3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)

Euroopa Komisjoni 10. mai 2007. aasta teatises Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, mille nõukogu kiitis heaks oma 16. novembri 2007. aasta resolutsioonis (3) ning Euroopa Parlament oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsioonis, (4) on seatud liidu edasise tegevuse eesmärgid kultuurivaldkonnas. Liidu tegevus peaks edendama kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi, kultuuri kui loovuse allikat majanduskasvu ja töökohtade loomise kontekstis ning kultuuri kui liidu rahvusvaheliste suhete olulist mõjurit.

(3)

UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007 ja millega liit on ühinenud, soovitakse kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust ning parandada kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil kultuurilise mitmekesisuse väärtuse teadvustamist.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1622/2006/EÜ (5) kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud meede aastateks 2007–2019.

(5)

Euroopa kultuuripealinnade hindamistest ja avalikust arutelust meetme tuleviku üle pärast 2019. aastat on selgunud, et see on järk-järgult saanud üheks kõige suurejoonelisemaks ning samas ka Euroopa kodanike poolt üheks enim hinnatud kultuurialgatuseks. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada uus meede aastateks 2020–2033.

(6)

Lisaks meetme „Euroopa kultuuripealinnad” esialgsetele eesmärkidele, milleks oli Euroopa kultuuride rikkuse, mitmekesisuse ja ühiste joonte rõhutamine ning Euroopa kodanike suurema vastastikuse mõistmise edendamine, on Euroopa kultuuripealinna tiitlit (edaspidi „tiitel”) kandnud linnad sellele samm-sammult lisanud uue mõõtme, kasutades tiitliaasta mõju linna asjakohaste strateegiate ja prioriteetide kohaselt linna üldisema arengu soodustamiseks.

(7)

Käesoleva otsusega loodava meetme eesmärgid on täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 (6) loodud programmiga „Loov Euroopa”, mille sihtideks on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine, arendamine ja toetamine, Euroopa kultuuripärandi edendamine ning Euroopa kultuuri- ja loomesektori, eelkõige audiovisuaalsektori konkurentsivõime tugevdamine, püüdes toetada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu. Need eesmärgid peaksid samuti aitama tugevdada ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ning õhutada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist.

(8)

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on oluline, et tiitlit kandvad linnad püüaksid luua sidemeid ühest küljest oma kultuuri- ja loomesektorite ning teisest küljest muude sektorite, nagu haridus, teadustöö, keskkond, linnaarendus või kultuuriturism, vahel. Varasem kogemus on näidanud eelkõige seda, et meetmel „Euroopa kultuuripealinnad” on suur potentsiaal kohaliku arengu ja kultuuriturismi katalüsaatorina, nagu on välja toodud ka Euroopa Komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht — uus Euroopa turismi tegevuskava”, mida nõukogu oma 12. oktoobri 2010. aasta järeldustes toetas ning mille Euroopa Parlament oma 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis (7) heaks kiitis.

(9)

Samuti on oluline, et tiitlit kandvad linnad püüaksid edendada sotsiaalset kaasamist ja võrdseid võimalusi ning annaksid kõik endast oleneva, et tagada kõikide kodanikuühiskonna rühmade võimalikult suur osalemine kultuuriprogrammi ettevalmistamises ja rakendamises, pöörates seejuures erilist tähelepanu noortele ning tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

(10)

Hindamised ja avalik arutelu on ka veenvalt näidanud, et Euroopa kultuuripealinna tiitliga võib kaasneda palju eeliseid, kui üritus on põhjalikult ette valmistatud. Kuigi tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, võib see kaasa tuua märkimisväärseid sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid, eriti kui sündmus on osa linna pikemaajalisest kultuurikesksest arengustrateegiast.

(11)

Samas on meetme „Euroopa kultuuripealinnad” rakendamine väga keeruline ülesanne. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned tiitlit kandvad linnad on sellest võimalusest paremini kasu lõiganud kui teised. Seetõttu tuleks meedet täiendada, et aidata kõikidel linnadel tiitlist võimalikult palju kasu saada.

(12)

Tiitel peaks olema jätkuvalt mõeldud üksnes linnadele, sõltumata nende suurusest, kuid laiema avalikkuseni jõudmiseks ja sündmuse mõju suurendamiseks peaks nendel linnadel olema endiselt võimalus kaasata ka neid ümbritsevaid piirkondi.

(13)

Tiitlit tuleks jätkuvalt anda spetsiaalselt koostatud ja tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi alusel. See kultuuriprogramm peaks olema osa pikaajalisest strateegiast, millel oleks kestev mõju kohalikule majandusele ning kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule.

(14)

Liikmesriikide kronoloogilisel nimekirjal põhinev kaheetapiline valikumenetlus, mille viib ellu sõltumatute ekspertide komisjon, on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks. See on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku tegemise etapi vahel eksperdikomisjoni nõuannetele tuginedes parandada ning on taganud tiitli võrdse jaotumise liikmesriikide vahel. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad” järjepidevuse tagamiseks ning kõikide ekspertide üheaegse väljavahetamisega kaasneva kogemuste ja teadmise kaotsimineku vältimiseks peaks ekspertide väljavahetamine olema järkjärguline.

(15)

Jätkuvalt tuleks tagada riikide ekspertiis, võimaldades liikmesriikidel määrata valimise ja seirega tegelevasse eksperdikomisjoni kuni kaks eksperti.

(16)

Valikukriteeriumid tuleks selgemalt sõnastada, et anda kandidaatlinnadele paremaid juhiseid tiitli saamiseks nõutavate eesmärkide ja tingimuste kohta. Kõnealused kriteeriumid peaksid olema ka hõlpsamalt mõõdetavad, et eksperdikomisjonil oleks lihtsam linnad välja valida ja nende üle seiret teostada. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata kandidaatlinnade pikaajalise kultuuripoliitika strateegia raames kavandatavale järeltegevusele, millel võivad olla kestvad kultuurilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed.

(17)

Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul kaaluma võimalust taotleda rahalist toetust liidu programmidest ja fondidest.

(18)

Kultuuripealinnaks nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistamisperiood on meetme „Euroopa kultuuripealinnad” edu jaoks ülioluline. Sidusrühmad on valdavalt üksmeelel, et otsusega nr 1622/2006/EÜ kehtestatud tiitliga kaasnevad meetmed on olnud asjaomastele linnadele väga kasulikud. Neid meetmeid tuleks edasi arendada, eriti sagedasemate seirekoosolekute ja eksperdikomisjoni ekspertide visiitide kaudu asjaomastesse linnadesse, samuti senisest veelgi tihedama kogemuste vahetamise abil nii endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate kui ka kandidaatlinnade vahel. Samuti võivad tiitli pälvinud linnad luua tihedamaid sidemeid teiste tiitlit kandvate linnadega.

(19)

Otsusega nr 1622/2006/EÜ loodud Melina Mercouri auhind on omandanud tugeva sümboolse väärtuse, mis ületab tunduvalt tegeliku rahasumma, mille Euroopa Komisjon võib auhinnaks anda. Tagamaks, et kultuuripealinnadeks nimetatud linnad täidaksid võetud kohustusi, tuleks auhinnaraha maksmise tingimused muuta rangemaks ja selgemaks.

(20)

Samuti on tähtis, et asjaomased linnad tooksid kõigis oma teabematerjalides esile, et käesoleva otsusega loodav meede on liidu meede.

(21)

Euroopa Komisjoni korraldatud eelmiste Euroopa kultuuripealinnade hindamine, mis põhineb kohalikul tasandil kogutud andmetel, ei ole suutnud pakkuda esmaseid andmeid tiitliaasta mõju kohta. Sellest tulenevalt peaks linnadel olema hindamisprotsessis juhtroll.

(22)

Varasem kogemus on näidanud, et kandidaatriikide osalemine võib aidata neid liidule lähendada, rõhutades Euroopa kultuuride ühiseid jooni. Seetõttu tuleks käesoleva otsusega loodav meede pärast 2019. aastat avada ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatidele.

(23)

Käesoleva otsusega hõlmatud ajavahemikul, st aastatel 2020–2033 tuleks kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide linnadel lubada esitada oma kandidatuur ainult ühel tiitlikonkursil, et tagada liikmesriikide linnadega võrdsed tingimused. Lisaks sellele, pidades jällegi silmas võrdsust liikmesriikidega, on igal kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaadil lubatud kõnealusel ajavahemikul tiitlit kanda vaid ühel korral.

(24)

Otsus nr 1622/2006/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada. Samas tuleks selle sätteid jätkuvalt kohaldada kõigi juba nimetatud või nimetamist ootavate kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2019.

(25)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühiseid jooni ja toetada linnade pikaajalist arengut kultuuri abil, ei ole võimalik liikmesriikide tasandil piisavalt saavutada, võttes eelkõige arvesse vajadust valimiseks ja seireks vajalike ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste ning põhjaliku liikmesriikidevahelise koordineerimise järele, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu ja soovitud mõju arvesse võtmiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada kodanike seas ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet;

b)

toetada kultuuri rolli linnade pikaajalises arengus kooskõlas nende vastavate strateegiate ja prioriteetidega.

a)

parandada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu;

b)

muuta kultuur kättesaadavamaks ja suurendada kultuuritegevuses osalemist;

c)

tugevdada kultuurisektori suutlikkust ja selle seoseid muude sektoritega;

d)

parandada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust.

1)

pikaajalisele strateegiale kaasaaitamise kategoorias võetakse arvesse järgmisi tegureid:

2)

Euroopa mõõtme kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

3)

kultuurilise ja kunstilise sisu kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

4)

teostamisvõime kategoorias tuleb kandidaatidel näidata et:

5)

kaasamise kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

6)

korralduse kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid:

a)

liidu kodanikud,

b)

sõltumatud,

c)

omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi

d)

võimelised pühendama eksperdikomisjoni tööle vajaliku arvu tööpäevi aastas.

a)

kolm aastat enne tiitliaastat,

b)

18 kuud enne tiitliaastat ja

c)

kaks kuud enne tiitliaastat.

a)

eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab ellu viia taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas oleva kõrgetasemelise kultuuriprogrammi;

b)

kunstilise meeskonna sõltumatust on asjakohaselt austatud;

c)

Euroopa mõõde on jäänud kultuuriprogrammi lõppversioonis piisavalt tugevaks;

d)

asjaomase kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja -materjalides kajastatakse selgelt asjaolu, et tegu on liidu meetmega;

e)

koostatud on kavad, et seirata ja hinnata tiitli mõju kultuuripealinnaks nimetatud linnale.

a)

tagada meetme üldine sidusus;

b)

tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine;

c)

võttes arvesse artiklis 2 osutatud eesmärke ja kriteeriume, koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et aidata korraldada valikut ja seiret;

d)

osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi;

e)

avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded;

f)

avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

g)

tõhustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendada linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut.

a)

esimene vahearuanne 31. detsembriks 2024,

b)

teine vahearuanne 31. detsembriks 2029,

c)

järelhindamise aruanne 31. detsembriks 2034.

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/13

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 295/2008 on kehtestatud ühine raamistik liidu ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva Euroopa statistika kogumiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 251/2009 (2) on kehtestatud mitmeaastase ettevõtluse struktuurstatistika koostamise sagedus ja tulemuste jaotus, et oleks võimalik saada liikmesriikide vahel võrreldavaid ja ühtlustatud andmeid.

(3)

Komisjoni määruses (EL) nr 275/2010 (3) on sätestatud kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja liikmesriikide esitatavate kvaliteediaruannete sisu.

(4)

Näitajate loetelu on vaja ajakohastada, määrates kindlaks vähemalt ühe töötajaga ettevõtete demograafia andmesarjad, et tulemused oleksid rahvusvahelisel tasandil paremini võrreldavad, eelkõige ettevõtlusstatistika puhul. Samuti tuleks kõnealuste näitajate suhtes kehtestada esimene vaatlusaasta, esitamise sagedus ja tulemuste jaotus. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 295/2008 IX lisa ja määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa vastavalt muuta.

(5)

Kogemused on näidanud, et määruse (EÜ) nr 295/2008 V–VII lisas sätestatud näitajaid ei ole vaja esitada igal aastal, nagu on praegu nõutud. Seepärast tuleks kõnealuste näitajate esitamise sagedust kohandada ja kehtestada uueks sageduseks kord kümne aasta jooksul. Määruse (EÜ) nr 251/2009 I lisa tuleks vastavalt muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 295/2008 V–VII lisa kohaselt koostatud statistika kvaliteediaruandeid ei ole enam vaja esitada igal aastal. Kõnealuste aruannete esitamise sagedust tuleks kohandada ja kehtestada uueks sageduseks kord kümne aasta jooksul, nii et see langeks kokku andmete esitamise nõudega. Määruse (EL) nr 275/2010 lisa tuleks vastavalt muuta.

(7)

Liit ja liikmesriikide huvirühmad on leidnud, et on vaja ühtset integreeritud näitajat, mis võimaldaks paremini jälgida, millist edu on saavutatud innovatsiooni valdkonnas strateegia „Euroopa 2020” raames. Kõnealune näitaja peaks muu hulgas võimaldama võrrelda tööhõivet innovaatilistes suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetes nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Selleks et asjaomast näitajat saaks kasutada 2014. aasta Euroopa poolaastal, tuleks selle alusandmed esitada võimalikult kiiresti. Määrust (EÜ) nr 295/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/32

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 236/2014 (2) kehtestatakse välistegevuse rahastamisvahendi rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused kõigi üheksa vahendi jaoks. Täiendavad erieeskirjad tuleks sätestada konkreetsete olukordade, eelkõige kaudse eelarve täitmise, piirkondliku ja territoriaalse poliitikameetme raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide ning põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikameetme raames rahastatavate maaelu arengu programmide jaoks.

(2)

Komisjon ja määruse (EL) nr 231/2014 I lisas loetletud abisaajariigid (edaspidi „IPA II abisaajariigid”) peavad sõlmima raamlepingute ja valdkondlike lepingute vormis kokkulepped, milles sätestatakse nende koostöö põhimõtted käesoleva määruse alusel, et tagada ühinemiseelse abi kõigis IPA II abisaajariikides ühel viisil rakendamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest kinnipidamine.

(3)

Komisjon peaks toetama IPA II abisaajariikide jõupingutusi arendada oma suutlikkust hallata liidu vahendeid kooskõlas liidu õigusaktides sätestatud põhimõtete ja eeskirjadega. Selleks peaks komisjon seal, kus see kohaseks osutub, delegeerima eelarve täitmisega seotud ülesanded IPA II abisaajariikidele.

(4)

Programmitööga seotud isevastutus ja IPA II abi rakendamine peaksid lasuma peamiselt IPA II abisaajariikidel, kes peavad looma nõutud struktuurid ja ametiasutused ning esitama komisjonile taotluse saada endale eelarve täitmisega seotud ülesanded.

(5)

Seega tuleb sätestada erieeskirjad IPA II abisaajariikidele eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (4).

(6)

Tingimused, mis ühinejariik peab täitma, on kohustuslikud, et tagada riigi finantsjuhtimise üleüldine kvaliteet.

(7)

Kindlaks tuleb määrata finantskorrektsioonide tegemise erieeskirjad ja IPA II abisaajariikide suhtes kohaldatavad menetlused juhul, kui need rakendavad liidu abi kaudse eelarve täitmise raames.

(8)

Et tagada määruse (EL) nr 231/2014 (edaspidi „IPA II abi”) raames antava liidu ühinemiseelse finantsabi rakendamise tõhusus, tulemuslikkus, sidusus ja koordineeritus, peaks määrust (EL) nr 236/2014 täiendama üksikasjalikud järelevalvet ja hindamist käsitlevad eeskirjad.

(9)

Sätestada tuleb aruandlust käsitlevad erieeskirjad, et selgitada üksikasjalikumalt aruandluse nõudeid, millele IPA II abisaajariigid peavad vastama.

(10)

Tõhusa kooskõla saavutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001, (5) määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 tuleks määrata kindlaks IPA II abi läbipaistvust ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad.

(11)

IPA II abi tuleks muu hulgas kasutada piiriülese koostöö edendamiseks IPA II abisaajariikide vahel ning IPA II abisaajariikide ja liikmesriikide või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (6) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohaldamisalasse jäävate riikide vahel. Osalejate rolli ja vastutust tuleb täpsustada, võttes arvesse erinevaid olukordi, eelkõige seoses IPA II abisaajariikide ja liikmesriikide piiriülese koostööga.

(12)

Maaelu arengu programmide raames peaks IPA II abi põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonnas edendama järkjärgulist ühtlustamist ühise põllumajanduspoliitika õigusliku raamistikuga. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi tegevustega sarnaste tegevuste rahastamise jaoks on vaja erieeskirju, rakendamaks neid haldus- ja kontrollisüsteemide kaudu, mis sarnanevad liikmesriikide selliste vastavate struktuuridega, millel on samasuguse iseloomuga funktsioonid.

(13)

IPA II 2014. aasta programmide õigeaegse kavandamise ja rakendamise huvides peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas IPA II komitee arvamusega,

a)

„IPA II abisaajariik” tähendab ühte määruse (EL) nr 231/2014 I lisas loetletud abisaajatest;

b)

„programm” — määruse (EL) nr 236/2014 artiklites 2 ja 3 sätestatud tegevusprogramm, üksik-, eri- või toetusmeede;

c)

„raamleping” — komisjoni ja IPA II abisaajariigi vahel sõlmitud leping, mida kohaldatakse IPA II kõigi poliitikavaldkondade suhtes ning milles sätestatakse IPA II abisaajariigi ja komisjoni finantskoostöö põhimõtted käesoleva määruse kohaselt;

d)

„valdkondlik leping” — komisjoni ja IPA II abisaajariigi vahel sõlmitud kokkulepe, mis puudutab konkreetset IPA II poliitikavaldkonda või programmi, sätestades need eeskirjad ja menetlused, mida ei ole kirjeldatud raamlepingus;

e)

„poliitikavaldkond/-valdkonnad” — peamised koostöövaldkonnad, millega tegeldakse IPA II abist rahastatud meetmete raames, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 231/2014 artikli 3 lõikes 1;

f)

„asutused” — IPA II abisaajariigi või liikmesriigi riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi üksused või organid;

g)

„suurprojekt” — projekt, mis hõlmab mitmeid ehitustöid, meetmeid ja teenuseid ja mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku ja tehnilise olemusega konkreetne ja jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab raamlepingus sätestatu;

h)

„osalejariigid” — IPA II abisaajariik/-riigid üksi või IPA II abisaajariik/-riigid koos liikmesriigi/-riikide või Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohaldamisalasse jäävate riikidega, kes osalevad koos osalejariikidega ühiselt koostatud piiriülese koostöö mitmeaastases programmis;

i)

„rahastamisleping” — komisjoni ja IPA II abisaajariigi sõlmitud aastane või mitmeaastane leping liidu finantsabi rakendamiseks käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate meetmete kaudu.

a)

tagab koordineerimise IPA II abisaajariigi administratsiooniga ja teiste rahastajatega ning tiheda sideme IPA II abi kasutamise ja ühinemise üldise protsessi vahel;

b)

koordineerib IPA II abisaajariikide osalemist asjaomastes territoriaalse koostöö programmides, eelkõige artikli 27 punktides a–c osutatud piiriülese koostöö programmides, ning vajaduse korral määruse (EL) nr 1299/2013 alusel loodud ja rakendatavates riikide- ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides. IPA koordinaator võib vajaduse korral delegeerida koordineerimisülesande piirkondliku koostöö koordinaatorile või tegevstruktuurile;

c)

tagab, et IPA II abisaajariikide pakutud meetmetes ja programmides sätestatud eesmärgid oleksid kooskõlas riiklike strateegiadokumentidega ning neis võetaks arvesse asjaomaseid makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;

d)

püüdleb selle poole, et IPA II abisaajariigi administratsioonis tehtaks kõik vajalikud sammud seonduvate programmide rakendamise lihtsustamiseks.

a)

IPA II abi haldamiseks, kontrolliks, järelevalveks, seireks, hindamiseks, aruandluseks ja auditiks vajalikud struktuurid ja asutused ning nende ülesanded ja vastutus;

b)

tingimused ja kontrollinõuded:

c)

IPA II abi programmitöö ja rakendamine ning eelkõige erisätted seoses abi osatähtsuse, liidu toetuse määrade ja rahastamiskõlblikkusega;

d)

riigihangete, toetuste ja muude pakkumistega seotud menetlused kooskõlas määruse (EL) nr 236/2014 artikli 1 lõikega 3 ning artiklitega 8 ja 10;

e)

maksude, tollimaksude ja muu maksukoormusega seotud eeskirjad kooskõlas määruse (EL) nr 236/2014 artikliga 5;

f)

maksetega seotud nõuded, raamatupidamise kontrollimine ja heakskiitmine ning finantskorrektsioonide menetlused ning kasutamata vahendite kulukohustustest vabastamine;

g)

liidu finantshuvide kaitse, nagu see on sätestatud määruse (EL) nr 236/2014 artiklis 7, ning pettustest ja muudest rikkumistest teatamise sätted;

h)

läbipaistvuse, nähtavuse, teabe ja avalikustamisega seotud nõuded.

a)

riiklik IPA koordinaator;

b)

siseriiklik eelarvevahendite käsutaja;

c)

tegevstruktuurid.

a)

IPA II raamatupidamise ja finantstehingute juhtimine;

b)

IPA II abi rakendamise sisekontrollisüsteemide tõhus toimimine;

c)

selliste tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete ellurakendamine, mis võtaksid arvesse avastatud riske;

d)

artiklis 14 sätestatud protsessi käivitamine.

a)

kontrollikeskkond;

b)

riskijuhtimine;

c)

kontrollitegevused;

d)

teave ja teabevahetus;

e)

seiretegevused.

a)

maa ja olemasolevate hoonete ostmine, välja arvatud siis, kui see on rahastamisotsuses nõuetekohaselt põhjendatud tegevuse iseloomuga;

b)

muud kulud, mis võivad olla sätestatud valdkondlikes või rahastamislepingutes.

a)

konkreetse vea, rikkumise või pettuse avastamine;

b)

IPA II abisaajariigi haldus- ja kontrollisüsteemide nõrkuse või puudulikkuse avastamine.

a)

aastaaruanne delegeeritud ülesannete rakendamise kohta;

b)

aasta finantsaruanded, tekkepõhiselt, nagu on täpsustatud rahastamislepingus, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta;

c)

iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4;

d)

kokkuvõtte auditiaruannetest ja haldusstruktuuri tehtud kontrollidest, mis moodustavad kindla aluse vahendite haldaja kinnitusele. Kokkuvõte sisaldab süsteemides avastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmeid ning auditeerimisasutuse koostatud aruannete järelmeetmeid.

a)

„tegevus” — projekt, leping, toiming või projektide rühm, mille on valinud välja asjaomase programmi ühine seirekomisjon või hankija või mis on valitud nende vastutusel, ning mis aitab kaasa seoses artikli 27 punktis a sätestatud piiriülese koostöö programmidega selle prioriteetse suuna või prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele, millega ta seotud on, või seoses artikli 27 punktis b või c sätestatud piiriülese koostöö programmidega selle prioriteetse teemavaldkonna või prioriteetsete teemavaldkondade eesmärkide saavutamisele, millega ta seotud on;

b)

„abisaaja” — riigi- või eraasutus, kes vastutab tegevuse algatamise või algatamise ja rakendamise eest. Riigiabi kontekstis (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 lõikes 13) (8) tähendab „abisaaja” asutust, kes saab abi asjaomaseid liikmesriike hõlmavate piiriülese koostöö programmide raames.

a)

piiriülene koostöö ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme IPA II abisaajariigi vahel, nagu on sätestatud II peatükis;

b)

piiriülene koostöö kahe või enama IPA II abisaajariigi vahel, nagu on sätestatud III peatükis;

c)

piiriülene koostöö IPA II abisaajariikide ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohaldamisalasse jäävate riikide vahel, nagu on sätestatud III peatükis.

a)

kõigil rahastamiskõlblikel kuludel, sealhulgas avaliku ja erasektori kulud, või

b)

avaliku sektori rahastamiskõlblikel kuludel.

a)

artikli 27 punktis a osutatud piiriülese koostöö programmide puhul statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) 3. taseme piirkonnad või NUTS liigituse puudumisel samaväärsed piirkonnad, mis on maismaa- või merepiiride ääres ega asu üksteisest kaugemal kui 150 km, ilma et see piiraks kohanduste tegemist, mis võivad olla vajalikud piiriüleste programmide sidususe ja järjepidevuse tagamiseks programmiperioodil 2007–2013;

b)

artikli 27 punktides b ja c osutatud piiriülese koostöö programmide puhul sätestatakse rahastamiskõlblikud piirkonnad vajaduse korral asjaomases piiriülese koostöö programmis.

a)

kehtestab teiste abisaajatega lepingu vormis korra, mis hõlmab muu hulgas sätteid, mis tagavad tegevusele eraldatud rahaliste vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise, kaasa arvatud alusetult makstud summade tagasinõudmise kord;

b)

vastutab kogu tegevuse rakendamise eest;

c)

tagab, et kõigi abisaajate esitatud kulud on seotud tegevuse rakendamisega ja vastavad kõigi abisaajate vahel kokku lepitud tegevusele ning on kooskõlas korraldusasutuse esitatud dokumendiga, nagu on sätestatud lõikes 6;

d)

tagab kõigi teiste abisaajate esitatud kulude vastutava(te) töötaja(te) poolse kontrollimise, kui seda kontrolli ei ole teinud korraldusasutus kooskõlas määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 23 lõikega 1.

a)

rahastamiskõlblikud tegevuse kogukulud ja avaliku sektori kulud ning toetuse saamiseks välja valitud tegevusliikide arv;

b)

abisaajate korraldusasutusele esitatud deklareeritud rahastamiskõlblikud kogukulud.

a)

need on tekkinud liikmesriigist pärit abisaajal ja need on makstud vahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022 või

b)

need on tekkinud IPA II abisaajariigist pärit makse saajal ja need on makstud pärast piiriülese koostöö programmi esitamist.

a)

võlaintress;

b)

käibemaks, välja arvatud juhul, kui seda ei kaeta riiklike käibemaksu käsitlevate õigusaktide alusel;

c)

tuumajõujaamade dekomisjoneerimine ja ehitamine;

d)

investeeringud kasvuhoonegaaside vähendamisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (11) I lisa reguleerimisalasse kuuluvate meetmete raames;

e)

tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine;

f)

raskustes olevad ettevõtted, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades;

g)

investeeringud lennujaamade infrastruktuuri, välja arvatud juhul, kui tegemist on keskkonnakaitsega või see toimub koos negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalike investeeringutega.

a)

tegevus on programmipiirkonna jaoks kasulik;

b)

programmipiirkonnast väljaspool teostatavale tegevusele eraldatav kogusumma ei ületa 20 % liidu toetusest programmi tasandil;

c)

tegevusega seotud haldust, kontrolli ja auditit puudutavad korraldus- ja auditeerimisasutuste kohustused täidavad piiriülese koostöö programmi asutused või sõlmitakse asjakohased lepingud selle liikmesriigi või kolmanda riigi asutustega, kus tegevust rakendatakse.

a)

artiklis 4 osutatud piiriülese koostöö programmis osalevate riikide riiklikud IPA koordinaatorid ja vajaduse korral territoriaalse koostöö koordinaatorid;

b)

kui piiriülese koostöö programmi rakendatakse kaudse eelarve täitmise kaudu, siis selle osaleva IPA II abisaajariigi artiklis 7 osutatud siseriiklik eelarvevahendite käsutaja ja haldusstruktuur, kus asub tellija;

c)

kõigi osalejariikide tegevstruktuurid, kes teevad programmitöö ja asjaomase piiriülese koostöö programmi rakendamisel tihedat koostööd. Kaudse eelarve täitmise korral hõlmab tegevstruktuur ka tellijat;

d)

kui piiriülese koostöö programmi rakendatakse kaudse eelarve täitmise kaudu, siis artikli 7 lõikes 3 osutatud auditeerimisasutus. Kui tal ei ole volitusi täita artiklis 12 sätestatud ülesandeid, siis aitab teda audiitorite rühm, kuhu kuulub iga piiriüleses koostöö programmis osaleva riigi esindaja.

a)

korraldusasutus, mis on riigi tasandil tegutsev avalik-õiguslik asutus ning mis vastutab asjaomase programmi ettevalmistamise ja rakendamise eest, sealhulgas meetmete valiku ja avalikustamise, koordineerimise, hindamise, järelevalve ja aruandluse eest, ning mida juhib ainuisikulise vastutusega kõrge ametnik, ja

b)

IPA maaelu arengu agentuur, millel on liikmesriikides asuvate makseasutustega sarnased ülesanded, mis tähendab vastutust avalikustamise, projektide valimise ning eelarveliste kohustuste ja maksete lubamise, kontrollimise ja raamatupidamise ning maksete tegemise eest.

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/53

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 (3) on kehtestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise rakenduseeskirjad. Kõnealuste rakenduseeskirjadega jõustatakse 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastatud rahvusvahelises tsiviillennunduse konventsioonis (edaspidi „Chicago konventsioon”) sätestatud standardid ja kohustused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 (4) artikli 1 lõikes 3 ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärkidega.

(2)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) on hiljuti muutnud Chicago konventsiooni 3., 4., 10., 11., 14. ja 15. lisa. 3., 4., 10. ja 11. lisa muudatused ning 14. ja 15. lisa muudatus 11-A jõustusid 14. novembril 2013, 14. lisa muudatus 11-B aga jõustub 14. novembril 2014.

(3)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 põhjendusele 14 peaksid aeronavigatsiooniteenuste osutajad tegutsema asjakohaste ICAO standardite kohaselt seni, kuni kõnealused standardid on täielikult üle võetud liidu õigusaktidesse. See kehtib ka selliste standardite suhtes, mis on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse konventsiooni lisades tehtud hiljutistest muudatustest tulenevalt läbi vaadatud. Seepärast tuleks vastavalt ajakohastada rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 sisalduvaid viiteid konventsioonile.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/57

(1)

22. augustil 2012. aastal ühines Venemaa Föderatsioon Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Venemaa Föderatsiooni kohustused hõlmavad tariifikvoote, mida kohaldatakse teatavat liiki okaspuidu ekspordi suhtes ja millest osa on eraldatud Euroopa Liitu suunduvale ekspordile. Kõnealuste tariifikvootide haldamise kord on sätestatud Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahelises kirjavahetuse vormis lepingus, milles käsitletakse Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditavale puidule kohaldatavate tariifikvootide haldamist, (2) (edaspidi „leping”) ja Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelises protokollis, milles käsitletakse lepingu kohaseid tehnilisi üksikasju, (3) (edaspidi „protokoll”). Leping ja protokoll allkirjastati 16. detsembril 2011. Neid on kohaldatud ajutiselt alates kuupäevast, mil Venemaa Föderatsioon ühines Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.

(2)

Otsuse 2012/105/EL artikli 4 kohaselt on komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 498/2012 (4) sätestatud eeskirjad Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu eksporditava puidu suhtes kehtivate tariifikvootide eraldamise kohta. Kõnealuse määruse kohaldamine lõppeb kuupäeval, mil lõppeb protokolli ajutine kohaldamine.

(3)

Kuigi lepingut ja protokolli kohaldatakse edasi ajutiselt kuni nende sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni, on rakendusmääruse (EL) nr 498/2012 rakendamisel saadud kogemused esimese kolme kvoodiperioodi jooksul näidanud vajadust muuta kõnealuse määruse artiklit 15, et võtta arvesse tariifikvootide vähest kasutamist esimese kolme kvoodiperioodi jooksul. Artiklites 13 ja 14 sätestatud impordi ülemmäärade vähendamise peatamine kvoodiperioodil 2015 on vajalik selleks, et edendada Euroopa Liitu eksportimiseks eraldatud tariifikvootide täielikku ärakasutamist eelkõige seniste importijate puhul.

(4)

Seepärast tuleb rakendusmäärust (EL) nr 498/2012 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsuse 2012/105/EL alusel loodud puidukomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/59

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

15. aprillil 2014 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee jätta ühe isiku välja nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, olles vaadanud läbi nimetatud isiku taotluse end nimekirjast välja jätta ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjaliku aruande.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/61

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/63

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 10 lõike 2 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kolmandate riikide pakutava panuse vastuvõtmise kohta.

(2)

Tuginedes Uus-Meremaa panust käsitlevale 11. märtsi 2014. aasta soovitusele ELi operatsiooni ülema poolt ning Euroopa Liidu Sõjalise Komitee 25. märtsi 2014. aasta nõuandele tuleks Uus-Meremaa panus vastu võtta.

(3)

Seetõttu tuleks poliitika- ja julgeolekukomitee otsust ATLANTA/3/2009 muuta, et välja jätta lisa, kus on esitatud kolmandate riikide nimekiri, kelle panused on vastu võetud.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

1)

artikli 2 lõike 1 teises taandes jäetakse välja sõnad „lisas nimetatud”;

2)

lisa jäetakse välja.

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/65

(1)

22. oktoobril 2012 tegi komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ülesandeks anda nõu Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise osas.

(2)

Oma 31. mai 2013. aasta tehnilises nõuandes märkis ESMA, et tema järelduste kohaselt on Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik võrreldav määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud raamistikuga.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule peavad selleks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku saaks pidada samaväärseks kõnealuse määruse nõuetega, olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle tuleb teostada regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik koosneb Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Comissão de Valores Mobiliários, CVM) määrusest ICVM 521, mis võeti 1976. aasta seaduse nr 6.385 alusel vastu 25. aprillil 2012. Õigusraamistikuga kohustatakse reitinguagentuure täitma kõiki Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tegevusjuhendi sätteid. Kõik asjaomased õigusnormid on jõustunud. Õigusraamistiku kohaselt peavad reitinguagentuurid olema registreeritud ning CVMi pideva järelevalve all. Brasiilia õigus- ja järelevalveraamistik annab CVMile ulatuslikud volitused, mis võimaldavad tal uurida, kas reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid kohustusi. CVM võib uurida raamatupidamist, registreid ja dokumente ja mis tahes muid toimikuid ning teha neist väljavõtteid, samuti võib ta nõuda teavet või selgitusi, mille andmisest keeldumisel saab ta määrata trahvi, ilma et see piiraks muude karistuste kohaldamist. CVMi õiguste hulka kuulub ka etteteatamisega või etteteatamiseta inspekteerimiste tegemine, et võimaldada reitinguagentuuride üle tõhusa järelevalve teostamist ja nendepoolse nõuete täitmise tagamist, ning õigus määrata kohaldatavaid eeskirju rikkuvatele reitinguagentuuridele karistusi. CVM võib määrata reitinguagentuuridele ja krediidireitingute andmisega otseselt seotud mis tahes isikutele mitmesuguseid karistusi, alates hoiatustest, trahvidest ja peatamistest kuni reitinguagentuuri registreeringu tühistamiseni. Kui CVM peaks kindlaks tegema, et toime on pandud kuritegu, peab ta andma asja edasi prokuratuuri (Ministério Público). Samuti võib CVM taotluse korral osaleda väärtpaberituruga seotud kohtuvaidlustes, kus tema tegevus võib ulatuda tõendite kogumisest õiguslike hinnangute andmiseni. Reitinguagentuurid peavad esitama CVMile iga-aastase aruandevormi ning sündmustele tuginevat teavet näiteks metoodika olulise muutmise või krediidireitingu lõpetamise kohta otsuse tegemise korral või kui emitent ei kasutanud tehingu avalikustamisel esialgset arvamust. 2013. aasta septembri seisuga olid kõik reitinguagentuurid esitanud CVMile oma ajakohastatud aruandevormid ning ta on saanud ka sündmustele tuginevat teavet. CVM on dokumendid läbi vaadanud ja palunud ühel reitinguagentuuril anda selgitusi kindlakstehtud huvide konflikti kohta, mille see reitinguagentuur on ka andnud. CVMi ja ESMA vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud täitmise tagamise ja järelevalvemeetmetega. Selle põhjal tuleks pidada Brasiilia reitinguagentuuride suhtes kohaldatavaid tegevusloa saamise või registreerimise nõudeid samaväärseteks määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetega ning nende suhtes kohaldatavat järelevalve- ja täitmise tagamise korda tõhusalt kohaldatuks ja jõustatuks.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega, välja arvatud nendega, mis on sätestatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b. Selle tingimuse täitmise hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 462/2013 (2) artikli 2 lõiget 1, kus on sätestatud, mis kuupäevast alates teatavaid määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid kohaldatakse. Mis puutub äriühingu üldjuhtimisse, siis nõutakse Brasiilia õigus- ja järelevalveraamistikuga osana reitinguagentuuride registreerimise menetlusest, et reitinguagentuuridel peab olema äriühingu üldjuhtimise struktuur, kuhu kuulub vähemalt kaks direktorit, kellest üks peab olema sõltumatu ja vastutav eeskirjade täitmise eest. Brasiilia õigus- ja järelevalveraamistikuga, mille kohaselt on kohustuslik täita IOSCO tegevusjuhendit, pannakse reitinguagentuuridele kohustus rakendada asjakohast huvide konfliktide juhtimise korda. Reitinguagentuuri käitumisjuhendis tuleb ette näha selliste mehhanismide kasutuselevõtmine, millega teha kindlaks, kõrvaldada, juhtida ja avalikustada olukordi, kus esineb huvide konflikt. Brasiilia raamistik sisaldab ka üksikasjalikke tegevuse edasiandmist, arvestuse pidamist ja konfidentsiaalsust käsitlevaid eeskirju. Reitinguagentuuridelt nõutakse, et nad looksid krediidireitingute andmise metoodika läbivaatamiseks läbivaatamise funktsiooni, samuti on Brasiilia raamistikuga ette nähtud mitmesugused krediidireitingute ja krediidireitingualase tegevusega seotud avalikustamisnõuded, näiteks nõue saata oma krediidireitingu otsused õigeaegselt laiali, avaldada varasemate perioodide krediidireitingute asjakohasusel põhinev dokument ning avalikustada aastaaruanne, mis sisaldab teavet tema tegevuse kohta. Seega peaks Brasiilia õigus- ja järelevalveraamistikuga saavutatama seoses huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja protseduuride, krediidireitingute ja nende andmise metoodika kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamisega samad eesmärgid kui määrusega (EÜ) nr 1060/2009 ning see peaks pakkuma reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt tuleb kolmanda riigi õiguskorraga ära hoida kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja metoodikasse. Mis tahes selline sekkumine oleks vastuolus Brasiilia põhiseaduses sätestatud õiguspärasuse põhimõttega, millega nähakse ette, et ametiasutused võivad tegutseda vaid juhul, kui see on seadusega ette nähtud. Nii palju kui oli võimalik kindlaks teha, puuduvad õigussätted, mis annaksid CVMile või muule ametiasutusele õiguse mõjutada krediidireitingute sisu või metoodikat.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Komisjon, keda ESMA teavitab, peaks jätkuvalt jälgima Brasiilia reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/68

(1)

22. oktoobril 2012 tegi komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ülesandeks anda nõu Argentina reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise osas.

(2)

Oma 31. mai 2013. aasta tehnilises nõuandes ja selle 18. detsembril 2013 esitatud ajakohastuses märkis ESMA, et tema järelduste kohaselt on Argentina reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik võrreldav määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud raamistikuga.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule peavad selleks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku saaks pidada samaväärseks kõnealuse määruse nõuetega, olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle tuleb teostada regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Argentina õigus- ja järelevalveraamistik on kehtinud alates 1992. aastast. Hiljuti vaadati see läbi ja muudeti rangemaks ning nüüd koosneb see 29. novembril 2012 vastu võetud seadusest nr 26.831 (kapitaliturgude seadus), mida täiendab 29. juuli 2013. aasta dekreet nr 1023/13, millega nähakse ette Argentina kapitaliturgude üldpõhimõtted, sealhulgas reitinguagentuuride kohaldatavad kõrgel tasemel kindlaks määratud põhimõtted, ja riikliku väärtpaberikomisjoni (Comision Nacional de Valores, CNV) uutest rakendusmäärustest, mis võeti vastu üldresolutsiooniga nr 622/2013; kõik nimetatud õigusaktid on kehivad. Reitinguagentuurid peavad täitma ka kõiki Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) tegevusjuhendi sätteid. Õigusraamistiku kohaselt peavad reitinguagentuurid olema registreeritud ning CNV pideva järelevalve all. CNV järelevalve- ja karistuste määramise pädevus on sätestatud seaduses nr 26.831. CNV-l on õigus teha kontrolle ja teostada uurimisi tema järelevalvevolituste alla kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, paluda abi õiguskaitseasutustelt, algatada kohtumenetlusi ning teatada kuritegudest. CNV teostab iga registreeritud reitinguagentuuri suhtes kaks korda aastas kohapealset ja dokumentaalset kontrolli. Kohaldatavate sätete rikkumise korral võib CNV määrata selliseid karistusi nagu trahvid või vähemat viieaastane keeld tegutseda direktori, juhi, audiitori või reitingukomitee liikmena. Samuti võib CNV peatada vastutavate isikute tegevuse ajutiselt või lõplikult ning tühistada reitinguagentuuri registreeringu või tegevusloa. CNV peab oma veebisaidil jõustamisjuhtumitest avalikku registrit, kus on näidatud, millal juhtum algatati, milline oli lõplik otsus ja millised karistused määrati. CNV ja ESMA vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud täitmise tagamise ja järelevalvemeetmetega. Selle põhjal tuleks pidada Argentina reitinguagentuuride suhtes kohaldatavaid registreerimise nõudeid samaväärseteks määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetega ning nende suhtes kohaldatavat järelevalve- ja täitmise tagamise korda tõhusalt kohaldatuks ja jõustatuks.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega, välja arvatud nendega, mis on sätestatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b. Selle tingimuse täitmise hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 462/2013 (2) artikli 2 lõiget 1, kus on sätestatud, mis kuupäevast alates teatavaid määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid kohaldatakse. Argentina õigus- ja järelevalveraamistiku kohaselt peab reitinguagentuure juhtima direktorite nõukogu, kes vastutab reitinguagentuuri aruka ja usaldusväärse juhtimise eest, krediidireitingute teenused peavad olema sõltumatud ning huvide konflikte tuleb asjakohaselt kindlaks teha, juhtida, avalikustada ja kõrvaldada. Reitinguagentuurid peavad sel eesmärgil kehtestama asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ning esitama ja säilitama nn finantsteabe kiirtee (Autopista de la informacion financiera) kaudu teavet reitingukomitee liikmete, direktorite nõukogu liikmete, juhtide ja töötajatega seotud tegelike või võimalike huvide konfliktide kohta. Reitinguagentuurid peavad looma ja säilitama alalise ja tõhusa vastavuskontrolli funktsiooni, mis tegutseb sõltumatult ja annab aru otse direktorite nõukogule. Organisatsiooniliste protsesside ja protseduuridega seoses sisaldab Argentina õigus- ja järelevalveraamistik üksikasjalikke tegevuse edasiandmist, arvestuse pidamist ja konfidentsiaalsust käsitlevaid eeskirju. Reitinguagentuuridelt nõutakse, et nad vaataksid oma krediidireitingute andmise metoodika, mudelid ja krediidireitingute andmisel kasutatavad peamised eeldused läbi vähemalt kord aastas ning jälgiksid enda antud krediidireitinguid ja vaataksid need läbi vähemalt neli korda aastas. Argentina raamistikus on ette nähtud mitmesugused avalikustamisnõuded seoses krediidireitingute ja krediidireitingualase tegevusega, näiteks reitingukategooriate kohustuslik kasutamine ning nõue avaldada krediidireitingud kohe pärast reitingukomitee otsuse tegemist ja esitada kõik krediidireitingud ja neid käsitlevad reitinguaruanded avaldamiseks CNV veebisaidil asuva nn finantsteabe kiirtee kaudu. Seega peaks Argentina õigus- ja järelevalveraamistikuga saavutatama seoses huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja protseduuride, krediidireitingute ja nende andmise metoodika kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamisega samad eesmärgid kui määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Seega pakub Argentina raamistik reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt tuleb kolmanda riigi õiguskorraga ära hoida kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja metoodikasse. CNV on haldusasutus ja sellest tulenevalt kohaldatakse tema suhtes 3. aprilli 1972. aasta seadust 19.549 (haldusmenetluse seadus). CNV tegutseb haldusaktide kaudu ning talle delegeeritud volituste piires. Nii palju kui oli võimalik kindlaks teha, puuduvad õigussätted, mis annaksid CNV-le või muule ametiasutusele õiguse mõjutada krediidireitingute sisu või metoodikat.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Argentina reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Argentina reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Komisjon, keda ESMA teavitab, peaks jätkuvalt jälgima Argentina reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/71

(1)

22. oktoobril 2012 tegi komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ülesandeks anda nõu Mehhiko reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise osas.

(2)

Oma 31. mai 2013. aasta tehnilises nõuandes märkis ESMA, et tema järelduste kohaselt on Mehhiko reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik võrreldav määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud raamistikuga.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule peavad selleks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku saaks pidada samaväärseks kõnealuse määruse nõuetega, olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle tuleb teostada regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Reitinguagentuure on alates 1993. aasta juulist reguleerinud ja nende suhtes järelevalvet teinud Mehhiko Pangandus- ja Väärtpaberikomisjon (Comisión Nacional Bancaria y de Valores, CNBV). Alates 1999. aasta detsembrist peavad nad saama tegutsemiseks ja krediidireitingu teenuste pakkumiseks CNBV-lt eelneva loa. 17. veebruaril 2013 avaldas CNBV oma ametlikus väljaandes praegu kohaldatava muudetud reitinguagentuuride määruse (Disposiciones Aplicables a las Institutiones Calificadoras de Valores) ning see on jõustunud. CNBV-l on õigus uurida mis tahes tegevust või küsimusi, mis võivad endast kujutada õigusrikkumist. CNBV-l on õigus nõuda mis tahes liiki teavet ja dokumente, teostada kohapealseid inspekteerimisi ja kutsuda talle aru andma mis tahes isikut, kes võiks uurimisele kaasa aidata. Reitinguagentuuride tegevuse saab lõpetada või ajutiselt peatada ning nende tegevusloa saab tühistada. Samuti on CNBV-l õigus määrata haldustrahve. CNBV on rakendanud registreeritud reitinguagentuuride suhtes iga-aastaseid nõuetele vastavuse kontrolle, mille alusel ta on teinud tähelepanekuid ja määranud karistusi. CNBV ja ESMA vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud täitmise tagamise ja järelevalvemeetmetega. Selle põhjal tuleks pidada Mehhiko reitinguagentuuride suhtes kohaldatavaid tegevusloa saamise või registreerimise nõudeid samaväärseteks määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetega ning nende suhtes kohaldatavat järelevalve- ja täitmise tagamise korda tõhusalt kohaldatuks ja jõustatuks.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega, välja arvatud nendega, mis on sätestatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b. Selle tingimuse täitmise hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 462/2013 (2) artikli 2 lõiget 1, kus on sätestatud, mis kuupäevast alates teatavaid määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid kohaldatakse. Mehhiko äriühingu üldjuhtimist käsitleva raamistikuga nõutakse, et reitinguagentuuril peab olema direktorite nõukogu, mis koosneb maksimaalselt 21 liikmest, kellest vähemalt 25 % vastavad sõltumatuse nõuetele. Sõltumatute direktorite ülesannete hulka kuulub muu hulgas krediidireitingu andmise tegevuspõhimõtete ja metoodika väljatöötamine, sisekontrollisüsteemi tõhususe tagamine ning vastavuskontrolli ja juhtimisprotsesside jälgimine. Huvide konfliktid tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada, ning kui see on asjakohane, siis tuleb vastavuskontrolli spetsialisti teavitada krediidireitinguid mõjutada võivast mis tahes võimalikust huvide konfliktist. Kui reitinguagentuur teeb kindlaks tema krediidireitinguid mõjutada võiva huvide konflikti, peab ta loobuma teenuste osutamisest. Mehhiko raamistik sisaldab ulatuslikke arvestuse pidamisele ja konfidentsiaalsusele esitatavaid organisatsioonilisi nõudeid ning sellega on nähtud ette, et reitinguagentuurid jäävad täielikult vastutavaks mis tahes edasi antud tegevuse eest. CNBV järelevalve alla kuuluvad ka üksused, kellele reitinguagentuur on teenuste osutamise edasi andnud. Reitinguagentuuridelt nõutakse, et nad looksid krediidireitingute andmise metoodika ja mudelite läbivaatamiseks ametliku läbivaatamise funktsiooni ning Mehhiko raamistikus on ette nähtud mitmesugused avalikustamisnõuded seoses krediidireitingute ja krediidireitingualase tegevusega. Seega peaks Mehhiko õigus- ja järelevalveraamistikuga saavutatama seoses huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja protseduuride, krediidireitingute ja nende andmise metoodika kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamisega samad eesmärgid kui määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Seega pakub Mehhiko raamistik reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt tuleb kolmanda riigi õiguskorraga ära hoida kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja metoodikasse. Mehhiko põhiseadusega on ette nähtud, et ametiasutustel on lubatud tegutseda vaid juhul, kui neile on selleks kohaldatava õiguse kohaselt antud sõnaselgelt volitused või õigused. Nii palju kui oli võimalik kindlaks teha, puuduvad õigussätted, mis annaksid CNBV-le või muule ametiasutusele õiguse mõjutada krediidireitingute sisu või metoodikat.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Mehhiko reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Mehhiko reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Komisjon, keda ESMA teavitab, peaks jätkuvalt jälgima Mehhiko reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/73

(1)

22. oktoobril 2012 tegi komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ülesandeks anda nõu Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise osas.

(2)

Oma 31. mai 2013. aasta tehnilises nõuandes märkis ESMA, et tema järelduste kohaselt on Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik võrreldav määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud raamistikuga.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule peavad selleks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku saaks pidada samaväärseks kõnealuse määruse nõuetega, olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle tuleb teostada regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik jõustus 17. jaanuaril 2012. Singapuri Rahandusametil, mis on Singapuri keskpank, on väärtpaberi- ja futuuriseaduse kohaselt õigus välja anda teiseseid õigusakte. Väärtpaberi- ja futuuriseadusega nõutakse, et reitinguagentuurid peavad Singapuris krediidireitingu teenuste pakkumiseks saama kapitalituruteenuste tegevusloa, ning nad on Singapuri Rahandusameti pideva järelevalve all. Singapuri Rahandusameti määrused, mis on kohaldatavad reitinguagentuuride kui kapitalituruteenuste tegevusloa omanike suhtes, hõlmavad tegevusloa andmist ja äritegevust käsitlevaid ning kapitalituruteenuste tegevusloa omanike võimendustagatise ja finantsnõudeid käsitlevaid väärtpaberi- ja futuurimääruseid, samuti reitinguagentuuride õiguslikult siduvat käitumisjuhendit. Singapuri õigus- ja järelevalveraamistik annab Singapuri Rahandusametile ulatuslikud volitused, mis võimaldavad tal uurida, kas reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid kohustusi lisaks nende kohustusele teavitada Singapuri Rahandusametit jooksvalt mis tahes muutustest oma kontaktandmetes ja esitada talle finantsteavet. Singapuri Rahandusametil on õigus inspekteerida kapitalituruteenuste tegevusloa omanikke ning reitinguagentuurid peavad andma talle täieliku juurdepääsu oma raamatupidamisarvestusele, registritele ja dokumentidele ning andma teavet ja vahendeid, mis võivad osutuda vajalikuks inspekteerimise teostamiseks. Singapuri Rahandusametil on õigus teha mis tahes esitatud raamatupidamisarvestusest koopiaid või võtta see oma valdusesse ning ta saab rakendada dokumentide esitamise nõudmiseks uurimisvolitusi. 2012. aasta aprilliks oli Singapuris tegevusloa saanud kolm reitinguagentuuri ning 2013. aasta esimese kaheksa kuu jooksul teostas Singapuri Rahandusamet ühe kohapealse inspekteerimise. Lisaks sellele on Singapuri Rahandusametil õigus teha reitinguagentuurile kirjalikke ettekirjutusi, mis ei seostu krediidireitingute sisu, nende väljavaadete ega nende andmise metoodikaga, kui ta peab seda vajalikuks või otstarbekaks avalikes huvides või investorite kaitseks; samuti on tal õigus reitinguagentuuri tegevusluba tühistada või tema tegevus peatada ning avaldada teavet reitinguagentuuri regulatiivsete kohustuste mis tahes rikkumise kohta. Singapuri Rahandusamet saab anda asja uurimiseks edasi riigi asjaomastele ametiasutustele, kes tegelevad kriminaaljuurdluste ja kohtulikule vastutusele võtmisega. Singapuri Rahandusameti ja ESMA vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud täitmise tagamise ja järelevalvemeetmetega. Selle põhjal tuleks pidada Singapuri reitinguagentuuride suhtes kohaldatavaid tegevusloa saamise või registreerimise nõudeid samaväärseteks määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetega ning nende suhtes kohaldatavat järelevalve- ja täitmise tagamise korda tõhusalt kohaldatuks ja jõustatuks.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega, välja arvatud nendega, mis on sätestatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b. Selle tingimuse täitmise hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 462/2013 (2) artikli 2 lõiget 1, kus on sätestatud, mis kuupäevast alates teatavaid määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid kohaldatakse. Seoses äriühingu üldjuhtimisega on Singapuri õigus- ja järelevalveraamistikus nähtud reitinguagentuuridele, nende juhtivtöötajatele ja personalile ette üldine kohustus täita oma ülesandeid sõltumatult, ning direktorite tegelik sõltumatus saavutatakse konkreetsetele tegevuspõhimõtetele esitatavate nõudmistega, mille täitmist tuleb Singapuri Rahandusametile tõendada. reitinguagentuurid peavad saama tegevjuhi või direktori nimetamisele Singapuri Rahandusameti heakskiidu, mille andmisel võtab kõnealune amet arvesse isiku kogemusi, eksperditeadmisi ja varasemaid tegevustulemusi. Samuti on Singapuri Rahandusametil õigus nõuda reitinguagentuuri tegevjuhi, direktorite või juhtivtöötajate ametist kõrvaldamist, kui ta leiab, et need isikud ei ole täitnud oma ülesandeid näiteks seoses huvide konfliktide ning läbivaatamis- ja vastavuskontrolli funktsiooniga. Singapuri õigus- ja järelevalveraamistikus on kehtestatud ulatuslikud huvide konfliktide kindlakstegemist, kõrvaldamist ja juhtimist ning tegelike või võimalike huvide konfliktide avalikustamist käsitlevad sätted. Kõneluse raamistikuga nõutakse reitinguagentuuridelt krediidireitingute andmise metoodika läbivaatamiseks ka range ja ametliku läbivaatamise funktsiooni loomist ning see sisaldab mitmeid organisatsioonilisi nõudeid, et tagada kohaldavate seaduste ja eeskirjade ning avalikustamisnõuete täitmine näiteks seoses krediidireitingu andmisel avaldatava teabe ja krediidireitingute andmise tegevuse kohta kord aastas avalikustatava teabega. Seega peaks Singapuri õigus- ja järelevalveraamistikuga saavutatama seoses huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja protseduuride, krediidireitingute ja nende andmise metoodika kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamisega samad eesmärgid kui määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Seega pakub Singapuri raamistik reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt tuleb kolmanda riigi õiguskorraga ära hoida kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja metoodikasse. Nii palju kui oli võimalik kindlaks teha, puuduvad õigussätted, mis annaksid Singapuri Rahandusametile või muule ametiasutusele õiguse mõjutada krediidireitingute sisu või metoodikat. Mis tahes akti suhtes, mille Singapuri Rahandusamet on vastu võtnud oma volituste väliselt, võidakse kohaldada kohtulikku kontrolli.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Komisjon, keda ESMA teavitab, peaks jätkuvalt jälgima Singapuri reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/76

(1)

22. oktoobril 2012 tegi komisjon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) ülesandeks anda nõu Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku tehnilise hindamise osas.

(2)

Oma 31. mai 2013. aasta tehnilises nõuandes märkis ESMA, et tema järelduste kohaselt on Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik võrreldav määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud raamistikuga.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teisele lõigule peavad selleks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalveraamistikku saaks pidada samaväärseks kõnealuse määruse nõuetega, olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peab kolmanda riigi reitinguagentuuridel olema tegevusluba või nad peavad olema registreeritud ja nende tegevuse üle tuleb teostada regulaarselt ja pidevalt tõhusat järelevalvet. Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistik koosneb väärtpaberite ja futuuride määrusest ning krediidireitingu teenuseid pakkuvate isikute käitumisjuhendist, mille asjakohased muudatused jõustusid 1. juunil 2011. Reitinguagentuuridelt ja nende reitinguanalüütikutelt, kes pakuvad Hongkongis krediidireitingu teenuseid, nõutakse krediidireitingu teenuste pakkumiseks tegevusluba ning nende üle teostab järelevalvet Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjon. Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistik annab väärtpaberi- ja futuurikomisjonile ulatuslikud volitused, mis võimaldavad tal uurida, kas reitinguagentuurid täidavad õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Väärtpaberi- ja futuurikomisjon saab kohustada nii asjaomaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid isikuid esitama teavet ja dokumente, mis on uurimise seisukohast asjakohased, sealhulgas kauplemis-, panga-, telefoni- ja internetiväljavõtteid ning teavet tegelikult kasu saavate omanike kohta. Kõnealuseid volitusi saab kasutada nii uurimisaluste isikute suhtes kui ka isikute suhtes, kelle puhul väärtpaberi- ja futuurikomisjonil on põhjendatult alust arvata, et nende käsutuses on teave, mis on uurimise seisukohast asjakohane. Lisaks sellele on väärtpaberi- ja futuurikomisjonil juhul, kui esineb oht, et tõendid võidakse hävitada või kõrvaldada või uurimisalune isik võib põgeneda, või on muud kahtlused, õigus siseneda nii asjaomaste õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvate kui ka mittekuuluvate isikute eravalduses olevatesse ruumidesse, tingimusel et ta on selleks saanud kohtuorganilt läbiotsimisorderi. Väärtpaberi- ja futuurikomisjonil on ka täielikud volitused võtta kriminaal-, tsiviil- ja haldusõiguslikke ning muid meetmeid. Need hõlmavad haldusvolitusi väärtpaberi- ja futuurikomisjonilt tegevusloa saanud või tema juures registreeritud isikutele distsiplinaarkaristuste määramiseks, samuti kõnealustele isikutele äritegevusega seonduvate piirangute kehtestamiseks, nende tegevusloa või registreeringu tühistamiseks või peatamiseks, neile noomituse tegemiseks, kohustuste panemiseks või nende trahvimiseks maksimaalselt 10 miljoni Hongkongi dollari või kolmekordse teenitud kasumi või välditud kahjumi suuruses summas. Väärtpaberi- ja futuurikomisjonil on ka õigus taotleda asjaomaselt kohtult ettekirjutusi või heastamiskorraldusi. Lisaks kohapealsetele kontrollidele teostab ta tegevusloa saanud reitinguagentuuridega suhtluse kaudu ka mittekohapealset järelevalvet, et saada aru nende ärimudelitest ja kavadest ning nende tegevusega kaasnevatest riskidest, eesmärgiga teha kindlaks nende äritegevusest tulevad riskid ja neid hinnata. Tegevusloa saanud reitinguagentuuride kohta kogutakse teavet väärtpaberi- ja futuurikomisjonile esitatavate dokumentide kaudu, mille hulka kuuluvad muu hulgas auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded ja kontrollülevaatuste aastaaruanded. Samuti võtab väärtpaberi- ja futuurikomisjon järelmeetmeid kaebuste ja rikkuja enda poolt teatatud rikkumiste suhtes. Kuna Hongkongi reitinguagentuuride suhtes kohaldatav kord hakkas kehtima 1. juunil 2011, on kõik tegevusloa saanud reitinguagentuurid väärtpaberi- ja futuurikomisjoni pideva järelevalve all ja tema täidesaatvad volitused on kohaldatavad nende kõigi suhtes. Väärtpaberi- ja futuurikomisjoni ja ESMA vahel sõlmitud koostöölepinguga on ette nähtud teabe vahetamine seoses piiriüleste reitinguagentuuride suhtes võetud täitmise tagamise ja järelevalvemeetmetega. Selle põhjal tuleks pidada Hongkongi reitinguagentuuride suhtes kohaldatavaid tegevusloa saamise või registreerimise nõudeid samaväärseteks määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõuetega ning nende suhtes kohaldatavat järelevalve- ja täitmise tagamise korda tõhusalt kohaldatuks ja jõustatuks.

(5)

Teise tingimuse kohaselt peavad kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kehtima õiguslikult siduvad eeskirjad, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1060/2009 artiklites 6–12 ja I lisas sätestatutega, välja arvatud nendega, mis on sätestatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b. Selle tingimuse täitmise hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 462/2013 (2) artikli 2 lõiget 1, kus on sätestatud, mis kuupäevast alates teatavaid määruse (EÜ) nr 1060/2009 sätteid kohaldatakse. Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistikuga on sätestatud üksikasjalikud äriühingu üldjuhtimise nõuded. Peamine vastutus reitinguagentuuripoolse asjakohaste käitumisnormide täitmise ja nõuetekohaste protseduuride järgimise eest lasub direktorite nõukogul ja reguleeritud tegevuse eest vastutavatel juhtivtöötajatel. Reitinguagentuuril peab olema kaks vastutavat juhtivtöötajat, kes peavad mõlemad olema väärtpaberi- ja futuurikomisjoni poolt heaks kiidetud ja kellest väärtpaberite ja futuuride määruse kohaselt peab vähemalt üks olema tegevdirektor. Kehtestatud on ulatuslikud huvide konflikte käsitlevad sätted, millega nõutakse reitinguagentuuridelt huvide konfliktide kindlakstegemist ja kõrvaldamist või juhtimist ning seda, et nende töökorraldusega oleks tagatud, et nende ärihuvid ei kahjusta nende krediidireitingute sõltumatust ja täpsust; samuti on kõnealuste sätetega ette nähtud organisatsioonilised, sealhulgas tegevuse edasiandmisele, arvestuse pidamisele ja konfidentsiaalsusele esitatavad nõuded. Organisatsiooniliste nõuetega seoses sätestatakse väärtpaberi- ja futuurikomisjoni üldises juhendis ja krediidireitingu teenuseid pakkuvate isikute käitumisjuhendis nõuded, mida reitinguagentuurid peavad täitma näiteks seoses tegevuspõhimõtete ja protseduuridega, millega tagatakse õigusaktidest tulenevate kohustuste ning alalise ja tõhusa vastavuskontrolli funktsiooni täitmine. Samuti nõutakse reitinguagentuuridelt, et nad looksid läbivaatamise funktsiooni, mis vastutab krediidireitingute andmise metoodika ja mudelite ning nende oluliste muutuste perioodilise läbivaatamise eest. Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistikuga on ette nähtud mitmesugused avalikustamisnõuded, näiteks krediidireitingute üldsusele avalikustamine ning krediidireitingute andmise ja kõrvaltegevuste iga-aastane üldsusele avalikustamine. Seega peaks Hongkongi õigus- ja järelevalveraamistikuga saavutatama seoses huvide konfliktide juhtimise, reitinguagentuurile vajalike organisatsiooniliste protsesside ja protseduuride, krediidireitingute ja nende andmise metoodika kvaliteedi, krediidireitingute avalikustamise ja krediidireitingualase tegevuse üldise ja perioodilise avalikustamisega samad eesmärgid kui määrusega (EÜ) nr 1060/2009. Seega peaks Hongkongi raamistik pakkuma reitinguagentuuride terviklikkuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava ning krediidireitingualase tegevuse usaldusväärsuse osas samaväärset kaitset.

(6)

Kolmanda tingimuse kohaselt tuleb kolmanda riigi õiguskorraga ära hoida kolmanda riigi järelevalveasutuste ja muude ametiasutuste sekkumist krediidireitingute sisusse ja metoodikasse. Väärtpaberite ja futuuride määruse jagudes 4 ja 5 on sätestatud väärtpaberi- ja futuurikomisjoni regulatiivsed eesmärgid ning tema ülesanded ja õigused, mis ei hõlma õigust sekkuda ühegi reitinguagentuuride poolse krediidireitingu andmisse ega nende reitingute andmise metoodikasse. Nii palju kui oli võimalik kindlaks teha, puuduvad õigussätted, mis annaksid väärtpaberi- ja futuurikomisjonile või muule ametiasutusele õiguse mõjutada krediidireitingute sisu või metoodikat.

(7)

Hinnatud tegureid silmas pidades saab Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teises lõigus sätestatud tingimustele. Seepärast tuleks Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistikku pidada samaväärseks määrusega (EÜ) nr 1060/2009 loodud õigus- ja järelevalveraamistikuga. Komisjon, keda ESMA teavitab, peaks jätkuvalt jälgima Hongkongi reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/79

(1)

Komisjoni otsusega 2010/221/EL (2) lubatakse teatavatel liikmesriikidel kohaldada kõnealuste loomade partiide suhtes turuleviimise ja impordipiiranguid, selleks et ennetada teatavate taudide sissetoomist nende territooriumile.

(2)

Liikmesriigid võivad selliseid piiranguid kohaldada tingimusel, et nad on kas tõendanud, et nende territoorium või selle teatavad piiritletud alad on asjaomasest taudist vabad, või nad on kehtestanud taudivaba staatuse saamiseks tauditõrjeprogrammi.

(3)

Otsuse 2010/221/EL I ja III lisas on loetletud Iirimaa ja Ühendkuningriigi piirkonnad, kus võetakse heakskiidetud riiklikke meetmeid austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μVar) kontrollimiseks.

(4)

Kuna OsHV-1 μVar on uus viirus, mille suhtes on palju ebaselgust, ning otsusega 2010/221/EL heakskiidetud seireprogramme ei ole täielikult hinnatud, lubati komisjoni rakendusotsusega 2013/213/EL (3) kohaldada viirusega OsHV-1 μVar seotud piiranguid eespool nimetatud territooriumide suhtes kuni 30. aprillini 2014.

(5)

Praegu kättesaadavate teaduslikult põhjendatud teadmiste kohaselt on enamikus austrivastsetest ja kudust kogutud proovides tuvastatud viirus OsHV-1 μVar endiselt kui suremuse põhjus ning kõnealusest haigusest tingitud üldine suremuse määr on viimase kahe aasta jooksul vähenenud ja stabiliseerunud. Lisaks sellele ilmneb Iirimaa ja Ühendkuningriigi seireprogrammidest, et on olemas märkimisväärne arv suurte hiidaustrite tootmispiirkondi, mis on jäänud taudist puutumata. Seireprogrammidest nähtub, et praegu kehtivate liikumispiirangute kohaldamine on olnud tõhus. Siiski leidub endiselt küsitavusi seoses taudi epidemioloogia ja kõige sobivamate meetmetega, mida on vaja võtta, et taudiga tõhusalt võidelda. Seepärast peetakse vajalikuks olukorra põhjalikumat teaduslikku hindamist, sealhulgas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uut teaduslikku arvamust.

(6)

Tuginedes kättesaadavatele teaduslikele ja epidemioloogilistele tõenditele viiruse OsHV-1μVar arengu kohta Euroopa Liidus ja oodates EFSA teadusliku arvamuse valmimist, on asjakohane pikendada praegu kohaldatavate meetmete kehtivusaega, kusjuures liikmesriigid võivad kohaldada kõnealuse taudiga seotud eripiiranguid. Kõnealune kehtivusaeg peaks olema piiratud kahe aastaga, kuni 30. aprillini 2016.

(7)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/12/EL (4) on kinnitatud viiruse OsHV-1 μVar suhtes taudivaba staatus järgmiste otsuse 2010/221/EL I lisas loetletud Ühendkuningriigi piirkondade kohta: i) Ühendkuningriigi territoorium, välja arvatud Whitestable'i laht (Kent), Blackwateri suudmeala (Essex) ja Poole'i sadam (Dorset); ii) Larne Loughi piirkond Põhja-Iirimaa territooriumil ning iii) Guernsey territoorium.

(8)

Vastavalt Ühendkuningriigi poolt komisjonile teatatud deklaratsioonile näitavad viirust OsHV-1 μVar käsitleva seireprogrammi andmed, et Ühendkuningriik (välja arvatud nakatunud piirkonnad) on taudivaba, mistõttu otsuse 2010/221/EL III lisas osutatud programmi ei ole vaja enam kohaldada.

(9)

Seepärast tuleks otsuse 2010/221/EL III lisast jätta välja kanne Ühendkuningriigi kohta.

(10)

Otsust 2010/221/EL tuleks vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/81

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 119 lõike 1 teise lõiguga (määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1310/2013 (millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal) (4) artikliga 8) on ette nähtud, et määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklit 30 kohaldatakse põllumajanduslikul eelarveaastal 2013 tekkinud kulude ja tehtud maksete raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 (nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 119 lõike 1 teises lõigus, mida on muudetud määruse (EL) nr 1310/2013 artikliga 8) artiklile 30 kontrollib komisjon kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ning kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisarvestuse täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi, samuti sertifitseerimisasutuste koostatud aruannete põhjal.

(3)

Vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) (5) artiklile 5 algab EAGFi raamatupidamisarvestuse puhul eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks EAFRD ja EAGFi kulude võrdlusperioodi ühtlustamiseks võtta eelarveaasta 2013 puhul arvesse liikmesriikide kulusid ajavahemikus 16. oktoobrist 2012 kuni 15. oktoobrini 2013.

(4)

Määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 10 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse vastaval eelarveaastal tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab selle summa järgmisest vahe- või lõppmaksest või liidab selle järgmisele vahe- või lõppmaksele.

(5)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2014 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(6)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas on sätestatud summad, mida liikmesriigid on kontrollinud ja mille nad on heaks kiitnud, ning summad, mis nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile.

(7)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega heaks kiita. Asjaomased makseasutused on loetletud II lisas.

(8)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikliga 27 võib komisjon vähendada või ajutiselt peatada vahemaksed liikmesriikidele. Komisjon teavitab sellest liikmesriiki. Käesoleva otsuse tegemisel peaks komisjon vähendatavaid või peatatavaid summasid arvesse võtma, et vältida ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid, samuti selliste summade tagasimaksmist, mille kohta tuleks hiljem teha finantskorrektsioon. Maaelu arendamise programmi „Lazio” (CCI 2007IT 06RP0005) kohta on 2013. aasta teise ja kolmanda kvartali aruannetesse kantud vastavalt 753 591,20 eurot ja 532 237,50 eurot. Need summad olid ka eelarveaasta 2013 aastaaruandes. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 27 lõikele 3 ja määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 kohaldati kõnealuste summade suhtes vähendamist komisjoni otsusega C(2013) 8989 ebaseadusliku rahastamise kohta ja komisjoni otsusega C(2014) 1278 kohustusliku kontrolli tähtaegadega arvestamata jätmise kohta. Kuna määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohane menetlus on veel käimas, tuleks kõnealused vähendamised säilitada.

(9)

Määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 10 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus on sätestatud, et raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusega määratakse summad, mida EL ja asjaomased liikmesriigid võivad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklite 32 ja 33 kohaselt uuesti kasutada. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 119 lõike 1 teisele lõigule kohaldatakse põllumajanduslikul eelarveaastal 2013 kantud kulude ja maksete puhul jätkuvalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 kohast menetlust. Põllumajanduslikul eelarveaastal 2013 olid artiklid 32 ja 33 jõus, seega tuleks nende kohaldamisest tulenevaid summasid võtta eelarveaasta 2013 raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitleva otsuse puhul arvesse.

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 8 katab eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist, või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, või programmi lõpetamisel, kui tagasinõudmise tähtaeg lõpeb enne programmi lõpetamist. Kõnealuse määruse artikli 33 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tõttu algatatud tagasinõudmismenetluste seisu kohta. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasinõutavate summadega on sätestatud määruses (EÜ) nr 885/2006. Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud tabel, mille liikmesriigid pidid 2014. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja ja kaheksa aasta jooksul. Seepärast ei piira käesolev otsus edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist komisjoni poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 5.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 7 ja määruse (EÜ) nr 885/2006 artiklile 10 võivad liikmesriigid pärast maaelu arengu programmi lõpetamist otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja ettenähtud kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse 100 % eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest ELi eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikes 4 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ELi eelarvest. Seepärast ei piira käesolev otsus edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist komisjoni poolt vastavalt osutatud määruse artikli 33 lõikele 5.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 24 lõikele 4 (nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2, mida on muudetud määruse (EL) nr 1310/2013 artikliga 8), ei tohi ettemaksete ja vahemaksete kogusumma olla suurem kui 95 % EAFRD osalusest iga maaelu arengu programmi puhul.

(13)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 26 lõike 3 punktile b (nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 punktis b) tehakse vahemakseid ilma kogu vastava programmiga kaetud perioodi tarbeks igale prioriteedile omistatud EAFRD osaluse kogusummat ületamata. Vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2006 artikli 17 lõikele 4, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 24 lõikes 4 sätestatud piirmäära (nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2), kui kuludeklaratsioonide kogusumma ületab maaelu arengu programmi vastava telje jaoks kavandatud kogusummat, on makstava summa piirmääraks vastava telje jaoks kavandatud summa. Maaelu arengu programmi 2. telje rahastamiskava 2007PT06RP0001 puhul ületati kvartaliaruandes Q3 2013 ette nähtut 913 212,81 euro võrra. Komisjon seda summat välja ei maksnud. Uut kava ei ole komisjon heaks kiitnud ega vastu võtnud. Eelarveaasta 2013 aastaaruandes sisalduv 913 212,81 euro suurune summa tuleks seetõttu eelarveaasta 2013 raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusest välja jätta. Kõnealuse summa hüvitab komisjon hiljem pärast uue rahastamiskava vastuvõtmist.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 2 kohaselt ei piira käesolev otsus selliste edaspidiste nõuetele vastavuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste tegemist, mida komisjon võib teha selleks, et jätta liidu rahastamise alt välja kulud, mis ei ole kantud liidu eeskirjade kohaselt,