22.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 313/4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1180/2013,

19. november 2013,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, millega reguleeritakse juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandus-nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruannet ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud mis tahes nõuandeid.

(2)

Nõukogu on kohustatud vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ja vajaduse korral ka teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude puhul kalandustegevuse suhteline stabiilsus, võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada kättesaadavate teadusnõuannete põhjal ja arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(4)

Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid kavu, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks kehtestada Läänemere tursavarude püügipiirangud ja püügikoormuse piirangud kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1098/2007 (2) (edaspidi „Läänemere tursavarude majandamise kava”) sätestatud eeskirjadega.

(5)

Arvestades teadusnõuandeid, saab Läänemere tursavarude suhtes kohaldatava püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude haldamise kava eesmärkide saavutamist ja põhjustamata kalastussuremuse suurenemist. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormust tõhusamalt korraldada, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetuse korral kiiret reageerimist. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale laevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle sätetele, mis käsitlevad püügi ja püügikoormuse registreerimist ning teavet kalapüügivõimaluste ammendumise andmete kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(7)	Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (4) kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(8)	Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline avada käesoleva määrusega hõlmatud püügipiirkonnad alates 1. jaanuarist 2014. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel kala püüdvate liidu laevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad”– nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 (5) I lisas täpsustatud geograafilised piirkonnad;

b) „Läänemeri”– ICESi alarajoonid 22–32;

c) „liidu laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

d) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda lubatav kogus;

e) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa TACist;

f) „sadamast äraoleku päev”– mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

TAC ja selle eraldamine

TAC, kvoodid ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

Artikkel 5

Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)	määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist.

2. Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku TACi, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist TACi.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügi piirnorm, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult juhul, kui saagi ja kaaspüügi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 7

Püügikoormuse piirangud

1. Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

2. Lõikes 1 osutatud piiranguid kohaldatakse ka ICESi alarajoonide 27 ja 28.2 suhtes, välja arvatud juhul, kui komisjon on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 2 otsustanud jätta need alarajoonid kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis b, artikli 8 lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 13 sätestatud piirangute kohaldamisalast välja.

3. Lõikes 1 osutatud piiranguid ei kohaldata ICESi alarajooni 28.1 suhtes, välja arvatud juhul, kui komisjon on otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 4, et määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punktis b ning artikli 8 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid kohaldatakse kõnealuse alarajooni suhtes.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalaliikide koode.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

(2) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97 (ELT L 248, 22.9.2007, lk 1).

(3) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(4) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(5) Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

I LISA

LIIDU LAEVADE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS KEHTIB LUBATUD KOGUPÜÜK KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning vajaduse korral TACi ja kvootide haldamisega seotud tingimused.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Clupea harengus	HER	Räim
Gadus morhua	COD	Tursk
Pleuronectes platessa	PLE	Atlandi merilest
Salmo salar	SAL	Lõhe
Sprattus sprattus	SPR	Kilu

Liik

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

Alarajoonid 30–31

HER/3D30., HER/3D31.

Soome

112 977

Analüütiline TAC

Rootsi

24 823

Liit

137 800

TAC

137 800

Liik

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

Alarajoonid 22–24

HER/3B23., HER/3C22., HER/3D24.

Taani

2 769

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

10 900

Soome

Poola

2 570

Rootsi

3 514

Liit

19 754

TAC

19 754

Liik

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 ELi veed

HER/3D25., HER/3D26., HER/3D27., HER/3D28.2, HER/3D29., HER/3D32.

Taani

2 480

Analüütiline TAC

Saksamaa

658

Eesti

12 664

Soome

24 721

Läti

3 125

Leedu

3 291

Poola

28 085

Rootsi

37 701

Liit

112 725

TAC

Ei kohaldata

Liik

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond

Alarajoon 28.1

HER/03D.RG

Eesti

14 186

Analüütiline TAC

Läti

16 534

Liit

30 720

TAC

30 720

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Alarajoonide 25–32 liidu veed

COD/3D25., COD/3D26., COD/3D27., COD/3D28., COD/3D29., COD/3D30., COD/3D31., COD/3D32.

Taani

15 147

Analüütiline TAC

Saksamaa

6 025

Eesti

1 476

Soome

1 159

Läti

5 632

Leedu

3 710

Poola

17 440

Rootsi

15 345

Liit

65 934

TAC

Ei kohaldata

Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

Alarajoonid 22–24

COD/3B23., COD/3C22., COD/3D24.

Taani

7 436

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

3 636

Eesti

165

Soome

146

Läti

615

Leedu

399

Poola

1 990

Rootsi

2 650

Liit

17 037

TAC

17 037

Liik

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

Alarajoonide 22–32 liidu veed

PLE/3B23., PLE/3C22., PLE/3D24., PLE/3D25., PLE/3D26., PLE/3D27., PLE/3D28., PLE/3D29., PLE/3D30., PLE/3D31., PLE/3D32.

Taani

2 443

Ennetuslik TAC

Saksamaa

271

Poola

511

Rootsi

184

Liit

3 409

TAC

3 409

Liik

Lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond

Alarajoonide 22–31 liidu veed

SAL/3B23., SAL/3C22., SAL/3D24., SAL/3D25., SAL/3D26., SAL/3D27., SAL/3D28., SAL/3D29., SAL/3D30., SAL/3D31.

Taani

22 087 (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

2 457 (1)

Eesti

2 245 (1)

Soome

27 541 (1)

Läti

14 049 (1)

Leedu

1 651 (1)

Poola

6 700 (1)

Rootsi

29 857 (1)

Liit

106 587 (1)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond

Alarajooni 32 liidu veed

SAL/3D32.

Eesti

1 344 (2)

Ennetuslik TAC

Soome

11 762 (2)

Liit

13 106 (2)

TAC

Ei kohaldata

Liik

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

Alarajoonide 22–32 liidu veed

SPR/3B23., SPR/3C22., SPR/3D24., SPR/3D25., SPR/3D26., SPR/3D27., SPR/3D28., SPR/3D29., SPR/3D30., SPR/3D31., SPR/3D32.

Taani

23 672 (3)

Analüütiline TAC

Saksamaa

14 997 (3)

Eesti

27 489 (3)

Soome

12 392 (3)

Läti

33 200 (3)

Leedu

12 010 (3)

Poola

70 456 (3)

Rootsi

45 763 (3)

Liit

239 979

TAC

Ei kohaldata

(1) Väljendatakse isendite arvuna.

(2) Väljendatakse isendite arvuna.

(3) Vähemalt 92 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Räime kaaspüüki tuleb arvestada kvoodi ülejäänud 8 % alusel (HER/*3BCDC).

II LISA

PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel, mis püüavad kala traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, nakkevõrkude, põhja kinnitatud võrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, on õigus kuni:

a)	147 sadamast äraoleku päevale ICESi alarajoonides 22–24, välja arvatud ajavahemikul 1.–30. aprill, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a, ning

b)	146 sadamast äraoleku päevale ICESi alarajoonides 25–28, välja arvatud ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti b.

2.	Aasta jooksul sadamast äraoleku päevade maksimumarv, mil laev võib viibida kahes punkti 1 alapunktides a ja b osutatud piirkonnas, püüdes kala punktis 1 osutatud püügivahendiga, ei või olla suurem kui ühele neist kahest piirkonnast eraldatud sadamast äraoleku päevade maksimumarv.

Erandina punktidest 1 ja 2 ning kui see on vajalik kalapüügivõimaluste tõhusaks haldamiseks, võivad liikmesriigid eraldada nende lipu all sõitvatele laevadele sadamast äraoleku lisapäevi, eeldusel et sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära nende lipu all sõitvatelt teistelt laevadelt samas piirkonnas, kus kehtib koormusepiirang ning kus püügivõimsus kilovattides iga doonorlaeva puhul on suurem kui asjaomase päevi juurde saava laeva püügivõimsus või sellega võrdne. Päevi juurde saavate laevade koguarv ei tohi ületada 15 % kõikidest asjaomase liikmesriigi laevadest, millele on osutatud punktis 1.

22.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 313/13

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1181/2013,

19. november 2013,

millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määr 2013. kalendriaastaks ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 964/2013

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 25. märtsil 2013 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 (1) sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2013. kalendriaastaks. Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu ei olnud kõnealust kohandamist kindlaks määranud 30. juuniks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikes 2, kehtestas komisjon kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikli 18 lõikega 4 selle määra ise rakendusmäärusega (EL) nr 964/2013 (3).

(2)

Otsetoetusi ja turuga seotud kulusid käsitlevad ajakohastatud prognoosid, mille komisjon esitas 2014. aasta eelarveprojekti kirjalikus muutmisettepanekus nr 2, osutavad, et finantsdistsipliini summat, mida võeti arvesse 2014. aasta eelarveprojekti puhul, on vaja kohandada. Kõnealuse kirjaliku muutmisettepaneku koostamisel on arvesse võetud finantsdistsipliini 902,9 miljoni euro suurust summat, sealhulgas põllumajandussektori kriisireservi summat.

(3)	16. oktoobril 2013 võttis komisjon vastu nõukogu määruse ettepaneku uue otsetoetuste kohandamise määra kehtestamiseks 2013. kalendriaastaks määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 18 lõigete 4 ja 5 alusel.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 18 lõike 4 kohaselt on komisjonil õigus need kohandused kindlaks määrata ning komisjon kasutas seda rakendusmääruse (EL) nr 964/2013 alusena.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 18 lõikes 5 sätestatakse, et nõukogu võib tema käsutuses oleva uue teabe alusel hiljemalt 1. detsembril seda otsemaksete kohandamise määra vähendada. Ent võttes arvesse Euroopa Kohtu 6. mai 2008. aasta otsust kohtuasjas C-133/06, (4) ei saa nimetatud tuletatud õiguslikku alust enam seaduslikult kasutada.

(6)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel võtab nõukogu vastu meetmed toetuste kehtestamise kohta. Seetõttu tuleks finantsdistsipliini raames abitaotluse alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste kohandamise määrad kehtestada sellest õiguslikust alusest lähtuvalt.

(7)

Reeglina makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise abitaotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Liikmesriikidel on siiski võimalus maksta põllumajandustootjatele ilma ajaliste piiranguteta teatavas ulatuses toetust ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha hilisemal eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamise määra kohaldada selliste maksete puhul, mille jaoks esitati abitaotlused kalendriaastatel, mis ei ühti finantsdistsipliini kohaldamise aastatega. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamise määra tuleks kohaldada üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on abitaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal maksed põllumajandustootjatele tehti.

(8)

Ühise põllumajanduspoliitika reformi käsitlevas 26. juuni 2013. aasta poliitilises kokkuleppes otsustati, et finantsdistsipliini kohaldatakse 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes. Lisaks lepiti kokku, et eelarveaasta lõpus kasutamata assigneeringud (kui neid on) makstakse põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, tagasi järgmisel aastal. Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane kehtestada aastate lõikes sama künnis. Selleks et tagada tulevikuks kokkulepitu kohaldamise järjepidevus, tuleks finantsdistsipliini samamoodi kohaldada 2013. kalendriaasta suhtes; seepärast on asjakohane ette näha kohandamise määra kohaldamine üksnes üle 2 000 euro suuruste summade suhtes.

(9)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikega 3 on ette nähtud, et seoses kõnealuse määruse artiklis 121 sätestatud juurdekasvukava kohaldamisega kõigi kõnealuse määruse artikli 2 punkti g kohastes uutes liikmesriikides makstavate otsetoetuste suhtes ei tuleks finantsdistsipliini kohaldada uutele liikmesriikidele kuni selle kalendriaasta alguseni, mil uute liikmesriikide suhtes kohaldatav otsetoetuste tase on vähemalt võrdne teistes liikmesriikides kehtivaga. Kuna 2013. kalendriaastal kohaldatakse Bulgaarias ja Rumeenias otsetoetuste suhtes jätkuvalt juurdekasvukava, ei tohiks käesoleva määrusega kindlaksmääratavat kohandamise määra kohaldada kõnealuste riikide põllumajandustootjatele tehtavate maksete suhtes.

(10)	Määrust (EÜ) nr 73/2009 muudeti Horvaatia ühinemisaktiga. Kuna Horvaatia suhtes kohaldatakse 2013. kalendriaastal määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 121 sätestatud juurdekasvukava, ei tuleks käesoleva määrusega kehtestatavat kohandamise määra kohaldada Horvaatia põllumajandustootjate suhtes.

(11)	Selle tagamiseks, et muudetud määra kohaldataks alates määrusega (EÜ) nr 73/2009 ettenähtud kuupäevast, mil maksed põllumajandustootjatele peaksid algama, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2013.

(12)	Uut kohandamise määra tuleks arvesse võtta terve põllumajandustootjale 2013. kalendriaasta kohta esitatud abitaotluse alusel tehtavate maksete arvutamisel. Selguse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 964/2013 seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 punkti d kohaste põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste üle 2 000 euro suuruseid summasid, mille kohta on esitatud 2013. kalendriaastat hõlmav abitaotlus, vähendatakse 2,453658 % võrra.

2. Lõikes 1 sätestatud vähendamist ei kohaldata Bulgaarias, Rumeenias ega Horvaatias.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 964/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(2) Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(3) Komisjoni 9. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 964/2013, milles käsitletakse määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2013. kalendriaastaks (ELT L 268, 10.10.2013, lk 5).

(4) Kohtuasi C-133/06: Euroopa Parlament vs. nõukogu (EKL 2008, lk I-3189).

22.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 313/15

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1182/2013,

19. november 2013,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 754/2009, (EL) nr 1262/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 teatavate kalapüügivõimaluste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (1) kohaselt tuleb kehtestada liidu meetmed, millega reguleeritakse juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 754/2009 (2) jättis nõukogu teatavad laevarühmad välja nõukogu määruse (EÜ) nr 1324/2008 (3) III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast. Praegu on kõnealuse korraga hõlmatud laevade lubatud püügikoormus kehtestatud nõukogu määruse (EL) nr 39/2013 (4) IIA lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 40/2013 (5) IIA lisas.

(3)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 2013. aasta juunis oma nõuande põhjapoolsete merluusivarude kohta 2014. aastal. Nimetatud nõuandes märgib ICES, et merluusivaru biomass on 2013. aastal rekordiliselt suur ning et lisaks on kalastussuremus viimastel aastatel järsult vähenenud. ICES soovitas, et 2014. aastal võib lubatud kogupüüki suurendada 49 %, 81 846 tonnini. Kõnealust nõuannet arvestades taotlesid Iirimaa ja Hispaania, et nimetatud kalavaru suhtes kehtivat lubatud kogupüüki suurendataks aasta jooksul 55 105 tonnilt 69 440 tonnini, et saavutada lossimistase, mis ICESi hinnangul vastab kalastussuremuse praegusele tasemele ja mis omakorda vastab maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele. Taotlust peetakse vastuvõetavaks, kuna asjaomased liikmesriigid on kalapüügi range kontrolli abil kohustunud tagama, et püügikoormus ja seega kalastussuremuse määr püsivad muutumatutena.

(4)

Hispaania lipu all sõitvate laevade rühm, mis püüab kala Šotimaast lääne pool, ei kuulu praegu määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalasse. Hispaania poolt 2013. aastal esitatud teabe põhjal ei olnud STECFil võimalik hinnata, kas määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud tingimused olid 2012. aasta püügiperioodil jätkuvalt täidetud. Seepärast on asjakohane hõlmata taas kõnealune Hispaania laevarühm nimetatud püügipiirkoormuse reguleerimise korraga. Määrust (EÜ) nr 754/2009 ja määruse (EL) nr 39/2013 IIA lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Prantsusmaa lipu all sõitvate laevade rühm, mis püüab kala Põhjamerel, ei kuulu praegu määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalasse. Prantsusmaa poolt 2013. aastal esitatud teabe põhjal jõudis STECF järeldusele, et kõnealuste laevade puhul ületas püük kehtestatud piirmäära. Seepärast on asjakohane hõlmata taas kõnealune Prantsusmaa laevarühm nimetatud püügikoormuse reguleerimise korraga. Määrust (EÜ) nr 754/2009 ja määruse (EL) nr 40/2013 IIA lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade rühm, mis püüab ebakammkarpi (Aequipecten opercularis) Iiri meres Mani saare ümbruses, ei kuulu praegu määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalasse. Kuid arvutusvea tõttu ei kajasta määruse (EL) nr 39/2013 IIA lisas toodud püügikoormuse piirmäärad kõnealust erandit. Määrust (EL) nr 39/2013 tuleks seetõttu vastavalt parandada.

(7)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1262/2012 (6) on määratud kindlaks loetellu kantud süvamerehaide püügi piirnormid 2013. ja 2014. aastaks. Komisjon küsis ICESilt nõuannet selle kohta, kas on asjakohane kõnealune loetelu uuesti läbi vaadata. ICES leidis, et on piisavalt teaduslikke andmeid selleks, et jätta mustsuu-koerhai (Galeus melastomus) kõnealusest loetelust välja ning kanda süvamerehaide loetellu kõik perekonda Centrophorus (Centrophorus spp.) kuuluvad liigid. Määrust (EL) nr 1262/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)

Vastavalt rannikuriikide vahel makrelli, merlangi, atlandi-skandinaavia heeringa ja Põhjamere kilttursa majandamise üle peetud konsultatsioonide tulemusele võib liit lubada liidu laevadel püüda liidu kasutada olevast kvoodist 10 % rohkem, kui liidu kasutada olevast kvoodist rohkem kasutatud kogus arvatakse maha liidu 2014. aasta kvoodist. Samuti võib liit 2014. aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % 2013. aastal liidu kasutada olevast kvoodist. Liidu laevadele võrdsete võimaluste tagamiseks on asjakohane lubada nimetatud püügivõimaluste kehtestamisel sellist paindlikkust, andes asjaomastele liikmesriikidele kvoodi paindliku kasutamise võimaluse. Kui liikmesriik ei vali mõne kalavaru puhul kvoodi paindliku kasutamise võimalust, siis on asjakohane jätkata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohaldamist kooskõlas määruse (EL) nr 40/2013 artikli 10 lõikega 2.

(9)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis aastakoosolekul 2013. aastal vastu resolutsiooni, mille eesmärk on kaitsta pikkuim-hallhaisid ning mida kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on kantud IOTC poolt lubatud laevade registrisse; kõnealuse resolutsiooniga keelatakse ajutise katsemeetmena pikkuim-hallhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine või ladustamine. Resolutsiooniga on nähtud ette erand rannalähedase püügiga tegelevatele kalalaevadele, kes teostavad püügioperatsioone ainult selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad. Määrust (EL) nr 40/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) võttis aastakoosolekul 2010. aastal vastu soovituse, millega piiratakse selliste laevade arvu, kes tegelevad Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni aktiivse püügiga konventsiooni alal lõuna pool 20°S. Seetõttu tuleks tagada, et liidu laevad ei püüa edaspidi kõnealust liiki WCPFC konventsiooni piirkonnas lõuna pool 20°S. Määrust (EL) nr 40/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Liidu laevade kalapüügivõimalused Norra vetes ja Norra laevade kalapüügivõimalused liidu vetes kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse kalapüügiõiguste alaseid konsultatsioone, mida peetakse vastavalt Norraga kalandussuhteid käsitlevale kahepoolsele kokkuleppele (7). Kuni 2013. aasta kalapüügivõimaluste üle peetavate läbirääkimiste lõpetamiseni kehtestati määrusega (EL) nr 40/2013 asjaomaste kalavarude ajutised püügivõimalused. 18. jaanuaril 2013 viidi Norraga peetud konsultatsioonid lõpule ning nõukogu määrusega (EL) nr 297/2013 (8) muudeti määruse (EL) nr 40/2013 asjaomaseid sätteid. Merilutsuvarud IV püügipiirkonna Norra vetes jäeti aga määrusest (EL) nr 297/2013 ekslikult välja. Peale selle ei vasta põhjaputassuu kogus, mida Norra võib püüda liidu vetes II, IVa, V ja VI püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N ning VII püügipiirkonnas lääne pool 12° W, kõnealuse riigiga pärast konsulteerimist sõlmitud kokkuleppele. Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)	Avastati viga seoses laevade arvuga, kellel on lubatud püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni IOTC konventsiooni alal, ning seoses püügivõimsusega, mis on liidule eraldatud kõnealuse kalavaru püüdmiseks nimetatud alal. Määruse (EL) nr 40/2013 VI lisa tuleks seetõttu vastavalt parandada.

(13)

Vastavalt 2012. aasta ühinemisaktile ja Horvaatia ühinemisele liiduga 1. juulil 2013 tuleks asjaomastesse liidu õigusaktidesse lisada sätted Horvaatiale 2013. aastaks liidu tasandil eraldatud püügivõimaluste eraldamise kohta. Käesoleva määrusega lisatud arvud Horvaatia hariliku tuuni püügi ja kasvatamise mahtude kohta kajastavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) sätteid Horvaatiale 2013. aastani ette nähtud hariliku tuuni varude taastamise kava kohta. Lisaks peab iga liikmesriik vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 302/2009 (9) artiklile 5 tagama, et tema püügivõimsus on vastavuses tema kvoodiga.

(14)

Käesoleva määruse püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2013. Sätteid, milles käsitletakse püügi piirnorme ja püügivõimaluste jaotamist, tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2013, välja arvatud WCPFCd ja IOTCd käsitlevaid uusi sätteid, mida tuleks kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest. Sätted, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest Euroopa Liiduga, tuleks kohaldada alates kõnealuse ühinemise kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Kuna püügikoormuse reguleerimise korra muudatustel on otsene mõju asjaomaste laevastike majandustegevusele, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 754/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklist 1 jäetakse välja punktid b ja j.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1262/2012 muutmine

Nõukogu määruse (EL) nr 1262/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 39/2013 muutmine

1. Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile.

2. Määruse (EL) nr 39/2013 IIA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud tekstile.

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 40/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 40/2013 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Paindlikkus teatavate kalavarude püügivõimaluste kehtestamisel

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:

a)	kilttursk IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna ELi vetes;

b)	põhjaputassuu I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes;

c)	harilik makrell IIIa ja IV püügipiirkonnas ning IIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes;

d)	harilik makrell VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes;

e)	harilik makrell VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetes;

f)	harilik makrell IIa ja IVa püügipiirkonna Norra vetes;

g)	heeringas I ja II püügipiirkonna ELi, Norra ja rahvusvahelistes vetes.

2. Iga lõikes 1 määratletud kalavaru suhtes võib liikmesriik otsustada suurendada oma I lisas sätestatud esialgset kvooti kuni 10 % võrra. Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest komisjonile kirjalikult. Sellise teatamise korral loetakse suurendatud kvooti asjaomasele liikmesriigile 2013. aastaks eraldatud kvoodiks.

3. Kogused, mida on kasutatud 2013. aastal nimetatud suurendatud kvoodi kohaselt ja mis on suuremad esialgsest kvoodist, arvatakse tonni kaupa asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2014. aasta kvoodist maha.

4. Kogused, mida ei ole kasutatud algse kvoodi kohaselt kuni 10 % ulatuses nimetatud kvoodist, lisatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2014. aasta kvoodile.

5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt kasutatud ja kasutamata koguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse koguseid, mis on antud üle teistele liikmesriikidele vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikele 5, ning koguseid, mis arvatakse maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 37, 105 ja 107.

6. Kui liikmesriik on kasutanud mõne kalavaru suhtes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud võimalust, ei kohaldata sellise kalavaru suhtes kõnealuse liikmesriigi puhul määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4”.

2)	Artikli 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva määruse I lisas” sõnadega „käesolevas määruses”.

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Haid

1. Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul.

2. Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi puhul, välja arvatud laevadel, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3. Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.”

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et ei suurene püügipäevade arv, mis on eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püüdvatele seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel.

2. ELi laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsioonialal lõuna pool 20° lõunalaiust.”

5)	IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstile.

6)	ID lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud tekstile.

7)	IIA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstile.

8)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisas esitatud tekstile.

9)	VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisas esitatud tekstile.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 3 lõiget 1, artikli 4 punkte 1, 2, 5 ja 9 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. Artiklit 1, artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 punkti 7 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2013 ning artikli 4 punkte 6 ja 8 kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

(2) Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast (ELT L 214, 19.8.2009, lk 16).

(3) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(4) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 39/2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 1).

(5) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 54).

(6) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1262/2012, millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega (ELT L 356, 22.12.2012, lk 22).

(7) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(8) Nõukogu 27. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 297/2013, millega muudetakse määrusi (EL) nr 44/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 teatavate kalapüügivõimaluste osas (ELT L 90, 28.3.2013, lk 10).

(9) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1262/2012 lisa 1. osa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesolevas määruses tähendab mõiste „süvamere haid” järgmisi liike:

Üldnimetus	Kolmetäheline kood	Teaduslik nimetus
Musthaid	API	Apristurus spp.
Mantelhai	HXC	Chlamydoselachus anguineus
Ogahaid	CWO	Centrophorus spp.
Portugali süvahai	CYO	Centroscymnus coelolepis
Pikk-koon-süvahai	CYP	Centroscymnus crepidater
Must koletishai	CFB	Centroscyllium fabricii
Luits-nokkhai	DCA	Deania calcea
Šokolaadhai	SCK	Dalatias licha
Suur tumehai	ETR	Etmopterus princeps
Harilik tumehai	ETX	Etmopterus spinax
Hiir-saagrai	GAM	Galeus murinus
Kammhai	SBL	Hexanchus griseus
Puriuim-sigahai	OXN	Oxynotus paradoxus
Lühikoon-hammashai	SYR	Scymnodon ringens
Atlandi polaarhai	GSK	Somniosus microcephalus”

II LISA

Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse neli kannet Euroopa merluusi põhjapoolsete varude kohta järgmisega:

„Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

1 929 (2)

Analüütiline TAC

Rootsi

164 (2)

Euroopa Liit

2 093

TAC

2 093 (1)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

Analüütiline TAC

Taani

1 409

Saksamaa

162

Prantsusmaa

312

Madalmaad

Ühendkuningriik

439

Euroopa Liit

2 438

TAC

2 438 (3)

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

358 (4) (6)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

11 478 (6)

Prantsusmaa

17 726 (4) (6)

Iirimaa

2 148 (6)

Madalmaad

231 (4) (6)

Ühendkuningriik

6 998 (4) (6)

Euroopa Liit

38 939

TAC

38 939 (5)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	46
Hispaania	1 852
Prantsusmaa	1 852
Iirimaa	231
Madalmaad	23
Ühendkuningriik	1 042
Euroopa Liit	5 046

Liik

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

12 (7)

Analüütiline TAC

Hispaania

7 991

Prantsusmaa

17 944

Madalmaad

23 (7)

Euroopa Liit

25 970

TAC

25 970 (8)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	2 315
Prantsusmaa	4 166
Madalmaad	7
Euroopa Liit	6 490”

(1) Põhjapoolsete merluusivarude järgmise üldise TACi piires:

69 440

(2) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(3) Põhjapoolsete merluusivarude järgmise üldise TACi piires:

69 440

(4) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(5) Põhjapoolsete merluusivarude järgmise üldise TACi piires

69 440

(6) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda oma lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE)
Belgia	46
Hispaania	1 852
Prantsusmaa	1 852
Iirimaa	231
Madalmaad	23
Ühendkuningriik	1 042
Euroopa Liit	5 046

(7) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(8) Põhjapoolsete merluusivarude järgmise üldise TACi piires:

69 440

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

	VI ja VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14)
Belgia	2
Hispaania	2 315
Prantsusmaa	4 166
Madalmaad	7
Euroopa Liit	6 490”

III LISA

Määruse (EL) nr 39/2013 IIA lisa muudetakse järgmiselt:

1. liite tabeli punktis c asendatakse Ühendkuningriiki (UK) käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend	UK
TR1	339 592
TR2	1 086 399
TR3	0
BT1	0
BT2	111 693
GN	5 970
GT	158
LL	70 614”

1. liite tabeli punktis d asendatakse Hispaaniat käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend	ES
TR1	249 152
TR2	0
TR3	0
BT1	0
BT2	0
GN	13 836
GT	0
LL	1 402 142”

IV LISA

Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa muudetakse järgmiselt:

kanne merilutsu kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:

„Liik

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Taani

165

Saksamaa

Prantsusmaa

Madalmaad

Ühendkuningriik

Euroopa Liit

170

TAC

Ei kohaldata”;

kanne põhjaputassuu kohta II, IVa, V ja VI püügipiirkonna ELi vetes põhja pool 56° 30′ N ning VII püügipiirkonnas lääne pool 12° W asendatakse järgmisega:

„Liik

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi-piirkond

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56° 30′ N ning VII püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

99 408 (1) (2)

Analüütiline TAC

TAC

643 000

(1) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.

(2) Eritingimus: IV püügipiirkonna saak ei tohi ületada 24 852 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepääsukvoodist.”

V LISA

Määruse (EL) nr 40/2013 ID lisa kanne, mis käsitleb hariliku tuuni püüki Atlandi ookeanis ida pool 45° W ja Vahemeres, asendatakse järgmisega:

„Liik

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

Atlandi ookean ida pool 45° W ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

69,44 (4) (7)

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Kreeka

129,07 (7)

Hispaania

2 504,45 (2) (4) (7)

Prantsusmaa

2 471,23 (2) (3) (4) (7)

Itaalia

1 950,42 (4) (5) (7)

Horvaatia

390,59 (6) (7)

Malta

160,02 (4) (7)

Portugal

235,50 (7)

Muud liikmesriigid

27,93 (1) (7)

Euroopa Liit

7 938,65 (2) (3) (4) (5) (7)

TAC

13 400

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja pikkus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	364,09
Prantsusmaa	164,27
Euroopa Liit	528,36

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa 1. punktis (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm) püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa	100
Euroopa Liit	100

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja pikkus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania	50,09
Prantsusmaa	49,42
Itaalia	39,01
Küpros	3,20
Malta	4,71
Euroopa Liit	146,43

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja pikkus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia	39,01
Euroopa Liit	39,01

(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja pikkus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) kasvatamise eesmärgil püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Horvaatia	351,53
Euroopa Liit	351,53

(7) Erandina määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikest 2 lubatakse hariliku tuuni püüki seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres 26. maist24. juunini 2013 (k.a).”

VI LISA

Määruse (EL) nr 40/2013 IIA lisa 1. liites asendatakse Prantsusmaad käsitlev veerg järgmisega:

„Kindlaksmääratud püügivahend	FR
TR1	1 505 354
TR2	6 496 811
TR3	101 316
BT1	0
BT2	1 202 818
GN	342 579
GT	4 338 315
LL	125 141”

VII LISA

Määruse (EL) nr 40/2013 IV lisa asendatakse järgmisega:

„IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)

ELi söödalaevade ja landipüügilaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm:

Hispaania	60
Prantsusmaa	8
Euroopa Liit	68

ELi rannalähedase väiksemahulise püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm:

Hispaania	119
Prantsusmaa	87
Itaalia	30
Küpros	7
Malta	28
Euroopa Liit	316

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115:

Horvaatia	9
Itaalia	12
Euroopa Liit	21

Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida:

Tabel A

Kalalaevade arv
	Küpros	Horvaatia	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta (2)
Seinnoodalaevad	1	9	1	12	17	6	1
Õngejadalaevad	4	0	0	30	8	12	20
Söödalaevad	0	0	0	0	8	60	0
Käsiõngelaevad	0	12	0	0	29	2	0
Traalerid	0	0	0	0	57	0	0
Muud väiksemahulise püügi laevad (3)	0	0	16	0	87	32	0

Tabel B

Püügivõimsus (GT)
	Küpros	Horvaatia	Kreeka	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Õngejadalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Söödalaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Traalerid	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse
Muud väiksemahulise püügi laevad	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse	Kehtestatakse

Maksimaalne mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres:

	Mõrdade arv
Hispaania	5
Itaalia	6
Portugal	1 (4)

Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres:

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus
	Kalakasvanduste arv	Tootmisvõimsus (tonnides)
Hispaania	17	11 852
Itaalia	15	13 000
Kreeka	2	2 100
Küpros	3	3 000
Horvaatia	7	7 880
Malta	8	12 300

Tabel B

Kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	5 855
Itaalia	3 000
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 768”

(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(3) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(4) Seda arvu võib veelgi suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

VIII LISA

Määruse (EL) nr 40/2013 VI lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni:

Liikmesriik	Laevade maksimaalne arv	Püügivõimsus (kogumahutavus)
Hispaania	27	11 590
Prantsusmaa	41	5 382
Portugal	15	6 925
Ühendkuningriik	4	1 400
Euroopa Liit	87	25 297”

22.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 313/34

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1185/2013,

21. november 2013,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pâté de Campagne Breton (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 1151/2012 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Pâté de Campagne Breton” (3).

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõike 1 esimese lõiguga on Madalmaad esitanud kõnealuse registreerimise kohta vastuväite. See vastuväide on kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt vastuvõetav.

(4)

Vastuväites käsitletakse eelkõige mittevastavust määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 2 lõike 1 punktis b esitatud tingimustele ning konkreetselt sätet, mille kohaselt tooraine, st sealiha, peab olema pärit Prantsusmaal tunnustatud seatõugudelt, kuid selle kohta ei ole sätestatud objektiivseid kvaliteedinõudeid.

(5)	Komisjon kutsus 24. oktoobri 2012. aasta kirjaga huvitatud osapooli üles asjakohaseid läbirääkimisi pidama.

(6)

Prantsusmaa ja Madalmaad jõudsid nõutava kuuekuulise ajavahemiku jooksul kokkuleppele. Kokkuleppe tulemusel tehti sertifikaati ja koonddokumenti väikesed muudatused, jättes välja sigade geneetikaga seotud lõiked ja asendades need objektiivsete kriteeriumitega, millega sätestatakse põhjuslik seos sealiha kvaliteedi ja lõpptoote kvaliteedi vahel.

(7)	Pidades silmas neid asjaolusid, tuleks nimetus „Pâté de Campagne Breton” kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse; samuti tuleks kohandada koonddokumenti ja avaldada selle muudetud versioon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Spetsifikaadi põhielemente sisaldav koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3) ELT C 91, 28.3.2012, lk 4.

I LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

PRANTSUSMAA

Pâté de Campagne Breton (KGT)

II LISA

Konsolideeritud koonddokument

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„PÂTÉ DE CAMPAGNE BRETON”

EÜ nr: FR-PGI-0005-0879-23.5.2011

KGT (X) KPN ( )

1. Nimetus

„Pâté de Campagne Breton”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Lihatoode „Pâté de Campagne Breton” on täielikult sealihast valmistatud ahjupasteet, mis sisaldab liha ja rupsi. „Pâté de Campagne Breton” peab kindlasti sisaldama järgmisi koostisaineid: kamarata kaelaliha (≥ 25 %), maksa (≥ 20 %), keedetud kamarat (≥ 5 %) ja toorest sibulat (≥ 5 %). Nii lihapõhised koostisained kui ka sibul peavad olema värsked.

Kuna liha jäetakse hakkimisel võrdlemisi suurteks tükkideks, sisaldab „Pâté de Campagne Breton” rohkesti pasteedilõigul ühtlaselt jaotunud ja selgesti eristuvaid tükikesi. Toote värvus on tumedapoolne, tekstuur tihe ja maitses eristuvad selgelt liha, maks ja sibul.

Lisaks lihast ja sibulast koosnevatele kohustuslikele koostisainetele moodustavad toote tarbimisse andmisel kuni 15 % selle massist järgmised koostisained: vesi (mis tahes kujul), puljong ≤ 5 %; suhkrud (sahharoos, dekstroos, laktoos) ≤ 1 %; värsked munad, värsked munavalged ≤ 2 % kuivainena/segatuna; jahu, kartulitärklis, teraviljatärklis ≤ 3 %; askorbiinhape ja naatriumaskorbaat (tarbimisse andmisel kuni 0,03 %); tarrend ja seaželatiin G, sool: ≤ 2 %; pipar: ≤ 0,3 %; muud vürtsid (muskaatpähkel, küüslauk, šalottsibul, petersell, tüümian, loorber), õunasiider ja õunast toodetud kange alkohol (eau de vie, lambig …), Bretooni mõdu (chouchen), naatrium- või kaaliumnitrit, tavaline karamell pruunika värvuse saamiseks.

Järgmiste koostisainete sisaldus tootes ei tohi tarbimisse andmisel olla kokku üle 1,7 %: tarrend ja seaželatiin G, muskaatpähkel, küüslauk, šalottsibul, petersell, tüümian, loorber, õunasiider ja õunast toodetud kange alkohol (eau de vie, lambig …), Bretooni mõdu (chouchen), naatrium- või kaaliumnitrit.

Selleks et pasteedilõigul oleks ilus välimus, tuleb tootmisel jälgida, et hakitud tükkide suurus oleks ahjupasteedi üldise suurusega vastavuses:

—	ahjupasteet suurusega ≥ 200 g => tüki läbimõõt ≥ 8 mm;

—	ahjupasteet suurusega ≤ 200 g => tüki läbimõõt ≥ 6 mm;

Seejärel segatakse tükid liha sisaldavate ja lihata koostisainete hakkimisel saadud massiga. Rasvad võivad olla soojendatud ja neid võib segada segusse soojana. Seejärel pannakse segu vastavas anumas ahju küpsema või kuumtöödeldakse (pakendatuna metall- või klaasanumasse või klaaspurki).

Värskelt turustatavad tooted kaetakse valmistamisel sea toore rasvikuga ja küpsetatakse seejärel ahjus, mille tulemusel moodustub tootele iseloomulik koorik. Konserveeritud ahjupasteete kuumutatakse ahjus, et moodustuks pruunikas koor, misjärel konservid suletakse ja steriliseeritakse.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Selleks, et soovimatute geneetiliste omadustega sigade osakaalu vähendada, ei tohi sigadel esineda RN-alleeli.

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” valmistamiseks kasutatav liha peab olema saadud üle 80 kg kaaluvast searümbast. Liiga kerged rümbad, mille toiteväärtus on väike ja mis ei ole tehnoloogiliselt sobivad, jäetakse kasutamata.

Liha ja rasva kvaliteeti halvendava loomade stressi vähendamiseks ei tohi loomadel esineda halotaanitundlikku RN-alleeli ja on kehtestatud nõue järgida vähemalt kahe tunni pikkust ooteaega loomade tapamajas mahalaadimise ja tapmise vahel.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Spetsifikaadis ei ole erinõudeid esitatud.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Pâté de Campagne Breton” valmistatakse geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Pâté de Campagne Breton” antakse tarbimisse ühel järgmistest viisidest:

—	värskelt, vormis, mis on kaetud kilega või pakendatud gaas- või vaakumpakendisse,

—	värskelt, tootmispaigas lõigatud tükkidena,

—	käsimüügiks ettenähtud värskelt lõigatud viiludena, pakendatuna kilesse või gaas- või vaakumpakendisse,

—	kuumtöödeldult ja pakendatuna klaasanumasse, metall- või klaaspurki.

Toote kaal võib olla vahemikus 40 g – 10 kg.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgisel peavad olema järgmised elemendid: kaitstud geograafiline tähis „Pâté de Campagne Breton”, toote sertifitseerimisasutuse nimi ja aadress ning tõenäoliselt kollektiivne sertifitseerimistähis vastavalt kindlaksmääratud eeskirjadele, samuti Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logo.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond hõlmab toote valmistamise traditsioonilist ala. Sellesse kuuluvad tervikuna järgmised departemangud: Côtes-d’Armor, Finistère, Ille-et-Vilaine, Loire-Atlantique ja Morbihan.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” valmistamise traditsiooniline ala vastab ajaloolisele Bretagne’i maakonnale. Bretooni lihatoodete valmistamise traditsioon on sajanditevanune. 16. sajandil Bretagne’i hertsogiriigi ajal tapsid bretooni pered oma sigu ja valmistasid neist soolalihatooteid.

Sellest iseloomulikust tavast lähtudes on bretoonid hakanud tootma rohkesti eri lihatooteid, eelkõige ahjupasteeti „Pâté de Campagne Breton”, mida valmistades saab kasutada ära rupsi ja searümba tükeldamisel üle jäävaid osi.

5.2. Toote eripära

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” eripära põhineb kindlal kvaliteedil, erilisel oskusteabel ja toote tuntusel.

A. Kindel kvaliteet

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” valmistamiseks kasutati maksa, kaelaliha, kamarat ja tõenäoliselt ka pea söödavaid osi või südant. Sea eriti hinnatud osaks peetav maks annab tootele tema lõhna, värvi, kreemja konsistentsi ja erilise maitse. Kaelaliha, keedetud kamar ja sibul on kolm järgmist ahjupasteedi traditsioonilist ja hädavajalikku koostisosa, mis annavad tootele selle erilised organoleptilised omadused. Sibulad, mida võib leida enamikus bretooni traditsioonilistes retseptides, aitavad toodet maitsestada.

Maks, tailiha ja rasv peavad olema hakitud suurte tükkidena. Suurte lihatükkide esinemine tootes on seotud endisaegsete valmistamisviisidega. Selle eripära säilitamiseks tänapäeval ja piisavalt suurte tükkide saamiseks peavad lihatoodete valmistajad valdama õigeid hakkimistehnikaid.

Sea rasvik, mida esialgu kasutati hakitud segu vormimiseks ja toote kaitsmiseks, on ka praegusel ajal värske ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” kohustuslik ümbris, mis aitab säilitada toote muistset omapära.

Tänu sellele saab toode ka oma erilised organoleptilised omadused: tiheda ja krõmpsuva tekstuuri, liha, keedusea, maksa ja sibulate selgelt esiletuleva maitse.

B. Teine iseloomulik tunnus – eriline oskusteave

Vanade tavade kohaselt tuli liha kohe pärast sea tükeldamist ära kasutada. Endistel aegadel kasutati sea tükeldamisel mehaanilisi vahendeid (kirved, noad) ja liha jäi seetõttu paratamatult suurteks tükkideks, seetõttu valmistati ka ahjupasteeti „Pâté de Campagne Breton” jämedalt hakitud tükkidest.

„Pâté de Campagne Breton” küpses vanasti pagari või küla suures ahjus pealt avatud vormis (plats sabots või casse à pâté) või vastavates anumates. Kuivas ahjus ja avatud vormis küpsetamine tõi kaasa suhkrute karamellistumise ja tekitas reaktsiooni, mille tulemuseks oli pruuni värvi koorik. Enne küpsetamist kaeti ahjupasteet sea rasvikuga, et pealmine kiht oleks sile, aitaks toodet vormida ja kaitseks seda. Nii ei voolanud segu üle vormi ääre ja toode ei kuivanud liiga ära. Lihameistrite poolt sellisel viisil kindlalt välja töötatud valmistamisviis tagab ahjupasteedile „Pâté de Campagne Breton” selle omapära ning valmistamisviisi kindel määratlus on esitatud ka lihatoodete, soolaliha ja lihakonservide valmistamiseeskirjades (Code des usages de la Charcuterie, de la Salaison et des Conserves de Viandes) rühma „Pâté de campagne supérieur” all.

C. Tuntus

Koduseid käsitsi valmistamise traditsioone säilitades on ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” valmistamisviis säilinud aastaid muutumatuna. Vanasti valmistati seda kodudes pärast seatapule pühendatud pidustust Fest an oc’h.

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” tuntus on siiani säilinud ja tal on Prantsusmaa kulinaarses pärandis kindel koht.

Viimase 30 aasta jooksul on Bretagne’i tootjad koondunud ühistutesse, et säilitada ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” tuntust ja eripära tänaseni. Tegemist on turustajate ja tarbijate poolt hinnatud lihatootega.

19. sajandi lõpus tegi Bretagne’i kalakonservitööstus läbi suure arengu. Kiiresti hakkasid konserveerimisettevõtted valmistama konserve ka muudest kuumtöödeldud toiduainetest. Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” tööstusliku tootmise algus kuumtöödeldud meetodil ulatub aastakümnete taha. Tänapäeval hindavad tarbijad ahjupasteeti „Pâté de Campagne Breton” ühtviisi nii värskelt kui ka kuumtöödeldult.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” valmistamine on saanud alguse pikaajalistest seakasvatustraditsioonidest ja sealiha töötlemisest kasvatuskohas. Bretagne’i maakonna põllumajanduses keskenduti varakult seakasvatusele ja sigu kasvatati igas talus.

Tootjad õppisid töötlema kõiki kasutamiskõlblikke lihatükke. Lihatükkide töötlemine kohe pärast rümba tükeldamist tagas toote täieliku värskuse ajal, kui liha konserveerimisvõimalused olid veel piiratud.

Tavapäraselt kasutati ära kõik searümba söödavad tükid, mis andis tootele erilise tekstuuri ja maitse. 20. sajandi alguses hakati ahjupasteedis „Pâté de Campagne Breton” kasutama sea kõige hinnatavamat osa – maksa, ning see muutus peagi toote peamiseks iseloomulikuks eripäraks, tuues esile pasteedi roosaka värvuse ja väga erilise maitse.

Kuna piirkonnas kasvatati ohtralt köögiviljakultuure, lisasid tootjad ahjupasteedisse ka sibula. See muudab toote maitse iseloomulikuks, kuna küpsetatud sibula puuviljaline maitse tuleb hästi esile ja sobib liha maitsega suurepäraselt kokku.

Ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton” iseloomulikud omadused on tootjate oskusteabe tulemus. Lisaks koostisainetele võimaldab liha jämedalt hakkimine toote selle lõikeviilu järgi väga lihtsalt ära tunda. Pruun koorik seostub üheselt tootega, mida traditsiooniliselt küpsetati küla ühistes ahjudes.

Rääkides toote tuntusest tuleb märkida, et paljudes teostes liigitatakse ahjupasteet „Pâté de Campagne Breton” Bretagne’i traditsiooniliste toodete sekka või antakse retsept selle valmistamiseks. Mitmed Bretagne’i tutvustavad väljaanded, näiteks „Le Finistère gourmand 1997/1998”, osutavad rohketele bretooni toitudele, tuues eelkõige esile ahjupasteedi „Pâté de Campagne Breton”. Ka väljaanne „Terroir de Bretagne” kiidab bretooni traditsioonilisi lihatooteid: „[…] Igal nädalal valmistatakse küla lihakarnis nelikümmend või isegi viiskümmend kilo ahjupasteeti „Pâté de Campagne Breton”. Iga tootja hoiab oma retsepti saladuses, kuid koostisosade üldisi vahekordi arvestavad kõik: 1/3 rupsi ja 2/3 kaelaliha […]”. Ahjupasteedile „Pâté de Campagne Breton” on osutatud paljudes nii vanades kui ka kaasaegsetes retseptiraamatutes:

—	„Gastronomie bretonne d’hier et d’aujourd’hui” („Bretooni gastronoomia eile ja täna”) (S. Morand, 1965);

—	„Les cuisines de France - Bretagne” („Prantsusmaa köögid – Bretagne”) (M.Raffael et D. Lozambard, 1990);

—	„Tout est bon dans le cochon” („Sea puhul kõlbab kõik”) (J. C. Frentz, C. Vence, 1988);

—	„L’inventaire du patrimoine culinaire de la France, Bretagne - Produits du terroir et recettes traditionnelles” („Prantsusmaa kulinaarne pärand, Bretagne – kohalikud tooted ja traditsioonilised retseptid”) (CNAC, 1994);

—	„Le bottin gourmand 1996” („Kulinaarne kogumik” 1996);

—	„La France des saveurs” („Prantsusmaa maitsed”), Gallimard 1997;

—	„Vivre ici, hors Bretagne” („Elades siin, väljaspool Bretagne’i”) 1994.

Seega on toote tuntus üheselt seotud nime ja geograafilise piirkonnaga.

Kõikide osutatud üksikasjade alusel on ahjupasteeti „Pâté de Campagne Breton” väga lihtne muudest pasteetidest eristada, ning need seovad selle iseloomuliku tootmisviisi kindlalt päritolupiirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCIGPPateDeCampagneBretonV2.pdf

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

22.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 313/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1187/2013,

21. november 2013,

millega kiidetakse heaks toimeaine pentiopüraad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ (1) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Pentiopüraadi puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2010/466/EL (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas äriühing LKC UK Ltd 10. detsembril 2009 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine pentiopüraadi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2010/466/EL kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)	Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 31. jaanuaril 2012.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine pentiopüraadi riskianalüüsi (4) kohta selle kasutamisel pestitsiidina 7. veebruaril 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 3. oktoobril 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatusaruanne pentiopüraadi kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et pentiopüraadi sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seetõttu on asjakohane pentiopüraad heaks kiita.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(7)	Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud pentiopüraadi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(9)

Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisega näitavad, et võib tekkida raskusi küsimuses, kuidas tõlgendada kehtiva kasutusloa omaniku kohustust seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa omanik on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiivide või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(10)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (6) lisa vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

Toimeaine pentiopüraad kiidetakse heaks vastavalt I lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuestihindamine

1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena pentiopüraadi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 31. oktoobriks 2014.

Liikmesriigid veenduvad nimetatud tähtpäevaks eelkõige selles, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veerus nimetatud tingimused, ning et loa omanikul on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele olemas kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab pentiopüraadi kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 30. aprilliks 2014 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätete osa. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast seda toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	vajaduse korral muudavad ainsa toimeainena pentiopüraadi sisaldava toote luba või tühistavad selle hiljemalt 31. oktoobriks 2015 või

kui toode sisaldab pentiopüraadi ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või võtavad selle tagasi hiljemalt 31. oktoobriks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tagasivõtmiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(3) Komisjoni otsus 2010/466/EL, 24. august 2010, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimik, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatamiseks ja pentiopüraadi kandmiseks nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (ELT L 224 26.8.2010, lk 6).

(4) EFSA Journal 2013;11(2):3111. Kättesaadav internetis www.efsa.europa.eu

(5) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3600/92, 11. detsember 1992, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

I LISA

Üldnimetus Tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Pentiopüraad

CASi nr 183675-82–3

CIPACi nr 824

(RS)-N-[2-(1,3-dimetüül-butüül)-3-tienüül]-1-metüül-3-(trifluorometüül)pürasool-4-karboksamiid

≥ 980 g/kg

(50:50 ratseemiline segu)

1. mai 2014

30. aprill 2024

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 3. oktoobril 2013 pentiopüraadi kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle aruande I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

a)	käitlejate ja kasutajate kaitse;

b)	oht vee- ja mullaorganismidele;

c)	põhjavee kaitse, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või kliimatingimustega piirkonnas;

d)	jäägid külvikorrakultuurides pärast järjestikust toimeaine kasutamist mitme aasta jooksul.

Vajaduse korral sisaldavad kasutustingimused riskivähendamismeetmeid.

Taotleja esitab järgmise kinnitava teabe järgmiste asjaolude kohta:

1)	metaboliidi M11 (3-metüül-1- {3- [(1-metüül-3-trifluorometüül-1H-pürasool-4-carbonüül) amino] thiofeen-2-üül} pentaanhape) mõju puudumine põhjaveele, välja arvatud tõendid, mis viitavad algtüve liigitamisest sõltuvale kantserogeensuse ohule ja mida on kirjeldatud eraldi allpool punktis 3;

2)	metaboliidi PAM toksikoloogilised omadused ja kontrollväärtused;

metaboliitide M11 (3-metüül-1- {3- [(1-metüül-3-trifluorometüül-1H-pürasool-4-karbonüül) amino] tiofeen-2-üül} pentaanhape), DM-PCA (3-trifluorometüül-1H-pürasool-4- karboksüülhape), PAM (1-metüül-3-trifluorometüül-1H-pürasool-4-karboksamiid) ning PCA (1-metüül-3-trifluorometüül-1H-pürasool-4-karboksüülhape) mõju ja oht, et nad saastavad põhjavett, kui pentiopüraad klassifitseeritakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 2. kategooria kantserogeenseks aineks.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile punktides 1 ja 2 sätestatud teabe 30. aprilliks 2016 ning punktis 3 sätestatud teabe kuue kuu jooksul pärast pentiopüraadi käsitleva klassifitseerimisotsuse teatavaks tegemist.

(1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatusaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus Tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„57

Pentiopüraad

CASi nr: 183675-82–3

CIPACi nr 824

(RS)-N-[2-(1,3-dimetüül-butüül)-3-tienüül]-1-metüül-3-(trifluorometüül)pürasool-4-karboksamiid

≥ 980 g/kg

(50:50 ratseemiline segu)

1. mai 2014

30. aprill 2024

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

a)	käitlejate ja kasutajate kaitse;

b)	oht vee- ja mullaorganismide kaitsele;

c)	põhjavee kaitse, kui toimeainet kasutatakse tundliku mullastiku ja/või kliimatingimustega piirkonnas;

d)	jäägid külvikorrakultuurides pärast järjestikust toimeaine kasutamist mitme aasta jooksul.

Vajaduse korral sisaldavad kasutustingimused riskivähendamismeetmeid.

Taotleja esitab järgmise kinnitava teabe järgmiste asjaolude kohta:

1)	metaboliidi M11 (3-metüül-1- {3- [(1-metüül-3-trifluorometüül-1H-pürasool-4-carbonüül) amino] thiofeen-2-üül} pentaanhape) mõju puudumine põhjaveele, välja arvatud tõendid, mis viitavad algtüve liigitamisest sõltuvale kantserogeensuse ohule ja mida on kirjeldatud eraldi allpool punktis 3;

2)	metaboliidi PAM toksikoloogilised omadused ja kontrollväärtused;

(1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatusaruandes.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.313.est
Euroopa Liidu Teataja		L 313

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 22. november 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/671/EL
	*	Nõukogu otsus, 15. november 2013, Prantsuse Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (millega nähakse ette hoiuste intresside maksustamist ja maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine Saint-Barthélemy territoriaalühenduse suhtes) Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta	1
		2013/672/EL
	*	Nõukogu otsus, 15. november 2013, protokolli (millega määratakse kaheks aastaks kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1180/2013, 19. november 2013, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks	4
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1181/2013, 19. november 2013, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määr 2013. kalendriaastaks ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 964/2013	13
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1182/2013, 19. november 2013, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 754/2009, (EL) nr 1262/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 teatavate kalapüügivõimaluste osas	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1183/2013, 12. november 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Slovenski med (KGT)]	30
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1184/2013, 12. november 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Prés-salés du Mont-Saint-Michel (KPN)]	32
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1185/2013, 21. november 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Pâté de Campagne Breton (KGT)]	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1186/2013, 21. november 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Orkney Scottish Island Cheddar (KGT)]	40
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1187/2013, 21. november 2013, millega kiidetakse heaks toimeaine pentiopüraad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	42
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1188/2013, 21. november 2013, millega nähakse ette lühendatud tähtaeg sadamasse saabumisest teatamiseks sellistele Hispaania sadamates lossivatele liidu laevadele, mis tegelevad uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari püügiga Kantaabria meres ja Pürenee poolsaare läänerannikuvetes	47
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1189/2013, 21. november 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	49
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1190/2013, 21. november 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes	51

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	46,6
	MA	41,5
	MK	36,9
	TR	116,2
	ZZ	60,3
0707 00 05	AL	32,3
	MK	57,9
	TR	96,7
	ZZ	62,3
0709 93 10	MA	114,0
	TR	105,7
	ZZ	109,9
0805 20 10	MA	73,6
	TR	76,1
	ZA	87,1
	ZZ	78,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	78,7
	TR	80,1
	UY	56,3
	ZA	155,9
	ZZ	92,8
0805 50 10	TR	71,2
0805 50 10	ZZ	71,2
0808 10 80	BA	54,0
	BR	93,9
	CL	102,3
	MK	47,7
	NZ	93,9
	US	113,5
	ZA	204,1
	ZZ	101,3
0808 30 90	CN	57,5
	TR	116,3
	ZZ	86,9

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	128,4	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	130,3	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	157,2	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	299,9	0	AR
		228,9	21	BR
		319,9	0	CL
		253,8	14	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	298,5	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	312,6	0	CL
0408 91 80	Munakollased	488,5	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	251,3	11	BR
1602 32 11		312,2	0	CL


	(1) EMPs kohaldatav tekst