18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1

Teave Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumise kuupäeva kohta

Pärast lepingule allakirjutamist 21. detsembril 2013 teatasid Mauritiuse Vabariik ja Euroopa Liit vastavalt 17. ja 28. jaanuaril 2014, et nad on lõpetanud oma siseriiklikud menetlused kalandusalase partnerluslepingu sõlmimiseks.

Seega jõustus leping 28. jaanuaril 2014 vastavalt lepingu artiklile 17.

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1

Teave Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu (mis allkirjastati 16. novembril 2000 (1) ja mida pikendati 2003., (2) 2009. (3) ja 2014. (4) aastal) pikendamine jõustus 14. veebruaril 2014 kooskõlas lepingu artikli 12 punktiga a. Lepingu pikendamine veel viie aasta võrra kooskõlas kõnealuse lepingu artikli 12 punktiga b jõustus alates 20. veebruarist 2014.

(1) EÜT L 299, 28.11.2000, lk 14.

(2) ELT L 299, 18.11.2003, lk 20.

(3) ELT L 92, 4.4.2009, lk 3.

(4) ELT L 32, 1.2.2014, lk 1.

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/2

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2014,

Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

(2014/146/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on pidanud Mauritiuse Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, milles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritiuse Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(2)

Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping („kalandusalane partnerlusleping”) allkirjastati vastavalt nõukogu 9. oktoobri2012. aasta otsusele 2012/670/EL Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta (1).

(3)	Seega tuleks kalandusalane partnerlusleping heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping on käesolevaga liidu nimel heaks kiidetud.

Kalandusalase partnerluslepingu tekstid on lisatud otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel kalandusalase partnerluslepingu artiklis 17 sätestatud teate (2).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. jaanuar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS

(1) ELT L 300, 30.10.2012, lk 34.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/3

EUROOPA LIIDU JA MAURITIUSE VABARIIGI VAHELINE KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

MAURITIUSE VABARIIK, edaspidi „Mauritius”,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Mauritiuse vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada;

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada;

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni;

TUNNUSTADES asjaolu, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohaselt teostab Mauritius oma suveräänseid õigusi või tal on jurisdiktsioon lähtejoonest kuni 200 meremiilini ulatuvas vööndis;

OTSUSTADES kohaldada selliste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide otsuseid ja soovitusi, mille liikmed lepinguosalised on;

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest;

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine;

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

OLLES OTSUSTANUD, et lepinguosalised alustavad sellise koostöö saavutamiseks Mauritiuse kalanduspoliitika elluviimiseks vajalikku dialoogi, millesse kaasatakse kodanikuühiskonna esindajad;

SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse liidu laevade kalapüüki Mauritiuse vetes, ning liidu toetus vastutustundlikule kalapüügile kõnealustes vetes;

OLLES VEENDUNUD vajaduses tihendada majanduslikku koostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades lepinguosaliste ettevõtjate vahelise koostöö edendamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Mauritiuse ametiasutused”– Mauritiuse Vabariigi kalandusministeerium;

b) „liidu ametiasutused”– Euroopa Komisjon;

c) „kalalaev”– mis tahes laev, mida kasutatakse kalapüügiks vastavalt Mauritiuse õigusaktidele;

d) „liidu laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

e) „ühiskomitee”– komitee, mis koosneb liidu ja Mauritiuse esindajatest, kelle ülesanded on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 9;

f) „ümberlaadimine”– püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamaalal ühelt kalapüügilaevalt teisele laevale;

g) „laevaomanik”– kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv isik;

h) „AKV meremees”– mis tahes meremees, kes pärineb Cotonou lepinguga liitunud muust kui Euroopa riigist;

i) „FAO”– Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Lepingu eesmärk on kehtestada eeskirjad ja tingimused, mille kohaselt ELis registreeritud ja ELi lipu all sõitvad kalalaevad (edaspidi „ELi laevad”) tohivad tegeleda tuunipüügiga Mauritiuse suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes (edaspidi „Mauritiuse veed”) kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni sätete ning muude rahvusvahelise õiguse eeskirjade ja tavadega.

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

—	kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, teadus- ja tehnikakoostööd, mille eesmärk on edendada Mauritiuse vetes vastutustundlikku kalapüüki, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning arendada Mauritiuse kalandussektorit;

—	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Mauritiuse vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga;

—	ettevõtjate koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamise põhimõtted ja põhieesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritiuse vetes FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevastike mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Lepinguosalised teevad koostööd Mauritiuse valitsuse kalanduspoliitika elluviimise tulemuste kontrollimiseks ja käesoleva lepingu alusel võetud meetmete, tegevuskavade ja tegevuste hindamiseks ning alustavad sel eesmärgil kalanduspoliitilist dialoogi. Hindamistulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomitee.

3. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

4. Liidu laevadel töötavate Mauritiuse meremeeste tööd reguleeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist. Mujalt kui Mauritiuselt pärit AKV meremehed töötavad liidu laevadel teiste meremeestega samadel tingimustel.

5. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega enne mis tahes otsuse vastuvõtmist, mis võib mõjutada liidu laevade tegevust käesoleva lepingu raames.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemiku jooksul püüavad liit ja Mauritiuse ametiasutused jälgida kalavarude seisundi arengut Mauritiuse vetes.

2. Lepinguosalised kohustuvad teineteisega ühise teadusliku töörühma või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu konsulteerima, et tagada India ookeani elusressursside majandamine ja kaitse, samuti tegema asjakohast teaduskoostööd.

3. Lõikes 2 osutatud konsultatsioonide käigus peavad lepinguosalised teineteisega nõu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees ning võtavad ühiselt vastu kaitsemeetmed liidu laevade tegevust mõjutavate kalavarude säästvaks majandamiseks.

Artikkel 5

Liidu laevade juurdepääs Mauritiuse vete kalavarudele

1. Mauritius kohustub lubama liidu laevadel oma vetes kala püüda vastavalt käesolevale lepingule ning selle protokollile ja lisale.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Mauritiusel kehtivatele õigusaktidele. Mauritiuse ametiasutused teavitavad liidu ametiasutusi kõikidest kõnealustes õigusaktides tehtavatest muudatustest.

3. Mauritius kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, et tagada kalapüügi kontrollimist käsitlevate protokolli sätete tõhus rakendamine. Liidu laevad teevad kontrolli eest vastutavate Mauritiuse pädevate ametiasutustega koostööd.

4. Liit kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgivad käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Mauritiuse vetes.

Artikkel 6

Kalapüügiload

1. Liidu laevad võivad Mauritiuse vetes kala püüda vaid juhul, kui neil on pardal käesoleva lepingu ja selle protokolli kohaselt väljaantud kalapüügiluba või selle koopia.

2. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Liit annab Mauritiusele rahalist toetust vastavalt käesoleva lepingu protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus määratakse järgmise kahe osateguri alusel:

a)	liidu kalalaevade juurdepääs Mauritiuse vetele ja kalavarudele ning

b)	liidu rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Mauritiuse vetes.

2. Eelneva lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Mauritiuse valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3. Liidu antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga, mis takistavad kalapüüki Mauritiuse vetes;

b)	liidu laevadele antud püügivõimaluste vähendamine vastastikusel kokkuleppel, kui põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	liidu laevadele antud püügivõimaluste suurendamine vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude seisukord seda parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel võimaldab;

d)	Mauritiuse kalandussektori poliitika elluviimiseks antava rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine artikli 12 alusel;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 13 alusel.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seonduvates sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks peavad nad üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad vajaduse korral luua soodsaid tingimusi oma äriühingute sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised kohustuvad koostama Mauritiuse ja liidu ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on edendada kalade lossimist liidu laevadelt Mauritiusel.

5. Lepinguosalised kannustavad vajaduse korral asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas Mauritiuse ja liidu kehtivate õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist, koostab artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastasi tegevuskavasid ning hindab nende elluviimist;

b)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vaatab vajaduse korral läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

e)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

2. Ühiskomitee võtab neid ülesandeid täites arvesse lepingu artiklis 4 osutatud teadusliku konsulteerimise tulemusi.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Mauritiusel ja liidus ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb komitee kokku erakorraliseks koosolekuks.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Mauritiuse territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue (6) aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel pikeneb see automaatselt kolme (3) aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teadet kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib üks lepinguosalistest lõpetada loodusnähtustega mitteseotud eriliste asjaolude korral, mille kontrollimist ei saa lepinguosaliselt oodata ning mis takistavad kalapüüki Mauritiuse vetes. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada ka asjaomaste varude vähenemise või liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise tõttu või suutmatuse korral täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingut lõpetada vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

4. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teate saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 osutatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll, lisa ja liited on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

Siseriiklik õigus

Liidu laevad teostavad Mauritiuse vetes kalapüüki kooskõlas Mauritiusel kehtivate õigusaktidega, kui lepingus või selle protokollis, lisas või liidetes ei ole teisiti ette nähtud.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ning asendatakse Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi valitsuse vaheline Mauritiuse rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 1. detsembril 1990.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Leping jõustub kuupäeval, kui lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Съставено в Брюксел на двадесет и първи декември две хиляди и дванадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintiuno de diciembre de dos mil doce.

V Bruselu dne dvacátého prvního prosince dva tisíce dvanáct.

Udfærdiget i Bruxelles den enogtyvende december to tusind og tolv.

Geschehen zu Brüssel am einundzwanzigsten Dezember zweitausendzwölf.

Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta detsembrikuu kahekümne esimesel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι μία Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δώδεκα.

Done at Brussels on the twenty-first day of December in the year two thousand and twelve.

Fait à Bruxelles, le vingt-et-un décembre deux mille douze.

Fatto a Bruxelles, addì ventuno dicembre duemiladodici.

Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada divdesmit pirmajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų gruodžio dvidešimt pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év december havának huszonegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-wieħed u għoxrin jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u tnax.

Gedaan te Brussel, de eenentwintigste december tweeduizend twaalf.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego pierwszego grudnia roku dwa tysiące dwunastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e um de dezembro de dois mil e doze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și unu decembrie două mii doisprezece.

V Bruseli dvadsiateho prvého decembra dvetisícdvanásť.

V Bruslju, dne enaindvajsetega decembra leta dva tisoč dvanajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.

Som skedde i Bryssel den tjugoförsta december tjugohundratolv.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Република Мавриций

Por la República de Mauricio

Za Mauricijskou republiku

For Republikken Mauritius

Für die Republik Mauritius

Mauritiuse Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία των Μαυρίκιου

For the Republic of Mauritius

Pour la République de Maurice

Per la Repubblica di Maurizio

Maurīcijas Salu Republikas vārdā –

Mauricijaus Respublikos vardu

A Mauritiusi Köztársaság részéről

Għar-Repubblika tal-Mawrizju

Namens de Republiek Mauritius

W imieniu Republiki Mauritiusu

Pela República da Maurícia

Pentru Republica Mauritius

Za Maurícijskoú republiku

Za Republiko Mauritius

Mauritiuksen tasavallan puolesta

För Republiken Mauritius

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/9

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Kolme (3) aasta jooksul on kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

pika rändega liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas):

a)	kalapüügivõimalused antakse 41-le ookeani tuunipüügiseinerile ja

b)	45 pinnaõngejadalaevale.

2. Artikli 1 lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5 ja 6 kohaselt.

3. Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ja käesoleva protokolli artiklile 7 võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Mauritiuse vetes üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale väljastatud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli kehtivuse ajal kokku 1 980 000 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	5 500 tonni suurusele võrdlusalusele vastav 357 500 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Mauritiuse vetele ja

b)	302 500 euro suurune aastane eritoetus Mauritiuse Vabariigi kalandus- ja merenduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3. Artikli 2 lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 4, 5 ja 6 kohaselt.

4. Euroopa Liit maksab artikli 2 lõike 2 punktides a ja b kindlaksmääratud kogusumma (st 660 000 eurot aastas) välja igal aastal käesoleva protokolli kohaldamisaja jooksul. Esimesel kohaldamisaastal makstakse toetus 60 päeva jooksul pärast protokolli jõustumist ning igal järgneval aastal hiljemalt käesoleva protokolli jõustumise kuupäeval.

5. Kui Euroopa Liidu laevad ületavad Mauritiuse vetes 5 500 tonni suuruse tuunipüügikoguse aastas, suurendatakse juurdepääsuõiguse eest makstava aastase rahalise toetuse summat 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summa (715 000 eurot). Kui Euroopa Liidu laevad ületavad Mauritiuse vetes kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgneval aastal vastavalt lisas esitatud sätetele.

6. Mauritiusel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus kantakse Mauritiuse keskpangas avatud riigikassa pangakontole. Pangakonto numbri esitavad Mauritiuse ametiasutused.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamine Mauritiuse vetes

1. Kohe kui käesolevat protokolli hakatakse kohaldama ja hiljemalt kolm kuud pärast kõnealust kuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Mauritius kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)	ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

vastutustundliku ja säästva kalapüügi järkjärguliseks juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mauritiuse riiklikus kalandus- ja merenduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või seda mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete, sealhulgas merekaitsealasid;

c)	kriteeriumeid ja menetlusi, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral võib Mauritius eraldada igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama Mauritiuse vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ja Mauritius kalavarude seisundit Mauritiuse vetes.

3. Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioone ja soovitusi kalavarude kaitse ja vastutustundliku majandamise kohta ning vajaduse korral vastavaid majandamiskavasid.

4. Lähtudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustest ja resolutsioonidest, parimate olemasolevate teadusuuringute tulemustest ning kui see on asjakohane, kalandusalase partnerluslepingu artiklis 4 sätestatud teaduskohtumise järeldustest, võivad lepinguosalised vajaduse korral teineteisega konsulteerida kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitee raames ning vajaduse korral kokku leppida meetmetes, mis tagavad Mauritiuse kalavarude jätkusuutliku majandamise.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et see on kooskõlas IOTC soovituste ja resolutsioonidega, mis käsitlevad tuuni ja tuunilaadsete liikide jätkusuutlikku majandamist India ookeanis.

2. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

3. Lepinguosalised teavitavad üksteist kirjalikult kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Kui Euroopa Liidu kalalaevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud kalandusalase partnerluslepingu artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega enne selliseks kalapüügiks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalapüügitingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2. Lepinguosalised peaksid soodustama katsepüüki, eriti Mauritiuse vetes elavate vähepüütavate süvamereliikide puhul. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ning määravad üksikjuhtumite kaupa kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised ning asjakohased parameetrid.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga vastavalt parameetritele, mille nad vajaduse korral määravad kindlaks halduskokkuleppega. Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügi kampaaniad on andnud positiivsed tulemusi, võib Mauritiuse Vabariigi valitsus anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt lisa sätetele.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

Ilma et see piiraks kalandusalase partnerluslepingu artikli 6 kohaldamist, võivad Euroopa Liidu laevad kala püüda Mauritiuse vetes ainult siis, kui neil on Mauritiuse poolt käesoleva protokolli ja selle lisa alusel välja antud kehtiv kalapüügiluba.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Olenemata käesoleva protokolli artikli 9 sätetest, vaadatakse läbi artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse suurus või peatatakse selle maksmine pärast lepinguosaliste omavahelist konsulteerimist, tingimusel et Euroopa Liit on peatamise ajaks kõik saadaolevad summad täielikult tasunud, järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mauritiuse vetes takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

c)	kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele; Sellisel juhul tuleb kõikide ELi laevade kalapüük peatada.

2. Kui käesoleva protokolli artiklis 3 sätestatud konsulteerimise tulemusel leiab ühiskomitee, et kalanduspoliitika toetamise tulemused erinevad oluliselt eelarveprogrammiga ettenähtud nõuetest, on Euroopa Liidul õigus peatada kas täielikult või osaliselt artikli 2 lõike 2 punktis b sätestatud eritoetuse maksmine.

3. Rahalise toetuse maksmist ja kalapüüki võib jätkata pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad osapooled on pärast konsulteerimist andnud vastava nõusoleku.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel ning lepinguosalised arutavad peatamist ning kokkuleppe saavutamist lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mauritiuse vetes takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui Euroopa Liit ei maksa artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjustel;

c)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

d)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli ja selle lisa sätteid;

e)	pärast ühe või teise lepinguosalise poolt oluliste muudatuste tegemist poliitilistes suunistes, mis mõjutavad käesoleva protokolli asjaomaseid sätteid;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

g)	kui kalandusalase partnerluslepingu artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole järgitud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni.

2. Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

1. Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Mauritiuse vetes kohaldatakse Mauritiuse õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. Mauritiuse ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud olulisematest muutustest või uutest õigusaktidest.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Lepinguosalised tagavad, et kõiki andmed seoses ELi laevade ja nende kalapüügitegevusega Mauritiuse vetes käsitletakse alati konfidentsiaalsetena. Kõnealuseid andmeid kasutatakse asjaomaste pädevate ametiasutuste poolt eranditult lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, seire, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 12

Elektrooniline teabevahetus

Lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Mauritius ja Euroopa Liit rakendama vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata selliseid edastusi takistavatest arvutisüsteemi mis tahes tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 13

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse kolme (3) aasta jooksul alates protokolli jõustumisest, juhul kui ei teatata artikli 14 kohasest lõpetamisest.

Artikkel 14

Protokolli lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Eelmises lõikes nimetatud teate saatmisega avatakse küsimuste arutamine lepinguosaliste vahel.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI MAURITIUSE VETES REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Mauritiuse all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

—	ELi puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Mauritiusel asuva ELi delegatsiooni vahendusel;

—	Mauritiuse puhul: kalandusministeerium.

2. Mauritiuse veed

Protokolli ja selle lisade kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Mauritiuse vetes, nagu on osutatud 2. liites.

3. Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab Mauritius ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

TUUNIPÜÜGILUBA

1. Tuunipüügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud tuunipüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse, India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames toimuvast kalapüügist Mauritiusel ja on seotud Mauritiuse kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

2. Kalapüügiloa taotlemine

EL esitab Mauritiusele taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 25 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa 1. liites esitatud vormi. Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotlusele või juhul, kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud:

i)	tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

ii)

järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed:

—	kalalaeva omanik;

—	kalalaeva käitaja;

iii)	hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 x 10 cm;

iv)	laeva merekõlblikkuse tunnistus;

v)	laeva registreerimistunnistus;

vi)	kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post: jne).

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes loatasu ettemakse kinnitus.

3. Ettemakse

Ettemakse summa on kehtestatud käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes täpsustatud aastase määra alusel. Ettemakse peab sisaldama kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, randumislõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud.

4. Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast püügiloa taotluste kättesaamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Mauritiuse pädev ametiasutus saadab kõnealuse nimekirja viivitamata ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Mauritius saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELi delegatsioonile Mauritiusel.

5. Kalapüügiloa väljastamine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile 20 päeva jooksul pärast pädevalt ametiasutuselt täieliku heakskiidu saamist. Kalapüügiloa koopia saadetakse viivitamata ELi delegatsioonile Mauritiusel.

6. Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Mauritiuse vetes kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata ELile ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

7. Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i)	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii)	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii)	protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Protokolli esimesel ja viimasel aastal arvutatakse ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

8. Pardadokumendid

Mauritiuse vetes või Mauritiuse sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

a)	kalapüügiluba;

kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse väljastatud dokumendid, milles on osutatud

—	laeva registreerimisnumber ja

—	laeva registreerimistunnistus;

c)	kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised ja kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

d)	kalalaeva lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on kirjeldatud muudatused ja nende iseloom, juhul kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogutonnaaži, peamasina või -masinate võimsuse (hj) või lastimahutavusega.

e)	kui kalalaev on varustatud jahutatud või külmutatud merevee tankidega, siis lipuriigi pädeva ametiasutuse kinnitatud tõend, milles on esitatud tankide mahutavus kuupmeetrites;

f)	Mauritiuse kala- ja merevarude 2007. aasta akti koopia.

9. Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei tohi edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale või asenduslaevale antud uue kalapüügiloaga, maksmata selle eest uut ettemakset. Sellisel juhul tuleb IV peatükis osutatud tuunikülmutusseinerite ja pinnaõngejadalaevade kalapüügiloa tasude puhul arvestada kahe laeva kogupüüki Mauritiuse vetes.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Mauritiusel asendamist vajava kalapüügiloa ja Mauritius annab võimalikult kiiresti välja asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja viivitamata pärast asendamist vajava kalapüügiloa tagastamist. Asenduspüügiluba jõustub asendamist vajava kalapüügiloa tagastamise päeval.

Mauritius ajakohastab kalapüügiloaga laevade nimekirja võimalikult kiiresti. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

III PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Kalapüügiluba omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses Mauritiuse vete, püügivahendite ja täiendava püügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites esitatud teabelehes.

Laevad peavad lähtuma Mauritiuse kalandusalastest õigusaktidest ja India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud kõikidest resolutsioonidest.

IV PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1. Püügireisi mõiste

Käesoleva lisa kohaldamisel käsitatakse ELi laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—	kas ajavahemikku Mauritiuse vetesse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel või

—	ajavahemikku laeva Mauritiuse vetesse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni sadamas ja/või lossimiseni Mauritiusel.

2. Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab India Ookeani Tuunikomisjoni püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

Püügipäevik peab vastama Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile 08/04 õngejadalaevade kohta ja resolutsioonile 10/03 seinnoodalaevade kohta.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Mauritiuse vetes.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka kaaspüügi.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

3. Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Mauritiusele püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev Mauritiuse vetes viibis.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i)	Mauritiuse sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Mauritiuse kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia antakse Mauritiuse inspekteerimisrühmale;

ii)	kui Mauritiuse vetest lahkutakse ilma eelnevalt Mauritiuse sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal seitsme (7) tööpäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast Mauritiuse vetest lahkumist;

a)	e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile või

b)	faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile või

c)	kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)	Institut de recherche pour le développement (IRD);

ii)	Instituto Español de Oceanografía (IEO);

iii)	IPIMAR (Instituto Português de Investigação Maritima);

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Mauritiuse vetesse tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Mauritius peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja võtta laevaomaniku suhtes mis tahes meetmeid kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Mauritius kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Mauritius teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

4. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude lõplik arvestus

Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

EL edastab lõpliku arvestuse Mauritiusele ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit. Mauritiusel on õigus esitada põhjenduste olemasolul lõpliku arvestuse kohta vastuväide 30 tööpäeva jooksul alates edastamiskuupäevast. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomisjoni poole. Kui Mauritius ei ole 30 tööpäeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui eespool osutatud ettemakse (II peatüki punkt 3), mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Mauritiusele jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline ettemakse, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

LOSSIMINE JA ÜMBERLAADIMINE

Ümberlaadimine merel on keelatud. Kõiki sadamas toimuvaid ümberlaadimisprotsesse jälgitakse Mauritiuse kalandusinspektorite juuresolekul.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten peab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Mauritiusele järgmised andmed:

a)	lossida või ümberlaadida sooviva kalalaeva nimi ja number India Ookeani Tuunikomisjoni kalalaevade registris;

b)	lossimis- või ümberlaadimissadam;

c)	lossimise või ümberlaadimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)	ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi.

Vastuvõtvate laevade puhul teatab vastuvõtva laeva kapten hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel Mauritiuse ametiasutustele tema laevale ümberlaaditava tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul Mauritiuse ametiasutustele.

Ümberlaadimise teostamiseks peab olema eelnev luba, mille Mauritius on kaptenile või tema agendile väljastanud 24 tunni jooksul pärast eespool osutatud teatamist. Ümberlaadimine peab toimuma Mauritiuse selleks ettenähtud sadamas.

Mauritiusel toimuva ümberlaadimise teostamiseks kindlaks määratud kalasadam on Port Louis (India Ookeani Tuunikomisjonile resolutsiooniga 10/11 teatatud PSME nõudmistele vastav sadam).

Kui kõnealusteid sätteid ei täideta, rakendatakse Mauritiuse kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

VI PEATÜKK

KONTROLL

1. Mauritiuse vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiloaga ELi laeva Mauritiuse vetesse sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Mauritiust teavitada 24 tunni jooksul sisenemisest või lahkumisest.

Sisenemist või lahkumist teavitamisel edastab laev eelkõige:

i)	kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii)	iga pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	iga kaaspüütud liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Teade edastatakse lisa 4. liites esitatud vormil e-posti või selle puudumisel faksi teel Mauritiuse teatatud e-posti aadressile, telefoninumbrile või faksinumbrile. Mauritius saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

Mauritius teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Mauritiuse vetes püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata kalalaevana.

Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritiuse kala- ja merevarude 2007. aasta aktiga ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Vetesse sisenemisel ja neist lahkumisel koostatavad püügiaruanded peavad olema laeva pardal vähemalt aasta, arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

2. Perioodilise püügi aruanded

Kui ELi laev püüab kala Mauritiuse vetes, peab kalapüügiluba omava ELi laeva kapten teatama Mauritiuse ametiasutusele iga kolme (3) päeva järel Mauritiuse kalapüügipiirkonnas püütud kogused. Esimene püügideklaratsioon tuleb esitada kolm (3) päeva pärast Mauritiuse vetesse sisenemist.

Esitades iga kolme (3) päeva järel oma perioodilise püügi aruanded, peab laev teatama eelkõige:

i)	kuupäeva, aja ja asukoha aruande esitamisel;

ii)	iga kolme (3) päeva jooksul püütud ja pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii)	iga kolme (3) päeva jooksul pardal hoitava kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iv)	toote esitusviisi;

tuunipüügiseinerid:

—	edukate noodatõmmete arvu peibutuspüügivahendiga püügi puhul pärast viimast aruannet,

—	edukate noodatõmmete arvu vaba püügi puhul pärast viimast aruannet,

—	ebaõnnestunud noodatõmmete arvu;

vi)

tuunipüügi õngejadalaevad:

—	noodatõmmete arvu pärast viimast aruannet,

—	pärast viimast aruannet vette lastud konksude arvu.

Teavitatakse eelkõige elektrooniliselt või faksi teel Mauritiuse edastatud e-posti aadressile või telefoninumbrile kasutades selleks käesoleva lisa 5. liites esitatud vormi. Mauritius teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Mauritiuse vetes püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole esitanud oma kolmepäevast (3) perioodilist püügiaruannet, käsitatakse kalapüügiloata kalalaevana. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritiuse kala- ja merevarude 2007. aasta aktiga ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Perioodilist püügiaruannet tuleb hoida pardal vähemalt üks aasta (1), arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

3. Inspekteerimine merel

Kalapüügiluba omavate ELi laevade inspekteerimist merel Mauritiuse vetes teostavad Mauritiuse laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale tulekut teavitavad Mauritiuse inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

Volitatud inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

4. Lossimise ja ümberlaadimise puhul sadamas teostatav inspekteerimine

Mauritiuse vetes püütud saaki lossiva või ümberlaadiva ELi laeva inspekteerimist Mauritiuse sadamas teostavad Mauritiuse inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama. Mauritiuse inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimis- või ümberlaadimisoperatsioonile ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Mauritiuse inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

VII PEATÜKK

SATELLIITSEIRESÜSTEEM (VMS)

1. Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiloaga ELi laevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid;

b)	laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 4. liites osutatud vormingus.

Esimene Mauritiuse vetes registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mauritiuse vetest väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Rikkis satelliitseiresüsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Mauritiuse vetesse siseneda. Kui satelliitseiresüsteem läheb rikki siis, kui laev on Mauritiuse vetes juba kala püüdmas, parandatakse laeva satelliitseiresüsteem püügireisi lõpul või asendatakse see 15 päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam Mauritiuse vetes kala püüda.

Laevad, mis püüavad Mauritiuse vetes kala rikkis satelliitseiresüsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi ja Mauritiuse kalapüügiseirekeskusele elektrooniliselt või faksi teel vähemalt iga kahe tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine Mauritiusele

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Mauritiuse kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mauritius vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mauritiuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Mauritiuse kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mauritiuse vetest lahkumisest.

4. Teabevahetussüsteemi tõrked

Mauritius tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Mauritiuse kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui põhjendatud andmetel õnnestub tõestada rikkumist, võib Mauritius taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Mauritius peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Mauritiusele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Mauritiuse kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi järelevalvekeskust ja Euroopa Komisjoni inspektsioonijärgselt viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Mauritius lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

VIII PEATÜKK

RIKKUMISED

Protokolli sätete ja eeskirjade, elusressursside kaitse- ja majandamiseeskirjade või Mauritiuse õigusaktide järgimata jätmist võib karistada laeva kalapüügiloa peatamise, tühistamise või uuendamata jätmisega.

1. Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi laeva poolt Mauritiuse vetes teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud (inspekteerimis)aruandes.

Pardal toimuval inspekteerimisel ei piira inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise korral. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

Mis tahes rikkumise puhul, mille on Mauritiuse vetes pannud toime kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad karistused vastavalt Mauritiuse kalandusalastes õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teate koopia saadetakse laeva lipuriigile ja ELile 72 tunni jooksul.

2. Laeva kinnipidamine

Kui rikkumist käsitlevate Mauritiuse õigusaktidega on vastavalt ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Mauritiuse sadamasse.

Mauritius teatab ELile 24 tunni jooksul kalapüügiloaga ELi laeva mis tahes põhjusel kinnipidamisest. Teates esitatakse aresti ja/või kinnipidamise põhjused.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Mauritius on määranud uurimisega tegeleva ametniku ja on toimunud nõupidamine, mille Mauritius korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3. Rikkumiskaristused – Kokkuleppemenetlus

Rikkumise puhul kohaldatav karistus vastab Mauritiuse kehtivates õigusaktides sätestatule.

Kui laevaomanik ei nõustu trahviga, teostatakse enne ametliku õigusalase menetluse alustamist Mauritiuse ametiasutuste ja ELi laeva vahel eelnev kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

4. Kohtumenetlus – Pangatagatis

Kui eespool osutatud kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Mauritiuse osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Mauritius, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täielikult, kui ühtegi sanktsiooni ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui sanktsioon hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Mauritius teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

IX PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Töölevõetavate meremeeste arv

Kalandustegevuseks Mauritiuse vetes võtavad ELi kalalaevad tööle vähemalt kümme (10) Mauritiuse kvalifitseeritud meremeest. ELi laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Mauritiuse meremeeste töölevõtmiseks.

Kui pardalevõtmist ei toimu, teeb laevaomanik ühekordse makse, mis vastab pardale võtmata meremehe töötasule kogu püügitegevuse jooksul Mauritiuse vetes. Kui püügitegevus kestab alla ühe kuu, peab laevaomanik maksma välja ühe kuu töötasule vastava summa.

2. Meremeeste lepingud

Töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajadusel ametiühing koostöös Mauritiusega. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

Lepingud tagavad meremeestele Mauritiusel kohaldatava sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

Allakirjutanud saavad lepingu koopia.

Mauritiuse meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste põhiõiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

3. Meremeeste töötasu

Mauritiuse meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügiloa väljastamist ning laevaomaniku ja tema Mauritiuse agendi vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Mauritiuse laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

4. Meremeeste kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, loetakse meremehe tööleping kehtetuks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik mingit rahalist karistust ega tasuma mingit hüvitist.

X PEATÜKK

1. Püügitegevuse vaatlemine

Vaatlejate programm vastab India Ookeani Tuunikomisjoni vastuvõetud resolutsioonide sätetele.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

Mauritiuse ametiasutused koostavad nende laevade nimekirja, kelle pardale on määratud võtta vaatleja. Nimekirja ajakohastatakse ja see edastatakse Euroopa Komisjonile niipea, kui see on koostatud.

Mauritiuse ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatlejate nimed hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatlejate pardalviibimine ei tohi ületada nende ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Mauritiuse pädev ametiasutus.

4. Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Mauritiuse ühisel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline turvalisus ja üldine heaolu.

Vaatlejatele peab olema tagatud juurdepääs kõikidele kohustuste täitmiseks vajalikele vahenditele. Neil peab olema juurdepääs sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

5. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme (10) päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Mauritiusele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja ei tule kohale pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta.

Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Mauritiuse sadamas, kannab laevaomanik kõik majutus- ja söögikulud selle aja jooksul, mil vaatleja ootab lendu kojusõiduks.

6. Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise ajal peab vaatleja:

a)	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

c)	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja edastab laeva Mauritiuse vetes viibimise kestel raadio, faksi või e-posti teel vähemalt üks kord nädalas oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud ametiasutuse nõutud andmed.

7. Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Mauritiusele, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

Käesoleva lisa liited

1.	1. liide – „Kalapüügiloa taotluse vorm”

2.	2. liide – „Teabelehed”

3.	3. liide – „Püügipäevik”

4.	4. liide – „Satelliitseiresüsteemi (VMS) asukohateate vorming”

5.	5. liide – „Püügiaruannete vormid”

1. liide

VÄLISMAA KALALAEVA PÜÜGILOATAOTLUS

Taotleja nimi: …

Taotleja aadress: …

Laeva prahtija nimi ja aadress, kui need erinevad eespool nimetatutest: …

Mauritiusel tegutseva agendi nimi ja aadress: …

Laeva nimi: …

Laeva tüüp: …

Registreerimisriik: …

Sadam ja registreerimisnumber: …

Kalalaeva pardatähis: …

Raadiokutsung ja -sagedus: …

Laeva faksinumber: …

Laeva pikkus: …

Laeva laius: …

Masina tüüp ja võimsus: …

Brutoregistertonnaaž: …

Netoregistertonnaaž: …

Minimaalne laevapere suurus: …

Püügiliik: …

Kalaliigid, mida kavatsetakse püüda:

Taotletav kehtivusaeg: …

Kinnitan eespool toodud andmete õigsust.

Kuupäev: … Allkiri:

2. liide

TEABELEHT: TUUNIPÜÜGISEINERID JA PINNAÕNGEJADALAEVAD

(1)	Mauritiuse veed

—	Kaugemal kui 15 meremiili lähtejoonest, et mitte kahjustada väikesemahulist rannalähedast kalapüüki.

(2)	Lubatud püügivahend

—

Noot

—	Pinnaõngejada

(3)

Kaaspüük

—	Kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidega

(4)	Lubatud tonnaaž/tasud

Kalapüügiloaga laevade arv

— Ookeani tuunipüügiseinerid: 41

— Pinnaõngejadalaevad: 45

Iga-aastane loatasu ettemakse

—	3 710 eurot ookeani tuunipüügiseineri kohta 106 tonni pikka rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest

—	3 150 eurot pinnaõngejadalaeva (kogutonnaaž üle 100 tonni) kohta 90 tonni pika rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest

—	1 750 eurot pinnaõngejadalaeva (kogutonnaaž alla 100 tonni) kohta 50 tonni pika rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest

Täiendav loatasu

35 eurot püütud tonni kohta

(5)	Mauritiuse meremehed

—	10 meremeest või hüvitise maksmine (vt lisa IX peatükk)

3. liide

PÜÜGIARUANDED

Statement of catch form for tuna seiners/Fiche de déclaration de captures pour thoniers senneurs

DEPART/SALIDA/DEPARTURE	ARRIVEE/LLEGADA/ARRIVAL	NAVIRE/BARCO/VESSEL	PATRON/PATRON/MASTER	FEUILLE
PORT/PUERTO/PORT DATE/FECHA/DATE HEURE/HORA/HOUR LOCH/CORREDERA/LOCH	PORT/PUERTO/PORT DATE/FECHA/DATE HEURE/HORA/HOUR LOCH/CORREDERA/LOCH			HOJA/SHEET No

DATE

FECHA

DATE

POSITION (chaque calée ou midi)

POSICION (cada lance o mediadia)

POSITION (each set or midday)

CALEE

LANCE

SET

CAPTURE ESTIMEE

ESTIMACION DE LA CAPTURA

ESTIMATED CATCH

ASSOCIATION

ASSOCIACION

ASSOCIATION

COMMENTAIRES

OBSERVATIONES

COMMENTS

COURANT

CORRIENTE

CURRENT

1	ALBACORE RABIL YELLOWFIN

2	LISTAO LISTADO SKIPJACK

3	PATUDO PATUDO BIGEYE

AUTRE ESPECE préciser le/les nom(s)

OTRA ESPECIE dar el/los nombre(s)

OTHER SPECIES give name(s)

REJETS préciser le/les nom(s)

DESCARTES dar el/los nombre(s)

DISCARDS give name(s)

Route/Recherche, problèmes divers, type d’épave (naturelle/artificielle, balisée, bateau), prise accessoire, taille du banc, autres associations, …

Ruta/Busca, problemas varios, tipo de objeto (natural/artificial, con baliza, barco), captura accesoria, talla del banco, otras asociaciones, …

Steaming/Searching, miscellaneous problems, log type (natural/artificial, with radio beacon, vessel), by catch, school size, other associations, …

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Une calée par ligne/Uno lance cada línea/One set by line

SIGNATURE DATE

PÜÜGIPÄEVIK (IOTC VORMID)

4. liide

SATELLIITSEIRESÜSTEEMI (VMS) ASUKOHATEATE VORMING

Satelliitseiresüsteemi sõnumite edastamine asukohateade

Andmeelement	Kood	Kohustuslik/valikuline	Sisu
Teate algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed – märgib teate algust
Adressaat	AD	K	Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Lipuriik	FS	V	Sõnumiga seotud andmed – lipuriik
Teate liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp [ENT, POS, EXI]
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise siseviitenumber	IR	V	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO3-kood, millele järgneb number)
Väline registreerimisnumber	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LA	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)
Pikkuskraad	LO	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WG–S84)
Kurss	CO	K	Laeva suund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimiskuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu

M	–	kohustuslik andmeelement
O	–	vabatahtlik andmeelement

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

1.	tähed peavad vastama ISO 8859,1 normile;

2.	topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR märgivad sõnumi algust;

3.	iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest;

4.	(kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

5.	ER kood, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu:

6.	vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

5. liide

PÜÜGIARUANDED

Statement of catch form for tuna seiners/Fiche de déclaration de captures pour thoniers senneurs

DEPART/SALIDA/DEPARTURE	ARRIVEE/LLEGADA/ARRIVAL	NAVIRE/BARCO/VESSEL	PATRON/PATRON/MASTER	FEUILLE
PORT/PUERTO/PORT DATE/FECHA/DATE HEURE/HORA/HOUR LOCH/CORREDERA/LOCH	PORT/PUERTO/PORT DATE/FECHA/DATE HEURE/HORA/HOUR LOCH/CORREDERA/LOCH			HOJA/SHEET No

DATE

FECHA

DATE

POSITION (chaque calée ou midi)

POSICION (cada lance o mediadia)

POSITION (each set or midday)

CALEE

LANCE

SET

CAPTURE ESTIMEE

ESTIMACION DE LA CAPTURA

ESTIMATED CATCH

ASSOCIATION

ASSOCIACION

ASSOCIATION

COMMENTAIRES

OBSERVATIONES

COMMENTS

COURANT

CORRIENTE

CURRENT

1	ALBACORE RABIL YELLOWFIN

2	LISTAO LISTADO SKIPJACK

3	PATUDO PATUDO BIGEYE

AUTRE ESPECE préciser le/les nom(s)

OTRA ESPECIE dar el/los nombre(s)

OTHER SPECIES give name(s)

REJETS préciser le/les nom(s)

DESCARTES dar el/los nombre(s)

DISCARDS give name(s)

Route/Recherche, problèmes divers, type d’épave (naturelle/artificielle, balisée, bateau), prise accessoire, taille du banc, autres associations, …

Ruta/Busca, problemas varios, tipo de objeto (natural/artificial, con baliza, barco), captura accesoria, talla del banco, otras asociaciones, …

Steaming/Searching, miscellaneous problems, log type (natural/artificial, with radio beacon, vessel), by catch, school size, other associations, …

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Une calée par ligne/Uno lance cada línea/One set by line

SIGNATURE DATE

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/34

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 270/2014,

17. märts 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 889/2005 (2) kehtestati vastavalt nõukogu ühisele seisukohale 2005/440/ÜVJP (3) ning kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 18. aprilli 2005. aasta resolutsiooni 1596 (2005) ja kõigi edasiste asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes. Nõukogu ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP tunnistati kehtetuks ühise seisukohaga 2008/369/ÜVJP (4). Ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP tunnistati kehtetuks nõukogu otsusega 2010/788/ÜVJP.

(2)	30. jaanuari 2014. aasta resolutsiooniga 2136 (2014) otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu näha ette täiendava erandi relvaembargost.

(3)	Kõnealune meede kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meedet ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EÜ) nr 889/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 889/2005 artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)	relvade ja nendega seotud varustusega seotud tegevuse rahastamiseks või selleks tehnilise või rahalise abi andmiseks, kui see on mõeldud üksnes Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma toetamiseks või sellele kasutamiseks.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

(2) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1727/2003 (ELT L 152, 15.6.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2002/829/ÜVJP (ELT L 152, 15.6.2005, lk 22).

(4) Nõukogu 14. mai 2008. aasta ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/440/ÜVJP (ELT L 127, 15.5.2008, lk 84).

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/35

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 271/2014,

17. märts 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2005 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses 2010/788/ÜVJP. Määruse (EÜ) nr 1183/2005 I lisas on esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu 30. jaanuari 2014. aasta resolutsiooniga 2136 (2014) muudetakse nimekirja kandmise kriteeriume nende isikute ja üksuste osas, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. märtsi 2008. aasta resolutsiooni 1807 (2008) punktides 9 ja 11 sätestatud piiravaid meetmeid.

(3)	Kõnealune meede kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid meedet ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EÜ) nr 1183/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 artikli 2a lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. I lisa hõlmab ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt kindlaksmääratud füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksuseid või asutusi, kes on:

a)	isikud või üksused, kes rikuvad relvaembargot ning nõukogu otsuse 2010/788/ÜVJP (3) artiklis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 889/2005 (4) artiklis 2 osutatud seotud meetmeid;

b)	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

c)	Kongo relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, sealhulgas need, kes saavad abi väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki, kes takistavad oma võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

d)	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud või üksused, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides;

Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud või üksused, kes on seotud laste või naiste relvastatud konfliktides sihtmärgiks võtmise, sealhulgas tapmise ja sandistamise, vägistamise ja muu seksuaalse vägivalla, inimröövide, sunniviisiliselt ümberasustamise ning koolide ja haiglate vastaste rünnakute kavandamise, juhtimise või nendes osalemisega;

f)	isikud või üksused, kes takistavad juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kongo Demokraatliku Vabariigis;

g)	isikud või üksused, kes toetavad ebaseadusliku loodusressurssidega (sealhulgas kulla või eluslooduse ja selle saadustega) kauplemise kaudu relvastatud rühmitusi Kongo Demokraatlikus Vabariigis;

h)	isikud või üksused, kes tegutsevad nimekirja kantud isiku nimel või tema juhendamisel või nimekirja kantud isiku või üksuse omandis oleva või tema poolt kontrollitava üksuse nimel või juhendamisel;

i)	isikud või üksused, kes kavandavad, juhivad või toetavad rünnakuid ÜRO stabiliseerimismissiooni (MONUSCO) rahuvalvajate vastu Kongo Demokraatlikus Vabariigis või osalevad nendes;

j)	isikud või üksused, kes toetavad rahaliselt, materiaalselt või tehnoloogiliselt nimekirja kantud isikut või üksust või pakuvad talle või tema toetamiseks kaupu või teenuseid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

(2) Nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (ELT L 193, 23.7.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT L 336, 21.12.2010, lk 30).

(4) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1727/2003 (ELT L 152, 15.6.2005, lk 1).”

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 272/2014,

17. märts 2014,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta, (1) eriti selle artikli 12 viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (2) artikli 67 lõike 3 kohaselt koosnevad Euroopa Ravimiameti (edaspidi „amet”) tulud liidu toetusest ning lõivudest, mida ettevõtjad ametile maksavad. Määruses (EÜ) nr 297/95 on sätestatud nende lõivude kategooriad ja tasemed.

(2)	Kõnealused lõivud tuleks 2013. aasta inflatsioonimäärast lähtudes ajakohastada. Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) avaldatud andmeil oli liidu inflatsioonimäär 2013. aastal 1,5 %.

(3)	Lihtsuse mõttes tuleks kohandatud lõive ümardada lähima 100 euroni.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 297/95 vastavalt muuta.

(5)	Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat määrust kohaldada kehtivate taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2014.

(6)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 297/95 artikliga 12 peab ajakohastus jõustuma 1. aprillist 2014. Seetõttu on vaja, et käesolev määrus jõustuks võimalikult kiiresti ning et seda kohaldataks alates nimetatud kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 297/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „274 400 eurot” summaga „278 500 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse summa „27 500 eurot” summaga „27 900 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „106 500 eurot” summaga „108 100 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse summa „177 300 eurot” summaga „180 000 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „10 600 eurot” summaga „10 800 eurot”;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „82 400 eurot” summaga „83 600 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „20 600 – 61 800 eurot” vahemikuga „20 900 – 62 700 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „6 900 eurot” asendatakse summaga „7 000 eurot”;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „82 400 eurot” summaga „83 600 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „20 600 – 61 800 eurot” vahemikuga „20 900 – 62 700 eurot”;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „13 600 eurot” summaga „13 800 eurot”;

d)	lõikes 4 asendatakse summa „20 600 eurot” summaga „20 900 eurot”;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „98 400 eurot” summaga „99 900 eurot”;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „24 500 – 73 800 eurot” vahemikuga „24 900 – 74 900 eurot”.

2)	Artiklis 4 asendatakse summa „68 400 eurot” summaga „69 400 eurot”.

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „137 300 eurot” summaga „139 400 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse summa „13 600 eurot” summaga „13 800 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

—

neljandat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „68 400 eurot” asendatakse summaga „69 400 eurot”;

—	summa „6 900 eurot” asendatakse summaga „7 000 eurot”;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „68 400 eurot” summaga „69 400 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse summa „116 000 eurot” summaga „117 700 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „13 600 eurot” summaga „13 800 eurot”;

—	neljandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

—

viiendat lõiku muudetakse järgmiselt:

—	summa „34 300 eurot” asendatakse summaga „34 800 eurot”;

—	summa „6 900 eurot” asendatakse summaga „7 000 eurot”;

iii)

punkti c muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „34 300 eurot” summaga „34 800 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „8 600 – 25 700 eurot” vahemikuga „8 700 – 26 100 eurot”.

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	summa „6 900 eurot” asendatakse summaga „7 000 eurot”;

ii)

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	esimeses lõigus asendatakse summa „41 100 eurot” summaga „41 700 eurot”;

—	teises lõigus asendatakse vahemik „10 300 – 30 900 eurot” vahemikuga „10 500 – 31 400 eurot”;

—	kolmandas lõigus asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

d)	lõikes 4 asendatakse summa „20 600 eurot” summaga „20 900 eurot”;

e)	lõikes 5 asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)	esimeses lõigus asendatakse summa „32 800 eurot” summaga „33 300 eurot”;

ii)	teises lõigus asendatakse vahemik „8 200 – 24 500 eurot” vahemikuga „8 300 – 24 900 eurot”.

4)	Artiklis 6 asendatakse summa „41 100 eurot” summaga „41 700 eurot”.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse summa „68 400 eurot” summaga „69 400 eurot”;

b)	teises lõigus asendatakse summa „20 600 eurot” summaga „20 900 eurot”.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „82 400 eurot” summaga „83 600 eurot”;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „41 100 eurot” summaga „41 700 eurot”;

iii)	neljandas lõigus asendatakse vahemik „20 600 – 61 800 eurot” vahemikuga „20 900 – 62 700 eurot”;

iv)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „10 300 – 30 900 eurot” vahemikuga „10 500 – 31 400 eurot”;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)	teises lõigus asendatakse summa „274 400 eurot” summaga „278 500 eurot”;

ii)	kolmandas lõigus asendatakse summa „137 300 eurot” summaga „139 400 eurot”;

iii)	viiendas lõigus asendatakse vahemik „3 000 – 236 500 eurot” vahemikuga „3 000 – 240 000 eurot”;

iv)	kuuendas lõigus asendatakse vahemik „3 000 – 118 400 eurot” vahemikuga „3 000 – 120 200 eurot”;

c)	lõikes 3 asendatakse summa „6 900 eurot” summaga „7 000 eurot”.

Artikkel 2

Käesolevat määrust ei kohaldata kehtivate taotluste suhtes, mis on esitatud enne 1. aprilli 2014.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 273/2014,

17. märts 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	145,0
	MA	71,0
	TN	89,5
	TR	104,1
	ZZ	102,4
0707 00 05	EG	182,1
	MA	182,1
	TR	142,4
	ZZ	168,9
0709 91 00	EG	45,1
0709 91 00	ZZ	45,1
0709 93 10	MA	40,0
	TR	93,4
	ZZ	66,7
0805 10 20	EG	51,1
	IL	67,9
	MA	53,9
	TN	51,4
	TR	59,6
	ZA	62,5
	ZZ	57,7
0805 50 10	TR	72,1
0805 50 10	ZZ	72,1
0808 10 80	AR	94,0
	CL	132,6
	CN	94,7
	MK	30,8
	US	175,3
	ZZ	105,5
0808 30 90	AR	102,1
	CL	169,7
	CN	74,5
	TR	158,2
	US	211,0
	ZA	93,0
	ZZ	134,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 79/42

NÕUKOGU OTSUS 2014/147/ÜVJP,

17. märts 2014,

millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP. (1)

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 30. jaanuaril 2014 vastu resolutsiooni 2136 (2014) Kongo Demokraatliku Vabariigi kohta. Nimetatud resolutsioonis nähakse ette täiendav erand relvi ja nendega seotud materjale käsitlevast meetmest ning muudetakse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. märtsi 2008. aasta resolutsiooniga 1807 (2008) kehtestatud reisipiirangute ja rahaliste vahendite külmutamisega seotud nimekirja kandmise kriteeriume.

(3)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(4)	Otsust 2010/788/ÜVJP tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/788/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)	relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise, müümise või üleandmise suhtes või nendega seotud tehnilise abi või koolituse andmise suhtes, mis on ette nähtud üksnes Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma toetamiseks ja kasutamiseks selle poolt.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja vajaduse korral üksuste suhtes:

—	isikud või üksused, kes rikuvad artiklis 1 osutatud relvaembargot ja seotud meetmeid;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist;

—	Kongo relvastatud rühmituste, sealhulgas väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis;

—	Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud või üksused, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides;

—

—	isikud või üksused, kes takistavad juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kongo Demokraatlikus Vabariigis;

—	isikud või üksused, kes toetavad ebaseadusliku loodusressurssidega (sealhulgas kulla või eluslooduse ja selle saadustega) kauplemise kaudu relvastatud rühmitusi Kongo Demokraatlikus Vabariigis;

—	isikud või üksused, kes tegutsevad nimekirja kantud isiku nimel või tema juhendamisel või nimekirja kantud isiku või üksuse omandis oleva või tema poolt kontrollitava üksuse nimel või juhendamisel;

—	isikud või üksused, kes kavandavad, juhivad või sponsivad rünnakuid ÜRO stabiliseerimismissiooni (MONUSCO) rahuvalvajate vastu Kongo Demokraatlikus Vabariigis või osalevad nendes;

—	isikud või üksused, kes toetavad rahaliselt, materiaalselt või tehnoloogiliselt nimekirja kantud isikut või üksust või pakuvad talle või tema toetamiseks kaupu või teenuseid.

Asjaomased isikud ja üksused on loetletud lisas.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 17. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT L 336, 21.12.2010, lk 30).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.079.est
Euroopa Liidu Teataja		L 79

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 18. märts 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu jõustumise kuupäeva kohta	1
	*	Teave Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise jõustumise kohta	1
		2014/146/EL
	*	Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2014, Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta	2
	*	Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping	3
		Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	9
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 270/2014, 17. märts 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2005, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes	34
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 271/2014, 17. märts 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud	35
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 272/2014, 17. märts 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95, et kohandada Euroopa Ravimiameti lõivusid inflatsioonimääraga ( 1 )	37
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 273/2014, 17. märts 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	40
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/147/ÜVJP, 17. märts 2014, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	42


	(1) EMPs kohaldatav tekst