ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 107

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
10. aprill 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 357/2014, 3. veebruar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses olukordadega, mille korral võib nõuda müügiloa saamise järgseid tõhususuuringuid ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 358/2014, 9. aprill 2014, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja V lisa ( 1 )

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 359/2014, 9. aprill 2014, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa seoses kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud riikide loendiga ( 1 )

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 360/2014, 9. aprill 2014, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

13

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 361/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 ( 1 )

39

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 362/2014, 9. aprill 2014, millega parandatakse määruse (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) hispaaniakeelset versiooni ( 1 )

56

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 363/2014, 9. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

57

 

 

OTSUSED

 

 

2014/196/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 18. veebruar 2014, millega kiidetakse heaks Portugali ajakohastatud makromajanduslik kohandamisprogramm

59

 

 

2014/197/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 18. veebruar 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

61

 

 

III   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 303/13/COL, 10. juuli 2013, seoses tšarterlendude fondi kava loomisega Põhja-Norras (Norra)

69

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 357/2014,

3. veebruar 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses olukordadega, mille korral võib nõuda müügiloa saamise järgseid tõhususuuringuid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 22b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, (2) eriti selle artiklit 10b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ravimitele müügilubade andmise otsused tuleks teha asjaomase ravimi objektiivsete kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususkriteeriumide alusel tagamaks, et turule lastakse ja patsientidele antakse ainult kvaliteetseid ravimeid. Seepärast peavad uued ravimid enne nende jaoks loa andmist läbima põhjalikud uuringud, sealhulgas kliinilise tõhususe uuringud.

(2)

Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 21a punkti f ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 9 lõike 4 punkti cc kohaselt võib olla teatavatel juhtudel vaja täiendada andmeid, mis olid kättesaadavad loa andmise ajal, ravimi tõhusust käsitleva lisateabega, et lahendada probleemid, mida ei saanud lahendada enne müügiloa andmist. Peale selle võib direktiivi 2001/83/EÜ artikli 22a lõike 1 punkti b ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 10a lõike 1 punkti b kohaselt olla müügiloa saamise järgse teabe alusel vaja põhjalikult läbi vaadata varasemad tõhususe hindamised ja nõuda tõhususe kohta täiendavaid ja kinnitavaid andmeid, samal ajal kui müügiluba säilitatakse. Mõlemas olukorras võivad riiklik pädev asutus, Euroopa Ravimiamet ja komisjon (edaspidi „pädevad asutused”) nõuda müügiloa omanikult müügiloa saamise järgsete tõhususuuringute tegemist.

(3)

Müügiloa saamise järgsete tõhususuuringute tegemise kohustus peaks põhinema teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud teaduslikel seisukohtadel, millel võib olla otsene mõju müügiloa säilitamisele. Seda ei tohiks kasutada põhjendusena müügiloa enneaegsele andmisele. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 22a lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 10a lõike 1 kohaselt tuleb kõnealuse uuringu tegemise kohustust põhjendada juhtumipõhiselt, võttes arvesse ravimi omadusi ja kättesaadavaid andmeid. Uuring peab pädevatele asutustele ja müügiloa omanikule andma vajaliku teabe kas esialgsete tõendite täiendamiseks või selleks, et kontrollida, kas müügiluba tuleks uuringust saadud uute andmete alusel sellisena säilitada või peatada selle kehtivus või tuleks seda muuta või see tagasi võtta.

(4)

Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 22b ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 10b alusel on komisjonil õigus määrata kindlaks olukorrad, mille korral võib nõuda müügiloa saamise järgseid tõhususuuringuid. Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides ja võttes arvesse teaduslike teadmiste arengut, on asjakohane koostada loetelu konkreetsetest olukordadest ja asjaoludest, mida tuleks arvesse võtta.

(5)

Mitmes ravivaldkonnas on kasutatud surrogaattulemusnäitajaid, nagu biomarkerid või kasvaja kahanemine onkoloogias, et määratleda ettevalmistavate või kinnitavate kliiniliste uuringutega ravimi tõhusus. Kõnealustel tulemusnäitajatel põhinevate hinnangute põhjendamiseks võib olla müügiloa saamise järgses etapis vaja tõhususe kohta täiendavaid andmeid, et kontrollida sekkumise mõju kliinilistele tulemustele või haiguse kulule. Peale selle võib olla vaja kontrollida, kas üldised ellujäämusandmed on müügiloa saamise järgses etapis vastuolus surrogaattulemusnäitajatega või kinnitavad neid.

(6)

Teatavaid ravimeid võib regulaarselt kasutada koos teiste ravimitega. Kuigi müügiloa taotleja peaks käsitlema selliste kombinatsioonide mõju kliinilistes uuringutes, ei ole tavapäraselt nõutav ega asjakohane enne müügiloa andmist põhjalikult uurida kõiki selliseid võimalikke kombinatsioone, mida müügiluba üldiselt hõlmab. Selle asemel võib teaduslik hinnang põhineda olemasolevate andmete ekstrapoleerimisel. Teatavatel juhtudel võib müügiloa saamise järgses etapis olla vaja kliinilisi lisatõendeid teatavate kombinatsioonide kohta, kui tänu sellistele tõenditele saaks kõrvaldada kahtlused, mida ei ole veel käsitletud. Seda eelkõige juhul, kui kõnealuseid kombinatsioone kasutatakse või tõenäoliselt kasutatakse igapäevases meditsiinipraktikas.

(7)

Enne müügiloa andmist tehtavates kliinilistes põhiuuringutes võib olla keeruline käsitleda usaldusväärset kogumit kõikidest eri alamrühmadest, kellele ravimit antakse. See ei välista siiski tingimata võimalust, et ravimi kasu ja riski vaheline tasakaal on müügiloa andmise ajal positiivne. Teatavate alamrühmade kohta, mille puhul ei ole kasulikkus kindel, võib tõhususe kohta olla müügiloa saamise järgses etapis vaja konkreetsel eesmärgil tehtavate kliiniliste uuringutega saada täiendavaid tõendeid.

(8)

Tavapärases olukorras ei ole kohustust müügiloa saamise järgse järelevalve raames ravimi tõhusust pikaajaliselt jälgida, isegi juhul, kui on tegemist krooniliste haiguste raviks lubatud ravimitega. Mitmel juhul kahaneb ravimi mõju aja jooksul ja ravi on vaja muuta. See ei kahjusta siiski tingimata ravimi kasu ja riski vahelist tasakaalu ega seni ravimi kasulikkusele antud hinnangut. Erakorralistel juhtudel tuleks müügiloa saamise järgsed uuringud teha sellises olukorras, kus tõhususe puudumine võib pikaajalises perspektiivis tekitada kahtlusi seoses sellega, kas sekkumise kasu ja riski vaheline tasakaal püsib positiivne. See võib olla oluline seoses uuendusliku raviga, mille puhul peaks sekkumine muutma haiguse kulgu.

(9)

Erandkorras võib taotleda uuringuid igapäevase meditsiinipraktika kohta, kui on selgeid tõendeid, et tegelikud kasutustingimused mõjutavad märkimisväärselt ravimist saadavat kasu, mis on tõendatud pisteliste kontrollitud kliiniliste uuringute käigus või kui konkreetseid teaduslikke seisukohti saab kõige paremini käsitleda igapäevases meditsiinipraktikas kogutud andmete alusel. Peale selle ei ole alati võimalik teha vaktsiini tõhususe uuringuid. Selliste prospektiivsete uuringute tulemusel tõhususe kohta esitatud prognoose, mis tehti müügiloa andmise järgselt vaktsineerimiskampaaniate ajal, võiks kasutada alternatiivse võimalusena selleks, et saada täiendavaid teadmisi vaktsiini kaitsevõime kohta lühikeses või pikas perspektiivis.

(10)

Müügiloaga ravimi elutsükli jooksul võivad haiguse diagnoosimist ning selle ravimist või ennetamist käsitlevad nõuded oluliselt muutuda, mistõttu tuleb arutelu ravimi kasu ja riski vahel kindlaksmääratud tasakaalu üle võib olla uuesti algatada. Euroopa Kohus on teinud otsuse, milles märgitakse, et kui arstkond muudab üldist suhtumist asjakohastesse ravimi toime hindamise kriteeriumitesse, võib see olla konkreetne ja objektiivne asjaolu, mille alusel anda asjaomase ravimi kasu ja riski vahelisele tasakaalule negatiivne hinnang (3). Seetõttu võib olla vaja esitada ravimi tõhususe kohta uusi tõendeid, ei säilitada kasu ja riski vahelisele tasakaalule antud positiivset hinnangut. Kui haiguse või ravimi farmakoloogia kohta saadud uued teadmised seavad kahtluse alla müügiloa andmise ajal ravimi tõhususe hindamiseks kasutatud kriteeriumid, võib kaaluda täiendavate uuringute tegemist.

(11)

Et saada usaldusväärseid andmeid, on vaja tagada, et müügiloa saamise järgsed tõhususuuringud on sellised, et nendega saab vastata uuringu eesmärgiks seatud teaduslikule küsimusele.

(12)

Pädevad asutused võivad kehtestada kohustused inimtervishoius kasutatava ravimi tõhususe tagamiseks või kinnitamiseks seoses teatavatel kindlaksmääratud tingimustel antavate müügilubadega ja/või erandlikel asjaoludel antavate müügilubadega või kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 31 või artikliga 107i või määruse (EÜ) nr 726/2004 artikliga 20 algatatud suunamismenetluse tulemusel antavate müügilubadega. Uudse ravimi või pediaatrias kasutatava ravimi müügiloa omanikel võib olla vaja võtta teatavaid meetmeid, et tagada tõhususe jälgimine. Seega on vaja teha müügiloa saamise järgne tõhususuuring. Sellise uuringu tegemise vajadust tuleks hinnata kõnealuste menetluste raames ja sõltumatult käesolevas määruses sätestatud konkreetsetest olukordadest ja asjaoludest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Riigi pädev asutus, Euroopa Ravimiamet või komisjon võivad nõuda müügiloa omanikult müügiloa saamise järgsete tõhususuuringute tegemist kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikli 21a punktiga f ja artikli 22a lõike 1 punktiga b ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 9 lõike 4 punktiga cc ja artikli 10a lõike 1 punktiga b,

a)

kui on ilmnenud probleemid seoses ravimi tõhususe teatavate aspektidega ja need saab lahendada alles pärast ravimi turulelaskmist,

b)

kui teadmised haiguse kohta või kliinilised meetodid või ravimi kasutamine tegelikes olukordades osutavad sellele, et varasemaid tõhususe hinnanguid tuleks märkimisväärselt muuta.

2.   Riigi pädev asutus, Euroopa Ravimiamet või komisjon kohaldavad lõiget 1 ainult sel juhul, kui ilmnevad üks või mitu järgmistest asjaoludest:

a)

tegemist on surrogaattulemusnäitajatel põhineva esialgse tõhusushinnanguga, mis eeldab, et kontrollitakse sekkumise mõju kliinilistele tulemustele või haiguse kulule või kinnitatakse tõhususe kohta tehtud prognoosid,

b)

koos muude ravimitega tarvitatavate ravimite puhul on tõhususe kohta vaja põhjalikumaid andmeid seoses kahtlustega, mida ei käsitletud ravimile müügiloa andmise ajal,

c)

teatavate alamrühmade puhul ravimi tõhususe osas esinenud kahtlusi ei saanud enne müügiloa andmist käsitleda ja nende kohta on seepärast vaja täiendavaid kliinilisi tõendeid,

d)

tõhusus võib pikas perspektiivis väheneda, mille tõttu tekivad probleemid ravimi kasu ja riski vahelise positiivse tasakaalu säilitamisega,

e)

ravimi kasutamine tegelikes kasutustingimustes on oluliselt mõjutanud kliinilistes uuringutes kinnitust leidnud kasu või vaktsiinide puhul ei olnud võimalik teha kaitse tõhususe uuringuid,

f)

teadmised haiguse ravi kvaliteedi või ravimi farmakoloogia kohta on muutunud nii, et ravimi tõhususe kohta on vaja lisatõendeid,

g)

uued konkreetsed ja objektiivsed teaduslikud andmed annavad alust arvata, et varasemad tõhususe hinnangud tuleb põhjalikult läbi vaadata.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud olukorrad ei piira müügiloa omaniku kohustust teha müügiloa saamise järgne tõhususuuring, kui ilmneb üks järgmistest olukordadest:

a)

müügiluba on määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõike 7 kohaselt antud teatavatel kindlaksmääratud tingimustel;

b)

müügiluba on antud erandlikel asjaoludel ning seotud teatavate tingimustega kooskõlas määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 14 lõikega 8 või direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 22,

c)

müügiluba on antud uudsele ravimile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007 (4) artikliga 14,

d)

ravimit kasutatakse pediaatrias kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 (5) artikli 34 lõikega 2,

e)

algatatud on suunamismenetlus kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 31 või artikliga 107i või määruse (EÜ) nr 726/2004 artikliga 20.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

(2)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(3)  Kohtuasi C-221/10P: Artegodan vs komisjon, seni avaldamata, punktid 100–103.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 324, 10.12.2007, lk 121).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006, 12. detsember 2006, pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1).


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 358/2014,

9. aprill 2014,

millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja V lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa 25. kandes on triklosaani kontsentratsiooni ülempiiriks kosmeetikatoodetes säilitusainena kasutamise korral määratud 0,3 %.

(2)

Tarbekaupade teaduskomitee, mis vastavalt komisjoni otsusele 2008/721/EÜ (2) asendati tarbijaohutuse komiteega, võttis 2009. aasta jaanuaris vastu arvamuse triklosaani ohutuse kohta inimeste tervisele (3) ning täiendas seda 2011. aasta märtsis (4).

(3)

Tarbekaupade teaduskomitee oli seisukohal, et triklosaani jätkuv kasutamine säilitusainena praeguse 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral ei ole kõikides kosmeetikatoodetes tarbija jaoks ohutu koondkokkupuute ulatuse tõttu, ja tarbijaohutuse komitee kinnitas seda seisukohta. Tarbekaupade teaduskomitee leidis, et selle kasutamine 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral hambapastades, käteseepides, kehaseepides/dušigeelides ja deodorantides, näopuudrites ja peitepulkades on ohutu. Lisaks jõudis tarbijaohutuse komitee järeldusele, et triklosaani kasutamine muudes toodetes — 0,3-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral küünehooldustoodetes, mis on ette nähtud sõrme- ja varbaküünte puhastamiseks enne tehisküünte paigaldamist, ja 0,2-protsendilise kontsentratsiooni ülempiiri korral suuloputusvedelikes — on tarbijale ohutu.

(4)

Tarbijaohutuse komitee eespool osutatud arvamusi arvesse võttes leiab komisjon, et triklosaani kasutamise piirmäära säilitamine praegusel tasemel võib endast kujutada ohtu inimeste tervisele. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisasse rakendada tarbekaupade teaduskomitee ja tarbijaohutuse komitee soovitatud täiendavad piirangud.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 V lisa 12. kandes on parabeenide (tähistatud keemilise nimetusega 4-hüdroksübensoehape, selle soolad ja estrid) kontsentratsiooni ülempiiriks kosmeetikatoodetes säilitusainetena kasutamise korral määratud 0,4 % ühes estris ja 0,8 % estrite segudes.

(6)

Tarbijaohutuse komitee võttis 2010. aasta detsembris vastu arvamuse parabeenide kohta, (5) millele 2011. aasta oktoobris järgnes selgitus (6) vastuseks Taani poolt nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ (7) artikli 12 alusel tehtud ühepoolsele otsusele keelata propüülparabeeni ja butüülparabeeni, nende isovormide ja soolade kasutamine alla kolme aastastele lastele mõeldud kosmeetikatoodetes nende ainete võimaliku endokriinse aktiivsuse tõttu.

(7)

Tarbijaohutuse komitee kinnitas, et metüülparabeen ja etüülparabeen on lubatud kontsentratsiooni ülempiiri korral ohutud. Lisaks märkis tarbijaohutuse komitee, et tööstusharu esitatud teave isopropüülparabeeni, isobutüülparabeeni, fenüülparabeeni, bensüülparabeeni ja pentüülparabeeni ohutuse hindamise kohta on piiratud või puudub. Seepärast ei ole nende ühendite ohtu inimestele võimalik hinnata. Seepärast tuleks kõnealused ained V lisa loetelust välja jätta ja silmas pidades seda, et neid võidakse kasutada antimikroobsete ainetena, tuleks nad loetleda II lisas, et oleks selge, et nende kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud.

(8)

Prantsusmaa ametiasutuste uurimuses (8) seati kahtluse alla tarbijaohutuse komitee poolt samades arvamustes propüülparabeeni ja butüülparabeeni kohta tehtud järeldused ja seepärast korraldas tarbijaohutuse komitee 2013. aasta mais kõnealuse kahe aine täiendava riskihindamise (9). Propüülparabeeni ja butüülparabeeni käsitlevad meetmed on ettevalmistamisel parabeenidega seotud riskijuhtimiskava teise sammuna.

(9)

Probleeme ei tekkinud 4-hüdroksübensoehappe ja selle soolade (kaltsiumparabeen, naatriumparabeen, kaaliumparabeen) ohutusega.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 asjakohaseid lisasid tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Eespool nimetatud piirangute kohaldamist tuleks edasi lükata, et tööstusharu jõuaks toodete koostises teha vajalikud muudatused. Eelkõige tuleks ettevõtjatele pärast käesoleva määruse jõustumist anda kuus kuud aega nõuetele vastavate toodete turulelaskmiseks ja viisteist kuud nõuetele mittevastavate toodete turul kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks, et võimaldada olemasolevad varud ammendada.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikatoodete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Alates 30. oktoobrist 2014 lastakse liidu turule ainult käesoleva määruse nõuetele vastavaid kosmeetikatooteid.

Alates 30. juulist 2015 tehakse liidu turul kättesaadavaks ainult käesoleva määruse nõuetele vastavad kosmeetikatooted.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2)  Komisjoni otsus 2008/721/EÜ, 5. august 2008, millega luuakse teaduskomiteede ja ekspertide nõuandev struktuur tarbijaohutuse, rahvatervise ja keskkonnaga seotud valdkondades ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/210/EÜ (ELT L 241, 10.9.2008, lk 21).

(3)  SCCP/1192/08, http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_sccp/docs/sccp_o_166.pdf.

(4)  SCCS/1414/11, http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_054.pdf.

(5)  SCCS/1348/10, läbi vaadatud 22. märtsil 2011.

(6)  SCCS/1446/11.

(7)  Euroopa nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

(8)  Gazin V., Marsden E., Briffaux J-P (2012), Propylparaben: 8-week postweaning juvenile toxicity study with 26-week treatment free period in male Wistar rat by the oral route (gavage) Poster SOT Annual Meeting San Francisco USA — Abstract ID 2359*327.

(9)  SCCS/1514/13.


LISA

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 lisasid muudetakse järgmiselt.

1)

II lisasse lisatakse järgmised kanded 1374–1378:

Viitenumber

Aine määratlus

Keemiline nimetus/INN

CASi number

EÜ number

a

B

c

d

„1374

Isopropüül 4-hüdroksübensoaat (INCI: Isopropylparaben)

Naatriumisool või isopropüülparabeeni soolad

4191-73-5

224-069-3

1375

Isobutüül 4-hüdroksübensoaat (INCI: Isobutylparaben)

4247-02-3

224-208-8

Naatriumisool või isobutüülparabeeni soolad

84930-15-4

284-595-4

1376

Fenüül 4-hüdroksübensoaat (INCI: Phenylparaben)

17696-62-7

241-698-9

1377

Bensüül 4-hüdroksübensoaat (INCI: Benzylparaben)

94-18-8

 

1378

Pentüül 4-hüdroksübensoaat (INCI: Pentylparaben)

6521-29-5

229-408-9”

2)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

12. kanne asendatakse järgmisega:

 

Aine määratlus

Tingimused

 

Viitenumber

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„12

4-hüdroksübensoehape, selle soolad ja estrid, v.a isopropüül-, isobutüül-, fenüül-, bensüül- ja pentüülestrid

4-Hydroxybenzoic acid

99-96-7

202-804-9

 

0,4 % (happena) ühes estris

0,8 % (happena) estrite segus”

 

 

methylparaben

99-76-3

202-785-7

butylparaben

94-26-8

202-318-7

potassium ethylparaben

36457-19-9

253-048-1

potassium paraben

16782-08-4

240-830-2

propylparaben

94-13-3

202-307-7

sodium methylparaben

5026-62-0

225-714-1

sodium ethylparaben

35285-68-8

252-487-6

sodium propylparaben

35285-69-9

252-488-1

sodium butylparaben

36457-20-2

253-049-7

ethylparaben

120-47-8

204-399-4

sodium paraben

114-63-6

204-051-1

potassium methylparaben

26112-07-2

247-464-2

potassium butylparaben

38566-94-8

254-009-1

potassium propylparaben

84930-16-5

284-597-5

calcium paraben

69959-44-0

274-235-4

b)

25. kanne asendatakse järgmisega:

 

Aine määratlus

Tingimused

 

Viitenumber

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

a

b

c

d

e

f

g

h

i

„25

5-kloro-2-(2,4-diklorofenoksü)fenool

Triclosan

3380-34-5

222-182-2

a)

Hambapastad

Käteseebid

Kehaseebid/dušigeelid

Deodorandid (mittepihustatavad)

Näopuudrid ja peitepulgad

Küünehooldustooted sõrme- ja varbaküünte puhastamiseks enne tehisküünte paigaldamist

a)

0,3 %

 

 

b)

Suuloputusvedelikud

b)

0,2 %”

 

 


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 359/2014,

9. aprill 2014,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa seoses kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud riikide loendiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 97/78/EÜ on sätestatud kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted.

(2)

Kõnealuse direktiivi artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, et komisjonil tuleb koostada selliste taimsete saaduste loend, mis läbivad piiril veterinaarkontrolli, ning selliste kolmandate riikide loend, kellel on lubatud liitu eksportida kõnealuseid taimseid saadusi.

(3)

Eespool öeldust lähtudes on komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (2) IV lisas loetletud heina ja õlgi taimsete saadustena, mis läbivad piiril veterinaarkontrolli, ning kõnealuse määruse V lisa I osas on loetletud riigid, millest liikmesriikidel on lubatud importida heina ja õlgi.

(4)

Määrus (EÜ) nr 136/2004 võeti vastu enne 2003. aasta ühinemislepingu jõustumist. Määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa II osa sisaldab ühinejariikide loendit, mis oli vajalik kuni 30. aprillini 2004. Seepärast ei ole enam vaja säilitada V lisa II osa ega jagada V lisa kahte ossa.

(5)

Selguse huvides tuleks V lisasse lisada riikide ISO-koodid.

(6)

Serbia on hiljuti taotlenud luba eksportida liitu heina ja õlgi.

(7)

Komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (3) on Serbia loetletud riigina, kust võib liitu importida veiste, lammaste, kitsede ja kodukabjaliste värsket liha.

(8)

Kuigi Serbia eluskabiloomi ei ole lubatud liitu sisse tuua, on lubatud sisse tuua heina ja õlgi, sest loomade tervislik seisund Serbias ei põhjusta nakkuslike loomahaiguste levimise riski selliste taimsete saaduste kaudu, mis võivad olla kokku puutunud elusloomadega.

(9)

Määrust (EÜ) nr 136/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 206/2010, 12. märts 2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).


LISA

„V LISA

ARTIKLIS 9 OSUTATUD RIIKIDE LOEND

ISO-kood

Riik

AU

Austraalia

BY

Valgevene

CA

Kanada

CH

Šveits

CL

Tšiili

GL

Gröönimaa

IS

Island

NZ

Uus-Meremaa

RS

Serbia (1)

US

Ameerika Ühendriigid

ZA

Lõuna-Aafrika Vabariik (välja arvatud see osa Põhja- ja Ida-Transvaali veterinaarpiirkonnas asuvast suu- ja sõrataudi tõrje alast, mis asub Natali veterinaarpiirkonnas, Ingwavuma halduspiirkonnas ja Botswana piirialal ida pool 28° pikkuskraadi)


(1)  Nagu on osutatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 135 (ELT L 278, 18.10.2013, lk 16).”


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 360/2014,

9. aprill 2014,

millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 172/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist ja Venemaalt pärit ning praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla kuuluva ferrosiliitsiumi (edaspidi „FeSi”) impordile (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”).

(2)

Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli HRVst pärit impordile 31,2 %, välja arvatud äriühingutele Erdos Xijin Kuangye Co. (15,6 %) ja Lanzhou Good Land Ferroalloy Factory Co. (29,0 %), Egiptusest pärit impordile 18,0 %, välja arvatud äriühingule Egyptian Ferroalloys Co. (15,4 %), Kasahstanist pärit impordile 33,9 %, endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärit impordile 5,4 % ja Venemaalt pärit impordile 22,7 %, välja arvatud äriühingule Bratsk Ferroalloy Plant (17,8 %).

(3)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1297/2009 (3) tunnistati kehtetuks endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 172/2008 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks.

(4)

30. novembril 2009 sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 11 lõikega 3 ette nähtud osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotluse, mille esitas Venemaa eksportiv tootja Joint Stock Company Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant koos oma sidusettevõttega Joint Stock Company Kuznetsk Ferroalloy Works (edaspidi ühiselt „Venemaa kontsern”). Nõukogu lõpetas osalise vahepealse läbivaatamise rakendusmäärusega (EL) nr 60/2012, (4) sest puudusid piisavad tõendid muutunud asjaolude püsiva laadi kohta. Eelkõige ei tõendanud Venemaa kontsern, et tema hinnakujunduspoliitika on püsivat laadi. Seepärast jäeti esialgsel uurimisel Venemaa kontsernile kindlaks määratud dumpingumarginaal muutmata. Samal põhjusel lükati tagasi Venemaa kontserni pakutud kohustus.

2.   Taotlus aegumise läbivaatamiseks

(5)

Pärast seda, kui oli avaldatud teade kehtivate lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (5) sai komisjon 28. novembril 2012 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroalliages (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu FeSi kogutoodangust.

(6)

Taotlus esitati järgmise kahe riigi kohta: HRV ja Venemaa.

(7)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, teatas komisjon 28. veebruaril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”), et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

4.   Uurimine

4.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise jaoks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „vaatlusalune periood”).

4.2.   Uurimisega seotud isikud

(10)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV ja Venemaa eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele, teadaolevalt asjast huvitatud kasutajatele ning eksportivate riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(12)

Võttes arvesse uurimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate ja liidus asuvate sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(13)

Võttes arvesse, et vaid üks HRV eksportiv tootja esitas algatamisteates nõutud teabe ja avaldas valmisolekut komisjoniga edaspidi koostööd teha, otsustati HRV eksportivatest tootjatest valimit mitte teha. Pärast küsimustiku kättesaamist otsustas kõnealune eksportiv tootja koostöö tegemist mitte jätkata. Seega leitakse, et uurimise käigus ei teinud koostööd ükski HRV eksportiv tootja.

(14)

Venemaaga seoses kutsuti uurimise raames koostööd tegema kõiki teadaolevaid Venemaa tootjaid, st äriühinguid Bratsk Ferroalloy Plant, Serov Ferroalloy Plant ja NLMK ning Venemaa kontserni. Praeguse läbivaatamisega seotud uurimise käigus tegi komisjoniga koostööd ainult üks Venemaa kontsern.

(15)

Sõltumatutelt importijatelt ei tulnud küsimustikule ühtegi vastust. Seega leiti, et uurimise raames ei teinud koostööd ükski liidu sõltumatu importija.

(16)

Vastused küsimustikule laekusid seitsmest teadaolevast liidu FeSi tootjast kuuelt. Liidu tootjate suhteliselt väikest arvu arvestades ei kavandatud läbivaatamisega seotud uurimise raames väljavõttelist uuringut.

(17)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

liidu tootjad

 

FERROATLANTICA kontsern:

 

Ferroatlantica S.L. — Madrid, Hispaania;

 

Ferropem — Chambéry, Prantsusmaa;

 

Huta Łaziska S.A. — Łaziska Górne, Poola;

 

OFZ a.s. — Istebné, Slovakkia;

 

TDR LEGURE d.o.o. — Ruše, Sloveenia;

 

VARGON ALLOYS A.B. — Vargön, Rootsi,

b)

liidu kasutajad

 

Aperam SA — Luksemburg;

 

Ugitech — Ugine, Prantsusmaa,

c)

eksportiv tootja Venemaal:

 

Venemaa kontsern

 

JSC Chelyabinsk Electrometallurgical Integrated Plant (edaspidi „JSC CHEMK”) — Tšeljabinsk, Venemaa;

 

JSC Kuznetsk Ferroalloy Works (edaspidi „JSC KF”) — Novokuznetsk, Venemaa;

 

RFA International LP (edaspidi „RFAI”) — Mishawaka, USA,

d)

võrdlusriigi tootjad

 

Elkem AS, Oslo, Norra

 

FESIL Rana Metall AS, Trondheim, Norra

 

Finnfjord AS, Finnsnes, Norra.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(18)

Vaatlusalune toode on HRVst ja Venemaalt pärit ning praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla kuuluv ferrosiliitsium.

(19)

Ferrosiliitsiumi toodetakse elektrikaarahjudes kvartsi vähendamise teel, kasutades selleks süsinikku sisaldavaid tooteid. See on energiamahukas protsess. FeSi-d müüakse tompude, graanulite või pulbri kujul ja seda on erineva kvaliteediga sõltuvalt räni- ning lisandite (nt alumiinium) sisaldusest. 70 % ja suurema ränisisaldusega FeSi-d peetakse väga puhtaks tooteks. Üle 55 % ja alla 70 % ränisisalduse korral on tegemist keskmise puhtusastmega tootega ning alla 55 % ränisisalduse korral madala puhtusastmega tootega. Vaatlusalust toodet kasutatakse peamiselt desoksüdeerijana ning legeeriva komponendina raua- ja terasetööstuses.

2.   Samasugune toode

(20)

Liidu tootmisharu poolt liidus toodetud ja müüdud FeSi-l ning Norras (edaspidi „võrdlusriik”) — sest HRV on mitteturumajanduslik riik ja seda ei uuritud käesoleva uurimise käigus — ja Venemaal toodetud ja kohapeal müüdud FeSi-l leiti olevat põhimõtteliselt samad füüsikalised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusalad nagu HRVs ja Venemaal toodetud ja liitu ekspordiks müüdud FeSi-l. Seega käsitletakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(21)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada kahe asjaomase riigi poolse dumpingu jätkumist või kordumist.

HRVST PÄRIT IMPORT

1.   Sissejuhatavad märkused

(22)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 13, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18.

(23)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks kasutati seepärast aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed), ning muu avalikult kättesaadav teave.

(24)

Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Nagu on selgitatud allpool põhjenduses 30, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 18 asjakohaseks määrata nii normaalväärtus kui ka ekspordihind üldisel alusel, täpsemalt üheainsa toote põhjal.

(25)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 9 kasutati iga kord, kui leiti, et asjaolud ei ole muutunud, juba esialgses uurimises dumpingu kindlakstegemiseks kasutatud metoodikat.

2.   Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

2.1.   Normaalväärtuse määramine

(26)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles kommenteerima oma ettepanekut kasutada Norrat turumajandusliku kolmanda riigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV puhul. Norrat kasutati võrdlusriigina ka esialgses uurimises. Kuna üheltki huvitatud isikult selle kohta kommentaare ei tulnud, järeldati, et HRV jaoks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a normaalväärtuse määramiseks tuleks valida uuesti võrdlusriigiks Norra.

(27)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegevate Norra tootjate samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline võrreldes Hiina koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle tulemusena leiti, et omamaine müük võrdlusriigis on tüüpiline.

(28)

Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlik.

(29)

Normaalväärtuse aluseks võeti seega tegelik omamaine hind, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana.

2.2.   Ekspordihinna määramine

(30)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 24, ei teinud Hiina eksportivad tootjad uurimise käigus koostööd. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks parima kättesaadava teabe põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18.

(31)

Kõigepealt võeti importi käsitlevast Eurostati andmebaasist impordimaht ja -hinnad eespool põhjenduses 18 nimetatud kolme CN-koodi kohta, mis vastavad erinevatele kvaliteediastmetele. Kuna peeti asjakohaseks määrata ekspordihind keskmisena, kohandati CN-koodide 7202 29 10 ja 7202291090 kohta käivaid andmeid vastavalt CN-koodi 7202 21 00 ränisisaldusele. Selline meetod, mille kohaselt impordi kogumahtu hinnatakse kvaliteediastme FeSi75 põhjal, pakuti välja läbivaatamistaotluses. Kõnealuse kolme CN-koodi impordimahud ja -hinnad liideti ja kaaluti, et saada üks keskmine.

(32)

Lõpuks kohandati seda impordi keskmist CIF-hinda tehasehinna saamiseks, lahutades sellest eelkõige transpordikulu. Müügihind määrati seega kindlaks kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 Eurostati impordistatistikas kajastuvate makstud või makstavate hindade põhjal.

2.3.   Võrdlused ja kohandused

(33)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus tehti tehasehindade põhjal. Õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse ka hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Eelkõige tehti kohandusi selleks, et võtta arvesse eksporditolle; seda tehti läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal, sest Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd.

2.4.   Dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(34)

Eespool kirjeldatud viisil saadi dumpingumarginaaliks (väljendatuna protsendimäärana vabast hinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist) 165 %.

(35)

Tuleb siiski märkida, et vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi kogumaht on pärast algsete meetmete kehtestamist järsult vähenenud ning eespool nimetatud dumpingumarginaal määrati väikese impordimahu põhjal (täpsemalt alla 2 500 tonni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul).

(36)

Seepärast uuriti analüüsi täielikkuse huvides ka Hiina eksportivate tootjate hinnakujunduspoliitikat kolmel peamisel turul väljaspool liitu: Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA”).

(37)

Selleks määrati Hiina ekspordiandmete põhjal Hiina ekspordihind Jaapanis, Lõuna-Koreas ja USAs. Võrdlus eespool määratud normaalväärtusega näitas samuti dumpingu olemasolu; see varieerus olenevalt sihtriigist 86 % ja 92 % vahel.

3.   Impordi muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.1.   Tootmisvõimsus HRVs

(38)

HRV on maailma juhtiv FeSi-d tootev riik. Tema tootmisvõimsus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt 10–11 miljonit tonni aastas. Seega kasutas HRV tootmisharu hinnanguliselt 50 % oma tootmisvõimsusest. See tähendab, et tal on praegu ligikaudu 5,5 miljonit tonni vaba tootmisvõimsust aastas, mis on ligi seitsmekordne liidu kogutarbimine. Hoolimata praegusest tootmisvõimsuse ülejäägist ilmneb taotleja esitatud teabe põhjal, et HRV tootmisvõimsus suureneb jätkuvalt, sest ehitatakse suuremaid ja tõhusamaid ahje.

(39)

Puuduvad tõendid selle kohta, et Hiina omamaise turu või kolmandate riikide turgude tarbimismaht edaspidi märkimisväärselt suureneks ja et need suudaksid seega Hiina tootjate vaba võimsuse kasutamise korral suurenenud toodangumahu vastu võtta.

3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(40)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist 2008. aasta veebruaris vähenes import HRVst pidevalt, kuni muutus marginaalseks, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 1 % liidu tarbimisest. Pärast ligikaudu 330 400-tonnist impordi tippmahtu 2007. aastal kahanes import vähem kui 2 500 tonnile 2012. aastal. Sellest hoolimata on ELi FeSi turg täheldatud hinnatasemeid arvestades Hiina eksportijate jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(41)

Nagu eespool öeldud, on Hiinas oluline tootmisvõimsuse ülejääk, mis viitab tugevale vajadusele leida teisi turge, mis selle liigse tootmisvõimsuse vastu võtaksid. Kuna aga Hiina valitsus on kehtestanud mitu ekspordipiirangut (täpsemalt 25-protsendilise eksporditolli, 17-protsendilise tagastamatu käibemaksu ja ekspordilitsentsid), kahanes Hiina kogueksport 2007. aasta 1,5 miljoni tonniselt tippmahult vaid 0,4 miljonile tonnile 2009. aastal. Alates 2010. aastast võis siiski täheldada üldist ekspordi taastumist: ekspordimaht suurenes 0,8 miljoni tonnini ning oli 2013. aastal hinnanguliselt 0,7 miljonit tonni. Värskeimad andmed näitavad ekspordimahu püsimist samal tasemel, mis ületab tervet liidu tarbimist.

(42)

Hoolimata kõnealustest ekspordipiirangutest eksportisid Hiina tootjad märkimisväärses mahus FeSi-d kogu maailma turgudele, kus ei kehti impordipiiranguid (täpsemalt Jaapanisse, Lõuna-Koreasse ja USAsse).

(43)

Aasia turg võiks esmapilgul olla üks alternatiiv, mis võtab vastu osa Hiina toodangu ülejäägist. Taotleja esitatud teabe kohaselt võivad aga viimase aja muutused nimetatud turul teha selle Hiina eksportijate jaoks vähem atraktiivseks.

(44)

Nimelt hakkab Aasia turgu tugevalt mõjutama tootmise käivitumine kahe uue ferrosiliitsiumi projekti raames Malaisias (Pertama Ferroalloysi ja Sarawak Ferroalloysi tehased). Prognoosi kohaselt suureneb ferrosiliitsiumi aastatoodang Malaisias alates 2014. aastast 420 000 tonni võrra ning see müüakse ümbritsevatesse Kagu-Aasia maadesse, eelkõige Jaapanisse, mille vajadus on 600 000 tonni ferrosiliitsiumi aastas. Malaisia tehaste toodang hakkab negatiivselt mõjutama Hiina eksporti Kagu-Aasiasse. Peale selle on Jaapani terasetootjad ja Lõuna-Korea terasetehased sõlminud juba kokkulepped uutelt Malaisia tootjatelt märkimisväärsete ferrosiliitsiumi koguste ostmiseks aastas, mis raskendab Hiina ekspordi sisenemist turule.

(45)

Pärast teatavakstegemist esitatud märkustes väitis eksportiv tootja, et Malaisia toodangu mahtu oli üle hinnatud. Kontrollimise järel loeti see märkus asjakohaseks, mistõttu määrati Malaisia toodangu parandatud mahuks ligikaudu 370 000 tonni.

(46)

Seepärast võib eeldada, et lisanduv Malaisia toodang suurendab konkurentsi kõnealusel juba niigi küllastunud turul, kus HRV-l ja Venemaal on praegu märkimisväärne turuosa.

(47)

Hiina toodangu vähenemine liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on seletatav eelkõige Hiina valitsuse kehtestatud ekspordipiirangutega, millest oli juttu eespool põhjenduses 41.

(48)

Hiina tootjate liigse tootmisvõimsuse vastuvõtmise seisukohalt mõjuksid atraktiivselt ka hinnad ELi turul. Nimelt oli liidu keskmine turuhind 2012. aastal vähemalt sama kõrge kui Hiina tootjate ekspordihinnad nende peamistes sihtriikides (Jaapan, Lõuna-Korea ja USA), mis rõhutab veelgi liidu turu atraktiivsust olukorras, kus müük teistele sihtturgudele raskeneb.

(49)

Seega võib järeldada, et Euroopa turg, mis on üks maailma suurimaid, on Hiina tootjate jaoks endiselt atraktiivne.

4.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(50)

HRV vaba tootmisvõimsus ja suhteliselt atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et vaatlusaluse toote eksport Hiinast ähvardab suureneda, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(51)

Arvestades HRV olemasolevat ja potentsiaalset vaba tootmisvõimsust, tõsiasja, et liidu turg on üks maailma suurimaid, ja eeldatavat survet Hiinast pärit ekspordile Kagu-Aasias, võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendavad HRV eksportijad tõenäoliselt dumpinguhindadega eksporti liitu.

VENEMAALT PÄRIT IMPORT

1.   Sissejuhatavad märkused

(52)

Nagu on öeldud põhjenduses 14, tegi menetlusega koostööd ainult üks tootjate kontsern. Selgus aga, et kõnealuse Venemaa kontserni arvele läheb märkimisväärne osa Venemaa kogutoodangust, st ligikaudu 78 % kogu FeSi toodangust Venemaal, ja suurema osa Venemaalt pärit FeSi impordist liitu. Seepärast leiti, et dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks tuleb kasutada Venemaa kontserni antud teavet koos muude allikatega, nagu läbivaatamistaotlus ja kättesaadav importkaubanduse statistika (Eurostatilt).

(53)

Dumpingumarginaali arvutamisel käsitatakse Venemaa kontserni kuuluvaid äriühinguid JSC CHEMK ja JSC KF tolliseadustiku artikli 143 (7) tähenduses üksteisega seotuna, nagu ka esialgses uurimises. Seetõttu arvutati kogu kontserni jaoks üks dumpingumarginaal, kasutades järgmist metoodikat. Kõigepealt arvutati eraldi iga eksportiva tootja dumpingumäär ning seejärel tehti kindlaks kogu kontserni kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Tuleb märkida, et kõnealune metoodika erines esialgse uurimise ajal kasutatud metoodikast, mille kohaselt arvutati dumping tootmisüksuste kõikide tootmis- ja müügiandmete koondamise teel. Seda erinevat metoodikat kasutati ka lõpetatud vahepealse läbivaatamise käigus. Metoodikat muudeti, sest muutunud oli kontserni struktuur ning nüüd oli võimalik teha kontserni sees kindlaks üksikute tootjate müügi- ja tootmisandmed.

2.   Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

2.1.   Normaalväärtuse määramine

(54)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline võrreldes nende liitu toimuva eksportmüügi kogumahuga, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu toimunud eksportmüügi kogumahust.

(55)

Samuti uuriti, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Seda uuriti selliste eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdud tooteliikide puhul, mis leiti olevat otseselt võrreldavad mõne liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui eksportiva tootja kõnealuse tooteliigi müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % liitu eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(56)

Samuti uuriti, kas iga tooteliigi omamaist müüki võis algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks. Selleks tehti eksporditava vaatlusaluse toote iga liigi puhul kindlaks, kui suur osa sellistest toodetest müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(57)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist rohkem kui 80 % toimus omamaisel turul kuludest kõrgema hinnaga ja mille kaalutud keskmine müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuluga või ületas seda, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta asjaomase tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(58)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, määrati normaalväärtus kindlaks tegeliku omamaise hinna põhjal, mis arvutati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(59)

Kui omamaisel turul konkreetset tooteliiki ei müüdud või kui tooteliigi omamaine müük oli ebapiisav, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(60)

Normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 lähtuti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummade arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote valmistamist ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müüki kajastavatest tegelikest andmetest või kättesaadavatest faktidest.

2.2.   Ekspordihinna määramine

(61)

Venemaa kontserni eksportmüük liitu toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil temaga seotud ettevõtja (sidusimportija) RFAI kaudu, mis tegeles liidus vabasse ringlusse lubatavate kaupade kõikide imporditoimingutega, st sidusimportija toimingutega.

(62)

Seepärast määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks nende hindade alusel, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi, kohandatuna impordi ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kõikide kulude ning müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi põhjendatud marginaali võrra. Selleks kasutati tegelikku müügi-, üld- ja halduskulude protsenti ning esialgses uurimises kasutatud kasumimäära (kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud kasumi kohta uut teavet), mis oli 6 %.

(63)

Venemaa kontsern väitis, et RFAId tuleks käsitada sama majandusüksuse osana, sest mõlemat kontrollivad ja juhivad samad isikud ning äriühingud toimivad ühe majandusüksusena. Seepärast ei tulevat ekspordihinna kindlaksmääramisel RFAI müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvata.

(64)

See, kas Venemaa kontserni ja RFAI vaheline seos vastas ühele majandusüksusele või mitte, ei ole artikli 2 lõike 9 kohase ekspordihinna arvutamise eesmärgil toimuva kohandamise seisukohalt asjakohane.

(65)

Seega, kuna Venemaa kontserni eksportmüük toimus seotud ettevõtja (RFAI) kaudu, tuli ekspordihinda kohandada, arvates maha müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud marginaali, nagu on sõnaselgelt ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikega 9. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(66)

Eksportiv tootja kordas oma väidet, et tegemist on ühe majandusüksusega ning et algmääruse artikli 2 lõikega 9 ette nähtud kohandamine müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi võrra ei ole seetõttu kohaldatav. Samuti väitis ta, et isegi kui kohandamine on põhjendatud, peaks arvutatud ekspordihind hõlmama ainult RFAI impordikulusid, mitte aga ühe majandusüksuse ekspordiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid. Viimaks teatas ta, et ei ole nõus järeldusega, et käesoleval juhul ei ole tegemist ühe majandusüksusega.

(67)

Ühe majandusüksuse olemasolu ei ole algmääruse artikli 2 lõike 9 kohase ekspordihinna arvutamise seisukohalt oluline. Kui algmääruse artikli 2 lõigetes 1 ja 9 sätestatud tingimused on täidetud, ei ole kontrolli või seotuse määr artikli 2 lõikega 9 ette nähtud kohandamise õiguspärasuse hindamisel oluline (8). Artikli 2 lõike 9 kohaselt peab komisjon teatud juhtudel arvutama ekspordihinna ning kohandama selliselt arvutatud ekspordihinda teatud parameetrite võrra, kaasa arvatud juhul, kui pooled „tõenäoliselt on liitunud”. Algmääruse artikli 2 lõike 9 sõnastus on selge, märkides, et tegemist on kohandatavate summadega (komisjonipoolne rõhutus). Komisjon tegi kindlaks, et RFAI tegeles kõikide toimingutega, mida tavaliselt teeb seotud importija liidus. Nimelt on RFAI tihedalt seotud kontserni rahvusvahelise tegevusega (klienditeenindus, logistika ja tarnegraafik, kapitalikaupade ja põhitoorainete ostmine jne). Seega oli algmääruse artikli 2 lõikega 9 ette nähtud kohandamise eeltingimus täidetud, mistõttu kohandamine oli põhjendatud. Seepärast järeldatakse, et algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt tuli kohandused teha.

(68)

Eksportiva tootja väitel tuleneb Nikopolsky/Interpipe'i kohtuasjas tehtud otsusest, (9) et kui eksportija ja seotud kaubandusettevõtja moodustavad ühe majandusüksuse, ei ole algmääruse artikli 2 lõikega 9 ette nähtud ekspordihinna kohandamine lubatud. See väide on alusetu. Nimelt käsitletakse kõnealuses kohtuotsuses artikli 2 lõike 10 punktiga i ette nähtud kohandamist nominaalse komisjonitasu võrra, mille on saanud müüja, kelle funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Kõnealune kohtupraktika ei ole seega asjakohane käesoleval juhtumil, kus Šveitsi ettevõtja RFAI tegeleb kõikide toimingutega, mida tavaliselt teeb sidusimportija. Ühe majandusüksuse olemasolu mõjutab algmääruse artikli 2 lõikega 10 ette nähtud kohandusi teistmoodi kui nõutavaid kohandusi, mis on ette nähtud kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 9. Peale selle ei ole jäetud mingit kaalutlusõigust küsimuses, kas kohandamist müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjendatud marginaali võrra nõutakse või mitte. Algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt tuleb selline kohandus teha, kui pooled on liitunud.

(69)

Kohanduse ulatuse küsimuses ei saa nõustuda müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi osalise mahaarvamise nõudega, sest eksportiv tootja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid. Algmääruse artikli 2 lõikega 9 ette nähtud kohandused on osa ekspordihinna arvutamisest kõige tavalisematel pooltevahelise seotuse juhtudel. Kui müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kogusumma arvataks maha üksnes osaliselt, peaks selline muudatus põhinema eksportiva tootja esitatud tõenditel kulude kohta, eelkõige selle kohta, kas need kulud kujutavad endast erikulutusi seoses mõne tegevusega, mis ei ole otseselt seotud vaatlusaluse toote impordiga selle importimise ja järgneva edasimüümise vahelisel ajal.

(70)

Venemaa kontsern väitis ka, et ekspordihinna arvutamisel ei tuleks algmääruse artikli 11 lõike 10 kohaselt maha arvata dumpinguvastast tollimaksu, sest tollimaks kajastub nõuetekohaselt edasimüügihindades ja hilisemates liidu müügihindades.

(71)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote edasimüügihinnad liidus ei kajastanud tollimaksu 99 % deklareeritud tehingute puhul. Seepärast võib järeldada, et dumpinguvastane tollimaks ei kajastunud nõuetekohaselt Venemaa kontserni edasimüügihindades. Seega ei saanud Venemaa kontserni kõnealust väidet aktsepteerida ja dumpinguvastaste tollimaksude summa arvati ekspordihindade arvutamisel maha, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikega 9.

2.3.   Võrdlused ja kohandused

(72)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus tehti tehasehindade põhjal. Õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(73)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 kohandati ekspordihinda transpordikulu, kindlustuskulu, terminali- ja käitlemiskulu, krediidikulu ja komisjonitasude võrra, kui need olid kohaldatavad ja põhjendatud.

2.4.   Dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(74)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi kummagi Venemaa kontserni kuuluva koostööd tegeva eksportiva tootja iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehinna tasemel.

(75)

Asjaomane eksportiv tootja esitas mitu väidet seoses dumpingumarginaali arvutamisega.

(76)

Esiteks vaidlustati ühe kontserni kuuluva tootmisettevõtja poolt teiselt kontserni tootmisettevõtjalt ostetud kvartsiidi hinna kohandamise puhul 5-protsendilise kasumimarginaali lisamine kohandatud ostuhinnale. Põhjenduseks toodi, et mõlemad ettevõtjad on sama majandusüksuse osad.

(77)

Ehkki argument ühe majandusüksuse olemasolu kohta ei ole kvartsiidi hinna kohandamise seisukohalt asjakohane, tunnistatakse, et seotud pooled võivad omavahel teha tehinguid ilma kasumit saamata. Kuna kvartsiiti ei müüdud kontsernivälistele pooltele, ei saanud kasumi olemasolu ka tõendada. Seetõttu arvati kasumimarginaal kohandatud kvartsiidihinnast maha ning muudeti vastavalt dumpingu määramist.

(78)

Teine väide oli seotud sellega, et komisjon kohaldas WTO vaidluste lahendamise organi soovitusi, mis olid antud lõhevaidluses Norraga. Kõnealusel juhul soovitati, et kui mingi tooteliigi omamaine müük ei ole tüüpiline, tuleb nende tehingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit sellegipoolest normaalväärtuse arvutamisel kasutada. Eksportiv tootja väitis ka, et aegumisega seotud läbivaatamisel ei oleks tohtinud kasutada uut metoodikat, sest seda ei õigusta ükski oluline muutus asjaoludes.

(79)

Komisjon selgitas eksportivale tootjale ärakuulamisel lõhe vaekogu metoodikat, kuid too leidis jätkuvalt, et vaekogu soovitus rikub algmääruse artikli 2 lõikeid 4 ja 6. Tulenevalt oma kohustustest WTO ees peab aga komisjon selliseid otsuseid täitma. Kõnealune metoodika kehtib kõikidel juhtudel, mitte ainult algmääruse artikli 5 alusel algatatud uurimiste puhul.

(80)

Kolmandast väitest lähtudes tegi komisjon parandused nendel juhtudel, kus ühe kontserni kuuluva eksportiva tootja kulu võrreldi teise eksportiva tootja teatud müügiga.

(81)

Komisjon kinnitab samuti, et käivet kohandati samade mahaarvamiste võrra nagu tootmiskulu, näiteks transpordi-, kindlustus- ja käitlemiskulu võrra kasumlikkuse kontrollimiseks ning pakendamiskulu võrra dumpingumarginaalide määramiseks.

(82)

Neljandas väites leiab eksportiv tootja, et kehtiv dumpinguvastane tollimaks arvati ekspordihinnast maha põhjendamatult. Selle tõestuseks väidetakse, et eksportmüügi hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 100 % kõrgemad kui esialgse uurimise ajal, mis tõendavat, et dumpinguvastane tollimaks sisaldus ekspordihinnas. Lisaks ei oleks pidanud maha arvama teatud tollimakse ja dumpinguvastaseid tollimakse seetõttu, et need olid tulevase perioodi eest väidetavalt ette makstud. Samuti ei oleks komisjon pidanud arvesse võtma Jaapanis asuva kontori kulusid ega Šveitsi föderaalset ega kantoni tulumaksu.

(83)

Eksportiva tootja esitatud tõendid ei tõenda üheselt, et dumpinguvastane tollimaks sisaldus kõnealusel juhtumil ja kõnealuse toote puhul nõuetekohaselt ekspordihinnas. Nii edasimüügihinnad kui ka tootmiskulud on esialgse uurimise ajaga võrreldes oluliselt suurenenud. Seepärast ei saa ekspordihinna suurenemist üheselt omistada väidetavale tollimaksu lisandumisele. Esitatud tõendite ebapiisavuse näitlikustamiseks võrdles komisjon ekspordihinda kauba maksumusega (koos dumpinguvastase tollimaksuga) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja sai tulemuseks, et 99 % eksporditehingutest ei toimunud piisavalt kõrge ekspordihinnaga, et katta dumpinguvastast tollimaksu. Ning isegi kui tollimaks jäetaks maha arvamata, ei tühistaks see järeldust, et tegemist on märkimisväärse dumpinguga, ega mõjutaks ka järeldust dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta. Seepärast ei oleks sellel mingit mõju käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise tulemustele.

(84)

Komisjon täheldas, et tollimakse ja dumpinguvastaseid tollimakse ei saa ette maksta ning et need tollimaksud nõutakse sisse importimise ajal. Peale selle kasutas kontsern tolliladustamist, mis tähendab, et tollimaksud tuli tasuda alles pärast tegelikku importimist ja müümist. Samuti ilmnes 31. detsembri 2012. aasta proovibilansi ja auditeeritud majandusaasta aruande võrdluse põhjal selgelt, et audiitorid muutsid väidetavad ettemakstud dumpinguvastased tollimaksud tegelikult makstud dumpinguvastasteks tollimaksudeks, mis kajastuvad kasumiaruandes kuluna.

(85)

Jaapani kontori kulud ei olnud seotud vaatlusaluse tootega ega mõjutanud seega komisjoni arvutusi. Seepärast lükati see väide tagasi. Nimetatud Šveitsi maksud saaks jätta arvesse võtmata üksnes juhul, kui need oleksid seotud ettevõtte tulumaksuga, mida need teatavakstegemise järel saadud vastuse põhjal tunduvad ka olevat. Dumpingu arvutust muudeti seega sellele vastavalt.

(86)

Komisjon korrigeeris kontserni ühe ettevõtja poolt Briti Neitsisaartel teisele kontserni ettevõtjale antud laenu kohandatud intressi, arvestades väidet, et selliseid laene võidakse anda turutingimustest madalama intressiga ning et neil ongi oma olemuselt mõtet üksnes siis, kui laenuintress on pankade pakutavast madalam. Komisjon kinnitab ka, et RFAI kasumimarginaali kohaldati arve netoväärtusele ettevõtja arvestusvääringus, mitte CIF-hinnale, millele lisandusid teatud kulud.

(87)

Võttes arvesse eespool toodud kaalutlusi ning muutes arvutusi vastavalt aktsepteeritud väidetele kvartsiidi kontsernisisese müügi, kontsernisisese laenu ning Šveitsi föderaalse ja kantoni tulumaksu kohta, korrigeeriti dumpingumarginaali ja saadi selleks (väljendatuna protsendimäärana vabast hinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist) 43 %.

(88)

Meenutatakse, et eespool põhjenduses 4 nimetatud vahepealse läbivaatamise tulemusena jõuti järeldusele, et Venemaa kontserni import ajavahemikus 2009. aasta oktoobrist 2010. aasta septembrini toimus dumpinguhinnaga.

3.   Impordi muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(89)

Lisaks sellele, et analüüsiti dumpingu esinemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuriti ka dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust.

3.1.   Tootmisvõimsus Venemaal

(90)

Venemaa on maailmas suuruselt teine FeSi tootja. Turuanalüüsiettevõtja Metal Expert andmetel ulatub Venemaa FeSi tootmisvõimsus ligikaudu 900 000 tonnini. See hõlmab ka selliste ahjude toodangut, millega saab toota nii FeSi-d kui ka muid ferrosulameid. Nimelt võimaldavad mõlema tootja (st JSC CHEMK ja Serov Ferroalloy Plant) tootmisseadmed lülituda lühikese ajaga FeSi tootmiselt ümber muude ferrosulamite tootmisele ja vastupidi. Seevastu teiste Venemaa tootjate (st Bratsk Ferroalloy Plant, NLMK ja JSC KF) seadmed võimaldavad ainult FeSi tootmist.

(91)

Teatavakstegemise järel väitis ainus koostööd tegev eksportiv tootja, et tema enda teavet ei arvestatud Venemaa tootmisvõimsuse arvutamisel. Kuid nagu on märgitud põhjenduses 52, kasutati peamise teabeallikana just kõnealuse Venemaa kontserni teavet. Metal Experti aruannet kasutati teiste Venemaa tootjate tootmisvõimsuse kindlakstegemiseks. See väide lükatakse seega tagasi.

(92)

Samuti väitis kõnealune eksportiv tootja, et JSC CHEMKi toodangut oli valesti hinnatud, sest tema väitel on sisuliselt võimatu ilma märkimisväärse lisakulu ja viivituseta lülituda ümber ühe ferrosulami tootmiselt teisele. JSC CHEMKi valdustesse tehtud kohapealsel kontrollkäigul kogutud tõendid näitavad aga, et JSC CHEMKi ahjud saab ühelt ferrosulamilt teisele ümber lülitada ilma eespool kirjeldatud viivituseta. See väide lükatakse seega tagasi.

(93)

Tegelik toodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 633 000 tonni (FeSi75 põhjal) ning vaba tootmisvõimsus kuni 267 000 tonni. Konservatiivselt hinnates ja võttes arvesse teiste ferrosulamite tootmiseks kasutatud võimsust on FeSi tootmise vaba võimsus vähemalt 120 000 tonni.

(94)

Venemaa kontsern väitis, et Venemaa hinnanguline vaba tootmisvõimsus oli valesti määratud, sest komisjon ei võtnud arvesse, et Venemaa kontsern kasutas 95–100 % oma tootmisvõimsusest. Kuid nagu on märgitud eelmises põhjenduses, kasutati konservatiivset lähenemist ja võeti arvesse ka tegelikku vaba tootmisvõimsust. See väide lükatakse seega tagasi.

(95)

Metal Experti aruande põhjal seletab kõrget vaba tootmisvõimsuse näitajat sisenõudluse märkimisväärne 50 % langus ajavahemikul 2002–2009 ja püsimine stabiilsena kuni 2012. aastani. Tootmisvõimsus ületab seega oluliselt nõudlust siseturul. Seepärast sõltuvad Venemaa tootjad ekspordist.

3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(96)

Hoolimata praegustest meetmetest on ELi turg Venemaa eksportijate jaoks endiselt atraktiivne. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud impordimaht näitab, et kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud on Venemaalt pärit impordile teatud määral mõju avaldanud, kuid see oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski märgatav.

(97)

Üks osapool väitis, et Euroopa Liidu FeSi turg ei oleks atraktiivne sellise ülemaailmse tarnija jaoks nagu Venemaa kontsern ning et import on üleüldiselt järsus languses, mis on 2012. aastal seni jätkunud. Samuti väitis ta, et see suundumus tulevikus ei muutu. Eurostatilt saadud ja vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6 kogutud kaubandusandmete analüüs näitas aga, et Venemaalt pärit import oli ajavahemikul 2010–2012 üsna stabiilne.

(98)

Kui võrrelda Euroopa Liitu eksporditu vaatlusaluse toote hindu kolmandate riikide turgudel FeSi eest küsitava hinnaga, ilmneb lisaks, et Venemaa kontserni hinnad ELis on kõrgemad, olenedes sihtriigist.

(99)

Väide, et liidu turg ei ole Venemaa tootjate jaoks atraktiivne, tuleb seega tagasi lükata.

(100)

Üks osapool väitis, et Venemaa turg muutub üha atraktiivsemaks tänu mitmele eesseisvale projektile — nagu 2014. aasta taliolümpiamängud –, mis peaks oluliselt suurendama terase sisenõudlust ja seega kasvatama omamaist FeSi tarbimist. Tuleb aga märkida esiteks seda, et kõnealune osapool ei esitanud mingeid asjakohaseid andmeid ega hinnanguid nende projektide mõju kohta omamaisele FeSi tarbimisele. Igal juhul oleks kõnealune mõju pidanud 2012. ja 2013. aastal juba nähtav olema, kui selline olukord tõesti tekiks. Olemasolevad andmed näitavad aga, et omamaine tarbimine jäi stabiilseks. Lõpuks oleks kõnealuste projektide mõju igal juhul piiratud ja ajutine. Seega lükatakse nimetatud väide tagasi. Üks osapool väitis, et Venemaa tootmisvõimsuse ülejäägi katab suures osas eksport Aasia turgudele ja USAsse. Tõepoolest eksportisid Venemaa tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle kogu maailma rohkem kui 73 % oma toodangust. Kuid nagu on öeldud eespool põhjenduses 93, on Venemaal endiselt omamaise tarbimise vähenemisest tingitud tootmisvõimsuse ülejääk ning see annab märku tugevast vajadusest leida teisi turge, mis korvaksid omamaise müügi vähenemise ja võtaksid vastu liigse tootmisvõimsuse.

(101)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 44, hakkab Aasia turgudel konkurents tihenema tänu Malaisiasse ehitatud uutele tehastele, mis hakkavad 2014. aastal andma ligikaudu 420 000 tonni toodangut. See olukord raskendab Venemaa eksporti Aasia turgudele.

(102)

Nagu on selgitatud põhjenduses 45, korrigeeriti Malaisia toodangu mahtu ja määrati selleks 370 000 tonni.

(103)

Peale selle käib USAs, Venemaa eksportijate ühel peamisel eksporditurul, nende suhtes dumpinguvastane uurimine, mille algatamise taotluses väideti oluliste dumpingumarginaalide olemasolu.

(104)

Seepärast tuleb järeldada, et Venemaa eksportivad tootjad sõltuvad olulisel määral ekspordist kolmandate riikide turgudele, kus konkurents tiheneb. See muudab liidu turu nende jaoks veelgi atraktiivsemaks.

4.   Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(105)

Eespool kirjeldatu põhjal võib järeldada, et import Venemaalt toimub siiani dumpinguhindadega ja et dumpingu jätkumine on väga tõenäoline. Arvestades Venemaa praegust ja potentsiaalset tulevast vaba tootmisvõimsust, tõsiasja, et liidu turg on üks maailma suurimaid, ja oodatavat tootmisvõimsuse suurenemist Kagu-Aasia turul, võib järeldada, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis suurendavad Venemaa eksportijad tõenäoliselt veelgi dumpinguhindadega eksporti liitu.

5.   Kokkuvõte

(106)

Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes tehakse järeldus, et kui olemasolevatel meetmetel lastakse aeguda, siis on olemas märkimisväärne ja reaalne oht, et HRVst ja Venemaalt pärit FeSi dumpinguhinnaga import jätkub.

D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(107)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas samasugust toodet seitse teadaolevat liidu tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(108)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 16, esitas kuus liidu tootjat küsitud teabe. Kõnealused ettevõtjad valmistavad hinnanguliselt ligikaudu 90 % liidu kogutoodangust ja nende olukorda loetakse liidu tootmisharu esindavaks.

E.   OLUKORD LIIDU TURUL

1.   Liidu tarbimine

(109)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel lähtuti liidu tootmisharu seotud ja sõltumatust müügimahust liidu turul, hinnangust koostööd mitteteinud tootja kohta (läbivaatamistaotluse põhjal) ning Eurostatist saadud impordiandmetest CN-koodide tasandil.

(110)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tarbimine 40 % võrra. Tuleb aga arvestada, et vaatlusaluse perioodi algusaasta (2009) oli majanduskriisi negatiivsest mõjust tingituna äärmiselt halb aasta. Hoolimata osalisest taastumisest 2009. aasta järel ei jõudnud liidu tarbimine endiselt esialgse uurimise aegsele tasemele, mis oli igal aastal üle 850 000 tonni.

Tabel 1

Tarbimine

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tarbimine (tonnides)

544 093

799 233

841 796

760 128

Indeks (2009 = 100)

100

147

155

140

Allikas: küsimustiku vastused, aegumise läbivaatamise taotlus, Eurostat

2.   Asjaomaste riikide impordi maht, hind ja turuosa

(111)

Hiinast ja Venemaalt pärit impordi mahte ja turuosasid analüüsiti Eurostati ja algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmete põhjal. Kuna HRVst pärit impordi maht on väga väike, ei hinnatud asjaomastest riikidest pärit importi kumulatiivselt.

a)   Asjaomase impordi maht ja turuosa

(112)

Dumpinguhinnaga liitu imporditud toodete mahud ja turuosad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Asjaomase impordi maht ja turuosad

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV

Impordimaht (tonnides)

8 105

13 828

5 125

2 516

Indeks (2009 = 100)

100

171

63

31

Turuosa (%)

1,5

1,7

0,6

0,3

Indeks (2009 = 100)

100

116

41

22

Venemaa

Impordimaht (tonnides)

74 678

53 671

29 338

40 725

Indeks (2009 = 100)

100

72

39

55

Turuosa (%)

13,7

6,7

3,5

5,4

Indeks (2009 = 100)

100

49

25

39

Asjaomased riigid kokku

Impordimaht (tonnides)

82 783

67 499

34 463

43 241

Indeks (2009 = 100)

100

82

42

52

Turuosa (%)

15,2

8,4

4,1

5,7

Indeks (2009 = 100)

100

56

27

37

Allikas: Eurostat

(113)

Impordimaht asjaomastest riikidest vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, 48 % võrra. Ka nende turuosa kahanes 15,2 %-lt 2009. aastal 5,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle suundumuse tulemusena kadus Hiina eksport liidu turult peaaegu täielikult. Seevastu Venemaa eksportivate tootjate turuosa on endiselt oluline ning teeb Venemaast suuruselt neljanda liitu eksportija.

b)   Impordihinnad ja hindade allalöömine

(114)

Alljärgnevas tabelis on toodud dumpinguhinnaga impordi keskmine hind. HRVst pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 38 % võrra. Venemaa keskmine impordihind kasvas kõnealusel perioodil 31 % võrra, kuid jäi siiski liidu tootmisharu müügihindadest madalamaks.

Tabel 3

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

HRV

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

991

1 088

873

611

Indeks (2009 = 100)

100

110

88

62

Venemaa

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

716

776

889

999

Indeks (2009 = 100)

100

108

124

140

Asjaomased riigid kokku

Keskmine hind (eurodes tonni kohta)

742

840

887

976

Indeks (2009 = 100)

100

113

119

131

Allikas: Eurostat

(115)

Selleks et kindlaks teha hindade allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldi iga tooteliigi puhul kaalutud keskmisi hindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele), millega koostööd tegevad liidu tootjad müüsid toodet sõltumatutele klientidele liidu turul, koostööd tegevate Venemaa tootjate poolt dumpinguhinnaga imporditud vastava tooteliigi kaalutud keskmiste hindadega (määratuna CIF-hindade põhjal ja kohandatuna tollimaksude võrra), millega toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul.

(116)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimise raames ei teinud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja, määrati Hiina ekspordi puhul hindade allalöömine kindlaks selliselt, et võrreldi liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu (tehasehindade tasemel) sõltumatutele klientidele liidu turul Hiinast pärit ekspordi keskmiste ekspordihindadega (Eurostatilt saadud CIF-hindade põhjal ja kohandatuna tollimaksude võrra).

(117)

Võrdluse tulemus — väljendatuna protsendina koostööd tegevate liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil — näitas, et kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal liidu turul on Venemaa puhul 6–39 % ja HRV puhul 46 %.

3.   Import muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud

(118)

Impordimaht kolmandatest riikidest liidu turule suurenes vaatlusalusel perioodil 33 %, järgides kasvusuundumust tarbimises. Kolmandate riikide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, kõikudes 70 % ümber liidu tarbimisest ja kahanedes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seevastu impordi geograafiline struktuur muutus rohkem, kuivõrd Brasiilia ja Norra impordimahud ja turuosad suurenesid märgatavalt; tundub, et need riigid said peamiselt kasu tarbimise suurenemisest.

(119)

Kolmandate riikide keskmised impordihinnad tõusid vaatlusaluse perioodi jooksul 22 % ja on endiselt HRVst ja Venemaalt pärit impordi hinnatasemest tunduvalt kõrgemad.

4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(120)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

(121)

Kahju analüüsimiseks hinnatakse liidu tootmisharu majanduslikku olukorda selliste näitajate põhjal nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse kasutamine, müügimaht, turuosa ja kasv, töötajate arv, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, varud ja tööjõukulu.

a)   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse kasutamine

(122)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmine märkimisväärselt. Kasv oli kõige suurem ajavahemikul 2009–2011, kui tootmine suurenes 178 % võrra. Pärast seda, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, see stabiliseerus. Meenutatakse, et vaatlusaluse perioodi algusaasta oli majanduskriisi tõttu erandlik, mistõttu tootmine oli sel aastal ebatavaliselt vähene. Hoolimata märkimisväärsest taastumisest 2009. aasta järel tuleb meenutada, et liidu tootmisharu toodang ei jõudnud endiselt esialgse uurimise algtasemeni (2003. aastal), mis oli esitatud andmete kohaselt üle 270 000 tonni.

Tabel 5

Liidu tööstusharu kogutoodang

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmine (tonnides)

81 147

192 495

225 376

224 540

Indeks (2009 = 100)

100

237

278

277

Allikas: küsimustiku vastused ja läbivaatamistaotlus

(123)

Tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena, suurenedes mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna tootmine kasvas ajavahemikul 2009–2011 märkimisväärselt, suurenes tootmisvõimsuse kasutamine kokku 179 % võrra. See suundumus muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil tootmisvõimsuse kasutamine vähenes. See negatiivne muutus ei tulenenud aga mitte tegeliku tootmise vähenemisest, vaid tootmisvõimsuse enda suurenemisest.

Tabel 6

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse kasutamine

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonnides)

301 456

301 456

299 914

324 884

Indeks (2009 = 100)

100

100

99

108

Tootmisvõimsuse kasutamine (%)

27

64

75

69

Indeks (2009 = 100)

100

237

279

257

Allikas: küsimustiku vastused ja läbivaatamistaotlus

b)   Müügimaht, turuosa ja kasv

(124)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul sõltumatutele klientidele (mis määrati kindlaks nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele toimunud müügi põhjal liidus) järgis aastatel 2009–2011 tarbimise suundumust. Täiendav järsk hüpe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulenes sellest, et kõnealusel aastal kaldus liidu tootmisharu müük seotud klientidelt sõltumatutele klientidele liidus. See oli tingitud muutusest ühe liidu tootja struktuuris.

Tabel 7

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Maht (tonnides)

60 257

113 048

122 860

191 525

Indeks (2009 = 100)

100

188

204

318

Allikas: küsimustiku vastused ja läbivaatamistaotlus

(125)

Kuna müügimaht liidu turul järgis tarbimissuundumust, jäi liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil pärast algset hüpet 2010. aastal suhteliselt stabiilseks kerge kasvusuundumusega.

Tabel 8

Liidu tootmisharu turuosa

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tootmisharu turuosa (%)

14

21

22

25

Indeks (2009 = 100)

100

155

165

187

Allikas: küsimustiku vastused, Eurostat

(126)

Nagu on öeldud eespool põhjenduses 111, kasvas liidu tarbimine 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 40 % võrra. Liidu tootmisharu suutis seda kasvu ära kasutada, suurendades samal perioodil oma müügimahtu ja turuosa.

c)   Töötajate arv ja tootlikkus

(127)

Liidu tootmisharu asjaomase tootega seotud töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 50 %. Töötajate arvu suurenemisega kaasnes samal ajal veelgi suurem tootlikkuse kasv — mõõdetuna toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas –, mis oli samal perioodil 86 %.

Tabel 9

Töötajate arv ja tootlikkus

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Töötajate arv

701

869

1064

1042

Indeks (2009 = 100)

100

124

152

149

Tootlikkus (ühikutes töötaja kohta)

116

222

212

216

Indeks (2009 = 100)

100

191

183

186

Allikas: küsimustiku vastused, läbivaatamistaotlus

d)   Tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine

(128)

Nagu on öeldud eespool põhjendustes 37 ja 87, on asjaomaste riikide impordi dumpingumarginaal endiselt kõrge. Kahjunäitajate analüüs andis tõendust, et tootmisharu taastub varasemast dumpingust. Taastumine on siiski üsna hiljutine ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldati liidu turul teatavat langust selliste kahjunäitajate puhul nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus. Lisaks tuleb märkida, et see positiivne muutus toimub praeguste dumpinguvastaste meetmetega kaitstud tingimustes. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule märkimisväärne.

e)   Ühiku keskmised müügihinnad liidu turul ja ühiku tootmiskulu

(129)

Koostööd tegevate liidu tootjate keskmised müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus kasvasid aastatel 2009–2011 25 % ning langesid seejärel uuesti läbivaatamisega seotud uurimiseperioodil. Need hinnamuutused vastavad üldiselt muutustele sama perioodi tooraine- ja energiahindades. Sarnane suundumus, st tõus ajavahemikus 2009–2011 ja langus läbivaatamisega seotud uurimiseperioodil, on täheldatav kolmandatest riikidest pärit impordi (millel on liidus suurim turuosa) müügihindade puhul.

Tabel 10

Müügihinnad ja kulud

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ühiku keskmine müügihind liidus sõltumatutele klientidele (eurodes tonni kohta)

1 136

1 282

1 421

1 151

Indeks (2009 = 100)

100

113

125

101

Ühiku tootmiskulu (eurodes tonni kohta)

1 094

1 031

1 228

1 063

Indeks (2009 = 100)

100

94

112

97

Allikas: küsimustiku vastused

f)   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(130)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele klientidele (% müügikäibest)

2,3

27,0

18,3

7,4

Rahavoog (eurodes)

4 554 714

44 888 689

39 959 668

19 353 017

Investeeringud (eurodes)

26 599 036

20 962 570

25 274 658

27 076 802

Indeks (2009 = 100)

100

79

95

102

Investeeringutasuvus (%)

– 62,6

159,2

58,3

24,8

Allikas: küsimustiku vastused

(131)

Koostööd tegevate liidu tootjate kasumlikkuse näitajaks võeti see, kui suure protsendi asjaomasest kogukäibest moodustab maksueelne puhaskasum samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus. 2009. aastal oli kasumimarginaal väga väike ja mõne liidu tootja jaoks ka negatiivne, kuid 2010. aastal hakkas see taastuma koos tarbimise ja müügimahu suurenemisega. Tuleb aga märkida, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumimarginaal kahaneb, hoolimata sellest, et koostööd tegeva liidu tootmisharu müügimaht (võttes arvesse ka muutusi ettevõtte struktuuris) püsis stabiilsena. See tekitab muret ELi tootmisharu kasumimarginaalide edasiste suundumuste suhtes.

(132)

Rahavoog ehk tootmisharu võime oma majandustegevust ise rahastada arvutati tegevuste põhjal ja oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel positiivne. Näitaja paranes aga ainult 2010. aastal; pärast seda, kahel järgneval aastal, halvenes see märkimisväärselt. Uurimine näitas ka seda, et liidu väiksemate tootjate rahavoog halvenes tuntavamalt. See tekitab muret ELi tootmisharu suutlikkuse suhtes jätkata praeguses majandusolukorras vajalikul määral oma majandustegevuse omafinantseerimist.

(133)

Kasumlikkuse ja rahavoo muutumine vaatlusalusel perioodil mõjutas koostööd tegevate liidu tootjate suutlikkust oma majandustegevusse investeerida. Selle tulemusena püsis investeeringute tase vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrge ja stabiilne. Investeeringutasuvus (väljendatuna kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest) muutus positiivseks alles pärast 2009. aastat. Ent nagu kasumlikkus ja rahavoog, saavutas ka see näitaja kõrgeima taseme 2010. aastal ning on 2011.–2012. aastal pidevalt langenud.

(134)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et ehkki koostööd tegevate liidu tootjate finantstulemused olid suuremal osal vaatlusalusest perioodist head, hakkasid need vaatlusaluse perioodi lõpus, eriti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, halvenema. Nagu võib näha tabelist 11, langes ELis toimunud müügi kasumlikkus märkimisväärselt ning liidu tootmisharu genereeritud rahavoog oli investeeringutest väiksem, mis näitab, et tootmisharu pidi kasutama läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ettevõttevälist rahastamist.

(135)

Samal ajal tekitas muret kapitali kaasamise võime. See tegur võib osutuda liidu tootmisharu ohtlikult nõrgaks kohaks, juhul kui meetmetel lastakse aeguda. Praeguses majandusolukorras on tõenäoline, et liidu tootmisharul saab olema raske leida finantsvahendeid selleks, et tulla toime asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi taastumisega, ning tootmisharu võib saada väga lühikese aja jooksul uuesti tõsiselt kahjustada. See mure on eriti suur liidu tootmisharusse kuuluvate VKEde puhul.

g)   Varud

(136)

Ehkki koostööd tegevate liidu tootjate lõppvarud suurenesid 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 32 %, kahanes nende osakaal toodangust ning tootjad ei pea neid ebanormaalselt suureks.

Tabel 12

Lõppvarud

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

23 946

21 214

26 117

31 504

Indeks (2009 = 100)

100

89

109

132

Allikas: küsimustiku vastused

h)   Tööjõukulud

(137)

Koostööd tegevate liidu tootjate töötajate arv kasvas vaatlusalusel perioodil ligi 50 %, kuid nende keskmine palk jäi samas ajavahemikus stabiilseks.

Tabel 13

Tööjõukulud

 

2009

2010

2011

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(eurodes)

29 705

30 296

28 991

29 837

Indeks (2009 = 100)

100

102

98

100

Allikas: küsimustiku vastused

JÄRELDUS LIIDU TOOTMISHARU OLUKORRA KOHTA

(138)

Uurimine näitas, et madala dumpinguhinnaga toodete import asjaomastest riikidest vähenes liidu turul pärast algsete meetmete kehtestamist 2008. aastal. See võimaldas liidu tootmisharul saavutada kõrge tootmistaseme, suurendada müügimahtu, turuosa ja kasumlikkust ning parandada üldist finantsolukorda.

(139)

Seetõttu järeldatakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju. Võttes aga arvesse tarbimise vähenemist ja teatavate finantsnäitajate (nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus) halvenemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, on liidu tootmisharu olukord endiselt haavatav.

F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.   Sissejuhatavad märkused

(140)

Et hinnata, kui suure tõenäosusega kahju korduks meetmete aeguda laskmise korral, analüüsiti Hiina ja Venemaa impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(141)

Analüüsis keskenduti tarbimissuundumusele liidu turul, vabale tootmisvõimsusele, kaubavoogudele ja liidu turu atraktiivsusele ning asjaomaste riikide hinnakujunduspoliitikale.

2.   Tarbimine liidus

(142)

Vaatlusaluse toote tarbimine liidus vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eelnenud aastaga võrreldes 10 %. Võrreldes kriisieelse tasemega 2007. aastal tähendab see enam kui 25-protsendilist vähenemist. Asjaomase toote tarbimise langus on tingitud terasetootmise vähenemisest liidus ning järgnevatel aastatel võib oodata languse jätkumist. See põhjustab raskusi liidu tootmisharule, mis peab tegutsema väga tiheda konkurentsi olukorras. Seepärast leitakse, et madala dumpinguhinnaga importi HRVst ja Venemaalt ei tohi lubada. See avaldab survet hinnalanguseks turul ja moonutab konkurentsi ning põhjustab seega liidu tootjatele olulist materiaalset kahju.

3.   Vaba tootmisvõimsus, kaubavood ja liidu turu atraktiivsus ning asjaomaste riikide hinnakujunduspoliitika

a)   HRV

(143)

Tuleb märkida, et vaatlusaluse toote tootmise koguvõimsus HRVs on hinnanguliselt 10–11 miljonit tonni, mis on rohkem kui kogu maailma FeSi tarbimine. Tootmisvõimsuse kogukasutus on samal ajal ligikaudu 50 %.

(144)

Hiina ülemaailmne FeSi eksport oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne, 0,8 miljonit tonni. Selline eksporditase on peaasjalikult tingitud põhjenduses 41 kirjeldatud ekspordipiirangutest. Liidul ei ole nende meetmete üle aga kontrolli ning Hiina valitsus võib piirangud igal ajal kaotada, tekitades tõsise ohu, et vaatlusaluse toote eksport Hiinast ujutab liidu turu üle.

(145)

Tuleb rõhutada, et isegi kui ekspordipiiranguid ei muudeta, on Hiina praegune ülemaailmne ekspordimaht suurem kui kogu liidu tarbimine.

(146)

On alust eeldada, et tulenevalt eespool põhjendustes 40–49 kirjeldatud ELi turu atraktiivsusest suunataks meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt osa praegusest Hiina ekspordist uuesti liidu turule, eriti kuna konkurents tema traditsioonilistel turgudel Aasias tiheneb peagi täiendava tootmisvõimsuse arendamise tõttu Malaisias, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 44.

(147)

Dumpinguvastaste tollimaksude aegumine koos konkurentsi tihenemisega Aasias muudab liidu turu Hiina eksportijate jaoks kahtlemata atraktiivseks. Sellega seoses meenutatakse, et enne meetmete kehtestamist oli Hiina liidu turul üks suurimaid eksportijaid.

(148)

Lõpuks kinnitavad Hiina ekspordi praegune hinnatase, kindlaks tehtud dumpingumarginaali suurusjärk ja märkimisväärse hindade allalöömise olemasolu, et dumpinguvastaste meetmete puudumise korral kordub Hiina ekspordi ebaaus konkurents, põhjustades liidu tootmisharule materiaalset kahju.

b)   Venemaa

(149)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodeti Venemaal vaatlusalust toodet 633 000 tonni, samal ajal kui tootmisvõimsus on hinnanguliselt 900 000 tonni. See tähendab ligikaudu 267 000 tonni vaba tootmisvõimsust, mis juba üksinda oleks piisav, et rahuldada kolmandik liidu nõudlusest.

(150)

Vaatlusaluse toote ekspordi kohta Venemaalt tuleb märkida, et Venemaa ekspordib praegu 73 % oma toodangust. Tema traditsioonilised eksporditurud liidu kõrval on USA, Jaapan ja Lõuna-Korea. Arvestades konkurentsi tihenemist Aasia turgudel, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 44, on selgeid viiteid sellele, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse suurem osa nendest kaubavoogudest uuesti liidu turule. Selle mõju võib veelgi selgemalt esile tulla, kui USAs praegu Venemaa impordi üle pooleli olev dumpinguvastane uurimine (mis tuleneb 2013. aasta juunis algatatud uurimisest) peaks kaasa tooma meetmete kehtestamise.

(151)

Selle kohta on üks Venemaa eksportiv tootja väitnud, et tollimaksude kehtestamine Venemaalt pärit ferrosiliitsiumile on USAs ebatõenäoline. Väite tõestuseks toodi mõni käimasoleva uurimise mitteametlik tulemus. Tootja ei esita oma väidete toetuseks aga mingeid dokumenteeritud tõendeid ning arvestades, et USAs algatatud dumpinguvastane uurimine on endiselt pooleli, ei saa välistada meetmete kehtestamise võimalust.

(152)

Dumpinguvastaste tollimaksude aegumine koos konkurentsi tihenemisega Venemaa peamistel eksporditurgudel muudab liidu turu Venemaa eksportijate jaoks atraktiivseks. Sellega seoses meenutatakse, et enne meetmete kehtestamist oli Venemaa liidu turul üks suurimaid eksportijaid ning tegutseb seal endiselt, hoolimata viis aastat kestnud meetmetest.

(153)

Lõpuks tuleb rõhutada, et lisaks mahtudele kujutab Venemaa endast ohtu oma hinnakujunduspoliitika tõttu eksportturgudel. Nii esialgne uurimine kui ka praegune aegumise läbivaatamine näitasid, et Venemaa-poolne dumpingu kasutamine tundub olevat struktuurne: tema ekspordihind on alati madalam kui hind Venemaa omamaisel turul. Lisaks kinnitab käesolev uurimine, et Venemaa impordihinnad löövad praeguseni liidu tootjate müügihindu alla.

4.   Kokkuvõte

(154)

Võttes arvesse uurimise tulemusi, nimelt asjaomaste riikide vaba tootmisvõimsust, dumpingu jätkumist ning Hiina ja Venemaa eksportijate piiratud võimalusi müüa teiste peamiste kolmandate riikide turgudele, mis suurendab liidu turu atraktiivsust, leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine nõrgendaks liidu tootmisharu positsiooni oma põhiturul ja saadud kahju korduks, kuna Hiina ja Venemaa hakkavad tõenäoliselt liidu turule dumpinguhindadega importima.

(155)

Ei ole ühtegi põhjust arvata, et liidu tootmisharus tänu kehtivatele meetmetele paranenud tulemuslikkus jääks samaks või kasvaks veelgi, kui meetmed kehtetuks tunnistataks. Vastupidi, tingimused on soodsad asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäoliseks suunamiseks liidu turule dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus, mis tõenäoliselt õõnestaks vaatlusalusel perioodil toimunud positiivseid muutusi liidu turul. Tõenäoline dumpinguhindadega import suudaks avaldada survet liidu tootmisharu müügihindadele ja vähendaks tema turuosa ning avaldaks seega negatiivset mõju liidu tootmisharu endiselt haavatavatele finantstulemustele.

(156)

Selle kohta esitas märkuse üks Venemaa eksportiv tootja, kes väidab, et kahju kordumist ei saa põhjendada lihtsalt kahju kordumise võimalikkusega, vaid selle tõenäosusega. Ent uurimine ongi toonud ilmsiks mitu faktilist asjaolu, sealhulgas selle, et Venemaa tootjad ei ole lõpetanud dumpingu kasutamist, ning vaba tootmisvõimsuse olemasolu Venemaal. Peale selle on fakt, et liidu tarbimine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väiksem kui enne esialgset uurimist. Samuti on ülemaailmselt oodata toodangu suurenemist, eelkõige Aasia turul. Need asjaolud kokkuvõetuna viivad põhjendatud kindlusega järelduseni, et kättesaadavate faktide põhjal otsustades kannaks liidu tootmisharu taas dumpinguhinnaga impordi tõttu kahju, kui meetmetel lastaks aeguda.

G.   LIIDU HUVID

1.   Sissejuhatus

(157)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti erinevate asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(158)

Kuna käesolev uurimine kujutab endast kehtivate meetmete läbivaatamist, siis oli võimalik hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõiki soovimatuid negatiivseid mõjusid huvitatud isikutele.

2.   Liidu tootmisharu huvid

(159)

Eespool põhjenduses 154 järeldati, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt. Seetõttu saaks liidu tootmisharu meetmete jätkumisest kasu, kuna liidu tootjad suudaksid säilitada oma müügimahte, turuosa, kasumlikkust ja üldist positiivset majandusolukorda. Meetmete peatamine seevastu ohustaks tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, kuna on põhjust eeldada, et Hiina ja Venemaa import suunatakse dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus liidu turule, mis põhjustaks kahju kordumise.

3.   Kasutajate huvid

(160)

Praeguse läbivaatamise käigus tegi komisjoniga koostööd kümme liidu kasutajat (valukojad ja terasetootjad). Saadud vastustest neljas olid üldised märkused ning ainult kuus sisaldas täielikke vastuseid küsimustikule. Nende andmete põhjal tehti kindlaks, et asjaomase toote hinna keskmine mõju on ligikaudu 1 % kasutajate tootmise kogukulust ega ulatu ühegi koostööd teinud kasutaja puhul 2 %-ni. Seega, kuigi mõni kasutajatest oli 2011. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumis, ei saanud see olla tingitud FeSi impordile kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest.

(161)

Tuleb arvestada seda, et Hiina ja Venemaa turuosa oli esialgse uurimise ajal ligikaudu 40 % liidu turust ning neile kehtestatud tollimaksud on 15,6–31,2 %. Seega võib tollimaksude aegumise võimalikuks mõjuks hinnata keskmiselt kõige rohkem 0,1 % kulusäästu (võttes arvutamisel aluseks 40 % turuosa riikides, kus meetmeid kohaldatakse, ja 20 % keskmise väärtuselise tollimaksu). Seepärast ei ole tõenäoline, et tollimaksude aegumine mõjutaks vaatlusaluse perioodi viimasel kahel aastal kahjumis olnud kasutajate kasumlikkuse taastumist. Samuti võimaldavad toote iseloom ja ka mitme tarnija olemasolu turul kasutajatel lihtsalt tarnijat vahetada.

4.   Importijate huvid

(162)

Kõiki teadaolevaid importijaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Ükski asjaomase toote importija ei vastanud algatamisteatele lisatud valimi moodustamise küsimustikule. Uurimisel selgus, et importijad saavad kerge vaevaga osta praegu turul tegutsevatelt eri pakkujatelt, eelkõige liidu tootmisharult ja suurtelt kolmandate riikide eksportijatelt, kes ei müü dumpinguhinnaga. Ka importijate huvi puudumise tõttu järeldati, et meetmete säilitamine ei kahjustaks nende huve.

5.   Kokkuvõte

(163)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(164)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(165)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks HRVst ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes kohaldatavad määrusega (EÜ) nr 172/2008 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(166)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhtumil vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuseid erimeetmeid kohaldatakse üksnes äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, ning need meetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõikide teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(167)

Algmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komitee oma arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit ning praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla kuuluva ferrosiliitsiumi impordi suhtes.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik

Äriühing

Dumpinguvastase tollimaksu määr (%)

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Erdos Xijin Kuangye Co., Ltd, Qipanjing Industry Park

15,6

A829

Lanzhou Good Land Ferroalloy Factory Co., Ltd, Xicha Villa

29,0

A830

Kõik teised äriühingud

31,2

A999

Venemaa

Bratsk Ferroalloy Plant, Bratsk

17,8

A835

Kõik teised äriühingud

22,7

A999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 55, 28.2.2008, lk 6.

(3)  ELT L 351, 30.12.2009, lk 1.

(4)  ELT L 22, 25.1.2012, lk 1.

(5)  ELT C 186, 26.6.2012, lk 8.

(6)  ELT C 58, 28.2.2013, lk 15.

(7)  Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui a) nad on üksteise äriühingutes juhatuse või nõukogu liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikud loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe või venna laps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine.. Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(8)  Kohtuasi C-260/84: Minebea Company Limited vs. Euroopa Ühenduste Nõukogu, punkt 37.

(9)  Kohtuasi T-249/06: Interpipe Nikopolsky Seamless Tubes Plant Niko Tube ZAT (Interpipe Niko Tube ZAT) ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant VAT (Interpipe NTRP VAT) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, EKL 2009, lk II-00383. Euroopa Kohus jättis edasikaevatud otsuse hiljem jõusse liidetud kohtuasjades C-191/09 P ja C-200/09 P.


LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1)

faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2)

järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava ferrosiliitsiumi koguse [kogus] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”

Kuupäev ja allkiri


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/39


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 361/2014,

9. aprill 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006, (1) eriti selle artikli 5 lõikeid 3 ja 5, artikli 6 lõiget 4, artikli 7 lõiget 2, artikli 12 lõiget 5 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikliga 5 on ette nähtud, et liinivedudeks ja teatavateks eriotstarbelisteks liinivedudeks on nõutav vastav luba.

(2)

Kõnealuse määruse artikli 12 lõikes 1 on sätestatud, et artikli 2 lõikega 4 kindlaks määratud juhuveod peavad toimuma kontrolldokumendi alusel.

(3)

Kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et artikli 2 lõikega 5 kindlaks määratud omal kulul toimuvate vedude puhul kasutatakse sertifikaatide süsteemi.

(4)

Kindlaks tuleb määrata kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud kontrolldokumentide kasutamist käsitlevad eeskirjad ja kord, kuidas teatada asjaomastele liikmesriikidele juhuvedusid osutavate vedajate nimed ja teel olevad ümberistumiskohad.

(5)

Lihtsuse huvides on vaja standardida rahvusvaheliste juhuvedude ja juhuvedude vormis kabotaažvedude sõidulehed.

(6)

Sõiduleht, mida kasutatakse kontrolldokumendina eriotstarbeliste liinivedudena osutatavate kabotaažvedude puhul, tuleb täita kuuaruande vormis.

(7)

Vaja on standardida vormid, millega liikmesriigid edastavad komisjonile liini- ja kabotaažvedudeks välja antud lubade arvuga seotud statistilise teabe.

(8)

Läbipaistvuse ja lihtsuse huvides tuleks kõiki näidisdokumente, mis on vastu võetud komisjoni 2. oktoobri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2121/98, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad bussidega toimuva reisijateveo dokumentide puhul, (2) kohandada rahvusvaheliste bussiteenuste suhtes kohaldatava määrusega (EÜ) nr 1073/2009.

(9)

Seetõttu tuleks määrus (EÜ) nr 2121/98 kehtetuks tunnistada.

(10)

Liikmesriikidel on vaja aega uute dokumentide trükkimiseks ja levitamiseks. Seetõttu peaks vedajatel olema seni võimalik jätkuvalt kasutada määrusega (EÜ) nr 2121/98 ettenähtud dokumente, milles tuleks täpsustada, et neis on arvesse võetud määrust (EÜ) nr 1073/2009.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas maanteetranspordi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

KONTROLLDOKUMENT

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 4 sätestatud juhuvedude kontrolldokument (sõiduleht) peab vastama käesoleva määruse I lisas esitatud näidisele.

2.   Sõidulehevihikutes on 25 kahekordset rebitavat vormi. Kõik vihikud on nummerdatud. Vormid on omakorda nummerdatud 1st 25ni. Vihiku kaas peab vastama II lisas esitatud näidisele. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et sõidulehtede elektrooniline töötlemine kohandataks neile nõuetele vastavaks.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 viidatud vihik väljastatakse vedaja nimele ja seda ei tohi edasi anda.

2.   Vedaja või sõidukijuht täidab enne väljasõitu iga reisi jaoks loetavalt ja kustutamatult kahes eksemplaris sõidulehe. See kehtib kogu reisi vältel.

3.   Sõidulehe pealmist eksemplari hoitakse sõidukis kogu reisi vältel, mille kohta see on koostatud. Koopiat hoitakse ettevõtja tegutsemiskohas.

4.   Vedaja vastutab sõidulehtede säilimise eest.

Artikkel 3

Kui rahvusvaheliste juhuvedudega tegeleb vedajate rühm, mis tegutseb sama töövõtja nimel ja mille puhul reisijad võivad teel reisi jätkata teise samasse rühma kuuluva vedajaga, tuleb sõidulehe originaali hoida teenust osutavas sõidukis. Sõidulehe koopiat hoitakse iga vedaja tegutsemiskohas.

Artikkel 4

1.   Vedaja tagastab määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 15 punkti b kohastel juhuvedude vormis kabotaažvedudel kontrolldokumentidena kasutatud sõidulehtede koopiad registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või ametile kõnealuse asutuse või ameti sätestatud korras.

2.   Määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 15 punkti a kohastel eriotstarbeliste liinivedudena osutatavatel kabotaažvedudel täidab vedaja käesoleva määruse I lisas sätestatud sõidulehed kuuaruande vormis ja tagastab need registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või ametile kõnealuse asutuse või ameti sätestatud korras.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 13 teises lõigus sätestatud tingimuste kohaselt annab sõiduleht valdajale õiguse teha rahvusvahelise juhuveo ajal kohalikke ekskursioone muus liikmesriigis kui see, kus vedaja on registreeritud. Kohalikud ekskursioonid märgitakse sõidulehele enne, kui sõiduk kõnealusele ekskursioonile suundub. Sõidulehe originaali hoitakse kohaliku ekskursiooni vältel sõidukis.

Artikkel 6

Kontrolldokument tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

II JAGU

LOAD

Artikkel 7

1.   Lube vajavate liinivedude ja eriotstarbeliste liinivedude loataotlused peavad vastama III lisas esitatud näidisele.

2.   Loataotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

a)

sõiduplaan;

b)

hinnakiri;

c)

vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklile 4 rendi või tasu eest rahvusvahelise bussidega toimuva reisijateveo ühenduse loa tõestatud koopia;

d)

teenuse alustamisega seotud taotluse korral teave teenuse liigi ja mahu kohta, mida taotleja kavatseb osutada, või loa uuendamise taotluse korral teave osutatud teenuse kohta;

e)

vajalikus mõõtkavas kaart, kuhu on märgitud marsruut ja peatuskohad, kus reisijad võivad peale tulla või maha minna;

f)

sõidugraafik, mis võimaldab kontrollida sõidu- ja puhkeaega käsitlevate ühenduse õigusaktide täitmist.

3.   Taotlejad esitavad oma taotlusele täiendava teabe, mida nad oluliseks peavad või mida nõuab väljaandja asutus.

Artikkel 8

1.   Load peavad vastama IV lisas esitatud näidisele.

2.   Kõikidel sõidukitel, mis osutavad teenuseid, milleks on vaja luba, peab olema kaasas luba või väljaandja asutuse poolt tõestatud loa koopia.

3.   Load kehtivad kõige rohkem viis aastat.

III JAGU

SERTIFIKAADID

Artikkel 9

1.   Määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud omal kulul toimuva veo sertifikaat peab vastama käesoleva määruse V lisas esitatud näidisele.

2.   Sertifikaati taotlevad ettevõtjad esitavad väljaandvale asutusele tõendi või kinnitavad, et määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 2 lõikes 5 sätestatud tingimused on täidetud.

3.   Sõidukitel, mis osutavad teenuseid sertifikaadisüsteemi alusel, peab reisi vältel kaasas olema sertifikaat või selle tõestatud koopia, mis tuleb nõudmisel esitada volitatud kontrolliametnikule.

4.   Sertifikaadid kehtivad kõige rohkem viis aastat.

IV JAGU

STATISTILISTE ANDMETE EDASTAMINE

Artikkel 10

Andmed määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 28 lõikes 2 osutatud kabotaažvedude kohta edastatakse tabeli kujul vastavalt käesoleva määruse VI lisas esitatud näidisele.

V JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

1.   Liikmesriigid võivad lubada kasutada olemasolevaid sõidulehti, loataotlusi, lube ja sertifikaate, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 2121/98 kohaselt, kuni 31. detsembrini 2015.

2.   Teised liikmesriigid tunnustavad neid sõidulehti ja loataotlusi oma territooriumil kuni 31. detsembrini 2015.

3.   Määruse (EÜ) nr 2121/98 kohaselt koostatud ja enne 31. detsembrit 2015 välja antud load ja sertifikaadid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõppemiseni.

Artikkel 12

Määrus (EÜ) nr 2121/98 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 88.

(2)  EÜT L 268, 3.10.1998, lk 10.


I LISA

Image

Tekst pildi

II LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

III LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

IV LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

V LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

VI LISA

Image

Tekst pildi

10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/56


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 362/2014,

9. aprill 2014,

millega parandatakse määruse (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) hispaaniakeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1258/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses toiduainetes sisalduvate nitraatide piirnormidega, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (3) ja seda muutva määruse (EL) nr 1258/2011 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses toiduainetes sisalduvate nitraatide piirnormidega) hispaaniakeelses versioonis on ilmnenud viga. Seepärast tuleb parandada määruse (EÜ) nr 1881/2006 hispaaniakeelse versiooni lisas esitatud tabeli teksti. See ei mõjuta muid keeli.

(2)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(Käsitleb ainult määruse hispaaniakeelset versiooni.)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2)  ELT L 320, 3.12.2011, lk 15.

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/57


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 363/2014,

9. aprill 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

62,4

TN

100,0

TR

130,0

ZZ

97,5

0707 00 05

EG

170,1

MA

44,0

TR

126,8

ZZ

113,6

0709 93 10

MA

39,8

TR

85,7

ZZ

62,8

0805 10 20

EG

49,3

IL

68,0

MA

52,3

TN

50,1

TR

60,1

ZZ

56,0

0805 50 10

MA

63,6

TR

63,1

ZZ

63,4

0808 10 80

AR

84,7

BR

103,6

CL

102,5

CN

77,1

MK

23,1

NZ

140,3

US

174,6

ZA

108,1

ZZ

101,8

0808 30 90

AR

105,3

CL

157,3

CN

81,0

ZA

103,6

ZZ

111,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/59


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

18. veebruar 2014,

millega kiidetakse heaks Portugali ajakohastatud makromajanduslik kohandamisprogramm

(2014/196/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EL) nr 472/2013 kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kes selle jõustumise ajal juba saavad finantsabi, sealhulgas Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja/või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raames.

(2)

Määrusega (EL) nr 472/2013 on ette nähtud sellist finantsabi saavate liikmesriikide makromajandusliku kohandamisprogrammi heakskiitmise eeskirjad, mida tuleb kohaldada koostoimes nõukogu määrusega (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (2) kui asjaomane liikmesriik saab abi nii Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames kui ka muudest allikatest.

(3)

Portugalile on antud finantsabi nii Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames nõukogu rakendusotsusega 2011/344/EL (3) kui ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raames.

(4)

Järjepidevuse huvides tuleks määruse (EL) nr 472/2013 kohane Portugali ajakohastatud makromajanduslik kohandamisprogramm heaks kiita, tuginedes rakendusotsuse 2011/344/EL asjakohastele sätetele.

(5)

Kooskõlas rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõikega 10 on komisjon koos Rahvusvahelise Valuutafondiga ja konsulteerides Euroopa Keskpangaga vaadanud kümnendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on makromajandusliku kohandamisprogrammi alusel kokkulepitud meetmete rakendamisel saavutanud, samuti nende tõhususe ning majandusliku ja sotsiaalse mõju. Kõnealuse läbivaatamise tulemusel tuleb kehtivas makromajanduslikus kohandamisprogrammis teha mõni muudatus.

(6)

Kõnealused muudatused on sätestatud rakendusotsuse 2011/344/EL (mida on muudetud nõukogu 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsusega 2014/197/EL, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta) (4) asjakohastes sätetes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõigetes 8 ja 9 sätestatud meetmed, mida Portugal peab võtma oma makromajandusliku kohandamisprogrammi raames.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 18. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

(3)  Nõukogu 17. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 61.


10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/61


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

18. veebruar 2014,

millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

(2014/197/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Portugali taotluse alusel andis nõukogu 17. mail 2011 Portugalile finantsabi rakendusotsusega 2011/344/EL (2). Finantsabi anti tugeva majandus- ja rahandusreformikava (edaspidi „reformikava”) toetuseks, mille eesmärk on taastada usaldus ja võimaldada majandusel tagasi pöörduda jätkusuutliku kasvu teele ning tagada Portugali, euroala ja liidu finantsstabiilsus.

(2)

Kooskõlas rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõikega 10 vaatas komisjon 4.-16. detsembrini 2013 koos Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Keskpangaga konsulteerides kümnendat korda läbi edusammud, mida Portugali ametiasutused on programmi raames kokkulepitud meetmete rakendamisel saavutanud.

(3)

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) jätkas 2013. aasta kolmandas kvartalis kasvamist ja lühiajalised näitajad osutavad majanduse prognoositud elavnemisele. Aasta lõikes prognoositakse 2013. aastaks siiski reaalse SKP 1,6 % langust, millele järgneb 2014. ja 2015. aastal tõus vastavalt 0,8 % ja 1,5 %. Tööturu väljavaated on samuti paranenud, kuid töötus on endiselt suur ja peaks tipnema 16,8 % juures 2014. aastal ning hakkama seejärel aegamööda vähenema. Makromajanduslikku väljavaadet ohustavad endiselt mõned riskid, kuna prognoositud elavnemine sõltub olulises osas kaubanduse ja finantsturgude positiivsest arengust, mis omakorda sõltub ühtlasi ulatuslikumast Euroopa perspektiivist.

(4)

2013. aasta novembriks vähenes valitsemissektori eelarve puudujääk mahus 0,25 % SKPst (ilma erakorralisi tegureid arvesse võtmata) võrreldes sama ajavahemikuga eelmisel aastal, kuna tulude kasv ületas kulude kasvu. Maksutulu kasvu kiirenemine peegeldab majandustegevuse elavnemist viimastel kuudel ja samuti seda, et maksuhaldus on tõhustunud, eelkõige võitlemisel maksupettuste vastu. Kulude osas on eelarve täitmine üldiselt kooskõlas teise lisaeelarve eesmärkidega.

(5)

2013. aastal tõenäoliselt saavutatakse valitsemissektori eelarve puudujäägi eesmärk 5,5 % SKPst (arvesse võtmata pankade rekapitaliseerimist) ning eelarve puudujääk võib jääda seatud sihist isegi allapoole. Seda tänu aasta viimastel kuudel toimunud positiivsele arengule ja kõige negatiivsemate riskide taandumisele. Eeldatakse, et maksukogumine ületab teises lisaeelarves seatud eesmärgid. Lisaks oli 2013. aasta lõpus käivitatud tasumata maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustuste ühekordse võlareguleerimiskava tulemusena saadud tulu kavandatust ligikaudu 0,3 SKP protsendipunkti kõrgem. Liidu vahendite kasutamine peaks eelduste kohaselt olema varasematest prognoosidest parem. Lisaks sellele on avaliku ja erasektori partnerluse uute läbirääkimiste negatiivsed riskid maandatud. Mõned negatiivsed riskid siiski püsivad, eelkõige prognoositust väiksem tulu omandimaksudest. Samas ei ole võimalik välistada konkreetsete kuluartiklite puhul ülekulusid, eelkõige personalikulud, vahetarbimine ja pensionihüvitused.

(6)

2014. aasta riigieelarve ja muud õigusaktid on kooskõlas 2014. aasta puudujäägieesmärgiga 4 % SKPst. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse konsolideerimismeetmeid (ligikaudu 2,3 % SKPst), millest kaetakse ka eelarvepiirangud ja vajadus 2014. aasta esialgne eelarve uuesti ümber jaotada. Meetmed on enamasti pikaajalised ning põhinevad peamiselt kulude kokkuhoiul.

(7)

Enamik 2014. aasta konsolideerimisest (ligikaudu 1,8 % SKPst) põhineb viimase aasta jooksul toimunud avaliku sektori kulude läbivaatamisest, mille eesmärk oli suurendada võrdsust ja tõhusust sotsiaalsete siirete ja avalike teenuste valdkonnas. Avaliku sektori kulude läbivaatamise meetmed rakendatakse kolme põhilist telge mööda: 1) palgakulude vähendamise eesmärgil vähendatakse avaliku sektori töötajate arvu ja suurendatakse kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu eelkõige ümberõppe programmi ja vabatahtlikkusel põhineva koondamiskava rakendamise abil; täiendavalt lähendatakse avaliku ja erasektori tööeeskirju, vaadatakse läbi palgaskaala ning ratsionaliseeritakse lisatasud; suurendatakse töötajate sissemakseid tervisekindlustuse erikavadesse eesmärgiga muuta need iserahastavateks; 2) piiratakse riiklikke pensionikulusid, võttes arvesse vajadust ümber hinnata selle jätkusuutlikkust demograafiliste suundumuste taustal ja samas kaitsta madalaimaid pensione, tõstes ametlikku pensioniiga jätkusuutlikkuse teguri muutmise teel; kohandatakse erakorralist solidaarsusmaksu, tuues allapoole progressiivse maksumäära kohaldamise alampiiri ning samuti kõrgemate määrade kohaldamise künnise; ühtlustatakse avalike teenistujate pensionikorra (Caixa Geral de Aposentações — CGA) ja üldise pensionisüsteemi toitjakaotuspensionid; vähendatakse poliitikute eluaegset pensioni; 3) vahetarbimise ja kulutuste programmidega seotud kokkuhoid kõigis haruministeeriumides.

(8)

Eesmärgiga viia eelarvepuudujääk ettenähtud tasemele 4 % SKPst, peaksid ametiasutused võtma madalama tootlusega pikaajalisi lisameetmeid mahus 0,4 % SKPst, mis peaksid veelgi parandada maksude ja sotsiaalhüvitiste struktuuri tõhusust ja võrdsust ning täiendama avaliku sektori kulude läbivaatamise meetmeid. Lisaks tuleks võtta ühekordseid meetmeid mahus 0,2 % SKPst, mis on enam kui piisav selleks, et katta avaliku sektori vabatahtlikkusel põhineva koondamiskava kehtestamisega seotud ühekordsetest ettemaksetest tulenevad kulud.

(9)

Suurem osa eespool mainitud meetmetest võeti vastu 2014. aasta eelarve seadusega või konkreetsete õigusaktide muutmisega. Mõned kavandatavad konsolideerimismeetmed ei ole veel täielikult seadusega vastu võetud. Nende hulgas on toitjakaotuspensioni saamise tingimuste karmistamine (väljaspool asendusmäärade muutumist mitme pensioni akumuleerumisel); internetipõhiste hasartmängude litsentside müümine; postitöötajate tervisekindlustusfondi üleandmine valitsemissektorile ning sadamakontsessioonide müümine.

(10)

Parlament kiitis 2013. aasta detsembris heaks äriühingu tulumaksu ulatusliku reformi, mille eesmärk on lihtsustada ning ergutada Portugali ettevõtete rahvusvahelistumist ja konkurentsivõimet ning mis jõustus 1. jaanuaril 2014. Reformi peamine eesmärk on vähendada ettevõtetetavapärast tulumaksu määra 25 %-lt 23 %-le ja kohaldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) maksustatava tulu esimese 15 000 euro suhtes vähendatud, 17-protsendilist määra. Lisaks olemasolevatele lisamaksudele, hakatakse kohaldama 7-protsendilist riiklikku lisamaksu maksustatava tulu suhtes, mis ületab 35 miljoni euro piiri. Teised reformi peamised sätted hõlmavad maksusoodustuste ülevaatamist; dividendide, kapitalikasumi, kontsernide ja immateriaalse vara maksustamise muutmist; osaluste maksuvabastuse korra kehtestamist; kahjude edasikandmise ajavahemiku pikendamist; ning intresside maksustatavast tulust mahaarvamise võimaluse täiendavat piiramist.

(11)

Prognoosi kohaselt saavutab valitsemissektori võla suhe SKPsse haripunkti (129,5 %) 2013. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Võla profiili suuremaks korrigeerimine võrreldes kaheksanda ja üheksanda läbivaatamisega, vaatamata oodatust paremale eelarve täitmisele, on suures ulatuses selgitatav riigikassa saldo olulise suurenemisega ning seetõttu, et sotsiaalkindlustuse stabiliseerimisfond lükkas 2014. aastasse edasi mõned lühiajalised võlgade vähendamise meetmed. Selles tulenevalt peaks puhasvõlg — riigikassa (Instituto de Gestão do Crédito Público — IGCP) sularahahoiused välja arvatud — jõudma haripunkti 120 % juures SKPst ehk pisut allpool eelmise läbivaatamise käigus prognoositud tasemest. Valitsemissektori koguvõla ja SKP suhtarvu oodatavat vähenemist alates 2014. aastast toetab majanduse eeldatav taastumine ja sularahahoiuste vähenemine ning sotsiaalkindlustuse stabiliseerimisfondi lühiajaliste võlgade vähendamise meetmete realiseerimine.

(12)

Eelarve kohandamist toetavad mitmed fiskaalsed struktuurimeetmed, millega parandatakse kontrolli valitsemissektori kulutuste üle ja tulude laekumist. Eelarveraamistiku seaduse ulatuslik reform edeneb mitmes olulises valdkonnas. Arvestades reformi ulatust ja vajadust kaasata laiapõhjalistesse konsultatsioonidesse kõik sidusrühmad, toimub reform kahes etapis. Uus kohustuste kontrollimise süsteem annab tulemusi, kuna välditakse uute maksevõlgnevuste kuhjumist, kuid selle rakendamist tuleb hoolega jälgida, et kohustuste katteks oleks vajalikud vahendid olemas. Protsessi hindamiseks ja täiustamiseks luuakse töökond. Jätkatakse avaliku halduse reforme eesmärgiga ajakohastada ja ratsionaliseerida avaliku sektori tööhõivet ja asutusi. Jätkuvad reformid nõuete mittejärgimisest tuleneva riski juhtimise kaasaegse mudeli edendamisel. Hiljuti loodi uus riskihindamisüksus ning see alustab oma tegevust peatselt, keskendudes esmajärjekorras teatavate maksumaksjate rühmade, näiteks FIEde ja väga jõukate isikute maksukuulekuse parandamisele. Osad reformid, nt kohalike maksubüroode arvu vähendamine, on edasi lükatud. Ehkki avaliku ja erasektori partnerluste üle peetavad läbirääkimised on olnud edukad, ei suudetud neid 2013. aastal lõpule viia. Ent 2014. aastal ja edaspidi loodetakse teha märkimisväärset kokkuhoidu. Riigi osalusega ettevõtete tegevus jõudis keskmiselt tasakaalu 2012. aasta lõpuks ning tulemuste taashalvenemise vältimiseks kavandatakse uusi reforme. Erastamine on edenenud hästi ja tulud on programmi eesmärkidest suuremad. Tervishoiusektori reformid annavad märkimisväärset kokkuhoidu ja nende rakendamine jätkub üldiselt kooskõlas eesmärkidega.

(13)

Tervishoiusektori poliitika rakendamine ja reformid edenevad ja annavad kokkuhoidu, kuna tõhusus on suurenenud. Sektori konsolideeritud puudujääk on alates 2010. aastast märkimisväärselt vähenenud. Kuid allesjäänud maksevõlgnevused, piiratud eelarvevahendid ning 13. ja 14. lisapalga taastamise tõttu suurenenud tööjõukulud on sundinud ametiasutusi reforme kiirendama. Oluliste maksevõlgnevuste olemasolu on tugevalt (ehkki mitte üksnes) tingitud riigi osalusega haiglate pidevast alarahastamisest, arvestades nende pakutavate teenuste mahtu. Ametiasutused on endiselt pühendunud käimasolevale haiglareformile ning ravimite, tsentraliseeritud hangete ja esmatasandi arstiabiga seotud meetmete pidevale täiustamisele.

(14)

Pankade omavahendite määr võimaldas pankadel täita Euroopa Pangandusjärelevalve kehtestatud kapitalipuhvri nõuet ning samuti saavutada programmieesmärk suurendada esimese taseme põhiomavahendeid 10 protsendini. Ka siis, kui hinnata pankade omavahendeid uue kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) alusel, on kapitalipuhvrid veel täiesti piisavad. Uusi kapitalieeskirju kohaldatakse 2014. aasta jaanuarist ja esimese taseme põhiomavahendite määr on seatud 7 %-le. Süsteemiülene laenude ja hoiuste suhe on 120,7 % ja selle alanemine tõenäoliselt jätkub kuni 2014. aasta lõpuni, kusjuures osad pangad on juba allpool piirmäära. Pidevalt tugevdatakse ka jõupingutusi ettevõttesektoris rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide 2013. aasta välisauditi soovituste alusel rakendavad ametiasutused meetmeid, mille eesmärk on parandada tulemuslikkust ja asjaomaste vahendite haldamist, sealhulgas riskijuhtimissuutlikkust ja praktikat. Kodumajapidamiste võlgade restruktureerimise uute meetmete õigusraamistik, mille eesmärk on võlad kustutada kohtuväliste lahendite abil, on kehtestatud ning see toimib täielikult. Ettevõtete maksujõuetuse ja maksevõime taastamise seaduse muutmise mõju hinnatakse praegu, kuna uued võla restruktureerimise ja võla sissenõudmise mehhanismid nüüd toimivad. Lõpule on jõudmas kriisiohjevahendite ettevalmistamine. Pangakriiside lahendamise fond toimib, varase sekkumise volitused on kehtestatud ning rekapitaliseerimist käsitlevat seadust on muudetud, et kajastada komisjoni teatist riigiabieeskirjade kohaldamise kohta finantskriisi kontekstis pankade kasuks võetavate toetusmeetmete suhtes alates 1. augustist 2013 (3). VKEde rahastamisvajaduste paremaks täitmiseks rakendatakse riikliku tagatiste süsteemi tõhususe ja juhtimise parandamise tegevuskava.

(15)

Edusamme on tehtud majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavate struktuurireformide rakendamisel. Ametiasutused on võtnud töötuse vähendamiseks ning tööjõuturu tulemuslikkuse suurendamiseks vastu täiendavad meetmed, sealhulgas töötute tõhusam aktiveerimispoliitika ja noortegarantii rakenduskava. Käimas on tööseadustikus esitatud töölepingu lõpetamist käsitleva määratluse uuestisõnastamine, kuna varasem määratlus kuulutati põhiseadusevastaseks. Vastu on võetud täiendavaid meetmeid hariduse valdkonnas, kus on üldiselt saavutatud märkimisväärset edu.

(16)

Valitsus kiitis heaks energiatootjate suhtes 2014. aastast kohaldatava maksu, mida tuleb tähelepanelikult jälgida, et vältida moonutusi süsteemis. Energiatariifivõla kustutamiseks ja süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja täiendavaid reforme.

(17)

Telekommunikatsiooni- ja postisektoris on rakendatud meetmeid, et täita liidu eeskirju ja toetada programmi eesmärkide saavutamist. Universaalteenuse osutajate valimine ja turgu valitseva operaatoriga sõlmitud kehtivate lepingute läbivaatamine märgivad edusamme Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/22/EÜ (4) täielikul rakendamisel. Õigusaktide avaldamine, milles kehtestatakse riikliku postiteenuse pakkujaga sõlmitud kontsessioonilepingu raamistik, lühendab praegust kontsessiooniperioodi ja suurendab seega konkurentsi. Ametiasutused on pühendunud transpordisektori jätkusuutlikkuse ja tõhususe suurendamisele.

(18)

Edeneb töö sektoripõhiste õigusaktidega, püüdes neid viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ, (5) kuid viivitusi esineb ehitussektori õigusraamistiku, kutseühinguid käsitlevate muudetud määruste ja rahvusvaheliste eeskirjade vastuvõtmisega, et saaks vastu võtta horisontaalse raamseaduse ühiskondlike kutseliitude kohta. Ametiasutused püüavad veelgi täiendada ühtse kontaktpunkti toimimist.

(19)

Käimas on linnaalade üürireformi hindamine pärast seda, kui täielikult rakendati uus õigusraamistik. Ametiasutuste eesmärk on suurendada jõupingutusi maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel üüriturul.

(20)

Töö riiklike reguleerivate asutuste uue raamiseadusega edeneb ning asjaomaseid määrusi muudetakse ning need võetakse eeldatavalt peagi vastu. Edasi on lükatud uue korralduse avaldamine, millega kehtestatakse reguleerivate asutuste rahalised toetused 2014. aastaks.

(21)

Kohtusüsteemi reformid jätkuvad kavakohaselt. Kohtute korralduse seaduse rakendamisel on tehtud edusamme, et ühtlustada kohtusüsteemi; avaldatud on õigusakt, millega tugevdatakse õiguskaitsetöötajate ja pankrotihaldurite ametitegevust; ning lõpule on viidud töö uue kohtuvälise menetlusega, millega luuakse kohtueelne menetlus kohtuväliste asjade kindlaksmääramiseks ja lahendamiseks. Litsentsimiskeskkonna parandamise ja halduskoormuse vähendamise meetmed on täienenud, sest vastu võeti õigusnormid litsentsimise ühtlustamiseks turismi, tööstuse ja territoriaalse planeerimise valdkonnas. Kaubandusalase litsentsimise õigusaktidega on töö pooleli ja uuesti vaadatakse läbi linnamajanduse ja ehituse õiguskorda.

(22)

Neid arengusuundi arvestades tuleks rakendusotsust 2011/344/EL muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2011/344/EL artikli 3 lõiked 8–9 asendatakse järgmisega:

„8.   Portugal võtab 2014. aastal kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega vastu järgmised meetmed:

a)

valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2014.aastal 4 % SKPst. Eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse selliste meetmete võimalikku mõju eelarvele, millega Portugali valitsus toetab panku finantssektoristrateegia raames. Selle eesmärgi saavutamiseks peab Portugal võtma konsolideerimismeetmed mahus 2,3 % SKPst, vastavalt 2014. aasta eelarveseaduses ja sel eesmärgil vastu võetud õigusaktides määratletule;

b)

lisaks juba vastuvõetud pensionimeetmetele, täiendatakse 2014. aasta jaanuari lõpuks avalike teenistujate pensionisüsteemi käsitlevaid õigusakte eesmärgiga tagada, et uue korraga kohaldatakse tulemuslikult ka uusi jätkusuutlikkuse reegleid ja seega ka tõstetud pensioniiga; Portugal töötab 2014. aasta jooksul välja osana käimasolevast pensionide struktuurireformist ka uued ulatuslikud meetmed, et tagada jätkusuutlikkus ja samas tugevdada võrdsuse põhimõtteid;

c)

kulude võimalike kõrvalekallete kontrollimiseks jälgib valitsus tähelepanelikult seda, kuidas ministeeriumides peetakse kulude piirmääradest kinni, ja esitab selle kohta nõukogule igal kuul aruande;

d)

Portugal määrab kindlaks ja rakendab viivitamata toitjakaotuspensioni saamise ning ka internetipõhiste hasartmängude litsentside müümise tingimuste kavandatud muudatused. Lisaks teeb Portugal otsustavad sammud sadamate käitamise kontsessioonide müümise rakendamiseks;

e)

ettevõtete tulumaksu ulatuslikku reformi rakendatakse olemasolevate eelarvevahendite piires, et järgida eelarve konsolideerimise eesmärke;

f)

maksukulude külmutamine keskvalitsuse, piirkondlikul või kohalikul tasandil säilib. Maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja igasuguse maksupettuse vastast võitlust tugevdatakse veelgi, muu hulgas kontrollides uut e-arveldamise süsteemi. 2014. aasta esimeses kvartalis viiakse läbi uuring kinnisvaraturu varimajanduse kohta, et otsida viise, kuidas vähendada maksudest kõrvalehoidumist üüriturul;

g)

kui kahjulikud õiguslikud või muud eelarvetäitmisega seotud riskid peaksid realiseeruma, kohaldab Portugal eelarvepuudujäägi eesmärgi täitmiseks kvaliteetseid kompenseerivaid meetmeid;

h)

pärast 2014. aastat jõuab Portugal tasemeni, kus valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2,5 % SKPst aastal 2015, ning peatab siseriiklike maksevõlgnevuste kogunemise. Eesmärgi saavutamise strateegiat toetab riigireformi dokument, milles keskendutakse sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkusele, avaliku halduse reformile, tervishoiu ja hariduse tõhususele ning keskkonnamaksudele. Käimas on laiapõhjalised konsultatsioonid poliitiliste partnerite ja sotsiaalpartneritega, et edendada ja määratleda reforme. Asjaomaseid edusamme analüüsitakse üheteistkümnenda läbivaatamise käigus ning kindlaks määratud meetmed kajastatakse 2014. aasta eelarvestrateegia dokumendis. Liidu eelarveraamistiku tingimuste täitmise eesmärgil esitatakse selles dokumendis ka keskpika perioodi eelarvekavade üksikasjad;

i)

Portugal võtab lisameetmeid, et täiendavalt tugevdada oma riiklikku finantsjuhtimissüsteemi. Eelarve killustatust vähendatakse seeläbi, et vähendatakse eelarveridu ja vaadatakse üle omatulude klassifikatsioon. Maksevõlgnevuste valideerimise ja arveldamise strateegia kohaldamine jätkub ning kohustuste kontrollimise seadust rakendatakse täielikult, et vältida uute maksevõlgnevuste tekkimist. Portugal vaatab läbi eelarveraamistiku seaduse, et võtta täielikult üle liidu asjaomased õigusaktid. Lisaks korraldab Portugal eelarveraamistiku seaduse põhjalikuma läbivaatuse, et ühtlustada eelarveassigneeringute struktuuri, tugevdada aruandekohustust ja täiendavalt kinnitada riigi rahandus keskpika perioodi raamistikus. Portugal tagab, et meetmeid, mida kasutatakse uue eelarveraamistiku rakendamiseks keskvalitsuse tasandil, kohaldatakse ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

j)

Portugal jätkab reformikava, et jõuda kaasaegse ja tõhusama tulude haldamiseni, mis oleks kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega. Portugal vähendab 2014. aasta esimeses kvartalis omavalitsuste maksubüroode arvu vähemalt 25 % võrra ning veel 25 % võrra 2014. aasta maiks. Maksuameti auditeerimiseks ettenähtud inimressurss suureneb vähemalt 30 % võrra kogu personalist. Maksuametis luuakse uus maksumaksja teenuste osakond, kuhu koondatakse maksumaksjale mõeldud erinevad teenused. Riskijuhtimisüksus hakkab täielikult tööle 2014. aasta esimeses kvartalis ja keskendub esialgu sihtprojektidele, et parandada FIEde ja jõukate isikute maksukuulekust. Maksukuulekust kontrollitakse pidevalt;

k)

Portugal jätkab avaliku halduse reformide rakendamist. Pärast seda, kui kaheteistkümnendat korda toimunud läbivaatamise käigus analüüsiti põhjalikult avaliku halduse palgaskaalat, töötatakse 2014. aasta esimesel poolel välja üks palgaskaala, mis on suunatud tasustamispoliitika ratsionaliseerimisele ja ametiteülesele ühtsusele ning mis viiakse lõpule 2014. aasta lõpuks. Sellega asendatakse 2014. aasta eelarveseaduses ettenähtud palkade läbivaatamine. Pärast lisarahade uuringut koostab Portugal aruande palgalisade ulatusliku reformi kohta. kaheteistkümnenda läbivaatamise tulemusel esitatakse ühtse lisatasude skaala eelnõu;

l)

Portugal viib lõpule jagatud teenuste rakendamise avalikus halduses;

m)

Portugal rakendab täielikult avaliku ja erasektori partnerluse uue õigusliku ja institutsionaalse raamistiku. Läbirääkimised avaliku ja erasektori partnerluse üle jätkuvad mitmes sektoris, et ohjata nende mõju eelarvele. Järgides uut riigi osalusega ettevõtete raamseadust ja kooskõlas rahandusministeeriumi tõhustatud osaniku rolliga, luuakse riigi osalusega ettevõtete kontrollimiseks tehniline üksus. Valitsus jätkab riigi osalusega ettevõtete ulatuslikku restruktureerimisprogrammi, et saavutada tegevuses jätkusuutlik tasakaal. Portugali valitsus jätkab pooleliolevate erastamistega;

n)

Portugal esitab aruande järgmiste eesmärkidega:

i)

teha kindlaks riigi poolt ja kohalikul tasandil pakutavate teenuste ja nende tasandite õiguspädevuse kattumised ja muud ebatõhususe põhjused;

ii)

korraldada ministeeriumide poolt osutatavate detsentraliseeritud teenuste võrk ümber peamiselt Lojas do Cidadão võrgu (ametiasutuste ja avalike teenuste ühtne kontaktpunkt) abil ja muude põhimõtete alusel, mis võimaldavad parandada teenuste osutamise geograafilist jaotust, edendada ühiste teenuste osutamist ja arendada digitaalset valitsust;

o)

Portugal tagab tervishoiusüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse, jätkates teenuste ratsionaalset kasutamist ja kulude kontrollimist, vähendades riiklikke kulutusi ravimitele ja kõrvaldades maksevõlgnevused;

p)

Portugal jätkab haiglatevõrgu reorganiseerimist ja ratsionaliseerimist, spetsialiseerib, koondab ja vähendab haiglateenuseid, läheb üle haiglate ühisele juhtimisele ja haldamisele ning tagab haiglate reorganiseerimise mitmeaastase tegevuskava rakendamise;

q)

pärast uue linnaalade üüriseaduse 6/2006 muudatuste ja renoveerimise haldusmenetlust lihtsustava dekreetseaduse vastuvõtmist hindab Portugal põhjalikult eluasemeturu toimimist;

r)

järgides konstitutsioonikohtu 20. septembri 2013. aasta otsust, koostab Portugal tööturureformi alternatiivsed võimalused, millel oleks samaväärne mõju, ning rakendab need;

s)

Portugal soodustab palgasuundumusi, mis on kooskõlas eesmärgiga edendada töökohtade loomist ja parandada ettevõtete konkurentsivõimet, et vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust. Programmiperioodil suurendatakse alampalka ainult juhul, kui see on põhjendatud majanduslike ja tööturu suundumustega;

t)

Portugal jätkab oma aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkuse suurendamist vastavalt hindamisaruande tulemustele ja tegevuskavale, et parandada riiklike tööturuasutuste toimimist;

u)

Portugal jätkab tegevuskavades sätestatud meetmete rakendamist kesk- ja kutsehariduse ning koolituse kvaliteedi parandamiseks. Eelkõige esitab valitsus kavad koolide rahastamisraamistiku tõhususe parandamiseks ning määrab kindlaks võrdlusaluseks olevad kutsekoolid;

v)

Portugal võtab vastu seni tegemata sektoripõhised muudatused, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (*) täielikuks rakendamiseks;

w)

Portugal parandab ärikeskkonda ja lõpetab selleks pooleliolevad halduskoormuse vähendamise reformid (direktiivis 2006/123/EÜ ette nähtud täielikult toimivad ühtsed kontaktpunktid ja eelnevat heakskiitu mittevajavad projektid), koondades asjaomaste liidu direktiivide karakteristikud reguleeritud kutsealade koha ja lihtsustades veelgi kehtivaid litsentsimismenetlusi ja eeskirju ning vähendades majanduses halduskoormust, mis on majandustegevuse arengu peamiseks takistuseks;

x)

Portugal viib lõpule sadamate juhtimissüsteemide reformi, sealhulgas vaatab läbi sadamate käitamise kontsessioonid;

y)

Portugal rakendab meetmeid transpordisüsteemi toimimise parandamiseks;

z)

Portugal jätkab ELi raudteepaketi ülevõtmist;

aa)

Portugal rakendab sõltumatu gaasi ja elektrienergia logistikateenuste ettevõtte loomise kava;

ab)

Portugal rakendab piisavaid meetmeid, et kõrvaldada energiatariifivõlg ja tagada riikliku elektrisüsteemi jätkusuutlikkus;

ac)

valitsus esitab Portugali parlamendile kutseorganisatsioonide põhikirja muutmise õigusakti eelnõu;

ad)

Portugal kiidab heaks ettepanekud muuta reguleerivaid asutusi käsitlevaid määrusi;

ae)

Portugal jätkab turule sisenemise tõkete eemaldamist, kehtivate loasaamisnõuete mahendamist ja halduskoormuse vähendamist teenuste sektoris;

af)

Portugal avaldab igas kvartalis aruande majanduse elavnemise määra, ettevõtete maksejõuetust käsitlevate kohtuasjade läbivaatamise kiiruse ja kulude, maksuasju käsitlevate kohtuasjade läbivaatamise kiiruse ja kulude ning kohtuasjadest tuleneva täitemenetluse lõpetamise määra kohta;

ag)

Portugal võtab vastu ehitusseadused ja muud sektoripõhised muudatused, et täielikult rakendada direktiivi 2006/123/EÜ;

ah)

Portugal hindab käibemaksu kassapõhise arvestamise vabatahtliku korra kasutamise mõju;

ai)

Portugal koostab ülevaate ja analüüsi selliste eeskirjade rakendamisega kaasnevate kulude kohta, mis võivad oluliselt mõjutada majandustegevust.

9.   Eesmärgiga taastada usaldus finantssektori vastu, püüab Portugal säilitada adekvaatse kapitalitaseme oma pangandussektoris ning tagab nõuetekohase finantsvõimenduse vähendamise protsessi vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tähtaegadele. Seoses sellega rakendab Portugal finantsstabiilsuse tagamiseks pangandussektori toimimise strateegiat, mis on kokku lepitud komisjoni, EKP ja IMFiga. Eelkõige teeb Portugal järgmist:

a)

jälgib kapitalinõuete direktiivi IV paketiga ettenähtud kapitalinõuete rakendamist pankades ning tagab, et kapitalipuhvrid on piisavad tegutsemiseks keerulises ärikeskkonnas;

b)

soovitab pankadel tugevdada jätkusuutlikult oma tagatispuhvreid;

c)

kohustub edaspidi toetama vajaduse korral pangasüsteemi, julgustades pankasid leidma oma lahendusi, kuna vahendid pankade maksevõime toetusfondist on kättesaadavad rangetel tingimustel kooskõlas hiljuti muudetud liidu riigiabi eeskirjadega, et täiendavalt toetada elujõulisi panku;

d)

tagab pangandussektori finantsvõimenduse tasakaalustatud ja nõuetekohase vähendamise, mis on oluline selleks, et alaliselt kõrvaldada rahastamisega seotud tasakaalustamatus ja vähendada sõltuvust eurosüsteemi rahastamisest keskpikas perspektiivis. Pankade rahastamis- ja kapitalikavad vaadatakse läbi kord kvartalis;

e)

jätkab Banco de Portugali järelevalve korralduse tugevdamist, optimeerib selle järelevalvemenetlusi ning arendab ja rakendab uusi järelevalvemeetodeid ja -vahendeid. BdP vaatab üle viivislaenude normid, et vastavalt liidu tasandil kehtestatud ajakavale saavutada vajalik lähenemine Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase tehnilise standardi tingimustega;

f)

jätkab igas kvartalis pankade võimalike kapitalivajaduste kontrollimist, kasutades selleks stressiolukordi arvessevõtvat ettepoolevaatavat lähenemisviisi, integreerides sealhulgas kvaliteeditagamise protsessi uue ülalt-allapoole stressitesti raamistiku, mis võimaldab vaadata üle tulemuste peamised stiimulid;

g)

jätkab riigi osalusega grupi (Caixa Geral de Depósitos — CGD) ajakohastamist;

h)

korraldab praegu eriotstarbelise äriühingu Parvalorem valduses olevate Banco Português de Negócios (BPN-pank) laenude haldaja leidmiseks pakkumismenetluse, mille võitja ülesandeks jääb varad järk-järgult tagasi nõuda; tagab tütarettevõtjate ja vara õigeaegse võõrandamise kahes ülejäänud riigile kuuluvas eriotstarbelises äriühingus;

i)

analüüsib pankade maksevõime taastamise kavasid ning annab süsteemile suuniseid maksevõime taastamiskavade kohta kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomaste tehniliste standardite (eelnõuga) ja tulevase liidu direktiiviga krediidiasutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kohta ning koostab pankade esitatud aruannete alusel kriisilahenduskavad;

j)

rakendab finantseerimisasutuste raamistikku kodumajapidamiste võla kohtuväliseks restruktureerimiseks ja muudab ettevõtete võla restruktureerimise raamistiku kohaldamise sujuvamaks;

k)

koostab igas kvartalis aruanded uute restruktureerimisvahendite rakendamise kohta; hiljuti läbiviidud uuringute põhjal analüüsib erinevaid võimalusi muuta maksevõimeliseks rohkem selliseid äriühinguid, kes järgivad elavdamise erimenetlust rängas finantsolukorras olevatele äriühingutele (PER) ja äriühingute maksevõime taastamise süsteemi kohtuväliste kokkulepete kaudu äriühingute puhul, kes on majanduslikult raskes olukorras või kes juba on või varsti muutuvad maksejõuetuks (SIREVE) menetlusi;

l)

jätkab ettevõtete ja kodumajapidamiste kõrge võlataseme kontrollimist, koostades selleks igas kvartalis aruande, ning uue võla restruktureerimise raamistiku rakendamist, et tagada selle võimalikult tulemuslik toimimine;

m)

innustab juba esitatud ettepanekutele tuginedes ettevõtlussektori rahastamisalternatiivide mitmekesistamist ning ettevõtlussektorile traditsioonilise pangakrediidi kõrval alternatiivseid rahastamisvõimalusi pakkuvate lahenduste väljatöötamist ja rakendamist mitmesuguste meetmete abil, mille eesmärk on parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele;

n)

olemasolevate valitsemissektori rahastatavate krediidiliinide tulemuslikkuse ja valitsemise parandamine, tuginedes viimasele välisauditile. Rakendab äsja läbivaadatud tegevuskava, mille eesmärk on parandada riikliku tagatiste süsteemi juhtimist ning muuta need skeemid tõhusamaks ja samal ajal viies riigi riskid miinimumi;

o)

loob arengu valdkonna finantseerimisasutuse, mille ülesandeks on liidu struktuurifondide rahastamisvahendite hüvitatava osa juhtimise ajakohastamine ja tsentraliseerimine programmitöö aastateks 2014–2020. Asutus ei võta isikutelt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ega anna laene.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 18. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(2)  Nõukogu 17. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

(3)  ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).


III Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

10.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 107/69


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 303/13/COL,

10. juuli 2013,

seoses tšarterlendude fondi kava loomisega Põhja-Norras (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 61 ja selle protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide vahelist lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

(1)

2. mai 2012. aasta kirjaga ning pärast eelteatamise etapis toimunud läbirääkimisi järelevalveametiga teatasid Norra ametiasutused Põhja-Norra tšarterlendude fondi loomise kavast vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 (1).

(2)

27. juuni 2012. aasta kirjaga (2) teavitas järelevalveamet Norra ametiasutusi oma otsusest algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ja II osa artikli 6 lõikes 1 sätestatud ametlik uurimismenetlus abi eraldamise suhtes Põhja-Norra tšarterlendude fondi kava raames.

(3)

Järelevalveameti otsus nr 246/12/COL menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle juurde kuuluvas EMP kaasandes (3).

(4)

Norra ametiasutused esitasid oma märkused otsuse nr 246/12/COL kohta 27. augusti 2012. aasta kirjaga (4).

(5)

Ametile laekusid märkused otsuse nr 246/12/COL kohta kaheksalt huvitatud kolmandalt isikult (5).

(6)

Norra ametiasutused esitasid oma märkused kolmandate isikute tähelepanekute kohta 15. novembri 2012. aasta (6) ja 23. aprilli 2013. aasta kirjadega (7).

2.   Kavandatava meetme kirjeldus

2.1.   Tšarterlendude fondi kava

(7)

Meetmega luuakse tšarterlendude fondi abikava (edaspidi „tšarterlendude fond” või „abikava”), millest antakse abi reisikorraldajatele, kes pakuvad tšarterlendusid (8) Põhja-Norra kolme maakonda: Nordlandi, Tromsi ja Finnmarki (edaspidi „maakonnad”). Tšarterlendude fond oleks mittetulundusühing, kelle ülesanne on abi vahendada. Fondi rahastatakse nimetatud kolme maakonna eelarvevahenditest.

(8)

Kava hõlmab kõiki Põhja-Norra lennujaamadesse suunduvaid tšarterlende. Norra ametiasutused on märkinud, et nad loevad asjakohaseks üksnes suuri lennukeid, (9) kuna vaid suured lennukid on tšarterlendudeks sobivad (10). Kõigi Põhja-Norra lennujaamade vastuvõtuvõime on praegu alakasutatud.

(9)

Abi antakse reisikorraldaja tšarterlendude kogukuludest kuni 25 % suuruse maksena ning see on piiratud vaid tšarterlennu kuludega (11).

(10)

Norra ametiasutuste prognooside kohaselt kaetakse tšarterlendude fondist esimesel aastal 16 tšarterlendude seeriat, (12) seejuures seitse edasi-tagasi lendu seeria kohta ehk kokku 112 edasi-tagasi lendu. Halvimaks stsenaariumiks peetakse lennuki 60 % täituvust, (13) sel juhul oleks abi osatähtsus kõige suurem (14). 60 % keskmise täituvuse korral oleks tšarterlendude fondist eraldatav aastane abisumma hinnanguliselt umbes 8 400 000 Norra krooni (15).

(11)

Abikava moodustab osa Norra ametiasutuste ühtsest regionaalarengu strateegiast. Norra nn Põhja regiooni poliitika üks peaeesmärke on panna tugevam alus kogu riigi tööhõivele, väärtuse kasvatamisele ja heaolule piirkondliku ja riikliku jõupingutuse tulemusena ning koostöös välispartnerite ja põliselanikega (16). Põhja-Norra poliitika keskendub täpsemalt turismi arendamisele, et luua töökohti turismitööstuses ja hoida sellega ära kohaliku elanikkonna lahkumist. Ka Norra valitsuse turismistrateegias viidatakse tšarterlendude fondile (17). Turismi arendamine on Nordlandi, Tromsi ja Finnmarki maakonnavalitsustele oluline, et hoida ära maapiirkondade rahvastikukadu (18).

(12)

Tšarterlendude fond asutatakse tõenäoliselt äriühinguna, mis kuulub ühiselt kolmele maakonnale. Fondi juhatus nimetab töörühma, kes hakkab kiitma heaks taotlusi abikavast vahendite eraldamiseks, kui on täidetud teatavad kriteeriumid.

2.2.   Abimeetme eesmärk ja võimalik mõju

(13)

Tšarterlendude fondi eesmärk on leida Põhja-Norra lennujaamadele suuremat rakendust ning aidata seeläbi kaasa piirkonna majanduslikule arengule. Abimeetmega loodetakse vähendada Põhja-Norrasse suunduvate tšarterlendude korraldamise majanduslikku riski (mitteregulaarlennud).

(14)

Nimetatud maakonnad on hõreda asustusega alad, mille keskmine rahvastikutihedus on 4,2 inimest ruutkilomeetri kohta — seega kuuluvad need määratluse „hõredalt asustatud piirkonnad” alla, nagu on sätestatud ameti regionaalabi suunistes (19). Lisaks on suureks probleemiks maakondade rahvastikukadu.

(15)

Minevikus on Põhja-Norrasse korraldatud piiratud arvul tšarterreise, mis ei osutunud edukaks (20). See võis tuleneda tšarterlendude suhtes kehtivatest tühistamiseeskirjadest. Hilises etapis tühistamine on väga kulukas. Tšarterlennu tühistamise otsus tuleb teha mitu kuud enne tšarterlendude seeria alustamist. Kui selleks kuupäevaks on piletimüük olnud kehv, siis sageli tšarterlendude seeria tühistatakse. Vastasel korral riskeerib reisikorraldaja tühistamistasu maksmise või välja müümata istekohtadest tekkiva kahjumiga. Turismiettevõtjate arvates jääksid paljud lennud nimetatud riski vähenemisel alles ning võiksid isegi kasumit tuua. Paistab, et reisikorraldajad eelistavad välja müümata istekohtade arvust lähtuvalt pigem lennu tühistada kui oodata ja loota, et hilisem müük lennu kasumlikuks muudab.

(16)

2010. aastal oli turismi hinnanguline mõju kolmele maakonnale umbes 14 miljardit Norra krooni. See hõlmab turismi vahetut ja ka kaudset mõju (21). Alltoodud tabel annab teatava ettekujutuse, kuidas jaotuvad turistide kulutused kolme maakonna eri tegevusharude vahel (22).

Maakond/tegevusharu

Toit/jook

Reisijatevedu

Teenused, aktiivne puhkus

Toit/jook

Rõivad ja jalanõud

Suveniirid, maakaardid jne

Finnmark

311,7 mln

470,8 mln

51,1 mln

192,9 mln

45,8 mln

23,2 mln

Troms

453,9 mln

1457,8 mln

80,0 mln

250,8 mln

59,6 mln

31,6 mln

Nordland

664,0 mln

2654,6 mln

110,3 mln

428,7 mln

101,9 mln

46,6 mln

(17)

Põhja-Norra hotellitööstus vaevleb alatäituvuse ja väikeste tegevusmarginaalide käes. Lisaks on hotellide täituvus aasta lõikes väga ebaühtlane. Turismitööstuse üks probleeme on arvukad hooajalised töökohad. Norra ametiasutused loodavad, et kava suurendab turismi madalhooajal ning mõjutab positiivselt eelkõige turismitööstuse tööhõivet. 2012. aastal kulutasid turistid Põhja-Norras hinnanguliselt 9 000 Norra krooni inimese kohta (23). Norra ametiasutused leiavad, isegi vähene abi tšarterlendude fondist tagaks selle, et suur hulk turistide kulutatavast rahast jääks abikava sihtpiirkonda. Seda illustreerib alltoodud tabel (24).

Keskmine täituvus

Turistide arv esimesel aastal

Tšarterlendude fondist eraldatav abi

Turistide kulutused

Tšarterlendude fondi kulud/turistide kulutused

60 %

10 714

8 400 000

96 422 400

8,7 %

61 %

10 892

7 980 000

98 029 440

8,1 %

62 %

11 071

7 560 000

99 636 480

7,6 %

63 %

11 249

7 140 000

101 243 520

7,1 %

64 %

11 428

6 720 000

102 850 560

6,5 %

65 %

11 606

6 300 000

104 457 600

6,0 %

66 %

11 785

5 880 000

106 064 640

5,5 %

67 %

11 964

5 460 000

107 671 680

5,1 %

68 %

12 142

5 040 000

109 278 720

4,6 %

69 %

12 321

4 620 000

110 885 760

4,2 %

70 %

12 499

4 200 000

112 492 800

3,7 %

71 %

12 678

3 780 000

114 099 840

3,3 %

72 %

12 856

3 360 000

115 706 880

2,9 %

73 %

13 035

2 940 000

117 313 920

2,5 %

74 %

13 213

2 520 000

118 920 960

2,1 %

75 %

13 392

2 100 000

120 528 000

1,7 %

76 %

13 571

1 680 000

122 135 040

1,4 %

77 %

13 749

1 260 000

123 742 080

1,0 %

78 %

13 928

840 000

125 349 120

0,7 %

79 %

14 106

420 000

126 956 160

0,3 %

80 %

14 285

0

128 563 200

0,0 %

2.3.   Abimeetme riiklik õiguslik alus

(18)

Maakonnad teevad kapitalisüstid tšarterlendude fondi oma eelarvetest. Abi eraldamise õigusliku aluse moodustavad maakondade vastavad otsused (25).

(19)

Tšarterlendude fond eraldab abi oma põhikirja alusel ning fond sõlmib abisaajatega standardlepingud.

2.4.   Abisaajad

(20)

Tšarterlendude fondist saavad abi reisikorraldajad, näiteks tšarterlennu korraldajad. Kõik tšarterlendude fondile esitatavad taotlused peavad kinnitama kolm osalist:

reisikorraldaja, kes on vahetu abisaaja;

sihtkoha teenuseosutaja, nagu sihtkoha haldusettevõte, hotell, turismibüroo või mis tahes muu turismiteenuse kaubanduslik pakkuja. Tšarterlendude fondist ei anta abi üksnes lendu sisaldavatele pakettidele. Vajalik on tõendada, et reisipakett sisaldab maapealseid teenuseid abikava sihtkohas, mille väärtus on vähemalt 800 Norra krooni turisti kohta;

lennuettevõtja, kes esitab kõik kulud, tähtajad, trahvid, kohustused ja vastutuse, mis tšarterlendude seeria suhtes kehtivad.

(21)

Tšarterlendude fondi taotluste läbivaatamise rühm võib taotluse tagasi lükata järgmistel juhtudel:

piirsummad, mille juhatus on fondi vahendite suhtes teatavaks ajavahemikuks kehtestanud, on ammendatud;

abisaaja mõne toetuspartneri suhtes on kahtlus, et ta ei suuda täita taotluses kirjeldatud majanduslikke kohustusi;

taotlus on puudulik või ei ole kooskõlas tšarterlendude fondi avaldatud suunistega.

(22)

Tšarterlendude fondist toetatakse Põhja-Norrasse tšarterlende korraldavaid reisikorraldajaid. Reisikorraldajad võivad asuda Põhja-Norras või sellest väljaspool või EMPs või sellest väljaspool.

2.5.   Abi osakaal, abikõlblikud kulud, kattumine muude abikavadega

(23)

Abi antakse reisikorraldaja tšarterlendude kogukuludest kuni 25 % ulatuses ning see on piiratud vaid tšarterlennu kuludega (nt turismikorraldaja ja lennuettevõtja vahelises lepingus võetud rahalised kohustused). Reisikorraldajate muud kulud ei ole abikavaga hõlmatud.

(24)

Abisumma arvutatakse välja vastavalt tšarterlendude seerias osaleva „lennuki keskmisele täituvusele” v.a planeeritud tühisõidud (empty legs) (26). Täituvus määratakse kindlaks reisijate reaalse arvu järgi lennukis, mis jagatakse lennuki maksimaalse istekohtade arvuga. Reisijaandmed põhinevad Norra lennujaamade valdajate registreeritud ametlikel arvandmetel. Planeeritud tühisõite ei võeta arvesse keskmise täituvuse, küll aga tšarterlendude seeria abikõlblike kogukulude arvutamisel.

(25)

Reisikorraldajatele kehtestatakse nõue sätestada säästuläveks 80 % täituvusest (27). Kui müük näitab täituvust 60 % või vähem, hüvitatakse reisikorraldajale fondist 25 % tšarterlennu kuludest ning see on maksimaalne abi osatähtsus. Seega antakse maksimaalset toetust (25 %) täituvuse puhul kuni 60 %. Kui täituvus on vähemalt 80 %, abi ei anta. Seda illustreerib alljärgnev tabel (28).

Täituvus

Müügitulu (NOK)

Tšarterlendude fondist eraldatav abi (NOK)

50 %

187 500

75 000

55 %

206 250

75 000

60 %

225 000

75 000

65 %

243 750

56 250

70 %

262 500

37 500

75 %

281 250

18 750

80 %

300 000

0

(26)

Kui tšarterlendude seeria raames lendava lennuki täituvus on 60–80 %, kaetakse fondi vahenditest reisikorraldajale tšarterlendude seeriaga seotud kahjum. Tšarterlendude fondi toimimist illustreerib alltoodud joonis (29).

Image

(27)

Nagu on näidatud ülaltoodud joonisel, kaotab reisikorraldaja raha juhul, kui täituvus on väiksem kui 60 %, sest müügitulu ja abi osatähtsus 25 % ei ole piisav säästuläve saavutamiseks. Fondi rahaline toetus katab reisikorraldaja kahjumi vaid juhul, kui täituvus on 60–80 %.

(28)

Fond maksab reisikorraldajatele abi välja alles pärast seda, kui tšarterlendude seeria Põhja-Norrasse on lõppenud ja tšarterlendude fondi taotluste läbivaatamise rühm on analüüsinud ja kinnitanud kõigi abikõlblikkuse kriteeriumide täitmist.

(29)

Fondi abi on lubatud kombineerida muude abimeetmetega. Samade abikõlblike kulude rahastamine muudest abikavadest kooskõlastatakse tšarterlendude fondiga ning kehtivates suunistes sätestatud abi piirmäärasid ei tohi ületada. Tšarterlendude fondi tegevusabi ei ole lubatud kombineerida de minimis erandi alla kuuluva abiga samade abikõlblike kulude puhul, et pidada kinni regionaalabi suunistes kehtestatud abi osatähtsuse määradest.

2.6.   Järelevalve ja reklaam

(30)

Teave tšarterlendude fondi kohta avaldatakse Avinor AS kodulehekülje alalehel (30) ning veebiaadressil www.visitnorthnorway.com.

(31)

Fond tagab, et igal aastal avaldatakse nimekiri abi saanud reisikorraldajatest, kusjuures iga abisaaja kohta tuuakse välja avaliku sektori vahendite päritolu, abisaaja nimi, makstud abisumma ja seotud reisijate arv.

(32)

Kui reisikorraldaja ei suuda täita kriteeriume, mis tšarterlendude fond on kehtestanud abi eraldamisel, kohaldatakse trahvi.

2.7.   Eelarve ja kehtivusaeg

(33)

Tšarterlendude fondi kolme esimese tegevusaasta eelarve on kokku 30 miljonit Norra krooni. Vajaduse korral tehakse pärast seda täiendavaid kapitalisüste. Maksimaalne regulatiivne kapital ei ole suurem kui 30 miljonit Norra krooni. Fondist eraldatav maksimaalne võimalik abisumma on 15 miljonit Norra krooni aastas (absoluutne abi piirsumma). Hinnanguliselt jääb fondist eraldatav abisumma siiski väiksemaks kui 10 miljonit Norra krooni aastas.

(34)

Norra ametiasutused on märkinud, et fondi kehtivusaeg on 10 aastat.

2.8.   Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

(35)

Lähtudes Norra ametiasutuste esitatud teabest, leiab järelevalveamet, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 6 tingimused ning et teatatud abikava kujutab endast riigiabi. Ameti otsuses nr 246/12/COL väljendas järelevalveamet kahtlust seoses kava vastavusega EMP lepingu artikli 61 lõikele 3, kui vaadelda seda järelevalveameti regionaalabi suuniste taustal. Kahtlused olid seotud eelkõige küsimusega, kas on lubatud anda abi vahetutele abisaajatele väljaspool Põhja-Norrat.

3.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(36)

Järelevalveametile laekus märkuseid kaheksalt huvitatud kolmandalt isikult, kellest seitse väljendas tšarterlendude fondile toetust (Innovative Experiences, (31) NHO Reiseliv, (32) Avinor, VinterTroms AS, (33) Northern Norway Tourist Board Ltd, hotelliketid Rica Hotels ja Thon Hotel, Voigt Travel b.v.) ning üks vastuseisu (NHO Luftfart) (34).

(37)

Kõik tšarterlendude fondi loomist toetanud kolmandad isikud väljendasid fondi suhtes suurt poolehoidu ning avaldasid arvamust, et see on Põhja-Norra regionaalarengu ja turismisihtkohana arendamise seisukohast ülimalt tähtis. Laekusid näiteks järgmised märkused.

Selleks et arendada Põhja-Norras välja aastaringselt kasumlikku seiklusturismi, on väga tähtis jõuda oluliste rahvusvaheliste sihtrühmadeni. Tuleb suurendada talveturistide arvu ning seda aitavad saavutada mugavamad otselennud. Väljaspool suveaega toimuvaks lühiajalise puhkuse veetmiseks või külastuseks ei ole auto-, bussi- või rongisõit Põhja-Norrasse turistidele meelepärane valik. Põhja-Norra vajab aastaringset turismitegevust, et tagada turismitööstusele kogenud töötajad ning aktiivne ja ligitõmbav piirkond lähiaastateks. Esineb oluline sõltuvusside piirkonna kui asustatud ja ligitõmbava elukeskkonna ning Põhja-Norra kui säästliku, autentse ja aastaringse turismipiirkonna vahel.

Põhja-Norrat ohustab rahvastikukadu. Kui arvata välja Tromsø, siis on kõigil piirkonna lennujaamadel terminali läbilaskevõime seisukohast palju vaba ressurssi, mida saaks kasutada piirkonnale kasulike rahvusvaheliste lendude tarbeks. Teatatud meede muudaks Avinori lennujaamad Põhja-Norra kohalikeks tugevateks turismikanaliteks. See aitab luua piirkonnas rohkem töökohti ning turismi arendamine avaldab piirkonnale väga head mõju.

Põhja-Norra turismitööstuse eriline lahendamist vajav ülesanne on leida viis aastaringseks turismiks ja tagada piisav ning kindel ja kasumlik kliendibaas talvekuudeks.

Põhja-Norra taliturismi arendamises on tšarterlennud prioriteet. Tšarterlendude fond on määrava tähtsusega kasumlike talvereiside väljaarendamiseks ja aastaringsete töökohtade loomiseks piirkonna turismitööstuses.

Northern Norway Tourist Board Ltd eesmärk on suurendada piirkonna külastajate arvu 2018. aastaks ligi 100 % (2,9 miljonilt 5 miljonile). Selle eesmärgi saavutamiseks on tšarterlennud esikohal ja reisikorraldajate sõnul ainus viis sihtkohtade populariseerimiseks.

Reisikorraldajate ülesanne on mitte läbi kukkuda, kuna Põhja-Norra on uus sihtkoht ja paljud neist müüvad juba sarnaseid tooteid konkureerivatel turgudel. Tšarterlendude täituvuse ning reisi kasumlikkuse saavutamine õige hinnaga ei ole kerge ülesanne.

Asjaolu, et viimase paari aastaga on Euroopast Põhja-Norrasse toimunud bussiturism märkimisväärselt kahanenud, näitab, et see turismiliik tuleb asendada uuega, näiteks tšarterlendudega.

Tšarterlennud lähtuvad kliendile sobivast lennujaamast ning viivad otse valitud sihtkohta, hoides sellega ära mitme eri lennuliini kasutamise ja ümberistumistega kaasneva mõttetu ajakulu, hilinemised, kulutused ja energia raiskamise.

Tšarterreisid on väga kõrge riskiastmega reisid, sest lennu tühistamise tingimused ei lange kokku klientide reserveerimiskäitumisega. Riske vähendav algatus võib oluliselt suurendada reisimist Põhja-Norrasse kui uude (talve-)sihtkohta.

Põhja-Norrasse suunduvate traditsiooniliste liinilendude ettevalmistamine ja müümine ei ole absoluutselt huvipakkuv lahendus. Liinilende sisaldavad pakettreisid oleks täiesti teine toode ja tähendaks sisenemist täiesti teistsugusesse vaiksesse turusegmenti.

(38)

Tšarterlendude fondi suhtes vastumeelsust väljendanud kolmanda isiku põhimärkused olid kokkuvõtlikult järgmised (35).

Väide, et viimastel aastatel on suudetud edutult käitada vaid mõnda liini, ei ole õige. Näiteks on SAS käitanud juba palju aastaid tšarterlende Tromsøst, Evenesist ja Bodøst mitmetesse Euroopa linnadesse ning viimasel paaril aastal on toimunud igal aastal korrapärane kasv. Seega on võimalik käitada selliseid lende ärilistel alustel.

Eksitav on väita, et reisikorraldajate jaoks kujutavad tšarterlennud suurimat riski. Näiteks pakub SAS standardlepingut, mis võimaldab lisakuludeta tühistamist kuni 60 päeva enne lennu toimumist. Pärast seda rakendub kahjutasu.

Norra lennundussüsteem on rajatud „hub and spokes” põhimõttele (suurest kesklennujaamast väikestesse lennujaamadesse suunduvad lennud). Oslo Lufthavn Gardermoen on kõigi Norra sihtkohtade loomulik keskpunkt ning see on loonud aluse tugeva siselendude süsteemi väljaarendamisele. Seepärast esineb vahetu konkurentsisuhe praeguste Põhja-Norra suunal toimuvate lendude ja mis tahes uute tšarterlendude vahel, mida toetatakse tšarterlendude fondist. Tavaliinidel Põhja-Norrasse on juba praegu väga palju rahvusvahelisi reisijaid.

Abikaval on vahetud majanduslikud tagajärjed tavaliinidel tegutsevatele ettevõtetele.

Abikava on diskrimineeriv, kui kõrvutada abikõlblikke tšarterlende ja välisriikidest otse Põhja-Norrasse suunduvaid võimalikke uusi tavaliine. Tšarterlendude abikava takistaks uute liinilendude avamist ning ei oleks kooskõlas võrdse konkurentsi aluspõhimõttega.

Selleks et riigisisesed lennud oleksid kasumlikud, peab lennukite täituvus olema vähemalt 80 %. Et tagada häid lennupakkumisi Euroopast Norrasse, on otsustava tähtsusega baaslennujaamade asukoht. Näiteks selleks, et meelitada Briti turiste otse Põhja-Norra väiksematesse sihtkohtadesse, on oluline konkurentsieelis baaslennujaam Ühendkuningriigis. Seepärast soodustaks abikava praktikas välismaiseid lennuettevõtteid.

Norra ametiasutustel on täielik õigus osta lennuliine kooskõlas määrusega nr 1008/2008 (36).

4.   Islandi ametiasutuste märkused

(39)

Norra ametiasutused esitasid oma märkused otsuse nr 246/12/COL kohta 27. augusti 2012. aasta kirjaga (37) ning seisukoha kolmandate isikute märkuste kohta 15. novembri 2012. aasta ja 23. aprilli 2013. aasta kirjadega (38).

(40)

Kõige arktilisemad piirkonnad, sh Norra põhjapoolsed alad kannatavad probleemide käes, mis on põhjustatud kohaliku tööstuse mitmekesisuse ebapiisavast tasemest, kaugusest ning pikkadest piirkonnasisestest ja -välistest vahemaadest, samuti karmidest ilmastikuoludest. Tšarterlendude fondi eesmärk on aidata mitmekesistada piirkonna tööstust, luues töökohti turismi- ja sellega seotud valdkondades. Sealsete maakondade seisukoha põhjal oleks fond oluline vahend piirkonna elanikkonna vähenemise pidurdamiseks.

(41)

Norra ametiasutuste arvates on abi andmine väljaspool asjaomast piirkonda asuvale ettevõttele täielikult kooskõlas regionaalabi suunistega, kui abi soovitud mõju avaldub regionaalabikõlblikus piirkonnas. Fond peab kava kohaselt avaldama mõju kolmes Põhja-Norra maakonnas.

(42)

Regionaalabi suunised ning suunised lennujaamade rahastamiseks ja stardiabi eraldamiseks piirkondlikest lennujaamadest lähtuvatele lennuettevõtjatele ei sisalda mingeid piiranguid tegevusabi andmisele vastavalt abisaaja asukohale, kui soovitav mõju avaldub asjaomases piirkonnas. Lisaks on Euroopa Komisjon ja järelevalveamet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c ja EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohase väljakujunenud praktika alusel lubanud nii seoses piirkondlikele lennujaamadele tegevusabi kui ka stardiabi eraldamisega anda tegevusabi ilma mingite abisaaja asukohast tulenevate piiranguteta.

(43)

Abi ja sihtpiirkonna vahel on selge seos. Alltoodud tabelis on esitatud fondi kavandatav kasulik mõju Põhja-Norrale (39).

Image

(44)

Tekkiv majandustegevus mõjub mitmeti. Lennuettevõtja saab tšarterlennu käitajalt sissetulekut seoses lennuki tellimisega. Reisikorraldaja saab sissetulekut tšarterlendudelt. Põhimõju avaldub Põhja-Norra majandusele, nagu on näidatud joonise all paremal nurgas asuvate noolte abil. Tšarterlendude fond ei kehtesta mingeid piiranguid tšarterlende korraldava reisikorraldaja asukoha suhtes, kuid viimane saab abi üksnes tingimusel, et tšarterlendude seeria toimub mõnda Põhja-Norra piirkondlikku lennujaama.

(45)

Abikava on vajalik ja asjakohane (40).

(46)

Maakonnad leiavad, et fond on kokkusobiv regionaalabi suunistega. Kui järelevalveamet peaks jõudma vastupidisele arvamusele, siis eeldavad maakonnad, et abikava on kokkusobiv vähemalt EMP lepinguga, olgu suuniste alusel, mis käsitlevad lennujaamade rahastamist ja stardiabi eraldamist piirkondlikest lennujaamadest lähtuvatele lennuettevõtjatele, või vahetult EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

(47)

Mis puutub kolmandate isikute märkustesse, siis on Norra ametiasutused peatunud põhjalikumalt NHO Luftfarti tähelepanekutel (41). Norra ametiasutuste arvamuse kohaselt tundub osa tähelepanekuid tuginevat käsitlusele, mis ei põhine faktidel.

Maakonnad ei ole kunagi seadnud kahtluse alla Põhja-Norrast lähtuvate ja Lõuna-Euroopa puhkekohtadesse suunduvate tšarterlendude olemasolu. Tegemist on igal juhul teise turuga. Käesoleval juhul on tegemist turuga, mis hõlmab nõudlust ja pakkumist tšarterlendudele, mis suunduvad Põhja-Norrasse.

Maakonnad ei ole teadlikud lepingutest, mis sisaldavad NHO Luftfarti viidatud soodsaid tühistamistingimusi. Muud selles valdkonnas tegutsevad reisikorraldajad ja -vahendajad märkisid tšarterlennu standardtingimusteks tagastamatu eeldeposiidi 5–10 % või 5–10 % tühistamistasu. Igal juhul tekitab 60päevane tasuta tühistamise tähtaeg reisikorraldajatele märkimisväärse riski, kuna on teada, et suurem reserveerimine algab hiljem.

Maakonnad ei ole kindlad NHO Luftfarti väites, et Norra lennundussüsteem on ehitatud üles „hub and spokes” põhimõttele (suur kesklennujaam ja väikesed lennujaamad). Tšarterlendude fondi eesmärk on elavdada uusi turismivorme ja mitte piirata olemasolevaid. Uus rahvusvaheline liiklus toetab turismi arendamist, uue infrastruktuuri loomist ning turismitööstuse jätkusuutlikkust ja tööhõivet. Maakondade arvates toetab see nõudlust liinilendude järele Oslost Põhja-Norrasse. Rahvusvahelised tšarterlennud ja kodumaised Oslo lennud on üksteist täiendavad teenused. Välismaalt lähtuvad tšarterlennud ei kahjusta Norra lennureisikorraldust. Lisaks moodustavad märkimisväärse osa Põhja-Norrasse suunduvatest reisidest ärireisid ning seda segmenti ei mõjuta abikava mingil määral.

Tundub, et NHO Luftfart liialdab regulaarlendudele avaldatava konkurentsimõju osas. Eri lennuliinid moodustavad eri turud. Lisaks moodustavad ka regulaarlennud ja mitteregulaarlennud eri turud.

Raske on ette kujutada, mil moel oleks teatatud meede diskrimineeriv. Uued regulaarlennud on saanud korduvalt toetust ning see on olnud tunduvalt suurem kui tšarterlendude fondist kavandatavad toetused.

Fondis puudub mehhanism, mis diskrimineeriks Norra lennuettevõtjaid. Norra regulaarlendude korraldajate baasid ei asu üksnes Norras, nagu väitis NHO Luftfart.

Mis puutub võimalusse, et lennuteenust pakutakse kahjumlikel suundadel määruse nr 1008/2008 tähenduses, siis ei pea maakonnad nimetatud märkust asjakohaseks.

II.   HINDAMINE

1.   Riigiabi olemasolu

1.1.   Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

(48)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

1.2.   Riigi vahendite olemasolu

(49)

Meede peab olema antud riigi poolt või riigi vahenditest.

(50)

Norra ametiasutuste esitatud teabe kohaselt rahastatakse tšarterlendude fondi vahetult kolme maakonna eelarvetest (ei saa välistada ka vahetut Norra riigi poolset rahastamist).

(51)

Seega leiab järelevalveamet, et nimetatud tingimus on täidetud, kuna abikava rahastatakse kas maakondade või riigi eelarvest (42).

1.3.   Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

(52)

Esiteks peab meede peab andma abisaajale eelise, millega ta vabastatakse kuludest, mida ta peaks oma eelarvest tavaliselt kandma.

(53)

Reisikorraldajad saavad abikavast vahetut abi, mis vähendab teatava tšarterlendude seeria raames toimuva tšarterlennu kulusid. Kolmes maakonnas asuvad teenuseosutajad, kellel on kasulik turistide arvu kasv piirkonnas, saavad abikavast kaudset kasu.

(54)

Teiseks peab abimeede olema valikuline, kuna sellega soodustatakse teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(55)

Abikavast saavad vahetut kasu üksnes Põhja-Norrasse tšarterlende korraldavad reisikorraldajad. Samamoodi saavad abikavast kasu üksnes teenuseosutajad, kes asuvad kolmes maakonnas.

(56)

Seega leiab järelevalveamet, et abimeede on valikuline.

1.4.   Konkurentsi moonutamine

(57)

Riigiabi on hõlmatud EMP lepingu artikli 61 lõikega 1 juhul, kui see moonutab või tõenäoliselt moonutab konkurentsi ja mõjutab EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust. Selleks et kohalduks EMP lepingu artikli 61 lõige 1, piisab sellest, et abi tõenäoliselt moonutab konkurentsi valikulise eelise andmise teel. Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui seda antakse ettevõttele, kes oma tegevuses konkureerib teiste ettevõtetega.

(58)

Abikavast saavad vahetut kasu Põhja-Norrasse tšarterlende (mitteregulaarlende) korraldavad reisikorraldajad. Reisikorraldajad tegutsevad mitmes riigis ning sektoris, mida iseloomustab tugev konkurents. Abikavast kaudse kasu saajad on Põhja-Norra turismitööstuses tegutsevad teenuseosutajad, kelle puhul avaldub kasu välisturistide nõudluse suurenemise kaudu. Abi võib innustada turiste valima mõne muu riigi puhkekoha asemel reisi Põhja-Norrasse. Konkurentsi moonutamine ei leia aset üksnes reisikorraldajate, vaid ilmselt ka turismiteenuse pakkujate tasandil. Lisaks toimub rahvusvaheline konkurents lennujaamade vahel, kes soovivad meelitada ligi uusi lende ja lennuliine. Seega võib abi tõenäoliselt mõjutada ka lennujaamade vahelist konkurentsi.

(59)

Järelevalveamet on arvamusel, et abikava võib tugevdada abikavast vahetut või kaudset kasu saavate turuosaliste positsiooni konkurentide ees, kes abikavast kasu ei saa. Seega võib igasugust abikava alusel antud abi lugeda konkurentsi moonutavaks või tõenäoliselt konkurentsi moonutavaks.

1.5.   Mõju lepinguosaliste vahelisele kaubandusele

(60)

Riigiabi konkreetsetele ettevõtjatele peetakse konkurentsi moonutavaks ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaks, kui abi saava ettevõtja majandustegevus hõlmab lepinguosaliste vahelist kaubandust. Abi antakse reisikorraldajatele, kes pakuvad puhkusepakette välisturistide toomiseks Põhja-Norrasse. See on juba olemuslikult piiriülene tegevus. Lisaks konkureerib Põhja-Norra turismitööstus, mis saab abikavast kaudselt kasu, teiste EMP riikide turismitööstustega.

(61)

Järelikult mõjutab teatatud abimeetme alusel antav riigiabi EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

1.6.   Järeldus

(62)

Järelevalveamet leiab, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused ning et teatatud abikava kujutab endast seega riigiabi. Riigiabi on kokkusobiv EMP lepinguga üksnes juhul, kui see kuulub EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 osutatud erandite hulka.

2.   Menetlusnõuded

(63)

Abikavaga kavandatud abimeede loetakse tegevusabiks. Regionaalabi suunistes on sätestatud, et regionaalabi kaardid ei hõlma tegevuskulude katmiseks antava abi kavasid, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi EFTA riigi poolt järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud EFTA riikide lepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt esitatud teatise alusel (43).

(64)

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. … Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

(65)

Tšarterlendude fondi loomist käsitleva teatise esitamisega 2. mail 2012 (44) täitsid Norra ametiasutused protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teatamisnõude.

(66)

Teatatud abikava mitterakendamisega pidasid Norra ametiasutused kinni protokolli nr 3 II osa artiklis 3 kehtestatud olukorra muutmise keelust.

(67)

Nagu nõuab ametlik menetlus, hindas järelevalveamet Norra ametiasutuste ning kolmandate isikute märkuseid.

3.   Abi kokkusobivus

3.1.   Abimeetme hindamine EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohaselt koostoimes järelevalveameti regionaalabi suunistega

(68)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaselt võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks abi teatava majandustegevuse arengu edendamiseks, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(69)

Nagu juba osutatud, võeti abi kokkusobivuse hindamisel arvesse, et tegemist on tegevusabiga. Tegevusabi vabastab äriühingu kuludest, mida ta peaks tavaliselt oma igapäevase äritegevuse käigus kandma (45). Tegevusabi on üldjuhul keelatud.

(70)

Regionaalabi suunised näevad ette, et

„EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kohaselt võib teatud ebasoodsas olukorras olevate Euroopa Majanduspiirkonna alade majandusarengu edendamiseks antavat riigiabi käsitleda kokkusobivana EMP lepingu põhimõtetega. „Regionaalabi koosneb suurtele ettevõtetele antavast investeeringuteks ettenähtud abist või teatud piiratud juhtumitel tegevuskulude katmiseks antavast abist, kusjuures mõlemal juhul on abi suunatud konkreetsetele piirkondadele piirkondlike erinevuste ühtlustamiseks” (allajoonimine lisatud) (46).

(71)

Lisaks on suunistes sätestatud, et

„erandina eelmisest lõikest võib tegevusabi, mis ei ole järk-järgult vähenev ja ajaliselt piiratud, heaks kiita ainult hõredalt asustatud piirkondades, kui abi eesmärk on vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu nendes piirkondades” (47). Hõredalt asustatud piirkonnad esindavad või kuuluvad NUTS II tasandi piirkondade hulka Norras ning NUTS IV tasandi piirkondade hulka Islandil, mille rahvastikutihedus on maksimaalselt 8 inimest km2 kohta ja mis piirnevad samasuguse rahvastikutihedusega väiksemate piirkondadega” (allajoonimine lisatud) (48).

3.2.   Abi eraldamine üksnes hõredalt asustatud piirkondadele

3.2.1.   Kolm asjaomast maakonda kuuluvad hõredalt asustatud piirkondade hulka

(72)

Riigiabi suunistes on sätestatud, et tegevusabi, mis ei ole järk-järgult vähenev ja ajaliselt piiratud, võib heaks kiita ainult hõredalt asustatud piirkondades, kui abi eesmärk on vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu nendes piirkondades. Hõredalt asustatud piirkonnad kuuluvad piirkondade hulka, mille rahvastikutihedus on maksimaalselt 8 inimest ruutkilomeetri kohta (49).

(73)

Kolme asjaomase maakonna rahvastikutihedus on 4,2 inimest ruutkilomeetri kohta. Seega vastavad need regionaalabi suuniste tingimustele, mille kohaselt ollakse selliste piirkondade tegevusabi kokkusobivuse hindamisel paindlikumad.

3.2.2.   Abikavast vahetu kasu saajad ei asu tingimata hõredalt asustatud piirkondades — seos abimeetme ja Põhja-Norra regionaalarengu vahel

(74)

Abi eraldatakse reisikorraldajatele, kes võivad asuda Norrast/EMPst väljaspool. Vahetu abisaaja ei asu seega tingimata hõredalt asustatud piirkondades.

(75)

Ametliku uurimismentetluse algatamise otsuses avaldas järelevalveamet kahtlust, kas abikava raames tegevusabi eraldamist väljaspool hõredalt asustatud piirkondi asuvatele abisaajatele võib pidada kokkusobivaks regionaalabi suunistega. Järelevalveamet juurdles selle üle, kas asjaolu, et kaudselt saavad abikavast kasu piirkonna äriühingud, kujutab piisavalt tugevat seost regionaalarenguga.

(76)

Norra ametiühingute arvamusel on abi eraldamisel reisikorraldajatele ja Põhja-Norra regionaalarengu vahel piisavalt tugev seos järgmistel põhjustel:

abikava kehtib üksnes tšarterlendude korraldamiseks Põhja-Norrasse;

abikavast toetatakse vaid pakette, mis sisaldavad ka maapealseid teenuseid;

abi makstakse fondist reisikorraldajatele välja pärast lendude toimumist sihtkohta.

(77)

Järelevalveamet märgib, et reisikorraldaja saab abi üksnes tšarterlendude seeria korraldamiseks Põhja-Norra piirkondlikku lennujaama. Abi ei eraldata turistide veoks tšarterlennuga mujale kui nimetatud piirkonda. On selge, et abikava sihtkoht on Põhja-Norra, mis kuulub hõredalt asustatud Norra piirkondade hulka. Ka võtab järelevalveamet teadmiseks nõude, mille kohaselt kehtib abikava üksnes reisipakettide suhtes, mis sisaldavad maapealseid teenuseid. See tähendab, et abikava võib avaldada vahetut mõju piirkonnale, suunates sinna turiste, kes ei oleks muul juhul piirkonda külastanud. Maapealsete teenuste kokkulepetega tuleks tagada turistide püsimine kogu puhkuse ajal Põhja-Norras. Abikavas sisalduva maapealsete teenuste nõue hõlmab vähemalt 800 Norra krooni turisti kohta. Fondist eraldatakse abi alles pärast tšarterlendude seeria toimumist ning dokumentaalset kinnitust selle kohta, et abi saamise tingimused on täidetud. Üks abi saamise tingimusi on asjaolu, et taotlust peab toetama sihtkoha turismiteenuse pakkuja. Abi ei eraldata vaid lendu hõlmavatele reisipakettidele. Kolme asjaomase maakonna teenuseosutajad saavad kasu turistide arvu kasvust ning sellega seotud nõudluse suurenemisest nende teenuste järele. Seega saavad nad abikavast kaudselt kasu. I osa jaotises 2.2 esitatud tabelitest turistide kulutuste kohta piirkonnas nähtub, et turistide kasv avaldab vahetut majanduslikku mõju piirkonna turismindusele. Järelevalveamet peab tõenäoliseks, et abikava peamine majanduslik mõju avaldub kava sihtpiirkonnas.

(78)

Samuti märgib järelevalveamet, et Euroopa Komisjon on lubanud regionaalabi maksmist väljaspool abikõlblikke piirkondi tegutsevatele abisaajatele. Näiteks on komisjon oma otsuses Itaalia (Sitsiilia) kohta leidnud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a on kokkusobiv abi kulude katmiseks, mis on seotud turistide tšarterlennuveo soodustamisega. Abi oli mõeldud reisikorraldajatele, kes üürisid lennuki turistide veoks Sitsiiliasse. Kokkusobivaks peeti ka nii Itaalia kui ka välisriikide reisifirmadele makstud toetusi turistide veost tekkinud kulude katmiseks pakettreiside osana, aga ka turistide raudtee- ja laevatranspordi puhul (50).

(79)

Eelnevat arvesse võttes teeb järelevalveamet järelduse, et isegi kui vahetu abisaaja asub väljaspool Põhja-Norrat, sisaldab abikava piisavalt tugevat seost piirkonnaga, milles peaks soovitav mõju avalduma.

3.3.   Abi vajalikkus ja asjakohasus edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks

(80)

Abi vajalikkuse ja asjakohasuse tõendamine edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks on asjaomase EFTA riigi ülesanne (51).

(81)

Selleks et teatatud abimeedet hinnataks vajalikuks, peavad Norra ametiasutused tõendama riigi sekkumise vajadust, saavutamaks eesmärki vähendada või vältida rahvastikukadu.

(82)

Norra ametiasutused on teavitanud järelevalveametit asjaolust, et Põhja-Norra, mis on üks Euroopa vähem asustatud piirkondi, on olnud ülimalt hõredalt asustatud ja kannatanud rahvastikukao käes juba aastakümneid. Seepärast leiavad Norra ametiasutused, et vaja on võtta tugevamaid meetmeid piirkonna elanikkonna stabiliseerimiseks ja rahvastiku edasise lahkumise ärahoidmiseks. Abikava on üks vahendeid nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Norra ametiasutused tunnistavad, et tšarterlendude fondi loomine ei lahenda iseenesest rahvastikukao probleemi, kuid leiavad, et see aitab osana laiemast poliitikast suurendada piirkonna majandustegevust ning säilitada või luua uusi töökohti. Töövõimalused ja loodetav sissetulek on inimese elukohavaliku juures kõige otsustavamad tegurid.

(83)

Selleks et teatatud abimeedet hinnataks asjakohaseks, peavad Norra ametiasutused tõendama, et ei ole ilmne, et muud meetmed sobivad paremini hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao vältimise või vähendamise eesmärgi täitmiseks (52).

(84)

Norra ametiasutuste väitel on abikava asjakohane, kuna tegemist on parima olemasoleva meetmega turismi suurendamiseks ning turismitööstuses töökohtade loomiseks ja sel moel rahvastikukao vähendamisse panustamiseks piirkonnas. Nende seisukoht on, et traditsiooniline investeerimisabi ei ole alati parim vahend piirkonna eriliste probleemidega tegemiseks. Elanikkonna püsimajäämiseks on kõige tähtsam töökohtade olemasolu. Turism on kasvav majandusharu, mis on nii tööjõumahukas kui ka sõltub kohalikust tööjõust. Üks väljakutseid Põhja-Norra turismitööstuse arengus on kasumlikkus ning ka turismisektori tegevuse hooajalisus. Tšarterlendude fondi eesmärk on suurendada turistide arvu madalhooajal, aidates sellega säilitada aastaringseid töökohti. Norra ametiasutuste väitel ei tagaks üksnes piirkonna kohalikele ettevõtetele antav piiratud abi lendude arvu suurenemist asjaomastesse lennujaamadesse (ja seega turismi kasvu) ega hoiaks ära rahvastikukadu. Nende arvamusel on tšarterlendude fond kõige suurema eduvõimalusega vahend, millel on minimaalne konkurentsi moonutav mõju. Eelnevat arvesse võttes leiavad nad, et abikava on asjakohane.

(85)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas järelevalveamet teatatud meetme suhtes kahtlust ning juurdles eelkõige selle üle, kas abikava eesmärke ei oleks võimalik saavutada muude vahenditega kui tegevusabi andmisega reisikorraldajatele, kes korraldavad tšarterlende (mitteregulaarlende) sisaldavaid puhkusepakette — näiteks regulaarlende sisaldavate pakettide kaudu.

(86)

Järelevalveamet leiab, et Norra ametiasutused on hajutanud osa nimetatud kahtlusi ning tõendanud, et olemas on riigi sekkumise vajadus ning et abikava on vajalik vahend Põhja-Norra rahvastikukao vältimiseks. Ühtlasi leiab järelevalveamet, et tšarterlendude fondi võib vaadelda kui vahendit turismi kasvatamiseks piirkonnas, mis omakorda suurendab tööhõivet Norra ühes kõige hõredamalt asustatud piirkonnas. Asjaomast tähelepanekut toetavad piirkonna turismisektori mitmesugustes valdkondades tegutsevad kolmandad isikud, kes on väljendanud oma toetust abikavale. Järelevalveamet on olnud aga kahtleval seisukohal seoses abikava asjakohasuse ja tõhususega piirkonna arengu ja rahvastikukao vältimiseks. Ei ole ilmselge, et neid eesmärke ei saa saavutada muude vahenditega, nagu näiteks regulaarlende sisaldavad reisipaketid.

(87)

Oma hinnangus on järelevalveamet võtnud arvesse regionaalabi suuniseid, milles on öeldud, et

„kui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi või kui abi antakse konkreetses tegevusvaldkonnas, siis peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse” (allajoonimine lisatud) (53).

(88)

Põhja-Norrat peetakse regionaalarengu seisukohast prioriteediks ning Norra valitsuse eesmärk on vältida rahvastikukadu ja soodustada kõnealuse piirkonna asustuse püsimajäämist. Turismisektori toetamist peetakse piirkonna arengu võtmeteguriks ning Norra ametiasutuste väitel on töövõimaluste loomine eriliselt tähtis piirkonna rahvastikukao vältimise ja vähendamise eesmärgi saavutamiseks.

(89)

Transpordimajanduse instituudi hinnangu kohaselt kulutasid välismaised lennuturistid 2007. aastal 7 480 Norra krooni eelmakstud ostudele ning 6 730 Norra krooni kohalikele ostudele. Hinnanguliselt kulutavad turistid 2012. aastal Põhja-Norras 9 000 Norra krooni inimese kohta (54).

(90)

Eelnevat arvesse võttes leiab järelevalveamet, et turismitööstus võib mängida olulist rolli piirkonna arengus. Abikava võimalik majanduslik mõju Põhja-Norrale (turistide arvu ning piirkonna populaarsuse kasv rahvusvahelise turismisihtkohana) aitab ilmselt kaasa piirkonna elanikkonna stabiliseerimisele ja elanike arv võib suureneda.

(91)

Olgugi et regulaarlennud ja mitteregulaarsed lennud moodustavad kaks eraldi turgu, (55) leiab järelevalveamet väite puhul, et turismi suurendamisel piirkonda oleksid regulaarsed otselennud Põhja-Norrasse vähem elujõuline alternatiiv (eriti madalhooajal), et ei ole täiesti ilmselge, miks ei saa regulaarseid siselende kasutada osana puhkusepakettidest, näiteks ringsõidupakettidest. Järelevalveamet märgib, et Norral on olemas hästi välja arendatud detsentraliseeritud lennujaamade süsteem, kuna lennutransport on seal oluline transpordivahend, eelkõige EMP äärepoolsemate piirkondade jaoks (nagu seda on Põhja-Norra). Norra ametiasutused on tõepoolest määranud kindlaks teatavad siseliinid, mis on abikõlblikud avaliku teenuse eest hüvitise saamiseks, mis tähendab et riik maksab valitud lennuettevõtjale hüvitist selliste liinide käitamise eest, mis ei oleks teisiti majanduslikult elujõulised. Järelevalveameti arvamuse kohaselt ei ole täiesti selge, miks ei ole abikava eesmärki (edendada Norra ühe hõredama asustatusega piirkonna arengut abi andmisega tšarterlendude korraldamiseks välisriikidest Norrasse, et kasvatada turistide arvu madalhooajal ja aidates sellega luua rohkem aastaringseid töökohti) võimalik saavutada kasvõi osaliselt regulaarlendude kaudu.

(92)

Seda arvesse võttes jääb järelevalveameti arvates veel õhku kahtlusi selle suhtes, kas abikava on parim vahend eesmärkide saavutamiseks minimaalse konkurentsi moonutava mõjuga. Eeskätt leiab järelevalveamet, et abikaval on võimalik moonutav mõju regulaarlendude pakkumisele.

(93)

Seepärast leiab järelevalveamet, et abikava tuleb luua üksnes piiratud ajavahemikuks, et see aitaks tekitada Norra hõredaima asustusega piirkonnas elujõulist turismitööstust. Abikava kümneaastane kestus, mida Norra ametiasutused soovivad, tundub eesmärgi saavutamiseks liiga pikk. Järelevalveameti arvamusel tuleks abikava piirata kolmeaastase nn stardiajaga, mis annaks võimaluse hinnata kava asjakohasust. Selle ajavahemiku möödudes peaksid Norra ametiasutused seega hindama abikava mõju ning võtma arvesse nii selle kasulikku mõju kui ka mis tahes kahjulikku mõju konkurentsile,

3.4.   Abi proportsionaalsus abikava eesmärgiga

(94)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi, mille eesmärk on hõlbustada teatud piirkondade arengut, pidada kokkusobivaks Euroopa Liidu toimimise lepinguga, „kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Selleks et abikava oleks kokkusobiv ühisturuga, peab see olema proportsionaalne selles sätestatud eesmärkide suhtes.

(95)

Norra ametiasutuste seisukoha kohaselt on abikava koostatud nii, et abi eraldatakse üksnes vajalikul määral. Maksimaalset toetust (25 %) antakse lennu täituvuse puhul 60 % või vähem. Abi osatähtsus väheneb järk-järgult nullini, kui täituvus jõuab keskmiselt 80 %ni (56).

(96)

Norra ametiasutused eeldavad, et reisikorraldajate riski vähendav abikava viib lennu täituvuse 60 %ni ja üle selle, mistõttu on ebatõenäoline, et abi osatähtsus võrdub 25 %ga tšarterlennu kuludest.

(97)

Järelevalveamet leiab, et abikava peamine eesmärk on reisikorraldajatele kindlustunde andmine, et nad ei tühistaks lende madala täituvuse korral. Maksimaalne abimäär on 25 % tšarterlennu kuludest. Kui täituvus on väiksem kui 60 %, siis sellest tekkivaid lisakulusid ei hüvitata. Tšarterlendude fondist eraldatav aastane abisumma on hinnanguliselt veidi vähem kui 10 miljonit Norra krooni. Järelevalveameti arvamusel on see suhteliselt madal abisumma proportsionaalne. Nimetatud madala abisumma puhul on ebatõenäoline, et see avaldab kaubandusele ebamõistlikult kahjulikku mõju.

(98)

Abikava võib seega eristada Euroopa Komisjoni otsusest Kreeka reisikorraldajatele ette nähtud hüvitiskava kohta, (57) milles nähti reisikorraldajatele ette 40 eurot turisti kohta. Järelevalveamet saab nimetatud abikavast aru nii, et see ei olnud piiratud turistide veo puhul Kreekasse tekkivate transpordi lisakulude hüvitamisega (58). Olukord on vastupidine tšarterlendude fondi puhul, millega soovitakse julgustada reisikorraldajaid võtma lepingulisi kohustusi enne turistidelt broneeringute saamist, eraldades neile hüvitist juhul, kui turistide viimine Põhja-Norrasse ei kata nende transpordikulusid.

(99)

Järelevalveamet märgib ühtlasi, et nagu juba öeldud, võivad abikavast kasu saajad asuda nii Norras kui ka välisriikides ning neil on lubatud sõlmida lepinguid tšarterlennu kohta nii Norra kui ka muude lennuettevõtjatega. Sarnaseid olukordi käsitletakse abikavas sarnaselt. Sellistel tingimustel ei loe järelevalveamet abikava diskrimineerivaks.

(100)

Eelnevat arvesse võttes leiab järelevalveamet, et abi on proportsionaalne kava eesmärgiga.

4.   Lubatud kestus

(101)

27. juuni 2012. aasta otsuses nr 246/12/COL väljendas järelevalveamet kahtlusi, kas abikava saab kinnitada ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013. Saadud märkuste valguses on vaja rohkem aega mõõdetava mõju saavutamiseks piirkonna arengule. Võttes arvesse kahtlusi, mida järelevalveamet väljendas otsuses nr 246/12/COL seoses abikava mõjuga piirkonna arengule ja rahvastikukao ärahoidmisele, tundub asjakohasem näha kava kehtivusena ette kolm (3) aastat. Igal juhul tuleb korrapäraselt läbi vaadata tegevusabi vajadus ja tase, et tagada selle pikaajaline asjakohasus vaadeldava piirkonna jaoks (59). Pikem ajavahemik hõlbustab abikava kestva mõju hindamist.

(102)

Pärast kolmeaastast ajavahemikku peab Norra seega esitama aruande, milles analüüsitakse abikava mõju turismi arengule ja rahvastikukao ärahoidmisele piirkonnas, samuti konkurentsile. See võimaldab järelevalveametil hinnata abikava vajalikkust ja asjakohasust.

5.   Järeldus

(103)

Järelevalveamet leiab, et täidetud on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kõik tingimused ning et teatatud tšarterlendude fondi abikava sisaldab seega riigiabi.

(104)

Eespool toodud hinnangust lähtuvalt leiab järelevalveamet, et tšarterlendude fondi abikava on kokkusobiv EMP lepinguga ning selle suhtes kehtib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis c osutatud erand.

(105)

Järelevalveamet on olnud aga kahtleval seisukohal seoses abikava asjakohasuse ja tõhususega piirkonna arengu ja rahvastikukao vältimiseks. Eeskätt on järelevalveamet juurelnud selle üle, kas abikava eesmärke oleks võimalik saavutada muude vahenditega. Seepärast jõudis järelevalveamet järeldusele, et abikava saab kiita heaks kolmeaastaseks ajavahemikuks alates käesoleva otsuse kuupäevast. Lisaks kohustuvad Norra ametiasutused koostama ja avaldama hinnangu abikava kohta, dokumenteerima selle mõju turismi arengule, rahvastikukao ärahoidmisele ja konkurentsile. Hinnangu peab koostama sõltumatu ekspert ning see tuleb esitada järelevalveametile.

(106)

Norra ametiasutustele tuletatakse meelde protokolli nr 3 II osa artiklis 21 sätestatud kohustust koostoimes rakendussätteid käsitleva otsuse artiklitega 5 ja 6 (60) esitada aastaaruanded abikava elluviimise kohta.

(107)

Ühtlasi juhitakse Norra ametiasutuste tähelepanu asjaolule, et igasugustest abikava muutmise kavatsustest tuleb teavitada järelevalveametit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Põhja-Norra tšarterlendude fondi kava, millest teatasid Norra ametiasutused, kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Abikava on kokkusobiv EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti c alusel tingimusel, et seda rakendatakse kolme (3) aasta jooksul pärast käesoleva otsuse kuupäeva. Nimetatud aja möödudes esitab Norra järelevalveametile aruande, mis sisaldab hinnangut kava mõju kohta turismi arengule, rahvastikukao ärahoidmisele piirkonnas ja konkurentsile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 10. juuli 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

esimees

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

kolleegiumi liige


(1)  Toimingud nr 632837 ja 322824.

(2)  Toiming nr 638133.

(3)  ELT C 291, 27.9.2012, lk 2, ja EMP kaasanne nr 53, 27.9.2012, lk 36.

(4)  Toiming nr 644991.

(5)  Innovative Experiences (toiming nr 650797), NHO Reiseliv (toiming nr 650549), NHO Luftfart (toiming nr 650733), Avinor (toiming nr 650806), VinterTroms AS (toiming nr 650827), Northern Norway Tourist Board Ltd (toiming nr 650958), hotellikett Rica Hotels ja Thon Hotels (toiming nr 650880) ja Voigt Travel b.v. (toiming nr 668161).

(6)  Toimingud nr 653590 ja 653595.

(7)  Toiming nr 669821.

(8)  Tšarterlend on mitteregulaarlend.

(9)  Boeing 737 või suurem.

(10)  Suuri lennukeid suudavad praegu teenindada järgmised Põhja-Norra lennujaamad: Tromsø, Bodø, Harstad Narvik/Evenes, Alta, Kirkenes (Høybuktmoen), Bardufoss, Svalbard, Lakselv (Banak), Andøya (nn põhjavalguse lennujaamad). Mis puutub Svalbardi lennujaama, vt EMP lepingu protokoll 40.

(11)  Abikava üksikasjalikum kirjeldus asub jaotises 2.5 allpool.

(12)  Mõiste „tšarterlendude seeria” all peetakse silmas määratud ajavahemiku vältel kahe sihtkoha vahel korraldatud korduvaid tšarterlende (näiteks veebruarist aprillini toimuvad iganädalased lennud Bodø ja Londoni vahel).

(13)  Täituvuse all peetakse silmas lennukisse müüdud istekohtade protsenti. Täituvus määratakse kindlaks reisijate reaalse arvu järgi lennukis, mis jagatakse lennuki maksimaalse istekohtade arvuga.

(14)  Abikõlblikud on ka tšarterlendude seeriad, mille keskmine täituvus on väiksem kui 60 %, kuid maksimaalne abisumma moodustab sellegipoolest 25 % tšarterlendude kuludest, mis on tekkinud 60 % täituvuse puhul. Vähem kui 60 % täituvuse korral ei kata abi kogu tšarterlennu korraldaja kahjumit. Vt allpool asuva lõike 26 joonis.

(15)  See tähendab 25 % abi osatähtsust tšarterlendude kogukuludest. Tšarterlendude kogukulud on hinnanguliselt 33 600 000 Norra krooni (300 000 edasi-tagasi lennu kohta, korrutatud 112ga).

(16)  Vt Norra valitsuse valge raamat „Põhjaregioon. Visioon ja poliitikavahendid”, (Meld. St. 7 (2011–2012), lühiversioon, lk 25). Üks prioriteete on turismitööstuse arendamine Põhja-Norras ja Svalbardis ning tihedama koostöö ja kooskõla edendamine turismivaldkonna osaliste vahel, lk 37). (http://www.regjeringen.no/upload/UD/Vedlegg/Nordområdene/UD_nordomrodene_EN_web.pdf). Norra valitsuse poliitilises platvormis 2009–2013 tõstetakse esile turismi olulisust eriti Põhja-Norra jaoks: „Põhja-Norra on ainulaadne reisisihtkoht, mille võimalused tuleks valla lasta ja need ära kasutada” (lk 22) (http://arbeiderpartiet.no/file/download/4861/58544/file/soriamoria2_english.pdf).

(17)  Vt Norra valitsuse turismistrateegia, milles on öeldud, et Avinor on loomas lennujaamavõrgustikku nimega Põhjavalgus, mis oleks Põhja-Norra suurimate lennujaamade ühtne kaubamärk […] Avinor toetab tšarterlendude fondi loomist Põhja-Norra jaoks […] Tšarterlendude fondi eesmärk on edendada tšarterreiside korraldamist nimetatud piirkonda. Tööstuselt saadud tagasiside kohaselt on tegemist olulise algatusega, millega elavdatakse lennureiside korraldamist nimetatud piirkonda („Sihtkoht Norra — riiklik turismistrateegia”, lk 76). (http://www.regjeringen.no/pages/37646196/Lenke_til_strategien-engelsk.pdf).

(18)  Näiteks on Nordlandi maakond koostanud „Nordlandi turismistrateegia 2011–2015” (http://www.nfk.no/Filnedlasting.aspx?MId1=1266&FilId=11230).

(19)  Järelevalveameti suunised ajavahemiku 2007–2013 riikliku regionaalabi kohta (EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1) ning EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994, lk 42, kättesaadav ka http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/. Suuniste kõige viimane muutmine on toimunud 6. aprillil 2006, avaldatud ELT L 54 28.2.2008, lk 1, ja EMP kaasandes nr 11, 28.2.2008, lk 1. Suunised on kooskõlas Euroopa Komisjoni vastu võetud dokumendiga „Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013”, avaldatud ELT C 54, 4.3.2006, lk 13 (edaspidi „regionaalabi suunised”). Kolm maakonda on selles määratletud kui NUTS II piirkonnad. Kõige hõredama asustusega on Finnmark, mille rahvastikutihedus on 1,6 inimest ruutkilomeetri kohta.

(20)  2009. aastal kiitis järelevalveamet heaks abikava Põhja-Norra teise suurema linna Bodø liinide arendamiseks, vt järelevalveameti otsus nr 179/09/COL („Bodø liinide arendamise fond”). Bodø liinide arendamise fondist ei ole abikava raames veel rahalisi vahendeid eraldatud. Lennuettevõtja „Norwegian” korraldas kolm aastat liinilende Tromsø ja Euroopa ühe suurima linna vahel. Hoolimata Avinori toetusest ei olnud liin kasumlik ning see suleti 2011. aasta märtsis. Air Baltic korraldas Tromsø ja Riia vahelisi hooajalende (1. aprillist kuni 30. septembrini), mis toimusid kaks korda nädalas. 2011. aastal liin suleti. SASil on Tromsø ja Stockholmi vaheline lennuliin, lennatakse kaks korda nädalas 1. juulist 15. augustini. Lisaks lendab Tromsøst Venemaale Murmanskisse kolm korda nädalas Vene lennuettevõtja. Võttes arvesse rahvusvaheliste lennuliinide piiratud arvu, võib eeldada, et Põhja-Norra lennujaamade ja Euroopa linnade vahelised liinid ei ole lennuettevõtjate jaoks majanduslikult piisavalt tasuvad (toiming nr 632837).

(21)  Vahetu mõju tähendab turistide tarbimist oma raha eest. Kaudne mõju tähendab turistide kulutamise väärtust laiemas tähenduses, näiteks kaupade ja teenuste nõudlust allhankelepingute kujul.

(22)  Kõik arvandmed on esitatud Norra kroonides. Arvandmed põhinevad aruandel „Turismi majanduslik mõju Trøndelagis ja Põhja-Norras 2010”, mille koostasid ühiselt Põhja-Norra maakonnavalitsus (Landsdelsutvalget) ja Norra hotelliliit (NHO Reiseliv Nord-Norge).

(23)  Teatis, lk 11 (toiming nr 632837), milles viidatakse transpordimajanduse instituudi aruandele (Transportøkonomisk institutt, TØI) 2007 nr 941/2008 (https://www.toi.no/getfile.php/Publikasjoner/T%C3%98I%20rapporter/2008/941-2008/941-hele%20%20rapporten%20elektronisk-ny.pdf).

(24)  Norra ametiasutused on teatanud, et arvude näol on tegemist prognoosidega, mille eesmärk oli koostada tšarterlendude fondi eelarve. Ümardamiste tõttu ei ole tabelis esitatud arvud täpsed.

(25)  Norra riik võib anda veidi toetust riigieelarvest.

(26)  Planeeritud tühisõidud (empty legs) on lennud, mille lennuk teeb tšarterlendude seeria esimesse väljumiskohta jõudmiseks ja viimasest lahkumiseks. Tühjaks jäävad esimese väljumise tagasilend ning viimaste reisijate kojutoomiseks tehtav kohalesõit. Planeeritud tühisõidud moodustavad märkimisväärse osa tšarterlendude seeria kuludest.

(27)  80 % täituvust peetakse turismitööstuses säästuläveks.

(28)  Tabeli on koostanud tšarterlendude fond ning selles näidatakse, mil moel abikava toimib lendude puhul Londonist Põhja-Norrasse Boeing 737-800ga. Hinnanguliselt on lennuettevõtja esitatav puhaskulu reisikorraldajale 300 000 Norra krooni edasi-tagasi lennu kohta. Säästuläve saavutamiseks (80 % lennuki puhul, mis mahutab 186 reisijat) peab olema pileti ostnud 149 inimest.

(29)  Joonise on koostanud tšarterlendude fond näitlikustamise eesmärgil (toiming nr 632837).

(30)  Avinor AS on riigiettevõte, mis käitab enamikku Norra tsiviillennujaamu.

(31)  Innovative Experiences esindab 33 Põhja-Norra kogenud turismiettevõtet.

(32)  NHO Reiseliv (Norra hotelliliit) esindab rohkem kui 2 500 ettevõtet, milles töötab kokku umbes 55 000 töötajat. NHO Reiselivi Põhja-Norra filiaalil on 400 liiget.

(33)  VinterTroms AS kuulub kuuele Põhja-Norra reisiettevõttele.

(34)  NHO Luftfart esindab Norral lennusektorit ja muid huvitatud ettevõtteid.

(35)  NHO Luftfart (toiming nr 650733) (mitteametliku tõlke alusel norra keelest inglise keelde).

(36)  Määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3). Lisatud EMP lepingusse III lisa punktina 64a.

(37)  Toiming nr 644991.

(38)  Toimingud nr 653590/653595 ja toiming nr 669821.

(39)  Joonise on koostanud tšarterlendude fond näitlikustamise eesmärgil (toiming nr 644991).

(40)  Vt allpool II osa jaotis 3.3.

(41)  Norra ametiasutuste 15. novembri 2012. aasta kiri (toimingud nr 653590/653595).

(42)  Norra ametiasutused on ka maininud, et mõnes hilisemas järgus on võimalik, et fondi kaasrahastavad ka eraettevõtjad. Järelevalveamet ei võtnud oma hindamisel seda võimalust arvesse, kuna see tundub üsna ebakindel.

(43)  Regionaalabi suuniste lõige 81.

(44)  Toimingud nr 632837 ja 322824.

(45)  Vt kohtuasjad T-348/04 SIDE vs. komisjon [2008] EKL II-625, punkt 99; T-162/06 Kronoply GmbH vs. komisjon [2009] EKL II-1, punkt 75.

(46)  Regionaalabi suuniste lõige 1.

(47)  Kavandatava abi vajalikkuse ja asjakohasuse tõendamine edasise rahvastikukao vältimiseks või vähendamiseks on EFTA riikide ülesanne (vt regionaalabi suuniste joonealust märkust nr 65).

(48)  Regionaalabi suuniste lõige 69.

(49)  Regionaalabi suuniste lõike 22 punkt a.

(50)  Otsus 1999/99/EÜ, 3.6.1998, mis käsitleb Sitsiilia piirkondlikku seadust nr 25/93 erakorraliste tööhõivemeetmete kohta (EÜT L 32, 5.2.1999, lk 18).

(51)  Vt regionaalabi suuniste joonealune märkus 65.

(52)  Vt nt järelevalveameti otsus nr 228/06/COL, 19.7.2006, teatatud abikava kohta, mis käsitleb piirkondlikult erinevaid sotsiaalkindlustusmakseid. Selles on sätestatud, et lähtudes Norra ametiasutuste esitatud teabest, leiab järelevalveamet, et ei ole ilmne, et tegevusabist erinevad meetmed sobiksid paremini hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao vältimise või vähendamise eesmärgi täitmiseks (lk 23).

(53)  Regionaalabi suuniste lõige 10.

(54)  Vt viide transpordimajanduse instituudi aruandele nr 941/2008 joonealuses märkuses nr 23 ning teatis lk 11 (toiming nr 632837).

(55)  Oma otsustes ühinemise kohta on Euroopa Komisjon sätestanud, et regulaarlennud ja mitteregulaarsed lennud moodustavad kaks eraldi turgu. Vt nt juhtum COMP/M.5141 — KLM/Martinair, milles komisjon käsitles lennukikohtade müüki reisikorraldajatele (hulgimüügiturg) regulaarleenuteenuse pakkumisest lõppkasutajatele eraldi turuna. Komisjon märkis, et lennukikohtade müük reisikorraldajatele on lennukikohtade müügist üksikisikutele eraldiseisev ja eelnev turg. Seepärast on selle turu konkurentsitingimused nähtavalt erinevad, sest reisikorraldajatel on teistsugused nõuded kui üksikisikutel (näiteks ostavad nad palju istekohti korraga, toimuvad hinnaläbirääkimised, võetakse arvesse klientide vajadusi seoses lennuaegadega jne) (ELT C 51, 4.3.2009, lk 4).

(56)  Vt abikava kirjeldus eespool I osa jaotises 2.5.

(57)  Decision 2003/262/EC of 27.11.2002 on a premium scheme for tour operators in Greece [Otsus 2003/262/EÜ, 27.11.2002, mis käsitleb hüvitisskeemi Kreeka reisikorraldajate tarbeks] (ELT L 103, 24.4.2003, lk 63).

(58)  Nimetatud juhul oli Euroopa Komisjon ka arvamusel, et Kreeka ametiasutused ei esitanud komisjonile teavet abi asjakohasuse hindamise kohta seoses selle panusega regionaalarengusse (vt otsuse punkt 22).

(59)  Regionaalabi suuniste lõige 71.

(60)  Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/media/decisions/195-04-COL.pdf.