ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.096.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 96

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
29. märts 2014


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL, 26. veebruar 2014, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/29/EL, 26. veebruar 2014, lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

45

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL, 26. veebruar 2014, elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

79

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL, 26. veebruar 2014, mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

107

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL, 26. veebruar 2014, mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

149

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL, 26. veebruar 2014, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

251

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL, 26. veebruar 2014, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) ( 1 )

309

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL, 26. veebruar 2014, teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

357

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/28/EL,

26. veebruar 2014,

tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/15/EMÜ (tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Käesolevas direktiivis on vaja selgitada, et pärast ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovituste vastuvõtmist liigitati teatavad tooted pürotehnilisteks toodeteks või laskemoonaks, mistõttu need jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Komisjoni 23. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/57/EÜ (pürotehniliste toodete ja teatud laskemoona identifitseerimise kohta nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohaselt tsiviilkasutuseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta) (5), mis praegu sisaldab selliste toodete nimekirja, tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (6) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (7) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 93/15/EMÜ tuleks seetõttu kohandada nimetatud otsust silmas pidades.

(5)

Ohutut ladustamist on käsitletud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (8), milles kehtestatakse ohutusnõuded rajatistele, kus hoitakse lõhkematerjale. Transportimise vältel reguleeritakse lõhkematerjalide ohutust rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega, sealhulgas ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega. Nimetatud aspektid ei peaks seega kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(6)

Pürotehniliste toodete puhul on vajalikud asjakohased meetmed, mille abil tagatakse lõpptarbijate kaitse ja üldsuse julgeolek. Pürotehnilisi tooteid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiviga 2013/29/EL (pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (9). Seega ei peaks käesolevat direktiivi kohaldama pürotehnilistele toodetele.

(7)

Laskemoon peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ainult vedude järelevalvet reguleerivate eeskirjade ja nendega seotud abinõude osas. Laskemoona vedamise tingimused sarnanevad relvaveo tingimustele ja seetõttu peaksid laskemoona vedu reguleerima sätted, mis sarnanevad nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiviga 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) (10) ettenähtud relvavedu reguleerivatele sätetele.

(8)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(9)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate lõhkematerjalide määratlused peaksid lähtuma selliste toodete määratlustest, mis on sätestatud ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes.

(10)

Selleks et tagada lõhkematerjalide vaba liikumine, on vaja ühtlustada lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist käsitlevaid õigusnorme.

(11)

Ettevõtjad peaksid vastutama lõhkematerjalide vastavuse eest käesolevale direktiivile vastavalt sellele, kus nad asuvad tarneahelas, et tagada avalike huvide, nagu inimeste tervise ja ohutuse ning avaliku julgeoleku kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(12)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid lõhkematerjale. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(13)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(14)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote kavandamis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(15)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lõhkematerjalid vastaksid käesolevale direktiivile ja eelkõige, et tootjad on rakendanud lõhkematerjalide suhtes nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lõhkematerjalide vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lõhkematerjale, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis kujutavad endast riski. Samuti tuleks sätestada importijatele kohustus tagada, et vastavushindamismenetlused on teostatud ja et lõhkematerjalide märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(16)

Levitaja teeb lõhkematerjali turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et toote käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt lõhkematerjali nõuetelevastavust.

(17)

Kui ettevõtja laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või muudab toodet selliselt, et see võiks mõjutada lõhkematerjali vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(18)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lõhkematerjaliga seotud kogu vajaliku teabe.

(19)

Lõhkematerjalide unikaalne identifitseerimine on oluline, kui tuleb pidada täpset ja täielikku dokumentatsiooni lõhkematerjalide kohta tarneahela kõigil etappidel. See peaks võimaldama identifitseerida ja jälgida lõhkematerjali tootmiskohast ja turulelaskmisest kuni selle lõppkasutajani, samuti selle kasutamist, pidades silmas väärkasutuse ja varguse vältimist ja õiguskaitseorganite abistamist kadunud või varastatud lõhkematerjalide päritolu selgitamisel. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab ka turujärelevalveasutuste tööd mittevastava lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lõhkematerjali tarninud või kellele nemad on lõhkematerjali tarninud.

(20)

Käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud turul kättesaadavaks tegemisega, peaksid piirduma lõhkematerjalide oluliste ohutusnõuete määratlemisega, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust, vara ja keskkonda. Et hinnata vastavust kõnealustele nõuetele, on vaja sätestada vastavuse eeldamine nende lõhkematerjalide puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012 (mis käsitleb Euroopa standardimist) (11), ja mille eesmärk on kõnealuste nõuete üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide väljendamine.

(21)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei vasta täielikult käesoleva direktiivi nõuetele.

(22)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate lõhkematerjalide vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja üksiklahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. Oma eriomaduste ja kaasnevate riskide tõttu tuleks lõhkematerjalid alati esitada kolmandale isikule vastavushindamiseks.

(23)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohast teavet lõhkematerjali vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(24)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib kõnealune ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(25)

CE-märgis, mis tõendab lõhkematerjali nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise tootele kinnitamise kohta.

(26)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(27)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 93/15/EMÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad teavitamist, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(28)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(29)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(30)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(31)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidus riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(32)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti mõne vastavushindamistoimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate lõhkematerjalide nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate vastavushindamisasutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(33)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(34)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(35)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on oluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(36)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik täpsustada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka lõhkematerjalide suhtes. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(37)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale on võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lõhkematerjale tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(38)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale riski kujutavate lõhkematerjalidega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste lõhkematerjalide suhtes varakult meetmeid võtta.

(39)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(40)

Kui lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu satub avalik julgeolek ohtu või seda rünnatakse, tuleks lubada liikmesriikidel teha lõhkematerjalide ja laskemoona vedamise puhul teatavatel tingimustel käesolevast direktiivist erand, et hoida ära selline ebaseaduslik valdamine või kasutamine.

(41)

Oluline on luua liikmesriikide pädevate asutuste vahel halduskoostöö süsteem. Seepärast peaksid pädevad asutused toetuma oma põhimõtetes nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 515/97 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) (12).

(42)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku lõhkematerjalide ja laskemoonaga kauplemise vältimiseks.

(43)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende liidu meetmete osas, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohandamist ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(44)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (13).

(45)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikke parandusmeetmeid teavitatud asutuste suhtes, mis ei täida või on lakanud täitmast teavituse aluseks olevaid nõudeid, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(46)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestatakse praktilised üksikasjad lõhkematerjalide unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi toimimiseks ning tehnilised üksikasjad lõhkematerjalide vedu käsitlevate sätete kohaldamiseks, eriti seoses näidisdokumendi kasutamisega, tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(47)

Kontrollimenetlust tuleks samuti kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate lõhkematerjalidega, mis kujutavad endast riski inimeste tervisele ja ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(48)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale riski kujutavate, nõuetele vastavate lõhkematerjalidega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(49)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(50)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(51)

Komisjon peaks otsustama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate lõhkematerjalide suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(52)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama kõnealuste eeskirjade jõustamise. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(53)

On vaja näha ette mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise alguskuupäeva turul kättesaadavaks lõhkematerjalid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 93/15/EMÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lõhkematerjale, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise alguskuupäeva.

(54)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad lõhkematerjalid täidavad nõudeid, mis tagavad tervise ja ohutuse ja muude avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

Kohustus võtta käesolev direktiiv siseriiklikku õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(56)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgnevale:

a)

lõhkematerjalid, sealhulgas laskemoon, mis on siseriikliku õiguse kohaselt mõeldud kasutamiseks relvajõududes või politseis;

b)

direktiivi 2013/29/EL kohaldamisalasse kuuluvad pürotehnilised tooted;

c)

laskemoon, välja arvatud artiklites 12, 13 ja 14 sätestatud juhtudel.

I lisa sisaldab mitteammendavat loetelu pürotehnilistest toodetest ja laskemoonast, millele osutatakse käesoleva lõike punktis b ja artikli 2 punktis 2 ning mis määratleti pärast ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovituste vastuvõtmist.

3.   Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike käsitlemast oma siseriiklikes õigusnormides teatavaid käesoleva direktiiviga reguleerimata aineid lõhkematerjalidena.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lõhkematerjalid”– materjalid ja tooteid, mida käsitletakse lõhkematerjalidena ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste 1. klassi;

2)   „laskemoon”– kaasaskantavates tulirelvades, muudes tulirelvades ja suurtükiväerelvades kasutatavad väljapaiskelaenguga või väljapaiskelaenguta lendkehad ja paukpadrunid;

3)   „ohutus”– õnnetuste vältimine ja õnnetuse toimumise korral toimetulek selle tagajärgedega;

4)   „julgeolek”– õiguskorraga vastuolus oleva kasutamise vältimine;

5)   „heakskiit”– otsus, millega lubatakse lõhkematerjalide kavandatud vedu liidu piires;

6)   „vedu”– lõhkematerjalide tegelik teise kohta viimine liidus, välja arvatud teise kohta viimine sama tegevuskoha piires;

7)   „turul kättesaadavaks tegemine”– lõhkematerjali tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

8)   „turule laskmine”– lõhkematerjali esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

9)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab lõhkematerjali või kes laseb lõhkematerjali projekteerida või valmistada ja kes turustab seda lõhkematerjali oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

10)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

11)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit lõhkematerjali;

12)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb lõhkematerjali turul kättesaadavaks;

13)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija, levitaja ja füüsiline või juriidiline isik, kes ladustab, kasutab, veab, impordib ja ekspordib lõhkematerjale või kaupleb nendega;

14)   „relvakaupmees”– füüsiline või juriidiline isik, kelle amet seisneb täielikult või osaliselt tulirelvade ja laskemoona valmistamises, nendega kauplemises, nende vahetamises, rendileandmises, parandamises või ümbertegemises;

15)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette lõhkematerjalile esitatavad tehnilised nõuded;

16)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

17)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

18)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

19)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas lõhkematerjaliga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

20)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

21)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi lõhkematerjal, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

22)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist;

23)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustustingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

24)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et lõhkematerjal vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 4

Turul kättesaadavaks tegemine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 5

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad lõhkematerjale turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

2.   Tootjad koostavad III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja lasevad teostada artiklis 20 osutatud vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud lõhkematerjali vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi lõhkematerjali konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal lõhkematerjali vastavust kinnitatakse.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjalid kannavad unikaalseid identifitseerimisandmeid, mis on kooskõlas artiklis 15 sätestatud identifitseerimis- ja jälgimissüsteemiga. Nimetatud süsteemiga hõlmamata lõhkematerjalide puhul tootjad:

a)

tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjalid kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui lõhkematerjali väiksus, kuju või konstruktsioon seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on lõhkematerjali pakendil või sellega kaasasolevas dokumendis;

b)

märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lõhkematerjalile või, kui see ei ole võimalik, lõhkematerjali pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

6.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud lõhkematerjaliga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

7.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 6

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 5 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui lõhkematerjal on turule lastud;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 7

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid lõhkematerjale.

2.   Enne lõhkematerjali turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase artikli 20 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et lõhkematerjal kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 5 lõikes 5 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei vasta II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta lõhkematerjali turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast riski.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi lõhkematerjalile või, kui see ei ole võimalik, pürotehnilise toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et lõhkematerjaliga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Importijad hoiavad 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

8.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turule lastud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Levitajate kohustused

1.   Lõhkematerjali turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas toode kannab CE-märgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 5 lõikes 5 ning artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et lõhkematerjal ei vasta II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta lõhkematerjali turul kättesaadavaks enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui lõhkematerjal kujutab endast riski.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui lõhkematerjal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transpordi tingimused toote vastavust II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et lõhkematerjal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia lõhkematerjal nõuetega vastavusse, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Lisaks, kui lõhkematerjal kujutab endast riski, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad lõhkematerjali kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle lõhkematerjali vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses nende poolt turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalidega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 5 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb lõhkematerjali turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud lõhkematerjal viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 10

Ettevõtjate tuvastamine

Artiklis 15 kehtestatud süsteemiga hõlmamata lõhkematerjalide puhul teatavad ettevõtjad turujärelevalveasutusele viimase taotluse korral:

a)

iga ettevõtja, kes on neile lõhkematerjale tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on lõhkematerjale tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui lõhkematerjal neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise lõhkematerjali tarnisid.

3.   PEATÜKK

JULGEOLEKUSÄTTED

Artikkel 11

Lõhkematerjalide vedu

1.   Lõhkematerjalide vedu võib toimuda ainult kooskõlas lõigetega 2–8.

2.   Lõhkematerjalide vedamiseks annab kaubasaajale heakskiidu kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus. Pädev asutus kontrollib, et kaubasaajal on õigus omandada lõhkematerjale ja et tal on vajalikud litsentsid või load. Vedamise eest vastutav ettevõtja teatab transiitliikmesriigi pädevatele asutustele lõhkematerjalide liikumisteekonna läbi asjaomase liikmesriigi ning taotleb asjaomase transiitliikmesriigi eelnevat heakskiitu.

3.   Kui liikmesriik leiab, et seoses lõikes 2 osutatud lõhkematerjalide omandamise õiguse kontrollimisega on probleeme, edastab kõnealune liikmesriik selles küsimuses kättesaadava teabe komisjonile, kes teatab sellest teistele liikmesriikidele.

4.   Kui kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus annab veoks heakskiidu, väljastab ta kaubasaajale dokumendi, mis sisaldab kogu lõikes 5 osutatud teavet. Selline dokument peab olema lõhkematerjalidega kaasas lõhkematerjalide jõudmiseni kindlaksmääratud sihtkohta. Dokument tuleb esitada asjaomaste pädevate asutuste nõudmisel. Kaubasaaja säilitab kõnealuse dokumendi koopia ja esitab selle taotluse korral läbivaatamiseks kaubasaaja liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Kui lõhkematerjalide vedamise üle tuleb teostada järelevalvet, et kõik oleks kooskõlas liikmesriigi territooriumil või selle osal kehtivate julgeoleku erinõuetega, esitab kaubasaaja enne veo alustamist kaubasaaja liikmesriigi pädevale asutusele järgmised andmed:

a)

asjaomaste ettevõtjate nimed ja aadressid;

b)

veetavate lõhkematerjalide arv ja kogus;

c)

kõnealuste lõhkematerjalide ja nende identifitseerimise meetodite täielik kirjeldus, sealhulgas ÜRO tunnuskood;

d)

kui on kavas lõhkematerjalid turule lasta, andmed vastavuse kohta turulelaskmise tingimustele;

e)

veovahendid ja marsruut;

f)

lahkumise ja saabumise eeldatavad kuupäevad;

g)

vajaduse korral liikmesriikidesse sisenemise ja sealt lahkumise täpsed punktid.

Esimese lõigu punktis a osutatud andmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et pädeval asutusel oleks võimalik ettevõtjatega ühendust võtta ja saada kinnitus selle kohta, et asjaomastel ettevõtjatel on õigus kaubasaadetis vastu võtta.

Kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus vaatab veotingimused läbi eelkõige seoses julgeoleku erinõuetega. Kui julgeoleku erinõuded on täidetud, antakse veoks heakskiit. Kui transiit läbib teiste liikmesriikide territooriumi, vaatavad ka need liikmesriigid veo üksikasjad läbi ja annavad heakskiidu.

6.   Kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et lõigetes 4 ja 5 osutatud julgeoleku erinõuded ei ole vajalikud, võib lõhkematerjale asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas vedada, ilma et eelnevalt oleks esitatud lõikes 5 sätestatud teavet. Kaubasaaja liikmesriigi pädev asutus annab seejärel heakskiidu määratud ajaks, mille võib igal ajal peatada või tühistada põhjendatud otsusega. Lõikes 4 osutatud dokumendis, mis peab olema lõhkematerjalidega kaasas kuni lõhkematerjalide jõudmiseni sihtkohta, viidatakse ainult kõnealusele heakskiidule.

7.   Ilma et see piiraks tavapärast kontrollimist, mida lähteliikmesriik oma territooriumil teostab, edastavad asjaomased kaubasaajad ja ettevõtjad asjaomaste pädevate asutuste palvel lähteliikmesriigi ja transiidiliikmesriigi pädevatele asutustele kõik nende käsutuses olevad asjaomased andmed lõhkematerjalide veo kohta.

8.   Ükski ettevõtja ei või lõhkematerjale vedada, kui kaubasaajal ei ole vedamiseks vajalikke lube vastavalt lõigetele 2, 4, 5 ja 6.

Artikkel 12

Laskemoona vedu

1.   Laskemoona võib ühest liikmesriigist teise vedada ainult lõigetes 2–5 sätestatud korras. Neid lõikeid kohaldatakse ka sidevahendite kaudu müüdud laskemoona veo suhtes.

2.   Kui laskemoona veetakse teise liikmesriiki, edastab asjaomane isik enne lähetamist laskemoona asukoha liikmesriigile järgmised andmed:

a)

laskemoona müüja või vedaja ja ostja või omandaja ning vajaduse korral omaniku nimi ja aadress;

b)

aadress, kuhu laskemoon saadetakse või transporditakse;

c)

saadetava või transporditava laskemoona kogus;

d)

andmed, mis võimaldavad laskemoona identifitseerida, samuti märge, et laskemoona on kontrollitud kooskõlas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooniga;

e)

veovahendid;

f)

lähetuskuupäev ja eeldatav saabumiskuupäev.

Esimese lõigu punktides e ja f osutatud andmeid ei ole vaja esitada, kui on tegemist kahe relvakaupmehe vahelise veoga. Liikmesriigid kontrollivad veotingimusi, eelkõige julgeoleku osas. Kui liikmesriik lubab selliseid vedusid teostada, väljastab ta kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid sisaldava litsentsi. Selline litsents on laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. See esitatakse alati liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel.

3.   Iga liikmesriik võib anda relvakaupmeestele õiguse vedada laskemoona asjaomase riigi territooriumilt teises liikmesriigis paiknevale relvakaupmehele ilma lõikes 2 osutatud eelneva loata. Selleks väljastab liikmesriik loa, mis kehtib kolm aastat ja mille kehtivuse võib põhjendatud otsusega igal ajal peatada või tühistada. Sellisele loale viitav dokument peab olema laskemoonaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni. See esitatakse alati liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel.

Enne vedu edastab relvakaupmees lähteliikmesriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed.

4.   Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele selliste lõhkematerjalide nimekirja, mille toomist tema territooriumile võib lubada ilma tema eelneva nõusolekuta.

Sellised laskemoona nimekirjad edastatakse relvakaupmeestele, kes on saanud loa vedada laskemoona ilma lõikes 3 sätestatud korra kohase eelneva loata.

5.   Iga liikmesriik edastab kogu tema käsutuses oleva vajaliku teabe laskemoona lõpetatud vedude kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile laskemoon on lõplikult viidud.

Kogu teave, mille liikmesriigid saavad lõigete 2 ja 3 kohaselt, edastatakse hiljemalt asjaomase vedamise ajal sihtliikmesriikidele ja vajaduse korral hiljemalt vedamise ajal ka transiidiliikmesriigile.

Artikkel 13

Julgeolekuga seotud erandid

Kui lõhkematerjalide või laskemoona ebaseadusliku valdamise või kasutamise tõttu satub avalik julgeolek suurde ohtu või kui seda rünnatakse, võib liikmesriik erandina artikli 11 lõigete 2, 4, 5 ja 6 ning artikli 12 sätetest võtta kõik vajalikud meetmed seoses lõhkematerjalide ja laskemoona vedamisega, et vältida sellist ebaseaduslikku valdamist ja kasutamist.

Esimeses lõigus osutatud meetmete puhul võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Selliste meetmete näol ei tohi olla tegemist ei meelevaldse diskrimineerimise vahendite ega liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramisega.

Iga liikmesriik, kes selliseid meetmeid võtab, teatab neist viivitamata komisjonile. Komisjon teatab neist teistele liikmesriikidele.

Artikkel 14

Teabevahetus

1.   Artiklite 11 ja 12 rakendamiseks loovad liikmesriigid teabevahetamise võrgud. Nad teatavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning kõnealustes artiklites nimetatud menetluste kohaldamise eest vastutavatest siseriiklikest asutustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Liikmesriigid võimaldavad teistel liikmesriikidel ja komisjonil tutvuda ajakohastatud teabega artiklis 16 osutatud litsentse või lube omavate ettevõtjate kohta.

2.   Käesoleva direktiivi rakendamisel kohaldatakse mutatis mutandis määrust (EÜ) nr 515/97, eelkõige selle konfidentsiaalsust käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 15

Lõhkematerjalide identifitseerimine ja jälgimine

1.   Ettevõtjad kasutavad lõhkematerjalide unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi, mille juures võetakse arvesse nende mõõtmeid, kuju või konstruktsiooni, välja arvatud juhul, kui lõhkematerjalile ei ole vaja panna unikaalseid identifitseerimisandmeid, kuna lõhkmaterjal ei ole eriti ohtlik tulenevalt oma omadustest ja sellistest näitajatest nagu väike lõhkejõud, kasutusviisid ja vähene julgeolekurisk (võimalik väärkasutus ei põhjusta tõsiseid tagajärgi).

Süsteemi ei kohaldata lõhkematerjalide suhtes, mida transporditakse või tarnitakse pakendamata või paakautodes nende otsese mahalaadimiseni lõhkeauku, ning lõhkematerjalide suhtes, mis on valmistatud lõhkamiskohtades ja mis laetakse viivitamata pärast nende tootmist (nn kohapealne tootmine).

2.   Kõnealune süsteem näeb ette andmete kogumise ja säilitamise, sealhulgas vajaduse korral elektrooniliselt, et võimaldada lõhkematerjali unikaalset identifitseerimist ja jälgimist, samuti lõhkematerjalile ja/või selle pakendile unikaalsete identifitseerimisandmete paigaldamise juurdepääsuks nimetatud andmetele. Kõnealused andmed on seotud lõhkematerjali unikaalsete identifitseerimisandmetega, mis hõlmavad ka selle asukohta ettevõtjate valduses ja vastavate ettevõtjate identifitseerimisandmeid.

3.   Lõikes 2 osutatud andmeid kontrollitakse korrapäraselt ja kaitstakse juhusliku või kuritahtliku kahjustamise või hävimise eest. Kõnealuseid andmeid säilitatakse 10 aastat pärast tehingu toimumist, või lõhkematerjalide kasutamise või võõrandamise korral 10 aastat pärast nende kasutamist või võõrandamist, seda ka siis, kui asjaomane ettevõtja on äritegevuse lõpetanud. Pädevate asutuste nõudmisel tuleb nimetatud dokumendid esitada viivitamata.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte:

a)

millega kehtestatakse praktilised üksikasjad lõikes 1 osutatud unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi toimimiseks, võttes seejuures arvesse lõhkematerjalide mõõtmeid, kuju või konstruktsiooni, eelkõige lõikes 2 osutatud unikaalsete identifitseerimisandmete vormi ja struktuuri;

b)

milles määratletakse sellised lõikes 1 nimetatud juhtumid, mil ettevõtjad lõhkematerjali vähese ohtlikkuse tõttu ei pea järgima unikaalse identifitseerimise ja jälgimise süsteemi nimetatud lõike tähenduses.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Litsentsid või load

Ettevõtjatel on litsents või luba, mis annab neile õiguse toota, ladustada, kasutada, importida, eksportida ja vedada lõhkematerjale või nendega kaubelda.

Esimest lõiku ei kohaldata litsentsi või luba omava ettevõtja töötajate suhtes.

Artikkel 17

Tootmistegevuse litsentsimine

Kui liikmesriik väljastab artiklis 16 osutatud litsentsi või loa lõhkematerjalide valmistamiseks, kontrollib ta eelkõige seda, et vastutavad ettevõtjad suudaksid täita endale võetavaid tehnilisi kohustusi.

Artikkel 18

Konfiskeerimine

Iga liikmesriik võtab meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimaldada pädevatel asutustel konfiskeerida lõhkematerjal, mille puhul on piisavaid tõendeid selle kohta, et asjaomane lõhkematerjal võidakse omandada, et seda võidakse kasutada või sellega võidakse kaubelda ebaseaduslikult.

4.   PEATÜKK

LÕHKEMATERJALI NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 19

Lõhkematerjalide nõuetele vastavuse eeldamine

Lõhkematerjalid, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 20

Vastavushindamismenetlused

Lõhkematerjalide vastavuse hindamiseks kasutab tootja ühte järgmistest III lisas osutatud menetlustest:

a)

ELi tüübihindamismenetlus (moodul B) ja tootja valikul üks järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollil (moodul C2);

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel (moodul D);

iii)

tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel (moodul E);

iv)

tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel (moodul F);

b)

tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus (moodul G).

Artikkel 21

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et II lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus lõhkematerjal turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui lõhkematerjali suhtes kohaldatakse rohkem kui ühte liidu õigusakti, mille kohaselt nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse lõhkematerjali vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 22

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 23

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse lõhkematerjalidele nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase lõhkematerjali olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-märgis kinnitatakse lõhkematerjalile enne selle turule laskmist.

3.   CE-märgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-märgise ja vajaduse korral teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.   CE-märgis tuleb kinnitada saatedokumentidele, kui tegemist on oma tarbeks toodetud lõhkematerjalidega, lõhkematerjalidega, mida transporditakse ja tarnitakse pakendamata või lõhkematerjali teisaldatavate tootmismoodulite (Mobile Explosives Manufacturing Unit – MEMU) kujul nende vahetuks mahalaadimiseks lõhkeauku, ning lõhkematerjalidega, mis valmistatakse lõhkamiskohas ja mis laetakse viivitamata pärast nende tootmist (nn kohapealne tootmine).

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

5.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 24

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 25

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 30 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

Artikkel 26

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 27

Teavitavate asutuste teabekohustused

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 28

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavitamise eesmärgil täidab vastavushindamisasutus lõigetes 2–11 sätestatud nõudeid.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi õiguse alusel ning ta on õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või lõhkematerjalist, mida ta hindab.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei lõhkematerjali kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada ühtegi nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike lõhkematerjalide kasutamist ega lõhkematerjalide kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud lõhkematerjali kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada nimetatud tegevustega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale III lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati kõigile lõhkematerjali liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad vajalikud:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevusteks, mis võtavad asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuetest ning kõnealuste hindamiste teostamiseks vajalik pädevus;

c)

II lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada hindamise teostamist tõendavaid sertifikaate, protokolle ja aruandeid.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda teostatud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III lisa või selle rakendamiseks vastuvõetud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutus osaleb asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teavitatud, ning rakendab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 29

Vastavushindamisasutuse nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 28 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 30

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 28 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt III lisa alusel tehtud tööd.

Artikkel 31

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja lõhkematerjali või lõhkematerjalide kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 28 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 28 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 32

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest lõhkematerjalist või lõhkematerjalidest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 28 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 33

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 34

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 28 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et uurimise käigus saadud tundlikku teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist teostatakse tasakaalustatud viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada lõhkematerjali vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud II lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et lõhkematerjal ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati, peatab selle või tühistab.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teostanud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnase vastavushindamistoimingute ja samade lõhkematerjalidega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 39

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub teavitatud asutuste valdkondliku töörühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud töörühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

6.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE LÕHKEMATERJALIDE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 41

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate lõhkematerjalide kontroll

Lõhkematerjalide suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 16–29.

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et lõhkematerjale võib turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral ei ohusta inimeste tervist ega ohutust.

Artikkel 42

Menetlus lõhkematerjalide jaoks, mis kujutavad endast riski riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et lõhkematerjal kujutab endast riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, viivad nad läbi asjaomase lõhkematerjali hindamise lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et lõhkematerjal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed lõhkematerjali nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks lõhkematerjali turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata lõhkematerjali kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, lõhkematerjal turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjusest:

a)

lõhkematerjal ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või vara või keskkonna kaitset, või

b)

esinevad puudused artiklis 19 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase lõhkematerjali nõuetele mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase lõhkematerjali suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks lõhkematerjal kõrvaldatakse turult.

Artikkel 43

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava lõhkematerjali kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse meetme kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja lõhkematerjali mittevastavust põhjendatakse puudustega käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 44

Vastavuses olevad lõhkematerjalid, mis kujutavad endast riski

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 42 lõike 1 kohast hindamist, et käesolevale direktiivile vastav lõhkematerjal kujutab endast siiski riski inimeste tervisele või ohutusele, varale või keskkonnale, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane lõhkematerjal ei kujutaks endast turule laskmisel enam riski, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud lõhkematerjalide suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava lõhkematerjali tuvastamiseks vajalikku teavet, lõhkematerjali päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning hindab võetud riigisiseseid meetmeid. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutusega või vara või keskkonna kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 49 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 45

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 23 rikkudes;

b)

CE-märgis ei ole kinnitatud;

c)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 23 sätteid rikkudes või ei ole kinnitatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

f)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

g)

artikli 5 lõikes 5 või artikli 7 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

h)

artiklis 5 või artiklis 7 sätestatud muud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei kõrvaldata, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata lõhkematerjali turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse sealt tagasi.

7.   PEATÜKK

DELEGEERITUD JA RAKENDAMISVOLITUSED NING KOMITEE

Artikkel 46

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 47 vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamise kohta, et viia see vastavusse ohtlike kaupade transporti käsitlevate ÜRO soovitustega.

Artikkel 47

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 46 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 46 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta mis tahes juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastuvõtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 46 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 48

Rakendusaktid

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artikli 11 kohaldamiseks tehnilised meetmed, eelkõige kasutatavad näidisdokumendid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 49

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab tsiviilotstarbeliseks kasutuseks mõeldud lõhkematerjalide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koosmõjus kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib komitee kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

8.   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 50

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 51

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista oma territooriumil nende direktiiviga 93/15/EMÜ hõlmatud lõhkematerjalide kättesaadavaks tegemist, mis on nimetatud direktiiviga kooskõlas ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

2.   Direktiivi 93/15/EMÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

3.   Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/43/EÜ (nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta) (14) kohaldatakse seni, kuni see asendatakse käesoleva direktiivi artikli 15 alusel vastu võetavate meetmetega.

Artikkel 52

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu artikli 2 punktide 2, 7–13 ja 15–24, artiklite 3–10, artikli 14 lõike 1, artiklite 15 ja 16, artikli 20 punkti a alapunkti i, artiklite 21–27, artikli 28 lõigete 1–4, 6, 7, 10 ja 11, artiklite 29–45, 50 ja 51 ning III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 19. aprilliks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 93/15/EMÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud määrustega, ning direktiiv 2004/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 54

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1, 3–6 ja 14, artikleid 11, 12 ja 13, artikli 14 lõiget 2, artikleid 17–19, artikli 20 punkti a alapunkte ii–iv ja punkti b, artikli 28 lõikeid 5, 8 ja 9, artikleid 46, 47, 48 ja 49 ning I, II, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 55

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 127, 29.4.2004, lk 73.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(8)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

(9)  ELT L 178, 28.6.2013, lk 27.

(10)  EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

(11)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(12)  EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

(13)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(14)  ELT L 94, 5.4.2008, lk 8.


I LISA

TOOTED, MIDA KÄSITLETAKSE ASJAKOHASTES ÜRO SOOVITUSTES PÜROTEHNILISTE TOODETE VÕI LASKEMOONANA

ÜRO nr

NIMETUS ja KIRJELDUS

KLASS / AINE LIIGI KOOD

SÕNASTIK (ainult abistavaks teabeks)

Grupp G

0009

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Laskemoon

Üldmõiste, mis on seotud peamiselt sõjaliselt kasutatavate toodetega – igat liiki pommide, granaatide, rakettide, miinide, mürskude jms.

Süütelaskemoon

Süüteainet sisaldav laskemoon. Välja arvatud juhtudel, kui laskemoon on iseplahvatav, sisaldab see kas üht või mitut komponenti järgmistest: väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0010

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0009

0015

Suitsulaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Suitsulaskemoon

Laskemoon, mis sisaldab suitsu tekitavat ainet. Välja arvatud juhtudel, kui laskemoon on iseplahvatav, sisaldab see kas üht või mitut komponenti järgmistest: väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0016

Suitsulaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0015

0018

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

1.2 G

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

Laskemoon, mis sisaldab pisaravoolust tekitavat ainet. Sisaldab ka üht või mitut komponenti järgmistest: pürotehniline aine; väljapaiskelaeng koos tongi ja süütelaenguga; sütik koos lõhke- või heitelaenguga.

0019

Pisargaasilaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0018

0039

Valgustuspommid

1.2 G

Pommid

Lõhkematerjalid, mida heidetakse alla õhusõidukeilt. Võivad sisaldada süütevedelikku koos purustuslaenguga, valgustussegu või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: pommid, valgustussegu.

0049

Valgustuspadrunid

1.1 G

Valgustuspadrunid

Koosnevad kestast, tongist ja valgustuspulbrist; need on terviklikud tooted ning tulistamiseks valmis.

0050

Valgustuspadrunid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0049

0054

Signaalpadrunid

1.3 G

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne.

0066

Süütenöör

1.4G

Süütenöör

Tekstiilmaterjalist valmistatud toode, mis on kaetud suitsuga püssirohu või muu kiirestipõleva pürotehnilise ainega ning elastse kaitsekihiga või toode, mis koosneb suitsuga püssirohul põhinevast südamikust ja seda ümbritsevast elastsest punutud kangast. Süütenöör põleb välise leegiga pikisuunas progresseeruvalt ja seda kasutatakse süüte ülekandmiseks süüteseadeldiselt laengule.

0092

Pinnavalgustusraketid

1.3 G

Valgustusraketid Pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mis on mõeldud valgustamiseks, identifitseerimiseks, signaliseerimiseks või hoiatamiseks.

0093

Valgustuspommid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0101

Süütenöör, mittedetoneeriv

1.3 G

Süütenöör/sütik

Kuigi nende kahe sõna algupära on ühine (prantsuskeelsetest sõnadest fusée, fusil) ja inglise keeles peetakse neid mõnikord sama mõiste erinevateks kirjaviisideks (fuse/fuze), tasub siin meenutada kokkulepet, et süütenööriks nimetatakse nööritaolist süütevahendit, sütikuks aga laskemoona koostises kasutatavat seadist, mis sisaldab mehaanilisi, elektrilisi, keemilisi või hüdrostaatilisi komponente ja mis on mõeldud süüteahela käivitamiseks deflagratsiooni või detonatsiooni teel.

Süütenöör, hetktoimega, mittedetoneeriv (quick-match)

Puuvillasest lõngast toode, mis on immutatud peene- teralise püssirohuga (quickmatch). Põleb välise leegiga ja kasutatakse ilutulestike jms süüteahelates.

0103

Torusütik, metallümbrises

1.4G

Torusütik, metallümbrises

Toode, mis koosneb südamikku või deflagreeruvat lõhkeainet sisaldavast metalltorust.

0171

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.2 G

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

Laskemoon, mis on mõeldud üksiku intensiivse valgusallika tekitamiseks pinna valgustamisel. Termin hõlmab valgustuspadruneid, -granaate ja -mürske ning valgustus- ja sihtmärgi identifitseerimise pomme.

0191

Käsisignaalseadised

1.4 G

Tooted, mis on mõeldud signaalide andmiseks.

0192

Raudteepetardid, plahvatavad

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0194

Merehädasignaalid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0195

Merehädasignaalid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0196

Suitsusignaalid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0197

Suitsusignaalid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0212

Laskemoona trasseerlaengud

1.3 G

Laskemoona trasseerlaengud

Kinnised pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mis muudavad tulistamise trajektoori nähtavaks.

0254

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0171

0297

Valgustuslaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0254

0299

Valgustuspommid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0039

0300

Süütelaskemoon lõhke-, heite- või väljapaiskelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0009

0301

Pisargaasilaskemoon lõhke- või heitelaenguga

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0018

0303

Suitsulaskemoon lõhke-, või heitelaenguga või ilma

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0015

0306

Laskemoona trasseerlaengud

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0212

0312

Signaalpadrunid

1.4 G

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne

0313

Suitsusignaalid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0195

0318

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.3 G

Käsi- või püssigranaadid

Tooted, mis on mõeldud käsitsi heitmiseks või püssist lennutamiseks. Termin hõlmab mõisteid: õppe-, käsi- või püssigranaadid

0319

Süütekapslid, torujad

1.3 G

Süütekapslid, torujad

Tooted, mis sisaldavad süütavat tongi ja deflagreeruvast lõhkeainest (näiteks suitsuga püssirohi) koosnevat lisalaengut, kasutatakse väljapaiskelaengu süütamiseks näiteks kahuri laskemoonakestas.

0320

Süütekapslid, torujad

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0319

0333

Ilutulestiku vahendid

1.1 G

Ilutulestiku vahendid

Meelelahutuseks mõeldud pürotehnilised tooted.

0334

Ilutulestiku vahendid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0335

Ilutulestiku vahendid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0336

Ilutulestiku vahendid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0333

0362

Õppelaskemoon

1.4G

Õppelaskemoon

Lõhke- või heitelaengut sisaldav laskemoon, mis ei sisalda purustuslaengut. Koosneb tavaliselt ka sütikust ja väljapaiskelaengust.

0363

Katselaskemoon

1.4G

Katselaskemoon

Pürotehnilisi aineid sisaldav laskemoon, mida kasutatakse uue laskemoona toime või selle tugevuse, relvaosade või -koostude testimiseks.

0372

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0318

0373

Käsisignaalseadised

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0191

0403

Valgustuspommid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0418

Pinnavalgustusraketid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0419

Pinnavalgustusraketid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0420

Valgustuspommid

1.1 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0421

Valgustuspommid

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0424

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.3 G

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta; lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid); purustuslaenguga mürsud (kuulid).

0425

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0424

0428

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.1 G

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

Pürotehnilisi aineid sisaldavad tooted, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel, näiteks soojuse, gaasi või lavaefektide tekitamiseks jne. Termin hõlmab tooteid, mis on järgmisena eraldi loetletud: kogu laskemoon; signaalpadrunid; kaablilõikurid (traalpadrunid), plahvatavad; ilutulestikud; valgustuspommid; pinnavalgustusraketid; päästeseadised, plahvatavad; needid, plahvatavad; käsisignaalseadised; hädasignaalseadised; raudteepetardid, plahvatavad; suitsusignaalid.

0429

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.2 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0430

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0431

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0428

0434

Lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid)

1.2 G

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut. Termin hõlmab mõisteid: mürsud (kuulid), lõhkelaenguta, trasseerivad; lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid); purustuslaenguga mürsud (kuulid).

0435

Lõhke- või heitelaenguga mürsud (kuulid)

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0434

0452

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0372

0487

Suitsusignaalid

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0488

Õppelaskemoon

1.3 G

Õppelaskemoon

Lõhke- või heitelaengut sisaldav laskemoon, mis ei sisalda purustuslaengut. Koosneb tavaliselt ka sütikust ja väljapaiskelaengust. Termin hõlmab tooteid, mis on järgmisena eraldi loetletud: õppegranaadid.

0492

Raudteepetardid, plahvatavad

1.3 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0493

Raudteepetardid, plahvatavad

1.4 G

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0503

Turvapadja täitjad, turvapadja moodulid või turvavöö eelpingutid

1.4G

 

Grupp S

0110

Õppe-, käsi- või püssigranaadid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0318

0193

Raudteepetardid, plahvatavad

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0194

0337

Ilutulestiku vahendid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0334

0345

Trasseerivad mürsud (kuulid) lõhkelaenguta

1.4 S

Mürsud (kuulid)

Tooted, mida heidetakse suurtükkidest või muudest suurtükiväerelvadest, püssidest või muudest väikerelvadest. Need võivad olla lõhkelaenguta mürsud (-kuulid), trasseerivad või mitte, võivad sisaldada lõhke- või heitelaengut või purustuslaengut.

0376

Süütekapslid, torujad

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0319

0404

Valgustuspommid

1.4 S

Vt kirjet ÜRO nr 0092

0405

Signaalpadrunid

1.4 S

Signaalpadrunid

Tooted, mis tekitavad tulistamisel värvilist valgust või mille abil antakse muid signaale signaalpüstolitest jne.

0432

Pürotehnilised tooted, tehniliseks otstarbeks

1.4 S

 


II LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

I.   Üldnõuded

1.

Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada, valmistada ja tarnida selliselt, et tavaliste ja tõenäoliste asjaolude korral, eelkõige ohutuseeskirjade ja tavapärase töö puhul oleks risk inimeste elule ja tervisele võimalikult väike ning välistatud oleks kahju tekitamine varale ja keskkonnale kogu selle aja jooksul, mis eelneb lõhkematerjali kasutamisele.

2.

Maksimaalse ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad kõik lõhkematerjalid vastama valmistaja sätestatud parameetritele.

3.

Kõik lõhkematerjalid tuleb kavandada ja valmistada selliselt, et asjakohaseid meetodeid kasutades oleks nende kõrvaldamise mõju keskkonnale võimalikult väike.

II.   Erinõuded

1.   Vastavalt vajadusele tuleb silmas pidada või kontrollida vähemalt järgmisi andmeid ja omadusi:

a)

konstruktsioon ja iseloomulikud omadused, sealhulgas keemiline koostis, homogeensuse aste ja vajaduse korral mõõtmed ja granulomeetriline koostis;

b)

lõhkematerjali füüsiline ja keemiline stabiilsus kõigi keskkonnatingimuste korral, millesse ta võib sattuda;

c)

põrutus- ja hõõrdumiskindlus;

d)

kõigi komponentide vastastikune sobivus, arvestades nende füüsikalist ja keemilist stabiilsust;

e)

lõhkematerjali keemiline puhtus;

f)

lõhkematerjali veekindlus, kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas ja kui vesi võib selle ohutust või töökindlust kahjustada;

g)

vastupidavus madalatele ja kõrgetele temperatuuridele, kui lõhkematerjal on mõeldud säilitamiseks või kasutamiseks sellistel temperatuuridel ja ühe komponendi või toote kui terviku jahtumine või kuumenemine võib kahjustada lõhkematerjali ohutust või töökindlust;

h)

lõhkematerjali sobilikkus kasutamiseks ohutsoonides (nt paukgaase sisaldavas keskkonnas, kuumades massides), kui lõhkematerjal on mõeldud kasutamiseks sellistel tingimustel;

i)

enneaegset või tahtmatut initsieerimist või süttimist takistavad ohutusabinõud;

j)

lõhkematerjali õige laadimine ja toimimine, kui seda kasutatakse ettenähtud otstarbel;

k)

nõuetekohased juhised ja vajaduse korral märgised ohutu käitlemise, ladustamise, kasutamise ja kasutuselt kõrvaldamise kohta;

l)

lõhkematerjali, selle pakendi ja muude komponentide riknematus ladustamise ajal kuni valmistaja sätestatud tarvitamise lõpptähtpäevani;

m)

kõigi lõhkematerjali usaldusväärseks ja ohutuks toimimiseks vajalike seadiste ja manuste spetsifikatsioonid.

2.   Kõik lõhkematerjalidega tehtavad katsed peavad toimuma tegelikkusele vastavates oludes. Kui see ei ole võimalik laboratooriumis, peavad katsed toimuma keskkonnas, kus lõhkematerjali kasutama hakatakse.

3.   Lõhkematerjalide rühmade kohta kehtivad nõuded

3.1.

Lõhketöödel kasutatavad lõhkematerjalid peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

kavandatud initsieerimismeetod peab vastavalt vajadusele tagama lõhketöödel kasutatava lõhkematerjali ohutu, usaldusväärse ja täieliku detonatsiooni või süttimise. Musta püssirohu puhul kontrollitakse selle süttivust;

b)

padrundatud lõhkematerjal peab andma detonatsiooni padruniterea ühest otsast teiseni edasi ohutult ja usaldusväärselt;

c)

allmaakasutuseks mõeldud lõhketöödel kasutatavate lõhkematerjalide tekitatavad aurud võivad sisaldada süsinikmonooksiidi, lämmastikgaase, muid gaase, aure või õhku paiskunud tahkeid aineid ainult sellistes kogustes, mis ei kahjusta tavaliste töötingimuste korral tervist.

3.2.

Detoneerivad nöörid, sulavkaitsmed, muud kaitsmed ja õhulöögi tekitamise torud peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

detoneerivate nööride, sulavkaitsmete, muude kaitsmete ja õhulöögi tekitamise torude kattekiht peab olema sobiva mehhaanilise tugevusega ning pakkuma lõhkeainest koosnevale sisule piisavat kaitset tavaliste prognoositavate mehhaaniliste mõjutuste korral;

b)

sulavkaitsmete puhul peavad olema sätestatud põlemisaja parameetrid ning neist tuleb nõuetekohaselt kinni pidada;

c)

detoneerivaid süütenööre peab saama usaldusväärsel viisil initsieerida, nende initsieerimisvõimsus peab olema piisav ja need peavad vastama ladustamisnõuetele isegi raskete ilmastikuolude puhul.

3.3.

Detonaatorid (sealhulgas viitdetonaatorid) ja releed peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

detonaatorid peavad kõigi võimalike kasutustingimuste korral usaldusväärselt initsieerima lõhketöödel nendega koos kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide detonatsiooni;

b)

detoneeriva nööri viitereleed peavad olema töökindlalt initsieeritud;

c)

niiskus ei tohi initsieerimisvõimet kahjustada;

d)

viitdetonaatorite viiteajad peavad olema piisavalt ühtsed tagamaks, et külgnevate viiteastmete kattumise tõenäosus oleks väike;

e)

elektridetonaatorite elektrilised omadused peavad olema märgitud nende pakenditel (näiteks plahvatust mittepõhjustav voolutugevus, takistus);

f)

arvestades elektridetonaatorite kasutusotstarvet, peavad nende juhtmed olema piisavalt isoleeritud ja mehhaaniliselt piisavalt vastupidavad, sealhulgas ka ühenduskohtades detonaatoriga.

3.4.

Propellendid ja raketikütused peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

nimetatud ained ei tohi ettenähtud otstarbel kasutamise korral detoneeruda;

b)

propellendid tuleb vajaduse korral (näiteks siis, kui nad on nitrotselluloosipõhised) stabiliseerida, et nad ei laguneks;

c)

pressitud või pulbrilises tahkes raketikütuses ei tohi olla juhuslikke pragusid või gaasimulle, mis võiksid nimetatud aine toimimisele ohtlikult mõjuda.


III LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

MOODUL B

ELi tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab lõhkematerjali konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et lõhkematerjali konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

2.

ELi tüübihindamine teostatakse lõhkematerjali konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamisena tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate tõendite kontrollimise teel ning kavandatud toodangut esindava valmistoote näidise hindamisena (toote tüübi ja konstruktsiooni tüübi kombinatsioon).

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamistaotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)

lõhkematerjali üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

iii)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lõhkematerjali tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

nende täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid;

d)

kavandatava toodangu näidised. Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsioonilahenduse nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.

Teavitatud asutus teeb alljärgnevaid toiminguid.

Lõhkematerjali puhul:

4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata lõhkematerjali vastavust konstruktsiooninõuetele.

Näidis(t)e puhul:

4.2.

veendub, et näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

4.3.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, on neid korrektselt kohaldatud;

4.4.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui asjakohastes harmoneeritud standardites sisalduvaid lahendusi ei ole rakendatud, vastavad muid asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone rakendava tootja lahendused käesoleva direktiivi vastavatele olulistele ohutusnõuetele;

4.5.

lepib tootjaga kokku uuringute ja katsete läbiviimise koha.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 teostatud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase lõhkematerjali suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud lõhkematerjalide vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või nimetatud tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.

Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele regulaarselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest ta on keeldunud, mille ta on tühistanud, peatanud või mida ta on muul viisil piiranud, ning taotluse korral ka sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on väljastanud.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL C 2

Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud tootekontrollidel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Tootekontroll

Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha tootekontrolli selle asutuse poolt kindlaks määratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida lõhkematerjali suhtes tehtud sisekontrolli kvaliteeti, võttes muu hulgas arvesse lõhkematerjalide tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus lõpptoodetest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides, et kontrollida lõhkematerjali vastavust ELi tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele. Kui valimi kvaliteet ei ole vastuvõetaval tasemel, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Rakendatava valimimeetodi eesmärk on kindlaks määrata, kas lõhkematerjali valmistamisprotsess toimub lõhkematerjali nõuetelevastavuse tagamiseks ettenähtud piirides.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL D

Tüübivastavus, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmiskvaliteedi tagamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 3 kohane heakskiidetud süsteem tootmiskvaliteedi tagamiseks, valmistoodete kontrollimiseks ja asjaomaste lõhkematerjalide katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab tema enda valitud registreeritud asutusele taotluse hinnata asjaomaste lõhkematerjalide tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud lõhkmaterjali kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab, et lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, mida nende toodete suhtes kohaldatakse.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed;

c)

enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus;

d)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;

e)

toote nõutava kvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 punktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lõhkematerjali vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Iga teavitatud asutused teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutused teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL E

Tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootekvaliteedi tagamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootjal on kehtestatud punkti 3 kohane heakskiidetud süsteem valmistoodete kontrollimiseks ja asjaomaste lõhkematerjalide katsetamiseks ja tema suhtes kohaldatakse punkti 4 kohast jälgimist.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab tema enda valitud registreeritud asutusele taotluse hinnata asjaomaste lõhkematerjalide tarvis kehtestatud kvaliteedisüsteemi.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

kogu asjakohane teave kavandatud lõhkematerjali kategooria kohta;

d)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsioon;

e)

tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

a)

kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused;

b)

pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed;

c)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne;

d)

kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et kõnealustele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis on kooskõlas asjakohase harmoneeritud standardi vastavate spetsifikatsioonidega.

Lisaks kvaliteedisüsteemide alastele kogemustele on auditirühmas vähemalt üks liige, kellel on asjaomase valdkonna ja tootetehnoloogia hindamise kogemusi ning kes tunneb käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab läbi punkti 3.1 punktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on mõistnud käesoleva direktiiviga kohaldatavaid nõudeid ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada lõhkematerjali vastavus kõnealustele nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.   Teavitatud asutuse vastutusel toimuv jälgimine

4.1.

Jälgimise eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele juurdepääsu tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

kvaliteedisüsteemiga seotud dokumentatsiooni;

b)

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Sellistel kontrollkäikudel võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha toote katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist järgmisi dokumente:

a)

punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon;

b)

teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul;

c)

punktides 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemi kinnitamisest või kinnituse tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele korraliselt või taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele nendest juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati, tühistati või seda piirati muul viisil, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitamistest.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

MOODUL F

Tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel

1.   Tüübivastavus, mis põhineb toote kontrollimisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et punkti 3 sätetega kooskõlas olevad asjaomased lõhkematerjalid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud lõhkematerjalide vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kontrollimine

Tootja valitud teavitatud asutus viib läbi asjakohased kontrollid ja katsetused, et kontrollida lõhkematerjalide vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed lõhkematerjalide vastavuse kontrollimiseks asjaomastele nõuetele tehakse tootja valikul kas nii, et iga toodet kontrollitakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt, või tooteid kontrollitakse ja katsetatakse punktis 5 kirjeldatud statistilistel alustel.

4.   Vastavuse kontrollimine iga toote kontrollimise ja katsetamise teel

4.1.

Selleks et kontrollida vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse iga lõhkeainet eraldi ja tehakse asjaomas(t)ele harmoneeritud standardi(te)le vastavad katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kontrollimiseks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.   Statistiline vastavuse kontrollimine

5.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagavad iga toodetava partii ühtlikkuse, ning esitab lõhkematerjalid kontrollimiseks ühtlike partiidena.

5.2.

Igast partiist võetakse juhuslik valim. Kõiki valimis olevaid lõhkematerjale kontrollitakse eraldi ja nendega tehakse asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s ettenähtud katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed, et kontrollida nende vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustada, kas partii kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

5.3.

Kui partii kiidetakse heaks, loetakse kõik partiis olevad lõhkematerjalid heakskiidetuks, välja arvatud need partiis sisalduvad lõhkematerjalid, mis ei läbinud katset.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.4.

Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus või pädev asutus vajalikud meetmed, et vältida kõnealuse partii turule laskmist. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise kontrollimise peatada.

6.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale üksikule lõhkematerjalile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

6.2.

Tootja koostab igat liiki lõhkematerjali kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjali tüüp, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada lõhkematerjalidele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri lõhkematerjalidele valmistamise ajal.

7.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL G

Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus

1.   Tooteühiku kontrollimisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased lõhkematerjalid, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehniline dokumentatsioon

2.1.

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon võimaldab hinnata lõhkematerjali vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse lõhkematerjali projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab, kui see on asjakohane, vähemalt järgmisi elemente:

a)

lõhkeaine üldine kirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning lõhkematerjali tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

nende täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mis on vastu võetud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Kui harmoneeritud standardeid kohaldatakse osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused, ja

f)

katseprotokollid.

2.2.

Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid valmistatud lõhkematerjali vastavuse käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.   Kontrollimine

Selleks, et kontrollida lõhkematerjali vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele, teeb tootja valitud teavitatud asutus või laseb teha asjakohastes harmoneeritud standardites ettenähtud kontrollitoimingud ja katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustunnistuse ja kannab või laseb oma vastutusel kanda heakskiidetud lõhkematerjalile identifitseerimisnumbri.

Tootja säilitab vastavustunnistust riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 4 nimetatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale lõhkematerjalile, mis vastab käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast lõhkematerjali turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse lõhkematerjal, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktides 2.2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.


IV LISA

ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Toote-, tüübi-, partii- või seerianumber:

2.

Tootja ja kui see on asjakohane, volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (toote identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida):

5.

Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise koht ja kuupäev):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiivid koos hilisemate muudatustega

(osutatud artiklis 53)

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ

(EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Üksnes II lisa punkti 13 osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2009

(ELT L 87, 31.3.2009, lk 109).

Üksnes lisa punkti 2.2 osas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

Üksnes artikli 26 lõike 1 punkti b osas

Komisjoni direktiiv 2004/57/EÜ

(ELT L 127, 29.4.2004, lk 73).

 

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

(osutatud artiklis 53)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

93/15/EMÜ (artiklid 9, 10, 11, 12, 13 ja 14)

30. september 1993

30. september 1993

93/15/EMÜ (kõik ülejäänud artiklid)

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995

2004/57/EÜ

31. detsember 2004

31. jaanuar 2005


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 93/15/EMÜ

Direktiiv 2004/57/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

 

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

 

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 3

 

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 4

 

Artikli 2 lõiked 3–6, 8 ja 13 ja 14

 

Artikli 2 lõiked 2, 7, 9–12 ja 15–24

Artikli 1 lõige 5

 

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 1

 

Artikkel 3

Artikli 2 lõige 2

 

Artikkel 4

Artikli 2 lõige 3

 

Artikkel 22

Artikkel 3

 

Artikkel 4 ja artikli 5 lõige 1

 

Artikli 5 lõiked 2–8

 

Artikkel 6

 

Artikkel 7

 

Artikkel 8

 

Artikkel 9

 

Artikkel 10

Artikli 4 lõige 1

 

Artikkel 19

Artikli 4 lõige 2

 

Artikkel 5

 

Artikli 43 lõige 3

Artikli 6 lõige 1

 

Artikkel 20

 

Artikkel 21

 

Artiklid 24–27

Artikli 6 lõige 2

 

Artiklid 28–40

Artikli 7 lõige 1

 

Artiklid 22 ja 23

Artikli 7 lõige 2

 

Artikkel 22

Artikli 7 lõige 3

 

Artikkel 22

 

Artikkel 41

Artikli 8 lõige 1

 

Artiklid 42 ja 44

Artikli 8 lõige 2

 

Artikkel 43

Artikli 8 lõige 3

 

Artikkel 45

Artikli 9 lõige 1

 

Artikli 11 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

 

Artikli 9 lõige 3

 

Artikli 11 lõige 2

Artikli 9 lõige 4

 

Artikli 11 lõige 3

Artikli 9 lõige 5

 

Artikli 11 lõige 4

Artikli 9 lõige 6

 

Artikli 11 lõige 6

Artikli 9 lõige 7

 

Artikli 11 lõige 5

Artikli 9 lõige 8

 

Artikli 11 lõige 7

Artikli 9 lõige 9

 

Artikli 11 lõige 8

Artikli 10 lõige 1

 

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

 

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

 

Artikli 12 lõige 3

Artikli 10 lõige 4

 

Artikli 12 lõige 4

Artikli 10 lõige 5

 

Artikli 12 lõige 5

Artikkel 11

 

Artikkel 13

Artikli 12 lõige 1

 

Artikli 14 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

 

Artikli 14 lõige 2

Artikli 13 lõige 1

 

Artikli 49 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

 

Artikli 13 lõige 3

 

Artiklid 46 ja 47

 

Artikkel 48

Artikli 13 lõige 4

 

Artikli 49 lõiked 2–5

Artikli 13 lõige 5

 

Artiklid 46 ja 47

Artikli 14 esimene lõik

 

Artikkel 16

Artikli 14 teine lõik

 

Artikli 15 lõiked 1 ja 4

Artikli 14 kolmas lõik

 

Artikli 15 lõiked 2 ja 4

Artikli 14 neljas lõik

 

Artikli 15 lõige 3

Artikkel 15

 

Artikkel 16

 

Artikkel 17

Artikkel 17

 

Artikkel 50

Artikkel 18

 

Artikkel 18

Artikkel 19

 

Artiklid 51 ja 52

 

Artikkel 53

 

Artikkel 54

Artikkel 20

 

Artikkel 55

 

Artikkel 1

 

Artikkel 2

 

Artikkel 3

 

Artikkel 4

 

Artikkel 5

 

I lisa

I lisa

 

II lisa

I lisa

 

II lisa

II lisa

 

III lisa

III lisa

 

Artikkel 28

IV lisa

 

Artikkel 22

 

IV lisa

 

V lisa

 

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/45


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/29/EL,

26. veebruar 2014,

lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (5), on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2009/105/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse lihtsaid surveanumaid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas uued lihtsad surveanumad, mille on valmistanud liidus asutatud tootja, või uued või kasutatud lihtsad surveanumad, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)

Liikmesriigid peaksid tagama oma territooriumil inimeste tervise ja ohutuse ning koduloomade ja vara kaitse seoses lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtudega.

(7)

Kooskõlas oma rolliga turustusahelas peaksid ettevõtjad peaksid vastutama, et lihtsad surveanumad vastavad käesolevale direktiivile, et tagada selliste avalike huvide kaitse kõrge tase, nagu inimeste tervis ja ohutus ning koduloomade ja vara kaitse, ning tagada õiglane konkurents liidu turul.

(8)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid lihtsaid surveanumaid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(9)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka veebiaadressi.

(10)

Lihtsate surveanumate projekteerimise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(11)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad lihtsad surveanumad oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid lihtsate surveanumate suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate lihtsate surveanumate vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule lihtsaid surveanumaid, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et toote märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(12)

Lihtsa surveanuma turule laskmisel peaks iga importija märkima lihtsale surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui lihtsa surveanuma laad seda ei võimalda.

(13)

Levitaja teeb lihtsa surveanuma turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et lihtsa surveanuma käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt toote nõuetelevastavust.

(14)

Kui ettevõtja laseb lihtsa surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab lihtsat surveanumat selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase lihtsa surveanumaga seotud kogu vajaliku teabe.

(16)

Lihtsa surveanuma jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes on nõuetele mittevastavad lihtsad surveanumad turul kättesaadavaks teinud. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile lihtsa surveanuma tarninud või kellele nemad on tarninud lihtsa surveanuma.

(17)

Käesolevas direktiivis tuleks esitada üksnes olulised ohutusnõuded. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda lihtsad surveanumad, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone.

(18)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(19)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate lihtsate surveanumate vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(20)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohaselt nõutavat teavet lihtsa surveanuma vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(21)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(22)

CE-vastavusmärgis ehk lihtsa surveanuma nõuetelevastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist ja selle suhet muudesse märgistesse käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolevas direktiivis peaksid olema sätestatud eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(23)

Lõppkasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohastele olulistele ohutusnõuetele.

(24)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teatatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(25)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/105/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad, et tagada teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeline toimimine kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad olla teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(26)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

(27)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja nende järelevalvesse kaasatud asutused.

(28)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(29)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsuse tagamiseks tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(30)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate lihtsate surveanumate nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(31)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige tuleb seda kohandada uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(32)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(33)

Konkurentsivõime huvides on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise kohaldamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(34)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka lihtsate surveanumate suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(35)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et lihtsaid surveanumaid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Lihtsaid surveanumaid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(36)

Direktiivis 2009/105/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriigi poolt mittevastavaks tunnistatud lihtsate surveanumate vastu võetud meetme põhjendatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(37)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale ohtu kujutavate lihtsate surveanumatega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste lihtsate surveanumate suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(38)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(40)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(41)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(42)

Komisjon peaks vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele ning loomadele ja varale ohtu kujutavate, nõuetele vastavate lihtsate surveanumatega.

(43)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(44)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(45)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate lihtsate surveanumate suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(46)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(47)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldab, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele lihtsaid surveanumaid, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/105/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud lihtsaid surveanumaid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(48)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on tagada, et turul olevad lihtsad surveanumad täidavad nõudeid, mis tagavad inimeste tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitse ning koduloomade ja vara kaitse ning samal ajal ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(49)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(50)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses V lisa B osas esitatud direktiivide ettenähtud aja jooksul riigisisesesse õigusse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsate surveanumate (edaspidi „surveanumad”) suhtes, millel on järgmised omadused:

a)

surveanum on keevisliitega anum, mis on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu jaoks ning sisaldama õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks;

b)

anuma survestatud osad ja koostud valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest;

c)

surveanum koosneb järgmistest elementidest:

i)

kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega;

ii)

või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast;

d)

surveanuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10 000 baar.l;

e)

minimaalne töötemperatuur ei lange alla - 50 °C ja maksimaalne töötemperatuur ei tõuse üle 300 °C terasest ja üle 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)

spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud surveanumatele, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke;

b)

spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud surveanumatele;

c)

tulekustutitele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „turul kättesaadavaks tegemine”– surveanuma tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

2)   „turule laskmine”– surveanuma liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

3)   „tootja”– iga füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveanuma või kes laseb surveanuma projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveanumat oma nime või kaubamärgi all;

4)   „volitatud esindaja”– iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

5)   „importija”– iga liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb kolmandast riigist pärit surveanuma liidu turule;

6)   „levitaja”– iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveanuma turul kättesaadavaks;

7)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

8)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette surveanumale esitatavad tehnilised nõuded;

9)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

10)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

11)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

12)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveanumaga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

13)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis viib läbi vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

14)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveanum, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

15)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva surveanuma turul kättesaadavaks tegemist;

16)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustamistingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

17)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveanum vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveanumaid võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus surveanumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1.   Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2.   Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, peab olema projekteeritud ja valmistatud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

Artikkel 5

Vaba liikumine

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Selliste surveanumate turule laskmisel, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad tootjad, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga.

2.   Selliste surveanumate jaoks, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teevad või lasevad teha artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud sellise surveanuma vastavus asjakohastele nõuetele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised.

Tootjad tagavad, et surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, on kinnitatud III lisa punktis 1 sätestatud pealdised.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi surveanumate konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveanuma vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et surveanumatel, mille nad on turule lasknud, on tüübi- ja seeria- või partiitähis, mis võimaldab neid identifitseerida.

6.   Tootjad märgivad surveanumale oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad. Sellised juhised ja ohutusalane teave ning igasugune märgistus peavad olema selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 osutatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud surveanumate põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid surveanumaid.

2.   Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdiseid ja et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveanumat turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, tagavad importijad, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga, kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdiseid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubandusliku nimetuse või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi surveanumale või, kui see ei ole võimalik, surveanumaga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et surveanumaga on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud lõppkasutajad.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse surveanumast tulenevat ohtu silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad pisteliselt lõppkasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveanumaid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate surveanumate ja surveanumate tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad kümne aasta jooksul pärast sellise surveanuma turule laskmist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle surveanuma käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Surveanumat turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne sellise surveanuma turul kättesaadavaks tegemist, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, kontrollivad levitajad, et surveanum kannab CE-vastavusmärgist ja III lisa punktis 1 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveanumat turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveanum kujutab endast ohtu.

Enne sellise surveanuma, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveanum kannab III lisa punktis 1.2 sätestatud pealdisi, et sellega on kaasas III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul surveanum kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui surveanum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveanum, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia surveanum nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta see tagasi. Kui surveanum kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveanuma kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu surveanuma vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveanumate põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveanuma turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveanumat viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neile surveanumaid tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on surveanumaid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui surveanum neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveanuma tarnisid.

3.   PEATÜKK

SURVEANUMATE, MILLE TÖÖRÕHU PS JA MAHU V KORRUTIS ON SUUREM KUI 50 baar.l, NÕUETELEVASTAVUS

Artikkel 12

Vastavuse eeldamine selliste surveanumate puhul, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l

Surveanumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l ja mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Surveanumatele, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tehakse enne nende valmistamist II lisa punktis 1 ette nähtud ELi tüübihindamine (Moodul B) järgmiselt:

a)

surveanumate puhul, mis on toodetud kooskõlas artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, tootja valikul ühel järgmistest viisidest:

i)

surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüüpi kontrollimata (moodul B – konstruktsiooni tüüp);

ii)

surveanuma tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamine tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi hindamine (moodul B – toote tüüp);

b)

surveanumate puhul, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artiklis 12 osutatud harmoneeritud standarditega, esitab tootja hindamiseks kavandatud tootmisele representatiivse surveanuma lõpliku prototüübi ning tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavad tõendid, et kontrollida ja hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele (moodul B – toote tüüp).

2.   Enne nende turule laskmist kohaldatakse surveanumate suhtes järgmisi menetlusi:

a)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l, tüübivastavust, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

b)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, kuid on suurem kui 200 baar.l, tootja valikul üht järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (moodul C2), mis on ette nähtud II lisa punktis 3.

c)

kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 200 baar.l, kuid on suurem kui 50 baar.l, tootja valikul üht järgmistest:

i)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (moodul C1), mis on ette nähtud II lisa punktis 2;

ii)

tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (moodul C), mis on esitatud II lisa punktis 4.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastavushindamismenetlustega seotud protokollid ja kirjavahetus koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised ohutusnõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveanum turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui surveanuma suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveanuma vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise ja pealdiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis ja III lisa punktis 1 osutatud pealdised kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil surveanumale või selle andmeplaadile.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse surveanumale enne selle turule laskmist.

3.   CE-vastavusmärgise järele märgitakse tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri paigaldab asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

4.   CE-vastavusmärgise ja teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

5.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 17

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 18

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artikli 23 sätete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 19 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 19

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädevate isikute poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 20

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabes.

Artikkel 21

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveanumast, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud selliste surveanumate projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveanuma projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveanumate kasutamist ega nende surveanumate kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati ja kõigile surveanumate liikidele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse toote tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel või nende rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning kohaldavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 22

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 23

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või teeb need ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltööettevõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd I lisa punkti 3.2 ja II lisa alusel.

Artikkel 24

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse sellis(t)e vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveanuma või surveanumate kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 21 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 21 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 25

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 21 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest surveanumast või surveanumatest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 24 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 21 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 26

Identifitseerimisnumber ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 27

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 21 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 28

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveanuma tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveanuma vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveanum ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus vastavalt vajadusele kas piirab tunnistust, peatab või tühistab selle.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

tunnistuse andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveanumatega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 32

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl, mis toimub valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVEANUMATE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 34

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveanumate kontroll

Käesoleva direktiivi artiklis 1 sätestatud surveanumate suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 35

Menetlus surveanumate jaoks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et mõni käesoleva direktiiviga hõlmatud surveanum kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase surveanuma hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus osutatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et surveanum ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed surveanuma vastavusse viimiseks nimetatud nõuetega, kõrvaldaks surveanuma turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveanuma kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, surveanum turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjuseks on:

a)

surveanuma mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust, koduloomade või vara kaitset; või

b)

esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase surveanuma mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase surveanuma suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse surveanum turult.

Artikkel 36

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 35 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava surveanuma kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning surveanuma mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 37

Vastavuses olevad surveanumad, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 35 lõike 1 kohase hindamise läbiviimist, et surveanum, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline surveanum ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveanumate suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava surveanuma tuvastamiseks vajalikku teavet, surveanuma päritolu ja turustusahelat, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 39 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse või koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 39 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 38

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 30 või käesoleva direktiivi artikli 16 sätteid rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud;

c)

tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 16 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)

III lisa punktis 1 osutatud pealdisi ei ole kinnitatud või need on kinnitatud artikli 16 või III lisa punkti 1 sätteid rikkudes;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave puudub, on vale või puudulik;

i)

mõni muu artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid surveanuma turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab lihtsate surveanumate komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 40

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 41

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista selliste direktiivi 2009/105/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõttu, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Volitatud kontrolliasutuste poolt direktiivi 2009/105/EÜ alusel välja antud tunnistused kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

Artikkel 42

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2, artiklite 6–41, II lisa ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/105/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas nimetatud määrusega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 44

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 3, 4 ja 5 ning I ja III lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 41.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 264, 8.10.2009, lk 12. Direktiiviga 2009/105/EÜ kodifitseeritakse nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiiv 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

1.   Materjalid

Materjalid valitakse vastavalt surveanumate kavandatud kasutusele ning kooskõlas punktidega 1.1–1.4.

1.1.   Survestatud osad

Survestatud osade tootmiseks kasutatavad materjalid peavad olema:

a)

keevitatavad;

b)

plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;

c)

vananemisele mitte kalduvad.

Terasanumate tootmiseks kasutatavad materjalid peavad lisaks vastama punktis 1.1.1 ning alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest anumate tootmiseks kasutatavad materjalid punktis 1.1.2 esitatud erinõuetele.

Materjalidele tuleb lisada materjali tootja poolt III lisa punkti 3.1 alapunktis i sätestatud nõuete kohaselt koostatud kontrollidokument.

1.1.1.   Terasanumad

Legeerimata kvaliteetteras peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

see peab olema rahulik ja seda tarnitakse normaliseeritult või sellega võrdväärses olekus;

b)

toote süsinikusisaldus peab olema alla 0,25 % ning väävli- ja fosforisisaldus kumbki alla 0,05 %;

c)

sellel peavad olema järgmised mehaanilised omadused:

i)

maksimaalne tõmbetugevus Rm,max peab olema alla 580 N/mm2;

ii)

katkevenivus peab olema järgmine:

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga paralleelselt:

paksus ≥ 3 mm:

A

≥ 22 %,

paksus < 3 mm:

A80 mm

≥ 17 %,

kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga risti:

paksus ≥ 3 mm:

A

≥ 20 %,

paksus < 3 mm:

A80 mm

≥ 15 %,

iii)

keskmine löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2. Ainult üks neist kolmest arvust võib olla väiksem kui 35 J/cm2, kuid mitte alla 25 J/cm2. Kui teras on ette nähtud kasutamiseks sellise anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla -10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm, tuleb seda omadust kontrollida.

1.1.2.   Alumiiniumanumad

Legeerimata alumiiniumi alumiiniumisisaldus peab olema vähemalt 99,5 % ja artikli 1 lõike 1 punktis b kirjeldatud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.

Lisaks peavad need materjalid vastama järgmistele nõuetele:

a)

nad tuleb tarnida lõõmutatud olekus;

b)

neil peavad olema järgmised mehaanilised näitajad:

maksimaalne tõmbetugevus Rm,max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2;

katkevenivus peab olema järgmine:

A ≥ 16 % valtsimissihiga paralleelselt võetud katsekehadel;

A ≥ 14 % valtsimissihiga risti võetud katsekehadel.

1.2.   Keevitusmaterjalid

Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse surveanuma või selle keevisliidete tegemiseks, peavad olema asjakohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.

1.3.   Lisaseadised, millest sõltub anuma tugevus

Need lisaseadised (nt poldid ja mutrid) tuleb toota punktis 1.1 märgitud materjalidest või muud liiki terasest, alumiiniumist või alumiiniumisulamist, mis sobivad kokku survestatud osade tootmiseks kasutatavate materjalidega.

Nimetatud materjalidel peab minimaalsel töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja löögisitkus.

1.4.   Survestamata osad

Keevitatud anumate kõik survestamata osad tuleb toota materjalidest, mis sobivad kokku nende osade materjaliga, mille külge nad keevitatakse.

2.   Anuma projekt

a)

Tootja peab anuma projekteerimisel määrama selle tulevase rakenduse ja valima:

i)

minimaalse töötemperatuuri Tmin;

ii)

maksimaalse töötemperatuuri Tmax;

iii)

maksimaalse töörõhu PS.

Kui valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui -10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded -10 °C juures olema siiski täidetud.

b)

Tootja peab arvesse võtma ka järgmisi sätteid:

i)

anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;

ii)

anumaid peab saama tühjendada;

iii)

mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat kavandatud otstarbel kasutatakse;

iv)

anumad peavad ettenähtud kasutamistel olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest.

c)

Tootja peab arvesse võtma, et kavandatud kasutamistingimustel:

i)

ei tohi koormata anumaid pingetega, mis võivad kahjustada nende kasutusohutust;

ii)

siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS. Hetkeliselt võib seda siiski ületada kuni 10 %.

d)

Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellega samaväärse tugevusega keevitusmeetodiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline äär.

2.1.   Seinapaksus

Kui anuma rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, tuleb tootjal valida üks punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS ja V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata punktis 2.1.1 kirjeldatud meetodi järgi.

Silindersektsioonide ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel siiski olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.

2.1.1.   Arvutuslik meetod

Anuma survestatud osade minimaalse paksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta rõhkude suurust ja järgmisi sätteid:

a)

kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk PS;

b)

lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada kas 0,6 ReT või 0,3 Rm väärtustest väiksemat. Anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja garanteeritud ReT ja Rm miinimumväärtusi.

Kui anuma silindrilises osas on aga üks või enam mitteautomaatsel meetodil keevitatud pikiõmblust, tuleb esimese lõigu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.

2.1.2.   Katseline meetod

Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks ümbritseva õhu temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perifeerne jäävdeformatsioon ei tohi ületada 1 %.

3.   Tootmisprotsessid

Anumad valmistatakse ja neid kontrollitakse tootmise käigus II lisa punktide 2, 3 või 4 kohaselt.

3.1.   Koostisosade ettevalmistus

Anuma koostisosade ettevalmistus (nt vormimine, servade töötlemine) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid kahjustada anuma ohutust.

3.2.   Survestatud osade keevitamine

Keevisliidete ja külgnevate alade omadused peavad sarnanema keevismaterjalide omadustega ja neis ei tohi olla anuma ohutust kahjustavaid pinna- ega sisedefekte.

Keevisliiteid teevad kvalifitseeritud keevitajad või asjakohase pädevusega oskustöölised, kasutades heakskiidetud keevitusmeetodeid. Sellise heakskiitmis- ja kvalifikatsioonitesti peavad läbi viima teavitatud asutused.

Tootja peab samuti tootmise käigus tagama keevisliidete ühetaolise kvaliteedi, tehes selleks vastavate menetluste alusel asjakohaseid katseid. Katsete tulemuste kohta koostatakse aruanne.

4.   Anuma kasutuselevõtt

Anumale tuleb lisada tootja koostatud juhised, millele on osutatud III lisa punktis 2.


II LISA

VASTAVUSHINDAMISMENETLUSED

1.   ELi tüübihindamine (Moodul B)

1.1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveanuma konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et surveanuma konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse.

1.2.

ELi tüübihindamist tehakse kooskõlas artikliga 13 ühel järgmistest viisidest:

surveanuma konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamine punktis 1.3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ja kavandatud tootmise jaoks representatiivse valmis surveanuma prototüübi hindamine (toote tüüp);

surveanuma konstruktsiooninõuetele vastavuse hindamine punktis 1.3 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja täiendavate tõendite kontrollimise teel ilma prototüübi hindamiseta (konstruktsiooni tüüp).

1.3.

Tootja esitab ELi tüübihindamise taotluse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata surveanuma vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveanuma projekteerimist, tootmist ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab asjakohasel juhul vähemalt järgmisi elemente:

i)

surveanuma üldine kirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide plaanid jms;

iii)

nimetatud joonistest ja plaanidest ning surveanuma tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid;

vii)

III lisa punktis 2 osutatud juhised ja ohutusalane teave;

viii)

dokument, milles kirjeldatakse:

valitud materjale;

valitud keevitusmeetodeid;

valitud kontrolle;

surveanuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju;

d)

kui see on asjakohane, siis kavandatava toodangu prototüübid. Teavitatud asutus võib nõuda täiendavaid prototüüp-surveanumaid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

e)

tõendusmaterjal konstruktsioonilahenduse nõuetelevastavuse kohta. Tõendusmaterjalis on nimetatud kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

Kui kontrollitakse prototüüp-surveanumat, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub surveanuma tugevus;

tehtud kontrollimiste ja katsete protokollid või kavandatavate kontrollide kirjeldus.

1.4.

Teavitatud asutus teeb järgmisi toiminguid:

surveanuma puhul:

1.4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni ja tõendusmaterjali, et hinnata surveanuma vastavust konstruktsiooninõuetele;

prototüüp-surveanuma(te) puhul:

1.4.2.

veendub, et prototüüp-surveanum(ad) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, et nende kasutamine kavandatud töötingimustes on ohutu, ja teeb kindlaks, millised elemendid on projekteeritud vastavalt asjakohaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, ja millised elemendid on projekteeritud vastavalt muudele asjakohastele tehnilistele spetsifikatsioonidele;

1.4.3.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, on neid korrektselt kohaldatud;

1.4.4.

teeb või laseb teha asjakohased uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhul, kui tootja ei ole kohaldanud asjakohastes harmoneeritud standardites pakutud lahendusi, vastavad tootja valitud lahendused, kui ta kohaldab muid asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides pakutud lahendusi, käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele;

1.4.5.

lepib tootjaga kokku uuringute ja katsete läbiviimise koha.

1.5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 1.4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitava asutuse ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

1.6.

Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõendile märgitakse tootja nimi ja aadress, hindamise järeldused, kehtivuse tingimused (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveanumate vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli. Lisaks peavad seal olema märgitud kõik selle väljaandmisega seotud tingimused ning tõendiga peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

1.7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada surveanuma vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või nimetatud tõendi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

1.8.

Iga teavitatud asutus teatab oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teeb teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Iga teavitatud asutus teatab teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest ta on keeldunud, mille ta on tühistanud, peatanud või mida ta on muul viisil piiranud, ning taotluse korral ka sellistest tõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on väljastanud.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübikinnitustõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

1.9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist.

1.10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 1.3 osutatud taotluse ning täita punktides 1.7 ja 1.9 sätestatud kohustusi, kui need on volitustes täpsustatud.

2.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel (Moodul C1)

2.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja kontrollitava surveanuma katsetamisel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne tootmise alustamist esitab tootja tema valitud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

aruanne kontrollimiste ja katsete kohta.

b)

kontrollidokumendi, milles kirjeldatakse tootmise ajal läbi viidavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

c)

ELi tüübihindamistõendi.

2.3.   Surveanumate kontrollid

2.3.1.

Iga toodetud surveanuma puhul teeb teavitatud asutus kõik asjakohased kontrollimised ja katsed, et teha kindlaks surveanuma vastavus ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele järgmiste punktide kohaselt:

a)

tootja esitab oma surveanumad ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus;

b)

partii kontrollimise puhul tagab teavitatud asutus, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, ning teeb iga partiisse kuuluva surveanuma tugevuse kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu juures, mis on suurem kui 1,5 korda sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse töörõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peab tunnustama see liikmesriik, kus katseid tehakse;

c)

lisaks sellele teeb teavitatud asutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega;

d)

surveanumate puhul, mille suhtes kohaldatakse I lisa punktis 2.1.2 osutatud katselist meetodit, asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste katsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punktis 2.1.2 sätestatud olulistele ohutusnõuetele;

e)

teavitatud asutus kinnitab või laseb igale vastuvõetud partii surveanumale kinnitada oma identifitseerimisnumbri ja koostab tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Kõik selliste partiide surveanumad võib turule lasta, välja arvatud need, mis ei ole edukalt läbinud hüdraulilist või pneumaatilist katset;

f)

kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikke meetmeid selle partii turule laskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada;

g)

tootja saab asjaomaste asutuste nõudmise korral esitada punktis e märgitud teavitatud asutuse vastavustunnistuse.

2.3.2.

Teavitatud asutus edastab tema poolt väljastatud kontrolliaruande koopia temast teavitanud liikmesriigile ning taotluse korral teistele teavitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2.3.3.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

2.4.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

2.4.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

2.4.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

2.4.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

2.5.   Volitatud esindaja

Punktis 2.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

3.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel (Moodul C2)

3.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja juhuslike ajavahemike järel tehtud surveanuma kontrollidel, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.   Tootmine

3.2.1.

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.2.

Enne tootmise alustamist esitab tootja tema valitud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab ka järgmist:

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

aruanne kontrollimiste ja katsete kohta;

b)

ELi tüübihindamistõendi;

c)

dokumendi, milles kirjeldatakse tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendil kirjeldatud tüübile.

Enne tootmise alustamise kuupäeva tutvub teavitatud asutus nimetatud dokumentidega, et tõendada nende vastavust ELi tüübihindamistõendile.

3.2.3.

Punkti 3.2.2 alapunktis c osutatud dokument sisaldab järgmist:

a)

anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

b)

kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

c)

kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Need kontrollid ja katsed viiakse läbi tootmispersonalist sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

d)

tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

3.3.   Surveanumate kontrollid

Teavitatud asutus teeb või laseb teha surveanumate juhuvalimite kontrolle selle asutuse poolt kindlaksmääratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida surveanumate suhtes tehtud sisekontrolli kvaliteeti, võttes muu hulgas arvesse surveanumate tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus lõplikest surveanumatest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mis on ette nähtud muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides, et kontrollida surveanumate vastavust ELi tüübihindamistõendis märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

Teavitatud asutus tagab ka, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust punkti 3.2.3 alapunktile c.

Kui valimi kvaliteet ei ole vastuvõetaval tasemel, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed.

Rakendatava valimimeetodi eesmärk on kindlaks määrata, kas surveanuma valmistamisprotsess toimub surveanuma nõuetelevastavuse tagamiseks ettenähtud piirides.

Teavitatud asutus edastab tema poolt väljastatud kontrolliaruande koopia temast teavitanud liikmesriigile ning taotluse korral teistele teavitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel tootele selle valmistamisprotsessi käigus teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

3.4.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.4.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

3.4.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab selle riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

3.4.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

3.5.   Volitatud esindaja

Punktis 3.4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.

4.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil (Moodul C)

4.1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 4.2 ja 4.3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveanumad vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud surveanumate vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Enne tootmise alustamist esitab tootja ELi tüübihindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

a)

tunnistused keevitusmeetodite sobivuse ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

b)

kontrollidokumendi materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub surveanuma tugevus;

c)

aruande kontrollimiste ja katsete kohta;

d)

dokumendi, milles kirjeldatakse tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks ELi tüübihindamistõendil kirjeldatud tüübile.

Nimetatud dokument sisaldab järgmist:

i)

surveanumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

ii)

kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;

iii)

kohustus teha kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud surveanumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga. Need kontrollid ja katsed viiakse läbi tootmispersonalist sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

iv)

tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

Enne tootmise alustamise kuupäeva tutvub teavitatud asutus nimetatud dokumentidega, et tõendada nende vastavust ELi tüübihindamistõendile.

4.3.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.3.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale surveanumale, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

4.3.2.

Tootja koostab iga surveanuma mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab selle riiklike asutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast surveanuma turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveanuma mudel, mille kohta see koostati.

4.3.3.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.4.   Volitatud esindaja

Punktis 4.3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volitustes täpsustatud.


III LISA

PEALDISED, JUHISED, MÕISTED JA TÄHISED

1.   CE-vastavusmärgis ja pealdised

1.1.

Surveanumatele, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 50 baar.l, tuleb kanda määruse (EÜ) nr 765/2008 II lisas sätestatud CE-vastavusmärgis ja CE-vastavusmärgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.

1.2.

Surveanumale või selle andmeplaadile tuleb kanda vähemalt järgmised andmed:

a)

maksimaalne töörõhk PS (baarides);

b)

maksimaalne töötemperatuur Tmax (°C);

c)

minimaalne töötemperatuur Tmin (°C);

d)

surveanuma mahutavus V (l);

e)

tootja nimi, registreeritud kaubanduslik nimetus või registreeritud kaubamärk ja aadress;

f)

surveanuma tüübi- ja seeria- või partiitähis.

1.3.

Andmeplaadi kasutamise korral peab see olema kujundatud nii, et seda ei saaks korduvalt kasutada ja et sellel oleks vaba ruumi ka muu teabe jaoks.

2.   Juhised ja ohutusalane teave

Juhised sisaldavad järgmist teavet:

a)

punktis 1.2 toodud andmed, välja arvatud surveanuma seerianumber või partiitähis;

b)

anuma kavandatud kasutus;

c)

hooldus- ja paigaldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.

3.   Mõisted ja tähised

3.1.   Mõisted

a)

Arvutuslik rõhk P on tootja valitud rõhk, millest lähtuvalt määratakse surveanuma survestatud osade paksused.

b)

Maksimaalne rõhk PS on maksimaalne rõhk, mida võib rakendada surveanuma normaalsetel töötingimustel.

c)

Minimaalne töötemperatuur Tmin on madalaim püsitemperatuur, mis võib surveanuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

d)

Maksimaalne töötemperatuur Tmax on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib surveanuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

e)

Voolavuspiir ReT on maksimaalsel töötemperatuuril Tmax üks järgmistest:

i)

ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir;

ii)

0,2 % tinglik voolavuspiir Rp0,2;

iii)

1,0 % tinglik voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral.

f)

Surveanumate rühmad

Surveanumad kuuluvad samasse rühma, kui nad erinevad prototüübist ainult läbimõõdult, tingimusel et I lisa punktides 2.1.1 ja 2.1.2 toodud nõuded on täidetud, või kui silindrilise osa pikkuse suhtes kehtib järgmine piirang:

i)

kui prototüübil on lisaks põhjadele olemas ka üks või mitu rõngaslüli, peab samasse rühma kuuluval surveanumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere;

ii)

kui prototüüp koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval surveanumal rõngaslülisid olla.

Surveanumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade või läbiviikude muutmist, tuleb iga variandi puhul esitada joonisel.

g)

Surveanumate partii koosneb kuni 3 000 sama tüüpi anumast.

h)

Seeriatootmiseks loetakse käesoleva direktiivi tähenduses pidevas tootmisprotsessis teatava ajavahemiku vältel üle ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga surveanuma tootmist sama tootmistehnoloogiat kasutades.

i)

Kontrollidokument: dokument, milles materjalide tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele, ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusena valmistatud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.

3.2.   Tähised

A

katkevenivus (Lo = 5,65√So)

%

A80 mm

katkevenivus (Lo = 80 mm)

%

KCV

löögisitkus

J/cm2

P

arvutuslik rõhk

baar

PS

maksimaalne töörõhk

baar

Ph

hüdraulilise või pneumaatilise survekatse rõhk

baar

Rp0,2

0,2 % tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil

N/mm2

ReT

voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril

N/mm2

ReH

ülemine voolavuspiir

N/mm2

Rm

tõmbetugevus

N/mm2

Rm, max

maksimaalne tõmbetugevus

N/mm2

Rp1,0

1,0 % tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil

N/mm2

Tmax

maksimaalne töötemperatuur

°C

Tmin

minimaalne töötemperatuur

°C

V

surveanuma maht

L


IV LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX (1))

1.

Surveanum/surveanuma mudel (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja kui see on asjakohane, siis volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (surveanuma identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida); kui see on surveanuma identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist:

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise kuupäev ja koht):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatusega

(osutatud artiklis 43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ

(ELT L 264, 8.10.2009, lk 12)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt j

B   OSA

Direktiivi 2009/105/EÜ IV lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtajad

(osutatud artiklis 43)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise kuupäev

87/404/EMÜ

31. detsember 1989

1. juuli 1990 (1)

90/488/EMÜ

1. juuli 1991

93/68/EMÜ

30. juuni 1994

1. jaanuar 1995 (2)


(1)  Kooskõlas direktiivi 87/404/EMÜ artikli 18 lõike 2 kolmanda lõiguga lubavad liikmesriigid oma territooriumil enne 1. juulit 1990 kehtinud eeskirjadele vastavate anumate turulelaskmist ja/või kasutusele võtmist kuni 1. juulini 1992.

(2)  Kooskõlas direktiivi 93/68/EMÜ artikli 14 lõikega 2 lubavad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 1997 turule lasta ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olnud märgistamiskorrale vastavaid tooteid.


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2009/105/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 1 lõike 1 punktid a–e

Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikli 11 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 lõige 3

II lisa punkt 2.3

Artikkel 12

Artikli 13 lõige 1

II lisa punkt 3.2.1

Artikli 13 lõige 2

II lisa punkt 3.2.2

Artikli 13 lõige 3

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 18

Artikli 42 lõige 2

Artikli 42 lõige 1

Artikkel 19

Artikkel 43

Artikkel 20

Artikkel 44

Artikkel 21

Artikkel 45

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa punktid 1, 2 ja 4

III lisa

II lisa punkt 3

II lisa punkti 1.3 alapunkt c, punktid 2.2, 3.2.2 ning punkti 4.2 alapunktid a, b ja c

III lisa

IV lisa

IV lisa

V lisa

V lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/79


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/30/EL,

26. veebruar 2014,

elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (3), tuleb teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (4) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (5) on sätestatud üldpõhimõtted ja sätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 2004/108/EÜ tuleks kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et oleks tagatud raadioside, sealhulgas ringhäälingu vastuvõtu ja vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) raadioside-eeskirjadele tegutseva amatöörraadioside, elektri- ja telekommunikatsioonivõrkude ning nendega ühendatud seadmete kaitse elektromagnetiliste häiringute eest.

(5)

Elektromagnetiliste häiringute vastast kaitset tagavad riigisisesed õigusnormid tuleb ühtlustada, et kindlustada elektri- ja elektroonikaaparatuuri vaba liikumine, vähendamata seejuures põhjendatud kaitsetaset liikmesriikides.

(6)

Käesolev direktiiv hõlmab tooteid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas täiesti uued tooted, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või täiesti uued või kasutatud tooted, mis on imporditud kolmandast riigist.

(7)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(8)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud seadmete hulka peaksid olema arvatud nii aparatuur kui ka paigaldised. Mõlematele tuleks siiski ette näha eraldi sätted. Seda seepärast, et aparatuur kui selline võib liidu sees vabalt liikuda, samas kui paigaldised on paigaldatud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohta ja koosnevad eri liiki aparatuurist ja vajaduse korral muudest seadistest. Selliste paigaldiste ülesehitus ja toimimine vastavad enamikel juhtudel nende kasutajate konkreetsetele vajadustele.

(9)

Kui käesoleva direktiiviga reguleeritakse aparatuuri, tuleks seda kohaldada turule lastud valmisaparatuuri suhtes. Teatavaid koostisosasid või alakooste peaks teatavatel tingimustel käsitlema aparatuurina, kui need tehakse kättesaadavaks lõppkasutajale.

(10)

Raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed ei tohiks olla hõlmatud käesoleva direktiiviga, kuna neid reguleeritakse juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (6). Mõlema direktiivi elektromagnetilise ühilduvuse nõuetega saavutatakse sama kaitsetase.

(11)

Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata õhusõidukeid või nendesse paigaldamiseks mõeldud seadmeid, kuna nende suhtes juba kohaldatakse elektromagnetilist ühilduvust käsitlevaid liidu või rahvusvahelisi erieeskirju.

(12)

Käesoleva direktiiviga ei tuleks reguleerida elektromagnetilise ühilduvuse seisukohalt loomupäraselt ohutuid seadmeid.

(13)

Käesolev direktiiv ei tohiks hõlmata seadmete ohutust, kuna seda käsitlevad eraldi liidu või riigisisesed õigusaktid.

(14)

Võrku ühendatavate seadmete tootjad peaksid seadmeid valmistama sellisel viisil, et seadmete tavapärastel töötingimustel kasutamisel oleks välistatud võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemine. Võrguoperaatorid peaksid konstrueerima oma võrgud sellisel viisil, et võrku ühendatavate seadmete tootjatel ei lasuks ebaproportsionaalselt suurt kohustust võrguteenuse kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemise välistamiseks. Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid harmoneeritud standardite väljatöötamisel seda eesmärki piisavalt arvesse võtma (sealhulgas asjakohaste elektromagnetiliste nähtuste liikide kumulatiivseid toimeid).

(15)

Kaitse elektromagnetiliste häiringute vastu nõuab mitmesugustele ettevõtjatele kohustuste kehtestamist. Neid kohustusi tuleks sellise kaitse saavutamiseks kohaldada õiglasel ja tõhusal viisil.

(16)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et aparatuur vastab käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(17)

Kõik tarne- ja turustusahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses oleva aparatuuri. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(18)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(19)

Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(20)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad tooted oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid aparatuuri suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastava aparatuuri vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule aparatuuri, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlik. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et aparatuuri märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(21)

Aparatuuri turule laskmisel peaks iga importija märkima aparatuurile oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada aparatuurile oma nimi ja aadress.

(22)

Levitaja teeb aparatuuri turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et aparatuuri käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt aparatuuri nõuetelevastavust.

(23)

Kui ettevõtja laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab aparatuuri selliselt, et see võiks mõjutada aparatuuri vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(24)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase aparatuuriga seotud kogu vajaliku teabe.

(25)

Aparatuuri jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhusa jälgitavussüsteemi abil on turujärelevalveasutustel hõlpsam teha kindlaks ettevõtjad, kes tegid nõuetele mittevastava aparatuuri turul kättesaadavaks. Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile aparatuuri tarninud või kellele nemad on aparatuuri tarninud.

(26)

Paigaldised, sealhulgas suured masinad ja võrgud, võivad tekitada elektromagnetilisi häiringuid või olla neist mõjutatud. Paigaldiste ja aparatuuri vahel võib olla liides ning paigaldise poolt tekitatud elektromagnetilised häiringud võivad mõjutada aparatuuri ja vastupidi. Elektromagnetilise ühilduvuse seisukohast ei ole oluline, kas elektromagnetilised häiringud on tekitatud aparatuuri või paigaldise poolt. Sellest tulenevalt peaks paigaldistele ja aparatuurile kohaldama ühtset ja terviklikku oluliste nõuete korda.

(27)

Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste nõuete kindlaksmääramisega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda seadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7) eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone. Harmoneeritud standardid kajastavad liidus üldtunnustatud tehnika taset elektromagnetilise ühilduvuse osas.

(28)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei täida täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(29)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtava aparatuuri vastavust olulistele nõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt ohu tasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(30)

Vastavushindamise kohustusega tuleks tootjalt nõuda aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse hindamist asjakohaste nähtuste seisukohalt, et teha kindlaks, kas aparatuur vastab käesoleva direktiivi olulistele nõuetele.

(31)

Kui aparatuuril võib olla erinevaid konfiguratsioone, peaks elektromagnetilise ühilduvuse hindamine kinnitama, et aparatuur vastab olulistele nõuetele sellistes konfiguratsioonides, mida tootja peab representatiivseks aparatuuri tavapärasel kasutamisel sellele ettenähtud rakendustes; sellisel juhul peaks olema piisav, kui hindamine teostatakse kõige tõenäolisemalt kõige suuremaid häiringuid põhjustada võiva konfiguratsiooni ja häiringutele kõige vastuvõtlikuma konfiguratsiooni põhjal.

(32)

Turule lastud aparatuuri puhul, mis on ette nähtud ühendamiseks teatava paigaldisega ning mis ei ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud, ei ole asjakohane teostada vastavushindamist eraldi selle paigaldise vastavushindamisest, millega ühendamiseks aparatuur on ette nähtud. Selline aparatuur tuleks seega vabastada tavaliselt aparatuuri suhtes kohaldatavast vastavushindamismenetlusest. Siiski ei tohiks lubada, et see aparatuur seab ohtu sellise paigaldise nõuetele vastavuse, millega aparatuur on ühendatud. Kui aparatuur ühendatakse enam kui ühe identse paigaldisega, peaks nende paigaldiste elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikute tuvastamine olema piisav, et tagada vabastamine vastavushindamismenetlusest.

(33)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet aparatuuri vastavuse kohta käesolevale direktiivile ja muudele liidu asjakohastele ühtlustamisaktidele.

(34)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(35)

CE-vastavusmärgis ehk aparatuuri vastavuse näitaja on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise tootele kinnitamise kohta.

(36)

Paigaldised ei pea oma eripära tõttu olema varustatud CE-vastavusmärgise ega ELi vastavusdeklaratsiooniga.

(37)

Ühe käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluse puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(38)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2004/108/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(39)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

(40)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(41)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(42)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab sertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(43)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastava aparatuuri nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(44)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(45)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(46)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(47)

Õiguskindluse tagamiseks on vajalik selgitada, et määrusega (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turu järelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud aparatuuri suhtes. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(48)

Kaitsemeetmete menetlus on juba sätestatud direktiivis 2004/108/EÜ. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(49)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud pooltel olla kursis meetmetega, mida kavatsetakse võtta seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspektidele ohtu kujutava aparatuuriga. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega sellise aparatuuri suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(50)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(51)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(52)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või enam ei vasta teavituse aluseks olnud nõuetele.

(53)

Kooskõlas väljakujunenud tava võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste arutamisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(54)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(55)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastava aparatuuri suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse selle eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(56)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud riigisisese õiguse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(57)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele aparatuur, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2004/108/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud aparatuuri, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(58)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on siseturu toimimise tagamine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(59)

Käesoleva direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(60)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisas sätestatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ja kohaldamise kuupäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolev direktiiv reguleerib seadmete elektromagnetilist ühilduvust. Selle eesmärk on tagada siseturu toimimine, nõudes seadmete vastavust kohasele elektromagnetilise ühilduvuse tasemele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse artiklis 3 määratletud seadmete suhtes.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)

direktiivi 1999/5/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (9), osutatud lennundustoodete, osade ja seadmete suhtes;

c)

raadioamatööride kasutavate raadioseadmete suhtes Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikirja ja konventsiooni (10) raames vastu võetud raadioside-eeskirjade mõistes, välja arvatud juhul, kui seadmed on turul kättesaadavaks tehtud;

d)

seadmete suhtes, mis oma loomupäraste füüsikaliste omaduste tõttu:

i)

ei ole võimelised elektromagnetkiirguse tekitamiseks või sellele kaasa aitamiseks, mis ületaks taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsioonisideseadmed või muud seadmed töötada ettenähtud viisil, ja

ii)

töötab ettenähtud kasutamisest tuleneva elektromagnetilise häiringu korral töökvaliteedi vastuvõetamatu halvenemiseta;

e)

eritellimusel valminud hindamiskomplektid, mis on mõeldud erialaspetsialistidele eranditult eesmärgipäraseks kasutamiseks teadus-ja arendusasutustes.

Punkti c esimese lõigu kohaldamisel ei peeta raadioamatööridele kokkupanemiseks mõeldud komplekte ning raadioamatööride muudetud ja neile kasutamiseks mõeldud turul kättesaadavaks tehtud seadmeid turul kättesaadavaks tehtud seadmeteks.

3.   Kui I lisas sätestatud olulised nõuded lõikes 1 osutatud seadmetele on osaliselt või täielikult sätestatud täpsemalt liidu muudes õigusaktides, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata või selle kohaldamine lõpeb nende seadmete suhtes selliste nõuete osas kõnealuste liidu õigusaktide rakendamise kuupäevast.

4.   Käesolev direktiiv ei mõjuta seadmete ohutust reguleerivate liidu või riigisiseste õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „seade”– mis tahes aparatuur või paigaldis;

2)   „aparatuur”– mis tahes lõppseade või lõppseadmete kombinatsioon, mis on lõppkasutajale mõeldud ühtse funktsionaalse üksusena tehtud turul kättesaadavaks ja võib tekitada elektromagnetilisi häiringuid või mille toimimist võivad sellised häiringud mõjutada;

3)   „paigaldis”– eriomane kombinatsioon mitut tüüpi aparatuurist ja, kui see on asjakohane, muudest seadistest, mis on kokku pandud ja paigaldatud ning mõeldud alaliseks kasutamiseks eelnevalt kindlaks määratud asukohas;

4)   „elektromagnetiline ühilduvus”– seadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata vastuvõetamatuid elektromagnetilisi häiringuid muudele selles keskkonnas asuvatele seadmetele;

5)   „elektromagnetiline häiring”– elektromagnetiline nähtus, mis võib halvendada seadme toimimist; elektromagnetiline häiring võib olla elektromagnetiline müra, soovimatu signaal või levikeskkonna muutumine;

6)   „häiringukindlus”– seadme võime toimida ettenähtud viisil talitluse kvaliteedi halvenemiseta elektromagnetilise häiringu korral;

7)   „ohutuse huvides”– inimelu või vara kaitse huvides;

8)   „elektromagnetiline keskkond”– kõik teatavas kohas täheldatavad elektromagnetilised nähtused;

9)   „turul kättesaadavaks tegemine”– aparatuuri tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;

10)   „turule laskmine”– aparatuuri liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

11)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab aparatuuri või laseb aparatuuri kavandada või valmistada ning turustab seda aparatuuri oma nime või kaubamärgi all;

12)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

13)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit aparatuuri;

14)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb aparatuuri turul kättesaadavaks;

15)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

16)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette seadmele esitatavad tehnilised nõuded;

17)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

18)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

19)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

20)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas aparatuuriga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

21)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

22)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi aparatuur, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

23)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist;

24)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

25)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et aparatuur vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse aparatuurina järgmist:

1)

„koostisosad” või „alakoostud”, mis on kavandatud ühendamiseks aparatuuriga lõppkasutaja poolt ning mis võivad tekitada elektromagnetilise häiringu või mille toimimist selline häiring võib mõjutada;

2)

„teisaldatavad seadmed”, mis on määratletud aparatuuri või asjakohasel juhul muude seadiste kogumina ning mida saab vajaduse korral liigutada ja kasutada paljudes asukohtades.

Artikkel 4

Turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutusele võtmine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et seade tehakse turul kättesaadavaks ja/või võetakse kasutusele ainult siis, kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning eesmärgipärase kasutamise korral vastab käesolevale direktiivile.

Artikkel 5

Seadmete vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista elektromagnetilise ühilduvusega seotud põhjustel käesoleva direktiivi nõuetele vastavate seadmete turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil.

2.   Käesoleva direktiivi nõuded ei takista järgmiste seadmete kasutusele võtmist või kasutamist käsitlevate erimeetmete rakendamist mis tahes liikmesriigis:

a)

meetmed, mille eesmärk on lahendada teatavas kohas olemasolev või prognoositav elektromagnetilise ühilduvuse probleem;

b)

ohutuse huvides võetavad meetmed, mille eesmärk on kaitsta üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või vastuvõtu- või saatejaamu, kui neid kasutatakse ohutuse huvides täpselt määratletud olukordade spektri korral.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (11) kohaldamist, teatavad liikmesriigid neist erimeetmetest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Heakskiidetud erimeetmed avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastava seadme väljapanekut ja/või esitlemist messidel, näitustel või sarnastel üritustel tingimusel, et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et sellist seadet ei tohi turul kättesaadavaks teha ega võtta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud käesoleva direktiiviga. Väljapanek võib toimuda üksnes tingimusel, et elektromagnetiliste häiringute vältimiseks on võetud kohased meetmed.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Seade peab vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.   Aparatuuri turule laskmisel tagavad tootjad, et see on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad koostavad II või III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi või lasevad läbi viia artiklis 14 osutatud asjaomase vastavushindamismenetluse.

Kui nimetatud menetlusega on tõendatud aparatuuri vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul peale aparatuuri turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi aparatuuri konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal aparatuuri vastavust kinnitati.

5.   Tootjad tagavad, et nende poolt turule lastud aparatuur kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui aparatuuri suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või aparatuuriga kaasasolevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Aadress osutab ühele ainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni riiklikule turujärelevalveasutusele esitamiseks kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle aparatuuri vastavust tõendav teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste taotlusel koostööd kõigis volitatud esindaja volitusega hõlmatud aparatuuri põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavat aparatuuri.

2.   Enne aparatuuri turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 14 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et aparatuur kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta aparatuuri turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi aparatuurile või, kui see ei ole võimalik, aparatuuri pakendile või aparatuuriga kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et aparatuuriga on kaasas juhised ja artiklis 18 osutatud teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijate ja muude lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et viia kõnealune aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta.

7.   Importijad säilitavad kümme aastat pärast aparatuuri turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

8.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Levitajate kohustused

1.   Aparatuuri turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et aparatuur kannab CE-vastavusmärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja artiklis 18 osutatud teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud lõppkasutajad, mille turul aparatuur kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et aparatuur ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei tee ta aparatuuri turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui aparatuur kujutab endast ohtu.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui aparatuur on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et aparatuur, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia aparatuur nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada aparatuur turult või võtta see tagasi. Kui aparatuur kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad aparatuuri kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu aparatuuri vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud aparatuuriga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 7 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb aparatuuri turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud aparatuuri viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 12

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile aparatuuri tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on aparatuuri tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul pärast seda, kui aparatuur neile tarniti, ja kümne aasta jooksul pärast seda, kui nad ise aparatuuri tarnisid.

3.   PEATÜKK

SEADME VASTAVUS

Artikkel 13

Seadme vastavuse eeldus

Seade, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 14

Aparatuuri vastavushindamismenetlused

Aparatuuri vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele tõendatakse ühega järgmistest vastavushindamismenetlustest:

a)

tootmise sisekontroll, mis on sätestatud II lisas;

b)

ELi tüübihindamine, millele järgneb tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavuse hindamine, mis on sätestatud III lisas.

Tootja võib otsustada piirata esimese lõigu punktis b osutatud menetluse kohaldamist oluliste nõuete teatavate aspektidega, tingimusel et oluliste nõuete muude aspektide suhtes kohaldatakse esimese lõigu punktis a osutatud menetlust.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II ja III lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus aparatuur turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui aparatuuri suhtes kohaldatakse enam kui üht liidu õigusakti, milles nähakse ette ELi vastavusdeklaratsioon, koostatakse üks kõiki selliseid liidu õigusakte arvestav ELi vastavusdeklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse aparatuuri vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted

CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kantakse aparatuurile või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase aparatuuri olemust arvestades lubatud, kinnitatakse märgis aparatuuri pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

2.   CE-vastavusmärgis kinnitatakse aparatuurile enne selle turule laskmist.

3.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Aparatuuri kasutamist käsitlev teave

1.   Aparatuuriga pannakse kaasa teave iga konkreetse ettevaatusabinõu kohta, mida peab aparatuuri kokkupanekul, paigaldamisel, hooldamisel või kasutamisel tarvitusele võtma, et tagada aparatuuri kasutusele võtmisel selle vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

2.   Aparatuurile, mille vastavus I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele ei ole elamurajoonides tagatud, ja vajaduse korral ka selle pakendile, lisatakse selge viide kõnealusele kasutuspiirangule.

3.   Aparatuuriga kaasasolevas juhendis peab sisalduma teave, mida on vaja aparatuuri eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Artikkel 19

Paigaldised

1.   Aparatuurile, mis on turul kättesaadavaks tehtud ja mida võidakse ühendada paigaldisega, kohaldatakse kõiki käesolevas direktiivis aparatuuri kohta sätestatud asjakohaseid sätteid.

Artiklite 6–12 ja 14–18 nõuded ei ole siiski kohustuslikud aparatuuri korral, mis on ette nähtud ühendamiseks konkreetse paigaldisega ega ole teisiti turul kättesaadavaks tehtud.

Sellisel juhul määratlevad aparatuuriga kaasasolevad dokumendid paigaldise ja selle elektromagnetilise ühilduvuse karakteristikud ning viitavad aparatuuri paigaldisega ühendamisel võetavatele ettevaatusabinõudele, et mitte rikkuda asjaomase seadme nõuetele vastavust. Lisaks sellele sisaldavad need artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 osutatud teavet.

I lisa punktis 2 osutatud hea inseneritava dokumenteeritakse ja dokumentatsiooni hoiab vastutav isik või hoiavad vastutavad isikud asjaomastele riiklikele asutustele kontrollimiseks esitamiseks kogu paigaldise eluea vältel.

2.   Märkide olemasolu korral paigaldise mittevastavuse kohta, eelkõige kaebuste korral seadmete poolt tekitatud häiringute kohta, võivad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused taotleda paigaldise nõuetele vastavuse tõendamist ning vajaduse korral algatada hindamise.

Mittevastavuse tuvastamisel kehtestavad pädevad asutused asjakohased meetmed, et viia paigaldis vastavusse I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

3.   Liikmesriigid näevad ette vajalikud sätted paigaldise asjakohastele olulistele nõuetele vastavuse eest vastutava isiku või vastutavate isikute kindlakstegemiseks.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 26 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud asutuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teab.

Artikkel 24

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või aparatuurist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud hinnatava aparatuuri kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava aparatuuri kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega esindada mõnda nimetatud isikut. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajaliku hinnatava aparatuuri kasutamist ega aparatuuri kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud aparatuuri kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale III lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peavad olema alati kõigile aparatuuri liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja riigisiseste õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõendavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisesele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud III lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 26

Teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd III lisa alusel.

Artikkel 27

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja aparatuuri kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui see on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 24 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 28

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest aparatuurist ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 27 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 24 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 29

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu; loetelu sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 30

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas III lisas sätestatud vastavushindamismenetlusega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse aparatuuri tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada aparatuuri vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta sertifikaati.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et aparatuur ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja sama aparatuuriga tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 35

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondliku teavitatud asutuste rühma vormis.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVA APARATUURI KONTROLL JA LIIDU KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 37

Liidu turujärelevalve ja liidu turule siseneva aparatuuri kontroll

Aparatuuri suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 38

Menetlus aparatuuri jaoks, mis kujutab endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et mõni käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluv aparatuur ohustab käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsega seotud aspekte, viivad nad asjaomase aparatuuri hindamise läbi kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et aparatuur ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid aparatuuri nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud aparatuuride suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et piirata või keelata aparatuuri kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, aparatuur turult kõrvaldada või see tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava aparatuuri tuvastamiseks vajalikku teavet, aparatuuri päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

aparatuuri mittevastavus käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitse aspekte käsitlevatele nõuetele või

b)

esinevad puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase aparatuuri mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase aparatuuri suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse aparatuur turult.

Artikkel 39

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab riigisisesele meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava aparatuuri kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning aparatuuri mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 38 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 40

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 38 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgis ei ole kinnitatud;

c)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

d)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

e)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)

artikli 7 lõikes 6a või artikli 9 lõikes 3 nimetatud teave puudub, on vale või puudulik;

g)

mõni muu artiklis 7 või artiklis 9 sätestatud haldusnõue ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata aparatuuri turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et aparatuur võetakse tagasi või kõrvaldatakse turult.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab elektromagnetilise ühilduvuse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 42

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 43

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiivi 2004/108/EÜ reguleerimisalasse kuuluva sellise seadme turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, mis vastab kõnealusele direktiivile ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Artikkel 44

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 19. aprillil 2016 artikli 2 lõike 2, artikli 3 lõike 1 punktide 9–25, artikli 4, artikli 5 lõike 1, artiklite 7–12, artiklite 15, 16 ja 17, artikli 19 lõike 1 esimese lõigu, artiklite 20–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/108/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud V lisas esitatud nimetatud direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ning kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artiklit 2, artikli 3 lõike 1 punkte 1–8, artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõikeid 2 ja 3, artiklit 6, artiklit 13, artikli 19 lõiget 3 ning I lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 47

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(4)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(6)  EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(9)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(10)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu põhikiri ja konventsioon, mis on vastu võetud täiendaval täievolilisel konverentsil (Genf, 1992) ja mida on muudetud täievolilisel konverentsil (Kyoto, 1994).

(11)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.


I LISA

OLULISED NÕUDED

1.   Üldised nõuded

Tehnika taset arvesse võttes peavad seadmed olema kavandatud ja valmistatud nii, et oleks tagatud, et:

a)

tekitatavad elektromagnetilised häiringud ei ületa taset, millest kõrgema taseme korral ei saa raadio- ja telekommunikatsiooniseadmestikud või muud seadmestikud töötada ettenähtud viisil;

b)

neil oleks eesmärgipärasel kasutamisel eeldatava elektromagnetilise häiringu kindlus, mis võimaldab neil töötada ilma eesmärgipärase kasutamise kvaliteedi vastuvõetamatu halvenemiseta.

2.   Erinõuded paigaldistele

Koostisosade paigaldamine ja eesmärgipärane kasutamine

Pidades silmas vastavust punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele, ehitatakse paigaldis hea inseneritava kohaselt ja võttes arvesse teavet seadme koostisosade eesmärgipärase kasutamise kohta.


II LISA

MOODUL A: TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab käesoleva lisa punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomane aparatuur vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Elektromagnetilise ühilduvuse hindamine

Tootja viib läbi aparatuuri elektromagnetilise ühilduvuse hindamise, mis põhineb asjakohastel nähtustel, pidades silmas vastavust I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

Elektromagnetilise ühilduvuse hindamisel võetakse arvesse kõiki tavapäraseid asjaomaseid töötingimusi. Kui aparatuuril võib olla erinevaid konfiguratsioone, peab elektromagnetilise ühilduvuse hindamine kinnitama seda, kas aparatuur vastab I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele kõigis võimalikes konfiguratsioonides, mida tootja on määratlenud selle eesmärgipärast kasutamist esindavatena.

3.   Tehniline dokumentatsioon

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata aparatuuri vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut.

Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse aparatuuri kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

a)

aparatuuri üldkirjeldus;

b)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

c)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning aparatuuri tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

d)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

e)

konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused;

f)

katseprotokollid.

4.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud aparatuuri vastavuse käesoleva lisa punktis 3 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

5.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale aparatuurile, mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga aparatuurimudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklikele asutustele esitamiseks vähemalt kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse aparatuur, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


III LISA

A   OSA

Moodul B: ELi tüübihindamine

1.

ELi tüübihindamine on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab aparatuuri konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et aparatuuri konstruktsioon vastab I lisa punktis 1 sätestatud olulistele nõuetele.

2.

ELi tüübihindamine on aparatuuri konstruktsiooni vastavuse hindamine punktis 3 nimetatud tehnilise dokumentatsiooni kontrollimise teel ilma näidise hindamiseta (konstruktsioonitüüp). Vastavalt tootja või tema volitatud esindaja juhistele võib see piirduda oluliste nõuete teatavate aspektidega.

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamisavalduse ühele tema valitud teavitatud asutusele.

Taotluses täpsustatakse oluliste nõuete aspektid, mille hindamist taotletakse, ning see sisaldab järgmist:

a)

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

b)

kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

c)

tehniline dokumentatsioon. Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata aparatuuri vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse aparatuuri kavandamist, tootmist ja toimimist hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

i)

aparatuuri üldkirjeldus;

ii)

põhimõtteline kavand, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms skeemid;

iii)

nimetatud joonistest ja skeemidest ning aparatuuri tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

iv)

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu ja, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, nende lahenduste kirjeldused, mida on käesolevas direktiivis esitatud oluliste nõuete järgimiseks kasutatud, sealhulgas muude kohaldatud asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu. Kui harmoneeritud standardeid kohaldatakse osaliselt, täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis, milliseid osi on kohaldatud;

v)

konstruktsiooniarvutuste, tehtud uuringute jms tulemused;

vi)

katseprotokollid.

4.

Teavitatud asutus kontrollib tehnilist dokumentatsiooni, et hinnata aparatuuri vastavust konstruktsioonnõuetele seoses oluliste nõuete aspektidega, mille hindamist taotletakse.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 tehtud toimingud ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitava asutuse vastu, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab asjaomase aparatuuri suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamistõendi. Nimetatud tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamise järeldusi, hindamisega hõlmatud oluliste nõuete aspekte, kehtivustingimusi (olemasolu korral) ja kinnitatud tüübi identifitseerimiseks vajalikke andmeid. ELi tüübihindamistõendiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

ELi tüübihindamistõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud aparatuuri vastavust kontrollitud tüübile ja teha korralist kontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud tüüp võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamistõenditega seotud tehnilist dokumentatsiooni haldavale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tüübi muutmistest, mis võivad mõjutada aparatuuri vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele või nimetatud tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamistõendi lisana.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavale asutusele regulaarselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamistõenditest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida piirati muul viisil, ning taotluse korral ka väljastatud nimetatud tõenditest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni nimetatud tõendi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja säilitab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist.

10.

Punktis 3 osutatud taotluse võib esitada ning punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi võib täita tootja volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

B   OSA

Moodul C: tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil

1.   Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomane aparatuur vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud aparatuuri vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   CE-vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

3.1.

Tootja kinnitab CE-vastavusmärgise igale aparatuurile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

3.2.

Tootja koostab iga aparatuurimudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast aparatuuri turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse aparatuurimudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks.

4.   Volitatud esindaja

Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.


IV LISA

ELi vastavusdeklaratsioon (nr XXXX  (1))

1.

Aparatuurimudel/toode (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress:

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja ainuvastutusel.

4.

Deklareeritav toode (aparatuuri identifitseerimine, mis võimaldab aparatuuri jälgida. Lisada võib ka piisavalt selge värvilise kujutise, kui see on vajalik aparatuuri identifitseerimiseks):

5.

Eelkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele (sh standardite kinnitamise kuupäev) või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele (sh tehniliste spetsifikatsioonide kinnitamise kuupäev), millele vastavust deklareeritakse:

7.

Kui see on asjakohane: teavitatud asutus … (nimi, number) teostas … (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:

8.

Lisateave:

Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel):

(väljaandmise kuupäev ja koht):

(nimi, ametinimetus) (allkiri):


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

Riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtpäev ja kohaldamise kuupäev

(osutatud artiklis 45)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

2004/108/EÜ

20. jaanuar 2007

20. juuli 2007


VI LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/108/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikkel 1 ja artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõike 2 punktid a–c

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõige 4

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 5

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt 1

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõike 1 punkt 2

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 1 punkt 3

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 3 lõike 1 punkt 4

Artikli 2 lõike 1 punkt e

Artikli 3 lõike 1 punkt 5

Artikli 2 lõike 1 punkt f

Artikli 3 lõike 1 punkt 6

Artikli 2 lõike 1 punkt g

Artikli 3 lõike 1 punkt 7

Artikli 2 lõike 1 punkt h

Artikli 3 lõike 1 punkt 8

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 13

Artikkel 7

Artikkel 14

Artikkel 8

Artiklid 16 ja 17

Artikli 9 lõige 1

Artikli 7 lõige 5

Artikli 9 lõige 2

Artikli 7 lõige 6

Artikli 9 lõige 3

Artikli 18 lõige 1

Artikli 9 lõige 4

Artikli 18 lõige 2

Artikli 9 lõige 5

Artikli 18 lõige 3

Artiklid 10 ja 11

Artiklid 37, 38 ja 39

Artikkel 12

4. peatükk

Artikkel 13

Artikkel 19

Artikkel 14

Artikkel 45

Artikkel 15

Artikkel 43

Artikkel 16

Artikkel 44

Artikkel 17

Artikkel 46

Artikkel 18

Artikkel 47

I lisa

I lisa

II lisa ja IV lisa punkt 1

II lisa

III lisa

III lisa

IV lisa punkt 2

IV lisa

V lisa

Artiklid 16 ja 17

VI lisa

Artikkel 24

VII lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


29.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 96/107


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/31/EL,

26. veebruar 2014,

mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiivi 2009/23/EÜ (mitteautomaatkaalude kohta) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (5) on kehtestatud vastavushindamisasutuste akrediteerimise kord, kolmandatest riikidest pärit toodete turujärelevalve ja kontrollimise raamistik ning CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ (toodete turustamise ühise raamistiku kohta) (6) on sätestatud üldpõhimõtete ja erisätete ühine raamistik, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide puhul, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Seepärast tuleks direktiivi 2009/23/EÜ kohandada seda otsust silmas pidades.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse mitteautomaatkaalusid, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued. See tähendab seda, et need on kas täiesti uued mitteautomaatkaalud, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või on tegemist täiesti uute või kasutatud mitteautomaatkaaludega, mis on imporditud kolmandast riigist.

(5)

Liikmesriigid peaksid üldsust kaitsma valede kaalumistulemuste eest teatavat liiki rakendusvaldkondades mitteautomaatkaalude kasutamisel.

(6)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(7)

Ettevõtjad peaksid vastutama selle eest, et mitteautomaatkaalud vastavad käesolevale direktiivile kooskõlas oma rolliga turustusahelas, et tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kaitse kõrge tase ning õiglane konkurents liidu turul.

(8)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjaomaseid meetmeid tagamaks, et nad teeksid turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga vastavuses olevaid mitteautomaatkaalusid. On vaja sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja rollile tarne- ja turustusahelas.

(9)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja lõppkasutajate vahel, peaksid liikmesriigid innustama ettevõtjaid lisama postiaadressile veebiaadressi.

(10)

Toote kavandamise ja tootmisprotsessiga detailselt kursis olev tootja on kõige sobivamaks vastavushindamismenetluse korraldajaks. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(11)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad mitteautomaatkaalud oleksid vastavuses käesoleva direktiiviga ja eelkõige, et tootjad oleksid mitteautomaatkaalude suhtes rakendanud nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate mitteautomaatkaalude vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule mitteautomaatkaale, mis kõnealustele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada, et importijad peavad tagama, et on läbitud vastavushindamismenetlused ja et mitteautomaatkaalude märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(12)

Mitteautomaatkaalu turule laskmisel peaks iga importija märkima mitteautomaatkaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Erandid tuleks ette näha, sealhulgas juhuks kui importija peaks avama pakendi üksnes selleks, et lisada kaalule oma nimi ja aadress.

(13)

Levitaja teeb mitteautomaatkaalu turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et mitteautomaatkaalu käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt kaalu vastavust.

(14)

Kui ettevõtja laseb mitteautomaatkaalu turule oma nime või kaubamärgi all või muudab mitteautomaatkaalu selliselt, et see võiks mõjutada mitteautomaatkaalu vastavust käesolevale direktiivile, tuleks teda pidada tootjaks ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(15)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste tegevusse turujärelevalve alal ning valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase mitteautomaatkaaluga seotud kogu vajaliku teabe.

(16)

Mitteautomaatkaalu jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd nõuetele mittevastava mitteautomaatkaalu turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja tuvastamisel. Käesoleva direktiivi kohaselt ei tohiks teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile mitteautomaatkaalu tarninud või kellele nemad on mitteautomaatkaalu tarninud.

(17)

Käesolev direktiiv peaks piirduma ainult mitteautomaatkaalude oluliste metroloogiliste ja toimimisnõuete väljendamisega. Et lihtsustada nende oluliste metroloogiliste ja toimimisnõuete seotud vastavushindamist, on vajalik sätestada eeldus, et nõuetele vastavaks saab lugeda mitteautomaatkaalud, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (7), eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone, eelkõige seoses metroloogiliste, kavandamis- ja konstruktsioonitingimustega.

(18)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei rahulda täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(19)

Metroloogiliste ja tehniliste põhinõuete vastavuskontroll on vajalik, et tõhusalt kaitsta kasutajaid ja kolmandaid isikuid.

(20)

Selleks et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtavate mitteautomaatkaalude vastavust olulistele nõuetele, on vajalik sätestada nõuetele vastavuse hindamise menetlused. Otsuses nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluse moodulid, mis näevad ette erineva rangusastmega menetlusi, vastavalt riski tasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondade vahelise ühtsuse tagamise ja erakorraliste lahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamismenetluse valik teha kõnealuste moodulite hulgast.

(21)

Tootjad peavad koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, andes käesoleva direktiivi kohast teavet mitteautomaatkaalu vastavuse kohta käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele asjakohastele liidu ühtlustamisaktidele.

(22)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühes ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib üks ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(23)

CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis ehk mitteautomaatkaalu vastavuse näitajad märgiste tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamise õigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele on nähtavaks tagajärjeks kogu menetlusele, mis hõlmab vastavushindamist selle laiemas tähenduses. CE-vastavusmärgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle seosed muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise tootele kinnitamise kohta.

(24)

Käesolevas direktiivis sätestatud vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(25)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 2009/23/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad teavitatud asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad saada teavitatud, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(26)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta on vastavuses ka käesolevas direktiivis sätestatud vastavate nõuetega.

(27)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ja muud teavitatud asutuste hindamisse, nendest teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutused.

(28)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleb täiendada akrediteerimise süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 765/2008. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, tuleks seda kasutada ka teavitamismenetluses.

(29)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavustunnistuste usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidu riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on olemas asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(30)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti vastavushindamise mõne toimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Turule lastavate mitteautomaatkaalude nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid seoses vastavushindamise ülesannetega samu nõudeid kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(31)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uue tehnoloogiaga, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(32)

Kuna teavitatud asutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaksid teised liikmesriigid ja komisjon saama võimaluse esitada teavitatud asutuste kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(33)

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on ülioluline, et teavitatud asutused kohaldaksid vastavushindamismenetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamismenetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada teavitatud asutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(34)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et mitteautomaatkaalusid oleks võimalik turule lasta üksnes siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Mitteautomaatkaalusid tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti ennustatavast käitumisest.

(35)

Õiguskindluse tagamiseks on vaja selgitada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud mitteautomaatkaalude suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud eeskirju liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate toodete kontrolli kohta. Käesolev direktiiv ei peaks takistama liikmesriikidel valida, millised pädevad asutused kõnealuseid ülesandeid täitma hakkavad.

(36)

Direktiivis 2009/23/EÜ on juba sätestatud kaitsemeetmete menetlus, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriikides mittevastavaks tunnistatud mitteautomaatkaalude vastu võetud meetmete õigustatust. Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vajalik parandada olemasolevat kaitsemeetmete menetlust, et muuta see veel tõhusamaks ja liikmesriikides olemasolevale oskusteabele toetuvaks.

(37)

Olemasolevat süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud osapooltel olla kursis meetmetega, mida kavandatakse seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud avaliku huvi kaitsele ohtu kujutavate mitteautomaatkaaludega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste mitteautomaatkaalude suhtes algstaadiumis meetmeid võtta.

(38)

Kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, siis ei peaks komisjon rohkem sekkuma, välja arvatud juhul, kui mittevastavus on põhjendatav puudustega harmoneeritud standardis.

(39)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (8).

(40)

Nõuandemenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes ning mis ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(41)

Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmisel seoses nõuetele vastavate mitteautomaatkaaludega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või muudele avaliku huvi kaitse aspektidele.

(42)

Kooskõlas väljakujunenud tavadega võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad standardeeskirjade kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(43)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(44)

Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate mitteautomaatkaalude suhtes võetud meetmed on õigustatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(45)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad kooskõlas käesoleva direktiiviga vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Sätestatavad karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(46)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate siseriiklike meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja/või võtta kasutusele mitteautomaatkaalud, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 2009/23/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud mitteautomaatkaalusid, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(47)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada, et turul olevad mitteautomaatkaalud täidavad nõudeid, mis tagavad käesoleva direktiiviga hõlmatud avalike huvide kõrgetasemelise kaitse ning samas ka siseturu toimimise, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(49)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustust võtta ettenähtud aja jooksul siseriiklikku õigusse üle ja kohaldada V lisa B osas esitatud direktiive ettenähtud kuupäevadel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi mitteautomaatkaalude suhtes.

2.   Käesolevas direktiivis eristatakse järgmisi mitteautomaatkaalude kasutamise valdkondi:

a)

massi määramine äritehingute tegemiseks;

b)

massi määramine tollimaksude, tariifide, muude maksude, soodustuste, trahvide, hüvitiste, kahjutasude jms maksete arvutamiseks;

c)

massi määramine õigusnormide või eeskirjade kohaldamiseks või ekspertarvamuse andmiseks kohtuasjade lahendamisel;

d)

massi määramine meditsiinis, kui patsiente kaalutakse tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks;

e)

massi määramine retsepti järgi ravimite valmistamiseks apteegis ning analüüside tegemiseks meditsiini- ja farmaatsialaboratooriumides;

f)

hinna määramine massi abil otsemüügi ja kinnispakkide puhul;

g)

kasutusvõimalused, mida ei ole loetletud punktides a–f.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kaal”– mõõteriist, mida kasutatakse keha massi määramiseks sellele kehale toimiva raskusjõu kaudu. Kaalu võidakse kasutada ka muude massiga seotud suuruste, koguste, parameetrite ja tunnuste määramiseks;

2)   „mitteautomaatkaal” või „kaal”– kaal, mille töö nõuab inimese sekkumist;

3)   „turul kättesaadavaks tegemine”– kaalu tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

4)   „turule laskmine”– kaalu liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

5)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab kaalu või laseb kaalu kavandada või valmistada ning turustab seda kaalu oma nime või kaubamärgi all;

6)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

7)   „importija”– liidus asuv juriidiline või füüsiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit kaalu;

8)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb kaalu turul kättesaadavaks;

9)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

10)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse ette kaalule esitatavad tehnilised nõuded;

11)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

12)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

13)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

14)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas kaaluga seotud käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

15)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

16)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi kaal, mis on lõppkasutaja jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

17)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva kaalu turul kättesaadavaks tegemist;

18)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

19)   „CE-vastavusmärgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et kaal vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutusele võtmine

1.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kaalusid võib turul kättesaadavaks teha üksnes siis, kui need vastavad käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

2.   Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalusid ei lubata kasutusele võtta artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, kui need ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Liikmesriigid rakendavad kõiki meetmeid selle tagamiseks, et kaalud, mis on kasutusele võetud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud kasutusvaldkondades, vastaksid ka edaspidi käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 4

Olulised nõuded

Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutatavad või kasutamiseks ette nähtud kaalud peavad vastama I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Kui kaalul on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, ei kohaldata nende seadiste ja seadmete suhtes olulisi nõudeid.

Artikkel 5

Kaalude vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista selliste kaalude turul kättesaadavaks tegemist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Liikmesriigid ei takista artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel selliste kaalude kasutusele võtmist, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalusid turule lastes tagavad tootjad, et need on kavandatud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste nõuetega.

2.   Tootjad koostavad artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude jaoks II lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 13 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad kaalule CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise.

3.   Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalude puhul säilitavad tootjad tehnilise dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi kaalu väliskujunduses või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal kaalu vastavust kinnitati.

Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad tootjad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et kaalud, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, nagu on sätestatud III lisas.

Kui turule lastavad kaalud on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 1 osutatud sildid.

Kui turule lastavad kaalud ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kinnitavad tootjad oma kaaludele III lisa punktis 2 osutatud sildid.

Kui kaalul, mis on ette nähtud kasutamiseks ühel artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, on seadiseid, mida ei kasutata või mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, või kui kaal on selliste seadmetega ühendatud, kinnitab tootja igale sellisele seadisele artiklis 18 ja III lisa punktis 3 sätestatud kasutuspiirangu märgi.

6.   Tootjad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu teabe ja dokumentatsiooni, mis tõendab kaalu vastavust käesolevale direktiivile, paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Tootjad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

hoida ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd volitatud esindaja volitustega hõlmatud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid kaalusid.

2.   Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud artiklis 13 osutatud vajaliku vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et kaal kannab CE-vastavusmärgist ja III lisas osutatud metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu.

Enne, kui turule lastakse kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, tagavad importijad, et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

3.   Importijad märgivad kaalule oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi. Kui selleks tuleks avada pakend, võib teabe kanda pakendile ja kaaluga kaasas olevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaaluga on kaasas juhised ja teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

6.   Kui seda peetakse artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalust tulenevaid ohte silmas pidades asjakohaseks, kontrollivad importijad turul kättesaadavaks tehtud kaalusid pisteliselt, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate kaalude ja nende tagasivõtmiste kohta ning teavitavad levitajaid kõnealusest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad säilitavad 10 aastat pärast artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turule laskmist turujärelevalveasutustele esitamiseks ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon esitatakse kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Importijad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaludega kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Kaalu turul kättesaadavaks tehes peavad levitajad hoolikalt järgima käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaalu turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas kaal kannab CE-vastavusmärgist ja metroloogilist lisamärgist, kas sellega on kaasas nõutud dokumendid, juhised ja teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul kaal kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta kaalu turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui kaal kujutab endast ohtu.

Enne, kui turul tehakse kättesaadavaks kaal, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, kontrollivad levitajad, et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine kaalu vastavust I lisas sätestatud olulistele nõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et kaal, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et viia kaal nõuetega vastavusse, kõrvaldada kaal turult või võtta tagasi. Kui kaal kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kaalu kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kaalu vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Levitajad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd nende poolt turule lastud kaaluga kaasnevate ohtude kõrvaldamiseks võetavates meetmetes.

Artikkel 10

Tootja kohustuste kohaldamine importija ja levitaja suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb kaalu turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud kaalu viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Kaalude kohta, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel, esitavad ettevõtjad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

ettevõtjad, kes on neile kaalusid tarninud;

b)

ettevõtjad, kellele nemad on kaalusid tarninud.

Ettevõtjad peavad olema valmis esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui kaal neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise kaalu tarnisid.

3.   PEATÜKK

KAALUDE VASTAVUS

Artikkel 12

Vastavuse eeldus

Kaalud, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

Artikkel 13

Vastavushindamismenetlused

1.   Kaalude vastavuse I lisas sätestatud olulistele nõuetele võib tootja valikul kindlaks teha ühega kahest järgmisest vastavushindamismenetlusest:

a)

II lisa punktis 1 sätestatud moodul B, millele järgneb II lisa punktis 2 sätestatud moodul D või II lisa punktis 4 sätestatud moodul F.

Moodul B ei ole kohustuslik nende kaalude puhul, mille töös ei kasutata elektronseadiseid ja seadmeid ja mille koormusmõõteseadises ei kasutata koormuse tasakaalustamiseks vedrut. Nende kaalude puhul, mille suhtes ei kohaldata moodulit B, kohaldatakse II lisa punktis 3 sätestatud moodulit D1 või II lisa punktis 5 sätestatud moodulit F1;

b)

II lisa punktis 6 sätestatud moodul G.

2.   Lõikes 1 osutatud vastavushindamismenetluste alased dokumendid ja kirjad koostatakse ühes selle liikmesriigi riigikeeles, kus kavatsetakse neid menetlusi läbi viia, või vastavalt artiklile 19 teavitatud asutuse heakskiidetud keeles.

Artikkel 14

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus kaal turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui kaalu suhtes kohaldatakse enam kui üht ELi vastavusdeklaratsiooni ettenägevat liidu õigusakti, koostatakse üks neid kõiki arvestav deklaratsioon. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende aktide avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse kaalu vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 15

Vastavusmärgis

Sellele, et artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutamiseks ette nähtud kaal vastab käesolevale direktiivile, osutavad kaalule kinnitatud, artiklis 16 kirjeldatud CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis.

Artikkel 16

CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise üldpõhimõtted

1.   CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.   Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-vastavusmärgise kõrgusega.

3.   Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja muude märgiste kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse kaalule või selle andmeplaadile nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil.

2.   CE-vastavusmärgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse kaalule enne selle turule laskmist.

3.   Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-vastavusmärgisele.

4.   CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse II lisas sätestatud tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumber (-numbrid).

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

5.   CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja teavitatud asutuse või asutuste identifitseerimisnumbri (-numbrite) järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

Artikkel 18

Kasutuspiirangu märk

Artikli 6 lõike 5 neljandas lõigus osutatud ja III lisa punktis 3 kirjeldatud märk tuleb kaalule kinnitada hästi nähtavalt ja püsivalt.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 19

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 20

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, samuti artiklis 25 sätestatud nõuete täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 21 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 21

Nõuded teavitavale asutusele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid äriliselt või pakkudes konkurentsi.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 22

Teavitavate asutuste teabekohustused

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb kõnealuse teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 23

Nõuded teavitatud asutusele

1.   Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema õigusvõimeline isik.

3.   Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või kaalust, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende kaalude kavandamise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatavate kaalude kavandaja, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja ega hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate kaalude kasutamist ega kaalude kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nende kaalude kavandamise, tootmise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada sellega tegelevat isikut. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teevad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning ei allu ühelegi surveavaldusele ega ahvatlusele, eelkõige rahalisele, mis võib nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses peab olema alati kõigile kaalude liikidele või -kategooriatele, millega seoses temast on teavitatud, ning kõigile vastavushindamismenetlustele vastavad järgmised vahendid:

a)

töötajad, kellel on tehnilised teadmised ning piisav asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist tehakse ning mis tagavad läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võimaluse. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)

menetlused tegevuseks, mille raames võetakse asjakohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalu tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete teostamise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

a)

põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, millega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

piisavad teadmised nende poolt tehtavate hindamistoimingute nõuetest ning hindamistoimingute tegemiseks kohased oskused;

c)

I lisas sätestatud oluliste nõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusnormide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mis tõestavad hindamistoimingute läbiviimist.

8.   Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt siseriiklikule õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud siseriikliku õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.   Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et nende vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 24

Nõuetelevastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et ta vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 25

Teavitatud asutuse alltöövõtjad ja tütarettevõtjad

1.   Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.   Alltöövõtjat või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

Artikkel 26

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Teavitamise taotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja kaalu või kaalude kirjeldus, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistus (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 23 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 23 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 27

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 23 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistegevustest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja asjaomasest kaalust või asjaomastest kaaludest ning asjakohase pädevuse kinnitusest.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 26 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 23 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 28

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 29

Teavituse muutmine

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 23 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab teavituse või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 30

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajadusel teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31

Teavitatud asutuste töökohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse kaalutehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada kaalu vastavus käesolevale direktiivile.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.   Kui teavitatud asutus avastab pärast tunnistuse väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et kaal ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab tunnistuse.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis teavitatud asutus kas piirab tunnistust, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas menetlus teavitatud asutuste otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 33

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, selle piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavituse sihtvaldkonda või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt saadud teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavituse sihtvaldkonnas on teinud, ja muu tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud, sarnase vastavushindamistegevuse ja samade kaaludega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja taotluse korral ka positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 34

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab, et käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste tegevus põhineb asjakohasel koordineerimisel ja koostööl ning toimub valdkondlike või valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE KAALUDE KONTROLLIMINE JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 36

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate kaalude kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud kaalude suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16 kuni 29.

Artikkel 37

Menetlus kaalude jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv kaal kujutab ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase kaalu hindamise, mis hõlmab kõiki käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid nõudeid. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et kaal ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks parandusmeetmeid kaalu nimetatud nõuetega vastavusse viimiseks, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad riski laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste, tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata kaalu kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, kaal turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

a)

kaalu mittevastavus käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis käsitlevad avaliku huvi kaitse aspekte; või

b)

esinevad puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase kaalu mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud siseriikliku meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase kaalu suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kaalu kõrvaldamine turult.

Artikkel 38

Liidu kaitsemenetlus

1.   Kui artikli 37 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et siseriiklik meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab siseriiklikule meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava kaalu kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et siseriiklik meede ei ole õigustatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.   Kui leitakse, et siseriiklik meede on õigustatud ning kaalu mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 37 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 39

Vastavuses olevad kaalud, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 37 lõike 1 kohast hindamist, et kaal, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline kaal ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik riski laadi arvestades määrab.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud kaalude suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave peab sisaldama kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava kaalu tuvastamiseks vajalikku teavet, kaalu päritolu ja tarneahelat, kaasneva riski laadi ning võetud siseriiklike meetmete laadi ja kestust.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud siseriiklikele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas siseriiklikud meetmed on õigustatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 40

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-vastavusmärgis või metroloogiline lisamärgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 17 rikkudes;

b)

CE-vastavusmärgist ega metroloogilist lisamärgist ei ole kinnitatud;

c)

artikli 6 lõikes 5 ette nähtud silte ei ole kaalule kinnitatud või on need kaalule kinnitatud artikli 6 lõiget 5 rikkudes;

d)

teavitatud asutuse (kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi) identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 17 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 nimetatud teave on puudu, vale või puudulik;

i)

artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud haldusnõuded ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud rikkumine jätkub, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata kaalu turul kättesaadavaks tegemist, või tagab, et kaal turult eemaldatakse või tagasi võetakse.

6.   PEATÜKK

KOMITEE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 41

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab mitteautomaatkaalude komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 42

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt võetud siseriiklike õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende jõustamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 43

Üleminekusätted

Liikmesriigid ei takista direktiiviga 2009/23/EÜ hõlmatud kaalude turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, kui tegemist on nimetatud direktiiviga vastavuses olevate kaaludega, mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Direktiivi 2009/23/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 44

Ülevõtmine

1.   Hiljemalt 19. aprilliks 2016 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 3–19, artiklite 6–17, 19–43 ning II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nad edastavad nende meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ning vastava märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 45

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2009/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega ning V lisa B osas esitatud direktiivide kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 46

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1 ja 2, artikleid 3, 4, 5 ja 18 ning I, V ja VI lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 47

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 26. veebruar 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

(3)  ELT L 122, 16.5.2009, lk 6. Direktiiv 2009/23/EÜ on nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivi 90/384/EMÜ (mitteautomaatkaalusid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kodifitseeritud versioon (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 1).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(7)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(8)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


I LISA

OLULISED NÕUDED

Kasutatakse Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni terminoloogiat.

Eelmärkused

Artikli 1 lõike 2 punktides a–f loetletud otstarbel kasutatava mitme näidiku või trükiseadisega kaalu või selliste seadmetega ühendatud kaalu puhul, kui olulistele nõuetele vastav osa kaalust trükib või registreerib kaalumise tulemusi õigesti ja kustumiskindlalt ja tulemused on nähtavad mõlemale osapoolele, ei kehti olulised nõuded nende seadiste kohta, mis dubleerivad kaalumise tulemusi ega mõjuta kaalude õiget tööd. Jaemüügil kasutatavate kaalude puhul peavad siiski kõik müüja ja ostja poole suunatud kuvarid ning trükiseadised vastama olulistele nõuetele.

Metroloogilised nõuded

1.   Massiühikud

Tuleb kasutada kehtivaid massiühikuid nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiivis 80/181/EMÜ (mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (1) määratletud tähenduses.

Selle tingimuse järgimise korral lubatakse kasutada järgmisi massiühikuid:

a)

SI ühikud: kilogramm, mikrogramm, milligramm, gramm, tonn;

b)

inglise süsteemi ühik: apteegiunts (väärismetallide kaalumiseks);

c)

muu SI-väline ühik: meetermõõdustikuline karaat (vääriskivide kaalumiseks).

Kaalude puhul, kus kasutatakse eespool märgitud inglise süsteemi massiühikut, tuleb järgnevalt esitatavad asjakohased olulised nõuded lihtinterpolatsiooni abil väljendada nimetatud ühikuna.

2.   Täpsusklassid

2.1.   Kehtestatakse järgmised täpsusklassid:

a)

I eri-

b)

II kõrgem

c)

III keskmine

d)

IIII tava-

Nendele klassidele vastavad nõuded on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Täpsusklassid

Klass

Taatlusskaala jaotise väärtus (e)

Alumine mõõtepiir (Min)

Taatlusskaala jaotiste arv

Formula

 

 

Miinimumväärtus

Miinimumväärtus

Maksimumväärtus

I

0,001 g ≤ e

100 e

50 000

II

0,001 g ≤ e ≤ 0,05 g

20 e

100

100 000

0,1 g ≤ e

50 e

5 000

100 000

III

0,1 g ≤ e ≤ 2 g

20 e

100

10 000

5 g ≤ e

20 e

500

10 000

IIII

5 g ≤ e

10 e

100

1 000

Nende II ja III klassi kaalude puhul, mida kasutatakse veotariifide määramiseks, vähendatakse alumist mõõtepiiri 5 e-ni.

2.2.   Skaalajaotiste väärtus

2.2.1.

Tegeliku skaala jaotise väärtus (d) ja taatlusskaala jaotise väärtus (e) peavad olema:

1 × 10k, 2 × 10k, või 5 × 10k massiühikut,

kus k on mis tahes täisarv, kaasa arvatud null.

2.2.2.

Kaalude puhul, millel ei ole lisanäidikut, on:

d = e.