1.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 130/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/41/EL,

3. aprill 2014,

mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Austria Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõike 1 kohaselt põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mida on liidus alates 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates nimetatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.

(3)

Nõukogu raamotsuses 2003/577/JSK (2) käsitletakse vajadust tunnustada viivitamata otsuseid, mis hoiavad ära tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või kõrvaldamise. Kuna aga kõnealune õigusakt käsitleb üksnes arestimist, tuleb arestimisotsusele lisada eraldi taotlus tõendite üleandmiseks määruse koostanud riigile („taotlev riik”) kooskõlas kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selle tulemusena on menetlus kaheetapiline, mis vähendab selle tõhusust. Peale selle on kõnealuse menetluse asemel võimalik kasutada muid tavapäraseid koostöövahendeid ja seetõttu kasutavad pädevad asutused või ametiisikud seda tegelikult harva.

(4)

Nõukogu raamotsus 2008/978/JSK, (3) mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust, võeti vastu selleks, et kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet Euroopa tõendikogumismääruse suhtes. Euroopa tõendikogumismäärust kohaldatakse üksnes olemasolevate tõendite suhtes ja seega hõlmab see tõenditega seoses kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö piiratud osa. Kõnealuse raamotsuse piiratud kohaldamisala tõttu võivad pädevad asutused või ametiisikud kasutada uut korda või vastastikuse õigusabi menetlusi, mida kohaldatakse igal juhul Euroopa tõendikogumismääruse kohaldamisalast välja jäävate tõendite suhtes.

(5)	Pärast raamotsuste 2003/577/JSK ja 2008/978/JSK vastuvõtmist on selgunud, et olemasolev tõendikogumise raamistik on liiga killustatud ja keeruline. Seetõttu on vaja uut lähenemisviisi.

(6)

Euroopa Ülemkogul 10.–11. detsembril 2009 vastu võetud Stockholmi programmis leidis Euroopa Ülemkogu, et jätkata tuleks kõikehõlmava süsteemi loomist, mille abil saadakse tõendeid piiriülese mõõtmega kohtuasjades ning mis tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Euroopa Ülemkogu märkis, et kõnealuses valdkonnas moodustavad olemasolevad vahendid killustatud süsteemi ja vaja on uut lähenemisviisi, mis põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, kuid võtab samuti arvesse vastastikuse õigusabi traditsioonilise süsteemi paindlikkust. Seetõttu kutsus Euroopa Ülemkogu üles looma tervikliku süsteemi, millega kõnealuses valdkonnas asendatakse kõik kehtivad õigusaktid, sealhulgas raamotsus 2008/978/JSK, mis hõlmaks võimalikult suurel määral igat liiki tõendeid, sisaldaks täitmise tähtaegu ja piiraks võimalikult suurel määral keeldumise aluseid.

(7)

Kõnealune uus lähenemisviis põhineb ühtsel vahendil, mida nimetatakse Euroopa uurimismääruseks. Euroopa uurimismäärus tuleks koostada tõendite kogumise eesmärgil ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks Euroopa uurimismäärust täitvas riigis („täitev riik”). See hõlmab juba määrust täitva asutuse või ametiisiku valduses olevate tõendite saamist.

(8)

Euroopa uurimismäärusel peaks olema horisontaalne kohaldamisala ja seetõttu tuleks seda kohaldada kõikide uurimistoimingute suhtes, mille eesmärk on tõendite kogumine. Ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellises rühmas nõuab aga erieeskirju ja neid on parem käsitleda eraldi. Seetõttu tuleks nimetatud liiki uurimistoimingute suhtes jätkuvalt kohaldada olemasolevaid õigusakte, ilma et sellega piirataks käesoleva direktiivi kohaldamist.

(9)	Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis (4) osutatud piiriülese jälgimise suhtes.

(10)

Euroopa uurimismäärus peaks keskenduma vajatavatele uurimistoimingutele. Taotlev asutus või ametiisik saab kõige paremini otsustada talle teadaolevate asjaomase uurimise üksikasjade põhjal, millist uurimistoimingut tuleb teha. Määrust täitev asutus või ametiisik peaks aga alati kui võimalik kasutama muud liiki uurimistoimingut juhul, kui märgitud toimingut ei ole tema riigisiseses õiguses sätestatud või kui see ei ole sarnases riigisiseses asjas kasutatav. Uurimistoimingu kasutatavus peaks seonduma juhtumitega, mil märgitud uurimistoiming on täitjariigi õiguses sätestatud, kuid see on õiguslikult kasutatav üksnes teatavates olukordades, näiteks kui uurimistoimingut saab teha üksnes teatava raskusastmega süütegude puhul seoses isikutega, kelle suhtes on juba teatavad kahtlustused või asjaomase isiku nõusolekul. Määrust täitev asutus või ametiisik võib samuti teha muud liiki uurimistoimingut, kui sellega saavutatakse sama tulemus nagu Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga, kuid sekkutakse vähem asjaomase isiku põhiõigustesse.

(11)

Euroopa uurimismäärust tuleks kasutada, kui uurimistoimingu tegemine tundub asjaomase juhtumi puhul proportsionaalne, piisav ja kohaldatav. Taotlev asutus või ametiisik peaks seetõttu tegema kindlaks, kas taotletavad tõendid on menetluse läbiviimiseks vajalikud ja proportsionaalsed, kas valitud uurimistoiming on kõnealuste tõendite kogumiseks vajalik ja proportsionaalne ning kas kõnealuste tõendite kogumisse tuleks Euroopa uurimismäärusega kaasata teine liikmesriik. Samasugust hindamist tuleks kasutada kinnitamismenetluse puhul, kui Euroopa uurimismääruse kinnitamine on käesoleva direktiivi alusel nõutav. Euroopa uurimismääruse täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud alustel. Täitval asutusel või ametiisikul peaks sellegipoolest olema lubatud kasutada Euroopa uurimismääruses märgitust vähem sekkuvat uurimistoimingut, kui see võimaldab saavutada sarnaseid tulemusi.

(12)

Euroopa uurimismääruse koostamisel peaks taotlev asutus või ametiisik pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et täielikult austatakse õigusi, mis on kinnistatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) artiklis 48. Süütuse presumptsiooni ning kaitseõigust kriminaalmenetluses on hartas tunnustatud põhiõiguste nurgakivina kriminaalkohtumenetluse valdkonnas. Kõnealuste õiguste igasugune piiramine uurimistoiminguga, mille tegemist taotletakse vastavalt käesolevale direktiivile, peaks olema täielikult kooskõlas harta artiklis 52 sätestatud nõuetega uurimistoimingu vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärkide osas, eelkõige seoses teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega.

(13)

Selleks et tagada Euroopa uurimismääruse edastamine täitjariigi pädevale asutusele, võib taotlev asutus või ametiisik kasutada kõiki võimalikke või asjakohaseid edastuskanaleid, näiteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku või Eurojusti turvalist sidesüsteemi või teisi kanaleid, mida kasutavad õigus- või õiguskaitseasutused.

(14)	Keelte kasutamise korda käsitleva avalduse tegemisel palutakse liikmesriikidel lisada keelte hulka lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) vähemalt üks keel, mis on liidus laialdaselt kasutatav.

(15)	Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2010/64/EL, (5) 2012/13/EL (6) ning 2013/48/EL, (7) mis käsitlevad menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

(16)	Mittesekkuvad meetmed oleksid näiteks sellised meetmed, millega ei riivata õigust eraelu puutumatusele ega õigust omandile, sõltuvalt riigisisesest õigusest.

(17)

Ne bis in idem põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tunnistatakse hartaga ning mida on edasi arendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Seetõttu peaks määrust täitval asutusel või ametiisikul olema õigus keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui selle täitmine oleks nimetatud põhimõttega vastuolus. Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa uurimismääruse aluseks olevad menetlused toimuvad esialgses etapis, ei tohiks selle täitmisest keelduda, kui selle eesmärk on teha kindlaks võimalik vastuolu ne bis in idem põhimõttega või kui taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusel üle antud tõendeid ei kasutata süüdistuse esitamiseks või karistuse määramiseks isikule, kelle suhtes on teises liikmesriigis tehtud lõplik kohtuotsus samadel asjaoludel.

(18)	Sarnaselt teistele vastastikust tunnustamist käsitlevatele õigusaktidele, ei mõjuta ka käesolev direktiiv kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6 ja hartas. Selle selgitamiseks on teksti lisatud erisäte.

(19)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine liidus põhineb vastastikusel usaldusel ja eeldusel, et teised liikmesriigid järgivad liidu õigust, austades eelkõige põhiõigusi. Seda eeldust saab aga vaidlustada. Kui on põhjendatud kahtlus, et Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu tegemise tulemusel rikutakse asjaomase isiku põhiõigusi ning täitjariik ei järgi oma kohustusi kaitsta hartas tunnustatud põhiõigusi, tuleks Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda.

(20)

Euroopa uurimismääruse täitmisest peaks olema võimalik keelduda, kui selle tunnustamine või täitmine täitjariigis rikuks mõnda immuniteeti või privileegi selles riigis. Liidu õiguses puudub immuniteedi või privileegi ühine määratlus, seetõttu jääb nende mõistete täpne määratlemine riigisisese õiguse reguleerimisalasse ning kõnealune määratlus võib hõlmata meditsiini ja õigusega seotud kutsealadele kohaldatavat kaitset; seda ei tohiks siiski tõlgendada viisil, mis läheks vastuollu kohustusega tühistada teatavad keeldumise põhjused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokollis (8). Sellised põhjused võivad samuti hõlmata õigusnorme, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites, kuigi neid ei käsitata tingimata privileegide või immuniteetidena.

(21)

Vaja on kehtestada tähtajad, et tagada liikmesriikide vahel kiire, tõhus ja kooskõlastatud koostöö kriminaalasjades. Tunnustamise või täitmise otsus ja reaalne uurimistoiming tuleks teha sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases riigisiseses asjas. Tuleks määrata tähtajad, et tagada otsuse saamine või täitmine mõistliku aja jooksul või et järgida taotleva riigi menetluslikke piiranguid.

(22)

Euroopa uurimismääruse vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid peaksid olema vähemalt samaväärsed nendega, mida saab kasutada riigisiseses asjas asjaomase uurimistoimingu puhul. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riigisisese õigusega tagama nende õiguskaitsevahendite kasutatavuse, muu hulgas teavitama kõiki huvitatud isikuid õigeaegselt õiguskaitsevahendite kasutamise võimalustest ja viisidest. Juhtudel, kui huvitatud isik vaidlustab Euroopa uurimismääruse täitjariigis seoses Euroopa uurimismääruse sisuliste põhjendustega, on soovitatav edastada taotlevale asutusele või ametiisikule teavet kõnealuse vaidlustamise kohta ning teavitada sellest huvitatud isikut.

(23)

Täitjariigi territooriumil Euroopa uurimismääruse täitmisel tekkinud kulud kannab täielikult see riik. See on kooskõlas vastastikuse tunnustamise üldpõhimõttega. Euroopa uurimismääruse täitmisega võivad aga täitjariigile kaasneda erakordselt suured kulud. Sellised erakordselt suured kulud võivad tuleneda näiteks keerukate eksperdiarvamuste koostamisest või ulatuslike politseioperatsioonide läbiviimisest või pikaajalistest jälitamistoimingutest. Sellised kulud ei tohiks takistada Euroopa uurimismääruse täitmist ning taotlev ja määrust täitev asutus või ametiisik peaksid püüdma kindlaks teha, milliseid kulusid peetakse erakordselt suurteks. Kulude küsimust võib käsitleda taotleva riigi ja täitjariigi vahelistel konsultatsioonidel ja neil soovitatakse see küsimus konsultatsioonide käigus lahendada. Viimase abinõuna võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa uurimismääruse tagasi võtta või selle jõusse jätta ja selle osa kuludest, mida täitjariik peab erakordselt suureks ja mis on tingimata vajalik menetluse läbiviimiseks, peaks kandma taotlev riik. Kirjeldatud kord ei tohiks olla täiendav täitmisest keeldumise alus ning igal juhul ei tohiks seda kuritarvitada viisil, mis lükkab edasi Euroopa uurimismääruse täitmise või takistab seda.

(24)

Euroopa uurimismäärusega kehtestatakse ühtne tõendite hankimise kord. Siiski on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad teatavat liiki uurimistoimingute jaoks, mis tuleks märkida Euroopa uurimismääruses, näiteks vahistatud isikute ajutine üleviimine, ülekuulamine video- või telefonikonverentsi teel, andmete saamine pangakontode või pangatehingute kohta, kontrollitavate saadetiste kohta või varjatud uurimiste kohta. Euroopa uurimismäärus peaks hõlmama uurimistoiminguid, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul, kuid taotlev riik ja täitjariik peaksid vajaduse korral kokku leppima praktilise korra, et võtta arvesse erinevusi nende liikmesriikide riigisiseste õiguse vahel.

(25)

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse kriminaalmenetluse kõigis etappides, sealhulgas kohtumenetluse etapis, uurimistoimingu tegemist tõendite kogumiseks ja vajaduse korral asjaomase isiku osalusel. Euroopa uurimismääruse võib näiteks koostada asjaomase isiku ajutiseks viimiseks taotlevasse riiki või tema ülekuulamiseks videokonverentsi teel. Kui aga selline isik tuleb viia teise liikmesriiki selleks, et esitada talle süüdistus ning alustada tema suhtes kohtumenetlust eesmärgiga mõista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt nõukogu raamotsusele 2002/584/JSK (9).

(26)

Euroopa vahistamismääruse proportsionaalse kasutamise tagamiseks peaksid taotlevad asutused või ametiisikud analüüsima, kas Euroopa uurimismäärus on kriminaalmenetluses tõhus ja proportsionaalne vahend. Euroopa vahistamismäärust koostavad asutused või ametiisikud peaksid eelkõige analüüsima, kas toimivaks alternatiiviks võiks olla Euroopa uurimismääruse koostamine kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi teel.

(27)

Euroopa uurimismääruse võib koostada, et hankida tõendeid igasuguste selliste kontode kohta pangas või muus finantseerimisasutuses, mis ei ole pank, mis kuuluvad isikule, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. See võimalus hõlmab mitte üksnes kahtlustatavaid või süüdistatavaid, vaid ka kõiki teisi isikuid, kelle kohta peavad pädevad asutused või ametiisikud sellist teavet vajalikuks kriminaalmenetluse raames koguda.

(28)	Kui käesolevas direktiivis osutatakse finantseerimisasutustele, tuleks seda mõista kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (10) artiklis 3 sätestatud määratlusega.

(29)

Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse selleks, et saada üksikasjalikke andmeid konkreetse pangakonto kohta, peaks üksikasjalike andmete mõiste hõlmama vähemalt kontoomaniku nime ja aadressi, konto kasutamise volituse üksikasju ning kõiki muid üksikasju või dokumente, mille kontoomanik esitas konto avamisel ja mis on endiselt panga valduses.

(30)

Võimalus teha koostööd käesoleva direktiivi raames elektroonilise side pealtkuulamise osas ei peaks piirduma elektroonilise side sisuga, vaid võiks hõlmata ka elektroonilise sidega seonduvate kõneliiklus- ja asukohaandmete kogumist, mis võimaldab pädevatel asutustel või ametiisikutel koostada Euroopa uurimismääruse, et saada andmeid elektroonilise side kohta vähem sekkuval viisil. Euroopa uurimismäärust, mis on tehtud asetleidnud elektroonilise side kohta kõneliiklus- ja asukohaandmete saamiseks, tuleks käsitleda Euroopa uurimismääruse täitmisele kohaldatava üldise korra kohaselt, ning seda võib täitjariigi õigusest tulenevalt käsitada uurimistoiminguna, mille puhul on rakendatud sekkuvaid meetmeid.

(31)

Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi elektroonilise side pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele liikmesriigile ja alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asjaomane isik asub. Liikmesriike, kelle territooriumil pealtkuulatav isik asub ning kelle tehnilist abi ei ole pealtkuulamiseks vaja, tuleks sellest teavitada kooskõlas käesoleva direktiiviga. Kuigi tehnilist abi ei pruugita saada vaid pelgalt ühelt liikmesriigilt, võib Euroopa uurimismääruse saata rohkem kui ühele täitjariigile.

(32)

Euroopa uurimismääruses, mis on tehtud elektroonilise side pealtkuulamiseks, peaks taotlev asutus või ametiisik esitama määrust täitvale asutusele või ametiisikule piisava teabe, nagu menetlusesemeks oleva kuriteo üksikasjad, mis võimaldab määrust täitval asutusel või ametiisikul hinnata, kas asjaomast uurimistoimingut on lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

(33)

Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et tähtis on võimaldada asjaomase liikmesriigi territooriumil üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajatele tehnilist abi, et lihtsustada koostööd, mida käesoleva õigusakti alusel tehakse elektroonilise side seadusjärgsel pealtkuulamisel.

(34)

Oma reguleerimisala tõttu käsitletakse käesolevas direktiivis üksnes selliseid kriminaalasja tagamise meetmeid, mille eesmärk on tõendite kogumine. Sellega seoses tuleks rõhutada, et mis tahes esemete, sealhulgas rahaliste vahendite suhtes võib kriminaalmenetluse käigus võtta erinevaid kriminaalasja tagamise meetmeid mitte üksnes tõendite kogumiseks, vaid ka konfiskeerimiseks. Kriminaalasja tagamise meetmete kahe eesmärgi omavaheline eristamine ei ole alati ilmselge ning et kriminaalasja tagamise meetme eesmärk võib kriminaalmenetluse käigus muutuda. Sel põhjusel on edaspidise töö huvides väga tähtis säilitada tihe seos kõnealuses valdkonnas kohaldatavate eri õigusaktide vahel. Lisaks tuleks samal põhjusel taotleva asutuse või ametiisiku pädevusse jätta selle hindamine, kas asjaomast eset kasutatakse tõendina ning kas see on seetõttu Euroopa uurimismääruse objektiks.

(35)	Kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks asuda seisukohale, et liikmesriikides, kellele käesolev direktiiv on siduv, on käesolev direktiiv kõnealuste konventsioonide suhtes ülimuslik.

(36)	D lisas loetletud süüteo kategooriaid tuleks tõlgendada kooskõlas nende tõlgendustega, mis on esitatud kehtivates õigusaktides, mis käsitlevad vastastikust tunnustamist.

(37)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta (11) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(38)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõendite saamise eesmärgil tehtud otsuste vastastikust tunnustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)

Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida on tunnustatud ELi lepingu artiklis 6 ning hartas, eelkõige selle VI jaotises, rahvusvahelise õiguses ja rahvusvahelistes lepingutes, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustes nende kohaldamisala piires. Ühtegi käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata keeluna Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui objektiivsetele asjaoludele tuginedes on põhjust arvata, et Euroopa uurimismäärus on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassilise kuuluvuse või etnilise päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keele või poliitiliste vaadete alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.

(40)	Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Kooskõlas harta artikli 8 lõikega 1 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikega 1 on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele.

(41)	Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestama läbipaistvad põhimõtted seoses isikuandmete töötlemisega ja andmesubjekti õigusega kasutada õiguskaitsevahendeid oma isikuandmete kaitseks.

(42)

Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud isikuandmeid tuleks töödelda üksnes vajaduse korral ning proportsionaalselt selliste eesmärkidega nagu kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine, kriminaalmenetluse algatamine ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramine ning kaitseõiguse teostamine. Üksnes volitatud isikutel peaks olema juurdepääs isikuandmeid sisaldavatele andmetele, mida võib saada autentimismenetluse abil.

(43)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel

(44)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(45)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(46)	Euroopa andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 5. oktoobril 2010, (12) tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (13) artikli 41 lõikele 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

EUROOPA UURIMISMÄÄRUS

Artikkel 1

Euroopa uurimismäärus ja selle täitmise kohustus

1. Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi („taotlev riik”) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises liikmesriigis („täitjariik”) eesmärgiga hankida tõendeid käesoleva direktiivi kohaselt.

Euroopa uurimismääruse võib koostada ka selliste tõendite hankimiseks, mis on juba täitjariigi pädevate asutuste valduses.

2. Liikmesriigid täidavad Euroopa uurimismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesolevale direktiivile.

3. Riigisisese õiguse alusel kohaldatava kaitseõiguse raames ja kooskõlas riigi kriminaalmenetlusega võib Euroopa uurimismääruse koostamist taotleda kahtlustatav või süüdistatav või kahtlustatava või süüdistatava nimel tegutsev advokaat.

4. Käesoleva direktiiviga ei muudeta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ega muudeta õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„taotlev riik” — liikmesriik, kus koostati Euroopa uurimismäärus;

b)	„täitjariik” — liikmesriik, kus Euroopa uurimismäärus täidetakse ning kus tehakse uurimistoiming;

„taotlev asutus või ametiisik” —

i)	konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör või

ii)

taotleva riigi mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist. Lisaks peab taotleva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kui õigusasutus kinnitab Euroopa uurimismääruse, võib seda asutust Euroopa uurimismääruse edastamisel käsitada ka taotleva asutusena;

„täitev asutus või ametiisik” — asutus või ametiisik, kellel on pädevus Euroopa uurimismäärust tunnustada ja tagada selle täitmine kooskõlas käesoleva direktiiviga ja menetlustega, mida kohaldatakse sarnases riigisiseses asjas. Selliste menetluste läbiviimiseks võib olla vajalik saada kohtu luba täitvas riigis, kui see on ette nähtud kõnealuse riigi õiguses.

Artikkel 3

Euroopa uurimismääruse kohaldamisala

Euroopa uurimismäärus hõlmab kõiki uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellise rühma raames, nagu on sätestatud Euroopa Liidu riikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni (14) („konventsioon”) artiklis 13 ja nõukogu raamotsuse 2002/465/JSK (15) kohaselt loodud ühise uurimisrühma raames, välja arvatud konventsiooni artikli 13 lõike 8 ja raamotsuse 2002/465/JSK artikli 1 lõike 8 kohaldamiseks.

Artikkel 4

Menetlused, mille korral võib koostada Euroopa uurimismääruse

Euroopa uurimismääruse võib koostada

a)	kriminaalmenetluses, mida õigusasutus kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi õiguse kohaselt või mida õigusasutus võib alustada;

b)	haldusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus;

c)	õigusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; ning

d)	punktides a, b ja c osutatud menetluses, mis on seotud süütegude või õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta vastutusele või teda karistada.

Artikkel 5

Euroopa uurimismääruse sisu ja vorm

1. Taotlev asutus või ametiisik täidab ja allkirjastab A lisas esitatud vormis Euroopa uurimismääruse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

Euroopa uurimismäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)	taotleva asutuse või ametiisiku andmed ning asjakohasel juhul kinnitava asutuse või ametiisiku andmed;

b)	Euroopa uurimismääruse ese ja põhjus;

c)	asjaomas(t)e isiku(te) kohta olemasolev vajalik teave;

d)	uurimise või menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus ja taotleva riigi kohaldatavad kriminaalõiguse sätted;

e)	taotletud uurimistoimingu(te) ja hangitavate tõendite kirjeldus.

2. Iga liikmesriik märgib keele(d), mida liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) võib kasutada Euroopa uurimismääruse vormi täitmisel või tõlkimisel, kui kõnealune liikmesriik on täitjariik.

3. Taotleva riigi pädev asutus või ametiisik tõlgib A lisas ette nähtud vormis tehtud Euroopa uurimismääruse täitjariigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille täitjariik on märkinud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

II PEATÜKK

TAOTLEVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 6

Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused

1. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	Euroopa uurimismääruse koostamine on artiklis 4 osutatud menetluse puhul vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi; ning

b)	Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemist oleks saanud taotleda samadel tingimustel sarnases riigisiseses asjas.

2. Lõikes 1 osutatud tingimusi hindab taotlev asutus või ametiisik iga asja puhul eraldi.

3. Kui määrust täitval asutusel või ametiisikul on alust arvata, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga Euroopa uurimismääruse täitmise olulisuse üle. Pärast konsulteerimist võib taotlev asutus või ametiisik otsustada, et ta võtab uurimismääruse tagasi.

Artikkel 7

Euroopa uurimismääruse edastamine

1. Artikli 5 kohaselt tehtud Euroopa uurimismäärus edastatakse taotlevalt asutuselt või ametiisikult määrust täitvale asutusele või ametiisikule mis tahes vahendite abil, millest jääb kirjalik jälg ning viisil, mis võimaldab määrust täitval asutusel või ametiisikul kindlaks teha selle ehtsuse.

2. Kogu edasine ametlik suhtlus toimub otse taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust täitva asutuse või ametiisiku vahel.

3. Ilma et see piiraks artikli 2 punkti d kohaldamist, võib iga liikmesriik määrata pädevaid asutusi või ametiisikuid abistama keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud. Liikmesriik võib, kui see on vajalik tulenevalt tema riigisisese kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutus(tel)e vastutuse Euroopa uurimismääruse administratiivse edastamise ja vastuvõtmise ning kogu muu sellega seotud ametliku suhtlemise eest.

4. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse edastada nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK (16) loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sidesüsteemi kaudu.

5. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole teada, teeb taotlev asutus või ametiisik kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et täitjariigilt see teave saada.

6. Kui Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik ei ole pädev Euroopa uurimismäärust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta Euroopa uurimismääruse ex officio määrust täitvale asutusele või ametiisikule ning teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut.

7. Kõik edastamise või Euroopa uurimismääruse täitmiseks vajalike dokumentide ehtsusega seotud probleemid lahendatakse asjaomase taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust täitva asutuse või ametiisiku otsekontaktide teel või asjakohasel juhul liikmesriikide keskasutuste kaasamisega.

Artikkel 8

Varasema Euroopa uurimismäärusega seotud Euroopa uurimismäärus

1. Kui taotlev asutus või ametiisik teeb Euroopa uurimismääruse, mis täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust, osutab ta sellele asjaolule Euroopa uurimismääruse D jaos vastavalt A lisas esitatud vormile.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik annab vastavalt artikli 9 lõikele 4 abi täitjariigis Euroopa uurimismääruse täitmisel, võib ta artikli 33 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud teatistest olenemata esitada varasemat Euroopa uurimismäärust täiendava Euroopa uurimismääruse selles riigis viibimise ajal otse määrust täitvale asutusele või ametiisikule.

3. Euroopa uurimismäärus, mis täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust tuleb kinnitada vastavalt artikli 5 lõike 1 esimesele lõigule ja asjakohasel juhul kinnitada vastavalt artikli 2 punktile c.

III PEATÜKK

TÄITJARIIGI MENETLUSED JA TAGATISED

Artikkel 9

Tunnustamine ja täitmine

1. Määrust täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga edastatud Euroopa uurimismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise samal viisil ja sama korra kohaselt nagu siis, kui asjaomast uurimistoimingut oleks taotlenud täitjariigi asutus või ametiisik, välja arvatud juhul, kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele käesolevas direktiivis osutatud Euroopa uurimismääruse mittetunnustamise või edasilükkamise alustest.

2. Määrust täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt esitatud formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega.

3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik saab Euroopa uurimismääruse, mille ei ole teinud või kinnitanud artikli 2 punktis c määratletud taotlev asutus või ametiisik, saadab määrust täitev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruse tagasi taotlevale riigile.

4. Taotlev asutus või ametiisik võib taotleda, et üks või mitu taotleva riigi asutust või ametiisikut annaksid täitjariigi pädevatele asutustele abi Euroopa uurimismääruse täitmisel sellises ulatuses, nagu taotleva riigi määratud asutustel on võimalik anda Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemisel sarnases riigisiseses asjas. Määrust täitev asutus või ametiisik rahuldab taotluse tingimusel, et selline abi ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega ega kahjusta tema olulisi julgeolekuhuve.

5. Täitjariigis viibivad taotleva riigi asutused ja ametiisikud peavad Euroopa uurimismääruse täitmise ajal järgima täitjariigi õigust. Neil ei ole täitjariigi territooriumil täidesaatvaid volitusi, välja arvatud juhul, kui selliste volituste täitmine täitjariigi territooriumil on kooskõlas täitjariigi õigusega ning ainult ulatuses, milles taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik on kokku leppinud.

6. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik võivad üksteisega mis tahes sobival viisil konsulteerida, et hõlbustada käesoleva artikli tõhusat kohaldamist.

Artikkel 10

Teist tüüpi uurimistoimingute kasutamine

1. Määrust täitev asutus või ametiisik saab võimaluse korral teha alati otsuse kasutada muud kui Euroopa uurimismääruses ette nähtud uurimistoimingut, kui

a)	Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei ole täitjariigi õiguses ette nähtud või

b)	Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei saa kasutada sarnases riigisiseses asjas.

2. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 järgmiste uurimistoimingute suhtes, mille kasutamine peab alati olema täitjariigi õiguses ette nähtud:

a)	teabe või tõendite hankimine, mis on juba täitva asutuse või ametiisiku valduses ning mida oleks saanud täitjaõiguse kohaselt hankida kriminaalmenetluses või Euroopa uurimismääruse tarvis;

b)	politsei- või õigusasutuste registrites sisalduva teabe hankimine, millele määrust täitvas asutuses või ametiisikul on vahetu juurdepääs kriminaalmenetluses;

c)	tunnistajate, ekspertide, kannatanute, kahtlustatavate või süüdistatavate või kolmandate isikute ülekuulamine täitjariigi territooriumil;

d)	mittesekkuvad uurimistoimingud, nagu on määratletud täitjariigi õiguses;

e)	konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemine.

3. Määrust täitev asutus või ametiisik võib samuti kasutada muud kui Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut, kui määrust täitva asutuse või ametiisiku valitud uurimistoiminguga saavutatakse vähem sekkuvaid vahendeid kasutades sama tulemus mis Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga.

4. Kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab kasutada lõigetes 1 ja 3 osutatud võimalust, teavitab ta sellest esmalt taotlevat asutust või ametiisikut, kes võib teha otsuse Euroopa uurimismäärus tagasi võtta või seda täiendada.

5. Kui vastavalt lõikele 1 ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut täitjariigi õiguses ette nähtud või seda ei saa kasutada sarnases riigisiseses asjas ning kui ei ole ühtegi muud uurimistoimingut, mis annaks märgitud uurimistoiminguga sama tulemuse, peab määrust täitev asutus või ametiisik teavitama taotlevat asutust või ametiisikut sellest, et taotletud abi ei olnud võimalik osutada.

Artikkel 11

Tunnustamata või täitmata jätmise alused

1. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 4 kohaldamist, võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest täitjariigis keelduda, kui

täitjariigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks, või kui täitjariigi õiguses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad seoses ajakirjandusvabaduse ja muudes meediakanalites sõnavabadusega kriminaalvastutuse kindlakstegemist või piiramist, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks;

b)	konkreetses asjas kahjustaks Euroopa uurimismääruse täitmine olulisi julgeolekuhuve, ohustaks teabeallikat või tooks kaasa teatava luuretegevusega seotud salastatud teabe kasutamise;

c)	Euroopa uurimismäärus on tehtud artikli 4 punktides b ja c osutatud menetluses ning täitjariigi õiguse kohaselt ei oleks uurimistoiming sarnases riigisiseses asjas lubatud;

d)	Euroopa uurimismääruse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

e)	Euroopa uurimismäärus seondub kuriteoga, mis väidetavalt on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna täitjariigi territooriumil ning Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitjariigi õiguse kohaselt kuritegu;

f)	on põhjendatult alust arvata, et Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu tegemine oleks vastuolus ELi lepingu artiklist 6 ja hartast tulenevate täitjariigi kohustustega;

Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitjariigi õiguse kohaselt süütegu, välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud D lisas esitatud süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; või

h)	Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu kasutamine on täitjariigi õiguse kohaselt piiratud süütegude või süüteo kategooriate loeteluga või süütegudega, mis on karistatavad teatava künnise alusel, mis ei kuulu Euroopa uurimismäärusega hõlmatud süütegude hulka.

2. Lõike 1 punkte g ja h ei kohaldata artikli 10 lõikes 2 osutatud uurimistoimingute suhtes.

3. Kui Euroopa uurimismäärus puudutab maksude, tollimaksude, tolli- ja rahavahetustehingutega seotud süütegusid, ei tohi määrust täitev asutus või ametiisik tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täitjariigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või et maksud, tollimaksud, tolli- ja rahavahetustehingud ei ole taotleva riigi õigusega sarnaselt reguleeritud.

4. Lõike 1 punktides a, b, d, e ja f osutatud juhtudel konsulteerib määrust täitev asutus või ametiisik enne Euroopa uurimismääruse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist sobival viisil taotleva asutuse või ametiisikuga ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel või ametiisikul edastada talle viivitamata kogu vajalik teave.

5. Lõike 1 punktis a osutatud juhul ning kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on täitjariigi asutusel või ametiisikul, taotleb määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata selle õiguse kasutamist. Kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või ametiisikult selle õiguse kasutamist.

Artikkel 12

Tunnustamise või täitmise tähtajad

1. Tunnustamise või täitmise otsus võetakse vastu ja uurimistoiming tehakse sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases riigisiseses asjas ja igal juhul käesolevas artiklis sätestatud tähtaja jooksul.

2. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et erinevalt käesolevas artiklis sätestatust on vaja kohaldada lühemat tähtaega menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et uurimistoiming tuleb teha kindlaksmääratud kuupäeval, võtab määrust täitev asutus või ametiisik seda nõuet võimalikult suures ulatuses arvesse.

3. Määrust täitev asutus või ametiisik teeb Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise otsuse võimalikult kiiresti ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui pädev määrust täitev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruse kätte saanud.

4. Kui esinevad artiklis 15 sätestatud edasilükkamise alused või Euroopa uurimismäärusega ette nähtud uurimistoimingus nimetatud tõendid on juba täitjariigi valduses, teeb määrust täitev asutus või ametiisik uurimistoimingu viivitamata ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 90 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud otsuse tegemist.

5. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni lõikes 3 sätestatud tähtajast või lõikes 2 sätestatud kindlaksmääratud kuupäevast, teavitab ta viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mida on vaja otsuse tegemiseks. Sellisel juhul võib lõikes 3 sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra.

6. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni lõikes 4 sätestatud tähtajast, teavitab ta viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades viivituse põhjused, ning konsulteerib taotleva asutuse või ametiisikuga uurimistoimingu tegemiseks vajaliku aja üle.

Artikkel 13

Tõendite üleandmine

1. Määrust täitev asutus või ametiisik annab taotlevale riigile viivitamata üle tõendid, mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena, või tõendid, mis on juba täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku valduses.

Kui seda Euroopa uurimismääruses taotletakse ja see on täitjariigi õiguse kohaselt võimalik, antakse tõendid viivitamata üle nendele taotleva riigi pädevatele asutustele või ametiisikutele, kes annavad Euroopa uurimismääruse täitmisel abi kooskõlas artikli 9 lõikega 4.

2. Tõendite üleandmise võib peatada, kuni tehakse otsus kasutatud õiguskaitsevahendi kohta, välja arvatud juhul, kui Euroopa uurimismääruses on märgitud piisavad põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on ülioluline uurimistoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks. Ent tõendite üleandmine peatatakse, kui see põhjustaks asjaomasele isikule tõsist ja pöördumatut kahju.

3. Saadud tõendite üleandmisel märgib määrust täitev asutus või ametiisik, kas ta nõuab tõendite tagastamist täitjariigile niipea, kui neid ei ole taotlevale riigile enam vaja.

4. Kui asjaomased esemed, dokumendid või andmed on samuti olulised muude menetluste läbiviimiseks, võib määrust täitev asutus või ametiisik sõnaselge taotluse korral ja pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga tõendid ajutiselt üle anda tingimusel, et need antakse täitjariigile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas riigis enam vaja või mis tahes muul ajal või tingimusel, milles pädevad asutused või ametiisikud omavahel kokku lepivad.

Artikkel 14

Õiguskaitsevahendid

1. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingute suhtes kohaldatakse õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed õiguskaitsevahenditega, mida kasutatakse sarnases riigisiseses asjas.

2. Euroopa uurimismääruse koostamise sisulisi põhjusi võib vaidlustada üksnes taotleva riigi kohtus, ilma et see piiraks põhiõiguste tagamist täitjariigis.

3. Kui see ei kahjusta artikli 19 lõikes 1 sätestatud uurimise konfidentsiaalsust, võtavad taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik sobivad meetmed tagamaks, et antakse teavet võimaluse kohta kasutada riigisiseses õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid niipea, kui need muutuvad kohaldatavaks, ja õigeaegselt, et õiguskaitsevahendeid oleks tegelikult võimalik kasutada.

4. Liikmesriigid tagavad, et õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad on samad nendega, mis on ette nähtud sarnases riigisiseses asjas, ning et tähtaegu kohaldatakse viisil, mis tagab asjaomastele isikutele võimaluse õiguskaitsevahendeid tegelikult kasutada.

5. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik teavitavad teineteist õiguskaitsevahenditest, mida kasutatakse Euroopa uurimismääruse koostamise, tunnustamise või täitmise vastu.

6. Kohtulik vaidlustamine ei peata uurimistoimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui sellel on selline mõju sarnases riigisiseses asjas.

7. Taotlev asutus või ametiisik võtab arvesse Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise suhtes esitatud kaebuse rahuldamist kooskõlas tema riigisisese õigusega. Ilma et sellega piirataks riigisiseste menetlusnormide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et taotlevas riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses austatakse Euroopa uurimismääruse abil kogutud tõendite hindamisel kaitseõigust ja tagatakse õiglane menetlus.

Artikkel 15

Tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused

1. Euroopa uurimismääruse tunnustamine või täitmine võidakse täitjariigis edasi lükata, kui

a)	selle täitmine võib kahjustada kriminaalasja käimasolevat uurimist või süüdistuse esitamist, kuni ajani, mida täitjariik mõistlikuks peab;

b)	asjaomased esemed, dokumendid ja andmed on juba kasutusel muudes menetlustes, kuni ajani, millal nimetatud eesmärgil neid enam ei vajata.

2. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata vajalikud meetmed Euroopa uurimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg.

Artikkel 16

Teavitamise kohustus

1. Täitjariigi pädev asutus või ametiisik, kes saab Euroopa uurimismääruse, teavitab viivitamata ja igal juhul nädala jooksul pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist B lisas esitatud vormi täitmise ja selle saatmise teel, et ta on määruse kätte saanud.

Kui artikli 7 lõike 3 kohaselt on määratud keskasutus, kehtib see kohustus nii keskasutusele kui ka määrust täitvale asutusele või ametiisikule, kes saab Euroopa uurimismääruse keskasutuselt.

Artikli 7 lõikes 6 osutatud juhtudel kehtib see kohustus nii pädevale asutusele või ametiisikule, kes kõigepealt Euroopa uurimismääruse sai, kui ka määrust täitvale asutusele või ametiisikule, kellele Euroopa uurimismäärus lõpuks edastati.

2. Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata mis tahes viisil,

a)	kui määrust täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või täitmise otsust teha põhjusel, et A lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne;

kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab Euroopa uurimismääruse täitmise käigus ilma edasiste järelepärimisteta, et võib olla asjakohane teha uurimistoiminguid, mida ei olnud esialgu ette nähtud või mida ei saanud Euroopa uurimismääruse koostamise ajal kindlaks määrata, et taotlev asutus või ametiisik saaks konkreetsel juhul võtta edasisi meetmeid; või

c)	kui määrust täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul vastavalt artiklile 9 täita taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt väljendatud formaalsusi ja menetlusi.

Taotleva asutuse või ametiisiku taotluse korral kinnitatakse seda teavet viivitamata mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg.

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata mis tahes viisil, millest jääb kirjalik jälg

a)	artikli 10 või 11 kohaselt tehtud otsusest;

b)	Euroopa uurimismääruse täitmise või tunnustamise edasilükkamise otsusest, edasilükkamise põhjustest ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavast kestusest.

Artikkel 17

Ametnikke puudutav kriminaalvastutus

Kui taotleva riigi ametnikud viibivad käesoleva direktiivi kohaldamise raames täitjariigi territooriumil, peetakse neid täitjariigi ametnikeks nende suhtes või nende poolt toime pandud süütegudes.

Artikkel 18

Ametnike tsiviilvastutus

1. Kui liikmesriigi ametnikud viibivad käesoleva direktiivi kohaldamise raames teise liikmesriigi territooriumil, vastutab esimene liikmesriik oma ametnike korraldatud operatsioonide käigus tekitatud igasuguse kahju eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil nad tegutsevad.

2. Liikmesriik, kelle territooriumil lõikes 1 osutatud kahju on tekitatud, hüvitab sellise kahju tingimustel, mis kehtivad tema enda ametnike tekitatud kahju puhul.

3. Liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see liikmesriik on kannatanutele või nende esindajatele tasunud.

4. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ja välja arvatud lõike 3 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast lõikes 1 osutatud juhtudel kantud kahju hüvitamist teiselt liikmesriigilt.

Artikkel 19

Konfidentsiaalsus

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik võtavad Euroopa uurimismääruse täitmisel nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust.

2. Määrust täitev asutus või ametiisik tagab vastavalt oma riigisisesele õigusele Euroopa uurimismääruse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik uurimistoimingu tegemiseks. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei saa täita konfidentsiaalsuse nõuet, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut.

3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole osutanud teisiti, ei tohi taotlev asutus või ametiisik oma riigisisese õiguse kohaselt avaldada tõendeid ega teavet, mille määrust täitev asutus või ametiisik talle on usaldanud, välja arvatud juhul, kui avaldamine on vajalik Euroopa uurimismääruses kirjeldatud uurimiste või menetluste jaoks.

4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et pangad ei avalda asjaomasele pangakliendile ega kolmandatele isikutele, et taotlevale riigile on edastatud teavet vastavalt artiklitele 26 ja 27, või asjaolu, et toimub uurimine.

Artikkel 20

Isikuandmete kaitse

Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid isikuandmete kaitse ning selle, et neid töödeldakse üksnes vastavalt nõukogu raamotsusele 2008/977/JSK (17) ja 28. jaanuari 1981. aasta Euroopa Nõukogu konventsioonis (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel) ja selle lisaprotokollis sätestatud põhimõtetega.

Juurdepääs isikuandmetele on piiratud, piiramata andmesubjekti õigusi. Üksnes volitatud isikutel võib olla juurdepääs isikuandmetele.

Artikkel 21

Kulud

1. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, kannab täitjariik kõik kulud, mis on tekkinud tema territooriumil seoses Euroopa uurimismääruse täitmisega.

2. Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et Euroopa uurimismääruse täitmisega kaasnevaid kulusid võib pidada erakordselt suureks, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust muuta.

Määrust täitev asutus või ametiisik esitab eelnevalt taotlevale asutusele või ametiisikule üksikasjalikud andmed kulude selle osa kohta, mida peetakse erakordselt suureks.

3. Erandolukorras, kus konsultatsioonide käigus ei jõuta kokkuleppele lõikes 2 osutatud kulude osas, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada

a)	võtta Euroopa uurimismääruse osaliselt või täielikult tagasi või

b)	jätta Euroopa uurimismäärus jõusse ja kanda kulud osas, mida peetakse erakordselt suureks.

IV PEATÜKK

TEATAVAD UURIMISTOIMINGUID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 22

Vahistatud isikute ajutine üleviimine taotlevasse riiki uurimistoimingu tegemiseks

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada täitjariigis vahistatud isiku ajutiseks üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on nõutav isiku viibimine taotleva riigi territooriumil, tingimusel et ta saadetakse täitjariigi määratud tähtaja jooksul tagasi.

2. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda ka juhul, kui

a)	vahistatud isik ei anna oma nõusolekut või

b)	üleviimine tõenäoliselt pikendab vahistatud isiku kinnipidamist.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist ja kui täitjariik peab seda vajalikuks isiku vanuse või kehalise või vaimse seisundi tõttu, antakse vahistatud isiku seaduslikule esindajale võimalus esitada oma arvamus ajutise üleviimise kohta.

4. Lõikes 1 osutatud juhtumi korral antakse vahistatud isiku sõiduks läbi kolmanda liikmesriigi („transiidiliikmesriik”) territooriumi luba vastava taotluse alusel, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid.

5. Taotlev riik ja transiidiliikmesriik lepivad kokku isiku ajutise üleviimise praktilise korra üksikasjad, sealhulgas tema vahi all pidamise üksikasjalikud tingimused taotlevas riigis, ning kuupäevad, millal ta peab olema täitjariigi territooriumilt välja viidud ja sinna tagasi toodud, tagades, et arvesse võetakse asjaomase isiku kehalist ja vaimset seisundit ning taotlevas riigis nõutavat julgeolekutaset.

6. Kui täitjariik ei taotle üleviidava isiku vabastamist, jääb üleviidav isik nende tegude või süüdimõistvate kohtuotsuste eest, millega seoses teda täitjariigis vahi all peeti, vahi alla ka taotleva riigi territooriumil ja asjakohasel juhul ka transiidiliikmesriigi territooriumil.

7. Taotleva riigi territooriumil vahi all oleku aeg arvatakse maha sellest kinnipidamisajast, mille jooksul asjaomane isik on või peab olema kinni peetud täitjariigi territooriumil.

8. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, ei anta üleviidavat isikut taotlevas riigis kohtu alla ega peeta seal kinni ega piirata seal tema isikuvabadust muul viisil nende tegude eest, mis ta on toime pannud, või nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt, mis on esitatud enne tema lahkumist täitjariigi territooriumilt ning mida Euroopa uurimismääruses ei ole märgitud.

9. Lõikes 8 osutatud immuniteet kaotab kehtivuse, kui üleviidav isik, kellele on antud 15 järjestikuse päeva jooksul võimalus lahkuda alates kuupäevast, mil taotlev asutus või ametiisik ei nõua enam tema kohalolekut,

a)	on sellele vaatamata jäänud taotleva riigi territooriumile või

b)	on sinna naasnud pärast sealt lahkumist.

10. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 21, välja arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest taotlevasse riiki ja taotlevast riigist tagasi, mille kannab kõnealune riik.

Artikkel 23

Vahistatud isikute ajutine üleviimine täitjariiki uurimistoimingu tegemiseks

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada taotlevas riigis vahistatud isiku ajutiseks üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on nõutav isiku viibimine täitjariigi territooriumil.

2. Käesoleva artikli kohase ajutise üleviimise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 2 punkti a ning lõikeid 3–9 mutatis mutandis.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 21, välja arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest täitjariiki ja täitjariigist tagasi, mille kannab taotlev riik.

Artikkel 24

Videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuv ülekuulamine

1. Kui isik asub täitjariigi territooriumil ja taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil kooskõlas lõigetega 5–7.

Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada ka kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil.

2. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda ka juhul, kui

a)	kahtlustatav või süüdistatav ei anna oma nõusolekut või

b)	uurimistoimingu tegemine on konkreetses asjas vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega.

3. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik lepivad kokku ülekuulamise praktilise korra. Sellise korra kokkuleppimisel võtab määrust täitev asutus või ametiisik kohustuse

a)	teatada asjaomasele tunnistajale või eksperdile ülekuulamise aja ja koha;

esitada kahtlustatavale või süüdistatavale taotleva riigi üksikasjalike menetlusnormide kohaselt kutse kohtuistungile ilmumiseks, teavitama kahtlustatavat või süüdistatavat õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt, ning tegema seda õigeaegselt, et asjaomasel isikul oleks võimalik oma kaitseõigust tegelikult kasutada;

c)	tagada ülekuulatava isiku tuvastamise.

4. Kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik kasutada videokonverentsiks vajalikke tehnilisi vahendeid, võib need vahendid teha talle kättesaadavaks taotlev riik vastastikusel kokkuleppel.

5. Videokonverentsi või teiste audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuva ülekuulamise puhul kohaldatakse järgmisi eeskirju:

ülekuulamise juures viibib täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku esindaja, keda vajaduse korral abistab tõlk ning kes vastutab samuti ülekuulatava isiku tuvastamise ja täitjariigi õiguse aluspõhimõtete järgimise eest.

Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et ülekuulamise käigus rikutakse täitjariigi õiguse aluspõhimõtteid, võtab ta viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada ülekuulamise jätkumine kooskõlas kõnealuste põhimõtetega;

b)	taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud lepivad vajaduse korral kokku meetmetes, mis on vajalikud ülekuulatava isiku kaitsmiseks;

c)	ülekuulamise viib läbi taotleva riigi pädev asutus või ametiisik või ülekuulamine toimub kõnealuse pädeva asutuse või ametiisiku juhtimisel kooskõlas kõnealuse riigi õigusnormidega;

d)	taotleva riigi või ülekuulatava isiku taotluse korral tagab täitjariik, et ülekuulatavat isikut abistab vajaduse korral tõlk;

kahtlustatavat või süüdistatavat teavitatakse enne ülekuulamist menetlusõigustest, sealhulgas õigusest ütluste andmisest keelduda, mis neil on kas täitjariigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajad ja eksperdid võivad taotleda õigust ütluste andmisest keelduda, mis neil on kas täitjariigi või taotleva riigi õiguse kohaselt ning neid teavitatakse sellest õigusest enne ülekuulamist.

6. Ilma et see piiraks asjaomaste isikute kaitsmiseks kokku lepitud meetmete kohaldamist, koostab määrust täitev asutus või ametiisik pärast ülekuulamist protokolli, milles märgitakse ülekuulamise kuupäev ja koht, ülekuulatud isiku andmed, kõikide teiste ülekuulamisel osalenud, täitjariiki esindavate isikute andmed ja ametikoht, antud vanded ja ülekuulamise tehnilised tingimused. Määrust täitev asutus või ametiisik edastab kõnealuse dokumendi taotlevale asutusele või ametiisikule.

7. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et tagada oma riigisisese õiguse kohaldamine samal viisil nagu seda kohaldatakse siis, kui ülekuulamine toimuks riigisiseses menetluses, juhul kui isik kuulatakse käesoleva artikli kohaselt üle tema territooriumil ja isik keeldub ütluste andmisest, kui tal on kohustus ütlusi anda, või kui ta annab valeütlusi.

Artikkel 25

Ülekuulamine telefonikonverentsi teel

1. Kui isik on ühe liikmesriigi territooriumil ja teise liikmesriigi pädevad asutused või ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, siis juhul, kui ülekuulatava isiku saabumine asjaomase riigi territooriumile ei ole asjakohane või võimalik ning kaalutud on ka teisi sobivaid mooduseid, võib teise liikmesriigi taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi ülekuulamiseks telefonikonverentsi teel lõikes 2 sätestatud korras.

2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse artikli 24 lõikeid 3, 5, 6 ja 7 telefonikonverentsi teel ülekuulamise suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 26

Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab või käsutab ühte või mitut mis tahes liiki kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas pangas, ning juhul, kui selliste kontode olemasolu tehakse kindlaks, saada taotlevalt riigilt üksikasjalikke andmeid nende kontode kohta.

2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mida on vaja lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

3. Lõikes 1 osutatud teave peab Euroopa uurimismääruses esitatud taotluse korral sisaldama andmeid ka isiku, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, kontode kohta, mille suhtes tal on volitus.

4. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave on asjaomast kontot haldava panga valduses.

5. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega ning mille alusel ta eeldab, et täitjariigi pankades hoitakse kõnealust kontot ja võimaluse korral ka seda, missugused võivad olla asjaomased pangad. Asutus või ametiisik lisab Euroopa uurimismäärusele ka tema valduses oleva teabe, mis võib hõlbustada selle täitmist.

6. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab ühte või mitut kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas finantseerimisasutuses, mis ei ole pank. Lõikeid 3–5 kohaldatakse mutatis mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

Artikkel 27

Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada eesmärgiga saada üksikasjalikke andmeid konkreetsete pangakontode ja selles kindlaksmääratud ühe või mitme konto kaudu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tehtud pangatoimingute kohta, sealhulgas üksikasjalikke andmeid kõikide saatja ja saaja kontode kohta.

2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave on asjaomast kontot haldava panga valduses.

4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega.

5. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et saada lõikes 1 osutatud teavet finantstehingute kohta, mida on teinud finantseerimisasutused, mis ei ole pangad. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

Artikkel 28

Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul

1. Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse sellise uurimistoimingu tegemiseks, mis nõuab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatud aja jooksul, näiteks uurimistoiming, mis nõuab

a)	ühe või mitme konkreetse konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seiret;

b)	kontrollitavaid saadetisi täitjariigi territooriumil,

võib määrust täitev asutus või ametiisik keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.

2. Taotlev riik ja täitjariik lepivad kokku praktilise korra, mida kohaldatakse lõike 1 punktis b osutatud uurimistoimingu puhul ja muudel vajalikel juhtudel.

3. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletud teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega.

4. Täitjariigi pädevatel asutustel ja ametiisikutel on õigus teha, juhtida ja kontrollida Euroopa uurimismääruse täitmisega seotud toiminguid, millele on osutatud lõikes 1.

Artikkel 29

Varjatud uurimised

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada selleks, et taotleda täitjariigilt abi andmist taotlevale riigile kuritegude uurimisel, mida toimetab variidentiteediga ametnik („varjatud uurimised”).

2. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib varjatud uurimine olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. Täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud otsustavad käesoleva artikli kohaselt tehtud Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise üle igal üksikul juhul eraldi ja pööravad nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisesele õigusele ja menetlustele.

3. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib määrust täitev asutus või ametiisik keelduda lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest ka juhul, kui

a)	varjatud uurimist ei ole lubatud toimetada sarnases riigisiseses asjas või

b)	ei olnud võimalik jõuda kokkuleppele varjatud uurimise läbiviimise korra osas lõike 4 kohaselt.

4. Varjatud uurimist toimetatakse vastavalt selle liikmesriigi õigusele ja menetlustele, kelle territooriumil varjatud uurimine toimub. Üksnes täitjariigi pädevatel asutustel ja ametiisikutel on õigus tegutseda ning juhtida ja kontrollida varjatud uurimist. Taotlev riik ja täitjariik lepivad kokku varjatud uurimise kestuse, selle üksikasjalikud tingimused ja asjaomaste ametnike õigusliku seisundi varjatud uurimise ajal, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisestele õigus- ja menetlusnormidele.

V PEATÜKK

ELEKTROONILISE SIDE PEALTKUULAMINE

Artikkel 30

Elektroonilise side pealtkuulamine teise liikmesriigi tehnilise abiga

1. Euroopa uurimismääruse võib koostada elektroonilise side pealtkuulamiseks riigis, kelle tehnilist abi vajatakse.

2. Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi elektroonilise side pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele liikmesriigile. Alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub või asub tulevikus isik, keda kuulatakse pealt.

3. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismäärus sisaldab samuti järgmist teavet:

a)	pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave;

b)	pealtkuulamise soovitud kestus ning

c)	Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks piisavad tehnilised andmed, eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega.

4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib märgitud uurimistoiming olla asjaomase kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega.

5. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Täitjariik võib Euroopa uurimismääruse täitmise otsusele seada mis tahes tingimusi, mida järgitakse sarnases riigisiseses asjas.

6. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse võib täita järgmisel viisil:

a)	elektrooniline side edastatakse viivitamata taotlevale riigile või

b)	elektroonilist sidet kuulatakse pealt ja see salvestatakse, misjärel edastatakse pealtkuulamise tulemus taotlevale riigile.

Taotlev asutus või ametiisik ning määrust täitev asutus või ametiisik konsulteerivad teineteisega, et jõuda kokkuleppele selles, kas pealtkuulamine toimub punkti a või b kohaselt.

7. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse koostamisel või pealtkuulamise ajal võib taotlev asutus või ametiisik, kui tal on selleks eriline põhjus, samuti taotleda salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui määrust täitev asutus või ametiisik sellega nõustub.

8. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 21, välja arvatud pealtkuulatud elektroonilise side transkriptsiooni, dekodeerimise või dekrüpteerimise kulud, mille kannab taotlev riik.

Artikkel 31

Teatis sellele liikmesriigile, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik, kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik

1. Kui ühe liikmesriigi („pealtkuulamist korraldav liikmesriik”) pädev asutus või ametiisik annab uurimistoimingu tegemise eesmärgil loa elektroonilise side pealtkuulamiseks ning kui pealtkuulamise korralduses märgitud isiku, keda kuulatakse pealt, elektroonilise side aadressi kasutatakse teise liikmesriigi („teavitatud liikmesriik”) territooriumil, kelle tehniline abi ei ole pealtkuulamise korraldamiseks vajalik, teavitab pealtkuulamist korraldav liikmesriik teavitatud liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut pealtkuulamisest

a)	enne pealtkuulamist, kui pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teab pealtkuulamise korralduse tegemise ajal, et pealtkuulatav isik asub sel hetkel või pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil;

b)	pealtkuulamise ajal või peale selle korraldamist viivitamata pärast seda, kui ta on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav isik asub või asus pealtkuulamise ajal teavitatud riigi territooriumil.

2. Lõikes 1 osutatud teavitamisel kasutatakse C lisas esitatud vormi.

3. Kui pealtkuulamine ei ole lubatud sarnases riigisiseses asjas, võib teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik viivitamata, kuid hiljemalt 96 tunni jooksul lõikes 1 osutatud teatise kättesaamisest teavitada pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut sellest,

a)	et pealtkuulamist ei tohi korraldada või see tuleb lõpetada ning

et kui see on vajalik, siis mis tahes andmeid, mis on pealtkuulamise tulemusel juba saadud ajal, mil pealtkuulatav isik viibis teavitatud liikmesriigi territooriumil, ei tohi kasutada või tohib kasutada üksnes teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku seatud tingimustel. Teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teatab pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule kõnealuseid tingimusi õigustavad põhjused.

4. Lõikes 2 osutatud teatise suhtes kohaldatakse artikli 5 lõiget 2 mutatis mutandis.

VI PEATÜKK

KRIMINAALMENETLUSE TAGAMINE

Artikkel 32

Kriminaalmenetluse tagamise vahendid

1. Taotlev asutus või ametiisik võib koostada Euroopa uurimismääruse, et võtta mis tahes meede, mis hoiab esialgu ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamise, muutmise, eemaldamise, edastamise või kõrvaldamise.

2. Määrust täitev asutus või ametiisik otsustab selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi üle ja teatab oma otsustusest võimalikult kiiresti ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast Euroopa uurimismääruse saamist.

3. Kui taotletakse lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kasutamist, märgib taotlev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruses, kas tõendid edastatakse taotlevale riigile või jäävad need täitjariigi valdusse. Määrust täitev asutus või ametiisik tunnustab ja täidab Euroopa uurimismääruse ning edastab tõendid käesolevas direktiivis sätestatud korras.

4. Kui vastavalt lõikele 3 on Euroopa uurimismäärusele lisatud juhis, mille kohaselt tõendid peavad jääma täitjariigi valdusse, märgib taotlev asutus või ametiisik lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetamise kuupäeva või prognoositava kuupäeva, mil esitatakse taotlus tõendite edastamiseks taotlevale riigile.

5. Pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga võib määrust täitev asutus või ametiisik oma riigisisese õiguse ja tavade kohaselt ja juhtumi asjaolusid arvesse võttes kehtestada asjakohased tingimused, et lühendada ajavahemikku, mille jooksul lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise toimingut kohaldatakse. Kui määrust täitev asutus või ametiisik kavatseb nende tingimuste kohaselt kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetada, teavitab ta taotlevat asutust või ametiisikut, kes saab esitada oma märkused. Taotlev asutus või ametiisik teavitab viivitamata määrust täitvat asutust või ametiisikut sellest, et lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine on lõpetatud.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Teatised

1. Hiljemalt 22. mail 2017 teavitab iga liikmesriik komisjoni järgmisest:

a)	asutus(ed) või ametiisik(ud), kes on tema riigisisese õiguse kohaselt artikli 2 punktide c ja d kohaselt pädevad, kui asjaomane liikmesriik on taotlev riik või täitjariik;

b)	Euroopa uurimismääruse koostamisel aktsepteeritavad keeled, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 2;

c)	teave määratud keskasutuse või -asutuste kohta, kui liikmesriik soovib kasutada artikli 7 lõike 3 kohast võimalust. See teave on taotleva riigi asutustele või ametiisikutele siduv.

2. Iga liikmesriik võib samuti esitada komisjonile selliste vajalike dokumentide loetelu, mida ta nõuab artikli 22 lõike 4 alusel.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud teabes.

4. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik teeb selle teabe kättesaadavaks nõukogu otsuse 2008/976/JSK (18) artiklis 9 osutatud veebisaidil.

Artikkel 34

Seos muude õigusaktide, lepingute ja kokkulepetega

1. Käesolev direktiiv asendab alates 22. maist 2017 järgmiste konventsioonide (mis on kohaldatavad käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide vahelistes suhetes) vastavad sätted, mõjutamata nende kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ja nende kohaldamist üleminekuajal artikli 35 kohaselt:

a)	Euroopa Nõukogu 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon ning selle lisaprotokollid ning nimetatud konventsiooni artikli 26 kohaselt sõlmitud kahepoolsed kokkulepped;

b)	konventsioon, millega rakendatakse Schengeni lepingut;

c)	konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastastikuse õigusabi andmise kohta kriminaalasjades ning selle protokoll.

2. Raamotsus 2008/978/JSK asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv. Raamotsuse 2003/577/JSK tõendite arestimise sätted asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv.

Liikmesriikides, kelle jaoks käesolev direktiiv on siduv, käsitatakse viiteid raamotsusele 2008/978/JSK, ning tõendite arestimise puhul viiteid raamotsusele 2003/577/JSK viidetena käesolevale direktiivile.

3. Lisaks käesolevale direktiivile võivad liikmesriigid teiste liikmesriikidega sõlmida selliseid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või jätkata nende kohaldamist pärast 22. maid 2017 üksnes siis, kui need lepingud või kokkulepped võimaldavad täiendavalt tugevdada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad hõlbustada või veelgi hõlbustavad tõendite kogumise menetlusi, tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tagatiste taset.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 22. mail 2017, milliseid lõikes 3 osutatud olemasolevaid lepinguid või kokkuleppeid nad soovivad jätkuvalt kohaldada. Liikmesriigid teatavad samuti komisjonile lõikes 3 osutatud kõigist uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast nende allakirjutamist.

Artikkel 35

Üleminekusätted

1. Enne 22. maid 2017 saadud vastastikuse õigusabi taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt olemasolevaid kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabiga seotud õigusakte. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuste suhtes, mis on saadud enne 22. maid 2017 kohaldatakse samuti kõnealust raamotsust.

2. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuse korral kohaldatakse Euroopa uurimismääruse suhtes artikli 8 lõiget 1 mutatis mutandis.

Artikkel 36

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 22. mail 2017.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 22. mail 2017 sätete teksti, millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.

Artikkel 37

Kohaldamise aruanne

Hiljemalt viie aasta möödumisel 21. maist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, mis sisaldab eelkõige hinnangut direktiivi mõjust kriminaalasjades tehtavale koostööle ja üksikisikute kaitsele ning hinnangut selle sätete täitmise kohta elektroonilise side pealtkuulamise valdkonnas, võttes arvesse tehnoloogia arengut. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 39

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 3. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1) Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsus.

(2) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45).

(3) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsus 2008/978/JSK, mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil (ELT L 350, 30.12.2008, lk 72).

(4) 14. juuni 1985. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985.aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

(8) Protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2).

(9) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(11) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(12) ELT C 355, 29.12.2010, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(14) Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3).

(15) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1).

(16) 29. juuni 1998. aasta ühismeede, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa kohtute võrgu loomise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).

(17) Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).

(18) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

A LISA

EUROOPA UURIMISMÄÄRUS

Käesoleva Euroopa uurimismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et käesoleva Euroopa uurimismääruse koostamine on selles kindlaks määratud uurimistoimingu jaoks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava või süüdistatava õigusi, ning et taotletavate uurimistoimingute tegemist oleks saanud samadel tingimustel taotleda sarnases riigisiseses asjas. Taotlen käesolevaga järgnevalt täpsustatud uurimistoimingu või -toimingute tegemist, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust, ning Euroopa uurimismääruse täitmise käigus saadud tõendite edastamist.

B LISA

EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE KÄTTESAAMISE KINNITUS

Käesoleva vormi peab täitma allpool osutatud Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik.

C LISA

TEATIS

Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks elektroonilise side pealtkuulamisest, mida tema territooriumil tehakse või on tehtud tema tehnilise abita. Käesolevaga teatan pealtkuulamisest … (teavitatud liikmesriik).

D LISA

ARTIKLIS 11 OSUTATUD SÜÜTEO KATEGOORIAD

—	kuritegelikus ühenduses osalemine,

—	terrorism,

—	inimkaubandus,

—	laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno,

—	narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,

—	ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

—	korruptsioon,

—	pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,

—	kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,

—	rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,

—	arvutikuriteod,

—	keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega,

—	ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigisviibimisele kaasaaitamine,

—	mõrv, raske kehavigastuse tekitamine,

—	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

—	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

—	rassism ja ksenofoobia,

—	organiseeritud või relvastatud röövimine,

—	kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,

—

kelmus,

—	väljapressimine,

—	toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

—	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

—	maksevahendite võltsimine,

—	ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

—	tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu,

—	varastatud sõidukitega kauplemine,

—	vägistamine,

—	süütamine,

—	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod,

—	õhusõiduki või laeva kaaperdamine,

—

sabotaaž.

1.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 130/45

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 57 — Mootorrataste ja mootorratastena käsitletavate sõidukite esilaternate tüübikinnituse ühtsed sätted

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatused — jõustumise kuupäev: 12. september 2001

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

Mõisted

Esilaterna tüübikinnituse taotlemine

Märgistus

Tüübikinnitus

Üldnõuded

Erinõuded

Värvilisi hajutiklaase ja filtreid käsitlevad sätted

Üleminekusätted

10.

Toodangu nõuetele vastavus

11.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

12.

Esilaterna tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

13.

Tootmise lõpetamine

14.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa —

Teatis esilaternatüübi tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta kooskõlas eeskirjaga nr 57

2. lisa —

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa —

Fotomeetrilised katsed

4. lisa —

Töötavate esilaternate fotomeetriliste tööparameetrite püsivuse katsetamine

5. lisa —

Toodangu vastavuse kontrollimise menetluse miinimumnõuded

6. lisa —

Plastmaterjalist hajutiklaasidega laternatele esitatavad nõuded — hajutiklaasi või materjalinäidiste ja komplektsete laternate katsetamine

7. lisa —

Proovivõtu miinimumnõuded kontrollijale

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse hõõglampidega varustatud esilaternate suhtes, millel on klaasist või plastmaterjalist hajutiklaasid (1) ning mis on ette nähtud paigaldamiseks mootorratastele ja mootorratastena käsitletavatele sõidukitele.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „hajutiklaas” — esilaterna või laternaüksuse välimine osa, mis kannab valgust läbi valgusava;

2.2. „pinne” — toode või tooted, mis paigaldatakse ühe või mitme kihina hajutiklaasi välispinnale;

2.3. eri „tüüpi” esilaternad — esilaternad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest:

2.3.1.

kaubanimi või kaubamärk;

2.3.2.

esilaterna märgistus punkti 4.1.4 kohaselt;

2.3.3.

optilise süsteemi omadused;

2.3.4.

niisuguste osade lisamine või kõrvaldamine, mis võivad seadmete töötamise ajal esineva valguse peegeldumise, murdumise, neeldumise ja/või moonutuste tõttu muuta optilist mõju. Muutus esilaternate tulede värvuses ilma muude omaduste muutumiseta ei kujuta endast muutust esilaterna tüübis. Seetõttu antakse sellistele esilaternatele sama tüübikinnitusnumber;

2.3.5.

hajutiklaaside ja võimaliku pinde materjalid.

3. ESILATERNA TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE (2)

3.1. Tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2. Igale tüübikinnitustaotlusele tuleb lisada:

3.2.1.

kolmes eksemplaris piisavalt üksikasjalikud joonised, mis võimaldavad kindlaks teha laterna tüübi ja millel on kujutatud esilaterna eestvaade koos hajutiklaasi rihvelmustriga (kui viimane on olemas) ning ristlõige; joonistel peab olema märgitud tüübikinnitusmärgi asukoht;

3.2.2.

lühike tehniline kirjeldus, kus on esitatud eelkõige hõõglambi kategooria või kategooriad (vt käesoleva eeskirja 3. lisa punkti 6);

3.2.3.

värvitu hajutiklaasiga esilaternatüübi kaks näidist (3);

3.2.4.

hajutiklaaside valmistamiseks kasutatud plastmaterjali katsetamiseks:

3.2.4.1.

kolmteist hajutiklaasi;

3.2.4.1.1.

kõnealustest hajutiklaasidest kuus võib asendada kuue, vähemalt 60 × 80 mm suuruse materjalinäidisega, mille välispind on lame või kumer ning mille keskel on vähemalt 15 × 15 mm suurune sisuliselt lame ala (kumerusraadiusega vähemalt 300 mm);

3.2.4.1.2.

kõik need hajutiklaasid või materjalinäidised peavad olema valmistatud masstootmises kasutatavate meetoditega;

3.2.4.2.

peegeldi, millele saab hajutiklaasid tootja juhendi kohaselt kinnitada.

3.3. Hajutiklaaside ja võimalike pinnete materjalide kohta peab olema lisatud nende materjalide ja pinnete omaduste katsearuanne, kui neid materjale on juba katsetatud.

3.4. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse toodangu vastavuse tõhus kontroll.

4. MÄRGISTUS

4.1. Tüübikinnituse saamiseks esitatud esilaternatel peavad olema järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märgised:

4.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

4.1.2.

välispinnal ja/või hajutiklaasil märge esilaterna välise märgistuse kohta, mis peab olema nähtav, kui esilatern on sõidukile paigaldatud.

Kõikide käesoleva eeskirja nõuetele vastavate laternaüksuste puhul, mis on projekteeritud nii, et lähitule hõõglamp ei sütti samal ajal ühegi muu valgustusfunktsiooniga, millega see võib olla vastastikku ühendatud, märgitakse tüübikinnitusmärgil oleva lähitulelaterna tähise taha kaldjoon (/);

4.1.3.

esilaterna tagaküljele peab olema märgitud lubatud hõõglambi kategooria S1 ja/või S2;

4.1.4.

märgistus on esitatud alljärgnevas tabelis:

Esilaternate väline märgistus	Hõõglambi kategooria tähis
MB	S1
MB	S2
MB	S1/S2

4.1.5.

plastmaterjalist laternaklaasiga varustatud esilaternate puhul paigutatakse punktides 4.1.2 ja 4.1.4 ette nähtud tähise lähedale tähed „PL”.

4.2. Hajutiklaasil ja korpusel (4) peavad lisaks olema piisava suurusega alad punktis 4 nimetatud tüübikinnitusmärgi ja lisatähiste jaoks; kõnealused alad peavad olema näidatud punktis 3.2.1 nimetatud joonistel.

5. TÜÜBIKINNITUS

5.1. Kui kõik punkti 3 kohaselt esitatud esilaternatüübi näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus.

5.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 01, mis vastab 28. veebruaril 1989. aastal jõustunud muudatuste seeriale 01) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kõige hilisemaid tehnilisi näitajaid käsitlevaid muudatusi, mis on eeskirja tehtud tüübikinnituse andmise ajaks. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele esilaternatüübile, välja arvatud tüübikinnituse laiendamise korral üksnes kiiratava valguse värvuse poolest erinevale esilaternale.

5.3. Teade esilaternatüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavas vormis.

5.4. Igal seadmel, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, peab olema punktis 4.2 osutatud aladel lisaks punktis 4.1 osutatud märgistusele ka:

5.4.1.

rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, (5) mis koosneb:

5.4.1.1.

ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (6);

5.4.1.2.

tüübikinnitusnumbrist.

5.4.2.

Igal juhul peavad katsemenetluse ajal vastavalt 4. lisa punktile 1.1.1.1 kasutatud asjakohane töörežiim ning vastavalt 4. lisa punktile 1.1.1.2 lubatud pinge/pinged olema kantud tüübikinnitustunnistustele ja teatele, mis saadetakse kokkuleppes olevatele ja käesolevat eeskirja kohaldavatele riikidele.

Vastavatel juhtudel märgistatakse seade järgmiselt:

Käesoleva eeskirja nõuetele vastavate üksuste puhul, mis on projekteeritud nii, et lähitule hõõglamp ei sütti samal ajal ühegi muu valgustusfunktsiooniga, millega see võib olla vastastikku ühendatud, märgitakse tüübikinnitusmärgil oleva lähituletähise taha kaldjoon (/).

5.5. Punktis 5.4 osutatud märgistus peab olema selgesti loetav ja kustutamatu.

5.6. Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

6. ÜLDNÕUDED

6.1. Iga esilaternatüübi näidis peab vastama käesolevas punktis, punktis 7 ning vajaduse korral punktis 8 esitatud nõuetele.

6.2. Esilaternad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et tavapärastes kasutustingimustes, sõltumata neile mõjuda võivast vibratsioonist, oleks kindlustatud nende nõuetekohane toimimine ja käesoleva eeskirjaga ette nähtud omaduste säilimine.

6.2.1. Esilaternate paigaldamisel tuleb kasutada seadet, mis võimaldab reguleerida sõiduki esilaternaid vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele. Sellist seadet ei ole vaja osadele, mille puhul peegeldit ja hajutiklaasi ei saa teineteisest eraldada, tingimusel et selliste osade kasutamine piirdub sõidukitega, mille puhul saab esilaternaid reguleerida teistmoodi.

Kui kaugtuld kiirgav esilatern ja lähituld kiirgav esilatern, mis mõlemad on varustatud eraldi lambiga, on ühtseks seadmeks kokku ühendatud, peab reguleerimisseade võimaldama iga optilist süsteemi eraldi nõuetekohaselt reguleerida.

6.2.2. Nimetatud nõudeid ei kohaldata siiski püsivalt kokkuehitatud peegelditega esilaternakoostude suhtes. Seda tüüpi koostude suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja punkti 7.3 nõudeid. Kui kaugtule valgusvihu moodustamiseks kasutatakse rohkem kui ühte valgusallikat, kasutatakse maksimaalse valgustustiheduse (Emax) määramiseks kombineeritud funktsioone.

6.3. Osad, mille abil hõõglamp on kinnitatud peegeldi külge, peavad olema valmistatud nii, et hõõglambi saab ka pimedas asetada ainult õigesse asendisse.

6.4. Veendumaks, et fotomeetrilised tööparameetrid ei muutu kasutamisel ülemääraselt, tehakse lisakatsed vastavalt 4. lisa nõuetele.

6.5. Kui esilaterna klaas on plastmaterjalist, tehakse katseid vastavalt 6. lisa nõuetele.

7. ERINÕUDED

7.1. Hajutiklaasi õige paigutus optikasüsteemi suhtes peab olema ühemõtteliselt märgistatud ja hajutiklaas ei tohi töötamise ajal pöörduda.

7.2. Esilaternate valgustustiheduse mõõtmiseks kasutatakse käesoleva eeskirja 3. lisas kirjeldatud mõõteekraani ja standardset hõõglampi sileda ja värvitu lambipirniga S1- ja/või S2-kategooriast vastavalt eeskirjale nr 37.

Standardset hõõglampi kohandatakse etalonvalgusvooga vastavalt nimetatud lampidele ette nähtud väärtustele.

7.3. Lähitule varju piir peab olema piisavalt terav, et selle abil oleks võimalik praktiliselt saavutada rahuldav suunatus. Varju piir peab olema võimalikult sirge ja horisontaalne vähemalt 5° ulatuses kummalgi pool v-v sirgjoont (vt 3. lisa).

3. lisa kohaselt suunatud esilaternad peavad vastama nimetatud lisas sätestatud nõuetele.

7.4. Valguslaigul ei tohi olla nähtavust halvendavaid kõrvalekaldeid külgsuunas.

7.5. Punktis 7.2 nimetatud ekraani valgustustihedust mõõdetakse fotoretseptori abil, mille tegelik tajupind asub 65 mm küljepikkusega ruudu sees.

8. VÄRVILISI HAJUTIKLAASE JA FILTREID KÄSITLEVAD SÄTTED

8.1. Tüübikinnitust võib anda esilaternatele, mis kiirgavad värvitu lambiga kas värvitut või valikkollast valgust. Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) värvsuskoordinaatidena väljendatud asjaomased kolorimeetrilised näitajad on kollaste hajutiklaaside või filtrite puhul järgmised.

Valikkollane filter (ekraan või hajutiklaas)

Piir punase suunas	y ≥ 0,138 + 0,58 x
Piir rohelise suunas	y ≤ 1,29 x – 0,1
Piir valge suunas	y ≥ – x + 0,966
Piir spektrivärvi suunas	y ≤ – x + 0,992,

mida võib väljendada ka järgmiselt:

dominantlainepikkus	575 – 585 nm
puhtusetegur	0,90 – 0,98
Valgusläbivus peab olema ≥ 0,78

Valgusläbivus määratakse kindlaks valgusallika abil, mille värvustemperatuur on 2 856 K. (Vastavalt Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) valgusliigile A.)

8.2. Filter peab olema esilaterna osa ning olema kinnitatud esilaterna külge nii, et kasutaja ei saaks seda kogemata ega tavaliste tööriistadega tahtlikult eemaldada.

8.3. Märkus värvuse kohta

Et käesoleva eeskirja alusel antakse tüübikinnitusi vastavalt punktile 8.1 kas värvitut või valikkollast valgust kiirgavale esilaternatüübile, ei takista selle kokkuleppe artikkel 3, millele käesolev eeskiri on lisatud, kokkuleppeosalistel keelustada nende registreeritud sõidukitel värvitut või valikkollast valgust kiirgavate esilaternate kasutamist.

9. ÜLEMINEKUSÄTTED

9.1. Kuus kuud pärast eeskirja nr 113 ametlikku jõustumiskuupäeva lõpetavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised käesoleva eeskirja kohaste Euroopa Majanduskomisjoni (ECE) tüübikinnituste andmise.

9.2. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei saa keelduda tüübikinnituste laienduste andmisest, kui esilaterna tüüp vastab käesoleva eeskirja 01-seeria muudatustega täiendatud versiooni nõuetele.

9.3. Käesoleva eeskirja kohased MB-tüübikinnitused, mis on antud enne eeskirja nr 113 jõustumiskuupäeva, ja kõik nende tüübikinnituste laiendused, kaasa arvatud need, mis on antud käesoleva eeskirja varasema muudatusteseeria kohaselt, kehtivad tähtajatult.

9.4. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad esilaternatele tüübikinnituste andmist käesoleva eeskirja alusel, tingimusel et need esilaternad on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadmena paigaldamiseks.

9.5. Alates eeskirja nr 113 ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata uuele sõidukitüübile sellise esilaterna paigaldamist, mis on saanud tüübikinnituse eeskirja nr 113 alusel.

9.6. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad jätkuvalt paigaldada sõidukitüübile või sõidukile esilaternaid, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

9.7. Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised lubavad jätkuvalt kasutuses olevale sõidukile paigaldada või sellisel sõidukil kasutada esilaternat, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt, mida on muudetud eelmise muudatusteseeriaga, tingimusel et esilatern on ette nähtud asendusseadmena paigaldamiseks.

10. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

10.1. Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud esilaternad peavad olema valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile, täites punkti 7 nõuded.

10.2. Punkti 10.1 nõuete täitmise kontrollimiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll.

10.3. Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

10.3.1.

tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu;

10.3.2.

pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks;

10.3.3.

tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas haldusteenistusega;

10.3.4.

analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi;

10.3.5.

tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 5. lisas ette nähtud katsed;

10.3.6.

tagama, et kui on võetud näidiseid, millel ilmneb asjaomasele katsetüübile mittevastavust, valitakse uued näidised ja korratakse katset. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus tüübikinnitusele.

10.4. Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid.

10.4.1. Igal kontrollimisel tuleb kontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.

10.4.2. Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste väikseima arvu kindlaksmääramisel võib arvesse võtta tootja tehtud kontrollide tulemusi.

10.4.3. Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 10.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, valib kontrollija 7. lisa kriteeriumidest lähtudes näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatseid teinud tehnilisele teenistusele.

10.4.4. Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ette nähtud katseid. Katsed tehakse juhuslikult valitud näidistega, kahjustamata sellega tootja tarnekohustusi, ning kooskõlas 7. lisas sätestatud kriteeriumidega.

10.4.5. Pädeva asutuse eesmärk on teha kontrolli kord kahe aasta tagant. Kontrolli tehakse aga pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt sellest, kuivõrd pädev asutus usaldab toodangu nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Ebarahuldavate tulemuste korral tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

10.5. Ilmsete defektidega esilaternaid ei võeta arvesse.

11. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

11.1. Esilaternatüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev esilatern ei vasta kinnitatud tüübile.

11.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

12. ESILATERNA TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

12.1. Igast esilaterna tüübi muudatusest teatatakse esilaterna tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Sellisel juhul võib asutus:

12.1.1.

võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et esilatern vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

12.1.2.

nõuda katsete eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

12.2. Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.3 kindlaks määratud korras, täpsustades tehtud muudatused.

12.3. Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ja teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

13. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud esilaternatüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

14. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende haldusasutuste nimetused ja aadressid, kes väljastavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teistes riikides välja antud tõendid tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

(1) Käesolev eeskiri ei takista seda kohaldaval kokkuleppeosalisel keelata käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud plastist hajutiklaasiga varustatud esilaterna kombineerimist esilaterna mehaanilise puhastusseadmega (klaasipuhastitega).

(2) Hõõglambi tüübikinnituse taotlemine: vt eeskiri nr 37.

(3) Kui esilaternat on kavas toota värvilise hajutiklaasiga, tuleb eraldi värvikatseteks esitada kaks värvilise hajutiklaasi näidist.

(4) Peegeldit käsitatakse korpusena. Kui hajutiklaasi ei saa esilaterna korpusest eraldada, piisab alast hajutiklaasil.

(5) Kui eri tüüpi esilaternatel on identne hajutiklaas või identne peegeldi, võib hajutiklaasil ja peegeldil olla mitu seda tüüpi esilaternate tüübikinnitusmärki, tingimusel et konkreetsele tüübile antud tüübikinnitusnumbrit on võimalik üheselt kindlaks määrata.

(6) 1958. aasta kokkuleppe osaliste tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.1).

1. LISA

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

a = 12 mm min.

Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga esilatern on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 012439. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas käesoleva eeskirjaga, mida on muudetud 01-seeria muudatustega.

Märkus: tüübikinnitusnumber märgitakse ringi lähedale E-tähest kõrgemale, madalamale, vasakule või paremale. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad olema E-tähe suhtes samal pool ja tähega samas suunas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude sümbolitega.

Eeskirja nr 57 nõuetele vastava esilaterna tunnuskood. Esilatern on konstrueeritud nii, et lähitule hõõgniiti
on võimalik sisse lülitada	ei lülitata sisse
ühel ajal kaugtulega ja/või mõne teise vastastikku ühendatud valgustusfunktsiooniga.

Eespool kujutatud tüübikinnitusmärgiga esilatern on varustatud plastmaterjalist hajutiklaasiga, mis on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 01 2440. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas käesoleva eeskirja nõuetega, mida on täiendatud 01-seeria muudatustega.

Esilatern on konstrueeritud nii, et lähitule hõõgniiti on võimalik sisse lülitada ühel ajal kaugtulega ja/või mõne teise vastastikku ühendatud valgustusfunktsiooniga.

3. LISA

FOTOMEETRILISED KATSED

1. Mõõtmiste sooritamiseks paigutatakse mõõteekraan vähemalt 10 meetri kaugusele esilaterna ette, sirgjoon h-h peab olema horisontaalne. Mõõtmiste sooritamiseks paigutatakse fotoretseptor 25 meetri kaugusele esilaterna ette, lambi hõõgniiti punktiga HV ühendava sirgjoone suhtes risti.

2. Külgsuunas tuleb esilatern suunata nii, et kaugtule valgusvihu keskjoon paikneb vertikaaljoonel v-v.

3. Vertikaalsuunas tuleb esilatern suunata nii, et lähitule varju piir paikneb 250 mm allpool sirgjoont h-h.

4. Kui esilatern on suunatud punktide 2 ja 3 kohaselt vastavalt kaugtule nõuetele, peab see vastama allpool nimetatud tingimustele:

4.1. kaugtule valgusvihu keskjoon ei tohi paikneda rohkem kui 0,6° ülal- või allpool sirgjoont h-h;

4.2. kaugtule valgustustihedus saavutab oma maksimumväärtuse Emax valgusvihu keskel ja väheneb külgsuunas;

4.3. kaugtule valgusvihu maksimaalne valgustustihedus (Emax) peab olema vähemalt 32 luksi;

4.3.1. MB-kategooria esilaternatel 32 luksi;

4.4. kaugtulega saavutatav valgustustihedus peab vastama järgmistele nõuetele:

4.4.1. sirgjoonte h-h ja v-v lõikumispunkt HV peab asuma samavalgustustihedusjoonel, millele vastab valgustustihedus 90 protsenti maksimaalsest valgustustihedusest;

4.4.2. alates punktist HV ei tohi kaugtule valgustustihedus horisontaalsihis olla alla 12 luksi kuni kauguseni keskjoonest 1,125 m ega alla 3 luksi kuni kauguseni 2,25 m;

4.5. lähitule valgustustihedus peab vastama järgmistele nõuetele:

Mõõtmispunkt	MB-kategooria esilatern
mis tahes punkt sirgjoonel h-h ja sellest kõrgemal	≤ 0,7 lx
mis tahes punkt sirgjoonel 50L-50R, välja arvatud 50 V (1)	≥ 1,5 lx
punkt 50 V	≥ 3 lx
mis tahes punkt sirgjoonel 25L-25R	≥ 3 lx
mis tahes punkt IV alas	≥ 1,5 lx

5. MÕÕTE- JA SUUNAMISEKRAAN

(mõõtmed on millimeetrites 25 m kauguse kohta)

6. Kasutatakse eeskirja nr 37 kohaseid S1- või S2-kategooria hõõglampe.

(1) Formula

4. LISA

TÖÖTAVATE ESILATERNATE FOTOMEETRILISTE TÖÖPARAMEETRITE PÜSIVUSE KATSETAMINE

KOMPLEKTSETE ESILATERNATE KATSETAMINE

Pärast fotomeetriliste näitajate mõõtmist käesoleva eeskirja ettekirjutuste kohaselt kaugtule puhul väärtusele Emax vastavas punktis ning lähitule puhul punktides HV, 50 R, 50 L ja B 50 kontrollitakse töötava komplektse esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite püsivust. Komplektse esilaterna all mõeldakse laternakoostu koos seda ümbritsevate korpuse osade ja lampidega, mis võivad mõjutada selle soojust hajutavaid omadusi.

1. FOTOMEETRILISTE TÖÖPARAMEETRITE PÜSIVUSE KATSE

Katsed tehakse kuivas ja tuulevaikses kohas õhutemperatuuril 23 °C ± 5 °C ning komplektsed esilaternad asetatakse alusele viisil, mis vastab esilaternate õigele paigutusele sõidukil.

1.1. Puhas esilatern

Esilaternal lastakse töötada 12 tundi, nagu on kirjeldatud punktis 1.1.1, ning seda kontrollitakse vastavalt punktile 1.1.2.

1.1.1. Katsemenetlus

Esilaternal lastakse töötada ettenähtud aja vältel järgmisel viisil:

1.1.1.1.

a)	kui tüübikinnitus antakse ainult ühele valgustusfunktsioonile (lähi- või kaugtulele), lülitatakse vastav hõõgniit ettenähtud ajaks sisse (1);

vastastikku ühendatud kaugtulelaterna ja lähitulelaterna puhul (kahe hõõgniidiga lamp või kaks hõõglampi):

kui taotleja deklaratsiooni kohaselt lülitatakse esilaterna kasutamisel korraga sisse vaid üks hõõgniit, (2) tehakse katse vastavalt sellele tingimusele ning igal määratud funktsioonil lastakse töötada punktis 1.1 nimetatud ajavahemikust poole võrra lühema ajavahemiku vältel;

kõigil ülejäänud juhtudel rakendatakse esilaterna suhtes sätestatud ajavahemiku vältel järgmist tsüklit:

15 minutiks lülitatakse sisse lähitule hõõgniit;

5 minutiks lülitatakse sisse kõik hõõgniidi;

c)	grupeeritud valgustusfunktsioonide korral lülitatakse kõik need funktsioonid samaaegselt sisse üksikfunktsioonide kohta punktis a määratletud ajavahemikuks, võttes arvesse ka punktis b osutatud vastastikku ühendatud valgustusfunktsioonide kasutamist, vastavalt tootja juhistele.

1.1.1.2.

Katsepinge

Pinget tuleb reguleerida nii, et rakendatav võimsus moodustaks 90 % eeskirjas nr 37 S-kategooria hõõglampidele ette nähtud maksimumvõimsusest.

Rakendatav võimsus peab kõikidel juhtudel olema kooskõlas 12 V nimipingega hõõglambi vastava väärtusega, välja arvatud juhul, kui tüübikinnituse taotleja kinnitab, et esilaternat võib kasutada teistsugusel pingel.

1.1.2. Katsetulemused

1.1.2.1. Visuaalne kontroll

Kui esilaterna temperatuur on ühtlustunud ümbritseva keskkonna temperatuuriga, puhastatakse esilaterna hajutiklaas ja väline hajutiklaas (kui see on olemas) puhta niiske puuvillase lapiga. Seejärel tuleb seda visuaalselt kontrollida: esilaterna hajutiklaasil ega välisel hajutiklaasil (kui see on olemas) ei tohi olla ühtki nähtavat moonutust, deformatsiooni, mõra ega värvimuutust.

1.1.2.2. Fotomeetriline katse

Käesoleva eeskirja nõuete kohaselt tuleb fotomeetrilisi väärtusi kontrollida järgmistes punktides:

lähitule puhul:

50 R, 50 L, B 50 HV

kaugtule puhul:

punkt Emax

Esilaterna aluse võimaliku kuumusdeformatsiooni arvessevõtmiseks võib teha teise suunamise (varju piiri asukoha muutumist käsitletakse käesoleva lisa punktis 2).

Lubatav erinevus fotomeetriliste näitajate ja enne katset mõõdetud väärtuste vahel on 10 %, mis sisaldab ka fotomeetriliste mõõtmiste lubatud viga.

1.2. Määrdunud esilatern

Pärast esilaterna katsetamist punkti 1.1 kohaselt tuleb lasta sel pärast punktis 1.2.1 ette nähtud viisil ettevalmistamist töötada ühe tunni vältel punktis 1.1.1 kirjeldatud viisil ning seejärel kontrollida seda punktis 1.1.2 ette nähtud viisil.

1.2.1. Esilaterna ettevalmistamine

1.2.1.1. Katsesegu

1.2.1.1.1. Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on klaasist,

peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:

9 massiosast kvartsliivast osakese suurusega 0–100 μm,

1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakese suurusega 0–100 μm,

0,2 massiosast NaCMC-st (3) ja

sobivast kogusest destilleeritud veest elektrijuhtivusega ≤ 1 mS/m.

Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.

1.2.1.1.2. Esilaterna puhul, mille välimine hajutiklaas on plastist,

peab esilaternale kantav vee ja saasteaine segu koosnema:

9 massiosast kvartsliivast osakese suurusega 0–100 μm,

1 massiosast taimsest söetolmust (pöök) osakese suurusega 0–100 μm,

0,2 massiosast NaCMC-st,

13 massiosast destilleeritud veest elektrijuhtivusega ≤ 1 mS/m ning

2 ± 1 (massi)osast pindaktiivsest ainest (4).

Segu ei tohi olla vanem kui 14 päeva.

1.2.1.2. Katsesegu kandmine esilaternale

Katsesegu kantakse ühtlaselt tervele esilaterna valgust kiirgavale pinnale ja lastakse sel kuivada. Menetlust korratakse seni, kuni valgustustiheduse väärtus on langenud 15–20 %-ni käesolevas lisas kirjeldatud tingimustes mõõdetud väärtustest igas järgmises punktis:

kaug- või lähitulelaterna puhul kaugtule fotomeetrilise jaotuse väärtusele Emax vastav punkt;

ainult kaugtulelaterna puhul kaugtule fotomeetrilise jaotuse väärtusele Emax vastav punkt;

ainult lähitulelaterna puhul punktid B 50 ja 50 V (5).

1.2.1.3. Mõõteseadmed

Mõõteseadmed peavad olema samaväärsed esilaterna tüübikinnituskatsetel kasutatutega. Fotomeetrilises katses kasutatakse standardhõõglampi (võrdlushõõglampi).

2. KATSE SOOJUSE MÕJUL TOIMUVA VARJU PIIRI VERTIKAALSE NIHKUMISE MÄÄRAMISEKS

Selle katse käigus kontrollitakse, kas varju piiri vertikaalne nihkumine soojuse mõjul ei ületa töötava eesmise lähitulelaterna puhul ettenähtud väärtust.

Esilaternaga, mida katsetati vastavalt punktile 1, tehakse katse nii, nagu on kirjeldatud punktis 2.1, eemaldamata esilaternat katseseadmelt ja muutmata selle asendit katseseadme suhtes.

2.1. Katse

Katse tehakse kuivas ja tuulevaikses kohas, õhutemperatuuril 23 °C ± 5 °C.

Esilaternas, milles kasutatakse masstoodanguna valmistatud ning vähemalt ühe tunni vältel vanandatud hõõglampi, lülitatakse lähituli sisse, esilaternat seejuures katseseadmest eemaldamata ja laterna asendit katseseadme suhtes muutmata. (Käesolevaks katseks reguleeritakse pinge niisuguseks, nagu on ette nähtud punktiga 1.1.1.2.) Varju piiri horisontaalse osa asendit (punkte 50 L ja 50 R läbivate vertikaaljoonte vahel) kontrollitakse vastavalt 3 minutit (r3) ja 60 minutit (r60) pärast sisselülitamist.

Eespool kirjeldatud varju piiri nihkumist mõõdetakse mis tahes meetodil, mis tagab piisava täpsuse ja korratavad tulemused.

2.2. Katsetulemused

2.2.1. Milliradiaanides väljendatud tulemused loetakse lähitulelaterna puhul vastuvõetavaks, kui esilaterna kohta registreeritud absoluutväärtus Δ rI = (r3 – r60) ei ole suurem kui 1,0 mrad (Δ rI ≤ 1,0 mrad).

2.2.2. Kui aga eespool osutatud väärtus ületab 1,0 mrad, kuid ei ületa 1,5 mrad (1,0 mrad < Δ rI ≤ 1,5 mrad), tehakse punktis 2.1 kirjeldatud viisil uus katse teise esilaternaga, mille puhul on eelnevalt kolm korda järjest rakendatud allpool kirjeldatud tsüklit, et stabiliseerida laterna mehaanilised osad alusel asendis, mis kujutab esilaterna korrektset paigutust sõidukil:

lähitulelaternal lastakse töötada ühe tunni vältel (pinge tuleb reguleerida punktis 1.1.1.2 ettenähtud viisil).

Latern lülitatakse üheks tunniks välja.

Esilaterna tüüp loetakse vastuvõetavaks, kui esimese näidise puhul mõõdetud absoluutväärtuse Δ rI ja teise näidise puhul mõõdetud absoluutväärtuse Δ rII aritmeetiline keskmine ei ületa 1,0 mrad:

Formula

(1) Kui katsetatav esilatern on grupeeritud ja/või vastastikku ühendatud signaallaternatega, peavad viimased olema sisse lülitatud kogu katse vältel.

(2) Kui esilaterna vilgutamisel peaks põlema korraga mitu hõõgniiti, ei käsitata seda hõõgniitide normaalse samaaegse kasutusena.

(3) NaCMC on karboksümetüültselluloosi (mida tavaliselt tähistatakse lühendiga CMC) naatriumsool. Segus kasutatava NaCMC asendusaste (DS) peab olema 0,6–0,7 ja viskoossus 200–300 cP 2 %-lise lahuse korral temperatuuril 20 °C.

(4) Koguse lubatud hälve tuleneb vajadusest saavutada määrdumine, mis valgub õigesti laiali kogu plastist hajutiklaasil.

(5) Punkt 50 V asub 375 mm punktist HV allpool vertikaaljoonel v-v, kui ekraan on 25 m kaugusel.

5. LISA

TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE MENETLUSE MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDOSA

1.1. Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2. Fotomeetriliste tööparameetrite osas ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui mis tahes juhuslikult katsetamiseks valitud ja standardse hõõglambiga varustatud esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite mõõtmisel:

1.2.1. ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ette nähtud väärtustest enam kui 20 %. III alas paikneval väärtusel võib ebasoodsas suunas esineda järgmine maksimaalne kõrvalekalle:

0,3 luksi ehk 20 %

0,45 luksi ehk 30 %

1.2.2. ja kui kaugtule puhul, kus HV asub samavalgustustihedusjoone 0,75 Emax piires, kehtib igas käesoleva eeskirja 3. lisa punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud mõõtepunktis maksimaalsete fotomeetriliste väärtuste suhtes tolerants ±20 % ja minimaalsete väärtuste suhtes tolerants –20 %.

1.2.3. Kui eespool kirjeldatud katsete tulemused ei vasta nõuetele, korratakse esilaterna katseid teise standardse hõõglambiga.

1.3. Varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks kohaldatakse järgmist menetlust:

ühte esilaternanäidist katsetatakse vastavalt 4. lisa punktis 2.1 kirjeldatud menetlusele pärast seda, kui näidisele on kolm korda järjest rakendatud 4. lisa punktis 2.2.2 kirjeldatud tsüklit.

Esilatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ületa 1,5 mrad.

Kui nimetatud väärtus on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ületa 2,0 mrad, katsetatakse teist esilaternat ning seejärel ei tohi mõlema näidise puhul registreeritud absoluutväärtuste keskmine ületada 1,5 mrad.

1.4. Kui tegemist on esilaternaga, milles kasutatakse A-standardile vastava värvustemperatuuriga hõõglampi, peavad värvsuskoordinaadid vastama nõuetele.

Kui värvitu hõõglambiga varustatud esilatern kiirgab valikkollast valgust, peavad selle fotomeetrilised tööparameetrid vastama käesoleva eeskirjaga ette nähtud väärtustele, mida on korrutatud koefitsiendiga 0,84.

2. TOOTJAPOOLSELE VASTAVUSKONTROLLILE ESITATAVAD MIINIMUMNÕUDED

Tüübikinnitusmärgi omanik peab piisavalt sageli tegema iga esilaternatüübiga vähemalt järgmised katsed. Katsed peavad vastama käesoleva eeskirja sätetele.

Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta uued näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid, et tagada toodangu vastavus nõuetele.

2.1. Katsete laad

Käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste omaduste ning varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1. Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

2.2.2. Tootja tehtavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikinnituskatsete eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada samaväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõendada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega samaväärsed.

2.2.3. Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastavusse viimist pädeva asutuse tehtud mõõtmiste tulemustega.

2.2.4. Kõikidel juhtudel, kuid eriti haldusasutuste tehtaval kontrollimisel ja proovivõtmisel, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.

2.3. Proovivõtt

Esilaternate näidised valitakse ühtliku partii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi esilaternate rühma.

Hindamine hõlmab tavaliselt ühe tehase seeriatoodangut. Tootja võib siiski koguda sama tüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4. Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised parameetrid

Esilaterna näidisel tehakse fotomeetrilised mõõtmised käesolevas eeskirjas ette nähtud punktides, tulemid võetakse kaugtule puhul väärtusele Emax vastavast punktist ja punktist HV (1) ning lähitule puhul punktidest HV, 50 R ja 50 L (vt joonis 3. lisas).

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja peab katsetulemused statistiliselt töötlema ning määrama koos pädeva asutusega kindlaks oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et on täidetud käesoleva eeskirja punktis 10.1 sätestatud toodete vastavushindamise nõuded.

Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 7. lisas kirjeldatud juhusliku kontrollnäidise (esimese võetud näidise) puhul on kontrolli läbimise minimaalne tõenäosus 0,95 (95 % usaldatavusega).

(1) Kui kaugtuli on vastastikku ühendatud lähitulega, on HV kaugtule puhul sama mõõtmispunkt kui lähitule puhul.

6. LISA

PLASTMATERJALIST HAJUTIKLAASIDEGA LATERNATELE ESITATAVAD NÕUDED — HAJUTIKLAASI VÕI MATERJALINÄIDISTE JA KOMPLEKTSETE LATERNATE KATSETAMINE

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.4 katsetamiseks antud näidised peavad vastama käesoleva lisa punktides 2.1–2.5 esitatud nõuetele.

1.2. Käesoleva määruse punkti 3.2.3 kohaselt katsetatavate plastist hajutiklaasidega komplektsete esilaternate kaks näidist peavad hajutiklaasi materjali suhtes vastama punkti 2.6 nõuetele.

1.3. Plastmaterjalist hajutiklaaside näidistega või materjalinäidistega koos peegeldiga, millele on ette nähtud paigaldada hajutiklaas (kui peegeldi on kasutusel), tehakse tüübikinnituskatsed käesoleva lisa 1. liite tabelis A esitatud kronoloogilises järjekorras.

1.4. Kui aga tootja suudab tõendada, et toode on juba läbinud punktidega 2.1–2.5 ette nähtud katsed või mõne muu eeskirja kohased samaväärsed katsed, ei ole nimetatud katseid vaja korrata; kohustuslikud on ainult 1. liite tabelis B ette nähtud katsed.

2. KATSED

2.1. Vastupidavus temperatuurimuutustele

2.1.1. Katsed

Kolme uut näidist (hajutiklaasi) katsetatakse temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse muutumise viie tsükli vältel vastavalt järgmisele programmile:

3 tundi temperatuuril 40 °C ± 2 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 85–95 %;

1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;

15 tundi temperatuuril –30 °C ± 2 °C;

1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;

3 tundi temperatuuril 80 °C ± 2 °C;

1 tund temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %;

enne seda katset tuleb näidiseid hoida vähemalt neli tundi temperatuuril 23 °C ± 5 °C ja suhtelisel õhuniiskusel 60–75 %.

Märkus: näidiste ühetunnine temperatuuril 23 °C ± 5 °C hoidmine peab sisaldama termilise šoki ärahoidmiseks vajalikku ühelt temperatuurilt teisele ülemineku etappi.

2.1.2. Fotomeetrilised mõõtmised

2.1.2.1. Meetod

Enne ja pärast katset tehakse näidiste fotomeetrilised mõõtmised.

Mõõtmised tehakse standardlaternaga järgmistes punktides:

lähitulelaterna või kaug- ja lähitulelaterna kaugtule puhul punktides B 50 ja 50 V;

kaugtulelaterna või kaug- ja lähitulelaterna kaugtule puhul väärtusele Emax vastavas punktis.

2.1.2.2. Tulemused

Igal näidisel enne ja pärast katset mõõdetud fotomeetriliste väärtuste erinevus ei tohi ületada 10 %, mille hulka kuulub fotomeetrilise mõõtmise lubatud hälve.

2.2. Vastupidavus atmosfäärimõjudele ja keemilistele mõjuritele

2.2.1. Vastupidavus atmosfäärimõjudele

Kolmele uuele näidisele (hajutiklaasile või materjalinäidisele) suunatakse valguskiirgus allikast, mille spektraaljaotus on samasugune kui mustal kehal temperatuurivahemikus 5 500 — 6 000 K. Kiirgusallika ja näidiste vahele asetatakse sobivad filtrid, et minimeerida alla 295 nm ja üle 2 500 nm lainepikkusega valguskiirgust. Näidistele suunatakse valguskiirgus kiiritustihedusega 1 200 W/m2 ± 200 W/m2, kuni saadav valguskiirguse koguenergiatihedus on 4 500 MJ/m2 ± 200 MJ/m2. Katseseadises näidistega samale tasandile paigutatud mustal paneelil mõõdetud temperatuur peab olema 50 oC ± 5 oC. Ühtlase valguskiirguse tagamiseks peavad näidised pöörlema ümber kiirgusallika kiirusega 1–5 p/min.

Näidistele piserdatakse destilleeritud vett juhtivusega alla 1 mS/m temperatuuril 23 °C ± 5 °C, vastavalt järgmisele tsüklile:

Pihustamine	:	5 minutit;
Kuivatamine	:	25 minutit.

2.2.2. Vastupidavus keemilistele mõjuritele

Pärast käesoleva lisa punktis 2.2.1 kirjeldatud katset ja käesoleva lisa punktis 2.2.3.1 kirjeldatud mõõtmisi töödeldakse kolme nimetatud näidise välispinda punktis 2.2.2.2 kirjeldatud viisil käesoleva lisa punktis 2.2.2.1 määratletud seguga.

2.2.2.1. Katsesegu

Katsesegu sisaldab (mahuprotsentides) 61,5 % n-heptaani, 12,5 % tolueeni, 7,5 % etüültetrakloriidi, 12,5 % triklooretüleeni ja 6 % ksüleeni.

2.2.2.2. Katsesegu pealekandmine

(ISO 105 kohast) puuvillast lappi niisutatakse, kuni see on punktis 2.2.2.1 kirjeldatud segust märg, ning hiljemalt 10 sekundi pärast asetatakse see näidise välispinnale ja hoitakse seda seal 10 minutit survega 50 N/cm2, mis vastab 14 × 14 mm suurusel katsepinnal jõule 100 N.

Selle kümneminutilise ajavahemiku vältel niisutatakse lappi seguga uuesti, nii et kasutatav vedelik oleks koostiselt jätkuvalt identne ettenähtud katseseguga.

Pealekandmise ajal on pragude tekkimise ärahoidmiseks lubatud näidisele rakendatavat survet kompenseerida.

2.2.2.3. Puhastamine

Pärast katsesegu pealekandmist kuivatatakse näidiseid välisõhus ning pestakse seejärel punktis 2.3 kirjeldatud seguga. (Vastupidavus puhastusainetele) 23 °C ± 5 °C.

Seejärel tuleb näidiseid temperatuuril 23 °C ± 5 °C hoolikalt loputada destilleeritud veega, mis ei sisalda üle 0,2 protsendi lisandeid, ja pühkida seejärel pehme lapiga.

2.2.3. Tulemused

2.2.3.1. Pärast atmosfäärimõjudele vastupidavuse katset ei tohi näidiste välispinnas olla pragusid, kriimustusi, mõrasid ega deformatsioone ja valgusläbivuse muutumise keskmine väärtus

Formula , mida on mõõdetud kolmel näidisel käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt, ei tohi ületada 0,020 (Δ tm < 0,020).

2.2.3.2. Pärast keemilistele mõjuritele vastupidavuse katset ei tohi näidistel olla keemiliste ainete jälgi, mis võivad põhjustada muutusi valguse hajumises, mille keskmine hälve

Formula , mida on mõõdetud kolmel näidisel käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt, ei tohi ületada 0,020 (Δ dm ≤ 0,020).

2.3. Vastupidavus puhastusainetele ja süsivesinikele

2.3.1. Vastupidavus puhastusainetele

Kolme näidise (hajutiklaasi või materjalinäidise) välispinda kuumutatakse temperatuurini 50 °C ± 5 °C ja kastetakse seejärel viieks minutiks segusse, mille temperatuur on 23 °C ± 5 °C ning mis koosneb 99 osast destilleeritud veest maksimaalse lisandite sisaldusega 0,02 % ja ühest osast alküülarüülsulfonaadist.

Katse lõpul kuivatatakse näidiseid temperatuuril 50 °C ± 5 °C. Näidiste pind puhastatakse niiske lapiga.

2.3.2. Vastupidavus süsivesinikele

Kolme näidise välispinda hõõrutakse seejärel ühe minuti vältel kergelt puuvillase lapiga, mida on immutatud 70 % n-heptaanist ja 30 % tolueenist (mahuprotsentides) koosnevas segus, ning kuivatatakse seejärel välisõhus.

2.3.3. Tulemused

Pärast kahe nimetatud katse tegemist ei tohi valgusläbivuse muutumise keskmine väärtus

Formula , mida on mõõdetud kolmel näidisel käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetluse kohaselt, ületada 0,010 (Δ tm < 0,010).

2.4. Vastupidavus mehaanilisele kulumisele

2.4.1. Mehaanilise kulumise katse

Välispinda katsetatakse käesoleva lisa 3. liites kirjeldatud meetodil, millega saavutatakse pinna ühtlane mehaaniline kulumine.

2.4.2. Tulemused

Pärast nimetatud katset mõõdetakse muutusi:

valgusläbivuses: Formula ,

ja valguse hajumises Formula ,

vastavalt käesoleva lisa 2. liites kirjeldatud menetlusele punktis 3.2.4.1.1 määratud alas. Kolme näidise keskmine väärtus peab vastama järgmistele tingimustele:

Δ tm < 0,100;

Δ dm < 0,050.

2.5. Pinnete olemasolu korral: pinnete nakkekatse

2.5.1. Näidise ettevalmistamine

Hajutiklaasi pindesse lõigatakse žiletitera või nõelaga 20 mm × 20 mm suurune ruudustik ruutude suurusega umbes 2 mm × 2 mm. Terale või nõelale avaldatav surve peab olema piisav vähemalt pinde läbilõikamiseks.

2.5.2. Katse kirjeldus

Kasutada tuleks kleeplinti nakkejõuga 2 N laiuse cm kohta ± 20 %, mida mõõdetakse käesoleva lisa 4. liites kindlaks määratud standardtingimustes. Nimetatud kleeplint, mille laius peab olema vähemalt 25 mm, surutakse vähemalt viieks minutiks vastu punktis 2.5.1 kirjeldatud viisil ettevalmistatud pinda.

Seejärel koormatakse kleeplindi otsa nii, et katsetatava pinna nakkejõule rakendub vastava pinna suhtes risti mõjuv vastujõud. Selles faasis tõmmatakse kleeplint pinnalt ära ühtlase kiirusega 1,5 m/s ± 0,2 m/s.

2.5.3. Tulemused

Ruudustikuga kaetud alas ei tohi esineda märgatavaid kahjustusi. Ruutude lõikepunktides või lõigete servades on kahjustused lubatud juhul, kui kahjustatud ala ei ületa 15 % ruudustikuga kaetud pindalast.

2.6. Plastist hajutiklaasiga komplektse laterna katsetamine

2.6.1. Hajutiklaasi pinna vastupidavus mehaanilisele kulumisele

2.6.1.1. Katsed

Laternanäidise nr 1 hajutiklaasiga tehakse punktis 2.4.1 kirjeldatud katse.

2.6.1.2. Tulemused

Pärast katset ei tohi laternal tehtud käesoleva eeskirja kohaste fotomeetriliste mõõtmiste tulemused ületada punktile B 50 ette nähtud maksimaalseid väärtusi enam kui 30 % võrra ega olla väiksemad punktile 50 V ette nähtud minimaalsest väärtusest enam kui 10 % võrra.

2.6.2. Pinnete olemasolu korral: pinnete nakkekatse

Laternanäidise nr 2 hajutiklaasiga tehakse punktis 2.5 kirjeldatud katse.

3. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE

3.1. Hajutiklaaside valmistamiseks kasutatavate materjalide osas peetakse seeriasse kuuluvaid laternaid käesoleva eeskirja nõuetele vastavaks, kui

3.1.1. pärast keemilistele ainetele, puhastusainetele ja süsivesinikele vastupidavuse katseid ei esine näidiste välispinnal palja silmaga märgatavaid pragusid, lõhesid ega deformatsioone (vt punktid 2.2.2, 2.3.1 ja 2.3.2);

3.1.2. pärast punktis 2.6.1.1 kirjeldatud katset jäävad punktis 2.6.1.2 nimetatud mõõtepunktide fotomeetrilised väärtused käesoleva eeskirjaga toodangu nõuetele vastavuse suhtes kehtestatud piiridesse.

3.2. Kui katsetulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid juhuslikkuse põhimõttel valitud teise esilaternanäidisega.

1. liide

TÜÜBIKINNITUSKATSETE KRONOLOOGILINE JÄRJEKORD

A. Plastmaterjalide katsetamine (hajutiklaasid või materjalinäidised, mis on esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.4)

Näidised

Hajutiklaasid või materjalinäidised

Hajutiklaasid

Katsed

1.1.

Kindlad fotomeetrilised mõõtmised (punkt 2.1.2)

1.1.1.

Temperatuurimuutus (punkt 2.1.1)

1.1.2.

Fotomeetria (punkt 2.1.2)

1.2.1.

Valgusläbivuse mõõtmine

1.2.2.

Valguse hajumise mõõtmine

1.3.

Atmosfäärimõjurid (punkt 2.2.1)

1.3.1.

Valgusläbivuse mõõtmine

1.4.

Keemilised mõjurid (punkt 2.2.2)

1.4.1.

Valguse hajumise mõõtmine

1.5.

Puhastusained (punkt 2.3.1)

1.6.

Süsivesinikud (punkt 2.3.2)

1.6.1.

Valgusläbivuse mõõtmine

1.7.

Kulumine (punkt 2.4.1)

1.7.1.

Valgusläbivuse mõõtmine

1.7.2.

Valguse hajumise mõõtmine

1.8.

Nake (punkt 2.5)

B. Komplektsete laternate katsetamine (katsetamiseks esitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktile 3.2.3)

Katsed		Komplektne latern
		Näidis nr
		1	2
2.1.	Kulumine (punkt 2.6.1.1)	X
2.2.	Fotomeetria (punkt 2.6.1.2)	X
2.3.	Nake (punkt 2.6.2)		X

2. liide

VALGUSE HAJUMISE JA VALGUSLÄBIVUSE MÕÕTMISE MEETOD

1. MÕÕTESEADMED (vt joonis)

Kollimaatori K valgusvihku poolhajuvusega β/2 = 17,4 × 10–4 rd piiratakse diafragmaga DT, mille ava on 6 mm ja mille vastu asetatakse näidise alus.

Konvergentne akromaatiline hajutiklaas L2, mida on korrigeeritud sfäärilise moonutuse suhtes, ühendab diafragmat DT fotomeetri anduriga R; hajutiklaasi L2 diameeter peab olema selline, et see ei varjaks näidise hajutatavat valguskoonust, mille ülemine poolnurk on β/2 = 14°.

Hajutiklaasi L2 kujutise fokaaltasandisse asetatakse ringdiafragma DD nurkadega α/2 = 1° ja αmax/2 = 12°.

Diafragma läbipaistmatu keskmine osa on vajalik valgusallikast otse saabuva valguse varjamiseks. Diafragma keskmist osa peab olema võimalik valgusvihust niimoodi eemaldada, et seda saab täpselt esialgsesse asendisse tagasi panna.

Vahekaugus L2 DT ja hajutiklaasi L2 fookuskaugus F2 (1) valitakse nii, et kujutis DT katab täielikult fotomeetri anduri R.

Kui esialgselt langevat valgust väljendatakse tuhandetes ühikutes, peab iga lugemi absoluutne täpsus olema väiksem kui üks ühik.

2. MÕÕTMISED

Tehakse järgmised mõõtmised:

Lugem	Näidisega	DD keskosaga	Mõõdetav valgusvoog
T1	ei	ei	Langev valgusvoog esimese lugemi korral
T2	jah (enne katset)	ei	Uue materjali poolt läbilastav valgusvoog 24 °C alal
T3	jah (pärast katset)	ei	Katsetatud materjali poolt läbilastav valgusvoog 24 °C alal
T4	jah (enne katset)	jah	Uue materjali poolt hajutatud valgusvoog
T5	jah (pärast katset)	jah	Katsetatud materjali poolt hajutatud valgusvoog

Joonis 1

(1) Hajutiklaasi L2 fookuskauguseks soovitatakse võtta ligikaudu 80 mm.

3. liide

PIHUSTUSKATSE MEETOD

1. KATSESEADE

1.1. Pihustuspüstol

Kasutatav pihustuspüstol peab olema varustatud 1,3 mm läbimõõduga düüsiga, mis võimaldab vedeliku voolukiirust 0,24 ± 0,02 l/min töörõhul 6,0 baari – 0, + 0,5 baari.

Nimetatud kasutustingimustes moodustuva lehvikukujulise joa läbimõõt kulutataval pinnal peab düüsist 380 mm ± 10 mm kaugusel olema 170 mm ± 50 mm.

1.2. Katsesegu

Katsesegu koostis peab olema järgmine:

kvartsliiv, kõvadusega Mohsi skaala järgi 7, terasuurusega 0–0,2 mm, ligikaudu normaaljaotusega ning nurgateguriga 1,8–2;

vesi, karedusega mitte üle 205 g/m3, segus, mis sisaldab 25 g liiva liitri vee kohta.

2. KATSE

Laternate hajutiklaaside välispinnale lastakse üks kord või rohkem kordi eespool kirjeldatud viisil moodustatud liivajuga. Juga tuleb pihustada katsetatava pinna suhtes ligikaudu risti.

Kulumist kontrollitakse ühe või mitme klaasinäidise abil, mis asetatakse võrdlusnäidisena (-näidistena) katsetatavate hajutiklaaside lähedale. Segu pihustatakse pinnale nii kaua, kuni valguse hajumise 2. liites kirjeldatud viisil mõõdetud muutumine näidistel vastab järgmisele väärtusele:

Formula

Kogu katsetatava pinna ühtlase kulumise kontrollimiseks võib kasutada mitut võrdlusnäidist.

4. liide

KLEEPLINDI NAKKEKATSE

1. EESMÄRK

See meetod võimaldab standardtingimustes määrata kleeplindi lineaarset nakkejõudu klaasplaadi suhtes.

2. PÕHIMÕTE

Jõu mõõtmine, mis on vajalik kleeplindi eemaldamiseks klaasplaadilt 90° nurga all.

3. ETTENÄHTUD KESKKONNATINGIMUSED

Ümbritseva keskkonna temperatuur peab olema 23 °C ± 5 °C ja suhteline õhuniiskus 65 ± 15 %.

4. KATSEKEHAD

Enne katsetamist hoitakse näidiseks oleva kleeplindi rulli 24 tunni vältel ettenähtud keskkonnatingimustel (vt punkt 3).

Igast rullist katsetatakse viit 400 mm pikkust katsekeha. Need võetakse rullist pärast kolme pealmise kihi eemaldamist.

5. MENETLUS

Katse tuleb teha punktis 3 kindlaks määratud keskkonnatingimustel.

Võetakse viis katsekeha, keerates linti radiaalsuunas lahti kiirusel ca 300 mm/s. Seejärel kinnitatakse katsekehad järgneva 15 sekundi vältel järgmisel viisil.

Lint kantakse klaasplaadile, siludes sõrmega pikisuunas, surumata liigselt klaasplaadile, nii et lindi ja klaasplaadi vahele ei jääks õhumulle.

Koost jäetakse 10 minutiks ettenähtud keskkonnatingimustesse.

Ligikaudu 25 mm pikkune katsetükk eemaldatakse plaadilt ristipidises suunas.

Plaat kinnitatakse ja lindi vaba ots painutatakse 90° all tagasi. Jõudu rakendatakse lindi ja plaadi eraldusjoone suhtes risti.

Seejärel tõmmatakse linti selle eemaldamiseks kiirusega 300 ± 30 mm/s ja registreeritakse selleks vajalik jõud.

6. TULEMUSED

Saadud viis väärtust tuleb järjestada ja võtta mõõtmistulemuseks keskmine väärtus. Nimetatud väärtust väljendatakse njuutonites kleeplindi laiuse sentimeetri kohta.

7. LISA

PROOVIVÕTU MIINIMUMNÕUDED KONTROLLIJALE

1. ÜLDOSA

1.1. Vastavusnõudeid peetakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast täidetuks, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

1.2. Masstoodanguna valmistatavate esilaternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui juhuslikkuse põhimõttel katsetamiseks valitud ja standardhõõglambiga varustatud esilaterna fotomeetriliste tööparameetrite mõõtmisel

1.2.1. ükski mõõdetud väärtus ei erine käesoleva eeskirjaga ette nähtud väärtustest enam kui 20 %.

III alas võib maksimaalne hälve olla vastavalt:

0,3 luksi ehk 20 %

0,45 luksi ehk 30 %,

1.2.2. ja kui kaugtule puhul, kus HV asub samavalgustustihedusjoone 0,75 Emax piires, kehtib igas käesoleva eeskirja 3. lisa punktides 4.3 ja 4.4 nimetatud mõõtepunktis maksimaalsete fotomeetriliste väärtuste suhtes tolerants +20 % ja minimaalsete väärtuste suhtes tolerants –20 %.

1.2.3. Kui eespool kirjeldatud katsete tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid teist standardhõõglampi kasutades.

1.2.4. Ilmsete defektidega esilaternaid ei võeta arvesse.

1.3. Kui tegemist on esilaternaga, milles kasutatakse A-standardile vastava värvustemperatuuriga hõõglampi, tuleb järgida värvsuskoordinaate.

Kui värvitu hõõglambiga varustatud esilatern kiirgab valikkollast valgust, tuleb selle fotomeetrilised tööparameetrid korrutada läbi koefitsiendiga 0,84.

2. ESIMENE PROOVIVÕTT

Esimesel proovivõtul valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli esilaternat. Esimene kahest laternast koosnev näidis märgistatakse tähega A ja teine tähega B.

2.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

2.1.1. Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:

2.1.1.1.

näidis A

A1:	ühel esilaternal	0 %,
	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
A2:	mõlemal esilaternal rohkem kui	0 %,
	kuid mitte rohkem kui	20 %,
	edasi näidisele B;

2.1.1.2.

näidis B

B1:

mõlemal esilaternal

0 %

2.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

2.2.1. Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

2.2.1.1.

näidis A

A3:	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	20 %,
	kuid mitte rohkem kui	30 %,

2.2.1.2.

näidis B

B2:	A2 korral
	ühel esilaternal rohkem kui	0 %,
	kuid mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
B3:	A2 korral
	ühel esilaternal	0 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	20 %,
	kuid mitte rohkem kui	30 %.

2.3. Tüübikinnituse tühistamine

Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 11 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlust järgides on esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

2.3.1.

näidis A

A4:	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	30 %,
A5:	mõlemal esilaternal rohkem kui	20 %,

2.3.2.

näidis B

B4:	A2 korral
	ühel esilaternal rohkem kui	0 %,
	kuid mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	20 %,
B5:	A2 korral
	mõlemal esilaternal rohkem kui	20 %,
B6:	A2 korral
	ühel esilaternal	0 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	30 %.

3. KORDUV PROOVIVÕTT

A3, B2 ja B3 puhul tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised: kahest esilaternast koosnev kolmas näidis C ja kahest esilaternast koosnev neljas näidis D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valminud kauba varude hulgast.

3.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

3.1.1. Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavust juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

3.1.1.1.

näidis C

C1:	ühel esilaternal	0 %,
	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
C2:	mõlemal esilaternal rohkem kui	0 %,
	kuid mitte rohkem kui	20 %,
	edasi näidisele D

3.1.1.2.

näidis D

D1:	C2 korral
	mõlemal esilaternal	0 %.

3.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

3.2.1. Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõtumenetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate esilaternate nõuetele vastavus vaidlustada ja tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) nõuda juhul, kui esilaternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

3.2.1.1.

näidis D

D2:	C2 korral
	ühel esilaternal rohkem kui	0 %,
	kuid mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %.

3.3. Tüübikinnituse tühistamine

3.3.1.

näidis C

C3:	ühel esilaternal mitte rohkem kui	20 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	20 %,
C4:	mõlemal esilaternal rohkem kui	20 %,

3.3.2.

näidis D

D3:	C2 korral
	ühel esilaternal 0 või rohkem kui	0 %,
	ühel esilaternal rohkem kui	20 %.

4. VARJU PIIRI VERTIKAALASENDI MUUTUMINE

Varju piiri vertikaalasendi kuumusest tingitud muutumise kontrollimiseks kohaldatakse järgmist menetlust.

Pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu katsetatakse üht näidisesse A kuuluvat esilaternat 4. lisa punktis 2.1 kirjeldatud menetluse kohaselt pärast seda, kui sellele on kolm korda järjest rakendatud 4. lisa punktis 2.2.2 kirjeldatud tsüklit.

Esilatern loetakse nõuetele vastavaks, kui Δr ei ületa 1,5 mrad.

Kui nimetatud väärtus on suurem kui 1,5 mrad, kuid ei ületa 2,0 mrad, katsetatakse teist näidisesse A kuuluvat esilaternat ning seejärel ei tohi mõlema näidise puhul registreeritud absoluutväärtuste keskmine ületada 1,5 mrad. Kui aga kõnealune 1,5 mrad nõue ei ole näidise A puhul täidetud, tehakse sama menetlus näidise B kahe esilaternaga ja Δr väärtus ei tohi neist kummagi puhul ületada 1,5 mrad.

Joonis 1

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 130

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 1. mai 2014

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, 3. aprill 2014, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 441/2014, 30. aprill 2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 29/2009, millega kehtestatakse andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks ( 1 )	37
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 442/2014, 30. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008 seoses taotlustega teha kandeid mahepõllumajanduslike toodete impordi jaoks samaväärsena tunnustatud kolmandate riikide loetellu ( 1 )	39
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 443/2014, 30. aprill 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 tomatite, kurkide, lauaviinamarjade, aprikooside, kirsside (välja arvatud hapukirsid), virsikute (sealhulgas nektariinid) ja ploomide suhtes kohaldatavate täiendavate tollimaksude käivitusläve osas	41
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 444/2014, 30. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	43
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 57 — Mootorrataste ja mootorratastena käsitletavate sõidukite esilaternate tüübikinnituse ühtsed sätted	45

(tonnides)
Järjekorranumber	CN-kood	Kauba kirjeldus	Rakendusperiood	Käivituslävi
78.0015	0702 00 00	Tomatid	1. oktoober — 31. mai	445 127
78.0020	0702 00 00	Tomatid	1. juuni — 30. september	27 287
78.0065	0707 00 05	Kurgid	1. mai — 31. oktoober	12 678
78.0075	0707 00 05	Kurgid	1. november — 30. aprill	12 677
78.0085	0709 91 00	Artišokid	1. november — 30. juuni	12 663
78.0100	0709 93 10	Kabatšokid	1. jaanuar — 31. detsember	112 241
78.0110	0805 10 20	Apelsinid	1. detsember — 31. mai	252 542
78.0120	0805 20 10	Klementiinid	1. november — veebruari lõpp	82 192
78.0130	0805 20 30 0805 20 50 0805 20 70 0805 20 90	Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); vilkingid ja muud tsitrushübriidid	1. november — veebruari lõpp	81 570
78.0155	0805 50 10	Sidrunid	1. juuni — 31. detsember	310 090
78.0160	0805 50 10	Sidrunid	1. jaanuar — 31. mai	51 670
78.0170	0806 10 10	Lauaviinamarjad	21. juuli — 20. november	69 907
78.0175	0808 10 80	Õunad	1. jaanuar — 31. august	553 379
78.0180	0808 10 80	Õunad	1. september — 31. detsember	72 914
78.0220	0808 30 90	Pirnid	1. jaanuar — 30. aprill	183 233
78.0235	0808 30 90	Pirnid	1. juuli — 31. detsember	25 489
78.0250	0809 10 00	Aprikoosid	1. juuni — 31. juuli	5 630
78.0265	0809 29 00	Kirsid, v.a hapukirsid	21. mai — 10. august	32 371
78.0270	0809 30	Virsikud, sh nektariinid	11. juuni — 30. september	3 146
78.0280	0809 40 05	Ploomid	11. juuni — 30. september	16 404”

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	CL	173,8
	MA	38,6
	TN	89,9
	TR	97,3
	ZZ	99,9
0707 00 05	AL	41,5
	MA	35,6
	TR	132,1
	ZZ	69,7
0709 93 10	MA	70,8
	TR	93,5
	ZA	31,4
	ZZ	65,2
0805 10 20	EG	41,1
	IL	70,8
	MA	52,6
	TN	64,4
	TR	50,5
	ZZ	55,9
0805 50 10	MA	35,6
	TR	85,1
	ZZ	60,4
0808 10 80	AR	113,3
	BR	86,2
	CL	97,3
	CN	98,7
	MK	30,8
	NZ	140,7
	US	213,6
	ZA	118,9
	ZZ	112,4


	(1) EMPs kohaldatav tekst