ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.325.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 325

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
5. detsember 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1238/2013, 2. detsembrist 2013, millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

1

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1239/2013, 2. detsember 2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

66

 

 

OTSUSED

 

 

2013/707/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 4. detsember 2013, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks

214

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1238/2013,

2. detsembrist 2013,

millega kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 1,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Ajutised meetmed

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas määrusega (EL) nr 513/2013 (edaspidi „ajutine määrus”) (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes.

(2)

Uurimine algatati pärast seda, kui ettevõtjate ühendus EU ProSun (edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 25. juulil 2012 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % kõikidest liidus toodetavatest kristalsest ränist fotoelektrilistest moodulitest ja nende põhikomponentidest. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, ning neid tõendeid peeti uurimise algatamiseks piisavaks.

2.   Registreerimine

(3)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 3, võttis komisjon pärast seda, kui oli saanud kaebuse esitajalt taotluse, mida toetas nõutav tõendusmaterjal, 1. märtsil 2013 vastu määruse (EL) nr 182/2013, (3) millega kehtestati alates 6. märtsist 2013 registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes. Ajutise määrusega lõpetati dumpinguvastase uurimise huvides algmääruse artikli 14 lõike 5 kohane impordi registreerimine, sest dumpinguhinnaga impordi eest pakkus kaitset ajutine dumpinguvastane tollimaks.

(4)

Mõni huvitatud isik väitis, et impordi registreerimise otsus oli põhjendamata, kuna tingimused ei olnud vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 täidetud. Neid väiteid aga ei põhjendatud ja need ei tuginenud faktilistele tõenditele. Ajal, mil tehti otsus import registreerida, oli komisjonil piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid — eeskätt absoluutse impordimahu ja turuosa järsk suurenemine –, millega põhjendati vajadust import registreerida. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

3.   Ajutiste tollimaksudega seotud hinnakohustuse heakskiitmine

(5)

Komisjon on kiitnud otsusega 2013/423/EL (4) heaks eksportivate tootjate ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja (China Chamber of Commerce for Import & Export of Machinery & Electronic Products — CCCME; edaspidi „kaubanduskoda”) pakutud hinnakohustuse.

4.   Järgnenud menetlus

(6)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”), esitasid Hiina valitsus ja mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Importijaid esindav ühendus Association for Affordable Solar Energy (edaspidi „AFASE”), tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad ning üks importija taotlesid ärakuulamist, mida neile võimaldati kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(7)

Komisjon jätkas kogu sellise teabe otsimist ja kontrollimist, mida ta pidas oma lõplike järelduste tegemiseks vajalikuks. Kaaluti huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi ning vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes asjakohased kohandused.

(8)

Peale selle tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

i)

tootmisahela eelmise etapi ettevõtjad:

Jayme de la Costa, Pedroso, Portugal,

Sunedison Spain Construction, Madrid, Hispaania;

ii)

sõltumatu konsultant:

Europressedienst, Bonn, Saksamaa.

(9)

AFASE seadis kahtluse alla Europressediensti valdustesse tehtud kontrollkäigu õigusliku aluse, kuna kõnealune konsultatsioonifirma ei ole käesoleva uurimise huvitatud isik ega jää seega algmääruse artikli 16 reguleerimisalasse. Europressedienst on esitanud teavet makromajanduslike näitajate kohta, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 99 ja 120. On selgitatud, et komisjon viis Europressediensti valdustes läbi kohapealse kontrolli hea halduse põhimõtte järgimiseks, et veenduda nende andmete usaldusväärsuses ja õigsuses, millele komisjon rajas oma järeldused.

(10)

Hiina valitsus kordas väidet, et tema kaitseõigusi seoses juurdepääsuga huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikutele on rikutud, sest i) mittekonfidentsiaalsetest toimikutest oli teavet puudu, ilma et seda oleks mõjuvalt põhjendatud või ilma et oleks esitatud piisavalt üksikasjalikku kokkuvõtet või erandkorras põhjendatud suutmatust esitada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet; ii) puudu oli mittekonfidentsiaalne versioon liidu tootjate vastustest kogu küsimustikule ning iii) viivitused liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud mittekonfidentsiaalsete vastuste huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemisel olid liiga pikad.

(11)

i) Väite puhul, et avatud toimikust oli puudu teavet, ei täpsustanud huvitatud isik, millisele teabele ta viitas. ii) Huvitatud isiku väide, et kogu küsimustiku vastuste mittekonfidentsiaalne versioon ei olnud kättesaadav, oli väär. iii) Seoses viivitustega, mis esinesid valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikele esitatud mittekonfidentsiaalsete vastuste kättesaadavaks tegemisel, on asjaomasele isikule selgitatud, et küsimustikud lisati mittekonfidentsiaalsesse dokumenti alles pärast seda, kui oli kontrollitud nende kokkuvõtete täielikkust ja asjakohasust. Selleks et tagada liidu tootjate õigus anonüümsusele, kinnitati ka, et küsimustike mittekonfidentsiaalsetes versioonides ei paljastatud asjaomase liidu tootja identiteeti. Seepärast tuli mittekonfidentsiaalseid versioone need esitanud isikute abil mõnel juhul parandada, enne kui need sai teha kättesaadavaks teistele huvitatud isikutele.

(12)

Igal juhul leitakse, et see ei mõjutanud mingil moel huvitatud isikute kaitseõigusi. Komisjon on andnud kõikidele huvitatud isikutele võimaluse reageerida tutvumiseks esitatud toimikus sisalduvale teabele õigel ajal, et nende põhjendatud ja õigustatud märkusi saaks arvesse võtta, enne kui uurimise raames hakatakse tegema konkreetseid järeldusi. Huvitatud isikutel olid kõik võimalused teha tähelepanekuid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustike kohta ka pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist. Seepärast tuleks märkida, et isegi juhul, kui huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimiku avalikustamine ja juurdepääs sellele põhinevad eri õigusnormidel, oli huvitatud isikutel arvukalt võimalusi teha märkusi kogu teabe kohta, mille oli teinud kättesaadavaks ükskõik milline uurimises osalenud isik. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(13)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes ning ajutise tollimaksu abil tagatud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(14)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

5.   Lõplike tollimaksudega seotud hinnakohustuse heakskiitmine

(15)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist sai komisjon eksportivate tootjate ning kaubanduskoja muudetud hinnakohustuse pakkumise, mis hõlmab ka paralleelset subsiidiumivastast uurimist. Komisjon on selle hinnakohustuse vastuvõetavuse Komisjoni rakendusotsusega 2013/707/EL (5), 4. detsember 2013, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks kinnitanud.

6.   Menetlusega seotud isikud

a)   Liidu tootjate valimi moodustamine

(16)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordasid mõned huvitatud isikud väidet, et liigne konfidentsiaalsus ei lase neil esitada märkusi liidu tootjate valimi moodustamise kohta ning seega ei võimalda neil kasutada korralikult oma kaitseõigusi. Komisjon juba käsitles seda küsimust ajutise määruse põhjenduses 9. Kuna uut teavet selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduse 9 järeldused.

(17)

Hiina valitsus kordas väidet, et kaebuste esitajate ja valimisse kaasatud liidu tootjate nimede kasutamise puhul ei ole tagatud konfidentsiaalsus. Nagu ajutise määruse põhjenduses 9 juba märgitud, taotlesid liidu tootjad oma nimede salastamist, sest on oht, et neile võidakse kätte maksta. Komisjon leidis, et taotlused olid piisavalt põhjendatud, et need rahuldada. Teavet, mis on esitatud komisjonile selleks, et põhjendada kättemaksuohtu, ei ole võimalik avalikustada kolmandatele isikutele, sest sellise avalikustamisega kaoks konfidentsiaalsustaotluse mõte. Peale selle ei ole olukorras, kus liidu tootja on — nagu on teatanud Hiina valitsus — oma positsiooni ümber hinnanud ja paljastanud oma identiteedi sellega, et on esitanud seoses esialgse määrusega taotluse kohtumenetluse algatamiseks, enam põhjust avalikustada teavet, mille alusel anonüümsus tagati, sest identiteet on juba paljastatud.

(18)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist toonitas üks huvitatud isik taas, et valimi moodustamisel aluseks võetud teave ei ole usaldusväärne, esitamata siiski selle kohta uusi tõendeid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(19)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kaubanduskoda väiteid, mis olid seotud liidu tootjate esialgse valimi moodustamisel kasutatud meetodiga. Kaubanduskoda väitis eelkõige, et institutsioonid ei ole arvesse võtnud 120 tootjat. Komisjon juba käsitles seda küsimust ajutise määruse põhjenduses 9. Peale selle on institutsioonid kontrollinud sellesse nimekirja kuuluvate äriühingute tegevust. Selgus, et see nimekiri hõlmab peamiselt Hiina, Taiwani ja India paigaldajaid, turustajaid, seotud importijaid ja eksportivaid tootjaid. Seepärast ei sobinud see tõestamaks, et institutsioonid olid jätnud tähelepanuta hulgaliselt liidu tootjaid. Pealegi ei ole kaubanduskoda vaidlustanud alternatiivsete näitajate esitamisega liidu kogutoodangut ega ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et kui komisjon oleks olnud sellest teadlik, oleks see võinud mõjutada valimi esinduslikkust, sest valimisse ei oleks kaasatud ühtki väidetavat täiendavat liidu tootjat.

(20)

Pärast plaatide väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesolevast uurimisest, nagu on märgitud põhjenduses 32, koosnes lõplik valim kaheksast liidu tootjast. Kuna ühtki täiendavat märkust liidu tootjate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 7–10 esitatud järeldused, mida on muudetud eespool kirjeldatud viisil.

b)   Sõltumatute importijate valimi moodustamine

(21)

Pärast ajutise määruse põhjenduses 12 osutatud ajutiste meetmete kehtestamist võttis komisjon ühendust lisaks importijatega, kes olid uurimise algatamise ajal juba koostööd teinud, andes põhiteavet oma uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta algatamisteates kindlaks määratud uurimisperioodil. Eesmärk oli kindlaks teha, kas sõltumatute importijate valimit oleks võimalik suurendada. Endast andsid teada kuus äriühingut, kes kvalifitseerusid vaatlusaluse tootega kauplevaks (toodet ostvaks ja edasi müüvaks) sõltumatuks importijaks ja kes olid valmis tegema uurimise käigus täiendavat koostööd. Nendest kuuest viis vastasid ettenähtud tähtajaks. Saadud viiest vastusest olid vaid kolm piisavalt täielikud, et neid sisuliselt hinnata. Selle põhjal suurendati sõltumatute importijate valimit, mis hakkas koosnema neljast moodulite importijast, hõlmates umbes 2–5 % asjaomasest riigist pärit koguimpordist. Võttes arvesse sõltumatute importijate struktuuri — tegemist oli peamiselt väikeste ja keskmise suurusega äriühingutega — ei olnud institutsioonide käsutuses olnud piiratud ressursside tõttu võimalik moodustada valimit, mis esindanuks suuremat osa.

(22)

Kuna ühtki täiendavat märkust sõltumatute importijate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 11 ja 12.

c)   Eksportivate tootjate valimi moodustamine

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas hulk valimist välja jäetud äriühinguid märkused, milles nad väitsid, et nende olukord on valimisse kaasatud ettevõtjate omast erinev. Nende väitel tuleks seepärast kohaldada nende suhtes vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 individuaalset tollimaksumäära. Koostööd teinud äriühingute (sageli kontsernide) suure arvu tõttu ei olnud kõiki äriühinguid siiski võimalik eraldi uurida. Seepärast kohaldatakse vastavalt artikli 9 lõikele 6 nende äriühingute suhtes valimisse kaasatud äriühingute kaalutud keskmist tollimaksu.

(24)

Kuna ühtki täiendavat märkust eksportivate tootjate valimi moodustamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13 ja 14.

7.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(25)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Sissejuhatus

(26)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 20–49, on vaatlusalune toode esialgse määratluse kohaselt Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides. Elementide ja plaatide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 3818 00 10, ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(27)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

kilest fotoelektrilised tooted;

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit.

2.   Toote määratlusega seotud väited

2.1.   Plaatide väljajätmine

(28)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et plaadid tuleks toote määratlusest välja jätta, sest nende füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused erinevad elementide ja moodulite põhiomadustest. Lisaks uurimise algetapis esitatud väidetele esitati selle kohta pärast esialgsete järelduste avalikustamist kaks lisaväidet.

(29)

Esiteks väitsid huvitatud isikud, et plaate saab kasutada muul otstarbel kui elementide tootmiseks, nimelt integraallülituste ja muude mikroseadmete valmistamiseks. Sellega seoses märgitakse, et käesoleva uurimise tootevalikusse ei kuulu kõik plaadid, vaid üksnes „plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides” ja plaadid, mille „paksus ei ületa 400 mikromeetrit”. Ehkki plaate leidub kahtlemata ka teistes seadmetes, ei käsitletud uurimise raames plaate, mida kasutatakse muude toodete, näiteks integraallülituste tootmiseks. Pealegi ei väitnud ükski teist tüüpi plaatide turuga seotud tootja, importija ega kasutaja, et nende plaatide suhtes kohaldatakse registreerimisnõuet või ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse. Seepärast kinnitatakse, et kõnealused muud liiki plaadid ei kuulu käesoleva uurimise tootevalikusse. Samal ajal näitab see seda, et plaatide lõppkasutusala ei pruugi olla ilmtingimata sama, mis elementidel ja moodulitel.

(30)

Teiseks väitsid huvitatud isikud, et töötlemata plaatidel ei ole ühtki nendest olulistest elektrilistest omadustest, mis eristavad päikeseelemente ja mooduleid muudest toodetest. Eelkõige puudub plaatidel võime päikesest elektrienergiat toota, mis on kristalsest ränist fotoelektriliste elementide ja moodulite põhifunktsioon.

(31)

Selle väitega saab nõustuda. Pärast täiendavat kontrollimist ja vastupidiselt sellele, mis on öeldud ajutise määruse põhjenduses 36: „moodulitel, elementidel ja plaatidel on sama lõppkasutusala — päikesevalguse muundamine elektriks”, tuleb tõepoolest märkida, et plaat omandab võime toota päikesest elektrienergiat alles siis, kui ta on muudetud elemendiks.

(32)

Kaaludes igakülgselt erinevusi füüsikalistes ja tehnilistes põhiomadustes, mida määratletakse uurimise käigus muu hulgas kui võimet toota päikesevalgusest elektrienergiat, järeldatakse, et plaadid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesolevast uurimisest välja jätta.

2.2.   Elementide ja moodulite eraldi uurimine

(33)

Huvitatud isikud rõhutasid taas, et elemendid ja moodulid ei ole üks toode ning seepärast tuleks neid hinnata eraldi, korrates sellega peamiselt väiteid, mida on ajutise määruse põhjendustes 27–39 juba käsitletud. Erinevalt plaatidest on elementidel ja moodulitel siiski samad põhiomadused, st võime päikesevalgusest elektrienergiat toota. Seepärast lükati need väited tagasi.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et elemendid iseenesest ei suuda toota elektrienergiat. Väidetavalt tuleb need integreerida selleks moodulitesse. Igal elemendil endal on tavaliselt siiski võime toota päikesevalgusest umbes 4 W elektrienergiat. Ehkki see võimsus võib olla ebapiisav enamiku seadmete jaoks, mis nõuavad mitme elemendi koondamist moodulisse, ei tähenda see seda, et elemendil endal puuduks võime toota elektrienergiat.

(35)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et asjaolu, et elementide normaalväärtuse põhjal ei saa määrata moodulite normaalväärtust — nagu on kirjeldatud põhjenduses 100 –, tõestab, et mooduleid ja elemente ei tuleks käsitada ühe tootena.

(36)

Sellega seoses märgitakse, et enamikus dumpinguvastastes uurimistes, sh käesolevas uurimises, võrreldakse normaalväärtusi ja ekspordihindu tooteliikide alusel. Seda põhjusel, et sageli on väga mitmesugustel tooteliikidel samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused ning see viib tihti olukorrani, kus vaatlusaluse toote mõiste alla kuuluvad väga erinevate kulude ja hindadega tooteliigid. Ainuüksi tõsiasi, et ühe tooteliigi normaalväärtust ei ole võimalik määrata teise tooteliigi normaalväärtuse põhjal, ei tähenda seda, et asjaomaseid tooteliike ei võiks pidada üheks tooteks. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 32, on nii elementidel kui ka moodulitel samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, muu hulgas võime toota päikesevalgusest elektrienergiat.

(37)

Veel väideti, et kui elemendid ja moodulid oleksid üks toode, millel on vaid väikesed erinevused, ei tohiks olla keeruline kohandada moodulite hinna määramiseks elementide hindu. Selle kohta märgitakse, et sellist nõuet, et vaatlusaluse toote eri liikidel peavad olema vaid väikesed erinevused, ei ole. Vastupidi — piisab sellest, kui vaatlusaluse toote eri liikidel on samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Käesoleval juhul, moodulite ja elementide puhul, on selliseks omaduseks muu hulgas võime toota päikesevalgusest elektrienergiat.

(38)

Lisaks väitis sama isik, et elemendid ei ole lihtsalt üks teine moodulite liik, vaid täiesti erinev toode. Tegelikult on element mooduli põhikomponent. Põhikomponendina ei ole element selgelt „täiesti erinev toode”, sest moodulitel ja elementidel on ühine põhiomadus toota päikesevalgusest elektrienergiat, nagu on märgitud põhjenduses 32.

(39)

Peale selle väitis sama isik, et liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimi moodustamisel võeti arvesse erinevust elementide ja moodulite vahel. Seepärast oleks pidanud kehtestama moodulitele ja elementidele erinevad tollimaksumäärad. Sellega seoses kinnitatakse, et liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimi moodustamisel võeti tõepoolest arvesse moodulite ja elementide erinevust, nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 10 ja 14. Seda aga tehti üksnes selleks, et tagada valimi esinduslikkus, ning see ei tähenda, et elemente ja mooduleid ei tuleks käsitada ühe vaatlusaluse tootena või et elementide ja moodulite jaoks tuleks kehtestada erinevad tollimaksumäärad. Tagamaks, et valim on esinduslik kõikide tooteliikide puhul, oli kahtlemata oluline teha valimi moodustamisel vahet elementidel ja moodulitel. Pealegi, kuna küsimuses, kas elemente ja mooduleid tuleks pidada üheks tooteks või kaheks eraldi tooteks, valitses teatav ebakindlus, tuli tagada esinduslikkus mõlema võimaliku tulemuse puhul.

(40)

Peale selle väidetakse, et käesoleva määruse põhjendus 100, milles viidatakse moodulite märkimisväärsetele töötlemiskuludele, on vastuolus ajutise määruse põhjendusega 32, milles on öeldud, et lisandväärtus ei ole koondunud tootmisprotsessi ühte etappi. Sellega seoses tuletatakse meelde, et põhjendusega 100 selgitatakse ka seda, et elementide ja moodulite tootmiskulude erinevus on 34 %, mis tähendab, et 66 % moodulite väärtusest moodustab element. Seepärast on jõutud järeldusele, et lisandväärtus ei ole koondunud tootmisprotsessi ühte etappi.

(41)

Eksportivate tootjate väitel kinnitab asjaolu, et ettevõtja kehtestab elementidele ja moodulitele erinevad minimaalsed impordihinnad ja -mahud, seda, et moodulid ja elemendid on selgesti eristatavad tooted, mille jaoks tuleb korraldada kaks eraldi uurimist. Erinevad minimaalsed impordihinnad on siiski vaid märk sellest, et elemendid ja moodulid on erinevad tooteliikide rühmad, mida müüakse erineva hinnaga. Seepärast on vaja määrata erinevad hinnad, et minimaalsed impordihinnad oleksid asjakohased.

(42)

Samuti ei ole asjaolu, et elemendid ja moodulid on selgesti eristatavad tooteliikide rühmad, vaatlusaluse toote määratlemise seisukohast iseenesest oluline. Vaatlusaluse toote määratluse jaoks piisab, et toodetel on samad põhiomadused ja lõppkasutusalad, ning moodulite ja elementide puhul peab see paika, nagu on kirjeldatud vastavalt põhjendustes 32 ja 48.

(43)

Hiina valitsuse väitel ei võeta selle hindamisel, kas elemendid ja moodulid on üks vaatlusalune toode, arvesse mitut kriteeriumit, mis on kindlaks määratud apellatsioonikogu aruandes asbesti kohta EÜs (6). Neid kriteeriume kasutatakse aga samasuguse toote, mitte vaatlusaluse toote määratlemiseks. Teisisõnu tuleb neid kriteeriume kasutada selleks, et määratleda samasugune toode, näiteks liidu tootmisharu valmistatud samasugune toode, mida võrreldakse seejärel Hiina eksportivate tootjate eksporditava vaatlusaluse tootega. Need kriteeriumid ei ole asjakohased vaatlusaluse toote määratlemiseks. Institutsioonid täheldavad, et asbesti käsitleva aruande kriteeriumide kohaldamine vaatlusaluse toote määratlemiseks ei annaks käesoleval juhul teistsugust tulemust. Esimene ja teine kriteerium (omadused, laad ja kvaliteet vastavalt lõppkasutusaladele) on identsed eelnevates põhjendustes kasutatud füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste ning lõppkasutusalade kriteeriumidega. Kolmas kriteerium (tarbijate eelistused ja harjumused) ei ole käesoleva juhtumi puhul eriti kasulik, kuivõrd elemendid on moodulite põhikomponent. Neljanda kriteeriumi, tariifse klassifitseerimise kohta märgitakse, et nii elemente kui ka mooduleid saab deklareerida tollirubriigi 8541 40 90 all, samas kui tollirubriigi 8501 alamrubriigid on ette nähtud elektrigeneraatorite tarvis üldiselt, mitte konkreetselt päikeseenergiatoodete jaoks.

(44)

Teised huvitatud isikud väitsid, et nende kriteeriumide objektiivne kohaldamine, mille on välja töötanud Euroopa Kohus varasemate juhtumite puhul, (7) viib järelduseni, et moodulid ja elemendid on erinevad tooted. Sellega seoses märgitakse, et kohus on viidanud vaid mitmesugustele kriteeriumidele, mida võib arvesse võtta — kohustust kasutada kõiki kriteeriume kõikide juhtumite puhul, ei ole, sest kõik neist ei pruugi olla asjakohased. Neid kriteeriume hinnati ajutise määruse põhjendustes 27–39, milles leiti, et hulk kriteeriume ei ole käesoleva juhtumi puhul asjakohased. Ka Brosmanni kohtuasja puhul hinnati seda, kas eri liiki kingad kuuluvad määratluse „vaatlusalune toode” alla, vaid kolme asjakohaseks peetud kriteeriumi põhjal. Kuna huvitatud isikud ei põhjendanud seda, miks kriteeriumide objektiivne kohaldamine viib järelduseni, et moodulid ja elemendid on selgesti eristatavad tooted, ei saa väitega nõustuda.

(45)

Peale selle tuletatakse meelde, et elementidel ja moodulitel on samad peamised lõppkasutusalad, st neid müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 28, on moodulite toimimine otseselt seotud elementide toimimisega.

(46)

Üks huvitatud isik väitis, et seoses plaatide tootevalikust väljajätmisega ja seoses märkimisväärse töötlemisega, mis on vajalik selleks, et valmistada elementidest mooduleid, on ümberlükatav ka väide, et elementidel ja moodulitel on samad lõppkasutusalad. Väidetakse ka, et hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb eeldusel, et plaatidel, moodulitel ja elementidel on üks ja sama tootmisprotsess.

(47)

Esiteks on järeldus, et hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb tootmisprotsessil, vale. Ehkki mõlemad väited on tõepoolest esitatud ajutise määruse põhjenduses 36, ei tähenda see, et üks järeldus põhineb teisel eeldusel. Kahte väidet teineteisest eraldav sõnapaar „peale selle” annab selgelt märku sellest, et teine väide ei põhine esimesel. Lisaks käsitletakse nende kahe väitega punkti „Lõppkasutusala ja vastastikune asendatavus” erinevaid küsimusi. Esimeses väites tootmisprotsessi kohta käsitletakse vastastikust asendatavust, samal ajal kui teises väites käsitletakse lõppkasutust. Seepärast on väär eeldus, mille kohaselt hinnang moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta põhineb eeldusel, et plaatidel, moodulitel ja elementidel on üks ja sama tootmisprotsess.

(48)

Mis puudutab elementide ja moodulite tegelikku lõppkasutusala, siis huvitatud isikud ei vaidlusta seda, et mooduleid ja elemente müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Seepärast kinnitatakse järeldus, et moodulitel ja elementidel on sama lõppkasutusala.

2.3.   Monokristalsed ja polükristalsed elemendid

(49)

Üks huvitatud isik väitis, et liidus ei toodeta monokristalseid elemente ning et huvitatud isiku monokristalsete elementide eksport ei paku konkurentsi liidu tootmisharule. Uurimine aga näitas, et monokristalseid elemente liidus siiski toodetakse. Seepärast lükati see väide tagasi. Üldkohus leidis igal juhul Brosmanni kohtuasjas, et konkreetset liiki ühenduse toodangu puudumine ei ole määrav.

2.4.   Klausel „sealt saadetud”

(50)

Huvitatud isikud väitsid, et uurimise laiendamine „sealt [Hiina RVst] saadetud” toodetele oli põhjendamatu, kuivõrd uurimine algatati üksnes Hiina RVst pärit toodete suhtes.

(51)

Hiina RVst saadetud tooted olid siiski hõlmatud juba uurimise algatamise etapis. Algatamisteate (8) punktis 5 on palutud „äriühingutel, kes tarnivad vaatlusalust toodet Hiina Rahvavabariigist, kuid leiavad, et teatava osa või kogu kõnealuse ekspordi tollipäritolu ei ole Hiina Rahvavabariik, endast uurimise jaoks teada anda ning esitada kogu vajalik teave”. Seega on selge, et kõikidel äriühingutel, kes saavad Hiina RVst kaupu, oli võimalus uurimise raames koostööd teha. Kuna uurimisalune toode sisaldab sageli eri riikidest pärit komponente ja osi, lubati algatamisteate punktis 5 ka, et „vajaduse korral võetakse vastu erisätted”, et selle küsimusega tegeleda.

(52)

Seepärast leitakse, et kõiki asjassepuutuvaid ettevõtjaid oli teavitatud nõuetekohaselt võimalusest võtta Hiina RVst saadetud kaupade kohta vajaduse korral vastu erisätted ning neid kutsuti üles uurimise raames koostööd tegema. Seega ei laiendatud uurimist Hiina RVst saadetud toodetele, sest need tooted olid hõlmatud juba algusest peale.

(53)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et hoolimata põhjenduses 51 osutatud algatamisteate sätetest, piirduti uurimise käigus vaid Hiina RVst pärit toodetega ja jäeti hindamata Hiina RVst saadetud toodete mõju.

(54)

Vastuseks märgitakse, et selle tagamiseks, et uurimise käigus hinnataks kõiki Hiina RVst saadetud kaupu ja mitte üksnes Hiina RVst pärit kaupu, võeti allpool loetletud meetmed.

Kõikidel äriühingutel, kes tarnivad Hiina RVst vaatlusalust toodet, paluti endast uurimise käigus teada anda, olenemata kauba päritolust.

Algatamisteate A lisas paluti eksportijatel esitada teavet kõikide äriühingus valmistatavate toodete kohta. Selle teabe puhul ei piirdutud vaid Hiina RVst pärit kaubaga.

Võttes aluseks teabe, mis hõlmas kõiki ELi eksporditavaid kaupu, olenemata nende päritolust, moodustati esinduslik valim.

Valimisse kaasatud tootjad said Euroopa Liitu eksportivate tootjate jaoks koostatud küsimustiku ja Hiina RV-le viidati kui asjaomasele riigile, mitte kui päritoluriigile. Seepärast oli selge, et uuriti kõiki kaupu, hoolima nende päritolust.

(55)

Selle põhjal on jõutud järeldusele, et uurimine hõlmas kõiki Hiina RVst pärit või sealt saadetud kaupu ning et uurimise järeldused, sh dumpingu ja kahju kohta, hõlmavad kõiki Hiina RVst pärit või sealt saadetud kaupu.

(56)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid vaid Hiina RVst pärit päikesepaneelide impordi, mitte Hiina RVst saadetud kaupade kohta. Sellega seoses tuleb selgitada, et kaebus hõlmas tõepoolest kaupu, mis on „saadetud Hiina RVst” ja mida on näha taotleja esitatud kaebuse templit kandvalt tiitellehelt. Enne seda lehte on toimikus veel üks leht, millel kasutatakse tõesti sõnastust „pärit Hiina Rahvavabariigist”. Ent see ei olnud osa kaebuse esitaja dokumendist, vaid selle lisasid tiitellehena komisjoni talitused, kasutades uurimise nimetust, selle asemel et korrata kaebuse peakirja. Seepärast leitakse, et kaebus hõlmas kõiki Hiina RVst tarnitavaid kaupu, olgu need sealt pärit või mitte.

(57)

Veel väitsid Hiina eksportivad tootjad, et kolmandate riikide eksportivatelt tootjatelt ei olnud mõistlik oodata teadmist, et uurimise käigus oleks võidud sihikule võtta ka nende tooted. Sellega seoses märgitakse, et meetmeid ei kohaldata kauba suhtes, mida peetakse üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) V artikli tähenduses transiitkaubaks. Seepärast ei mõjuta meetmed eksportivaid tootjaid, kellel puudub tegevus Hiina RVs. Pealegi ei andnud ükski kolmanda riigi eksportiv tootja teada sellest, et nende eksporditavate toodete suhtes kohaldataks dumpinguvastast tollimaksu.

(58)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et kolmandate riikide eksportivatel tootjatel ei palutud endast teada anda ning et neile ei antud võimalust näidata, et nende tooteid ei müüda dumpinguhinnaga. Institutsioonid on seisukohal, et neid eksportivaid tootjaid, kellel puudub Hiina RVs mis tahes tegevus, meetmed ei mõjuta, kuna nende kauba saatmisel Hiina RVst on tegemist transiitkaubaga. Kõiki teisi eksportivaid tootjaid teavitati algatamisteatega sellest, et nende tegevuse vaatlemine on osa uurimisest.

(59)

Hiina valitsus väitis, et ehkki algmääruse artikli 1 lõikega 3 lubatakse teha erand põhimõttest, et ekspordiriik on päritoluriik, ei saa kõnealust artiklit käesoleval juhul kasutada. Oma väite toetuseks märgib ta, et selle kohta, kas ekspordiriik võib olla transiidiriik, ei ole tehtud täielikku analüüsi. Institutsioonid ei ole nõus algmääruse artikli 1 lõike 3 sellise tõlgendamisega. Ükski isik ei vaidlusta seda, et Hiina RVs toimub märkimisväärne tootmine. Kas Hiina RV on lõpptoote päritoluriik, sõltub mitmest tegurist. Institutsioonide tehtud dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsis viidatakse sellele toodangule, olenemata sellest, kas eksporditava valmiskauba tollipäritolu on Hiina RV. Kuna oli tugevaid märke selle kohta, et kõiki tooteid, mis olid vähemalt osaliselt toodetud Hiina RVs, ei käsitata toodetena, mille tollipäritolu on Hiina RV, otsustasid institutsioonid, et on vajalik hõlmata ka need tooted, mille puhul Hiina RV on üksnes transiidiriik.

(60)

Veel väitis Hiina valitsus, et kuna ühelegi Hiina eksportijale ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, puudub Hiina RVs päikesepaneelide puhul võrreldav hind ja seepärast ei saa kasutada Hiina RVd transiidiriigina. Sellega seoses märgitakse, et algmääruse artikli 1 lõike 3 kolm tingimust on toodud vaid näitena ja kõik tingimused ei pruugi olla kõikidel juhtudel asjakohased. Kuna ühelegi Hiina eksportijale ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, tuli võrreldav hind määrata käesoleval juhul kindlaks võrdlusriigis ja see võrreldav hind on sama, olenemata sellest, kas Hiina RVd peetakse päritoluriigiks või transiidiriigiks. Seepärast on küsimus, kas kõnealuses riigis on olemas võrreldav hind, ebaoluline, kuna käesoleva juhtumi puhul ei määrata võrreldavat hinda kindlaks kõnealuses riigis, vaid võrdlusriigis.

2.5.   Päikeselaadijad

(61)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et mõiste „päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist” on liiga kitsas ja seda tuleks laiendada sellistele mõistega hõlmamata sarnase funktsiooniga toodetele nagu sama suured tooted, milles kasutatakse suuremat arvu väiksemaid elemente.

(62)

Peale selle väitsid huvitatud isikud, et mõiste „kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse” on liiga kitsas, kuna välja on jäetud üksnes valmis elektritooted, samas kui elektriseadmetesse integreerimiseks ette nähtud päikesekomponendid ei pruugi olla välja jäetud.

(63)

Eeltoodud väidete analüüsimisel selgus tõepoolest, et on asjakohasem lisada selliste toodete väljajätmisele tehnilisel standardil põhinev kriteerium. Eelkõige tehti kindlaks, et tooteid, mis tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, määratlevad paremini järgmised standardid: rahvusvaheline standard IEC 61730-1, seadmete klassid, klass C: piiratud pinge, piiratud võimsusega seadmed (lk 13) (9).

(64)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist laekusid märkused eespool nimetatud rahvusvahelisel standardil põhineva erandi kohta. Väideti, et standardile viitamise asemel oleks asjakohasem määratleda erand väljundpinge ja väljundvõimsuse põhjal kui „moodulid või paneelid, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on samad pinge- ja võimsusnäitajad”. Selle väite võib heaks kiita ja erand kehtestatakse vastavalt sellele määratlusele.

2.6.   Katusesse paigaldatavad päikesemoodulid

(65)

Üks teine huvitatud isik väitis, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid tuleks uurimisaluste toodete seast välja jätta, sest nendes on ühendatud päikesemooduli ja katuseplaadi või -kivi funktsioonid. Seepärast ei oleks need otseselt asendatavad standardse päikesemooduliga.

(66)

Uurimine siiski näitas, et nii standardsed moodulid kui ka katusesse paigaldatavad päikesemoodulid peavad vastama samadele elektrilistele standarditele. Pealegi, ehkki katusesse paigaldatavat päikesemoodulit ei saa lihtsalt asendada standardse mooduliga, saab selle asendada standardse mooduli ja katuseplaadi või -kividega. Seepärast on nendel toodetel sama tehniline põhiomadus toota päikesevalgusest elektrit. Lisafunktsiooni (mis oleks muidu katusekattematerjalil) ei peetud oluliseks ja see ei põhjusta katusesse paigaldatavate päikesemoodulite tootevalikust väljajätmist.

(67)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis sama huvitatud isik, et katusesse paigaldatavate päikesemoodulite ja standardsete päikesemoodulite vastastikuse asendatavuse võimaluse puudumine on märk sellest, et katusesse paigaldatavad päikesepaneelid tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, viidates üldiselt jalatsitega seotud juhtumile (10) ja konkreetselt eritehnoloogiaga spordijalatsitele. Eritehnoloogiaga spordijalatsite väljajätmisel oli põhjuseid palju. Ka ei pidanud Üldkohus vastastikuse asendatavuse puudumist ennast piisavaks põhjuseks Brosmanni kohtuasja (11) puhul, leides, et konkreetses dumpinguvastases uurimises võib lugeda vaatlusaluseks tooteks hoolimata nende erinevustest väga erinevaid tooteid, näiteks linna- ja matkajalatseid.

(68)

Peale selle väitis huvitatud isik, et liidu tootmise puudumine ja asjaolu, et intellektuaalomandi õigused kuuluvad huvitatud isikule, kinnitavad seda, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid on innovaatilised ja erinevad ükskõik millisest muust tootest. Ent tsiteerigem taas huvitatud isiku osutatud juhtumit seoses jalatsitega, mille raames Üldkohus leidis Brossmanni puhul, et mis puudutab „seda liiki jalatsite ühenduse toodangu puudumise ja patendi olemasolu käsitlevaid argumente, siis tuleb sedastada, et need ei ole määravad” (12). Seepärast loeti patenteeritud tehnoloogiaga jalatsid kõnealuse juhtumi puhul vaatlusaluseks tooteks.

(69)

Huvitatud isik väitis ka, et katusesse paigaldatavad päikesemoodulid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest neid müüakse märgatavalt kõrgema hinnaga kui standardseid mooduleid. Ka jalatsite juhtumi puhul jäeti konkreetset hinda ületavad eritehnoloogiaga spordijalatsid vaatlusaluse toote määratlusest välja. Sellega seoses täheldatakse, et katusesse paigaldatavas päikesemoodulis on ühendatud päikesemooduli ja katuseplaadi või -kivi funktsioon, nagu on märgitud põhjenduses 66. Seepärast ei ole hindade otsesel võrdlemisel mõtet, kuna lisafunktsioon toob mõistagi kaasa kõrgemad hinnad.

(70)

Selle väite peale kostis huvitatud isik, et sellisele põhjendusele tuginedes ei saa iialgi viidata hinnaerinevustele kui lisanäitajale, mis tagab toote tootevalikust väljajätmise. See tõlgendus on siiski liiga kaugeleulatuv. Eelmises põhjenduses on öeldud vaid seda, et konkreetse juhtumi puhul, kui katusesse paigaldatavates moodulites on ühendatud vaatlusaluse toote funktsioon ja veel ühe toote (katuseplaadi või -kivi) funktsioon, ei ole hind loomulikult määrav. See ei tähenda mingil juhul seda, et hinnaerinevus ei saaks olla muudel juhtudel kasulik näitaja, et teha kindaks, kas toode tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(71)

Ja veel — huvitatud isiku väitel tuleks tema katusesse paigaldatavate päikesemoodulite tarnijale võimaldada osaleda miinimumhinna kohustuses. Ent tuleb välja, et asjaomane Hiina eksportija ei teinud uurimise käigus koostööd ja koostööd mitte teinud isikuna ei ole tal õigust kohustuses osaleda. Seepärast ei saa seda taotlust rahuldada.

3.   Järeldus

(72)

Eespool öeldut arvesse võttes määratletakse toode lõplikult kui Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid ja plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, välja arvatud juhul, kui tegemist on transiitkaubaga GATTi V artikli tähenduses. Elementide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla.

(73)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

kilest fotoelektrilised tooted;

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit;

moodulid või paneelid, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on sama pinge- ja võimsusnäitajad.

(74)

Pärast plaatide väljajätmist on analüüs läbi vaadatud ning sellest on välja jäetud plaatidega seotud andmed ja analüüs, kui ei ole märgitud teisiti. Kuna plaadid moodustasid uurimisperioodil vaid väikese osa vaatlusaluse toote impordist liidus (umbes 2 % impordi väärtusest), peetakse plaatide väljajätmise mõju ükskõik millisele järeldusele tühiseks. Huvitatud isikute esitatud märkustega on tegeletud, kuid kõik võimalikud viited plaatidele on kõrvale jäetud. Seepärast ei kehti enam plaatidega seotud viited ja andmed, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes, isegi kui asjaomaseid põhjendusi käesolevas määruses kinnitatakse.

(75)

Sellest tulenevalt kinnitati lõplikult esialgsed järeldused, mida on põhjendustes 26–74 kirjeldatud moel kohandatud. Pidades silmas käesoleva menetluse eesmärke ja kooskõlas liidu tavapärase praktikaga leiti, et kõiki vaatlusaluse toote liike tuleks käsitada ühe tootena.

C.   DUMPING

1.   Hiina RV

1.1.   Turumajanduslik kohtlemine

(76)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlev otsus tehti hilinenult, st pärast algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c ette nähtud kolme kuu möödumist, ja et uurimine tuleks seetõttu viivitamata lõpetada.

(77)

Sellega seoses väitsid need isikud, et algmääruse muudatus, (13) millega pikendati turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaega väidetavalt kaheksa kuuni, jõustus alles pärast varem kohaldatud kolmekuulise tähtaja lõppemist. See muudatus kehtib vaid seoses tulevaste uurimistega ja nende käimasolevate uurimistega, mille puhul turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaeg ei olnud veel möödunud.

(78)

Algmääruse muutmise artiklis 2 on siiski selgelt öeldud, et „käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uute ja kõigi käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012”. Selles artiklis ega ka kogu määruses ei leidu ühtki viidet huvitatud isikute väites nimetatud piirangule „mille puhul turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevate otsuste tegemise tähtaeg ei olnud selleks ajaks möödunud”. Seepärast ei saa selle väitega nõustuda.

(79)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut oma väidet, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevad otsused tehti hilinenult, vaidlustamata samas tõsiasja, et põhjenduses 78 nimetatud algmääruse muudatus kehtib „kõigi käimasolevate uurimiste” suhtes, mille hulka kuulub ka käesolev uurimine. Seepärast on jõutud lõpliku järelduseni, et turumajandusliku kohtlemise taotlusi käsitlevad otsused ei ole tehtud hilinenult.

(80)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest ei oleks tulnud keelduda põhjusel, et kolmel äriühingul, mille tegevus 2011. aastal lõppes, ei olnud üht selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit. Eelkõige tunti huvi, millise raamatupidamisstandardi kohasel oleks pidanud oma tegevuse lõpetanud äriühing sellised raamatupidamisdokumendid koostama.

(81)

Sellega seoses märgitakse, et raamatupidamisstandardites ei ole kindlaks määratud, millised äriühingud peavad finantsaruandeid koostama, vaid see, kuidas need aruanded tuleb koostada. Hiina RV suhtes kohaldatakse äriettevõtete raamatupidamisstandardite põhistandardeid, mille artiklis 4 on sätestatud, et „finantsaruandeid peavad koostama kõik ettevõtted”. See on kohustus, mille puhul ei tehta mingit erandit äriühingutele, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(82)

Pealegi — ehkki need äriühingud olid oma tegevuse lõpetanud, olid neil siiski varad (sh maa, ehitised, seadmed ja varud) ja kohustused ning nad olid juriidiliste isikutena vähemalt 2013. aasta alguseni olemas. Seepärast leitakse, et need äriühingud olid kohustatud avaldama 2011. aasta kohta raamatupidamisdokumendid ja nende raamatupidamisdokumentide puudumine on kriteeriumi 2 rikkumine.

(83)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid eksportijad ka, et maksusoodustused ja toetused ei moodusta märkimisväärset osa nende käibest, mida kinnitab väidetavalt paralleelne subsiidiumivastane uurimine.

(84)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et seda väidet on ajutise määruse põhjenduses 65 juba käsitletud. Selles on rõhutatud, et eeskätt soodustuse iseloomu tõttu ei ole uurimisperioodil saadud kasumi absoluutväärtus oluline hindamaks, kas moonutus on „märkimisväärne”. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(85)

Kuna muid märkusi turumajandusliku kohtlemise kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 50–69 esitatud otsused.

1.2.   Individuaalne hindamine

(86)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 70, esitasid 18 valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni algmääruse artikli 17 lõike 3 kohase individuaalse hindamise taotluse. Käesoleval juhul oli valimis juba seitse kontserni, millesse kuulub tavaliselt hulk liidu ja kolmandate riikide eksportivaid tootjaid, seotud kaubandusettevõtjaid ja seotud importijaid. 18 täiendava eksportiva tootja (või nende kontserni) individuaalne hindamine oleks lisaks valimisse kaasatud seitsme eksportivate tootjate kontserni hindamisele põhjendamatult koormav ning takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist.

(87)

Kuna muid märkusi individuaalse hindamise kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 70–71 esitatud otsused.

1.3.   Võrdlusriik

(88)

Huvitatud isikud märkisid, et India ei ole „Jawaharlal Nehru National Solar Mission” (edaspidi „JNNSM”) projektide kohaliku tootmissisendi sätete tõttu sobiv võrdlusriik. Üks huvitatud isik väitis, et nõutav kohaliku tootmissisendi määr on 75 %, samas kui ühe teise huvitatud isiku sõnul saavad India tootjad küsida täies ulatuses kodumaal toodetud moodulite eest kõrgemat hinda. Lisaks väitsid nad, et sellised nõuded tõstavad märgatavalt kohalike toodete hinda. Selle väite tõestuseks lisati India ajakirjanduses avaldatud artikkel (14). See artikkel aga on avaldatud ligi aasta pärast uurimisperioodi lõppu ja tõendeid selle mõju kohta uurimisperioodil ei ole esitatud.

(89)

Samas artiklis öeldi ka, et India päikesetööstusel tuleb rinda pista „lääneriikide ja Hiina tootjate kõva konkurentsiga”. Seda tõendab Indiasse suunatud impordi pidev kasv, nagu on näidatud põhjenduses 92. Ehkki kohaliku tootmissisendi nõuetel võib olla India siseturule kahtlemata teatav mõju, võib teha sellegipoolest selge järelduse, et India turg on konkurentsivõimeline turg, kus pakuvad üksteisele tõhusat konkurentsi arvukad India ja välismaised tootjad.

(90)

Lisaks muutub Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud teabe (15) kohaselt enamik JNNSMi projektidest alates 2015. aastast internetipõhiseks. On tõsi, et JNNSMi raames oli võrguga ühendatud fotoelektriliste süsteemide puhul 2012. aasta eesmärk 50 MW võrreldes India võrguga ühendatud koguvõimsusega, mis oli juba 2012. aasta juunis üle 1 GW. See näitab, et uurimisperioodil oli JNNSMi osakaal kõikide päikeseenergiaseadmete puhul Indias alla 5 %, ning seepärast oli mõju, mis oli JNNSMil ja selle kohaliku tootmissisendi nõuetel (kui need uurimisperioodil juba olemas olid — fakt, mida huvitatud isikud ei ole kindlaks teinud) parimal juhul väga piiratud. Enamik seadmetest (umbes 65 %) asus tingituna riiklikust toetuspoliitikast uurimisperioodil Guajarãti osariigis.

(91)

Huvitatud isikud väitsid, et India turg oli uurimisperioodil eri allikatest, sh Hiina RVst pärit impordi eest tegelikult kaitstud, sest dumpinguvastase uurimise algatamist oli plaanitud juba alates 2012. aasta algusest. Tõepoolest algatas India 23. novembril 2012, st vaid ligi viis kuud pärast uurimisperioodi lõppu, dumpinguvastase uurimise Hiina RVst, Malaisiast, Taiwanis ja Ameerika Ühendriikidest pärit päikeseelementide ja -moodulite impordi suhtes.

(92)

Seda väidet ei toeta siiski muudatused päikeseelementide ja -moodulite impordis, millest annab tunnistust India kaubandusstatistika (16):

Väärtused miljonites USA dollarites

aprill 2010 — märts 2011

aprill 2011 — märts 2012

aprill 2012 — märts 2013

Hiina RV

77,33

577,24

371,72

Indeks

100

746

481

Kokku

252,63

1 348,48

827,07

Indeks

100

534

327

(93)

Ülaltoodud tabelist on näha, et ajavahemikus 2010/11 kuni 2011/12 suurenes päikeseelementide ja -moodulite import hüppeliselt — enam kui 600 % võrra Hiina RV puhul ja enam kui 400 % võrra kokku. Pärast seda impordiväärtused mõnevõrra langesid, ent samal ajal langesid ka päikeseelementide ja -moodulite hinnad. Ajavahemikus 2011/12 kuni 2012/13 toimunud impordiväärtuste langus on tõepoolest kooskõlas hinnalangusega, millest teatasid sama perioodi puhul sellised spetsialiseerunud konsultatsioonifirmad nagu pvXchange, ning mis viib järelduseni, et impordiväärtused olid ajavahemikus 2011/12 kuni 2012/13 võrdlemisi stabiilsed. Seepärast tehakse järeldus, et India turg ei olnud uurimisperioodil eri allikatest, sh Hiina RVst pärit impordi eest tegelikult kaitstud.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et Ameerika Ühendriigid avaldasid 6. veebruaril 2013 soovi konsulteerida WTO vaidluste lahendamise menetluste kohaselt Indiaga seoses JNNSMi kohaliku tootmissisendi nõuetega. Nende kohaliku tootmissisendi eeskirjade mõju koos põhjenduses 91 nimetatud dumpinguvastase uurimisega tõid ajavahemikus 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta märtsini võrreldes eelmise aastaga väidetavalt kaasa väärtuse 38 %-lise vähenemise, vastupidiselt varasemate aastate väärtuse suurenemisele.

(95)

Sellega seoses märgitakse, et väärtuse vähenemine on tingitud pigem hindade langemisest kui impordimahtude vähenemisest. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks huvitatud isik teabe ajavahemikus 2010. aastast kuni 2013. aasta märtsini India turul toimunud muutuste kohta päikeseelementide ja -moodulite impordimahus. Need andmed näitavad, et päikeseelementide ja -moodulite impordimaht on India turul pidevalt kasvanud. Seepärast on jõutud järeldusele, et India turg ei olnud tänu plaanitud dumpinguvastasele uurimisele tegelikult kaitstud ning et põhjenduses 90 nimetatud JNNSMi kohaste kohaliku tootmissisendi nõuete väidetav, kuid tõestamata ja igatahes parimal juhul väike mõju ei takistanud impordimahu pidevat kasvamist.

(96)

Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et ajavahemik 2012. aasta aprillist kuni 2013. aasta märtsini, mis kajastab JNNSMi väidetavat mõju Indiasse suunatud impordile, hõlmab valdavalt aega pärast uurimisperioodi lõppu. Seepärast saab selle väidetava vähenemise võimalik mõju uurimisperioodile olla ainult väike.

(97)

Üks huvitatud isik väitis, et Tata Power Solar (edaspidi „Tata”) sisenes turule alles hiljuti ja ei ole seetõttu sobilik võrdlusriigi tootja. Sellega seoses märgitakse, et äriühing, mis kandis varem nime „Tata BP Solar”, toodab päikesemooduleid alates 1989. aastast, mistõttu ei saa seda pidada äriühinguks, mis sisenes turule alles hiljuti. Ühe teise huvitatud isiku andmeil sisenes Tata turule oluliselt varem kui valimi viis suurimat Hiina eksportijat.

(98)

Üks huvitatud isik väitis, et Taiwan oleks sobivam võrdlusriik kui India, sest Taiwani äriühingute suurus on Hiina eksportijate suurusega paremini võrreldav ning Taiwani tootjad teevad ka koostööd. Ka teised huvitatud isikud seadsid kahtluse alla, kas India oleks Tata suhtelist väiksust arvesse võttes mõistlik võrdlusriik, kuid ei pakkunud samas välja sobivamat alternatiivi.

(99)

On tõsi, et Taiwani äriühingud tegid koostööd. Üks äriühing tegi koostööd täielikult, samas kui teine tegi seda vaid osaliselt. Ainuke täielikult koostööd teinud Taiwani äriühing on aga väiksem kui Tata, eriti kui võtta arvesse toodetavaid ja müüdavaid mooduleid, mis moodustavad umbes 90 % vaatlusaluse toote müügist ja mida Tata müüb märkimisväärselt rohkem kui kõnealune Taiwani äriühing, mille müük selles valdkonnas on tähtsusetu, nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 76. Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsis üks eksportija, kas osaliselt koostööd teinud Taiwani äriühinguga on ühendust võetud, et saada puuduolev teave. Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 76, milles on selgitatud, et Taiwani ei saa võrdlusriigina kasutada, sest koostööd teinud Taiwani äriühingud tootsid peaaegu eranditult elemente, samal ajal kui Hiina ekspordi moodustasid peamiselt moodulid. See pidas paika ka osaliselt koostööd teinud Taiwani tootja puhul. Kuna seda tootjat peeti juba sel põhjusel sobimatuks, ei peetud asjakohaseks küsida äriühingult lisateavet.

(100)

Kõnealuse huvitatud isiku väitel ei välista see, et moodulite müüki peaaegu ei toimu, iseenesest Taiwani kvalifitseerumist võrdlusriigiks, kuna elementide mooduliteks muutmise töötlemiskulusid ei ole eriti keeruline kindlaks teha. Uurimise käigus tuvastatud faktid seda siiski ei kinnita. Elementidest mooduli valmistamiseks tuleb läbida mitu tootmisetappi, mille jooksul luuakse märkimisväärne osa mooduli lisandväärtusest. Nagu on näidatud ajutise määruse põhjenduses 137, oli elementide ja moodulite keskmine hinnaerinevus uurimisperioodil 555,92 eurot ehk 54 %, samas kui keskmine kulude erinevus oli 377,99 eurot ehk 34 %. See tähendab, et märkimisväärne osa võimalikust Taiwani normaalväärtusest peaks põhinema moodulite puhul töötlemiskulude kohandustel, mida ei saa pidada mõistlikumaks olukorrast, kus riigis saab võtta enamiku vaatlusaluse toote puhul normaalväärtuse määramisel aluseks omamaise müügihinna. Seepärast leitakse, et India valimine võrdlusriigiks on olemasolevat usaldusväärset teavet arvesse võttes mõistlik.

(101)

Ühe teise huvitatud isiku väitel ei ole põhjendatud, miks Ameerika Ühendriike ei peetud sobivaks võrdlusriigiks. Sellega seoses on asjakohane viidata ajutise määruse põhjendusele 74, milles on selgelt öeldud, et „Ameerika Ühendriigid ei ole sobiv võrdlusriik, seda peamiselt põhjusel, et Ameerika Ühendriikide turgu kaitsti uurimisperioodi ühe osa vältel Hiina impordi eest dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmetega”. Kuna ühtki märkust Ameerika Ühendriikide turu sellise kaitsmise kohta ei esitatud, jääb sellega seotud seisukoht muutmata.

(102)

Huvitatud isikud väitsid, et dumpingu arvutamise tulemus on Hiina tootjate ja India tootja mastaabisäästu erinevuste tõttu moonutatud. Seepärast kontrolliti, kas on olemas seos äriühingu tootmismahu ja tema dumpingumarginaali vahel.

(103)

Seitsmest valimisse kaasatud äriühingute kontsernist kaks on keskmise suurusega kontsernid (Jinzhou Yangguang ja Delsolar) ja viis on suured kontsernid (JingAo, LDK, Suntech, Trina ja Yingli). Keskmise suurusega äriühingute Jinzhou Yangguangi marginaal on väikseim ja Delsolari marginaal suurim. Viis suuremat äriühingut jäävad nende kahe vahele. See näitab selgelt, et mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahel puudub mis tahes seos. Seepärast leitakse, et dumpingu arvutamise tulemus ei ole Hiina tootjate ja India tootja mastaabisäästu erinevuste tõttu moonutatud.

(104)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahelise seose puudumine ei tõesta mastaabisäästu ja hindade võrreldavuse vahelise mõju puudumist. Olukorras, kus dumpingumarginaal põhineb kõikide eksportijate puhul samal normaalväärtusel — nagu käesoleval juhul –, kujundavad dumpingumarginaali peamiselt ekspordihinnad. Seega näitab mastaabisäästu ja dumpingumarginaali vahelise seose puudumine samavõrra mastaabisäästu ja müügihindade vahelise seose puudumist. Seepärast on jõutud järeldusele, et käesoleval juhul ei mõjuta erinevused mastaabisäästus hindade võrreldavust.

(105)

Üks huvitatud isik väitis, et võrdlusriigi tootjal olid äärmiselt kõrged omamaised müügihinnad, mis on liidu tootmisharu müügihindadest väidetavalt märkimisväärselt kõrgemad, kuna dumpingumarginaal ületab oluliselt allalöömise marginaali. Selle väite aluseks oli India normaalväärtuste ja liidu tootmisharu müügihindade võrdlus. See võrdlus on aga vigane, sest India normaalväärtus põhineb vaid kasumlikul müügil. Eriti olukorras, kus liidu tootmisharu toodab kahjumit, pole üllatav, et India kasumlikud hinnad on liidu tootmisharu keskmisest hinnast kõrgemad. Seega ei näita asjaolu, et India normaalväärtus ületab liidu tootmisharu keskmisi hindu, et India valimine võrdlusriigiks ei oleks mõistlik.

(106)

Üks huvitatud isik väitis, et Tata hinnad on moonutatud, sest äriühing on seotud kommunaalteenuseid pakkuva äriühinguga Tata Power. See võimaldab väidetavalt Tatal küsida Tata Poweri teeninduspiirkonnas kõrgemat hinda. Ühtki tõendit selle kohta aga ei esitatud ja samuti ei määratud kindlaks väidetava mõju suurust. Seepärast ei saanud seda väidet heaks kiita.

(107)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et Tata on konkurentsivõimetu äriühing, millel on suured tootmiskulud ja kõrged müügihinnad, ja see oli väidetavalt põhjus, miks BP Solar taandus 2011. aasta detsembris ühisettevõttest. Selle toetuseks tsiteeritakse ajakirjanduses avaldatud artiklit, milles on öeldud, et „BP lahkumine päikeseenergiatööstusest pärast seal tegutsetud nelja aastakümmet näitab, kui suureks on muutunud päikeseenergia turul konkurents ja surve.”. Ent selles artiklis ei tõstetud esile Tatat kui konkurentsivõimetut äriühingut, vaid käsitleti päikesepaneelide turul valitsevat olukorda üldiselt, rääkides „tootmisharu iseloomustavast kõrilõikajalikust konkurentsist” ja sellest, et „paljud äriühingud kogu maailmas on sulgenud tehaseid, vallandanud sadu töötajaid ja esitanud pankrotiavaldusi”. Seepärast ei saa selle artikliga tõestada, et Tata on konkurentsivõimetu äriühing, millel on suured tootmiskulud ja kõrged müügihinnad.

(108)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks eksportija, et Tatat ei käsitletud põhjenduses 91 nimetatud käimasolevas India dumpinguvastases uurimises tema märkimisväärse elementide impordi tõttu India omamaise tööstuse osana. On küll leidnud kinnitust, et Tata tõepoolest ei ole käimasolevas India dumpinguvastases uurimises osa India omamaisest tööstusest, aga see ei tähenda automaatselt, et Tata ei ole sobilik võrdlusriigi tootja. Normaalväärtus põhines üksnes Tata poolt Indias toodetud elementidel ja moodulitel, mitte imporditud kaubal. Asjaolu, et mõne toote tootmisel kasutati imporditud komponente, ei tähenda, et saadud normaalväärtus ei ole India puhul esinduslik, seda enam, et see põhineb peamiselt müügihindadel, mitte kuludel.

(109)

Hiina valitsus väitis, et Tata moodulimüük moodustas vaid 0,3 % Hiina ekspordist ELi ja seda ei saa pidada esinduslikuks, viidates Detlef Nölle kohtuasjas (17) tehtud otsusele. Selle kohtuasja puhul leidis kohus, et kui kodutoodang moodustab riigis vaid 1,25 % ELi suunatud ekspordi mahust, viitab see sellele, et vaatlusalune turg ei ole väga esinduslik. Käesoleva juhtumi puhul ei võrrelnud Hiina valitsus India kogutoodangut ja Hiina kogueksporti, vaid üksnes ühe India äriühingu toodangut ja kõigi Hiina eksportijate kogueksporti. See võrdlus on aga vigane, sest tiheda konkurentsiga turul, kus on palju osalejaid, ei anna vaid ühe tootjaga seotud kogused ülevaadet kogu turu esinduslikkusest. Peale selle ei ole see ka võrdlus, mis tehti Detlef Nölle juhtumi puhul, mille raames riigi kogutoodangut võrreldi koguekspordiga. Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoja esitatud teabe kohaselt prognoositi, et India toodang ületab 2012. aasta lõpuks, st üsna pea pärast uurimisperioodi lõppu, 2 GW. Selline toodang moodustaks 14 % Hiina ekspordist ELi, mis ületaks tublisti Detlef Nölle kohtuasjas tehtud otsuses nimetatud suunavat künnist 5 %.

(110)

Pärast järelduste avalikustamist viitas üks huvitatud isik asjaolule, et Tata ei osale tootmisahela eelmises etapis ja peab hankima plaate kolmandatelt isikutelt. Vertikaalse integratsiooni puudumine tootmisahela eelmisel etapil toob võrreldes vertikaalselt integreeritud Hiina tootjatega väidetavalt kaasa kulude suurenemise. Seda väidet siiski ei põhjendatud. Tata kogukulud suurenevad vaid siis, kui tema plaatide ostuhind ületab ühe plaadi tootmiskulu, mis ei ole kindel, kuna paljud päikeseenergia sektori äriühingud on tootnud uurimisperioodil kahjumit. Pealegi ostsid isegi suured vertikaalselt integreeritud Hiina tootjad sageli märkimisväärseid plaatide koguseid sõltumatutelt tarnijatelt, mis toetab järeldust, et vertikaalse integratsiooni puudumine plaatide puhul ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua moodulite ja elementide suuremaid kulusid.

(111)

Üks huvitatud isik väitis, et võrdlusriik on konkurentsivõimetu. Seda väidet toetab asjaolu, et päikeseelementide tootmine on Indias 2013. aastal viimase viie aasta madalaimal tasemel. Kõnealuse huvitatud isiku tsiteeritud aruandest nähtus siiski, et uurimisperioodil oli India elementide tootmine endiselt kõrgel tasemel, mis jäi teatatud tipptaseme lähedale. Tootmine vähenes märgatavalt pärast uurimisperioodi ja seepärast ei mõjutanud see uurimise tulemusi.

(112)

Teise argumendina toetamaks väidet, et võrdlusriik on konkurentsivõimetu, nimetati põhjenduses 91 osutatud dumpinguvastast uurimist. Institutsioonid täheldavad, et uurimine alles kestab ja seepärast ei ole võimalik teha selle kohta järeldusi. Üldjuhul ei viita dumpinguvastased uurimised konkurentsivõime puudumisele, vaid sellele, et omamaine tootmisharu leiab end kandvat kolmandates riikides asuvate konkurentide ebaõiglaste kaubandustavade tõttu kahju.

(113)

Küsimust igakülgselt kaaludes leiab komisjon, et India valimine võrdlusriigiks ei ole põhjendamatu.

(114)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 72–77 esitatud otsused.

1.4.   Normaalväärtus

(115)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis üks huvitatud isik, et India äriühingud müüsid peamiselt võrguväliseid mooduleid, mille hind ja kulud on kõrgemad kui Hiina eksportijate müüdavatel võrguga ühendatud moodulitel. Veel väideti, et võrguvälistel moodulitel on tavaliselt väiksem väljundvõimsus kui võrguga ühendatud moodulitel.

(116)

Selle kohta märgitakse, et enam kui 36 elemendist koosnevatele nn standardse suurusega moodulitele, mis on tavaliselt võrguga ühendatud, ja kuni 36 elemendist koosnevatele väiksematele moodulitele, mida kasutatakse tavaliselt võrguväliselt, määrati erinevad normaalväärtused. Seepärast leitakse, et asjakohane normaalväärtus on määratud kõikidele tooteliikidele, sh võrguvälistele moodulitele ja võrguga ühendatud moodulitele.

(117)

Ühe teise huvitatud isiku väitel tegutseb Tata ka projektiarendajana ning seepärast ei ole selle äriühingu müük võrreldav vaid mooduleid eksportivate Hiina tootjate müügiga. Sellega seoses märgitakse, et India omamaiseid hindu ja Hiina ekspordihindu võrreldi üksnes seoses moodulite müügiga ning terviklike projektide või lahenduste müüki normaalväärtuse määramisel aluseks ei võetud, sest neid ei peetud võrreldavaks.

(118)

Kuna muid märkusi normaalväärtuse kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 78–86 esitatud otsused.

1.5.   Ekspordihind

(119)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid mõned valimisse kaasatud eksportijad tähelepanu mõnele väiksemale probleemile, mis oli seotud dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kasutatud ekspordihinnaga. Kui see oli põhjendatud, võeti neid tähelepanekuid arvesse ja muudeti veidi asjaomaste äriühingute dumpingumarginaali.

(120)

Kuna ühtki muud märkust ekspordihinna kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 87–89 esitatud otsused.

1.6.   Võrdlus

(121)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist juhtisid mõned valimisse kaasatud eksportijad tähelepanu mõnele väiksemale probleemile, mis oli seotud ekspordihindade võrdlemisel kasutatud kohandustega. Kui see oli põhjendatud, võeti neid tähelepanekuid arvesse ja muudeti veidi asjaomaste äriühingute dumpingumarginaali.

(122)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist avastati tehniline viga, mis tõi kaasa omamaise kauba normaalväärtuse ebaõige kohandamise. See viga parandati ja selle tulemusel dumpingumarginaalid pisut vähenesid.

(123)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et tema puhul võib olla põhjendatud kaubandustasandi kohandamine, kuna asjaomane isik ei müü otse paigaldajatele, vaid edasimüüjatele ja turustajatele. Kõnealune huvitatud isik nõudis võrdlusriigi tootja müügikanalite kohta üksikasjalikku teavet, mida ei olnud võimalik konfidentsiaalse teabe kaitsmist silmas pidades anda. Selle asemel jagati võrdlusriigi tootja kliendid vastavalt müügimahule eri kategooriatesse, mis näitas, et kaubandustasandi kohandamine ei olnud põhjendatud.

(124)

Vastusena sellele analüüsile tunnistas huvitatud isik, et erinevused müügikogustes toovad kaasa hinnaerinevused, ent jäi kindlaks oma väitele, et paigaldajatelt küsitakse kõrgemat hinda kui turustajatelt/edasimüüjatelt, isegi kui paigaldaja ostab sama koguse kui turustaja/edasimüüja. Seda väidet aga ei põhjendatud ja seepärast ei saanud seda arvesse võtta.

(125)

Kuna ühtki muud märkust ekspordihinna kohta ei esitatud, kinnitatakse kõik ajutise määruse põhjendustes 90–92 esitatud otsused.

1.7.   Dumpingumarginaalid

(126)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja nõudis oma dumpinguarvutuste täielikku avalikustamist, väites, et vastasel juhul ei saa ta kommenteerida nende täpsust. Kuna sellele äriühingule ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, põhines tema normaalväärtus Indiast kui võrdlusriigist pärit andmetel. Võttes arvesse, et võrdlusriigis tegi uurimise käigus igakülgset koostööd vaid üks tootja, ei saa selleks, et kaitsta konfidentsiaalset teavet, võrdlusriigist pärit teavet tooteliigi tasandil avalikustada. Seepärast tuleb väide tagasi lükata.

(127)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi valimisse kaasatud äriühingute puhul samasuguse toote iga liigi kohta võrdlusriigis kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmist ekspordihinda.

(128)

Valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud marginaalide alusel.

(129)

Selle põhjal määrati valimisse kaasamata koostööd teinud äriühingute lõplikuks dumpingumarginaaliks 88,1 %.

(130)

Kõikide teiste Hiina RVst eksportivate tootjate puhul tehti dumpingumarginaalid kindlaks kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks määrati kõigepealt kindlaks koostöö ulatus, võrreldes koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta Hiina koguekspordiga, nagu on sätestatud põhjenduses 167.

(131)

Kuivõrd koostöö hõlmas üle 80 % Hiina koguekspordist liitu, võib koostöö ulatust pidada suureks. Kuna ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja oleks tahtlikult koostööst hoidunud, määrati ülejäänud äriühingute dumpingumarginaal samale tasemele kui valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaal. Seda peeti asjakohaseks põhjusel, et miski ei viidanud koostööst hoiduvate äriühingute dumpingu madalamale tasemele, ning selleks, et tagada meetmete tõhusus.

(132)

Sellest tulenevalt on lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaal

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd

Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd

Changzhou Youze Technology Co. Ltd

Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd

Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd

90,3 %

Delsolar (Wujiang) Ltd,

111,5 %

Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Hefei) Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd

91,9 %

JingAo Solar Co. Ltd

Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd

JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd

Hefei JA Solar Technology Co. Ltd

Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd

97,5 %

Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd

Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd

Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd

53,8 %

Wuxi Suntech Power Co. Ltd

Suntech Power Co. Ltd

Wuxi Sunshine Power Co. Ltd

Luoyang Suntech Power Co. Ltd

Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd

Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd

73,2 %

Yingli Energy (China) Co. Ltd

Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd

Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd

93,3 %

Teised koostööd teinud äriühingud (I lisa, II lisa)

88,1 %

Kõik teised äriühingud

111,5 %

D.   KAHJU

1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(133)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 215 tootjat. Institutsioonid on kontrollinud huvitatud isikute väiteid, mille kohaselt oli nende arv suurem. Selle kontrollimise käigus on selgunud, et väidetavad täiendavad tootjad olid peamiselt eksportivad tootjad, nendega seotud importijad, turustajad ja paigaldajad.

(134)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut asjaolu, et sõltumatu konsultatsioonifirma Europressediensti (edaspidi „konsultant”) andmeid kasutati muu hulgas selleks, et määrata kindlaks liidu toodang ja liidu tootmisvõimsus ning muud liidu tootmisharu ja oluliste andmetega seotud makromajanduslikud kahjunäitajad. Need isikud seadsid kahtluse alla konsultandi sõltumatuse, väites, et konsultant oli kaebuse esitajaga seotud. Nad nõudsid ka selgitusi selle kohta, millistel alustel oli komisjon konsultandi valinud, ja seadsid kahtluse alla konsultandi pädevuse fotoelektriliste toodete sektoriga seotud majandusandmete kogumisel. Sellega seoses väideti, et komisjon oleks pidanud tuginema oma järeldustes muudest olemasolevatest allikatest, eeskätt tuntud uurimisinstituutidest pärit andmetele. Viimasena viitas importijaid esindav ühendus AFASE konsultandi esitatud andmete usaldusväärsuse vaidlustamiseks majandusandmete esitamise ja andmekogumise parimatele tavadele, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 101 ja 102 seotud juhtumite ja ühinemisjuhtumite puhul.

(135)

Mis puudutab väidetavaid seoseid konsultandi ja kaebuse esitaja vahel, siis asjaomased huvitatud isikud ei esitanud selliste seoste olemasolu kohta mingeid tõendeid. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus ühtki tõendit suhte kohta, mis oleks olnud midagi enamat kui lihtsalt ärisuhe. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et leidus märke selle kohta, et esmapilgul usutavad tõendid, mille kaebuse esitanud liidu tootmisharu kaebuses välja tõi, põhinesid sama konsultandi edastatud andmetel. Kuigi tunnistatakse, et mõne näitaja puhul olid järeldused tõepoolest sarnased kaebuses esitatud tõenditega, ei tähenda see ilmtingimata, et need põhinevad vaid ühel allikal. Erinevad kasutatud allikad on kaebuses ära märgitud.

(136)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 99, pidas komisjon kõnealuse konsultandi kasutamist käesolevas uurimises asjakohaseks seetõttu, et teistest avalikest allikatest pärit kogu liidu turgu hõlmavad vajalikud makromajanduslikud andmed ja impordiandmed puudusid. Enne Europressediensti valimist hindas komisjon metoodikat, mida konsultant kasutas asjaomaste andmete kogumiseks, ning konsultandi võimet esitada vajalikud andmed eraldi kõikide tooteliikide kohta ja kogu vaatlusaluse perioodi kohta.

(137)

Lisaks võrreldi konsultandi esitatud andmeid võimaluse korral muudest olemasolevatest allikatest pärit andmetega ja otsiti neile kinnitust. Sellega seoses märgitakse, et turul on mitmeid fotoelektrilisi tooteid käsitleva statistika kogumisele spetsialiseerunud uuringuettevõtteid ning teatatud näitajad ei ole peaaegu kunagi identsed. Seda põhjusel, et täpsete näitajate tuletamine on keeruline ükskõik millise uurimisinstituudi jaoks, ja seepärast jäävad fotoelektriliste toodete turu teatatud näitajad põhinema alati hinnangutel, sõltumata selliste näitajate esitajast. Selles kontekstis võrdles komisjon konsultandilt saadud andmete suundumusi võimaluse korral suundumustega, mis ilmnesid teiste uuringuettevõtete, Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühenduse (European Photovoltaic Industry Association — EPIA) avaldatud samu valdkondi käsitlevate andmete puhul. Võrdlemise käigus märkimisväärseid erinevusi ei täheldatud, kuna võrreldud näitajate suundumused olid sarnased. Esialgsed järeldused ei põhinenud seega üksnes konsultandi esitatud andmetel, vaid ka nende andmete analüüsimisel ja hindamisel komisjonis. Peale selle tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist konsultandi valdustesse kontrollkäik, nagu on märgitud põhjenduses 9. Komisjon tegi konsultandi tööruumides kohapealse kontrolli, et veenduda metoodika ja esitatud andmete usaldusväärsuses. See kontroll korraldati komisjoni algatatud andmete võrdlemise järelmeetmena ja selleks, et saada veelgi kinnitust andmete ja nendega seotud metoodika usaldusväärsuse ja kvaliteedi kohta.

Kohapealset kontrolli peeti asjakohaseks seoses hea halduse põhimõtte kohaldamisega, kuigi need andmed ei esitanud mitte huvitatud isik, vaid konsultant. Selle tulemusel veendus komisjon veelgi enam konsultandi esitatud andmete usaldusväärsuses.

(138)

Üks isik väitis, et komisjoni kasutatud võrdlemismetoodikat ei selgitatud piisavalt üksikasjalikult, ja nõudis, et avalikustada tuleks ka teised võrdlemise puhul kasutatud allikad. Veel väitis kõnealune isik, et kasutatud metoodika oli igal juhul kehtetu, kuna võrreldi vaid eri allikate suundumusi, mitte absoluutväärtusi.

(139)

Mis puudutab teisi allikaid, mida kasutati konsultandi esitatud andmete võrdlemiseks, siis tegemist oli Teadusuuringute Ühiskeskuse ja EPIA avaldatud aruannetega, milles käsitleti sama teemat. Seoses andmete võrdlemisega teiste allikatega märgitakse, et selle käigus ei ilmnenud mitte üksnes sarnased suundumused, vaid ka sarnased suurusjärgud. Seepärast jõuti järeldusele, et kasutatud metoodika oli asjakohane, ja selle kohta esitatud väited lükati tagasi.

(140)

Konsultandi pädevuse kohta märgitakse, et tema põhitegevus on koguda fotoelektriliste toodete sektoriga seotud andmeid ja töötada välja ajakohane andmebaas fotoelektriliste toodete turul tegutsevatest äriühingutest. Need andmed avaldatakse kõnealusele sektorile spetsialiseerunud ajakirjades ja neid kasutavad ka äriühingud, kelle jaoks konsultant korraldab spetsiaalseid uuringuid. Europressediensti välja töötatud andmebaasi ajakohastatakse korrapäraselt ja avaldatakse regulaarselt uuesti. Lisaks on konsultandil asjaomases sektoris mitmeaastane kogemus. Täpsemalt öeldes on konsultandi metoodika järgmine: koguda, võrrelda ja koondada teavet, kasutades erinevaid turul kättesaadavaid allikaid. Selleks kogub konsultant teavet andmebaasis loetletud äriühingutele saadetavate standardküsimustike abil või telefoni teel, eriti liidu tootjatelt, või spetsiaalsetel messidel, eeskätt kolmandate riikide tootjatelt. Kui nimetatud kanalite kaudu ei ole võimalik teavet saada, kontrollib Europressedienst fotoelektriliste toodete sektoris tegutsevate äriühingute finantsaruandeid või teeb andmete saamiseks või nende võrdlemiseks vabas vormis koostööd teiste uurimisinstituutidega. Kontrolliti ja tõepoolest ka veenduti, et konsultant kasutas neid allikaid oma igapäevases töös. Eespool öeldut arvesse võttes peeti asjakohaseks kasutada käesolevas uurimises Europressediensti teenuseid ning huvitatud isikute väited lükati seega tagasi.

(141)

Mis puudutab majandusandmete esitamist komisjoni pädeva talituse koostatud parimate tavade (edaspidi „parimad tavad”) kohaselt, siis tuleks märkida järgmist. Esiteks on see dokument, millega ei saa kaasata komisjoni, sest selle ei ole vastu võtnud volinike kolleegium, vaid on avaldanud pädev talitus, et anda soovitusi selle kohta, kuidas esitada majandusandmeid. Teiseks käsitletakse parimates tavades majandusanalüüsi ja esitatavaid majandusandmeid, mida kasutatakse ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaselt konkurentsialastes uurimistes ja ühinemisjuhtumite puhul. Nende konkurentsialaste juhtumite puhul kohaldatavaid eeskirju, tõendamisnõudeid ja komisjoni uurimisvolitusi ei saa võrrelda kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste omadega, kuivõrd nende uurimiste puhul kohaldatakse hoopis teistsuguseid eeskirju.

(142)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut konsultandi kasutatud metoodika väitega, et see ei küündi tunnustatud teaduslike standarditeni. Ent nagu on märgitud põhjenduses 137, kasutatud metoodikat hinnati ning saadud tulemusi võrreldi ja kontrolliti ning selle tulemusel leiti, et need on kooskõlas teiste avaldatud andmetega ja on seepärast piisavalt usaldusväärsed. Huvitatud isikute, peamiselt AFASE tõstatatud konkreetseid küsimusi selgitati ja selgitused tehti huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks uurimise avalikus toimikus.

(143)

Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda väitis, et andmete koondamise metoodikat ei selgitatud. See väide lükati tagasi, sest asjaomane teave tehti kõikidele huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks uurimise avalikus toimikus.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas mitu isikut taas muret seoses komisjoni valitud konsultandiga ja esitatud andmete kvaliteediga. Sellega seoses väideti, et konsultandi andmeid on võimalik tellida ja osta vastavalt vajadusele, nii et need on kooskõlas võimalike klientide spetsiaalselt kindlaks tehtud soovidega, ning seepärast ei pruugi need olla objektiivsed. Peale selle vaidles kaubanduskoda vastu sellele, et konsultandi kogutud andmeid võib pidada algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses otseseks tõendusmaterjaliks, kuna andmed põhinesid suurel määral eeldustel ja hinnangutel. Lisaks väideti, et esitatud andmete kohta ei olnud toimikus piisavalt tõendusmaterjali ning et need andmed ei olnud laadilt kinnitavad, objektiivsed ja kontrollitavad.

(145)

Seoses nende väidetega viidatakse põhjendustele 136–137, milles on esitatud konsultandi valimise kohta lisateavet. Veel märgitakse, et komisjon palkas konsultandi parima teabe põhjal, mis oli tol hetkel kättesaadav, õigeaegselt ja järgides täielikult menetluse suhtes kohaldatavaid komisjoni finantseeskirju. Ka tuletatakse meelde, et väga oluline oli konsultandi võime esitada kõik vajalikud andmed õigeks ajaks, sest komisjon oli kohustatud kinni pidama tähtaegadest, mis olid seadusega ette nähtud käimasoleva uurimise ajutiste järelduste avaldamiseks.

(146)

Mis puudutab esitatud andmete kvaliteeti ja seda, kas neid andmeid võib pidada vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 2 otseseks tõendusmaterjaliks, siis konsultandi andmete kogumise metoodikat kontrolliti ja selle kvaliteet hinnati rahuldavaks, nagu on märgitud põhjenduses 137. Lisaks — nagu on samuti märgitud samas põhjenduses — võrreldi konsultandi esitatud andmeid võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ja need leiti olevat piisavalt täpsed. Lõpetuseks märgitakse, et konsultandil on üks andmebaas, mida ajakohastatakse korrapäraselt olenemata klientide vajadustest ja soovidest. Sama andmebaasi kasutatakse selleks, et koondada ja esitada erinevatele klientidele fotoelektrilisi tooteid käsitlevat statistikat, ning seepärast tuli väide, et andmed ei olnud objektiivsed, tagasi lükata.

(147)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei olnud avaldanud allikaid, kasutatud metoodikat ja nende äriühingute nimesid, kellega konsultant oli teinud esitatud makromajanduslike andmete kogumiseks koostööd. Üks teine huvitatud isik kordas, et konsultandi rakendatud metoodika annab põhjust eeldada, et tulemused on ebatäpsed. Mitu huvitatud isikut nõudsid konsultandi kasutatud metoodika kohta lisateavet, mis käsitleb näiteks keskmist küsimustikele/intervjuudele vastamise määra, iga kanali kaudu kogutud andmete osakaalu, seda, kuidas neid andmeid kontrolliti, andmete kogumisel kasutatud lähenemisi/eeldusi, nende äriühingute arvu, kellega võeti ühendust, ning vähemalt ligikaudset konsultandi töötajate arvu.

(148)

Nende väidete kohta märgitakse, et pärast esialgsete meetmete avalikustamist tegi komisjon huvitatud isikutele teatavaks metoodika ja allikad, mida konsultant oli andmete kogumisel kasutanud, ning käsitles konkreetseid küsimusi, mis huvitatud isikud olid nende kohta pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitanud. Leitakse, et täiendavad taotlused saada teavet, mille asjaomased huvitatud isikud esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist, on rahuldatud teabega, mis tehti kättesaadavaks pärast ajutiste tollimaksude kehtestamist niivõrd kuivõrd konfidentsiaalsuspiirangud seda võimaldasid. Peale selle toonitatakse, et komisjon kontrollis kohapeal viisi, kuidas konsultant oli andmed kogunud ja koondanud, ning andmete koondamisel aluseks võetud asjakohaseid eeldusi. Kontrollimise tulemused olid rahuldavad ning komisjon veendus aluseks võetud eelduste mõistlikkuses ja konsultandi esitatud teabe kvaliteedis. Pealegi andmeid endid huvitatud isikud ei vaidlustanud.

(149)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus üks teine isik selgitust seoses nende liidu tootjate arvuga, keda konsultant oli oma andmete kogumisel vaadelnud, ning nende ja ligikaudu 215 komisjonile teada oleva liidu tootja kattumisega. Sellega seoses selgitatakse, et konsultandi vaadeldud liidu tootjad on suures osas samad mis põhjenduses 133 nimetatud tootjad, kes teati esindavat käesolevas uurimises liidu tootmisharu.

(150)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et komisjon on analüüsinud kahju ebajärjekindlalt, kuna seda tehti moodulite ja elementide puhul eraldi, samal ajal kui dumpingumarginaal oli kehtestatud kaalutud keskmisena moodulite ja elementide jaoks koos. Sellega seoses märgitakse, et ehkki näitajad esitati eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning dumpingumarginaalid ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase kehtestati seda aluseks võttes. Seepärast lükati väide tagasi.

(151)

Lõpetuseks väitis üks teine isik, et tuginemine uurimisperioodi makromajanduslike näitajate väärtuste arvutamisel 2011. ja 2012. aasta aritmeetilisele keskmisele oli väär, sest selline metoodika ei ole objektiivne ja ei vii tulemusteni, mis kajastavad uurimisperioodil valitsenud tegelikku olukorda. Selgitatakse, et andmete aritmeetilist keskmist kasutati vaid juhul, kui asjaomasel perioodil esinesid sarnased suundumused. Kui suundumused olid erinevad, metoodikat vastavalt kohandati, võttes arvesse tegelikku turuolukorda. Asjaomane isik ei täpsustanud, mil määral ei kajasta kasutatud metoodika tulemused tegelikku turuolukorda. Seepärast lükati need väited tagasi.

(152)

Tuginedes eelöeldule ja kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 98–101 esitatud järeldused.

2.   Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(153)

Mitu isikut väitis, et kahju oleks pidanud hindama suletud turu ja vaba turu puhul eraldi. Üks isik väitis, et enda tarbeks ette nähtud elementidega seotud andmed oleks pidanud kahju hindamisest välja jätma, sest dumpinguhinnaga import neid ei mõjutanud.

(154)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 105, tuleks tarbimist, müügimahtu, tootmist, tootmisvõimsust, tootmisvõimsuse rakendamist, kasvu, investeeringuid, varusid, tööhõivet, tootlikkust, rahavoogu, investeeringutasuvust, kapitali kaasamise võimet ja dumpingumarginaali suurust uurida kogu liidu tootmisharu tegevuse ulatuses (kaasa arvatud omatarbimine), sest konkureeriv import asjaomasest riigist mõjutas samavõrra ka enda tarbeks tootmist.

(155)

Uurimine on seega näidanud, et dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tagajärjel olid vertikaalselt integreeritud liidu tootjad sunnitud importima dumpingtooteid (elemente) ja lõpetama nende toodete tootmise impordihinda ületavate kuludega. Uurimise käigus selgus ka see, et vabal turul ja suletud turul olid sarnased hinnasuundumused, mis näitas samuti, et asjaomane import mõjutas võrdselt mõlemat.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitu isikut, et komisjon ei suutnud esitada asjakohast ja põhjendatud analüüsi tootmisharusisese turu kohta ega ka selle kohta, miks ei tehtud eraldi analüüsi. Üks isik väitis, et enda tarbeks ette nähtud liidu toodangu tähtsuse kohta ei esitatud mingit teavet. Peale selle väideti, et ajutise määruse põhjendus 106, milles on jõutud järeldusele, et tootmisharusisese turu hinnad ei järginud alati turuhindu, on vastuolus käesoleva määruse põhjenduses 155 esitatud järeldustega, et vabal turul ja tootmisharusisesel turul olid sarnased hinnasuundumused.

(157)

Kõigepealt märgitakse, et ajutise määruse põhjenduses 105 on sätestatud põhjused, miks peeti asjakohaseks vaadelda kahjunäitajaid (v.a kasumlikkust), viidates liidu tootmisharu kogu tegevusele (kaasa arvatud omatarbimisele). Sellega seoses tuletatakse meelde, et uurimine näitas — nagu on märgitud samas põhjenduses –, et konkureeriv import Hiina RVst mõjutas ka enda tarbeks tootmist, mida asjaomased huvitatud isikud ei vaidlustanud. Seepärast tuli väide, et ei antud selgitusi selle kohta, miks ei tehtud eraldi analüüsi, tagasi lükata. Nagu tuleneb sellest järeldusest, ei saanud nõustuda ka sellega, et selline tootmisharusisese turu eraldi analüüsimine oleks pidanud toimuma.

(158)

Teiseks, ehkki eelöeldu põhjal ei peetud enda tarbeks ette nähtud liidu toodangu tähtsust oluliseks elemendiks, märgitakse, et enda tarbeks ette nähtud liidu elementide toodang moodustas uurimisperioodi kogutoodangust umbes poole. Lõpetuseks selgitatakse, et asjaolu, et tootmisharusisese turu hinnad ei järgi vaba turu hindu, ei ole ilmtingimata vastuolus sellega, et mõlemad hinnad järgisid samu suundumusi, kuna nad võivad olla sellegipoolest eri tasemetel või hinnamuutused võivad olla suuremad ja väiksemad ning kajastada seega teistsugust pilti. Eelöeldu põhjal lükati väited tootmisharusisese turu kohta tagasi.

(159)

Asjaomased isikud ei esitanud mingit teavet, mis oleks võinud liidu turu kindlaksmääramist käsitlevate järelduste väärtust kahandada. Neil põhjustel lükati asjaomased väited tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 102–106 esitatud järeldused.

3.   Liidu tarbimine

(160)

Üks huvitatud isik väitis, et andmed uurimisaluse toote tarbimise kohta liidus on sõltuvalt kasutatud allikast väga erinevad. Kõnealuse isiku väitel saab usaldusväärseid andmeid kindlaks määrata üksnes spetsialiseerunud asutuste või uuringukeskuste käest saadud teabe põhjal. Võttes arvesse põhjendustes 134–152 esitatud selgitusi ja järeldusi, milles käsitletakse uurimises kasutatud konsultandi esitatud andmete usaldusväärsust, lükati see väide tagasi.

(161)

Sama isik väitis, et liidu tarbimise kindlakstegemiseks ei piisa üksnes sellest, kui liita kokku liidus moodulite tootmiseks olemas olevad tootmisvõimsused, ning et sellest tuleks maha arvata moodulite tarbimine liidu tootmisharu projektide puhul. See väide lükati tagasi, kuivõrd moodulite tarbimine määrati kindlaks liidus värskelt installeeritud võimsuste põhjal. See on moodulite tarbimise kindlaksmääramisel levinud tava. Elementide puhul määrati tarbimine kindlaks liidu moodulitoodangu põhjal.

(162)

Üks teine isik väitis, et konsultandi kirjeldatud metoodika puhul tunnistatakse usaldusväärsete tarbimisnäitajate kindlaksmääramise keerukust. Veel väideti, et andmed impordi ja liidu tootmisharu eksportmüügi kohta põhinesid kas kontrollimatutel hinnangutel või ebatäielikul teabel ning et komisjoni teostatud andmete võrdlemine ei olnud piisav järeldamaks, et need andmed olid tõepoolest usaldusväärsed ja täpsed.

(163)

Nagu põhjendustes 136 ja 137 juba osutatud, veendus komisjon andmete ja nende kogumiseks kasutatud metoodikate kvaliteedis kohapealsete kontrollide käigus, mille põhjal leiti, et kasutatud metoodikad olid asjakohased ning tulemused täpsed ja piisavalt usaldusväärsed. Seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Sellest tulenevalt ja kuna ühtki muud märkust liidu tarbimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 107–109.

4.   Import asjaomasest riigist

4.1.   Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(165)

Üks huvitatud isik väitis, et uurimisaluse toote impordimahte käsitlevad andmed on sõltuvalt kasutatud allikast väga erinevad. Kõnealuse isiku väitel saab usaldusväärseid andmeid kindlaks määrata üksnes spetsialiseerunud asutuste või uuringukeskuste käest saadud teabe põhjal. Võttes arvesse põhjendustes 134–152 esitatud selgitusi ja järeldusi, milles käsitletakse uurimises kasutatud konsultandi esitatud andmete usaldusväärsust, lükati see väide tagasi.

(166)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas üks huvitatud isik Hiina RVst pärit impordi koguväärtuse kindlaksmääramise metoodika väitega, et see põhines tehingutel, mis tehti CIF-tasandil enne tollimaksu tasumist, ning seepärast on kaheldav, kas need tehingud olid tehtud liidu tarbimise jaoks. Selle väitega seoses selgitatakse, et konsultandi esitatud Hiina RVst pärit impordi koguväärtust ei kasutatud esialgsetes ja lõplikes järeldustes ning et uurimise ajal määrati kindlaks üksnes impordimahud ja impordihinnad, nagu on näidatud ajutise määruse põhjendustes 110–113. Kuna asjaomane huvitatud isik impordihindade kindlaksmääramise metoodikat ei vaidlustanud, viidatakse ajutise määruse põhjendustes 113–117 esitatud asjaomastele järeldustele ning käesoleva määruse põhjendustele 168–176. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(167)

Sellest tulenevalt ja kuna ühtki muud märkust vaatlusaluse toote Hiina RVst importimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 110–112.

4.2.   Impordihinnad ja hindade allalöömine

(168)

Üks koostööd teinud sõltumatu importija väitis, et impordihindade kindlaksmääramisel oleks tulnud aluseks võtta tema vaatlusaluse toote import liitu. Andmed, mis kõnealune importija uurimise ajal esitas, käsitlesid siiski vaid murdosa koguimpordist liitu, ning kogu vaatlusalusel mitmeaastasel perioodil Hiina RVst toimunud impordi keskmise impordihinna kohta ei oleks saanud teha ühtki asjalikku järeldust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(169)

Ühe teise isiku väitel ei selgitatud hindade kindlaksmääramise metoodikat, ja eriti seda, kuidas eri allikatest pärit andmed olid kokku sobitatud ja kooskõlastatud. Peale selle väideti, et impordikulud oleksid pidanud põhinema uurimise käigus kogutud kontrollitud teabel, mitte prognoosidel.

(170)

Leitakse, et metoodika, mida huvitatud isikutele tutvustati, on piisavalt täielik, et mõista, kuidas need näitajad saadi. Seoses impordikuludega selgitatakse, et jõudmaks CIF-hindadeni, kohandati hetketuru hindu. Tehtud prognoosi kinnitati uurimise käigus kogutud andmetega.

(171)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist nõudis mitu huvitatud isikut hindade allalöömise arvutuste kohta rohkem üksikasju, kui oli esitatud ajutise määruse põhjenduses 116. Lisateavet anti kahepoolse avalikustamise käigus niivõrd, kui seda võimaldas selliste andmete tundlik laad ja asjaolu, et liidu tootjatele oli tagatud anonüümsus.

(172)

Kooskõlas otsusega jätta plaadid tootevalikust välja (vt põhjendused 28–32), jäeti need tooted välja ka hindade allalöömise arvutusest. Peale selle teatasid huvitatud isikud mõnest CIF-hindade muutmisest. Kuna sõltumatute importijate valimit põhjenduses 21 selgitatud põhjustel muudeti, kasutati uue importijate valimi keskmisi impordijärgseid kulusid, kui andmed olid kättesaadavad ja terviklikud.

(173)

Muudetud hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutega seoses, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha soodustused ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus — väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil — näitas, et kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on moodulite puhul 19,8–32,1 %, elementide puhul 4–28,5 % ja kogu vaatlusaluse toote puhul 8–29 %.

(174)

Tuleks märkida, et ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul tehti kindlaks negatiivne elementide hinna allalöömine. Eksporditud kogused ei olnud aga märkimisväärsed ja seetõttu ei saa neid pidada esinduslikuks.

(175)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja vaidlustas monokristalsete elementide polükristalseteks elementideks kohandamise allika, jättes aga oma väite põhjendamata. Uut teavet või tõendeid ei esitatud ja see väide lükati seetõttu tagasi.

(176)

Kuna ühtki muud märkust Hiina RVst pärit impordi hindade ja hindade allalöömise arvutuste kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 113–117, mida on muudetud eespool kirjeldatud viisil.

5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.1.   Üldist

(177)

Mõned isikud seadsid kahtluse alla komisjoni poolt käesoleva uurimise raames kasutatud makromajanduslike kahjunäitajate üldise usaldusväärsuse Nad väitsid, et mitme sellise näitaja puhul kindlaks tehtud suundumused erinesid samade näitajate suundumustest, mis olid kindlaks tehtud valimisse kaasatud liidu tootjate puhul. Eeskätt viidati liidu tootmisele, tootlikkusele, müügile, keskmistele tööjõukuludele ja tööhõivele.

(178)

Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 121, tehti makromajanduslikud näitajad kindlaks kõikide liidu tootjate puhul. Samade andmete kogumisel üksikute liidu tootjate või liidu tootjate rühma (nt valimisse kaasatud liidu tootjate) kohta ei pruugi suundumused olla identsed, kuna sellise võrdlemise puhul ei võeta arvesse näiteks iga vaadeldava äriühingu kaalu. Seepärast ei pruugi kõikide liidu tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate makromajanduslike näitajate võrdlemine olla tulemuslik ning see ei võimalda teha järeldust, et ühed või teised andmed on ebausaldusväärsed. Võrreldes liidu tootmisharu makromajanduslike näitajate suundumusi valimisse kaasatud liidu tootjate samade konsolideeritud andmetega, võib igal juhul märgata suundumuste erinevusi seoses mitme näitajaga, nt liidu tootmisharu tootmise, tootmisvõimsuse, müügimahu, tööhõive ja tootlikkusega ajavahemikus 2011. aastast kuni uurimisperioodi alguseni. Kõikide nende näitajate puhul olid valimisse kaasatud liidu tootjate tulemused paremad kui liidu tootmisharul üldiselt. Selle põhjuseks on asjaolu, et uurimisperioodil lõpetasid paljud valimisse mittekuuluvad liidu tootjad tootmise või muutusid maksejõuetuks, mis mõjus liidu tasandil arvutatud makromajanduslikule näitajale negatiivselt. Seepärast lükati need väited tagasi.

(179)

Ühe huvitatud isiku väitel põhines ajutise määruse põhjenduses 153 esitatud järeldus, et liidu tootmisharu olukorra analüüs näitas kõigi peamiste kahjunäitajate selget negatiivset suundumust, konsultandi esitatud andmetel. Sellega seoses selgitatakse, et ühelt poolt põhinesid ajutise määruse tabelites 4-a kuni 6-c loetletud makromajanduslikud näitajad konsultandilt saadud andmetel, mida võimaluse korral võrreldi muudest olemasolevatest allikatest saadud andmetega. Teiselt poolt aga põhinesid ajutise määruse tabelites 7-a kuni 11-c loetletud mikromajanduslikud näitajad valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud andmetel, mida komisjon oli kohapeal kontrollinud. Märkida tuleks ka, et sellised liidu tootmisharule kahju tekitamisel määravad tegurid nagu liidu tootmisharu kasumlikkuse tasemed, keskmine müügihind liidus ja hindade allalöömise arvutused põhinesid andmetel, mis olid kogutud valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja eksportivatelt tootjatelt ning mida oli kohapeal kontrollitud. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(180)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu majandusolukorra üldise hindamismetoodika kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 118–123.

5.2.   Makromajanduslikud näitajad

5.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(181)

AFASE väitis, et ajutise määruse põhjenduses 124 moodulite puhul kindlaks määratud tootmismaht ning samas põhjenduses moodulite ja elementide puhul kindlaks määratud liidu tootmisharu tootmisvõimsus olid üle hinnatud, ning esitas muudest allikatest (EPIA, IMS ja BNEF) pärit andmed, mis näitasid väiksemaid mahte.

(182)

Ajutise määruse põhjenduses 124 kindlaks määratud tootmismaht põhineb teabel, mis hõlmab nii börsil noteeritud kui ka börsil noteerimata äriühinguid. Ajutise määruse põhjenduses 124 kindlaks määratud muudatused liidu tootmises on kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 108 kindlaks määratud muudatustega liidu tarbimises. AFASE esitatud andmed tootmismahtude kohta näitasid seevastu ajutise määruse põhjenduses 108 kindlaks määratud liidu tarbimise ja EPIA avaldatud liidu tarbimist käsitleva statistika puhul erinevaid suundumusi.

(183)

Mis puudutab tootmisvõimsust, siis uurimine näitas, et ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud järeldused hõlmasid nende äriühingute tootmisvõimsusi, kes esitasid uurimisperioodil pankrotiavalduse või lõpetasid tootmise, samas kui nad ei olnud müünud oma tootmisrajatisi ja seadmeid ning olid seega võimelised tootmise väga kiiresti taastama. Nagu on märgitud põhjenduses 182, sisaldasid ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud näitajad ka börsil noteerimata äriühingute andmeid.

(184)

Nagu on öeldud põhjenduses 137, kontrolliti sõltumatu konsultandi esitatud andmeid ja need leiti olevat piisavalt täpsed. Tuginedes eelöeldule leiti, et AFASE esitatud andmed, mis põhinevad muudel olemasolevatel allikatel, ei pruugi ilmtingimata olla esialgsete järeldustega vastuolus.

(185)

Igatahes ei mõjutaks AFASA esitatud näitajate heakskiitmine üldist järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, kuna nende näitajate, st liidu toodangu ja liidu tootmisvõimsuse negatiivsed suundumused oleksid veelgi ilmsemad.

(186)

Üks sõltumatu importija väitis, et tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine oleks tulnud kindlaks teha üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal. Kuna tegemist on makromajanduslike näitajatega, tuleks need siiski kindlaks teha kõikide liidu tootjate tasandil, et saada liidu tootmisharu olukorrast adekvaatne ja täielik pilt. Seepärast lükati see väide tagasi.

(187)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus üks isik komisjonil selgitada viisi, kuidas konsultant oli arvutanud liidu aastatoodangu. Üks teine isik palus, et komisjon annaks täiendavaid selgitusi seoses liidu kogu tootmisvõimsuse kohta kättesaadavate erinevate andmete kooskõlastamisega. Üks teine isik leidis, et andmed liidu kogutoodangu ja kogu tootmisvõimsuse kohta oleksid pidanud pärinema valimisse kaasatud liidu tootjatelt, sest see oleks andnud usaldusväärsema tulemuse. Sellega seoses väideti, et avalikkusele kättesaadavad andmed on selliste andmete konfidentsiaalsuse tõttu ebatäpsed ning et iga uuringukeskus või konsultant pidi tuginema oma analüüsis arvukatele prognoosidele ja eeldustele.

(188)

Selgitatakse, et liidu aastatoodangu arvutamisel võeti aluseks näitajad, mille olid teatanud konsultandile liidu tootjad. Kui konkreetse liidu tootja aastatoodangut käsitlevaid näitajaid ei olnud mõne aasta kohta võimalik saada, kohaldati nende prognoosimiseks kõnealuse aasta uue tootmisvõimsuse suhtes eelmise aasta tootmisvõimsuse rakendamise taset. Institutsioonid on võrrelnud konsultandilt saadud näitajat ka näitajatega, mille esitas enne uurimise algatamist olukorra hindamiseks koostatud küsimustikele antud vastustes liidu tootmisharu. Need näitajad olid sarnased.

(189)

Mis puudutab taotlust saada täiendavaid selgitusi seoses liidu kogu tootmisvõimsuse kohta kättesaadavate erinevate andmete kooskõlastamisega, siis selle kohta märgitakse, et kõnealune teave on juba esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud avatud toimikus. Seepärast jäeti see taotlus rahuldamata.

(190)

Lõpetuseks olgu märgitud, et liidu tootmine ja tootmisvõimsus on makromajanduslikud näitajad ning seepärast tuleb need kindlaks määrata kogu liidu tootmisharu tasandil, mitte valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil.

(191)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et tootmisandmete kogumiseks kasutatud metoodika (peamiselt küsitlused ja külaskäigud tootmisrajatistesse) ei võimaldanud saada usaldusväärseid tulemusi tingituna selliste andmete konfidentsiaalsusest ja sellest tulenevast äriühingute vastumeelsusest neid andmeid avalikustada. Seepärast ei saa pidada sellist metoodikat asjakohaseks. Seda kinnitas väidetavalt asjaolu, et ehkki konsultant kasutas märksa suuremat arvu liidu tootjaid, kui võttis arvesse komisjon olukorra hindamisel uurimise algatamisetapis, on konsultandi kindlaks tehtud tootmise kogumaht väiksem kui tootmise kogumaht, mille tegi olukorra hindamisel kindlaks komisjon. Veel väitis kõnealune isik, et sellest tulenevalt ei saa selle kahjunäitajaga seotud teavet lugeda otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(192)

Esiteks selgitatakse, et nende tootjate arv, keda ühelt poolt konsultant ja teiselt poolt komisjon arvesse võtsid, on laias laastus sama ning seetõttu tuli väide, et tulemused on ebajärjepidevad, tagasi lükata. Veel tuletatakse meelde, et konsultandi kogutud andmeid võrreldi võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ning leiti, et hinnangud olid piisavalt usaldusväärsed. Seepärast kinnitatakse, et konsultandi esitatud teavet tootmisandmete kohta peetakse otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(193)

Kuna ühtki muud märkust toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 124–128.

5.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(194)

Ühe huvitatud isiku väitel oli liidu tootmisharu turuosa moodulite puhul vaid 19 % juba 2009. aastal ning selle 6 protsendipunkti suurust vähenemist vaatlusperioodil ei saa lugeda kahjuks.

(195)

6 protsendipunkti suurust turuosa vähenemist vaatlusalusel perioodil tuleb vaadelda samas ajavahemikus liidus toimunud moodulite tarbimise ligi 200 %-lise suurenemise taustal. Liidu tootmisharu ei saanud tarbimise kasvust kasu — vastupidi, isegi suurenenud tarbimise puhul ei suutnud liit suurendada vastavalt oma müügimahtu ja tema turuosa vähenes. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(196)

Üks isik väitis, et müügiandmete kogumiseks kasutatud metoodika (peamiselt küsitlused ja külaskäigud tootmisrajatistesse) ei võimaldanud saada usaldusväärseid tulemusi tingituna selliste andmete konfidentsiaalsusest ja sellest tulenevast äriühingute vastumeelsusest neid andmeid avalikustada. Seepärast ei saa pidada sellist metoodikat asjakohaseks. Samuti ei saa neid pidada otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Nagu on märgitud põhjenduses 137, võrreldi konsultandi kogutud andmeid võimaluse korral muudest allikatest pärit andmetega ning leiti, et hinnangud olid piisavalt usaldusväärsed. Seepärast kinnitatakse, et konsultandi esitatud teavet müügiandmete kohta peetakse otseseks tõendusmaterjaliks algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(197)

Kuna muid märkusi liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 129–131.

5.2.3.   Tööhõive ja tootlikkus

(198)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et metoodika, mida kasutati selleks, et määrata kindlaks liidu kogutööhõive vaatlusalusel perioodil, oli väär. See isik väitis, et kui teave mõne konkreetse liidu tootja tööhõivemäära kohta ei olnud kättesaadav, võeti arvesse nende liidu tootjate keskmist tööhõivemäära, kelle puhul oli selline teave kättesaadav. See väide tuli tagasi lükata, sest kogutööhõive kindlaksmääramise metoodika oli teistsugune — kui andmed mõne konkreetse liidu tootja tööhõive kohta ei olnud kättesaadavad, prognoositi see näitaja sama äriühingu eelmis(t)e aasta(te) andmete põhjal. Nagu on osutatud põhjenduses 137, seda metoodikat kontrolliti ja see leiti olevat asjakohane. Seepärast lükati väide tagasi.

(199)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkuse taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 132–134.

5.2.4.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(200)

Kuna ühtki märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 135 ja 136.

5.3.   Mikromajanduslikud näitajad

5.3.1.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(201)

Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, et keskmiste müügihindade langus mõjus laastavalt liidu tootmisharu kasumlikkusele. Kõnealune isik väitis, et samamoodi vähenesid ka liidu tootmisharu keskmised kulud ja seetõttu on hinnalangus loomulik. Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 138, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu müügihinnad langesid siiski rohkem kui selle keskmised tootmiskulud ja seepärast ei kajastunud selline kulude langus liidu tootmisharu kasumlikkuses. Seepärast kinnitatakse, et liidu tootmisharu müügihindade langus mõjus laastavalt liidu tootmisharu kasumlikkusele, ning selle kohta esitatud väited lükati tagasi.

(202)

Üks teine isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 138 esitatud järelduse, et hinnad olid uurimisperioodil jätkusuutmatul tasemel, väites, et seda peavad otsustama turujõud. Sama isik vaidles vastu ka samas põhjenduses esitatud järeldusele, et liidu tootmisharu ei saanud kulude vähenemisest dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu kasu. Sellega seoses märgivad institutsioonid järgmist. Väljendiga „jätkusuutmatu tase” viidatakse asjaolule, ei liidu tootmisharu müüs kahjumiga ega saanud seetõttu pikas perspektiivis ellu jääda. Seega on küsimuse puhul, kas hinnatase on jätkusuutlik, tegemist vaid tootmiskulude ja hindade suhte küsimusega. Väitega, et liidu tootmisharu ei saanud kulude vähenemisest kasu, viidatakse asjaolule, et kulud vähenesid aeglasemalt kui langesid hinnad. Mõlemat väidet toetavad ajutise määruse põhjenduses 138 esitatud tõendid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(203)

Kuna ühtki täiendavat märkust liidu tootmisharu keskmiste müügihindade kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137 ja 138.

5.3.2.   Tööjõukulud

(204)

Sama huvitatud isik väitis ka, et vastupidiselt sellele, mis on öeldud ajutise määruse põhjenduses 140, ei ole vaatlusalusel perioodil toimunud mingit inflatsiooni ja seepärast ei saa tööjõukulude üldine kasv olla tingitud sellest tegurist.

(205)

Vastupidiselt asjaomase isiku väitele näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil on toimunud inflatsioon ning et tööjõukulude kasvu, mis esines vaid moodulite puhul, on võimalik põhjendada inflatsiooni ja tootlikkuse suurenemisega.

(206)

Ühe isiku väitel tekitas liidu tootmisharule kahju tööjõukulude suurenemine ja samal ajal toimunud tootlikkuse vähenemine. Esmalt tuleks märkida, et tööjõukulud püsisid elementide puhul stabiilsed, samal ajal kui tootlikkus suurenes nii elementide kui ka moodulite puhul. Seepärast saab viimati nimetatud suurenemist põhjendada tootlikkuse suurenemisega. Lisaks on uurimine näidanud, et tööjõukulud ei moodusta tootmiskuludest olulist osa, mida on öeldud ka juba ajutise määruse põhjenduses 203. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(207)

Seda aluseks võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 139 ja 140 esitatud järeldused.

5.3.3.   Varud

(208)

Üks huvitatud isik väitis, et laovarude suurenemine vaatlusalusel perioodil — väljendatuna protsendina kogutoodangust — on ebaoluline ja seepärast ei saa selles näha tõendit kahju kohta. Veel väitis kõnealune isik, et viis, kuidas varusid kajastavad näitajad on ajutise määruse põhjenduses 141 esitatud, on eksitav, sest nende puhul kasutakse ühikut kW, mitte MW, nagu liidu tootmisharu toomismahu puhul.

(209)

Sellega seoses märgitakse, et ajutise määruse põhjendust 143 muudetakse ja see peaks olema järgmine: „… samasuguse toote laovarude kasv vaatlusalusel perioodil ei ole oluline tegur tuvastamaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju”. Tehnilise vea olemasolu saab selgeks eelmise lause põhjal, milles jõutakse järeldusele, et liidu tootjad hoiavad laos pigem piiratud varusid, sest nende tootmine põhineb tellimustel.

(210)

Ja veel — seda, kas varude väljendamisel on kasutatud ühikut kW või MW, peeti ebaoluliseks tuvastamaks, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(211)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis mitu isikut, et varud oleks pidanud kindlaks määrama kogu liidu tootmisharu puhul ning et vaid kümne liidu tootja näitajad ei ole esinduslikud. Selgitatakse, et varusid peetakse mikromajanduslikuks näitajaks ja seepärast tuleks need kindlaks määrata teabe põhjal, mis on kogutud äriühingutelt eraldi, käesoleval juhul valimisse kaasatud liidu tootjatelt, kes leiti esindavat kogu liidu tootmisharu. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(212)

Kuna ühtki muud märkust varude kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 141–143.

5.3.4.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime

(213)

Pärast ühelt huvitatud isikult saadud märkust selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 148 esitatud väide, et rahavood näitasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal „süvenevalt negatiivset suundumust”, on väär, sest rahavood, mis moodulite puhul aastatel 2009–2010 vähenesid, 2011. aastal tegelikult suurenesid ja vähenesid uurimisperioodil taas.

(214)

Sama isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud näitajad investeeringute kohta olid võrreldes ajutise määruse põhjenduses 124 esitatud liidu tootmisharu tootmisvõimsusega liiga väikesed. Selle väite tõestuseks teatas kõnealune isik, et on teadlik ühe liidu tootja investeeringust tootmisvõimsuse suurendamisse, mis oli märksa suurem. Asjaomane isik järeldas, et seepärast peab liidu tootmisharu kindlaksmääratud tootmisvõimsus olema üle hinnatud. Märgitakse, et selle väite kohta ei esitatud ühtki tõendit, eriti seoses kõnealuse liidu tootja tehtud investeeringuga. Ajutises määruses esitatud investeerimisnäitajad põhinesid seevastu valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud tegelikul ja kontrollitud teabel. Märkida tuleks ka, et see väide põhines valimisse kaasatud liidu tootjate koguinvesteeringute ja kogu liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsuse võrdlusel, mida ei saa pidada asjakohaseks võrdlusaluseks, sest arvesse ei võetud kogu liidu tootmisharu koguinvesteeringuid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(215)

Kuna ühtki muud märkust kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse ning kapitali kaasamise võime kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 144–152.

5.4.   Järeldus

(216)

Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 153–158 esitatud järeldused, st et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Sissejuhatus

(217)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et teostatud põhjusliku seose analüüsiga ei määratud, eraldatud ega eristatud ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju ja teiselt poolt muude samaaegselt liidu tootmisharu kahjustavate teadaolevate tegurite mõju. Peale selle väideti, et komisjon ei suutnud analüüsida kõiki teisi teadaolevaid tegureid koos.

(218)

Vastuseks sellele väitele tuleks märkida, et komisjon kontrollis väljakujunenud tava kohaselt esiteks seda, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel on põhjuslik seos, ning teiseks seda, kas mõne muu teadaoleva teguri tõttu oli katkenud olulist kahju kandnud liidu tootmisharu ja dumpinguhinnaga impordi vaheline põhjuslik seos. Selles analüüsis hinnati, eraldati ja eristati ühelt poolt muude teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja teiselt poolt dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju tagamaks, et nende tegurite põhjustatud kahju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Leiti, et neist ühelgi ei olnud tootmisharu olukorrale märkimisväärset mõju (või puudus selline mõju täielikult), mis oleks kummutanud tõsiasja, et hinnatud olulist kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

(219)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut ülaltoodud põhjendusi. Sellega seoses väideti, et komisjon peaks panema põhjendatud ja asjakohase selgituse abil selgelt paika, et muude tegurite kui dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju ei tohiks omistada sellele impordile.

(220)

Käesolevas uurimises jõuti pärast kõikide faktide kontrollimist järeldusele, et dumpinguhinnaga import on eraldi võetuna põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju. Muude teadaolevate tegurite mõju suuruse hindamine ei olnud käesoleval juhul võimalik ja seepärast teostati kvalitatiivne hindamine, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 164–222. Kokkuvõttes kinnitati, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas dumpinguhinnaga import. On tõsi, et teiste tegurite mõju liidu tootmisharu taandarengule peeti piiratuks. Tuleks märkida, et algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 ei ole kehtestatud ühtki kohustust, mis käsitleks teostatava kahju omistamise ja mitteomistamise analüüsi vormi. Vastupidi, algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 alusel tuleb need analüüsid teha nii, et dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju oleks võimalik eraldada ja eristada teiste tegurite kahjulikust mõjust. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki tõendit selle kohta, et muud teadaolevad tegurid, mis võisid mõjutada kantud kahju, oleksid kas koos või eraldi katkestanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose. Ülaltoodud analüüsi arvesse võttes kinnitati, et muud teadaolevad tegurid ei andnud võimalust kummutada järeldust, et liidu tootmisharu kantud oluline kahju tuleb omistada dumpinguhinnaga impordile. Neil põhjustel lükati need väited tagasi.

(221)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mõned huvitatud isikud vastuväited ajutise määruse põhjenduses 160 esitatud järeldusele. Nad kordasid, et uurimisaluse toote turutingimused on liikmesriigiti erinevad ja seepärast tuleks põhjusliku seose analüüs teha iga liikmesriigi kohta eraldi. Peale selle väitsid kõnealused isikud, et riiklikud toetuskavad, päikesepaiste ja elektrihinnad (sh reguleerivad maksud) on liikmesriikides erinevad ning lisaks on igal turul erinevad turuosad (kodudes kasutatavad seadmed võimsusega alla 40 kW, ettevõtetes ja tööstussektoris kasutatavad seadmed võimusega 40 kW kuni 1 MW ja kommunaalsektori seadmed võimsusega 1–10 MW). Seda arvesse võttes väitsid nad, et põhjusliku seose analüüs tuleks teha eraldi ühelt poolt iga liikmesriigi kohta ja teiselt poolt suuremahulise turuosa ja kodukasutajate turuosa kohta.

(222)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mõni huvitatud isik oma väidet, et põhjusliku seose analüüs tuleks teha iga liikmesriigi puhul eraldi, esitamata siiski selle kohta täiendavaid argumente või uusi tõendeid.

(223)

Uurimine on näidanud, et müügi- ja impordihinnad on sarnased kogu liidus. Seetõttu võib järeldada, et uurimisaluse toote jaoks on tõepoolest olemas üks turg. Samuti ei osutanud uurimine, et liikmesriigi või piirkonna tootjad oleksid keskendanud oma tegevuse sellele konkreetsele turule või et dumpinguhinnaga import oleks koondunud ühte liikmesriiki või piirkonda. Pealegi ei väitnud ükski huvitatud isik, et dumpingut ja kahju tuleks analüüsida liikmesriigi tasandil, mis aga oleks eeltingimus põhjusliku seose analüüsi tegemiseks iga liikmesriigi puhul eraldi. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki tõendit selle kohta, et see oleks olnud asjakohane lähenemine, võttes eeskätt arvesse, et liidu tasandil vaadeldava toote hinnad olid sarnased kogu liidus. Peale selle märgitakse, et päikesepaiste võib olla sama liikmesriigi eri piirkondades erinev (nt Lõuna-Prantsusmaal on seda rohkem kui Põhja-Prantsusmaal) või ühe liikmesriigi eri piirkondades võivad olla erinevad toetuskavad (nt Belgias), ning seepärast võib kõnealuste tegurite mõju nõudlusele olla samas liikmesriigis piirkonniti erinev. Erinevused liikmesriikide ja/või piirkondade õigusraamistikes ning tingimustes, nt päikesevalguse hulgas, ei õigusta eraldi põhjusliku seose analüüsi ning koos sellega eraldi kahju- ja dumpinguanalüüsi tegemist. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(224)

Üks teine huvitatud isik väitis, et ehkki olulised on ka teised tegurid, on nõudluse kindlaksmääramisel põhitegur riiklikud toetuskavad. Sama isik vaidlustas ka selle, et mõnes paigas on juba saavutatud võrgupariteet, väites, et moodulite hinnad alates uurimisperioodi algusest tõusid, samas kui elektrihinnad langesid. Lisaks väitis ta, et vähemalt teatavates liikmesriikides ei võimalda regulatiivsed, majanduslikud ja tehnilised tingimused võrguga ühinemist ning nende liikmesriikide jaoks on seetõttu ebaoluline, kas võrgupariteet on saavutatud või mitte. Kõnealune isik ei esitanud aga eeltoodud väidete kohta ühtki tõendit. Eelnevad väited kinnitavad, et olukord seoses riiklike toetuskavade ja võrgupariteediga võib olla liikmesriikides mõnevõrra erinev. Esitatud teave ei olnud siiski sellist laadi, et see oleks tõestanud iga liikmesriigi kohta eraldi analüüsi tegemise põhjendatust.

(225)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik seda väidet ja esitas teabe, mille põhjal pidid väidetavalt näha olema liikmesriikide ja segmentide erinevad turutingimused. Esitatud teavet ei saanud siiski pidada veenvaks, sest see koosnes PowerPointi esitlusest, millele ei olnud lisatud ühtki toetavat tõendit, ning seepärast ei tõestanud see, et analüüsi tegemine iga liikmesriigi puhul eraldi oleks põhjendatud. Seepärast tuli selle isiku väide tagasi lükata.

(226)

Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et põhjusliku seose analüüsimine liikmesriikide ja/või piirkondade ning segmentide kaupa ei ole vastavuses tegeliku turuolukorraga. Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 159 ja 160 esitatud järeldused.

(227)

Hiina valitsus väitis, et komisjon on olnud põhjusliku seose analüüsimisel ebajärjepidev, sest kahju analüüsiti moodulite ja elementide puhul eraldi, samal ajal kui põhjusliku seoses analüüsimisel ei tehtud tooteliikidel vahet. Sellega seoses märgitakse, et ehkki kahjunäitajad esitati tõepoolest eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning põhjusliku seose analüüs tehti seda aluseks võttes. Seepärast lükati väide tagasi.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(228)

Üks huvitatud isik vaidlustas järelduse, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga Hiina RVst importimise ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on piisav seos. Väidetavalt kinnitas seda ühelt poolt asjaolu, et 2009.–2010. aastal suurenes elementide puhul märgatavalt liidu tootmisharu kasumimarginaal (kahjumist 12 % kasumini), samal ajal kui Hiinast pärit impordi hind oli liidu tootmisharu hindadest 36 % madalam ja selle impordi turuosa kõnealusel perioodil kahekordistus. Teiselt poolt suurenes aastatel 2010–2011 Hiina impordi turuosa vaid 6 protsendipunkti, ehkki tarbimine kasvas sel perioodil tunduvalt enam, samas kui liidu tootmisharu osa vähenes sellegipoolest 36 %. Veel väitis kõnealune isik, et uurimisperioodil oli teistest kolmandatest riikidest imporditud elementide hinnatase sama kui Hiina impordi oma, ent nende turuosa suurenes vastavalt liidu tootmisharu turuosa vähenemisele rohkem.

(229)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina turuosa kõikide tooteliikide puhul pideavalt (17 protsendipunkti moodulite, 17 protsendipunkti elementide puhul). Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi maht suurenes moodulite puhul rohkem kui 300 % ja elementide puhul 482 %. Samal ajal langesid oluliselt ja pidevalt Hiina impordihinnad (vaatlusalusel perioodil moodulite puhul 64 % ja elementide puhul 42 %) ning uurimisperioodil lõid nad liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla. Samas vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa ning nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 153 ja 154, ilmnes kõikide peamiste kahjunäitajate puhul negatiivne suundumus. Seepärast kinnitatakse, et dumpinguhinnaga impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turuosa vähenemise vahel on selge ajaline kokkulangevus.

(230)

Nagu on näidatud ajutise määruse põhjendustes 161 ja 162, tehti see ajaline kokkulangevus kindlaks kõikide tooteliikide puhul eraldi. Pealegi ei anna analüüs, mille puhul vaadeldakse impordi mõju liidu tootmisharu kasumimarginaalile igal vaatlusaluse perioodi aastal eraldi, kasutuskõlblikke tulemusi, kuna dumpingu ja olulise kahju ning nende omavahelise põhjusliku seose olemasolu ei tule kindlaks teha iga aasta kohta eraldi. Dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahelise seose tõestamiseks piisab, kui analüüsida muutusi kogu vaatlusaluse perioodi vältel.

(231)

Märgitakse ka, et liidu tootmisharu kasumlikkus on üks algmääruse artikli 3 lõikes 5 osutatud teguritest, mida tuleks uurida, kui vaadeldakse dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale. Pelgalt asjaolu, et liidu tootmisharu oli mingil konkreetsel aastal kasumlik, ei pruugi tähendada ilmtingimata seda, et see ei kandnud mingit olulist kahju. Selleks et teha kindlaks põhjuslik seos kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel, ei pea liidu tootmisharu turuosa vähenemine olema pealegi täpses vastavuses dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemisega. Ja veel — muid tegureid (nt muude kolmandate riikide importi või tarbimise arengut), mis oleksid võinud mõjutada liidu tootmisharule kahju tekitamist, kontrolliti ja käsitleti eraldi ajutise määruse põhjendustes 164–224.

(232)

Liidu tootmisharu hinnad alla löönud dumpinguhinnaga impordi mahu märgatava kasvu ja liidu tootmisharu üha ebakindlama olukorra ajaline kokkulangevus näitab käesoleval juhul selgelt põhjuslikkust, nagu on öeldud ajutise määruse põhjendustes 161–163. Seepärast lükati väited dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise mis tahes seose puudumise kohta tagasi.

(233)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist jätkas sama huvitatud isik põhjusliku seose analüüsi vaidlustamisega, sest liidu tootmisharu kasumlikkust ei analüüsitud konkreetselt teatavate aastate puhul (eelkõige 2010. aasta puhul), vaid seoses kogu vaatlusaluse perioodiga.

(234)

Sellega seoses tuleks märkida, et põhjusliku seose kohta ei saa teha ühtki paikapidavat järeldust, kui vaatlusalusest perioodist valitakse välja vaid üks konkreetne aasta ning samal ajal eiratakse liidu tootmisharu arengut kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ja selle seost muudatustega dumpinguhinnaga impordis. Selline analüüs annab vaid osalise pildi ja selle põhjal ei saa teha ühtki usaldusväärset järeldust. Kasumlikkuse määrad, mis suunasid ka teisi 2010. aastal saavutatud liidu tootmisharu finantsnäitajaid, olid seega kõrged tänu erakordselt suurele hüppele liidu tarbimises, mida toetasid väga helded toetuskavad, mis võimaldasid liidu tootmisharul suurendada samal aastal rohkem kui kunagi varem oma müüki, ent vaid ajutiselt, nii et see ei olnud seda liiki tootmisharu jaoks igal juhul jätkusuutlik. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(235)

Kuna täiendavaid märkusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 159–163.

3.   Muude tegurite mõju

3.1.   Import muudest kolmandatest riikidest

(236)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mitu huvitatud isikut kommentaari seoses järeldustega, milles käsitletakse importi muudest kolmandatest riikidest, ning kordasid neid märkusi pärast lõplike järelduste avalikustamist. Need isikud ei toonud aga päevavalgele uut teavet ega tõendeid, mis oleksid võinud anda põhjust muuta asjakohaseid esialgseid järeldusi.

(237)

Need isikud tõstsid eelkõige esile Taiwanist pärit elementide impordimahu. Kuid Taiwanist pärit vaatlusaluse toote absoluutne impordimaht (1 132 MW) moodustab vaid väga väikese osa (alla 5 %) liidu kogutarbimisest (21 559 MW) ja on samuti väga väike võrreldes Hiina RVst pärit impordiga (15 005 MW). Seepärast on Taiwanist pärit import kahjustanud liidu tootmisharu väga vähe (kui üldse) ega ole katkestanud põhjuslikku seost.

(238)

Kuna ühtki muud märkust impordi kohta muudest kolmandatest riikidest ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–167 esitatud järeldused.

3.2.   Liidu tarbimise areng

(239)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei suutnud analüüsida tarbimise arengu mõju. Sellega seoses väideti, et Hiina RVst pärit import ei katnud kogu tarbimise suurenemist, ning et ehkki moodulite puhul liidu tootmisharu turuosa aastatel 2009–2010 kahanes, tootmisharu kasumlikkus samas ajavahemikus siiski suurenes. Väideti ka, et 2009. aastal, mil Hiina RVst pärit elementide impordi turuosa oli vaid 8 %, kandis liidu tootmisharu siiski 8 %-list kahju.

(240)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 168, jäi vaatamata sellele, et liidu tarbimine uurimisperioodil vähenes, Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kas samaks (moodulite puhul) või suurenes (elementide puhul), kahjustades liidu tootmisharu. Seepärast ei saa järeldada, et tarbimise vähenemine oleks põhjustanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkemise. Pealegi näitas uurimine, et kuna liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli igal juhul märksa väiksem kui tarbimise tase, ei oleks uurimisperioodil aset leidnud tarbimise vähenemine saanud mõjutada liidu tootmisharule kahju tekitamist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(241)

Üks teine huvitatud isik vaidlustas väite, et liidu nõudlus jääb alles isegi riiklike toetuskavade puudumise korral. Kõnealuse isiku väitel on nõudluse ja toetuskavade vahel seos ning et selliste kavade puudumise korral ei oleks fotoelektriliste toodete sektori projektid enam kasumlikud ja seepärast kaoks ka nõudlus päikesepaneelide järele.

(242)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 169, leiti uurimise ajal märke sellest, et isegi toetuskavade puudumise korral on nõudlus endiselt olemas ja jääb alles ka tulevikus. Kõnealune isik ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid võinud nende järelduste väärtust kahandada. Kuna uut teavet selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 169 esitatud järeldused ja lükatakse kõnealune väide tagasi.

(243)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et asjaolu, mille kohaselt liidu tootmisharu võimsus ei vastanud igal juhul liidu nõudlusele, on ebaoluline, sest liidu tootmisharu moodulite müügimaht kahanes kooskõlas tarbimise vähenemisega, ning kordas, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjus oli tarbimise vähenemine 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Ehkki liidu tarbimine 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tõepoolest vähenes ja moodulite müügimaht kahanes sama suundumust järgides, tuleb seda vaadelda seoses Hiina dumpinguhinnaga impordi arenguga, mis lõi märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hinnad, sundides liidu tootmisharu müüma kahjumiga. Sellega seoses tuletatakse meelde — nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 111 –, et ajal, mil tarbimine vähenes, Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import kas säilitas oma turuosa (moodulite puhul) või suurendas seda (elementide puhul). Samal ajal langesid märgatavalt Hiina impordihinnad ja lõid oluliselt alla liidu tootmisharu müügihinnad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(244)

Kuna ühtki muud märkust liidu tarbimise arengu kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 168 ja 169 esitatud järeldused.

3.3.   Soodustariifid kui toetuskavade peamine näide

(245)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli liikmesriikides rakendatud soodustariifide muutmine. Nende väitel avaldas soodustariifide muutmine hindadele ja sellega ka liidu tootmisharu kasumlikkusele tugevat survet languse suunas. Üks huvitatud isik väitis, et uuriti vaid soodustariifide muutmise mõju nõudlusele, ehkki oleks pidanud analüüsima ka selle mõju hindadele. Sellega seoses väitis mitu huvitatud isikut, et enamik liikmesriike tegi suuri kärpeid juba 2010. aastal, pannes sellega langema moodulite hinnad.

(246)

Selle väitega seoses tuleks märkida, et liikmesriigid rakendasid soodustariifide kärpeid eri aegadel ja eri kiirusega ning üldise pildi saamine kogu liidu kohta on võrdlemisi keeruline. Olenemata hetkest, millal soodustariifide määrad langesid väga madalale tasemele, ei saa liidu hindade ja kasumlikkuse olulist langust vaatlusalusel perioodil põhjendada üksnes või peamiselt soodustariifide vähendamisega. Esiteks oli teabe põhjal, mis koguti Saksamaa ja Itaalia kohta, mis moodustasid 2011. aastal üheskoos umbes 75 % liidu turust, keskmise müügihinna langus uurimisperioodil ilmsem kui soodustariifimäärade vähenemine. Teiseks nähtub kogutud tõenditest, et mõnes riigis (nt Itaalias) pidi liidu tootmisharu vähendama märkimisväärselt oma hindu isegi väga soodsate soodustariifimäärade puhul. Ja lõpetuseks, liidu tootjad pidid müüma uurimisperioodil tooteid tootmiskuludest madalama hinnaga, mis oli peamiselt selle tagajärg, et Hiina eksportivate tootjate käes oli 80 % liidu turust ja seega ka võimalus mõjutada hinnakujundusmehhanismi.

(247)

Veel tehti uurimise käigus kindlaks, et kuni 2011. aastani muutsid soodustariifide kõrgemad määrad koos liidus aset leidnud moodulite hinna langusega investeerimise päikeseenergiasse äärmiselt atraktiivseks, sest investeeringute tasuvuse määr oli väga kõrge. Seepärast oli tulemuseks suur arv investeeringuid ja sellest tulenevalt suur nõudlus päikesepaneelide järele. Suurenenud nõudluse tulemusel suurenes märkimisväärselt makstud soodustariifide kogusumma ja enamik liikmesriike alandas olemasolevaid soodustariife, et vältida muu hulgas elektrihinna tõusu. See näitab, et soodustariifide kärped võisid olla ka langevate hindade tulemus, mitte vastupidi.

(248)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et käesoleva määruse põhjendus 246, milles on märgitud, et kogu liidu nõudlust on keeruline hinnata, ja põhjendus 223, milles on öeldud, et põhjusliku seose analüüsimine iga liikmesriigi puhul eraldi ei too asjalikke tulemusi, on teineteisega vastuolus. Sellega seoses selgitatakse, et põhjenduses 246 esitatud hinnangus viidatakse sellele, kui keeruline on saada üldist pilti soodustariifide muutumisest kogu liidus, mitte liidu nõudluse osas, nagu väidab huvitatud isik. Sellest tulenevalt ei ole nende kahe põhjenduse vahel mingit vastuolu ja seepärast lükati väide tagasi.

(249)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et isegi kõrgete soodustariifimäärade puhul võib moodulite hind tehnoloogia arengu, mastaabisäästu, kulude vähenemise ja suureneva üleilmse tootmisvõimsuse tõttu märgatavalt langeda. Selle väitega seoses märgitakse, et kogutud tõendite põhjal pidid Itaalia tootjad langetama oma hindu allapoole tootmiskulusid isegi kõrgete soodustariifimäärade puhul. Kuigi ülalnimetatud tegurid võisid tõepoolest mõjutada keskmisi kulusid, ei saa nendega põhjendada seda, miks liidu tootjad pidid langetama oma hindu allapoole oma tootmiskulusid. Seepärast järeldatakse, et hinnad surus jätkusuutmatule tasemele peamiselt Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import, ning kõnealune väide lükati tagasi.

(250)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks isik, et põhjenduses 247 esitatud järelduse (et soodustariifide kärped võisid olla ka langevate hindade tulemus, mitte vastupidi) toetuseks pole ühtki tõendit.

(251)

Märgitakse, et põhjenduses 247 tehtud järeldused tuginesid teabele, mis oli uurimise ajal kättesaadav, ja kirjeldatud stsenaariumi peeti selle konkreetse turu olusid silmas pidades tõepoolest mõistlikuks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(252)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks isik, et ta ei nõustu järeldusega, mille kohaselt liidu tootjatele avaldatud surve hindu alandada oli põhjustatud dumpinguhinnaga impordist, ning väitis, et hoopiski soodustariifide kärped olid need, mis sundisid liidu tootjaid oma hindu alandama. Sama isik kordas, et pärast soodustariifide vähendamist langesid fotoelektrilise süsteemi hinnad kooskõlas selle vähenemisega, nii et projektiarendajate kulud ei suurenenud, mis tõi lõppkokkuvõttes liidu tootjatele kaasa hinnasurve.

(253)

Kuna nende väidete kohta ei esitatud ühtki veenvat tõendit, jäi komisjon kindlaks oma analüüsile ja järeldustele, mis on esitatud põhjendustes 246–247.

(254)

Sama isik väitis, et turgu suunavad muudatused soodustariifides, ja esitas teabe fotoelektriliste seadmete arvu kohta Ühendkuningriigis aastatel 2012 ja 2013. Teave, mille kõnealune isik esitas, oli Ühendkuningriigi valitsuse trükis, mis põhines Ühendkuningriigi registrisse Central FiT Register tehtavatel iganädalastel kannetel. Märgitakse, et see teave käsitles peamiselt aega, mis jäi väljapoole uurimisperioodi, ja oli seotud vaid ühe liikmesriigiga, samal ajal kui käesolevas uurimises keskenduti olukorrale liidu turul tervikuna. Igal juhul ei vaielda vastu, et soodustariifide tasemed mõjutavad nõudlust, kuivõrd piirkondades, kus päikesekiirgust on vähem, sõltub investeeringute kasumlikkus soodustariifi tasemest. Näitamaks, et kahju on põhjustanud tase, millel soodustariifid olid uurimisperioodil kehtestatud, oleksid huvitatud isikud siiski pidanud tõestama, et liidu tootjate hinna tõusmine mittekahjustavale tasemele oleks tähendanud, et liidu tootjad ei oleks saanud vaatlusalust toodet müüa, sest investeeringud fotoelektrilistesse süsteemidesse ei oleks olnud selle hinnataseme juures elujõulised. Selliseid tõendeid ei esitatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(255)

Seepärast lükati tagasi väide selle kohta, et soodustariifide vähendamised katkestasid dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seoses.

(256)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist toonitas üks huvitatud isik taas, et soodustariifide muutmine muutis päikeseenergiasse investeerimise võimalused investorite jaoks ebahuvitavaks ja vähendas seega nõudlust toote järele. Üks teine huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 173 esitatud järeldus, et vaatamata soodustariifisüsteemi tühistamisele tehakse Hispaanias endiselt investeeringuid, on vale.

(257)

Soodustariifide mõju nõudlusele on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 173. Kuna ühtki uut väidet selle kohta ei esitatud, lükati ülaltoodud väide, et nõudlus soodustariifide muutmise tõttu vähenes, tagasi. Mis puudutab Hispaanias tehtavaid investeeringuid, siis selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 177 esitatud järeldused põhinevad uurimise raames saadud teabel, mida on kohapeal kontrollitud. Kuna kõnealune isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega uusi tõendeid, tuli väide tagasi lükata.

(258)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis mitu huvitatud isikut, et madalate soodustariifimäärade tõttu olid investeeringud fotoelektriliste toodete sektori projektidesse majanduslikult elujõulised vaid siis, kui neis kasutati Hiina RVst pärit madalaima hinnaga päikesepaneele. Seepärast väideti, et soodustariifide kärped põhjustasid liidu tootmisharule olulist kahju. Ühe teise isiku väitel mõjutab soodustariifimäära tase moodulite hinnakujundusmehhanismi.

(259)

Tuleks märkida, et mooduli kogukulu, mille puhul projekt oleks endiselt majanduslikult elujõuline, on liikmesriigiti või piirkonniti erinev mitmete selliste tegurite tõttu nagu soodustariifid, muud regulatiivsed stiimulid, päikesepaiste, tavapärased elektrihinnad jne.

(260)

Peale selle näitas uurimine, et praegused seadmed sõltuvad üha vähem soodustariifidest, sest mitmes Euroopa piirkonnas — nt suures osas Itaaliast, Hispaanias, Portugalis, Lõuna-Prantsusmaal ja Kreekas — on teatavate seadmete puhul saavutatud tõenäoliselt fotoelektrilise süsteemi võrgupariteet.

(261)

Eespool nimetatud põhjustel lükati selle kohta esitatud väited tagasi.

(262)

Ühe huvitatud isiku väitel ei uurinud komisjon seda, kas liidu tootmisharu ei suutnud ette näha valitsuste toetuskavade rakendamise järsku lõpetamist või nende vähendamist. Selle väite kinnituseks ei esitatud ühtki argumenti. Tuleks siiski märkida, et kogutud tõendite põhjal ei ole mingit märki sellest, et liidu tootmisharu oleks reageerinud turusignaalidele (nt tarbimise arengule) ja muule olemasolevale teabele (nt toetuskavade vähendamisele) ebamõistlikult. Seepärast lükati see väide tagasi.

(263)

Üks huvitatud isik väitis, et soodustariifide kärped vähendasid liidu tootmisharu müüki, sest investeeringud olid elujõulised vaid taskukohaste Hiina hindadega. Kogutud tõendid näitavad tegelikult ainult seda, et uurimisperioodil toimus liidu tootmisharu müügis vaid väike langus vastupidiselt sellele, mida olnuks oodata, kui fotoelektriliste toodete sektori projektid oleksid olnud elluviidavad vaid Hiina moodulitega. Vastupidi, 2011. aastani liidu tootmisharu moodulite müük kasvas ja seejärel uurimisperioodil pisut kahanes, järgides sama suundumust kui tarbimine. Seepärast lükati see väide tagasi.

(264)

Üks teine huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjendustes 174 ja 175 esitatud järeldusel, et soodustariifide muutused ei põhjustanud põhjusliku seose katkemist, ei ole ei faktilist ega õiguslikku alust ning see ei ole kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7, sest komisjon ei suutnud hinnata soodustariifide vähendamisega tekitatud kahju taset ja pidas liidu tootmisharu hinna märkimisväärset langust vaid Hiina dumpinguhinnaga impordi tagajärjeks. Sama isiku väitel oli moodulite, elementide ja plaatide hinna langus üleilmne nähtus ega olnud tingitud Hiina impordi avaldatud survest.

(265)

Seoses väitega, et komisjon ei suutnud hinnata soodustariifi kärbetega põhjustatud kahju taset, viidatakse ajutise määruse põhjendustele 174, 175 ja 182 ning käesoleva määruse põhjendustele 245–263, milles komisjon on jõudnud järeldusele, et ei nõudluse vähenemine ega soodustariifide mõju liidu hindadele — hoolimata sellest, kas ja kui suures ulatuses võisid nende põhjuseks olla soodustariifide kärped — pole olnud selline, mis oleks põhjustanud liidu tootmisharu kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose katkemise. Seepärast lükati väide, et komisjoni järeldustel puudub faktiline alus, tagasi. Seoses väitega, et moodulite ja elementide hinna langus oli üleilmne nähtus, viidatakse ajutise määruse põhjendustele 164–167, milles hinnatakse teistest riikidest kui Hiina RVst pärit liitu suunatud impordi mahte ja hindu. Ehkki hindade langemise suundumus oli moodulite ja elementide puhul üleilmselt tõepoolest olemas, on Hiina RVst pärit impordi dumpinguhinnad seda suundumust süvendanud ja viinud hinnad kahjumit tekitava tasemeni. Tuginedes eelöeldule, lükati see väide tagasi.

3.4.   Liidu tootmisharule antud muu rahaline abi

(266)

Kuna ühtki märkust liidu tootmisharule antud muu rahalise abi kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 184 ja 185 esitatud järeldused.

3.5.   Liigne tootmisvõimsus

(267)

Üks huvitatud isik kordas väidet, et olulise kahju põhjustas pigem liigne tootmisvõimsus nii maailma kui ka liidu turul kui import Hiina RVst. Sellega seoses väideti, et liidu tootmisharu paisutas oma võimsused üle, mida tõestas madal tootmisvõimsuse rakendamise tase, ja seepärast oli mis tahes kahju põhjustanud tootmisharu ise. Liigse tootmisvõimsuse väidetavat mõju liidus ja kogu maailmas on ajutise määruse põhjendustes 185–190 juba käsitletud ning seepärast tuli väide uue teabe puudumise tõttu tagasi lükata.

(268)

Ühe teise huvitatud isiku väitel viis liigne tootmisvõimsus hinna otstarbekohastamiseni. Sellega seoses tuleks märkida, et ühelt poolt tõi liigne tootmisvõimsus tegelikult kaasa n-ö võidujooksu madalaima hinna poole ja liidu tootmisharu hindade allasurumise, mis oli üldjuhul suurem kui tootmiskulude vähenemine. Teiselt poolt — nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 186 — järgiti liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurendamisel turu arengut ning seda võimsust peeti mõistlikuks. Elementide puhul kasvas tootmisvõimsus vähem kui moodulite puhul. Asjaomane isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega uusi tõendeid ning seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(269)

Üks teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas asjaolu, et liidu tootmisharu keskendub üksnes spetsiifilistele investeeringutele ega tee vajalikke investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamisse ega kulude vähendamisse. Ka seda väidet ei õnnestunud kinnitada uurimise tulemustega, mis näitasid, et liidu tootmisharu suurendas vaatlusalusel perioodil oma tootmisvõimsust ja tõhusust (ajutise määruse põhjendused 124 ja 187). Seepärast lükati see väide tagasi.

(270)

Peale selle väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu suurendas oma tootmisvõimsust hoolimata sellest, et tootmisvõimsuse rakendamise tasemed olid juba madalad, põhjustades sellega endale ise kahju. See väide tugines valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringute suundumuse ja kogu liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suundumuse võrdlusel, mis ei ole asjakohane võrdlusalus. Lisaks näitas uurimine, et liidu tootmisharu ei olnud suurendanud oma tootmisvõimsust ulatuses, mis oleks ületanud liidu tarbimise arengut, ning seepärast lükati see väide tagasi.

(271)

Lisaks näitavad kogutud tõendid, et investeeringutega uutesse masinatesse vähendas liidu tootmisharu oma tootmiskulusid ja muutus kulude poolest konkurentsivõimelisemaks. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(272)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutise määruse põhjenduses 189 esitatud järeldused olid vastuolus ajutise määruse põhjendustes 124 ja 186 tehtud järeldustega, andmata samas täiendavaid selgitusi väidetava vastuolu laadi või ulatuse kohta. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(273)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidles mõni huvitatud isik vastu sellele, et liidu tootmisharu võimsuse suurendamine oli mõistlik ning kooskõlas turu ja eelkõige liidu tarbimise arenguga. Mis puudutab mooduleid, siis tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 106 %, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 221 %, seega enam kui topelt. Sama lugu oli elementidega — tootmisvõimsus kasvas vaatlusalusel perioodil 39 %, samal ajal kui liidu tarbimine suurenes 87 %. See näitab, et võimsuse kasv oli oluliselt väiksem tarbimise kasvust, ning seepärast ei saa seda pidada ebamõistlikuks, võttes arvesse, et liidus ei ole kunagi olnud liigset tootmisvõimsust. Pealegi ei tuleks seda, kas võimsuse suurendamine oli mõistlik, analüüsida aastate kaupa eraldi, vaid arvesse tuleks võtta suundumust kogu vaatlusalusel perioodil. Võimsuse suurendamise mõju hakkab seega tavaliselt täielikult avalduma alles pärast teatava aja möödumist investeeringu tegemisest ja ühe aasta eraldi analüüsimine võib anda moonutatud pildi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(274)

Kuna ühtki muud märkust liidu tootmisharu liigse tootmisvõimsuse kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 185–190 esitatud järeldused.

3.6.   Toorainehindade mõju

(275)

Mõned huvitatud isikud toonitasid taas, et liidu tootmisharu või vähemalt osa sellest ei saa pikaajaliste tooraine tarnelepingute tõttu kasu polükristalse räni hinna langusest uurimisperioodil. Viidates ajutise määruse põhjenduses 193 esitatud järeldusele, milles on öeldud, et liidu tootmisharul õnnestus oma pikaajalised lepingud koos oma tarnijatega (sh plaatide tootjatega) uuesti läbi vaadata ja seepärast saadi madalamast hinnast kasu, väitsid kõnealused isikud, et polükristalse räni ja/või plaatide pikaajaliste lepingute läbivaatamise või lõpetamisega kaasnesid trahvid. Selle väite toetamiseks esitasid kõnealused isikud ajakirjanduses ilmunud artiklid, milles oli öeldud, et mõned liidu tootjad olid sattunud kohtuvaidlusse või et nad lõpetasid oma lepingud. Mõni isik esitas teabe, mis väidetavalt kinnitas seda, et pikaajalisi lepinguid ei olnud võimalik uuesti läbi vaadata.

(276)

Polükristalne räni on plaatide tootjate põhitooraine. Uurimise käigus selgus, et polükristalse räni hinnad tõusid 2008. aastal, mil nad saavutasid oma lae tasemel ligikaudu 500 USA dollarit kg, kuid langesid uuesti 2009. aastal, jõudes aasta lõpuks tasemele ligikaudu 50–55 USA dollarit kg, ning 2010. aastal ja 2011. aasta alguses toimus üksnes väike hinnatõus. Uurimisperioodil langesid hinnad märgatavalt, jõudes tasemele 30 USA dollarit kg (Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded, PV Status Report 2012). Tuleks märkida, et polükristalse räni hindade mõju liidu tootmisharule saab olla vaid võrdlemisi tähtsusetu, kuivõrd selle mis tahes mõju elementide ja moodulite tootmiskulude väärtusahelas vähenes. Pealegi mainiti eespool nimetatud artiklites arengut, mis oli toimunud pärast uurimisperioodi ja mis ei mõjutanud asjaomaste liidu tootjate olukorda uurimisperioodi ajal ning mida ei saa seetõttu arvesse võtta. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist uuriti seda küsimust veel ja selle tulemusel saab kinnitada, et liidu tootmisharul oli tõepoolest võimalus vaadata läbi mitte üksnes pikaajaliste lepingute hinnad, vaid ka nende lepingutega seotud leppetrahvid.

(277)

Üks eespool nimetatud huvitatud isikutest väitis, et piisab ka sellest, kui pikaajalised lepingud on mõjutanud mõnda liidu tootjat, ning et kogu liidu tootmisharu olukord ei ole oluline. Kõnealuse isiku väitel ei pruugi suuremad kulud ilmtingimata mõjutada kõiki ettevõtjaid ühtmoodi. Selle väitega eiratakse järeldust, et liidu tootmisharu jaoks üldiselt ei olnud polükristalse räni keskmised hinnad paljudel juhtudel kõrgemad kui turuhinnad või hetkehinnad ning seepärast ei peetud küsimust, kas kõrgemad kulud mõjutavad kõiki või üksnes mõnda ettevõtjat, asjakohaseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(278)

Üks teine huvitatud isik nõudis, et komisjon eraldaks, eristaks ja määraks iga liidu tootmisharu olukorda mõjutava teguri mõju ning et eelkõige tuleks eraldi vaadelda polükristalse räni hindade märkimisväärse languse mõju. Sellega seoses väideti, et müügihindade languse põhjustas pigem polükristalse räni hindade langus kui Hiina impordi hinnasurve. Mis puudutab liidu tootmisharu, siis tuleks märkida, et keskmised müügihinnad langesid märksa rohkem kui keskmised tootmiskulud, mida toorainehindade langus oleks saanud mõjutada. Seepärast lükati see väide tagasi.

(279)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mõni huvitatud isik, et polükristalse räni hinna languse mõju liidu tootmisharu kuludele ei olnud piiratud ja väärtusahelas see ei vähenenud, nagu oli järeldatud uurimise käigus. Polükristalne räni on peamine tooraine plaatide tootjatele — nagu põhjenduses 276 juba märgitud — ja seega leiti, et mis tahes mõju elementide või moodulite tootmiskuludele väärtusahelas väheneb. Huvitatud isikud ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid võinud selle järelduse väärtust kahandada. Lisaks näitas uurimine, et polükristalse räni hinna langus vaatlusalusel perioodil kajastus valimisse kaasatud liidu tootjate elementide ja moodulite keskmistes tootmiskuludes, mis langesid samavõrra kui polükristalse räni hinnad. Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla nende trahvide mõju, mida liidu tootmisharul tuli väidetavalt maksta seoses tarnelepingute läbivaatamisega. Sellega seoses ei saa välistada, et piiratud arvul tootjatel tuli maksta vaatlusalusel perioodil plaatide tarnelepingute tühistamise tõttu trahvi.

Komisjon ei leidnud siiski ühtki tõendit selle kohta, et need trahvid oleksid mõjutanud liidu tootmisharu olukorda tervikuna või et need oleksid esinduslikud. Selliseid tõendeid ei esitanud ka kõnealune huvitatud isik. Ehkki seepärast ei saa täielikult välistada, et trahvidel võis olla piiratud arvule liidu tootjatele teatav kahjulik mõju, on üldine mõju liidu tootmisharule parimal juhul vaid tühine ega saanud seega katkestada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kogu liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

(280)

Üks teine huvitatud isik väitis, et uurimisaluse toote müügihinna langus liidus on osaliselt tingitud polükristalse räni hinna langusest. Sellega seoses tuleks siiski märkida, et uurimine näitas, et import Hiina RVst toimus dumpinguhinnaga ja lõi oluliselt alla liidu tootmisharu hinnad. Seepärast läheb hinnalangus kaugemale tootmiskulude vähenemisest, mida on võimalik põhjendada toorainehinna langusega. Kui hinnalangus oleks olnud pelgalt toorainehinna languse tagajärg, ei oleks liidu tootmisharu olnud sunnitud langetama oma müügihindu allapoole oma tootmiskulusid. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(281)

Üks teine huvitatud isik kordas, et kohtuvaidlus, millesse üks liidu tootja pärast uurimisperioodi sattus, on mõjutanud vähemalt selle liidu tootja olukorda juba uurimisperioodi ajal. See isik siiski ei selgitanud, kuidas ja mis ulatuses sai selline vaidlus, mis toimus pärast uurimisperioodi, mõjutada asjaomase tootja olukorda uurimisperioodi ajal. Ka ei ilmnenud uurimise käigus sellise mõju kohta ühtki tõendit. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(282)

Peale selle seadis sama huvitatud isik kahtluse alla eespool nimetatud järeldused, sest väidetavalt ei olnud nende kohta esitatud ühtki tõendit. Uurimise järeldused põhinesid faktidel ja otsesel tõendusmaterjalil, mille mittekonfidentsiaalsed versioonid olid kättesaadavad kõikidele huvitatud isikutele.

(283)

Kuna ühtki muud märkust toorainehindade mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 191–194 esitatud järeldused.

3.7.   Enda põhjustatud kahju: automatiseerimise, suuruse, mastaabisäästu, konsolideerumise, innovatsiooni, kulutõhususe, liidu tootmisharu impordi mõju

(284)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas mitu huvitatud isikut väidet, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootmisharu vähene mastaabisääst. Rõhutati taas, et väiketootjad olid võrreldes suuremate, vertikaalselt integreeritud tootjatega ebasoodsas olukorras ning seepärast ei saa väiketootjate kantud kahju omistada dumpinguhinnaga impordile. Üks teine huvitatud isik väitis, et tootmisprotsessi automatiseerimine on kulukas ja seepärast on mastaabisääst tootmiskulude vähendamiseks veelgi olulisem.

(285)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu ja isegi liidu suuremad, vertikaalselt integreeritud tootjad ei suutnud saada täielikku kasu kõrgest tootmisvõimsuse rakendamise tasemest ning saavutada sel moel mastaabisäästu. Igal juhul ei leitud uurimise käigus mingit seost suuruse, vertikaalse integratsiooni ja suurema kasumlikkuse vahel, sest dumpinguhinnaga impordi suur hinnasurve on seda seost muutnud. Uurimine näitas, et turul, kus tootmisvõimsuse rakendamise tase on madal, ei ole mastaabisäästust enam kasu, mis pidas paika ka Hiina tootjate puhul. Seepärast lükati need väited tagasi.

(286)

Peale selle väitis üks huvitatud isik, et investorid ja pangad ei rahasta projekte, kui moodulite tootja on liiga väike, sest suured tootjad annavad paremaid tagatisi ja on pankade jaoks atraktiivsemad. Teisisõnu suhtuvad investorid ja pangad tõrksalt selliste fotoelektriliste toodete sektori projektide rahastamisesse, mille puhul kasutatakse liidus toodetud mooduleid. Uurimine näitas siiski, et investorite ja pankade võimalik eelistus rahastada pigem suurema tootmisvõimsusega Hiina tootjaid on põhjustatud moonutusest, mille on tekitanud liidu turul dumpinguhinnaga import. Nagu on öeldud põhjenduses 285, ei mängi tootmisliinide suurus rolli, kui tootmisvõimsuse rakendamise tase jääb madalaks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(287)

Üks huvitatud isik kordas, et liidu tootmisharu kulustruktuur on võrreldes Hiina konkurentide omaga ebasoodne, sest Hiina tootjatel olid madalamad tööjõu-, elektri- ja amortisatsioonikulud ning peale selle on neil kõige tänapäevasemad seadmed. Asjaomane isik ei suutnud siiski esitada uut teavet või tõendeid, mis kummutaksid käesoleva uurimise vastavad järeldused. Väidet, et Hiina tootjad kasutasid kõige tänapäevaseimaid seadmeid, on käsitletud eeskätt ajutise määruse põhjenduses 203, milles on öeldud, et Hiina RV eksportivatel tootjatel ei ole konkurentsieelist eelkõige seetõttu, et nende masinad ja seadmed olid imporditud peamiselt Euroopa Liidust. Seepärast lükati eespool esitatud väited tagasi.

(288)

Ühe teise huvitatud isiku väitel oli hiinlastel suhteline eelis seoses polükristalse räni hindade ja mastaabisäästuga, mis tulenes masinate madalamast hinnast. Kõnealune isik ei esitanud selle kohta uut teavet ega tõendeid, mis kummutaksid ajutise määruse põhjendustes 195, 196 ja 203 esitatud järeldused. Seepärast tuli kõnealuse isiku väide tagasi lükata.

(289)

Tuletatakse meelde — nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 203 ja öeldud ka käesoleva määruse põhjenduses 287 –, et Hiina RV eksportivatel tootjatel ei ole tooraine ja kasutatavate masinate osas konkurentsieelist, sest neid mõlemaid imporditi peamiselt liidust. Üks huvitatud isik vaidlustas selle väite, lisamata siiski ühtki tõendit. Seoses tööjõu- ja üldkuludega, sh amortisatsioonikuludega, tuleb märkida, et need moodustasid uurimisperioodil mooduli kogukulust keskmiselt vähem kui 10 % ega mänginud olulist rolli. Mis puudutab elektrikulusid, siis need moodustasid uurimisperioodil mooduli kogukulust keskmiselt vähem kui 1 % ega mänginud olulist rolli. Pealegi ei põhjendatud väidet, et hiinlased kasutavad kõige tänapäevasemaid seadmeid.

(290)

Peale selle väitis üks huvitatud isik taas, et mõni liidu tootja hankis elemente ja/või plaate asjaomasest riigist ning müüs neid tooteid liidu turul edasi kui enda omi. Ajaomane isik nõudis, et nende tehingutega tekitatavat kahju ei seostataks dumpinguhinnaga impordiga. Uurimise käigus siiski selgus, et vaatlusaluse toote import liidu tootmisharusse oli vaid täiendav ja toimus võrreldes liidu enda tootmisega väga väikeses mahus ning seepärast on see tühine ja seda ei saa pidada dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahelise põhjusliku seose katkestajaks.

(291)

Ühe sõltumatu importija väitel ei käsitletud ajutises määruses piisavalt asjaolu, et vaatlusalusel perioodil suurenes töötajate arv. Selle väite kohta märgitakse, et moodulite puhul tööhõive aastatel 2009–2011 suurenes ja uurimisperioodil vähenes. Elementide puhul suurenes tööhõive kuni 2010. aastani, seejärel 2011. aastal vähenes ja jätkas vähenemist uurimisperioodil. Märgitakse, et moodulite puhul järgis tööhõive liidu tootmise suundumust. Kuna Hiina import suurendas kogu perioodi jooksul oma turuosa, ei saanud liidu tootmisharu elementide puhul suurenevast tarbimisest loodetud kasu. Seepärast vähenes tööhõive 2011. aastal ja uurimisperioodil nende äriühingute töötajate võrra, kes olid muutunud maksejõuetuks või lõpetasid elementide tootmise.

(292)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas tootmisharu väiksus ja mastaabisäästu puudumine. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 285 ning ajutise määruse põhjendustes 195 ja 196 on juba selgitatud, suurus ei loe ja mastaabisäästust ei ole võimalik kasu saada isegi üleilmsel turul, kui üldine tootmisvõimsuse rakendamise tase on madal ja kui kogu maailmas on tohutu liigne tootmisvõimsus. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(293)

Peale selle kordas sama isik, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjus oli liidu tootmisharu suutmatus kasutada kulueeliseid. Kõnealuse isiku väitel oli see eelkõige tingitud sellest, et enamik liidu tootjaid oli vertikaalselt integreeritud. See isik ei esitanud siiski täiendavat teavet selle kohta, millises ulatuses võis asjaolu, et tootjad on vertikaalselt integreeritud, mõjuda kahjulikult nende kulustruktuurile. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(294)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 195–206.

3.8.   Konkurents kilest fotoelektriliste toodete ja muude fotoelektriliste tehnoloogiatega

(295)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik väidet, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas konkurents kilest fotoelektriliste toodete ja muude fotoelektriliste tehnoloogiatega, sest need tehnoloogiad pakkusid uurimisalusele tootele konkurentsi eelkõige ettevõtetes/tööstussektoris kasutatavate maapinnale ja katusele paigaldatavate süsteemide puhul, mis moodustavad olulise osa liidu kogu fotoelektriliste toodete turust.

(296)

Uurimine näitas, et ehkki kilest fotoelektrilised tooted on uurimisalusest tootest odavamad, on nende turuosa liidu kogu päikeseenergiaturu puhul piiratud, sest nende muundamise kasutegur on märksa väiksem ja võimsus väiksem kui kristalsest ränist moodulitel. Olemasoleva teabe põhjal ei olnud kilest fotoelektriliste toodete turuosa uurimisperioodil võrreldes liidu kogu päikeseenergiaturuga märkimisväärne. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 208 esitatud järeldus, et kui kilest toodete ja vaatlusaluse toote vahel ongi mõningane konkurents, siis peetakse seda tähtsusetuks. Neil põhjustel tuli selle kohta esitatud väited tagasi lükata.

(297)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas tõenäoliselt konkurents kilest fotoelektriliste toodetega. Sellega seoses tunnistas asjaomane isik, et Saksamaal oli kilest fotoelektriliste toodete turuosa kogu päikeseenergiaturul märkimisväärne enamiku uurimisperioodi jooksul ja vähenes vaid 2012. aasta lähenedes.

(298)

Uurimine näitas tõepoolest, et kilest fotoelektriliste toodete keskmised hinnad olid uurimisaluse toote keskmisest hinnatasemest madalamad.

(299)

Ent nagu on sedastatud põhjenduses 296, on kilest fotoelektriliste toodete muundamise kasutegur märksa väiksem ja võimsus madalam kui kristalsest ränist moodulitel ning seepärast ei saa nende toodete vaheline konkurents, kui see peaks olemas olema, suurendada liidu tootmisharu kahju, kuna liidu päikeseenergiaturul on peamine tehnoloogia kristalsest ränist moodulid. Teadusuuringute Ühiskeskuse dokumendis Status Report 2012 on märgitud, et poükristalse räni hindades toimunud languse tõttu on kilest fotoelektrilised tooted kaotanud viimastel aastatel oma turuosa kristalsest ränist moodulite kasuks.

(300)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 207–210 esitatud järeldused.

3.9.   Finantskriis ja selle mõju

(301)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väideti, et finantskriisi ja selle tagajärgede kahjulik mõju juurdepääsule rahastamisallikatele tuleks eraldada ja eristada ning mitte omistada seda dumpinguhinnaga impordile.

(302)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 212, milles on konkreetselt käsitletud finantskriisi ja majanduslanguse mõju liidu tootmisharu olukorrale. Selles põhjenduses on selgitatud üksikasjalikult, kuidas on jõutud järeldusele, et ehkki finantskriisil oli mõju liidu tootmisharu olukorrale, ei katkestanud see dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Seda selgitust ei ole huvitatud isikud vaidlustanud ning samuti ei ole nad esitanud mingit uut teavet ega tõendeid, mis oleksid võinud selles põhjenduses esitatud järelduste väärtust kahandada. Sellepärast lükati selle kohta esitaud väited tagasi.

(303)

Peale selle väideti, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks oli tootmisharu suutmatus taotleda asjakohast rahastamist ning et komisjon peaks uurima, kas liidu tootmisharu taotles rahastamist ajal, mil ta oli kasumis. Uurimine näitas, et 2010. aastal, mil liidu tootmisharu oli veel kasumis, suurenes investeeringute tase võrreldes 2009. aastaga moodulite ja elementide puhul vastavalt 315 % ja 10 %. Kuna fotoelektriliste toodete tööstus on kapitalimahukas, oodatakse liidu tootmisharult pidevat asjakohaste rahastamisvõimaluste otsimist, et suurendada oma kulutasuvust ja pakkuda konkurentsi ebaõiglasele dumpinguhinnaga impordile. Seepärast on jõutud järeldusele, et juurdepääsu puudumine rahastamisallikatele oli dumpinguhinnaga impordi põhjustatud moonutatud olukorra tagajärg, mitte selle tekitaja. Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(304)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik, et finantskriisi kahjulik mõju tuleks eraldada ja eristada ning seda ei tuleks omistada dumpinguhinnaga impordile. See isik viitas avalikkusele kättesaadavale teabele, millest nähtub, et vähemalt üks liidu tootja tajus finantskriisi kantud kahju peamise põhjusena. Käesoleva uuringu järeldused põhinevad äriühingutelt saadud konkreetsetel andmetel, mis on mõne äriühingu avalikkusele kättesaadavatest avaldustest märksa põhjalikumad. Seepärast ei saa üldkättesaadav avaldus, millele viidati, mõjutada ajutise määruse põhjenduses 212 esitatud järeldust selle kohta, et kui finantskriisil oligi teatav mõju liidu tootmisharu olukorrale, siis ei suutnud see katkestada dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(305)

Üks teine huvitatud isik väitis, et arvesse tuleks võtta liidu tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate erinevat juurdepääsu rahastamisvahenditele. Selle isiku väitel oli see, mitte dumpinguhinnaga import, üks peamistest teguritest, mis põhjustas liidu tootmisharule olulise kahju. On tõesti leitud, et mitme Hiina eksportiva tootja soodustatud juurdepääs rahastamisvahenditele moonutab turgu ja see võib väga hästi olla üks peamisi põhjuseid, mis võimaldab Hiina eksportivatel tootjatel eksportida vaatlusalust toodet dumpinguhinnaga. Seepärast ei saa see tegur katkestada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(306)

Kuna ühtki muud märkust finantskriisi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 211 ja 212 esitatud järeldused.

3.10.   Liidu tootmisharu ekspordijõudlus

(307)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 213 ja 215 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

3.11.   Kildagaasimaardlate avastamine Euroopa Liidus

(308)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 215–217 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

3.12.   Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

(309)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjendustes 218 ja 219 esitatud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

3.13.   Juhtkonna otsused

(310)

Mõned huvitatud isikud kordasid ajutise määruse põhjenduses 220 esitatud väidet, et vähemalt ühe liidu tootja kantud olulise kahju põhjuseks olid juhtkonna valed otsused. Need isikud esitasid täiendava teabena ajakirjanduses avaldatud artikli. Esitatud teavet ei olnud siiski võimalik kontrollida ja sellega ei saanud kummutada käesoleva uurimise järeldust, et asjaomase äriühingu juhtkonna otsused olid tavalised ja läbimõeldud ning neil ei olnud mingit mõju kogu liidu tootmisharule. Seepärast lükati eespool esitatud väited tagasi.

(311)

Kuna ühtki muud märkust selle kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 220 ja 221 esitatud järeldused.

3.14.   Valitsuste muud poliitikameetmed

(312)

Kuna ühtki märkust, mis nõuaks ajutise määruse põhjenduses 222 toodud järelduste läbivaatamist, ei esitatud, kinnitatakse need järeldused.

3.15.   Muud väited

(313)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju on tingitud n-ö teerajaja ebasoodsamast olukorrast ja Euroopa Komisjoni vähesest poliitilisest toetusest varasematel aastatel. See isik väitis ühtlasi, et riiklike toetuskavade kõrval on igal turul olulised tegurid ka rahvastik, SKP, elektritarbimine, rahastamisvõimalused ja ühenduvus võrguga. Kõnealune isik ei olnud siiski suuteline oma väiteid põhjendama ja seepärast lükati need tagasi.

(314)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas sama huvitatud isik, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud „teerajaja” ebasoodsamast olukorrast. Seda väidet aga ei analüüsitud ega põhjendatud ning seepärast tuli see tagasi lükata.

4.   Muude kahju suurendanud tegurite kumulatiivne hindamine

(315)

Uurimine on näidanud, et kahju võisid suurendada ka muud tegurid: vaatlusaluse toote import Taiwanist, soodustariifide taseme vähendamine, piiratud arvu liidu tootjate pikaajalised polükristalset räni käsitlevad lepingud, finants- ja majanduskriis.

(316)

Nagu on näidatud ülal vastavalt jaotistes 3.1 ja 3.6, on Taiwanist pärit impordi ja piiratud arvu liidu tootjate pikaajaliste polükristalset räni käsitlevate lepingute võimalik mõju parimal juhul vaid tühine, sest tootmisahelas vähenes mis tahes mõju veelgi.

(317)

Mis puudutab majandus- ja finantskriisi, siis uurimine on näidanud, et peamine põhjus, miks liidu tootmisharul oli keeruline pääseda ligi investeerimiseks vajalikule kapitalile, oli dumpinguhinnaga import, mis ei lasknud liidu tootmisharul müüa oma tooteid ajal, mil liidu turu kasv oli kiire (2009–2011), kasumliku hinnaga.

(318)

Soodustariifide puhul ei ole kolmandad isikud suutnud tõestada, et soodustariifide tasemed oleksid olnud uurimisperioodil nii madalad, et need oleksid takistanud liidu tootjaid müümast vaatlusalust toodet mittekahjustava hinnaga. Institutsioonid on seisukohal, et soodustariifide taseme vähendamisega võib põhjendada vähenenud nõudlust, kuna investeeringud ei olnud teatavates paikades enam elujõulised. Ent need ei saa katkestada põhjuslikku seost isegi koos muude teguritega, mille puhul on leitud, et need on kahju suurendanud, sest tariifid olid endiselt tasemel, mis oleks dumpinguhinnaga impordi puudumise korral võimaldanud liidu tootjatel müüa oma tooteid mittekahjustavate hindadega.

(319)

Seepärast, isegi kui hinnatakse nende nelja muu teguri kogumõju, mis võivad kahju suurendada, ei ole põhjuslik seos dumpingu ja kahju vahel katkenud.

5.   Kokkuvõte põhjusliku seose kohta

(320)

Muude kahjutegurite kui dumpinguhinnaga impordi võimalikku mõju on analüüsitud eraldi ja koos. Seepärast on jõutud järeldusele, et kõikide nende tegurite ühine hindamine, mis võisid tekitada liidu tootmisharule kahju (st import kolmandatest riikidest, soodustariifid, toorainehinnad, finantskriis), ei anna selgitust kahjule, mida liidu tootmisharu kandis eelkõige madalate hindade ja rahalise kahju näol, mille põhjustas asjaolu, et vaatlusalust toodet imporditi madala hinnaga märkimisväärsetes kogustes Hiina RVst. Eespool kirjeldatut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 223 ja 224 esitatud esialgsed järeldused, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

F.   LIIDU HUVID

1.   Sissejuhatavad märkused

(321)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu huvide hindamisel aluseks võetud ettevõtjate arv ei olnud esinduslik.

(322)

Komisjon on võtnud eri ettevõtjatega ühendust järgmisel moel.

(323)

Sõltumatud importijad. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 12, võttis komisjon ühendust kõigi kaebuses nimetatud 250 sõltumatu importijaga ja moodustas esialgse valimi vastavalt algmääruse artiklile 17 nii, et see hõlmaks võimalikult suurt esinduslikku impordimahtu, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Nagu on täheldatud ajutise määruse põhjendustes 12 ja 232, osutus vaid üks algselt valitud äriühingutest pärast kontrollimist tõepoolest sõltumatuks importijaks. Pärast ajutise määruse avaldamist kutsuti viitteist täiendavat sõltumatut importijat, kes olid esitanud uurimise algatamise etapis valimis osalemise vormi, ent keda valimisse ei kaasatud, tegema edaspidi uurimise käigus koostööd. Kuus neist olid sellega nõus ja said küsimustiku ning viis neist andsid sellele vastused, millest kolme peeti piisavalt täielikuks. Seepärast koosneb sõltumatute importijate lõplik valim neljast sõltumatust importijast, kes esindavad 2–5 % vaatlusaluse toote impordist. Selle väikese protsendi puhul tuleb meeles pidada, et enamik vaatlusaluse toote impordist liitu ei toimu sõltumatute importijate kaudu, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 12.

(324)

Muud ettevõtjad kui sõltumatud importijad (tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad): Nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 226, saatis komisjon lisaks spetsiaalsed küsimustikud umbes 150 ettevõtjale, sh nendele sõltumatutele importijatele, kes olid endast teada andnud pärast uurimise algatamist, andes neile sellega võimaluse esitada komisjonile asjakohaseid andmeid. Pealegi ei võetud uurimises arvesse mitte üksnes küsimustikes esitatud vastuseid, vaid ka huvitatud isikute ettenähtud tähtajaks esitatud kontrollitavaid ja nõuetekohaselt põhjendatud märkusi ja teavet, olenemata sellest, kas kõnealused isikud olid või ei olnud vastanud ka küsimustikule. Eelkõige on edastanud oma liikmete, fotoelektriliste toodete sektori ettevõtjate nimel komisjonile märkusi, mida ka analüüsiti, AFASE.

(325)

Eespool öeldut arvesse võttes koguti piisavalt teavet, mis võimaldas hinnata sisuliselt liidu huve. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(326)

Üks huvitatud isik soovis, et komisjon selgitaks, kuidas ta töötles importijate küsimustikke, millele olid vastanud tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad.

(327)

Vastusena sellele nõudmisele selgitatakse, et ajutise määruse põhjenduses 241 osutatud 36 vastust on seotud algatamisteate B lisaga, mille eesmärk oli vajaduse korral moodustada sõltumatutest importijatest valim.

(328)

Mis puudutab vastuseid, mille andsid küsimustikule kaks ajutise määruse põhjenduses 12 osutatud ettevõtjat, siis ühe ettevõtja vastuseid võeti arvesse tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate asjakohases analüüsis. Teine ettevõtja esitas lisateavet, millest selgus, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 12 öeldule oli selle ettevõtja näol tõepoolest tegemist moodulite importijaga, mitte aga elementide importijaga. Sellegipoolest ei olnud teave, mille ta küsimustikule antud vastuses esitas, piisav, et võtta seda arvesse sõltumatute importijate analüüsimisel, kuna antud vastused olid puudulikud.

(329)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti kahe projektiarendaja valdustesse täiendavad kontrollkäigud (vt põhjendus 8). Peale selle analüüsiti ja võeti käesoleva uurimise läbiviimisel arvesse (vt põhjendused 369–371) fotoelektriliste toodete sektori teenuseosutajatelt (logistika-, transpordi-, avalike suhete jm valdkondadest) spetsiaalsetele küsimustikele (vt põhjendus 324) saadud kuut vastust, mida ei peetud alguses piisavalt täielikuks (vt ajutise määruse põhjendus 241).

(330)

Kokkuvõttes tugineti liidu huvide analüüsimisel järgmisele teabele:

vastused, mis saadi küsimustikule kaheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja neljalt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt, ning vastused spetsiaalsele küsimustikule, mis saadi kaheksalt tootmisahela eelmise etapi ja kolmeteistkümnelt tootmisahela järgmise etapi ettevõtjalt (seitsmelt projektiarendajalt/installeerijalt, kuuelt teenuseosutajalt, kes tegutsevad ka fotoelektriliste toodete sektoris) neist 150st ettevõtjast, kes olid pärast uurimise algatamist endast teada andnud ja kes said spetsiaalse küsimustiku;

andmed, mida kontrolliti kaheksa liidu tootja, ühe sõltumatu importija, kahe tootmisahela eelmise etapi ettevõtja, nelja tootmisahela järgmise etapi ettevõtja (projektiarendaja/paigaldaja) ja ühe ühenduse valdustes koha peal (vt ajutise määruse põhjendus 17 ja käesoleva määruse põhjendus 8);

liidu huve käsitlevad andmed, mille on esitanud teised huvitatud isikud, sh ühendused, ja avalikkusele kättesaadavad andmed fotoelektriliste toodete turu arengu kohta Euroopas, eelkõige EPIA fotogalvaanika globaalse turu väljavaade aastateks 2013–2017.

2.   Liidu tootmisharu huvid

(331)

Mõni huvitatud isik kahtles, kas liidu tootmisharul on ühestki meetmest kasu, väites, et i) meede vähendab liidus nõudlust fotoelektriliste toodete järele ja seepärast ei saa liidu tootmisharu suurendada oma müüki; ii) liidu tootmisharu tootmisrajatised on väikesed ning seepärast ei suuda tootmisharu rahuldada nõudlust konkreetsete seadmete, näiteks katusele paigaldatavate ja suurte maapinnale paigaldatavate seadmete järele; iii) liidu tootjad ei ole pankade silmis atraktiivsed; iv) elementidele tollimaksude kehtestamisega suurendataks liidu moodulitootjate tootmiskulusid ja vähendataks liidu tootjate atraktiivsust tarbijate silmis; v) Hiina RVst pärit impordi märkimisväärse vähenemise korral kasutaksid seda olukorda tõenäoliselt ära muude kolmandate riikide tootjad.

(332)

Seoses väitega, et meetmete tõttu väheneb liidus nõudlus fotoelektriliste toodete järele ja seepärast ei saa liidu tootmisharu suurendada oma müüki, märgitakse, et kõnealused isikud ei ole suutnud esitada ühtki kontrollitavat tõendit otsese seose kohta meetmete kehtestamise ja fotoelektriliste toodete nõudluse vähenemise vahel: toodete nõudlust aastate jooksul on mõjutanud mitmesugused tegurid.

(333)

Vastuseks väitele, et liidu tootmisharu tootmisrajatised on väikesed ning seepärast ei suuda tootmisharu rahuldada nõudlust konkreetsete seadmete, näiteks katusele paigaldatavate ja suurte maapinnale paigaldatavate seadmete järele, tuleks märkida, et uurimine on näidanud, et liidu tootmisharul on võimsust nii ettevõtetes ja tööstussektoris kasutatavate seadmete (40 kW kuni 1 MW) kui ka kommunaalsektori seadmete (1–10 MW) tarnimiseks. Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus ühtki tõendit selle kohta, et ühes projektis ei võiks kasutada eri tootjate tarnitud tooteid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(334)

Väidet, et liidu tootmisharu ei saa meetmetest kasu, sest liidu tootjad ei ole pankade silmis atraktiivsed, ja et investeerimisfondid ei ole nõus ELis valmistatud mooduleid kasutavaid projekte rahastama, ei põhjendatud. Igal juhul eeldatakse, et meetmete kehtestamisega taastatakse õiglased turutingimused, mis peaksid veenma investoreid, sealhulgas pangandussektorist, liidu tootjate võimes arendada elujõulisi projekte. Neil põhjustel lükati see väide tagasi.

(335)

Selle väite puhul, mille kohaselt elementidele tollimaksude kehtestamisega suurendataks liidu moodulitootjate tootmiskulusid ja vähendataks kõnealuste tootjate atraktiivsust tarbijate silmis, tuleks arvesse võtta ka seda, et ehkki ei ole välistatud, et tollimaksude kehtestamisele võib järgneda teatav hinnatõus, on avalikult kättesaadavate allikate andmeil moodulite ja elementide hind langemas. Seega, isegi kui elementide kulud võivad meetmete võtmise tulemusel tõusta, peaks hindade üleüldine langemine kaasa tooma moodulite kulude vähenemise. Kõnealused tootjad võivad ka otsustada hankida oma elemendid liidust, mitte enam Hiina RVst. Ja veel — eeldatakse, et meetmete kehtestamisega parandatakse liidu elemenditootjate tootmisvõimsuse rakendamist ning suurendatakse sel moel nende mastaabisäästu ja vähendatakse kulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(336)

Väide, et kui Hiinast pärit import pärast meetmete kehtestamist märkimisväärselt väheneb, siis kasutavad seda olukorda tõenäoliselt ära muud kolmandad riigid, ei leidnud uurimise tulemusel kinnitust. Uurimise käigus ei ilmnenud ühtki selget märki sellest, et muud kolmandad riigid hakkaksid suunama oma eksporti ulatuslikult liidu turule, võttes eelkõige arvesse muude kolmandate riikide turgude tõenäolist laienemist, eriti Aasias, mida prognoositakse avalikult kättesaadavates allikates. Lisaks ei ole mingit märki sellest, et isegi kui import muudest kolmandatest riikidest Hiina impordi vähenemise tulemusel suureneks, ei suudaks liidu tootmisharu pakkuda sellistest riikidest pärit impordile konkurentsi.

(337)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis mõni isik, et on ebarealistlik eeldada mooduleid ja elemente tootva jätkusuutliku liidu tootmisharu teket, sest puudub mõistlik investor, kes investeeriks liidu tootjatesse, kes väidetavalt kannatavad ebasoodsa kulustruktuuri tõttu ja ei saa seepärast toota konkurentsivõimeliste hindadega. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 202 ja 203, ei kinnitanud uurimine, et liidu tootmisharu kannatab ebasoodsa kulustruktuuri tõttu. Seepärast peaks tootmisvõimsuse ulatuslik rakendamine tooma dumpinguhinnaga impordi puudumise korral kaasa mastaabisäästu ja võimaldama jätkusuutliku liidu tootmisharu teket. Eespool öeldut arvesse võttes lükati väide tagasi.

(338)

Üks isik väitis, et nõudlus liidus sõltub soodustariifide muutmisest ja eeldatav investeeringutasuvus on seotud nende muudatustega. Eeskätt väidetakse, et kui hinnad tollimaksude tulemusel liidus tõusevad ja soodustariifid ei lähe selle tõusuga vastavalt kaasa, siis nõudlus väheneb ja liidu tootmisharu ei saa kehtestatud tollimaksudest kasu.

(339)

Vastuseks eespool esitatud väitele märgitakse, et hoolimata soodustariifide taseme ja fotoelektriliste seadmete nõudluse vahelisest seosest näitavad uurimise käigus kogutud tõendid, et tulevikus sõltub nõudlus üha vähem soodustariifidest ja muudest toetuskavadest, sest mitmes liidu paigas on saavutatud teatavate rajatiste puhul tõenäoliselt fotoelektrilise süsteemi võrgupariteet (vt põhjendus 260). Peale selle peaks eeldatav investeeringutasuvus põhinema õiglastel turuhindadel. Ja lõpetuseks — nagu on öeldud põhjenduses 335 — ehkki ei ole välistatud, et meetmete kehtestamisele võib järgneda teatav hinnatõus, tuleks märkida, et avalikult kättesaadavate allikate andmeil on üldine hinnasuundumus negatiivne. Seepärast lükati väide tagasi.

(340)

Huvitatud isikud on juhtinud tähelepanu sellele, et kuna nõudlust päikesepaneelide järele suunavad toetuskavad, eelkõige soodustariifid, ja lõpptarbija makstavad elektrienergia hinnad (mis määravad kindlaks võrgupariteedi), võib nõudluse hinnaelastsus olla väga suur. Ehkki on õige, et märkimisväärne hinnatõus võib kõnealuste huvitatud isikute viidatud turu eripära tõttu kaasa tuua nõudluse märkimisväärse vähenemise, tuleb see väide tagasi lükata, kuna allpool toodud põhjustel on väga ebatõenäoline, et meetmete põhjustatav hinnatõus saab olema märkimisväärne. Esiteks kinnitavad kõik olemasolevad allikad, et vaatlusaluse toote hinna märkimisväärne langemine, mis on toimunud uurimisperioodil ja uurimisperioodist tänaseni, jätkub.

Teiseks avaldub komisjoni heakskiidetud hinnakohustuse majanduslik mõju selles, et Hiina eksportivad tootjad tarnivad vaatlusalust toodet minimaalse impordihinnaga alla 60 s/W, mis on märksa madalam kui hind, mida on täheldatud uurimisperioodil, ning mahus, mis vastab laias laastus nende praegusele turuosale. Selle hinnataseme juures on nõudluse märkimisväärne vähenemine väga ebatõenäoline, sest see hinnatase tagab piisava nõudluse nii praeguse toetuskavade alusel antava toetuse taseme juures kui ka praeguste võrgupariteedi tasemete juures. Peale selle on oodata, et elektrienergia hind lõpptarbija jaoks tõuseb, samal ajal kui vaatlusaluse toote hind eeldatavasti langeb. Hinnakohustusega tagatakse indekseerimisvalemi abil, et minimaalse impordihinna puhul võetakse arvesse vaatlusaluse toote hinna täiendavat langemist. Seepärast tuleb need väited tagasi lükata.

(341)

Mitu huvitatud isikut kordasid väidet, et liidu tootmisharu huvid ei ole olulised, sest tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjate loodud lisandväärtus on märksa olulisem kui lisandväärtus, mille on loonud fotoelektriliste toodete sektori väärtusahelas liidu tootmisharu. Väidet, et fotoelektriliste toodete sektori eri osadel on erinev lisandväärtus, ei vaidlustata. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 228, tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootmisharu on kandnud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu olulist kahju. On tõsi, et mõned liidu tootjad on olnud juba sunnitud oma tootmisrajatised sulgema, ning meetmete puudumisel tundub olevat kindel, et olukord halveneb veelgi. Kuna kõik fotoelektriliste toodete sektori osad on omavahel tihedalt seotud, oleks liidu tootmise hääbumine kahjulik kogu asjaomasele sektorile, pannes selle täielikult sõltuma välishangetest. Seepärast lükati väide tagasi ka varustuskindluse tõttu.

(342)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordas üks huvitatud isik väidet, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise otsuse tegemisel on oluline suurem lisandväärtus, mille loovad võrreldes vaatlusalust toodet tootva liidu tootmisharuga tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjad. Sellega seoses kinnitatakse, et liidu huvide hindamisel kaalusid institutsioonid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi, mis võivad tollimaksudel eri ettevõtjatele olla. Samal ajal kui mõju tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjatele on piiratud, võimaldavad meetmed liidu tootmisharul toibuda kahjustavast dumpingust.

(343)

Üks isik vaidlustas meetmete kehtestamisega kindlustatavate töökohtade arvu. Selle isiku väitel pakub liidu tootmisharu tööd umbes 6 000 inimesele ja mitte 25 000 inimesele, nagu on teatatud ajutise määruse põhjenduses 229.

(344)

Selle väite toetamiseks ei esitatud aga ühtki tõendit ja seepärast lükati see tagasi. Selgitatakse, et võttes arvesse plaatide tootevalikust väljajätmist, oli liidu tootmisharus uurimisperioodil umbes 21 000 töötajat. Huvitatud isikud ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et liidu tootmisharu töötajate arv on pärast uurimisperioodi oluliselt muutunud.

(345)

Kokkuvõttes tõestati uurimise käigus, et liidu tootmisharu kannatas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju, suutmata teenida tehtud investeeringut tagasi kasumliku müügi abil. Eeldatakse, et meetmete kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased turutingimused ning võimaldatakse liidu tootmisharul konkureerida võrdsetel alustel. Hiina RVst pärit impordi tõenäoline vähenemine peaks võimaldama liidu tootmisharul suurendada liidus oma müüki ja rakendada sel moel lühikeses perspektiivis paremini olemasolevat tootmisvõimsust. See võib omakorda kaasa tuua mastaabisäästu. Kuigi on võimalik, et samasuguse toote hinnad meetmete tõttu mõne aja pärast tõusevad, jääb üleüldine negatiivne hinnasuundumus tõenäoliselt alles ühelt poolt tänu uurimisaluse toote tootmiskulude täiendavale vähenemisele ja teiselt poolt konkurentsisurvele kolmandate riikide tootjatelt, kes pakuvad samuti liidu turul konkurentsi.

(346)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 227 ja 231, välja arvatud käesoleva määruse põhjenduses 344 nimetatud tööhõivet käsitlev näitaja.

3.   Sõltumatute importijate huvid

(347)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis üks sõltumatu importija, kes oli vastanud küsimustikule enne ajutiste meetmete kehtestamist ja kes moodustas esialgse valimi, et järeldused meetmete mõju kohta sõltumatutele importijatele põhinesid vaid tema antud vastustel ja seetõttu ei saa neid järeldusi pidada esinduslikeks.

(348)

Ajutise määruse järeldused seoses sõltumatute importijatega põhinesid ühel äriühingul, sest nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 232, oli kolmest esialgselt valimisse kaasatud importijast vaid ühe peamine tegevusala vaatlusaluse tootega kauplemine. Nagu on öeldud põhjenduses 21, suurendati pärast ajutiste meetmete kehtestamist valimit, võeti ühendust täiendavate sõltumatute importijatega ning küsimustikule saadud viiest vastusest olid vaid kolm piisavalt täielikud, et neid sisuliselt hinnata. Seepärast suurendati uurimise lõppjärgus sõltumatute importijate valimit nii, et sellesse kuulus neli importijat. Kokkuvõttes moodustas nelja valimisse kaasatud koostööd teinud sõltumatu importija vaatlusaluse tootega seotud tegevus uurimisperioodil 60–100 % nende kogutegevusest. Peale selle oli kõnealuse nelja koostööd teinud sõltumatu importija moodulite koguimpordist 16–100 % pärit Hiina RVst ja vaid üks importis üksnes asjaomasest riigist. Nelja valimisse kaasatud koostööd teinud sõltumatu importija kasumlikkus oli vaatlusaluse toote puhul uurimisperioodil keskmiselt 2,3 %.

(349)

Üks huvitatud isik väitis, et tollimaksude mõju sõltumatutele importijatele on alahinnatud, sest ei ole olemas kiiresti kasutusele võetavat alternatiivset tarneallikat, millega saaks asendada tollimaksude kehtestamise korral vaatlusaluse toote importimise Hiinast, ning tarneallika vahetamine on keeruline, võttes arvesse asjaolu, et põhitootmine toimub Hiina RVs, ning tooks kaasa märkimisväärseid kulusid.

(350)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et meetmete kehtestamine ei peaks kaasa tooma vaatlusaluse toote Hiina RVst importimise lõppemise. Uurimine näitas, et Hiina RVst pärit impordi võimalik vähenemine mõjutab eelkõige neid importijaid, kes impordivad vaatlusalust toodet üksnes Hiina RVst. Neljast koostööd teinud sõltumatust importijast on see nii vaid ühe puhul. Mis puudutab meetmete mõju sõltumatute importijate finantsolukorrale, siis ei välistatud, et see võib olla negatiivne, ent on jõutud järeldusele, et see mõju sõltub suuresti asjaomaste importijate suutlikkusest vahetada tarneallikat või kanda vähemalt osa võimalikust hinnatõusust üle oma klientidele. Ettevõtjate jaoks, kes impordivad vaatlusalust toodet ka muudest allikatest peale Hiina RV, või kes impordivad ka teisi tooteid, on negatiivne mõju veelgi rohkem piiratud. Seepärast leiab komisjon, et ehkki kahjulik mõju vaatlusaluse toote importijatele on tõenäoliselt olemas, on see mõju üldjuhul piiratud.

(351)

Üks sõltumatu importija väitis, et ta vajab enne uue tarnija toodete vastuvõetavaks tunnistamist märkimisväärselt aega ettevalmistuste tegemiseks ja suuri rahalisi investeeringuid. Sellega seoses esitati vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väide, et kohapealse kontrolli teostanud meeskonnale esitati kontrollkäigu ajal asjakohased tõendid vajaliku aeganõudva kontrollimise kohta, mille importija peab sooritama enne otsust tarnida konkreetselt eksportijalt.

(352)

Tunnistatakse, et uue suhte loomine importija ja tarnija vahel võib kaasa tuua lisakulusid ja sellele võib kuluda aega (nt seoses toote katsetamisega). Samal ajal tundub tarnijate vahetamine olevat importija tegevusega kaasnev tavaline risk ning see on seotud asjaoluga, et fotoelektriliste toodete turg areneb ja läbib seepärast pidevaid muutusi (nt pankrotte, konsolideerumisi), mis nõuavad üleminekut uutele tarnijatele. Peale selle võib eeldada, et katsetamist vajavad ka pidevalt turule tulevad uut liiki moodulid (millel on näiteks uued tõhususega seotud omadused). Sellega seoses tundub uue toote katsetamine (isegi kui see on pärit samalt tarnijalt) olevat pigem tavapärane kui ebatavaline tegevus. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(353)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordasid kaks isikut väidet, et sõltumatute importijate huve ei võetud asjakohaselt arvesse. Ühe isiku väitel ei võimaldanud asjaolu, et puudusid mittekonfidentsiaalsed versioonid vastustest, mille olid andnud küsimustikele täiendavad koostööd teinud importijad, huvitatud isikutel olukorda korralikult hinnata. Kõnealune isik pidas küsitavaks komisjoni hinnangut võimaluse kohta, et muude kolmandate riikide import liitu suureneb, võimaldades importijatel vahetada oma tarnijaid, mis põhines väitel, et muude kolmandate riikide turud õilmitsevad. Selleks väitis kõnealune isik, et selline oletus on vastuolus põhjenduses 336 esitatud järeldustega, milles on väidetud, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei saa olema ulatuslik. Üks teine isik esitas küsimuse, kas komisjon on pidanud kinni mittediskrimineerimise põhimõttest, kuivõrd liidu tootjatele omistati komisjoni hinnangus suurem tähtsus kui teistele ettevõtjatele.

(354)

Esiteks kinnitatakse, et mittekonfidentsiaalsed versioonid vastustest, mille andsid pärast ajutise määruse avaldamist küsimustikele täiendavad koostööd teinud importijad, lisati huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse. Teiseks ei ole oletusel, et muudest kolmandatest riikidest pärit import võib Hiina RVst pärit impordi vähenemise tulemusel suureneda, mingit vastuolu väitega, et selline suurenemine ei tohiks olla ulatuslik, kuna nõudlus fotoelektriliste seadmete järele kogu maailmas üha suureneb. Kuna on oodata, et liidu tootmisharu võtab tagasi teatava osa turuosast, mis oli enne Hiina RVst pärit toodete käes, ei saa samal ajal välistada, et sõltumatute importijate äritegevus mõnevõrra väheneb. Siiski täheldatakse, et pikas perspektiivis on oodata fotoelektriliste toodete turu suurenemise jätkumist, kuna üha enamates paikades saavutatakse võrgupariteet. Lõpetuseks selgitatakse, et kui liidu tootmisharu olukorda hinnati selleks, et teha kindlaks, kas see kandis dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju, siis liidu huve hinnati liidu tootmisharu huvide analüüsimise kontekstis võrdsel alusel teiste ettevõtjatega, sealhulgas sõltumatute importijatega, nagu kõikide kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste puhul. Selgitatakse ka, et selle uurimist, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju või mitte, reguleerib eeskätt algmääruse artikli 3 lõige 5, milles on sätestatud sellise uurimise miinimumnõuded. Liidu huve analüüsitakse üksnes siis, kui vastavalt algmääruse artikli 21 nõuetele on kindlaks tehtud kahjuliku dumpingu esinemine. Seepärast leiti, et meetmete tõenäoline kahjulik mõju teatavatele importijatele, eelkõige neile, kes tarnivad üksnes Hiina RVst, ei kaalunud üles meetmetest tulenevat kasu liidu tootmisharule ning kasu, mida need toovad õiglase konkurentsi tulemusel keskpikas ja pikas perspektiivis liidu fotoelektriliste toodete turule.

(355)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitati nelja valimisse kaasatud importijat käsitleva teabe põhjal ajutise määruse põhjendused 233 ja 234.

4.   Tootmisahela eelmise etapi ettevõtjate huvid

(356)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid mitu huvitatud isikut väidet, et enamik fotoelektriliste toodete sektori väärtusahela sisendeid on pärit liidust ning et selline soodne olukord võib lakata tollimaksude kehtestamise korral eksisteerimast, kuna tollimaksu tagajärjel väheneb Hiina RVs vaatlusaluse toote tootmine. Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele juhtis üks huvitatud isik tähelepanu sellele, et meetmed võivad tuua käesoleval juhul kaasa muud meetmed, mis Hiina RV võib kehtestada liidu toodetele.

(357)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 239, peaks import Hiinast eelduste kohaselt jätkama liidu turu varustamist isegi tollimaksude kehtestamise korral. Pealegi peaks nõudluse võimalik vähenemine liidus olema mitme fotoelektriliste toodete sektori avalikult kättesaadava allika prognooside kohaselt — näiteks vastavalt EPIA fotogalvaanika globaalse turu väljavaatele aastateks 2013–2017 — üksnes lühiajaline (2013. ja 2014. aastal), sest tarbimine peaks liidus järgnevatel aastatel taas suurenema. Lisaks, nagu on järeldatud ajutise määruse põhjenduses 239, võimaldab ebaõiglaste kaubandustavade kõrvaldamine tõenäoliselt tekitada liidu fotoelektriliste toodete turul keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutliku kasvu, millest peaksid kasu saama kõik liidu ettevõtjad. Ja lõpetuseks, mis puudutab väidet, et Hiina RV võib käesoleval juhul võetavate meetmete eest kätte maksta, siis tuletatakse meelde, et Hiina RV nagu iga teine WTO liige saab võtta abiks kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimise vaid põhjendatud asjaoludel ja selline uurimine peab toimuma kooskõlas WTO rangete eeskirjadega. Komisjon jälgib iga sellist uurimist, et tagada WTO eeskirjade järgimine. Seepärast lükati väide tagasi.

(358)

Mõni isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 239 esitatud järelduse, et liidu fotoelektriliste toodete sektori tootmisahela eelmise etapi ettevõtjate Hiina RVsse suunatud ekspordi vähenemise kompenseerib eksport muudele turgudele, väites, et tollimaksud vähendavad vaatlusaluse toote nõudlust kogu maailmas.

(359)

Sellega seoses märgitakse esmalt, et tollimaksude tagajärjel ei kao import Hiinast eelduste kohaselt täielikult. Peale selle ei ilmnenud uurimise käigus kogutud teabe põhjal mingit otsest seost liidu turul toimuvate Hiina RVst pärit impordiga seotud muudatuste ja muudele turgudele suunatud Hiina RV ekspordi vahel. Pealegi prognoositakse avalikult kättesaadavates allikates, näiteks EPIA fotogalvaanika globaalse turu väljavaates aastateks 2013–2017, lähiaastatel fotoelektriliste toodete ülemaailmse turu suurenemist. Mis puudutab Hiina turgu, siis leidub märke sellest, et Hiina RV omamaine tarbimine suureneb märkimisväärselt (nagu märgib näiteks EPIA). Eespool öeldut arvesse võttes eeldatakse, et liidu tootmisahela eelmise etapi ettevõtjate eksport Hiina RVsse ei peaks meetmete kehtestamise tagajärjel oluliselt vähenema.

(360)

Märkida tuleks ka, et nõudluse vähenemisel liidus 2013. ja 2014. aastal, millele osutatakse põhjenduses 357, võib olla tootmisahela eelmise etapi ettevõtjatele kahjulik mõju. Ent seda ei saa — vähemalt suures osas — seostada tollimaksudega, sest sellist tendentsi oli ette näha juba ammu enne ajutiste meetmete kehtestamist. Mis puudutab liidu ettevõtjaid, kes toodavad fotoelektriliste toodete sektori tarvis masinaid, siis kuna Hiina RVs on juba palju varuvõimsust, on ebatõenäoline — nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 239 –, et nende eksport Hiina RVi saab oluliselt suureneda isegi sellise stsenaariumi korral, mille raames Hiina tootjad suurendavad oma tootmismahtu. Ja veel — uurimise käigus kogutud teabe põhjal selgus, et masinatootjaid võib mõjutada ka Hiina solaar-fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaan, milles nähakse ette, et 2015. aastaks peab 80 % elementide tootmise seadmetest olema pärit Hiina RVst. Kui see muudatus viiakse ellu kooskõlas WTO eeskirjadega, võib ka see piirata täiendavalt liidu masinatootjate võimalust konkureerida Hiina turul. Seepärast lükati eespool esitatud väide tagasi.

(361)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis Hiina valitsus, et solaar-fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaanis on esitatud vaid mõned üldised suunavad põhimõtted, mis ei ole siduvad, kuna jõustamisvolitusi ei ole ette nähtud, ning et seepärast ei tuleks selles näha märki sellest, et liidu masinatootjate võimalust konkureerida Hiina turul piiratakse. Sellega seoses märgitakse, et Hiina valitsus lisas fotoelektriliste toodete sektori 12. viisaastakuplaani strateegiliste sektorite sekka ja avaldas ka solaar-fotoelektriliste toodete sektori kohta spetsiaalse kava. Selles kavas avaldas Hiina valitsus toetust „kõrgemalseisvatele ettevõtetele” ja „peamistele ettevõtetele”, võttis endale kohustuse „edendada fotoelektriliste toodete sektorit toetavate erinevate strateegiate elluviimist” ning „teha üldisi ettevalmistusi seoses strateegiatega, millega toetatakse tööstust, rahandust, maksustamist …”. Kuna kõnealune kava sisaldab olulisi juhtnööre, mida Hiina tööstus peab viie aasta jooksul järgima, avaldab see lisaks suurt mõju ettevõtlusmaastikule nii Hiina RVs kui ka riikides, kellel on Hiina RVga ärisuhted. Eespool öeldut arvesse võttes on selgeid märke sellest, et kõnealune kava piirab Hiina elementide tootjate valikuvabadust ja Hiina turule tootmisseadmeid eksportivate liidu tootjate konkurentsisurvet. Seepärast lükati see argument tagasi.

(362)

Üks koostööd teinud toorainetootja vaidlustas väljavaate, et muud turud kompenseerivad vähenenud tootmise Hiina turul, pidades silmas Hiina RV olemasolevat suurt tootmisvõimsust, mida ei ole lihtne rajada mujale.

(363)

Võttes arvesse põhjenduses 359 esitatud järeldusi, lükatakse see väide tagasi, sest mingeid märke tootmise väidetava vähenemise kohta Hiina turul ei ole.

(364)

Üks huvitatud isik vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 236 nimetatud tootmisahela eelmise etapi töötajate arvu.

(365)

Selgitatakse, et ajutises määruses nimetatud arvuga 4 200 ei viidatud mitte kogu sektorile, vaid üksnes tootmisahela eelmise etapi koostööd teinud ettevõtjatele, näiteks seadmetootjatele ja polükristalse räni tarnijatele, ja see arv põhines vastustel, mille olid andnud küsimustikule asjaomased ettevõtjad.

(366)

Pärast plaatide tootevalikust väljajätmist peaksid selle toote tootjad liidus tollimaksude kehtestamisest sellegipoolest kasu saama, sest eeldatavasti suurendab liit oma elementide ja moodulite tootmist.

(367)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 235 ja 240.

5.   Tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate huvid

(368)

Nagu on öeldud põhjenduses 329, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist kahe projektiarendaja juurde täiendavad kontrollkäigud.

(369)

Lisaks küsimustikule antud seitsmele vastusele, mis saadi tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatelt, kelle tegevus on otseselt seotud samasuguse tootega (projektiarendajatelt ja paigaldajatelt), ning millele tugines ajutises määruses esitatud tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate analüüs, analüüsiti täiendavalt kuut vastust, mis olid saadud küsimustikule uurimise algetapis ja mida ei peetud piisavalt täielikuks (vt ajutise määruse põhjendus 241), kuivõrd neis oli märke ettevõtjate fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevuse suhtelisest tähtsusest võrreldes nende kogutegevusega

(370)

Asjaomased kuus täiendavat ettevõtjat pakkusid fotoelektriliste toodete sektoris teenuseid (logistika-, transpordi-, avalike suhete jm valdkondades), olles seega ettevõtjad, kelle tegevus ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud. Ehkki vastustes oli teatavaid puudujääke, nähtus küsimustikus esitatud andmetest, et nende ettevõtjate fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevus oli võrreldes nende kogutegevusega tähtsusetu. Fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevus moodustas uurimisperioodil tõesti vaid umbes 5 % nende kogukäibest ja 8 % nende kogutööhõivest. Kasumlikkuse määr oli keskmiselt ligi 7 %. Tuleb siiski märkida, et andmed kasumlikkuse kohta ei olnud täielikud, kuna kõik ettevõtjad neid ei esitanud.

(371)

Täiendava analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et esitatud andmeid arvesse võttes ei ole tõenäoline, et meetmete võimalik mõju fotoelektriliste toodete sektori teenuseosutajate majandusolukorrale on märkimisväärne.

(372)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas mitu isikut selle tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate käivet, kasumlikkust ja tööhõivet käsitleva teabe esinduslikkuse, mille komisjoni oli saanud seitsme taolise ettevõtja vastustest küsimustikule. AFASE esitas oma liikmete (paigaldajate) seas korraldatud nn uuringu näitamaks, et enamiku paigaldajate jaoks on fotoelektriliste toodetega seotud tegevus peamine sissetulekuallikas. Veel väitis AFASE, et tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate, eriti paigaldajate kasumimarginaal on vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 242 öeldule vaid ühekohaline, mis ei võimalda võtta enda kanda mingeid tollimakse.

(373)

Mis puudutab ajutises määruses kasutatud andmete esinduslikkust, siis komisjon on kasutanud kõiki nende tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate esitatud andmeid, kes on täitnud spetsiaalse küsimustiku, ja AFASE esitatud teavet, nagu on selgitatud põhjenduses 330.

(374)

Mis puudutab väidet, et fotoelektriliste toodetega seotud tegevus on paigaldajate peamine sissetulekuallikas, siis analüüsides täiendavalt vastuseid, mille olid andnud küsimustikule tootmisahela järgmise etapi seitse ettevõtjat (paigaldajat ja projektiarendajat), saadi kinnitust sellele, et uurimisaluse samasuguse tootega otseselt seotud tegevus moodustab kõnealuste ettevõtjate kogutegevusest keskmiselt umbes 42 % ja kasumlikkus on keskmiselt 11 %. Ent võttes arvesse ka nende tegevust (mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud), suureneb sellise tegevuse üleüldine tähtsus seitsmest ettevõtjast kolme puhul märkimisväärselt. Selle tulemusel jäi sellise tegevuse osakaal uurimisperioodil vahemikku 45–100 %. Seitsme ettevõtja (paigaldaja ja projektiarendaja) kasumlikkus fotoelektriliste toodetega seotud tegevuse puhul, sealhulgas seoses tegevusega, mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud, on keskmiselt 9 %. Mis puudutab tööhõivet, siis seitsme ettevõtja puhul tähendas fotoelektriliste toodetega seotud tegevus, sealhulgas tegevus, mis ei olnud uurimisaluse tootega otseselt seotud, uurimisperioodil ligikaudu 660 täistööajaga töökohta. Fotoelektriliste toodetega seotud projektide ja seadmete kõrval tegelesid need ettevõtjad ka tuuleenergiarajatistega ja elektriseadmete tootmisega.

(375)

On jõutud järeldusele, et hindamaks meetmete mõju tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele, tuleb eelkõige aluseks võtta asjaomaste ettevõtjate tegevus, mis on seotud otseselt uurimisaluse tootega ja mille kasumlikkus oli uurimisperioodil keskmiselt 11 %. Ent isegi kui selle mõju hindamisel lähtutakse üldisest fotoelektriliste toodete sektoriga seotud tegevusest, mis ei ole uurimisaluse tootega otseselt seotud, oleksid järeldused sarnased uurimise algetapis tehtud järeldusele, sest erinevad arvesse võetavad tegurid — kasumlikkus ja võimalus võtta osa tollimaksust enda kanda — kokkuvõttes märkimisväärselt ei erine (kasumlikkus langeb keskmiselt 11 %-lt keskmiselt 9 %-le). Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele vaidlustas üks isik, kelle valdustesse oli komisjon teinud kontrollkäigu, paigaldajate ja arendajate kasumlikkuse kohta tehtud järelduse esinduslikkuse, mis põhinenuks tema puhul väidetavalt vaid ühel tehingul. See väide lükatakse tagasi, sest komisjon võttis tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate kasumlikkuse arvutamisel aluseks kogu teabe, mille tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad olid esitanud oma küsimustikele antud vastustes.

(376)

Seoses uuringuga, mille AFASE korraldas oma liikmete seas, märgitakse esiteks, et kõikidel ettevõtjatel oli võimalus endast uurimise algatamisel teada anda ja vastata tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate jaoks koostatud spetsiaalsele küsimustikule, milles küsiti vajalikku teavet, et hinnata tollimaksude mõju kõnealustele ettevõtjatele. Teiseks ei olnud uuringus ära märgitud paigaldajate andmeid, mis ei võimaldanud kontrollida näiteks esitatud teabe asjakohasust ja usaldusväärsust. Kolmandaks, ehkki suur hulk uuringus esitatud küsimusi oli seotud paigaldajate võimega võtta võimalikud tollimaksud enda kanda, ei olnud uuringus ühtki viidet sellele, milline oli uurimisperioodil nende paigaldajate kasum, mis tähendab, et meetmete mõju hindamiseks puudus uuringus üks oluline tegur. Seetõttu ei saa esitatud uuringu põhjal teha ühtki sisulist järeldust.

(377)

Mitu isikut vaidlustas ajutise määruse põhjendustes 247 ja 250 esitatud järeldused, et tollimaksud mõjutavad tootmisahela järgmise etapi töökohti negatiivselt lühikeses perspektiivis ning et kokkuvõttes oleks mõju negatiivne vaid piiratud ulatuses, pidades silmas asjaolu, et prognooside kohaselt fotoelektriliste toodete turg liidus keskpikas ja pikas perspektiivis kasvab. Lisaks väitis mõni isik, et nõudluse vähenemise tõttu kannatavad eelkõige paigaldajad, kes sõltuvad fotoelektrilistest seadmetest.

(378)

Tollimaksude kehtestamisest tingitud võimalikku töökohtade kadumist analüüsiti täiendavalt. Uurimise käigus kogutud teave kinnitas üldjoontes seda, et tootmisahela järgmises etapis on kadunud töökohad seepärast, et nõudlus fotoelektriliste seadmete järele vähenes liidus aastatel 2011–2012 umbes 5 GW suuruse võimsuse võrra, nagu ajutise määruse põhjenduses 246 on juba märgitud. Nende töökohtade kadumist ei saa seostada kõnealuste meetmetega, sest need kajastasid turu arengut. Pealegi väheneb nõudlus prognooside kohaselt 2013. ja 2014. aastal veelgi ning see toob fotoelektriliste toodete sektoris tõenäoliselt kaasa täiendava töökohtade kadumise. Sellist nõudluse muutumist nägid enne uurimise algatamist ette ka suuremad uuringukeskused, näiteks EPIA, ja seepärast ei saa sellist töökohtade kadumist seostada meetmete kehtestamisega.

(379)

Liidu tootmisharu esitas konsultandi PriceWaterHouseCoopers (edaspidi „PWC”) koostatud uuringu, milles käsitleti meetme võimalikku mõju fotoelektriliste toodete sektoriga seotud töökohtadele. PWC uuringus viidatakse ühele varasemale uuringule, mille korraldas üks teine konsultant (Prognos) ja milles prognoositi, et meetmete kehtestamise tulemusel kaob fotoelektriliste toodete turul suur arv töökohti. AFASE esitas selle uuringu, mida on käsitletud ajutise määruse põhjendustes 243–246, enne ajutiste tollimaksude kehtestamist. PWC uuringus kritiseeritakse Prognosi uuringut, osutades asjaolule, et nimetatud konsultandi prognoositud kaduvate töökohtade arv ületas liidu fotoelektriliste toodete sektori olemasolevate töökohtade koguarvu. Seoses tollimaksude mõjuga liidu turule jõudis PWC vastupidistele järeldustele kui Prognos, ennustades positiivset puhasmõju liidu töökohtadele ning leides, et saadav kasu kaalub üles tollimaksude võimaliku kahjuliku mõju (nt nõudlusele). Kuna uusi põhjendatud väiteid meetmete mõju kohta tootmisahela järgmise etapi tööhõivele ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 247–250 esitatud järeldused.

(380)

AFASE väitis, et komisjon ei avalikustanud, mis allikast on pärit 2011. aasta puhul arvutatud fotoelektriliste toodete sektoriga otseselt seotud töökohtade arvu 20 %-line vea ülemmäär, millele on osutatud ajutise määruse põhjenduses 245.

(381)

See 20 %-line vea ülemmäär, mida võib kohaldada üles- või allapoole, selgus EPIAsse tehtud kontrollkäigu jooksul. See näitab, kui keeruline on hinnata tootmisahela järgmises etapis täpselt tööhõivenäitajaid, kuna andmete kogumiseks on allikaid vähe ja sageli on need vastuolulised.

(382)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele väitis mõni isik, et komisjoni analüüsis ei nimetatud asjaolu, et tollimaksud aitavad kaasa töökohtade kadumisele, mis on toimunud pärast 2011. aastat seoses fotoelektriliste seadmete paigaldamiste arvu vähenemisega. Väideti, et selline töökohtade kadumine, eriti tootmisahela järgmises etapis, on tihedalt seotud asjaoluga, et fotoelektriliste toodete paigaldajad sõltuvad päikeseenergiaseadmetest. Lisaks kritiseeris AFASE komisjoni selle pärast, et see ei olnud nõuetekohaselt arvesse võtnud uuringut, mille oli oma liikmete seas korraldanud AFASE, ja sarnaseid uuringuid, mille oli korraldanud Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühendus, mis väidetavalt tõestasid sellist sõltuvust.

(383)

Seoses väitega, et komisjon ei maininud sõnagagi tollimaksude mõju töökohtadele, viidatakse käesoleva määruse põhjendustele 377 ja 379, milles käsitletakse väiteid meetmete mõju kohta fotoelektriliste toodete sektori töökohtadele ja milles tunnistatakse, et lühikeses perspektiivis võivad meetmed kahtlemata mõjutada tootmisahela järgmise etapi töökohti.

(384)

Mis puudutab AFASE ja Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühenduse tehtud uuringuid, siis vastusena lõplike järelduste avalikustamisele esitati küsitluses osalenud äriühingute andmed. Uuringud jäid siiski puudulikuks, sest näiteks teatavad vastused olid ebatäielikud. Uuringute analüüsimine näitas järgmist. Seoses AFASE tehtud uuringuga märgitakse esmalt, et enamik 50st küsimustikule vastanud paigaldajast väitis, et nad tegutsevad üksnes fotoelektriliste toodete turul. 50st paigaldajast 15 väitis, et nad tegutsevad ka muudes valdkondades, mis ei ole seotud fotoelektriliste toodetega, näiteks küttesüsteemide, elektriseadmete ja teataval määral tuuleenergiaga. Ühendkuningriigi uuringu puhul tegeles 31st küsimustikule vastanud Ühendkuningriigi äriühingust muu tegevusega, mis ei olnud seotud fotoelektriliste toodetega, 21 äriühingut. See tulemus näitab, et ligi poolte projektiarendajate ja paigaldajate puhul peab paika ajutise määruse põhjenduses 247 esitatud järeldus suutlikkuse kohta tegeleda muude töödega, näiteks elektri- ja kütteseadmete, torude ja muude keskkonnahoidlike energiaseadmete paigaldamisega. Sellegipoolest tunnistatakse, et seda suutlikkust võib esineda vähemal määral, kui on eeldatud ajutises määruses. Selle leevendav mõju töökohtade kaotusele võib seepärast olla vähem tuntav, kui algselt eeldati. Teiseks on mõni AFASE ja Ühendkuningriigi päikeseenergia kaubandusühenduse vaadeldud ettevõtja kasutanud tooteid, mis on toodetud liidus, ja mõni prognoosib, et hakkab ostma pärast meetme võtmist hinnatõusu vältimiseks tooteid, mis ei ole pärit Hiinast. Seega on oodata, et nende sõltuvus Hiina impordist ja meetmete mõju väheneb, kuivõrd neil on võimalik ligi pääseda liidus valmistatud toodetele.

Kolmandaks ei olnud võimalik teha kindlaid järeldusi selle kohta, milline on meetmete mõju kõikide vaadeldud ettevõtjate äritegevusele, sest nende hinnangud olid väga erinevad. Mõned äriühingud ei suutnud isegi sellist mõju hinnata. Neljandaks ulatusid Ühendkuningriigi uuringus ka vastused küsimusele, kui paljusid fotoelektriliste toodetega seotud projekte ähvardaks tollimaksude kehtestamise korral tühistamisoht, variandist „mitte eriti paljusid” variandini „kõiki projekte”. Mõned ettevõtjad ei suutnud selle kohta hinnangut anda. Lõpetuseks puudus mõlemas uuringus küsimus vaadeldud ettevõtjate kasumlikkuse kohta, mis on oluline selleks, et hinnata võimalust tollimaksust tulenev hinnatõus, kui see peaks aset leidma, enda kanda võtta.

(385)

Teised isikud väitsid, et paigaldajatel ei ole lihtne muuta oma tegevust või lülituda ümber teistele keskkonnahoidliku energia seadmetele, sest tegemist on väga erinevate teadmiste ja oskusteabega. Seepärast jäävad nad tollimaksude kehtestamise korral tööta. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks huvitatud isik seda väidet, öeldes, et paigaldajad on investeerinud seoses spetsialiseerumisega fotoelektrilistele seadmetele näiteks eriväljaõppesse märkimisväärseid vahendeid, mis näitab, et nad on keskendunud peamiselt fotoelektriliste toodete sektorile ja neil ei ole lihtne lülituda ümber teisele tegevusele.

(386)

Seda väidet ei põhjendatud piisavalt, sest ei näidatud täpselt, millised teadmised peab paigaldaja omandama ning kui keeruline ja kallis nende omandamine on. Sellegipoolest tunnistavad institutsioonid, et paigaldajad on omandanud oskusteabe, mis on spetsiifiline fotoelektriliste moodulite paigaldamisele. See teave on aga omandatud võrdlemisi hiljuti ning see täiendab paigaldajate varasemaid teadmisi elektri- ja kütteseadmete, torutööde jms valdkonnas. Samuti omandati see seoses ebaõiglase tavaga, nimelt dumpinguhinnaga impordi ulatusliku sissevooluga Hiina RVst. Sõltumata paigaldusettevõtjate töötajate erioskustest, tuleks seda väidet kaaluda paralleelselt põhjendustes 378 ja 382 tehtud analüüsiga, mis käsitleb tööhõiveolukorda tootmisahela järgmises etapis, millele avalduv mõju võib olla lühikeses perspektiivis negatiivne, ent kus jätkusuutlik kaubandus toob keskpikas kuni pikas perspektiivis kaasa paigaldajate tööhõive suurenemise. Seepärast lükati väide tagasi.

(387)

Mitu isikut vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 247 esitatud väite tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate suutlikkuse kohta võtta võimalik hinnatõus osaliselt enda kanda. Ka seda väidet ei põhjendatud piisavalt, mis ei võimaldanud hinnata, kuivõrd õige oli see väide. Nagu on märgitud põhjenduses 374, hinnati nende tootmisahela järgmise etapi koostööd teinud ettevõtjate kasumlikkuseks, kes olid vaatlusaluse tootega otseselt seotud, keskmiselt umbes 11 %, mis jätab kõnealustele ettevõtjatele võimaluse võtta hinnatõus, kui see peaks toimuma, vähemalt osaliselt enda kanda. Sellega seoses tuletatakse meelde, et üldine hinnasuundumus on negatiivne, nagu on märgitud põhjenduses 335. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(388)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele kordas mõni isik väidet tõsise ohu kohta, mille kohaselt nõudlus päikeseenergiatoodete järele liidus meetmete tagajärjel väheneb, mis räägib nende isikute väitel kõnealuste meetmete vastu. Ühe isiku väitel on päikeseenergia puhul nõudluse hinnaelastsus praegu väga suur ja isegi väike päikeseenergiatoodete hinnatõus toob kaasa nõudluse tõsise vähenemise. Selle isiku hinnangul võib 30 %-line dumpinguvastane tollimaks vähendada nõudlust veelgi 8 GW, samal ajal kui 50 %-line tollimaks vähendaks nõudlust 10 GW. Sarnaselt viitas AFASE turuanalüütiku teostatud uuringule, milles nähakse samuti ette, et nõudlus väheneb 50 %-lise tollimaksu tagajärjel 2013. aastal kuni 2 GW ehk märksa vähemas ulatuses.

(389)

Ehkki huvitatud isikud esitasid uurimise käigus lisaks ülalnimetatud vähenemisstsenaariumidele erinevaid nõudluse vähenemise stsenaariume, ei sisaldanud need võrreldavaid tulemusi. Ehkki ei saa välistada, et tollimaksud võivad kaasa tuua nõudluse vähenemise fotoelektriliste seadmete järele, on nende mõju ulatust keeruline kindlaks määrata, võttes arvesse erinevaid elemente, mis mõjutavad liidus fotoelektriliste seadmete atraktiivsust (vt näiteks ajutise määruse põhjendus 258). Pealegi, kui selline vähenemine peaks ka lühikeses perspektiivis aset leidma, on oodata, et kasu, mis tuleneb õiglasest kaubandusest keskpikas ja pikas perspektiivis, kaalub üles ajutise negatiivse mõju. Ja veel — AFASE tunnistas ka ise, et nõudluse ja tollimaksude vahelist otsest seost saab hinnata alles siis, kui tollimaksud on kehtestatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(390)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 243 ja 250. Nende kuue teenuseosutaja kohta tehtud järeldused, kelle puhul fotoelektriliste toodetega seotud tegevus moodustab vaid väikese osa nende kogutegevusest (vt põhjendus 370), ei muuda ajutise määruse põhjenduses 250 esitatud järeldust, nagu ei tee seda ka sellise põhjenduses 374 osutatud seitsme projektiarendaja/paigaldaja fotoelektriliste seadmetega seotud tegevuse esiletõstmine, mis ei ole vaatlusaluse tootega otseselt seotud.

6.   Lõppkasutajate/tarbijate huvid

(391)

Pärast ajutiste järelduste avalikustamist kordas mõni isik väidet, et tollimaksuga tõuseks vaatlusaluse toote hind. Selle tulemusel väheneks nõudlus fotoelektriliste seadmete järele, sest need oleksid tarbijatele liiga kallid ja ei oleks teistele investoritele piisavalt atraktiivsed.

(392)

Nagu põhjenduses 335 juba märgitud, on üldine hinnasuundumus — isegi kui meetmete kehtestamise tulemusel peaks toimuma ajutine hinnatõus — mitme avaliku allika kinnitusel negatiivne. Kuigi meetmetest tulenevat võimalikku hinnatõusu ja selle tagajärjel aset leidvat võimalikku nõudluse vähenemist on keeruline täpselt kindlaks määrata, tuletatakse meelde mitut aspekti. Esiteks moodustab vaatlusalune toode kuni 50 % fotoelektrilise seadme kogukulust ja seepärast on võimalik tollimaks vähemalt osaliselt enda kanda võtta. Teiseks hoiab liidu tootmisharu konkureerimine liidu turul juba tegutsevate kolmandate riikide tootjatega tõenaoliselt hinnad all. Samal ajal peaks liidu tootmisharu olema võimeline saavutama paremaid finantstulemusi tänu mastaabisäästule, mis tuleneb tootmisrajatiste paremast kasutamisest ja vähenenud tootmiskuludest. Kolmandaks ei ole nõudlus fotoelektriliste seadmete järele seotud mitte üksnes uurimisaluse toote hinnatasemega, vaid ka soodustariifide tasemega. Praeguse nõudluse juures, mille tase on 2011. aastal ja uurimisperioodil saavutatud tasemega võrreldes madal, võib eeldada, et soodustariifid ei peaks vähenema nii kiiresti kui vaatlusalusel perioodil, mis võimaldab investeerida jätkuvalt fotoelektriliste toodetega seotud projektidesse. Seepärast lükati väide tagasi.

(393)

Vastusena lõplike järelduste avalikustamisele vaidlustas üks isik ülaltoodud selgituse. Kõnealuse isiku väitel ei saa hindade langemise suundumus pärast meetmete kehtestamist püsida. See isik tuletas meelde, et meetmed toovad kaasa märkimisväärse kulude kasvu, mida ei saa täielikult tasakaalustada kulude vähenemisega või impordiga kolmandatest riikidest. Peale selle korrati, et liidu tootmisharu ei suuda teha uusi investeeringuid rajatistesse ja seadmetesse ning tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad saavad võtta enda kanda vaid väikese osa, kui nende kasum on 11 %. Ja lõpuks — ei ole ühtki tõendit selle kohta, et hinnatõusu võiksid hüvitada soodustariifid.

(394)

Tuletatakse meelde, et vastupidiselt sellele väitele ei eeldata, et meetmetest tulenevat hinnatõusu oleks võimalik täielikult tasakaalustada, vaid pigem seda, et meetmete tagajärjel on võimalik ajutine hinnatõus (vt ajutise määruse põhjendus 247). On tõsi, et selle hinnatõusu põhjuseks võib olla erinevus Hiina dumpinguhinnaga impordi ja mujalt pärit toodete hinnatasemetes. Ometi lubab uurimise käigus kogutud teave väita, et tegeliku hinnatõusu võivad osaliselt enda kanda võtta mitmed tegurid, võttes arvesse tootmisahela järgmise etapi 11 %-list kasumit. Lõpetuseks — seoses väitega, mille kohaselt ei ole ühtki tõendit selle kohta, et hinnatõusu võiksid hüvitada soodustariifid, on mõistlik eeldada, et soodustariife aja jooksul kohandatakse kooskõlas projektide hindade muutumisega.

(395)

Üks isik väitis, et 2013. aasta märtsist tõusid moodulite hinnad Euroopas 20 % ning et alates 2013. aastast on varud olnud väga puudulikud. Seda väidet ei põhjendatud. Vastupidi, avalikud teabeallikad kinnitavad, et hinnad on olnud 2013. aasta teises kvartalis võrdlemisi stabiilsed. Isegi kui see teave oleks õige, kajastaks see vaid tõsiasja, et pärast impordi registreerimist on arvesse võetud võimaliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise riski. Seepärast lükati väide tagasi.

(396)

Ühe teise isiku väitel ei ole investeerimine fotoelektriliste toodetega seotud projektidesse tasuv, kui soodustariifide vähenemist ei seostata vähenevate projektikuludega, sh moodulite hinnaga, sest need moodustavad märkimisväärse osa konkreetse projekti kuludest. Sellega seoses väideti, et tollimaksud seavad kahtluse alla paljude fotoelektriliste toodete sektori projektide elujõulisuse, sest need toovad kaasa hinnatõusu.

(397)

Nagu on märgitud põhjenduses 335, on elementide ja moodulite üldine hinnasuundumus negatiivne. Pealegi on soodustariifide tähtsus kõnealusel turul kahanemas, kuna mitmes piirkonnas saavutatakse tõenäoliselt võrgupariteet. Neil põhjustel lükati tagasi väide, et fotoelektriliste moodulite hinnal võib olla fotoelektriliste toodetega seotud projektidele, sealhulgas nende elujõulisusele, kahjulik mõju.

(398)

Üks huvitatud isik esitas sisemudeli tõestamaks, et tollimaksude kohaldamisel oleks ohus paljude fotoelektriliste toodetega seotud projektide elujõulisus.

(399)

See mudel ei võimaldanud nõuetekohaselt kindlaks määrata, kui suures ulatuses võiks fotoelektrilistesse seadmetesse investeerimise atraktiivsus (st investeeringutasuvus) elementide ja moodulite hinna tõusmise korral väheneda. Lisaks on kõnealuses mudelis kasutatud eeldus, et ükskõik milline tollimaks kandub täielikult üle lõppkasutajatele või tarbijatele, tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate olemasoleva kasumimarginaali tõttu ebatõenäoline. Pealegi ei põhine investeerimisotsus üksnes moodulite hinnal, vaid sõltub ka paljudest teistest teguritest, sealhulgas fotoelektriliste seadmete jaoks soodsa üldise raamistiku olemasolust konkreetses riigis, vastavast toetuse tasemest, elektrienergia hinnast (võrgupariteedi puhul). Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(400)

Kuna ühtki täiendavat märkust ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 252 ja 254.

7.   Muud väited

(401)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist korrati väidet, et liidu tootmisharu ei suuda varustada liidu turgu ja üksnes Hiina RV-l on olemas selleks vajalik võimsus.

(402)

Seda väidet on käsitletud ajutise määruse põhjenduses 256. Isegi kui lähtuda liidu tootmisvõimsuse puhul konservatiivsemast eeldusest (vt põhjendus 183), on liidu ja kolmandate riikide varuvõimsus kokku piisav, et hüvitada lühikeses perspektiivis võimalikku Hiina impordi vähenemist. Ka keskpikas perspektiivis on mõistlik eeldada, et liidu tootmisharu suurendab nõudluse katmiseks oma tootmisvõimsust, mis võimaldab sel saavutada mastaabisäästu, mis annab omakorda võimaluse langetada hinda. Nimetatud väide lükati seetõttu tagasi.

(403)

Mõni isik kordas väidet selle kohta, kui keeruline on saavutada tollimaksude kehtestamise korral komisjoni 2020. aastaks püstitatud keskkonnahoidliku energia eesmärke. Seda väidet on ajutise määruse põhjendustes 257–259 juba käsitletud. Seepärast kinnitatakse täiendava teabe puudumisel ajutise määruse põhjendused 257 ja 259.

8.   Järeldus liidu huvide kohta

(404)

Eespool öeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 260–261 esitatud hinnang.

(405)

Seepärast puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõplike meetmete võtmata jätmist.

G.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

(406)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(407)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ning liidu tootjatele tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära, ületamata kindlaks tehtud dumpingumarginaale.

(408)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks huvitatud isik 10 %-lise kasumimarginaali, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel, väites, et see tase on kõnealuse tootmisharu jaoks praeguses turuolukorras liiga kõrge ning et seda kasutati nii moodulite kui ka elementide puhul. Märgitakse, et maksu kehtestamise eelse kasumi kindlaksmääramiseks sobiv kriteerium arvutamaks kahju kõrvaldamist võimaldavat taset, on see, kas tootmisharu on suuteline sellist kasumit tavalistes konkurentsitingimustes, st dumpingu puudumisel, mõistlikult saavutama. Üldkohtu kohtupraktika kohaselt tuleb aluseks võtta vaatlusaluse perioodi alguses, st enne dumpinguhinnaga impordi suurenemist teenitud kasum. Seepärast kohandati sihtkasumit 8 %-le, võttes aluseks liidu tootmisharu aastatel 2009 ja 2010 moodulite ja elementide puhul teenitud kasumi kaalutud keskmise.

(409)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis liidu tootmisharu, et kasumlikkuse tasemena, mida liidu tootmisharu oleks võimeline dumpinguhinnaga impordi puudumise korral teenima, tuleks kasutada pigem 2010. aasta kasumlikkust kui 2009. ja 2010. aasta keskmist kasumimarginaali. Selle kohta väideti, et 2009. aasta kasumlikkus oli ebapiisav ja nendel kahel aastal valitsenud olud eristusid selgelt, võttes eelkõige arvesse tarbimise arengut 2010. aastal, mis leevendas tol aastal dumpingu mõju. Sellega seoses tuleks märkida, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel ei puutu asjasse, kas liidu tootmisharu keskmine kasumimarginaal oli n-ö piisav. Nagu ajutise määruse põhjenduses 264 on juba märgitud, peaks kahju kõrvaldamist võimaldav tase põhinema kasumil, mida on võimalik teenida dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Uurimisasutustel on tavaks pidada seda taset vaatlusaluse perioodi alguseks saavutatuks. Kuna käesoleval juhul kandis liidu tootmisharu seoses elementide müügiga vaatlusaluse perioodi alguses 2009. aastal kahju, see metoodika ei sobinud. Leiti, et on usaldusväärsem tugineda kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel vaatlusaluse perioodi esimese ja teise aasta keskmisele kasumimarginaalile. Sellega seoses leiti ka, et tähtsust ei oma asjaolu, et kõnealuse kahe aasta olud olid erinevad.

(410)

Üks teine isik kordas, et moodulitele ja elementidele tuleks kehtestada erinevad sihtkasumid, kuna nende tooteliikide kasumlikkuse puhul esinesid vaatlusalusel perioodil erinevad suundumused. Ehkki näitajad esitati eraldi iga tooteliigi kohta, viitavad iga näitaja puhul tehtud järeldused uurimisalusele tootele tervikuna. Ühtlasi tuletatakse meelde, et moodulid ja elemendid on üks toode, ning dumpingumarginaalid ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase kehtestati seda aluseks võttes.

(411)

Peale selle mõjutasid arvutatud kahjumimarginaale sõltumatute importijate kohandatud valimi impordijärgsed kulud (valimit kohandati põhjenduses 21 esitatud põhjustel). Ja veel mõjutas kõiki turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale soodustariifide muutmine, plaatide väljajätmine ja uus sihtkasum.

(412)

Üks isik väitis, et valimisse kaasatud liidu tootjate müük oli suunatud eeskätt kõrgema hinnaga toodete turule, näiteks kodukasutajatele/väikeettevõtjatele, mis meelitas ligi suuremaid soodustariife, ning tegi ettepaneku, et liidu tootmisharu müügihinda tuleks seepärast vastavalt kohandada. Tuleb märkida, et see väide ei tohiks olla kahjumarginaali arvutamisel otsustav, sest uurimine näitas, et liidu tootjad ei olnud kasumis.

(413)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 263–266 kirjeldatud metoodika.

2.   Lõplikud meetmed

(414)

Arvestades järeldusi dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 leitakse, et Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide suhtes ning sellist tüüpi elementide suhtes, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed sellisel tasemel, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemele.

(415)

Märgitakse, et paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi subsiidiumivastane uurimine. Võttes arvesse väiksema tollimaksu reegli rakendamist ja asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peetakse asjakohaseks kehtestada kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel lõplik tasakaalustav tollimaks ja seejärel kehtestada vastavalt asjaomasele kahju kõrvaldamist võimaldavale tasemele lõplik dumpinguvastane tollimaks. Eespool toodu põhjal on kõnealuste tollimaksude kehtestamisele kuuluvad määrad järgmised:

Äriühing

Subsiidiumi-marginaal

Dumpingu-marginaal

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

Tasa-kaalustav tollimaks

Dumpingu-vastane tollimaks

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd;

Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd;

Changzhou Youze Technology Co. Ltd;

Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd;

Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd

3,5 %

90,3 %

48,2 %

3,5 %

44,7 %

Delsolar (Wujiang) Ltd

de minimis

111,5 %

64,9 %

0,0 %

64,9 %

Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Hefei) Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd

11,5 %

91,9 %

58,2 %

11,5 %

46,7 %

JingAo Solar Co. Ltd

Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd

JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd

Hefei JA Solar Technology Co. Ltd

Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd

5,0 %

97,5 %

56,5 %

5,0 %

51,5 %

Jinko Solar Co. Ltd

Jinko Solar Import and Export Co. Ltd

ZHEJIANG JINKO SOLAR CO. LTD

ZHEJIANG JINKO SOLAR TRADING CO. LTD

6,5 %

88,1 %

47,7 %

6,5 %

41,2 %

Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd

Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd

Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd

6,4 %

53,8 %

33,7 %

6,4 %

27,3 %

RENESOLA ZHEJIANG LTD

RENESOLA JIANGSU LTD

4,6 %

88,1 %

47,7 %

4,6 %

43,1 %

Wuxi Suntech Power Co. Ltd

Suntech Power Co. Ltd

Wuxi Sunshine Power Co. Ltd

Luoyang Suntech Power Co. Ltd

Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd

Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd

4,9 %

73,2 %

46,3 %

4,9 %

41,4 %

Yingli Energy (China) Co. Ltd

Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd

Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd

6,3 %

93,3 %

41,8 %

6,3 %

35,5 %

Teised dumpinguvastases uurimises koostööd teinud äriühingud (v.a äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse paralleelse subsiidiumivastase rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 (18) alusel jääktollimaksu) (I lisa)

6,4 %

88,1 %

47,7 %

6,4 %

41,3 %

Teised dumpinguvastases uurimises koostööd teinud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse paralleelse subsiidiumivastase rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 alusel jääktollimaksu (II lisa)

11,5 %

88,1 %

47,7 %

11,5 %

36,2 %

Kõik teised äriühingud

11,5 %

111,5 %

64,9 %

11,5 %

53,4 %

(416)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina RVst ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei saa kohaldada imporditava vaatlusaluse toote suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(417)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et I ja II lisas loetletud äriühingute kaalutud keskmine tollimaksumäär on vastuolus WTO dumpinguvastase kokkuleppega, kuivõrd väidetavalt põhineb see selliste tollimaksude kaalutud keskmisel, mis on arvutatud valimisse kaasatud elementide ja moodulite eksportivate tootjate jaoks eraldi. See hinnang on siiski väär. Valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele on arvutatud kogu vaatlusaluse toote ekspordi jaoks ühtne tollimaksumäär — paraku enamik eksportivatest tootjatest eksportis elemente ja mooduleid. Seepärast on hinnang, et elemente ja mooduleid eksportivate tootjate jaoks arvutati tollimaksud eraldi, väär ning seepärast ei saa selle väitega nõustuda.

(418)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidumise uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(419)

Kõik taotlused kohaldada individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast üksuse nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(420)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse I ja II lisas nimetatud valimisse kaasamata koostööd teinud äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha kord viimati nimetatud äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmise tollimaksu kohaldamiseks kõigile uutele eksportijatele, kellel oleks vastasel korral õigus läbivaatamisele algmääruse artikli 11 lõike 4 alusel.

(421)

Selleks et liidus asuvatel tootjatel oleks võimalik dumpingu kahjulikust mõjust toibuda, kehtestatakse meetmed. Meetmete võimalik kasu liidus asuvatele tootjatele ei ole esialgu tasakaalus liidu teistele ettevõtjatele tekkivate kuludega, kuid seda tasakaalustamatust leevendaks tootmise suurendamine ja/või taasalustamine liidus.

(422)

Kavandatud stsenaarium — tootmise kasv ühenduses — ei pruugi siiski olla kooskõlas selle kõikuva turu arenguga. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 108, suurenes moodulite tarbimine aastatel 2009–2011 liidus 264 % ja vähenes seejärel uurimisperioodile eelnenud kuue kuu jooksul vaid 43 protsendipunkti. Kõikumine on veelgi muljetavaldavam, kui vaadelda ajavahemikku 2006–2011, mil moodulite tarbimine liidus suurenes võimsuselt alla 1 GW võimsusele ligi 20 GW, kasvades viie aastaga ligi 2 000 %. See kõikumine eeldatavasti jätkub ja ettevõtjate ühenduste avaldatud prognooside kohaselt on eri stsenaariumide puhul isegi keskpikas perspektiivis (2014–2015) erinevused 100 % ja rohkem.

(423)

Neil põhjustel peetakse erandlike asjaolude tõttu asjakohaseks piirata meetmete kehtivusaega vaid kahe aastaga.

(424)

Sellest ajavahemikust peaks piisama, et liidu tootjatel oleks võimalik suurendada ja/või taasalustada oma tootmist, kuid samal ajal ei ohustaks see märkimisväärselt liidu teiste ettevõtjate olukorda. Leitakse, et kahe aasta pikkune periood on kõige asjakohasem, et analüüsida, kas meetmete kehtestamine on tõepoolest aidanud Euroopas tootmist suurendada ja seega tasakaalustanud meetmete negatiivset mõju liidu teistele ettevõtjatele.

(425)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks liidu tootja väite, et kaks aastat, millega meetmete kohaldamisel piirdutakse, on liiga lühike aeg, et kantud kahjust toibuda. Peale selle väideti, et meetmete kohaldamine kahe aasta jooksul ei võimaldaks liidu tootjatel esitada jooksva ja saabuva majandusaasta kohta äriplaane. Sellega seoses märgitakse, et meetmeid kohaldatakse 2015. aasta detsembrini, millest peaks liidu tootjatele piisama, et esitada kuni 2015. aastani oma äriplaanid.

(426)

Pealegi ei vaidlustanud kõnealune liidu tootja põhjuseid, mille pärast meetmete kohaldamine kahe aastaga piirati, nimelt turu ebastabiilsust. Asjaomane tootja isegi kiitis selgelt heaks läbivaatamise, juhul kui meetmeid tuleb turuolukorra muutumise tõttu muuta. Kuna tõenäosus, et turutingimused kahe aasta jooksul muutuvad, on sellel ebastabiilsel turu kahtlemata väga suur, peetakse asjakohaseks piirata meetmete kohaldamine kohe alguses kahe aastaga.

(427)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kaks aastat on selleks, et investeerida tootmisesse, ebapiisav, viidates põhjendusele 424. Tulenevalt liidu tootmisharu märkimisväärsest varuvõimsusest saab aga tootmist suurendada olemasoleva tootmisvõimsuse parema kasutamise teel, mis peaks olema teostatav ilma oluliste lisainvesteeringuteta.

(428)

Veel väitis kaebuse esitaja, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest kaheks aastaks ei piisa selleks, et liidu tootmisharu saaks toibuda varasema dumpingu kahjulikust mõjust. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel ei saa siiski arvesse võtta ainuüksi liidu tootmisharu huve, vaid tuleb tasakaalu viia ühelt poolt liidu tootjatele tõusev võimalik tulu ja teiselt poolt liidu teistele ettevõtjatele kaasnevad võimalikud kulud. Sellele tuginedes jäädakse kindlaks otsusele piirata meetmete kohaldamine kahe aastaga.

(429)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja sellist tüüpi elementide impordi suhtes, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, ning ajutise tollimaksu abil tagatud summade lõplikku sissenõudmist (lõplike järelduste avalikustamine). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkuseid.

(430)

Huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkuseid kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

3.   Tagasiulatuvus

(431)

Seoses dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamisega tuleb hinnata algmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriume. Artikli 10 lõike 4 punkti b kohaselt on üks täidetav põhikriteerium see, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud”.

(432)

Moodulite ja elementide igakuiste keskmiste impordimahtude (19) võrdlemisel registreerimisperioodi (märts 2013 kuni juuni 2013) igakuiste keskmiste impordimahtudega selgub, et impordimahud on pärast uurimisperioodi järsult vähenenud. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 110, oli imporditavate Hiina moodulite ja elementide igakuine keskmine kogus uurimisperioodil tõepoolest 1 250 MW (20). Märkigem võrdlusena, et registreerimisperioodil moodustas Hiina moodulite ja elementide igakuine keskmine impordimaht sellest vaid poole.

(433)

Võttes arvesse turu kõikuvust, oleks teine võimalus hinnata täiendavat märkimisväärset impordi suurenemist suhteliselt, mitte absoluutselt. Selleks et hinnata suhteliselt, kas import on veel märgatavalt suurenenud, tuleb võrrelda impordimahte tarbimisega liidu turul, st tarbimine peaks vähenema oluliselt kiiremini kui Hiina import. Kuna Hiina moodulite ja elementide impordimaht moodustas registreerimisperioodil uurimisperioodi vastavast mahust vaid poole, peaks see tarbimise vähenemine olema oluliselt suurem kui 50 %. Kuna täpsed andmed tarbimise kohta registreerimisperioodil puuduvad, ei ole ühtki viidet sellele, et tarbimine oleks vähenenud rohkem kui 50 %.

(434)

Eespool esitatud põhjustel ei ole kriteerium, et import peab olema veel märgatavalt suurenenud, täidetud. Seepärast on jõutud järeldusele, et lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ei tuleks nõuda tagasiulatuvalt enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva toimunud impordi puhul.

H.   MEETMETE VORM

(435)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmist pakkus rühm koostööd teinud eksportivaid tootjaid, sh nendega seotud äriühingud Hiina RVs ja Euroopa Liidus, koos Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojaga välja algmääruse artikli 8 lõike 1 kohase ühise hinnakohustuse. Seda pakutud kohustust toetasid ka Hiina ametivõimud.

(436)

Komisjon tutvus kõnealuse pakkumisega ja kiitis selle otsusega 2013/432/EL heaks. Nagu otsuse põhjendustes 3, 4 ja 7 juba öeldud, on komisjon selle hindamiseks, kas hinnakohustusega kaotatakse dumpingu kahjulik mõju, analüüsinud püsivalt muutunud turutingimusi seoses muu hulgas praeguste ekspordihindadega ja kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis leiti olevat madalam kui dumpingu tase.

(437)

Pärast otsuse 2013/423/EL vastuvõtmist esitasid eksportivad tootjad koos kaubanduskojaga esialgse hinnakohustuse muutmise avalduse. Nad taotlesid kohustuse läbivaatamist, et võtta arvesse plaatide tootevalikust väljajätmist, nagu seda on kirjeldatud põhjendustes 31 ja 72. Peale selle esitas hulk teisi eksportijaid algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtajaks taotluse enda hõlmamiseks hinnakohustusega.

(438)

Komisjon kinnitas rakendusotsusega 2013/707/EL otsuse lisas loetletud eksportijate pakutud hinnakohustuse vastuvõetavuse lõplike tollimaksude osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid, mille paksus ei ületa 400 mikromeetrit ja mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 (TARICi koodid 8501310081, 8501310089, 8501320041, 8501320049, 8501330061, 8501330069, 8501340041, 8501340049, 8501612041, 8501612049, 8501618041, 8501618049, 8501620061, 8501620069, 8501630041, 8501630049, 8501640041, 8501640049, 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) alla, välja arvatud juhul, kui tegemist on transiittootega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) V artikli tähenduses.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

kilest fotoelektrilised tooted;

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit;

moodulid või paneelid, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on sama pinge- ja võimsusnäitajad.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Tollimaksu määr

TARICi lisakood

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd;

Trina Solar (Changzhou) Science & Technology Co. Ltd;

Changzhou Youze Technology Co. Ltd;

Trina Solar Energy (Shanghai) Co. Ltd;

Yancheng Trina Solar Energy Technology Co. Ltd

44,7 %

B791

Delsolar (Wujiang) Ltd

64,9 %

B792

Jiangxi LDK Solar Hi-Tech Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Nanchang) Co. Ltd

LDK Solar Hi-Tech (Suzhou) Co. Ltd

46,7 %

B793

LDK Solar Hi-Tech (Hefei) Co. Ltd

46,7 %

B927

JingAo Solar Co. Ltd

Shanghai JA Solar Technology Co. Ltd

JA Solar Technology Yangzhou Co. Ltd

Hefei JA Solar Technology Co. Ltd

Shanghai JA Solar PV Technology Co. Ltd

51,5 %

B794

Jinko Solar Co.Ltd

Jinko Solar Import and Export Co. Ltd

ZHEJIANG JINKO SOLAR CO. LTD

ZHEJIANG JINKO SOLAR TRADING CO. LTD

41,2 %

B845

Jinzhou Yangguang Energy Co. Ltd

Jinzhou Huachang Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Jinmao Photovoltaic Technology Co. Ltd

Jinzhou Rixin Silicon Materials Co. Ltd

Jinzhou Youhua Silicon Materials Co. Ltd

27,3 %

B795

RENESOLA ZHEJIANG LTD

RENESOLA JIANGSU LTD

43,1 %

B921

Wuxi Suntech Power Co. Ltd

Suntech Power Co. Ltd

Wuxi Sunshine Power Co. Ltd

Luoyang Suntech Power Co. Ltd

Zhenjiang Ren De New Energy Science Technology Co. Ltd

Zhenjiang Rietech New Energy Science Technology Co. Ltd

41,4 %

B796

Yingli Energy (China) Co. Ltd

Baoding Tianwei Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hainan Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Hengshui Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Tianjin Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Lixian Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Baoding Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd

Beijing Tianneng Yingli New Energy Resources Co. Ltd

Yingli Energy (Beijing) Co. Ltd

35,5 %

B797

Teised dumpinguvastases uurimises koostööd teinud äriühingud (v.a äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse paralleelse subsiidiumivastase rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 alusel jääktollimaksu) (I lisa)

41,3 %

 

Teised dumpinguvastases uurimises koostööd teinud äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse paralleelse subsiidiumivastase rakendusmääruse (EL) nr 1239/2013 alusel jääktollimaksu (II lisa)

36,2 %

 

Kõik teised äriühingud

53,4 %

B999

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

4.   Kui uus eksportiv tootja Hiina RVs esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et:

ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. juuli 2011 — 30. juuni 2012) liitu lõikes 1 kirjeldatud toodet;

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid;

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus eksportida liitu märkimisväärne kogus,

siis võib muuta lõiget 2, lisades uue eksportiva tootja koostööd tegevate, kuid valimisse mittekuuluvate äriühingute hulka, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 41,3 %.

Artikkel 2

1.   Summad, mis on tagatud vastavalt määrusele (EL) nr 513/2013 ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega plaatide impordi suhtes (mille puhul plaatide paksus ei ületa 400 mikromeetrit) ja selliste moodulite või paneelide impordi suhtes, mille väljundpinge ei ületa alalisvoolu puhul 50 V ja väljundvõimsus ei ületa 50 W ning mis on ette nähtud üksnes otseseks kasutamiseks patareide laadijatena süsteemides, millel on samad pinge- ja võimsusnäitajad, ning mis on pärit või saadetud Hiina Rahvavabariigist, vabastatakse.

2.   Lõplikult nõutakse sisse summad, mis on tagatud vastavalt määrusele (EL) nr 513/2013 ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid, mille paksus ei ületa 400 mikromeetrit ja mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 (TARICi koodid 8501310081, 8501310089, 8501320041, 8501320049, 8501330061, 8501330069, 8501340041, 8501340049, 8501612041, 8501612049, 8501618041, 8501618049, 8501620061, 8501620069, 8501630041, 8501630049, 8501640041, 8501640049, 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) alla, välja arvatud juhul, kui tegemist on transiittootega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) V artikli tähenduses. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 3

1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud ja praegu CN-koodi ex 8541 40 90 (TARICi koodid 8541409021, 8541409029, 8541409031 ja 8541409039) alla kuuluvad imporditavad tooted, mille kohta on arved esitanud äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas, vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:

a)

rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud äriühing on eespool osutatud tooted ise või samuti rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud seotud äriühingu kaudu tootnud, lähetanud ja nende kohta arve esitanud kas tema liidus asuvatele seotud äriühingutele, kes tegutsevad importijana ja lubavad kaubad liidus vabasse ringlusse, või esimesele sõltumatule kliendile, kes tegutseb importijana ja lubab kaubad liidus vabasse ringlusse;

b)

imporditava kaubaga koos esitatakse kinnitusarve, milleks on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse III lisas nimetatud andmeid ja avaldust;

c)

imporditava kaubaga koos esitatakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale ekspordikohustuse sertifikaat;

d)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavalt täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

2.   Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg:

a)

kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul tehakse kindlaks, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata, või

b)

kui komisjon tühistab määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse heakskiitmise määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarve kehtetuks.

Artikkel 4

Äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud rakendusotsuse 2013/707/EL lisas ja kelle suhtes kohaldatakse teatavaid nimetatud lisas sätestatud tingimusi, väljastavad arve ka tehingute eest, mis ei ole vabastatud dumpinguvastasest tollimaksust. Kõnealune arve on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse V lisas nimetatud andmeid.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kaotab kehtivuse 7. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsembrist 2013.

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GUSTAS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Komisjoni 4. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 513/2013, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes ja muudetakse määrust (EL) nr 182/2013, millega kehtestatakse registreerimisnõue selliste Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud toodete impordi suhtes (ELT L 152, 5.6.2013, lk 5).

(3)  Komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 182/2013, millega kehtestatakse registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes (ELT L 61, 5.3.2013, lk 2).

(4)  Komisjoni 2. augusti 2013. aasta otsus 2013/423/EL, millega kiidetakse heaks pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega (ELT L 209, 3.8.2013, lk 26).

(5)  Vt käesoleva ELT lk 214.

(6)  Apellatsioonikogu aruanne „European Communities — Measures Affecting Asbestos and Asbestos-Containting Products” (Euroopa ühendused. Asbesti ja asbesti sisaldavaid tooteid mõjutavad meetmed), WT/DS135/AB/R, vastu võetud 5. aprillil 2011.

(7)  Otsus kohtuasjas T-401/06: Brosmann Footwear (HK) Ltd jt vs. nõukogu; otsus kohtuasjas T-314/06: Whirlpool Europe vs. nõukogu.

(8)  ELT C 269, 6.9.2012, lk 5.

(9)  Viitenumber: CEI/IEC 61730-1:2004.

(10)  Komisjoni 23. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 553/2006 (ajutine) ja nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1472/2006 (lõplik), milles käsitletakse Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatseid.

(11)  Otsus kohtuasjas T-401/06: Brosmann Footwear (HK) Ltd. vs. Euroopa Liidu Nõukogu, punkt 133.

(12)  Otsus kohtuasjas T-401/06: Brosmann Footwear (HK) Ltd. vs. Euroopa Liidu Nõukogu, punkt 135.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1168/2012 (ELT L 344, 14.12. 2012, lk 1).

(14)  Firstpost, 12. juuni 2013.

(15)  Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanded, PV Status Report 2012, lk 14.

(16)  India impordistatistika, kauba kood: 8541 40 11 — päikeseelemendid/fotoelektrilised elemendid mooduli/paneeli osana või mitte. Väärtused on esitatud India majandusaasta kohta, st aprillist märtsini. Teave mahtude kohta on esitatud tükkides, kuid elementidest ja moodulitest teatatakse koos. Kuna mooduli väärtus on tavaliselt elemendi väärtusest umbes 100 korda suurem, ei peeta mahtude kohta esitatud teavet usaldusväärseks.

(17)  Otsus kohtuasjas C-16/90: Detlef Nölle vs. Hauptzollamt Bremen-Freihafen (EKL 1991, lk I-05163).

(18)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1239/2013, 2. detsember 2013, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 66).

(19)  Kuna registreerimisperiood on märgatavalt lühem kui uurimisperiood, on igakuiste keskmiste väärtuste võrdlemine kasulikum kui nende kahe perioodi kogumahtude võrdlemine.

(20)  12 kuu jooksul vastavalt 13 986 MW moodulite puhul ja 1 019 MW elementide puhul.


I LISA

Äriühing

TARICi lisakood

Anhui Schutten Solar Energy Co. Ltd

Quanjiao Jingkun Trade Co. Ltd

B801

Anji DaSol Solar Energy Science & Technology Co. Ltd

B802

Canadian Solar Manufacturing (Changshu) Inc.

Canadian Solar Manufacturing (Luoyang) Inc.

CSI Cells Co. Ltd

CSI Solar Power (China) Inc.

B805

Changzhou Shangyou Lianyi Electronic Co. Ltd

B807

CHINALAND SOLAR ENERGY CO. LTD

B808

CEEG Nanjing Renewable Energy Co. Ltd

CEEG (Shanghai) Solar Science Technology Co. Ltd

China Sunergy (Nanjing) Co. Ltd

China Sunergy (Shanghai) Co. Ltd

China Sunergy (Yangzhou) Co. Ltd

B809

Chint Solar (Zhejiang) Co. Ltd

B810

ChangZhou EGing Photovoltaic Technology Co. Ltd

B811

ANHUI RINENG ZHONGTIAN SEMICONDUCTOR DEVELOPMENT CO. LTD.

CIXI CITY RIXING ELECTRONICS CO. LTD.

HUOSHAN KEBO ENERGY & TECHNOLOGY CO. LTD.

B812

CNPV Dongying Solar Power Co. Ltd

B813

CSG PVtech Co. Ltd

B814

DCWATT POWER Co. Ltd

B815

Dongfang Electric (Yixing) MAGI Solar Power Technology Co. Ltd

B816

EOPLLY New Energy Technology Co. Ltd

SHANGHAI EBEST SOLAR ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD

JIANGSU EOPLLY IMPORT & EXPORT CO. LTD

B817

Era Solar Co. Ltd

B818

ET Energy Co. Ltd

ET Solar Industry Limited

B819

GD Solar Co. Ltd

B820

Guodian Jintech Solar Energy Co. Ltd

B822

Hangzhou Bluesun New Material Co. Ltd

B824

Hangzhou Zhejiang University Sunny Energy Science and Technology Co. Ltd

Zhejiang Jinbest Energy Science and Technology Co. Ltd

B825

Hanwha SolarOne Co. Ltd

B929

Hanwha SolarOne (Qidong) Co. Ltd

B826

Hengdian Group DMEGC Magnetics Co. Ltd

B827

HENGJI PV-TECH ENERGY CO. LTD.

B828

Himin Clean Energy Holdings Co. Ltd

B829

Jetion Solar (China) Co. Ltd

Junfeng Solar (Jiangsu) Co. Ltd

Jetion Solar (Jiangyin) Co. Ltd

B830

Jiangsu Green Power PV Co. Ltd

B831

Jiangsu Hosun Solar Power Co. Ltd

B832

Jiangsu Jiasheng Photovoltaic Technology Co. Ltd

B833

Jiangsu Runda PV Co. Ltd

B834

Jiangsu Sainty Machinery Imp. And Exp. Corp. Ltd

Jiangsu Sainty Photovoltaic Systems Co. Ltd

B835

Jiangsu Seraphim Solar System Co. Ltd

B836

Changzhou Shunfeng Photovoltaic Materials Co. Ltd

Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Electronic Power Co. Ltd

Jiangsu Shunfeng Photovoltaic Technology Co. Ltd

B837

Jiangsu Sinski PV Co. Ltd

B838

Jiangsu Sunlink PV Technology Co. Ltd

B839

Jiangsu Zhongchao Solar Technology Co. Ltd

B840

Jiangxi Risun Solar Energy Co. Ltd

B841

Jiangyin Hareon Power Co. Ltd

Taicang Hareon Solar Co. Ltd

Hareon Solar Technology Co. Ltd

Hefei Hareon Solar Technology Co. Ltd

Jiangyin Xinhui Solar Energy Co. Ltd

Altusvia Energy (Taicang) Co. Ltd

B842

Jinggong P-D Shaoxing Solar Energy Tech Co. Ltd

B844

Juli New Energy Co. Ltd

B846

Jumao Photonic (Xiamen) Co. Ltd

B847

Kinve Solar Power Co. Ltd (Maanshan)

B849

GCL SOLAR POWER (SUZHOU) LIMITED

GCL-Poly Solar Power System Integration (Taicang) Co. Ltd

GCL Solar System (Suzhou) Limited

GCL-Poly (Suzhou) Energy Limited

Jiangsu GCL Silicon Material Technology Development Co. Ltd

Jiangsu Zhongneng Polysilicon Technology Development Co. Ltd

Konca Solar Cell Co. Ltd

Suzhou GCL Photovoltaic Technology Co. Ltd

B850 

Lightway Green New Energy Co. Ltd

Lightway Green New Energy (Zhuozhou) Co. Ltd

B851

Motech (Suzhou) Renewable Energy Co. Ltd

B852

Nanjing Daqo New Energy Co. Ltd

B853

LEVO SOLAR TECHNOLOGY CO. LTD

NICE SUN PV CO. LTD

B854

Ningbo Jinshi Solar Electrical Science & Technology Co. Ltd

B857

Ningbo Komaes Solar Technology Co. Ltd

B858

Ningbo Osda Solar Co. Ltd

B859

Ningbo Qixin Solar Electrical Appliance Co. Ltd

B860

Ningbo South New Energy Technology Co. Ltd

B861

Ningbo Sunbe Electric Ind Co. Ltd

B862

Ningbo Ulica Solar Science & Technology Co. Ltd

B863

Perfectenergy (Shanghai) Co. Ltd

B864

Perlight Solar Co. Ltd

B865

Phono Solar Technology Co. Ltd

Sumec Hardware & Tools Co. Ltd

B866

RISEN ENERGY CO. LTD

B868

SHANDONG LINUO PHOTOVOLTAIC HI-TECH CO. LTD

B869

SHANGHAI ALEX NEW ENERGY CO. LTD

SHANGHAI ALEX SOLAR ENERGY SCIENCE & TECHNOLOGY CO. LTD

B870

BYD(Shangluo)Industrial Co.Ltd

Shanghai BYD Co. Ltd

B871

Shanghai Chaori International Trading Co. Ltd

Shanghai Chaori Solar Energy Science & Technology Co. Ltd

B872

Propsolar (Zhejiang) New Energy Technology Co. Ltd

Shanghai Propsolar New Energy Co. Ltd

B873

Lianyungang Shenzhou New Energy Co. Ltd

Shanghai Shenzhou New Energy Development Co. Ltd

SHANGHAI SOLAR ENERGY S&T CO. LTD

B875

Jiangsu ST-Solar Co. Ltd

Shanghai ST-Solar Co. Ltd

B876

Shanghai Topsolar Green Energy Co. Ltd

B877

Shenzhen Sacred Industry Co. Ltd

B878

Leshan Topray Cell Co. Ltd

Shanxi Topray Solar Co. Ltd

Shenzhen Topray Solar Co. Ltd

B880

Shanghai Sopray New Energy Co. Ltd

Sopray Energy Co. Ltd

B881

Ningbo Sun Earth Solar Energy Co. Ltd

NINGBO SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD

SUN EARTH SOLAR POWER CO. LTD

B882

TDG Holding Co. Ltd

B884

Tianwei New Energy (Chengdu) PV Module Co. Ltd

Tianwei New Energy Holdings Co. Ltd

Tianwei New Energy (Yangzhou) Co. Ltd

B885

Wenzhou Jingri Electrical and Mechanical Co. Ltd

B886

Winsun New Energy Co. Ltd

B887

Wuhu Zhongfu PV Co. Ltd

B889

Wuxi Saijing Solar Co. Ltd

B890

Wuxi Solar Innova PV Co. Ltd

B892

Wuxi Machinery & Equipment Import & Export Co. Ltd

Wuxi Taichang Electronic Co. Ltd

Wuxi Taichen Machinery & Equipment Co. Ltd

B893

Shanghai Huanghe Fengjia Photovoltaic Technology Co. Ltd

State-run Huanghe Machine-Building Factory Import and Export Corporation

Xi'an Huanghe Photovoltaic Technology Co. Ltd

B896

Wuxi LONGi Silicon Materials Co. Ltd

Xi'an LONGi Silicon Materials Corp.

B897

Years Solar Co. Ltd

B898

Yuhuan BLD Solar Technology Co. Ltd

Zhejiang BLD Solar Technology Co. Ltd

B899

Yuhuan Sinosola Science & Technology Co. Ltd

B900

Yunnan Tianda Photovoltaic Co. Ltd

B901

Zhangjiagang City SEG PV Co. Ltd

B902

Zhejiang Global Photovoltaic Technology Co. Ltd

B904

Zhejiang Heda Solar Technology Co. Ltd

B905

Zhejiang Jiutai New Energy Co. Ltd

Zhejiang Topoint Photovoltaic Co. Ltd

B906

Zhejiang Kingdom Solar Energy Technic Co. Ltd

B907

Zhejiang Koly Energy Co. Ltd

B908

Zhejiang Longbai Photovoltaic Tech Co. Ltd

B909

Zhejiang Mega Solar Energy Co. Ltd

Zhejiang Fortune Photovoltaic Co. Ltd

B910

Zhejiang Shuqimeng Photovoltaic Technology Co. Ltd

B911

Zhejiang Shinew Photoelectronic Technology Co. Ltd

B912

Zhejiang SOCO Technology Co. Ltd

B913

Zhejiang Sunflower Light Energy Science & Technology Limited Liability Company

Zhejiang Yauchong Light Energy Science & Technology Co. Ltd

B914

Zhejiang Tianming Solar Technology Co. Ltd

B916

Zhejiang Trunsun Solar Co. Ltd

Zhejiang Beyondsun PV Co. Ltd

B917

Zhejiang Wanxiang Solar Co. Ltd

WANXIANG IMPORT & EXPORT CO LTD

B918

Zhejiang Xiongtai Photovoltaic Technology Co. Ltd

B919

ZHEJIANG YUANZHONG SOLAR CO. LTD

B920

Zhongli Talesun Solar Co. Ltd

B922

ZNSHINE PV-TECH CO. LTD

B923

Zytech Engineering Technology Co. Ltd

B924


II LISA

Äriühing

TARICi lisakood

Jiangsu Aide Solar Energy Technology Co. Ltd

B798

Alternative Energy (AE) Solar Co. Ltd

B799

Anhui Chaoqun Power Co. Ltd

B800

Anhui Titan PV Co. Ltd

B803

TBEA SOLAR CO. LTD

Xi'an SunOasis (Prime) Company Limited

XINJIANG SANG'O SOLAR EQUIPMENT

B804

Changzhou NESL Solartech Co. Ltd

B806

Dotec Electric Co. Ltd

B928

Greenway Solar-Tech (Shanghai) Co. Ltd

Greenway Solar-Tech (Huaian) Co. Ltd.

B821

GS PV Holdings Group

B823

Jiangyin Shine Science and Technology Co. Ltd

B843

King-PV Technology Co. Ltd

B848

Ningbo Best Solar Energy Technology Co. Ltd

B855

Ningbo Huashun Solar Energy Technology Co. Ltd

B856

Qingdao Jiao Yang Lamping Co. Ltd

B867

SHANGHAI SHANGHONG ENERGY TECHNOLOGY CO. LTD

B874

Shenzhen Sungold Solar Co. Ltd

B879

SUZHOU SHENGLONG PV-TECH CO. LTD

B883

Worldwide Energy and Manufacturing USA Co. Ltd

B888

Wuxi Shangpin Solar Energy Science and Technology Co. Ltd

B891

Wuxi UT Solar Technology Co. Ltd

B894

Xiamen Sona Energy Co. Ltd

B895

Zhejiang Fengsheng Electrical Co. Ltd

B903

Zhejiang Yutai Photovoltaic Material Co. Ltd

B930

Zhejiang Sunrupu New Energy Co. Ltd

B915


III LISA

Koos äriühingu poolt Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus, esitatakse faktuurarve, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1.

Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus Euroopa Liidu piiril.

6.

Kauba täpne ja selgesõnaline kirjeldus ning:

tootekood,

tootekoodi tehniline kirjeldus,

äriühingu tootekood,

CN-kood,

kogus (ühikutes, mida väljendatakse vattides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

ühiku hind (ühik väljendatuna vattides),

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja mahahindlused.

8.

Importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing väljastab otse arve.

9

Äriühingu faktuurarve väljastanud töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Liitu toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt rakendusotsusega 2013/707/EL heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”


IV LISA

EKSPORDIKOHUSTUSE SERTIFIKAAT

Koos äriühingu poolt Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus, esitab Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import & Export of Machinery & Electronic Products — CCCME) iga faktuurarve puhul ekspordikohustuse sertifikaadi, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1.

CCCME nimi, aadress ning faksi- ja telefoninumber.

2.

Komisjoni rakendusotsuse 2013/707/EL lisas mainitud ja faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus Euroopa Liidu piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

tootekood,

kauba tehniline kirjeldus, äriühingu tootekood (kui see on olemas),

CN-kood.

7.

Täpne kogus ühikutes, mida väljendatakse vattides.

8.

Sertifikaadi number ja kehtivuse lõppemise kuupäev (kolm kuud alates väljaandmisest).

9.

Sertifikaadi väljastanud CCCME töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolev sertifikaat on antud müüdava kaubaga kaasneva faktuurarvega hõlmatud kaupade otseekspordiks Euroopa Liitu vastavalt hinnakohustusele ning et see on välja antud [äriühingu nimi] pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt komisjoni rakendusotsusega 2013/707/EL heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesolevas sertifikaadis esitatud teave on täpne ja et sellega hõlmatud kogus ei ületa kohustusega ettenähtud piirmäära.”

10.

Kuupäev.

11.

Allkiri ja CCCME pitser.


V LISA

Koos äriühingu poolt Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, esitatakse faktuurarve, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1.

Pealkiri „DUMPINGUVASTASTE JA TASAKAALUSTAVATE TOLLIMAKSUDEGA MAKSUSTATAVA KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus Euroopa Liidu piiril.

6.

Kauba täpne ja selgesõnaline kirjeldus ning:

tootekood,

tootekoodi tehniline kirjeldus,

äriühingu tootekood,

CN-kood,

kogus (ühikutes, mida väljendatakse vattides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

ühiku hind (ühik väljendatuna vattides),

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja mahahindlused.

8.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja allkiri.


5.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 325/66


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1239/2013,

2. detsember 2013,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 8. novembril 2012Euroopa Liidu Teatajas teate (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) ELi toimuva impordi suhtes subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Subsiidiumivastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille esitas 26. septembril 2012 EU ProSun (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % kõigist liidus toodetavatest kristalsest ränist fotoelektrilistest moodulitest ja nende põhikomponentidest. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teavitas enne menetluse algatamist kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 10 lõikega 7 Hiina RV valitsust sellest, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et Hiina RVst pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Hiina RV valitsusel paluti osaleda konsultatsioonidel, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. Hiina RV valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis seejärel ka toimusid. Konsultatsioonide käigus vastastikuse kokkuleppeni ei jõutud. Siiski võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsuse seisukohti kaebuses nimetatud kavade tasakaalustamatuse kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus oma seisukohad.

1.2.   Paralleelne dumpinguvastane menetlus

(4)

Euroopa Komisjon avaldas 6. septembril 2012Euroopa Liidu Teatajas teate (3) teatavate Hiina RVst pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) Euroopa Liitu toimuva impordi suhtes dumpinguvastase menetluse algatamise kohta.

(5)

Komisjon määrusega (EL) nr 513/2013 (4) kehtestas komisjon 6. juunil 2013 Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „ajutine dumpinguvastane määrus”).

(6)

Käesoleva subsiidiumivastase ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus analüüsiti kahju sama liidu tootmisharu, esinduslike liidu tootjate ja uurimisperioodi määratluse alusel ning selle tulemusel tehti identsed järeldused, kui ei ole märgitud teisiti. Seda peeti asjakohaseks, et ühtlustada kahju analüüsimist ja tagada mõlemas menetluses tehtud järelduste kooskõla. Sel põhjusel võeti nende menetluste käigus kahju üksikasjade kohta esitatud märkusi arvesse mõlemas menetluses.

1.3.   Registreerimine

(7)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 1. märtsil 2013 vastu komisjoni määruse (EL) nr 182/2013 (5), millega kehtestati alates 6. märtsist 2013 registreerimisnõue Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes.

(8)

Osa huvitatud isikuid väitsid, et impordi registreerimise otsus oli põhjendamatu, sest algmääruse artikli 24 lõike 5 tingimused ei olnud täidetud. Need väited ei olnud siiski põhjendatud ega põhinenud faktilisel tõendusmaterjalil. Komisjonil oli impordi registreerimist käsitleva otsuse tegemise ajal piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis õigustasid impordi registreerimist, eelkõige impordi absoluutarvude ja turuosa järsk kasv. Seepärast tuli need väited tagasi lükata.

1.4.   Menetlusega seotud isikud

(9)

Komisjon teavitas kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina RV eksportivaid tootjaid, Hiina RV ametiasutusi ja teadaolevaid importijaid ametlikult menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul.

(10)

Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu paluti kõigil teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel anda endast komisjonile teada ning esitada algatamisteates märgitud põhiandmed oma vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta põhjenduses 38 täpsustatud uurimisperioodil. Seda teavet nõuti algmääruse artikli 27 alusel, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada. Konsulteeriti ka Hiina RV asutustega.

a)   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(11)

Esialgu esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimis osalema 121 Hiina eksportivat tootjat/ tootjate kontserni. Koostööd tegevate äriühingute osakaal Hiina ekspordi kogumahus on üle 80 %. Eksportivatelt tootjatelt saadud teabe põhjal ja kooskõlas algmääruse artikliga 27 tegi komisjon esialgu ettepaneku kaasata valimisse seitse eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni.

(12)

Seitsmest äriühingute kontsernist moodustatud valimisse kuulub kolm suurimat koostööd tegevat moodulite eksportijat, kaks suurimat koostööd tegevat elementide eksportijat ja kaks suurimat koostööd tegevat plaatide eksportijat. Neist seitsmest eksportivate tootjate kontsernist moodustatud valimi alusel määrati kindlaks asjaomaste kontsernide subsideerimise tase ning kõigi koostööd tegevate, kuid valimist välja jäänud eksportivate tootjate subsideerimise tase vastavalt algmääruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Nagu põhjenduses 46 selgitatakse, jättis komisjon plaadid toote määratlusest uurimise lõppjärgus välja. Teatavad äriühingud valiti valimisse selle põhjal, et nad olid suurimad plaatide eksportijad. Valimit ei peetud siiski vajalikuks muuta, sest komisjon oli neid äriühinguid juba uurinud ja nende esitatud andmeid kontrollinud ning kõik need äriühingud olid ühtlasi moodulite ja/või elementide suured eksportijad.

(13)

Lõpuks koosnes eksportivate tootjate valim kaheksast äriühingust/kontsernist. Seda seetõttu, et kuigi esialgu teatati, et Jinko Solar Co. Ltd ja Renesola Jiangsu Ltd on seotud äriühingud, tehti hiljem kindlaks, et nad ei ole seda.

b)   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Liidu tootjate esialgse valimi moodustamisest anti teada kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja tootjate ühendustele. Esialgsesse valimisse kuulus üheksa liidu tootjat ligikaudu 215 tootjast, kelle kohta oli enne uurimise algatamist teada, et nad toodavad samasugust toodet; tootjad valiti välja suurima esindusliku tootmismahu põhjal, võttes arvesse müügimahtu ja geograafilist asukohta, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Sealjuures tagati, et valimisse kuulub nii vertikaalselt integreeritud kui ka integreerimata liidu tootjaid. Samuti paluti huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad esialgse valimi kohta.

(15)

Mitu huvitatud isikut esitas liidu tootjate esialgse valimi kohta järgmised vastuväited:

i)

osa isikuid teatas, et esialgse valimi kohta antud piiratud teave oli ebapiisav ega võimaldanud neil väljapakutud valimi kohta asjakohaseid märkusi teha. Nad kritiseerisid eelkõige seda, et liidu tootjate andmed olid salastatud, ja taotlesid, et avaldataks teave selle kohta, millistes liikmesriikides väljavalitud tootjad asuvad, milline on nende toodangu osakaal fotoelektriliste moodulite ja elementide kogutoodangus ning kui suure protsendi toodangu- ja müügimahust annab iga väljavalitud äriühing eraldivõetuna ja kogu valim tervikuna;

ii)

valimi moodustamise meetod seati kahtluse alla põhjendusega, et selles „on aetud segamini kolm eri etappi”, nimelt uurimise algatamise toetuse kindlakstegemine, liidu tootmisharu määratlemine ja valimi moodustamine. Seetõttu väideti, et on ebaselge, kas liidu tootmisharu oli enne valimi moodustamist juba määratletud ja kas valimit saab seega pidada esinduslikuks. Jättes liidu tootmisharu valimi moodustamise etapis määratlemata, ei antud huvitatud isikutele võimalust kontrollida, kas esialgne valim oli esinduslik, ja seega samuti, kas selle põhjal saab õigesti hinnata liidu tootmisharu olukorda põhjenduses 38 täpsustatud uurimisperioodil. Lisaks väideti, et ei olnud korrektne moodustada esialgne valim vastuste põhjal, mille liidu tootjad olid andnud menetluse algatamise toetuse uurimise käigus;

iii)

samuti väideti, et esialgne valim moodustati üksnes uurimist toetanud äriühingute põhjal;

iv)

üks isik leidis, et kuna esialgsesse valimisse kuulub ka vertikaalselt integreeritud äriühinguid, võib elementide tootmismahtu olla arvestatud kahe- või kolmekordselt, mis seab valimi esinduslikkuse kahtluse alla. Ta nõudis, et vertikaalselt integreeritud tootjate puhul võetaks arvesse ainult moodulite, mitte aga elementide tootmismahtu;

v)

sama isik väitis, et valimi moodustamise aluseks olnud andmed olid vähemalt osaliselt ebausaldusväärsed ja see võis mõjutada esialgse valimi esinduslikkust tervikuna;

vi)

üks isik esitas nimekirja, mis sisaldas ligikaudu 150 väidetavalt samasugust toodet tootvat täiendavat liidu tootjat, keda tema väitel oleks tulnud liidu tootjate valimi moodustamisel arvesse võtta.

(16)

Huvitatud isikute väidetele vastati järgmiselt. Liidu tootjad taotlesid oma nime salastamist kättemaksu kartuses. Liidu tootjate äri nii liidus kui ka väljaspool oli tõepoolest reaalselt ähvardatud kahjustada. Komisjon leidis, et taotlused olid nende rahuldamiseks piisavalt põhjendatud. Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate asukoha või toodangu- ja müügiprotsendi avaldamine võib kergesti nende isiku paljastada, tuli sellekohased taotlused tagasi lükata.

(17)

Komisjon ei „ajanud segamini” uurimise algatamise toetuse kindlakstegemist, liidu tootmisharu määratlemist ja esialgse valimi moodustamist, sest need etapid viidi läbi üksteisest sõltumatult ning nende üle otsustati eraldi. Vastuväidetes ei näidatud, mil määral see valimi esinduslikkust mõjutas, et kasutati tootmis- ja müügiandmeid, mille liidu tootjad olid esitanud uurimise algatamise toetuse uurimise käigus. Liidu tootmisharu oli uurimise algatamise ajal esialgselt määratletud. Et teha esialgselt kindlaks liidu kogutoodang põhjenduses 38 täpsustatud uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootjate kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet ja enne uurimise algatamist liidu tootjatelt ja teistelt isikutelt kogutud andmeid.

(18)

Valimi moodustamisel võeti arvesse kõiki liidu tootjaid, kes vastasid küsimustele uurimise algatamise toetamise kohta, olenemata sellest, kas nad toetasid uurimist, olid selle vastu või ei avaldanud mingit arvamust. See väide lükati seega tagasi.

(19)

Kahe- või kolmekordse arvestamise probleemi kaaluti esialgse valimi moodustamise ajal. Ilmnes, et kui vertikaalselt integreeritud liidu tootjate elementide toodang ja müük välja jätta, jääb arvestusest välja see osa elementide toodangust, mis müüakse vabal turul. Seepärast leiti, et elementide müügimahu väljajätmine tootmise kogumahust ei pruugi valimit esinduslikumaks muuta. Peale selle põhines valimi esinduslikkus mitte ainult tootmismahul, vaid ka geograafilisel ulatusel ning vertikaalselt integreeritud ja integreerimata tootjate tasakaalustatud esindatusel. Tootmismahu suhteline esinduslikkus arvutati välja iga samasuguse toote liigi kohta eraldi. Seepärast leiti, et esialgse valimi moodustamise meetod oli mõistlik ja valim esindab seega uurimisalust toodet tootvat liidu tootmisharu tervikuna. See väide lükati seetõttu tagasi. Andmete usaldusväärsuse kohta võib märkida, et valim moodustati valiku tegemise ajal kättesaadava teabe põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 27. Seoses uurimise algatamise toetuseks kasutatud andmete usaldusväärsusega ei leitud uurimise käigus tõendeid selle kohta, et enne algatamist kogutud andmed oleksid oluliselt puudulikud. Seetõttu võib põhjendatult eeldada, et esialgne valim moodustati piisavalt usaldusväärsete andmete alusel. See väide lükati seega tagasi.

(20)

Ligikaudu 150 täiendavat liidu tootjat sisaldava nimekirja kohta tuleb märkida, et see teave edastati tunduvalt hiljem tähtajast, mis oli antud huvitatud isikutele esialgse valimi kohta märkuste tegemiseks ning liidu tootjatele endast teada andmiseks ja valimisse kaasamise taotlemiseks. Ka olid ligikaudu 30 nimekirjas esitatud liidu tootjat komisjonile valimi moodustamise ajal teada. Peale selle võeti valimi moodustamisel arvesse kõik liidu tootjad, kes endast pärast algatamisteate avaldamist teada andsid. Seetõttu ei ole valimi esinduslikkus kannatanud. See väide lükati seega tagasi.

(21)

Märkuste kättesaamise järel muudeti valimi koosseisu, sest oli viiteid sellele, et üks väljavalitud äriühing ei oleks saanud täielikult koostööd teha. Valimi esinduslikkuse taseme säilitamiseks valiti välja veel üks liidu tootja. Muudetud valimisse kuulus seega kümme äriühingut, mis olid välja valitud iga tootmisastme suurima esindusliku tootmismahu põhjal, võttes arvesse müügimahtu liidu turul ja geograafilist asukohta, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Pärast plaatide väljajätmist vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesoleva uurimise alt (vt põhjendused 42–46 ja 349) kuulus valimisse kaheksa äriühingut. Liidu tootjate muudetud valim hõlmas selle tulemusel 18–21 % moodulite kogutoodangust ja 17–24 % elementide kogutoodangust liidus ning esindas nii vertikaalselt integreeritud kui ka integreerimata tootjaid. Kuna täpsed protsendid võimaldaksid välja arvutada eespool nimetatud täiendava liidu tootja tootmismahu ja teha seega kindlaks selle tootja isiku, ei saanud neid protsente avalikustada.

(22)

Liidu tootjad, kes esitasid komisjonile käesolevas subsiidiumivastases menetluses valimi moodustamiseks vajaliku teabe, on samad, kes esitasid asjaomase teabe paralleelselt toimuvas dumpinguvastases uurimismenetluses. Lisaks esitasid kõik dumpinguvastases uurimismenetluses lõplikku valimisse valitud liidu tootjad asjaomase teabe käesolevas subsiidiumivastases uurimises, mis võimaldas komisjonil valimi moodustada. Seepärast peeti asjakohaseks, et liidu tootjate lõplik valim on mõlemas menetluses sama.

(23)

Hiina RV valitsus kordas oma väidet, et kaebuse esitajate ja valimisse kaasatud liidu tootjate nimede konfidentsiaalsuse tagamine ei ole õigustatud. Nagu ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 9 juba märgitud, taotlesid liidu tootjad oma nime salastamist kättemaksu kartuses. Komisjon leidis, et taotlused olid nende rahuldamiseks piisavalt tõendatud. Komisjonile kättemaksuohu tõendamiseks esitatud teavet ei saa kolmandatele isikutele avalikustada, sest see kahjustaks konfidentsiaalsuse taotlemise eesmärki. Pealegi, juhul kui liidu tootja kaalus oma seisukohta uuesti, nagu Hiina RV valitsus teatas, ja avaldas oma isiku, esitades Euroopa Kohtule ajutise dumpinguvastase määruse vastu hagiavalduse, ei ole enam põhjust anonüümsuse tagamise aluseks olnud teavet avalikustada, sest tootja isik on juba teada.

(24)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda („kaubanduskoda”) väiteid liidu tootjate esialgse valimi moodustamiseks kasutatud meetodi kohta. Ta väidab eelkõige, et institutsioonid ei võtnud arvesse 120 tootjat. Komisjon käsitles seda teemat juba ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 9. Pealegi on institutsioonid selles nimekirjas sisalduvate äriühingute tegevust kontrollinud. Selgus, et nimekiri sisaldab peamiselt Hiina, Taiwani ja India paigaldajaid, turustajaid, seotud importijaid ja eksportivaid tootjaid. Seetõttu oli asjakohatu tõendada, et institutsioonid jätsid arvesse võtmata suure hulga liidu tootjaid. Pealegi ei ole kaubanduskoda vaidlustanud liidu kogutoodangut ja esitanud selle kohta alternatiivseid näitajaid; samuti ei ole ta esitanud valimi esinduslikkuse võimaliku kahjustatuse kohta tõendeid, sest ühtegi väidetavat täiendavat liidu tootjat ei oleks valimisse kaasatud isegi juhul, kui nad oleksid olnud komisjonile teada.

c)   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(25)

Kaebuses nimetatud ligikaudu 250 sõltumatust importijast, kellega komisjon ühendust võttis, vastas algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vormile 20, kellest 12 importis mooduleid ja üks elemente. Lisaks andis endast teada veel seitse isikut, kes siiski ei teatanud, et nad tegelevad vaatlusaluse toote impordi või edasimüügiga. Valim moodustati vastavalt algmääruse artiklile 27 nii, et see hõlmaks võimalikult suurt esinduslikku impordimahtu, mida on mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Sellest lähtudes moodustati sõltumatute importijate valim, millesse kuulus kaks moodulite importijat ja üks elementide importija, kes kokku esindasid 2–5 % asjaomasest riigist toimuva impordi kogumahust. Pärast küsimustiku vastuste kättesaamist selgus siiski, et kolmest importijast ühe põhitegevusala moodustasid tegelikult päikeseenergiaseadmed, mitte vaatlusaluse tootega kauplemine. Teise importija tegevus hõlmas moodulite, mitte elementide importi. Küsimustikule antud vastuses esitatud teabe kvaliteet ei olnud paraku piisav selle importija kaasamiseks sõltumatute importijate analüüsi. Lisaks selgus uurimise käigus, et enamik vaatlusaluse toote impordist sisenes liidu turule Hiina RVs eksportivate tootjatega seotud äriühingute või seadmete paigaldajate või projektide väljatöötajate kaudu.

(26)

Komisjon võttis pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist paralleelses dumpinguvastases uurimismenetluses ühendust täiendavate importijatega, kes olid uurimise algusjärgus juba koostööd teinud ja esitanud uurimisaluse tootega seoses uurimisperioodil toimunud tegevuse kohta algatamisteates nõutud põhiandmeid. Eesmärk oli teha kindlaks, kas sõltumatute importijate valimit saaks suurendada. Kuus äriühingut, keda võis pidada vaatlusaluse tootega kauplevaks (st seda ostvaks ja edasimüüvaks) sõltumatuks importijaks, andsid endast teada ja olid valmis tegema uurimise käigus koostööd. Kuuest äriühingust viis vastasid ettenähtud tähtaja jooksul. Viiest saadud vastusest olid üksnes kolm sisuliseks hindamiseks piisavalt täielikud. Sellest lähtudes suurendati sõltumatute importijate valimit, nii et sellesse kuulus neli moodulite importijat, kes kokku esindasid 2–5 % asjaomasest riigist toimuva impordi kogumahust. Institutsioonide käsutuses olevate vahendite piiratuse tõttu ei olnud suuremat osa esindavat valimit võimalik moodustada, sest enamik sõltumatuid importijaid olid väikesed ja keskmise suurusega äriühingud.

d)   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(27)

Komisjon saatis küsimustiku Hiina RV esindajatele (sh eriküsimustiku Hiina arengupangale, Hiina ekspordi-impordipangale, Hiina pangale ja Shanghai pangale, Sinosurele, muudele asjaomastele finantseerimisasutustele ja riigiosalusega polükristalse räni, klaasi ja alumiiniumi tootjatele, kes tarnisid neid tooraineid uurimisperioodil asjaomasele tootmisharule), kaheksale valimisse kaasatud eksportivale tootjatel Hiina RVs, teistele seda taotlenud eksportivatele tootjatele Hiina RVs, valimisse kaasatud liidu tootjatele, valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele ning tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjatele ja nende ühendustele, kes olid endast algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul teada andnud. Komisjon võttis ühendust ka tarbijaid esindava ühendusega.

(28)

Vastasid Hiina RV valitsus, kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad ja nende seotud äriühingud Hiina RVs, viis eksportivat tootjat, kes nõudsid individuaalset hindamist, kõik valimisse kaasatud liidu tootjad, kõik valimisse kaasatud sõltumatud liidu importijad ning 21 tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjat ja kolm nende ühendust.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja liidu huvi kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste riigiasutuste ja finantseerimisasutuste, valimisse kaasatud äriühingute, ühe sõltumatu importija, kahe tootmisahela eelmise etapi ettevõtja ja nelja tootmisahela järgmise etapi ettevõtja, nende ühenduste ja ühe sõltumatu konsultandi valdustesse:

a)

Hiina Rahvavabariigi valitsus:

Hiina kaubandusministeerium (Peking, Hiina);

Huaxia pank (Peking, Hiina);

Hiina arengupank (Peking, Hiina);

Hiina ekspordi-impordipank (Peking, Hiina);

Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsioon (Sinosure) (Peking, Hiina);

b)

liidu tootjad:

kaheksa valimisse kaasatud liidu tootjat;

c)

Hiina RV eksportivate tootjate (ja seotud äriühingute) kontsernid:

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd (Hiina);

Delsolar (Wujiang) Ltd. (Wujiang) Co. Ltd. (Hiina);

Jiangxi LDK Solar Hi-tech Co. Ltd. (Hiina);

JingAo Group (Hiina);

Wuxi Suntech Power Co. Ltd, PRC Power Co. Ltd (Hiina);

Yingli Green Energy Holding Company (Hiina);

Zhejiang Yuhui Solar Energy Source Co. Ltd ja Renesola Jiangsu Ltd (Hiina);

Jinko Solar Co Ltd (Hiina);

d)

liidu sõltumatud importijad:

IBC SOLAR AG (Bad Staffelstein, Saksamaa);

e)

tootmisahela eelmise etapi ettevõtjad:

Roth & Rau AG (Hohenstein-Ernsthal, Saksamaa);

WACKER Chemie AG (Burghausen, Saksamaa);

f)

tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad:

Juwi Solar GmbH (Worrstadt, Saksamaa);

ValSolar SL (Badajoz, Hispaania);

Jayme de la Costa (Pedroso, Portugal);

Sunedison, Spain Construction (Madrid, Hispaania);

g)

ühendused:

Euroopa fotoelektritööstuse ühendus (EPIA) (Brüssel, Belgia);

h)

sõltumatu konsultant:

Europressedienst (Bonn, Saksamaa).

(30)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(31)

Importijaid ning tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtjaid esindav ühendus Association for Affordable Solar Energy (edaspidi „AFASE”) seadis kahtluse alla Europressediensti valdustesse tehtud kontrollkäigu õigusliku aluse ning väitis, et sõltumatu konsultant ei ole algmääruse artikli 26 reguleerimisalasse kuuluv huvitatud isik. Järeldused peaksid siiski põhinema võimaluse korral usaldusväärsetel andmetel, mida saab kontrollida. Europressedienst esitas lepingu alusel teavet makromajanduslike näitajate kohta. Komisjon tegi tema valdustesse kohapealse kontrollkäigu hea juhtimistava põhimõtte huvides, et kontrollida komisjoni järelduste aluseks olevate andmete usaldusväärsust ja täpsust.

(32)

Hiina RV valitsus väitis, et tema kaitseõigusi seoses juurdepääsuga huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikutele oli rikutud, sest i) teatavad andmed puudusid mittekonfidentsiaalsetes toimikutes ja selle põhjust ei olnud märgitud ega esitatud piisavalt põhjalikke kokkuvõtteid või, erandkorras, mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte esitamata jätmise põhjuseid, ii) ühe liidu tootja poolt küsimustikule antud vastuste täielik mittekonfidentsiaalne versioon puudus ja iii) liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste mittekonfidentsiaalne versioon tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks ülisuure viivitusega.

(33)

i) Mis puudutab väidet, et avatud toimikust puudus teave, siis huvitatud isik ei täpsustanud, millisele teabele ta viitab. ii) Tema väide, et küsimustikule antud vastuste täielikku mittekonfidentsiaalset versiooni ei tehtud kättesaadavaks, oli vale. iii) Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud mittekonfidentsiaalsete vastuste viivitusega kättesaadavaks tegemise kohta on asjaomasele isikule selgitatud, et küsimustikud lisati mittekonfidentsiaalsesse toimikusse alles pärast nende terviklikkuse ja kokkuvõtete mõistlikkuse kontrollimist. Et tagada liidu tootjate õigus anonüümsusele, tehti ka kindlaks, et küsimustike mittekonfidentsiaalsed versioonid tõepoolest ei paljasta asjaomase liidu tootja isikut. Mõnel juhul pidi küsimustiku esitanud isik mittekonfidentsiaalset versiooni asjakohaselt parandama, enne kui selle sai teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks teha.

(34)

Igal juhul leitakse, et see ei kahjustanud kuidagi huvitatud isikute kaitseõigusi. Komisjon on andnud kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada tutvumiseks avatud toimikus sisalduva teabe kohta õigel ajal märkusi, nii et neid saaks enne uurimismenetluses järelduste tegemist tõendatud ja põhjendatud juhtudel arvesse võtta. Huvitatud isikul oli võimalus esitada valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule antud vastuste kohta märkusi ka pärast esialgset ja lõplikku avalikustamist. Seega, isegi kui avalikustamine ja huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikule juurdepääs põhinesid eri õigusnormidel, tuleks märkida, et huvitatud isikutel oli piisavalt võimalusi esitada uurimises osalenud isikute poolt kättesaadavaks tehtud teabe kohta märkusi. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(35)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti teha ettepanek kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) impordi suhtes tasakaalustav tollimaks (edaspidi „lõplik avalikustamine”). Kõigile isikutele anti võimalus esitada lõpliku avalikustamise kohta kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi.

(36)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

1.5.   Lõplike tollimaksudega seotud kohustuse vastuvõtmine

(37)

Komisjon sai lõpliku avalikustamise järel eksportivatelt tootjatelt ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojalt ka paralleelset dumpinguvastast uurimist hõlmava muudetud pakkumise kohustuse kohta. Komisjon kinnitas Komisjoni rakendusotsusega 2013/707/EL, 4. detsember 2013, millega kinnitatakse pakutud hinnakohustus, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) importi käsitlevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetlustega, lõplike meetmete kohaldamise ajaks (6) selle kohustuse vastuvõtmist.

1.6.   Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(38)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(39)

Vaatlusalune toode määratleti menetluse algatamise ajal kui Hiina RVst pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid või plaadid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides. Elementide ja plaatide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 3818 00 10, ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla.

(40)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

kilest fotoelektrilised tooted;

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit.

2.2.   Samasugune toode

(41)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mida valmistab ja müüb liidu turul liidu tootmisharu, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised lõppkasutusalad. Seepärast käsitatakse neid sarnastena algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

2.3.   Toote määratlusega seotud väited

2.3.1.   Plaatide välistamine

(42)

Huvitatud isikud väitsid, et plaadid tuleks toote määratlusest välja jätta, sest plaatidel ei ole elementide ja moodulitega sarnaseid füüsikalisi, keemilisi ja tehnilisi omadusi. Lisaks enne ajutise dumpinguvastase määruse avaldamist esitatud väidetele esitati selle kohta hiljem kaks täiendavat väidet.

(43)

Huvitatud isikud väitsid esiteks, et plaate saab kasutada muudel eesmärkidel kui elementide tootmiseks, nimelt integraallülituste ja muude mikroseadmete tootmiseks. Sellega seoses tuleb märkida, et uurimisaluse toote määratlus ei hõlma kõiki plaate, vaid üksnes „plaate, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides” ja mille „paksus ei ületa 400 mikromeetrit”. Kuigi plaate kasutatakse kindlasti ka muudes rakendustes, ei ole uurimine kunagi hõlmanud muude toodete (nt integraallülitused) tootmiseks kasutatavaid plaate. Lisaks ei andnud ükski selliste eri liiki plaatide turul tegutsev tootja, importija või kasutaja endast teada ega väitnud, et nende plaadid tuleb registreerida või nende suhtes kohaldatakse ajutist dumpinguvastast tollimaksu. Seepärast leitakse, et sellised muud liiki plaadid ei kuulu uurimisaluse toote määratluse alla. Samal ajal näitab see, et plaatidel ei pea tingimata olema elementide ja moodulitega sama lõppkasutusala.

(44)

Teiseks väideti, et töötlemata plaadil puuduvad kõik olulised elektrilised omadused, mis eristavad fotoelektrilisi elemente ja mooduleid muudest toodetest. Eelkõige puudub plaatidel võime toota päikesevalgusest elektrit, mis on kristalsete fotoelektriliste elementide ja moodulite põhiülesanne.

(45)

Uurimine näitas tõepoolest, et võime toota päikesevalgusest elektrit tekib alles plaadi muutmisel elemendiks. Muundamine toimub elementides, mis neelavad valgust ja muundavad selle elektriks kristalse räni kaudu. Elementides on pn-siire, et koguda ja edastada elemendis genereeritavat elektrit. Moodulite saamiseks joodetakse elemendid kokku lapiktraatide või metallribadega, nii et need moodustavad jada. Need lamineeritakse kihtide vahele. Pealmine kiht on enamasti klaasist ja alumine polümeerist. Moodulid ümbritsetakse tavaliselt raamiga, et neid saaks objektile (nt katusele) paigaldada. Moodulil võib, kuid ei pruugi olla vaheldi.

(46)

Erinevate füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste tõttu, mis määratleti uurimise ajal muu hulgas päikesevalgusest elektri tootmise võimena, järeldati kõike arvesse võttes, et plaadid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest ja seega käesoleva uurimise alt välja jätta.

2.3.2.   Füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning lõppkasutusalad

(47)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimine ei saa hõlmata kahte erinevate füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega toodet ning seega tuleks mooduleid ja elemente uurida eraldi. Nad väitsid ka, et ei ole selge, kas uurimine hõlmab ühte toodet või kahte erinevat toodet, mistõttu neil ei ole võimalik oma huve täielikult kaitsta.

(48)

Elementide ja moodulite tootmine on ühe ja sama tootmisprotsessi eri etapid. Elemendid määravad lõpptoote (st moodulite) omadused. Uurimine näitas, et elemente toodetakse otseselt ja eranditult moodulite tootmiseks; moodulitel ja elementidel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused, mis tulenevad neis kasutatud toorainest, ning samad põhilised lõppkasutusalad, st neid müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Moodulite toimimine on otseselt seotud elementide toimimisega.

(49)

Algatamisteates märgiti selgelt, et uurimisalune toode on moodulid ja elemendid. Huvitatud isikutel olid seega kõik võimalused kaitsta oma huve vaatlusaluse toote sellise määratluse alusel. Seetõttu lükati need väited tagasi.

2.3.3.   Erinev liigitus

(50)

Väideti ka, et mooduleid ja elemente ei saa pidada üheks tooteks seetõttu, et neil on mitu erinevat kaheksakohalist CN-koodi, kuuekohalist alamrubriigikoodi ning neljakohalist HS nomenklatuuri rubriigikoodi. Selle kohta tuleb märkida, et nii elemente kui ka mooduleid saab deklareerida tollirubriigi 8541 40 90 all, samal ajal kui rubriigi 8501 alla kuuluvad üldiselt elektrigeneraatorid, mitte konkreetselt fotoelektrilised tooted. Seetõttu lükati see väide tagasi.

2.3.4.   Elementide lisaväärtus

(51)

Mitu huvitatud isikut väitis, et elementides toimuvast muundamisprotsessist tulenev lisaväärtus moodustab kõige suurema osa mooduli väärtusest ja seepärast tuleks elemente käsitada eraldi tootena.

(52)

Uurimine näitas, et elementide tootmine on tootmisprotsessi tehnoloogiliselt kõige keerulisem osa. Ent uurimine näitas ka seda, et kaks tootmisetappi on omavahel seotud ning lisaväärtus ei ole koondunud ühte etappi, vaid jaguneb üle kogu tootmisprotsessi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

2.3.5.   Erinevad kaubaturud

(53)

Mõni huvitatud isik väitis, et moodulitel ja elementidel on erinevad kaubaturud ning neid tuleks seepärast pidada erinevateks toodeteks, mida näitavat ka asjaolu, et paljud tootjad ei ole vertikaalselt integreeritud.

(54)

Mooduleid ja elemente ei saa pidada eraldiseisvateks toodeteks, mille hinnad muutuvad ainult turuteguritest sõltuvalt. Nende hinnad on tegelikult omavahel otseselt seotud ja sõltuvad polükristalse räni hinnast. Peale selle moodustab vaatlusaluse toote tootmine ühe mitmeetapilise tootmisprotsessi, nagu on selgitatud põhjenduses 49. See, et mõni tootja ei ole vertikaalselt integreeritud, tuleneb üksnes majandusotsusest ja mastaabisäästust ega muuda seda järeldust. Neil põhjustel tuli see väide tagasi lükata.

2.3.6.   Lõppkasutusala ja vastastikune asendatavus

(55)

Mitu huvitatud isikut väitis, et mooduleid ja elemente tuleb käsitada eraldi toodetena seepärast, et neil on erinev lõppkasutusala ja need ei ole üksteisega asendatavad.

(56)

Nagu juba märgitud, näitas uurimine, et elementide ja moodulite tootmine moodustab ühe tootmisprotsessi ning ühe tootmisprotsessi eri etappide puhul ei ole vastastikuse asendatavuse kriteerium asjakohane. Peale selle on moodulitel ja elementidel sama lõppkasutusala — päikesevalguse muundamine elektriks –, mistõttu neid ei saa kasutada muuks otstarbeks.

2.3.7.   Turustuskanalid

(57)

Üks huvitatud isik väitis, et moodulitel ja elementidel on erinevad turustuskanalid ning neid ei saa seega pidada üheks tooteks. Uurimine näitas, et mooduleid ja elemente saab turustada nii erinevate kui ka sarnaste kanalite kaudu. Peamised kriteeriumid toote määratlemiseks ühe tootena on siiski samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad lõppkasutusalad. Põhjendusi 47–49 arvesse võttes jõuti järeldusele, et eri turustuskanaleid ei käsitata seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

2.3.8.   Tarbijate arusaam

(58)

Väideti, et tarbijad tajuvad mooduleid ja elemente erinevate toodetena ning neid ei tuleks seega käsitada ühe tootena.

(59)

Nagu juba öeldud, on peamised kriteeriumid toote ühe tootena määratlemiseks samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad lõppkasutusalad. Põhjendusi 47–49 arvesse võttes jõuti järeldusele, et tarbijate poolt erinevatena tajumist ei käsitata seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

2.3.9.   Elementide ja moodulite eraldi uurimine

(60)

Huvitatud isikud väitsid taas, et elemendid ja moodulid ei ole üks toode ja seepärast tuleks neid eraldi hinnata. Erinevalt plaatidest on elementidel ja moodulitel siiski sama põhiomadus, s.o võime toota päikesevalgusest elektrit. Need väited lükati seetõttu tagasi.

(61)

Lõpliku avalikustamise järel väitis üks eksportija, et elemendid ei saa ise elektrit toota. Väidetavalt peavad nad selleks olema integreeritud moodulitesse. Igal elemendil on siiski võime toota päikesevalgusest elektrit, mille võimsus on üldiselt ligikaudu 4W. See ei pruugi küll olla piisav enamike rakenduste jaoks, mille puhul tuleb mitu elementi liita üheks mooduliks, kuid see ei tähenda, et elemendil endal ei ole võimet toota elektrit.

(62)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis üks eksportija veel, et elemendid on täiesti erinev toode, mitte lihtsalt teatavat liiki moodul. Tegelikult on element mooduli põhikomponent. Põhikomponendina ei ole element kindlasti „täiesti erinev toode”, sest moodulitel ja elementidel on sama põhiomadus toota päikesevalgusest elektrit, nagu põhjenduses 60 osutatud.

(63)

Sama isik väitis lisaks, et liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimit moodustades võeti arvesse elementide ja moodulite erinevust. Seepärast tuleks moodulitele ja elementidele kehtestada erinevad tollimäärad. Sellega seoses tuleb kinnitada, et moodulite ja elementide erinevust võeti liidu tootjate ja Hiina eksportijate valimit moodustades tõepoolest arvesse, nagu ajutise dumpinguvastase määruse põhjendustes 10 ja 14 osutatud. Selle eesmärk oli siiski üksnes tagada valimi esinduslikkus ja see ei tähenda, et elemente ja mooduleid ei tuleks käsitada ühe vaatlusaluse tootena või et elementidele ja moodulitele tuleks kehtestada erinevad tollimäärad. Valimit moodustades oli oluline eristada elemente ja mooduleid, et tagada valimi esinduslikkus kõiki tooteliike arvesse võttes. Pealegi, kuna valitses teatav ebakindlus, kas elemente ja mooduleid tuleks pidada üheks tooteks või kaheks eraldi tooteks, oli vaja tagada esinduslikkus mõlema võimaliku variandi puhul.

(64)

Eksportivate tootjate väite kohaselt kinnitab asjaolu, et ettevõtja kehtestab elementidele ja moodulitele erinevad minimaalsed impordihinnad ja -mahud, väidetavalt seda, et moodulid ja elemendid on erinevad tooted, mida tuleks käsitleda kahes eraldiseisvas uurimismenetluses. Erinevad minimaalsed impordihinnad viitavad siiski üksnes sellele, et elemendid ja moodulid on erinevad tootetüübid, mida müüakse erineva hinnaga. Minimaalsetele impordihindadele sisulise tähenduse andmiseks on seepärast vaja erinevad hinnad määrata.

(65)

Samuti ei ole vaatlusaluse toote määratluse seisukohast oluline see, et elemendid ja moodulid on erinevad tootetüübid. Vaatlusaluse toote määratlemiseks piisab sellest, et toodetel on samad põhiomadused ja lõppkasutusalad, mis moodulitel ja elementidel ka on, nagu põhjendustes 46 ja 71 kirjeldatud.

(66)

Hiina RV valitsus väitis, et hinnangus selle kohta, kas elemendid ja moodulid on üks vaatlusalune toode, ei käsitleta mitut kriteeriumi, mille apellatsioonikogu määras kindlaks juhtumis asbest  (7). Neid kriteeriume kasutatakse „samasuguse toote”, mitte vaatlusaluse toote määratlemiseks. Teisisõnu tuleb neid kriteeriume kasutada samasuguse toote, näiteks liidu tootmisharu toodetava samasuguse toote määratlemiseks, mida seejärel võrreldakse Hiina eksportivate tootjate eksporditava vaatlusaluse tootega. Vaatlusaluse toote määratlemisel ei ole need kriteeriumid seega asjakohased. Igal juhul märgivad institutsioonid, et juhtumis asbest kasutatud kriteeriumide kohaldamine käesolevas asjas vaatlusaluse toote määratlemiseks annaks samasuguse tulemuse. Esimene ja teine kriteerium (omadused, iseloom ja kvaliteet vastavalt lõppkasutusaladele) on identsed eelmistes põhjendustes kasutatud kriteeriumidele, mis põhinevad füüsikalistel, keemilistel ja tehnilistel omadustel ning lõppkasutusaladel. Kolmas kriteerium (tarbijate maitsed ja harjumused) on käesolevas juhtumis vaevalt kasulik, sest elemendid on moodulite põhikomponent; neljanda kriteeriumi, tariifse klassifikatsiooni kohta tuleb märkida, et nii elemente kui ka mooduleid saab deklareerida tollirubriigi 8541 40 90 all, samal ajal kui rubriigi 8501 alla kuuluvad üldiselt elektrigeneraatorid, mitte konkreetselt fotoelektrilised tooted.

(67)

Teised huvitatud isikud väitsid, et Euroopa Kohtu poolt varasemates juhtumites (8) väljatöötatud kriteeriumide objektiivse kohaldamise tulemusel jõutakse väidetavalt järeldusele, et moodulid ja elemendid on erinevad tooted. Selle kohta tuleb märkida, et Euroopa Kohus on viidanud üksnes teatavatele kriteeriumidele, mida võib arvesse võtta; kõikides juhtumites kõigi kriteeriumide kasutamine ei ole kohustuslik, sest kõik need ei pruugi olla asjakohased. Neid kriteeriume hinnati ajutise dumpinguvastase määruse põhjendustes 27–39, milles leiti, et teatavad kriteeriumid ei ole käesoleval juhul asjakohased. Juhtumis Brosmann hinnati seda, kas eri liiki jalanõu kuuluvad „vaatlusaluse toote” alla, üksnes kolme asjakohaseks peetud kriteeriumi alusel. Kuna huvitatud isikud ei põhjendanud, miks kriteeriumide objektiivsel kohaldamisel jõutakse järeldusele, et moodulid ja elemendid on erinevad tooted, ei saa selle väitega nõustuda.

(68)

Lisaks tuleb meelde tuletada, et elementidel on moodulitel on samad põhilised lõppkasutusalad, st neid müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. Moodulite toimimine on otseselt seotud elementide toimimisega, nagu ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 28 osutatud.

(69)

Üks huvitatud isik väitis, et kuna plaadid jäeti toote määratlusest välja ja elementidest moodulite valmistamine nõuab märkimisväärsel hulgal töötlemist, on ümber lükatud ka väide, et elementidel ja moodulitel on samad lõppkasutusalad. Veel väideti, et hinnang, mille kohaselt moodulitel ja elementidel on samad lõppkasutusalad, põhineb eeldusel, et plaatide, moodulite ja elementide tootmisprotsess on sama.

(70)

Esiteks on järeldus, et moodulite ja elementide samade lõppkasutusalade kohta tehtud hinnang põhineb tootmisprotsessil, vale. Kuigi mõlemad avaldused on tõepoolest esitatud ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 36, et tähenda see, et tehtud järeldus põhineb nimetatud eeldusel. Kahte avaldust eraldava väljendi „peale selle” kasutamine näitab selgelt, et teine avaldus ei põhine esimesel. Lisaks tehti need kaks avaldust, et käsitleda eraldi küsimusi pealkirja „Lõppkasutusala ja vastastikune asendatavus” all. Esimene avaldus tootmisprotsessi kohta puudutas vastastikust asendatavust, teine aga lõppkasutusala. Seega on vale aluseks võetud eeldus, et hinnang, mille kohaselt moodulitel ja elementidel on samad lõppkasutusalad, põhineb eeldusel, et plaatide, moodulite ja elementide tootmisprotsess on sama.

(71)

Mis puutub elementide ja moodulite tegelikku lõppkasutusalasse, siis huvitatud isikud ei ole vaidlustanud, et mooduleid ja elemente müüakse fotoelektrilistesse päikeseenergiasüsteemidesse integreerimiseks. See kinnitab seega järeldust, et moodulitel ja elementidel on sama lõppkasutusala.

2.3.10.   Kilest tooted

(72)

Üks huvitatud isik väitis, et vaatlusaluse toote määratlust tuleks laiendada kilest fotoelektrilistele toodetele, sest neil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhilised lõppkasutusalad.

(73)

Kilest fotoelektrilised tooted on vaatlusaluse toote määratlusest sõnaselgelt välja jäetud (vt põhjendus 40). Nimelt on kilest fotoelektrilistel toodetel vaatlusalusest tootest erinevad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Nende tootmisprotsess on teistsugune ning neid ei toodeta kristalsest ränist, mis on moodulite ja elementide põhiline tooraine. Neil on madalam valgusenergia muundamise kasutegur ja väiksem võimsus ning seepärast ei saa neid kasutada samadel eesmärkidel nagu vaatlusalust toodet. Neil põhjustel tuli see väide tagasi lükata.

2.3.11.   Pooltooted

(74)

Väideti ka, et elemente tuleks pidada tootmisprotsessi sisendiks olevaks pooltooteks, samal ajal kui moodulid on lõpptooted, ja seepärast ei tuleks neid käsitada ühe tootena.

(75)

Nagu juba öeldud, on peamised kriteeriumid toote ühe tootena määratlemiseks samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad lõppkasutusalad. Põhjendusi 47–49 arvesse võttes jõuti järeldusele, et pooltoodete ja lõpptoodete erinevust ei käsitata seepärast määrava tegurina. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

2.3.12.   Päikeselaadijad

(76)

Üks huvitatud isik taotles, et jäetaks välja päikesepaneelid, mis on ette nähtud üksnes 12-voldise pingega akude laadimiseks; ta tõi põhjenduseks, et neil on teistsugune lõppkasutusala kui elektrivõrguga ühendamiseks ehitatud moodulitel, sest need genereerivad palju madalamat pinget ega sobi seetõttu elektrivõrguga ühendamiseks.

(77)

Päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid, ei kuulu algatamisteate kohaselt uurimisaluse toote alla. Rohkem kui kuuest elemendist koosnevatel moodulitel, mis on ette nähtud üksnes akude laadimiseks, on samad põhiomadused ja funktsioon nagu elektrivõrguga ühendamiseks ehitatud moodulitel. Need on madalama pingega kui elektrivõrguga ühendamiseks kavandatud moodulid. Uurimine näitas, et sellest erinevusest hoolimata saab ka seda tüüpi mooduleid elektrivõrguga ühendada. Pinget saab kergesti tõsta, suurendades elementide mõõtmeid ja/või arvu. Akude laadimiseks ette nähtud moodulid, mis koosnevad rohkem kui kuuest elemendist, kuuluvad seetõttu vaatlusaluse toote määratluse alla.

(78)

Huvitatud isikud väitsid ka, et määratlus „päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist” on liiga kitsas ja seda tuleks laiendada sama funktsiooni omavatele toodetele, mis ei kuulu selle määratluse alla (nt sama suurtele toodetele, mis kasutavad rohkem, kuid väiksemaid elemente).

(79)

Lisaks väitsid huvitatud isikud, et määratlus „ränist fotoelektrilised tooted, mis on elektriseadmetesse püsivalt integreeritud” on liiga kitsas, sest välistatud on üksnes terviklikud elektriseadmed, samal ajal kui välistatud ei ole tingimata elektriseadmetesse integreerimiseks ettenähtud päikeseenergia tootmise komponendid.

(80)

Erinevate huvitatud isikute esitatud väidete analüüsist ilmnes tõepoolest, et selliste toode välistamist on parem määratleda tehniliste standardite, mitte elementide arvu alusel. Eelkõige tehti kindlaks, et standardis IEC 61730-1 kasutusklassi C all esitatud määratluste abil saab paremini määratleda tooteid, mis tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta.

(81)

Lõpliku avalikustamise järel saadi märkusi eespool nimetatud rahvusvahelisel standardil põhineva välistamise kohta. Väideti, et standardile viitamise asemel oleks asjakohasem määratleda välistamine väljundpinge ja väljundvõimsuse põhjal järgmiselt: „moodulid või paneelid, mille alalispinge väljundis on kuni 50 V ja väljundvõimsus on kuni 50 W ning mida kasutatakse üksnes otseselt akulaadijatena sama pinge ja võimsusega süsteemides”. Selle väitega võib nõustuda ja välistuse lõplikul kindlaksmääramisel kasutatakse seda määratlust.

2.3.13.   Katusesse integreeritud fotoelektrilised moodulid

(82)

Üks huvitatud isik väitis, et uurimisaluse toote määratlusest tuleks välja jätta katusesse integreeritud fotoelektrilised moodulid, sest need on samal ajal nii fotoelektrilised moodulid kui ka katusekivid või -plaadid. Seepärast ei saa neid tavapäraste fotoelektriliste moodulitega otseselt asendada.

(83)

Uurimine näitas siiski, et nii tavapärased moodulid kui ka katusesse integreeritud fotoelektrilised moodulid peavad järgima samu elektrienergia standardeid. Kuigi katusesse integreeritud fotoelektrilist moodulit ei saa lihtsalt asendada tavapärase mooduliga, saab seda asendada tavapärase mooduli ja katusekivide või -plaatide kombinatsiooniga. Neil toodetel on seega sama tehniline põhiomadus: need toodavad päikesevalgusest elektrit. Lisafunktsiooni (mida muidu täidab katusematerjal) ei käsitata olulisena ja katusesse integreeritud fotoelektrilisi mooduleid ei tule selle tõttu toote määratlusest välja jätta.

(84)

Sama huvitatud isik väitis lõpliku avalikustamise järel, et katusesse integreeritud fotoelektriliste moodulite ja tavapäraste fotoelektriliste moodulite vastastikuse asendatavuse puudumine viitab sellele, et katusesse integreeritud fotoelektrilised moodulid tuleks meetmete kohaldamisalast välja jätta, ning viitas sellega seoses üldiselt nn jalanõude juhtumile (9) ja konkreetselt eritehnoloogiaga spordijalanõudele. Eritehnoloogiaga spordijalanõude välistamiseks oli siiski palju põhjuseid ja kohtuasjas Brosmann  (10) ei pidanud Üldkohus vastastikuse asendatavuse puudumist piisavaks aluseks, mis kinnitas, et väga erinevaid tooteid (nt linnajalatsid ja matkajalanõud) saab nende erinevustest hoolimata tõepoolest käsitada vaatlusaluse tootena ühes dumpinguvastases uurimises.

(85)

Lisaks väitis huvitatud isik, et tootmise puudumine ELis ja see, et huvitatud isikul on intellektuaalomandi õigused, kinnitavad väidetavalt katusesse integreeritud fotoelektriliste moodulite innovaatilisust ja erinevust muudest toodetest. Viidates siiski taas huvitatud isik osutatud jalanõude juhtumile, leidis Üldkohus Brosmanni kohtuasjas, et „mis puudutab […] seda liiki jalatsite ühenduse toodangu puudumise ja patendi olemasolu käsitlevaid argumente, siis tuleb sedastada, et need ei ole määravad” (11). Seepärast käsitati patenditud tehnoloogiaga jalanõusid selles kohtuasjas vaatlusaluse tootena.

(86)

Huvitatud isik väitis veel, et katusesse integreeritud fotoelektrilised moodulid tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta, sest neid müüakse tavapärastest moodulitest oluliselt kõrgema hinna eest. Ka eespool osutatudjalanõude juhtumis jäeti teatavast hinnast kallimad eritehnoloogiaga spordijalanõud vaatlusaluse toote määratlusest välja. Selle kohta tuleb märkida, et katusesse integreeritud fotoelektriline moodul täidab nii fotoelektrilise mooduli kui ka katusekivi või -plaadi ülesandeid, nagu põhjenduses 83 osutatud. Seepärast ei saa hindu sisuliselt võrrelda, sest täiendav funktsionaalsus tähendab ühtlasi kõrgemat hinda.

(87)

Huvitatud isik väitis sellele vastuseks, et seda loogikat järgides ei saa hindade erinevust kunagi kasutada täiendava näitajana, mis õigustab toote määratlusest välja jätmist. Selline tõlgendus on siiski liiga kaugeleulatuv. Eelmises põhjenduses öeldi lihtsalt seda, et selle konkreetse juhtumi puhul, kus katusesse integreeritud moodulid täidavad nii vaatlusaluse toote kui ka mõne muu toote (käesoleval juhul katusekivi või -plaadi) ülesandeid, ei ole hinnal loomulikult mingit sisulist tähtsust. See ei tähenda mingil juhul seda, et muudel juhtudel ei või hinnaerinevus olla kasulik näitaja, mille abil saab kindlaks teha, kas teatav toode tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(88)

Viimaks väitis huvitatud isik, et katusesse integreeritud fotoelektriliste moodulite tarnijale tuleks anda juurdepääs miinimumhinna kohustusele. Paraku selgub, et asjaomane Hiina eksportija ei teinud uurimise ajal koostööd, ja koostööd mittetegeva isikuna ei ole tal õigust kohustuses osaleda. Neid nõudmisi ei saa seega rahuldada.

2.3.14.   Mono- ja multikristalsed elemendid

(89)

Üks huvitatud isik väitis, et liidus ei toodeta monokristalseid elemente ja tema monokristalsete elementide eksport ei konkureeri ELi tootmisharuga. Uurimine näitas siiski, et liidus toodetakse monokristalseid elemente. See väide lükati seega tagasi. Igal juhul leidis Üldkohus Brosmanni kohtuasjas, et konkreetse tootetüübi ühenduse toodangu puudumine ei ole määrav.

2.3.15.   „Saadetud” klausel

(90)

Osa huvitatud isikuid väitsid, et uurimise laiendamine Hiina RVst „saadetud” toodetele on põhjendamatu, sest menetlus algatati üksnes Hiina RVst pärit toodete suhtes.

(91)

Hiina RVst saadetud tooted kaasati siiski juba menetluse algatamise ajal. Algatamisteate punktis 5 on märgitud, et „äriühingutel, kes tarnivad uurimisalust toodet Hiina Rahvavabariigist, kuid leiavad, et teatava osa või kogu kõnealuse ekspordi tollipäritolu ei ole Hiina Rahvavabariik, [palutakse] endast uurimise jaoks teada anda ning esitada kogu vajalik teave”. Seepärast on selge, et kõigil Hiina RVst kaupu saatvatel äriühingutel oli võimalus teha käesoleva uurimise raames koostööd. Pealegi, kuna uurimisalune toode sisaldab sageli eri riikidest pärit komponente ja osasid, märgiti algatamisteate punktis 5, et selle küsimuse käsitlemiseks „võetakse vastu erisätted”.

(92)

Seepärast leitakse, et kõiki mõjutatud ettevõtjaid teavitati nõuetekohaselt võimalusest, et Hiina RVst saadetud kaupade suhtes võidakse vajaduse korral vastu võtta erisätted, ning kutsuti üles tegema uurimise raames koostööd. Uurimist ei laiendatud seetõttu „Hiina RVst saadetud” toodetele, sest need olid juba algusest peale uurimisega hõlmatud.

(93)

Huvitatud isikud väitsid avalikustamise järel, et põhjenduses 91 osutatud algatamisteate sätetest hoolimata hõlmas uurimine üksnes Hiina RVst pärit kaupu ja selle käigus ei hinnatud Hiina RVst saadetud kaupade mõju.

(94)

Selle kohta tuleb märkida, et eesmärgiga tagada uurimise ajal nii Hiina RVst pärit kaupade kui ka kõigi Hiina RVst saadetud kaupade hindamine, rakendati alljärgnevaid meetmeid.

Kõigil äriühingutel, kes tarnivad Hiina RVst vaatlusalust toodet, paluti endast uurimise ajal teada anda, hoolimata kaupade päritolust.

Algatamisteate A lisas paluti eksportijatel esitada teavet kõigi äriühingu toodetavate toodete kohta. Seda teavet küsiti ka muude kui Hiina RVst pärit kaupade kohta.

Kõnealuse teabe põhjal, mis hõlmas kogu ELi toimuvat eksporti kaupade päritolust olenemata, koostati esinduslik valim.

Valimisse kaasatud tootjad said küsimustiku, mis oli ette nähtud „Euroopa Liitu eksportivatele tootjatele”, ja Hiina RV-le viidati kui „asjaomasele riigile”, mitte päritoluriigile. Seepärast oli selge, et uurimine hõlmas kõiki kaupu olenemata nende päritolust.

(95)

Nimetatud põhjustel leitakse, et uurimine hõlmas kõiki Hiina RVst pärit ja sealt saadetud kaupu ning uurimise tulemusel tehtud järeldused (sh subsideerimise ja kahju kohta) puudutavad kõiki Hiina RVst pärit ja sealt saadetud kaupu.

(96)

Huvitatud isikud väitsid lõpliku avalikustamise järel, et kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid ainult Hiina RVst pärit päikesepaneelide impordi kohta, mitte Hiina RVst saadetud kaupade kohta. Selle kohta tuleb selgitada, et kaebus käsitles tõepoolest kaupu „Hiina RVst” — nii on märgitud kaebuse esitaja esitatud esilehele, mis on kinnitatud pitseriga. Sellele lehele eelneb toimikus teine leht, millel on tõesti kasutatud väljendit „Hiina Rahvavabariigist pärit”. Kuid see ei olnud kaebuse esitaja esitatud dokumendi osa, vaid selle lisasid esilehena komisjoni talitused, kes kasutasid kaebuse pealkirja asemel uurimise nimetust. Seepärast leitakse, et kaebus hõlmas kõigi kaupu Hiina RVst, olenemata sellest, kas need olid Hiina RVst pärit või mitte.

(97)

Veel väitsid Hiina eksportivad tootjad, et kolmandate riikide eksportivatelt tootjatelt ei saa mõistlikult eeldada teadmist, et uurimine võib hõlmata ka nende tooteid. Selle kohta tuleb märkida, et meetmeid ei kohaldata kaupade suhtes, mis on transiittooted üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe V artikli tähenduses. Need meetmed ei mõjuta seega eksportivaid tootjaid, kes Hiina RVs ei tegutse. Pealegi ei andnud ükski kolmanda riigi eksportiv tootja endast teada väites, et meetmeid kohaldatakse tema eksporditavate toodete suhtes.

(98)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et kolmandate riikide eksportivatel tootjatel ei palutud endast teada anda ja neile ei antud võimalust tõendada, et nende tooteid ei subsideerita. Institutsioonid leiavad, et asjaomased meetmeid ei mõjuta neid eksportivaid tootjaid, kes Hiina RVs ei tegutse, sest nende kaubad on Hiina RVst saates transiitkaubad. Kõiki teisi eksportivaid tootjaid teavitati algatamisteatega, et uurimine hõlmab nende tegevust.

2.3.16.   Kokkuvõte

(99)

Eespool märgitut arvesse võttes määratleti toode lõplikult kui kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ning sellist tüüpi elemendid, mida kasutatakse kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides, mis on pärit või saadetud Hiina Rahvavabariigist, välja arvatud juhul, kui tegemist on transiittootega üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe V artikli tähenduses. Elementide paksus ei ületa 400 mikromeetrit. See toode kuulub praegu CN-koodide ex 8501 31 00, ex 8501 32 00, ex 8501 33 00, ex 8501 34 00, ex 8501 61 20, ex 8501 61 80, ex 8501 62 00, ex 8501 63 00, ex 8501 64 00 ja ex 8541 40 90 alla.

(100)

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

päikeselaadijad, mis koosnevad vähem kui kuuest elemendist, on kaasaskantavad ja varustavad seadmeid elektriga või laevad akusid;

kilest fotoelektrilised tooted;

kristalsest ränist fotoelektrilised tooted, mis on püsivalt integreeritud elektriseadmetesse, kui elektriseadmete funktsioon ei ole energia tootmine ning kui need elektriseadmed kasutavad integreeritud kristalsest ränist fotoelektrilisest elemendist (fotoelektrilistest elementidest) saadavat elektrit;

moodulid või paneelid, mille alalispinge väljundis on kuni 50 V ja väljundvõimsus on kuni 50 W ning mida kasutatakse üksnes otseselt akulaadijatena sama pinge ja võimsusega süsteemides.

3.   SUBSIDEERIMINE

(101)

Kaebuse esitaja väitis, et Hiina RV subsideerib laialdaselt oma fotoelektrisektorit, ja viitas mitmele poliitika- ja planeerimisdokumendile ning õigusaktile, mille alusel riik seda sektorit toetab. Komisjon vaatas kaebuses nimetatud dokumendid ning Hiina RV valitsuse ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate poolt uurimise ajal esitatud täiendavad dokumendid läbi ja analüüsis neid ning leidis, et paljud neist tõepoolest tõendavad, et fotoelektrisektorile saab Hiina RVs paljudes valdkondades osaks sooduskohtlemine.

(102)

Hiina RV valitsus lisas fotoelektrisektori oma 12. viisaastakukavas (12) nn strateegiliste tootmisharude nimekirja. Hiina RV valitsus on avaldanud ka konkreetse kava fotoelektrisektori jaoks (12. viisaastakukava raames) — fotoelektrisektori 12. viisaastakukava. Hiina RV valitsus väljendas selles kavas oma toetust „parimatele ettevõtetele” (13) ja „võtmetähtsusega ettevõtetele” (14) ning lubas „edendada mitmesuguste fotoelektrisektorit toetavate meetmete rakendamist” (15) ja „tagada üldiselt tööstust, rahandust, maksundust […] toetavate meetmete ettevalmistamine” (16).

Hiina RV riiginõukogu otsuses nr 40 viidatakse sellele, et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt uue energiatööstuse arengut ja kiirendab päikeseenergia arengut, (17) ning antakse kõigile finantseerimisasutustele korraldus toetada ainult soodustatud projekte (see kategooria hõlmab fotoelektrisektori projekte) ja lubatakse rakendada „soodustatud projektide suhtes muud sooduskohtlemist” (18). Riiginõukogu 10. oktoobri 2010. aasta otsuses käsitletakse „poliitikat toetavate maksu- ja finantsmeetmete jõulisuse” suurendamist, julgustatakse finantseerimisasutusi „suurendama krediiditoetust” ja lubatakse uutes strateegilistes tootmisharudes (sinna alla kuulub fotoelektrisektor) „rakendada sellist maksualast sooduskohtlemist nagu riski kompenseerimine” (19). Keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) lubatakse „eelistada poliitikat järgivat rahastamist”, „julgustada finantseerimisasutusi andma soodustingimustel krediiditoetust suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele”, „julgustada finantseerimisasutusi täiustama ja tugevdama kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele osutatavaid finantsteenuseid” ning „rakendada soodsaid maksumeetmeid kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengu toetamiseks” (20).

Hiina RV teaduse ja tehnoloogia arengu seaduses on samuti loetletud hulk meetmeid, millega toetatakse strateegilisi tootmisharusid, sealhulgas fotoelektrisektorit. See näitab muu hulgas, et riik julgustab ja juhendab finantseerimisasutusi kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengu toetamisel laenude kaudu, (21) käsib poliitikale orienteeritud finantseerimisasutustel eelistada kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut ja pakkuda neile finantsteenuseid, (22) näeb ette teatavate ettevõtete „intresside alandamist ja laenude tagamist” ning seda, et poliitikale orienteeritud finantseerimisasutused annavad riigi poolt soodustatud projektidele „eritoetust” (23). Nende meetmete praktilist rakendamist kirjeldatakse üksikasjalikult allpool.

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(103)

Nii Hiina RV valitsus kui ka valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad esitasid küsimustikule vastuseid ja nõustusid kohapealsete külastustega, (24) mille eesmärk oli kontrollida vastustes esitatud andmeid.

(104)

Komisjon saatis pärast küsimustiku vastuste analüüsimist Hiina RV valitsusele puudustele viitava kirja ja kontrollimiseelse teate ning pidas seejärel kirjavahetust kontrollkäigu päevakorra üle. Komisjon jättis Hiina RV valitsusele piisavalt aega esildiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks olukorras, kui see oli vajalik ja põhjendatud. Hiina RV valitsusele määratud tähtaegu pikendati oluliselt, täpsemalt lisati 30 päeva küsimustikule vastamiseks, mistõttu küsimustikule vastamise lõplik tähtaeg oli kokku 69 päeva, ja komisjon andis Hiina RV valitsusele puudustele viitavale kirjale vastamiseks aega 25 päeva. Hiina RV valitsusel oli seega komisjonile nõutud teabe esitamiseks aega kokku üle kolme kuu.

(105)

Pekingis, Hiina kaubandusministeeriumis ja neljas finantseerimisasutuses (Hiina arengupank, Hiina ekspordi-impordipank, Huaxia pank ja Sinosure) toimunud kohapealse kontrollkäigu ajal püüdis komisjon kooskõlas algmääruse artiklitega 11 ja 26 kontrollida teavet selle põhjal, mis oli esitatud alusdokumentides, mida oli kasutatud Hiina RV valitsuse vastuste ettevalmistamisel. Kontrollimisel jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et teabe puudumine ja Hiina RV valitsuse poolt kättesaadavaks tehtud alusdokumendid ei võimalda küsimustiku vastuseid nõuetekohaselt kontrollida. Lisaks jäeti osa teavet esitamata, kuigi seda oli nõutud, ning teatavatele küsimustele lihtsalt ei vastatud. Seetõttu teavitati Hiina RV valitsust koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6.

(106)

Hiina RV valitsus väitis veel, et komisjon on tekitanud valitsusele ebamõistliku koormuse ning nõudnud küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas ebaolulist ja tarbetut teavet.

(107)

Nõutud teabe kohta tuleb märkida, et komisjon küsis üksnes kaebuses esitatud väidetega seotud teavet, mida peeti vajalikuks esindusliku järelduse tegemiseks; komisjon taotles seda teavet järjepidevalt, küsis samu andmeid ja teavet kogu uurimisprotsessi vältel ning palus Hiina RV valitsusel selgitada esitatud teavet ja selle tähendust seoses uurimisaluste kavadega. Teisisõnu küsis komisjon ainult teavet, mis oli vajalik vaatlusalusele tootele kaebuses viidatud subsiidiumikavade raames võimaldatud subsideerimise olemasolu ja ulatuse hindamiseks.

3.2.   Koostööst keeldumine

(108)

Nagu põhjenduses 105 juba märgitud, teatas komisjon 23. mail 2013 kohapealsete kontrollkäikude järel Hiina RV valitsusele, et ta kaalub kättesaadavate faktide kasutamist kooskõlas algmääruse artikliga 28. Komisjon saatis selle kirja, sest ta oli jõudnud esialgsele järeldusele, et teabe puudumine ja Hiina RV valitsuse poolt kättesaadavaks tehtud alusdokumendid ei võimalda subsiidiumivastasele küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale antud vastuseid ning teisi Hiina RV valitsuse poolt käesoleva menetluse ajal tehtud avaldusi nõuetekohaselt kontrollida. Pealegi avastas ta kohapeal, et Hiina RV ei olnud küsimustikule antud vastustes ja hilisemates avaldustes teatavat teavet avaldanud, kuigi komisjon oli seda konkreetselt nõudnud. Lisaks teatavatele küsimustele lihtsalt ei vastatud. Kättesaadavate faktide võimalik kasutamine puudutas valitsuse kavasid, projekte, erinevaid õigusakte ja muid dokumente, poliitikat järgivaid sooduslaene, muud rahastamist, garantiisid ja kindlustust, Hiina rahvapanga ringkirju, pangakinnitusi, ekspordikrediidi kindlustust ja Sinosure kinnitusi, näidiskava „Golden Sun”, otseseid maksuvabastus- ja maksuvähenduskavu, kaudseid maksu- ja imporditollikavu, tootmissisendi (polükristalne räni, pressitud alumiinium, klaas) pakkumist tegelikust maksumusest väiksema tasu eest ja maakasutusõiguse andmist.

(109)

Hiina RV vaidlustas 3. juuni 2013. aasta kirjas komisjon esialgse kavatsuse kohaldada algmääruse artikli 28 sätteid, märkides, et tingimused esitatud teabe arvesse võtmata jätmiseks või isegi teabes olevate lünkade täitmiseks ei olnud käesoleval juhul täidetud.

(110)

Hiina RV valitsus väitis, et „kahtlused” teabe täpsuse suhtes, mis tulenesid üksnes sellest, et komisjon ei saanud esitatud teavet „ülima” rahulolu saavutamiseks piisavalt kontrollida, ei peaks põhjustama selle teabe arvesse võtmata jätmist. Komisjon ei nõustu selle väitega, sest see ei vasta tõele. Komisjon ei jätnud teavet „arvesse võtmata” lihtsalt seetõttu, et ta ei saanud kohapealse kontrollkäigu ajal seda kontrollida. Paraku ei saanud komisjon esitatud teavet arvesse võtta, kui ta leidis, et Hiina RV valitsuse esitatud teave ja selgitused on kas vasturääkivad ja/või mittetäielikud võrreldes muu komisjonile kättesaadava teabega ja kui samal ajal ei olnud võimalik seda kohapealse kontrollkäigu ajal kontrollida. Igale teabeelemendile anti erinev kaal olenevalt Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tasemest. Samuti tuleb märkida, et komisjon oli rahulolematu mitte teabe esitamise formaadi tõttu, nagu Hiina RV valitsus väitis, vaid selle ebatäpsuse ja/või mittetäielikkuse tõttu.

(111)

Hiina RV valitsus väitis ka, et osa komisjoni nõutud teabest põhjustas sellise koormuse, et Hiina RV valitsus ei olnud praktiliselt suuteline seda esitama. Selle kohta tuleb märkida, et komisjon nõudis ainult kaebuses esitatud väidete (mida toetasid esmapilgul usutavad tõendid) kontrollimiseks vajalikku teavet ning andis Hiina RV valitsusele piisavalt aega ja võimaluse selle teabe esitamiseks. Pealegi on komisjon täiesti teadlik, et kaebuses käesoleva juhtumi kohta esitatud üksikasjalike väidete arvukuse tõttu oli ta sunnitud nõudma Hiina RV valitsuselt märkimisväärselt palju teavet. Nagu eespool (põhjendustes 104–107) siiski selgitatud, ei küsinud komisjon liiga palju teavet ja teabe esitamiseks anti nõuetekohaselt aega.

(112)

Lisaks juhtis Hiina RV valitsus tähelepanu sellele, et esitatud teabe arvesse võtmata jätmine ja saadud teabe täiendamine dokumentides tegelikult kajastatud faktidega on kaks eri asja. Kuigi komisjon on sellest erinevusest täielikult teadlik ja tegutseb kooskõlas algmääruse artikli 28 asjaomaste sätetega, tuleb märkida, et esitatud teavet ei ole võimalik täiendada, kui see on muu sama asja kohta komisjonile kättesaadava teabega vastuolus. Sellises olukorras (nt pankade omanike kohta esitatud teabe korral) pidi komisjon otsustama, milline teave on usaldusväärsem. Komisjon tagas otsust tehes, et kättesaadavate faktide kasutamine ei kujuta endast karistamist ja kasutatakse üksnes tegelikult kättesaadavaid fakte.

(113)

Hiina RV valitsuse väite kohaselt ei olnud komisjonil mingit alust leida, et Hiina RV valitsus ei tee selle juhtumi puhul koostööd, sest komisjon kas eiras või mõistis valesti oma kohustust kaaluda, kas Hiina RV valitsus on „praktilist suuteline” esitatud nõudmisi täitma. Hiina RV valitsuse sõnul oli kogu uurimine põhjendamatult koormav, nii et koostöö tegemine osutus üldiselt võimatuks, ja komisjon kui uurimisasutus keeldus pidevalt tegemast Hiina RV valitsusega selle koormuse vähendamiseks koostööd. See väide kujutab endast faktide selgelt ekslikku tõlgendamist. Selleks et täita oma õiguslikke kohustusi pärast nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamist ja järgida samal ajal WTO asjaomast kohtupraktikat, nõudis komisjon Hiina RV valitsuselt ainult sellist teavet, mis on piisavale tõendusmaterjalile tuginevas kaebuses esitatud väidete kontrollimiseks ja hindamiseks vajalik. Komisjon pakkus Hiina RV valitsusele abi nii küsimustikule lisatud saatekirjas kui ka küsimustikus endas. Ka puudustele viitavas kirjas paluti Hiina RV valitsusel pöörduda komisjoni poole, kui tal on nõutud teabega seoses küsimusi. Ühtlasi andis komisjon teabe esitamiseks erakordselt pika tähtajapikenduse (vt põhjendus 104). Lisaks nõudis komisjon käesoleva uurimise ajal Hiina RV valitsuselt tehinguteavet üksnes valimisse kaasatud eksportijate, mitte kõigi Hiina päikesepaneelide tootjate kohta — see vähendas suurel määral nõutud teabe võimalikku mahtu. Komisjon märgib, et Hiina RV valitsus seob oma andmete esitamise praktilise suutlikkuse kohta esitatud väited muude küsimustega.

Käsitledes näiteks komisjoni väidetavalt ülemäärast teabenõuet pankade ja finantseerimisasutuste kohta, põhineb tema väide peamiselt kaebuse väidetaval ebapiisavusel, sest ta väidab, et kaebus põhineb kaetud kvaliteetpaberi juhtumis tehtud „ebaseaduslikel otsustel”. Seepärast tundub, et Hiina RV valitsuse kaebus on seotud menetluse algatamisel esitatud tõendite kvaliteedi, mitte oma teabe esitamise praktilise suutlikkusega. Hiina RV valitsus kordas 3. juuni 2013. aasta kirjas oma varasemates avaldustes esitatud väidet, et paljude kavade suhtes menetluse algatamisel ei järgitud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõikes 2 tõendusmaterjali kohta sätestatud nõudeid ja komisjon rikkus nende kavade suhtes menetluse algatamisega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõiget 3. Komisjon vastas juba nendele väidetele oma kirjas ja Hiina RV valitsusele saadetud märgukirjas ning kuna 3. juuni 2013. aasta kirjas ei esitatud uusi väiteid, puudub vajadus käsitleda käesolevas määruses samu väiteid teist korda.

(114)

Veel väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei andnud Hiina RV valitsusele küsimustiku täitmiseks piisavalt aega. See väide on lihtsalt vale. Nagu põhjenduses 104 selgitatud, pikendas komisjon Hiina RV valitsusele määratud tähtaegu oluliselt: ta andis Hiina RV valitsusele nii palju aega, kui see oli juhtumi õigeaegset lõpuleviimist oluliselt kahjustamata võimalik. Küsimustiku täitmiseks ja puudustele viitavale kirjale vastamiseks anti algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatust oluliselt rohkem aega.

(115)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon eiras tema taotlust saada abi küsimustikule antavate vastuste suhtelise tähtsuse kindlaksmääramisel eesmärgiga vältida otsuste tegemist kättesaadavate faktide põhjal. Ta viitas komisjonile esitatud palvele selgitada konkreetse nõutud teabe eesmärki ja seda, milliseid faktilisi otsuseid selle põhjal tehakse, eesmärgiga „tagada, et ta teeb koostööd ulatuses, milleks ta on praktiliselt suuteline, ja esitab samal ajal kõige olulisema teabe”. Loomulikult ei saanud komisjon enne tegeliku teabe saamist teada, milliseid järeldusi ta selle põhjal teeb. Samuti väitis Hiina RV valitsus, et komisjon liigendas küsimustiku selliselt, et seda oli „funktsionaalselt võimatu” täita, ja komisjon tegeles „teabe õngitsemisega”. Komisjon lükkab need väited kategooriliselt tagasi. Nagu eespool selgitatud, nõuti küsimustikus üksnes otsuste tegemiseks vajalikku teavet.

(116)

Veel väitis Hiina RV valitsus, et komisjon nõudis selliste dokumentide esitamist, mida Hiina RV valitsus ei saanud seaduse kohaselt esitada või kohustada esitama (ta viitas sellega seoses asjaomasele ELi ja WTO õigusele, milles selgitatakse, et arvesse ei tuleks võtta üksnes valet või eksitavat teavet), ning märkis, et ta ei olnud „praktiliselt suuteline” esitama teatavat teavet, mille levitamine on riigi õigusaktide kohaselt kas riigisaladuse tõttu või muul põhjusel rangelt keelatud. Lisaks väitis ta, et WTO dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjaomaseid sätteid, millega nähakse ette uurimisasutustele konfidentsiaalse teabe esitamise ja „konfidentsiaalse kohtlemise” viisid, ei kohaldata alati juhul, kui teabe peab esitama kolmanda riigi ametiasutus ehk käesoleval juhul Hiina RV valitsus. Hiina RV valitsus väitis ka, et komisjon rikub subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut, kui ta keeldub tunnistamast õiguslikku erinevust valitsuse praktilise suutlikkuse vahel esitada ühest küljest teavet, mida tal on seaduse kohaselt keelatud levitada, ja teisest küljest muud konfidentsiaalset teavet, mille puhul ta võib nõuda konfidentsiaalset kohtlemist tavapärase uurimise käigus.

(117)

Komisjon ei jätnud arvesse võtmata teavet, mida Hiina RV valitsus mingil põhjusel ei esitanud, kuna ei ole lihtsalt võimalik jätta arvesse võtmata midagi, mida ei ole esitatud. Teisalt sai komisjon olukorras, kui Hiina RV valitsus ei esitanud või ei teinud uurimiseks kättesaadavaks teatavat teavet, samalaadset teavet muudest allikatest (enamasti oli see avalikult kättesaadav, kuid teavet saadi ka koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt või kohapealse uurimise ajal teatavatelt pankadelt); komisjon lisas selle teabe toimikusse ja kasutas seda otsuse tegemisel. Komisjon ei nõustu väitega, et WTO dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu sätteid, millega nähakse ette uurimisasutustele konfidentsiaalse teabe esitamise ja „konfidentsiaalse kohtlemise” viisid, ei kohaldata Hiina RV valitsuse suhtes. Sellega seoses väidab Hiina RV valitsus, et valitsusega toimuva koostöö suhtes tuleks kohaldada teisi nõudeid kui eksportijatega toimuva koostöö suhtes ja valitsusega suhtlemine eeldab eksportijatest erinevalt „teatavat viisakust”. Tasakaalustava tollimaksu uurimise teostamise seisukohast ei ole komisjon sellega nõus. Hiina RV valitsus on menetluses huvitatud isik algmääruse tähenduses ning samal ajal on WTO normid ja kohtupraktika Hiina RV kui „huvitatud liikme” suhtes siduvad.

Algmääruse artikli 28 lõikes 1 on sätestatud: „Kui mõni huvitatud pool ei võimalda juurdepääsu vajalikule informatsioonile või ei esita vajalikku informatsiooni käesolevas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, siis võib nii negatiivsed kui positiivsed eel- või lõppotsused teha kasutada olevate faktide põhjal.” WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12 lõikes 7 viidatakse sõnaselgelt valitsuse („huvitatud liige”) koostööst keeldumise tagajärgedele: „Juhul kui mis tahes huvitatud liige või huvitatud pool keeldub võimaldamast mõistliku aja jooksul juurdepääsu vajalikule teabele või muul viisil seda teavet andmast või takistab märkimisväärselt juurdlust, võidakse esialgsed ja lõplikud kinnitavad või eitavad otsused teha kättesaadavate faktide põhjal.” Kui uurimist teostav riik (käesoleval juhul Euroopa Liit) kasutab oma WTO lepingust tulenevaid õigusi tasakaalustavat tollimaksu käsitlevas uurimismenetluses ja nõuab teavet, mida peetakse uurimise eesmärgil vajalikuks, on seega valitsustel ja eksportijatel ühesugune kohustus teha koostööd. Hiina RV valitsus viitas uurimise ajal nõutud teabe esitamisest keeldumise põhjusena sageli konfidentsiaalsusele (nt kontrolli eesmärgil nõutud Hiina rahvapanga ringkirjade puhul). Tuleb märkida, et isegi kui Hiina RV valitsusel oli tõepoolest, nagu ta väidab, „õiguslikult keelatud sellist teavet levitada”, on ta siiski seotud WTO lepingust tuleneva kohustusega esitada teavet, mida peetakse uurimise eesmärgil vajalikuks. WTO liikme munitsipaalõiguse sätted või sise-eeskirjad ei saa teda vabastada WTO lepingust tulenevast kohustusest teha uurimise ajal koostööd; sellise konflikti esinemisel on Hiina RV valitsus kohustatud välja pakkuma viise, kuidas saaks teabele selle nõuetekohaseks kontrollimiseks juurdepääsu anda. Olenemata eespool märgitust ei ole Hiina RV valitsus kunagi tegelikult seda väidet selgitanud ega esitanud selle kohta tõendeid (nt õigusnormid, mille kohaselt on sellise teabe levitamine „õiguslikult keelatud”).

(118)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et 25. märtsi 2013. aasta kontrollimiseelne teade ei olnud piisavalt üksikasjalik ega sisaldanud konkreetseid küsimusi, mida kohapealse kontrollkäigu ajal käsitletakse. Selle kohta tuleb märkida, et kuigi komisjon ei ole kohustatud saatma kõigi küsimuste loetelu, mida kohapealse kontrollkäigu ajal esitatakse (komisjon ei pea seda ka asjakohaseks), sisaldas 25. märtsi 2013. aasta kontrollimiseelne teade väga konkreetset ja üksikasjalikku loetelu kontrollimise ajal käsitletavatest teemadest ja dokumentidest kooskõlas algmääruse artikli 26 lõikega 3 ja WTO nõuetega. Teates selgitati siiski, et loetelu ei ole ammendav ja vajaduse korral võidakse käsitleda muid teemasid ja tõendeid. Sellega seoses tuleks ka märkida, et Hiina RV valitsus ei vaidlustanud enne kontrollkäiku selle teate sisu; teisalt keeldus ta käsitlemast teatavaid teates sõnaselgelt esitatud teemasid, näiteks teavet Hiina RV suurimate pankade kohta, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „Hiina KP”) osalemist teatavate pankade juhtimisel või teatavate pankade juurdepääsu riikliku välisvaluuta reservide ameti välisvaluuta reservidele, väites, et ta ei ole valmis neil teemadel küsimustele vastama.

(119)

Veel väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei olnud kohapealse kontrollkäigu ajal paindlik ja tegelikult „määras Hiina RV valitsuse muudatustaotluste esitamiseks kindlaks kohustusliku tähtaja”. Samuti väitis ta, et komisjon ei nõustunud ühegi „toimiva” lahendusega, mille Hiina RV valitsus seoses riikliku statistikaameti kontrollimisega välja pakkus, ja keeldus pikendamast kontrollkäiku riikliku statistikaameti kontrollimiseks 22. aprillini 2013. Lisaks alustasid komisjoni ametnikud praktiliselt igal tööpäeval kontrolli viivitusega, sest saabusid Hiina RV valitsuse andmetel hilinemisega.

(120)

Komisjon rõhutab seoses eespool esitatud väidetega, et tema ametnikud olid kohapeal täielikult ja tingimusteta paindlikud. Komisjoni ametnikud väljendasid oma valmisolekut erandkorras kontrollida dokumente ja tõendeid, mille Hiina RV valitsus püüdis esitada hulk aega pärast konkreetse teema sulgemist ja mitmel juhul tükk aega pärast tavapärast tööaega. Ametnikud väljendasid oma valmisolekut mitu korda, isegi kui see tähendas väga hilisel tunnil teise kontrollikohta minekut ja/või selle koha uuesti külastamist, kus nad olid juba olnud ja kus neil oli juba olnud võimalus dokumente kontrollida. Hiina RV valitsus ei kasutanud kahjuks neil juhtudel seda valmisolekut ära, mis viitab ilmselgelt sellele, et komisjoni nõutud dokumente ei jäetud tavapärasel tööajal esitamata mitte ajapuuduse tõttu või seetõttu, et komisjon ei soovinud neid kontrollida. Kontrollkäigu alguse hilinemise kohta märgib komisjon, et ametnikud olid iga päev kohal, kuid kahjuks põhjustas teatavaid viivitusi Hiina RV valitsuse nõutud igapäevane registreerimine, mis oli vajalik juurdepääsu saamiseks erinevatele kontrollikohtadele; vahel puudusid lihtsalt Hiina RV valitsuse esindajad, kes pidid ametnikke kontrollikohta saabudes saatma, ja seetõttu pidid ametnikud kaua ootama, enne kui nad said kontrolli alustada. Komisjon märgib veel, et kontrollkäigud kestsid iga päev tavapärasest tööajast kauem ja esimesel päeval tühistas just Hiina RV valitsus kontrollkäigu pärastlõunase osa, sest tehnoloogiaministeeriumi esindajad otsustasid kontrollkäigus mitte osaleda (vt põhjendus 122). Kui Hiina RV valitsus oleks kasutanud ära komisjoni ametnike poolt korduvalt väljendatud valmisoleku kontrollida dokumente pärast tööaega, oleksid kontrollkäigud tegelikult kauem kestnud; Hiina RV valitsuse soovimatus täielikult koostööd teha oli põhjuseks, miks see nii ei toimunud.

(121)

Hiina RV valitsus vaidlustas ka komisjoni tava mitte aktsepteerida uusi dokumente ja tõendeid, mida tuleb kontrollida pärast asjaomast kontrollkohtumist. Sellega seoses tuleb selgitada, et komisjon ei kavatse ega ole kunagi kavatsenud selliselt esitatud teavet automaatselt arvesse võtmata jätta. Komisjon võttis arvesse kogu esitatud teabe, analüüsis selle kvaliteeti (nt auditeeritud finantsaruannete väljavõtet käsitletakse erinevalt lihtsast Exceli tabelist või Wordi dokumendist, milles esitatud arvandmeid ei toeta ametlikud allikad) ja omistas sellele asjakohase kaalu, võttes arvesse fakti, et ta ei saanud seda teavet kohapealse kontrollkäigu ajal kontrollida.

(122)

Seoses kuue dokumendiga, (25) mille Hiina RV valitsus uurimise käigus esitas ja mille sisu ta keeldus kohapealse kontrollkäigu ajal arutamast, väitis Hiina RV valitsus, et komisjonil puudub alus kohaldada kättesaadavaid fakte kooskõlas algmääruse artikliga 28. Veel väitis ta, et komisjon ei aidanud Hiina RV valitsusel aru saada nende dokumentide esitamise nõudest ega tõendanud, et kõik asjaomased dokumendid on olulised, kuigi Hiina RV valitsus „oli spetsiaalselt palunud komisjoni enne kontrollimise algust aidata Hiina RV valitsusel saada aru nende dokumentide esitamise nõudest ja tõendada, et kõik asjaomased dokumendid on olulised”. Selle kohta tuleb esiteks märkida, et kõik need dokumendid on otseselt seotud asjaomase tootmisharuga (26) ja seepärast oli nende kaasamine kontrolli äärmiselt oluline.

Teiseks erines sõnastus, mida Hiina RV valitsus kasutas komisjonile 11. aprillil 2013 saadetud kirjas, tema 3. juuni 2013. aasta kirjas kasutatud sõnastusest. Tegelikult märkis Hiina RV valitsus oma 11. aprilli 2013. aasta kirjas, et kõnealuste dokumentide kontroll „on peatatud, välja arvatud juhul, kui komisjon tõendab veenvalt nende dokumentide olulisust käesoleva uurimise ja eelkõige väidetava subsideerimise jaoks”. Kuna kõik need dokumendid puudutavad otseselt asjaomast tootmisharu ja isegi konkreetseid subsideerimiskavasid (nt sooduslaenude andmise või maksusoodustuste kavad), nagu ilmneb nende sõnastusest, ei saanud komisjon aru, mida saaks nende olulisuse tõendamiseks veel lisada. Komisjoni jaoks oli üllatav, et Hiina RV valitsusel ei tundunud olevat probleemi nende dokumentide olulisusega nende esitamisel, vaid alles siis, kui komisjon nõudis selgitusi.

(123)

Komisjon märkis 23. mai 2013. aasta kirjas, et tal ei lastud kontrollida enamikku esitatud teabest originaaldokumentide alusel ja võrrelda seda algandmetega, mida Hiina RV valitsus oli Hiina RV finantsturgu ja finantseerimisasutusi puudutava teabe kohta antud vastuste koostamisel kasutanud. Hiina RV valitsus väitis vastuseks, et võttes arvesse „väga üldist ja ebakonkreetset sõnastust”, ei andnud komisjon Hiina RV valitsusele võimalust esitada sisulisi märkusi ja seepärast ei saa Hiina RV valitsus kasutada nõuetekohaselt oma kaitseõigust. See väide ei vasta tõele. Komisjon esitas küsimustikus väga konkreetseid küsimusi ja püüdis kooskõlas paljude uurimisasutuste tavapärase tavaga kontrollida kohapealse kontrollkäigu ajal Hiina RV valitsuse antud vastuseid.

(124)

Eelkõige märkis Hiina RV valitsus küsimustikule vastates, et „asjaomasele tootmisharule antud laenud moodustavad väga väikese osa laenude kogusummast. Osa panku on küsimustiku liites näiteks märkinud, et asjaomasele tootmisharule antud laenud moodustavad alla 1 % laenude kogusummast”. Kontrollkäigu ajal ei suutnud Hiina RV valitsus esitada selle avalduse toetuseks ühtegi tõendit ja palus lihtsalt komisjonil pöörduda pankade poole.

(125)

Komisjon küsis ka statistilisi andmeid asjaomasele tootmisharule antud laenude kohta. Hiina RV valitsuse väite kohaselt ei pea ta sellist arvestust. Kui komisjon küsis, kas Hiina RV valitsus püüab sellist statistikat koostada ja nõuab pankadelt seda teavet, vastas kontrollkäigus osalenud Hiina RV panganduskomisjoni (CBRC) ametnik, et ta ei tea seda, sest statistika eest vastutab panganduskomisjoni teine osakond. Hiina RV valitsus ei esitanud mingeid statistilisi andmeid, mida küsiti küsimustikus ja seejärel korduvalt puuduste kõrvaldamise käigus. Komisjon märkis ka oma kontrollimiseelses teates, et seda teemat kavatsetakse käsitleda.

(126)

Komisjon esitas kontrollkäigu ajal küsimusi pankade riski ja krediidikvaliteedi hindamise, üldise tööolukorra, juhtimisolukorra, krediiditaseme, rahastamise kasutamise, tagasimaksete tegemise suutlikkuse, garantiide ning pankade ja laenuvõtjate vahelise ärikoostöö kohta, sest Hiina RV valitsus esitas küsimustikule vastates väiteid nendel teemadel. Jällegi ei suutnud Hiina RV valitsus oma väiteid tõendada ja palus komisjonil pöörduda pankade poole, kuigi kontrollimiseelses teates oli neile teemadele viidatud.

(127)

Puudustele viitavale kirjale antud vastuses esitas Hiina RV valitsus teavet valitsuse osaluse suuruse kohta teatavates pankades. Tuleb öelda, et Hiina RV valitsus märkis esialgu küsimustikule antud vastuses, et tal puudub selline teave, ja ta esitas selle teabe alles pärast seda, kui komisjon viitas kommertspanganduse seaduse artiklile 24, milles tegelikult nõutakse pankadelt sellise teabe esitamist panganduskomisjonile. Kui komisjon päris kontrollkäigu ajal selle teabe allika kohta, märkis kohalviibinud panganduskomisjoni ametnik, et ta ei tea seda, sest selliste andmete kogumise eest vastutab panganduskomisjoni teine osakond. Peamiste riigiosalusega finantseerimisasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjade (EXIM pank esitas selle oma vastuses puudustele viitavale kirjale) artiklis 2 on sätestatud järgmiselt: „riigiosalusega finantseerimisasutuste järelevalvenõukogude haldusorgan soovitab need riigiosalusega finantseerimisasutused, mille järelevalvenõukogu liikmed lähetab riiginõukogu”. Kuna selles õigusnormis viidatakse riigiosalusega finantseerimisasutuste järelevalvenõukogude haldusorganile, siis tundub, et Hiina RV valitsus teadis, milliseid finantseerimisasutusi ta omab. Selles hoolimata ei saanud komisjon Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu seda teavet kontrollida või isegi selgitada välja selle teabe allikat. Avalikult kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et peale pankade, mida Hiina RV valitsus puudustele viitavale kirjale antud vastuses nimetas, on ka teisi riigiosalusega panku (mis annavad valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele laenu) (27).

(128)

Hiina RV valitsus väitis 3. juuni 2013. aasta kirjas, et komisjon „ei küsinud” ei oma küsimustikus ega puudustele viitavas kirjas „tõendusmaterjali või andmeallika kohta” ja „nüüd järsku väidab tõendusmaterjali või andmeallika puudumist”. Selle küsimuse selgitamiseks tuleb märkida, et komisjon — nagu iga teine uurimisasutus — kontrollib menetluse ajal kõigi isikute esitatud andmeid ja Hiina RV valitsus oli sellest teadlik, sest komisjon juhtis juba oma küsimustikus ja selle saatekirjas tähelepanu sellele, et vastuseid kavatsetakse kontrollida. Pealegi lisas komisjon oma kontrollimiseelses teates selle konkreetse teema nende küsimuste alla, mida kontrollkäigu ajal kontrollitakse (28). Seetõttu ei olnud Hiina RV valitsuse jaoks kindlasti mitte üllatus, et komisjon küsib Hiina RV valitsuse esitatud avaldusi toetavat tõendusmaterjali, sest see on tavapärane kord, mida komisjon kõigi juhtumite puhul järgib.

(129)

Kui komisjon palus kontrollkäigu ajal Hiina RV valitsusel esitada Hiina RV kümmet suurimat panka ja nende turuosa sisaldava loetelu, vastas panganduskomisjon, et ta saab selle teabe esitada, kuid ta ei saa küsimusele vastata, enne kui see on esitatud kirjalikult. Komisjon selgitas, et kontrollkäigu ajal suuliselt esitatud küsimus on sama kaalukas nagu kirjalikult esitatud küsimus, ning juhtis tähelepanu sellele, et teiste suuliste küsimuste puhul ei nõudnud Hiina RV valitsus enne neile vastamist nende esitamist kirjalikult. Selgitusest hoolimata ei esitanud Hiina RV valitsus siiski seda teavet.

(130)

Komisjon nõudis küsimustikus panganduskomisjoni asutamise ja volitamise aluseks olnud dokumentide esitamist. Hiina RV valitsus esitas Üleriigilise Rahvakongressi dokumendi, milles on lihtsalt märgitud, et asutatakse panganduskomisjon. Kui komisjon päris teiste dokumentide kohta, milles on sätestatud panganduskomisjoni volitused ja eesmärk, märkis juuresviibinud panganduskomisjoni ametnik, et panganduskomisjoni tegevust reguleerivad paljud muud seadused, kuid komisjon oleks pidanud neid nõudma enne kontrollkäiku, kui ta tahab neid saada. Tuleb märkida, et komisjon palus küsimustikus Hiina RV valitsusel „esitada selle ametiasutuse asutamise ja volitamise aluseks olnud dokumendid” ja seega oli ta neid dokumente nõudnud enne kontrollkäiku.

(131)

Kui komisjon palus esitada valimisse kaasatud eksportijatele laenu andvate pankade statistika ja aruanded uurimisperioodi kohta, viitas ta Hiina RV panganduse reguleerimise ja järelevalve seaduse  (29) artiklile 33, millest võib järeldada, et panganduskomisjon kogub sellist statistikat. Juuresviibinud panganduskomisjoni ametnik märkis, et ta peab küsima kõigepealt õigusosakonna luba, kuid ei esitanud enne kontrollkäigu lõppu selle kohta mingit teavet. Taas kord tuleb märkida, et komisjon nõudis küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas selle teabe esitamist ning kinnitas oma kontrollimiseelses teates, et kontrollkäigu ajal käsitletakse statistika küsimust.

(132)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et kaebuses esitatud süüdistused, mille kohaselt Hiina pangad on avaliku sektori asutused, põhinevad lihtsalt riigi osaluse kohta esitatud väidetel, mis omakorda põhinevad kaetud kvaliteetpaberi juhtumis tehtud „ebaseaduslikel” otsustel. See väide kujutab endast kaebuses esitatud faktide ekslikku tõlgendamist. Kaebuse esitaja viitab kaebuses peale riigi osaluse muu hulgas ka pankade poolt poliitiliste juhiste alusel antavatele laenudele ja valitsusasutustele, kes annavad finantseerimisasutustele korralduse suurendada uue tehnoloogia ja uute toodete (sh fotoelektrisektor) edendamiseks ettevõtetele antavaid krediidiliine ja laene. Kaetud kvaliteetpaberi juhtumis tehtud järeldus, et Hiina pangad on avaliku sektori asutused, põhineb rohkemal kui lihtsalt omandisuhtel (nt valitsuse sekkumine ja pankadele juhiste andmine anda valitsuse kavade kaudu paberitööstusele otseseid sooduslaene) ja see järeldus on täielikult kooskõlas nii ELi kui ka WTO õigusnormidega. Järeldust, et riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused, kinnitati lisaks ka orgaanilise kattega terastoodete juhtumis.

(133)

Veel väitis Hiina RV valitsus, et ta ei ole praktiliselt suuteline esitama teavet Hiina RV 3 800 panga ja finantseerimisasutuse kohta ning CRBC ei säilita igal juhul andmeid valitsuse osaluse suuruse kohta pankades. Komisjon ei mõista, miks Hiina RV valitsus viitab Hiina RV valitsuse osalusega seoses korduvalt kõikidele Hiina RV pankadele, kui teavet nõuti üksnes selliste pankade kohta, „milles Hiina RV valitsusel on otsene või kaudne osalus” (30). Nagu põhjenduses 127 selgitatud, tundub Hiina RV valitsuse väide, et panganduskomisjon (või mõni teine valitsusasutus) ei säilita andmeid riigi osaluse kohta pankades, olevat vastuolus mitme Hiina õigusnormiga.

(134)

Hiina RV valitsus kordas 3. juuni 2013. aasta kirjas väidet, et tal puudub volitus nõuda „sõltumatutelt pankadelt” konfidentsiaalse teabe esitamist, ja viitas kirjale, mille ta oli pankadele selles küsimuses väidetavalt saatnud. Hiina RV valitsus näitas kontrollkäigu ajal tõepoolest pankadele ettenähtud kirja originaali, kuid kui komisjon palus Hiina RV valitsusel esitada tõendeid selle kohta, millistele pankadele ja finantseerimisasutustele see kiri saadeti, siis Hiina RV valitsus ei suutnud neid tõendeid esitada. Hiina RV valitsus väitis ka, et osa puudustele viitava kirja 7. lisas nimetatud asutusi ei ole pangad. Komisjon märgib selle kohta, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad teatasid komisjonile, et kõnealused asutused annavad neile laenu.

(135)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon ei käsitlenud oma küsimustikus või puudustele viitavas kirjas kunagi Hiina rahvapanga ringkirju YinFa (2003) ja YinFa (2004). Tuleb märkida, et komisjon lisas oma kontrollimiseelses teates kontrollimisel käsitletavate teemade alla „Hiina rahvapanga määrused/ringkirjad/sisedokumendid, mis puudutavad intressimäärade reguleerimist Hiina RVs”. Mõlemad kõnealused ringkirjad kuuluvad ilmselgelt sellesse kategooriasse. Oma vastuses puudustele viitavale kirjale Hiina RV valitsus isegi osutas Hiina rahvapanga veebisaidil olevale artiklile, milles viidatakse ühele neist ringkirjadest. Hiina RV valitsus ei esitanud siiski ühtegi Hiina rahvapanga ringkirja, vaid esitas ainult Hiina rahvapanga veebsaidil oleva teabe, mis oli laenude ja hoiuste intressimäärade reguleerimise puhul ebatäielik, kui võrrelda seda veebis kättesaadavate ringkirjadega YinFa (2003) ja YinFa (2004). Samuti tuleb märkida, et Hiina RV valitsus keeldus neid dokumente esitamast mitte seetõttu, et ta ei olnud selleks küsimuseks valmis, vaid pigem kõnealuste ringkirjade väidetava konfidentsiaalsuse tõttu. Selle kohta tuleb märkida, et Hiina RV valitsuse väide Hiina rahvapanga ringkirjade konfidentsiaalsuse kohta on tema enda käitumisega selle menetluse ajal vastuolus. Hiina RV valitsus esitas oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta Hiina rahvapanga ühe teise ringkirja täieliku versiooni, toetamaks oma väidet, et riigiosalusega kommertspankade antud erilaenud tühistati, ja mujal väidetud konfidentsiaalsus ei tundunud olevat takistuseks. Hiina rahvapanga veebisaidilt pärit väljavõtted võttis komisjon teadmiseks ja arvesse. Selle küsimuse kohta täieliku teabe saamiseks oli siiski vaja ka kõnealuses kahes ringkirjas sisalduvat teavet, mis täiendas Hiina RV valitsuse esitatud teavet.

3.3.   Individuaalne hindamine

(136)

Kuus koostööd tegevat eksportivat tootjat (st äriühingud CNPV Dongying Solar Power Co. Ltd., Jiangsu Runda PV Co. Ltd., Kinve Solar Power Co. Ltd. (Maanshan), Phono Solar Technology Co. Ltd., Shandong Linuo Photovoltaic Hi-Tech Co. Ltd. ja Shandong Linuo Solar Power Holdings Co. Ltd.) esitasid algmääruse artikli 27 lõike 3 kohaselt individuaalse hindamise taotluse. Neid äriühinguid ei olnud võimalik individuaalselt hinnata, sest väidetavate subsideerimiskavade arvukuse ja uurimise aeganõudva iseloomu tõttu oleks individuaalne hindamine osutunud põhjendamatult koormavaks ja võinuks takistada uurimise õigeaegset lõpetamist.

3.4.   Konkreetsed kavad

(137)

Komisjon püüdis kaebuses esitatud asjaoludest lähtudes saada teavet järgmiste kavade kohta, mille raames valitsusasutused väidetavalt eraldasid subsiidiume:

i)

poliitikat järgivad sooduslaenud, muu rahastamine, garantiid ja kindlustus:

poliitikat järgivad sooduslaenud;

krediidiliinid;

ekspordikrediidi subsiidiumikavad;

keskkonnahoidliku tehnoloogia ekspordigarantiid ja -kindlustus;

kasu maksuvabadele valdusettevõtjatele juurdepääsu lubamisest ja valitsusepoolsest laenude tagasimaksmisest;

ii)

toetuskavad:

eksporttoodete teadus- ja arendustegevuse fond;

subsiidiumid märkide „Tuntud kaubamärgid” ja „Maailma kõige edukamad Hiina kaubamärgid” arendamiseks;

Guangdongi provintsi tööstuse välismaale laienemise vahendid;

näidiskava „Golden Sun”;

iii)

otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad:

välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ettenähtud kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest”;

välisinvesteeringutel põhinevate ekspordile keskendunud ettevõtete tulumaksu vähendamine;

geograafilisel asukohal põhinevad tulumaksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

maksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid;

maksude tasaarvestused teadus- ja arendustegevuse puhul välisinvesteeringutel põhinevates ettevõtetes;

tulumaksutagastus välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete kasumi reinvesteerimiseks ekspordile orienteeritud ettevõtetes;

maksusoodustus kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena tunnustatud välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

maksuvähendused kindlaksmääratud projektidega seotud kõrgtehnoloogilistele või uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele;

tulumaksusoodustused riigi kirdeosas paiknevatele ettevõtetele;

Guangdongi provintsi maksukavad;

iv)

kaudsed maksustamis- ja imporditollikavad:

käibemaksuvabastus ja imporditolli vähendamine imporditud seadmete kasutamise eest;

välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete puhul Hiinast ostetud seadmete käibemaksu vähendamine;

käibemaksu- ja tollimaksuvabastus väliskaubanduse arendamise kava raames ostetud põhivarale;

v)

riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest:

riiklikud polükristalse räni tarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

riiklikud pressitud alumiiniumi tarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

riiklikud klaasitarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest;

riiklik elektriga varustamine;

riiklikult maa ja maakasutusõiguse andmine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

3.4.1.   Poliitikat järgivad sooduslaenud, muu rahastamine, garantiid ja kindlustus

a)   Koostöösoovimatus ja kättesaadavate faktide kasutamine

—   Hiina finantsturg ja finantseerimisasutused

(138)

Komisjon palus Hiina RV valitsuselt teavet selle kohta, milline on nii majandusvaldkonnale tervikuna kui ka käesoleva menetlusega seotud valdkonnale väljastatud laenude osakaal pankades, kus Hiina RV valitsus on suurim või ainuosanik, pankades, kus Hiina RV valitsusel on küll osalus, kuid ta ei ole suurim aktsionär, pankades, milles Hiina RV valitsusel osalust ei ole, ning välismaistele omanikele kuuluvates pankades. Hiina RV valitsus vastas, et ta ei säilita andmeid riigi omanduses olevate pankade poolt väljastatud laenude summade ja osakaalude kohta ning samuti ei säilita Hiina RV valitsus andmeid fotoelektrisektorile väljastatud laenude kohta. Hiina RV valitsus ei pakkunud välja ka muid allikaid, kust sellist teavet saada.

(139)

Komisjon lisas esialgsele subsiidiumivastasele küsimustikule pankadele ja finantseerimisasutustele ettenähtud eriküsimustiku (liide A) ning palus Hiina RV valitsusel edastada see asjaomasele tootmisharule laenu andvatele pankadele ja finantseerimisasutustele. A liite eesmärk oli kontrollida kaebuses esitatud väiteid, mille kohaselt Hiina riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused. Komisjon püüdis muu hulgas saada teavet asjaomaste Hiina pankade valitsusepoolse kontrolli struktuuri kohta ja selle kohta, kuidas fotoelektrisektori puhul järgitakse valitsuse põhimõtteid ja huve (st juhatuse ja nõukogu koosseis, nõukogu/juhatuse koosolekute protokollid, aktsionäride/direktorite kodakondsus, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude puhul rakendatud laenupoliitika ja riskihindamise põhimõtted). Hiina RV valitsus esitas oma vastuses küsimustikule ainult viit panka puudutavat teavet sisaldava liite A (Hiina arengupank (CDB), EXIM pank, Shanghai pank, Hiina pank (31) ja Huaxia pank). Komisjon kordas oma esialgset teabenõuet puudustele viitavas kirjas. Hiina RV valitsuse koostöö toetamiseks esitas ta valimisse kaasatud äriühingutele laene andvate pankade ja finantseerimisasutuse loetelu ning palus veel kord Hiina RV valitsusel edastada A liide kõigile neile üksustele. Puudustele viitavale kirjale antud vastuses ei esitatud täiendavaid vastuseid A liitele.

(140)

Komisjon kogus andmeid ka riigi osaluse kohta pankades ja finantseerimisasutustes. Küsimustikule antud vastuses märkis Hiina RV valitsus, et ta ei säilita andmeid osaluste kohta, kuid ei teinud ettepanekuid, kuidas seda teavet saaks hankida. Kui komisjon juhtis puudustele viitavas kirjas tähelepanu sellele, et see teave peab sisalduma pankade põhikirjas ja Hiina RV valitsus kui aktsionär saab põhikirjaga tutvuda, esitas Hiina RV valitsus osalusi käsitleva teabe 16 panga kohta. Paraku ei esitanud ta selle teabe kohta tõendusmaterjali ega avalikustanud teabe algandmeid, välja arvatud viie panga puhul, millega seoses viitas Hiina RV valitsus allikana aastaaruannetele. Muude asjaomasele tootmisharule laene andvate pankade puhul ei esitanud Hiina RV valitsus oma osaluse kohta mingit teavet. Seetõttu ei saanud komisjon pankades ja teistes finantseerimisasutustes riigi osaluse kohta esitatud andmete täpsust ja õigsust kontrollida.

(141)

Hiina RV valitsus väitis, et valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele (laenu võrdlusaluse eesmärgil) määratud BB reiting on „äärmiselt ebasoodus” ja komisjon „ei selgitanud juhtumi tegelikke fakte arvesse võttes seda, kuidas ta tegi järelduse, et see on täpne või kõige mõistlikum järeldus”. Veel väitis Hiina RV valitsus, et selle metoodika tulemusel tehakse „lubamatu kahjulik järeldus”. Kuigi see väide esitati seoses ühe varasema juhtumiga (st kaetud kvaliteetpaberi juhtum) ja enne käesolevas menetluses valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele määratud reitingu kohta teabe avalikustamist, tuleks märkida, et komisjon ei kohaldanud „kättesaadavaid kahjulikke fakte” ei selle juhtumi korral ega ühegi muu juhtumi korral, millele Hiina RV valitsus oma avalduses viitas. Komisjon tegi üksnes asjakohased järeldused toimikus olevate faktide põhjal, mis tõendasid krediidiriski nõuetekohase hindamise puudumist (vt põhjendused 175–178). Tuleks märkida, et Hiina fotoelektrisektor tegutses uurimisperioodil väga kahjumlikult ja oli selge, et selle finantsolukord on äärmiselt raske. Mitu valimisse kaasatud äriühingute esitatud krediidiriski hinnangut tõendasid, et BB reiting uurimisperioodi kui terviku kohta oli põhjendatud. Osa krediidiriski hinnanguid tõendas tegelikult, et mitu kontserni olid rohkemal või vähemal määral maksejõuetud.

—   Kontrollimine pankades

(142)

Komisjon kavandas oma kontrollimiseelses teates kontrollkäigu pankadesse, kes olid vastanud A liitele ja andnud suure osa laenudest valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele — Hiina arengupank, Hiina ekspordi-impordipank, Shanghai pank ja Huaxia pank –, ning lisas põhjaliku nimekirja teemadest, mida kontrollimisel käsitletakse. Hiina RV valitsusele ettenähtud esialgses küsimustikus oli komisjon juba selgitanud, et küsimustikule antud vastustes esitatud teavet võidakse kohapeal kontrollida. Komisjon märkis kontrollimiseelses teates ka seda, et Hiina RV valitsuselt „nõutakse kõigi sisulise vastuse koostamiseks kasutatud alusdokumentide kättesaadavaks tegemist, sealhulgas algdokumentide ja taotluste originaalid”. Kaks teist suurt panka, kes andsid valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele soodustingimustel laene, ei esitanud üldse nõutud teavet (Hiina põllumajanduspank) või esitati teave panga eest, ilma et seda oleks saanud kontrollida (Hiina pank).

—   Shanghai pank

(143)

Komisjon teavitas 25. märtsi 2013. aasta kontrollimiseelse teatega Hiina RV valitsust oma kavatsusest kontrollida Shanghai panka ja tegi Hiina RV valitsuse jaoks kontrollkäigu hõlbustamiseks (kui see on vajalik) ettepaneku pikendada kontrollkäigu kestust 22. aprillini 2013 (32). Hiina RV valitsus ei kinnitanud 5. aprillil kontrollimiseelse teate peale saadetud esialgses vastuses Shanghai panga kontrolli toimumist, vaid küsis, kas komisjon on valmis kontrollima Shanghai panka ülejäänud kontrollkäigust erinevas kohas (st Pekingi asemel Shanghais). Kontrollkäigu hõlbustamiseks komisjon erandkorras nõustus sellega; ta palus siiski Hiina RV valitsusel kinnitada Shanghais toimuvat kontrollimist hiljemalt 9. aprilliks (st kolm tööpäeva enne Pekingi kontrollkäigu algust), et meeskond saaks lahendada sellise muudatusega seotud praktilised küsimused. Hiina RV valitsus teatas alles 11. aprillil (üks tööpäev enne kontrollimise algust), et Shanghai pank on valmis kontrollimiseks kas 23. või 24. aprillil 2013. Komisjon teatas samal päeval Hiina RV valitsusele, et hilise kinnituse tõttu ei ole kontrollikava võimalik muuta. Pealegi olid Hiina RV valitsuse väljapakutud kuupäevad (23. või 24. aprill) väljaspool Hiina RV valitsuse ja komisjoni vahel kontrollimise teostamiseks kokkulepitud ajavahemikku ja isegi väljaspool komisjoni väljapakutud pikemat kontrolliperioodi. Seetõttu ei saanud komisjon kontrollida Shanghai panga vastuseid A liitele ja teavet laenude kohta, mida see pank oli valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele andnud. Sellest tulenevalt teatas komisjon 23. mai 2013. aasta kirjas Hiina RV valitsusele, et ta kaalub Shanghai panga esitatud kontrollimata teabe suhtes määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 28 kohaldamist.

(144)

Hiina RV valitsus väitis 3. juuni 2013. aasta kirjas, et Shanghai panga kontrolli ei toimunud komisjonipoolse paindumatuse tõttu ning et komisjon ei pakkunud välja alternatiivseid kontrollikuupäevasid ja lihtsalt „keeldus kaalumast Shanghai panga kontrollimist”. Need väited on lihtsalt valed. Komisjon märkis oma kontrollimiseelses teates selgelt, et talle tehti esialgu ettepanek kontrollida panku 17. ja 18. aprillil 2013 ja vajaduse korral ka 22. aprillil ning Hiina RV valitsus pidi välja pakkuma sobivad ajad pankade külastamiseks kogu kontrolliperioodi vältel (st täielik töönädal pluss üks lisapäev). Ometi pakkus Hiina RV valitsus Shanghai panga kontrollimiseks välja sellest ajavahemikust väljapoole jäävad kuupäevad ja tegi nimetatud pakkumise ainult üks tööpäev enne kontrollkäigu algust. Komisjon leiab, et erinevalt Hiina RV valitsuse väitest oli ta rohkem kui piisaval määral paindlik ja pakkus Shanghai panga kontrollimiseks välja kokku kuus alternatiivset päeva.

—   Hua Xia pank

(145)

Komisjon selgitas 23. mai 2013. aasta kirjas Hiina RV valitsusele, et ta ei saa kontrollida Huaxia panga (edaspidi „Huaxia”) poolt A liitele antud vastuse teatavaid osasid, nimelt omandistruktuuri, valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidikvaliteedi hindamist ning eri tootmisharudelt ja eriti asjaomaselt tootmisharult küsitud riskipreemiaid.

(146)

Hiina RV valitsus väitis oma 3. juuni 2013. aasta vastuses, et Huaxia selgitas omandistruktuuri ja esitas komisjonile oma aktsionäride kohta täiendavaid üksikasju ja selgitusi ning et klientide krediidikvaliteedi hindamise suhtes kohaldatakse pangasaladuse seadust ja pankade ja tema klientide vahelisi lepinguid.

(147)

Omandistruktuuri kohta tuleb märkida, et Huaxia väitis A liitele antud vastuses, et ta oli asutatud „ilma valitsuse aktsiateta”, kuid ei avalikustanud mingit teavet valitsuse osaluse kohta, kuigi komisjon oli seda A liites konkreetselt nõudnud. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et see on vastuolus muu Hiina RV valitsuse esitatud teabega, ning Huaxia möönis, et osa aktsionäre on riigi osalusega, ja esitas mõne sellise aktsionäri kohta hiinakeelset teavet sisaldava dokumendi. Huaxia esitatud teabest ei selgu siiski, kui suur oli pangas riigi osalus.

(148)

Krediidikvaliteedi hindamise kohta märgib komisjon, et pank esitas sellise dokumendi ühe äriühingu kohta (pärast äriühingu nime kaitsmist teatavate muudatuste tegemisega dokumendis), samal ajal kui teiste nõutud dokumentide kohta ta väitis, et nende suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnorme ning pankade ja nende klientide vahelisi lepinguid. Seda erinevat kohtlemist on raske mõista.

—   Hiina ekspordi-impordipank

(149)

Komisjon teatas 23. mai 2013. aasta kirjas Hiina RV valitsusele, et Hiina ekspordi-impordipanga (edaspidi „EXIM”) vastused A liitele ja puudustele viitavale kirjale olid mittetäielikud ning EXIM ei esitanud teatavaid dokumente, mida oli konkreetselt nõutud, st põhikirja, riiginõukogu teadet Hiina ekspordi-impordipanga asutamise kohta ja Hiina ekspordi-impordipanga meetmeid kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordimüügi krediidi juhtimiseks. Põhikirja kohta väitis Hiina RV valitsus 3. juuni 2013. aasta kirjas, et EXIM ei saanud oma sisekorra tõttu põhikirja esitada (see on ettevõttesisene juhtimisdokument), kuid viitas selle internetiversioonile, millega sai väidetavalt kontrollkäigu ajal EXIMi antud sülearvutis tutvuda. Komisjon on hämmingus sellest selgitusest, millel puudub mõte. Kui dokument oli Internetis kontrollkäigu ajal kättesaadav, ei ole komisjoni arvates mingit põhjust, miks seda ei oleks saanud esitada (nagu korduvalt nõuti) juba küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale vastates ning veel kord kontrollkäigu ajal. Väide, et EXIM andis kontrollkäigu ajal võimaluse selle dokumendiga sülearvuti vahendusel tutvuda, on tegelikult vale. EXIM soovitas komisjonil see dokument Internetis läbi vaadata, kuid komisjoni ametnikud selgitasid, et neil puudub kontrolliruumides Internetile juurdepääs. Pealegi ei andnud EXIM isegi linki põhikirja internetiversioonile.

(150)

Teise kahe dokumendi kohta väitis EXIM, et neid ei saa nende konfidentsiaalse iseloomu ja sise-eeskirjade tõttu esitada. Puudustele viitavale kirjale antud vastuses märkis EXIM ise, et „EXIM pank asutati ja tegutseb vastavalt riiginõukogu teatele Hiina ekspordi-impordipanga asutamise kohta ja Hiina ekspordi-impordipanga põhikirjale”. Seepärast peeti seda dokumenti esmatähtsaks, et kontrollida kaebuses esitatud süüdistusi, mille kohaselt EXIM on avaliku sektori asutus, kuid komisjonil ei võimaldatud selle dokumendiga tutvuda. Sellega seoses tuleb märkida, et üks teine pank (CDB) esitas sarnase dokumendi oma asutamise kohta ja käesoleva uurimise käigus esitati ka mitu muud riiginõukogu teadet. Samuti ei esitanud EXIM konfidentsiaalsust käsitlevate väidete toetuseks mingeid tõendeid. Lisaks, nagu põhjenduses 117 selgitatud, valitsused ei saa subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust ja algmäärusest tulenevate kohustuste vältimiseks lihtsalt tugineda sise-eeskirjadele. Sama kehtib dokumendi kohta, mis käsitleb Hiina ekspordi-impordipanga meetmeid kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordimüügi krediidi juhtimiseks, mille puhul EXIM viitas samuti konfidentsiaalsusele, kuid ei esitanud selle kohta tõendusmaterjali ja isegi keeldus nimetamast selle dokumendi eesmärki.

(151)

EXIM ei esitanud ka korduvalt nõutud teavet juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta, vaid ütles, et „juhatuse koosseis muutub” ja et komisjoni küsimused juhtorgani liikmete Hiina KPsse kuulumise kohta „on subsiidiumivastase uurimise kontekstis eraelu puutumatust rikkuvad ja kohatud küsimused”. Juhatuse koosseisu muutumine ei ole käesoleva uurimise seisukohast asjassepuutuv. Oluline on riigi esindatus EXIMi juhtorganites; paraku keeldusid Hiina RV valitsus ja EXIM seda teavet esitamast. Komisjon leiab ka, et EXIMi (ja kõigi pankade) tippjuhtkonna kuulumine Hiina KPsse on oluline küsimus, mis aitab selgitada välja riigi mõju panga juhtimisele. Hiina KP põhikirjas on sätestatud, et „[p]artei peab toetama ja täiustama põhilist majandussüsteemi, milles on peamine osa avalik-õiguslikul omandil ja milles erinevad majandussektorid arenevad kõrvuti […]”; (33) seepärast peeti Hiina KP mõju EXIMis uurimise seisukohast ja eelkõige pankade riigipoolse kontrolli ulatuse hindamiseks oluliseks.

(152)

Mis puudutab eri kategooria toodete ekspordistatistikat, mida küsiti juba küsimustikus ja mille EXIM peab seaduse kohaselt panganduskomisjonile esitama, siis Hiina RV valitsus väitis 3. juuni 2013. aasta kirjas, et ta vajab selle teabe koostamiseks rohkem aega. Selle kohta tuleb märkida, et kuna komisjon küsis seda teavet juba esialgses küsimustikus, oli Hiina RV valitsusel selle koostamiseks aega üle kolme ja poole kuu, kuid ta ei esitanud seda teavet. EXIM väitis, et „selline teave on esitatud aastaaruannetes”; see väide on siiski vale. Hiina RV valitsuse viidatud aastaaruannetes esitatud teave puudutab muid ajavahemikke kui komisjoni poolt küsimustikus ja kontrollkäigu ajal nõutud teave.

(153)

Hiina RV valitsus väitis õigesti, et küsimustikule antud vastuses esitas ta muu hulgas mehaaniliste ja elektriliste toodete ning uute kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordi jaoks antud ekspordikrediidi summad. Tuleb märkida, et komisjon ei ole neid summasid kunagi vaidlustanud. Komisjon vaidlustas selle, et kui ta püüdis kontrollkäigu ajal neid summasid kontrollida, ei esitanud EXIM nende toetuseks mingeid tõendeid ega selgitanud isegi nende päritolu. Samuti ei lubatud komisjonil kontrollida fotoelektrisektorile antud ekspordikrediidi summat, mille Hiina RV valitsus küsimustikule antud vastuses esitas. Huvitaval kombel ei pidanud EXIM ühtegi neist summadest konfidentsiaalseks, kuid kui komisjon palus esitada nende kontrollimiseks algandmed, keelas EXIM konfidentsiaalsusele viidates juurdepääsu algandmetele. EXIM käitus sarnaselt ka valimisse kaasatud tootjatele ja koostööd tegevatele tootjatele antud ekspordikrediidi summade puhul. Ta teatas puudustele viitavale kirjale antud vastuses asjaomased summad, kuid ei lubanud komisjonil neid konfidentsiaalsusele viidates kontrollida. Tegelikult ei olnud võimalik kontrollida enamikku EXIMi esitatud statistilistest andmetest.

(154)

EXIM keeldus ka selgitamast valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidireitinguid ja nende reitingute aluseks olnud analüüse ega esitanud neid toetavat tõendusmaterjali.

—   Hiina arengupank (edaspidi „CDB”)

(155)

Hiina RV valitsus väljendas 3. juuni 2013. aasta kirjas muret, et komisjon küsis „isiklikke küsimusi juhtorganite ja kõrgema juhtkonna parteisse kuulumise kohta”. See on vale. Küsimused, mis puudutasid juhtorganite liikmete ja kõrgema juhtkonna sidemeid Hiina KPga, olid tehnilist laadi ning neid esitati selleks — nagu põhjenduses 151 selgitatud –, et aidata määrata kindlaks Hiina KP rolli Hiina majanduses.

(156)

Komisjon püüdis kontrollkäigu ajal kontrollida valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidikvaliteedi hindamist. CDB esitas teatavat üldist teavet, kuid ei avalikustanud teavet valimisse kaasatud eksportivate tootjate krediidikvaliteedi hindamise kohta ega isegi fotoelektrisektori riskide hindamise aruannet.

(157)

CDB esitas puudustele viitavale kirjale antud vastuses asjaomaselt tootmisharult küsitud riskipreemia summa. Kontrollkäigu ajal CDB korrigeeris oma vastust, kuid ei esitanud komisjoni korduvatest nõudmistest hoolimata selle arvu kohta tõendusmaterjali ega selgitanud selle aluseid.

b)   Hiina riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused

(158)

Kaebuse esitaja väidab, et riigiosalusega kommertspangad Hiina RVs on riigiorganid algmääruse artikli 2 punkti b tähenduses.

(159)

WTO apellatsioonikogu määratles Ameerika Ühendriikides esitatud aruande „Definitive Anti-Dumping and Countervailing Duties on Certain Products from China” (34) (teatavate Hiina toodete suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud) (edaspidi „apellatsioonikogu aruanne”) alusel avaliku sektori asutuse kui üksuse, „millel on, mis täidab või millele on antud valitsusasutuste ülesanded”. Apellatsiooninõukogu sõnul võivad tõendid selle kohta, et valitsus kontrollib üksust ja selle toimimist sisuliselt, tõendada seda, et asjaomasel üksusel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsuse ülesandeid täites. Juhul kui tõenditest ilmneb, et kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et sellist kontrolli sisuliselt teostatakse, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane üksus on valitsusasutus (35). Apellatsioonikogu aruandes kirjeldatakse avaliku sektori asutusi ka kui üksusi, „mis täidavad valitsuse ülesandeid”, (36) mida „asjaomase liikmesriigi õiguskorra kohaselt peetakse tavapäraselt valitsuse tegevuse osaks” (37).

(160)

Järgmises analüüsis keskendutakse sellele, kas kõnealused riigiosalusega kommertspangad täidavad ülesandeid, mida Hiinas peetakse tavapäraselt valitsuse funktsiooniks, ja kui see on nii, siis kas nad teostavad seda tehes täidesaatvat võimu. Uurimisel tehti kindlaks, et Hiina finantsturule on iseloomulik valitsuse sekkumine, sest enamik suuri panku on riigi osalusega. Hiina ametiasutused esitasid väga vähe teavet Hiina RV pankade aktsionäride/omanike kohta. Nagu allpool kirjeldatakse, kogus komisjon esindusliku järelduse tegemiseks siiski kättesaadavat teavet. Analüüsides seda, kas pangad on üksused, millel on, mis täidavad või millele on antud valitsusasutuste ülesanded (avaliku sektori asutused), kogus komisjon teavet nii pankade kuulumise kohta valitsusele kui ka muude näitajate kohta, nagu valitsuse esindajate olemasolu juhatustes, valitsuse kontroll pankade tegevuse üle, valitsuse poliitika või huvide järgimine ja see, kas need üksused on loodud seadusega.

(161)

Kättesaadava teabe põhjal tehti järeldus, et Hiina RVs on riigiosalusega pankade käes suurim turuosa ning nad on Hiina finantsturul valitsevad turuosalised. Deutsche Banki 2006. aastal tehtud Hiina pangandussektori uuringu põhjal (38) võib riigiosalusega pankade turuosa olla üle 2/3 Hiina turust. WTO koostatud Hiina kaubanduspoliitika ülevaates märgiti samal teemal, et „veel üheks Hiina finantssektori tähelepanuväärseks tunnusjooneks on riikliku omandi suur osakaal” (39) ning „Hiina pangandussektori turustruktuuris, mida valitsevad riigiosalusega pangad, ei ole toimunud kuigi suuri muutusi” (40). Seejuures on asjakohane märkida, et viis suurimat riigiosalusega kommertspanka (põllumajanduspank, Hiina pank, Hiina ehituspank, kommunikatsioonipank ning tööstus- ja kommertspank) esindavad kokku üle poole Hiina pangandussektorist (41). Valitsuse osalust viies suurimas riigiosalusega pangas kinnitas ka Hiina RV valitsus oma vastuses puudustele viitavale kirjale.

(162)

Komisjon palus ühtlasi ka teavet nimetatud Hiina pankade valitsusepoolse kontrolli struktuuri kohta ja selle kohta, kuidas fotoelektrisektori puhul järgitakse valitsuse põhimõtteid ja huve (st juhatuse ja nõukogu koosseis, nõukogu/juhatuse koosolekute protokollid, aktsionäride/direktorite kodakondsus, koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenude puhul rakendatud laenupoliitika ja riskihindamise põhimõtted). Sellest hoolimata, nagu põhjenduses 139 märgitud, esitas Hiina RV valitsus selle kohta ikkagi väga vähe teavet ega lubanud suurt osa esitatud teabest kontrollida. Seega pidi komisjon kasutama kättesaadavaid fakte. Kättesaadavate andmete põhjal tegi komisjon järelduse, et need pangad on omandisuhte või nende „kaubandusliku” käitumise üle halduskontrolli omamise alusel, sealhulgas hoiuste ja laenude intressimääradele piirväärtuste kehtestamise alusel (vt põhjendused 164–167), või vahel isegi põhikirja kohaselt (42) valitsuse kontrolli all.

Eespool kirjeldatud järelduste tegemiseks kasutatud andmed saadi Hiina RV valitsuse esitatud teabest, Hiina pankade aastaaruannetest, mille esitas Hiina RV valitsus või mis olid avalikult kättesaadavad, Deutsche Banki 2006. aastal tehtud Hiina pangandussektori uuringu tulemustest, (43) WTO koostatud Hiina poliitika ülevaatest (2012), (44) Maailmapanga aruandest „Hiina 2030”, (45) OECD Hiinat käsitlevast 2010. aasta majandusuuringust (46) või koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetest ning kaebuses esitatud teabest. Sõltumatute allikate hinnangul moodustavad välismaa pangad Hiina pangandussektoris väikese osa, mistõttu on nende roll poliitikat järgivate laenude väljastamisel ebaoluline: asjaomase teabe kohaselt võib nende turuosa olla kõigest 2 % Hiina turust (47). Sellekohane avalikult kättesaadav teave kinnitab samuti, et Hiina pangad, eelkõige suured kommertspangad, toetuvad kapitali juurdesaamisel endiselt riigiosalusega aktsionäridele ja valitsusele, kui kapitali adekvaatsuse määr ei ole ülisuure laenuandmise tagajärjel piisav (48).

(163)

Koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele laenu andnud pankadest on enamik riigiosalusega pangad. Kättesaadava teabe põhjal (49) tehti kindlaks, et riigiosalusega pangad ja muud riigiosalusega üksused andsid enamiku koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele antud laenudest. Need olid Hiina RV suurimad kommerts- ja arengupangad, nagu Hiina arengupank, EXIM pank, Hiina põllumajanduspank, Hiina pank, kommunikatsioonipank ning tööstus- ja kommertspank. Ka ülejäänud asjaomaste riigiosalusega pankade kohta palus komisjon esitada sama, eespool mainitud teabe valitsusepoolse kontrolli kohta ning selle kohta, kuidas fotoelektrisektori puhul järgitakse valitsuse poliitikat või huve. Neid üksikasjalikke andmeid ei esitatud. Sellest järeldatakse, et need pangad on valitsuse kontrolli all. Sellise sisulise kontrolli olemasolu tõendab muu hulgas ka valitsuse poliitika toetada kõnealust tootmisharu, andes pankadele juhiseid tegutseda seda tootmisharu toetavalt (vt põhjendus 102). Seepärast tuleks riigiosalusega Hiina RV kommerts- ja arengupanku käsitada avaliku sektori asutustena.

(164)

Veel üks märk, mis osutab Hiina RV valitsuse sekkumisele Hiina finantsturul, on Hiina rahvapanga roll konkreetsete piirmäärade kehtestamisel intressimäärade kindlaksmääramisele ja kõikumisele. Ka uurimine kinnitas, et Hiina rahvapangal on olemas kindlad reeglid, millega reguleeritakse intressimäärade muutumist Hiina RVs. Kättesaadava teabe kohaselt on need reeglid sätestatud Hiina rahvapanga ringkirjas hoiuste ja laenude intressimäärade muutmisega seotud küsimuste kohta (Yinfa (2004) nr 251 (edaspidi „ringkiri 251”)). Finantseerimisasutustel palutakse kehtestada laenude intressimäärad selliselt, et need jääksid teatavasse Hiina rahvapanga kehtestatud intressimäärade vahemikku. Kommertspankade laenude ja kommertslikult hallatavate poliitiliste pangalaenude jaoks ei ole kehtestatud ülemmäära, vaid ainult alammäär. Linnade krediidiühistute ja maapiirkondade krediidiühistute jaoks on olemas nii ülem- kui ka alammäär. Sooduslaenude ja nende laenude puhul, mille jaoks riiginõukogu on kehtestanud erieeskirjad, intressimäärad tõusta ei saa. Komisjon palus Hiina RV valitsuselt selgitusi ringkirja 251 mõistete ja sõnastuse kohta, samuti sellele eelnenud õigusakti kohta (Hiina rahvapanga ringkiri finantseerimisasutuste laenude intressimäärade muutumise vahemiku suurendamise kohta — YinFa (2003) nr 250). Nagu märgitud põhjenduses 135, Hiina RV valitsus paraku keeldus neid ringkirju esitamast, mistõttu ei olnud komisjonil võimalik nende sisu kontrollida ja selgitusi saada. Kuna Hiina RV valitsus selle kohta mingit olulist teavet ei esitanud, mis osutab justkui sellele, et olukord on pärast 2013. aasta märtsi, mil komisjon viis lõpule oma subsiidiumidevastase uurimise orgaanilise kattega terastoodete kohta, (50) muutunud, on jõutud kindlale seisukohale, et Hiina rahvapank sekkub intressimäärade kehtestamisse riigiosalusega kommertspankade poolt ning mõjutab seda. Hiina RV valitsus ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaetud kvaliteetpaberi ja orgaanilise kattega terastoodete uurimise käigus kindlaks tehtud olukord on muutunud. Seetõttu järeldati olemasolevate asjaolude ja muude eespool osutatud tõendite põhjal, et intressimäärade kindlakstegemiseks tuleb kogu uurimisperioodi jooksul kasutada sama metoodikat.

(165)

Laenude intressimäärade suhtes kehtestatud piirmäärad ja hoiuste puhul kehtestatud maksimaalsed intressimäärad loovad olukorra, kus pankadel on tagatud juurdepääs odavale kapitalile (hoiuste intressimäärade reguleerimise tõttu) ning nad saavad valitud tootmisharudele soodsalt laenu anda.

(166)

Pankade suhtes kohaldatakse ka õigusnorme, mille kohaselt nad on kohustatud muu hulgas teostama oma laenutegevust kooskõlas rahvamajanduse vajadustega, (51) toetama krediidiga soodustatud projekte (52) või eelistama kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arendamist (53). Pangad on kohustatud neid nõudeid järgima. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad kuuluvad nii soodustatud projektide kategooriasse kui ka kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude kategooriasse.

(167)

Erinevatest sõltumatutest teabeallikatest ilmneb, et riigi osalus Hiina finantssektoris on märkimisväärne ja jätkuv. Näiteks võib tähelepanekute põhjal, mis tehti i) IMFi 2006. aasta töödokumendis, järeldada, et Hiina RVs ei ole pankasid täielikult liberaliseeritud ja krediidiriske ei võeta nõuetekohaselt arvesse, (54) ii) IMFi 2009. aasta aruandes tõsteti esile, et intressimäärad ei ole Hiinas vabaks lastud, (55) iii) IMFi 2010. aasta riigiaruandes väidetakse, et kapitalikulud on Hiinas suhteliselt madalad, laenuotsustes on tihtipeale määravaks hinnast sõltumatud tegurid ning äriühingute suured säästud on osaliselt seotud mitmesuguste vahendite (sh kapital ja maa) madala hinnaga, (56) ning iv) OECD 2010. aasta majandusülevaates Hiina kohta (57) ja OECD majandusüksuse töödokumendis nr 747 Hiina finantssektori reformide kohta (58) tõdeti, et finantseerimisasutused on endiselt peamiselt riigi omandis, mis tõstatab küsimuse, mil määral tehakse pankade laenuotsused üksnes ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, kui pangad täidavad traditsiooniliselt riigiasutuste ülesandeid, omades tihedaid sidemeid valitsusega.

(168)

Eespool esitatud tõendite alusel järeldatakse, et riigiosalusega kommerts- ja arengupangad täidavad Hiina RV nimel valitsuse ülesandeid, nimelt edendavad kohustuslikus korras teatavaid majandussektoreid kooskõlas riigi planeerimis- ja poliitikadokumentidega. Suur valitsuse osalus riigiosalusega pankades ja muu teave riigiosalusega pankade ja valitsuse vaheliste seoste kohta (sh Hiina RV valitsuse koostöösoovimatus selles küsimuses) kinnitavad, et valitsus kontrollib panku nende avalike ülesannete täitmisel. Hiina RV valitsus kontrollib riigiosalusega kommerts- ja arengupanku sisuliselt sellega, et valitsuse sekkumine finantssektoris on läbiv ja riigiosalusega pangad on kohustatud järgima valitsuse poliitikat. Seepärast käsitatakse riigiosalusega kommerts- ja arengupanku avaliku sektori asutustena, sest neil on, nad täidavad või neile on antud valitsusasutuste ülesanded.

c)   Hiina RV erapankadele paneb ülesandeid ja neid suunab Hiina RV valitsus

(169)

Komisjon analüüsis ka seda, kas Hiina RV valitsus annab Hiina eraomanduses olevatele kommertspankadele ülesande või juhised väljastada fotoelektri tootjatele soodus- (subsideeritud) laene algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

—   Hiina RV valitsuse poliitika olemasolu

(170)

Eelmise punkti põhjal, milles käsitleti riigi sekkumist fotoelektrisektoris (põhjendus 101), ja allpool kirjeldatud tähelepanekute põhjal on selge, et Hiina RV valitsus rakendab fotoelektrisektorile sooduslaenude andmise poliitikat, sest selliste laenude väljastamises osalevad avaliku sektori asutused (riigiosalusega kommertspangad), (59) millel on turul valitsev seisund, mis võimaldab neil pakkuda turu intressimäärast madalamaid intressimäärasid.

—   Poliitika laienemine erapankadele

(171)

Kommertspanganduse seadus (2003) kehtib ühtviisi nii riigiosalusega kui ka eraomanduses olevate kommertspankade suhtes. Näiteks kohustab nimetatud seaduse artikkel 38 kõiki kommertspanku (st ka erapanku) „määrama laenude intressimäärad, järgides Hiina rahvapanga kehtestatud intressimäära alumist ja ülemist piirmäära”, ning kommertspanganduse seaduse artikkel 34 kohustab kommertspanku „väljastama laenusid vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus”.

(172)

Fotoelektrisektorile sooduslaenude andmisele viidatakse mitmes valitsuse planeerimis- ja poliitikadokumendis. Riiginõukogu 10. oktoobri 2010. aasta otsuses seitsme uue strateegilise tootmisharu arengu edendamise kohta lubatakse näiteks suurendada maksu- ja finantspoliitika toetust strateegilistele tootmisharudele (60) (sh fotoelektrisektorile) ning julgustatakse finantseerimisasutusi „andma rohkem krediiti” nendele tootmisharudele ja „kasutama ära selliseid finantsalaseid sooduskohtlemise meetodeid nagu riski kompenseerimine”. Samuti lubatakse keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020), milles päikeseenergiat ja fotoelektrilisi elemente nimetatakse eelisvaldkondade ja -teemade all, (61)„julgustada finantseerimisasutusi andma suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele sooduskrediiti” ning antakse valitsusele juhis „suunata erinevaid finantseerimisasutusi ja erakapitalil põhinevaid üksusi osalema teaduse ja tehnoloogia arengus”. Hiina RV teaduse ja tehnoloogia arengu seaduses (Hiina RV presidendi korraldus nr 82) on sätestatud, et riik julgustab ja suunab finantseerimisasutusi toetama laenude andmisega kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut ning poliitikale orienteeritud finantseerimisasutused eelistavad kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut (62). Sama seaduse kohaselt peavad poliitikale orienteeritud finantseerimisasutused pakkuma oma äritegevuse raames spetsiaalset abi ettevõtete sõltumatu innovatsiooni projektidele, mida riik soodustab (63).

(173)

Lisaks on eespool nimetatud Hiina rahvapanga piirang intressimäärade kindlaksmääramisele (põhjendused 164 ja 165) kohustuslik ka eraomanduses olevate kommertspankade suhtes.

(174)

Eespool esitatud tsitaadid pangandussektorit käsitlevatest seadustest ja määrustest näitavad, et Hiina RV valitsuse poliitika anda fotoelektrisektorile sooduslaene laieneb ka eraomanduses olevatele kommertspankadele ning tegelikkuses on Hiina RV valitsus andnud neile pankadele korralduse „väljastada laenusid vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus” (64).

—   Krediidiriski hindamine

(175)

Komisjon palus Hiina RV valitsuselt asjakohast teavet, et hinnata, kuidas Hiina pangad hindavad fotoelektrisektori äriühingute krediidiriski, enne kui nad otsustavad, kas anda neile laenu või mitte, ning määravad väljastatavate laenude tingimused. Küsimustiku liites A palus komisjon teavet selle kohta, kuidas pangad laenude väljastamisel riske arvesse võtavad, kuidas laenuvõtja krediidikvaliteeti hinnatakse, milliseid riskipreemiaid pangad erinevatelt Hiina RV äriühingutelt/majandussektoritelt nõuavad, milliseid tegureid pangad laenu rakendamise eelsel hindamisel arvesse võtavad, milline on laenu rakendamise ja heakskiitmise protsess jne. Paraku ei esitanud ei Hiina RV valitsus ega ükski küsimustikus märgitud pank selle kohta mingeid tõendeid (v.a üks erand, mida mainitakse põhjenduses 176). Hiina RV valitsus esitas ainult üldisi vastuseid, mida ei toetanud mingid tõendid selle kohta, et krediidiriski üldse hinnatakse.

(176)

Ühe panga kontrollimise ajal sai komisjon ühe riskihinnangu läbi vaadata. Selles krediidiriski hinnangus viidati valitsuse toetusele fotoelektrisektori äriühingutele ja riigi kavale edendada fotoelektrisektorit üldiselt ning see fakt avaldas asjaomase äriühingu krediidireitingule soodsat mõju. See näitab, kuidas valitsuse poliitika (ja teatavale sektorile antavad subsiidiumid) mõjutab pankade otsuseid fotoelektrisektori äriühingute rahastamise tingimuste kindlaksmääramisel.

(177)

Komisjon palus samasugust teavet ka koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt ning üritas seda teavet kontrollida valimisse kaasatud eksportivate tootjate juurde sooritatud kohapealsete kontrollkäikude ajal. Enamik eksportivaid tootjaid vastasid, et pangad nõuavad enne laenu väljastamist teatavaid dokumente ja hindavad teataval määral krediidiriski. Paraku ei suutnud nad oma väiteid tõenditega kinnitada. Komisjon küsis kohapealsete kontrollkäikude ajal tõendeid selle kohta, et pangad nimetatud dokumente küsivad või et äriühingud on selliseid dokumente pankadele esitanud, või pankade poolt väljastatud aruandeid, millest oleks näha, et krediidiriski on analüüsitud. Paraku ei olnud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid suutelised selliseid tõendeid esitama ning samuti ei olnud nad suutelised esitama oma väidete kinnituseks muid tõendeid.

(178)

Teavet krediidiriskide hindamise kohta küsiti huvitatud isikutelt korduvalt, kuivõrd seda peetakse väga oluliseks, võttes muu hulgas arvesse põhjenduses 167 nimetatud teavet.

(179)

Neil põhjustel kehtivad Hiina RV krediidiriski hindamise kohta tehtud tähelepanekud nii riigiosalusega kommertspankade, eraomanduses olevate kommertspankade kui ka arengupankade suhtes. Eespool esitatud tõendite põhjal võib tõesti teha järelduse, et Hiina RVs on erapangad kohustatud järgima valitsuse poliitikat laenude andmisel (eelkõige fotoelektrisektorile laenude andmisel) ja tegutsema sarnaselt riigiosalusega pankadele, mille kohta põhjenduses 168 järeldati, et need on avaliku sektori asutused. Seepärast leitakse, et Hiina RV valitsus annab erapankadele ülesande ja juhise täita tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(180)

Lisaks näitavad eespool esitatud tõendid, et isegi kui riigiosalusega panku ei käsitata avaliku sektori asutustena, käsitatakse neid samuti pankadena, kellele Hiina RV valitsus annab ülesande ja juhise täita tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

d)   Hiina finantsturu moonutused

(181)

Käesoleva uurimise käigus kogutud teabest võib järeldada, et riigiosalusega pankade turuosa on üle 2/3 Hiina turust. Viis suurimat riigiosalusega kommertspanka (põllumajanduspank, Hiina pank, Hiina ehituspank, kommunikatsioonipank ning tööstus- ja kommertspank) esindavad kokku üle poole Hiina pangandussektorist (65). Lisaks on täielikult riigi omanduses Hiina arengupank ja Hiina ekspordi-impordipank. Need seitse panka andsid enamiku laenudest kaheksale päikesepaneelide juhtumi valimisse kaasatud eksportivale tootjale. Selline läbiv riigiosalus ning Hiina finantsturu moonutused ja Hiina valitsuse poliitika suunata odav raha valitud tootmisharudesse kahjustavad võrdseid võimalusi rahvusvahelises kaubanduses ja annavad Hiina tootjatele põhjendamatu eelise.

(182)

Hiina RV pankadel puudub laenutingimuste kindlaksmääramisel täielik otsustusõigus. Intressimäärade puhul peavad nad järgima Hiina rahvapanga (PBOC) sätestatud piirmäärasid. Need piirmäärad ja hoiuste intressimääradele kehtestatud ülempiir tekitavad olukorra, kus pankadele on tagatud juurdepääs odavale kapitalile (hoiuste intressimäärade reguleerimise tulemusel) ja nad saavad anda soodsa intressimääraga laenu valitud tootmisharudele.

(183)

Samuti kohaldatakse pankade suhtes õigusnorme, mille kohaselt peavad nad muu hulgas lähtuma oma laenutegevuses rahvamajanduse vajadustest, (66) andma soodustatud projektidele krediiditoetust (67) või eelistama kõrgtehnoloogiliste või uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut (68). Pangad on kohustatud neid nõudeid järgima.

(184)

Viimastel andmetel saavad teatavad Hiina RV suured kommertspangad kasutada riigi välisvaluutareserve (69). See vähendab oluliselt nende kapitalikulu ning seda „odavat raha” kasutatakse valitud äriühingutele ja projektidele USA dollarites ja eurodes laenude andmiseks kooskõlas välisturule suundumise poliitikaga. Seega saavad nad pakkuda tingimusi, mis ei ole tavalistele kommertspankadele jõukohased.

(185)

Teine suur moonutus fotoelektrisektori rahastamisel on Hiina arengupanga (CDB) eelisseisund; tegemist on kõnealuse tootmisharu suurima laenuandjaga, kes on andnud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele suurema osa laenudest ja krediidiliinidest. CDBd rahastatakse peaaegu täielikult võlakirjade müügist, mitte hoiustest, ja rahandusministeeriumi andmetel on see pank riigi suuruselt teine võlakirjade emiteerija. Kõnealuse erimehhanismi tõttu saab CDB ennast odavalt rahastada ja anda sellest tulenevalt soodustingimustel laenu valitud tootmisharudele (70).

3.4.1.1.   Sooduslaenud

a)   Sissejuhatus

(186)

Kaebuse esitaja väitis, et Hiina RV valitsus subsideerib fotoelektrisektorit sooduslaenude ja suunatud krediidi abil.

b)   Õiguslik alus

(187)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina RV kommertspanganduse seadus, laenude andmise üldeeskirjad (mida rakendab Hiina rahvapank), riiginõukogu otsus nr 40 tööstuse ümberstruktureerimise edendamise ajutiste eeskirjade kehtestamise ja rakendamise kohta.

c)   Uurimise tulemused

(188)

Tõendite täielikkust arvesse võttes leitakse, et valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele antud laenudest valdava enamiku annavad riigiosalusega pangad, mis on vastavalt põhjendusele 168 avaliku sektori asutused, sest neile on antud ja nad täidavad valitsusasutuste ülesandeid. Lisaks on tõendeid selle kohta, et need pangad teostavad tegelikult valitsusasutuse volitusi, sest — nagu põhjenduses 164 selgitatud — viisist, kuidas kommertspangad teevad otsuseid Hiina äriühingutele antavate laenude intressimäärade kohta, nähtub selgelt, et tegemist on riigi (st Hiina rahvapanga) sekkumisega. Neid asjaolusid arvesse võttes alluvad kõnealused üksused oma laenutegevuses otseselt valitsuse korraldustele. Asjaolu, et pangad teostavad valitsusasutuse volitusi, kinnitab ka see, kuidas laenude andmise üldeeskirjade (rakendab Hiina rahvapank) artiklite 7 ja 15, otsusega nr 40 ja kommertspanganduse seaduse artikliga 34 rakendatakse valitsuse tööstuspoliitikat. Suur hulk kaudseid tõendeid, mida kinnitavad objektiivsed uuringud ja aruanded, tõendavad, et Hiina finantssüsteemi iseloomustab siiani suuremahuline valitsuse sekkumine, nagu põhjendustes 172 ja 178 juba selgitatud. Lisaks ei esitanud Hiina RV valitsus teavet, mis võimaldanuks paremini mõista riigiosalusega pankade suhteid valitsusega, nagu on selgitatud põhjendustes 139 ja 140. Seega on Hiina RVs riigiosalusega kommertspankade väljastatud laenude puhul komisjoni arvates tegemist fotoelektriliste seadmete tootjatele antud rahalise toetusega valituse rahaliste vahendite otsese ülekandmisena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Lisaks kinnitavad samad tõendid, et valitsus annab riigiosalusega kommertspankadele (ja eraomandis olevatele pankadele) ülesandeid ja juhiseid ning see omakorda tähendab rahalise toetuse andmist algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(189)

Samuti on põhjendustes 169–178 esitatud analüüsi arvesse võttes kindlaks tehtud, et Hiina RV valitsus on andnud eraomaduses olevatele pankadele volitused ja juhised anda fotoelektriliste seadmete tootjatele laenu ning antakse rahalist toetust algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktide i ja iv tähenduses.

(190)

Ulatuses, milles valitsus või valitsuse volituste ja juhiste kohaselt tegutsevad erapangad annavad laenu soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja võiks turul tegelikult saada, on tegemist kasuga algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b tähenduses. Hiina RVs valitsusele mittekuuluvate finantseerimisasutuste antud laenud ei sobi võrdlusaluseks, sest on kindlaks tehtud, et erapangad on saanud volitused ja juhised Hiina RV valitsuselt ning järgivad seetõttu eeldatavasti riigiosalusega pankade laenutavasid. Seetõttu on võrdlusalus tuletatud põhjendustes 198–200 kirjeldatud meetodil. Selle võrdlusaluse kasutamine näitab, et fotoelektrisektorile antakse laenu turutingimustest soodsamatel tingimustel.

(191)

Vastavalt otsusele nr 40 kuulub fotoelektrisektor soodustatud tootmisharude kategooriasse. Otsus nr 40 on riiginõukogu (Hiina RV kõrgeim haldusorgan) korraldus ja seega õiguslikult siduv teiste avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate suhtes. Selles liigitatakse tootmissektorid „soodustatud, kitsendatud ja välistatud projektideks”. Otsuses on esitatud tööstuspoliitika suunised, mis koos ümberstruktureerimise andmebaasiga näitavad, kuidas Hiina RV valitsus järgib poliitikat, mille kohaselt soodustatakse ja toetatakse teatavaid kontserne või sektoreid, nagu fotoelektri-/ uue energia sektor, mis on ümberstruktureerimise andmebaasis liigitatud „soodustatud tootmisharuks”. Soodustatud tootmisharude arvu kohta tuleb öelda, et need esindavad ainult osa Hiina majandusest. Lisaks on nende soodustatud tootmisharude raames omistatud staatus „soodustatud” ainult teatavatele tegevusvaldkondadele. Ühtlasi on otsuse nr 40 artiklis 17 sätestatud, et „soodustatud investeerimisprojektide” suhtes kohaldatakse konkreetseid eelistusi ja soodustusi, muu hulgas rahalist toetust. Teisalt antakse otsusega nr 40 riigiasutustele õigus sekkuda turu reguleerimiseks otseselt „kitsendatud ja välistatud projektidesse”. Artiklites 18 ja 19 on tegelikult sätestatud, et asjaomane asutus takistab finantseerimisasutusi sellistele „kitsendatud ja välistatud projektidele” laenu andmast. Eeltoodu põhjal on selge, et otsuses nr 40 on sätestatud kõigi majandusinstitutsioonide suhtes siduvad eeskirjad, mis on esitatud juhistena, kuidas edendada ja toetada soodustatud tootmisharusid (sh fotoelektrisektorit).

(192)

Nagu põhjenduses 172 selgitatud, suunab Hiina valitsus sooduslaenud piiratud arvule tootmisharudele, millest üks on fotoelektrisektor. Neid asjaolusid arvesse võttes on selge, et ametiasutused lubavad finantseerimisasutustel anda sooduslaenu vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina RV valitsuse poliitikat. Tuginedes toimikus olevatele tõenditele ja võttes arvesse asjaolu, et Hiina RV valitsus ei teinud selles küsimuses koostööd, leitakse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on seega algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et subsideerimisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest vastavalt artikli 4 lõike 2 punktile b.

d)   Kokkuvõte

(193)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad said uurimisperioodil sooduslaene.

(194)

Seega tuleks fotoelektrisektori rahastamist käsitada subsideerimisena.

(195)

Seda subsiidiumi tuleks käsitada tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

e)   Subsiidiumi summa arvutamine

(196)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Algmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: summa, mille laenu saav äriühing maksab valitsuslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada.

(197)

Nagu põhjenduses 190 selgitatud, tuletati sobiv turupõhine võrdlusalus allpool kirjeldatud meetodil, sest Hiina pankade antavad laenud kajastavad valitsuse olulist sekkumist pangandussektorisse ning ei kajasta intressimäärasid, mis kehtiksid toimival turul. Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu toetus komisjon intressimäära sobiva võrdlusaluse kindlakstegemisel ka kättesaadavatele faktidele.

(198)

Renminbides (RMB) vääringustatud laenudele sobiva võrdlusaluse tuletamisel peeti asjakohaseks kasutada Hiina intressimäärasid, mida on tavapärase tururiski arvessevõtmiseks kohandatud. Olukorras, kus eksportijate finantsolukord on kindlaks määratud moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole esitanud usaldusväärset teavet ei riskide mõõtmise ega krediidireitingute määramise kohta, otsustati, et Hiina eksportijate krediidikvaliteedi hindamisel ei saa võtta aluseks nimiväärtust, vaid tuleb kohaldada kasumimarginaali, et võtta arvesse Hiina moonutatud turutingimuste võimalikku mõju finantsolukorrale.

(199)

Sama kehtib välisvaluutades vääringustatud laenude puhul. Võrdlusalusena kasutati uurimisperioodil emiteeritud selliselt vääringustatud BB reitinguga ettevõtete võlakirju.

(200)

Sellega seoses, nagu põhjendustes 138–140 selgitatud, paluti nii Hiina RV valitsusel kui ka koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel esitada teave Hiina pankade laenupoliitika ja eksportivatele tootjatele laenu andmise põhimõtete kohta. Korduvatest nõudmistest hoolimata sellist teavet ei saadud. Võttes arvesse koostöö puudumist, tuginedes kõikidele kättesaadavatele faktidele ja kooskõlas algmääruse artikli 28 lõikega 6, peeti asjakohaseks otsustada järgmiselt: kõigi Hiina ettevõtjate jaoks määratakse kõrgeim mitteinvesteeringu tüüpi investeeringuklass ainult võlakirjade puhul (BB Bloombergi järgi) ja ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid asjakohaseid riskipreemiaid kohaldatakse selle reitingu alusel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes. Eksportivate tootjate kasu arvutati järgmiselt: intressimäärade erinevus (väljendatud protsendina) korrutati laenusumma tagastamata osaga, st intressidega, mis ei olnud uurimisperioodil veel tasutud. Seejärel jaotati see summa koostööd tegevate eksportivate tootjate kogukäibe peale.

(201)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine:

Poliitikat järgivad sooduslaenud

Äriühing/kontsern

Subsiidiumimäär

Wuxi Suntech Power Co. Ltd ja seotud äriühingud

1,14 %

Yingli Green Energy Holding Company ja seotud äriühingud

0,61 %

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd ja seotud äriühingud

0,25 %

JingAo Group ja seotud äriühingud

0,92 %

Jiangxi LDK Solar Hi-tech Co. Ltd ja seotud äriühingud

1,80 %

Delsolar (Wujiang) Ltd ja seotud äriühingud

0,02 %

Renesola Zhejiang Ltd

Renesola Jiangsu Ltd

0,84 %

Jinko Solar Co Ltd ja seotud äriühingud

0,85 %

3.4.1.2.   Krediidiliini võimaldamine

a)   Sissejuhatus

(202)

Kaebuse esitaja väitis, et Hiina pangad võimaldasid vaatlusaluse toote Hiina eksportijatele ebaproportsionaalseid krediidiliine. Uurimine kinnitas, et Hiina pangad võimaldasid kõigile uurimisalustele äriühingutele tõepoolest suuri krediidiliine, üldjuhul tasuta või väga väikese tasu eest. Tavapärastel turutingimustel on sellised krediidiliinid seotud suurte kohustuste ja haldustasudega, mis võimaldavad pankadel katta kulud ja riskid.

b)   Uurimise tulemused

(203)

Juhtumi õhusõidukid vaekogu aruanne kinnitas, et selliste krediidiliinide näol, mille mõju on üksiklaenude mõjust suurem, võib tegemist olla vahendite ülekandmisega algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses ja seega rahalise toetusega. Vaekogu leidis, et võimalikust vahendite ülekandmisest saadakse kasu lihtsalt seetõttu, et eksisteerib kohustus raha otse üle kanda. Samuti leidis vaekogu, et krediidiliin kui selline võib tuua seda saavale äriühingule kasu ja seetõttu on tegemist võimaliku vahendite ülekandmisega, mis eristub vahendite otsesest ülekandmisest üksiklaenudena (71).

(204)

Valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele võimaldasid krediidiliine samad pangad, mis andsid ka eespool kirjeldatud sooduslaene. Nagu eespool leiti, on need pangad avaliku sektori asutused (põhjendused 158–166) või nad on saanud Hiina RV valitsuselt ülesande ja juhised rahastada fotoelektrisektorit soodustingimustel (põhjendused 169–178).

(205)

Nagu eespool selgitatud (põhjendused 158–185), moonutavad Hiina turgu seadused ja riigiosalusega pankade tegevus ning enamasti võimaldatakse krediidiliinid tasuta või väga väikese tasu eest. Tavapärastel turutingimustel on sellised krediidiliinid seotud suurte kohustuste ja haldustasudega, mis võimaldavad pankadel katta kulud ja riskid.

(206)

Kasu suurus väljendub tasudes, mida tavaliselt võetakse äriühingutele kommertskrediidiliinide võimaldamise eest ja millest valimisse kaasatud eksportivad tootjad olid enamasti vabastatud. Komisjon tugines tasudele, mida ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt võttis krediidiliini eest välismaine kommertspank.

(207)

Vastavalt otsusele nr 40 kuulub fotoelektrisektor soodustatud tootmisharude kategooriasse. 40. Otsus nr 40 on riiginõukogu (Hiina RV kõrgeim haldusorgan) korraldus ja seega õiguslikult siduv teiste avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate suhtes. Selles liigitatakse tootmissektorid „soodustatud, kitsendatud ja välistatud projektideks”. Otsuses on esitatud tööstuspoliitika suunised, mis koos ümberstruktureerimise andmebaasiga näitavad, kuidas Hiina RV valitsus järgib poliitikat, mille kohaselt soodustatakse ja toetatakse teatavaid kontserne või sektoreid, nagu fotoelektri-/ uue energia sektor, mis on ümberstruktureerimise andmebaasis liigitatud „soodustatud tootmisharuks”. Soodustatud tootmisharude arvu kohta tuleb öelda, et need esindavad ainult osa Hiina majandusest. Lisaks on nende soodustatud tootmisharude raames omistatud staatus „soodustatud” ainult teatavatele tegevusvaldkondadele. Ühtlasi on otsuse nr 40 artiklis 17 sätestatud, et „soodustatud investeerimisprojektide” suhtes kohaldatakse konkreetseid eelistusi ja soodustusi, muu hulgas rahalist toetust. Teisalt antakse otsusega nr 40 riigiasutustele õigus sekkuda turu reguleerimiseks otseselt „piiratud ja välistatud projektidesse”. Artiklites 18 ja 19 on tegelikult sätestatud, et asjaomane asutus takistab finantseerimisasutusi sellistele „piiratud ja välistatud projektidele” laenu andmast. Eeltoodu põhjal on selge, et otsuses nr 40 on sätestatud kõigi majandusinstitutsioonide suhtes siduvad eeskirjad, mis on esitatud juhistena, kuidas edendada ja toetada soodustatud tootmisharusid (sh fotoelektrisektorit).

(208)

Nagu põhjendustes 172 ja 192 selgitatud, suunab Hiina RV valitsus sooduslaenud, millest olulise osa moodustavad krediidiliinid, piiratud arvule tootmisharudele. Fotoelektrisektor on üks neist tootmisharudest ja saab diskrimineerivatest sooduslaenudest kasu.

(209)

Neid asjaolusid arvesse võttes on selge, et riigiasutused lubavad finantseerimisasutustel anda soodustingimustel krediidiliine vaid piiratud arvule sektoritele/äriühingutele, mis järgivad Hiina RV valitsuse poliitikat. Tuginedes toimikus olevatele tõenditele ja võttes arvesse asjaolu, et Hiina RV valitsus ei teinud selles küsimuses koostööd, leitakse, et subsiidiumid ebaproportsionaalsete krediidiliinide näol ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on seega algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et subsideerimisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

c)   Kokkuvõte

(210)

Uurimine näitas, et kõigile valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele võimaldati uurimisperioodil krediidiliine tasuta või turuhinnast madalama hinnaga.

(211)

Seega tuleks fotoelektrisektorile selliste krediidiliinide võimaldamist käsitada subsideerimisena.

(212)

Seda subsiidiumi tuleks käsitada tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

d)   Subsiidiumi summa arvutamine

(213)

Tasuta või turuhinnast madalama tasu eest krediidiliini võimaldamist käsitatakse finantsteenuste osutamisena (algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkt iii) tegelikust maksumusest madalama tasu eest. Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Põhjendustes 158–185 kirjeldatud turumoonutuste tõttu ei olnud finantsteenuste (käesoleval juhul krediidiliini võimaldamise) tegelikku maksumust Hiina RVs valitsevatel turutingimustel võimalik kindlaks määrata. Seepärast käsitatakse kooskõlas algmääruse artikli 6 punktiga b saaja saadud kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille äriühing maksab Hiina pankade võimaldatud krediidiliini eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertskrediidiliini eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Samuti võib krediidiliine käsitada võimaliku vahendite ülekandmisena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(214)

Ühele valimisse kaasatud eksportivale tootjale võimaldas krediidiliini pank, mille peakontor on asutatud Hiina RVst erinevas finantsjurisdiktsioonis, ning seda krediidiliini võimaldades kohaldati maailma finantsturgudel tavapäraseid kohustusi ja menetlustasusid. Kuigi krediidiliini võimaldas kõnealuse panga Hiina tütarettevõtja, sobib see võrdlusaluse kindlaksmääramiseks. Selle krediidiliini eest võetud tasusid peeti asjakohaseks kasutada võrdlusalusena kooskõlas algmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii.

(215)

Subsiidiumi summa (millest on lahutatud tegelikult makstud tasud) arvutamiseks kohaldati võrdlusalusena kasutatud tasusid proportsionaalselt iga asjaomase krediidiliini suhtes. Kui krediidiliini kestus oli üle ühe aasta, jagati subsiidiumi kogusumma krediidiliini perioodile ja uurimisperioodile jäi vastav summa.

(216)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine:

Krediidiliini võimaldamine

Äriühing/kontsern

Subsiidiumimäär

Wuxi Suntech Power Co. Ltd ja seotud äriühingud

1,97 %

Yingli Green Energy Holding Company ja seotud äriühingud

2,14 %

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd ja seotud äriühingud

1,09 %

JingAo Group ja seotud äriühingud

1,28 %

Jiangxi LDK Solar Hi-tech Co. Ltd ja seotud äriühingud

0,92 %

Delsolar (Wujiang) Ltd ja seotud äriühingud

0,24 %

Renesola Zhejiang Ltd

Renesola Jiangsu Ltd

0,50 %

Jinko Solar Co Ltd ja seotud äriühingud

2,59 %

3.4.1.3.   Ekspordikrediidi subsiidiumikavad

(217)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud kõnealuse kava raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

3.4.1.4.   Keskkonnahoidliku tehnoloogia ekspordigarantiid ja -kindlustus

a)   Sissejuhatus

(218)

Kaebuse esitaja väitis, et Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsioon (Sinosure) pakub vaatlusaluse toote tootjatele soodustingimustel ekspordikrediidi kindlustust, muu hulgas nn rohelise ekspressi kava raames. Kaebuse esitaja sõnul ei ole Sinosure ekspordikrediidi kindlustus piisav isegi kõnealuse kava pikaajaliste tegevuskulude ja kahjumi katmiseks.

b)   Koostöösoovimatus ja kättesaadavate faktide kasutamine

(219)

Nagu põhjendustes 104 ja 105 märgitud, nõudis komisjon küsimustikus, puudustele viitavas kirjas ning Hiina RV valitsuse juures ja Sinosures tehtud kohapealse kontrollkäigu ajal teavet, mida Hiina RV valitsus ja/või Sinosure ei esitanud.

(220)

Komisjon palus esitada institutsioonilise raamistiku ja asjakohased dokumendid, mis reguleerivad Sinosure tegevust riigi ametliku ekspordikrediidi kindlustuse andjana. Hiina RV valitsus esitas ainult kaubandusministeeriumi ja Sinosure 2004. aasta ühisteatise, kuid jättis esitamata mitu muud asjaomast dokumenti, sealhulgas näiteks riiginõukogu 27. mai 2009. aasta teatises esitatud nn kava 840 (72).

(221)

Mis puudutab küsimustikule antud vastuste ja Sinosuret käsitleva 1. liite kontrollimist, siis jäeti komisjonile esitamata mitu dokumenti ja ta ei saanud kontrollida mitut asjaolu, mida komisjon kohapeal nõudis. Konkreetselt jättis Sinosure esitamata järgmised komisjoni nõutud andmed ja tõendid: a) 2012. aasta finantsaruanded, mis väidetavalt ei ole Sinosure veebisaidil veel kättesaadavad, b) kahe valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportija ekspordikrediidi kindlustust käsitlevad dokumendid, sealhulgas lepingud, riskihinnang, kirjavahetus ja kindlustusmaksete tasumist tõendavad dokumendid, c) konkreetne teave riiginõukogu poolt ametisse nimetatud kõrgema juhtkonna kohta, d) tõendid kaubandusministeeriumi ja Sinosure 2004. aasta ühisteatises loetletud asjaolude ja eeliste kohta, sealhulgas piirangute heakskiitmise, tariifide paindlikkuse ja hinnaalanduse kohta kindlustusmaksete kõikumise piires, e) tõendid ekspordikrediidi kindlustuse pikaajaliste tegevuskulude ja kasumi kohta, f) tõendid turuolukorra hindamise kohta fotoelektrisektoris.

(222)

Samuti ei saanud komisjon kontrollida mitut Sinosure tegevuse kohta küsimustikule antud vastust, sealhulgas eelkõige vastuseid, mis käsitlesid riskihindamist, kindlustusmaksete tegelikku kindlaksmääramist ning taotlemise ja heakskiitmise menetlust, sest Sinosure keeldus arutamast valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportijatega sõlmitud konkreetseid lepinguid. Samuti ei suutnud Sinosure selgitada teatavaid vastuolusid, mille komisjon oli küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale antud vastustes esitatud numbrites ja muudes asjaoludes leidnud, ega esitanud ka nende kohta alusdokumente.

(223)

Hiina RV valitsus ja Sinosure põhjendasid kontrollkäigu ajal ja Hiina RV valitsuse 3. juuni 2013. aasta kirjas koostööst keeldumist konfidentsiaalsusriskiga. Sellega seoses on kontrollieelses teates ja järgnenud e-kirjades selgelt öeldud, et komisjon soovib tagada sisulise kontrolli ja rakendab loomulikult kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et kaitsta esitatud või lihtsalt kontrollimiseks antud konfidentsiaalset teavet kooskõlas asjaomaste rangete ELi eeskirjadega tagatud õigusliku kohustusega seda teavet kaitsta. Mis puutub dokumentidesse, mida Sinosure püüdis esitada tükk aega pärast kontrollkäigu lõppemist ja mida komisjon nõuetekohaselt kontrollida ei saanud, siis neid ei saa arvesse võtta, sest need koostati spetsiaalselt uurimise jaoks ja komisjon ei saanud algdokumente kontrollida.

(224)

Hiina RV valitsuse ja Sinosure koostöösoovimatuse tõttu ei saanud komisjon kontrollida paljusid asjaolusid seoses ekspordikrediidi kindlustusega, mida Sinosure pakkus valimisse kaasatud koostööd tegevatele vaatlusaluse toote tootjatele. Seepärast põhineb osa komisjoni järeldusi dokumentides sisalduval kättesaadaval teabel kooskõlas algmääruse artikliga 28.

c)   Sinosure on avaliku sektori asutus

(225)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et Sinosure on avaliku sektori asutus algmääruse artikli 2 punkti b ja WTO asjaomase kohtupraktika (73) tähenduses, sest ta teostab või talle on antud valitsusasutuse ülesanded. Eelkõige kontrollib Sinosuret sisuliselt Hiina RV valitsus (74) ja Sinosure teostab valitsusasutuse ülesannete täitmisel valitsusasutuse volitusi.

(226)

Komisjon märgib, et Sinosure ekspordikrediidi kindlustus moodustab lahutamatu osa laiemast finantssektorist, mille puhul on kindlaks tehtud, et valitsuse sekkumine mõjutab otseselt ja moonutab Hiina RV finantsturu toimimist (vt põhjendus 185 ja sellele järgnevad põhjendused).

(227)

Sinosure täidab valitsusasutuse ülesandeid Hiina RV ainsa ametliku ekspordikrediidi kindlustuse andjana. Ta on ekspordikrediidi kindlustuse turul seega monopoolses seisundis. Äriühing kinnitas, et see turg ei ole avatud, kuigi teatavad rahvusvahelised konkurendid tegutsevad Hiina RVs kaudselt.

(228)

Sinosure on täielikult riigi omanduses ja riigi finantskontrolli all. Sinosure ainuomanik on riik ja ta kuulub 100 % riiginõukogule. Sinosure 4 miljardi renminbi suurune aktsiakapital pärineb ekspordikrediidi kindlustuse riskikapitalifondist kooskõlas riigieelarvega. Lisaks tegi riik 2011. aastal Hiina investeerimiskorporatsiooni kaudu äriühingule 20 miljardi renminbi suuruse rahasüsti. (75) Sinosure põhikirjas on sätestatud, et pädev asutus, kellele äriühing allub, on rahandusministeerium ja äriühing peab esitama finants- ja raamatupidamisaruanded ning eelarve rahandusministeeriumile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

(229)

Valitsuse kontrolli kohta tuleb märkida, et kuna Sinosure on täielikult riigi omanduses, puudub tal juhatus. Järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse riiginõukogu ja nad täidavad oma ülesandeid vastavalt dokumendile „Tähtsate riigiosalusega finantseerimisasutuste järelevalvenõukogude toimimise ajutine eeskiri”. Ka Sinosure kõrgema juhtkonna nimetab ametisse valitsus. Äriühingu 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande (edaspidi „2011. aasta aruanne”) kohaselt on Sinosure esimees parteikomitee sekretär ja ka enamik kõrgemast juhtkonnast on parteikomitee liikmed. Võttes arvesse, et Sinosure keeldus kõrgema juhtkonna kohta täiendavat teavet esitamast, võib järeldada, et juhtkond esindab otse valitsust, kes nimetab otse ametisse nii järelevalvenõukogu kui ka kõrgema juhtkonna liikmed. Seega kontrollib Sinosuret sisuliselt Hiina RV valitsus.

(230)

Asjaolu, et Sinosure täidab valitsusasutuse ülesandeid ja viib ellu valitsuse poliitikat, on nii ilmselge, et võib järeldada, et äriühing esindab otse valitsust. Sinosure 2011. aasta aruanne sisaldab mitut sellekohast avaldust, nimelt: Sinosure „viis ennetavalt ellu ekspordikrediidi agentuuri poliitikat […] ja saavutas 12. viisaastaku esimesel aastal häid tulemusi” (2011. aasta aruanne, lk 4); „ettevõtlusreformi edenemine tugevdas Sinosure poliitilist tegevust ekspordikrediidi agentuurina. Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee majanduskonverentsil rõhutati sellist tegevust ja kehtestati selged nõuded krediidikindlustusele, määrates seega kindlaks meie majanduskasvu eesmärgid” (2011. aasta aruanne, lk 5); „2011. aastal rakendas Sinosure Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu strateegiaid, otsuseid ja korraldusi ning riiklikku poliitikat diplomaatia, väliskaubanduse, tööstuse ja rahanduse valdkonnas, täitis täielikult oma poliitilised ülesanded ja saavutas kiire kasvu” (2011. aasta aruanne, lk 11); „Sinosure viis täielikult ellu riigi poliitika, mis on väljendatud dokumendis” Täielikult komplekteeritud suurseadmete ekspordi rahastamise kindlustuse erikord„, ning täitis talle riigi poolt pandud kohustused” (2011. aasta aruanne, lk 11).

(231)

Institutsiooniline raamistik ja muud Hiina RV valitsuse dokumendid, mille alusel Sinosure tegutseb, kinnitavad veelgi tema rolli avaliku sektori asutusena ja seda, et Sinosurele on antud volitused viia ellu valitsuse poliitikat. Kaubandusministeerium ja Sinosure andsid 2004. aastal ühiselt välja teatise, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia abil ekspordikrediidi kindlustuse kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist (Shang Ji Fa (2004) nr 368,26. juuli 2004), ja see teatis reguleerib siiani Sinosure tegevust. Üks teatises nimetatud eesmärke on kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate toodete ning kõrge lisandväärtusega toodete ekspordi toetamine ekspordikrediidi kindlustuse täiendava kasutamise kaudu. Teatises antakse Sinosurele sõnaselgelt volitus toetada tähtsamaid eksportivaid tootmisharusid, mis on nimetatud Hiina 2006. aasta kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate toodete kataloogis. „Päikeseenergia elemendid ja moodulid” on kataloogis nimetatud abikõlblike toodetena ning seetõttu võib järeldada, et Sinosure toetab nende tootjaid otseselt. Teatises on sätestatud järgmised soodustused: „roheline koridor”, st konkreetne toetus kataloogis nimetatud toodetele, mis tuleb kindlustustingimuste täitmisel viie päeva jooksul heaks kiita, ja prioriteetsete kindlustuslepingute piirangute heakskiitmine, kiire kahjunõuete lahendamine (kahjunõue tuleb lahendada kolme kuu jooksul asjaomaste dokumentide saamisest), tariifide paindlikkus, sealhulgas suurim allahindlus kindlustusmaksetele Sinosure kindlustusmaksete kõikumise piires. Samuti on teatises ette nähtud, et piirkondlikud ja kohalikud kaubandusasutused peavad võtma kataloogis nimetatud toodete toetamiseks täiendavaid meetmeid. Teatise kohaselt peab Sinosure koostama kindlustuse tüüptingimused, võttes arvesse riiklikku tööstuspoliitikat ja kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate toodete ekspordi eripära, ning toetama innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevusega tegelevaid tootmisharusid, mida riik eelkõige soodustab.

(232)

Komisjon on teadlik muudest dokumentidest, mis tõendavad, et Sinosure teostab otseselt valitsuse poliitikat, millega muu hulgas toetatakse eksportivaid tootjaid. Nn kava 840 üksikasjad on sätestatud riiginõukogu 27. mai 2009. aasta teatises (76). Nimi „kava 840” viitab ekspordikindlustusele eraldatud 84 miljardile USA dollarile ja see on üks kuuest meetmest, mille riiginõukogu algatas 2009. aastal ülemaailmsele majanduskriisile järgnenud ekspordinõudluse ning sellest tulenenud suurenenud ekspordikrediidi kindlustuse nõudluse stabiliseerimiseks. Nimetatud kuus meedet hõlmavad ekspordikrediidi kindlustuse ulatuse suurendamist, lühiajalise ekspordikrediidi kindlustuse pakkumist 2009. aastal eraldatud 84 miljardi USA dollari ulatuses ja kindlustustariifide alandamist. Ainsa ekspordikrediidi kindlustust pakkuva poliitilise asutusena on Sinosure määratud kava täide viima. Kindlustusmaksete alandamisega seoses pidi Sinosure tagama, et lühiajalise ekspordikrediidi kindlustuse keskmine tariif väheneb 30 % võrreldes 2008. aasta üldise keskmise tariifiga.

(233)

Kaubandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi 22. juuni 2009. aasta ühises teatises, mis käsitleb täielikult komplekteeritud suurseadmete ekspordikindlustuse erikorra rakendamisküsimusi, sätestati nn kava 421. Ka see on tähtis meede, mis toetab Hiina välisturule mineku poliitikat vastuseks 2009. aasta ülemaailmsele finantskriisile; sellega eraldati 42,1 miljardit USA dollarit kindlustusele, et toetada täielikult komplekteeritud suurseadmete eksporti. Vahendeid pidid haldama ja raha välja maksma Sinosure ja teatavad teised finantseerimisasutused. Kõnealuses dokumendis nimetatud ettevõtete suhtes rakendati soodustingimustel finantsmeetmeid, sealhulgas ekspordikrediidi kindlustust. Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu ei saanud komisjon küsida selle teatise kohaldamise kohta täiendavaid andmeid. Vastupidiste tõendite puudumisel on komisjonil põhjust uskuda, et nimetatud dokument hõlmab ka fotoelektrilisi seadmeid ja fotoelektrisektorit.

(234)

Valitsuse toetust lühiajalise ekspordikrediidi kindlustuse pakkumisele tõendavad veel kaks dokumenti, mille kohaselt suurendati rahalist toetust strateegilistele kujunemisjärgus tootmisharudele. Riiginõukogu teatises strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu kiirendamise kohta (Guo Fa (2010) nr 32, 18.10.2010, artikli 7 punkt C) ergutatakse finantseerimisasutusi suurendama rahalist toetust. Kõigi vastutavate ministeeriumite (st riikliku arengu- ja reformikomisjoni, kaubandusministeeriumi, teadusministeeriumi, tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi, keskkonnakaitseministeeriumi, rahandusministeeriumi, riikliku maksuameti, tolliameti, kvaliteedikontrolliameti ja intellektuaalomandi inspektsiooni) väljaantud strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu rakendussuuniste (Guo Fa (2011) nr 310, 21. oktoober 2011) punktis Xxvii viidatakse samuti konkreetselt strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude aktiivsele toetamisele, muu hulgas ekspordikrediidi kindlustuse pakkumisega. Need strateegilised kujunemisjärgus tootmisharud keskenduvad toodetele, tehnoloogiale ja teenustele, mis on suunatud rahvusvahelisele turule, seotud lennuseadmete ja kõrgetasemeliste seadmete või suurte koguste tootmisega või toetavad omamaist patenditud tehnoloogiat ja strateegiliste kujunemisjärgus tööstustoodete tavapärast eksporti. Seetõttu ja vastupidiste tõendite puudumisel on põhjust uskuda, et ka vaatlusalune toode ja valimisse kaasatud eksportijad kuuluvad „strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude” alla ning neil on õigus asjaomastele soodustustele.

(235)

Neid asjaolusid arvesse võttes leiab komisjon, et Sinosure on avaliku sektori asutus, sest talle on antud valitsusasutuse volitus rakendada valitsuse poliitikat, teda kontrollib tegelikult valitsus ja ta täidab valitsusasutuse ülesandeid.

d)   Õiguslik alus

(236)

Kõnealuse kava õiguslik alus on järgmine: kaubandusministeeriumi ja Sinosure 2004. aasta ühine teatis, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia abil ekspordikrediidi kindlustus kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist (Shang Ji Fa (2004) nr 368), Hiina 2006. aasta kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate toodete ekspordikataloog, riiginõukogu 27. mai 2009. aasta teatises esitatud nn kava 840, kaubandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi 22. juuni 2009. aasta ühises teatises, mis käsitleb täielikult komplekteeritud suurseadmete ekspordikindlustuse erikorra rakendusküsimusi, esitatud nn kava 421, riiginõukogu teatis strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu kiirendamise kohta (Guo Fa (2010) nr 32, 18. oktoober 2010) ja selle rakendussuunised (Guo Fa (2011) nr 310, 21. oktoober 2011).

e)   Uurimise tulemused

(237)

Kuna Sinosure on avaliku sektori asutus, kellele on antud valitsusasutuse volitused ja kes rakendab valitsuse seadusi ja kavasid, kujutab vaatlusaluse toote tootjatele ekspordikrediidi kindlustuse pakkumine endast rahalist toetust valitsuse rahaliste vahendite otsese ülekandmisena algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(238)

Mis puudutab eksportivate tootjate poolt kohalikule asutusele makstud kindlustusmaksete osalist tagastamist, siis ka selle puhul on tegemist rahaliste vahendite otsese ülekandmisega toetuse vormis algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(239)

Ulatuses, milles Sinosure pakub ekspordikrediidi kindlustust soodsamatel tingimustel, kui kindlustatud isik turul tegelikult võiks saada, või pakub kindlustust, mida muidu turul üldse ei pakuta, on tegemist kasuga algmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti c tähenduses. Eksportivad tootjad saavad täiendavat kasu artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest kindlustusmaksed, mida teatavad eksportivate tootjate asukoha kohalikud asutused on maksnud Sinosurele, makstakse osaliselt tagasi.

(240)

2004. aasta teatises on loetletud kõik soodustused, mida Sinosure ja/või kohalikud asutused pakuvad 2006. aasta kataloogis nimetatud ettevõtetele, mis järgivad riiklikku poliitikat. Uurimine näitas, et Sinosure ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate vahel sõlmitud kindlustuslepingud ning kohalike asutuste poolne kindlustusmaksete osaline tagastamine kuuluvad täielikult nende soodustuste alla. Nn rohelise ekspressi poliitika tähendab kindlustuskaitse andmise ja nõuete lahendamise lihtsustamist ja kiirendamist kahjude kiire hindamise ja kahjunõuete kliendile kiirendatud korras väljamaksmise tulemusel.

(241)

Samuti näitas uurimine, et pärast 2009. aasta finantskriisi võetud meetmed, mida on täpsemalt kirjeldatud kavas 840 ja kavas 421, ning hiljem, 2011. aastal, strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude toetamiseks võetud meetmed tõid eksportivatele tootjatele märgatavat kasu. Nende meetmetega suurendati kindlustuskaitse kättesaadavust ja vähendati veelgi Sinosurele makstavaid kindlustusmakseid, hoolimata raskest majandusolukorrast ja Sinosure märkimisväärselt suurenenud riskidest kindlustuskaitse andmisel, ja need kajastuvad täielikult kindlustuskaitses, mis Sinosure eksportivatele tootjatele andis. Eelkõige näitas uurimine, et kindlustustingimused ja -maksed jäid uurimisperioodiga hõlmatud asjaomastel aastatel sisuliselt samaks või muutusid soodsamaks, hoolimata Sinosure poolt välja makstud kahjunõuete arvu suurenemisest ja oluliselt halvenenud olukorrast fotoelektrisektoris.

(242)

Kasu olemasolu kohta uuris komisjon esmalt, kui suures ulatuses katsid Sinosure kindlustusmaksed lühiajalise ekspordikrediidi kindlustuse maksumuse. Sinosure vastuväide põhines WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punktil j, mille kohaselt on ekspordikrediidi kindlustuskavade pakkumine selliste kindlustusmakse tariifidega, millest ei piisa kavade pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks, „keelatud” subsiidium kõnealuse lepingu artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. Küsimustikule antud vastuses viitas Sinosure lihtsalt viimase viie aasta kasumile ja kahjumile ning leidis, et kuna üldiselt jäi ta sel perioodil kasumisse, ei kujutanud lühiajalise ekspordikrediidi kindlustuse pakkumine eksportivatele tootjatele endast subsiidiumi WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu tähenduses. Nagu eespool selgitatud (vt põhjendused 221 ja 222), palus komisjon Sinosurel esitada konkreetse teabe ja tõendid ekspordikrediidi kindlustuse pikaajalise kasumlikkuse kohta, sealhulgas kindlustusmaksetest saadud tulu ja kava tegevuskulud ning kahjumi vastavalt WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule. Sinosure jättis paraku nõutud dokumendid ja tõendid kontrollkäigu ajal esitamata ja viitas üldist kasumlikkust näitavatele andmetele oma auditeeritud majandusaasta aruannetes.

(243)

Komisjon märgib, et isegi kui ta tugineks ainult Sinosure majandusaasta aruannetele, saamata neis sisalduvaid numbreid ja fakte kontrollida, ei saaks ta järeldada, et Sinosure I lisa punktis j nimetatud „kavale” vastav ekspordikrediidi kindlustuse üksus on saavutanud pikaajalise kasumlikkuse. Peale ekspordikrediidi kindlustuse pakkumise tegutseb Sinosure mitmel muul tegevusalal ning majandusaasta aruandes esitatud numbrid ja andmed on kõigi tegevusalade koondandmed, mis ei ole esitatud täpselt tegevusalade lõikes. Mõnest (kuid mitte viimasest) majandusaasta aruandest nähtub, et lühiajaline ekspordikrediidi kindlustus on Sinosure tähtsaim tegevus, kuid selle täpne osakaal ei ole teada. Kuna Sinosure keeldus küsitud teavet ja tõendusmaterjali ainult viimatimainitud tegevuse kohta esitamast ning see teave ja tõendusmaterjal on vajalikud, et analüüsida „kava” WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu I lisa punkti j seisukohast, peab komisjon järelduste tegemisel tuginema dokumenteeritud kättesaadavale teabele.

(244)

Komisjon märgib sissejuhatuseks, et vastavalt Sinosure põhikirja artiklile 11 tegutseb äriühing nullkasumiga. Teisisõnu ei püüa Sinosure põhikirja kohaselt kasumit suurendada, vaid tema eesmärk on saavutada nullkasum kooskõlas oma ülesandega olla ainus ametlik ekspordikrediidi kindlustuse andja Hiina RVs. Nagu eespool selgitatud, nähtub toimikus olevatest dokumentidest, et õigusliku ja poliitilise keskkonna tõttu, milles Sinosure tegutseb, peab äriühing oma avaliku poliitika mandaadi täitmiseks rakendama valitsuse poliitikat ja kavasid. Kuuludes valitud tootmisharude ja ettevõtete hulka, mida riik konkreetselt toetab, on eksportivatel tootjatel olnud täielik juurdepääs ekspordikrediidi kindlustusele, mida Sinosure pakub soodustariifiga isegi pärast 2009. aasta ülemaailmset kriisi ja olukorras, kus fotoelektrisektor on kogenud enneolematut madalseisu, sealhulgas uurimisperioodi ajal. Seetõttu pakub Sinosure fotoelektrisektorile piiramatut kindlustuskaitset ja tema pakutavad erakordselt madalad kindlustusmaksed ei kajasta selles sektoris ekspordi kindlustamisega kaasnevat tegelikku riski. Juba ainuüksi nende dokumentaalsete tõendite põhjal võib järeldada, et ei saa välistada, et Sinosure kindlustustariifid on tema pikaajaliste tegevuskulude katmiseks tõenäoliselt ebapiisavad, ja tegelikult on tõenäoline, et need ei kata tegevuskulusid.

(245)

Sinosure koostöösoovimatuse tõttu võttis komisjon arvesse isegi täiendavaid asjaolusid, mis toetavad seda järeldust. Isegi avalikult kättesaadavad tõendid näitavad selgelt, et tegelikult tegutseb Sinosure pikaajalise kahjumiga (77). Komisjon analüüsis ka asjaomaseid kasumiaruande andmeid Sinosure 2006.–2011. majandusaasta aruannetes, mille Sinosure esitas küsimustikule antud vastuses esitatud kasumi põhjendamiseks. Need andmed näitavad Sinosure kombineeritud kindlustustegevuse märkimisväärset pikaajalist tegevuskahjumit, millest on maha arvatud investeeringutulu ja muud tulud. Täpsemalt maksti ajavahemikus 2006–2011 (ainus erand oli 2010. aasta) igal aastal nõudeid välja summas, mis juba (peaaegu) võrdus Sinosure kogutud kindlustusmaksete netosummaga või ületas seda (tublisti). Kui netokindlustusmaksetest maha arvata ka tegevuskulud ja komisjonitasud, on tulemuseks veelgi suurem kahjum. Andmed näitavad, et hoolimata 2010. aastal teenitud tagasihoidlikust kasumist oli kogu perioodi kahjum märkimisväärne. Majandusaasta aruannetest nähtub, et Sinosure üldise tulu moodustavad suures osas investeeringutulu ja muud tulud, mis ei ole ekspordikrediidi kindlustuskava elujõulisuse hindamisel asjakohased. Kuna lühiajaline ekspordikrediidi kindlustus moodustab suure osa Sinosure äritegevusest, järeldatakse vastupidiste tõendite puudumisel, et Sinosure kandis ekspordikrediidi kindlustuskavaga seoses suurt pikaajalist kahjumit.

Võttes arvesse, et Sinosure ekspordikrediidi kindlustuskava on kahjumis, võrreldakse kasu olemasolu kindlaksmääramiseks eksportivate tootjate makstud kindlustusmakseid turul pakutavate kindlustusmaksetega. Sinosure on ainus ametlik ekspordikrediidi kindlustuse andja ja kontrollib seega täielikult siseturgu. Kuna selliste instrumentide kommertsvõrdlusalused Hiina RVs puuduvad ja võttes arvesse, et valitsuse sekkumine moonutab Hiina RV finantsturgu, on asjakohane kasutada väljastpoolt Hiina RVd pärit võrdlusalust, st tavapärases turuolukorras makstavaid kindlustusmakseid. Sel põhjusel, nagu allpool subsiidiumi summa arvutamist käsitlevas punktis kirjeldatakse, on kindlustusmaksed turutariifidest madalamad ja seega saadakse kasu.

(246)

Eelnimetatud subsiidiumid sõltuvad eksporditegevusest algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, sest ekspordi puudumisel neid ei saa. Lisaks on need ka konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest neid antakse vaid teatavatele ettevõtetele. Fotoelektrilised elemendid ja moodulid on 2006. aasta kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate toodete kataloogis sõnaselgelt loetletud — see on 2004. aasta teatises sätestatud sooduskohtlemise tingimus. Lisaks on üks Sinosure peamisi eesmärke rakendada riiklikku poliitikat ja kavasid, sealhulgas fotoelektrisektori 12. viisaastakukava. Kavast 840 ja kavast 421 sai väheste teiste neis kavades väljavalitud sektorite hulgas kasu ka fotoelektrisektor (vt põhjendused 232 ja 233). Fotoelektrisektorit käsitatakse ka soodustatud sektorina vastavalt otsusele nr 40 ja teistele planeerimisdokumentidele ja seadustele (vt põhjendused 207 ja 208). Samuti kuulub see tootmisharu „strateegiliste ja kujunemisjärgus tootmisharude” kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse paljusid soodustusi vastavalt valitsuse poliitikale (vt põhjendus 102). Enamikul eksportivatest tootjatest on ka kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte ametlik staatus, mis annab neile valitsuse sooduskohtlemise poliitika tõttu hulga eeliseid.

(247)

Seetõttu on ilmne, et Sinosure või kindlustusmakseid osaliselt tagastavate kohalike asutuste pakutavad soodustused ei ole kättesaadavad kõigile tootmissektoritele ja ettevõtetele, vaid ainult sellistele, mis on valitsuse asjaomase poliitika ja selle aluseks olevate dokumentidega täielikult kooskõlas. Komisjon leiab, et soodustused, mida Sinosure ja/või kohalikud asutused vaatlusaluse toote tootjatele võimaldavad, on konkreetsed algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses. Kasu on konkreetne ka seetõttu, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et subsideerimisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest vastavalt algmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

f)   Kokkuvõte

(248)

Uurimine näitas, et kuus valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni said uurimisperioodil Sinosure pakutavast ekspordikrediidi kindlustusest kasu.

(249)

Sinosure poolt fotoelektrisektorile ekspordikrediidi kindlustuse pakkumist tuleb käsitada subsiidiumina ulatuses, milles kindlustusmaksed on turutariifidest madalamad.

(250)

Seda subsiidiumi tuleks käsitada tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

g)   Subsiidiumi summa arvutamine

(251)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Kasu suurus arvutatakse sarnaselt laenutagatistest saadava kasuga. Algmääruse artikli 6 punkti c kohaselt on saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: kindlustusmakse, mida äriühing maksab Sinosurele lühiajalise kindlustuse eest, ning kindlustusmakse, mis tal tuleks maksta võrreldava ekspordikrediidi kindlustuse eest, mida ta võiks turul reaalselt saada.

(252)

Kuna Sinosure pakutav lühiajaline ekspordikrediidi kindlustus tuleneb valitsuse poliitilistest eesmärkidest ja Sinosure on ainsa ametliku ekspordikrediidi agentuurina siseturul monopoolses seisundis, tuletati sobiv turupõhine võrdlusalus allpool kirjeldatud meetodil. Hiina RV valitsuse ja Sinosure koostöösoovimatuse tõttu tugines komisjon fotoelektriliste seadmete tootjatele pakutava kindlustuse asjakohase turupõhise kindlustusmakse kindlakstegemisel kättesaadavatele faktidele.

(253)

Komisjon leiab, et sobivaim võrdlusalus, mille kohta on teave vabalt olemas, on kindlustustariifid, mida kohaldab Export-Import Bank of the United States (edaspidi „Ex-Im pank”). Avalikult kättesaadava teabe (78) kohaselt on Ex-Im pank Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse ametlik ekspordikrediidi agentuur ja ta on isemajandav. Ex-Im pank tegeleb ekspordikrediidi kindlustuse pakkumisega ja muu tegevusega, näiteks käibekapitali tagatiste ja laenutagatiste pakkumisega (ostjate rahastamine). Tema eesmärk on rahvusvahelistele ostjatele suunatud Ameerika Ühendriikide ekspordi toetamise kaudu luua Ameerika Ühendriikides töökohti ja toetada nende loomist. Ex-Im pank tegutseb valitsusasutusena, mida juhib Ameerika Ühendriikide Kongress. Seega on sel pangal Sinosurega palju sarnaseid jooni ja teda saab pidada sobivaks võrdlusasutuseks.

(254)

Võrdlusalusena kasutatav kindlustusmakse arvutati tegelike tasude alusel, mida võetakse OECD riikidesse eksportimisel kogukäibe kindlustuslepingu eest, mis tagab 90 % kindlustuskaitse ja mille kestus on 120 päeva. Tegelik kindlustusmakse on välismaiste ostjate jaoks arvutatud kindlustusmakse mediaanväärtus, kusjuures need ostjad on liigitatud viide eri kategooriasse olenevalt nende maksejõust ja kohustuste täitmata jätmise riskist. See on kõige täpsem olemasolev võrdlusalus, mille alusel saab arvutada kindlustusmakse, mida vaatlusaluse toote tootjad peaksid turul maksma.

(255)

Kasu suurus arvutati Hiina RV valitsuse esitatud teabe alusel ja see on seotud summadega, mida katab Sinosure ekspordikrediidi kindlustus, ning tasudega, mida uurimisperioodil sellise kindlustuse eest maksti. Teavet, mille koostööd tegevad äriühingud Sinosure kohta andsid, ei kasutatud, sest Hiina RV valitsuse esitatud teave oli selgelt täielikum (näiteks ei esitanud kõik äriühingud teavet Sinosure kindlustuslepingute kohta ei küsimustikule vastates ega ka kohapealse kontrolli käigus).

(256)

Kindlustusmaksete kohalike asutuste poolt osalisest tagastamisest saadava kasu arvutamisel loeti see võrdseks valimisse kaasatud äriühingutele uurimisperioodil tagastatud summade ja makstud toetustega.

(257)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine:

Ekspordigarantiid ja -kindlustus

Äriühing/kontsern

Subsiidiumimäär

Wuxi Suntech Power Co. Ltd ja seotud äriühingud

0,58 %

Yingli Green Energy Holding Company ja seotud äriühingud

0,95 %

Changzhou Trina Solar Energy Co. Ltd Solar Group ja seotud äriühingud

0,71 %

JingAo Group ja seotud äriühingud

0,50 %

Jiangxi LDK Solar Hi-tech Co. Ltd ja seotud äriühingud

0,39 %

Delsolar (Wujiang) Ltd ja seotud äriühingud

0,00 %

Renesola Zhejiang Ltd

Renesola Jiangsu Ltd

0,63 %

Jinko Solar Co. Ltd ja seotud äriühingud

0,00 %

3.4.1.5.   Kasu maksuvabadele valdusettevõtjatele juurdepääsu lubamisest ja valitsusepoolsest laenude tagasimaksmisest

(258)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud kõnealuse kava raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

3.4.2.   Toetuskavad

3.4.2.1.   Eksporttoodete teadus- ja arendustegevuse fond

(259)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud kõnealuse kava raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

3.4.2.2.   Subsiidiumid märkide „Tuntud kaubamärgid” ja „Maailma kõige edukamad Hiina kaubamärgid” arendamiseks

(260)

Komisjon leidis, et osa valimisse kaasatud eksportivaid tootjaid said uurimisperioodil nende kavade raames toetusi. Kuna aga summad olid väikesed ja nende mõju subsiidiumimarginaalile tähtsusetu, ei pidanud komisjon vajalikuks nende kavade tasakaalustatavust analüüsida.

3.4.2.3.   Guangdongi provintsi tööstuse välismaale laienemise vahendid

(261)

Uurimine kinnitas, et valimisse kaasatud äriühingud kõnealuse kava raames uurimisperioodi jooksul kasu ei saanud.

3.4.2.4.   Näidiskava „Golden Sun”

a)   Sissejuhatus

(262)

Kaebuse esitaja väitis, et vaatlusaluse toote tootjad said subsiidiume Hiina RV valitsuse poolt 2009. aasta juulis algatatud näidiskava „Golden Sun” raames. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et valimisse kaasatud eksportijatest neli olid saanud selle kava alusel vaatlusaluse toote jaoks otsest subsiidiumi. Lisaks ilmnes tõenditest, et üks valimisse kaasatud eksportija oli valitud vaatlusaluse toote tarnijaks ja ta andis 2011. aastal projekti teostajate (s.o äriühingud, mis toodavad fotoelektrisüsteemide abil toodetud elektrit ja müüvad seda) kogu tootmisvõimsusest 70 %. Kaebus sisaldas ka teavet, mis näitas, et kava „Golden Sun” raames eraldatud vahendeid ei jaotatud projekti teostajatele läbipaistvalt ja konkurentsipõhiselt.

b)   Koostöösoovimatus ja kättesaadavate faktide kasutamine

(263)

Nagu põhjendustes 104 ja 105 täpsemalt märgitud, nõudis komisjon küsimustikus, puudustele viitavas kirjas ning Hiina RV valitsuse juures läbiviidud kohapealse kontrollkäigu ajal näidiskava „Golden Sun” kohta teavet, mida Hiina RV valitsus ei esitanud.

(264)

Küsimustikus ja puudustele viitavas kirjas küsitud teabe kohta kinnitas Hiina RV valitsus järjekindlalt, et see toetuskava ei ole ette nähtud vaatlusaluse toote tootjatele. Seepärast jättis Hiina RV valitsus vastamata mitmele küsimusele kava ja eeliste kohta, mida see andis vaatlusaluse toote tootjatele, märkides vastuseks „ei kohaldata”. Samuti ei esitanud Hiina RV valitsus kõiki küsimustikus nõutud asjaomaseid seadusi, määrusi, haldussuuniseid ja muid õigusakte ning esitas vaid peamise õigusliku aluse.

(265)

Näidiskava „Golden Sun” käsitleva kontrollkohtumise alguses palus komisjon Hiina RV valitsusel esitada kõik juba esitatud peamise õigusliku aluse lisad ja küsis, kas Hiina RV valitsus kavatseb esitada täiendavaid ametlikke dokumente kava kohta. Hiina RV valitsus esitas nõutud lisad, kuid vastas, et ta ei kavatse täiendavaid dokumente esitada. Seejärel näitas komisjon Hiina RV valitsusele rahandusministeeriumi koostatud ja koostööd tegevate eksportijate esitatud eelarvedokumenti, mis käsitles tegelikult rahastatud projekte ja kava raames makstud vastavaid summasid (rahandusministeeriumi dokument nr 965 (2010), 2. detsember 2010). Selle dokumendi lisadest ilmneb, et üks valimisse kaasatud eksportija sai kava „Golden Sun” raames oma projektide jaoks märkimisväärselt palju vahendeid ja tarnis ka mitme kava „Golden Sun” alusel rahastatud projekti jaoks abikõlblikke seadmeid. Kontrollimisel osalevad rahandusministeeriumi esindajad olid näidatud dokumendist teadlikud ja komisjon palus neil esitada sarnased eelarvedokumendid, mille rahandusministeerium oli koostanud kava „Golden Sun” rakendamise aastateks. Kuigi rahandusministeeriumi esindajad põhimõtteliselt nõustusid komisjonile neid dokumente esitama, nad seda siiski ei teinud.

(266)

Samuti näitas komisjon kaubandusministeeriumile ühe provintsi kohaliku rahandusosakonna koostatud ja ühe koostööd tegeva eksportija esitatud eelarvedokumente, mis käsitlesid kava „Golden Sun”, ning palus Hiina RV valitsusel esitada kava kohta sarnased asjaomased dokumendid (st provintsi või omavalitsusüksuse väljaantud dokumendid). Hiina RV valitsus vastas, et tal selliseid dokumente ei ole, sest need puudutavad provintse ja/või omavalitsusüksusi, ja seega ei saa ta neid esitada.

(267)

Hiina RV valitsus kinnitas 3. juuni 2013. aasta kirjas oma seisukohta, et kava „Golden Sun” ei ole ette nähtud vaatlusaluse toote tootjatele, ja selgitas, et kuigi kõnealused tootjad võisid kava raames toetust saada, said nad seda projekte teostavate elektrijaamade käitajatena, mitte päikesepaneelide tootjatena, sest kava raames subsideeriti ainult projekti teostajaid. Kirjas väidetakse ka, et komisjon küsis ainult kolme konkreetselt nimetatud dokumenti, mille Hiina RV valitsus ka esitas. See on vale, sest tegelikult küsis komisjon kontrolli käigus konkreetseid eelarvedokumente, mille olid koostanud rahandusministeerium (ja mis on sõnaselgelt nimetatud komisjoni 23. mai 2013. aasta kirjas) ja eksportivate tootjate asukoha kohalikud osakonnad (viidates eksportivate tootjate esitatud konkreetsetele dokumentidele), kuid Hiina RV valitsus otsustas neid mitte esitada.

(268)

Samuti küsis komisjon konkreetset teavet väljamaksete kohta, mis tehti kava „Golden Sun” alusel ühele valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportijale, kes oli vaatlusalust toodet eksportinud ja saanud valitsuselt otse vahendeid. Hiina RV valitsus ei suutnud taas olukorda selgitada ega esitanud kontrollkäigu jooksul mingeid andmeid, vaid lihtsalt võttis ühendust äriühingu õigusnõustajaga, kes väidetavalt selgitas, et olukord oli komisjoni ametnikega kontrollkäigu ajal selgeks räägitud, mis ei vastanud päriselt tõele. Olukorda selgitatakse täpsemalt põhjendustes 276–278. Nagu põhjendustes 275–278 täpsemalt kirjeldatakse, leiti uurimisel, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said tõepoolest kava „Golden Sun” raames toetusi, sealhulgas konkreetselt vaatlusaluse toote tarnimise eest. Hiina RV valitsuse seisukoht, et kava raames vaatlusaluse toote tootmist ei toetata, on kontrolli käigus kontrollitud kaalukate tõendite ja faktidega vaieldamatult vastuolus.

(269)

Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu ei saanud komisjon kontrollida mitut kavaga „Golden Sun” ja selle raames vaatlusaluse toote tootjatele antud tegelike eelistega seotud tähtsat asjaolu. Lisaks jättis Hiina RV valitsus esitamata kõik nõutud asjaomased dokumendid, nimelt rahandusministeeriumi poolt kava „Golden Sun” rakendamise aastateks koostatud eelarvedokumendid, mis käsitlevad kava alusel tehtud eraldisi. Seepärast põhineb osa uurimise tulemusel tehtud järeldusi dokumenteeritud kättesaadaval teabel kooskõlas algmääruse artikliga 28.

c)   Õiguslik alus

(270)

Peamine õiguslik alus on rahandusministeeriumi, teadusministeeriumi ja riikliku energianõukogu 16. juuli 2009. aasta teatis näidiskava „Golden Sun” rakendamise kohta ja sellele lisatud dokument „Näidiskava” Golden Sun „ajutised meetmed rahalise abi vahendite haldamiseks” (toimik CaiJian nr 397 (2009)), näidiskava „Golden Sun” ülesannete edukat rakendamist käsitlev ringkiri (toimik nr 718 (2009)), 2010. aasta näidiskava „Golden Sun” edukat täitmist käsitlev ringkiri (toimik nr 622 (2010)), rahandusministeeriumi 2. detsembri 2010. aasta ringkiri, mis käsitleb 2010. aasta näidiskava „Golden Sun” ehituskulude subsiidiumieelarve indekseid käsitlevaid suuniseid (toimik nr 965 (2010)), Hebei rahandusosakonna 1. septembri 2011. aasta ringkiri, mis käsitleb 2011. aasta kavale „Golden Sun” eraldatud rahalise subsiidiumi eelarve-eesmärgi jaotamist (JCJ toimik nr 336), Hengshui kohaliku omavalitsuse rahandusosakonna 8. novembri 2011. aasta ringkiri, mis käsitleb 2011. aasta kavale „Golden Sun” eraldatud rahalise subsiidiumi eelarve-eesmärgi jaotamist (HCJ toimik nr 135).

d)   Uurimise tulemused

(271)

Kava „Golden Sun” algatati 2009. aastal, et toetada tehnika edusamme ja killustunud fotoelektrisektori järkjärgulist arengut. Kesktasandil vastutavad kava eest rahandusministeerium, teadusministeerium ja riiklik energianõukogu. Kava „Golden Sun” rakendamist käsitlevas teatises on loetletud mitu kriteeriumit, mis peavad olema kava raames toetuse saamiseks täidetud, sealhulgas: a) ettevõte peab olema nimetatud näidisprojekti „Golden Sun” kohalikus rakenduskavas, b) ettevõtte installeeritud võimsus peab olema vähemalt 300 kWh, c) ettevõtte ehitusaeg ei tohi olla üle ühe aasta ja tegevusaeg ei tohi olla alla 20 aasta, d) fotoelektrisektori projektide omanikel peab olema vara kokku vähemalt 100 miljonit renminbi ja kapitali vähemalt 30 % investeerimiskuludest, e) fotoelektriliste seadmete abil elektri tootmise integreeritud süsteemi ja põhiseadmete tootjad tuleb valida hankemenetlusega. Kuni 50 % abikõlblike projektide investeeringute kogukuludest kaetakse riigieelarvest ja seda piirmäära võidakse suurendada 70 %-ni projektide puhul, mille asukoht on ääremaal, kus puudub väljakujunenud elektrivõrk.

(272)

Menetluse kohta tuleb märkida, et kava raames vahendeid saada soovivad ettevõtted peavad esitama asjaomasele valitsusasutusele taotluse ja täiendavad dokumendid. Kava eest vastutavad provintside rahandus-, tehnoloogia- ja energiaosakonnad esitavad kokkuvõtliku aruande rahandusministeeriumile, teadusministeeriumile ja riiklikule energianõukogule, kes vastutavad provintside projektide tehniliste kavade, ehitustingimuste, rahastamise ja muude aspektide läbivaatamise eest. Pärast valitsuse lõplikku heakskiitu eraldab rahandusministeerium vahendid otse projekti omanikule ning säilitab asjaomased kinnitavad ja väljamakseid tõendavad dokumendid.

(273)

Tegelikult esitavad projekti teostajad valitsusele rahastamistaotluse pärast abikõlblike fotoelektriseadmete (st vaatlusaluse toote) tarnija(te)ga lepingu sõlmimist. Asjaomaste õigusaktide kohaselt valitakse need abikõlblike fotoelektriseadmete tarnijad pakkumismenetluse kaudu. Hiina RV valitsus ei ole siiski selgitanud, kuidas ta kasutab oma kaalutlusõigust projekti teostajate valimisel näidiskava „Golden Sun” kohalike rakenduskavade jaoks ja kuidas need projekti teostajad omakorda valivad abikõlblike fotoelektriseadmete tarnija. Hiina RV valitsus ja huvitatud isikuid ei ole tõendanud, et valikuprotsess on avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, sest nad ei esitanud asjaomaseid dokumente. Välismaiste fotoelektriseadmete ostmise kohta puudub igasugune viide. Märkimisväärse osa abikõlblikest fotoelektriseadmetest on tootnud üks valimisse kaasatud koostööd tegev tootja. Seepärast järeldavad institutsioonid kättesaadavate faktide põhjal, et kava „Golden Sun” on kasutatud selleks, et luua kunstlik nõudlus vaatlusalust toodet tootvate väljavalitud Hiina tootjate toodete järele. Kui valitsus peab projekti abikõlblikuks, peaks ta eraldama rahalised vahendid.

(274)

Kava „Golden Sun” raames makstakse subsiidiumi algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses Hiina RV valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(275)

Uurimisel leiti eelkõige, et mitu valimisse kaasatud koostööd tegevad tootjat said kava „Golden Sun” alusel otsetoetust päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks oma territooriumile. Valimisse kaasatud koostööd tegevatele tootjatele makstavad toetused, mis katavad osaliselt neil muidu tekivad kulud, on seega otseselt seotud vaatlusaluse tootega.

(276)

Lisaks leiti uurimisel see, et valimisse kaasatud koostööd tegevad tootjad on saanud kava alusel toetust ka vaatlusaluse toote tarnimiseks sõltumatutele projekti teostajatele. Eelkõige tehti kohapealse uurimise ajal kindlaks, et Hiina RV valitsus on teinud ühele valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportijale otse märkimisväärse ühekordse summeeritud väljamakse kõigi 40 projekti eest, mida rahastatakse kava „Golden Sun” raames ja mille jaoks ta tarnis vaatlusalust toodet. Valimisse kaasatud koostööd tegev eksportiv tootja ei olnud küsimustikule antud vastuses sellist summat märkinud. Rahandusministeeriumi 2010. aasta ringkirjast nähtus, et see koostööd tegev eksportija valiti tarnima vaatlusalust toodet mitmele sõltumatule projekti teostajale, kelle hulgas oli nii eraõiguslikke kui ka avaliku sektori üksusi. Komisjon püüdis saada selle valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportivale tootjale tehtud otsemakse kohta Hiina RV valitsuselt teavet, sest 2009. aasta teatises nimetatud kava „Golden Sun” ajutise meetme artiklis 13 on konkreetselt sätestatud, et toetust makstakse otse projekti teostajale (st mitte fotoelektriseadmete tarnijale), ja kontrollimise käigus kinnitas Hiina RV valitsus seda sõnaselgelt. Nagu eespool märgitud, ei suutnud Hiina RV valitsus kontrollkäigu ajal selgitada, miks valimisse kaasatud koostööd tegev eksportija oli saanud otsetoetust. Oma 3. juuni 2013. aasta kirjas Hiina RV valitsus lihtsalt eirab seda asjaolu ja esitab märkusi vaid ühe projekti kohta 40st, öeldes lihtsalt, et projekti teostaja ja valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja vahel oli sõlmitud finantskokkulepe, sest projekti teostajal ei olnud piisavalt raha valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportivale tootjale maksmiseks ja seepärast leppisid nad kokku, et subsiidium makstakse otse valimisse kaasatud koostööd tegevale eksportivale tootjale. Kuna see põhjendusteta ja väga napisõnaline selgitus puudutas ainult ühte rahandusministeeriumi dokumendis nimetatud 40 projektist, millega valimisse kaasatud koostööd tegev eksportija oli seotud, ei piisa sellest komisjonile olukorra selgitamiseks.

(277)

Valimisse kaasatud koostööd tegev eksportija püüdis 24. juuni 2013. aasta kirjas õigustada, et asjaomase 40 projekti eest tehtud otsemaksest ei teatatud, sest see kujutab endast „kasutaja” subsiidiumi, mida makstakse projekti teostajale, mitte tarnijale. Eksportija kinnitas, et talle tehti summeeritud otsemakse seoses tarnetega rahandusministeeriumi ringkirjas nimetatud 40 projekti raames, ning lisas, et valitsus võib kanda vahendid üle otse tarnijale ja seda tehakse selle tagamiseks, et toetust kasutatakse ainult heakskiidetud fotoelektrisüsteemide jaoks, ning kontrolli hõlbustamiseks. Eksportija keskendus oma vastuses paraku ühele projektile, mille kohta on kohapeal dokumente kogutud, ja ignoreeris ülejäänud 39 projekti, mille jaoks ta sai kava „Golden Sun” alusel otsetoetust. Kuigi eksportija tõendas, et selle konkreetse projekti jaoks ettenähtud vahendid on raamatupidamisarvestuses kajastatud nõudena, mitte valitsuse toetuse ettemaksena, ei ole selle projekti või teiste projektide tegeliku