ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.057.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 57

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
27. veebruar 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 182/2014, 17. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) III lisa

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 183/2014, 20. detsember 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist ( 1 )

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 184/2014, 25. veebruar 2014, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames

7

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 185/2014, 26. veebruar 2014, millega parandatakse määruse (EL) nr 142/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega) bulgaariakeelset versiooni ( 1 )

21

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 186/2014, 26. veebruar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 823/2012 seoses toimeainete etoksüsulfurooni, oksadiargüüli ja varfariini heakskiidu kehtivusaja lõppemisega ( 1 )

22

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 187/2014, 26. veebruar 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine metiokarbi heakskiitmise tingimustega ( 1 )

24

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 188/2014, 26. veebruar 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

27

 

 

OTSUSED

 

 

2014/106/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 20. detsember 2013, euro pangatähtede turvaelementide ja tootmismaterjalide tootjate suhtes kohaldatava atesteerimise menetluse ning otsuse EKP/2008/3 muutmise kohta (EKP/2013/54)

29

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 182/2014,

17. detsember 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 978/2012 artikli 9 lõikega 1 on kehtestatud spetsiaalsed abikõlblikkuse kriteeriumid taotlevale riigile tariifsete soodustuste andmiseks säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) raames. Selle eelduseks on, et riiki peetakse haavatavaks. Riik peaks olema ratifitseerinud kõik kõnealuse määruse VIII lisas loetletud konventsioonid ja asjaomase järelevalveasutuse viimati esitatud järeldustes ei tohi olla märgitud, et mõne konventsiooni tõhusa rakendamise osas esineks tõsiseid rikkumisi. Riik ei tohiks olla ühegi asjaomase konventsiooni suhtes esitanud reservatsiooni, mis on asjaomase konventsiooniga keelatud või mida määruse (EL) nr 978/2012 artikli 9 mõistes peetakse nimetatud konventsiooni sisu ja eesmärgiga vastuolus olevaks. Riik peaks reservatsioonideta aktsepteerima iga konventsiooniga kehtestatud aruandluskohustusi ja täitma määruse (EL) nr 978/2012 artikli 9 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud siduvaid kohustusi.

(2)

GSP raames soodustusi saav riik, kes soovib saada soodustusi GSP+ raames, peab esitama taotluse, millele on lisatud igakülgne teave asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise kohta, taotleva riigi reservatsioonid ja teiste konventsiooniosaliste vastuväited neile reservatsioonidele ning riigi siduvad kohustused.

(3)

Komisjonile on antud õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakt III lisa kehtestamiseks ja muutmiseks, et võimaldada taotluse esitanud riigil saada GSP+ raames soodustusi, lisades selle GSP+ raames soodustusi saavate riikide loetelusse.

(4)

Komisjon on saanud taotlused El Salvadori Vabariigilt, Guatemala Vabariigilt ja Panama Vabariigilt.

(5)

Komisjon on määruse (EL) nr 978/2012 artikli 10 lõike 1 kohaselt esitatud taotlused läbi vaadanud ja leidnud, et need riigid vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele. Seepärast tuleks neile riikidele võimaldada GSP+ raames soodustusi käesoleva määruse jõustumisest alates ja muuta vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 III lisa.

(6)

Komisjon jälgib kooskõlas GSP määruse artikliga 13 asjaomaste konventsioonide ratifitseerimise seisu ja seda, kas asjaomased riigid neid konventsioone tõhusalt rakendavad ning samuti nende riikide koostööd asjaomaste järelevalveasutustega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 978/2012 III lisa veergudesse B ja A lisatakse vastavalt järgmised riigid ja nende tähestikulised koodid:

„El Salvador

SV

Guatemala

GT

Pakistan

PA”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/3


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 183/2014,

20. detsember 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 (1) muutmise kohta, eriti artikli 110 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 575/2013 on krediidiriskiga korrigeerimine määratletud kui krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes, kuid kõnealuses määruses ei ole sätestatud konkreetseid eeskirju, mille alusel otsustada, mis on spetsiifilised ja mis üldised krediidiriskiga korrigeerimised.

(2)

Tuleks kehtestada eeskirjad seoses selliste summade kindlaksmääramisega, mis tuleb kaasata üksnes krediidiriskiga seotud kahjusid kajastavate krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse. Krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks peaks olema piiratud summadega, mis on vähendanud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid.

(3)

Kahju, mis on seotud üksnes kohaldatava raamatupidamistava alusel jooksval majandusaastal kajastatud krediidiriskiga, tuleks kajastada krediidiriskiga korrigeerimistena tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing kajastab mõju esimese taseme põhiomavahendites. See on asjakohane olukordades, kus selline majandusaasta jooksul kajastatud väärtuse langusest tingitud kahju esineb sõltumata üldisest aasta jooksul tekkinud vahekasumist või aasta kasumist, mida ei ole kinnitatud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikele 2, ning kui selle kajastamine krediidiriskiga korrigeerimistena mõjutaks riskipositsiooni väärtusi või teise taseme omavahendeid varem kui esimese taseme põhiomavahendeid. Vahekahjumi puhul, nagu kehtestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikega 1, ei ole sellist korrigeerimist vaja, kui jooksva majandusaasta kahju arvatakse kõnealuse artikli alusel kohe maha esimese taseme põhiomavahenditest.

(4)

Määruse (EL) nr 575/2013 teatavad sätted, milles käsitletakse krediidiriskiga korrigeerimisi, osutavad selgelt bilansivälistele kirjetele. Kui selline eristamine puudub, kohaldatakse asjaomaseid sätteid nii bilansi- kui ka bilansiväliste kirjete suhtes.

(5)

Tuleks kehtestada eeskirjad, et hõlmata sellised kahjud, mis on seotud üksnes krediidiriskiga ja mis on kajastatud kohaldatava raamatupidamistava alusel ning mille võrra on vähendatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama finantsvarade väärtuse langust ja väärtuse korrigeerimist või bilansiväliste kirjete jaoks mõeldud eraldisi, juhul kui need kajastavad kahjusid, mis on seotud üksnes krediidiriskiga, ja tingimusel, et need on kajastatud kasumiaruandes kohaldatava raamatupidamistava alusel. Kui kõnealused kahjud on seotud õiglases väärtuses hinnatud finantsinstrumentidega, peaksid kõnealused eeskirjad hõlmama ka summasid, mis on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatud väärtuse langusena, või samalaadseid korrigeerimisi, tingimusel et need kajastavad kahjusid, mis on seotud vara või varade portfelli krediidikvaliteedi halvenemisega. Praeguses etapis ei ole asjakohane reguleerida muid summasid, mis ei ole kohaldatava raamatupidamistava alusel finantsinstrumendi väärtuse langus või mis ei kajasta samalaadset lähenemisviisi, isegi kui sellised muutused võivad hõlmata krediidiriski komponenti.

(6)

Selleks et tagada arvutamise täielik kate, on vaja, et mis tahes summa puhul, mis on asjakohane määruse (EL) nr 575/2013 artikli 110 lõike 4 esimeses lõigus loetletud eesmärgil, määratakse, kas rakendatakse üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi või spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

(7)

Mis puutub nende summade tuvastamisse, mille suhtes võib rakendada spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamist, on vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 62 punktile c ainuke määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud kriteerium, et spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ei saa krediidiriski standardmeetodi alusel lisada teise taseme omavahenditele. Seepärast tuleb summasid spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste või üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisel alati eristada teise taseme omavahenditele lisamise võimalikkuse kriteeriumide alusel.

(8)

Määrusega (EL) nr 575/2013 rakendatakse Baseli pangajärelevalve komitee kolmanda rahvusvahelise pankade õigusraamistiku (2) (edaspidi „Basel III”) rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Seepärast peaksid krediidiriskiga korrigeerimist käsitlevad vastavad eeskirjad olema samuti kooskõlas Baseli õigusraamistikuga, milles on sätestatud, et üks kriteerium üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste eristamiseks peab olema see, et üldised eraldised või üldised laenukahjumi reservid on „vabalt kasutatavad tulevikus realiseeruva kahju katmiseks”. Vastavalt Basel III sätetele tulevikuks hoitud eraldiste või laenukahjumi reservide kohta on hetkel tuvastamata kahju vabalt kasutatav krediidiriskist tuleneva tulevikus realiseeruva kahju katmiseks ja seega saab selle lisada teise taseme omavahenditele. Peale selle peaksid üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse kaasatud summad olema nii ajaliselt kui ka summa poolest täielikult kättesaadavad, et katta kõnealune kahju vähemalt likvideerimise korral, kui omavahenditest on maksevõimetuse korral võimalik katta kahju enne seda, kui hoiustajad kaotavad raha.

(9)

Võimalik peaks olema kohaldada selle valdkonna eeskirju, sõltumata kohaldatavast raamatupidamistavast. Samas tuleks selleks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid ühtsel viisil eristada spetsiifilisi ja üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, kehtestada mõlemale krediidiriskiga korrigeerimise liigile kriteeriumid krediidiriskist tuleneva kahju käsitlemiseks kohaldatava raamatupidamistava raames. Kuigi kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatud üksnes krediidiriskiga seotud kahju käsitlemine sõltub kõnealuste kriteeriumide täitmisest, tuleks suurem osa kõnealustest summadest tavaliselt liigitada spetsiifilisteks krediidiriskiga korrigeerimisteks, võttes arvesse üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kriteeriumide piiravat laadi.

(10)

Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kuuluvad läbivaatamisele, mis võib tingida vajaduse muuta spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste eristamise kriteeriume. Võttes arvesse käimas olevaid arutelusid eelkõige väärtuse languse arvutamise mudelite üle, tunduks ennatlik kehtestada see mudel krediidiriskiga korrigeerimise kriteeriumides.

(11)

Määrusega (EL) nr 575/2013 on nõutud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramist üksiku riskipositsiooni puhul. Seepärast on vaja otsustada, kuidas käsitleda neid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mis kajastavad riskipositsioonide kogu rühma krediidiriskiga seotud kahju. Peale selle on vaja otsustada, milliste riskipositsioonide puhul rühmas ja mil määral tuleks kajastada spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Sellistest spetsiifilistest krediidiriskiga korrigeerimistest tulenevad kõnealuse summa osad tuleb riskipositsioonidele rühmas määrata proportsionaalselt riskiga kaalutud varadega. Selleks tuleks määrata riskipositsiooni väärtused kindlaks, võtmata arvesse ühtegi spetsiifilist krediidiriskiga korrigeerimist.

(12)

Makseviivituse kindlakstegemisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 3 punkti b alusel on vaja arvesse võtta ainult spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mis on tehtud individuaalselt üksiku riskipositsiooni või üksiku võlgniku puhul, ning jätta välja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, mis on tehtud riskipositsioonide kogu rühma puhul. Riskipositsioonide kogu rühma spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei erista sellistesse rühmadesse kuuluvate riskipositsioonide võlgnikke, kelle puhul makseviivituse juht loetakse toimunuks. Eelkõige ei ole riskipositsioonide rühma spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste olemasolu piisav põhjus järeldamaks, et makseviivituse juhud on toimunud asjaomasesse rühma kuuluva iga riskipositsiooni või iga võlgniku puhul.

(13)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad suutma tõendada, kuidas spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste eristamise kriteeriume kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava taustal. Seepärast peaksid nad kõnealuse protsessi dokumenteerima.

(14)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(15)

Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklile 10 viinud läbi avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramine määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 111, 159, 166, 167, 168, 178, 246 ja 266 kohaldamisel

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel peavad summad, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kaasama üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse, võrduma kõigi summadega, mille võrra on vähendatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, et vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale kajastada üksnes krediidiriskiga seotud kahju, ning mis on kajastatud sellisena kasumiaruandes, sõltumata sellest, kas need tulenevad väärtuse langustest, väärtuse korrigeerimistest või bilansiväliste kirjete jaoks mõeldud eraldistest.

Majandusaasta jooksul kajastatud mis tahes summad, mis tekivad esimese lõigu kohaselt, võib kaasata üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse üksnes juhul, kui vastavad summad on maha arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest kas vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõikele 1 või, vahekasumi või aasta kasumi korral, mida ei ole kinnitatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 26 lõikele 2, omavahendite kindlaksmääramise eesmärgil esimese taseme põhiomavahendite viivitamatu vähendamise teel.

2.   Lõikes 1 osutatud summad peab krediidiasutus või investeerimisühing kaasama üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse, kui need vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:

a)

need on nii ajaliselt kui ka summa poolest vabalt ja täielikult kättesaadavad, et katta krediidiriskist tulenevad veel realiseerumata kahjud;

b)

need kajastavad riskipositsioonide rühma krediidiriskist tulenevat kahju, mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole hetkel tõendeid, et kahjujuhtum on toimunud.

3.   Kõik muud lõikes 1 osutatud summad tuleb kaasata spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse.

4.   Juhul kui lõike 2 kriteeriumid on täidetud, kaasab krediidiasutus või investeerimisühing järgmised kahjud üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse:

a)

kahjud, mis on kajastatud, et katta viimaste aastate suurem keskmine portfellikahjum, kuigi hetkel puuduvad tõendid kahjujuhtudest, mis toetaksid varem täheldatud kahjutaset;

b)

kahjud, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik riskipositsioonide rühma krediidikvaliteedi halvenemisest, kuid mille puhul teatav maksete tasumatajätmine on varasema kogemuse põhjal statistiliselt võimalik.

5.   Krediidiasutus või investeerimisühing kaasab alati järgmised kahjud lõikes 3 osutatud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamisse:

a)

kahjud, mis on kajastatud kasumiaruandes õiglases väärtuses mõõdetud instrumentide puhul ning mis kajastavad krediidiriskist tulenevat väärtuse langust kohaldatava raamatupidamistava alusel;

b)

praegustest või varasematest sündmustest tulenevad kahjud, millel on negatiivne mõju märkimisväärsele üksikule riskipositsioonile või riskipositsioonidele, mis ei ole üksikult märkimisväärsed, kuid mida hinnatakse üksikult või koos;

c)

kahjud, mille puhul ajaloolised andmed, korrigeerituna praegu vaadeldavate andmete alusel, osutavad sellele, et kahju on tekkinud, kuid krediidiasutus või investeerimisühing ei tea veel, milline üksik riskipositsioon kõnealust kahju kandis.

Artikkel 2

Riskipositsioonide rühma puhul ette nähtud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste määramine kõnealusesse rühma kuuluvatele riskipositsioonidele

1.   Kui spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine kajastab riskipositsioonide rühma krediidiriskiga seotud kahjusid, määravad krediidiasutused või investeerimisühingud kõnealuse spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise selle rühma kõigile üksikutele riskipositsioonidele proportsionaalselt riskiga kaalutud varaga. Selleks tuleb kindlaks määrata riskipositsiooni väärtused, võtmata arvesse mis tahes spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

2.   Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemiseks makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide rühma puhul ei pea krediidiasutused või investeerimisühingud määrama spetsiifilist krediidiriskiga korrigeerimist rühma üksikutele riskipositsioonidele.

3.   Kui spetsiifiline krediidiriskiga korrigeerimine on seotud riskipositsioonide rühmaga, mille puhul krediidiriski omavahendite nõuded on osaliselt arvutatud standardmeetodi ja osaliselt sisereitingute meetodi alusel, määrab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealuse spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise riskipositsioonide rühmale, mida kumbki meetod hõlmab, proportsionaalselt rühma riskiga kaalutud varadega enne lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete kohaldamist. Selleks tuleb kindlaks määrata riskipositsiooni väärtused, võtmata arvesse mis tahes spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

4.   Riskipositsioonidele spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste määramisel tagavad krediidiasutused või investeerimisühingud, et sama osa ei määrata eri riskipositsioonidele kaks korda.

Artikkel 3

Krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 111, 166, 167, 168, 246 ja 266

Riskipositsiooni väärtuse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 111, 166–168, 246 ja 266 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooniga seotud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selle üksiku riskipositsiooni spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, või spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud sellele riskipositsioonile vastavalt artiklile 2.

Artikkel 4

Üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159

1.   Oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159 arvutab krediidiasutus või investeerimisühing selliste üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma, mis on seotud oodatava kahju käsitluse alla kuuluvate riskipositsioonidega, liites kokku kõnealused oodatavad kahjud, mis on kindlaks määratud üldiste krediidiriskiga korrigeerimistena vastavalt käesoleva määruse artiklile 1 ning mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 110 lõikele 3.

2.   Oodatava kahju käsitlemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 159 arvutatakse selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma, mis on seotud oodatava kahju käsitluse alla kuuluvate riskipositsioonidega, liites kokku punktides a ja b sätestatud summad, välja arvatud makseviivituses olevad riskipositsioonid:

a)

vastavalt artiklile 1 spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimistena kindlaks määratud summad, mis on seotud üksiku riskipositsiooni krediidiriskiga;

b)

vastavalt artiklile 1 spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimistena kindlaks määratud summad, mis on seotud riskipositsioonide rühma krediidiriskiga ja mis on määratud vastavalt artiklile 2.

3.   Makseviivituses oleva riskipositsiooniga seotud spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma arvutatakse selle üksiku riskipositsiooni kõigi spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena või selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud sellele riskipositsioonile vastavalt artiklile 2.

Artikkel 5

Makseviivituse kindlakstegemise eesmärgil spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste arvutamine omavahendite nõuete jaoks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178

Makseviivituse kindlakstegemiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 178 arvutatakse spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised selliste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summadena, mis on seotud üksiku riskipositsiooni või üksiku võlgniku krediidiriskiga.

Artikkel 6

Dokumenteerimine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramise ja arvutamise.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  http://www.bis.org/publ/bcbs189_dec2010.pdf

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 184/2014,

25. veebruar 2014,

millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 74 lõiget 4,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (2) eriti selle artikli lõike 8 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest need kõik käsitlevad aspekte, mis on vajalikud rakenduskava ettevalmistamiseks majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames. Selleks et tagada ühtsus nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja et anda kõigile liidu elanikele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav lisada käesolevasse rakendusakti sätted, mis käsitlevad sekkumiskategooriaid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, kuna määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõikega 1 asutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomiteega konsulteerimise kord on sama mis muude käesoleva õigusaktiga hõlmatud sätete puhul, samas kui majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi sekkumiskategooriate suhtes kohaldatakse teistsugust korda.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 74 lõikele 4 toimub kogu ametlik teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Seepärast on vaja kehtestada tingimused, millele kõnealune elektrooniline andmevahetussüsteem peaks vastama.

(3)

Teabevahetuse korda liikmesriikide ja komisjoni vahel tuleks lugeda erinevaks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 3 kohaselt toetusesaajate ja asjaomaste ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kehtestatud korrast, mille suhtes kohaldatakse muud rakendusakti. Et tagada kvaliteetsem teave rakenduskavade elluviimise kohta, süsteemi suurem kasulikkus ja lihtsus, on vaja määratleda vahetatava teabe vormi ja ulatust käsitlevad põhinõuded.

(4)

On vaja määratleda süsteemi käitamise põhimõtted ning eeskirjad, mida kohaldatakse seoses dokumentide üleslaadimise ja nende ajakohastamise eest vastutavate osaliste identifitseerimisega.

(5)

Et tagada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse vähenemine, kuid samal ajal tõhus ja tulemuslik elektrooniline teabevahetus, on vaja kehtestada süsteemi tehnilised omadused.

(6)

Liikmesriikidel ja komisjonil peaks samuti olema võimalik kodeerida ja edastada andmeid kahel erineval viisil, mida tuleks täpsustada. Samuti on vaja ette näha eeskirjad vääramatu jõu korral, mis takistab elektroonilise andmevahetussüsteemi kasutamist, tagamaks, et nii liikmesriigid kui ka komisjon saaksid jätkata teabe vahetamist alternatiivsete vahendite kaudu.

(7)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et andmete edastamine elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu toimub turvalisel viisil, millega tagatakse andmete kättesaadavus, terviklikkus, autentsus, konfidentsiaalsus ning salgamise vääramine. Seetõttu tuleks sätestada turvalisuseeskirjad.

(8)

Käesolevas määruses tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. Seoses isikuandmete töötlemisega liikmesriikides kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3). Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumisega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4).

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teisele lõigule tuleb kindlaks määrata ühised sekkumiskategooriad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames elluviidavate programmide jaoks, et liikmesriigid saaksid esitada komisjonile ühtset teavet Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite kasutamise kohta ning kõnealusest fondist kogu programmi kohaldamisperioodi jooksul eraldatud kumulatiivse toetuse ja kulutuste kohta kategooriate kaupa ning teostatud tegevuste arvu. See võimaldab komisjonil teavitada teisi liidu institutsioone ja liidu kodanikke asjakohasel viisil ERFi vahendite kasutamisest.

(10)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 150 lõike 3 esimese lõiguga, kuna kõnealuse määruse artikli 150 lõikega 1 loodud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee on oma arvamuse esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Määruse (EL) nr 1303/2013 rakendussätted seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

ELEKTROONILINE ANDMEVAHETUSSÜSTEEM

(Volitamine määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 74 lõike 4 alusel)

Artikkel 1

Elektroonilise andmevahetussüsteemi loomine

Komisjon loob elektroonilise andmevahetussüsteemi kogu ametliku teabevahetuse jaoks liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Artikkel 2

Elektroonilise andmevahetussüsteemi sisu

1.   Elektrooniline andmevahetussüsteem (edaspidi „SFC2014-süsteem”) peab sisaldama vähemalt nendes näidistes, vormingutes ja vormides esitatud teavet, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013, määrusega (EL) nr 1299/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (5) ning liidu tulevase õigusaktiga, millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020 (edaspidi „EMKFi määrus”).

2.   SFC2014-süsteemi manustatud elektronblankettidel esitatud teavet (edaspidi „struktureeritud andmed”) ei või asendada struktureerimata andmetega, sealhulgas ei saa kasutada hüperlinke ega muud liiki struktureerimata andmeid, näiteks lisada dokumente või pilte. Kui liikmesriik edastab sama teabe struktureeritud ja struktureerimata andmete kujul, kasutatakse vastuolude korral struktureeritud andmeid.

Artikkel 3

SFC2014-süsteemi toimimine

1.   Komisjon, liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) artikli 59 lõike 3 ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 123 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõike 2 kohaselt määratud asutused ning organid, kellele kõnealuste asutuste ülesanded on delegeeritud, sisestavad SFC2014-süsteemi edastamiseks teabe, mille eest nad vastutavad, ning kõik selle teabe muudatused.

2.   Iga komisjonile tehtavat teabeülekannet kontrollib ja selle edastab muu isik kui see, kes nimetatud ülekandes sisalduvad andmed sisestas. Ülesannete lahushoidmist toetavad SFC2014-süsteem või liikmesriigi infotehnoloogilised juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis on SFC2014-süsteemiga automaatselt ühendatud.

3.   Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil isiku või isikud, kelle ülesandeks on hallata SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigusi ning kes täidab järgmisi ülesandeid:

(a)

tuvastab juurdepääsu taotlevad kasutajad ning veendub, et kõnealused kasutajad on organisatsiooni töötajad;

(b)

teavitab kasutajaid nende kohustusest kaitsta süsteemi turvalisust;

(c)

kontrollib, kas taotletav kasutusõiguse tase on vastavuses kasutaja ülesannete ja ametikohaga;

(d)

taotleb kasutusõiguste äravõtmist, kui kasutusõigusi ei ole enam vaja või kui need ei ole põhjendatud;

(e)

teavitab viivitamata kahtlastest juhtumitest, mis võiksid ohustada süsteemi turvalisust;

(f)

tagab kasutaja isikuandmete õigsuse ja teavitab mis tahes muudatustest isikuandmetes;

(g)

võtab vajalikud ettevaatusabinõud seoses andmekaitse ja ärisaladuse hoidmisega kooskõlas liidu ja riiklike eeskirjadega;

(h)

teavitab komisjoni kõigist muudatustest, mis mõjutavad liikmesriikide ametiasutuste või SFC2014-süsteemi kasutajate suutlikkust täita lõikes 1 osutatud kohustusi või nende endi suutlikkust täita punktides a–g nimetatud ülesandeid.

4.   Andmeülekanded ja tehingud peavad kandma elektroonilist allkirja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (7) tähenduses. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad SFC2014-süsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

Teabe töötlemisel SFC2014-süsteemis tagatakse üksikisikute privaatsuse ja isikuandmete kaitse ja juriidiliste isikute puhul ärisaladus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/58/EÜ, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/136/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1995/46/EÜ (10) ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 4

SFC2014-süsteemi omadused

Tõhusa ja tulemusliku elektroonilise teabevahetuse tagamiseks peavad SFC2014-süsteemil olema järgmised omadused:

(a)

interaktiivsed blanketid või süsteemis juba varem salvestatud andmete põhjal süsteemi poolt eeltäidetud blanketid;

(b)

automaatsed arvutused, kui see vähendab kasutajate poolse kodeerimise vajadust;

(c)

manustatud automaatkontrollid, et kontrollida edastatud andmete sisemist kooskõla ja nende andmete kooskõla kohaldatavate eeskirjadega;

(d)

süsteemi loodud hoiatusteated, mis hoiatavad SFC2014-süsteemi kasutajaid, et teatavaid toiminguid saab või ei saa teha;

(e)

süsteemi sisestatud teabe töötlemise jälgimine võrgus;

(f)

varasemate andmete kättesaadavus seoses meetmeprogrammiga sisestatud kogu teabe puhul.

Artikkel 5

Andmete edastamine SFC2014-süsteemi kaudu

1.   Liikmesriigid ja komisjon saavad SFC2014-süsteemi kasutada kas otse interaktiivse kasutajaliidese (veebirakendus) või tehnilise liidese kaudu (veebiteenused) kasutades eelnevalt kindlaksmääratud protokolle, mis võimaldab liikmesriikide infosüsteemide ja SFC2014-süsteemi vahel andmeid automaatselt sünkroniseerida ja edastada.

2.   Teabe liikmesriigilt komisjonile või vastupidi elektroonilise edastamise kuupäeva loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks.

3.   Vääramatu jõu, SFC2014-süsteemi talitlushäire või SFC2014-süsteemiga ühenduse puudumise korral kauem kui ühe tööpäeva jooksul viimasel nädalal enne teabe edastamiseks ette nähtud tähtaega, või ajavahemikul 23.–31. detsember, või viie tööpäeva jooksul muudel juhtudel, võivad liikmesriigid ja komisjon kasutada teabe vahetamiseks paberkandjat, kasutades käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud näidiseid, vorminguid ja vorme.

Kui elektroonilise andmevahetussüsteemi rike kõrvaldatakse, ühendus sellega taastatakse või vääramatu jõu põhjus kõrvaldatakse, kannab asjaomane osaline paberkandjal juba esitatud teabe viivitamata ka SFC2014-süsteemi.

4.   Lõikes 3 osutatud juhtudel loetakse asjaomase dokumendi esitamise kuupäevaks postitempli kuupäeva.

Artikkel 6

SFC2014-süsteemi kaudu edastatud andmete turvalisus

1.   Komisjon kehtestab SFC2014-süsteemi jaoks arvutiturbestrateegia (edaspidi „SFC-süsteemi arvutiturbestrateegia), mida kohaldatakse SFC2014-süsteemi kasutavate töötajate suhtes vastavalt asjakohastele liidu eeskirjadele, eelkõige komisjoni otsusele K(2006) 3602 (11) ja selle rakenduseeskirjadele. Komisjon määrab ühe või mitu isikut, kes vastutavad SFC2014-süsteemi arvutiturbestrateegia määratlemise, säilitamise ja nõuetekohase kohaldamise eest.

2.   Liikmesriigid ja muud Euroopa institutsioonid (v.a komisjon), kes on saanud SFC2014-süsteemile juurdepääsu õigused, peavad järgima SFC2014-süsteemi portaalis avaldatud arvutiturbe tingimusi ning meetmeid, mida komisjon andmeülekannete turvalisuse tagamiseks SFC2014-süsteemis rakendab, eelkõige seoses käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kasutamisega.

3.   Liikmesriigid ja komisjon rakendavad nende poolt SFC2014-süsteemis salvestatud ja selle kaudu edastatud andmete kaitseks võetud turvameetmeid ning tagavad nende tõhususe.

4.   Liikmesriigid võtavad vastu riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia, milles käsitletakse juurdepääsu SFC2014-süsteemile ja sellesse andmete automaatset sisestamist, tagades minimaalsed turvanõuded. Kõnealune riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia võib osutada muudele turvadokumentidele. Iga liikmesriik tagab, et kõnealuseid arvutiturbestrateegiaid kohaldatakse kõigile asutustele, kes kasutavad SFC2014-süsteemi.

5.   Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia hõlmab järgmist:

(a)

süsteemi vahetu kasutamise korral sellis(t)e isiku(te) töö infotehnoloogiaalane turvalisus, kes vastutavad käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 osutatud juurdepääsuõiguste haldamise eest;

(b)

selliste riiklike, piirkondlike või kohalike arvutisüsteemide puhul, mis on ühendatud SFC2014-süsteemiga käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud tehnilise liidese kaudu, turvameetmed, mis võimaldavad viia kõnealused süsteemid kooskõlla SFC2014-süsteemi turvanõuetega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel käsitletakse vajaduse korral järgmisi aspekte:

(a)

füüsiline turvalisus;

(b)

andmekandjate kontroll ja juurdepääsu reguleerimine;

(c)

salvestuskontroll;

(d)

juurdepääsu ja salasõnade kontroll;

(e)

jälgimine;

(f)

ühendus SFC2014-süsteemiga;

(g)

sideinfrastruktuur;

(h)

personalijuhtimine enne töölevõtmist, töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu;

(i)

vahejuhtumite lahendamine.

6.   Riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia põhineb riskianalüüsil ja kirjeldatud meetmed on proportsionaalsed tuvastatud riskidega.

7.   Dokumendid, milles riiklik, piirkondlik või kohalik arvutiturbestrateegia sätestatakse, tehakse komisjonile tema taotluse korral kättesaadavaks.

8.   Liikmesriigid määravad riiklikul või piirkondlikul tasandil ühe või mitu isikut, kes vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku arvutiturbestrateegia säilitamise ja kohaldamise eest. Kõnealune isik (isikud) tegutseb (tegutsevad) kontaktisiku(te)na komisjoni poolt käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud isiku või isikute vahel.

9.   Nii SFC-süsteemi arvutiturbestrateegiat kui ka asjaomaseid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke arvutiturbestrateegiaid ajakohastatakse tehnoloogiliste muutuste, uute ohtude tuvastamise või muude oluliste muutuste korral. Arvutiturbestrateegiad vaadatakse igal juhul läbi kord aastas, et tagada nende jätkuv nõuetekohane toimimine.

II   PEATÜKK

Määruse (EL) nr 1299/2013 rakendussätted

SEKKUMISKATEGOORIATE NOMENKLATUUR

(Volitamine määruse (EÜ) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teise lõigu alusel)

Artikkel 7

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga seotud sekkumiskategooriad

Sekkumiskategooriate jaoks vajalik nomenklatuur, millele on osutatud määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 8 lõike 2 teises lõigus, on sätestatud käesoleva määruse lisas.

III   PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 12).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/136/EÜ, 25. november 2009, millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, ning määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 337, 18.12.2009, lk 11).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1995/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11)  Komisjoni otsus K(2006) 3602, 16. august 2006, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni kasutatavate infosüsteemide turvalisust.


LISA

Euroopa Regionaalarengu Fondi sekkumiskategooriate nomenklatuur Euroopa territoriaalse koostöö raames

TABEL 1:   SEKKUMISVALDKONDA KÄSITLEVAD KOODID

1.   SEKKUMISVALDKOND

I.   Tootlik investeering:

001

Üldine tootlik investeering väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd)

002

Teadusuuringud ja innovatsioon suurtes ettevõtetes

003

Tootlik investeering suurtesse ettevõtetesse seoses vähese CO2-heitega majanduse edendamisega

004

Tootlik investeering, mis on seotud suurte ettevõtete ja VKEde vahelise koostööga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT”) toodete ja teenuste, e-kaubanduse ja sellealase nõudluse edendamiseks

II.   Põhiteenuste osutamiseks vajalik taristu ja sellega seotud investeering:

 

Energiataristu

005

Elektrienergia (salvestamine ja ülekanne)

006

Elektrienergia (TEN-E salvestamine ja ülekanne)

007

Maagaas

008

Maagaas (TEN-E)

009

Taastuvenergia: tuul

010

Taastuvenergia: päike

011

Taastuvenergia: biomass

012

Muu taastuvenergia (sealhulgas hüdroelekter, geotermiline ja mereenergia) ning taastuvenergia integreerimine (sealhulgas salvestamine, elektrienergia muundamine gaasiks ning taastuvvesiniktehnoloogia taristu)

013

Riikliku taristu energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

014

Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine, näidisprojektid ja toetusmeetmed

015

Keskmisel ja madalpingel töötavad arukad energiajaotussüsteemid (sh nutivõrgud ja IKT-süsteemid)

016

Suure tõhususega koostootmine ning kaugküte

 

Keskkonnataristu

017

Olmejäätmete käitlemine (sh meetmed olmejäätmete miinimumini vähendamiseks, sorteerimiseks, ringlussevõtuks)

018

Olmejäätmete käitlemine (sh mehhaanilis-bioloogilise töötlemise, termilise töötlemise, põletamise ja prügilasse ladestamise meetmed)

019

Kaubandus-, tööstus- või ohtlike jäätmete käitlemine

020

Inimtarbeks vajalik veevarustus (kaevandamise, töötlemise, ladustamise ja jaotamise taristu)

021

Veemajandus ja joogivee kaitse (sh vesikonna majandamine, veevarustus, konkreetsed kliimamuutustega kohanemise meetmed, veearvestite lugemine piirkonna- ja tarbija tasandil, tasude kogumise süsteemid ja lekete vähendamine)

022

Reovee puhastamine

023

Keskkonnameetmed, mille eesmärk on vähendada ja/või vältida kasvuhoonegaaside heidet (sh metaani töötlemine ja ladustamine ning kompostimine)

 

Transporditaristu

024

Raudteed (TEN-T põhivõrk)

025

Raudteed (TEN-T üldvõrk)

026

Muud raudteed

027

Raudteeveerem

028

TEN-T kiirteed ja maanteed — põhivõrk (uued)

029

TEN-T kiirteed ja maanteed — üldvõrk (uued)

030

Kõrvalmaanteede ühendused TEN-T teedevõrgu ja -sõlmedega (uued)

031

Muud riiklikud ja piirkondlikud maanteed (uued)

032

Kohalik teedevõrk (uus)

033

Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed

034

Muu taastatud või täiustatud tee (kiirtee, riiklik, piirkondlik või kohalik tee)

035

Mitmeliigiline transport (TEN-T)

036

Mitmeliigiline transport

037

Lennujaamad (TEN-T) (1)

038

Muud lennujaamad (1)

039

Meresadamad (TEN-T)

040

Muud meresadamad

041

Siseveeteed ja sadamad (TEN-T)

042

Siseveeteed ja sadamad (piirkondlikud ja kohalikud)

 

Säästev transport

043

Puhta linnatranspordi taristu ja edendamine (sh seadmed ja veerem)

044

Arukad transpordisüsteemid (sh nõudluse juhtimise, teemaksusüsteemide, IT seire-, kontrolli- ja teabesüsteemide kehtestamiseks)

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristu

045

IKT: Tuum-/tagasiühenduse võrk

046

IKT: Kiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 30 Mbps)

047

IKT: Ülikiire lairibavõrk (juurdepääs/kliendiliin; >/= 100 Mbps)

048

IKT: Muud liiki IKT taristu/suuremahulised arvutisüsteemid/seadmed (sh e-taristu, andmekeskused ja sensorid; ka siis, kui need on integreeritud muu taristuga, näiteks uurimisasutused, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna taristu)

III.   Sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusevaldkonna taristu ja sellega seotud investeering:

049

Kolmanda taseme hariduse jaoks vajalik taristu

050

Kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse jaoks vajalik taristu

051

Koolihariduse (põhi- ja keskharidus) jaoks vajalik taristu

052

Väikelaste hariduse ja hoiu jaoks vajalik taristu

053

Tervishoid

054

Eluasemed

055

Muu sotsiaalvaldkonna taristu, mis aitab kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule

IV.   Sisemise potentsiaali arendamine:

 

Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

056

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse VKEdes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

057

Investeeringud taristusse, suutlikkusse ja seadmetesse suurtes ettevõtetes, mis on otseselt seotud teadustegevuse ja innovatsiooniga

058

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (avalik sektor)

059

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu (erasektor, sh teaduspargid)

060

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine

061

Teadus- ja innovatsioonialane tegevus erasektori uurimiskeskustes, sh võrgustike loomine

062

Tehnosiire ning ülikoolide ja ettevõtjate koostöö, mis toetab eelkõige VKEsid

063

Klastrite toetamine ja ärivõrgustikud, mis toetavad eelkõige VKEsid

064

Teadusuuringud ja innovatsioon VKEdes (sh innovatsiooniosakute süsteem, protsessi, kujunduse, teenuste ja sotsiaalvaldkonnaga seotud innovatsioon)

065

Teadusuuringute ja innovatsiooni taristu, protsessid, tehnosiire ja ettevõtjate koostöö, mis keskendub vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele

 

Ettevõtete areng

066

Kõrgetasemelised tugiteenused VKEdele ja VKEde rühmadele (sh juhtimis-, turundus- ja kujundusega seotud teenused)

067

VKEde äritegevuse arendamine, ettevõtluse ja inkubatsiooni toetamine (sh toetus kõrvalettevõtetele (spin-offs ja spin-outs)

068

Energiatõhusus ja näidisprojektid VKEdes ning toetusmeetmed

069

Keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamine VKEdes

070

Energiatõhususe edendamine suurtes ettevõtetes

071

Selliste teenuste pakkumisele spetsialiseerunud ettevõtete arendamine ja edendamine, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse arendamisele ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisele (sh toetus sellistele teenustele)

072

VKEde ettevõtlustaristu (sh tööstuspargid ja tootmiskohad)

073

Toetus sotsiaalsetele ettevõtetele (VKEd)

074

Turismialaste väärtuste arendamine ja edendamine VKEdes

075

Turismialaste teenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

076

Kultuuri- ja loomevara arendamine ja edendamine VKEdes

077

Kultuuri- ja loometeenuste arendamine ja edendamine VKEdes või VKEde jaoks

 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) — nõudluse stimuleerimine, rakendused ja teenused

078

E-valitsuse teenused ja rakendused (sh e-riigihanked, IKT meetmed, millega toetatakse avaliku halduse reformi, küberjulgeolek, usaldust ja eraelu puutumatust käsitlevad meetmed, e-õigus ja e-demokraatia)

079

Juurdepääs avaliku sektori teabele (sh avaandmed, e-kultuur, digitaalraamatukogud, digitaalne infosisu ja e-turism)

080

E-kaasatuse, e-juurdepääsetavuse, e-õppe ja e-hariduse teenused ja rakendused, digitaaloskused

081

IKT lahendused tervislikuks ja aktiivseks vananemiseks ning e-tervise teenused ja rakendused (sh e-hooldus ja ühiskava „Intelligentne elukeskkond”)

082

IKT teenused ja rakendused VKEdele (sh e-kaubandus, e-äri ning võrgustikupõhised äriprotsessid), eluslaborid, veebiettevõtlus ja IKT idufirmade loomine

 

Keskkond

083

Õhukvaliteedi meetmed

084

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)

085

Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja suurendamine, looduskaitse ja roheline taristu

086

Natura 2000 alade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine

087

Kliimamuutustega kohanemise meetmed ja kliimaga seotud riskide (nt erosioon, tulekahjud, üleujutused, tormid ja põud) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

088

Muude kui kliimaga seotud loodusriskide (st maavärinad) ning inimtegevusega seotud riskide (nt tehnoloogiaalased õnnetusjuhtumid) ennetamine ja ohjamine, sealhulgas teadlikkuse tõstmine, kodanikukaitse ja katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid ja taristud

089

Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine

090

Jalgratta- ja jalakäijateed

091

Looduslike alade turismivõimaluste arendamine ja edendamine

092

Riigi turismialaste väärtuste kaitse, arendamine ja edendamine

093

Riigi turismiteenuste kaitse, arendamine ja edendamine

094

Riigi kultuuripärandi kaitse, arendamine ja edendamine

095

Riigi kultuuripärandiga seotud teenuste arendamine ja edendamine

 

Muud

096

ERFi rakendamisega seotud riiklike haldusasutuste institutsiooniline suutlikkus ja avalikud teenused või meetmed ESFi institutsioonilist suutlikkust käsitlevate algatuste toetamiseks

097

Kogukondlikult juhitud kohaliku arengu algatused linna- ja maapiirkondades

098

Äärepoolseimad piirkonnad: kõigi juurdepääsuga seotud probleemidest ja territoriaalsest killustatusest tulenevate lisakulude hüvitamine

099

Äärepoolseimad piirkonnad: erimeetmed turu suurusega seotud teguritest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

100

Äärepoolseimad piirkonnad: toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks

101

Ristfinantseerimine ERFi vahenditest (toetus ESFi tüüpi meetmetele, mis on vajalikud ERFi osa nõuetekohaseks rakendamiseks ja sellega vahetult seotud)

V.   Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamise ning tööjõu liikuvuse parandamine:

102

Tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu

103

Eelkõige mittetöötavate ja mitteõppivate noorte, sealhulgas sotsiaalselt tõrjutute riskirühma ja marginaliseerunud kogukondadesse kuuluvate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kasutades selleks ka noortegarantiid

104

Töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine, sealhulgas innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ning mikroettevõtted

105

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud töö saamisel ja karjääri edendamisel, töö- ja eraelu ühitamine ning võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise edendamine

106

Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega

107

Aktiivse ja tervena vananemine

108

Tööturuasutuste (nt avalikud ja eraõiguslikud tööhõivetalitused) moderniseerimine ning tööturu vajaduste parem rahuldamine, sealhulgas meetmed töötajate riikidevahelise liikuvuse parandamiseks liikuvuskavade ja parema koostööga asutuste ja asjaomaste sidusrühmade vahel

VI.   Sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine:

109

Aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet

110

Marginaliseerunud kogukondade (nt romad) sotsiaal-majanduslik integreerimine

111

Võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ja võrdsete võimaluste edendamine

112

Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele

113

Sotsiaalse ettevõtluse edendamine ja kutsealase integreerimise edendamine sotsiaalsetes ettevõtetes ning sotsiaalses ja solidaarses majanduses, et parandada tööleidmise võimalusi

114

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad

VII.   Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamiseks ja elukestvaks õppeks:

115

Koolist väljalangemise vähendamine ja ennetamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas (formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed) õppimisvõimalused taasintegreerimiseks haridusse ja koolitusse

116

Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi

117

Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuse suurendamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine karjäärinõustamise ja omandatud oskuste tunnistamise kaudu

118

Haridus- ja koolitussüsteemide vastavuse parandamine tööturu vajadustele, õpingutelt tööle siirdumise hõlbustamine, samuti kutseõppe ja -koolitussüsteemide ja nende kvaliteedi parandamine, kasutades selleks ka kutseoskuste prognoosimist, õppekavade kohandamist ning luues ja edasi arendades töökohal toimuva väljaõppe süsteeme, kaasa arvatud kaheosalise õppe süsteemid ja praktikaskeemid

VIII.   Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine:

119

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

120

Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava

IX.   Tehniline abi:

121

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

122

Hindamine ja uuringud

123

Teave ja teabevahetus


TABEL 2:   RAHASTAMISVIISI KÄSITLEVAD KOODID

2.   RAHASTAMISVIIS

01

Tagastamatu abi

02

Tagastatav abi

03

Toetus rahastamisvahendite kaudu: riski- ja omakapital või samaväärne vahend

04

Toetus rahastamisvahendite kaudu: laen või samaväärne vahend

05

Toetus rahastamisvahendite kaudu: tagatis või samaväärne vahend

06

Toetus rahastamisvahendite kaudu: intressitoetus, tagatistasu toetus, tehniline abi või samaväärne vahend

07

Preemia


TABEL 3:   TERRITOORIUMI LIIKI KÄSITLEVAD KOODID

3.   TERRITOORIUMI LIIK

01

Suured linnapiirkonnad (tihedalt asustatud, rahvaarv > 50 000)

02

Väikesed linnapiirkonnad (keskmise asustustihedusega, rahvaarv > 5 000)

03

Maapiirkonnad (hõredalt asustatud)

04

Makropiirkondlik koostööpiirkond

05

Koostöö riiklike ja piirkondlike programmipiirkondade vahel siseriiklikus kontekstis

06

ESFi riikidevaheline koostöö

07

Ei kohaldata


TABEL 4:   TERRITORIAALSEID RAKENDUSMEHHANISME KÄSITLEVAD KOODID

4.   TERRITORIAALSED RAKENDUSMEHHANISMID

01

Integreeritud territoriaalsed investeeringud – linnapiirkonnad

02

Muud terviklikud lähenemisviisid linnade säästvale arengule

03

Muud integreeritud territoriaalsed investeeringud

04

Muud terviklikud lähenemisviisid maapiirkondade säästvale arengule

05

Muud terviklikud lähenemisviisid linna- ja maapiirkondade säästvale arengule

06

Kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu algatused

07

Ei kohaldata


TABEL 5:   TEMAATILISI EESMÄRKE KÄSITLEVAD KOODID

5.   TEMAATILINE EESMÄRK (ERF ja Ühtekuuluvusfond)

01

Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine

02

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine

03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

04

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites

05

Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine

06

Keskkonna säilitamine, keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine

07

Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine

08

Püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine

09

Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning võitlemine vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu

010

Investeerimine haridusse, koolitusse, oskuste omandamisega seotud kutseõppesse ja elukestvasse õppesse

011

Avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse tõstmine ning tõhus avalik haldus

012

Ei kohaldata (ainult tehniline abi)


TABEL 6:   MAJANDUSTEGEVUST KÄSITLEVAD KOODID

6.   MAJANDUSTEGEVUS

01

Põllumajandus ja metsandus

02

Kalapüük ja vesiviljelus

03

Toiduainete ja jookide tootmine

04

Tekstiili ja tekstiilitoodete tootmine

05

Transpordivahendite tootmine

06

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

07

Muu mujal liigitamata tootmine

08

Ehitus

09

All- ja pealmaakaevandamine (sh energeetiliste maavarade kaevandamine)

10

Elektrienergia, gaas, aur, kuum vesi ja õhu konditsioneerimine

11

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

12

Veondus ja ladustamine

13

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane tegevus, sh telekommunikatsioon, infoalane tegevus, arvutiprogrammide programmeerimis-, nõustamis- ja nendega seotud teenused

14

Hulgi- ja jaekaubandus

15

Turism, majutus ja toitlustus

16

Finants- ja kindlustustegevus

17

Kinnisvara, rentimine ja äritegevus

18

Avalik haldus

19

Haridus

20

Tervishoid

21

Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus

22

Keskkonna ja kliimamuutustega seotud tegevused

23

Kunst, meelelahutus, loomemajandus ja vaba aeg

24

Mujal liigitamata teenused


TABEL 7:   ASUKOHTA KÄSITLEVAD KOODID

7.   ASUKOHT (2)

Kood

Asukoht

 

Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood, nagu on sätestatud ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (NUTS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (2) lisas.


(1)  Üksnes investeeringud, mis on seotud keskkonnakaitsega või millega kaasnevad lennujaamade keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks vajalikud investeeringud.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 185/2014,

26. veebruar 2014,

millega parandatakse määruse (EL) nr 142/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega) bulgaariakeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (1) ja eelkõige selle artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja artikli 6 lõike 1 teist lõiku, artikli 6 lõike 2 teist lõiku, artikli 11 lõike 2 punkte b ja c ning teist lõiku, artikli 15 lõike 1 punkte b, d, e, h ja i ning teist lõiku, artikli 17 lõiget 2, artikli 18 lõiget 3, artikli 19 lõike 4 punkte a, b ja c ning teist lõiku, artikli 20 lõikeid 10 ja 11, artikli 21 lõikeid 5 ja 6, artikli 22 lõiget 3, artikli 23 lõiget 3, artikli 27 punkte a, b, c ja e–h ning teist lõiku, artikli 31 lõiget 2, artikli 32 lõiget 3, artiklit 40, artikli 41 lõike 3 esimest ja kolmandat lõiku, artiklit 42, artikli 43 lõiget 3, artikli 45 lõiget 4, artikli 47 lõiget 2, artikli 48 lõiget 2, lõike 7 punkti a ning lõike 8 punkti a ja teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (3) bulgaariakeelses versioonis on viga, mis tuleb parandada. Muudes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(2)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 142/2011 vastavalt parandada.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused kehtivad ainult bulgaariakeelse versiooni kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(3)  ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 186/2014,

26. veebruar 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 823/2012 seoses toimeainete etoksüsulfurooni, oksadiargüüli ja varfariini heakskiidu kehtivusaja lõppemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) alusel pikendati komisjoni määrusega (EL) nr 823/2012 (3) toimeainete etoksüsulfurooni, oksadiargüüli ja varfariini heakskiidu kehtivusaega 31. juulini 2016, et taotlejad saaksid esitada taotluse kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja lõppu, nagu see on nõutud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 15 lõikes 1.

(2)

Kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja lõppu ei ole toimeainete etoksüsulfurooni, oksadiargüüli ja varfariini heakskiidu pikendamiseks esitatud ühtegi taotlust.

(3)

Kuna taotluseid ei ole esitatud, on asjakohane kehtestada aegumiskuupäevaks varaseim võimalik kuupäeva pärast algset kehtivustähtaja lõppu, mis oli sätestatud enne määruse (EL) nr 823/2012 vastuvõtmist.

(4)

Seepärast tuleb määrust (EL) nr 823/2012 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 823/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 823/2012 artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

31. juuli 2016 järgmiste toimeainete puhul: etofumesaat (kanne 29), imasamoks (kanne 41), oksasulfuroon (kanne 42), foraamsulfuroon (kanne 44), tsüatsofamiid (kanne 46), linuroon (kanne 51), pendimetaliin (kanne 53), trifloksüstrobiin (kanne 59), karfentrasoon-etüül (kanne 60), mesotrioon (kanne 61), fenamidoon (62) ja isoksaflutool (kanne 63);”;

b)

lisatakse punkt 4:

„4)

31. märts 2014 järgmiste toimeainete puhul: etoksüsulfuroon (kanne 43), oksadiargüül (kanne 45) ja varfariin (120).”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 823/2012, 14. september 2012, millega kehtestatakse erand rakendusmäärusest (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete 2,4-DB, bensoehappe, beeta-tsüflutriini, karfentrasoon-etüüli, Coniothyrium minitans’i tüve CON/M/91-08 (DSM 9660), tsüatsofamiidi, tsüflutriini, deltametriini, dimeteenamiid-p, etofumesaadi, etoksüsulfurooni, fenamidooni, flasasulfurooni, flufenatseedi, flurtamooni, foraamsulfurooni, fostiasaadi, imasamoksi, jodosulfurooni, iprodiooni, isoksaflutooli, linurooni, maleiinhappe hüdrasiidi, mekopropi, mekoprop-P, mesosulfurooni, mesotriooni, oksadiargüüli, oksasulfurooni, pendimetaliini, pikoksüstrobiini, propikonasooli, propineebi, propoksükarbasooni, propüsamiidi, püraklostrobiini, siltiofaami, rifloksüstrobiini, varfariini ja zoksamiidi heakskiidu kehtivusaja lõppemisega (ELT L 250, 15.9.2012, lk 13).


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/24


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 187/2014,

26. veebruar 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine metiokarbi heakskiitmise tingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõikes 3 teisena esitatud juhtumit ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiviga 2007/5/EÜ (2) lisati metiokarb toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse tingimusel, et asjaomased liikmesriigid tagavad, et teatajad, kelle taotlusel metiokarb on kõnealusesse lisasse kantud, esitavad täiendavat kinnitavat teavet lindudele, imetajatele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele avalduva riski kohta.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeaineid käsitatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuna ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Teavitaja esitas referentliikmesriigile Ühendkuningriigile teabe esitamiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul lisateavet, mis oli saadud uuringutest, eesmärgiga kinnitada lindudele, imetajatele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele avalduva riski hindamist.

(4)

Ühendkuningriik hindas teavitaja esitatud lisateavet. Ühendkuningriik esitas 5. aprillil 2011 oma hinnangu esialgse hindamisaruande lisandina teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(5)

Komisjon konsulteeris toiduohutusametiga, kes esitas oma arvamuse metiokarbi riskihinnangu kohta 1. juunil 2012 (5). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande, lisandi ja toiduohutusameti arvamuse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning need vormistati 13. detsembril 2013 komisjoni läbivaatamisaruandena metiokarbi kohta.

(6)

Teavitaja esitatud täiendava teabe põhjal oli komisjoni arvamus, et nõutud täiendavat kinnitavat teavet ei ole esitatud.

(7)

Komisjon palus teavitajal esitada metiokarbi käsitleva läbivaatamisaruande kohta oma märkused.

(8)

Komisjon on jõudnud järeldusele, et lindudele, imetajatele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele avalduvat riski ei saa välistada isegi, kui ohu vähendamiseks kehtestatakse lisameetmed.

(9)

Kinnitatakse, et toimeaine metiokarb on määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud. Selleks et välistada lindude, imetajate ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsete kokkupuude, on asjakohane veelgi piirata kõnealuse toimeaine kasutamist ning tühistada molluskitsiidina kasutamine.

(10)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(11)

Liikmesriikidele tuleks anda aega metiokarbi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade muutmiseks või tühistamiseks.

(12)

Kui liikmesriigid annavad metiokarbi sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajavahemik lõppema hiljemalt kaheksateist kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena metiokarbi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 19. septembriks 2014.

Artikkel 3

Ajapikendus

Mis tahes ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 19. septembril 2015.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni direktiiv 2007/5/EÜ, 7. veebruar 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ kaptaani, folpeedi, formetanaadi ja metiokarbi lisamisega toimeainete hulka (ELT L 35, 8.2.2007, lk 11).

(3)  Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5)  Euroopa Toiduohutusamet: Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of confirmatory data submitted for the active substance methiocarb. EFSA Journal 2012;10(6):2758. [14 lk] doi:10.2903/j.efsa.2012.2758. Kättesaadav internetis aadressil www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm


LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas asendatakse metiokarbi käsitlevas reas 148 veerg „Erisätted” järgmisega:

„A   OSA

Lubatud kasutada ainult peletusainena seemnete puhtimisel ja insektitsiidina.

B   OSA

Kui liikmesriigid hindavad taotlust lubada kasutada metiokarbi sisaldavat taimekaitsevahendit muuks otstarbeks kui maisiseemnete puhtimiseks, pööravad nad erilist tähelepanu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud kriteeriumidele ja tagavad, et enne kasutusloa andmist oleks esitatud kogu vajalik teave.

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 29. septembril 2006 metiokarbi kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid:

pöörama erilist tähelepanu lindude, imetajate ning sihtrühma mittekuuluvate lülijalgsete kaitsele ning tagama, et lubamise tingimused sisaldavad vajaduse korral ohu vähendamise meetmeid;

pöörama erilist tähelepanu käitajate ja kõrvalseisjate turvalisusele ja tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette piisavad isikukaitsevahendid;

pöörama erilist tähelepanu tarbijate kokkupuutele toidu kaudu.”


27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 188/2014,

26. veebruar 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

54,9

TN

71,0

TR

99,2

ZZ

75,0

0707 00 05

EG

182,1

JO

188,1

MA

114,7

TR

155,9

ZZ

160,2

0709 91 00

EG

72,9

ZZ

72,9

0709 93 10

MA

29,5

TR

103,8

ZZ

66,7

0805 10 20

EG

53,5

IL

67,5

MA

48,5

TN

52,2

TR

69,8

ZA

63,5

ZZ

59,2

0805 20 10

IL

133,5

MA

91,9

TR

110,6

ZZ

112,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

140,9

MA

107,5

PK

46,0

TR

72,8

US

122,9

ZZ

98,0

0805 50 10

EG

57,3

TR

60,0

ZZ

58,7

0808 10 80

CN

115,6

MK

30,8

US

157,0

ZZ

101,1

0808 30 90

AR

132,9

CL

195,7

CN

53,3

TR

146,4

US

197,4

ZA

99,1

ZZ

137,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

27.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 57/29


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

20. detsember 2013,

euro pangatähtede turvaelementide ja tootmismaterjalide tootjate suhtes kohaldatava atesteerimise menetluse ning otsuse EKP/2008/3 muutmise kohta

(EKP/2013/54)

(2014/106/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 16 ja 34.3,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (1) eelkõige selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 128 lõige 1 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikkel 16 sätestavad, et Euroopa Keskpangal (EKP) on ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidu piires. See õigus hõlmab ka pädevust võtta meetmeid euro pangatähtede kui maksevahendi ehtsuse kaitseks.

(2)

EKP võttis vastu 15. mai 2008. aasta otsuse EKP/2008/3 euro pangatähtede turvaelementide tootjate suhtes kohaldatava turvanõuetele vastavuse atesteerimise menetluse kohta, (2) millega kehtestas turvanõuetele vastavuse atesteerimise menetluse, et määrata, kas tootjad vastavad EKP turvalisuse miinimumnõuetele seoses euro pangatähtede, nende komponentide ja muude seonduvate materjalide tootmise, töötlemise, säilitamise ja transportimisega ning turvakaitset vajava teabega, mille kadumine, vargus või avaldamine võiks kahjustada euro pangatähtede ehtsust või kaasa aidata euro pangatähtede või nende komponentide võltsingute tootmisel. Lisaks kehtestas otsus EKP/2008/3 menetluse, mis tagaks eespool osutatud turvanõuete katkematu täitmise.

(3)

EKP võttis vastu 25. novembri 2010. aasta otsuse EKP/2010/22 euro pangatähtede tootjate kvaliteedinõuetele vastavuse atesteerimise menetluse kohta, (3) millega tagatakse, et euro pangatähtede ja euro pangatähtede toormaterjalide tootmiseks atesteeritakse ainult need tootjad, kes vastavad euro pangatähtede ja toormaterjalide tootmise EKP kvaliteedi miinimumnõuetele.

(4)

Kooskõlas aluslepingu artiklitega 9 ja 11 võttis EKP vastu 21. juuni 2011. aasta otsuse EKP/2011/8 euro pangatähtede tootmise keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse atesteerimise menetluse kohta, (4) millega tagatakse, et euro pangatähtede tootmise tegevuseks atesteeritakse ainult need tootjad, kes vastavad EKP keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuetele.

(5)

EKP poolt otsuste EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8 kohaldamisel saadud kogemustest tuleneb vajadus rakendada tõhus ühtne atesteerimissüsteem, mis väldiks sisulisi ja menetluslikke erinevusi eespool osutatud otsuste kohaldamisel, näiteks ebaproportsionaalne mitmekesisus atesteeringute kehtivuses, menetlustes ja terminoloogias.

(6)

Nende küsimuste käsitlemiseks ja tootjate halduskoormuse leevendamiseks tuleb kehtestada ühtne atesteerimissüsteem, mis a) võimaldab hinnata, kas tootjad järgivad EKP kehtestatud turvalisuse, kvaliteedi, keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse nõudeid; b) hindab nende nõuete järgimist harmoneeritud kontrollimenetluse alusel; c) sätestab eespool osutatud nõuete mittejärgimise puhuks kohased ja proportsionaalsed trahviliigid, sh rahatrahvid, ja d) tagab, et euro pangatähe turvaelemente võib edastada ainult RKP-le ja tulevasele eurosüsteemi RKP-le EKP nõukogu otsuse alusel, muudele atesteeritud tootjatele ja/või EKP-le.

(7)

Uus ühtne atesteerimissüsteem peaks hõlmama mitmejärgulise hindamismenetluse, mille jooksul hinnatakse, kas atesteerimist taotlev tootja vastab täielikult kõikidele käesolevas otsuses sätestatud asjaomaste atesteerimisnõuete aspektidele.

(8)

Hindamise lihtsustamiseks, mis hõlmab ka mis tahes edasist atesteeritud tootja jätkuva vastavuse hindamist, tuleb kehtestada sujuv kontrollikord, mille alusel saab EKP teostada kohapealset ja väliskontrolli.

(9)

Et vältida praegust üksikute atesteeringute paljusust, tuleb sätestada ühtse eelatesteeringu andmine, mille saab muuta ühtseks atesteeringuks, kui asjaomane tootja on tõendanud, et ta järgib kõiki atesteerimise nõudeid, k.a tootmise ajal; see toimub atesteeritud tootja, EKP või RKP ametliku taotluse alusel kooskõlas tema eelatesteeringuga.

(10)

Et säilitada atesteerimismenetluse paindlikkus, peaks EKP-l olema kaalutlusõigus hindamisetappide korraldamisel, mis on seotud eelatesteeringu algatamise taotlusega.

(11)

Atesteerimismenetluse parema halduse huvides peaks eelateseering ja atesteering kehtima, kui ei ole tuvastatud tootja mittevastavust asjaomaste atesteerimisnõuetega. Samal eesmärgil on EKP pädev muutma eelatesteeringu atesteeringuks, kui asjaomane tootja on tootnud euro pangatähe turvaelemente ja/või euro pangatähtede tootmismaterjale EKP või RKP ametlikul tellimusel katkematult üle 36 kuu. EKP-l on samuti pädevus muuta omal algatusel atesteering tagasi eelatesteeringuks, kui tootja ei ole tootnud euro pangatähe turvaelemente ja/või euro pangatähtede tootmismaterjale katkematult üle 36 kuu.

(12)

Seetõttu tuleb otsused EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega. Et tagada sujuv üleminek kehtivalt atesteerimiskorralt ühtsele atesteerimissüsteemile käesoleva otsuse alusel, tuleb kehtestada üheaastane üleminekuperiood alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest. See võimaldab tootjatel, kellel on turvanõuetele, kvaliteedinõuetele vastavuse ja keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse atesteeringud, võtta vajalikke meetmeid, et järgida käesolevast otsusest tulenevaid asjaomaseid atesteerimisnõudeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „euro pangatähtede tootmismaterjalid” (euro items)– euro pangatähed, osaliselt trükitud euro pangatähed ja paber, tint, kile ja niit, mida kasutatakse euro pangatähtede või osaliselt trükitud euro pangatähtede tootmisel;

2)   „euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus” (euro items activity)– euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmine;

3)   „euro pangatähtede turvaelemendid” (euro secure items)– turvalisuse põhinõuete all osutatud asjaolud, sealhulgas euro pangatähed, mis on a) ringluses, b) väljatöötamisel, et asendada ringluses olevaid euro pangatähti, või c) ringlusest kõrvaldatud koos komponentide ja seonduva teabega, mille osas on vajalik turvakaitse, kuna selle kadumine, vargus või lubamatu avaldamine võiks kahjustada euro pangatähtede ehtsust maksevahendina;

4)   „euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus” (euro secure activity)– euro turvaelementide loomine, tootmine, töötlemine, hävitamine, säilitamine, ümberpaigutamine tootmiskohas või transport;

5)   „loomine” (origination)– väljatöötamisel olevate euro pangatähtede põhikujunduse ülekandmine küljendusse, värvilahutusse, kontuuridesse ja trükiplaatidele ning põhikujunduses ette nähtud komponentide küljenduse ja prototüüpide ettevalmistus;

6)   „tootja” (manufacturer)– mis tahes üksus, kes tegeleb või soovib tegeleda euro pangatähtede turvalisusega ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevusega, v.a üksused, mis tegelevad või soovivad tegeleda ainult euro pangatähtede turvaelementide transportimise või erihävitamisrajatise pakkumisega;

7)   „tootmise asukoht” (manufacturing site)– mis tahes asukoht, mida tootja kasutab või soovib kasutada euro pangatähtede turvaelementide ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide loomiseks, tootmiseks, töötlemiseks, hävitamiseks või säilitamiseks;

8)   „atesteerimisnõuded” (accreditation requirements)– EKP põhinõuded, atesteerimismenetlus ja asukoha nõuded, samuti käesolevas otsuses sätestatud kestvad kohustused, mida tootja peab täitma eelatesteeringu või atesteeringu saamiseks või hoidmiseks;

9)   „atesteeritud tootja” (accredited manufacturer)– eelatesteeringu või atesteeringu saanud tootja;

10)   „põhinõuded” (substantive requirements)– EKP poolt eraldi kehtestatud turvanõuded, kvaliteedinõuded ja keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse nõuded, mida tootja peab järgima, et tegutseda euro pangatähtede turvalisuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise valdkonnas;

11)   „korraldus” (arrangements)– tootja poolt asjaomaste põhinõuete järgimiseks võetud turvalisuse, kvaliteedi- ja keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse meetmed;

12)   „atesteering vana korra alusel” (old regime accreditations)– kehtivad ajutised või lõplikud atesteeringud, eelkõige turvanõuetele, kvaliteedinõuetele vastavuse või keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse atesteeringud, mille EKP on tootjale andnud euro pangatähtede turvalisusega ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmisega tegelemiseks kooskõlas otsustega EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8;

13)   „kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevad otsused” (repealed ECB accreditation decisions)– otused EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8;

14)   „RKP” (NCB)– keskpank liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

15)   „tulevane eurosüsteemi RKP” (future Eurosystem NCB)– keskpank liikmesriigis, kes on täitnud euro kasutuselevõtu tingimused ja kelle osas on võetud otsus erandi tühistamise kohta asutamislepingu artikli 140 lõike 2 kohaselt;

16)   „sertifitseerimisasutus” (certification authority)– sõltumatu sertifitseerimisasutus, mis hindab tootjate kvaliteedinõuetele vastavuse, keskkonna-, tervisekaitse ja ohutuse juhtimissüsteeme ning millel on õigus kinnitada, et tootja täidab ISO 9001, ISO 14000 või OHSAS 18000 standardiseeriate nõuded;

17)   „tööpäev” (working day)– EKP tööpäevad esmaspäevast reedeni, v.a EKP tähtpäevad, mis on avaldatud EKP veebilehel;

18)   „kontroll” (inspection)– atesteerimismenetlus, mille eesmärgiks on hinnata tootja vastavust atesteerimisnõuetele; see toimub kohapealse või väliskontrolli kaudu, mille lõpetamisel koostatakse kontrolli lõpparuanne hindamise tulemuste kohta;

19)   „kohapealne kontroll” (on-site inspection)– EKP turvakontrolli töörühma tulek tootmise asukohta, et hinnata, kas tootmise asukoha korraldus vastab asjaomastele atesteerimisnõuetele;

20)   „väliskontroll” (off-site inspection)– tootja poolt esitatud dokumentide hindamine EKP poolt seoses kontrolliga, mida teostatakse tootmise asukohast väljaspool, et teha kindlaks, kas tootja järgib asjaomaseid atesteerimisnõudeid;

21)   „konkreetsed RKP turvakontrollid” (specific NCB security checks)– tellimuse esitanud RKP poolt varude, hävitamise või transpordi kontrolli teostamine atesteeritud tootmise asukohas seoses ametliku tootmistellimusega, mis on atesteeritud tootjale esitatud kooskõlas artikliga 11;

22)   „varude kontroll” (stock-check)– tellimuse esitanud RKP tulek atesteeritud tootmise asukohta, et hinnata asjaomase tootja poolt hoitavate euro pangatähtede turvaelementide varude arvestuse täpsust;

23)   „kontroll hävitamisel” (check on destruction)– tellimuse esitanud RKP tulek atesteeritud tootmise asukohta, et jälgida euro pangatähtede turvaelementide hävitamist ja teostada euro pangatähtede turvaelementide hävitamise ajal varude kontrolli kooskõlas artikliga 11;

24)   „transpordi kontroll” (check on transport)– atesteeritud tootja poolt euro pangatähtede ja/või euro pangatähtede paberi transpordiks rakendatud korralduse vastavuse hindamine asjaomastele transporditurvalisuse nõuetele;

25)   „tootmine” (production)– euro pangatähtede turvaelementide või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmine kooskõlas muu atesteeritud tootja, RKP või EKP poolt esitatud ametliku tellimusega, v.a tootmine teadus- ja arendustegevuse või katsetuse eesmärgil, kui tooted ei ole mõeldud emissiooniks, samuti tootmine sisereserviks.

Artikkel 2

Üldised atesteerimise põhimõtted

1.   Euro pangatähtede turvaelementidega ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalidega seoses võib tootja euro pangatähtede turvalisusega seotud ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus toimuda tootmise asukohas, mille EKP on atesteerinud või millele ta on andnud eelatesteeringu.

2.   Kui tootja ei ole varem tootmisega tegelenud, võib EKP teostada euro pangatähtede turvaelementide tootmise ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise eelatesteerimise artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud korras.

3.   Eelasteeringu võib muuta atesteeringuks, kui tootja on läbinud tootmise osas kontrolli artiklis 7 sätestatud korras.

4.   Kui atesteeritud tootja ei ole tootmisega tegelenud katkematult 36 kuu jooksul, võib EKP muuta atesteeringu eelatesteeringuks artiklis 8 sätestatud korras.

5.   Selleks et saada ja säilitada EKP eelatesteeringut või atesteeringut, peab tootja lisaks käesolevas otsuses sätestatud tingimustele täitma järgmisi nõudeid:

a)

asjaomased põhinõuded, mis on ühtlasi miinimumnõuded. Tootjad võivad vastu võtta ja rakendada rangemaid turvanõudeid, kvaliteedinõuetele vastavuse, keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse korraldust;

b)

järgmised asukoha nõuded:

i)

tema tootmise asukoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis või EFTA liikmesriigis, kui tegemist ei ole trükikojaga, või

ii)

tema tootmiskoht asub Euroopa Liidu liikmesriigis, kui tegemist on trükikojaga.

6.   Asjaoludest sõltuvalt võib EKP juhatus teha eespool lõike 5 punktis b sätestatud asukoha nõudest erandi. Erandi andmist peab EKP juhatus põhjendama.

7.   Hankemenetluses osalemise tingimustele vastavad nii eelatesteeringuga tootjad kui ka atesteeritud tootjad.

8.   Atesteeritud tootja võib toota ja/või tarnida euro pangatähtede turvaelemente ainult ametlikul tellimusel, mille esitab

a)

teine atesteeritud tootja, kelle jaoks on euro pangatähtede turvaelemendid vajalikud tema euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuses;

b)

RKP;

c)

tulevane eurosüsteemi RKP, kui EKP nõukogu on teinud vastava otsuse, või

d)

EKP.

9.   Tootja kannab kõik kulud ja seonduvad kahjud, mis tulenevad käesoleva otsuse rakendamisest.

Artikkel 3

EKP juhatuse otsused

1.   EKP juhatuse pädevuses on teha otsuseid seoses tootja atesteerimisega artiklite 6, 16–18 ja 20 alusel.

2.   EKP juhatus võib otsustada delegeerida eelatesteerimise pädevuse artikli 6 alusel edasi ühele või enamale juhatuse liikmele.

II   JAGU

ATESTEERIMISMENETLUS

Artikkel 4

Eelatesteerimise algatamise taotlus

1.   Tootja, kellel puudub mis tahes liiki atesteering ja kes soovib tegeleda euro pangatähtede turvaelementide ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmisega, esitab EKP-le kirjaliku taotluse eelatesteerimise menetluse algatamiseks.

2.   Algatamise taotluses tuleb

a)

täpsustada euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus ja euro pangatähtede turvaelemendid ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus ja euro pangatähtede tootmismaterjalid, samuti tootmise asukoha täpne aadress, mille osas atesteerimist taotletakse;

b)

lisada taotlust esitava tootja deklaratsioon põhinõuete sisu konfidentsiaalsetena käsitlemise kohta;

c)

lisada kirjalik kinnitus kõikide käesoleva otsuse asjaomaste sätete järgimise kohta.

3.   Kui tootja esitab taotluse euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuse osas, peab tootja esitama EKP-le pädevate sertifitseerimisasutuse väljastatud sertifikaatide ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 koopiad, mis kinnitavad euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuseks kavandatud asjaomase tootmise asukoha asjaomast standardit.

4.   EKP hindab tootja poolt algatamise taotluses esitatud teavet ja dokumente ning võib vajaduse korral nõuda täiendavat teavet või selgitusi.

5.   EKP võib algatamise taotluse tagasi lükata, kui seda ei täiendata vastavalt EKP täiendava teabe või selgituste nõudele lõike 4 kohaselt või kui tootja ei järgi artikli 2 lõike 5 punkti b.

Artikkel 5

Põhinõuetele vastavuse eelhinnang

1.   Algatamise taotluse saamisel edastab EKP tootjale asjaomaste põhinõuete dokumendid. EKP edastab ka dokumendid, milles tootja peab osutama, kuidas tema korraldus vastab asjaomastele põhinõuetele. Tootja täidab dokumendid ja tagastab need, et EKP saaks anda eelhinnangu, kas tootja võiks asjaomastele põhinõuetele vastata.

2.   Kui tootja suhtes, kes taotleb euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse osas eelatesteeringut, kohaldatakse riigis erihävitamisrajatise nõuet ja seda rajatist ei saa üle viia tootmise asukohta, peab tootja esitama teabe ka erihävitamisrajatise kohta, mida ta kavatseb kasutada, täpsustades järgmist:

a)

asjaomased riigisisese seaduse sätted koos selgitustega, miks ei ole võimalik erihävitusrajatist tootmise asukohta viia;

b)

erihävitusrajatis, mida tootja kavatseb kasutada;

c)

euro pangatähtede turvaelemendid, mida tootja kavatseb asjaomases erihävitusrajatises hävitada;

d)

turvakorraldus, mis on kavandatud euro pangatähtede turvaelementide kaitseks kogu transpordi vältel rajatisest ja rajatisse ning hävitamisel rajatises.

3.   EKP hindab tootja poolt esitatud teavet ja dokumente, mis on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning võib taotleda täiendavat teavet või selgitusi. EKP võib tagasi lükata iga eelatesteerimise taotluse, kui seda ei täiendata vastavalt EKP täiendava teabe või selgituste nõudele või mis ei ole kooskõlas käesoleva artikliga.

Artikkel 6

Eelatesteerimise andmine

1.   EKP võib anda tootjale eelatesteeringu, kui tootja on veenvalt tõendanud enne euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise alustamist, et tal toimib tootmise asukohas asjaomastele atesteerimisnõuetele vastav korraldus ja infrastruktuur.

2.   EKP teostab kontrolli kooskõlas artikliga 9, et hinnata tootja vastavust kõikidele atesteerimisnõuetele.

3.   Tootjat, kes on taotlenud kavandatud euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse eelatesteerimist, kontrollitakse kõigepealt turvanõuetele vastavuse osas. Muid kontrolle ei alustata enne, kui tootja on edukalt läbinud turvanõuetele vastavuse kontrolli.

Artikkel 7

Eelatesteeringu muutmine atesteeringuks

EKP võib muuta tootja eelatesteeringu atesteeringuks, kui tootja on edukalt läbinud tootmisprotsessi asjaomased kontrollid ja seega tõendanud tegeliku euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuse käigus, et tal toimib nõutav korraldus ja infrastruktuur ning et ta vastab asjaomastele atesteerimisnõuetele tootmise asukohas.

Artikkel 8

Atesteeringu muutmine eelatesteeringuks

EKP võib muuta tootja atesteeringu eelatesteeringuks, kui tootja ei ole tootmisega tegelenud katkematult 36 kuu jooksul EKP või RKP ametlikul tellimusel.

III   JAGU

KONTROLL JA RKP TURVANÕUETELE VASTAVUSE ERIKONTROLL

Artikkel 9

Kontroll

1.   EKP hindab tootja vastavust asjaomastele atesteerimisnõuetele kontrollide kaudu. Need võivad toimuda kohapealsete kontrollidena või väliskontrollidena.

2.   Kohapealset kontrolli teostatakse seoses tootja esitatud mis tahes dokumentidega, mis on asjakohased atesteerimisnõuetele vastavuse hindamisel.

3.   Kohapealse kontrolliga hinnatakse tootja vastavust asjaomastele põhinõuetele tootmise asukohas, eelkõige seoses turva- ja kvaliteedinõuetele vastavusega. EKP võib otsustada teostada kohapealset kontrolli igal ajal, mida ta peab vajalikuks, kuid see peab toimuma vähemalt iga 36 kuu järel turvalisuse ja kvaliteedi põhinõuetega euro pangatähtede tootmismaterjalide ja/või euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse osas.

4.   Turvalisuse ja kvaliteedi põhinõuetele vastavuse kohapealsest kontrollist tuleb ette teatada. Turvalisuse ja kvaliteedi põhinõuetele vastavuse kohapealne kontroll, millest on teatatud, toimub tootja ja EKP vahel kokku lepitud kuupäeval. Kui tootja on alustanud euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevust ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevust, võib turvalisuse ja kvaliteedi kohapealne kontroll toimuda ka ilma etteteatamiseta.

5.   Hiljemalt kümme tööpäeva enne kohapealseks kontrolli alustamiseks määratud kuupäeva võib EKP edastada tootjale kontrollieelse dokumentatsiooni, mille tootja peab täitma. Tootja peab selle dokumentatsiooni EKP-le tagastama vähemalt viis tööpäeva enne kohapealse kontrolli alustamise kuupäeva.

6.   Kui riigisisesest õigusest tulenevalt peab tootja kasutama erihävitusrajatist, võib kohapealse kontrolli töörühm külastada ka seda rajatist, et hinnata kas tootja poolt kavandatud korraldus on piisav asjaomaste euro pangatähtede turvaelementide ehtsuse kaitseks.

Artikkel 10

Kirjalikud järeldused ja kontrolliauranne

1.   Kui asjaomaste atesteerimisnõuete osas avastatakse kontrolli teostamisel mittevastavus, saadab EKP kirjalikud järeldused tootjale ja osutab konkreetsetele mittevastavuse juhtudele järgmise tähtaja jooksul:

a)

15 tööpäeva alates asjaomase kohapealse kontrolli lõpetamise kuupäevast;

b)

40 tööpäeva pärast kohapealse kontrolli järel asjaomaste dokumentide kättesaamist EKP poolt, eelkõige seoses artiklis 13 sätestatud kestvate kohustustega;

c)

15 tööpäeva pärast RKP aruande saamist EKP poolt, kui artiklis 11 osutatud turvakontrolli teostas RKP.

2.   Tootja peab EKP-le kirjalikult vastama 15 tööpäeva jooksul alates kirjalike järelduste saamisest ja esitama oma märkused ja mis tahes korralduste või paranduste üksikasjad, millega ta kavatseb kirjalike järelduste sisu arvesse võtta.

3.   EKP koostab kontrolliaruande eelnõu 25 päeva jooksul alates järgmisest: a) kontrolli lõpetamine, kui mittevastavusi ei avastatud; b) tootja kirjaliku vastuse saamine EKP poolt kirjalikele järeldustele või c) märkuste tegemise tähtaja lõppemine, kui märkusi ei saadud. Kontrolliaruande eelnõus kajastatakse kontrolli järeldusi ja tootjalt saadud märkusi. Kontrolliaruande eelnõus esitatakse järeldused tootja vastavuse kohta atesteerimisnõuetega.

4.   Tootja peab EKP-le kirjalikult vastama 15 tööpäeva jooksul alates kontrolliaruande eelnõu saamisest ja esitama oma märkused ja mis tahes korralduste või paranduste üksikasjad, millega ta kavatseb kontrolliaruande eelnõu sisu arvesse võtta. Pärast tootja märkuste saamist või märkuste esitamise tähtaja lõppemist koostab EKP kontrolli lõpparuande ja esitab selle asjaomasele tootjale.

5.   Kui tootja rakendab korraldusi või parandusi, võib teostada täiendavat kohapealset kontrolli, mis kinnitaks asjaomaste atesteerimisnõuete järgimist. Täiendava kohapealse kontrolli puhul võib kontrolli lõpparuande koostamine viibida.

6.   Juhul kui esineb mastaapne atesteerimisnõuetele mittevastavus, mille osas EKP peab tegema kiire otsuse ja mis võib mõistlikel kaalutlustel kaasa tuua peatamisotsuse artikli 17 alusel või kehtetuks tunnistamise artikli 18 alusel, võib EKP otsustada lühendada lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetlust, ning tootja asjaomase mittevastavuse osas märkuste esitamise maksimumtähtaeg on viis tööpäeva. EKP peab seda kiireloomulisust põhjendama.

7.   EKP võib otsustada käesolevas artiklis osutatud tähtaegu pikendada.

Artikkel 11

Konkreetsed RKP turvakontrollid

1.   Mis tahes RKP, kes on esitanud ametliku tellimuse euro pangatähtede tootmiseks, võib nende tellimustega seoses teostada varude kontrolli ning euro pangatähtede turvaelementide hävitamise kontrolli euro pangatähtede tootmise asukohas või mis tahes euro pangatähtede elementide tootmise, töötlemise, säilitamise või hävitamise asukohas.

2.   Lõikes 1 osutatud RKP võib kontrollida ka euro pangatähtede ja euro pangatähtede paberi transporti.

3.   RKP saadab EKP-le kirjaliku aruande kolme päeva jooksul pärast kontrolli teostamist, kui leitakse, et tootja rikub EKP transpordireeglite põhinõudeid või avastatakse mis tahes lahknevusi varude või hävitamise kontrolli käigus.

4.   EKP võib ametisse määrata kohapealse kontrolli eritöörühma, kes teostaks tootja asukohas kohapealset kontrolli, et teha kindlaks RKP poolt avastatud rikkumisi ja lahknevusi. Aruanne EKP kontrolli eritöörühma järeldustega koostatakse artikli 10 alusel.

IV   JAGU

KESTVAD KOHUSTUSED

Artikkel 12

Atesteeritud tootjate kestvad kohustused

1.   Atesteeritud tootja peab EKP-le asjaomase tootmise asukoha suhtes esitama artikli 4 lõikes 3 osutatud sertifikaadi koopia selle sertifikaadi igal uuendamisel või muutmisel kolme kuu jooksul pärast asjaomast uuendamist või muutmist.

2.   Atesteeritud tootja peab EKP-le viivitamata teatama mis tahes nõutava sertifikaadi kehtetuks tunnistamisest.

3.   Atesteeritud tootja esitab EKP-le viivitamata kirjaliku teate järgmise kohta:

a)

tootja lõpetamise, ümberkujundamise või mis tahes samalaadse menetluse algatamine;

b)

likvideerija, pankrotivara halduri, halduri või muu samalaadse ametniku määramine tootjale;

c)

mis tahes kavatsus kaasata kolmandad isikud euro pangatähtede tootmise tegevusse või euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevusse, mille osas tootja on atesteeritud;

d)

mis tahes muutus, mis on toimunud tootmise asukoha korralduses pärast atesteerimist ja mis mõjutab või võib mõjutada asjaomast atesteerimisnõuetele vastavust, k.a muutused asjaoludes artikli 5 lõike 2 punktide a–d alusel;

e)

mis tahes valitseva mõju muutus atesteeritud tootja üle või omandistruktuuri muutus;

f)

katkematu 34 kuu möödumine viimasest tootmisest.

4.   Atesteeritud tootja ei tohi oma atesteeringuid kolmandale isikule, sh oma tütarettevõtjatele või sidusettevõtjatele, edasi anda ega loovutada.

5.   Atesteeritud tootja ei tohi euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevust ega euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevust, samuti euro pangatähtede turvaelemente ega euro pangatähtede tootmismaterjale, mis tahes osas üle viia muusse asukohta, mida tootja omab, rendib või valdab, v.a juhul kui see asukoht on nõuetekohaselt atesteeritud kooskõlas artikliga 2 ja EKP on andnud üle viimiseks oma eelneva kirjaliku nõusoleku.

6.   Atesteeritud tootja ei tohi euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevust ega euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevust, samuti euro pangatähtede turvaelemente ega euro pangatähtede tootmismaterjale, mis tahes osas allhankida ega üle viia mis tahes kolmandale isikule, k.a tootja tütarettevõtjad ja sidusettevõtted, v.a juhul kui see kolmas isik on nõuetekohaselt atesteeritud kooskõlas artikliga 2 ja EKP on andnud allhankeks või üleviimiseks oma eelneva kirjaliku nõusoleku.

7.   EKP eelnev kirjalik nõusolek on vajalik, et atesteeritud tootja saaks euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevust või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevust allhankida mis tahes osas muus tootmise asukohas.

8.   Eelatesteeritud tootja peab EKP-le viivitamata teatama ametlikust tootmistellimusest, mille ta on saanud atesteeritud tootjalt, RKP-lt või EKP-lt, et asjaomane kontroll saaks toimuda võimalikult kiiresti. Teates tuleb näidata ametliku tellimuse andmed ning tootmise kavandatud algus- ja lõppkuupäev.

9.   Eelatesteeritud tootja esitab EKP-le teabe keskkonna-, ning tervisekaitse ja ohutuse kohta asjaomaste põhinõuete osas.

10.   Juhul kui atesteeritud tootja on trükikoda, korraldab ta valmis euro pangatähtede keemiliste ainete analüüsi teostamise ja annab EKP-le aru kooskõlas asjaomaste keskkonna- ning tervisekaitse ja ohutuse nõuetega.

11.   Atesteeritud tootja käsitleb põhinõudeid konfidentsiaalsetena.

Artikkel 13

EKP kestvad kohustused

EKP teatab atesteeritud tootjatele euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuse põhinõuete uuendamisest, mille osas neid on atesteeritud või eelatesteeritud.

V   JAGU

RIKKUMISE ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED

Artikkel 14

Rikkumise juhud

1.   Tootja mis tahes järgmine tegevus on rikkumine:

a)

mittevastavus asjaomastele atesteerimisnõuetele;

b)

EKPga kokku lepitud paranduste mitterakendamine;

c)

kohese juurdepääsu mittevõimaldamine kohapealse kontrolli töörühmale või RKP poolt ametisse määratud personalile tootmise asukohas varude, hävitamise või transpordi kontrollimiseks;

d)

vale või eksitava deklaratsiooni või valedokumendi esitamine EKP-le ja kohastel juhtudel RKP-le mis tahes menetluses käesoleva otsuse alusel;

e)

põhinõuete sisu konfidentsiaalsena käsitlemise kohustuse rikkumine.

2.   Mis tahes asjaomase atesteerimisnõude rikkumisest teatatakse rikkuvale tootjale kooskõlas artikli 10 lõikega 4 või muul viisil. Mis tahes rikkumine tuleb lõpetada kokku lepitud aja jooksul. See ajavahemik peab vastama rikkumise raskusele.

3.   Mastaapne rikkumine esineb juhul, kui euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse osas tekkis vahetu või oluline negatiivne mõju ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuses kvaliteedinõuete, keskkonna-, tervisekaitse ja ohutuse aspektide osas tekkis vahetu või oluline negatiivne mõju.

4.   EKP võib esitada tootjale soovituse korralduse parandamiseks ka siis, kui see vastab atesteerimisnõuetele.

Artikkel 15

EKP otsused rikkumise kohta

1.   EKP teeb kõik artiklites 16–18 ja 20 osutatud otsused kirjalikus vormis. Otsustes tuleb osutada järgmisele:

a)

rikkumise juhtum ja kohastel juhtudel tootja poolt esitatud märkused;

b)

tootmise asukoht, euro pangatähe turvaelement ja/või euro pangatähtede tootmismaterjal ning euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus, mida otsus käsitleb;

c)

otsuse jõustumise kuupäev;

d)

rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaeg, kui on;

e)

otsuse põhjendused.

2.   Kui EKP teeb otsuse artiklite 16–18 ja 20 alusel, peab see olema proportsioonis rikkumise raskusega ja tootja varasema käitumisega seoses muude rikkumise juhtude esinemise ja parandamisega.

3.   EKP võib teatada RKPdele ja kõikidele atesteeritud tootjatele käesoleva artikli alusel tehtud otsusest, selle ulatusest ja kestusest ning osutama, et RKPdele teatatakse mis tahes täiendavatest muudatustest tootja staatuses.

Artikkel 16

Hoiatusotsus

1.   EKP teeb atesteeritud tootja osas hoiatusotsuse järgmistel juhtudel:

a)

euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse turvalisuse aspektide või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevuse kvaliteedinõuete, keskkonna-, tervisekaitse ja ohutuse aspektide mastaapne rikkumine;

b)

mittevastavuse juhtude kordumine;

c)

rikkumise juhtude õigeaegse ja tulemusliku parandamise puudumine;

2.   EKP võtab arvesse kõik tootja poolt esitatud asjaomased selgitused.

3.   Hoiatusotsuses võib osutada, et juhul kui rikkumist ei kõrvaldata osutatud tähtaja jooksul, kohaldatakse artiklit 17 või 18.

4.   Kui EKP hinnangul ei vasta hoiatusotsus avastatud rikkumise juhu raskusele, võib ta teha otsused artikli 17 või 18 alusel.

Artikkel 17

Uute tellimuste peatamine

1.   EKP võib atesteeritud tootja suhtes teha peatamisotsuse, mille tagajärjel võib tootja lõpetada tellimuse täitmise, kuid ei tohi vastu võtta uusi tellimusi, kuni peatamisotsus on kõrvale jäetud. Peatamisotsuse võib teha järgmistel juhtudel:

a)

mastaapne rikkumine, millel on vahetu ja oluline negatiivne mõju euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse turvalisusele, kuid mille puhul tootja tõendas, et euro pangatähtede turvaelemendid pole kadunud ega varastatud või teabe lubamatut avaldamist pole toimunud, mis võiks kahjustada euro pangatähtede turvaelementide ehtsust;

b)

tootja ei võta meetmeid hoiatusotsuses osutatud rikkumise osas.

2.   EKP võtab arvesse kõik tootja poolt esitatud asjaomased selgitused.

3.   Peatamisotsuses võib osutada, et juhul kui rikkumist ei kõrvaldata osutatud tähtaja jooksul, kohaldatakse artiklit 18.

4.   Kui EKP hinnangul ei vasta peatamisotsus avastatud rikkumise juhu raskusele, võib ta teha kehtetuks tunnistamise otsuse artikli 18 alusel.

5.   Peatamisotsuse saab kõrvale jätta ainult juhul, kui kõik asjaomased rikkumise juhud on kõrvaldatud ja kontrolli poolt parandatuks loetud.

Artikkel 18

Atesteeringu kehtetuks tunnistamine

1.   EKP võib teha kehtetuks tunnistamise otsuse järgmistel juhtudel:

a)

tootja ei võta meetmeid seoses peatamisotsusega;

b)

tootja ei järgi artiklit 19;

c)

ei järgita nõuet teavitada EKPd viivitamata artikli 12 lõike 3 punktides c–f osutatud asjaoludest;

d)

atesteeritud tootja taotlus euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus tervikuna või osaliselt üle viia uude tootmise asukohta. Vastav kehtetuks tunnistamine hõlmab endist tootmise asukohta, kust asjaomane tegevus üle viiakse;

e)

atesteeritud tootja taotlus tema eelatesteering või atesteering tagasi võtta.

2.   EKP võib teha kehtetuks tunnistamise otsuse, kui ta leiab, et kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne järgmise suhtes:

a)

rikkumise juhu/juhtude raskus;

b)

euro pangatähtede turvaelementide tegeliku või potentsiaalse kao, varguse või nendega seotud teabe lubamatu avaldamise mis tahes kaudse rahalise või reputatsiooni kahju suurus;

c)

tootja vastumeetmete, võimaluste ja võime piisavus rikkumist pehmendada.

3.   EKP võtab arvesse kõik tootja esitatud asjaomased selgitused.

4.   Juhul kui tootja valdus euro pangatähtede turvaelementide üle võib ohustada euro pangatähtede kui maksevahendi ehtsust, võib EKP nõuda tootjalt meetmete võtmist, näiteks teatavate euro pangatähtede turvaelementide tarne EKP-le või RKP-le või nende hävitamine, selleks et tagada tootja valduse lõppemine euro pangatähtede turvaelementide üle pärast kehtetuks tunnistamise jõustumist.

5.   Kehtetuks tunnistamise otsuses sätestatakse kuupäev, millest alates tootja võib uuesti eelatesteeringut taotleda. Selle kuupäeva määramisel võetakse arvesse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja see peab olema vähemalt üks aasta pärast kehtetuks tunnistamise otsuse kuupäeva.

Artikkel 19

Euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse viivitamata peatamine

1.   Erandjuhtudel, kui avastatakse mastaapne rikkumine, mille tagajärjel võib toimuda euro pangatähtede turvaelementide kadumine või vargus või teabe lubamatu avaldamine, mis võiks kahjustada euro pangatähtede turvaelementide ehtsust, kui ei võeta viivitamata meetmeid, võib kohapealse kontrolli töörühm nõuda nõudeid rikkuva tootja poolt euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse viivitamata peatamist kuni rikkumise kõrvaldamiseni. Sellisel juhul ei või tootja tegevust jätkata enne EKP eelnevat kirjalikku nõusolekut.

2.   See tootja peab EKP-le esitama teabe muude tootjate kohta, kes võivad olla kaudselt kliendi või tarnijana mõjutatud euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise peatamisest. Kohapealse kontrolli töörühm võib nõuda atesteeritud tootjalt artikli 18 lõikes 4 osutatud meetmete võtmist, et tagada tema valduse puudumine euro pangatähtede turvaelementide üle ajavahemikul, mil euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus on peatatud.

3.   Kui atesteeritud tootja euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus peatatakse lõike 1 alusel, teavitab EKP kõiki lõikes 2 osutatud potentsiaalselt mõjutatud kolmandatest isikutest tootjaid, ning osutab, et potentsiaalselt mõjutatud kolmandatest isikutest tootjaid teavitatakse tootja staatuse muutumisest.

4.   Pärast EKP kohapealse kontrolli töörühma taotlust euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus peatada ja ilma et see mõjutaks muid otsuseid artiklite 16–18 alusel, lõpetab EKP peatamise viivitamata esimesel võimalusel, kui järgmine kontroll järeldab, et mittevastavus on kõrvaldatud.

Artikkel 20

Rahatrahv euro pangatähtede või pangatähepaberi koguste lahknevuste korral

1.   Euro pangatähe paberi või euro pangatähtede tootja esitab EKP-le aruande kooskõlas turvalisuse põhinõuetega mis tahes lahknevuste kohta euro pangatähtede paberi koguste ja täielikult või osaliselt trükitud euro pangatähtede koguste vahel, mis avastati euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuses atesteeritud tootmise asukohas.

2.   Kui tootja avastab euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuses lahknevuse euro pangatähtede paberi koguste ja täielikult või osaliselt trükitud euro pangatähtede koguste vahel atesteeritud tootmise asukohas ega esita aruannet kooskõlas turvalisuse põhinõuetega ning lahknevuse teave jõuab EKPni muul viisil, kohaldab EKP tootja suhtes rahatrahvi, mis ei ole väiksem kui 50 000 eurot. Kui lahknevuse nominaalväärtus on üle 50 000 euro, kohaldab EKP tootja suhtes rahatrahvi alates nimiväärtuse suurusest kuni 500 000 euroni.

3.   Kui tootja esitab EKP-le aruande euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuses avastatud lahknevuse kohta euro pangatähtede paberi koguste ja täielikult või osaliselt trükitud euro pangatähtede koguste vahel atesteeritud tootmise asukohas, kuid ei avasta lahknevuse põhjust turvalisuse põhinõuetes ette nähtud tähtaja jooksul, kaalub EKP tootja suhtes minimaalse rahatrahvi kohaldamist suuruses 50 000 eurot. Kui lahknevuse nominaalväärtus on üle 50 000 euro, kohaldab EKP tootja suhtes rahatrahvi alates nimiväärtuse suurusest kuni 500 000 euroni.

4.   Kui tootja ei avasta euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuses lahknevust euro pangatähtede paberi koguste ja täielikult või osaliselt trükitud euro pangatähtede koguste vahel atesteeritud tootmise asukohas ning lahknevus tuvastatakse ja teave selle kohta jõuab EKPni muul viisil, kohaldab EKP tootja suhtes rahatrahvi, mis ei ole väiksem kui 50 000 eurot. Kui lahknevuse nominaalväärtus on üle 50 000 euro, kohaldab EKP tootja suhtes rahatrahvi alates nimiväärtuse suurusest kuni 500 000 euroni.

5.   Lahknevuse juhu tõsidust kaalutakse juhtumipõhiselt rahatrahvi suuruse üle otsustamisel ja selle põhjal määratakse rahatrahv üle või alla 50 000 euro. Lahknevuse juhu tõsidus põhineb asjaomase lahknevuse nimiväärtusel. Rahatrahv ei ületa mingil juhul 500 000 eurot.

6.   Rahatrahvi otsused põhinevad menetlustel, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 2532/98 ja Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (5). Lisaks rahatrahvile võib EKP otsustada vastu võtta hoiatusotsuse, kehtetuks tunnistada või peatada eelatesteeringu või atesteeringu.

Artikkel 21

Läbivaatamise menetlus

1.   EKP hindab tootja poolt käesoleva otsusega seoses esitatud taotlusi ja teavet ning teavitab tootjat kirjalikult oma otsusest taotluse vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta, samuti saadud teabe kohasuse kohta, 50 tööpäeva pärast

a)

esialgse taotluse saamist või

b)

mis tahes EKP poolt nõutud täiendava teabe või selgituste saamist.

2.   Juhul kui EKP

a)

on otsustanud atesteerimise menetluse algatamise taotluse tagasi lükata;

b)

on otsustanud i) mitte anda eelatesteeringut; ii) mitte muuta eelatesteeringut atesteeringuks või iii) muuta atesteering eelatesteeringuks;

c)

on otsustanud muuta vana korra alusel tehtud atesteeringu eelatesteeringuks või atesteeringuks;

d)

teinud otsuse artiklite 16–19 alusel,

võib tootja 30 tööpäeva jooksul alates otsuse kohta antud teatest esitada EKP nõukogule kirjaliku taotluse otsuse läbivaatamiseks. Tootja peab taotlust põhjendama ja lisama kogu tõendava teabe.

3.   Läbivaatamisel ei ole peatavat mõju. EKP nõukogu võib läbivaadatava otsuse kohaldamise peatada, kui tootja on selgesõnaliselt oma läbivaatamise taotluses seda taotlenud ning põhjendanud.

4.   EKP nõukogu vaatab otsuse läbi tootja läbivaatamise taotluse alusel. Kui EKP nõukogu leiab, et otsus on käesoleva otsusega vastuolus, võib ta nõuda kõnealuse menetluse kordamist või teha lõpliku otsuse. Muul juhul lükatakse tootja läbivaatamise taotlus tagasi. Tootjat teavitatakse läbivaatamise tulemustest kirjalikult 60 tööpäeva jooksul alates läbivaatamise taotluse saamisest. EKP nõukogu otsuses esitatakse otsuse põhjendused.

5.   Euroopa Liidu Kohtul on ainupädevus lahendada käesoleva otsusega seotud vaidlusi EKP ja tootja vahel. Kui kasutatakse läbivaatamismenetlust lõike 2 alusel, ootab tootja EKP otsust seoses läbivaatamisega enne asja esitamist kohtule. Asutamislepingus sätestatud tähtaegade kulgemine algab läbivaatamisotsuse kättesaamisest.

6.   Erandina lõigetest 1–4 teostatakse läbivaatamismenetlust seoses artikli 20 alusel tehtud rahatrahvi otsustega määruses (EÜ) nr 2532/98 ja määruses (EÜ) nr 2157/1999 (EKP/1999/4) sätestatud korras.

Artikkel 22

EKP atesteeringute register

1.   EKP peab atesteeringute registrit järgmise kohta:

a)

eelatesteeringu või atesteeringu saanud tootjate nimekiri;

b)

iga tootmise asukoha kohta seal eelatesteeringu või atesteeringu saanud euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevus ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise tegevus, euro pangatähe turvaelemendid ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalid.

2.   EKP võimaldab RKPdele, tulevastele eurosüsteemi RKPdele ja atesteeritud tootjatele juurdepääsu atesteeringute registri teabele. EKP ajakohastab atesteeringute registrit korrapäraselt kooskõlas atesteeritud tootjate ja RKPde poolt käesoleva otsuse alusel esitatud teabega. Atesteeringute registri regulaarseks ajakohastamiseks võib EKP koguda atesteeritud tootjatelt, RKPdelt ja tulevastelt eurosüsteemi RKPdelt täiendavat asjakohast teavet, mida EKP peab vajalikuks atesteeringute registri teabe täpsuse ja õigsuse säilitamiseks.

3.   Kui EKP teeb peatamise otsuse artikli 17 alusel, teeb ta kooskõlas peatamise otsuse tingimustega sissekande meetme ulatuse ja kestuse kohta, samuti kõikide tootja staatuse muutuste kohta seoses tema nimega, asjaomase tootmise asukohaga, euro pangatähtede turvaelementidega, euro pangatähtede tootmismaterjalidega, euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevusega ja euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmisega.

4.   Kui EKP teeb kehtetuks tunnistamise otsuse artikli 18 alusel, jätab ta kooskõlas kehtetuks tunnistamise otsuse tingimustega atesteeringute registrist välja asjaomase tootja nime, tootmise asukoha, euro pangatähtede turvaelemendid, euro pangatähtede turvalisusega seotud tegevuse ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalid ja euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise.

VI   JAGU

MUUDATUSED, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Muudatus

Otsuse EKP/2008/3 artikli 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)   „euro pangatähtede turvaelemendid” (euro secure items)– turvalisuse reeglites osutatud asjaolud, sealhulgas euro pangatähed, mis on a) ringluses, b) väljatöötamisel, et asendada ringluses olevaid euro pangatähti, või c) ringlusest kõrvaldatud koos komponentide ja seonduva teabega, mille osas on vajalik turvakaitse, kuna selle kadumine, vargus või lubamatu avaldamine võiks kahjustada euro pangatähtede ehtsust maksevahendina;”.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

Otsused EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8 tunnistatakse kehtetuks alates artikli 26 lõikes 3 osutatud kuupäevast. Viiteid otsustele EKP/2008/3, EKP/2010/22 ja EKP/2011/8 käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 25

Üleminekusätted

1.   Tootjad, kes on atesteeritud vana korra alusel, võivad tegutseda euro pangatähtede turvalisusega seotud ja/või euro pangatähtede tootmismaterjalide tootmise valdkonnas artikli 26 lõikes 3 osutatud kuupäevani.

2.   Kaks kuud enne artikli 26 lõikes 3 osutatud kuupäeva peavad vana korra alusel atesteeritud tootjad teatama EKP-le, kas nad on tegelenud euro pangatähtede turvalisusega ja/või euro tootmismaterjalide tootmisega eelneva 36 kuu jooksul.

3.   Vana korra alusel antud atesteeringud kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevate otsuste alusel muudetakse kooskõlas lõigetega 4 ja 5 või nende kehtivus lõpeb pärast artikli 26 lõikes 3 osutatud kuupäeva, olenemata nende kehtivusajast või lõplikust staatusest.

4.   Atesteering muudetakse atesteeringuks kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7 ja kooskõlas selle otsuse asjaomaste atesteerimisnõuetega tootja puhul, kellel on kehtivad turvanõuetele vastavuse, kvaliteedinõuetele vastavuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning ohutuse atesteeringud ja kes on tootnud euro turvaelemente ja/või euro pangatähtede toormaterjale kooskõlas kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevate otsustega 36 kuu jooksul enne artikli 26 lõikes 3 sätestatud kuupäeva.

5.   Atesteering muudetakse eelatesteeringuks kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 8 ja kooskõlas selle otsuse asjaomaste atesteerimisnõuetega tootja puhul, kellel on kehtivad turvanõuetele vastavuse, kvaliteedinõuetele vastavuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning ohutuse atesteeringud ja kes ei ole tootnud euro turvaelemente ja/või euro pangatähtede toormaterjale kooskõlas kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevate otsustega 36 kuu jooksul enne artikli 26 lõikes 3 sätestatud kuupäeva.

6.   Kõik kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevate otsuste alusel toimuvad alustatud ja lõpetamata menetlused seoses atesteeringutega vana korra alusel, eelkõige

a)

turvalisuse eel- ja järelkontroll, sh kvaliteedikontroll või kvaliteedi eelaudit;

b)

atesteeringu(te) andmine;

c)

hoiatusotsuse, atesteeringu(te) peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuste vastu võtmine; või

d)

punktides a–c osutatud tegevuste või otsuste läbivaatamine,

viiakse lõpule kehtetuks tunnistatud EKP atesteerimist käsitlevate otsuste sätete alusel kuni artikli 26 lõikes 3 osutatud kuupäevani.

7.   RKPd ei kinnita euro pangatähtede trükkimist, mille keemilised ained ületavad keskkonna- ja tervisekaitse ning ohutuse nõuetes lubatud piire, alates euro pangatähtede 2016. aasta toodangust.

Artikkel 26

Lõppsätted

1.   Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artikleid 23 ja 25 kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Muid käesoleva otsuse sätteid kohaldatakse 12 kuu möödumisel selle avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud euro pangatähtede turvaelementide ja euro pangatähtede tootmismaterjalide tootjatele ning RKPdele, kui need teostavad varude kontrolli, hävitamise kontrolli või transpordi kontrolli.

Frankfurt Maini ääres, 20. detsember 2013

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(2)  ELT L 140, 30.5.2008, lk 26.

(3)  ELT L 330, 15.12.2010, lk 14.

(4)  ELT L 176, 5.7.2011, lk 52.

(5)  EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21.