6.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

(1)

Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Sisepiiridel piirikontrollita ala puhul tuleb olukorras, kus selle ala või selle osade või ühe või mitme liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades erandjuhtudel ajutiselt taaskehtestada sisepiirikontrolli, ilma et see kahjustaks isikute vaba liikumise põhimõtet. Arvestades mõju, mida sellised viimase abinõuna võetavad meetmed võivad avaldada isikutele, kellel on õigus liikuda kõnealusel sisepiirikontrollita alal, tuleks sätestada selliste meetmete taaskehtestamise tingimused ja menetlused, mis tagavad meetmete erakorralisuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamine. Selliste meetmete ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus peaksid olema üksnes sellised, mis on minimaalselt vajalikud avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule reageerimiseks.

(2)

Isikute õigus liikuda vabalt sisepiirikontrollita alal on liidu üks olulisemaid saavutusi. Kuna sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks kõik sisepiirikontrolli taaskehtestamisega seotud otsused teha ühiselt kokku lepitud kriteeriumite kohaselt ning neist tuleks nõuetekohaselt teavitada komisjoni või neid peaks soovitama liidu institutsioon. Igal juhul peaks sisepiirikontrolli taaskehtestamine olema erand ning see peaks toimuma vaid viimase abinõuna, rangelt piiratud ulatuses ja ajavahemikuks, lähtudes konkreetsetest objektiivsetest kriteeriumitest ja kõnealuse meetme vajalikkuse hindamisest, mille üle tuleks teostada järelevalvet liidu tasandil. Kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist, peaks liikmesriigil olema õigus taaskehtestada oma sisepiiridel piirikontroll kuni kümneks päevaks. Kõnealuse ajavahemiku pikendamise üle tuleb teostada järelevalvet liidu tasandil.

(3)

Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda alternatiivseid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

(4)

Sisepiirikontrolli taaskehtestamine võib olla erandjuhtudel vajalik, kui sisepiirikontrollita ala või riigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, mis tuleneb eelkõige terroriaktidest või -ähvardustest, või oht, mis on seotud organiseeritud kuritegevusega.

(5)

Rännet ja olukorda, kus välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule.

(6)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tõlgendada kitsalt ning avaliku korra kontseptsioon eeldab, et olemas on tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi.

(7)

Tuginedes senisele kogemusele sisepiirikontrollita ala toimimise vallas võib komisjon Schengeni acquis’ järjepideva rakendamise tagamisele kaasa aitamiseks koostada suunised sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta juhtudel, mis nõuavad sellise meetme rakendamist ajutiselt ning juhtudel, kui on vaja viivitamata tegutseda. Kõnealused suunised peaksid sisaldama selgeid näitajaid, mis aitavad hinnata, millised asjaolud võivad kujutada endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule.

(8)

Kui hindamisaruandes, mis koostatakse nõukogu 7. oktoober 2013. aasta määruse (EL) nr 1053/2013 (millega kehtestatakse hindamise ja jälgimise mehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks) (2) kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, ning selleks et tagada kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud soovituste täitmine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et soovitada hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, näiteks kasutada Euroopa piirivalverühmi, esitada strateegilisi kavasid või sulgeda viimase abinõuna ja arvestades olukorra tõsidust, konkreetne piiripunkt. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (3). Kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti iii kohaselt kohaldatakse kontrollimenetlust.

(9)

Teatavatel sisepiiridel võib piirikontrolli taaskehtestamine liidu tasandi erimenetlusega olla erandjuhtudel ja viimase abinõuna põhjendatud ka juhul, kui määruse (EL) nr 1053/2013 artiklite 14 ja 15 kohase range hindamisprotsessi raames on tuvastatud välispiirikontrolliga seotud tõsised ja järjepidevad puudused, mis seavad ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osades. Sellist teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise erimenetlust võib samadel tingimustel kohaldada ka juhul, kui hinnatav liikmesriik on tõsiselt eiranud oma kohustusi. Kuna teatavatel sisepiiridel kontrolli taaskehtestamine, mis puudutab riikide täitev- ja rakendamisvolitusi sisepiirikontrolli valdkonnas, on poliitiliselt tundlik, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused komisjoni ettepanekul soovituste vastuvõtmiseks kõnealuse liidu tasandi erimenetluse alusel.

(10)

Enne kui võetakse vastu mis tahes soovitus teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta, tuleks aegsasti ja põhjalikult kaaluda võimalust kasutada tekkinud olukorra lahendamiseks muid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad selliste liidu asutuste, ametite ja agentuuride nagu nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (4) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) või nõukogu otsusega 2009/371/JSK (5) asutatud Euroopa Politseiameti (Europol) kaasamist ning tehnilise või rahalise abi meetmeid liikmesriigi, liidu või mõlema tasandil. Tõsise puuduse avastamise korral võib komisjon kasutada rahalisi abimeetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks. Komisjoni ja nõukogu soovitused peaksid lisaks põhinema tõendatud teabel.

(11)

Eriti kiireloomulistel asjaoludel, mis on nõuetekohaselt põhjendatud vajadusega pikendada sisepiiridel piirikontrolli, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(12)

Konkreetsed meetmed, mis võetakse välispiirikontrolliga seotud tõsiste puuduste korral, ning erimenetlus, mida kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandjuhtudel, kui sisepiirikontrollita ala üldine toimimine on ohustatud, peaksid põhinema määruse (EL) nr 1053/2013 artiklites 14 ja 15 osutatud hindamisaruannetel ja soovitustel. Liikmesriigid ja komisjon viivad ühiselt läbi regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Hindamismehhanism hõlmab järgmisi elemente: mitmeaastased ja iga-aastased hindamisprogrammid, komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosneva väikese rühma etteteatatud ja etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud, komisjoni poolt vastu võetud hindamise tulemuste aruanded ning nõukogu poolt komisjoni ettepanekul vastu võetud soovitused puuduste kõrvaldamiseks võetavate parandusmeetmete kohta, asjakohased järelmeetmed, järelevalve ja aruandlus.

(13)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sätestada ühiseeskirjad sisepiirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta erandjuhtudel, on võimalik saavutada üksnes liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikes õiguses.

(15)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (6). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(16)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (7). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(17)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(18)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(19)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (12) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (13) artikliga 3.

(20)

Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(21)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(22)

Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(23)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sh isikute liikumisvabadust ja elukohavabadust. Käesolevat määrust tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (14) tuleks seepärast vastavalt muuta,

1)

II jaotisesse lisatakse järgmine peatükk:

„IVa   PEATÜKK

Erimeetmed välispiiride kontrolliga seotud tõsiste puuduste korral

Artikkel 19a

Välispiiridel kohaldatavad meetmed ja agentuuri toetus

1.   Kui nõukogu 7. oktoober 2013 määruse (EL) nr 1053/2013 (millega kehtestatakse hindamise ja jälgimise mehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks) (15) artikli 14 kohaselt koostatud hindamisaruandes on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, võib komisjon nimetatud määruse artiklis 15 osutatud soovituste täitmise tagamiseks soovitada rakendusaktiga hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, mis võivad olla järgmised:

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon teavitab artikli 33a lõike 1 kohaselt moodustatud komiteed korrapäraselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise edenemisest ja nende mõjust tuvastatud puudustele.

Komisjon teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Kui lõikes 1 osutatud hindamisaruandes jõutakse järeldusele, et hinnatav liikmesriik eirab tõsiselt oma kohustusi ja peab seega esitama kolme kuu jooksul asjakohase tegevuskava kooskõlas määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 16 lõikega 4, ning kui pärast nimetatud kolme kuu möödumist leiab komisjon, et senine olukord jätkub, võib see tuua kaasa käesoleva määruse artiklis 26 sätestatud menetluse kohaldamise, kui kõik kohaldamise tingimused on täidetud.

2)

Artiklid 23–27 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 23

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldraamistik

1.   Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib see liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikul kuni 30 päevaks, või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib rohkem kui 30 päeva. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks.

2.   Piirikontroll taaskehtestatakse sisepiiridel ainult viimase abinõuna ja kooskõlas artiklitega 24, 25 ja 26. Kui vastavalt artiklitele 24, 25 või 26 kaalutakse seda, kas teha otsus sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta, võetakse igal juhul arvesse vastavalt artiklites 23a ja 26a osutatud kriteeriumeid.

3.   Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 23a osutatud kriteeriumeid arvesse võttes ning kooskõlas artikliga 24 jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel kui käesoleva artikli lõikes 1 on osutatud ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, pikendada seda kuni 30 päevaste ajavahemike kaupa.

4.   Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise koguperiood, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud pikendamised, ei kesta kauem kui kuus kuud. Artiklis 26 osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku kokku pikendada vastavalt sama artikli lõikele 1 kuni maksimaalselt kahe aastani.

Artikkel 23a

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid

Kui liikmesriik otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab taaskehtestamist pikendada vastavalt artiklile 23 või artikli 25 lõikele 1, hindab liikmesriik seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu koostamisel võtab liikmesriik eelkõige arvesse järgmist:

Artikkel 24

Artikli 23 lõike 1 alusel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus

1.   Kui liikmesriik kavatseb artikli 23 lõike 1 alusel taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe:

Esimese lõigu kohase teate võivad ühiselt esitada ka kaks või enam liikmesriiki.

Vajaduse korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuse lõike kohaselt teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Lõike 1 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt teha otsuse salastada osa teabest.

Selline salastatus ei takista teabe avaldamist komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.

4.   Pärast liikmesriigi teadet käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ja pidades silmas käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist.

Kui komisjon teates sisalduva teabe või mis tahes muu talle laekunud täiendava teabe alusel kahtleb, kas kavandatud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne, või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes, esitab ta vastava arvamuse.

5.   Eesmärgiga korraldada asjakohasel juhul liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd ning kontrollida piirikontrolli taaskehtestamise ning avalikule korrale või sisejulgeolekule ohtu põhjustanud sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust, korraldavad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, muud liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjon konsultatsioone, sealhulgas asjakohasel juhul ühiseid kohtumisi, et arutleda lõikes 1 osutatud teabe ning komisjoni või liikmesriigi lõike 4 kohase arvamuse üle.

6.   Lõikes 5 osutatud konsultatsioonid toimuvad vähemalt kümme päeva enne piirikontrolli taaskehtestamise kavandatavat kuupäeva.

Artikkel 25

Erimenetlus kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul

1.   Kui liikmesriigi avaliku korra või sisejulgeolekuga seotud kaalutlused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist, võib asjaomane liikmesriik piirikontrolli sisepiiridel erakorraliselt ja viivitamata taaskehtestada piiratud ajavahemikul kuni kümneks päevaks.

2.   Kui liikmesriik taaskehtestab sisepiiridel piirikontrolli, teavitab ta sellest samaaegselt teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab artikli 24 lõikes 1 osutatud teabe ja käesolevas artiklis sätestatud menetluse kasutamist õigustavad põhjused. Komisjon võib kohe pärast teate saamist konsulteerida teiste liikmesriikidega.

3.   Kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib liikmesriik teha otsuse pikendada piirikontrolli kestust sisepiiridel 20 päevaste ajavahemike kaupa. Seejuures võtab asjaomane liikmesriik arvesse artiklis 23a osutatud kriteeriume, sealhulgas ajakohastatud hinnangut meetme vajaduse ja proportsionaalsuse kohta ning arvestab uute võimalike üksikasjadega.

Sellise pikendamise korral kohaldatakse artikli 24 lõikeid 4 ja 5 mutatis mutandis ning konsultatsioonid toimuvad viivitamata pärast seda, kui komisjoni ja liikmesriike on pikendamise otsusest teavitatud.

4.   Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist, ei või sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll, arvestades selle esialgset kestust vastavalt lõikele 1 ning pikendamist vastavalt lõikele 3, kesta kokku rohkem kui kaks kuud.

5.   Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti käesoleva artikli alusel esitatud teadetest.

Artikkel 26

Erimenetlus erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

1.   Erandjuhtudel, kui sisepiirikontrollita ala üldise toimimise seavad ohtu artiklis 19a osutatud välispiiriga seotud tõsised ja järjepidevad puudused ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osadel, võivad liikmesriigid taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel käesoleva artikli lõike 2 kohaselt mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui kõnealused erandjuhud püsivad, võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni kuue kuu võrra kõige rohkem kolmel korral.

2.   Nõukogu võib viimase abinõuna ja sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmise meetmena, kui kõik muud meetmed, eriti need, millele osutatakse artikli 19a lõikes 1, ei ole tuvastatud tõsist ohtu tõhusalt leevendanud, soovitada ühel või mitmel liikmesriigil teha otsus taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel. Nõukogu soovitus põhineb komisjoni ettepanekul. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil esitada nõukogule sellise soovituse ettepaneku.

Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt artikli 24 lõike 1 punktides a–e osutatud teabele.

Nõukogu võib soovitada piirikontrolli kestuse pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja menetlusele.

Enne kui liikmesriik taaskehtestab käesoleva lõike kohaselt piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.   Kui liikmesriik ei täida lõikes 2 osutatud soovitust, esitab kõnealune liikmesriik viivitamata komisjonile kirjalikult selle põhjused.

Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja tagajärgi sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmisele.

4.   Komisjon võib viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega vastavalt artikli 33a lõikes 3 osutatud menetlusele võtta vastu vajalikud soovitused nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui asjaolud, mis nõuavad sisepiiridel kontrolli kestuse pikendamist kooskõlas lõikega 2, saavad teatavaks vähem kui kümme päeva enne eelneva taaskehtestatud sisepiirikontrolli kohaldamise ajavahemiku lõppu. Komisjon esitab nõukogule lõike 2 kohaselt soovituse ettepaneku hiljemalt 14. päeval pärast sellise soovituse vastuvõtmist.

5.   Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 23, 24 ja 25 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Artikkel 26a

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

1.   Kui nõukogu soovitab artikli 26 lõike 2 kohaselt viimase abinõuna taaskehtestada ajutiselt piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul, hindab ta seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada sisepiirikontrollita alal ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu aluseks on asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ja komisjoni esitatud üksikasjalik teave ning mis tahes muu asjakohane teave, kaasa arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kogutud teave. Hinnangu koostamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

2.   Enne nõukogu soovituse ettepaneku vastuvõtmist kooskõlas artikli 26 lõikega 2 võib komisjon teha järgmist:

Artikkel 27

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) teavitavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata mis tahes põhjustest, mis võivad kaasa tuua artiklite 19a ja 23–26a kohaldamise.

3)

Artiklid 29 ja 30 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 29

Aruanne piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel

Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud liikmesriik esitab hiljemalt neli nädalat pärast sisepiiridel piirikontrolli kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel, milles pööratakse eelkõige tähelepanu järgmisele: esialgne hindamine ning artiklites 23a, 25 ja 26a osutatud kriteeriumite järgimine, kontrollide teostamine, naaberliikmesriikidega tehtav praktiline koostöö, kaasnev mõju isikute vabale liikumisele, sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tõhusus, sealhulgas piirikontrolli taaskehtestamise proportsionaalsuse järelhindamine.

Komisjon võib esitada arvamuse ühel või mitmel sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise järelhindamise kohta.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta. Aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsustest.

Artikkel 30

Üldsuse teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik teavitavad kooskõlastatult üldsust sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsusest, märkides eelkõige kõnealuse meetme algus- ja lõppkuupäeva, välja arvatud juhul, kui vastava teabe esitamata jätmiseks on kaalukad julgeolekupõhjused.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 33a

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (18) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 37a

Hindamismehhanism

1.   Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Liidu lepingu kohaselt ja ilma et see piiraks nendes sisalduvate rikkumismenetlust käsitlevate sätete kohaldamist, hinnatakse hindamismehhanismi abil seda, kuidas iga liikmesriik käesolevat määrust rakendab.

2.   Hindamismehhanismi käsitlevad eeskirjad on täpsustatud määruses (EL) nr 1053/2013. Vastavalt kõnealusele hindamismehhanismile viivad liikmesriigid ja komisjon ühiselt läbi regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealuse mehhanismi kohaselt hindab komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosnev väike rühm iga liikmesriiki vähemalt iga viie aasta järel.

Hindamine võib toimuda välis- või sisepiiridel läbiviidava etteteatatud või etteteatamata kohapealse kontrollkäigu teel.

Kõnealuse hindamismehhanismi kohaselt vastutab komisjon mitmeaastaste ja iga-aastaste hindamisprogrammide ning hindamisaruannete vastuvõtmise eest.

3.   Võimalike puuduste korral võidakse asjaomasele liikmesriigile esitada soovitused parandusmeetmete võtmiseks.

Kui hindamisaruandes, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 19a ja 26.

4.   Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse hindamise kõikides etappides ja neile edastatakse kõik asjakohased dokumendid vastavalt salastatud dokumente käsitlevatele eeskirjadele.

5.   Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult igast ettepanekust muuta määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud eeskirju või need asendada.”

6.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/11

(1)

Euroopa piiride valvamise süsteem (edaspidi „EUROSUR”) luuakse selleks, et tõhustada teabevahetust ja operatiivkoostööd liikmesriikide ametiasutuste ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (2) loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex) (edaspidi „agentuur”) vahel. EUROSUR tagab kõnealustele ametiasutustele ja agentuurile vajaliku taristu ja vahendid, et parandada nende olukorrateadlikkust ja suurendada reageerimisvõimet liidu liikmesriikide välispiiridel (edaspidi „välispiirid”) ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevuse avastamiseks, tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning rändajate kaitsmise tagamisele kaasaaitamiseks ja nende elu päästmiseks.

(2)

Väikeste meresõiduks kõlbmatute paatide kasutamine on oluliselt suurendanud lõunapoolsel merepiiril uppunud rändajate arvu. EUROSUR peaks märkimisväärselt parandama agentuuri ja liikmesriikide operatiiv- ja tehnilist suutlikkust selliste väikeste paatide avastamisel ning parandama liikmesriikide reageerimisvõimet, aidates nii vähendada rändajate hukkumist.

(3)

Käesolevas määruses nenditakse, et rändeteele asuvad ka rahvusvahelist kaitset vajavad isikud.

(4)

Liikmesriigid peaksid looma riiklikud koordinatsioonikeskused, et tõhustada piiride valvamisel teabevahetust ja koostööd nii teiste liikmesriikide koordinatsioonikeskustega kui ka agentuuriga. EUROSURi nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kõik liikmesriikide õigusaktide alusel välispiiride valvamise eest vastutavad riigi ametiasutused teeksid riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu koostööd.

(5)

Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriikidel teha riiklikud koordinatsioonikeskused vastutavaks ka õhupiiri valvamise ja piiripunktides toimuvate kontrollidega seotud teabevahetuse ja koostöö koordineerimise eest.

(6)

Agentuur peaks tõhustama teabevahetust ja koostööd muude liidu ametite ja asutustega, nt Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Liidu Satelliidikeskusega, et parimal viisil kasutada ära olemasolevat teavet, suutlikkust ja süsteeme, mis on Euroopa tasandil juba kättesaadavad, näiteks Maa seire Euroopa programm.

(7)

Käesolev määrus on osa välispiiride integreeritud haldamise ja Euroopa Liidu sisejulgeolekustrateegia Euroopa mudelist. EUROSUR aitab samuti kaasa liidu mereseire ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) arendamisele, pakkudes liidus eri sektoritesse kuuluvate ametiasutuste vahel toimuva teabevahetuse kaudu paremaid võimalusi olukorrateadlikkuse suurendamiseks merel.

(8)

Tagamaks, et EUROSURis olev teave oleks võimalikult täielik ja ajakohane, eelkõige olukorra kohta kolmandates riikides, peaks agentuur tegema koostööd Euroopa välisteenistusega. Selleks peaksid liidu delegatsioonid ja asutused andma kogu teabe, mis võib olla EUROSURi jaoks oluline.

(9)

Agentuur peaks toetama EUROSURi väljatöötamist ja toimimist ning asjakohasel juhul ka CISE väljatöötamist, sealhulgas süsteemide koostalitlusvõimet, eelkõige EUROSURi raamistiku loomise, haldamise ja koordineerimise teel.

(10)

Agentuurile tuleks käesolevas määruses sätestatud täiendavate ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid.

(11)

Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklite 2 ja 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse austamist, õigust elule, piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu, inimkaubanduse keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust isikuandmete kaitsele, dokumentidele juurdepääsu õigust, varjupaigaõigust, kaitset väljasaatmise eest, tagasisaatmise lubamatust, mittediskrimineerimist ja lapse õigusi. Liikmesriigid ja agentuur peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(12)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004 on põhiõiguste ametnikul ja kõnealuse määrusega loodud nõuandefoorumil juurdepääs kogu teabele, mis puudutab põhiõiguste austamist kõigis agentuuri EUROSURi raames läbiviidavates tegevustes.

(13)

Euroopa olukorrapildis ja ühtses piirieelses luurepildis sisalduvate mis tahes isikuandmete vahetamine peaks olema erand. See peaks toimuma kehtiva liikmesriikide ja liidu õiguse kohaselt ja selle puhul tuleks järgida neis sisalduvaid konkreetseid andmekaitsenõudeid. Kui täielikku andmekaitsekorda ei ole konkreetsemates vahendites, nagu määruses (EÜ) nr 2007/2004 sätestatud, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4) ning nõukogu raamotsust 2008/997/JSK (5).

(14)

EUROSURi järkjärgulise geograafilise kasutuselevõtu rakendamiseks tuleks riiklike koordinatsioonikeskuste määramise ja käitamise kohustust kohaldada kahes järjestikuses etapis: esmalt liikmesriikides, mis asuvad lõuna- ja idapoolsetel välispiiridel, ning seejärel ülejäänud liikmesriikides.

(15)

Käesolev määrus sisaldab sätteid koostöö kohta naabruses asuvate kolmandate riikidega, sest hästi ülesehitatud ja püsiv teabevahetus ja koostöö nende riikide, eelkõige Vahemere piirkonnas asuvate riikidega, on EUROSURi eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. On eriti tähtis, et igasugune teabevahetus ja koostöö liikmesriikide ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel toimuks täielikus kooskõlas põhiõiguste ning eelkõige tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

(16)

Käesolev määrus sisaldab sätteid võimaluse kohta teha tihedat koostööd Iirimaa ja Ühendkuningriigiga, mis võib aidata paremini saavutada EUROSURi eesmärke.

(17)

Agentuur ja liikmesriigid peaksid käesoleva määruse rakendamisel kasutama nii liidu kui ka riigi tasandil võimalikult hästi olemasolevaid võimalusi töötajate ja tehnilise varustuse osas.

(18)

Komisjon peaks korrapäraselt hindama käesoleva määruse rakendamise tulemusi, et teha kindlaks, mil määral on EUROSURi eesmärgid saavutatud.

(19)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(20)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (6); seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(21)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (7) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(22)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda. Norra peaks looma riikliku koordinatsioonikeskuse käesoleva määruse kohaselt alates 2. detsembrist 2013.

(23)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(24)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (12) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (13) artikliga 3.

(25)

Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist, rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel, rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonist, seda täiendavast rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamist tõkestavast protokollist, pagulasseisundi konventsioonist, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja muudest asjaomastest rahvusvahelistest õigusaktidest.

(26)

Käesoleva määruse rakendamine ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 562/2006 (14) kohaldamist ega agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva väliste merepiiride valvamise eeskirju.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua EUROSUR, ei suuda liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

riiklikud koordinatsioonikeskused;

b)

liikmesriikide olukorrapildid;

c)

andmeedastusvõrk;

d)

Euroopa olukorrapilt;

e)

ühine piirieelne luurepilt;

f)

seirevahendite ühine kohaldamine.

a)

tagab õigeaegse teabevahetuse ja õigeaegse koostöö teiste välispiiride valvamise eest vastutavate riigi ametiasutustega ning samuti teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja agentuuriga;

b)

tagab õigeaegse teabevahetuse otsingu- ja päästeteenistuste, õiguskaitseasutuste, varjupaiga- ja sisserändeasutustega riigi tasandil;

c)

aitab kaasa vahendite ja töötajate tulemuslikule ja tõhusale juhtimisele;

d)

töötab välja liikmesriigi olukorrapildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 9;

e)

toetab riigi piiride valvamisega seotud toimingute kavandamist ja rakendamist;

f)

koordineerib riigi piiride valvamise süsteemi kooskõlas riigi õigusaktidega;

g)

toetab käesoleva määruse kohaldamisel regulaarselt riigi piiride valvamisega seotud tegevuse mõju mõõtmist;

h)

koordineerib teiste liikmesriikidega operatiivmeetmeid, ilma et see piiraks agentuuri ja liikmesriikide pädevust.

a)

töötab välja EUROSURi andmeedastusvõrgu ja haldab seda kooskõlas artikliga 7;

b)

töötab välja Euroopa olukorrapildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 10;

c)

töötab välja ühise piirieelse luurepildi ja haldab seda kooskõlas artikliga 11;

d)

koordineerib seirevahendite ühist kohaldamist kooskõlas artikliga 12.

a)

kahe- ja mitmepoolne teabevahetus peaaegu reaalajas;

b)

audio- ja videokonverentside läbiviimine;

c)

salastamata tundliku teabe turvaline käitlemine, säilitamine, edastamine ja töötlemine;

d)

ELi salastatud teabe turvaline käitlemine, säilitamine, edastamine ja töötlemine kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” või liikmesriikides kohaldatavate samaväärsete salastatuse tasemeteni, tagades salastatud teabe käitlemise, säilitamise, edastamise ja töötlemise andmeedastusvõrgu eraldiasuvas ja nõuetekohaselt akrediteeritud osas.

a)

sündmustekiht;

b)

tegevuskiht;

c)

analüüsikiht.

a)

liikmesriigi piirivalvesüsteem kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega;

b)

kohakindlad ja teisaldatavad andurid, mida käitavad välispiiri valvamise eest vastutavad riigi ametiasutused;

c)

piiride valvamise ja muude seireülesannetega tegelevad patrullid;

d)

kohalikud, piirkondlikud ja muud koordinatsioonikeskused;

e)

muud asjakohased riigi ametiasutused ja süsteemid, sealhulgas kontaktametnikud, operatiivkeskused ja kontaktpunktid;

f)

agentuur;

g)

teiste liikmesriikide riiklikud koordinatsioonikeskused;

h)

kolmandate riikide asutused artiklis 20 osutatud kahe- või mitmepoolsete lepingute alusel ning piirkondlikud võrgud;

i)

laeva ettekandesüsteemid kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega;

j)

muud asjaomased Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid;

k)

muud allikad.

a)

loata piiriületuste alakiht, sealhulgas riiklikule koordinatsioonikeskusele kättesaadav teave juhtumite kohta, mis on seotud ohuga rändajate elule;

b)

piiriülese kuritegevuse alakiht;

c)

kriisiolukordade alakiht;

d)

muude sündmuste alakiht, mis sisaldab teavet asjaomase liikmesriigi välispiiril või selle ümbruses asuvate tundmatute ja kahtlaste sõidukite, laevade ja muude aluste ning isikute kohta, samuti mis tahes muude sündmuste kohta, mis võivad oluliselt mõjutada välispiiride kontrolli.

a)

omavahendite, sealhulgas õiguskaitsemissiooni toetavad sõjalised vahendid, ja tegevuspiirkondade alakiht, mis sisaldab teavet omavahendite asukoha, staatuse ja liigi ning tegevuses osalevate asutuste kohta. Õiguskaitsemissiooni toetavate sõjaliste vahendite puhul võib riiklik koordinatsioonikeskus teha nende vahendite eest vastutava asutuse taotlusel otsuse anda juurdepääs sellisele teabele üksnes teadmisvajaduse alusel;

b)

keskkonnateabe alakiht, mis sisaldab teavet asjaomase liikmesriigi välispiiride maastiku- ja ilmastikutingimuste kohta või tagab juurdepääsu sellele teabele.

a)

teabe alakiht, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamise seisukohast asjakohaseid põhisuundumusi ja näitajaid;

b)

analüütiline alakiht, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamise seisukohast asjakohaseid analüütilisi aruandeid, riskisuundumusi, piirkondlikke kokkuvõtteid ja kirjalikke ülevaateid;

c)

luure alakiht, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamiseks ning eelkõige välispiiri piirilõikude mõjutaseme määramiseks vajalikku analüüsitud teavet;

d)

fotode ja geograafiliste andmete alakiht, mis sisaldab võrdlevaid fotosid, taustakaarte, analüüsitud andmete valideerimist ja muutuste analüüsi (satelliidifotod), samuti muutuste tuvastamist, geograafiliste viidetega seotud andmeid ja välispiiri läbitavust tähistavaid kaarte.

a)

sündmustekihis sisalduvad juhtumid ja muud olulised sündmused;

b)

analüüsikihis sisalduvad taktikalised riskianalüüsiaruanded.

a)

liikmesriikide olukorrapildid käesoleva artikliga nõutavas ulatuses;

b)

agentuur;

c)

komisjon, kes annab strateegilist teavet piirikontrolli kohta, sealhulgas puuduste kohta välispiirikontrolli teostamisel;

d)

liidu delegatsioonid ja asutused;

e)

muud artiklis 18 nimetatud asjaomased liidu ametid ja asutused ning rahvusvahelised organisatsioonid;

f)

muud allikad.

a)

liikmesriigi olukorrapildi sündmustekihis sisalduvad juhtumid ja muud sündmused;

b)

ühises piirieelses luurepildis sisalduvad juhtumid ja muud sündmused;

c)

juhtumid agentuuri koordineeritava ühisoperatsiooni, katseprojekti või kiirreageerimise tegevuspiirkonnas.

a)

omavahendite alakiht, mis sisaldab teavet agentuuri ühisoperatsioonidesse, katseprojektidesse ja kiirreageerimistesse kaasatud või agentuuri käsutuses olevate omavahendite asukoha, aja, staatuse ja liigi kohta ning kasutuskava, mis sisaldab tegevuspiirkonna geograafilisi koordinaate, patrullimisgraafikuid ja sidekoode;

b)

operatsioonide alakiht, mis sisaldab teavet agentuuri koordineeritud ühisoperatsioonide, katseprojektide ja kiirreageerimiste kohta, sh missiooni kirjeldust, kohta, staatust, kestust, teavet osalevate liikmesriikide ja muude osalejate kohta, igapäevaseid ja iganädalasi olukorda käsitlevaid aruandeid, statistilisi andmeid ning meedia jaoks koostatud andmepakette;

c)

keskkonnateabe alakiht, mis sisaldab teavet välispiiride maastiku- ja ilmastikutingimuste kohta.

a)

riiklikud koordinatsioonikeskused, sealhulgas liikmesriikide kontaktametnikelt riigi pädevate asutuste kaudu saadud teave ja aruanded;

b)

liidu delegatsioonid ja asutused;

c)

agentuur, sealhulgas selle kontaktametnike esitatud teave ja aruanded;

d)

muud artiklis 18 nimetatud asjaomased liidu ametid ja asutused ning rahvusvahelised organisatsioonid;

e)

kolmandate riikide asutused artiklis 20 osutatud kahe- või mitmepoolsete lepingute ning piirkondlike võrkude alusel riiklike koordinatsioonikeskuste kaudu;

f)

muud allikad.

a)

selliste kolmanda riigi määratud sadamate ja rannikute valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks kasutatavate laevade või muude aluste lastimis- või transiidipunktid;

b)

selliste laevade või muude aluste jälgimine avamerel, mille puhul on kindlaks tehtud või mille puhul on tekkinud kahtlus, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

c)

mereala seire määratud piirkondades, et avastada, tuvastada ja jälgida laevu ja muid aluseid, mille puhul on tekkinud kahtlus või mille puhul on kindlaks tehtud, et neid kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks või piiriüleseks kuritegevuseks;

d)

mereala keskkonnaseire määratud piirkondades ja välisel maismaapiiril toimuva seire- ja patrulltegevuse optimeerimiseks;

e)

selliste välispiiril asuvate määratud piirieelsete alade valikuline seire, mis riskianalüüsi ja -teabe kohaselt on ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevuse potentsiaalsed lähte- või transiidipunktid.

a)

laeva ettekandesüsteemid kooskõlas nende vastavate õiguslike alustega;

b)

satelliidifotod;

c)

mis tahes sõidukitele, laevadele või muudele alustele paigaldatud sensorid.

a)

madal mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid ei mõjuta oluliselt piiri turvalisust;

b)

keskmine mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad mõõdukalt piiri turvalisust;

c)

kõrge mõjutase, kui asjaomases piirilõigus aset leidnud ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid mõjutavad oluliselt piiri turvalisust.

a)

madala mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul organiseerivad välispiiride valvamise eest vastutavad riigi ametiasutused riskianalüüsi põhjal korrapärase valvetegevuse ning tagavad, et piirialal oleks piisavalt töötajaid ja vahendeid, kes on valmis täitma jälgimise, tuvastamise ja peatamisega seotud ülesandeid;

b)

keskmise mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul tagavad välispiiride valvamise eest vastutavad riigi ametiasutused lisaks punkti a alusel võetavatele meetmetele, et sellel piirilõigul võetakse asjakohased valvamisega seotud meetmed. Selliste meetmete võtmisel teavitatakse sellest riiklikku koordinatsioonikeskust. Riiklik koordinatsioonikeskus koordineerib igasugust artikli 5 lõike 3 kohaselt antavat toetust;

c)

kõrge mõjutasemega välispiiri piirilõigu puhul tagab asjaomane liikmesriik lisaks punkti b alusel võetavatele meetmetele oma riikliku koordinatsioonikeskuse kaudu, et asjaomasel välispiiri piirilõigul tegutsevad riigi ametiasutused saavad vajaliku toetuse ning et võetakse tugevdatud valvamisega seotud meetmed. Asjaomane liikmesriik võib taotleda agentuurilt abi, eeldusel et täidetakse määruses (EÜ) nr 2007/2004 sätestatud ühisoperatsioonide või kiirreageerimiste käivitamise tingimusi.

a)

võimaldab seirevahendite ühist kohaldamist eelisjärjekorras;

b)

kooskõlastab Euroopa piirivalverühmade kaasamise vastavalt määrusele (EÜ) nr 2007/2004;

c)

tagab agentuuri käsutuses olevate tehniliste vahendite kaasamise kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004;

d)

koordineerib muude liikmesriikide pakutavat täiendavat abi.

a)

Euroopa Politseiamet (Europol), et vahetada piiriülest kuritegevust käsitlevat teavet, mis lisatakse Euroopa olukorrapildile;

b)

Euroopa Liidu Satelliidikeskus, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet seoses seirevahendite ühise kohaldamisega;

c)

komisjon, Euroopa välisteenistus ning liidu ametid ja asutused, sealhulgas Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, kes võivad pakkuda agentuurile Euroopa olukorrapildi ja ühtse piirieelse luurepildi haldamise seisukohast vajalikku teavet;

d)

rahvusvahelised organisatsioonid, kes võivad pakkuda agentuurile Euroopa olukorrapildi ja ühtse piirieelse luurepildi haldamise seisukohast vajalikku teavet.

a)

liikmesriigi olukorrapildis sisalduv teave ulatuses, mis edastatakse agentuurile Euroopa olukorrapildi ja ühise piirieelse luurepildi jaoks;

b)

Iirimaa ja Ühendkuningriigi kogutud teave, mis on asjakohane Euroopa olukorrapildi ja ühise piirieelse luurepildi jaoks;

c)

artikli 9 lõikes 9 osutatud teave.

1)

Artikli 2 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11ca

Isikuandmete töötlemine EUROSURi raamistikus

Agentuur võib töödelda isikuandmeid määruse (EL) nr 1052/2013 artikli 13 lõike 2 kohaselt, mida kohaldatakse kooskõlas käesoleva määruse artiklis 11a osutatud meetmetega. Selliste andmete töötlemisel järgitakse eelkõige vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning selliseid agentuuri töödeldud isikuandmeid on keelatud edasi saata või muul viisil avaldada kolmandatele riikidele.”

6.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/27

(1)

Schengeni ala toimimine ilma piirikontrollita sisepiiridel sõltub sellest, kui tõhusalt ja tulemuslikult liikmesriigid kohaldavad kaasnevaid meetmeid välispiiride, viisapoliitika, Schengeni infosüsteemi, andmekaitse, politseikoostöö, kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja uimastipoliitika valdkonnas.

(2)

Täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsusega (SCH/Com-ex (98) 26 def.) (2) („16. septembri 1998. aasta otsus”) loodi alaline Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee. Alalisele komiteele anti volitused esmalt teha kindlaks, kas kandidaatriigis on kõik eeltingimused piirikontrolli kaotamiseks sisepiiridel täidetud, ning seejärel tagada, et Schengeni acquis’d juba täies mahus rakendavad riigid kohaldavad seda nõuetekohaselt.

(3)

Selleks et tagada ühtsed kõrged standardid Schengeni acquis’ kohaldamiseks praktikas ja säilitada sisepiirikontrollita ala moodustavate liikmesriikide vahel sügav vastastikune usaldus, on vaja konkreetset hindamis- ja järelevalvemehhanismi selle kohaldamise kontrollimiseks. Selline mehhanism peaks tuginema komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide tihedale koostööle.

(4)

Haagi programmis (3) kutsuti komisjoni üles esitama kohe pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist ettepanek olemasoleva Schengeni hindamismehhanismi täiendamiseks järelevalvemehhanismiga, mis tagab liikmesriikide ekspertide täieliku kaasamise ja sealhulgas nende õiguse teostada etteteatamata kontrollimisi.

(5)

Stockholmi programmis (4) leitakse, et Schengeni ala hindamine on jätkuvalt võtmetähtsusega ning et seda tuleks parandada, tugevdades kõnealuses valdkonnas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (5) loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) rolli.

(6)

Seepärast tuleks 16. septembri 1998. aasta otsusega loodud hindamismehhanismi muuta ja 16. septembri 1998. aasta otsus kehtetuks tunnistada.

(7)

Varasemate hindamiste raames saadud kogemus näitab vajadust säilitada ühtne hindamismehhanism, mis hõlmab kõiki Schengeni acquis’ valdkondi, välja arvatud neid, mille puhul konkreetne hindamismehhanism on juba ette nähtud muude liidu õigusaktidega.

(8)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 70 peaksid liikmesriigid koostöös komisjoniga objektiivselt ja erapooletult hindama liidu poliitika rakendamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Selleks et hindamisprotsess oleks asjakohane ja tõhus, peaks see hõlmama asjakohaseid hindamisaruannete järelmeetmeid ning järelevalvet, mille peaks tagama komisjon.

(9)

Lisaks tuleks hindamismehhanismi tõhususe suurendamiseks tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused. Sel eesmärgil tuleks mõned rakendamisvolitused anda komisjonile ja teised nõukogule.

(10)

Komisjonile tuleks anda volitused hindamisi ette valmistada ja neid kavandada ning volitus hindamisaruanded vastu võtta. Mitmeid neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6). Kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti iii tingimuste kohaselt kohaldatakse selliste õigusaktide vastuvõtmiseks kontrollimenetlust.

(11)

Liikmesriikide omavahelise usalduse suurendamiseks, nende tegevuse paremaks koordineerimiseks liidu tasandil ning nende vastastikuse surve tugevdamiseks tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused võtta vastu soovitusi parandusmeetmete võtmiseks, mille eesmärk on kõrvaldada hindamisaruannetes osutatud mis tahes puudused. Sellised rakendamisvolitused vastavad nõukogule ELi toimimise lepingu artikliga 70 antud erivolitustele liidu poliitika rakendamise vastastikuse hindamise valdkonnas vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. See kajastab asjakohaselt sellele lex specialis’ele tugineva hindamismehhanismi eesmärki; selles konkreetses valdkonnas ja samaaegselt komisjoni üldise õigusega teostada Euroopa Liidu Kohtu kontrolli all järelevalvet liidu õiguse kohaldamise üle rikkumismenetluste teel on see eesmärk täiendava järelevalve teostamine liidu poliitika praktilise rakendamise tõhususe üle vastastikuse hindamise abil.

Lisaks aitavad sellised nõukogule antud rakendamisvolitused kaasa Euroopa Ülemkogu soovi realiseerimisele, mida ta väljendas oma 23–24. juuni 2011. aasta järeldustes: et koostööd Schengeni alal tugevdataks veelgi, edendades vastastikust usaldust liikmesriikide vahel, ning et liikmesriigid vastutaksid selle tagamise eest, et kõiki Schengeni eeskirju kohaldatakse tõhusalt kooskõlas kokkulepitud ühiste standardite ning aluspõhimõtete ja nõuetega. Sellised rakendamisvolitused aitavad ühtlasi vastavalt nõukogu 8. märtsi 2012. aasta järeldustele parandada Schengeni ala juhtimist ministrite tasandil toimuvate poliitiliste arutelude kaudu, milles käsitletakse Schengeni ala korrektset toimimist, sealhulgas arutelude kaudu olukordades üle, kus hindamisaruannetes on osutatud tõsistele puudustele. Selliseid arutelusid peetakse ELi liikmesriikidest ja Schengeniga assotsieerunud riikidest koosnevas segakomitees selleks, et aidata nõukogul oma pädevuse piires teha otsuseid Schengeni ala tõhusa toimimise tagamiseks. Selliste rakendamisvolituste andmisega nõukogule võetakse samuti asjakohaselt arvesse soovituste, mis sageli puudutavad riiklikke täidesaatmis- ja jõustamisvolitusi, võimalikku poliitilist tundlikkust.

(12)

Hindamis- ja järelevalvemehhanismi raames tuleks kehtestada läbipaistvad, tõhusad ja selged eeskirjad hindamismeetodite, kohapealseteks kontrollkäikudeks kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide kasutamise ja hindamiste tulemusena võetavate järelmeetmete kohta. Metoodika raames tuleks lisaks etteteatatud kohapealsetele kontrollkäikudele ette näha etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud, eelkõige piirikontrolli ja viisade valdkonnas.

(13)

Hindamis- ja järelevalvemehhanism peaks hõlmama kõiki Schengeni acquis’ aspekte. Piiride küsimuses hõlmab hindamis- ja järelevalvemehhanism nii piirikontrolli tõhusust välispiiridel kui ka piirikontrolli puudumist sisepiiridel.

(14)

Hindamisel ja järelevalve teostamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas Schengeni acquis’ kohaldamisel järgitakse põhiõigusi.

(15)

Hindamine peaks tagama, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni eeskirju tõhusalt kooskõlas aluspõhimõtete ja nõuetega. Seepärast hõlmab hindamismehhanism kõiki asjakohaseid õigusakte ja operatiivtegevust, mis aitavad kaasa sisepiirikontrollita ala toimimisele.

(16)

Hindamismehhanismi tõhususe ja toimimiskindluse tugevdamiseks tuleks kõikide hindamiste puhul võtta arvesse Schengeni acquis’ asjakohaseid osi kohaldavate ametiasutuste korrektset toimimist. See suurendab hindamismehhanismi võimet tagada, et liikmesriigid kohaldavad Schengeni eeskirju tõhusalt kooskõlas aluspõhimõtete ja nõuetega, nagu nõuti Euroopa Ülemkogu 23 ja 24. juuni 2011. aasta järeldustes. See on kooskõlas Euroopa Ülemkogu 1–2. märtsi 2012. aasta järeldustes esitatud sooviga, et hindamismehhanism peaks käsitlema Schengeni acquis’ kohaldamises osalevate institutsioonide nõuetekohast toimimist.

(17)

Frontex peaks toetama hindamismehhanismi rakendamist, eriti välispiiridega seotud riskianalüüsi valdkonnas. Välispiiridel vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollkäikude tegemisel peaks hindamismehhanismi raames olema samuti võimalik tugineda Frontexi eksperditeadmistele.

(18)

Muud liidu ametid, asutused ja agentuurid, näiteks nõukogu otsusega 2009/371/JSK (7) loodud Euroopa Politseiamet (Europol) ja nõukogu otsusega 2002/187/JSK (8) loodud Eurojust, peaksid asjakohasel juhul toetama hindamismehhanismi rakendamist nende volituste piiresse kuuluvates valdkondades. Nende volituste piiresse kuuluvaid Schengeni acquis’ valdkondi puudutavate kohapealsete kontrollkäikude tegemisel peaks hindamismehhanismi raames olema samuti vajaduse korral võimalik tugineda liidu ameti, asutuse või agentuuri eksperditeadmistele. Nii tuleks näiteks tugineda Euroopa Andmekaitseinspektorile andmekaitse hindamisel, milles võivad osaleda ka riikide andmekaitseasutused.

(19)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et kohapealseid kontrollkäike tegevatel ekspertidel on vajalikud kogemused ja nad on saanud sel eesmärgil erikoolituse, muu hulgas põhiõiguste alal. Asjaomased liidu ametid, asutused või agentuurid, nagu Frontex peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja liikmesriikidele tuleks olemasolevate liidu rahastamisvahendite ja nende vahendite edasiarendamise kaudu teha kättesaadavaks rahalised vahendid Schengeni acquis’ hindamise alast erikoolitust hõlmavate algatuste jaoks.

(20)

Pidades silmas Euroopa Parlamendile ja riikide parlamentidele ELi toimimise lepingu artikli 70 viimase lausega antud erilist rolli, mida on seoses riikide parlamentidega rõhutatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 12 punktis c, on vaja ette näha, et nõukogu ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti ja riikide parlamente täielikult hindamise sisust ja tulemustest. Lisaks, kui komisjon esitab ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, konsulteerib nõukogu vastavalt oma kodukorra artikli 19 lõike 7 punktile h Euroopa Parlamendiga, et võtta enne lõpliku teksti vastuvõtmist võimalikult suurel määral arvesse tema arvamust.

(21)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(22)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (9) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(23)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (10) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(24)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (11) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (12) artiklis 1 osutatud valdkonda.

(25)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ (14) artikliga 3.

(26)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (15) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artiklis 1 osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL (16) artikliga 3.

(27)

Kuna käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on hindamist Küprosel 16. septembri 1998. aasta otsusega juba alustatud, ei kohaldata käesolevat määrust Küprose suhtes kuni 1. jaanuarini 2016.

(28)

Kuna Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud Bulgaaria ja Rumeenia kontrollimine on vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 juba lõpule viidud, ei kohaldata nimetatud liikmesriikide suhtes käesoleva määruse artikli 1 lõike b kohast kontrolli.

(29)

Sellegipoolest peaksid kõigi Schengeni acquis’ osade hindamisel osalema Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia eksperdid,

a)

kontrollida Schengeni acquis’ kohaldamist liikmesriikides, kus seda kohaldatakse täies mahus, ja samuti liikmesriikides, kus vastavalt asjakohastele ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollidele kohaldatakse Schengeni acquis’d osaliselt;

b)

kontrollida, kas kõikide Schengeni acquis’ asjaomaste osade kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud liikmesriikides, mille kohta ei ole tehtud nõukogu otsust, milles on öeldud, et Schengeni acquis’ sätteid kohaldatakse täies mahus või osaliselt, välja arvatud need liikmesriigid, mille hindamine on käesoleva määruse jõustumise ajaks juba lõpule viidud.

a)

Schengeni acquis’ või selle osade kohaldamine ühes liikmesriigis, mis on kindlaks määratud mitmeaastases hindamisprogrammis, ja

b)

asjakohasel juhul Schengeni acquis’ konkreetsete osade kohaldamine mitmes liikmesriigis (st temaatiline hindamine).

a)

vähemalt kuus nädalat enne etteteatatud kohapealse kontrollkäigu toimumist;

b)

vähemalt 24 tundi enne etteteatamata kohapealse kontrollkäigu toimumist.

a)

nõuetele vastav;

b)

nõuetele vastav, aga vajab täiustamist;

c)

nõuetele mittevastav.