24.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/1

(1)

Solidaarsus on liidu üks põhiväärtusi. On võimalik leida täiendavaid viise, kuidas liidu kodanikud saaksid väljendada oma solidaarsust inimtegevusest tingitud kriiside või loodusõnnetuste tõttu haavatavate või neis kannatada saanud kolmandate riikide inimestega. Ühtlasi on liit maailma suurim humanitaarabi rahastaja, kelle kanda on peaaegu 50 % kogu maailma humanitaarabist.

(2)

Vabatahtlik tegevus väljendab solidaarsust konkreetselt ja nähtavalt, kuna selle kaudu saavad inimesed pakkuda teistele oma teadmisi, oskusi ja aega ilma rahaliste ajenditeta.

(3)

Vaja on suurendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja suurõnnetuste ohvritega kolmandates riikides, parandada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks.

(4)

Liidu arusaam humanitaarabist (ühine eesmärk, põhimõtted, hea tava ja liidu humanitaarabi andmise ühine raamistik) on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” (2). „Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas” rõhutatakse liidu kindlat pühendumust vajadustel põhinevale lähenemisviisile ning selliste kesksete humanitaarpõhimõtete toetamisele ja edendamisele nagu humaansus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus. Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) tegevuses tuleks tugineda „Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas”.

(5)

Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks toimima seonduvate liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega sidusal ja neid täiendaval viisil ning vältima nendega kattumist, eelkõige pidades silmas liidu humanitaarabipoliitikat, arengukoostööpoliitikat ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (3) loodud liidu kodanikukaitse mehhanismi, nimetatud otsusega loodud hädaolukordadele reageerimise koordinatsioonikeskust ning Euroopa välisteenistust ja ELi delegatsioone, eesmärgiga koordineerida liidu reageerimist humanitaarkriisidele kolmandates riikides.

(6)

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks aitama kaasa püüdlustele tugevdada liidu suutlikkust anda vajadustel põhinevat humanitaarabi ning parandada kolmandate riikide haavatavas olukorras olevate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet. Lisaks on oluline edendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste humanitaarvaldkonna koostööpartnerite ning kohalike ja piirkondlike osalejatega. Koostööd tuleks teha kooskõlas ÜRO võetud meetmetega, et toetada ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo keskset ja üldist koordineerivat rolli.

(7)

Maailmas aset leidvate nii loodusõnnetustest kui ka inimtegevusest põhjustatud humanitaarkriiside hulk, ulatus ja keerulisus on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ja see suundumus tõenäoliselt jätkub. See on suurendanud vajadust viivitamata, tõhusalt, tulemuslikult ja ühtselt tegutsevate ning kolmandate riikide kohalikke kogukondi toetavate humanitaarabi andjate järele, eesmärgiga vähendada nende kogukondade haavatavust ja tugevdada nende katastroofidele vastupanu võimet.

(8)

Vabatahtlikud saavad aidata tõhustada liidu suutlikkust anda vajadustel põhinevat ja valdkonna põhimõtetele vastavat humanitaarabi ja aidata kaasa humanitaarabisektori tulemuslikkuse suurendamisele, kui nad on valitud, koolitatud ja lähetuseks ettevalmistatud asjakohaselt, nii et neil oleksid abi vajavate inimeste võimalikult tõhusaks aitamiseks olemas vajalikud oskused ja pädevused, ning kui nad saavad vabatahtliku töö toimumiskohas asjakohast toetust ja juhendamist.

(9)

Euroopas ja mujal maailmas eksisteerivad vabatahtliku tegevuse programmid, milles keskendutakse vabatahtlike lähetamisele kolmandatesse riikidesse. Need on sageli riiklikud programmid, milles keskendutakse kas peaasjalikult või üksnes arenguprojektidele. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega tuleks seega pakkuda lisaväärtust, luues vabatahtlikele võimalused panustada ühiselt humanitaarabioperatsioonidesse ning tugevdades seeläbi Euroopa kodanikuaktiivsust. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega saab pakkuda lisaväärtust ka ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvate meetmete rakendamises osalevate organisatsioonide riikidevahelist koostööd edendades ning parandades seeläbi rahvusvahelisi suhteid, luues maailmas liidust positiivse kuvandi ja suurendades huvi üleeuroopaliste humanitaarprojektide vastu.

(10)

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks olema kulutõhus, täiendama toimivaid riiklikke ja rahvusvahelisi vabatahtliku tegevuse programme ilma neid dubleerimata ning olema suunatud peamiselt konkreetsetele vajadustele ja puudujääkidele humanitaarabi valdkonnas.

(11)

Nagu on rõhutatud komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatises „ELi kodanike solidaarsuse väljendamine vabatahtliku tegevuse kaudu: esmased tähelepanekud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse kohta”, on praegu humanitaarabi alal toimuvas vabatahtlikus töös puudujääke, mida ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus saab korvata profiililt sobivate vabatahtlikega, keda lähetatakse õigel ajal õigesse kohta. See on eelkõige saavutatav humanitaarabi vabatahtlike väljaselgitamist ja valikut käsitlevate Euroopa standardite ja menetluste kehtestamise kaudu, töötades välja vabatahtlike väljaõpet ja lähetamiseks ettevalmistamist käsitlevad ühiselt kokkulepitud võrdlusalused, luues andmebaasi potentsiaalsetest vabatahtlikest, kes on selgitatud välja vastavalt kõnealuse valdkonna vajadustele, pakkudes vabatahtlikele võimalusi osaleda humanitaarabioperatsioonides lisaks lähetustele ka tugiteenuste ja veebipõhise vabatahtliku tegevuse kaudu.

(12)

Vabatahtlike asjakohane väljaõpe, julgeolek ja turvalisus peaks olema esmatähtsal kohal ning sellega seoses peaks toimuma korrapärane teabevahetus, sealhulgas liikmesriikidega. ELi humanitaarabi vabatahtlikke ei lähetata operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide piirkonnas.

(13)

Liit viib humanitaarabioperatsioone läbi vajaduspõhiselt ja partnerluses rakendusorganisatsioonidega. Neil organisatsioonidel peaks olema oluline roll ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvate meetmete rakendamisel, et tagada kohapeal osalejate vastutus ja vabatahtliku korpuse võimalikult tõhus toimimine. Liit peaks usaldama sellistele organisatsioonidele eelkõige ELi humanitaarabi vabatahtlike väljaselgitamise, valimise, ettevalmistamise, lähetamise ning järelevalve missiooni ajal ja pärast seda kooskõlas komisjoni kehtestatud normide ja menetlustega. Komisjon peaks saama vajaduse korral kasutada väljaõppe saanud ja lähetusteks ettevalmistatud vabatahtlikke tugiülesannete täitmiseks piirkondlikes büroodes.

(14)

Komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” leitakse, et eraettevõtetel võib olla oluline roll ja nad võivad liidu humanitaarabioperatsioonidele kaasa aidata eeskätt töötajate vabatahtliku tegevuse kaudu.

(15)

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks aitama igas vanuses eurooplastel näidata üles Euroopa kodanikuaktiivsust. Algatus peaks soodustama vabatahtlikku tööd kogu liidus ning edendama osalevate vabatahtlike isiklikku arengut ja teadlikkust eri kultuuridest, parandades seeläbi nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet maailmamajanduse kontekstis.

(16)

Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda vabatahtlikus töös aktiivsete kodanikena. Arvestades humanitaartegevuse spetsiifilisi väljakutseid, peaksid ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevas algatuses osalejad olema vähemalt 18-aastased ning esindama mitmesuguseid profiile ja vanuserühmi, sealhulgas eksperdid ja kogemustega pensionärid.

(17)

Selge õiguslik staatus on oluline eeldus selleks, et vabatahtlikke saaks lähetada väljaspool liitu asuvatesse riikidesse. Lepinguga tuleb kindlaks määrata vabatahtlike lähetamise tingimused, sealhulgas vabatahtlike kaitset ja ohutust käsitlevad normid, lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide vastutus, kindlustuskaitse, elamis-, majutus- ja muud vajalikud kulud. Vabatahtlike lähetamisel kolmandatesse riikidesse tuleks kohaldada asjakohaseid ohutus- ja julgeolekumeetmeid.

(18)

Kui see on asjakohane, tuleks ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse tegevuses arvesse võtta Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilises tegevuskavas sisalduvaid soovitusi ning Euroopa ja rahvusvaheliste vabatahtlike organisatsioonide ja ÜRO vabatahtlike programmi raames tehtud tööd.

(19)

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks toetama vajaduspõhiseid meetmeid, mis on suunatud kolmandates riikides vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise suutlikkuse suurendamisele, eesmärgiga parandada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada ELi humanitaarabi vabatahtlike kohapealse töö tõhusus ja püsiv mõju, kasutades selleks katastroofiriskide juhtimist, valmisolekut ja reageerimist, juhendamist, vabatahtlike juhtimist hõlmavat koolitust ja muid asjakohaseid valdkondi.

(20)

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus peaks asjakohasel juhul aitama tugevdada soolist mõõdet liidu humanitaarabipoliitikas, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist igas vanuses naiste ja meeste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks.

(21)

Käesoleva määrusega nähakse kogu rahastamisperioodiks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2. detsembri 2013. aasta (4) institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17 tähenduses.

(22)

Rahalise abi eraldamine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (5). ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvate meetmete eripära arvestades tuleks sätestada, et rahalist abi võib anda füüsilistele isikutele ning eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Samuti on oluline tagada, et nimetatud määruse eeskirjad oleksid täidetud, eelkõige arvestades määruses sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtteid.

(23)

Rakendamise ja kulutuste tõhustamine peaksid olema juhtpõhimõteteks ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse eesmärkide saavutamisel ning samal ajal tuleks tagada rahaliste vahendite optimaalne kasutamine.

(24)

Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning asjakohasel juhul karistusi. Võtta tuleks asjakohaseid meetmeid, et hoida ära rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendid kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (6) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (8).

(25)

Kolmandate riikide, eeskätt ühinevate riikide, kandidaatriikide, võimalike kandidaatriikide, Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide osalemine peaks olema võimalik koostöölepingute alusel.

(26)

Osalevad vabatahtlikud ja ELi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvate meetmete rakendamises osalevad organisatsioonid koostööd tegevatest riikidest peaksid samuti kinni pidama „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas” sätestatud põhimõtetest ning nende järgimist edendama, rõhutades seejuures eriti nn humanitaarruumi kaitse vajadust.

(27)

Pideva tagasiside ja edusammude tagamiseks ning õigusaktide vastuvõtmise paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda volitused võtta vastu õigusakte seoses sätetega, milles käsitletakse ELi humanitaarabi vabatahtlike valimise, juhtimise ja lähetamise norme, tulemusnäitajate muutmist, valdkondlikke prioriteete ja käesoleva määruse rakendamiseks ettenähtud rahastamispaketi jagunemisega seotud protsendimäärade kohandamist. Eriti tähtis on see, et komisjon viiks ettevalmistuse ajal läbi nõutavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9). Kontrollimenetlust tuleks kasutada ELi humanitaarabi vabatahtlike valimise, juhtimise ja lähetamise menetluste, sertifitseerimissüsteemi, koolitusprogrammi ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks.

(29)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.

(30)

Käesoleva määruse raames toimuval isikuandmete töötlemisel ei minda kaugemale, kui see on vajalik ja proportsionaalne ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse sujuva toimimise tagamiseks. Komisjon juhindub isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001 (10). Liidus seaduslikult asutatud ELi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvate meetmete rakendamises osalevad organisatsioonid juhinduvad isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/46/EÜ (11).

(31)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse 23. novembril 2012 (12).

(32)

Käesoleva määruse kohaldamisaega tuleks kohandada nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (13) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

1)

ELi humanitaarabi vabatahtlike valimise, koolitamise ja lähetamise suhtes ülesandega toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides;

2)

meetmete suhtes, millega toetatakse, edendatakse ja valmistatakse ette ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamist humanitaarabi toetamiseks ja täiendamiseks kolmandates riikides;

3)

liidusiseste ja -väliste meetmete suhtes, mille abil püütakse suurendada kolmandate riikide vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise suutlikkust.

a)

aidata suurendada ja parandada liidu suutlikkust humanitaarabi andmisel.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

b)

parandada vabatahtlike oskusi, teadmisi ja pädevusi humanitaarabi valdkonnas ning nende osalemise tingimusi.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

c)

Suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust ja edendada vabatahtlikku tegevust kolmandates riikides.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

d)

Teavitada liidu humanitaarabi põhimõtetest, milles on kokku lepitud humanitaarabi valdkonna Euroopa konsensuses.

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

e)

Vabatahtliku tegevuse sidususe ja ühtsuse tugevdamine liikmesriikides eesmärgiga parandada liidu kodanike võimalusi osaleda humanitaarabimeetmetes ja -operatsioonides:

Edusamme kõnealuse tegevuseesmärgi saavutamisel hinnatakse järgmiste põhinäitajate alusel:

—

vabatahtlikuks kandideerijaid ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlevate eeskirjade ja menetluste väljatöötamine ja tagamine;

—

lähetavaid ja vastuvõtvaid organisatsioone käsitleva sertifitseerimissüsteemi väljatöötamine ja tagamine;

—

vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik;

—

koolitusprogrammi koostamine ning koolitus- ja praktikavõimaluste toetamine;

—

ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasi loomine, selle pidamine ja ajakohastamine;

—

ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetamine ülesandega toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides;

—

vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine;

—

ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse võrgustiku loomine ja haldamine;

—

teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine;

—

muu tegevus, mille abil paraneb ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse vastutusvõime, läbipaistvus ja tõhusus.

—

pädevusraamistik, mida kasutada vabatahtlike väljaselgitamiseks, valimiseks ja ettevalmistamiseks noorem- või vanemspetsialistidena;

—

eeskirjad, millega tagatakse võrdsed võimalused ja mittediskrimineerimine väljaselgitamise ja valimise protsessis;

—

eeskirjad, millega tagada lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide vastavus asjaomasele riiklikule ja liidu õigusele ning vastuvõtva riigi õigusele;

—

eeskirjad lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide partnerluse kohta;

—

eeskirjad, mille alusel tunnistada ELi humanitaarabi vabatahtlike omandatud oskusi ja pädevusi kooskõlas olemasolevate asjaomaste liidu algatustega.

—

menetlused, mida tuleb järgida vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamiseks, valimiseks ja vajalikuks lähetamiseelseks ettevalmistamiseks, sh asjakohasel juhul praktikavõimalused;

—

sätted, mille alusel lähetada ELi humanitaarabi vabatahtlikke kolmandatesse riikidesse ja neid seal juhtida, sealhulgas järelevalve kohapeal, nende jätkuv toetamine juhendamise, mentorluse, lisakoolituse, vajalike töötingimuste loomise ja lähetamisjärgse toetuse abil;

—

sätted, mis näevad ette vabatahtlike kindlustuskaitse ja elamistingimused, sealhulgas elamis-, majutus-, reisi- ja muude vajalike kulude katmise;

—

menetlused, mida tuleb järgida enne lähetust, lähetuse ajal ja pärast lähetust, et tagada hoolsuskohustus ning asjakohased ohutus- ja julgeolekumeetmed, siia alla kuuluvad ka meditsiinilise evakueerimise protokollid ja julgeolekukavad, mis hõlmavad hädaolukorras evakueerimist kolmandatest riikidest, sealhulgas vajalikke menetlusi koostöö tegemiseks riiklike asutustega;

—

menetlused, et seirata ja hinnata ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalseid töötulemusi.

a)

nad järgivad artiklis 9 osutatud eeskirju ja menetlusi;

b)

nad tegutsevad humanitaarabi valdkonnas vastavalt artikli 3 punktis d sätestatule ja

c)

nad kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

a)

nad järgivad artiklis 9 osutatud eeskirju ja menetlusi;

b)

nad tegutsevad humanitaarabi valdkonnas vastavalt artikli 3 punktis d sätestatule ja

c)

nad kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

a)

liidu kodanikud;

b)

liidu ühes liikmesriigis pikaajaliselt elavad kolmandate riikide kodanikud ja

c)

artikli 23 lõikes 1 osutatud riikide kodanikud kooskõlas kõnealuses artiklis osutatud tingimustega.

a)

sertifitseeritud lähetavad organisatsioonid kolmandates riikides asuvatesse vastuvõtvatesse organisatsioonidesse või

b)

komisjon oma humanitaarabi piirkondlikesse büroodesse tugiülesannete täitmiseks, kui see on asjakohane.

a)

katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;

b)

parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed.

a)

vabatahtlikuks kandideerijad ja ELi humanitaarabi vabatahtlikud, kes osalevad või on osalenud algatuses;

b)

lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid;

c)

liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi esindajad.

a)

hõlbustada kontakte ja pakkuda platvormi teadmiste jagamiseks, konsulteerimiseks ja teabe levitamiseks, heade tavade vahetamiseks ning artikli 21 lõikes 3 osutatud vajaduste hindamiseks;

b)

hõlbustada partnerluse loomist ning lähetamist ja suutlikkuse suurendamise meetmeid käsitlevate ühisprojektide väljatöötamist, kuhu oleksid kaasatud lähetavad organisatsioonid kogu liidust ning vastuvõtvad organisatsioonid kolmandates riikides;

c)

luua alus, millele rajada ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse alla kuuluvad meetmed eesmärgiga tagada jätkuv täiustamine ning tõhus seire ja hindamine;

d)

pakkuda võimalusi veebipõhiseks vabatahtlikuks tegevuseks projektides, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega.

a)

kodanikud ja lähetavad organisatsioonid ühinevatest riikidest, kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes;

b)

kodanikud ja lähetavad organisatsioonid Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvatest EFTA riikidest vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

c)

kodanikud ja lähetavad organisatsioonid teistest Euroopa riikidest, kellega on sõlmitud kahepoolsed lepingud.

a)

aastaaruanded, milles hinnatakse käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusamme, sealhulgas tulemusi, ning tuuakse võimaluse korral välja peamised tagajärjed;

b)

hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande käesoleva määruse rakendamise kolme esimese aasta jooksul saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kohta, sealhulgas ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse mõju kohta humanitaarvaldkonnas ja programmi kulutasuvuse kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2018 teatise käesoleva määruse rakendamise jätkamise kohta, mille aluseks on käesoleva lõike punktis b osutatud hindamise vahearuanne;

d)

hiljemalt 31. detsembriks 2021 järelhindamise aruande rakendamise seitsmeaastase rahastamisperioodi kohta.

24.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/18

(1)

Euroopa Liidu tsiviillennunduses tuleks tagada üldine kõrge ohutustase ning teha kõik võimalik lennuõnnetuste ja -intsidentide arvu vähendamiseks, et tagada üldsuse usaldus lennutranspordi vastu.

(2)

Surmaga lõppenud lennuõnnetuste määr tsiviillennunduses on viimasel aastakümnel muutumatuks jäänud. Sellest hoolimata võib järgmistel aastakümnetel õnnetuste arv lennuliikluse tihenemise ja õhusõidukite järjest suurema tehnilise keerukuse tõttu suureneda.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 996/2010 (3) on suunatud lennuõnnetuste ärahoidmisele, hõlbustades viivitamatute, tõhusate ja kõrgetasemeliste ohutusalaste uurimiste läbi viimist. Käesolev määrus ei tohiks takistada lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise menetlusi, mida juhivad riiklikud lennuõnnetuste uurimisorganid kooskõlas määrusega (EL) nr 996/2010. Lennuõnnetuse või tõsise lennuintsidendi korral kohaldatakse lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise suhtes ka määrust (EL) nr 996/2010.

(4)

Kehtivad liidu seadusandlikud aktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (4) ja selle rakendusmäärused näevad teatud organisatsioonidele ette kohustuse luua nende ohutusjuhtimise süsteemide kontekstis lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemid. Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmääruste järgimine ei peaks vabastama organisatsioone käesoleva määruse järgimisest. Samamoodi ei peaks käesoleva määruse järgimine vabastama organisatsioone määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakendusmääruste järgimisest. See ei peaks siiski kaasa tooma kaht paralleelset teatamissüsteemi ning määrust EÜ) nr 216/2008, selle rakendusmäärusi ja käesolevat määrust tuleks käsitada üksteist täiendavatena.

(5)

Kogemused on näidanud, et sageli eelnevad lennuõnnetusele lennuintsidendid ja muud puudused, mis osutavad ohutusprobleemide olemasolule. Seega on ohutusteave oluline tegelike või võimalike ohutusprobleemide kindlakstegemise allikas. Lisaks, kuigi õnnetustest õppimise suutlikkus on äärmiselt tähtis, on ilmnenud ainult reageerivate süsteemide kasutusvõimaluse piiratus lennundusohutuse suurendamisel. Reageerivaid süsteeme tuleks seetõttu lennuohutuse suurendamiseks täiendada teist liiki ohutusteavet kasutavate ennetavate süsteemidega. Liit, selle liikmesriigid, Euroopa Lennundusohutusamet („amet”) ja organisatsioonid peaksid lennundusohutuse suurendamisele kaasa aitama ennetavamate ja rohkem tõenditel põhinevate ohutussüsteemide kasutusele võtmisega, mille puhul keskendutakse lennuõnnetuste ärahoidmisele, analüüsides selleks kogu asjakohast ohutusteavet, sh tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitlevat teavet.

(6)

Lennundusohutuse suurendamiseks tuleks edastada, koguda, talletada, kaitsta, vahetada, levitada ja analüüsida asjakohast tsiviillennundusohutusteavet ning võtta kogutud teabe alusel asjakohaseid ohutusmeetmeid. Sellist ennetavat ja tõenditel põhinevat tegevuspõhimõtet peaksid rakendama liikmesriikide asjakohased lennundusohutusasutused, organisatsioonid oma ohutusjuhtimissüsteemi raames ning amet.

(7)

Organisatsioonidele kehtestatud lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise kohustus peaks olema proportsionaalne asjaomase organisatsiooni suuruse ja selle tegevuse ulatusega. Seetõttu peaks eelkõige väiksematel organisatsioonidel olema võimalik otsustada ühendada või liita organisatsioonis lennuohutust mõjutavate juhtumite menetlemisega seotud ülesandeid, jagada lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise ülesannet teiste sama liiki organisatsioonidega või hankida lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumise, hindamise, töötlemise, analüüsimise ja talletamise teenust spetsialiseerunud üksustelt, mille on heaks kiitnud liikmesriikide pädevad asutused. Sellised üksused peaksid järgima käesoleva määrusega kehtestatud andmekaitse- ja konfidentsiaalsuspõhimõtteid. Organisatsioon peaks säilitama asjakohase kontrolli hangitavate teenuste üle ning olema lõppkokkuvõttes aruandekohustuslik ja vastutav käesoleva määrusega ette nähtud nõuete täitmise eest.

(8)

On vaja tagada, et esmatasandi lennundustöötajad teataksid juhtumitest, mis oluliselt ohustavad lennundusohutust. Vabatahtliku teatamise süsteemid peaksid täiendama kohustusliku teatamise süsteeme ning mõlemad peaksid võimaldama isikutel teatada lennundusohutust mõjutavatest juhtumitest. Kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemid tuleks luua organisatsioonides, ametis ja liikmesriikide pädevates asutustes. Kogutud teave tuleks edastada ametiasutusele, kes on pädev korraldama vajalikku järelevalvet, et suurendada lennundusohutust. Organisatsioonid peaksid analüüsima juhtumeid, mis võivad ohutust mõjutada, et tuvastada ohutusprobleemid ja võtta mis tahes parandus- või ennetusmeetmeid. Organisatsioonid peaksid saatma oma analüüside esialgsed tulemused oma liikmesriigi pädevale asutusele või ametile ning saatma neile ka lõplikud tulemused, kui need tuvastavad tegeliku või võimaliku ohu lennundusohutusele. Liikmesriikide pädevad asutused ja amet peaksid looma sarnase menetluse neile otse edastatud lennuohutust mõjutavate juhtumite jaoks ning teostama piisavat järelevalvet organisatsiooni hindamistegevuse ning mis tahes võetavate parandus- või ennetusmeetmete üle.

(9)

Tsiviillennunduse eri valdkondade töötajad või muul viisil tsiviillennundusega seotud isikud näevad pealt lennuõnnetuste ärahoidmise seisukohast huvipakkuvaid sündmusi. Neil peaks seetõttu olema vahendid, mis võimaldavad neist juhtumitest teatada ja neile peaks olema tagatud kaitse. Et julgustada töötajaid juhtumitest teatama ja võimaldada neil paremini hinnata juhtumistest teatamise positiivset mõju lennuohutusele, tuleb töötajaid juhtumitest teatamise süsteemi raames võetud meetmetest korrapäraselt teavitada.

(10)

Probleemid ja ohud, mis seonduvad keerukate mootoriga õhusõidukitega, on väga erinevad nendest, mis seonduvad muud tüüpi õhusõidukitega. Kuigi käesoleva määrusega tuleks hõlmata kogu lennundussektor, peaksid seetõttu määrusest tulenevad kohustused olema proportsionaalsed tegevusvaldkonnaga ja eri tüüpi õhusõidukite keerukusega. Teavet mittekeerukate õhusõidukitega seotud juhtumite kohta tuleks seega koguda vastavalt sellele lennundusharule paremini sobivale lihtsustatud teatamiskohustusele.

(11)

Selleks et koguda lisateavet, mis võiks aidata lennundusohutust parandada, tuleks kannustada ka muude ohutusteabe kogumise viiside väljatöötamist lisaks käesoleva määruse kohaste süsteemidega. Kui organisatsioonide olemasolevad ohutusteabe kogumise süsteemid on hästitoimivad, tuleks lubada neil edasi toimida paralleelselt käesoleva määruse alusel loodavate süsteemidega.

(12)

Lennuõnnetuste uurimisorganitel ja mis tahes üksusel, kellele on tehtud ülesandeks tsiviillennundusohutuse reguleerimine liidus, peaks olema täielik juurdepääs lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud üksikasjadele ja selliste juhtumite ettekannetele, mis on nende liikmesriikides talletatud, et nad saaksid vastavalt otsustada, milliste lennuintsidentide korral on vaja läbi viia ohutusalane uurimine ning samuti tuvastada, kus on võimalik lennundusohutuse huvides õppust võtta, ning täita oma järelevalvekohustusi.

(13)

Väga tähtis on omada kõrgkvaliteetseid ja terviklikke andmeid, sest ebatäpsetel andmetel põhinevad analüüsid ja suundumused võivad anda eksitavaid tulemusi ning selle tulemusel võidakse suunata jõupingutused ebavajalikesse meetmetesse. Ka võivad sellised ebatäpsed andmed vähendada usaldust lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemide abil saadud teabe vastu. Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete kvaliteedi tagamiseks ja nende terviklikkuse saavutamisele kaasaaitamiseks peaksid nad sisaldama teatud miinimumteavet, mis võib erineda sõltuvalt juhtumi kategooriast. Lisaks tuleks rakendada menetlusi, mis võimaldavad kontrollida teabe kvaliteeti ning vältida ebakõla juhtumi ettekande ja lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade vahel, mis esialgselt koguti. Peale selle tuleks komisjoni toetusel koostada piisavad juhendid näiteks selleks, et tagada andmete kvaliteet ja aidata kaasa andmete terviklikkuse saavutamisele ning andmete järjepidevale ja ühetaolisele andmebaasidesse lõimimisele. Komisjon peaks korraldama ka näiteks õpikodasid vajaliku toe pakkumiseks.

(14)

Komisjon peaks looma Euroopa ühise riskiklassifitseerimissüsteemi, et tagada vajalike meetmete kiire kindlaksmääramine selliste üksikute juhtumite põhjal, millega kaasneb suur ohutusrisk. See süsteem peaks samuti võimaldama koondteabe põhjal kindlaks teha põhilised riskivaldkonnad. Selline süsteem peaks aitama pädevatel üksustel hinnata lennuohutust mõjutavaid juhtumeid ja otsustada, kuhu on kõige tarvilikum jõupingutusi suunata. Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem peaks hõlbustama riskijuhtimise suhtes integreeritud ja ühtse lähenemisviisi kohaldamist kogu Euroopa lennundussüsteemis, võimaldades seeläbi organisatsioonidel, liikmesriikidel, komisjonil ja ametil tegelda ohutuse suurendamisega ühtlustatud viisil.

(15)

Euroopa ühine riskiklassifitseerimissüsteem peaks võimaldama nii Euroopa tasandil koondteabe põhjal kindlaks teha põhilised riskivaldkonnad liidus kui ka toetada Euroopa lennundusohutusprogrammi ja lennundusohutuskava raames tehtavat tööd. Järjepideva ja ühetaolise riskiklassifitseerimise tagamiseks liikmesriikides peaks komisjon pakkuma asjakohast tuge.

(16)

Teabevahetuse hõlbustamiseks tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded talletada andmebaasides, mis peaksid ühilduma lennuõnnetustest teatamise süsteemide Euroopa koordineerimiskeskuse (ECCAIRS) tarkvaraga (mida kasutavad kõik liikmesriigid ja Euroopa keskne andmekogu) ja taksonoomilise süsteemiga ADREP (Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) taksonoomiline süsteem, mida kasutatakse ka ECCAIRSi tarkvara puhul). Amet ja komisjon peaksid andma süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks tehnilise toe.

(17)

Organisatsioonid peaksid talletama kohustusliku ja asjakohasel juhul vabatahtliku teatamise süsteemi abil kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjadel põhinevad ettekanded ühes või mitmes andmebaasis. Peaks olema võimalik, et andmebaasi keerukus oleks proportsionaalne asjaomase organisatsiooni suuruse ja/või selle olulisusega käesoleva määruse eesmärkide seisukohast ning peaks vähemalt koosnema andmefailist, mis sisaldab ühiseid kohustuslikke andmevälju ja asjakohasel juhul konkreetseid kohustuslikke andmevälju.

(18)

Lennuohutust mõjutavast juhtumist, millega on seotud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigis asutatud organisatsiooni kasutatav õhusõiduk, tuleks teatada ka juhul, kui see toimus väljaspool nimetatud liikmesriikide territooriumi.

(19)

Liidus tuleks vahetada teavet lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, et parandada tegelike või võimalike ohtude väljaselgitamist. See teabevahetus peaks samuti võimaldama liikmesriikidel saada juurdepääsu kogu teabele nende territooriumil või õhuruumis toimunud, kuid muule liikmesriigile teatatud juhtumite kohta. Samuti peaks amet hankima sellest tulenevalt täpse teabe juhtumitest ja juurdepääs kõigile liidus kogutud lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetele, et vajadusel võtta liidus tuvastatud ohu kõrvaldamiseks parandusmeetmeid. See teabevahetus peaks võimaldama liikmesriikide asutustel hankida täpset teavet nende õhuruumis aset leidnud juhtumite kohta, ja võtta vajaduse korral nende territooriumil tuvastatud ohu kõrvaldamiseks parandusmeetmeid.

(20)

Lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitleva info vahetamise peamiseks eesmärgiks peaks olema lennuõnnetuste ja -intsidentide ärahoidmine. Seda ei tohiks kasutada süüle ega vastutusele osutamiseks või ohutustaseme võrdlusnäitajate kehtestamiseks.

(21)

Tõhusaim viis ohutusega seotud suure teabehulga vahetamiseks kõigi liikmesriikide, komisjoni ja ameti vahel on kasutada Euroopa keskset andmekogu, eeldusel et liikmesriikidel, komisjonil ja ametil on sellele täielik juurdepääs.

(22)

Kogu ohutusega seotud teave, mis on saadud liidus lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud ettekannetest, tuleks edastada õigeaegselt Euroopa kesksesse andmekogusse. See peaks hõlmama teabe kogumist lennuintsidentide kohta, aga ka teavet lennuõnnetuste ja tõsiste intsidentide kohta, mida on uuritud määruse (EL) nr 996/2010 kohaselt.

(23)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada lennuohutust mõjutavaid juhtumeid käsitleva teabe suhtes, mida hoitakse organisatsioonide, liikmesriikide või ameti andmebaasides.

(24)

Euroopa keskses andmekogus hoitav kogu ohutusega seotud teave peaks olema kättesaadav liidus tsiviillennundusohutuse reguleerimise eest vastutavatele üksustele, sh ametile, ning asutustele, kes vastutavad lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise eest liidus.

(25)

Huvitatud isikutel peaks olema võimalik taotleda juurdepääsu teatavale Euroopa keskses andmekogus hoitavale teabele, kohustudes seejuures järgima selle teabe konfidentsiaalsuse ja juhtumiga seotud isikute anonüümsusega seotud nõudeid.

(26)

Kuna siseriiklikel kontaktpunktidel on parim ülevaade antud liikmesriigis asutatud huvitatud isikutest, peaks iga siseriiklik kontaktpunkt käsitlema oma liikmesriigi territooriumil asutatud huvitatud isikute teabenõudeid. Komisjon peaks käsitlema kolmandate riikide huvitatud isikute või rahvusvaheliste organisatsioonide teabenõudeid.

(27)

Lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes sisalduvat teavet tuleks analüüsida ja ohutusriskid tuleks kindlaks teha. Vajaduse korral tuleks õigeaegselt kindlaks määrata ja rakendada sellest tulenevaid asjakohased lennundusohutuse suurendamise meetmed. Teavet juhtumite analüüsi ja nende suhtes võetud järelmeetmete kohta tuleks levitada organisatsioonides, liikmesriikide pädevates ametiasutustes ja ametis, sest teatatud juhtumi kohta tagasisidet andes motiveeritakse isikuid juhtumitest teatama. Asjakohasel juhul ja võimaluse korral tuleks teavet juhtumite analüüsi ja nende suhtes võetud järelmeetmete kohta levitada isikutele, kes teatasid lennuohutust mõjutavast juhtumist otse pädevale asutusele või ametile. Sellist tagasisidet andes tuleks pidada kinni käesolevas määruses sätestatud konfidentsiaalsuse ning juhtumist teatanud isiku ja lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikute kaitse eeskirjadest.

(28)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema aidata liikmesriikidel, ametil ja organisatsioonidel juhtida lennundusohutuse riske. Organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteeme täiendavad liikmesriikide ja ameti ohutusjuhtimissüsteemid. Kui organisatsioonid juhivad oma konkreetse tegevusega seotud ohutusriske, siis liikmesriikide pädevad asutused ja amet juhivad vastavalt terve liikmesriigi ja liidu lennundussüsteemide riske, käsitledes ühiseid lennundusohutusega seotud riske kas asjaomases liikmesriigis või liidu tasandil. Ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vastutus ei tohiks vabastada organisatsioone nende otsestest vastutusest ohutusjuhtimise eest, mis on seotud nende pakutavate toodete ja teenustega. Et seda teha, peaksid organisatsioonid koguma ja analüüsima teavet lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, et teha kindlaks ja leevendada nende tegevusega seotud ohte. Samuti peaksid nad hindama seonduvaid ohutusriske ja eraldama ressursse kiirete ja asjakohaste ohutusriski vähendamise meetmete võtmiseks. Kogu selle protsessi üle peaks teostama järelevalvet asjakohane pädev asutus, kes peaks vajaduse korral nõudma lisameetmete võtmist ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Teisest küljest peaksid liikmesriikide pädevad asutused ja amet täiendama vastavalt organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteeme liikmesriigi ja üleeuroopalisel tasandil.

(29)

Liikmesriigid peaksid riiklikku lennundusohutusprogrammi ja riiklikku lennundusohutuskavasse lisatavate meetmete kindlaksmääramisel ja selleks, et need meetmed põhineksid tõenditel, kasutama lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta kogutud ettekannetest ja nende analüüsist saadud teavet. Riiklikku lennundusohutusprogrammi ja riiklikku lennundusohutuskava täiendavad Euroopa tasandil Euroopa lennundusohutusprogramm ja Euroopa lennundusohutuskava.

(30)

Kuna liikmesriigid ei saa lennundusohutuse suurendamise eesmärki piisavalt saavutada, sest nende eraldi hallatavad teatamissüsteemid on vähem tõhusad kui kooskõlastatud teabevahetusvõrgustik, mis võimaldab liidu tasandil kindlaks teha võimalikud ohutusprobleemid ja põhilised riskivaldkonnad, siis tuleks riikide tasandil tehtavat analüüsi täiendada liidu tasandi analüüsi ja järelmeetmete võtmisega, et tagada lennuõnnetuste ja -intsidentide parem ärahoidmine. Seda liidu tasandi ülesannet peaks täitma lennundusohutusanalüütikute võrgustik, kes kooskõlastab oma tegevust ameti ja komisjoniga. Nimetatud võrgustikul peaks olema võimalik konsensuse alusel otsustada kutsuda oma kohtumistele vaatlejaid, sealhulgas kõnealuse sektori töötajaid või esindajaid.

(31)

Euroopa lennundusohutusprogrammis ja Euroopa lennundusohutuskavas tuleks lähtuda eelkõige lennundusohutusanalüütikute võrgustiku tööst, et määrata tõendite põhjal kindlaks meetmed, mida on vaja rakendada liidu tasandil.

(32)

Üldsusele tuleks anda üldist koondteavet lennundusohutuse taseme kohta liikmesriikides ja liidus. See teave peaks eelkõige hõlmama analüüse ja suundumusi, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest liikmesriikides, ning koondteavet Euroopa keskses andmekogus hoitavate andmete kohta ning seda võib anda ohutusalase tulemuslikkuse näitajate avaldamise teel.

(33)

Tsiviillennunduse ohutussüsteem on loodud lennuõnnetuste ja -intsidentidega seotud tagasiside ja järelduste põhjal. Lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamine ja selliste juhtumitega seotud teabe kasutamine ohutuse suurendamise eesmärgil tugineb juhtumist teataja ning kõnealuse teabe kogumise ja hindamise eest vastutava üksuse usaldussuhtele. See nõuab konfidentsiaalsuseeskirjade ranget kohaldamist. Kaitstes ohutusteavet sobimatu kasutamise eest ja lubades Euroopa kesksele andmekogule juurde pääseda vaid huvitatud isikutel, kes osalevad tsiviillennundusohutuse suurendamises, tagatakse ohutusteabe pidev kättesaadavus, mis võimaldab õigeaegselt võtta nõuetekohaseid ennetusmeetmeid ja suurendada lennundusohutust. Seega tuleks tundlikku ohutusteavet kaitsta asjakohaselt ja selle kogumisel tuleks tagada teabe konfidentsiaalsus, teabeallika kaitse ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide ala tsiviillennundustöötajate usaldus. Tuleks kehtestada asjakohased meetmed tagamaks, et lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemide abil kogutud teavet hoitakse saladuses ning et juurdepääs Euroopa kesksele andmekogule on piiratud. Siseriiklikes teabevabadust käsitlevates eeskirjades tuleks arvesse võtta vajadust tagada sellise teabe konfidentsiaalsus. Kogutud teave peaks olema piisavalt kaitstud loata kasutamise või avalikustamise eest. Seda tuleks kasutada üksnes lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks, mitte süüle või vastutusele osutamiseks.

(34)

Et tagada töötajate või lepinguliste töötajate usaldus organisatsiooni lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise süsteemi vastu, tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes sisalduvat teavet vajalikul määral kaitsta ja seda ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks. Käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õiglast suhtumist käsitlevad sise-eeskirjad peaksid eelkõige selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama. Isikuandmete või teataja või teiste lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekandes nimetatud isikute tuvastamist võimaldava teabe edastamise piiramist, eristades lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekandeid käsitlevad osakonnad selgelt ülejäänud organisatsioonist, peetakse samuti selle eesmärgi saavutamise tõhusaks viisiks.

(35)

Teatajat või isikut, keda ettekandes on nimetatud, tuleks piisavalt kaitsta. Seetõttu tuleks lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekanded anonüümistada ja teatajaga ja lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikutega seotud üksikasju ei tohiks andmebaasidesse kanda.

(36)

Ühtlasi peaks tsiviillennundussüsteem soosima ohutuskultuuri, mis hõlbustaks spontaanset teatamist lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, aidates seeläbi edendada õiglase suhtumise levikut. Mõiste „õiglane suhtumine” on usaldusväärse ohutusjuhtimissüsteemi nurgakiviks oleva laiema mõiste „ohutuskultuur” oluline osa. „Ohutuskultuuri” põhimõtteid austav õhkkond ei tohiks takistada lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks vajalike meetmete võtmist.

(37)

Õiglane suhtumine peaks julgustama isikuid esitama ohutusega seotud teavet. Samas ei tohiks see neid vabastada nende tavapärasest vastutusest. Seega ei tohiks töötajaid ja lepingulisi töötajaid mingil viisil diskrimineerida teabe põhjal, mis on esitatud käesoleva määruse kohaselt, välja arvatud tahtliku üleastumise korral või olukorras, kui aset on leidnud ilmse riski ilmne, raske ja tõsine eiramine ja selliste ametialaste kohustustega seotud meetmete täielik võtmata jätmine, mis on asjaolusid arvestades selgelt vajalikud, ning millega otseselt põhjustatakse ilmset kahju inimesele või varale või millega märgatavalt kahjustatakse lennundusohutust.

(38)

Et julgustada töötajaid lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatama, tuleks kaitsta mitte ainult teatajat, vaid ka asjaomases lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikuid. Selline kaitse ei tohiks siiski vabastada neid isikuid teatamiskohustusest, mis neil on käesoleva määruse kohaselt. Eelkõige olukorras, kui lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes on nimetatud isikut, kes on kohustatud sellest juhtumist teatama ning jätab sellest tahtlikult teatamata, tuleks selliselt isikult võtta kaitse ja teda tuleks karistada käesoleva määruse kohaselt.

(39)

Ilma et see piiraks riigi kriminaalõiguse kohaldamist ja nõuetekohast õigusemõistmist, on oluline selgelt piiritleda teatajatele ja teistele lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikutele diskrimineerimise või karistamise eest pakutava kaitse ulatust.

(40)

Selleks et suurendada isikute usaldust süsteemi vastu, tuleks ettekannete käsitlemine korraldada sellisel viisil, et teataja ja teiste lennuohutust mõjutava juhtumi ettekandes nimetatud isikute konfidentsiaalsus oleks asjakohaselt kaitstud, pidades silmas õiglase suhtumise edendamist. Seal kus võimalik, peaks eesmärgiks olema sõltumatu lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete käsitlemise süsteemi loomise võimaldamine.

(41)

Lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevatel organisatsioonide, liikmesriikide pädevate asutuste ja ameti töötajatel on suur roll ohutusega seotud ohtude ja ohutuspuudujääkide kindlakstegemises. Kogemused näitavad, et kui lennuohutust mõjutavatele juhtumitele vaadata tagasi pärast toimunud lennuõnnetust, on analüüsi teel võimalik kindlaks teha ohud ja puudujäägid, mis muidu oleksid jäänud märkamata. Seega on võimalik, et lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevad isikud võivad karta võimalikke tagajärgi, nimelt kohtu alla andmist. Ilma et see piiraks liikmesriigi kriminaalõiguse kohaldamist ja nõuetekohast õigusemõistmist, ei peaks liikmesriigid algatama menetlust liikmesriikide pädevates asutustes lennuohutust mõjutavate juhtumite hindamise, töötlemise või analüüsimisega tegelevate isikute suhtes seoses nende ülesannete täitmisel tehtud otsustega, mis hiljem ja tagasivaatavalt osutuvad valedeks või ebatõhusateks, kuid mis olid nende tegemise ajal ja sel ajal kättesaadava teabe põhjal proportsionaalsed ja asjakohased.

(42)

Töötajatel ja lepingulistel töötajatel peaks olema võimalus teatada selliste põhimõtete rikkumistest, mis on käesolevas määruses nende kaitseks sätestatud, ning neid ei tohiks selle eest karistada. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama tagajärjed, mille lennuohutust mõjutavast juhtumist teataja ja teiste lennuohutust mõjutavat juhtumit käsitlevas ettekandes nimetatud isikute kaitse põhimõtete rikkumine toob kaasa rikkujale, ja kehtestama asjakohasel juhul õiguskaitsevahendid või määrama karistused.

(43)

Isikud võivad hoiduda lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamisest, sest nad kardavad enese süüstamist ja võimalikku kohtu alla andmist. Käesoleva määruse eesmärke saab saavutada ilma, et sekkutaks alusetult liikmesriikide õigussüsteemidesse. Seetõttu on asjakohane sätestada, et ettekavatsemata või tahtmatu seaduserikkumise suhtes, mis saab liikmesriikide asutustele teatavaks ainult käesoleva määruse kohase teatamise tõttu, ei tuleks algatada distsiplinaar-, haldus- ega kohtumenetlust, välja arvatud juhul, kui kohaldatav siseriiklik kriminaalõigus näeb ette teisiti. Ent see keeld ei peaks hõlmama kolmandate isikute õigust algatada tsiviilmenetlust ning selle suhtes peaks kehtima üksnes siseriiklik õigus.

(44)

Õiglase suhtumise õhkkonna loomisega seoses peaksid liikmesriigid siiski jätma endale võimaluse kohaldada lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete (kui teatajate vastaste tõendite) kasutamise keeldu lisaks haldus- ja distsiplinaarmenetlustele ka tsiviilmenetlustes.

(45)

Lisaks tuleks suurendada ja formaliseerida ohutusasutuste ja õigusasutuste koostööd nendevaheliste eelkokkulepete kaudu, mis peaksid tagama mitmesuguste avalike huvide tasakaalu ning hõlmama eelkõige näiteks juurdepääsu siseriiklikes andmebaasides hoitavatele juhtumite ettekannetele ja nende kasutamist.

(46)

Selleks et käesoleva määruse kohaseid ameti suuremaid pädevusi toetada, tuleks ametile talle antud lisaülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid eraldada.

(47)

Selleks et käesolevat määrust täiendada või muuta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(48)

Määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima ametiga ja selles osutatud lennundusohutusanalüütikute võrgustikuga.

(49)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(50)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks järgida kõiki andmete töötlemist ja isikuandmete kaitset käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (7). Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks järgida kõiki andmetele juurdepääsu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001, (8) välja arvatud juhul, kui levitatakse Euroopa keskses andmekogus hoitavaid andmeid ja teavet, mida kaitstakse käesolevas määruses kehtestatud rangemate juurdepääsueeskirjadega.

(51)

Karistused peaksid eelkõige olema kohaldatavad iga isiku või üksuse suhtes, kes käesoleva määruse vastaselt kasutab vääralt käesoleva määrusega kaitstud teavet, kohtleb diskrimineerivalt teatajat või teisi lennuohutust mõjutava juhtumi ettekannetes nimetatud isikuid muul juhul kui käesolevas määruses sätestatud erandjuhtumite korral, ei loo lennuohutust mõjutavate juhtumite üksikasjade kogumist võimaldavaid tingimusi, ei analüüsi kogutud teavet ega võta ühtegi meedet avastatud tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks või ei jaga käesoleva määruse kohaselt kogutud teavet.

(52)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtsete eeskirjade kehtestamist tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme liiduülese ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)

Määrust (EL) nr 996/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(54)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ, (9) komisjoni määrus (EÜ) nr 1321/2007 (10) ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1330/2007 (11) tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(55)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti 10. aprillil 2013 (12) vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2,

a)

et kogutud teabe analüüsimise alusel võetakse vajaduse korral õigeaegselt ohutusmeetmeid;

b)

ohutusteabe pidev kättesaadavus teabe nõuetekohast konfidentsiaalsust ja kasutamist käsitlevate eeskirjade kehtestamise abil ning teataja ja lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isikute kaitse ühtlustamise ja suurendamise kaudu ning

c)

et lennundusohutusriske kaalutakse ja käsitletakse nii liidu kui riiklikul tasandil.

a)

pädev asutus, mille iga liikmesriik on määranud kooskõlas artikli 6 lõikega 3, kui teabenõude on esitanud liidus asuv huvitatud isik;

b)

komisjon, kui teabenõude on esitanud väljaspool liitu asuv huvitatud isik;

a)

sellistest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamist, mis ohustavad või võivad nendega mittetegelemise või nende eiramise korral ohustada õhusõidukit, selles olevaid isikuid, mis tahes muid isikuid või seadmeid või seadeldisi, mis mõjutavad õhusõidukite käitamist, ning muust sellega seotud asjakohasest teabest teatamist;

b)

teatatud lennuohutust mõjutavate juhtumite ja muu sellega seotud teabe analüüsimist ja nende suhtes järelmeetmete võtmist;

c)

lennundustöötajate kaitset;

d)

kogutud ohutusalase teabe asjakohast kasutamist;

e)

kogutud teabe koondamist Euroopa kesksesse andmekogusse ja

f)

anonüümistatud teabe levitamist huvitatud isikutele, et jagada neile lennundusohutuse suurendamiseks vajalikku teavet.

a)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud õhusõiduki käitamisega, nagu näiteks:

b)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud õhusõiduki tehnilise seisukorra, hoolduskorralduse ja remondiga, nagu näiteks:

c)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuste, -seadmete ja -rajatistega, nagu näiteks:

d)

lennuohutust mõjutavad juhtumid, mis on seotud lennuvälja ja maapealsete teenustega, nagu näiteks:

a)

õhusõiduki kapten või, juhul kui kapten ei ole võimeline juhtumist teatama, siis käsuliini pidi kaptenist järgmine meeskonnaliige, kui õhusõiduk on registreeritud liidus, või õhusõiduk on registreeritud väljaspool liitu, kuid seda kasutab ettevõtja, kelle tegevuse järelevalve tagab liikmesriik, või seda kasutab liidus asutatud ettevõtja;

b)

isik, kes liikmesriigi või ameti järelevalve all tegeleb õhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa projekteerimise, tootmise, jätkuva lennukõlblikkuse järelevalve, hooldamise või muutmisega;

c)

isik, kes liikmesriigi või ameti järelevalve all kirjutab alla õhusõiduki või selle mis tahes seadme või osa lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadile või hooldustõendile;

d)

isik, kes täidab aeronavigatsiooniteenuste pakkumise eest vastutavas lennuliiklusteeninduses või lennuinfoteenistuses töötajana tööülesandeid, milleks on nõutav liikmesriigi väljastatud luba;

e)

isik, kes täidab sellise lennujaama ohutusjuhtimisega seotud ametiülesandeid, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1008/2008 (13);

f)

isik, kes täidab ametiülesandeid, mis on seotud liikmesriigi järelevalve alla kuuluvate aeronavigatsiooniseadmete ja -rajatiste paigaldamise, muutmise, hooldamise, remondi, kapitaalremondi, lennukontrolli või ülevaatusega;

g)

isik, kes täidab õhusõiduki maapealse käitlusega seotud ametiülesandeid, sh tankimine, lastiplaani koostamine, lastimine, jäätõrje ja pukseerimine määrusega (EÜ) nr 1008/2008 hõlmatud lennujaamas.

a)

selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)

muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

a)

selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)

muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

a)

selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta, mida kohustusliku teatamise süsteem ei pruugi hõlmata, üksikasjad;

b)

muu selline ohutusalane teave, mis teataja arvates kujutab endast tegelikku või võimalikku ohtu lennundusohutusele.

a)

millest ei tule vastavalt artikli 4 lõikele 1 kohustuslikult teatada;

b)

millest on teatanud isikud, kes ei ole loetletud artikli 4 lõikes 6.

a)

lennundustööstuse;

b)

lennundustöötajate kutseorganisatsioonide aktiivset osalemist.

a)

riigi tsiviillennundusamet ja/või

b)

lennuõnnetuste uurimisorgan ja/või

c)

mis tahes muu liidus asuv sõltumatu asutus või üksus, kellele see ülesanne on antud.

a)

on teabevahetuse hõlbustamiseks standardsed ning

b)

ühilduvad ECCAIRSi tarkvaraga ja taksonoomilise süsteemiga ADREP.

a)

lõike 1 kohasel miinimumteabe kaasamisel;

b)

lõike 2 kohasel juhtumite riskiklassi määramisel ja

c)

lõike 3 kohasel andmekvaliteedi kontrollimise menetluste kehtestamisel.

a)

juhendeid;

b)

õpikodasid ja

c)

asjakohast koolitust.

a)

lennuõnnetuste ja tõsiste lennuintsidentide uurimise ajal edastatakse nendega seotud esialgne faktiline teave;

b)

kui uurimine on lõpetatud:

a)

on tema hinnangul huvipakkuvad teistele liikmesriikidele või ametile või

b)

nõuavad tema hinnangul teiste liikmesriikide või ameti poolt võimalikku ohutusmeetmete võtmist.

a)

selle esitaja on huvitatud isik;

b)

see on pädev kõnealust nõuet käsitlema.

a)

taotletud teave on seotud huvitatud isiku enda seadmete, toimingute või tegevusvaldkonnaga;

b)

üldotsus ei anna juurdepääsu kogu andmebaasi sisule;

c)

üldotsus puudutab vaid anonüümistatud teavet.

a)

huvitatud isik kasutab teavet ainult teabenõudes nimetatud otstarbel, mis peaks vastama käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärgile ning

b)

huvitatud isik ei avalda saadud teavet ilma teabe andnud kontaktpunkti kirjaliku nõusolekuta ja võtab saadud teabe nõuetekohase konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikud meetmed.

a)

rakendab ta neid meetmeid õigeaegselt ning

b)

kehtestab meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimise protsessi.

a)

ja lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi (kui see on olemas) esialgse tulemuse;

b)

lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed.

a)

lõike 1 kohaselt tehtud analüüsi esialgse tulemuse, kui see on olemas, ja

b)

lõike 2 kohaselt võetavad mis tahes meetmed.

a)

rakendab ta neid õigeaegselt ning

b)

kehtestab meetmete rakendamise ja nende tulemuslikkuse jälgimise protsessi.

a)

koondatud ja anonüümistatud teavet selliste lennuohutust mõjutavate juhtumite liikide ja muu ohutusalase teabe kohta, mille kohta on kogutud teavet riigis kehtestatud kohustusliku ja vabatahtliku teatamise süsteemi alusel;

b)

arengusuundade kirjeldust;

c)

tuvastab selle poolt võetud meetmeid.

a)

süüle või vastutusele osutamiseks ega

b)

ühelgi muul otstarbel kui lennundusohutuse säilitamiseks või suurendamiseks.

a)

tagavad teabe konfidentsiaalsuse ning

b)

piiravad teabe kasutamise rangelt oma ohutusalaste kohustuste täitmisega, ilma et osutataks süüle või vastutusele. Seda teavet kasutatakse eelkõige riskijuhtimiseks ja ohutussuundumuste analüüsiks, mille alusel saab koostada ohutusalaseid soovitusi või meetmeid tegelike või võimalike ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks.

a)

juhtumist teatanud isik või

b)

lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes nimetatud isik.

a)

tahtliku üleastumise korral;

b)

kui aset on leidnud ilmse riski ilmne, raske ja tõsine eiramine ja selliste ametialaste kohustustega seotud meetmete täielik võtmata jätmine, mis on asjaolusid arvestades selgelt vajalikud, ning millega otseselt põhjustatakse ilmset kahju inimesele või varale või millega märgatavalt kahjustatakse lennundusohutuse taset.

a)

ajakohastada kohustuslike andmeväljade loetelu I lisas esitatud lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannetes, kui käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on muudatused vajalikud lennundusohutuse suurendamiseks;

b)

ajakohastada III lisas esitatud Euroopa kesksest andmekogust teabe saamise taotluse vormi, et võtta arvesse saadud kogemusi ja uusi arenguid;

c)

kooskõlastada kõiki lisasid ECCAIRSi tarkvaraga ja ADREP taksonoomilise süsteemiga ning muude liidu poolt vastu võetud õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega.

24.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/44

(1)

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire (GMES) oli Maa seire alane algatus, mida juhtis liit ja mida viidi ellu partnerluses liikmesriikidega ja Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). GMESile pandi alus 1998. aasta mais, mil Euroopas kosmosetegevuse arendamisega tegelevad institutsioonid esitasid ühisavalduse, mida nimetatakse Baveno manifestiks. Manifestis kutsuti võtma pikaajalist kohustust seoses kosmosepõhiste keskkonnaseireteenuste väljaarendamisega, milles kasutataks ära ja arendataks edasi Euroopa oskusi ja tehnoloogiaid. 2005. aastal tegi liit strateegilise valiku arendada ühiselt ESAga sõltumatut Euroopa Maa seire suutlikkust teenuste pakkumiseks keskkonna- ja turvavaldkonnas.

(2)

Nimetatud algatuse alusel loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 911/2010 (3) Maa seire Euroopa programm (GMES) ning selle esialgsete toimingute rakendamise eeskirjad.

(3)

Kuigi määrusega (EL) nr 911/2010 loodud programm peaks jätkuma nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (4) kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020 kohaselt, tuleks akronüüm GMES asendada nimega Copernicus, et lihtsustada suhtlust laiema üldsusega. Komisjon on kaubamärgi registreerinud, nii et liidu institutsioonid saavad seda kasutada ja teistele huvitatud kasutajatele, eriti põhiteenuste osutajatele, saab anda kasutuslitsentsi.

(4)

Copernicuse programm („Copernicus”) põhineb liidu, ESA ja liikmesriikide vahelisel koostööl. Seega peaks see tuginema Euroopa ja riikide olemasolevale suutlikkusele ning peaks täiendama seda ühiselt arendatud uute vahenditega. Selle lähenemisviisi rakendamiseks peaks komisjon püüdma säilitada dialoogi ESA ja liikmesriikidega, kellele kuuluvad vastavad kosmoses ja in situ asuvad varad.

(5)

Oma eesmärkide täitmiseks peaks Copernicus tagama liidu sõltumatu suutlikkuse seoses kosmosepõhise seirega ning osutama operatiivteenuseid keskkonna, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonnas, austades täiel määral riikide volitusi seoses ametlike hoiatustega. Programmis tuleks kasutada ka olemasolevaid toetavaid missioone ja in situ infrastruktuuri kaudu kogutud andmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide kosmosepõhise seire suutlikkust ja teenuseid. Copernicus peaks kasutama ka Euroopa ärialgatuste suutlikkust, aidates sellega kaasa Euroopa elujõulise ärilise kosmosesektori arengule. Lisaks tuleks edendada süsteeme andmeedastuse optimeerimiseks, et suurendada veelgi suutlikkust vastata kasutajate suurenevale vajadusele peaaegu reaalajas edastatavate andmete järele.

(6)

Maavaatlustehnoloogiate kasutamise edendamiseks ja hõlbustamiseks nii kohalike omavalitsuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) poolt tuleks edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke.

(7)

Copernicuse eesmärk peaks olema pakkuda keskkonna ja julgeoleku valdkonnas täpset ja usaldusväärset teavet, mis on kohandatud kasutajate vajadustele ja toetab liidu muud poliitikat, eelkõige seoses siseturu, transpordi, keskkonna, energeetika, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku, kolmandate riikidega tehtava koostöö ja humanitaarabiga.

(8)

Copernicust tuleks vaadelda Euroopa panusena Maa Jälgimise Grupi (GEO) raamistikus väljatöötatud Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS) rajamisse.

(9)

Copernicust tuleks rakendada kooskõlas muude asjakohaste liidu õigusaktide ja meetmetega, eelkõige keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate meetmete ning julgeolekuvaldkonna, isikuandmete kaitse, konkurentsivõime ja innovatsiooni, ühtekuuluvuse, teadusuuringute, transpordi-, konkurentsivõime ja rahvusvahelise koostöö valdkonna õigusaktidega ning Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemidega (Galileo ja EGNOS). Copernicuse andmed peaksid vastama liikmesriikide ruumiandmete võrdlusandmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (5) loodud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rakenduseeskirjadele ja tehnilistele suunistele. Samuti peaks Copernicus täiendama ühist keskkonnateabesüsteemi (SEIS), millele on osutatud komisjoni 1. veebruari 2008. aasta teatises „Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) väljakujundamine”, ja liidu tegevust hädaolukorras reageerimise valdkonnas. Copernicust tuleks rakendada kooskõlas avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (6) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avatult kättesaadavad, et toetada komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” osutatud Euroopa digitaalset tegevuskava.

(10)

Copernicus kuulub aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” („strateegia „Euroopa 2020””) programmide hulka. Copernicus peaks tooma kasu paljudes liidu poliitikavaldkondades ja toetama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist eelkõige seeläbi, et arendab tõhusat kosmosepoliitikat pakkumaks vahendeid mõningate tähtsate ülemaailmsete probleemide käsitlemiseks ja saavutamaks kliimamuutuste ja energiasäästvusega seotud eesmärke. Copernicus peaks toetama ka Euroopa kosmosepoliitika rakendamist ning Euroopa kosmosepõhiste andmete ja teenuste turgude kasvu.

(11)

Copernicuses tuleks samuti ära kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogrammiga „Horisont 2020” saadud tulemusi, eelkõige tulevaste Maa seire tehnoloogiate ja rakendustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, milles kasutatakse kaugseirevahendeid, õhus ja in situ paiknevaid tehnoloogiaid ja andmeid, mida saab kasutada suurte sotsiaalsete probleemide käsitlemiseks. Komisjon peaks tagama Copernicuse eri aspektide asjakohase sünergia, läbipaistvuse ja selguse.

(12)

Copernicuse kosmosekomponendi areng peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste rahuldamine, hõlmates hankimist riiklikelt/avalikelt missioonidelt ja tulunduslikelt teenuseosutajatelt Euroopas, uute sihtotstarbeliste missioonide määratlemist, muudele kui Euroopa missioonidele juurdepääsu tagavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid ning Maa seire turgu Euroopas.

(13)

Selguse huvides ja kulude kontrolli all hoidmise hõlbustamiseks tuleks maksimaalne liidu poolt eraldatav summa Copernicuse tegevuste elluviimiseks jaotada eri kategooriateks. Paindlikkuse säilitamiseks ja Copernicuse sujuva elluviimise tagamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik vahendeid ühest kategooriast teise üle kanda.

(14)

Operatiivteenuste osutamine sõltub Copernicuse kosmosekomponendi heast toimimisest, jätkuvast kättesaadavusest ja turvalisusest. Teiste satelliitide ja kosmoseprügiga kokkupõrkamise järjest suurenev risk on Copernicuse kosmosekomponendi jaoks suur oht. Seetõttu peaks Copernicuse raames toimuv tegevus hõlmama Copernicuse kosmosekomponendi ja selle toimingute kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Sellega seoses võiks sellist kaitset pakkuvate teenustega seotud kulusid proportsionaalses osas rahastada nii palju kui võimalik Copernicusele eraldatud eelarvevahenditest, võttes arvesse kulude ranget haldamist ja käesoleva määrusega kehtestatud maksimaalset summat 26 500 000 eurot jooksevhindades. Sellist rahastamist tuleks kasutada ainult andmete ja teenuste pakkumiseks, ent mitte infrastruktuuri ostmiseks.

(15)

Copernicuse rakendamise ja selle pikaajalise kavandamise parandamiseks peaks komisjon võtma vastu iga-aastase tööprogrammi, sealhulgas Copernicuse eesmärkide täitmiseks nõutavate meetmete rakenduskava. Nimetatud rakenduskava peaks olema tulevikku vaatav ning selles tuleks kirjeldada Copernicuse rakendamiseks vajalikke meetmeid, võttes arvesse kasutajate vajaduste muutumist ja tehnilist arengut.

(16)

Võttes arvesse keerukust ja Copernicusele eraldatud vahendeid, peaks Copernicuse teenuskomponendi rakendamine põhinema tehnilistel kirjeldustel. See toetaks ka teenuste kasutamist üldsuse poolt, kuna kasutajatel oleks võimalik ette näha teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vastu tehnilised kirjeldused kõikide Copernicuse teenuste jaoks, käsitledes selliseid aspekte nagu ulatus, arhitektuur, tehniliste teenuste ülevaade, soovituslik kulude jaotus ja planeerimine, toimivustasemed, kosmose- ja in situ andmetele juurdepääsu vajadused, areng, standardid, andmete arhiveerimine ja levitamine, ning neid kirjeldusi vajaduse korral ajakohastama.

(17)

Võttes arvesse keerukust ja Copernicuse jaoks eraldatud vahendeid, peaks Copernicuse kosmosekomponendi rakendamine põhinema tehnilistel kirjeldustel. Seetõttu peaks komisjon võtma vastu tehnilised kirjeldused, milles täpsustatakse Copernicuse kosmosekomponendi alusel toetatavaid meetmeid ning nendega seotud kulude soovituslikku jaotust ja planeerimist, ning neid kirjeldusi vajaduse korral ajakohastama. Kuna Copernicus peaks põhinema liidu, ESA ja liikmesriikide poolt Maa seire Euroopa programmi raames tehtavatel investeeringutel, peaks Copernicuse kosmosekomponendi kohaste meetmete puhul võtma vajaduse korral arvesse ESA pikaajalist stsenaariumit, mille koostab ja mida ajakohastab ESA ning milles kehtestatakse üldine raamistik Copernicuse kosmosekomponendi jaoks.

(18)

Copernicus peaks olema suunatud kasutajatele ning seetõttu on vajalik kasutajate pidev tõhus kaasamine, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega.

(19)

Copernicuse rahvusvaheline mõõde on eriti tähtis andmete ja teabe vahetamisel, samuti juurdepääsul seire infrastruktuurile. Selline vahetus on kulutõhusam kui andmete ostmise kavad ja tugevdab Copernicuse ülemaailmset mõõdet.

(20)

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus ning kandidaatriikide ja võimalike kandidaatidega sõlmitud raamlepingutes on ette nähtud kõnealuste riikide osalemine liidu programmides. Muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine tuleks teha võimalikuks sellekohaste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kaudu.

(21)

Liikmesriikidel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel peaks olema võimalik programmis osaleda asjakohaste lepingute alusel.

(22)

Copernicuse eest peaks üldiselt vastutama komisjon. Komisjon peaks määrama kindlaks selle prioriteedid ja tagama Copernicuse üldise koordineerimise ja järelevalve. See peaks hõlmama ka erilisi jõupingutusi, mis suurendavad üldsuse teadlikkust kosmoseprogrammide tähtsusest Euroopa kodanike jaoks. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegselt kõik asjakohased Copernicust käsitlevad andmed.

(23)

Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa valitsustevahelistele organisatsioonidele, kellega ta on loonud juba partnerlussuhted, eelkõige ESA Copernicuse kosmosekomponendi tehnilise koordineerimise, selle arhitektuuri määratlemise, kosmoses asuva vara väljatöötamise ja hankimise, andmetele juurdepääsu ja sihtotstarbeliste missioonide töö osas. Lisaks peaks komisjon tuginema sihtotstarbeliste missioonide töö osas ka Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioonile (EUMETSAT) kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.

(24)

Arvestades Copernicuse partnerlusmõõdet ja selleks, et vältida tehniliste teadmiste dubleerimist, tuleks Copernicuse rakendamine delegeerida üksustele, kellel on asjakohane tehniline ja kutsealane suutlikkus. Selliseid üksusi tuleks innustada avama kõnealuste ülesannete täitmist piisaval tasemel konkurentsile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) („finantsmäärus”).

(25)

Copernicus peaks endas kätkema teenusekomponenti, millega tagatakse teabe edastamine atmosfääri seire, merekeskkonna seire, maismaaseire, kliimamuutuste, hädaolukordade ohjamise ja julgeoleku alal. Eelkõige peaks Copernicus edastama teavet atmosfääri seisundi kohta, sealhulgas kohalikus, Euroopa ja ülemaailmses mastaabis; teavet ookeanide seisundi kohta, sealhulgas sihtotstarbelise Euroopa mereseire rühmituse moodustamise kaudu; teavet maismaamaaseire toetamiseks, millega toetatakse kohaliku, riikliku ja Euroopa poliitika rakendamist; teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks; georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetustegevuse kaudu, ja tsiviiljulgeoleku toetamiseks, mis hõlmab liidu välistegevuse toetamist. Komisjon peaks kindlaks tegema asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(26)

Kui see on tegevuse eripära ja eriteadmiste tõttu nõuetekohaselt põhjendatud, võib komisjon Copernicuse teenusekomponendi rakendamisel tugineda pädevatele üksustele, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ning Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN), Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), muud asjaomased Euroopa ametid, rühmitused või riiklike asutuste konsortsiumid, või mis tahes asjakohasele üksusele, mis vastab delegeerimise tingimustele kooskõlas finantsmäärusega. Üksuse valikul tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta nende ülesannete delegeerimise kulutõhusust ja mõju üksuse juhtimisstruktuurile ning selle rahalistele ja inimressurssidele.

(27)

Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on olnud aktiivselt seotud GMESi algatuse ja määruse (EL) nr 911/2010 kohaselt kindlaks määratud GMESi esialgsete toimingute rakendamisega. Komisjon peaks jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusalasele ja tehnilisele toele Copernicuse rakendamisel.

(28)

Copernicuse rakendamise ülesande saanud üksuste avalikud hanked peaksid vastama liidu eeskirjadele või võrdväärsetele rahvusvahelistele standarditele määral, mis on lubatud finantsmäärusega avaliku hanke lepingute suhtes. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud eeskirjades, samuti kord olemasolevate lepingute pikendamiseks tuleks kindlaks määrata vastavates delegeerimislepingutes. Selle eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, maandada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tarneahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele, sealhulgas eelkõige uutele turuletulijatele ning VKEdele. Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide maandamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks Copernicuse ja selle kulude ning ajakava üle tuleks asjakohasel juhul kasutada mitut tarnijat. Lisaks tuleks kaitsta ja edendada Euroopa tööstuse arengut kõikides Maa seirega seotud valdkondades vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline.

(29)

Lepingu rikkumise või täitmata jätmise riski tuleks võimalikult suurel määral maandada. Selleks peaksid töövõtjad tõendama oma suutlikkust täita lepingut võetud kohustuste ja lepingu kestuse osas. Seetõttu peaks hankija asjakohasel juhul täpsustama tarnete sooritamise ja teenuste osutamise garanteerimisega seotud nõuded. Lisaks sellele võib hankija tundliku loomuga kaupade ja teenuste ostu korral kohaldada sellise ostu suhtes erinõudeid, eelkõige teabeturbe tagamise osas. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse Copernicuse strateegilisust ning liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Ära tuleks kasutada avaliku sektori investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(30)

Hangitava toote, teenuse või töö kogumaksumuse, sealhulgas sellega seotud pikaajalise tegevuskulu paremaks hindamiseks tuleks majanduslikult soodsaimast pakkumisest lähtuva hanke korral võtta hankemenetluse käigus asjakohasel juhul arvesse hangitava toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea jooksul tekkivat kogukulu, kasutades kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi, nagu kasutustsükli kulude arvestus. Selleks peaks hankija tagama, et toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea kulude arvutamiseks kasutatav meetod on hanketeates või pakkumisteatises selgelt kirjeldatud ning et see võimaldab kontrollida pakkujate esitatud teabe täpsust.

(31)

Hankija peaks saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate tegevuste kohta siseteavet. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või piirata allhangete määra. Lõpetuseks, kuna Copernicuse tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks soovitatav sõlmida erilepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(32)

Eesmärgiga säilitada Copernicuse jaoks maksimaalne summa, vähendades suurimas ulatuses tehnilisi ja ajalisi riske ja nendega seotud kulutusi ning tagades tarnete püsiva usaldusväärsuse, peaks Copernicus kasutama maksimaalselt ära varasemaid avaliku sektori finants- ja infrastruktuuriinvesteeringuid, samuti GMESi tehtud selliste investeeringute kaudu saadud tööstuslikku kogemust ja pädevust. See peaks eelkõige paika pidama korduvate kosmose ja maa segmendi komponentide suhtes, mis on välja töötatud ESA ja selles osalevate riikide poolt seoses GMESi kosmosekomponendi vabatahtliku programmiga, mille rahastamises osaleb liit. Viimasel juhul peaks hankija nõuetekohaselt kaaluma väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse või sellega võrdväärse menetluse kasutamist.

(33)

Copernicuse eesmärgi saavutamiseks jätkusuutlikul alusel on vaja koordineerida Copernicuses osalevate partnerite tegevust ning töötada välja, kehtestada ja osutada teenuseid ja seiresuutlikkust, mis vastavad kasutajate nõudmistele. Siinjuures peaks komisjonil aitama liidu, liikmesriikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide, samuti erasektori Copernicuses osalemise koordineerimist tagada komitee („Copernicuse komitee”), kasutades parimal viisil ära olemasolevat suutlikkust ja tehes kindlaks liidu tasandil käsitlemist vajavad puudujäägid. Samuti peaks nimetatud komitee aitama komisjonil kontrollida Copernicuse ühtset rakendamist. Hästi toimiv avalik haldus eeldab Copernicuse ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu eelarve täitmise ülesannetega üksuste esindajatel peaks olema võimalik osaleda vaatlejatena Copernicuse komitee töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema võimalik osaleda Copernicuse komitee töös julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Sellistel esindajatel ei peaks olema õigust osaleda Copernicuse komitee hääletamismenetlustes.

(34)

Nende üksuste tööd, kellele komisjon on delegeerinud rakendamisülesanded, tuleks mõõta ka tulemusnäitajate alusel. See annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate Copernicuse toimingute ja Copernicuse rakendamise edusammudest.

(35)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1159/2013 (9) on kehtestatud GMESi kasutajate registreerimise ja litsentseerimise tingimused ning määratletud GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid.

(36)

Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti järgmise etapi teenuste sektoris, võimaldades seeläbi kasvu ja töökohtade loomist.

(37)

Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega.

(38)

Arvesse tuleks võtta GMESi kosmosekomponendi programmi raames Copernicuse Sentineli andmetele antud juurdepääsuõigusi, mis kiideti heaks 24. septembril 2013 ESA Maa seire programmi nõukogus.

(39)

Kuna Copernicus on tsiviilkontrolli all olev tsiviilprogramm, peaks esmatähtsaks pidama selliste andmete hankimist ja sellise teabe, kaasa arvatud kõrglahutusega kujutiste pakkumist, mis ei kujuta endast riski või ohtu liidu või selle liikmesriikide julgeolekule. Kuna aga teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave võivad vajada kaitset, siis peaksid kõik Copernicuses osalejad selleks, et tagada sellise teabe turvaline levitamine käesoleva määruse alusel, siiski tagama ELi salastatud teabe kaitse taseme, mis on samaväärne sellega, mis on tagatud julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (10) lisas, ning nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (11) lisades.

(40)

Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, tuleks nõukogule anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel õigus võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või selle liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.

(41)

Kogu Copernicuse raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik peaks olema liit. Et pidada täielikult kinni kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Tuleks mõista, et immateriaalse vara omandiõigust käsitlevad käesoleva määruse sätted ei hõlma immateriaalseid õigusi, mis ei ole asjaomase siseriikliku õiguse alusel üleantavad. Selline liidu omandiõigus ei mõjuta liidu võimalust teha kõnealune vara kättesaadavaks kolmandatele isikutele või see võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega juhul, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks. Eelkõige peaks liidul olema võimalik üle anda või litsentsida Copernicuse raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandiõigusi, et saavutada Copernicuse teenuste aktiivne kasutuselevõtt järgmise tasandi kasutajate poolt.

(42)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas finantsmäärusega.

(43)

Kuna Copernicus on keerukas programm, peaksid komisjoni abistama laia sidusrühmade ringi kuuluvad sõltumatud eksperdid, sealhulgas eelkõige liikmesriikide poolt turvaküsimustega seoses nimetatud eksperdid, kosmose eest vastutavate asjakohaste siseriiklike üksuste esindajad ja Copernicuse kasutajad, et varustada komisjoni vajaliku tehnilise ja teadusliku eksperditeabega, muu hulgas interdistsiplinaarsest ja sektoriteülesest perspektiivist, võttes arvesse asjaomaseid olemasolevaid algatusi liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(44)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses iga-aastase tööprogrammi, teenuse ja kosmosekomponentide tehniliste kirjelduste, turvaaspektide ja liikmesriikides Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ning Maa seire tehnoloogiale ja arendustegevusele juurdepääsu ühtlustamise edendamise meetmetega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(45)

Kuna Copernicus on suunatud kasutajatele, on vajalik kasutajate pidev tõhus kaasamine, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada kasutajate väärtust, tuleks neid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii avaliku kui ka erasektori lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (nn kasutajate foorum), et aidata Copernicuse komiteel kindlaks teha kasutajate vajadusi, kontrollida teenuste vastavust ja kooskõlastamist selle kasutajatega avalikust sektorist.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses andmenõuetega, mis on vajalikud operatiivteenuste arenguks, tingimuste ja menetlustega, mis käsitlevad juurdepääsu Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele, nende registreerimist ja kasutamist, tehniliste eritingimustega, mida on vaja Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe häirete vältimiseks ning Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe hankimise või levitamise piiramise kriteeriumidega, mida kohaldatakse õiguste vastuolu korral. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(47)

Käesoleva määruse alusel rahastatud meetmeid tuleks kontrollida ja hinnata, et teha muudatusi ja neid edasi arendada. Eelkõige tuleks hindamisel käsitleda Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe poliitika mõju sidusrühmadele, järgmise etapi kasutajatele, äritegevusele ning Maa seire infrastruktuuridesse tehtud riiklikele ja erasektori investeeringutele. Hindamisel tuleks käsitleda ka Euroopa asjakohaste ametite (näiteks Euroopa GNSSi Agentuur) võimalikku tulevast kaasatust. Maksimaalsete tulemuste saavutamiseks ning Copernicuse rakendusetappide kaudu saadud teadmiste ja eksperditeadmiste ärakasutamiseks tuleks tulevase kavandamise tarbeks uurida uusi organisatsioonilisi mudeleid, tagades pikaajalised majanduslikud kohustused.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua Copernicus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see hõlmab ka üleeuroopalist suutlikkust ja sõltub teenuste koordineeritud pakkumisest kõikides liikmesriikides, mida on vaja koordineerida liidu tasandil, küll aga saab seda meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks lähtesummaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punkti 17 tähenduses.

(50)

On asjakohane viia käesoleva määruse rahastamisperiood vastavusse määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 sätestatuga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014.

(51)

Määrus (EL) nr 911/2010 tuleb kehtetuks tunnistada, et luua asjakohane juhtimis- ja rahastamisraamistik ning tagada Copernicuse täielik toimimine. Järjepidevuse tagamiseks peaksid määruse (EL) nr 911/2010 alusel võetud meetmed edasi kehtima,

a)

teenusekomponent, millega tagatakse teabe edastamine järgmistes valdkondades: atmosfääri seire, merekeskkonna seire, maismaaseire, kliimamuutused, hädaolukordade ohjamine ja julgeolek;

b)

kosmosekomponent, millega tagatakse jätkusuutlik kosmosepõhine seire punktis a osutatud teenusevaldkondades;

c)

in situ komponent, millega tagatakse punktis a osutatud teenusevaldkondade jaoks koordineeritud juurdepääs õhus, merel ja maapinnal paiknevate seadmete kaudu saadud seireandmetele.

a)

Copernicuse põhikasutajad: liidu institutsioonid ja asutused ning Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, kellele on tehtud ülesandeks avaliku teenuse või poliitika kujundamine, rakendamine, jõustamine või järelevalve artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud valdkondades;

b)

teadusringkonna kasutajad: ülikoolid ja muud teadusuuringute ja haridusega tegelevad organisatsioonid;

c)

ettevõtlus- ja erasektori kasutajad;

d)

heategevuslikud, valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid.

a)

Maa seire, et toetada keskkonnakaitset ning kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku jõupingutusi;

b)

maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu ja edendada Maa seire kasutamist rakendustes ja teenustes, toetades seeläbi strateegiat „Euroopa 2020” ja selle aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke;

c)

toetada Euroopa konkurentsivõimelise kosmose- ja teenustesektori arengut ning luua Euroopa ettevõtjatele maksimaalsed võimalused innovaatiliste Maa seire süsteemide ja teenuste väljatöötamiseks ja pakkumiseks;

d)

tagada sõltumatu juurdepääs keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohalt määrava tähtsusega tehnoloogiale, võimaldades seega Euroopal sõltumatult otsuseid teha ja meetmeid võtta;

e)

toetada Euroopa poliitikat ja panustada sellesse ning soodustada üleilmseid algatusi (nagu GEOSS).

a)

esitada Copernicuse kasutajatele täpsed ja usaldusväärsed andmed ja teave, mida pakutakse pikaajaliselt ja püsivalt, võimaldades osutada artikli 5 lõikes 1 osutatud teenuseid ja täita Copernicuse põhikasutajate vajadusi;

b)

pakkuda püsivat ja usaldusväärset juurdepääsu kosmosepõhistele andmetele ja Euroopa Maa seire sõltumatu võimekuse abil saadud teabele, järgides ühtseid tehnilisi nõudeid ning tuginedes olemasolevatele vahenditele ja suutlikkusele, täiendades neid vajaduse korral;

c)

pakkuda püsivat ja usaldusväärset juurdepääsu in situ andmetele, tuginedes eelkõige olemasolevatele Euroopa ja riikliku tasandi suutlikkusele ning üleilmsetele seiresüsteemidele ja -võrgustikele.

a)

Copernicuse andmed ja Copernicuse teave, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas keskkonna, kodanikukaitse ja tsiviiljulgeoleku valdkonna teenuse osutamise taseme nõuetega;

b)

suurenenud nõudlus Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe järele, mida mõõdetakse kasutajate arvu, tutvutud andmete ja lisaväärtusega teabe mahu suurenemise, järgmise tasandi teenuste arvu suurenemise ning liikmesriikides ja liidus andmete levitamise ulatuse laienemise alusel;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamine liidu institutsioonides ja asutustes, rahvusvahelistes organisatsioonides ning Euroopa, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutustes, sealhulgas kasutuselevõtu määr ja rahulolu ning Euroopa riikide ühiskonnale pakutavate hüvede tase;

d)

turu hõlvamine, sealhulgas olemasolevate turgude laiendamine ja uute turgude loomine ning Euroopa järgmise tasandi ettevõtjate konkurentsivõime;

e)

Copernicuse teenuseid toetavate Copernicuse andmete püsiv kättesaadavus.

a)

atmosfääri seire teenus, et anda teavet õhu kvaliteedi kohta Euroopa tasandil ja atmosfääri keemilise koostise kohta ülemaailmsel tasandil. Sellega antakse eelkõige teavet nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil rakendatavate õhukvaliteedi seire süsteemide tarbeks ning see aitab kaasa atmosfääri koostisse kuuluvate kliimamõjurite seirele, sealhulgas võimaluse korral metsaga kaetusele avalduva mõju seirele;

b)

merekeskkonna seire teenus, et anda teavet ookeanide ja mereökosüsteemide füüsilise seisundi ja dünaamika kohta maailmamere ja Euroopa piirkondlike merepiirkondade lõikes, toetades mereohutust, panust jäätmevoogude seiresse, merekeskkonna, ranniku- ja polaaralade ning mereressursside seiret ja samuti meteoroloogilisi prognoose ja kliimaseiret;

c)

maismaaseire teenus, et anda teavet maakasutuse ja -katte, krüosfääri, kliimamuutuste ja biogeofüüsikaliste näitajate, sealhulgas nende dünaamika kohta, et toetada elurikkuse, mulla, sisevete ja rannikuvete, metsade ja taimestiku ning loodusvarade ülemaailmsest kohaliku tasandini läbiviidavat keskkonnaseiret ning samuti keskkonna-, põllumajandus-, arengu-, energeetika-, linnaplaneerimis-, infrastruktuuri- ja transpordipoliitika üldist rakendamist;

d)

kliimamuutusteteenus, et anda teavet kliimamuutuste mõjudega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks vajaliku teadmistebaasi suurendamiseks. See aitab eelkõige kaasa olulisemate kliimamõjurite andmete, kliimaanalüüside, prognooside ja näitajate esitamisele liidu mitmesuguste sektorite ja ühiskonnale oluliste valdkondade kohanemis- ja leevendamisstrateegiate seisukohast asjakohaste aja- ja ruumiskaalade alusel;

e)

hädaolukordade ohjamise teenus, et anda teavet hädaolukorras reageerimiseks igat laadi katastroofide, sealhulgas ilmastikuohtude, geofüüsiliste ohtude, inimtegevusest tingitud tahtmatute või kuritahtlike katastroofide ning muude humanitaarkatastroofide korral, samuti selliste katastroofide vältimiseks, nendeks valmistumiseks, neile reageerimiseks ja nendest taastumiseks;

f)

julgeolekuteenus, et anda teavet Euroopa tsiviiljulgeolekuga seotud probleemidega toimetulekuks, parandades kriiside vältimist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist, eelkõige piiri- ja merekontrolli valdkonnas, kuid ka liidu välistegevuse toetamiseks, ilma et see piiraks selliste koostöökokkulepete kohaldamist, mis võidakse sõlmida komisjoni ning mitmesuguste ühise välis- ja julgeolekupoliitika organite, eelkõige Euroopa Liidu Satelliidikeskuse vahel.

a)

arendustegevus, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja toimimist, sealhulgas nende edasiarendamist ja kohandamist, vältida või maandada tegevusriske ja kasutada ära sünergiat, mis tuleneb seotud tegevustest, näiteks raamprogrammi „Horisont 2020” raames;

b)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ja kasutuselevõtmise edendamise meetmeid sisaldav toetustegevus

a)

kosmosepõhiste seireandmete esitamine, sealhulgas:

b)

kasutajate muutuvatele vajadustele vastav tegevus, sealhulgas:

c)

satelliitide kaitsmine kokkupõrkeohu eest, võttes arvesse liidu toetusraamistikku kosmose jälgimiseks ja seireks;

d)

satelliitide ohutu kasutuselt kõrvaldamine kasutusaja lõppemisel.

a)

in situ andmete, sealhulgas kolmandate isikute in situ andmete esitamine operatiivteenistustele rahvusvahelisel tasandil, lähtudes olemasolevast suutlikkusest;

b)

in situ andmete kogumise ja esitamise koordineerimine ja ühtlustamine;

c)

tehniline abi komisjonile seoses in situ infrastruktuuri kaudu kogutud seireandmete teenusenõuetega;

d)

koostöö in situ operaatoritega, et edendada in situ seireinfrastruktuuri ja -võrgustikega seotud arendustegevuse järjepidevust;

e)

selliste in situ seireandmetes, muu hulgas rahvusvahelisel tasandil esinevate lünkade kindlakstegemine, mida ei saa täita olemasoleva infrastruktuuri ja võrgustike abiga, ja tegevus kõnealuste lünkade täitmiseks, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet.

a)

897 415 000 eurot artiklites 5 ja 7 osutatud meetmetele;

b)

3 394 065 000 eurot artiklis 6 osutatud meetmetele, sealhulgas maksimaalselt 26 500 000 eurot artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud meetmetele.

a)

artikli 5 lõikes 1 osutatud Copernicuse teenusekomponendi tehniline kirjeldus seoses selle rakendamisega;

b)

artiklis 6 osutatud Copernicuse kosmosekomponendi tehniline kirjeldus seoses selle rakendamisega ja arenguga kasutajate nõuete alusel.

a)

tagada Copernicuse kosmosekomponendi tehniline koordineerimine;

b)

määratleda Copernicuse kosmosekomponendi üldine süsteemiarhitektuur ja selle areng kasutajate nõuete alusel, kooskõlastades tegevuse komisjoniga;

c)

hallata eraldatud vahendeid;

d)

tagada seire- ja kontrollitoimingud;

e)

töötada välja uued sihtotstarbelised missioonid;

f)

korraldada hanked seoses korduvate sihtotstarbeliste missioonidega;

g)

juhtida sihtotstarbelisi missioone, välja arvatud neid, mida käesoleva artikli lõike 2 kohaselt juhib EUMETSAT;

h)

koordineerida kava, mille kohaselt Copernicuse teenustel oleks juurdepääs toetavate missioonide kaudu saadud andmetele;

i)

hankida juurdepääsuõigused satelliitide kaudu saadud kommertsturul pakutavatele andmetele, mis on artikli 5 lõikes 1 osutatud Copernicuse teenuste jaoks vajalikud, ja pidada läbirääkimisi selliste andmete kasutamise tingimuste üle.

a)

Euroopa Keskkonnaamet (EEA);

b)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex);

c)

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA);

d)

Euroopa Liidu Satelliidikeskus (SATCEN);

e)

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF);

f)

muud asjakohased Euroopa ametid, ühingud ja riiklike asutuste konsortsiumid.

a)

edendada kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti uute turuletulijate ning VKEde võimalikult ulatuslikku ja avatud osalemist, soodustades selleks muu hulgas pakkujate poolt allhangete kasutamist;

b)

vältida turgu valitseva seisundi võimalikku kuritarvitamist ja sõltuvust üksikutest tarnijatest;

c)

kasutada ära eelnevaid avaliku sektori investeeringuid ja saadud õppetunde, tööstusalast kogemust ja pädevust, tagades samas, et järgitakse konkureeriva hanke eeskirju;

d)

asjakohasel juhul hankida mitmelt pakkujalt, et tagada parem üldine kontroll Copernicuse, selle kulude ja ajakava üle;

e)

võimaluse korral arvestada kogukulu hangitava toote, teenuse või töö kogu kasuliku kasutusea jooksul.

a)

võib anda kõnealusele ettevõtjale olulise eelise seoses siseteabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise osas või

b)

mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust.

a)

leping sisaldab väga keerulisi tingimusi või tingimusi, mis nõuavad uue tehnoloogia kasutamist, ja seega kaasneb märkimisväärne hulk tehnilisi riske, või

b)

lepingus käsitletava tegevusega tuleb operatiivpõhjustel alustada viivitamatult, kuigi fikseeritud ja lõplikku hinda ei ole veel võimalik täies ulatuses kindlaks määrata kas oluliste riskide tõttu või sel põhjusel, et lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

a)

lepingu liik, st kas see on leping, mille alusel kas täies ulatuses või osaliselt hüvitatakse tekkinud kulud maksimumhinna piires;

b)

tekkinud kulude osalist hüvitamist käsitleva lepingu puhul need lepingu osad, millega seoses hüvitatakse tekkinud kulud;

c)

maksimumhind;

d)

lepingu sõlmimise kriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata hinnangulise üldeelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja pakkumuses osutatud kasumi paikapidavust;

e)

otsestele kuludele lisanduva tasu arvestamise süsteem, millele on osutatud lõikes 1;

f)

eeskirjad ja menetlused, mille alusel tehakse kindlaks, kas pakkuja kavandatavad lepingu täitmise kulud on rahastamiskõlblikud vastavalt lõikes 5 esitatud põhimõtetele;

g)

raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad täitma;

h)

juhul kui leping, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud osaliselt, muudetakse fikseeritud hinnaga lepinguks, siis sellise muudatuse näitajad.

a)

need on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal, välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitada rahastamiskõlblikena kogu nende ostuväärtuse ulatuses;

b)

nendele on osutatud hinnangulises üldeelarves, mille võib vajaduse korral läbi vaadata esialgse lepingu edasiste muudatustega;

c)

need on vajalikud lepingu täitmiseks;

d)

need tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega seotud;

e)

need on kindlaks tehtavad, kontrollitavad, kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt tehnilises kirjelduses ja lepingus osutatud raamatupidamisstandarditele;

f)

need on kooskõlas kohaldatavast maksu- ja sotsiaalõigusest tulenevate nõuetega;

g)

need ei ole vastuolus lepingutingimustega;

h)

need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

a)

määrab kindlaks võimalikult realistliku maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste probleemide arvessevõtmiseks;

b)

muudab lepingu, mille alusel hüvitatakse tekkinud kulud osaliselt, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata fikseeritud ja lõplik hind. Selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub lepingu, mille alusel osaliselt või täielikult hüvitatakse tekkinud kulud, muutmine fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks;

c)

võtab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks;

d)

määrab kindlaks sobivad põhimõtted, vahendid ja menetlused lepingute täitmiseks, eelkõige lepingu täitmise ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja rahastamiskõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks;

e)

kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad raamatupidamisdokumendid, mis peaksid andma raamatupidamisest tõese ja ausa ülevaate;

f)

tagab kogu lepingu täitmise ajal pidevalt punktis d osutatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe.

a)

sellega ei muudeta lepingu sisu;

b)

see ei häiri lepingu majanduslikku tasakaalu;

c)

sellega ei sätestata tingimusi, mis juhul, kui need oleksid algselt esinenud hankedokumentides, oleksid võimaldanud osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

a)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe kasutamise ja jagamise edendamine;

b)

Euroopa Maa seireandmete turgude tugevdamine, eelkõige järgmise etapi teenuste sektoris, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe esitamise jätkusuutlikkusele ja järjepidevusele kaasaaitamine;

d)

Euroopa teadus-, tehnoloogia- ja innovatsiooniringkondade toetamine.

a)

kolmandate isikute andmete ja teabega seotud litsentsimistingimused;

b)

andmete ja teabe vormid, tunnused ja levitamisvahendid;

c)

liidu või selle liikmesriikide julgeolekuhuvid ja välissuhted;

d)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe loomise süsteemi häirete risk tulenevalt kas turva- või tehnilistest põhjustest;

e)

Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele usaldusväärse juurdepääsu tagamine Euroopa kasutajate jaoks.

a)

tingimused ja menetlused seoses Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsuga ning nende registreerimise ja kasutamisega, sealhulgas levitamisvahendid;

b)

tehnilised erikriteeriumid, mis on vajalikud Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe häirete vältimiseks, sealhulgas juurdepääsu eesõigused;

c)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe hankimise ja levitamise piiramise kriteeriumid ja menetlused, mida kohaldatakse õiguste konflikti korral.

a)

Copernicusse mitte kuuluvatele vastuvõtujaamadele edastatud või jaamadele spetsiaalse lairibaühenduse kaudu edastatud sihtotstarbeliste missioonide kaudu saadud andmete edastamise ja kasutamise tehnilised kirjeldused;

b)

Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe arhiveerimise tehnilised kirjeldused.

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, kes on EMP lepingu osalised, kooskõlas EMP lepingus sätestatud tingimustega;

b)

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas asjakohaste raamlepingute või assotsieerimislepingu protokolliga, milles kehtestatakse selliste riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtted ja tingimused;

c)

Šveitsi Konföderatsioon, muud punktides a ja b osutamata kolmandad riigid ning rahvusvahelised organisatsioonid kooskõlas lepingutega, mille liit on sõlminud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 selliste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning milles sätestatakse nende osalemistingimused ja üksikasjalikud osalemiseeskirjad.

24.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 122/67

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1166/2008 (2) on sätestatud, et liikmesriigid peavad 2010., 2013. ja 2016. aastal tegema põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud. Liikmesriigid saavad liidult rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses uuringu tegemiseks kuluvast summast ning maksimaalne toetussumma määratakse kindlaks.

(2)

Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute tegemiseks ja liidu teabenõuete täitmiseks on vaja liikmesriikide ja komisjoni poolset märkimisväärset rahastamist.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1166/2008 sätestati rahaline toetus uuringukava rakendamiseks, sh komisjonis liikmesriikide poolt esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks, ning määrati kindlaks toetussummad aastateks 2008–2013.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1166/2008 kohaselt määravad eelarvepädevad ja seadusandlikud institutsioonid ajavahemikuks 2014–2018 ette nähtud summa kindlaks komisjoni ettepanekul uue, 2014. aastal algavaks ajavahemikuks kehtestatud finantsraamistiku alusel.

(5)

Kavandatud rahalisest toetusest tuleks rahastada ainult 2016. aasta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringut ja komisjonis liikmesriikide poolt esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamist, hooldamist ja arendamist.

(6)

Võttes arvesse Horvaatia ühinemist ja vajadust korraldada selles liikmesriigis 2016. aastal põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringud, tuleks kindlaks määrata Horvaatiale uuringute tegemiseks antav maksimaalne liidu rahaline toetus, kuna seda ei ole sätestatud ühinemisaktis.

(7)

Alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1166/2008 vastavalt muuta,

1)

Artiklile 13 lisatakse järgmine lõige:

„4a.   2016. aastal põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu tegemiseks Horvaatiale eraldatav maksimumsumma on 500 000 eurot.”

2)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult välja makstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramisega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda liit on programmi vahenditest rahastanud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (4) sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse määramise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettusi, kelmusi, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega, komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

(4)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”"