata toodete loetelu, millega asendatakse komisjoni määruse (EL) nr 578/2010 (19) II lisa ja samuti määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa; selliste põhitoodete loetelu, mida kasutatakse I lisas loetlemata toodete tootmiseks, et asendada määruse (EL) nr 578/2010 I lisa; selliste töödeldud põllumajandustoodete loetelu, mida võib maksustada täiendava imporditollimaksuga, et asendada määruse (EÜ) nr 1216/2009 III lisa; ning selliste põllumajandustoodete loetelu, mida kasutatakse töödeldud põllumajandustoodete tootmiseks, et asendada määruse (EÜ) nr 1216/2009 I lisa.

(56)

Määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 tuleks tunnistada kehtetuks.

(57)

Arvestades, et enne käesoleva määruse jõustumist on vajalik ühtsus tagatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 teise lõigu punkti i üleminekusätetega, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama võimalikult kiiresti pärast ÜPP reformipaketi määruste vastuvõtmist, järgides seejuures täiel määral õiguskindluse ning ettevõtjate õiguspäraste ootuste arvessevõtmise põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse kauplemise kord, mida kohaldatakse töödeldud põllumajandustoodete impordi ning I lisas loetlemata toodete ja kõnealuste I lisas loetlemata toodete koostisse kuuluvate põllumajandustoodete ekspordi suhtes.

Käesolevat määrust kohaldatakse samuti nende põllumajandustoodete impordi suhtes, mida hõlmab liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud või ajutiselt kohaldatav rahvusvaheline leping, millega arvatakse nimetatud põllumajandustooted sooduskaubanduse alla kuuluvate töödeldud põllumajandustoodete hulka.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandustooted”– määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 1 osutatud tooted;

b)   „töödeldud põllumajandustooted”– käesoleva määruse I lisas loetletud tooted;

c)   „I lisas loetlemata tooted”– ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata tooted, mis on loetletud käesoleva määruse II lisa esimeses ja teises veerus;

d)   „põhitooted”– käesoleva määruse III lisas loetletud põllumajandustooted;

e)   „põllumajanduskomponent”– töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatav imporditollimaksu osa, mis vastab käesoleva määruse V lisas loetletud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavatele imporditollimaksudele või vajaduse korral vähendatud tollimaksudele, mida kohaldatakse asjaomastest riikidest pärit põllumajandustoodete kasutatud või kasutatuks loetavate koguste suhtes;

f)   „mittepõllumajanduskomponent”– maksu osa, mis vastab ühise tollitariifistiku järgsetele tollimaksudele, millest on lahutatud punktis e määratletud põllumajanduskomponent;

g)   „suhkru ja jahu täiendavad tollimaksud”– suhkru täiendav tollimaks (AD S/Z) ja jahu täiendav tollimaks (AD F/M), millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa esimese osa I jaotise punkti B alapunktis 6 ning mis on sätestatud nimetatud määruse I lisa kolmanda osa I jaotise 1. lisa tabelis 2;

h)   „väärtuseline tollimaks”– osa imporditollimaksust, mida väljendatakse protsendimäärana tolliväärtusest;

i)   „tooterühm 1”– vadak pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- ja muu magusainelisandita (CN-kood ex 0404 10 02 kuni CN-kood ex 0404 10 16);

j)   „tooterühm 2”– piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, v.a kontaktpakendites netomassiga kuni 2,5 kg (CN-kood ex 0402 10 19);

k)   „tooterühm 3”– piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 % massist, v.a kontaktpakendites netomassiga kuni 2,5 kg (CN-kood ex 0402 21 18);

l)   „tooterühm 6”– või rasvasisaldusega 82 % massist (CN-kood ex 0405 10).

II   PEATÜKK

TÖÖDELDUD PÕLLUMAJANDUSTOODETE IMPORT

I   JAGU

Importi käsitlevad üldsätted

I   Alajagu

Töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksud

Artikkel 3

Imporditollimaksude komponendid

1.   I lisa tabelis 1 loetletud töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksud, mis on kindlaks määratud ühises tollitariifistikus, koosnevad põllumajanduskomponendist, mis ei ole osa väärtuselisest tollimaksust, ja mittepõllumajanduskomponendist, mis on väärtuseline tollimaks.

2.   I lisa tabelis 2 loetletud töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksud, mis on kindlaks määratud ühises tollitariifistikus, koosnevad väärtuselisest tollimaksust ja põllumajanduskomponendist, mis on osa väärtuselisest tollimaksust. Kui I lisa tabelis 2 loetletud töödeldud põllumajandustoodetel väärtuseline tollimaks puudub, loetakse selliste toodete põllumajanduskomponent kõnealuste toodete koguselise tollimaksu osaks.

Artikkel 4

Imporditollimaksu ülemmäär

1.   Tollimaksu ülemmäära kohaldamise korral määratakse selle arvutusmeetod kindlaks ühises tollitariifistikus ELi toimimise lepingu artikli 31 alusel.

2.   Kui I lisa tabelis 1 loetletud töödeldud põllumajandustoodete tollimaksu ülemmäär sisaldab suhkru ja jahu täiendavat tollimaksu, määratakse täiendava tollimaksu arvutusmeetod kindlaks ühises tollitariifistikus ELi toimimise lepingu artikli 31 alusel.

Artikkel 5

Täiendavad imporditollimaksud, et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid liidu turul

1.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks IV lisas loetletud töödeldud põllumajandustooted, millele kohaldatakse importimisel ühises tollitariifistikus ette nähtud tollimaksumäära alusel täiendavat imporditollimaksu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu üksnes selleks, et vältida või kõrvaldada liidu turule selliste toodete importimise tulemusel avalduda võivat kahjulikku mõju, kui:

a)

imporditakse hinnaga, mis on liidu poolt WTOle teatatud hinnast („käivitushind”) madalam või

b)

impordi maht ületab mis tahes aastal teatava taseme („käivituskoguse”).

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Lõike 1 kohaseid täiendavaid imporditollimakse ei kehtestata, kui import tõenäoliselt liidu turgu ei häiri või kui selliste täiendavate imporditollimaksude mõju oleks kavandatavat eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel määratakse impordihinnad kindlaks asjaomase kaubasaadetise CIF-impordihinna alusel.

CIF-impordihindu kontrollitakse kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või liidu impordituru hindade alusel.

Tüüpilised hinnad määratakse kindlaks korrapäraste vaheaegade järel tuginedes andmetele, mida kogutakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (20) artikli 308d alusel loodud ühenduse järelevalvesüsteemi raames.

4.   Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordi protsendina vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme aasta vältel enne aastat, millal lõikes 1 osutatud kahjulik mõju tegelikult või tõenäoliselt ilmneb.

5.   Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, mis sisaldavad käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikke meetmeid, eriti seoses impordihinna tõendamise tähtaegadega ja tõendavate dokumentide esitamisega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Komisjon võib lõike 1 kohaselt määratletud toodete puhul võtta ilma artikli 44 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, et:

a)

määrata kindlaks tüüpilised hinnad ja käivituskogused eesmärgiga kohaldada täiendavat imporditollimaksu;

b)

määrata kindlaks täiendava imporditollimaksu tase kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavates rahvusvahelistes lepingutes.

7.   Komisjon avaldab lõike 1 punktis a osutatud käivitushinnad Euroopa Liidu Teatajas.

II   Alajagu

Ovoalbumiini ja laktalbumiini import

Artikkel 6

Ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentsid

1.   Ovoalbumiini ja laktalbumiini importimisel kavatsusega need vabasse ringlusse lubada võidakse nõuda impordilitsentsi esitamist, kui sellist litsentsi on vaja asjaomaste turgude haldamiseks ja eelkõige nimetatud toodetega kauplemise seireks.

2.   Kui ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt vastu võetud õigusaktis ei nähta ette teisiti, annab liikmesriik lõikes 1 osutatud impordilitsentsi igale liidus asutatud taotlejale, olenemata kõnealuse taotleja asutamise kohast, ilma et see piiraks artikli 14 kohaste meetmete võtmist.

3.   Lõikes 1 osutatud impordilitsentsid kehtivad kogu liidus.

4.   Lõikes 1 osutatud impordilitsentside andmise ja sellega hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise suhtes võidakse kehtestada nõuded seoses asjaomase toote päritolu ja lähtekohaga ning võidakse nõuda kolmanda riigi või asutuse väljastatud dokumendi esitamist, milles muu hulgas tõendatakse toodete päritolu, lähtekohta, ehtsust ja kvaliteediomadusi.

Artikkel 7

Impordilitsentside tagatis

1.   Artiklis 6 osutatud impordilitsentside andmisel võib nõuda tagatise esitamist, millega kindlustatakse, et ettevõtja impordib tooted litsentsi kehtivusaja jooksul.

2.   Tagatisest jäädakse tervikuna või osaliselt ilma, kui tooteid ei impordita litsentsi kehtivusaja jooksul.

3.   Tagatist ei peeta kinni siiski juhul, kui tooteid ei imporditud vääramatu jõu tõttu määratud ajavahemiku jooksul või kui määratud ajavahemiku jooksul importimata jäänud kogus on lubatud kõikumise piires.

Artikkel 8

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada:

a)

eeskirjad, mille kohaselt on ovoalbumiini ja laktalbumiini vabasse ringlusse laskmise eesmärgil importimiseks vaja esitada impordilitsents;

b)

eeskirjad impordilitsentsist tulenevate õiguste ja kohustuste ning selle õiguslike tagajärgede kohta;

c)

juhud, mil litsentsis märgitud koguse importimise kohustuse täitmisel lubatakse kõikumist või tuleb litsentsil märkida kauba päritolu;

d)

eeskirjad impordilitsentside andmise kohta või eeskirjad, mille kohaselt tuleb litsentsiga hõlmatud toodete vabasse ringlusse laskmiseks esitada kolmanda riigi või asutuse väljaantud dokument, millega tõendatakse muu hulgas toodete päritolu, lähtekohta, ehtsust ja kvaliteediomadusi;

e)

impordilitsentsi üleandmise eeskirjad või sellise üleandmise piirangud;

f)

juhud, mil impordilitsentsi esitamist ei nõuta;

g)

eeskirjad, millega seatakse artiklis 6 osutatud impordilitsentside andmise tingimuseks tagatise esitamine.

Artikkel 9

Rakendamisvolitused

Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid seoses järgnevaga:

a)

impordilitsentsi vorm ja sisu;

b)

impordilitsentside taotluste esitamine ning litsentside andmine ja kasutamine;

c)

litsentsi kehtivusaeg, esitatava tagatise suurus ja tagatise esitamise menetlus;

d)

tõendid selle kohta, et impordilitsentside kasutamise nõuded on täidetud;

e)

litsentsil märgitud koguse importimise kohustuse täitmisel lubatud kõikumine;

f)

asendus- ja duplikaatlitsentside andmine;

g)

impordilitsentside menetlemine liikmesriikide poolt ja süsteemi haldamiseks vajaliku teabe vahetamine, sealhulgas liikmesriikidevahelise konkreetse haldusabiga seotud menetlused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II   JAGU

Sooduskaubandus

II   Alajagu

Imporditollimaksude vähendamine

Artikkel 10

Põllumajanduskomponentide, väärtuselise tollimaksu ja täiendavate tollimaksude vähendamine ja järk-järguline kaotamine

1.   Kui liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus:

a)

nähakse ette vähendamine või järjestikused vähendamised, mille tulemusel järk-järgult kaotatakse töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksud, ning

b)

määratakse vähendamise tingimustele vastavad tooted, toodete kogused või kvootide väärtus, mille puhul neid vähendamisi kohaldatakse, selliste koguste või väärtuste arvutamise meetodid või põllumajanduskomponendi, suhkru ja jahu täiendavate tollimaksude või väärtuselise tollimaksu vähendamist määravad tegurid,

võib põllumajanduskomponenti, suhkru ja jahu täiendavaid tollimakse või väärtuselist tollimaksu vähendada või need järkjärgult kaotada järjestikuste vähendamiste kaudu, nagu see on ette nähtud töödeldud põllumajandustoodete imporditollimaksude puhul.

Käesoleva artikli mõistes võib põllumajanduskomponent hõlmata ka määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa esimese osa I jaotise punkti B alapunktis 1 osutatud ja nimetatud määruse I lisa kolmanda osa I jaotise 1. lisa tabelis 2 sätestatud põllumajanduslikku elementi.

2.   Kui liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus on ette nähtud põllumajanduskomponentide vähendamine või järk-järguline kaotamine käesoleva määruse I lisa tabelis 2 loetletud toodete puhul, asendatakse tollimaks, milles põllumajanduskomponent sisaldub väärtuselises tollimaksus, mitteväärtuselise põllumajanduskomponendiga.

Artikkel 11

Kogused, mida on kasutatud või mida käsitatakse kasutatuna

1.   Suhkru ja jahu suhtes kohaldatavate põllumajanduskomponentide või täiendavate tollimaksude artikli 10 lõike 1 kohase vähendamise või kaotamise kindlaksmääramisel võetakse aluseks:

a)

V lisas loetletud põllumajandustoodete kogused, mida on kasutatud või käsitatakse kasutatuna töödeldud põllumajandustoote tootmisel;

b)

tollimaksud, mida kohaldatakse punktis a osutatud põllumajandustoodete suhtes ja mida kasutatakse vähendatud põllumajanduskomponendi ning suhkru ja jahu täiendava tollimaksu arvutamiseks teatavate sooduskaubanduse kokkulepete raames.

2.   Põllumajandustooted, mida käsitatakse kasutatuna töödeldud põllumajandustoote tootmisel, valitakse nende põllumajandustoodete hulgast, mida tegelikkuses kasutati töödeldud põllumajandustoote tootmisel, arvestades nende tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja nende hinnataseme tüüpilisust võrreldes kõigi teiste põllumajandustoodetega, mida kasutati asjaomase töödeldud põllumajandustoote tootmisel.

3.   V lisas loetletud põllumajandustoodete kogused ja tegelikult kasutatud kogused arvutatakse ümber konkreetse kasutatuna käsitatava põllumajandustoote võrdväärseteks kogusteks.

Artikkel 12

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)

artikli 11 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumide alusel selliste V lisas loetletud põllumajandustoodete loetelu koostamine, mida käsitatakse kasutatuna töödeldud põllumajandustoodete tootmisel;

b)

artikli 11 lõikes 3 sätestatud võrdväärsete koguste ja ümberarvutamise eeskirjade kehtestamine;

c)

suhkru ja jahu vähendatud põllumajanduskomponendi ja vähendatud täiendava tollimaksu arvutamiseks vajalikud elemendid ja kõnealuse vähendatud tollimaksu arvutamise meetodid;

d)

tähtsusetud summad, mille puhul vähendatud põllumajanduskomponendid ning suhkru ja jahu täiendavad tollimaksud võrdsustatakse nulliga.

Artikkel 13

Rakendamisvolitused

1.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid, mis sisaldavad meetmeid, et rakendada liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavaid rahvusvahelisi lepinguid seoses imporditollimaksude arvutamisega sellistele töödeldud põllumajandustoodetele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 lõigete 1 ja 2 kohast vähendamist.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusaktid, et kehtestada:

a)

selliste põllumajandustoodete kindlaksmääratud kogused, millele osutatakse artikli 12 punktis a ja mida käsitatakse kasutatuna töödeldud põllumajandustoodete tootmisel;

b)

selliste põllumajandustoodete kogused, millele osutatakse artikli 12 punktis a ja mida käsitatakse kasutatuna töödeldud põllumajandustoodete tootmisel, iga sellise töödeldud põllumajandustoote kõikide võimalike koostisvariantide jaoks, kui kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a ei saa kehtestada konkreetse põllumajandustoote kindlaksmääratud kogust;

c)

nõuded dokumentidele.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võib võtta ilma artikli 44 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kohaldatava imporditollimaksu tase kooskõlas liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus kehtestatud ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjadega.

II   Alajagu

Tariifikvoodid ja impordi erikohtlemine kolmandates riikides

Artikkel 14

Tariifikvootide avamine ja haldamine

1.   Kooskõlas artiklitega 15 ja 16 avab ja haldab komisjon artikli 1 teises lõigus osutatud töödeldud põllumajandustoodete ja põllumajandustoodete impordi ning nende toodete liidus vabasse ringlusse laskmise tariifikvoote, mis tulenevad liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavatest rahvusvahelistest lepingutest.

2.   Lõikes 1 osutatud tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate diskrimineerimist ja arvestatakse liidu turu tarnevajadusi ning vajadust säilitada turu tasakaal.

3.   Lõikes 1 osutatud tariifikvootide haldamisel kasutatakse ühte järgmistest meetoditest, muud sobivat meetodit või nende meetodite kombinatsiooni:

a)

eraldamismeetod, mis põhineb taotluste saabumise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b)

kvootide eraldamise meetod, millega jaotatakse kvoodid taotlustes nõutud koguste alusel (üheaegse läbivaatamise meetod);

c)

kaubandussuhete tavapärasel struktuuril põhinev eraldamismeetod (vanad olijad vs uued taotlejad).

Artikkel 15

Delegeeritud volitused

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmisega:

a)

tingimused ja toetuskõlblikkuse nõuded, mida ettevõtja peab täitma avalduse esitamisel rahvusvahelises lepingus kehtestatud tariifikvootide raames, nagu on osutatud artikli 14 lõikes 1;

b)

eeskirjad, mis on seotud õiguste üleandmisega ettevõtjate vahel ja vajaduse korral sellise üleandmise piiramisega rahvusvahelises lepingus kehtestatud tariifikvootide haldamise raames, nagu on osutatud artikli 14 lõikes 1;

c)

sätted, mille kohaselt on artikli 14 lõikes 1 osutatud rahvusvahelises lepingus kehtestatud tariifikvootide süsteemis osalemise tingimuseks impordilitsentsi esitamine ja tagatise esitamine;

d)

konkreetne eripära, nõuded ja piirangud, mida kohaldatakse artikli 14 lõikes 1 osutatud rahvusvahelises lepingus kehtestatud tariifikvootide suhtes.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, mis kohustavad liikmesriikide pädevaid asutusi taotluse alusel ja pärast nõuetekohast kontrolli väljastama dokumenti, mis tõendab, et toode vastab kolmandasse riiki importimisel erikohtlemise kohaldamise tingimustele.

Artikkel 16

Rakendamisvolitused

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse:

a)

vajaduse korral aasta lõikes sobivalt jaotatud iga-aastased tariifikvoodid ning kasutatav haldusmeetod;

b)

rahvusvahelises lepingus kehtestatud erisätete kohaldamise kord või õigusakt, millega võetakse vastu impordi- või ekspordikord, eelkõige seoses järgnevaga:

i)

toote iseloomu, lähtekohta ja päritolu kinnitavad tagatised;

ii)

alapunktis i osutatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamine;

iii)

ekspordiriigi väljaantud dokumendi esitamine;

iv)

toodete sihtkoht ja otstarve;

c)

kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga c esitatava impordilitsentsi kehtivusaeg;

d)

artikli 15 lõike 1 punkti c kohase tagatise esitamise menetlused ja tagatise summa;

e)

kooskõlas artikli 15 lõike 1 punktiga c esitatavate impordilitsentside kasutamine ja vajaduse korral erimeetmed eelkõige seoses imporditaotluste tingimuste ja tariifikvootide süsteemi raames antava loa tingimustega;

f)

nõuded dokumentidele;

g)

artikli 15 lõikes 2 osutatud dokumendi sisu, vormi, väljaandmist ja kasutamist käsitlevad vajalikud meetmed.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon võtab ilma artikli 44 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega:

a)

hallatakse menetlust, millega tagatakse tariifikvootide raames saadaolevatest kogustest kinnipidamine, eelkõige määrates selleks saadaolevate koguste ammendumisel iga taotluse suhtes eraldamiskoefitsiendi, lükates tagasi menetluses olevaid taotlusi ja peatades vajaduse korral taotluste esitamise;

b)

jaotatakse ümber tariifikvootide kasutamata kogused.

III   JAGU

Kaitsemeetmed

Artikkel 17

Kaitsemeetmed

1.   Võttes arvesse käesoleva artikli lõiget 3, võtab komisjon vastu rakendusaktid liitu imporditavate töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete kohta. Tagamaks kooskõla ühise kaubanduspoliitikaga, peavad nimetatud rakendusaktid olema kooskõlas määrustega (EÜ) nr 260/2009 ja (EÜ) nr 625/2009. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu muude õigusaktidega ning nõukogu muude õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, võtab komisjon vastu rakendusaktid liitu imporditavate töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate kaitsemeetmete kohta, mis on ette nähtud liidu poolt ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavates rahvusvahelistes lepingutes, võttes arvesse lõiget 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjon võib võtta lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed liikmesriigi taotlusel või omal algatusel.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse lõikes 1 või 2 või neis mõlemas osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks, võtab ta sellekohase otsuse vastu rakendusaktiga viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud lõigetes 1 ja 2 sätestatud kaitsemeetmetega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Kui komisjon soovib lõigete 1–4 kohaselt vastu võetud rakendusaktid kehtetuks tunnistada või neid muuta, võtab ta vastu sellekohased rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikega 2, välja arvatud tungivatel kiireloomulistel juhtudel, mil need võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikega 3.

IV   JAGU

Seestöötlemine

I   Alajagu

Seestöötlemine ilma majanduslikke tingimusi kontrollimata

Artikkel 18

Põllumajandustoodete seestöötlemine ilma majanduslikke tingimusi kontrollimata

1.   Kui I lisas loetlemata tooted saadakse käesoleva määruse III lisas loetletud põllumajandustoodete seestöötlemisel, loetakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 117 punktis c osutatud majanduslikud tingimused täidetuks, kui kõnealuste põllumajandustoodete kohta esitatakse seestöötlemise sertifikaat.

2.   I lisas loetlemata toodete tootmisel kasutatud põllumajandustoodete seestöötlemise sertifikaat antakse välja komisjoni kindlaksmääratud koguste piires.

Nimetatud kogused määratakse kindlaks ühelt poolt I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste kohustuslike eelarvepiirangute ja teiselt poolt I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste eeldatavale mahule tuginedes ning võttes arvesse eelkõige järgmist:

a)

asjaomaste I lisas loetlemata toodete hinnanguline ekspordimaht;

b)

vajaduse korral asjaomaste põhitoodete olukord liidu turul ja maailmaturul;

c)

majanduslikud ja reguleerimisalased tegurid.

Kõnealused kogused vaadatakse korrapäraselt üle, et võtta arvesse majanduslike ja reguleerimisalaste tegurite arengut.

3.   Lõikes 1 osutatud seestöötlemise sertifikaadi annab liikmesriik igale liidus asutatud taotlejale, olenemata kõnealuse taotleja asutamise kohast.

Seestöötlemise sertifikaadid kehtivad kogu liidus.

Artikkel 19

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)

nende põllumajandustoodete loetelu, mida kasutatakse I lisas loetlemata toodete tootmiseks ning millele võib välja anda seestöötlemise sertifikaadi;

b)

seestöötlemise sertifikaadiga kaasnevad õigused ja selle õiguslikud tagajärjed;

c)

seestöötlemise sertifikaadiga kaasnevate õiguste üleandmine ettevõtjate vahel;

d)

seestöötlemise sertifikaatide süsteemi usaldusvääruse ja tõhususe seisukohalt vajalikud eeskirjad seoses sertifikaadi ehtsuse, selle üleandmise ja üleandmispiirangutega.

Artikkel 20

Rakendamisvolitused

1.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid seoses järgnevaga:

a)

selliste põllumajandustoodete koguse kindlaksmääramine kooskõlas artikli 18 lõikega 2, millele võib välja anda seestöötlemise sertifikaadi;

b)

seestöötlemise sertifikaadi taotlusankeedi vorm ja sisu;

c)

seestöötlemise sertifikaadi vorm, sisu ja kehtivusaeg;

d)

seestöötlemise sertifikaadi taotluste esitamisel nõutavad dokumendid ja menetlus ning seestöötlemise sertifikaadi väljaandmise kord;

e)

seestöötlemise sertifikaatide haldamine liikmesriikides;

f)

liikmesriikide vahelise haldusabi osutamise kord.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui taotlus esitatakse lõike 1 punkti a kohaselt määratud koguseid ületavate koguste kohta, võib komisjon võtta ilma artikli 44 lõigetes 2 või 3 osutatud menetluseta vastu rakendusaktid, millega piiratakse koguseid, millele võib seestöötlemise sertifikaate välja anda, lükatakse tagasi sertifikaadis taotletud kogused ja peatatakse asjaomase toote suhtes seestöötlemise sertifikaatide taotluste esitamine.

II   Alajagu

Seestöötlemise korra peatamine

Artikkel 21

Ovoalbumiini ja laktalbumiini seestöötlemise korra peatamine

1.   Kui seestöötlemise kord häirib või võib häirida liidu turgu, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võtta vastu rakendusaktid, millega täielikult või osaliselt peatatakse ovoalbumiini ja laktalbumiini seestöötlemise korra kasutamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse esimeses lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks, võtab ta sellekohase otsuse vastu rakendusaktiga viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud lõikes 1 osutatud peatamisega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

III   PEATÜKK

EKSPORT

I   JAGU

Eksporditoetused

Artikkel 22

Eksporditoetuse saamise tingimustele vastavad tooted

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 kohaselt vastavad I lisas loetlemata toodete eksportimisel kõnealuse määruse artikli 196 lõike 1 punkti a alapunktides, i, ii, iii, v ja vii nimetatud põllumajandustooted, mida on kasutatud kõnealuste I lisas loetlemata toodete tootmisel, eksporditoetuse saamise tingimustele vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatule, ning kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõike 1 punkti b, lõiget 2 ja lõiget 3.

2.   Lõikes 1 osutatud eksporditoetusi ei anta seoses järgnevaga:

a)

imporditud I lisas loetlemata tooted, mida ELi toimimise lepingu artikli 29 kohaselt peetakse vabas ringluses olevaks ja mida reeksporditakse;

b)

imporditud I lisas loetlemata tooted, mida ELi toimimise lepingu artikli 29 kohaselt peetakse vabas ringluses olevaks ja mida eksporditakse pärast töötlemist või lisatakse muude I lisas loetlemata toodete koostisse;

c)

imporditud teravili, riis, piim ja piimatooted ning munad, mida ELi toimimise lepingu artikli 29 kohaselt peetakse vabas ringluses olevaks ja mis eksporditakse pärast töötlemist või lisatakse I lisas loetlemata toodete koostisse.

Artikkel 23

Eksporditoetuse määramine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused määravad artiklis 22 osutatud eksporditoetuse eksporditava toote koostise ning eksporditava toote koostises oleva iga põhitoote kindlaksmääratud eksporditoetuse määra alusel.

2.   Eksporditoetuse määramisel arvatakse põhitoodete hulka või toodete hulka, mis on saadud põhitoodete töötlemisel, tooted, mis on nimetatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii ja mida ei ole loetletud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 24

Horisontaalsed eeskirjad ja eksporditoetuste määrad

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 199 lõikega 3 kehtestatud põllumajandustoodete eksporditoetuste horisontaalseid eeskirju kohaldatakse I lisas loetlemata toodete suhtes.

2.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 198 ja määruse (EL) nr 1370/2013 artikliga 13 võetakse meetmed, et määrata kindlaks põhitoodete eksporditoetuste määrad.

3.   Eksporditoetuse arvutamisel teisendatakse artikli 23 lõike 2 kohaselt põhitoodeteks põllumajandustooted, mis on nimetatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii ja mida ei ole loetletud käesoleva määruse III lisas ning mis on saadud põhitoodetest või arvatud nende hulka või põhitoodete töötlemisel saadud toodete hulka.

Artikkel 25

Sertifikaadid seoses teatavate I lisas loetlemata toodete ekspordiga konkreetsetesse sihtkohtadesse

Kui ELi toimimise lepingu kohaselt liidu poolt sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus on nii ette nähtud, annavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused asjaomase isiku taotluse korral välja sertifikaadi, milles märgitakse, kas teatava I lisas loetlemata toote eest on selle eksportimisel konkreetsesse sihtkohta makstud eksporditoetust.

Artikkel 26

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)

eksporditavate I lisas loetlemata toodete ja nende tootmiseks kasutatud põllumajandustoodete omadusi käsitlevad eeskirjad;

b)

põllumajandustoodete, mis eksporditakse pärast töötlemist I lisas loetlemata toodeteks, eksporditoetuse määramise eeskirjad;

c)

eeskirjad eksporditud I lisas loetlemata toodete koostise tõendamise kohta;

d)

eeskirjad teatavate imporditud põllumajandustoodete kasutamisest teatamise nõude kohta;

e)

eeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii nimetatud põllumajandustoodete, mida ei ole loetletud käesoleva määruse III lisas, arvamise kohta põhitoodete hulka ning iga põhitoote individuaalse kvoodi määramise kohta;

f)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 202 kohaselt vastu võetud põllumajandustoodete eksporditoetuste horisontaalsete eeskirjade kohaldamine I lisas loetlemata toodete suhtes.

Artikkel 27

Rakendamisvolitused

Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid järgneva kohta:

a)

toetusmäärade kohaldamine, kui käesoleva artikli punktis c osutatud toodete ja I lisas loetlemata toodete koostise omadusi tuleb eksporditoetuse arvestamisel arvesse võtta;

b)

eksporditoetuse arvestamine järgneva jaoks:

i)

põhitooted;

ii)

põhitoodete töötlemisel saadud tooted;

iii)

tooted, mis on arvatud alapunktides i ja ii osutatud toodete hulka;

c)

punkti b alapunktides ii ja iii ning määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 196 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii, v ja vii osutatud toodete, mida ei ole loetletud käesoleva määruse III lisas, arvamine põhitoodete hulka;

d)

iga põhitoote individuaalse kvoodi kindlaksmääramine, mis on aluseks eksporditoetuse määramisel ning mis tugineb eksporditud toote tootmisel tegelikult kasutatud toote hulgale või kokkulepitud alusele vastavalt II lisas sätestatule;

e)

artiklis 25 osutatud sertifikaatide taotlemine, väljaandmine ja haldamine;

f)

toodete kadumise, tootmise käigus mahu vähenemise ning kõrvalsaaduste käsitlemine;

g)

I lisas loetlemata eksporditud toodete koostise deklaratsiooni ja tõendi esitamise kord, mis on vajalik eksporditoetuste süsteemi rakendamiseks;

h)

sihtkohta saabumise lihtsustatud tõendamine vastavalt sihtkohale diferentseeritud toetuste korral;

i)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 203 kohaselt vastu võetud põllumajandustoodete eksporditoetusi käsitlevate horisontaalsete sätete kohaldamine I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste suhtes;

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

II   JAGU

Toetussertifikaadid

Artikkel 28

Toetussertifikaadid

1.   I lisas loetlemata toodete koostisse kuuluvatele põllumajandustoodetele antakse eksporditoetust siis, kui on esitatud eksporditoetuse taotlus ja esitatakse ekspordi toimumise ajal kehtinud toetussertifikaat.

Väikeeksportijad, sh toetussertifikaadi omanikud, kes esitavad taotluse eksporditoetuse piiratud koguste kohta, mis on liiga väikesed, et olla hõlmatud toetussertifikaatidega ning mis ei ohusta eelarvepiirangutest kinnipidamist, vabastatakse toetussertifikaadi esitamisest. Sellised erandid ei tohi ületada väikeeksportijatele eraldatud üldist summat.

2.   Liikmesriigid väljastavad toetussertifikaadi igale liidus asutatud taotlejale, olenemata taotleja asutamise kohast. Toetussertifikaadid kehtivad kogu liidus.

Artikkel 29

Kohaldatavad toetusmäärad

1.   Kohaldatav toetusmäär on see, mis on kehtiv päeval, millal I lisas loetlemata toote ekspordideklaratsioon võetakse tolliasutuses vastu, välja arvatud juhul, kui taotlus on esitatud kooskõlas lõikega 2 ja toetusmäär on eelnevalt kinnitatud.

2.   Toetusmäära eelkinnituse taotluse võib esitada toetussertifikaadi taotlemisel, toetussertifikaadi kättesaamise päeval või igal ajal pärast seda, kuid enne toetussertifikaadi kehtivuse lõppu.

3.   Määr kinnitatakse eelnevalt vastavalt eelkinnituse taotluse esitamise päeval kehtivale määrale. Eelkinnitatud toetusmäärasid kohaldatakse sellest päevast alates kõikide toetussertifikaadis märgitud toetusmäärade suhtes.

4.   I lisas loetlemata toodete eksporditoetusi antakse järgneva alusel:

a)

kui toetusmäärad ei ole eelnevalt kinnitatud, siis I lisas loetlemata toodete koostisse kuuluvate põhitoodete toetusmäärad, mida kohaldatakse vastavalt lõikele 1, või

b)

I lisas loetlemata toodete koostisse kuuluvate põhitoodete toetusmäärad, mis on eelnevalt kinnitatud vastavalt lõikele 3.

Artikkel 30

Toetussertifikaatide tagatis

1.   Toetussertifikaadid antakse välja tagatise vastu, millega kindlustatakse, et ettevõtja esitab asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele eksporditoetuse taotluse seoses I lisas loetlemata toodete ekspordiga, mis toimus toetussertifikaadi kehtivuse ajal.

2.   Tagatis peetakse tervikuna või osaliselt kinni, kui eksporditoetust ei taotleta või seda tehti vaid osaliselt seoses ekspordiga, mis toimus toetussertifikaadi kehtivuse ajal.

Olenemata esimesest lõigust, ei peeta tagatist kinni juhul, kui:

a)

vääramatu jõu tõttu ei toimunud toodete eksporti või tehti seda osaliselt või eksporditoetust ei taotletud või tehti seda osaliselt;

b)

taotlemata jäänud eksporditoetuse summad jäävad lubatud kõikumise piiridesse.

Artikkel 31

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)

eeskirjad toetussertifikaadist tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas õigus garanteeritud eksporditoetustele kõikide tingimuste täitmise korral ja kohustus taotleda eksporditoetust nende põllumajandustoodete puhul, mida eksporditakse pärast nende töötlemist I lisas loetlemata toodeteks;

b)

toetussertifikaadi üleandmise eeskirjad või üleandmise piirangud;

c)

juhud ja olukorrad, kui artikli 28 lõike 1 kohaselt ei nõuta toetussertifikaadi esitamist, võttes arvesse toimingu eesmärki, asjaomaseid summasid ja üldist summat, mis võidakse väikeeksportijatele eraldada;

d)

juhud ja olukorrad, kui erandina artiklist 30 tagatise esitamist ei nõuta;

e)

eeskirjad artikli 30 lõike 2 teises lõigu punktis b osutatud lubatud kõikumise kohta, pidades silmas vajadust järgida eelarvepiiranguid.

Artikkel 32

Rakendamisvolitused

1.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid seoses järgnevaga:

a)

toetussertifikaadi taotluse esitamine, selle vorm ja sisu;

b)

toetussertifikaadi vorm, sisu ja kehtivusaeg;

c)

taotluste esitamise ning toetussertifikaatide väljaandmise ja nende kasutamise kord;

d)

tagatise esitamise menetlus ja tagatise suurus;

e)

artikli 30 lõike 2 teises lõigu punktis b osutatud lubatud kõikumine, pidades silmas vajadust järgida eelarvepiiranguid;

f)

vahendid selle tõendamiseks, et toetussertifikaatidest tulenevad kohustused on täidetud;

g)

toetussertifikaatide menetlemine liikmesriikide poolt ja süsteemi haldamiseks vajalik teabevahetus, sealhulgas liikmesriikidevahelise konkreetse haldusabi osutamise kord;

h)

väikeeksportijatele eraldatud üldise summa kindlaksmääramine ning individuaalse künnise kindlaksmääramine seoses toetussertifikaadi esitamise kohustusest erandi tegemisega vastavalt artikli 28 lõike 1 teisele lõigule;

i)

asendustoetussertifikaatide ja toetussertifikaatide duplikaatide väljastamine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui taotletavad summad ületavad kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste põhjal fikseeritud kasutadaolevaid summasid, võib komisjon võtta ilma artikli 44 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega piiratakse summasid, millele võib toetussertifikaate välja anda, lükatakse tagasi toetussertifikaadiga taotletud summad ja peatatakse toetussertifikaatide taotluste esitamine.

III   JAGU

Ekspordiga seotud muud meetmed

Artikkel 33

Ekspordiga seotud muud meetmed

1.   Kui määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt võetakse vastu III lisas loetletud põllumajandustoote ekspordiga seotud meetmed tollimaksu või muude maksude vormis ja kui kõrge põllumajandustoote sisaldusega I lisas loetlemata toodete eksport võib tõenäoliselt takistada nimetatud meetmete eesmärgi saavutamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte I lisas loetlemata toodete ekspordiga võetavate samaväärsete meetmete kohta, tingimusel et kõnealused delegeeritud õigusaktid järgivad kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu üksnes tingimusel, et määruses (EL) nr 1308/2013 ette nähtud olemasolevad meetmed osutuvad ebapiisavaks.

Kui see on esimeses lõigus osutatud nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 43 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis võetakse vastu käesoleva lõike alusel.

Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või selle ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tulemuslikuks olukorrale reageerimiseks, või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või muutumise tõsisemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine ähvardaks põhjustada või suurendada turuhäiret, laiendaks turuhäirele või selle ohule hiljem reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.

2.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid, millega sätestatakse lõike 1 kohaldamiseks vajalikud menetlused ja tehnilised tingimused.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV   PEATÜKK

IMPORDI JA EKSPORDI SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 34

Otsetoetuste kord sooduskaubanduse raames

1.   Kui liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud või ajutiselt kohaldatavas rahvusvahelises lepingus on nii ette nähtud, võib põllumajandustoodete importimisel kohaldatava tollimaksu asendada summaga, mis määratakse liidu ja asjaomase riigi või piirkonna põllumajandustoodete hinnavahede põhjal, või asjaomase riigi või piirkonna jaoks ühiselt kehtestatud hinda hüvitava summaga.

Sellisel juhul määratakse asjaomasesse riiki või piirkonda eksportimise puhul makstavad summad ühiselt ja samal alusel kui lepingu tingimustega ettenähtud imporditollimaksu põllumajanduskomponent.

2.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid, millega:

a)

määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud kohaldatav tollimaks ning sellega seotud summad, mis tuleb tasuda eksportimisel asjaomasesse riiki või piirkonda;

b)

tagatakse, et sooduslepingu alusel ekspordiks deklareeritud töödeldud põllumajandustooteid ei ekspordita tegelikult mittesooduslepingu alusel või vastupidi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 35

Analüüsimeetodid

1.   Kui töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete tõttu on see vajalik, määratakse käesoleva määruse kohase kauplemiskorra kohaldamiseks nimetatud toodete omadused ja koostis kindlaks nende koostisosade analüüsi teel.

2.   Komisjon võtab vajaduse korral lõikes 1 osutatud toodete suhtes vastu rakendusaktid seoses järgnevaga:

a)

kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi meetodid;

b)

nende identifitseerimiseks vajalikud tehnilised sätted;

c)

nende kombineeritud nomenklatuuris klassifitseerimise kord.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 36

Käesoleva määruse kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses järgnevaga:

a)

käesoleva määruse I–V lisa kohandamine liidu poolt kooskõlas ELi toimimise lepinguga sõlmitud või ajutiselt kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega, sealhulgas töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete kustutamine ning uute töödeldud põllumajandustoodete ja I lisas loetlemata toodete lisamine;

b)

artikli 2 punktide i–l, artikli 25 ja I–V lisa kohandamine määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa muudatustega.

Artikkel 37

Teabevahetus

1.   Kui see on vajalik käesoleva määruse rakendamiseks, edastavad liikmesriigid komisjonile taotluse alusel järgmise teabe:

a)

töödeldud põllumajandustoodete import;

b)

I lisas loetlemata toodete eksport;

c)

artiklis 18 osutatud põllumajandustoodete seestöötlemise sertifikaatide taotlused, nende väljastamine ja kasutamine;

d)

artikli 28 lõikes 1 osutatud toetussertifikaatide taotlused, nende väljastamine ja kasutamine;

e)

artikli 22 lõikes 1 osutatud, I lisas loetlemata toodete eest tasutud ja hüvitatud eksporditoetused;

f)

vastu võetud rakenduslikud haldusmeetmed;

g)

muu asjakohane teave.

Kui eksporditoetusi kohaldatakse liikmesriigis, mis ei olnud I lisas loetlemata toodete tootmiskohaks, edastatakse sellele liikmesriigile tema taotluse korral teave punktis e osutatud, I lisas loetlemata toodete tootmise ja koostise kohta.

2.   Komisjon võib talle kooskõlas lõike 1 punktidega a–g esitatud teabe edastada kõikidele liikmesriikidele.

3.   Selleks et tagada teabesüsteemide terviklus ning edastatud dokumentide ja seonduvate andmete õigsus ja loetavus, on komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

a)

lõike 1 kohaselt esitatava teabe laad ja liik;

b)

töödeldavate andmete kategooriad, maksimaalne andmete säilitamise aeg ning andmetöötluse eesmärk, eelkõige nende andmete avaldamise ja kolmandatele riikidele edastamise korral;

c)

teabele või teabesüsteemidele juurdepääsu õigused, arvestades vajalikul määral ametisaladusi ja konfidentsiaalsust;

d)

teabe avaldamise tingimused.

4.   Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamiseks rakendusaktid, mis reguleerivad järgmisi küsimusi:

a)

teavitamise meetodid;

b)

esitatava teabe üksikasjad;

c)

esitatava teabe haldamise kord, samuti teatiste sisu, vorm, ajastus, sagedus ja tähtajad;

d)

edastamise kord või kord, mille kohaselt tehakse teave kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele või avalikkusele, tagades samas isikuandmete kaitse ja ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 38

Isikuandmete töötlemine ja kaitse

1.   Liikmesriigid ja komisjon koguvad isikuandmeid artikli 37 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ning ei töötle kõnealuseid andmeid viisil, mis läheb nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

2.   Isikuandmete töötlemisel artikli 37 lõikes 1 osutatud eesmärkidel muudetakse andmed anonüümseks ja neid töödeldakse üksnes koondatud kujul.

3.   Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 eeskirjadega. Eelkõige ei säilitata selliseid andmeid andmesubjektide identifitseerimist võimaldaval kujul kauem, kui on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse kohaldatavas liikmesriigi ja liidu õiguses sätestatud minimaalseid andmete säilitamise tähtaegu.

4.   Liikmesriigid teavitavad andmesubjekte, et nende isikuandmeid võidakse töödelda liikmesriikide ja liidu asutustes kooskõlas lõikega 1 ning et neil on sellega seoses direktiivi 95/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 45/2001 andmekaitse-eeskirjades sätestatud õigused.

Artikkel 39

Tähtsusetud summad

Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 42 võtta vastu delegeeritud akte seoses künnistega, millest allpool võivad liikmesriigid artiklites 3, 5, 10, 22 ja 34 sätestatud toetusi ja makse mitte kohaldada. Künnis seatakse tasemele, millest allpool oleks summade kohaldamise halduskulud ebaproportsionaalsed sissenõutavate või makstavate summadega.

Artikkel 40

Tagatised, eri liiki kontrollid ja karistused

1.   Vajaduse korral kohaldatakse tagatisi, kontrolle ja karistusi ning euro kasutamist käsitlevaid horisontaalseid eeskirju, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 58–66, 79–88 ja 105–108 või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega, mutatis mutandis töödeldud põllumajandustoodete impordilitsentside ja tariifikvootide suhtes ning I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste ja toetussertifikaatide suhtes.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, millega vajaduse korral kohandatakse sätteid, mis on võetud vastu lõikes 1 nimetatud artiklite alusel käesoleva määrusega seotud eesmärkidel.

3.   Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid seoses nende sätete kohaldamisega, mis on vastu võetud lõikes 1 osutatud artiklite alusel käesoleva määrusega seotud eesmärkidel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 41

Rahvusvahelised kohustused ja kohaldatavad standardid

Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmisel arvestab komisjon liidu rahvusvahelisi kohustusi ja kohaldatavaid liidu sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja loomade heaolu standardeid, vajadust jälgida kaubanduse ja turu arengut, vajadust nõuetekohase turukorralduse järele ja vajadust vähendada halduskoormust.

V   PEATÜKK

VOLITUSTE DELEGEERIMINE JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 42

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 8, 12, 15, 19, 26 ja 31 ning artikli 33 lõikes 1, artiklis 36, artikli 37 lõikes 3, artiklis 39 ja artikli 40 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 12, 15, 19, 26 ja 31, artikli 33 lõikes 1, artiklis 36, artikli 37 lõikes 3, artiklis 39 ja artikli 40 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artiklite 8, 12, 15, 19, 26 ja 31, artikli 33 lõike 1, artiklis 36, artikli 37 lõike 3, artikli 39 ja artikli 40 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 43

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite esitada kooskõlas artikli 42 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

Artikkel 44

Komiteemenetlus

1.   Artikli 13, artikli 17 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 20 lõike 1, artikli 27, artikli 32 lõike 1, artikli 33 lõike 2, artikli 34 lõike 2 ja artikli 37 lõike 4 kohaldamisel ning seoses töödeldud põllumajandustoodete, välja arvatud ovoalbumiin ja laktalbumiin, artikli 5 lõigete 1 ja 5 ning artikli 16 lõike 1 kohaldamisel ning seoses töödeldud põllumajandustoodete, välja arvatud ovoalbumiin ja laktalbumiin, impordilitsentside ja tariifikvootidega ning seoses I lisas loetlemata toodete eksporditoetuste ja toetussertifikaatidega artikli 40 lõike 3 kohaldamisel, abistab komisjoni I lisas loetlemata töödeldud põllumajandustoodetega kauplemist puudutavaid horisontaalküsimusi käsitlev komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikli 9 lõike 1 ja artikli 21 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ning seoses ovoalbumiini ja laktalbumiiniga artikli 5 lõigete 1 ja 5 ning artikli 16 lõike 1 kohaldamisel ning seoses ovoalbumiini ja laktalbumiini impordilitsentside ja tariifikvootidega artikli 40 lõike 3 kohaldamisel, abistab komisjoni põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Artikli 35 lõike 2 kohaldamisel abistab komisjoni määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 247a alusel moodustatud tolliseadustiku komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

4.   Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui vähemalt veerand komitee liikmetest seda taotleb.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 614/2009 ja (EÜ) nr 1216/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 90.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1216/2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (ELT L 328, 15.12.2009, lk 10).

(4)  Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta (ELT L 181, 14.7.2009, lk 8).

(5)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).

(8)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(9)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(11)  Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12).

(12)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(16)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 260/2009 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 84, 31.3.2009, lk 1).

(17)  Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 625/2009 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 185, 17.7.2009, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19)  Komisjoni 29. juuni 2010. aasta määrus (EL) nr 578/2010, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega (ELT L 171, 6.7.2010, lk 1).

(20)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


I LISA

Artikli 2 punktis b osutatud töödeldud põllumajandustooted

Tabel 1

Artikli 3 lõikes 1 osutatud töödeldud põllumajandustooted, mille imporditollimaks koosneb väärtuselisest tollimaksust ja põllumajanduskomponendist, mis ei ole osa väärtuselisest tollimaksust

CN-kood

Kirjeldus

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma):

0403 10 51 kuni 0403 10 99

jogurt, lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0403 90 71 kuni 0403 90 99

muud, lõhna- ja maitselisanditega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0405 20 10 ning 0405 20 30

Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid mitte üle 75 % massist

0710 40 00

Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud

0711 90 30

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

ex 1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või grupi 15 erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

1517 10 10

margariin, välja arvatud vedel margariin piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90 10

muud, piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1702 50 00

Keemiliselt puhas fruktoos

ex 1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, välja arvatud CN-koodi 1704 90 10 alla kuuluv lagritsaekstrakt, mis sisaldab üle 10 % massist sahharoosi, kuid ei sisalda muid lisaaineid

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

Ex19 01

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal loetlemata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal loetlemata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt, välja arvatud CN-koodi 1901 90 91 alla kuuluvad toiduained

ex 1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte, välja arvatud CN-koodide 1902 20 10 ja 1902 20 30 alla kuuluvad täidisega pastatooted

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal loetlemata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

2001 90 30

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

2001 90 40

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

2004 10 91

Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted

2004 90 10

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted

2005 20 10

Kartul jahu, pulbri või helvestena, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted

2005 80 00

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted

2008 99 85

Mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata), muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita

2008 99 91

Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist, muul viisil töödeldud või konserveeritud, ilma piirituse- ja suhkrulisandita

2101 12 98

Tooted, mis põhinevad kohvil

2101 20 98

Tooted teest või matest

2101 30 19

Röstitud kohviasendajad, välja arvatud röstitud sigur

2101 30 99

Röstitud kohviasendajate (välja arvatud röstitud siguri) ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

2102 10 31 ning 2102 10 39

Pagaripärm, kuivatatud või mitte

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

ex 2106

Mujal loetlemata toiduained, v.a CN-koodide 2106 10 20, 2106 90 20 ja 2106 90 92 alla kuuluvad tooted ja lõhna-, maitse- või värvilisandiga suhkrusiirupid

2202 90 91, 2202 90 95 ning 2202 90 99

Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

2905 43 00

Mannitool

2905 44

D-glütsitool (sorbitool)

3302 10 29

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud segud (k.a alkoholilahused) ning muud valmistised lõhnaainete baasil, mida kasutatakse jookide tootmisel, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid ning mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 mahuprotsenti, v.a CN-koodi 3302 10 21 alla kuuluv

3501

Kaseiinid, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid

ex 3505 10

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised, välja arvatud CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad esterdatud või eeterdatud tärklised

3505 20

Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid

3809 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal loetlemata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid), tärklisainete baasil

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv


Tabel 2

Artikli 3 lõikes 2 osutatud töödeldud põllumajandustooted, mille imporditollimaks koosneb väärtuselisest tollimaksust, mis sisaldab põllumajanduskomponenti, või koguselisest tollimaksust

CN-kood

Kirjeldus

ex 0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed:

0505 10 90

suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled, töötlemata ja muud suled

0505 90 00

muud

0511 99 39

Looduslikud loomsed käsnad, välja arvatud töötlemata

ex 1212 29 00

Inimtoiduks sobimatud mere- ja muud vetikad, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata, välja arvatud farmaatsiatööstuses kasutatavad

ex 1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

1302 12 00

lagritsamahlad ja -ekstraktid

1302 13 00

humalamahlad ja -ekstraktid

1302 19 20 ning 1302 19 70

taimemahlad ja -ekstraktid, välja arvatud lagritsast, humalast, vanilje õlivaigust ja oopiumist

ex 1302 20

pektiidid

1302 31 00

agar-agar, modifitseeritud või mitte

1302 32 10

jaanileivapuu kaunadest või seemnetest saadud taimeliimid ja paksendid, modifitseeritud või mitte

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

ex 1515 90 11

Jojoobiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1516 20 10

Hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha

1517 90 93

Toidusegud või valmistised, mida võib kasutada vormimäärdena

ex 1518 00

Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud rubriigi 1516 tooted; mujal loetlemata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate gruppi 15 kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised, välja arvatud CN-koodide 1518 00 31 ja 1518 00 39 alla kuuluvad õlid

1520 00 00

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1522 00 10

Degraa (parkerasv)

1702 90 10

Keemiliselt puhas maltoos

1704 90 10

Lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

1804 00 00

Kakaovõi, -rasv ja -õli

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

ex 1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal loetlemata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal loetlemata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:

1901 90 91

muud toiduained, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud pulbrilised toiduained rubriikide 0401–0404 kaupadest

ex 2001 90 92

Palmipungad, töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

ex 2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal loetlemata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

2008 11 10

maapähklivõi

2008 91 00

palmipungad

ex 2101

Kohvi-, tee ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur ja selle ekstraktid, essentsid või kontsentraadid, v.a CN-koodide 2101 12 98, 2101 20 98, 2101 30 19 ja 2101 30 99 alla kuuluvad tooted

ex 2102 10

Aktiivpärmid:

2102 10 10

kultuurpärmid

2102 10 90

muud, välja arvatud pagaripärm

2102 20

Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid

2102 30 00

Valmis küpsetuspulbrid

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

ex 2106

Mujal loetlemata toiduvalmistised:

ex 2106 10

valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:

2106 10 20

mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist

ex 2106 90

muud:

2106 90 20

alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

2106 90 92

muud tooted, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 % massist piimarasvu, 5 % massist sahharoosi või isoglükoosi, 5 % massist glükoosi või tärklist

2201 10

Looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või lõhna- või maitselisandita

2202 10 00

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

2202 90 10

Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

2203 00

Linnaseõlu

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

ex 2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 mahuprotsenti ning denatureeritud etüülalkohol ja muud alkohoolsed joogid, mis tahes alkoholisisaldusega, v.a kui need on valmistatud ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest

ex 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsenti, v.a ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest valmistatud joogid; piiritusjoogid, liköör ja muud alkohoolsed joogid

2402

Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest

2403

Muu töödeldud tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; „homogeenitud” ja „taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid

3301 90

Õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

ex 3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

3302 10 10

jookide valmistamisel kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid ning mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 mahuprotsenti

3302 10 21

muud jookide valmistamisel kasutatavad preparaadid, mis sisaldavad kõiki joogile omaseid lõhna- ja maitseaineid, ning mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 mahuprotsenti, mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad vähem kui 1,5 % massist piimarasvu, 5 % massist sahharoosi või isoglükoosi, 5 % massist glükoosi või tärklist

Ex35 02

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

munaalbumiin:

ex 3502 11

kuivatatud:

3502 11 90

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex 3502 19

muu:

3502 19 90

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex 3502 20

piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:

3502 20 91 ning 3502 20 99

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber) või mitte

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid


II LISA

I lisas loetlemata tooted ja põllumajandustooted, mida kasutatakse I lisas loetlemata toodete tootmisel, mis vastavad eksporditoetuse saamise tingimustele vastavalt artikli 22 lõikele 1

CN-kood

I lisas loetlemata toodete kirjeldus

Põllumajandustooted, millele võib anda eksporditoetust

A: Individuaalne kvoot määratakse kindlaks eksporditavate kaupade tootmisel tegelikult kasutatud tootekoguse alusel (artikli 27 punkt d)

B: Individuaalne kvoot määratakse kindlaks vastavalt kokkulepitud alusele (artikli 27 punkt d)

Teravili (1)

Riis (2)

Munad (3)

Suhkur, melass või isoglükoos (4)

Piimatooted (5)

1

2

3

4

5

6

7

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma):

 

 

 

 

 

ex 0403 10

– jogurt:

 

 

 

 

 

0403 10 51 kuni 0403 10 99

– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – lõhna- või maitseainetega

– – – muud:

A

A

A

A

 

 

– – – – puuvilja- ja/või pähklilisandiga

A

A

 

A

 

 

– – – – kakaolisandiga

A

A

A

A

 

ex 0403 90

– muud:

 

 

 

 

 

0403 90 71 kuni 0403 90 99

– – lõhna- ja maitseainetega ja/või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:

– – – lõhna- või maitseainetega

– – – muud:

A

A

A

A

 

 

– – – – puuvilja- või pähklilisandiga

A

A

 

A

 

 

– – – – kakaolisandiga

A

A

A

A

 

ex 0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

ex 0405 20

– piimarasvavõided:

 

 

 

 

 

0405 20 10

– – rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist

 

 

 

 

A

0405 20 30

– – rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist

 

 

 

 

A

ex 0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud:

 

 

 

 

 

 

– suhkrumais:

 

 

 

 

 

0710 40 00

– – tõlvikutena

A

 

 

A

 

 

– – teradena

B

 

 

A

 

ex 0711

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud:

 

 

 

 

 

 

– – – suhkrumais:

 

 

 

 

 

0711 90 30

– – – – tõlvikutena

A

 

 

A

 

 

– – – – teradena

B

 

 

A

 

ex 1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või grupi 15 erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

ex 1517 10

– margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

 

1517 10 10

– – piimarasvasisaldusega üle 10 % massist, kuid mitte üle 15 % massist

 

 

 

 

A

ex 1517 90

– muud:

 

 

 

 

 

1517 90 10

– – piimarasvasisaldusega üle 10 % massist, kuid mitte üle 15 % massist

 

 

 

 

A

1702 50 00

– keemiliselt puhas fruktoos

 

 

 

A

 

ex 1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

 

 

 

 

 

1704 10

– närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata

A

 

 

A

 

ex 1704 90

– muud:

 

 

 

 

 

1704 90 30

– – valge šokolaad

A

 

 

A

A

1704 90 51 kuni 1704 90 99

– – muud

A

A

 

A

A

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

1806 10

– kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:

 

 

 

 

 

 

– – ainult sahharoosiga magustatud

A

 

A

A

 

 

– – muud

A

 

A

A

A

1806 20

– muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:

 

 

 

 

 

 

– – granuleeritud piimašokolaad alamrubriigist 1806 20 70

A

 

A

A

A

 

– – muud tooted alamrubriigist 1806 20

A

A

A

A

A

1806 31 00 ning 1806 32

– muud, plokkide, tahvlite või batoonidena

A

A

A

A

A

1806 90

– muud:

 

 

 

 

 

1806 90 11,

1806 90 19,

1806 90 31,

1806 90 39,

1806 90 50

– – šokolaad ja šokolaaditooted; kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

A

A

A

A

A

1806 90 60,

1806 90 70,

1806 90 90

– – kakaovõided; kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks; muud

A

 

A

A

A

ex 1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal loetlemata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal loetlemata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

 

 

 

1901 10 00

– jaemüügiks pakendatud väikelaste toidud:

 

 

 

 

 

 

– – rubriikides 0401–0404 esitatud piimatoodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

A

A

A

A

A

 

– – muud

A

A

 

A

A

1901 20 00

– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks:

 

 

 

 

 

 

– – rubriikides 0401–0404 esitatud piimatoodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

A

A

A

A

A

 

– – muud

A

A

 

A

A

ex 1901 90

– muud:

 

 

 

 

 

1901 90 11 ning 1901 90 19

– – linnaseekstrakt

A

A

 

 

 

 

– – muud:

 

 

 

 

 

1901 90 99

– – – muud:

 

 

 

 

 

 

– – – – rubriikides 0401–0404 esitatud kaupadest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

A

A

A

A

A

 

– – – – muud

A

A

 

A

A

ex 1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

 

 

 

 

– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil toiduks valmistamata:

 

 

 

 

 

 

– – muna sisaldavad:

 

 

 

 

 

1902 11 00

– – – kõvast nisust või muudest teraviljadest

B

 

A

 

 

 

– – – muud:

A

 

A

 

 

 

– – muud:

 

 

 

 

 

1902 19

– – – kõvast nisust või muudest teraviljadest

B

 

 

 

A

 

– – – muud

A

 

 

 

A

ex 1902 20

– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:

 

 

 

 

 

1902 20 91 ning 1902 20 99

– – muud

A

A

 

A

A

1902 30

– muud pastatooted

A

A

 

A

A

1902 40

– kuskuss:

 

 

 

 

 

 

– – töötlemata:

 

 

 

 

 

1902 40 10

– – – kõvast nisust

B

 

 

 

 

 

– – – muud

A

 

 

 

 

1902 40 90

– – muud

A

A

 

A

A

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

A

 

 

 

 

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal loetlemata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:

 

 

 

 

 

 

– magustamata paisutatud riis või eelnevalt kuumtöödeldud riis:

 

 

 

 

 

 

– – kakaosisaldusega (6)

A

B

A

A

A

 

– – ei sisalda kakaod

A

B

 

A

A

 

– muud, kakaosisaldusega (6)

A

A

A

A

A

 

– muud

A

A

 

A

A

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

 

 

 

 

 

1905 10 00

– kuivikleivad

A

 

 

A

A

1905 20

– piparkoogid jms:

A

 

A

A

A

 

– magusad küpsised; vahvlid:

 

 

 

 

 

1905 31 ning 1905 32

– magusad küpsised; vahvlid

A

 

A

A

A

1905 40

– kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted

A

 

A

A

A

1905 90

– muud:

 

 

 

 

 

1905 90 10

– – matsa

A

 

 

 

 

1905 90 20

– – armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

A

A

 

 

 

 

– – muud:

 

 

 

 

 

1905 90 30

– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

A

 

 

 

 

1905 90 45 kuni 1905 90 90

– – – muud tooted

A

 

A

A

A

ex 2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:

 

 

 

 

 

ex 2001 90

– muud:

 

 

 

 

 

 

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

 

 

 

 

2001 90 30

– – – tõlvikutena

A

 

 

A

 

 

– – – teradena

B

 

 

A

 

2001 90 40

– – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

A

 

 

A

 

ex 2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

ex 2004 10

– kartulid:

– – muud:

 

 

 

 

 

2004 10 91

– – – jahu või helvestena

A

A

 

A

A

ex 2004 90

– muud köögiviljad ja köögiviljasegud:

 

 

 

 

 

 

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

 

 

 

 

2004 90 10

– – – tõlvikutena

A

 

 

A

 

 

– – – teradena

B

 

 

A

 

ex 2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:

 

 

 

 

 

ex 2005 20

– kartulid:

 

 

 

 

 

2005 20 10

– – jahu või helvestena

A

A

 

A

A

 

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

 

 

 

 

2005 80 00

– – tõlvikutena

A

 

 

A

 

 

– – teradena

B

 

 

A

 

ex 2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal loetlemata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma:

 

 

 

 

 

ex 2008 99

– – muud:

– – – piirituselisandita:

– – – – suhkrulisandita:

 

 

 

 

 

 

– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

 

 

 

 

2008 99 85

– – – – – – tõlvikutena

A

 

 

 

 

 

– – – – – teradena

B

 

 

 

 

2008 99 91

– – – – – jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist

A

 

 

 

 

ex 2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:

 

 

 

 

 

 

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

 

 

 

 

2101 12 98

– – – muud

A

A

 

A

 

ex 2101 20

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:

 

 

 

 

 

2101 20 98

– – – muud

A

A

 

A

 

ex 2101 30

– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

 

 

 

 

 

 

– – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad:

 

 

 

 

 

2101 30 19

– – – muud

A

 

 

A

 

 

– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:

 

 

 

 

 

2101 30 99

– – – muud

A

 

 

A

 

ex 2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:

 

 

 

 

 

ex 2102 10

– aktiivpärmid:

 

 

 

 

 

2102 10 31 ning 2102 10 39

– – pagaripärmid

A

 

 

 

 

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota:

 

 

 

 

 

 

– kakaosisaldusega

A

A

A

A

A

 

– muud

A

A

 

A

A

ex 2106

Mujal loetlemata toiduvalmistised:

 

 

 

 

 

ex 2106 90

– muud:

 

 

 

 

 

2106 90 92 ning 2106 90 98

– – muud

A

A

 

A

A

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- või lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

 

 

 

 

 

2202 10 00

– vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

A

 

 

A

 

2202 90

– muud:

 

 

 

 

 

 

– – mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

 

 

 

 

 

2202 90 10

– – – linnaseõlu, tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 mahuprotsendi

B

 

 

 

 

 

– – – muud

A

 

 

A

 

2202 90 91 kuni 2202 90 99

– – muud

A

 

 

A

A

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

A

 

 

A

 

ex 2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

 

 

 

 

 

2208 20

– kanged alkohoolsed joogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest

 

 

 

A

 

ex 2208 30

– viski:

– – muu kui Bourboni viski:

 

 

 

 

 

ex 2208 30 30 kuni 2208 30 88

– – – viski, v.a komisjoni määruses (EÜ) nr 1670/2006 (7) nimetatud viski

A

 

 

 

 

2208 50 11 ning 2208 50 19

– – džinn

A

 

 

 

 

2208 50 91 ning 2208 50 99

– – genever

A

 

 

A

 

2208 60

– viin

A

 

 

 

 

2208 70

– liköörid ja kordialid

A

 

A

A

A

ex 2208 90

– muud:

 

 

 

 

 

2208 90 41

– – – – ouzo, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

A

 

 

A

 

2208 90 45

– – – – – – – kalvados, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

 

 

 

A

 

2208 90 48

– – – – – – – muud puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid), nõudes mahuga kuni 2 liitrit

 

 

 

A

 

2208 90 56

– – – – – – – muud kui puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid) ja muud kui tequila, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

A

 

 

A

 

2208 90 69

– – – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit

A

 

 

A

A

2208 90 71

– – – – – puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri

 

 

 

A

 

2208 90 77

– – – – – muud kui puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid) ja muud kui tequila, nõudes mahuga üle 2 liitri

A

 

 

A

 

2208 90 78

– – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri

A

 

 

A

A

ex 2905

Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

 

 

 

 

 

2905 43 00

– – mannitool

B

 

 

B

 

2905 44

– – D-glütsitool (sorbitool)

B

 

 

B

 

ex 3302

Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:

 

 

 

 

 

ex 3302 10

– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:

 

 

 

 

 

3302 10 29

– – – – – muud

A

 

 

A

A

3501

Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:

 

 

 

 

 

3501 10

– kaseiin

 

 

 

 

B

3501 90

– muud:

 

 

 

 

 

3501 90 10

– – kaseiinliimid

 

 

 

 

A

3501 90 90

– – muud

 

 

 

 

B

ex 3502

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

– munaalbumiin:

 

 

 

 

 

ex 3502 11

– – kuivatatud

 

 

 

 

 

3502 11 90

– – – muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

 

 

B

 

 

ex 3502 19

– – muud:

 

 

 

 

 

3502 19 90

– – – muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

 

 

B

 

 

ex 3502 20

– piimaalbumiin (laktalbumiin):

 

 

 

 

 

3502 20 91 ning 3502 20 99

– – muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber) või mitte

 

 

 

 

B

ex 3505

Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, v.a CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvad tärklised

A

A

 

 

 

3505 10 50

– – – esterdatud ja eeterdatud tärklised

A

 

 

 

 

ex 3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal loetlemata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid):

 

 

 

 

 

3809 10

– tärklisainete baasil

A

A

 

 

 

ex 3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal loetlemata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

 

 

 

3824 60

– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)

B

 

 

B

 


(1)  Määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa I osa.

(2)  Määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa II osa.

(3)  Määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XIX osa.

(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa III osa punktid b, c, d ja g.

(5)  Määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XVI osa punktid a kuni g.

(6)  Kakaosisaldusega kuni 6 %.

(7)  Komisjoni 10. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1670/2006, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1784/2003 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale (ELT L 312, 11.11.2006, lk 33).


III LISA

Artikli 2 punktis d osutatud põhitooted

CN-kood

Kirjeldus

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, v.a kontaktpakendites netomassiga kuni 2,5 kg (tooterühm 2)

ex 0402 21 18

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 % massist, v.a kontaktpakendites netomassiga kuni 2,5 kg (tooterühm 3)

ex 0404 10 02 kuni ex 0404 10 16

Vadak pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- ja muu magusainelisandita (tooterühm 1)

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 % massist (tooterühm 6)

0407 21 00, 0407 29 10,

ex 0407 90 10

Kodulinnumunad, koorega, värsked või konserveeritud, välja arvatud haudemunad

ex 0408

Kooreta munad ja munakollased, toidukõlblikud, värsked, kuivatatud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, ilma suhkru või muu magusainelisandita

1001 19 00

Kõva nisu, v.a seemneks

ex 1001 99 00

Pehme nisu ja meslin, v.a seemneks

1002 90 00

Rukis, v.a seemneks

1003 90 00

Oder, v.a seemneoder

1004 90 00

Kaer, v.a seemneks

1005 90 00

Teramais, v.a maisiseeme

ex 1006 30

kroovitud riis

1006 40 00

Purustatud riis

1007 90 00

Terasorgo, v.a seemneks

1701 99 10

Valge suhkur

ex 1702 19 00

Laktoos laktoosisisaldusega vähemalt 98,5 % massist, väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel


IV LISA

Töödeldud põllumajandustooted, mille suhtes võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu vastavalt artikli 5 lõikele 1

CN-kood

Kauba kirjeldus

0403 10 51 kuni 0403 10 99

Jogurt, lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0403 90 71 kuni 0403 90 99

Petipiim, kalgendatud piim ja koor; keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, lõhna- või maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga

0710 40 00

Suhkrumais (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud

0711 90 30

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu

1517 10 10

Margariin, välja arvatud vedel margariin, piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1517 90 10

Muud söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või grupi 15 erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest, piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist

1702 50 00

Keemiliselt puhas fruktoos

2005 80 00

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigi 2006 tooted

2905 43 00

Mannitool

2905 44

D-glütsitool (sorbitool)

Ex35 02

Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid:

munaalbumiin:

ex 3502 11

kuivatatud:

3502 11 90

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex 3502 19

muud:

3502 19 90

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

ex 3502 20

piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:

 

muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitatav

3502 20 91

kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber)

3502 20 99

muud

3505 10 10

Dekstriinid

3505 10 90

Muud modifitseeritud tärklised kui dekstriinid, välja arvatud esterdatud ja eeterdatud tärklised,

3505 20

Tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid

3809 10

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal loetlemata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid), tärklisainete baasil

3824 60

Sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv


V LISA

Artikli 11 lõike 1 punktis a  (1) osutatud põllumajandustooted

CN-kood

Põllumajandussaaduste kirjeldus

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita)

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal loetlemata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

ex 0405

Või ja muud piimarasvad

0407 21 00

Kodulindude (liigi Gallus domesticus) munad, koorega, värsked, välja arvatud haudemunad

0709 99 60

Suhkrumais, värske või jahutatud

0712 90 19

Kuivatatud suhkrumais, terve, tükeldatud või viilutatud, purustatud või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata, välja arvatud hübriidsuhkrumaisi seeme

Grupp 10

Teravili (2)

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel


(1)  Arvesse on võetud need põllumajandustooted, mida kasutatakse töötlemata või töödeldud kujul või mida käsitatakse kasutatuna I lisa tabelis 1 loetletud toodete valmistamisel.

(2)  Välja arvatud nisu ja meslini seeme alamrubriikidest 1001 11 00, 1001 91 10, 1001 91 20 ja 1001 91 90, rukkiseeme alamrubriigist 1002 10 00, odraseeme alamrubriigist 1003 10 00, kaeraseeme alamrubriigist 1004 10 00, maisiseeme alamrubriigist 1005 10, riisiseeme alamrubriigist 1006 10 10, sorgoseeme alamrubriigist 1007 10, hirsiseeme alamrubriigist 1008 21 00.


VI LISA

Vastavustabel

Käesolev määrus

Määrus (EÜ) nr 1216/2009

Määrus (EÜ) nr 614/2009

Artikli 1 esimene lõik

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 1 teine lõik

Artikkel 3

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 2 punkt b

Artikli 2 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 2 punkt c

Artikli 2 lõike 1 teine lõik

Artikli 2 punkt d

Artikli 2 punkt e

Artikli 2 lõike 2 punktid a ja c

Artikli 2 punkt f

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 2 punkt g

Artikli 2 punkt h

Artikli 2 punkt i

Artikli 2 punkt j

Artikli 2 punkt k

Artikli 2 punkt l

Artikkel 3

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 3

Artikli 8 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 4 lõige 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 11

Artikkel 3

Artikli 6 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 2 lõike 3 esimene lause

Artikli 6 lõige 4

Artikkel 7

Artikli 2 lõike 3 teine lause

Artikkel 8

Artikli 2 lõige 4

Artikkel 9

Artikli 2 lõige 4

Artikli 10 lõige 1

Artikli 6 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikkel 11

Artikli 14 esimene lõik

Artikli 12 punktid a, b ja c

Artikli 6 lõige 4 ja artikli 14 teine lõik

Artikli 12 punkt d

Artikli 6 lõige 4 ja artikli 15 lõige 1

Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 6 lõiked 4 ja 6, artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4 ning artikli 14 esimene lõik

Artikli 13 lõige 2

Artikli 14 teine lõik

Artikli 14 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 teine lõik ning artikli 4 lõige 3

Artikli 14 lõige 3

Artikli 14 lõige 4

Artikli 4 lõike 2 esimene lõik ja artikli 4 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

Artikli 4 lõiked 1 ja 4

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 16

Artikli 4 lõiked 1 ja 4

Artikkel 17

Artikkel 10

Artikkel 18

Artikli 12 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikkel 19

Artikli 12 lõike 1 kolmas ja neljas lõik

Artikkel 20

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 21

Artikkel 7

Artikli 22 lõige 1

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 22 lõige 2

Artikkel 23

Artikli 24 lõige 1

Artikli 8 lõike 3 teine lõik

Artikli 24 lõige 2

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikli 8 lõike 3 esimene lõik

Artikkel 27

Artikli 8 lõike 3 esimene lõik

Artikkel 28

Artikli 8 lõige 5

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikli 8 lõike 3 esimene lõik ning artikli 8 lõiked 5 ja 6

Artikkel 32

Artikli 8 lõike 3 esimene lõik ning artikli 8 lõiked 5 ja 6

Artikkel 33

Artikkel 9

Artikkel 5

Artikli 34 lõige 1

Artikli 8 lõike 4 esimene lõik

Artikli 34 lõige 2

Artikli 8 lõike 4 teine lõik

Artikkel 35

Artikkel 18, artikli 6 lõige 5 ning artikli 8 lõike 4 kolmas lõik

Artikkel 36

Artikkel 13

Artikkel 37

Artikkel 19

Artikkel 10

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 16

Artikkel 43

Artikkel 16

Artikkel 44

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 45

Artikkel 20

Artikkel 11

Artikkel 46

Artikli 21 lõige 1

Artikkel 12

Artikli 21 lõige 2

 

Artikkel 6

Artikkel 9

I lisa

II lisa

Artikkel 1

II lisa

III lisa

IV lisa

III lisa

Artikkel 1

V lisa

I lisa

 

IV lisa

I lisa

VI lisa

V lisa

II lisa


Komisjoni avaldus delegeeritud õigusaktide kohta

Käesoleva määrusega seoses tuletab komisjon meelde tema poolt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe punktis 15 võetud kohustust esitada Euroopa Parlamendile täielik teave ja dokumentatsioon koosolekute kohta, mida ta on pidanud riiklike ekspertidega delegeeritud õigusakte ette valmistades.


20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/59


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 511/2014,

16. aprill 2014,

geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tähtsaim rahvusvaheline vahend, milles nähakse ette üldine bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise raamistik, on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (edaspidi „konventsioon”), mis kiideti liidu nimel heaks vastavalt nõukogu otsusele 93/626/EMÜ (3).

(2)

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokoll („Nagoya protokoll”) on konventsiooniosaliste 29. oktoobril 2010 vastu võetud rahvusvaheline leping (4). Nagoya protokolliga muudetakse täpsemaks konventsiooni üldeeskirjad geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning nendega seotud traditsiooniliste teadmiste levitamise ja nende ressursside ja teadmiste kasutamisest saadava rahalise ja mitterahalise tulu jaotamise kohta („juurdepääs ja tulu jaotamine”). Nagoya protokoll kiideti liidu poolt heaks kooskõlas nõukogu otsusega 2014/283/EL (5).

(3)

Liidus kasutavad paljud kasutajad ja pakkujad, sealhulgas kõrgkoolide teadlased ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevad teadlased ning eri tööstusharude ettevõtted, geneetilisi ressursse teadusuuringute ning arendus- ja äritegevuse otstarbel. Mõned kasutavad ka geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilisi teadmisi.

(4)

Geneetilised ressursid on nii looduslike kui ka kodustatud või kultiveeritud liikide genofond ning neil on oluline ja aina kasvav roll paljudes majandusvaldkondades, sealhulgas toiduainetööstuses, metsanduses ning ravimite, kosmeetikatoodete ja biopõhiste energiaallikate väljatöötamises. Veelgi enam, geneetilistel ressurssidel on oluline osa kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks ja ohustatud liikide kaitsmiseks välja töötatud strateegiate rakendamisel.

(5)

Kohalike ja põliskogukondade valduses olevatest traditsioonilistest teadmistest võib saada olulist infot teaduslike avastuste tegemiseks geneetiliste ressursside huvipakkuvate geneetiliste või biokeemiliste omaduste kohta. Sellised traditsioonilised teadmised hõlmavad traditsioonilise eluviisiga kohalike ja põliskogukondade teadmisi, uuendusi ja tavasid, mis on olulised bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja säästvaks kasutamiseks.

(6)

Konventsioonis tunnustatakse riikide suveräänset õigust oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel leiduvatele loodusvaradele ja nende õigust otsustada oma geneetilistele ressurssidele juurdepääsu üle. Konventsiooniga tehakse kõigile osalistele kohustuseks püüda luua tingimused, mis hõlbustavad juurdepääsu sellistele geneetilistele ressurssidele, millele neil on suveräänsed õigused, et võimaldada ressursside keskkonnasäästlikku kasutamist teiste konventsiooniosaliste poolt. Samuti kohustab konventsioon kõiki osalisi võtma meetmeid eesmärgiga jagada õiglaselt ja erapooletult teadus- ja arendustegevuse tulemusi ning geneetiliste ressursside ärilisest ja muust kasutamisest saadavat tulu selliseid ressursse pakkuva konventsiooniosalisega. Jagamine toimub vastastikku kokku lepitud tingimustel. Konventsioonis viidatakse ka juurdepääsule sellistele kohalike ja põliskogukondade teadmistele, uuendustele ja tavadele, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästva kasutamise seisukohast olulised, ning nende kasutamisest saadava tulu jaotamisele.

(7)

Geneetilisi ressursse tuleks säilitada kohapeal ja kasutada säästvalt ning nende kasutamisest saadav tulu tuleks jaotada õiglaselt ja erapooletult, et aidata kaasa vaesuse kaotamisele ning seeläbi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, nagu on sätestatud Nagoya protokolli preambulis. Nagoya protokolli rakendamise eesmärk peaks olema ka nende võimaluste realiseerimine.

(8)

Nagoya protokolli kohaldatakse geneetiliste ressursside suhtes, millele riikidel on suveräänsed õigused, mis kuuluvad konventsiooni artikli 15 reguleerimisalasse, vastandina konventsiooni artikli 4 laiemale reguleerimisalale. See tähendab, et Nagoya protokolliga ei ole kaetud kogu konventsiooni artikli 4 jurisdiktsiooni ulatus, näiteks tegevus riikliku jurisdiktsiooni alt välja jäävatel merealadel. Geneetiliste ressursside uuringud on järk-järgult laienenud uutesse valdkondadesse, hõlmates eelkõige ookeane, mis on endiselt meie planeedi kõige vähem uuritud ja tuntud alad. Eelkõige süvaookean on planeedi viimane suur avastamata ala ning selle vastu tuntakse aina suuremat huvi seoses ressursside uurimise, avastamise ja kasutuselevõtmisega.

(9)

Nagoya protokolli rakendamiseks on oluline kehtestada selge ja kindel raamistik, mis peaks toetama bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja selle säästvat kasutamist, geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist ning vaesuse kaotamist, parandades samal ajal looduspõhise teadus- ja arendustegevuse võimalusi liidus. Samuti on oluline vältida selliste geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamist liidus, millele on saadud juurdepääs vastuolus mõne Nagoya protokolli osalise kohaldatavate juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevate riiklike õigusaktide või regulatiivsete nõuetega, ning toetada pakkujate ja kasutajate vahel kokku lepitud tingimustes sätestatud tulujaotamiskohustuste tõhusat täitmist. Samuti on oluline parandada õiguskindluse jaoks vajalikke tingimusi seoses geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisega.

(10)

Käesoleva määrusega loodav raamistik aitab kaasa usalduse säilitamisele ja suurendamisele Nagoya protokolli osaliste ja teiste geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ning nende kasutamisest saadava tulu jaotamisega seotud sidusrühmade, sealhulgas kohalike ja põliskogukondade vahel.

(11)

Õiguskindluse tagamiseks on oluline, et Nagoya protokolli rakendamise eeskirju kohaldatakse üksnes selliste, vastavalt konventsiooni artiklile 15 riikide suveräänsete õiguste alla kuuluvate geneetiliste ressursside suhtes ning konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvate geneetiliste ressurssidega seotud selliste traditsiooniliste teadmiste suhtes, millele saadakse juurdepääs pärast seda, kui Nagoya protokoll on Euroopa Liidu suhtes jõustunud.

(12)

Nagoya protokolli kohaselt on nõutav, et selle iga osaline peab juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevate õigusaktide või regulatiivsete nõuete väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtma toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutatavate geneetiliste ressursside olulisust ning nende erilist rolli toiduga kindlustatuse tagamisel. Kooskõlas nõukogu otsusega 2004/869/EÜ (6) kiideti liidu nimel heaks taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvaheline leping (ITPGRFA). ITPGRFA on Nagoya protokolli artikli 4 lõike 4 kohane rahvusvaheline juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlev erivahend, mida ei tohiks mõjutada Nagoya protokolli rakendamise eeskirjad.

(13)

Paljud Nagoya protokolli osalised on oma suveräänseid õigusi teostades otsustanud, et ITPGRFA I lisas märkimata, nende poolt hallatavate ja kontrollitavate avalikus sektoris toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutatavate taimegeneetiliste ressursside (PGRFA – Plant Genetic Resources for Food and Agriculture) suhtes kohaldatakse samuti standardse materjali üleandmise kokkuleppe tingimusi ITPGRFAs sätestatud eesmärkidel.

(14)

Nagoya protokolli tuleks rakendada selliselt, et protokoll ja muud rahvusvahelised vahendid, mis ei ole vastuolus protokolli ega konventsiooni eesmärkidega, toetaksid üksteist.

(15)

Konventsiooni artiklis 2 on määratletud, et kodustatud liik on liik, mille evolutsiooniprotsessi on inimene oma huvides mõjutanud, ning et biotehnoloogia on tehnoloogiline rakendus, mis kasutab bioloogilisi süsteeme, elusorganisme või nende derivaate spetsiifilise kasutusalaga toodete või protsesside väljatöötamiseks või modifitseerimiseks. Nagoya protokolli artiklis 2 on määratletud, et derivaat on looduslikult esinev biokeemiline ühend, mis tekib bioloogiliste või geneetiliste ressursside geeniekspressiooni või metabolismi tulemusel, olenemata sellest, kas see sisaldab funktsionaalseid pärilikkuse üksusi.

(16)

Nagoya protokolli kohaselt on nõutav, et kõik osalised peavad võtma piisaval määral arvesse olemasolevaid või tulevasi eriolukordi, mis vastavalt riigisisesele või rahvusvahelisele määratlusele ohustavad või kahjustavad inimeste, loomade või taimede tervist. 24. mail 2011 võeti 64. maailma terviseassambleel vastu gripipandeemiaks valmisoleku raamistik (PIP raamistik), mille eesmärk on parandada gripiviiruste jagamist ning vaktsiinide ja muude hüvede kättesaadavust. Gripipandeemiaks valmisoleku raamistik reguleerib üksnes neid gripiviirusi, millest võib kujuneda inimeste pandeemiline gripp, ning selles on sõnaselgelt öeldud, et seda ei kohaldata hooajalise gripi viiruste suhtes. Kõnealune raamistik on Nagoya protokolli kohane rahvusvaheline juurdepääsu ja tulu jaotamise erivahend, mida ei tohiks mõjutada Nagoya protokolli rakendamise eeskirjad.

(17)

Käesoleva määrusega on oluline hõlmata neid Nagoya protokollis ja konventsioonis esitatud mõisteid, mis on kasutajatele vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks. On oluline, et käesolevas määruses sätestatud uued mõisted, mida konventsioonis või Nagoya protokollis ei ole, oleksid kooskõlas konventsiooni ja Nagoya protokolli mõistetega. Eelkõige peaks mõiste „kasutaja” olema kooskõlas Nagoya protokolli mõistega „geneetiliste ressursside kasutamine”.

(18)

Nagoya protokolliga kehtestatakse kohustus edendada ja ergutada bioloogilise mitmekesisusega seotud teadusuuringuid, eelkõige neid, mida tehakse mitteärilistel eesmärkidel.

(19)

Oluline on tuletada meelde konventsiooni osaliste konverentsi otsuse II/11 punkti 2, milles kinnitatakse veel kord, et inimese geneetilised ressursid ei kuulu konventsiooni raamistikku.

(20)

Praegu ei ole mõistele „geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilised teadmised” rahvusvaheliselt kokku lepitud määratlust. Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust ja vastutust seoses geneetiliste ressurssidega seotud traditsiooniliste teadmistega ning kohalike ja põliskogukondade huvide kaitseks meetmete rakendamisega, tuleks käesolevas määruses pakkujatele ja kasutajatele paindlikkuse ja õigluskindluse tagamiseks viidata geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilistele teadmistele selles tähenduses, nagu neid on kirjeldatud tulu jaotamise kokkulepetes.

(21)

Nagoya protokolli tõhusa rakendamise tagamiseks peaksid kõik geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajad rakendama kohast hoolsust, et teha kindlaks, et geneetilistele ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele teadmistele on juurdepääs saadud kohaldatavate õiguslike või regulatiivsete nõuete kohaselt, ning et tagada vajaduse korral tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Sellega seoses peaksid pädevad asutused käsitama rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaate tõendina selle kohta, et geneetilistele ressurssidele, mida need sertifikaadid hõlmavad, on saadud juurdepääs seaduslikult ja et kasutajale on kehtestatud vastastikku kokku lepitud tingimused, milles on täpsustatud ka kasutus. Kasutajaid tuleks konkreetsete kohase hoolsuse rakendamise vahendite ja meetmete valimisel toetada parimate tavade tunnustamisega ning lisameetmetega, mis toetavad valdkondlikke tegevusjuhendeid, näidis-lepinguklausleid ja suuniseid, et suurendada õiguskindlust ja vähendada kulusid. Aeg, mille jooksul kasutaja on kohustatud säilitama juurdepääsu ja tulu jaotamise seisukohast olulist teavet, peaks olema piiratud ning kooskõlas võimalikuks innovatsiooniks vajamineva ajaga.

(22)

Nagoya protokolli rakendamise edukus sõltub sellest, kas geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajad ja pakkujad räägivad läbi vastastikku kokku lepitud tingimused, mis tagavad tulu õiglase ja erapooletu jaotamise ja aitavad kaasa Nagoya protokolli laiemale eesmärgile, milleks on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästvale kasutamisele. Lisaks sellele innustatakse kasutajaid ja pakkujaid suurendama teadlikkust geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste tähtsusest.

(23)

Kohase hoolsuse kohustus peaks kehtima kõigile kasutajatele olenemata nende suurusest, sealhulgas mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Käesolev määrus peaks pakkuma mitmesuguseid meetmeid ja vahendeid, mis võimaldavad mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel täita oma kohustusi mõistlike kulude ja kõrgetasemelise õiguskindlusega.

(24)

Kasutajate välja töötatud parimad tavad peaksid mängima olulist rolli selliste kohase hoolsuse meetmete väljaselgitamisel, mis sobivad eriti hästi Nagoya protokolli rakendamise süsteemi järgimise saavutamiseks mõistlike kulude ja kõrgetasemelise õiguskindlusega. Kasutajad peaksid tuginema juba olemas olevatele juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevatele tegevusjuhenditele, mis on välja töötatud akadeemilise teadustöö ja ülikoolide ning mitteärilistel eesmärkidel tehtava teadustöö ja eri tööstusharude tarvis. Kasutajate ühendustel peaks olema õigus taotleda, et komisjon teeks kindlaks, kas mõne ühenduse jälgitavat menetluste, vahendite või mehhanismide teatavat kogumit on võimalik tunnustada parima tavana. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid võtma arvesse, et tunnustatud parima tava kasutaja puhul on nõuete täitmatajätmise risk väiksem ning seega on põhjendatud vähesem nõuete täitmise kontrollimine. Sama peaks kehtima ka Nagoya protokolli osaliste otsusega vastuvõetud parimate tavade kohta.

(25)

Nagoya protokolli kohaselt peavad kontrollpunktid olema tõhusad ja omama tähtsust geneetiliste ressursside kasutamisel. Kasutajad peaksid kasutamisena käsitatavate tegevuste ahela kindlaksmääratud etappides kinnitama ja vajaduse korral tõendama, et nad on rakendanud kohast hoolsust. Selline kinnitus on asjakohane näiteks siis, kui saadakse rahalisi vahendeid teadusuuringute tegemiseks. Samuti on see asjakohane kasutamise lõppjärgus, st tootearenduse viimases etapis enne geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamise tulemusel välja töötatud tootele turustamisloa taotlemist või, kui turustamisluba ei ole vaja, siis tootearenduse viimases etapis enne toote esmakordset liidu turule viimist. Selleks et tagada kontrollpunktide tõhusus, suurendades samal ajal kasutajate õiguskindlust, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõikele 2. Komisjon peaks neid rakendamisvolitusi kasutama tootearenduse viimase etapi kindlaksmääramiseks vastavalt Nagoya protokollile, et teha kindlaks kasutamise lõppjärk eri valdkondades.

(26)

Oluline on tunnistada, et juurdepääsu ja tulu jaotamise teabevõrgustik mängib Nagoya protokolli rakendamisel tähtsat rolli. Vastavalt Nagoya protokolli artiklitele 14 ja 17 esitatakse kõnealusele teabevõrgustikule teavet osana rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaadi protsessist. Pädevad asutused peaksid tegema teabevõrgustikuga koostööd, tagamaks et teavet vahetatakse selleks, et pädevatel asutustel oleks lihtsam kontrollida kasutajapoolset nõuete täitmist.

(27)

Loodusest koguvad geneetilisi ressursse peamiselt mitteärilistel eesmärkidel kõrgkoolide teadlased ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevad teadlased või kogujad. Enamasti ja peaaegu kõigis valdkondades pääseb uutele kogutud geneetilistele ressurssidele ligi vahendajate, kogude või geneetilisi ressursse kolmandatest riikidest omandanud agentide kaudu.

(28)

Kogud on liidus kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste olulised pakkujad. Pakkujatena võivad nad mängida olulist rolli, aidates teistel kontrolliahela osalistel oma kohustusi täita. Selleks, et nad seda teha saaksid, tuleks luua liidu registreeritud kogude süsteem, asutades komisjoni hallatava vabatahtliku kogude registri. Selline süsteem tagaks, et registrisse kantud kogude omanikud rakendavad tõhusalt meetmeid, millega on geneetiliste ressursside proovide kolmandatele isikutele edastamine piiratud nõudega esitada need koos dokumentidega, mis tõendavad seaduslikku juurdepääsu ja vajaduse korral vastastikku kokku lepitud tingimuste kehtestamist. Liidu registreeritud kogude süsteem peaks vähendama märkimisväärselt ohtu, et liidus kasutatakse geneetilisi ressursse, millele on saadud juurdepääs vastuolus mõne Nagoya protokolli osalise kohaldatavate juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevate riiklike õigusaktide või regulatiivsete nõuetega. Liikmesriikide pädevad asutused teeksid kindlaks, kas teatav kogu vastab registrisse kantavaks koguks tunnistamise nõuetele. Kui kasutajad on saanud geneetilise ressursi mõnest registrisse kantud kogust, tuleks lugeda, et nad on rakendanud kogu vajaliku teabe otsimise puhul kohast hoolsust. See peaks osutuma eriti kasulikuks kõrgkoolide teadlastele ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevatele teadlastele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning aitama vähendada haldus- ja vastavusnõudeid.

(29)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid kontrollima, kas kasutajad täidavad oma kohustusi ning kas nad on saanud eelneva informeeritud nõusoleku ja kehtestanud vastastikku kokku lepitud tingimused. Pädevad asutused peaksid tehtud kontrollid ka protokollima ja tegema asjakohase teabe kättesaadavaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/4/EÜ (7).

(30)

Liikmesriigid peaksid tagama, et Nagoya protokolli rakendamise eeskirjade rikkumise korral rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(31)

Võttes arvesse juurdepääsu- ja tulujaotamistehingute rahvusvahelist laadi, peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd omavahel, komisjoniga ja kolmandate riikide pädevate riiklike asutustega, tagamaks et kasutajad järgivad käesolevat määrust ja toetavad Nagoya protokolli rakendamise eeskirjade tõhusat kohaldamist.

(32)

Liit ja liikmesriigid peaksid tegutsema proaktiivselt Nagoya protokolli eesmärkide saavutamise tagamiseks, et suurendada vahendeid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja selle komponentide säästvaks kasutamiseks kogu maailmas.

(33)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid täiendavaid meetmeid, et suurendada käesoleva määruse rakendamise tõhusust ja vähendada kulusid, eelkõige juhul, kui see oleks kasulik kõrgkoolide teadlastele ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevatele teadlastele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(34)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist vastavalt Nagoya protokollile, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse tõttu ja siseturu toimimise tagamise vajaduse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Käesoleva määruse jõustumise kuupäev peaks olema otseselt seotud Nagoya protokolli liidu suhtes jõustumise kuupäevaga, et geneetilistele ressurssidele juurdepääsuga ja nende kasutamisest saadava tulu jaotamisega seotud tegevusele kehtiks liidu ja maailma tasandil samad tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISESE, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis reguleerivad geneetilistele ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele teadmistele juurdepääsu ning nende ressursside ja teadmiste kasutamisest saadava tulu jaotamise nõuete täitmist vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ning nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollile („Nagoya protokoll”). Käesoleva määruse tõhus kohaldamine aitab kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja selle osade säästvale kasutamisele kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni („konventsioon”) sätetega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse riikide suveräänsete õiguste alla kuuluvate selliste geneetiliste ressursside suhtes ja nende ressurssidega seotud selliste traditsiooniliste teadmiste suhtes, millele saadakse juurdepääs pärast Nagoya protokolli jõustumist liidus. Määrust kohaldatakse ka kõnealuste geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisest saadava tulu suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata selliste geneetiliste ressursside suhtes, millele juurdepääsu ja mille kasutamisest saadava tulu jaotamist reguleeritakse rahvusvaheliste erivahenditega, mis on kooskõlas konventsiooni ja Nagoya protokolli eesmärkidega ega lähe nendega vastuollu.

3.   Käesolev määrus ei piira liikmesriikide nende eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad konventsiooni artikli 15 kohast juurdepääsu nende suveräänsete õiguste alla kuuluvatele geneetilistele ressurssidele, ega liikmesriikide nende sätete kohaldamist, mis käsitlevad konventsiooni artikli 8 punkti j geneetiliste ressurssidega seotud traditsiooniliste teadmiste osas.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse selliste geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste suhtes, mille suhtes kehtivad mõne Nagoya protokolli osalise kohaldatavad juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevad õigusaktid või regulatiivsed nõuded.

5.   Ükski käesoleva määruse säte ei kohusta liikmesriiki andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse konventsiooni ja Nagoya protokolli mõisteid ning järgmisi mõisteid:

1)   „geneetiline materjal”– igasugune taimse, loomse, mikrobioloogilise või muu päritoluga materjal, mis sisaldab pärilikkuse funktsionaalseid üksusi;

2)   „geneetilised ressursid”– tegeliku või potentsiaalse väärtusega geneetiline materjal;

3)   „juurdepääs”– Nagoya protokolli osalise olemasolevate geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste omandamine;

4)   „kasutaja”– geneetilisi ressursse või nendega seotud traditsioonilisi teadmisi kasutav füüsiline või juriidiline isik;

5)   „geneetiliste ressursside kasutamine”– geneetiliste ressursside geneetilise ja/või biokeemilise koostise alane teadus- ja arendustegevus, sealhulgas konventsiooni artiklis 2 määratletud biotehnoloogia abil;

6)   „vastastikku kokku lepitud tingimused”– lepingulised kokkulepped geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste pakkuja ja kasutaja vahel, milles on kindlaks määratud geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise eritingimused ning mis võivad sisaldada ka kõnealuste ressursside või teadmiste kasutamise ning hilisema rakendamise ja turustamise lisatingimusi;

7)   „geneetiliste ressurssidega seotud traditsioonilised teadmised”– kohaliku või põliskogukonna traditsioonilised teadmised, mis on asjakohased geneetiliste ressursside kasutamise jaoks ja mida on sellistena kirjeldatud ka geneetiliste ressursside kasutamise vastastikku kokku lepitud tingimustes;

8)   „ebaseadusliku juurdepääsuga saadud geneetilised ressursid”– geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised, millele on saadud juurdepääs vastuolus juurdepääsu andmist ja tulu jaotamist käsitlevate riiklike õigusaktide või regulatiivsete nõuetega, mis kehtivad pakkujariigis, kes on eelnevat informeeritud nõusolekut vajav Nagoya protokolli osaline;

9)   „kogu”– avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele kuuluv geneetiliste ressursside proovide kogum ja seonduv teave, mis on kogutud ja säilitatud;

10)   „kasutajate ühendus”– vastavalt oma asukohaliikmesriigis kehtivatele nõuetele asutatud organisatsioon, mis esindab kasutajate huve ning osaleb käesoleva määruse artiklis 8 osutatud parimate tavade väljatöötamises ja nende läbivaatamises;

11)   „rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaat”– luba või sellega samaväärne dokument, mille on väljastanud kooskõlas Nagoya protokolli artikli 6 lõike 3 punktiga e ja artikli 13 lõikega 2 juurdepääsu saamisel pädev asutus tõendina selle kohta, et geneetilisele ressursile, mida see sertifikaat hõlmab, antakse juurdepääs eelneva informeeritud nõusoleku andmise otsuse alusel ning et ressursside kasutajate ja sertifikaadis kindlaks määratud kasutuse suhtes on kehtestatud vastastikku kokku lepitud tingimused; see sertifikaat tehakse kättesaadavaks kõnealuse protokolli artikli 14 lõike 1 alusel rajatud juurdepääsu ja tulu jaotamise teabevõrgustikule.

II   PEATÜKK

KASUTAJAPOOLNE NÕUETE TÄITMINE

Artikkel 4

Kasutajate kohustused

1.   Kasutajad teevad kindlaks, seejuures kohast hoolsust rakendades, kas nende kasutatavatele geneetilistele ressurssidele ja nendega seotud traditsioonilistele teadmistele on saadud juurdepääs kooskõlas kohaldatavate juurdepääsu andmist ja tulu jaotamist reguleerivate õigusaktide või regulatiivsete nõuetega ning kas tulu jaotatakse vastastikku kokku lepitud tingimustel õiglaselt ja erapooletult kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusaktide või regulatiivsete nõuetega.

2.   Geneetilisi ressursse ja nendega seotud traditsioonilisi teadmisi edastatakse ja kasutatakse ainult vastastikku kokku lepitud tingimustel, kui need on kohaldatavate õigusaktide või regulatiivsete nõuete kohaselt nõutavad.

3.   Lõike 1 kohaldamiseks kasutajad otsivad, säilitavad ja edastavad järgnevatele kasutajatele:

a)

rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaadi ja järgnevatele kasutajatele olulise teabe vastastikku kokku lepitud tingimuste kohta või

b)

kui rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaat ei ole kättesaadav, siis teabe ja asjaomased dokumendid, mis käsitlevad järgmist:

i)

geneetilistele ressurssidele või nendega seotud traditsioonilistele teadmistele juurde pääsemise kuupäev ja koht;

ii)

kasutatud geneetiliste ressursside või geneetiliste ressurssidega seotud traditsiooniliste teadmiste kirjeldus;

iii)

geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste otseallikas ning geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste järgnevaid kasutajad;

iv)

juurdepääsu saamise ja tulu jaotamisega seotud õiguste ja kohustuste, sealhulgas järgneva rakendamise ja turustamisega seotud õiguste ja kohustuste olemasolu või puudumine;

v)

juurdepääsuload, kui see on asjakohane;

vi)

vastastikku kokku lepitud tingimused, sealhulgas tulu jaotamise kord, kui see on asjakohane.

4.   Kasutajate puhul, kes on saanud toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutatavad taimegeneetilised ressursid (PGRFA – Plant Genetic Resources for Food and Agriculture) Nagoya protokolli osaliselt, kus on kindlaks määratud, et nende tema hallatavate ja kontrollitavate ning avalikkusele kättesaadavate toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutatavate taimegeneetiliste ressursside suhtes, mida ei ole nimetatud ITPGRFA I lisas, kohaldatakse ITPGRFAs sätestatud eesmärkidel samuti standardse materjali üleandmise kokkuleppe tingimusi, loetakse kohane hoolsus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 rakendatuks.

5.   Kui nende käsutuses olev teave ei ole piisav või kui juurdepääsu ja kasutamise seaduslikkuse osas jäävad kahtlused, hangivad kasutajad juurdepääsuloa või sellega samaväärse dokumendi ja kehtestavad vastastikku kokku lepitud tingimused või lõpetavad kasutamise.

6.   Kasutajad säilitavad juurdepääsu ja tulu jaotamise seisukohast olulist teavet 20 aastat pärast kasutusaja lõppu.

7.   Kasutajate puhul, kes saavad geneetilise ressursi kogust, mis kuulub artikli 5 lõikes 1 osutatud liidu kogude registrisse, loetakse, et nad on rakendanud kohast hoolsust käesoleva artikli lõikes 3 loetletud teabe otsimisel.

8.   Kasutajad, kes omandavad geneetilise ressursi, mille puhul on kindlaks tehtud, et see on või võib tõenäoliselt olla haigustekitaja, mis põhjustab olemasoleva või tulevase rahvusvaheliselt muret tekitava rahvatervisega seotud hädaolukorra rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) tähenduses või tõsise piiriülese terviseohu, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/EL, (9) täidavad selleks, et tagada rahvatervisega seotud hädaolukorraks valmisolek sellest veel mitte mõjutatud riikides ja sobiv reaktsioon mõjutatud riikides, käesoleva artikli lõigetes 3 ja 5 loetletud kohustused hiljemalt

a)

kuu aega pärast seda, kui ähvardav või olemasolev oht rahvatervisele on kõrvaldatud, või

b)

kolm kuud pärast asjaomase geneetilise ressursi kasutusele võtmist

olenevalt sellest, kumb tingimus on varem täidetud.

Kui käesoleva artikli lõigetes 3 ja 5 loetletud kohustusi ei täideta käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tähtajaks, lõpetatakse kasutamine.

Esimeses lõigus osutatud geneetilise ressursi kasutamisest tulenevatele toodetele turustamisloa taotlemise või nende toodete turuleviimise korral kohaldatakse lõigetes 3 ja 5 loetletud kohustusi täies ulatuses ja viivitamata.

Kui eelnevat informeeritud nõusolekut ei ole saadud õigeaegselt ja vastastikku kokku lepitud tingimusi ei ole kehtestatud ning kuni asjaomase pakkujariigiga pole kokkuleppele jõutud, ei saa kõnealune kasutaja taotleda ainuõigust selliste haigustekitajate kasutamise abil valmistatud arendusele.

See ei mõjuta artiklis 2 nimetatud rahvusvaheliste juurdepääsu andmist ja tulu jaotamist reguleerivate erivahendite kohaldamist.

Artikkel 5

Kogude register

1.   Komisjon loob liidusisese kogude registri („register”) ja haldab seda. Komisjon tagab, et register on internetipõhine ja kasutajatele kergesti juurdepääsetav. Register hõlmab viiteid sellistele geneetiliste ressursside kogudele või nende kogude osadele, mille puhul on kindlaks tehtud, et need vastavad lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

2.   Liikmesriigi jurisdiktsiooni all oleva kogu omaniku taotlusel kaalub liikmesriik asjaomase omaniku kogu või selle osa kandmist registrisse. Olles kontrollinud, et kogu või selle osa vastab lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, teatab liikmesriik komisjonile põhjendamatu viivituseta kogu ja selle omaniku nime ja kontaktandmed ning asjaomase kogu liigi. Komisjon lisab saadud teabe viivitamata registrisse.

3.   Selleks et kogu või selle osa kantaks registrisse, tõendatakse kogu puhul, et ollakse suuteline tegema järgmist:

a)

kasutama standardmenetlusi geneetiliste ressursside proovide ja nendega seotud teabe vahetamisel muude kogude omanikega ning selliste proovide ja sellise teabe edastamisel kolmandatele isikutele kasutamiseks kooskõlas konventsiooni ja Nagoya protokolliga;

b)

edastama geneetilisi ressursse ja nendega seotud teavet kolmandatele isikutele kasutamiseks üksnes koos dokumentidega, mis tõendavad, et neile ressurssidele ja seonduvale teabele saadi juurdepääs kooskõlas kohaldatavate juurdepääsu andmist ja tulu jaotamist käsitlevate õigusaktide või regulatiivsete nõuetega ning, kui see on asjakohane, vastastikku kokku lepitud tingimustel;

c)

registreerima kõik kolmandatele isikutele kasutamiseks edastatud geneetiliste ressursside proovid ja kogu nendega seotud teabe;

d)

võimaluse korral looma kolmandatele isikutele edastatud geneetiliste ressursside proovide kordumatud tunnused või neid kasutama ning

e)

kasutama geneetiliste ressursside proovide ja nendega seotud teabe vahetamisel muude kogudega asjakohaseid jälitus- ja seirevahendeid.

4.   Liikmesriigid kontrollivad korrapäraselt, et iga nende jurisdiktsiooni alla kuuluv registrisse kantud kogu või selle osa vastaks lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kui lõike 3 kohaselt antud teave annab tunnistust sellest, et registrisse kantud kogu või selle osa ei vasta lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, määrab asjaomane liikmesriik koostöös asjaomase kogu omanikuga põhjendamatu viivituseta kindlaks parandus- või muud meetmed.

Kui liikmesriik teeb kindlaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluv kogu või selle osa ei vasta enam lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta komisjonile.

Sellise teabe saamisel eemaldab komisjon asjaomase kogu või selle osa registrist.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli lõigete 1–4 rakendamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Pädevad asutused ja teabekeskused

1.   Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse kohaldamise eest vastutava pädeva asutuse või pädevad asutused. Liikmesriigid teatavad komisjonile alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast oma pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta nende nimede või aadresside mis tahes muudatustest.

2.   Komisjon teeb liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja üldsusele kättesaadavaks, sealhulgas ka interneti vahendusel. Komisjon kannab hoolt nimekirja ajakohastamise eest.

3.   Komisjon määrab juurdepääsu ja tulu jaotamise teabekeskuse, mille ülesanne on teha käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes koostööd bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadiga.

4.   Komisjon tagab, et nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (10) alusel loodud liidu organid aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 7

Kasutajapoolse nõuete täitmise jälgimine

1.   Liikmesriigid ja komisjon nõuavad kõikidelt isikutelt, kes saavad rahalisi vahendeid geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamist hõlmavate teadusuuringute jaoks, et nad kinnitaksid, et nad rakendavad kohast hoolsust kooskõlas artikliga 4.

2.   Geneetiliste ressursside või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamise tulemusel välja töötatud toote lõpliku väljatöötamise etapis teatavad kasutajad artikli 6 lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele, et nad on täitnud artiklist 4 tulenevad kohustused, ja esitavad samal ajal:

a)

rahvusvaheliselt tunnustatud vastavussertifikaadist pärineva asjaomase teabe või

b)

artikli 4 lõike 3 punkti b alapuntides i–v ja artikli 4 lõikes 5 osutatud seonduva teabe, sealhulgas vajaduse korral teabe selle kohta, et on kehtestatud vastastikku kokku lepitud tingimused.

Peale selle esitavad kasutajad pädevale asutusele vastava taotluse korral tõendeid.

3.   Pädevad asutused edastavad lõigete 1 ja 2 alusel saadud teabe Nagoya protokolli artikli 14 lõike 1 alusel loodud ülemaailmsele juurdepääsu ja tulu jaotamise teabevõrgustikule, komisjonile ja asjakohasel juhul Nagoya protokolli artikli 13 lõikes 2 osutatud pädevatele riigiasutustele.

4.   Pädevad asutused teevad juurdepääsu ja tulu jaotamise teabevõrgustikuga koostööd, et tagada Nagoya protokolli artikli 17 lõikes 2 nimetatud teabe vahetamine kasutajatepoolse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil.

5.   Pädevad asutused võtavad eelkõige seoses geneetiliste ressursside ja nende kasutuse kindlaksmääramisega nõuetekohaselt arvesse äri- või tööstusteabe konfidentsiaalsust, kui selline konfidentsiaalsus on sätestatud liidu või liikmesriigi õigusega, et kaitsta õiguspäraseid majandushuvisid.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise kord. Rakendusaktides määrab komisjon kindlaks toote lõpliku väljatöötamise etapi, et teha kindlaks kasutamise lõppjärk eri valdkondades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Parimad tavad

1.   Kasutajate ühendused või muud huvitatud osalised võivad esitada komisjonile taotluse, et nende poolt välja töötatud ja jälgitavat menetluste, vahendite või mehhanismide kombinatsiooni tunnustataks parima tavana vastavalt käesoleva määruse nõuetele. Taotlusele lisatakse tõendavad materjalid ja andmed.

2.   Komisjon tunnustab menetluste, vahendite või mehhanismide kombinatsiooni parima tavana, kui ta vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitatud tõendavate materjalide ja andmete põhjal leiab, et tõhusa rakendamise korral võimaldab asjaomane kombinatsioon kasutajal täita artiklites 4 ja 7 sätestatud kohustusi.

3.   Kasutajate ühendus või muud huvitatud osalised teatavad komisjonile kõigist lõike 2 kohaselt tunnustuse saanud parima tava muutmistest või ajakohastamistest.

4.   Kui on tõendeid korduvatest või märkimisväärsetest juhtumitest, mil parimat tava järginud kasutajatel on jäänud käesolevast määrusest tulenevad kohustused täitmata, uurib komisjon koostöös asjakohase kasutajate ühendusega või teiste huvitatud osalistega, kas need juhtumid on märk parima tava võimalikest puudujääkidest.

5.   Komisjon tühistab parima tava tunnustuse, kui ta on kindlaks teinud, et asjaomase parima tava muutmisega on piiratud kasutaja suutlikkust täita artiklites 4 ja 7 sätestatud kohustusi, või kui korduv või märkimisväärne nõuete täitmata jätmine kasutajate poolt on seotud parima tava puudujääkidega.

6.   Komisjon koostab tunnustatud parimate tavade internetipõhise registri ja ajakohastab seda. Selle registri ühes osas on loetletud komisjonilt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt tunnustuse saanud parimad tavad ja teises osas Nagoya protokolli artikli 20 lõike 2 alusel vastu võetud parimad tavad.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli lõigete 1–5 rakendamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Kasutajapoolse nõuete täitmise kontrollimine

1.   Artikli 6 lõikes 1 osutatud pädevad asutused teevad kontrolle, et teha kindlaks, kas kasutajad täidavad oma artiklitest 4 ja 7 tulenevaid kohustusi, võttes arvesse, et kui kasutaja rakendab juurdepääsu ja tulu jaotamise osas käesoleva määruse artikli 8 lõike 2 või Nagoya protokolli artikli 20 lõike 2 alusel tunnustatud parimat tava, võib see vähendada riski, et kasutaja jätab nõuded täitmata.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt tehtud kontrollid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, ning teevad kindlaks juhtumid, kus kasutajad käesoleva määruse nõudeid ei täida.

3.   Lõikes 1 osutatud kontrollid toimuvad

a)

riskipõhist lähenemisviisi kasutades välja töötatud korrapäraselt läbi vaadatava kava alusel;

b)

kui pädeval asutusel on olulist teavet, muu hulgas kolmanda isiku väljendatud põhjendatud kahtluste alusel asjakohast teavet, et kasutaja ei ole käesoleva määruse nõudeid täitnud. Erilist tähelepanu pööratakse pakkujariikide väljendatud kahtlustele.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollide käigus võidakse muu hulgas uurida järgmist:

a)

neid meetmeid, mida kasutaja võtab kohase hoolsuse rakendamiseks kooskõlas artikliga 4;

b)

selliseid dokumente ja andmekogusid, mis tõendavad kohase hoolsuse rakendamist kooskõlas artikliga 4 konkreetsete kasutamiste puhul;

c)

neid juhtumeid, mil kasutaja oli kohustatud andma artikli 7 kohased kinnitused.

Vajaduse korral võib teha ka kohapealseid kontrolle.

5.   Kasutajad annavad lõikes 1 osutatud kontrollide hõlbustamiseks igasugust vajalikku abi.

6.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel avastatakse puudusi, väljastab pädev asutus, ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teate selle kohta, et kasutaja peab võtma parandus- või muid meetmeid.

Samuti võivad liikmesriigid sõltuvalt puuduste laadist võtta kohe ajutisi meetmeid.

Artikkel 10

Kontrollide protokollid

1.   Pädevad asutused peavad vähemalt viie aasta jooksul arvet artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide üle, märkides eelkõige ära nende laadi ja tulemused, ning artikli 9 lõike 6 alusel võetud mis tahes parandus- ja muude meetmete üle.

2.   Lõikes 1 osutatud teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas direktiiviga 2003/4/EÜ.

Artikkel 11

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad artiklite 4 ja 7 rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks.

2.   Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 11. juuniks 2015 lõikes 1 osutatud normidest ja annavad viivitamata teada nende mis tahes edaspidisest muutmisest.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Koostöö

Artikli 6 lõikes 1 osutatud pädevad asutused

a)

teevad koostööd üksteise ja komisjoniga, et tagada kasutajate käesoleva määruse nõuete täitmist;

b)

konsulteerivad vajaduse korral sidusrühmadega Nagoya protokolli ja käesoleva määruse rakendamise asjus;

c)

teevad koostööd Nagoya protokolli artikli 13 lõikes 2 osutatud pädevate riigiasutustega, et tagada kasutajate käesoleva määruse nõuete täitmist;

d)

teatavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile kõigist artikli 9 lõikes 1 osutatud kontrollide käigus avastatud tõsistest puudustest ning vastavalt artiklile 11 mõistetud karistuste laadist;

e)

vahetavad teavet selle kohta, kuidas on korraldatud nende kontrollisüsteem, mille abil nad jälgivad käesoleva määruse nõuete täitmist kasutajate poolt.

Artikkel 13

Täiendavad meetmed

Vajaduse korral teevad komisjon ja liikmesriigid järgmist:

a)

edendavad ja innustavad tegema teavitustööd, võtma teadlikkuse suurendamise meetmeid ja korraldama koolitusi, et aidata sidusrühmadel ja huvitatud osalistel mõista nende käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ja määruse ning konventsiooni ja Nagoya protokolli asjaomaste sätete rakendamist liidus;

b)

innustavad välja töötama valdkondlikke tegevusjuhendeid, näidis-lepinguklausleid, suuniseid ja parimaid tavasid, eelkõige juhul, kui need oleksid kasulikud kõrgkoolide teadlastele ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevatele teadlastele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

c)

edendavad selliste kulutõhusate teabevahetusvahendite ja -süsteemide väljatöötamist ja kasutamist, mis aitavad jälgida ja kontrollida kogude ja kasutajate poolset geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamist;

d)

annavad kasutajatele käesoleva määruse nõuete täitmise hõlbustamiseks tehnilisi ja muid juhtnööre, võttes arvesse kõrgkoolide teadlaste ja mitteärilistel eesmärkidel tegutsevate teadlaste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda;

e)

innustavad kasutajaid ja pakkujaid suunama geneetiliste ressursside kasutamisest saadavat tulu bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse ja selle komponentide säästvasse kasutamisse vastavalt konventsiooni sätetele;

f)

edendavad meetmeid selliste kogude toetamiseks, mis aitavad kaasa bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse kaitsele.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 15

Nõuandefoorum

Komisjon tagab liikmesriikide esindajate ja muude huvitatud osaliste tasakaalustatud osalemise käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes. Liikmesriikide esindajad ja muud huvitatud osalised kohtuvad nõuandefoorumil. Komisjon kehtestab nimetatud nõuandefoorumi töökorra.

Artikkel 16

Aruandlus ja läbivaatamine

1.   Kui vastavalt Nagoya protokolli artiklile 29 ei ole kindlaks määratud teistsugust sagedust, esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 11. juuniks 2017 ja pärast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2.   Hiljemalt üks aasta pärast lõikes 1 osutatud aruannete esitamise tähtaega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, andes sealhulgas esimese hinnangu käesoleva määruse tulemuslikkusele.

3.   Iga kümne aasta järel pärast esimese aruande esitamist vaatab komisjon käesoleva määruse kohaldamist käsitlevatele aruannetele ja määruse kohaldamisel saadud kogemustele tuginedes läbi määruse toimimise ja tulemuslikkuse, et saavutada Nagoya protokolli eesmärgid. Läbivaatamisel analüüsib komisjon eelkõige halduslikku mõju avalik-õiguslikele teadusasutustele, mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkreetsetele valdkondadele. Samuti kaalub ta, kas käesoleva määruse sätete rakendamine on vaja läbi vaadata, pidades silmas muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide arengusuundi.

4.   Komisjon annab Nagoya protokolli osaliste koosolekuna toimival konventsiooni osaliste konverentsil aru meetmete kohta, mida liit on võtnud Nagoya protokolli vastavusmeetmete rakendamiseks.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Komisjon avaldab võimalikult kiiresti pärast Nagoya protokolli heakskiitmist käsitleva liidu kirja hoiuleandmist Euroopa Liidu Teatajas teate, milles ta täpsustab kuupäeva, mil Nagoya protokoll liidu suhtes jõustub. Käesolevat määrust kohaldatakse alates sellest kuupäevast.

3.   Käesoleva määruse artikleid 4, 7 ja 9 hakatakse kohaldama üks aasta pärast Nagoya protokolli liidu suhtes jõustumise kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 161, 6.6.2013, lk 73.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

(4)  29. oktoobri 2010. aasta dokumendi UNEP/CBD/COP/DEC/X/1 I lisa.

(5)  Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/283/EL bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli liidu nimel sõlmimise kohta (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 231.

(6)  Nõukogu 24. veebruari 2004. aasta otsus 2004/869/EÜ taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 378, 23.12.2004, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(10)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1).


20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/72


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 512/2014,

16. aprill 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 (3) artiklist 14 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 912/2010 (4) artikliga 2 tulenevalt tagab Euroopa GNSSi Agentuur („agentuur”) Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide („süsteemid”) turvalisuse akrediteerimise ning sel eesmärgil algatab ta turvamenetlusi ja jälgib nende rakendamist ning turbeauditite läbiviimist.

(2)

Süsteemid on määratletud määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 2. Tegemist on keeruliste süsteemidega, mille loomisesse ja toimimisse on kaasatud palju sidusrühmi, kellel on erinevad rollid. Seetõttu on väga oluline, et kõik Galileo ja EGNOSe programmide („programmid”) rakendamisse kaasatud sidusrühmad käitlevad ja kaitsevad ELi salastatud teavet kooskõlas peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega, mis on sätestatud komisjoni ja nõukogu julgeolekueeskirjades ELi salastatud teabe kaitsmise kohta, ning et määruse (EL) nr 1285/2013 artiklit 17, millega tagatakse ELi salastatud teabe kaitse samaväärne tase, kohaldatakse asjakohasel juhul kõigi sidusrühmade suhtes, kes osalevad programmide rakendamises.

(3)

Turvalisuse akrediteerimises osalevad ja selle poolt mõjutatavad sidusrühmad on liikmesriigid, komisjon, asjaomased liidu ametid, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja nõukogu ühismeetmes 2004/552/ÜVJP (5) osalevad pooled.

(4)

Võttes arvesse süsteemide eripära ja keerukust, nende rakendamises osalevaid erinevaid asutusi ning potentsiaalsete kasutajate laia ringi, tuleks turvalisuse akrediteerimist hõlbustada seeläbi, et nõuetekohaselt konsulteeritakse kõigi asjaomaste pooltega, näiteks liikmesriikide ja kolmandate riikide asutustega, kes käitavad võrgustikke, mis on ühendatud Galileo programmiga loodud avaliku reguleeritud teenuse (PRS) osutamise süsteemiga, liikmesriikide teiste asjaomaste asutustega, ESAga, või kui rahvusvahelises lepingus on ette nähtud, siis nende kolmandate riikidega, kus asuvad süsteemide maapealsed jaamad.

(5)

Turvalisuse akrediteerimisega seonduvate ülesannete asjakohase täitmise võimaldamiseks on väga oluline, et komisjon annaks kogu teabe, mis on nende ülesannete täitmiseks vajalik. Samuti on tähtis, et turvalisuse akrediteerimine kooskõlastataks vastavalt määrusele (EL) nr 1285/2013 programmide juhtimise eest vastutavate asutuste ja muude julgeolekunõuete kohaldamise eest vastutavate üksuste tegevusega.

(6)

Kohaldatavat riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi puhul tuleks järgida parimaid tavasid. See peaks hõlmama turvameetmete võtmist vastavalt süvakaitse põhimõttele. Lähenemisviisis tuleks võtta arvesse riski või kardetud sündmuse realiseerumise tõenäolisust. Samuti peaks lähenemisviis olema proportsionaalne, asjakohane ja kulutõhus, võttes arvesse riskimaandamismeetmete võtmise kulusid võrreldes sellest turvalisusele tuleneva kasuga. Süvakaitse eesmärgiks on tõhustada süsteemide turvalisust, võttes tehnilisi ja mittetehnilisi turvameetmeid, mis toimivad mitme kaitseliinina.

(7)

PRS-vastuvõtjate või PRS-turvamoodulite väljatöötamine (sealhulgas sellega seotud asjakohased teadusuuringud) ja tootmine on eriti tundlikud tegevused. Seetõttu on väga oluline, et kehtestataks kord, mille alusel antakse lubasid PRS-vastuvõtjate ja PRS-turvamoodulite tootjatele.

(8)

Võttes arvesse Galileo programmiga loodud süsteemiga ühendatud võrkude ja seadmete võimalikku suurt arvu, eelkõige seoses PRSi kasutamisega, tuleks turvalisuse akrediteerimise strateegias lisaks kindlaks määrata kõnealuste võrkude ja seadmete turvalisuse akrediteerimise põhimõtted, et tagada kõnealuse akrediteerimise ühtsus, ilma et sellega piirataks liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksuste pädevust. Kõnealuste põhimõtete kohaldamine võimaldaks saavutada riskijuhtimise järjepidevust ja vähendada vajadust koondada kõik leevendamismeetmed süsteemi tasandile, mis omaks negatiivset mõju kuludele, ajakavale, toimimisele ja teenuste osutamisele.

(9)

Tooteid ja meetmeid, mis kaitsevad elektromagnetkiirguse eest (st elektroonilise pealtkuulamise eest), ning krüptovahendeid, mida kasutatakse süsteemide turvalisuse tagamiseks, peaksid hindama ja heaks kiitma selliseid tooteid valmistava äriühingu asukohariigi julgeolekuküsimustes pädevad üksused. Krüptovahendite puhul peaks sellist hindamist ja heakskiitmist täiendama vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (6) IV lisa punktides 26–30. Süsteemide turvalisuse akrediteerimise eest vastutav asutus peaks kinnitama kõnealuste heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, võttes arvesse süsteemide üldisi turvanõudeid.

(10)

Määruses (EL) nr 912/2010, eelkõige selle III peatükis on sätestatud, millistes tingimustes agentuur täidab süsteemide turvalisuse akrediteerimise ülesannet. Määruses on eelkõige ette nähtud põhimõte, et turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult ning seega peaks süsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus moodustama agentuuri sees tegutseva iseseisva üksuse, kes teeb oma otsused sõltumatult.

(11)

Sellest põhimõttest lähtuvalt loodi määrusega (EL) nr 912/2010 Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu („turvalisuse akrediteerimise nõukogu”), kes on haldusnõukogu ja tegevdirektori kõrval agentuuri üks kolmest organist. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab agentuurile usaldatud turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesandeid ning võtab agentuuri nimel vastu turvalisuse akrediteerimise otsused. Ta peaks vastu võtma oma kodukorra ja nimetama ametisse esimehe.

(12)

Võttes arvesse, et vastavalt määrusele (EL) nr 1285/2013 peab komisjon tagama programmide turvalisuse, sealhulgas süsteemide turvalisuse ja toimimise, peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu tegevus piirnema süsteemide turvalisuse akrediteerimise toimingutega ning sellega ei tohiks piirata komisjoni ülesannete ja kohustuste täitmist. Eelkõige peaks see kehtima komisjoni ülesannete ja kohustuste osas, mis tulenevad määruse (EL) nr 1285/2013 artiklist 13 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (7) artiklist 8, sealhulgas mis tahes turvalisusega seotud dokumendi osas, mis võetakse vastu delegeeritud õigusakti või rakendusaktiga või kõnealuste artiklitega kooskõlas oleval muul viisil. Ilma et sellega piirataks komisjoni ülesannete ja kohustuste täitmist ning võttes arvesse komisjoni erilisi eksperditeadmisi, tuleks turvalisuse akrediteerimise nõukogule anda õigus nõustada oma pädevuse piires komisjoni, kui see töötab välja kõnealustes artiklites osutatud õigusaktide eelnõusid.

(13)

Samuti tuleks tagada, et turvalisuse akrediteerimise toimingutega ei piirata liikmesriikide pädevust ja õigusi turvalisuse akrediteerimise valdkonnas.

(14)

Mõisted „auditid” ja „testimine” võivad turvalisusega seoses hõlmata turvalisuse hindamist, inspekteerimisi, läbivaatamist, auditeid ja testimist.

(15)

Oma ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu saama luua vajalikud allorganid, mis tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Eelkõige peaks ta looma toimkonna, mis abistab nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel.

(16)

Luua tuleks turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega. See rühm tuleks luua ajutiselt, et tagada sideturbe küsimuste haldamise järjepidevus Galileo programmi kasutuselevõtuetapil. Pikemaajaliselt, kui Galileo programmiga loodud süsteem on täielikult toimiv, tuleks kohaldada kestlikku lahendust kõnealuste tegevusülesannete täitmiseks.

(17)

Määruses (EL) nr 1285/2013 on kindlaks määratud programmide halduskord aastateks 2014–2020. Määrusega antakse üldvastutus programmide eest komisjonile. Lisaks laiendatakse selles agentuurile pandud ülesandeid ja nähakse eelkõige ette agentuuri keskne roll süsteemide kasutamisel ja nende sotsiaalmajandusliku kasu suurendamisel.

(18)

Selles uues olukorras tuleb tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult, eelkõige teistest agentuuri organitest või muust tegevusest, ning vältida mis tahes huvide konflikte. Seepärast on äärmiselt oluline selgemini eristada agentuuri sees turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud muust tegevusest, nagu Galileo turvaseirekeskuse juhtimine, süsteemide turuleviimise toetamine ja kõik muud ülesanded, mida komisjon saab agentuurile delegeerida, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud ülesanded. Sel eesmärgil peaksid turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle alluvuses olevad agentuuri töötajad töötama viisil, mis tagaks nende autonoomsuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest. Agentuuri eri ülesannete vahel tuleks kehtestada selge ja tõhus struktuuripõhine lahusus 1. jaanuariks 2014. Töötajate suhtes kohaldatavate agentuuri sise-eeskirjadega tuleks samuti tagada turvalisuse akrediteerimise toiminguid täitvate töötajate autonoomsus ja sõltumatus agentuuri teisi toiminguid täitvatest töötajatest.

(19)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 912/2010 muuta, et suurendada turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimehe sõltumatust ja volitusi ning ühtlustada suures osas tema volitused haldusnõukogu ja agentuuri tegevdirektori volitustega, nähes samal ajal ette kohustuse teha koostööd agentuuri eri organitega.

(20)

Nõukogude liikmete ametisse nimetamisel ning nende esimeeste ja aseesimeeste valimisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust. Arvesse tuleks samuti võtta asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid teadmisi.

(21)

Tööprogrammi selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud operatiivtoiminguid, ja aastaaruande selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimise toiminguid ja agentuuri tulevikuväljavaateid, peaks koostama ja heaks kiitma haldusnõukogu asemel turvalisuse akrediteerimise nõukogu. Ta peaks need dokumendid edastama õigeaegselt haldusnõukogule, et viia need sisse agentuuri tööprogrammi ja aastaaruandesse. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu peaks oma esimehe üle teostama ka distsiplinaarjärelevalvet.

(22)

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele tuleks soovitavalt anda turvalisuse akrediteerimise toimingute täitmiseks roll, mis on võrreldav tegevdirektori rolliga agentuuri muude ülesannete täitmisel. Seega, lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette nähtud määrusega (EL) nr 912/2010, peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees juhtima turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimise toiminguid ja tagama agentuuri tööprogrammi selle osa elluviimise, mis on seotud akrediteerimisega. Samuti peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees esitama Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel aruande turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesannete täitmise kohta ja esinema nende ees avaldusega.

(23)

Kehtestada tuleks asjaomane kord juhuks, kui haldusnõukogu ei kiida heaks agentuuri tööprogramme, mis tagab, et turvalisuse akrediteerimise protsessi ei mõjutata ja et seda saab katkestamatult jätkata.

(24)

Võttes arvesse, et programmidesse, sealhulgas turvalisuse valdkonnas, on kaasatud ka teatavad kolmandad riigid ning et neis võivad osaleda ka rahvusvahelised organisatsioonid, tuleks sõnaselgelt ette näha, et rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide, eelkõige Šveitsi (kellega tuleks sõlmida koostööleping) (8) esindajad võivad erandjuhul ja teatavatel tingimustel osaleda turvalisuse akrediteerimise nõukogu töös. Kõnealused tingimused tuleks täpsustada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 218 liiduga sõlmitavas rahvusvahelises lepingus, võttes arvesse julgeolekuküsimusi ja eriti ELi salastatud teabe kaitsmist. Norra osalemiseks vajaliku raamistiku loovad juba Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Norra Kuningriigi vahel sõlmitud satelliitnavigatsiooni koostööleping (9) ning EMP lepingu protokollid nr 31 ja 37. Võttes arvesse turvalisuse akrediteerimise nõukogu spetsiifilisi eksperditeadmisi, peaks olema võimalik temaga tema pädevuse piires konsulteerida enne selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi või nende ajal.

(25)

Lisaks tuleks määrus (EL) nr 912/2010 viia kooskõlla põhimõtetega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta, mille need kolm institutsiooni võtsid vastu vastavalt 5. juulil, 26. juunil ja 12. juunil 2012, eelkõige haldusnõukogu otsuste vastuvõtmise eeskirjad, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ja nende esimeeste ametiaja kestus, mitmeaastane tööprogramm, haldusnõukogu volitused personalijuhtimisel, määruse hindamine ja läbivaatamine, huvide konfliktide vältimine ja lahendamine ning tundliku, kuid salastamata teabe käitlemine. Mitmeaastase tööprogrammi vastuvõtmisel tuleks täielikult järgida lojaalse koostöö põhimõtet ning võtta arvesse sellise tööprogrammiga seonduvaid ajalisi piiranguid.

(26)

Seoses huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamisega on tähtis, et agentuur looks ja säilitaks maine, mida iseloomustavad erapooletus, usaldusväärsus ja kõrged ametialased standardid. Kunagi ei tohiks tekkida õigustatud põhjust kahtluseks, et otsuseid võivad mõjutada huvid, mis on vastuolus agentuuri kui kogu liitu teeniva asutuse rolliga, erahuvid või agentuuri töötajate, lähetatud riiklike ekspertide või vaatlejate või haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete kuuluvus, mis tekitab või võib tekitada konflikti kõnealuste isikute ametikohustuste nõuetekohase täitmisega. Seetõttu peaks haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võtma igakülgsed eeskirjad huvide konflikti kohta, mis kehtivad kogu agentuurile. Kõnealustes eeskirjades peaks võtma arvesse Euroopa Parlamendi taotlusel kontrollikoja 2012. aasta eriaruandes nr 15 esitatud soovitusi ning vajadust vältida huvide konflikti haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete vahel.

(27)

Agentuuri toimimise läbipaistvuse tagamise eesmärgil tuleks agentuuri kodukord avaldada. Erandkorras tuleks siiski kaitsta teatavaid avalikke ja erahuvisid. Programmide sujuva toimimise tagamiseks peaksid mitmeaastased ja iga-aastased tööprogrammid ning aastaaruanded olema võimalikult üksikasjalikud. Seetõttu võivad nad sisaldada materjali, mis on turvalisuse või lepinguliste suhete aspektist lähtudes tundlik. Seepärast oleks asjakohane avaldada üksnes kõnealuste dokumentide kokkuvõte. Läbipaistvuse huvides peaksid need kokkuvõtted aga olema võimalikult täielikud.

(28)

Samuti tuleks rõhutada, et agentuuri tööprogrammid tuleks kehtestada tulemusjuhtimise, sealhulgas tulemusnäitajate põhjal, et oleks võimalik tulemuslikult ja tõhusalt hinnata saavutatud tulemusi.

(29)

Agentuuri tööprogrammid peaksid samuti sisaldama ressurssidega seonduvat programmitööd, sealhulgas iga tegevuse täitmiseks eraldatud inim- ja rahaliste ressursside osas, ning võtma arvesse asjaolu, et agentuuri uute personalivajadustega seotud kulud tuleks osaliselt kompenseerida komisjoni ametikohtade loetelus asjakohase vähendamise arvelt samas ajavahemikus, st aastatel 2014-2020.

(30)

Ilma et sellega piirataks poliitilist otsust liidu ametite asukohtade geograafilise jaotuse soovitavuse kohta ning liikmesriikide seatud eesmärke uute ametite asukohtade osas, mis on esitatud riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil 13. detsembril 2003. aastal Brüsselis kohtunud liikmesriikide esindajate järeldustes ning mida tuletati meelde Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juunikuise kohtumise järeldustes, tuleks agentuuri kohalike esinduste asukoha üle otsustamise käigus võtta arvesse objektiivseid kriteeriume. Nende kriteeriumide hulka kuulub juurdepääsetavus tegevuskohtadele, sobiva haridusalase infrastruktuuri olemasolu töötajate ja riikide lähetatud ekspertide laste jaoks, töötajate ja riikide lähetatud ekspertide pereliikmete juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustussüsteemile ja tervishoiuteenustele ning rakendamis- ja tegevuskulud.

(31)

Asukohariigid peaksid erikokkulepete alusel tagama vajalikud tingimused agentuuri sujuvaks toimimiseks, näiteks looma asjakohased haridus- ja transpordivõimalused.

(32)

Liikmesriikide valitsuste esindajad määrasid otsusega 2010/803/EL (10) agentuuri asukohaks Praha. Tšehhi Vabariigi ja agentuuri vaheline asukohaleping sõlmiti 16. detsembril 2011 ning see jõustus 9. augustil 2012. Ollakse seisukohal, et kõnealune asukohaleping ja teised erikokkulepped vastavad määruse (EL) nr 912/2010 nõuetele.

(33)

Liidu finantshuve tuleb kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, eelkõige meetmetega eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja avastamiseks, juurdluste korraldamiseks, kaotatud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmiseks ning vajaduse korral karistuste kohaldamiseks.

(34)

Võttes arvesse, et määruse (EL) nr 1285/2013 artikliga 8 nähakse liikmesriikidele ette võimalus rahastada täiendavalt teatavaid programmide osasid, tuleks agentuurile anda võimalus sõlmida koos liikmesriikidega ühiseid lepinguid, kui see osutub ülesannete täitmiseks vajalikuks.

(35)

Agentuur peaks ELi salastatud teabe kaitsmise osas kohaldama komisjoni eeskirju. Agentuuril peaks samuti olema võimalik kehtestada eeskirjad salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Neid eeskirju tuleks kohaldada üksnes agentuuri poolt kõnealuse teabe käitlemise suhtes. Salastamata, kuid tundlik teave on teave või materjal, mida agentuur peaks kaitsma aluslepingutes sätestatud juriidiliste kohustuste ja/või selle tundlikkuse tõttu. See hõlmab muu hulgas teavet või materjali, mille suhtes kohaldub ELi toimimise lepingu artiklis 339 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (11) artiklis 4 osutatud küsimustega seotud teavet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) reguleerimisalasse kuuluvat teavet.

(36)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 912/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 912/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 2–8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Ülesanded

Agentuuri ülesanded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1285/2013 (13) artiklis 14.

Artikkel 3

Organid

1.   Agentuuri organid on

a)

haldusnõukogu,

b)

tegevdirektor,

c)

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).

2.   Agentuuri organid täidavad oma ülesandeid vastavalt artiklites 6, 8 ja 11 sätestatule.

3.   Haldusnõukogu ja tegevdirektor, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri toimimine ja selle organite tegevuse koordineerimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 4

Õiguslik seisund, kohalikud esindused

1.   GNSSi agentuur on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   Agentuuril on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Agentuur võib teha otsuse luua liikmesriikides nende nõusolekul või agentuuri töös osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23.

4.   Kõnealuste esinduste asukoha valimisel tuginetakse objektiivsetele kriteeriumitele, mis on töötatud välja agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

Sätted, mis käsitlevad agentuuri sisseseadmist ja toimimist asukohaliikmesriikides ja kolmandates riikides ning nende liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt tegevdirektorile, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmetele, agentuuri töötajatele ja nende pereliikmetele antavaid soodustusi, määratakse kindlaks agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega. Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped.

5.   Asukohaliikmesriik ja kolmas riik tagavad lõikes 4 osutatud erikokkulepete kaudu vajalikud tingimused agentuuri sujuva toimimise tagamiseks.

6.   Agentuuri esindab tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist f ei tulene teisiti.

Artikkel 5

Haldusnõukogu

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukogu koosneb:

a)

igast liikmesriigist nimetatud ühest esindajast;

b)

komisjoni nimetatud neljast esindajast;

c)

Euroopa Parlamendi nimetatud ühest hääleõiguseta esindajast.

Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase.

Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Euroopa Parlament, komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata neid haldusnõukogus esindavate isikute vahetumist.

Süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees või aseesimees, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) esindaja ning Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana haldusnõukogu töökorras sätestatud tingimustel.

3.   Asjakohasel juhul määratakse artikli 23 lõikes 1 osutatud lepingutes kindlaks kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja tingimused, mis peavad olema kooskõlas haldusnõukogu töökorraga.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat, seda saab ühe korra pikendada ning mõlema ametiaeg lõpeb, kui kõnealused isikud ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

Haldusnõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada.

5.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Tegevdirektor osaleb üldjuhul aruteludes, kui esimees ei otsusta teisiti.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb see kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorrast ei tulene teisiti.

Agentuur osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.

6.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks ja ametist vabastamiseks, millele on osutatud lõikes 4, ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

7.   Igal liikmesriigi ja komisjoni esindajal on üks hääl. Tegevdirektor ei hääleta. Artikli 6 lõike 2 punktide a ja b ning artikli 6 lõike 5 alusel tehtavaid otsuseid, välja arvatud III peatükiga hõlmatud küsimustes, ei võeta vastu ilma komisjoni esindajate poolthääleta.

Haldusnõukogu töökorras sätestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu tagab, et agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.

2.   Peale selle täidab haldusnõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30. juuniks vastu agentuuri mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti a kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse. Kõnealuse mitmeaastase tööprogrammi osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga eeldusel, et selliste konsultatsioonide eesmärk on arvamustevahetus ja nende tulemus ei ole agentuuri jaoks siduv;

b)

võtab iga aasta 15. novembriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogrammi, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti b kohaselt koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse;

c)

täidab artikli 13 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ning artikli 14 lõikes 5 ette nähtud eelarvega seotud ülesandeid;

d)

teostab järelevalvet määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvaseirekeskuse üle;

e)

võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 vastu korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (14) rakendamiseks;

f)

kiidab heaks artikli 23 lõikes 2 osutatud korra, tehes seda pärast konsulteerimist turvalisuse akrediteerimise nõukoguga kõnealuse korra nende sätete osas, mis käsitlevad turvalisuse akrediteerimist;

g)

kehtestab oma ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised menetlused;

h)

võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta, olles sellesse lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu poolt artikli 11 lõike 4 punkti c kohaselt koostatud osa, ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

i)

tagab artiklis 26 osutatud hindamisest ja auditeerimisest tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ning kõigi sise- või välisauditite aruannete asjakohase järgimise ning edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

j)

tegevdirektor konsulteerib määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepete osas enne nende allkirjastamist;

k)

kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud agentuuri ja ESA vahelise töökorra;

l)

kiidab tegevdirektori ettepanekul heaks pettusevastase tegevuse strateegia;

m)

kiidab vajaduse korral tegevdirektori ettepanekul heaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri;

n)

võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

3.   Agentuuri töötajate küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades (15) („personalieeskirjad”) ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektor annab haldusnõukogule aru kõnealuste delegeeritud volituste täitmise kohta. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektorile.

Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud töötajate suhtes võetavaid distsiplinaarmeetmeid.

Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohase tegevusvaldkonnaga seotud töötajate töölevõtmisel, hindamisel ja ümberklassifitseerimisel ning nimetatud töötajate suhtes distsiplinaarmeetmete võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

Haldusnõukogu võtab samuti vastu otsuse eeskirjade kohta, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist agentuuri. Enne otsuse tegemist konsulteerib haldusnõukogu III peatükis osutatud turvalisuse akrediteerimisega tegelevate riiklike ekspertide lähetamise asjus turvalisuse akrediteerimise nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid.

4.   Haldusnõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt artikli 15b lõigetele 3 ja 4.

5.   Haldusnõukogu teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet seoses tema tööga, eelkõige agentuuri pädevusse jäävates julgeolekuküsimustes, välja arvatud III peatüki kohase tegevusvaldkonna osas.

Artikkel 7

Tegevdirektor

Agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all, ilma et see piiraks vastavalt artiklites 11 ja 11a osutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele antud volitusi.

Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.

Artikkel 8

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid:

a)

vastutab agentuuri esindamise, välja arvatud II ja III peatüki kohaselt tehtavate toimingute ja otsuste eest; allkirjastab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkulepped kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktiga j;

b)

koostab määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 4 osutatud GNSSi agentuuri ja ESA vahelise töökorra, esitab selle käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punkti k kohaselt haldusnõukogule ja pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist kirjutab sellele alla;

c)

valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta artikli 5 lõike 5 teise lõigu kohaselt;

d)

rakendab haldusnõukogu tehtud otsuseid;

e)

vastutab agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide koostamise ja haldusnõukogule heakskiitmiseks esitamise eest, välja arvatud osad, mille koostab ja võtab vastu turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktidega a ja b;

f)

vastutab mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise eest, välja arvatud osad, mida rakendab turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees kooskõlas artikli 11a lõike 1 punktiga b;

g)

valmistab igaks haldusnõukogu koosolekuks ette eduaruande iga-aastase tööprogrammi ning asjakohasel juhul mitmeaastase tööprogrammi rakendamise kohta, millesse on lisatud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe poolt artikli 11a lõike 1 punkti d kohaselt koostatud jaotis;

h)

koostab agentuuri tegevuse ja tulevikuväljavaadete kohta aastaaruande, välja arvatud jaotis, mille koostab ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu kooskõlas artikli 11 lõike 4 punktiga c III peatükiga hõlmatud tegevuste kohta, ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

i)

võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada agentuuri toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

j)

koostab artikli 13 kohaselt agentuuri tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 14 kohaselt eelarve täitmise eest;

k)

tagab, et agentuur suudab Galileo turvaseirekeskuse käitajana järgida nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (16) alusel antud juhiseid ning täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (17) artiklis 6 osutatud ülesandeid;

l)

tagab käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud agentuuri organite vahel asjakohase teabe, eelkõige julgeolekut käsitleva teabe vahetamise;

m)

edastab komisjonile agentuuri seisukoha tehniliste ja operatiivnõuete kohta, mis on vajalikud, et rakendada määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 12 lõike 3 punktis d osutatud süsteemiarendusi, sealhulgas määratleda aktsepteerimise ja läbivaatamise menetlused, ning kõnealust arendamist toetavaid teadusuuringuid;

n)

määrab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega kindlaks agentuuri organisatsioonilise struktuuri käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimustes ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)

teostab agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule;

p)

võtab pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist vastu vajalikud meetmed kohalike esinduste loomiseks liikmesriikides või kolmandates riikides vastavalt artikli 4 lõikele 3;

q)

tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu, artikli 11 lõikes 11 osutatud organite ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe nõuetekohaseks toimimiseks on olemas sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid;

r)

koostab tegevuskava, et tagada järelmeetmete võtmine artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemuste ja soovituste, välja arvatud III peatüki kohast tegevusvaldkonda käsitleva tegevuskava jaotise suhtes, ning edastab komisjonile poolaasta eduaruande, olles sellesse enne lisanud muudatusi tegemata turvalisuse akrediteerimise nõukogu koostatud jaotise; aruanne edastatakse teavitamise eesmärgil ka haldusnõukogule;

s)

võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised meetmed:

i)

pettust/kelmust, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavad meetmed ja tõhusad kontrollimeetmed;

ii)

eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab sisse alusetult välja makstud summad ning asjakohasel juhul kohaldab tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

t)

koostab agentuuri pettusevastase tegevuse strateegia, mis on proportsionaalne pettuseohuga ning milles on võetud arvesse rakendatavate meetmete kulude ja tulude analüüsi ja OLAFi juurdluste järeldusi ja soovitusi, ja esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Tööprogrammid ja aastaaruanne

1.   Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud agentuuri mitmeaastase tööprogrammiga nähakse ette meetmed, mis agentuur võtab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikus, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Kõnealuses programmis nähakse ette üldine strateegiline programmitöö, sealhulgas eesmärgid, programmi etapid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad ning ressursside kavandamine, sealhulgas personal ja rahalised vahendid iga meetme jaoks. Selles võetakse arvesse käesoleva määruse artiklis 26 osutatud hindamiste ja auditite tulemusi. Teavitamise eesmärgil kirjeldatakse kõnealuses mitmeaastases tööprogrammis ka ülesannete üleandmist komisjonilt agentuurile, mis hõlmab ka määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud programmijuhtimise ülesandeid.

2.   Käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud iga-aastane tööprogramm põhineb mitmeaastasel tööprogrammil. Selles nähakse ette meetmed, mida agentuur võtab eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalas. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Selles on selgelt märgitud, millised ülesanded on lisatud või välja jäetud ja milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaastaga ning tulemusnäitajate muutused ja nende sihtväärtused. Programmis nähakse samuti ette personal ja rahalised vahendid iga meetme kohta. Teavitamise eesmärgil sisaldab iga-aastane tööprogramm ülesandeid, mille täitmise on komisjon delegeerimislepinguga nõuetekohaselt üle andnud agentuurile määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 2 kohaselt.

3.   Tegevdirektor edastab haldusnõukogu vastuvõetud mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning avaldab programmide kokkuvõtte.

4.   Käesoleva määruse artikli 8 punktis h osutatud aastaaruanne sisaldab teavet järgmise kohta:

a)

mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi täitmine, sealhulgas tulemusnäitajate osas;

b)

eelarve ja personalipoliitika kava täitmine;

c)

agentuuri juhtimine ja sisekontrollisüsteemid ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 11 punktis e osutatud projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate rakendamise edusammud;

d)

meetmed, mis parandavad agentuuri keskkonnaalast tulemuslikkust;

e)

sise- ja välisauditite tulemused ja auditisoovituste ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud soovituse järelmeetmed;

f)

tegevdirektori kinnitav avaldus.

Aastaaruande kokkuvõte avalikustatakse.”

3)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artiklile 16 kohaldatakse alati, kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, ühismeetmes 2004/552/ÜVJP nimetatud menetlusi.”

4)

Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Üldpõhimõtted

Käesolevas peatükis osutatud Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise toiminguid tehakse vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a)

turvalisuse akrediteerimise toimingud ja otsused tehakse liidu ja liikmesriikide ühise julgeoleku nimel ühise vastutuse raames;

b)

tehakse jõupingutusi selleks, et otsused võetaks vastu konsensuse alusel;

c)

turvalisuse akrediteerimise toimingutes kasutatakse riskihindamise ja -juhtimise lähenemisviisi, analüüsides Euroopa GNSSi süsteemide turvalisust ohustavaid riske ning mõju riskide leevendamiseks võetavate meetmete kuludele ja ajakavale, võttes arvesse eesmärki mitte vähendada süsteemide turvalisuse üldist taset;

d)

turvalisuse akrediteerimise otsuseid töötavad välja ja teevad asjatundjad, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon, kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli ning kes tegutsevad erapooletult;

e)

tehakse jõupingutusi kõigi julgeolekuküsimustega seotud asjaomaste isikutega konsulteerimiseks;

f)

turvalisuse akrediteerimise toiminguid teevad kõik asjakohased sidusrühmad vastavalt turvalisuse akrediteerimise strateegiale, piiramata sellega Euroopa Komisjoni rolli, mis on kindlaks määratud määruses (EL) nr 1285/2013;

g)

turvalisuse akrediteerimise otsused, järgides turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud protsessi, põhinevad kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;

h)

pidev, läbipaistev ja täiesti arusaadav järelevalveprotsess tagab, et Euroopa GNSSi süsteemide turvariskid on teada, et määratakse kindlaks turvameetmed vähendamaks selliseid riske vastuvõetava tasemeni, pidades silmas liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuvajadusi, ja tagamaks programmide tõrgeteta toimimine, ning et kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt. Julgeolekuriskide hindamise ja juhtimisega seotud protsessi viivad läbi programmide sidusrühmad ühiselt järkjärgulise protsessina;

i)

turvalisuse akrediteerimise alased otsused võetakse vastu täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult komisjonist ning muudest programmide rakendamise ja teenuste osutamise eest vastutavatest üksustest ning agentuuri tegevdirektorist ja haldusnõukogust;

j)

turvalisuse akrediteerimise toimingute tegemisel võetakse arvesse komisjoni ja julgeolekunõuete rakendamise eest vastutavate asutuste vahelise piisava koordineerimise vajadust;

k)

kõik programmide rakendamisse kaasatud sidusrühmad käitlevad ja kaitsevad ELi salastatud teavet kooskõlas peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega, mis on sätestatud nõukogu ja komisjoni julgeolekueeskirjadega ELi salastatud teabe kaitsmise kohta.

Artikkel 11

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu

1.   Käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks luuakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”).

2.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab oma ülesandeid, ilma et see piiraks määrusega (EL) nr 1285/2013 komisjonile usaldatud kohustuste täitmist, eelkõige turvalisusega seotud küsimustes, ning liikmesriikide pädevust turvalisuse akrediteerimise osas.

3.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu täidab turvalisuse akrediteerimise asutusena Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses järgmisi ülesandeid:

a)

töötab välja ja kiidab heaks turvalisuse akrediteerimise strateegia, milles esitatakse:

i)

toimingute ulatus, mis on vajalik Euroopa GNSSi süsteemide akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks ning nende võimalikuks ühendamiseks teiste süsteemidega;

ii)

Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise kord, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud heakskiitmise tingimused; kõnealust korda järgitakse asjaomaste nõuete, eelkõige määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 osutatud nõuete kohaselt;

iii)

akrediteerimisel osalevate asjakohaste sidusrühmade roll;

iv)

akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas programmide etappidega, eelkõige seoses infrastruktuuri kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;

v)

põhimõtted, mida liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevad riigisisesed üksused kohaldavad Galileo programmiga loodud süsteemidega ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku turvalisuse akrediteerimise suhtes;

b)

võtab vastu turvalisuse akrediteerimise otsuseid, eelkõige kiidab heaks satelliitide lähetamise, annab loa süsteemide kasutamiseks nende erinevates konfiguratsioonides, annab loa erinevate teenuste jaoks kuni signaalini õhuruumis (kaasa arvatud) ning annab loa maapealsete jaamade käitamiseks. Galileo programmiga loodud süsteemiga ühendatud võrkude ja PRS-seadmestiku osas võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu üksnes vastu otsuseid, mis käsitlevad loa andmist üksustele seoses PRS-vastuvõtjate või PRS-turvamoodulite väljatöötamise ja tootmisega, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksuste antud nõuandeid ja üldisi julgeolekuriske;

c)

vaatab läbi ja kinnitab turvalisuse akrediteerimisega seotud dokumendid, välja arvatud dokumendid, mille komisjon võtab vastu määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt;

d)

nõustab oma pädevuse piires komisjoni, kui see töötab välja määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 8 osutatud õigusaktide eelnõusid, sealhulgas turvanõuete rakendamise korra kehtestamisel ja lõppseisukoha raames aruande esitamisel;

e)

vaatab läbi ja kinnitab riskihindamise, mis on välja töötatud artikli 10 punktis h osutatud protsessi kohaselt, võttes arvesse kooskõla käesoleva lõike punktis c osutatud dokumentide ning määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 13 ja otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaselt välja töötatud dokumentidega; teeb koostööd komisjoniga, et määrata kindlaks riskileevendusmeetmed;

f)

kontrollib Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seoses turvameetmete rakendamist, teostades või rahastades turvalisuse hindamist, kontrolle või ülevaateid käesoleva määruse artikli 12 punkti b kohaselt;

g)

kinnitab heakskiidetud toodete ja meetmete valiku, mis kaitsevad elektroonilise pealtkuulamise vastu (TEMPEST), ning heakskiidetud krüptovahendite valiku, mida kasutatakse Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse tagamiseks;

h)

kiidab heaks Euroopa GNSSi süsteemide ühendamise teiste süsteemidega või osaleb asjakohasel juhul sellise ühendamise ühisel heakskiitmisel koos julgeolekuküsimustes pädeva asjaomase üksusega;

i)

lepib asjaomase liikmesriigiga kokku artikli 12 punktis c osutatud juurdepääsu kontrolliks vajaliku mudeli;

j)

teavitab käesoleva artikli lõikes 11 nimetatud riskiaruannete alusel komisjoni oma riskihinnangust ning annab komisjonile soovitusi konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse jääkriski käsitlemise võimaluste kohta;

k)

pärast nõukogult konkreetse taotluse saamist aitab tihedas koostöös komisjoniga rakendada nõukogul ühismeedet 2004/552/ÜVJP;

l)

viib läbi oma ülesannete täitmiseks vajalikud konsultatsioonid.

4.   Peale selle täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 1 osutatud mitmeaastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see mitmeaastasesse tööprogrammi;

b)

koostab ja kiidab heaks artikli 8a lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi osa käesoleva peatüki kohaste operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajaliku personali ja rahaliste vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse tööprogrammi;

c)

koostab ja kiidab heaks artikli 6 lõike 2 punktis h osutatud aruande osa, mis käsitleb käesoleva peatüki kohaseid agentuuri tegevusi ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalikku personali ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et lisada see iga-aastasesse aruandesse;

d)

võtab vastu oma kodukorra ja avaldab selle.

5.   Komisjon annab turvalisuse akrediteerimise nõukogule pidevalt teada turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatavate otsuste mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele ning jääkriski käsitlemise kavade rakendamisest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu arvestab komisjoni arvamusega.

6.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused adresseeritakse komisjonile.

7.   Turvalisuse akrediteerimise nõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja juurest. Liikmesriigid, komisjon ja kõrge esindaja püüavad piirata oma esindajate vahetumist turvalisuse akrediteerimise nõukogus. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja seda saab ühe korra pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Erandkorras võib koosolekutele vaatlejatena osalema kutsuda ka kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kui arutatakse kõnealuste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega otseselt seotud küsimusi. Selline kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemine ja osalemise tingimused määratakse kindlaks artikli 23 lõikes 1osutatud lepingutes ja kooskõlas turvalisuse akrediteerimise nõukogu töökorraga.

8.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus esimees, aseesimees või mõlemad ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse kahekolmandikulise häälteenamusega.

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda saab ühe korra pikendada. Mõlema isiku ametiaeg lõpeb, kui nad ei ole enam turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed.

9.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on juurdepääs kogu personalile ja kõikidele materiaalsetele vahenditele, mida on vaja asjakohase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige toimikute käitlemisel, julgeolekumenetluste algatamisel ja nende rakendamise jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see piiraks artikli 10 punktis i osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete kohaldamist.

10.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tema alluvuses olevad agentuuri töötajad töötavad viisil, mis tagab iseseisvuse ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud operatiivtegevusest, kooskõlas programmi eesmärkidega. Selleks luuakse agentuuris tegelik organisatsiooniline lahusus käesoleva peatükiga hõlmatud ülesandeid täitvate töötajate ja muude agentuuri töötajate vahel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu teavitab tegevdirektorit, haldusnõukogu ja komisjoni viivitamata kõigist asjaoludest, mis võivad kahjustada tema iseseisvust ja sõltumatust. Juhul kui agentuur ei suuda olukorda ise parandada, hindab olukorda komisjon, konsulteerides asjakohaste isikutega. Selle hindamise tulemusel võtab komisjon asjakohaseid leevendusmeetmeid, mida rakendab agentuur, ja teavitab nendest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

11.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu moodustab oma alluvuses eriorganeid, kes tegutsevad tema juhiste kohaselt. Eelkõige moodustab ta töö vajaliku järjepidevuse tagamise eesmärgil toimkonna, mis tegeleb turvaanalüüside läbivaatamise ja testimisega, et abistada turvalisuse akrediteerimise nõukogu tema otsuste ettevalmistamisel. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib moodustada eksperdirühmi, mis toetavad toimkonna tööd, või nende tegevuse lõpetada.

12.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud liikmesriikide pädevust ja agentuuri ülesandeid Galileo programmi kasutuselevõtuetapil, moodustatakse turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all tegutsev liikmesriikide eksperdirühm, mis täidab krüptitud materjali levitamise asutuse ülesandeid seoses ELi krüptitud materjali haldamisega eelkõige järgmistel eesmärkidel:

i)

Galileo programmiga loodud süsteemi toimimiseks vajalike lendude koodivõtmete ja teiste koodivõtmete haldamine;

ii)

PRSi võtmete üle arvepidamise, turvalise käsitlemise, säilitamise ja jaotamise menetluste kehtestamise ja täitmise kontrollimine.

13.   Kui käesoleva määruse artiklis 10 osutatud peamiste põhimõtete alusel konsensust ei saavutata, võtab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsused vastu Euroopa Liidu lepingu artiklis 16 sätestatud häälteenamusega, mis ei piira käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist. Komisjoni esindaja ja kõrge esindaja esindaja hääletamisest osa ei võta. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees allkirjastab turvalisuse akrediteerimise nõukogu nimel turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsused.

14.   Komisjon teavitab põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamenti ja nõukogu turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmise mõjust programmide nõuetekohasele täitmisele. Kui komisjon leiab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastu võetud otsus võib märkimisväärselt mõjutada programmide nõuetekohast täitmist, näiteks kulude, ajakava või toimimise osas, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

15.   Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamusi, mis tuleks esitada ühe kuu jooksul, võib komisjon võtta vastu mis tahes asjakohaseid meetmeid kooskõlas määrusega (EL) nr 1285/2013.

16.   Haldusnõukogu teavitatakse korrapäraselt turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde arengust.

17.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööde ajakavas võetakse arvesse määruse (EL) nr 1285/2013 artiklis 27 osutatud iga-aastast tööprogrammi.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded

1.   Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

korraldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist;

b)

viib turvalisuse akrediteerimise nõukogu järelevalve all ellu agentuuri mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide käesoleva peatükiga hõlmatud osa;

c)

teeb koostööd tegevdirektoriga, et aidata tal koostada artikli 13 lõikes 3 osutatud ametikohtade loetelu kava ja töötada välja agentuuri organisatsiooniline struktuur;

d)

valmistab ette artikli 8 punktis g osutatud eduaruande jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab selle õigeaegselt turvalisuse akrediteerimise nõukogule ja tegevdirektorile, et selle saaks lisada eduaruandesse;

e)

valmistab ette artikli 8 punktides h ja r osutatud iga-aastase aruande ja tegevuskava jaotise käesoleva peatükiga hõlmatud operatiivülesannete kohta ning edastab need õigeaegselt tegevdirektorile;

f)

esindab agentuuri käesoleva peatüki kohastes toimingutes ja otsustes;

g)

kasutab käesoleva peatüki kohaste ülesannetega seotud agentuuri töötajate suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud volitusi, mis on talle delegeeritud vastavalt artikli 6 lõike 3 neljandale lõigule.

2.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seoses käesoleva peatükiga hõlmatud tegevusega paluda turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehel tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas mitmeaastase ja iga-aastase tööprogrammi osas.”

6)

Artikli 12 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

võimaldab turvalisuse akrediteerimise nõukogu määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele kokkuleppel kõnealuses liikmesriigis julgeolekuküsimustes pädevate riigisiseste üksustega ja nende järelevalve all juurdepääsu igasugusele teabele ja kõigile aladele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas oma riigisiseste õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes liikmesriikide kodanike diskrimineerimisest kodakondsuse alusel, sealhulgas turvalisuse akrediteerimise nõukogu kavandatud turbeauditite ja testimiste läbiviimise eesmärgil ning artikli 10 punktis h osutatud julgeolekuriskide järelevalveprotsessi eesmärgil. Need auditid ja testimised tehakse järgmisi põhimõtteid järgides:

i)

rõhutatakse julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates üksustes;

ii)

soovitatakse vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks.”

7)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tegevdirektor koostab tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti III peatüki kohases tegevusvaldkonnas ning tagab, et esialgses eelarvestuses on turvalisuse akrediteerimise toimingutega seonduvad aspektid ja agentuuri muude tegevustega seonduvad aspektid selgelt eristatud. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees võib koostada kõnealuse eelarvestuse kohta aruande ning tegevdirektor edastab nii eelarvestuse kui ka nimetatud aruande koos kavandatud ametikohtade loeteluga haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule.”;

b)

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude esialgse eelarvestuse põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse aruande III peatüki kohases tegevusvaldkonnas.

6.   Haldusnõukogu edastab kõnealuse eelarvestuse aruande koos kavandatud ametikohtade loetelu ja esialgse iga-aastase tööprogrammiga 31. märtsiks komisjonile ja nendele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega liit on sõlminud lepingud vastavalt artikli 23 lõikele 1.”

8)

Artikli 14 lõige 10 asendatakse järgmisega:

„10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli tegevdirektorile kinnituse N aasta eelarve täitmise kohta, välja arvatud eelarve täitmise see osa, kuhu kuuluvad vajaduse korral agentuurile vastavalt määruse (EL) nr 1285/2013 artikli 14 lõikele 2 antud ülesanded, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (18) artiklites 164 ja 165 sätestatud menetlust.

9)

Lisatakse järgmine peatükk:

„IVa PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 15a

Töötajad

1.   Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.   Agentuuri töötajate hulka kuuluvad kõnealuse agentuuri poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad. Nad on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele.

3.   Agentuuri sise-eeskirjad, nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord, agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad turvalisuse akrediteerimise toiminguid tegevate töötajate iseseisvuse ja sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga i.

Artikkel 15b

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametiaeg

1.   Tegevdirektor võetakse agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel.

Haldusnõukogu valitud kandidaat võidakse kutsuda esimesel võimalusel esinema avaldusega Euroopa Parlamendi ees ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab agentuuri haldusnõukogu esimees.

Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles käsitletakse tegevdirektori töö tulemuslikkust, võttes arvesse agentuuri tulevasi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks.

Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses.

Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Enne ametiaja pikendamist võib tegevdirektori kutsuda esinema avaldusega Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ette ja vastama parlamendiliikmete küsimustele.

4.   Komisjoni või haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete ettepanekul on haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad paluda tegevdirektoril tutvustada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seisukohti agentuuri töö ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi osas. Selline seisukohtade tutvustus ei puuduta III peatükiga hõlmatud turvalisuse akrediteerimise toimingutega seotud küsimusi.

Artikkel 15c

Riikide lähetatud eksperdid

Agentuur võib kasutada ka riikide lähetatud eksperte. Kõnealused eksperdid on läbinud julgeolekukontrolli ja neile on antud juurdepääsuluba, mis vastab nende poolt käideldava teabe salastatuse tasemele. Nimetatud töötajate suhtes ei kohaldata personalieeskirju ega muude teenistujate teenistustingimusi.”

10)

Artiklid 16 ja 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Pettuste tõkestamine

1.   Pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 (19). Sel eesmärgil ühineb agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) (20) sisejuurdluste kohta ning võtab vastu asjakohased agentuuri töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele kohaldatavad sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust.

2.   Kontrollikojal on õigus kontrollida nii kontrollikojale esitatud dokumentide põhjal kui ka kohapeal agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid.

3.   Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (21) võib OLAF pettuste/kelmuse, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja sõlmitud lepingutega.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes, agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi õigus teha oma vastava pädevuse piires kontrolle ja korraldada juurdlusi.

Artikkel 17

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri ja artiklis 15a osutatud agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

11)

Artikkel 18 jäetakse välja.

12)

Artiklid 22 ja 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Salastatud või tundliku teabe kaitsmist käsitlevad julgeolekueeskirjad

1.   Agentuur kohaldab ELi salastatud teabe kaitsmist käsitlevaid komisjoni julgeolekueeskirju.

2.   Agentuur võib näha oma sise-eeskirjades ette sätted salastamata, kuid tundliku teabe käitlemiseks. Sellised sätted hõlmavad muu hulgas sellise teabe vahetamist, käitlemist ja säilitamist.

Artikkel 22a

Huvide konflikt

1.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor ja riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad esitavad kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et neil ei ole või on otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Nimetatud deklaratsioonid peavad olema täpsed ja täielikud. Need esitatakse kirjalikult ametisse astumisel ja neid uuendatakse igal aastal. Neid deklaratsioone ajakohastatakse vajaduse korral, eelkõige juhul, kui asjaomase isiku isiklikus olukorras toimuvad asjakohased muutused.

2.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed, tegevdirektor, riikide lähetatud eksperdid ja vaatlejad ning ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid deklareerivad täpselt ja täielikult enne igat koosolekut, kus nad osalevad, et neil ei ole või on huvisid, mida saab pidada nende sõltumatust kahjustavaks päevakorra punktide osas, ning nad hoiduvad selliste punktide üle arutamisest ja hääletamisest.

3.   Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu näevad oma kodukorras ette lõigetes 1 ja 2 osutatud huvide deklareerimise ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise praktilise korra.

Artikkel 23

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine

1.   Agentuur on tegevuses osalemiseks avatud kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Selline osalemine ja osalemistingimused määratakse kindlaks lepinguga, mis sõlmitakse liidu ning kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, tehes seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.

2.   Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse kõnealuste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide agentuuri töös osalemise praktilist korda, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad agentuuri esitatud algatustes osalemist, rahalist panust ja töötajaid.

Artikkel 23a

Ühiste hankelepingute sõlmimine liikmesriikidega

Oma ülesannete täitmiseks on agentuuril lubatud sõlmida liikmesriikidega ühiseid lepinguid vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (22).

13)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Läbivaatamine, hindamine ja auditeerimine

1.   Komisjon hindab agentuuri, eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 31. detsembriks 2016 ja seejärel iga viie aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige võimalikke muutusi agentuuri ülesannete ulatuses ja olemuses ning selliste muutuste finantsmõju. Hindamisel käsitletakse agentuuri huvide konfliktide alase poliitika elluviimist ning selles kajastatakse samuti kõiki asjaolusid, mis võivad olla kahjustanud turvalisuse akrediteerimise nõukogu autonoomsust ja sõltumatust.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande ja oma sellekohased järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.   Igas teises aruandes hinnatakse agentuuri bilanssi, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et agentuurile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha asjakohasel juhul ettepaneku käesoleva määruse kehtetuks tunnistamiseks.

4.   Haldusnõukogu või komisjoni taotlusel võib agentuuri tegevuse tulemuslikkuse kohta korraldada välisauditeid.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 198, 10.7.2013, lk 67.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

(5)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(6)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

(8)  ELT L 15, 20.1.2014, lk 1.

(9)  ELT L 283, 29.10.2010, lk 12.

(10)  Liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/803/EL Euroopa GNSSi Agentuuri asukoha kohta (ELT L 342, 28.12.2010, lk 15).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(15)  Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(16)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).”

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).”

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(20)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(21)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”

(22)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”


20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/93


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 513/2014,

16. aprill 2014,

millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2007/125/JHA

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1, artiklit 84 ja artikli 87 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõike 3 kohane liidu eesmärk tagada kõrge turvalisuse tase vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal tuleks saavutada muu hulgas kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise meetmete ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh Europoli või muude asjakohaste liidu asutuste ning asjaomaste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö meetmetega.

(2)

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta liidu tasandil tõhustatud meetmeid, et kaitsta inimesi ja kaupu üha kasvavate piiriüleste ohtude eest ja toetada liikmesriikide pädevate asutuste tööd. Terrorism, organiseeritud kuritegevus, suure liikuvusega kuritegevus, uimastikaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus, inim- ja relvakaubandus tekitavad liidule jätkuvalt sisejulgeolekuga seotud probleeme.

(3)

Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia (sisejulgeoleku strateegia), mille nõukogu võttis vastu 2010. aasta veebruaris, kujutab endast ühist tegevuskava kõnealuste ühiste julgeolekuprobleemide lahendamiseks. Komisjoni 22. novembri 2010. aasta teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” sõnastatakse nimetatud strateegia põhimõtete ja suuniste põhjal konkreetsed meetmed, määrates kindlaks viis strateegilist eesmärki: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset küberruumis, tugevdada turvalisust piiride halduse kaudu ning muuta Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.

(4)

Sisejulgeoleku strateegia elluviimisel tuleks juhinduda peamiselt sellistest põhimõtetest nagu liikmesriikidevaheline solidaarsus, selgus ülesannete jaotamisel, põhiõiguste ja -vabaduste ning õigusriigi põhimõtte järgimine, keskendumine üleilmsetele huvidele ning seotusele ja vajalikule kooskõlale välisjulgeolekuga.

(5)

Selleks et edendada sisejulgeoleku strateegia rakendamist ja tagada selle toimimine, peaks liit liikmesriike rahaliselt piisavalt toetama, luues ja hallates Sisejulgeolekufondi („fond”).

(6)

Fondis peaks kajastuma vajadus suurema paindlikkuse ja lihtsustamise järele, samas tuleks järgida prognoositavusega seonduvaid nõudeid ning tagada vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine, et täita käesolevas määruses kehtestatud üldised ja konkreetsed eesmärgid.

(7)

Fondi rakendamise juhtpõhimõtted on meetmete tõhusus ja kulutuste kvaliteet. Ka tuleks fondi rakendada nii mõjusalt ja kasutajasõbralikult kui võimalik.

(8)

Kokkuhoiu aegadel liidu poliitikas nõuab majandusraskuste ületamine suuremat paindlikkust, uuenduslikke korraldusmeetmeid, olemasolevate struktuuride paremat kasutamist ning liidu institutsioonide, ametite, liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandate riikide vahelist koordineeritust.

(9)

Liidu rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(10)

Nõukogu poolt 8.–9. novembril 2010. aastal kinnitatud ELi poliitikatsükli eesmärk on tegeleda kõige olulisemate liitu ähvardavate raske ja organiseeritud kuritegevusega seotud ohuga sidusal ja metoodilisel viisil, kasutades selleks optimaalset koostööd asjaomaste teenistuste vahel. Kõnealuse mitmeaastase poliitikatsükli tulemusliku rakendamise toetamiseks tuleks käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi (rahastamisvahend) kaudu rahastamisel ära kasutada kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) sätestatud võimalikke rakendamisvõimalusi, sealhulgas vajaduse korral kaudset eelarve täitmist, et tagada meetmete ja projektide õigeaegne ja tõhus elluviimine.

(11)

ELi toimimise lepingu V jaotise suhtes kohaldatava õigusliku eripära tõttu ei ole võimalik luua fondi ühe rahastamisvahendina. Seepärast tuleks fond luua liidu sisejulgeoleku valdkonna rahalise toetamise tervikliku raamistikuna, mis koosneb käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendist ning rahastamisvahendist, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 515/2014 (5) välispiiride ja viisa valdkonna rahastamiseks. Seda terviklikku raamistikku tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 (6).

(12)

Piiriüleseid kuritegusid, näiteks inimkaubandust ja ebaseadusliku sisserände ärakasutamist kuritegelike organisatsioonide poolt, on võimalik edukalt tõkestada politseikoostöö kaudu.

(13)

Käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 515/2014 jaoks ettenähtud koguvahendid peaksid moodustama terveks fondi kehtivusajaks rahastamispaketi, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punkti 17 tähenduses.

(14)

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta tõdeti, et võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on kogu Euroopa ülesanne, ning nõuti õiguskaitse valdkonnas tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd, sest tulemuslik võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on ülioluline selleks, et kaitsta seaduslikku majandust tüüpilise kriminaalse tegevuse eest, nagu kriminaaltulu rahapesu.

(15)

Fondi terviklikus raamistikus käesoleva rahastamisvahendi raames antava rahalise abiga tuleks toetada politseikoostööd, teabevahetust ja teabele juurdepääsu, kuritegevuse tõkestamist, võitlust piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, sealhulgas terrorismi, korruptsiooni, uimasti-, inim- ja relvakaubanduse, ebaseadusliku sisserände ärakasutamise, laste seksuaalse ärakasutamise, laste väärkohtlemist kujutava visuaalse materjali ja lapsporno levitamise, küberkuritegevuse ja kriminaaltulu rahapesuga, inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitset julgeolekuga seotud intsidentide eest ning tõhusat julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet, võttes arvesse ühiseid poliitikapõhimõtteid (strateegiaid, poliitikatsükleid, programme ja tegevuskavasid), õigusakte ja praktilist koostööd.

(16)

Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks eelkõige toetada piiriüleseid ühisoperatsioone edendavaid meetmeid, teabele juurdepääsu ja teabevahetust, parimate tavade vahetamist, lihtsamat ja turvalist teabevahetust ja koordineerimist, töötajate koolitamist ja vahetust, analüüsivaid, järelevalve- ja hindamismeetmeid, laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid vastavalt ELi toimimise lepingus kindlaks määratud pädevustele, teavitustööd, uue tehnoloogia katsetamist ja valideerimist, kohtumeditsiinialast teadustegevust, koostalitusvõimelise tehnilise varustuse omandamist ning koostööd liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste, sh Europoli vahel. Kõnealustes valdkondades antava rahalise abiga tuleks toetada üksnes selliseid meetmeid, mis on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(17)

Liidu uimastivastase võitluse strateegia terviklikus raamistikus, mille põhimõtteks on pakkumise ja nõudluse samaaegsel vähendamisel põhinev tasakaalustatud käsitus, tuleks käesoleva rahastamisvahendi raames antava liidu rahalise abiga toetada kõiki meetmeid, mille eesmärk on ebaseadusliku uimastikaubanduse ennetamine ja selle vastu võitlemine (pakkumise vähendamine), eelkõige meetmeid, mis on suunatud võitlusele ebaseaduslike uimastite tootmise, valmistamise, ekstraheerimise, müügi, veo, importimise ja eksportimise, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubandusega tegelemise eesmärgil narkootikumide omamise ja ostmise vastu.

(18)

Kolmandates riikides ja seoses kolmandate riikidega käesoleva rahastamisvahendi kaudu toetatavad meetmed tuleks võtta koostoimes ja kooskõlas muude meetmetega, mida toetatakse väljaspool liitu geograafiliste ja temaatiliste liidu välisabi rahastamisvahendite raames. Kõnealuseid meetmeid rakendades tuleks püüda tagada nende täielik kooskõla asjaomase riigi või piirkonnaga seotud liidu välismeetmete ja -poliitika põhimõtete ja üldiste eesmärkidega, demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, põhiõiguste ja -vabadustega, õigusriigi põhimõtetega ja kolmandate riikide suveräänsusega. Meetmete eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt majandusarengule suunatud tegevust ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Samuti tuleks püüda tagada kooskõla liidu humanitaarpoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi meetmetega.

(19)

Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid ning liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(20)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 3 tuleks rahastamisvahendist toetada tegevust, mis tagab laste kaitse vägivalla, väärkohtlemise, ärakasutamise ja hooletussejätmise eest. Rahastamisvahendist tuleks toetada lapstunnistajate ja -ohvrite kaitsemeetmeid ja abistamist, eelkõige saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste puhul.

(21)

Rahastamisvahend peaks täiendama ja tugevdama Europoli või muude asjaomaste liidu asutuste ja liikmesriikide koostöö arendamiseks võetavaid meetmeid, et saavutada selle rahastamisvahendi eesmärgid politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje valdkonnas. See tähendab muu hulgas, et siseriiklike programmide koostamisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma Europoli välja töötatud andmebaasi, analüütilisi vahendeid ning tehnilisi ja tegevussuuniseid, eelkõige Europoli infosüsteemi, Europoli turvalist teabevahetusvõrku (SIENA) ning ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangut (SOCTA).

(22)

Selleks et tagada fondi ühtne rakendamine, tuleks kõnealuse rahastamisvahendi jaoks ettenähtud liidu eelarvet täita liidule erilist huvi pakkuvate meetmete („liidu meetmed”), erakorralise abi ja tehnilise abi osas otsese või kaudse eelarve täitmise raames, ning haldusalast paindlikkust eeldavate riiklike programmide ja meetmete osas koostöös liikmesriikidega.

(23)

Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega tuleb vahendite rakendamise puhul tagada, et liikmesriikide riiklikud programmid oleksid kooskõlas liidu tasandi prioriteetide ja eesmärkidega.

(24)

Liikmesriikidele riiklike programmide raames rakendamiseks eraldatud rahalised vahendid tuleks kehtestada käesoleva määrusega ning jaotada selgete, objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid peaksid olema seotud avalike hüvedega, mida liikmesriigid kaitsma peavad, ning nende finantssuutlikkusega tagada sisejulgeoleku kõrge tase, nagu nende elanikkonna suurus, nende territooriumi suurus ning nende sisemajanduse koguprodukt. Kuna 2013. aasta SOCTA juhib tähelepanu sadamate ja lennujaamade põhilisele olulisusele inimeste ja ebaseaduslike kaupade salakaubaveoga tegelevate kuritegelike ühenduste piiriületuspunktidena, peaksid ka kuritegevuse marsruutidega seotud konkreetsed turvaohud neis piiriületuspunktides kajastuma liikmesriikide võetavate meetmete tarbeks olemasolevate vahendite jaotamises vastavalt kriteeriumidele, mis on seotud rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvu ja veoste kaaluga.

(25)

Selleks et tugevdada solidaarsust ja paremini jagada ühiste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja tegevuskavadega seotud vastutust, tuleks liikmesriike julgustada kasutama riiklikele programmidele ettenähtud osa koguvahenditest käesoleva määruse I lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide jaoks. Kõnealuste prioriteetidega seotud projektide puhul suurendatakse liidu panust nende rahastamiskõlblikesse kogukuludesse 90 %-ni kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014.

(26)

Liidu käsutusse jäävate vahendite ülemmäär peaks täiendama liikmesriikidele nende riiklike programmide rakendamiseks eraldatud vahendeid. Nii tagatakse liidu suutlikkus toetada asjaomasel eelarveaastal meetmeid, mis liidule erilist huvi pakuvad, nagu uuringud, uue tehnoloogia katsetamine ja valideerimine, riikidevahelised projektid, koostöövõrgustike tegevus, parimate tavade vahetamine ning asjaomase liidu õiguse ja liidu poliitikameetmete ning kolmandates riikides või nendega seoses rakendatavate meetmete järelevalve. Toetatavad meetmed peaksid olema kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, programmides, tegevuskavades ning ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega.

(27)

Et aidata kaasa selle vahendi üldeesmärgi saavutamisele, peaksid liikmesriigid tagama, et nende riiklikud programmid hõlmavad meetmeid kõigi käesoleva rahastamisvahendi erieesmärkide saavutamiseks ning ressursside jaotamine eesmärkide vahel vastab probleemide ulatusele ja vajadustele ning tagab eesmärkide saavutamise. Kui riiklikus programmis mingit erieesmärki ei käsitleta või sellele eraldatud vahendid jäävad käesolevas määruses sätestatud miinimummääradest allapoole, peab asjaomane liikmesriik seda programmis põhjendama.

(28)

Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida viivitamata julgeolekuga seotud intsidentidele või liitu ähvardavale uuele ohule, peaks olema võimalik anda erakorralist abi kooskõlas määruses (EL) nr 514/2014 ettenähtud raamistikuga.

(29)

Liidu eelarvest tuleks eelkõige rahastada sellist tegevust, mille puhul liidu sekkumine võib anda lisaväärtust võrreldes liikmesriikide eraldi tegutsemisega. Kuna liidul on liikmesriikidest paremad võimalused lahendada piiriüleseid probleeme ja luua platvorm ühise lähenemisviisi jaoks, peaksid käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed eelkõige aitama kaasa liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamisele ning piiriülese koostöö ja koordineerimise parandamisele, võrgustike tegevusele, vastastikuse usalduse suurendamisele ning teabe ja parimate tavade vahetamisele.

(30)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad liidu strateegiliste prioriteetide kindlaksmääramist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liidu strateegiliste prioriteetide muutmise, lisamise ja väljajätmisega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(31)

Määruse kohaldamisel, sealhulgas delegeeritud õigusaktide koostamisel, peaks komisjon konsulteerima kõigi liikmesriikide ekspertidega.

(32)

Komisjon peaks teostama rahastamisvahendi rakendamise järelevalvet vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 asjakohastele sätetele, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik hinnata selle tulemusi ja mõju. Näitajad ja asjaomased kontrollväärtused peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on rahastamisvahendi eesmärgid saavutatud.

(33)

Fondi abil saavutatu mõõtmiseks tuleks kehtestada ühised näitajad rahastamisvahendi iga erieesmärgi kohta. Erieesmärkide täitmise hindamine ühiste näitajate abil ei tee nende näitajatega seotud meetmete täitmist kohustuslikuks.

(34)

Nõukogu otsus 2007/125/JSK (8) tuleks tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva määrusega ettenähtud üleminekusätete kohaldamist.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt parandada õiguskaitseasutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd, tõkestada kuritegevust ja selle vastu võidelda, kaitsta inimesi ja elutähtsat infrastruktuuri julgeolekuga seotud intsidentide eest ning suurendada liikmesriikide ja liidu suutlikkust tõhusalt juhtida julgeolekuriske ja tagada kriisiohje, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole temale siduv ega tema suhtes kohaldatav.

(37)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(38)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(39)

Käesoleva määruse kohaldamisaeg tuleks viia kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (9) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufondi („fond”) osana rahastamisvahend politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks („rahastamisvahend”).

Koos määrusega (EL) nr 515/2014 luuakse käesoleva määrusega fond ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

2.   Käesoleva määrusega nähakse ette:

a)

rahastamisvahendi raames antava rahalise toetuse eesmärgid, rahastamiskõlblikud meetmed ja strateegilised prioriteedid;

b)

rahastamiskõlblike meetmete rakendamise üldine raamistik;

c)

ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 rahastamisvahendi raames kasutada olevad rahalised vahendid ja nende jaotus.

3.   Käesoleva määrusega nähakse ette määruses (EL) nr 514/2014 sätestatud eeskirjade kohaldamine.

4.   Rahastamisvahendit ei kohaldata valdkondades, mida hõlmab õigusprogramm, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1382/2013 (10). Rahastamisvahend võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahelise koostöö edendamine.

5.   Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude asjakohaste liidu rahastamisvahenditega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (11) loodud liidu kodanikukaitse mehhanism, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (12) loodud programm „Horisont 2020”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 282/2014 (13) loodud liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm, Euroopa Liidu solidaarsusfond ja välisabivahendid, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 231/2014 (14) loodud ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (15) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 233/2014 (16) loodud arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 234/2014 (17) loodud partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 235/2014 (18) loodud rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 230/2014 (19) loodud stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend. Käesoleva määruse alusel rahastatavatele meetmetele ei anta samal eesmärgil toetust teistest liidu rahastamisvahenditest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „politseikoostöö”– konkreetsed meetmed ja koostööliigid, mis hõlmavad kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 87;

b)   „teabevahetus ja teabele juurdepääs”– sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja vahetus, mis on oluline ELi toimimise lepingu artiklis 87 viidatud asutustele seoses kuritegude, eelkõige piiriüleste, raskete ja organiseeritud kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega;

c)   „kuritegevuse tõkestamine”– kõik meetmed, mille eesmärk on vähendada kuritegevust ja kodanike ebakindlust või nende vähendamisele muul moel kaasa aidata, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK (20) artikli 2 lõikes 2;

d)   „organiseeritud kuritegevus”– karistatav tegevus, mis on seotud osalemisega kuritegelikus ühenduses, nagu seda on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK (21);

e)   „terrorism”– kõik tahtlikud teod ja rikkumised, nagu need on määratletud nõukogu raamotsuses 2002/475/JSK (22);

f)   „riskijuhtimine ja kriisiohje”– meetmed, mis on seotud terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ning muude julgeolekuriskide hindamise, ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede likvideerimisega;

g)   „ennetamine ja valmisolek”– meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuga seotud intsidentidega seotud riske;

h)   „tagajärgede likvideerimine”– terroriaktide ning muude julgeolekuga seotud intsidentide mõjule reageerimiseks ja selle vähendamiseks riiklikul ja/või liidu tasandil võetavate meetmete tõhus kooskõlastamine;

i)   „elutähtis infrastruktuur”– vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu;

j)   „hädaolukord”– julgeolekuga seotud intsident või uus oht, mis avaldab või võib avaldada olulist negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi elanike julgeolekule.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Rahastamisvahendi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele liidus.

2.   Lõikes 1 sätestatud üldeesmärgi raames toetatakse rahastamisvahendist kooskõlas asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, ohu- ja riskihinnangutes kindlaksmääratud prioriteetidega järgmiste erieesmärkide saavutamist:

a)

kuritegevuse tõkestamine, võitlus piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi vastu ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja muude riiklike ametiasutuste, sh Europoli ja muude asjaomaste liidu asutuste ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine;

b)

liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

Käesoleva rahastamisvahendi erieesmärkide saavutamist hinnatakse vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 55 lõikele 2, kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud ühiseid näitajaid ja riiklikes programmides sisalduvaid programmipõhiseid näitajaid.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse rahastamisvahendiga järgmisi tegevuseesmärke:

a)

edendades ja arendades meetmeid, millega tugevdatakse liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse tõkestamisel ning võitluses piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi vastu, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse, teabevahetuse ja parimate tavade vahetamise, andmetele juurdepääsu, koostalitusvõimeliste tehnoloogiate, võrreldava statistika, rakendusliku kriminoloogia, avalikkusega suhtlemise ja teadlikkuse suurendamise kaudu;

b)

edendades ja arendades halduslikku ja tegevuse koordineerimist, koostööd, vastastikust mõistmist ning teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste, muude siseriiklike ametiasutuste, Europoli või muude asjaomaste liidu asutuste ja vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

c)

edendades ja arendades koolitusprogramme, mis muu hulgas käsitlevad tehnilisi ja kutsealaseid oskusi ja teadmisi inimõiguste ja põhivabaduste järgimisega seotud kohustuste kohta, Euroopa koolituspoliitika rakendamiseks, sealhulgas liidu õiguskaitse valdkonna töötajate vahetusprogrammidega, et tugevdada Euroopa kohtu- ja õiguskaitsekultuuri;

d)

edendades ja arendades meetmeid, kaitsemeetmeid, mehhanisme ning parimaid tavasid tunnistajate ja kuriteoohvrite, sh terrorismiohvrite kiireks tuvastamiseks, kaitseks ning toetamiseks, eelkõige lapstunnistajate ja -ohvrite, eriti saatjata laste või muul põhjusel eestkostet vajavate laste eriliseks kaitseks ja toetamiseks;

e)

edendades ja arendades meetmeid liikmesriikide haldusliku ja operatiivsuutlikkuse suurendamiseks, et kaitsta elutähtsat infrastruktuuri kõikides majandusharudes, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse ning parema koordineerimise, koostöö, liidus ja asjaomastes kolmandates riikides oskusteabe ja kogemuste vahetamise ja levitamise teel;

f)

edendades ja arendades turvalisi ühendusi ja tõhusat koordineerimist olemasolevate valdkonnapõhiste varajase hoiatamise ja kriisikoostöös osalejate vahel nii ELi kui ka riiklikul tasandil, sealhulgas vaatluskeskuste tööd, et võimaldada terviklike ja täpsete ülevaadete kiiret koostamist kriisiolukordades, vastumeetmete kooskõlastamist ning avaliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe jagamist;

g)

edendades ja arendades meetmeid, millega suurendatakse liikmesriikide ja liidu halduslikku ja operatiivsuutlikkust välja töötada laiaulatuslikke ohu- ja riskihinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaksmääratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, et võimaldada liidul kujundada integreeritud lähenemisviise, mis põhinevad ühisel ja jagatud hinnangul kriisiolukorrale, ning aidata liikmesriikidel ja partnerriikidel paremini mõista üksteise arusaamu erinevatest ohutasemete määratlustest.

4.   Rahastamisvahendit kasutatakse liikmesriikide ja komisjoni algatusel ka tehnilise abi rahastamise toetamiseks.

5.   Sellest vahendist rahastatavaid meetmeid rakendatakse põhiõigusi ja inimväärikust täielikult järgides. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete, liidu andmekaitse õiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Eriti pööravad liikmesriigid meetmete rakendamisel võimaluse korral erilist tähelepanu kaitsetute isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 4

Riiklike programmide rahastamiskõlblikud meetmed

1.   Artiklis 3 osutatud eesmärkide kohaselt ning juhindudes määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 13 esitatud poliitikadialoogi järeldustest ning kooskõlas artiklis 7 osutatud riikliku programmi eesmärkidega toetatakse rahastamisvahendist liikmesriikide võetavaid meetmeid, eelkõige järgmises loetelus toodud meetmeid:

a)

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutustevahelist koordineerimist, sealhulgas asjaomaste liidu asutuste, eelkõige Europoli ja Eurojustiga ning nende vahel, ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)

projektid, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja üksteiselt õppimist, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamist, vahetamist ja levitamist, teabe jagamist, ühist teadlikkust olukorrast ja prognoose, erandolukorra plaanimist ja koostalitlusvõimet;

c)

analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed, sealhulgas uuringud ning ohu-, riski- ja mõjuhinnangud, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu;

d)

meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

e)

käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu IT-süsteemide ja riiklike IT-süsteemide omandamine ja hooldus ning/või IT-süsteemide ja tehniliste seadmete täiendav ajakohastamine, sh süsteemide ühilduvuse testimine, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja nende osade täiendav ajakohastamine, sealhulgas küberjulgeoleku- ja küberkuritegevusealase koostöö parandamiseks Euroopas, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega;

f)

asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe ja ühisõppused või -programmid;

g)

uute meetodite ja uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, ülevõtmine, katsetamine ja valideerimine, sealhulgas liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide katseprojektid ja järelmeetmed.

2.   Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt võib käesolevast rahastamisvahendist toetada ka järgmisi kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid:

a)

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)

võrgustike tegevus, vastastikune usaldus ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja parimate tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

c)

asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine.

Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad vastavalt määruse (EL) nr 514/2014 artikli 3 lõikega 5 kolmandate riikidega seotud ja neis rakendatavate meetmete kooskõlastamise.

II   PEATÜKK

FINANTS- JA RAKENDUSRAAMISTIK

Artikkel 5

Koguvahendid ja rakendamine

1.   Koguvahendid rahastamisvahendi rakendamiseks on 1 004 miljonit eurot jooksevhindades.

2.   Iga-aastased eraldised määravad Euroopa Parlament ja nõukogu kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

3.   Koguvahendeid rakendatakse järgmiselt:

a)

riiklike programmide kaudu kooskõlas artikliga 7;

b)

liidu meetmete kaudu kooskõlas artikliga 8;

c)

tehnilise abi kaudu kooskõlas artikliga 9;

d)

erakorralise abi kaudu kooskõlas artikliga 10.

4.   Käesolevast rahastamisvahendist käesoleva määruse artiklis 8 osutatud liidu meetmeteks, käesoleva määruse artiklis 9 osutatud tehniliseks abiks ja käesoleva määruse artiklis 10 osutatud erakorraliseks abiks eraldatud eelarvet täidetakse otsese või kaudse eelarve haldamise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktidega a ja c.

Käesoleva määruse artiklis 7 osutatud riiklikeks programmideks eraldatud eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktile b.

5.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusi, kasutatakse koguvahendeid järgmiselt:

a)

662 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

b)

342 miljonit eurot liidu meetmete, erakorralise abi ja tehnilise abi jaoks komisjoni algatusel.

6.   Iga liikmesriik eraldab summad III lisas toodud riiklikele programmidele järgmiselt:

a)

vähemalt 20 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele ja

b)

vähemalt 10 % artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud konkreetse eesmärgiga seotud meetmetele.

Liikmesriigid võivad neist miinimummääradest kõrvale kalduda, eeldusel et riiklikele programmidele on lisatud selgitus, miks alla nimetatud määra tehtavad assigneeringud ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist. Komisjon annab nimetatud selgitusele oma hinnangu artikli 7 lõikes 2 osutatud riiklike programmide heakskiitmise käigus.

7.   Koos määruse (EL) nr. 515/2014 jaoks ettenähtud koguvahenditega moodustavad rahastamisvahendi rakendamiseks käesoleva artikli lõike 1 alusel kasutatavad koguvahendid fondi rahastamispaketi ning on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

Artikkel 6

Vahendid liikmesriikide rahastamiskõlblike meetmete jaoks

1.   Liikmesriikidele eraldatakse 662 miljonit eurot järgmiselt:

a)

30 % proportsionaalselt nende elanike koguarvuga;

b)

10 % proportsionaalselt nende territooriumi suurusega;

c)

15 % proportsionaalselt nende rahvusvahelisi lennujaamu ja sadamaid läbivate reisijate arvuga ja 10 % veoste kogusega tonnides;

d)

35 % pöördvõrdeliselt nende sisemajanduse koguproduktiga (ostujõu standard elaniku kohta).

2.   Lõikes 1 osutatud andmete kontrollarvud on komisjoni (Eurostati) esitatud värskeimad statistilised andmed, mis põhinevad liidu õigusaktide kohaselt liikmesriikide esitatud andmetel. Kontrollkuupäev on 30. juuni 2013. Riiklike programmide jaoks lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel välja arvutatud rahalised vahendid on sätestatud III lisas.

Artikkel 7

Riiklikud programmid

1.   Rahastamisvahendi ja määruse (EL) nr. 515/2014 alusel ettevalmistatavad riiklikud programmid esitatakse komisjonile ühtse riikliku programmina kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 14.

2.   Riiklike programmidega, mida kontrollib ja mille kiidab heaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 14, taotlevad liikmesriigid käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärkide kohaselt eelkõige käesoleva määruse lisas loetletud liidu strateegiliste prioriteetide saavutamist, võttes arvesse määruse (EL) nr. 514/2014 artiklis 13 osutatud dialoogi tulemust. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamist toetavate liidu ja riigisiseste IT-süsteemide hoolduseks ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest ja kolmandates riikides või seoses nendega võetavateks meetmeteks, millega rakendatakse käesoleva määruse I lisas loetletud liidu strateegilisi prioriteete, ei kasuta liikmesriigid rohkem kui 8 % oma riikliku programmi kogueraldistest.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas sätestatud liidu strateegiliste prioriteetide muutmiseks, lisamiseks ja väljajätmiseks.

Artikkel 8

Liidu meetmed

1.   Komisjoni algatusel võib rahastamisvahendit kasutada, et rahastada riikidevahelisi meetmeid või liidu erihuvidele vastavaid meetmeid (edaspidi „liidu meetmed”), mis on seotud artiklis 3 osutatud üldiste, konkreetsete ja fondi toimimisega seotud eesmärkidega.

2.   Selleks et olla rahastamiskõlblikud, peavad liidu meetmed olema kooskõlas prioriteetide ja algatustega, mis on kindlaks määratud liidu tasandil, eelkõige nendega, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt heaks kiidetud, asjaomastes liidu strateegiates, poliitikatsüklites, programmides, riski- ja ohuhinnangutes ning eelkõige toetama:

a)

ettevalmistavaid, järelevalvealaseid, halduslikke ja tehnilisi meetmeid ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje meetmete rakendamiseks vajaliku hindamismehhanismi väljatöötamist;

b)

riikidevahelisi projekte, milles osalevad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja üks kolmas riik;

c)

analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmeid, sealhulgas ohu-, riski- ja mõjuhinnanguid, mis põhinevad tõenditel ning on kooskõlas liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetide ja algatustega, eelkõige nendega, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja nõukogu, ning liidu õiguse ja liikmesriikides liidu poliitikaeesmärkide rakendamise järelevalve projekte;

d)

projekte, millega edendatakse võrgustike tegevust, avaliku ja erasektori partnerlust, vastastikust usaldust, mõistmist ja õppimist, parimate tavade ja uuenduslike lähenemisviiside väljaselgitamist ja levitamist liidu tasandil, koolitus- ja vahetusprogramme;

e)

projekte, millega toetatakse metodoloogiliste, eelkõige statistiliste vahendite ja meetodite ja ühiste näitajate väljatöötamist;

f)

tehniliste seadmete, oskusteabe, turvaliste rajatiste, infrastruktuuri, nendega seotud hoonete ja süsteemide, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamist, hooldust ja/või täiendavat ajakohastamist liidu tasandil, sealhulgas eelkõige küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskusega tehtava küberturvalisuse- ja küberkuritegevusealase Euroopa koostöö parandamiseks;

g)

projekte, millega suurendatakse sidusrühmade ja avalikkuse teadlikkust liidu poliitikast ja eesmärkidest, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist;

h)

eriti uuenduslikke projekte, mille raames töötatakse välja uusi meetodeid ja/või rakendatakse uusi tehnoloogiaid, mida on võimalik teistes liikmesriikides üle võtta, eelkõige projekte, mille eesmärk on katsetada ja valideerida liidu rahastatavate julgeolekualaste teadusprojektide tulemusi;

i)

uuringuid ja katseprojekte.

3.   Artiklis 3 kindlaksmääratud eesmärkide kohaselt toetatakse käesolevast rahastamisvahendist ka kolmandate riikidega seotud ja kolmandates riikides võetavaid meetmeid, eelkõige järgmist:

a)

meetmed, millega parandatakse politseikoostööd ja õiguskaitseasutuste ning võimalusel rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koordineerimist, sealhulgas ühiste uurimisrühmade tegevuse ja muude piiriüleste ühisoperatsioonide kaudu, ning teabele juurdepääsu ja teabevahetust ja täiustatakse koostalitusvõimelisi tehnoloogiaid;

b)

võrgustike tegevus, vastastikune usaldus, mõistmine ja üksteiselt õppimine, oskusteabe, kogemuste ja heade tavade väljaselgitamine, vahetamine ja levitamine, teabe jagamine, ühine teadlikkus olukorrast ja prognoosid, erandolukorra plaanimine ja koostalitlusvõime;

c)

tehniliste seadmete, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemide ja nende osade omandamine, hooldus ja/või täiendav ajakohastamine;

d)

asjaomaste ametiasutuste töötajate ja ekspertide vahetamine, koolitamine ja väljaõpetamine, sealhulgas keeleõpe;

e)

meetmed teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamiseks ja vahetamiseks;

f)

ohu-, riski- ja mõjuhinnangud;

g)

uuringud ja katseprojektid.

4.   Liidu meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 6.

Artikkel 9

Tehniline abi

1.   Komisjoni algatusel ja/või nimel võidakse rahastamisvahendist igal aastal eraldada kuni 800 000 euro ulatuses vahendeid fondist antava tehnilise abi toetuseks kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artikliga 9.

2.   Liikmesriigi algatusel võidakse rahastamisvahendist rahastada tehnilise abi meetmeid vastavalt määruse (EL) nr. 514/2014 artiklile 20. Tehniliseks abiks eraldatav summa ei tohi ajavahemikus 2014–2020 ületada summat, mis saadakse, kui 5 % liikmesriigile eraldatud kogusummast lisatakse 200 000 eurot.

Artikkel 10

Erakorraline abi

1.   Rahastamisvahendist antakse rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades, nagu määratletud artikli 2 punktis j.

2.   Erakorralist abi antakse kooskõlas määruse (EL) nr. 514/2014 artiklitega 6 ja 7.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 21. maist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt kolmeaastaseks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga seitsmeaastase ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12

Määruse (EL) nr. 514/2014 kohaldamine

Rahastamisvahendi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr. 514/2014 sätteid.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/125/JSK tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 14

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste projektide jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni ega finantsabi andmist, mille komisjon on otsuse 2007/125/JSK või mõne muu 31. detsembril 2013 kõnealuse abi suhtes kohaldatava õigusakti alusel heaks kiitnud.

2.   Komisjon võtab rahastamisvahendi alusel kaasrahastamise otsuste vastuvõtmisel arvesse kõiki meetmeid, mis on otsuse 2007/125/JSK alusel enne 20. maid 2014 vastu võetud ja mis avaldavad kaasrahastamisega hõlmatud ajavahemikul finantsmõju.

3.   Komisjoni poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2014 heakskiidetud kaasrahastamiseks määratud summad, mille kohta ei ole komisjonile lõpparuande esitamise tähtajaks programmide lõpetamiseks nõutavaid dokumente saadetud, vabastab komisjon automaatselt kulukohustustest 31. detsembril 2017 ning alusetult makstud summad tuleb tagasi maksta.

Kohtumenetluse või peatava toimega halduskaebuse tõttu peatatud toimingutega seotud summasid ei võeta automaatselt vabastatud kulukohustuste summa arvutamisel arvesse.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2015 otsuse 2007/125/JSK järelhinnangu ajavahemiku 2007–2013 kohta.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Komisjoni ettepanekul vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi 30. juuniks 2020.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 16. aprill 2014.

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 299, 4.10.2012, lk 108.

(2)  ELT C 277, 13.9.2012, lk 23.

(3)  Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 515 määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 143.).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 514 määrus (EL) nr 514/2014, millega nähakse ette Varjupaiga- ja Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja kriisiohje rahastamisvahendi üldsätted (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 112.).

(7)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(8)  Nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsus 2007/125/JSK, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

(9)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1382/2013, millega luuakse õigusprogramm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 73).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (ELT L 77, 15.3.2014, lk 77).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 235/2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas (ELT L 77, 15.3.2014, lk 85).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

(20)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2001/427/JSK (ELT L 321, 8.12.2009, lk 44).

(21)  Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(22)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).


I LISA

Artikli 7 lõikes 2 osutatud liidu strateegiliste prioriteetide nimekiri

Meetmed, millega tõkestatakse igat liiki kuritegevust ning võideldakse piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevusega, eelkõige vastavaid poliitikatsükleid rakendavad projektid, uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamisega, ning projektid, mille raames tehakse kindlaks ja likvideeritakse kuritegelikke võrgustikke, suurendatakse suutlikkust võidelda korruptsiooniga, kaitstakse majandust kuritegevuse sissetungi eest ning vähendatakse finantsstiimuleid kuritegelikul teel saadud vara arestimise, külmutamise ja konfiskeerimise teel.

Meetmed, millega tõkestatakse küberkuritegevust ja võideldakse selle vastu, tõstetakse kodanike ja ettevõtjate turvalisuse taset küberruumis, eelkõige projektid, millega suurendatakse õiguskaitseasutuste ja õigusasutuste suutlikkust, projektid, millega tagatakse koostöö valdkonna esindajatega, et anda kodanikele rohkem õigusi ja neid kaitsta, ning projektid, millega suurendatakse küberrünnakutega toimetuleku suutlikkust.

Meetmed, millega tõkestatakse terrorismi ja võideldakse selle vastu ning tegeletakse radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga, eelkõige projektid, millega antakse kogukondadele suuremad õigused töötada välja kohalikke lähenemisviise ja kuritegevuse tõkestamise meetmeid, projektid, millega võimaldatakse pädevatel asutustel takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ja materjalidele ning jälgida nende tehinguid, projektid, millega kaitstakse inimeste ja veoste transporti, ning projektid, millega parandatakse lõhkeainete ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainete turvalisust.

Meetmed, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide halduslikku ja operatiivsuutlikkust elutähtsa infrastruktuuri kaitsmisel kõikides majandusharudes, sealhulgas nendes, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 2008/114/EÜ (1) reguleerimisalasse, ning eelkõige projektid, millega edendatakse avaliku ja erasektori partnerlusi, et suurendada usaldust ja lihtsustada koostööd, koordineerimist, erandolukorra plaanimist ning teabe ja heade tavade vahetamist ning levitamist avaliku ja erasektori osaliste vahel.

Meetmed, millega muudetakse liitu kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks, eelkõige projektid, millega edendatakse liidu ühtse riskiohjepoliitika väljatöötamist, nii et otsuste tegemisel võetaks aluseks ohu- ja riskihinnangud, ning projektid, millega toetatakse tõhusat ja kooskõlastatud reageerimist kriisidele olemasolevat (valdkonnaspetsiifilist) suutlikkust, oskuskeskusi ja kriisivaatluskeskusi ühendades, sealhulgas tervishoiu-, kodanikukaitse ja terrorismivaldkonnas.

Meetmed, millega püütakse saavutada tihedamat partnerlust liidu ja kolmandate riikide (eriti liidu välispiiridel asuvate riikide) vahel, ning rakenduskavade koostamine ja elluviimine, et saavutada ülalnimetatud liidu strateegilised prioriteedid.


(1)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).


II LISA

Erieesmärkide hindamiseks kasutatavate ühiste näitajate loetelu

a)

Piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas terrorismi tõkestamine ja nende vastu võitlemine ning liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide tegevuse koordineerimise ja koostöö tugevdamine.

i)

Rahastamisvahendist toetust saanud ühiste uurimisrühmade ja valdkondadevahelise kuritegevusega seotud ohte käsitleva Euroopa platvormi (EMPACT) raames käivitatud projektide arv, sh osalevad liikmesriigid ja ametiasutused.

Määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, näiteks:

juht (liikmesriik);

partnerid (liikmesriigid);

osalevad ametiasutused;

osalev ELi amet (Eurojust, Europol), kui see on asjakohane.

ii)

Rahastamisvahendi abiga piiriülestes küsimustes koolitust saanud õiguskaitseametnike arv ja nende koolituse kestus (inimtööpäevades).

Määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, näiteks:

kuritegevuse liikide kaupa (osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 83): terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus või

õiguskaitse horisontaalsete valdkondade kaupa: teabevahetus, operatiivkoostöö.

iii)

Kuritegevuse tõkestamise valdkonna projektide arv ja nende rahaline väärtus.

Määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt kuritegevuse liikideks (osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 83): terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus.

iv)

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mille eesmärk on parandada õiguskaitsega seotud teabevahetust seoses Europoli andmesüsteemide, -hoidlate või kommunikatsioonivahenditega.

Määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt kuritegevuse liikideks (osutatud ELi toimimise lepingu artikkel 83): andmelaadijad, SIENA kättesaadavuse laiendamine, projektid, mille eesmärk on parandada analüüsimiseks koostatud tööfailide sisendeid jne.

b)

Liikmesriikide ja liidu suutlikkuse suurendamine tõhusa julgeolekuriskide juhtimise ja kriisiohje eesmärgil ning valmisolek terroriaktideks ja muudeks julgeolekuga seotud intsidentideks ning inimeste ja elutähtsa infrastruktuuri kaitse nende eest.

i)

Rahastamisvahendi abiga kasutusele võetud ja/või täiendavalt ajakohastatud vahendite arv, mille eesmärk on hõlbustada liikmesriikidel elutähtsa infrastruktuuri kaitset kõigis majandussektorites.

ii)

Rahastamisvahendist toetust saanud projektide arv, mis on seotud sisejulgeoleku valdkonna riskide hindamise ja juhtimisega.

iii)

Rahastamisvahendi abiga korraldatud ekspertide kohtumised, õpikojad, seminarid, konverentsid, väljaanded, veebisaidid ja (veebipõhised) konsultatsioonid.

Määruse (EL) nr 514/2014 artiklis 54 osutatud rakendamise aastaaruannete puhul jaotatakse see näitaja täiendavalt alamkategooriateks, mis on seotud näiteks:

elutähtsa infrastruktuuri kaitsega või

riskijuhtimise ja kriisiohjamisega.


III LISA

Riiklike programmide arvnäitajad

SISEJULGEOLEKUFOND – POLITSEI – riiklike programmide summad

Liikmesriik

Rahvaarv (inimesi)

Territoorium (km2)

Reisijate arv

Veoste kogus tonnides

SKP elaniku kohta (eurodes)

Eraldised

(2013)

(2012)

Õhk (2012)

Meri (2011)

Kokku

 

Õhk (2012)

Meri (2011)

Kokku

 

(2012)

 

30 %

10 %

15 %

 

 

 

10 %

 

 

 

35 %

2014–2020

Arv

Eraldis

Pindala

Eraldis

Arvud

Eraldis

Arvud

Eraldis

Summa

Jaotamis- põhimõte

Eraldis

 

AT

8 488 511

3 845 782

83 879

1 321 372

8 196 234

0

8 196 234

3 169 093

219 775

0

219 775

4 651

36 400

16,66

3 822 008

12 162 906

BE

11 183 350

5 066 698

30 528

480 917

8 573 821

0

8 573 821

3 315 088

1 068 434

232 789 000

233 857 434

4 948 770

34 000

17,84

4 091 797

17 903 270

BG

7 282 041

3 299 182

110 900

1 747 038

1 705 825

0

1 705 825

659 561

18 536

25 185 000

25 203 536

533 344

5 400

112,33

25 763 168

32 002 293

CH

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CY

862 011

390 540

9 251

145 734

1 587 211

107 000

1 694 211

655 071

28 934

6 564 000

6 592 934

139 516

20 500

29,59

6 786 396

8 117 257

CZ

10 516 125

4 764 407

78 866

1 242 401

3 689 113

0

3 689 113

1 426 404

58 642

0

58 642

1 241

14 500

41,83

9 594 559

17 029 012

DE

82 020 688

37 160 068

357 137

5 626 095

66 232 970

1 146 000

67 378 970

26 052 237

4 448 191

296 037 000

300 485 191

6 358 712

32 299

18,78

4 307 288

79 504 401

DK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EE

1 286 479

582 849

45 227

712 475

466 960

61 000

527 960

204 137

23 760

48 479 000

48 502 760

1 026 390

12 700

47,76

10 954 418

13 480 269

ES

46 006 414

20 843 540

505 991

7 971 031

24 450 017

3 591 000

28 041 017

10 842 125

592 192

398 332 000

398 924 192

8 441 827

22 700

26,72

6 128 683

54 227 207

FI

5 426 674

2 458 594

338 432

5 331 428

3 725 547

250 000

3 975 547

1 537 155

195 622

115 452 000

115 647 622

2 447 275

35 600

17,04

3 907 896

15 682 348

FR

65 633 194

29 735 595

632 834

9 969 228

48 440 037

906 000

49 346 037

19 079 761

1 767 360

322 251 000

324 018 360

6 856 709

31 100

19,50

4 473 348

70 114 640

GR

11 290 067

5 115 047

131 957

2 078 760

5 992 242

66 000

6 058 242

2 342 434

72 187

135 314 000

135 386 187

2 864 972

17 200

35,27

8 088 437

20 489 650

HR

4 398 150

1 992 614

87 661

1 380 951

4 526 664

5 000

4 531 664

1 752 179

6 915

21 862 000

21 868 915

462 779

10 300

58,89

13 506 904

19 095 426

HU

9 906 000

4 487 985

93 024

1 465 432

1 327 200

0

1 327 200

513 165

61 855

0

61 855

1 309

9 800

61,90

14 196 032

20 663 922

IE

4 582 769

2 076 257

69 797

1 099 534

3 139 829

0

3 139 829

1 214 022

113 409

45 078 000

45 191 409

956 317

35 700

16,99

3 896 950

9 243 080

IS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IT

59 394 207

26 908 977

301 336

4 747 041

21 435 519

1 754 000

23 189 519

8 966 282

844 974

499 885 000

500 729 974

10 596 188

25 700

23,60

5 413 273

56 631 761

LI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LT

2 971 905

1 346 443

65 300

1 028 692

504 461

0

504 461

195 051

15 425

42 661 000

42 676 425

903 096

11 000

55,15

12 647 374

16 120 656

LU

537 039

243 309

2 586

40 738

365 944

0

365 944

141 493

615 287

0

615 287

13 020

83 600

7,26

1 664 128

2 102 689

LV

2 017 526

914 055

64 562

1 017 066

1 465 671

676 000

2 141 671

828 082

31 460

67 016 000

67 047 460

1 418 824

10 900

55,65

12 763 405

16 941 431

MT

421 230

190 841

316

4 978

335 863

0

335 863

129 862

16 513

5 578 000

5 594 513

118 388

16 300

37,21

8 535 037

8 979 107

NL

16 779 575

7 602 108

41 540

654 399

23 172 904

0

23 172 904

8 959 858

1 563 499

491 695 000

493 258 499

10 438 081

35 800

16,94

3 886 065

31 540 510

NO

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PL

38 533 299

17 457 791

312 679

4 925 731

4 219 070

9 000

4 228 070

1 634 793

68 306

57 738 000

57 806 306

1 223 267

9 900

61,27

14 052 637

39 294 220

PT

10 487 289

4 751 342

92 212

1 452 643

5 534 972

0

5 534 972

2 140 110

116 259

67 507 000

67 623 259

1 431 008

15 600

38,88

8 918 020

18 693 124

RO

21 305 097

9 652 429

238 391

3 755 444

1 239 298

0

1 239 298

479 177

28 523

38 918 000

38 946 523

824 166

6 200

97,84

22 438 889

37 150 105

SE

9 555 893

4 329 367

438 576

6 909 023

5 757 921

1 320 000

7 077 921

2 736 695

144 369

181 636 000

181 780 369

3 846 742

43 000

14,11

3 235 375

21 057 201

SI

2 058 821

932 764

20 273

319 367

513 394

0

513 394

198 505

9 015

16 198 000

16 207 015

342 964

17 200

35,27

8 088 437

9 882 037

SK

5 410 836

2 451 419

49 036

772 480

330 166

0

330 166

127 659

20 894