7.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 296/12

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/51/EURATOM,

22. oktoober 2013,

millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist asjatundjate rühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 31 kohaselt nimetanud liikmesriikide teadlaste seast,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Vee joomine on üks võimalus, kuidas radioaktiivsed ained satuvad inimese kehasse. Nõukogu direktiivi 96/29/Euratom kohaselt (2) tuleb võtta meetmed, et kogu elanikkonna kokkupuude kiirgusega, mis on tingitud ioniseeriva kiirguse ohuga seotud tegevusest, oleks võimalikult vähene.

(2)	Arvestades olmevee kvaliteedi suurt tähtsust inimeste tervise jaoks, on vaja kehtestada ühenduse tasandil kvaliteedinormid, mida saab kasutada indikaatorina, ning näha ette seire nendest normidest kinnipidamise üle.

(3)	Nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (3) I lisa C osas on sätestatud radioaktiivsete ainetega seotud indikaatorparameetrid ja selle II lisas on esitatud järelevalvet käsitlevad sätted. Osutatud parameetrid kuuluvad aga Euratomi asutamislepingu artiklis 30 määratletud põhinormide reguleerimisalasse.

(4)	Seepärast tuleks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete seire nõuded võtta vastu eraldi õigusaktiga, et tagada Euratomi asutamislepingu kohaste radioaktiivsuse eest kaitsmist käsitlevate õigusaktide ühtlus, kooskõla ja täielikkus.

(5)

Kuna ühendus on pädev vastu võtma põhilisi ohutusnorme töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tingitud ohtude eest, on käesoleva direktiivi sätted ülimuslikud direktiivi 98/83/EÜ nende sätete suhtes, mis käsitlevad nõudeid elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest.

(6)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei välista Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktiga b ühendusele pandud ülesanne kehtestada ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks võimalust, et liikmesriik näeb ette rangemaid kaitsemeetmeid, kui neis normides pole seda sõnaselgelt öeldud. Kuna käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumeeskirjad, peaks liikmesriikidele jääma vabadus võtta vastu või säilitada käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas rangemaid meetmeid, ilma et see piiraks kaupade vaba liikumist siseturul, nagu on määratletud Euroopa Kohtu praktikas.

(7)

Parameetrite väärtuseid ei tohiks käsitada piirväärtustena. Kui olmevee seire käigus ilmneb, et parameetri väärtus ei vasta nõuetele, peaks asjaomane liikmesriik kaaluma, kas see mittevastavus seab inimeste tervise sellisesse ohtu, mis nõuab tegutsemist, ja vajaduse korral võtma parandusmeetmeid, millega viiakse vee kvaliteet sellisele tasemele, et see vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele.

(8)

Pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks ette nähtud muu kui loodusliku mineraalvee seire, mille eesmärk on kontrollida radioaktiivsete ainete sisalduse vastavust käesolevas direktiivis ette nähtud näitajatele, peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) nõuete kohaselt vastavalt ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtetele, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 (5) sätestatud ametlike kontrollide põhimõtete kohaldamist.

(9)	Elanikkonda tuleks olmevee kvaliteedist tõeselt ja nõuetekohaselt teavitada.

(10)	Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleb välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna sellist tüüpi vete kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ (7) kehtestatud eraldi eeskirjad.

(11)	Iga liikmesriik peaks kehtestama seirekavad, et jälgida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

(12)	Olmevee kvaliteedi analüüsimiseks kasutatavad meetodid peaksid tagama saadud tulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

(13)

Võttes arvesse radooni looduses leidumise suurt geograafilist varieeruvust, võttis komisjon vastu soovituse 2001/928/Euratom, (8) milles käsitletakse olmeveevarude kvaliteeti seoses radooniga ja radooni pika poolestusajaga lagunemissaadustega. Asjakohane on lisada need radionukliidid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(14)	Selleks et säilitada olmevee head kvaliteeti seoses selle suure tähtsusega inimeste tervisele, tuleb II ja III lisa korrapäraselt ajakohastada, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut.

(15)

Kuigi pudelitesse või mahutitesse villitud ja müügiks ette nähtud vee proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse määravad kindlaks liikmesriigid, peaksid need liikmesriigid, kellelt nõutakse olmevee radooni- ja triitiumisisalduse seiret või indikatiivdoosi kindlakstegemist, proove võtma ja analüüse tegema vähemalt üks kord aastas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Selles sätestatakse radioaktiivsete ainete seire parameetrite kontrollväärtused, sagedus ja meetodid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „olmevesi”–

a)	kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paakautoga, pudelites või mahutites;

kogu vesi, mida mis tahes toiduainetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui liikmesriikide pädevad asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust;

2) „radioaktiivne aine”– aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille aktiivsust või kontsentratsiooni tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta;

3) „indikatiivdoos”– aastasest sissevõtust tulenev efektiivdoos, mis saadakse kõigist olmeveega varustamisel avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, v.a triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused;

4) „parameetri kontrollväärtus”– olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete väärtus, mille ületamise korral liikmesriigid peavad hindama, kas olmevees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad endast inimeste tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele.

Artikkel 3

Reguleerimisala ja erandid

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse olmevee suhtes.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata

a)	vee suhtes, mille liikmesriikide pädevad asutused on tunnistanud looduslikuks mineraalveeks vastavalt direktiivile 2009/54/EÜ;

b)	vee suhtes, mis on ravim direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta:

a)	vee, mis on ette nähtud üksnes otstarbeks, mille puhul pädevad asutused on veendunud, et vee kvaliteet asjaomaste elanike tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta;

b)	olmevee, mis pärineb isiklikust veevarustusest jõudlusega keskmiselt kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub äri- või avalik-õigusliku tegevuse raames.

4. Lõike 3 punktis b nimetatud erandeid kasutavad liikmesriigid tagavad, et

a)	asjaomaseid elanikke teavitatakse erandi kasutamisest ning kõigist meetmetest, mida on võimalik võtta inimeste tervise kaitseks olmevee mis tahes viisil saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest;

b)	asjaomastele elanikele antakse viivitamata asjakohast nõu, kui on ilmne, et kõnealuse vee kvaliteet võib ohustada inimeste tervist.

Artikkel 4

Üldised kohustused

Ilma et see piiraks direktiivi 96/29/Euratom (9) artikli 6 lõike 3 punkti a kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et kehtestada asjakohased olmevee seire programmid, millega tagatakse, et käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud parameetrite kontrollväärtustele mittevastavuse korral

a)	hinnatakse, kas olmevees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad endast inimeste tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning

b)	vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks sellisele tasemele, mis kiirguskaitse seisukohast vastab inimeste tervise kaitsmise nõuetele.

Artikkel 5

Parameetrite kontrollväärtused ja vastavuskohad

1. Liikmesriigid kehtestavad olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete seireks kasutatavate parameetrite kontrollväärtused vastavalt I lisale.

2. Kui tehakse käesoleva direktiivi II lisa kohast olmevee seiret, peavad parameetrid kontrollväärtustele vastama järgmistes kohtades:

a)	jaotusvõrgu kaudu tarnitud vee puhul kohas, kus vesi väljub kraanidest, millest seda tavaliselt võetakse;

b)	paakautost antava vee puhul kohas, kus see paakautost väljub;

c)	pudelitesse või mahutitesse villitud ja müügiks ette nähtud vee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse villitakse;

d)	toiduainetööstuse ettevõttes kasutatava vee puhul kohas, kus ettevõttes vett kasutatakse.

3. Lõike 2 punktis a nimetatud vastavuskohtade määratlus ei piira proovivõtukohtade valikut, mis võivad olla varustusala mis tahes punktis või käitluskohas, tingimusel et selle punkti ja vastavuskoha vahel kontsentratsiooni väärtus ei muutu ebasoovitavas suunas.

Artikkel 6

Seire ja analüüsid

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete seire, millega kontrollitakse, kas radioaktiivsete ainete väärtused vastavad artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud parameetrite kontrollväärtustele, toimub vastavalt II lisas sätestatud seirestrateegiatele ja sagedustele.

Liikmesriigid tagavad, et seire tehakse viisil, mis tagab, et mõõdetud väärtused on kogu aasta jooksul tarbitava vee kvaliteedi puhul tüüpilised. Pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks ette nähtud vee puhul ei piira see määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuete kohaste ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi põhimõtete rakendamist ega määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud ametlike kontrollide põhimõtete kohaldamist.

2. Indikatiivdoosi seire ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid peavad vastama III lisas sätestatud nõuetele.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõikides proovide analüüsimisega tegelevates laborites kehtib analüüside kvaliteedikontrolli süsteem, mida kontrollib laboratooriumiväline organisatsioon ja mille on sel otstarbel heaks kiitnud pädev asutus.

Artikkel 7

Parandusmeetmed ja üldsuse teavitamine

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud parameetri kontrollväärtusele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.

2. Kui ilmneb kõrvalekalle parameetri kontrollväärtusest, hindab liikmesriik, kas see kujutab endast inimeste tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist.

3. Lõikes 2 osutatud ohu olemasolu korral liikmesriik

a)	võtab parandusmeetmeid, et täita kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõudeid, ning

tagab, et asjaomast elanikkonda

i)	teavitatakse ohust ja võetud parandusmeetmetest ja

ii)	neile antakse nõu mis tahes täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mis võivad osutuda vajalikuks inimeste tervise kaitsmiseks radioaktiivsete ainete mõju eest.

Artikkel 8

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. novembriks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 22. oktoober 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

(1) ELT C 24, 28.1.2012, lk 122.

(2) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

(3) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(8) Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus 2001/928/Euratom elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 85).

(9) Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).

I LISA

RADOONI JA TRIITIUMI KONTROLLVÄÄRTUSED NING OLMEVEEST SAADAV INDIKATIIVDOOS

Parameeter

Kontrollväärtus

Ühik

Märkused

Radoon

100

Bq/l

(märkus 1)

Triitium

100

Bq/l

(märkus 2)

Indikatiivdoos

0,10

mSv

Liikmesriigid võivad kehtestada radoonitaseme, mille ületamist peetakse ebasoovitavaks ja millest allpool tuleks jätkata kaitse optimeerimist, ilma et see seaks ohtu veevarustuse riigis või piirkondlikus ulatuses. Liikmesriigi kehtestatud tase võib olla kõrgem kui 100 Bq/l, kuid mitte üle 1 000 Bq/l. Riigi õigusaktide lihtsustamiseks võivad liikmesriigid otsustada kontrollväärtust selle tasemega kohandada.

b)	Kui radooni kontsentratsioon ületab 1 000 Bq/l, peetakse parandusmeetmete võtmist kiirguskaitsega seotud põhjustel õigustatuks ilma täiendavate kaalutlusteta.

Märkus 2.

Triitiumitaseme tõuse võib viidata teiste tehislike radionukliidide olemasolule. Kui triitiumi kontsentratsioon ületab selle kontrollväärtuse, on nõutav analüüs muude tehislike radionukliidide olemasolu tuvastamiseks.

II LISA

RADIOAKTIIVSETE AINETE SEIRE

1. Üldpõhimõtted ja seire sagedus

Seire peab hõlmama kõiki parameetreid, mille suhtes tuleb kehtestada artikli 5 lõike 1 kohased kontrollväärtused. Seiret ei nõuta aga parameetri üle, mille puhul pädev asutus saab tõendada, et tema poolt kindlaks määratud ajavahemikul ei ole konkreetset parameetrit tõenäoliselt asjaomases olmeveevarustuses sellises kontsentratsioonis, mis võiks ületada asjaomase kontrollväärtuse.

Kui radionukliidide loodusliku leidumise korral on eelnevad uuringud näidanud, et nende kontsentratsioon on stabiilne, siis erandina punktis 6 sätestatud proovivõtmise miinimumnõuetest otsustab sageduse liikmesriik, võttes arvesse ohtu inimeste tervisele. Liikmesriik ei pea tegema olmevee seiret radooni ja triitiumi suhtes ega kehtestama indikatiivdoosi, kui representatiivsete uuringute, seireandmete või muu usaldusväärse info põhjal on kindlaks tehtud, et nende poolt kindlaks määratud ajavahemikus jäävad radooni ja triitiumi tasemed ja arvutatud indikatiivdoos I lisas loetletud asjaomastest kontrollväärtustest allapoole. Sellisel juhul teatab liikmesriik oma otsuse põhjused komisjonile ning esitab komisjonile seda otsust toetavad vajalikud dokumendid, sealhulgas kõikide tehtud uuringute, seirete ja kontrollide tulemused. Sel juhul ei kohaldata käesoleva lisa punkti 6 sätteid proovivõtmise analüüside tegemise miinimumnõuete kohta.

2. Radoon

Liikmesriigid tagavad, et tehakse representatiivsed uuringud, millega tehakse kindlaks erinevatel geoloogilistel aladel paiknevatest põhjaveeallikatest ja kaevudest pärinevas olmevees sisalduva radooniga kokku puutumise tõenäoline ulatus ja laad. Uuringud kavandatakse nii, et uuritavad parameetrid ja eriti piirkonna geoloogia ja hüdroloogia, kivimi või pinnase radioaktiivsus ja allika liik on tuvastatavad ning kasutatavad edasise tegevuse suunamiseks suure tõenäolise kokkupuuteulatusega aladele. Radooni kontsentratsiooni seire tehakse siis, kui representatiivsete uuringute tulemuste või muu usaldusväärse teabe alusel on põhjust arvata, et artikli 5 lõike 1 kohaselt kehtestatud kontrollväärtus võib olla ületatud.

3. Triitium

Liikmesriigid tagavad, et triitiumi seiret joogiks ette nähtud olmevees tehakse siis, kui valgalal asub inimtekkeline triitiumi või muude tehislike radionukliidide allikas ja kui muude seirekavade või uuringutega ei ole võimalik näidata, et triitiumi tase on allpool I lisas esitatud kontrollväärtust. Kui triitiumi seire on nõutav, tehakse seda käesoleva lisa punktis 6 esitatud tabelis näidatud sagedusega. Kui triitiumi kontsentratsiooni tase ületab selle kontrollväärtuse, on nõutav uuring muude tehislike radionukliidide olemasolu tuvastamiseks.

4. Indikatiivdoos

Olmevee seire indikatiivdoosi suhtes tehakse siis, kui on olemas tehisliku või kõrgendatud loodusliku radioaktiivsuse allikas ning muude representatiivsete seireprogrammide või muude uuringutulemuste põhjal ei saa näidata, et indikatiivdoos on väiksem kui I lisas esitatud kontrollväärtus. Kui on nõutav tehislike radionukliidide taseme seire, tehakse seda käesoleva lisa punktis 6 esitatud tabelis näidatud sagedusega. Kui on nõutav looduslike radionukliidide taseme seire, määrab iga liikmesriik kindlaks kas summaarse alfaradioaktiivsuse, summaarse beetaradioaktiivsuse või üksikute looduslike radionukliidide taseme seiresageduse, olenevalt tema poolt (vastavalt III lisale) vastu võetud kontrollistrateegiatest. Seiresagedus võib varieeruda ühekordsest kontrollmõõtmisest kuni käesoleva lisa punktis 6 esitatud tabelites näidatud sagedusteni. Kui looduslikku radioaktiivsust on vaja ainult üks kord kontrollida, tuleb kontrollimist korrata vähemalt siis, kui veevarustuses toimub muutus, mis võib mõjutada radionukliidide kontsentratsiooni olmevees.

5. Veekäitlus

Kui olmevett käideldakse selles sisalduvate radionukliidide taseme vähendamiseks, tehakse seiret punktis 6 esitatud tabelis näidatud sagedusega, mis tagab, et käitlemine on järjepidevalt tõhus.

6. Proovide võtmise ja analüüsimise miinimumsagedus

Olmevee puhul, mida antakse jaotusvõrgu kaudu või paakautost või mida kasutatakse toiduainetööstuse ettevõttes, on seireks proovide võtmise ja analüüside tegemise minimaalne sagedus sätestatud järgmises tabelis.

Tabel

Seireks proovide võtmise ja analüüside tegemise minimaalne sagedus olmevee puhul, mida antakse jaotusvõrgu kaudu või paakautost või mida kasutatakse toiduainetööstuse ettevõttes

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala

(märkused 1 ja 2)

Proovide arv aastas

(märkused 3 ja 4)

ruumala ≤ 100

(märkus 5)

100 < ruumala ≤ 1 000

1 000 < ruumala ≤ 10 000

+ 1 iga 3 300 m3 kohta päevas või selle osa kohta koguruumalast

10 000 < ruumala ≤ 100 000

+ 1 iga 10 000 m3 kohta päevas või selle osa kohta koguruumalast

ruumala > 100 000

+ 1 iga 25 000 m3 kohta päevas või selle osa kohta koguruumalast

Märkus 1.

Veevarustustsoon on geograafiliselt kindlaks määratud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning mille piires võib vee kvaliteeti lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2.

Mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Liikmesriik võib miinimumsageduse kindlaksmääramiseks vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 3.

Võimaluste piires peaks proovide arv jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.

Märkus 4.

Lühiajalise katkendliku veevarustuse korral otsustab paakautodega jaotatava vee seire sageduse asjaomane liikmesriik.

Märkus 5.

Sageduse otsustab asjaomane liikmesriik.

Liikmesriigid määravad kindlaks proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse müügiks ette nähtud pudelitesse või mahutitesse villitava olmevee puhul. Sealjuures võivad liikmesriigid arvesse võtta toodetava vee kogust.

7. Keskmise leidmine

Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatud, määrab liikmesriik, kui palju on vaja võtta uusi proove, et mõõdetud väärtusi võiks pidada keskmise aktiivsuskontsentratsiooni representatiivseteks väärtusteks kogu aasta vältel.

III LISA

INDIKATIIVDOOSI SEIRE JA ANALÜÜSIDE TULEMUSLIKKUSE KRITEERIUMID

1. Indikatiivdoosi seire

Et teha kindlaks radioaktiivsuse olemasolu olmevees, võivad liikmesriigid kasutada mitmesuguseid usaldusväärseid uuringustrateegiaid. Need strateegiad võivad hõlmata uuringuid teatavate radionukliidide või ühe konkreetse radionukliidi või summaarse alfa- ja beetaradioaktiivsuse kindlakstegemiseks.

a) Uuringud teatavate radionukliidide või ühe konkreetse radionukliidi kindlakstegemiseks

Kui üks osutatud aktiivsuskontsentratsioonidest on üle 20 % suurem kui vastav tuletatud väärtus või kui triitiumi kontsentratsioon ületab I lisas esitatud triitiumi kontrollväärtust, on vaja määrata täiendavad radionukliidid. Liikmesriik määrab kindlaks mõõdetavad radionukliidid, võttes arvesse kogu asjakohast teavet radioaktiivsuse võimalike allikate kohta.

b) Uuringustrateegiad summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse määramiseks

Indikatiivdoosi kontrollväärtuse seire eesmärgil võivad liikmesriigid kasutada summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse (1) määramise strateegiaid.

Sel eesmärgil kehtestatakse summaarse alfa- ja beetaradioaktiivsuse kontrolltasemed. Summaarse alfaradioaktiivsuse puhul on soovituslik kontrolltase 0,1 Bq/l. Summaarse beetaradioaktiivsuse puhul on soovituslik kontrolltase 1,0 Bq/l.

Kui summaarne alfaradioaktiivsus ja summaarne beetaradioaktiivsus on madalamad kui vastavalt 0,1 Bq/l ja 1,0 Bq/l, võib liikmesriik eeldada, et indikatiivdoos on väiksem kui kontrollväärtus 0,1 mSv, ning radioloogilisi uuringuid ei ole vaja teha, kui muudest teabeallikatest ei ole teada, et vees võib olla teatavaid konkreetseid radionukliide, mis võivad suurendada indikatiivdoosi väärtuseni üle 0,1 mSv.

Kui summaarse alfaradioaktiivsuse tase on kõrgem kui 0,1 Bq/l või summaarse beetaradioaktiivsuse tase on kõrgem kui 1,0 Bq/l, on vaja määrata konkreetsed radionukliidid.

Liikmesriigid võivad summaarse alfa- ja beetaradioaktiivsuse jaoks kehtestada teistsugused kontrollitasemed, kui nad saavad tõestada, et indikatiivdoos 0,1 mSv on vastavuses teistsuguse tasemega.

Liikmesriik määrab kindlaks mõõdetavad radionukliidid, võttes arvesse kogu asjakohast teavet radioaktiivsuse võimalike allikate kohta. Kuna triitiumi suurem kontsentratsioon võib viidata muude tehislike radionukliidide sisaldusele, tuleks triitium, summaarne alfaradioaktiivsus ja summaarne beetaradioaktiivsus määrata samast proovist.

2. Indikatiivdoosi arvutamine

Indikatiivdoos arvutatakse radionukliidide mõõdetud kontsentratsioonide ja direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsientide või hilisema teabe alusel, mida tunnustab liikmesriigi pädev asutus, ning vee aastase sissevõetud koguse põhjal (täiskasvanute puhul 730 l). Kui järgmine võrratus kehtib, võib liikmesriik eeldada, et indikatiivdoos on väiksem kui kontrollväärtus 0,1 mSv ning täiendavaid uuringuid ei ole vaja teha.

Formula

kus:

Ci(obs)	=	radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon,
Ci(der)	=	radionukliidi i tuletatud kontsentratsioon,
n	=	leitud radionukliidide arv.

Olmevee radioaktiivsuse tuletatud kontsentratsioonid (2)

Päritolu	Nukliid	Tuletatud kontsentratsioon
Looduslik	U-238 (3)	3,0 Bq/l
	U-234 (3)	2,8 Bq/l
	Ra-226	0,5 Bq/l
	Ra-228	0,2 Bq/l
	Pb-210	0,2 Bq/l
	Po-210	0,1 Bq/l
Tehislik	C-14	240 Bq/l
	Sr-90	4,9 Bq/l
	Pu-239/Pu-240	0,6 Bq/l
	Am-241	0,7 Bq/l
	Co-60	40 Bq/l
	Cs-134	7,2 Bq/l
	Cs-137	11 Bq/l
	I-131	6,2 Bq/l

3. Analüüsimeetodid ja tulemuslikkuse kriteeriumid

Järgmiste parameetrite ja radionukliidide puhul peab kasutatava analüüsimeetodiga olema võimalik mõõta vähemalt allpool esitatud aktiivsuse kontsentratsiooni:

Parameetrid ja radionukliidid

Avastamispiir (märkused 1 ja 2)

Märkused

Triitium

10 Bq/l

Märkus 3

Radoon

10 Bq/l

Märkus 3

summaarne alfaradioaktiivsus

0,04 Bq/l

Märkus 4

summaarne beetaradioaktiivsus

0,4 Bq/l

Märkus 4

U-238

0,02 Bq/l

U-234

0,02 Bq/l

Ra-226

0,04 Bq/l

Ra-228

0,02 Bq/l

Märkus 5

Pb-210

0,02 Bq/l

Po-210

0,01 Bq/l

C-14

20 Bq/l

Sr-90

0,4 Bq/l

Pu-239/Pu-240

0,04 Bq/l

Am-241

0,06 Bq/l

Co-60

0,5 Bq/l

Cs-134

0,5 Bq/l

Cs-137

0,5 Bq/l

I-131

0,5 Bq/l

Märkus 1.

Avastamispiir arvutatakse vastavalt ISO standardile 11929: Iseloomulike piirmäärade kindlaksmääramine (otsustamise läviväärtus, avastamispiir ja usaldusvahemiku piir) ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks – Põhialused ja üldised rakendused, I ja II liiki vea tõenäosusega 0,05.

Märkus 2.

Määramisviga arvutatakse ja esitatakse täieliku standardveana või laiendatud standardveana, kasutades laiendustegurit 1,96 vastavalt dokumendile ISO Guide for the Expression of Uncertainty in Measurement (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks).

Märkus 3.

Triitiumi ja radooni avastamispiir on 10 % selle kontrollväärtusest 100 Bq/l.

Märkus 4.

Summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse avastamispiir on 40 % vastavatest kontrollväärtustest 0,1 ja 1,0 Bq/l.

Märkus 5.

See avastamispiir kehtib ainult indikatiivdoosi esialgsete kontrollide suhtes uue veeallika puhul; kui esialgsed kontrollid näitavad, et ei ole tõenäoline, et Ra-228 ületab 20 % tuletatud kontsentratsiooni, võib tavapäraste Ra-228 nukliidi mõõtmiste puhul avastamispiiri suurendada 0,08 Bq/l-ni, kuni nõutakse järgnevat uut kontrolli.

(1) Vajaduse korral võib summaarse beetaradioaktiivsuse pärast K-40 aktiivsuse kontsentratsiooni lahutamist asendada residuaalse beetaradioaktiivsusega.

(2) Tabelis on esitatud väärtused levinumate looduslike ja tehislike radionukliidide kohta; tegemist on täpsete väärtustega, mis on arvutatud, lähtudes doosist 0,1 mSv ja aastasest sissevõtust 730 liitrit, kasutades direktiivi 96/29/Euratom III lisa tabelis A esitatud doosikoefitsiente; teiste radionukliidide tuletatud kontsentratsioonid saab arvutada samade andmete põhjal ja väärtusi saab ajakohastada hilisema teabe põhjal, mida on tunnustanud liikmesriigi pädevad asutused.

(3) Tabelis on arvestatud üksnes uraani radioloogilisi omadusi, mitte selle keemilist toksilisust.

7.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 296/25

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 522/12/COL,

19. detsember 2012,

millega muudetakse kaheksakümne seitsmendat korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki riigiabimeetmete kohta kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja artiklit 24,

MEENUTADES riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, mille järelevalveamet võttis vastu 19. jaanuaril 1994 (3),

ning arvestades järgmist:

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 24 kohaselt jõustab järelevalveamet EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,

järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt avaldab järelevalveamet teateid või suuniseid EMP lepingus käsitletud küsimuste kohta, kui see on sõnaselgelt sätestatud kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus või kui EFTA järelevalveamet peab seda vajalikuks,

22. mail 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat” (4),

kõnealune teatis on oluline ka Euroopa Majanduspiirkonna jaoks,

EMP riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine tuleb tagada kogu Euroopa Majanduspiirkonnas,

EMP lepingu XV lisa lõpus oleva peatüki „ÜLDIST” II punkti kohaselt peab järelevalveamet pärast komisjoniga konsulteerimist vastu võtma Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidega kooskõlas olevaid õigusakte,

olles konsulteerinud komisjoni ja EFTA riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi suuniseid muudetakse, lisades uue peatüki, milles käsitletakse riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat. Uus peatükk on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 19. detsember 2012

EFTA järelevalveameti nimel

Oda Helen SLETNES

eesistuja

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

kolleegiumi liige

(1) Edaspidi „EMP leping”.

(2) Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(3) Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „ELT”) L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasanne nr 32, 3.9.1994, lk 1. Edaspidi „riigiabi suunised”. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(4) Komisjoni teatis „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat” (ELT C 158, 5.6.2012, lk 4).

LISA

RIIGIABI KASVUHOONEGAASIDE SAASTEKVOOTIDEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMIS PÄRAST 2012. AASTAT (1)

RIIGIABIPOLIITIKA JA HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMI DIREKTIIV

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ (2) loodi liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELi HKS) ning direktiiviga 2009/29/EÜ (3) täiustati ja laiendati ELi HKSi alates 1. jaanuarist 2013. Direktiivi 2003/87/EÜ selle muudetud kujul (4) nimetatakse edaspidi HKSi direktiiviks. Direktiiv 2009/29/EÜ on osa seadusandlikust paketist, mis hõlmab kliimamuutustega võitlemise ning taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamise meetmeid. Pakett koostati eelkõige selleks, et saavutada liidu üldine keskkonnaalane eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 20 % ja suurendada taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks liidu energia kogutarbimises 20 %ni.

HKSi direktiiviga on teatavatele ettevõtjatele ette nähtud järgmised eri- ja ajutised meetmed: abi, et hüvitada elektrihinna suurenemist, mis johtub ELi HKSiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kulude (kaudsed heitkoguste kulud) kaasamisest, investeerimisabi suure tõhususega elektrijaamadele, sealhulgas uutele elektrijaamadele, mis on valmis süsinikdioksiidi keskkonnaohutult koguma ja geoloogiliselt säilitama (millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus), mõnes EFTA riigis (5) üleminekuperioodil elektritootjatele tasuta saastekvootide eraldamisega seotud abi ning teatud väikeste käitiste ELi HKSist väljajätmine juhul, kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid on võimalik vähendada väiksemate halduskuludega väljaspool ELi HKSi raamistikku.

HKSi direktiivi rakendamisel ette nähtud eri- ja ajutised meetmed hõlmavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 2. osa II jaoga peavad EFTA riigid EFTA järelevalveametile riigiabist teatama ja ei või seda rakendada enne, kui EFTA järelevalveamet on selle heaks kiitnud.

4.	Läbipaistvuse ja õiguskindluse tagamiseks selgitatakse käesolevates suunistes riigiabimeetmete kokkusobivuse kriteeriume kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis, nagu seda on täiendatud ja laiendatud direktiiviga 2009/29/EÜ.

Kooskõlas 2005. aasta riigiabi tegevuskavas (6) sõnastatud tasakaalustatuse kriteeriumiga on riigiabi kontrollimise põhieesmärk heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamisel tagada, et riigiabimeetmetest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine oleks suurem kui ilma abita, ning tagada, et abi positiivne mõju kaaluks üles konkurentsimoonutuste negatiivse mõju siseturul. Riigiabi peab olema vajalik ELi HKSi keskkonnaeesmärgi saavutamiseks (abi vajalikkus) ja piirduma miinimumiga, mis on nõutav nimetatud keskkonnakaitse eesmärgi saavutamiseks (abi proportsionaalsus), vältides põhjendamatuid konkurentsimoonutusi ja kaubanduse häirimist siseturul.

Kuna direktiivis 2009/29/EÜ kehtestatud sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013, ei saa pidada nimetatud direktiivi alusel koormuse vähendamiseks antud riigiabi enne seda kuupäeva vajalikuks. Seepärast saab käesolevate suunistega hõlmatud meetmeid lubada vaid alates 1. jaanuarist 2013 tekkinud kulude puhul, välja arvatud tasuta kvootide eraldamine elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil (mõnes EFTA riigis), kuna see võib teatavatel tingimustel hõlmata riiklikus kavas sisalduvaid investeeringuid, mida on tehtud alates 25. juunist 2009.

1. SUUNISTEGA HÕLMATUD ERIMEETMED

1.1. Abi ettevõtjatele sektorites ja allsektorites, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks, sest ELi HKSi saastekvootidest põhjustatud kulud kantakse üle elektrihindadesse (abi kaudsete heitkoguste kulude hüvitamiseks)

HKSi direktiivi artikli 10a lõike 6 kohaselt võivad EMP riigid anda riigiabi sellistele sektoritele või allsektoritele, mille puhul leitakse, et seal esineb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustatud kulude (edaspidi „kaudsed heitkoguste kulud”) elektrihindadesse kandmise tõttu, et hüvitada neid kulusid kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Käesolevates suunistes käsitletakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise all maailma kasvuhoonegaaside heitkoguste võimalikku suurenemist juhul, kui äriühingud viiksid tootmise väljapoole EMPd, sest neil ei ole võimalik ELi HKSist tulenevate kulude suurenemist üle kanda oma klientidele, ilma et nad kaotaksid märkimisväärse turuosa.

Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu ärahoidmine kannab keskkonnaeesmärki, sest abiga püütakse vältida maailma kasvuhoonegaaside heitkoguse suurenemist tootmise EMPst väljaviimise tagajärjel, kuna kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta puudub siduv rahvusvaheline kokkulepe. Samal ajal võib kaudsete heitkogustega seotud kuludega abi mõjuda negatiivselt ELi HKSi tõhususele. Kui selline abi on halvasti suunatud, vabastaks see abisaaja kaudsete heitkogustega seotud kuludest, piirates seejuures stiimulit heitkoguste vähendamiseks ja innovatsiooniks selles valdkonnas. Selle tulemusena aga jääksid heitkoguste vähendamisega seotud kulud peamiselt teiste majandussektorite kanda. Peale selle võib selline riigiabi oluliselt moonutada konkurentsi siseturul, eelkõige juhul, kui sama valdkonna ettevõtjaid koheldakse erinevatest eelarvepiirangutest tulenevalt EMP riikides erinevalt. Seepärast tuleb käesolevates suunistes käsitleda kolme konkreetset eesmärki: kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu minimeerimine, ELi HKSi eesmärgi säilitamine, et saavutada CO2-heite kulutasuv vähendamine, ja konkurentsimoonutuste minimeerimine siseturul.

9.	Direktiivi 2009/29/EÜ vastuvõtmisel tegi komisjon avalduse, (7) mis käsitles riigiabiga seotud kaudsete heitkoguste kulude suhtes kohaldatavaid peamisi põhimõtteid, et vältida konkurentsi põhjendamatuid moonutusi.

10.	Komisjon hindas liidu tasandil, millises ulatuses on sektoril või allsektoril võimalik kaudseid heitkoguste kulusid tootehindadesse üle kanda, ilma et see tooks kaasa märkimisväärse turuosa loovutamise süsinikdioksiidiheite seisukohast vähem tõhusatele ELi-välistele käitistele.

11.

EMP riikidele antav maksimaalne abisumma tuleb kindlaks määrata valemi alusel, milles võetakse arvesse käitise võrdlusaluseks olevaid tootmistasemeid või käitise võrdlusaluseks oleva elektrienergia tarbimise tasemeid vastavalt käesolevates suunistes kindlaksmääratule ning eri geograafiliste piirkondade põletusseadmetes toodetud elektri CO2-heite koefitsiente. Riigiabi ei anta, kui elektrienergia tarnelepingud ei sisalda CO2-kulusid. Sellise valemiga tagatakse, et abi on proportsionaalne, ja säilitatakse stiimul elektritõhususe poole püüdlemiseks ja üleminekuks nn hallilt elektrilt rohelisele elektrile kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ põhjendusega 27.

12.

Selleks et minimeerida konkurentsimoonutusi siseturul ja säilitada ELi HKSi eesmärk saavutada CO2-heite kulutasuv vähendamine, ei tohi abiga hüvitada kõiki elektrihindades kajastuvaid ELi saastekvoodi kulusid. Lisaks peaks abi olema ajas kahanev. Abi kahanevus on riigiabi puhul äärmiselt oluline, et ära hoida sõltuvuse tekkimist. Lisaks sellele säilitatakse kahaneva abimääraga nii pikaajaline stiimul võtta arvesse keskkonnakulusid kui ka lühiajaline stiimul minna üle vähem CO2-heidet tekitavatele uutele tehnoloogiatele, rõhutades samal ajal abi ajutist iseloomu ning aidates kaasa üleminekule vähese CO2-heitega majandusele.

1.2. Investeerimisabi suure tõhususega elektrijaamadele, sealhulgas uutele elektrijaamadele, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus

13.

Kooskõlas komisjoni avaldusega (8) Euroopa Ülemkogule HKSi direktiivi artikli 10 lõike 3 kohta, mis käsitleb saastekvootide enampakkumistest saadud tulu kasutamist, võivad EMP riigid ajavahemikul 2013–2016 kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu suure tõhususega elektrijaamade, sealhulgas selliste uute elektrijaamade ehitamise toetamiseks, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus. Nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) (9) artikli 33 kohaselt peavad EMP riigid tagama, et käitajad, kes käitavad vähemalt 300 megavatise elektrilise nimivõimsusega põletusseadmeid, on hinnanud teatavate tingimuste täitmist, eelkõige seda, kas sobivad säilitamiskohad on kättesaadavad, kas transpordivahendite kasutamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav ning kas süsinikdioksiidi kogumise moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kui tingimused on täidetud, tuleb käitise asukohas süsinikdioksiidi kogumiseks ja kompressiooniks vajalike seadmete jaoks eraldada piisavalt ruumi (10).

14.

Abi peab olema suunatud keskkonnakaitse parandamisele, et vähendada CO2-heidet võrreldes sellega, mis on võimalik olemasoleva tehnika taseme juures, ning ära hoida turutõrkeid, suurendades oluliselt keskkonnakaitset. Abi peab olema vajalik, sisaldama stiimulit ja olema proportsionaalne. Abi süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks ei kuulu käesolevate suuniste reguleerimisalasse ja seda hinnatakse juba muude olemasolevate riigiabi eeskirjade, eelkõige keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste vastava peatüki (11) alusel.

15.

Abi proportsionaalsuse tagamiseks peab maksimaalne abimäär sõltuma uue elektrijaama panusest keskkonnakaitsesse ja CO2-heite vähendamisse (HKSi direktiivi eesmärk). Seepärast tuleb premeerida enne 2020. aastat maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela (st CO2 kogumise, transpordi ja säilitamisega seotud ehitus ja tegevuse reaalne alustamine) rakendamist võrreldes uute käitistega, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, kuid kus seda ei rakendata enne 2020. aastat. Lisaks peaks kahe sarnase süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidusega projekti kaalumisel maksimaalse lubatava abi osatähtsus olema suurem abi puhul, mida antakse pärast selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineva võistupakkumise korraldamist, mis tagab tõhusalt, et abi piirdub eesmärgi saavutamiseks vajaliku miinimumiga ning edendab konkurentsi elektritootmise turul. Sellistel asjaoludel võib eeldada, et erinevad pakkumused peegeldavad kõiki võimalikke eeliseid, mis võivad täiendavast investeeringust tuleneda.

1.3. Elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil tasuta kvootide eraldamise vormis antav abi

16.

HKSi direktiivi artikli 10c kohaselt võib EMP riik, kes täidab teatavad tingimused, mis on seotud riigi elektrivõrgu ühenduvuse või fossiilkütuse osaga elektritootmises ja SKP suurusega elaniku kohta võrreldes liidu keskmisega, ajutiselt kalduda kõrvale täieliku enampakkumise põhimõttest ning eraldada tasuta saastekvoote 31. detsembril 2008 elektrienergiat tootvatele käitistele või nendele elektrienergiat tootvatele käitistele, millesse uuendamisinvesteeringute tegemist alustati reaalselt 31. detsembril 2008. Vastutasuks tasuta saastekvootide eest elektrienergiat tootvatele käitistele peab asjaomane EMP riik esitama riikliku investeerimiskava (edaspidi „riiklik kava”), milles nähakse ette tasuta saastekvoote saanud või muu ettevõtja investeeringud infrastruktuuri moderniseerimisse, ajakohastamisse ja puhastesse tehnoloogiatesse ning energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamisse.

17.

Selline täielikust enampakkumise põhimõttest erandi tegemine üleminekuperioodil tasuta saastekvootide eraldamise näol hõlmab riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest tasuta saastekvoote eraldades loobub EMP riik tulust ja annab valikulise eelise elektrienergia käitajatele, kes võivad konkureerida teiste käitajatega muudes EMP riikides, mis võib aga moonutada või ähvardab moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul. Riigiabi hõlmab ka investeeringuid, mida tasuta saastekvoodi saajad teevad väiksema kuluga.

1.4. Väikeste käitiste ja haiglate ELi HKSist väljajätmise vormis antav abi

18.

HKSi direktiivi artikli 27 kohaselt võivad EMP riigid arvata ELi HKSist välja väikesed käitised ja haiglad, kui nende suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse. EMP riigid võivad teha ettepaneku väikeste käitiste ja haiglate suhtes kohaldatavate meetmete kohta, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse kui ELi HKSiga. Sellise ELi HKSist väljaarvamise võimaluse andmisega tahetakse saavutada suhteliselt suurem sääst halduskulude vähendamisel iga HKSist välja arvatud süsinikdioksiidi ekvivalendi tonni kohta.

19.

Väikeste käitiste ja haiglate ELi HKSist väljaarvamise näol võib olla tegemist riigiabiga. EMP riikidel on ulatuslik otsustamisõigus, kas ja milliste väikeste käitiste puhul ELi HKSist väljaarvamist kasutada ning kui seda teha, siis millist tüüpi käitiste puhul seda teha ja milliseid meetmeid kasutada. Seepärast ei saa välistada, et EMP riikide kehtestatud meetmed võivad viia ELi HKSist väljaarvatud väikestele käitistele ja haiglatele majandusliku eelise tekkimiseni, mis tõenäoliselt moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja mõjutab kaubandust siseturul.

2. REGULEERIMISALA JA MÕISTED

2.1. Käesolevate suuniste reguleerimisala

20.	Käesolevaid suuniseid kohaldatakse üksnes konkreetsete riigiabimeetmete suhtes, mis on ette nähtud HKSi direktiivi rakendamiseks. Riigiabi suuniste keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlev peatükk (12) nende meetmete suhtes ei kehti.

2.2. Mõisted

21.	Käesolevates suunistes kasutatakse I liites sätestatud mõisteid.

3. EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 3 ALUSEL KOKKUSOBIVAD ABIMEETMED

22.

Keskkonnakaitseks antavat riigiabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui sellega suurendatakse keskkonnakaitset (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine), kahjustamata seejuures kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus. Abimeetme kokkusobivuse hindamisel võrdleb EFTA järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühise huvi eesmärgi saavutamisel ja selle võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine. Seepärast ei tohi abikava kesta kõnealuste suuniste kehtivusest kauem. See ei piira EFTA riigi võimalust teatada uuesti meetmest, mis kestab abikava kohta langetatud EFTA järelevalveameti otsuses kehtestatud ajapiirangust kauem.

3.1. Abi ettevõtjatele sektorites ja allsektorites, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu märkimisväärseks, sest ELi HKSi saastekvootidest põhjustatud kulud kantakse üle elektrihindadesse (abi kaudsete heitkoguste kulude hüvitamiseks)

23.

Kõnealuste suuniste II liites loetletud sektorite ja allsektorite puhul käsitatakse abi, mida antakse pärast 1. jaanuari 2013 HKSi direktiivi rakendamisest tuleneva saastekvoodi kulude ülekandumise hüvitamiseks, EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobivana, tingimusel et kõnealuses jaotises loetletud tingimused on täidetud.

Abi eesmärk ja vajalikkus

24.

Kõnealuste suuniste tähenduses on selle abi eesmärk ära hoida abisaaja kasvuhoonegaaside heite ülekandumise märkimisväärne oht, mis on seotud HKSi direktiivi rakendamisest tuleneva ELi saastekvoodi kulude ülekandumisega elektrihinda, kui tema kolmandate riikide konkurentide elektrihindades samasugused CO2-kulud ei kajastu ja kui abisaajal ei ole võimalik kanda neid kulusid üle tootehinda, ilma et ta kaotaks märkimisväärse turuosa.

25.	Kõnealuste suuniste tähenduses on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht märkimisväärne üksnes juhul, kui abisaaja tegutseb nende suuniste II liites loetletud rahastamiskõlblikus sektoris või allsektoris.

Abi ülemmäär

26.	Abi ülemmäär ei tohi 2013., 2014. ja 2015. aasta rahastamiskõlblikest kuludest ületada 85 %, 2016., 2017. ja 2018. aasta rahastamiskõlblikest kuludest 80 % ning 2019. ja 2020. aasta rahastamiskõlblikest kuludest 75 %.

Maksimaalse abisumma arvutamine

27.

Kõnealuste suuniste II liites loetletud sektoritesse või allsektoritesse kuuluvate toodete tootmise eest käitisele makstav maksimaalne abisumma tuleb arvutada järgmise valemi alusel:

kui abisaaja toodetavate toodete suhtes kohaldatakse kõnealuste suuniste III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul:

Selles valemis kasutatakse järgmisi tähiseid: Ait on abi osatähtsus aastal t, väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,8); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt–1 on ELi forvardhind aastal t–1 (EUR/tCO2); E on kohaldatav tootepõhine elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalus, mis on määratletud III liites ning BO on võrdlustoodang. Need mõisted on määratletud I liites;

kui abisaaja toodetavate toodete suhtes ei kohaldata kõnealuste suuniste III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, on käitise kohta makstav maksimaalne abisumma aastal t tekkinud kulude puhul:

Selles valemis kasutatakse järgmisi tähiseid: Ait on abi osatähtsus aastal t, väljendatuna kümnendmurruna (nt 0,8); Ct on kohaldatav CO2-heite koefitsient (tCO2/MWh) (aastal t); Pt–1 on ELi forvardhind aastal t–1 (EUR/tCO2); EF on elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusalus ja BEC on võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine (MWh). Need mõisted on määratletud I liites.

28.

Kui käitis valmistab tooteid, mille suhtes kohaldatakse III liites loetletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluseid, ja tooteid, mille suhtes kohaldatakse elektrienergia tõhususe varuvõrdlusalust, tuleb iga toote puhul tarbitud elektrienergia jagada vastavalt iga toote toodangumahuga (väljendatuna tonnides).

29.	Kui käitises toodetakse nii rahastamiskõlblikke tooteid (st tooteid, mis kuuluvad II liites loetletud rahastamiskõlblikesse sektoritesse või allsektoritesse) kui ka tooteid, mis ei ole rahastamiskõlblikud, arvutatakse maksimaalne väljamakstav abisumma üksnes rahastamiskõlblike toodete jaoks.

30.	Abi võib abisaajale maksta kulude tekkimise või sellele järgneval aastal. Kui abi makstakse kulude tekkimise aastal, tagatakse järelmaksu kohandamismehhanismi abil, et kõik ülemääraselt makstud summad makstakse tagasi enne 1. juulit järgmisel aastal.

Ergutav mõju

31.	Ergutava mõju nõue on täidetud, kui kõik jaotise 3.1 tingimused on täidetud.

3.2. Investeerimisabi uutele suure tõhususega elektrijaamadele, sealhulgas uutele elektrijaamadele, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus

32.	Ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2016 käsitatakse uutele suure tõhususega elektrijaamadele antud investeerimisabi siseturuga kokkusobivana EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud kõnealuses jaotises sätestatud tingimused.

33.

Uutele suure tõhususega elektrijaamadele võib anda investeerimisabi üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

uue suure tõhususega elektrijaama tõhususe ühtlustatud kontrollväärtus ületab komisjoni 19. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse 2011/877/EL (millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel) (13) I liites sätestatu või abi andmise ajal kehtinud asjaomase tõhususe kontrollväärtuse. Uusi suure tõhususega elektrijaamu, mis vastavad üksnes olemasolevatele tõhususe kontrollväärtustele, ei saa pidada rahastamiskõlblikeks, ning

b)	abi heakskiitva asutuse otsus on tehtud ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2016.

Abi eesmärk ja vajalikkus

34.

EFTA riigid peavad tõendama, et abi on suunatud turutõrke kõrvaldamisele, suurendades oluliselt keskkonnakaitset. Abi peab sisaldama stiimulit abisaaja käitumise muutmiseks. Seda tehakse faktivõrdlusanalüüsi alusel, tõendades, et ilma abita ei oleks abisaaja seda investeeringut teinud. Lisaks ei tohi abi saava projektiga alustada enne abitaotluse esitamist. Viimaks peab EFTA riik tõendama, et abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, eelkõige juhtudel, kus abi on koondunud piiratud arvule abisaajatele või kui abi tugevdab tõenäoliselt abisaajate turupositsiooni (kontserni tasandil).

Rahastamiskõlblikud kulud

35.

Rahastamiskõlblikud kulud piirduvad uue käitise investeeringute kogukuludega (materiaalne ja immateriaalne vara), mis on uue elektrijaama ehitamiseks tingimata vajalikud. Lisaks, kui tegemist on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidusega elektrijaama ehitamisega, on rahastamiskõlblikud need kulud, mis on seotud tõendamisega, et maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kogumis-, transpordi- ja säilitamisseadmete paigaldamisega seotud kulud ei ole kõnealuste suuniste alusel rahastamiskõlblikud, sest süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist hinnatakse juba keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste alusel.

Abi ülemmäärad

36.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus ja kus maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega alustatakse enne 2020. aastat, ei tohi abi ületada 15 % rahastamiskõlblikest kuludest.

37.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, kuid kus maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega ei alustata enne 2020. aastat ning millele on abi antud pärast tõelist võistupakkumist ning mis edendavad i) kõige keskkonnahoidlikuma tehnoloogia kasutamist uues jaamas, mille tulemusena väheneb CO2-heide võrreldes sellega, mis on võimalik olemasoleva tehnika taseme juures, ja ii) konkurentsi elektritootmise turul, ei tohi abi ületada 10 % rahastamiskõlblikest kuludest. Võistupakkumine peab põhinema selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel ning tagama osavõtvate ettevõtjate piisava arvu. Lisaks peab võistupakkumises osalemisel olema siduvaks piiranguks eelarve, st mitte kõik osalejad ei pea abi saama.

38.	Uutes suure tõhususega elektrijaamades, kus punktides 36 ja 37 loetletud tingimused on täitmata, ei tohi abi ületada 5 % rahastamiskõlblikest kuludest.

39.

Kui maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamisega ei alustata enne 2020. aastat, vähendatakse abi 5 %-le investeeringu rahastamiskõlblikest kuludest, või kui jaotise 3.2 punktis 37 seatud tingimused on täidetud, siis 10 %-le. Kui abi on antud ettemakse vormis, nõuab EFTA riik ülemäärase abisumma tagasi.

3.3. Elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil tasuta kvootide eraldamise vormis antav abi

40.

Ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019 peetakse riigiabi, mis hõlmab elektritootmise uuendamiseks üleminekuperioodil tasuta kvootide eraldamist ja riiklike kavadega hõlmatud investeeringuid, kooskõlas HKSi direktiivi artikliga 10c siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

üleminekuperioodi tasuta kvoodid on eraldatud kooskõlas HKSi direktiivi artikliga 10c ja komisjoni otsusega suuniste kohta, mis käsitlevad metoodikat, mida kasutakse käitistele üleminekuperioodil elektritootmise eest tasuta saastekvootide eraldamiseks vastavalt HKSi direktiivi artikli 10c lõikele 3, (14) ja kooskõlas komisjoni teatisega HKSi direktiivi artikli 10c kohaldamisvõimaluste kohta (15);

b)	riiklik kava teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki, nagu keskkonnakaitse suurendamine HKSi direktiivi üldeesmärkide kontekstis;

c)	riiklik kava hõlmab kooskõlas HKSi direktiiviga pärast 25. juunit 2009 tehtud investeeringuid infrastruktuuri moderniseerimisse ja ajakohastamisse, puhastesse tehnoloogiatesse ning energiakasutuse struktuuri ja tarneallikate mitmekesistamisse;

kogu abi andmise perioodi jooksul tasuta saadud saastekvootide turuväärtus (kontserni tasandil) (mis on arvutatud kooskõlas komisjoni 29. märtsi 2011. aasta teatisega (16) või abi suhtes kohaldatava muu asjaomase juhenddokumendiga) ei ületa tasuta saastekvoote saanud ettevõtja tehtud investeeringute kogumaksumust (kontserni tasandil). Kui investeeringute kogumaksumus on saastekvootide turuväärtusest väiksem või kui tasuta saastekvoote saanu ei tee ühtegi riikliku kava kohast rahastamiskõlblikku investeeringut, peab tasuta saastekvoote saanu kandma ülejäägi üle mehhanismi, millest rahastatakse muid riiklike kavade alusel rahastamiskõlblikke investeeringuid, ja

e)	abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, eelkõige juhul, kui abi on koondatud piiratud arvule abisaajatele või kui abi tugevdab tõenäoliselt abisaaja turupositsiooni (kontserni tasandil).

Ergutav mõju

Ergutava mõju nõue on täidetud, kui investeering on tehtud pärast 25. juunit 2009.

Rahastamiskõlblikud kulud

41.

Rahastamiskõlblikud kulud piirduvad riiklikus investeerimiskavas loetletud investeerimise kogukuludega (materiaalne ja immateriaalne vara), ületamata tasuta saastekvootide turuväärtust (mis on arvutatud kooskõlas komisjoni 29. märtsi 2011. aasta teatisega (17) või abi suhtes kohaldatava muu asjaomase juhenddokumendiga) tasuta saastekvoote saanud ettevõtja kohta, sõltumata vastava käitise tegevuskuludest ja kasumist.

Abi ülemmäär

42.	Abi ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest.

3.4. Väikeste käitiste ja haiglate ELi HKSist väljajätmise vormis antav abi

43.

Abi väikestele käitistele ja haiglatele, mis jäetakse ELi HKSi reguleerimisalast välja, peetakse alates 1. jaanuarist 2013 siseturuga kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses, tingimusel et väikeste käitiste ja haiglate suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärsete heitkoguste vähendamine HKSi direktiivi artikli 27 tähenduses, ja tingimusel et EFTA riik täidab HKSi direktiivi artiklis 27 sätestatud tingimused.

Ergutav mõju

44.	Ergutava mõju nõue on täidetud, kui kõik jaotise 3.4 tingimused on täidetud.

3.5. Proportsionaalsus

45.	EFTA riik peab tõendama, et abisaajale antav abisumma piirdub vajaliku miinimumiga. Eelkõige võib EFTA riik anda kõnealustes suunistes sätestatust väiksemat abi.

4. KUMULATSIOON

46.	Kõnealustes suunistes kehtestatud abi ülemmäärasid ei tohi ületada olenemata sellest, kas toetust rahastatakse täies ulatuses riigi vahenditest või rahastab seda osaliselt liit.

47.

Kõnealuste suuniste kohaselt kokkusobivana käsitatavat abi ei või kombineerida muu riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või muu liidu rahastamisvormiga, kui sellise kumuleerumise tulemusena oleks abi osatähtsus kõnealustes suunistes lubatust suurem. Kui aga kulud, mis on rahastamiskõlblikud nende suunistega hõlmatud meetmete rakendamiseks, õigustavad täielikult või osaliselt ka muu abi andmist, kohaldatakse vastava ühisosa suhtes kõige soodsamat kohaldatavates eeskirjades sätestatud ülemmäära.

5. LÕPPSÄTTED

5.1. Iga-aastane aruannete esitamine

48.	Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa (18) ja 14. juuli 2004. aasta otsusega nr 195/04/COL (19) peavad EFTA riigid esitama EFTA järelevalveametile aastaaruande.

49.

Lisaks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osas ja otsuses nr 195/04/COL kehtestatud nõuetele tuleb keskkonnaabimeetmeid käsitlevates aastaaruannetes esitada heakskiidetud abikavade kohta lisateavet. Eelkõige peavad EFTA riigid lisama oma aastaaruannetesse järgmise teabe:

—	abisaajate ja nende omanduses olevate toetust saavate käitiste nimed;

—	sektori(d) või allsektori(d), milles abisaaja tegutseb;

—	aasta, mille eest abi makstakse, ja aasta, millal abi makstakse;

—	võrdlustoodang iga toetatava käitise kohta asjaomases (all)sektoris;

—	võimsuse oluline suurendamine või vähendamine vajaduse korral;

—	aastatoodang iga toetatava käitise kohta asjaomases (all)sektoris igal aastal, mis on võetud aluseks võrdlustoodangu kindlaksmääramiseks;

—	aastatoodang iga toetatava käitise kohta asjaomases (all)sektoris igal aastal, mille eest abi makstakse;

—	iga toetatava käitise valmistatud muude, elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalusega hõlmamata toodete aastatoodang iga aasta kohta, mis on võetud aluseks võrdlustoodangu kindlaksmääramiseks (kui on antud abi elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusaluse alusel);

—	võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine iga toetatava käitise kohta (kui on antud abi elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusaluse alusel);

—	aastane elektrienergia tarbimine iga aasta kohta, mis on võetud aluseks elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluse kindlaksmääramiseks (kui on antud abi elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusaluse alusel);

—	käitise aastane elektrienergia tarbimine iga aasta kohta, mille eest abi makstakse (kui on antud abi elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusaluse alusel);

—	ELi saastekvoodi forvardhind, mida on kasutatud abisumma arvutamisel abisaaja kohta;

—	abi osatähtsus;

—	riigi CO2-heite koefitsient.

50.

EFTA järelevalveamet teostab korrapäraselt järelevalvet abi üle, mida antakse ettevõtjatele sektorites või allsektorites, mille puhul leitakse, et seal esineb jaotises 3.1 kirjeldatud märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustatud kulude elektrihindadesse ülekandmise tõttu. Seda tehes ajakohastab EFTA järelevalveamet tema käsutuses olevat teavet ülekantud kaudsete kulude suuruse ja võimalike tagajärgede kohta kasvuhoonegaaside heite ülekandumisele.

51.

Uute suure tõhususega elektrijaamade puhul, sealhulgas selliste elektrijaamade puhul, millel on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus, peavad EFTA riigid lisama oma aastaaruannetesse järgmise teabe:

—	abisaajate nimed;

—	abisumma abisaaja kohta;

—	abi osatähtsus;

—	jaotise 3.2 punktis 32 abi andmise ajastuse kohta esitatud tingimuste täitmise kontrollimine;

—	jaotise 3.2 punktis 36 esitatud selliste tingimuste täitmise kontrollimine, mis on seotud maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamise alustamisega enne 2020. aastat.

5.2. Läbipaistvus

52.

EFTA järelevalveamet leiab, et riigiabi läbipaistvuse parandamiseks EFTA riikides on vaja võtta lisameetmeid. Eelkõige tuleb tagada, et EFTA riikidel, majandustegevuses osalejatel, huvitatud isikutel ja EFTA järelevalveametil oleks lihtne juurdepääs kõikide kohaldatavate keskkonnaalaste abikavade täistekstile.

53.	Seda on võimalik saavutada linkidega ühendatud veebilehtede abil. Seepärast nõuab EFTA järelevalveamet abikavasid hinnates, et asjaomane EFTA riik avaldaks kõikide lõplike abikavade täieliku teksti internetis ja teataks EFTA järelevalveametile kõnealuse veebilehe aadressi.

5.3. Järelevalve

54.

EFTA riigid peavad tagama üksikasjaliku dokumentatsiooni säilitamise kõikidele meetmetele antud abi kohta. Nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama kogu teavet, mis võimaldab teha kindlaks, kas on peetud kinni rahastamiskõlblikest kuludest ja lubatud abi suurimast osatähtsusest, ning seda tuleb säilitada kümme aastat alates abi andmise kuupäevast ja esitada taotluse korral EFTA järelevalveametile.

5.4. Kohaldamisaeg ja läbivaatamine

55.	EFTA järelevalveamet kohaldab kõnealuseid suuniseid alates esimesest päevast pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes.

56.

Kõnealuseid suuniseid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020. Pärast EFTA riikidega konsulteerimist võib EFTA järelevalveamet olulistel konkurentsi- või keskkonnapoliitikaga seotud kaalutlustel või lähtudes EMP muust poliitikast või rahvusvahelistest kohustustest teha suunistes muudatusi enne nimetatud kuupäeva. Sellised muudatused võivad eelkõige olla vajalikud, pidades silmas tulevikus sõlmitavaid kliimamuutust käsitlevaid rahvusvahelisi lepinguid ja kliimamuutust käsitlevate EMP õigusaktide arengut. EFTA järelevalveamet võib kõnealused suunised läbi vaadata iga kahe aasta tagant pärast nende vastuvõtmist.

57.

EFTA järelevalveamet kohaldab kõnealuseid suuniseid kõikide teatatud abimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast seda, kui suunised on Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes avaldatud, isegi kui projektidest on teatatud enne suuniste avaldamist. EFTA järelevalveamet kohaldab ebaseaduslikult antud abi suhtes eeskirju, mis on sätestatud riigiabi suuniste peatükis kohaldatavate eeskirjade kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (20).

(1) Käesolevad suunised vastavad Euroopa Komisjoni suunistele, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat, mis võeti vastu 22. mail 2013 (ELT C 158, 5.6.2012, lk 4). Järelevalveameti riigiabisuunised avaldatakse järelevalveameti veebisaidil (www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Käesolev direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi, ELT L 140, 5.6.2009, lk 63. Käesolev direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/101/EÜ, ELT L 338, 13.11.2004, lk 18; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/101/EÜ, ELT L 8, 13.1.2009, lk 3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 219/2009, ELT L 87, 31.3.2009, lk 109.

(5) Käesoleva suunise tähenduses viitavad „EFTA riigid” Islandile, Liechtensteinile ja Norrale, kuid mitte Šveitsile, kes ei ühinenud EMPga, kuigi on EFTA riik.

(6) Riigiabi tegevuskava. Vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009, KOM(2005) 107 lõplik, 7.6.2005.

(7) Lisa 15713/1/08REV1 II liide, 18. november 2008 (25.11) http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-TA-2008-0610&format=XML&language=ET

(8) Nõukogu peasekretariaadist COREPERile/nõukogule saadetud punkti A märkuse lisand, dokument 8033/09 ADD 1 REV 1, 31. märts 2009.

(9) Direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006, ELT L 140 5.6.2009, lk 114. Kõnealune direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punktidesse 1a, 1f, 1i, 13ca, 19a, 21at ja 32c.

(10) Vt joonealune märkus 9.

(11) ELT L 144, 10.6.2010, lk 1, EMP kaasanne nr 29, 10.6.2010, lk 1. Kõnealune peatükk vastab Euroopa Komisjoni keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevatele suunistele (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1).

(12) ELT L 144, 10.6.2010, lk 1, EMP kaasanne nr 29, 10.6.2010, lk 1. Kõnealune peatükk vastab Euroopa Komisjoni keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevatele suunistele (ELT C 82, 1.4.2008, lk 1).

(13) ELT L 343, 23.12.2011, lk 91. Kõnealune direktiiv on inkorporeeritud EMP lepingu IV lisa punkti 24.

(14) Komisjoni 29. märtsi 2011. aasta teatis suuniste kohta, mis käsitlevad metoodikat, mida kasutakse käitistele üleminekuperioodil elektritootmise eest tasuta saastekvootide eraldamiseks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c lõikele 3, K(2011) 1983 (lõplik), 29.3.2011.

(15) Komisjoni teatis „Juhenddokument direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10c kohaldamisvõimaluste kohta” (ELT C 99, 31.3.2011, lk 9).

(16) Vt joonealune märkus 15.

(17) Vt joonealune märkus 15.

(18) Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa kajastab nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1). Määrus (EÜ) nr 659/1999 inkorporeeriti hiljem EMP lepingu protokolli nr 26.

(19) Otsus nr 195/04/COL (ELT L 139, 25.5.2006, lk 37, EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1) vastab komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1), millega rakendatakse määrus (EÜ) nr 659/1999.

(20) ELT L 73, 19.3.2009, lk 23, EMP kaasanne nr 15, 19.3.2009, lk 6. Käesolev peatükk vastab komisjoni teatisele kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks (EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22).

I liide

Mõisted

Kõnealustes suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

— „abi”– meede, mis vastab kõikidele EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele;

— „abi andmise periood”– üks või mitu aastat ajavahemikus 2013–2020. Kui EFTA riik soovib anda abi lühema perioodi vältel, peaks ta võtma aluseks abisaajate majandusaasta ning andma abi aastapõhiselt;

— „abi maksimaalne osatähtsus”– abisumma kokku, väljendatuna protsentides rahastamiskõlblikest kuludest. Kõik kasutatud arvnäitajad on väljendatud selliselt, et neist ei ole maha arvatud otseseid makse või muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas väljamakstava abi väärtus arvutatakse selle nüüdispuhasväärtusena esimese osa andmise ajal, võttes aluseks asjaomased järelevalveameti viitemäärad järgmiste osade väärtuse diskonteerimiseks. Abi ülemmäär arvutatakse abisaaja kohta;

— „isetootmine”– elektritootmine käitises, mis ei kvalifitseeru „elektritootjaks” direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti u tähenduses;

— „abisaaja”– abi saav ettevõtja;

— „süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus”– käitis on tõendanud, et sobivad säilitamiskohad on olemas ning süsinikdioksiidi transport ja süsinikdioksiidi kogumise eesmärgil tehtav moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav niipea, kui piisavad turustiimulid CO2 hinnakünnise näol on saavutatud. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valmidus eeldab eeskätt, et

tõendatakse, et süsinikdioksiidi kogumise eesmärgil tehtav moderniseerimine on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Konkreetse käitise kohta tuleks koostada tehniline analüüs, milles tõendatakse piisavate tehniliste näitajate abil, et käitist on tehniliselt võimalik täies ulatuses moderniseerida, et koguda vähemalt 85 % CO2-st, kasutades selleks ühte või mitut tüüpi tehnoloogiat, mille tõhusus on tõendatud turustamiseelses mahus või mille tõhusust võib usaldusväärse hindamise alusel pidada sobilikuks;

kontrollitakse, et käitises, kuhu kogumisseadmeid kavatsetakse paigaldada, on piisavalt lisaruumi;

tehakse kindlaks üks või mitu tehniliselt ja majanduslikult teostatavat torujuhet või muu(d) transpordimarsruut(i) süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks geoloogiliseks säilitamiseks;

tehakse kindlaks üks või mitu võimalikku säilitamiskohta, mida on hinnatud sobivaks kogutud süsinikdioksiidi keskkonnaohutuks geoloogiliseks säilitamiseks käitise elueaks prognoositavas mahus ja prognoositaval määral;

tõendatakse majandusliku hindamise alusel, et integreeritud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise süsteemi moderniseerimine käitise täis-/osavõimsusel töötamise ajal on majanduslikult teostatav. Hinnangus tuleks esitada tõendid mõistlike stsenaariumide kohta, võttes arvesse CO2 hinna prognoose, tehnoloogia maksumust ja tehnilistes analüüsides kindlaks tehtud säilitamise võimalusi, nende veamäära ja prognoositud tegevustulusid. Hinnangus näidatakse, millistel tingimustel oleks süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine konkreetse käitise eluea jooksul majanduslikult teostatav. See peaks ka sisaldama võimalikku süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rakendamiskava, sealhulgas võimalikku käikulaskmise ajakava;

tõendatakse, et kõik vajalikud load süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks on võimalik saada, ja tehakse kindlaks selle jaoks vajalikud menetlused ja nende peale kuluv aeg;

— „keskkonnakaitse”– tegevus, mille eesmärk on parandada või hoida ära abisaaja enda tegevusest looduskeskkonnale või loodusvaradele tekkida võivat kahju, vähendada sellise kahju ohtu või saavutada loodusvarade tõhusam kasutamine, sealhulgas energia säästmise meetmete võtmine ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

— „Euroopa Liidu saastekvoot”– kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguste paiskamise ülekantav saastekvoot;

— „kogulisandväärtus”– kogulisandväärtus tegurikuludes, mis saadakse toodangu väärtusest vahetarbimise väärtuse lahutamise teel. Sellega mõõdetakse konkreetse tootja, tööstuse või sektori panust SKPsse. Kogulisandväärtus tegurikuludes saadakse, kui kogulisandväärtuse turuväärtusest lahutatakse mis tahes kaudsed maksud ja toetused. Lisandväärtust tegurikuludes on võimalik arvutada käibe põhjal, pluss oma tarbeks toodetud põhivara, pluss muu tegevustulu, pluss või miinus muutused varudes, miinus ostetud kaubad ja teenused, miinus muud toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele, ning tootmisega seotud tollimaksud ja muud maksud. Lisandväärtust tegurikuludes saab arvutada ka tegevuse brutoülejäägi põhiselt, liites tööjõukulud. Lisandväärtusest jäävad välja ettevõtte raamatupidamisaruandes rahalise tulu või kuluna või plaanivälise tulu või kuluna liigitatud tulud ja kulud. Lisandväärtus arvutatakse brutoväärtusena, sest väärtuse korrektiivid (näiteks kulum) on maha arvamata (1);

— „maapõues säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi kogumise, transportimise ja säilitamise ahela rakendamine”– CO2 kogumise, transpordi ja säilitamise ahela ehitamine ja selle elluviimise alustamine;

— „väikesed käitised”– käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, ja juhul kui nende tegevusvaldkond on põletamine, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused kooskõlas HKSi direktiivi artikli 27 lõike 1 punktiga a;

— „töö algus”– ehitustööde algus või esimese kindla kokkuleppe sõlmimine varustuse tellimiseks, välja arvatud eelnevad teostatavusuuringud;

— „materiaalne vara”– rahastamiskõlblike kulude arvutamisel investeeringud maasse, ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse;

— „immateriaalne vara”– årahastamiskõlblike kulude arvutamisel tehnosiirdega seotud kulud, mis tekivad tegutsemislubade ning patenteeritud ja patenteerimata oskusteabe omandamise kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:

immateriaalset vara tuleb käsitada amortiseeruva varana;

see tuleb osta turutingimuste kohaselt ettevõtjalt, keda omandaja otseselt ega kaudselt ei kontrolli;

see tuleb kanda ettevõtja varadesse; see peab jääma abisaaja rajatisse ning seda tuleb seal kasutada vähemalt viis aastat. See tingimus ei kehti, kui immateriaalne vara on tehniliselt vananenud. Kui see müüakse viie aasta jooksul, tuleb müügist saadud tulu rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata ja vajaduse korral tuleb abi osaliselt või tervikuna tagasi maksta;

— „kaubavahetuse intensiivsus”– kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi väärtuse ja kolmandatest riikidest pärit impordi koguväärtuse summa ning EMP turu koguväärtuse (EMP ettevõtjate kodumaine aastakäive pluss koguimport kolmandatest riikidest) suhe (Eurostati statistika põhjal);

— „Euroopa Liidu saastekvoodi forvardhind” (eurodes)– ELi saastekvoodi üheaastaste forvardhindade (müügipakkumise sulgemishind) keskmine, ülekandmisega abi andmise aasta detsembris, võttes aluseks hinnad konkreetsel ELi CO2 saastekvootide enampakkumisplatvormil abi andmisele eelnenud aastal ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Näiteks 2016. aastaks antava abi korral on see 2016. aasta detsembri ELi saastekvootide müügipakkumise sulgemishinna keskmine, võttes aluseks konkreetse ELi CO2 saastekvootide enampakkumisplatvormi hinnad vahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;

— „CO2-heite koefitsient” (tonni CO2/MWh)– eri geograafilistes piirkondades fossiilkütustest toodetud elektri CO2-mahukuse kaalutud keskmine. Kaal näitab fossiilkütuse tootmise struktuuri konkreetses geograafilises piirkonnas. CO2-heite koefitsient saadakse elektritööstuse CO2-ekvivalendi heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga (TWh). Asjaomastes suunistes on piirkonnad määratletud geograafiliste aladena, a) mis koosnevad omavahel elektribörside kaudu liidetud allturgudest või b) mille piires ei ole täheldatud ülekoormust, mõlemal juhul on hinnakõikumine eurodes (võttes aluseks EKP päevased vahetuskursid) kõnealustes piirkondades päev-ette tunnipõhistes elektribörsihindades maksimaalselt 1 % märkimisväärsest osast kõikidest tundidest aastas. Selline piirkondlik eristamine kajastab fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade osatähtsust lõpphinnas, mis määratakse kindlaks hulgiturul, ja nende rolli marginaalsete jaamadena tõhususe pingereas. Üksnes asjaolu, et kaks EMP riiki kauplevad omavahel elektriga, ei tähenda automaatselt, et nad moodustavad riigiülese piirkonna. Kuna riigi piirkondlikul tasandil ei ole asjakohaseid andmed, hõlmavad geograafilised piirkonnad ühte või mitut EMP riigi territooriumi tervikuna. Selle alusel on võimalik identifitseerida järgmised geograafilised piirkonnad: Põhjamaa (Taani, Rootsi, Soome ja Norra), Kesk- ja Lääne-Euroopa (Austria, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Liechtenstein ja Madalmaad), Ibeeria (Portugal ja Hispaania), Tšehhi ja Slovakkia (Tšehhi Vabariik ja Slovakkia) ning kõik muud EMP riigid eraldi. Vastavad maksimaalsed piirkondlikud CO2-koefitsiendid on loetletud IV liites;

— „võrdlustoodang” (tonnides aastas)– ajavahemikus 2005–2011 igal aastal töötavate käitiste puhul käitise keskmine toodang (võrdlustoodang) võrdlusperioodil 2005–2011. Mõne konkreetse kalendriaasta (nt 2009) võib sellest seitsmeaastasest võrdlusperioodist välja jätta. Kui käitis ei ole ajavahemikus 2005–2011 töös vähemalt üks aasta, määratakse võrdlustoodang aastase toodangu alusel, kuni käitis on olnud jälle töös neli järjestikust aastat, ning hiljem võetakse aluseks selle perioodi kolme aasta keskmine. Kui käitise tootmisvõimsust suurendatakse abi andmise perioodil oluliselt asjaomaste suuniste tähenduses, võib võrdlustoodangut suurendada tootmisvõimsuse suurendamisega proportsionaalselt. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 50–75 %, saab käitis ainult poole võrdlustoodangule vastavast summast. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 75–90 %, saab käitis võrdlustoodangule vastavast summast ainult 25 %. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 90 % või rohkem, ei saa käitis mingit abi;

— „võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine” (MWh aastas)– ajavahemikul 2005–2011 igal aastal töötavate käitiste puhul käitise keskmine elektrienergia tarbimine (sealhulgas selliste toodete elektrienergia tarbimine, mis on toodetud allhanke korras ja mis on rahastamiskõlblikud) võrdlusperioodil 2005–2011 (võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine). Mõne konkreetse kalendriaasta (nt 2009) võib sellest seitsmeaastasest võrdlusperioodist välja jätta. Kui käitis ei ole ajavahemikus 2005–2011 töös olnud vähemalt üks aasta, määratakse võrdlusaluseks olev elektrienergia tarbimine aastase elektrienergia tarbimise alusel, kuni käitis on olnud jälle töös neli järjestikust aastat, ning hiljem võetakse aluseks kolme eelneva aasta keskmine, mil käitis on töös olnud. Kui käitise tootmisvõimsust suurendatakse abi andmise perioodil oluliselt, võib võrdlusaluseks olevat elektrienergia tarbimist suurendada tootmisvõimsuse suurendamisega proportsionaalselt. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 50–75 %, saab käitis ainult poole võrdlusaluseks olevast elektrienergia tarbimisele vastavast summast. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 75–90 %, saab käitis võrdlusaluseks olevale elektrienergia tarbimisele vastavast summast ainult 25 %. Kui käitise tootmistaset vähendatakse konkreetsel kalendriaastal võrdlustoodangu tasemega võrreldes 90 % või rohkem, ei saa käitis mingit abi;

— „võimsuse oluline suurendamine”– käitise esialgse installeeritud võimsuse oluline kasv, kui toimunud on järgmine:

tehtud on üks või mitu kindlaks määratavat füüsilist muutust, mis on seotud käitise tehnilise konfiguratsiooni ja toimimisega ega ole lihtsalt olemasoleva tootmisliini asendamine, ja

käitis suudab töötada võimsusel, mis on vähemalt 10 % suurem kui käitise esialgne installeeritud võimsus enne muutust ning mis tuleneb füüsilisest kapitaliinvesteeringust (või mitmest täiendavast füüsilisest kapitaliinvesteeringust).

Käitis peab esitama riiklikule abi andvale asutusele tõendid selle kohta, et võimsuse olulise suurendamise kriteeriumid on täidetud ja et sõltumatu tõendaja on võimsuse olulise suurendamise tunnistanud rahuldavaks. Tõendamisel käsitletakse käitaja esitatud andmete usaldusväärsust, usutavust ja täpsust ning selle tulemusel valmib tõendamisotsus, milles antakse piisav kinnitus selle kohta, et tõendatavates andmetes ei ole olulist väärkajastamist;

— „elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalus” (MWh/toodetud tonni kohta ja määratletud PRODCOM 8 tasandil)– tootepõhine elektritarbimine toodetud tonni kohta, mis on saavutatud kõige energiatõhusama tootmismeetodiga konkreetse toote puhul. Nendesse rahastamiskõlblikesse sektoritesse kuuluvate toodete elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalus, mille kohta on kütuse- ja elektrienergia omavaheline asendatavus kehtestatud komisjoni otsuses 2011/278/EL, (2) arvutatakse sama süsteemi piires, võttes arvesse üksnes elektri osa. Vastavad elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalused rahastamiskõlblikesse sektoritesse ja allsektoritesse kuuluvate toodete kohta on esitatud III liites;

— „elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusalus”– 80 % võrdlusaluseks olevast elektrienergia tarbimisest. See vastab elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusaluse kohaldamisel kehtestatud keskmisele heite vähendamise kohustusele (elektrienergia tarbimise võrdlusalus / eelnev elektrienergia tarbimine). Seda kohaldatakse kõigi toodete ja protsesside suhtes, mis kuuluvad rahastamiskõlblikesse sektoritesse või allsektoritesse, kuid mida ei hõlma III liites määratletud elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalus.

(1) Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 58/97 (struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta) õiguslikus raamistikus esitatud kood 12 15 0. EMP lepingusse inkorporeeritud määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuesti sõnastatud), mis oli inkorporeeritud EMP lepingu XXI lisa 1. punkti (ehkki jätkatakse määruse nr 58/97 sätete kohaldamist andmete kogumise, koostamise ja edastamise suhtes võrdlusaastani 2007 (kaasa arvatud).

(2) Komisjoni otsus 2011/278/EL, 27. aprill 2011, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, ELT L 130, 17.5.2011, lk 1. Selle otsuse I lisa punktis 2 on loetletud mitmed tooted, mille puhul leitakse, et selline asendatavus on vähemalt mingis ulatuses olemas. Käesolev otsus on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti c.

II Liide

Sektorid ja allsektorid, mille puhul on eelnevalt kindlaks tehtud kasvuhoonegaaside heite ülekandumise märkimisväärne oht

Käesolevate suuniste kohaselt võib abi saav käitis saada riigiabi käesolevate suuniste jaotise 3.3 alusel kaudsete kulude katteks üksnes siis, kui abisaaja tegutseb ühes järgmistest sektoritest või allsektoritest. Ühtki muud sektorit või allsektorit ei käsitata selliseks abiks rahastamiskõlblikuna.

	NACE kood (1)	Kirjeldus
1.	2742	Alumiiniumitootmine
2.	1430	Kemikaalide ja mineraalväetiste toorme kaevandamine
3.	2413	Muude anorgaaniliste kemikaalide tootmine
4.	2743	Plii-, tsingi- ja tinatootmine
5.	1810	Nahkrõivaste valmistamine
6.	2710	Raua, terase ja ferrosulamite tootmine,
6.	272210	õmblusteta terastorud
7.	2112	Paberi- ja papitootmine
8.	2415	Väetiste ja lämmastikühendite tootmine
9.	2744	Vasetootmine
10.	2414	Muude orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
11.	1711	Puuvillakiu ketrus
12.	2470	Keemilise kiu tootmine
13.	1310	Rauamaagi kaevandamine
14.		Järgmised allsektorid plasti algkujul tootmise sektoris (2416):
	24161039	Väikese tihedusega polüetüleen (LDPE)
	24161035	Madaltiheduslineaarpolüetüleen (LDPE)
	24161050	Kõrgtiheduspolüetüleen (HDPE)
	24165130	Polüpropüleen (PP)
	24163010	Polüvinüülkloriid (PVC)
	24164040	Polükarbonaad (PC)
15.		Järgmine allsektor paberimassi tootmise sektoris (2111):
15.	21111400	Puitmass

Selgitus sektorite ja allsektorite rahastamiskõlblikkuse kindlaksmääramise metoodika kohta

Kooskõlas HKSi direktiivi artikli 10a lõikega 15 peetakse kõnealustes suunistes kasvuhoonegaaside ülekandumise ohtu tabelis loetletud sektorites või allsektorites kvantitatiivsetel alustel märkimisväärseks, kui kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse intensiivsus on suurem kui 10 % ning HKSi direktiivi rakendamisest tingitud kaudsed lisakulud põhjustaksid tootmiskulude olulise suurenemise, mille osakaal kogulisandväärtusest moodustab vähemalt 5 %.

Kõnealustes suunistes kasutatakse rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamiseks sama eeldatavat süsinikdioksiidi hinda ja sama ELi keskmist elektrienergia heitekoefitsienti kui komisjoni otsuses 2010/2/EL (2). Kaubanduse, tootmise ja lisandväärtuse kohta kasutatakse igas sektoris või allsektoris samu andmeid kui komisjoni otsuses 2010/2/EL. Intensiivsuse arvutamisel võetakse aluseks eksport ja import kõigi kolmandate riikidega, sõltumata sellest, kas asjaomases kolmandas riigis on kehtestatud süsinikdioksiidi hinnakujundusmehhanism (CO2-maksude või HKSiga sarnase piiramise ja kauplemise süsteemide kaudu) või mitte. Samuti eeldatakse, et 100 % süsinikdioksiidiga seotud kuludest kantakse üle elektrihindadesse.

Sarnaselt HKSi direktiivi artikli 10a lõikega 17 on tabelis loetletud rahastamiskõlblike sektorite või allsektorite kindlaksmääramisel punktis 1 osutatud kvantitatiivset analüüsi täiendatud kvalitatiivse analüüsiga juhul, kui asjakohased andmed on kättesaadavad ning tööstusharu esindajad ja EMP riigid on rahastamiskõlblikkust piisavalt usutavalt põhjendanud. Kvalitatiivset hinnangut kasutati järgmistes sektorites: esiteks piiripealsetes sektorites, st NACE 4. tasandi sektorid, kus suurenenud kaudsete heitkoguste kulud jäävad vahemikku 3–5 % ja kaubavahetuse intensiivsus on vähemalt 10 %, teiseks sektorites ja allsektorites (sealhulgas PRODCOMi tasandil (3)), kus ametlikud andmed puuduvad või nende kvaliteet on väga halb, ning kolmandaks sektorites ja allsektorites (sealhulgas PRODCOMi tasandil), mille puhul leitakse, et need ei ole kvantitatiivses hinnangus piisavalt esindatud. Arvesse ei võetud sektoreid või allsektoreid, kus süsinikdioksiidi kaudsete kulude osakaal on alla 1 %.

Rahastamiskõlblikkuse kvalitatiivses hinnangus hinnati esiteks asümmeetriliste CO2 kaudsete kulude mõju suurust ehk osakaalu sektori kogulisandväärtuses. Asümmeetriliste kulude mõju peab olema piisavalt suur, et sellega kaasneks märkimisväärne oht kasvuhoonegaaside heite ülekandumiseks. See kriteerium loeti täidetuks, kui CO2 kaudsete kulude osakaal oli üle 2,5 %. Teiseks arvestati ka kättesaadavaid turuga seotud tõendeid, mille kohaselt ei ole (all)sektoril võimalik heitkoguste kulusid kanda üle klientidele, kaotamata seejuures märkimisväärset turuosa oma konkurentidele kolmandates riikides. Selle kriteeriumi täitmiseks valiti objektiivseks näitajaks piisav, vähemalt 25 % kaubavahetuse intensiivsus. Lisaks eeldati teise kriteeriumi puhul põhjendatud teavet selle kohta, et ELi asjaomase sektori näol tervikuna on tegemist hinnavõtjaga (näiteks on hinnad kindlaks määratud kaubabörsidel või on olemas tõendid hinnakorrelatsiooni kohta makropiirkondade tasandil). Seda täiendas kättesaadavuse korral muu teave rahvusvahelise nõudluse ja pakkumise, transpordikulude, kasumimarginaalide ja CO2 võimaliku mahaarvamise kohta. Kolmandaks võeti arvesse ka toodete kütuse ja elektri asendatavust sektoris vastavalt komisjoni otsusele 2011/278/EL (4).

5.	Nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse analüüsi tulemusi võeti arvesse käesoleva lisa rahastamiskõlblike sektorite ja allsektorite loetelu koostamisel. Loetelu on suletud ja seda saab muuta üksnes kõnealuste suuniste vahehindamise käigus.

(1) NACE rev.1.1: http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/index.cfm?TargetUrl=-LST_CLS_DLD&StrNom=NACE_1_1&StrLanguageCode=EN&StrLayoutCode=HIERARCHIC

(2) Komisjoni 24. detsembri 2009. aasta otsus, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ kindlaks selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 1, 5.1.2010, lk 10). Käesolev otsus on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti b.

(3) PRODCOMi nimekirja leiab veebisaidilt http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/-index.cfm?TargetUrl=LST_NOM_DTL&StrNom=PRD_2010&StrLanguageCode=EN&IntPcKey=&StrLayoutCode=HIERARCHIC

(4) Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, ELT L 130, 17.5.2011, lk 1. Selle otsuse I lisa punktis 2 on loetletud tooted, mille puhul leitakse, et kütuse asendatavus on olemas, vähemalt teatavas ulatuses. Kõnealune otsus on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti c.

III liide

II liites NACE koodidega hõlmatud toodete elektrienergia tarbimise tõhususe võrdlusalused

NACE4

Toote-põhine võrdlus-alus (1)

Võrdlus-aluse väärtus

Võrdlusaluse ühik

Toodanguühik (2)

Toote määratlus (2)

Tootepõhise võrdlusalusega hõlmatud protsessid (2)

Asjaomane PROD-COMi kood (rev 1.1)

Kirjeldus

2742

Primaaralumiinium

14,256

MWh/t toote kohta (vahelduvvoolu tarbimine)

Tonni survetöötlemata legeerimata vedelalumiiniumi

Survetöötlemata legeerimata alumiinium, vedel elektrolüüsisaadus

Survetöötlemata legeerimata alumiinium, vedel elektrolüüsisaadus, sealhulgas saaste kontrollüksused, kõrvalprotsessid ja valukoda. Lisaks otsuses 2011/278/EL esitatud toote määratlusele on lisatud anoodi tootmise töökoda (kuumtöödeldud anood). Juhul kui anoodi toodetakse Euroopas asuvas eraldiseisvas tootmisüksuses, ei tuleks sellele tootmisüksusele maksta hüvitist, kuna see on võrdlusalusesse juba sisse arvestatud. Korrektsiooni võidakse kohaldada juhul, kui anoodi toodetakse väljaspool Euroopat.

27421130

Survetöötlemata legeerimata alumiinium (välja arvatud pulbrid ja helbed)

27421153

Survetöötlemata alumiiniumi sulamid primaarvormidena (välja arvatud alumiiniumi pulbrid ja helbed)

2742

Alumiiniumoksiid (rafineeritud)

0,225

MWh/t toote kohta

Tonni alumiiniumoksiidi

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud alumiiniumoksiidi tootmisega.

27421200

Alumiiniumoksiid (välja arvatud tehiskorund)

2710

Hapnikkonverter teras

0,036

MWh/t toote kohta

Tonni toorterast (valuteras)

Sekundaarmetallurgia, tulekindlate materjalide eelkuumutamine, kõrvalprotsessid (eelkõige tolmueemaldamine) ja valukojad kuni toorterasest toodete lõikamiseni

2710T122

Legeerimata teras, valmistatud muu protsessiga kui elektriahjudes

2710T132

Legeerteras, v.a muu protsessiga kui elektriahjudes valmistatud roostevaba teras

2710T142

Roostevaba ja kuumakindel teras, valmistatud muu protsessiga kui elektriahjudes

2710

Elektrikaarahjus toodetud süsinikteras

0,283

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni sekundaarset toorterast (valatud)

Teras, milles on alla 8 % legeerelemente ja juhuslikke lisandeid sel määral, mis piirab kasutamist selliste aladega, kus ei ole pinna kvaliteet ja hea töödeldavus nõutav.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud protsessiüksustega

—	elektrikaarahi

—	sekundaarmetallurgiavalu

—

lõikamine

—	järelpõlemisüksus

—	tolmueemaldamine

—	mahutite kuumutamine

—	valuplokkide eelkuumutamine

—	jäätmete kuivatamine ja

—	jäätmete eelkuumutamine.

2710T121

Toorteras: elektriahjudes valmistatud legeerimata teras

(aluseks on võetud kõige tõhusama 10 % keskmine)

2710T131

Toorteras: legeerteras, v.a elektriahjudes valmistatud roostevaba teras

2710T141

Toorteras: elektriahjudes valmistatud roostevaba ja kuumakindel teras

2710

Elektrikaarahjus toodetud legeerteras

0,352

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni legeertoorterast

Teras, milles on legeerelemente 8 % või enam või kus on nõutav pinna kõrge kvaliteet ja hea töödeldavus.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud protsessiüksustega

—	elektrikaarahi

—	sekundaarmetallurgiavalu

—

lõikamine

—	järelpõlemisüksus

—	tolmueemaldamine

—	mahutite kuumutamine

—	valuplokkide eelkuumutamine

—	jahutusvann

—	jäätmete kuivatamine ja

—	jäätmete eelkuumutamine.

Kõnealust tootepõhist võrdlusalust ei kasutata ferrokroomi konverteri ja tööstusgaaside krüogeense hoiustamise puhul.

2710T121

Toorteras: elektriahjudes valmistatud legeerimata teras

(aluseks on võetud kõige tõhusama 10 % keskmine)

2710T142

Roostevaba ja kuumakindel teras, valmistatud muu protsessiga kui elektriahjudes

2710

FeSi

8,540

MWh/t toote kohta

Tonni lõplikku FeSi-75

FeSi-75

Kõik protsessid, mis on otseselt seotud ahjude toimimisega.

Abivahendid ei ole hõlmatud.

27102020/24101230

Ferrosiliitsium – 75 % ränisisaldus

2710

FeMn HC

2,760

MWh/t toote kohta

Tonni lõplikku süsinikurikast FeMn

Süsinikurikas FeMn

Kõik protsessid, mis on otseselt seotud ahjudega.

Abivahendid ei ole hõlmatud.

27102010

Ferromangaan (vastavalt BREF-dokumendile)

2710

SiMn

3,850

MWh/t toote kohta

Tonni lõplikku SiMn

Erineva süsinikusisaldusega silikomangaanid, sealhulgas SiMn, madala süsinikusisaldusega SiMn, väga madala süsinikusisaldusega SiMn.

Kõik protsessid, mis on otseselt seotud ahjude toimimisega.

Abivahendid ei ole hõlmatud.

27102030

Silikomangaan, v.a. FeSiMn

2413

Cl2

2,461

MWh/t toote kohta

Tonni kloori

Kloor

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud elektrolüüsi üksusega, sealhulgas kõrvalüksused, nagu mootorid.

24131111

Kloor

2413

Si metall

11,870

MWh/t toote kohta

Tonni Si metalli

90–99,99 %-line räni

Kõik protsessid, mis on otseselt seotud ahjudega.

Abivahendid ei ole hõlmatud.

24131155

Räni, mis sisaldab < 99,99 massiprotsenti räni

2413

Ülipuhas polükristalne räni

60,000

MWh/t toote kohta

Tonni ülipuhast Si metalli

99,99 %-line räni

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ahjuga, sealhulgas kõrvalüksused.

24131153

Räni, mis sisaldab > 99,99 massiprotsenti räni

2413

SiC

6,200

MWh/t toote kohta

Tonni 100 %-list SiC

100 %-line ränikarbiid

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ahjuga, sealhulgas kõrvalüksused.

24135450

Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid

2414

Väärtusli-kud kemikaalid

0,702

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni väärtuslikke kemikaale (tonni atsetüleeni, etüleeni, propüleeni, butadieeni, benseeni ja vesinikku)

Väärtuslike kemikaalide atsetüleeni, etüleeni, propüleeni, butadieeni, benseeni ja vesiniku (v.a täiendavatest lähteainetest pärinevad väärtuslikud kemikaalid, nagu vesinik, etüleen jt) kogumassina väljendatud segu, milles on vähemalt 30 massiprotsenti etüleeni ning 50 massiprotsenti nimetatud väärtuslikke kemikaale, küttegaasi, buteene, ja vedelaid süsivesinikke.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud väärtuslike kemikaalide tootmisega kas puhastatud toote või vahesaaduse kujul, nii et vastava väärtusliku kemikaali sisaldus vastab selle kemikaali madalaimale kaubastatavale vormile; (C4-süsivesinike fraktsioonid, hüdrogeenimata pürolüüsibensiin); siia ei kuulu C4-süsivesinike ekstraheerimine (butadieeni tootmine) ja hüdrogeenimine, pürolüüsibensiini hüdrogeenimine ja aromaatsete ühendite ekstraheerimine ning logistika ja ladustamine seoses igapäevase tööga.

Mitmed NACE 2414 vastavad PRODCOMi koodid

24141120

Küllastunud atsüklilised süsivesinikud

24141130

Küllastamata atsüklilised süsivesinikud; etüleen

24141140

Küllastamata atsüklilised süsivesinikud; propeen (propüleen)

24141150

Küllastamata atsüklilised süsivesinikud; buteen (butüleen) ja selle isomeerid

24141160

Küllastumata atsüklilised süsivesinikud; 1,3-butadieen ja isopreen

24141190

Küllastumata atsüklilised süsivesinikud (väljaarvatud etüleen, propeen, buteen, 1,3-butadieen ja isopreen)

24/20141223

Benseen

2414

Aromaatsed ühendid

0,030

CO2 tonni/t toote kohta

CWT-tonnides

Aromaatsete ühendite segu väljendatud CWT-tonnides

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud aromaatsete ühendite tootmise üksustega.

—	pürolüüsibensiini hüdrogeenimine

—	benseeni, tolueeni, ksüleeni ekstraheerimine

—	tolueeni disproportsioonimine

—	hüdrodealkülatsioon

—	ksüleeni isomeerimine

—	p-ksüleeni tootmine

—	kumeeni tootmine ja

—	tsükloheksaani tootmine.

Mitmed NACE2414 vastavad PRODCOMi koodid Otseheidete täielikku loetelu vt suuniste dokument nr 9.

2414

Puhas süsi

1,954

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni ahjutahma (müüdav ühik, > 96 %)

Ahjutahm. Seda tootepõhist võrdlusalust ei kasutata lambitahma ja gaasitahma puhul.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ahjutahma tootmisega ning töötlemine, pakkimine ja põletamine.

24131130

Süsinik (tahm ja muul kujul süsinik, mida ei klassifitseerita muuks)

2414

Stüreen

0,527

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni stüreeni (müüdav toode)

Stüreenmonomeer (vinüülbenseen, CASi number: 100-42-5)

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud

—	stüreeni ja

—	vahesaadusena etüülbenseeni tootmisega (stüreeni tootmiseks vajalikus koguses).

24141250

Stüreen

2414

Etüleen-oksiid ja etüleen-glükoolid EO/EG

0,512

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni EO-ekvivalentühikuid (EOE), mis on määratletud kui EO mass, mis on vastava glükooli ühes massiühikus.

Etüleenoksiidi ja etüleenglükooli võrdlusalust kasutatakse ka

—	etüleenoksiidi (EO, kõrge puhtusastmega)

—	monoetüleenglükooli (MEG, standardse puhtusastmega ja kõrge puhtusastmega)

—	dietüleenglükooli (DEG) ja

—	trietüleenglükooli (TEG) puhul.

Ainete üldkogus, väljendatud EO-ekvivalentühikutes (EOE), mis on määratletud kui EO mass, mis on vastava glükooli ühes massiühikus.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud etüleenoksiidi tootmise, puhastamise ja glükooli tootmise üksusega.

24146373

oksiraan (etüleenoksiid)

24142310

etüleenglükool (etaandiool)

24146333

2,2-oksüdietanool (dietüleenglükool, digool)

2743

Tsingi elektrolüüs

4,000

MWh/t toote kohta

Tonni tsinki

Primaartsink

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud tsingi elektrolüüsiga, sealhulgas kõrvalüksused.

27431230

Survetöötlemata legeerimata tsink (välja arvatud tsingitolm, -pulbrid ja -helbed)

2743125

Survetöötlemata tsingi sulamid (välja arvatud tsingitolm, -pulbrid ja -helbed)

2415

Ammoniaak

1,619

CO2 tonni/t toote kohta

Tonni ammoniaaki, mis on toodetud müüdava (neto) tootena ning mis on 100 %-lise puhtusega.

Ammoniaak (NH3) toodetud tonnides.

Kõik protsessid, mis on otseselt või kaudselt seotud ammoniaagi ja vahesaadusena vesiniku tootmisega.

24151075

Veevaba ammoniaak

Tooted, mille kütuse- ja elektrienergia omavaheline asendatavus määrati kindlaks otsuse 2011/278/EL I lisa punktis 2 (3)

Otsuse 2011/278/EL I lisas määrati kindlaks, et teatavate tootmisprotsesside puhul on kütuse- ja elektrienergia omavahel asendatavad. Nende toodete puhul ei ole asjakohane kehtestada võrdlusalust, mille aluseks on MWh/t toote kohta. Selle asemel on lähtepunktiks otseheitest tuletatud kasvuhoonegaaside heite erikõverad. Selliste protsesside puhul määrati toote võrdlusalused kindlaks otseheite (energiatarbimisest ja protsessidest tulenev heide) summa ning elektrienergia asendatavast osast tuleneva kaudse heite alusel.

Selliste juhtumite korral asendatakse suuniste punkti 27 alapunktis a osutatud maksimaalse abisumma arvutamiseks valemis tegur „E” järgmise mõistega, millega muudetakse toote võrdlusalus otsuse 2011/278/EL kohaselt elektrienergia tarbimise tõhususe varuvõrdlusaluseks, võttes aluseks Euroopa keskmise heite mahukuse teguri 0,465 tCO2/MWh:

Otsuse 2011/278/EL I lisas esitatud kehtiv toote võrdlusalus (CO2 tonni/t) × osa asjaomasest kaudsest heitest (*) võrdlusperioodi vältel (%)/0,465 (tCO2/MWh).

(*)

„Osa asjaomasest kaudsest heitest võrdlusperioodi vältel” tähendab

—	asjaomase kaudse heite ja

—	otsese koguheite ning otsuse 2011/278/EL artikli 14 kohase asjaomase kaudse heite summa suhet.

(1) Helehallil taustal märgitud toodete puhul kinnitati elektrienergia ja kütuste asendatavus ning võrdlusalus väljendatakse CO2 tonnides.

(2) Tumehallil taustal märgitud toodanguühikute, määratluste ja protsesside aluseks on komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks.

(3) Komisjoni otsus, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks, 27.4.2011, C(2011) 2772 lõplik, ELT 17.5.2011, L 130/1. Kõnealune otsus on inkorporeeritud EMP lepingu XX lisa punkti 21 alapunkti a alapunkti 1 alapunkti c.

IV liide

Maksimaalsed piirkondlikud CO2-heite koefitsiendid eri geograafilistel aladel (tCO2/MWH)

		Elekter
Kesk- ja Lääne-Euroopa	Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Luxembourg, Liechtenstein	0,76
Tšehhi ja Slovakkia	Tšehhi Vabariik, Slovakkia	1,06
Ibeeria	Portugal, Hispaania	0,57
Põhjamaad	Taani, Rootsi, Soome, Norra	0,67
Bulgaaria		1,12
Küpros		0,75
Eesti		1,12
Kreeka		0,82
Ungari		0,84
Iirimaa		0,56
Itaalia		0,60
Läti		0,60
Leedu		0,60
Malta		0,86
Poola		0,88
Rumeenia		1,10
Sloveenia		0,97
Ühendkuningriik		0,58
Island		0,00

Selgitav märkus maksimaalsete piirkondlike CO2-heite koefitsientide kohta

Selleks et tagada elektrienergiaallikate võrdne kohtlemine ja vältida kuritarvitamist, kasutatakse kõigi elektrienergiatarne allikate puhul (isetootmine, elektrivarustuslepingud või võrgutarne) ja kõigi abisaajate puhul asjaomases EMP riigis sama CO2-heite koefitsienti.

Maksimaalse abisumma kindlaksmääramise meetodis võetakse arvesse CO2-heite koefitsienti põletusseadmetes toodetud elektri kohta erinevates geograafilistes piirkondades. Selline piirkondlik eristamine kajastab fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade osatähtsust lõpphinnas, mis määratakse kindlaks hulgiturul, ja nende rolli marginaalsete elektrijaamadena tõhususe pingereas.

Komisjon määras eespool nimetatud CO2-heite koefitsiendi piirkondliku(d) väärtuse(d) eelnevalt kindlaks ja nende näol on tegemist abisumma arvutamiseks maksimaalsete väärtustega. Samal ajal võivad EMP riigid kohaldada oma territooriumil kõigi abisaajate suhtes madalamat CO2-heite koefitsienti.

7.11.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 296/51

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 309/13/COL,

16. juuli 2013,

milles käsitletakse Norra poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 alusel võetavate meetmete kooskõla EMP õigusega

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

võttes arvesse EMP lepingu XI lisa punktis 5p osutatud õigusakti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (1) (edaspidi „õigusakt”), eriti selle artikli 14 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	23. aprillil 2013 sai EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) 22. aprillil 2013 saadetud kirja, milles Norra teavitas järelevalveametit direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 alusel võetavatest meetmetest.

(2)	EFTA järelevalveamet kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist, kas need meetmed on kooskõlas EMP õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust.

(3)	Kontrollimise käigus võttis amet arvesse Norra meediaturul saadaolevaid andmeid.

(4)	Norra meetmetes sisalduv ühiskonna jaoks oluliste sündmuste loend oli koostatud selgelt ja läbipaistvalt. Peale selle oli Norras algatatud sellekohane laiaulatuslik konsultatsioon.

(5)

Järelevalveamet veendus, et Norra meetmetes loetletud sündmused vastasid vähemalt kahele järgmisele tingimusele, mida peetakse sündmuste ühiskondliku tähtsuse usaldusväärseteks näitajateks: (i) suur vastukaja EMP/EFTA riigi üldsuse seas, mitte lihtsalt tähtsus asjaomase spordiala või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud ja selgesti tajutav kultuuriline tähtsus EMP/EFTA riigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvusvõistkonna osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt olulise võistluse või turniiri raames ning iv) sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid.

(6)

Rida Norra meetmetes loetletud sündmusi nagu olümpiamängud või meeste jalgpalli maailma- ja Euroopa meistrivõistlused, millest kumbki hõlmab kvalifikatsioonimänge Norra osalusel, kuuluvad ühiskonnas väga tähtsate sündmuste kategooriasse, nagu on sõnaselgelt viidatud direktiivi 2010/13/EL põhjenduses 49.

(7)

Suveolümpiamängude vastu tuntakse Norras äärmiselt suurt huvi, kuna Norra sportlased on alati osalenud mitmesugustel individuaalsetel ja võistkondlikel aladel. Sündmusel on Norra üldsuse hulgas eriline kõlapind, kuna see tõmbab ligi ka sellist vaatajaskonda, kes harilikult spordivõistlusi ei jälgi. Traditsiooniliselt kanti suveolümpiamänge üle tasuta televisioonis ja need tõmbasid ligi suurt vaatajaskonda.

(8)

Taliolümpiamängud on veelgi populaarsem sündmus, millel on äärmiselt rohkearvuline vaatajaskond. Taliolümpiamängudel osaleb suur hulk Norra sportlasi nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud Norras palju vaatajaid. Nimetatud sündmust vaatavad ka need, kes harilikult kõnealuseid spordialasid ei jälgi.

(9)

Nii meeste jalgpalli maailma- ja Euroopa meistrivõistlused tervikuna kui ka koos kvalifikatsioonimängudega Norra osalusel kuuluvad Norra menukaimate spordisündmuste hulka. Norra avalikkus ja meedia tunnevad suurt huvi Norra meeskonna kvalifikatsioonimängude ja lõppvõistluse mängude, eriti finaalmatšide vastu. Nimetatud sündmusi on tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja neil on olnud palju vaatajaid. Arvestades et teiste lõppvõistlusel osalevate riikide vahelised matšid võivad mõjutada Norra mänge ja ühtlasi lõpptulemust, on ka neil mängudel Norras eriline kõlapind.

(10)

Norras on suur huvi kohalike jalgpalliklubide vastu. Norra meeste jalgpallikarika finaalmängu on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis. Selle sündmuse senine suur vaatajaskond viitab üldsuse märkimisväärsele huvile ka väljaspool seda vaatajaskonda, kes harilikult kohalike jalgpalliklubide mänge jälgib.

(11)

Naiste käsipalli maailma- ja Euroopa meistrivõistluseid (lõppvõistluseid) on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja neil on olnud palju vaatajaid. Norra naiste rahvuslikku käsipallitiimi on pikka aega saatnud suur edu, mis on tekitanud Norras laia kõlapinda ka nende seas, kes seda spordiala harilikult ei jälgi. Teiste kummagi sündmuse lõppvõistlusel osalevate riikide vahelised matšid võivad mõjutada Norra rahvustiimi mänge ja ühtlasi lõpptulemust.

(12)

FISi murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlused on Norras populaarne sündmus. Murdmaasuusatamine on Norra kultuuris sügavalt juurdunud ja seega Norra kultuuripärandi tähtis element. Sündmusel on Norra rahva jaoks üldtunnustatud ja eriomane kultuuriline tähtsus ning seda on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis arvuka vaatajaskonnaga. Sündmuse suurearvulisest vaatajaskonnast nähtub, et sündmusel ja selle tulemustel on Norra üldsuse hulgas eriline kõlapind ning need on tähenduslikud ka neile inimestele, kes kõnealuseid spordialasid harilikult ei jälgi.

(13)

FISi mäesuusatamise maailmameistrivõistlused on Norras populaarne sündmus. Mäesuusatamine on Norra kultuuris sügavalt juurdunud ja seega Norra kultuuripärandi tähtis element. Seega võib öelda, et FISi mäesuusatamise maailmameistrivõistlustel on Norra rahva jaoks üldtunnustatud ja eriomane kultuuriline tähtsus. Norras on olnud rida võidukaid mäesuusatajaid, mis on seal suuresti kasvatanud huvi selle spordiala vastu. Sündmusel ja selle tulemustel on seega Norra üldsuse hulgas eriline kõlapind, seda ka nende seas, kes kõnealuseid spordialasid harilikult ei jälgi.

(14)

FISi Holmenkolleni maailmakarika etapp on iga-aastane sündmus Oslo lähedal Holmenkollenis ja kuulub FISi maailmakarika sarja. See sündmus on Norra üks tähtsamaid iga-aastasi spordisündmusi, millel on pikaajalised traditsioonid ning üldtunnustatud ja eriomane kultuuriline tähtsus Norra rahva jaoks. Ühtlasi on sündmust tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid. Sündmuse kultuurilise tähtsuse tõttu on selle tulemustel Norras eriline üldine kõlapind, kaasa arvatud nende vaatajate seas, kes kõnealuseid spordialasid harilikult ei jälgi.

(15)

Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused on Norras tähtis talvespordisündmus, millel on osana Norra kultuurilisest identiteedist ja suusatamistraditsioonidest eriline kõlapind ja mis pakub laialdast huvi ka neile, kes harilikult neid spordialasid ei jälgi. Sündmust on tavaliselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid.

(16)

Norra meetmed näivad olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklis 36 sätestatud teenuste osutamise põhivabadusest, kuna tegemist on avaliku huviga seotud esmatähtsa põhjusega, et tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus.

(17)

Norra meetmed on ühtlasi kooskõlas EMP konkurentsieeskirjadega, kuna loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel (nõutud katvus), mis võimaldavad potentsiaalset konkurentsi nende sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole loetletud sündmuste arv ebaproportsionaalselt suur, mis moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turul.

(18)

Norra meetmete üldist proportsionaalsust toetavad mitmed tegurid. Esiteks suurendab meetmete proportsionaalsust kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonidele rahvastiku katvuse 90 % piirmäära kohta esitatav nõue, kuna niimoodi suurendatakse võimalike kvalifitseeruvate ringhäälinguorganisatsioonide arvu. Teiseks on nimekirjas sisalduvate sündmuste arv proportsionaalne. Kolmandaks on loodud mehhanism ringhäälinguorganisatsioonide vaheliste vaidluste lahendamiseks ringhäälinguõiguste eest õiglase hüvituse maksmise asjus. Peale selle sisaldavad Norra meetmed asjakohaseid ettekirjutusi olukordades, kus nimetatud sündmuste ülekandeõigused on omandanud nõuetele mittevastavad ringhäälinguorganisatsioonid, mis võimaldab tagada ülekannete ainuõiguste ümberjagamise kvalifitseerunud ringhäälinguorganisatsioonidele. Lisaks on Norra meetmetes võetud arvesse olukordi, kus nimetatud sündmuste ülekandeõigused ostab nõuetele mittevastav ringhäälinguorganisatsioon, kuid ükski kvalifitseeritud ostja ei ole taotlust esitanud, mis võimaldab nõuetele mittevastaval ringhäälinguorganisatsioonil oma õigusi teostada. Pealegi lükatakse Norra lõplike meetmete jõustumine edasi 1. juulini 2014, et mitte kahjustada enne nimetatud kuupäeva lepingute üle peetavaid läbirääkimisi.

(19)	Järelevalveamet edastas Norra teatatud meetmed teistele EMP EFTA liikmesriikidele ja küsis direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud EFTA kontaktkomitee arvamust. Komitee esitas heakskiitva arvamuse.

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Meetmed, mida Norra kavatseb võtta vastavalt EMP lepingu XI lisa punktis 5p osutatud õigusaktile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (edaspidi „õigusakt”), eriti selle artikli 14 lõikele 1, ja mis edastati järelevalveametile õigusakti artikli 14 lõike 2 kohaselt 22. aprillil 2013 ning mille järelevalveamet sai kätte 23. aprillil 2013, on EMP õigusega kooskõlas.

Artikkel 2

Norra teavitab järelevalveametit meetmetest nende lõplikul kujul. Järelevalveamet avaldab nimetatud meetmed Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.

Brüssel, 16. juuli 2013

EFTA järelevalveameti nimel

Sabine MONAUNI-TÖMÖRDY

kolleegiumi liige

Xavier LEWIS

direktor

(1) ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

LISA

28. veebruari 1997. aasta määruse nr 153 (ringhäälingu ja audiovisuaalsete meediateenuste kohta) muutmise määrus

Vastu võetud 9. augusti 2013. aasta kuninga dekreediga ringhäälingut ja audiovisuaalseid meediateenuseid käsitleva 4. detsembri 1992. aasta õigusakti nr 127 jaotise 2-8 alusel. Määruse on esitanud kultuuriministeerium.

28. veebruari 1997. aasta määrust nr 153 ringhäälingu ja audiovisuaalsete meediateenuste kohta muudetakse järgmiselt:

Jaotiste 5-1 ja 5-2 kehtivad sätted tühistatakse.

Uus jaotis 5-1 sõnastatakse järgmiselt:

Jaotis 5-1. Suure ühiskondliku tähtsusega sündmused

Suure ühiskondliku tähtsusega sündmused on:

a)	Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) korraldatavad suve- ja taliolümpiamängud täies ulatuses

b)	Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) korraldatavad meeste jalgpalli maailmameistrivõistlused täies ulatuses, kaasa arvatud kvalifikatsioonimängud Norra osalusel

c)	Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) korraldatavad meeste jalgpalli Euroopa meistrivõistlused täies ulatuses, kaasa arvatud kvalifikatsioonimängud Norra osalusel

d)	Rahvusvahelise Käsipalliföderatsiooni (IHF) korraldatavad naiste käsipalli maailmameistrivõistlused täies ulatuses

e)	Euroopa Käsipalliföderatsiooni (EHF) korraldatavad naiste käsipalli Euroopa meistrivõistlused täies ulatuses

f)	Norra Jalgpalliföderatsiooni (NFF) korraldatav meeste jalgpalli karikavõistluste finaalmäng

g)	Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatavad murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlused täies ulatuses

h)	Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatavad mäesuusatamise maailmameistrivõistlused täies ulatuses

i)	FISi Holmenkolleni maailmakarika etapp

j)	Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU) korraldatavad laskesuusatamise maailmameistrivõistlused täies ulatuses

Uus jaotis 5-2 sõnastatakse järgmiselt:

Jaotis 5-2. Suurele osale tasuta televisiooni vaatajaskonnast kättesaadavad telekanalid

Telekanal on kättesaadav suurele osale tasuta televisiooni vaatajaskonnast, kui kanal on kättesaadav vähemalt 90 %-le vaatajatest üksnes litsentsitasu ja/või põhipaketi tasu eest.

Uus jaotis 5-3 sõnastatakse järgmiselt:

Jaotis 5-3. Menetlussätted ja turuhinna määramine

a)	Telekanal, mis ei vasta jaotise 5-2 tingimustele ning on omandanud ainuõiguse jaotises 5-1 nimetatud sündmuse edastamiseks, kohustub esitama kirjaliku pakkumise nimetatud õiguse edasimüümiseks mis tahes telekanalile, mis vastab jaotise 5-2 nõuetele ja taotleb sündmuse edastamise õigust.

b)	Punktile a vastav pakkumine tuleb teha hiljemalt kuu aega pärast taotluse saamist telekanalilt, mis vastab jaotise 5-2 tingimustele.

c)	Telekanal, mis vastab jaotise 5-2 tingimustele ning on saanud punkti a alusel pakkumise, peab kuu aja jooksul alates pakkumise kättesaamisest vastama, kas pakkumine võetakse vastu või mitte.

Kui pooled ei suuda jõuda kokkuleppele jaotises 5-1 nimetatud sündmuse ringhäälinguõiguste tasustamise küsimuses, võib kumbki pool hiljemalt kuus kuud enne sündmuse toimumisaega esitada meediaametile taotluse tasu määramiseks sündmuse ringhäälinguõiguste eest. Ringhäälinguõiguste tasu määratakse kooskõlas turupõhimõtetega. Meediaamet annab välja suunised tasu kehtestamiseks jaotises 5-1 nimetatud sündmuste ringhäälinguõiguste edasimüümiseks turupõhimõtete alusel.

Telekanal, mis ei vasta jaotise 5-2 tingimustele, võib kasutada oma ainuõigust jaotises 5-1 nimetatud sündmusele üksnes juhul, kui punktis a sätestatud pakkumist ei ole saadud kümne kuu jooksul enne sündmuse toimumise aega või kui ükski jaotise 5-2 tingimustele vastav telekanal ei soovi ringhäälinguõigusi turuhinnaga omandada.

f)	Selle sätte ajaline piirang ei kehti, kui õiguste omanik ise müüb jaotises 5-1 nimetatud sündmuse teleringhäälingu ainuõiguse telekanalile vähem kui kümme kuud enne jaotises 5-1 nimetatud sündmuse toimumisaega.

Uus jaotis 5-4 sõnastatakse järgmiselt:

Jaotis 5-4. Sündmuse viivitusega või osalise edastamise tingimused

Telekanal, mis on kooskõlas jaotisega 5-3 omandanud suure ühiskondliku tähtsusega sündmuse ringhäälinguõiguse, edastab kogu sündmuse reaalajas.

Siiski võib telekanal edastada sündmuse osaliselt reaalajas või täieliku või osalise viivitusega, kui:

a)	sündmus toimub öösel ajavahemikus 00.00 kuni 06.00 ajavööndis GMT +1,

b)	sündmus koosneb mitmest paralleelselt toimuvast sündmusest või

c)	muud tegurid osutavad sellele, et avalikkuse huvides on sündmuse edastamine osaliselt reaalajas või täieliku või osalise viivitusega.

Jaotise 5-3 praegune säte muutub uueks jaotiseks 5-5 ja sõnastatakse järgmiselt:

Jaotis 5-5. Omandamisest teatamine

Telekanal, mis on omandanud ainuõigused sündmusele või selle osadele, mida on nimetatud jaotises 5-1 või muudes EMP riikides suurt ühiskondlikku tähtsust omavate sündmuste nimekirjades, millel on Euroopa Komisjoni või EFTA järelevalveameti heakskiit ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, teavitab sellistest omandamistest viivitamata Norra Meediaametit.

Jaotise 5-4 praegune säte muutub uueks jaotiseks 5-6.

Jaotise 10-2 esimene lõik sõnastatakse järgmiselt:

Õigusakti 3. peatüki sätete või 3. peatüki järgsete eeskirjade rikkumise eest, välja arvatud käesoleva määruse jaotises 10-1 nimetatud rikkumised, samuti õigusakti jaotise 6-4 või käesoleva määruse jaotiste 1-4, 2-5, 2-6, 5-3, 5-4, 5-5 ja 7-6 punkti 1 rikkumise eest võib Norra Meediaamet määrata rahatrahvi kaalutlusõiguse alusel. Sama kehtib ka selliste litsentsitingimuste rikkumise puhul, mis hõlmavad õigusakti jaotise 2-1 teise lõigu alusel kehtestatud selgepiirilisi kohustusi.

Jaotise 10-3 esimene lõik sõnastatakse järgmiselt:

Õigusakti jaotise 2-1 esimese ja kolmanda lõigu, jaotise 2-2 esimese lõigu, jaotise 2-2 teise lõigu alusel vastu võetud tingimuste ning jaotiste 2-4 ja 2-5 või käesoleva määruse jaotiste 1-3, 1-7, 2-1, 2-2, 2-4, jaotise 7-1 teise lõigu, jaotise 7-6 punktide 2 ja 4, jaotiste 7-7 ja 7-8, jaotise 7-9 teise ja kolmanda lõigu ning jaotiste 7-10 ja 7-11 sätete rikkumise eest võib Norra Meediaamet määrata rahatrahvi järgmiste eeskirjade kohaselt:

Jõustumine

Muudatused jõustuvad 1. juulil 2014.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.296.est
Euroopa Liidu Teataja		L 296

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 7. november 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1101/2013, 6. november 2013, millega antakse luba Enterococcus faecium DSM 7134-st ja Lactobacillus rhamnosus DSM 7133-st saadud valmistise kasutamiseks tarbevasikate söödalisandina ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1288/2004 (loa omanik Lactosan GmbH & CoKG) ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1102/2013, 6. november 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1044/2012 erandi kohta määrusest (EMÜ) nr 2454/93 seoses üldise tariifsete soodustuste süsteemi raames kohaldatavate päritolureeglitega, et võtta arvesse Guatemala eriolukorda teatavate kalandustoodete Euroopa Liitu eksportimisel	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1103/2013, 6. november 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 seoses kolmandate riikide julgestusstandardite samaväärseks tunnistamisega ( 1 )	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1104/2013, 6. november 2013, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Basterdsuiker/Basterdsuicker/Basterdsuijcker/Basterdsuijker/Basterd/Bastardsuiker/Bastardsuicker/Bastardsuijcker/Bastardsuijker/Bastard/Bastert/Bastertsuiker (GTT)]	8
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1105/2013, 6. november 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	10
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest	12
		OTSUSED
		2013/638/EL
	*	Komisjoni otsus, 12. august 2013, oluliste nõuete kohta seoses merelaevade raadioseadmetega, mis on ette nähtud paigaldamiseks SOLASega hõlmamata laevadele ja kavandatud osalema ülemaailmses merehäda- ja ohutuse süsteemis (GMDSS) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 5185 all)	22
		2013/639/EL
	*	Komisjoni otsus, 6. november 2013, millega lõpetatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest üle 406,4 mm läbimõõduga õmblusteta torude importi käsitlev dumpinguvastase menetlus	24

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 522/12/COL, 19. detsember 2012, millega muudetakse kaheksakümne seitsmendat korda riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, lisades uue peatüki riigiabimeetmete kohta kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2012. aastat	25
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 309/13/COL, 16. juuli 2013, milles käsitletakse Norra poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 alusel võetavate meetmete kooskõla EMP õigusega	51

	Parandused
*	Nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2012 (millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011 (milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis) artikli 11 lõiget 1) parandus (ELT L 165, 26.6.2012)	56
*	Nõukogu 25. juuni 2012. aasta rakendusotsuse 2012/334/ÜVJP (millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis) parandus (ELT L 165, 26.6.2012)	56

Jrk-nr	CN-kood	Kauba kirjeldus	Ajavahemik	Kogus (netokaal tonnides)
09.1627	ex 1604 14 16	Kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendis tuunikalafileed, nn seljafileed	1.1.2012–31.12.2012	1 975 tonni
09.1627	ex 1604 14 16	Kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendis tuunikalafileed, nn seljafileed	1.1.2013–30.6.2013	987,5 tonni
09.1627	ex 1604 14 16	Kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendis tuunikalafileed, nn seljafileed	1.7.2013–31.12.2013	987,5 tonni”

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	40,5
	MA	42,3
	MK	40,5
	ZZ	41,1
0707 00 05	AL	46,6
	EG	177,3
	MK	69,6
	TR	146,7
	ZZ	110,1
0709 93 10	AL	48,7
	MA	82,6
	TR	151,9
	ZZ	94,4
0805 20 10	AU	136,9
	MA	82,9
	ZA	153,1
	ZZ	124,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	PE	123,5
	SZ	55,7
	TR	74,2
	UY	92,8
	ZA	132,7
	ZZ	95,8
0805 50 10	TR	77,6
	ZA	54,2
	ZZ	65,9
0806 10 10	BR	237,2
	PE	270,1
	TR	164,5
	ZZ	223,9
0808 10 80	BA	66,4
	CL	210,3
	NZ	141,4
	US	132,4
	ZA	148,0
	ZZ	139,7
0808 30 90	CN	72,8
	TR	118,4
	ZZ	95,6