15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/1

Teade ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu jõustumise kohta

Roomas 15. detsembril 2003. aastal allkirjastatud poliitilise dialoogi ja koostöö leping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel jõustub 1. mail 2014.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/2

NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses selle artikli 49 lõikega 3

(2014/210/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Poliitilise dialoogi ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) allkirjastati 15. detsembril 2003, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Vastavalt lepingu artikli 54 lõikele 1 jõustub leping sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

(3)	Kui liit ise välja arvata, on kõik lepinguosalised, sealhulgas kõik lepingu allkirjastamise ajal liitu kuulunud liikmesriigid, nüüdseks oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud.

(4)	Lepingu artikli 49 lõikes 3 sätestatakse lepinguosaliste kohustused seoses ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisega. Sellest tulenevalt kuulub nimetatud säte Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kolmanda osa V jaotise, eelkõige artikli 79 lõike 3 kohaldamisalasse.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)	Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(8)	Leping tuleks heaks kiita seoses selle artikli 49 lõikega 3. Käesoleva otsusega paralleelselt võetakse vastu eraldi otsus kõnealuse lepingu sõlmimise kohta, välja arvatud selle artikli 49 lõike 3 osas (1),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vaheline poliitilise dialoogi ja koostööleping kiidetakse liidu nimel heaks seoses lepingu artikli 49 lõikega 3 (2).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artiklis 54 ette nähtud teated (3) ning esitab järgmised teated:

—

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seega tuleb lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele või ühendusele käsitada asjakohastel juhtudel viidetena Euroopa Liidule või liidule.”;

—

„Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad kõnealuse lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste, mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes, kui Euroopa Liit ei ole koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga teatanud Kesk-Ameerika lepinguosalisele, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikme suhtes siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) kohaselt. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende suhtes siduv kui Euroopa Liidu osa suhtes kooskõlas protokolli (nr 21) artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Kesk-Ameerika lepinguosalisele viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 22) Taani seisukoha kohta.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu otsus 2014/211/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4).

(2) Leping on avaldatud ELTs L 111, 15.4.2014, lk 6 koos otsusega 2014/211/EL.

(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/4

NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

(2014/211/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Poliitilise dialoogi ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel (edaspidi „leping”) allkirjastati 15. detsembril 2003, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Vastavalt lepingu artikli 54 lõikele 1 jõustub leping sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

(3)	Kui liit ise välja arvata, on kõik lepinguosalised, sealhulgas kõik lepingu allkirjastamise ajal liitu kuulunud liikmesriigid nüüdseks oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud.

(4)

Lepingu artikli 49 lõikes 3 sätestatakse lepinguosaliste kohustused seoses ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisega. Sellest tulenevalt kuulub nimetatud säte Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kolmanda osa V jaotise, eelkõige artikli 79 lõike 3 kohaldamisalasse ning kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ning samuti ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ning protokolli (nr 22) Taani seisukoha kohta.

(5)	Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(6)	Leping tuleks heaks kiita, välja arvatud selle artikli 49 lõige 3. Käesoleva otsusega paralleelselt võetakse vastu eraldi otsus (1) lepingu artikli 49 lõike 3 kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vaheline poliitilise dialoogi ja koostööleping, välja arvatud selle artikli 49 lõige 3, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artiklis 54 ettenähtud teated (2) ning esitab järgmised teated:

„Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad kõnealuse lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste, mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes, kui Euroopa Liit ei ole koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga teatanud Kesk-Ameerika lepinguosalisele, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikme suhtes siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) kohaselt. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende suhtes siduv kui Euroopa Liidu osa suhtes kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Kesk-Ameerika lepinguosalisele viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 22) Taani seisukoha kohta.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu otsus 2014/210/EL (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 2).

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/6

TÕLGE

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vaheline

POLIITILISE DIALOOGI JA KOOSTÖÖ LEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

COSTA RICA VABARIIK,

EL SALVADORI VABARIIK,

GUATEMALA VABARIIK,

HONDURASE VABARIIK,

NICARAGUA VABARIIK,

PANAMA VABARIIK

teiselt poolt,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi traditsioonilisi ajaloolisi ja kultuurisidemeid ning soovi tugevdada omavahelisi suhteid, toetudes olemasolevatele lepinguosaliste vahelisi suhteid reguleerivatele mehhanismidele;

ARVESTADES mõlema piirkonna positiivset arengut möödunud aastakümnel, mis on võimaldanud edendada ühiseid eesmärke ja huvisid ning liikuda suhete uude etappi, mis oleks sügavam, ajakohasem ja püsivam, et reageerida praegustele siseprobleemidele ja rahvusvahelistele sündmustele;

VEEL KORD KINNITADES kinnipidamist demokraatia põhimõtetest ja põhilistest inimõigustest, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis;

MEENUTADES osaliste pühendumust õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimisele;

TUGINEDES jagatud vastutuse põhimõtetele ja olles veendunud vajaduses ennetada ebaseaduslike uimastite kasutamist ja vähendada nende kahjulikku mõju ning võidelda uimastite ja nende keemiliste lähteainete ebaseadusliku kasvatamise, tootmise, töötlemise ja salakaubandusega;

TOONITADES tahet teha koostööd vaesuse kaotamise, võrdse ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse selliseid aspekte nagu haavatavus loodusõnnetuste suhtes, keskkonnakaitse ja bioloogiline mitmekesisus ning Kesk-Ameerika riikide järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

RÕHUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad poliitilise dialoogi konsolideerimisele ja lepinguosaliste vahelisele majanduskoostöö protsessile, mis põhineb 1984. aastal algatatud ning 1996. aastal Firenzes ja 2002. aastal Madridis uuendatud San Jose dialoogil;

KINNITADES vajadust tugevdada koostööprogrammi, mis on reguleeritud 1993. aastal allakirjutatud Euroopa Majandusühenduse ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise koostöö raamlepinguga (edaspidi „1993. aasta koostöö raamleping”);

TUNNISTADES Kesk-Ameerika majandusintegratsiooni protsessis tehtud edusamme, näiteks jõupingutusi Kesk-Ameerika tolliliidu kiireks loomiseks, kaubandustülide lahendamismehhanismi jõustumist ning Kesk-Ameerika riikide vahelise investeerimis- ja teenustelepingu allakirjutamist, ning vajadust süvendada piirkondlikku integratsiooniprotsessi, piirkonna kaubanduse liberaliseerimist ja majandusreformi Kesk-Ameerika piirkonnas;

OLLES TEADLIKUD vajadusest edendada säästvat arengut mõlemas regioonis arengupartnerluse kaudu, milles osalevad kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja erasektor, kooskõlas Monterrey konsensuses ning Johannesburgi deklaratsioonis ja selle rakenduskavas sätestatud põhimõtetega;

PIDADES SILMAS vajadust alustada koostööd rände küsimustes;

TUNNISTADES, et ükski käesoleva lepingu säte ei tohi mingil moel viidata ega tohi seda tõlgendada ega mõista sellisena, nagu sellega määratletaks lepinguosaliste seisukohti praegustel või tulevastel kahe- või mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel;

RÕHUTADES soovi teha rahvusvahelisel areenil koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes;

PIDADES SILMAS 1999. aasta Rio tippkohtumise raames väljatöötatud ja 2002. aasta Madridi tippkohtumisel veel kord kinnitatud Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vahelist strateegilist partnerlust; ning

VÕTTES ARVESSE 2002. aasta mai Madridi deklaratsiooni;

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU:

I JAOTIS

LEPINGU PÕHIMÕTTED, EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Artikkel I

Põhimõtted

1. Inimõiguste ülddeklaratsioonis määratletud demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumust säästva arengu edendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitamisele.

3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma otsustavust jääda kindlaks heade valitsemistavade ja korruptsioonivastase võitluse põhimõtetele.

Artikkel 2

Eesmärgid ja reguleerimisala

1. Lepinguosalised kinnitavad oma ühist eesmärki tugevdada omavahelisi suhteid, arendades poliitilist dialoogi ja tugevdades koostööd.

2. Samuti kinnitavad lepinguosalised veel kord oma otsust tugevdada koostööd kaubanduse, investeeringute ja majandussuhete valdkonnas.

3. Lepinguosalised kinnitavad oma ühist eesmärki teha tööd selle nimel, et luua tingimused läbirääkimisteks nende vahelise elujõulise ja vastastikku kasuliku assotsieerimislepingu, sealhulgas vabakaubanduslepingu üle, mis toetuks Doha arengukava tulemustele, mille lepinguosalised on lubanud lõpule viia 2004. aasta lõpuks.

4. Käesoleva lepingu rakendamine peaks aitama luua nimetatud tingimusi, seades eesmärgiks poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse, süvendades piirkondlikku integratsiooniprotsessi ja vähendades vaesust Kesk-Ameerika säästva arengu raames.

5. Lepinguga reguleeritakse lepinguosaliste vahelist poliitilist dialoogi ja koostööd ning selles sisaldub lepingu kohaldamiseks vajalik institutsionaalne korraldus. Ühegi käesoleva lepingu sättega ei määratleta lepinguosaliste seisukohti praegustel või tulevastel kahe- või mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel.

6. Lepinguosalised kohustuvad perioodiliselt hindama edusamme, võttes arvesse ka enne käesoleva lepingu jõustumist saavutatud edu.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Lepinguosalised lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi tugevdamises San Jose dialoogi protsessi ühisdeklaratsioonide, eeskätt San Jose (28.–29. september 1984), Firenze (21. märts 1996) ja Madridi (18. mai 2002) deklaratsioonis sätestatud põhimõtete alusel.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et poliitiline dialoog hõlmab kõiki vastastikku huvi pakkuvaid ja kõiki muid rahvusvahelisi küsimusi. Poliitiline dialoog sillutab teed uutele algatustele ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühistele seisukohtadele jõudmiseks sellistes valdkondades nagu piirkondlik integratsioon, vaesuse vähendamine ja sotsiaalne ühtekuuluvus, säästev areng, piirkondlik julgeolek ja stabiilsus, konfliktide ennetamine ja lahendamine, inimõigused, demokraatia, hea valitsemistava, ränne ja korruptsiooni vastane võitlus, terrorismivastane võitlus, uimastid ning väike- ja kergrelvad. See on ka aluseks algatustele, sealhulgas koostööle ning meetmetele kogu Ladina-Ameerika piirkonnas, ja toetab jõupingutusi nende väljatöötamiseks.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdatud poliitiline dialoog võimaldab igakülgset teabevahetust ning on foorumiks rahvusvahelise tasandi ühisalgatustele.

Artikkel 4

Mehhanismid

Lepinguosalised lepivad kokku, et poliitiline dialoog toimub:

a)	vajaduse korral ja lepinguosaliste kokkuleppel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil;

b)	ministrite tasandil, eelkõige San Jose dialoogi ministrite kohtumise raames;

c)	kõrgemate ametnike tasandil;

d)	töötasandil

ning selles kasutatakse maksimaalselt ära diplomaatilisi kanaleid.

Artikkel 5

Koostöö välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas

Lepinguosalised koordineerivad võimaluste piires ja vastavalt oma huvidele oma seisukohti ja teevad ühisalgatusi asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ning teevad koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ

Artikkel 6

Eesmärgid

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et 1993. aasta koostöö raamlepingus sätestatud koostöö tugevdatakse ja laiendatakse muudele valdkondadele. See keskendub järgmistele eesmärkidele:

a)	poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse edendamine demokraatia, inimõiguste järgimise ja hea valitsemistava kaudu;

b)	piirkondliku integratsiooniprotsessi süvendamine Kesk-Ameerika riikide vahel, et aidata kaasa majanduskasvu suurendamisele ja nende riikide elanikkonna elukvaliteedi järkjärgulisele parandamisele;

c)	vaesuse vähendamine ning võrdsema juurdepääsu edendamine sotsiaalteenustele ja majanduskasvust tulenevatele hüvedele, tagades sobiva tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide vahel säästva arengu kontekstis.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöös arvestatakse majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud valdkondadevahelisi aspekte, sealhulgas selliseid küsimusi nagu sooline võrdõiguslikkus, põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade austamine, loodusõnnetuste ennetamine ja neile reageerimine, keskkonnakaitse, bioloogiline mitmekesisus, kultuuriline mitmekesisus, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine. Valdkondadevahelise teemana käsitletakse ka piirkondlikku integratsiooni ning sellega seoses peaksid riikliku tasandi koostöömeetmed olema kooskõlas piirkondliku integratsiooniprotsessiga.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustatakse meetmeid, mis on suunatud Kesk-Ameerika piirkondliku integratsiooni toetamisele ja piirkondadevaheliste suhete tugevdamisele.

Artikkel 7

Metoodika

Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööd rakendatakse selliste vahendite abil nagu tehniline ja rahaline abi, õpingud, koolitus, teabe ja oskuste vahetamine, kohtumised, seminarid ja teadusprojektid või mis tahes muude vahendite abil, milles lepinguosalised on koostöö, taotletavate eesmärkide ja kättesaadavate vahendite valdkonna kontekstis omavahel kokku leppinud, kooskõlas nimetatud koostööd reguleerivate normide ja eeskirjadega. Vahendite läbipaistva ja vastutustundliku haldamise nõue kehtib kõigi koostöös osalevate üksuste suhtes.

Artikkel 8

Koostöö inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga toetatakse aktiivselt valitsusi ja kodanikuühiskonna esindajaid eelkõige järgmistes valdkondades võetavate meetmetega:

a)	inimõiguste edendamine ja kaitse, demokratiseerimisprotsessi, sealhulgas valimiste korraldamise tugevdamine;

b)	õigusriigi ning avaliku sektori hea ja läbipaistva juhtimise tugevdamine, kaasa arvatud võitlus korruptsiooniga kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; ja

c)	kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe tugevdamine.

Artikkel 9

Koostöö konfliktide ennetamise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga edendatakse ja toetatakse ulatuslikku rahupoliitikat, mis soodustab dialoogi demokraatlike riikide vahel, arvestades praeguseid ülesandeid, kaasa arvatud konfliktide ennetamist ja lahendamist, rahu taastamist ja kohtusüsteemi inimõiguste kontekstis. See poliitika põhineb omavastutuse põhimõttel ning on suunatud esmajoones piirkondliku, allpiirkondliku ja riikliku võimekuse arendamisele. Konfliktide ennetamiseks või juhul, kui see on vajalik, tagatakse kõnealuse poliitikaga võrdsed poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised võimalused kõigile ühiskonna osadele, tugevdatakse demokraatlikku õiguspärasust, edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust ja avaliku sektori tõhusat juhtimist, luuakse tõhusad mehhanismid erinevate rühmade huvide rahumeelseks lepitamiseks ning stimuleeritakse aktiivset ja organiseeritud kodanikuühiskonda, kasutades eelkõige olemasolevaid piirkondlikke institutsioone.

2. Koostöömeetmete hulka võivad vajaduse korral muu hulgas kuuluda meetmed, millega toetatakse riigispetsiifilisi vahendus-, läbirääkimis- ja lepitusprotsesse, laste, naiste ja eakate aitamiseks mõeldud jõupingutusi ning võitlust jalaväemiinidega.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka väike- ja kergrelvade salakaubanduse ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eesmärgiga arendada muu hulgas õigusliku, institutsioonilise ja politseikoostöö tugevdamise meetmete koordineerimist ning koguda kokku ja hävitada tsiviilisikute valduses olevad ebaseaduslikud väike- ja kergrelvad.

Artikkel 10

Koostöö riigi ja avaliku halduse moderniseerimise tugevdamiseks

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on Kesk-Ameerika riikide avaliku halduse moderniseerimise tugevdamine ja professionaalsuse suurendamine, kaasa arvatud detsentraliseerimisprotsessi ja Kesk-Ameerika integratsioonist tulenevate organisatsiooniliste muutuste toetamine. Üldiselt on eesmärgiks organisatsioonilise tõhususe parandamine, riigi ressursside haldamise läbipaistvuse ja aruandekohustuslikkuse tagamine ning õigusliku ja institutsioonilise raamistiku täiustamine muu hulgas lepinguosaliste parimate tavade alusel ning kasutades Euroopa Liidu poliitika ja vahendite väljatöötamisel saadud kogemusi.

2. Kõnealune koostöö võib muu hulgas hõlmata poliitika kujundamis- ja rakendamissuutlikkuse suurendamisele suunatud programme kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas avalike teenuste osutamine, eelarve koostamine ja täitmine, korruptsiooni vastu võitlemine ja selle ennetamine ning kohtusüsteemide tugevdamine.

Artikkel 11

Koostöö piirkondliku integratsiooni valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga tugevdatakse Kesk-Ameerika piirkondlikku integratsiooniprotsessi, eriti selle piirkonna ühisturu arengut ja rakendamist.

2. Koostööga toetatakse Kesk-Ameerika piirkonna ühiste institutsioonide arendamist ja tugevdamist ning edendatakse tihedamat koostööd asjaomaste institutsioonide vahel.

3. Koostööga edendatakse ka õigusraamistiku ühtlustamist ja ühise poliitika, sealhulgas selliste valdkondade poliitika nagu kaubandus-, tolli-, energia-, transpordi-, side-, keskkonna- ja konkurentsipoliitika väljatöötamist, samuti makromajanduspoliitika koordineerimist sellistes valdkondades nagu rahapoliitika, eelarvepoliitika ja riigi rahandus, kuid kõike eelnevat üksnes selles ulatuses, mil need on hõlmatud Kesk-Ameerika integratsiooni instrumentidega ja lepinguosaliste vahel kokku lepitud.

4. Konkreetsemalt võib see hõlmata muu hulgas kaubandusega seotud tehnilise abi andmist järgneva jaoks:

a)	toimiva Kesk-Ameerika tolliliidu konsolideerimise ja rakendamise protsessi tugevdamine;

b)	abi osutamine piirkonnasisese kaubanduse arengut takistavate asjaolude vähendamiseks ja kõrvaldamiseks;

c)	koostöö tolli- ja transiidikorra lihtsustamiseks, moderniseerimiseks, ühtlustamiseks ja integreerimiseks ning toetuse andmine seaduste ja normide väljatöötamiseks ning kutsekoolituseks; ja

d)	abi osutamine piirkonnasisese ühisturu kindlustamisele ja toimimisele suunatud protsessi süvendamiseks.

Artikkel 12

Piirkondlik koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kasutavad kõiki olemasolevaid koostöövahendeid edendamaks meetmeid, mis on suunatud aktiivse ja vastastikuse koostöö arendamisele Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahel ja, ilma et see kahjustaks koostööd lepinguosaliste vahel, Kesk-Ameerika ning muude Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide/piirkondade vahel muu hulgas sellistes valdkondades nagu kaubanduse ja investeeringute edendamine, keskkond, loodusõnnetuste ennetamine ja neile reageerimine, teadus-, tehnilised ja tehnoloogiauuringud, energeetika, transport, kommunikatsiooniinfrastruktuur, kultuur, piirkondlik areng ja maakasutuse planeerimine.

Artikkel 13

Kaubanduskoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduskoostöö edendab Kesk-Ameerika riikide integreerimist maailmamajandusse. Samuti on selle eesmärk edendada kaubandusega seotud tehnilise abi andmise kaudu nii palju kui võimalik piirkonnasisese kaubanduse arengut ja mitmekesistumist ning kaubavahetust Euroopa Liiduga.

2. Lepinguosalised lepivad kokku integreeritud kaubandusalase koostöökava rakendamises, et kasutada parimal võimalikul viisil ära kaubanduse võimalusi, laiendades kaubandusest kasu saavat tootmisbaasi; kõnealune koostöökava hõlmab mehhanismide väljatöötamist suurema turukonkurentsiga toimetulekuks ja selliste oskuste, vahendite ja meetodite väljatöötamist, mida on vaja kaubanduse kõigi eeliste ärakasutamise kiirendamiseks.

3. Lepinguosalised lepivad koostöökava rakendamiseks ning kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste ja -lepingute poolt pakutavate võimaluste maksimeerimiseks kokku piirkondliku tehnilise suutlikkuse arendamises.

Artikkel 14

Koostöö teenuste valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tugevdamises teenuste valdkonnas kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) sätestatuga, et võtta arvesse teenuste tähtsuse suurenemist nende majanduse arengu ja mitmekesistamise jaoks. Suurenenud koostöö on suunatud Kesk-Ameerika teenustesektori konkurentsivõime parandamisele kooskõlas säästva arenguga.

2. Lepinguosalised määravad kindlaks teenustesektorid, millele koostöö keskendub. Meetmed on suunatud muu hulgas regulatiivsele keskkonnale, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi õigusakte, samuti kapitali ja tehnoloogia allikatele juurdepääsule.

Artikkel 15

Koostöö intellektuaalomandi valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud sellele, et edendada investeeringuid, tehnosiiret, teabe levitamist, kultuurilist ja loometegevust ning sellega seotud majandustegevust, samuti kättesaadavust ja tulu jagamist lepinguosaliste poolt määratletud valdkondades. Koostöö on suunatud õigusaktide, eeskirjade ja poliitika täiustamisele, et parandada kaitse taset ja intellektuaalomandiõiguste järelevalvet kõrgeimate rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Artikkel 16

Koostöö riigihangete valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada vastavate valitsuse ja avaliku sektori ja vajaduse korral kõigi tasandite hangete vastastikuseid, mittediskrimineerivaid, läbipaistvaid ja, kui lepinguosalised nii kokku lepivad, siis avatud menetlusi (1).

Artikkel 17

Koostöö konkurentsipoliitika valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga konkurentsipoliitika valdkonnas edendatakse konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist, samuti teabe levitamist, et tagada Kesk-Ameerika ja Euroopa Liidu turul tegutsevatele ettevõtjatele läbipaistvus ja õiguskindlus.

Artikkel 18

Tollikoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud tolli ja kaubanduse hõlbustamisega seotud meetmete väljatöötamisele ning edendab lepinguosaliste tollisüsteemidega seonduvat teabevahetust, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubavahetust.

2. Vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule võib koostöö hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	impordi- ja ekspordidokumentide lihtsustamine ja ühtlustamine rahvusvaheliste standardite alusel, sealhulgas lihtsustatud deklaratsioonide kasutamine;

b)	tolliprotseduuride parandamine selliste meetoditega nagu riskihindamine, kaupade sisseveo ja vabasse ringlusse lubamise korra lihtsustamine, volitatud kaupleja staatuse andmine, elektroonilise andmevahetuse ja automaatsüsteemide kasutamine;

c)	tolli otsuste ja ettekirjutuste läbipaistvuse ja nende edasikaebamismenetluste parandamise meetmed;

d)	mehhanismid, millega edendatakse regulaarset konsulteerimist kaubandusringkondadega impordi- ja ekspordimäärusi ning -korda käsitlevates küsimustes.

3. Käesoleva lepinguga loodud institutsionaalses raamistikus võib kaaluda võimalust sõlmida vastastikuse abi protokoll tolliküsimustes.

Artikkel 19

Koostöö tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö standardite, tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise valdkonnas on kaubanduse, eriti piirkonnasisese kaubanduse arendamise põhieesmärk.

2. Vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule edendatakse koostööga järgmist:

tehnilise abi andmise programme Kesk-Ameerikas, et tagada standardite, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia süsteemide ja struktuuride vastavus

—	rahvusvahelistele standarditele;

—	põhilistele tervishoiu ja ohutuse, taimestiku ja loomastiku säilitamise, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse nõuetele.

b)	objektiivset koostööd selles valdkonnas, et hõlbustada turulepääsu.

3. Praktiline koostöö

a)	pakub organisatsioonilist ja tehnilist tuge piirkondlike võrgustike ja asutuste loomise edendamiseks ning suurendab poliitika koordineerimist, et edendada ühist lähenemisviisi tehnilisi eeskirju ja vastavushindamise menetlusi käsitlevate rahvusvaheliste ja piirkondlike standardite kasutamisele;

b)	stimuleerib kõiki meetmeid, mis on suunatud erinevuste kaotamisele lepinguosaliste vahel vastavushindamise ja standardimise valdkonnas; ja

c)	stimuleerib kõiki meetmeid, mille eesmärk on läbipaistvuse, heade reguleerimistavade ning toodete ja äritavade kvaliteedistandardite parandamine.

Artikkel 20

Tööstuskoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tööstuskoostööga edendatakse Kesk-Ameerika tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist, samuti ettevõtjate vahelist tööstuskoostööd eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis edendavad keskkonnakaitset.

2. Tööstuskoostöö algatused kajastavad lepinguosaliste poolt kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arengu piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral riikidevahelist partnerlust. Algatuste eesmärk on eelkõige luua sobiv raamistik juhtimisalase oskusteabe parandamiseks ning turgude ja ettevõtetele seatud tingimuste läbipaistvuse edendamiseks.

Artikkel 21

Koostöö väikeste ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjate arengu valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku väikeste ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjate arengu jaoks soodsa keskkonna edendamises, sealhulgas maapiirkondades, eelkõige

a)	edendades kontakte ettevõtjate vahel, stimuleerides ühisinvesteeringuid ja ühisettevõtteid ning teabevõrke olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu;

b)	hõlbustades rahastamisvõimalusi, jagades teavet ja soodustades innovatsiooni.

Artikkel 22

Koostöö põllumajanduse ja maaelu, metsanduse, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tehakse vastastikust koostööd põllumajanduse valdkonnas, et edendada säästvat põllumajandust, põllumajanduse ja maaelu arengut, metsandust, säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning toiduga kindlustatust Kesk-Ameerika riikides.

2. Koostöö keskendub suutlikkuse suurendamise, infrastruktuuri ja tehnosiirde edendamisele, käsitledes selliseid teemasid nagu

a)	sanitaar-, fütosanitaar-, keskkonna ja toidu kvaliteedi alased meetmed, võttes arvesse mõlema lepinguosalise kehtivaid õigusakte, kooskõlas WTO ja muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide eeskirjadega;

b)	põllumajandussektorite mitmekesistamine ja restruktureerimine;

c)	vastastikune teabevahetus, kaasa arvatud lepinguosaliste põllumajanduspoliitika arengu kohta;

d)	tehniline abi tootlikkuse tõstmiseks ja alternatiivsete viljakasvatustehnoloogiate vahetamiseks;

e)	teaduslikud ja tehnoloogilised eksperimendid;

f)	põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele suunatud meetmed, tootjate ühendustele suunatud suutlikkuse suurendamise meetmed ja kaubanduse edendamisega seonduva tegevuse toetamise meetmed;

g)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise suutlikkuse suurendamine, et hõlbustada turulepääsu ja tagada tervisekaitse sobiv tase kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu sätetega.

Artikkel 23

Koostöö kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku majandusliku ja tehnilise koostöö arendamises kalanduse ja vesiviljeluse sektoris, eriti sellistes aspektides nagu kalavarude säästev kasutamine, juhtimine ja säilitamine, kaasa arvatud keskkonnamõju hindamine. Koostöö peaks hõlmama ka selliseid valdkondi nagu töötlev tööstus ja kaubanduse hõlbustamine. Koostöö kalandussektoris võib viia kahepoolsete kalanduskokkulepete sõlmimiseni lepinguosaliste või Euroopa Ühenduse ja ühe või mitme Kesk-Ameerika riigi vahel ja/või mitmepoolsete kalanduskokkulepete sõlmimiseni lepinguosaliste vahel.

Artikkel 24

Koostöö kaevandamise valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et keskkonnakaitse aspekte arvesse võttev koostöö kaevandamise valdkonnas keskendub põhiliselt järgnevale:

a)	lepinguosaliste ettevõtjate osaluse edendamine maavarade otsimises, kaevandamises ja säästvas kasutamises kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega;

b)	maavarade otsimise ja kaevandamisega seotud teabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise edendamine;

c)	ekspertide vahetamise edendamine ja ühiste teadusuuringute läbiviimine tehnoloogia arenguvõimaluste suurendamiseks;

d)	meetmete väljatöötamine kõnealusesse valdkonda tehtavate investeeringute edendamiseks kooskõlas iga Kesk-Ameerika riigi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õigusaktidega;

e)	meetmete väljatöötamine keskkonna terviklikkuse ja ettevõtjate keskkonnaalase vastutuse edendamiseks kõnealuses sektoris.

Artikkel 25

Energiakoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende ühine eesmärk on edendada koostööd lepinguosaliste poolt kindlaks määratud energeetika valdkonna peamistes sektorites, nagu hüdroenergia, elektrienergia, nafta ja gaas, taastuvenergia, energiasäästlik tehnoloogia, maapiirkondade elektrifitseerimine ja energiaturgude piirkondlik integratsioon, kooskõlas lepinguosaliste siseriiklike õigusaktidega.

2. Koostöö võib hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	energiapoliitika väljatöötamine ja kavandamine, kaasa arvatud piirkondliku tähtsusega infrastruktuuride omavaheline ühendamine, energiavarustuse parandamine ja mitmekesistamine ning energiaturgude arendamine, kaasa arvatud transiidi, ülekande ja jaotamise hõlbustamine Kesk-Ameerika riikides;

b)	haldamine ja koolitus energiasektoris ning tehnosiire ja oskusteabe üle andmine;

c)	energia säästmise, energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimine;

d)	puhta arengu mehhanismi rakendamise edendamine kliimamuutuse algatuste ja selle muutlikkuse toetamiseks;

e)	tuumaenergia puhta ja rahumeelse kasutamise küsimus.

Artikkel 26

Koostöö transpordi valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö keskendub transpordi ja sellega seotud infrastruktuurisüsteemide restruktureerimisele ja ajakohastamisele, parandades reisijate ja kaupade liikumist ning pakkudes paremat juurdepääsu linna-, õhu-, mere-, raudtee- ja maanteetranspordi turgudele, täiustades transpordi juhtimist nii operatiivsest kui ka halduslikust seisukohast ning edendades kõrgeid tegevusstandardeid.

2. Koostöö võib hõlmata järgmist:

a)	teabevahetus lepinguosaliste poliitika kohta, eriti linnatranspordi ja mitmeliigiliste transpordivõrgustike ühildatavuse ja koostalitlusvõime ning muude vastastikust huvi pakkuvate küsimuste kohta;

b)	raudteede, sadamate ja lennujaamade juhtimine, kaasa arvatud asjakohane koostöö asjaomaste ametiasutuste vahel;

c)	koostööprojektid Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi ja avaliku linnatranspordi keskuste tehnosiirdeks;

d)	ohutusstandardite ja saaste vältimise standardite parandamine, kaasa arvatud koostöö asjaomastes rahvusvahelistes foorumites eesmärgiga tagada rahvusvaheliste standardite parem jõustamine.

Artikkel 27

Koostöö infoühiskonna, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et infotehnoloogia ja side on tänapäeva ühiskonna võtmesektorid ning et need on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning sujuva infoühiskonnale ülemineku seisukohalt otsustava tähtsusega. Selles valdkonnas tehtav koostöö aitab kaasa digitaalse lõhe vähendamisele ja inimressursside arendamisele.

2. Kõnealuses valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada

a)	dialoogi kõigi infoühiskonna aspektide üle;

b)	dialoogi infotehnoloogia ja kommunikatsiooni regulatiivsete ja poliitiliste aspektide, kaasa arvatud standardite üle kooskõlas lepinguosaliste siseriiklike õigusaktidega;

c)	teabevahetust standardite, vastavushindamise ja tüübikinnitamise kohta;

d)	uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levitamist;

e)	ühiseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid teadusprojekte ja katseprojekte infoühiskonna rakenduste valdkonnas;

f)	telemaatikavõrkude ja -teenuste ühildatavust ja koostalitlusvõimet;

g)	spetsialistide vahetamist ja koolitust;

h)	e-valitsuse rakenduste arendamist.

Artikkel 28

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö üldises edendamises audiovisuaalvaldkonnas ja meediasektoris ühiste koolitusalgatuste, samuti audiovisuaalvaldkonna arendamise, tootmis- ja levitamismeetmete kaudu, kaasa arvatud haridus- ja kultuurivaldkonnas. Koostöö toimub kooskõlas asjaomaste riiklike autoriõiguse sätete ja asjaomaste kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.

Artikkel 29

Turismialane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on parimate tavade tugevdamine, et tagada turismi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng Kesk-Ameerika piirkonnas. Koostöö peaks olema suunatud sellele, et töötada välja strateegiad piirkonna paremaks positsioneerimiseks ja propageerimiseks Euroopas konkurentsivõimelise ja mitmekesise turismisihtkohana.

Artikkel 30

Finantsinstitutsioonide vaheline koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku finantsinstitutsioonide vahelise koostöö edendamises vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas kummagi lepinguosalise programmide ja õigusaktidega.

Artikkel 31

Koostöö investeeringute edendamise valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku atraktiivse ja stabiilse vastastikuse investeerimiskliima edendamises oma pädevuste piires.

2. Koostöö võib hõlmata:

a)	investeerimist reguleerivaid õigusakte ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamise ja levitamise mehhanismide stimuleerimist;

b)	investeerimissõbraliku õigusraamistiku väljatöötamist mõlemas piirkonnas, vajaduse korral investeeringuid edendavate ja kaitsvate kahepoolsete lepingute sõlmimise kaudu ELi liikmesriikide ja Kesk-Ameerika riikide vahel;

c)	lihtsustatud halduskorra edendamist;

d)	ühisettevõtluse mehhanismide väljatöötamist.

Artikkel 32

Makromajanduslik dialoog

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö eesmärk on edendada teabevahetust vastavate makromajanduslike suundumuste ja poliitika kohta, samuti vahetada makromajanduspoliitika koordineerimise kogemusi ühisturu kontekstis.

2. Lisaks püüavad lepinguosalised süvendada oma ametiasutuste vahelist makromajanduse alast dialoogi, mis võib lepinguosaliste kokkuleppel hõlmata selliseid valdkondi nagu rahapoliitika, eelarvepoliitika, riigi rahandus, makromajanduslik stabiliseerimine ja välisvõlg.

Artikkel 33

Koostöö statistika valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et peamine eesmärk on paremate statistiliste meetodite ja programmide arendamine, kaasa arvatud statistiliste andmete kogumine ja levitamine eesmärgiga luua näitajad, mis on lepinguosaliste vahel paremini võrreldavad, võimaldades seega lepinguosalistel kasutada teineteise kaupasid ja teenuseid käsitlevat kaubandusstatistikat ning üldisemalt mis tahes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonna statistikat, mille kohta saab statistikat koostada.

2. Kõnealune koostöö võib hõlmata muu hulgas tehnilist koostööd Kesk-Ameerika ja Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaasutuste ning Eurostati vahel; andmete paremate ja võimaluse korral järjekindlate kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetodite väljatöötamist; seminaride, töörühmade või statistikaalaste koolitusprogrammide korraldamist.

Artikkel 34

Koostöö tarbijakaitse valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata muu hulgas ja võimaluste piires järgmist:

a)	ühise arusaamise parandamine tarbijakaitse alastest õigusaktidest, et vältida kaubandustõkkeid, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

b)	tarbijakaitse süsteemide alase teabevahetuse edendamine.

Artikkel 35

Koostöö andmekaitse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd andmekaitse alal isiku- ja muude andmete töötlemises, et edendada kõrgeimaid rahvusvahelisi standardeid.

2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et nad teevad koostööd isikuandmete kaitse valdkonnas, et tõsta kaitse taset ning teha tööd isikuandmete vaba liikumise suunas lepinguosaliste vahel, võttes nõuetekohaselt arvesse lepinguosaliste siseriiklikke õigusakte.

Artikkel 36

Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teaduslik ja tehnoloogiaalane koostöö toimub nende vastastikuseid huve silmas pidades ja kooskõlas nende poliitikaga ning et see on suunatud

a)	teadusliku ja tehnoloogilise teabe ja kogemuste vahetamisele piirkondlikul tasandil, eriti poliitika ja programmide rakendamisel;

b)	inimressursside arendamise edendamisele;

c)	lepinguosaliste teadusringkondade vaheliste suhete soodustamisele;

d)	lepinguosaliste ettevõtlussektori teadus- ja tehnoloogiakoostöös, eriti innovatsiooni edendamises osalemise stimuleerimisele;

e)	innovatsiooni ja tehnosiirde edendamisele lepinguosaliste vahel, kaasa arvatud e-valitsuse ja puhtamate tehnoloogiate valdkonnas.

2. Lepinguosalised lepivad kokku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamises ja tugevdamises, kaasates kõrgharidusasutused, uurimiskeskused; tootmissektorid, soodustades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist.

3. Lepinguosalised lepivad kokku mõlema piirkonna ülikoolide, teadusasutuste ja tootmissektorite teadusliku ja tehnoloogiaalase koostöö soodustamises, mis hõlmab stipendiume ning tudengite ja spetsialistide vahetusprogramme.

4. Lepinguosalised lepivad kokku koostöösidemete tugevdamises teaduslike, tehnoloogiliste ja innovaatiliste üksuste vahel, et tehnoloogiat edendada, levitada ja siirata.

Artikkel 37

Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö selles valdkonnas on suunatud hariduse ja kutseõppe täiustamise viiside kindlaksmääramisele. Selleks pööratakse erilist tähelepanu hariduse, kaasa arvatud tehniliste kursuste, kõrgema hariduse ja kutseõppe kättesaadavusele noortele, naistele, eakatele kodanikele, põlisrahvastele ja muudele Kesk-Ameerika rahvusrühmadele ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele selles kontekstis.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad tihedamat koostööd hariduse ja kutseõppe valdkonnas ning edendavad ülikoolide vahelist ja ettevõtete vahelist koostööd, et arendada kõrgema juhtkonna oskusteavet.

3. Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et nad pööravad erilist tähelepanu detsentraliseeritud tegevusele ja programmidele (ALFA, ALBAN, URB-AL jne), püsivate sidemete loomisele mõlema lepinguosalise spetsialiseeritud asutuste vahel, mis stimuleerib kogemuste ja tehniliste ressursside ühendamist ja vahetamist. Selles kontekstis võib koostöö toetada ka haridus- ja koolitusmeetmeid ja -programme Kesk-Ameerika riikide erivajaduste rahuldamiseks.

4. Lepinguosalised edendavad põlisrahvaste haridust ka nende oma keeltes.

Artikkel 38

Koostöö keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga edendatakse keskkonna kaitsmist säästva arengu nimel. Selles suhtes loetakse tähtsaks vaesuse ja keskkonna seost ning majandustegevuse keskkonnamõju. Koostöö peaks edendama ka tulemuslikku osalemist rahvusvahelistes keskkonnaalastes lepingutes sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, kõrbestumine ja kemikaalide kasutamine.

2. Koostöö võib keskenduda muu hulgas järgmisele:

a)	keskkonnakahjustuste vältimine; selleks peaks koostöö hõlmama keskkonnasäästlike ja/või puhaste tehnoloogiate siirde küsimust;

b)	loodusvarade (kaasa arvatud bioloogilise mitmekesisuse ja geneetiliste ressursside) säilitamine ja säästev kasutamine;

c)	bioloogilise mitmekesisuse riikliku ja piirkondliku järelevalve stimuleerimine;

d)	teabe ja kogemuste vahetamine keskkonnaalaste õigusaktide ja mõlema lepinguosalise ühiste keskkonnaprobleemide kohta;

e)	keskkonnaalaste õigusaktide ühtlustamise edendamine Kesk-Ameerikas;

f)	keskkonnajuhtimise tugevdamine kõigis sektorites kõigil valitsemistasanditel;

g)	keskkonnahariduse edendamine, suutlikkuse loomine ja kodanike osaluse tugevdamine;

h)	ühiste piirkondlike teadusprogrammide stimuleerimine.

Artikkel 39

Koostöö loodusõnnetuste valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud Kesk-Ameerika piirkonna loodusõnnetustest haavatavuse vähendamisele, tugevdades piirkondlikku teadus-, planeerimis-, järelevalve-, ennetus-, reageerimis- ja taastamisvõimet, ühtlustades õigusraamistikku ning parandades institutsioonilist koordineerimist ja valitsusepoolset toetust.

Artikkel 40

Kultuurikoostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et on vaja laiendada selles valdkonnas tehtavat koostööd, kultuurisidemeid ja kontakte mõlema piirkonna kultuuriesindajate vahel.

2. Eesmärgiks on lepinguosaliste vahelise kultuurikoostöö edendamine, võttes arvesse ja soosides koostoimet Euroopa Liidu liikmesriikide kahepoolsete kavadega.

3. Koostöö toimub kooskõlas asjaomaste riiklike autoriõiguse sätete ja rahvusvaheliste lepingutega.

4. Kõnealune koostöö võib hõlmata kõiki kultuurivaldkondi, muu hulgas järgmisi:

a)	kirjandusteoste tõlkimine;

b)	kultuuripärandi säilitamine, taastamine, tagasisaamine ja elavdamine;

c)	kultuurisündmused ja nendega seotud tegevus, samuti kunstnike ja kultuurivaldkonna professionaalide vahetamine;

d)	kultuurilise mitmekesisuse edendamine, eriti põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade puhul;

e)	noorte vahetusprogrammid;

f)	võitlus kultuuripärandi salakaubandusega ja selle tõkestamine;

g)	käsitöö ja kultuuritööstuse edendamine.

Artikkel 41

Koostöö tervishoiu valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd tervishoiu valdkonnas eesmärgiga toetada valdkondlikke reforme, et luua vaeste vajadusi arvestavad ja õiglased tervishoiuteenused ning edendada õiglasi rahastamismehhanisme, mis parandavad vaesemate elanikkonnakihtide juurdepääsu tervishoiuteenustele ja nende toiduainetega kindlustatust.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et esmases ennetamises arvestatakse ka muid sektoreid nagu haridus, vesi ja sanitaarküsimused. Seetõttu on lepinguosaliste eesmärk tugevdada ja arendada partnerlussuhteid ka muudes sektorites kui tervishoiusektoris, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid, nagu võitlus AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja muude epideemiatega. Seksuaaltervisega seotud küsimuste ja õiguste käsitlemiseks sootundliku lähenemisviisi raames ning tööks noortega suguhaiguste ja soovimatute raseduste vältimiseks, tingimusel et need eesmärgid ei ole vastuolus riikide õigusraamistiku ja kultuuriliselt tundlike küsimustega, on vaja partnerlussuhteid kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga.

Artikkel 42

Koostöö sotsiaalküsimustes

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd sotsiaalpartnerite osaluse tugevdamiseks elu- ja töötingimuste, sotsiaalkaitse ja ühiskonda integreerimise alases dialoogis. Eriti võetakse arvesse vajadust vältida diskrimineerimist kummagi lepinguosalise nende kodanike kohtlemisel, kes elavad seaduslikult teise lepinguosalise territooriumil.

2. Lepinguosalised tunnistavad sotsiaalse arengu tähtsust, mis peab käima käsikäes majandusliku arenguga, ning lepivad kokku, et nad seavad prioriteediks tööhõive, elamumajanduse ja inimasustuse kooskõlas nende vastava poliitika ja põhiseaduslike sätetega ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides määratletud töö aluspõhimõtete ja töötamisega kaasnevate õiguste, nn peamiste tööalaste standardite edendamise.

3. Lepinguosalised võivad teha koostööd igal vastastikust huvi pakkuval alal eespool nimetatud valdkondades.

4. Kui see on asjakohane, võivad lepinguosalised kooskõlas oma vastavate menetlustega pidada kõnealust dialoogi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Kesk-Ameerika samaväärse organisatsiooni koordineerimisel.

Artikkel 43

Kodanikuühiskonna osalemine koostöös

1. Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna rolli ja võimalikku panust koostööprotsessis ning lepivad kokku tulemusliku dialoogi edendamises kodanikuühiskonnaga.

2. Vastavalt kummagi lepinguosalise õiguslikele ja haldussätetele võib kodanikuühiskond:

a)	osaleda demokraatlike põhimõtete kohaselt oma riigi tasandil poliitika kujundamise protsessi käigus peetavates konsultatsioonides;

b)	saada arengu- ja koostööstrateegiate ja valdkondliku poliitika kohta teavet ning osaleda nende kohta korraldatavatel konsultatsioonidel, eriti kodanikuühiskonda ennast puudutavates valdkondades ja seda arenguprotsessi kõigil etappidel;

c)	saada rahalisi vahendeid, eeldusel et kummagi lepinguosalise sise-eeskirjad seda lubavad, ning toetust suutlikkuse suurendamiseks olulistes valdkondades;

d)	osaleda teda puudutavate valdkondade koostööprogrammide rakendamises.

Artikkel 44

Koostöö soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga aidatakse tugevdada poliitikat, programme ja mehhanisme, mis on suunatud meeste ja naiste võrdse osalemise ja võimaluste tagamisele, parandamisele ja laiendamisele kõigis poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu sektorites, sealhulgas võttes vajaduse korral naiste toetuseks positiivseid meetmeid. Kõnealune koostöö aitab muuta kõik põhiõiguste kasutamiseks vajalikud vahendid naistele kättesaadavamaks.

Artikkel 45

Põlisrahvaid ja muid Kesk-Ameerika rahvusrühmi käsitlev koostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga aidatakse kaasa põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade organisatsioonide loomise edendamisele ja olemasolevate tugevdamisele selliste eesmärkide edendamise kontekstis nagu vaesuse kaotamine, loodusvarade säästev kasutamine, inimõiguste austamine, demokraatia ja kultuuriline mitmekesisus.

2. Lisaks põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade olukorra süstemaatilisele arvessevõtmisele arengukoostöö kõigil tasanditel integreerivad lepinguosalised nende konkreetse olukorra poliitika kujundamisse ja tugevdavad oma organisatsioonide suutlikkust, et suurendada arengukoostöö positiivset mõju nimetatud rühmadele kooskõlas lepinguosaliste riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 46

Kodukohast lahkuma sunnitud isikuid ja demobiliseeritud sõjaväelasi käsitlev koostöö

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste toetamiseks aidatakse täita nende esmased vajadused humanitaarabi andmise lõpetamisest kuni pikemaajalise lahenduse leidmiseni nende staatuse lahendamiseks.

2. Kõnealune koostöö võib hõlmata muu hulgas järgmisi meetmeid:

a)	kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste iseseisev toimetulek ja taasintegreerimine sotsiaalmajanduslikku struktuuri;

b)	abi kohalikele vastuvõtvatele kogukondadele ja ümberasustusaladele, et soodustada kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste aktsepteerimist ja integreerumist;

c)	kõnealuste isikute aitamine vabatahtlikult naasta ja asuda elama oma päritoluriiki või mõnda kolmandasse riiki, kui tingimused seda lubavad;

d)	toimingud, millega aidatakse isikuid nende isiklike asjade või omandiõiguse tagasisaamisel ning kõnealuste isikute vastaste inimõiguste rikkumise juhtumite õigusliku lahendamise toetamine;

e)	selliste riikide, kus nimetatud probleemid esinevad, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine;

f)	toetus tagasitoomiseks poliitilisse, ühiskonna- ja tööellu, sealhulgas osana lepitusprotsessist, kui asjakohane.

Artikkel 47

Koostöö ebaseaduslike uimastite ja nendega seotud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

1. Lähtudes jagatud vastutuse põhimõttest lepivad lepinguosalised kokku, et kõnealuses valdkonnas tehtav koostöö on suunatud ebaseaduslike uimastite tootmise, salakaubanduse ja tarbimise vältimiseks ning vähendamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste koordineerimisele ja tõhustamisele. Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et nad tegutsevad selle nimel, et võidelda uimastikaubandusega seotud kuritegevusega muu hulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste kaudu. Ilma et see piiraks muude koostöömehhanismide kasutamist, lepivad lepinguosalised kokku, et selleks otstarbeks kasutatakse ära ka Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelist uimastialast koordineerimis- ja koostöömehhanismi.

2. Lepinguosalised teevad selles vallas koostööd, et rakendada eelkõige järgmist:

a)	programme, mille eesmärk on ennetada uimastite kuritarvitamist, eriti haavatavates rühmades ja riskirühmades;

b)	projekte uimastisõltlaste kutseõppeks, neile hariduse andmiseks, nende raviks, rehabiliteerimiseks ja ühiskonda taasintegreerimiseks;

c)	õigusaktide ühtlustamist ja selle valdkonna meetmeid edendavaid projekte Kesk-Ameerikas;

d)	ühiseid teadusprogramme;

e)	alternatiivsete arengusuundade, eriti väiketootjate poolse seaduslike kultuuride kasvatamise stimuleerimisele suunatud meetmeid ja koostööd;

f)	lähteainete ja oluliste toodetega kauplemise kontrollimise meetmeid, mis on samaväärsed Euroopa Ühenduse ja rahvusvaheliste organite poolt võetud meetmetega;

g)	meetmeid ebaseaduslike uimastite pakkumise vähendamiseks, kaasa arvatud halduskontrollisüsteemide alane koolitus, et vältida keemiliste lähteainete levikut ja piirata uimastitega seotud kuritegevust.

Artikkel 48

Koostöö rahapesu ja sellega seotud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd, et vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt uimastite salakaubandusest saadud tulu rahapesuks.

2. Kõnealuse koostöö hulka kuulub tehniline ja haldusabi, mida antakse eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning sobivate standardite ja mehhanismide tõhusaks toimimiseks. Konkreetselt võimaldab koostöö vajaliku teabe vahetamist ja selliste rahapesuga võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrreldavad Euroopa Ühenduse ja kõnealuses valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna (Financial Action Task Force — FATF) ja ÜRO poolt kehtestatud standarditega. Stimuleerida tuleb koostööd piirkondlikul tasandil.

Artikkel 49

Koostöö rände valdkonnas

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vahel kulgevate rändevoogude ühise juhtimise tähtsust. Koostöö tugevdamiseks algatavad lepinguosalised ulatusliku dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, kaasa arvatud ebaseaduslik ränne, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ning pagulastevood. Rändeküsimused tuleks kaasata rändajate päritolu-, transiit- ja sihtriikide riiklikesse majandus- ja sotsiaalarengu strateegiatesse.

2. Koostöös arvestatakse, et ränne on nähtus, mille käsitlemiseks asjaomaste kehtivate rahvusvaheliste, ühenduse ja riiklike õigusaktide kohaselt tuleks selle eri tahke analüüsida ja arutada. Koostöös keskendutakse eeskätt järgmistele küsimustele:

a)	sisserände algpõhjused;

rahvusvahelise kaitsega seotud riigi õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine, eesmärgiga täita 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta lisaprotokolli ning teiste asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste aktide sätteid, et tagada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine;

isikute riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja seisund, kõigi riigis seaduslikult elavate mittekodanike õiglane kohtlemine ja nende integratsioonipoliitika, haridus ja koolitus ning rassismi ja ksenofoobia vastased meetmed ning kõik kehtivad rändajate inimõigusi käsitlevad sätted;

ebaseadusliku rände vastase tulemusliku ja ennetava poliitika väljatöötamine. Kõnealune poliitika keskendub ka rändajate ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele ja inimkaubandusele, hõlmates inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega ja kuritegelike organisatsioonidega võitlemise ning nende ohvriks langenud inimeste kaitsmise viiside küsimust;

e)	riigis ebaseaduslikult elavate isikute inimlikul ja väärikal moel tagasisaatmine ning nende tagasilubamine vastavalt lõikele 3;

f)	viisade valdkonnas vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

g)	piirikontrolli valdkonnas korralduse, koolituse, parimate tavade ja muude kohapealsete tegevuslike meetmetega seotud küsimused ning vajaduse korral seadmetega varustamine, arvestades sealjuures nende seadmete võimaliku kahese kasutamisega.

3. Ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku ka selles, et nad võtavad tagasi oma ebaseaduslikud rändajad. Sel eesmärgil:

—	iga Kesk-Ameerika riik peab nõudmisel võtma täiendavate formaalsusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, varustama oma kodanikud asjakohaste isikut tõendavate dokumentidega ja andma nende käsutusse selleks vajalikud haldusvahendid;

—	iga Euroopa Liidu liikmesriik peab nõudmisel võtma täiendavate formaalsusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Kesk-Ameerika riigi territooriumil, varustama oma kodanikud asjakohaste isikut tõendavate dokumentidega ning andma nende käsutusse selleks vajalikud haldusvahendid.

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad sõlmivad nõudmisel ja niipea kui võimalik lepingu, mis reguleerib Euroopa Liidu liikmesriikide ja Kesk-Ameerika riikide erikohustusi tagasivõtmisel. Kõnealune leping reguleerib ka muude riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise küsimust.

Sellel otstarbel tähendab mõiste „lepinguosalised” ühendust, mis tahes selle liikmesriiki ja mis tahes Kesk-Ameerika riiki.

Artikkel 50

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku koostöös terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusaktide ja eeskirjadega. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja rahvusvaheliste aktide täieliku rakendamise raames;

b)	vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta; ja

c)	arvamuste vahetamise kaudu terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning terrorismi ennetamise alal saadud kogemuste vahetamise kaudu.

IV JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 51

Vahendid

1. Eesmärgiga aidata kaasa käesolevas lepingus sätestatud koostöö eesmärkide saavutamisele, kohustuvad lepinguosalised tegema oma võimaluste piires ja oma kanalite kaudu kättesaadavaks asjakohased vahendid, sealhulgas rahalised vahendid. Selles kontekstis kiidavad lepinguosalised võimaluste piires heaks mitmeaastase programmi ja seavad prioriteedid, võttes arvesse Kesk-Ameerika riikide vajadusi ja arengutaset.

2. Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid Euroopa Investeerimispanga tegevuse edendamiseks ja hõlbustamiseks Kesk-Ameerikas kooskõlas oma menetluste, rahastamiskriteeriumide ja õigusnormidega ning piiramata oma pädevate asutuste volitusi.

3. Kesk-Ameerika riigid annavad koostöö jaoks Euroopa Ühenduse ekspertidele võimalused ja tagatised ning vabastuse impordimaksust vastavalt Euroopa Ühenduse ja iga Kesk-Ameerika riigi vahel allakirjutatud raamkonventsioonile.

Artikkel 52

Institutsiooniline raamistik

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et säilitatakse ühiskomitee, mis loodi vastavalt 1985. aasta Kesk-Ameerika ja Euroopa Ühenduse koostöölepingule ja säilitati 1993. aasta koostöö raamlepinguga.

2. Ühiskomitee vastutab lepingu üldise rakendamise eest. Samuti arutab komitee kõiki lepinguosaliste vahelisi majandussuhteid mõjutavaid küsimusi, sealhulgas iga Kesk-Ameerika riigiga eraldi.

3. Ühiskomitee koosolekute päevakord määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel. Komitee kehtestab ise oma kohtumiste sageduse ja toimumispaiga, eesistuja ja muid võimalikke küsimusi käsitlevad sätted ning moodustab vajaduse korral allkomiteesid.

4. Selleks et aidata ühiskomiteel edendada dialoogi kodanikuühiskonna majanduslike ja sotsiaalsete organisatsioonidega, moodustatakse ühine konsultatiivkomitee, mis koosneb Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi Nõuandekomitee (CC-SICA) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajatest.

5. Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Parlamenti ja Kesk-Ameerika Parlamenti (Parlacen) vastavalt nende põhiseadustele üles looma käesoleva lepingu raames parlamentidevaheline komitee.

Artikkel 53

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt Euroopa Ühendust, selle liikmesriike või Euroopa Ühendust ja selle liikmesriike nende vastavates pädevusvaldkondades vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariiki nende vastavates pädevusvaldkondades. Lepingut kohaldatakse ka lepinguosaliste territooriumidel asuvate kõigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste poolt võetavate meetmete suhtes.

Artikkel 54

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2. Teade selle kohta saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

3. Käesolev leping asendab alates oma jõustumise kuupäevast vastavalt lõikele 1 koostöö raamlepingu, mis sõlmiti 1993. aastal.

Artikkel 55

Kehtivusaeg

1. Käesolev leping on tähtajatu. Sellega seoses ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 3 sätestatule tuletavad lepinguosalised meelde 17. mai 2002. aasta Madridi deklaratsiooni.

2. Kumbki lepinguosaline võib teisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Lepingu denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teisele lepinguosalisele on sellest teatatud.

Artikkel 56

Kohustuste täitmine

1. Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist peab ta esitama ühiskomiteele 30 päeva jooksul kogu asjaomase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada selliseid meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata ühiskomiteed ning teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid komitees.

3. Erandina lõikest 2 võib mis tahes lepinguosaline võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega viivitamata asjakohaseid meetmeid juhul, kui:

a)	käesolevast lepingust denonsseerimine on vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega;

b)	kui teine lepinguosaline rikub lepingu olulisi tingimusi, millele on viidatud artikli 1 lõikes 1.

Teine lepinguosaline võib taotleda lepinguosaliste kiireloomulist kokkusaamist 15 päeva jooksul olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

Artikkel 57

Edasine areng

1. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu reguleerimisala laiendada ja täiendada kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, sõlmides kokkuleppeid konkreetsete valdkondade või tegevuste osas, lepingu rakendamise käigus saadud kogemusi silmas pidades.

2. Ühtki koostöövõimalust ei tohi ette välistada. Lepinguosalised võivad kasutada ühiskomiteed uurimaks praktilisi võimalusi vastastikust huvi pakkuvaks koostööks.

3. Käesoleva lepingu rakendamisega seoses võib kumbki lepinguosaline esitada kõikides valdkondades koostöö laiendamisele suunatud ettepanekuid, võttes arvesse lepingu rakendamisel saadud kogemusi.

Artikkel 58

Andmekaitse

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad rakendavad käesoleva lepingu kohaldamise raames isiku- ja muude andmete töötlemisel kõrget kaitsetaset kooskõlas kõrgeimate rahvusvaheliste standarditega.

Artikkel 59

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende riikide territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, pidades seejuures kinni kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustest, ja teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi territooriumidel.

Artikkel 60

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Roma, el quince de diciembre del dos mil tres.

Udfærdiget i Rom den femtende december to tusind og tre.

Geschehen zu Rom am fünfzehnten Dezember zweitausendunddrei.

'Εγινε στη Ρώμη, στις δέκα πέντε Δεκεμβρίου dύο χιλιάδες τρία.

Done in Rome on the fifteenth day of December in the year two thousand and three.

Fait à Rome, le quinze décembre deux mille trois.

Fatto a Roma, addi' quindici dicembre duemilatre.

Gedaan te Rome, de vijftiende december tweeduizenddrie.

Feito em Roma, em quinze de Dezembro de dois mil e três.

Tehty Roomassa viidentenätoista päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakolme.

Som skedde i Rom den femtonde december tjugohundratre.

Pour le Royaume de Belgique

Voor het Koninkrijk België

Für das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

På Kongeriget Danmarks vegne

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolesta

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Por la República de Costa Rica

Por la República de El Salvador

Por la República de Guatemala

Por la República de Honduras

Por la República de Nicaragua

Por la República de Panamá

(1) Vastavalt artikli 2 lõikes 5 sätestatule ei tohi sõna „avatud” tõlgendada tähenduses „juurdepääsetavana”.

LISA

ELi ÜHEPOOLSED DEKLARATSIOONID

Komisjoni ja Euroopa Liidu nõukogu deklaratsioon ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ja tagasivõtmist käsitleva sätte kohta (artikkel 49)

Artikkel 49 ei piira tagasivõtulepingute sõlmimiseks vajaliku pädevuse sisemist jaotust Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

Komisjoni ja Euroopa Liidu nõukogu deklaratsioon mõiste „lepinguosalised” määratlemist käsitleva sätte kohta (artikkel 53)

Käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise III osa reguleerimisalasse, on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Ühenduse liikmete suhtes kuni selle ajani, kui Ühendkuningriik või Iirimaa (vastavalt olukorrale) teatab Kesk-Ameerika poolele, et nimetatud sätted on talle kui Euroopa Ühenduse osale siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli kohaselt. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt.

Ühisdeklaratsioon poliitilist dialoogi käsitleva II jaotise kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et poliitilises dialoogis osaleb ka Belize kui Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi (SICA) täisliige.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/29

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 380/2014,

14. aprill 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/638/ÜVJP, mis käsitleb teatavaid piiravaid meetmeid Guinea Vabariigi suhtes (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1284/2009 (2) kehtestati Guinea Vabariigi suhtes vastavalt ühisele seisukohale 2009/788/ÜVJP (3) (asendatud otsusega 2010/638/ÜVJP) teatavad piiravad meetmed. Kõnealused meetmed hõlmasid keeldu pakkuda sõjavarustusega seotud tehnilist ja rahalist abi ja muid teenuseid, ning embargot müüa, tarnida, üle anda või eksportida varustust, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.

(2)	Nõukogu võttis 14. aprillil 2014 vastu otsuse 2014/213/ÜVJP, (4) millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP ning tühistatakse relvaembargo ning embargo varustuse suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.

(3)	Nende meetmete tühistamist käsitlevad teatavad aspektid kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et ettevõtjad kõikides liikmesriikides kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EL) nr 1284/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1284/2009 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 punktid a, b ja c jäetakse välja.

2)	Artiklid 2, 3, 4 ja 5 jäetakse välja.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Artikli 6 lõikes 2 sätestatud keeldudest ei tulene mingit vastutust füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele, kes tegid rahalised vahendid või majandusressursid kättesaadavaks, juhul kui nad ei teadnud ega omanud mõistlikku alust arvata, et nende tegevus rikub kõnealust keeldu.”

4)	I lisa jäetakse välja.

5)	III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 280, 26.10.2010, lk 10.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1284/2009, 22. detsember 2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes, (ELT L 346, 23.12.2009, lk 26).

(3) Nõukogu ühine seisukoht 2009/788/ÜVJP, 27. oktoober 2009, Guinea vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (ELT L 281, 28.10.2009, lk 7).

(4) Nõukogu otsus 2014/213/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 83).

LISA

„III LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

https://www.gov.mt/en/Government/Government%20of%20Malta/Ministries%20and%20Entities/Officially%20Appointed%20Bodies/Pages/Boards/Sanctions-Monitoring-Board-.aspx

MADALMAAD

www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 Brussels

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/33

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 381/2014,

14. aprill 2014,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 208/2014.

(2)	Määruse (EL) nr 208/2014 I lisas esitatud loetellu isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks kanda veel isikuid.

(3)	Lisaks sellele tuleks muuta määruse (EL) nr 208/2014 lisas esitatud loetellu kantud kolme isiku tuvastamisandmeid.

(4)	Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas nimetatud isikud kantakse määruse (EL) nr 208/2014 I lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 66, 6.3.2014, lk 1.

I LISA

Artiklis 1 osutatud isikud

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
19.	Serhiy Arbuzov	Sündinud 24. märtsil 1976, Ukraina endine peaminister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
20.	Yuriy Ivanyushchenko	Sündinud 21. veebruaril 1959, parlamendiliige (Regioonide Partei)	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
21.	Oleksandr Klymenko	Sündinud 16. novembril 1980, endine tulude ja maksude minister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
22.	Edward Stavytskyi	Sündinud 4. oktoobril 1972, Ukraina endine kütuse- ja energeetikaminister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014

II LISA

Kanded järgmiste määruse (EL) nr 208/2014 I lisas loetletud isikute kohta asendatakse allpool toodud kannetega.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Oleksandr Viktorovych Yanukovych	Sündinud 10. juulil 1973, endise presidendi poeg, ärimees.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014
2.	Serhii Petrovych Kliuiev	Sündinud 19. augustil 1969, Andrei Kliuievi vend, ärimees.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014
3.	Oleksii Mykolayovych Azarov	Sündinud 13. juulil 1971, endise peaministri Mykola Azarovi poeg.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/36

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 382/2014,

7. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega prospekti lisade avaldamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2003/71/EÜ on ühtlustatud väärtpaberite üldsusele pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti koostamist, kinnitamist ja levitamist käsitlevad nõuded.

(2)

Direktiiviga 2003/71/EÜ on nõutud ka prospekti lisade avaldamist, kus märgitakse ära iga uus oluline seik, oluline viga või ebatäpsus, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmneb või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne üldsusele pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

(3)	Väärtpaberite ja nende emitentide kohta täieliku teabe andmine toetab investorite kaitset. Seepärast peaks lisa hõlmama kogu olulist teavet lisa avaldamise tinginud eriolukordade kohta ning see tuleb lisada prospektile vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004 (2).

(4)	Selleks et tagada ühetaoline ühtlustamine, määrata kindlaks direktiivis 2003/71/EÜ sätestatud nõuded ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, on vaja täpsustada olukorrad, kus prospekti lisade avaldamine on kohustuslik.

(5)	Ei ole võimalik määrata kõiki olukordi, kus prospekti lisa tuleb avaldada, kuna see võib sõltuda asjaomasest emitendist ja väärtpaberitest. Seepärast on asjakohane täpsustada minimaalsed olukorrad, kus lisa avaldamine on kohustuslik.

(6)

Auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded on investorite jaoks investeerimisotsuste tegemisel väga olulised. Tagamaks, et investorite investeerimisotsused tugineksid kõige viimasele finantsteabele, on vaja avaldada lisa, mis hõlmab kapitaliväärtpaberite emitentide ja hoidmistunnistuste korral aluseks olevate aktsiate emitentide uusi auditeeritud aastaaruandeid, mis on avaldatud pärast prospekti kinnitamist.

(7)

Kuna ka kasumiprognoosid ja -hinnangud võivad mõjutada investeerimisotsuseid, peaksid kapitaliväärtpaberite emitendid ja hoidmistunnistuste korral aluseks olevate aktsiate emitendid avaldama lisa, mis hõlmab kõiki muutusi prospektis juba sisalduvates kasumiprognoosi või -hinnangu otsestes ja kaudsetes näitajates.

(8)

Teave emitendi peamiste aktsionäride või mis tahes kontrolliva üksuse kohta on igat liiki väärtpaberi puhul oluline emitendi teadlikuks hindamiseks. Emitendis kontrollisuhte muutumine on siiski eriti oluline, kui pakkumine on seotud kapitaliväärtpaberite või hoidmistunnistustega, kuna seda liiki väärtpaberid on sellise olukorra suhtes üldiselt hinnatundlikumad. Seepärast tuleks avaldada lisa, kui esineb muutus kapitaliväärtpaberite emitendi või hoidmistunnistuste korral aluseks olevate aktsiate emitendi kontrolli suhtes.

(9)

Võimalikud investorid, kes hindavad kapitaliväärtpaberite või hoidmistunnistuste pakkumist, peavad saama võrrelda sellise pakkumise tingimusi pakkumise ajal avalikustatud avalikus ülevõtmispakkumises osutatud hinna või vahetustingimustega. Peale selle on investeerimisotsuse tegemisel samuti oluline avaliku ülevõtmispakkumise tulemus, kuna investorid peavad teadma, kas see mõjutab kontrollisuhet emitendis. Seepärast on sellistel juhtudel lisa vajalik.

(10)

Kui käibekapitali aruanne kaotab kehtivuse, ei saa investorid seoses emitendi finantsolukorraga enam lähemas tulevikus langetada teadlikku investeerimisotsust. Investorid peaksid saama oma investeerimisotsuseid uuesti kaaluda, võttes arvesse uut teavet emitendi juurdepääsu kohta rahale ja muudele kättesaadavatele likviidsetele vahenditele, et täita oma kohustusi. Seepärast on sellistel juhtudel lisa vajalik.

(11)

Esineb olukordi, kus pärast prospekti kinnitamist emitent või pakkuja otsustab pakkuda väärtpabereid muus kui prospektis nimetatud liikmesriigis või taotleda luba väärtpaberitega kauplemiseks reguleeritud turgudel täiendavates sellistes liikmesriikides, mida ei ole prospektis märgitud. Teave selliste pakkumiste kohta teistes liikmesriikides või nende riikide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamise kohta on oluline, et investorid saaksid hinnata emitendi väärtpaberite teatavaid aspekte, ning see tingib lisa avaldamise.

(12)	Oluline rahaline kohustus mõjutab tõenäoliselt üksuse finantspositsiooni või äritegevust. Seepärast peaks investoritel olema õigus saada prospekti lisas lisateavet kõnealuse kohustuse tagajärgede kohta.

(13)	Pakkumiskava nominaalse kogusumma suurenemine annab teavet emitendi vajadusest rahastamise järele või emitendi väärtpaberite nõudluse suurenemisest. Seepärast, kui prospektis esitatud pakkumiskava nominaalne kogusumma suureneb, tuleks avaldada prospekti lisa.

(14)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(15)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 37 asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse regulatiivsed tehnilised standardid olukordade kohta, kus prospekti lisa avaldamine on kohustuslik.

Artikkel 2

Kohustus avaldada lisa

Prospekti lisa avaldatakse järgmistes olukordades:

juhul kui uue auditeeritud raamatupidamise aastaaruande avaldab üks järgmistest:

1)	emitent, kui prospekt on seotud aktsiate ja muude vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4 lõike 2 punktis 1 osutatud aktsiatega;

2)	aluseks olevate aktsiate või muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitent kapitaliväärtpaberite puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3)	aluseks olevate aktsiate emitent, kui prospekt on koostatud vastavalt hoidmistunnistuse kavale määruse (EÜ) nr 809/2004 X või XXVIII lisa kohaselt;

kui prospektis juba sisalduva kasumiprognoosi või -hinnangu muutuse avaldab üks järgmistest:

1)	emitent, kui prospekt on seotud aktsiate ja muude vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4 lõike 2 punktis 1 osutatud aktsiatega;

2)	aluseks olevate aktsiate või muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitent, kui prospekt on seotud kapitaliväärtpaberitega, mis vastavad määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3)	aluseks olevate aktsiate emitent, kui prospekt on koostatud vastavalt hoidmistunnistuse kavale määruse (EÜ) nr 809/2004 X või XXVIII lisa kohaselt;

kui muutub kontrollisuhe seoses ühega järgmistest:

1)	seoses emitendiga, kui prospekt on seotud aktsiate ja muude vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4 lõike 2 punktis 1 osutatud aktsiatega;

2)	seoses aluseks olevate aktsiate või muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitendiga, kui prospekt on seotud kapitaliväärtpaberitega, mis vastavad määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3)	seoses aluseks olevate aktsiate emitendiga, kui prospekt on koostatud vastavalt hoidmistunnistuse kavale määruse (EÜ) nr 809/2004 X või XXVIII lisa kohaselt;

kui kolmas isik on teinud uue avaliku ülevõtmispakkumise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ (4) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, teatades mis tahes avaliku ülevõtmispakkumise tulemusest seoses mis tahes järgmisega:

1)	emitendi omakapital, kui prospekt on seotud aktsiate ja muude vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4 lõike 2 punktis 1 osutatud aktsiatega;

2)	selliste aluseks olevate aktsiate või muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberite emitendi omakapital, kui prospektis käsitletakse kapitaliväärtpabereid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

3)	aluseks olevate aktsiate emitendi omakapital, kui prospekt on koostatud vastavalt hoidmistunnistuse kavale määruse (EÜ) nr 809/2004 X või XXVIII lisa kohaselt;

kui seoses määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4 lõike 2 punktis 1 osutatud aktsiatega või muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning seoses vahetatavate või asendatavate võlaväärtpaberitega, mis on kapitaliväärtpaberid, mis vastavad kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele, muutub prospektis käsitletud käibekapitali aruanne, kui käibekapital muutub emitendi hetkenõuetele piisavaks või ebapiisavaks;

f)	kui emitent taotleb luba kauplemiseks täiendava(te)l reguleeritud turul/turgudel täiendava(te)s liikmesriigis/liikmesriikides või kui ta kavatseb teha avaliku pakkumise täiendava(te)s liikmesriigis/liikmesriikides, mida ei ole prospektis märgitud;

kui võetakse uus märkimisväärne finantskohustus, mis tõenäoliselt põhjustab olulise üldise muutuse määruse (EÜ) nr 809/2004 artikli 4a lõike 6 tähenduses, ning prospekt on seotud aktsiate ja muude aktsiatega samaväärsete vabalt võõrandatavate väärtpaberitega, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktis 1, ning muude kapitaliväärtpaberitega, mis vastavad kõnealuse määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud tingimustele;

h)	kui pakkumiskava nominaalset kogusummat suurendatakse.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 383/2014,

2. aprill 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Beurre de Bresse (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Beurre de Bresse” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Beurre de Bresse” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 335, 16.11.2013, lk 22.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.5. Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)

PRANTSUSMAA

Beurre de Bresse (KPN)

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 384/2014,

3. aprill 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Crème de Bresse (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Crème de Bresse” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Crème de Bresse” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 335, 16.11.2013, lk 16.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.4. Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

PRANTSUSMAA

Crème de Bresse (KPN)

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/44

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 385/2014,

3. aprill 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Elbe-Saale Hopfen (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Elbe-Saale Hopfen” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Elbe-Saale Hopfen” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 345, 26.11.2013, lk 24.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

SAKSAMAA

Elbe-Saale Hopfen (KGT)

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/46

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 386/2014,

14. aprill 2014,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkte d ja e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisas loetletakse ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee otsuste alusel isikud, üksused ja asutused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on kindlaks määranud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(3)

Nõukogu otsustas sanktsioonide komitee otsuse alusel muuta 14. aprillil 2014 (2) ühte üksust käsitlevat teavet nende isikute, üksuste ja asutuste loetelus, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ning jätta ühe üksuse IV lisast välja. Seetõttu tuleks IV lisa vastavalt muuta.

(4)	Samuti otsustas nõukogu 14. aprillil 2014 V lisast ühe isiku välja jätta. Seetõttu tuleks V lisa vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt:

1)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale;

2)	V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

(2) Nõukogu otsus 2014/212/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 79).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisas asendatakse pealkirja „B. Juriidilised isikud, üksused ja asutused” all olev kanne „Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation” järgmisega:

„16)

Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation (teise nimega a) Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; b) Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; c) Ryonha Machinery Joint Venture Corporation; d) Ryonha Machinery Corporation; e) Ryonha Machinery; f) Ryonha Machine Tool; g) Ryonha Machine Tool Corporation; h) Ryonha Machinery Corp; i) Ryonhwa Machinery Joint Venture Corporation; j) Ryonhwa Machinery JV; k) Huichon Ryonha Machinery General Plant; l) Unsan; m) Unsan Solid Tools ja n) Millim Technology Company). Aadress: a) Tongan-dong, Keskpiirkond, Pyongyang, KRDV; b) Mangungdae-gu, Pyongyang, KRDV; c) Mangyongdae piirkond, Pyongyang, KRDV. Muu teave: e-posti aadressid: a) ryonha@silibank.com; sjc-117@hotmail.com ja b) millim@silibank.com. Telefoninumbrid: a) 850 2 18111; b) 850 2 18111 8642 ja c) 850 2 18111 381 8642. Faksinumber: 850 2 381 4410. Loetellu kandmise kuupäev: 22.1.2013.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas jäetakse pealkirja „A. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud” alt välja järgmine kanne:

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Tuvastamisandmed

Põhjendus

„1.

Chang Song-taek (teise nimega JANG Song-Taek)

Sünnikuupäev:

2.2.1946 või 6.2.1946 või 23.2.1946 (Põhja-Hamgyong)

Passi number (alates 2006. aastast): PS 736420617

Riikliku kaitsekomisjoni liige. Korea Töölispartei haldusosakonna direktor.”

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 387/2014,

14. aprill 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	64,0
	TN	117,5
	TR	93,7
	ZZ	91,7
0707 00 05	MK	58,5
	TR	124,3
	ZZ	91,4
0709 93 10	MA	44,0
	TR	96,8
	ZZ	70,4
0805 10 20	EG	47,3
	IL	67,5
	MA	40,7
	TN	46,6
	TR	62,2
	ZZ	52,9
0805 50 10	MA	35,6
	TR	65,8
	ZZ	50,7
0808 10 80	AR	96,5
	BR	88,0
	CL	101,3
	CN	98,6
	MK	26,7
	NZ	138,0
	US	175,3
	ZA	130,1
	ZZ	106,8
0808 30 90	AR	98,5
	CL	147,3
	CN	82,0
	ZA	98,5
	ZZ	106,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/50

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/48/EL,

24. märts 2014,

millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning võttes arvesse järgmist:

(1)

Liikmesriigid on kohaldanud nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ (3) alates 1. juulist 2005 ning see on osutunud esimese kolme kohaldamisaasta jooksul oma reguleerimisala piires tõhusaks. Komisjoni esimesest, 15. septembri 2008. aasta aruandest kõnealuse direktiivi kohaldamise kohta ilmneb siiski, et see ei täida täielikult nõukogu 26.–27. novembri 2000. aasta istungil ühehäälselt vastuvõetud järeldustes väljendatud eesmärke. Eelkõige on hõlmamata teatavad intressi kandvate väärtpaberitega samaväärsed finantsinstrumendid ja teatavad kaudsed intressi kandvate väärtpaberite hoidmise viisid.

(2)

Direktiivi 2003/48/EÜ eesmärgi paremaks saavutamiseks tuleb esmalt parandada tegeliku tulusaaja isiku ja residentsuse kindlakstegemiseks kasutatava teabe kvaliteeti. Sellega seoses peaks makseagent kasutama nii sünniaega ja -kohta kui ka liikmesriigi antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit, kui see on olemas. Direktiiv 2003/48/EÜ ei kohusta liikmesriike võtma kasutusele maksukohustuslase identifitseerimisnumbreid. Sellega seoses tuleks samuti parandada teavet ühiskontodelt saadava tulu ja muude jagatud tegeliku tulusaaja seisundiga seotud juhtumite kohta.

(3)

Direktiivi 2003/48/EÜ kohaldatakse ainult vahetult liidu residentidest füüsiliste isikute kasuks tehtud intressimaksete suhtes. Seega võivad nimetatud isikud hoida direktiivist 2003/48/EÜ kõrvale, kasutades vahendavat üksust või õiguslikku moodustist, eelkõige sellist, mis on asutatud sellises jurisdiktsioonis, kus ei ole tagatud nimetatud üksusele või moodustisele makstava tulu maksustamine. Võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/60/EÜ (4) kehtestatud rahapesuvastaseid meetmeid, on seepärast asjakohane nõuda makseagentidelt „läbivaatuse meetodi” kohaldamist maksete suhtes, mida tehakse teatud üksustele või õiguslikele moodustistele, mis on asutatud või mille tegeliku juhtimise koht asub teatud riikides või territooriumitel, kus direktiivi 2003/48/EÜ või samasuguse või samaväärse toimega meetmeid ei kohaldata. Kõnealused makseagendid peaksid kasutama selliste üksuste või õiguslike moodustiste tegeliku tulusaaja (tegelike tulusaajate) kohta juba kättesaadavat teavet, et tagada direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamine, kui sellisena tuvastatud tegelik tulusaaja on füüsilisest isikust resident muus liikmesriigis kui makseagendi asutamiskohaks olev riik. Makseagentide halduskoormuse vähendamiseks tuleks koostada käesolevast meetmest mõjutatud kolmandate riikides ja jurisdiktsioonides asuvate üksuste ja õiguslike moodustiste soovituslik loetelu.

(4)

Tuleks vältida ka direktiivist 2003/48/EÜ kõrvale hoidmist intressimakse kunstliku suunamisega väljaspool liitu asutatud ettevõtja kaudu. Seetõttu tuleb täpsustada, milline on ettevõtjate vastutus, kui nad on teadlikud sellest, et väljaspool direktiivi 2003/48/EÜ territoriaalset kohaldamisala asutatud ettevõtjale tehtava intressimakse saaja on füüsiline isik, kes nende teada on teise liikmesriigi resident ja keda võib käsitada nende kliendina. Sellisel juhul tuleks kõnealuseid ettevõtjaid käsitada makseagentidena. See aitaks eelkõige vältida ka rahandusasutuste rahvusvahelise võrgustiku (nimelt filiaalid, tütar-, sidus- ja valdusettevõtjad) võimalikku väärkasutamist direktiivist 2003/48/EÜ kõrvale hoidmiseks.

(5)

Kogemused on näidanud, et on vaja rohkem selgust seoses kohustusega tegutseda intressimakset vastuvõtva makseagendina. Eelkõige tuleks selgelt kindlaks määrata vahestruktuurid, kelle suhtes nimetatud kohustus kehtib. Üksused ja õiguslikud moodustised, kes ei kuulu tegeliku maksustamise alla, peaksid kohaldama direktiivi 2003/48/EÜ intressimaksete saamisel eelneva etapi ettevõtjatelt. Selliste üksuste ja õiguslike moodustiste soovituslik loetelu igas liikmesriigis hõlbustab uute sätete rakendamist.

(6)

Direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamise esimesest aruandest selgub, et sellest võidakse kõrvale hoida, kasutades finantsinstrumente, mis on riskitaseme, paindlikkuse ja kokkulepitud tootluse poolest võlakohustustega samaväärsed. Seepärast tuleb tagada, et kõnealune direktiiv hõlmab nii intresse kui ka muud sisuliselt samaväärset tulu.

(7)	Samuti tuleks direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisalasse lisada elukindlustuslepingud, mis sisaldavad tulu saamise tagatist või mille tulem on enam kui 40 % ulatuses seotud võlakohustustega seotud tuluga või sellega samaväärse tuluga, mis on hõlmatud kõnealuse direktiiviga.

(8)

Liidus asutatud investeerimisfondidega seoses hõlmab direktiiv 2003/48/EÜ praegu üksnes tulusid, mis saadakse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (5) (mis muu hulgas tunnistas kehtetuks ja asendas nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ) (6) kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) kaudu. Samaväärne tulu ettevõtjatelt, mis ei ole eurofondid, kuulub direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisalasse üksnes juhul, kui asjaomased ettevõtjad on juriidilise isiku staatuseta üksused ning tegutsevad seepärast intressimakseid vastuvõtvate makseagentidena. Selleks et tagada samade eeskirjade kohaldamine kõigi investeerimisfondide või -skeemide suhtes, olenemata nende õiguslikust vormist, tuleks direktiivis 2003/48/EÜ asendada viide direktiivile 85/611/EMÜ viitega nende registreerimisele liikmesriigi õiguse kohaselt või ühe liikmesriigi õigusega reguleeritud fonditingimuste või põhikirja kohaselt. Lisaks sellele tuleks tagada võrdne kohtlemine, võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut.

(9)	Väljaspool Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki asutatud investeerimisfondidega seoses tuleb täpsustada, et direktiiviga hõlmatakse intresse ja samaväärset tulu kõigist nimetatud fondidest, olenemata nende õiguslikust vormist ja sellest, kuidas neid investoritele turustatakse.

(10)

Intressimakse määratlust tuleks täpsustada tagamaks, et sellistesse instrumentidesse investeeritud vara osakaalu arvutamisel võetaks arvesse nii otseinvesteeringuid võlakohustustesse kui ka kaudseid investeeringuid. Selleks et aidata makseagentidel kohaldada direktiivi 2003/48/EÜ teistes riikides asutatud ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtjatelt saadava tulu suhtes, tuleks selgitada, et vara koosseisu arvutamise käsitlemist selliste ettevõtjatega seotud teatava tulu puhul reguleeritakse nende ettevõtete asutamiskohaks olevas Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kehtestatud eeskirjadega.

(11)

Nii „tõendimenetlusel”, mis võimaldab tegelikel tulusaajatel, kes on ühe liikmesriigi maksuresidendid, vältida kinnipeetava maksu tasumist direktiivi 2003/48/EÜ artikli 10 lõikes 1 nimetatud liikmesriigis saadud intressimaksetelt, kui ka tegeliku tulusaaja asukohariigile vabatahtliku avalikustamise alternatiivsel menetlusel on tugevaid külgi. Siiski on vabatahtliku avalikustamise menetlus tegelikele tulusaajatele vähem koormav ja seepärast on asjakohane anda menetluse valiku õigus tegelikele tulusaajatele.

(12)	Liikmesriigid peaksid esitama direktiivi 2003/48/EÜ kohaldamise kohta asjakohaseid statistilisi andmeid, et parandada sellise teabe kvaliteeti, mida komisjon kasutab iga kolme aasta järel nõukogule kõnealuse direktiivi kohaldamise kohta esitatava aruande koostamiseks.

(13)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja Euroopa Liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(14)	Selleks et tagada direktiivi 2003/48/EÜ ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(15)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt tagada selliste hoiuste piiriüleste intresside tegelik maksustamine, mis tavaliselt kuuluvad kõikides liikmesriikides residentide maksustatava tulu hulka, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)	Direktiivi 2003/48/EÜ tuleks muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/48/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende territooriumil asutatud või kui see on asjakohane, seal tegeliku juhtimise kohta omavad makseagendid ja muud ettevõtjad täidavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid, olenemata intressimakset tootva kohustuse võlgniku või väärtpaberi emitendi asukohast.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

Teatavate mõistete määratlused

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„ettevõtja” — krediidi- või finantseerimisasutus või muu juriidiline või füüsiline isik, kes oma kutsealal tegutsedes korrapäraselt või juhuti teeb või tagab intressimakseid käesoleva direktiivi tähenduses;

üksuse, mis võib olla juriidiline isik, „tegeliku juhtimise koht” — aadress, kus tehakse põhilised juhtimisotsused, mis on vajalikud kogu selle üksuse tegevuse juhtimiseks. Kui sellised juhtimisotsused tehakse mitmes riigis või jurisdiktsioonis, loetakse tegeliku juhtimise kohaks aadressi, kus tehakse suurem osa põhilistest juhtimisotsustest seoses intressimakset tootva varaga käesoleva direktiivi tähenduses;

usaldusfondi või muu sarnase õigusliku moodustise „tegeliku juhtimise koht” —

selle füüsilise isiku alaline elukoht, kes peamiselt vastutab õigusliku moodustise varaga seotud põhiliste juhtimisotsuste eest, ning usaldusfondi puhul usaldusisiku elukoht. Kui selline peamine vastutus on enamal kui ühel füüsilisel isikul, loetakse tegeliku juhtimise kohaks selle isiku alalist aadressi, kes peamiselt vastutab suurema osa põhiliste juhtimisotsuste eest seoses intressimakset tootva varaga käesoleva direktiivi tähenduses, või

ii)

aadress, kus juriidiline isik, kes peamiselt vastutab õigusliku moodustise vara haldamise eest, ning usaldusfondi puhul usaldusisik, teeb põhilised nimetatud varaga seotud juhtimisotsused. Kui põhilised juhtimisotsused tehakse mitmes riigis või jurisdiktsioonis, loetakse tegeliku juhtimise kohaks aadressi, kus tehakse suurem osa põhilistest juhtimisotsustest seoses intressimakset tootva varaga käesoleva direktiivi tähenduses;

d)	„tegeliku maksustamise alla kuuluv” — üksus või õiguslik moodustis, kellel on kohustus maksta makse oma sissetulekult, või osalt oma sissetulekult, mis on määratud mitteresidentidest osalejatele, sealhulgas mis tahes intressimaksetelt.”

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Tegeliku tulusaaja määratlus

1. Käesolevas direktiivis ja ilma, et see piiraks lõigete 2–4 kohaldamist, tähendab „tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kes saab intressimakse või kelle jaoks selline makse on tagatud, kui ta ei esita tõendeid, et ta ei ole seda saanud või seda ei ole tema jaoks tagatud, see tähendab, et:

a)	ta tegutseb makseagendina artikli 4 lõike 1 tähenduses;

b)	ta tegutseb üksuse nimel, kes võib olla juriidiline isik, ja avaldab intressimakset tegevale või tagavale ettevõtjale asjaomase üksuse nime, õigusliku vormi, üksuse asutamiskoha aadressi, ja kui üksuse tegeliku juhtimise koht on teises riigis või jurisdiktsioonis, siis selle aadressi;

c)	ta tegutseb õigusliku moodustise nimel ja teeb intressimakset tegevale või tagavale ettevõtjale teatavaks õigusliku moodustise nime, kui see on olemas, õigusliku vormi, moodustise tegeliku juhtimise koha aadressi ning artikli 1a punktis c osutatud juriidilise või füüsilise isiku nime, või

d)	ta tegutseb teise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ja teeb makseagendile teatavaks kõnealuse tegeliku tulusaaja isiku artikli 3 lõike 2 kohaselt.

2. Kui makseagendil on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intresse või kellele on intressimaksed tagatud, võib mitte olla tegelik tulusaaja ning kui kõnealuse isiku suhtes ei kohaldata lõike 1 punkti a, b või c, võtab makseagent mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik vastavalt artikli 3 lõikele 2. Kui makseagent ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana.

3. Kui ettevõtja, kes kuulub samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (*1) artikli 2 kohaldamisalasse, maksab intresse või tagab intresside maksmise üksusele või õiguslikule moodustisele, kes ei kuulu tegeliku maksustamise alla ja kelle asutamiskoht või tegeliku juhtimise koht on riigis või jurisdiktsioonis, mis asub väljaspool käesoleva direktiivi artiklis 7 osutatud territooriumi ja väljaspool selliste lepingute ja kokkulepete territoriaalset kohaldamisala, millega nähakse ette samad või samaväärsed meetmed kui käesolevas direktiivis, kohaldatakse käesoleva lõigu teist kuni viiendat lõiku.

Makse loetakse vahetult tehtuks või tagatuks füüsilisele isikule, kes on resident muus kui ettevõtja liikmesriigis ja kes on direktiivi 2005/60/EÜ artikli 3 punkti 6 määratluse kohaselt üksuse või õigusliku moodustise tegelik tulusaaja. Kõnealune isik tehakse kindlaks vastavalt nimetatud direktiivi artiklis 7 ja artikli 8 lõike 1 punktis b sätestatud kliendi suhtes nõutava hoolsuse meetmetele. Kõnealust isikut loetakse ühtlasi tegelikuks tulusaajaks käesoleva direktiivi tähenduses.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse I lisas esitatud soovituslikus loetelus osutatud üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriad tegeliku maksustamise alla mittekuuluvateks.

Esimeses lõigus osutatud ettevõtja teeb kindlaks üksuse või õigusliku moodustise õigusliku vormi ja asutamiskoha või vajaduse korral tegeliku juhtimise koha, kasutades selleks teavet, mille teeb teatavaks füüsiline isik, kes tegutseb üksuse või õigusliku moodustise nimel, eelkõige lõike 1 punktide b ja c kohaselt, kui ettevõtja käsutuses ei ole usaldusväärsemat teavet, mis näitab, et saadud teave ei ole õige või käesoleva lõike kohaldamiseks piisav.

Kui üksus või õiguslik moodustis ei kuulu I lisas osutatud kategooriatesse, või kui ta kuulub nimetatud kategooriatesse, kuid väidab, et ta kuulub tegelikule maksustamisele, teeb esimeses lõigus osutatud ettevõtja üldtunnustatud faktide või üksuse või õigusliku moodustise esitatud või kooskõlas direktiiviga 2005/60/EÜ võetud kliendi suhtes nõutava hoolsuse meetmete abil saadud ametlike dokumentide põhjal kindlaks, kas ta kuulub tegeliku maksustamise alla.

4. Kui üksust või õiguslikku moodustist loetakse intressimakse vastuvõtmisel või sellise makse tagamisel makseagendiks vastavalt artikli 4 lõikele 2, loetakse intressimakse laekunuks järgmistele isikutele, keda loetakse tegelikuks tulusaajaks käesoleva direktiivi tähenduses:

a)	isik, kellel on õigus saada tulu, mida annab sellist makset tootev vara, või kellel on õigus muule varale, mis on sellise maksega otseselt seotud, kui makse saab üksus või õiguslik moodustis või kui makse tagatakse tema nimel, proportsionaalselt tema õigusega nimetatud tulu saada;

mis tahes osa tuludest, mida annab sellist makset tootev vara või muu vara, mis on sellise maksega otseselt seotud, millele ühelgi punktis a osutatud isikul ei ole õigus, kui tulu saab üksus või õiguslik moodustis või kui makse tagatakse tema nimel, isik, kes on otseselt või kaudselt panustanud asjaomase üksuse või õigusliku moodustise varasse, olenemata sellest, kas sellisel isikul on õigus üksuse või õigusliku moodustise varale või tuludele;

kui ühelgi punktis a või b osutatud isikul ei ole ühiselt või solidaarselt õigust kogu tulule, mida annab sellist makset tootev vara või kogu muu vara, mis on sellise maksega otseselt seotud intressimakse saamise või tagamise ajal, siis isik, proportsionaalselt tema õigusega nimetatud tulu saada, kes hiljem omandab õiguse kogu intressimakset tootvale varale või osale sellest või sellise intressimaksega otseselt seotud muule varale. Sellisele isikule laekunuks loetav kogusumma ei või ületada üksuse või õigusliku moodustise poolt saadud või talle tagatud intressimakse summat, välja arvatud mis tahes osa puhul, mis vastavalt käesolevale lõikele on määratud punktis a või b osutatud isikule.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).”"

Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 3

Tegeliku tulusaaja isik ja residentsus

1. Iga liikmesriik võtab oma territooriumil vastu korra, mis võimaldab makseagendil teha artiklite 8–12 kohaldamiseks kindlaks tegelike tulusaajate isikud ja residentsuse, ja tagab selle rakendamise.

Selline kord peab olema kooskõlas lõigetes 2 ja 3 sätestatud miinimumnõuetega.

2. Makseagent teeb tegeliku tulusaaja isiku kindlaks miinimumnõuete kohaselt, mis varieeruvad vastavalt sellele, millal on tekkinud makseagendi ja intressimakse saaja vahelised suhted:

a)	enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingusuhete puhul teeb makseagent kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime ja aadressi, kasutades tema käsutuses olevat teavet, eelkõige vastavalt tema asutamiskohaks olevas riigis kehtivatele eeskirjadele ja direktiivile 2005/60/EÜ;

1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete puhul või tehtud toimingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseagent kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime, aadressi, sünniaja ja -koha ning vastavalt lõikes 4 osutatud loetelule maksukohustuslase identifitseerimisnumbri või samaväärse numbri, mille on talle andnud liikmesriik, kus tegelik tulusaaja on maksuresident. Enne 1. juulit 2015 sõlmitud lepingusuhete või lepingusuhete puudumisel tehtud toimingute puhul on teave sünniaja ja -koha kohta nõutav ainult siis, kui puudub selline maksukohustuslase identifitseerimisnumber või samaväärne number.

Esimese lõigu punktis b osutatud üksikasjad tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatava passi või ametliku isikutunnistuse või muu ametliku isikut tõendava dokumendi alusel, kui see on kohaldatav vastavalt lõikes 4 osutatud loetelule. Sellised üksikasjad, mis ei ole neis dokumentides märgitud, tehakse kindlaks muu isikut tõendava dokumendi alusel, mille tegelik tulusaaja esitab.

3. Kui tegelik tulusaaja esitab vabatahtlikult maksuresidentsuse tõendi, mille riigi pädev asutus on andnud välja maksekuupäevale eelnenud viimase kolme aasta jooksul, või hilisemal kuupäeval, kui makse laekunuks tegelikule tulusaajale, loetakse ta selle riigi residendiks. Vastasel juhul loetakse ta selle riigi residendiks, kus on tema alaline aadress. Makseagent teeb tegeliku tulusaaja residentsuse kindlaks järgmiste miinimumnõuete kohaselt:

a)	enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingusuhete puhul teeb makseagent tegeliku tulusaaja kehtiva alalise aadressi kindlaks maksekuupäeval, kasutades tema käsutuses olevat parimat teavet, eelkõige tema asutamiskohaks olevas riigis kehtivate eeskirjade ja direktiivi 2005/60/EÜ kohaselt;

1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete või tehtud tehingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseagent tegeliku tulusaaja kehtiva alalise aadressi kindlaks lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud menetluse kohaselt kindlaks tehtud aadressi alusel, mida ajakohastatakse uusimate makseagendile kättesaadavate dokumentide põhjal.

Esimese lõigu punktis b osutatud olukorras, kui tegelik tulusaaja esitab liikmesriigi väljaantud passi või ametliku isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi, ja teatab, et ta on kolmanda riigi resident, tehakse residentsus kindlaks maksuresidentsuse tõendi alusel, mille on maksekuupäevale eelnenud viimase kolme aasta jooksul, või hilisemal kuupäeval, kui makse laekunuks tegelikule tulusaajale, välja andnud selle kolmanda riigi pädev asutus, mille resident tegelik tulusaaja väidab end olevat. Kui sellist tõendit ei ole võimalik esitada, loetakse asukohariigiks liikmesriik, kes on andud välja kõnealuse passi, ametliku isikutunnistuse või muu ametliku isikut tõendava dokumendi. Sellise tegeliku tulusaaja puhul, kelle kohta on makseagendil ametlikud dokumendid, mis tõendavad, et ta on diplomaatilise staatusega seotud privileegide või muude rahvusvaheliste eeskirjade tõttu maksuresident alalise aadressi järgsest riigist erinevas riigis, tehakse residentsus kindlaks kõnealuste makseagendile kättesaadavate ametlike dokumentide alusel.

4. Maksukohustuslase identifitseerimisnumbreid või samaväärseid numbreid andnud liikmesriik teavitab komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2014 nende numbrite struktuurist ja vormist ning ametlikest dokumentidest, mis sisaldavad teavet kõnealuste identifitseerimisnumbrite kohta. Iga liikmesriik teavitab ühtlasi komisjoni kõikidest muudatustest, mida sellega seoses tehakse. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas koondnimekirja saadud teabe kohta.

Artikkel 4

Makseagendid

1. Liikmesriigis asutatud ettevõtja, kes teeb intressimakse või tagab sellise makse vahetult tegelikule tulusaajale, loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel makseagendiks.

Käesoleva lõike kohaldamisel ei ole oluline, kas asjaomane ettevõtja on võlgnik või tulu tootva võlakohustuse või väärtpaberi emitent või ettevõtja, kellele võlgnik või emitent või tegelik tulusaaja on teinud ülesandeks tulu maksmise või tulu maksmise tagamise.

Liikmesriigis asutatud ettevõtja loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel samuti makseagendiks, kui täidetud on järgmised tingimused:

ta teeb või tagab intressimakse teisele ettevõtjale, sealhulgas esimese ettevõtja alalisele esindusele või tütarettevõtjale, mis on asutatud väljaspool artiklis 7 osutatud territooriumi ning väljaspool selliste lepingute ja kokkulepete territoriaalset kohaldamisala, millega nähakse ette samad või samaväärsed meetmed kui käesolevas direktiivis, ja

b)	esimesel ettevõtjal on kättesaadavale teabele tuginedes põhjust arvata, et teine ettevõtja maksab vahetult tulu või tagab vahetult sellise makse tegelikule füüsilisest isikust tulusaajale, kes on esimesele ettevõtjale teadaolevalt teise liikmesriigi resident, võttes arvesse artiklit 3.

Kui esimese lõigu punktides a ja b osutatud tingimused on täidetud, loetakse esimese ettevõtja tehtud või tagatud makset tehtuks või tagatuks vahetult kõnealuse lõigu punktis b osutatud tegelikule tulusaajale.

2. Üksus või õiguslik moodustis, mille tegeliku juhtimise koht asub liikmesriigis ja mis ei kuulu tegelikule maksustamisele otsese maksustamise üldeeskirjade alusel kõnealuses liikmesriigis, üksuse või õigusliku moodustise asutamiskoha liikmesriigis või muus riigis või jurisdiktsioonis, kus üksus või õiguslik moodustis on maksuresident, loetakse makseagendiks intressimakse vastuvõtmisel või sellise makse tagamisel.

Käesoleva lõike kohaldamisel loetakse II lisa soovituslikus loetelus osutatud üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriad tegeliku maksustamise alla mittekuuluvateks.

Kui üksus või õiguslik moodustis ei kuulu ühtegi II lisa soovituslikus loetelus osutatud kategooriasse või kui ta kuulub nimetatud lisa kohaldamisalasse, kuid väidab, et ta kuulub tegelikule maksustamisele, teeb ettevõtja üldtunnustatud faktide või üksuse või õigusliku moodustise esitatud või kooskõlas direktiiviga 2005/60/EÜ võetud kliendi suhtes nõutava hoolsuse meetmete abil saadud ametlike dokumentide põhjal kindlaks, kas ta kuulub tegeliku maksustamise alla.

Iga liikmesriigis asutatud ettevõtja, kes teeb intressimakse või tagab sellise makse käesolevas lõikes osutatud üksusele või õiguslikule moodustisele, kelle tegeliku juhtimise koht asub muus liikmesriigis kui ettevõtja asutamiskoha liikmesriigis, teavitab oma asutamiskoha liikmesriigi pädevale asutusele järgmised andmed, kasutades artikli 2 lõike 3 neljandas lõigus nimetatud teavet või muud kättesaadavat teavet:

i)	üksuse või õigusliku moodustise nimi, kui see on olemas;

ii)	selle õiguslik vorm;

iii)	selle tegeliku juhtimise koht;

iv)	artikli 8 kohaselt kindlaksmääratud ning üksusele või õiguslikule moodustisele makstud või tagatud intressimakse kogusumma;

v)	viimase intressimakse tagamise kuupäev.

Isikud, keda loetakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud üksustele või õiguslikele moodustistele makstud või tagatud intressimakse tegelikeks tulusaajateks, määratakse kindlaks kooskõlas artikli 2 lõikes 4 sätestatud eeskirjadega. Artikli 2 lõike 4 punktis c kirjeldatud juhul, kui isik omandab hiljem õiguse sellist intressimakset tootvale varale või muule selle intressimaksega otseselt seotud varale, teeb üksus või õiguslik moodustis oma tegeliku juhtimise koha liikmesriigi pädevale asutusele teatavaks artikli 8 lõike 1 teises lõigus märgitud andmed. Üksus või õiguslik moodustis teavitab pädevat asutust ka kõikidest tegeliku juhtimise koha muutustest.

Viiendas lõigus osutatud kohustused kehtivad kuni 10 aastat alates kuupäevast, mil üksus või õiguslik moodustis võttis vastu või tagas viimase intressimakse või viimasest kuupäevast, mil isik omandas õiguse sellist intressimakset tootvale varale või muule selle intressimaksega otseselt seotud varale, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Kui mõni üksus või õiguslik moodustis on artikli 2 lõike 4 punktis c kirjeldatud juhul viinud oma tegeliku juhtimise koha üle teise liikmesriiki, edastab esimese liikmesriigi pädev asutus uue liikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

i)	üksuse või õigusliku moodustise poolt vastu võetud või talle tagatud intressimakse summa, mis ei ole seni hõlmatud varasemate õigustega asjaomasele varale;

ii)	kuupäev, mil üksus või õiguslik moodustis võttis vastu või talle tagati viimane intressimakse, või viimane kuupäev, mil mõni isik omandas õiguse kogu intressimakset tootvale varale või osale sellest või muule intressimaksega otseselt seotud varale, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui üksus või õiguslik moodustis esitab tõendid, et ta vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)	ta on ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtja või muu investeerimisfond või -skeem, nagu osutatud artikli 6 lõike 1 punkti d alapunktides i ja iii või punkti e alapunktides i ja iii;

b)	ta on asutus, mis osutab pensioni- või osutab kindlustusteenuseid, või ettevõtja, keda selline asutus on volitanud oma vara haldama;

c)	teda tunnustatakse tema maksuresidentsuse või tegeliku juhtimise koha liikmesriigis kohaldatava korra kohaselt ja vastavalt otsese maksustamise üldeeskirjadele tegelikust maksustamisest vabastatavana, kuna ta tegutseb üksnes heategevuslikul eesmärgil üldsuse hüvanguks;

d)	ta on jagatud tegelik tulusaaja, kelle jaoks makset tegev või tagav ettevõtja on teinud artikli 3 kohaselt kindlaks kõigi tegelike tulusaajate isikud ja residentsuse ning seetõttu on ettevõtja ise makseagent vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3. Lõikes 2 osutatud üksus, mis on sarnane lõike 2 kaheksanda lõigu punktis a osutatud ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtja või investeerimisfondi või -skeemiga, võib valida, kas teda koheldakse käesoleva direktiivi kohaldamisel sellise ettevõtja, investeerimisfondi või -skeemina.

Kui üksus kasutab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud võimalust, väljastab liikmesriik, kus on üksuse tegeliku juhtimise koht, vastava tõendi. Üksus esitab nimetatud tõendi intressimakset tegevale või sellist makset tagavale ettevõtjale. Sellisel juhul vabastatakse ettevõtja lõike 2 neljandas lõigus sätestatud kohustustest.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud võimalust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad üksustele, kelle tegeliku juhtimise koht asub nende territooriumil, et tagada käesoleva direktiivi tõhus rakendamine.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Intressimakse määratlus

1. Käesolevas direktiivis tähendab „intressimakse” järgmist:

arvele makstud või krediteeritud intress, mis on seotud igat liiki võlakohustustega, olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kas nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ning eelkõige tulu riigi võlakirjadest või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste riigi võlakirjade ja muude võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; maksmisega viivitamisel määratavaid trahvimakseid ei loeta intressimakseteks;

kontole makstud või saadud või krediteeritud tulu, mis on seotud igat liiki väärtpaberitega, välja arvatud siis, kui tulu loetakse punkti a, c, d või e kohaselt otseselt intressimakseks, ning kui

i)	väljaandmiskuupäeval kindlaks määratud kapitali tootluse tingimustega tagatakse, et investor saab tähtaja lõppemisel tagasi vähemalt 95 % investeeritud kapitalist, või

ii)	väljalaskekuupäeval kindlaksmääratud tingimustega on ette nähtud, et vähemalt 95 % väärtpaberitest saadavast tulust on seotud punktis a, c, d või e osutatud intresside või tuluga;

c)	punktis a osutatud võlakohustuste müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral saadaolev või kapitaliseeritud intress ning punktis b osutatud väärtpaberite müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral saadaolev või kapitaliseeritud tulu;

käesoleva lõigu punktis a, b või c osutatud maksetest vahetult või kaudselt, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse või õigusliku moodustise vahendusel saadav tulu, mida jaotab:

ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtja või muu investeerimisfond või -skeem, mis on kas sellisena registreeritud vastavalt liikmesriigi või liitu mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigusele, või mille fonditingimused või põhikiri on reguleeritud mõne nimetatud liikmesriigi või riigi investeerimisfonde või -skeeme käsitleva õigusega. See määratlus kehtib olenemata selliste ettevõtjate, fondide või skeemide õiguslikust vormist ega sõltu nende aktsiate, osade või osakute ostu, müügi või väljaostmise piirangutest, mis on seotud teatava investorite rühmaga;

ii)	üksused, mis on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

iii)

väljaspool artiklis 7 osutatud territooriumi ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud investeerimisfond või -skeem. See kehtib olenemata sellise fondi või skeemi õiguslikust vormist ega sõltu selle aktsiate, osade või osakute ostu, müügi või väljaostmise piirangutest, mis on seotud teatava investorite rühmaga;

järgmistes ettevõtjates, üksustes, investeerimisfondides või -skeemides olnud aktsiate, osade või osakute müügi, väljaostmise või tagasimaksmise korral saadav tulu, kui nad investeerivad rohkem kui 40 % oma varast otse või muude selliste ettevõtjate, fondide või skeemide või artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuste või õiguslike moodustiste kaudu käesoleva lõigu punktis a osutatud võlakohustustesse või käesoleva lõigu punktis b osutatud väärtpaberitesse:

ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtja või muu investeerimisfond või -skeem, mis on kas sellisena registreeritud vastavalt liikmesriigi või liitu mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigusele, või mille fonditingimused või põhikiri on reguleeritud mõne nimetatud liikmesriigi või riigi õigusega. See määratlus kehtib olenemata selliste ettevõtjate, fondide või skeemide õiguslikust vormist ega sõltu nende aktsiate, osade või osakute ostu, müügi või väljaostmise piirangutest, mis on seotud teatava investorite rühmaga;

ii)	üksused, mis on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

iii)

väljaspool artiklis 7 osutatud territooriumi ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud investeerimisfond või -skeem. See määratlus kehtib olenemata sellise fondi või skeemi õiguslikust vormist ega sõltu selle aktsiate, osade või osakute ostu, müügi või väljaostmise piirangutest, mis on seotud teatava investorite rühmaga.

Käesoleva punkti kohaldamisel ei käsitata punktis a osutatud võlakohustustena ega punktis b osutatud väärtpaberitena ettevõtjate, üksuste, investeerimisfondide või -skeemide vara, mida nad on kohustatud hoidma võlatagatisena vastavalt nende kokkulepetele, lepingutele või muudele investeerimisalaste eesmärkide täitmiseks vajalikule õiguslikele dokumentidele ja milles investor ei osale või millele tal ei ole seaduslikke õigusi;

elukindlustuslepingust saadav tulu, kui:

i)	leping sisaldab tagatist tulu saamise kohta või

ii)	lepingu tegelik tulem on enam kui 40 % ulatuses seotud punktides a, b, c, d ja e osutatud intresside või tuluga.

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks summat, mille võrra kindlustusandja poolt enne elukindlustuslepingu lõpptähtaega tehtud tagasimaksed või osalised tagasimaksed või kindlustusandja poolt makstud summad ületavad kõikide kindlustusandjale tehtud maksete kogusummat. Ka täielikult või osaliselt kolmanda isiku kasuks tehtud elukindlustuse puhul loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks lepingu väärtuse summad, mis ületavad kõikide kindlustusandjale tehtud maksete kogusummat. Tulu elukindlustuslepingust, millega on ette nähtud vaid pension, või kindlasummaline annuiteet, mida makstakse vähemalt viis aastat, käsitatakse sellise tuluna ainult siis, kui see on tagasimakse või kolmanda isiku kasuks tehtud makse, mis on tehtud enne viieaastase perioodi lõppu. Summat, mis makstakse välja ainult seoses surma, invaliidsuse või haigusega, ei loeta elukindlustuslepingust saadud tuluks.

Liikmesriigid võivad siiski esimese lõigu punktis e nimetatud tulu vastavalt asjaomase liikmesriigi eeskirjadele registreeritud või selle riigi õigusega reguleeritud fonditingimusi või põhikirja omavate ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtjate või investeerimisfondide või -skeemide puhul hõlmata intressimakse määratlusega ainult sel määral, kui selline tulu vastab kõnealuse lõigu punktis a, b või c määratletud intressimaksetest otse või kaudselt saadavale tulule.

Seoses esimese lõigu punkti f alapunktiga ii on liikmesriigil võimalus intressimakse määratlemisel võtta arvesse tulu, olenemata tulu koosseisust, kui elukindlustuse puhul on selle välja maksnud nimetatud liikmesriigis asutatud kindlustusandja või see on saadud selliselt kindlustusandjalt.

Kui liikmesriik kasutab üht või mõlemat teises ja kolmandas lõigus osutatud võimalust, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas asjaolu, et võimalust on kasutatud, ning kõnealuse avaldamise kuupäevast alates on võimaluse kasutamine teistele liikmesriikidele siduv.

2. Kui makseagendil ei ole teavet makstud, saadud või krediteeritud tulu summa kohta, loetakse lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel intressimakseks kogu tehtud makse summa.

Kui makseagendil ei ole teavet müügi korral saadaoleva või kapitaliseeritud intressi või tulu summa kohta, loetakse lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamisel intressimakseks kogu tehtud makse summa.

Kui makseagendil ei ole lõike 1 esimese lõigu punktide d ja e puhul teavet selle kohta, kui suur osa tuludest saadakse kõnealuse lõigu punktides a, b ja c määratletud intressimaksetest, loetakse tulude kogusumma intressimakseks.

Kui makseagendil ei ole teavet elukindlustuslepingust saadud tulu summa kohta, loetakse lõike 1 esimese lõigu punkti f kohaldamisel intressimakseks kogu tehtud makse summa.

3. Kui makseagendil ei ole lõike 1 esimese lõigu punkti e puhul teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlakohustustesse või asjaomastesse väärtpaberitesse või kõnealuses punktis määratletud aktsiatesse, osadesse või osakutesse, loetakse see osa suuremaks kui 40 %. Kui makseagent ei suuda teha kindlaks tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse, et tulu vastab aktsiate, osade või osakute müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud laekumistele.

Kui makseagendil pole teavet tulemi protsendimäära kohta, siis lõike 1 esimese lõigu punkti f alapunkti ii kohaldamisel loetakse kõnealuse lõigu punktides a, b, c, d ja e osutatud liiki intressidega seotud tulem suuremaks kui 40 %.

4. Kui lõikes 1 määratletud intressimakse tehakse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksusele või õiguslikule moodustisele või krediteeritakse sellise üksuse või õigusliku moodustise kontole, loetakse see laekunuks artikli 2 lõikes 4 osutatud isikule. Üksuse puhul kohaldatakse seda üksnes siis, kui üksus ei ole kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust.

5. Lõike 1 esimese lõigu punktide c ja e puhul on liikmesriikidel võimalus nõuda, et nende territooriumil tegutsevad makseagendid muudaksid intressi või muu asjaomase tulu aastapõhiseks ajavahemikuks, mis ei oleks pikem kui üks aasta, ja kohelda sellist aastapõhist intressi või muud asjaomast tulu intressimaksena ka siis, kui kõnealuse ajavahemiku jooksul ei toimu müüki, tagasimaksmist või väljaostmist.

6. Erandina lõike 1 esimese lõigu punktidest d ja e on liikmesriikidel võimalus jätta intressimakse määratlusest välja kõnealustes sätetes osutatud tulu, mida on jaotanud ettevõtjad, üksused, investeerimisfondid või -skeemid, kelle fonditingimused või põhikiri on reguleeritud asjaomase liikmesriigi õigusega, kui sellised ettevõtjad, üksused, fondid või -skeemid ei ole otse ega kaudselt investeerinud kõnealuse lõigu punktis a osutatud võlakohustustesse ega kõnealuse lõigu punktis b osutatud väärtpaberitesse üle 15 % oma varast.

Erandina lõikest 4 on liikmesriikidel võimalus jätta lõikes 1 osutatud intressimakse määratlusest välja intressid, mis on makstud või krediteeritud sellise artikli 4 lõikes 2 osutatud sellise üksuse või õigusliku moodustise kontole, mille tegeliku juhtimise koht on nende territooriumil, kui kõnealune üksus või õiguslik moodustis ei ole investeerinud lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud võlakohustustesse ega kõnealuse lõigu punktis b osutatud väärtpaberitesse üle 15 % oma varast. Üksuse puhul kohaldatakse seda üksnes siis, kui üksus ei ole kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust.

Kui liikmesriik kasutab üht või mõlemat esimeses ja teises lõigus osutatud võimalust, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas asjaolu, et võimalust on kasutatud, ning kõnealuse avaldamise kuupäevast alates on võimaluse kasutamine teistele liikmesriikidele siduv.

7. Alates 1. jaanuarist 2016 on lõike 1 esimese lõigu punktis e ja punkti f alapunktis ii ning lõikes 3 osutatud 40 % künnis 25 %.

8. Lõike 1 esimese lõigu punktis e ja lõikes 6 osutatud protsendimäärad määratakse kindlaks, lähtudes investeerimispõhimõtetest või investeerimisstrateegiast ja -eesmärkidest, mis on kehtestatud asjaomaste ettevõtjate või üksuste või investeerimisfondide või -skeemide tegevust reguleerivates dokumentides.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmavad dokumendid järgmist:

a)	asjaomaste ettevõtjate, üksuste, investeerimisfondide või -skeemide fonditingimused või põhikiri;

b)	mis tahes kokkulepped, lepingud või muud õiguslikud dokumendid, millega asjaomased ettevõtjad, üksused, investeerimisfondid või -skeemid on ühinenud ja mis on tehtud kättesaadavaks ettevõtjale, ja

c)	mis tahes prospektid või muud sarnased dokumendid, mis on välja antud asjaomaste ettevõtjate, üksuste, investeerimisfondide või -skeemide poolt või nende nimel ja mis on tehtud kättesaadavaks nende investoritele.

Kui neis dokumentides ei ole kindlaks määratud investeerimispõhimõtteid ega investeerimisstrateegiat ja -eesmärke, kehtestatakse kõnealused protsendimäärad, lähtudes asjaomaste ettevõtjate, üksuste, investeerimisfondide või skeemide vara tegelikust koosseisust, tuginedes vara keskmisele näitajale selle aruandeperioodi alguse või esimese poolaastaaruande kuupäeva ja lõpu seisuga, mis eelnes kuupäevale, mil makseagent tegi või tagas tegelikule tulusaajale intressimakse. Uute ettevõtjate, üksuste, investeerimisfondide või -skeemide puhul tuginetakse vara tegeliku koosseisu hindamisel vara keskmisele näitajale alguskuupäeva ja asjaomaste ettevõtjate, üksuste, fondide või skeemide tegevust reguleerivates dokumentides vara esimeseks hindamiseks sätestatud kuupäeva seisuga.

Vara koosseisu hinnatakse vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse liikmesriigis või liitu mittekuuluvas Euroopa Majanduspiirkonna riigis, kus ühiseks investeeringuks moodustatud ettevõtja või muu investeerimisfond või -skeem on sellisena registreeritud või mille õiguse kohaselt on reguleeritud fondi tingimused või põhikiri. Sellisena hinnatud koosseis on teistele liikmesriikidele siduv.

9. Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud tulu loetakse intressimakseks üksnes sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt 1. juulil 2014 või pärast seda. Kõnealuse lõigu punktis e ja lõikes 6 osutatud protsendimäärade kehtestamisel ei võeta arvesse enne nimetatud kuupäeva välja lastud väärtpabereid.

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 esimese lõigu punktile f ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt 1. juulil 2014 või pärast seda.

11. Liikmesriikidel on võimalus arvesse võtta lõike 1 esimese lõigu punkti e alapunktis i osutatud tulu, mis saadakse sellise ühiseks investeeringuks moodustatud õigusvõimelise ettevõtja aktsiate, osade või osakute müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral, mis ei ole Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (*2) kohaselt tegevusloa saanud eurofond, loetakse intressimakseks ainult sellises osas, mis laekub kõnealusele ettevõtjale 1. juulil 2014 või pärast seda.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).”"

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Makseagendi edastatav teave

1. Kui tegelik tulusaaja on mõne muu liikmesriigi resident kui see, kus on makseagent asutatud, esitab makseagent oma asutamiskohaks oleva liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt järgmised andmed:

a)	artikli 3 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja isik ja residentsus või jagatud tegeliku tulusaaja seisundi korral kõigi artikli 1 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate tegelike tulusaajate isikud ja residentsus;

b)	makseagendi nimi ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intressimakse aluseks oleva võlakohustuse või kõnealuse makse aluseks oleva elukindlustuslepingu, väärtpaberi, aktsia, osa või osaku tunnus;

d)	teave intressimaksete kohta kooskõlas lõikega 2.

Kui tegelik tujusaaja on resident muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kus on artikli 4 lõikes 2 osutatud makseagendi tegeliku juhtimise koht, esitab selline makseaagent selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on tema tegeliku juhtimise koht, käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–d nimetatud teabe. Lisaks esitab selline makseagent järgmised andmed:

i)	tema poolt vastu võetud või tagatud intressimaksete kogusumma, mida loetakse laekunuks tema tegelikele tulusaajatele;

ii)	kui tegelikuks tulusaajaks on kooskõlas artikli 2 lõike 4 punktiga c füüsiline isik, siis sellele isikule laekunuks loetav summa ja sellise laekumise kuupäev.

2. Makseagendi esitatavates intressimakseid käsitlevates miinimumandmetes tuleb teha vahet järgmistel intressimaksete kategooriatel ja märkida:

a)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud intressimakse puhul: makstud või krediteeritud intressi summa;

b)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud intressimakse puhul: kas makstud, saadud või kontole krediteeritud tulu summa või makse kogusumma;

c)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis c või e osutatud intressimakse puhul: kas neis punktides osutatud intressi või tulu summa või müügist, väljaostmisest või tagasimaksmisest saadud laekumiste kogusumma;

d)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud intressimakse puhul: kas nimetatud punktis osutatud tulu summa või jaotatud kogusumma;

e)	artikli 6 lõikes 4 osutatud intressimakse puhul: igale artikli 1 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvale tegelikule tulusaajale eraldatud tulu intresside summa;

f)	kui liikmesriik kasutab artikli 6 lõikes 5 osutatud võimalust: aastapõhise intressi või muu asjaomase tulu summa;

g)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud intressimakse puhul: kas selle sätte kohaselt arvutatud tulu või makse kogusumma. Kui makse tehakse kolmanda isiku kasuks ning makseagendil ei ole teavet väärtuse summa kohta: kõikide kindlustusandjale tehtud maksete kogusumma.

Makseagent teatab oma asutamiskoha liikmesriigi pädevale asutusele või artikli 4 lõikes 2 osutatud makseagendi puhul oma tegeliku juhtimise koha liikmesriigi pädevale asutusele, millal ta teatab kogusummad vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktidele b, c, d ja g.

3. Jagatud tegeliku tulusaaja puhul teatab makseagent oma asutamiskoha liikmesriigi või artikli 4 lõikes 2 osutatud makseagendi puhul oma tegeliku juhtimise koha liikmesriigi pädevale asutusele, kas iga tegeliku tulusaaja kohta esitatud summa on tegelikele tulusaajatele ühiselt määratud kogusumma, asjaomase tegeliku tulusaajaga seotud tegelik osa või võrdne osa.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada makseagentidel esitada ainult järgmised andmed:

a)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis a, b või d osutatud intressimaksete puhul: intressi või tulu kogusumma;

b)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis c või e osutatud intressimaksete puhul: selliste maksetega seotud müügist, väljaostmisest või tagasimaksmisest saadud laekumiste kogusumma;

artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud intressimaksete puhul: kas tulu, millest makseagent, kas otse või tema maksuesindaja või teise liikmesriigi pädeva asutuse kaudu, ei ole muude kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalike õigusnormide kohaselt tegeliku tulusaaja residentsuse liikmesriigi pädevat asutust muul moel teavitanud, või selliste maksetega seotud elukindlustuslepingute alusel välja makstud kogusumma.

Makseagent teavitab, kas ta teatab kogusummad vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktidele a, b, ja c.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised lõiked:

„1a. Ettevõtja asukohaliikmesriigi pädev asutus edastab artikli 4 lõike 2 neljandas lõigus osutatud teabe teise liikmesriigi pädevale asutusele, kus on üksuse või õigusliku moodustise tegeliku juhtimise koht.

1b. Kui artikli 4 lõikes 2 määratletud makseagent on oma tegeliku juhtimise koha üle viinud teise liikmesriiki, teatab esimese liikmesriigi pädev asutus artikli 4 lõike 2 seitsmendas lõigus osutatud andmed uue liikmesriigi pädevale asutusele.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Teabe edastamine on automaatne ja toimub vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast makseagendi või ettevõtja liikmesriigi maksuaasta lõppu ning see hõlmab järgmisi kõnealusel aastal toimunud sündmusi:

i)	kõik intressimaksed;

ii)	kõik juhtumid, mil tegelikeks tulusaajateks on kooskõlas artikli 2 lõikega 4 füüsilised isikud;

iii)	kõik artikli 4 lõikes 2 osutatud makseagentide tegeliku juhtimiskoha muudatused.”

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Arvestades artikli 13 lõiget 1, ei pea artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäeval algava üleminekuperioodi jooksul Luksemburg ja Austria kohaldama II peatükki.

Siiski saavad nad teistelt liikmesriikidelt II peatüki kohast teavet.

Üleminekuperioodi ajal on käesoleva direktiivi eesmärk tagada ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teise liikmesriigi maksuresidendist füüsilised isikud, tasutud hoiuste intresside tegelik minimaalne maksustamine.”

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Üleminekuperioodi lõpus peavad Luksemburg ja Austria kohaldama II peatükki ning lõpetama artiklites 11 ja 12 sätestatud kinnipeetava maksu kohaldamise ja tulude jagamise. Kui Luksemburg või Austria otsustab II peatükki kohaldada üleminekuperioodi ajal, lõpetab ta artiklites 11 ja 12 sätestatud kinnipeetava maksu kohaldamise ja tulude jagamise.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui tegelik tulusaaja on muu liikmesriigi resident kui see, kus on asutatud makseagent, või artikli 4 lõikes 2 osutatud makseagendi puhul selle liikmesriigi resident, kus on sellise makseagendi tegeliku juhtimise koht, kohaldavad Luksemburg ja Austria artiklis 10 osutatud üleminekuperioodi ajal kinnipeetavat maksu, mis on üleminekuperioodi esimese kolme aasta jooksul 15 %, järgmise kolme aasta jooksul 20 % ja pärast seda 35 %.

2. Makseagendid kohaldavad kinnipeetavat maksu järgmiselt:

a)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud intressimakse puhul: makstud või krediteeritud intressi summalt;

b)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud intressimakse puhul: makstud, saadud või krediteeritud tulu summalt;

c)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis c või e osutatud intressimakse puhul: kas nimetatud punktides osutatud intresside või tulu summalt või samaväärse toimega maksu kaudu, mida tegelik tulusaaja tasub kogu müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadud tulult;

d)	artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud intressimakse puhul: kõnealuses punktis osutatud summalt;

e)	artikli 6 lõikes 4 osutatud intressimakse puhul: igale artikli 1 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvale tegelikule tulusaajale eraldatud tulu intressi summalt. Kogu maksustatav summa ei või ületada üksuse või õigusliku moodustise saadud või tagatud intressimakse summat;

f)	kui liikmesriik kasutab artikli 6 lõikes 5 osutatud võimalust: aastapõhise intressi või muu asjaomase tulu summalt;

artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud intressimakse puhul: nimetatud sätte kohaselt arvutatud tulult. Liikmesriigid võivad lubada makseagentidel kohaldada kinnipeetavat maksu üksnes selliste tulude suhtes, millest ei ole tegeliku tulusaaja asukohaliikmesriigi pädevat asutust muu kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vajaliku õigusnormi kohaselt veel makseagendi või tema maksuesindaja poolt teavitatud.

Kinnipeetava maksu tulude ülekandmisel pädevale asutusele, teatab makseagent talle selliste tegelike tulusaajate arvu, kelle suhtes kohaldati kinnipeetavat maksu, nende residentsuse liikmesriikide kaupa.”;

b)	lõikes 3 asendatakse sõnad „Lõike 2 punktide a ja b” sõnadega „Lõike 2 punktide a, b ja c”;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Üleminekuperioodi ajal võivad kinnipeetavat maksu kohaldavad liikmesriigid näha ette, et ettevõtjad, kes teevad intressimakse või tagavad sellise makse tegemise artikli 4 lõikes 2 osutatud üksusele või õiguslikule moodustisele, kelle tegeliku juhtimise koht asub teises liikmesriigis, loetakse üksuse või õigusliku moodustise asemel makseagendiks ja nad kohaldavad kõnealuse tulu suhtes kinnipeetavat maksu, kui üksus või õiguslik moodustis ei ole andnud ametlikku nõusolekut oma nime, kui see on olemas, õigusliku vormi, tegeliku juhtimise koha ja kogu talle makstud või tagatud tulu kohta käiva teabe edastamiseks artikli 4 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt.”

10)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Erandid kinnipeetava maksu menetlusest

1. Liikmesriigid, kes kohaldavad kinnipeetavat maksu kooskõlas artikliga 11, näevad ette järgmised menetlused selle tagamiseks, et tegelikud tulusaajad saaksid taotleda maksu kinnipidamata jätmist:

a)	menetlus, mis võimaldab tegelikul tulusaajal anda makseagendile selged volitused edastada teavet II peatüki kohaselt; selline volitus hõlmab kõiki intressimakseid, mille asjaomane makseagent on tegelikule tulusaajale määranud; sellisel juhul kohaldatakse artiklit 9;

b)	menetlus, millega tagatakse, et kinnipeetavat maksu ei kohaldata, kui tegelik tulusaaja esitab oma makseagendile tõendi, mille on tema nimele väljastanud lõike 2 kohaselt selle liikmesriigi pädev asutus, mille maksuresident ta on.

2. Tegeliku tulusaaja taotluse korral väljastab selle liikmesriigi pädev asutus, mille maksuresident ta on, tõendi, millele on märgitud järgmine teave:

a)	tegeliku tulusaaja nimi, maksukohustuslase identifitseerimisnumber või samaväärne number ning sünniaeg ja -koht;

b)	makseagendi nimi ja aadress;

c)	tegeliku tulusaaja kontonumber või selle puudumisel võlanõuet tõendava dokumendi andmed.

Selline tõend kehtib kuni kolm aastat. Tõend väljastatakse kõigile tegelikele tulusaajatele, kes seda taotlevad, kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.”

11)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 asendatakse esimene lause järgmisega:

„Kui tegeliku tulusaaja saadud intressimakse suhtes on makseagendi liikmesriigis kohaldatud kinnipeetavat maksu, võimaldab liikmesriik, mille maksuresident tegelik tulusaaja on, talle maksukrediiti siseriiklike õigusnormide kohaselt kinnipeetud maksuga samaväärses summas.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui lisaks artiklis 11 osutatud kinnipeetavale maksule on tegeliku tulusaaja saadud intressimakse suhtes kohaldatud muud liiki kinnipeetavat maksu ja liikmesriik, mille maksuresident tegelik tulusaaja on, võimaldab sellise kinnipeetava maksu puhul maksude ümberarvutust oma siseriiklike õigusnormide või topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt, krediteeritakse selline muu kinnipeetav maks enne lõikes 2 sätestatud menetluse rakendamist.”

12)	Artikli 15 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõna „lisas” sõnadega „III lisas”.

13)	Artikli 18 esimene lause asendatakse järgmisega: „Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, võttes aluseks IV lisas loetletud statistilised andmed, mida iga liikmesriik peab komisjonile esitama.”

14)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 18a

Rakendusmeetmed

1. Komisjon võib artikli 18b lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, et:

a)	näha ette andmete esitajad, keda makseagendid võivad kasutada teabe saamiseks, mis on vajalik nõuetekohaseks käsitlemiseks artikli 6 lõike 1 esimese lõigu punktide b, d ja e kohaldamisel;

b)	kehtestada artiklis 9 osutatud elektroonilise teabevahetuse jaoks vajalik ühtne formaat ja praktilised üksikasjad;

c)	kehtestada ühtsed vormid tõendite ja muude dokumentide jaoks, mis hõlbustavad käesoleva direktiivi kohaldamist, eelkõige kinnipeetavat maksu kohaldavates liikmesriikides väljastatavate dokumentide jaoks, mida kasutab artikli 14 kohaldamisel liikmesriik, mille maksuresident tegelik tulusaaja on.

2. Komisjon ajakohastab III lisas esitatud loetelu otseselt seotud liikmesriikide taotlusel.

Artikkel 18b

Komitee

1. Komisjoni abistab maksundusalase halduskoostöö komitee („komitee”).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”

15)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates käesoleva direktiivi jõustumise kalendriaastale järgneva kolmanda kalendriaasta esimesest päevast.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT C 184E, 8.7.2010, lk 488.

(2) ELT C 277, 17.11.2009, lk 109.

(3) Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 38).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(6) Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3).

(7) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

LISA

Direktiivi 2003/48/EÜ lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Lisa muudetakse III lisaks.

Lisatakse järgmine lisa I lisana:

„I LISA

Soovituslik loetelu üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriatest, mida artikli 2 lõike 3 kohaldamisel ei loeta tegeliku maksustamise alla kuuluvateks

Üksused ja õiguslikud moodustised, mis on asutatud või mille tegeliku juhtimise koht on sellises riigis või sellise jurisdiktsioonis, mis jääb väljapoole artiklis 7 määratletud käesoleva direktiivi territoriaalset kohaldamisala ning mida ei ole loetletud artikli 17 lõikes 2.

Riigid ja jurisdiktsioonid	Üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriad
Antigua ja Barbuda	International business company
Anjouan (Komoorid)	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Bahama	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Sihtasutus International business company
Bahrein	Finantsusaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Barbados	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company International Society with Restricted Liability
Belize	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Bermuda	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Maksuvabastusega äriühing
Brunei	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company International trust International Limited Partnership
Cooki saared	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International trust International company International partnership
Costa Rica	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Äriühing
Djibouti	Maksuvabastusega äriühing Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Dominica	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Fidži	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Prantsuse Polüneesia	Société (äriühing) Société de personnes (ühing) Société en participation (ühine ettevõtja) Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Grenada	International business company Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Guam	Äriühing Füüsilisest isikust ettevõtja Partnership (partnerlus) Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Guatemala	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Fundación (sihtasutus)
Hongkong	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Piiratud vastutusega äriühing
Kiribati	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Labuan (Malaisia)	Offshore company Malaysian offshore bank Offshore limited partnership Offshore trust
Liibanon	Äriühingud, mille suhtes rakendatakse offshore-äriühingute korda Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Libeeria	Mitteresidendist äriühing Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Macau	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Fundação (sihtasutus)
Maldiivid	Äriühing Partnership (partnerlus) Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Põhja-Mariaanid	Foreign sales corporation Offshore banking corporation Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Marshalli Saared	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Mauritius	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Global business company categories 1 and 2
Mikroneesia	Äriühing Partnership (partnerlus) Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Nauru	Trust/nominee company Äriühing Partnership (partnerlus) Füüsilisest isikust ettevõtja Välismaine testament Välismaine pärand Muud valitsusega läbi räägitavad ettevõtlusvormid
Uus-Kaledoonia	Société (äriühing) Société civile (tsiviilõiguslik äriühing) Société de personnes (ühing) Ühine ettevõtja Surnu pärand Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Uus-Meremaa	Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Niue	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Panama	Fideicomiso (Usaldusfond, reguleeritud kohaliku õiguse kohaselt) ja usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt Fundación de interés privado (sihtasutus) International business company
Belau	Äriühing Partnership (partnerlus) Füüsilisest isikust ettevõtja Esindusbüroo Credit union (rahandusühistu) Cooperative (ühistu) Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Filipiinid	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Puerto Rico	Estate Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International banking entity
Saint Kitts ja Nevis	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Sihtasutus Maksuvabastusega äriühing Maksuvabastusega usaldusühing
Saint Lucia	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Saint Vincent ja Grenadiinid	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Sao Tomé ja Principe	International business company Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Samoa	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International trust International company Offshore bank Offshore insurance company International partnership Limited partnership (usaldusühing)
Seišellid	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Singapur	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Saalomoni Saared	Äriühing Partnership (partnerlus) Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Lõuna-Aafrika	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Tonga	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt
Tuvalu	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Provident fund (vastastikuse abistamise fond)
Araabia Ühendemiraadid	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Offshore company
Delaware'i osariik (USA)	Piiratud vastutusega äriühing
Wyoming'i osariik (USA)	Piiratud vastutusega äriühing
USA Neitsisaared	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Maksuvabastusega äriühing
Uruguay	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Sociedad Anónima Financiera de Inversión
Vanuatu	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Maksuvabastusega äriühing International company

Üksused ja õiguslikud moodustised, mis on asutatud või mille tegeliku juhtimise koht asub artikli 17 lõikes 2 loetletud riigis või jurisdiktsiooni all ja mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kuni asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all võetakse vastu artikli 4 lõike 2 sätetega samaväärsed normid.

Riigid ja jurisdiktsioonid	Üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriad
Andorra	Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt
Anguilla	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Aruba	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Stichting Particulier Fonds
Briti Neitsisaared	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Äriühing
Kaimanisaared	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Maksuvabastusega äriühing
Guernsey	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Äriühing Sihtasutus
Mani saar	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Äriühing
Jersey	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Äriühing Sihtasutus
Liechtenstein	Anstalt (Usaldusfond, reguleeritud kohaliku õiguse kohaselt) ja usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt Stiftung (sihtasutus)
Monaco	Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt Fondation (sihtasutus)
Montserrat	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt International business company
Hollandi Antillid	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Stichting Particulier Fonds
San Marino	Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt Fondazione (sihtasutus)
Šveits	Usaldusfond, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt Sihtasutus
Turks ja Caicos	Maksuvabastusega äriühing Limited partnership (usaldusühing) Usaldusfond, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt”.

Lisatakse järgmine lisa II lisana:

„II LISA

Soovituslik loetelu üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriatest, mida artikli 4 lõike 2 kohaldamisel ei loeta tegeliku maksustamise alla kuuluvateks

Riigid

Üksuste ja õiguslike moodustiste kategooriad

Märkused

Kõik ELi liikmesriigid

Euroopa majandushuviühing (EMHÜ)

Belgia

—	Société de droit commun/maatschap (õigusliku seisundita tsiviilõiguslik või äriühing)

—	Société momentanée/tijdelijke handelsvennootschap (õigusliku staatuseta äriühing, mille eesmärk on tegeleda ühe või mitme spetsiifilise äritoiminguga)

—	Société interne/stille handelsvennootschap (õigusliku staatuseta äriühing, mille kaudu on ühel või mitmel isikul huvi(d) tegevustes, mida haldab (haldavad) tema (nende) nimel üks või mitu muud isikut)

Hõlmatud üksnes siis, kui eelneva etapi ettevõtja, kes teeb või tagab talle intressimakse, ei ole teinud kindlaks kõigi tema tegelike tulusaajate isikut ja residentsust, muul juhul kohaldatakse artikli 4 lõike 2 punkti d.

Kõnealustel äriühingutel (nimi prantsuse ja hollandi keeles) ei ole õiguslikku seisundit ning maksustamisel kohaldatakse läbivaatluse meetodit.

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Bulgaaria

—	Дружество със специална инвестиционна цел(sihtotstarbeline investeerimisühing)

—	Инвестиционно дружество (investeerimisühing, mis ei kuulu artikli 6 kohaldamisalasse)

Ettevõtte tulumaksust vabastatud üksus.

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Välja arvatud juhul, kui usaldusisik tõestab, et usaldusfond kuulub Bulgaarias tulumaksustamisele

Tšehhi Vabariik

—	Veřejná obchodní společnost (veř. obch. spol. või v.o.s..) (ühing)

—	Sdružení (ühendus)

—	Komanditní společnost

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Taani

—	Interessentskab (täisühing)

—	Kommanditselskab (usaldusühing)

—	Kommanditaktieselskab/Partnerselskab

—	Partrederi

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Saksamaa

—	Gesellschaft bürgerlichen Rechts (tsiviilõiguslik ühing)

—	Kommanditgesellschaft — KG, offene Handelsgesellschaft — OHG (kommandiitühing)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Eesti

—	Seltsing (partnerlus)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Iirimaa

—	Partnership and investment club (partnerlus- ja investeerimisfond)

Iirimaa residendist usaldusisik tasub üldjuhul maksu fondist saadavalt tulult. Kui kasusaaja või usaldusisik ei ole Iirimaa resident, on maksustatav siiski üksnes sellistel juhtumitel saadav Iirimaa päritolu tulu.

Kreeka

—	Ομόρρυθμος εταιρεία (OE) (täisühing)

—	Ετερόρρυθμος εταιρεία (EE) (usaldusühing)

Täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu. 50 % nende ühingute kasumist maksustatakse siiski üksikisikutest osanike kaudu nende isikliku maksumäära alusel

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Hispaania

—

Üksused, mille suhtes kohaldatakse kasumiosa maksustamise süsteemi:

—	Sociedad civil con o sin personalidad jurídica (juriidilise isiku staatuseta tsiviilõiguslik ühing)

—	Herencias yacentes (surnu pärand)

—	Comunidad de bienes (ühisomand)

—	Muud juriidilise isiku staatuseta üksused, mis kujutavad endast eraldi majandusüksust või eraldi vararühma (Ley General Tributaria artikli 35 lõige 4)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Prantsusmaa

—	Société en participation (ühisettevõte)

—	Société ou association de fait (de facto äriühing)

—	Indivision (ühisomand)

—	Fiducie (fond)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Itaalia

—	Kõik tsiviilõiguslikud ühingud ja seotud üksused

Tsiviilõiguslike ühingute kategooriasse kuuluvad: „società in accomandita semplice”, „società semplici, associazioni ”(ühendused) kunstnike või spetsialistide ühendused nende harrastuse või töö tegemiseks, ilma et need oleksid juriidilised isikud „società in nome collettivo”, „società di fatto” (reguleerimata või „de facto” partnerlused) ning „società di armamento”.

—	Piiratud arvu osanikega äriühingud, mis on valinud läbipaistva maksustamise korra

Läbipaistvat maksustamise korda võivad kasutada piiratud vastutusega osaühingud, mille liikmed on füüsilised isikud (tulumaksuseaduse artikkel 116)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Kui usaldusisik ei saa esitada dokumente, mis tõendavad, et usaldusfondi maksuresidentsus on Itaalias ja see kuulub Itaalias tegeliku ettevõtte tulumaksu alla.

Küpros

—	Συνεταιρισμός (ühing)

—	Σύνδεσμος või σωματείο (ühendus)

—	Συνεργατικές (ühistu)

Ainult tehingud liikmetega.

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt

Küprose jurisdiktsiooni all asutatud usaldusfondide maksustamist loetakse läbipaistvaks.

Läti

—	Pilnsabiedrība (täisühing)

—	Komandītsabiedrība (usaldusühing)

—	Biedrība un nodibinājums (ühendus ja sihtasutus)

—	Lauksaimniecības kooperatīvs (põllumajandusühistu)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Leedu

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Luksemburg

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Ungari

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Ungari tunnustab usaldusfonde riiklike õigusnormide kohaselt üksustena.

Malta

—	Soċjetà In Akkomandita („en commandite” ühing), mille kapitali ei jaotata osadeks

—	Arrangement in participation („en participation” ühendus)

—	Soċjetà Kooperattiva (ühistuline ühendus)

„En commandite” ühingute suhtes, mille kapital on osadeks jaotatud, kohaldatakse üldist ettevõtte tulumaksu.

Madalmaad

—	Vennootschap onder firma (täisühing)

—	Commanditaire vennootschap (kommandiitühing)

Täisühingute, kommandiitühingute ja Euroopa majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

—	Vereniging (ühendus)

—	Stichting (sihtasutus)

Verenigingen (ühendused) ja stichtingen (sihtasutused) on maksust vabastatud, kui nad ei tegele kaubanduse või äriga.

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Austria

—	Offene Gesellschaft (OG) (täisühing)

—	Offene Handelsgesellschaft (OHG) (kommandiitühing)

—	Kommanditgesellschaft (KG) (usaldusühing)

—	Gesellschaft nach bürgerlichem Recht (tsiviilõiguslik ühing)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Poola

—	Spólka jawna (Sp. j.) (täisühing)

—	Spólka komandytowa (Sp. k.) (usaldusühing)

—	Spólka komandytowo-akcyjna (S.K.A.) (aktsiatega usaldusühing)

—	Spólka partnerska (Sp. p.) (kutseühing)

—	Spolka cywilna (s.c.) (tsiviilõiguslik ühing)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Portugal

—	Õigusvõimeta tsiviilõiguslikud ühingud, mis ei ole asutatud ärilises vormis

—	Kutsetegevustega hõivatud õigusvõimelised äriühingud, mille kõik partnerid on samal kutsealal kvalifitseeritud üksikisikud

—	Äriühingud, mis üksnes valdavad vara, mis on kas perekonna kontrolli all või mis kuuluvad täielikult mitte rohkem kui viiele isikule;

—	Äriühingud, millele on antud luba tegutseda Madeira rahvusvahelises ärikeskuses ja millel on õigus saada ettevõtte tulumaksust maksuvabastust (maksusoodustuste statuudi artikkel 33)

Maksusoodustuste statuudi artikliga 33, mida kohaldatakse äriühingute suhtes, millele anti tegevusluba hiljemalt 31. detsembril 2000, nähakse ette ettevõtte tulumaksust vabastamine kuni 31. detsembrini 2011.

—	Lepingulised ühendused

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Ainsad Portugali õiguse kohaselt aktsepteeritavad usaldusfondid on Madeira rahvusvahelises ärikeskuses juriidiliste isikute poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud usaldusfondid.

Rumeenia

—	Ühendus (ühing)

—	Cooperative (ühistu)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Sloveenia

—	„Usaldusfond”või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Slovaki Vabariik

—	Verejná obchodná spoločnosť (täisühing)

—	Komanditná spoločnosť (usaldusühing)

—	Združenie (ühendus)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Soome

—	Avoin yhtiö/öppet bolag (täisühing)

—	Kommandiittiyhtiö/kommanditbolag (usaldusühing)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Rootsi

—	Handelsbolag (täisühing)

—	Kommanditbolag (usaldusühing)

—	Enkelt bolag (ühing)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud välisriikide õiguse kohaselt

Ühendkuningriik

—	General partnership (täisühing)

—	Limited partnership (usaldusühing)

—	Limited liability partnership (piiratud vastutusega ühing)

Täisühingute, usaldusühingute ja piiratud vastutusega ühingute maksustamine on läbipaistev.

—	Investeerimisklubi (kus liikmetel on õigus kindlale osale varast)

Gibraltar (1)

—	„Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik moodustis, reguleeritud kohaliku või välisriikide õiguse kohaselt

Usaldusfondist saadud tulu on vabastatud maksust vastavalt 1992. aasta tulumaksu eeskirjadele, kui:

a)	usaldusfond on loodud mitteresidendist isiku poolt või tema nimel ja

tulu

—	ei tulene ega pärine Gibraltarist või

—	tulu on saanud usaldusfond ning kui kasusaaja oleks selle saanud otse, ei oleks selle pealt vastavalt tulumaksu määrusele olnud kohustuslik maksu maksta.

See ei kehti, kui usaldusfond on loodud enne 1. juulit 1983 ning usaldusfondi tingimused selgesõnaliselt välistavad kasusaajatena Gibraltari residendid.

Lisatakse järgmine lisa IV lisana:

„IV LISA

Statistilised andmed, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile

1. Majanduslikud andmed

1.1. Kinnipeetav maks

Austria ja Luksemburg (kuni nad kohaldavad III peatüki üleminekusätteid) — kinnipeetavast maksust jaotatud maksutulu kogusumma, esitatuna liikmesriikide kaupa, mille residendid tegelikud tulusaajad on.

Austria ja Luksemburg (kuni nad kohaldavad III peatüki üleminekusätteid) — artikli 11 lõike 5 alusel kehtestatud kinnipeetavast maksust teistele liikmesriikidele jaotatud maksutulu kogusumma.

Andmed kinnipeetavast maksust saadud kogusummade kohta, esitatuna liikmesriikide kaupa, mille residendid tegelikud tulusaajad on, tuleks esitada ka maksebilansistatistika koostamise eest vastutavale riiklikule asutusele.

1.2. Intressimaksete/müügitulude summa

Teavet vahetavad või artikli 13 kohast vabatahtliku avaldamise võimalust kasutanud liikmesriigid — nende territooriumil tehtud intressimaksete summa, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 kohast teabevahetust, esitatuna liikmesriikide või sõltlas- ja assotsieerunud territooriumide kaupa, mille residendid tegelikud tulusaajad on.

Teavet vahetavad või artikli 13 kohast vabatahtliku avaldamise võimalust kasutanud liikmesriigid — nende territooriumil saadud müügitulude summa, mille suhtes kohaldatakse artikli 9 kohast teabevahetust, esitatuna liikmesriikide või sõltlas- ja assotsieerunud territooriumide kaupa, mille residendid tegelikud tulusaajad on.

Teavet vahetavad või vabatahtliku avaldamise mehhanismi kasutanud liikmesriigid — selliste intressimaksete summa, mille suhtes kohaldatakse teabevahetust, esitatuna intressimaksete liikide kaupa vastavalt artikli 8 lõikes 2 sätestatud kategooriatele.

Intressimakse ja müügitulude kogusummadega seotud andmed, esitatuna liikmesriikide kaupa, mille residendid tegelikud tulusaajad on, tuleks esitada ka maksebilansistatistika koostamise eest vastutavale riiklikule asutusele.

1.3. Tegelik tulusaaja

Kõik liikmesriigid — teiste liikmesriikide ning sõltlas- ja assotsieerunud territooriumide residentidest tegelike tulusaajate arv, esitatuna liikmesriikide või sõltlas- ja assotsieerunud territooriumide kaupa, mille residendid nad on.

1.4. Makseagendid

Kõik liikmesriigid — käesoleva direktiivi kohaldamisel teavet vahetavate või kinnipeetavat maksu kohaldavate makseagentide arv (saatva liikmesriigi kohta).

1.5. Vastuvõtvad makseagendid

Kõik liikmesriigid — artikli 6 lõikes 4 sätestatud intressimakseid saanud vastuvõtvate makseagentide arv. See puudutab nii saatvaid liikmesriike, kus on tehtud intressimaksed vastuvõtvatele makseagentidele, kelle tegeliku juhtimise koht on teises liikmesriigis, kui ka vastuvõtvaid liikmesriike, kelle territooriumil sellised üksused või õiguslikud moodustised asuvad.

2. Tehnilised andmed

2.1. Andmed

Teavet vahetavad või artikli 13 kohast vabatahtliku avaldamise võimalust kasutanud liikmesriigid — saadetud ja vastu võetud andmete arv. Üks andmekirje tähendab üht makset ühele tegelikule tulusaajale.

2.2. Töödeldud/parandatud andmed

Selliste süntaktiliselt vigaste andmete arv ja osakaal, mida saab töödelda;

selliste süntaktiliselt vigaste andmete arv ja osakaal, mida ei saa töödelda;

töötlemata andmete arv ja osakaal;

taotluse alusel parandatud andmete arv ja osakaal;

spontaanselt parandatud andmete arv ja osakaal;

edukalt töödeldud andmete arv ja osakaal.

3. Vabatahtlikult esitatavad andmed

3.1.

Liikmesriigid — üksustele ja õiguslikele moodustistele tehtud intressimaksete summa, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kohast teabevahetust, esitatuna üksuste tegeliku juhtimise koha liikmesriikide kaupa.

3.2.

Liikmesriigid — üksuste ja õiguslike moodustiste saadud müügitulude summa, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kohast teabevahetust, esitatuna üksuste asukohaliikmesriikide kaupa.

3.3.

Residentidest maksumaksjatele oma- ja välismaiste makseagentide poolt tehtud intressimaksetelt aasta jooksul kogutud maksusummade vastavad osakaalud.”

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõikele 3 on Ühendkuningriik Gibraltari välissuhete eest vastutav liikmesriik.”

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/79

NÕUKOGU OTSUS 2014/212/ÜVJP,

14. aprill 2014,

millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (1), eelkõige selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP.

(2)

Kooskõlas otsuse 2013/183/ÜVJP artikli 22 lõikega 2 vaatas nõukogu täies ulatuses läbi otsuse 2013/183/ÜVJP II ja III lisas esitatud loetelud isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse otsuse artikli 13 lõike 1 punkte b ja c ning artikli 15 lõike 1 punkte b ja c. Nõukogu jõudis järeldusele, et asjaomaste isikute ja üksuste suhtes, välja arvatud üks II lisas nimetatud isik, tuleks jätkata käesoleva otsusega sätestatud meetmete kohaldamist.

(3)	Lisaks tuleks I lisas nimetatud ühe üksuse kohta tehtud kanne II lisast välja jätta.

(4)	Peale selle tuleks muuta artiklit 22.

(5)	Lisaks ajakohastas Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt asutatud sanktsioonide komitee 31. detsembril 2013 loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(6)	Seega tuleks otsuse 2013/183/ÜVJP I ja II lisas esitatud isikute ja üksuste loetelusid vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/183/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 13 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 15 lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmed vaadatakse korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu möödumisel läbi. Meetmed kaotavad asjaomaste isikute ja üksuste suhtes kehtivuse, kui nõukogu teeb artikli 19 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kindlaks, et kõnealuste meetmete kohaldamise tingimusi enam ei esine.”

2)	Otsuse 2013/183/ÜVJP I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 111, 23.4.2013, lk 52.

LISA

Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisasse lisatakse järgmine pealkiri:

„Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud üksuste loetelu”.

Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas asendatakse alapealkiri „A. Artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud isikute loetelu” järgmise alapealkirjaga:

„A.

Isikud”.

Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas esitatud kanded järgmiste isikute kohta asendatakse allpool esitatud kannetega:

	Nimi	Varjunimi	Sünniaeg	Loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
„1.	Chang Myong- Chin	Jang Myong-Jin	Sünniaeg: 19. veebruar 1968; alternatiivne sünniaasta: 1965 või 1966	22.1.2013	Sohae satelliitide üleslennutamise jaama peadirektor ning selle rakettide stardikeskuse juhataja, kust 13. aprillil ja 12. detsembril 2012 saadeti välja ballistiline rakett.
2.	Ra Ky'ong-Su	Ra Kyung-Su	Sünniaeg: 4. juuni 1954; passi nr: 645120196	22.1.2013	Ra Ky'ong-Su on Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank, TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles on ta aidanud TCB-l teha tehinguid. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest.
3.	Kim Kwang-il		Sünniaeg: 1. september 1969; passi nr: PS381420397	22.1.2013	Kim Kwang-il on Tanchoni kommertspanga (Tanchon Commercial Bank, TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles on ta aidanud TCB-l ja Korea Mining Development Trading Corporationil (KOMID) sooritada tehinguid. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.”

Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas asendatakse alapealkiri „B. Artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud üksuste loetelu” järgmise alapealkirjaga:

„B.

Üksused”.

Otsuse 2013/183/ÜVJP I lisas esitatud kanded järgmiste üksuste kohta asendatakse allpool esitatud kannetega:

Nimi

Varjunimi

Asukoht

Loetellu kandmise kuupäev

Muu teave

„1.

Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation

Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; Ryonha Machinery Joint Venture Corporation; Ryonha Machinery Corporation; Ryonha Machinery; Ryonha Machine Tool; Ryonha Machine Tool Corporation; Ryonha Machinery Corp; Ryonhwa Machinery Joint Venture Corporation; Ryonhwa Machinery JV; Huichon Ryonha Machinery General Plant; Unsan; Unsan Solid Tools ja Millim Technology Company

Tongan-dong, keskpiirkond, P'yõngyang, KRDV; Mangungdae- gu, P'yõngyang, KRDV; Mangyongdae piirkond, P'yõngyang, KRDV.

E-posti aadressid: ryonha@silibank.com; sjc-117@hotmail.com ja millim@silibank.com

Telefoninumbrid: 850-2-18111; 850-2-18111-8642 ja 850 2 18111-3818642

Faksinumber: 850-2-381-4410

22.1.2013

Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporationi emaettevõte on Korea Ryonbong General Corporation. Korea Ryonbong General Corporationi kandis sanktsioonide komitee loetellu 2009. aasta aprillis ning see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.”

Otsuse 2013/183/ÜVJP II lisas esitatud loetelust jäetakse välja allpool nimetatud isik ja üksus:

Isikud

1.	Chang Song-taek

Üksused

1.	Korea Complex Equipment Import Corporation

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/83

NÕUKOGU OTSUS 2014/213/ÜVJP,

14. aprill 2014,

millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1).

(2)	Pidades silmas poliitilisi arenguid Guinea Vabariigis, tuleks lõpetada relvaembargo ja embargo sellise varustuse suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.

(3)	Otsust 2010/638/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusest 2010/638/ÜVJP jäetakse välja artiklid 1 ja 2.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 280, 26.10.2010, lk 10.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/84

NÕUKOGU OTSUS 2014/214/ÜVJP,

14. aprill 2014,

millega muudetakse otsust 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/184/ÜVJP (1).

(2)	Otsuse 2013/184/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 30. aprillini 2015.

(3)	Otsust 2013/184/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/184/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse 30. aprillini 2015. Seda vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/232/ÜVJP (ELT L 111, 23.4.2013, lk 75).

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/85

NÕUKOGU OTSUS,

14. aprill 2014,

Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta

(2014/215/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerlus. Liidu ja Ukraina vaheline partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. märtsil 1998. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on täiendavalt arendatud 23. novembril 2009 vastu võetud ELi-Ukraina assotsieerimiskava raames. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu („assotsieerimisleping”), sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna üle peeti läbirääkimisi ajavahemikus 2007–2011 ja see parafeeriti 2012. aastal. 21. novembril 2013 otsustas Ukraina ministrite kabinet assotsieerimislepingu allkirjastamise peatada. Pärast Ukraina valitsuse tagasiastumist 2014. aasta veebruaris kinnitas ametisolev Ukraina valitsus aga soovi allkirjastada assotsieerimisleping lähiajal. 6. märtsil 2014 kinnitas Euroopa Ülemkogu oma avalduses Ukraina kohta pühendumust peatselt alla kirjutada kõikidele assotsieerimislepingu poliitilistele peatükkidele ja võtta ühepoolselt vastu meetmed, mis võimaldaks Ukrainal saada märkimisväärset kasu põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast.

Komisjon võttis 11. märtsil 2014 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse kohta.

(2)

Praegune poliitiline kriis kahjustab oluliselt Ukraina niigi ebakindlat majandus- ja finantsstabiilsust. Ukraina maksebilanss ja eelarveseisund on väga nõrgad ja jätkavad kiiresti nõrgenemist, samal ajal kui majandus on taas teel langusse. Olukord halveneb edaspidi veelgi, sest Venemaa külmutas 15 miljardi USD suuruse abipaketi ning 2014. aasta aprillis lõpetatakse Gazpromiga varem kokkulepitud alandatud hinnaga gaasi müük Ukrainale. Sellises olukorras on tõsine oht, et Ukraina ei suuda lähitulevikus oma kohustusi täita.

(3)

Pärast eelmise valitsuse tagasiastumist nimetas Ukraina parlament vastavalt 22. ja 27. veebruaril 2014 ametisse ajutise presidendi ja uue valitsuse. Hoolimata 2004. aasta Ukraina põhiseaduse taaskehtestamisest ja presidendivalimiste väljakuulutamisest 25. maiks 2014, ei ole Ukraina poliitilist stabiilsust saavutanud, sest Venemaa Föderatsioon rikkus hiljuti Ukraina sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.

(4)

Selle taustal vajab Ukraina rahvusvahelistelt võlausaldajatelt ja rahastajatelt kiiresti finantsabi. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtaksid sellise finantsabi andmise otsuse vastu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 212 seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ei oleks võimalik kiirelt anda Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi 2014. aasta esimesel poolel ega seega rahuldada Ukraina pakilisi rahastamisvajadusi. Seetõttu on põhjendatud liidu makromajandusliku finantsabi andmine ELi toimimise lepingu artikli 213 kohaselt vastu võetava nõukogu otsusega.

(5)

Abi pakilisus on seotud Ukraina kiire rahastamisvajadusega lisaks vahenditele, mida annavad muud rahvusvahelised finantsasutused ja kahepoolsed rahastajad, ning lisaks makromajanduslikule finantsabile, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 2002/639/EÜ (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 646/2010/EL (2).

(6)	Ukraina praeguse kriisi puhul on ELi toimimise lepingu artikli 213 kohase kiirendatud menetluse erakorraline kasutamine põhjendatud. Käesolev otsus anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi ei piira makromajandusliku finantsabi andmist tulevikus.

(7)

Ukraina valitsuse tagasiastumisest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Ukraina uut valitsust olukorra stabiliseerimisel ja reformide läbiviimisel. Liit on väljendanud ka valmisolekut toetada täielikult rahvusvahelise kogukonna ja rahvusvaheliste finantsasutuste, eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) jõupingutusi seoses Ukraina pakiliste vajaduste rahuldamisele suunatud rahvusvahelise abipaketiga, mille eelduseks on Ukraina selge pühendumine reformidele. Liidu rahaline toetus Ukrainale on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames sätestatud liidu poliitikaga.

(8)

Liidu antav makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, mille eesmärk on toetada abisaaja jätkusuutliku välisrahastamise taastamist ja millega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid.

(9)	Ukraina ametiasutused ja IMF lepivad eeldatavalt peagi kokku majandusprogrammis, mida toetab IMFi rahastamiskokkulepe.

(10)

Ukraina järsult halvenenud maksebilansi olukorda silmas pidades teatas komisjon 5. märtsil 2014 abipaketist, mis hõlmab esildatud liidu makromajanduslikku finantsabi. Erakorraline Euroopa Ülemkogu kiitis kõnealuse abipaketi heaks 6. märtsil 2014. Kõnealune abipakett hõlmab finantsabi 11 miljardi euro ulatuses ajavahemikul 2014–2020, sealhulgas kokku kuni 1,565 miljardit eurot toetustena, mis antakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, naabruspoliitika rahastamisvahendi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarverea raames.

Otsusega 2002/639/EÜ ning otsusega nr 646/2010/EL ette nähtud makromajanduslikku finantsabi saab anda niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

(11)	Arvestades, et Euroopa naabruspoliitika hõlmab Ukrainat, on tal õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(12)

Pidades silmas asjaolu, et Ukraina järsult suurenev vajadus välisrahastuse järele on eeldatavalt palju suurem IMFi ja muude mitmepoolsete institutsioonide antavatest vahenditest, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda kiirelt Ukrainale liidu makromajanduslikku finantsabi ja vastata seega Ukraina taotlusele toetada ta majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(13)	Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada jätkusuutliku välisrahastamise taastamist Ukrainas, toetades seeläbi Ukraina majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(14)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks Ukraina täiendav vajadus välisrahastuse järele ning võetakse arvesse Ukraina suutlikkust end rahastada omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja ressursse. Makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse samuti arvesse vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu osalemisega saavutatavat lisandväärtust.

(15)	Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi oleks õiguslikult ja sisult kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjaomase poliitikaga.

(16)	Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(17)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Ukraina pühendumist liiduga ühistele väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(18)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimuseks peaks olema see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Ukrainas riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi ning soodustama jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(19)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(20)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitusi.

(21)	Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(22)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks, et Euroopa Parlament ja nõukogu suudaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud asjade käigust ning edastama neile asjakohased dokumendid.

(23)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liit eraldab Ukrainale kuni üks miljard eurot makromajanduslikku finantsabi, et toetada Ukraina majanduse stabiliseerimist ja reforme („liidu makromajanduslik finantsabi”). Abi aitab katta Ukraina maksebilansi pakilisi vajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi toetatud valitsuse majandusprogrammis.

2. Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Laenude maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Ukraina vahel sõlmitud kokkulepete või ühiste arusaamadega ning Euroopa naabruspoliitika raames ELi-Ukraina assotsieerimiskavas sätestatud majandusreformide peamiste põhimõtete ja eesmärkidega.

4. Komisjon teavitab korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu makromajandusliku finantsabiga, sh selle väljamaksetega seotud asjade käigust ning esitab kõnealustele institutsioonidele õigel ajal asjakohased dokumendid.

5. Liidu makromajanduslikku finantsabi on võimalik saada ühe aasta jooksul alates esimesest päevast pärast käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist. Finantsabi andmise perioodi võib komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu otsusega pikendada.

6. Kui Ukraina rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil olulisel määral võrreldes algsete prognoosidega, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või tühistab abi andmise, kasutades artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust.

Artikkel 2

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise.

Komisjon jälgib kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul.

Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (4).

Artikkel 3

1. Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Ukraina ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning sõnaselgelt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, mis hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava.

Vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaks määratud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Ukraina poolt IMFi toetusel rakendatavate makromajanduslike kohandamis- ja struktuurireformiprogrammidega.

2. Kõnealuste tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Ukraina riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb nõuetekohaselt arvestada ka turgude vastastikusel avamisel tehtavaid edusamme, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengut ning liidu välispoliitika muid prioriteete. Kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle teeb korrapärast seiret komisjon.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina ametiasutused.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused oleksid jätkuvalt täidetud, sealhulgas kontrollib komisjon Ukraina majanduspoliitika sobivust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidega. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapanga ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1. Kui lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe laenumaksena. Iga osamakse suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Erandjuhul, kui asjaolud seda nõuavad, võib liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks teha ühe laenumaksena.

2. Liidu makromajanduslik finantsabi tuleks vajaduse korral eraldada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (5).

3. Komisjon teeb otsuse osamaksed välja maksta kõigi järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)	artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

b)	sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav elluviimine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe;

c)	vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste täitmine kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

Juhul, kui nähakse ette teine osamakse, tehakse see kõige varem kolm kuud pärast esimese osamakse tegemist.

4. Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule peatamise või tühistamise põhjendused.

5. Liidu makromajanduslik finantsabi makstakse välja Ukraina Keskpangale.

6. Maksete tegemine algab niipea, kui IMFi programm on kehtestatud.

Artikkel 5

1. Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga, nende puhul ei kohaldata liidu suhtes laenutähtaegade muutmist ning nendest ei tulene liidule valuuta- ja intressimäärariski ega mingeid muid kommertsriske.

2. Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada laenulepingu tingimustesse varasema tagasimaksmise klausli lisamine ning vastava klausli lisamine ka laenuvõtmistehingute tingimustesse.

3. Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parandamist ning kui Ukraina seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgse laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning ei põhjusta asjaomase laenu kestuse pikenemist ega refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Ukraina kannab kõik liidu kulud seoses käesoleva otsuse alusel laenu võtmise ja andmise tehingutega.

5. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud asjade käigust.

Artikkel 6

1. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (7).

2. Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest haldamist.

3. Ukraina ametiasutustega sõlmitavad vastastikuse mõistmise memorandum ja laenuleping sisaldavad sätteid, millega:

tagatakse, et Ukraina kontrollib korrapäraselt liidu eelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja kelmuste/pettuste ärahoidmiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

tagatakse liidu finantshuvide kaitse ning eelkõige kehtestatakse konkreetsed meetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate kelmuste/pettuste, korruptsiooni ja muude eskirjade eiramise ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, tehes seda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (8) nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (10);

c)	antakse komisjonile, sealhulgas Euroopa Pettustevastasele Ametile, või tema esindajatele sõnaselgelt kontrollimise volitused, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja inspekteerimise volitused;

d)	antakse komisjonile ja kontrollikojale sõnaselgelt õigus teha liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, nagu näiteks tegevuse hindamine, ning

e)	tagatakse, et liidul on õigus nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Ukraina on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud mis tahes kelmuse/pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevusega.

4. Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal seirab komisjon tegevuse hindamise kaudu Ukraina finantskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust, kui see on abi andmise seisukohast asjakohane.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelnenud aastal ja hinnangu sellele. Kõnealuses aruandes:

a)	analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

b)	hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning edusamme, mida on tehtud artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel;

c)	näidatakse, et vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, Ukraina jooksvad majandus- ja eelarvetulemused ning komisjoni otsus teha liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed on üksteisega seotud.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast artikli 1 lõikes 5 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsus 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsus nr 646/2010/EL makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 179, 14.7.2010, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(5) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 29. oktoober 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(9) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/91

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/216/ÜVJP,

14. aprill 2014,

millega rakendatakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/119/ÜVJP.

(2)	Otsuse 2014/119/ÜVJP lisas esitatud loetellu isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks kanda veel isikuid.

(3)	Lisaks sellele tuleks muuta otsuse 2014/119/ÜVJP lisas esitatud loetellu kantud kolme isiku tuvastamisandmeid.

(4)	Otsuse 2014/119/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse I lisas nimetatud isikud kantakse otsuse 2014/119/ÜVJP lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Otsuse 2014/119//ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 66, 6.3.2014, lk 26.

I LISA

Artiklis 1 osutatud isikud

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
19.	Serhiy Arbuzov	Sündinud 24. märtsil 1976, Ukraina endine peaminister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
20.	Yuriy Ivanyushchenko	Sündinud 21. veebruaril 1959, parlamendiliige (Regioonide Partei)	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
21.	Oleksandr Klymenko	Sündinud 16. novembril 1980, endine tulude ja maksude minister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014
22.	Edward Stavytskyi	Sündinud 4. oktoobril 1972, Ukraina endine kütuse- ja energeetikaminister	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	15.4.2014

II LISA

Kanded järgmiste otsuse 2014/119/ÜVJP lisas loetletud isikute kohta asendatakse allpool toodud kannetega.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Oleksandr Viktorovych Yanukovych	Sündinud 10. juulil 1973, endise presidendi poeg, ärimees.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014
2.	Serhii Petrovych Kliuiev	Sündinud 19. augustil 1969, Andrei Kliuievi vend, ärimees.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014
3.	Oleksii Mykolayovych Azarov	Sündinud 13. juulil 1971, endise peaministri Mykola Azarovi poeg.	Isik, kelle suhtes algatati Ukrainas uurimine tema osalemise kohta kuritegudes, mis on seotud Ukraina riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamise ja nende ebaseadusliku ülekandmisega Ukrainast välja.	6.3.2014

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/94

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11. aprill 2014,

liidu rahalise toetuse kohta seoses Bulgaarias 2013. aastal ning Kreekas 2013. ja 2014. aastal lammaste rõugete vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2334 all)

(Ainult bulgaaria- ja kreekakeelne tekst on autentsed)

(2014/217/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lammaste rõuged on lammaste ja kitsede nakkuslik viirushaigus, mis kahjustab tõsiselt lambakasvatuse tulusust ja põhjustab häireid liidusiseses kaubanduses ning ekspordis kolmandatesse riikidesse.

(2)	Lammaste rõugete puhangu korral on oht, et haigusetekitaja levib eluslammaste ja lambalihatoodete kaubanduse teel asjaomase liikmesriigi teistesse lambakasvatustesse ning ka teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)	Nõukogu direktiivis 92/119/EMÜ (2) on sätestatud meetmed, mida liikmesriigid peavad lammaste rõugete puhangu korral viivitamata rakendama, et hoida ära viiruse edasine levik ja haigus likvideerida.

(4)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artikliga 84 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(5)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalaste erimeetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete jaoks antavat liidu rahalist toetust. Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 3 saavad liikmesriigid rahalist toetust, et katta kulutused seoses lammaste rõugete likvideerimiseks võetud teatavate meetmetega.

(6)	Otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 6 on sätestatud eeskirjad selle kohta, mitu protsenti liikmesriigi kantud kuludest võidakse katta liidu rahalisest toetusest.

(7)	Lammaste rõugete erakorraliste tõrjemeetmete rakendamiseks antava liidu rahalise toetuse suhtes kohaldatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 349/2005 (4) sätestatud eeskirju.

(8)	Lammaste rõugete puhanguid esines Bulgaarias 2013. aastal ning Kreekas 2013. ja 2014. aastal. Bulgaaria ja Kreeka võtsid vastavalt direktiivile 92/119/EMÜ meetmeid nende haiguspuhangute vastu võitlemiseks.

(9)	Bulgaaria ja Kreeka ametiasutused teatasid toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele kooskõlas loomahaigustest teatamist ja nende likvideerimist käsitlevate liidu õigusaktidega kohaldatud meetmetest ning nende tulemustest.

(10)	Seega on Bulgaaria ja Kreeka ametiasutused täielikult täitnud kõik tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 6.

(11)	Praeguses etapis ei ole liidu rahalise toetuse täpset summat võimalik kindlaks määrata. Asjaomaste liikmesriikide saadetud viimase teabe põhjal on hüvitiste ja tegevuskulude hinnangulised kulud Bulgaaria ja Kreeka puhul vastavalt 79 186,33 eurot ja 1 484 304,16 eurot.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu rahaline toetus Bulgaariale ja Kreekale

1. Bulgaariale antakse liidu rahalist toetust maksimaalselt 40 000,00 eurot kulude katmiseks, mis nimetatud liikmesriigil tuli kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 6 lammaste rõugete vastu võitlemiseks 2013. aastal.

2. Kreekale antakse liidu rahalist toetust maksimaalselt 700 000,00 eurot kulude katmiseks, mis nimetatud liikmesriigil tuli kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 6 lammaste rõugete vastu võitlemiseks 2013. ja 2014. aastal.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud rahalise toetuse lõplik suurus määratakse kindlaks hilisema otsusega, mis võetakse vastu otsuse 2009/470/EÜ artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 2

Maksekord

Esimene osamakse 310 000,00 eurot, mida rahastatakse ELi 2014. aasta eelarve eelarverealt 17 04 04, makstakse Kreekale artikli 1 lõikes 2 sätestatud liidu rahalise toetuse osana.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile ja Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 11. aprill 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 349/2005, 28. veebruar 2005, millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ (ELT L 55, 1.3.2005, lk 12).

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/96

Komisjoni 10. aprilli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 368/2014 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 108, 11. aprill 2014 )

Leheküljel 33 allkirjareal

asendatakse

„Joaquín ALMUNIA”

järgmisega:

„Siim KALLAS”.

15.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 111/96

Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine — parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 51, 20. veebruar 2014 )

Lehekülgedel I/171 kuni I/173

asendatakse

„Liigendatud assigneeringud”

järgmisega:

„Liigendamata assigneeringud”.

Leheküljel I/267 peatüki 1 2 märkustes

asendatakse

„… 3,7 % suurust kindlasummalist vähendust.”

järgmisega:

„… 3 % suurust kindlasummalist vähendust.”

Lehekülgedel I/484 kuni I/493

asendatakse

„Liigendatud assigneeringud”

järgmisega:

„Liigendamata assigneeringud”.

Lehekülgedel I/528 kuni I/530, välja arvatud punktides 2 2 3 8 ja 2 2 3 9

asendatakse

„Liigendatud assigneeringud”

järgmisega:

„Liigendamata assigneeringud”.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 111

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 15. aprill 2014

	Parandused
*	Komisjoni 10. aprilli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 368/2014 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) parandus ( ELT L 108, 11.4.2014 )	96
*	Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine — parandused ( ELT L 51, 20.2.2014 )	96

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teade ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu jõustumise kohta	1
		2014/210/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses selle artikli 49 lõikega 3	2
		2014/211/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, välja arvatud selle artikli 49 lõike 3 osas	4
		Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vaheline poliitilise dialoogi ja koostöö leping	6
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 380/2014, 14. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1284/2009, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Guinea Vabariigi suhtes	29
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 381/2014, 14. aprill 2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas	33
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 382/2014, 7. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega prospekti lisade avaldamise kohta ( 1 )	36
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 383/2014, 2. aprill 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Beurre de Bresse (KPN)]	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 384/2014, 3. aprill 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Crème de Bresse (KPN)]	42
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 385/2014, 3. aprill 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Elbe-Saale Hopfen (KGT)]	44
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 386/2014, 14. aprill 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	46
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 387/2014, 14. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	48
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2014/48/EL, 24. märts 2014, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta	50
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/212/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	79
	*	Nõukogu otsus 2014/213/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2010/638/ÜVJP Guinea Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	83
	*	Nõukogu otsus 2014/214/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid	84
		2014/215/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta	85
	*	Nõukogu rakendusotsus 2014/216/ÜVJP, 14. aprill 2014, millega rakendatakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas	91
		2014/217/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. aprill 2014, liidu rahalise toetuse kohta seoses Bulgaarias 2013. aastal ning Kreekas 2013. ja 2014. aastal lammaste rõugete vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2334 all)	94