7.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 134/3

Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise

LEPING

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ning

TÜRGI VABARIIK, edaspidi „Türgi”,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada koostööd ebaseadusliku sisserände vastase võitluse tõhustamiseks,

SOOVIDES käesoleva lepinguga ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise kiire ja tõhusa korra, kes ei vasta või enam ei vasta Türgi või liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, ning vastastikuse koostöö vaimus soodustada selliste isikute transiiti,

RÕHUTADES, et käesoleva lepinguga ei piirata liidu, tema liikmesriikide ega Türgi õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist,

RÕHUTADES, et käesoleva lepinguga ei piirata nende isikute õigusi ja menetluslikke tagatisi, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust või kes taotlevad varjupaika liikmesriikides vastavalt liidu asjakohastes õigusaktides sätestatule,

RÕHUTADES, et käesoleva lepinguga ei piirata 12. septembri 1963. aasta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva lepingu, selle lisaprotokollide, assotsiatsiooninõukogu asjaomaste otsuste ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomase kohtupraktika kohaldamist,

RÕHUTADES, et isikutele, kellele on antud pikaajaline elamisluba kooskõlas nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta)tingimustega, on võimaldatud tugevdatud kaitse väljasaatmise vastu kõnealuse direktiivi artikli 12 kohaselt,

RÕHUTADES, et käesolev leping rajaneb Türgi ja liidu vaheliste rändevoogude ohjamiseks vajaliku ühise vastutuse, solidaarsuse ja võrdse partnerluse põhimõttel ning sellega seoses on liit valmis tegema kättesaadavaks rahalised vahendid, millega Türgit käesoleva lepingu rakendamisel toetatakse,

ARVESTADES, et kuna käesolev leping kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse, kohaldatakse seda Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes vaid juhul, kui nad teatavad oma sellekohasest soovist kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes,

ARVESTADES, et kuna käesolev leping kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse, ei kohaldata seda Taani Kuningriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalised”— Türgi ja Euroopa Liit;

b) „Türgi kodanik”— isik, kellel on Türgi kodakondsus Türgi Vabariigi õigusaktide alusel;

c) „liikmesriigi kodanik”— isik, kellel on liidu liikmesriigi kodakondsus;

d) „liikmesriik”— liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik;

e) „kolmanda riigi kodanik”— isik, kellel on muu riigi kui Türgi või mõne liikmesriigi kodakondsus;

f) „kodakondsuseta isik”— isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust;

g) „elamisluba”— mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Türgi või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. See ei hõlma ajutisi lube riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga- või elamisloa taotluse menetlemisega;

h) „viisa”— Türgi või ühe liikmesriigi luba või otsus, mida on vaja selle riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

i) „taotluse esitanud riik”— riik (Türgi või üks liikmesriikidest), kes esitab käesoleva lepingu artikli 8 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 15 kohase transiiditaotluse;

j) „taotluse saanud riik”— riik (Türgi või üks liikmesriikidest), kellele esitatakse käesoleva lepingu artikli 8 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 15 kohane transiiditaotlus;

k) „pädev asutus”— Türgi või mõne liikmesriigi ametiasutus, kelle ülesanne on rakendada käesolevat lepingut viisil, nagu ette nähtud rakendusprotokollis kooskõlas selle artikli 20 lõike 1 punktiga a;

l) „riigis ebaseaduslikult elav isik”— isik, kes riigi õigusaktidega kehtestatud asjaomase korra kohaselt ei vasta või enam ei vasta Türgi või ühe liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise suhtes kehtivatele tingimustele;

m) „transiit”— kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki;

n) „tagasivõtmine”— nende isikute (taotluse saanud riigi kodanikud, kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud) üleandmine taotluse esitanud riigist taotluse saanud riigile, kes on vastavalt käesoleva lepingu sätetele ebaseaduslikult sisenenud taotluse esitanud riigi territooriumile või seal viibinud või elanud;

o) „piiripunkt”— koht, mille liikmesriigid või Türgi on määranud oma riigi piiri ületamiseks;

p) „piiriala”— ala, mis hõlmab taotluse esitanud riigi territooriumil asuvat ja kõnealuse riigi välispiirist sissepoole ulatuvat kuni 20 kilomeetri suurust ala, olenemata sellest, kas tegemist on taotluse esitanud riigi ja taotluse saanud riigi ühise piiriga või mitte, ning taotluse esitanud riigi meresadamaid (koos tolliterritooriumitega) ja rahvusvahelisi lennujaamu.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse nende isikute suhtes, kes ei vasta või enam ei vasta Türgi või liidu ühe liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele.

2. Käesolevat lepingut, sealhulgas käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse, ilma et see piiraks artiklis 18 loetletud õiguslike vahendite kohaldamist.

3. Käesolevat lepingut ei kohaldata artiklis 4 ja artiklis 6 osutatud kolmanda riigi kodanike või kodakondsuseta isikute suhtes, kes on taotluse saanud riigi territooriumilt lahkunud enam kui viis aastat enne seda, kui taotluse esitanud riigi pädevad asutused on selliste isikute olemasolust teada saanud, välja arvatud juhul, kui nende taotluse saanud riiki tagasivõtmiseks ette nähtud tingimusi, mis on sätestatud artiklis 4 ja artiklis 6, saab tõendada 3. lisas loetletud dokumentide abil.

I JAGU

TÜRGI TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 3

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1. Türgi võtab liikmesriigi taotluse alusel ja kõnealusele liikmesriigile lisaks käesolevas lepingus sätestatud vorminõuetele täiendavaid vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise suhtes selle liikmesriigi õiguse või liidu õiguse alusel kehtivatele tingimustele, juhul kui artikli 9 kohaselt tehakse kindlaks, et nad on Türgi kodanikud.

2. Türgi võtab tagasi ka:

—

käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal taotluse esitanud liikmesriigis elamise õigus või kui teine lapsevanem, kellel on asjaomaste laste ametlik hooldusõigus, omab nimetatud elamisõigust;

—

käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et tal on õigus siseneda Türgi territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal elamisõigus taotluse esitanud liikmesriigis või kui Türgi on tõestanud, et tema siseriiklike õigusaktide kohaselt ei ole asjaomane abielu ametlikult tunnustatud.

3. Türgi võtab tagasi ka isikud, kes on Türgi õigusaktide alusel Türgi kodakondsusest ilma jäänud või jäetud või sellest loobunud pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui liikmesriik ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4. Pärast seda, kui Türgi on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, või vajaduse korral pärast artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, väljastab Türgi pädev konsulaaresindus tagasivõetava isiku tahtest sõltumata kolme tööpäeva jooksul tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi, mille kehtivusaeg on kolm kuud. Juhul kui liikmesriigis Türgi konsulaaresindust ei ole või kui Türgi ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, peetakse tagasivõtutaotluse vastust piisavaks reisidokumendiks asjaomase isiku tagasivõtmise eesmärgil.

5. Kui juriidilistel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljastatud reisidokumendi kehtivuse ajal üle viia, väljastab Türgi pädev konsulaaresindus kolme tööpäeva jooksul uue sama pika kehtivusajaga reisidokumendi. Juhul kui liikmesriigis Türgi konsulaaresindust ei ole või kui Türgi ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, peetakse tagasivõtutaotluse vastust piisavaks reisidokumendiks asjaomase isiku tagasivõtmise eesmärgil.

Artikkel 4

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1. Türgi võtab liikmesriigi taotluse alusel ja kõnealusele liikmesriigile lisaks käesolevas lepingus sätestatud vorminõuetele täiendavaid vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise suhtes kehtivatele tingimustele, juhul kui artikli 10 kohaselt tehakse kindlaks, et kõnealused isikud:

a)	on liikmesriigi territooriumile sisenenud otse Türgi territooriumilt ja neil on tagasivõtutaotluse esitamise ajal Türgi väljastatud kehtiv viisa või

b)	omavad Türgi väljastatud elamisluba või

c)	sisenesid liikmesriigi territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast Türgi territooriumil viibimist või selle läbimist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Türgi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

taotluse esitanud liikmesriik on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule väljastanud viisa, mida asjaomane isik kasutas taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemiseks, või elamisloa enne või pärast sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui asjaomasel isikul on Türgi väljastatud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg, või

c)	kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on võimaldatud viisavaba pääs taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile.

3. Pärast seda, kui Türgi on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, või vajaduse korral pärast artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, väljastavad Türgi ametiasutused kolme tööpäeva jooksul isikule, kelle tagasivõtmine on heaks kiidetud, tema tagasipöördumiseks vajaliku „välismaalase tagasipöördumistunnistuse”, mille kehtivusaeg on vähemalt kolm kuud. Juhul kui liikmesriigis Türgi konsulaaresindust ei ole või kui Türgi ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, käsitatakse seda nõustumisena väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (1).

4. Kui juriidilistel või faktilistel põhjustel ei saa asjaomast isikut üle anda algselt väljastatud „välismaalase tagasipöördumistunnistuse” kehtivuse ajal, pikendavad Türgi ametiasutused „välismaalase tagasipöördumistunnistuse” kehtivust kolme tööpäeva jooksul või väljastavad vajadusel uue, sama pika kehtivusajaga „välismaalase tagasipöördumistunnistuse”. Juhul kui liikmesriigis Türgi konsulaaresindust ei ole või kui Türgi ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, käsitatakse seda nõustumisena väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (2).

II JAGU

LIIDU TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 5

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1. Liikmesriik võtab Türgi taotluse alusel ja Türgile lisaks käesolevas lepingus sätestatud vorminõuetele täiendavaid vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Türgi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise suhtes kehtivatele tingimustele, juhul kui artikli 9 kohaselt tehakse kindlaks, et nad on kõnealuse liikmesriigi kodanikud.

2. Liikmesriik võtab tagasi ka:

—	käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal Türgis elamise õigus või kui teine lapsevanem, kellel on asjaomaste laste ametlik hooldusõigus, omab nimetatud elamisõigust;

—

käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et tal on õigus siseneda taotluse saanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal elamisõigus Türgis või kui taotluse saanud liikmesriik on tõestanud, et tema siseriiklike õigusaktide kohaselt ei ole asjaomane abielu ametlikult tunnustatud.

3. Liikmesriik võtab tagasi ka isikud, kes on kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel liikmesriigi kodakondsusest ilma jäänud või jäetud või sellest loobunud pärast Türgi territooriumile sisenemist, kui Türgi ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4. Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, või vajaduse korral pärast artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, väljastab kõnealuse liikmesriigi pädev konsulaaresindus tagasivõetava isiku tahtest sõltumata kolme tööpäeva jooksul tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi, mille kehtivusaeg on kolm kuud. Juhul kui Türgis asjaomase liikmesriigi diplomaatilist või konsulaaresindust ei ole või kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, peetakse tagasivõtutaotluse vastust piisavaks reisidokumendiks asjaomase isiku tagasivõtmise eesmärgil.

5. Kui juriidilistel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljastatud reisidokumendi kehtivuse ajal üle anda, väljastab kõnealuse liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus kolme tööpäeva jooksul uue sama pika kehtivusajaga reisidokumendi. Juhul kui Türgis asjaomase liikmesriigi diplomaatilist või konsulaaresindust ei ole või kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, peetakse tagasivõtutaotluse vastust piisavaks reisidokumendiks asjaomase isiku tagasivõtmise eesmärgil.

Artikkel 6

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1. Liikmesriik võtab Türgi taotluse alusel ja Türgile lisaks käesolevas lepingus sätestatud vorminõuetele täiendavaid vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Türgi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise suhtes kehtivatele tingimustele, juhul kui artikli 10 kohaselt tehakse kindlaks, et kõnealused isikud:

a)	on Türgi territooriumile sisenenud otse taotluse saanud liikmesriigi territooriumilt ja neil on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kõnealuse liikmesriigi väljastatud kehtiv viisa või

b)	omavad taotluse saanud liikmesriigi väljastatud elamisluba või

c)	sisenesid Türgi territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibimist või selle läbimist.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

Türgi on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule väljastanud viisa, mida asjaomane isik kasutas Türgi territooriumile sisenemiseks, või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui sellel isikul on taotluse saanud liikmesriigi väljastatud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg, või

c)	kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on võimaldatud viisavaba pääs Türgi territooriumile.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus kehtib viisa või elamisloa väljastanud liikmesriigi suhtes. Juhul kui viisa või elamisloa on väljastanud kaks või enam liikmesriiki, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on väljastanud pikema kehtivusajaga dokumendi, või kui üks või mitu nendest on oma kehtivuse kaotanud, siis veel kehtiva dokumendi. Juhul kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on väljastanud dokumendi, mille kehtivusaeg lõppes viimasena. Kui isikul ei ole esitada ühtegi eespool nimetatud dokumenti, kehtib lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus selle liikmesriigi suhtes, mille territooriumilt isik viimasena lahkus.

4. Pärast seda, kui liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, või vajaduse korral pärast artikli 11 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist, väljastavad liikmesriigi ametiasutused kolme tööpäeva jooksul isikule, kelle tagasivõtmine on heaks kiidetud, tema tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi, mille kehtivusaeg on vähemalt kolm kuud. Juhul kui Türgis asjaomase liikmesriigi diplomaatilist või konsulaaresindust ei ole või kui liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, käsitatakse seda nõustumisena väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (3).

5. Kui juriidilistel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut üle anda algselt väljastatud reisidokumendi kehtivuse ajal, pikendavad liikmesriigi ametiasutused reisidokumendi kehtivust kolme tööpäeva jooksul või annavad vajadusel välja uue, sama pika kehtivusajaga reisidokumendi. Juhul kui Türgis asjaomase liikmesriigi diplomaatilist või konsulaaresindust ei ole või kui liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti väljastanud, käsitatakse seda nõustumisena väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (4).

III JAGU

TAGASIVÕTUMENETLUS

Artikkel 7

Põhimõtted

1. Liikmesriigid ja Türgi võtavad kõik meetmed selleks, et saata artiklis 4 ja artiklis 6 osutatud isik otse päritoluriiki tagasi. Seetõttu määratakse käesoleva lõike kohaldamiseks vajalik kord kindlaks artikli 19 lõike 1 punkti b kohaselt. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata juhtudel, mil käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kohaldatakse kiirmenetlust.

2. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt tuleb mõne artiklites 3–6 esitatud kohustuse alusel tagasi võetava isiku üleandmiseks esitada taotluse saanud riigi pädevale asutusele tagasivõtutaotlus.

3. Kui tagasivõetaval isikul on kehtiv reisidokument või isikutunnistus ning kui kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on kehtiv viisa, mida asjaomane isik kasutas taotluse saanud riigi territooriumile sisenemiseks, või taotluse saanud riigi elamisluba, võib isiku anda üle, ilma et taotluse esitanud riigil tuleks taotluse saanud riigi pädevale asutusele esitada tagasivõtutaotlus või artikli 12 lõikes 1 osutatud kirjalik teade.

Eelmise lõiguga ei piirata asjaomaste ametiasutuste õigust kontrollida piiril tagasivõetavate isikute isikusamasust.

4. Kui taotluse esitanud riigi piirialal on kinni peetud isik, kes on riiki sisenenud otse ja ebaseaduslikult taotluse saanud riigi territooriumilt, võib taotluse esitanud riik esitada tagasivõtutaotluse kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse isiku kinnipidamist (kiirmenetlus), ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.

Artikkel 8

Tagasivõtutaotluse sisu

1. Tagasivõtutaotluses esitatakse võimaluse korral järgmine teave:

a)	tagasivõetava isiku andmed (nt tema eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht ning viimane elukoht) ning vajaduse korral alaealiste vallaliste laste ja/või abikaasa(de) andmed;

b)	oma riigi kodanike puhul kodakondsuse tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus, mis on esitatud vastavalt 1. ja 2. lisas;

c)	kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul nende tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus 3. ja 4. lisa kohaselt;

d)	tagasivõetava isiku foto.

2. Võimaluse korral esitatakse tagasivõtutaotluses ka järgmine teave:

a)	teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et asjaomane isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut sellise teate esitamise kohta;

b)	mis tahes muu kaitse- või turvameede või teave isiku tervise kohta, mis võib olla vajalik konkreetse isiku üleandmiseks.

3. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, esitatakse tagasivõtutaotlus kirjalikult ning kasutades ühtset vormi, mis on esitatud käesoleva lepingu 5. lisas.

4. Tagasivõtutaotluse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

5. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, esitatakse tagasivõtutaotluse vastus kirjalikult.

Artikkel 9

Kodakondsuse tõendamine

1. Kodakondsust saab vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 tõendada käesoleva lepingu 1. lisas loetletud mis tahes dokumentidega. Juhul kui kõnealused dokumendid esitatakse, tunnustab liikmesriik või Türgi käesoleva lepingu kohaldamisel isiku kodakondsust. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2. Artikli 3 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 vastavat kodakondsust saab prima facie tõendada käesoleva lepingu 2. lisas loetletud mis tahes dokumentidega ka juhul, kui dokumentide kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel tunnustavad liikmesriigid ja Türgi käesoleva lepingu kohaldamisel vastastikku isiku kodakondsust, välja arvatud siis, kui taotluse saanud riik suudab pärast uurimist ja artiklis 11 sätestatud tähtaja jooksul tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3. Kui ei ole võimalik esitada ühtegi 1. ja 2. lisas loetletud dokumenti, korraldavad taotluse saanud riigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse esitanud riigi tagasivõtutaotluses esitatud sellekohase avalduse korral põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest tagasivõetava isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus. Juhul kui taotluse esitanud riigis ei ole taotluse saanud riigi diplomaatilisi või konsulaaresindusi, korraldab esimene neist põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul tagasivõtutaotluse saamisest tagasivõetava isiku küsitlemise. Küsitlemise kord võidakse kehtestada käesoleva lepingu artiklis 20 sätestatud rakendusprotokollidega.

Artikkel 10

Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1. Käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab tõendada käesoleva lepingu 3. lisas loetletud mis tahes dokumentidega. Tagasivõtmise tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega.

2. Käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab prima facie tõendada käesoleva lepingu 4. lisas loetletud mis tahes dokumentidega; nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamise korral peavad liikmesriigid ja Türgi tagasivõtutingimusi täidetuks, välja arvatud siis, kui taotluse saanud riik suudab pärast uurimist ja artiklis 11 sätestatud tähtaja jooksul tõendada vastupidist.

3. Riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise ebaseaduslikkust tõendatakse asjaomase isiku reisidokumentidega, milles puudub viisa või muu luba taotluse esitanud riigi territooriumil viibimiseks. Taotluse esitanud riigi kirjalik kinnitus selle kohta, et asjaomasel isikul ei ole vajalikke reisidokumente, viisat või elamisluba, tõendab prima facie samuti ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist või elamist.

Artikkel 11

Ajalised piirangud

1. Tagasivõtutaotlus tuleb taotluse saanud riigi pädevale asutusele esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotluse esitanud riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele nõuetele.

Kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik sisenes taotluse esitanud riigi territooriumile enne seda päeva, mil artiklit 4 ja artiklit 6 hakatakse artikli 24 lõike 3 alusel kohaldama, hakatakse eelmises lauses nimetatud tähtaega arvestama alates päevast, mil artiklit 4 ja artiklit 6 hakatakse kohaldama.

Juhul kui taotlust ei ole võimalik õigeaegselt esitada juriidiliste või praktiliste takistuste tõttu, pikendatakse tähtaega taotluse esitanud riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole.

2. Tagasivõtmistaotlusele vastatakse kirjalikult

—	viie tööpäeva jooksul juhul, kui taotlus on esitatud kiirmenetluse raames (artikli 7 lõige 4);

—

põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul kõikidel muudel juhtudel, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud riigi siseriiklikes õigusaktides on ette nähtud lühem esialgne kinnipidamisperiood — sel juhul kohaldatakse vastavat lühemat perioodi. Kui taotlusele ei saa õigeaegselt vastata juriidiliste või praktiliste takistuste tõttu, võib ettenähtud tähtaega sellekohase põhjendatud nõudmise korral pikendada kuni 60 kalendripäeva võrra, välja arvatud juhul, kui taotluse esitanud riigi siseriiklikes õigusaktides ette nähtud maksimaalne kinnipidamisperiood on 60 kalendripäeva või lühem.

Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäevast. Kui vastust kõnealuse tähtaja jooksul ei saabu, loetakse üleandmine kokkulepituks.

Tagasivõtutaotluse vastuse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

3. Pärast nõusoleku andmist või vajaduse korral pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegade möödumist antakse asjaomane isik üle kolme kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi palvel võib eespool nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub üleandmise juriidiliste või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

4. Tagasivõtmisest keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada.

Artikkel 12

Üleandmise kord ja transpordiliigid

1. Taotluse esitanud riigi pädevad asutused teatavad kirjalikult, ilma et see piiraks artikli 7 lõike 3 kohaldamist, vähemalt 48 tundi enne isiku üleandmist taotluse saanud riigi pädevatele asutustele üleandmise kuupäeva, piiriületuspunkti, saatemeeskonna kasutamise ja üleandmise muud üksikasjad.

2. Üleandmiseks võib kasutada õhu-, mere- või maismaatransporti. Tagasisaatmine õhutranspordiga ei pea toimuma Türgi ega liikmesriikide riiklike lennuettevõtjate teenuseid kasutades ning võib toimuda regulaar- või tšarterlennuga. Saatemeeskonnaga tagasisaatmise korral ei pea saatemeeskond koosnema ainult taotluse esitanud riigi volitatud isikutest, tingimusel et neid on volitanud Türgi või mõni liikmesriik.

Artikkel 13

Eksikombel tagasivõtmine

Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kolme kuu jooksul pärast asjaomase isiku üleandmist selgub, et isik ei vasta käesoleva lepingu artiklites 3–6 sätestatud nõuetele.

Sellistel juhtudel ning jättes arvestamata kõnealuse isiku kõik transpordikulud, mille kannab taotluse esitanud riik, nagu on osutatud eelmises lõigus, kohaldatakse käesoleva lepingu menetlussätteid mutatis mutandis ning edastatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

IV JAGU

TRANSIIT

Artikkel 14

Transiidi põhimõtted

1. Liikmesriigid ja Türgi peaksid kasutama kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti ainult juhul, kui neid isikuid ei saa sihtriiki otse tagasi saata.

2. Türgi lubab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti, kui liikmesriik seda taotleb, ning liikmesriik lubab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti, kui Türgi seda taotleb, juhul kui edasisõit muudes võimalikes transiidiriikides ja tagasivõtmine sihtriigi poolt on tagatud.

3. Türgi või liikmesriik võib transiidist keelduda järgmistel juhtudel:

a)	kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiidiriigis piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu või

b)	kui kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku suhtes kohaldatakse taotluse saanud riigis või muus transiidiriigis kriminaalkaristust või

c)	rahvatervise, riigisisese julgeoleku, avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

4. Türgi või liikmesriik võib iga väljastatud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiidiriikides või tagasivõtmine sihtriigis ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik vajaduse korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamata tagasi.

Artikkel 15

Transiidimenetlus

1. Transiiditaotlus esitatakse taotluse saanud riigi pädevale asutusele kirjalikult ja see peab sisaldama järgmist teavet:

a)	transiidi liik (õhu-, maismaa- või meretransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtriik;

b)	andmed asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud nimed, nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, keel, reisidokumendi liik ja number);

c)	kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja saatemeeskonna kasutamine;

d)	avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud ning keeldumiseks artikli 14 lõike 3 alusel ei ole põhjust.

Transiiditaotluse ühtne vorm on esitatud käesoleva lepingu 6. lisas.

Transiiditaotluse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

2. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki isiku vastuvõtmisest viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist kirjalikult, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatud vastuvõtmise aja, või teavitab teda vastuvõtmisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest. Kui vastust ei saabu viie tööpäeva jooksul, loetakse transiit kokkulepituks.

Vastuse transiiditaotlusele võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

3. Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond kohustusest taotleda lennujaama transiidiviisat.

4. Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige teostades kõnealuste isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobilikud tingimused.

V JAGU

KULUD

Artikkel 16

Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks artikli 23 sätteid ja pädevate asutuste õigust saada tagasivõetavalt isikult, sh artikli 3 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 osutatud isikult või kolmandatelt isikutelt tagasi tagasivõtmisega seotud kulusid, kannab taotluse esitanud riik kõik käesoleva lepingu kohase tagasivõtmise ja transiidiga seotud transpordikulud kuni taotluse saanud riigi piiripunktini, kui tegemist on käesoleva lepingu I ja II jao kohaste taotlustega, ja sihtriigi piiripunktini, kui tegemist on käesoleva lepingu IV jao kohaste taotlustega.

VI JAGU

ANDMEKAITSE JA SÕLTUMATUSE KLAUSEL

Artikkel 17

Andmekaitse

Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui see on vajalik selleks, et Türgi või liikmesriigi pädevad asutused saaksid käesolevat lepingut rakendada. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel kohaldatakse igal konkreetsel juhul Türgi õigusakte. Juhul kui vastutav andmetöötleja on liikmesriigi pädev asutus, kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ning nimetatud direktiivi alusel vastuvõetud kõnealuse liikmesriigi õigusakte. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)	isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva lepingu täpselt kindlaksmääratud, selge ja õiguspärase rakendamise eesmärgil ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda viisil, mis on vastuolus nimetatud eesmärgiga;

isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid:

—	üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus),

—	pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht),

—	peatuskohad ja marsruudid,

—	muu teave, mis on vajalik üleantava isiku isikusamasuse tuvastamiseks või tagasivõtunõuete kindlakstegemiseks käesoleva lepingu kohaselt;

d)	isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)	isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev asutus võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine, kustutamine või sulgemine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva artikli sätetele, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või nende maht on suurem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. See hõlmab ka teise lepinguosalise teavitamist igasugusest parandamisest, kustutamisest või sulgemisest;

g)	taotluse esitamise korral teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja sellise tegevuse tulemustest;

h)	isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Andmete edastamiseks muudele asutustele on vajalik edastava asutuse eelnev nõusolek;

i)	edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima.

Artikkel 18

Sõltumatuse klausel

1. Käesoleva lepinguga ei piirata liidu, liikmesriikide ega Türgi õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, kaasa arvatud konventsioonidest, mille osalised nad on, eelkõige:

—	28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga;

—	4. novembri 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist;

—	varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

—	10. detsembri 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastasest konventsioonist;

—	vajaduse korral 13. detsembri 1955. aasta elama asumist käsitlevast Euroopa konventsioonist;

—	väljaandmist ja transiiti käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

—	mitmepoolsetest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest välisriikide kodanike tagasivõtmise kohta.

2. Käesolevas lepingus võetakse täies ulatuses arvesse õigusi ja kohustusi, mis tulenevad Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelisest 12. septembri 1963. aasta assotsiatsiooni loomist käsitlevast lepingust, selle lisaprotokollidest, assotsiatsiooninõukogu asjaomastest otsustest ja Euroopa Liidu Kohtu asjaomasest kohtupraktikast, kaasa arvatud nende isikute õigusi ja kohustusi, kes elavad ja töötavad seaduslikult või on seaduslikult elanud ja töötanud ühe lepinguosalise territooriumil.

3. Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira nende isikute õigusi ja menetluslikke tagatisi, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/115/EÜ (ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) (5) sätestatud tagasisaatmismenetlust, eelkõige selles osas, mis puudutab nende juurdepääsu õigusabile, teavitamist, tagasisaatmisotsuste jõustamise ajutist peatamist ja juurdepääsu õiguskaitsevahenditele.

4. Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira nende isikute õigusi ja menetluslikke tagatisi, kes taotlevad varjupaika vastavalt nõukogu direktiivile 2003/9/EÜ (millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded), (6) ja nõukogu direktiivile 2005/85/EÜ (liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta), (7) eelkõige seoses õigusega jääda taotluse läbivaatamise ajaks liikmesriiki.

5. Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira nende isikute õigusi ja menetluslikke tagatisi, kellele on antud pikaajaline elamisluba kooskõlas nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) tingimustega.

6. Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira nende isikute õigusi ja menetluslikke tagatisi, kellele on antud elamisluba vastavalt nõukogu direktiivile 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta).

7. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

VII JAGU

RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE

Artikkel 19

Tagasivõtmise ühiskomitee

1. Lepinguosalised annavad teineteisele vastastikust abi käesoleva lepingu kohaldamisel ja tõlgendamisel. Sel eesmärgil asutavad nad tagasivõtmise ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mille ülesandeks on eelkõige:

a)	jälgida käesoleva lepingu rakendamist;

b)	otsustada käesoleva lepingu ühtseks kohaldamiseks vajaliku korra üle;

c)	vahetada regulaarselt teavet rakendusprotokollide kohta, mille liikmesriigid ja Türgi on koostanud vastavalt artiklile 20;

d)	soovitada muudatusi käesolevasse lepingusse ja selle lisadesse.

2. Ühiskomitee otsused on lepinguosalistele siduvad pärast lepinguosaliste õiguse kohaselt nõutavate sisemenetluste lõpuleviimist.

3. Ühiskomitee moodustatakse Türgi ja liidu esindajatest; liitu esindab komisjon, keda abistavad eksperdid liikmesriikidest.

4. Ühiskomitee koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5. Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 20

Rakendusprotokollid

1. Liikmesriigi või Türgi taotlusel koostavad Türgi ja liikmesriik rakendusprotokolli, milles muu hulgas esitatakse eeskirjad:

a)	pädevate asutuste ja piiripunktide määramise ja kontaktandmete vahetamise kohta;

b)	saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta;

c)	täiendavate vahendite ja dokumentide kohta lisaks käesoleva lepingu 1.-4. lisas loetletutele;

d)	kiirmenetluse käigus tagasivõtmise üksikasjade kohta;

e)	küsitluste läbiviimise korra kohta.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast seda, kui nendest on teatatud artiklis 19 osutatud tagasivõtmise ühiskomiteele.

3. Türgi nõustub rakendama ühe liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka suhetes mis tahes teise liikmesriigiga, kui viimane seda taotleb, eeldusel et nende kohaldamine on Türgis praktiliselt võimalik.

Liikmesriigid nõustuvad rakendama Türgi ja ühe liikmesriigi vahel koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka oma suhetes Türgiga, kui viimane seda taotleb, eeldusel et nende kohaldamine on nendes liikmesriikides praktiliselt võimalik.

Artikkel 21

Seos liikmesriikide kahepoolsete tagasivõtulepingute või -kokkulepetega

Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 3 kohaldamist, on käesolev leping ülimuslik mis tahes õiguslikult siduva dokumendi suhtes, mis käsitleb riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmist ja mis on sõlmitud või sõlmitakse artikli 20 kohaselt üksikute liikmesriikide ja Türgi vahel, juhul kui sellise dokumendi sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga.

VIII JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Territoriaalne kohaldatavus

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse territooriumil, millel kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ning mis on määratletud nimetatud lepingu artiklis 52 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 355, ja Türgi Vabariigi territooriumil, arvestades sealjuures käesoleva artikli lõiget 2.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil.

Artikkel 23

Tehniline abi

Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad käesolevat ühise vastutuse, solidaarsuse ja võrdse partnerluse põhimõttel rajanevat lepingut Türgi ja liidu vaheliste rändevoogude ohjamiseks.

Seoses sellega on liit valmis eraldama rahalisi vahendeid, et toetada käesoleva lepingu rakendamist Türgis vastavalt lisatud ühisdeklaratsioonile tehnilise abi kohta. Sealjuures on tähelepanu keskmes institutsioonide ja suutlikkuse arendamine. Sellist toetust pakutakse liidu ja Türgi vahel ühiselt kokkulepitavate praeguste ja tulevaste prioriteetide raames.

Artikkel 24

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma menetluste kohaselt.

2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, jõustub käesolev leping selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud käesoleva artikli esimeses lõikes osutatud menetluste lõpuleviimisest.

3. Käesoleva lepingu artiklites 4 ja 6 sätestatud kohustusi hakatakse kohaldama alles kolm aastat pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kuupäeva. Nimetatud kolme aasta jooksul kohaldatakse neid kohustusi ainult kodakondsuseta isikute ning nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle päritoluriigiga on Türgi sõlminud kahepoolse tagasivõtulepingu või -kokkulepe. Nende kolme aasta jooksul kohaldatakse edasi konkreetsete liikmesriikide ja Türgi vaheliste kahepoolsete tagasivõtulepingute asjaomaseid osi.

4. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast kõnealuse teatamise kuupäeva.

Artikkel 25

Lisad

Lisad 1–6 on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Käesolev leping on koostatud kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta detsembrikuu kuueteistkümnendal päeval kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja türgi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Avrupa Birliği Adına

За Република Турция

Por la República de Turquía

Za Tureckou republiku

For Republikken Tyrkiet

Für die Republik Türkei

Türgi Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία της Τουρκίας

For the Republic of Turkey

Pour la république de Turquie

Per la Repubblica di Turchia

Turcijas Republikas vārdā –

Turkijos Respublikos vardu

A Török Köztársaság részeről

Għat-Turkija

Voor de Republiek Turkije

W imieniu Republiki Turcji

Pela República da Turquia

Pentru Republica Turcia

Za Tureckú republiku

Za Republiko Turčijo

Turkin tasavallan puolesta

För Republiken Turkiet

Türkiye Cumhuriyeti Adına

(1) Kooskõlas ELi Nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovituses kehtestatud vormiga.

(2) Vaata joonealune märkus 1.

(3) Vt joonealune märkus1.

(4) Vt joonealune märkus 1.

(5) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(6) ELT L 31, 6.2.2003, lk 18.

(7) ELT L 326, 13.12.2005, lk 13.

1. LISA

Kodakondsust tõendavate dokumentidena käsitatavate dokumentide üldloetelu

(Artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ja artikli 9 lõige 1)

Juhul kui taotluse saanud riik on kas üks liikmesriikidest või Türgi:

—	mis tahes liiki pass,

—	taotluse saanud riigi väljastatud reisiluba,

—	mis tahes liiki isikutunnistus (sealhulgas tähtajaline ja ajutine),

—	sõjaväelase teenistusraamat ja sõjaväelase isikutunnistus,

—	meremehe teenistusraamat ja kapteni teenistuskaart,

—	kodakondsuse tunnistus ja muud ametlikud dokumendid, milles on märgitud isiku kodakondsus või milles sellele selgelt viidatakse.

Juhul kui taotluse saanud riik on Türgi:

—	viisainfosüsteemis teostatud otsingu tulemusel saadud isikusamasuse kinnitus (1),

—	viisainfosüsteemi mitte kasutava liikmesriigi puhul selle liikmesriigi viistaotlusdokumentide alusel saadud isikusamasuse kinnitus.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

2. LISA

Kodakondsust prima facie tõendavate dokumentidena käsitatavate dokumentide üldloetelu

(Artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ja artikli 9 lõige 2)

—	käesoleva lepingu 1. lisas loetletud dokumentide koopiad,

—	juhiluba või selle koopia,

—	sünnitunnistus või selle koopia,

—	töötõend või selle koopia,

—	kirjalik ülevaade tunnistajate ütlustest,

—	kirjalik ülevaade asjaomase isiku ütlustest ja keel, mida ta räägib, sh selle tuvastamiseks tehtud ametliku testi tulemused,

—	mis tahes muu dokument, mis võib aidata kindlaks teha asjaomase isiku kodakondsuse, kaasa arvatud passi asendamiseks ametiasutuste poolt väljastatud pildiga dokumendid,

—	1. lisas loetletud dokumendid, mille kehtivusaeg on lõppenud,

—	ametiasutuste esitatud ja teise lepinguosalise kinnitatud täpne teave.

3. LISA

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimustele vastamist tõendavate dokumentide üldloetelu

(Artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 10 lõige 1)

—	taotluse saanud riigi välja antud viisa ja/või elamisluba,

—	asjaomase isiku reisidokumendis, kaasa arvatud võltsitud reisidokumendis olevad saabumis- ja lahkumistemplid või samalaadsed märked või muud saabumise ja lahkumise tõendid (nt fotod),

—	dokumendid, tõendid ja arved (nt hotelliarve, arsti või hambaarsti vastuvõtukaart, avalik-õiguslike ja eraasutuste sissepääsukaardid, autorendilepingud, krediitkaardikviitungid jne), millest nähtub selgelt, et asjaomane isik elas taotluse saanud riigi territooriumil,

—	nimeline pilet ja/või lennu-, rongi-, bussi- või laevareisijate nimekiri, mis näitab asjaomase isiku viibimist ja tema marsruuti taotluse saanud riigi territooriumil,

—	teave, mis tõendab, et asjaomane isik on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid,

—	ametlik kirjalik ülevaade ütlustest, mida on muu hulgas andnud piirivalveametnikud ja muud tunnistajad, kes võivad tunnistada, et asjaomane isik ületas piiri,

—	ametlik kirjalik ülevaade asjaomase isiku poolt kohtu- või haldusmenetluse käigus antud ütlustest.

4. LISA

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimustele vastamist prima facie tõendavate dokumentide üldloetelu

(Artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 10 lõige 2)

—	taotluse esitanud riigi asjaomaste ametiasutuste väljastatud kirjeldus selle kohta, kus ja millistel asjaoludel peeti asjaomane isik kinni pärast seda, kui ta oli sisenenud selle riigi territooriumile,

—	rahvusvahelise organisatsiooni (nt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet) esitatud teave isiku isikusamasuse ja/või territooriumil viibimise kohta,

—	pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus või selgitused teabe kohta,

—	kirjalik ülevaade asjaomase isiku ütlustest.

5. LISA

6. LISA

Ühisdeklaratsioon viisapoliitika alal tehtava koostöö kohta

Lepinguosalised tugevdavad viisapoliitika alal ja sellega seotud valdkondades tehtavat koostööd, et veelgi edendada inimestevahelisi kontakte, alustades sellest, et tagatakse 19. veebruaril 2009. aastal kohtuasjas C-228/06: Mehmet Soysal, Ibrahim Savatli versus Saksamaa Liitvabariik tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsuse ning Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva lepingu 23. novembri 1970. aasta lisaprotokollist tulenevaid Türgi teenusepakkujate õigusi käsitlevate muude asjaomaste kohtuotsuste tulemuslik kohaldamine.

Ühisdeklaratsioon artikli 7 lõike 1 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui taotluse esitanud riik esitab taotluse saanud riigile tagasivõtutaotluse, peaks ta, näitamaks, et võetud on „kõik meetmed selleks, et saata artiklis 4 ja artiklis 6 osutatud isik otse päritoluriiki tagasi”, esitama tagasivõtutaotluse samal ajal ka päritoluriigile. Taotluse saanud riik vastab artikli 11 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul. Kui taotluse esitanud riik saab vahepeal päritoluriigilt tagasivõtutaotlusele positiivse vastuse, teatab ta sellest taotluse saanud riigile. Kui kõnealuse isiku päritoluriiki ei ole võimalik kindlaks teha ja seega ei saa tema päritoluriigile tagasivõtutaotlust esitada, tuleks sellise olukorra põhjused märkida taotluse saanud riigile esitatud tagasivõtutaotluses.

Ühisdeklaratsioon tehnilise abi kohta

Türgi ja liit lepivad kokku tugevdada koostööd, et leida lahendus rändevoogude juhtimise ja eelkõige ebaseadusliku rände tõkestamisega seotud ühisele väljakutsele. Sellega väljendavad Türgi ja liit oma poolehoidu koormuse rahvusvahelisele jagamisele, solidaarsusele, ühisvastutusele ja üksteisemõistmisele.

Koostöös võetakse arvesse geograafilist reaalsust ja tuginetakse tööle, mida Türgi teeb kandidaatriigina. Samuti võetakse koostöös arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ (millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused) ning Türgi 2008. aasta riiklikku programmi ELi õigustiku ülevõtmiseks, milles Türgi tunnustab täielikult ELi kõnealuse valdkonna õigustikku ja on valmis seda liiduga ühinemise korral rakendama.

Seoses sellega on liit kindlalt otsustanud eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid, et toetada Türgit käesoleva lepingu rakendamisel.

Sealjuures pööratakse erilist tähelepanu institutsioonide ja suutlikkuse arendamisele, et parandada Türgi võimet takistada ebaseaduslike rändajate sisenemist oma territooriumile, seal viibimist ja sealt väljumist ning suurendada kinnipeetud ebaseaduslike rändajate vastuvõtusuutlikkust. Nimetatud eesmärke aitavad saavutada muu hulgas piirivalveseadmete ostmine, vastuvõtukeskuste ja piiripolitsei struktuuride rajamine ning koolitustegevuse toetamine, pidades sealjuures täielikult kinni kehtivatest ELi välisabi andmise eeskirjadest.

Käesoleva lepingu täieliku ja tõhusa rakendamise toetamiseks antakse ELi finantsabi, sh integreeritud piirihalduse ja rände valdkondlikku toetusprogrammi raames vastavalt korrale, mis määratakse kindlaks koos Türgi ametivõimudega, ja 2013. aasta järgsel perioodil ELi järgmise finantsraamistiku raames ja sellega kooskõlas.

Ühisdeklaratsioon Taani kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumi ega Taani Kuningriigi kodanike suhtes. Seepärast on asjakohane, et Türgi ja Taani sõlmivad tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

Ühisdeklaratsioon Islandi ja Norra kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse liidu ning Islandi ja Norra vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 18. mai 1999. aasta lepingust, mis käsitleb nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Türgi sõlmib Islandi ja Norraga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

Ühisdeklaratsioon Šveitsi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse liidu ja Šveitsi vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 1. märtsil 2008 jõustunud lepingust, mis käsitleb Šveitsi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Türgi sõlmib Šveitsiga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

Ühisdeklaratsioon Liechtensteini Vürstiriigi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 19. detsembril 2011 jõustunud lepingust, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Türgi sõlmib Liechtensteini Vürstiriigiga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

7.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 134/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 463/2014,

5. mai 2014,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 223/2014 (mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõikele 4 toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Seepärast on vaja kehtestada tingimused, millele kõnealune elektrooniline andmevahetussüsteem peaks vastama.

(2)	Et tagada kvaliteetsem teave rakenduskavade elluviimise kohta, süsteemi suurem kasulikkus ja lihtsus, on vaja määratleda vahetatava teabe vormi ja ulatust käsitlevad põhinõuded.

(3)	On vaja määratleda süsteemi käitamise põhimõtted ning eeskirjad, mida kohaldatakse seoses dokumentide üleslaadimise ja nende ajakohastamise eest vastutavate osaliste identifitseerimisega.

(4)	Et tagada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse vähenemine, kuid samal ajal tõhus ja tulemuslik elektrooniline teabevahetus, on vaja kehtestada süsteemi tehnilised omadused.

(5)

Liikmesriikidel ja komisjonil peaks samuti olema võimalik kodeerida ja edastada andmeid kahel erineval viisil, mida tuleks täpsustada. Samuti on vaja ette näha eeskirjad, mida kohaldada vääramatu jõu korral, mis takistab elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutamist, tagamaks, et nii liikmesriigid kui ka komisjon saaksid jätkata teabe vahetamist alternatiivsete vahendite kaudu.

(6)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et andmete edastamine elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu toimub turvalisel viisil, millega tagatakse andmete kättesaadavus, terviklikkus, autentsus, konfidentsiaalsus ning salgamise vääramine. Seetõttu tuleks sätestada turvalisuseeskirjad.

(7)

Käesolevas määruses tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2). Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumisega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (3).

(8)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas enim puudustkannatavate isikute Euroopa abifondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 223/2014 RAKENDUSSÄTTED SEOSES ENIM PUUDUSTKANNATAVATE ISIKUTE EUROOPA ABIFONDIGA (FEAD)

ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUSSÜSTEEM

(Volitamine määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõike 4 alusel)

Artikkel 1

Elektroonilise andmevahetussüsteemi loomine

Komisjon loob elektroonilise andmevahetussüsteemi kogu ametliku teabevahetuse jaoks liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Artikkel 2

Elektroonilise andmevahetussüsteemi sisu

Elektroonilise andmevahetussüsteemi (edaspidi „SFC2014”) sisaldab vähemalt teavet, mis on esitatud määrusega (EL) nr 223/2014 kehtestatud mudelites, vormingutes ja näidistes. SFC2014-süsteemi sisestatud elektronblankettidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed”) ei või asendada struktureerimata andmetega, sealhulgas ei saa kasutada hüperlinke ega muud liiki struktureerimata andmeid, näiteks lisada dokumente või pilte. Kui liikmesriik edastab sama teabe struktureeritud ja struktureerimata andmete kujul, kasutatakse vastuolude korral struktureeritud andmeid.

Artikkel 3

SFC2014-süsteemi käitamine

1. Komisjon, liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artikli 59 lõike 3 ja määruse (EL) nr 223/2014 artikli 31 kohaselt määratud asutused ning organid, kellele kõnealuste asutuste ülesanded on delegeeritud, sisestavad SFC2014-süsteemi edastamiseks teabe, mille eest nad vastutavad, ning kõik selle teabe muudatused.

2. Iga komisjonile tehtavat teabeülekannet kontrollib ja selle edastab muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. Ülesannete lahushoidmist toetavad SFC2014-süsteem või liikmesriigi infotehnoloogilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis on SFC2014-süsteemiga automaatselt ühendatud.

3. Liikmesriigid määravad riiklikul tasandil isiku või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:

a)	tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad;

b)	teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust;

c)	kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga;

d)	taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud;

e)	teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust;

f)	tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes;

g)	võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega;

h)	teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2014-süsteemi kasutajate suutlikkust täita lõikes 1 osutatud kohustusi või nende endi suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

4. Andmeülekanded ja tehingud peavad kandma elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (5)tähenduses. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad SFC2014-süsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

Teabe töötlemisel SFC2014-süsteemis tagatakse üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse ja juriidiliste isikute puhul ärisaladuse hoidmine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ, (7) direktiivile 1995/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 4

SFC2014-süsteemi omadused

Tõhusa ja tulemusliku elektroonilise teabevahetuse tagamiseks peab SFC2014-süsteem võimaldama järgmist:

a)	interaktiivsed blanketid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud blanketid;

b)	automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajate poolse kodeerimise vajadust;

c)	automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega;

d)	süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2014-süsteemi kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha;

e)	süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus;

f)	varasemate andmete kättesaadavus seoses meetmeprogrammiga sisestatud kogu teabe puhul.

Artikkel 5

Andmete edastamine SFC2014-süsteemi kaudu

1. Liikmesriigid ja komisjon saavad SFC2014-süsteemi kasutada kas otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (veebiteenused) kasutades eelnevalt kindlaksmääratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2014-süsteemi vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2. Teabe liikmesriigilt komisjonile (või vastupidi) elektroonilise edastamise kuupäeva loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks.

3. Vääramatu jõu, SFC2014-süsteemi talitlushäire või SFC2014-süsteemiga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega, või ajavahemikul 23.–31. detsember, või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel, võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud näidiseid, vorminguid ja vorme.

Kui elektroonilise andmevahetussüsteemi rike kõrvaldatakse, ühendus sellega taastatakse või vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, kannab asjaomane osaline paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata ka SFC2014-süsteemi.

4. Lõikes 3 osutatud juhtudel loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks postitempli kuupäeva.

Artikkel 6

SFC2014-süsteemi kaudu edastatud andmete turvalisus

1. Komisjon kehtestab SFC2014-süsteemi jaoks arvutiturbestrateegia (edaspidi „SFC-süsteemi arvutiturbestrateegia”), mida kohaldatakse SFC2014-süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602 (8) ja selle rakenduseeskirjadele. Komisjon määrab ühe või mitu isikut, kes vastutavad SFC2014-süsteemi arvutiturbestrateegia määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2. Liikmesriigid ja muud Euroopa institutsioonid (v.a komisjon), kes on saanud SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigused, peavad järgima SFC2014-süsteemi portaalis avaldatud arvutiturbe tingimusi ning meetmeid, mida komisjon andmeülekannete turvalisuse tagamiseks SFC2014-süsteemis rakendab, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3. Liikmesriigid ja komisjon rakendavad nende poolt SFC2014-süsteemis salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagavad nende tõhususe.

4. Liikmesriigid võtavad vastu riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia, milles käsitletakse juurdepääsu SFC2014-süsteemile ja sellesse andmete automaatset sisestamist, tagades minimaalsed turvanõuded. Kõnealune riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia võib osutada muudele turvadokumentidele. Iga liikmesriik tagab, et kõnealuseid arvutiturbestrateegiaid kohaldatakse kõigile asutustele, kes kasutavad SFC2014-süsteemi.

5. Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia hõlmab järgmist:

a)	süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infotehnoloogiaalane turvalisus, kes vastutavad käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest;

b)	selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide puhul, mis on ühendatud SFC2014-süsteemiga käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kaudu, turvameetmed, mis võimaldavad viia kõnealused süsteemid kooskõlla SFC2014-süsteemi turvanõuetega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitletakse vajaduse korral järgmisi aspekte:

a)	füüsiline turvalisus;

b)	andmekandjate kontroll ja juurdepääsu reguleerimine;

c)	salvestuskontroll;

d)	juurdepääsu ja salasõnade kontroll;

e)	jälgimine;

f)	ühendus SFC2014-süsteemiga;

g)	sideinfrastruktuur;

h)	personalijuhtimine enne töölevõtmist, töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu;

i)	vahejuhtumite lahendamine.

6. Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia põhineb riskianalüüsil ja kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed tuvastatud riskidega.

7. Dokumendid, milles riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia sätestatakse, tehakse komisjonile tema taotluse korral kättesaadavaks.

8. Liikmesriigid määravad riiklikul tasandil ühe või mitu isikut, kes vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia säilitamise ja kohaldamise eest. Kõnealune isik (isikud) tegutseb (tegutsevad) kontaktisiku(te)na komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud isiku või isikute vahel.

9. Nii SFC-süsteemi arvutiturbestrateegiat kui ka asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke arvutiturbestrateegiaid ajakohastatakse tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. Arvutiturbestrateegiad vaadatakse igal juhul läbi kord aastas, et tagada nende jätkuv nõuetekohane toimimine.

II PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.3.2014, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(8) Komisjoni otsus K(2006) 3602, 16. august 2006, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni kasutatavate infosüsteemide turvalisust.

7.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 134/46

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

29. aprill 2014,

millega kehtestatakse liidu tolliseadustikku käsitlev tööprogramm

(2014/255/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 281,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (edaspidi „tolliseadustik”)) artikliga 280 nähakse ette, et komisjon peab koostama elektrooniliste süsteemide väljaarendamist ja kasutuselevõtmist käsitleva tööprogrammi. Tööprogramm on eriti tähtis elektrooniliste süsteemidega seotud üleminekumeetmete kehtestamiseks ja ajagraafiku kehtestamiseks juhtudel, kui süsteemid tolliseadustiku kohaldamisaja alguseks, st 1. maiks 2016 veel ei tööta.

(2)

Tolliseadustikus on sätestatud, et kogu tolliasutustevaheline ning ettevõtjate ja tolliasutuste vaheline teabevahetus ja sellise teabe säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades ning et info- ja kommunikatsioonisüsteemid peavad pakkuma kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ühesuguseid võimalusi. Tolliseadustiku nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks seepärast tööprogrammiga ette näha elektrooniliste süsteemide rakendamise laiaulatuslik kava.

(3)

Seega peaks tööprogrammis olema loetelu elektroonilistest süsteemidest, mille liikmesriigid ja komisjon peaksid omavahelises tihedas koostöös välja arendama selleks, et tolliseadustikku oleks võimalik ka tegelikkuses kohaldada. See loetelu põhineb olemasoleval kõigi IT-alaste tolliprojektidega seotud kavandamisdokumendil, mida nimetatakse mitmeaastaseks strateegiliseks kavaks ja mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 70/2008/EÜ, (2) eriti selle artikliga 4 ja artikli 8 lõikega 2. Tööprogrammis nimetatud elektrooniliste süsteemide suhtes tuleks kohaldada sama projektijuhtimisel põhinevat lähenemisviisi ning need tuleks ette valmistada ja välja arendada nii, nagu on ette nähtud mitmeaastases strateegilises kavas.

(4)

Tööprogrammis tuleks määratleda ja kirjeldada elektroonilisi süsteeme, samuti nendega seotud õiguslikke aluseid, olulisi eesmärke ja tegevuse alustamiseks kavandatud kuupäevi. Neile kuupäevadele tuleks viidata kui „kasutuselevõtu sihtkuupäevadele”. Elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtmise kuupäev peaks olema üleminekuperioodi lõpetamise sihtkuupäev.

(5)

Tööprogrammis nimetatud elektroonilised süsteemid tuleks välja valida silmas pidades nende eeldatavat mõju tolliseadustikus määratletud prioriteetidele. Üks selline põhiprioriteet on võime pakkuda ettevõtjatele mitmesuguseid elektroonilisi tolliteenuseid kogu liidu tolliterritooriumil. Lisaks peaks elektrooniliste süsteemide eesmärk olema tolliprotseduuride tõhususe, tulemuslikkuse ja ühtlustamise edendamine kogu liidus. Tööprogrammis olevate elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu järjekord ja ajagraafik peaks põhinema praktilistel ja projektijuhtimisalastel kaalutlustel, nagu nt jõupingutuste ja ressursside jaotamine, projektide omavaheline seotus, iga süsteemi konkreetsed tingimused ja projekti valmidusaste. Niisuguse tööprogrammi abil saavutatakse elektrooniliste süsteemide arendamise nõuetekohane ja etapiviisiline kavandamine ja juhtimine.

(6)

Kuna tolliseadustiku artikli 16 lõikes 1 osutatud elektroonilisi süsteeme peavad välja arendama, käitama ja hooldama liikmesriigid koostöös komisjoniga, peaksid komisjon ja liikmesriigid töötama koos, tagamaks et elektrooniliste süsteemide ettevalmistamine ja rakendamine toimub kooskõlas tööprogrammiga ning et määratletud süsteemide kooskõlastatud ja õigeaegseks kavandamiseks, loomiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.

(7)	Selleks et tagada tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise kava sünkroonsus, tuleks tööprogrammi ajakohastada samal ajal kui mitmeaastast strateegilist kava.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 280 lõike 1 kohane tööprogramm.

Tööprogramm lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Rakendamine

1. Komisjon ja liikmesriigid võtavad koostööks ja tööprogrammi rakendamiseks vajalikke meetmeid.

2. Tööprogrammis sätestatud projektide ja nendega seotud elektrooniliste süsteemide ettevalmistamist ja rakendamist korraldatakse kooskõlas tööprogrammiga.

3. Komisjon püüab tööprogrammi projektide algatamiseks saavutada liikmesriikidega ühise arusaamise ja kokkuleppe projektide ulatuse ning elektrooniliste süsteemide kavandamise, nõuete ja arhitektuuri osas. Vajaduse korral konsulteerib komisjon ka ettevõtjatega ja võtab nende seisukohti arvesse.

Artikkel 3

Ajakohastamine

1. Tööprogrammi ajakohastatakse korrapäraselt, et see oleks kooskõlas ja kohandatud tolliseadustiku rakendamisega seotud viimaste arengutega ning et selles võetaks arvesse elektrooniliste süsteemide ettevalmistamisel ja arendamisel, eelkõige ühiselt kokkulepitud spetsifikatsioonide kättesaadavuse ja elektrooniliste süsteemide töölerakendamise osas saavutatud tegelikku edu.

2. Selleks et tagada tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise kava sünkroonsus, ajakohastatakse tööprogrammi vähemalt kord aastas.

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 29. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

LISA

LIIDU TOLLISEADUSTIKKU KÄSITLEV TÖÖPROGRAMM

I. Sissejuhatus tööprogrammi

Tööprogrammi eesmärk on näha ette vahend, millega toetada tolliseadustiku kohaldamist seoses elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtuga.

Tööprogrammiga toetatakse artikli 6 lõikes 1 nõutud elektrooniliste süsteemide väljaarendamist ja reguleeritakse tolliseadustiku artiklis 278 osutatud üleminekuperioodide kehtestamist. Tööprogrammis käsitletakse komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostööd, mis on vajalik elektrooniliste süsteemide väljaarendamiseks ja kasutuselevõtuks vastavalt tolliseadustiku artikli 16 lõikes 1 sätestatule.

Tööprogrammi tuleb mõista järgmiselt.

1.	Selles käsitletakse tolliseadustiku artikli 16 lõikes 1 osutatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamist ja kasutuselevõttu.

2.	Selles võetakse arvesse tolliseadustiku artikli 280 lõikes 2 määratletud prioriteete.

3.	Selles loetletakse artikli 16 lõikes 1 osutatud elektroonilised süsteemid, mis on vajalikud tolliseadustiku sätete kohaldamiseks ja mille jaoks tuleb ette näha üleminekuperiood, mis algab tolliseadustiku kohaldamise kuupäevast ega kesta kauem kui 31. detsembrini 2020.

Selles sätestatakse iga projekti kohta:

a)	projekti ja sellega seotud elektroonilise süsteemi põhjalik kirjeldus;

b)	elektroonilise süsteemi õiguslik alus (tolliseadustiku asjakohased sätted);

c)	olulised etapid seoses tehniliste kirjelduste sihtkuupäevaga, millena käsitatakse ajakohastatud ja pärast läbivaatamist liikmesriikidele kättesaadavate püsivate tehniliste kirjelduste valmimiskuupäeva;

d)	elektroonilise süsteemi kavandatud toimima hakkamise päev, millele viidatakse kui elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu sihtkuupäevale, mis on ühtlasi ka üleminekuperioodi lõppkuupäev.

Tööprogrammis olevate elektrooniliste süsteemide kirjeldus põhineb tööprogrammi koostamise ajal nendele süsteemidele esitatud nõuetel, mille aluseks on tolliseadustikus leiduvad kirjeldused.

Tööprogrammi rakendamiseks algatab komisjon elektrooniliste süsteemidega seotud eriprojektid, lähtudes äritegevuse analüüsist, mis on tehtud tihedas koostöös liikmesriikidega. Projektide IT-tehnilise osa täiendavaks väljatöötamiseks määratleb komisjon kavandatud elektrooniliste süsteemide ühised spetsifikatsioonid, tehes selleks tihedat koostööd liikmesriikidega. Liikmesriigid ja komisjon tagavad süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtu (sh katsetamise ja migreerumise) vastavalt määratletud süsteemiarhitektuurile ja -spetsifikatsioonidele. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ka teiste sidusrühmadega, nt ettevõtjatega.

Projektid viiakse läbi eri etappidena, alates väljatöötamisest kuni ülesehitamise, testimise, migreerumise ja lõpliku kasutuselevõtmiseni. Komisjoni ja liikmesriikide roll neis eri etappides sõltub süsteemide laadist ja arhitektuurist ning nende komponentidest ja teenustest, nagu on kirjeldatud mitmeaastase strateegilise kava üksikasjalikes projektidokumentides. Vajaduse korral määratleb komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ja ühiselt tehtud läbivaatamise alusel üldised tehnilised kirjeldused, mis peavad olema esitatud 24 kuud enne elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu sihtkuupäeva.

Liikmesriigid ja komisjon osalevad süsteemide väljaarendamises ja kasutuselevõtmises, sh nende rakendamisega seotud tugitegevuses, nagu koolitus- ja kommunikatsioonitegevus. Tegevus toimub tööprogrammis kinnitatud olulisi etappe ja kuupäevi järgides. Ettevõtjad astuvad vajalikke samme selleks, et nad oleksid võimelised süsteeme kasutama, kui need kasutusele võetakse.

II. (Tolliseadustikku käsitlev) tööprogramm

„Liidu tolliseadustiku kohased projektid ja nendega seotud elektroonilised süsteemid”

Tolliseadustiku kohaldamiseks vajalike elektrooniliste süsteemide väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud projektide loetelu

Õiguslik alus

Olulised etapid

Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu sihtkuupäev (1)

1.	Registreeritud eksportijate süsteem (REX) Projekti eesmärk on teha kättesaadavaks ajakohastatud teave üldise soodustuste süsteemi (GSP) riikides registreeritud eksportijate kohta, kes ekspordivad kaupu ELi. Süsteem hõlmab ka andmeid ELi kauplejate kohta, et toetada eksporti GSP riikidesse.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 64

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2015

1.1.2017

Liidu tolliseadustiku kohane siduv tariifiinformatsioon (STI)/Järelevalve 2+

Projekti eesmärk on STI süsteemi ja süsteemi „Järelevalve 2” uuendamine, et tagada

—	EBTI-3 süsteemi kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku nõuetega;

—	järelevalveandmete laiendamine;

—	kohustusliku STI kasutamise kontrollimine;

—	STI laiendatud kasutamise kontrollimine ja juhtimine.Projekti rakendatakse kahes etapis.

Esimene etapp hõlmab põhielemente, mis võimaldavad piiratud andmekogumi abil kontrollida STI kasutamise kohustuse täitmist ja viia see vastavusse tolli otsuste tegemise protseduuridega.

Teisel etapil rakendatakse kõiki kontrollivõimalusi täieliku andmekogumi abil ning STI taotluste elektrooniliseks esitamiseks ja STI otsuste elektrooniliseks saamiseks tehakse kauplejatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 22, 23, 26, 27, 28, 33 ja 34

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2015

(1. etapp)

= Q3 2016

(2. etapp)

1.3.2017

(1. etapp)

1.10.2018

(2. etapp)

Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused

Projekti eesmärk on ühtlustada kogu Euroopa Liidus tolli otsuse taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protseduurid taotluste ja otsuse/loa andmete standardimise ja elektroonilise haldamise abil. Süsteem hõlbustab konsulteerimist otsuse tegemise jooksul ja loa andmise protseduuri haldamist.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 22, 23, 26, 27 ja 28

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2015

2.10.2017

Kauplejate otsene juurdepääs Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri)

Projekti eesmärk on pakkuda kauplejate otseseks ja kogu ELi tasandil ühtlustatud juurdepääsuks toimivaid lahendusi teenusena, mis tuleb integreerida elektroonilistesse tollisüsteemidesse, mis on määratletud konkreetsetes liidu tolliseadustiku kohastes projektides, nagu „Liidu tolliseadustiku kohane siduv tariifiinformatsioon (STI)/Järelevalve 2+” ja „Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused”. Projekt hõlmab vajalikule julgeolekupoliitikale vastavat isikusamasuse tuvastamise, juurdepääsu ja kasutajahalduse toetamist, mida võimaluse korral täiendab digiallkirja tugi.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1 ja artikkel 16

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q4 2015

2.10.2017

5.	Liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS) Projekti eesmärk on luua uus üleeuroopaline teabesüsteem liidu staatust tõendava dokumendi talletamiseks, haldamiseks ja väljaotsimiseks. Selles nähakse ette paberkandjal dokumendi T2L asendamine elektroonilisega.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 153

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2015

2.10.2017

6.	Liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) staatuse ajakohastamine Projektiga püütakse parandada AEO taotlustega ja AEO staatuse andmisega seotud äritegevust, võttes arvesse muudatusi tolliseadustiku sätetes ja tolli otsuste tegemise protseduuri ühtlustamist.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 22, 23, 26, 27, 28, 38 ja 39

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2016

1.3.2018

Liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3”

Projekti eesmärk on süsteemi „Järelevalve 2+” uuendamine, et tagada selle kooskõla tolliseadustiku selliste nõuetega nagu standardne teabevahetus elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil ning liikmesriikidelt järelevalve kohta saadud täieliku andmekogumi töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalike asjakohaste funktsioonide loomine.

Seepärast hõlmab see täiendavaid andmete hankimise võimalusi ja aruandlusfunktsioone, mis tuleb komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks teha.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artikkel 16 ja artikli 56 lõige 5

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2016

1.10.2018

Liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) ajakohastamine

Projekti eesmärk on viia kehtiv NCTSi süsteem kooskõlla liidu tolliseadustiku selliste uute nõuetega nagu teabevahetuse kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku andmenõuetega ning seda süsteemi teiste süsteemidega ühendavate liideste ajakohastamine ja arendamine.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 226–236

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2016

1.10.2018

Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES)

Projekti eesmärk on edasi arendada kehtivat ekspordikontrollisüsteemi, et rakendada täielikult AESi, mis hõlmaks ärinõudeid liidu tolliseadustikust lähtuvate protseduuride ja andmete kohta, sh lihtsustatud protseduuride kajastamine, väljuvate kaubasaadetiste osadeks jagamine ja ekspordi keskne tollivormistus. Samuti on ette nähtud, et see hõlmab AESi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrollisüsteemi (EMCS) ja NCTSi vaheliste ühtlustatud liideste arendamist. Sellisel kujul võimaldab AES ekspordiprotseduuride ja väljaveoformaalsuste täielikku automatiseerimist.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 179 ja 263–276

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2016

1.3.2019

10.	Liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks Projekti eesmärk on arendada välja uus keskne süsteem INF-andmete haldamisprotsesside ja eriprotseduuride valdkonna INF-andmete elektroonilise käitlemise toetamiseks ja ühtlustamiseks.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 215, 237–242 ja 250–262

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2017

1.10.2019

11.

Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid

Projekti eesmärk on kiirendada, hõlbustada ja ühtlustada eriprotseduure kogu liidus, luues üldised äriprotsesside mudelid. Selle projektiga püütakse rakendada kõiki liidu tolliseadustiku muudatusi, mida nõutakse tolliladustamise, lõppkasutuse, ajutise impordi ning sees- ja välistöötlemise korral. Mis puudutab eriprotseduuride andmete käitlemise elektroonilisi lahendusi, siis need luuakse peamiselt riigi tasandil.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 215, 237–242 ja 250–262

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2017

1.10.2019

12.

Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine

Projekti eesmärk on määratleda transpordivahendi saabumise teate, esitamisteate ja ajutise ladustamise deklaratsiooni jaoks vajalikud protseduurid ning toetada sellega seoses liikmesriikidevahelist ühtlustamist kauplejate ja tolli vahelise ning vajaduse korral tolliametite vahelise andmevahetuse osas. Kui protseduurides osaleb vaid üks liikmesriik, on protseduuri rakendamine üksnes siseriiklik küsimus.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 133–152

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2017

2.3.2020

13.

Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)

Projekti eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele, kasutades keskset tollivormistust, mis võimaldaks ettevõtjatel oma äritegevus tolli osas tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama asjaomased tolliasutused.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 179

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2017

1.10.2020

14.

Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamine (GUM)

Projekti eesmärk on tagada selliste kehtivate üldtagatiste tõhus ja tulemuslik haldamine, mida võidakse kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, ning iga tollideklaratsiooni ja täiendava deklaratsiooni võrdlussumma kontrollimine või asjakohane teave üksikasjade kohta, mida on liidu tolliseadustiku kohaselt vaja olemasolevate tollivõlgade kohta arvestuskannete tegemiseks iga tolliprotseduuri korral, v.a transiit, mida käsitletakse NCTSi projekti osana.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16 ja 89–100

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2018

2.3.2020

15.

Liidu tolliseadustiku kohane ohutus ja julgeolek ning riskijuhtimine

Projekti eesmärk on suurendada tarneahela ohutust ja julgeolekut määratletud valdkondades, kõikide transpordiliikide ja eriti lennulasti korral, parandades andmete kvaliteeti, kataloogimist, kättesaadavust ja jagamist. Ka kogu riskianalüüsi raamistikku parandatakse, optimeerides tolli käsutusse antud lastiandmeid ja riskiga seotud teabe vahetamist. See toob endaga kaasa muudatused sellistes süsteemides nagu impordikontrollisüsteem ja ühenduse riskijuhtimissüsteem ning lisada võidakse uusi mooduleid.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artiklid 16, 46 ja 127–132

Määratletakse tööprogrammi järgmises versioonis

Määratletakse tööprogrammi järgmises versioonis, mis põhineb tegevuskaval (2)

16.

Liidu tolliseadustiku kohane klassifitseerimine (CLASS)

Projekti eesmärk on välja töötada konsultatsioonimooduliga tariifse klassifitseerimise teabesüsteem, mis moodustaks ühtse platvormi, kus oleks kättesaadav ja kergesti juurdepääsetav kogu klassifitseerimisalane teave (olenemata selle laadist). See võimaldab ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, ning liikmesriikide tolliasutustel leida kergemini asjakohast klassifitseerimisalast teavet.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1, artikli 16 lõige 1 ja artikkel 57

Määratletakse tööprogrammi järgmises versioonis

Joonis

Graafiline ülevaade

(1) Kõnealune elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu sihtkuupäev on ühtlasi ka üleminekuperioodi lõppkuupäev.

(2) Riskihaldamise valdkonna arenguga seotud projektide ajakava käsitletakse tööprogrammi ajakohastatud versioonis vastavalt komisjoni käimasolevale tööle strateegia ja tegevuskava valdkonnas, mis kujutab endast järelmeedet nõukogu järeldustele tarneahela turvalisuse ja tolli riskijuhtimise tugevdamise kohta (8761/3/13, Rev.3, 18. juuni 2013).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 134

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 7. mai 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/252/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 462/2014, 5. mai 2014, millega kiidetakse heaks põhiaine Equisetum arvense L. kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 ( 1 )	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 463/2014, 5. mai 2014, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 223/2014 (mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused	32
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 464/2014, 6. mai 2014, millega tehakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1967/2006 seoses teatavates Hispaania (Kataloonia) territoriaalvetes tobiate (Gymnammodytes cicerelus ja G. semisquamatus) ja mudilate (Aphia minuta ja Crystalogobius linearis) püüdmiseks kasutatavate paadinootade miinimumkaugusega rannikust ja vee miinimumsügavusega nende kasutamisel	37
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 465/2014, 6. mai 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	40
		OTSUSED
		2014/253/EL
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 16. aprill 2014, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004 ES/Grupo Santana, Hispaania)	42
		2014/254/EL
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 16. aprill 2014, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia)	44
		2014/255/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 29. aprill 2014, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikku käsitlev tööprogramm	46

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	37,5
	MK	101,4
	TN	109,1
	TR	97,3
	ZZ	86,3
0707 00 05	MA	35,6
	MK	51,1
	TR	125,0
	ZZ	70,6
0709 93 10	MA	70,8
	TR	113,5
	ZA	31,4
	ZZ	71,9
0805 10 20	EG	47,3
	IL	73,9
	MA	45,0
	TN	68,6
	TR	63,3
	ZZ	59,6
0805 50 10	MA	35,6
	TR	96,3
	ZZ	66,0
0808 10 80	AR	109,1
	BR	87,6
	CL	115,7
	CN	98,6
	MK	30,8
	NZ	135,5
	US	158,7
	ZA	111,3
	ZZ	105,9


	(1) EMPs kohaldatav tekst