14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1332/2013,

13. detsember 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 13. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/760/ÜVJP, (2) millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP.

(2)	Tuleks näha ette erand teatavate kaupade ja tehnoloogiaga seotud rahastamise ja finantsabi andmise keelust seoses Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni kavandatud tegevusega kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktiga 10.

(3)	Selleks et hõlbustada Süüria kultuuripärandisse kuuluvate ja ebaseaduslikult Süüriast välja viidud kaupade turvalist tagastamist nende õiguspärastele omanikele, on vaja ette näha täiendav piirav meede, et keelata selliste kaupade import, eksport ja üleandmine.

(4)

Humanitaarabi jaoks vajalikku erandit rahaliste vahendite või majandusressursside külmutamisest tuleks lubada ainult juhul, kui rahalised vahendid või majandusressursid vabastatakse ÜROle sellise abi kohaletoimetamiseks kooskõlas Süüria humanitaarabi kavaga. Lubade taotlusi hinnates peaksid pädevad asutused võtma arvesse selliseid humanitaarpõhimõtteid nagu inimlikkus, neutraalsus, erapooletus ja sõltumatus, mis on esitatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas.

(5)

Tuleb näha ette täiendav erand varade külmutamisest ning rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelust, et lubada loetellu kantud üksuse kaudu tehtavaid ülekandeid loetellu kandmata isikult või üksuselt loetellu kandmata isikule või üksusele seoses konkreetse kaubanduslepinguga, mis käsitleb tsiviilkasutuseks mõeldud meditsiinitarbeid, toitu, varjualust, sanitaar- või hügieenitarbeid.

(6)	Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid neid meetmeid ühetaoliselt.

(7)	Seetõttu tuleks nõukogu määrust (EL) nr 36/2012 (3) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 36/2012 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 2a lisatakse järgmine lõige:

„3. Erandina lõike 1 punktist a võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, müüa, tarnida, üle anda või eksportida IA lisas loetletud varustust, kaupu või tehnoloogiat vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktile 10 ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu asjakohastele otsustele kooskõlas keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsiooni) eesmärgiga ning pärast konsulteerimist Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga.”

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„5. Erandina lõike 1 punktidest a ja b võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda loa tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, IA lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud tehnilise abi andmiseks, vahendusteenuste osutamiseks, rahastamiseks või finantsabiks, tingimusel et tehnilist abi, vahendusteenuseid, rahastamist või finantsabi kasutatakse nimetatud varustuse, kaupade või tehnoloogia müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktile 10 ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu asjakohastele otsustele kooskõlas keemiarelvade keelustamise konventsiooni eesmärgiga ning pärast konsulteerimist Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3b

Artiklit 3a ei kohaldata rahastamise või finantsabi suhtes, sealhulgas tuletisinstrumentide suhtes, samuti kindlustuse ja edasikindlustuse ning kindlustuse ja edasikindlustusega seotud vahendusteenuste suhtes, mis on seotud sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogia impordi või transpordiga, kui need on pärit Süüriast või neid eksporditakse Süüriast teise riiki vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktile 10 ning Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu asjakohastele otsustele kooskõlas keemiarelvade keelustamise konventsiooni eesmärgiga.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11c

1. Keelatud on importida, eksportida, üle anda või osutada vahendusteenuseid seoses Süüria kultuuripärandisse kuuluvate ja muud arheoloogilist, ajaloolist, kultuurilist, haruldast teadusega seotud või religioosset tähtsust omavate kaupade, sealhulgas XI lisas loetletud kaupade impordi, ekspordi või üleandmisega, kui on piisavalt põhjust arvata, et nimetatud kaubad on Süüriast välja viidud ilma õiguspärase omaniku nõusolekuta või rikkudes Süüria õigust või rahvusvahelist õigust, eelkõige juhul, kui nimetatud kaubad moodustavad kas Süüria muuseumide, arhiivide või raamatukogude säilitusnimistutesse kuuluvate avalike kogude osa või on kantud Süüria religioossete institutsioonide varade nimistutesse.

2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata, kui tõendatakse, et:

a)	kaubad eksporditi Süüriast enne 9. maid 2011 või;

b)	kaubad on turvaliselt tagastamisel nende õiguspärastele omanikele Süürias.”

Artikli 16 esimese lõigu punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

vajalikud humanitaareesmärkidel, näiteks abi kohaletoimetamiseks või abi kohaletoimetamise hõlbustamiseks, hõlmates nii meditsiinitarbeid, toitu, humanitaartöötajaid kui ka seotud abi, tingimusel et külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamise puhul vabastatakse rahalised vahendid või majandusressursid ÜROle abi kohaletoimetamiseks või abi kohaletoimetamise hõlbustamiseks Süürias vastavalt Süüria humanitaarabi kavale,”

Artikli 16 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„h)	vajalikud Süüriast evakueerimiseks.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

1. Artikli 16 esimese lõigu punkti f alusel enne 15. detsember 2013 antud lubasid ei mõjuta nõukogu määrusega (EL) nr 1332/2013 (4) tehtud artikli 16 esimese lõigu punkti f muudatused.

2. Artikli 16 esimese lõigu punkti f kohased loataotlused, mis on esitatud enne 15. detsember 2013 loetakse tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik, üksus või asutus kinnitab oma kavatsust jätta esitaud taotlus pärast kõnealust kuupäeva jõusse.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21c

1. Erandina artiklist 14 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused lubada tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad:

pärast Süüria Kommertspanga loetellu kandmise kuupäeva väljastpoolt liidu territooriumi saadud ja külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside ülekandeid Süüria Kommertspanga poolt või Süüria Kommertspanga kaudu, kui ülekanne on seotud maksega teatava kaubanduslepingu kohaselt, mis käsitleb tsiviilkasutuseks mõeldud meditsiinitarbeid, toitu, varjualust, sanitaar- või hügieenitarbeid; või

väljastpoolt liidu territooriumi pärit rahaliste vahendite või majandusressursside ülekandeid Süüria Kommertspanka või Süüria Kommertspanga kaudu, kui ülekanne on seotud maksega teatava kaubanduslepingu kohaselt, mis käsitleb tsiviilkasutuseks mõeldud meditsiinitarbeid, toitu, varjualust, sanitaar- või hügieenitarbeid;

tingimusel et asjaomase liikmesriigi pädev asutus on igal üksikul juhul kindlaks teinud, et nimetatud makse otseseks ega kaudseks saajaks ei ole ükski II või IIa lisasse kantud isik või üksus ning et ülekande tegemine ei ole käesoleva määrusega muul põhjusel keelatud.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni nelja nädala jooksul igast käesoleva artikli alusel loa andmisest.”

9)	Käesoleva määruse lisa lisatakse XI lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. MAZURONIS

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(2) Nõukogu otsus 2013/760/ÜVJP, 13. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 50).

(3) Määrus (EL) nr 36/2012, 18. jaanuar 2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (ELT L 16, 19.1.2012, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 1332/2013 13. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT L 335, 14.12.2013, lk 3).”

LISA

„XI LISA

Artiklis 11c osutatud kaupade kategooriate nimekiri

ex CN-kood

Toote kirjeldus

9705 00 00

1.	Üle 100 aasta vanad arheoloogilised objektid, mis on saadud

9706 00 00

—	väljakaevamistelt, maapealsetest või veealustest leidudest

—	arheoloogilistest asulakohtadest

—	arheoloogilistest kogudest

9705 00 00

9706 00 00

2.	Üle 100 aasta vanad kunsti-, ajaloo- või religioosse mälestise elemendid, mis moodustavad mälestise olulise osa, aga on sellest eraldatud

9701

3.	4. või 5. kategooriasse mittekuuluvad täielikult käsitsi tehtud pildid ja maalid mis tahes materjalist ja mis tahes materjalil (1)

9701

4.	Täielikult käsitsi maalitud akvarell-, guašš- ja pastellmaalid mis tahes materjalil (1)

6914

9701

5.	1. ega 2. kategooriasse mittekuuluvad täielikult käsitsi valmistatud mosaiigid mis tahes materjalil ja täielikult käsitsi tehtud joonistused mis tahes materjalil (1)

Grupp 49

9702 00 00

8442 50 80

6.	Originaalgravüürid, -tõmmised, -serigraafiad ja -litograafiad koos vastavate trükiplaatidega ning originaalplakatid (1)

9703 00 00

7.	1. kategooriasse mittekuuluvad originaalskulptuurid või -kujud ja originaalidega samal viisil valmistatud koopiad (1)

3704

3705

3706

4911 91 00

8.	Fotod, filmid ja nende negatiivid (1)

9702 00 00

9706 00 00

4901 10 00

4901 99 00

4904 00 00

4905 91 00

4905 99 00

4906 00 00

9.	Hällitrükised ja käsikirjad, sealhulgas maakaardid ja muusikapartituurid üksikult või kogudena (1)

9705 00 00

9706 00 00

10.	Üle 100 aasta vanad raamatud, üksikult või kogudena

9706 00 00

11.	Üle 200 aasta vanad trükitud maakaardid

3704

3705

3706

4901

4906

9705 00 00

9706 00 00

12.	Igat liiki arhiivid mis tahes kandjal ja nende säilikud, mis on üle 50 aasta vanad

9705 00 00

13.

a)	Kogud (2) ning zooloogia-, botaanika-, mineraloogia- ja anatoomiaalastest kogudest pärit esemed;

9705 00 00

b)	Ajaloolise, paleontoloogilise, etnograafilise või numismaatilise tähtsusega kogud (2)

9705 00 00

Grupid 86–89

14.	Üle 75 aasta vanad transpordivahendid

15.	Kõik muud kategooriatesse 1–14 mittekuuluvad antiikesemed

a)	vanusega 50–100 aastat:

Grupp 95

—	mänguasjad, mängud

7013

—	klaasesemed

7114

—	juveliiride valmistatud kuld- ja hõbeesemed

Grupp 94

—

mööbel

Grupp 90

—	optika-, fotograafia- või filmiseadmed

Grupp 92

—	muusikainstrumendid

Grupp 91

—	kellad ja nende osad

Grupp 44

—	puitesemed

Grupp 69

—

keraamika

5805 00 00

—	gobeläänid

Grupp 57

—

vaibad

4814

—

tapeet

Grupp 93

—

relvad

9706 00 00

b)	vanusega üle 100 aasta.

(1) Mis on vanemad kui 50 aastat ning ei kulu nende autorile.

(2) Nagu Euroopa Kohus on need määratlenud kohtuasjas 252/84 tehtud otsuses: kollektsiooniesemed ühise tollitariifistiku rubriigi 97.05 tähenduses on esemed, millel on kollektsiooni arvamiseks nõutavad omadused, st esemed, mis on suhteliselt haruldased, mida ei kasutata tavaliselt nende algse eesmärgi kohaselt, millega tehtavad äritehingud erinevad tavalisest kauplemisest samalaadsete tarbeesemetega ja mis on hinnalised.”

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1333/2013,

13. detsember 2013,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1709/2003, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 972/2006, (EÜ) nr 341/2007, (EÜ) nr 1454/2007, (EÜ) nr 826/2008, (EÜ) nr 1296/2008, (EÜ) nr 1130/2009, (EL) nr 1272/2009 ja (EL) nr 479/2010 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teavitamiskohustusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (2) on kehtestatud ühiseeskirjad, mida liikmesriigid peavad järgima komisjonile teabe ja dokumentide edastamisel. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteeme ning kinnitada teabe edastamise eest vastutavate ametiasutuste või eraisikute kasutusõigused. Määrusega (EÜ) nr 792/2009 on kehtestatud ka ühised põhimõtted, mida kohaldatakse infosüsteemide suhtes, et tagada dokumentide pikemaajaline autentsus, terviklikkus ja loetavus ning näha ette isikuandmete kaitse. Kõnealuste infosüsteemide kasutamise kohustus tuleb ette näha iga määrusega, millega kehtestatakse konkreetne teavitamiskohustus.

(2)	Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab elektrooniliselt hallata dokumente ja menetlusi komisjonisiseses töökorralduses ning ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asutustega suhtlemisel.

(3)

Kõnealuse süsteemi kaudu saab täita mitut teabevahetuse ja teavitamiskohustust, eelkõige neid, mis on sätestatud komisjoni määrustes (EÜ) nr 1709/2003, (3) (EÜ) nr 1345/2005, (4) (EÜ) nr 972/2006, (5) (EÜ) nr 341/2007, (6) (EÜ) nr 1454/2007, (7) (EÜ) nr 826/2008, (8) (EÜ) nr 1296/2008, (9) (EÜ) nr 1130/2009, (10) (EL) nr 1272/2009 (11) ja (EL) nr 479/2010 (12).

(4)	Tõhusa haldamise huvides ja saadud kogemusi arvesse võttes tuleks mõnel juhul teabevahetust ja teavitamist lihtsustada või täpsustada.

(5)

Et oliiviõlisektori turuolukorda paremini jälgida ja arvestades selles valdkonnas saadud kogemusi, on vaja selgitada teatavaid määruse (EÜ) nr 826/2008 III lisa punktis A loetletud teavitamiskohustusi. Seepärast tuleks suurendada nende andmete esitamise sagedust, mis käsitlevad prognoosi oliiviõli toodangu ja tarbimise ning lõplike varude kohta; samas tuleks teavitamiskohustust piirata nii, et see kehtiks üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes toodavad oliiviõli. Muudatust tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2014, sest sellest kuupäevast hakatakse eeldatavasti kohaldama ühise turukorralduse uut korda.

(6)	Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1709/2003, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 972/2006, (EÜ) nr 341/2007, (EÜ) nr 1454/2007, (EÜ) nr 826/2008, (EÜ) nr 1296/2008, (EÜ) nr 1130/2009, (EL) nr 1272/2009 ja (EL) nr 479/2010 vastavalt muuta.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1709/2003 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Liikmesriigid, kus asuvad riisitootjad või riisiveskid, edastavad komisjonile:

a)	enne 15. novembrit I ja II lisas esitatud teabe, mis on saadud artikli 1 punktis a ja artiklis 2 osutatud deklaratsioonides esitatud andmete kokkuvõttest;

b)	enne 15. detsembrit III lisas esitatud teabe, mis on saadud artikli 1 punktis b osutatud saagi deklaratsioonides esitatud andmete kokkuvõttest ja hinnangulisest tervete terade osast saagis.

Edastatud andmeid võib muuta kuni 15. jaanuarini.

2. Lõikes 1 ja artiklis 4 osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (13).

2)	I, II ja III lisa sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „vastavalt artikli 3 lõikele 2 järgmisele e-posti aadressile: AGRI-C2-RICE-STOCKS@CEC.EU.INT”.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1345/2005 artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (14).

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 972/2006 artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Liikmesriigid edastavad komisjonile järgmise teabe:

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul alates keeldumisest – andmed basmati riisi koguste kohta, mille impordilitsentsi taotlusi vastu ei võetud, märkides keeldumise kuupäeva ja põhjused, CN-koodi, päritoluriigi, autentsussertifikaadi välja andnud asutuse, autentsussertifikaadi numbri ning sertifikaadi omaniku nime ja aadressi;

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul alates väljastamisest – andmed basmati riisi koguste kohta, millele anti välja impordilitsentsid, märkides väljastamise kuupäeva, CN-koodi, päritoluriigi, autentsussertifikaadi välja andnud asutuse, autentsussertifikaadi numbri ning sertifikaadi omaniku nime ja aadressi;

c)	litsentsi tühistamise korral hiljemalt kahe tööpäeva jooksul alates tühistamisest andmed koguste kohta, mille ulatuses litsents tühistati, samuti tühistatud litsentside omanike nime ja aadressi;

d)	iga vabasse ringlusse laskmise kuule järgneva kuu viimasel tööpäeval – andmed koguste kohta, mis tegelikult vabasse ringlusse lubati, märkides CN-koodi, päritoluriigi, autentsussertifikaadi välja andnud asutuse ning autentsussertifikaadi numbri.

Kõnealune teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (15).

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 341/2007 artiklit 12 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „Komisjoni teavitamine ja andmete edastamine”.

2)	Lõike 2 viimane lause jäetakse välja.

3)	Lisatakse järgmine lõige 3: „3. Kõnealune teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (16).

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1454/2007 artiklile 10 lisatakse lõige 4:

„4. Lõikes 3 osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (17).

Artikkel 6

Määrust (EÜ) nr 826/2008 muudetakse järgmiselt:

1)	Artikli 35 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud teave edastatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.”

III lisa punkti A muudetakse järgmiselt:

a)	punkti b teine lõik jäetakse välja.

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Iga turustusaasta oktoobrist kuni maini edastavad oliiviõli tootvad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga kuu viieteistkümnendal kuupäeval:

i)	oma oliiviõlitoodangu hinnangulised kogused kuude lõikes alates asjaomase turustusaasta algusest kuni andmete esitamisele eelneva kuuni, viimane kaasa arvatud;

ii)	oliiviõli hinnangulise kogutoodangu ja sisetarbimise kogu turustusaasta kohta ja oliiviõli lõplikud hinnangulised varud turustusaasta lõpus.”

Artikkel 7

Määrust (EÜ) nr 1296/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	IV peatükki lisatakse artikkel 21a: „Artikkel 21a Lõigetes 3, 14 ja 16 osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (18).

2)	I lisast jäetakse välja järgmine tekst: „(vorm tuleb saata aadressil: agri-c1@ec.europa.eu)”.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1130/2009 artiklile 25 lisatakse lõige 4:

„4. Artiklites 2 ja 7 ning käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (19).

Artikkel 9

Määruse (EL) nr 1272/2009 artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Teatamiskohustuste puhul kohaldatav meetod

„1. Käesolevas määruses osutatud teave, v.a artikli 16 lõikes 7, artiklites 18 ja 45 ning artikli 56 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave, edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (20).

2. Artikli 16 lõikes 7, artiklites 18 ja 45 ning artikli 56 lõigetes 3 ja 4 osutatud teave edastatakse elektroonilisel teel vormidel, mille teeb liikmesriikidele kättesaadavaks komisjon. Teabe vorm ja sisu määratakse kindlaks näidiste alusel või meetodite abil, mille komisjon teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid kohandatakse ning ajakohastatakse pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee ja vajaduse korral asjaomaste pädevate asutuste teavitamist. Teavitamine toimub liikmesriikide määratud pädevate asutuste vastutusel.

Artikkel 10

Määrust (EL) nr 479/2010 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 7 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Artiklites 1, 3, 5 ja 7 osutatud teave edastatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (21).

2. Liikmesriigid edastavad artiklites 2, 4 ja 6 osutatud teabe elektroonilisel teel, kasutades komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud meetodeid. Teabe vorm ja sisu määratakse kindlaks näidiste alusel või meetodite abil, mille komisjon teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks. Kõnealuseid näidiseid ja meetodeid kohandatakse ning ajakohastatakse pärast määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee ja vajaduse korral asjaomaste pädevate asutuste teavitamist.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2014.

Artiklit 3 kohaldatakse aga alates 1. septembrist 2014, artikli 6 lõiget 2 alates 1. jaanuarist 2014 ja artiklit 9 alates 1. juulist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1709/2003, 26. september 2003, riisisaagi ja riisivarude deklareerimise kohta (ELT L 243, 27.9.2003, lk 92).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1345/2005, 16. august 2005, millega kehtestatakse impordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad oliiviõlisektoris (ELT L 212, 17.8.2005, lk 13).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 972/2006, 29. juuni 2006, millega sätestatakse basmati riisi impordi ning riisi päritolu kindlaksmääramise ajutise kontrollisüsteemi suhtes kohaldatavad erieeskirjad (ELT L 176, 30.6.2006, lk 53).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 341/2007, 29. märts 2007, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem (ELT L 90, 30.3.2007, lk 12).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1454/2007, 10. detsember 2007, millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused (ELT L 325, 11.12.2007, lk 69).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 826/2008, 20. august 2008, millega nähakse ette pakkumismenetluse kehtestamise ühised eeskirjad, et määrata kindlaks teatavate põllumajandustoodete eksporditoetused (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1296/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 57).

(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1130/2009, 24. november 2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2009, lk 5).

(11) Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(12) Komisjoni määrus (EL) nr 479/2010, 1. juuni 2010, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega piima- ja piimatootesektoris (ELT L 135, 2.6.2010, lk 26).

(13) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(14) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(15) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(16) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(17) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(18) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(19) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(20) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(21) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1335/2013,

13. detsember 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 29/2012 oliiviõli turustusnormide kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 29/2012 (2) on sätestatud konkreetsed turustusnormid oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamiseks jaemüügietapis.

(2)

Tootjate, ettevõtjate ja tarbijate huvides tuleks kehtestada oliiviõli turustusnormid, et tagada toote kvaliteet ja võimaldada tõhusat võitlust pettuste vastu. Sel eesmärgil tuleks täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 (3) erisätetega ning parandada turustusnormidest kinnipidamise kontrolli tõhusust.

(3)	Teaduslikud uuringud on kinnitanud, et valgus ja soojus halvendavad oliiviõli kvaliteeti. Selleks et tarbijat optimaalsetest säilitustingimustest nõuetekohaselt teavitada, peaksid etiketile olema selgelt märgitud ladustamise eritingimused.

(4)	Selleks et abistada tarbijat toodete valikul, on oluline tagada etiketil esitatava kohustusliku teabe hea loetavus. Seetõttu on asjakohane kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse etiketi peamises vaateväljas esitatava kohustusliku teabe loetavust ja teabe hulka.

(5)	Selleks et tarbija saaks veenduda toote värskuses, tuleks ette näha, et vabatahtlikku teavet saagiaasta kohta võib etiketil esitada ainult juhul, kui pakendi sisu on täies ulatuses (100 %) valmistatud vastava aasta saagist.

(6)	Lihtsustamise huvides on asjakohane ette näha, et sellise toidu märgistamisel, mida säilitatakse ainult oliiviõlis, ei pea enam märkima lisatud õli massiprotsenti toiduaine netokaalust.

(7)	Selleks et tagada kooskõla komisjoni määruse (EMÜ) nr 2568/91 (4) ja rakendusmääruse (EL) nr 29/2012 vahel, eelkõige seoses kontrollitulemuste lubatud kõikumisega, on vaja kohandada kõnealuse rakendusmääruse asjakohast sätet.

(8)

Liikmesriigid peavad kontrollima, et etiketil olevate märgete õigsus ja käesoleva määruse järgimine oleksid tagatud. Seepärast tuleks riskianalüüsi alusel tõhustada ja ühtlustada nii kontrolli selle üle, kas toote müüginimetus vastab pakendi sisule, kui ka vastavaid karistusi. Selline lähenemisviis peaks võimaldama võidelda pettuste vastu, sest kõikide liikmesriikide jaoks kehtestatakse minimaalsed kontrollinõuded ning ühtlustatakse komisjonile esitatavate aruannete nõudeid.

(9)	Liikmesriigid peaksid sätestama riikliku tasandi karistused. Ettenähtud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(10)	Liidus valmistatud ja märgistatud toodete või enne käesolevat määrust liitu imporditud selliste toodete suhtes, mis vastavad rakendusmäärusele (EL) nr 29/2012), tuleks kohaldada üleminekuaega, et ettevõtjad võiksid ära kasutada olemasolevad pakendivarud ja turustada juba pakendatud tooteid.

(11)

Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab komisjonisiseses töökorralduses ja ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asutustega suhtlemisel hallata dokumente ja menetlusi elektrooniliselt. Eeldatakse, et mitmeid rakendusmääruses (EL) nr 29/2012 sätestatud teatamiskohustusi saab täita kõnealuse süsteemi kaudu kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (5).

(12)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 29/2012 vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 29/2012 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse artiklid 4a ja 4b:

„Artikkel 4a

Artikli 1 lõikes 1 osutatud õlide puhul peab pakendile või sellele kinnitatud etiketile olema märgitud teave õli säilitamise eritingimuste, st pimedas ja jahedas säilitamise kohta.

Artikkel 4b

Artikli 3 esimeses lõigus ning, kui see on asjakohane, siis artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kohustuslikud andmed esitatakse märgistusel peamises vaateväljas, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (6) artikli 2 lõike 2 punktis 1, st samal etiketil või samale pakendile paigutatud mitmel etiketil või otse pakendil. Kõnealused kohustuslikud andmed peavad olema täielikud ja esitatud ühtse tekstina.

Artikli 5 esimesse lõiku lisatakse punkt e:

„e)	määruse (EÜ) nr 1234/2007 XVI lisa punkti 1 alapunktides a ja b osutatud õlide puhul võib saagiaasta märkida ainult juhul, kui pakendi sisu on täies ulatuses (100 %) valmistatud vastava aasta saagist.”

Artikli 6 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Välja arvatud nõukogu määrustes (EMÜ) nr 1536/92 (7) ja (EMÜ) nr 2136/89 (8) osutatud tahke toidu puhul, mida säilitatakse ainult oliiviõlis, tuleb juhul, kui artikli 1 lõikes 1 osutatud õlide olemasolu muudes kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toiduainetes on sõnade, kujundite või graafiliste kujutistena etiketil esile tõstetud mujal kui koostisosade loetelus, lisada vahetult toiduaine müüginimetuse järele artikli 1 lõikes 1 osutatud oliiviõlide kogus protsendimäärana asjaomase toiduaine netomassist.

4)	Artikli 7 teine lõige jäetakse välja.

Lisatakse artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Lähtudes määruse (EMÜ) nr 2568/91 artiklis 2a osutatud riskianalüüsist, kontrollib iga liikmesriik etiketil olevate märgete õigsust, eelkõige toote müüginimetuse vastavust pakendi sisule. Kõigi avastatud rikkumiste puhul ja juhul, kui etiketile märgitud tootja, pakendaja või müüja asub mõnes muus liikmesriigis, taotleb asjaomase liikmesriigi kontrolliasutus kontrollimist vastavalt artikli 8 lõikele 2.”

Artikli 9 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1234/2007 ja määruse (EMÜ) nr 2568/91 artikli 3 kohaldamist, näevad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise eest ette liikmesriigi tasandil tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. maiks aruande, mis sisaldab eelmise aasta kohta järgmiseid andmeid:

a)	kooskõlas artikli 8 lõikega 2 saadud kontrollitaotlused;

b)	teostatud kontrollid ning eelmisel turustusaastal alustatud, kuid veel lõpetamata kontrollid;

c)	määruse (EMÜ) nro2568/91 XXI lisas esitatud vormi kohane teave artiklis 8a osutatud kontrollide teostamise kohta;

d)	teostatud kontrollidele järgnenud meetmed ning kohaldatavad karistused.

Aruandes esitatakse osutatud teave selle kalendriaasta kohta, millal kontrollimine teostati, ning rikkumiste kategooriate kaupa. Vajaduse korral märgitakse ära kõik tekkinud erilised raskused ja ettepanekud kontrolli parandamise kohta.”

8)	Lisatakse artikkel 10a: „Artikkel 10a Käesolevas määruses osutatud teatised edastatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (9).

Artikkel 2

Rakendusmäärusele (EL) nr 29/2012 vastavaid tooteid, mis on valmistatud ja märgistatud Euroopa Liidus või on Euroopa Liitu imporditud ning mis on vabasse ringlusesse lubatud enne 13. detsembrit 2014, võib turustada kuni varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014. Käesoleva määruse artikli 1 punkti 7, milles käsitletakse rakendusmääruse (EL) nr 29/2012 artikli 10 punkti c, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 29/2012, 13. jaanuar 2012, oliiviõli turustusnormide kohta (ELT L 12, 14.1.2012, lk 14).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(4) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/91, 11. juuli 1991, oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).”

(7) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1536/92, 9. juuni 1992, millega sätestatakse tuuni- ja pelamiidikonservide ühised turustusnormid (EÜT L 163, 17.6.1992, lk 1).

(8) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2136/89, 21. juuni 1989, millega sätestatakse sardiinikonservide ühised turustusnormid ning sardiinikonservide ja sardiinikonservilaadsete toodete müüginimetused (EÜT L 212, 22.7.1989, lk 79).”

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).”

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1336/2013,

13. detsember 2013,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artiklit 69,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 78,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, (3) eriti selle artiklit 68,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu sõlmis otsusega 94/800/EÜ (4) riigihanke kokkuleppe (edaspidi „kokkulepe”). Kõnealust kokkulepet tuleks kohaldada kõigi riigihangete suhtes, mille väärtus vastab kokkuleppes sätestatud summale (edaspidi „piirmäärad”) või ületab seda ning on väljendatud Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes.

(2)

Direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ üks eesmärkidest on võimaldada hankijatel järgida direktiivide kohaldamisel ka kokkuleppes sätestatud kohustusi. Selle saavutamiseks tuleks ühtlustada kõnealustes direktiivides sätestatud selliste riigihangete piirmäärad, mida hõlmab ka kokkulepe, kokkuleppes sätestatud piirmääradega, mis on väljendatud eurodes ning on ümardatud allapoole lähima tuhandeni.

(3)	Ühtluse huvides on asjakohane ühtlustada ka need direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ piirmäärad, mida kokkulepe ei hõlma. Samas tuleks direktiivis 2009/81/EÜ sätestatud piirmäärad ühtlustada direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 16 sätestatud läbivaadatud piirmääradega.

(4)	Direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ tuleks seega vastavalt muuta,

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihankelepingute nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa „400 000 eurot” summaga „414 000 eurot”,

b)	punktis b asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”.

Artiklit 61 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse summa „400 000 eurot” summaga „414 000 eurot”,

b)	lõikes 2 asendatakse summa „400 000 eurot” summaga „414 000 eurot”.

Artikkel 2

Direktiivi 2004/18/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa „130 000 eurot” summaga „134 000 eurot”,

b)	punktis b asendatakse summa „200 000 eurot” summaga „207 000 eurot”,

c)	punktis c asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”.

Artikli 8 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”,

b)	punktis b asendatakse summa „200 000 eurot” summaga „207 000 eurot”.

3)	Artiklis 56 asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”;

4)	Artikli 63 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”.

Artikli 67 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis a asendatakse summa „130 000 eurot” summaga „134 000 eurot”,

b)	punktis b asendatakse summa „200 000 eurot” summaga „207 000 eurot”,

c)	punktis c asendatakse summa „200 000 eurot” summaga „207 000 eurot”.

Artikkel 3

Direktiivi 2009/81/EÜ artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

1)	Punktis a asendatakse summa „400 000 eurot” summaga „414 000 eurot”.

2)	Punktis b asendatakse summa „5 000 000 eurot” summaga „5 186 000 eurot”.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

(3) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.

(4) Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1337/2013,

13. detsember 2013,

milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 26 lõikes 2 on sätestatud kohustus märkida kõnealuse määruse XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri koodidega hõlmatud liha (st värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba- või kitse- ja kodulinnuliha) märgistusel päritoluriik või lähtekoht.

(2)

Tuleb leida tasakaal tarbijate teavitamise vajaduse ning ettevõtjate ja riiklike asutuste lisakulu vahel, mis lõpuks mõjutab toote lõpphinda. Mõjuhinnangus ja komisjoni tellitud uuringus vaadeldi mitmeid võimalusi, kuidas märkida päritoluriiki või lähtekohta seoses looma kõige olulisemate eluetappidega. Tulemused näitavad, et tarbijad nõuavad eelkõige teavet selle kohta, kus loom on kasvatatud. Samas nõuaks aga looma sünni kohta kohustusliku teabe esitamine uute jälgitavuse süsteemide loomist põllumajandusettevõtete tasandil, millest tulenevad vastavad kulud; samas saab märgistusel mõistliku hinnaga näidata looma tapmispaiga, mis kujutab endast tarbija jaoks väärtuslikku teavet. Seoses geograafilise tasandiga on tõendeid, et liikmesriigi või kolmanda riigi tähis oleks tarbijate jaoks kõige asjakohasem teave.

(3)

Määruses (EL) nr 1169/2011 on mõiste „päritoluriik” määratletud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklitega 23–26 (2). Loomsete saaduste puhul osutab see mõiste riigile, kus toode on täielikult saadud; kui seda mõistet kohaldatakse liha suhtes, osutatakse riigile, kus loom on sündinud, kasvatatud ja tapetud. Kui toidu tootmises on osalenud mitu riiki, siis osutab kõnealune mõiste riigile, kus tooted on läbinud viimase olulise majanduslikult põhjendatud töötlemise või toimingu. Kui seda põhimõtet järgitaks ka siis, kui liha on saadud eri riikides sündinud, kasvatatud ja tapetud loomadelt, ei oleks tarbijate jaoks teave liha päritolu kohta piisav. Seega on kõigis sellistes olukordades vaja märgistusel ette näha sellise liikmesriigi või kolmanda riigi tähis, kus loom on kasvatatud ajavahemikus, mille arvele langeb oluline osa iga liigi normaalsest kasvatustsüklist, ning sellise liikmesriigi või kolmanda riigi tähis, kus loom on tapetud. Mõistet „päritolu” tuleks kasutada sellise liha puhul, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud ning seega täielikult saadud ühes liikmesriigis või kolmandas riigis.

(4)	Kui looma on kasvatatud mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis ning üheski riigis ei ole ettenähtud kasvuperiood lõpetatud, tuleks kasvatamise kohta käsitlevad asjakohased andmed näha ette nii, et saaks paremini arvesse võtta tarbija vajadusi ja vältida märgistuse liigset keerukust.

(5)	Lisaks tuleks sätestada eeskirjad seoses pakenditega, mis sisaldavad sellistelt loomadelt saadud liha jaotustükke, kes on kasvatatud ja tapetud eri liikmesriikides või kolmandates riikides.

(6)	Sellise märgistussüsteemi puhul on vaja jälgitavuse eeskirju kõigil liha tootmise ja turustamise etappidel (tapmisest pakendamiseni), et tagada seos märgistatud liha ja sellise looma või loomade rühma vahel, kellelt kõnealune liha on saadud.

(7)	Tuleks sätestada erieeskirjad liha importimiseks sellistest kolmandatest riikidest, mille kohta märgistamiseks nõutav teave ei ole kättesaadav.

(8)	Võttes arvesse hakkliha ja lihalõikmete tootmise protsessi eripära, tuleks ettevõtjatel lubada kasutada tähiste lihtsustatud süsteemi.

(9)	Pidades silmas kaubanduslikku huvi käesoleva määruse kohaselt esitatava teabe suhtes, tuleks toidukäitlejatele anda võimalus lisada märgistusel kohustuslikele tähistele muud elemendid, mis käsitlevad liha päritolu.

(10)

Kuna määruse (EL) nr 1169/2011 asjaomaseid sätteid kohaldatakse alates 13. detsembrist 2014 ning kõnealuse määruse artikliga 47 on ette nähtud nimetatud määruse kohaste rakenduseeskirjade kohaldamine alates iga kalendriaasta 1. aprillist, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. aprillist 2015.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse määruse (EL) nr 1169/2011 XI lisas loetletud kombineeritud nomenklatuuri vastavate koodidega hõlmatud värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba- või kitseliha ning kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähist.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „toidukäitleja” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (3) artikli 3 punktis 3, mõistet „ettevõte” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) artikli 2 lõike 1 punktis c ning mõisteid „hakkliha”, „tapamaja” ja „lihalõikusettevõte” Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (5) I lisa vastavalt punktides 1.13, 1.16 ja 1.17 sätestatud tähenduses.

2. Samuti kohaldatakse järgmisi mõisteid:

a) „lihalõikmed”– väikesed lihatükid, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1169/2011 XI lisas loetletud koondnomenklatuuri koodidega, tunnistatud toidukõlblikuks ning mis tulenevad üksnes konditustamise toimingust ja tekivad rümpadest kontide eemaldamisel või liha tükeldamisel;

b) „partii”– määruse (EL) nr 1169/2011 XI lisas loetletud koondnomenklatuuri koodidega hõlmatud liha, mis on saadud ühest liigist, kondiga või kondita, tükeldatud või tükeldamata, hakitud või hakkimata, mis on lõigatud, hakitud või pakitud peaaegu samaväärsetes tingimustes.

Artikkel 3

Jälgitavus

1. Toidukäitlejad kehtestavad identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ning kasutavad seda artiklis 1 osutatud liha tootmise ja turustamise igas etapis.

2. Seda süsteemi kohaldatakse sellisel viisil, et oleks tagatud:

a)	seos liha ja looma või loomade rühmaga, kellelt see on saadud; tapmisetapis on tapamaja kohustatud vastutama kõnealuse seose eest;

b)	artiklis 5, 6 või 7 osutatud tähistega seotud teabe edastamine (vastavalt vajadusele koos lihaga) ettevõtjatele järgmistes tootmise ja turustamise etappides.

Iga toidukäitleja vastutab oma tootmise ja turustamise etapis esimeses lõigus sätestatud identifitseerimise ja registreerimise süsteemi rakendamise eest.

Toidukäitleja, kes pakendab või märgistab liha vastavalt artiklile 5, 6 või 7, peab tagama seose tarbijale või toitlustusettevõttele liha identifitseerimiseks esitatud partii koodi ja selliste liha asjaomase partii või asjaomaste partiide vahel, millest pakend või märgistatud partii koosneb. Kõik sama partii koodiga pakendid peavad vastama samadele tähistele vastavalt artiklile 5, 6 või 7.

3. Lõikes 1 osutatud süsteemiga registreeritakse vastavalt vajadusele eelkõige loomade, rümpade või jaotustükkide saabumine toidukäitleja ettevõttesse ja ettevõttest väljaviimine ning tagatakse vastavus saabumiste ja väljaviimiste vahel.

Artikkel 4

Loomade rühm

1. Artiklis 3 osutatud loomade rühma suurus vastab

a)	selliste rümpade arvule, mis rümpade tükeldamisel asjaomases lihalõikusettevõttes on üheskoos tükeldatud ja moodustavad ühe partii;

b)	selliste rümpade arvule, mis rümpade edasisel tükeldamisel või hakkimisel asjaomases lihalõikus- või lihahakkimisettevõttes moodustavad ühe partii.

2. Partii suurus ei tohi ületada ühe päeva toodangut ühes ettevõttes.

3. Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklit 7, tagavad ettevõtted, kus liha on tükeldatud või hakitud, et kõik ühe partii moodustavad rümbad vastavad loomadele, kelle liha suhtes kohaldatakse identseid märgistustähiseid vastavalt artikli 5 lõikele 1 või artikli 5 lõikele 2.

Artikkel 5

Liha märgistamine

1. Artiklis 1 osutatud sellise liha märgistus, mis on ette nähtud lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele tarnimiseks, sisaldab järgmisi andmeid:

liikmesriik või kolmas riik, kus looma kasvatati, märgitud vastavalt „Kasvatatud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)” vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

sigade puhul:

—	juhul kui looma tapavanus on rohkem kui kuus kuud, liikmesriik või kolmas riik, kus oli looma viimane, vähemalt nelja kuu pikkune kasvatamisperiood,

—	juhul kui looma tapavanus on vähem kui kuus kuud ja eluskaal vähemalt 80 kg, liikmesriik või kolmas riik, kus pärast looma 30 kg eluskaalu saavutamist oli looma viimane kasvatamisperiood,

—	juhul kui looma tapavanus on vähem kui kuus kuud ja eluskaal vähem kui 80 kg, liikmesriik või kolmas riik, kus oli looma kogu kasvatamisperiood;

ii)	lammaste ja kitsede puhul: liikmesriik või kolmas riik, kus oli looma viimane, vähemalt kuue kuu pikkune kasvatamisperiood, või juhul, kui looma tapavanus on vähem kui kuus kuud, liikmesriik või kolmas riik, kus oli looma kogu kasvatamisperiood;

iii)	kodulindude puhul: liikmesriik või kolmas riik, kus oli kodulindude viimane, vähemalt ühe kuu pikkune kasvatamisperiood, või juhul, kui kodulindude tapavanus on vähem kui üks kuu, liikmesriik või kolmas riik, kus oli kodulinnu kogu kasvatamisperiood pärast nuumamist;

b)	liikmesriik või kolmas riik, kus tapmine toimus, märgitud vastavalt „Tapetud: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)”, ning

c)	tarbijale või toitlustusettevõttele tarnitava lihapartii identifitseerimise kood.

Kui punktis a osutatud kasvatamisperioodi ei lõpetata üheski liikmesriigis või kolmandas riigis, kus looma kasvatati, asendatakse punktis a osutatud tähis järgmisega „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis” või kui loomade liha on liitu imporditud, siis „Kasvatatud: mitmes kolmandas riigis” või „Kasvatatud: mitmes ELi liikmesriigis ja kolmandas riigis”.

Kui punktis a osutatud kasvatamisperiood ei ole lõpetatud üheski liikmesriigis või kolmandas riigis, kus looma kasvatati, võib punktis a osutatud tähise asendada järgmisega: „Kasvatatud: (liikmesriikide või kolmandate riikide loetelu, kus looma kasvatati)”, kui toidukäitleja tõendab pädevale asutusele nõuetekohaselt, et looma kasvatati kõnealustes liikmesriikides või kolmandates riikides.

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud tähised võib asendada järgmisega: „Pärit: (liikmesriigi või kolmanda riigi nimi)”, kui toidukäitleja tõendab pädevale asutusele nõuetekohaselt, et artiklis 1 osutatud liha on saadud loomalt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud ühes liikmesriigis või kolmandas riigis.

3. Kui sama liigi looma või eri liiki loomade liha tükid vastavad erinevatele märgistustähistele vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning on tarbijale või toitlustusettevõttele esitatud samas pakendis, näidatakse märgistusel järgmine teave:

a)	iga liigi kohta asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide loetelu vastavalt lõikele 1 või 2;

b)	tarbijale või toitlustusettevõttele tarnitava lihapartii identifitseerimise kood.

Artikkel 6

Kolmandatest riikidest pärit liha käsitlev erand

Erandina artikli 5 lõike 1 punktist a peab artiklis 1 osutatud sellise liha puhul, mis on imporditud liidu turule viimiseks ning mille kohta ei ole kättesaadav artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud teave, olema märgitud tähis „Kasvatatud kolmandas riigis” ja „Tapetud: (sellise liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus loom on tapetud)”.

Artikkel 7

Hakkliha ja lihalõikmeid käsitlevad erandid

Erandina artikli 5 lõike 1 punktidest a ja b, artikli 5 lõikest 2 ja artiklist 6 kasutatakse seoses hakkliha ja lihalõikmetega järgmisi tähiseid:

a)	„Päritolu: EL”, kui hakkliha ja lihalõikmed on toodetud ainult sellisest lihast, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud eri liikmesriikides;

b)	„Kasvatatud ja tapetud: ELis”, kui hakkliha ja lihalõikmed on toodetud ainult sellisest lihast, mis on saadud loomadelt, kes on sündinud, kasvatatud ja tapetud eri liikmesriikides;

c)	„Kasvatatud ja tapetud: kolmandates riikides”, kui hakkliha ja lihalõikmed on toodetud ainult liitu imporditud lihast;

d)	„Kasvatatud: kolmandates riikides” ja „Tapetud: ELis”, kui hakkliha ja lihalõikmed on toodetud ainult sellisest lihast, mis on saadud loomadelt, kes on tapaloomadena liitu imporditud ja tapetud ühes ja samas või mitmes eri liikmesriigis;

„Kasvatatud ja tapetud: ELis ja kolmandates riikides” kui hakkliha ja lihalõikmed on toodetud:

i)	lihast, mis on saadud loomadelt, kes on kasvatatud ja tapetud ühes ja samas või mitmes eri liikmesriigis, ning liitu imporditud lihast, või

ii)	lihast, mis on saadud liitu imporditud loomadelt, kes on tapetud ühes ja samas või mitmes eri liikmesriigis.

Artikkel 8

Vabatahtlik lisateave märgistusel

Toidukäitlejad võivad täiendada artiklis 5, 6 või 7 osutatud andmeid liha päritolu käsitleva lisateabega.

Esimeses lõigus osutatud lisateave ei tohi olla vastuolus artiklis 5, 6 või 7 osutatud tähistega ning peab vastama määruse (EL) nr 1169/2011 V peatükis sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2015. Seda ei kohaldata sellise liha suhtes, mis on õiguspäraselt liidu turule lastud enne 1. aprilli 2015, kuni asjaomaste varude ammendamiseni.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(2) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1339/2013,

13. detsember 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	200,7
	MA	80,3
	TN	120,9
	TR	88,6
	ZZ	122,6
0707 00 05	AL	41,5
	MA	141,7
	TR	139,6
	ZZ	107,6
0709 93 10	MA	147,0
	TR	150,4
	ZZ	148,7
0805 10 20	AR	27,1
	TR	58,5
	UY	27,9
	ZA	59,2
	ZW	19,7
	ZZ	38,5
0805 20 10	MA	61,5
0805 20 10	ZZ	61,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	108,1
	JM	139,0
	TR	70,0
	ZZ	105,7
0805 50 10	TR	60,1
0805 50 10	ZZ	60,1
0808 10 80	BA	78,8
	CN	82,7
	MK	28,7
	NZ	153,0
	US	122,6
	ZZ	93,2
0808 30 90	TR	121,5
	US	237,6
	ZZ	179,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1340/2013,

13. detsember 2013,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. detsembrist 2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 16. detsembrist 2013 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. detsembrist 2013 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. detsembrist 2013

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (eurot/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

—	2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

29.11.2013-12.12.2013

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)
	Pehme nisu (1)	Maisiterad	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—
Noteering	198,29	124,87	—	—	—
FOB-hind Ameerika Ühendriikides	—	—	217,73	207,73	187,73
Lahe lisatasu	—	24,29	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	48,84	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	18,08 eurot/t
Lasti veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	52,28 eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/32

NÕUKOGU OTSUS,

2. detsember 2013,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht seoses otsustega, millega rakendatakse riigihankelepingu muutmise protokolli teatavaid sätteid

(2013/756/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Läbirääkimisi WTO riigihankelepingu („1994. aasta riigihankeleping”) läbivaatamise üle alustati 1999. aasta jaanuaris vastavalt 1994. aasta riigihankelepingu XXIV artikli lõike 7 punktidele b ja c.

(2)	Läbirääkimisi juhtis komisjon, konsulteerides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigega 3 asutatud erikomiteega.

(3)

Kõnealustel läbirääkimistel jõuti 30. märtsil 2012 kokkuleppele 1994. aasta riigihankelepingu muutmise protokollis („protokoll”), samuti seitsmes otsuses, mis riigihankekomitee vastu võtab, et protokolli teatavaid sätteid saaks kohaldama hakata kohe pärast selle jõustumist. Nimetatud otsused on järgmised: i) riigihankekomitee otsus lepingu XIX ja XXII artikli kohaste teatamisnõuete kohta; ii) riigihankekomitee otsus tööprogrammide vastuvõtmise kohta; iii) riigihankekomitee otsus VKEsid käsitleva tööprogrammi kohta; iv) riigihankekomitee otsus statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi kohta; v) riigihankekomitee otsus säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi kohta; vi) riigihankekomitee otsus tööprogrammi kohta, milles käsitletakse väljajätmisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades; vii) otsus rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi kohta (edaspidi ühiselt „otsused”).

(4)	30. märtsil 2012 saavutatud kokkuleppe jõustamise menetlus näeb ette, et riigihankekomitee teeb oma esimesel istungil pärast protokolli jõustumist otsuse, millega kinnitatakse otsuste vastuvõtmist ja nende jõustumist protokolli jõustumise päevast.

(5)	Kuivõrd otsustega lihtsustatakse läbivaadatud 1994. aasta riigihankelepingu põhimõtete rakendamist ja toetatakse diskrimineerivate tavade kõrvaldamist, lihtsustatakse nende otsustega riigihangete edasist avamist.

(6)	On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht seoses otsustega, mis rakendavad teatavaid protokolli sätteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees, on kinnitada järgmiste otsuste vastuvõtmist:

i)	riigihankekomitee otsus lepingu XIX ja XXII artikli kohaste teatamisnõuete kohta;

ii)	riigihankekomitee otsus tööprogrammide vastuvõtmise kohta;

iii)	riigihankekomitee otsus VKEsid käsitleva tööprogrammi kohta;

iv)	riigihankekomitee otsus statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi kohta;

v)	riigihankekomitee otsus säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi kohta;

vi)	riigihankekomitee otsus tööprogrammi kohta, milles käsitletakse väljajätmisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades;

vii)	otsus rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi kohta,

ning nõustuda nende otsuste jõustumisega 1994. aasta riigihankelepingu muutmise protokolli jõustumise kuupäevast.

Kõnealuse seisukoha esitab komisjon.

Otsuste tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GUSTAS

LISA

Lisa A

Riigihankekomitee otsus lepingu XIX ja XXII artikli kohaste teatamisnõuete kohta …

Lisa B

Riigihankekomitee otsus tööprogrammide vastuvõtmise kohta …

Lisa C

Riigihankekomitee otsus VKEsid käsitleva tööprogrammi kohta …

Lisa D

Riigihankekomitee otsus statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi kohta …

Lisa E

Riigihankekomitee otsus säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi kohta …

Lisa F

Riigihankekomitee otsus tööprogrammi kohta, milles käsitletakse väljajätmisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades …

Lisa G

Riigihankekomitee otsus rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi kohta …

LISA A

Riigihankekomitee otsus lepingu XIX ja XXII artikli kohaste teatamisnõuete kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

VÕTTES ARVESSE käesoleva lepingu seisukohast oluliste õigus- ja haldusnormide, sealhulgas lepingu XXII artikli lõikega 5 nõutud muudatuste läbipaistvuse tähtsust,

VÕTTES ARVESSE ka vastavalt lepingu XIX artiklile käesoleva lepingu I liite lepinguosaliste lisadega hõlmatud hankijate täpsete loetelude pidamise tähtsust,

TUNNISTADES, ET lepinguosalistel on probleeme komitee õigel ajal teavitamisega lepingu seisukohast oluliste õigus- ja haldusnormide muudatustest, nagu nõutud lepingu XXII artikli lõikega 5, ning I liite lisade kavandatud korrigeerimisest, nagu nõutud lepingu XIX artikli lõikega 1,

VÕTTES ARVESSE, ET lepingu XIX artiklis eristatakse kavandatud korrigeerimistest teatamist, millega ei muudeta lepinguga kehtestatud omavahel kokku lepitud reguleerimisala, ning teatamist muudest I liite vastavate lisade kavandatud muudatustest,

TUNNISTADES, ET tehnoloogia areng on võimaldanud paljudel lepinguosalistel kasutada elektroonilisi vahendeid riigihankekorra kohta teabe andmiseks ja lepinguosaliste teavitamiseks kõnealuse korra muutmisest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Iga-aastane õigus- ja haldusnormide muutmisest teatamine

Kui lepinguosaline kasutab ametlikult selleks määratud elektroonilist meediat, kus on esitatud lingid käesoleva lepingu seisukohast olulistele kehtivatele õigus- ja haldusnormidele, ning tema õigus- ja haldusnormid on kättesaadavad ühes WTO ametlikus keeles, ning kui kõnealused meediakanalid on loetletud II liites, võib lepinguosaline täita XXII artikli lõike 5 nõuet, teatades komiteele igal aastal aasta lõpuks kõigist muudatustest, välja arvatud juhul, kui kõnealused muudatused on olulised, st need võivad mõjutada lepinguosalise lepingust tulenevaid kohustusi ning sellistel juhtudel esitatakse teade viivitamata.

2.	Lepinguosalistel on võimalik iga-aastast lepinguosalisepoolset teavitamist arutada komitee järgmise aasta esimesel mitteametlikul kohtumisel.

I liites lepinguosalise lisade kavandatud korrigeerimine

I liites lepinguosaliste lisade järgmisi muudatusi käsitatakse käesoleva lepingu XIX artikli kohaselt korrigeerimisena:

a)	muutus hankija nimes;

b)	lisas loetletud ühe või mitme hankija ühinemine ning

c)	lisas loetletud hankija jagunemine kaheks või enamaks hankijaks, kes kõik lisatakse samas lisas loetletud hankijatele.

4.	I liites lepinguosalise lisade lõikega 3 hõlmatud kavandatud korrigeerimiste korral teavitab lepinguosaline komiteed iga kahe aasta järel alates kehtiva (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumisest.

Lepinguosaline võib teavitada komiteed vastuväitest kavandatud korrigeerimisele 45 päeva jooksul alates teate edastamisest lepinguosalistele. Vastavalt XIX artikli lõikele 2 selgitab lepinguosaline vastuväite esitamisel selle põhjuseid, sealhulgas põhjuseid, miks ta usub, et kavandatud korrigeerimine mõjutaks lepingus omavahel kokku lepitud reguleerimisala, ning seetõttu ei kohaldata kavandatud korrigeerimise suhtes lõiget 3. Kui puuduvad kirjalikult esitatud vastuväited, jõustub kavandatud korrigeerimine XIX artikli lõike 5 punkti a kohaselt 45 päeva pärast teate edastamist.

6.	Nelja aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist vaatavad lepinguosalised läbi otsuse toimimise ja tõhususe ning vajaduse korral kohandavad seda.

LISA B

Riigihankekomitee otsus tööprogrammide vastuvõtmise kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET vastavalt XXII artikli lõike 8 punktile b võib komitee võtta vastu otsuse, milles loetletakse täiendavad tööprogrammid, mille komitee peab ellu viima, et lihtsustada lepingu rakendamist ja lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Tööprogrammide loetelule lisatakse järgmised tööprogrammid, mille kallal komitee jätkab tööd:

a)	avaliku ja erasektori partnerluste kasutamise, läbipaistvuse ja õigusraamistike läbivaatamine ning nende suhe lepinguga hõlmatud hangetega;

b)	asjade ja teenuste ühise nomenklatuuri koostamise eelised ja puudused ning

c)	standardteate väljatöötamise eelised ja puudused.

2.	Komitee töötab iga kõnealuse tööprogrammi ulatuse ja ajakava välja hilisemal kuupäeval.

3.	Komitee vaatab käesoleva programmide loetelu korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab seda.

LISA C

Riigihankekomitee otsus VKEsid käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta (VKEd),

TUNNISTADES VKEde riigihangetes osalemise lihtsustamise tähtsust ning

TUNNISTADES, ET lepinguosalised on XXII artikli lõikes 6 leppinud kokku, et nad püüavad mitte kehtestada avatud hankemenetlust diskrimineerivaid meetmeid ega jätkata nende kasutamist,

VÕTAB SEOSES VKEdega VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1. VKEsid käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee VKEsid käsitleva tööprogrammi. Komitee vaatab läbi VKEsid käsitlevad meetmed ja põhimõtted, mida lepinguosalised kasutavad riigihangetes VKEde osalemise toetamiseks, edendamiseks, soodustamiseks või lihtsustamiseks, ning koostavad kõnealuse läbivaatamise tulemuste kohta aruande.

2. VKEdega seotud diskrimineerivate meetmete vältimine

Lepinguosalised väldivad selliste diskrimineerivate meetmete kehtestamist, millega eelistatakse kodumaiseid VKEsid, ning tõkestavad selliste meetmete ja põhimõtete kehtestamist ühinevate lepinguosaliste poolt.

3. Läbipaistvusprogramm ja VKEde uuring

3.1 Läbipaistvusprogramm

Pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist need lepinguosalised, kes säilitavad I liites erisätted VKEde kohta, sealhulgas erandid, teatavad komiteele sellistest meetmetest ja põhimõtetest. Teade peaks sisaldama meetmete ja põhimõtete täielikku kirjeldust, asjakohast õigusraamistikku koos meetmete ja põhimõtete toimimisega ning selliste meetmetega hõlmatud hangete maksumust. Lisaks teatavad kõnealused lepinguosalised vastavalt lepingu XXII artikli lõikele 5 komiteele kõigist olulistest muudatustest sellistes meetmetes ja põhimõtetes.

3.2 VKEde uuring

Komitee teeb lepinguosaliste hulgas uuringu, paludes küsimustikule vastates anda teavet seoses meetmete ja poliitikaga, mida kasutatakse, et toetada, edendada, soodustada või lihtsustada VKEde osalemist riigihangetes. Küsimustikuga peaks kõigilt lepinguosalistelt küsitama järgmist teavet:

i)	lepinguosalise kasutatud meetmete ja põhimõtete kirjeldus, sealhulgas meetmete ja poliitika majanduslikud, sotsiaalsed ja muud eesmärgid, ning kuidas neid hallatakse;

ii)	kuidas lepinguosaline määratleb VKEd;

iii)	mil määral on lepinguosalisel olemas spetsiaalsed ametid või asutused, kes toetavad VKEsid seoses riigihangetega;

iv)	riigihangetes osalemise tase väljendatuna nii VKEdega sõlmitud lepingute maksumuse kui ka arvuna;

v)	VKEde allhankemeetmete ja -põhimõtete kirjeldus, sealhulgas allhanke eesmärgid, tagatised ja ajendid;

vi)	SMEde ühispakkumuste esitamises (koos teiste suurte või väikeste tarnijatega) osalemise lihtsustamine;

vii)

meetmed ja põhimõtted, mille eesmärk on anda VKEdele võimalusi riigihangetes osalemiseks (nt riigihangete teabe suurem läbipaistvus ja VKEdele parem kättesaadavus, lihtsustades hankemenetluses osalemiseks kvalifitseerumist, vähendades lepingumahtusid ning tagades asjade tarnimisel ja teenuste osutamisel õigeaegse tasumise), ning

viii)

riigihankemeetmete ja põhimõtete kasutamine VKEdes innovatsiooni soodustamiseks.

VKEde uuringu koostamine WTO sekretariaadi poolt

WTO sekretariaat määrab kõigile lepinguosalistele tähtaja küsimustiku vastuste saatmiseks WTO sekretariaati. Pärast vastuste saamist koostab sekretariaat kokkuvõtte ning saadab vastused ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole veel vastanud.

c)	Lepinguosalistevaheline teabevahetus seoses VKEde küsimustiku vastustega WTO sekretariaadi koostatud dokumendi alusel määrab komitee tähtaja küsimuste esitamiseks, lisateabe taotlemiseks ja kommentaaride saatmiseks teise lepinguosalise vastuste kohta.

4. VKEde uuringu tulemuste hindamine ja nende rakendamine

4.1 VKEde uuringu tulemuste hindamine

Komitee määrab kindlaks meetmed ja põhimõtted, mida ta peab parimaks tavaks, millega toetada ja lihtsustada lepinguosaliste VKEde osalemist riigihangetes, ning koostab aruande, milles on esitatud meetmete ja poliitika parimad tavad ning muude meetmete loetelu.

4.2 VKEde uuringu tulemuste rakendamine

a)	Lepinguosalised toetavad uuringutulemuste hindamise käigus tuvastatud parimate tavade vastuvõtmist, et soodustada ja lihtsustada lepinguosaliste VKEde osalemist riigihangetes.

b)	Seoses muude meetmetega julgustab komitee neid lepinguosalisi, kes säilitavad kõnealused meetmed, vaatama need läbi, et kõrvaldada sellised meetmed või kohaldada neid ka teiste lepinguosaliste VKEde suhtes. Kõnealused lepinguosalised teavitavad komiteed läbivaatamise tulemustest.

c)	Lepinguosalised, kes säilitavad muid meetmeid, lisavad selliste meetmetega seotud hangete maksumuse nendele andmetele, mille nad esitavad komiteele vastavalt lepingu XVI artikli lõikele 4.

d)	Lepinguosalised võivad taotleda selliste muude meetmete käsitlemist lepingu XXII artikli lõike 7 kohastel tulevastel läbirääkimistel. Kõnealustesse taotlustesse suhtub need meetmed säilitav lepinguosaline positiivselt.

5. Läbivaatamine

Kaks aastat pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist vaatab komitee läbi parimate tavade mõju lepinguosaliste VKEde osalemise suurendamisele riigihangetes ning kaalub, kas muud tavad parandaksid VKEde osalemist veelgi. Komitee võib kaaluda ka muude meetmete mõju teiste lepinguosaliste VKEde osalemisele nende lepinguosaliste riigihangetes, kes säilitavad sellised meetmed.

LISA D

Riigihankekomitee otsus statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (edaspidi „leping”) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas tööprogrammi statistiliste andmete kogumise ja esitamise kohta,

VÕTTES ARVESSE riigihankelepingu (leping) XVI artikli lõike 4 kohase statistiliste andmete kogumise ja esitamise tähtsust käesoleva lepinguga hõlmatud hangete läbipaistvuse tagamisel,

VÕTTES ARVESSE, ET statistilised andmed, mis kajastavad seda, mil määral lepinguosalised hangivad lepinguga hõlmatud asju ja teenuseid teistelt lepinguosalistelt, võiksid olla oluliseks vahendiks, millega julgustada teisi WTO liikmeid lepinguga ühinema,

TUNNISTADES üldisi probleeme, millega lepinguosalised riigihangete valdkonnas andmete kogumisel ja eriti käesoleva lepingu alusel hangitavate asjade ja teenuste päritoluriigi määramisel kokku puutuvad, ning

TUNNISTADES, ET lepinguosalised kasutavad lepingu XVI artikli lõike 4 aruandlusnõuete täitmiseks statistiliste andmete kogumiseks eri meetodeid ning nad võivad kasutada eri meetodeid keskvalitsusasutuste ja keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste jaoks andmete kogumisel,

VÕTAB SEOSES STATISTILISTE ANDMETE KOGUMISE JA ESITAMISEGA VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1. Statistiliste andmete kogumise ja esitamise tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi statistiliste andmete kogumise ja esitamise kohta. Komitee vaatab läbi, kuidas lepinguosalised statistilisi andmeid koguvad ja esitavad, kaalub nende ühtlustamise võimalusi ja koostab tulemuste kohta aruande.

2. Andmete esitamine lepinguosaliste poolt

Komitee lepib kokku kuupäevas, milleks iga lepinguosaline esitab komiteele järgmise teabe seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hanget käsitlevate statistiliste andmetega:

selle meetodi kirjeldus, mida ta kasutab selliste statistiliste andmete kogumiseks, hindamiseks ja esitamiseks, mis ületavad lepingus sätestatud piirväärtused või jäävad neist allapoole, ning selliste hangete kohta, mida on kirjeldatud VKEde tööprogrammi punkti 4.2 alapunktis c, sealhulgas see, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hangete puhul põhinevad andmed sõlmitud lepingute kogumaksumusel või vastava perioodi hangete kogukuludel;

b)	kas kogutud statistilised andmed sisaldavad hangitud asjade ja teenuste päritoluriiki, ja kui sisaldavad, kuidas ta määrab kindlaks või hindab päritoluriiki, ning tehnilised takistused päritoluriigi kohta andmete kogumisel;

c)	selgitus statistilistes aruannetes kasutatud liigituse kohta ning

d)	andmeallikate kirjeldus.

3. Esitatud andmete koondamine

Sekretariaat koondab esitatud andmed ning edastab esitatud andmed ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole andmeid esitanud.

4. Soovitused

Komitee vaatab lepinguosaliste esitatud andmed läbi ja teeb soovitusi seoses järgmisega:

a)	kas lepinguosalised peaksid võtma statistiliste andmete kogumiseks vastu ühise meetodi;

b)	kas lepinguosalised saavad standardida komiteele esitatud statistiliste andmete liigitust;

c)	käesoleva lepinguga hõlmatud asjade ja teenuste päritoluriigi kohta andmete kogumist lihtsustavad vahendid ning

d)	riigihankeid käsitlevate andmete esitamisega seotud muud tehnilised küsimused, mille on tõstatanud mis tahes lepinguosaline.

5. Komitee töötab vajaduse korral välja soovitused seoses järgmisega:

a)	statistilise aruandluse võimalik ühtlustamine eesmärgiga lisada WTO iga-aastasesse aruandlusesse andmed riigihangete kohta;

b)	lepinguga ühinemas olevatele WTO liikmetele sekretariaadi poolt pakutav tehniline abi seoses statistilise aruandlusega ning

c)	vahendid, millega tagatakse, et lepinguga ühinevatel WTO liikmetel on piisavad vahendid statistiliste andmete kogumise ja esitamise nõuete täitmiseks.

6. Andmeanalüüs

Komitee kaalub, kuidas võib lepinguosaliste poolt igal aastal sekretariaadile esitatud statistilisi andmeid kasutada edasiseks analüüsiks, et muuta paremini arusaadavaks lepingu majanduslik tähtsus, sealhulgas piirmäärade mõju lepingu toimimisele.

LISA E

Riigihankekomitee otsus säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET riigihankelepingu (leping) XXII artikli lõike 8 punktiga a on ette nähtud, et lepinguosalised võtavad vastu ja vaatavad korrapäraselt läbi tööprogrammi, sealhulgas säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi,

TUNNISTADES, ET mitu lepinguosalist on välja töötanud riikliku ja sellest madalama tasandi säästva hankimise poliitika,

KINNITADES selle tagamise tähtsust, et kõik hanked korraldatakse mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete alusel, nagu kajastatud lepingus,

VÕTAB SEOSES SÄÄSTVA HANKIMISEGA VASTU TÖÖPROGRAMMI:

1. Säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee säästvat hankimist käsitleva tööprogrammi.

2. Tööprogrammis tuleb käsitleda teemasid, mis hõlmavad järgmist:

a)	säästva hankimise eesmärgid;

b)	kuidas säästva hankimise kontseptsioon on riikliku ja sellest madalama tasandi hankepoliitika osa;

c)	kuidas säästvat hankimist saab rakendada viisil, mis vastab hinna ja kvaliteedi parima suhte põhimõttele, ning

d)	kuidas säästvat hankimist saab rakendada viisil, mis vastab lepinguosaliste rahvusvahelise kaubanduse kohustustele.

3. Komitee määrab kindlaks meetmed ja põhimõtted, mida ta peab säästvaks hankimiseks, viisil, mis vastab hinna ja kvaliteedi parima suhte põhimõttele ja lepinguosaliste rahvusvahelise kaubanduse kohustustele, ning koostab aruande, kus on loetletud meetmete ja poliitika parimad tavad.

LISA F

Riigihankekomitee otsus tööprogrammi kohta, milles käsitletakse väljajtämisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

TUNNISTADES, ET lepinguosalised on lepingu I liite asjaomastes lisades (väljajätmised ja piirangud) esitanud väljajätmised ja piirangud,

TUNNISTADES riigihangetega seoses läbipaistvate meetmete tähtsust ning

VÕTTES ARVESSE lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud tulevastel läbirääkimistel väljajätmiste ja piirangute järkjärgulise vähendamise ja kõrvaldamise tähtsust,

VÕTAB SEOSES VÄLJAJÄTMISTE JA PIIRANGUTEGA LEPINGUOSALISTE LISADES VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1. Väljajätmisi ja piiranguid käsitleva tööprogrammi algatamine

Komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi, milles käsitletakse väljajätmisi ja piiranguid lepinguosaliste lisades, et:

a)	suurendada läbipaistvust seoses lepingu I liite lepinguosaliste lisades määratletud väljajätmiste ja piirangute ulatuse ja mõjuga ning

b)	anda väljajätmiste ja piirangute kohta teavet, et lihtsustada lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi.

2. Läbipaistvusprogramm

Iga lepinguosaline esitab komiteele kuue kuu jooksul pärast tööprogrammi algatamist loetelu järgmisest:

a)	riigipõhised väljajätmised, mis ta säilitab lepingu I liite oma lisades, ning

kõik muud lepingu I liite tema lisades täpsustatud väljajätmised ja piirangud, mis kuuluvad lepingu II artikli lõike 2 punkti e reguleerimisalasse, välja arvatud väljajätmised või piirangud, mis on VKEsid käsitlevas tööprogrammis läbivaatamisel või kui lepinguosalisel on kohustus järk-järgult kõrvaldada lepingu I liite lisast väljajätmine või piirang.

3. Esitatud andmete koondamine

Sekretariaat koondab esitatud andmed ning edastab esitatud andmed ja kokkuvõtte lepinguosalistele. Sekretariaat lisab nende lepinguosaliste nimekirja, kes ei ole andmeid esitanud.

4. Lisateabe taotlemine

Kõik lepinguosalised võivad korrapäraselt taotleda lisateavet mis tahes väljajätmise või piirangu kohta, mis kuulub lõike 2 punktide a ja b reguleerimisalasse, sealhulgas meetmete kohta, mis kuuluvad mis tahes väljajätmise või piirangu kohaldamisalasse, nende õigusraamistiku, rakenduspoliitika ja -tavade kohta ning kõnealuste meetmete alusel korraldatud hanke maksumuse kohta. Kõnealuse taotluse saanud lepinguosaline esitab taotletud teabe viivitamata.

5. Lisateabe koondamine

Sekretariaat koondab lisateabe seoses iga lepinguosalisega ja edastab selle lepinguosalistele.

6. Teabe läbivaatamine komitee poolt

Lepingu XXI artikli lõike 3 punktiga a ette nähtud iga-aastasel koosolekul vaatab komitee läbi lepinguosaliste esitatud teabe, et teha kindlaks, kas see

a)	on võimalikult läbipaistev lepingu I liites lepinguosaliste lisades kindlaks määratud väljajätmiste ja piirangute osas ning

b)	annab piisavalt teavet, et lihtsustada lepingu XXII artikli lõikega 7 ette nähtud läbirääkimisi.

7. Uus lepinguosaline

Uus lepinguosaline, kes ühineb lepinguga, esitab komiteele lõikes 2 osutatud loetelu kuue kuu jooksul pärast ühinemist.

LISA G

Riigihankekomitee otsus rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi kohta

30. märtsi 2012. aasta otsus

RIIGIHANKEKOMITEE,

MÄRKIDES, ET lepingu X artikli lõikega 1 on ette nähtud, et hankija „ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid takistusi rahvusvahelises kaubanduses”,

MÄRKIDES, ET lepingu III artikli lõike 2 punktiga a ei takistata lepinguosalisi kehtestamast või jõustamast meetmeid, mida on vaja, et kaitsta avalikku julgeolekut, tingimusel et kõnealuseid meetmeid ei kohaldata nii, et need kujutaks endast arbitraaži- või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit,

TUNNISTADES vajadust tasakaalustatud lähenemisviisi järele avaliku julgeoleku ja rahvusvahelises kaubanduses ebavajalike takistuste vahel,

TUNNISTADES, ET lepinguosaliste poolt seoses avaliku julgeolekuga kasutatavate tavade erinevustel võib olla negatiivne mõju lepingu toimimisele,

VÕTAB SEOSES JULGEOLEKUNÕUETEGA VASTU JÄRGMISE TÖÖPROGRAMMI:

1.	Rahvusvaheliste hangete julgeolekunõudeid käsitleva tööprogrammi algatamine: komitee esimesel kohtumisel pärast praeguse (1994. aasta) lepingu muutmise protokolli jõustumist algatab komitee tööprogrammi rahvusvaheliste hangete julgeolekunõuete kohta.

Tööprogrammis tuleb parima tava jagamiseks käsitleda teemasid, mis hõlmavad järgmist:

a)	kuidas lepinguosalise õigusnormides ja lepingu rakendamist hankijate poolt käsitlevates suunistes on käsitletud avaliku julgeolekuga seotud probleeme;

b)	seos X artikli kohaste tehniliste kirjelduste ja lepingu III artikli kohase avaliku julgeoleku ning 1. liites esitatud lepinguosaliste lisade vahel;

c)	parimad tavad, mis võib vastu võtta, et kaitsta avalikku julgeolekut, võttes arvesse X artikli sätteid tehniliste kirjelduste ja hankedokumentide kohta.

3.	Komitee töötab iga lõikes 2 täpsustatud teema kohta välja selle ulatuse ja ajakava. Komitee koostab aruande, kus tehakse kokkuvõte kõnealuste teemade analüüsi tulemuste kohta ning nimetatakse lõike 2 punktis c täpsustatud parimad tavad.

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/46

NÕUKOGU OTSUS,

10. detsember 2013,

millega tehakse kindlaks, et Poola ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid

(2013/758/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 126 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)	Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)

Nõukogu otsustas 7. juulil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu („asutamisleping”) artikli 104 lõikega 6, et Poolal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas talle soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (1) artiklile 3. Et vähendada valitsemissektori eelarvepuudujääki usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil kontrollväärtuseni 3 % SKPst või alla selle, soovitati Poola ametiasutustel 2009. aastal kavakohaselt rakendada stimuleerivaid fiskaalmeetmeid; tagada, et eelarve keskmine struktuurne kohandamine oleks alates 2010. aastast vähemalt 1¼ % SKPst aastas; töötada välja üksikasjalikud meetmed, et 2012. aastaks vähendada eelarvepuudujääk alla kontrollväärtuse; ning käivitada reformid, millega piiratakse järgmistel aastatel jooksvate esmaste kulutuste tegemist. Nõukogu määras tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 7. jaanuari 2010.

(4)

3. veebruaril 2010 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni 2009. aasta sügisprognoosi andmeil on Poola nõukogu 7. juuli 2009. aasta soovituse kohaselt võtnud vajalikud meetmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi viimiseks allapoole ELi toimimise lepingus sätestatud kontrollväärtust, ja asus seisukohale, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole seepärast vaja rohkem meetmeid võtta. 2011. aasta sügisprognoosi põhjal leidis komisjon aga, et Poola ei paistnud eesmärke saavutavat, ja palus võtta täiendavaid meetmeid, mida Poola ka tegi ja millest ta teatas avalikult 10. jaanuariks 2012 avalikult teatas. 11. jaanuaril 2012 kinnitas komisjon, et Poola ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi tähtaegseks ja jätkusuutlikuks korrigeerimiseks ning et Poola suhtes kohaldatava ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei tulnud tol ajal võtta täiendavaid meetmeid.

(5)

21. juunil 2013 jõudis nõukogu järeldusele, et Poola on võtnud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud tõsiseid majandussündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, ning esitas läbivaadatud soovitused (2). Seega vastas Poola määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad pikendada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega. Nõukogu soovitas Poolal korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2014. aastaks. Nõukogu soovitas veel, et Poolal tuleks täita valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid – 2013. aastal 3,6 % SKPst ja 2014. aastal 3,0 % SKPst –, mis on kooskõlas komisjoni 2013. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohase aastase struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega 2013. aastal vähemalt 0,8 % SKPst ja 2014. aastal vähemalt 1,3 % SKPst. Nõukogu soovitas, et Poola peaks kõrvalekaldumatult rakendama juba vastuvõetud meetmed ning täiendama neid uute meetmetega, mis on piisavad, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk 2014. aastaks. Nõukogu soovitas samuti, et Poola peaks kasutama kõiki ettenägematuid tulusid puudujäägi vähendamiseks. Nõukogu kehtestas tähtajaks, milleks Poolal tuli võtta tõhusad meetmed ja esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 4a üksikasjalik eesmärkide saavutamiseks kavandatud konsolideerimisstrateegia, 1. oktoobri 2013.

(6)

2. oktoobril 2013 esitas Poola aruande tõhusate meetmete kohta. Aruande aluseks olev makromajanduslik stsenaarium sarnaneb 2013. aasta lähenemisprogrammi aluseks olnud stsenaariumile. Kui aastatel 2001–2011 oli SKP keskmine reaalkasv 4 % aastas, siis 2012. aastal majandustegevus aeglustus ja kasvumäär oli 1,9 %. Tõhusate meetmete aruande aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et 2013. aastal aeglustub SKP reaalkasv veelgi, 1,5 %ni, ning kasv hoogustub alles 2014. ja 2015. aastal, kui reaalne SKP kasvab vastavalt 2,5 % ja 3,8 %. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt peaks reaalne SKP kasvama 2013. aastal 1,3 %; 2014. aastal kiireneb kasv 2,5 %ni ja 2015. aastal 2,9 %ni. Poola ametiasutuste prognoosiga võrreldes on komisjon pessimistlikum sisenõudluse kasvu suhtes prognoosiperioodil, eelkõige eratarbimise ja erasektori investeeringute suhtes.

(7)

Poola ametiasutused prognoosivad 2013. aastal valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 4,8 % SKPst, võrreldes 3,9 %ga SKPst 2012. aastal. See on nõrgem tulemus, kui 2013. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud 3,5 % SKPst, ning selle põhjuseks on tulude märkimisväärne alalaekumine (1,2 % SKPst) ja kulude ületamine mahus 0,1 % SKPst. 2014. aastaks prognoosib Poola rahandusministeerium ülejääki 4,5 % SKPst kavandatava pensionireformi mõjul, millega eelkõige kaasneb varade ühekordne ülekandmine 8,5 % väärtuses SKPst. 2015. aastaks prognoositakse taas eelarvepuudujääki 3 % ulatuses SKPst.

(8)

2013. ja 2014. aasta puhul on komisjoni ja Poola ametiasutuste prognoosid sarnased. Ka komisjoni prognoosis oodatakse 2013. aastaks puudujääki 4,8 % SKPst. Puudujäägi suurenemine võrreldes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse baasstsenaariumis esitatud 3,9 %ga SKPst tuleneb peamiselt tulude alalaekumisest. 2014. aastaks prognoositakse kavandatava pensionireformi mõjul valitsemissektori eelarveülejääki (4,6 % SKPst). 2015. aasta puhul on komisjon Poola ametiasutustest pessimistlikum ning prognoosib valitsemissektori eelarvepuudujäägiks 3,3 % SKPst. 0,3 %ne vahe tuleneb peamiselt nii väiksematest jooksvatest tuludest, kuna SKP nominaalkasvu prognoos on tagasihoidlikum, kui ka valitsemissektori suurematest vahetarbimise kuludest. Puudujäägieesmärkide saavutamist ohustavad rakendamisega seotud riskid.

(9)

Nii Poola ametiasutuste kui ka komisjoni prognoosi kohaselt jääb valitsemissektori koguvõlg kogu vaatlusalusel perioodil alla kontrollväärtuse 60 %. Komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb võla suhe SKPsse 55,6 %lt 2012. aastal 51 %-le 2014. aastal, mis tuleneb peamiselt pensionifondide varade ülekandmisest 8,5 % ulatuses SKPst, ning suureneb 2015. aastal 52,5 %ni.

(10)

Kuna komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi järgi peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2013. aastal jõudma tasemele 4,8 % SKPst, ei saavuta Poola tõenäoliselt nõukogu soovitatud valitsemissektori puudujäägieesmärki 3,6 % SKPst. 2013. aastal jääb ka aasta keskmine kohandatud struktuurne konsolideerimine (0,3 % SKPst) soovitatud aastasele konsolideerimisele (0,8 % SKPst) oluliselt alla. Uute kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete alt-üles analüüs, mida täiendab kulutuste muutuste hinnang, mida on korrigeeritud, võttes arvesse kulude üle- ja alakasutust, mis jääb valitsuse kontrolli alt välja, näitab eelarvepositsiooni üldist tugevdamist mahus 0,2 % SKPst. See tulemus ei vasta nõukogu soovituses nõutud sihi saavutamiseks vajalikele täiendavatele meetmetele mahus 0,4 % SKPst ning kinnitab, et Poola ei ole 2013. aastal eelarvepositsiooni nõukogu soovituse kohaselt parandanud.

(11)

2014. aastaks prognoosib komisjon valitsemissektori eelarveülejääki 4,6 % SKPst. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärk saavutatakse seega üksnes tänu pensionifondide varade ühekordsele ülekandmisele. 2014. aastal ületab prognoositud aastane kohandatud struktuurne konsolideerimine (1,4 % SKPst) soovitatud aastast konsolideerimist (1,3 % SKPst).

(12)

Kokkuvõttes ei ole Poola saavutanud 2013. aastaks soovitatud eelarve-eesmärke, kuid prognooside kohaselt peaks täidetama nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituses 2014. aastaks seatud eesmärgid. Komisjoni 2015. aasta prognoosist aga nähtub, et ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2014. aastal ei ole jätkusuutlik, kuna prognoosi järgi peaks puudujääk jõudma tasemele 3,3 % SKPst,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Poola ei ole võtnud 2013. aastal tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 10. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS

(1) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(2) Nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitus Poola valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/50

NÕUKOGU OTSUS 2013/760/ÜVJP,

13. detsember 2013,

millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)

Selleks et võimaldada liikmesriikidel toetada vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktile 10 Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni poolt kavandatud tegevusi keemiarelvade kõrvaldamiseks Süürias, on vaja viia otsusesse 2013/255/ÜVJP sisse erandid.

(3)	Samuti on tarvis kohaldada piiranguid Süüria kultuuripärandisse kuuluvate Süüriast ebaseaduslikult välja viidud kaupadega kauplemisele, et hõlbustada selliste kaupade turvalist tagastamist.

(4)

Otsuse 2013/255/ÜVJP alusel humanitaareesmärkidel tehtavat erandit varade külmutamisest tuleks muuta, et hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist Süüriale ning hoida ära vabastatud rahaliste vahendite või majandusressursside väärkasutamise ohtu. Seetõttu tuleks vahendid vabastada ÜROle Süürias abi kohaletoimetamiseks vastavalt Süüria humanitaarabi kavale.

(5)

Lisaks on vaja teha erand varade külmutamisest, et lubada maksete tegemist loetellu kandmata isikult või üksuselt või loetellu mittekantud isikule või üksusele konkreetse kaubanduslepingu kohaselt, mis käsitleb tsiviilkasutuseks mõeldud meditsiinitarbeid, toitu, varjualust, sanitaar- või hügieenitarbeid.

(6)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(7)	Seetõttu tuleks otsust 2013/255/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/255/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teatava varustuse, kaupade ja tehnoloogia, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, müügi, tarnimise, transpordi või ekspordi suhtes, ega siserepressioonideks kasutada võidavate toodete valmistamise ja hooldamise suhtes ega nendega seotud tehnilise või rahalise abi suhtes, tingimusel et liikmesriik teeb igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et varustus, kaubad või tehnoloogia on seotud

a)	toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega või ette nähtud ÜRO töötajate või liidu või selle liikmesriikide töötajate jaoks; või

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punkti 10 kohaste meetmetega ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu asjakohaste otsustega ning kooskõlas keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsiooni) eesmärgiga ja pärast konsulteerimist Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooniga.”

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

„3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata Süüriast keemiarelvade ja nendega seotud materjalide impordi või transpordi suhtes ega Süüriast pärit keemiarelvade või seotud materjalide impordi või transpordi suhtes, mis toimub vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) punktile 10 ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni täitevnõukogu asjakohastele otsustele ning on kooskõlas keemiarelvade keelustamise konventsiooni eesmärgiga.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Keelatud on importida, eksportida ja üle anda selliseid kultuuripärandisse kuuluvaid ja muid arheoloogilist, ajaloolist, kultuurilist, teadusega seotud ja religioosset tähtsust omavaid tooteid, mis on alates 9. maist 2011 Süüriast ebaseaduslikult välja viidud või mille ebaseaduslikku väljaviimist on piisavalt põhjust arvata, ning osutada nendega seotud vahendusteenuseid. Keeldu ei kohaldata, kui on tõendatud, et kultuuripärandisse kuuluvad tooted on turvaliselt tagastamisel nende õiguspärastele omanikele Süürias.

Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks käesoleva artikliga hõlmatud asjakohased esemed.”

Artikli 28 lõike 3 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Artikli 28 lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:

„g)	vajalikud Süüriast evakueerimiseks.”

Artiklisse 28 lisatakse järgmine lõige:

„12. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata pärast Süüria Kommertspanga loetellu kandmise kuupäeva Süüria Kommertspanga poolt või Süüria Kommertspanga kaudu tehtavate ning väljastpoolt liitu saadud ja külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside ülekannete suhtes ega pärast Süüria Kommertspanga loetellu kandmise kuupäeva Süüria Kommertspanka või Süüria Kommertspanga kaudu tehtavate ja väljastpoolt liitu saadud rahaliste vahendite või majandusressursside ülekannete suhtes, kui need ülekanded on seotud loetellu kandmata finantseerimisasutuse poolt tehtud maksega konkreetse kaubanduslepingu kohaselt, mis käsitleb tsiviilkasutuseks mõeldud meditsiinitarbeid, toitu, varjualust, sanitaar- või hügieenitarbeid, tingimusel et asjaomane liikmesriik on igal üksikjuhul eraldi kindlaks teinud, et kõnealuse makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole ükski lõikes 1 osutatud isik ega üksus.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 13. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. MAZURONIS

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

14.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 335/52

KOMISJONI OTSUS,

12. detsember 2013,

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikli 32 kohaselt esitatud üleminekukava kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8815 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2013/761/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eelkõige selle artikli 32 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 5 esimesele lõigule esitas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (Ühendkuningriik) 14. detsembril 2012 komisjonile oma üleminekukava (2).

(2)	Üleminekukava hinnati kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõigetega 1, 3 ja 4 ning komisjoni rakendusotsusega 2012/115/EL (3).

(3)

Ühendkuningriigi esitatud üleminekukava täielikkuse hindamisel leidis komisjon, et paljud hindamiseks vajalikud andmed olid üleminekukavast puudu ning rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite A tabelis A.1 esitatud teabevorm ei olnud täielikult täidetud. Samuti märkis komisjon, et paljude seadmete puhul ei ühtinud üleminekukavas esitatud andmed 2009. aasta inventuuriandmetega, mille Ühendkuningriik esitas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/80/EÜ (4).

(4)

Kuna andmete puudumine ning vastuolud üleminekukava ja direktiivi 2001/80/EÜ kohase inventuuriaruande vahel takistasid üleminekukava hindamist, palus komisjon 3. juuni 2013. aasta kirjaga (5) Ühendkuningriigil esitada üleminekukava uuesti, kasutades nõuetekohaseid teabevorme ja lisades puuduvad andmed; samuti palus komisjon Ühendkuningriigil selgitada erinevusi üleminekukava ja direktiivi 2001/80/EÜ kohaselt esitatud 2009. aasta inventuuriaruande vahel ning sõnaselgelt kinnitada, et üleminekukava koostamisel kohaldati direktiivi 2010/75/EL artiklis 29 sätestatud liitmiseeskirju.

(5)

Ühendkuningriik esitas komisjonile lisateavet 18. juunil 2013, (6)19. juunil 2013, (7)20. juunil 2013 (8) ja 1. juulil 2013 (9). Kõnealuste kirjadega esitas Ühendkuningriik suurema osa puuduvatest andmetest, kasutades selleks nõuetekohaseid vorme, ning selgitas osaliselt erinevusi üleminekukava ja direktiivi 2001/80/EÜ kohaselt esitatud 2009. aasta inventuuriaruande vahel.

(6)

Pärast Ühendkuningriigi esitatud üleminekukava ja lisateabe hindamist saatis komisjon 10. septembril 2013. aastal teise kirja (10). Komisjon palus selles kirjas uuesti Ühendkuningriigilt sõnaselget kinnitust, et kõigi üleminekukavas esitatud seadmete puhul kohaldati nõuetekohaselt direktiivi 2010/75/EL artiklis 29 sätestatud liitmiseeskirju, ning palus Ühendkuningriigil kinnitada, et üleminekukava ei sisalda ühtegi direktiivi 2001/80/EÜ artikli 4 lõike 4 kohase erandiga hõlmatud põletusseadet. Komisjon tõstatas mitme seadme puhul küsimuse selle kohta, kas seade vastab üleminekukavasse lisamise tingimustele, ning palus lisaandmeid ja/või -selgitusi heitgaasi keskmise voolumäära, ümberarvestustegurite, summaarse nimisoojusvõimsuse ning heite piirväärtuste kohta, mida kohaldatakse teatavatele seadmetele, eelkõige mitmekütusepõletusseadmetele ja gaasiturbiinidele. Samuti palus komisjon Ühendkuningriigil teatada, millised meetmed on ette nähtud üleminekukavas esitatud 120 seadme jaoks, et tagada õigeaegne vastavus heite piirväärtustele, mida hakatakse kohaldama alates 1. juulist 2020.

(7)

Lisaks teatas komisjon oma 10. septembri 2013. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et Aberthaw elektrijaamas, mille heite osakaal üleminekukavas kehtestatud NOx üldises ülemmääras on märkimisväärne, tuleb korrigeerida seadmes kasutatava tahkekütuse NOx piirväärtust 1 200 mg/Nm3, kuna rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 märkuses 2 sätestatud tingimusi selle piirväärtuse kasutamiseks võrdlusperioodil 2001–2010 kõnealuse seadme puhul ei täidetud. Ühendkuningriik ei ole komisjonile kättesaadava teabe põhjal tõendanud, et kõnealuses seadmes kasutatud tahkekütuse lenduvainete keskmine sisaldus aastas oli alla 10 % ükskõik millisel aastal vahemikus 2001–2010.

(8)

Ühendkuningriik esitas oma 26. ja 27. septembri 2013. aasta (11) vastustes lisaandmed ja teatas komisjonile, et jätab 11 seadet üleminekukavast välja. Aberthaw elektrijaama puhul väitis Ühendkuningriik jätkuvalt, et rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 märkuses 2 sätestatud tingimused on täidetud ning et tahkekütuste NOx heite piirväärtus 1 200 mg/Nm3, mida kasutati seadme heite osakaalu arvutamiseks 2016. aasta ülemmääras, on seega õige.

(9)

Komisjon leidis esitatud lisateabe põhjal, et üleminekukavas on mitme seadme kohta olulised andmed endiselt puudu ning seepärast ei ole võimalik täielikult hinnata üleminekukava, eelkõige andmete kooskõla ja õigsust ning eeldusi ja arvutusi, mida kasutati iga põletusseadme heite osakaalu määramiseks heite ülemmäärades.

(10)

Pärast Ühendkuningriigi esitatud lisateabe alusel muudetud üleminekukava lõpphindamist tegi komisjon kindlaks ühe peamise elemendi, mis ei olnud kooskõlas kohaldatavate sätetega:

—

kuna Aberthaw elektrijaama seadme puhul ei ole täidetud rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 märkuses 2 sätestatud tingimused tahkekütuste NOx heite piirväärtuse 1 200 mg/Nm3 kohaldamiseks, mida kasutati seadme heite osakaalu arvutamiseks 2016. aasta ülemmääras, ei ole kõnealuse heite piirväärtuse kohaldamine komisjoni arvates asjakohane.

(11)

Lisaks tegi komisjon kindlaks 34 üleminekukavaga hõlmatud seadet, mille kohta esitatud teave on ikka veel ebaühtlane ja/või mille kohta on vaja esitada puuduvaid andmeid, eelkõige seoses seadme puhul kohaldatud heite piirväärtustega ning seadme heite kohta arvutatud ja teatatud osakaaluga ülemmäärades. Nende seadmete loetelu, mille kohta andmed on ebaühtlased või puuduvad, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

(12)	Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Ühendkuningriigi esitatud üleminekukava, mida on muudetud lisateabe alusel, ei ole kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõigetes 1, 3 ja 4 ning rakendusotsuses 2012/115/EL sätestatuga.

(13)	Seega ei tohiks Ühendkuningriigi esitatud üleminekukava heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi poolt komisjonile direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 5 kohaselt 14. detsembril 2012 esitatud üleminekukava ei ole kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõigetes 1, 3 ja 4 ning rakendusotsuses 2012/115/EL sätestatud nõuetega ning seepärast seda heaks ei kiideta.

2. Kui Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigil on kavas siseriiklikku üleminekukava rakendada, peab ta võtma kõik vajalikud meetmed, et üleminekukava muudetud versioonis käsitletaks järgmisi elemente:

seoses Aberthaw elektrijaama seadmega, mille heite osakaal üleminekukavas kehtestatud NOx üldises ülemmääras on märkimisväärne, tuleb korrigeerida heite piirväärtust, mida kohaldati, kui arvutati nimetatud seadme heite osakaalu 2016. aasta NOx ülemmääras; selleks et kõnealuse seadme puhul saaks kohaldada heite piirväärtust 1 200 mg/Nm3, peab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik tõendama, et kõnealuses seadmes kasutatud tahkekütuse lenduvainete keskmine sisaldus aastas oli üleminekukavas vaadeldud võrdlusaastatel alla 10 %, nagu on sätestatud rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 märkuses 2;

seoses käesoleva otsuse lisas loetletud seadmetega tuleb esitada puuduvad andmed ning kõrvaldada kõik vastuolud või selgitada neid, et saavutada täielik kooskõla üleminekukavas esitatud ja selle koostamisel kasutatud teabe vahel; selle punkti kohaldamisel tuleb võtta arvesse komisjoni 3. juuni 2013. aasta ja 10. septembri 2013. aasta kirjades Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile esitatud üksikasjalikke taotlusi selgituste saamiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

Brüssel, 12. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) Ares(2012)1500959.

(3) Komisjoni rakendusotsus 2012/115/EL, 10. veebruar 2012, millega sätestatakse eeskirjad tööstusheiteid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL osutatud siseriiklike üleminekukavade jaoks (ELT L 52, 24.2.2012, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1).

(5) Ares(2013)1635147.

(6) Ares(2013)2381277.

(7) Ares(2013)2381361.

(8) Ares(2013)2381402.

(9) Ares(2013)2972980.

(10) Ares(2013)3015778.

(11) Ares(2013)3155496.

LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS B OSUTATUD SEADMETE LOETELU

Seadme number üleminekukavas	Seadme nimetus
9	Great Coates Works LCP 62
10	Great Coates Works LCP 63
11	Great Coates Works LCP 96
12	Grangemouth Polimeri Europa UK
13	Port of Liverpool CHP - GT
16	Aylesford CHP1
17	Aylesford CHP1
18	Kinneil Stack A1 (B-101)
28	Burghfield Generation Site
37	Cheshire CHP
38	Chickerall Generation Site
44	Wansborough Mill
46	Didcot B Module 6
47	Dow CHP
49	Dalry DSM CHP
58	Ratcliffe on Soar Power Station
68	Grimsby CHP1
71	Hythe CHP1
72	Hythe Package Boilers
73	Indian Queens
81	Keadby Power Station GT3
84	Little Barford Power Station Module 1A
85	Little Barford Power Station Module 1B
99	Sellafield Site Gas Turbine 1
100	Sellafield Site Gas Turbine 2
101	Sellafield Site Gas Turbine 3
102	Sellafield Site Auxiliary Boiler
103	Wilton Power Station
107	Solvay Interox Ltd
120	INEOS Infrastructure (Grangemouth) Ltd Boilers 9 & 10
121	INEOS Infrastructure (Grangemouth) Ltd Boilers 11, 12 & 13
124	Redcar Power Station Boiler
128	Wilton Olefin Boiler
129	North Tees No. 1 Aromatics Plant

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.335.est
Euroopa Liidu Teataja		L 335

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 14. detsember 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1331/2013, 10. detsember 2013, millega kohandatakse alates 1. juulist 2012 Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1332/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1709/2003, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 972/2006, (EÜ) nr 341/2007, (EÜ) nr 1454/2007, (EÜ) nr 826/2008, (EÜ) nr 1296/2008, (EÜ) nr 1130/2009, (EL) nr 1272/2009 ja (EL) nr 479/2010 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teavitamiskohustusega	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1334/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2008 loa omaniku nime ning Lactobacillus rhamnosus’e (CNCM-I-3698) ja Lactobacillus farciminis’e (CNCM-I-3699) preparaadi soovitusliku koguse osas ( 1 )	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1335/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 29/2012 oliiviõli turustusnormide kohta	14
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1336/2013, 13. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega ( 1 )	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, 13. detsember 2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1338/2013, 13. detsember 2013, millega 208. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	23
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1339/2013, 13. detsember 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1340/2013, 13. detsember 2013, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. detsembrist 2013	27
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1341/2013, 13. detsember 2013, millega määratakse kindlaks, millises mahus võib määruse (EÜ) nr 2535/2001 alusel teatavate piima ja piimatoodete avatud tariifikvootide raames novembris 2013 esitatud impordilitsentsitaotlusi heaks kiita	30
		OTSUSED
		2013/756/EL
	*	Nõukogu otsus, 2. detsember 2013, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel riigihankekomitees võetav seisukoht seoses otsustega, millega rakendatakse riigihankelepingu muutmise protokolli teatavaid sätteid	32
		2013/757/EL
	*	Nõukogu otsus, 9. detsember 2013, Regioonide Komitee Saksamaa liikme ja Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta	45
		2013/758/EL
	*	Nõukogu otsus, 10. detsember 2013, millega tehakse kindlaks, et Poola ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid	46
		2013/759/EL
	*	Nõukogu otsus, 12. detsember 2013, milles käsitletakse EAFi juhtimise üleminekumeetmeid alates 1. jaanuarist 2014 kuni 11. Euroopa Arengufondi jõustumiseni	48
	*	Nõukogu otsus 2013/760/ÜVJP, 13. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	50
		2013/761/EL
	*	Komisjoni otsus, 12. detsember 2013, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikli 32 kohaselt esitatud üleminekukava kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8815 all)	52

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4590	—
09.4599	100 %
09.4591	—
09.4592	—
09.4593	—
09.4594	—
09.4595	3,495052 %
09.4596	100 %
„—”: Komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust saadetud.

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4155	100 %

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4179	100 %

Kvoodi number	Jaotuskoefitsient
09.4210	—
„—”: Komisjonile ei ole ühtegi litsentsitaotlust saadetud.