ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.347.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 347

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
20. detsember 2013


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1285/2013, 11. detsember 2013, Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 (Fiscalis 2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ

25

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EL) nr 1287/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ ( 1 )

33

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Erasmus+: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ ( 1 )

50

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1289/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

74

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 ( 1 )

81

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ ( 1 )

104

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1292/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ( 1 )

174

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1293/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 ( 1 )

185

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1294/2013, 11. detsembri 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 (Toll 2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ

209

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1295/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse programm Loov Euroopa (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ ( 1 )

221

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1296/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu Progress ( 1 )

238

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1297/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätetega selliste liikmesriikide puhul, kes on sattunud tõsistesse finantsstabiilsusega seotud raskustesse või keda ähvardab oht sattuda sellistesse raskustesse, ja seoses kulukohustustest vabastamise eeskirjadega teatavate liikmesriikide puhul ning lõppmakseid käsitlevate eeskirjadega

253

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1298/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1083/2006 seoses teatavatele liikmesriikidele Euroopa Sotsiaalfondist eraldatavate rahaliste vahenditega

256

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1299/2013, 17. detsember 2013, erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil

259

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006

281

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006

289

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1302/2013, 17. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist

303

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

320

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsembri 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006

470

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005

487

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsembri 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008

549

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009

608

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007

671

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1309/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006

855

 

*

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1310/2013, 17 detsembrist 2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal

865

 

*

Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020

884

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1312/2013/EL, 11. décembre 2013., Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegilise innovatsioonikava kohta: EIT panus innovaatilisemasse Euroopasse ( 1 )

892

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 13132013/EL, 17. detsember 2013, liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta ( 1 )

924

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1314/2013, 16. detsember 2013, Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020

948

 

 

OTSUSED

 

 

2013/743/EL

 

*

Nõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ ( 1 )

965

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1285/2013,

11. detsember 2013,

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa satelliitnavigatsioonipoliitika eesmärk on anda liidule kaks satelliitnavigatsioonisüsteemi: EGNOS ja programmi Galileo raames loodud süsteem („süsteemid”). Need süsteemid on seotud vastavate programmidega Galileo ja EGNOS. Mõlemad infrastruktuurid koosnevad satelliitidest ja maapealsete jaamade võrgust.

(2)

Programmi Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ettenähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise infrastruktuur, mida saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Programmi Galileo raames loodud süsteem toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, mida on rõhutanud Euroopa Parlament ja nõukogu.

(3)

Programmi EGNOS eesmärk on parandada nii olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide („GNSS” – Global Navigation Satellite Systems) avatud signaali kvaliteeti kui ka programmi Galileo raames loodud süsteemi pakutavate teenuste kvaliteeti, kui need teenused muutuvad kättesaadavaks. Programmi EGNOS pakutav teenus peaks hõlmama esmajärjekorras liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvat territooriumi, sel otstarbel sealhulgas Assoore, Kanaari saari ja Madeirat.

(4)

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee on programme Galileo ja EGNOS pidevalt ja täielikult toetanud.

(5)

Kuna programmide Galileo ja EGNOS arendamine on jõudmas lõppjärku ning kasutusetapis süsteemideni, on vajalik kehtestada konkreetne õigusakt, mis vastaks eelkõige juhtimise ja turvalisuse osas nende vajadustele ning usaldusväärse finantsjuhtimise nõudele, ja edendaks süsteemide kasutamist.

(6)

Süsteemid on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutamine ulatub liikmesriikide piiridest palju kaugemale. Peale selle edendavad kõnealuste süsteemide kaudu osutatavad teenused mitmesuguseid majanduslikke ja ühiskondlikke tegevusi, arendades sealhulgas üleeuroopalisi võrke transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

(7)

Programmid Galileo ja EGNOS on tööstuspoliitika elluviimise vahendid ning moodustavad osa strateegiast „Euroopa 2020”, nagu nähtub komisjoni 17. novembri 2010. aasta teatisest „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”. Samuti on neid nimetatud komisjoni 4. aprilli 2011. aasta teatises „Kodanike teenistuses oleva Euroopa Liidu kosmosestrateegia väljatöötamine”. Programmid annavad liidu majandusele ja kodanikele palju eeliseid, mille koguväärtust on hinnatud umbes 130 miljardile eurole ajavahemikul 2014–2034.

(8)

Üha suurem arv majandussektoreid, eelkõige transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektor kasutavad järjest rohkem satelliitnavigatsioonisüsteeme. Samuti saavad ametiasutused neid süsteeme tulemuslikult kasutada eri valdkondades, nagu hädaabiteenus, politsei, kriisiohjamine või piirihaldus. Satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamise arendamine annab majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale tohutut kasu. Sotsiaal-majandusliku kasu saab jagada kolme põhikategooriasse: kosmoseturu kasvust tulenev otsene kasu, GNSSi-põhiste seadmete ja teenuste järelturu kasvust tulenev otsene kasu ja kaudne kasu, mis tuleneb uute rakenduste väljatöötamisest muudes valdkondades või tehnosiirdest muudesse sektoritesse, mis tekitavad uusi turuvõimalusi teistes sektorites, tootlikkuse suurenemist kogu tööstusharus ning kasu ühiskonnale saaste vähendamise ja kõrgema ohutuse ja julgeoleku kaudu.

(9)

Seetõttu on oluline, et liit toetaks nendel süsteemidel põhinevate rakenduste ja teenuste arendamist. See võimaldaks liidu kodanikel saada süsteemist kasu ja tagada üldsuse usaldus programmide Galileo ja EGNOS vastu. Asjakohane vahend GNSSi-põhiste rakenduste arendamise alase teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (2) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (programm „Horisont 2020”). Siiski tuleks käesoleva määruse alusel programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvest rahastada teadus- ja arendustegevuse väga spetsiifilist alusosa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhised kiipseadmed või vastuvõtjad, mis võimaldavad arendada rakendusi erinevates majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada programmide raames rajatud infrastruktuuri kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(10)

Arvestades satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tekitada tänapäeva ühiskonnas olulist kahju ja tuua paljudele majandustegevuses osalejatele kahjumit. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma strateegilisuse tõttu tundlikud infrastruktuurid, mida võidakse kasutada pahatahtlikel eesmärkidel. Need asjaolud võivad ohustada liidu ja liikmesriikide ning nende kodanike julgeolekut. Seetõttu peaks programmide Galileo ja EGNOS raames loodud infrastruktuuride kavandamisel, arendamisel, kasutuselevõtmisel ja kasutamisel kooskõlas standardtavadega võtma arvesse julgeolekunõudeid.

(11)

Programm Galileo hõlmab määratlemisetappi, mis on lõpule viidud, arendus- ja valideerimisetappi, mis peaks viidama lõpule 2013. aastal, kasutuselevõtuetappi, mis algas 2008. aastal ja peaks lõpule jõudma 2020. aastal, ja kasutusetappi, mis peaks algama järk-järgult aastatel 2014–2015, et kogu süsteem 2020. aastal täielikult toimiks. Esimesed neli toimivat satelliiti on ehitatud ja käivitatud arendus- ja valideerimisetapis, kuid täieliku satelliitide rühma moodustamine tuleks viia lõpule kasutuselevõtuetapis ning täiendamisega tuleks tegeleda kasutusetapis. Süsteemiga seotud maapealset infrastruktuuri tuleks vastavalt arendada ja käitada.

(12)

Programm EGNOS on kasutusetapis alates selle „avatud teenuse” ja „ohutusteenuse” („Safety of Life”) toimivaks kuulutamisest vastavalt 2009. aasta oktoobris ja 2011. aasta märtsis. Süsteemi EGNOS teenuste geograafilist ulatust laiendataks tehniliste ja finantsiliste piirangute raames ning rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele. Siiski ei tohiks laienemist muudesse maailma piirkondadesse rahastada programmidele Galileo ja EGNOS nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) alusel eraldatavatest eelarveassigneeringutest ning see ei tohiks põhjustada viivitusi kohaldamisala laiendamisel kogu liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvale territooriumile.

(13)

Galileo ohutusteenuse algset kuju, mis nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 683/2008 (4), on muudetud, et tagada koostalitlusvõime muude GNSSi süsteemidega, vastata tulemuslikult ohutusteenuse kasutajate vajadustele ning vähendada vajaliku infrastruktuuri keerukust, riske ja kulusid.

(14)

Programmi EGNOS ohutusteenuse võimalikult ulatuslikuks kasutuselevõtuks tuleks seda pakkuda ilma otsese kasutajatasuta. Programmi Galileo avalikku reguleeritud teenust tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1104/2011/EL (5) artikli 2 tähenduses pakkuda tasuta järgmistele avaliku reguleeritud teenuse kasutajatele: liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõuetekohaselt volitatud liidu ametid. Tasuta pakkumist ei tohiks käsitleda otsuses nr 1104/2011/EL sätestatud pädeva avaliku reguleeritud teenuse ameti tegevuskulude sätete kohaldamist mõjutavana.

(15)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid programmidega Galileo ja EGNOS seotud süsteemid, võrgud ja teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste satelliitnavigatsioonivahenditega, kui ühilduvus ja koostalitusvõime on sätestatud rahvusvahelises lepingus, mis ei piira strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(16)

Kuivõrd programme Galileo ja EGNOS rahastab täielikult liit, tuleks sätestada, et liit on kogu nende programmide raames loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Selleks et oleks täielikult tagatud kõikidest omandiga seotud põhiõigustest kinnipidamine, tuleks jõuda vajalike kokkulepeteni praeguste omanikega, eriti nendes osades, mis on infrastruktuuride ja nende turvalisuse jaoks kõige olulisemad. Immateriaalse vara omandiõigusega seotud käesoleva määruse sätted ei hõlma immateriaalseid õigusi, mis ei ole asjaomase siseriikliku õiguse alusel üleantavad. Liidu omandiõigus ei mõjuta liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega juhul, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks. Eelkõige peaks liidul olema võimalik programmide Galileo ja EGNOS raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandiõigusi kolmandatele isikutele loovutada või litsentsida. Et hõlbustada satelliitnavigatsiooni vastuvõttu turgudel, tuleks tagada, et kolmandatel isikutel oleks optimaalsed võimalused kasutada eelkõige programmidest Galileo ja EGNOS tulenevaid ja liidule kuuluvaid intellektuaalomandi õigusi, sealhulgas sotsiaal-majanduslikul tasandil.

(17)

Väljaspool programme Galileo ja EGNOS loodud või arendatud vara käesolevas määruses sätestatud omandisätted ei puuduta. Kuid niisugune vara võib olla programmide toimimiseks oluline. Et ergutada uue tehnoloogia arendamist väljaspool programme Galileo ja EGNOS, peaks komisjon julgustama kolmandaid isikuid pöörama tähelepanu niisugustele olulistele immateriaalsetele varadele ja kui see oleks programmide jaoks kasulik, kokku leppima nende asjakohase kasutamise tingimustes.

(18)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetappi ja kasutusetappi ning programmi EGNOS kasutusetappi peaks täielikult rahastama liit. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (6), peaksid liikmesriigid saama anda asjakohaste lepingute alusel programmidesse Galileo ja EGNOS täiendava rahalise või mitterahalise panuse, et rahastada täiendavaid programmielemente, mis on seotud asjaomaste liikmesriikide võimalike erieesmärkidega. Samuti peaksid saama programmidesse panustada kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.

(19)

Selleks et tagada programmide Galileo ja EGNOS järjepidevus ja stabiilsus ning võtta arvesse nende Euroopa mõõdet ja olulist Euroopa lisandväärtust, on vaja piisavat ja järjepidevat rahastamist finantsplaneerimise perioodide lõikes. Samuti tuleb ära näidata ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 vajaminev summa programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ning programmide Galiloe ja EGNOS kasutusetapi lõpuleviimise rahastamiseks.

(20)

Määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 eraldatakse maksimaalselt 7 071,73 miljonit eurot (jooksevhindades) programmidega Galileo ja EGNOS seotud tegevuste rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020. Selguse huvides ja kulude kontrolli all hoidmise lihtsustamiseks tuleks see üldine summa jaotada eri kategooriateks. Paindlikkuse säilitamiseks ja programmide sujuva elluviimise tagamiseks peaks komisjonil siiski olema võimalik vahendeid ühest kategooriast teise üle kanda. Programmis kätketud tegevused peaksid hõlmama ka süsteemide ja nende toimimise kaitset, sealhulgas satelliitide orbiidile saatmise ajal. Seega võiks teenuste kasutamist ja nende kaitse tagamist rahastada võimalikult suures ulatuses programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarvevahenditest, järgides kulude range haldamise põhimõtet ja määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 kehtestatud summat. Rahastada tuleks ainult andmete ja teenuste pakkumist ning mitte infrastruktuuri ostmist. Käesoleva määrusega kehtestatakse programmide Galileo ja EGNOS jätkamiseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsember 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punkti 17 tähenduses

(21)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevused, mida rahastatakse ajavahemikuks 2014–2020 liidu eelarvest programmidele Galileo ja EGNOS määratud assigneeringutest. Kõnealustest assigneeringutest tuleks rahastada peamiselt tegevusi, mis on seotud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiga, sh selle etapi haldamise ja järelevalvega, ning tegevusi, mis on seotud programmi Galileo raames loodud süsteemi kasutamisega, sh kõnealuse programmi kasutusetapile eelnevate või seda ettevalmistavate tegevustega, ning samuti tegevustega, mis on seotud süsteemi EGNOS kasutamisega. Assigneeringutest tuleks rahastada ka teatavaid muid tegevusi, mis on vajalikud programmide Galileo ja EGNOS juhtimiseks või nende eesmärkide saavutamiseks, eelkõige põhielementide alase teadus- ja arendustegevuse toetamine, näiteks programmi Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate, sealhulgas asjakohasel juhul ka positsioneerimise ja töökindluse järelevalve tarkvaramoodulid. Need elemendid ühendavad infrastruktuuri pakutavad teenused ja järelrakendused ning lihtsustavad rakenduste väljatöötamist erinevates majandussektorites. Nende väljatöötamine aitab kiirendada sotsiaal-majandusliku kasu maksimeerimist, sest sellega hõlbustatakse pakutavate teenuste turuleviimist. Komisjon peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kasutatava kulude juhtimise strateegia kohta.

(22)

Oluline on märkida, et süsteemide investeeringu- ja kasutuskulude hinnangus ajavahemikuks 2014–2020 ei ole arvesse võetud liidu võimalikke ettenägematuid rahalisi kohustusi, eeskätt selliseid kohustusi, mis on seotud teenuste osutamisest või liidu omandiõigusest süsteemidele tuleneva vastutusega, eelkõige süsteemide häirete puhul. Komisjon koostab nende kohustuste kohta omaette analüüsi.

(23)

Tuleb ka esile tuua, et käesoleva määrusega ette nähtud eelarvevahenditest ei kaeta töid, mida rahastatakse programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest, näiteks süsteemide rakenduste arendamisega seotud töid. Need tööd võimaldavad optimeerida programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutamist, tagada liidu tehtud investeeringute sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja suurendada liidu ettevõtjate oskusteavet satelliitnavigatsioonitehnoloogia vallas. Komisjon peaks tagama programmi eri aspektide erinevate rahastamisallikate läbipaistvuse ja selguse.

(24)

Lisaks eeltoodule peaks olema liit sellise süsteemide loodud tulu saaja, mis on saadud eelkõige programmi Galileo raames loodud süsteemi osutatavalt äriteenuselt, et liidu eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide toetamiseks. Peale selle võiks kõikides erasektori üksustega sõlmitud lepingutes sätestada tulude jagamise mehhanismi.

(25)

Et vältida varem programmide Galileo ja EGNOS kulgu mõjutanud ülekulusid ja viivitusi, tuleb teha rohkem jõupingutusi ülekulusid ja/või viivitusi tekitada võivate riskide maandamiseks, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide vahekokkuvõtte kohta: hinnang rakendamise kohta, eesseisvad probleemid ja finantsperspektiivid (8), ja nõukogu oma 31. märtsi 2011. aasta järeldustes ning mida on mainitud komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”.

(26)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine nõuab esiteks ranget vastutuse ja ülesannete jaotust eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) vahel ning teiseks programmide haldamise järkjärgulist kohandamist süsteemide kasutamisega seotud vajadustele.

(27)

Komisjon, kes esindab liitu – põhimõtteliselt programmide ainsat rahastajat ja süsteemide omanikku –, peaks vastutama programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest ja teostama nende üle üldist järelevalvet. Ta peaks haldama käesoleva määrusega programmidele eraldatud rahalisi vahendeid, kontrollima kõikide programmi tegevuste elluviimist ja tagama selge vastutuse ja ülesannete jaotuse eelkõige komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel. Seega tuleks anda komisjonile lisaks nendele ülesannetele, mis on seotud tema üldiste kohustustega või mis on talle pandud käesoleva määrusega, ka teatavad eriülesanded. Et kasutada optimaalselt erinevate sidusrühmade vahendeid ja oskusteavet, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid delegeerimiskokkulepetega kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(28)

Arvestades süsteemide maapealse infrastruktuuri tähtsust programmide Galileo ja EGNOS rakendamise jaoks ja selle mõju nende turvalisusele, peaks selle infrastruktuuri asukoha määramine olema üks komisjonile antavatest eriülesannetest. Süsteemide maapealse infrastruktuuri kasutuselevõtt peaks jätkuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel. Infrastruktuuri asukoha kindlaksmääramisel tuleks arvestada geograafilisi ja tehnilisi piiranguid, mis on seotud selle maapealse infrastruktuuri optimaalse geograafilise paigutusega ja asjaomasteks ülesanneteks sobivate rajatiste ja seadmete võimaliku olemasoluga, ning samuti tagada kooskõla iga maapealse jaama julgeolekualaste vajadustega ja iga liikmesriigi siseriiklike julgeolekunõuetega.

(29)

Euroopa GNSSi Agentuur loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (9), et see tagaks programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide saavutamise ja täidaks teatavaid ülesandeid, mis on seotud programmide nõuetekohase täitmisega. See on liidu asutus, mis määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohase asutusena peab täitma liidu asutuste suhtes kehtivaid kohustusi. Agentuurile tuleks usaldada teatavad ülesanded, mis on seotud programmi julgeolekuga ja agentuuri võimaliku määramisega avaliku reguleeritud teenuse eest vastutavaks asutuseks. Ühtlasi peaks agentuur toetama süsteemide edendamist ja turustamist, luues selleks muu hulgas tihedad sidemed programmide Galileo ja EGNOS raames pakutavate teenuste kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega ning ta peaks koguma teavet nende nõudmiste ja satelliitnavigatsioonituru arengu kohta. Agentuur võiks peale selle täita ülesandeid, mida komisjon usaldab talle ühe või mitme delegeerimiskokkuleppe raames, mis hõlmavad mitmesuguseid muid programmidega seotud eriülesandeid, eelkõige ülesandeid, mis on seotud süsteemide kasutamisega, sealhulgas programmide operatiivjuhtimine, rakenduste ja teenuste müügi edendamine satelliitraadionavigatsiooni turul ning programmi põhielementide arendamise edendamine. Selleks et komisjon saaks liidu esindajana täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi.

Programmide Galileo ja EGNOS operatiivjuhtimisega ja kasutamisega seotud ülesannete alase vastutuse ülekandmine Euroopa GNSSi Agentuurile peaks toimuma järk-järgult ning sõltuma nii asjakohase vastutuse ülekandmise alase läbivaatamise edukast lõpuleviimisest kui ka Euroopa GNSSi Agentuuri valmisolekust nimetatud ülesannete võtmiseks, et tagada programmide järjepidevus. Programmi EGNOS alase vastutuse ülevõtmine peaks toimuma 1. jaanuaril 2014, programmi Galileo puhul peaks see toimuma 2016. aastal.

(30)

Programmi Galileo kasutuselevõtuetapi ajaks peaks liit sõlmima ESA-ga delegeerimiskokkuleppe, milles määrataks kindlaks agentuuri ülesanded selles etapis. Komisjon kui liidu esindaja peaks tegema kõik endast sõltuva, et sõlmida delegeerimiskokkulepe kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et komisjon saaks täiel määral oma kontrollivolitusi täita, peaksid delegeerimiskokkulepped sisaldama ESA-le eraldatud vahendite haldamise üldtingimusi. Kuivõrd tegemist on täielikult liidu rahastatud tegevustega, peaksid need tingimused tagama sama ulatusliku kontrolli, nagu oleks nõutav juhul, kui ESA oleks liidu asutus.

(31)

Programmide Galileo ja EGNOS kasutusetapiks peaks Euroopa GNSSi Agentuur sõlmima ESA-ga töökokkulepped, milles määrataks kindlaks viimase ülesanded süsteemide uue põlvkonna väljatöötamisel ning tehnilise abi andmisel seoses olemasolevate süsteemide põlvkonnaga. Eelnimetatud kokkulepped peaksid vastama määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Töökokkulepetes ei peaks käsitlema ESA rolli teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevustes ega programmide Galileo ja EGNOS raames rajatud infrastruktuuride arendamise ja nendega seotud teadusuuringute varastes etappides. Neid tegevusi tuleks rahastada programmidele eraldatud eelarvest eraldi, näiteks programmile „Horisont 2020” eraldatud vahenditest.

(32)

Programmide Galileo ja EGNOS toimimise eest vastutamine hõlmab eelkõige vastutust programmide, süsteemide ja viimaste kasutamise julgeoleku eest. Muudel juhtudel kui nõukogu ühismeetme 2004/552/ÜVJP (10) kohaldamise korral, mis on vaja läbi vaadata, võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS arengut, nende haldamist ja Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, vastutab julgeoleku eest komisjon, seda vaatamata sellele, et teatavad julgeolekuga seotud ülesanded antakse Euroopa GNSSi Agentuurile. Eelkõige peab komisjon seadma sisse mehhanismid erinevate julgeolekuga tegelevate üksuste adekvaatseks kooskõlastamiseks.

(33)

Käesoleva määruse kohaldamisel esile kerkivate julgeolekuküsimuste puhul peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide asjaomaste julgeolekuekspertidega.

(34)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on selle puhul kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (11), eelkõige selle artikli 2 lõikega 2, tegemist pädeva asutusega, et aidata komisjonil täita teatavaid ülesandeid, mis on seotud kõnealuste süsteemide ja programmide Galileo ja EGNOS julgeolekut käsitlevate välissuhetega. Komisjon peaks tagama, et Euroopa välisteenistus on täielikult kaasatud tema tegevustesse, mis on seotud julgeolekuga seonduvate ülesannete täitmisega välissuhete valdkonnas. Selleks tuleks anda Euroopa välisteenistusele kogu vajalikku tehnilist abi.

(35)

Et tagada teabe turvaline ringlus käesoleva määruse reguleerimisala ulatuses, tuleks asjakohastes julgeolekueeskirjades sätestada ELi salastatud teabe kaitsetase, mis on komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (12) lisas kehtestatud julgeolekueeskirjades ning nõukogu otsuse 2013/488/EL (13) lisas kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne. Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et nende siseriiklikke julgeolekueeskirju kohaldatakse kõigi nende territooriumil elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes tegelevad programme Galileo ja EGNOS käsitleva ELi salastatud teabega. ESA julgeolekueeskirju ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. juuni 2011. aasta otsust (14) tuleks pidada otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja otsuse 2013/488/EL lisades sätestatud julgeolekueeskirjadega samaväärseteks.

(36)

Käesolev määrus ei mõjuta kehtivaid või tulevikus kehtestatavaid eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu dokumentidele, mis võetakse vastu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 15 lõikele 3. Lisaks sellele ei tuleks käesolevat määrust käsitada kohustusena liikmesriikidele eirata oma põhiseaduslikke norme seoses juurdepääsuga dokumentidele.

(37)

Programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud liidu vahendite eraldamiseks ülempiiri raames, mida komisjon ei tohiks ületada, tuleks läbi viia tulemuslikud hankemenetlused, eelkõige sõlmida leping tingimustel, mis tagab vahendite optimaalne kasutamise, kvaliteetsed teenused, programmide tõrgeteta eluviimise, riskide tulemusliku maandamise ning ettenähtud ajakavast kinnipidamise. Asjaomane hankija peaks tegema kõik võimaliku, et neid nõudeid täita.

(38)

Kuna programme Galileo ja EGNOS rahastab liit, peaksid programmide raames tehtavad riigihanked vastama riigihangete suhtes kehtivatele liidu eeskirjadele ja nende eesmärk peaks olema eeskätt tagada kulutuste otstarbekus, hoida kulusid kontrolli all, leevendada riske, suurendada tõhusust ja vähendada sõltumist üksikutest tarnijatest. Kõikides liikmesriikides tuleks püüda tagada avatud ja õiglane konkurents kogu tööstustarnete ahelas ning tasakaalustatud osalemisvõimaluste pakkumine kõikide tasandite ettevõtjatele erinevates tegevusvaldkondades, eelkõige uutele turuletulijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele („VKEd”). Vältida tuleks võimalikku turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ja pikaajalist sõltumist üksikutest tarnijatest. Programmi riskide leevendamiseks, üksikutest tarnijatest sõltumise vältimiseks ja parema kontrolli tagamiseks programmide ja nende kulude ning ajakavade üle tuleks vajaduse piires kasutada mitut tarnijat. Lisaks tuleks kaitsta ja edendada Euroopa tööstuse arengut kõikides satelliitnavigatsiooniga seotud valdkondades vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline. Lepingu rikkumise või täitmata jätmise riski tuleks võimalikult suurel määral maandada. Selleks peaksid töövõtjad tõendama oma suutlikkust täita lepingut seoses võetud kohustuste ja lepingu kestusega. Seetõttu peaks hankija asjakohasel juhul täpsustama tarnete sooritamise ja teenuste osutamise garanteerimisega seotud nõuded.

Lisaks sellele võib hankija tundliku loomuga kaupade ja teenuste ostu korral kohaldada sellise ostu suhtes erinõudeid, eelkõige teabeturbe tagamise osas. Liidu ettevõtjatel peaks olema lubatud kasutada teatavate komponentide ja teenuste puhul liiduväliseid allikaid, kui on tõendatud nende olulised eelised kvaliteedi ja kulude osas, võttes siiski arvesse programmide strateegilisust ja liidu turva- ja ekspordikontrollinõudeid. Programmidesse tehtud avaliku sektori investeeringud ning tööstuslikud kogemused ja oskused, sealhulgas programmide määratlemis- ning arendus- ja valideerimisetappidel saadud kogemused ja oskused, tuleks maksimaalselt ära kasutada, kindlustades samas, et ei rikuta konkureeriva pakkumise eeskirju.

(39)

Hangitava toote, teenuse või töö kogumaksumuse, sealhulgas nendega seotud pikaajalise tegevuskulu paremaks hindamiseks tuleks majanduslikult soodsaimast pakkumisest lähtuva hanke korral võtta hankemenetluse käigus asjakohasel juhul arvesse hangitava toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea jooksul tekkivat kulu, kasutades kulutõhususel põhinevat lähenemisviisi, nagu kasutustsükli kulude arvestus. Selleks peaks hankija tagama, et toote, teenuse või töö kasuliku kasutusea kulude arvutamiseks kasutatav meetod on hanketeates või pakkumisteatises selgelt kirjeldatud ning et see võimaldab kontrollida pakkujate esitatud teabe täpsust.

(40)

Satelliitnavigatsioon on keerukas ja pidevalt arenev tehnoloogia. See toob programmide Galileo ja EGNOS raames tehtavate riigihangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks võivad olla seadmed või pikaajaliste teenuste osutamine. Nende eripärade tõttu tuleb riigihangete puhul ette näha spetsiaalsed meetmed, mida rakendatakse lisaks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele. Nii peaks hankija saama taastada võrdsed tingimused olukorras, kus ühel või mitmel ettevõtjal on enne pakkumismenetluse väljakuulutamist hanke objektiks olevate tegevuste kohta siseteavet. Samuti peaks tellija saama sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, lisada lepingu täitmise käigus sellele teatavatel tingimustel lisaklausleid või piirata allhangete määra. Kuna programmide Galileo ja EGNOS tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratletud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt hinnata ning sellisel juhul oleks hea sõlmida spetsiaalset laadi lepingud, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis samas sisaldavad liidu rahalisi huve kaitsvaid klausleid.

(41)

Tuleks märkida, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikega 3 peaksid liikmesriigid hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võivad kahjustada programme Galileo ja EGNOS või teenuseid. Samuti tuleks selgitada, et asjaomased liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi Galileo raames rajatud süsteemi jaoks vajaliku raadiospektri kättesaadavus ja kaitse, et võimaldada süsteemipõhiste rakenduste täielikku väljaarendamist ja rakendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (15).

(42)

Süsteemide ülemaailmse tähtsuse tõttu on hädavajalik, et liit sõlmiks programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218, tagades seeläbi eelkõige programmide nõuetekohase täitmise, lahendades teatavaid julgeoleku- ja hinnapoliitika küsimusi, optimeerides liidu kodanikele osutatavaid teenuseid ning rahuldades kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi. Samuti võib osutuda vajalikuks kehtivate lepingute kohandamine vastavalt programmide Galileo ja EGNOS arengule. Kõnealuste lepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel võib komisjon küsida abi Euroopa välisteenistuselt, ESA-lt ja Euroopa GNSSi Agentuurilt, lähtudes neile käesoleva määrusega antud ülesannetest.

(43)

Tuleks kinnitada, et teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välispartneritelt. Muud programmi Galileo ja EGNOS avaliku haldamisega tegelevad üksused võivad samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel.

(44)

Liit põhineb põhiõiguste austamisel ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 on sõnaselgelt tunnustatud õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitset. Programmi Galileo ja EGNOS raames tuleks tagada isikuandmete ja eraelu kaitse.

(45)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(46)

On vaja tagada, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse korrapäraselt programmide Galileo ja EGNOS elluviimisest, eelkõige seoses riskihaldamise, kulude, ajakava ja tulemuslikkusega. Lisaks sellele tulevad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad kokku Galileo institutsioonidevahelises toimkonnas vastavalt ühisavaldusele Galileo institutsioonidevahelise toimkonna kohta, mis avaldatakse koos käesoleva määrusega.

(47)

Komisjon peaks teostama hindamisi programmide Galileo ja EGNOS eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, võttes aluseks kokkulepitud näitajad.

(48)

Selleks et tagada süsteemide julgeolek ja toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte süsteemide turvalisuse ja toimimise tagamiseks vajalike kõrgetasemeliste eesmärkide kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(50)

Programmide Galileo ja EGNOS nõuetekohane avalik haldamine eeldab programmide ühetaolist juhtimist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA esindajad peaksid saama osaleda vaatlejatena komisjoni abistamiseks loodud Euroopa GNSSi programmide komitee („komitee”) töös. Samadel põhjustel peaks liiduga rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olema õigus osaleda komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Euroopa GNSSi Agentuuri, ESA, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust komitees hääletada.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt rajada satelliitnavigatsioonisüsteemid ja neid kasutada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see ületab üksi tegutseva liikmesriigi rahalised ja tehnilised võimalused ning seetõttu saab seda ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 876/2002 (17) loodud ühisettevõte Galileo lõpetas tegevuse 31. detsembril 2006. Sellest tulenevalt tuleb tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 876/2002.

(53)

Võttes arvesse programmide Galileo ja EGNOS hindamise vajadust ja määruses (EÜ) nr 683/2008 tehtavate muudatuste olulisust, tuleks määrus (EÜ) nr 683/2008 selguse ja õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide raames süsteemide rajamise ja kasutamise, eelkõige haldamise ja liidu vahendite eraldamise kohta.

Artikkel 2

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid ja -programmid

1.   Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid Galileo ja EGNOS hõlmavad kõiki vajalikke tegevusi, et määratleda, arendada, valideerida, ehitada, kasutada, uuendada ja täiustada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteeme – programmi Galileo raames loodud süsteemi ja süsteemi EGNOS – ning tagada nende turvalisus ja koostalitlusvõime.

Programmide eesmärk on samuti maksimeerida Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide sotsiaal-majanduslikku kasu, eelkõige edendades süsteemide kasutamist ja tugevdades nendel süsteemidel põhinevate rakenduste ja teenuste arendamist.

2.   Programmi Galileo raames loodud süsteem on tsiviilkontrolli all olev tsiviilotstarbeline süsteem ja autonoomne ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSSi) infrastruktuur, mis hõlmab rühma satelliite ja maapealsete jaamade ülemaailmset võrku.

3.   EGNOSe süsteem on piirkondliku satelliitnavigatsioonisüsteemi infrastruktuur, mis jälgib ja korrigeerib avatud signaale, mida edastavad ülemaailmsed satelliitnavigatsioonisüsteemid, samuti avatud teenuste signaale, mida pakub programmi Galileo raames loodud süsteem, kui need muutuvad kättesaadavaks. Süsteem hõlmab maapealseid jaamu ja mitut transpondrit, mis paiknevad geostatsionaarsetel satelliitidel.

4.   Programmi Galileo erieesmärkideks on tagada, et programmil põhineva süsteemi edastatud signaale saab kasutada järgmiste funktsioonide täitmiseks:

a)

pakkuda avatud teenust (Open Service, OS), mis on kasutajale tasuta ja annab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteavet, mis on mõeldud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste massiturule;

b)

toetada Galileo avatud teenuse signaalide abil ja/või koostöös muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega töökindluse seire teenuseid, mis on suunatud ohutusrakenduste kasutajatele, kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

c)

pakkuda äriteenust (Commercial Service, CS), mis võimaldab töötada välja kutse- või majandustegevuses kasutatavaid rakendusi, mis on paremate töötulemuste ja andmete tõttu suurema lisandväärtusega kui avatud teenus;

d)

pakkuda avalikku reguleeritud teenust (Public Regulated Service, PRS), mis on ette nähtud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus, tasuta liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja vajaduse korral nõuetekohaselt volitatud liidu ametitele; need teenused kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale. Muude kõnealuse teenuse otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 2 osutatud kasutajatelt tasu nõudmine määratakse kindlaks juhtumipõhiselt ja asjakohased sätted kehtestatakse eelnimetatud otsuse artikli 3 lõike 5 kohaselt sõlmitud lepingutes;

e)

aidata kaasa süsteemi COSPAS-SARSAT otsingu- ja päästeteenistuse tegevusele (Search and Rescue Support Service, SAR), võttes vastu radarimajakate edastatavaid hädasignaale ja edastades neile sõnumeid.

5.   Programmi EGNOS erieesmärk on tagada, et süsteemi EGNOS edastatud signaale saab kasutada järgmiste funktsioonide täitmiseks:

a)

pakkuda avatud teenust (OS), mis on kasutajale tasuta ja suunatud peamiselt satelliitnavigatsioonirakenduste massiturule ning varustab positsioneerimis- ja sünkroniseerimisteabega EGNOS süsteemiga hõlmatud alal;

b)

pakkuda äriandmete levitamise teenust, nimelt EGNOS andmete levitamise teenust (EDAS), mis võimaldab töötada välja kutse- ja majandustegevuses kasutatavaid rakendusi, mis on paremate töötulemuste ja andmete tõttu suurema lisandväärtusega kui EDASi avatud teenus;

c)

pakkuda ohutusteenust (safety-of-life service, SoL), mis on suunatud kasutajatele, kelle jaoks ohutus on elulise tähtsusega. See teenus, mida osutatakse kasutajatele otsese kasutustasuta, rahuldab eelkõige teatavates sektorites tekkivaid vajadusi seoses katkematuse, kättesaadavuse ja täpsusega ning sisaldab funktsiooni, mis võimaldab teavitada kasutajat süsteemis esinevast häirest levialal või lubatud hälbe piire ületavast signaalist süsteemides, mida süsteem EGNOS täiendab.

Esmajärjekorras pakutakse neid funktsioone võimalikult kiiresti liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvatel territooriumitel.

Programmi EGNOS teenuste geograafilist ulatust võidakse laiendada tehnilise teostatavuse piires ning rahvusvaheliste lepingute alusel muudele piirkondadele maailmas, eelkõige kandidaatriikide territooriumitele või ühtse Euroopa taevaga hõlmatud kolmandatele riikidele ja Euroopa naabruspoliitika riikidele. Teenuse ulatuse laiendamisega seotud kulusid, sealhulgas kasutuskulusid ei kaeta artiklis 9 osutatud vahenditest. Kõnealuse laiendamise tõttu ei tohi viibida süsteemi EGNOS geograafiline laiendamine liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvatele territooriumitele.

Artikkel 3

Programmi Galileo etapid

Programm Galileo hõlmab järgmisi etappe, mis võivad osaliselt kattuda:

a)

määratlemisetapp, mille käigus kavandati süsteemi struktuur ja määrati kindlaks selle koostisosad ning mis jõudis lõpule 2001. aastal;

b)

arendus- ja valideerimisetapp, mis hõlmab esimeste satelliitide valmistamist ja orbiidile saatmist, esimest maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning kõiki töid, mis on vajalikud süsteemi hindamiseks orbiidil, ja mis peaks jõudma lõpule 31. detsembriks 2013. aastal;

c)

kasutuselevõtuetapp, mis peaks jõudma lõpule 31. detsembriks 2020. aastaks ja mis hõlmab järgmist:

i)

kogu kosmose infrastruktuuri, eriti artikli 2 lõikes 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks vajalike satelliitide ja samuti vajalike varusatelliitide ehitamine, paigaldamine ja kaitse ning edasiarendamisega seotud hooldus ja toimingud;

ii)

kogu maapealse infrastruktuuri, eelkõige satelliitide kontrollimiseks ja satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi andmete töötlemiseks vajaliku infrastruktuuri ja teeninduskeskuste ja muude maapealsete keskuste ehitamine, paigaldamine ja kaitse ning edasiarendamisega seotud hooldus ja toimingud;

iii)

kasutusetapi ettevalmistamine, sealhulgas artikli 2 lõikes 4 osutatud teenuste osutamisega seotud ettevalmistused;

d)

kasutusetapp, mis hõlmab järgmist:

i)

kosmosepõhise infrastruktuuri haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

ii)

maapealse infrastruktuuri, eelkõige teeninduskeskuste ja muude maapealsete keskuste, võrkude ja tegevuskohtade haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

iii)

süsteemi tulevaste põlvkondade väljatöötamine ja artikli 2 lõikes 4 osutatud teenuste edasiarendamine;

iv)

programmiga seotud sertifitseerimis- ja standardimistoimingud;

v)

artikli 2 lõikes 4 osutatud teenuste osutamine ja turustamine;

vi)

koostöö teiste GNSSi süsteemidega ning

vii)

kõiki muud tegevused, mis on vajalikud süsteemi arendamiseks ja programmi tõrgeteta toimimise tagamiseks.

Kasutusetapiga alustatakse järk-järgult ajavahemikul 2014–2015, pakkudes esialgu avatud teenust, otsingu- ja päästeteenust ning avalikku reguleeritud teenust. Neid algseid teenuseid täiustatakse järk-järgult ja artikli 2 lõikes 4 osutatud erieesmärkidena kirjeldatud funktsioonid käivitatakse järk-järgult, et saavutada täielik töövalmidus 31. detsembriks 2020.

Artikkel 4

EGNOSe kasutusetapp

EGNOSe kasutusetapp koosneb eeskätt järgmisest:

a)

kosmose infrastruktuuri haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

b)

maapealse infrastruktuuri, eelkõige võrkude, tegevuskohtade ja toetusrajatiste haldamine, hooldus, pidev täiendamine, arendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine;

c)

süsteemi tulevaste põlvkondade väljatöötamine ja artikli 2 lõikes 5 osutatud teenuste edasiarendamine;

d)

programmiga seotud sertifitseerimis- ja standardimistoimingud;

e)

artikli 2 lõikes 5 osutatud teenuste osutamine ja turustamine;

f)

kõik süsteemi usaldusväärsuse ja selle kasutatavuse tagamisega seonduv;

g)

tegevuse kooskõlastamine artikli 2 lõike 5 teise ja kolmanda lõigu kohaste erieesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 5

Süsteemide ühilduvus ja koostalitlusvõime

1.   Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad süsteemid, võrgud ja teenused on tehniliselt omavahel ühilduvad ja koostalitlusvõimelised.

2.   Programmide EGNOS ja Galileo raames loodavad süsteemid, võrgud ja teenused on ühilduvad ja koostalitlusvõimelised teiste satelliitnavigatsioonisüsteemidega ja tavapäraste raadionavigatsioonivahenditega, kui ühilduvuse ja koostalitlusvõime nõuded on sätestatud artikli 29 kohaselt sõlmitud rahvusvahelises lepingus.

Artikkel 6

Omandiõigus

Liit on kogu programmide Galileo ja EGNOS käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanik. Asjakohastel juhtudel sõlmitakse sel eesmärgil kolmandate isikutega lepingud olemasolevate omandiõiguste kohta.

Komisjon tagab asjakohase raamistiku abil käesolevas artiklis osutatud vara optimaalse kasutamise. Eelkõige teostab ta programmidega Galileo ja EGNOS seotud intellektuaalomandi õigusi võimalikult tulemuslikult, võttes arvesse vajadust kaitsta ja väärtustada liidu intellektuaalomandi õigusi, kõigi sidusrühmade huvisid, ja vajadust turgude ja uute tehnoloogiate harmoonilise arengu järele. Selleks tagab komisjon, et programmide Galileo ja EGNOS raames sõlmitud lepingud kätkevad võimalust nende programmide raames tehtud tööst tulenevaid intellektuaalomandi õigusi kolmandatele isikutele loovutada või litsentsida.

II   PEATÜKK

OSALEMINE RAHASTAMISES JA EELARVEMEHHANISMID

Artikkel 7

Tegevused

1.   Käesoleva määruse kohaselt programmidele Galileo ja EGNOS ajavahemikuks 2014–2020 eraldatud liidu eelarveassigneeringutest rahastatakse järgmisi tegevusi, mis on seotud:

a)

programmi Galileo kasutuselevõtuetapi lõpuleviimisega, millele on osutatud artikli 3 punktis c;

b)

programmi Galileo kasutusetapiga, millele on osutatud artikli 3 punktis d;

c)

programmi EGNOS kasutusetapiga, millele on osutatud artiklis 4;

d)

programmide Galileo ja EGNOS haldamise ja järelevalvega.

2.   Programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud liidu eelarveassigneeringutest rahastatakse vastavalt artikli 9 lõikele 2 ka tegevusi, mis seonduvad põhielementide alase teadus- ja arendustegevusega, näiteks Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjatega.

3.   Programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud liidu eelarveassigneeringutest kaetakse ka komisjoni kulud, mis on seotud programmide haldamiseks ja artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud erieesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega. Nendest kuludest kaetakse eelkõige järgmised kulud:

a)

ekspertide uuringud ja koosolekud;

b)

teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas institutsioonide teavitustegevus liidu poliitiliste prioriteetide teemal, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, pidades eelkõige silmas koostoime loomist muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondadega;

c)

infotehnoloogilised võrgud, mille eesmärgiks on infotöötlus või -vahetus;

d)

igasugune muu komisjonile osutatud tehniline ja halduslik abi programmide haldamiseks.

4.   Programmide Galileo ja EGNOS ja nende erinevate etappide kulud tehakse täpselt kindlaks. Komisjon, kes tegutseb kooskõlas läbipaistva juhtimise põhimõttega, teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja artiklis 36 osutatud komiteed („komitee”) igal aastal liidu vahendite, sealhulgas ettenägematute kulude reservi eraldamisest ja kasutamisest seoses iga käesoleva artikli lõikes 1, 2 ja 3 nimetatud tegevusega.

Artikkel 8

Programmide Galileo ja EGNOS rahastamine

1.   Liit rahastab vastavalt artiklile 9 programmidega Galileo ja EGNOS seotud tegevusi, millele on viidatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, et täita artiklis 2 seatud eesmärke, ilma et see piiraks rahastamist mis tahes muudest rahastamisallikatest, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 viidatud allikatest.

2.   Liikmesriigid võivad taotleda programmide Galileo ja EGNOS täiendavat rahastamist, et katta konkreetsetel juhtudel täiendavaid elemente, tingimusel et need täiendavad elemendid ei põhjusta mingit rahalist või tehnilist koormust või viivitusi asjaomases programmis. Liikmesriigi taotluse alusel otsustab komisjon vastavalt artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele, kas nimetatud tingimused on täidetud. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed mõjust, mida avaldab programmidele Galileo ja EGNOS käesoleva lõike kohaldamine.

3.   Ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad programme Galileo ja EGNOS täiendavalt rahastada. Artiklis 29 osutatud rahvusvahelistes lepingutes määratakse kindlaks programmis osalemise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendavat rahastamist käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 2.

Artikkel 9

Vahendid

1.   Rahastamispakett artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks ja nende tegevustega seotud riskide katmiseks ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 on 7 071,73 miljonit eurot jooksevhindades.

Iga-aastased eraldised määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

Esimeses lõigus osutatud summa jaotatakse kulukategooriate vahel jooksevhindades:

a)

artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuse jaoks 1 930 miljonit eurot;

b)

artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse jaoks 3 000 miljonit eurot;

c)

artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud tegevuse jaoks 1 580 miljonit eurot;

d)

artikli 7 lõike 1 punktis d ja artikli 7 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks 561,73 miljonit eurot.

2.   Ilma et see piiraks nende summade kasutamist, mis on eraldatud süsteemipõhiste rakenduste arendamiseks programmi „Horisont 2020” raames, rahastatakse programmidele Galileo ja EGNOS eraldatud eelarveassigneeringutest, sealhulgas sihtotstarbelistest tuludest, artikli 7 lõikes 1a osutatud tegevusi kuni 100 miljoni euro ulatuses püsivhindades.

3.   Komisjon võib lõike 1 kolmanda lõigu punktides a–d sätestatud vahendeid ühest kulukategooriast teise ümber paigutada kuni 10 % ulatuses lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast. Kui ümberpaigutamine puudutab kumulatiivset summat, mis ületab 10 % lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast, konsulteerib komisjon artikli 36 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt komiteega.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist ümberpaigutustest kulukategooriate vahel.

4.   Assigneeringuid kasutatakse vastavalt käesoleva määruse ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldatavatele sätetele.

5.   Programmidega Galileo ja EGNOS seotud eelarvelised kohustused täidetakse iga-aastaste eraldistega.

6.   Komisjon haldab lõikes 1 osutatud rahalisi vahendeid läbipaistval ja kulutõhusal viisil. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kasutatava kulude juhtimise strateegia kohta.

Artikkel 10

Programmidest Galileo ja EGNOS saadav tulu

1.   Süsteemide kasutamisest saadava tulu kogub liit, see kantakse liidu eelarvesse ja eraldatakse programmidele Galileo ja EGNOS, eelkõige artikli 2 lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks. Kui tulu ületab programmide kasutusetappide rahastamise vajaduse, siis saavad tulu suunamise põhimõtete muutmise heaks kiita Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal.

2.   Tulu jaotamise mehhanism võib olla ette nähtud erasektori üksusega sõlmitavates lepingutes.

3.   Eelarve täitmise eest kaudselt vastutavatele üksustele tehtud eelmaksetelt kogunenud intressid eraldatakse tegevustele vastavalt komisjoni ja asjaomase üksuse vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepele või lepingule. Vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele avavad eelarve täitmise eest kaudselt vastutavad üksused kontod, mis võimaldavad kindlaks teha rahalisi vahendeid ja vastavat intressi.

III   PEATÜKK

PROGRAMMIDE GALILEO JA EGNOS AVALIK HALDAMINE

Artikkel 11

Programmide Galileo ja EGNOS haldamise põhimõtted

Programmide Galileo ja EGNOS avalik juhtimine rajaneb järgmistel põhimõtetel:

a)

ülesannete ja vastutuse selge jaotamine asjaomaste üksuste, eelkõige komisjoni, Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel komisjoni üldisel vastutusel;

b)

siiras koostöö punktis a osutatud üksuste ja liikmesriikide vahel;

c)

tugev programmide kontroll, sealhulgas range kulude ja ajakava järgimine kõigi asjaomaste üksuste poolt oma vastutusalas seoses programmide Galileo ja EGNOS eesmärkidega;

d)

olemasolevate struktuuride kasutamise optimeerimine ja ratsionaliseerimine, et vältida tehnilise oskusteabe dubleerimist;

e)

projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate parimate tavade kasutamine programmide Galileo ja EGNOS rakendamise järelevalves eriomaseid nõudeid arvestades ja valdkondlike ekspertide toetusel.

Artikkel 12

Komisjoni ülesanded

1.   Komisjonil on üldine vastutus programmide Galileo ja EGNOS eest. Ta käsutab käesoleva määrusega eraldatud rahalisi vahendeid ja kontrollib programmi kõigi tegevuste elluviimist, eelkõige seoses kulude, haldamise ja tulemuslikkusega.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud üldisele vastutusele ja käesolevas määruses osutatud spetsiifilistele ülesannetele on komisjonil järgmised ülesanded:

a)

tagada ülesannete selge jaotus programmidega Galileo ja EGNOS seotud eri üksuste vahel ja jagada sel eesmärgil artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 15 nimetatud ülesannete täitmine (eelkõige delegeerimiskokkulepete kaudu) Euroopa GNSSi Agentuurile ja ESA-le;

b)

tagada programmide Galileo ja EGNOS õigeaegne elluviimine neile eraldatud vahendite piires ja kooskõlas artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Selleks kehtestab ta asjakohased vahendid ja struktuurimeetmed programmidega Galileo ja EGNOS seotud riskide kindlakstegemiseks, kontrollimiseks, leevendamiseks ja järelevalveks ning rakendab neid;

c)

korraldada liidu nimel ja oma pädevusvaldkonnas suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

d)

anda liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile õigeaegselt kogu asjakohane teave programmide Galileo ja EGNOS kohta, eelkõige seoses riskijuhtimise, üldiste kulude, iga Galileo infrastruktuuri olulise elemendi iga-aastaste tegevuskulude, tulude, ajakava ja tulemuslikkusega, ning ülevaade artikli 11 punktis e osutatud projektijuhtimise süsteemide ja tehnikate rakendamisest;

e)

hinnata võimalust edendada ja tagada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamine erinevates majandussektorites, analüüsides muu hulgas süsteemide tekitatava kasu ärakasutamist.

3.   Kui see on vajalik artiklis 3 osutatud programmi Galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetappide ja artiklis 4 osutatud programmi EGNOS kasutusetapi nõuetekohaseks täitmiseks, kehtestab komisjon vajaduse korral meetmed, mis on vajalikud, et

a)

hallata ja vähendada programmide Galileo ja EGNOS täitmisega kaasnevaid riske;

b)

teha kindlaks oluliste otsuste tegemise etapid programmide elluviimise seireks ja hindamiseks;

c)

määrata kindlaks süsteemide maapealse infrastruktuuri paiknemine kooskõlas turvanõuetega, järgides avatud ja läbipaistvat menetlust, ja tagada nende toimimine;

d)

määrata kindlaks tehnilised ja operatiivnõuded, mis on vajalikud artikli 2 lõike 4 punktides b ja c osutatud funktsioonide täitmiseks ja süsteemiarenduste rakendamiseks.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Süsteemide ja nende toimimise turvalisus

1.   Komisjon tagab programmide Galileo ja EGNOS turvalisuse, sealhulgas süsteemide ja nende toimimise turvalisuse. Sellel eesmärgil komisjon:

a)

võtab arvesse järelevalve ja programmide turvanõuete ja -normide integreerimise vajadust;

b)

tagab, et nende nõuete ja normide üldine mõju toetab programmide edenemist, eelkõige kulude, riskihalduse ja ajakava osas;

c)

loob erinevate asjaomaste asutuste vahelise kooskõlastusmehhanismi;

d)

võtab arvesse kehtivaid turvanorme ja -nõudeid, et mitte vähendada turvalisuse üldist taset ega takistada nendel normidel ja nõuetel põhineva kehtiva süsteemi toimimist.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 14 ja 16 ning otsuse nr 1104/2011/EL artikli 8 kohaldamist, võtab komisjon artiklis 35 sätestatud tingimustel vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kõrgetasemelised eesmärgid, et tagada lõikes 1 osutatud programmide Galileo ja EGNOS turvalisus.

3.   Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud kõrgetasemeliste eesmärkide rakendamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused ja muud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Kooskõlas otsuse 2010/427/EL artikli 2 lõikega 2 jätkab Euroopa välisteenistus komisjoni abistamist tema ülesannete täitmisel välissuhete valdkonnas.

Artikkel 14

Euroopa GNSSi Agentuuri ülesanded

1   Kooskõlas komisjoni kehtestatud suunistega teeb Euroopa GNSSi Agentuur järgmist:

a)

tagab seoses programmide Galileo ja EGNOS julgeolekuga ja ilma et see piiraks artiklite 13 ja 16 kohaldamist:

i)

oma turvalisuse akrediteerimise nõukogu kaudu turvalisuse akrediteerimise vastavalt määruse (EL) nr 912/2010 III peatükile. Sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise, jälgib seda ning teostab süsteemi turbeauditeid;

ii)

määruse (EL) nr 912/2010 artikli 6 punktis d osutatud Galileo turvaseirekeskuse tegevuse kooskõlas käesoleva määruse artiklis 13 osutatud normide ja nõuetega ning vastavalt ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud juhiste kohaselt;

b)

täidab otsuse nr 1104/2011/EL artiklis 5 sätestatud ülesandeid ja abistab komisjoni vastavalt selle otsuse artikli 8 lõikele 6;

c)

aitab programmi Galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi EGNOS kasutusetapi raames kaasa artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud teenuste edendamisele ja turustamisele, viies selleks muu hulgas läbi vajaliku turuanalüüsi, eelkõige Euroopa GNSSi Agentuuri igal aastal rakenduste ja teenuste turu kohta koostatava turuaruande kaudu, luues tihedaid kontakte süsteemide kasutajate ja potentsiaalsete kasutajatega, et koguda teavet nende vajaduste kohta, jälgides arenguid satelliidinavigatsiooni järelturul ning koostades tegevuskava artikli 2 lõigetes 4 ja 5 osutatud teenuste vastuvõtmiseks kasutajaskonna poolt, mis hõlmaks eelkõige asjaomaseid standardimise ja sertifitseerimisega seotud tegevusi.

2.   Euroopa GNSSi Agentuur täidab ka muid programmide Galileo ja EGNOS rakendamisega seotud ülesandeid, sealhulgas programmide haldamise ülesandeid, ja vastutab nende täitmise eest. Need ülesanded usaldab komisjon talle delegeerimisotsuse alusel sõlmitud delegeerimiskokkuleppe raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktiga c ning need hõlmavad järgmist:

a)

põhitegevused, kaasa arvatud infrastruktuuri haldamine, süsteemi hooldamine ja pidev täiustamine, sertifitseerimis- ja standardimistoimingud ning artikli 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teenuste osutamine;

b)

süsteemide edasiarendamise ja tulevaste põlvkondadega seotud arendus- ja kasutuselevõtutegevusele ning teenuste edasiarendamise määratlemisele kaasaaitamine, sealhulgas hanked;

c)

süsteemipõhiste rakenduste ja teenuste arendamise edendamine ning nendealase teadlikkuse suurendamine, mis hõlmab Euroopa GNSSi rakendustele ja teenustele spetsialiseerunud Euroopa tippkeskuste võrgu tuvastamist, ühendamist ja kooskõlastamist, võttes aluseks avaliku ja erasektori eksperditeadmised ning hinnates sellise edendamise ja teadlikkuse suurendamisega seotud meetmeid;

d)

selliste põhielementide nagu Galileo-põhiste kiipseadmete ja vastuvõtjate arendamise edendamine.

3.   Lõikes 2 osutatud delegeerimiskokkuleppega antakse Euroopa GNSSi Agentuurile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c raames eelkõige hankija suhtes piisavalt autonoomiat ja õigusi. Delegeerimiskokkuleppes sätestatakse ka Euroopa GNSSi Agentuurile eraldatud vahendite haldamise üldtingimused ning eeskätt teostatavad tegevused, nendega seotud rahastamismeetmed, haldusmenetlused, järelevalve- ja kontrollimeetmed ning meetmed, mida kohaldatakse kokkuleppe mittetäieliku täitmise korral kulude, ajakava ja tulemuslikkuse osas, samuti kogu materiaalse ja immateriaalse vara valdamise kord.

Järelevalve- ja kontrollimeetmetega nähakse eelkõige ette kord kulude eelhindamiseks, komisjoni süstemaatiline kuludest ja ajakavast teavitamine ning kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esinevate kõrvalekallete korral rakendatavad parandusmeetmed, mis tagavad infrastruktuuride rakendamise eraldatud eelarvete piires.

4.   Euroopa GNSSi Agentuur sõlmib ESAga töökorra, mis on vajalik nende vastavate käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks programmide Galileo ja EGNOS kasutusetapis. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed sellisest Euroopa GNSSi Agentuuriga sõlmitud töökorrast ja selle muudatustest. Vajaduse korral võib Euroopa GNSSi Agentuur kaaluda pöördumist teiste avaliku või erasektori üksuste poole.

5.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannetele ning oma pädevuse piires annab Euroopa GNSSi Agentuur komisjoni käsutusse oma tehnilised eksperditeadmised ja annab komisjonile teavet, mida ta vajab tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse raames, sealhulgas artikli 12 lõike 2 punktis e osutatud süsteemide kasutamise edendamise ja tagamisega seotud võimaluste hindamine.

6.   Komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 36 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed teavitatakse eelnevalt delegeerimiskokkulepetest, mis sõlmitakse liidu (keda esindab komisjon) ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel.

7.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, esitades sealhulgas allhangetega seotud teabe.

Artikkel 15

Euroopa Kosmoseagentuuri ülesanded

1.   Artikli 3 punktis c osutatud programmi Galileo kasutuselevõtuetapiks sõlmib komisjon viivitamata ESAga delegeerimiskokkuleppe, milles kehtestatakse viimase ülesanded, eelkõige süsteemi kavandamise, arendamise ja seonduvate hangete osas. Delegeerimiskokkulepe sõlmitakse ESA-ga määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt komisjoni poolt vastuvõetud delegeerimisotsuse alusel.

Delegeerimiskokkuleppes sätestatakse ESA-le eraldatud vahendite haldamise üldtingimused, niivõrd kui see on vajalik delegeeritud ülesannete ja eelarve täitmiseks, ning eeskätt süsteemi kujundamise, arendamise ja hangetega seoses teostatavad toimingud, nendega seotud rahastamismeetmed, haldusmenetlused, järelevalve- ja kontrollimeetmed ning meetmed, mida kohaldatakse kokkuleppe mittetäieliku rakendamise korral kulude, ajakava ja tulemuslikkuse osas, samuti kogu materiaalse ja immateriaalse vara valdamise kord.

Järelevalve- ja kontrollimeetmetega nähakse eelkõige ette kord kulude eelhindamiseks, komisjoni süstemaatiline kuludest ja ajakavast teavitamine ning kavandatud eelarve, tulemuslikkuse ja ajakava puhul esinevate kõrvalekallete korral rakendatavad parandusmeetmed, mis tagavad infrastruktuuride rajamise eraldatud eelarvete piires.

2.   Komiteega konsulteeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud delegeerimisotsuse küsimuses vastavalt artikli 36 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusele. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed teavitatakse eelnevalt delegeerimiskokkulepetest, mis sõlmitakse liidu (keda esindab komisjon) ja ESA vahel.

3.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning lepingutest, mida ESA sõlmib erasektori üksustega, esitades sealhulgas allhangetega seotud teabe.

4.   Artikli 3 punktis d ja artiklis 4 osutatud programmide Galileo ja EGNOS kasutusetapi puhul käsitatakse vastavalt artikli 14 lõikele 4 Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel sõlmitud töökorras ESA rolli selles etapis ja tema koostööd Euroopa GNSSi Agentuuriga, eelkõige seoses järgmisega:

a)

kontseptsiooni loomine, kavandamine, järelevalve, hanked ja valideerimine süsteemide tulevaste põlvkondade arendamise raamistikus;

b)

tehniline tugi süsteemide hetkel kasutuses oleva põlvkonna kasutamise ja haldamise raames.

Selle töökorra puhul järgitakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni poolt kooskõlas artikli 12 lõikega 3 kehtestatud meetmeid.

5.   Komisjon võib ESA-lt taotleda oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikku tehnilist ekspertnõu ja teavet, ilma et see mõjutaks lõikes 1 osutatud delegeerimiskokkuleppe ja lõikes 4 osutatud töökorra rakendamist.

IV   PEATÜKK

LIIDU VÕI SELLE LIIKMESRIIKIDE JULGEOLEKUGA SEOTUD ASPEKTID

Artikkel 16

Ühismeede

Alati kui süsteemide tegevus võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse menetlusi, mis on sätestatud ühismeetmes 2004/552/ÜVJP.

Artikkel 17

Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas

Käesoleva määruse kohaldamisel:

a)

tagab iga liikmesriik, et tema siseriiklike julgeolekueeskirjadega tagatakse ELi salastatud teabe selline kaitsetase, mis on otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas kehtestatud julgeolekueeskirjades ning otsuse 2013/488/EL lisas kehtestatud nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud kaitsetasemega samaväärne;

b)

liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult punktis a osutatud siseriiklike julgeolekueeskirjade vastuvõtmisest;

c)

kolmandate riikide territooriumil elavad füüsilised isikud või seal asutatud juriidilised isikud võivad töödelda programmidega Galileo ja EGNOS seotud ELi salastatud teavet ainult siis, kui nende suhtes kohaldatakse asjaomastes riikides julgeolekueeskirju, millega tagatakse kaitsetase, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on esitatud otsuse 2013/488/EL lisades. Kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavate julgeolekueeskirjade samaväärsus tehakse kindlaks liidu ja selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusega sõlmitud teabeturbe lepingu alusel ning otsuse 2013/488/EL artiklit 13 arvesse võttes;

d)

füüsilisele isikule või juriidilisele isikule või kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile võib anda juurdepääsu ELi salastatud teabele, kui seda peetakse konkreetsel juhul vajalikuks tulenevalt teabe olemusest ja sisust, teabe saaja teadmisvajadusest ning liidule tuleneva kasu ulatusest, ning ilma et see mõjutaks nõukogu otsuse 2013/488/EL artikli 13 ning otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas sätestatud tööstusjulgeolekut reguleerivate eeskirjade kohaldamist.

V   PEATÜKK

RIIGIHANKED

I   JAGU

Programmi galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi egnos kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 18

Üldpõhimõtted

Programmi Galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi EGNOS kasutusetapi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, ilma et see piiraks meetmeid, mis on vajalikud liidu oluliste julgeolekuhuvide või avaliku julgeoleku kaitseks või liidu ekspordikontrolli nõuete järgimiseks. Programmi Galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi EGNOS kasutusetapi suhtes kohaldatakse lisaks veel järgmisi üldpõhimõtteid: juurdepääs ja õiglane konkurents terves tööstustarnete ahelas, selgel ja õigeaegsel teabel põhinev pakkumine, kohaldatavate hanke-eeskirjade, kvalifitseerimise tingimuste, määramiskriteeriumide ja mis tahes muu asjaomase teabe selge edastamine, millega tagatakse kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele võrdsed võimalused.

Artikkel 19

Erieesmärgid

Hankemenetluses järgivad hankijad oma hanketeadetes järgmisi eesmärke:

a)

edendada kogu liidus kõikide ettevõtjate, eriti uute turuletulijate ning VKEde võimalikult ulatuslikku ja avatud osalemist, soodustades selleks muu hulgas pakkujate poolsete allhangete rakendamist;

b)

vältida turgu valitseva seisundi võimalikku kuritarvitamist ja üksikutele tarnijatele tuginemist;

c)

kasutada ära eelnevaid avaliku sektori investeeringuid ja saadud õppetunde, tööstuskogemusi ja -pädevust, sealhulgas programmide Galileo ja EGNOS määratlemis- ning arendus-, valideerimis- ja kasutuselevõtuetappidel õpitut, tagades samas, et ei mõjutata konkureeriva pakkumise eeskirju;

d)

asjakohasel juhul hankida mitmelt pakkujalt, et tagada parem üldine kontroll programmide Galileo ja EGNOS, kulude ja ajakava üle;

e)

võimaluse korral arvestada kogukulu hangitava toote, teenuse või töö kogu kasuliku kasutusea jooksul.

2.   JAGU

Programmi galileo kasutuselevõtu- ja kasutusetapi ja programmi egnos kasutusetapi raames tehtavate riigihangete suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 20

Võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamine

Hankija võtab asjakohased meetmed võrdsete konkurentsitingimuste kehtestamiseks, juhul kui ettevõtja varasem osalemine hankemenetlusega seotud tegevuses

a)

võib anda sellele ettevõtjale olulise eelise seoses piiratud juurdepääsuga teabega ning tekitada seega kahtlusi võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise osas või

b)

mõjutab konkurentsi tavatingimusi või lepingute sõlmimise või täitmise erapooletust ning objektiivsust.

Need meetmed ei moonutada konkurentsi ega ohustada võrdset kohtlemist või ettevõtjate, nende kaubandussuhete ja kulustruktuuri kohta kogutud teabe konfidentsiaalsust. Seega arvestatakse neis meetmetes kavandatava lepingu liiki ja tingimusi.

Artikkel 21

Teabeturve

Salastatud teabega seotud, seda nõudvate ja/või sisaldavate hankelepingute puhul täpsustab hankija hankedokumentides kõik vajalikud meetmed ja nõuded niisuguse teabe kaitsmiseks nõutaval tasemel.

Artikkel 22

Tarne garanteerimine

Hankija esitab hankedokumentides oma nõuded seoses asjade tarne ja teenuste osutamise garanteerimisega lepingu täitmise korral.

Artikkel 23

Tingimuslike osadega lepingud

1.   Hankija võib sõlmida tingimuslike osadega lepinguid.

2.   Tingimuslike osadega leping hõlmab fikseeritud osa, mis on lisatud eelarvelise kulukohustuse võtmisele ning kindlat kohustust pakkuda selleks etapiks lepinguga ette nähtud töid, tarneid või teenuseid ning ühte või mitut osa, mis on nii eelarve kui täitmise osas tingimuslikud. Hankedokumentides nimetatakse tingimuslike osadega lepingu konkreetsed osad. Neis peab eelkõige olema määratletud lepingu ese, hind või hinna määramise kord ja töö tegemise, tarnete ja teenuse osutamise tingimused igas etapis.

3.   Fikseeritud osa kohustused peavad moodustama ühtse terviku, sama kehtib iga tingimusliku osa kohustuse kohta, võttes arvesse kõikide teiste osade kohustusi.

4.   Iga tingimusliku osa täitmine sõltub hankija otsusest, millest on lepingupartnerit teavitatud lepingus sätestatud tingimustel. Kui üks tingimuslik osa kinnitatakse hilinemisega või seda ei kinnitata, võib töövõtja saada juhul, kui see on lepinguga ette nähtud ja lepingus sätestatud tingimustel, ootetoetust või leppetrahvi.

5.   Kui teatud osas leiab hankija, et selle osa kokkulepitud tööd ja tarned ei ole teostatud ega teenused osutatud, võib ta nõuda kahju hüvitamist ning lepingu lõpetada, kui see võimalus on lepingus sätestatud ja see toimub lepingus kehtestatud tingimustel.

Artikkel 24

Kontrollitud kulutuste alusel hüvitatavad lepingud

1.   Hankija võib lõikega 2 ettenähtud tingimustel maksimumhinna piires valida lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel.

Selliste lepingute eest makstav hind seisneb kõikide selliste tegelike kulude hüvitamises, mida töövõtja on lepingu täitmiseks kandnud, näiteks kuludena tööjõule, materjalidele, tarbematerjalidele ning lepingu täitmiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride kasutamisele. Neile kuludele lisandub kas kindel summa üldkulude ja kasumi katteks või üldkulusid kattev summa koos kasumijaotusskeemiga, mis sõltub eesmärkidest ja ajakavast kinnipidamisest.

2.   Hankija võib valida lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, juhul, kui objektiivsetel põhjustel on võimatu täpselt kindlaks määrata fikseeritud hinda ja kui saab piisavalt tõendada, et selline kindel hind oleks lepingu täitmisega kaasneva ebakindluse tõttu ebatavaliselt kõrge

a)

sest leping hõlmab väga keerulisi osi või uut tehnoloogiat ning seega olulisi tehnilisi ohte, või

b)

seetõttu, et lepingu esemeks olevate tegevustega tuleb operatiivsetel põhjustel alustada viivitamatult, kuigi ei ole veel võimalik fikseeritud ja lõplikku hinda täies ulatuses kindlaks määrata, sest on olemas olulised ohud või lepingu täitmine sõltub osaliselt muude lepingute täitmisest.

3.   Lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, maksimumhind on maksimaalne makstav hind. Seda võib ületada üksnes piisavalt põhjendatud erandjuhtudel ning hankija eelneva nõusoleku alusel.

4.   Lepingu, mis kas tervenisti või osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, dokumentides on täpsustatud järgmine:

a)

lepingu liik, st kas see on tervenisti või osaliselt kontrollitud kulutustega leping maksimumhinna piires;

b)

kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatava lepingu puhul need lepingu osad, mis hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel;

c)

maksimumhinna summa;

d)

määramiskriteeriumid, mis peavad võimaldama hinnata esialgse eelarve, hüvitatavate kulude, nende kulude määramise mehhanismide ja pakkumises nimetatud kasumi tõenäosust;

e)

otsestele kuludele lisanduva tasu liik, millele on viidatud lõikes 1;

f)

eeskirjad ja menetlused pakkuja poolt lepingu täitmiseks kavandatud kulude abikõlblikkuse kindlakstegemiseks vastavalt lõikes 5 esitatud põhimõtetele;

g)

raamatupidamiseeskirjad, mida pakkujad peavad täitma;

h)

juhul kui kontrollitud kulutuste alusel osaliselt hüvitatav leping muudetakse fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks, siis selle muudatuse näitajad.

5.   Töövõtjale täielikult või osaliselt kontrollitud kulutustega lepingu täitmise ajal tekkinud kulud on abikõlblikud juhul, kui need

a)

on tegelikult tekkinud lepingu täitmise ajal, välja arvatud lepingu täitmiseks vajalike seadmete, infrastruktuuri ja immateriaalse varaga seotud kulud, mida võidakse käsitleda abikõlblikena kogu nende ostuhinna ulatuses;

b)

on esitatud esialgses eelarves, mis on vajaduse korral läbi vaadatud esialgsesse lepingusse hiljem lisatud muudatustega;

c)

on vajalikud lepingu täitmiseks;

d)

tulenevad lepingu täitmisest ja on sellega seotud;

e)

on kindlakstehtavad, kontrollitavad, kirjendatud töövõtja raamatupidamises ning kindlaks määratud vastavalt spetsifikatsioonis ja lepingus viidatud raamatupidamisstandarditele;

f)

on kooskõlas kohaldatava maksu- ja sotsiaalvaldkonda õigusega;

g)

ei ole vastuolus lepingutingimustega;

h)

on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige säästlikkuse ja tõhususe poolest.

Töövõtja vastutab kulude raamatupidamise eest, raamatupidamisregistri või muu vajaliku dokumendi nõuetekohase täitmise eest, tõendamaks, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, on kantud ja vastavad käesolevas artiklis määratletud põhimõtetele. Kulusid, mida töövõtja ei suuda põhjendada, ei loeta abikõlblikeks ja nende hüvitamisest keeldutakse.

6.   Kontrollitud kulude alusel hüvitatavate lepingute nõuetekohase täitmise tagamiseks täidab hankija järgmiseid ülesandeid:

a)

määrab kindlaks võimalikult realistliku maksimumhinna, mis võimaldab vajalikku paindlikkust tehniliste ohtude arvessevõtmiseks;

b)

muudab lepingu, mis osaliselt hüvitatakse kontrollitud kulutuste alusel, täies ulatuses fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks selle täitmise ajal kohe, kui on võimalik kindlaks määrata fikseeritud ja lõplik hind. Selleks määrab ta kindlaks, kuidas toimub kontrollitud kulutuste alusel hüvitatava lepingu muutmine fikseeritud ja lõpliku hinnaga lepinguks;

c)

kehtestab järelevalve- ja kontrollimeetmed, millega nähakse eelkõige ette süsteem kulude eelhindamiseks;

d)

määrab kindlaks põhimõtted, vahendid ja nõuetekohased menetlused lepingu täitmiseks, eelkõige lepingu täitmise ajal töövõtjale ja alltöövõtjatele tekkinud kulude kindlakstegemiseks ja abikõlblikkuse kontrollimiseks ning lepingu muutmiseks;

e)

kontrollib, et töövõtja ja alltöövõtjad täidavad lepingus sätestatud raamatupidamisstandardeid ja kohustust esitada tõendavad raamatupidamisdokumendid;

f)

tagab järjekindlalt lepingu täitmise ajal punktis d viidatud põhimõtete, vahendite ja menetluste tõhususe.

Artikkel 25

Lepingumuudatused

Hankija ja töövõtja võivad lepingut muuta tingimusel, et muudatus vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

sellega ei muudeta lepingu sisu;

b)

see ei kahjusta lepingu majanduslikku tasakaalu;

c)

sellega ei sätestata tingimusi, mis juhul, kui need oleksid algselt olnud hankedokumentides, oleksid võimaldanud osaleda ka teistel pakkujatel peale nende, kes esialgses menetluses tunnistati nõudeid täitnuks, või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis esialgu välja valiti.

Artikkel 26

Allhanked

1.   Hankija nõuab, et pakkuja sõlmiks lepingu osa täitmiseks allhanke asjakohasel tasandil läbiviidava konkurentsipõhise hanke alusel allhankelepingu ettevõtjaga, kes ei kuulu pakkuja kontserni, eelkõige uued turuletulijad ning VKEd.

2.   Hankija määrab kindlaks, kui suur osa lepingust tuleb täita allhankelepingute alusel, kehtestades vastava miinimum- ja maksimummäära. Hankija tagab, et need on proportsionaalsed lepingu eesmärgi ja maksumusega, võttes arvesse vastava tegevussektori eripära ning eelkõige konkurentsitingimusi ja asjaomast tööstuspotentsiaali.

3.   Kui pakkuja osutab oma pakkumises, et ta ei kavatse lepingu osa täita allhanke alusel või kavatseb täita lõikes 2 osutatud miinimummäärast väiksema osa lepingust allhanke alusel, esitab ta hankijale vastava põhjenduse. Hankija edastab selle teabe komisjonile.

4.   Hankija võib lükata põhilepingu sõlmimise menetluse käigus tagasi kandidaadi valitud alltöövõtjad või lepingu täitmise ajal eduka pakkuja valitud alltöövõtjad. Ta põhjendab tagasilükkamist kirjalikult ning see võib põhineda üksnes põhilepingu pakkujate valikul kohaldatavatel kriteeriumidel.

VI   PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 27

Tegevuskavad

Komisjon kehtestab rakenduskava kujul iga-aastase tööprogrammi, millega nähakse ette artikli 2 lõikes 4 sätestatud programmi Galileo erieesmärkide artiklis 3 sätestatud etappide alusel saavutamiseks vajalikud ning artikli 2 lõikes 5 sätestatud programmi EGNOS erieesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Samuti nähakse iga-aastases tööprogrammis ette nende tegevuste rahastamine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 28

Liikmesriikide meetmed

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmide Galileo ja EGNOS sujuv toimimine, sealhulgas meetmed, et tagada nende territooriumil rajatud maapealsete jaamade kaitse, mis on vähemalt samaväärne nõukogu direktiivis 2008/114/EÜ (18) määratletud Euroopa elutähtsate infrastruktuuride puhul nõutava kaitsega. Liikmesriigid ei võta meetmeid, mis võiksid kõnealuseid programme või nende elluviimise käigus osutatavaid teenuseid kahjustada, eelkõige seoses infrastruktuuride pideva toimimisega.

Artikkel 29

Rahvusvahelised kokkulepped

Liit võib sõlmida programmide Galileo ja EGNOS raames lepinguid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele.

Artikkel 30

Tehniline abi

Artikli 12 lõikes 2 osutatud tehniliste ülesannete täitmiseks võib komisjon küsida selleks vajalikku tehnilist abi, eelkõige liikmesriikide kosmosevaldkonna asutuste kompetentsi ja eksperditeadmisi ning abi sõltumatutelt ekspertidelt ning üksustelt, kes saavad programmide Galileo ja EGNOS täitmist erapooletult analüüsida ja selle kohta erapooletut nõu anda.

Lisaks komisjonile võivad muud programmi avaliku haldamisega tegelevad üksused, eelkõige Euroopa GNSSi Agentuur ja ESA, samuti kasutada kõnealust tehnilist abi neile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel.

Artikkel 31

Isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse

1.   Komisjon tagab, et süsteemide projekteerimise, rajamise ja kasutamise ajal on tagatud isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse ning et asjakohased kaitsemeetmed on süsteemidesse integreeritud.

2.   Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuste raames toimub vastavalt isikuandmete töötlemise valdkonnas kohaldatavale õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (20).

Artikkel 32

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust ennetavate meetmete kohaldamisega, tõhusa kontrolliga ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, siis alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset kontrolli kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud liidu rahalisi vahendeid käesoleva määruse kohaselt.

Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) võib viia läbi uurimisi, sealhulgas kontrollida ja inspekteerida kohapeal kõnealuse rahastamisega kas otseselt või kaudselt seotud ettevõtjaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (21) ja nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (22) ettenähtud korra ja sätete kohaselt, et teha kindlaks, kas esineb pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu finantshuve seoses toetuslepingu või toetuse andmise otsusega või lepinguga, mis käsitleb liidupoolset rahastamist.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, peavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahvusvahelised lepingud ning toetuslepingud või toetuse andmise otsused ning käesoleva määruse kohaldamise tulemusena sõlmitud lepingud sisaldama sätteid, millega nähakse sõnaselgelt ette komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi õigus teostada kohapealseid auditeid, kontrolle ja inspekteerimisi.

Artikkel 33

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

1.   Komisjon tagab käesoleva määruse rakendamise. Igal aastal esialgse eelarveprojekti esitamise käigus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmide Galileo ja EGNOS elluviimise kohta. Aruanne sisaldab kogu teavet programmide kohta, eelkõige artikli 12 lõike 2 punktis d osutatud riskijuhtimise, üldiste kulude, iga-aastaste tegevuskulude, tulude, ajakava ja tulemuslikkuse ning artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 1 kohaselt sõlmitud delegeerimiskokkulepete toimimise kohta. Aruanne sisaldab järgmist:

a)

ülevaade programmidele eraldatud vahenditest ja nende kasutamisest vastavalt artikli 7 lõikele 4;

b)

teave komisjoni järgitava kulude haldusstrateegia kohta vastavalt artikli 9 lõikele 6;

c)

hinnang intellektuaalomandi õiguste teostamise kohta;

d)

ülevaade projektihaldussüsteemide ja - tehnikate, sealhulgas riskihaldussüsteemide ja -tehnikate rakendamisest vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile d;

e)

hinnang programmide sotsiaalmajandusliku kasu maksimeerimiseks võetud meetmete kohta.

2.   Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ja lepingutest, mida Euroopa GNSSi Agentuur ja ESA sõlmivad erasektori üksusega vastavalt artikli 14 lõikele 7 ja artikli 15 lõikele 3.

Samuti teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu:

a)

artikli 9 lõike 3 alusel tehtud kulude ümberpaigutustest kulukategooriate vahel;

b)

artikli 8 lõike 2 kohaldamisest tulenevast mõjust programmidele Galileo ja EGNOS.

Artikkel 34

Käesoleva määruse rakendamise hindamine

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juunil 2017 käesoleva määruse rakendamise hindamisaruande eemärgiga otsustada käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete pikendamise, muutmise või peatamise üle; selles käsitletakse järgmist:

a)

nende meetmete eesmärkide täitmist nii tulemuste kui ka mõju aspektist,

b)

vahendite kasutamise tõhusust,

c)

Euroopa lisandväärtust.

Hindamisel vaadeldakse ka süsteemiga seotud tehnilisi arenguid, lihtsustamisvõimalusi, sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide asjakohasust ning meetmete osatähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide rakendamisel. Hindamisel võetakse arvesse varasemate meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi.

2.   Hindamisel võetakse arvesse programmide Galileo ja EGNOS raames vastavalt artikli 2 lõigetes 4 ja 5 nimetatud erieesmärkide täitmisel tehtud edusamme järgmiste tulemuslikkuse näitajate alusel:

a)

programmi Galileo puhul:

i)

seoses selle infrastruktuuri kasutuselevõtuga:

toimivate satelliitide arv ja kättesaadavus ning maapinnal asuvate kättesaadavate varusatelliitide arv võrreldes delegeerimiskokkuleppes osutatud kavandatud satelliitide arvuga;

maapealsete infrastruktuuride elementide (nt maapealsed jaamad, kontrollkeskused) tegelik kättesaadavus võrreldes kavandatud kättesaadavusega;

ii)

seoses teenustasemega:

teenuste kättesaadavuse ulatus teenuse kohta võrreldes teenust kirjeldava dokumendiga;

iii)

seoses kuludega:

kulutõhususe indeks programmi iga peamise kuluartikli kohta, lähtudes tegelikke kulusid eelarves ettenähtud kuludega võrdlevast suhtarvust;

iv)

seoses ajakavaga:

ajakavast kinnipidamise indeks programmi iga peamise elemendi puhul, lähtudes teostatud töödega kaasnenud eelarvestatud kulude ning ajakavas ettenähtud tööde eelarvestatud kulude võrdlusest;

v)

seoses turu tasemega:

turusuundumus, mis põhineb programmide Galileo ja EGNOS vastuvõtjate protsendil aruandesse lisatud nende vastuvõtjate mudelite koguarvust, mida pakub Euroopa GNSSi Agentuur vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile c;

b)

programmi EGNOS puhul:

i)

seoses teenindatava ala laiendamisega:

teenindatava ala laiendamisel tehtavad edusammud võrreldes teenindatava ala laiendamise kavaga;

ii)

seoses teenuse tasemega:

teenuse kättesaadavuse indeks, mille puhul lähtutakse lennujaamade arvust, kus kasutatakse operatiivtasandil EGNOSel põhinevaid lähenemisprotseduure, võrreldes nende lennujaamade koguarvuga, kus kasutatakse EGNOSel põhinevaid lähenemisprotseduure;

iii)

seoses kuludega:

kulutõhususe indeks, mille puhul lähtutakse tegelike kulude ja eelarves ettenähtud kulude suhtest;

iv)

seoses ajakavaga:

ajakavast kinnipidamise indeks, lähtudes teostatud töödega kaasnenud eelarvestatud kulude ning ajakavas ettenähtud tööde eelarvestatud kulude võrdlusest.

3.   Käesoleva määruse täitmisega seotud üksused esitavad komisjonile asjaomaste tegevuste järelevalveks ja hindamiseks vajalikud andmed ja teabe.

VII   PEATÜKK

DELEGEERIMINE JA RAKENDUSMEETMED

Artikkel 35

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või selles nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 36

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA esindajad osalevad komitee tegevuses vaatlejatena vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele.

5.   Rahvusvaheliste lepingutega, mille liit sõlmib vastavalt artiklile 29, võib vajaduse korral näha ette kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate osalemise komitee tegevuses vastavalt komitee kodukorras sätestatud tingimustele.

6.   Komitee tuleb kokku korrapäraselt, eelistatavalt vähemalt neli korda aastas, igas kvartalis korra. Komisjon esitab igal koosolekul programmi edusamme käsitleva aruande. Nendes aruannetes esitatakse üldine ülevaade programmi seisust ja arengutest, eelkõige seoses riskihaldamise, kulude, ajakava ja tulemuslikkusega. Vähemalt korra aastas esitatakse nendes aruannetes artikli 34 lõikes 2 osutatud tulemuslikkuse näitajad.

VIII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrused (EÜ) nr 876/2002 ja (EÜ) nr 683/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.   Kõik määruse (EÜ) nr 876/2002 või (EÜ) 683/2008 alusel vastuvõetud meetmed jäävad kehtima.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EÜ) nr 683/2008 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 179.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1291/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1982/2006/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 104).

(3)  Nõukogu 2. detsember 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 884).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsus nr 1104/2011/EL, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda (ELT L 287, 4.11.2011, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  ELT L 420du 20.12.2013, p. 1

(8)  ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 84.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

(10)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-navigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut (ELT L 246, 20.7.2004, lk 30).

(11)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(12)  Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).

(13)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(14)  ELT C 304, 15.10.2011, lk 7.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Nõukogu 21. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 876/2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1).

(18)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (ELT L 345, 23.12.2008, lk 75).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(22)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 683/2008

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 1

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikkel 5

Artikkel 4

Artikkel 6

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 5

Artikkel 8

Artikkel 6

Artikkel 9

Artikkel 7

Artikkel 10

Artikkel 9

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikli 12 lõige 1

Artikkel 11

Artikli 12 lõiked 2 ja 3

Artikkel 12

Artikli13 lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 13

Artikli 13 lõige 4

Artikkel 16

Artikkel 14

Artikkel 17

Artikkel 15

Artikkel 27

Artikkel 16

Artikkel 14

Artikkel 17

Artiklid 18–26

Artikkel 18

Artikkel 15

Artikli 19 lõiked 1–4

Artikkel 36

Artikli 19 lõige 5

Artikkel 35

Artikkel 20

Artikkel 31

Artikkel 21

Artikkel 32

Artikkel 22

Artikkel 33

Artikkel 23

 

Artikkel 24

Artikkel 38

Lisa

Artikkel 1


Euroopa Parlamendi,

nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus GALILEO INSTITUTSIOONIDEVAHELISE TOIMKONNA („GIP”) KOHTA

1.

Arvestades Euroopa GNSS programmide tähtsust, ainulaadsust ja keerukust, programmidest tulenevate süsteemide kuulumist liidu omandisse ning programmide täielikku rahastamist liidu eelarvest aastatel 2014–2020, tunnistavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetatud kolme institutsiooni vahelise tiheda koostöö vajadust.

2.

Galileo institutsioonidevaheline toimkond (GIP) teenib eesmärki hõlbustada igal liidu institutsioonil oma asjaomaste ülesannete täitmist. Seda eesmärki silmas pidades asutatakse GIP selleks, et hoolikalt jälgida

a)

edusamme Euroopa GNSSi programmide rakendamisel, eelkõige seoses hangete korraldamist ja lepingute sõlmimist käsitlevate kokkulepetega ja eriti seoses ESAga;

b)

rahvusvahelisi lepinguid kolmandate riikidega, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaldamist;

c)

satelliitnavigatsiooniturgude ettevalmistamist;

d)

halduskorra tõhusust; ning

e)

tööprogrammi iga-aastast läbivaatust.

3.

Kooskõlas kehtivate eeskirjadega järgib GIP diskreetsusevajadust, eelkõige pidades silmas andmete konfidentsiaalsust ja teatavate andmete tundlikku laadi.

4.

Komisjon arvestab GIPi väljendatud seisukohtadega.

5.

GIP koosneb seitsmest esindajast, kellest

3 esindavad nõukogu,

3 esindavad Euroopa Parlamenti,

1 esindab komisjoni,

ning tuleb kokku korrapäraselt (põhimõtteliselt 4 korda aastas).

6.

GIP ei mõjuta varem kindlaksmääratud vastutusalasid ega institutsioonidevahelisi suhteid.


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/25


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1286/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020”) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Enne 2014. aastat rakendatud mitmeaastane maksualane tegevusprogramm on aidanud märkimisväärselt hõlbustada ja tugevdada liidu maksuhaldurite koostööd. Osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmi lisandväärtust, sealhulgas liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finantshuvide kaitsel. Järgmisel kümnendil eelseisvaid väljaselgitatud probleeme ei saa lahendada, kui liikmesriik ei vaata oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ega tee teiste liikmesriikide maksuhalduritega tihedat koostööd. Komisjoni poolt koostöös osalevate riikidega rakendatava programmiga „Fiscalis” luuakse liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik, mis on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik looks kahe- või mitmepoolselt eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada, et kõnealune programm jätkuks uue programmi loomisega samas valdkonnas.

(2)

Käesoleva määruse alusel loodud programm „Fiscalis 2020” ja selle edukas rakendamine on praeguses majandusolukorras eriti tähtis ning see peaks toetama maksuküsimustes tehtavat koostööd.

(3)

Programmi „Fiscalis 2020” meetmed, milleks on Euroopa infosüsteemid, nagu määratletud käesolevas määruses, maksuhaldurite ametnike ühismeetmed ja ühised koolitusalgatused, aitavad eeldatavasti ellu viia tööhõive ja majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020”, tugevdades siseturu toimimist, luues raamistiku maksuhaldurite haldussuutlikkust suurendavate tegevuste toetamiseks ning edendades tehnilist progressi ja innovatsiooni. Programmi raames luuakse raamistik meetmetele, mille eesmärk on tõhustada maksuhaldurite tegevust, suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet, edendada tööhõivet ja aidata kaitsta liidu liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuve ning seega aitab programm „Fiscalis 2020” aktiivselt tugevdada maksusüsteemide toimimist siseturul, toetades samal ajal siseturul esinevate takistuste ja konkurentsimoonutuste järkjärgulist kõrvaldamist.

(4)

Programmi „Fiscalis 2020” rakendusala tuleks viia kooskõlla praeguste vajadustega, et keskenduda kõigile liidu tasandil ühtlustatud maksudele ja muudele maksudele sedavõrd, kui need on seotud siseturuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga.

(5)

Selleks et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programm „Fiscalis 2020” olema teatavatel tingimustel avatud osalemiseks ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele, potentsiaalsetele kandidaatriikidele ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele, kui nende osalemine toetab üksnes neid programmi „Fiscalis 2020” meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega ning käsitleda agressiivset maksuplaneerimist. Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust, peaks programm „Fiscalis 2020” ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte osalema programmi meetmetes. Väliseksperte, näiteks valitsusasutuste esindajaid, ettevõtjaid ja nende organisatsioone või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid tuleks kutsuda üksnes siis, kui nende panust peetakse programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamisel oluliseks.

(6)

Programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide ja prioriteetide seadmisel on arvesse võetud kindlakstehtud probleeme ja ülesandeid, mis seisavad maksunduse valdkonnas ees järgmisel aastakümnel. Programmil „Fiscalis 2020” peaks ka edaspidi olema tähtis roll sellistes olulistes valdkondades nagu liidu õiguse ühetaoline rakendamine maksunduse valdkonnas, teabevahetuse turvamine, halduskoostöö toetamine ja maksuhaldurite haldussuutlikkuse suurendamine. Kindlakstehtud uute ülesannete keerulise dünaamika tõttu tuleks lisatähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele. Samuti tuleks rõhku panna sellele, et vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja maksumaksjate nõuete täitmisega seotud kulusid ning vältida topeltmaksustamist.

(7)

Operatiivtasandil peaks programm „Fiscalis 2020” rakendama, käitama ja toetama Euroopa infosüsteeme ja halduskoostööd, parandama maksuametnike oskusi ja pädevust, parandama liidu maksuõiguse mõistmist ja rakendamist, toetama haldusmenetluste tõhustamist ning heade haldustavade jagamist ja levitamist. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks tähelepanu pöörata maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele.

(8)

Enne programmi „Fiscalis 2020” kohaldatud programmivahendeid tuleks täiendada, et need vastaksid adekvaatselt maksuametnike ees järgmisel kümnendil seisvatele ülesannetele ning oleksid jätkuvalt kooskõlas liidu õiguse arenguga. Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama järgmist: kahe- või mitmepoolsed kontrollid ja muud halduskoostöö vormid, nagu on ette nähtud halduskoostööd käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktidega; eksperdirühmad; avaliku halduse suutlikkuse suurendamise meetmed, millega maksunduse valdkonnas pakutakse konkreetset ja spetsialiseeritud nõustamist neile liikmesriikidele, kus valitsev konkreetne ja erakorraline olukord õigustab selliste sihipäraste meetmete võtmist; ning vajaduse korral uuringud ja tavaline teavitustegevus, et toetada liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas.

(9)

Euroopa infosüsteemid mängivad väga tähtsat rolli maksuhaldurite omavahelisel ühendamisel ja seeläbi maksusüsteemide tugevdamisel ning seetõttu tuleks neid ka edaspidi programmi „Fiscalis 2020” raames rahastada ja täiustada. Lisaks tuleks ette näha võimalus lisada programmi „Fiscalis 2020” ka liidu õigusaktide alusel loodud uued maksunduse infosüsteemid. Euroopa infosüsteemid peaksid vajaduse korral põhinema ühistel arengumudelitel ja IT-süsteemil.

(10)

Halduskoostöö ulatuslikuma parandamise ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse toetamise kontekstis võib liidu jaoks osutuda kasulikuks sõlmida lepinguid kolmandate riikidega, et võimaldada neil riikidel kasutada Euroopa infosüsteemide liidu komponente selleks, et aidata neil riikidel liikmesriikidega kahepoolsete maksualaste lepingute raames turvaliselt teavet vahetada.

(11)

Samuti tuleks programmi „Fiscalis 2020” raames korraldada ühiseid koolitusi. Programm „Fiscalis 2020” peaks jätkuvalt toetama osalevaid riike maksunduses vajalike ametialaste oskuste ja teadmiste parandamisel ühiselt välja töötatud tõhusama koolitussisu kaudu, mis on suunatud maksuametnikele ja ettevõtjatele. Selleks tuleks programmi „Fiscalis 2020” praegune ühine koolituspoliitika, mis põhineb peamiselt e-õppe tsentraliseeritud arendamisel, arendada mitmetahuliseks liidu koolitusalaseks toetusprogrammiks.

(12)

Programm „Fiscalis 2020” peaks hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku, et selle kestus oleks kooskõlas nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

(13)

Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi „Fiscalis 2020” kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2 detsembri 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (3) punkti 17 tähenduses.

(14)

Vastavalt 2010. aasta eelarve läbivaatamist käsitleva teatise kohasele komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga „Fiscalis 2020” ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades aga kahekordse rahastamise.

(15)

Käesoleva määruse rahastamiseks vajalikke meetmeid tuleks võtta kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5).

(16)

Osalevad riigid peaksid kandma programmi „Fiscalis 2020” riigisiseste elementidega seotud kulud, mis muu hulgas hõlmavad Euroopa infosüsteemide muid kui liidu komponente ning mis tahes koolitusi, mis ei kuulu ühiste koolitusalgatuste hulka.

(17)

Arvestades seda, kui tähtis on, et kõik osalevad riigid saaksid ühismeetmetes täiel määral osaleda, võib kaasrahastamise määr olla juhul, kui see on vajalik programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide täielikuks saavutamiseks, 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega.

(18)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta asjakohaste meetmetega, muu hulgas eeskirjade eiramise ärahoidmise, avastamise ja uurimise, kaotatud, alusetult makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmise ja vajaduse korral karistuste määramisega.

(19)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused iga-aastaste tööprogrammide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (6).

(20)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua mitmeaastane programm maksusüsteemide toimimise parandamiseks siseturul, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest nad ei saa teha nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikku tõhusat koostööd ja tegevust tulemuslikult kooskõlastada, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(21)

Komisjoni peaks käesoleva programmi rakendamisel abistama programmi „Fiscalis 2020” komitee.

(22)

Programmi hindamise hõlbustamiseks tuleks programmiga „Fiscalis 2020” saavutatud tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Komisjon peaks koos osalevate riikidega kehtestama kohandatavad näitajad ja eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusalused programmi „Fiscalis 2020” meetmete tulemuste järelevalve jaoks. Teostada tuleks vahehindamine programmi „Fiscalis 2020” eesmärkide saavutamise, programmi tõhususe ja selle Euroopa lisandväärtuse kohta. Lõpphindamises tuleks lisaks käsitleda programmi „Fiscalis 2020” pikaajalist mõju ja selle jätkuvust. Tagatud peaks olema täielik läbipaistvus seoses järelevalvet käsitleva korrapärase aruandlusega ning hindamisaruannete esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (7) reguleeritakse käesoleva määruse alusel toimuvat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8) reguleeritakse isikuandmete töötlemist, mida komisjon teostab käesoleva määruse alusel ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peaksid teavet vahetama ja edastama kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peaks teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(24)

Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1482/2007/EÜ (9). See otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Siseturu maksusüsteemide toimimise parandamiseks ja sellega seotud koostöö toetamiseks luuakse mitmeaastane tegevusprogramm „Fiscalis 2020” (edaspidi „programm”).

2.   Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „maksuhaldurid”– osalevates riikides maksude haldamise või maksudega seonduva muu tegevuse eest vastutavad ametiasutused ja muud organid;

2)   „väliseksperdid”

a)

valitsusasutuste esindajad, sealhulgas kolmandate riikide valitsusasutuste esindajad, kes ei osale programmis vastavalt artikli 3 lõikele 2;

b)

ettevõtjad ja ettevõtjaid esindavad organisatsioonid;

c)

rahvusvaheliste ja muude asjakohaste organisatsioonide esindajad;

3)   „maks” või „maksundus”– hõlmab järgmiseid makse:

a)

nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (10) kohane käibemaks;

b)

nõukogu direktiivi 92/83/EMÜ (11) kohane alkoholiaktsiis;

c)

nõukogu direktiivi 2011/64/EL (12) kohane tubakatoodete aktsiis;

d)

nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (13) kohased energiatoodete ja elektrienergia maksud;

e)

muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL (14) artikli 2 lõike 1 punkti a reguleerimisalasse kuuluvad maksud, kui need on seotud siseturuga ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;

4)   „kahe- või mitmepoolne kontroll”– ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksukohustuse koordineeritud kontroll, mida korraldavad kaks või enam ühiste või üksteist täiendavate huvidega osalevat riiki, kellest vähemalt kaks on liikmesriigid.

Artikkel 3

Programmis osalemine

1.   Programmis osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid, kes täidavad kõnealuses lõikes sätestatud tingimusi.

2.   Programmis võivad osaleda järgmised riigid:

a)

ühinemiseelse strateegia raames abi saavad ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes ja muudes sarnastes kokkulepetes;

b)

Euroopa naabruspoliitika partnerriigid, tingimusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on piisavalt ühtlustatud liidu vastavate õigusaktide ja haldusmeetoditega.

Esimese lõigu punktis b osutatud partnerriigid osalevad programmis vastavalt sätetele, mis määratakse koos nende riikidega kindlaks pärast nende riikide liidu programmides osalemist käsitlevate raamlepingute sõlmimist. Nende osalemine toetab üksnes neid programmi meetmeid, mille eesmärk on võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega ning käsitleda agressiivset maksuplaneerimist.

Artikkel 4

Programmimeetmetes osalemine

Väliseksperte võidakse kutsuda osalema teatavates programmi raames võetavates meetmetes, kui see on oluline artiklites 5 ja 6 osutatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjon valib koos osalevate riikidega väliseksperdid konkreetse meetme jaoks asjakohaste oskuste, kogemuse ja teadmiste alusel, võttes arvesse võimalikku huvide konflikti ning tasakaalu ettevõtjate esindajate ja muude kodanikuühiskonna ekspertide vahel. Väljavalitud välisekspertide loetelu avalikustatakse ning seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 5

Üld- ja erieesmärk

1.   Programmi üldeesmärk on parandada maksusüsteemide nõuetekohast toimimist siseturul, tihendades osalevate riikide, nende maksuhaldurite ja ametnike koostööd.

2.   Programmi erieesmärk on toetada maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast võitlust ning liidu õiguse rakendamist maksunduse valdkonnas, tagades teabevahetuse, toetades halduskoostööd ning, kui see on vajalik ja asjakohane, suurendades osalevate riikide haldussuutlikkust, eesmärgiga aidata vähendada maksuhaldurite halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud maksumaksjate kulusid.

3.   Käesolevas artiklis osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse eelkõige järgmiste näitajate alusel:

a)

ühise teabevõrgu kättesaadavus ja sellele täielik juurdepääs Euroopa infosüsteemide jaoks;

b)

osalevate riikide tagasiside programmimeetmete tulemuste kohta.

Artikkel 6

Programmi tegevuseesmärgid ja prioriteedid

1.   Programmi tegevuseesmärgid ja prioriteedid on järgmised:

a)

rakendada, täiustada, käitada ja toetada Euroopa maksunduse infosüsteeme;

b)

toetada halduskoostööd;

c)

parandada maksuametnike oskusi ja pädevust;

d)

parandada liidu maksuõiguse mõistmist ja rakendamist;

e)

toetada haldusmenetluste tõhustamist ja heade haldustavade jagamist.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise toetamisele.

II   PEATÜKK

Toetuskõlblikud meetmed

Artikkel 7

Toetuskõlblikud meetmed

1.   Programmi raames antakse artiklis 14 osutatud iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:

a)

ühismeetmed:

i)

seminarid ja õpikojad;

ii)

projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv riike ja kes tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke ja täpselt kirjeldatud tulemusi;

iii)

kahe- või mitmepoolsed kontrollid ja muu liidu õiguses halduskoostööks ettenähtud tegevus, mida korraldavad kaks või enam osalevat riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki;

iv)

osalevate riikide või muu riigi korraldatud töövisiidid, mis võimaldavad ametnikel omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksuvaldkonnas;

v)

eksperdirühmad, mis on ajutise struktureeritud koostöö vorm, mille puhul koondatakse ekspertteadmised ülesannete täitmiseks konkreetsetes valdkondades, eelkõige Euroopa infosüsteemide alal, ja mida võidakse toetada näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

vi)

haldussuutlikkuse suurendamise ja toetusmeetmed;

vii)

uuringud;

viii)

teabevahetusprojektid;

ix)

muu tegevus, mis toetab artiklites 5 ja 6 sätestatud üld-, eri- ja tegevuseesmärkide ning prioriteetide täitmist, tingimusel et sellise muu tegevuse vajalikkus on nõuetekohaselt põhjendatud;

b)

Euroopa infosüsteemid: lisa punkti A kohaste Euroopa infosüsteemide liidu komponentide ning liidu õigusaktide alusel loodud uute Euroopa infosüsteemide loomine, arendamine, hooldamine, käitamine ja kvaliteedi kontroll, eesmärgiga maksuhaldurid omavahel tõhusalt ühendada;

c)

ühine koolitustegevus: ühiselt väljatöötatud koolitusmeetmed, mille eesmärk on edendada maksunduses vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi.

Esimese lõigu punkti a alapunktis iv osutatud töövisiitide kestus ei tohi ületada ühte kuud. Kolmandates riikides korraldatavate töövisiitide puhul on programmi raames toetuskõlblikud ainult sõidu- ja elamiskulud (majutuskulud ja päevaraha).

Esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud eksperdirühmade tööd korraldab komisjon koos osalevate riikidega ning need moodustatakse kõige rohkem üheks aastaks, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2.   Käesolevas artiklis osutatud toetuskõlblike meetmete jaoks eraldatakse vahendeid tasakaalustatud viisil ning proportsionaalselt nende meetmete tegelike vajadustega.

3.   Programmi hinnates hindab komisjon vajadust kehtestada eelarve piirmäärad mitmesuguste toetuskõlblike meetmete jaoks.

Artikkel 8

Erisätted ühismeetmete rakendamise kohta

1.   Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühismeetmetes osalemine on vabatahtlik.

2.   Osalevad riigid tagavad, et ühismeetmete rakendamises määratakse osalema ametnikud, kellel on sobivad teadmised ja kvalifikatsioon, sealhulgas keeleoskus.

3.   Osalevad riigid võtavad asjakohasel juhul vajalikke meetmeid, et suurendada teadlikkust ühismeetmete alal ja tagada saavutatud tulemuste optimaalne kasutamine.

Artikkel 9

Erisätted Euroopa infosüsteemide rakendamise kohta

1.   Komisjon ja osalevad riigid tagavad lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide arendamise, käitamise ja nõuetekohase hooldamise.

2.   Komisjon kooskõlastab koostöös osalevate riikidega lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide liidu ja muude komponentide loomise ja toimimisega seotud need aspektid, mis on vajalikud nende toimivuse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise tagamiseks.

3.   Mitteosalevad riigid kasutavad lisa punktis A osutatud Euroopa infosüsteemide liidu komponente vastavalt nende riikidega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutele.

Artikkel 10

Erisätted ühise koolitustegevuse kohta

1.   Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud ühises koolitustegevuses osalemine on vabatahtlik.

2.   Osalevad riigid tagavad, et ühises koolitustegevuses määratakse osalema ametnikud, kellel on asjakohased teadmised ja kvalifikatsioon, sealhulgas keeleoskus.

3.   Vajaduse korral lõimivad osalevad riigid ühiselt välja töötatud koolitussisu, sealhulgas e-õppe moodulid, koolituskavad ja ühiselt kokku lepitud koolitusstandardid oma riiklikesse koolituskavadesse.

III   PEATÜKK

Finantsraamistik

Artikkel 11

Finantsraamistik

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett on 223 366 000 eurot (jooksevhindades).

2.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks korrapäraselt vajalike ettevalmistustööde, järelevalve, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulud; eelkõige käesolevas määruses sätestatud eesmärkidega seonduvate uuringute, ekspertide kohtumiste, teabe- ja suhtekorraldusmeetmete kulud, infotöötlemisele ja -vahetusele keskendatud IT-võrkudega seotud kulud ning kõik muud tehnilised ja haldusabikulud, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

Halduskulude osa ei või üldiselt ületada 5 % programmi üldkuludest.

Artikkel 12

Rahastamise viisid

1.   Komisjon rakendab programmi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.   Artiklis 7 sätestatud meetmetele ettenähtud liidupoolset rahalist toetust antakse järgmisel viisil:

a)

toetused;

b)

avaliku hanke lepingud;

c)

artiklis 4 osutatud välisekspertide kulude hüvitamine.

3.   Kaasrahastamise määr toetuste puhul on kuni 100 % toetuskõlblikest kuludest, kui tegemist on sõidu- ja majutuskulude, ürituste korraldamise kulude ja päevarahadega.

Seda määra kohaldatakse kõikide toetuskõlblike meetmete, välja arvatud artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkti a alapunktis v osutatud eksperdirühmade suhtes. Kui eksperdirühmadele on vaja anda toetusi, määratakse neile kohaldatav kaasrahastamise määr kindlaks iga-aastastes tööprogrammides.

4.   Euroopa infosüsteemide liidu komponente rahastatakse programmi alusel. Eelkõige kannavad osalevad riigid Euroopa infosüsteemide muude kui liidu komponentide soetamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise ning igapäevase toimimise kulud.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed, mis tagavad, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmusi, korruptsiooni ja muud ebaseaduslikku tegevust tõkestavate meetmete kohaldamisega ja tõhusa kontrolliga ning rikkumise avastamise korral alusetult makstud summade tagasinõudmisega ja asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 (15) ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) materiaal- ja menetlusõiguse normidele, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatud toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või rahastamislepinguga on esinenud kelmusi või pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

IV   PEATÜKK

Rakendamisvolitused

Artikkel 14

Tööprogramm

Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid, milles nähakse ette eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamise meetod ja programmide kogumaht. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste kohta on iga-aastastes tööprogrammides märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasrahastamismäär. Kõnealused rakendusaktid tuginevad eelmiste aastate tulemustele ning need võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

V   PEATÜKK

Järelevalve ja hindamine

Artikkel 16

Programmimeetmete järelevalve

1.   Komisjon teostab osalevate riikidega koostöös järelevalvet programmi ja selle meetmete üle.

2.   Komisjon ja osalevad riigid määravad kindlaks kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad ning vajaduse korral lisavad programmi jooksul uusi näitajaid. Neid näitajaid kasutatakse selleks, et mõõta programmi tulemusi eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal.

3.   Komisjon avalikustab lõikes 1 osutatud järelevalve tulemused ning lõikes 2 osutatud näitajad.

4.   Järelevalve tulemusi kasutatakse programmi hindamiseks kooskõlas artikliga 17.

Artikkel 17

Hindamine ja ülevaatamine

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõigetes 2 ja 3 osutatud küsimuste vahe- ja lõpphindamise aruanded. Nende hindamiste tulemusi kasutatakse otsuse tegemisel programmi võimaliku jätkamise, muutmise või peatamise kohta järgnevateks ajavahemikeks. Kõnealuseid hindamisi teeb sõltumatu välishindaja.

2.   Komisjon koostab hiljemalt 30. juuniks 2018 vahehindamise aruande programmi meetmete eesmärkide saavutamise, ressursside kasutamise tõhususe ja programmi Euroopa tasandi lisandväärtuse kohta. Aruandes käsitletakse ka lihtsustamist ning eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja programmi osakaalu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamises.

3.   Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2021 lõpphindamise aruande lõikes 2 osutatud küsimuste ning programmi pikaajalise mõju ja selle jätkuvuse kohta.

4.   Komisjoni taotluse korral esitavad osalevad riigid talle kõik kättesaadavad andmed ja kogu teabe, mis on vajalik komisjoni vahe- ja lõpparuande koostamiseks.

VI   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Otsus nr 1482/2007/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Rahalised kohustused, mis on seotud kõnealuse otsuse raames rakendatavate meetmetega, kuuluvad jätkuvalt kõnealuse otsuse reguleerimisalasse kuni nende täitmiseni.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 48 ja ELT C 11, 15.1.2013, lk 84.

(2)  Nõukogu 2 detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva ELT lk 884).

(3)  ELT C 37, 20.12.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta otsus nr 1482/2007/EÜ, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2235/2002/EÜ (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

(10)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(11)  Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).

(12)  Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(13)  Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(14)  Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(16)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest ((EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

EUROOPA INFOSÜSTEEMID JA NENDE LIIDU KOMPONENDID

A.

Euroopa infosüsteemid on järgmised:

1)

ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI – CCN2), CCNi mail3, CSI sild, http sild, CCNi lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll (LDAP) ja sellega seotud vahendid, CCNi portaal, CCNi üle teostatav järelevalve;

2)

tugisüsteemid, eelkõige CCNi rakenduse konfigureerimise vahend, tegevusaruandlusvahend (ART2), maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi (DG TAXUD) veebipõhine elektrooniline projektihaldusvahend (TEMPO), teenuste haldusvahend (SMT), kasutajate haldussüsteem (UM), äriprotsessi juhtimise süsteem, kättesaadavuse näidikupaneel ja AvDB, IT-teenuste haldamise portaal, kataloog ning kasutajate juurdepääsuõiguste haldamine;

3)

programmi teavitus- ja teabevahetussüsteem (PICS);

4)

käibemaksuga seotud süsteemid, eelkõige käibemaksu ja käibemaksu tagastamise kohta teabe vahetamise süsteem (VIES), sh VIESi algrakendus, VIESi kontrollivahend, maksunduse statistika süsteem, veebipõhine VIES, veebipõhise VIESi konfigureerimise vahend, VIESi ja käibemaksu tagastamise katsevahend, käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri algoritmid, käibemaksu e-vormide vahetamine, käibemaks e-teenustelt (VoeS);VoeSi katsevahend, käibemaksu e-vormide katsevahend; väike ühe akna süsteem;

5)

summade tagasinõudmisega seotud süsteemid, eelkõige maksunõuete sissenõudmise e-vormid, täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi (UIPE) ja ühtse teavitusvormi (UNF) e-vormid;

6)

otseste maksude süsteemid, eelkõige hoiustele kohaldatavate maksude süsteem, hoiustele kohaldatavate maksude katsesüsteem, otseste maksude puhul kasutatavad e-vormid, veebipõhise maksukohustuslasena registreerimise number, nõukogu direktiivi 2011/16/EL (1) artikliga 8 seotud teabevahetus ja sellega seotud katsevahendid;

7)

muud maksunduses kasutatavad süsteemid, eelkõige Euroopa maksude elektrooniline andmebaas („Taxes in Europe database”, TEDB);

8)

aktsiisisüsteemid, eelkõige aktsiisialase teabe vahetamise süsteem (SEED), aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS), MVS e-vormid, katserakendused (TA);

9)

muud kesksüsteemid, eelkõige liikmesriikide maksundusalane teavitus- ja teabevahetussüsteem (TIC), iseteeninduslik katsesüsteem (SSTS), maksustamisega seotud statistikasüsteemid, veebivormide tsentraliseeritud kasutamine, aktsiiside tsentraliseeritud teenused/aktsiiside haldamise teabesüsteem (CS/MISE).

B.

Euroopa infosüsteemide liidu komponendid on:

1)

IT-varad, nagu süsteemide riistvara, tarkvara ja võrguühendused, sh seotud andmete taristu;

2)

süsteemide arendamiseks, hooldamiseks, täiustamiseks ja käitamiseks vajalikud IT-teenused ja

3)

kõik muud komponendid, mida komisjon käsitab nende tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse tõttu osalevatele riikidele ühisena.


(1)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/33


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGUMÄÄRUS (EL) nr 1287/2013,

11. detsember 2013,

millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 195,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Strateegia „Euroopa 2020” aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada liitu ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energeetika, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta liit dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Samuti rõhutatakse strateegias, kui oluline on edendada Euroopa majanduskasvu, tagades samal ajal kõrge tööhõive määra, vähese CO2-heitega ressursi- ja energiatõhusa majanduse ning sotsiaalse ühtekuuluvuse. Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) peaks olema otsustav osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel. Nende osa kajastub asjaolus, et VKEsid mainitakse strateegia „Euroopa 2020” seitsmest juhtalgatusest kuues.

(2)

Tagamaks, et ettevõtetel, eelkõige VKEdel on keskne roll liidu majanduskasvus, mis on peamine prioriteet, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, mille nõukogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri istungil. Tegemist on strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada seejuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eelkõige parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades siseturu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.

(3)

2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, mille üle väljendas nõukogu oma 2008. aasta detsembri istungil heameelt. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette tervikliku poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust ning kinnistab õiguses ja poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde konkurentsivõimet. SBAga kehtestatakse kümme põhimõtet ning visandatakse poliitilised ja õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet.

(4)

Seejärel on vaadatud SBA läbi ning 2011. aasta veebruaris avaldatud läbivaatamise tulemuste põhjal võttis nõukogu 2011. aasta 30. ja 31. mail vastu järeldused. Kõnealusel läbivaatamisel antakse ülevaade SBA rakendamisest ja hinnatakse praeguses majanduskeskkonnas tegutsevate VKEde vajadusi, arvestades, et neil on järjest raskem pääseda ligi rahastamisele ja siseneda turgudele. Läbivaatamisel antakse ülevaade SBA rakendamise esimese kahe aasta jooksul tehtud edusammudest, sätestatakse uued meetmed, et reageerida majanduskriisi tõttu tekkinud probleemidele, millest sidusrühmad on teada andnud, ning pakutakse välja viise SBA kasutuselevõtmise ja rakendamise parandamiseks, milles sidusrühmad täidavad konkreetset osa ja eestvedajaks on ettevõtlusorganisatsioonid. Ettevõtete konkurentsivõime ning VKEde programmi erieesmärgid peaksid kajastama kõnealusel läbivaatamisel välja toodud prioriteete. Tähtis on tagada, et nimetatud programmi rakendatakse kooskõlas SBA rakendamisega.

Eelkõige peaksid erieesmärkide meetmed andma panuse eespool nimetatud kümne põhimõtte ning SBA läbivaatamise käigus kindlaks määratud uute meetmete järgimisse.

(5)

Nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas saavutada poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu Euroopas, saavutada vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlikum majandus ning anda liidule rahvusvaheliselt silmapaistvam koht.

(6)

Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, toetada olemasolevaid VKEsid, soodustada ettevõtluskultuuri ning edendada VKEde kasvu, teadmistepõhise ühiskonna arendamist ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevat arengut, tuleks luua ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm („COSME programm”).

(7)

COSME programmis tuleks seada esmatähtsale kohale lihtsustamise kava vastavalt komisjoni 8. veebruari 2012. aasta teatisele „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava”. Liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite kasutamist ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime edendamise valdkonnas tuleks paremini koordineerida, et tagada vastastikune täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas parem koostoime.

(8)

Komisjon on võtnud kohustuse kliimameetmeid süvalaiendada liidu rahastusprogrammidesse ja suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkidesse. On oluline tagada, et COSME programmi ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel edendataks kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning riskiennetust. Käesoleva määruse alla kuuluvad meetmed peaksid soodustama üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(9)

Nõukogu otsusest nr 2001/822/EÜ (4) tuleneb, et ülemeremaade ja -territooriumide üksused ja organid on COSME programmis osalemiseks abikõlblikud.

(10)

Liidu konkurentsivõimepoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete, eelkõige VKEde jätkusuutlikuks kasvuks. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse saavutamine tähendab võimet saavutada ja hoida ettevõtte majanduslikku konkurentsivõimet ja kasvu kooskõlas säästva arengu eesmärkidega. Tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas on suurem tootlikkus, sealhulgas ressursi- ja energiatootlikkus. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära selliseid võimalusi nagu siseturg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.

(11)

Komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatises pealkirjaga „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” jõutakse järeldusele, et nendes poliitikavaldkondades, millega edendatakse üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele (näiteks ressursi- ja energiatõhusust ning kliimamuutusi käsitlevad poliitikavaldkonnad), on võimalik luua 2020. aastaks rohkem kui viis miljonit töökohta ning seda eelkõige VKE sektoris. Seda silmas pidades võivad COSME programmi konkreetsed meetmed sisaldada jätkusuutlike toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamise edendamist ning ressursi- ja energiatõhususe ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse soodustamist.

(12)

Viimastel aastatel on liidu poliitikakujundamises pööratud konkurentsivõimele suurt tähelepanu turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide pärast, mis kahjustavad liidu ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet.

(13)

COSME programmis tuleks seega käsitleda turutõrkeid, mis mõjutavad liidu majanduse konkurentsivõimet üleilmsel tasandil ja kahjustavad ettevõtjate, eelkõige VKEde võimet konkureerida maailma muude piirkondade ettevõtjatega.

(14)

COSME programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (5). Käesoleva määruse kohaldamisel peaks komisjon konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas VKEsid esindavate organisatsioonidega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, vabakutselistele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele konkreetsetele sihtrühmadele, näiteks vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puuetega inimesed, ning äritegevuse ülemineku, hargettevõtete, kõrvalettevõtete ja ettevõtjatele teise võimaluse andmise edendamisele.

(15)

Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. Kõnealused raskused avaldavad halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule ja püsimajäämise määrale, samuti uute ettevõtjate valmisolekule võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse/pärimise kontekstis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (6) loodud liidu rahastamisvahendid on tõendanud oma lisaväärtust ning on andnud positiivse panuse vähemalt 220 000 VKEle. Kavandatavad rahastamisvahendid annavad liidule suuremat lisaväärtust muu hulgas sellega, et tugevdavad siseturgu riskikapitali jaoks ning arendavad üleeuroopalist VKEde finantsturgu ja tegelevad turutõrgetega, millega liikmesriigid tegeleda ei saa. Liidu meetmed peaksid olema järjepidevad ja sidusad ning täiendama VKEdele ette nähtud liikmesriikide rahastamisvahendeid, toimima finantsvõimendusena ning vältima turumoonutuste tekitamist ning olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (7). Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist liidu vahenditest.

(16)

Komisjon peaks pöörama tähelepanu käesoleva määruse rahastamisvahendite kaudu antava rahastamise nähtavusele, tagamaks et liidu toetuse kättesaadavus oleks teada ning et antud toetust tunnistataks turul. Selleks peaksid finantsvahendajad olema kohustatud ka teavitama lõplikke vahendite saajaid selgesõnaliselt sellest, et rahastamine osutus võimalikuks käesoleva määruse rahastamisvahendite toetuse kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas looma kasutajasõbralikke e-süsteeme, et levitada VKEde ja vahendajate seas teavet saadavalolevate rahastamisvahendite kohta. Nimetatud süsteemid, mis võivad hõlmata ühte portaali, ei tohiks dubleerida olemasolevaid süsteeme.

(17)

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe (edaspidi „ettevõtlusvõrgustik”) on tõestanud oma lisaväärtust Euroopa VKEdele, olles äritegevuse toetuse ühtseks teeninduspunktiks ning aidates ettevõtetel parandada oma konkurentsivõimet ja uurida ärivõimalusi nii siseturul kui ka muudel turgudel. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Ettevõtlusvõrgustik on eelkõige aidanud VKEdel leida koostöö- või tehnosiirde partnereid siseturul ja kolmandates riikides ning saada nõu liidu rahastamisallikate, liidu õiguse ja intellektuaalomandi kohta ning ökoinnovatsiooni ja jätkusuutlikku tootmist ergutavate liidu programmide kohta. Ettevõtlusvõrgustik on saanud ka tagasisidet liidu õiguse ja standardite kohta. Selle ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel.

(18)

Vaja on jätkata jõupingutuste tegemist, et optimeerida veelgi teenuste kvaliteeti ja ettevõtlusvõrgustiku toimimist, eelkõige seoses VKEde teadlikkusega pakutavatest teenustest ja sellest tuleneva suutlikkusega neid teenuseid kasutada, integreerides rahvusvahelistumist ja innovatsioonialaseid teenuseid, tihendades ettevõtlusvõrgustiku koostööd piirkondlike ja kohalike VKEde sidusrühmadega, konsulteerides vastuvõtvate organisatsioonidega ja kaasates neid paremini, vähendades bürokraatiat, tõhustades IT-tuge ning parandades ettevõtlusvõrgustiku ja selle teenuste nähtavust kaetud geograafilistes piirkondades.

(19)

VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 % liidu VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Lisaks nähtub Eurobaromeetri 2012. aasta uuringust, et VKEde kasvu potentsiaal on kasutamata rohelistel turgudel nii liidus kui ka sellest väljaspool, täpsemalt seoses rahvusvahelistumise ning riigihangetes osalemisega. Kooskõlas SBAga, milles kutsutakse liitu ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama ära väljaspool liitu asuvate turgude kasvu, osutab liit rahalist abi mitmele algatusele, näiteks liidu ja Jaapani tööstuskoostöö keskusele ja Hiinas tegutsevale VKEdele mõeldud intellektuaalomandi õiguste kasutajatoele. Liidu lisaväärtus luuakse koostöö edendamise abil ja osutades Euroopa tasandil teenuseid, mis täiendavad, kuid ei dubleeri, liikmesriikide kaubanduse edendamise põhiteenuseid ning tugevdavad avaliku ja erasektori teenuseosutajate ühiseid jõupingutusi selles valdkonnas. Sellised teenused peaksid hõlmama teavet intellektuaalomandi õiguste, normide ning riigihankevõimaluste ja eeskirjade kohta. Täiel määral tuleks arvesse võtta nõukogu 6. detsembri 2011. aasta järelduste „Tööstuspoliitika rakendamise tugevdamine kogu ELis” II osa komisjoni teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale” kohta. Sellega seoses peaks hoolikalt määratletud Euroopa klastrite strateegia täiendama riiklikke ja piirkondlikke jõupingutusi, et ergutada tipptasemel klastrite loomist ja nende rahvusvahelist koostööd, võttes arvesse asjaolu, et VKEde klastrite loomine võib olla peamine vahend, mille abil suurendada nende innovatsioonisuutlikkust ja võimaldada neil alustada tegevust ülemereturgudel.

(20)

Liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu tuleb pöörata VKEde huvidele ja sektoritele, milles nad kõige aktiivsemalt tegutsevad. Liidu tasandi algatused on vajalikud ka teabe ja teadmiste vahetamiseks Euroopa ulatuses ning selles valdkonnas võivad eriti kulutõhusad olla digitaalsed teenused. Selliste meetmetega saab kaasa aidata VKEdele võrdsete tingimuste loomisele.

(21)

Siseturul esinevad lüngad, killustatus ja tarbetu bürokraatia takistavad kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid, eriti VKEsid saamast siseturust täit kasu. Seetõttu on hädavajalik liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühine püüdlus lahendada puudujääke rakendamises, õigusaktides ja teabes. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega peaksid liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tegema ka koostööd VKEde asjatu haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamiseks ja ärahoidmiseks. COSME programm on ainus konkreetselt VKEdele keskendunud liidu programm ning selle meetmed peaksid andma panuse nende eesmärkide elluviimisse, aidates eelkõige parandada ettevõtete raamtingimusi. Selles jõupingutuses peaks olema oma osa COSME programmi raames rahastatud toimivuskontrollidel ja mõjuhinnangutel.

(22)

Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud suhteliselt vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % liidu kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 % (Eurobaromeetri 2009. aasta uuring ettevõtluse kohta). SBA kohaselt tuleks pöörata tähelepanu kõigile ettevõtjate ees seisvatele olukordadele, sealhulgas asutamine, kasv, üleminek ja pankrot (teine võimalus). Ettevõtluskoolituse edendamine ning ühtekuuluvust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja heade tavade vahetamine, tekitavad liidu jaoks suurt lisaväärtust.

(23)

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele” käivitati, et anda uutele ettevõtjatele või neile, kes soovivad ettevõtjaks hakata, võimalus ettevõtluskogemuse omandamiseks mõnes muus liikmesriigis, kui nende enda oma, ning võimaldada neil seega oma ettevõtlusalast võimekust parandada. Seoses eesmärgiga parandada ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri edendamiseks raamtingimusi, peaks komisjon saama võtta meetmeid, et aidata uutel ettevõtjatel parandada oma suutlikkust arendada oma ettevõtlusalast oskusteavet, oskusi ja hoiakuid ning parandada oma tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise alaseid oskusi.

(24)

Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad uusi väljakutseid ja võimalusi erinevate sektorite jaoks, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on suur VKEde osakaal. Näiteks disainipõhistel sektoritel on vaja kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub seni kasutamata suur nõudlus personaalsete, loominguliste ja kaasavate toodete järele. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki kõnealuste liidu sektorite VKEsid, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust, et luua uute toodete ja teenuste tekkimist kiirendavate algatuste kaudu täiendav kasv.

(25)

Liikmesriikides võetavate meetmete toetuseks võib kasvule ja ettevõtlusele märkimisväärset mõju avaldavates sektoripõhistes ja sektoritevahelistes valdkondades, eelkõige neis, kus VKEdel on suur osakaal, toetada COSME programmist algatusi, mis kiirendavad kõige konkurentsivõimelisematel ärimudelitel, täiustatud toodetel ja protsessidel, organisatsioonilistel struktuuridel või muudetud väärtusahelatel põhinevate konkurentsivõimeliste ja säästvate tööstusharude kujunemist. Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, mille üle avaldas nõukogu 2010. aasta oktoobris heameelt, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtted annavad otseselt 5 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP). Turismi olulisust tunnistatakse ka Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping), kus kirjeldatakse liidu pädevusi selles valdkonnas. Euroopa turismialgatusega võib täiendada liikmesriikide meetmeid, innustades soodsa keskkonna loomist ja edendades liikmesriikidevahelist koostööd, eelkõige heade tavade vahetamist. Meetmed võivad sisaldada turismi teadmistebaasi rikastamist andmete ja analüüsi abil ning rahvusvaheliste koostööprojektide väljatöötamist tihedas koostöös liikmesriikidega, vältides seejuures liidu ettevõtete suhtes kohustuslike nõuete kehtestamist.

(26)

COSME programmis esitatakse eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik kogu rahastamispakett, rahastamisvahendite minimaalne rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise läbipaistev kord.

(27)

COSME programmiga täiendatakse liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga rahastamisvahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Selleks et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada COSME programmi tihedat koostoimet Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (8) („Horisont 2020 programm”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 (9) („struktuurifondid”) ja teiste liidu programmidega.

(28)

Läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid tuleks arvestada kõikides COSME programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Samuti tuleks kõnealustes algatustes ja meetmetes arvesse võtta kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.

(29)

VKEdele toetuste andmisele peaks eelnema läbipaistev protsess. Toetuse määramine ja väljamaksmine peaks olema läbipaistev, bürokraatiavaba ning kooskõlas ühiste eeskirjadega.

(30)

Käesoleva määrusega nähakse kogu COSME programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembrit 2013 eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimistkäsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (10) punkti 17 tähenduses.

(31)

Tagamaks, et rahastamine piirdub üksnes turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamisega, ja pidades silmas turumoonutuste vältimist, peaks COSME programmi raames toimuv rahastamine vastama liidu riigiabi eeskirjadele.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingus ja assotsieerimislepingute protokollides on sätestatud tingimused asjaomaste riikide osalemiseks liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlused seda ette näevad.

(33)

Oluline on tagada COSME programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ja rakendamine võimalikult tulemuslikult ja kasutajasõbralikult, tagades samal ajal ka õiguskindluse ja COSME programmile juurdepääsu kõigile osalejatele.

(34)

Kohanduste tegemiseks tuleks COSME programmi kontrollida ja hinnata. COSME programmi rakendamise kohta tuleks esitada igal aastal aruanne, milles on esitatud nii tehtud edusammud kui ka kavandatavad tegevused.

(35)

COSME programmi rakendamise üle tuleks teostada igal aastal järelevalvet, kasutades selleks peamisi näitajaid, mille abil hinnatakse programmi tulemusi ja mõju. Need näitajad, seahulgas asjaomased alusnäitajad, peaksid andma minimaalse võrdlusaluse, mille põhjal hinnata, kui suures ulatuses on COSME programmi eesmärgid saavutatud.

(36)

Kõigi COSME programmi raames toetatavate meetmete eesmärkide saavutamist käsitlevas komisjoni vahearuandes tuleks esitada ka hinnang VKEde vähese osalemise määra kohta, kui seda on avastatud märkimisväärselt paljudes liikmesriikides. Vajaduse korral võiksid liikmesriigid vahearuande tulemusi oma vastavates poliitikates arvesse võtta.

(37)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud kogu kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- või rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(38)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsed rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et COSME programmi rakendamise eesmärgil vastu võtta iga-aastased tööprogrammid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11). Mõned iga-aastastes tööprogrammides esitatud meetmed sisaldavad meetmete koordineerimist riigi tasandil. Sellega seoses tuleks kohaldada kõnealuse määruse artikli 5 lõiget 4.

(39)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte näitajate täiendamise kohta, rahastamisvahendite teatavate konkreetsete üksikasjade muutmise kohta, soovituslike summade muutmise kohta rohkem kui 5 % võrra rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(40)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks otsus nr 1639/2006/EÜ kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Reguleerimisese

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 luuakse liidu meetmete programm ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) („COSME programm”).

Artikkel 2

Määratlus

Käesoleva määruse tähenduses on VKE soovituses 2003/361/EÜ määratletud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja.

Artikkel 3

Üldeesmärgid

1.   Pöörates erilist tähelepanu liidus asutatud VKEde ja COSME programmis artikli 6 kohaselt osalevates kolmandates riikides asutatud VKEde erivajadustele, aitab COSME programm saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)

suurendada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;

b)

soodustada ettevõtluskultuuri ning edendada VKEde asutamist ja kasvu.

2.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

a)

VKEde jätkusuutlikkus;

b)

nii uute kui ka olemasolevate VKEde asjatu haldus- ja regulatiivse koormuse muutumine;

c)

liidus või väljapoole liitu eksportivate VKEde osakaalu muutumine;

d)

VKEde kasvu muutumine;

e)

füüsilisest isikust ettevõtjaks saada soovivate liidu kodanike osakaalu muutumine.

3.   Üksikasjalik loetelu COSME programmi näitajatest ja eesmärkidest on esitatud lisas.

4.   COSME programm toetab strateegia „Euroopa 2020” elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. COSME programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva peamise eesmärgi täitmisele.

II   PEATÜKK

Erieesmärgid ja tegevusvaldkonnad

Artikkel 4

Erieesmärgid

1.   COSME programmi erieesmärgid on järgmised:

a)

parandada VKEde juurdepääsu omakapitali ja laenude vormis rahastamisele;

b)

parandada juurdepääsu turgudele, eriti liidu piires, kuid ka üleilmsel tasandil;

c)

parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde, konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris;

d)

edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri.

2.   COSME programmi rakendamisel edendatakse ettevõtete vajadust kohaneda vähesaastava, kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning ressursi- ja energiatõhusa majandusega.

3.   COSME programmi mõju mõõtmiseks lõikes 1 osutatud erieesmärkide saavutamise suhtes kasutatakse lisas sätestatud näitajaid.

4.   Artiklis 13 osutatud iga-aastastes tööprogrammides sätestatakse üksikasjalikult kõik COSME programmi alusel elluviidavad meetmed.

Artikkel 5

Eelarve

1.   Rahastamispakett COSME programmi rakendamise on 2 298,243 miljonit eurot jooksevhindades, millest vähemalt 60 % eraldatakse rahastamisvahenditele.

Iga-aastased eraldised määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kindlaks vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.

2.   Käesoleva määrusega kehtestatud rahastamispaketist võib katta ka kulusid, mis on seotud COSME programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega. Eelkõige kaetakse sellest kulutõhusal viisil uuringuid, ekspertide kohtumisi, teavitamist ja teabevahetust, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist ettevõtetele, kui need on seotud COSME programmi üldeesmärkidega, teabe töötlemise ja vahetamise jaoks mõeldud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid kulusid tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon COSME programmi juhtimisel vajab.

Kõnealused kulud ei tohi moodustada rohkem kui 5 % rahastamispaketist.

3.   COSME programmi rahastamispaketis eraldatakse soovituslike summadena rahastamispaketi väärtusest 21,5 % artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärgiks, 11 % artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud erieesmärgiks ning 2,5 % artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgiks. Komisjon võib nendest soovituslikest summadest kõrvale kalduda, kuid mitte rohkem kui 5 % rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral. Juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks, on komisjonil õigus võtta artikli 23 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste soovituslike summade muutmiseks.

4.   COSME programmi jaoks eraldatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja meetmete vahel, mis on võetud otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel. Vajaduse korral võib assigneeringuid sarnaste kulude katmiseks kajastada eelarves ka pärast 2020. aastat, et võimaldada selliste meetmete juhtimist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

Artikkel 6

Kolmandate riikide osalemine

1.   COSME programmis võivad osaleda:

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, kooskõlas EMP lepingus kehtestatud tingimustega, ning muud Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nimetatud riikide osalemist liidu programmides ja mis on kehtestatud asjaomastes raamkokkulepetes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või sarnastes dokumentides;

c)

Euroopa naabruspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad ning kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nimetatud riikide osalemist liidu programmides ja mis on kehtestatud asjaomastes raamkokkulepetes, assotsieerimislepingute protokollides ja assotsiatsiooninõukogu otsustes.

2.   Lõikes 1 osutatud riigis asutatud üksus võib osaleda COSME programmi osades, kui kõnealune riik osaleb COSME programmis tingimuste kohaselt, mis on kehtestatud lõikes 1 kirjeldatud vastavates kokkulepetes.

Artikkel 7

Mitteosalevate riikide üksuste osalemine

1.   COSME programmi nendes osades, milles artiklis 6 osutatud kolmas riik ei osale, võivad osaleda kõnealuses riigis asutatud üksused. COSME programmi meetmetes võivad osaleda ka muudes kolmandates riikides asutatud üksused.

2.   Lõikes 1 osutatud üksustel ei ole õigust saada liidult rahalisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on COSME programmi jaoks hädavajalik, eelkõige seoses liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsuga. See erand ei kehti kasumit taotlevatele üksustele.

Artikkel 8

Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riigi ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse sellised meetmed põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames, Horisont 2020 programmi alusel ja riigi või piirkondlikul tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida nii omakapitali kui ka laenu abil rahastamise kasutamist ja pakkumist, mis võib hõlmata stardiraha, investorite kaudu rahastamist ja kvaasiomakapitali kaudu rahastamist, tingimusel, et selleks on turunõudlus ja välistades samal ajal ettevõtete odavat ülesostmist nende vara müümiseks.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele võib tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, anda liidu toetust ka meetmetele, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki kaasavat rahastamist, aidates sellega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust.

Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, võib komisjon kaaluda ka võimalust arendada välja innovatiivseid rahastamismehhanisme, näiteks ühisrahastamisprojekte.

3.   Lõikes 1 osutatud meetmete üksikasjad on sätestatud artiklis 17.

Artikkel 9

Turulepääsu lihtsustavad meetmed

1.   Liidu ettevõtete konkurentsivõime ja turulepääsu jätkuvaks parandamiseks võib komisjon toetada meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu siseturule, näiteks teabe levitamist (kaasa arvatud digitaalteenuste kaudu) ja teadlikkuse suurendamist muu hulgas liidu programmidest, õigusest ja standarditest.

2.   Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele. Sellised meetmed võivad sisaldada teabe esitamist olemasolevate turulepääsu tõkete ja ärivõimaluste, riigihangete ja tolliprotseduuride kohta ning tugiteenuste osutamise parandamist prioriteetsete kolmandate riikide standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes. Kõnealused meetmed täiendavad, kuid ei dubleeri liikmesriikide põhilisi kaubandust edendavaid tegevusi.

3.   COSME programmi meetmete eesmärk võib olla soodustada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas tööstusküsimusi ja õiguslikku reguleerimist puudutavaid dialooge kolmandate riikidega. Konkreetsete meetmetega võidakse püüda vähendada erinevusi liidu ja muude riikide tooteid käsitlevate õigusraamistike vahel, et aidata kaasa ettevõtlus- ja tööstuspoliitika arendamisele ja ettevõtluskeskkonna parandamisele.

Artikkel 10

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe

1.   Komisjon toetab ettevõtlusvõrgustikku Enterprise Europe („ettevõtlusvõrgustik”), et osutada integreeritud ettevõtluse tugiteenuseid liidu VKEdele, kes soovivad uurida siseturu ja kolmandate riikide võimalusi. Ettevõtlusvõrgustiku kaudu võetavad meetmed võivad hõlmata järgmist:

a)

teabe- ja nõustamisteenuste osutamine liidu algatuste ja õiguse kohta; juhtimissuutlikkuse parandamise toetamine, et suurendada VKEde konkurentsivõimet; VKEde finantsteadmiste parandamiseks antav toetus, sealhulgas teabe- ja nõustamisteenused rahastamisvõimaluste, rahastamisele juurdepääsu ja sellega seotud koolitus- ja mentorluskavade kohta; meetmed parandamaks VKEde juurdepääsu energiatõhususe, kliima- ja keskkonnaalastele teadmistele; ning liidu rahastamisprogrammide ja rahastamisvahendite (sealhulgas Horisont 2020 programmi koostöös riiklike kontaktasutuste ja struktuurifondidega) tutvustamine;

b)

piiriülese ettevõtluskoostöö, teadus- ja arendustegevuse, tehno- ja teadmussiirde ning tehnoloogia ja innovatsiooni partnerluste hõlbustamine;

c)

VKEde ja komisjoni vahelise suhtluskanali pakkumine.

2.   Ettevõtlusvõrgustikku võib kasutada ka teenuste osutamiseks muude liidu programmide, näiteks Horisont 2020 programmi alusel, sealhulgas sihtotstarbelised nõustamisteenused, millega innustatakse VKEsid osalema muudes liidu programmides. Komisjon tagab, et ettevõtlusvõrgustiku erinevaid rahalisi vahendeid koordineeritakse tõhusalt ning et ettevõtlusvõrgustiku poolt muude liidu programmide alusel osutatavaid teenuseid rahastatakse kõnealustest programmidest.

3.   Ettevõtlusvõrgustiku rakendamist kooskõlastatakse tihedalt liikmesriikidega, vältimaks tegevuse dubleerimist vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele.

Komisjon hindab ettevõtlusvõrgustiku puhul selle tõhusust, juhtimist ja kvaliteetsete teenuste osutamist kogu liidus.

Artikkel 11

Meetmed liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

1.   Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi, et suurendada liidu ettevõtete konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja kasvu edendavate riiklike ja piirkondlike poliitikate tõhusust, ühtekuuluvust, kooskõlastatust ja järjepidevust.

2.   Komisjon võib toetada konkreetseid meetmeid, et parandada ettevõtete, eelkõige VKEde raamtingimusi asjatu haldus- ja regulatiivse koormuse vähendamise ja ärahoidmise kaudu. Sellised meetmed võivad sisaldada asjaomaste liidu õiguse poolt VKEdele osutatava mõju korrapärast hindamist, kasutades vajaduse korral tulemustabelit, sõltumatute eksperdirühmade toetamist ning teabe ja heade tavade vahetamist, sealhulgas VKE-testi süsteemse kohaldamise kohta liidu ja liikmesriigi tasandil.

3.   Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime ja ettevõtluse arendamise strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas:

a)

meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist, sealhulgas jagades häid tavasid raamtingimuste ja maailmatasemel klastrite juhtimise ja ärivõrgustike juhtimise osas ning edendades klastrite ja ärivõrgustike seas rahvusvahelist koostööd, jätkusuutlike toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamist, ning ressursi- ja energiatõhusust ja ettevõtjate sotsiaalset vastutust;

b)

konkurentsivõime poliitika rahvusvahelisi aspekte käsitlevad meetmed, milles keskendutakse eelkõige poliitikaalasele koostööle liikmesriikide, teiste COSME programmis osalevate riikide ja liidu üleilmsete kaubanduspartnerite vahel;

c)

meetmed, mille abil parandatakse VKE-poliitika väljatöötamist, poliitikakujundajate koostööd, vastastikust hindamist ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, võttes vajaduse korral arvesse olemasolevaid tõendeid ja sidusrühmade seisukohti ning eelkõige selleks, et lihtsustada VKEde jaoks liidu programmidele ja meetmetele juurdepääsu kooskõlas SBA tegevuskavaga.

4.   Komisjon võib koordineerimise edendamise kaudu toetada liikmesriikides võetavaid meetmeid, mille eesmärk on kiirendada turupotentsiaaliga konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist. Selline toetus võib sisaldada meetmeid, mille abil edendatakse heade tavade vahetamist ning tehakse kindlaks ettevõtete, eelkõige VKEde poolt nõutavad oskused ja koolitusnõuded, eelkõige e-oskused. See võib sisaldada ka meetmeid, mille abil innustatakse uute ärimudelite kasutuselevõttu ja VKEde koostööd uutes väärtusahelates ning asjakohaste ideede kommertskasutust uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks.

5.   Komisjon võib täiendada liikmesriikide meetmeid, mille abil tõhustatakse liidu VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust märkimisväärse kasvupotentsiaaliga valdkondades, eelkõige neis, kus VKEdel on suur osakaal, näiteks turismisektoris. Sellised tegevused võivad sisaldada liikmesriikidevahelise koostöö edendamist, eelkõige heade tavade vahetamise kaudu.

Artikkel 12

Ettevõtlust edendavad meetmed

1.   Komisjon aitab edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri, parandades ettevõtluse arengut mõjutavaid raamtingimusi, sealhulgas vähendades takistusi ettevõtete asutamisele. Komisjon toetab ettevõtluskeskkonda ja -kultuuri, mis on soodne jätkusuutlikele ettevõtetele, idufirmadele, ettevõtete kasvule, äritegevuse üleminekule ja teise võimaluse andmisele (uuesti alustamisele) ning samuti harg- ja kõrvalettevõtetele.

2.   Erilist tähelepanu pööratakse potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, samuti muudele konkreetsetele sihtrühmadele.

3.   Komisjon võib võtta meetmeid, näiteks uute ettevõtjate liikuvusprogramme, et parandada uute ettevõtjate suutlikkust arendada oma ettevõtlusalast oskusteavet, oskusi ja hoiakuid ning parandada oma tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise alaseid oskusi.

4.   Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ja soodustada ettevõtlusalast haridust, koolitust, oskusi ja hoiakuid, eelkõige potentsiaalsete ja uute ettevõtjate hulgas.

III   PEATÜKK

COSME programmi rakendamine

Artikkel 13

Iga-aastased tööprogrammid

1.   COSME programmi rakendamiseks võtab komisjon kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega vastu iga-aastased tööprogrammid. Iga-aastase tööprogrammiga rakendatakse käesolevas määruses sätestatud eesmärke ja selles esitatakse üksikasjalikult:

a)

rahastatavate meetmete kirjeldus, iga meetme taotletavad eesmärgid, mis peavad vastama artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja erieesmärkidele, eeldatavad tulemused, rakendamismeetod, igale meetmele eraldatava summa suurus, kõigi meetmete kogusumma, orienteeruv rakendamise ajakava ja makseprofiil;

b)

iga meetme asjakohased kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mille abil analüüsida ja jälgida asjaomase meetme tulemuste ja eesmärkide saavutamise tõhusust;

c)

toetuste ja seonduvate meetmete puhul peamised hindamiskriteeriumid, mis kehtestatakse selliselt, et tagada COSME programmi taotletavate eesmärkide parim saavutamine, ning kaasrahastamise ülemmäär;

d)

eraldi üksikasjalik peatükk, milles käsitletakse rahastamisvahendeid ja kajastatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 17 määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohast teavitamise kohustust, sealhulgas rahastamisvahendite puhul rahastamispaketi eeldatavat jaotamist vastavalt käesoleva määruse artiklites 18 ja 19 osutatud omakapitalirahastuja kasvu eesmärgil ja laenutagamisrahastu vahel ja muu hulgas teavet tagatise taseme kohta ja seost Horisont 2020 programmiga.

2.   Komisjon rakendab COSME programmi määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaselt.

3.   COSME programmi rakendamisel tagatakse, et toetatavates meetmetes võetakse arvesse edasisi arengusuundumusi ja vajadusi, eriti pärast artikli 15 lõikes 3 osutatud vahehindamist, ning et need oleksid arenevaid turge, majandust ja ühiskonna muutusi silmas pidades asjakohased.

Artikkel 14

Toetusmeetmed

1.   Lisaks artiklis 13 osutatud iga-aastaste tööprogrammide meetmetele võtab komisjon korrapäraselt toetusmeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

sektoripõhiste ja sektorivaheliste konkurentsiküsimuste analüüsi ja järelevalve parandamine;

b)

heade tavade ja käsitlusviiside kindlakstegemine ja levitamine ning edasiarendamine;

c)

kehtivate õigusaktide toimivuskontroll ja ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste uute liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtiva õiguse lihtsustamist vajavad valdkonnad ja tagada, et VKEde koormust minimeeritakse valdkondades, kus kavandatakse uusi seadusandlikke meetmeid;

d)

ettevõtteid, eelkõige VKEsid, tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine;

e)

selliste ühtsete ja kasutajasõbralike e-süsteemide edendamine, millega pakutakse teavet VKEde jaoks asjakohaste programmide kohta, tagades samal ajal, et need ei dubleeri olemasolevaid portaale.

2.   Kõnealuste toetusmeetmete kogumaksumus ei ületa 2,5 % COSME programmi rahastamispaketist.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon teostab COSME programmi rakendamise ja juhtimise üle järelevalvet.

2.   Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste, kulude ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse teave toetuse saajate kohta, võimaluse korral iga konkursikutse puhul, kliimakulutuste summa ja kliimamuutustealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, asjaomased andmed laenutagamisrahastu poolt antud üle ja alla 150 000 euro suuruste laenude kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita ettevõtetele, eelkõige VKEdele, põhjendamatut halduskoormust. Järelevalvearuandes esitatakse aastaaruanne iga rahastamisvahendi kohta, nagu on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikes 8.

3.   Hiljemalt 2018. aastaks koostab komisjon vahepealse hindamisaruande, mis käsitleb kõikide COSME programmi alusel toetatud meetmete eesmärkide täitmist (hõlmab nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle lisaväärtust Euroopa jaoks, et sellest lähtuvalt teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Vahepealses hindamisaruandes käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, selle sisemist ja välist ühtekuuluvust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetides. Aruandes võetakse arvesse eelmiste meetmete pikaajalise mõju hindamise tulemusi ning aruannet arvestatakse järgneva meetme võimaliku jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamisel.

4.   Komisjon koostab lõpliku hindamisaruande meetmete pikaajalisema mõju ja mõju jätkusuutlikkuse kohta.

5.   Kõik toetuste saajad ja teised asjaosalised, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid, esitavad komisjonile asjaomaste meetmete järelevalve ja hindamise võimaldamiseks asjakohased andmed ja vajaliku teabe.

6.   Komisjon esitab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb need avalikkusele kättesaadavaks.

IV   PEATÜKK

Finantssätted ja rahalise abi vormid

Artikkel 16

Rahalise abi vormid

COSME programmi raames antavat liidu rahalist abi võib rakendada kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c loetletud üksustele.

Artikkel 17

Rahastamisvahendid

1.   COSME programmi rahastamisvahendeid, mis on loodud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise kohaselt, kasutatakse eesmärgiga lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise, kasvu ja ülemineku etapis. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu. Vahendite eraldamisel nendele rahastutele võetakse arvesse finantsvahendajate nõudlust.

2.   VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida ja täiendada:

a)

muude rahastamisvahenditega, mille on kehtestanud liikmesriigid ja nende korraldusasutused ja mida rahastatakse riiklikest või piirkondlikest fondidest või struktuurifondide toimingute kontekstis määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a kohaselt;

b)

muude rahastamisvahenditega, mille on kehtestanud liikmesriigid ja nende korraldusasutused ja mida rahastatakse riiklikest või piirkondlikest programmidest väljaspool struktuurifondide toiminguid;

c)

liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

3.   Vastavalt artiklites 18 ja 19 osutatud omakapitalirahastu kasvu eesmärgil ja laenutagamisrahastu võivad täiendada VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikide poolt liidu ühtekuuluvuspoliitika raames.

4.   Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil ja laenutagamisrahastu võivad vajaduse korral ühendada rahalised vahendid liikmesriikidega ja/või piirkondadega, kes soovivad panna nendesse osa struktuurifondide vahenditest, mis on neile eraldatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punkti a kohaselt.

5.   Rahastamisvahenditega võidakse toota vastuvõetavat kasumit, et täita teiste partnerite või investorite eesmärke. Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil võib kasutada ka allutatud kohustusi, kuid peab üritama säilitada liidu eelarvest eraldatud varade väärtust.

6.   Omakapitalirahastut kasvu eesmärgil ja laenutagamisrahastut rakendatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotise ja komisjoni delegeeritud määruse (EL, Euratom) nr 1268/2012 (12) kohaselt.

7.   Kõnealuse COSME programmi rahastamisvahendite arendamisel ja rakendamisel lähtutakse vastastikusest täiendavusest ja ühtekuuluvusest Horisont 2020 programmi alusel VKEde jaoks loodud rahastamisvahenditega.

8.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 1 kohaselt tagavad üksused, kellele on delegeeritud rahastamisvahendite rakendamine, liidu vahendite haldamisel liidu tegevuse nähtavuse. Selleks tagab volitatud üksus, et finantsvahendajad teavitavad lõplikke vahendite saajaid selgesõnaliselt sellest, et rahastamine osutus võimalikuks COSME programmi rahastamisvahendite toetuse kaudu. Komisjon tagab, et vahendite saajatega seotud teabe tagantjärele avalikustamine kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 2 punktiga e on võimalikele lõplikele vahendite saajatele kergesti kättesaadav.

9.   Tagasimaksed, mis on loodud otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel moodustatud suure kasvupotentsiaaliga ja innovaatiliste VKEde süsteemi rahastu teise osa poolt ja mis laekuvad pärast 31. detsembrit 2013, eraldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 kohaselt sihtotstarbeliselt käesoleva määruse artiklis 18 osutatud omakapitalirahastule kasvu eesmärgil.

10.   Rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas asjaomaste liidu riigiabi eeskirjadega.

Artikkel 18

Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil

1.   Omakapitalirahastut kasvu eesmärgil (EFG) rakendatakse liidu ühtse omakapitali rahastamisvahendina, mis toetab liidu ettevõtete kasvu ning teadus tegevust ja innovatsiooni alates varasest etapist (sh stardikapital) kuni kasvufaasini. Liidu ühtset omakapitali toetatakse rahaliselt Horisont 2020 programmist ja COSME programmist.

2.   EFGga toetatakse fonde, mis pakuvad riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene, laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele, eelkõige sellistele, mis tegutsevad piiriüleselt, võimaldades samas teha investeeringuid esmaetapi fondidesse koos Horisont 2020 programmi alusel toimuva teadustegevuse ja innovatsiooni omakapitalirahastuga ning anda ühisinvesteerimise võimalusi investorite võrgule. Esmaetapi investeeringute puhul ei ületa EFG investeering 20 % liidu koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide ja fondifondide puhul, kus EFG ning teadustegevuse ja innovatsiooni omakapitalirahastu vahendeid Horisont 2020 programmi alusel antakse proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20 % künnist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud hindamismenetlusega.

3.   EFG ja Horisont 2020 programmi põhine teadustegevuse ja innovatsiooni omakapitalirahastu kasutavad sama rakendusmehhanismi.

4.   EFG toetust antakse investeeringuna ühes järgmises nimetatud vormis:

a)

investeeringud otse Euroopa Investeerimisfondilt või muudelt üksustelt, kellele EFG rakendamine komisjoni nimel usaldatakse, või

b)

fondifondide või investeerimisvahendite kaudu, mis investeerivad piiriüleselt ja mille on loonud Euroopa Investeerimisfond või muud üksused (sealhulgas era- või avaliku sektori juhid), kellele on komisjoni nimel usaldatud EFG rakendamine, koos erasektori ja/või avaliku sektori finantseerimisasutuste investoritega.

5.   EFG investeerib vahendavatesse riskikapitalifondidesse, sealhulgas fondifondidesse, võimaldades investeeringud VKEdele, tavaliselt nende laienemise ja kasvu etapis. EFG kaudu tehtavad investeeringud on pikaajalised, st et riskikapitalifondides võetakse tavaliselt 5–15-aastane positsioon. Igal juhul ei ületa EFG kaudu tehtud investeeringud 20 aastat kuupäevast, mil komisjon ja üksus, kellele rakendamine usaldati, allkirjastasid omavahelise kokkuleppe.

Artikkel 19

Laenutagamisrahastu

1.   Laenutagamisrahastu (LGF) annab

a)

edasigarantiisid ja muid tagatisskeemide riskijagamise kokkuleppeid, sealhulgas vajaduse korral kaastagatisi;

b)

otsetagatisi ja muid riskijagamise kokkuleppeid teiste finantsvahendajatega, kes täidavad lõikes 5 osutatud abikõlblikkuse kriteeriume.

2.   LGFi rakendatakse osana liidu ühtsest laenupõhisest rahastamisvahendist liidu ettevõtete kasvuks ning teadustegevuseks ja innovatsiooniks, kasutades sama rakendusmehhanismi nagu Horisont 2020 programmi teadustegevuse ja innovatsiooni laenuvahendi VKEdele ette nähtud nõudluspõhine osa (RSI II).

3.   LGF koosneb järgmisest:

a)

tagatised laenuvahendite varal finantseerimisele (sh allutatud ja osaluslaenude, liisingu või pangatagatiste kaudu), mis vähendavad elujõuliste VKEde eriraskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatav kõrge riskitase või piisava tagatise puudumine;

b)

VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamine, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud asutustega. Nende väärtpaberistamistehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele. Kõnealuse uue laenuvahendi varal rahastamise summa arvutatakse lähtuvalt tagatud portfelliriski suurusest. Kõnealune summa ja ajavahemik kehtestatakse vastavalt iga kreeditoriga eraldi peetud läbirääkimistele.

4.   LGFi juhib komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond või muu üksus, kellele LGFi rakendamine komisjoni nimel usaldatakse. LGFi kaudu antavate üksikute tagatiste lõpptähtaeg võib olla kuni kümme aastat.

5.   LGFi abikõlblikkus määratakse kindlaks iga finantsvahendaja puhul eraldi, tuginedes tema tegevusele ja arvestades seda, kui tõhusalt aidatakse VKEdel saada juurdepääsu rahastamisele oma elujõuliste projektide elluviimiseks. LGFi võivad kasutada äritegevust toetavad finantsvahendajad muu hulgas materiaalse ja immateriaalse põhivara ning käibekapitali soetamise ja äritegevuse ülemineku rahastamiseks. Kriteeriumid, mis on seotud VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamisega, hõlmavad nii üksik- kui ka mitme partneriga tehinguid ja mitme riigi vahelisi tehinguid. Abikõlblikkus põhineb headel turutavadel, eelkõige krediidikvaliteedi hindamise ja väärtpaberistatud portfellidega seotud riski hajutamise osas.

6.   Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. LGF katab ka üle 150 000 euro suurusi laene, kui COSME programmi kohaselt abikõlblikud VKEd ei täida Horisont 2020 programmi laenurahastu VKEdele ette nähtud osa abikõlblikkuse kriteeriume, tagasimakse miinimumtähtajaga 12 kuud.

Kõnealust künnist ületavate laenude puhul vastutavad finantsvahendajad selle eest, et näidata, kas VKE on Horisont programmi 2020 laenurahastu VKEdele ettenähtud osa jaoks abikõlblik.

7.   Laenutagamisrahastu luuakse selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud VKEde arvu ja laenude mahu kohta.

Artikkel 20

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon võtab asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vältimise meetmete kohaldamisega ning tõhusa kontrolliga, ja kui avastatakse rikkumine, siis alusetult makstud summade tagasinõudmisega või vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahaliste ja halduskaristustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetuste saajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning muid kolmandaid pooli, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastava lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õiguse selliseks auditeerimiseks ja juurdluseks vastavalt nende pädevusele.

V   PEATÜKK

Komitee ja lõppsätted

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Kui on osutatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 22

Delegeeritud õigusaktid

1.   Komisjonile antakse õigus võtta artikli 23 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte lisas sätestatud näitajate täiendamiseks, kui need näitajad võivad aidata mõõta COSME programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

2.   Komisjonile antakse volitus võtta artikli 23 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse rahastamisvahendeid käsitlevaid teatavaid konkreetseid üksikasju. Kõnealusteks üksikasjadeks on EFG investeeringute osakaal liidu koguinvesteeringust esmaetapi riskikapitalifondides ja väärtpaberistatud laenuportfellide koosseis.

3.   Komisjonil on õigus võtta artikli 23 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte artikli 5 lõikes 3 ette nähtud soovituslike summade muutmise kohta rohkem kui 5 % võrra rahastamispaketi väärtusest iga üksikjuhtumi korral, juhul kui selle piirmäära ületamine peaks osutuma vajalikuks.

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 22 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates 23. detsembrit 2013.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 22 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon võtab delegeeritud õigusakti vastu, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 22 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Otsus nr 1639/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.   Siiski kohaldatakse otsust nr 1639/2006/EÜ jätkuvalt selle alusel algatatud meetmete ja nende meetmetega seotud finantskohustuste suhtes kuni nende lõpuleviimiseni.

3.   Artiklis 5 osutatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek käesoleva COSME programmi ja otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel võetud meetmete vahel.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 125.

(2)  ELT C 391, 18.12.2012, lk 37.

(3)  Nõukogu 2. detsembrit 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva ELT lk 884).

(4)  Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus nr 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega („Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus”) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(5)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007—2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 11. detsembrit 2013 määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (Vt käesoleva ELT 104lk ).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembrit 2013 määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva ELT lk 320).

(10)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

ÜLD- JA ERIEESMÄRKIDE NÄITAJAD

Üldeesmärk:

1.

Suurendada liidu ettevõtete, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust

A.

Mõjunäitaja (1)

Praegune olukord

Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

A.1.

VKEde jätkusuutlikkus

Mõõdetakse korrapäraselt, näiteks Eurobaromeetri uuringu kaudu

Keskkonnasäästlikke ehk keskkonnasõbralikke tooteid (2) tootvate liidu VKEde osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga (algse mõõtmise tulemus)

A.2.

Nii uute kui ka olemasolevate VKEde asjatu haldus- ja regulatiivse koormuse muutumine (3)

Uue VKE asutamiseks kuluv päevade arv 2012. aastal: 5,4 tööpäeva

Uue VKE asutamiseks kuluva päevade arvu oluline vähenemine

Asutamise kulu 2012. aastal: 372 eurot

Asutamise keskmiste kulude oluline vähenemine liidus võrreldes lähteolukorraga

Nende liikmesriikide arv, kus ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluv aeg on üks kuu: 2

Nende liikmesriikide arvu oluline suurenemine, kus ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluv aeg on üks kuu

Nende liikmesriikide arv 2009. aastal, kellel on ühtne kontaktpunkt ettevõtluse alustamiseks, et ettevõtjad saaksid teostada kõik nõutud menetlused (näit registreerimine, maksud, käibemaks ja sotsiaalkindlustus) üheainsa halduskontaktpunkti kaudu, mis eksisteerib kas füüsiliselt (kontor) või virtuaalselt (internetis), või mõlemal kujul: 18

Ettevõtluse alustamiseks mõeldud ühtset kontaktpunkti omavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine

A.3.

Liidus või väljapoole liitu eksportivate VKEde osakaalu muutumine

25 % VKEdest tegelevad eksportimisega ja 13 % VKEdest ekspordivad liidust välja (2009) (4)

Eksportivate VKEde osakaalu ja väljapoole liitu eksportivate VKEde osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga


Üldeesmärk:

2.

Edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu

Mõjunäitaja

Praegune olukord

Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

B.1.

VKEde kasvu muutumine

2010. aastal moodustas VKEde osa liidu kogulisandväärtusest üle 58 %

VKEde toodangu (lisandväärtuse) ja töötajate arvu suurendamine võrreldes lähteolukorraga

VKEde töötajate koguarv 2010. aastal: 87,5 miljonit (67 % erasektori töökohtadest liidus)

B.2.

Füüsilisest isikust ettevõtjaks saada soovivate liidu kodanike osakaalu muutumine

Seda mõõdetakse Eurobaromeetri uuringuga iga kahe või kolme aasta tagant. Viimane olemasolev näitaja on 37 % 2012. aastal (45 % 2007. ja 2009. aastal)

Füüsilisest isikust ettevõtjaks saada soovivate liidu kodanike osakaalu suurenemine võrreldes lähteolukorraga


Erieesmärk:

Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis

C.

Kasvule suunatud rahastamisvahendid

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

C.1.

Laenuvahendi varal rahastamist kasutavate ettevõtete arv

31. detsembri 2012. aasta seisuga oli rahastamiseks kasutatud 13,4 miljardit eurot, mis jõudsid 219 000 VKEni (VKEde tagatissüsteem SMEG)

Kasutatud rahastamise väärtuse vahemik 14,3 miljardist eurost 21,5 miljardi euroni; COSME programmist saadavate tagatiste kaudu toetatavat rahastamist kasutavate ettevõtete arv vahemikus 220 000–330 000

C.2.

COSME programmist saadavate riskikapitaliinvesteeringute arv ja investeeringute koguväärtus

31. detsembri 2012. aasta seisuga võeti kasutusele 2,3 miljardi euro ulatuses riskikapitalirahastamist 289 VKEle (suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem GIF)

Riskikapitalirahastamise koguväärtuse vahemik 2,6 miljardist eurost 3,9 miljardi euroni; COSME programmist riskikapitaliinvesteeringuid saavate ettevõtete arv vahemikus 360–540

C.3.

Finantsvõimenduse määr

SMEGi süsteemi finantsvõimenduse määr on 1:32

GIFi finantsvõimenduse määr on 1:6,7

Võlainstrument 1:20 – 1:30;

Omakapitaliinstrument 1:4 – 1:6 (5)

C.4.

EFG ja LGFi täiendavus

SMEGi tagatissüsteemi täiendavus: 64 % lõplikest toetuse saajatest märkis, et toetus oli vajaliku rahastamise leidmiseks äärmiselt oluline

GIFi täiendavus: 62 % lõplikest GIFi toetuse saajatest märkis, et toetus oli vajaliku rahastamise leidmiseks äärmiselt oluline

Nende lõplike toetuse saajate osakaalu suurendamine, kes leiavad, et EFG või LGF võimaldavad rahastamist, mida nad ei oleks muude vahenditega saanud, võrreldes lähteolukorraga


Erieesmärk:

Parandada juurdepääsu turgudele, eriti liidu piires, kuid ka üleilmsel tasandil

D.

Rahvusvaheline tööstuskoostöö

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

D.1.

Liidu ja kolmandate riikide tööstustooteid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise tulemusel olukorra paranemisest tingitud juhtude arv

Hinnanguliselt on õigusalases koostöös peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja India) tehniliste eeskirjade puhul keskmiselt 2 märkimisväärse ühtlustamise seisukohast olulist valdkonda

Tehniliste eeskirjade puhul 4 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India)

E.

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

E.1.

Allkirjastatud partnerluslepingute arv

Allkirjastatud partnerluslepinguid: 2 475 (2012)

Allkirjastatud partnerluslepinguid: 2 500 aastas

E.2.

Ettevõtlusvõrgustiku tunnustamine VKEde hulgas

Ettevõtlusvõrgustiku tunnustamist VKEde hulgas mõõdetakse 2015. aastal

Ettevõtlusvõrgustiku suurem tunnustamine VKEde hulgas võrreldes lähteolukorraga

E.3.

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete ettevõtlusvõrgustiku pakutavate teenuste lisaväärtus)

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): 78 %

Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): > 82 %

E.4.

Tugiteenuseid saavate VKEde arv

Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 435 000 (2011)

Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 500 000 aastas

E.5.

Ettevõtlusvõrgustiku pakutavaid digitaalteenuseid (sealhulgas elektroonilisi teabeteenuseid) kasutavate VKEde arv

Aastas kasutab digitaalteenuseid 2 miljonit VKEd

Aastas kasutab digitaalteenuseid 2,3 miljonit VKEd


Erieesmärk:

Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris

F.

Konkurentsivõime suurendamise meetmed

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

F.1.

Vastu võetud lihtsustamismeetmete arv

5 lihtsustamismeedet aastas (2010)

Vähemalt 7 lihtsustamismeedet aastas

F.2.

Õigusraamistiku eesmärgipäraseks muutmine

Alates 2010. aastast on algatatud toimivuskontrolle. Siiani on ainus asjakohane toimivuskontroll käimasolev katseprojekt mootorsõidukite tüübikinnituse kohta

Algatada COSME programmi kestuse jooksul kuni 5 toimivuskontrolli

F.3.

Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv

Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arv: 0

Konkurentsivõime tagamise kontrolli kasutavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine

F.4.

VKEde võetud ressursitõhususe meetmed (mis võivad hõlmata energiat, materjale või vett, ringlussevõttu jms)

Mõõdetakse korrapäraselt, näiteks Eurobaromeetri uuringu kaudu

Nende liidu VKEde osakaalu suurenemine, kes võtavad oma ressursitõhususe parandamiseks vähemalt ühe meetme (mis võib hõlmata energiat, materjale või vett, ringlussevõttu jms), võrreldes lähteolukorraga (algse mõõtmise tulemus)

Nende liidu VKEde osakaalu suurenemine, kes kavatsevad rakendada iga kahe aasta tagant täiendavaid ressursitõhususe meetmeid (mis võivad hõlmata energiat, materjale või vett, ringlussevõttu jms), võrreldes lähteolukorraga (algse mõõtmise tulemus)

G.

VKE-poliitika arendamine

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

G.1.

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 15

VKE-testi kasutavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine


Erieesmärk:

Parandada liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi, sealhulgas turismisektoris

H.

Turism

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

H.1.

Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine

2011. aastal kolm riiki projekti kohta

COSME programmist rahastatud rahvusvahelistes koostööprojektides osalevate liikmesriikide arvu suurenemine võrreldes lähteolukorraga

H.2.

Nende sihtkohtade arv, mis on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli

Kokku nimetatud 98 Euroopa turismi tippsihtkohta (keskmiselt 20 aastas: 2007. aastal 10, 2008. aastal 20, 2009. aastal 22, 2010. aastal 25 ja 2011. aastal 21)

Üle 200 sihtkoha on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli (igal aastal ligikaudu 20)

I.

Uued ärilahendused

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

I.1.

Uute toodete/teenuste arv turul

Mõõdetakse korrapäraselt

(Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega)

Uute toodete/teenuste koguarvu suurenemine võrreldes lähteolukorraga (algse mõõtmise tulemus)


Erieesmärk:

Edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri

J.

Ettevõtluse toetamine

Viimased teadaolevad tulemused (lähteolukord)

Pikaajaline eesmärk (2020)

J.1.

Programmi kaudu kindlaks määratud headel tavadel põhinevaid ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv

Ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv: 22 (2010)

Ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine

J.2.

Potentsiaalsetele, noortele ja uutele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, samuti muudele konkreetsetele sihtrühmadele suunatud ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arv

Praegu osaleb Euroopa juhendajate võrgustikus naisettevõtjate toetuseks 12 liikmesriiki. Praegu on 6 liikmesriigil ja 2 piirkonnal oma konkreetne ettevõtlushariduse strateegia, 10 liikmesriiki on lisanud ettevõtlusharidusega seotud riiklikud eesmärgid laiematesse pidevõppe strateegiatesse ning 8 liikmesriigis on praegu ettevõtluse strateegiad arutlusel

Potentsiaalsetele, noortele ja uutele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, samuti muudele konkreetsetele sihtrühmadele suunatud ettevõtluslahendusi rakendavate liikmesriikide arvu oluline suurenemine võrreldes lähteolukorraga


(1)  Need näitajad osutavad ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonna arengule. Komisjon ei ole eesmärkide täitmise eest ainuvastutav. Kõnealuses valdkonnas mõjutavad tulemusi ka mitmesugused tegurid, mida komisjon mõjutada ei saa.

(2)  Keskkonnasäästlikud tooted ja teenused on need, mille peamine ülesanne on vähendada keskkonnaohtu ja minimeerida saastust ja ressursse. Samuti hõlmavad need keskkonnasõbralike tunnustega (ökodisainiga, ökomärgisega, orgaaniliselt toodetud ja suures osas ringlussevõetava sisuga) tooteid. Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 342 „SMEs, Resource Efficiency and Green Markets”.

(3)  Nõukogu 31. mai 2011. aasta järeldustes kutsuti liikmesriike muu hulgas üles vähendama 2012. aastaks uue ettevõtte asutamiseks kuluvat päevade arvu kolme päevani ja kulu 100 euroni ning 2013. aasta lõpuks ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks ja sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade saamiseks kuluvat aega kolme kuuni.

(4)  „Internationalisation of European SMEs”, EIM, 2010, http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/market-access/files/internationalisation_of_european_smes_final_en.pdf

(5)  COSME programmi eluea jooksul saab liidu eelarvest pärit 1 eurost 20–30 eurot rahastamist ja 4–6 eurot omakapitali investeeringuid.


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/50


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1288/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. juuni 2011. aasta komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” tehakse ettepanek luua ühtne haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, kaasates sellesse rahvusvahelise koostöö kõrghariduse valdkonnas ja koondades ühte Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1720/2006/EÜ (4) kehtestatud elukestva õppe programmi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1719/2006/EÜ (5) kehtestatud programmi „Aktiivsed noored”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1298/2008/EÜ (6) kehtestatud tegevusprogrammi „Erasmus Mundus”, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1905/2006/EÜ (7) kehtestatud programmi ALFA III ning programmid Tempus ja Edulink, et tagada suurem tõhusus, tugevam strateegiline fookus ja koostoime, mida on võimalik ära kasutada ühtse programmi eri osade juures. Lisaks tehakse ettepanek lisada ühtsele programmile („programm”) ka spordivaldkonda käsitlev osa.

(2)

Selliste olemasolevate programmide nagu elukestva õppe programmi, programmide „Aktiivsed noored” ja „Erasmus Mundus” vahehindamisaruanded ning hariduse, koolituse ja noorte ning kõrghariduse valdkonnas võetavate liidu edasiste meetmete üle peetud avalik arutelu on paljastanud tugeva ja mõnel määral kasvava vajaduse jätkata nendes valdkondades üleeuroopalist koostööd ja õpirännet. Hindamisaruannetes rõhutati vajadust siduda tihedamalt liidu haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi; väljendati soovi, et liidu meetmed tuleks üles ehitada nii, et need vastaksid paremini elukestva õppe paradigmale; ning kutsuti üles kasutama selliste meetmete rakendamisel lihtsamat, kasutajasõbralikumat ja paindlikumat strateegiat ja lõpetama kõrghariduse rahvusvaheliste koostööprogrammide killustatus.

(3)

Programmis tuleks keskenduda vahendite kättesaadavusele ning haldus- ja rahastamiskorra läbipaistvusele, kasutades selleks muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ja digiteerimist. Programmi edu tagamiseks on äärmiselt oluline lihtsustada ja hõlbustada korraldust ja juhtimist ning keskenduda jätkuvalt halduskulude vähendamisele.

(4)

Üldsusega konsulteerimine liidu strateegiliste valikute üle seoses liidu uue pädevuse rakendamisega spordivaldkonnas ning komisjoni hindamisaruanne spordivaldkonna ettevalmistavate meetmete kohta on andnud kasulikku teavet liidu sekkumise prioriteetsete valdkondade kohta ning on näidanud kujukalt lisandväärtust, mida liit saab luua toetavate meetmetega, mis on suunatud kogemuste ja teadmiste loomisele, jagamisele ning levitamisele sporti mõjutavate mitmesuguste Euroopa tasandi probleemide kohta, kui nendes meetmetes keskendutakse eeskätt rohujuure tasandile.

(5)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (strateegia „Euroopa 2020”) määrab kindlaks liidu kasvustrateegia saabuvaks aastakümneks, et toetada sellist majanduskasvu, millega seoses püstitati 2020. aastaks viis kaugeleulatuvat eesmärki, eelkõige haridusvaldkonnas, kus eesmärk on vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra allapoole 10 % taset ja jõuda selleni, et 30–34-aastaste seas oleks kolmanda taseme või sellega võrdväärse hariduse omandanuid vähemalt 40 %. See hõlmab ka juhtalgatusi, eelkõige programme „Noored liikumises” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”.

(6)

Oma 12. mai 2009. aasta järeldustes kutsus nõukogu üles looma strateegilise raamistiku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020), püstitades neli strateegilist eesmärki, et lahendada probleemid, mis takistavad teadmispõhise Euroopa rajamist ja elukestva õppe realiseerimist kõikide jaoks.

(7)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 8 ja 10 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaselt edendatakse programmiga muuhulgas meeste ja naiste võrdsust ja meetmeid, et võidelda soo, rassi, etnilise päritolu, usu või tõekspidamiste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu. Programmi rakendamisel on vaja suurendada ka ebasoodsas olukorras olevate ja kaitsetute rühmade juurdepääsu ning tegelda aktiivselt puudega isikute erivajadustega õppimisel.

(8)

Programmil peaks olema lai rahvusvaheline haare eelkõige kõrghariduse valdkonnas, mitte ainult selleks, et edendada Euroopa kõrghariduse kvaliteeti kooskõlas HK 2020 üldeesmärkidega või suurendada liidu atraktiivsust õpingute sihtkohana, vaid ka selleks, et parandada rahvaste üksteisemõistmist, aidata kaasa partnerriikide kõrghariduse järjepidevale arengule ja nende riikide laiemale sotsiaalmajanduslikule arengule, stimuleerides muu hulgas partnerriikide kodanikke hõlmavate õpirände meetmete abil „ajude ringlust”. Selleks tuleks eraldada vahendeid arengukoostöö rahastamisvahendist, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist, ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ning partnerluse rahastamisvahendist koostööks kolmandate riikidega. Sellekohaste reguleerivate eeskirjade alusel võib vahendeid eraldada ka Euroopa Arengufondist. Nende vahendite kasutamisel tuleks kohaldada käesoleva määruse sätteid ning samal ajal tuleks tagada kooskõla vastavate määrustega, millega need rahastamisvahendid ja see fond loodi.

(9)

Nõukogu toonitas oma 27. novembri 2009. aasta resolutsioonis noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistiku (2010-2018) kohta vajadust käsitada kõiki noori kui ühiskonna ressurssi ja otsis viise parandada nende osalust neid puudutavate meetmete väljatöötamises kõigi tasandite otsustajate, noorte ja noorteorganisatsioonide vahelise pideva struktureeritud dialoogi kaudu.

(10)

Formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise koondamine ühe programmi alla peaks looma koostoime ja soodustama hariduse, koolituse ja noorsootöö eri valdkondade vahelist koostööd. Programmi rakendamise ajal tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse eri valdkondade konkreetseid vajadusi ning vajaduse korral ka kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste rolli.

(11)

Selleks et toetada õpirännet, võrdseid võimalusi ja tipptaseme saavutamist, peaks liit looma katseprojekti korras üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu, et võimaldada üliõpilastel, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, läbida magistriõpe mõnes muus riigis, kellele programm on osalemiseks avatud („programmiriik”). Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu oleks avatud finantseerimisasutustele, kes nõustuvad pakkuma üliõpilastele soodsatel tingimustel laenu magistriõpinguteks mõnes muus programmiriigis. Õpirände sellise uuendusliku lisavahendiga ei tohiks asendada ühtegi olemasolevat toetus- või laenusüsteemi, millega toetatakse üliõpilaste õpirännet kohalikul, riigi või liidu tasandil, samuti ei tohiks sellega takistada uute süsteemide väljatöötamist. Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu üle tuleks teostada hoolikat järelevalvet ning seda tuleks hinnata, eelkõige seoses selle kasutuselevõtuga eri riikides. Artikli 21 lõigete 2 ja 3 kohaselt tuleks hiljemalt 2017. aasta lõpuks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruanne, et saada üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kasutamise jätkamise kohta poliitilised juhised.

(12)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise juriidilised ja administratiivsed takistused. See peaks võimaluse korral hõlmama ka niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Kooskõlas nõukogu direktiiviga 2004/114/EÜ (8) innustatakse liikmesriike kehtestama riiki lubamise kiirkord.

(13)

Komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatises „Majanduskasvu ja tööhõive toetamine – Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava” esitatakse raamistik, milles liit, liikmesriigid ja kõrgkoolid saavad teha koostööd, et suurendada lõpetajate arvu, tõhustada hariduse kvaliteeti ning maksimeerida kõrghariduse ja teadusuuringute panust sellesse, et liikmesriikide majandus ja ühiskond väljuksid ülemaailmsest majanduskriisist tugevamana.

(14)

Tegelemaks paremini noorte töötuse probleemiga liidus, tuleks erilist tähelepanu pöörata rahvusvahelisele koostööle kõrg- ja kutsekoolide ning ettevõtete vahel, et parandada üliõpilaste töölesobivust ja arendada ettevõtlusoskusi.

(15)

Euroopa 29 riigi haridusministrite poolt 19. juunil 1999 allkirjastatud Bologna deklaratsiooniga loodi valitsustevaheline protsess, et luua Euroopa kõrgharidusruum, mis vajab liidu tasandil pidevat toetust.

(16)

Kutsehariduse ja -koolituse otsustav roll mitme strateegias „Euroopa 2020” püstitatud eesmärgi saavutamisel on leidnud laialdast tunnustust ning seda kinnitatakse ka uuendatud Kopenhaageni protsessis (2011-2020), pidades eelkõige silmas selle valdkonna potentsiaali võitluses Euroopa kõrge töötusega, eriti noorte töötuse ja pikaajalise töötusega, aga ka elukestva õppe kultuuri edendamisel, sotsiaalse tõrjutuse tõkestamisel ja kodanikuaktiivsuse soodustamisel. Selleks et kaotada lõhe hariduses ja koolituses omandatavate teadmiste ja tööeluks vajalike oskuste ja pädevuste vahel, on vaja kvaliteetset praktikat ja õpipoisiõpet, sealhulgas mikro-, väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, samuti on vaja parandada noorte töölesobivust.

(17)

Vaja on suurendada ka Euroopa koolidevahelise koostöö intensiivsust ja mahtu, samuti koolide personali ja õppurite õpirännet, et viia ellu Euroopa 21. sajandi koole käsitlevas koostöökavas sedastatud prioriteedid, st parandada liidu üldhariduse kvaliteeti pädevuste arendamise valdkonnas, suurendada koolisüsteemides ja -asutustes võrdsust ja kaasavust ning tugevdada ja toetada õpetajakutset ja koolide juhtimist. Selles valguses tuleks tähtsustada strateegilisi sihte varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamiseks, parandada põhioskuste taset, tõsta väikelaste hariduse ja hoiu kvaliteeti ja suurendada selles osalemist, ning tähtsustada ka sihte, mille eesmärk on kinnistada kooliõpetajate ja -juhtide erialast pädevust ja parandada sisserändaja taustaga ja sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras laste haridusvõimalusi.

(18)

Nõukogu 28. novembri 2011. aasta resolutsioonis sisalduva täiskasvanuhariduse uuendatud Euroopa tegevuskava eesmärk on võimaldada kõikidel täiskasvanutel täiendada ja tõhustada oma oskusi ja pädevusi kogu elu jooksul. Erilist tähelepanu tuleks pöörata paljude väheste oskustega eurooplaste õpivõimaluste suurendamisele, parandades eelkõige kirja- ja arvutusoskust ning toetades paindlikke õppevõimalusi ja meetmeid, mille abil anda inimestele teine võimalus.

(19)

Programmi eesmärkide saavutamiseks on väga oluline Euroopa Noortefoorumi, akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste (NARIC), Eurydice’i, Euroguidance’i ja Eurodeski võrgustike, e-mestimise riiklike tugiteenistuste, Europassi riiklike keskuste ja naaberriikide riiklike infobüroode tegevus, eelkõige komisjonile korrapärase ja ajakohastatud teabe andmine nende tegevuse eri tahkude kohta ning programmi tulemuste levitamine liidus ja partnerriikides.

(20)

Tugevdada tuleks programmi raames tehtavat koostööd haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga.

(21)

Selleks et aidata kaasa Euroopa lõimumist käsitlevate uuringute taseme tõstmisele kogu maailmas ning täita suurenevat vajadust Euroopa lõimumisprotsessi ja selle arengut käsitlevate teadmiste ja dialoogi järele, on tähtis edendada selles valdkonnas õpetamise, teadustöö ja mõttevahetuse tipptaset, toetades Jean Monnet’ meetmete abil Euroopa lõimumisprotsessis osalevaid akadeemilisi asutusi või ühendusi ning ühendusi, kelle eesmärgid ühtivad Euroopa huvidega.

(22)

Programmi raames tehtav koostöö haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega on eriti tähtis selleks, et luua laiapõhjaline omanditunne elukestva õppe strateegiate ja poliitika eest ning võtta kõikidel tasanditel arvesse sidusrühmade ideid ja probleeme.

(23)

Komisjoni 18. jaanuari 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis” tuuakse ära komisjoni ideed liidu spordivaldkonna meetmete kohta tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest ning pakutakse komisjoni ja liikmesriikide jaoks Euroopa spordi identiteedi suurendamise eesmärgil välja ka mitu konkreetset meedet kolmes ulatuslikus valdkonnas, milleks on spordi koht ühiskonnas, spordi majanduslik mõõde ja spordi korraldus. Samuti on vaja võtta arvesse spordi (sh põlisrahvaste spordi) pakutavat lisandväärtust ning spordi tähtsust liidu kultuuri- ja ajaloopärandi jaoks.

(24)

Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ja vabatahtlikule tööle spordis, pidades silmas nende olulist rolli sotsiaalse kaasamise, võrdsete võimaluste ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisel.

(25)

Kvalifikatsioonide ja pädevuste parem läbipaistvus ja tunnustamine ning liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite laiendatud vastuvõtmine peaks aitama kaasa kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisele ning soodustama elukestvast õppest ja kutsealastest eesmärkidest lähtuvat nii riikidevahelist kui ka sektoriülest liikuvust kogu Euroopas. Juurdepääsu loomine muudes riikides kasutatavatele meetoditele, tavadele ja tehnoloogiale aitab parandada töölesobivust.

(26)

Selleks soovitatakse laiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2241/2004/EÜ (9) loodud kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse üleeuroopalise raamistiku (Europass), Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse 2006/143/EÜ (10) kohaselt loodud kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registri (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustiku (ENQA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (11) kohaselt loodud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (12) kohaselt loodud Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituse (13) kohaselt loodud kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) ja Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) kasutamist.

(27)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamiste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(28)

Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed annaksid Euroopa jaoks lisandväärtust, ning tagada vastastikune täiendavus liikmesriikide ELi toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt võetud meetmete ja muude meetmetega, iseäranis kultuuri ja meedia, tööhõive, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, ühtekuuluvus-, arengu- ning laienemispoliitika valdkondades, samuti regionaalpoliitika ja välissuhete valdkonna algatuste, vahendite ja strateegiatega.

(29)

Programm on kavandatud nii, et see mõjutaks positiivselt ja kestvalt haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna poliitikat ja tavasid. See süsteemne mõju tuleks saavutada programmis ette nähtud eri meetmete ja tegevustega, mille eesmärk on toetada muutusi institutsioonide tasandil ning mis toob asjakohasel juhul kaasa innovatsiooni süsteemi tasandil. Programmist rahalist toetust saada soovivate üksikprojektide mõju ei pea olema süsteemne. Süsteemse mõju saavutamisele peaks kaasa aitama kõikide projektide koondmõju.

(30)

Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike tulemuslikkuse näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning mis peegeldavad sekkumisloogikat.

(31)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid optimeerima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muude uute tehnoloogiate kasutamist, et parandada haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna meetmete kättesaadavust. See võiks hõlmata ka virtuaalset liikuvust, millega tuleks õpirännet täiendada seda asendamata.

(32)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (14) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”) punkti 17 tähenduses.

(33)

Selleks et tagada programmi raames asutuste tegevuskuludeks makstavate rahaliste toetuste järjepidevus, peaks komisjonil olema võimalik programmi esmases faasis käsitleda toetavate tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulutusi rahastamiskõlblikena ka siis, kui need tehti enne seda, kui toetusesaaja esitas rahastamise taotluse.

(34)

Vaja on kehtestada tulemuslikkuse kriteeriumid, mille alusel toimuks eelarveliste vahendite eraldamine liikmesriikide vahel riiklike ametite hallatavate meetmete jaoks.

(35)

Liiduga ühinemise kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, võivad osaleda liidu programmides raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või muude sarnaste kokkulepete alusel.

(36)

Šveitsi Konföderatsioon võib osaleda liidu programmides vastavalt liidu ja selle riigi vahel sõlmitud kokkulepetele.

(37)

Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu otsusele 2001/822/EÜ (15). Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide eraldatusest tingitud piiranguid.

(38)

Komisjon ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja seadsid oma 25. mai 2011. aasta ühisteatises „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” muu hulgas eesmärgiks hõlbustada kõrghariduses senisest rohkem naaberriikide osalemist liidu õpirände ja suutlikkuse suurendamise meetmetes ning tulevase haridusprogrammi avamist naaberriikidele.

(39)

Liidu finantshuvid peaksid olema kogu kulutsükli jooksul kaitstud proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral karistusi. Kuigi liidu välisabi vajab suuremat rahastamist, piirab liidu majanduslik ja eelarveolukord selliseks abiks kasutatavaid ressursse. Seega peaks komisjon kasutama olemasolevaid vahendeid kõige tõhusamal ja jätkusuutlikumal viisil, kasutades eelkõige võimendava mõjuga rahastamisvahendeid.

(40)

Programmi juurdepääsetavuse parandamiseks tuleks üksikisikute liikuvuse toetamiseks antavaid toetusi kohandada vastavalt sihtriigi elukallidusele ja elamiskuludele. Liikmesriike tuleks ergutada vabastama neid toetusi riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama erandit tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.

(41)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (16) võib vabatahtlikule tööle kulutatud aega pidada mitterahalise osaluse vormis kaasrahastamiseks.

(42)

Komisjon rõhutas oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohustust lihtsustada liidu rahastamist. Ühtse haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi loomine võimaldab oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida programmi haldamist ja suurendada koostoimet. Programmi rakendamist tuleks veelgi lihtsustada ühekordselt makstava summa, ühikuhinna või ühtse määraga rahastamise kaudu ning toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavate formaalsete ning bürokraatlike nõuete vähendamisega.

(43)

Programmi eesmärkide saavutamiseks ja rahaliste vahendite optimaalseks kasutamiseks on kõige olulisem parandada programmi rakendamist ja raha kasutamist.

(44)

Oluline on tagada programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja kasutajasõbralik rakendamine ning tagada samal ajal kõigi osalejate jaoks ka õiguskindlus ja programmi juurdepääsetavus.

(45)

Selleks et tagada kiire reageerimine muutunud vajadustele programmi kogu kestuse jooksul, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte riiklike büroode juhitavate lisameetmetega seonduvate sätete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(46)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(47)

Programm peaks hõlmama kolme eri valdkonda ning käesoleva määruse kohaselt moodustatud komitee peaks tegelema nii horisontaalsete kui ka sektoripõhiste küsimustega. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et nad saadavad vastavalt päevakorras esitatud teemadele komitee koosolekutele asjakohased esindajad, ning komitee esimehe ülesanne on tagada, et koosoleku päevakorras oleks selgelt ära toodud igal koosolekul käsitletav valdkond või valdkonnad ja asjaomased teemad valdkondade kaupa. Asjakohasel juhul peaks olema võimalik kutsuda kooskõlas komitee kodukorraga komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.

(48)

Tagada tuleb ka programmi nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldustoe rahastamisel. Alates 1. jaanuarist 2014 tuleks tehnilise ja haldustoega tagada vajaduse korral varasemate programmide alusel 2013. aasta lõpuks lõpetamata meetmete haldamine.

(49)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua programm, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(51)

Selleks et tagada programmi raames makstavate rahaliste toetuste järjepidevus, peaks käesolev määrus kohalduma alates 1. jaanuarist 2014. Kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma niipea kui võimalik pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Programmi kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega luuakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna programm „Erasmus+” („programm”).

2.   Programmi viiakse ellu 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Liikmesriikide eri sektorite struktuuri ja erinevaid vajadusi arvesse võttes hõlmab programm järgmisi valdkondi:

a)

kõikide tasandite haridus ja koolitus elukestva õppe vaatenurgast, sh üldharidus (Comenius), kõrgharidus (Erasmus), rahvusvaheline kõrgharidus (Erasmus Mundus), kutseharidus ja -koolitus (Leonardo da Vinci) ning täiskasvanuharidus (Grundtvig);

b)

noored (programm „Aktiivsed noored”), eelkõige mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis;

c)

sport, eelkõige rohujuure tasandi sport.

4.   Programmil on rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on toetada liidu ja partnerriikide vahelise koostöö kaudu liidu välistegevust, sealhulgas selle arengueesmärke.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „elukestev õpe”– igasugune elu kestel läbitav üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, mitteformaalne ja informaalne õppimine, mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused või ühiskonnas osalemine isiklikul, kodanikuks olemisega seotud, kultuurilisel, ühiskondlikul ja/või tööhõivealasel tasandil, sh nõustamis- ja juhendamisteenuste osutamine;

2)   „mitteformaalne õppimine”– õppimine kavandatud tegevuste kaudu (pidades silmas õppe-eesmärke ja õppeaja korraldust), mille puhul on olemas ka teatav õpitugi (näiteks õpetaja–õpilase suhe), ent mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa;

3)   „informaalne õppimine”– töö-, pere- või puhkeajaga seotud igapäevategevustest õppimine, mis ei ole korraldatud ega struktureeritud (eesmärkide, õppeaja korralduse ja õpitoe näol) ja mis ei pruugi olla õppuri seisukohast ette kavatsetud;

4)   „struktureeritud dialoog”– noorte ja noorteorganisatsioonidega peetav dialoog ning jätkuva ühise mõttetöö foorum, mille raames käsitletakse noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteete, rakendamist ja järelmeetmeid;

5)   „piiriülene meede”– kui ei ole märgitud teisiti, siis igasugune meede, millega on seotud vähemalt kaks artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriiki;

6)   „rahvusvaheline meede”– igasugune meede, millega on seotud vähemalt üks programmi riik ja vähemalt üks kolmas riik („partnerriik”);

7)   „õpiränne”– füüsiline elamaasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppimises. See võib seisneda praktikas, õpipoisiõppes, noortevahetuses, vabatahtlikus töös, õpetamises või erialase arendamisega seotud tegevuses osalemises. Õpiränne võib hõlmata ettevalmistavaid tegevusi, nagu koolitus sihtriigi keeles, samuti lähetus- ja vastuvõtutegevusi ja jätkutegevusi;

8)   „innovatsioonile suunatud koostöö ja heade tavade vahetamine”– piiriülesed ja rahvusvahelised koostööprojektid, millesse on kaasatud organisatsioonid, mis tegutsevad haridus-, koolitus- ja/või noortevaldkonnas ja mis võivad hõlmata teisi organisatsioone;

9)   „poliitikareformi toetamine”– igasugune tegevus, mille eesmärk on toetada ning soodustada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, aga ka Euroopa noortepoliitika arendamist liikmesriikidevahelise koostöö kaudu poliitikavaldkonnas, eriti avatud koordinatsiooni meetodi ning noortega peetava struktureeritud dialoogi abil;

10)   „virtuaalne õpiränne”– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil toetatavad meetmed, sh e-õpe, mida korraldatakse institutsioonilisel tasandil ja millega omandatakse või soodustatakse riikideüleseid ja/või rahvusvahelisi koostöökogemusi õpetamise ja/või õppimise kontekstis;

11)   „personal”– isikud, kes on kas kutsealaselt või vabatahtlikult kaasatud haridusse, koolitusse või noorte mitteformaalsesse õppimisse. See võib hõlmata õppejõude, õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid ja õpetamisega mitteseotud töötajaid;

12)   „noorsootöötaja”– noorsootöövaldkonnas töötav või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut;

13)   „noor”– inimene vanuses 13–30 aastat;

14)   „kõrgkool”

a)

riigisisestele õigusaktidele või tavadele vastav kõrgharidusasutus, mis annab tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul liikmesriikides võidakse kasutada;

b)

riigisisestele õigusaktidele või tavadele vastav asutus, mis pakub kolmanda taseme kutseharidust või -koolitust;

15)   „ühiskraad”– vähemalt kahe kõrgkooli pakutav terviklik õppeprogramm, mille tulemusena väljastavad ja allkirjastavad osalevad õppeasutused ühiselt ühe kraadi tõendava tunnistuse, mida tunnustatakse ametlikult kõikides osalevate õppeasutuste asukohariikides;

16)   „kahekordne / mitmekordne kraad”– vähemalt kahe (kahekordne) või rohkema (mitmekordne) kõrgkooli pakutav õppeprogramm, kus üliõpilane saab õppeprogrammi lõpetamisel igast osalevast õppeasutusest kraadi tõendava eraldi tunnistuse;

17)   „noorteprojekt”– kooliväline tegevus (näiteks noortevahetus, vabatahtlik töö või noorte koolitus), mida viivad ellu noored ise kas üksi või üheskoos, eelkõige noorteorganisatsioonide kaudu, ja mitteformaalse õppimise kaudu;

18)   „partnerlus”– eri programmiriikide asutuste ja/või organisatsioonide rühma vaheline kokkulepe, mille eesmärk on viia ellu üleeuroopalisi ühistegevusi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas või luua asjaomases valdkonnas formaalne või mitteformaalne võrgustik, näiteks õpilaste ja nende õpetajate ühised õppeprojektid (õpilasvahetused ja pikaajaline individuaalne õpiränne), intensiivprogrammid kõrghariduses ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaheline koostöö piirkondadevahelise, sh piiriülese koostöö edendamiseks. Seda võidakse laiendada partnerriikide asutustele ja/või organisatsioonidele, et tugevdada partnerluse kvaliteeti;

19)   „võtmepädevused”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituses 2006/962/EÜ (18) määratletud peamiste teadmiste, oskuste ning suhtumise kogum, mida inimene vajab selleks, et end teostada ja arendada, olla aktiivne kodanik, olla sotsiaalselt kaasatud ja osaleda töösuhtes;

20)   „avatud koordinatsiooni meetod”– valitsustevaheline meetod, millega luuakse koostööraamistik liikmesriikide vahel, kelle riigisisest poliitikat saab seeläbi suunata teatavate ühiseesmärkide suunas. Selle programmi tähenduses kohaldatakse avatud koordinatsiooni meetodit haridus-, koolitus- ja noortevaldkonnas;

21)   „liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendid”– töövahendid, mille abil võimaldatakse sidusrühmadel paremini mõista, hinnata ning vajaduse korral tunnustada õppetulemusi ja kvalifikatsioone kogu liidus;

22)   „naaberriigid”– riigid ja territooriumid, millele laieneb Euroopa naabruspoliitika;

23)   „topeltkarjäär”– tippspordi treeningute ühendamine üldhariduse või tööga;

24)   „rohujuure tasandi sport”– organiseeritud sport, millega harrastussportlased tegelevad kohalikul tasandil, ning liikumisharrastus.

Artikkel 3

Euroopa lisandväärtus

1.   Programmiga toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, millega luuakse potentsiaalset Euroopa lisandväärtust ja aidatakse saavutada artiklis 4 osutatud üldeesmärk.

2.   Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisandväärtus tagatakse eelkõige järgmise kaudu:

a)

meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on jätkusuutliku süsteemse mõju saavutamine;

b)

vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c)

panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse kasutamisse.

Artikkel 4

Programmi üldeesmärk

Programmiga aidatakse kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)

strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, sealhulgas haridusalane peamine eesmärk;

b)

hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020”) eesmärgid, sealhulgas vastavad sihttasemed;

c)

partnerriikide jätkusuutlik areng kõrghariduse valdkonnas;

d)

Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostöö raamistiku (2010–2018) üldeesmärgid;

e)

eesmärk arendada vastavalt liidu spordialasele töökavale Euroopa spordialast mõõdet, eelkõige rohujuure tasandi sporti; ning

f)

eesmärk edendada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 Euroopa väärtusi.

II   PEATÜKK

Haridus ja koolitus

Artikkel 5

Erieesmärgid

1.   Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgiga, eelkõige HK 2020 eesmärkidega, ning partnerriikide jätkusuutliku arengu toetamiseks kõrghariduse valdkonnas püütakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid:

a)

parandada võtmepädevuste ja oskuste taset, pöörates erilist tähelepanu nende olulisusele tööturu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks, eelkõige õpirände võimaluste kasvu kaudu ning hariduse ja koolituse ning töömaailma vahelise tihedama koostöö kaudu;

b)

soodustada kvaliteedi parandamist, tipptasemel innovatsiooni ja rahvusvahelistumist haridus- ja koolitusasutuste tasandil, tõhustades eelkõige piiriülest koostööd haridus- ja koolitusteenuse osutajate ja teiste sidusrühmade vahel;

c)

soodustada Euroopa elukestva õppe ruumi kujunemist ja suurendada sellealast teadlikkust, täiendada riigisisese poliitika reformimist ning toetada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist, eelkõige parema poliitilise koostöö, liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite parema kasutamise ning heade tavade levitamisega;

d)

tõhustada hariduse ja koolituse rahvusvahelist mõõdet, eelkõige liidu ja partnerriikide asutuste vahelise koostöö kaudu kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse valdkondades, suurendades Euroopa kõrgkoolide atraktiivsust ja toetades liidu välistegevust, sh arengueesmärke (õpirände edendamise ning liidu ja partnerriikide kõrgkoolide koostöö abil ning partnerriikide suutlikkuse eesmärgipärase suurendamise kaudu);

e)

parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada liidus levinud keelte paljusust ja kultuuridevahelist teadlikkust;

f)

toetada artiklis 10 osutatud Jean Monnet’ meetmete kaudu kogu maailmas tipptaseme saavutamist Euroopa lõimumist käsitlevate teemade õpetamisel ja uurimisel.

2.   Programmi hindamiseks esitatakse käesoleva määruse I lisas lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad.

Artikkel 6

Programmi meetmed

1.   Hariduse ja koolituse valdkonnas täidetakse programmi eesmärke meetmetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)

üksikisikute õpiränne;

b)

innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine ja

c)

poliitikareformi toetamine.

2.   Konkreetseid Jean Monnet’ meetmeid on kirjeldatud artiklis 10.

Artikkel 7

Üksikisikute õpiränne

1.   Üksikisikute õpirände raames toetatakse artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriikide järgmisi tegevusi:

a)

kõrghariduse kõikide astmete üliõpilaste ning kutsehariduses ja -koolituses osalevate õppurite ja õpipoisiõppes olevate isikute õpirännet. See võib toimuda õppena partnerasutuses või praktikana või välismaal õpipoisi, assistendi või praktikandina kogemusi omandades. Õpirännet magistrikraadi omandamiseks võib toetada üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust, millele osutatakse artiklis 20;

b)

personali liikuvust artikli 24 lõikes 1 loetletud programmiriikide vahel. Selline õpialane liikuvus võib väljenduda välismaal õpetamise või õpetajapraktika või kutsealase arengutegevuse vormis.

2.   Selle meetmega toetatakse ka üliõpilaste ja personali rahvusvahelist kõrgharidusega seotud rännet partnerriikidesse ja partnerriikidest, sealhulgas õpirännet tipptasemel ühiskraadide või kahe- või mitmekordsete kraadide omandamiseks, või ühiste taotlusvoorude raames.

Artikkel 8

Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine

1.   Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamisega toetatakse:

a)

hariduses ja koolituses või muudes asjakohastes sektorites tegevate organisatsioonide ja/või asutuste strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on arendada ja rakendada ühisalgatusi ning edendada vastastikust õpet ja kogemuste vahetamist;

b)

partnerlusi töömaailma ning haridus- ja koolitusasutuste vahel järgmises vormis:

eelkõige kõrgkoolide ja töömaailma esindajate vahelised teadmusühendused, mille eesmärk on edendada loomingulisust, innovatsiooni, töökohapõhist õppimist ja ettevõtlust, pakkudes asjakohaseid õppimisvõimalusi ja töötades muu hulgas välja uusi õppekavasid ja pedagoogilisi käsitusi;

haridus- ja koolituspakkujate ning töömaailma esindajate vahelised valdkondlikud oskusühendused, mille eesmärk on edendada tööalast konkurentsivõimet, aidata kaasa uute sektoripõhiste või sektoriüleste õppekavade loomisele, töötada välja uuenduslikke kutseõpetamise ja koolituse viise ning rakendada liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendeid praktikas;

c)

kõiki haridus- ja koolitusvaldkondi hõlmavad IT-tugisüsteemid (sh eelkõige e-mestimine), mis võimaldavad vastastikust õppimist, virtuaalset õpirännet, heade tavade vahetamist ja juurdepääsu avamist naaberriikidest pärit osalejatele.

2.   Lisaks toetatakse meetmega ka arengut, suutlikkuse suurendamist, piirkondlikku lõimumist, teadmiste vahetamist ja protsesside ajakohastamist, eelkõige vastastikuse õppe ja ühiste haridusprojektide puhul, liidu ja partnerriikide kõrgkoolide rahvusvahelise partnerluse aga ka piirkondliku koostöö ja riiklike infobüroode edendamise kaudu, eelkõige naaberriikides.

Artikkel 9

Poliitikareformi toetamine

1.   Poliitikareformi toetamine hõlmab liidu tasandil algatatud tegevusi, mis on seotud järgmisega:

a)

liidu poliitilise tegevuskava rakendamine haridus- ja koolitusvaldkonnas avatud koordinatsiooni meetodi kontekstis ning Bologna ja Kopenhaageni protsessid;

b)

selliste liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite rakendamine programmiriikides nagu kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne üleeuroopaline raamistik (Europass), Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR) ja kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik (ENQA); toetuse andmine üleeuroopalistele võrgustikele ning Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna valitsusvälistele organisatsioonidele (VVOd);

c)

poliitiline dialoog haridus- ja koolitusvaldkonnas asjaomaste Euroopa sidusrühmadega;

d)

akadeemilise tunnustamise riiklikud infokeskused (NARIC), Eurydice’i ja Euroguidance’i võrgustikud ning Europassi riiklikud keskused.

2.   Meetmega toetatakse ühtlasi ka poliitilist dialoogi partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 10

Jean Monnet’ meetmed

Jean Monnet’ meetmete eesmärgid on:

a)

Euroopa lõimumisalase õppe- ja uurimistöö edendamine kogu maailma akadeemikutest spetsialistide, õppijate ja kodanike hulgas, eelkõige Jean Monnet’ õppetoolide loomise kaudu ning teiste akadeemiliste tegevuste abil, samuti kõrgkoolide teiste teadmisi loovate tegevuste toetamine;

b)

Euroopa lõimumise valdkonnas tegutsevate akadeemiliste asutuste või ühenduste toetamine ja Jean Monnet’ tipptaseme märgise toetamine;

c)

järgmiste Euroopa huvides tegutsevate asutuste toetamine:

i)

Euroopa Ülikool-Instituut, Firenze;

ii)

Euroopa Kolledž (Brugge ja Natolini ülikoolilinnakud);

iii)

Euroopa Avaliku Halduse Instituut (EIPA), Maastricht;

iv)

Euroopa Õigusakadeemia, Trier;

v)

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, Odense;

vi)

Euroopa Rahvusvaheline Koolituskeskus (CIFE), Nice;

d)

akadeemiliste ringkondade ja poliitikakujundajate vahelise, liidu poliitika põhieesmärke käsitleva poliitilise arutelu ning kogemuste vahetamise soodustamine.

III   PEATÜKK

Noored

Artikkel 11

Erieesmärgid

1.   Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgiga, eelkõige Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistiku (2010–2018) eesmärkidega, püütakse programmiga saavutada järgmised erieesmärgid:

a)

tõsta noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte võtmepädevuste ja oskuste taset ning edendada osalemist Euroopa demokraatias ja tööturul, kodanikuaktiivsust, kultuuridevahelist dialoogi, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust, eelkõige noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide suurenenud õpirände võimaluste kaudu ning noortevaldkonna ja tööturu vaheliste tugevamate sidemete abil;

b)

soodustada kvaliteedi parandamist noorsootöös, tõhustades eelkõige koostööd noortevaldkonna organisatsioonide ja/või teiste sidusrühmade vahel;

c)

täiendada poliitikareforme kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ning toetada teadmus- ja tõenduspõhise noortepoliitika väljatöötamist, samuti mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist, eelkõige parema poliitilise koostöö ning liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite parema kasutamise ja heade tavade levitamise abil;

d)

tõhustada noortevaldkonna tegevuste rahvusvahelist mõõdet ning suurendada noorsootöötajate ja organisatsioonide rolli noorte arengu toetamisel tugistruktuurina vastastikuses täiendavuses liidu välistegevusega, eelkõige liidu, partnerriikide sidusrühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise liikuvuse ja koostöö edendamise kaudu ning valdkondliku suutlikkuse suurendamise abil partnerriikides.

2.   Programmi hindamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad I lisas.

Artikkel 12

Programmi meetmed

Programmi eesmärke täidetakse meetmetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)

üksikisikute õpiränne;

b)

innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine;

c)

poliitikareformi toetamine.

Artikkel 13

Üksikisikute õpiränne

1.   Üksikisikute õpirände raames toetatakse:

a)

mitteformaalses ja informaalses õppes noorte õpirännet programmiriikide vahel. Selline õpiränne võib toimuda noortevahetuse ja vabatahtliku tegevuse vormis Euroopa vabatahtliku teenistuse raames, samuti kehtivatel liikuvust käsitlevatel eeskirjadel põhinevatel uuenduslikel viisidel;

b)

noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. Selline liikuvus võib kaasneda koolitus- ja võrgustikutegevusega.

2.   Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte, noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide õpirännet partnerriikidesse ja partnerriikidest, eelkõige naaberriikidesse ja naaberriikidest.

Artikkel 14

Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine

1.   Innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamisega toetatakse:

a)

strateegilisi partnerlusi, mille eesmärk on töötada välja ja rakendada ühisalgatusi, sealhulgas noortealgatusi ja kodanikuprojekte, millega edendatakse vastastikuse õppe ja kogemuste vahetamise kaudu kodanikuaktiivsust, sotsiaalset innovatsiooni, demokraatias osalemist ja ettevõtlikkust;

b)

IT-tugisüsteeme, mis võimaldavad vastastikust õpet, teadmistel põhinevat noorsootööd, virtuaalset liikuvust ja heade tavade vahetamist.

2.   Lisaks toetatakse meetme raames programmiriikide ja partnerriikide organisatsioonide vaheliste partnerluste ning eelkõige vastastikuse õppe abil ka arengut, suutlikkuse suurendamist ja teadmiste siiret.

Artikkel 15

Poliitikareformi toetamine

1.   Poliitikareformi toetamine hõlmab tegevusi, mis on seotud järgmisega:

a)

liidu poliitilise tegevuskava rakendamine noortevaldkonnas, kasutades avatud koordinatsiooni meetodit;

b)

liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite, eelkõige noortepassi (Youthpass), rakendamine programmiriikides ning toetus üleliidulistele võrgustikele ja Euroopa noorte VVOdele;

c)

poliitiline dialoog asjaomaste Euroopa sidusrühmadega ning struktureeritud dialoog noortega;

d)

Euroopa noortefoorum, noorsootöö arengu ressursikeskused ning Eurodeski võrgustik.

2.   Meetmega toetatakse samuti poliitilist dialoogi partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

IV   PEATÜKK

Sport

Artikkel 16

Erieesmärgid

1.   Kooskõlas artiklis 4 sätestatud programmi üldeesmärgi ja liidu spordialase töökavaga keskendutakse programmis peamiselt rohujuure tasandi spordile ning püütakse saavutada järgmised erieesmärgid:

a)

võidelda spordi ausust ohustavate piiriüleste probleemidega, nagu doping, sporditulemustega manipuleerimine ja vägivald, aga ka igasugune sallimatus ja diskrimineerimine;

b)

edendada ja toetada spordis head juhtimistava ja sportlaste topeltkarjääri;

c)

edendada vabatahtlikku tegevust spordis, sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning teadlikkust tervist tugevdava kehalise tegevuse olulisuse kohta läbi suurema osalemise ning võrdse juurdepääsu tagamise liikumisharrastusele.

2.   Programmi hindamiseks esitatakse lõikes 1 osutatud erieesmärkide kohta mõõdetavad ja asjakohased näitajad I lisas.

Artikkel 17

Tegevused

1.   Koostööeesmärke täidetakse järgmiste piiriüleste tegevustega, milles keskendutakse peamiselt rohujuure tasandi spordile:

a)

koostööpartnerluste toetamine;

b)

selliste mitut programmiriiki hõlmavate kasumit mittetaotlevate Euroopa spordisündmuste toetamine, millega aidatakse kaasa artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkide saavutamisele;

c)

poliitika kujundamise aluseks oleva tõendusbaasi tugevdamise toetamine;

d)

dialoog Euroopa asjaomaste sidusrühmadega.

2.   Lõikes 1 osutatud tegevused võivad suurendada kolmandate isikute, nagu eraettevõtted, lisarahastamist.

V   PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 18

Eelarve

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett alates 1. jaanuarist 2014 on 14 774 524 000 eurot (jooksevhindades).

Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

2.   Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse programmi meetmetele järgnevalt, kusjuures iga eraldise puhul on maksimaalne lubatud paindlikkusmäär 5 %:

a)

77,5 % haridus- ja koolitusvaldkonnale – sellest tuleb omakorda teha järgmised miinimumeraldised:

i)

43 % kõrgharidusele (st 33,3 % kogueelarvest);

ii)

22 % kutseharidusele ja -koolitusele (st 17 % kogueelarvest);

iii)

15 % üldharidusele (st 11,6 % kogueelarvest);

iv)

5 % täiskasvanuharidusele (st 3,9 % kogueelarvest);

b)

10 % noortevaldkonnale;

c)

3,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

d)

1,9 % Jean Monnet’ meetmetele;

e)

1,8 % spordivaldkonnale, millest võib eraldada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud tegevusele maksimaalselt 10 %;

f)

3,4 % riiklike büroode tegevustoetusteks ning

g)

1,9 % halduskuludeks.

3.   Lõike 2 punktides a ja b osutatud eraldistest vähemalt 63 % eraldatakse üksikisikute õpirändele, vähemalt 28 % innovatsioonile suunatud koostööle ning heade tavade vahetamisele ja 4,2 % poliitikareformi toetamisele.

4.   Rahvusvahelise mõõtme edendamiseks kõrghariduse valdkonnas eraldatakse lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile täiendavad rahalised vahendid, nagu sätestatud erinevates välistegevuse vahendites (arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, partnerluse rahastamisvahend ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend), et toetada õpirände meetmeid partnerriikidesse või partnerriikidest, ning koostööd ja poliitilist dialoogi nende riikide ametivõimude, institutsioonide ja organisatsioonidega. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuste fondide kasutamise suhtes, tagades samal ajal asjakohaste eeskirjade täitmise ning arengukoostöö rahastamisvahendi puhul ka kooskõla OECD arenguabi komitee poolt kindlaks määratud ametliku arenguabi kriteeriumidega.

Rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks kahe mitmeaastase eraldise kaudu, millest esimesega kaetakse programmi esimesed neli aastat ja teisega ülejäänud kolm aastat. Nende vahendite eraldamine määratakse kindlaks esimeses lõigus osutatud väliskoostöö vahendite mitmeaastastes sihtprogrammides vastavalt asjaomaste riikide konkreetsetele vajadustele ja prioriteetidele. Koostööd partnerriikidega võib vastavalt vajadusele rahastada partnerriikide lisaeraldiste kaudu, mis eraldatakse kooskõlas nendega kokkulepitud menetlusega.

Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavates meetmetes, mille eesmärk on üliõpilaste ja personali liikuvus programmiriikide ja partnerriikide vahel, keskendutakse valdkondadele, mis on arenguriikide kaasava ja jätkusuutliku arengu seisukohast olulised.

5.   Programmi rahalistest vahenditest võib katta ka selliste ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuste kulud, mis on vajalikud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – see hõlmab eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, muu hulgas liidu poliitiliste prioriteetide propageerimist, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga, IT-alaseid kulutusi (eelkõige seoses andmete töötlemise ja teabevahetusega) ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil programmi juhtimisel tekivad.

6.   Eraldatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud, et tagada otsuste nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ alusel võetud meetmete ning programmi vaheline üleminek. Vajaduse korral võib sarnaste kulude katmiseks eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka 2020. aastale järgnevaks ajaks, et juhtida neid meetmeid ja tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpetatud.

7.   Riikliku büroo või riiklike büroode („riiklik büroo”) hallatavad artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 12 punktis a osutatud üksikisikute õpirände jaoks ette nähtud rahalised vahendid eraldatakse liikmesriikide rahvaarvu ja elukalliduse, liikmesriikide pealinnade vahelise kauguse ja tulemuslikkuse põhjal. Tulemuslikkuse osakaal on 25 % koguvahenditest vastavalt lõigetes 8 ja 9 osutatud kriteeriumidele. Riikliku büroo valitavate ja hallatavate artikli 8 lõike 1 punktis a ja artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud strateegiliste partnerluste jaoks ette nähtud rahalised vahendid eraldatakse komisjoni poolt artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt kindlaksmääratavate kriteeriumide alusel. Kõnealused valemid on liikmesriikide erinevate haridus- ja koolitussüsteemide suhtes võimalikult neutraalsed, väldivad liikmesriikidele eraldatud aastaeelarvete märkimisväärset vähendamist aastate lõikes ning minimeerivad eraldatud toetuste suuruste ülemäärast tasakaalustamatust.

8.   Tulemuslikkusel põhinevat vahendite eraldamist rakendatakse tõhusa ja mõjusa vahendite kasutamise edendamiseks. Tulemuslikkuse mõõtmise kriteeriumide aluseks on kõige värskemad olemasolevad andmed ning seejuures keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)

igal aastal realiseeritud väljundi tase ja

b)

igal aastal realiseeritud väljamaksete tase.

9.   Vahendite 2014. aastaks eraldamise aluseks on kõige värskemad olemasolevad andmed elluviidud meetmete kohta ning elukestva õppe programmi, programmi „Aktiivsed noored” ja Erasmus Munduse eelarvete kasutuse kohta kuni 31. detsembrini 2013 (kaasa arvatud).

10.   Programmist võib anda toetust konkreetsete uuenduslike rahastamisvõimaluste kaudu, eelkõige nende kaudu, mis on esitatud artiklis 20.

Artikkel 19

Konkreetsed rahastamisviisid

1.   Komisjon rakendab liidu rahalist toetust kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

2.   Komisjon võib algatada ühiste pakkumiskutsete saatmise partnerriikide ja nende organisatsioonide ja asutustega, et rahastada projekte samaväärsete vahendite alusel. Projekte võib hinnata ja valida ühiste hindamis- ja valikumenetluste kaudu, milles lepivad kokku asjaomased rahastamisasutused kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud põhimõtetega.

3.   Avalik-õiguslikel asutustel, samuti koolidel, kõrgkoolidel ning haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tegutsevatel organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma aastatuludest avalikest allikatest, loetakse olevat programmi tegevuste elluviimiseks vajalik finants-, kutsealane ja haldussuutlikus. Nad ei pea selle suutlikkuse tõendamiseks lisadokumente esitama.

4.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 130 lõikest 2, võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käsitada toetust saanud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulutusi, mis on tehtud 2014. aasta esimese kuue kuu jooksul, rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2014 ka siis, kui toetusesaaja tegi kulutused enne toetuse saamise taotluse esitamist.

5.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 137 lõike 1 punktis c osutatud vahendid ei kehti üksikisikutele antava õpirände rahalise toetuse puhul.

Artikkel 20

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu

1.   Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust antakse finantsvahendajatele osalised tagatised võimalikult soodsatel tingimustel laenu andmiseks üliõpilastele, kes on teise astme kraadiõppes (nagu magistriõpe) artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriigi tunnustatud kõrgkoolis, kusjuures see riik ei tohi olla üliõpilase elukohariik ega riik, kus ta omandas magistriõppesse pääsemiseks vajaliku kvalifikatsiooni.

2.   Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu väljaantavate tagatistega kaetakse uued toetuskõlblikud üliõpilaste õppelaenud kuni 12 000 euro ulatuses (või samaväärses mahus kohalikus vääringus), kui tegemist on üheaastase programmiga, ning kuni 18 000 euro ulatuses (või samaväärses mahus kohalikus vääringus), kui tegemist on kuni kaheaastase programmiga.

3.   Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu haldamine liidu tasandil delegeeritakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaselt komisjoniga sõlmitud delegeerimislepingu alusel Euroopa Investeerimisfondile (EIF), kusjuures nimetatud lepingus sätestatakse üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nõuded ning poolte vastavad kohustused. Sellest lähtuvalt sõlmib EIF lepingud finantsvahendajatega (näiteks pangad, riigi või piirkondlikul tasandil õppelaene andvad asutused või muud tunnustatud finantseerimisasutused) ning võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et finantsvahendajad valitakse igast programmiriigist, et tagada kõikide programmiriikide üliõpilastele järjekindel ja mittediskrimineeriv juurdepääs üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule.

4.   Tehniline teave üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu toimimise kohta esitatakse II lisas.

VI   PEATÜKK

Tulemuslikkus ja teabe levitamine

Artikkel 21

Tulemuslikkuse ja tulemuste kontroll ja hindamine

1.   Komisjon kontrollib koostöös liikmesriikidega korrapäraselt programmi toimivust ja tulemusi eesmärkide suhtes ning annab selle kohta aru, eelkõige seoses järgmisega:

a)

artiklis 3 osutatud Euroopa lisandväärtus;

b)

haridus-, koolitus- ja noortevaldkondadega seotud rahaliste vahendite jaotamine, et tagada programmi lõpuks rahaliste vahendite eraldamine sellises ulatuses, mis tagab kestva süsteemse mõju;

c)

artikli 18 lõike 4 kohaselt välistegevuse vahenditest eraldatud rahaliste vahendite kasutamine ning selle mõju asjaomaste välistegevuse rahastamisvahendite eesmärkide ja põhimõtete saavutamisele.

2.   Lisaks pidevale järelevalvele esitab komisjon 31. detsembriks 2017 vahehindamisaruande, et hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks võetud meetmete tõhusust, programmi mõjusust ja selle loodavat Euroopa lisandväärtust, ning asjakohasel juhul esitab komisjon koos sellega seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Vahehindamisaruandes käsitletakse programmi lihtsustamise ulatust, selle sisest ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ja ka meetmete panust strateegia „Euroopa 2020” saavutamiseks. Ühtlasi võetakse arvesse hindamise tulemusi eelnevate programmide (elukestva õppe programm, programm „Aktiivsed noored”, Erasmus Mundus ja muud rahvusvahelise kõrghariduse programmid) pikaajalise mõju kohta.

3.   Komisjon esitab lõikes 2 osutatud vahehindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.   Ilma et see piiraks VIII peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 28 osutatud riiklike büroode kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. juuniks 2017 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta nende territooriumil.

5.   Komisjon esitab programmi lõpliku hindamisaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 30. juuniks 2022.

Artikkel 22

Teabevahetus ja teabe levitamine

1.   Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega kõikide programmi toetatud meetmete ja tegevustega seotud teabe, tutvustusmaterjali ning järelmeetmete levitamise, samuti eelnevate programmide „Elukestev õpe”, „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus tulemuste levitamise.

2.   Artiklites 6, 10, 12, 17 ja 20 osutatud meetmete ja tegevustega toetatud projektide toetusesaajad peaksid tagama saavutatud tulemusi ja mõju käsitleva teabe nõuetekohase esitamise ja levitamise. See võib hõlmata ka noorte omavahelist teabevahetust õpirände võimaluste kohta.

3.   Artiklis 28 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende poolt programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemuste tõhusa levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika ning abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades muu hulgas asjaomaseid sihtrühmi oma riigis korraldatud tegevustest.

4.   Programmiga hõlmatud valdkondades tegutsevad avaliku sektori ja erasektori asutused kasutavad teavitustööks ja programmiga seotud teabe levitamiseks nimetust „Erasmus+”. Programmi eri valdkondade puhul kasutatakse järgmisi nimetusi:

„Comenius” seoses üldharidusega;

„Erasmus” seoses igat liiki kõrgharidusega programmiriikides;

„Erasmus Mundus” seoses igat liiki kõrgharidusega programmiriikide ja partnerriikide vahel;

„Leonardo da Vinci” seoses kutsehariduse ja -koolitusega;

„Grundtvig” seoses täiskasvanuharidusega;

„Aktiivsed noored” seoses mitteformaalse ja informaalse haridusega noortevaldkonnas;

„Sport” seoses tegevustega spordivaldkonnas.

5.   Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele propageerimisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

VII   PEATÜKK

Juurdepääs programmile

Artikkel 23

Juurdepääs

1.   Programmis võivad osaleda kõik avaliku või erasektori asutused, mis tegutsevad haridus-, koolitus-, noorte- ja rohujuure tasandi spordi vallas. Artikli 13 lõike 1 punktis a ja artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste puhul toetatakse programmi raames selliste noorterühmade osalust, kes tegelevad noorsootööga, kuid mitte tingimata noorteorganisatsioonide kontekstis.

2.   Programmi rakendamisel ning sealhulgas osalejate valimisel ja stipendiumide määramisel teevad komisjon ja liikmesriigid suuri jõupingutusi, et edendada sotsiaalset kaasatust ja erivajadustega või vähemate võimalustega inimeste programmis osalemist.

Artikkel 24

Riikide osalus

1.   Programmis võivad osaleda järgmised riigid („programmiriigid”):

a)

liikmesriigid;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja ühinemiseelse strateegiaga hõlmatud potentsiaalsed kandidaadid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega;

c)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevad Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

d)

Šveitsi Konföderatsioon selle riigiga sõlmitava kahepoolse lepingu alusel;

e)

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kes on sõlminud liiduga liidu programmides osalemist võimaldavad lepingud, tingimusel et nad sõlmivad liiduga kõnealuses programmis osalemist käsitlevate tingimuste kohta kahepoolse lepingu.

2.   Programmiriigid peavad täitma kõiki kohustusi ja ülesandeid, mis on käesolevas määruses liikmesriikide suhtes kehtestatud.

3.   Programmiga toetatakse artiklites 6, 10 ja 12 osutatud meetmete ja tegevuste raames tehtavat koostööd partnerriikidest ja eelkõige naaberriikidest pärit partneritega.

VIII   PEATÜKK

Haldus- ja auditisüsteem

Artikkel 25

Vastastikune täiendavus

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse järgmisega:

a)

asjakohased poliitikavaldkonnad ja programmid, eelkõige kultuuri- ja meedia-, tööhõive-, teadusuuringute, innovatsiooni-, tööstus-, ettevõtlus-, ühtekuuluvus- ja arengupoliitika, samuti laienemispoliitika ning regionaalpoliitika ja välissuhete valdkonna algatused, vahendid ja strateegiad;

b)

muud liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordipoliitika asjakohased rahastamisallikad, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond ning muud tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust käsitlevad rahastamisvahendid, Euroopa Regionaalarengu Fond, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”, samuti õiguse ja kodakondsusega ning tervisega seotud rahastamisvahendid, väliskoostööprogrammid ning ühinemiseelne abi.

Artikkel 26

Rakendusasutused

Programmi järjekindla rakendamisega tegelevad järgmised asutused:

a)

liidu tasandil komisjon;

b)

riigisisesel tasandil riiklikud bürood programmiriikides.

Artikkel 27

Riigi ametiasutus

1.   Mõistega „riigi ametiasutus” viidatakse ühele või mitmele riigisisese õiguse ja tavade kohasele riiklikule ametiasutusele.

2.   Hiljemalt 22. jaanuarist 2014 nimetavad liikmesriigid komisjonile oma alalise esindaja kaudu esitatavas ametlikus teatises isiku(d), kes on juriidiliselt volitatud tegutsema käesoleva määruse tähenduses liikmesriigi nimel riigi ametiasutusena. Riigi ametiasutuse asendamisel programmi kestuse ajal teavitab asjaomane liikmesriik sellest sama protseduuri alusel kohe ka komisjoni.

3.   Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja administratiivsed takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade saamist raskendavate probleemide lahendamiseks.

4.   Hiljemalt 22. märts 2014 nimetab riigi ametiasutus riikliku(d) büroo(d). Mitme riikliku büroo olemasolu korral loovad liikmesriigid asjakohase mehhanismi programmi rakendamise kooskõlastatud juhtimiseks riigi tasandil, eelkõige selleks, et tagada programmi ühtne ja kulutõhus rakendamine ja sellekohane tulemuslik suhtlus komisjoniga, samuti selleks, et hõlbustada vahendite võimalikku büroodevahelist ülekandmist, eesmärgiga võimaldada paindlikkust ja liikmesriikidele eraldatud rahaliste vahendite paremat kasutamist. Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 3 kohaldamist, määrab iga liikmesriik ise, kuidas korraldada riigi ametiasutuse ja riikliku büroo suhted, sealhulgas selliste ülesannete täitmine nagu riikliku büroo iga-aastase tööprogrammi koostamine.

Riigi ametiasutus esitab komisjonile asjakohase eelneva vastavushindamise selle kohta, et riiklik büroo vastab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide v ja vi ning artikli 60 lõigete 1, 2 ja 3 sätetele ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (19) artikli 38 sätetele, samuti liidu riiklikele büroodele kohaldatavate sisekontrollistandarditele ja programmi toetusvahendite haldamise eeskirjadele.

5.   Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse, millele on osutatud artiklis 30.

6.   Riigi ametiasutus lähtub eelneval vastavushindamisel enda korraldatud kontrollidest ja audititest ja/või artiklis 30 osutatud sõltumatu auditeerimisasutuse korraldatud kontrollidest ja audititest.

7.   Kui programmile määratud riiklik büroo on sama, mis eelnevale elukestva õppe programmile või programmile „Aktiivsed noored” määratud riiklik büroo, võivad eelneva vastavushindamise kontrollid ja auditid piirduda uute ja programmispetsiifiliste nõuetega.

8.   Riigi ametiasutus jälgib ja kontrollib programmi juhtimist riigi tasandil. Riigi ametiasutus teavitab komisjoni ja konsulteerib komisjoniga õigeaegselt enne selliste otsuste tegemist, mis võivad märkimisväärselt mõjutada programmi juhtimist, eelkõige seoses riikliku bürooga.

9.   Riigi ametiasutus kaasrahastab oma riikliku büroo tegevust piisavalt, et tagada programmi juhtimine kooskõlas liidu kohaldatavate eeskirjadega.

10.   Juhul, kui komisjon lükkab eelneva vastavushindamise tulemustele tuginedes programmile nimetatud riikliku büroo tagasi, peab riigi ametiasutus tagama, et riikliku büroo suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed, et see vastaks komisjoni kehtestatud miinimumnõuetele, või määrama riiklikuks bürooks teise asutuse.

11.   Lähtudes riikliku büroo iga-aastasest liidu vahendite haldaja kinnitusest, sõltumatu audiitori arvamusest selle kohta ja komisjoni analüüsist riikliku büroo vastavuse ja tulemuste kohta, esitab riigi ametiasutus igal aastal 31. oktoobriks komisjonile teabe oma programmiga seotud kontrolli- ja järelevalvetegevusest.

12.   Riigi ametiasutus vastutab komisjoni poolt riiklikule büroole programmi alusel toetuste andmiseks üle kantud liidu vahendite nõuetekohase haldamise eest.

13.   Eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, milles on süüdi riiklik büroo, samuti suurte vajakajäämiste korral riikliku büroo töös või selle tegevusetuse korral, kui see annab komisjonile nõudeõiguse riikliku büroo vastu, vastutab riigi ametiasutus komisjoni ees tagasisaamata vahendite hüvitamise eest.

14.   Lõikes 13 kirjeldatud asjaolude korral võib riigi ametiasutus riikliku büroo volitused omal algatusel või komisjoni palvel kehtetuks tunnistada. Kui riigi ametiasutus tahab riikliku büroo volitused mõnel muul põhjendatud alusel kehtetuks tunnistada, teatab ta komisjonile kehtetuks tunnistamisest vähemalt kuus kuud enne riikliku büroo volituste lõpetamise kavandatud kuupäeva. Sel juhul lepivad riigi ametiasutus ja komisjon ametlikult kokku konkreetsetes ning ajastatud üleminekumeetmetes.

15.   Kehtetuks tunnistamise korral viib riigi ametiasutus riiklikus büroos, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, läbi vajaliku kontrolli eraldatud liidu rahaliste vahendite üle ning tagab rahaliste vahendite ning programmi juhtimiseks vajalike dokumentide ja juhtimisvahendite takistamatu üleandmise uuele riiklikule büroole. Riigi ametiasutus annab riiklikule büroole, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, vajaliku finantstoetuse, et jätkata lepinguliste kohustuste täitmist programmi toetusesaajate ja komisjoni ees, kuni need kohustused lähevad üle uuele riiklikule büroole.

16.   Komisjoni taotlusel määrab riigi ametiasutus asutused või organisatsioonid või selliste asutuste ja organisatsioonide liigi, mis on sobilikud osalema nende riikide territooriumil programmi konkreetsetes meetmetes.

Artikkel 28

Riiklik büroo

1.   Mõistega „riiklik büroo” viidatakse ühele või mitmele riigisisese õiguse ja tavade kohasele riiklikule büroole.

2.   Riiklik büroo:

a)

on juriidiline isik või osa üksusest, mis on juriidiline isik, ning selle suhtes kehtib asjaomase liikmesriigi õigus; ministeeriumi ei või määrata riiklikuks bürooks;

b)

omab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavat haldussuutlikkust, personali ja infrastruktuuri, tagades programmi tõhusa ja mõjusa juhtimise ning liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise;

c)

omab operatiiv- ja õiguslikke vahendeid liidu tasandil kehtestatud haldus-, lepinguliste ja finantsjuhtimise eeskirjade kohaldamiseks;

d)

pakub piisavaid finantstagatisi, mille annab eelistatavalt riigi ametiasutus ja mis vastavad sellele liidu rahaliste vahendite tasemele, mille juhtimise ülesanne talle antakse;

e)

määratakse programmi kestuse ajaks.

3.   Programmi järgmiste meetmete puhul vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 44 projekti kõikide etappide juhtimise eest:

a)

üksikisikute õpiränne, kusjuures erand on ühiste või kahe-/mitmekordsete kraadide baasil organiseeritud õpiränne, suuremahulised vabatahtliku töö projektid ja üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu;

b)

strateegilised partnerlused meetme „innovatsioonile suunatud koostöö ning heade tavade vahetamine” raames;

c)

noortevaldkonna struktureeritud dialoogi toetavate väikese mahuga tegevuste haldamine meetme „poliitikareformi toetamine” raames.

4.   Erandina lõikest 3 võib lõike 3 punktis b osutatud strateegiliste partnerluste valimise ja toetuse andmise otsuseid hallata liidu tasandil, kui see otsus tehakse artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt, kuid üksnes teatavatel juhtudel, kui selline tsentraliseerimine on selgelt põhjendatud.

5.   Riiklik büroo väljastab projektitoetusi toetusesaajatele toetuslepingute või toetuse andmise otsuse vormis kooskõlas komisjoni asjaomase programmimeetme määratlusega.

6.   Riiklik büroo annab komisjonile ja oma riigi ametiasutusele igal aastal aru kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5. Riiklik büroo vastutab komisjoni nende tähelepanekute rakendamise eest, mille komisjon esitab pärast riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu audiitori arvamuse analüüsi.

7.   Riiklik büroo ei või talle usaldatud programmi ühtegi osa ega eelarve täitmist delegeerida kolmandale isikule ilma riigi ametiasutuse ja komisjoni eelneva kirjaliku loata. Riiklik büroo jääb ainuvastutavaks kolmandale isikule delegeeritud ülesannete eest.

8.   Riikliku büroo asendamise korral jääb riiklik büroo, kelle volitused on kehtetuks tunnistatud, juriidiliselt vastutavaks oma lepinguliste kohustuste täitmise eest programmi toetusesaajate ja komisjoni ees, kuni kohustuste üleminekuni uuele riiklikule büroole.

9.   Riiklik büroo vastutab programmi alguses kehtivate eelnevate programmidega „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored” seotud rahastamislepingute haldamise ja lõpetamise eest.

Artikkel 29

Euroopa Komisjon

1.   Kahe kuu jooksul pärast riigi ametiasutuselt artikli 27 lõikes 4 osutatud eelneva vastavushindamise saamist peab komisjon riikliku büroo määramise aktsepteerima, tingimuslikult aktsepteerima või tagasi lükkama. Komisjon ei sõlmi riikliku bürooga lepingulisi suhteid kuni eelneva vastavushindamise aktsepteerimiseni. Tingimusliku aktsepteerimise korral võib komisjon oma lepingulistes suhetes riikliku bürooga kohaldada proportsionaalseid ettevaatusabinõusid.

2.   Pärast programmi jaoks määratud riikliku büroo eelneva vastavushindamise aktsepteerimist vormistab komisjon ametlikult programmi alguses veel kehtivate eelnevate programmidega „Elukestev õpe” ja „Aktiivsed noored” seonduvate rahastamislepingutega seotud juriidilised kohustused.

3.   Kooskõlas artikli 27 lõikega 4 tuleb komisjoni ja riikliku büroo lepingulist suhet reguleerivas dokumendis:

a)

määrata kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja näha riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

b)

esitada riikliku büroo tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku büroo juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

c)

täpsustada riikliku büroo aruandluskohustused.

4.   Komisjon teeb igal aastal riiklikule büroole kättesaadavaks järgmised programmi vahendid:

a)

projektitoetuste vahendid asjaomases liikmesriigis programmi nende meetmete jaoks, mille juhtimine on usaldatud riiklikule büroole;

b)

rahaline toetus riikliku büroo programmiga seotud juhtimisülesannete toetuseks. See antakse kindlasummalise makse vormis riikliku büroo tegevuskulude jaoks ja määratakse kindlaks riiklikule büroole projektitoetusteks usaldatud liidu vahendite mahu alusel.

5.   Komisjon kehtestab riikliku büroo tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee programmi vahendeid riiklikule büroole kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku büroo tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

6.   Artikli 27 lõikes 4 osutatud riiklike büroode vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, võttes eelkõige aluseks riigi ametiasutuse eelneva vastavushindamise, riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi ametiasutuse poolt igal aastal esitatud teavet programmi kontrollimise ja järelevalve kohta.

7.   Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule büroole ja riigi ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

8.   Kui komisjon ei saa aktsepteerida iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse asjakohast arvamust või kui riiklik büroo ei võta komisjoni märkusi rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 4.

9.   Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis programmiriikides.

Artikkel 30

Sõltumatu auditeerimisasutus

1.   Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

2.   Sõltumatu auditeerimisasutus:

a)

omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b)

tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid;

c)

ei oma huvide konflikti juriidilise isikuga, mille osa riiklik büroo on. Eelkõige peab auditeerimisasutus olema funktsionaalselt sõltumatu juriidilisest isikust, mille osa riiklik büroo on.

3.   Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, et toetada riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

IX   PEATÜKK

Kontrollisüsteem

Artikkel 31

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.   Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, et tagada, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kohaldatakse liidu finantshuvide kaitseks pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavaid meetmeid ja tõhusaid kontrolle ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramine, nõutakse alusetult makstud summad tagasi ja määratakse vajaduse korral tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

2.   Komisjon vastutab riiklike büroode hallatavate programmimeetmete järelevalve eest. Komisjon kehtestab miinimumnõuded riikliku büroo ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

3.   Riiklik büroo vastutab artikli 28 lõikes 3 osutatud programmi meetmete ja tegevuste toetuse saajate esmase kontrollimise eest. Kontrollid annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

4.   Riiklikele büroodele ülekantavate programmivahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riigi ametiasutuste ja riiklike büroodega, lähtudes ühekordse audiitorkontrolli põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistele.

Artikkel 32

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on volitused auditeerida kõiki liidu vahendeid saanud toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja teisi kolmandaid isikuid dokumentide alusel ja kohapeal. Nad võivad samuti auditeerida ja kontrollida riiklikke büroosid.

2.   OLAF võib teostada vahetult või kaudselt rahastamisega seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (20) sätestatud menetlusega, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu või -otsuse või liidu rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muid ebaseaduslikke tegevusi, mis mõjutavad liidu finantshuve.

3.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, volitatakse komisjoni, kontrollikoda ja OLAFit kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutes, toetuslepingutes ja -otsustes ning käesoleva määruse rakendamise tulemusel sõlmitud lepingutes sõnaselgelt selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi korraldama.

X   PEATÜKK

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 33

Volituste delegeerimine komisjonile

Selleks, et ülesannete juhtimine toimuks kõige asjakohasemal tasandil, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte artikli 28 lõike 3 muutmiseks ainult selleks, et näha ette riiklike büroode hallatavad täiendavad meetmed.

Artikkel 34

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 35

Programmi rakendamine

Programmi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu iga-aastased tööprogrammid kooskõlas artikli 36 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastase tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 4, 5, 11 ja 16 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse igal aastal järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Iga-aastastes tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat ning vahendite jagunemist liikmesriikide vahel seoses riiklike büroode kaudu hallatavate meetmetega, samuti orienteeruvat rakendamisgraafikut. Toetuste kohta esitatakse maksimaalse kaasrahastamise määr, mille puhul võetakse arvesse sihtrühmade eripära, eelkõige nende kaasrahastamissuutlikkust ning kolmandate isikute rahastamisvõimaluste leidmise võimet. Piiratud rahaliste võimalustega organisatsioonidele suunatud meetmete puhul kehtestatakse kaasrahastamise määraks vähemalt 50 %.

Artikkel 36

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Komitee võib sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes. Asjakohasel juhul võib kooskõlas komitee kodukorraga kutsuda komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

XI   PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Alates 1. jaanuarist 2014 tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ.

2.   Enne 31. detsembril 2013 või 31. detsembril 2013 otsuste nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ alusel algatatud meetmeid hallatakse asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva määrusega.

3.   Liikmesriigid tagavad riigi tasandil sujuva ülemineku eelnevate programmide käigus elukestva õppe, noorte ja rahvusvahelise kõrgharidusega seotud koostöö valdkonnas rakendatud meetmete ja programmi käigus rakendatavate meetmete vahel.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 154.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 200.

(3)  Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1720/2006/EÜ, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsus nr 1719/2006/EÜ, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus nr 1298/2008/EÜ, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

(8)  Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 2241/2004/EÜ kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta soovitus 2006/143/EÜ edasise Euroopa koostöö kohta kõrghariduse kvaliteedi tagamisel (ELT L 64, 4.3.2006, lk 60).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 6.5.2008, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (ELT C 155, 8.7.2009, lk 11).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (ELT C 155, 8.7.2009, lk 1).

(14)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1

(15)  Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus 2006/962/EÜ võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT L 394, 30.12.2006, lk 10).

(19)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(20)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

Strateegia „Euroopa 2020” haridusalane peamine eesmärk

Selliste 18–24-aastaste noorte osakaal, kes on omandanud ainult teise taseme alumise astme hariduse ning kes ei omanda haridust ega osale koolitustel

Selliste 30–34-aastaste osakaal, kes on omandanud kolmanda taseme või sellega samaväärse hariduse

Liikuvusalane sihttase (järgides nõukogu järeldusi õpirände sihttaseme kohta)

Selliste kõrghariduse omandanute osakaal, kes omavad kõrgharidusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal

Selliste esialgse kutsehariduse ja -koolituse omandanud 18–34-aastaste noorte osakaal, kes omavad esialgse kutsehariduse ja -koolitusega seotud õppimis- või koolituskogemust (sh tööpraktika) välismaal

Kvantitatiivsed näitajad (üldine)

Programmist toetust saanud töötajate arv riigi ja sektori lõikes

Erivajadustega või vähemate võimalustega osalejate arv

Organisatsioonide ja projektide arv ja liik riigi ja meetme lõikes

Haridus ja koolitus

Programmis osalevate õpilaste, üliõpilaste ja praktikantide arv riigi, sektori, meetme ja soo lõikes

Nende kõrgharidust omandavate üliõpilaste arv, kes saavad toetust õppimiseks partnerriigis, samuti nende partnerriikide üliõpilaste arv, kes tulevad õppima programmiriiki

Õpirände- ja koostöömeetmetes osalevate partnerriikide kõrgkoolide arv

Euroguidance’i kasutajate arv

Selliste osalejate osakaal, kes on saanud programmis osalemise eest tunnistuse, diplomi või muu ametliku tunnistuse

Selliste osalejate osakaal, kes on suurendanud oma võtmepädevusi

Selliste pikaajalises õpirändes osalenute osakaal, kes on parandanud oma keelteoskust

Jean Monnet

Jean Monnet’ meetmete kaudu koolituses osalevate õppurite arv

Noored

Programmi toetatavates liikuvusmeetmetes osalevate noorte arv riigi, meetme ja soo lõikes

Rahvusvahelistes liikuvus- ja koostöömeetmetes osalevate noorteorganisatsioonide arv (nii programmiriikidest kui ka partnerriikidest

Eurodeski võrgustiku kasutajate arv

Selliste osalejate osakaal, kes on saanud programmis osalemise eest tunnistuse (näiteks Youthpassi), diplomi või muu ametliku tunnistuse

Selliste osalejate osakaal, kes on suurendanud oma võtmepädevusi

Selliste vabatahtlikus tegevuses osalenute osakaal, kes on parandanud oma keelteoskust

Sport

Programmis osalemist taotlevate ja programmis osalevate spordiorganisatsioonide liikmete arv riikide lõikes

Selliste osalejate osakaal, kes on kasutanud riikidevaheliste projektide tulemusi järgmistel eesmärkidel:

a)

sporti ohustavate probleemide vastu võitlemiseks;

b)

hea juhtimistava parandamiseks ja topeltkarjääri edendamiseks;

c)

sotsiaalse kaasatuse, võrdsete võimaluste ja osalusmäära suurendamiseks.


II LISA

TEHNILINE TEAVE ÜLIÕPILASTE ÕPPELAENU TAGAMISE RAHASTU KOHTA

1.   Finantsvahendajate valimine

Finantsvahendajad valitakse välja osalemiskutse alusel vastavalt parimatele turutavadele, võttes muu hulgas arvesse järgmist:

a)

üliõpilastele võimaldatava rahastamise mahtu;

b)

üliõpilastele pakutavaid kõige soodsamaid tingimusi, mis vastavad lõikes 2 sätestatud laenamise miinimumstandarditele;

c)

kõikide artikli 24 lõikes 1 osutatud programmiriikide elanike juurdepääsu rahastamisele;

d)

pettuste ennetamise meetmeid ning

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ (1) täitmist.

2.   Laenusaajate kaitse

Alljärgnevalt on esitatud kaitse miinimumtingimused, mille peavad tagama finantsvahendajad, kes soovivad pakkuda üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu tagatavaid õppelaene:

a)

laenutagatist või vanemate tagatist ei nõuta;

b)

laenu antakse kedagi diskrimineerimata;

c)

finantsvahendaja arvestab hindamisprotsessi käigus üliõpilaste ülelaenamise riski, võttes arvesse kogunenud võla mahtu ning tasumata võlga käsitlevaid võimalikke kohtuotsuseid ning

d)

tagasimaksed põhinevad hübriidmudelil, mis ühendab hüpoteegipõhised standarditud maksed sotsiaalsete tagatistega, eelkõige:

i)

turuintressist oluliselt madalam intressimäär;

ii)

esialgne maksepuhkus enne tagasimaksete alustamist – see kestab vähemalt 12 kuud pärast õppeprogrammi lõpetamist (juhul, kui selline viivitus ei ole riigisisese õiguse alusel võimalik, tuleb ette näha säte, et nende 12 kuu jooksul tehakse ainult sümboolseid makseid);

iii)

laenuperioodi jooksul on võimalik saada vähemalt 12-kuulist maksepuhkust lõpetaja taotluse alusel (juhul, kui selline viivitus ei ole riigisisese õiguse alusel võimalik, tuleb ette näha säte, et nende 12 kuu jooksul tehakse ainult sümboolseid makseid);

iv)

võimalus lükata intresside maksmine õppeperioodi jooksul edasi;

v)

elu- või invaliidsuskindlustus ning

vi)

lepingutrahvi puudumine laenu kiirema täieliku või osalise tagasimaksmise korral.

Finantsvahendajad võivad pakkuda sissetulekust sõltuvat tagasimaksevõimalust ning paremaid tingimusi, nagu pikemad maksepuhkused, pikemad esialgsed maksepuhkused või laenu tagasimaksmise pikem tähtaeg, et võtta arvesse lõpetajate, näiteks doktoriõppes jätkavate lõpetajate erivajadusi või anda lõpetajatele töökoha leidmiseks rohkem aega. Selliste paremate tingimuste pakkumist võetakse finantsvahendajate valimise menetluses arvesse.

3.   Järelevalve ja hindamine

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu üle teostatakse järelevalvet ja seda hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 21 ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikele 8.

Selle protsessi raames esitab komisjon aruande üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu mõju kohta toetusesaajatele ja kõrgharidussüsteemidele. Komisjoni aruandes esitatakse muu hulgas andmed probleemsete valdkondade kohta ning kavandatavad meetmed nende lahendamiseks, pidades silmas järgmist:

a)

üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu tagatud laene võtnud üliõpilaste arv (sh andmed nende lõpetamise määra kohta);

b)

finantsvahendajate väljaantud laenude maht;

c)

intressimäärade tase;

d)

tasumata võla ning makseviivituse tase, sh finantsvahendajate poolt võlgade tasumatajätjate vastu võetud meetmed;

e)

finantsvahendajate poolt võetud pettuste ennetamise meetmed;

f)

toetuse saanud üliõpilaste profiil, sh nende sotsiaalmajanduslik taust, valitud õppevaldkond, päritoluriik ja sihtriik (kooskõlas andmekaitsealaste riiklike õigusaktidega);

g)

kasutuselevõtu geograafiline tasakaal ning

h)

finantsvahendajate geograafiline esindatus.

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 9 alusel antud volitusi, kaalub komisjon võimalust esitada ettepanek asjakohaste õigusaktide muutmiseks, sh seadusandlike muudatuste tegemiseks, kui rahastu prognoositav kasutuselevõtt või finantsvahendajate osalus ei osutu piisavaks.

4.   Eelarve

Eelarveliste assigneeringutega kaetakse üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kogukulud, sh maksekohustused osalisi tagatisi sisse nõudvate osalevate finantsvahendajate ees ning EIFi halduskulud.

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule ette nähtud eelarvevahendid ei tohi moodustada artikli 18 lõike 2 punkti c sätete kohaselt rohkem kui 3,5 % programmi kogueelarvest.

5.   Nähtavus ja teadlikkuse suurendamine

Kõik osalevad finantsvahendajad aitavad kaasa üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu edendamisele, andes võimalikele tulevastele üliõpilastele sellekohast teavet. Selleks annab komisjon muu hulgas programmiriikide riiklikele büroodele vajaliku teabe, et nad saaksid üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu kohta teavet jagada.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/ EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/74


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1289/2013,

11. detsember 2013,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastastikkuse põhimõtet, mida rakendatakse juhul, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) II lisas loetletud kolmas riik kohaldab vähemalt ühe liikmesriigi kodanike suhtes viisanõuet, on vaja kohandada jõustunud Lissaboni lepingu ja Euroopa Liidu Kohtu nende otsuste valguses, mis käsitlevad tuletatud õiguslikke aluseid. Lisaks tuleks põhimõtet kohandada, tagamaks, et liit reageerib solidaarse tegutsemisega, kui määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmas riik kohaldab vähemalt ühe liikmesriigi kodanike suhtes viisanõuet.

(2)

Juhul kui liikmesriik on teatanud, et määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmas riik kohaldab viisanõuet asjaomase liikmesriigi kodanike suhtes, peaksid kõik liikmesriigid tegutsema ühiselt ning tagama seega liidu reageerimise olukorras, mis mõjutab liitu tervikuna ning mille tõttu liidu kodanikele langeb osaks erinev kohtlemine.

(3)

Liit peaks oma suhetes kolmandate riikidega tegema aktiivselt jõupingutusi, et saavutada viisaküsimustes täielik vastastikkus, suurendades seeläbi liidu välispoliitika usaldusväärsust ja tagades selle järjepidevuse.

(4)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas esitatud nimekirjas loetletud kolmanda riigiga kehtestatud viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord (edaspidi „peatamise kord”), juhul kui esineb erakorraline olukord ja vähemalt ühe liikmesriigi abistamiseks on tarvis kiiresti reageerida, ning võttes arvesse erakorralise olukorra üldist mõju liidule tervikuna.

(5)

Peatamise korra kohaldamisel tähendab oluline ja järsk kasv 50 % künnise ületamist. See võib tähendada ka väiksemat kasvu, kui komisjon peab seda kohaldatavaks konkreetsel juhul, millest asjaomane liikmesriik on teatanud.

(6)

Peatamise korra kohaldamisel tähendab madal heakskiitmise määr, et ligikaudu 3 või 4 protsenti varjupaigataotlustest kiidetakse heaks. See võib tähendada ka kõrgemat heakskiitmise määra, kui komisjon peab seda kohaldatavaks konkreetsel juhul, millest asjaomane liikmesriik on teatanud.

(7)

On vaja vältida mis tahes kuritarvitusi ja võidelda mis tahes kuritarvitustega, mis tulenevad sellest, et teatavate kolmandate riikide kodanikele, kes kujutavad endast ohtu liikmesriikide avalikule korrale ja sisejulgeolekule, antakse viisanõudest vabastus lühiajaliseks riigis viibimiseks.

(8)

Käesoleva määrusega tuleks näha ette õiguslik alus viisanõude kohaldamisele või sellest nõudest vabastamisele selliste reisidokumentide kasutajatele, mille on välja andnud asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud teatavad üksused, kes on rahvusvahelise õiguse subjektid, kuid kes ei ole valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid.

(9)

Kuna pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1932/2006 (3), ei kohaldata Ühendkuningriigis või Iirimaal elavate pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes, on tarvis teatavate Ühendkuningriigis või Iirimaal elavate pagulaste ja kodakondsuseta isikute viisanõudega seotud olukorda selgitada. Käesoleva määrusega tuleks jätta liikmesriikidele vabadus kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega otsustada, kas nad kohaldavad selle kategooria isikute suhtes viisanõudest vabastust. Liikmesriigid peaksid teatama oma otsustest komisjonile.

(10)

Määrus (EÜ) nr 539/2001 ei tohiks piirata selliste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mille Euroopa Ühendus on sõlminud enne nimetatud määruse jõustumist ja mille täitmiseks on vaja kalduda ühtsetest viisaeeskirjadest kõrvale, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

(11)

Selleks, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohane osalemine vastastikkuse põhimõtte kohaldamise teises etapis ning arvestades määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisas loetletud kolmanda riigi kõigi kodanike viisanõudest vabastuse peatamise poliitiliselt eriti tundlikku laadi ja selle horisontaalset mõju liikmesriikidele, Schengeni riikidele ja liidule endale, eelkõige nende välissuhetele ja Schengeni ala üldisele toimimisele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate vastastikkuse põhimõtte elementide kohta. Komisjonile sellise õiguse andmisega võetakse arvesse vajadust liidu viisapoliitikaalase poliitilise arutelu järele Schengeni alal. Selles kajastub ka vajadus tagada vastastikkuse põhimõtte kohaldamisel kõigile asjaomase kolmanda riigi kodanikele piisav läbipaistvus ja õiguskindlus, eelkõige määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisa vastava ajutise muutmise abil. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(12)

Peatamise korra ja teatavate vastastikkuse põhimõtte sätete tõhusa kohaldamise tagamiseks ning eelkõige selleks, et võimaldada piisavalt arvesse võtta kõiki asjaomaseid tegureid ja nimetatud korra ja põhimõtte kohaldamise võimalikku mõju, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks nende asjaomase kolmanda riigi kodanike kategooriad, kelle suhtes tuleks vastastikkuse põhimõtte kohaselt kohaldada viisanõudest vabastuse ajutist peatamist, ja nimetatud peatamise kestus ning et rakendada peatamise korda. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4). Selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’  (9) rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(16)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (11). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (12). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Määrust (EÜ) nr 539/2001 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt:

1.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui II lisas loetletud kolmas riik kohaldab vähemalt ühe liikmesriigi kodanike suhtes viisanõuet, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

30 päeva jooksul pärast seda, kui kolmas riik on viisanõude rakendanud, või juhul kui 9. jaanuari 2014. kehtiv viisanõue säilitatakse 30 päeva jooksul alates nimetatud kuupäevast, teatab asjaomane liikmesriik sellest kirjalikult Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

See teade:

i)

täpsustab viisanõude rakendamise kuupäeva ning asjaomaste reisidokumentide ja viisade liigid;

ii)

sisaldab üksikasjalikku selgitust selle kohta, milliseid esialgseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud vastava kolmanda riigiga viisavabaduse tagamiseks, ning kogu asjakohast teavet.

Komisjon avaldab kõnealust teadet käsitleva teabe viivitamata Euroopa Liidu Teatajas, sealhulgas teabe viisanõude rakendamise kuupäeva ning asjaomaste reisidokumentide ja viisade liigi kohta.

Kui kolmas riik otsustab viisanõude kaotada enne käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumist, siis teadet ei saadeta või see võetakse tagasi ning asjakohast teavet ei avalikustata;

b)

komisjon astub vahetult pärast punkti a kolmandas lõigus osutatud avaldamiskuupäeva ja asjaomase liikmesriigiga konsulteerides koos asjaomase kolmanda riigi asutustega eelkõige poliitika, majanduse ja kaubanduse valdkonnas samme viisavaba liikumise taastamiseks või kehtestamiseks ning teavitab nendest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu;

c)

kui asjaomane kolmas riik ei ole 90 päeva jooksul arvates punkti a kolmandas lõigus osutatud avaldamiskuupäevast ning hoolimata kõigist vastavalt punktile b astutud sammudest viisanõuet kaotanud, võib asjaomane liikmesriik paluda komisjonil peatada kõnealuse kolmanda riigi kodanike teatavate kategooriate viisanõudest vabastamine. Kui liikmesriik esitab sellise taotluse, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu;

d)

komisjon võtab punkti e, f või h kohaseid edasisi samme kaaludes arvesse asjaomase liikmesriigi poolt asjaomase kolmanda riigiga viisavaba liikumise taastamiseks võetud meetmete tulemusi, vastavalt punktile b astutud samme ning tagajärgi, mida viisanõudest vabastamise peatamine tooks kaasa liidu ja selle liikmesriikide suhetele kõnealuse kolmanda riigiga;

e)

kui asjaomane kolmas riik ei ole viisanõuet kaotanud, toimib komisjon hiljemalt kuus kuud arvates punkti a kolmandas lõigus osutatud avaldamiskuupäevast ning seejärel vähemalt iga kuue kuu tagant ajavahemiku jooksul, mille kogukestus ei tohi ületada punktis f osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise või sellele vastuväite esitamise kuupäeva, järgmiselt:

i)

võtab asjaomase liikmesriigi palvel või omal algatusel vastu rakendusakti, millega peatatakse ajutiselt kuni kuueks kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike teatavate kategooriate suhtes viisanõude vabastus. Rakendusaktis määratakse kindlaks viisanõudest vabastuse peatamise alguskuupäev, mis saabub 90 päeva jooksul rakendusakti jõustumisest, võttes arvesse liikmesriikide konsulaatide käsutuses olevaid ressursse. Järgnevate rakendusaktide vastuvõtmisel võib komisjon pikendada peatamise kestust kuni kuue kuu pikkuste täiendavate ajavahemike võrra ja võib muuta asjaomase kolmanda riigi kodanike kategooriaid, kelle suhtes viisanõudest vabastus on peatatud.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, nõutakse kõigilt rakendusaktis osutatud kolmanda riigi kodanike kategooriatelt viisanõudest vabastuse peatamise kestuse ajal liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa olemasolu; või

ii)

esitab artikli 4a lõikes 1 osutatud komiteele aruande, milles ta hindab olukorda ja toob välja põhjendused, miks ta otsustas viisanõudest vabastust mitte peatada, ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Nimetatud aruandes tuleb võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu need, millele on osutatud punktis d. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad pidada neile aruannetele tuginedes poliitilise mõttevahetuse;

f)

kui asjaomane kolmas riik ei ole 24 kuu jooksul arvates punkti a kolmandas lõigus osutatud avaldamiskuupäevast viisanõuet kaotanud, võtab komisjon kooskõlas artikliga 4b vastu delegeeritud õigusakti, millega peatatakse ajutiselt 12 kuuks kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes II lisa kohaldamine. Rakendusaktiga määratakse kindlaks II lisa kohaldamise peatamise alguskuupäev, mis saabub 90 päeva jooksul rakendusakti jõustumisest, võttes arvesse liikmesriikide konsulaatide käsutuses olevaid ressursse, ning muudetakse vastavalt II lisa. Sellise muudatuse tegemiseks lisatakse asjaomase kolmanda riigi nime järele viide joonealusele märkusele, milles märgitakse, et kõnealuse kolmanda riigi suhtes on viisanõudest vabastus peatatud ning täpsustatakse selle peatamise kestus.

Asjaomase kolmanda riigi kodanike suhtes II lisa kohaldamise peatamise alguskuupäevast või kui delegeeritud õigusaktile on vastavalt artikli 4b lõikele 5 esitatud vastuväide, kaotab punkti e kohaselt vastu võetud asjaomast kolmandat riiki käsitlev rakendusakt kehtivuse.

Kui komisjon esitab punktis h osutatud seadusandliku ettepaneku, pikendatakse käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud peatamise kestust kuue kuu võrra. Samas lõigus osutatud joonealust märkust muudetakse vastavalt.

Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, nõutakse delegeeritud õigusaktiga hõlmatud kolmanda riigi kodanikelt kõnealuse peatamise kestuse ajal liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa olemasolu;

g)

mis tahes järgnev teade, mille mõni muu liikmesriik esitab punkti a alusel sama kolmanda riigi kohta punkti e või f alusel selle kolmanda riigi suhtes juba vastu võetud meetmete kohaldamise ajal, integreeritakse käimasolevatesse menetlustesse, ilma et pikendataks nendes punktides sätestatud tähtaegu või kestusi;

h)

kui asjaomane kolmas riik ei ole punktis f osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest kuue kuu jooksul viisanõuet kaotanud, võib komisjon esitada käesoleva määruse muutmiseks seadusandliku ettepaneku, et viia viide asjaomasele kolmandale riigile II lisast üle I lisasse;

i)

punktides e, f ja h osutatud menetlused ei mõjuta komisjoni õigust esitada mis tahes ajal seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, et viia viide asjaomasele kolmandale riigile II lisast üle I lisasse;

j)

kui asjaomane kolmas riik kaotab viisanõude, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Komisjon avaldab vastava teate viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.

Asjaomase kolmanda riigi kohta punkti e kohaselt vastu võetud rakendusakt või punkti f kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt kaotab kehtivuse seitse päeva pärast käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud avaldamist. Kui asjaomane kolmas riik on kehtestanud viisanõude kahe või enama liikmesriigi kodanike suhtes, kaotab seda kolmandat riiki käsitlev rakendusakt või delegeeritud õigusakt kehtivuse seitse päeva pärast teate avaldamist viimase liikmesriigi kohta, kelle kodanike suhtes kõnealune kolmas riik kohaldas viisanõuet. Punkti f esimeses lõigus viidatud joonealune märkus kustutatakse asjaomase delegeeritud õigusakti kehtivuse kaotamisel. Komisjon avaldab teabe kõnealuse kehtivuse kaotamise kohta viivitamata Euroopa Liidu Teatajas.

Kui asjaomane kolmas riik kaotab viisanõude, kuid asjaomane liikmesriik ei teata sellest vastavalt käesoleva punkti esimesele lõigule, alustab komisjon omal algatusel viivitamata kõnealuses lõigus osutatud avaldamist ning kohaldatakse käesoleva punkti teist lõiku.”

b)

Lõige 5 jäetakse välja.

2.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 1a

1.   Erandina artikli 1 lõikest 2 peatatakse erakorralises olukorras II lisas loetletud kolmanda riigi kodanike viisanõudest vabastus ajutiselt viimase võimalusena kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Liikmesriik võib komisjoni teavitada, kui tal on kuue kuu jooksul võrreldes eelneva aasta sama ajavahemikuga või II lisas loetletud kolmanda riigi kodanike viisanõudest vabastuse rakendamisele eelnenud kuue kuuga tegemist ühe või mitme järgmise asjaoluga, mis põhjustavad erakorralise olukorra, mida ta ise ei suuda lahendada, nimelt kui oluliselt ja järsku suureneb:

a)

kõnealuste kolmandate riikide kodanike arv, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ilma vastava õiguseta;

b)

sellise kolmanda riigi kodanike esitatud varjupaigataotluste arv, mille puhul taotluste heakskiitmise määr on madal, kui selline suurenemine seab liikmesriigi varjupaigasüsteemi erilise surve alla;

c)

selliste tagasi lükatud tagasivõtutaotluste arv, mille liikmesriik on esitanud kõnealusele kolmandale riigile tema enda kodanike kohta.

Esimeses lõigus osutatud võrdlemist viisavabaduse rakendamisele eelnenud 6-kuulise ajavahemikuga kohaldatakse vaid seitsme aasta jooksul alates viisanõudest vabastuse rakendamisest kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes.

Esimeses lõigus osutatud teadet tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning see peab sisaldama asjakohaseid andmeid ja statistikat ning samuti üksikasjalikku selgitust selle kohta, milliseid esialgseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud olukorra leevendamiseks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata sellise teate saamisest.

3.   Komisjon vaatab liikmesriigi poolt lõike 2 kohaselt esitatud teate läbi, võttes arvesse:

a)

seda, kas esineb mõni lõikes 2 kirjeldatud olukord;

b)

mis tahes lõikes 2 kirjeldatud olukorrast mõjutatud liikmesriikide arvu;

c)

lõikes 2 osutatud näitajate suurenemise üldist mõju liidu rändeolukorrale, mida kajastavad liikmesriikide esitatud andmed;

d)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või Euroopa Politseiameti (Europol) koostatud aruandeid, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad;

e)

avaliku korra ja sisejulgeoleku üldisemat küsimust, konsulteerides asjaomase liikmesriigiga.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu läbivaatamise tulemustest.

4.   Kui komisjon otsustab lõikes 3 osutatud läbivaatamise põhjal, et meetmete võtmine on vajalik, võttes arvesse tagajärgi, mida viisanõudest vabastuse peatamine omaks liidu ja selle liikmesriikide välissuhetele kõnealuse kolmanda riigiga, tehes samas kõnealuse kolmanda riigiga tihedat koostööd pikaajaliste alternatiivsete lahenduste leidmiseks, võtab ta kolme kuu jooksul lõikes 2 osutatud teate saamisest vastu rakendusakti, millega peatatakse ajutiselt 6 kuuks asjaomase kolmanda riigi kodanike viisanõudest vabastamine. Rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Rakendusaktis määratakse kindlaks viisanõudest vabastuse peatamise alguskuupäev.

Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, nõutakse rakendusaktiga hõlmatud kolmanda riigi kodanikelt kõnealuse peatamise kestuse ajal liikmesriikide välispiiride ületamisel viisa olemasolu.

5.   Enne lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakti kehtivusaja lõppemist esitab komisjon kootöös asjaomase liikmesriigiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruandele võib lisada seadusandliku ettepaneku muuta käesolevat määrust, et kanda viide asjaomasele kolmandale riigile II lisast I lisasse.

6.   Kui komisjon on esitanud kooskõlas lõikega 5 seadusandliku ettepaneku, võib ta pikendada lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusakti kehtivusaega kõige rohkem 12 kuu võrra. Rakendusakti kehtivusaja pikendamise otsus võetakse vastu kooskõlas artikli 4a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 1b

Komisjon esitab hiljemalt 10. jaanuari 2018. Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse artikli 1 lõikes 4 sätestatud vastastikkuse põhimõtte ja artiklis 1a sätestatud viisanõudest vabastuse peatamise korra tõhusust, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse käesolevat määrust. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nimetatud ettepaneku üle seadusandlikus tavamenetluses.”

3.

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik võib ette näha erandid artikli 1 lõikes 1 sätestatud viisanõudest või artikli 1 lõikes 2 sätestatud viisanõudest vabastamisest järgmiste isikute suhtes:

a)

diplomaatilise passi, teenistus-/ ametipassi või eripassi kasutajad;

b)

tsiviillennukite ja -laevade meeskonnaliikmed oma ametikohustuste täitmisel;

c)

tsiviillaevade meeskonnaliikmed nende maaleminekul, kui nad kasutavad meremehe isikut tõendavat dokumenti, mis on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 13. mai 1958. aasta konventsioonile nr 108 või 16. juuni 2003. aasta konventsioonile nr 185 või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 9. aprilli 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonile;

d)

katastroofide ja õnnetusjuhtumite korral läbi viidavate abi- või päästemissioonide meeskond ja liikmed;

e)

rahvusvahelistel siseveeteedel sõitvate tsiviillaevade meeskond;

f)

selliste reisidokumentide kasutajad, mille rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, või muud üksused, mida asjaomane liikmesriik tunnustab rahvusvahelise õiguse subjektina, on välja andnud oma organisatsiooni või üksuse ametnikele.”

b)

Lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„d)

ilma et see piiraks 20. aprillil 1959 Strasbourgis alla kirjutatud pagulaste viisanõude kaotamise Euroopa lepingust tulenevaid kohustusi, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud ning muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust ja kelle elukoht on Ühendkuningriigis või Iirimaal ning kellele Ühendkuningriik või Iirimaa on välja andnud reisidokumendi, mida asjaomane liikmesriik tunnustab.”

4.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

1.   Komisjoni abistab komitee. Kõnealuse komitee puhul on tegemist komiteega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (13) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee ei esita oma arvamust, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 4b

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 1 lõike 4 punktis f osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9. jaanuari 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõike 4 punktis f osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 1 lõike 4 punkti f alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 539/2001, nii nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, artiklit 1a, ning eelkõige selle lõike 2 teise lõigu sätteid kohaldatakse ka selliste kolmandate riikide suhtes, kelle kodanike suhtes kehtestati viisanõudest vabastus enne 9. jaanuari 2014.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. detsembri 2013. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(3)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1932/2006, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 405, 30.12.2006, lk 23).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(11)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(12)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/81


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1290/2013,

11. detsember 2013,

millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 183 ning artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020””) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4). Kõnealust määrust on vaja täiendada eeskirjadega, mis reguleerivad osalemist programmi „Horisont 2020” alusel võetud kaudsetes meetmetes ja nende meetmete tulemuste kasutamist ja levitamist.

(2)

Programmi „Horisont 2020” rakendamine aitaks otseselt kaasa tööstusvaldkonnas juhtpositsiooni saavutamisele ning majanduskasvu ja töökohtade loomisele ning samuti kodanike heaolule Euroopas ning selles peaks kajastuma Euroopa Komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit” ” esitatud strateegiline visioon, millega komisjon võttis endale kohustuse lihtsustada oluliselt osalejate juurdepääsu.

(3)

Programmiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadlaste, teaduslikult põhjendatud teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist võimaldava Euroopa teadusruumi saavutamist ja toimimist ning tugevdada koostööd nii liidu ja selle liikmesriikide vahel, kui ka liikmesriikide vahel, eelkõige ühtsete eeskirjade kohaldamise kaudu.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud programmis „Horisont 2020” osalemis-, kasutamis- ja levitamiseeskirjad ("eeskirjad") peaksid piisavalt kajastama Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine kohta (5) esitatud soovitusi ning nõukogu soovitusi seoses teadusuuringute raamprogrammide haldus- ja finantsnõuete lihtsustamisega. Eeskirjadega tuleks tagada järjepidevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1982/2006/EÜ (6) alusel juba rakendatud lihtsustamismeetmetega. Eeskirjad peaksid järgima seitsmenda raamprogrammi vahehindamist käsitlevas eksperdirühma 12. novembri 2010. aasta lõpparuandes esitatud soovitusi ning nendega peaks jätkuvalt vähendama osalejate halduskoormust ja lihtsustama finantssätteid, et hõlbustada osalemist ja vähendada finantsvigade arvu. Eeskirjad peaksid samuti täielikult kajastama teadusringkondades väljendatud muresid ja nende soovitusi aruteludest, mis algatati komisjoni poolt 29. aprillil 2010. aastal esitatud teatisega „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine” ning sellele 9. veebruaril 2011 järgnenud rohelise raamatuga „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”.

(5)

Programmi „Horisont 2020” vahehindamine peaks hõlmama uue rahastamismudeli hindamist, hõlmates selle mõju rahastamistasanditele, programmis „Horisont 2020” osalemisele ja selle atraktiivsusele.

(6)

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus peaks tagama, et taotlusvooru avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet.

(7)

Kooskõla tagamiseks muude liidu rahastamisprogrammidega tuleks programmi „Horisont 2020” rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (8) võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse teadus- ja innovatsiooni eripära.

(8)

Tuleks tagada ühtne lähenemisviis, koondades otsusega nr 1982/2006/EÜ vastu võetud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammiga (2007–2013), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ vastu võetud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga (9) hõlmatud tegevuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 294/2008 (10) asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevuse, et muuta osalemine lihtsamaks, töötada välja ühtsem vahendite kogum ning suurendada teaduslikku ja majandusmõju, vältides samas dubleerimist ja killustumist. Tuleks kohaldada ühiseid eeskirju, et tagada ühtne raamistik, mis peaks lihtsustama osalemist programmi „Horisont 2020” eelarvest liidu rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 kohaselt EIT, ühisettevõtete või muude struktuuride juhitavates programmides ning ELi toimimise lepingu artiklis 185 kohaselt liikmesriikide algatatud programmides.

Siiski tuleks tagada paindlikkus erieeskirjade vastuvõtmisel, kui see on põhjendatav teatavate meetmete erivajadustega. Selleks, et võtta arvesse tegevusega seotud erivajadusi, mis on kindlaks määratud ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt asutatud asutuste asjaomase alusakti raames, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(9)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas mis tahes õiguslikult siduva kohustusega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega ning komisjoni iga asjakohase otsusega nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega (11), samuti eetikapõhimõtetega, sealhulgas põhimõttega vältida teadusuuringute tervikluse rikkumist.

(10)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Kõnealuste eeskirjade rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Lisaks tuleks kõnealuste eeskirjade rakendamisel võtta nõuetekohaselt arvesse tingimusi, mis käsitlevad liidu õigussubjektide osalemist kolmandate riikide vastavates programmides.

(11)

Eeskirjad peaksid moodustama ühtse, tervikliku ja läbipaistva raamistiku, millega tagatakse võimalikult tõhus rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada lihtsustatud korra abil lihtne juurdepääs kõikidele osalejatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Liidu finantsabi võiks anda eri rahastamisvormide kaudu.

(12)

Kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega ning lisaks määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruses (EL) nr 1268/2012 sätestatud avaldamisnõude kohaselt peaks komisjon avaldama avatud taotlusvoorud programmi „Horisont 2020” veebisaidil konkreetsete teabekanalite kaudu ning peaks tagama nende ulatusliku levitamise ka riiklike kontaktisikute kaudu, taotluse korral juurdepääsetavas vormingus, kui see on teostatav.

(13)

Käesolevas määruses sätestatud valiku- ja toetuse määramise kriteeriume tuleks kohaldata läbipaistvalt ning objektiivsete ja mõõdetavate parameetrite järgi, võttes arvesse programmi „Horisont 2020” üldist eesmärki, milleks on saavutada hästitoimiv Euroopa teadusruum.

(14)

Üldiselt peaks täielike toetusetaotluste esitamise lõpptähtaja ja taotlejatega toetuslepingute sõlmimise või neile toetuse andmise otsuste teatavaks tegemise vaheline ajavahemik olema lühem kui on ette nähtud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja Euroopa Teadusnõukogu meetmete võtmiseks tuleks võimaldada pikemat ajavahemikku.

(15)

Komisjon peaks jätkama pingutusi menetluste lihtsustamiseks IT-süsteemide täiustamise kaudu, näiteks avardades osalejate portaali funktsioone, mis peaksid toimima taotlusvooru avaldamisest ühtse kontaktpunktina, mille kaudu esitatakse taotlused ja jõutakse meetme teostamiseni – eesmärk on luua selleks ühtne kontaktpunkt. Süsteemi kaudu võidakse anda ka taotlejatele tagasisidet nende taotluste menetlemise käigu ja ajakava kohta.

(16)

Konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe töötlemine peaks olema kooskõlas kõigi asjakohaste liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, näiteks komisjoni otsus nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (12), milles sätestatakse Euroopa Liidu salastatud teavet käsitlevad julgeolekualased sätted.

(17)

On vaja kehtestada osalemise miinimumtingimused üldiselt ja programmi „Horisont 2020” meetmete eripära arvestades. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende tegevuskoha kohta. Kui liikmesriigi üksus meetme rakendamisel ei osale, tuleks püüda saavutada ELi toimimise lepingu artiklites 173 ja 179 sätestatud eesmärgid.

(18)

Nõukogu otsuse nr 2001/822/EÜ (13) kohaselt vastavad ülemeremaade ja -territooriumide õigussubjektid programmis „Horisont 2020” osalemise tingimustele, kui nad täidavad programmis „Horisont 2020” sätestatud eritingimusi.

(19)

Komisjon peaks taotlusvoorude ja teabenõuete ajastamisel võimaluse korral arvestama tavapäraste puhkuseperioodidega.

(20)

Taotluste puhul mida heaks ei kiideta, peaks komisjon andama asjakohasele taotlejale tagasisidet.

(21)

Selgete ja läbipaistvate mehhanismide kohaldamine eri teemasid käsitlevate taotlusvoorude väljatöötamisel tagab võrdse konkurentsiolukorra, parandab programmi „Horisont 2020” atraktiivsust ning aitab kaasa osalejate arvu suurenemisele.

(22)

Komisjon peaks programmi „Horisont 2020” kogu ulatuses toimima kooskõlas Euroopa hea halduse tava eeskirjaga, mis on sätestatud komisjoni otsuse 2000/633/EÜ, ESTÜ, Euratom (14) lisas.

(23)

On asjakohane kehtestada programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejate liidupoolse rahastamise tingimused. Selleks et vähendada olemasolevate rahastamiseeskirjade keerukust, tuleks vastu võtta kulude hüvitamise lihtsustatud süsteem, kasutades rohkem ühekordseid summeeritud väljamakseid, kindlasummalisi makseid ning ühikukulusid.

(24)

Käesolevas määruses nimetatud hüvitismäärad on maksimummäärad, et tagada kasumi taotlemist keelava ja kaasrahastamise põhimõtte nõude järgmine ning võimaldada osalejatel taotleda madalamat määra. Põhimõtteliselt peaks hüvitismäärad olema siiski 100 % või 70 %.

(25)

Tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel tuleks arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.

(26)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas esinevate konkreetsete probleemide lahendamiseks tuleb ette näha uued rahastamisvormid, nt auhinnad, kommertskasutusele eelnev hange, innovatiivsete lahenduste riigihange, VKEdele mõeldud rahastamisvahend ning innovatsiooni kiirtee pilootprojektid, mille puhul on vaja erieeskirju.

(27)

Selleks et säilitada võrdsed võimalused kõikidele siseturul aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele, tuleks programmiga „Horisont 2020” ettenähtud rahastamise kavandamisel lähtuda riigiabieeskirjadest, et tagada riiklike kulutuste tõhusus ja vältida turumoonutusi, nt erasektori rahaliste vahendite massilist väljatõrjumist, mittetulemuslike turustruktuuride loomist või ebatõhusate äriühingute säilitamist. Tuleks hoolitseda selle tagamise eest, et innovatsiooni alaste meetmete rahastamisel ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks turuhäireid ilma piisava põhjuseta.

(28)

Liidu finantshuve tuleks proportsionaalsete meetmete kaudu kaitsta kogu kulutsükli vältel, tagades sobiva tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel.

(29)

Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 peaksid eeskirjad looma aluse toetusesaajate tavapäraste raamatupidamistavade laialdasemaks aktsepteerimiseks.

(30)

Osalejate tagatisfond, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EÜ) nr 1906/2006 (15) ja mida haldab komisjon, on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, millega leevendatakse riske seoses oma kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja hüvitamata summadega. Seepärast tuleks luua uus osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”). Osalejate riskide tõhusama juhtimise ja katmise tagamiseks peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel, nõukogu otsusega 2006/970/Euratom (16) loodud programmi alusel, nõukogu otsusega 2012/93/Euratom (17) loodud programmi alusel; samuti peaks fond katma meetmed, mida rakendatakse programmi „Horisont 2020” alusel ning nõukogu määruse (Euratom) nr 1314/2013 (18) alusel. Fondist ei tuleks katta teiste kui liidu rahastatavate üksuste juhitavaid programme.

(31)

Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avaldada nende ekspertide nimed, kes on abistanud komisjoni või asjaomaseid rahastamisasutusi käesoleva määruse kohaldamisel. Kui eksperdi nime avaldamine võib seada ohtu tema julgeoleku või tema andmete tervikluse või põhjendamatult kahjustada tema eraelu puutumatust, peaks komisjonil või rahastamisasutustel olema võimalik hoiduda selliste nimede avaldamisest.

(32)

Ekspertide isikuandmeid tuleks käsitleda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (19).

(33)

Tuleks sätestada tulemuste kasutamist ja levitamist käsitlevad eeskirjad, tagamaks et osalejad kaitsevad, kasutavad ja levitavad neid tulemusi nõuetekohaselt, eelkõige seoses võimalusega tagada täiendavad kasutustingimused Euroopa strateegilistes huvides. Liidu rahalist toetust saanud osalejad, kes kavatsevad kasutada sellise rahastamisega saadud tulemusi peamiselt programmiga „Horisont 2020” liitumata kolmandates riikides, peaksid osutama sellele, kuidas liidu antud rahaline toetus toob kasu Euroopa üldisele konkurentsivõimele (vastastikkuse põhimõte), nagu on sätestatud toetuslepingus.

(34)

Teadusuuringute puhul, millel on potentsiaali uudse meditsiinitehnoloogia arengu seisukohalt (nt ravimid, vaktsiinid ja meditsiiniline diagnostika), tuleks võtta meetmeid, et vajaduse korral tagada tulemuste kiire kasutamine ja levitamine.

(35)

Vaatamata olemasolevate teadustegevusele, arendustegevusele ja innovatsioonile ja majanduskasvule suunatud liidu võla- ja omakapitaliinstrumentide edukusele on riskikapitali kättesaadavus endiselt oluline teema, eelkõige uuenduslike VKEde jaoks. Et võimaldada võla- ja omakapitaliinstrumentide tõhusaimat kasutamist, tuleks võimaldada neid kombineerida üksteisega ning liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas programmi „Horisont 2020” alusel antavate toetustega. Lisaks tuleks komisjonil eelkõige tagada otsusega nr 1982/2006/EÜ loodud riskijagamisrahastu ning otsusega nr 1639/2006/EÜ loodud suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi käivitamisetapi osa (GIF1) järjepidevus programmi „Horisont 2020” kohastes õigusjärgsetes võla- ja omakapitaliinstrumentides, milleks on vastavalt liidu laenu- ja garantiiteenus teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks ning liidu omakapitalipõhised rahastamisvahendid teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks. Seega tuleks eespool nimetatud finantsinstrumentidega saadud tulud ja tagasimaksed suunata otse programmi „Horisont 2020” kohaselt loodud finantsinstrumentidesse.

(36)

Komisjon peaks tagama piisava vastastikuse täiendavuse programmi „Horisont 2020” VKEde vahendi ning programmi „Horisont 2020” finantsinstrumentide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013 (20) loodud programm COSME ning koos liikmesriikidega loodud mehhanismide ja vahendite (näiteks ühisprogramm Eurostars) (21) vahel.

(37)

Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 1906/2006 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse nr 1291/2013 alusel võetavates kaudsetes meetmetes osalemise erieeskirjad, sealhulgas erieeskirjad kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2 alusel rahastamisasutuste poolt rahastatavates kaudsetes meetmetes osalemiseks.

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka tulemuste kasutamise ja levitamise eeskirjad.

2.   Käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjade suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni määruse (EL) nr 1268/2012 asjakohaseid eeskirju.

3.   Määrusega (EÜ) nr 294/2008 või muu alusaktiga, millega ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel pannakse rahastamisasutusele eelarve täitmisega seotud ülesanded, võidakse kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesolevas määruses sätestatust. Selleks et võtta arvesse rahastamisasutuste tegevusega seotud erivajadusi ning kohaldades asjaomase alusaktiga kehtestatud eeskirju, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ELi toimimise lepingu artikli 187 alusel asutatud rahastamisasutuste puhul järgmist:

a)

aeronautika valdkonnas asutatud rahastamisasutuste väljaantud taotlusvoorude osalemistingimused, eesmärgiga vähendada artikli 9 lõikes 1 sätestatud minimaalset osalejate arvu;

b)

artiklis 10 sätestatud toetuskõlblikkus, võimaldades biotoorainel põhineva tööstuse valdkonnas ja uuenduslike ravimite valdkonnas asutatud rahastamisasutustel piirata toetuskõlblikkus teatud liiki osalejatega;

c)

tulemuste kasutamise ja levitamise eeskirjad, millega uuenduslike ravimite valdkonnas asutatud rahastamisasutustel võimaldatakse:

i)

laiendada seotud üksuste, hankijate ja õigusjärglastest üksuste võimalusi tulemuste ja taustteabe edastamiseks ja litsentside andmiseks vastavalt toetuslepingule ja ilma artikli 44 lõigetes 1 ja 2 osutatud teiste osalejate nõusolekuta;

ii)

lubada erikokkuleppeid, mis käsitlevad artikli 48 lõigetes 2–4 osutatud kommertskasutuse arendamise taustteabe või kommertskasutuse tulemuste (tulemuste otsene kasutamine) kasutusõigust;

iii)

täiendada eeskirju, lisades sätted selliste andmete, teadmiste ning teabe omandilise kuuluvuse ja neile juurdepääsu kohta, mis ei ole seotud meetme eesmärgi saavutamisega ega ole vajalikud meetme rakendamiseks ja kasutamiseks (tulemuste kaudne kasutamine) kooskõlas artikli 41 lõikega 2 ning artiklitega 45 kuni 48;

iv)

laiendada kasutuseeskirju ka muudele eesmärkidele kui meetme rakendamine (kasutamine teadusuuringutel), kommertskasutuse arendamine või tulemuste kommertskasutus (otsene kasutamine) kooskõlas artikliga 48;

v)

sätestada erikriteeriumid, et võimaldada sama meetme raames osalejate vahelist all-litsentsimist kooskõlas artikli 46 lõikega 2;

vi)

laiendada artikli 24 lõikes 2 osutatud konsortsiumilepingus sätestatud tingimustel osalejate, nende seotud üksuste ja litsentsi omandanud kolmandate isikute kasutusõigusi tulemustele ja taustteabele, mida asjakohastel tingimustel, sealhulgas finantstingimustel kasutatakse muudel eesmärkidel kui meetme rakendamine (kasutamine teadusuuringutel), või mida kasutatakse kommertskasutuse arendamiseks või tulemuste kommertskasutuseks (otsene kasutamine) kooskõlas artiklitega 46 kuni 48.

vii)

seada tulemuste otsese kasutamise tingimuseks, et kasutusõigused lepitakse kokku asjaomaste osalejate vahel kooskõlas artikliga 48;

viii)

muuta vabatahtlikuks avatud juurdepääsu teel teaduspublikatsioonide kaudu levitamine kooskõlas artikli 43 lõikega 2;

d)

meetmete rahastamine, võimaldades elektrooniliste komponentide ja süsteemide valdkonna rahastamisasutustel kohaldada artikli 28 lõikes 3 sätestatust erinevat hüvitismäära, kui osalejat või meedet kaasrahastab üks või mitu liikmesriiki.

Rahastamisasutus, kellele on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide i või ii kohaselt usaldatud eelarve täitmisega seotud ülesanded, võib kohaldada eeskirju, mis erinevad käesolevas määruses sätestatust, kui tema tegevusega seotud erivajadused seda nõuavad, tingimusel et komisjon sellega nõustub. Komisjon annab sellistel juhtudel oma nõusoleku ainult juhul, kui eeskirjad on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldpõhimõtetega.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „kasutusõigused”– õigus kasutada tulemusi ja taustteavet käesoleva määrusega ettenähtud tingimustel;

2)   „seotud üksus”– õigussubjekt, mis on programmis osaleja otsese või kaudse kontrolli all või mille üle teostatakse samasugust otsest või kaudset kontrolli nagu programmis osaleja üle või mis otseselt või kaudselt kontrollib osalejat. Kontroll võib toimuda igal artikli 8 lõikes 2 sätestatud viisil;

3)   „assotsieerunud riik”– kolmas riik, mis on liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu osaline, nagu on määratud kindlaks määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 7;

4)   „taustteave”– kõik andmed, oskusteave või teave mis tahes vormis või kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas mis tahes õigused, nt intellektuaalomandi õigused, i) mis osalejal olid enne meetmega ühinemist, ii) mida on vaja meetme võtmiseks või meetme tulemuste kasutamiseks; ja iii) mille osalejad on määranud kindlaks kooskõlas artikliga 45;

5)   „alusakt”– liidu institutsioonide vastuvõetud õigusakt, mis võib olla määruse, direktiivi või ELi toimimise lepingu artikli 288 kohase otsuse vormis ning mis on meetme õiguslik alus;

6)   „innovatsioonimeetmed”– tegevus, mis on peamiselt seotud kavade ja korralduste või projektide loomisega uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste jaoks. Sel eesmärgil võivad sellise tegevuse hulka kuuluda prototüüpide loomine, katsetamine, demonstreerimine, pilootkasutus, laiaulatuslik toodete valideerimine ja turule viimine.

7)   „koordineerimis- ja toetusmeetmed”– meetmed, mis hõlmavad eelkõige kaasnevaid meetmeid, nt standardimine, levitamine, teadlikkuse suurendamine ja teavitamine, võrgustike loomine, koordineerimis- või toetusteenused, poliitilised dialoogid ning vastastikused õppeüritused ja uuringud (sealhulgas uut infrastruktuuri ette valmistavad uuringud) ning siia võivad kuuluda ka lisameetmed võrgustike loomiseks ja koostööks eri riikide programmide vahel;

8)   „levitamine”– tulemuste avalikustamine kõigi asjakohaste vahendite abil (välja arvatud tulemuste kaitsmise või kasutamisega seotud avaldamine), sealhulgas teaduspublikatsioonide avaldamine mis tahes teabekanalites;

9)   „kasutamine”– tulemuste kasutamine edasiseks uurimistegevuseks, välja arvatud asjaomase meetmega hõlmatud uurimistegevus, või toote või protsessi väljatöötamiseks, loomiseks ja turustamiseks või teenuse loomiseks ja osutamiseks või standardimiseks;

10)   „õiglased ja mõistlikud tingimused”– asjakohased tingimused, sealhulgas võimalikud finantstingimused või kasutustasuta kasutamise tingimused, milles võetakse arvesse kasutustaotluse konkreetseid asjaolusid, näiteks selle taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe tegelikku või potentsiaalset väärtust ja/või teabe kavandatud kasutamise ulatust, kestust või muid näitajaid;

11)   „rahastamisasutus”– määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktis c nimetatud asutus või organ (v.a Euroopa Komisjon), kellele komisjon on kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 9 lõikega 2 usaldanud eelarve rakendamisega seotud ülesanded;

12)   „Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon”– rahvusvaheline organisatsioon, mille enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

13)   „õigussubjekt”– mis tahes füüsiline isik või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud ja sellisena tunnustatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

14)   „mittetulunduslik õigussubjekt”– õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt ei ole tulutoovat eesmärki või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult siduv kohustus mitte jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;

15)   „osaleja”– määruse (EL) nr 1291/2013 alusel meedet või selle osa rakendav õigussubjekt, kellel on käesoleva määruse tingimuste kohaselt liidu või mõne muu rahastamisasutuse suhtes õigusi ja kohustusi;

16)   „programmi kaasrahastamismeede”– meede, mida rahastatakse toetusega, mille põhieesmärk on täiendada üksikuid taotlusvoore või teadus- ja innovatsiooniprogramme, mida rahastavad asutused, mida liit ei rahasta. Programmi kaasrahastamismeede võib samuti hõlmata tegevust, mis täiendab eri riikide programmide vahelist võrgustikutööd ja koordineerimist;

17)   „kommertskasutusele eelnev hange”– teadus- ja arendusteenuste hange, mis hõlmab turutingimustele vastava riski ja kasu jagamist ning konkurentsivõimelist arengut etappides, kus teadus- ja arendusteenuste hanke etapp on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste kasutuselevõtust;

18)   „innovatiivsete lahenduste riigihange”– hange, kus hankija tegutseb selliste innovatiivsete kaupade ja teenuste turuletoojatena, mis ei ole turgudel veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavuskatseid;

19)   „tulemused”– kõik meetme materiaalsed ja immateriaalsed tulemused, nagu näiteks meetmete rakendamise tulemusel saadud andmed, teadmised ja teave mis tahes vormis või kujul, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte, ning kõik kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandi õigused;

20)   „VKE”– komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (22) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

21)   „tööprogramm”– dokument, mille komisjon on vastu võtnud eriprogrammi rakendamiseks kooskõlas nõukogu otsuse 2013/743/EL (23) artikliga 5;

22)   „tööplaan”– komisjoni tööprogrammiga sarnane dokument, mille on vastu võtnud määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 9 lõike 2 kohaselt programmi „Horisont 2020” rakendamise ühe osa eest vastutavad rahastamisasutused.

2.   Isikuid, kellel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub õigussubjektsus, käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisel õigussubjektina, tingimusel et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 131 lõikes 2 ning määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 198 sätestatud tingimused on täidetud.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata toetusesaajaid rahastamisasutustena.

Artikkel 3

Konfidentsiaalsus

Kui rakenduskokkulepetes, otsustes või lepingutes sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, hoitakse meetme raames konfidentsiaalselt edastatud kõikide andmete ja teadmiste ning kogu teabe konfidentsiaalsust, võttes nõuetekohaselt arvesse liidu õigust salastatud teabe kaitse ja sellele juurdepääsu kohta.

Artikkel 4

Kättesaadavaks tehtav teave

1.   Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele, asutustele, teenistustele või ametitele, liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva kasuliku teabe liidult rahalist toetust saanud meetmes osaleja saadud tulemuste kohta, tingimusel et mõlemad järgnevad tingimused on täidetud:

a)

asjaomane teave on avalikes huvides;

b)

osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

Selliste meetmete puhul, mis kuuluvad erieesmärgi „Turvaline ühiskond – Euroopa kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitse” alla, teeb komisjon taotluse korral liidu institutsioonidele, asutustele, teenistustele või ametitele või liikmesriigi ametiasutustele kättesaadavaks kogu tema valduses oleva kasuliku teabe liidult rahalist toetust saanud meetmes osaleja saadud tulemuste kohta. Komisjon teavitab osalejat sellisest teatamisest. Kui liikmesriik või liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet taotleb teabe edastamist, teavitab komisjon sellisest teatamisest kõiki liikmesriike.

2.   Teabe kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused ega kohustused edasi teabe saajale. Teabe saaja käsitleb mis tahes sellist teavet konfidentsiaalsena, välja arvatud juhul, kui see tuleb avalikuks, kui osalejad ise selle avalikustavad või kui see edastati komisjonile ilma konfidentsiaalsuspiiranguteta. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

Artikkel 5

Suunised ja teave potentsiaalsetele osalejatele

Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määrusega (EL) nr 1268/2012 tagab komisjon või asjakohane rahastamisasutus, et taotlusvooru avaldamise ajaks oleks kõigil võimalikel osalejatel kasutada piisavalt suuniseid ja teavet, eelkõige kohaldatava mudeltoetuslepingu.

II   JAOTIS

OSALEMISEESKIRJAD

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 6

Rahastamisvormid

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1291/2013 artikliga 10 võib kasutada üht või mitut määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud rahastamisvormi, eelkõige toetusi, auhindu, hankemenetlust või finantsinstrumente.

Artikkel 7

Meetmetes osalevad õigussubjektid

1.   Meetmes võivad osaleda kõik õigussubjektid asukohast olenemata või rahvusvahelised organisatsioonid, eeldusel et käesolevas määruses sätestatud tingimused koos asjaomase tööprogrammi või -kava tingimustega on täidetud.

2.   Asjaomase tööprogrammiga võib piirata kolmandates riikides asuvate õigussubjektide osalemist programmis „Horisont 2020” või selle osades, kui komisjon käsitab liikmesriikide õigussubjektide või nende kolmandates riikides asutatud seotud üksuste osalemise tingimusi kolmanda riigi teadus- ja innovatsiooniprogrammides liidu huve kahjustavana.

3.   Asjaomasest tööprogrammist või -kavast võib välja jätta õigussubjektid, kes ei suuda tagada piisavat julgeolekukontrolli, sealhulgas töötajate julgeolekukontrolli, kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustel.

4.   Teadusuuringute Ühiskeskus võib meetmetes osaleda samasuguste õiguste ja kohustustega nagu liikmesriigis asuv õigussubjekt.

Artikkel 8

Sõltumatus

1.   Kahte õigussubjekti käsitatakse teineteisest sõltumatuna, kui üks neist ei ole teise otsese ega kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võib kontroll esineda eelkõige ühes järgmistest vormidest:

a)

otsene või kaudne osalus, mis on üle 50 % asjaomase õigussubjekti aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles õigussubjektis;

b)

otsene või kaudne tegeliku või õigusliku otsustamisõiguse omamine asjaomases õigussubjektis.

3.   Lõike 1 kohaldamisel ei kujuta järgmised suhted õigussubjektide vahel endast kontrollisuhet:

a)

samal avalik-õiguslikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 % otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või aktsionäride või osanike häälteenamus;

b)

üks ja sama avalik-õiguslik asutus on asjaomaste õigussubjektide omanik või teostab nende järelevalvet.

II   PEATÜKK

Toetused

I   Jagu

Toetuse määramise menetlus

Artikkel 9

Osalemistingimused

1.   Kohaldatakse järgmisi miinimumtingimusi:

a)

meetmes osaleb vähemalt kolm õigussubjekti;

b)

kõik kolm õigussubjekti on asutatud eri liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning

c)

kõik kolm punktis b osutatud õigussubjekti on vastavalt artiklile 8 üksteisest sõltumatud.

2.   Lõike 1 kohaldamisel, kui üks osalejatest on Teadusuuringute Ühiskeskus või Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt, loetakse see asuvaks mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis kui see, kus asub mis tahes muu samas meetmes osaleja.

3.   Erandina lõikest 1 võib olla miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui on tegemist:

a)

Euroopa Teadusnõukogu eesliiniuuringu meetmetega;

b)

VKEde vahendi selge Euroopa lisaväärtusega meetmetega;

c)

programmi kaasrahastamismeetmetega ning

d)

tööprogrammi või -kava kohastel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudega.

4.   Erandina lõikest 1 võib koordineerimis- ja toetusmeetmete ning koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul olla miinimumtingimuseks ühe õigussubjekti osalemine.

5.   Kui see on asjakohane ja nõuetekohaselt põhjendatud, võidakse tööprogrammide või -kavadega ette näha lisatingimused, lähtudes konkreetsetest poliitikanõuetest või meetme iseloomust ja eesmärkidest, muu hulgas tingimused osalejate arvu, tüübi ja asukoha kohta.

Artikkel 10

Toetuskõlblikkus

1.   Liidu rahalist toetust võivad saada järgmised osalejad:

a)

iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv või liidu õiguse alusel asutatud õigussubjekt;

b)

iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;

c)

kolmandas riigis asuv õigussubjekt, kes on kindlaks määratud tööprogrammis.

2.   Kui programmis osaleb rahvusvaheline organisatsioon või kolmanda riigi (mis ei ole assotsieerunud riik) õigussubjekt ning kui kummalgi ei ole õigust saada lõike 1 kohast toetust, võidakse anda liidu rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)

osalemine on oluline komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse meetme rakendamiseks;

b)

selline toetus on ette nähtud mis tahes kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või kolmandates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega.

Artikkel 11

Taotlusvoorud

1.   Taotlusvoorud kuulutatakse välja vastavalt määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruses (EL) nr 1268/2012 ettenähtud tingimustele, võttes eelkõige arvesse vajadust tagada läbipaistvus ja mittediskrimineerimine ning teadusuuringute ja innovatsiooni sektori mitmekesisusest tulenev vajalik paindlikkus.

2.   Erandina ja ilma et see piiraks määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määrusega (EL) nr 1268/2012 ettenähtud muid juhtusid, ei avaldata taotlusvoore seoses koordineerimis- ja toetusmeetmete ning programmi kaasrahastamismeetmetega, mida rakendavad tööprogrammides või -kavades kindlaksmääratud õigussubjektid, eeldusel, et kõnealused meetmed ei kuulu taotlusvooru rakendusalasse.

3.   Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruse (EL) nr 1268/2012 asjakohastele eeskirjadele antakse taotluste ettevalmistamiseks piisavalt aega, avaldades tööprogrammi teabega teate tulevaste taotlusvoorude kohta ning jättes taotlusvooru avaldamise ja taotluste esitamise tähtpäeva vahele mõistlikult aega.

Artikkel 12

Ühised taotlusvoorud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Meetmete ühiseks rahastamiseks võib käivitada kolmandate riikide või nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide ja -asutustega või rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiseid taotlusvoore prioriteetsetes valdkondades, mis pakuvad ühist huvi ja kust võib oodata kasu mõlemale poolele ning millel on liidu jaoks selge lisaväärtus. Taotlusi hinnatakse ja need valitakse ühise hindamis- ja valikumenetluse kaudu, mis lepitakse kokku. Selline hindamis- ja valikumenetlus tagab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises sätestatud põhimõtete järgimise ning sellesse on kaasatud võrdsel määral iga osalise sõltumatute ekspertide rühm.

2.   Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid sõlmivad liidu või asjaomase rahastamisasutusega toetuslepingu. Sellises toetuslepingus kirjeldatakse kõnealuste osalejate ja kaasatud kolmandate riikide osalevate õigussubjektide tööd.

3.   Liidu rahalist toetust saavad õigussubjektid sõlmivad kooskõlastuskokkuleppe osalevate õigussubjektidega, kes saavad toetust asjaomastelt kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

Artikkel 13

Taotlused

1.   Taotlustes esitatakse tulemuste kasutamise ja levitamise esialgne kava, kui see on ette nähtud tööprogrammi või -kavaga.

2.   Kõik inimese embrüonaalseid tüvirakke käsitlevate teadusuuringutega seotud taotlused peavad vajaduse korral sisaldama andmeid asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta, samuti eetilise heakskiidu üksikasju. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude eraldamisega tegelevaid institutsioone, organisatsioone ja teadlasi litsentsitakse ja kontrollitakse rangelt kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.

3.   Taotluse, mis on vastuolus eetikapõhimõtete või kehtivate õigusaktidega ega vasta otsuses nr 743/2013/EL, tööprogrammis, -kavas või taotlusvoorus esitatud tingimustele, võib hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlusest igal ajal välja arvata.

4.   Kui see on asjakohane ja tööprogrammi või kavaga ette nähtud, tuleb taotlustes selgitada, kuidas ja millises ulatuses on kavatsetava projekti puhul kohane sooküsimuste analüüs.

Artikkel 14

Eetikakontroll

1.   Komisjon teeb korrapäraselt eetikakontrolli taotluste suhtes, mis tekitavad eetikaküsimusi. Kõnealuse kontrolli käigus kontrollitakse eetikapõhimõtete ja õigusaktide järgimist ning seda, kas väljaspool liitu tehtud teadusuuringuid oleks olnud võimalik läbi viia liikmesriigis.

2.   Komisjon muudab eetikakontrolli menetluse võimalikult läbipaistvaks ja tagab, et see viiakse läbi õigeaegselt ning et võimalusel välditakse dokumentide korduvat esitamist.

Artikkel 15

Valiku- ja toetuse määramise kriteeriumid

1.   Esitatud taotlusi hinnatakse järgmiste toetuse määramise kriteeriumide põhjal:

a)

tipptase;

b)

mõju;

c)

rakendamise kvaliteet ja tõhusus.

2.   Euroopa Teadusnõukogu tehtavate eesliini teadusuuringute taotluste suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud kriteeriumi.

3.   Lõike 1 punktis b osutatud kriteeriumile võidakse anda suurem kaal nende taotluste puhul, mis on seotud innovatsiooni alaste meetmetega.

4.   Tööprogrammi või -kavaga kehtestatakse lõikes 1 osutatud toetuse määramise täiendavad üksikasjad ning määratakse kindlaks koefitsiendid ja piirmäärad.

5.   Vajaduse korral ja kui see on kooskõlas taotlusvooru eesmärkidega, arvestab komisjon võimalusega kasutada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruse (EL) nr 1268/2012 sätetega ettenähtud kaheetapilist taotluste esitamise menetlust.

6.   Taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremusjärjekorda. Valik tehakse selle järjekorra alusel.

7.   Hindamise viivad läbi sõltumatud eksperdid.

8.   Artikli 11 lõikes 2 osutatud õigussubjekti korral 2 või teistel nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel võib hindamise läbi viia teisiti kui punktis 7 osutatud viisil. Alati, kui kasutatakse sellist hindamist, edastab komisjon liikmesriigile üksikasjaliku teabe kohaldatud hindamismenetluse ja selle tulemuste kohta.

9.   Juhul kui meetmele taotletakse liidu rahastamist summas 500 000 eurot või rohkem, kontrollib komisjon või asjaomane rahastamisasutus siseriikliku õigusega kooskõlas olevate vahendite abil eelnevalt ainult koordinaatorite finantssuutlikkust. Veelgi enam, kui olemasoleva teabe põhjal on alust kahelda koordinaatori või muude osalejate finantssuutlikkuses, kontrollib komisjon või asjaomane rahastamisasutus nende finantssuutlikkust.

10.   Finantssuutlikkust ei kontrollita selliste õigussubjektide puhul, kelle osaluse tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ega kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul.

11.   Finantssuutlikkuse tagaja võib olla mõni teine õigussubjekt, kelle enda finantssuutlikkust kontrollitakse sel juhul vastavalt lõikele 9.

Artikkel 16

Eetikakontrolli kord

1.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus näeb ette läbipaistva eetikakontrolli korra selliste taotlejate jaoks, kes leiavad, et nende taotlusi ei ole hinnatud käesolevas määruses, asjaomases tööprogrammis, -kavas või taotlusvoorus sätestatud korra kohaselt.

2.   Läbivaatamistaotlus on seotud konkreetse taotlusega ja selle esitab taotluse koordinaator 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjon või asjaomane rahastamisasutus teavitab koordinaatorit hindamistulemustest.

3.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus vastutab lõikes 2 osutatud taotluse läbivaatamise eest. Kõnealune läbivaatamine hõlmab üksnes hindamise menetluslikke aspekte, mitte taotluse sisu.

4.   Komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnikest koosnev eetikakontrollikomitee esitab arvamuse hindamise menetluslike aspektide kohta. Komitee eesistujaks on komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ametnik, kes töötab muus osakonnas kui taotlusvoorude eest vastutav osakond. Komitee võib soovitada ühte järgnevast:

a)

taotluse uuesti läbivaatamine peamiselt selliste hindajate poolt, kes eelmises hindamises ei osalenud;

b)

esialgse hinnangu kinnitamine.

5.   Lõikes 4 osutatud soovituse põhjal teeb komisjon või asjaomane rahastamisasutus otsuse ja teavitab sellest taotluse koordinaatorit. Komisjon või asjaomane rahastamisasutus teeb sellise otsuse põhjendamatu viivituseta.

6.   Eetikakontroll ei too kaasa viivitusi selliste taotluste valiku menetluses, mille suhtes ei ole esitatud läbivaatamistaotlust.

7.   Eetikakontroll ei välista mis tahes muid meetmeid, mida osaleja võib võtta kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 17

Päringud ja kaebused

1.   Komisjon tagab korra olemasolu, mille alusel osalejad saavad esitada päringuid ja kaebusi programmis „Horisont 2020” osalemise kohta.

2.   Komisjon tagab, et teave probleemide, päringute või kaebuste esitamise võimaluste kohta tehakse kättesaadavaks kõigile osalejatele ja avaldatakse veebis.

Artikkel 18

Toetuslepingud

1.   Komisjon koostab tihedas koostöös liikmesriikidega komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning osalejate vahelise käesoleva määruse kohase mudeltoetuslepingud. Kui mudeltoetuslepingut on vaja oluliselt muuta, siis muudab komisjon seda vastavalt vajadusele tihedas koostöös liikmesriikidega.

2.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus sõlmib osalejatega toetuslepingu. Osaleja loobumine või asendamine enne toetuslepingu allkirjastamist peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

3.   Toetuslepinguga nähakse ette osalejate ning kas komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse käesoleva määruse kohased õigused ja kohustused. Lisaks nähakse sellega ette selliste õigussubjektide õigused ja kohustused, kellest meetme rakendamise käigus saavad osalejad, ning konsortsiumi koordinaatori roll ja ülesanded.

4.   Lisaks käesolevas määruses sätestatule võib tööprogrammi või -kava nõuete alusel toetuslepinguga kehtestada osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega.

5.   Toetusleping kajastab vajaduse korral ning võimalikult suures ulatuses komisjoni soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta esitatud üldpõhimõtteid, teadusuuringute tervikluse põhimõtet, komisjoni soovituses intellektuaalomandi haldamise kohta teadmussiirde käigus ning ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide tegevusjuhise kohta esitatud üldpõhimõtteid ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 16 sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

6.   Vajaduse korral sisaldab toetusleping eetikapõhimõtete tagamist käsitlevaid sätteid, sealhulgas sätteid seoses sõltumatu eetikanõukogu loomisega ning komisjoni õigusega lasta sõltumatutel ekspertidel auditeerida eetikapõhimõtete järgimist.

7.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad meetmete eritoetused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määrusega (EL) nr 1268/2012 olla osa partnerluse raamlepingust.

Artikkel 19

Toetuse määramise otsused

Vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 121 lõikega 1 või asjaomane rahastamisasutus toetuslepingute sõlmimise asemel teatada toetuse määramise otsuseid. Toetuslepingutele viitavaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 20

Ajavahemik taotluse esitamisest toetuse määramiseni

1.   Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 128 lõikele 2 märgitakse toetusetaotluste esitamise kutsetes kavandatav kuupäev, mis ajaks kõiki taotlejaid teavitatakse nende toetusetaotluse hindamise tulemustest, ja orienteeruv kuupäev, millal toetuslepingud alla kirjutatakse või toetuse andmise otsusest teatatakse.

2.   Lõikes 1 osutatud kuupäevade puhul lähtutakse järgmistest ajavahemikest:

a)

taotlejate toetusetaotluse teadusliku hindamise tulemustest teavitamise puhul, kuni viis kuud pärast täielike toetusetaotluste esitamise lõpptähtaega;

b)

taotlejatega toetuslepingu sõlmimise või neile toetuse andmise otsuste teatavaks tegemise puhul, kuni kolm kuud taotlejate edukaks osutumise teavitamise kuupäevast.

3.   Lõikes 2 osutatud tähtaegu võib ületada Euroopa Teadusnõukogu meetmete puhul ja nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, eelkõige kui meetmed on keerukad, toetusetaotlusi on palju või kui osalejad seda taotlevad.

4.   Osalejatele antakse piisavalt aega toetuslepingu allkirjastamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni esitamiseks. Komisjon teeb otsused ja esitab teabenõuded võimalikult kiiresti. Võimalusel välditakse dokumentide korduvat esitamist.

Artikkel 21

Toetuse väljamaksmise aeg

Osalejatele makstakse toetused õigeaegselt vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Kui toetus on koordinaatorile välja makstud, teavitab komisjon või asjaomane rahastamisastutus sellest projektis osalejaid.

Artikkel 22

Turvaline elektrooniline süsteem

Kogu teabevahetus osalejatega, sealhulgas toetuslepingute sõlmimine, toetuse andmise otsusest ja selle muudatustest teatamine võib toimuda elektroonilise teabevahetussüsteemi abil, mille loob komisjon või asjaomane rahastamisastutus, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 179.

II   Jagu

Rakendamine

Artikkel 23

Meetmete rakendamine

1.   Osalejad rakendavad meetmeid kooskõlas kõigi käesolevas määruses, määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, määruses (EL) nr 1268/2012, otsuses 2013/743/EL, tööprogrammis või -kavas, taotlusvoorus ja toetuslepingus sätestatud tingimuste ja kohustustega.

2.   Osalejad ei tohi võtta käesoleva määrusega või toetuslepinguga vastuolus olevaid kohustusi. Kui osaleja ei täida meetme tehnilise rakendamise kohustusi, peavad kohustused täitma teised osalejad ilma liidu täiendava toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon või asjakohane rahastamisasutus nad sellest kohustusest sõnaselgelt vabastab. Kui osaleja ei täida oma kohustusi, võib komisjon kooskõlas artikli 39 lõike 3 punktiga a kanda artiklis 38 osutatud osalejate tagatisfondist tagasimaksmisele kuuluva summa meetme koordinaatorile. Kui osalejate tagatisfondi käsitlevate sätetega ei ole ette nähtud teisiti, vastutab iga osaleja üksnes oma võlgade eest. Osalejad tagavad komisjoni või asjakohane rahastamisasutuse õigeaegse teavitamise kõikidest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada meetme rakendamist või liidu huve.

3.   Osalejad rakendavad meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Neile antakse meetme rakendamiseks õigeaegselt vajalikud asjakohased vahendid. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võivad nad paluda kolmandatel isikutel, sealhulgas alltöövõtjatel, teha meetmes ettenähtud tööd või võivad kasutada kolmandate isikute vahendeid mitterahaliste toetuste näol vastavalt toetuslepingus kehtestatud tingimustele. Osaleja vastutab tehtud töö eest komisjoni või asjaomase rahastamisasutuse ning muude osalejate ees.

4.   Alltöövõtulepinguid sõlmitakse meetme teatavate osade rakendamiseks üksnes toetuslepinguga kindlaksmääratud juhtudel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik täpselt ette näha toetuslepingu jõustumise ajal.

5.   Kolmandad isikud (v.a alltöövõtjad) võivad teha meetme raames tööd toetuslepingus märgitud tingimustel. Kolmas isik ja tema tehtav töö peavad olema kindlaks määratud toetuslepingus.

Kõnealuste kolmandate isikute kulusid võib käsitada toetuskõlblikuna, kui kolmas isik vastab järgmistele tingimustele:

a)

ta oleks toetuskõlblik, kui tegemist oleks osalejaga;

b)

ta on seotud üksus või on osalejaga õiguslikult seotud, mis tähendab koostööd ka väljaspool meedet;

c)

ta on märgitud toetuslepingus;

d)

ta järgib osaleja suhtes toetuslepingu alusel kohaldatavaid kulude toetuskõlblikkuse ja kontrolli eeskirju.

e)

ta nõustub kandma solidaarvastutust liidu toetuse saajaga vastavalt kolmanda osapoole deklareeritud summale, kui seda nõuab komisjon või asjaomane rahastamisasutus.

6.   Kolmandad isikud võivad mitterahaliste toetuste näol anda osaleja käsutusse vahendid meetme rakendamiseks. Kolmandate isikute kulud seoses tasuta kättesaadavaks tehtud mitterahaliste toetustega on toetuskõlblikud, tingimusel et need vastavad toetuslepinguga ettenähtud tingimustele.

7.   Meede võib hõlmata rahalist toetust kolmandatele isikutele vastavalt määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määrusega (EL) nr X1268/2012 ettenähtud tingimustele. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 137 lõike 1 punktis c osutatud summasid võib ületada juhul, kui seda on vaja meetme eesmärkide saavutamiseks.

8.   Meede, mida rakendavad osalejad, kes on hankijad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (25) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (26) tähenduses, võib hõlmata kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste hankeid või on kõnealused hanked selle meetme põhieesmärk, kui see on ette nähtud tööprogrammi või -kavaga ning on vajalik meetme rakendamiseks. Sel juhul kohaldatakse osalejate läbiviidud hankemenetluste suhtes käesoleva määruse artikli 51 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud eeskirju.

9.   Osalejad järgivad nende riikide õigusnorme ja eetikanõudeid, kus meedet rakendatakse. Vajaduse korral taotlevad osalejad enne meetme alustamist asjaomaste riiklike või kohalike eetikakomiteede heakskiitu.

10.   Tööd, milles kasutatakse loomi, tuleb teha kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning seejuures tuleb järgida nõuet asendada loomade kasutamine teaduslikes katsetes muude meetoditega, vähendada loomade kasutamist sellistes katsetes või täiustada kõnealuseid katsemeetodeid kooskõlas liidu õigusega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63/EL (27).

Artikkel 24

Konsortsium

1.   Konsortsiumi liikmed, kes soovivad meetmes osaleda, määravad endi seast ühe liikme koordinaatoriks, kes märgitakse toetuslepingusse. Koordinaator on konsortsiumi liikmete peamine kontaktisik suhtlemisel komisjoniga või asjaomase rahastamisasutusega, kui toetuslepingus ei ole sätestatud teisiti või juhul, kui mõni konsortsiumi liige ei täida toetuslepingust tulenevaid kohustusi.

2.   Meetmes osalevad konsortsiumi liikmed sõlmivad sisekokkuleppe (edaspidi „konsortsiumileping”), milles määratletakse nende õigused ja kohustused meetme rakendamisel kooskõlas toetuslepinguga, välja arvatud tööprogrammi või -kava või taotlusvooruga ettenähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Komisjon avaldab juhised, mis käsitlevad põhiküsimusi, mida osalejad oma konsortsiumilepingutes käsitleda võivad.

3.   Konsortsiumilepingus võidakse sätestada muu hulgas järgmist:

a)

konsortsiumi sisemine korraldus;

b)

liidu rahaliste vahendite jaotus;

c)

eeskirjad levitamis-, kasutamis- ja juurdepääsuõiguste kohta, mis täiendavad käesoleva määruse III jaotise I peatüki ja toetuslepingu sätteid;

d)

sisevaidluste lahendamise kord;

e)

vastutus-, kahjude hüvitamise ja konfidentsiaalsuskokkulepped osalejate vahel.

Konsortsiumi liikmed võivad konsortsiumisiseselt teha mis tahes kokkuleppeid, mida nad vajalikuks peavad, kui need kokkulepped ei ole vastuolus toetuslepingu või käesoleva määrusega.

4.   Konsortsium võib teha ettepanekuid osaleja lisamise või väljajätmise või koordinaatori vahetamise kohta kooskõlas toetuslepingu vastavate sätetega, tingimusel et selline muudatus vastab osalemistingimustele, ei mõjuta negatiivselt meetme rakendamist ega ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

III   Jagu

Toetuste vorm ja rahastamiseeskirjad

Artikkel 25

Toetuste vorm

Toetuste vormid on ette nähtud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 123, võttes arvesse meetme eesmärke.

Artikkel 26

Kulude toetuskõlblikkus

1.   Kulude toetuskõlblikkuse tingimused on määratud kindlaks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 126. Kolmandate isikute meetmega seonduvad kulud võivad käesoleva määruse ja toetuslepingu kohaselt olla toetuskõlblikud.

2.   Toetuskõlbmatud kulud on kulud, mis ei vasta lõikes 1 nimetatud tingimustele, sealhulgas eelkõige reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursimuutusest tingitud kahjum, kapitalitasuvusega seotud kulud, liidu mõne muu meetme või programmiga seoses hüvitatud kulud, võlg ja võla teenindamise kulud, ülemäärased ja põhjendamatud kulud.

Artikkel 27

Otsesed toetuskõlblikud personalikulud

1.   Ilma et see piiraks artiklis 26 sätestatud tingimuste kohaldamist on otsesed toetuskõlblikud personalikulud palgakulud ja sotsiaalkindlustuskulud ning muud meetmes osaleva personali tasustamisega seotud kulud, mis tulenevad liikmesriigi õigusaktidest või töölepingust.

2.   Ilma et see piiraks artiklis 26 sätestatud tingimuste kohaldamist võib pidada otsesteks abikõlblikeks kuludeks ka meetmes osalevale mittetulunduslike õigussubjektide personalile makstud lisatasu, sealhulgas mis tahes eri liiki lisalepingute alusel, kui see ei ületa lõikes 3 määratletud summat ja kui on täidetud järgmised lisatingimused:

a)

see on osaleja tavapärane tasustamisviis ja nii toimitakse järjepidevalt, kui vajatakse sama liiki tööd või asjatundjate teadmisi;

b)

lisatasu arvestamise kriteeriumid on objektiivsed ja osaleja kasutab neid pidevalt, sõltumata kasutatavast rahastamisallikast.

3.   Lisatasu maksmine võib olla abikõlblik, kui summa ei ületa 8 000 eurot aastas isiku kohta. Isiku puhul, kes ei tööta üksnes kõnealuse meetme heaks, rakendatakse tunnilimiiti. Tunnilimiidi väljaarvutamiseks jagatakse 8 000 eurot artikli 31 kohaste aasta töötundide arvuga.

Artikkel 28

Meetme rahastamine

1.   Meetmele antav rahaline toetus ei ületa toetuskõlblikke kulusid, millest on lahutatud meetme tulud.

2.   Meetme tuludena käsitatakse järgmist:

a)

rahalise või mitterahalise toetustena osalejate käsutusse tasuta antud vahendid, mille väärtuse on osaleja deklareerinud abikõlblike kuludena, tingimusel et kolmas isik on need andnud spetsiaalselt meetmes kasutamiseks;

b)

meetmest saadud tulu, välja arvatud meetme tulemuste kasutamisest saadud tulu;

c)

toetuslepingu raames ostetud varade müügist saadud tulu nende kulude ulatuses, mille toetusesaaja arvestas algselt meetme kuludesse.

3.   Toetuskõlblike kulude ühtset hüvitismäära kohaldatakse iga meetme puhul mis tahes tegevuse suhtes, mida meetme raames rahastatakse. Maksimummäär kehtestatakse tööprogrammi või -kavaga.

4.   Programmi „Horisont 2020” toetus võib ulatuda kuni 100 %-ni kõigist toetuskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5.   Programmi „Horisont 2020” toetust piiratakse maksimaalselt 70 %-le meetme toetuskõlblikest kogukuludest uuenduslike meetmete ja programmi kaasrahastamismeetmete puhul.

Uuenduslike meetmete puhul võib programmi „Horisont 2020” toetus innovatsioonimeetmete puhul erandina lõikest 3 ulatuda mittetulunduslike õigussubjektide puhul kuni 100 %ni abikõlbulikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

6.   Käesoleva artikliga kehtestatud hüvitismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete puhul, kus kindlamääraline, ühikuhindadel põhinev või kindlasummaline makse on määratud kindlaks kogu meetme või selle osa jaoks.

Artikkel 29

Kaudsed kulud

1.   Kaudsete toetuskõlblike kulude kindlaksmääramisel kohaldatakse kindlasummalist makset, milleks on 25 % otsestest toetuskõlblikest kogukuludest, v.a alltöövõtuga seotud otsesed toetuskõlblikud kulud ja kolmandatele isikutele kasutada antud selliste vahenditega seotud kulud, mida ei kasutata toetusesaaja territooriumil, ning rahaline toetus kolmandatele isikutele.

2.   Erandina lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida kindlasummaliste maksete vormis või ühikuhindade alusel, kui see on ette nähtud tööprogrammi või -kavaga.

Artikkel 30

Rahastamistasandite hindamine

Programmi „Horisont 2020” vahehindamine hõlmab käesoleva määruse artiklitega 27, 28 ja 29 kehtestatud uute rahastamistasanditega loodud erinevate elementide mõju hindamist, et hinnata, kas uus lähenemine on toonud kaasa soovimatuid olukordi, mis kahjustavad programmi „Horisont 2020” atraktiivsust.

Artikkel 31

Aastane töötundide arv

1.   Toetuskõlblikud personalikulud hõlmavad üksnes meetmega otseselt seotud isikute tegelikke töötunde. Osaleja esitab tegelikult töötatud töötunnid ajaarvestussüsteemi andmike kaudu.

2.   Tööaja arvestamist ei nõuta isikutelt, kes töötavad üksnes meetme jaoks. Sel juhul peab osaleja kirjutama alla deklaratsioonile, millega kinnitatakse, et asjaomase isiku töö on seotud üksnes meetmega.

3.   Toetuslepingus on esitatud järgmine:

a)

ajaarvestussüsteemi miinimumnõuded;

b)

võimalus valida, kas võtta aluseks aastane töötundide arv või meetod, mille abil tehakse kindlaks aastane töötundide arv, mida kasutatakse tunnitasumäärade arvutamiseks, võttes arvesse osaleja tavapärast raamatupidamist.

Artikkel 32

VKEde omanike ja füüsiliste isikute personalikulud

VKEde omanikud ja muud füüsilised isikud, kes ei saa palka, võivad taotleda personalikulude hüvitamist ühikuhindade alusel.

Artikkel 33

Ühikuhinnad

1.   Komisjon võib määruse (EL, Euratom) 966/2012 artikli 124 kohaselt kehtestada ühikuhindade kindlaksmääramise meetodid kas:

a)

statistiliste andmete või muude samalaadsete objektiivsete vahendite põhjal;

b)

osaleja varasemate auditeeritavate andmete põhjal.

2.   Otseseid toetuskõlblikke personalikulusid võib rahastada ühikuhindade alusel, mis on kindlaks määratud osaleja tavapärase kuluarvestuse kohaselt, tingimusel, et need ühikuhinnad vastavad järgmistele kumulatiivsetele kriteeriumidele:

a)

need arvutatakse tegelike personali kogukulude põhjal, mis kajastuvad osaleja üldises raamatupidamisarvestuses ja mida osaleja võib kohandada hinnanguliste või eelarvestatud elementide alusel vastavalt komisjoni kindlaksmääratud tingimustele;

b)

need vastavad artiklitele 26 ja 27;

c)

nende puhul on tagatud kasumi taotlemist keelava nõude järgmine ja kulude topeltrahastamise vältimine;

d)

nende arvutamisel on võetud nõuetekohaselt arvesse artiklit 31.

Artikkel 34

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend

Finantsaruannete õigsust kinnitav tõend sisaldab taotletud toetuse kogusummat, mida osaleja on taotlenud tegelike kulude hüvitamise taotlusega ja artikli 33 lõikes 2 osutatud ühikukulude vormis, jättes välja ühekordse väljamaksena deklareeritud summad, kindlasummalised maksed ning ühikukulud, milleks ei ole kulud, mis on määratud kindlaks vastavalt osalejate tavalistele raamatupidamiskuludele. Kõnealune tõend tuleb esitada üksnes juhul, kui toetussumma on toetuse lõppmakse tegemise ajal 325 000 eurot või rohkem.

Artikkel 35

Raamatupidamismetoodika õigsust kinnitav tõend

1.   Osalejad, kes arvutavad otsesed personalikulud kooskõlas artikli 33 lõikega 2 ja taotlevad nende hüvitamist ühikuhindade alusel, võivad esitada komisjonile raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi. Kõnealune metoodika vastab artikli 33 lõikes 2 sätestatud tingimustele ning toetuslepingu nõuetele.

2.   Kui komisjon on raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi heaks kiitnud, kehtib see kõigi määruse (EL) nr 1291/2013 raames rahastatavate meetmete puhul ning osaleja arvutab kulud ja taotleb nende hüvitamist selle alusel. Kui komisjon on raamatupidamismetoodika õigsust kinnitava tõendi heaks kiitnud, ei omista ta heakskiidetud metoodikale enam ühtegi süsteemset või korduvat viga.

Artikkel 36

Kontrollitõendi väljastanud audiitorid

1.   Artiklites 34 ja 35 osutatud raamatupidamisaruannete ja -metoodika õigsust kinnitavad tõendid koostab sõltumatu audiitor, kes on pädev tegema raamatupidamisdokumentide kohustuslikke auditeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/43/EÜ (28) või sarnaste siseriiklike õigusnormidega, või pädev ja sõltumatu ametiisik, keda asjaomane riigiasutus on seaduslikult volitanud toetusesaajat kontrollima ja kes ei ole seotud raamatupidamisaruannete koostamisega.

2.   Komisjoni, kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) taotlusel võimaldatakse raamatupidamisaruande ja -metoodika õigsust kinnitava tõendi väljastaval audiitoril pääseda juurde täiendavatele dokumentidele ja auditeerimise töödokumentidele, mille põhjal väljastatakse raamatupidamisaruannete või metoodika õigsust kinnitav tõend.

Artikkel 37

Kumulatiivne rahastamine

Meetmele, millele on antud toetust liidu eelarvest, võib anda toetust ka määruse (EL) 1291/2013 alusel, tingimusel et toetused ei hõlma samasid kuluartikleid.

IV   Jagu

Tagatised

Artikkel 38

Osalejate tagatisfond

1.   Asutatakse osalejate tagatisfond (edaspidi „fond”), millega kaetakse riske, mis on seotud võimalusega, et liidule ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, millega komisjon on toetuste kaudu rahastanud meetmeid otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või millega komisjon või liidu rahastatavad asutused on toetuste kaudu rahastanud meetmeid programmi „Horisont 2020” raames vastavalt käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele. Fond asendab määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate tagatisfondi ja on selle õigusjärglane.

2.   Fondi hallatakse kooskõlas artikliga 39. Kõik fondi tegevuse tulemusena saadud intressid lisatakse fondile ning neid kasutatakse üksnes artikli 39 lõikes 3 sätestatud eesmärkidel.

3.   Fond ei sekku, kui intressid ei ole piisavad, et katta artikli 39 lõikes 3 kirjeldatud toiminguid, ning komisjon või asjaomane rahastamisasutus nõuab võlgnetavad summad sisse otse osalejatelt või kolmandatelt isikutelt.

4.   Fondi käsitatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaselt piisava tagatisena. Osalejatelt ei või vastu võtta ega nõuda täiendavat tagatist või garantiid, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel.

5.   Programmi „Horisont 2020” raames võetavates meetmetes osalejad, kelle risk on kaetud fondist, teevad osamakse suuruses 5 % meetmele ettenähtud liidu rahalisest toetusest. Meetme lõppemise korral tagastatakse osalejatele (koordinaatori kaudu) fondi tehtud osamakse summa.

6.   Programmi „Horisont 2020” vahehindamise alusel võidakse lõikes 5 sätestatud osalejate fondile tehtavate osamaksete suurust vähendada.

Artikkel 39

Fondi tegevus

1.   Fondi haldab liit, keda esindab osalejate nimel komisjon, kes tegutseb fondi haldajana vastavalt toetuslepingu kehtestatud tingimustele.

Komisjon võib hallata fondi otse või usaldada fondi finantsjuhtimise kas Euroopa Investeerimispangale või asjakohasele finantseerimisasutusele (hoiulevõttev pank). Hoiulevõttev pank haldab fondi vastavalt komisjoni esitatud juhistele.

2.   Esialgsest eelfinantseerimissummast võib kinni pidada osaleja poolt fondile antava sissemaksesumma ning selle osaleja nimel fondi maksta.

3.   Kui osaleja peab summa liidule tagasi maksma, võib komisjon (ilma et see piiraks kohustusi mittetäitvate osalejate suhtes karistuste kohaldamist) teha järgmist:

a)

kanda üle või anda hoiulevõtvale pangale korraldus kanda tagasimakstav summa fondist otse meetme koordinaatorile. Kõnealune ülekanne tehakse pärast kohustusi mittetäitva osaleja osalemise lõpetamist või tühistamist, kui meede ei ole lõppenud ning kui teised osalejad on nõus seda rakendama täielikus kooskõlas samade eesmärkidega. Fondist ülekantud summat käsitatakse liidu rahalise toetusena;

b)

nõuda kõnealune summa fondilt sisse.

Komisjon väljastab fondi kasuks sissenõudekorralduse, mis esitatakse asjaomasele osalejale või kolmandale isikule. Komisjon võib sel eesmärgil kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 vastu võtta sissenõudmisotsuse.

4.   Sissenõutavad summad moodustavad fondi sihtotstarbelise tulu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses. Pärast kõigi fondist kaetava riskiga toetuste rakendamise lõpuleviimist nõuab komisjon sisse kõik võlgnetavad summad ning kannab need liidu eelarvesse vastavalt seadusandja otsustele.

III   PEATÜKK

Eksperdid

Artikkel 40

Sõltumatute ekspertide ametisse nimetamine

1.   Komisjon ja vajaduse korral rahastamisasutused võivad nimetada sõltumatud eksperdid, kes hindavad taotlusi kooskõlas artikliga 15 või annavad nõu või abistavad:

a)

taotluste hindamisel;

b)

määruse (EL) nr 1291/2013 ning varasemate teadus- ja/või innovatsiooniprogrammide alusel võetavate meetmete rakendamise jälgimisel;

c)

liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika või programmide, sealhulgas programmi „Horisont 2020” rakendamisel, samuti Euroopa teadusruumi saavutamisel ja toimimisel;

d)

teadus- ja innovatsiooniprogrammide hindamisel;

e)

liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel, sealhulgas tulevaste programmide ettevalmistamisel.

2.   Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalike oskuste, kogemuste ja teadmiste alusel. Juhul kui sõltumatutel ekspertidel tuleb tegelda salastatud teabega, peavad nad enne ametisse nimetamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

Kandidaatide andmebaasi koostamiseks määratakse sõltumatud eksperdid kindlaks ja valitakse välja vastavalt taotlusvoorudele, mis on suunatud üksikisikutele ja asjakohastele organisatsioonidele, nagu teadusagentuuridele, teadusasutustele, ülikoolidele, standardimisorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele või ettevõtjatele.

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib vajaduse korral ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning läbipaistval viisil valida asjakohaste oskustega eksperdi, kes ei ole andmebaasis.

Sõltumatute ekspertide määramisel rakendab komisjon või asjaomane rahastamisasutus sobivaid meetmeid, et saavutada eksperdirühmade ja hindamiskomisjonide tasakaalustatud koosseis erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi, geograafilist mitmekesisust ja soolist kuuluvust silmas pidades ning võttes arvesse meetme valdkonnas valitsevat olukorda. Vajaduse korral püütakse saavutada ka era- ja avaliku sektori tasakaal.

Komisjon või asjaomane rahastamisasutus võib kasutada sõltumatute ekspertide ametisse nimetamisel nõuandeorganite abi. Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringute puhul nimetab eksperdid ametisse komisjon Euroopa Teadusnõukogu sõltumatu teadusnõukogu ettepaneku põhjal.

3.   Komisjon või asjaomane rahastamisasutus tagab, et eksperdil, kellel tekib huvide konflikt seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse, ei paluta sellist konkreetset küsimust hinnata, selle osas nõu anda ega abistada.

4.   Kogu teabevahetus sõltumatute ekspertidega, sealhulgas nende ametisse nimetamist käsitlevate lepingute sõlmimine ja muutmine võib toimuda elektroonilise teabevahetussüsteemi abil, mille loob komisjon või asjaomane rahastamisastutus, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 287 lõikes 4.

5.   Komisjon avaldab vähemalt kord aastas komisjoni või rahastamisasutuste veebilehel nende isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide nimed (koos pädevusvaldkonnaga), kes on komisjoni või rahastamisasutust määruse (EL) nr 1291/2013 ja otsuse 2013/743/EL rakendamisel abistanud. Sellist teavet kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

III   JAOTIS

TULEMUSTE KASUTAMIST JA LEVITAMIST REGULEERIVAD EESKIRJAD

I   PEATÜKK

Toetused

I   Jagu

Tulemused

Artikkel 41

Tulemuste omandiline kuuluvus

1.   Tulemused kuuluvad osalejale, kes need on saanud.

2.   Kui mitu meetmes osalejat on ühiselt saanud tulemusi ja kui nende vastavat panust ühistesse tulemustesse ei saa kindlaks määrata või kui ei ole võimalik asjakohase intellektuaalomandi õiguste kaitse saamise või säilitamise eesmärgil neid ühiselt saadud tulemusi üksteisest eraldada, kuuluvad need tulemused neile ühiselt. Osalejad sõlmivad kokkuleppe kõnealuse ühisomandi jagamise ja kasutamise tingimuste kohta vastavalt toetuslepingust tulenevatele kohustustele. Ühisomanikud võivad pärast tulemuste saamist leppida kokku mitte jätkata ühise omandilise kuuluvusega ja otsustada kasutada mõnda muud korda, muu hulgas loovutada oma omandiosaluse ühele omanikule, nii et teistele osalejatele jäävad kasutusõigused.

Kui ühisomandiõiguse kokkuleppega ei ole teisiti ette nähtud, on igal ühisomanikul õigus ühiselt saadud tulemuste kasutamiseks anda kolmandatele isikutele lihtlitsentse, kuid ilma õiguseta anda all-litsentse, järgmistel tingimustel:

a)

teisi ühisomanikke teavitatakse eelnevalt;

b)

teistele ühisomanikele pakutakse õiglast ja mõistlikku hüvitist.

3.   Kui osaleja töötaja või mõni muu osaleja heaks töötav isik võib nõuda saadud tulemuste suhtes õigusi, tagab asjaomane osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses toetuslepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 42

Tulemuste kaitse

1.   Kui tulemusi saab kasutada või võib põhjendatult eeldada, et neid on võimalik kasutada tööstuses või kaubanduses, uurib kõnealuste tulemuste omanik võimalusi nende kaitseks. Võimaluse korral ja, kui see on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud, kaitseb osaleja neid asjakohase ajavahemiku jooksul ja asjakohase territoriaalse ulatuse piires piisavalt, võttes nõuetekohaselt arvesse enda ning teiste meetmes osalejate õigustatud huve, eriti ärihuve.

2.   Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse kaitsta enda saadud tulemusi mõnel muul põhjusel kui see, et liidu või siseriikliku õiguse kohaselt ei ole see võimalik või et puudub võimalus neid kaubanduslikul või tööstuslikul eesmärgil kasutada, ning kui ta ei kavatse tulemusi kaitse eesmärgil edasi anda liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuvale teisele õigussubjektile, teavitab ta komisjoni või asjakohast rahastamisasutust enne kõnealuste tulemuste mis tahes viisil levitamist. Komisjon (liidu nimel) või asjakohane rahastamisasutus võib asjaomase osaleja nõusolekul võtta sellised tulemused enda omandisse ja võtta vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks.

Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Kõnealuseid tulemusi ei tohi levitada enne, kui komisjon või asjakohane rahastamisasutus on teinud otsuse mitte võtta sellised tulemused enda omandisse või on otsustanud võtta sellised tulemused enda omandisse ja on võtnud vajalikke meetmeid nende piisavaks kaitseks. Komisjon või asjaomane rahastamisastutus teeb sellise otsuse põhjendamatu viivituseta. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

3.   Kui liidult rahalist toetust saanud osaleja ei kavatse tulemusi kaitsta ega püüa laiendada sellist kaitset mõnel muul põhjusel kui see, et puudub võimalus neid kaubanduslikul või tööstuslikul eesmärgil kasutada kuni viie aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist, teavitab ta komisjoni või asjakohane rahastamisasutust, kes võib kaitsmist jätkata või seda laiendada, võttes need tulemused enda omandisse. Osaleja võib keelduda nõusoleku andmisest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et tema õigustatud huve võidakse märkimisväärselt kahjustada. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

Artikkel 43

Tulemuste kasutamine ja levitamine

1.   Kõik liidult rahalist toetust saanud osalejad annavad oma parima, et kasutada nende omandis olevaid tulemusi või lubavad neid kasutada teisel õigussubjektil, eelkõige tulemuste edasiandmise ja litsentside andmise kaudu kooskõlas artikliga 44.

Toetuslepingus peavad olema märgitud kõik täiendavad kasutamiskohustused. Teadusuuringute puhul, mida on võimalik kasutada oluliste ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks, võib täiendava kasutamiskohustusena sätestada mitteeksklusiivse litsentsimise. Sellised täiendavad kohustused märgitakse tööprogrammi või -kavasse.

2.   Võttes arvesse mis tahes piiranguid seoses intellektuaalomandi kaitse, turvalisuse kaitse eeskirjade ja õigustatud huvidega, levitab iga osaleja tema omandis olevaid tulemusi sobivate vahenditega nii kiiresti kui võimalik. Toetuslepingus võidakse kehtestada sellekohased tähtajad.

Toetuslepingus sätestatakse kõik täiendavad levitamiskohustused ning need märgitakse tööprogrammis või -kavas.

Teaduspublikatsioonide kaudu levitamise tulemustele antakse avatud juurdepääs toetuslepinguga ettenähtud tingimustel. Kulud seoses avatud juurepääsuga teaduspublikatsioonidele, mis lähtuvad programmi „Horisont 2020” raames rahastatavatest teadusuuringutest ja mis tekivad meetme kestuse ajal, on vastavalt toetuslepingu tingimustele hüvitamiskõlblikud. Võttes nõuetekohaselt arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklit 18, ei kehtestata teaduspublikatsioonidele avatud juurdepääsu osas toetuslepinguga tingimusi, mille tagajärjel tekiksid pärast meetme lõpuleviimist avaldamisega seotud lisakulud.

Seoses uurimisandmete levitamisega võib toetuslepinguga uurimisandmetele avatud juurdepääsu andmise ja uurimisandmete säilitamise kontekstis kehtestada tingimused, millega antakse avatud juurdepääs sellistele tulemustele, eelkõige Euroopa Teadusnõukogu ning tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate eesliini teadusuuringute puhul või muudes asjakohastes valdkondades, võttes arvesse osalejate õigustatud huve ja piiranguid, mis on seotud andmekaitse, intellektuaalse omandi ja turvalisuse kaitse eeskirjadega. Sellisel juhul märgitakse tööprogrammis või -kavas, kas uurimisandmete levitamine avatud juurdepääsu kaudu on nõutav.

Enne mis tahes viisil levitamist teavitab osaleja sellest teisi osalejaid. Pärast teavitamist võib osaleja keelduda juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatud levitamine kahjustaks märkimisväärselt tema õigustatud huve seoses tulemuste või taustteabega. Sel juhul võib levitamine toimuda ainult juhul, kui võetakse asjakohased meetmed kõnealuste õigustatud huvide kaitseks. Toetuslepingus kehtestatakse sellekohased tähtajad.

3.   Selleks et komisjon või asjaomane rahastamisasutus saaksid teostada järelevalvet ja levitada tulemusi, esitavad osalejad vajaliku teabe oma tulemuste kasutamise ja levitamisega seotud tegevuste kohta ja vajalikud dokumendid vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele. Kui see on kooskõlas teabe esitanud osalejate õigustatud huvidega, tehakse selline teave üldsusele kättesaadavaks. Toetuslepingus kehtestatakse muu hulgas sellise aruandekohustuse jaoks tähtajad.

4.   Tulemustega seotud kõikide patenditaotluste, standardite, publikatsioonide või mis tahes muude, sealhulgas elektrooniliste levitamismeetmete puhul tuleb võimaluse korral esitada märge (mis võib hõlmata visuaalseid vahendeid) selle kohta, et meede on saanud liidu rahalist toetust. Selle märke tingimused määratakse kindlaks toetuslepingus.

Artikkel 44

Tulemuste üleandmine ja litsentsid

1.   Kui osaleja annab üle tulemuste omandiõiguse, annab ta kooskõlas toetuslepinguga vastuvõtjale üle nende tulemustega seotud kohustused, sealhulgas kohustuse anda kõnealused kohustused üle mis tahes hilisemale vastuvõtjale.

Ilma et see piiraks selliste konfidentsiaalsusega seotud kohustuste täitmist, mis tulenevad ühinemiste ja ülevõtmiste korral kohaldatavatest õigusnormidest, peab tulemusi üle anda kavatsev osaleja sellest eelnevalt teavitama teisi osalejaid, kellel on üleantavate tulemuste kasutamise õigus või kes võivad sellist kasutamise õigust taotleda, esitades piisava teabe tulemuste uue kavandatava omaniku kohta, et neil oleks võimalik analüüsida kavandatava üleandmise mõju nende kasutusõiguste võimalikule teostamisele.

Pärast teavitamist võib osaleja keelduda omandiõiguse üleandmisest juhul, kui ta suudab tõendada, et kavandatav üleandmine kahjustab tema kasutusõigusi. Sel juhul ei toimu kavandatud üleandmine enne, kui asjaomased osalejad on omavahel kokkuleppele jõudnud. Toetuslepingus kehtestatakse selle kohta tähtajad.

Teised kasutajad võivad eelneva kirjaliku kokkuleppega loobuda eelneva teavitamise ja keeldumise õigusest, kui kasutusõigus antakse üle kindlaksmääratud kolmandale isikule.

2.   Tingimusel et tulemuste kasutamise õigusi on võimalik teostada ning et tulemuste omanik peab kinni täiendavatest kasutamiskohustusest, võib tulemuste omanik anda litsentse mis tahes õigussubjektile või muul viisil volitada mis tahes õigussubjekti neid tulemusi kasutama, sealhulgas ainulitsentsi alusel. Ainulitsentsi andmine tulemustele on võimalik, kui kõik teised asjaomased osalejad annavad nõusoleku, et nad loobuvad oma kasutusõigustest.

3.   Toetuslepingus võidakse sätestada, et komisjon või asjakohane rahastamisasutus või iga meetmes osaleja võib olla vastu liidu rahalist toetust saanud osalejate saadud tulemuste omandiõiguse üleandmisele või ainulitsentsi andmisele sellisele ELis asutatud kolmandale isikule või kolmandale riigile, mis ei ole liitunud programmiga „Horisont 2020”, kui leitakse, et kõnealune toetus või üleandmine ei ole kooskõlas liidu majanduse konkurentsivõime arendamise huvidega või on vastuolus eetikapõhimõtete või julgeolekukaalutlustega.

Sel juhul antakse omandiõigus üle või antakse ainulitsents ainult juhul, kui komisjon või asjakohane rahastamisasutus on kindel, et rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

Vajaduse korral nähakse toetuslepinguga ette, et komisjoni või asjakohane rahastamisasutust teavitatakse eelnevalt igast sellisest tulemuste omandiõiguse üleandmisest või ainulitsentsi andmisest. Toetuslepingus kehtestatakse selleks tähtajad.

II   Jagu

Taustteabe ja tulemuste kasutusõigused

Artikkel 45

Taustteave

Osalejad võivad kirjalikus kokkuleppes määrata kindlaks taustteabe, mida on vaja nende meetme rakendamiseks.

Artikkel 46

Kasutusõiguste põhimõtted

1.   Kõik taotlused, mis tehakse seoses kasutusõigustega või nendest loobumisega, esitatakse kirjalikult.

2.   Kasutusõigustega ei kaasne õigust anda välja all-litsentse, kui taotluse objektiks olevate tulemuste või taustteabe omanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

3.   Samas meetmes osalejad teavitavad üksteist enne toetuslepinguga ühinemist kõikidest taustteabega seotud õiguslikest või kasutusõigusega seotud piirangutest. Seejärel sõlmib osaleja kasutusõiguste teostamise tagamiseks taustteavet käsitleva kokkuleppe.

4.   Kui osaleja lõpetab oma meetmes osalemise, jääb tema kohustus anda kasutusõigused mõnele teisele osalejale toetuslepingus kindlaksmääratud tingimustel muutmata.

5.   Konsortsiumlepingus võidakse sätestada, et kui osaleja ei suuda oma kohustusi täita ega kõrvalda vastavaid puudusi, jääb selline rikkunud osaleja jääb kasutusõigustest ilma.

Artikkel 47

Rakendamiseks vajalikud kasutusõigused

1.   Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid tulemusi meetme raames tehtavaks tööks.

Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2.   Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja taustteavet, kui ta vajab seda taustteavet meetme raames tehtavaks tööks ning kui võetakse arvesse artikli 46 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta, kui kõigi osalejate vahel ei ole enne toetuslepingu sõlmimist teisiti kokku lepitud.

Artikkel 48

Kasutamiseks vajalikud kasutusõigused

1.   Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja tulemuste kasutusõigusi, kui ta vajab neid tulemusi oma tulemuste kasutamiseks.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

2.   Osalejal on õigus kasutada teise, samas meetmes osaleja taustteavet, kui ta vajab seda taustteavet oma tulemuste kasutamiseks ning kui võetakse arvesse artikli 46 lõike 3 kohaseid piiranguid.

Kokkuleppe kohaselt antakse vastavad kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3.   Liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuval seotud üksusel on samuti tulemuste ning, võttes arvesse artikli 46 lõikest 3 tulenevaid piiranguid, taustteabe kasutusõigused õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kui kõnealuseid tulemusi või taustteavet on vaja seotud osaleja saadud tulemuste kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui konsortsiumilepingus on sätestatud teisiti. Neid kasutusõigusi taotletakse ja saadakse otse neid tulemusi või taustteavet omavalt osalejalt, välja arvatud juhul, kui artikli 46 lõike 2 kohaselt on kokku lepitud teisiti.

4.   Lõigete 1, 2 või 3 alusel võib kasutusõigusi taotleda kuni ühe aasta jooksul pärast meetme lõppu, välja arvatud kui osalejad lepivad kokku erinevas tähtajas.

Artikkel 49

Liidu ja liikmesriikide kasutusõigused

1.   Liidu institutsioonidel, asutustel, teenistustel või ametitel on õigus kasutada ainult liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks, kui selline kasutus on nõuetekohaselt põhjendatud. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel väljaspool konkurentsi.

Vastavad kasutusõigused antakse kasutustasuta.

2.   Määruse (EL) nr 1291/2013 I lisa III osas sätestatud erieesmärgi „Turvaline ühiskond – Euroopa kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitse” alla kuuluvate meetmete puhul on liidu institutsioonidel, asutustel, teenistustel ja ametitel ning liikmesriikide ametiasutustel vajaduse korral õigus kasutada liidu rahalist toetust saanud osaleja tulemuste kasutusõigusi liidu poliitika või programmide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõnealuses valdkonnas. Selliseid kasutusõigusi võib rakendada üksnes mitteärilisel otstarbel ja konkurentsiväliselt. Sellised kasutusõigused antakse kasutustasuta kahepoolse lepingu alusel, milles määratletakse eritingimused selle tagamiseks, et neid õigusi kasutatakse ainult ettenähtud eesmärgil, ning et kehtestatakse asjakohased konfidentsiaalsusega seotud kohustused. Sellised kasutusõigused ei laiene osaleja taustteabele. Kasutusõigust taotlev liikmesriik, liidu institutsioon, asutus, teenistus või amet teavitab sellisest taotlusest kõiki liikmesriike. Salastatud teabe suhtes kohaldatakse komisjoni julgeolekueeskirju.

IV   JAOTIS

ERISÄTTED

Artikkel 50

Auhinnad

1.   Liidu rahalist toetust võib maksta auhinna vormis vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VII jaotisele ja määrusele (EL) nr 1268/2012.

2.   Auhindade andmise tingimuseks võib seada asjakohaste avalikustamiskohustuste järgimise. Tulemuste levitamise osas kohaldatakse käesoleva määruse III jaotist. Tööprogrammi või -kavaga võib näha ette kasutamise ja levitamisega seotud erikohustused.

Artikkel 51

Hankemenetlus, kommertskasutusele eelnev hange ja innovaatiliste lahenduste riigihange

1.   Komisjoni poolt tema nimel või koos liikmesriikidega korraldatava hankemenetluse suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja määruses (EL) nr 1268/2012.

2.   Liidu rahalist toetust võib anda kommertskasutusele eelneva hankena või innovaatiliste lahenduste riigihankena, mille korraldab komisjon või asjaomane rahastamisastutus oma nimel või koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide hankijatega.

Hankemenetlus:

a)

järgib läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning konkurentsieeskirju ning vajaduse korral direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ või juhul, kui komisjon tegutseb enda nimel, määrust (EL, Euratom) nr 966/2012;

b)

võib ette näha konkreetsed tingimused, nt kommertskasutusele eelneva hanke alla kuuluva tegevuse teostamise koha puhul piirang liikmesriikide ja programmiga „Horisont 2020” assotsieerunud riikide territooriumi suhtes, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega;

c)

võib ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (hulgihange);

d)

näeb ette hankelepingute sõlmimise pakkuja või pakkujatega, kes teeb/teevad parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise.

3.   Kui pakkumismenetlustes ei ole sätestatud teisiti, kuuluvad komisjoni korraldatud hanke kaudu saadud tulemused liidule.

4.   Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega kehtestatakse kommertskasutusele eelneva hanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid. Kommertskasutusele eelneva hanke raames tulemused saanud töövõtjal on vähemalt kaasnevad intellektuaalomandi õigused. Hankijatel on tasuta kasutusõigused vähemalt tulemuste kasutamiseks nende endi jaoks ja õigus anda või osalevatelt töövõtjatelt nõuda, et need annaksid kolmandatele isikutele lihtlitsentse tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel tingimustel, kuid ilma õigusteta anda all-litsentse. Kui töövõtja ei suuda kasutada tulemusi kaubanduslikel eesmärkidel teatava aja jooksul pärast kommertskasutusele eelneva hanke toimumist, nagu on kindlaks määratud toetuslepingus, annab ta tulemuste omandilise kuuluvuse üle hankijale.

5.   Seoses omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja litsentside andmisega võib kehtestada innovaatiliste lahenduste riigihanke lepingutes erisätted, et tagada tulemuste võimalikult ulatuslikum kasutamine ning vältida ebaausaid eeliseid.

Artikkel 52

Finantsinstrumendid

1.   Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotisega on ette nähtud kasutatavate finantsinstrumentide vorm ja nende rakendamine ning neid võib kombineerida üksteisega ning liidu eelarvest rahastatavate, sealhulgas määruse (EL) nr 1291/2013 raames antavate toetustega.

2.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest lõigust assigneeritakse määruse (EL) nr 1291/2013 alusel kehtestatud rahastamisvahendi loodud tulud ja iga-aastased tagasimaksed vastavalt määruse nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 sellele rahastamisvahendile.

3.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõike 6 teisest lõigust assigneeritakse otsusega nr 1982/2006/EÜ loodud riskijagamisrahastust ning otsusega nr 1639/2006/EÜ loodud suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi käivitamisetapi osast (GIF1) saadud tulu ja iga-aastased tagasimaksed vastavalt määruse nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 määruse (EL) nr 1291/2013 kohastele õigusjärgsetele finantsinstrumentidele.

Artikkel 53

VKEde vahend

1.   Ainult VKEd võivad osaleda taotlusvoorudel, mille kutsed on avaldatud määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 22 osutatud spetsiaalse VKEde vahendi alusel. Nad võivad teha koostööd teiste ettevõtete ja teadusorganisatsioonidega või ülikoolidega.

2.   Kui ettevõte on registreeritud VKEks, kestab selline õiguslik seisund eeldatavasti kogu projekti kestuse ajal ka siis, kui ettevõtte suurus ületab hiljem VKEde määratluse kohase künnise.

3.   VKEde vahendi puhul või rahastamisasutuste või komisjoni poolt VKEdele suunatud toetuste puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

Artikkel 54

Innovatsiooni kiirtee

1.   Kooskõlas artikliga 7 võivad innovatsiooni kiirtee meetmes osaleda kõik õigussubjektid. Innovatsiooni kiirtee raames rahastatakse innovatsiooni alaseid meetmeid. Innovatsiooni kiirtee raames avaldatud taotlusvoorudele võib esitada ettepanekuid iga määruse (EL) nr 1291/2013 I lisa II osa punktis 1 sätestatud erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” alla kuuluva tehnoloogiavaldkonna kohta, või kõigi kõnealuse määruse I lisa III osa punktides 1 kuni 7 sätestatud prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” erieesmärkide kohta.

2.   Ettepanekuid võib esitada igal ajal. Komisjon määrab ettepanekute hindamiseks kindlaks kolm lõpptähtaega aastas. Lõpptähtaja ning toetuslepingu allkirjastamise või toetuse andmise otsusest teatamise vaheline aeg ei ületa kuut kuud. Taotlused seatakse paremusjärjekorda vastavalt nende mõjule, kvaliteedile ja rakendamise tõhususele ning tasemele, kusjuures suurem kaal antakse mõjukriteeriumile. Ühes meetmes ei osale üle viie õigussubjekti. Toetuse summa ei ületa 3 miljonit eurot.

Artikkel 55

Muud erisätted

1.   Julgeolekualast tegevust hõlmavate meetmete puhul võib toetuslepingus sätestada erinõudeid, milles käsitletakse eelkõige kommertskasutusele eelnevat hanget, innovaatiliste lahenduste riigihanget, muudatusi konsortsiumi koosseisus, salastatud teavet, tulemuste kasutamist ja levitamist, avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, tulemuste üleandmist ning litsentside andmist.

2.   Olemasolevat või uut teadustöö infrastruktuuri toetavate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada infrastruktuuri kasutajaid ja nende infrastruktuurile juurdepääsu käsitlevad erisätted.

3.   Euroopa Teadusnõukogu eesliini teadusuuringuid käsitlevate meetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige kasutusõigusi, ülekantavust ja levitamist seoses osalejate, teadlaste ja meetmetega seotud kolmandate isikutega.

4.   Koolitus- ja liikuvusmeetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse kohustusi seoses meetmest kasu saavate teadlastega, omandilise kuuluvuse, kasutusõiguste ja ülekantavusega.

5.   Koordineerimis- ja toetusmeetmete puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja tulemuste levitamist.

6.   EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul võib toetuslepinguga kehtestada erisätteid, milles käsitletakse eelkõige omandilist kuuluvust, kasutusõigusi, kasutamist ja levitamist.

V   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi „Horisont 2020” kehtivusajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 1 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 57

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.   Määrus (EÜ) nr 1906/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist ega muutmist, sealhulgas nende täielikku ega osalist tühistamist, kuni nende lõpuleviimiseni, samuti ei mõjuta see rahalist abi, mida komisjon või mõni rahastamisasutus annab otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel või mis tahes muude selliste õigusaktide alusel, mida kohaldatakse sellise abi suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning mille kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.

3.   Määrusega (EÜ) nr 1906/2006 loodud osalejate tagatisfondist pärinevad summad ning kõik kõnealuse fondi õigused ja kohustused kantakse fondile üle 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Otsusega nr 1982/2006/EÜ sätestatud meetmetes osalejad, kes allkirjastavad toetuslepingu pärast 31. detsembrit 2013, teevad osamakse fondile.

Artikkel 58

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  ELT C 318, 20.10.2012, lk 1.

(2)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 111.

(3)  Euroopa Parlamendi 21. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014 – 2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus 1982/2006/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 104).

(5)  ELT C 74 E, 13.3.2012, lk 34.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

(11)  ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(12)  2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom: komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001).

(13)  Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(14)  Komisjoni 17. oktoobri 2000. aasta otsus 2000/633/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 267, 20.10.2000, lk 63).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1906/2006/EÜ, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

(16)  Nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus 2006/970/Euratom, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

(17)  2012/93/Euratom: nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) (ELT L 47, 18.2.2012, lk 25).

(18)  Määrus (Euratom) nr 1314/2013 Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 948).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013 määrus (EL) nr 1287/2013, millega luuakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm COSME aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 33).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 743/2008/EÜ ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine (ELT L 201, 30.7.2008, lk 58).

(22)  Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(23)  Nõukogu 11. detsembri 2013 otsus 2013/743/EL, millega luuakse eriprogramm, millega rakendatakse „Horisont 2020” - teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 965).

(24)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

(25)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja millega muudetakse direktiive 2004/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).


20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/104


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1291/2013,

11. detsember 2013,

millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artikli 182 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, luues selleks Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia ringlevad vabalt, ning innustades liitu liikuma edasi teadmusühiskonna suunas ning saama majanduslikult konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks oma tööstusvaldkonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks liit kasutama teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust, tutvustamistegevust ja innovatsiooni, edendama rahvusvahelist koostööd, levitama ja optimeerima tulemusi ning stimuleerima koolitust ja liikuvust.

(2)

Samuti on liidul eesmärk tagada liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused. Selleks tuleks edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist.

(3)

Liit kohustub ellu viima strateegia „Euroopa 2020”, milles on sätestatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid, tõstes esile teadusuuringute ja innovatsiooni kui sotsiaalse ja majandusliku õitsengu ning keskkonnasäästlikkuse peamiste mõjurite rolli ning võttes eesmärgi suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist, et meelitada ligi erainvesteeringuid kuni kahe kolmandikuni koguinvesteeringutest, jõudes seega 2020. aastaks kumulatiivse summani 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP), töötades ühtlasi välja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja. Liidu üldeelarve peaks peegeldama seda edasipüüdlikku eesmärki, tehes nihke tulevikku suunatud investeeringute rahastamise suunas, nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Sellega seoses on strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses „Innovatiivne liit” sätestatud strateegiline ja lõimitud teadusuuringute ja innovatsiooni käsitlus, mis hõlmab raamistikku ja eesmärke, millest tuleks liidus teadusuuringute ja innovatsiooni tulevases rahastamises lähtuda. Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad tegurid ka teistes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustes, eelkõige juhtalgatustes „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava” ning muudes poliitikaeesmärkides, nagu kliima- ja energiapoliitika. Peale selle on strateegia „Euroopa 2020” teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud eesmärkide saavutamiseks tähtis roll ühtekuuluvuspoliitikal, mis suurendab suutlikkust ja aitab jõuda tipptasemeni.

(4)

Komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises "ELi eelarve läbivaatamine" on sõnastatud peamised põhimõtted, millest liidu tulevase üldeelarve puhul tuleks lähtuda: keskendumine vahenditele, mis annavad tõendatult liidu lisaväärtust, tulemuspõhisem tegevus ning muude avaliku ja erasektori rahastamisallikate parem ärakasutamine. Samuti tehakse selles ettepanek koondada kõik liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise vahendid ühise strateegilise raamistiku alla.

(5)

Euroopa Parlament kutsus oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis (4) üles liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist radikaalselt lihtsustama, rõhutas oma 12. mai 2011. aasta resolutsioonis (5) juhtalgatuse „Innovatiivne liit” tähtsust Euroopa muutmisel kriisijärgses maailmas, juhtis oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis (6) tähelepanu seitsmenda raamprogrammi vahehindamise tulemusena selgunud olulistele õppetundidele ning toetas oma 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis (7) teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku.

(6)

Nõukogu kutsus 26. novembril 2010 üles liidu tulevastes rahastamisprogrammides rohkem keskenduma strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele, ühiskonnaprobleemidele ja võtmetehnoloogiale, hõlbustama koostööd ja tööstuspõhiseid teadusuuringuid, täiustama rahastamisvahendeid, lihtsustama oluliselt kättesaadavust, lühendama aega, mis kulub toote turuletoomiseks ning veelgi tugevdama tipptasemel teaduse tegemist.

(7)

Euroopa Ülemkogu toetas oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühist strateegilist raamistikku, et tõhustada sellist rahastamist nii riiklikul kui ka liidu tasandil, ning kutsus liitu üles kaotama kiiresti talentide ja investeeringute ligimeelitamise takistused, et saavutada 2014. aastaks terviklik Euroopa teadusruum ning tõeline teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni ühtne turg.

(8)

Komisjoni 9. veebruari 2011. aasta rohelises raamatus „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine” on välja toodud põhiküsimused, kuidas saavutada komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises sätestatud ambitsioonikaid eesmärke, ning alustati laiaulatuslikku konsulteerimist, mille käigus selgus, et sidusrühmad ja liidu institutsioonid on rohelises raamatus esitatud mõtetega üldiselt nõus.

(9)

Sidusa strateegilise käsitluse tähtsust rõhutasid oma arvamustes ka Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitee (ERAC) 3. juunil 2011, Regioonide Komitee 30. juunil 2011 (8) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juulil 2011 (9).

(10)

29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” tegi komisjon ettepaneku kasutada ühist strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni raamistikku, et tegeleda valdkondadega, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (10) kehtestatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007-2013) (edaspidi "seitsmes raamprogramm"), Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (11) kehtestatud konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (2007-2013) innovatsiooniosa ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 294/2008 (12) asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (edaspidi "EIT"), et täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse jaoks tehtavaid kulutusi 2020. aastaks 3 % ni SKPst. Selles teatises lisas komisjon liidu rahastamiskavadesse ka kliimamuutuste teema ja kohustus suunama vähemalt 20 % liidu üldeelarvest kliimaga seotud projektidele.

Kliimameetmed ja ressursitõhusus on vastastikku toetavad eesmärgid jätkusuutliku arengu saavutamiseks. Nende mõlemaga seotud erieesmärke tuleks täiendada läbi muude käesoleva määrusega loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014-2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020””) erieesmärkide abil. Sellest tulenevalt eeldatakse, et vähemalt 60 % programmi „Horisont 2020” kogueelarvest peaks olema seotud jätkusuutliku arenguga. Samuti eeldatakse, et kliimaga seotud kulutused, sealhulgas vastastikku kooskõlas olevad ressursitõhususe suurendamise meetmed peaksid programmi „Horisont 2020” kogueelarvest moodustama rohkem kui 35 %. Komisjon peaks andma teavet kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse ulatuse ja sellekohaste tulemuste kohta. Programmi „Horisont 2020” kohaseid kliimaga seotud kulutusi tuleks jälgida kooskõlas kõnealuses teatises esitatud metoodikaga.

(11)

Programm „Horisont 2020” keskendutakse kolmele prioriteedile: tipptasemel teaduse tegemine, et tõsta liidu teadusvaldkonna tipptaset maailmas, tööstusvaldkonna tipptaseme soodustamine, et toetada ettevõtlust, sealhulgas mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja innovatsiooni, ning ühiskonnaprobleemide lahendamine, et tegeleda otseselt strateegias „Euroopa 2020” nimetatud probleemidega, toetades kõiki tegevusi teel teadusuuringutest turuni. „Horisont 2020” peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooniahela kõiki etappe (sealhulgas mittetehnoloogilist ja sotsiaalset innovatsiooni ning turulähedasemaid tegevusi), kusjuures teadusuuringutel ja innovatsioonitegevustel on erinev rahastamismäär, mille aluseks on põhimõte, et mida turulähedasem on toetatav tegevus, seda suurem peaks olema lisarahastamine muudest allikatest. Turulähedasemad tegevused hõlmavad uuenduslikke rahastamisvahendeid ning nende eesmärk on rahuldada liidu paljude erinevate poliitikavaldkondade vajadusi, keskendudes toetatud tegevuste tulemusena tekkinud teadmiste võimalikult laialdasele kasutamisele kuni nende teadmiste äriotstarbelise kasutamiseni. Programmi „Horisont 2020” prioriteete tuleks toetada ka nõukogu määrusega (Euratom) nr 1314/2013 (13) loodud tuumauuringute ja koolituse programmi kaudu.

(12)

Programmi „Horisont 2020” raames toimuv tegevus peaks olema avatud uutele osalejatele, et saavutada partnerite laialdasem ja tipptasemel koostöö kogu liidus ning tagada integreeritud Euroopa teadusruum.

(13)

Teadusuuringute Ühiskeskus peaks pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge liidu poliitika jaoks ning reageerima ühtlasi paindlikult uutele poliitikanõudmistele.

(14)

Teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse teadmiste kolmnurgas peaksid EITi alla kuuluvad teadmis- ja innovaatikakogukonnad aitama jõuliselt kaasa programmi „Horisont 2020” eesmärkide saavutamisele (sh ühiskonnaprobleemide lahendamine), ühendades teadusuuringud, innovatsiooni ja hariduse. EIT peaks edendama ettevõtlust oma kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevuses. Eelkõige peaks ta edendama ettevõtlusharidust ja toetama idufirmade ja tütarettevõtete loomist.

(15)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 182 lõikega 1 määrab programm „Horisont 2020” maksimaalse üldmahu ning sätestab selles liidu finantsosaluse üksikasjalikud eeskirjad ja iga tegevuse jaoks ette nähtud vastavad osad.

(16)

Käesoleva määrusega nähakse kogu programmi „Horisont 2020” kehtivusajaks ette rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2 detsembri 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (14) punkti 17 tähenduses.

(17)

Asjakohane osa teadusuuringute infrastruktuuride eelarvest tuleks pühendada e-infrastruktuuridele.

(18)

Erieesmärgi „Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiad” raames toimuvad tegevused peaks täiendama programmi „Horisont 2020” teiste osade raames toimuvat tegevust ning võimaluse korral tuleks püüda saavutada nende koostoimet.

(19)

On vaja tagada programmi „Horisont 2020” ja selle eelkäijate korrektne lõpetamine, eelkõige seoses nende mitmeaastase halduskorra (nt tehnilise ja haldusabi rahastamise) jätkumisega.

(20)

Üks programmi „Horisont 2020” tähtsaid eesmärke on lihtsustamine, mis peaks täiel määral kajastuma selle ülesehituses, eeskirjades, finantshalduses ja rakendamises. Tuleks püüda leida uusi programmis „Horisont 2020” osalejaid, sealhulgas püüda saavutada ülikoolide, uurimiskeskuste, tööstuse ja eriti VKEde suur osalus, sest see ühendab ühte ühisesse strateegilisse raamistikku kogu teadusuuringute ja innovatsiooni toetuse (sh tõhusad lihtsustatud toetusviisid) ning selle osalemiseeskirjade põhimõtteid kohaldatakse kõikidele programmi „Horisont 2020” meetmetele. Lihtsamad rahastamiseeskirjad peaksid vähendama osalemisega seotud halduskulusid ning aitama kaasa finantsvigade ennetamisele ja vähendamisele.

(21)

Programm „Horisont 2020” peaks aitama kaasa Euroopa innovatsioonipartnerluste eesmärkide saavutamisele kooskõlas juhtalgatusega „Innovatiivne liit”, koondades kõik teaduse ja innovatsiooniahela asjaomased osalejad, et vahendeid ja algatusi tõhustada, lihtsustada ja paremini koordineerida.

(22)

Selleks et tihendada teaduse ja ühiskonna vahelisi suhteid ning suurendada avalikkuse usaldust teaduse vastu, tuleks programmis „Horisont 2020” soodustada kodanike ja kodanikuühiskonna teadlikku osalust teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud küsimuste käsitlemises, edendades selleks teadusharidust, muutes teaduslikud teadmised paremini kättesaadavaks, töötades välja vastutustundlikud teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, millega reageeritakse kodanike ja kodanikuühiskonna mureküsimustele ja ootustele, ning soodustades nende osalust programmi „Horisont 2020” tegevuses. Kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamisega peaksid kaasnema avalikkuse teavitamise meetmed, et luua ja säilitada avalikkuse toetus programmile „Horisont 2020”.

(23)

Prioriteedis "Ühiskonnaprobleemid" ning erieesmärgis "Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas" peaks valitsema asjakohane tasakaal väiksemate ja suuremate projektide vahel.

(24)

Programmi „Horisont 2020” rakendamisel tuleb reageerida teaduse, tehnoloogia, tööstuse, poliitika ja ühiskonna muutuvatele võimalustele ja vajadustele. Selleks tuleks tegevuskavad koostada tihedas koostöös kõikide valdkondade sidusrühmadega ja need peavad olema piisavalt paindlikud, et oleks võimalik arvestada muutustega. Kogu programmi „Horisont 2020” rakendamise ajal tuleks küsida nõu väljastpoolt ning kasutada selliseid asjaomaseid struktuure nagu Euroopa tehnoloogiaplatvormid, ühise kavandamise algatused, Euroopa innovatsioonipartnerlused, samuti nõuanded teaduskomisjonidelt, nagu näiteks tervise teaduskomisjon.

(25)

Programmi „Horisont 2020” raames välja töötatud tegevus peaks edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust teadustöös ja innovatsioonis, käsitledes konkreetselt soolise ebavõrdsuse põhjuseid, kasutades täielikult ära nii nais- kui ka meessoost teadlaste potentsiaali ning kaasates soolise mõõtme teadustöö ja innovatsiooni sisusse, pöörates samuti erilist tähelepanu soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadustöö- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ning muudes asjakohastes nõuandvates või ekspertkogudes, et parandada teadusuuringute kvaliteeti ja ergutada innovatsiooni. Samuti tuleb tegevuses püüelda Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamise poole.

(26)

Programm „Horisont 2020” peaks parandama teadlase elukutse atraktiivsust liidus. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata Euroopa teadlaste hartale ja teadlaste töölevõtmise juhendile nagu see on sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses (15) ning teistele asjaomastele raamistikele, mis on sätestatud seoses Euroopa teadusruumiga, arvestades sealjuures siiski, et need on vabatahtlikud.

(27)

Et suuta ülemaailmselt konkureerida, tulemuslikult lahendada suuri ühiskondlikke väljakutseid ning saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, peaks liit kasutama täielikult ära oma inimressursse. Seepärast peaks programm „Horisont 2020” aitama kaasa Euroopa teadusruumi saavutamisele, julgustades raamtingimuste loomist, mis aitaksid Euroopa teadlastel jääda Euroopasse või siia tagasi pöörduda, tõmbaksid maailma teadlasi Euroopasse ja muudaksid Euroopa veel ligitõmbavamaks sihtkohaks parimatele teadlastele.

(28)

Et suurendada teadmiste ringlust ja kasutamist, tuleks tagada avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele. Lisaks sellele tuleks edendada avatud juurdepääsu uurimisandmetele, mis on saadud programmi „Horisont 2020” alusel rahastatud teadusuuringute tulemusena, võttes arvesse piiranguid seoses eraelu puutumatuse, riikliku julgeoleku ja intellektuaalomandi õigustega.

(29)

Programmist „Horisont 2020” toetust saavas teadus- ja innovatsioonitegevuses tuleb kinni pidada eetika aluspõhimõtetest. Arvesse tuleks võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada. Kogu tegevus tuleb läbi viia nii, et oleks tagatud inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 168.

(30)

Programmi „Horisont 2020” raames tuleks asjakohaselt arvesse võtta võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete kohaldamist teadustöö ja innovatsiooni sisus kõigil uurimistsükli etappidel.

(31)

Komisjon ei kutsu sõnaselgelt üles kasutama inimese embrüonaalseid tüvirakke. Nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise või kasutamata jätmise üle otsustavad teadlased soovitud eesmärkidele tuginedes ja selle suhtes kohaldatakse karmi eetilisuse hindamist. Inimese embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist hõlmavaid projekte, mida liikmesriigid heaks ei kiida, ei rahastata. Tegevust, mis on keelatud kõikides liikmesriikides, ei rahastata. Tegevust ei rahastata liikmesriikides, kus selline tegevus on keelatud.

(32)

Maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks programmis „Horisont 2020” välja arendada koostoime liidu teiste programmidega näiteks hariduse, kosmose, keskkonna, energia, põllumajanduse ja kalanduse, konkurentsivõime, VKEde, sisejulgeoleku, kultuuri ja meedia valdkonnas.

(33)

Nii programm „Horisont 2020” kui ka ühtekuuluvuspoliitika püüavad saavutada kõikehõlmavamat kooskõla strateegia „Euroopa 2020 eesmärkidega. See lähenemine kutsub üles suurendama programmi „Horisont 2020” ja ühtekuuluvuspoliitika vahelist koostoimet. Seepärast peaks programm „Horisont 2020” arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mis eelkõige võivad aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsiooni- suutlikkust, eriti aruka spetsialiseerumise strateegia kontekstis.

(34)

VKEd on Euroopas märkimisväärne innovatsiooni ja majanduskasvu ning töökohtade loomise allikas. Seetõttu vajab programm „Horisont 2020” VKEde, nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (16), jõulist osalemist. See peaks aitama kaasa Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act”, nagu see on määratletud komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises "„Kõigepealt mõtle väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”" eesmärkide saavutamisele. „Horisont 2020” peaks võimaldama mitmeid meetmeid, et toetada VKEde teadus- ja innovatsioonitegevust ning -suutlikkust innovatsioonitsükli eri etappidel.

(35)

Komisjon peaks viima läbi hindamisi ja koostama aruandeid VKEde osalemise kohta programmis „Horisont 2020”. Kui eesmärki eraldada VKEdele 20 % erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” jaoks ette nähtud kogueelarvest ei suudeta saavutada, peaks komisjon uurima selle põhjusi ja tegema kiiresti ettepaneku uute asjakohaste meetmete kohta VKEde osalemise suurendamiseks.

(36)

Programmi „Horisont 2020” rakendamisega võivad kaasneda ainult teatavate liikmesriikide osalusega lisaprogrammid, liidu osalemine mitme liikmesriigi läbiviidavates programmides, ühisettevõtete loomine või muud ELi toimimise lepingu artiklites 184, 185 ja 187 sätestatud kokkulepped. Kõnealused lisaprogrammid tuleks määrata kindlaks ning neid tuleks rakendada avatud, läbipaistval ja tõhusal viisil.

(37)

Selleks, et vähendada aega, mis kulub alt-üles lähenemisviisi kasutades idee turule jõudmiseks ning suurendada tööstuse, VKEde ja esmakordsete taotlejate osalust programmis „Horisont 2020“, tuleks erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ning prioriteedi „Ühiskonnaprobleemid” raames rakendada pilootprojekti "Innovatsiooni kiirtee". See peaks stimuleerima erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, edendama teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis keskendub väärtuste loomisele, ning kiirendama tehnoloogiate väljaarendamist uuteks toodeteks, protsessideks ja teenusteks.

(38)

„Horisont 2020” rakendamisel tuleks tunnistada ülikoolide ainulaadset rolli liidu teaduslikus ja tehnilises baasis nii peamiste tipptasemel koolitusasutustena kui ka teadustöös ja innovatsioonis, kuna nad on tähtsaks ühenduslüliks Euroopa kõrgharidusruumi ja Euroopa teadusruumi vahel.

(39)

Liidu rahastamise võimalikult suure mõjukuse saavutamiseks tuleks programmiga „Horisont 2020” tekitada suurem koostoime teadustööd ja innovatsiooni toetavate rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike programmide vahel, mis võib esineda ka avaliku sektori sisese partnerluse vormis. Seetõttu peaks programm „Horisont 2020” tagama vahendite parima kasutuse ja vältima asjatut dubleerimist.

(40)

Samuti tuleks mõju suurendada programmi „Horisont 2020” ja erasektori vahendite ühendamisega avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadustöö ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata Euroopa laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute suurendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osamakseid, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Seitsmenda raamprogrammi alusel käivitatud ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis toimuv avaliku ja erasektori partnerlus võib jätkuda sihtotstarbelisemate struktuuride abil.