3.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/1

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 342/2014,

21. jaanuar 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantskonglomeraatide kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamise meetodite kohaldamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 49 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, (2) eelkõige selle artikli 21a lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Märkimisväärse pangandus- või investeerimistegevusega ja kindlustustegevusega finantskonglomeraatide puhul tuleks ära hoida omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine finantskonglomeraadi tasandil (nn mitmekordne finantsvõimendus), samuti mis tahes ebasobiv grupisisene omavahendite loomine, et asjakohaselt kajastada konglomeraadi omavahendite kättesaadavust kahjude katmiseks ja tagada täiendav kapitali adekvaatsus finantskonglomeraadi tasandil.

(2)	Oluline on tagada, et omavahendeid, mis ületavad sektoripõhiseid maksevõimenõudeid, võetakse finantskonglomeraadi tasandil arvesse ainult juhul, kui puuduvad takistused varade ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks finantskonglomeraadi eri üksuste vahel, sealhulgas sektorite vahel.

(3)	Finantskonglomeraadid peaksid võtma omavahendite arvutamisel sektoripõhiseid maksevõimenõudeid ületavaid omavahendeid arvesse ainult juhul, kui kõnealused vahendid on ülekantavad finantskonglomeraadi eri üksuste vahel.

(4)	Asjakohastes eeskirjades tuleks võtta arvesse, et sektoripõhiste omavahendite nõuete eesmärk on katta asjaomase sektoriga seotud riske, mitte sektoriväliseid riske.

(5)

Täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete järjepideva arvutamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded, mis hõlmavad asjaomaseid maksevõimenõudeid. Kõnealused nõuded ei tohiks piirata sektoripõhiseid sätteid, mis käsitlevad sektoripõhiste maksevõimenõuete rikkumise korral võetavaid meetmeid. Kui finantskonglomeraadi tasandil tekib omavahendite puudujääk, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) VII jaotise 4. peatüki kohase kombineeritud puhvri nõude rikkumisest, peaksid nõutavad meetmed põhinema kõnealuses peatükis sätestatud meetmetel.

(6)	Finantskonglomeraadi täiendava kapitali adekvaatsuse nõude arvutamisel tuleks finantskonglomeraati kuuluvate reguleerimata finantssektori ettevõtjate puhul arvutada nii tinglik maksevõimenõue kui ka tinglikud omavahendid.

(7)

Direktiivi 2002/87/EÜ I lisa II osas on sätestatud kolm tehnilist meetodit kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamiseks finantskonglomeraadi tasandil: raamatupidamise konsolideerimine (1. meetod), mahaarvamine ja liitmine (2. meetod) ja kombineeritud meetod (3. meetod), mis võimaldab 1. ja 2. meetodit kombineerida. 1. ja 2. tehniline arvutusmeetod tuleks kindlaks määrata, et tagada nende järjepidev kohaldamine. Lisaks tuleks kindlaks määrata 3. meetodi kasutamise asjaolud ja tagada, et pädevad asutused lubavad kõnealuse meetodi kasutamist sarnastel asjaoludel, kohaldavad ühtseid kriteeriume ja nõuavad, et seda meetodit kohaldataks kõigi finantskonglomeraatide puhul ühtsel viisil. Pädevad asutused peaksid lubama 3. meetodi kohaldamist ainult juhul, kui finantskonglomeraat suudab tõendada, et 1. ja 2. meetodi kohaldamine ei oleks mõistlikult teostatav. Võrdsete tingimuste tagamiseks tuleks 3. meetodit kohaldada kogu aeg järjepidevalt. Kuna tehnilisi arvutusmeetodeid kohaldatakse vastavalt direktiivi 2002/87/EÜ I lisa I osas osutatud tehnilistele põhimõtetele, tuleb täpsustada ka kõnealuseid põhimõtteid.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (4) kohast 1. meetodit konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamiseks ja direktiivi 2002/87/EÜ kohast 1. meetodit täiendava kapitali adekvaatsuse nõude arvutamiseks tuleks käsitada samaväärsetena, kuna mõlemad meetodid on kooskõlas täiendava järelevalve peamiste eesmärkidega. Mõlemad meetodid tagavad grupisisese omavahendite loomise ärahoidmise ja omavahendite arvutamise vastavalt asjakohastes sektoripõhistes eeskirjades sätestatud määratlustele ja piirangutele.

(9)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 6 kohane õigus võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid on tihedalt seotud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 21a lõike 3 kohase õigusega, kuna mõlemal juhul on eesmärgiks tagada kõnealuse direktiivi lisas sätestatud arvutusmeetodite järjepidev kohaldamine. Selleks et tagada kõnealuste õigusaktide eesmärkide täitmiseks kindlaks määratud arvutusmeetodite ühtsus ja anda isikutele, kes peavad asjaomaseid kohustusi täitma, terviklikum ülevaade neist ja ühtne juurdepääs neile, on soovitatav sätestada kõik kõnealuste õiguste kohaselt vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ühes ja samas määruses.

(10)

Arvutusmeetodite järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks käesolev määrus põhinema liidus kehtestatud uutel sektoripõhistel maksevõime-eeskirjadel. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada enne määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamise alguse kuupäeva. Direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisest sõltuvaid eeskirju tuleks hakata kohaldama kõnealuse direktiivi kohaldamise alguse kuupäevast. Seepärast tuleks täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel nendes valdkondades, mida ei ole käesoleva määrusega ühtlustatud, jätkata enne käesoleva määruse täieliku kohaldamise algust kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, ja kindlustussektori eeskirjadel põhinevate aluseks olevate arvutuste puhul tuleks aluseks võtta arvutamise ajal kohaldatavad kindlustussektori eeskirjad.

(11)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA), Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) ja Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ühiselt esitasid komisjonile.

(12)

EBA, EIOPA ja ESMA on viinud käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta läbi avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artiklile 10, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (6) artiklile 10 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (7) artiklile 10 ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud pangandussektori sidusrühmade kogult, määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse direktiivi 2002/87/EÜ I lisas loetletud tehnilised põhimõtted ja tehnilised arvutusmeetodid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 1 kohase mahaarvamise alternatiivide kohaldamiseks ning direktiivi 2002/87/EÜ artikli 6 lõikega 2 ette nähtud omavahendite ja täiendava kapitali adekvaatsuse nõude arvutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kindlustuspõhine finantskonglomeraat”— finantskonglomeraat, mille kõige olulisem finantssektor vastavalt direktiivi 2002/87/EÜ artikli 3 lõikele 2 on kindlustus;

2)

„pangandus- või investeerimispõhine finantskonglomeraat”

II PEATÜKK

TEHNILISED PÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Mitmekordse finantsvõimenduse ja grupisisese omavahendite loomise ärahoidmine

Grupisisestest tehingutest otseselt või kaudselt tulenevaid omavahendeid ei võeta arvesse täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel finantskonglomeraadi tasandil.

Artikkel 4

Omavahendite ülekantavus ja kättesaadavus

1.   Reguleeritud üksuse tasandil tunnustatud omavahendeid, mis ületavad artiklis 9 täpsustatud sektoripõhiste maksevõimenõuete täitmiseks vajalikke omavahendeid, ei võeta finantskonglomeraadi omavahendite ega finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud ja reguleerimata finantssektori ettevõtjate omavahendite kogusumma arvutamisel arvesse, välja arvatud juhul, kui puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused vahendite ülekandmiseks finantskonglomeraati kuuluvate üksuste vahel.

2.   Direktiivi 2002/87/EÜ artikli 6 lõike 2 viiendas lõigus osutatud arvutuste tulemuste ja arvutusteks vajalike andmete esitamisel koordinaatorile kinnitab kõnealuses lõigus osutatud üksus, et lõike 1 sätteid on järgitud, ja esitab koordinaatorile selle kohta tõendid.

Artikkel 5

Sektoripõhised omavahendid

1.   Lõikes 2 osutatud omavahendeid, mis on kättesaadavad reguleeritud üksuse tasandil, aktsepteeritakse sellistest sektoritest tulenevate riskide katmiseks, kus kõnealuseid omavahendeid tunnustatakse, ning ei aktsepteerita muudest finantssektoritest tulenevate riskide katmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud omavahendid on omavahendid, mis ei ole järgmised:

a)	esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjed määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses;

b)	selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on kõnealuse direktiivi artikli 94 lõigete 1 ja 2 kohaselt liigitatud esimese või teise taseme omavahenditesse.

Artikkel 6

Omavahendite puudujääk finantskonglomeraadi tasandil

1.   Kui finantskonglomeraadi tasandil on omavahendite puudujääk, kasutatakse kõnealuse puudujäägi katmiseks ainult selliseid omavahendite kirjeid, mida sektoripõhiste eeskirjade kohaselt aktsepteeritakse nii pangandus- kui ka kindlustussektori puhul.

2.   Lõikes 1 osutatud omavahendid on järgmised:

a)	esimese taseme põhiomavahendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 50 tähenduses;

b)	põhiomavahendite kirjed, kui kõnealused kirjed on vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõikele 1 liigitatud esimese taseme omavahenditesse ning kõnealuste kirjete kaasamist ei piirata kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

c)	täiendavad esimese taseme omavahendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 61 tähenduses;

d)	põhiomavahendite kirjed, kui kõnealused kirjed on vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõikele 1 liigitatud esimese taseme omavahenditesse ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

e)	teise taseme omavahendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 71 tähenduses ning

f)	põhiomavahendite kirjed, kui kõnealused kirjed on vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 94 lõikele 2 liigitatud teise taseme omavahenditesse.

3.   Puudujäägi katmiseks kasutatavad omavahendite kirjed peavad olema kooskõlas artikli 4 lõikega 1.

Artikkel 7

Järjepidevus

Finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldavad arvutusmeetodit kogu aeg järjepidevalt.

Artikkel 8

Konsolideerimine

Seoses kindlustuspõhiste finantskonglomeraatidega käsitatakse direktiivi 2009/138/EÜ artiklites 230–232 sätestatud 1. meetodit kindlustus- või edasikindlustusandja konsolideerimisgrupi maksevõime arvutamiseks samaväärsena direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 1. meetodiga finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamiseks, kui direktiivi 2009/138/EÜ III jaotise kohase konsolideerimisgrupi järelevalve ulatus ei erine oluliselt direktiivi 2002/87/EÜ II peatüki kohase täiendava järelevalve ulatusest.

Artikkel 9

Maksevõimenõue

1.   Kui täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel kohaldatakse kindlustussektori eeskirju, käsitatakse maksevõimenõuetena direktiivi 2009/138/EÜ artiklites 100 ja 218 osutatud solventsuskapitalinõuet, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 37 kohaselt kohaldatavat mis tahes lisakapitalinõuet vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 216 lõikele 4, artikli 231 lõikele 7, artiklile 232, artikli 233 lõikele 6 ning artikli 238 lõigetele 2 ja 3.

2.   Kui täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel kohaldatakse pangandus- või investeerimisteenuste sektori eeskirju, käsitatakse maksevõimenõuetena määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 1. peatükis sätestatud omavahendite nõudeid ning kõnealuse määruse või direktiivi 2013/36/EL kohaseid nõudeid hoida kõnealuseid nõudeid ületavaid omavahendeid, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 73 kohasest sisemise kapitali adekvaatsuse hindamisest tulenevat nõuet, kõnealuse direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädevate asutuste kehtestatud mis tahes nõuet, kõnealuse direktiivi artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 458 või 459 kohaselt vastu võetud meetmeid.

Artikkel 10

Finantskonglomeraadi omavahendid ja maksevõimenõuded

1.   Kui artikli 14 lõigetest 7, 8 ja 9 ei tulene teisiti, arvutatakse finantskonglomeraadi omavahendid ja maksevõimenõuded vastavalt asjaomastes sektoripõhistes eeskirjades sätestatud määratlustele ja piirangutele.

2.   Varahaldusettevõtjate omavahendid arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) artikli 2 lõike 1 punktile l. Varahaldusettevõtjate maksevõimenõuded on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis a.

3.   Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate omavahendid arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (9) artikli 4 lõike 1 punktile ad. Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate maksevõimenõuded on sätestatud kõnealuse direktiivi artiklis 9.

Artikkel 11

Sektoriüleste osaluste käsitlemine

1.   Kui pangandus- või investeerimispõhisesse finantskonglomeraati kuuluval üksusel on kindlustussektorisse kuuluvas finantssektori ettevõtjas osalus, mis on artikli 14 lõike 3 või artikli 15 lõike 3 kohaselt maha arvatud, ei tulene kõnealusest osalusest täiendavat kapitali adekvaatsuse nõuet finantskonglomeraadi tasandil.

2.   Kui lõike 1 kohaldamise tulemusel otseselt muutub sisereitingute meetodi kohane oodatav kahju määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki tähenduses, lisatakse kõnealusele muutusele vastav summa finantskonglomeraadi omavahenditele.

Artikkel 12

Reguleerimata finantssektori ettevõtjate tinglikud omavahendid ja tinglikud maksevõimenõuded

1.   Kui segafinantsvaldusettevõtjal on osalus reguleerimata finantssektori ettevõtjas, arvutatakse kõnealuse ettevõtja tinglikud omavahendid ja tinglikud maksevõimenõuded vastavalt finantskonglomeraadi kõige olulisema sektori sektoripõhistele eeskirjadele.

2.   Muu kui lõikes 1 osutatud reguleerimata finantssektori ettevõtja tinglikud omavahendid ja tinglikud maksevõimenõuded arvutatakse vastavalt finantssektori reguleerimata ettevõtjale omaseima finantssektori sektoripõhistele eeskirjadele. Omaseim finantssektor määratakse kindlaks asjaomase ettevõtja tegevuste ja nendega tegelemise määra põhjal. Kui omaseimat finantssektorit ei ole võimalik selgelt kindlaks määrata, kohaldatakse finantskonglomeraadi kõige olulisema sektori sektoripõhiseid eeskirju.

Artikkel 13

Sektoripõhiseid üleminekusätted ja ajutiselt kohaldatavad varasemalt kehtinud nõuded

Täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel kohaldatavad sektoripõhised eeskirjad hõlmavad kõiki üleminekusätteid ja ajutiselt kohaldatavaid varasemalt kehtinud nõudeid, mis on kohaldatavad sektori tasandil.

III PEATÜKK

TEHNILISED ARVUTUSMEETODID

Artikkel 14

Direktiivis 2002/87/EÜ sätestatud 1. meetodi kohase tehnilise arvutamise täpsustamine

1.   Finantskonglomeraadi omavahendid arvutatakse konsolideeritud raamatupidamisaruannete põhjal vastavalt asjaomasele raamatupidamistavale, mida kohaldatakse direktiivi 2002/87/EÜ kohase täiendava järelevalve puhul, võttes vajaduse korral arvesse lõiget 5.

2.   Pangandus- või investeerimispõhiste finantskonglomeraatide puhul kohaldatakse finantskonglomeraadi omavahendite arvutamisel konsolideerimata investeeringute suhtes järgmist käsitlust:

a)	konsolideerimata olulised investeeringud sellises finantssektori ettevõtjas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 43 tähenduses, kes kuulub kindlustussektorisse, arvatakse konglomeraadi omavahenditest täielikult maha;

b)	muud kui punktis a osutatud konsolideerimata investeeringud finantssektori ettevõtjas, kes kuulub kindlustussektorisse, arvatakse konglomeraadi omavahenditest täielikult maha vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 46.

3.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, arvatakse finantskonglomeraati kuuluva üksuse emiteeritud mis tahes omavahendid, mida hoiab kõnealusesse finantskonglomeraati kuuluv muu üksus, konglomeraadi omavahenditest maha, kui need ei ole juba välja arvatud raamatupidamisliku konsolideerimise raames.

4.   Asjaomase raamatupidamistava kohaselt ühiskontrolli alla kuuluvat ettevõtjat käsitletakse vastavalt proportsionaalset konsolideerimist või suhteliste osade arvessevõtmist käsitlevatele sektoripõhistele eeskirjadele.

5.   Kui direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluv üksus on osa finantskonglomeraadist, arvutatakse täiendavad kapitali adekvaatsuse nõuded finantskonglomeraadi tasandil varade ja kohustuste väärtuse alusel, mis on arvutatud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ I jaotise VI peatüki 1. ja 2. jaole.

6.   Kui varade või kohustuste väärtuse suhtes kohaldatakse usaldatavusfiltreid ja mahaarvamisi vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotisele, kasutatakse täiendavate kapitali adekvaatsuse nõuete arvutamisel varade või kohustuste väärtusi, mis on omistatavad asjaomastele üksustele kõnealuse määruse kohaselt, väljaarvatud varad ja kohustused, mis on omistatavad finantskonglomeraadi muudele üksustele.

7.   Kui sektoripõhiste eeskirjadega on ette nähtud künnise või piirmäära arvutamine, arvutatakse künnis või piirmäär konglomeraadi tasandil finantskonglomeraadi konsolideeritud andmete alusel pärast lõigete 2 ja 3 kohaste mahaarvamiste tegemist.

8.   Künniste või piirmäärade arvutamisel käsitletakse koos kõiki finantskonglomeraati kuuluvaid reguleeritud üksusi, mis kuuluvad krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alla vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki 1. jaole.

9.   Künniste või piirmäärade arvutamisel käsitletakse koos kõiki finantskonglomeraati kuuluvaid reguleeritud üksusi, mis kuuluvad konsolideerimisgrupi järelevalve alla vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ III jaotisele.

10.   Künniste või piirmäärade arvutamisel reguleeritud üksuse tasandil arvutavad finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused, kelle suhtes ei kohaldata lõikeid 8 ja 9, vastavad künnised ja piirmäärad individuaalselt vastavalt reguleeritud üksuse suhtes kohaldatavatele sektoripõhistele eeskirjadele.

11.   Asjaomaste sektoripõhiste maksevõimenõuete summeerimisel ei tehta mingeid kohandusi, välja arvatud need, mis on ette nähtud artikliga 11 või mis tulenevad sektoripõhiste künniste ja piirmäärade kohandamisest vastavalt lõikele 7.

Artikkel 15

Direktiivis 2002/87/EÜ sätestatud 2. meetodi kohase tehnilise arvutamise täpsustamine

1.   Kui reguleeritud üksuse omavahendite suhtes kohaldatakse asjaomaste sektoripõhiste eeskirjade kohaselt usaldatavusfiltreid, kohaldatakse ühte järgmistest käsitlustest:

a)	kui filtreeritud summa, st osaluse omavahendite arvutamisel arvesse võetav netosumma, suurendab regulatiivset kapitali, lisatakse filtreeritud summa osaluste arvestuslikule väärtusele vastavalt direktiivi 2002/87/EÜ artikli 6 lõike 4 teisele lõigule.

b)	kui punktis a osutatud filtreeritud summa vähendab regulatiivset kapitali, arvatakse filtreeritud summa maha osaluste arvestuslikust väärtusest vastavalt direktiivi 2002/87/EÜ artikli 6 lõike 4 teisele lõigule.

2.   Pangandus- või investeerimispõhiste finantskonglomeraatide puhul arvatakse oluline investeering, mis ei ole osalus, sellises finantssektori ettevõtjas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 43 tähenduses, kes kuulub kindlustussektorisse, täielikult maha instrumenti hoidva üksuse omavahendite kirjetest vastavalt kõnealuse üksuse suhtes kohaldatavatele sektoripõhistele eeskirjadele.

3.   Grupisisesed investeeringud mis tahes kapitaliinstrumentidesse, mida vastavalt sektoripõhistele eeskirjadele aktsepteeritakse omavahenditena, võttes arvesse asjakohaseid sektoripõhiseid piiranguid, arvatakse omavahendite arvutamisel maha või jäetakse välja.

4.   Täiendavad kapitalinõuded arvutatakse lisas esitatud valemi kohaselt.

Artikkel 16

Direktiivis 2002/87/EÜ sätestatud 3. meetodi kasutamise asjaolude täpsustamine

1.   Pädevad asutused võivad lubada direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud 3. meetodi kohaldamist ainult ühel järgmistest asjaoludest:

a)

direktiivi 2002/87/EÜ I lisas osutatud 1. meetodi ega direktiivi 2002/87/EÜ I lisas osutatud 2. meetodi kohaldamine kõigi finantskonglomeraati kuuluvate üksuste suhtes ei ole mõistlikult teostatav, eelkõige kuna 1. meetodit ei saa kasutada ühe või mitme üksuse suhtes, sest need ei kuulu konsolideerimise alla, või kuna reguleeritud üksus on asutatud kolmandas riigis ja pole võimalik saada piisavalt teavet, et kohaldada kõnealuse üksuse suhtes ühte neist meetoditest;

b)	üksused, mis kohaldaksid ühte neist meetoditest, ei ole tervikuna finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste järelevalve eesmärkide seisukohast märkimisväärselt olulised.

2.   Kõik finantskonglomeraati kuuluvad reguleeritud üksused, kellele ei ole osutatud lõikes 1, kasutavad 1. või 2. meetodit.

3.   Pädeva asutuse lubatud 3. meetodi kohaldamine seoses finantskonglomeraadiga peab olema kogu aeg järjepidev.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 5, artikli 6 lõiget 2, artiklit 8, artikli 9 lõiget 1 ning artikli 14 lõikeid 5 ja 9 kohaldatakse alates direktiivi 2009/138/EÜ artikli 309 lõikes 1 osutatud kohaldamise alguse kuupäevast.

---

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL, 8. juuni 2011, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

---

---

3.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/10

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 343/2014,

2. aprill 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

3.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/12

---

NÕUKOGU OTSUS 2014/183/ÜVJP,

1. aprill 2014,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni käivitamise kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR RCA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 2014. aasta otsust 2014/73/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR RCA), (1) ning eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. veebruaril 2014 vastu otsuse 2014/73/ÜVJP.

(2)	Nõukogu kiitis 17. märtsil 2014 heaks EUFOR RCA tegevusplaani ja jõukasutusreeglid.

(3)	EUFOR RCA tuleks käivitada ELi operatsiooni ülema soovitust järgides.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Sellest tulenevalt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu sõjaline operatsioon („EUFOR RCA”) käivitatakse.

Artikkel 2

EUFOR RCA ELi operatsiooni ülemale antakse luba alustada viivitamata operatsiooni.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT L 40, 11.2.2014, lk 59.

---

3.4.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 100/13

---

Komisjoni 4. oktoobri 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1001/2013 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 290, 31. oktoober 2013 )

Leheküljel 321 CN-koodile 4421 90 91 järgneval real kolmandas veerus

jäetakse välja„4”;

neljandas veerus

jäetakse välja„—”.

---