8.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/1

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 716/2009/EÜ (3) loodi ühenduse programm, mille alusel toetati teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas. Kõnealuse otsuse alusel kaasrahastas liit Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG), rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutust (IFRSi sihtasutus), mis on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee sihtasutuse (IASCF) õigusjärglane, ning avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) tegevustoetuste vormis kuni 31. detsembrini 2013.

(2)

2008. aastal alanud kriis finantsturgudel on asetanud finantsaruandluse ja auditeerimise küsimused liidu poliitilise tegevuskava keskmesse. Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning kapitaliturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks liidus.

(3)

Raamatupidamisaruannetel on keskne tähtsus, sest need tagavad investoritele olulise teabe andmise bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude kohta, ent samuti toetavad finantsaruanded äriühingu tulemuslikku juhtimist.

(4)

Finantsaruannetel on oluline roll aktsionäride ja võlausaldajate huvide kaitsmisel, kuid lisaks sellele on need usaldatavusnõuetealase reguleerimise aluseks selles mõttes, et kõik peamised finantsteenuste valdkonna seadusandlikud aktid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (4) ja määrus (EL) nr 575/2013, (5) on üles ehitatud äriühingute finantsaruannetele. Reguleerivad asutused tuginevad raamatupidamise terminoloogiale, et mõista, milliseid riske äriühing võtab, ja mida äriühingult seetõttu nõuda.

(5)

Maailma majanduse seisukohast on vaja ülemaailmset raamatupidamisarvestuse keelt, võttes samal ajal arvesse juba kasutusel olevaid paljusid eri raamatupidamisarvestuse traditsioone. G20 on korduvalt nõudnud ülemaailmseid raamatupidamisstandardeid ning praeguste ja tulevaste raamatupidamisstandardite ühtlustamist. Paljudes jurisdiktsioonides, v.a arvatud mõnes suures jurisdiktsioonis, kogu maailmas on vastu võetud ja kasutatakse Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) koostatud rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS). Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistval ja demokraatlikule kontrollile alluval viisil. Liidu huvide järgimise, üleilmsete standardite kõrge kvaliteedi ja liidu õigusega kooskõla tagamiseks on oluline, et liidu huvid oleksid nimetatud rahvusvahelises standardite kehtestamise protsessis asjakohaselt arvesse võetud. Need huvid hõlmavad selle põhimõtte juurde jäämist, et finantsaruanne peaks andma „õige ja õiglase ülevaate”, olema usaldusväärne ja mõistetav, võrreldav ning asjakohane.

(6)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (6) tuleks IFRSid inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul liidus, ainult siis, kui IFRS vastab kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate”, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (7) artikli 4 lõikes 3. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagab siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid.

(7)

IFRSe annab välja IASB ning nendega seotud tõlgendusi annab välja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee – kaks asutust, mis kuuluvad IFRSide sihtasutusse. Seega on oluline kehtestada IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord.

(8)

EFRAGi asutasid 2001. aastal emitente ja raamatupidamise spetsialiste esindavad Euroopa organisatsioonid, mis tegutsevad finantsaruandluse valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt esitab EFRAG komisjonile arvamusi selle kohta, kas IASBi välja antud raamatupidamisstandard või IFRSide tõlgendamise komitee välja antud tõlgendus, mida tuleb kinnitada, vastab kõnealuses määruses sätestatud kinnitamise kriteeriumidele.

(9)

EFRAG võtab endale rolli olla Euroopa nn ühiseks hääleks raamatupidamise valdkonnas ülemaailmsel tasandil. Selle ülesande täitmisel esitab EFRAG ettepanekuid IASBi standardite kehtestamise protsessi jaoks. Selleks et EFRAG saaks sellist rolli täita, peaks ta nõuetekohase menetluse käigus võtma arvesse liidus valitsevaid erisuguseid seisukohti, kusjuures riiklikel standardite kehtestajatel, valitsustel ja reguleerijatel ning muudel sidusrühmadel on siin väga oluline roll, arvestades liikmesriikide ja eri sidusrühmade vahelisi märkimisväärseid eriarvamusi. Kogu EFRAGi suhtlemine IASBga peaks olema täiesti läbipaistev ja kõik EFRAGi otsused tuleks teha pärast ulatuslikke konsultatsioone riiklike standardite kehtestajatega.

(10)

Võttes arvesse EFRAGi rolli selle hindamisel, kas IFRSid vastavad liidu äriühinguõiguse ja -poliitika nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1606/2002, on vaja, et liit tagaks EFRAGi stabiilse rahastamise ja seega toetaks selle rahastamist.

(11)

Komisjon avaldas 12. novembril 2013 siseturu ja teenuste eest vastutava voliniku erinõuniku Philippe Maystadti aruande („erinõuniku aruanne”), milles ta andis ülevaate võimalikest reformidest EFRAGi juhtimises, mille eesmärk on suurendada liidu panust rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite väljatöötamises. Käesoleva määrusega loodava kaasrahastamise programmi („programm”) oodatavate eesmärkide saavutamiseks on vaja EFRAGi juhtimiskord erinõuniku aruandes sisalduvate soovituste kohaselt läbi vaadata ning reformid viivitamata ellu viia. Komisjon peaks jälgima EFRAGi juhtimise reformi elluviimist ning teavitama selle edenemisest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Selleks peaks komisjon esitama 31. märtsiks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule juhtimisreformi elluviimise kohta aruande.

(12)

Tehnilises tegevuses peaks EFRAG keskenduma komisjoni tehnilisele nõustamisele IFRSide kinnitamisel ja asjakohasele osalemisele nende väljatöötamise protsessis ning tagama selle, et liidu huve võetakse rahvusvahelises standardite kehtestamise protsessis asjakohaselt arvesse. Need huvid peaksid hõlmama „konservatiivsuse” mõistet, direktiiviga 2013/34/EL kehtestatud „õige ja õiglase ülevaate” nõude juurde jäämist ning arvestada tuleks ka standardite mõju finantsstabiilsusele ja majandusele. Komisjon peaks hindama EFRAGi tehnilist tegevust käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumide kohaselt koostatud aruannetes.

(13)

Kohustusliku auditi valdkonnas moodustas järelevalverühm, mis on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) juhtimise reformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon, 2005. aastal PIOB. PIOB ülesanne on jälgida rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (ISAd) vastuvõtmiseni viivat protsessi ning muid IFAC tegevusi, mis on üldistes huvides. Auditeerimisstandardeid on võimalik vastu võtta liidus kohaldamiseks eelkõige tingimusel, et need on välja töötatud nõuetekohase läbipaistva menetluse käigus avaliku järelevalve all ja läbipaistvuse tingimustes, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (8) artiklis 26. Ka komisjoni 30. novembri 2011. aasta auditeerimisvaldkonda käsitlevad ettepanekud näevad ette rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kehtestamise liidus.

(14)

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kehtestamine liidus ja PIOBi põhiülesanne tagada nende vastavus direktiivi 2006/43/EÜ nõuetele tähendab, et liit on otseselt huvitatud selle tagamisest, et rahvusvaheliste auditeerimisstandardite väljatöötamise ja heakskiitmise protsessi tulemuseks on siseturu õigusraamistikuga kooskõlas olevad standardid. Komisjoni ettepanekus direktiivi 2006/43/EÜ muutmiseks tunnistatakse samuti selgesõnaliselt PIOBi rolli. Seega on oluline tagada PIOBi asjakohane rahastamiskord.

(15)

Raamatupidamisarvestuse ja auditeerimise valdkonnas töötavad asutused sõltuvad märkimisväärses ulatuses rahastamisest ja neil on liidus oluline roll, mis on otsustava tähtsusega siseturu toimimise jaoks. Otsusega nr 716/2009/EÜ kehtestatud programmi kavandatud toetusesaajaid on kaasrahastatud liidu eelarvest tegevustoetuse alusel, mis on võimaldanud neil suurendada oma rahalist sõltumatust erasektorist ja ajutistest allikatest, seega suurendades nende suutlikkust ja usaldusväärsust. Avaliku sektori vahenditest rahastamist ei tohiks siiski käsitleda kui kinnitust sõltumatuse kohta erasektorist. Eelkõige tuleks nõuda suuremat läbipaistvust muu hulgas IASB ja EFRAGi juhtkonna liikmesuse osas, et tagada kõigi sidusrühmade esindatus standardite kehtestamise ja kinnitamise protsessis. EFRAG ja IASB peaksid võtma kõik asjakohased meetmed huvide konfliktide ärahoidmiseks, sealhulgas nende organisatsioonide töötajate ülesannete ja vastutusega kohandatud avalikustamisnõuete osas.

(16)

Kogemus on näidanud, et liidu kaasrahastamisega tagatakse, et toetusesaajad saavad kasu selgest, stabiilsest, mitmekesisest, usaldusväärsest ja piisavast rahastamisest ning et see aitab toetusesaajatel olla suutelised täitma oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult ja tõhusalt. Seepärast tuleks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimise standardite kehtestamiseks ning eelkõige IFRSi sihtasutusele, EFRAGile ja PIOB-le jätkuvalt anda liidu toetusena piisavalt rahalisi vahendeid.

(17)

Lisaks rahastamismudeli muutmisele on IFRSi sihtasutuses ja EFRAGis viidud läbi juhtimise reformid, tagamaks, et nende asutuste struktuur ja töökord võimaldaksid neil täita oma ülesandeid avalikes huvides sõltumatult, tõhusalt, läbipaistvalt ning demokraatlikule kontrollile alluval viisil. Seoses IFRSi sihtasutusega loodi 2009. aastal järelevalvenõukogu, et tagada avalik aruandekohustus ja järelevalve, ning tugevdati standardite nõuandekogu tulemuslikkust, parandati läbipaistvust ning muudeti mõjuhinnangud IASB nõuetekohase protsessi ametlikuks osaks. Pingutused nende asutuste juhtimise parandamiseks jätkuvad. 2013. aastal alustas komisjon määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaldamise hindamist. Hindamise kohaldamisalasse kuuluvad eelkõige selle määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud IFRSide liidus kinnitamise kriteeriumid ja IFRSi sihtasutuse ning IASB juhtimise kord. Komisjon kavatseb viia hindamise lõpule 31. detsembriks 2014 ja esitada tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Vajaduse korral esitab komisjon seadusandliku ettepaneku selle määruse toimimise parandamiseks.

(18)

Käesolevas määruses sätestatakse kogu programmi kestuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (9) punkti 17 tähenduses.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (10) ja komisjoni delegeeritud määrust (EL, Euratom) nr 1268/2012, (11) mis mõlemad kaitsevad liidu finantshuve, on vaja kohaldada programmi rakendamise raames, võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite taseme ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(20)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks.

(21)

Programm peaks aitama kaasa eesmärgile tagada äriühingute raamatupidamisaruannete võrreldavus ja läbipaistvus kogu liidus ning tuua finantsaruandlusstandardite ülemaailmse ühtlustamisega seoses esile liidu vajadused. Euroopa ühise hääle esiletoomine aitaks edendada IFRSi rahvusvahelist tunnustamist ning ühtlustatud ja kvaliteetsete auditeerimisstandardite edendamist kõigis liikmesriikides. Programm aitab samuti kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, tugevdades finantsteenuste ja kapitali ühtset turgu, nagu ka strateegia välismõõtmesse.

(22)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha võimalus kaasrahastada teatavate asutuste tegevusi, mis täidavad eesmärke, mis moodustavad osa liidu poliitikast standardite väljatöötamise, kinnitamise või standardite kehtestamise protsessi järelevalve valdkonnas seoses finantsaruandluse ja auditeerimisega, ja mis kõnealust poliitikat toetavad.

(23)

Liidupoolset rahastamist kavandatakse finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonna täpselt kindlaks määratud ja piiratud hulga kõige olulisemate asutuste puhul. Praeguse institutsionaalse raamistiku alusel tuleks rahastamiskorraga tagada stabiilne, mitmekesine, usaldusväärne ja piisav rahastamine, et võimaldada asjaomastel asutustel täita liiduga seotud või avalikes huvides olevat missiooni sõltumatult ja tõhusalt. Need asutused peaksid avalikustama arvnäitajad alternatiivsetest allikatest saadud muu rahastamise jaotuse kohta.

(24)

Komisjon peaks esitama aruande EFRAGi juhtimise reformimise edenemise kohta 2014. aasta märtsis ja seejärel alates 2015. aastast igal aastal hiljemalt juunis, võttes arvesse sündmuste arengut, mis on toimunud erinõuniku aruande esitamise järel. IASB on alustanud kontseptuaalse raamistiku läbivaatamist. Pärast muudetud kontseptuaalse raamistiku avaldamist peaks komisjon andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kõigist kontseptuaalses raamistikus tehtud muudatustest ja nende põhjustest, pöörates erilist tähelepanu konservatiivsuse ja usaldusväärsuse kontseptsioonile ning tagades direktiivis 2013/34/EL sätestatud „õige ja õiglase ülevaate” andmise nõudest kinnipidamise. Toetusesaajad peaksid tagama avaliku sektori vahendite tõhusa ja ökonoomse kasutamise, k.a sõidukulude ja sellega seotud kulude osas.

(25)

Programm peaks toetusesaajate jaoks asendama eelmise rahastamise programmi. Seepärast tuleks õiguskindluse eesmärgil otsus nr 716/2009/EÜ kehtetuks tunnistada.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua aastateks 2014–202 liidu programm toetamaks asutuste tegevust, mis aitavad kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele seoses finantsaruandluse ja auditeerimisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, külla aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Uutele toetusesaajatele antava rahastamise puhul tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 kohaselt kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiitu, isegi kui uued toetusesaajad on mõne käesolevas määruses loetletud toetusesaaja otsesed õigusjärglased.

(28)

On asjakohane viia käesoleva määruse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (12) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020,

a)

finantsaruandluse valdkonnas

b)

auditeerimise valdkonnas: PIOB.

a)

EFRAG: 9 303 000 eurot;

b)

IFRSi sihtasutus: 31 632 000 eurot;

c)

PIOB: 2 241 000 eurot.

a)

soovitavad tulemused;

b)

eelarve jaotumine toetusesaajate kaupa vastavalt artikli 6 lõikes 3 sätestatud soovituslikele summadele.

a)

kas EFRAG võtab rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid käsitlevas tehnilises tegevuses asjakohaselt arvesse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõudeid, eriti kui ta annab hinnangu sellele, kas uued või muudetud IFRSid on kooskõlas „õige ja õiglase ülevaate” põhimõttega ja edendavad Euroopa üldsuse heaolu;

b)

kas EFRAG annab oma tehnilises tegevuses IFRSide kohta asjakohase hinnangu sellele, kas IASB poolt välja töötatud uued või muudetud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid või nende projektid tuginevad tõenditele ja vastavad liidu vajadustele, võttes arvesse eri raamatupidamis- ja majandusmudeleid ning seisukohti, ning

c)

EFRAGi edusamme juhtimise reformimisel, võttes arvesse erinõuniku aruandes esitatud soovituste järgset arengut.

8.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/9

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama nimetatud määruses sätestatud kriteeriumidele. Kolmandad riigid, kelle olukord on seoses osutatud kriteeriumidega muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(2)

Kooskõlas 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusega ja võttes arvesse, et Moldova Vabariik on täitnud oma viisavabaduse tegevuskava, on komisjon seisukohal, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskavas sätestatud kriteeriumid.

(3)

Kuna Moldova Vabariik on täitnud kõik kriteeriumid, tuleks ta kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisasse. Viisavabadus peaks kehtima ainult Moldova Vabariigi välja antud biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

(4)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(5)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(6)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (8) artikliga 3.

(7)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (9). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (10). Seetõttu ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(10)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(11)

Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(12)

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleks seega vastavalt muuta,

1)

Moldova kustutatakse I lisa punktist 1.

2)

II lisa punkti 1 lisatakse järgmine tekst:

„Moldova Vabariik (11)

(11)  Viisavabadus kehtib biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.”"

8.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 105/12