ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 128

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
30. aprill 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/50/EL, 16. aprill 2014, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/54/EL, 16. aprill 2014, meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist ( 1 )

8

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2014/239/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta

15

 

 

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise Leping

17

 

 

2014/240/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

43

 

 

2014/241/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, milles käsitletakse liikmesriikide poolt laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitleva 2009. aasta Hongkongi konventsiooni ratifitseerimist või sellega ühinemist Euroopa Liidu huvides

45

 

 

2014/242/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

47

 

 

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping

49

 

 

2014/243/EL

 

*

Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

61

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 436/2014, 23. aprill 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Piranska sol (KPN)]

62

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 437/2014, 29. aprill 2014, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-ooni kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

64

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 438/2014, 29. aprill 2014, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine tsüprokonasooli kasutamine tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides ( 1 )

68

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 439/2014, 29. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta seoses näitajate määratluste ja andmete edastamise tehnilise vorminguga ( 1 )

72

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 440/2014, 29. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

79

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/50/EL,

16. aprill 2014,

mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Inimeste vaba liikumine on üks liidu põhivabadustest. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 46 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimist vastu direktiive, milles nähakse ette ELi toimimise lepingu artiklis 45 sätestatud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed. ELi toimimise lepingu artiklis 45 on sätestatud, et töötajate liikumisvabadus hõlmab muu hulgas õigust võtta vastu tehtud tööpakkumisi ja liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil. Käesolev direktiiv edendab töötajate liikuvust, vähendades liikuvust tõkestavaid takistusi, mida tekitavad teatavad eeskirjad töösuhtega seotud täiendavate pensioniskeemide kohta.

(2)

Töötajate sotsiaalkaitse pensionide valdkonnas tagatakse seadusjärgsete sotsiaalkindlustusskeemidega, millele lisanduvad töölepinguga seotud täiendavad pensioniskeemid, mille osatähtsus liikmesriikides kasvab.

(3)

Euroopa Parlamendil ja nõukogul on laialdased volitused ELi toimimise lepingu artikli 46 eesmärgi saavutamiseks sobivaimate vahendite valikul. Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1408/71 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 (4) ettenähtud koordineerimise süsteem ning eelkõige perioodide liitmise suhtes kehtivad eeskirjad ei käsitle täiendavaid pensioniskeeme, välja arvatud skeemid, mis on kõnealustes määrustes määratletud õigusaktidena, või skeemid, mille kohta mõni liikmesriik on vastavalt nendele määrustele teinud vastava avalduse.

(4)

Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ (5) on esimene konkreetne meede, mille eesmärk on parandada töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist seoses täiendavate pensioniskeemidega.

(5)

Käesoleva direktiivi eesmärk on veelgi hõlbustada liikmesriikidevahelist töötajate liikuvust täiendavate pensioniskeemide liikmete täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel.

(6)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamisele ja säilitamisele, kes liiguvad üheainsa liikmesriigi piires. Liikmesriigid võivad kaaluda oma pädevuse kasutamist, et laiendada käesolevast direktiivist tulenevaid eeskirju skeemi liikmetele, kes vahetavad töökohta üheainsa liikmesriigi piires.

(7)

Liikmesriik võib nõuda, et teise liikmesriiki lahkuvad töötajad teavitaksid vastavalt oma täiendavaid pensioniskeeme.

(8)

Tuleks arvesse võtta täiendavate pensioniskeemide laadi ja eripära ning nende mitmekesisust ühe liikmesriigi piires ja liikmesriikide vahel. Uute skeemide loomine, olemasolevate skeemide elujõulisus ning pensioniskeemide praeguste liikmete ootused ja õigused peaksid olema piisavalt kaitstud. Samuti on eriti tähtis, et käesolevas direktiivis võetaks arvesse tööturu osapoolte rolli täiendavate pensioniskeemide väljatöötamisel ja rakendamisel.

(9)

Käesolevas direktiivis ei seata kahtluse alla liikmesriikide õigust korraldada oma pensionisüsteeme. Liikmesriigid vastutavad täielikult selliste süsteemide korraldamise eest ning käesoleva direktiivi ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse ei ole nad kohustatud vastu võtma õigusakte, milles nähakse ette täiendavate pensioniskeemide loomine.

(10)

Käesolev direktiiv ei piira tööturu osapoolte autonoomiat juhtudel, kus nad vastutavad pensioniskeemide loomise ja haldamise eest, tingimusel et nad suudavad tagada käesoleva direktiivi tulemuste saavutamise.

(11)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada riigisisese õiguse ja tava kohaselt loodud kõigi täiendavate pensioniskeemide suhtes, mis kindlustavad töötajatele täiendava pensioni, näiteks grupikindlustuslepingud või ühe või mitme tegevusala või sektori raames kokkulepitud jooksval finantseerimisel põhinevad skeemid, kogumisskeemid või pensionilubadused ettevõtte reservfondist või kollektiivsed või mis tahes muud võrreldavad skeemid.

(12)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada täiendavate pensioniskeemide või, kui see on asjakohane, kõnealuste skeemide osade suhtes, mis on juba suletud, nii et nendega ei saa enam liituda, kuna uute eeskirjade kehtestamine koormaks põhjendamatult kõnealuseid skeeme.

(13)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada mis tahes makseraskustesse sattunud skeemide tagatisskeeme ega kompensatsiooniskeeme, mis ei moodusta osa töösuhtega seotud täiendavast pensioniskeemist ning mille eesmärk on kaitsta töötajat ettevõtte või pensioniskeemi maksejõuetuse korral. Samuti ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada riikliku pensioni reservfonde.

(14)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult selliste täiendavate pensioniskeemide suhtes, mille puhul pensioni saamise õigus tuleneb töösuhtest ja on seotud pensioniikka jõudmise või skeemi eeskirjades või riigisisestes õigusaktides kehtestatud muude nõuete täitmisega. Käesolevat direktiivi ei kohaldata muude kui töösuhtest tulenevate individuaalsete pensionikorralduste suhtes. Kui täiendavate pensioniskeemidega on seotud invaliidsus- või toitjakaotuspensionid, võivad selliste pensionide määramisel kehtida erieeskirjad. Käesolev direktiiv ei mõjuta kehtivat riigisisest õigust ega täiendavate pensioniskeemide eeskirju seoses kõnealuste erieeskirjadega.

(15)

Ühekordset makset, mis ei ole seotud täiendava pensioni kogumise eesmärgil tehtavate sissemaksetega, ning mis tehakse vahetult või kaudselt töösuhte lõppemisel ja mida rahastab üksnes tööandja, ei tuleks lugeda täiendavaks pensioniks käesoleva direktiivi tähenduses.

(16)

Kuna täiendava pensioni kogumine muutub paljudes liikmesriikides vanemaealiste inimeste elatustaseme tagamise vahendina üha olulisemaks, tuleb pensioniõiguste omandamise ja säilitamise tingimusi parandada, et vähendada liikmesriikidevahelist töötajate vaba liikumist takistavaid tõkkeid.

(17)

Asjaolu, et mõnede täiendavate pensioniskeemide puhul võib pensioniõiguse jätta andmata, kui töötaja töösuhe lõpeb enne, kui ta on olnud skeemi liikmeks teatava miinimumperioodi (edaspidi „õiguste omandamise eelperiood”), või enne, kui ta on jõudnud miinimumikka (edaspidi „õiguste omandamise iga”), võib liikmesriikide vahel liikuvatel töötajatel takistada piisavate pensioniõiguste omandamist. Pensioniskeemi liikmeks saamiseks nõutavatel pikkadel ooteperioodidel võib olla samalaadne mõju. Sellised tingimused on seetõttu takistusteks töötajate vabale liikumisele. Erinevalt sellest ei ole miinimumea nõue liikmeks saamisel takistuseks töötajate vabale liikumisele ning seetõttu seda käesolevas direktiivis ei käsitleta.

(18)

Õiguste omandamisega seotud nõudeid ei tuleks sarnastada muude tingimustega, mis on pensionõiguste omandamiseks sätestatud väljamakseteetapi suhtes riigisisese õiguse kohaselt või teatavate täiendavate pensioniskeemide, eelkõige määratud sissemaksetega skeemide eeskirjade kohaselt. Näiteks perioodi, mille jooksul peab isik pärast täiendava pensioniõiguse omandamist olema skeemi aktiivne liige, et saada pensioni annuiteedi või kapitalimakse kujul, ei käsitata õiguste omandamise eelperioodina.

(19)

Kui töösuhe lõpeb enne, kui lahkuv töötaja on jõudnud koguda omandatud pensioniõigusi või kui skeem või tööandja kannavad investeerimisriski, eelkõige määratud väljamaksega pensioniskeemide puhul, peaks skeem alati hüvitama lahkuva töötaja tehtud sissemaksed. Kui töösuhe lõpeb enne, kui lahkuv töötaja on jõudnud koguda omandatud pensioniõigusi, või kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, eelkõige määratud sissemaksega pensioniskeemide puhul, võib skeem hüvitada nende sissemaksete abil tehtud investeeringute väärtuse. Kõnealune väärtus võib olla lahkuva töötaja sissemaksetest suurem või väiksem. Teine võimalus on see, et skeem hüvitab tehtud sissemaksete summa.

(20)

Lahkuvatel töötajatel peaks olema õigus jätta enda omandatud pensioniõigused säilitatud pensioniõiguste kujul alles selles täiendavas pensioniskeemis, milles nad oma õigused omandasid. Säilitatud õiguste puhul võib kaitset pidada samaväärseks, kui eriti määratud sissemaksega pensioniskeemi raames pakutakse lahkuvatele töötajatele võimalust kanda enda omandatud pensioniõigused või nende väärtus tervikuna üle täiendavasse pensioniskeemi, mis annab käesolevas direktiivis sätestatud õiglase kaitse.

(21)

Kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga tuleks võtta meetmeid säilitatud pensioniõiguste või nende väärtuse püsimise tagamiseks. Kõnealuste õiguste väärtus hetkel, mil liige skeemist lahkub, tuleks kindlaks määrata vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale. Kõneluste õiguste väärtuse kohandamise puhul tuleks väärtuse arvutamisel arvesse võtta skeemi eripära ning tulevaste pensionile õigustatud isikute ja skeemi jäävate aktiivsete liikmete huve ning pensionile jäänud liikmete huve.

(22)

Käesoleva direktiiviga ei kohustata ühelgi juhul looma säilitatud pensioniõigustele soodsamaid tingimusi kui aktiivsete skeemide liikmete õigustele.

(23)

Kui lahkuva töötaja omandatud pensioniõigused või omandatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud kohaldatavat ülempiiri ning et vältida suure hulga väikese väärtusega säilitatud pensioniõiguste haldamisest tulenevaid liiga suuri halduskulusid, võib pensioniskeemidele anda võimaluse neid omandatud õigusi mitte säilitada, vaid maksta need lahkuvatele töötajatele välja kapitalina, mis vastab tagatud pensioniõiguste väärtusele. Asjakohasel juhul tuleks ülekandeväärtus või kapitalimakse suurus määrata kindlaks vastavalt riigisisesele õigusele ja tavale. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral kehtestama sellistele maksetele piirmäära, võttes arvesse, et töötaja tulevase pensionipõlve sissetulek oleks piisav.

(24)

Käesolevas direktiivis ei ole ette nähtud sätteid omandatud pensioniõiguste ülekandmiseks. Töötajate liikmesriikidevahelise liikuvuse hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid võimaluste piires ja eelkõige uusi täiendavaid pensioniskeeme kasutusele võttes püüdma siiski parandada omandatud pensioniõiguste ülekantavust.

(25)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (6) kohaldamist, tuleks skeemide aktiivseid liikmeid ja tulevasi pensionile õigustatud isikuid, kes kasutavad või kavatsevad kasutada vaba liikumise õigust, taotluse korral asjakohaselt teavitada nende täiendavatest pensioniõigustest. Kui skeemiga on seotud toitjakaotuspension, peaks vastavatel soodustatud isikutel olema samasugune teabe saamise õigus kui tulevastel pensionile õigustatud isikutel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada, et kõnealust teavet ei tule esitada sagedamini kui kord aastas.

(26)

Täiendavate pensioniskeemide mitmekesisuse tõttu peaks liit piirduma selliste eesmärkide kindlaksmääramisega, mis tuleb saavutada üldises plaanis, mistõttu direktiiv on asjakohane õigusakt.

(27)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on hõlbustada töötajate liikmesriikidevahelise vaba liikumise õiguse kasutamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded ja jäetakse seega liikmesriikidele võimalus võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei saa üheski liikmesriigis õigustada tagasiminekut praeguse olukorraga võrreldes.

(29)

Komisjon peaks koostama käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande hiljemalt kuue aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast.

(30)

Kooskõlas täiendavate pensioniskeemide korraldamist reguleerivate riigisiseste sätetega võivad liikmesriigid tööturu osapoolte ühise taotluse korral usaldada neile käesoleva direktiivi kollektiivlepinguid käsitlevate sätete rakendamise, tingimusel et liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nad suudavad igal ajal tagada käesoleva direktiivi tulemuste saavutamise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on hõlbustada töötajate liikmesriikidevahelise vaba liikumise õiguse kasutamist, vähendades töösuhtega seotud täiendavaid pensioniskeeme käsitlevate teatavate eeskirjadega loodud takistusi.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse täiendavate pensioniskeemide suhtes, välja arvatud skeemid, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 883/2004.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

täiendavad pensioniskeemid, mis on käesoleva direktiivi jõustumise ajaks lõpetanud uute aktiivsete liikmete vastuvõtmise ja jäävad neile suletuks;

b)

täiendavad pensioniskeemid, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, mis hõlmavad riigisiseste õigusaktidega asutatud haldusasutuste või õigusasutuste sekkumist skeemide finantsolukorra säilitamiseks või taastamiseks, sealhulgas likvideerimismenetlust. Selline reguleerimisalast väljajätmine ei jätku pärast sekkumise lõppu;

c)

makseraskustesse sattunud skeemide tagatisskeemid, kompensatsiooniskeemid ja riikliku pensioni reservfondid ning

d)

tööandja poolt töötajale töösuhte lõpus tehtud ühekordne makse, mis ei ole seotud vanaduspensioniga.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate pensioniskeemide osaks olevate invaliidsus- ja/või toitjakaotuspensionide suhtes, välja arvatud artiklite 5 ja 6 toitjakaotuspensioniga seotud erisätted.

4.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes pärast artikli 8 kohast direktiivi ülevõtmist töötatud perioodide suhtes.

5.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamisele ja säilitamisele, kes liiguvad üheainsa liikmesriigi piires.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„täiendav pension” — vanaduspension, mis on ette nähtud riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud täiendava pensioniskeemi eeskirjadega;

b)

„täiendav pensioniskeem” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt kehtestatud ning töösuhtega seotud tööandja vanaduspensioniskeem, mille eesmärk on pakkuda töötajatele täiendavat pensioni;

c)

„aktiivne skeemi liige” — töötaja, kellele tema kehtiv töösuhe annab või tõenäoliselt annab pärast omandamistingimuste täitmist õiguse täiendavale pensionile mõne täiendava pensioniskeemi sätete kohaselt;

d)

„ooteperiood” — periood, mille jooksul töötamine on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt nõutav, et töötaja vastaks skeemi liikmeks saamise tingimustele;

e)

„õiguste omandamise eelperiood” — ajavahemik, mis on riigisisese õiguse või täiendava pensioniskeemi eeskirjade kohaselt vajalik selleks, et aktiivne skeemi liige omandaks õiguse kogunenud täiendavatele pensioniõigustele;

f)

„omandatud pensioniõigused” — õigus kogunenud täiendavatele pensioniõigustele, mis on omandatud pärast täiendava pensioniskeemi eeskirjade või, kui see on asjakohane, riigisisese õigusega ette nähtud pensioniõiguste omandamise tingimuste täitmist;

g)

„lahkuv töötaja” — aktiivne skeemi liige, kelle kehtiv töösuhe lõpeb muudel põhjustel kui see, et ta vastab täiendava pensioni saamise tingimustele, ja kes liigub liikmesriikide vahel;

h)

„tulevane pensionile õigustatud isik” — endine aktiivne skeemi liige, kes on omandanud pensioniõigused täiendavas pensioniskeemis ning kellele ei ole veel täiendavat pensioni selle skeemi alusel määratud;

i)

„säilitatud pensioniõigused” — omandatud pensioniõigused, mida hoitakse alles selles skeemis, kus need kogus tulevane pensionile õigustatud isik;

j)

„säilitatud pensioniõiguste väärtus” — riigisisese õiguse ja tava kohaselt arvutatud pensioniõiguste kapitaliväärtus.

Artikkel 4

Täiendavate pensioniskeemide alusel õiguste omandamise tingimused

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et

a)

õiguste omandamise eelperioodi või ooteperioodi või mõlema perioodi kohaldamisel ei ole nende perioodide kogupikkus lahkuvate töötajate puhul mingil juhul pikem kui kolm aastat;

b)

kui pensioniõiguste omandamiseks on ette nähtud miinimumvanus, ei tohi see lahkuvate töötajate puhul olla suurem kui 21 eluaastat, ja

c)

kui lahkuval töötajal ei ole töösuhte lõppemise ajaks veel omandatud tagatud pensioniõigusi, maksab täiendav pensioniskeem tagasi lahkuva töötaja tehtud sissemaksed või lahkuva töötaja nimel vastavalt asjaomastele õigusaktidele või kollektiivkokkulepetele või -lepingutele tehtud sissemaksed või, kui lahkuv töötaja kannab investeerimisriski, kas nende sissemaksete summa või neist sissemaksetest tuleneva investeeringute väärtuse.

2.   Liikmesriikidel on võimalus lubada tööturu osapooltel näha kollektiivlepinguga ette erinevad sätted, kui nendega tagatakse vähemalt samaväärne kaitse ja need ei loo takistusi töötajate vabale liikumisele.

Artikkel 5

Säilitatud pensioniõiguste säilitamine

1.   Tingimusel et järgitakse lõigete 3 ja 4 sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada lahkuvate töötajate omandatud pensioniõiguste säilitamine selles täiendavas pensioniskeemis, kus õigused omandati. Kõnealuste õiguste algne väärtus lõike 2 tähenduses arvutatakse välja lahkuva töötaja töösuhte lõppemise ajal.

2.   Liikmesriigid võtavad pensioniskeemi eeskirjade ning tava laadi arvestades vajalikud meetmed tagamaks, et lahkuvate töötajate ja nende ülalpidamisel olnud isikute säilitatud pensioniõigusi või nende väärtusi koheldakse kooskõlas skeemi aktiivsete liikmete õiguste väärtustega või juba makstavate pensionihüvitiste arendamisega, või tagavad selle muudel õiglase kohtlemisena käsitatavatel viisidel, mis võivad olla näiteks järgmised:

a)

kui täiendavas pensioniskeemis säilitatud pensioniõigused on kogunenud kui õigus nimisummale, tagatakse säilitatud pensioniõiguste nimiväärtus;

b)

kui omandatud õiguste väärtus ajas muutub, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust

i)

vastavalt täiendava pensioniskeemi integreeritud intressimäärale või

ii)

vastavalt täiendava pensioniskeemi pakkuja saadud investeerimistulule

või

c)

kui omandatud pensioniõigusi kohandatakse näiteks vastavalt inflatsioonimäärale või palgatasemetele, kohandatakse säilitatud pensioniõiguste väärtust sellele vastavalt, kohaldades riigisisese õigusega või tööturu osapooltega kokkulepitud proportsionaalseid piirmäärasid.

3.   Liikmesriigid võivad täiendavatel pensioniskeemidel lubada mitte säilitada lahkuvate töötajate omandatud pensioniõigusi, vaid teha lahkuvatele töötajatele nende teadlikul nõusolekul, sealhulgas kõikide kohaldatavate tasude suhtes, kapitalimakse, mis vastab omandatud pensioniõiguste väärtusele, kui omandatud pensioniõiguste väärtus ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud ülempiiri. Liikmesriik teavitab komisjoni kohaldatavast ülempiirist.

4.   Liikmesriikidel on võimalus lubada tööturu osapooltel näha kollektiivlepinguga ette teistsugused sätted, kui nendega tagatakse vähemalt samaväärne kaitse ja need ei loo takistusi töötajate vabale liikumisele.

Artikkel 6

Teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et aktiivsed skeemi liikmed saavad taotluse korral teavet selle kohta, kuidas töösuhte lõppemine mõjutab nende täiendavaid pensioniõigusi.

Eelkõige antakse teavet seoses järgmisega:

a)

täiendavate pensioniõiguste omandamise tingimused ning töösuhte lõppemise tagajärjed nende kohaldamisele;

b)

nende omandatud pensioniõiguste väärtus või omandatud pensioniõiguste hinnang, mis on tehtud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva;

c)

säilitatud pensioniõiguste suhtes edaspidi kehtivad tingimused.

Kui skeem võimaldab varast juurdepääsu omandatud pensioniõigustele kapitalimakse tegemisena, peaks edastatav teave sisaldama kirjalikku avaldust, et skeemi liige peaks kaaluma soovitust investeerida kõnealune kogusumma vanaduspensioniks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tulevased pensionile õigustatud isikud saavad taotluse korral teavet järgmise kohta:

a)

nende säilitatud pensioniõiguste väärtus või säilitatud pensioniõiguste hinnang, mis on koostatud kuni 12 kuud enne taotluse kuupäeva, ning

b)

säilitatud pensioniõiguste suhtes kehtivad tingimused.

3.   Pensioniskeemide osaks olevate toitjakaotuspensionide puhul kohaldatakse lõiget 2 soodustatud isikute suhtes seoses toitjakaotushüvitise maksmisega.

4.   Teave antakse selgelt, kirjalikult ja mõistliku aja jooksul. Liikmesriigid võivad ette näha, et teavet ei ole vaja anda sagedamini kui kord aastas.

5.   Käesolevast artiklist tulenevad kohustused ei piira, vaid täiendavad direktiivi 2003/41/EÜ artiklist 11 tulenevate tööandjapensioni kogumisasutuste kohustuste kohaldamist.

Artikkel 7

Miinimumnõuded ja kaitse taseme säilitamine

1.   Liikmesriigid võivad töötajate täiendavate pensioniõiguste omandamise, lahkuvate töötajate täiendavate pensioniõiguste säilitamise ning aktiivsete skeemi liikmete ja tulevaste pensionile õigustatud isikute teavitamise õiguse kohta võtta vastu või säilitada soodsamaid sätteid kui käesoleva direktiivi sätted.

2.   Käesoleva direktiivi ülevõtmist ei või mingil juhul kasutada õigustusena olemasolevate täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise õiguste või aktiivsete skeemi liikmete või tulevaste pensionile õigustatud isikute teavitamise õiguse vähendamiseks liikmesriikides.

Artikkel 8

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 21. maiks 2018 või tagavad, et tööturu osapooled kehtestavad nõutud sätted selleks kuupäevaks kokkuleppe teel. Liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikud meetmed selleks, et nad oleksid võimelised tagama käesoleva direktiiviga nõutavad tulemused. Nad teavitavad nendest viivitamata komisjoni.

2.   Kui liikmesriigid võtavad vastu lõikes 1 osutatud meetmed, lisavad nad meetmete ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 9

Aruandlus

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu olemasoleva teabe käesoleva direktiivi kohaldamise kohta hiljemalt 21. maiks 2019.

2.   Komisjon koostab hiljemalt 21. maiks 2020 aruande direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 185, 8.8.2006, lk 37.

(2)  Euroopa Parlamendi 20. juuni 2007. aasta seisukoht (ELT C 146E, 12.6.2008, lk 216) ja nõukogu 17. veebruari 2014. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 77E, 15.3.2014, lk 1). Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(5)  Nõukogu 29. juuni 1998. aasta direktiiv 98/49/EÜ ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/8


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/54/EL,

16. aprill 2014,

meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötajate vaba liikumine on liidu kodanike põhiõigus ja üks liidu siseturu alustala, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 45. Selle õiguse rakendamist on täiendavalt käsitletud liidu õiguses, mille eesmärk on tagada liidu kodanikele ja nende pereliikmetele antud õiguste täielik kasutamine. Mõistet „pereliige” tuleks käsitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (3) artikli 2 punktis 2 määratletud mõiste tähenduses ning seda kohaldatakse ka piirialatöötajate pereliikmete suhtes.

(2)

Töötajate vaba liikumine on keskne element liidu tõelise tööturu väljaarendamisel, mis võimaldab töötajatel liikuda sinna, kus on tööjõupuudus või rohkem töövõimalusi, aitab suuremal hulgal inimestel leida töökoht, mis vastab paremini nende oskustele ning ületab tööturu kitsaskohti.

(3)

Töötajate vaba liikumine annab igale liidu kodanikule, sõltumata tema elukohast, õiguse liikuda vabalt teise liikmesriiki, et seal töötada ja/või töötamise eesmärgil elada. See kaitseb liidu kodanikke kodakondsuse alusel diskrimineerimise eest tööturule juurdepääsu, töölepingu- ja töötingimuste, eelkõige töötasu, töölepingu ülesütlemise ning sotsiaal- ja maksusoodustuste puhul, tagades siseriikliku õiguse, tava ja kollektiivlepingute kohaselt kõnealuse liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise. Selliseid õigusi peaksid saama kasutada ilma diskrimineerimiseta kõik oma vaba liikumise õigust kasutavad liidu kodanikud, sealhulgas alalised, hooaja- ja piirialatöötajad. Töötajate vaba liikumist tuleb eristada teenuste osutamise vabadusest, mis hõlmab ettevõtjate õigust pakkuda teenuseid mõnes teises liikmesriigis, misjuhul nad võivad lähetada oma töötajaid ajutiselt teise liikmesriiki selleks, et nad teeksid tööd, mis on vajalik teenuste osutamiseks kõnealuses liikmesriigis.

(4)

ELi toimimise lepingu artiklist 45 tulenevad vaba liikumise õigust kasutavatele liidu töötajatele ja nende pereliikmetele märkimisväärsed õigused, mida on täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 492/2011 (4).

(5)

Töötajate vaba liikumise õiguse tegeliku kasutamisega on siiski endiselt suuri probleeme ning palju liidu töötajaid ei ole väga sageli oma vaba liikumise õigusest teadlikud. Kuna nad on potentsiaalselt muu hulgas haavatavamas olukorras, võivad liidu töötajad liikumisel teise liikmesriiki endiselt kogeda põhjendamatuid piiranguid või takistusi vaba liikumise õiguse kasutamisel, nt kvalifikatsioonide mittetunnustamist, kodakondsuse alusel diskrimineerimist ning ärakasutamist. Seetõttu esineb õiguse ja selle tegelikkuses kohaldamise vahel erinevus, mis tuleks kõrvaldada.

(6)

Oma 2010. aasta juuli teatises „Töötajate vaba liikumine — õiguste tagamine ja olulisemad muutused” märkis komisjon, et ta uurib võimalusi uute vajaduste ja probleemide lahendamiseks, võttes eelkõige arvesse liikuvuse uusi mudeleid, millega liidu töötajad ja nende pereliikmed kokku puutuvad. Teatises märgiti ka, et lähtudes siseturu uue strateegia kontekstist, otsustab komisjon, kuidas edendada ja muuta paremini toimivaks mehhanisme, mis aitavad tõhusalt tagada vaba liikumise õigust kasutavate liidu töötajate ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Komisjon tegi ka kokkuvõtte õigusaktide ja kohtupraktika arengust, eelkõige seoses töötajate vaba liikumist käsitleva liidu õiguse reguleerimisalasse kuuluvate isikute ning liidu töötajate ja nende pereliikmete õiguste olemusega.

(7)

Komisjon märkis 27. oktoobri 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine”, et vaba liikumist käsitleva liidu õiguse erinev ja väär kohaldamine on üks peamine takistus, millega liidu kodanikud oma liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusal kasutamisel silmitsi seisavad. Sellest tulenevalt teatas komisjon oma kavatsusest võtta meetmeid, et lihtsustada ELi kodanike ja nende kolmandate riikide kodanikest pereliikmete vaba liikumist, jõustades rangemalt ELi eeskirju, sealhulgas mittediskrimineerimise kohta, edendades head tava ja suurendades teadlikkust ELi asjaomastest eeskirjadest ning tõhustades ELi kodanike teavitamist nende vaba liikumise õiguse kohta (2010. aasta ELi kodakondsuse aruande meede 15). Peale selle käsitles komisjon 2013. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta „ELi kodanikud: sinu õigused, sinu tulevik” vajadust kõrvaldada haldustakistused ja lihtsustada liidu kodanike jaoks teistes liikmesriikides elamise, töötamise ja reisimise korda.

(8)

Oma 18. aprilli 2012. aasta teatises „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” („tööhõivepakett”) teatas komisjon oma kavatsusest esitada seadusandlik ettepanek (teave ja nõuanded), et toetada liikumisvabadust kasutavaid töötajaid ELi toimimise lepingust ja määrusest (EL) nr 492/2011 tulenevate õiguste teostamisel, ning nõudis tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid teadlikkust liidu õigusega antud õigustest seoses mittediskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja töötajate vaba liikumisega, ning võimaldaksid ja hõlbustaksid liidu kodanikele juurdepääsu oma avaliku sektori töökohtadele kooskõlas liidu õigusega, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus. Sellega seoses on Euroopa Liidu Kohtu järjekindel praktika olnud, et teatavatele avaliku teenistuse töökohtadele juurdepääsu piiramist selliselt, et neile pääsevad juurde ainult liikmesriigi enda kodanikud, tuleb tõlgendada piiravalt ning et see hõlmab ainult selliseid töökohti, mis eeldavad otsest või kaudset osalemist avaliku võimu teostamises ja sisaldavad ametikohustusi, mille eesmärk on kaitsta riigi või muude avalik-õiguslike asutuste üldisi huve.

(9)

ELi toimimise lepingu artikli 45 ja määruse (EL) nr 492/2011 nõuetekohane ja tõhus kohaldamine ning täitmise tagamine, aga ka õiguste tundmine, on liidu töötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitsmise ja võrdse kohtlemise peamised elemendid, samal ajal kui puudulikult tagatud täitmine nõrgendab selles valdkonnas kehtivate liidu eeskirjade tõhusust ning ohustab liidu töötajate ning nende pereliikmete õigusi ja kaitset.

(10)

Töötajate vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade tõhusam ja ühetaolisem kohaldamine on oluline ka siseturu laitmatu toimimise seisukohast.

(11)

Töötajate vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist ja seiret tuleks parandada, et tagada liidu töötajate ja nende pereliikmete, tööandjate, avalik-õiguslike asutuste ning muude asjaomaste isikute parem informeeritus vaba liikumise õigustest ja vastutusest, aidata ja kaitsta liidu töötajaid ja nende pereliikmeid kõnealuste õiguste kasutamisel ning võidelda kõnealuste eeskirjade rikkumise vastu avalik-õiguslike asutuste ja avaliku sektori või eraõiguslike tööandjate poolt. Seoses sellega võivad liikmesriigid võtta arvesse ka suurenenud liikuvuse mõju nagu „ajude äravoolu” ja „noorte äravoolu”.

(12)

Selleks et tagada töötajate vaba liikumist käsitlevate sisuliste liidu eeskirjade nõuetekohane kohaldamine ning nende täitmise järelevalve, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et kaitsta liidu töötajaid ja nende pereliikmeid nende vaba liikumise õiguse kasutamisel nii kodakondsuse alusel diskrimineerimise eest kui ka põhjendamatute piirangute või takistuste eest nimetatud õiguse kasutamisel.

(13)

Seetõttu on asjakohane sätestada konkreetsed eeskirjad ELi toimimise lepingu artiklist 45 ning määrusest (EL) nr 492/2011 tulenevate töötajate vaba liikumist reguleerivate sisuliste eeskirjade tõhusaks jõustamiseks ning nende parema ja ühetaolisema kohaldamise hõlbustamiseks. Kõnealuse põhivabaduse järgimise tagamisel tuleks võtta arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet ning liidu töötajate ja nende pereliikmete diskrimineerimise keeldu mis tahes alusel, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) artiklis 21.

(14)

Kõnealuses kontekstis peaks liidu töötajatele ja nende pereliikmetele, keda on kodakondsuse alusel diskrimineeritud või kes on kogenud põhjendamatuid piiranguid või takistusi oma vaba liikumise õiguse kasutamisel, olema tagatud tegelik ja tõhus õiguskaitse. Kui liikmesriik näeb õiguskaitsevahendina ette haldusmenetluse, siis peaks ta tagama, et iga haldusotsuse võib vaidlustada kohtus harta artikli 47 tähenduses. Võttes arvesse õigust tõhusale õiguskaitsele, tuleks liidu töötajaid kaitsta pahatahtliku kohtlemise ja negatiivsete tagajärgede eest seoses kaebuse või menetlusega, mille eesmärk on käesoleva direktiiviga tagatud õiguste maksmapanek.

(15)

Tõhusama kaitse pakkumiseks tuleks ühingutele ja juriidilistele isikutele, sealhulgas sotsiaalpartneritele anda samuti õigus, kui liikmesriik nii otsustab, esineda väidetava kannatanu nõusolekul menetluses tema nimel või tema toetuseks. See ei tohiks piirata siseriiklikke kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnorme ning siseriikliku õiguse või tava kohaseid sotsiaalpartnerite, töötajate ja tööandjate esindajate muid pädevusi ja kollektiivseid õigusi, näiteks seoses kollektiivlepingute täitmise tagamisega, kui see on asjakohane, sealhulgas kollektiivsete huvide kaitseks esitatavate nõuetega. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks ja piiramata sotsiaalpartneritele kättesaadavaid olemasolevaid kollektiivseid kaitsemehhanisme ning siseriiklikku õigust või tavasid, kutsutakse liikmesriike üles vaatama läbi keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatavate ühiste põhimõtete rakendamine.

(16)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga peaksid käesoleva direktiivi kohaste õiguste maksmapaneku tähtaegu käsitlevad siseriiklikud eeskirjad olema sellised, et need ei muuda kõnealuste õiguste kasutamist võimatuks või üleliia keeruliseks.

(17)

Kaitse kodakondsuse alusel diskrimineerimise eest tugevneks iseenesest, kui liikmesriikides oleks asjakohaste eksperditeadmistega tõhusad asutused, mille pädevuses on edendada võrdset kohtlemist, analüüsida liidu töötajate ja nende pereliikmete probleeme, otsida võimalikke lahendusi ja pakkuda neile konkreetset abi. Kõnealuste asutuste pädevuses peaks muu hulgas olema sõltumatu õigusabi või muu abi andmine liidu töötajatele ning nende pereliikmetele, nagu neile õigusnõu andmine töötajate vaba liikumist käsitlevate asjakohaste liidu ja siseriiklike eeskirjade kohaldamise kohta ning teabe andmine kaebuste esitamise menetluste kohta ning abi andmine töötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitsmisel. See võiks hõlmata ka abi andmist kohtumenetluses.

(18)

Iga liikmesriik peaks saama otsustada, kas anda käesoleva direktiivi kohaselt täidetavad ülesanded eespool nimetatud asutustele või olemasolevatele asutustele, kel on liikmesriigi tasandil sarnased eesmärgid, näiteks isikute vaba liikumise edendamine, võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine või üksikisikute õiguste kaitsmine. Kui liikmesriik otsustab olemasoleva asutuse pädevust laiendada, peaks ta tagama olemasolevale asutusele piisavate vahendite eraldamise tema olemasolevate ja täiendavate ülesannete tõhusaks ja nõuetekohaseks täitmiseks. Kui ülesanded määratakse rohkem kui ühele asutusele, peaks liikmesriik tagama nende nõuetekohase koordineerimise.

(19)

Liikmesriigid peaksid tagama, et vähemalt üks kõnealustest asutustest toimiks kontaktpunktina ning et ta teeks koostööd ja vahetaks teavet teistes liikmesriikides asuvate võrdväärsete kontaktpunktidega, jagades näiteks kõigi asutuste kontaktandmeid, teavet õiguskaitsevahendite kohta ning liidu töötajatele ja nende pereliikmetele teavet andvate ja teenuseid pakkuvate ühenduste, organisatsioonide või muude juriidiliste isikute kontaktandmeid. Kontaktpunktide nimekiri tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(20)

Liikmesriigid peaksid edendama koostööd nende poolt käesoleva direktiivi alusel määratud asutuste vahel ning selliste olemasolevate teabe- ja tugiteenuste vahel, mida osutavad sotsiaalpartnerid, ühendused, organisatsioonid või muud asjakohased juriidilised isikud, nagu organisatsioonid, kes vastutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 (5) kohaselt koordineerimise korraldamise eest, ning tööinspektsioonid, kui see on asjakohane.

(21)

Liikmesriigid peaksid tagama sünergia edendamise liidu tasandil olemasolevate teabe- ja tugivahenditega ning peaksid selleks tagama olemasolevate või loodavate asutuste tiheda koostöö olemasolevate teabe- ja tugiteenustega, nagu „Teie Euroopa”, SOLVIT, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, ühtsed kontaktpunktid ning EURES, sealhulgas vajaduse korral EURESe piiriülesed partnerlused.

(22)

Liikmesriigid peaksid edendama sotsiaalpartnerite ja asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide vahelist dialoogi, et tegeleda põhjendamatute piirangute ja takistustega vaba liikumise õiguse kasutamisel või kodakondsuse alusel diskrimineerimise eri vormidega ja võidelda nende vastu.

(23)

Liikmesriigid peaksid sätestama, kuidas liidu kodanikud, nagu töötajad, üliõpilased ja äsja ülikooli lõpetanud ning tööandjad, sotsiaalpartnerid ja muud huvitatud isikud saavad lihtsasti kättesaadavat ja asjakohast teavet käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 492/2011 sätete kohta, sealhulgas teavet käesoleva direktiivi alusel määratud asutuste ning kättesaadavate õiguskaitsevahendite ja kaitse kohta. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et kõnealune teave oleks kättesaadav enam kui ühes liidu ametlikus keeles, võttes arvesse tööturu nõudmisi. See ei tohiks mõjutada keelte kasutamist käsitlevaid liikmesriikide õigusakte. Kõnealust teavet võiks anda individuaalse nõustamise teel ja see peaks olema lihtsasti kättesaadav ka „Teie Euroopa” veebisaidi ja EURESi kaudu.

(24)

Liidu õigusega ette nähtud õiguste maksmapaneku hõlbustamiseks tuleks nõukogu direktiivi 91/533/EMÜ (6) järjepidevalt rakendada ja selle rakendamist seirata.

(25)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnõuded, võimaldades liikmesriikidel kehtestada või säilitada soodsamad õigusnormid. Liikmesriikidel on ka võimalus laiendada nende organisatsioonide pädevust, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud liidu töötajate kaitsmisega kodakondsuse alusel diskrimineerimise eest, et hõlmata kõigi liidu kodanike, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust, ja nende pereliikmete võrdset kohtlemist kodakondsuse alusel diskrimineerimata, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 21 ning direktiivis 2004/38/EÜ. Käesoleva direktiivi rakendamisega ei tohiks põhjendada liikmesriigis valitseva olukorra halvenemist.

(26)

Käesoleva direktiivi tõhus rakendamine eeldab, et kui liikmesriigid võtavad asjakohased sätted käesoleva direktiivi kohaste nõuete täitmiseks, lisavad nad rakendusmeetmete ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile.

(27)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(28)

Kui käesolevat direktiivi on piisava aja jooksul rakendatud, peaks komisjon koostama aruande selle rakendamise kohta, hinnates eelkõige võimalust esitada vajalik ettepanek, et tagada vaba liikumist käsitleva liidu õiguse parem täitmine. Kõnealuses aruandes peaks komisjon käsitlema võimalikke raskusi, mida kogevad tööd otsivad noored koolilõpetajad kogu liidus ja liidu töötajate abikaasad, kes on pärit kolmandast riigist.

(29)

Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ning järgib hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust kutsevabadusele ja õigust teha tööd, õigust mittediskrimineerimisele, eelkõige kodakondsuse alusel, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust, häid ja õiglaseid töötingimusi, liikumis- ja elukohavabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(30)

Käesoleva direktiiviga võetakse arvesse liikmesriikide erinevaid tööturu mudeleid, kaasa arvatud kollektiivlepingutega reguleeritavaid tööturu mudeleid.

(31)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt üldise ühise raamistiku loomine selliste asjakohaste sätete, meetmete ja mehhanismide jaoks, mis on vajalikud ELi toimimise lepingust ja määrusest (EL) nr 492/2011 tulenevate töötajate vaba liikumise õiguste paremaks ja ühetaolisemaks kohaldamiseks ja tegeliku kaitse tagamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted, mis hõlbustavad ELi toimimise lepingu artiklist 45 ning määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1–10 tulenevate õiguste ühetaolist kohaldamist ja tegeliku kaitse tagamist. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõnealuseid õigusi kasutavate liidu kodanike ja nende pereliikmete („liidu töötajad ja nende pereliikmed”) suhtes.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötajate vaba liikumisega seotud ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklites 1–10 osutatud järgmiste valdkondade suhtes:

a)

juurdepääs tööturule;

b)

töölepingu- ja töötingimused, eelkõige seoses töötasu, töölepingu ülesütlemise, töötervishoiu ja tööohutuse ning liidu töötajate töötuks jäämise korral tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega;

c)

juurdepääs sotsiaal- ja maksusoodustustele;

d)

ametiühingute liikmesus ning õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse;

e)

juurdepääs koolitusele;

f)

eluaseme kättesaadavus;

g)

liidu töötajate laste juurdepääs haridusele, õpipoisiõppele ja kutseõppele;

h)

tööhõivetalituste abi.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisala on identne määruse (EL) nr 492/2011 kohaldamisalaga.

Artikkel 3

Õiguste kaitse

1.   Liikmesriigid tagavad, et pärast võimalikku pöördumist muude pädevate asutuste poole, sealhulgas, kui nad seda vajalikuks peavad, lepitusmenetluse kasutamist, on kohtumenetlused, milles tagatakse ELi toimimise lepingu artiklist 45 ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklitest 1–10 tulenevate kohustuste täitmine, kättesaadavad kõigile liidu töötajatele ja nende pereliikmetele, kes leiavad, et nad on kannatanud või kannatavad nende vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste tõttu või et neid on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu õigusvastaselt koheldud, isegi kui selline töösuhe, millega kaasnes väidetav piiramine, takistamine või diskrimineerimine, on lõppenud.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ühingud ja organisatsioonid, sealhulgas sotsiaalpartnerid või muud juriidilised isikud, kellel on kooskõlas siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumide, tava või kollektiivlepingutega õigustatud huvi käesoleva direktiivi järgimise tagamiseks, võivad liidu töötajat või tema pereliikmeid nende nõusoleku korral esindada või toetada kõigis haldus- ja/või kohtumenetlustes, mis on ette nähtud artiklis 1 osutatud õiguste maksmapanekuks.

3.   Lõige 2 ei piira, kui see on asjakohane, siseriiklikust õigusest või tavast tulenevaid sotsiaalpartnerite, töötajate ja tööandjate esindajate muid pädevusi ja kollektiivseid õigusi, sealhulgas õigust esitada nõue kollektiivse huvi kaitsmiseks.

4.   Lõige 2 ei piira siseriiklikke kohtus esindamise ja kohtuliku kaitse menetlusnorme.

5.   Käesoleva artikli lõiked 1 ja 2 ei piira siseriiklike eeskirjade kohaldamist, mis on seotud artiklis 1 osutatud õiguste maksmapaneku tähtaegadega. Kõnealused siseriiklikud tähtajad ei tohi muuta kõnealuste õiguste kasutamist peaaegu võimatuks või üleliia keeruliseks.

6.   Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis meetmed, mis on vajalikud, et kaitsta liidu töötajaid mis tahes pahatahtliku kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest, mis on seotud kaebuse või menetlustega, mille eesmärk on tagada artiklis 1 osutatud õiguste järgimine.

Artikkel 4

Võrdset kohtlemist edendavad ning liidu töötajaid ja nende pereliikmeid toetavad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe organisatsiooni või asutuse („asutused”), kes tegeleb liidu töötajate ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise edendamise, analüüsi, seire ja toetamisega neid kodakondsuse alusel diskrimineerimata, vaba liikumise õigust põhjendamatult piiramata või takistamata ning võtab nende asutuste nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed. Nimetatud asutused võivad olla siseriiklikul tasandil olemasolevate sarnaste eesmärkidega asutuste osad.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste pädevus hõlmab järgmist:

a)

osutada sõltumatut õigusabi ja/või muud abi liidu töötajatele ja nende pereliikmetele või tagada sellise abi osutamist, ilma et see piiraks kõnealuste liidu töötajate ja nende pereliikmete õigusi ning artiklis 3 osutatud ühingute, organisatsioonide ja muude juriidiliste isikute õigusi;

b)

tegutseda teiste liikmesriikide võrdväärsete kontaktpunktide kontaktpunktina koostöö tegemiseks ja asjakohase teabe jagamiseks;

c)

korraldada või tellida sõltumatuid uuringuid ja analüüse liidu töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste või kodakondsuse alusel diskrimineerimise kohta;

d)

tagada sõltumatute aruannete avaldamine ja teha soovitusi kõigil selliste piirangute ja takistuste või diskrimineerimisega seotud teemadel;

e)

avaldada asjakohast teavet töötajate vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamise kohta.

Seoses esimese lõigu punktiga a, kui asutused annavad kohtumenetlustes abi, peab selline abi olema kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga tasuta neile, kel puuduvad piisavad vahendid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kontaktpunktide nimed ja kontaktandmed ning teavitavad ka igasugusest kõnealuse teabe ajakohastamisest ja muutmisest. Komisjon peab kontaktpunktide nimekirja ja teeb selle liikmesriikidele kättesaadavaks.

4.   Liikmesriigid tagavad, et olemasolevad või loodavad asutused on teadlikud olemasolevatest liidu tasandi teabe- ja tugiteenustest, nagu „Teie Euroopa”, SOLVIT, EURES, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja ühtsed kontaktpunktid, ning on võimelised neid kasutama ja tegema nendega koostööd.

5.   Kui lõikes 2 osutatud ülesanded määratakse rohkem kui ühele asutusele, tagavad liikmesriigid kõnealuste ülesannete asjakohase koordineerimise.

Artikkel 5

Dialoog

Liikmesriigid edendavad dialoogi sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega, kellel on kooskõlas siseriikliku õiguse või tavaga õigustatud huvi aidata võidelda liidu töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse põhjendamatute piirangute ja takistuste ja kodakondsuse alusel diskrimineerimise vastu, et edendada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist.

Artikkel 6

Teabe kättesaadavus ja levitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 492/2011 artiklite 1–10 alusel vastu võetud sätted tehakse asjaomastele isikutele, eelkõige liidu töötajatele ja tööandjatele, liikmesriikide territooriumil sobival viisil teatavaks.

2.   Liikmesriigid annavad enam kui ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles selget, tasuta, kergesti kättesaadavat, igakülgset ja ajakohast teavet õiguste kohta, mis on antud töötajate vaba liikumist käsitleva liidu õigusega. Nimetatud teave peab olema hõlpsasti kättesaadav ka „Teie Euroopa” veebisaidi ja EURESi kaudu.

Artikkel 7

Miinimumnõuded

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada sätteid, mis kaitsevad võrdse kohtlemise põhimõtet enam kui käesoleva direktiivi sätted.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada, et käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud asutuste pädevus, kes tegelevad liidu töötajate ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise ja kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise edendamise, analüüsi, seire ja toetamisega, hõlmab ka kõigi liidu kodanike, kes kasutavad vaba liikumise õigust, ja nende pereliikmete võrdse kohtlemise õigust kodakondsuse alusel diskrimineerimata kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 21 ja direktiiviga 2004/38/EÜ.

3.   Käesoleva direktiivi rakendamine ei ole mingil juhul piisav alus liidu töötajate ja nende pereliikmete kaitstuse taseme alandamiseks valdkondades, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust lähtuvalt olukorra muutumisest kehtestada 20. mail 2014 kehtivatest normidest erinevaid õigus- ja haldusnorme, tingimusel et järgitakse käesolevat direktiivi.

Artikkel 8

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 21. mail 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 9

Aruanne

Komisjon esitab hiljemalt 21. novembril 2018 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta, tehes vajaduse korral ettepaneku asjakohasteks muudatusteks.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 341, 21.11.2013, lk 54.

(2)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(6)  Nõukogu 14. oktoobri 1991. aasta direktiiv 91/533/EMÜ tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest (EÜT L 288, 18.10.1991, lk 32).


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/15


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta

(2014/239/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele 2014/242/EL (1) kirjutati liidu nimel alla Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelisele riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingule (edaspidi „leping”), tingimusel et leping hiljem sõlmitakse.

(2)

Leping tuleks heaks kiita.

(3)

Lepinguga luuakse tagasivõtmise ühiskomitee, kes peab vastu võtma oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane näha ette liidu seisukoha esitamiseks lihtsustatud kord.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist ei osale need liikmesriigid käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud esitama liidu nimel lepingu artikli 23 lõikes 2 sätestatud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga (2) siduda.

Artikkel 3

Komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid, esindab liitu lepingu artikli 19 alusel moodustatud tagasivõtmise ühiskomitees.

Artikkel 4

Komisjon esitab tagasivõtu ühiskomitees lepingu artikli 19 lõike 5 kohaselt liidu seisukoha nimetatud komitee töökorra vastuvõtmise kohta pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 47

(2)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/17


Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise

LEPING

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”),

ning

ASERBAIDŽAANI VABARIIK (edaspidi „Aserbaidžaan”),

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada koostööd ebaseadusliku sisserände vastase võitluse tõhustamiseks,

SOOVIDES käesoleva lepinguga ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute kiire ja tõhusa tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise korra, kes ei vasta või enam ei vasta Aserbaidžaani või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, ning vastastikuse koostöö vaimus soodustada selliste isikute transiiti,

RÕHUTADES, et käesoleva lepinguga ei piirata liidu, tema liikmesriikide ega Aserbaidžaani õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ja selle 31. jaanuari 1967. aasta protokollist,

VÕTTES ARVESSE, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Iirimaa seisukohta (vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta) käsitleva protokolli nr 21 kohaselt ei osale Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ega Iirimaa käesolevas lepingus, välja arvatud juhul, kui nad teatavad oma soovist osaleda vastavalt nimetatud protokollile,

ARVESTADES, et kuna käesolev leping kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse, ei kohaldata seda Taani Kuningriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani Kuningriigi seisukohta käsitleva protokolliga nr 22,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tagasivõtmine” — nende isikute (taotluse saanud riigi kodanikud, kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud) üleandmine taotluse esitanud riigist taotluse saanud riigile, kes on käesoleva lepingu kohaselt ebaseaduslikult ületanud piiri, viibinud või elanud taotluse esitanud riigis;

b)

„lepinguosalised” — Aserbaidžaan ja liit;

c)

„liikmesriik” — käesoleva lepinguga seotud liidu liikmesriik;

d)

„Aserbaidžaani kodanik” — isik, kellel on Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktide kohane Aserbaidžaani kodakondsus;

e)

„liikmesriigi kodanik” — isik, kellel on liidu määratluse kohane liikmesriigi kodakondsus;

f)

„kolmanda riigi kodanik” — isik, kellel on muu riigi kui Aserbaidžaani või mõne liikmesriigi kodakondsus;

g)

„kodakondsuseta isik” — isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust;

h)

„elamisluba” — mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Aserbaidžaani või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. Siia ei kuulu ajutised load riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga- või elamisloa taotluse menetlemisega;

i)

„viisa” — Aserbaidžaani või ühe liikmesriigi luba või otsus, mida on vaja selle riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

j)

„taotluse esitanud riik ja taotlust esitav riik” — riik (Aserbaidžaan või mõni liikmesriik), kes esitab käesoleva lepingu artikli 8 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 15 kohase transiiditaotluse;

k)

„taotluse saanud riik” — riik (Aserbaidžaan või üks liikmesriikidest), kellele esitatakse käesoleva lepingu artikli 8 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 15 kohane transiiditaotlus;

l)

„pädev asutus” — Aserbaidžaani või mõne liikmesriigi ametiasutus, kelle ülesanne on rakendada käesolevat lepingut kooskõlas artikli 20 lõike 1 punktiga a;

m)

„transiit” — kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki.

Artikkel 2

Aluspõhimõtted

Tugevdades koostööd ebaseadusliku sisserände ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, tagavad taotluse saanud ja taotlust esitav riik käesoleva lepingu kohaldamisel selle reguleerimisalasse jäävatele isikutele kinnipidamise inimõigustest ja kohustustest, mis tulenevad asjaomastest lepinguosaliste suhtes kohaldatavatest rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige:

1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon,

1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioon ja selle protokollid,

1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt,

1984. aasta piinamise vastane ÜRO konventsioon,

1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja selle 1967. aasta protokoll.

Taotluse saanud riik tagab eelkõige kooskõlas oma kohustustega, mis tulenevad eelnevalt loetletud rahvusvahelistest õigusaktidest, oma territooriumile tagasivõetud isikute õiguste kaitse.

Taotlust esitav riik peaks sunniviisilisele tagasisaatmisele eelistama vabatahtlikku tagasipöördumist, kui puudub põhjus uskuda, et see vähendab võimalust isiku tagasipöördumiseks taotluse saanud riiki.

I JAGU

ASERBAIDŽAANI TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 3

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1.   Aserbaidžaan võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on Aserbaidžaani kodanikud.

2.   Aserbaidžaan võtab tagasi ka:

a)

lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal taotluse esitanud liikmesriigis elamise õigus või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba;

b)

lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava või kodakondsuseta abikaasa eeldusel, et isikul on õigus siseneda Aserbaidžaani territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal elamisõigus taotluse esitanud liikmesriigis või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba;

3.   Aserbaidžaan võtab tagasi ka isikud, kes viibivad või elavad taotluse esitanud liikmesriigis ebaseaduslikult ja kes on Aserbaidžaani õiguse kohaselt loobunud Aserbaidžaani kodakondsusest pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui ükski liikmesriik ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4.   Pärast seda, kui Aserbaidžaan on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab Aserbaidžaani pädev diplomaatiline või konsulaaresindus tagasivõetava isiku tahtest sõltumata tasuta ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul t välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 150 päeva. Kui Aserbaidžaan ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (7. lisa) (1).

5.   Kui juriidilistel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljastatud reisidokumendi kehtivuse ajal üle viia, väljastab Aserbaidžaani pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viie tööpäeva jooksul tasuta uue sama pika kehtivusajaga reisidokumendi. Kui Aserbaidžaan ei ole kolme tööpäeva jooksul uut reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (7. lisa) (2).

Artikkel 4

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Aserbaidžaan võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi mis tahes kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)

nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv Aserbaidžaani väljaantud viisa või elamisluba või

b)

need isikud sisenesid liikmesriikide territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast Aserbaidžaani territooriumil viibimist või selle läbimist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui

a)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Aserbaidžaani rahvusvahelise lennujaama kaudu;

b)

kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on võimaldatud viisavaba sissepääs taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile.

3.   Piiramata artikli 7 lõike 2 kohaldamist, annab taotluse esitanud liikmesriik pärast seda, kui Aserbaidžaan on tagasivõtmistaotluse heaks kiitnud, asjaomasele isikule välja ELi väljasaatmiseks kasutatava ühtse reisidokumendi (7. lisa) (3).

II JAGU

LIIDU TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 5

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Aserbaidžaani taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Aserbaidžaani territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on selle liikmesriigi kodanikud.

2.   Liikmesriik võtab tagasi ka:

a)

lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal Aserbaidžaani territooriumil elamise õigus;

b)

lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava või kodakondsuseta abikaasa eeldusel, et abikaasal on õigus siseneda taotluse saanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal Aserbaidžaani territooriumil elamise õigus.

3.   Liikmesriik võtab tagasi ka isikud, kes viibivad või elavad Aserbaidžaanis ebaseaduslikult ja kes on liikmesriigi õiguse kohaselt jäetud ilma või loobunud liikmesriigi kodakondsusest pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui Aserbaidžaan ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4.   Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab selle liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus ja tagasivõetava isiku tahtest sõltumata hiljemalt viie tööpäeva jooksul tasuta välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 150 päeva. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole viie tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Aserbaidžaani reisidokumendi kasutamisega (8. lisa).

5.   Kui juriidilistel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljastatud reisidokumendi kehtivuse ajal üle viia, väljastab liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viie tööpäeva jooksul tasuta uue sama pika kehtivusajaga reisidokumendi. Kui see liikmesriik ei ole viie tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Aserbaidžaani reisidokumendi kasutamisega (8. lisa).

Artikkel 6

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Aserbaidžaani taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi mis tahes kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Aserbaidžaani territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)

nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv taotluse saanud liikmesriigi väljaantud viisa või elamisluba või

b)

sisenesid Aserbaidžaani territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibimist või selle läbimist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui

a)

kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

b)

kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on võimaldatud viisavaba sissepääs Aserbaidžaani territooriumile.

3.   Lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus on liikmesriigil, kes viisa või elamisloa välja andis. Juhul kui viisa või elamisloa on välja andnud kaks või enam liikmesriiki, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud pikema kehtivusajaga dokumendi või, kui üks või mitu nendest on oma kehtivuse kaotanud, siis veel kehtiva dokumendi. Juhul kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud dokumendi, mille kehtivusaeg lõppes viimasena. Kui isikul ei ole esitada ühtegi eespool nimetatud dokumenti, kehtib lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus selle liikmesriigi suhtes, mille territooriumilt isik viimasena lahkus.

4.   Piiramata artikli 7 lõike 2 kohaldamist, annab Aserbaidžaan pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on tagasivõtmistaotluse heaks kiitnud, asjaomasele isikule välja tema tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi (8. lisa).

III JAGU

TAGASIVÕTUMENETLUS

Artikkel 7

Põhimõtted

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb mõne artiklite 3–6 kohase kohustuse alusel tagasi võetava isiku üleandmiseks esitada taotlust vastu võtva riigi pädevale asutusele tagasivõtmistaotlus.

2.   Kui tagasivõetaval isikul on kehtiv reisidokument ning kui kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul on ka taotluse saanud riigi kehtiv viisa või elamisluba, võib taotluse esitanud riik asjaomase isiku üle anda taotluse saanud riigi pädevale asutusele ilma tagasivõtmistaotlust, ja juhul, kui tegu on taotluse saanud riigi kodanikuga, artikli 12 lõikes 1 osutatud kirjalikku teatist esitamata.

3.   Kui isik on peetud kinni kuni 15 kilomeetri laiusel alal taotlust esitava riigi rahvusvaheliste meresadamate ja lennujaamade ümber, olles riiki sisenenud otse taotlust vastuvõtva riigi territooriumilt ja olles ületanud piiri ebaseaduslikult, võib taotlust esitav riik esitada tagasivõtutaotluse kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse isiku kinnipidamist (kiirmenetlus), ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 8

Tagasivõtutaotlus

1.   Tagasivõtutaotluses esitatakse võimaluse korral järgmine teave:

a)

tagasivõetava isiku andmed (nt tema eesnimed, perekonnanimed, sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht ning viimane elukoht) ning vajaduse korral alaealiste vallaliste laste ja/või abikaasa(de) andmed;

b)

oma riigi kodanike puhul kodakondsuse tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus, mis on esitatud vastavalt 1. ja 2. lisas;

c)

kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul nende tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus 3. ja 4. lisa kohaselt;

d)

tagasivõetava isiku foto.

2.   Võimaluse korral esitatakse tagasivõtutaotluses ka järgmine teave:

a)

teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et asjaomane isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut selle teate esitamise kohta;

b)

mis tahes muu kaitse- või turvameede või teave isiku tervise kohta, mis võib olla vajalik konkreetse isiku üleandmiseks.

3.   Tagasivõtutaotluse tavavorm on lisatud käesolevale lepingule 5. lisana.

4.   Tagasivõtutaotluse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

Artikkel 9

Kodakondsuse tõendamine

1.   Kodakondsust saab vastavalt artikli 3 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 tõendada eelkõige 1. lisas loetletud mis tahes dokumendiga, isegi kui nende kehtivusaeg on lõppenud kuni kuus kuud tagasi. Kui nimetatud dokumendid esitatakse, tunnustavad liikmesriigid ja Aserbaidžaan vastastikku kodakondsust ning täiendav kontrollimine ei ole vajalik. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2.   Artikli 3 lõikele 1 ja artikli 5 lõikele 1 vastavat kodakondsust saab prima facie tõendada eelkõige käesoleva 2. lisas loetletud mis tahes dokumendiga ka juhul, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud. Kui nimetatud dokumendid esitatakse, tunnustavad liikmesriigid ja Aserbaidžaan vastastikku kodakondsust, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3.   Kui ei ole võimalik esitada ühtegi 1. ja 2. lisas loetletud dokumenti või kui esitatud dokumentidest piisavalt põhjendatult ei piisa, küsitleb taotluse saanud riigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus taotluse esitanud riigi tagasivõtutaotluses esitatava sellekohase taotluse korral põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest tagasivõetavat isikut, et teha kindlaks tema kodakondsus.

4.   Küsitlemise kord võidakse kehtestada käesoleva lepingu artiklis 20 sätestatud rakendusprotokollidega.

Artikkel 10

Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1.   Käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu saab tõendada eelkõige 3. lisas loetletud mis tahes dokumendiga. Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Mis tahes sellist tõendit tunnustavad liikmesriigid ja Aserbaidžaan, ilma et edasine uurimine oleks nõutav.

2.   Käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab prima facie tõendada eelkõige 4. lisas loetletud mis tahes dokumendiga; Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel peavad liikmesriigid ja Aserbaidžaan tagasivõtutingimusi täidetuks, kui nad ei suuda tõestada vastupidist.

3.   Riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise ebaseaduslikkust tõendatakse asjaomase isiku reisidokumentidega, milles puudub viisa või muu luba taotluse esitanud riigi territooriumil viibimiseks. Taotluse esitanud riigi teade selle kohta, et asjaomasel isikul ei ole vajalikke reisidokumente, viisat või elamisluba, tõendab samuti prima facie ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist või elamist.

Artikkel 11

Tähtajad

1.   Tagasivõtutaotlus tuleb taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotlust esitava riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele nõuetele. Juriidiliste või praktiliste takistuste korral taotluse õigeaegsele esitamisele pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole.

2.   Tagasivõtutaotlusele vastatakse kirjalikult

a)

kahe tööpäeva jooksul juhul, kui taotlus on esitatud kiirmenetluse raames (artikli 7 lõige 3);

b)

15 kalendripäeva jooksul kõikidel muudel juhtudel.

Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kinnitamise kuupäevast. Kui vastust kõnealuse tähtaja jooksul ei saabu, loetakse üleandmine kokkulepituks.

Tagasivõtutaotluse vastuse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

3.   Tagasivõtmistest keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult.

4.   Pärast nõusoleku saamist või vajadusel pärast lõikes 2 sätestatud tähtaegade möödumist antakse kõnealune isik üle kolme kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi palvel võib eespool nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub üleandmise õiguslike või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 12

Üleandmise kord ja transpordiliigid

1.   Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 kohaldamist esitab taotluse esitanud riigi pädev asutus vähemalt kolm tööpäeva enne isiku üleandmist, taotluse saanud riigi pädevatele asutustele kirjaliku teate üleandmise kuupäeva, piiriületuspunkti, saatemeeskonna kasutamise ja üleandmise muude üksikasjade kohta.

2.   Transport võib toimuda mis tahes transpordivahendi abil, sealhulgas õhu- või meretranspordiga. Tagasisaatmine õhutranspordiga ei pea toimuma Aserbaidžaani ega liikmesriikide riiklike lennuettevõtjate teenuseid kasutades ning võib toimuda regulaar- või tšarterlennuga. Saatemeeskonnaga tagasisaatmise korral ei pea saatemeeskond koosnema ainult taotluse esitanud riigi volitatud isikutest, tingimusel et neid on volitanud Aserbaidžaan või mõni liikmesriik.

3.   Kui üleandmine toimub õhutransporti kasutades, vabastatakse võimalik saatemeeskond viisanõudest.

Artikkel 13

Eksikombel tagasivõtmine

Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kuue kuu jooksul ja kodakondsuseta isikute puhul 12 kuu jooksul pärast asjaomase isiku üleandmist selgub, et üleantud isiku puhul ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklites 3–6 sätestatud tingimused.

Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva lepingu menetlussätteid mutatis mutandis ning edastatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

IV JAGU

TRANSIIT

Artikkel 14

Põhimõtted

1.   Liikmesriigid ja Aserbaidžaan piiravad kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti juhtudega, kus nimetatud isikuid ei saa sihtriiki otse tagasi saata.

2.   Aserbaidžaan lubab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti, kui liikmesriik seda taotleb, ning liikmesriik lubab kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiiti, kui Aserbaidžaan seda taotleb, juhul kui edasisõit muudes võimalikes transiidiriikides ja tagasivõtmine sihtriigi poolt on tagatud.

3.   Aserbaidžaan ja liikmesriik võivad transiidist keelduda järgmistel juhtudel:

a)

kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiidiriigis piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu või

b)

kui kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kavatsetakse määrata taotluse saanud riigis või muus transiitriigis kriminaalkaristus või

c)

rahvatervise, riigisisese julgeoleku ja avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

4.   Aserbaidžaan ja liikmesriik võivad väljaantud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiitriikides või tagasivõtmine sihtriigis ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik vajaduse korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamata tagasi.

Artikkel 15

Transiidimenetlus

1.   Transiiditaotlus esitatakse taotluse saanud riigi pädevale asutusele kirjalikult ja see peab sisaldama järgmist teavet:

a)

transiidi liik (õhu-, maismaa- või meretransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtriik;

b)

andmed asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud nimed, nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, keel, reisidokumendi liik ja number);

c)

kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja saatemeeskonna kasutamine;

d)

avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 14 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud ning keeldumiseks artikli 14 lõike 3 alusel ei ole põhjust.

Transiiditaotluse ühtne vorm on esitatud käesoleva lepingu 6. lisas.

Transiiditaotluse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

2.   Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki isiku vastuvõtmisest viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist kirjalikult, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatud vastuvõtmise aja, või teavitab teda vastuvõtmisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest. Kui vastust ei saabu viie tööpäeva jooksul, loetakse transiit kokkulepituks.

Transiiditaotluse vastuse võib esitada mis tahes sidevahendi kaudu, kaasa arvatud faksi, e-posti vms teel.

3.   Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond kohustusest taotleda lennujaama transiidiviisat.

4.   Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige teostades tagasivõetavate isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobilikud tingimused.

5.   Asjaomaste isikute transiitvedu teostatakse 30 päeva jooksul pärast taotlusele nõustuva vastuse saamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

V JAGU

KULUD

Artikkel 16

Transpordi ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste õigust nõuda tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt tagasi tagasivõtmisega seotud kulud, kannab taotluse esitanud riik käesoleva lepingu kohased tagasivõtmise ja transiitvedude transpordikulud lõpliku sihtriigi piirini.

VI JAGU

ANDMEKAITSE JA SEOS MUUDE RAHVUSVAHELISTE KOHUSTUSTEGA

Artikkel 17

Andmekaitse

Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui see on vajalik selleks, et Aserbaidžaani või liikmesriigi pädevad asutused saaksid käesolevat lepingut rakendada. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel kohaldatakse igal konkreetsel juhul Aserbaidžaani õigusakte ja juhul kui vastutav andmetöötleja on liikmesriigi pädev asutus, kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ sätteid ning selle liikmesriigi nimetatud direktiivi alusel vastuvõetud õigusakte. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)

isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva lepingu täpselt kindlaksmääratud, selge ja õiguspärase rakendamise eesmärgil ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda viisil, mis on vastuolus nimetatud eesmärgiga;

c)

isikuandmed peavad olema piisavad ja asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid:

üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus),

pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht),

peatuskohad ja marsruudid,

muu teave, mis on vajalik üleantava isiku isikusamasuse tuvastamiseks või tagasivõtunõuete kindlakstegemiseks käesoleva lepingu kohaselt;

d)

isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)

isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

f)

nii andmeid edastav kui ka neid vastuvõttev asutus võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva artikli sätetele, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või nende maht on suurem, kui on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. See hõlmab ka teise lepinguosalise teavitamist igasugusest parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest;

g)

taotluse esitamise korral teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja sellise tegevuse tulemustest;

h)

isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

i)

edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima.

Artikkel 18

Seos muude rahvusvaheliste kohustustega

1.   Käesoleva lepinguga ei piirata liidu, liikmesriikide ega Aserbaidžaani õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, kaasa arvatud konventsioonidest, mille osalised nad on, eelkõige artiklis 2 nimetatud rahvusvahelistest õigusaktidest, ja:

varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

väljaandmist ja transiiti käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

mitmepoolsetest välisriikide kodanike tagasivõtmist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest, näiteks rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

VII JAGU

RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE

Artikkel 19

Tagasivõtmise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised annavad teineteisele vastastikust abi käesoleva lepingu kohaldamisel ja tõlgendamisel. Lepinguosalised moodustavad tagasivõtu ühiskomitee (edaspidi „komitee”), millel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)

jälgida käesoleva lepingu rakendamist;

b)

lahendada lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid küsimusi;

c)

käesoleva lepingu ühtseks kohaldamiseks vajaliku rakenduskorra kindlaksmääramine.

d)

vahetada regulaarselt teavet rakendusprotokollide kohta, mille liikmesriigid ja Aserbaidžaan on koostanud vastavalt artiklile 20;

e)

soovitada muudatusi käesolevasse lepingusse ja selle lisadesse.

2.   Ühiskomitee otsused on lepinguosalistele siduvad.

3.   Ühiskomitee moodustatakse liidu ja Aserbaidžaani esindajatest.

4.   Ühiskomitee koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5.   Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 20

Rakendusprotokollid

1.   Mõjutamata käeoleva lepingu vahetut kohaldatavust, koostavad Aserbaidžaan või liikmesriik liikmesriigi või Aserbaidžaani taotlusel rakendusprotokolli, milles muu hulgas esitatakse eeskirjad:

a)

pädevate asutuste ja piiripunktide määramise ja kontaktandmete vahetamise kohta;

b)

saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta;

c)

täiendavate vahendite ja dokumentide kohta lisaks käesoleva lepingu 1.–4. lisas loetletutele;

d)

kiirmenetluse käigus tagasivõtmise üksikasjade kohta;

e)

küsitluste teostamise korra kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast seda, kui nendest on teatatud artiklis 19 osutatud tagasivõtu ühiskomiteele.

3.   Aserbaidžaan nõustub rakendama ühe liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka suhetes mis tahes teise liikmesriigiga, kui viimane seda taotleb. Liikmesriigid nõustuvad rakendama ühe liikmesriigi sõlmitud rakendusprotokolli mis tahes sätet suhetes Aserbaidžaani Vabariigiga, kui viimane seda taotleb ning kui liikmesriikidel on praktiliselt võimalik neid sätteid kohaldada.

Artikkel 21

Liikmesriikide kahepoolsed tagasivõtulepingud või -kokkulepped

Riigis loata elavate isikute tagasivõtmisel on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete kokkulepete sätete või korralduste suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse artikli 20 kohaselt üksikute liikmesriikide ning Aserbaidžaani vahel, juhul kui viimase sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga.

VIII JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 22

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ning Aserbaidžaani territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja Iirimaa territooriumil ainult Euroopa Liidu poolt Aserbaidžaanile edastatud sellekohase teate alusel.

3.   Käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil.

Artikkel 23

Jõustumine, kehtivus ja lõpetamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3.   Käesolevat lepingut kohaldatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Iirimaa suhtes artikli 22 lõikes 2 nimetatud teate edastamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4.   Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.

5.   Kumbki lepinguosaline võib teist lepinguosalist ametlikult teavitades ja artiklis 19 nimetatud komiteega eelnevalt konsulteerides täielikult või osaliselt ajutiselt peatada käesoleva lepingu rakendamise. Lepingu peatamine jõustub kaks päeva pärast kõnealuse teate edastamist.

6.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast kõnealuse teatamise kuupäeva.

Artikkel 24

Lepingu muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta ja täiendada lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul. Muudatused ja täiendused koostatakse eraldi protokollidena, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ning mis jõustuvad kooskõlas artiklis 23 sätestatud menetlustega.

Artikkel 25

Lisad

1.–8. lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta veebruarikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja aserbaidžaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Avropa İttifaqı adından

Image

За Азербайджанската република

Por la República de Azerbaiyán

Za Ázerbájdžánskou republiku

For Republikken Aserbajdsjan

Für die Republik Aserbaidschan

Aserbaidžaani Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία χου Αζερμπαϊτζάν

For the Republic of Azerbaijan

Pour la République d'Azerbaïdjan

Za Republiku Azerbajdžan

Per la Repubblica dell'Azerbaigian

Azerbaidžanas Republikas vārdā –

Azerbaidžano Respublikos vardu

Az Azerbajdzsán Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Azerbajģan

Voor de Republiek Azerbeidzjan

W imieniu Republiki Azerbejdżanu

Pela República do Azerbaijāo

Pentru Republica Azerbaidjan

Za Azerbajdžanskú republiku

Za Azerbajdžansko republiko

Azerbaidžanin tasavallan puolesta

För Republiken Azerbajdzjan

Image

Image


(1)  Kooskõlas ELi nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovituses kehtestatud vormiga (EÜT C 274, 19.9.1996, lk 18).

(2)  Sealsamas.

(3)  Sealsamas.


1. LISA

Kodakondsust tõendavate dokumentidena käsitatavate dokumentide üldloetelu (artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ja artikli 9 lõige 1)

pass (kodaniku pass, tavapass, diplomaatiline pass, teenistuspass, ametipass, rühmapass ja asenduspass, kaasa arvatud lapse pass);

taotluse saanud riigi antud reisiluba,

isikutunnistus (sealhulgas ajutine või esialgne isikutunnistus), v.a meremehe isikutunnistus.


2. LISA

Kodakondsust prima facie tõendavate dokumentidena käsitatavate dokumentide üldloetelu (Artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1 ja artikli 9 lõige 2)

1. lisas loetletud dokumendid, mille kehtivusaja lõpust on möödunud üle kuue kuu;

1. lisas loetletud dokumentide koopiad,

kodakondsuse tunnistus ja muud ametlikud dokumendid, milles on märgitud isiku kodakondsus või milles sellele selgelt viidatakse,

juhiluba või selle koopia,

sünnitunnistus või selle koopia,

töötõend või selle koopia,

sõjaväelase teenistusraamat ja sõjaväelase isikutunnistus,

meremehe teenistusraamat ja kapteni teenistuskaart ning meremehe isikutunnistus,

tunnistajate ütlused,

asjaomase isiku antud seletused ja keel, mida ta räägib, sealhulgas kui see on tuvastatud ametliku testi tulemusena;

muud dokumendid, mille abil võib tõendada asjaomase isiku kodakondsust,

sõrmejäljed

viisainfosüsteemis teostatud otsingu tulemusel saadud isikusamasuse kinnitus,

viisainfosüsteemi mitte kasutava liikmesriigi puhul selle liikmesriigi viistaotlusdokumentide alusel saadud isikusamasuse kinnitus.

isikusamasuse kinnitus, mis saadi andmebaasis IAMAS (Aserbaidžaani Vabariigi riiki sisenemiste ja väljumiste ning registreerimise automaatteabe otsingusüsteem) tehtud päringu tulemusena.


3. LISA

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimustele vastamist tõendavate dokumentide üldloetelu (Artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 10 lõige 1)

Taotluse saanud riigi välja antud viisa ja/või elamisluba,

asjaomase isiku reisidokumendis olevad saabumis/lahkumistemplid või samalaadsed märked või saabumise/lahkumise muud tõendid (nt foto),

taotluse saanud riigis alaliselt elavale kodakondsuseta isikule välja antud isikutunnistus,

taotluse saanud riigis alaliselt elavale kodakondsuseta isikule välja antud reisiluba.


4. LISA

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimustele vastamist prima facie õendavate dokumentide üldloetelu (Artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõige 1 ja artikli 10 lõige 2)

Taotluse esitanud riigi asjaomaste ametiasutuste väljastatud kirjeldus selle kohta, kus ja millistel asjaoludel peeti asjaomane isik kinni pärast seda, kui ta oli sisenenud selle riigi territooriumile,

rahvusvahelise organisatsiooni (nt ÜRO pagulaste ülemvolinik) esitatud teave isiku isikusamasuse ja/või isiku territooriumil viibimise kohta,

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus või selgitused teabe kohta,

dokumendid, tõendid ja arved (nt hotelliarve, arsti/hambaarsti vastuvõtukaart, avalik-õiguslike/eraasutuste sissepääsukaart, auto rendileping, krediitkaardi kviitung jne), millest nähtub selgelt, et asjaomane isik elas taotluse saanud riigi territooriumil;

nimeline pilet ja/või lennu-, rongi-, bussi- või laevareisijate nimekiri, mis näitab asjaomase isiku viibimist ja tema marsruuti taotluse saanud riigi territooriumil;

teave, mis tõendab, et asjaomane isik on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

ametlikud ütlused, mida on muu hulgas andnud piirivalveametnikud ja muud tunnistajad, kes võivad tunnistada, et asjaomane isik ületas piiri;

asjaomase isiku kohtu- või haldusmenetluse käigus antud ametlik seletus;

asjaomase isiku seletus;

sõrmejäljed.


5. LISA

Image

Image

Image


6. LISA

Image

Image

Image


7. LISA

Väljasaatmisel kasutatav eli ühtne reisidokument

Kooskõlas ELi nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovituses kehtestatud vormiga (1).


(1)  EÜT C 247, 19.9.1996, lk 18.


8. LISA

Image

Image


ÜHISDEKLARATSIOON

artikli 3 lõike 3 kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse, et Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide kodakondsusseaduste kohaselt ei ole võimalik Euroopa Liidu ega Aserbaidžaani Vabariigi kodakondsust ära võtta.

Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad üksteisega õigeaegselt, kui nimetatud õiguslik olukord peaks muutuma.


ÜHISDEKLARATSIOON

artiklite 4 ja 6 kohta

Lepinguosalised püüavad saata isiku päritoluriiki tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või kes enam ei vasta lepinguosalise territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele.


ÜHISDEKLARATSIOON

taani kuningriigi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumi ega Taani Kuningriigi kodanike suhtes. Seepärast on asjakohane, et Aserbaidžaan ja Taani sõlmivad tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.


ÜHISDEKLARATSIOON

Islandi vabariigi ja Norra Kuningriigi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahelisi tihedaid suheteid, eelkõige neid, mis tulenevad 18. mai 1999. aasta lepingust, mis käsitleb nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Aserbaidžaan sõlmib Islandi ja Norraga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.


ÜHISDEKLARATSIOON

šveitsi konföderatsiooni kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 1. märtsil 2008 jõustunud lepingust, mis käsitleb Šveitsi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Aserbaidžaan sõlmib Šveitsiga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.


ÜHISDEKLARATSIOON

Liechtensteini Vürstiriigi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 19. detsembril 2011 jõustunud lepingust, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Aserbaidžaan sõlmib Liechtensteini Vürstiriigiga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/43


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta

(2014/240/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis otsusega 98/591/EÜ (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu („leping”) sõlmimise.

(2)

Kõnealuse lepingu artikli 12 punktis b on sätestatud, et käesolev leping on sõlmitud esialgu viieks aastaks ning et lepingut võib seejärel vajalikke muudatusi tehes pooltevahelisel vastastikusel kirjalikul kokkuleppel veel viieks aastaks pikendada.

(3)

Nõukogu otsusega 2009/306/EÜ (2) pikendati kõnealust lepingut veel viieks aastaks.

(4)

Lepinguosalised leiavad, et käesoleva lepingu kiire pikendamine on mõlema lepinguosalise huvides.

(5)

Pikendatud lepingu sisu peab olema sama kui 14. oktoobril 2013 lõppeval lepingul.

(6)

Lepingu pikendamine tuleks seega Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine veel viieks aastaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja edastab liidu nimel Ameerika Ühendriikide valitsusele teate, et vastavalt lepingu artikli 12 punktile b on liit lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel järgmise teate:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seepärast käsitatakse lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele asjakohasel juhul viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS


(1)  Nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsus 98/591/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 35).

(2)  Nõukogu 30. märtsi 2009. aasta otsus 2009/306/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise ja muutmise kohta (ELT L 90, 2.4.2009, lk 20).


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/45


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

milles käsitletakse liikmesriikide poolt laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitleva 2009. aasta Hongkongi konventsiooni ratifitseerimist või sellega ühinemist Euroopa Liidu huvides

(2014/241/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ning artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2009. aasta Hongkongi rahvusvaheline konventsioon laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (edaspidi „konventsioon”) võeti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) egiidi all vastu 15. mail 2009 laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitleval rahvusvahelisel konverentsil peetud arutelude tulemusena. Konventsioonis käsitletakse laevade projekteerimist, ehitamist, käitamist ja ringlussevõtuks ettevalmistamist viisil, mis lihtsustaks nende ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu, kuid ei vähendaks laevade ohutust ja käitamise tõhusust. Samuti hõlmab see laevade lammutuskohtade ohutut ja keskkonnahoidlikku käitamist ning laevade ringlussevõtuks nõuetekohase mehhanismi kehtestamist.

(2)

Konventsioon jõustub 24 kuud pärast kuupäeva, mil selle on ratifitseerinud vähemalt 15 riiki, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 40 % maailma kaubalaevastiku kogumahutavusest ning kelle maksimaalne aastane laevade ringlussevõtu maht kokku eelneva kümne aasta jooksul moodustab vähemalt 3 % samade riikide kokkuliidetud kaubalaevastike kogumahutavusest.

(3)

Nõukogu soovitas oma 21. oktoobri 2009. aasta järeldustes ELi liikmesriikidel tungivalt konventsioon ratifitseerida esmajärjekorras, et hõlbustada selle jõustamist niipea kui võimalik, mis tooks kaasa tõelise ja tõhusa muudatuse.

(4)

Laevade ringlussevõttu käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (1) eesmärk on muu hulgas minimeerida ja võimaluse piirides kõrvaldada laevade ringlussevõtust tulenev negatiivne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada konventsiooni ratifitseerimist. Kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 9, artikli 7 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 12 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud liidu õiguse vastavusse viimine konventsiooniga. Artikli 32 lõikes 4 osutatakse nende liikmesriikide olukorrale, kellel ei ole oma lipu alla sõitvaid laevu või nende lipu all registreeritud laevu või kes on oma riiklikud laevaregistrid sulgenud. Kõnealused liikmesriigid võivad määruse teatavatest sätetest kõrvale kalduda, kui ühtegi laeva ei ole nende lipu all registreeritud.

(5)

Liit ei saa konventsiooni ratifitseerida, kuna selle osalised saavad olla üksnes riigid.

(6)

Seetõttu peaks nõukogu volitama liikmesriike, kellel on nende lipu all sõitvaid laevu või nende lipu all registreeritud laevu, mis kuuluvad konventsiooni reguleerimisalasse, kõnealuse konventsiooni ratifitseerima või sellega ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriike volitatakse ratifitseerima laevade ohutut ja keskkonnahoidlikku ringlussevõttu käsitlevat 2009. aasta Hongkongi konventsiooni või sellega ühinema liidu ainupädevusse kuuluvas osas.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kes on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, teatavad komisjonile sellest kuue kuu jooksul pärast IMO peasekretärile ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmise kuupäeva.

Nõukogu vaatab ratifitseerimise osas tehtud edusammud läbi 31. detsembriks 2018.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/47


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(2014/242/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/695/EL (1) kirjutas komisjon Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu alla 29. novembril 2013, eeldusel et leping sõlmitakse.

(2)

Leping tuleks heaks kiita.

(3)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (2) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (3) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 14 lõikes 1 sätestatud teate (4).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS


(1)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/695/EL Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (ELT L 320, 30.11.2013, lk 7).

(2)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(3)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(4)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/49


Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise

LEPING

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ning

ASERBAIDŽAANI VABARIIK

(edaspidi „lepinguosalised”),

SOOVIDES edendada liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele viisade väljastamise vastastikuse lihtsustamise teel inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete tähtsat eeltingimust,

PIDADES SILMAS partnerlus- ja koostöölepingut, millega kehtestatakse koostöö ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel, samuti lepinguosaliste vahelisi 2010. aastal alustatud läbirääkimisi, mis käsitlevad ELi ja Aserbaidžaani assotsieerimislepingut,

VÕTTES ARVESSE 7. mail 2009 Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni, milles deklareeritakse poliitilist toetust viisarežiimi lihtsustamisele turvalises keskkonnas,

TÕDEDES, ET lihtsustatud viisarežiim ei tohiks kaasa tuua ebaseaduslikku rännet, ning pöörates erilist tähelepanu julgeolekule ja tagasivõtmisele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta ja protokolli Euroopa Liidu lepingu raamistikku integreeritud Schengeni acquis' kohta, ja kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta, ja kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada vastastikku liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikele selliste viisade väljastamist, mis annavad neile õiguse viibida riigis 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

Artikkel 2

Üldsäte

1.   Käesolevas lepingus sätestatud viisasoodustusi kohaldatakse nende liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike suhtes, kes ei ole Aserbaidžaani Vabariigi või liidu või liikmesriikide õigusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisakohustusest vabastatud.

2.   Aserbaidžaani Vabariigi, liikmesriikide või liidu õigusakte kohaldatakse selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste suhtes nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sisenemiskeeld ja väljasaatmismeetmed.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„liikmesriik” — Euroopa Liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik, Iiri Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

b)

„liidu kodanik” — punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c)

„Aserbaidžaani Vabariigi kodanik” — isik, kellel on vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktidele Aserbaidžaani kodakondsus;

d)

„viisa” — liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi väljastatud luba liikmesriigi territooriumilt läbisõiduks või liikmesriigi territooriumil kavatsetud viibimiseks kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile;

e)

„seaduslikult riigis elav isik”:

Aserbaidžaani Vabariigi jaoks liidu kodanik, kes on saanud Aserbaidžaani Vabariigis viibimiseks tähtajalise või alalise elamisloa pikemaks ajaks kui 90 päeva,

liidu jaoks Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, kellel on liidu või konkreetse riigi õigusaktide kohaselt luba või õigus viibida liikmesriigi territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 4

Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

1.   Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanike puhul piisab, kui teise lepinguosalise territooriumile tehtava reisi eesmärgi tõendamiseks esitatakse järgmised dokumendid:

a)

lähisugulased: abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke:

vastuvõtva isiku kirjalik kutse;

b)

ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ametlike delegatsioonide liikmetele, sealhulgas alalistele liikmetele, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil:

liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi pädeva asutuse või Euroopa Liidu institutsiooni kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib tema delegatsiooni koosseisus või delegatsiooni alalise liikmena teise lepinguosalise territooriumile, et osaleda eespool nimetatud üritustel; sellega koos esitatakse ametliku kutse koopia;

c)

ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad:

vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on vastavalt riiklikule õigusele kinnitanud pädevad ametiasutused;

d)

autojuhtide puhul, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis:

rahvusvahelise autoveoga tegeleva Aserbaidžaani Vabariigi äriühingu või veoettevõtjate üleriigilise ühenduse (liidu) või liikmesriikide veoettevõtjate üleriigiliste ühenduste kirjalik taotlus, milles on esitatud reiside eesmärk, marsruut, kestus ja sagedus;

e)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppurid ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames:

vastuvõtva ülikooli, akadeemia, instituudi, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, milles osaletakse;

f)

isikud, kes osalevad teadus-, akadeemilisel, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

korraldava organisatsiooni kirjalik kutse nendel üritustel osalemiseks;

g)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad:

kutseorganisatsiooni või taotleja tööandja väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik, ning märgitakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine, või tõendatakse, et kõnealune isik on tehniline töötaja, kes saadab ajakirjanikku ametiülesannete täitmisel;

h)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

vastuvõtva organisatsiooni, pädeva asutuse, liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi üleriigilise spordialaliidu või Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi olümpiakomitee kirjalik kutse;

i)

sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

nende linnade linnavalitsuse juhi kirjalik kutse;

j)

isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel, ja isikud, kes peavad neid saatma:

meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse, et arstiabi tuleb osutada selles meditsiiniasutuses ja et saatev isik on vajalik, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;

k)

kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil:

vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

l)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;

m)

sugulased, kes osalevad matusetseremoonial:

surma fakti tõendav ametlik dokument ning taotleja ja maetava omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav kinnitus;

n)

isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kirjalikus taotluses või kutses esitatakse järgmised andmed:

a)

kutsutava isiku kohta: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sugu, kodakondsus, passi number, reisi aeg ja eesmärk, riiki sisenemiste arv ning vajaduse korral kutsutava isikuga koos reisiva abikaasa nimi ja laste nimed;

b)

kutsuva isiku kohta: ees- ja perekonnanimi ning aadress;

c)

kutsuva juriidilise isiku, ettevõtte või organisatsiooni kohta: täisnimi ja aadress ning:

kui taotluse on välja andnud organisatsioon või asutus, siis sellele allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht;

kui kutsuja on liikmesriigis registreeritud juriidiline isik või äriühing või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorter või filiaal, siis asjaomase liikmesriigi või Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktidega ettenähtud registrinumber.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvatele isikutele väljastatakse kõikide kategooriate viisasid lihtsustatud korras, ilma et selleks oleks vaja reisi eesmärgi kohta esitada muud lepinguosaliste õigusaktides ettenähtud põhjendust, kutset või kinnitust.

Artikkel 5

Mitmekordsete viisade väljastamine

1.   Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad 5aastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

a)

abikaasa, alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke või liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke või Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke;

b)

ametlike delegatsioonide alaliste liikmete puhul, kes osalevad korrapäraselt liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga, eelkõige:

punktis a osutatud isikute puhul, kui seaduslikult liikmesriigis elavale Aserbaidžaani Vabariigi kodanikule või seaduslikult Aserbaidžaani Vabariigis elavale liikmesriigi kodanikule väljastatud seadusliku elamisloa kehtivusaeg;

punktis b osutatud isikute puhul, kui nende ametlike delegatsioonide alaliseks liikmeks oleku aeg

on vähem kui viis aastat.

2.   Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele:

a)

üliõpilased ja kraadiõppurid, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

b)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad;

c)

sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

d)

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba- ja reisijate veoteenuseid Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide territooriumite vahel sõidukiga, mis on registreeritud liikmesriikides või Aserbaidžaani Vabariigis;

e)

isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt, ja isikud, kes peavad neid saatma;

f)

rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

g)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

h)

teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse;

i)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

j)

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad korrapäraselt liikmesriigile, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

k)

ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, kes korrapäraselt reisivad Aserbaidžaani Vabariiki või liikmesriikidesse.

Erandina esimesest lausest, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

3.   Liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused annavad välja vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on eelneva kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui sageli või regulaarselt reisimise vajadus või kavatsus on selgelt piiritletud lühema ajavahemikuga, millisel juhul piiratakse mitmekordse viisa kehtivusaeg sama ajavahemikuga.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil 180 päeva jooksul kokku kuni 90 päeva.

Artikkel 6

Viisataotluste menetlemise tasu

1.   Viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.

Nimetatud summa võib läbi vaadata artikli 14 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on viisataotluse menetlemise tasu maksmisest vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad isikud:

a)

lähisugulased — abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas eestkostjad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult elavaid Euroopa Liidu kodanikke, liikmesriikide territooriumil seaduslikult elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikke, Euroopa Liidu kodanikke, kes elavad selles liikmesriigis, mille kodanikud nad on, või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil elavaid Aserbaidžaani Vabariigi kodanikkeelavad;

b)

ametlike delegatsioonide liikmed, sealhulgas alalised liikmed, kes osalevad liikmesriikidele, Euroopa Liidule või Aserbaidžaani Vabariigile esitatud ametliku kutse alusel ametlikel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel või ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsusvahelised organisatsioonid Aserbaidžaani Vabariigi või mõne liikmesriigi territooriumil;

c)

õpilased, üliõpilased, kraadiõppurid ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning teiste õpingutega seotud ürituste raames;

d)

puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud;

e)

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

f)

teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

g)

isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad kas vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi (ning sellist isikut saatev isik), osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast;

h)

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

i)

pensionärid;

j)

alla 12aastased lapsed;

k)

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad tehnilised töötajad.

3.   Kui liikmesriik või Aserbaidžaani Vabariik teeb viisade väljastamisel koostööd välise teenuseosutajaga, võib väline teenuseosutaja selle eest teenustasu võtta. Kõnealune tasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel, ning ei tohi ületada 30 eurot. Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse oma konsulaadis.

Liidu puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi õigusaktidega.

Aserbaidžaani Vabariigi puhul teostab väline teenuseosutaja toiminguid vastavalt viisaeeskirjale ning täielikult kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigi ja ELi liikmesriikide õigusaktidega.

Artikkel 7

Viisataotluste menetlemise kestus

1.   Liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljastamise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljastamiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2.   Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus nõuab põhjalikumat läbivaatamist.

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.

Kui taotlejad peavad paluma taotluse esitamiseks vastuvõttu, toimub see reeglina kahe nädala jooksul vastuvõtu taotlemise hetkest. Olenemata eelmisest lausest tagavad välised teenuseosutajad selle, et viisataotluse saab esitada põhjendamatute viivitusteta.

Põhjendatud kiireloomulistel juhtudel võib konsulaat lubada taotlejal esitada oma taotluse vastuvõtule tulemata või antakse talle kohe vastuvõtuaeg.

Artikkel 8

Riigist lahkumine dokumentide kaotamise või nende varastamise korral

Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Aserbaidžaani Vabariigi diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljaantud kehtivate isikut tõendavate dokumentide alusel, mis võimaldavad neil piiri ületada.

Artikkel 9

Viisa kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Kui Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikel ei ole võimalik Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumilt lahkuda viisale märgitud ajaks vääramatu jõu tõttu, pikendatakse nende viisa kehtivust ja/või lubatud riigis viibimise kestust nende elukohariiki tagasipöördumiseks vajalikuks ajaks tasuta vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidele.

Artikkel 10

Diplomaatilised passid

1.   Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriikide territooriumile siseneda või nendest läbi sõita ilma viisata.

2.   Lõikes 1 nimetatud isikud võivad Aserbaidžaani Vabariigi või liikmesriigi territooriumil viisavabalt viibida 180 päeva jooksul kuni 90 päeva.

Artikkel 11

Viisa territoriaalne kehtivus

Aserbaidžaani Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikel on õigus reisida liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani kodanikega samadel tingimustel, ilma et see piiraks Aserbaidžaani Vabariigi riiklikku julgeolekut ning ELi piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid käsitlevate eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 12

Lepingu haldamise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi esindajatest. Liitu esindab Euroopa Komisjon, keda toetavad liikmesriikide eksperdid.

2.   Komiteel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)

teostada järelevalvet lepingu rakendamise üle;

b)

esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)

lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidluseid.

3.   Komitee koguneb vastavalt vajadusele ühe lepinguosalise taotlusel, kuid vähemalt üks kord aastas.

4.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 13

Käesoleva lepingu seos liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheliste kahepoolsete lepingutega

Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, niivõrd kui need hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.

Artikkel 14

Lõppsätted

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma riigis kehtivale menetlusele ning leping jõustub kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud, järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 jõustub käesolev leping alles Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise tagasivõtmise lepingu jõustumise kuupäeval, kui see kuupäev on hilisem käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kuupäevast.

3.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud, et vajalikud sisemenetlused on lõpule viidud.

5.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu täitmise peatada täielikult või osaliselt peatada avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse huvides. Peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist. Käesoleva lepingu täitmise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele, kui käesoleva lepingu peatamise aluseks olnud põhjused enam ei kehti.

6.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90 päeva pärast teatamise kuupäeva.

Sõlmitud kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta novembrikuu kahekümne üheksandal päeval Vilniuses kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi ja ungari ning aserbaidžaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Avropa İttifaqı adından

Image

За Азербайджанската република

Por la República de Azerbaiyán

Za Ázerbájdžánskou republiku

For Republikken Aserbajdsjan

Für die Republik Aserbaidschan

Aserbaidžaani Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία χου Αζερμπαϊτζάν

For the Republic of Azerbaijan

Pour la République d'Azerbaïdjan

Za Republiku Azerbajdžan

Per la Repubblica dell'Azerbaigian

Azerbaidžanas Republikas vārdā –

Azerbaidžano Respublikos vardu

Az Azerbajdzsán Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Azerbajģan

Voor de Republiek Azerbeidzjan

W imieniu Republiki Azerbejdżanu

Pela República do Azerbaijāo

Pentru Republica Azerbaidjan

Za Azerbajdžanskú republiku

Za Azerbajdžansko republiko

Azerbaidžanin tasavallan puolesta

För Republiken Azerbajdzjan

Image

Image


Lepingule lisatud

PROTOKOLL

liikmesriikide kohta, kes ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd

Liikmesriigid, kelle suhtes on siduv Schengeni acquis, kuid kes veel ei väljasta Schengeni viisasid, kuna ootavad nõukogu asjakohast otsust, väljastavad ainult oma riigi territooriumil kehtivaid viisasid.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta otsusele nr 582/2008/EÜ, (1) millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks, on võetud ühtlustatud meetmeid, et lihtsustada Schengeni viisaga või Schengeni elamisloaga reisijate läbisõitu nende liikmesriikide territooriumilt, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd.


(1)  ELT L 161, 20.6.2008, lk 30.


ÜHISDEKLARATSIOON

lepingu artikli 10 kohta, milles käsitletakse diplomaatilise passe

Artikli 14 lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt võib liit või Aserbaidžaani Vabariik osaliselt peatada lepingu, eriti selle artikli 10 rakendamise, kui teine lepinguosaline kuritarvitab artiklit 10 või seab ohtu avaliku julgeoleku.

Artikli 10 rakendamise peatamise korral alustavad mõlemad lepinguosalised lepinguga moodustatud ühiskomitee raames nõupidamisi, et lahendada peatamise tinginud probleemid.

Mõlemad lepinguosalised kinnitavad, et nende prioriteediks on tagada diplomaatiliste passide kõrgetasemeline turvalisus, eelkõige neile biomeetriliste tunnuste kandmise teel. Liidus tagatakse see 13. detsembri 2004. aasta määruses nr (EÜ) 2252/2004 (liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta) (1)sätestatud nõuete rakendamisega.


(1)  ELT L 385, 29.12.2004, lk 1.


ÜHISDEKLARATSIOON

Taani kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani diplomaatilistes ja konsulaaresindustes kasutatava viisade väljaandmise korra suhtes.

Seepärast on soovitav, et Taani ja Aserbaidžaani Vabariigi ametiasutused sõlmiksid viivitamata kahepoolse lepingu, millega lihtsustatakse lühiajaliste viisade väljastamist samasugustel tingimustel kui Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelises lepingus.


ÜHISDEKLARATSIOON

Ühendkuningriigi ja Iirimaa kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes.

Seepärast on soovitav, et Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Aserbaidžaani Vabariigi ametiasutused sõlmiksid kahepoolsed viisade väljastamise lihtsustamise lepingud.


ÜHISDEKLARATSIOON

Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi kohta

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi vahelisi tihedaid suhteid, mis tulenevad eelkõige 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutest, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi ning Aserbaidžaani Vabariigi ametiasutused sõlmiksid viivitamata kahepoolse lepingu, millega lihtsustatakse lühiajaliste viisade väljastamist samasugustel tingimustel kui Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelises lepingus.


ÜHISDEKLARATSIOON

reisidokumentidega seotud koostöö kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 12 alusel loodud ühiskomitee hindab lepingu rakendamise üle järelevalvet teostades asjaomaste reisidokumentide turvataseme mõju käesoleva lepingu toimimisele. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et teavitavad teineteist korrapäraselt meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida mitme reisidokumendi väljastamist ühele inimesele ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte, samuti meetmetest, mida on võetud seoses reisidokumentide väljastamise isikustamisega.


ÜHISDEKLARATSIOON

teenistuspasside kohta

Võttes arvesse läbirääkimiste raamistikku, kinnitavad lepinguosalised, et käesolev leping ei takista ühelgi liikmesriigil ja Aserbaidžaani Vabariigil sõlmimast kahepoolset lepingut, millega vabastatakse viisakohustusest teenistuspassi omanikud.


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/61


NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

(2014/243/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 16. juulil 1999 komisjonile loa pidada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Nõukogus läbirääkimisi tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse konventsiooni üle.

(2)

Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon (edaspidi „konventsioon”) võeti Euroopa Nõukogus vastu 24. jaanuaril 2001.

(3)

Konventsiooniga kehtestatakse õigusraamistik, mis vastab peaaegu täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/84/EÜ (1) sätestatule.

(4)

Konventsioon jõustus 1. juulil 2003 ja on liidule allkirjastamiseks avatud.

(5)

Konventsiooni allkirjastamine aitaks laiendada direktiivi 98/84/EÜ sätetega sarnaste sätete kohaldamist liidu piirest kaugemale ja kehtestada kogu Euroopa kontinendil kohaldatava õiguse tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste kohta.

(6)

Konventsioon tuleks liidu nimel allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada liidu nimel tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon, (2) eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on liidu nimel õigus määrata isik(ud), kes on volitatud konventsiooni allkirjastama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiiv 98/84/EÜ tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta (EÜT L 320, 28.11.1998, lk 54).

(2)  Konventsiooni tekst on avaldatud ELTs L 336, 20.12.2011, lk 2.


MÄÄRUSED

30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/62


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 436/2014,

23. aprill 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Piranska sol (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Sloveenia taotlus registreerida nimetus „Piranska sol” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Piranska sol” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 353, 3.12.2013, lk 15.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

SLOVEENIA

Piranska sol (KPN)


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/64


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 437/2014,

29. aprill 2014,

millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-ooni kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) I, IA või IB lisasse. 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon kuulub sellesse loetellu.

(2)

4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-ooni on hinnatud direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõike 2 kohaselt seoses selle kasutamisega toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 21 (saastumisvastased tooted), mis vastab määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliigile 21.

(3)

Referentriigiks määrati Norra ja ta esitas 21. detsembril 2010 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatamise tulemused hindamisaruandesse, mille alaline biotsiidide komitee vaatas läbi 13. märtsil 2014.

(5)

Kõnealusest aruandest selgub, et eeldatavasti vastavad biotsiidid, mida kasutatakse tooteliiki 21 kuuluva tootena ja mis sisaldavad 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-ooni, määruse 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele, kui käesoleva määruse lisas esitatud tingimused on täidetud.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks 4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-ooni kasutamine tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides, kui on täidetud kõnealused nõuded ja tingimused.

(7)

Kuna hindamine ei hõlmanud nanomaterjale, ei tohiks heakskiitmine hõlmata kõnealuseid materjale vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikele 4.

(8)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda kaasnevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon kiidetakse heaks toimeainena tooteliiki 21 kuuluvates biotsiidides kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud nõuetele ja tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1451/2007, 4. detsember 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (ELT L 325, 11.12.2007, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).


LISA

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine minimaalne puhtusaste (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise lõppkuupäev

Tooteliik

Eritingimused (2)

4,5-dikloro-2-oktüül-2H-isotiasool-3-oon

IUPACi nimetus:

4,5-dikloro-2-oktüülisotiasool-3(2H)-oon

EÜ nr: 264-843-8

CASi nr: 64359-81-5

950 g/kg

1. jaanuar 2016

31. detsember 2025

21

Toote hindamisel pööratakse eritähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusviisidega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida ELi tasandil ei ole käsitletud toimeaine riskide hindamisel.

Isikud, kes valmistavad 4,5-dikloro-2-oktüülisotiasool-3(2H)-ooni sisaldavaid tooteid, mis on turul saadaval mittekutselistele kasutajatele, peavad veenduma, et tooteid tarnitakse asjakohaste kaitsekinnastega.

Load antakse järgmistel tingimustel:

1)

tööstusliku või kutselise kasutaja jaoks kehtestatakse ohutu kasutamise kord ja asjakohased korralduslikud meetmed. Juhul, kui kokkupuudet ei ole vajaliku tasemeni võimalik muude vahenditega vähendada, kasutatakse toodete kasutamisel sobivaid isikukaitsevahendeid;

2)

märgistel ja kasutamisjuhendites, kui need lisatakse, tuleb märkida, et lapsi tuleb hoida eemal, kuni töödeldud pinnad on kuivanud;

3)

kasutamiseks lubatud toodete märgistel ja ohutuskaartidel, kui need lisatakse, tuleb märkida, et tooteid tuleb kasutada, hoida ja parandustöid teha eraldatud alal, kõval veekindlal alusel, millelt äravool on takistatud, või vedelikukindla materjaliga kaetud maapinnal, et ära hoida toote kadu ja vähendada keskkonnaheidet, ning et 4,5-dikloro-2-oktüülisotiasool-3(2H)-ooni sisaldavad jäägid ja heited tuleb koguda taaskasutuseks või kasutuselt kõrvaldamiseks.

4)

Toodete puhul, mis võivad põhjustada jääke toidus või söödas, kontrollivad liikmesriigid, kas on vaja kehtestada uued või muudetud jääkide piirnormid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 470/2009 (3) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 396/2005, (4) ning võtavad asjakohased riskivähendamismeetmed, mis tagavad, et kohaldatavaid jääkide piirnorme ei ületata.

Kui toote töötlemisel on kasutatud sellist biotsiidi, mis sisaldab 4,5-dikloro-2-oktüülisotiasool-3(2H)-ooni, või sellesse on tahtlikult lisatud biotsiidi, mis sisaldab seda ainet, ning kui tavatingimustes kasutamise korral on võimalik naha kokkupuude selle ainega või selle aine eraldumine tootest, peab töödeldud toote turuleviimise eest vastutav isik tagama, et märgistus sisaldaks naha sensibiliseerimise ohu teavet ja määruse (EL) nr 528/2012 artikli 58 lõike 3 teises lõigus osutatud teavet.


(1)  Selles veerus osutatud puhtusaste oli selle toimeaine minimaalne puhtusaste, mida kasutati määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 kohasel hindamisel. Turule lastud tootes oleva toimeaine puhtusaste võib olla samasugune või erinev, kui on tõendatud, et selline toimeaine on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.

(2)  Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/68


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 438/2014,

29. aprill 2014,

millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine tsüprokonasooli kasutamine tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 89 lõike 1 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (2) on kehtestatud selliste toimeainete loetelu, mida on vaja hinnata nende kandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (3) I, IA või IB lisasse. Tsüprokonasool kuulub kõnealusesse loetellu.

(2)

Tsüprokonasooli on hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 seoses selle kasutamisega toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid), mis vastab määruse (EL) nr 528/2012 V lisas määratletud tooteliigile 8.

(3)

Referentliikmesriigiks määratud Iirimaa esitas 30. mail 2012 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)

Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatamise tulemused hindamisaruandesse, mis vaadati alalises biotsiidide komitees läbi 13. märtsil 2014.

(5)

Kõnealusest aruandest selgub, et eeldatavasti vastavad biotsiidid, mida kasutatakse tooteliiki 8 kuuluva tootena ja mis sisaldavad tsüprokonasooli, määruse 98/8/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele, kui on täidetud teatavad kasutust reguleerivad nõuded ja tingimused.

(6)

Seepärast on asjakohane kiita heaks tsüprokonasooli kasutamine tooteliikidesse 8 kuuluvates biotsiidides, kui on täidetud kõnealused nõuded ja tingimused.

(7)

Kuna hindamine ei hõlmanud nanomaterjale, ei tohiks ka heakskiitmine hõlmata kõnealuseid materjale vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 4 lõikele 4.

(8)

Aruandes jõutakse järeldusele, et tsüprokonasool vastab kriteeriumidele, mille järgi see liigitatakse 1B-kategooria reproduktiivtoksiliseks aineks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (4) ning väga püsivaks ja toksiliseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIII lisale. Hoolimata asjaolust, et tsüprokonasooli ühtlustatud klassifikatsioon tuleks läbi vaadata vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 37, tuleks heakskiitmise lõppkuupäeva määratlemisel arvesse võtta aine olulisi omadusi.

(9)

Kuna määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, tuleks järgida praegust määruse 98/8/EÜ kohast tava. Heakskiitmine peab seega kehtima viis aastat.

(10)

Toodetele loa andmisel kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 23 tuleks tsüprokonasooli siiski käsitleda asendamisele kuuluva ainena vastavalt nimetatud määruse artikli 10 lõike 1 punktidele a ja d.

(11)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks ette näha mõistlik ajavahemik, et huvitatud isikud saaksid vastavalt vajadusele valmistuda kaasnevate uute nõuete täitmiseks.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tsüprokonasool kiidetakse heaks toimeainena, mida kasutatakse tooteliiki 8 kuuluvates biotsiidides kooskõlas lisas esitatud nõuete ja tingimustega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1451/2007, 4. detsember 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta (ELT L 325, 11.12.2007, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).


LISA

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine minimaalne puhtusaste (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise lõppkuupäev

Tooteliik

Eritingimused (2)

Tsüprokonasool

IUPACi nimetus:

(2RS,3RS;2RS,3SR)-2-(4-klorofenüül)-3-tsüklopropüül-1-(1H-1,2,4-triasool-1-üül)butaan-2-ool

EÜ nr: ei esitata

CASi nr: 94361-06-5

Tsüprokonasoolil on kaks diastereomeeri.

Diastereomeer A: enantiomeerne paar, kus 2-hüdroksürühm ja 3-vesinik asuvad ühel poolel (2S, 3S ja 2R, 3R).

Diastereomeer B: enantiomeerne paar, kus 2-hüdroksürühm ja 3-vesinik asuvad eri pooltel (2R, 3S ja 2S, 3R).

Tööstuslik tsüprokonasool on umbes 1:1 segu kahest diastereomeerist, mis on kumbki omakorda täpselt 1:1 segu enantiomeeridest.

940 g/kg

Tsüprokonasoolil on kaks diastereomeeri.

(Diastereomeer A: 430–500 g/kg,

diastereomeer B: 470–550 g/kg).

1. november 2015

31. oktoober 2020

8

Tsüprokonasooli käsitletakse kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 10 lõike 1 punktidega a ja d asendamisele kuuluva toimeainena.

Toote hindamisel pööratakse eritähelepanu loataotlusega hõlmatud kasutusviisidega seotud kokkupuutele, riskidele ja tõhususele, mida ELi tasandil ei ole toimeaine riskide hindamisel käsitletud.

Load antakse järgmistel tingimustel.

1)

Tööstusliku kasutaja jaoks kehtestatakse ohutu kasutamise kord ja asjakohased korralduslikud meetmed. Juhul, kui kokkupuudet ei ole vajaliku tasemeni võimalik muude vahenditega vähendada, kasutatakse toodete kasutamisel sobivaid isikukaitsevahendeid.

2)

Tooteid ei ole lubatud tööstuslikult kasutada topeltvaakumimmutusmeetodil, kui ei esitata andmeid, millega tõendatakse, et toode ei ole lubamatult ohtlik, vajaduse korral pärast asjakohaste riskileevendusmeetmete kasutuselevõttu.

3)

Võetakse vajalikud riskileevendusmeetmed, et kaitsta pinnast ja veekeskkonda. Eelkõige:

a)

toodete etiketile või võimalikule lubatud kemikaali ohutuskaardile märgitakse, et tööstuslik töötlemine toimub laialivoolamisvastaste vahenditega varustatud maa-alal või kõval veekindlal alusel, millelt äravool on takistatud, et värskelt töödeldud puit ladustatakse pärast töötlemist varikatuse all ja/või vedelikukindlal kõval alusel, et vältida toimeaine otsest heidet pinnasesse või vette, ning et toodete kasutamisel tekkinud jäägid kogutakse kokku taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

b)

tooteid ei ole lubatud kasutada välistingimustes hoitava puidu tööstuslikuks töötlemiseks ega sellise puidu töötlemiseks, mida kasutatakse välisehitistes, kui ei esitata andmeid, millega tõendatakse, et toode ei ole lubamatult ohtlik, vajaduse korral pärast asjakohaste riskileevendusmeetmete kasutuselevõttu.


(1)  Selles veerus osutatud puhtusaste oli selle toimeaine minimaalne puhtusaste, mida kasutati määruse (EL) nr 528/2012 artikli 8 kohasel hindamisel. Turule lastud tootes oleva toimeaine puhtusaste võib olla samasugune või erinev, kui on tõendatud, et selline toimeaine on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.

(2)  Määruse (EL) nr 528/2012 VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebisaidil http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm.


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/72


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 439/2014,

29. aprill 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta seoses näitajate määratluste ja andmete edastamise tehnilise vorminguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 295/2008 struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta, (1) eriti selle artikli 11 lõike 1 punkte a ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 295/2008 on kehtestatud ühine raamistik liidu ettevõtete struktuuri, tegevust, konkurentsivõimet ja tulemuslikkust käsitleva Euroopa statistika kogumiseks, edastamiseks ja hindamiseks.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 250/2009 (2) on kehtestatud näitajate määratlused ja andmete edastamise tehniline vorming.

(3)

Selleks et reageerida vajadusele tulemuste parema rahvusvahelise võrreldavuse järele, eriti ettevõtlusstatistikas, tuleb täpsustada vähemalt ühe töötajaga ettevõtete demograafiliste näitajate määratlusi. Nimetatud määratlused tuleks lisada määruse (EÜ) nr 250/2009 I lisasse. Seoses sellega tuleks järelikult ajakohastada andmete edastamise tehnilist vormingut, nagu see on sätestatud määruse (EÜ) nr 250/2009 II lisas, kaasa arvatud andmekogu tunnuste nimekiri, seeria ja muutujate nimekiri.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 250/2009 I ja II lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 29. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 13.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu ja topeltaruandluse nõuetega ning ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (ELT L 86, 31.3.2009, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 250/2009 I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1.

I lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Koodi 11 11 0 ette lisatakse järgmised koodid:

„Kood

:

11 01 0

Nimi

:

Vähemalt ühe töötajaga tegutsevate ettevõtete kogum t jooksul

Lisa

:

IX

Määratlus

Ettevõtted, kuhu mis tahes hetkel vaatlusperioodi t jooksul kuulus vähemalt üks töötaja.

Kood

:

11 02 0

Nimi

:

Selliste tegutsevate ettevõtete arv, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Ettevõtted, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel kõnealuse vaatlusperioodi t jooksul. See võib hõlmata näitaja 11 92 0 kohaselt määratletud sündinud ettevõtteid, ent ka näitaja 11 91 0 alusel määratletud ettevõtteid, kes on olnud tegevad ka eelnevatel vaatlusperioodidel, kuid kellel ei olnud ühtki töötajat kahe eelneva vaatlusperioodi vältel.

Kood

:

11 03 0

Nimi

:

Ettevõtete arv, kus alates mis tahes hetkest t jooksul ei olnud ühtki töötajat

Lisa

:

IX

Määratlus

Ettevõtted, kus alates mis tahes hetkest vaatlusperioodi t jooksul ei olnud ühtki töötajat ning kus varasemal hetkel vaatlusperioodi t jooksul oli vähemalt üks töötaja.

See võib hõlmata näitaja 11 93 0 kohaselt määratletud surnud ettevõtteid, ent ka näitaja 11 01 0 alusel määratletud ettevõtteid, kes on endiselt tegevad, kuid kellel ei olnud ühtki töötajat alates mis tahes hetkest kõnealuse vaatlusperioodi t jooksul ning kahe järgneva vaatlusperioodi t + 1 ja t + 2 vältel.

Sama kehtib ka juhul, kui viimase töötaja tööleping lõpeb t jooksul 31. detsembril.

Kood

:

11 04 1

Nimi

:

Ettevõtete arv, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 1 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

11 04 2

Nimi

:

Ettevõtete arv, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 2 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

11 04 3

Nimi

:

Ettevõtete arv, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 3 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

11 04 4

Nimi

:

Ettevõtete arv, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 4 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

11 04 5

Nimi

:

Ettevõtete arv, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 5 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Ettevõtted, kus mis tahes hetkel igal aastal alates esimese töötaja töölevõtmisest (t – 1 kuni t – 5) on kuni kõnealuse vaatlusperioodini t olnud vähemalt üks töötaja.

Ettevõtted, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja, määratakse kindlaks näitaja 11 02 0 järgi.

Samuti loetakse ettevõtte püsima jäämiseks, kui seotud juriidiline üksus/juriidilised üksused on lõpetanud tegevuse, kuid nende tegevuse on võtnud üle uus juriidiline üksus, mis on spetsiaalselt loodud kõnealuse ettevõtte tootmistegurite ülevõtmiseks (= püsima jäämine ülevõtmise teel).”

b)

Koodi 12 11 0 ette lisatakse järgmine kood:

„Kood

:

11 96 0

Nimi

:

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv mõõdetuna tööhõives t vältel

Lisa

:

IX

Määratlus

Ettevõtted, kus t – 3 jooksul on olnud vähemalt 10 töötajat ning kus töötajate arvu keskmine aastane kasv kolmeaastase perioodi vältel (t – 3 kuni t) on suurem kui 10 %. See ei hõlma näitaja 11 92 0 järgi määratletud ettevõtteid t – 3 jooksul.”

c)

Koodi 16 11 0 ette lisatakse järgmised koodid:

„Kood

:

16 01 0

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul sellistes tegutsevates ettevõtetes, kus mis tahes hetkel t jooksul on vähemalt üks töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Tööga hõivatud isikute arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 0 järgi. Tegutsevad ettevõtted, kus mis tahes hetkel t jooksul oli vähemalt üks töötaja, määratakse kindlaks näitaja 11 01 0 järgi.

Kood

:

16 01 1

Nimi

:

Töötajate arv t jooksul sellistes tegutsevates ettevõtetes, kus mis tahes hetkel t jooksul on vähemalt üks töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Töötajate arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 1 järgi. Tegutsevad ettevõtted, kus mis tahes hetkel t jooksul oli vähemalt üks töötaja, määratakse kindlaks näitaja 11 01 0 järgi.

Kood

:

16 02 0

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul sellistes ettevõtetes, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Tööga hõivatud isikute arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 0 järgi. Ettevõtted, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja, määratakse kindlaks näitaja 11 02 0 järgi.

Kood

:

16 02 1

Nimi

:

Töötajate arv t jooksul sellistes ettevõtetes, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Töötajate arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 1 järgi. Ettevõtted, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja, määratakse kindlaks näitaja 11 02 0 järgi.

Kood

:

16 03 0

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kus alates mis tahes hetkest t jooksul ei ole enam ühtki töötajat

Lisa

:

IX

Määratlus

Tööga hõivatud isikute arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 0 järgi. Ettevõtted, kus alates mis tahes hetkest t jooksul ei ole enam ühtki töötajat, määratakse kindlaks näitaja 11 03 0 järgi.

Kood

:

16 03 1

Nimi

:

Töötajate arv t jooksul sellistes ettevõtetes, kus alates mis tahes hetkest t jooksul ei ole enam ühtki töötajat

Lisa

:

IX

Määratlus

Töötajate arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 1 järgi. Ettevõtted, kus alates mis tahes hetkest t jooksul ei ole enam ühtki töötajat, määratakse kindlaks näitaja 11 03 0 järgi.

Kood

:

16 04 1

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 1 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 04 2

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 2 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 04 3

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 3 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 04 4

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 4 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 04 5

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 5 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Tööga hõivatud isikute arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 0 järgi. Ettevõtted, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 1 kuni t – 5 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja, määratakse kindlaks näitajate 11 04 1 kuni 11 04 5 järgi.

Kood

:

16 05 1

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t – 1 jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 1 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 05 2

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t – 2 jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 2 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 05 3

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t – 3 jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 3 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 05 4

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t – 4 jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 4 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Kood

:

16 05 5

Nimi

:

Tööga hõivatud isikute arv t – 5 jooksul ettevõtetes, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 5 jooksul ning kus mis tahes hetkel t jooksul on samuti vähemalt üks töötaja

Lisa

:

IX

Määratlus

Tööga hõivatud isikute arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 0 järgi. Ettevõtted, kuhu võeti tööle esimene töötaja mis tahes hetkel t – 1 kuni t – 5 jooksul ning kus t jooksul oli samuti vähemalt üks töötaja, määratakse kindlaks näitajate 11 04 1 kuni 11 04 5 järgi.”

d)

Koodi 17 32 0 ette lisatakse järgmine kood:

„Kood

:

16 96 1

Nimi

:

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete töötajate arv mõõdetuna tööhõives t vältel

Lisa

:

IX

Määratlus

Töötajate arv määratakse kindlaks näitaja 16 91 1 järgi. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kogum mõõdetuna tööhõive alusel määratakse kindlaks näitaja 11 96 0 järgi.”

2.

II lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punktis 2 lisatakse nimekirja järgmised andmekogu tunnused:

Seeria tüüp

Nimetus

Andmekogumi tunnus

„Ettevõtlusstatistika aastaandmed kindlustusteenuste ja pensionifondide kohta

1G

RSBSSERV_1G1_A

Demograafiline aastastatistika vähemalt ühe töötajaga ettevõtete kohta jaotatuna õigusliku vormi järgi

9E

RSBSBD_9E1_A

Demograafiline aastastatistika vähemalt ühe töötajaga ettevõtete kohta jaotatuna tööhõive suurusjärkude järgi

9F

RSBSBD_9F1_A

Esialgsed aastaandmed vähemalt ühe töötajaga ettevõtete lõpetamise kohta jaotatuna õigusliku vormi järgi

9G

RSBSBD_9G1_A

Esialgsed aastaandmed vähemalt ühe töötajaga ettevõtete lõpetamise kohta jaotatuna tööhõive suurusjärkude järgi

9H

RSBSBD_9H1_A

Aastastatistika suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta, mõõdetuna tööhõive järgi

9M

RSBSBD_9 M1_A

Esialgne aastastatistika suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta, mõõdetuna tööhõive järgi

9P

RSBSBD_9P1_A”

b)

Punktis 2 asendatakse koodiga 1D seotud seeria tüübi nimetus ja andmekogumi tunnus järgmisega:

Seeria tüüp

Nimetus

Andmekogumi tunnus

„Ettevõtlusstatistika aastaandmed keskpangale ja krediidiasutustele, mis kuuluvad NACE Rev.2 klassi 64.19

1D

RSBSSERV_1D2_A”

c)

Punktis 4.1 lisatakse nimekirja järgmine seeria:

Seeria tüüp

Kood

„Ettevõtlusstatistika aastaandmed kindlustusteenuste ja pensionifondide kohta

1G

Demograafiline aastastatistika vähemalt ühe töötajaga ettevõtete kohta jaotatuna õigusliku vormi järgi

9E

Demograafiline aastastatistika vähemalt ühe töötajaga ettevõtete kohta jaotatuna tööhõive suurusjärkude järgi

9F

Esialgsed aastaandmed vähemalt ühe töötajaga ettevõtete lõpetamise kohta jaotatuna õigusliku vormi järgi

9G

Esialgsed aastaandmed vähemalt ühe töötajaga ettevõtete lõpetamise kohta jaotatuna tööhõive suurusjärkude järgi

9H

Aastastatistika suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta, mõõdetuna tööhõive järgi

9M

Esialgne aastastatistika suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta, mõõdetuna tööhõive järgi

9P”

d)

Punktis 4.1 asendatakse koodiga 1D seotud seeria tüübi nimetus järgmisega:

„Ettevõtlusstatistika aastaandmed keskpangale ja krediidiasutustele, mis kuuluvad NACE Rev.2 klassi 64.19”

e)

Punktis 4.5 lisatakse nimekirja arvulises järjekorras järgmised muutujad:

Muutuja liik

Kood

Lisa

„Vähemalt ühe töötajaga tegutsevate ettevõtete kogum t jooksul

11 01 0

IX

Selliste tegutsevate ettevõtete arv, kuhu võeti tööle t jooksul esimene töötaja

11 02 0

IX

Selliste ettevõtete arv, kus t jooksul ei olnud enam ühtki töötajat

11 03 0

IX

Selliste ettevõtete arv, kuhu t – 1 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

11 04 1

IX

Selliste ettevõtete arv, kuhu t – 2 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

11 04 2

IX

Selliste ettevõtete arv, kuhu t – 3 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

11 04 3

IX

Selliste ettevõtete arv, kuhu t – 4 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

11 04 4

IX

Selliste ettevõtete arv, kuhu t – 5 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

11 04 5

IX

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv mõõdetuna tööhõives t vältel

11 96 0

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul tegutsevates ettevõtetes, kus on t jooksul vähemalt üks töötaja

16 01 0

IX

Töötajate arv t jooksul tegutsevates ettevõtetes, kus on t jooksul vähemalt üks töötaja

16 01 1

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul sellistes ettevõtetes, kuhu võeti t jooksul tööle esimene töötaja

16 02 0

IX

Töötajate arv t jooksul sellistes ettevõtetes, kuhu võeti t jooksul tööle esimene töötaja

16 02 1

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kus t jooksul ei olnud enam ühtki töötajat

16 03 0

IX

Töötajate arv t jooksul ettevõtetes, kus t jooksul ei olnud enam ühtki töötajat

16 03 1

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu t – 1 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 04 1

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu t – 2 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 04 2

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu t – 3 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 04 3

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu t – 4 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 04 4

IX

Tööga hõivatud isikute arv t jooksul ettevõtetes, kuhu t – 5 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 04 5

IX

Tööga hõivatud isikute arv t – 1 jooksul ettevõtetes, kuhu t – 1 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 05 1

IX

Tööga hõivatud isikute arv t – 2 jooksul ettevõtetes, kuhu t – 2 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 05 2

IX

Tööga hõivatud isikute arv t – 3 jooksul ettevõtetes, kuhu t – 3 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 05 3

IX

Tööga hõivatud isikute arv t – 4 jooksul ettevõtetes, kuhu t – 4 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 05 4

IX

Tööga hõivatud isikute arv t – 5 jooksul ettevõtetes, kuhu t – 5 jooksul lisandus esimene töötaja ning kus t jooksul on samuti olnud vähemalt üks töötaja

16 05 5

IX

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete töötajate arv mõõdetuna tööhõives t vältel

16 96 1

IX”


30.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/79


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 440/2014,

29. aprill 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

CL

173,8

MA

42,9

MK

105,0

TN

89,9

TR

83,5

ZZ

99,0

0707 00 05

AL

41,5

MA

39,8

TR

133,0

ZZ

71,4

0709 93 10

MA

70,8

TR

88,1

ZZ

79,5

0805 10 20

EG

45,5

IL

73,9

MA

51,2

TN

64,4

TR

57,0

ZZ

58,4

0805 50 10

MA

35,6

TR

85,1

ZZ

60,4

0808 10 80

AR

108,6

BR

84,5

CL

105,2

CN

98,7

MK

26,2

NZ

130,5

US

170,5

ZA

123,3

ZZ

105,9

0808 30 90

AR

90,6

CL

146,3

CN

83,2

TR

97,0

ZA

109,4

ZZ

105,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.