12.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 109/3

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING,

mis käsitleb Norra Kuningriigi Euroopa varjupaigaküsimuste tugiametis osalemise üksikasju

EUROOPA LIIT (edaspidi „EL”)

ühelt poolt ning

NORRA KUNINGRIIK (edaspidi „Norra”)

teiselt poolt,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 439/2010 (millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) (1) (edaspidi „määrus”) artikli 49 lõiget 1

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

Määruses on sätestatud, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi„tugiamet”) eesmärgi saavutamiseks peaksid saama tema töös osaleda riigid, kes on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel nad on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldavad neid, eelkõige Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits (edaspidi „assotsieerunud riigid”).

Norra on sõlminud ELiga lepingud, mille alusel ta on vastu võtnud määrusega reguleeritavas valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ning kohaldab neid, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Osalemise ulatus

Norra osaleb täielikult tugiameti töös ja tal on õigus saada tugiametilt määruse kohast toetust vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Haldusnõukogu

Norra osaleb tugiameti haldusnõukogus hääleõiguseta vaatlejana.

Artikkel 3

Rahaline toetus

1. Norra toetab tugiametit rahaliselt igal aastal summas, mis arvutatakse vastavalt Norra sisemajanduse koguprodukti (SKP) osakaalule kõigi osalevate riikide SKPst vastavalt lisas sätestatud meetodile.

2. Lõikes 1 osutatud rahalist toetust arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumisele või artikli 13 lõike 3 kohase ajutise kohaldamise algusele järgnevast kuupäevast. Esimest rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mis on jäänud aasta lõpuni pärast käesoleva lepingu jõustumist või ajutise kohaldamise kuupäeva.

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

1. Käesoleva lepingu kohaldamisel töötleb Norra isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

2. Käesoleva lepingu puhul kohaldab tugiamet isikuandmete töötlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (4).

3. Norra peab tugiameti valduses olevate dokumentide puhul täitma konfidentsiaalsuseeskirju, mis on sätestatud haldusnõukogu kodukorras.

Artikkel 5

Õiguslik staatus

Tugiamet on Norra õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on Norras kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis Norra õiguse kohaselt juriidilistele isikutele antakse. Tugiamet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Vastutus

Tugiameti vastutus on reguleeritud määruse artikli 45 lõigetega 1, 3 ja 5.

Artikkel 7

Euroopa Liidu Kohus

Norra tunnustab vastavalt määruse artikli 45 lõigetele 2 ja 4 tugiameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevuse alla.

Artikkel 8

Tugiameti personal

1. Vastavalt määruse artikli 38 lõikele 1 ja artikli 49 lõikele 1 kohaldatakse Norra kodanike suhtes, kes on tööle võetud tugiametisse, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, ELi institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning tugiameti poolt määruse artikli 38 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmeetmeid.

2. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib tugiameti tegevdirektor võtta Norra täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel vastavalt tugiameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3. Määruse artikli 38 lõiget 4 kohaldatakse mutatis mutandis Norra kodanike suhtes.

4. Norra kodanikke ei tohi siiski määrata tugiameti tegevdirektori ametikohale.

Artikkel 9

Privileegid ja immuniteedid

Norra kohaldab tugiameti ja selle töötajate suhtes Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, (5) samuti kõnealuse protokolli kohaselt vastu võetud mis tahes eeskirju, mis on seotud tugiameti personaliküsimustega.

Artikkel 10

Pettuste vastu võitlemine

Kohaldatakse määruse artikliga 44 ette nähtud sätteid ning Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

Euroopa Pettustevastane Amet ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Riksrevisjonenile aegsasti mis tahes kavatsusest teostada kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Norra ametiasutuste soovil teha ühiselt koos Riksrevisjoneniga.

Artikkel 11

Komitee

1. Euroopa Komisjoni ja Norra esindajatest koosnev komitee jälgib käesoleva lepingu nõuetekohast rakendamist ning tagab asjaomase teabe ja seisukohtade pideva vahetuse. Praktilistel kaalutlustel tuleb komitee kokku ühiselt koos vastavate komiteedega, mis on loodud teiste assotsieerunud riikidega, kes osalevad määruse artikli 49 lõike 1 alusel. Komitee tuleb kokku Norra või Euroopa Komisjoni nõudmisel. Tugiameti haldusnõukogu teavitatakse komitee tööst.

2. Teavet kavandatavate ELi õigusaktide kohta, mis otseselt mõjutavad või muudavad määrust või mis võivad mõjutada käesoleva lepingu artiklis 3 sätestatud rahalist toetust, jagatakse ning arutatakse komitees.

Artikkel 12

Lisa

Käesoleva lepingu lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Jõustumine

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks vastavalt oma sisemenetlustele. Nad teatavad teineteisele kõnealuste menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolev leping jõustub lõikes 1 osutatud viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

3. Kuni lepingu sõlmimiseni võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel teatada, et lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allakirjutamisele järgnevast päevast.

Artikkel 14

Lõpetamine ja kehtivusaeg

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Iga lepinguosaline võib pärast konsulteerimist komitees käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

3. Käesolev leping lõpetatakse juhul, kui lõpetatakse Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud leping liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

4. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на деветнадесети март две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecinueve de marzo de dos mil catorce.

V Bruselu dne devatenáctého března dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den nittende marts to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am neunzehnten März zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta märtsikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εννέα Μαρτίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the nineteenth day of March in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le dix neuf mars deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu devetnaestog ožujka dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciannove marzo duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada deviņpadsmitajā martā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų kovo devynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év március havának tizenkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-dsatax-il jum ta’ Marzu tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de negentiende maart tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiętnastego marca roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em dezanove de março de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la nouăsprezece martie două mii paisprezece.

V Bruseli devätnásteho marca dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne devetnajstega marca leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenätoista päivänä maaliskuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den nittonde mars tjugohundrafjorton.

Utferdiget i Brussel den nittende mars to tusen og fjorten.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Den europeiske union

За Кралство Норвегия

Por el Reino de Noruega

Za Norské královstvi

For Kongeriget Norge

Für das Königreich Norwegen

Norra Kuningriigi nimel

Για το Βασίλειο της Νορβηγίας

For the Kingdom of Norway

Pour le Royaume de Norvège

Za Kraljevinu Norvešku

Per il Regno di Norvegia

Norvēģijas Karalistes vārdā –

Norvegijos Karalystės vardu

A Norvég Királyság részéről

Ghar-Renju tan-Norveġja

Voor het Koninkrijk Noorwegen

W imieniu Królestwa Norwegii

Pelo Reino da Noruega

Pentru Regatul Norvegiei

Za Nórske kráľovstvo

Za Kraljevino Norveško

Norjan kuningaskunnan puolesta

För Konungariket Norge

For Kongeriket Norge

(1) ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(2) ELT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(5) ELT C 83, 30.3.2010, lk 266.

LISA

TOETUSE ARVUTAMISE VALEM

Määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohane Norra rahaline toetus tugiametile arvutatakse järgmiselt.

Norra sisemajanduse koguprodukti (SKP) kõige ajakohasemad iga aasta 31. märtsi seisuga lõplikud andmed jagatakse kõigi tugiametis osalevate riikide sama aasta seisuga SKP andmete summaga. Saadud protsendimäära kohaldatakse asjaomaseks aastaks tugiameti jaoks ette nähtud, määruse artikli 33 lõike 3 punktis a määratletud tulude osa suhtes, et arvutada Norra antava rahalise toetuse summa.

2.	Rahaline toetus makstakse eurodes.

Norra maksab oma rahalise toetuse hiljemalt 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist. Mis tahes viivitusega Norra makse tegemisel kaasneb kohustus tasuda viivist maksetähtpäevaks maksmata summalt. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, kuhu tähtpäev langeb, ning mida on suurendatud 3,5 protsendipunkti võrra.

Norra antavat rahalist toetust kohandatakse vastavalt käesolevale lisale, kui määruse artikli 33 lõike 3 punkti a kohast ELi üldeelarvesse kantud ELi antavat rahalist toetust suurendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1) artiklitele 26, 27 või 41. Sel juhul tuleb kohandamise tulemusel tekkinud vahe maksta 45 päeva jooksul pärast võlateate saamist.

Juhul kui aastaga N seotud maksete assigneeringuid, mille tugiamet on saanud ELilt vastavalt määruse artikli 33 lõike 3 punktile a, ei ole ära kasutatud hiljemalt aasta N 31. detsembril, või kui tugiameti aasta N eelarvet on vähendatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitele 26, 27 või 41, kantakse kasutamata või vähendatud maksete assigneeringute osa, mis vastab Norra antava toetuse osakaalule, üle tugiameti aasta N+1 eelarvesse. Norra antavat rahalist toetust tugiameti aasta N+1 eelarvesse vähendatakse vastavalt.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

12.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 109/9

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 371/2014,

10. aprill 2014,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 359/2011 (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis) artikli 12 lõiget 1

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 359/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. aprillil 2011 vastu määruse (EL) nr 359/2011.

(2)	Otsuse 2011/235/ÜVJP (2) läbivaatamise tulemusena otsustas nõukogu, et kõnealuste piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 13. aprillini 2015.

(3)	Lisaks tuleks ajakohastada teatavate määruse (EL) nr 359/2011 I lisas loetletud isikute kohta tehtud kandeid kooskõlas nõukogu otsusega 2014/205/ÜVJP (3).

(4)	Määruse (EL) nr 359/2011 I lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 359/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1) ELT L 100, 14.4.2011, lk 1.

(2) Nõukogu 12. aprilli 2011. aasta otsus 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis (ELT L 100, 14.4.2011, lk 51).

(3) Nõukogu 10. aprilli 2014. aasta otsus 2014/205/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 25).

LISA

Nõukogu määruse (EL) nr 359/2011 I lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu kanded järgnevalt loetletud isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega:

Isikud

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
1.	RAJABZADEH, Azizollah		Teherani katastroofide tagajärgede leevendamise organisatsiooni juht. Endine Teherani politseiülem (kuni jaanuarini 2010). Teherani piirkonna õiguskaitsejõudude komandörina oli Azizollah Rajabzadeh kõige kõrgema astme ametnik, keda süüdistatakse Kahrizaki kinnipidamiskeskuses toimepandud väärkohtlemistes.
2.	DORRI- NADJAFABADI, Ghorban-Ali	Sünnikoht: Najafabad (Iraan) Sünniaeg: 1945	Lepitusnõukogu (Expediency Council) liige, samuti Iraani kõrgeima juhi esindaja Markazi provintsis (keskprovints). Endine Iraani peaprokurör kuni septembrini 2009 (endine luureminister president Khatami ajal). Iraani peaprokurörina andis pärast esimesi valimisjärgseid meeleavaldusi korralduse näidisprotsessideks ja juhtis neid, kus süüdistatavad jäeti ilma nende õigustest ja advokaadist. Vastutab samuti väärkohtlemiste eest Kahrizakis.
3.	MORTAZAVI, Said	Sünnikoht: Meybod, Yazd (Iraan) Sünniaeg: 1967	Endine Iraani salakaubaveovastase töökonna juht, endine Teherani peaprokurör kuni augustini 2009. Teherani peaprokurörina andis välja üldise korralduse sadade aktivistide, ajakirjanike ja üliõpilaste kinnipidamiseks. Tema töösuhe lõpetati augustis 2010 pärast seda, kui Iraani kohtus uuriti tema rolli seoses kolme mehe surmaga, kes peeti tema korraldusel pärast valimisi kinni.
4.	ZARGAR, Ahmad		Kõlbluse säilitamise eest vastutava organisatsiooni (Organization for the Preservation of Morality) juht. Endine kohtunik, Teherani Apellatsioonikohus, 36. filiaal. Ta kinnitas meeleavaldajatele määratud pikaajalised vangistused ja surmaotsused.
5.	ABBASZADEH-MESHKINI, Mahmoud		Ilami provintsi kuberner. Endine siseministeeriumi poliitikakujundaja. Parteide ja rühmituste tegevust käsitleva seaduse artikli 10 komitee esimehena vastutas ta meeleavalduste ja muude avalike ürituste korraldamiseks loa andmise ning parteide registreerimise eest. 2010. aastal peatas ta Mousaviga seotud kahe reformimeelse partei — Iraani Islamistlik Osalusrinne (Islamic Iran Participation Front) ja Mujahideeni Islamirevolutsiooni Organisatsioon (Islamic Revolution Mujahedeen Organization) tegevuse. Alates 2009. aastast on ta järjekindlalt ja pidevalt keeldunud andmast luba mis tahes valitsusvälisteks kogunemisteks, keelates seega kasutada põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, mis on viinud paljude rahumeelsete meeleavaldajate vahistamiseni ning on vastuolus kogunemisvabadusega. Lisaks keeldus ta 2009. aastal andmast opositsioonile luba korraldada presidendivalimiste ajal toimunud meeleavalduste käigus tapetud inimestele pühendatud mälestustseremoonia.	10.10.2011
6.	Kindralmajor dr FIRUZABADI, Seyyed Hasan (teiste nimedega kindralmajor dr FIRUZABADI, Seyed Hassan; kindralmajor dr FIROUZABADI, Seyyed Hasan; kindralmajor dr FIROUZABADI, Seyed Hassan)	Sünnikoht: Mashad Sünniaeg: 3.2.1951	Iraani relvajõudude ülemana on ta riigi kõrgeim väejuht, kes vastutab kõigi sõjaväeüksuste ja kogu militaarpoliitika, sealhulgas Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) ja politsei juhtimise eest. Tema ametliku käsuliini all surusid relvajõud julmalt maha rahumeelsed meeleavaldajad ja pidasid neid massiliselt kinni. Samuti kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu ja lepitusnõukogu (Expediency Council) liige.	10.10.2011
7.	JOKAR, Mohammad Saleh		Alates 2011. aastast Yazdi provintsi parlamendisaadik. Endine tudengite Basij vägede komandör. Tudengite Basij vägede komandörina oli ta aktiivselt kaasatud meeleavalduste mahasurumisse koolides ja ülikoolides ning aktivistide ja ajakirjanike kohtuvälisesse kinnipidamisse.	10.10.2011
8.	SALARKIA, Mahmoud	Teherani jalgpalliklubi „Persepolis” direktor.	Teherani linna bensiini- ja transpordikomisjoni juht. Teherani vanglaküsimuste peaprokuröri asetäitja 2009. aasta meeleavalduste mahasurumise ajal. Teherani vanglaküsimuste peaprokuröri asetäitjana vastutas ta otseselt süütute ja rahumeelsete meeleavaldajate ning aktivistide suhtes välja antud paljude vahistamismääruste eest. Mitmest inimõiguste kaitsja aruandest ilmneb, et peaaegu kõiki vahistatud isikuid peetakse tema korraldusel erineva ajavahemiku jooksul kinni isoleeritult, võimaldamata neile juurdepääsu oma advokaadile või perele, ning ilma süüdistust esitamata, mis sageli võrdub sunniviisilise kadumisega. Sageli ei teavitata nende perekonda vahistamisest.	10.10.2011
9.	SOURI, Hojatollah		Lorestani provintsi parlamendisaadik. Parlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni liige. Endine Evini vangla ülem. Evini vangla ülemana vastutas ta 2009. aastal selles vanglas toime pandud inimõiguste tõsiste rikkumiste eest, nagu peksmine, vaimne väärkohtlemine ja seksuaalne kuritarvitamine. Eri allikatest pärit järjepideva teabe kohaselt on piinamine Evini vanglas tavapärane. 209. osakonnas peetakse palju aktiviste kinni nende rahumeelse valitsusevastase tegevuse eest.	10.10.2011
10.	TALA, Hossein (teise nimega TALA, Hosseyn)		Teherani provintsi kindralkuberneri asetäitja („Farmandar”) kuni septembrini 2010, vastutab eelkõige politseijõudude sekkumise eest ning seega meeleavaldajate represseerimise eest. Ta sai 2010. aasta detsembris auhinna osaluse eest valimistejärgses represseerimises.	10.10.2011
11.	TAMADDON, Morteza (teise nimega TAMADON, Morteza)	Sünnikoht: Shahr Kord-Isfahan Sünniaeg: 1959	Endine Teherani provintsi kindralkuberner ning Teherani provintsi riikliku julgeolekunõukogu juht, Islami Revolutsioonilise Kaardiväe liige. Oma ametikohal kuberneri ja Teherani provintsi riikliku julgeolekunõukogu juhina vastutas ta igasuguste repressioonide eest, sealhulgas poliitiliste meeleavalduste mahasurumise eest 2009. aasta juunis. On teada, et ta on isiklikult seotud opositsiooniliidrite Karroubi ja Moussavi tagakiusamisega.	10.10.2011
12.	BAKHTIARI, Seyyed Morteza	Sünnikoht: Mashad (Iraan) Sünniaeg: 1952	Endine justiitsminister (2009-2013), endine Isfahani kindralkuberner ning riiklike vanglate organisatsiooni direktor (kuni 2004. aasta juunini). Justiitsministrina oli tal võtmeroll Iraani diasporaa ähvardamisel ja tagakiusamisel, luues erikohtu, mis tegeleb konkreetselt riigist väljaspool elavate iraanlastega. Teherani prokuröri kaasabil määratakse kaks esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu osakonda ning mitu madalama astme kohtu osakonda tegelema väljarännanud isikute juhtumitega.	10.10.2011
13.	Dr HOSSEINI, Mohammad (teiste nimedega dr HOSSEYNI, Seyyed Mohammad; Seyed, Sayyed ja Sayyid)	Sünnikoht: Rafsanjan, Kerman Sünniaeg: 1961	Endine kultuuri- ja islamijuhtimise minister (2009–2013). Endise Islami Revolutsioonilise Kaardiväe liikmena osales ta ajakirjanike represseerimises.	10.10.2011
14.	MOSLEHI, Heydar (teiste nimedega MOSLEHI, Heidar; MOSLEHI, Haidar)	Sünnikoht: Isfahan (Iraan) Sünniaeg: 1956	Endine luureminister (2009–2013). Tema juhtimisel on luureministeerium jätkanud meeleavaldajate ja dissidentide ulatuslikku meelevaldset kinnipidamist ja tagakiusamist. Luureministeerium juhib jätkuvalt Evini vangla 209. osakonda, kus peetakse palju aktiviste kinni nende rahumeelse valitsusevastase tegevuse eest. Luureministeeriumi ülekuulajad on 209. osakonna kinnipeetavaid peksnud ning neid vaimselt väärkohelnud ja seksuaalselt kuritarvitanud. Endise luureministrina vastutab Moslehi oma ametiajal toimunud kuritarvitamise eest.	10.10.2011
15.	TAGHIPOUR, Reza	Sünnikoht: Maragheh (Iraan) Sünniaeg: 1957	Teherani linnavolikogu liige. Endine info- ja kommunikatsiooniminister (2009-2012). Infoministrina oli ta üks juhtivaid ametnikke, kes vastutas tsensuuri ja kontrolli eest internetis toimuva tegevuse ning samuti igat liiki kommunikatsiooni (eelkõige mobiilitelefoni teel) üle. Poliitiliste kinnipeetavate ülekuulamise ajal kasutavad ülekuulajad nende isikuandmeid, e-kirju ja kõnesid. Mitmel korral pärast viimaseid presidendivalimisi ja tänavatel toimunud meeleavalduste ajal võeti ära mobiililevi ja tekstsõnumite saatmise võimalus, tõkestati satelliittelevisiooni kanalid ja koha peal internet suleti või vähemalt aeglustati.	23.3.2012
16.	EMADI, Hamid Reza (teise nimega Hamidreza Emadi)	Sünniaeg: umbes 1973 Sünnikoht: Hamedan Elukoht: Teheran Töökoht: Press TV peakontor, Teheran	Telekanali Press TV uudiste sektsiooni juhataja. Endine Press TV vanemprodutsent. Vastutav kinnipeetavate, sealhulgas ajakirjanike, poliitaktivistide, kurdi ja araabia vähemustesse kuuluvate isikute sunniviisilisi ülestunnistusi sisaldavate telelõikude valmistamise ja eetrisse laskmise eest, rikkudes rahvusvaheliselt tunnustatud õigusi õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele. Ringhäälingu sõltumatu reguleeriv asutus OFCOM tegi telekanalile Press TV Ühendkuningriigis 100 000 naelsterlingi suuruse trahvi Iraani-Kanada päritolu ajakirjaniku ja filmitegija Maziar Bahari sunniviisilise ülestunnistuse eetrisse laskmise eest 2011. aastal, mis oli filmitud vanglas, kus Bahari tegi ülestunnistuse surve all olles. Valitsusvälised organisatsioonid on andnud teada ka teistest juhtudest, kus Press TV lasi eetrisse sunniviisilisi ülestunnistusi. Emadi seostatakse seetõttu nõuetekohase menetluse ja õiglase kohtumõistmise õiguse rikkumisega.	12.3.2013

12.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 109/25

NÕUKOGU OTSUS 2014/205/ÜVJP,

10. aprill 2014,

millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. aprillil 2011 vastu otsuse 2011/235/ÜVJP (1).

(2)	Otsuse 2011/235/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 13. aprillini 2015.

(3)	Kandeid teatavate otsuse 2011/235/ÜVJP lisas loetletud isikute kohta tuleks ajakohastada.

(4)	Otsust 2011/235/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2011/235/ÜVJP artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 13. aprillini 2015. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi. Vajaduse korral selle kehtivust pikendatakse või muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.”

Artikkel 2

Otsuse 2011/235/ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 10. aprill 2014

Nõukogu nimel

Eesistuja

D. KOURKOULAS

(1) Nõukogu 12. aprillil 2011. aasta otsus 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis (ELT L 100, 14.4.2011, lk 51).

LISA

Otsuse 2011/235/ÜVJP lisas esitatud isikute ja üksuste loetelu kanded järgnevalt loetletud isikute kohta asendatakse järgmiste kannetega.

Isikud

	Nimi	Tuvastamis-andmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
1.	RAJABZADEH, Azizollah		Teherani katastroofide tagajärgede leevendamise organisatsiooni (TDMO) juht. Endine Teherani politseiülem (kuni jaanuarini 2010). Teherani piirkonna õiguskaitsejõudude komandörina oli Azizollah Rajabzadeh kõige kõrgema astme ametnik, keda süüdistatakse Kahrizaki kinnipidamiskeskuses toimepandud väärkohtlemistes.
2.	DORRI- NADJAFABADI, Ghorban-Ali	Sünnikoht: Najafabad (Iraan) Sünniaeg: 1945	Lepitusnõukogu (Expediency Council) liige, samuti Iraani kõrgeima juhi esindaja Markazi provintsis (keskprovints). Endine Iraani peaprokurör kuni septembrini 2009 (endine luureminister president Khatami ajal). Iraani peaprokurörina andis pärast esimesi valimisjärgseid meeleavaldusi korralduse näidisprotsessideks ja juhtis neid, kus süüdistatavad jäeti ilma nende õigustest ja advokaadist. Vastutab samuti väärkohtlemiste eest Kahrizakis.
3.	MORTAZAVI, Said	Sünnikoht: Meybod, Yazd (Iraan) Sünniaeg: 1967	Endine Iraani salakaubaveo vastase töökonna juht, endine Teherani peaprokurör kuni augustini 2009. Teherani peaprokurörina andis välja üldise korralduse sadade aktivistide, ajakirjanike ja üliõpilaste kinnipidamiseks. Tema töösuhe lõpetati augustis 2010 pärast seda, kui Iraani kohtus uuriti tema rolli seoses kolme mehe surmaga, kes peeti tema korraldusel pärast valimisi kinni.
4.	ZARGAR, Ahmad		Kõlbluse säilitamise eest vastutava organisatsiooni (Organization for the Preservation of Morality) juht. Endine kohtunik, Teherani Apellatsioonikohus, 36. filiaal. Ta kinnitas meeleavaldajatele määratud pikaajalised vangistused ja surmaotsused.
5.	ABBASZADEH-MESHKINI, Mahmoud		Ilami provintsi kuberner. Endine siseministeeriumi poliitikakujundaja. Parteide ja rühmituste tegevust käsitleva seaduse artikli 10 komitee esimehena vastutas ta meeleavalduste ja muude avalike ürituste korraldamiseks loa andmise ning parteide registreerimise eest. 2010. aastal katkestas ta Mousaviga seotud kahe reformimeelse partei — Iraani Islamistlik Osalusrinne (Islamic Iran Participation Front) ja Mujahideeni Islamirevolutsiooni Organisatsioon (Islamic Revolution Mujahedeen Organization) tegevuse. Alates 2009. aastast on ta järjekindlalt ja pidevalt keeldunud andmast luba mis tahes valitsusvälisteks kogunemisteks, keelates seega kasutada põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, mis on viinud paljude rahumeelsete meeleavaldajate vahistamiseni ning on vastuolus kogunemisvabadusega. Lisaks keeldus ta 2009. aastal andmast opositsioonile luba korraldada presidendivalimiste ajal toimunud meeleavalduste käigus tapetud inimestele pühendatud mälestustseremoonia.	10.10.2011
6.	Kindralmajor dr FIRUZABADI, Seyyed Hasan (teise nimega kindralmajor dr FIRUZABADI, Seyed Hassan; kindralmajor dr FIROUZABADI, Seyyed Hasan; kindralmajor dr FIROUZABADI, Seyed Hassan)	Sünnikoht: Mashad Sünniaeg: 3.2.1951	Iraani relvajõudude ülemana on ta riigi kõrgeim väejuht, kes vastutab kõigi sõjaväeüksuste ja kogu militaarpoliitika, sealhulgas Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) ja politsei juhtimise eest. Tema ametliku käsuliini all surusid relvajõud julmalt maha rahumeelsed meeleavaldajad ja pidasid neid massiliselt kinni. Samuti kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu ja lepitusnõukogu (Expediency Council) liige.	10.10.2011
7.	JOKAR, Mohammad Saleh		Alates 2011. aastas Yazdi provintsi parlamendisaadik. Endine tudengite Basij vägede komandör. Tudengite Basij vägede komandörina oli ta aktiivselt kaasatud meeleavalduste mahasurumisse koolides ja ülikoolides ning aktivistide ja ajakirjanike kohtuvälisesse kinnipidamisse.	10.10.2011
8.	SALARKIA, Mahmoud	Teherani jalgpalliklubi „Persepolis” direktor	Teherani linna bensiini- ja transpordikomisjoni juht. Teherani vanglaküsimuste peaprokuröri asetäitja 2009. aasta meeleavalduste mahasurumise ajal. Teherani vanglaküsimuste peaprokuröri asetäitjana vastutas ta otseselt süütute ja rahumeelsete meeleavaldajate ning aktivistide suhtes välja antud paljude vahistamismääruste eest. Mitmetest inimõiguste kaitsjate aruannetest ilmneb, et peaaegu kõiki vahistatud isikuid peetakse tema korraldusel erineva ajavahemiku jooksul kinni isoleeritult, võimaldamata neile juurdepääsu oma advokaadile või perele, ning ilma süüdistust esitamata, mis sageli võrdub sunniviisilise kadumisega. Sageli ei teavitata nende perekonda vahistamisest.	10.10.2011
9.	SOURI, Hojatollah		Lorestani provintsi parlamendisaadik. Parlamendi välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni liige. Endine Evini vangla ülem. Evini vangla ülemana vastutas ta 2009. aastal selles vanglas toime pandud inimõiguste tõsiste rikkumiste eest, nagu peksmine, vaimne väärkohtlemine ja seksuaalne kuritarvitamine. Eri allikatest pärit järjepideva teabe kohaselt on piinamine Evini vanglas tavapärane. 209. osakonnas peetakse paljusid aktiviste kinni nende rahumeelse valitsusevastase tegevuse eest.	10.10.2011
10.	TALA, Hossein (teise nimega TALA, Hosseyn)		Teherani provintsi kindralkuberneri asetäitja („Farmandar”) kuni septembrini 2010, vastutab eelkõige politseijõudude sekkumise eest ning seega meeleavaldajate represseerimise eest. Ta sai 2010. aasta detsembris auhinna osaluse eest valimistejärgses represseerimises.	10.10.2011
11.	TAMADDON, Morteza (teise nimegaTAMADON, Morteza)	Sünnikoht: Shahr Kord-Isfahan Sünniaeg: 1959	Endine Teherani provintsi kindralkuberner ning Teherani provintsi riikliku julgeolekunõukogu juht, Islami Revolutsioonilise Kaardiväe liige. Oma ametikohal kuberneri ja Teherani provintsi riikliku julgeolekunõukogu juhina vastutas ta igasuguste repressioonide eest, sealhulgas poliitiliste meeleavalduste mahasurumise eest 2009. aasta juunis. On teada, et ta on isiklikult seotud opositsiooniliidrite Karroubi ja Moussavi tagakiusamisega.	10.10.2011
12.	BAKHTIARI, Seyyed Morteza	Sünnikoht: Mashad (Iraan) Sünniaeg: 1952	Endine justiitsminister (2009-2013), endine Isfahani kindralkuberner ning riiklike vanglate organisatsiooni direktor (kuni 2004. aasta juunini). Justiitsministrina oli tal võtmeroll Iraani diasporaa ähvardamisel ja tagakiusamisel, luues erikohtu, mis tegeleb konkreetselt riigist väljaspool elavate iraanlastega. Teherani prokuröri kaasabil määratakse kaks esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu osakonda ning mitu madalama astme kohtu osakonda tegelema väljarännanud isikute juhtumitega.	10.10.2011
13.	Dr HOSSEINI, Mohammad (teise nimega dr HOSSEYNI, Seyyed Mohammad; Seyed, Sayyed ja Sayyid)	Sünnikoht: Rafsanjan, Kerman Sünniaeg: 1961	Endine kultuuri- ja islamijuhtimise minister (2009-2013). Endise Islami Revolutsioonilise Kaardiväe liikmena osales ta ajakirjanike represseerimises.	10.10.2011
14.	MOSLEHI, Heydar (teise nimega MOSLEHI, Heidar; MOSLEHI, Haidar)	Sünnikoht: Isfahan (Iraan) Sünniaeg: 1956	Endine luureminister (2009-2013). Tema juhtimisel on luureministeerium jätkanud meeleavaldajate ja dissidentide ulatuslikku meelevaldset kinnipidamist ja tagakiusamist. Luureministeerium juhib jätkuvalt Evini vangla 209. osakonda, kus peetakse paljusid aktiviste kinni nende rahumeelse valitsusevastase tegevuse eest. Luureministeeriumi ülekuulajad on 209. osakonna kinnipeetavaid peksnud ning neid vaimselt väärkohelnud ja seksuaalselt kuritarvitanud. Endise luureministrina vastutab Moslehi oma ametiajal toimunud kuritarvitamiste eest.	10.10.2011
15.	TAGHIPOUR, Reza	Sünnikoht: Maragheh (Iraan) Sünniaeg: 1957	Teherani linnavolikogu liige. Endine info- ja kommunikatsiooniminister (2009-2012). Infoministrina oli ta üks juhtivaid ametnikke, kes vastutas tsensuuri ja kontrolli eest internetis toimuva tegevuse ning samuti igat liiki kommunikatsiooni (eelkõige mobiilitelefoni teel) üle. Poliitiliste kinnipeetavate ülekuulamise ajal kasutavad ülekuulajad nende isikuandmeid, e-kirju ja kõnesid. Mitmel korral pärast viimaseid presidendivalimisi ja tänavatel toimunud meeleavalduste ajal võeti ära mobiililevi ja tekstsõnumite saatmise võimalus, tõkestati satelliittelevisiooni kanalid ja koha peal internet suleti või vähemalt aeglusti.	23.3.2012
16.	EMADI, Hamid Reza (teise nimega Hamidreza Emadi)	Sünniaeg: umbes 1973 Sünnikoht: Hamedan Elukoht: Teheran Töökoht: Press TV peakontor, Teheran	Telekanali Press TV uudiste sektsiooni juhataja. Endine Press TV vanemprodutsent. Vastutav kinnipeetavate, sealhulgas ajakirjanike, poliitaktivistide, kurdi ja araabia vähemustesse kuuluvate isikute sunniviisilisi ülestunnistusi sisaldavate telelõikude valmistamise ja eetrisse laskmise eest, rikkudes rahvusvaheliselt tunnustatud õigusi õiglasele kohtumõistmisele ja nõuetekohasele menetlusele. Ringhäälingu sõltumatu reguleeriv asutus OFCOM tegi telekanalile Press TV Ühendkuningriigis 100 000 naelsterlingi suuruse trahvi Iraani-Kanada päritolu ajakirjaniku ja filmitegija Maziar Bahari sunniviisilise ülestunnistuse eetrisse laskmise eest 2011. aastal, mis oli filmitud vanglas, kus Bahari tegi ülestunnistuse surve all olles. Valitsusvälised organisatsioonid on andnud teada ka teistest juhtudest, kus Press TV lasi eetrisse sunniviisilisi ülestunnistusi. Emadi seostatakse seetõttu nõuetekohase menetluse ja õiglase kohtumõistmise õiguse rikkumisega.	12.3.2013

12.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 109/30

KOMISJONI OTSUS,

6. november 2013,

Saksamaa meetmete kohta ettevõtja HoKaWe Eberswalde GmbH kasuks, SA.34721 (2012/C) (ex 2012/NN)

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 7058 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/206/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

30. aprillil 2012 sai komisjon Brandenburgi liidumaal tegevuskohta omavalt puidutöötlemisettevõttelt kaebuse, mille kohaselt kujutab Brandenburgi liidumaa ja HoKaWe Eberswalde GmbH (edaspidi „HoKaWe”) vahel sõlmitud 15 aastat kestev raamleping endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(2)	11. mail 2012 edastas komisjon Saksamaale kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni ja palus lisateavet. 6. juuni 2012 kirjaga esitas Saksamaa kaebuse kohta oma märkused ja edastas nõutud teabe.

(3)	27. augustil 2012 edastas komisjon kaebuse esitajale kõnealuse vastuse mittekonfidentsiaalse versiooni ja palus teatada, kas kaebuse esitaja soovib asjaga edasi tegeleda. Kaebuse esitaja teatas 4. septembril 2012, et ta ei võta kaebust tagasi.

(4)	19. detsembri 2013 kirjaga teatas komisjon Saksamaale oma otsusest algatada abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametlik kontrollimenetlus.

(5)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon palus kõikidel huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

(6)	Saksamaa esitas 28. veebruari 2013 kirjaga otsuse kohta oma märkused. Lisaks sai komisjon 30. aprillil 2013 kahe huvitatud isiku märkused ja 3. mail 2013 kaebuse esitaja märkused.

(7)	17. mail 2013 edastati Saksamaale kõnealuste märkuste mittekonfidentsiaalsed versioonid. Saksamaa esitas selle kohta oma märkused 11. juunil 2013 ja täiendas neid märkusi 13. juuni 2013 kirjaga.

(8)	2. augusti 2013, 17. septembri 2013 ja 23. septembri 2013 kirjadega edastas komisjon Saksamaale täiendavad teabenõuded, millele Saksamaa vastas 15. augusti 2013, 20. septembri 2013 ja 1. oktoobri 2013 kirjadega.

2. MEETME KIRJELDUS

2.1. Abi saanud ettevõtja

(9)

HoKaWe on piiratud vastutusega osaühing (GmbH), mis käitab Eberswaldes (Brandenburg) puiduküttega biomassil töötavat elektrijaama. Elektrijaam ehitati 2005. aastal ja hakkas tööle 2006. aastal. 2011. aasta juunis algatas Frankfurti (Oder) linnakohus HoKaWe vara suhtes pankrotimenetluse. Ettevõte ei ole oma majandustegevust seni siiski lõpetanud.

(10)

Barnimi maakond oli huvitatud HoKaWe vara omandamisest, et äritegevust jätkata; 2012. aasta mais kiideti HoKaWe vara võõrandamise leping võlausaldajate üldkoosolekul heaks ja müük tõendati notariaalselt. Kuna Brandenburgi liidumaa ei andnud nõusolekut Brandenburgi metsast tulevate puidutarnete raamlepingu (raamleping on käesoleva otsuse ese) uuele omanikule üleandmiseks, siis taganes maakond ostulepingust.

2.2. Meetme kirjeldus

(11)

2005. aasta juunis sõlmisid Brandenburgi liidumaa ja HoKaWe raamlepingu puidu tarnimise kohta Brandenburgi metsast. Lepingus määrati 15 aastaks (1. juunist 2006 kuni 1. juunini 2021) kindlaks HoKaWe-le saadetavate puidutarnete (3) kogus ja hinnad. Kokkulepitud kogus oli 150 000 ruumimeetrit (rm) aastas Eberswaldes asuva elektrijaama lähiümbrusest (tarneraadius maksimaalselt 70 km).

(12)

Lepingus määrati 2004. aastaks kindlaks esialgne baashind 15,50 eurot/rm. Lepingu tekstis oli lisaks ette nähtud hinna iga-aastane kohandamine, milles pooled pidid kokku leppima Saksamaa statistikaameti tööstuspuidu hinnaindeksi arengu alusel; (4) puiduhinna muutused võrreldes baashinnaga pidi kandma 50 % ulatuses ostja ja 50 % ulatuses müüja (edaspidi „hinna kohandamise klausel”).

(13)	Hinna vastava kohandamise arvutamiseks sisaldas leping järgmist valemit (edaspidi „hinna kohandamise valem” või „valem”).

(14)	Järelikult tuleb eristada lepingu tekstis toodud hinna kohandamise klauslit ja hinna kohandamise valemit.

(15)

Saksamaa arvates kajastab poolte kavatsusi hinna kohandamise klausel. Seda toetab Brandenburgi põllumajanduse, keskkonnakaitse ja ruumiplaneerimise ministeeriumi 1. oktoobri 2003 siseteatis Brandenburgi liidumaa esindajate ja HoKaWe esindajate kohtumise kohta, millest nähtub selgelt, et poolte läbirääkimiste ajal eesmärgiks seatud hinna kohandamine vastab hinna kohandamise klauslile. Lisaks kinnitab seda Brandenburgi majanduse ja Euroopa asjade ministeeriumi 5. jaanuari 2011. aasta teatis, milles soovitatakse kohandada või tõlgendada raamlepingut nii, et järgitakse selle teksti, et sel viisil kajastada poolte tegelikke kavatsusi.

(16)	Valem omakorda oli vigane, nagu kinnitas Saksamaa ja nagu kinnitati kahes Brandenburgi liidumaa jaoks 2010. aastal koostatud eksperdiarvamuses (5) ning ei viinud tulemuseni, mis oleks vastanud hinna kohandamise klauslis esitatud poolte kavatsustele.

(17)

Pärast lepingu jõustumist kohandati hinda valemi alusel. Vastupidiselt lepingu tekstis väljendatud kavatsustele ei vastanud valemi alusel arvutatud hinnakohandused tööstuspuidu hinnaindeksi tegelikule arengule, vaid jäid oluliselt allapoole Brandenburgi metsast pärit puidu keskmise hinna taset. Peale selle ei viinud valem poolte eesmärgiks seatud hinnakõikumisriski ühtlase jagamiseni liidumaa ja HoKaWe vahel.

(18)	Selle põhjus, nagu on selgitatud põhjenduses 16, on valemi vigasus, mis ei kajastanud matemaatiliselt korrektselt poolte hinna kohandamise klauslis kajastatud kavatsusi (6).

(19)	Lisaks nähtub Saksamaa 28. veebruari 2013. aasta kirjast, et pooled on seoses valemi alusel hinnakohanduse arvutamise parameetritega lepingu perioodil korduvalt tegutsenud oma äranägemise järgi (7). Saksamaa teatas komisjonile, et selle põhjusi ei ole võimalik enam toimikutest leida.

(20)

Kahes Brandenburgi liidumaa jaoks 2010. aastal koostatud eksperdiarvamuses (vt põhjendus 16) osutati võimalikule riigiabi olemasolule seoses lepinguga ja soovitati kohandada lepingut valemi muutmise kaudu. Pärast HoKaWe ja Brandenburgi liidumaa vahelisi läbirääkimisi allkirjastasid pooled seetõttu 26. augustil 2011 lepingu muudetud versiooni, mis jõustus 1. juulil 2011. Muudetud versioonis kõrvaldati põhjendustes 12–19 kirjeldatud probleemid, sätestades, et alates 1. juulist 2011 on hinnad kooskõlas hinna kohandamise klausliga ja seega tuleb neid kohandada vastavalt poolte esialgsetele kavatsustele. Alates sellest kuupäevast ei olnud valem seega enam lepingu osa ja seda ei olnud järelikult võimalik enam kasutada.

(21)	Brandenburgi liidumaa otsustas ka lepingut tulevaste HoKaWe vara ülevõtvate investoritega mitte enam jätkata.

2.3. Menetluse algatamise põhjused

(22)	19. detsembril 2012 otsustas komisjon algatada ametliku kontrollimenetluse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (edaspidi „algatamisotsus”).

(23)	Algatamisotsuses väljendas komisjon esialgset seisukohta, et Brandenburgi liidumaa ja HoKaWe vahel sõlmitud raamleping sisaldab riigiabi elementi.

(24)	Komisjon esitas küsimuse, kas eraõiguslik müüja turul oleks ex ante vaatenurgast nõustunud hüvitisega nagu see, mis tulenes kirjeldatud hinna kohandamise valemi kasutamisest.

(25)

Lisaks kahtles komisjon ise tõsiselt selles, et isegi juhul, kui lepingupooled ei olnud valemi vigasusest teadlikud, tegutses Saksamaa lepingu täitmisel turutingimustele vastavalt. Selle põhjus oli lepingu raames müüdud puidu hinna areng, sest valemi alusel arvutatud hind jäi tunduvalt allapoole keskmist puiduhinda Brandenburgi liidumaal. Ettevaatlik eraõiguslik müüja oleks sellises olukorras kasutanud viivitamata kõiki võimalusi hinna kohandamise meetodi muutmiseks. Saksamaa seevastu võttis 2011. aastani jätkuvalt aluseks valemi.

(26)

Need kaalutlused viisid komisjoni esialgse järelduseni, et ajavahemikul alates lepingu jõustumisest (1. juuni 2006) kuni selle muutmiseni (30. juuni 2011) ei saanud välistada HoKaWe-le soodustuse tegemist ja seega riigiabi olemasolu. Kuna riigiabi siseturuga kokkusobivuse õiguslik alus ei olnud ilmne ja Saksamaa seda ei väitnud, kahtles komisjon lisaks, kas meedet saab käsitleda siseturuga kokkusobivana.

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(27)	Ametliku kontrollimenetluse käigus sai komisjon kaebuse esitaja ning teiste huvitatud isikute märkused.

(28)

Kaebuse esitaja edastas Brandenburgi põllumajanduse, keskkonnakaitse ja ruumiplaneerimise ministeeriumi 2003. aasta detsembri ja 2004. aasta märtsi siseteatised. Kaebuse esitaja arvates näitavad need teatised, et juba enne lepingu sõlmimist oli seoses lepingu mitmete aspektidega kõhklusi: 2003. aasta detsembri teatises märgiti seoses lepingu mõjuga sellel ajahetkel, et leping viiks juba 2004. aastal hinnani, mis jääb selgelt allapoole tööstuspuidu tolleaegset hinnataset. Sarnaselt osutati 2004. aasta märtsi siseteatises sellele, et hinna kohandamise meetod viiks Brandenburgi liidumaa poolsete asjakohatute hinnaalandusteni; seetõttu soovitati selgesõnaliselt leping uuesti läbi vaadata või mõningate punktide üle uuesti läbi rääkida.

(29)

Kaebuse esitaja väitis, et ükski eraõiguslik müüja ei oleks sellises olukorras sellist lepingut sõlminud ja et eraõiguslik müüja oleks võtnud viivitamata meetmeid, kui selgus, et hinnad on turuhindadest madalamad ja ei oleks viis aastat oodanud. Edasi märkis kaebuse esitaja seoses hinna kohandamisega, et kokkulepitud hinnad ei kajastanud tegelikku arengut puiduturul, vaid pigem andsid HoKaWe-le põhjendamatu eelise. Aastatel 2006–2011 antud abi suuruseks hindab kaebuse esitaja 7,3 miljonit eurot (hinnangu aluseks võeti keskmine puiduhind vastavalt kokkuleppele kaebuse esitaja ja teiste tarnijate vahel).

(30)

Komisjon sai märkused ka kahelt Brandenburgi liidumaa puidutöötlemisettevõttelt. Nende ettevõtete arvates ei jõudnudki oluline osa Brandenburgi metsast pärit puidust seoses pikaajalise lepinguga üldse piirkondlikule puiduturule, mis viis põhjendamatute konkurentsimoonutusteni ja ohustas Brandenburgi liidumaa väikeste puidutöötlemisettevõtete edasikestmist.

4. SAKSAMAA MÄRKUSED

(31)	Saksamaa jäi oma seisukoha juurde, et raamleping vastas turutingimustele ja ei sisaldanud järelikult riigiabi.

(32)

Saksamaa andmetel lepingu allkirjastamise hetkel energiapuidu turgu ei eksisteerinud; pooled leppisid seetõttu kokku, et HoKaWe makstava hinna aluseks võetakse tööstuspuidu hind ja hinnakohanduste aluseks tööstuspuidu hinnaindeksi areng. Saksamaa märkis, et lepingu tekst kajastas kavandatavat hinna kohandamise viisi, kuid möönis samal ajal, et valemiga saadud tulemused ei olnud kooskõlas eesmärgiks seatud hinnakõikumisriski jagamisega poolte vahel.

(33)

Saksamaa väitis seetõttu, et esialgset baashinda ja hinna kohandamise klauslit, mis olid lepingu tekstis kindlaks määratud, st hinna kohandamist Saksamaa tööstuspuidu hinnaindeksi alusel ja hinnakõikumisriski ühtlast jagamist poolte vahel tuleb käsitleda lepingu sõlmimise ajal turutingimustele vastavana.

(34)

Saksamaa arvates torkas Brandenburgi metsaametile alles selle ümberkorraldamise käigus 2009. aasta jaanuaris silma, et valemi kasutamine oli viinud selleni, et HoKaWe maksis teistest ettevõtetest madalamaid hindu. Brandenburgi pädevad asutused tellisid seejärel 2010. aastal advokaadibüroolt RAUE LLP lepingu kohta eksperdiarvamuse ja viisid asutusesiseselt läbi lepingu õigusliku kontrolli. Mõlemas eksperdiarvamuses osutati võimalikule riigiabile seoses lepinguga. Lisaks jõudis majanduse ja Euroopa asjade ministeerium 5. jaanuari 2011 teatises järeldusele, et hinna kohandamise klausel vastab turutingimustele, hinna kohandamine valemi alusel kujutab endast seevastu riigiabi; seetõttu tuleb lepingut muuta nii, et valemi muutmise kaudu kajastuks poolte tegelik tahe. Brandenburgi liidumaa järgis seda soovitust 2011. aasta augustis.

(35)	Saksamaa väidab, et Brandenburgi liidumaa tegutses vastavuses turutingimustega, kohandades lepingut 2011. aastal; varasem sekkumine ei olnud võimalik, kuna kehtivatest lepingutest oli vaja kinni pidada ja lepingut oleks saanud muuta ainult poolte kokkuleppel.

(36)	Saksamaa väidab lisaks, et leping ei kujuta endast riigiabi ega moonuta konkurentsi ega kahjusta liikmesriikide vahelist kaubandust.

5. ABI HINDAMINE

5.1. Abi olemasolu

(37)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(38)

Selleks et kontrollida, kas riigiasutuse ja majandusüksuse vaheline äritehing on riigiabi, tuleb komisjoni väljakujunenud praktika alusel, mida on kinnitanud kohus, aluseks võtta turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt peab riik turul ettevõtjana tegutsedes tegutsema nagu eraõiguslik turuosaline, vastasel juhul võib tegemist olla riigiabiga. Abi olemasolu jaoks on järelikult määrav, kas eraõiguslik ettevõtja oleks sarnases olukorras samamoodi käitunud, st müünud vara, kaupu või teenuseid sama hinnaga (turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte). Selle kohaselt ei ole mittemajanduslikud kaalutlused madalama hinnaga nõustumise õigustamisel lubatavad. Komisjon on seda põhimõtet korduvalt kohaldanud ja kohus on seda alati kinnitanud (8).

(39)	Järelikult tuleb komisjonil käesolevas asjas selgitada, kas eraõiguslik müüja oleks olnud valmis sõlmima lepingut võrreldavaks perioodiks, võrreldava esialgse baashinnaga ja võrreldava hinna kohandamise mehhanismiga.

(40)

Nagu on põhjendustes 11 ja 12 selgitatud, oli 15 aastat kestvas raamlepingus ette nähtud hindade iga-aastane kohandamine kooskõlas tööstuspuidu hinnaindeksi arenguga ja vastavad 15,50 eurot/rm suuruse esialgse baashinna muutused pidid kandma 50 % riik ja 50 % HoKaWe. Lisaks sisaldas leping valemit hinna kohandamise arvutamiseks.

Lepingu pikk kestus

(41)	Kaebuse esitaja väidab, et 15 aastat kestev leping ei olnud turul tavapärane.

(42)

Komisjonil puuduvad aga andmed, mis põhjendaksid järeldust, et kõnealune periood ei vastanud turutingimustele. 15 aastat tundub küll suhteliselt pika kestusena, kuid müüja võib ennast kindlasti ostjaga siduda, kui ta saab sel viisil — nagu see on kõnealuse lepingu raames — kindel olla, et tal on võimalik müüa ühesugustes kogustes puitu, mis lisaks vähemalt osaliselt ei täitnud tööstuspuidu kvaliteedinõudeid.

(43)	Sel põhjusel ja pidades silmas hinnakõikumisriski ettenähtud jagamist, ei saa välistada, et eraõiguslik müüja oleks sõlminud võrreldava kestusega lepingu.

Kokkulepitud esialgne baashind

(44)	Komisjonil puuduvad seoses 15,50 eurot/rm suuruse esialgse baashinnaga sarnaselt ka andmed selle kohta, et kõnealune hind ei vastanud turutingimustele.

(45)

Nagu Saksamaa selgitas, ei olnud lepingu allkirjastamise hetkel energiapuidu turuhind välja kujunenud. Lepingupooled kasutasid seetõttu raamlepingu alusena tööstuspuidu hinda. Kaebuse esitaja ühest esitatud tööstuspuidu turuhindade ülevaatest nähtub, et turutingimustele vastavaks võib 2004. aastal lugeda hindu vahemikus 15,50–17,50 eurot/rm ning 2005. aastal hindu vahemikus 15,00–17,00 eurot/rm. Ka seda tõsiasja silmas pidades, et tegemist oli pikaajalise lepinguga, jäi kokkulepitud esialgne 15,50 eurot/rm suurune baashind tööstuspuidu turutingimustele vastavate hindade raamesse.

(46)

Brandenburgi põllumajanduse, keskkonnakaitse ja ruumiplaneerimise ministeeriumi 1. oktoobri 2003. aasta teatisest nähtub peale selle, et Brandenburgi liidumaa esindajad pakkusid läbirääkimiste käigus välja 15,50 eurot/rm suuruse esialgse baashinna, HoKaWe eesmärk oli seevastu 15,00 eurot/rm suurune hind. Pooled leppisid lõpuks kokku kõrgema hinna, st 15,50 eurot/rm.

(47)

15,50 eurot/rm suurust esialgset baashinda võib seega pidada turutingimustele vastavaks. Kuna turuhinda, mida oleks saanud võrdlemise eesmärgil kasutada, ei eksisteerinud, ja energiapuidu kvaliteedinõuded ei ole vähemalt kõrgemad tööstuspuidu omadest, oli Brandenburgi liidumaa jaoks vastuvõetav sõlmida leping, mille kohaselt oleks hinna aluseks tööstuspuidu hind (baashind). Kokkulepitud hind oli pooltevaheliste läbirääkimiste tulemus ja jäi Brandenburgi liidumaal tööstuspuidu turuhindade vahemikku. Selle kokku leppimisel oli teada Brandenburgi metsast kättesaadava puidu kvaliteet (9) ja seetõttu on tegemist hinnaga, mida eraõiguslik müüja oleks seoses tarnitava puidu kvaliteediga vastuvõetavaks pidanud.

Hinna kohandamine

(48)	Hinna kohandamise osas tuleb, nagu selgitatud põhjenduses 14, eristada hinna kohandamise klauslit ja valemi alusel tegelikult tehtud hinna kohandamisi.

(49)

Komisjonil puuduvad andmed selle kohta, et hinna kohandamise klausel ei vastanud turutingimustele. Vastavalt põhjenduses 45 toodud selgitustele esialgse baashinna kohta ei eksisteerinud energiapuidu hinna arengu indeksit. Seetõttu oli vastuvõetav mitte üksnes see, et esialgse baashinna aluseks võeti tööstuspuidu hind, vaid ka see, et lepiti kokku tööstuspuidu hinnaindeksi liikumisega paralleelselt toimuvad hinnakohandused.

(50)

Lisaks oli lepingu tekstis ette nähtud hinnakõikumisriski poolte vahel pooleks jagamine. Kuna hinna areng ei olnud allkirjastamise hetkel ühetähenduslikult ettenähtav, oli selle mehhanismi tagajärg, et mõlemad pooled jagaksid nii riski kui ka (potentsiaalseid) kasumeid, mis oleks võinud kujuneda ka Brandenburgi liidumaa kasuks. Seda ebakindlust silmas pidades oleks võinud ka eraõiguslik müüja taolise klausliga nõustuda. Klauslit tuleb järelikult pidada turutingimustele vastavaks.

(51)	Sellest tuleneb, et hinna kohandamise klausel, mis nägi ette hinna arengu paralleelselt tööstuspuidu hinnaindeksiga ja hinnakõikumisriski ühtlase jagamise poolte vahel, vastas turutingimustele ja ettevaatlik eraõiguslik müüja oleks sellise lepingu sõlminud.

(52)

Nagu juba kirjeldatud, tehti tegelikud hinnakohandused aga valemi alusel. Järgnevast ülevaatlikust tabelist on näha, et valemi kasutamisest tulenevad hinnad olid tunduvalt madalamad hindadest, mis oleksid tulenenud hinna kohandamise klausli kasutamisest:

(eurot/rm)
	Tegelikult makstud hind (valemi kasutamise alusel	Hinna kohandamise klauslist tulenev hind (10)	Igat liiki puidu keskmine hind Brandenburgi liidumaal
2006	13,00	15,42	17,72
2007	13,21	15,95	21,02
2008	16,55	20,96	22,76
2009	16,42	20,76	19,20
2010	16,14	20,03	24,50
2011	15,79	19,33	Andmed puuduvad

(53)	Tabel näitab lisaks, et valemi alusel arvutatud hinnad ei olnud mitte üksnes tunduvalt madalamad hindadest, mis oleksid tulenenud hinna kohandamise klausli kasutamisest, vaid olid tunduvalt madalamad ka keskmistest hindadest Brandenburgi liidumaal.

(54)	Valemi selline mõju oli ettenähtav juba enne lepingu allkirjastamist. See asjaolu on erilise tähtsusega, kuna küsimuse selgitamiseks, kas eraõiguslik müüja oleks tegutsenud turul samuti või võrreldaval viisil nagu Brandenburgi liidumaa, on vajalik lepingu ex ante vaatenurgast hindamine (11).

(55)	Nagu on selgitatud põhjendustes 16 ja 18, oli valem vigane ja ei peegeldanud poolte hinna kohandamise klauslis kajastatud kavatsusi. Neid kavatsusi oleks olnud võimalik, nagu kinnitas ka advokaadibüroo RAUE LLP eksperdiarvamus, esitada matemaatiliselt järgmise valemiga:

(56)

Indexn asemel arvasid lepingupooled aga maha fikseeritud summa. Fikseeritud summa mahaarvamine võib küll teatud tingimustel olla õigustatud, kuid tulemuseks peaks siis olema vähemalt selleks aastaks, kui leping sõlmitakse, kokkulepitud esialgne baashind. Käesoleval juhul valisid pooled mahaarvamise aga nii, et juba allkirjastamise aasta kohta oli tulemuseks hind, mis oli tunduvalt madalam kokkulepitud ja turutingimustele vastavast esialgsest baashinnast 15,50 eurot/rm.

(57)	Järelikult oli lepingu allkirjastamise hetkel objektiivselt ettenähtav, et valem oli vigane ja ei viinud hinna kohandamise klauslis kokkulepitud hindadeni.

(58)

Sellises olukorras oleks eraõiguslik müüja kasutanud teist valemit või vähemalt tegutsenud valemi muutmise suunas, seda enam, et pooled olid lepingu tekstis sätestanud, et hinna kohandamised peavad toimuma kooskõlas tööstuspuidu indeksiga ja hinnakõikumisriski peavad kandma riik ja HoKaWe pooleks (nagu väljendatud hinna kohandamise klauslis).

(59)

Tuleb märkida, et hinna arengud lepingu raames ei tulenenud mitte päris automaatselt eelnevalt valemiga kindlaksmääratud matemaatilisest arvutusest. Nagu selgitatud põhjenduses 19, nähtub ametliku kontrollimenetluse käigus Saksamaa esitatud teabest pigem see, et valemit kohandati lepingu kestuse ajal korduvalt (12).

(60)

Nagu põhjenduses 52 esitatud ülevaatest selgelt nähtub, tekkisid need valemi ettenähtavad negatiivsed mõjud tõepoolest, kuna HoKaWe makstud hind oli tunduvalt madalam hinnast, mis oleks tulenenud hinna kohandamise klauslist. Lisaks oli hind tunduvalt madalam Brandenburgi liidumaa metsast pärit puidu keskmisest hinnast, st hinnast, millega Brandenburgi liidumaa puitu teistele ettevõtjatele müüs (13).

(61)	Sellest järeldub, et riigile oli teada, et valemi kasutamine ei viinud hinna kavandatud arenguni tööstuspuidu indeksi alusel koos hinnakõikumisriski vastava jagamisega poolte vahel ja et selle asjaoluga lepiti.

Järeldus

(62)

Seega on lubatav järeldus, et hinna kohandamise klausel oleks küll viinud Brandenburgi liidumaa jaoks keskmisest hinnast madalamate hindadeni, kuid need hinnad oleksid olnud sellele vaatamata turutingimustele vastavad. Need põhinesid vastuvõetavatel kaalutlustel ja osalevate poolte vahelistel läbirääkimistel, nii et ei saa välistada, et ka eraõiguslik turuosaline oleks sõlminud lepingu samadel või võrreldavatel tingimustel.

(63)

Poolte tegelikult valemi alusel tehtud hinnakohandused ei kajastanud seevastu turutingimusi ja viisid hindadeni, mis olid tunduvalt madalamad hindadest, mis oleksid tulenenud hinna kohandamise klausli kasutamisest (ja olid veelgi suuremal määral oluliselt madalamad kui puidu keskmine hind Brandenburgi liidumaal).

(64)

Samal ajal kui hinna areng hinna kohandamise klausli alusel vastab mõistliku ettevõtja otsusele ja kajastab hinnakõikumisriski õiglast jagamist lepingupoolte vahel, olid valemi kasutamisest tulenevad hinnad tunduvalt madalamad ja ei kajastanud lisaks riski jagamist. Erinevalt juhtumist SA.19045 (Baieri (Baieri riigimetsaamet) võimalik abi ettevõtjaga Klausner sõlmitud pikaajaliste puidutarnelepingute vormis), (14) kus komisjon ei käsitlenud turu keskmisest madalamaid hindu riigiabina, kuna turul oli võimsuste ülejääk ja Baieri liidumaa tegi jõupingutusi pikaajalise korrapärase suurostja ligimeelitamise nimel, ei ole käesolevas juhtumi puhul hinnad, mis on madalamad hindadest, mis oleksid tulenenud hinna kohandamise klauslist, asjaolude alusel õigustatud. Poolte kokkulepitud hinna kohandamise klausel võttis arvesse lepingu pikaajalist olemust ja müüdava puidu kvaliteeti ja viis juba Brandenburgi liidumaa keskmisest hinnast madalamate hindadeni. Miski ei osuta sellele, et eraõiguslik turuosaline oleks nõustunud veelgi madalamate hindadega.

(65)

Seda kinnitab ka Saksamaa väide, millest nähtub, et hinna kohandamise klausel kajastas poolte tegelikke kavatsusi. Pärast seda, kui kaks põhjenduses 16 märgitud 2010. aastal koostatud õiguslikku eksperdiarvamust olid osutanud võimalikule lepingus sisalduvale riigiabile valemi kasutamise tõttu, leppis Brandenburgi liidumaa 2011. aastal läbirääkimiste käigus kokku lepingu muutmises, millega vigane valem kaotati. Brandenburgi liidumaa leppis seega läbirääkimiste käigus kokku lepingu muutmises ja valemi väljajätmises, et viia ellu poolte tegelikud kavatsused ja teha lõpp riigiabiga seotud kahtlustele.

(66)	Sellest tuleneb, et eraõiguslik müüja ei oleks nõustunud lepingu täitmisega, eelkõige hinna kohandamistega valemi alusel, ja see ei vasta turutingimustele.

(67)

Saksamaa väitis, et Brandenburgi valitsus sai esmakordselt metsaameti ümberkorraldamise käigus 2009. aastal teada, et HoKaWe tegelikult makstud hinnad ei vastanud hinna kohandamise klausliga eesmärgiks seatud hinna arengule, vaid olid tunduvalt madalamad hindadest, millega teistele ettevõtjatele puitu tarniti; Brandenburgi liidumaa tegutses seejärel vastavalt turutingimustele, tellides mõlemad põhjenduses 16 nimetatud eksperdiarvamused ja viies seejärel lepingu üle läbi uued läbirääkimised, mis viis 2011. aastal lepingu muutmiseni.

(68)

Need argumendid ei tundu kontrollimisel paika pidavat. Esiteks olid valemi mõjud lepingu allkirjastamise hetkel juba ettenähtavad, nagu on selgitatud põhjendustes 54–57. Teiseks oleks eraõiguslik müüja turul, kelle eesmärk on kokkulepitud lahenduse rakendamine hinna kohandamise klausli vormis ja kes seetõttu hinna kohandamisi täpselt jälgib, nõudnud viivitamata uusi hinnaläbirääkimisi. Nagu selgitatud põhjenduses 65, kinnitavad Brandenburgi liidumaa läbiviidud uued edukad lepinguläbirääkimised pigem seda, et valem ei peegeldanud poolte tegelikke kavatsusi (nagu kajastatud hinna kohandamise klauslis). Need näitavad lisaks, et HoKaWe ei saanud keelduda valemist loobumisest.

(69)	Sellest järeldub, et HoKaWe-le loodi alates lepingu jõustumise hetkest (1. juuni 2006) kuni selle muutmiseni (30. juuni 2011) majanduslik eelis.

(70)

Täidetud on ka kõik teised abi olemasolu kriteeriumid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1. Eelis oli selektiivne, kuna leping soodustas selgesõnaliselt ühte teatud ettevõtjat. Eelise andsid liikmesriigi asutused, nimelt Brandenburgi liidumaa. Lepingu tingimuste kohaselt HoKaWe-le müüdud keskmine puidukogus oli märkimisväärne; soodsatel tingimustel puiduga varustamine parandas saaja turupositsiooni konkurentidega võrreldes ja moonutas seega konkurentsi. Puiduturul konkureerivad ettevõtjad teiste liikmesriikide ettevõtjatega. Tarneleping hõlmas küll ainult puitu 70 km raadiuses Eberswalde ümbruse metsadest, kuid Eberswalde asub väga lähedal Poola piirile (30 km). Järelikult kahjustab abi ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Seetõttu võib järeldada, et lepingu täitmine, mis viis selleni, et makstud hinnad põhinesid valemil, kujutas endast riigiabi.

(71)

Lepingu nimetatud muudatust, mis jõustus 1. juulil 2011, tuleb käsitleda abimeetme lõpetamisena. Muudatuse kohaselt tuli hinnakohandused teha alates 1. juulist 2011hinna kohandamise klausli alusel, nii et poolte esialgseid kavatsusi kinnitati ja viidi korrektselt ellu. Leping vastab muudetud kujul turutingimustele, nii et komisjon järeldab, et pärast 30. juunit 2011 ei loodud HoKaWe-le enam lepingu raames maksete tegemisega majanduslikku eelist.

5.2. Kokkusobivus siseturuga

(72)	Abi kokkusobivuse õiguslik alus ei ole ilmne ja Saksamaa ei ole seda ka väitnud. HoKaWe eelis, mis tuleneb lepingu täitmisest ajavahemikul 2006. aasta juunist kuni 2011. aasta juunini, kujutab endast seetõttu siseturuga kokkusobimatut riigiabi.

5.3. Riigiabi elemendi arvutamine

(73)

Nagu on selgitatud põhjendustes 49–51, võib hinna kohandamise klauslit pidada turutingimustele vastavaks. Riigiabi element koosneb järelikult komisjoni seisukoha alusel selle hinna, mis oleks tulnud maksta hinna kohandamise klausli alusel, ja valemi alusel tegelikult makstud hinna vahest (15).

	a) tegelikult makstud hind (eurot/rm) (16)	b) hind hinna kohandamise klausli alusel (eurot/rm)	c) a ja b vahe (16)	d) tegelikult tarnitud puidukogus (rm)	e) riigiabi element: c × d (eurot) (16)
2006	13,00	15,42	2,42	13 115,73	31 794
2007	13,21	15,95	2,74	142 792,67	391 452
2008	16,55	20,96	4,41	137 683,00	607 291
2009	16,42	20,76	4,34	141 273,68	613 128
2010	16,14	20,03	3,89	139 045,38	540 699
2011	15,79	19,33	3,54	62 680,29	222 051
Kokku					2 406 415

(74)	HoKaWe-le antud abi suurus on seega järelikult 2 406 415 eurot.

6. TAGASINÕUE

(75)

Kui komisjon on tuvastanud abi kokkusobimatuse siseturuga, on tal Euroopa Liidu toimimise lepingu ja kohtu väljakujunenud praktika alusel õigus otsustada, et asjaomane liikmesriik peab selle andmise lõpetama või seda muutma (17). Kohtu väljakujunenud praktika alusel on kohustus lõpetada siseturuga kokkusobimatu abi, mille komisjon oma otsusega liikmesriigile kehtestab, ette nähtud endise olukorra taastamiseks (18). Sellega seoses on kohus märkinud, et see eesmärk on saavutatud, kui saaja on õigusvastase abi raames saadud summad tagasi maksnud, kuna ta kaotab siis eelise, mis tal turul konkurentidega võrreldes oli ja taastatakse abi maksmisele eelnenud olukord (19).

(76)	Kooskõlas kohtupraktikaga on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 (20) sätestatud järgmist: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada […].”

(77)

Kuna vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 108 ei teatatud käesolevast meetmest komisjonile ja seega kujutab see endast õigusvastast ja siseturuga kokkusobimatut abi, tuleb see abi andmisele eelnenud turuolukorra taastamiseks tagasi nõuda. Tagasinõue peab hõlmama ajavahemikku, mille jooksul abisaaja sai eelise, st vahemikku alates hetkest, mil abi anti abisaaja käsutusse, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni; tagasinõude summad hõlmavad kuni tegeliku tagasimaksmiseni kogunenud intresse.

7. Järeldus

(78)	Brandenburgi liidumaa ja HoKaWe vahel sõlmitud raamlepingu täitmine alates lepingu allkirjastamisest (1. juuni 2006) kuni selle muutmiseni (30. juuni 2011) hõlmas siseturuga kokkusobimatut riigiabi. Järelikult tuleb abi koos intressidega HoKaWe-lt tagasi nõuda.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi summas 2 406 415 eurot, mida Saksamaa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes andis õigusvastaselt HoKaWe Eberswalde GmbH-le, ei ole siseturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

1. Saksamaa nõuab artiklis 1 nimetatud abi abisaajalt tagasi.

2. Tagasinõude summa hõlmab intresse, mis arvestatakse alates hetkest, mil abi abisaaja käsutusse anti, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni.

3. Intressid arvutatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (21) V peatükile ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 271/2008, (22) millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004, liitintressi valemi alusel.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 nimetatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Saksamaa tagab, et käesolev otsus täidetakse nelja kuu jooksul alates selle teatavakstegemisest.

Artikkel 4

1. Saksamaa edastab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest järgmise teabe:

a)	kogusumma (põhinõue ja intressid), mis abisaajalt tagasi nõutakse;

b)	põhjalik kirjeldus meetmete kohta, mida käesoleva otsuse täitmiseks võeti või kavatsetakse võtta;

c)	dokumendid, millest nähtub, et abisaajale on saadetud tagasimaksekorraldused.

2. Saksamaa teavitab komisjoni meetmete võtmise käigust käesoleva otsuse täitmiseks, kuni artiklis 1 nimetatud abi tagasimaksmine on lõpetatud. Komisjoni taotlusel esitab Saksamaa viivitamata teabe meetmete kohta, mida käesoleva otsuse täitmiseks võeti või kavatsetakse võtta. Lisaks edastab Saksamaa üksikasjalikud andmed abisummade ja intresside kohta, mille abisaaja on juba tagasi maksnud.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 6. november 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 99, 5.4.2013, lk 79.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Lepingus käsitletakse transportimiseks sobivat leht- ja okaspuitu pikkusega 3 m ja läbimõõduga 3–70 cm, vedu alates metsateest. Mäda- ja kõverdunud puit oli samuti lubatud.

(4) Vt Saksamaa Statistikaamet: https://www.destatis.de/DE/ZahlenFakten/GesamtwirtschaftUmwelt/Preise/PreisindizesLandForstwirtschaft/Tabellen/ErzeugerpreiseForstwirtschaft.html

(5) Välise ekspertarvamuse esitas RAUE LLP, Brandenburgi liidumaa väline õigusnõustaja; Brandenburgi ministeerium koostas ka sisemise eksperdiarvamuse.

(6) Advokaadibüroo RAUE LLP eksperdiarvamuse kohaselt oleks saanud hinna kohandamise klauslis kajastatud poolte kavatsusi esitada järgmise valemi kaudu:

Formula

(7) Näiteks alates 1. juulist 2006 kehtima pidanud hinna arvutamiseks kasutati 2006. aasta juuli indeksi väärtust, mitte 2005. aasta jaanuari indeksi väärtust, nagu lepingus tegelikult sätestatud.

(8) Vt muu hulgas kohtu 21. märtsi 1991. aasta otsus, Itaalia Vabariik vs. komisjon, kohtuasi C-305/89 („ALFA Romeo”), EKL 1991, I-1603, punktid 18 ja 19; Üldkohtu 30. aprilli 1998. aasta otsus, Cityflyer Express Ltd vs. komisjon, kohtuasi T-16/96, EKL 1998, II-757, punkt 51; Üldkohtu 21. jaanuari 1999. aasta otsus, Neue Maxhütte Stahlwerke GmbH und Lech-Stahlwerke GmbH vs. komisjon, liidetud kohtuasjad T-129/95, T-2/96 ja T-97/96, EKL 1999, II-17, punkt 104; üldkohtu 28. veebruari 2012. aasta otsus, Burgenlandi liidumaa ja Austria Vabariik vs. komisjon, liidetud kohtuasjad T-268/08 ja T-281/08, EKL 2012, II-0000, punkt 48.

(9) Ametliku kontrollimenetluse käigus kaebasid huvitatud isikud, et HoKaWe-ga sõlmitud lepingu tõttu tõmmatakse turult ära suurtes kogustes tööstuspuitu, mis annab märku sellest, et HoKaWe-le tarnitud energiapuit hõlmas olulises koguses tööstuspuitu.

(10) Saksamaa esitatud andmed

(11) Vt kohtu 16. mai 2002. aasta otsus, Prantsuse Vabariik vs. komisjon, C-482/99, EKL 2002, I-4397, punktid 70–72; kohtu 5. juuni 2012. aasta otsus, komisjon vs. EDF, kohtuasi C-124/10 P, EKL 2012, I-0000, punktid 83–85 ja 105.

(12) Seda tehti täiendavalt valemi kohandamiseks, et võtta arvesse Saksamaa statistikaameti arvutatud uut tööstuspuidu indeksit uue lähteaasta alusel.

(13) Nagu nähtub põhjenduses 52 toodud ülevaatest, oleks hinna kohandamise klausli kasutamine (v.a 2009. aasta) viinud samuti Brandenburgi liidumaa keskmisest hinnast madalamate hindadeni, kuid tunduvalt väiksemal määral. Nagu kirjeldatud juba seoses hinna kohandamise klausli turutingimustele vastavusega, võib ka reaalturuväärtuse põhimõttega kooskõlas olev tehing pikaajalise korrapärase suurostjaga viia turu keskmisest madalamate hindadeni. Vt ka komisjoni otsus C(2012) 834 final juhtumi SA.19045 kohta (Baieri (Baieri riigimetsaamet) võimalik abi ettevõttega Klausner sõlmitud pikaajaliste puidutarnelepingute vormis), põhjendus 47 jj.

(14) Sealsamas.

(15) Tegelikult makstud hind vastavalt Saksamaa andmetele 1. oktoobri 2013. aasta kirjas.

(16) Arvnäitajad veergudes a ja c ümardati; veerg e arvutati täpsete arvude alusel, ainult lõpptulemus ümardati täissummadeks eurodes.

(17) Vt kohtu 12. juuli 1973. aasta otsus, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, C-70/72, EKL 1973, 813, punkt 13.

(18) Vt kohtu 14. septembri 1994. aasta otsus, Hispaania Kuningriik vs. komisjon, liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, EKL 1994, I-4103, punkt 75.

(19) Vt kohtu 17. juuni 1999. aasta otsus, Belgia Kuningriik vs. komisjon, C-75/97, EKL 1999, I-3671, punktid 64–65.

(20) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(21) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(22) ELT L 82, 25.3.2008, lk 1.

12.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 109/43

KOMISJONI SOOVITUS,

9. aprill 2014,

äriühingu üldjuhtimise aruandluse kvaliteedi kohta („järgi või selgita”)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/208/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

Tõhus äriühingu üldjuhtimise raamistik on ühiskonna jaoks määrava tähtsusega, sest hästi juhitud äriühingud on tõenäoliselt konkurentsivõimelisemad ning pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikumad. Äriühingu hea üldjuhtimine on eelkõige asjaomase äriühingu kohustus ning Euroopa ja riiklikul tasandil on kehtestatud eeskirjad, et tagada teatavate standardite järgimine. Need hõlmavad õigusakte ja pehmet õigust, nimelt siseriiklikke häid ühingujuhtimise tavasid.

Heade ühingujuhtimise tavade eesmärk on kehtestada börsil noteeritud Euroopa äriühingutes hea ühingujuhtimise tava põhimõtted, mis toetuvad läbipaistvusele, aruandekohustusele ja pikaajalisele perspektiivile. Nendega nähakse äriühingutele ette standardid ja parimad tavad, mis võimaldavad neil saavutada paremaid tulemusi ning järelikult aidata kaasa majanduskasvu, stabiilsuse ja pikaajaliste investeeringute edendamisele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) (1) nõutakse äriühingutelt ühingujuhtimise aruande lisamist nende tegevusaruandesse, kui nende vabalt võõrandatavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (2) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses.

Ühingujuhtimise aruanne peaks andma olulist teavet äriühingu üldjuhtimiskorra kohta, näiteks teavet kõnealuse äriühingu kohaldatava(te) asjaomas(t)e hea(de) ühingujuhtimise tava(de), sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide, aktsionäride või osanike koosoleku ja selle volituste, aktsionäride või osanike õiguste, haldus-, juht- ja järelevalveorganite ning nende komiteede kohta.

Äriühingu üldjuhtimiskorra kõrgekvaliteediline avalikustamine pakub kasulikku teavet investoritele ja hõlbustab nende investeerimisotsuseid. Lisaks suurendab see investorite usaldust äriühingute vastu, kuhu nad investeerivad. Suurem läbipaistvus turu jaoks võib ka üldisemalt tuua äriühingutele mainega seotud kasu ning suurendada õiguspärasust sidusrühmade ja kogu ühiskonna silmis.

Direktiivi 2013/34/EL artiklis 20 sätestatud põhimõte „järgi või selgita” on Euroopa äriühingute üldjuhtimise oluline element. Selle põhimõtte kohaselt peavad äriühingud, kes kalduvad kõrvale asjaomasest heast ühingujuhtimise tavast, selgitama oma ühingujuhtimise aruandes, millistest tava osadest nad kõrvale kalduvad, ja esitama selle põhjused.

Kuigi tava täielik järgimine võib edastada turule positiivse sõnumi, ei pruugi see äriühingu üldjuhtimise seisukohast olla äriühingu jaoks alati parim lähenemisviis. Tava mõnest sättest kõrvalekaldumine võib teatavatel juhtudel anda äriühingule võimaluse juhtida end tõhusamalt. Lähenemisviis „järgi või selgita” annab äriühingutele paindlikkuse, võimaldades neil kohandada äriühingu üldjuhtimist nende suuruse, aktsionäride või osanike struktuuri või sektori eripäraga. Samal ajal edendab see vastutuse kultuuri, julgustades äriühinguid mõtlema rohkem äriühingu üldjuhtimiskorrale.

Äriühingud, investorid ja reguleerivad asutused toetavad laialdaselt põhimõtet „järgi või selgita” kui asjakohast vahendit äriühingu üldjuhtimisel. Nagu 2011. aasta rohelises raamatus „Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik” (3) mainitud, näib siiski, et teatavaid puudusi esineb viisis, kuidas kõnealust põhimõtet kohaldatakse praktikas, eelkõige seoses nende selgituste kvaliteediga, mis äriühingud esitavad headest ühingujuhtimise tavadest kõrvalekaldumise korral. Selles suhtes pooldas enamik rohelisele raamatule vastanutest seda, et kehtestada äriühingutele nõue esitada kõrvalekaldumiste korral täpsemaid selgitusi.

9)	Komisjoni kogutud uuemate tõendite kohaselt on olukord selles valdkonnas järk-järgult paranenud. Mitu liikmesriiki on näiteks algatanud arutelud või andnud välja selgituste kvaliteeti käsitlevaid suunised. Siiski on olukorda võimalik veelgi parandada.

10)

29. märtsi 2012. aasta resolutsioonis (4) pidas Euroopa Parlament lähenemisviisi „järgi või selgita” kasulikuks vahendiks äriühingu üldjuhtimisel. Eriti pidas ta õigeks asjaomase tava kohustuslikku järgimist äriühingu poolt ning tavast kõrvalekaldumiste korral sisuliste selgituste nõudmist, mis peaksid hõlmama võetud alternatiivsete meetmete kirjeldust.

11)	Euroopa äriühinguõigust ja äriühingute üldjuhtimist käsitlevas 2012. aasta tegevuskavas (5) rõhutati kõrge kvaliteediga selgituste olulisust eelkõige investorite jaoks ning teatati komisjoni algatusest parandada äriühingu üldjuhtimise aruannete ja eelkõige selgituste kvaliteeti.

12)

Käesoleva soovituse eesmärk on anda äriühingutele suuniseid ning aidata neil parandada oma äriühingu üldjuhtimise aruandluse kvaliteeti. Võttes arvesse õiguslike traditsioonide ja lähenemisviiside mitmekesisust, esitatakse käesolevates soovitustes üldine raamistik, mida on võimalik edasi arendada ja kohandada konkreetse liikmesriigi jaoks.

13)	Käesolevat soovitust kohaldatakse äriühingute suhtes, kes on kohustatud esitama ühingujuhtimise aruande kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikliga 20 ja selgitused juhul, kui nad kalduvad kõrvale hea(de) ühingujuhtimise tava(de) soovitustest.

14)	Kuigi käesolev soovitus on ette nähtud peamiselt börsil noteeritud äriühingutele vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 20, võivad muud ühingujuhtimise aruannet ettevalmistavad üksused saada samuti kasu selle teabe kvaliteedi tõstmisest, mida nad kavatsevad avalikustada.

15)

Lisaks teabele, mida äriühingud peavad esitama oma ühingujuhtimise aruandes, nõutakse mõnes liikmesriigis äriühingutelt, et nad annaksid aru selle kohta, kuidas nad kohaldavad tava peamisi põhimõtteid või soovitusi. Selleks et veelgi parandada läbipaistvust, julgustatakse kõiki börsil noteeritud Euroopa äriühinguid andma aru selle kohta, kuidas nad on järginud asjaomaseid tavasid seoses nende aspektidega, mis võivad aktsionäride või osanike jaoks olla kõige olulisemad. Lisaks peaksid äriühingud juurdepääsu hõlbustamiseks kaaluma samuti selle teabe kättesaadavaks tegemist internetis.

16)

Kogu liidu ulatuses puudub äriühingu üldjuhtimise aruandluse standardvorming. Teabe esitamine üldise aruandena või punkthaaval on vastuvõetav juhul, kui see on informatiivne ja kasulik aktsionäridele või osanikele, investoritele ja teistele sidusrühmadele. Äriühingud peaksid vältima liiga üldiste selgituste esitamist, mis ei pruugi hõlmata aktsionäride või osanike jaoks olulisi aspekte, kuid ka väikest informatiivset väärtust omavaid selgitusi vastavatesse ruutudesse ristikese tegemisega. Samamoodi peaksid nad vältima ka paljusõnalise teabe esitamist, mis ei pruugi anda piisavat ülevaadet.

17)

Asjaomastest tavadest kõrvalekaldumiste ja selle põhjuste asjakohane avalikustamine on väga oluline, et tagada, et sidusrühmad saavad äriühingute kohta teha teadlikke otsuseid. Selline avalikustamine vähendab teabe ebaühtlast jaotumist äriühingu juhtide ja aktsionäride või osanike vahel ning vähendab järelikult viimaste jaoks järelevalvega seotud kulusid. Äriühingud peaksid selgelt osutama, millistest tava soovitustest nad on kõrvale kaldunud, ja iga juhtumi puhul esitama selgitused, mis käsitlevad äriühingu kõrvalekaldumise viisi, kõrvalekaldumise põhjusi, soovitusest kõrvalekaldumise otsusele jõudmise viisi, kõrvalekaldumise ajavahemikku ning meetmeid, mida on võetud, et tagada äriühingu tegevuse jätkuv kooskõla soovituse ja tava eesmärkidega.

18)

Selle teabe esitamisel peaksid äriühingud vältima standardväljendite kasutamist ning keskenduma konkreetsele äriühingu kontekstile, mis selgitab soovitusest kõrvalekaldumist. Selgitused tuleks struktureerida ja esitada sellisel viisil, et neid oleks lihtne mõista ja kasutada. Sellega hõlbustatakse aktsionäridel või osanikel konstruktiivse dialoogi pidamist äriühinguga.

19)

Tulemuslik „järgi või selgita” lähenemisviis nõuab tõhusat järelevalvet, et motiveerida ettevõtjaid järgima head ühingujuhtimise tava või selgitama sellest kõrvalekaldumist. 2011. aasta rohelises raamatus viidati sellele, et näib, et äriühingute avaldatavate ühingujuhtimise aruannete üle ei teostata järelevalvet nii, nagu on ette nähtud, ning vähestes liikmesriikides kontrollivad avalik-õiguslikud või eriasutused esitatava teabe ja eelkõige selgituste täielikkust.

20)

Järelevalve teostamisse äriühingute avaldatava teabe üle on kaasatud erinevad osalejad, näiteks nõukogud, audiitorid ja aktsionärid või osanikud. Nõukogudel ja aktsionäridel või osanikel on oluline roll selles, et julgustada äriühinguid esitama täpseid selgitusi. Eelkõige võiks parematele ühingujuhtimise tavadele kaasa aidata aktsionäride või osanike kui äriühingute omanike teostatav aktiivsem järelevalve.

21)

Liikmesriike ja heade ühingujuhtimise tavade eest vastutavaid asutusi julgustatakse samuti kaaluma, kuidas saaks riigis kehtiva järelevalvekorra kohaselt pöörata rohkem tähelepanu äriühingute esitatavate kõrvalekaldumisi käsitlevate selgituste üldisele kvaliteedile. Samuti võiks kaaluda täiendavaid vahendeid äriühingute ja teiste asjaosaliste motiveerimiseks, et parandada veelgi selgituste ja äriühingu üldjuhtimise aruandluse üldist kvaliteeti.

22)

Selleks et tagada käesoleva soovituse tõhusad järelmeetmed, peaksid liikmesriigid juhtima siseriiklike heade ühingujuhtimise tavade eest vastutavate asutuste, börsil noteeritud äriühingute ja teiste asjaosaliste tähelepanu käesolevale soovitusele. Liikmesriigid peaksid samuti teavitama komisjoni käesoleva soovitusega kooskõlas võetud meetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I JAGU

Üldsätted

Käesoleva soovituse eesmärk on anda suuniseid liikmesriikidele, siseriiklike heade ühingujuhtimise tavade eest vastutavatele asutustele, äriühingutele ja teistele asjaosalistele. Suuniste eesmärk on parandada äriühingute poolt kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikliga 20 avaldatavate ühingujuhtimise aruannete üldist kvaliteeti ja eriti nende selgituste kvaliteeti, mida äriühingud esitavad asjaomase hea ühingujuhtimise tava soovitustest kõrvalekaldumise korral.

On soovitatav, et head ühingujuhtimise tavad eristaksid vajaduse korral selgelt tava osasid, millest ei saa kõrvale kalduda, osasid, mida kohaldatakse põhimõtte „järgi või selgita” alusel, ning osasid, mida kohaldatakse üksnes vabatahtlikkuse alusel.

II JAGU

Ühingujuhtimise aruannete kvaliteet

Direktiivi 2013/34/EL artikli 20 lõike 1 kohaselt peavad börsil noteeritud äriühingud esitama oma ühingujuhtimise aruandes teavet oma äriühingu üldjuhtimiskorra konkreetsete aspektide kohta.

Selleks et veelgi parandada läbipaistvust aktsionäride või osanike, investorite ja teiste sidusrühmade jaoks, peaksid äriühingud lisaks lõikes 3 osutatud teemasid käsitleva teabe esitamisele kirjeldama, kuidas nad on kohaldanud asjaomase hea ühingujuhtimise tava soovitusi aktsionäride või osanike jaoks kõige olulisematel teemadel.

Lõigetes 3 ja 4 osutatud teave peaks olema piisavalt selge, täpne ja põhjalik, et võimaldada aktsionäridel või osanikel, investoritel ja teistel sidusrühmadel hästi mõista viisi, kuidas äriühingut juhitakse. Lisaks peaks see viitama äriühingu eripärale ja konkreetsele olukorrale, näiteks suurusele, äriühingu struktuurile, omandile või muudele asjaomastele tunnustele.

Selleks et tagada aktsionäridele või osanikele, investoritele ja teistele sidusrühmadele lihtsam juurdepääs lõigetes 3 ja 4 osutatud teabele, peaksid äriühingud korrapäraselt tegema kõnealuse teabe kättesaadavaks oma veebisaitidel ja lisama viite veebisaidile oma tegevusaruandesse isegi juhul, kui nad on juba esitanud teabe muul direktiivis 2013/34/EL sätestatud viisil.

III JAGU

Selgituste kvaliteet tavast kõrvalekaldumise korral

Direktiivi 2013/34/EL artikli 20 lõike 1 kohaselt peavad börsil noteeritud äriühingud esitama selgitused, kui nad kalduvad kõrvale selle tava soovitustest, mida kohaldatakse nende suhtes või mida nad on otsustanud vabatahtlikult kohaldada.

Lõike 7 kohaldamisel peaksid äriühingud selgelt märkima, millistest konkreetsetest soovitustest nad on kõrvale kaldunud, ning iga individuaalsest soovitusest kõrvalekaldumise korral:

a)	selgitama, millisel viisil on äriühing kaldunud soovitusest kõrvale;

b)	kirjeldama kõrvalekaldumise põhjusi;

c)	kirjeldama, kuidas äriühingus võeti vastu otsus kalduda soovitusest kõrvale,

d)	selgitama, millal äriühing kavatseb konkreetset soovitust järgida, juhul kui kõrvalekaldumine on ajaliselt piiratud;

e)	kirjeldama vajaduse korral soovituse järgimise asemel võetud meedet ja selgitama, kuidas kõnealuse meetmega saavutatakse konkreetse soovituse või tava kui terviku aluseks olev eesmärk, või selgitama, kuidas see meede aitab kaasa äriühingu heale ühingujuhtimise tavale.

Lõikes 8 osutatud teave peaks olema piisavalt selge, täpne ja põhjalik, et võimaldada aktsionäridel või osanikel, investoritel ja teistel sidusrühmadel hinnata konkreetsest soovitusest kõrvalekaldumisest tulenevaid tagajärgi.

Lisaks peaks see viitama äriühingu eripärale ja konkreetsele olukorrale, näiteks suurusele, äriühingu struktuurile, omandile või muudele asjaomastele tunnustele.

10.

Selgitused kõrvalekaldumiste kohta tuleks selgelt esitada ühingujuhtimise aruandes sellisel viisil, et aktsionärid või osanikud, investorid ja teised sidusrühmad saaksid need hõlpsalt üles leida. Selleks võiks näiteks järgida soovituste puhul sama järjekorda nagu asjaomases tavas või rühmitades kõik selgitused kõrvalekaldumiste kohta ühingujuhtimise aruande samas jaos, tingimusel et kasutatud meetodit täpselt selgitatakse.

IV JAGU

Lõppsätted

11.

Selleks et motiveerida äriühinguid järgima asjaomast head ühingujuhtimise tava või paremini selgitama sellest kõrvalekaldumisi, tuleb riiklikul tasandil teostada tõhusat järelevalvet kehtiva järelevalvekorra kohaselt.

12.

Liikmesriigid peaksid juhtima siseriiklike heade ühingujuhtimise tavade eest vastutavate asutuste, börsil noteeritud äriühingute ja teiste asjaosaliste tähelepanu käesolevale soovitusele. Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni käesoleva soovitusega kooskõlas võetud meetmetest 13. aprilliks 2015, et võimaldada komisjonil jälgida ja hinnata olukorda.

13.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele, siseriiklike heade ühingujuhtimise tavade eest vastutavatele asutustele, börsil noteeritud äriühingutele ja teistele asjaosalistele.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER

(1) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(2) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(3) KOM(2011) 164, 5.4.2011.

(4) Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2012. aasta resolutsioon Euroopa äriühingu üldjuhtimise raamistiku kohta, 2011/2181(INI).

(5) KOM(2012) 740, 12.12.2012.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 109

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 12. aprill 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/204/EL
	*	Nõukogu otsus, 11. veebruar 2014, EuroopaLiidu ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb NorraKuningriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju,liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb NorraKuningriigi Euroopa varjupaigaküsimuste tugiametis osalemiseüksikasju	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 371/2014, 10. aprill 2014, millega rakendatakse määruse (EL) nr 359/2011 (mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Iraanis) artikli 12 lõiget 1	9
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 372/2014, 9. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 seoses teatavate tähtaegade arvutamise, kaebuste käsitlemise ning konfidentsiaalse teabe kindlakstegemise ja kaitsega ( 1 )	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 373/2014, 11. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	23
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/205/ÜVJP, 10. aprill 2014, millega muudetakse otsust 2011/235/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Iraanis	25
		2014/206/EL
	*	Komisjoni otsus, 6. november 2013, Saksamaa meetmete kohta ettevõtja HoKaWe Eberswalde GmbH kasuks, SA.34721 (2012/C) (ex 2012/NN) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 7058 all) ( 1 )	30
		2014/207/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. aprill 2014, tippdomeeni.eu registri määramise kohta ( 1 )	41
		SOOVITUSED
		2014/208/EL
	*	Komisjoni soovitus, 9. aprill 2014, äriühingu üldjuhtimise aruandluse kvaliteedi kohta (järgi või selgita) ( 1 )	43

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	65,2
	TN	123,3
	TR	106,4
	ZZ	98,3
0707 00 05	MK	51,2
	TR	124,4
	ZZ	87,8
0709 93 10	MA	44,0
	TR	93,6
	ZZ	68,8
0805 10 20	EG	47,9
	IL	67,9
	MA	49,8
	TN	48,3
	TR	53,1
	ZZ	53,4
0805 50 10	MA	35,6
	TR	92,4
	ZZ	64,0
0808 10 80	AR	93,3
	BR	104,5
	CL	108,2
	CN	115,5
	MK	25,2
	NZ	132,7
	US	190,8
	ZA	118,5
	ZZ	111,1
0808 30 90	AR	92,3
	CL	123,2
	CN	79,2
	ZA	92,6
	ZZ	96,8