13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 147/2003 (2) on keelatud anda Somaalias asuvatele isikutele, üksustele ja asutustele sõjalise tegevusega seotud rahastamist, rahalist toetust, tehnilist nõustamist, abi või väljaõpet.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2142 (2014), milles kinnitas veel kord Somaalia suhtes kehtestatud relvaembargo kehtivust ja pikendas 25. oktoobrini 2014 oma otsust, mille kohaselt ei kohaldata relvaembargot relvade, laskemoona või sõjalise varustuse tarnimise või nõustamise, abi või väljaõppe pakkumise suhtes, mis on ette nähtud üksnes Somaalia föderaalvalitsuse julgeolekujõudude arendamiseks, et tagada Somaalia elanike julgeolek, välja arvatud teatavate toodete tarned, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2111 (2013) lisas ning mille puhul on nõutav ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 751 (1992) alusel loodud sanktsioonide komitee eelnev nõusolek.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2142 (2014) muudetakse teavitamisnõudeid, mida kohaldatakse Somaalia julgeolekujõududele relvade, laskemoona või sõjalise varustuse tarnimise ning nõustamise, abi või väljaõppe pakkumise suhtes, ning muudetakse ka erandi tegemise menetlust, mida kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2111 (2013) lisas sätestatud toodete tarnete suhtes.

(4)

Nõukogu võttis 12. mail 2014 vastu otsuse 2014/270/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2142 (2014). Osa kõnealustest meetmetest kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(5)

Määrust (EÜ) nr 147/2003 tuleb seetõttu vastavalt muuta,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/3

(1)

Nõukogu võttis 12. aprillil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 560/2005.

(2)

Nõukogu vaatas kooskõlas määruse (EÜ) nr 560/2005 artikli 11a lõikega 6 läbi nimetatud määruse IA lisas sätestatud loetelu.

(3)

Nõukogu on teinud kindlaks, et ühe isiku jätmiseks määruse (EÜ) nr 560/2005 IA lisas sätestatud loetellu ei ole enam alust.

(4)

Samuti tuleks määruse (EÜ) nr 560/2005 IA lisas sätestatud loetelus ajakohastada kahe isikuga seotud teavet.

(5)

Määrust (EÜ) nr 560/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/5

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 kehtestab teises osas ühissätted, mida kohaldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) suhtes, mis toimivad nüüd ühises raamistikus („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid” ehk „ESI fondid”). Lisaks sisaldab kõnealuse määruse kolmas osa üldsätteid, mida kohaldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes, kuid ei kohaldata EAFRD ega EMKFi suhtes, ning kõnealuse määruse neljas osa sisaldab üldsätteid, mida kohaldatakse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes, kuid ei kohaldata EAFRD suhtes. Seega on määrusega kehtestatud sätteid, mida kohaldatakse kõigile ESI fondidele, ning ka sätteid, mida kohaldatakse ainult ERFile ja Ühtekuuluvusfondile või ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile ja EMKFile.

(2)

Vaja on kehtestada üksikasjalikud eeskirjad seoses kriteeriumidega finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramiseks, mida komisjon tulemusraamistikus iga ESI fondide poolt toetatavate programmidega hõlmatud prioriteedi puhul kohaldada võib.

(3)

Selliseid finantskorrektsioone võib kohaldada ainult mitme tingimuse samaaegse täidetuse korral. Finantskorrektsiooni tase tuleks määrata ühtsete määrade alusel, mis on seotud füüsilise lõpuleviimise ning finantsvahendite kasutusvõime alusel arvutatud koefitsendiga. Välistegureid, mis aitavad tekkida suurel puudujäägil tulemusraamistikus 2023. aastaks seatud lõppeesmärkide saavutamisel, välja arvatud finantskorrektsiooni välistavaid tegureid, tuleks käsitleda juhtumipõhiselt ning need võiksid olla aluseks madalama korrektsioonimäära kasutamisele võrreldes võrreldes tavapäraselt koefitsiendi alusel kasutatava määraga.

(4)

Tulemusraamistikus kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumeid käsitlevates sätetes tuleks käsitleda eraldi spetsiaalset eraldist noorte tööhõive algatusele.

(5)

Erieeskirjadega tuleks täpsustada rahastamisvahenditest antava toetuse abil maa ostmist käsitlevad sätted.

(6)

Sidus raamistik tehnilise abi toetuste ja rahastamisvahendi kombineerimiseks üksiktegevuse raames nõuab, et see oleks lubatud ainult perspektiivse investeeringu tehniliseks ettevalmistamiseks lõppsaaja heaks.

(7)

Tagamaks, et rahastamisvahendite rakendamine usaldataks asutustele, kellel on sobiv võimekus nende rakendamiseks kooskõlas ESI fondide eesmärkide ja prioriteetidega ning kõige tõhusamal viisil, tuleb sätestada selliste asutuste valimise kriteeriumid koos nende rolli, kohustuste ja vastutusega.

(8)

Tagamaks garantiisid andvate rahastamisvahendite usaldusväärset finantsjuhtimist, peaksid programmidest tehtavad maksed põhinema usaldusväärsel eelneval riskihinnangul, võttes arvesse sobivat kordistit.

(9)

Tagamaks rahastamisvahendite rakendamist kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, tuleks kehtestada erisätted nende juhtimise ja kontrolli, kaasa arvatud auditeerimise kohta.

(10)

Tagamaks programmist rahastamisvahenditele tehtavate maksete usaldusväärset finantsjuhtimist, peaks nende maksete tühistamine kajastuma alati asjakohaselt vastavates maksetaotlustes.

(11)

Tagamaks rahastamiskõlblike kapitaliseeritud intressitoetuste ja garantiitasude toetuste järjekindlat arvutamist, tuleks sätestada nende arvutamise erieeskirjad.

(12)

Tagamaks summade kiiret ja tõhusat kasutuselevõttu reaalmajanduses ja usaldusväärset finantsjuhtimist, kindlustades samas rahastamisvahendeid rakendavate asutuste mõistliku hüvitamise, tuleb sätestada kriteeriumid halduskulude ja -tasude arvestamiseks tulemuste põhjal ning kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamisel kohaldatavad künnised ja eeskirjad omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul

(13)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks avaliku toetuse arvutamisel võtta arvesse tegevustega loodavaid tulusid.

(14)

On vaja määrata kindlaks meetod tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamiseks, võttes arvesse selle tegevuse sektoris kohaldatavaid viiteperioode, vastavalt investeeringutüübilt tavaliselt eeldatavat kasumlikkust, põhimõtte „saastaja maksab” rakendamist ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi või piirkonna suhtelise heaoluga seotud omakapitali kaalutlusi.

(15)

Sätestada tuleb sektorites kohaldatavad viiteperioodid 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi tulu tekitavate projektide kohta salvestatud ja säilitatud ajalooliste andmete põhjal

(16)

Vaja on määrata kindlaks kulud ja tulud, mida võtta arvesse diskonteeritud puhastulu arvutamisel, samuti tingimused jääkväärtuse ja finantsdiskontomäära määramiseks.

(17)

Soovitusliku alusmäärana pakutav 4 % diskontomäär peaks põhinema rahvusvahelise investeeringuteportfelli jooksval pikaajalisel tulumääral, mis on arvutatud keskmiselt 3 % tulumäärana varadelt, mida kohandatakse 1 % võrra ülespoole, mis on määr, mille võrra keskmine pikaajalise riigivõlakirja tootlus liidus on langenud alates finantsdiskontomäära kehtestamisest programmiperioodiks 2007–2013.

(18)

Põhimõte „saastaja maksab” nõuab, et saaste ja ennetuse keskkonnakulud kannaksid need, kes saaste põhjustavad, ning et tasu võtmise süsteemid kajastaksid keskkonnateenuste täielikke kulusid, kaasa arvatud kapitalikulusid, saaste ja rakendatavate ennetusmeetmete keskkonnakulusid ning kasutatavate ressursside nappusega seotud kulusid.

(19)

Halduskoormuste vähendamiseks tuleks anda toetusesaajatele võimalus kasutada kaudsete kulude arvutamiseks teiste liidu poliitikate raames sätestatud kehtivaid meetodeid ja vastavaid määrasid, kui tegevused ja toetusesaajad on samalaadsed.

(20)

Tagamaks, et ESI fondidest toetatavad tegevused, mis võiksid kasutada kaudsete kulude jaoks teiste liidu poliitikate raames sätestatud ühtset määra, on sarnased kõnealuste teiste poliitikate raames rahastatavate tegevustega, on vaja määratleda sekkumise kategooriad ning investeeringute prioriteedid või meetmed, mille alla need kuuluvad.

(21)

Kehtestada tuleks suurprojektide kvaliteedi kontrollimisel kasutatav metoodika. Sõltumatute ekspertide tehtav kvaliteedikontroll on eeldus selleks, et liikmesriik saaks esitada suurprojekti komisjonile, kasutades määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud teatamise korda.

(22)

Kui liikmesriik otsustab teatamise korda kasutada, peaks ta otsustama, kas suurprojekti hindavad sõltumatud eksperdid, keda toetab komisjoni tehniline abi, või kokkuleppel komisjoniga muud sõltumatud eksperdid.

(23)

Suurprojektide kvaliteeti kontrollivate sõltumatute ekspertide võimekus, pädevus ja erapooletus on ühed peamised tegurid, mis määravad, kas kontrolli tulemus on kvaliteetne ja usaldusväärne. Seetõttu tuleks sätestada sõltumatutele ekspertidele teatavad nõuded tagamaks, et nende töö kvaliteedi kontrollimisel on usaldusväärne ja kõrgetasemelise kvaliteediga. Kõik sõltumatud eksperdid peaksid neile nõuetele vastama olenemata sellest, kas nende tööd toetatakse tehnilise abiga komisjoni või liikmesriigi algatusel. Peaks olema liikmesriikide ülesanne veenduda sõltumatute ekspertide nõuetelevastavuses enne, kui nad küsivad sõltumatute ekspertide valikule komisjoni nõusolekut.

(24)

Kuna komisjonile teatamismenetluse abil esitamiseks saab valida ainult sõltumatutelt ekspertidelt positiivse hinnangu saanud suurprojekte, on vaja sätestada selleks otstarbeks selged kriteeriumid. Samuti on vaja sätestada selle kontrolliprotsessi etapid ning kontrollimisel kvaliteedi hindamiseks kasutatavad parameetrid, et tagada, et iga suurprojekti kvaliteedikontroll põhineks samal metoodilisel lähenemisviisil ning et kvaliteeti kontrollitaks viisil, mis aitab kontrollitavate suurprojektide kvaliteeti parandada.

(25)

Määrus (EL) nr 1303/2013 nõuab korraldusasutuselt süsteemi loomist selleks, et salvestada ja säilitada iga tegevuse jaoks elektrooniliselt andmeid, mida on vaja seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, kaasa arvatud üksikuid osalejaid käsitlevaid andmeid. Seetõttu on vaja sätestada sellesse süsteemi salvestatavate ja seal säilitatavate andmete loend.

(26)

Teatavad andmed on olulised ainult konkreetset liiki tegevuste või mõne ESI fondi puhul; seetõttu tuleks andmenõuete kohaldatavust täpsustada. Määruses (EL) nr 1303/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1304/2013 (2) on sätestatud erinõuded andmete salvestamiseks ja säilitamiseks ESFi toetatavate tegevuste üksikute osalejate kohta, mida tuleb arvesse võtta.

(27)

Andmete loend peaks võtma arvesse määruses (EL) nr 1303/2013 ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud aruandlusnõudeid tagamaks, et finantsjuhtimiseks ja -järelevalveks vajalikud andmed, kaasa arvatud maksetaotluste, sertifitseeritud kulude aastaaruannete ja rakendusaruannete koostamiseks vajalikud andmed on iga tegevuse jaoks olemas kujul, milles neid saab hõlpsalt agregeerida ja kooskõlastada. Loend peaks arvestama sellega, et teatavaid elektroonilisel kujul baasandmeid tegevuste kohta on vaja tegevuste tulemuslikuks finantsjuhtimiseks ning tegevusi käsitleva põhiteabe avaldamise nõuete täitmiseks. Teatavaid muid andmeid on vaja kontrollide ja auditeerimise tulemuslikuks kavandamiseks ning elluviimiseks.

(28)

Salvestatavate ja säilitatavate andmete loend ei tohiks otsustada ette korraldusasutuste loodavate elektrooniliste süsteemide tehniliste omaduste või struktuuri üle või määrata ette salvestatavate ja säilitatavate andmete vormingut, kui see ei ole käesolevas määruses konkreetselt sätestatud. Samuti ei tohiks selles ette otsustada, milliseid andmeid süsteemi sisestatakse või selles luuakse; mõnel juhul võivad loendis sisalduvad andmed nõuda mitme väärtuse sisestamist. Sellegipoolest on vaja sätestada teatavad eeskirjad kõnealuste andmete olemuse kohta tagamaks, et korraldusasutus saaks täita oma seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditeerimise kohustusi, kaasa arvatud juhul, kui selleks on vaja üksikuid osalejaid käsitlevate andmete töötlemist.

(29)

Tagamaks, et tegevusprogrammide raames tehtavaid kulusid saaks kontrollida ja auditeerida, on vaja sätestada kriteeriumid, millele peaks vastama kontrolljälg, et pidada seda piisavaks.

(30)

On vaja sätestada seoses määruse (EL) nr 1303/2013 kohase auditeerimisega, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vältima isikuandmete mis tahes volitamata avaldamist või juurdepääsu neile, ning näha ette otstarbed, milleks komisjon ja liikmesriigid võivad selliseid andmeid töödelda.

(31)

Tegevuste auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Tagamaks, et selliste auditite ulatus ja tulemuslikkus oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(32)

On vaja sätestada üksikasjalikult auditeeritavate tegevuste valimise alused, mida auditeerimisasutus peaks valimimeetodi kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse võtma, kaasa arvatud valimiüksuse kindlaksmääramine, teatava valimi suhtes kasutatavad tehnilised kriteeriumid ning vajaduse korral tegurid, mida võtta arvesse lisavalimi võtmisel.

(33)

Auditeerimisasutus peaks koostama auditiarvamuse, mis hõlmab määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud arvepidamist. Tagamaks, et sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditite ulatus ja sisu oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(34)

Tagamaks õiguskindlust ja kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist finantskorrektsioonide tegemisel kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on vaja sätestada kriteeriumid suurte puuduste määramiseks juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises, määratleda selliste puuduste peamised tüübid ning sätestada kriteeriumid kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kriteeriumid ühtsete määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamiseks.

(35)

Tagamaks käesolevas määruses sätestatud meetmete kiiret kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval,

a)

sätted, mis täiendavad kõnealuse määruse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi (edaspidi „ESI fondid”) suhtes kohaldatavat teist osa järgmise puhul:

b)

kõnealuse määruse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes kohaldatavat kolmandat osa täiendavad sätted, mis on seotud suurprojektide kvaliteedi kontrollimisel kasutatava metoodikaga;

c)

kõnealuse määruse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes kohaldatavat neljandat osa täiendavad sätted, mis on seotud järgmisega:

a)

iga kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitaja ja peamise rakendusetapi lõppväärtus jagatakse vastava sihtväärtusega, et saada nende lõplik saavutusmäär väljendatuna protsentides lõppeesmärgist;

b)

määratakse kindlaks kõigi kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmine. Kui seejuures on mõni välja arvutatud lõplik saavutusmäär üle 100 %, võetakse see arvesse 100 %-na;

c)

iga kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud finantsnäitaja lõppväärtus jagatakse vastava sihtväärtusega, et saada nende lõplik saavutusmäär väljendatuna protsentides lõppeesmärgist. Kui seejuures on mõni välja arvutatud lõplik saavutusmäär üle 100 %, võetakse see arvesse 100 %-na;

d)

kõigi kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmine jagatakse kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud finantsnäitaja lõpliku saavutusmääraga.

a)

saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 65 %, kuid mitte alla 60 % kohaldatakse kindlat määra 5 %;

b)

saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 60 %, kuid mitte alla 50 % kohaldatakse kindlat määra 10 %;

c)

saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 50 % kohaldatakse kindlat määra 25 %.

a)

rahastamisvahenditest toetust saavate lõppsaajate valimisel võetakse piisavalt arvesse rahastamisvahendi olemust ning rahastatavate investeerimisprojektide võimalikku majanduslikku elujõulisust. Valik peab olema läbipaistev ja objektiivsetel alustel põhjendatud ega tohi luua huvide konflikti;

b)

lõppsaajatele teatatakse, et rahastamist pakutakse programmide raames, mida kaasrahastavad ESI fondid, kooskõlas nõuetega, mis on ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 115, EAFRD puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) artikli 66 lõike 1 punkti c alapunktis i, ning tulevases liidu õigusaktis, milles kehtestatakse rahalise toetuse tingimused merendus- ja kalanduspoliitika rahaliseks toetamiseks EMKFi programmiperioodil 2014–2020 („EMKFi määrus”);

c)

rahastamisvahendid pakuvad toetust proportsionaalsel ja vähim konkurentsi kahjustaval viisil;

d)

erainvestorite või turumajanduse põhimõttel tegutsevate avaliku sektori investorite soodustasud, nagu osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c ja artikli 44 lõike 1 punktis b, on proportsionaalsed nende investorite võetavate riskidega ning piiratud selliste investorite meelitamiseks vajaliku miinimumiga, mis tagatakse tingimuste ning menetluslike kaitsemeetmetega.

a)

rikkumine toimus lõppsaajate tasandil või fondifondide puhul finantsvahendajate või lõppsaajate tasandil;

b)

rahastamisvahendeid rakendavad asutused järgisid rikkumisest mõjutatud programmimaksete puhul käesoleva artikli lõiget 1;

c)

rikkumisest mõjutatud summasid ei õnnestunud tagasi nõuda hoolimata sellest, et rahastamisvahendeid rakendavad asutused rakendasid piisava hoolsusega kõiki kohaldatavaid lepingulisi ja õigusaktidest tulenevaid meetmeid.

a)

õigus teha liidu ja liikmesriigi õiguse raames asjakohaseid rakendustoiminguid;

b)

piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus;

c)

piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasa arvatud organisatsioonistruktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde;

d)

tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu;

e)

sellise raamatupidamissüsteemi kasutamine, mis pakub õigel ajal täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

f)

nõusolek lasta liikmesriigi auditeerimisasutustel, komisjonil ning Euroopa Kontrollikojal end auditeerida.

a)

finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus;

b)

rahastamisvahendi rakendamise halduskulude ja -tasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika;

c)

lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus;

d)

võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks;

e)

võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust;

f)

kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile omi finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks.

a)

saavutada tuleb sobiv kordisti garantiidega kaetavatest uutest laenudest või teistest riskijagamise vahenditest tekkivate ennustatavate ja ettenägematute kahjude katmiseks kõrvale pandava programmimakse ning vastavate välja antud uute laenude või teiste riskijagamise vahendite väärtuse vahel;

b)

kordisti tuleb kindlaks määrata konkreetse pakutava garantiitoote usaldusväärse eelneva riskihinnangu abil, võttes arvesse konkreetseid turutingimusi, rahastamisvahendi investeerimisstrateegiat ning säästlikkuse ja tõhususe põhimõtteid. Eelnevat riskihinnangut võidakse läbi vaadata, kui selleks annavad põhjuse hilisemad turutingimused;

c)

garantiide väljamaksmiseks võetav programmimakse kohustus peab kajastama eelnevat riskihinnangut;

d)

kui finantsvahendaja või garantiidest kasu saav üksus ei ole kavandatavat uute laenude või teiste riskijagamise vahendite summat lõppsaajatele välja andnud, vähendatakse proportsionaalselt rahastamiskõlblikke kulusid.

a)

tegevus on kooskõlas kohaldatava õigusega, asjaomase programmi ja asjaomase rahastamislepinguga, nii tegevuse hindamis- ja valikuprotsessi ajal kui ka rahastamisvahendi loomise ja rakendamise ajal;

b)

rahastamislepingud sisaldavad sätteid määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisa punkti 1 alapunkti e kohaste auditeerimisnõuete ja kontrolljälje kohta;

c)

juhtimise kontrollitoiminguid tehakse kogu programmiperioodi vältel ning rahastamisvahendite loomise ja rakendamise ajal ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõikega 4 ning EAFRD puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 58 lõigetega 1 ja 2;

d)

rahastamiskõlblikena deklareeritud kulusid tõendavad dokumendid:

e)

liidu ja liikmesriikide õigusaktide ning rahastamistingimuste täitmise kontrolli võimaldavate tõendavate dokumentide seas on vähemalt:

a)

volitab korraldusasutus ettevõtte, mis tegutseb komisjoni loodud ühises raamistikus, kontrollima tegevusi kohapeal määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 5 punkti b tähenduses;

b)

auditeerimisasutus volitab ettevõtte, mis tegutseb komisjoni loodud ühises raamistikus, tegevust auditeerima.

a)

ESI fondi programmi poolt pakutavate toetuste väljamaksmine;

b)

investeeringutelt või garantiilepingute jaoks kulukohustustega seotud vahendite vabastamisel tagasi makstud vahendid;

c)

enne ja pärast investeerimisotsuse tegemist investeeringu juurde kuuluvate meetmete kvaliteet nende mõju maksimeerimiseks ning

d)

rahastamisvahendilt programmi eesmärkide ja väljundite heaks antud toetus.

a)

3 % esimese 12 kuu jooksul alates rahastamislepingu allkirjastamisest, 1 % järgmise 12 kuu jooksul, pärast seda aastas 0,5 % fondifondile tehtud programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest fondifondile kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, korraldusasutusele tagasimaksmiseni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem, ning

b)

aastas 0,5 % fondifondi poolt finantsvahendajatele makstavatest programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest fondifondi poolt kuni fondifondile tagasimaksmiseni, rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

a)

baastasu, mis arvutatakse järgmiselt:

b)

tulemuspõhine tasu, mis arvutatakse järgmiselt:

a)

fondifondi puhul 7 % fondifondile tehtud programmimaksete kogusummast;

b)

omakapitali pakkuva rahastamisvahendi puhul 20 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

c)

laene pakkuva rahastamisvahendi puhul 8 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

d)

garantiisid pakkuva rahastamisvahendi puhul 10 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

e)

mikrokrediiti pakkuva rahastamisvahendi puhul 10 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

f)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kohaseid toetuseid, intressitoetuseid või garantiitasude toetuseid pakkuva rahastamisvahendi puhul 6 % lõplike rahastamisvahendile tehtud programmimaksetest.

a)

kohaldatavuse korral fikseeritakse kasutustasud kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab” ning vajaduse korral võetakse neis arvesse taskukohasuse kaalutlusi;

b)

tulu ei sisalda ülekandeid riikide või piirkondade eelarvetest või liikmesriikide riiklikest kindlustussüsteemidest;

c)

kui tegevus lisab uusi varasid olemasoleva teenuse või taristu täiendamiseks, tuleb arvesse võtta nii uutelt kasutajatelt saadud makseid kui ka täiendavaid makseid uue või laiendatud teenuse või taristu olemasolevatelt kasutajatelt.

a)

tegevuse tehnilist toimimist tagavate lühikese kasutusajaga seadmete asenduskulud;

b)

fikseeritud tegevuskulud, sealhulgas hoolduskulud, näiteks personal, hooldus ja remont, üldine juhtimine ja haldus ning kindlustus;

c)

muutuvad tegevuskulud, sealhulgas hoolduskulud, näiteks toorainete, energia, teiste protsessi kulukaupade tarbimine ning tegevuse kestuse pikendamiseks vajalik hooldus ja remont.

a)

liikmesriigi spetsiifilised makromajanduslikud tingimused ning rahvusvahelised makromajanduslikud arengud ja konjunktuur või

b)

investori või rakendusstruktuuri olemus, näiteks avaliku ja erasektori partnerlus, või

c)

asjaomase sektori olemus.

a)

tegevused, mida toetab ERF komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 (5) lisa tabelis 1 sätestatud sekkumisvaldkondade koodide 056, 057 või 060–065 raames ning mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 (6) artikli 5 lõike 1 punktis a või b, lõike 2 punktis b, lõike 3 punktides a ja c või lõike 4 punktis f sätestatud investeerimisprioriteedi raames.

b)

tegevused, mida toetab ESF komisjoni rakendusmääruse (EL) 215/2014 lisa tabelis 6 sätestatud sekkumisvaldkonna koodi 04 raames ning mis aitab määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 3 lõike 2 punkti c alusel kaasa teadusuuringutele, tehnoloogia arengule ja innovatsioonile;

c)

tegevused, mida toetab EAFRD kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 17, 26 või 35 ning mis aitavad kaasa kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud liidu prioriteedile. Kui tegevus on kavandatud kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 17 ja 26, võetakse arvesse ainult kõnealuse määruse artikli 35 lõike 1 punkti c kohaselt Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade poolt rakendatavaid tegevusi;

d)

tegevused, mida rahastab EMKF ja mida kavandatakse kooskõlas tulevase liidu õigusakti (millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika rahalise toetamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020) artikliga 28, artikliga 37 või artikli 41 lõikega 5.

a)

tegevused, mida toetab ERF komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 lisa tabelis 1 sätestatud sekkumisvaldkondade koodide 085, 086 või 087 raames ning mida tehakse määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 5 lõike 5 punktis a või lõike 6 punktis d sätestatud investeerimisprioriteedi raames;

b)

tegevused, mida toetab ESF komisjoni rakendusmääruse (EL) 215/2014 lisa tabelis 6 sätestatud sekkumisvaldkonna koodi 01 raames ning mis aitab määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 3 lõike 2 punkti a alusel kaasa üleminekule vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele;

c)

tegevused, mida toetab EAFRD kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 17 ja 25, mis aitavad kaasa liidu prioriteedile, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5;

d)

tegevused, mida toetab EMKF ja mida kavandatakse kooskõlas tulevase liidu õigusakti (millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika rahalise toetamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020) artiklitega 36, 38, artikli 39 lõikega 1, artikli 46 lõike 1 punktidega e ja i, artikliga 54 ning artikli 79c lõike 1 punktiga b.

a)

on olulised tehnilised kogemused kõigis projektitsükli etappides;

b)

on laiapõhjalised rahvusvahelised kogemused asjaomastes investeerimissektorites;

c)

on olulised kogemused sotsiaalmajandusliku kasulikkuse analüüsil ja hindamisel;

d)

on olulised teadmised ja kogemused asjakohaste liidu õigusaktide, poliitikate ja menetluste alal;

e)

on sõltumatus kõigist suurprojekti heakskiitmise, rakendamise või elluviimisega otseselt või kaudselt seotud ametiasutustest;

f)

puudub mis tahes tasandil suurprojektiga seotud huvide konflikt;

g)

puudub suurprojektiga seotud ärihuvi;

h)

on vajalik keeleoskus.

a)

sõltumatud eksperdid veenduvad, et tegevus on suurprojekt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 100 tähenduses, et suurprojekt ei ole lõpetatud tegevus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 14 ja artikli 65 lõike 6 tähenduses ning et suurprojekt on hõlmatud asjaomase rakenduskavaga;

b)

sõltumatud eksperdid kontrollivad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 esimese lõigu punktide a kuni i kohase, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 viiendas lõigus osutatud vormis esitatud teabe terviklikkust, sidusust ja täpsust;

c)

sõltumatud eksperdid hindavad suurprojekti kvaliteeti käesoleva määruse II lisas sätestatud kriteeriumide alusel;

d)

sõltumatud eksperdid koostavad sõltumatu kvaliteedikontrolli aruande määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 102 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud vormis. Sõltumatu kvaliteedikontrolli aruandes sõnastavad ja põhjendavad sõltumatud eksperdid üheselt mõistetavalt oma avaldusi käesolevas lõikes osutatud elementide kohta.

a)

kontrolljälg peab võimaldama rakenduskava seirekomisjoni poolt kehtestatud valikukriteeriumide rakendamise kontrollimist;

b)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaste toetuste ja tagastatava abi kontekstis peab kontrolljälg võimaldama agregeeritud summade sertifitseerimist komisjonile, et sobitada neid üksikasjalike raamatupidamisandmikega ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses seoses rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevustega;

c)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktide b ja c ja artikli 109 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 1 kohaste toetuste ja tagastatava abi kontekstis peab kontrolljälg võimaldama agregeeritud summade sertifitseerimist komisjonile, et sobitada neid üksikasjalike andmetega väljundite või tulemuste kohta ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses, kaasa arvatud vajaduse korral dokumentidega ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja kindlasummaliste maksete määratlemise kohta, mis on seotud rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevustega;

d)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja artikli 68 lõike 1 punkti a kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg vajaduse korral tõendama ja põhjendama arvutusmeetodit ning ühtsete määrade valiku aluseid ja rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, millele kindlat määra kohaldatakse;

e)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 punktide b ja c, määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 2 ning määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg võimaldama põhjendada rahastamiskõlblikke otseseid kulusid, millele kohaldatakse ühtset määra;

f)

kontrolljälg peab võimaldama kontrollida avaliku toetuse maksmist toetusesaajale;

g)

kontrolljälg sisaldab iga tegevuse kohta vajadust mööda tehnilisi kirjeldusi ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetlustega seotud dokumente, toetusesaaja aruandeid ning tehtud kontrollide ja auditite aruandeid;

h)

kontrolljälg sisaldab teavet tegevuse valdkonnas tehtud juhtimisliini kontrollide ja auditite kohta;

i)

ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 19 lõike 3 ning I ja II lisa kohaldamist, peab kontrolljälg võimaldama tegevuse väljundnäitajatega seotud andmete sobitamist lõppeesmärkide ja aruandluses teatatud andmete ning rakenduskava tulemusega;

j)

rahastamisvahendite puhul sisaldab kontrolljälg käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud tõendavaid dokumente.

a)

et tegevus on valitud kooskõlas rakenduskava valikukriteeriumidega, et tegevus ei olnud füüsiliselt valmis või täielikult ellu viidud enne, kui toetusesaaja esitas rakenduskava raames rahastamise taotluse, et tegevust on rakendatud kooskõlas heakskiitva otsusega ja see vastab auditi ajal kõigile kohaldatavatele tingimustele, mis on seotud funktsionaalsuse, kasutuse ja saavutatavate eesmärkidega;

b)

et komisjonile deklareeritud kulud vastavad raamatupidamise andmetele ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 25 kohaselt;

c)

et komisjonile deklareeritud kulud on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktidega b ja c ja artikliga 109 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõikega 1, toetusesaajale tehtud maksete aluseks olnud väljundid ja tulemused on saavutatud, et osalejate andmed või muud väljundite ja tulemustega seotud kirjed on kooskõlas komisjonile esitatud teabega ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 25 kohaselt.

i)

valimi elementide juhusliku valiku;

ii)

tõenäosusteooria kasutamise valimi tulemuste hindamisel, kaasa arvatud valimi koostamise riski ning kavandatud ja saavutatud täpsuse mõõtmise ja kontrolli.

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõike 1 punkti a kohaselt deklareeritud rahastamiskõlblike kulude kogusumma vastab asjaomasel aruandeaastal komisjonile esitatud maksetaotlustes sisalduvatele kuludele ja vastavale avaliku sektori toetusele, ning kui esineb lahknevusi, kas nende summade erinevuste kohta on sertifitseeritud kulude aastaaruandes antud piisavad selgitused;

b)

aruandeaasta jooksul tagastatud ja tagasi nõutud summad, aruandeaasta lõpu seisuga laekumata tagasinõuete summad, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 kohaselt tehtud tagasinõuete summad ning sertifitseeritud kulude aastaaruandes nimetatud lootusetute tagasinõuete summad vastavad sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse sisestatud summadele ning põhinevad vastutava korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse otsustel;

c)

kulusid on sertifitseeritud kulude aastaaruandest välja jäetud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõikega 2, kui see kohaldub, ning kas kõik nõutavad korrektsioonid kajastuvad asjaomase aruandeaasta sertifitseeritud kulude aastaaruandes;

d)

rahastamisvahenditele programmist makstud väljamaksed ja toetusesaajatele makstud riigiabi ettemaksed on tõendatud korraldusasutuselt ja sertifitseerimisasutuselt kättesaadava teabega.

a)

suure puuduse või suurte puuduste suhteline tähtsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi terviklikus kontekstis;

b)

suure puuduse või suurte puuduste sagedus ja ulatus;

c)

liidu eelarvele põhjustatava kahju riski tase.

a)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii põhimõttelised, sagedased või laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi täielikku ebaõnnestumist, mis seab ohtu seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 100 %;

b)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii sagedased ja laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi äärmiselt tõsist ebaõnnestumist, mis seab ohtu väga suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 25 %;

c)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi mittetäielikust toimimisest või nii kehvast või nii harvast toimimisest, et see seab ohtu suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 10 %;

d)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi ebajärjepidevast toimimisest, mis seab ohtu olulise osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 5 %.

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/45

(1)

Määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 18 lõike 1 kohaselt on vaja sätestada erieeskirjad koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta seoses personali-, kontori- haldus-, reisi- ja majutuskulude, välisekspertide ja -teenuste ning seadmete kuludega (edaspidi „kulukategooriad”).

(2)

Selleks et võimaldada koostööprogrammide rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamisel paindlikkust, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et konkreetset kulukategooriat asjaomase koostööprogrammi konkreetse prioriteetse suuna puhul ei kohaldata.

(3)

Tuleks täpsustada, kuidas käesoleva määrusega kehtestatavad koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse erieeskirjad sobituvad kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes kohaldatavate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade üldisesse õigusraamistikku, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (2) artiklites 65–71.

(4)

Iga kulukategooria kohta tuleks koostada erinevate kuluartiklite loetelu.

(5)

Tuleks täpsustada, et kingitused on üldreeglina rahastamiskõlbmatud. Siiski peaks rahastamiskõlblik olema müügiedenduse, kommunikatsiooni, reklaami või teavitamisega seotud väikeste esemete jagamine.

(6)

Tuleks kindlaks määrata personalikulude eri elemendid koos personalikulude arvutamise, arvestamise ja hüvitamise üldeeskirjadega ning eelkõige tunnitasulise osakoormusega või teenuslepingute alusel töölevõtmise erieeskirjadega.

(7)

Tuleks loetleda kontori- ja halduskulude eri elemendid koos selliste kuluelementide otseste või kaudsete kuludena arvutamise, arvestamise ja hüvitamise eeskirjadega, eelkõige kombineerimise korral määruse (EL) nr 1303/2013 kohaste kindlate määradega.

(8)

Tuleks loetleda reisi- ja majutuskulude eri elemendid koos arvutamise, arvestamise ja hüvitamise eeskirjadega olenemata sellest, kas kulud tekivad toetusesaajal või vahetult tema töötajatel. Samuti tuleks täpsustada tingimusi, mille alusel võetakse reisi- ja majutuskulusid arvesse juhul, kui neid tehakse väljaspool programmipiirkonna liiduosa, millele on osutatud määruse (EL) nr 1299/2013 artiklis 20.

(9)

Tuleks loetleda välisekspertide ja -teenuste kulude eri elemendid.

(10)

Tuleks loetleda seadmete kulude eri elemendid koos eeskirjadega kasutatud seadmete rahastamiskõlblikkuse kohta.

(11)

Selleks et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohe kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

personalikulud;

b)

kontori- ja halduskulud;

c)

reisi- ja majutuskulud;

d)

välisekspertide ja -teenuste kulud ning

e)

seadmete kulud.

a)

trahvid, rahalised karistused ning juriidiliste vaidluste ja kohtuvaidluste kulud;

b)

kulud kingitustele, välja arvatud hinnaga kuni 50 eurot kingituse kohta, mis on seotud müügiedenduse, kommunikatsiooni, reklaami või teavitamisega;

c)

välisvaluuta kursikõikumisega seotud kulud.

a)

täiskoormusega;

b)

osakoormusega, kusjuures kuus töötatav aeg on kindlaks määratud protsentuaalselt;

c)

osakoormusega, kusjuures kuus töötatavate tundide arv on paindlik, või

d)

tunnitasu alusel.

a)

palgamaksed, mis on seotud tegevustega, mida üksus ellu ei viiks, kui ei oleks ette võetud asjaomast toimingut; palk peab olema kindlaks määratud töölepingus, ametisse nimetamise otsuses (mõlemad edaspidi „tööle võtmise dokument”) või õigusaktidega, mis on seotud asjaomase töötaja töökirjelduses täpsustatud ülesannetega;

b)

tööandja tehtavate palgamaksetega otseselt seotud muud kulud, näiteks tööjõumaksud ja sotsiaalkindlustus, kaasa arvatud pensionid, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, (3) tingimusel et:

i)

tegelike kulude alusel (mis on tõendatud tööle võtmise dokumendi või palgatõenditega);

ii)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktides b–d sätestatud lihtsustatud kuluvõimaluste alusel või

iii)

määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 19 kohase kindla määrana.

a)

kindlaks määratud protsendina tööjõukulude brutosummast vastavalt toimingule kulunud tööaja kindlaksmääratud protsendile, ilma kohustuseta kehtestada omaette tööaja registreerimise süsteemi, või

b)

paindliku osana tööjõukulude brutosummast vastavalt toimingule kulunud töötundidele, mille arv on kuude lõikes erinev, lähtuvalt aja registreerimise süsteemist, mis hõlmab 100 % töötaja tööajast.

i)

kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja väljendatud tundides, või

ii)

viimase dokumenteeritud aastase tööjõukulu brutosumma jagamisel 1 720 tunniga kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõikega 2.

a)

kontori rent;

b)

kindlustus ja maksud seoses hoonetega, milles töötajad asuvad, ning kontori seadmetega (näiteks tulekahju- ja varguskindlustus);

c)

kommunaalteenused (näiteks elektrienergia, küte, vesi);

d)

kontoritarbed;

e)

toetusesaaja organisatsioonis pakutav üldine raamatupidamine;

f)

arhiivid;

g)

hooldus, koristus ja remont;

h)

turvateenus;

i)

IT-süsteemid;

j)

kommunikatsioon (näiteks telefon, faks, internet, postiteenused, visiitkaardid);

k)

panga teenustasud konto(de) avamise ja haldamise eest, kui toimingu rakendamiseks on vaja avada omaette konto;

l)

riikidevaheliste finantstehingute tasud.

a)

reisikulud (näiteks piletid, reisi- ja autokindlustus, kütus, auto kilometraaž, teemaksud ja parkimistasud);

b)

toidukordade kulud;

c)

majutuskulud;

d)

viisakulud;

e)

päevarahad.

a)

uuringud või küsitlused (näiteks hindamised, strateegiad, kontseptsioonimärkmed, disainikavad, käsiraamatud);

b)

koolitus;

c)

tõlked;

d)

IT-süsteemide ja veebisaidi arendus, muutmine ning uuendamine;

e)

müügiedendus, kommunikatsioon, reklaam või teavitamine, mis on seotud toimingu või koostööprogrammi kui sellisega;

f)

finantsjuhtimine;

g)

ürituste või koosolekute korraldamise ja elluviimisega seotud teenused (sealhulgas rent, toitlustus või suuline tõlge);

h)

üritustel osalemine (näiteks registreerimistasud);

i)

õigusalase konsultatsiooni ja notariteenused, tehniline ja finantsekspertiis, muud konsultatsiooni- ja raamatupidamisteenused;

j)

intellektuaalomandi õigused;

k)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 punkti a ning määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõike 4 kohased kontrollid;

l)

programmi tasandi sertifitseerimis- ja auditeerimiskulud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 126 ja 127 alusel;

m)

garantiide andmine panga või muu finantseerimisasutuse poolt, kui seda nõuavad liidu või liikmesriigi õigusaktid või seirekomisjonis vastu võetud programmidokument;

n)

välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;

o)

toimingute jaoks vajalik muu spetsiifiline ekspertiis ja teenused.

a)

kontori seadmed;

b)

IT riistvara ja tarkvara;

c)

mööbel ja sisustus;

d)

laboratooriumi seadmed;

e)

masinad ja vahendid;

f)

tööriistad või seadmed;

g)

sõidukid;

h)

toimingute jaoks vajalik muu spetsiifiline varustus.

a)

nende jaoks ei ole saadud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest muud abi;

b)

nende hind ei ületa üldiselt aktsepteeritavat hinda asjaomasel turul;

c)

neil on toimingu jaoks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad kohaldatavatele normidele ja standarditele.

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/51

(1)

Väikeste tarbesõidukite tootja Great Wall Motor Company Limited teatas komisjonile, et CO2 eriheite 2010. aasta keskmine tase, mis on kõnealuse tootja kohta esitatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 114/2013, (2) ei ole õige. Tootja on esitanud üksikasjalikud tõendid, millest nähtub, et CO2 eriheite keskmine tase 2010. aastal oli oluliselt kõrgem kui kõnealuses määruses osutatud väärtus.

(2)

Komisjon on hinnanud Great Wall Motor Company Limited esitatud tõendeid ja leiab, et on asjakohane kõnealune väärtus parandada.

(3)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 114/2013 vastavalt muuta,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/52

(1)

Direktiivi 97/78/EÜ artikli 22 lõikes 1 on sätestatud, et kui kolmanda riigi territooriumil ilmneb või levib haigus või muu nähtus või asjaolu, mis võib kujutada endast tõsist ohtu loomade tervisele, või seda õigustab loomade tervisega seotud muu tõsine põhjus, võtab komisjon kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel viivitamata meetmeteid, sh sätestatakse eritingimused asjaomase kolmanda riigi kogu territooriumilt või selle osast tulevatele toodetele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (2) on sätestatud rahvatervise ja loomade tervise-eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske ning eelkõige selleks, et kaitsta söödaahela ohutust. Kõnealuses määruses on need tooted liigitatud teatavatesse kategooriatesse, mis kajastavad inimeste ja loomade terviseriski taset.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõikes 3 on sätestatud 3. kategooria loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordinõuded.

(4)

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sealhulgas põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemise või käitlemise suhtes kehtivad erinõuded.

(5)

Põllumajandusloomade sööda tootmiseks ette nähtud veretooted, sealhulgas pihustuskuivatatud seaveri ja seavereplasma, peavad olema toodetud kooskõlas määruse (EL) nr 142/2011 X lisa II peatüki 2. jaoga. Nimetatud jao punkti B kohaselt peavad veretooted olema läbinud kõnealuse määruse IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse määruse (EL) nr 142/2011 X lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Määruses (EL) nr 142/2011, eelkõige XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 teise rea kuuendas veerus on sätestatud, et muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud veretoodetega, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks Euroopa Liidu kaudu, peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis on kooskõlas XV lisa 4. peatüki B osa esitatud näidisega.

(6)

Deltakoroonaviiruse põhjustatud sigade diarröa esineb Aasias ja Põhja-Ameerikas. Seda viirust ei ole liidus kunagi esinenud. Pihustuskuivatatud seaveri ja seavereplasma on põrsaste sööda tavapärane koostisosa. Nõuetele mittevastava kuumtöötlemise või kuumtöötlemisjärgse saastumise tõttu võib see viirus levida kõnealuste toodete kaudu.

(7)

Seepärast on vaja läbi vaadata põllumajandussigade sööda tootmiseks ette nähtud pihustuskuivatatud seavere ja seavereplasma impordinõuded.

(8)

Teadusvaatlused näitavad, et sigade koroonaviirused inaktiveeritakse sigade väljaheites, kui seda kuumutatakse temperatuurini 71 °C ja hoitakse sellisel temperatuuril kümme minutit või jäetakse seitsmeks päevaks toatemperatuurile 20 °C. Viirus ei jäänud ellu katseliselt nakatatud kuivsöödas, mida hoiti üle kahe nädala temperatuuril 24 °C. Kolmandates riikides kasutatakse vere ja vereplasma pihustuskuivatamiseks tavaliselt läbivalt temperatuuri 80 °C.

(9)

Selle kättesaadava teabe põhjal tundub asjakohane nõuda, et kolmandatest riikidest toodav pihustuskuivatatud seaveri ja seavereplasma, mis on ette nähtud sigade söötmiseks, peab olema läbinud kõrgel temperatuuril töötlemise, mille järel toodet hoitakse teatava aja jooksul toatemperatuuril, et vähendada saastumise ohtu peale töötlemist.

(10)

Võttes arvesse vajadust kaitsta liidus loomade tervist ja asjaomaste veretoodetega kaasnevat tõsist ohtu, peaks komisjon vastu võtma ajutised kaitsemeetmed. Seepärast peaks liitu toomisel olema kõnealuste toodetega kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kooskõlas käesoleva määruse lisas esitatud näidisega.

(11)

Ajutisi kaitsemeetmeid tuleks kohaldada 12 kuud alates päevast pärast käesoleva määruse avaldamist. Neid võib muuta uuel teaduslikul teabel põhineva riskihinnangu alusel.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/57

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) kohaselt esitavad liidus asutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud praegu oma omavahendite nõuete järgimise kohta aruandeid kord kvartalis. Selleks et vähendada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud aruandekuupäevade ning kesksetele vastaspooltele hüpoteetilise kapitali arvutamise ja sellega seotud teabe edastamiseks kehtestatud kuupäevade vahelisi erinevusi, peaksid kesksetele vastaspooltele kehtestatud edastatava teabe kuupäevad hõlmama vähemalt aruandekuupäevi, mis on kehtestatud juba krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Hüpoteetilise kapitaliga seotud teabe sagedasem esitamine võtaks arvesse ka asjaolu, et kolmandates riikides asutatud kliirivatel liikmetel võivad olla erinevad teabe esitamise kuupäevad. Lisaks võib esineda suuri erinevusi omavahendite nõuetes ning selleks, et kliirivatel liikmetel ja nende pädevatel asutustel oleks ajakohastatud teave nende nõuete kohta, võivad nad soovida jälgida neid riskipositsioone sagedamini kui kord kvartalis.

(2)

Tavaolukorras ei peaks kesksete vastaspoolte teabe esitamise kuupäevad olema rohkem kui nädal pärast arvutamise kuupäeva. Nädal on piisav selleks, et kesksed vastaspooled saaksid enne nõutud andmete esitamist teha kõik sisemised kontrollid ja vajaliku heakskiitmise protsessi. Kui keskne vastaspool töötab välja täielikult automatiseeritud süsteemi, võib teabe esitamise kuupäev olla arvutamise kuupäeva lähedal. Praegu ei pruugi kesksetel vastaspooltel siiski olla suutlikust, et teha kogu protsess selle aja jooksul, ning seepärast võib neil olla vaja esmalt arendada oma sisemisi protsesse ja infrastruktuuri, et see võimalik oleks. Eelnevat arvesse võttes tuleks kehtestada üleminekusäte, et anda kesksetele vastaspooltele piisavalt aega vajalike sisemiste protsesside ja infrastruktuuride arendamiseks ning samal ajal hakata edastama hüpoteetilise kapitaliga seotud teavet nende kliirivatele liikmetele.

(3)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kaetaks kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisega seotud kahjud esmalt kohustusi mittetäitva liikme enda alustamise tagatisega ja tagatisfondi osamaksuga. Kui need ei ole piisavad, kaetakse kahju eelrahastatud rahalistest vahenditest, mille kesksed vastaspooled on maksnud oma vastavatesse tagatiskaskaadidesse, ning oma lepingulisi kohustusi täitvate liikmete eelrahastatud tagatisfondi osamaksudest. Kõnealusel perioodil tuleks teabe esitamise sagedust suurendada, et ülejäänud kohustusi täitvad kliirivad liikmed ja pädevad asutused saaksid hüpoteetilise kapitali kohta pidevalt ajakohastatud teavet, mida on vaja kliirivate liikmete omavahendite nõuete arvutamiseks. Kesksetel vastaspooltel peaks olema tehniline suutlikkus ja sisemised protsessid, et arvutada hüpoteetiline kapital ja esitada sellega seotud teave kõnealustes stressiolukordades.

(4)

Vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012 peab keskne vastaspool taastama oma eelrahastatud enda rahalised vahendid tagatiskaskaadis ühe kuu jooksul. Seepärast peaks arvutuste ja teabe esitamise sagedus sellistes olukordades olema tavalisest suurem. Hüpoteetilise kapitaliga seotud teabe igapäevane esitamine ei pruugi olla väga otstarbekas, sest kahju kogusumma kindlakstegemine pärast kliiriva liikme kohustuste mittetäitmist võib võtta aega. Arvestades paljude eri stsenaariumide võimalikkust, peaks pädevatel asutustel olema ka võimalus nõuda stressiperioodidel sagedasemat teabe esitamist, tuginedes olukorra hinnangule, milles tuleks arvesse võtta kesksel vastaspoolel kasutada olevate eelrahastatud rahaliste vahendite (nii keskse vastaspoole enda kui ka kliirivate liikmete sisse makstud) tegelikku või prognoositavat kasutamise taset. Suuremat sagedust tuleks kohaldada seni, kuni nende vahendite tase vastab taas asjaomaste õigusaktidega nõutud tasemele.

(5)

Teabe sage esitamine stressiperioodidel võib olla äsja kehtestatud teabe esitamise nõude tõttu koormav. Selle tehniline rakendamine võib tekitada vähemalt mõnele kesksele vastaspoolele probleeme. Selle leevendamiseks on asjakohane kehtestada teabe sagedasema esitamise nõude kohaldamiseks hilisem kuupäev. See võimaldab kesksetel vastaspooltel parandada oma sisemisi protsesse ning täiustada oma süsteeme.

(6)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna käsitlevad keskse vastaspoole hüpoteetilise kapitali arvutamist ja selle kohta teabe esitamist. Selleks et tagada kõnealuste samal ajal jõustuvate sätete omavaheline kooskõla ning anda neist tulenevaid kohustusi täitvatele isikutele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 648/2012 ette nähtud asjaomased rakenduslikud tehnilised standardid ühes määruses.

(7)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

kõnealune arvutus tehakse järgmiste kuupäevade (esitatava teabe kuupäevad) seisuga:

31. jaanuar, 28. veebruar (või liigaastal 29. veebruar), 31. märts, 30. aprill, 31. mai, 30. juuni, 31. juuli, 31. august, 30. september, 31. oktoober, 30. november, 31. detsember;

b)

päevad, mil keskne vastaspool selle arvutuse teeb (arvutamise kuupäevad), on vastavalt:

1. veebruar, 1. märts, 1. aprill, 1. mai, 1. juuni, 1. juuli, 1. august, 1. september, 1. oktoober, 1. november, 1. detsember, 1. jaanuar.

a)

kui pärast ühe kliiriva liikme kohustuste mittetäitmist on keskne vastaspool kohustatud kasutama mis tahes osa eelrahastatud rahalistest vahenditest, mille ta maksis tagatiskaskaadi, vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 43;

b)

kui pärast ühe kliiriva liikme kohustuste mittetäitmist on keskne vastaspool kohustatud kasutama kohustusi täitvate kliirivate liikmete tagatisfondi tehtud makseid vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 42.

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/65

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Toimeaine Bacillus pumilus QST 2808 puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni rakendusotsusega 2011/253/EL (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas AgraQuest Inc., praegu Bayer CropScience, 3. detsembril 2010 Madalmaadele taotluse toimeaine Bacillus pumilus QST 2808 lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Rakendusotsusega 2011/253/EL kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusalade puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 8. mail 2012.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused (4) toimeaine Bacillus pumilus QST 2808 pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta 26. juulil 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 20. märtsil 2014 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena toimeaine Bacillus pumilus QST 2808 kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et toimeainet Bacillus pumilus QST 2808 sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavasti üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusalade korral. Seepärast on asjakohane Bacillus pumilus QST 2808 heaks kiita.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmiseid meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega toimeainet Bacillus pumilus QST 2808 sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitleva täieliku, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et andmetele juurdepääsu küsimuses võib tekkida raskusi kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega. Raskuste vältimiseks tulevikus on seega vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa valdajatele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiivide või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (6) lisa vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kui toode sisaldab Bacillus pumilus QST 2808-t ainsa toimeainena, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 29. veebruariks 2016, või

b)

kui toode sisaldab Bacillus pumilus QST 2808-t ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 29. veebruariks 2016 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/70

(1)

Komisjoni direktiiviga 2011/30/EL (2) kanti fenbutatiinoksiid toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid tagavad, et fenbutatiinoksiidi lisamist soovinud taotleja esitab 31. maiks 2013 kinnitava lisateabe lisandi SD 31723 võimaliku genotoksilise ja ökotoksilise mõju kohta ning preparaadi koosseisus oleva nimetatud lisandi spektrite, säilivuse ja analüüsimisel kasutatavate meetodite kohta.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeaineid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuna ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Fenbutatiinoksiidi heakskiitmist soovinud taotleja ei esitanud kehtestatud tähtajaks, st 31. maiks 2013, kõnealust kinnitavat teavet. Taotleja kinnitas 27. juunil 2013 komisjonile saadetud kirjas, et ei kavatse kõnealust teavet esitada.

(4)

Seetõttu on asjakohane fenbutatiinoksiidi heakskiit tühistada.

(5)

Komisjoni direktiiv 2011/30/EL tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(6)

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)

Liikmesriikidele tuleks anda aega fenbutatiinoksiidi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamiseks.

(8)

Kui liikmesriigid annavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46 ajapikendust seoses fenbutatiinoksiidi sisaldavate taimekaitsevahenditega, peaks kõnealune ajapikendus lõppema hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/72

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on sätestatud toimeained, mida käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuna.

(2)

Toimeainete Bacillus subtilis'e ((Cohn 1872) tüvi QST 713, identne tüvega AQ 713), klodinafopi, metrafenooni, pirimikarbi, rimsulfurooni, spinosaadi, tiametoksaami, metüültolklofossi ja tritikonasooli heakskiitmine aegub 31. jaanuaril 2017. Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamiseks on esitatud taotlused. Kuna nende toimeainete suhtes kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (3) nõudeid, on taotluse esitajatele vaja anda piisavalt aega heakskiidu pikendamismenetluse lõpule viimiseks kõnealuse määruse kohaselt. Järelikult aegub nende toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne nende pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vajalik pikendada nende toimeainete heakskiidu kehtivusaega.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(4)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui hiljemalt 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja lõppu ei ole esitatud rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 ettenähtud täiendavat toimikut, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(5)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki nende juhtumite puhul, kui komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiitmise kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitmise kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

13.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/75

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud kaadmiumi piirnormid mitmesugustes toiduainetes.

(2)

Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „EFSA”) teaduskomisjon (edaspidi „CONTAM-komisjon”) võttis 30. jaanuaril 2009. aastal vastu arvamuse (3) toiduainetes esineva kaadmiumi kohta. Kõnealuses arvamuses kehtestas EFSA kaadmiumi lubatud nädaladoosi 2,5 μg/kehamassi kilogrammi kohta. EFSA võttis oma avalduses (4)„Statement on tolerable weekly intake for cadmium” („Avaldus kaadmiumi lubatud nädaladoosi kohta”) arvesse hiljutist riskihindamist, mille tegi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ühine lisaainete ekspertkomisjon (JECFA), (5) ja kinnitas lubatud nädaladoosiks 2,5 μg/kehamassi kilogrammi kohta.

(3)

CONTAM-komisjon järeldas toidus esineva kaadmiumi kohta esitatud arvamuses, et Euroopa riikides saadakse toidust kaadmiumi nädalas keskmiselt ligikaudu 2,5 μg/kehamassi kilogrammi kohta. On võimalik, et teatavates elanikkonnarühmades ületatakse lubatud nädaladoosi umbes kaks korda. CONTAM-komisjon järeldas lisaks, et kuigi tõenäoliselt ei avalda selline kaadmiumi kogus inimese neerudele kahjulikku mõju, tuleks inimeste kokkupuudet kaadmiumiga siiski vähendada.

(4)

Toidus esineva kaadmiumi kohta CONTAM-komisjoni esitatud teadusliku arvamuse kohaselt saadakse suurem osa kaadmiumist suure tarbimise tõttu järgmistest toiduainerühmadest: teraviljad ja teraviljatooted, köögiviljad, pähklid, kaunviljad, tärkliserikkad juurköögiviljad, kartulid, liha ja lihatooted. Suurim kaadmiumisisaldus on kindlaks tehtud järgmistes toiduainerühmades: merevetikad, kala ja mereannid, šokolaad ja eriotstarbeks mõeldud toit ning seened, õliseemned ja söödav rups.

(5)

EFSA tegi teadusliku aruande „Cadmium dietary exposure in the European population” (6) („Euroopa elanikkonna kokkupuude toidust saadava kaadmiumiga”) jaoks põhjalikuma kokkupuute hindamise, mille puhul kasutati uut ulatuslikku toidu tarbimise andmebaasi, mis sisaldab ajakohast teavet toiduainete tarbimise kohta liikmesriikide ja elanikkonna eri vanuserühmade kaupa; hinnangus esitas EFSA üksikasjalikuma teabe teatavate kokkupuudet suurendavate toiduainete tarbimise kohta vanuserühmade kaupa. Täiskasvanute seas on peamised kokkupuute allikad tärkliserikkad juur- ja mugulköögiviljad, teraviljad ja teraviljapõhised tooted ning köögiviljad ja köögiviljatooted. Laste ja noorukite seas on peamised kokkupuute allikad tärkliserikkad juur- ja mugulköögiviljad, teravili ja teraviljapõhised tooted, suhkur ja kondiitritooted ning imikute ja väikelaste seas tärkliserikkad juur- ja mugulköögiviljad, teravili ja teraviljapõhised tooted, köögiviljad ja köögiviljapõhised tooted, piim ja piimatooted ning imikutele ja väikelastele ettenähtud toidud. Põhjalikum kokkupuute hindamine näitab, et kogukokkupuude ei tulene ainult mõnest üksikust peamisest allikast, vaid eri toiduainerühmadest.

(6)

Kaadmiumi piirnormid on sätestatud mitmesuguste toiduainete puhul, sealhulgas teravili, köögiviljad, liha, kala, mereannid, rups ja toidulisandid. Teatavate toiduainerühmade (šokolaad- ja kakaotooted, imikutele ja väikelastele ettenähtud toidud) puhul, mille tarbimine suurendab oluliselt kokkupuudet teatavates elanikkonnarühmades, ei ole piirnorme veel sätestatud. Seega on vaja sätestada kaadmiumi piirnormid nende toiduainerühmade jaoks.

(7)

Saasteainete piirnormid kehtestatakse, järgides ALARA põhimõtet (nii madal kui mõistlike vahenditega saavutatav) nii selliste kaupade puhul, mille suhtes on kaadmiumi piirnormid juba kehtestatud (näiteks köögiviljad, liha, kala, mereannid, rups ja toidulisandid) kui ka selliste kaupade puhul, mille suhtes piirnormid alles kehtestatakse (näiteks kakao- ja šokolaaditooted), võttes aluseks andmed ainete esinemise kohta ja Euroopa Liidu kodanike tarbimisharjumused.

(8)

Lõpptarbijale müüdava šokolaadi ja kakaopulbri kaadmiumisisaldus võib olla suur ja need tooted on oluline kaadmiumiga kokkupuute allikas inimeste jaoks. Neid tooteid tarbivad tihti lapsed, näiteks šokolaadina ja magustatud kakaopulbrina kakaojookides. Kaadmiumi piirnorme kehtestades tuleks arvesse võtta lõpptarbijale müüdavate eri liiki šokolaadide ja kakaopulbritega seotud andmeid kaadmiumi esinemise kohta. Kuna kakaotoodete kaadmiumisisaldus on seotud nende kakaosisaldusega, on asjakohane kehtestada erinevad kaadmiumi piirnormid toodetele, mille kakaosisalduse protsent on erinev. Nii on võimalik tagada, et ka suurema protsentuaalse kakaosisaldusega šokolaadid vastavad piirnormidele.

(9)

Teatavate kakaod tootvate riikide piirkondade pinnases võib olla looduslikult palju kaadmiumi. Seega tuleks kaadmiumi piirnormide kehtestamisel arvesse võtta andmeid kaadmiumi esinemise kohta kakao- ja šokolaaditoodetes, mille tootjariigi pinnases on kaadmiumisisaldus suur.

(10)

Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud on oluline kaadmiumiga kokkupuute allikas imikutele ja väikelastele. Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud, mis on valmistatud sojavalgu isolaatidest kas eraldi või segus lehmapiimavalkudega, võivad sisaldada rohkem kaadmiumi kui piimapõhised tooted, kuna sojaoad omastavad looduslikult pinnasest kaadmiumi. Sojapõhised piimasegud on oluline alternatiiv imikutele, kes kannatavad laktoositalumatuse all ja seepärast tuleb tagada, et selliseid tooteid oleks turul piisavalt. Seega on asjakohane kehtestada sojapõhistele toodetele kõrgemad piirnormid.

(11)

Teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutele ja väikelastele ette nähtud toidud on imikute ja väikelaste oluline kaadmiumiga kokkupuute allikas. Seega tuleks teraviljapõhiste töödeldud imikutoitude ja muude imikutoitude suhtes kehtestada eraldi kaadmiumi piirnorm.

(12)

Eriti ebasoodsas olukorras olevate tarbijarühmade kokkupuudet saaks vähendada, kehtestades piirnormid teatavatele eritoiduks ettenähtud toiduainetele (nt meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud imikutoit). Kuna puuduvad andmed, mille alusel kehtestada kõnealune piirnorm, tuleks koguda andmeid kaadmiumi esinemise kohta, mille alusel hiljem võiks kõnealuse eri piirnormi kehtestada.

(13)

Kehtivate piirnormide täitmine on teatavate köögiviljade (aed-piimjuur, pastinaak, seller, mädarõigas) puhul raske ja liikmesriikide esitatud andmed kaadmiumi esinemise kohta näitavad, et looduslikud esinemistasemed on kõrgemad ja võrreldavad juurselleriga. Kuna kõnealuseid köögivilju tarbitakse vähe ja see mõjutab kokkupuudet ebaolulisel määral, on asjakohane tõsta aed-piimjuure, pastinaagi, selleri ja mädarõika puhul kaadmiumi piirnorm juurselleriga samale tasemele.

(14)

Teatavad kalaliigid on praegu vabastatud kalade suhtes kohaldatavast standardpiirnormist 0,05 mg/kg. Uued andmed kaadmiumi esinemise kohta kalaliikide Atlandi pelamiid (Sarda sarda), harilik peitelhammasahven (Diplodus vulgaris), angerjas (Anguilla anguilla), kefaal (Mugil labrosus labrosus), stauriidid või sigarstauriidid (Trachurus sp.), luvar (Luvarus imperialis), sardinopsid (Sardinops sp.) ja merikeel (Dicologoglossa cuneata) puhul näitavad, et vabastus ei ole enam vajalik ja et häid kalandustavasid järgides on võimalik tagada standardpiirnormide täitmine. Kõnealuste kalaliikide puhul ei ole seega enam vaja eripiirnorme.

(15)

Uued andmed kaadmiumi esinemise kohta makrelltuuni (Auxis sp.), anšooviste (Engraulis sp.) ja mõõkkala (Xiphias gladius) puhul näitavad, et häid kalandustavasid järgides on võimalik tagada madalamate piirnormide täitmine. Kõnealuste kalaliikide suhtes kohaldatavaid piirnorme tuleks seega kohandada.

(16)

Uued andmed kaadmiumi esinemise kohta sardiinide (Sardina pilchardus) ja lõuna-aafrika sintsüoptermudila (Sicyopterus lagocephalus) puhul näitavad, et kehtivate piirnormide täitmine on raske, kuna looduslikult võib kaadmiumi rohkem esineda. Kumbagi kalaliiki tarbitakse vähe ja see mõjutab inimeste kokkupuudet kaadmiumiga ebaolulisel määral. Seega on asjakohane kehtestada kõnealuste kalaliikide puhul kõrgemad piirnormid, et tagada turu varustamine.

(17)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(18)

Liikmesriikidele ja toidukäitlejatele tuleks anda aega kakaotoodete ning imikutele ja väikelastele ettenähtud toodete uute piirnormidega kohanemiseks. Kaadmiumi piirnormide kohaldamist kõnealuste toodete suhtes tuleks seepärast edasi lükata.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,