29.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 287/5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1022/2013,

22. oktoober 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

29. juunil 2012 kutsusid euroala riigipead ja valitsusjuhid komisjoni üles esitama ettepanekuid, millega luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmaks Euroopa Keskpanka (EKP). Euroopa Ülemkogu kutsus 29. juuni 2012. aasta järeldustes oma eesistujat üles töötama tihedas koostöös komisjoni presidendi, eurorühma esimehe ja EKP presidendiga välja konkreetne ja tähtajaline tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks, mis sisaldaks konkreetseid ettepanekuid finantsteenuste siseturu ühtsuse ja terviklikkuse säilitamise kohta.

(2)	Ühtse järelevalvemehhanismi loomine oleks esimene samm Euroopa pangandusliidu rajamise suunas, mis tugineks finantsteenuste ühtsetele eeskirjadele ja mis hõlmaks ka uusi hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikke.

(3)	Ühtse järelevalvemehhanismi loomiseks antakse nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (4) EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ning võimaldatakse teistel liikmesriikidel seada sisse tihe koostöö EKPga.

(4)

Krediidiasutustega seotud järelevalveülesannete andmine EKP-le osade liikmesriikide puhul ei tohiks mingil viisil takistada finantsteenuste siseturu toimimist. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (5), peaks seega säilitama oma rolli ja kõik praegused volitused ja ülesanded: Euroopa Pangandusjärelevalve peaks jätkama kõigile liikmesriikidele kohaldatavate ühtsete eeskirjade välja töötamist ja nende järjekindlale kohaldamisele kaasa aitamist ning edendama järelevalvetavade lähendamist liidus tervikuna.

(5)	On äärmiselt oluline, et pangandusliit hõlmaks demokraatliku aruandekohustuse mehhanisme.

(6)

Talle antud ülesannete täitmisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve, pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust ning nende suurust ja ärimudelit, samuti Euroopa panganduse mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(7)

Et edendada siseturul parimaid järelevalvetavasid, on väga tähtis, et ühtsetele eeskirjadele lisanduks finantseerimisasutuste järelevalvet käsitlev Euroopa järelevalvekäsiraamat, mille koostaks Euroopa Pangandusjärelevalve konsulteerides pädevate asutustega. Kõnealuses järelevalvekäsiraamatus peaksid olema esitatud järelevalvemetoodika ja -menetluste parimad tavad kogu liidu ulatuses, et saavutada peamiste rahvusvaheliste ja liidu põhimõtete järgimine. Käsiraamat ei tohiks olla õiguslikult siduvate aktide kogum ega piirata otsustuspõhist järelevalvet. See peaks hõlmama kõiki Euroopa Pangandusjärelevalve volituste piiresse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas kohaldataval määral tarbijakaitset ja rahapesuvastast võitlust. Käsiraamatus tuleks käsitleda riskianalüüsi parameetreid ja metoodikat, varaseid hoiatusi ja järelevalvemeetmete võtmise kriteeriume. Pädevad asutused peaksid käsiraamatut kasutama. Käsiraamatu kasutamist tuleks pidada oluliseks vahendiks järelevalvetavade lähendamise hindamisel ja määruse (EL) nr 1093/2010 kohase vastastikuse eksperdihinnangu andmisel.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema võimalik küsida finantseerimisasutustelt kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 igasugust teavet, millele kõnealustel finantseerimisasutustel on seaduslik juurdepääs, see hõlmab kõnealustelt finantseerimisasutustelt teatava tegevuse eest tasu saavate isikute valduses olevat teavet, välisaudiitorite poolt kõnealustele finantseerimisasutusele tehtud auditeid ning asjaomaste dokumentide, raamatupidamisandmete ja -aruannete koopiaid.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõuded peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Vastuväited konkreetsele teabenõudele seetõttu, et teabenõue ei vasta määrusele (EL) nr 1093/2010, tuleks esitada asjaomases menetluses. Kui teabenõude adressaat esitab vastuväite, ei peaks see teda vabastama nõutava teabe esitamisest. Euroopa Liidu Kohtu pädevuses peaks olema otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud menetlusega, kas Euroopa Pangandusjärelevalve konkreetne teabenõue on kõnealuse määrusega kooskõlas.

(10)

Siseturgu ja liidu ühtekuuluvust tuleks kindlustada ning sellega seoses tuleks hoolikalt kaaluda Euroopa Pangandusjärelevalve juhtimise ja hääletuskorraga seotud küsimusi ning tuleks tagada määrusega (EL) nr 1024/2013 asutatud ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ja muude liikmesriikide võrdne kohtlemine.

(11)

Kuna Euroopa Pangandusjärelevalve, mille töös osalevad kõik liikmesriigid võrdsete õigustega, asutati eesmärgiga töötada välja ühtsed eeskirjad ja aidata kaasa nende ühetaolisele kohaldamisele ning tugevdada liidu järelevalvetavade sidusust, ning kuna EKP-l on juhtiv roll ühtses järelevalvemehhanismis, tuleks Euroopa Pangandusjärelevalve käsutusse anda sobivad õiguslikud vahendid, mis võimaldaksid tal tulemuslikult täita talle seoses siseturu terviklikkusega usaldatud ülesandeid.

(12)

Pidades silmas EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesandeid, peaks Euroopa Pangandusjärelevalvel olema võimalik täita oma ülesandeid ka EKP suhtes samal viisil nagu teiste pädevate asutuste suhtes. Eelkõige tuleks erimeelsuste lahendamise menetlusi ja eriolukorras võetavaid meetmeid vastavalt kohandada, et tagada nende jätkuvalt tõhus toimimine.

(13)

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks eriolukordades oma soodustavat ja koordineerivat rolli täita, tuleks teda täielikult teavitada igast asjaomasest arengust ning kutsuda teda vaatlejana osalema kõikidel asjakohaste pädevate asutuste kohtumistel, andes talle sealhulgas õiguse sõna võtta või muul viisil panustada.

(14)	Et tagada kõigi liikmesriikide huvide piisav arvessevõtmine ning võimaldada Euroopa Pangandusjärelevalvel nõuetekohaselt tegutseda finantsteenuste siseturu säilitamise ning tugevdamise eesmärgil, tuleks muuta tema järelevalvenõukogu hääletuskorda.

(15)

Liidu õiguse rikkumist ja erimeelsuste lahendamist käsitlevaid otsuseid peaks uurima järelevalvenõukogu hääleõiguslikest liikmetest moodustatud sõltumatu vaekogu, kelle puhul ei esine huvide konflikti ning kelle nimetab ametisse järelevalvenõukogu. Vaekogu poolt järelevalvenõukogule ette pandud otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(16)

Eriolukorras tegutsemist käsitlevad otsused tuleks võtta vastu järelevalvenõukogu lihthäälteenamusega, mis peaks hõlmama osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(17)

Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–16 nimetatud õigusakte käsitlevad otsused ning kõnealuse määruse artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki alusel vastu võetavad meetmed ja otsused tuleks vastu võtta järelevalvenõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks hõlmama vähemalt osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamust.

(18)	Euroopa Pangandusjärelevalve peaks välja töötama vaekoja kodukorra, mis tagaks selle sõltumatuse ja objektiivsuse.

(19)	Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalus ja tagada tuleks mitteosalevate liikmesriikide piisav esindatus.

(20)	Euroopa Pangandusjärelevalve ametisiseste organite ja komiteede liikmete ametisse nimetamisel tuleks tagada liikmesriikide vahel geograafiline tasakaal.

(21)	Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohase tegutsemise ja kõigi liikmesriikide piisava esindatuse tagamiseks tuleks hääletuskorda, juhatuse koosseisu ja sõltumatu vaekogu koosseisu jälgida. Need tuleks sobiva aja tagant läbi vaadata, et võtta arvesse senist kogemust ja arengut.

(22)	Ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma ei tohiks finantsteenuste osutamise asukohana otseselt ega kaudselt diskrimineerida.

(23)

Euroopa Pangandusjärelevalvele tuleks eraldada vajalikul määral rahalisi vahendeid ja töötajaid, et võimaldada tal nõuetekohaselt täita talle käesoleva määrusega antavaid lisaülesandeid. Määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 63 ja 64 sätestatud menetluses asutuse eelarve koostamise, täitmise ja kontrolli kohta tuleks kõnealuseid lisaülesandeid nõuetekohaselt arvesse võtta. Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tagama, et järgitakse kõrgeimaid tõhususe standardeid.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada tõhusa ja järjepideva usaldatavusnõuete reguleerimise ja järelevalve kõrge tase kõigis liikmesriikides, kaitsta siseturu terviklikkust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist ning tagada finantssüsteemi stabiilsus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)	Määrust (EL) nr 1093/2010 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 94/19/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, määrus (EÜ) nr 1781/2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (7), ning direktiivi 2002/65/EÜ, direktiivi 2005/60/EÜ, direktiivi 2007/64/EÜ ja direktiivi 2009/110/EÜ asjakohased osad, mis on kohaldatavad krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu … määrusega (EL) nr 1024/2013 (8).

lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks aitab Euroopa Pangandusjärelevalve kaasa lõikes 2 osutatud õigusaktide ühetaolisele, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele, edendab järelevalvealast lähenemist, annab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusanalüüse, et edendada Euroopa Pangandusjärelevalve eesmärkide saavutamist.”;

c)	lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Oma ülesannete täitmisel tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatult, objektiivselt ning mittediskrimineerival viisil liidu kui terviku huve silmas pidades.”

Artikli 2 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	käesoleva määruse, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud pädevad asutused või järelevalveasutused, kaasa arvatud Euroopa Keskpank ülesannetes, mis on talle antud määrusega (EL) nr 1024/2013.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Asutuste aruandekohustus

Artikli 2 lõike 2 punktides a–d osutatud asutused annavad oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Keskpank annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud järelevalveülesannete täitmisest kooskõlas nimetatud määrusega.”

Artikli 4 punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	pädevad asutused, mis on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40, sealhulgas Euroopa Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud küsimustes, ning direktiivis 2007/64/EÜ ja millele on osutatud direktiivis 2009/110/EÜ;”.

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, eelkõige andes arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu seadusandlikel aktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi, regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ja muid meetmeid;

aa)	töötada muu hulgas finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid arvestades välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmav Euroopa järelevalvekäsiraamat, mis käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid, ning ajakohastada seda;”

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;”

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

edendada vastavalt artiklitele 21–26 järelevalvekolleegiumide ühtset ja järjepidevat tegevust, süsteemse riski jälgimist, hindamist ja mõõtmist, maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamist ja koordineerimist, tagades hoiustajate ja investorite kaitse kõrge taseme kogu liidus ning töötades välja meetodid maksejõuetusohus finantseerimisasutuste solveerimiseks ja hinnangu selle kohta, milline on vajadus asjakohaste rahastamisvahendite järele, et soodustada koostööd pädevate asutuste vahel, kes tegelevad kriisihaldusega selliste piiriüleste finantseerimisasutuste puhul, mis võivad endast kujutada süsteemset riski;”

iv)	punkt l jäetakse välja:

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmisel Euroopa Pangandusjärelevalve:

a)	kasutab täielikult talle antud volitusi ning

b)	pidades nõuetekohaselt silmas krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise esmast eesmärki, võtab täielikult arvesse krediidiasutuste eri tüüpe, ärimudeleid ja suurust.”;

c)	lisatakse järgmine lõige: „2a. Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate järelevalveasutuste esindajaid, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve suhtes kooskõlastatud lähenemisviis ning esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele sellekohaseid arvamusi, mille Euroopa Pangandusjärelevalve edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.”;

b)	lõike 5 neljas lõik asendatakse järgmisega: „Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka hinnata teatavat liiki finantstegevuse keelustamise või piiramise vajadust ning vajaduse korral teavitada sellest komisjoni ja pädevaid asutusi, et hõlbustada sellise keelu või piirangu vastuvõtmist.”

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ebasoodsa arengu korral, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust, soodustab ja, kui seda vajalikuks peetakse, koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid.

Selleks et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda igast asjakohasest arengust ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui nõukogu võtab vastu lõike 2 kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja pädevate asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsale arengule, mis võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha üksikotsuse, millega nõuab pädevatelt asutustelt kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalike meetmete võtmist sellise arenguga tegelemiseks, tagades, et finantseerimisasutused ja pädevad asutused täidavad kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.”

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele käesoleva artikli lõigetes 2–4 sätestatud korras.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Järelevalvealase läbivaatamise protsessi lähendamine

Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lähendamist kooskõlas direktiiviga 2013/36/EL, et aidata kaasa tugevate järelevalvestandardite tekkimisele liidus.”

10)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve edendab oma volituste piires määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Eesmärgiga lähendada parimaid järelevalvetavasid edendab Euroopa Pangandusjärelevalve ühiseid järelevalvekavasid ja ühiskontrolle ning Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad võivad osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.”;

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab juhtrolli piiriüleste finantseerimisasutuste järelevalvekolleegiumide järjepideva toimimise tagamisel kogu liidus, võttes arvesse artiklis 23 osutatud finantseerimisasutustega seotud süsteemset riski, ning kutsub vajaduse korral kokku järelevalvekolleegiumi koosoleku.”

11)

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Vähemalt kord aastas otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve, kas on asjakohane korraldada kooskõlas artikliga 32 kogu liitu hõlmavat hindamist, mille eesmärk on selgitada, kui kaua peavad finantseerimisasutused vastu ebasoodsate turusuundumuste korral, ja teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.”

12)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa finantseerimisasutuste tõhusate, järjepidevate ja ajakohaste maksevõime taastamise ja solveerimiskavade väljatöötamisele ning kooskõlastamisele ning osaleb aktiivselt selles tegevuses. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab ühtlasi artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ette nähtud juhtudel välja töötada menetlusi eriolukordade tarvis ja ennetusmeetmeid, et minimeerida maksejõuetuse süsteemset mõju.”

13)	Artikli 27 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab vajadust ühtsete, töökindlate ja usaldusväärsete rahastamismehhanismide süsteemi järele, mis hõlmaks asjakohaseid rahastamisvahendeid ja oleks seotud koordineeritud kriisihalduskorraga.”

14)

Artikli 29 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri loomiseks ja võttes muu hulgas arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ning ärimudeleid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja kogu liidus finantseerimisasutuste järelevalvet hõlmava Euroopa järelevalvekäsiraamatu ning ajakohastab seda. Euroopa järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalvemetoodika ja -menetluste parimaid tavasid.”

15)

Artikli 30 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib Euroopa Pangandusjärelevalve anda artikli 16 kohaseid suuniseid ja soovitusi. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid ja soovitusi. Artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete tehniliste või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi ja muud tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teavet, et tagada kõrgeimate standardite ja parimate tavade lähendamine.

3a. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile arvamuse, kui vastastikusest eksperdihinnangust või muust tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabest nähtub, et usaldatavusnõuete edasiseks ühtlustamiseks on vaja seadusandlikku algatust.”

16)

Artikli 31 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ulatuse ja kontrollides asjakohasel juhul selle teabe usaldusväärsust;”

punktid d, e ja f asendatakse järgmisega:

„d)	teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, nõukogu ja komisjoni viivitamata võimalikust eriolukorrast;

e)	võttes finantsturgude toimimist ohustada võiva arengu korral kõik asjakohased meetmed, et kooskõlastada asjakohaste pädevate asutuste võetavaid meetmeid;

f)	koondades pädevatelt asutustelt artiklite 21 ja 35 kohaselt finantseerimisasutuste aruandekohustuse tulemusena saadud teabe. Euroopa Pangandusjärelevalve jagab kõnealust teavet teiste asjaomaste pädevate asutustega.”

17)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve kogu liitu hõlmavaid hinnanguid finantseerimisasutuste vastupanuvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta välja:

a)	ühise metoodika, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantseerimisasutuse finantsseisundile;

b)	ühised lähenemisviisid finantseerimisasutuste vastupanuvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

c)	ühise metoodika teatavate toodete omaduste või turustusprotsesside mõju hindamiseks finantseerimisasutusele ning

d)	varahindamise ühise metoodika, juhul kui seda peetakse stressitesti tegemiseks vajalikuks.”;

lisatakse järgmised lõiked:

„3a. Käesoleva artikli kohaselt kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste vastupanuvõime hindamise eesmärgil võib Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas artikliga 35 selles sätestatud tingimustel nõuda teavet otse kõnealustelt finantseerimisasutustelt. Ühtlasi võib Euroopa Pangandusjärelevalve nõuda pädevatelt asutustelt erikontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles ta võib osaleda kooskõlas artikliga 21 selles sätestatud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.

3b. Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda, et pädevad asutused nõuaksid finantseerimisasutustelt nende poolt lõike 3a alusel esitatavale teabele sõltumatu välisauditi tegemist.”

18)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kindlas vormis kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav. Teave peab olema täpne, sidus, täielik ja õigeaegne.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.”;

lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„6. Kui täielik või täpne teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõike 1 või 5 kohaselt õigeaegselt kättesaadavaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse:

a)	asjakohastele finantseerimisasutustele;

b)	asjakohase finantseerimisasutuse valdusettevõtjale või filiaalidele;

c)	finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustele, mis on asjakohase finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele kohe ja põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.”;

lisatakse järgmine lõige:

„7a. Kui lõike 6 kohase teabenõude saajad ei esita viivitamata selget, täpset ja täielikku teavet, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve, kui see on kohaldatav, sellest Euroopa Keskpanka ja vastavate liikmesriikide asjakohaseid asutusi, kes teevad vastavalt siseriiklikule õigusele Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, et tagada teabe kontrollimiseks täielik juurdepääs sellele ja algdokumentidele, raamatupidamisandmetele või -aruannetele, millele teabenõude saajal on seaduslik juurdepääs.”

19)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Pangandusjärelevalve ei järgi soovitust, põhjendab ta oma toimimisviisi nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitab sellest Euroopa Parlamenti kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 19 lõikega 5.”;

lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui pädev asutus teavitab kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõikega 1 nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viimatinimetatu soovituse alusel võetud meetmetest, võtab ta nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti ning teavitab vastavalt komisjoni.”

20)

Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Pangandussektori sidusrühmade kogu tuleb omal algatusel kokku vastavalt vajadusele, ent vähemalt neli korda aastas.”;

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kogu vajaliku teabe, mille suhtes kohaldatakse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust, ja tagab pangandussektori sidusrühmade kogule piisavad sekretariaaditeenused. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete jaoks, kes esindavad mittetulundusorganisatsioone, kehtestatakse nõuetekohane hüvitis, mida ei kohaldata ettevõtjate esindajate suhtes. Hüvitis on vähemalt samaväärne nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused) (9) (personalieeskirjad) V jaotise 1. peatüki 2. jaos toodud ametnike hüvitiste määradega. Pangandussektori sidusrühmade kogu võib moodustada tehnilistes küsimustes töörühmi. Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast seda korraldatakse uus valikumenetlus.

21)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	üks Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindaja, kellel ei ole hääleõigust;”;

lisatakse järgmine lõige:

„4a. Arutelude puhul, mis ei ole artikli 44 lõike 4 kohaselt seotud üksikute finantseerimisasutustega, võib Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud esindajaga olla kaasas Euroopa Keskpanga esindaja, kellel on erialased teadmised keskpanganduse ülesannete valdkonnas.”

22)

Artiklis 41 asendatakse lõiked 2, 3 ja 4 järgmisega:

„1a. Artikli 17 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole väidetavalt liidu õigust rikkunud pädeva asutuse esindajad ning kelle huve asjaomane vaidlus ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

2. Artikli 19 kohaldamiseks moodustab järelevalvenõukogu sõltumatu vaekogu, millesse kuuluvad järelevalvenõukogu eesistuja ja kuus järelevalvenõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kelle huve konflikt ei riiva ja kes ei ole asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud.

Igal vaekogu liikmel on üks hääl.

Vaekogu otsus on vastu võetud, kui vähemalt neli liiget hääletab poolt.

3. Käesolevas artiklis osutatud vaekogud teevad artikli 17 või 19 alusel otsuse ettepanekud, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks.

4. Järelevalvenõukogu võtab vastu käesolevas artiklis osutatud vaekogu kodukorra.”

23)	Artiklile 42 lisatakse järgmine lõik: „Esimene ja teine lõik ei mõjuta Euroopa Keskpangale määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid.”

24)

Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu tema liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Artiklites 10-16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 ning protokolli nr 36 (Üleminekusätete kohta) artiklile 3, nii et see hõlmab vähemalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punktis 1 määratletud osalevate liikmesriikide („osalevad liikmesriigid”) pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja nende liikmesriikide, kes ei ole määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Artiklite 17 ja 19 kohaste otsuste puhul võetakse vaekogu poolt ette pandud otsus vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.

Erandina kolmandast lõigust võetakse alates kuupäevast, kui mitteosalevate liikmesriikide pädevaid asutusi esindab neli või vähem hääleõiguslikku liiget, vaekogu poolt ette pandud otsus vastu järelevalvenõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab vähemalt ühte mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutuse nimetatud liikme häält.

Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Järelevalvenõukogu püüab saavutada konsensust artikli 41 lõike 2 kohase vaekogu koosseisu suhtes. Konsensuse puudumisel võetakse järelevalvenõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikli 18 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud otsuste puhul ning erandina käesoleva lõike esimesest lõigust teeb järelevalvenõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega, mis hõlmab osalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste nimetatud liikmete lihthäälteenamust.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja, tegevdirektor ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, mis on seotud üksikute finantseerimisasutustega, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.”;

lisatakse järgmine lõige:

„4a. Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujal on õigus korraldada hääletust igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluse tulemuslikkust, püüab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.”

25)

Artikli 45 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Ametiaega võib pikendada üks kord. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna. Juhatusse kuulub vähemalt kaks mitteosalevate liikmesriikide esindajat. Ametiajad on osaliselt kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.”

26)	Artikli 47 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud personalieeskirjade rakendusmeetmed.”

27)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 49a Kulud Eesistuja avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

28)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 52a Kulud Tegevdirektor avalikustab peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.”

29)	Artikli 63 lõige 7 jäetakse välja.

30)

Artikli 81 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Üleeuroopalise ulatusega finantseerimisasutuste või infrastruktuuride üle otsese järelevalve teostamise küsimusega seoses koostab komisjon turusuundumusi, siseturu stabiilsust ja liidu kui terviku ühtekuuluvust arvesse võttes iga-aastase aruande selle kohta, kas Euroopa Pangandusjärelevalvele on kohane anda selles valdkonnas täiendavaid järelevalveülesandeid.”

31)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 81a

Hääletuskorra läbivaatamine

Alates kuupäevast, mil mitteosalevate liikmesriikide arv jõuab neljani, vaatab komisjon artiklites 41 ja 44 kirjeldatud hääletuskorra toimimise läbi ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule aruande, võttes arvesse kogemusi, mis on omandatud käesoleva määruse kohaldamisel.”

Artikkel 2

Mõjutamata määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 81 kohaldamist, avaldab komisjon 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva määruse sätete kohaldamise kohta seoses järgmisega:

a)	juhatuse koosseis ja

b)	määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 41 osutatud sõltumatu vaekogu koosseis, kes valmistab ette kõnealuse määruse artiklite 17 ja 19 kohaseid otsuseid.

Aruandes võetakse eelkõige arvesse muutusi osalevate liikmesriikide arvus ning uuritakse, kas selliseid muutusi arvesse võttes on vaja kõnealuseid sätteid täiendavalt kohandada, tagamaks, et Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsused finantsteenuste siseturu säilitamise ja tugevdamise huvides.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) ELT C 30, 1.2.2013, lk 6.

(2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 34.

(3) Euroopa Parlamendi 12. septembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta otsus.

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 63).

(5) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(6) ELT L 176, 27.6.2013. lk 1.

(7) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(8) Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63)”;

(9) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.”

29.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 287/15

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1023/2013,

22. oktoober 2013,

millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust (1),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks jätkuvalt tagada kõrgetasemeline Euroopa avalik haldus, et liidul oleks võimalik saavutada oma eesmärke, rakendada oma poliitikat ja meetmeid, täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid võimalikult tulemuslikult, et tulla toime tulevaste nii sisemiste kui ka väliste väljakutsetega ja teenida liidu kodanike huve.

(2)

Seetõttu on vaja kehtestada raamistik, mis oleks atraktiivne ning võimaldaks tööle võtta ja teenistuses hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes liikmesriikide kodanike hulgast, kes on sõltumatud ja vastavad kõige kõrgematele kutsenõuetele, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt. Selleks tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest ametnike või töötajate töölevõtmisel.

(3)

Arvestades Euroopa avaliku teenistuse suurust liidu eesmärkide ja elanikkonnaga võrreldes, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine halvendada neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide täitmist. Seda silmas pidades peavad institutsioonide ja ametite personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvad.

(4)

Euroopa avalikult teenistuselt oodatakse kutse-eetika kõrgeimatele standarditele vastamist ja igal ajal sõltumatuks jäämist. Seetõttu tuleks veelgi täpsustada personalieeskirjade (4) II jaotist, milles sätestatakse õiguste ja kohustuste raamistik. Ametnikud või endised ametnikud, kes ei täida kõnealuseid kohustusi, peaksid kandma distsiplinaarvastutust.

(5)

Euroopa avaliku teenistuse väärtus seisneb ka selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, mida on võimalik saavutada ainult sobiliku tasakaalu kindlustamisega eri liikmesriikidest töölevõetud ametnike vahel. Töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel tuleks tagada, et töötajad valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast ja et ühtegi ametikohta ei eraldata ainult konkreetse liikmesriigi kodanikele. Eelnevat silmas pidades ja selleks, et võidelda võimaliku ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatusega, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, peaks igal institutsioonil olema võimalus võtta põhjendatud ja asjakohaseid meetmeid. Selliste meetmetega ei tohiks kunagi kaasneda muid töölevõtmiskriteeriume peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande institutsioonide poolt võetud asjakohaste meetmete kohta.

(6)

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, peaksid institutsioonid püüdma toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist. On soovitav, et liidu osa Euroopa koolide rahastamisest, mille otsustavad eelarvepädevad institutsioonid asjakohaste eeskirjade alusel, makstakse liidu eelarvest. Komisjonil peaks olema võimalus paluda pädevatel asutustel uuesti kaaluda uue Euroopa kooli asukohta, kui see on institutsioonide toimimise huvides.

(7)	Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtmistingimused.

(8)

Ametnikele tuleks kohaldada üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise üle otsustamisel peaks ametisse nimetav asutus või ametiisik võtma arvesse katseaja lõpus koostatud aruannet ja katseajal oleva isiku käitumist, pidades silmas tema kohustusi vastavalt personalieeskirjadele. Kui katseajal oleva isiku töö on osutunud selgelt nõuetele mittevastavaks, peaks olema võimalik koostada tema kohta aruanne igal ajal. Muul juhul tuleks aruanne koostada üksnes katseaja lõpus.

(9)

Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, tuleb säilitada palkade ajakohastamise mitmeaastane mehhanism, nn meetod, tagada selle kohaldamine kuni 2023. aasta lõpuni koos läbivaatamisega 2022. aasta alguses ning lisada mehhanism meetodi ajutiseks pikendamiseks. Lisaks tuleks varem meetodi kohaldamisega seotud raskuste vältimiseks kehtestada kord, mis võimaldab kõiki palkasid, pensioneid ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada ja mis sisaldab automaatset kriisiklauslit. Seepärast tuleks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes esitatud vastavaid summasid käsitleda võrdlussummadena, mida korrapäraselt automaatselt ajakohastatakse. Teavitamise eesmärgil peaks komisjon kõnealused ajakohastatud summad avaldama Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Ajakohastamise mehhanismi tuleks kasutada ka kõigil muudel juhtudel, kui selline ajakohastamine on ette nähtud.

(10)	Töötasude ja pensionide ajakohastamiseks kasutatav statistika peab olema kvaliteetne. Seda peaksid siseriiklikul tasandil erapooletuse põhimõttel koguma ja Eurostatile edastama liikmesriikide statistikaametid või muud pädevad asutused.

(11)

Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada nn maksu taastamisega. Nagu meetodi puhul, võib ka solidaarsusmaksu kohaldamist ajutiselt pikendada. Praeguses olukorras on asjakohane suurendada solidaarsusmaksu, võrreldes erimaksu määraga, mida kohaldati 2004.–2012. aastani, ning kehtestada progressiivsem maksumäär. Selle eesmärk on arvestada liidu äärmiselt keerukat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja selle mõju liidu liikmesriikide rahandusele. Vajadus konsolideerida liidu liikmesriikide rahandust ka lühikeses perspektiivis nõuab liidu institutsioonide töötajatelt kiireid ja konkreetseid jõupingutusi solidaarsuse nimel. Solidaarsusmaks peaks seega kõigile liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima alates 1. jaanuarist 2014.

(12)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 8. veebruari 2013. aasta kohtumise järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et vajadus konsolideerida riikide rahandust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis nõuab kõikidelt avaliku halduse asutustelt ja nende töötajatelt erilisi pingutusi, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning kohaneda muutuva majandusolukorraga. Selles nõudmises korrati tegelikkuses eesmärke, mille komisjon esitas 2011. aasta ettepankus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste muutmiseks, mille eesmärk oli tagada kulutõhusus ning milles tunnistati, et Euroopa Liidu ees praegu seisvad probleemid nõuavad igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. Euroopa Ülemkogu nõudis lisaks, et osana personalieeskirjade reformist peatataks kõigi liidu institutsioonide töötajate palkade ja pensionide meetodi alusel kohandamine kaheks aastaks ning palgasüsteemi reformi osana taaskehtestataks uus solidaarsusmaks.

(13)

Nimetatud järeldusi arvestades ja uute eelarvepiirangutega toimetulemiseks ning selleks, et näidata Euroopa avaliku teenistuse solidaarsust liikmesriikide võetud rangete meetmetega enneolematu finantskriisi ning liikmesriikides ja kogu liidus valitseva äärmiselt raske sotsiaalse ja majandusliku olukorra tagajärjel, tuleb kaheks aastaks peatada meetodi kohaldamine kõigi ametnike töötasude, pensionide ja toetuste suhtes ning kohaldada meetodi peatamisest hoolimata solidaarsusmaksu.

(14)

Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada samas üleminekumeetmeid juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi. Pensioniiga tuleks muuta ka paindlikumaks, et töötajatel oleks lihtsam jätkata soovi korral töötamist 67-aastaseks saamiseni ning erandkorras ja eritingimustel 70-aastaseks saamiseni.

(15)

Kuna Euroopa Liidu pensioniskeem on kindlustusmatemaatilises tasakaalus, mida tuleb hoida nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tuleks enne 1. jaanuari 2014 tööle võetud töötajatele nende pensioni sissemaksed hüvitada üleminekumeetmetega, nagu näiteks kohandatud aastakoefitsient pensioniikka jõudmisele järgnevate aastate eest (Barcelona stiimul) ning 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahel ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kehtiva pensionivähenduse kohaldamine ainult pooles ulatuses.

(16)

Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos seitsme-aastase üleminekuperioodiga.

(17)	Nõukogu taotles komisjonilt uurimust ja asjakohaseid ettepanekuid personalieeskirjade artikli 5 lõike 4, I lisa A jao ning artikli 45 lõike 1 kohta, et luua selge seos vastutuse ja palgaastme vahel ning et rõhutada töötajate edutamisel rohkem nende vastutuse taset.

(18)	Kõnealust taotlust arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste ja pädevuste parandamisest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(19)

Tegevusüksustes AD ja AST tuleks ametialane edutamine ümber korraldada nii, et kõrgeimad palgaastmed oleksid reserveeritud ainult sellistele ametnikele, kellel on selles üksuses kõige suurem vastutus. Seega saab administraatoreid edutada ainult kuni palgaastmeni AD 12, kui neid ei nimetata konkreetsele sellest palgaastmest kõrgemale palgaastmele, ning palgaastmed AD 13 ja 14 peaksid jääma sellistele töötajatele, kellel on suur vastutus. Samuti võib ametnikke, kelle palgaaste on AST 9, edutada palgaastmele AST 10 üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korra kohaselt.

(20)

Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palkade ja ametialase edutamise määrade abil tuleks luua asjakohane seos vastutuse ja palga vahel. Nii on võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama sellekohase aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, et oleks võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus.

(21)

Säilib nõue, mille kohaselt peab ametnik enne kõrgemale palgaastmele edutamist töötama samal palgaastmel vähemalt kaks aastat, et silmapaistvaid töötajaid oleks võimalik kiiremini edutada. Kõik institutsioonid peaksid tagama, et nende asutusesiseses personalipoliitikas kasutatakse personalieeskirjades ette nähtud võimalusi, et anda võimekatele ja silmapaistvatele ametnikele sobilikud karjäärivõimalused.

(22)

Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivate tööaegadega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Tööaja kohandamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide avalikus teenistuses kehtivaid tööaegu. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest institutsioonide töötingimused kogu liidu avalikus teenistuses.

(23)	Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiva soolise tasakaalu. Seepärast on vaja nimetatud tööaja korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

(24)

Töötamiskohast päritolukohta sõidu aega ja iga-aastast sõidukulude hüvitamist reguleerivaid eeskirju tuleks ajakohastada, ratsionaliseerida ja seostada võõrsil elamisega, et muuta nende kohaldamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Eelkõige tuleks iga-aastane sõiduaeg asendada kodumaapuhkusega ja seda tuleks vähendada kuni kahe ja poole päevani.

(25)

Samamoodi tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist, et hõlbustada nende kohaldamist nii administratsiooni kui ka töötajate jaoks. Seepärast tuleks kasutusele võtta kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

(26)	Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et majutuskulusid oleks võimalik hüvitada kindla summa põhjal.

(27)

Vaja on ajakohastada kolmandates riikides töötavate töötajate töötingimusi ja muuta need kulutõhusamaks, vähendades sellega kulusid. Samuti tuleks põhipuhkust kohandada ja sätestada võimalus võtta kasutusele rohkem parameetreid elamistingimuste eest makstava toetuse määramiseks, ilma et see mõjutaks üldist eesmärki kulusid vähendada. Majutustoetuse andmise tingimused tuleks läbi vaadata, et võtta rohkem arvesse kohalikke olusid ja vähendada halduskoormust.

(28)

Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks tuleb ette näha paindlikum raamistik. Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele lisaks anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid erandkorras ja eritingimustel avatud ka lepingulistele töötajatele.

(29)	Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks sätestada üleminekukord, mis austaks enne kõnealuste personalieeskirjade muudatuste jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(30)

Sarnaselt muudele töötajatele, kellele kohaldatakse personalieeskirju, hõlmab ELi pensioniskeem ka ametite töötajaid. Täielikul omafinantseerimisel olevad ametid tasuvad praegu skeemi tööandja sissemakseid. Eelarve läbipaistvuse tagamiseks ja tasakaalustatumaks koormuse jagamiseks peaksid ametid, mida rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvest, tasuma tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus. Kuna see uus säte võib nõuda ametite kogutavaid tasusid käsitlevate asjaomaste eeskirjade kohandamist, tuleks seda kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2016. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud kõnealuste eeskirjade kohandamiseks.

(31)

Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus taotleda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni vastu võetud eeskirjadest, või mitte kohaldada komisjoni eeskirju.

(32)	Tuleks luua personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. Kõnealune register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid, ametid ja liikmesriigid, tagab läbipaistvuse ja edendab personalieeskirjade ühtset kohaldamist.

(33)	Et ühtlustada ja selgitada rakendussätete vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja arvestada sellega, et tegemist on halduslikku laadi sise-eeskirjadega, on asjakohane anda vastavate otsuste tegemise volitused ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja lepingute sõlmimise õigusega asutusele.

(34)	Arvestades, et ametites töötab palju ajutisi töötajaid ja on vaja töötada välja sidus personalipoliitika, tuleb luua uus ajutiste töötajate kategooria ning kehtestada nende jaoks eraldi eeskirjad.

(35)	Komisjon peaks jätkuvalt teostama järelevalvet ühise ravikindlustusskeemi eelarve olukorra üle ja võtma süsteemi struktuurilise tasakaalutuse korral vajalikke meetmeid.

(36)	Protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 15 on sätestatud, et liikmesriikide valitsustele teatatakse ametnike ja muude teenistujate teatavad andmed.

(37)

Personalieeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige seoses töötingimuste teatavate aspektidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1d muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 3 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 tähenduses on inimesel puue, kui tal on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes eri takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Vaegus määratakse kindlaks artiklis 33 sätestatud korras.

Puudega inimene vastab artikli 28 punktis e sätestatud tingimustele, kui ta suudab sooritada olulised tööülesanded mõistlike abinõude abil.

„Mõistlikud abinõud” seoses oluliste tööülesannetega tähendavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ei takista institutsioonide ametisse nimetavatel asutustel või ametiisikutel rakendada või vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette erisoodustused, et puudega inimestel oleks lihtsam oma kutsealal töötada või vältida või kompenseerida ebasoodsaid tingimusi nende kutsetegevuses.”

Artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastu võetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 osutatud sotsiaalhoolekandeorganite pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on piiratud ulatuses juurdepääs sotsiaalsetele erimeetmetele.”

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”), assistentide tegevusüksuseks (edaspidi „AST”) ning sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksuseks (edaspidi „AST/SC”).”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad juhtimis-, kontseptuaalseid ja analüütilisi ning keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid. Tegevusüksus AST koosneb üheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad täitev- ja tehnilisi ülesandeid. Tegevusüksus AST/SC koosneb kuuest palgaastmest, mis hõlmavad sekretäri- ja kantseleitööd.”;

c)	lõike 3 punktis a lisatakse sõnade „tegevusüksuse AST” järele sõnad „ja tegevusüksuse AST/SC”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ametikoha liike kirjeldav tabel on esitatud I lisa A jaos. Nimetatud tabeli põhjal võib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega määrata üksikasjalikumalt kindlaks iga ametikoha liigiga kaasnevad ülesanded ja volitused.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Institutsiooni käsitlevale eelarve osale lisatud ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme ja tegevusüksuse ametikohtade arv.

2. Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab kõnealune loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2014.

3. I lisa B jaos sätestatud määrad moodustavad osa artiklis 113 osutatud aruandest.

4. Tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artikliga 31 kehtestatud üleminekusätete rakendamine, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning kuidas on muutunud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC, moodustab osa artiklis 113 osutatud aruandest.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:

—	personalikomitee, mille tööd võib eri töötamiskohtade korral korraldada sektsioonide kaupa;

—	töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ühiskomiteed;

—	töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu distsiplinaarnõukogu;

—	töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ametialast ebapädevust käsitlevat ühist nõuandekomiteed;

—	vajaduse korral hindamiskomitee;

—	töövõimetuskomitee,

mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.”;

b)	lõige 1a asendatakse järgmisega: „1a. Käesolevate personalieeskirjade teatavate sätete kohaldamiseks võib kahe või enama institutsiooni jaoks luua ühise ühiskomitee. Lõikes 1 osutatud ülejäänud komiteesid ja distsiplinaarnõukogu võivad ühisorganina moodustada kaks või enam ametit.”;

lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, mis on ette nähtud II lisa artiklis 2.”

6)	Artikli 10 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.

Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.”

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.

Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, kuuluvad Euroopa Liidule, kui selline kirjutis või töö on seotud liidu tegevusega, või Euroopa Aatomienergiaühendusele, kui selline kirjutis või töö on seotud kõnealusele ühenduse tegevusega. Euroopa Liidul või, kui see on kohaldatav, Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus nõuda, et selliste tööde autoriõigused kantakse talle üle.”

10)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.

Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.”

11)	Artiklile 21a lisatakse järgmine lõige: „3. Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.”

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22c

Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

—	artikli 22a lõikes 1 või artiklis 22b osutatud ametnikele teabe andmine nende poolt teatatud asja käsitlemise kohta;

—	kõnealuste ametnike õigustatud huvide ja eraelu puutumatuse kaitse ning

—	käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kaebuste käsitlemise menetlus.”

13)	Artiklis 26a asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

14)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.

Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.”

15)

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

kas seda kohta on võimalik täita:

i)	üleviimise teel või

ii)	ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või

iii)	ametialase edutamise teel

institutsiooni sees;

b)	kas teiste institutsioonide sama palgaastme ametnikud on esitanud üleviimistaotlusi ja/või

c)	kui vaba ametikohta ei olnud võimalik täita punktides a ja b nimetatud viisil, kas kaaluda kandidaadi valimist sobivate kandidaatide nimekirjast artikli 30 tähenduses, võttes vajaduse korral arvesse III lisa asjakohaseid sätteid sobivate kandidaatide kohta, ja/või

d)	kas korraldada institutsioonis sisekonkurss, mis on avatud üksnes ametnikele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 määratletud ajutistele töötajatele;

või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.”

16)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.

Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.”

17)	Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.”

18)	Artikli 32 kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsiooni” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”.

19)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

1. Ametnikule kohaldatakse enne ametisse kinnitamist üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal ja andmete põhjal, millele ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on juurdepääs, katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades.

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2. Kui katseajal olev isik osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.

3. Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne katseajal oleva isiku suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. Kõnealune aruanne edastatakse katseajal olevale isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

4. Kui katseajal olev isik vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

5. Lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.”

20)

Artiklile 35 lisatakse järgmine punkt:

„g)	puhkusele saadetud teenistuse huvides.”

21)	Artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

22)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„1a. Artikli 12b kohaldamist jätkatakse isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal. Artikli 12b alusel ei anta ametnikule luba niisuguse palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust, mis toob või võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega.”;

b)	lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „15 aastat” sõnadega „12 aastat”;

lõike 2 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

punkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	saata oma abikaasat, kes on samuti liidu ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama sedavõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist, või”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„iii)

abistada oma abikaasat, ülenejat sugulast, alanejat sugulast, venda või õde arstitõendiga kinnitatud raske haiguse või puude korral,”.

23)

Artikkel 42a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42a

Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.

Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada 911,73 euro suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus 1 215,63 eurot kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.

Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.”

24)

III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„7. jagu

Puhkusele saatmine teenistuse huvides

Artikkel 42c

Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.

Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.

Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.

Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.

Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.

Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	ametniku kohale võib määrata teise ametniku;

b)	teenistuse huvides puhkusele saadetud ametnikul ei ole õigust tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele.

Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.

Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.”

25)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.

Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.”

26)

Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.

Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.”

27)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, võttes arvesse artikli 6 lõiget 2. Ametnikke võib järgmisele palgaastmele edutada üksnes juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis vastab ühele I lisa A jaos määratletud ametikoha liigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korda. Edutamiseks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse eranditult ametnikke, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik muu hulgas arvesse ametnike hindamisaruandeid, muude keelte kasutamist oma kohustuste täitmisel peale keele, mille põhjaliku valdamise kohta on ametnik esitanud tõendid artikli 28 punkti f kohaselt, ja ametnike vastutuse määra.”;

b)	lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „Euroopa Liidu lepingu artiklis 55” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”;

c)	lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

28)

Artiklit 45a muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „korrapäraste aruannete” sõnadega „iga-aastaste aruannete”;

b)	lõikes 5 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

29)	Artikli 48 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „tegevusüksuse AST” sõnadega „tegevusüksuste AST ja AST/SC”.

30)	Artikli 50 kaheksandas lõigus asendatakse sõna „55aastaseks” sõnaga „58-aastaseks”.

31)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

1. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab menetluse ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigeaegselt ja sobival viisil.

Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:

ametnik, kes artiklis 43 osutatud kolme järjestikuse mitterahuldava iga-aastase aruande kohaselt ei tee ikka veel edusamme ametialase pädevuse osas, viiakse ühe astme võrra madalamale palgaastmele. Kui kahes järgmises iga-aastases aruandes on märgitud, et ametniku töötulemused on endiselt mitterahuldavad, vabastatakse ametnik teenistusest;

b)	ametniku madalamale palgaastmele viimise või teenistusest vabastamise ettepanekus esitatakse selle põhjendused ja ettepanekust teavitatakse asjaomast ametnikku. Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettepanek edastatakse artikli 9 lõikes 6 sätestatud ühisele nõuandekomiteele.

2. Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on pärast ettepaneku kättesaamist aega vähemalt 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, et valmistada ette kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ametniku kuulab ära ühine nõuandekomitee. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid.

3. Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul.

4. Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 1 punkti b kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab tema taotluse alusel tuvastatud asjaolude põhjal vajalikuks. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral.

5. Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastatud ametnikul on lõikes 6 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Samuti on ametnikul õigus saada samal ajavahemikul artiklis 67 sätestatud peretoetust. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 töötava ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt.

Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.

6. Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:

a)	kolm kuud, kui ametnik on teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemise päevaks töötanud vähem kui viis aastat;

b)	kuus kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt viis aastat, kuid vähem kui 10 aastat;

c)	üheksa kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 10 aastat, kuid vähem kui 20 aastat;

d)	12 kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 20 aastat.

7. Ametnik, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele, võib kuue aasta pärast taotleda, et tema isikutoimikust kustutatakse kõik viited kõnealusele meetmele.

8. Ametnikul on õigus talle menetluse käigus tekkinud põhjendatud kulude, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavate tasude hüvitamisele, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlus lõppeb ilma, et tehtaks otsust ametniku teenistusest vabastamise või madalamale palgaastmele viimise kohta.”

32)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:

a)	kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 66-aastaseks, või

tema enda taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on jõudnud pensioniikka või kui tema vanus on 58 aasta ja pensioniea vahel ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9. Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.

Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.

Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.”

33)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a)	lõigud nummerdatakse;

b)	teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega: „Tavapärane töönädal on 40–42 tundi, mis jaotatakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ajakava alusel”;

c)	kolmanda lõigu teine lause asendatakse järgmisega: „Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.”;

lisatakse järgmine lõige:

„4. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Kõnealuse tööaja korralduse alusel ei võimaldata ametnikel, kes on palgaastmel AD/AST 9 või kõrgemal, võtta vabaks täispikki tööpäevi. Paindlik tööaja korraldus ei kehti ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid. Kõnealused ametnikud haldavad oma tööaega kokkuleppel oma ülemustega.”

34)

Artikli 55a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:

a)	alla 9-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks;

b)	9–12-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 20 % tavalisest tööajast;

c)	alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui ametnik on üksikvanem;

d)	raske olukorra puhul alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 5 % tavalisest tööajast. Sellisel juhul IVa lisa artikli 3 esimest kahte lõiku ei kohaldata. Kui mõlemad vanemad töötavad liidu teenistuses, lubatakse tööaega vähendada vaid ühel vanemal;

e)	raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, õe või venna eest hoolitsemiseks;

f)	täiendkoolitusel osalemiseks või

g)	alates 58. eluaastast viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist.

Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.

Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.”

35)

Artikli 56 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

36)

Artikli 56a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

37)

Artikli 56b teine lõik asendatakse järgmisega:

38)

Artikli 56c teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

39)	Artikli 57 esimeses lõigus asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

40)

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.”

41)	Artikkel 61 asendatakse järgmisega: „Artikkel 61 Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.”

42)

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.

Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.

Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.”

43)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.

Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.”

44)

Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

1. Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal, võttes arvesse liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse palgatõusudele liikmesriikide avalikus teenistuses ning vajadusele uute ametnike järele. Töötasuga seotud ajakohastamist rakendatakse vastavalt XI lisale. Kõnealune ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga. Kõnealune aruanne sisaldab andmeid selle kohta, milline on liidu ametnike töötasu ja pensionide eelarveline mõju. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (6) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (7) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2. Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad ja koefitsiendid kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente, käsitletakse summadena ja koefitsientidena, mille tegelikku väärtust teataval ajahetkel ajakohastatakse ilma vajaduseta võtta vastu uus õigusakt.

4. Ilma et see piiraks XI lisa artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei toimu lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastamist 2013. ja 2014. aastal.

45)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:” ;

lisatakse järgmine lõige:

„Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

	Palgajärk
Palgaaste	1	2	3	4	5
SC 6	4 349,59	4 532,36	4 722,82	4 854,21	4 921,28
SC 5	3 844,31	4 005,85	4 174,78	4 290,31	4 349,59
SC 4	3 397,73	3 540,50	3 689,28	3 791,92	3 844,31
SC 3	3 003,02	3 129,21	3 260,71	3 351,42	3 397,73
SC 2	2 654,17	2 765,70	2 881,92	2 962,10	3 003,02
SC 1	2 345,84	2 444,41	2 547,14	2 617,99	2 654,17”

46)

Artikkel 66a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 66a

1. Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artikli 3 lõikest 1 ning selleks, et võtta artikli 65 lõike 3 kohaldamist piiramata arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, kohaldatakse liidu poolt tema teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ajutist meedet, mida nimetatakse solidaarsusmaksuks.

2. Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud põhitöötasu suhtes, on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust on solidaarsusmaksu määr 7 %.

Solidaarsusmaks põhineb töötasu arvutamiseks kasutataval põhipalgal, millest on maha arvatud:

i)	sotsiaalkindlustusmaks ja pensionimaksed ning maksud, mida sama palgaastme ja -järgu ametnik, kellel ei ole ülalpeetavaid VII lisa artikli 2 tähenduses, maksab enne solidaarsusmaksu tasumist, ning

ii)	palgaastme AST 1 esimese järgu ametniku põhipalga suurune summa.

Solidaarsusmaksu lähtesumma määramiseks kasutatavaid tegureid väljendatakse eurodes ja nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.

4. Solidaarsusmaks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa Liidu üldeelarvesse.”

47)	Artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et lapsel on puue või pikaajaline haigus, mistõttu on ametnikul suured väljaminekud.”

48)

Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute” ja kolmandas lõigus asendatakse sõnad „institutsioonid” ja „institutsioonile” vastavalt sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud” ja „institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule”;

b)	lõikes 2 asendatakse sõnad „kuni 63-aastaseks saamiseni” sõnadega „kuni pensioniikka jõudmiseni”;

c)	lõike 2a punktides i ja ii asendatakse sõnad „enne 63-aastaseks saamist” sõnadega „enne pensioniikka jõudmist”;

d)	lõikes 2b asendatakse sõnad „palgaastme 1” sõnadega „palgaastme AST 1”.

49)	Artikli 73 lõikes 1 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

50)	Artikli 76a teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

51)

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.

Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.

Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.

Pensioniiga algab 66-aastaselt.

Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.”

52)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.

Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.

Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.

Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.”

53)

Artikli 80 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (8) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 (9) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 (10) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.

54)

Artikli 81a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punktis b asendatakse sõna „65aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”;

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja oli taotlenud oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus pensioniikka jõudmise korral saada, võttes arvesse punktis b osutatud toetusi ja kinnipidamisi;”

c)	punktis e asendatakse sõnad „artikli 41 või 50” sõnadega „artiklite 41, 42c või 50”.

55)	Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kui ajakohastatakse töötasu vastavalt artikli 65 lõikele 1, ajakohastatakse samamoodi ka pensioneid.”

56)	Artikli 83 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

57)

Artikli 83a lõiked 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„2. Ametid, mis ei saa Euroopa Liidu üldeelarvest toetust, teevad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 teevad need ametid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu üldeelarvest saadav toetus.

3. Pensioniskeemi tasakaal tagatakse pensioniea ja sissemaksete määra abil. Iga viie aasta järel XII lisa kohaselt korraldataval kindlustusmatemaatilisel hindamisel ajakohastatakse pensioniskeemi tehtavate sissemaksete määra, et tagada pensioniskeemi tasakaal.

4. Komisjon ajakohastab igal aastal lõikes 3 osutatud kindlustusmatemaatilist hinnangut vastavalt XII lisa artikli 1 lõikele 2. Kui ilmneb, et antud hetkel kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, ajakohastatakse määra XII lisas sätestatud korra kohaselt.

5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ajakohastatakse artikli 83 lõikes 2 sätestatud võrdlusväärtust. Komisjon avaldab ajakohastatud sissemaksete määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”

58)	VIII jaotis jäetakse välja.

59)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1. Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab vastu institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega.

2. Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Komisjon teatab ametitele viivitamata selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest.

Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.

Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.

3. Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade kohaldamisel ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon siiski konsulteerib ametitega enne kõnealuste eeskirjade vastuvõtmist.

4. Töötajaid teavitatakse käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud rakenduseeskirjadest, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldistest rakendussätetest, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjadest.

5. Institutsioonide haldusüksused ja ametid peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ametid osalevad kõnealustel nõupidamistel ühise esindusega nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

6. Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju ning ametite poolt lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud eeskirju, mis erinevad komisjoni eeskirjadest, samuti nende muudatusi. Institutsioonidel ja ametitel on registrile vahetu juurdepääs ja õigus oma eeskirju muuta. Liikmesriikidel on registrile vahetu juurdepääs. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade rakendamiseks.”

60)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 111

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.

Artikkel 112

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõike 3 või XI lisa artikli 9 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 11 või artikli 96 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 113

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.”

61)

I lisa muudetakse järgmiselt:

A jagu asendatakse järgmisega:

„A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses

1. Tegevusüksus AD

Peadirektor	AD 15 – AD 16
Direktor	AD 14 – AD 15
Nõunik või samaväärne	AD 13 – AD 14
Üksuse juhataja või samaväärne	AD 9 – AD 14
Administraator	AD 5 – AD 12

2. Tegevusüksus AST

Vanemassistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel.

AST 10 – AST 11

Assistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina.

AST 1 – AST 9

3. Tegevusüksus AST/SC

Sekretär/kantseleitöötaja

Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust (11).

SC 1 – SC 6

B jagu asendatakse järgmisega:

„B. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad

Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksustes AST ja AD:

Palgaaste	Assistendid	Administraatorid
13	—	15 %
12	—	15 %
11	—	25 %
10	20 %	25 %
9	8 %	25 %
8	25 %	33 %
7	25 %	36 %
6	25 %	36 %
5	25 %	36 %
4	33 %	—
3	33 %	—
2	33 %	—
1	33 %	—

Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksuses AST/SC:

Palgaaste	Sekretärid/kantseleitöötajad
SC 6	—
SC 5	12 %
SC 4	15 %
SC 3	17 %
SC 2	20 %
SC 1	25 %”

62)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 1 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

b)	artikli 1 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega: „Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski otsustada, et valimistingimused määratakse kindlaks vastavalt institutsiooni töötajatele korraldatud hääletusel väljendatud eelistusele.”;

c)	artikli 1 neljandas lõigus asendatakse sõnad „mõlema personalieeskirjade artiklis 5 nimetatud tegevusüksuse” sõnadega „kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud tegevusüksuse”;

d)	artikli 2 teise lõigu esimeses taandes asendatakse sõnad „artikli 2 kolmandas lõigus” sõnadega „artiklis 2”.

63)

IV lisa ainsat artiklit muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teises lõigus asendatakse sõna „63aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”;

b)	lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

c)	lõike 3 tabeli viimases reas asendatakse arvud „59–64” arvudega „59–65”;

d)	lõike 4 neljandas lõigus asendatakse sõna „63aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”.

64)

IVa lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 1 teises lõigus asendatakse fraas „artikli 55a lõike 2 punkt e” fraasiga „artikli 55a lõike 2 punkt g”;

b)	artikli 4 esimeses lõigus asendatakse fraas „üle 55-aastased ametnikud, kellel on lubatud töötada poole kohaga pensionile jäämisele valmistumiseks” fraasiga „ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g kohaselt lubatud töötada poole kohaga”.

65)

V lisa muudetakse järgmiselt:

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eripuhkust antakse eelkõige järgmistel juhtudel järgmiselt:

—	ametniku abiellumine: neli päeva;

—	ametniku elukohavahetus: kuni kaks päeva;

—	abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva;

—	abikaasa surm: neli päeva;

—	üleneja sugulase raske haigus: kuni kaks päeva;

—	üleneja sugulase surm: kaks päeva;

—	lapse abiellumine: kaks päeva;

—	lapse sünd: 10 päeva, mis tuleb võtta välja 14 nädala jooksul pärast sündi;

—	puudega või raskelt haige lapse sünd: 20 päeva, mis tuleb võtta välja 14 nädala jooksul pärast sündi;

—	abikaasa surm rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal: ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadele vastav arv päevi; kui surnud abikaasa ei olnud ametnik, määratakse ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkus kindlaks, kohaldades personalieeskirjade artikli 58 sätteid analoogia põhjal;

—	lapse raske haigus: kuni kaks päeva;

—	lapse väga raske haigus, mis on arstitõendiga tõendatud, või kuni 12-aastase lapse haiglaravi: kuni viis päeva;

—	lapse surm: neli päeva;

—

lapse lapsendamine: 20 nädalat, ja 24 nädalat, kui lapsendatakse puudega laps.

—

Iga lapse lapsendamisel võib saada üksnes ühe eripuhkuse, mida kasuvanemad võivad omavahel jagada, kui mõlemad on ametnikud. Puhkust antakse üksnes siis, kui ametniku abikaasa töötab tasustataval töökohal vähemalt poole kohaga. Kui abikaasa töötab väljaspool liidu institutsioone ja saab võrreldavat puhkust, arvestatakse vastav arv päevi ametniku õigusest maha.

—	Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib vajaduse korral anda täiendavat eripuhkust juhul, kui selle riigi siseriiklike õigusaktidega, kus lapsendamismenetlus toimub ja mis ei ole lapsendava ametniku töökohariik, nõutakse ühe või mõlema kasuvanema kohalolekut.

—	10-päevast eripuhkust antakse siis, kui ametnik ei kasuta täielikult 20- või 24-nädalast eripuhkust käesoleva taande esimese lause tõttu; kõnealust täiendavat eripuhkust antakse ainult üks kord iga lapse lapsendamisel.

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.

Lisaks võib erandkorras eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud kolm esimest tingimust on täidetud.

Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.”;

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, määratakse kodumaapuhkuse kestus eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.”

66)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:

iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks poolteist vaba tundi; kui ületunnitöö tehakse kella 22 ja kella 7 vahel või pühapäeval või riigipühal, on iga tunni eest õigus saada hüvituseks kaks tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistusüksuse vajadusi ja asjaomase ametniku eelistusi;

b)	kui teenistusüksuse vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust kahe kuu jooksul pärast kuud, mil ületunnitöö tehti, lubab ametisse nimetav asutus või ametiisik tasuda hüvitamata ületunnid määraga 0,56 % igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;

c)	ületunnitöö eest hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab täiendavalt töötatud aeg kestma üle 30 minuti.”;

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest, võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.”

67)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 1 lõikes 3 asendatakse fraas „palgaastme 3” fraasiga „palgaastme AST 3”;

artikli 3 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Õigus kõnealust toetust saada algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps lõpetab hariduse omandamise, või selle kuu lõpus, mil laps saab 26-aastaseks, olenevalt sellest, kumb toimub varem.”;

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1. Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

a)	tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;

b)	teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast käesoleva artikli lõikes 4 määratletud päritolukohta;

c)	iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.

Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb lõikes 1 osutatud kohtade geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	0–200 km
0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	201–1 000 km
0,3158 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	1 001–2 000 km
0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	2 001–3 000 km
0,0631 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	3 001–4 000 km
0,0305 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	4 001–10 000 km
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selles osas, mis ületab	10 000 km

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:

—	94,74 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km,

—	189,46 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3. Erandina lõikest 2 hüvitatakse sõidukulud, mis on seotud üleviimisega, millega kaasneb töötamiskoha vahetus Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt väljapoole liikmesriikide territooriumi või töötamiskoha vahetus väljaspool liikmesriikide territooriumi, kindlasummalise hüvitisena, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult järgmises kõrgemas klassis.

4. Ametniku päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema selgesõnalise ja põhjendatud taotluse alusel kohta, millega ta on põhiliselt seotud. Sel viisil kindlaks määratud päritolukohta võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega ametniku teenistuses oleku ajal või lahkumisel muuta. Ametniku teenistuse ajal tehakse selline otsus üksnes erandjuhtudel ning juhul, kui ametnik esitab asjakohased tõendid.

Muutmisotsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.”;

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Ametnikul, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist tema abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2. Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetri kohta makstaval toetusel.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikul, kelle päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanik, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kilomeetrite põhjal makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	0–200 km
0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	201–1 000 km
0,6316 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	1 001–2 000 km
0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	2 001–3 000 km
0,1262 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	3 001–4 000 km
0,0609 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus	4 001–10 000 km
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab	10 000 km

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

—	189,48 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km;

—	378,93 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3. Ametnikul, kes lahkub teenistusest kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt kõnesoleval aastal tegelikult töötatud ajaga.

4. Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töökoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on iseenda eest ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate eest õigus igal kalendriaastal kindlasummalisele hüvitisele päritolukohta sõitmise kulude katmiseks või selliste muusse kohta sõitmise kulude hüvitamisele, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidu kulusid.

Kindlasummalise hüvitise aluseks on lennukulud turistiklassis.”;

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Ametnikul, kes peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks teenistusse asumisel või teenistuse ajal töötamiskoha muutumise tõttu elukohta muutma ning kes ei ole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt, on ülemmäärade piires õigus saada hüvitust mööbli ja isiklike esemete kolimise eest, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (eelkõige purunemine, vargus, tulekahju).

Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.

2. Ametniku töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse lõikes 1 sätestatud piirides töökohast päritolukohta kolimise kulud. Vallalise ametniku surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

3. Alalise ametniku puhul toimub kolimine ühe aasta jooksul alates ametniku katseaja lõpust. Töölt lahkumise korral peab kolimine toimuma vastavalt artikli 6 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul. Pärast käesolevas lõikes sätestatud tähtaegade lõppu toimuvate kolimiste kulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.”;

artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjon vaatab lõike 2 punktis a sätestatud määrad läbi iga kahe aasta järel. Kõnealune läbivaatamine põhineb hotellide, restoranide ja toitlustusteenuste hindasid käsitleval aruandel ning selliste hindade arengut näitavatel indeksitel. Kõnealuseks läbivaatamiseks teeb komisjon otsuse vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.”;

ii)

lisatakse järgmine lõige:

„4. Erandina lõikest 1 võib majutuskulusid, mis tekivad ametniku lähetamisel institutsiooni põhitegevuskohtadesse, nagu need on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis nr 6, hüvitada kindla summaga, mis ei ole suurem kui asjaomaste liikmesriikide kohta kindlaks määratud maksimumsumma.”;

g)	artiklis 13a asendatakse sõnad „eri institutsioonid” sõnadega „eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Ametnikule tehakse väljamakseid selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab, või ametniku taotlusel eurodes Euroopa Liidus asuvasse panka.”;

ii)	lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda osa oma töötasu korrapärast ülekandmist erikorras.”;

iii)	lõike 3 esimeses lauses lisatakse sõna „tehakse” järele sõnad „asjaomase liikmesriigi vääringus”;

iv)	lõike 4 esimeses lauses lisatakse sõnade „teise liikmesriiki” järele sõnad „kohalikus vääringus”.

68)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 3 punktis b asendatakse fraas „artiklite 41 ja 50” fraasiga „artiklite 41, 42c ja 50”;

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Olenemata käesoleva lisa artiklist 2, kui ametnik jääb pärast pensioniikka jõudmist teenistusse, on tal õigus pensionitõusule, mis on võrdne 1,5 %-ga tema pensioni arvutamisel arvesse võetavast põhipalgast iga pärast pensioniiga töötatud aasta kohta, tingimusel et kogupension koos tõusuga ei ületa 70 % tema personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus osutatud viimasest põhipalgast.

Selline pensionitõus kuulub väljamaksmisele ka pärast pensioniikka jõudmist liidu teenistusse jäänud ametniku surma korral.”;

c)	artiklis 6 asendatakse fraas „palgaastme 1 esimese järgu” fraasiga „palgaastme AST 1 esimese järgu”;

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Enne pensioniikka jõudmist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakataks maksma:

a)	edasilükatuna alates tema pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kuu esimese päevast või

b)	kohe, kui ta on saanud vähemalt 58-aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse ametniku vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal.

Pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb vanuseni, mil ametnik omandaks õiguse jääda vanaduspensionile personalieeskirjade artikli 77 tähenduses. Kui personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni saamise õigust andva ea ja asjaomase isiku tegeliku vanuse vahe ületab täisaastate arvu, lisatakse vähendusele üks aasta.”;

e)	artikli 11 lõike 2 teises lõigus asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:

lahkumistoetust, mis võrdub tema põhipalgast pensionimakseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega pärast muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 ja 112 kohaselt tasutud summade mahaarvamist, kui ta on olnud teenistuses vähem kui üks aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;

muudel juhtudel artikli 11 lõikes 1 sätestatud hüvitisi või oma valikul eraõigusliku kindlustusseltsi või pensionifondi hüvitiste kindlustusmatemaatilisi ekvivalente, tingimusel et kindlustusselts või fond tagab, et:

i)	kapitali ei maksta tagasi;

ii)	igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 66. eluaastast;

iii)	nähakse ette perepension või toitjakaotuspensionid;

iv)	üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.”;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Erandina lõike 1 punktist b on pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kes on teenistusse asumisest alates pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et tal oleks õigus saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub tema institutsioonide teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel arvatakse lahkumistoetusest maha muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 või 112 kohaselt pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtud sissemaksed.”;

g)	artiklis 15 asendatakse sõnad „on alla 63 aasta vanune” sõnadega „ei ole veel jõudnud pensioniikka”;

h)	artiklis 18a asendatakse sõnad „63 aastaseks saamist”, „63 aastaseks saamise”, „63 aastaselt” ja „63 aastasena” vastavalt fraasidega „pensioniikka jõudmist”, „pensioniikka jõudmise”, „pensioniikka jõudmisel” ja „pensioniikka jõudmisel”;

i)	artikli 27 teises lõigus asendatakse sõna „kohandatud” sõnaga „ajakohastatud”;

artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

i)	kolmandas lõigus asendatakse sõna „elukohaliikmesriigi” sõnadega „mõnda Euroopa Liidu”;

ii)	neljanda lõigu esimeses lauses lisatakse sõna „elukohariigi” järele sõnad „või mõnda Euroopa Liidu”;

iii)	neljanda lõigu teises lauses jäetakse välja sõnad „eurodes selle riigi panka, kus institutsioonil on peakorterid, või”.

69)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 2 lõikes 3 asendatakse sõna „Institutsioonid” sõnadega „Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

b)	artikli 5 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Distsiplinaarnõukogu („nõukogu”), moodustatakse igas institutsioonis, välja arvatud juhul, kui kaks või enam ametit otsustavad kooskõlas personalieeskirjade artikli 9 lõikega 1a moodustada ühise nõukogu.”;

c)	artikkel 30 asendatakse järgmisega: „Artikkel 30 Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, võtab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist oma personalikomiteega vajaduse korral vastu käesoleva lisa rakenduskorra.”

70)

X lisa muudetakse järgmiselt:

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Ametnikul on õigus saada kalendriaasta jooksul iga teenistuses oldud kuu eest põhipuhkust kaks tööpäeva.

Olenemata käesoleva artikli esimesest lõigust on 1. jaanuaril 2014 kolmandas riigis juba töötaval ametnikul õigus saada:

—	kolm tööpäeva ajavahemikus 1. jaanuar 2014–31. detsember 2014;

—	kaks ja pool tööpäeva ajavahemikus 1. jaanuar2015–31. detsember 2015.”;

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Aastal, mil ametnik alustab teenistust või lõpetab teenistuse kolmandas riigis, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga täispikkuses töötatud kuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud rohkem kui 15 päeva, ning üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud vähem kui 15 päeva.

Kui ametnik ei ole muudel kui teenistusest sõltuvatel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 14 tööpäeva ulatuses.”;

c)	artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik: „Ametnik, kes osaleb täiendkoolitusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 24a ja kellele on antud käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt lisapuhkust, kohustub ühendama täiendõppeaja lisapuhkusega, kui see on asjakohane.”;

d)	artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Vähemalt üks puhkuseosa peab sisaldama kahte järjestikust nädalat.”;

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Elamistingimuste eest makstav toetus määratakse vastavalt ametniku teenistuskohale kindlaks protsendimäärana võrdlussummast. Võrdlussumma hõlmab kogu põhipalka, millele lisatakse kodumaalt lahkumise toetus, majapidamistoetus ja ülalpeetava lapse toetus ning millest arvatakse maha personalieeskirjades või nende rakendusmäärustes nimetatud kohustuslikud kinnipidamised.

Seda toetust ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks Euroopa Liidus tavaliselt valitsevate elamistingimustega.

Muude teenistuskohtade puhul määratakse elamistingimuste eest makstav toetus kindlaks, võttes muu hulgas arvesse järgmisi näitajaid:

—	tervishoiu ja haiglate olukord,

—	julgeolek,

—

kliima,

—	eraldatuse aste,

—	muud kohalikud elutingimused.

Igal aastal vaatab ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuskohtade jaoks määratud elamistingimuste eest makstava toetuse uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral pärast personalikomiteelt arvamuse saamist.

Juhul kui ametnik on rohkem kui ühel korral lähetatud raskeks või väga raskeks peetavasse teenistuskohta, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada määrata elamistingimuste eest makstavale toetusele täiendava lisatasu. Kõnealune lisatasu ei tohi ületada 5 % esimeses lõigus osutatud võrdlussummast ning ametisse nimetav asutus või ametiisik peab võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamiseks iga sellist otsust nõuetekohaselt põhjendama, tuginedes eelmise lähetuse raskusastmele.

2. Kui elamistingimused teenistuskohas seavad ohtu ametniku isikliku julgeoleku, makstakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega ajutist lisatoetust. Kõnealuse toetuse suurus määratakse kindlaks protsendimäärana lõike 1 esimeses lõigus osutatud võrdlussummast:

—	kui asutus või ametiisik ei soovita töötajatel oma perekonda või muid ülalpeetavaid teenistuskohta kolida, eeldusel et nad seda soovitust järgivad;

—	kui asutus või ametiisik otsustab ajutiselt vähendada teenistuskoha töötajate arvu.

Põhjendatud juhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määratleda, et konkreetse ametikoha puhul ei ole tegemist perekonda hõlmava lähetusega. Eespool nimetatud toetust makstakse töötajatele, kes nimetatud määratlusest kinni peavad.

3. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud sätted määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik.”;

f)	artikli 11 esimeses lauses asendatakse sõna „Belgias” sõnadega „Euroopa Liidus”;

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Et tagada ametnike võimalikult samaväärne ostujõud nende teenistuskohast olenemata, ajakohastatakse artiklis 12 osutatud paranduskoefitsienti kord aastas vastavalt XI lisale. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi, mis sätestatakse asjakohastes õigusaktides, võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui teatava riigi puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus viimase ajakohastamisega võrreldes muutunud rohkem kui 5 %, tehakse paranduskoefitsiendi kohandamiseks vahe-ajakohastamine esimeses lõigus sätestatud korras.”;

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud riikide nimekirja alusel, ja juhul kui institutsioon ei paku ametnikule elamispinda, maksab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule majutustoetust või hüvitab ametnikule tema poolt makstava üüri.

Majutustoetust makstakse üürilepingu esitamisel, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik loobub kõnealusest nõudest nõuetekohaselt motiveeritud põhjustel, mis on seotud kohalike tavade ja tingimustega asjaomases kolmandas riigis asuvas teenistuskohas. Majutustoetuse arvutamisel arvestatakse eelkõige ametniku tööülesannete taset ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisu.

Üürikulud hüvitatakse tingimusel, et ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud loa konkreetse eluaseme üürimiseks ning see vastab eelkõige ametniku tööülesannete tasemele ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisule.

Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestab ametisse nimetav asutus või ametiisik. Majutustoetuse suurus ei tohi mingil juhul ületada ametniku majutuskulusid.”

71)

XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLITE 64 JA 65 RAKENDUSEESKIRJAD

1. PEATÜKK

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIKES 1 ETTENÄHTUD TÖÖTASU IGA-AASTANE AJAKOHASTAMINE

1. Jagu

Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased ajakohastused

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne

Personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 ja X lisa artiklis 13 ettenähtud ajakohastamise eesmärgil koostab Euroopa Liidu Statistikaamet enne iga aasta oktoobri lõppu aruande, mis käsitleb elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis, Brüsseli ning teatavate liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide asukohtade vahelisi ostujõu pariteete ning muutusi keskvalitsuse riigiteenistujate palkade ostujõus.

2. Elukalliduse muutumine Belgias ja Luksemburgis

Euroopa Liidu Statistikaamet koostab indeksi, mille abil mõõdetakse liidu ametnike elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis. Kõnealuse indeksi („ühisindeks”) arvutamiseks kaalutakse nende riikide inflatsiooni (Belgia puhul tarbijahindade harmoneeritud indeks ja Luksemburgi puhul tarbijahinnaindeks) eelnenud aasta juunist kuni jooksva aasta juunini vastavalt töötajate jaotumisele kõnealustes liikmesriikides.

3. Elukalliduse muutumine mujal kui Brüsselis

Euroopa Liidu Statistikaamet arvutab kokkuleppel liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (12) („liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused”), ostujõu pariteedid, mille põhjal tehakse kindlaks:

i)	liikmesriikide pealinnades (välja arvatud Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) ja muudes töötamiskohtades töötavate liidu ametnike palkade ostujõud võrreldes Brüsseliga,

ii)	liikmesriikides ametnikele makstavate pensionide ostujõud võrreldes Brüsseliga.

b)	Ostujõu pariteedid arvutatakse iga aasta juuni kohta.

Ostujõu pariteedid arvutatakse nii, et iga põhikomponenti on võimalik ajakohastada kaks korda aastas ja kontrollida otsevaatluse abil vähemalt kord iga viie aasta jooksul. Euroopa Liidu Statistikaamet ajakohastab ostujõu pariteete, kasutades muutust liikmesriikide tarbijahindade harmoneeritud indeksis ning kõige asjakohasemaid artiklis 13 osutatud personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühma määratletud indekseid.

d)	Mujal kui Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse elukalliduse muutumist võrdlusperioodi jooksul kaudsete indeksite abil. Kõnealuste indeksite arvutamiseks korrutatakse ühisindeks ostujõu pariteedi muutusega.

4. Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus (erinäitajad)

Riigiteenistujate palkade ostujõu suurenemise või vähenemise mõõtmiseks protsentides arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste poolt enne septembri lõppu edastatavate andmete põhjal erinäitajad, mis kajastavad muutusi keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate tegelikus töötasus eelmise aasta juuli ja jooksva aasta juuli vahel. Mõlemad peavad sisaldama ühte kaheteistkümnendikku igal aastal makstavatest osadest.

Erinäitajaid on kahesuguseid:

i)	üks näitaja kummagi tegevusüksuse jaoks, mis on määratletud personalieeskirjades,

ii)	keskmine näitaja, mida kaalutakse nii, et see kajastaks igale tegevusüksusele vastavate riigiteenistujate arvu.

Kõnealused näitajad koostatakse tegeliku bruto- ja netosummana. Brutosummade ümberarvestamisel netosummadeks võetakse arvesse kohustuslikke kinnipidamisi ja üldisi maksustamistingimusi.

Kogu Euroopa Liidu bruto- ja netonäitajate kehtestamiseks kasutab Euroopa Liidu Statistikaamet järgmistest liikmesriikidest koosnevat valimit: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaselt esitatud ettepaneku alusel võtta vastu uue valimi, mis esindab vähemalt 75 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning mida kohaldatakse alates selle vastuvõtmisele järgnevast aastast. Liikmesriike käsitlevaid tulemusi kaalutakse proportsionaalselt vastava riigi sisemajanduse koguprodukti määrosaga, mille mõõtmisel kasutatakse ostujõu pariteete, nagu on esitatud kõige viimases statistikas, mis on avaldatud kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamiste määratluste kohaselt.

Euroopa Liidu Statistikaameti nõudmisel esitavad liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused lisateavet, mida ta peab vajalikuks erinäitaja koostamiseks, millega mõõdetakse täpselt muutusi riigiteenistujate ostujõus.

Kui Euroopa Liidu Statistikaamet leiab pärast täiendavat nõupidamist liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega statistilisi kõrvalekaldeid saadud andmetes või peab võimatuks selliste näitajate koostamist, mis mõõdavad teatava liikmesriigi riigiteenistujate tegelikus sissetulekus toimunud muutusi statistiliselt täpselt, esitab Euroopa Liidu Statistikaamet komisjonile aruande ja edastab viimasele kogu materjali, mis on vajalik hinnangu koostamiseks.

Lisaks erinäitajatele arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet välja asjakohased kontrollnäitajad. Üks selline näitaja on kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamise määratluste kohaselt koostatud andmed, mis käsitlevad tegelikku kogutöötasu isiku kohta keskvalitsuses.

Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne erinäitajate kohta sisaldab ka selgitusi kõnealuste näitajate ja käesolevas punktis osutatud kontrollnäitajate vaheliste erinevuste kohta.

Artikkel 2

Käesoleva lisa artikli 15 kohaldamiseks koostab komisjon regulaarselt ülevaateid institutsioonide vajadustest uute töötajate töölevõtmiseks.

2. Jagu

Töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kord

Artikkel 3

1.	Vastavalt personalieeskirjade artiklile 65 ajakohastatakse töötasusid ja pensioneid enne iga aasta lõppu käesoleva lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumite alusel; ajakohastus jõustub 1. juulil.

2.	Ajakohastuse suurus saadakse ühisindeksi korrutamisel erinäitajaga. Ajakohastus esitatakse netosummas ühtse üldprotsendina.

Sel viisil kindlaks määratud ajakohastuse suurus arvatakse personalieeskirjade artiklis 66 ja XIII lisas ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 20, 93 ja 133 esitatud põhipalkade tabelitesse järgmise meetodi kohaselt:

a)	netotöötasu ja -pensioni suurendatakse või vähendatakse paranduskoefitsienti arvestamata eespool osutatud ajakohastuse võrra,

b)	uus põhipalkade tabel koostatakse, arvutades brutosumma, mis pärast maksude kinnipidamist lõike 4 kohaselt ning kohustuslike sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksete kinnipidamist vastab netosummale,

c)	netosummade ümberarvestamisel brutosummadeks võetakse aluseks vallalise ametniku olukord, kes ei saa personalieeskirjadega ettenähtud toetusi.

Määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 kohaldamisel korrutatakse kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud summasid teguriga, mis koosneb:

a)	eelnevast ajakohastusest tulenevast tegurist ja/või

b)	lõikes 2 osutatud töötasu ajakohastusmäärast.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsienti ei kohaldata. Paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse:

a)	teistes liikmesriikides ja muudes töötamiskohtades töötavate Euroopa Liidu ametnike palkade suhtes,

b)	erandina personalieeskirjade artikli 82 lõikest 1 Euroopa Liidu pensionide suhtes, mida makstakse teistes liikmesriikides enne 1. maid 2004 saadud õigustele vastava osa alusel,

määratakse kindlaks käesoleva lisa artiklis 1 osutatud vastavate ostujõu pariteetide ja personalieeskirjade artiklis 63 asjaomaste riikide suhtes kindlaksmääratud vahetuskursside vaheliste suhete põhjal.

Suure inflatsioonimääraga töötamiskohtade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 8 sätestatud menetlust, mis käsitleb paranduskoefitsiendi kohaldamist tagasiulatuvalt.

Institutsioonid teevad ametnike, endiste ametnike ja muude asjaomaste isikute töötasudes ja pensionides asjakohase positiivse või negatiivse ajakohastuse, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt järgmise ajakohastamise kohaldamise algkuupäeva ja jõustumise kuupäeva vahelises ajavahemikus.

Kui kõnealuse tagasiulatuvalt kohaldatava ajakohastusega kaasneb enammakstud summade tagasimaksmise vajadus, võib tagasimaksed jaotada maksimaalselt 12 kuu peale, mis järgnevad järgmise iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevale.

2. PEATÜKK

TÖÖTASUDE JA PENSIONIDE VAHEPEALSED AJAKOHASTUSED (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIGE 2)

Artikkel 4

Personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasude ja pensionide vahepealseid ajakohastusi, mis jõustuvad 1. jaanuaril, tehakse juhul, kui elukallidus juuni ja detsembri vahel muutub oluliselt (arvestades käesoleva lisa artiklis 6 määratletud tundlikkusläve), ja võttes arvesse prognoosi ostujõu muutumise kohta jooksval iga-aastasel vaatlusperioodil.

2.	Selliseid vahepealseid ajakohastusi võetakse arvesse palkade iga-aastasel ajakohastamisel.

Artikkel 5

Iga aasta märtsis koostab Euroopa Liidu Statistikaamet käesoleva lisa artiklis 13 sätestatud nõupidamisel esitatud andmete põhjal prognoosi ostujõu muutumise kohta kõnealusel perioodil.

Kui selle prognoosi tulemusena saadav protsendimäär on negatiivne, võetakse vahepealsete ajakohastuste arvutamisel arvesse pool kõnealuse protsendimäära väärtusest.

2.	Elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse eelnenud kalendriaasta juunist detsembrini kestnud perioodi hõlmava ühisindeksiga.

3.	Iga koha puhul, mille jaoks on kehtestatud paranduskoefitsient (v.a Belgia ja Luksemburg), arvutatakse detsembri kohta artikli 1 lõikes 3 osutatud ostujõu pariteedid. Elukalliduse muutus arvutatakse vastavalt artikli 1 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 6

1.	Käesoleva lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud tundlikkuslävi kuuekuulise perioodi jaoks vastab 12 kuu kohta arvutatud 6 %-le.

Kui käesoleva lisa artikli 5 lõike 1 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse läve vastavalt järgmisele menetlusele:

a)	kui Belgias ja Luksemburgis saavutatakse tundlikkuslävi või see ületatakse (mõõdetuna ühisindeksiga juuni ja detsembri vahel), ajakohastatakse kõikide kohtade töötasusid iga-aastase ajakohastamiskorra kohaselt,

b)	kui Belgias ja Luksemburgis tundlikkusläve ei saavutata, ajakohastatakse ainult nende kohtade paranduskoefitsiente, kus elukalliduse muutus (mõõdetuna kaudsete indeksitega juuni ja detsembri vahel) on läve ületanud.

Artikkel 7

Käesoleva lisa artikli 6 kohaldamisel:

Ajakohastuse suurus on ühisindeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoositavast erinäitaja väärtusest juhul, kui see on negatiivne.

Paranduskoefitsient on asjakohase ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 ettenähtud vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui ajakohastuseks vajalikku läve ei ole Belgias ja Luksemburgis saavutatud, korrutatakse ajakohastuse väärtusega.

3. PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENDI JÕUSTUMISKUUPÄEV (SUURE ELUKALLIDUSE TÕUSUGA TÖÖTAMISKOHAD)

Artikkel 8

Suure elukalliduse tõusuga (mõõdetuna kaudsete indeksite muutustega) kohtade puhul jõustub paranduskoefitsient enne 1. jaanuari vahepealse ajakohastuse või 1. juulil iga-aastase ajakohastuse puhul. Selle eesmärk on viia ostujõu vähenemine kooskõlla ostujõu vähenemisega sellises töötamiskohas, kus elukalliduse muutus vastab tundlikkuslävele.

Iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

a)	16. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja

b)	1. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.

Vahepealse ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

a)	16. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja

b)	1. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.

4. PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENTIDE KEHTESTAMINE JA KOHALDAMISE LÕPETAMINE (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKKEL 64)

Artikkel 9

Asjaomaste liikmesriikide asjakohased ametiasutused, liidu institutsioonide haldusteenistused või liidu ametnike esindajad konkreetses töötamiskohas võivad taotleda paranduskoefitsiendi kehtestamist kõnealuse koha jaoks.

Sellist taotlust tuleks põhjendada objektiivsete teguritega, millest ilmneb, et töötamiskoha ja asjaomase liikmesriigi pealinna (v.a Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) elukallidus on mitme aasta jooksul olnud märkimisväärselt erinev. Kui Euroopa Liidu Statistikaamet kinnitab, et erinevus on oluline (üle 5 %) ja püsiv, kehtestab komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kõnealuse koha suhtes paranduskoefitsiendi.

Komisjon võtab vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega vastu otsuse lõpetada konkreetse koha puhul paranduskoefitsiendi kasutamine. Sel juhul põhineb otsus ühel järgmistest asjaoludest:

asjaomase liikmesriigi asjakohase ametiasutuse, liidu institutsiooni haldusteenistuse või konkreetses kohas töötavate liidu ametnike esindajate taotlus, millest nähtub, et elukallidus kõnealuses kohas ei erine enam märkimisväärselt (alla 2 %) asjaomase liikmesriigi pealinna elukallidusest. Selline lähenemine peaks olema püsiv ja Euroopa Liidu Statistikaameti poolt valideeritud,

b)	asjaolu, et liidu ametnikud või ajutised töötajad kõnealuses kohas enam ei tööta.

5. PEATÜKK

MÕÕDUKUS- JA ERANDIKLAUSLID

Artikkel 10

Iga-aastasel ajakohastamisel kasutatava erinäitaja väärtuse ülempiir on 2 % ja alampiir on – 2 %. Kui erinäitaja väärtus ületab nimetatud ülempiiri või jääb alla alampiiri, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vastavalt ülem- või alampiiri väärtust.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse artiklit 11.

Iga-aastase ajakohastuse ülejäänud osa, mis tuleneb erinäitaja abil arvutatud ajakohastuse väärtuse ja ülem- või alampiiri abil arvutatud ajakohastuse väärtuse vahest, kohaldatakse alates järgmise aasta 1. aprillist.

Artikkel 11

Kui komisjoni prognoositud reaalne liidu sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksval aastal väheneb ja erinäitaja väärtus on positiivne, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vaid osa erinäitaja väärtusest. Ülejäänud ajakohastuse väärtust, mis vastab kasutamata jäänud erinäitaja osale, kohaldatakse alates hilisemast kuupäevast järgmisel aastal. Ülejäänud ajakohastuse väärtust ei võeta arvesse artikli 10 kohaldamisel. Liidu SKP väärtus, mõju erinäitaja kaheks osaks jagamisele ning kohaldamise kuupäev määratakse kindlaks vastavalt järgmisele tabelile:

Liidu SKP	Mõju erinäitajale	Teise osa väljamaksmise kuupäev
[– 0,1 %; – 1 %]	33 %; 67 %	1. aprill aastal n + 1
[– 1 %; – 3 %]	0 %; 100 %	1. aprill aastal n + 1
alla – 3 %	0 %	—

Kui lõikes 1 osutatud prognoos ja komisjoni poolt teatavaks tehtud liidu SKP lõplikud andmed on erinevad ning kõnealuste lõplike andmete tõttu muutuks lõike 1 all olevas tabelis esitatud mõju erinäitajale, viiakse vajalikud parandused, sh nii positiivsed kui ka negatiivsed tagasiulatuvad kohandused sisse sama tabeli alusel.

3.	Komisjon avaldab paranduste tõttu ajakohastatud võrdlussummad kahe nädala jooksul pärast paranduste tegemist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui lõigete 1 või 2 kohaldamine on põhjustanud olukorra, kus erinäitaja väärtust ei saanud kasutada töötasude ja pensionide ajakohastuseks, muutub see väärtus järgmise ajakohastuse arvestamise aluseks hetkest, kui liidu SKP kumulatiivne kasv, mõõdetuna aastast, mil kohaldati lõiget 1 või 2, muutub positiivseks. Igal juhul kohaldatakse esimeses lauses osutatud väärtuse suhtes analoogia põhjal käesoleva lisa artiklis 10 sätestatud piirmäärasid ja põhimõtteid. Sel eesmärgil mõõdab Euroopa Liidu Statistikaamet regulaarselt liidu SKP arengut.

5.	Kui see on asjakohane, kehtivad artikli 10 ja käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka pärast artiklis 15 osutatud käesoleva lisa sätete kohaldamisaja lõppemist.

6. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU STATISTIKAAMETI ROLL JA SUHTED LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAMETITE VÕI MUUDE SISERIIKLIKE ASUTUSTEGA

Artikkel 12

Euroopa Liidu Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude ajakohastamisel arvesse võetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Euroopa Liidu Statistikaamet koostab kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud.

Artikkel 13

Iga aasta märtsis kutsub Euroopa Liidu Statistikaamet kokku liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma („personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühm”) nõupidamise.

Kõnealusel nõupidamisel uuritakse eri- ja kontrollnäitajate, ühisindeksi ja ostujõu pariteetidega seotud statistilisi meetodeid ja nende rakendamist.

Samuti esitatakse teave, mis on vajalik ostujõu muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasude vahepealse ajakohastamise eesmärgil, koos andmetega keskvalitsuse asutuste tööaja pikkuse kohta.

Artikkel 14

Liikmesriik teavitab Euroopa Liidu Statistikaametit viimase taotlusel kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes.

7. PEATÜKK

LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL

Artikkel 15

1.	Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.

Komisjon esitab hiljemalt 31. märtsiks 2022 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse käesoleva lisa artikli 2 alusel koostatud ülevaadet ning antakse eelkõige hinnang sellele, kas liidu ametnike töötasude ja pensionide ostujõu areng on kooskõlas muutustega keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 336 vajadusel ettepaneku käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a muutmiseks.

3.	Seni kuni Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni esitatud ettepaneku alusel määrust vastu võtnud, jätkatakse ajutiselt käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamist ka pärast käesoleva artikli lõikes 1 ja personalieeskirjade artiklis 66a sätestatud kohaldamisaja lõppemist.

4.	Komisjon esitab 2018. aasta lõpus Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamise kohta.”

72)

XII lisa muudetakse järgmiselt:

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1. Kindlustusmakse määra ajakohastus jõustub 1. juulil koos personalieeskirjade artikli 65 kohase iga-aastase töötasude ajakohastusega. Ajakohastuse tagajärjel ei või kindlustusmakse olla eelneva aasta kehtivast määrast rohkem kui ühe protsendipunkti võrra suurem või väiksem.

2. Kindlustusmatemaatikast tuleneda võiva kindlustusmakse määra ajakohastuse ja lõike 1 viimases lauses osutatud variatsioonist tuleneva ajakohastuse vahelist erinevust ei hüvitata ja sellest tulenevalt ei võeta seda arvesse hilisemate kindlustusmatemaatiliste arvutuste tegemisel. Kindlustusmatemaatiliselt tuleneda võivat kindlustusmakse määra mainitakse käesoleva lisa artiklis 1 ettenähtud hinnanguaruandes.”;

b)	artikli 4 lõikes 6 asendatakse sõna „12-aastase” sõnaga „30-aastase”;

c)	artikli 10 lõikes 2 asendatakse fraas „12 kuu” fraasiga „30 aasta” ja artikli 11 lõikes 2 asendatakse fraas „12 kuul” fraasiga „30 aastal”;

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Kuni 2020. aastani arvutatakse liikuv keskmine käesoleva lisa artikli 4 lõike 6, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamisel järgmise ajakava alusel:

2014. aastal – 16 aastat

2015. aastal – 18 aastat

2016. aastal – 20 aastat

2017. aastal – 22 aastat

2018. aastal – 24 aastat

2019. aastal – 26 aastat

2020. aastal – 28 aastat”;

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määr liitintressi arvutamiseks on käesoleva lisa artiklis 10 osutatud tegelik määr ning vajaduse korral ajakohastatakse seda viieaastase kindlustusmatemaatilise hinnangu arvutamisel.

Ajakohastamisel käsitatakse VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määra viitemäärana. Komisjon avaldab ajakohastatud tegeliku määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”;

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1. Komisjon esitab 2022. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse käesoleva lisa mõju eelarvele ning antakse hinnang pensionisüsteemi kindlustusmatemaatilisele tasakaalule. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vajaduse korral ettepaneku käesoleva lisa muutmiseks.

2. Komisjon esitab 2018. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva lisa kohaldamise kohta.”

73)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse sõna „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

b)	artiklid 10, 14–17 ja artikli 18 lõige 2 jäetakse välja;

c)	artikli 18 lõikes 1 asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse” ning sõna „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1023/2013 (13) sätetest jäävad personalieeskirjade artiklid 63, 64, 65, 82 ja 83a, XI ja XII lisa ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 lõige 1 ja artiklid 64, 92 ja 132 jõusse enne 1.11.2013 jõus oleval kujul üksnes kohandamiseks, mis on nõutav selleks, et järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 alusel tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsust nimetatud artiklite kohaldamise kohta.

artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

i)	lõige 2 jäetakse välja;

ii)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selliste ametnike pensionide suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti ainult juhul, kui ametnik elab oma viimases töötamiskohas või päritolukohas VII lisa artikli 7 lõike 4 tähenduses. Perekondlikel või tervisega seotud põhjustel võib pensioni saav ametnik taotleda ametisse nimetavalt asutuselt või ametiisikult oma päritolukoha muutmist; otsus selle kohta tehakse asjaomase ametniku esitatud tõendite põhjal.”;

iii)	lõike 4 viimane lause jäetakse välja;

artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Olenemata personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu teisest lausest, on enne 1. maid 2004 teenistusse asunud ametnikel õigus 2 protsendile eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.

Perioodil alates 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013 teenistusse asunud ametnikel on õigus 1,9 protsendile oma eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.”;

artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1. Ametnikel, kellel on 1. mail 2004 vähemalt 20-aastane staaž, on õigus jääda vanaduspensionile 60-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 35-aastased või vanemad ja kes asusid teenistusse enne 1. jaanuari 2014, on õigus jääda vanaduspensionile järgmises tabelis näidatud vanuses:

Vanus 1. mail 2014	Pensioniiga	Vanus 1. mail 2014	Pensioniiga
60 aastat ja rohkem	60 aastat	47 aastat	62 aastat ja 6 kuud
59 aastat	60 aastat ja 2 kuud	46 aastat	62 aastat ja 8 kuud
58 aastat	60 aastat ja 4 kuud	45 aastat	62 aastat ja 10 kuud
57 aastat	60 aastat ja 6 kuud	44 aastat	63 aastat ja 2 kuud
56 aastat	60 aastat ja 8 kuud	43 aastat	63 aastat ja 4 kuud
55 aastat	61 aastat	42 aastat	63 aastat ja 6 kuud
54 aastat	61 aastat ja 2 kuud	41 aastat	63 aastat ja 8 kuud
53 aastat	61 aastat ja 4 kuud	40 aastat	63 aastat ja 10 kuud
52 aastat	61 aastat ja 6 kuud	39 aastat	64 aastat ja 3 kuud
51 aastat	61 aastat ja 8 kuud	38 aastat	64 aastat ja 4 kuud
50 aastat	61 aastat ja 11 kuud	37 aastat	64 aastat ja 5 kuud
49 aastat	62 aastat ja 2 kuud	36 aastat	64 aastat ja 6 kuud
48 aastat	62 aastat ja 4 kuud	35 aastat	64 aastat ja 8 kuud

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 alla 35-aastased, on õigus jääda vanaduspensionile 65-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 45-aastased või vanemad ja asusid teenistusse ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013, jääb pensionieaks endiselt 63 aastat.

Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnike pensioniiga, mida võetakse arvesse kõikides viidetes käesolevates personalieeskirjades esitatud pensionieale, määratakse kindlaks eespool esitatud sätete kohaselt, kui käesolevate personalieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.

2. Olenemata VIII lisa artiklist 2, on ametnikel, kes on teenistusse asunud enne 1. jaanuari 2014 ja kes jäävad teenistusse pärast iga, mil neil oleks õigus vanaduspensionile jääda, õigus pensioni täiendavale tõusule 2,5 % viimasest põhipalgast iga pärast seda vanust töötatud aasta eest, tingimusel et nende kogupension ei ületa 70 % nende viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus sätestatud tähenduses.

1. maiks 2004. aastaks 50-aastaste või vanemate ametnike või üle 20-aastase staažiga ametnike puhul on eelmises lõigus ettenähtud pensionitõus vähemalt 5 % 60. eluaastaks omandatud pensioniõiguste summast.

See tõus tagatakse ka surma korral, kui ametnik jäi teenistusse pärast iga, mil tal oleks olnud õigus vanaduspensionile jääda.

Kui osaajalise tööajaga töötav ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014, teeb IVa lisa kohaldamisel pensioniskeemi sissemakseid vastavalt töötatud ajale, kohaldatakse käesolevas artiklis ettenähtud pensioniõiguste tõusu ainult samas proportsioonis.

3. Kui ametnik jääb pensionile enne käesolevas artiklis sätestatud pensioniikka jõudmist, kohaldatakse 60. eluaasta ja nimetatud pensioniea vahelise ajavahemiku suhtes vaid poolt VIII lisa artikli 9 punktis b sätestatud vähendusest.

4. Erandina IV lisa ainsa artikli lõike 1 teisest lõigust saab ametnik, kelle suhtes vastavalt lõikele 1 kohaldatakse 65. eluaastast varasemat pensioniiga, nimetatud lisaga ettenähtud tingimustel kõnealuses lisas sätestatud toetust kuupäevani, mil ametnik jõuab pensionikka.

Pärast nimetatud vanusesse jõudmist ja kuni 65-aastaseks saamiseni saab ametnik edasi toetust kuni ajani, mil ta hakkab saama maksimaalset vanaduspensioni, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 42c.”;

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

1. Personalieeskirjade artikli 52 punkti a kohaldamisel, ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, läheb enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnik automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 65-aastaseks. Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnike puhul käsitatakse personalieeskirjade artikli 78 teises lõigus sõnu „66. eluaastat” sõnadena „65. eluaastat”, artikli 81a lõike 1 punktis b sõnu „66-aastaseks” sõnadena „65-aastaseks” ja VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktis b sõnu „66. eluaastast” sõnadena „65. eluaastast”.

2. Olenemata personalieeskirjade artiklist 52, võib ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014 ja lahkub teenistusest enne käesoleva lisa artiklis 22 osutatud pensioniikka jõudmist, taotleda VIII lisa artikli 9 punkti b kohaldamist

a)	kuni 31. detsembrini 2015 alates vanusest 55 aastat;

b)	kuni 31. detsembrini 2016 alates vanusest 57 aastat.

3. Erandina personalieeskirjade artikli 50 kaheksandast lõigust on vastavalt personalieeskirjade artikli 50 esimesele lõigule teenistuse huvides teenistusest vabastatud ametnikul õigus saada VIII lisa artikli 9 kohast pensioni vastavalt allpool esitatud tabelile:

Artikli 50 esimese lõigu kohase otsuse kuupäev	Vanus
Kuni 31. detsembrini 2016	55 aastat
Pärast 31. detsembrit 2016	58 aastat”

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Kui pension on kindlaks määratud enne 1. jaanuari 2014, jätkatakse pärast kõnealust kuupäeva pensionisaaja pensioniõiguse kindlaksmääramist vastavalt nendele eeskirjadele, mida kohaldati esialgse õiguse määramiseks. Sama kehtib ühise ravikindlustusskeemi katte kohta.”;

artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

1. Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 osutatud teenistujatel, kellel oli leping 1. mail 2004 ja kes on pärast seda kuupäeva ning enne 1. jaanuari 2014 nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste teenistujatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 osutatud pensioniea muutust.

2. Muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 2, 3a ja 3b osutatud teenistujatel, kellel on leping 1. jaanuaril 2014 ja kes on pärast seda kuupäeva nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste või lepinguliste töötajatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 osutatud pensioniea muutust, kui nad on 1. mail 2014 vähemalt 35-aastased.”;

lisatakse järgmine jagu:

„5. jagu

Artikkel 30

1. Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AD ametikohtade liikide tabelit:

Peadirektor	AD 15 – AD 16
Direktor	AD 14 – AD 15
Üksuse juhataja või samaväärne	AD 9 – AD 14
Nõunik või samaväärne	AD 13 – AD 14
Ülemineku-vanemadministraator	AD 14
Ülemineku-administraator	AD 13
Administraator	AD 5 – AD 12

2. Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AD ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:

a)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 14 ja kes ei olnud direktori, üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemadministraator”;

b)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 ja kes ei olnud üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-administraator”;

c)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 9 – AD 14 ja kes olid üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne”;

d)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 või AD 14 ja kes olid nõuniku või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „nõunik või samaväärne”;

e)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 5 – AD 12 ja kes ei olnud üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „administraator”;

3. Erandina lõikest 2 võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata palgaastmetel AD 9 – AD 14 olevad erikohustusi täitvad ametnikud enne 31. detsembrit 2015 ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne” või „nõunik või samaväärne”. Ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted käesoleva artikli jõustamiseks. Ametnike koguarv, kelle suhtes käesolevat sätet kohaldatakse, ei või ületada 5 % tegevusüksuse AD ametnikest 31. detsembril 2013.

4. Teatavat liiki ametikohale määramine jääb kehtima seniks, kuni ametnikule määratakse uued ülesanded, mis vastavad muud liiki ametikohale.

5. Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 12 järgu 5 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 4 ja palgaastme AD 12 järgu 3 palga erinevusega.

6. Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 12 järgu 5 ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 5 nimetatud meedet, kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 5 ja palgaastme AD 12 järgu 4 palga erinevusega.

7. Erandina lõikest 5 kohaldatakse administraatori ametikohal olevate palgaastme AD 12 ametnike suhtes, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004 ja keda ei ole ajavahemikus 1. mai 2004 – 30. detsember 2013 edutatud, järgmisi sätteid:

a)	eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse järgu 8 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 4 ja palgaastme AD 12 järgu 3 palga erinevusega;

b)	eeldusel et nende suhtes kohaldatakse punktis a nimetatud meedet, tagatakse järgu 8 ametnikele kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 5 ja palgaastme AD 12 järgu 4 palga erinevusega.

8. Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse ülemineku-administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 13 järgu 5 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 13 järgu 4 ja palgaastme AD 13 järgu 3 palga erinevusega.

9. Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse ülemineku-administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 13 järgu 5 ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 8 nimetatud meedet, kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 13 järgu 5 ja palgaastme AD 13 järgu 4 palga erinevusega.

10. Ametnikele, kes on saanud lõigetes 5–9 ette nähtud põhipalga tõusu ja kes seejärel nimetatakse sama palgaastme ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne” või „nõunik või samaväärne”, säilitatakse nimetatud põhipalga tõus.

11. Erandina artikli 46 esimesest lausest määratakse ametnikele, kes nimetatakse järgmisele kõrgemale palgaastmele ja kelle suhtes on kohaldatud lõigetes 5, 6, 8 ja 9 ette nähtud põhipalga tõusu, selle palgaastme teine järk. Nad kaotavad õiguse lõigetes 5, 6, 8 ja 9 ette nähtud põhipalga tõusule.

12. Lõikes 7 osutatud põhipalga tõusu ei maksta pärast edutamist ning seda ei võeta arvesse käesoleva lisa artikli 7 lõikes 5 osutatud igakuise põhipalga suurenemise kindlaksmääramisel.

Artikkel 31

1. Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AST ametikohtade liikide tabelit:

Ülemineku-vanemassistent	AST 10 – AST 11
Ülemineku-assistent	AST 1 – AST 9
Ülemineku-haldusassistent	AST 1 – AST 7
Ülemineku-tugitöötaja	AST 1 – AST 5

2. Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AST ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:

a)	ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AST 10 või AST 11, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemassistent”;

ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse B-kategooriasse või kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C- või D-kategooriasse ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, ning alates 1. maist 2004 tööle võetud tegevusüksuse AST ametnikud määratakse ametikohale „ülemineku-assistent”;

c)	ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-haldusassistent”;

d)	ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse D-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-tugitöötaja”.

3. Teatavat liiki ametikohale määramine jääb kehtima seniks, kuni ametnikule määratakse uued ülesanded, mis vastavad muud liiki ametikohale. Ülemineku-haldusassistente ja ülemineku-tugitöötajaid võib määrata I lisa A jaos määratletud assistendi ametikohale üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras. Edutamine on lubatud üksnes lõikes 1 iga ametikoha liigi jaoks ette nähtud viisil.

4. Erandina personalieeskirjade artikli 6 lõikest 1 ja I lisa B jaost arvutatakse edutamiseks vajalike järgmise kõrgema palgaastme vabade ametikohtade arv ülemineku-tugitöötajate jaoks eraldi. Kohaldatakse järgmisi protsendimäärasid:

	Palgaaste	Määr
Ülemineku-tugitöötajad	5	—
	4	10 %
	3	22 %
	2	22 %
	1	—

Seoses ülemineku-tugitöötajatega kasutatakse edutamisel (personalieeskirjade artikli 45 lõige 1) edutamiseks kõlblike sama palgaastmega ja sama liiki ametnike teenete võrdlemist.

5. Enne 1. maid 2004 C- ja D-kategooriasse kuulunud ülemineku-haldusassistentidele ja ülemineku-tugitöötajatele jääb õigus saada kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitööle järgneva kahe kuu jooksul, nagu on ette nähtud VI lisas.

6. Ametnikud, kellele on antud personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g ning IVa lisa artikli 4 alusel luba töötada osalise tööajaga ajavahemikus, mis algab enne 1. jaanuari 2014 ja lõpeb pärast seda, võivad osalise tööajaga edasi töötada samadel tingimustel kokku kuni viis aastat.

7. Ametnike puhul, kelle pensioniiga vastavalt käesoleva lisa artiklile 22 on alla 65 aasta, võib personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punktis g osutatud kolmeaastane periood ületada pensioniea, kuid ei või ületada vanust 65 aastat.

Artikkel 32

Erandina personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljanda lõigu esimesest lausest ei pea tegevusüksuse AST/SC esindatus personalikomitees olema tagatud kuni järgmiste uue personalikomitee valimisteni, kus tegevusüksuse AST/SC töötajad on esindatud.

Artikkel 33

Erandina personalieeskirjade artikli 40 lõikest 2 ei või isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus, kui ametnik on olnud 31. detsembril 2013 kogu ametiaja jooksul isiklikel põhjustel võetud puhkusel üle 10 aasta, ületada 15 aastat kogu ametniku ametiaja jooksul.”

Artikkel 2

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 teine taane jäetakse välja.

Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

„f)

töötajad, kes on tööle võetud ametikohtadele, mis kuuluvad personalieeskirjade artikli 1a lõikes 2 osutatud ameti eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks, välja arvatud ametite juhid ja nende asetäitjad, kellele on osutatud asjaomase ameti loomist käsitlevas liidu õigusaktis, ja ametnikud, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.”

3)	Artikkel 3 jäetakse välja.

Artikli 3b punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)	ametnikud või ajutised töötajad tegevusüksustes AST/SC ja AST;”.

5)	Artikli 8 esimeses lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a” fraasiga „artikli 2 punkti a või f”.

6)	Artikli 10 lõige 4 jäetakse välja.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	esimese lõigu esimeses lauses asendatakse fraas „artikleid 11-26” fraasiga „artikleid 11-26a”;

b)	kolmandas lõigus asendatakse sõnad „teises lõigus” sõnadega „kolmandas lõigus”.

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ajutiste töötajate töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tõhusad ja sõltumatud liidu liikmesriikide kodanikud, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Ajutiste töötajate valimisel ei tehta vahet rassi, poliitiliste, filosoofiliste või usuliste tõekspidamiste, soo või seksuaalse sättumuse põhjal ning ei võeta arvesse perekonnaseisu ega pereolusid.

Ühtegi töökohta ei reserveerita konkreetse liikmesriigi kodanikele. Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid, kui ajutiste töötajate kodakondsuse vahel täheldatakse olulist tasakaalustamatust, mis ei ole objektiivsete kriteeriumitega põhjendatud. Kõnealused asjakohased meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi kaasa tuua muid töölevõtukriteeriume peale tulemustel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.

Kolme aasta möödudes 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.

Eesmärgiga aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.”;

b)	lõikes 5 asendatakse fraas „iga institutsioon” järgmisega: „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1. Ajutisele töötajale kohaldatakse üheksakuulist katseaega.

Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2. Kui katseajal olev ajutine töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Ajutise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte ajutise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ajutise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3. Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne ajutise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele ajutisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab ajutise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui ajutise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõigus osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal ajutise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4. Teenistusest vabastatud ajutisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

10)

Artikli 15 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine lause:

„Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse või ametiisiku kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ajutisteks töötajateks kohe pärast eelmise ajutise teenistuse lõppu.”

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende lepingu sõlmimise kuupäevast.

Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist.

Nende tähtaegade lõppemisel antakse teenistujale, kelle lepingut ei ole veel lõpetatud, hoolimata tema võimetusest oma kohustusi täita, palgata puhkust.

Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest niikaua, kuni talle ei ole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.”

12)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Isiklikel põhjustel võetud palgata puhkuse ajal jätkatakse personalieeskirjade artikli 12b kohaldamist.

Artikli 12b kohast luba ei anta ajutisele töötajale palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust ja mis võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.

Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud, või:

—	kolm kuud, kui teenistuja tööstaaž on lühem kui neli aastat;

—	kaksteist kuud kõigil muudel juhtudel.

Personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata esimese lõigu kohaselt antud puhkuse aega.

Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis.

Ajutine töötaja, kes ei tee tasustatavat tööd, võib hiljemalt ühe kuu jooksul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et jätkuks tema kindlustuskate artiklis 28 osutatud riskide vastu, tingimusel et ta maksab oma puhkuse ajal poole nimetatud artikli kohaseks kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemakse arvutatakse tema viimase põhipalga alusel.

Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotleda palgata puhkuse ajal pensioniõiguste kogumise jätkamist tingimusel, et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel.

Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.”

13)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 1 asendatakse sõna „kohandamist” sõnaga „ajakohastamist”;

b)	lõikes 3 asendatakse sõna „erimaksu” sõnaga „solidaarsusmaksu”;

c)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Personalieeskirjade artiklit 44 kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.”

14)

Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 3 viimases lauses asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

b)	lõikes 10 asendatakse sõnad „liidu institutsioonid” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud institutsioonide asutused või ametiisikud”;

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Olenemata kõnealusest aruandest, võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohandada käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”

15)	Artikli 33 lõike 1 teises lõigus asendatakse fraas „65. eluaastat” fraasiga „66. eluaastat”.

16)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel.

Endise teenistuja, kes sai invaliidsustoetust, või endise teenistuja artikli 2 punkti a, c, d, e või f tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.

Kui ajutine töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.”

17)	Artikli 36 esimese lõigu kolmandas lauses asendatakse sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

18)	Artikli 37 neljandas lõigus asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise” ning sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

19)

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigusi võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.”

20)	Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Tingimustel, mille sätestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik, võib teenistuja taotleda, et asustus või ametiisik teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.”

21)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

a)	selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 66-aastaseks, või vajaduse korral vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või

kui leping on tähtajaline:

i)	lepingus märgitud kuupäeval;

ii)

lepingus kindlaks määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Töötaja puhul, kelle lepingut on pikendatud, on maksimumperiood kuus kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire. Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast kuni lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

iii)	kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis ii osutatud etteteatamistähtaega või

kui leping on tähtajatu:

lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu iga täitunud teenistusaasta kohta ning on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kümme kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire, või

ii)	kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis i osutatud etteteatamistähtaega.”

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Euroopa Parlamendi igal ametiajal võib personalieeskirjade artiklit 50 kohaldada analoogia põhjal maksimaalselt viie Euroopa Parlamendi fraktsioonide palgaastmel AD 15 või AD 16 oleva kõrgema astme ajutise töötaja suhtes, tingimusel et nad on saanud 55-aastaseks ja on olnud kakskümmend aastat institutsioonide teenistuses ning vähemalt 2,5 aastat oma viimasel palgaastmel.”

23)	Artikli 50c lõige 2 jäetakse välja.

24)

II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„11. PEATÜKK

ARTIKLI 2 PUNKTIS F OSUTATUD AJUTISI TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 51

Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 52

Erandina artikli 17 kolmandast lõigust võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle leping on sõlmitud määramata ajaks, staažist olenemata saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks.

Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada kahtteist aastat kogu töötaja ametiaja jooksul.

Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta teise isiku.

Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni jääb töötaja isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusele.

Artikkel 53

Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetluse. Euroopa Personalivaliku Amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse.

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel anda loa vastavate töökohustustega ametikohtade puhul ja kinnitatud ametikohtade loetelu piires töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

Artikkel 54

Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes selliste ajutiste töötajate teeneid ja võttes arvesse nende kohta koostatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmisele teenistuskäigule vastavaid protsendimäärasid ei tohi ületada.

Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 55

Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates.

Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut.

Artikkel 56

Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.”

25)	III jaotis jäetakse välja.

26)	Artikli 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

27)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artiklis 3a osutatud institutsiooni, ameti või üksuse artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik võib nimetatud tabeli põhjal pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist üksikasjalikumalt kindlaks määrata iga ülesande laadiga kaasnevad volitused.”;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Personalieeskirjade artikleid 1d ja 1e kohaldatakse analoogia põhjal.”

28)

Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 6 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”;

lisatakse järgmine lõik:

„7. Tegevusüksuste II, III ja IV lepingulistel töötajatel võib lubada osaleda sisekonkurssidel üksnes pärast kolmeaastast institutsioonis töötamist. Tegevusüksuse II lepingulised töötajad võivad osaleda üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, tegevusüksuse III töötajad palgaastmetele AST 1–AST 2 ning tegevusüksuse IV töötajad palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 6 toimuvatel konkurssidel. Mis tahes kõnealuse palgaastme vabadele ametikohtadele nimetatud lepingulise töötaja kandidaatide koguarv ei või kunagi ületada 5 % personalieeskirjade artikli 30 teise lõigu kohaselt nendesse tegevusüksustesse tehtud ametissenimetamiste koguarvust aastas.”

29)

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84

1. Kui lepingulise töötajaga sõlmitakse leping vähemalt üheks aastaks, kohaldatakse talle katseaega, mille kestus on tegevusüksuse I puhul kuus esimest kuud töötamisajast ja muude tegevusüksuste puhul üheksa esimest kuud töötamisajast.

Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu katkematult kuu aega oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2. Kui katseajal olev lepinguline töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Lepingulise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte lepingulise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata lepingulise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3. Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne lepingulise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele lepingulisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab lepingulise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui lepingulise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõikes osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal lepingulise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4. Teenistusest vabastatud lepingulisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

30)	Artikli 85 lõikes 3 asendatakse fraas „EÜ asutamislepingu artiklis 314” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”.

31)

Artikli 86 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	teisele lõigule lisatakse järgmine lause: „Palgaastmesse 1 tööle võetud lepinguliste töötajate suhtes kohaldatakse analoogia põhjal siiski personalieeskirjade artikli 32 teist lõiku.”;

b)	lisatakse järgmine lõik: „Käesolevat lõiget jõustavad üldsätted kehtestatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.”

32)	Artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse sõnad „kolme aastat” sõnadega „kuut aastat”.

33)

Artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Artikleid 16–18 kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artikli 55 lõike 4 teist lauset ei kohaldata analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes.

Tegevusüksuste III ja IV lepinguliste töötajate ületunnitöö ei anna õigust hüvitisele ega lisatasule.

Personalieeskirjade VI lisas sätestatud tingimuste kohaselt on tegevusüksuste I ja II lepingulistel töötajatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust anda ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

34)	Artiklis 95 asendatakse sõnad „63. eluaastani” sõnadega „pensioniikka jõudmiseni”.

35)

Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

a)	lõikes 3 asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Komisjon esitab iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Olenemata kõnealusest aruandest, võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohandada lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”

36)	Artikli 101 lõike 1 teise lõigu teises lauses asendatakse sõnad „65. eluaastat” sõnadega „66. eluaastat”.

37)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Endise lepingulise töötaja, kes sai invaliidsustoetust või vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud lepingulise töötaja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.”;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui lepinguline töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine lepinguline töötaja või endine lepinguline töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.”

38)	Artikli 106 lõikes 4 asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise”.

39)	Artiklis 120 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

40)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 132a

Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse korral võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, mida makstakse asjaomase parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.”

41)

Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	selle kuu lõpus, mille jooksul parlamendiliikme registreeritud assistent saab 66-aastaseks, või erandjuhul kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule;”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

sellise lepingus sätestatud etteteatamistähtaja lõppemisel, millega on parlamendiliikme registreeritud assistendil ja Euroopa Parlamendil, kes tegutseb selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete nimel, kelle abistamiseks parlamendiliikme registreeritud assistent tööle võeti, õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline töösuhe põhineb usaldusel. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse nimetatud piire;”;

lisatakse järgmine lõige:

„3a. Artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega nähakse ette lepitusmenetlus, mida kohaldatakse enne parlamendiliikme registreeritud assistendi lepingu lõpetamist selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete taotlusel, kelle abistamiseks assistent tööle võeti, või asjaomase parlamendiliikme assistendi taotlusel vastavalt lõike 1 punktile d ja lõikele 3.”

42)	Artiklis 141 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

43)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 142a Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate muude teenistujate teenistustingimuste toimimist.”

44)

Lisa muudetakse järgmiselt:

artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmised laused:

„Kõnealuse lisa artiklit 21, artiklit 22, välja arvatud selle lõiget 4, artikleid 23 ja 24a ning artikli 31 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate muude teenistujate suhtes analoogia põhjal. Kõnealuse lisa artiklit 30 ning artikli 31 lõikeid 1, 2, 3 ja 5 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal. Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud töötajate puhul käsitatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 33 lõike 1 teises lõigus, artikli 47 punktis a, artikli 101 lõike 1 teises lõigus ja artikli 139 lõike 1 punktis b arvu „66” arvuna „65”.”;

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6

Alates 1. jaanuarist 2014 muudetakse nende ajutiste töötajate lepingud, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a ja kes on teenistuses 31. detsembril 2013, ilma valikumenetluseta käesolevate teenistustingimuste artikli 2 punkti f kohasteks lepinguteks. Ülejäänud töötajate lepingutingimused ei muutu. Käesolevat artiklit ei kohaldata nende ajutiste töötajate lepingute suhtes, kes on tööle võetud ametite juhtide või ametite juhtide asetäitjatena, kellele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis, või ametnike suhtes, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.”

Artikkel 3

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud artikli 1 punkti 44 ja artikli 1 punkti 73 alapunkti d, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) 22. märtsi 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

(2) ELT C 205, 12.7.2012, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus.

(4) Nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

(6) Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).

(7) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).”

(8) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(9) Nõukogu 4. detsembri 1972. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72, millega kehtestatakse seoses uute liikmesriikide liitumisega eri- ja ajutised meetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise ja nimetatud ühenduste ametnike teenistusest lahkumise kohta (EÜT L 272, 5.12. 1972, lk 1).

(10) Nõukogu 4. juuni 1973. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73, millega kehtestatakse teadusuuringute ja investeerimisfondidest tasustatavate Euroopa ühenduste ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 155, 11.6.1973, lk 1).”

(11) Saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85.”

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013 määrus (EL) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15)”;

29.10.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 287/63

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1024/2013,

15. oktoober 2013,

millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Viimastel aastakümnetel on liit teinud olulisi edusamme pangandusteenuste siseturu loomisel. Sellest tulenevalt on mitmes liikmesriigis pangagruppidel, mille peakorterid on asutatud teises liikmesriigis, märkimisväärne turuosa ning krediidiasutused on oma tegevust geograafiliselt mitmekesistanud nii euroalal kui ka sellest väljaspool.

(2)	Praegune finants- ja majanduskriis on näidanud, et finantssektori killustatus võib ohustada ühisraha ja siseturu terviklikkust. Seetõttu on väga oluline süvendada pangandusjärelevalve integreerimist, et tugevdada liitu, taastada finantsstabiilsus ja panna alus majanduse elavdamisele.

(3)	Pangandusteenuste siseturu säilitamine ja tugevdamine on oluline, et edendada majanduskasvu liidus ning reaalmajanduse piisavat rahastamist. Siiski on see üha keerukam. Tõendid näitavad, et liidu pangandusturgude integratsioon on peatumas.

(4)	Samal ajal peavad järelevalveasutused lisaks tõhustatud liidu õigusraamistiku vastuvõtmisele suurendama oma järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse viimaste aastate finantskriisi õppetunde, ning suutma teostada järelevalvet väga keerukate omavahel seotud turgude ja asutuste üle.

(5)

Individuaalsete krediidiasutuste järelevalve liidus on peamiselt liikmesriikide pädevuses. Järelevalveasutuste vaheline koordineerimine on väga oluline, aga kriis on näidanud, et pelgalt koordineerimisest ei piisa, eriti seoses ühisrahaga. Selleks et säilitada liidus finantsstabiilsus ning suurendada turgude integreerituse positiivset mõju majanduskasvule ja heaolule, tuleks suurendada järelevalveülesannete integreeritust. See on eriti oluline selleks, et tagada tõrgeteta ja usaldusväärne järelevalve kogu pangagrupi ja selle üldise seisundi üle, ning vähendada üksuste tasandil erinevate tõlgenduste ja vastukäivate otsuste tegemise ohtu.

(6)

Krediidiasutuse stabiilsus on sageli siiski tugevalt seotud liikmesriigiga, kus krediidiasutus on asutatud. Kahtlused valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse, majanduskasvu väljavaadete ja krediidiasutuste elujõulisuse suhtes on loonud negatiivseid, üksteist vastastikku tugevdavaid turusuundumusi. See võib ohustada mõnede krediidiasutuste elujõulisust ning finantssüsteemi stabiilsust euroalal ja kogu liidus ning võib tõsiselt koormata asjaomaste liikmesriikide juba niigi pingelist riigi rahandust.

(7)

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis loodi 2011. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), (1) ning Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis loodi kõnealuse määruse artikliga 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve)) (2) artikliga 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artikliga 2, on oluliselt parandanud panganduse järelevalveasutuste vahelist koostööd liidus. Euroopa Pangandusjärelevalve aitab oluliselt kaasa finantsteenuste ühtse reeglistiku loomisele liidus ning tal on olnud keskne roll 26. oktoobri 2011. aasta euroala tippkohtumisel kokku lepitud peamiste liidu krediidiasutuste rekapitaliseerimise järjepideval rakendamisel kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud riigiabi käsitlevate suuniste ja tingimustega.

(8)

Euroopa Parlament on kutsunud mitmel korral üles looma Euroopa organit, kes oleks otseselt vastutav teatavate finantseerimisasutusi puudutavate järelevalveülesannete täitmise eest, alates oma resolutsioonidest 13. aprillil 2000. aastal komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamisest: tegevuskava” kohta (4) ja 21. novembril 2002. aastal usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta Euroopa Liidus (5).

(9)

Euroopa Ülemkogu 29. juuni 2012. aasta järeldustes kutsuti Euroopa Ülemkogu eesistujat töötama välja tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Samal päeval rõhutati euroala tippkohtumisel, et kui euroala pankade jaoks luuakse tõhus ühtne järelevalvemehhanism, mis hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP), võiks Euroopa stabiilsusmehhanismil olla võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida, põhinedes asjakohastele tingimustele, sealhulgas riigiabi eeskirjade järgimisele.

(10)

Euroopa Ülemkogu tõdes 19. oktoobril 2012, et liikumine tugevama majandus- ja rahaliidu suunas peaks tuginema liidu institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule ning seda peaks iseloomustama avatus ja läbipaistvus liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, ja siseturu terviklikkuse austamine. Integreeritud finantsraamistikul on tulevikus ühtne järelevalvemehhanism, mis on võimalikult ulatuslikult avatud kõigile selles osaleda soovivatele liikmesriikidele.

(11)

Seega tuleks liidus luua pangandusliit, mida toetatakse kõikehõlmavate ja üksikasjalike ühtsete eeskirjadega siseturu kui terviku finantsteenuste jaoks ja mis koosneb ühtsest järelevalvemehhanismist ning uutest hoiuste tagamise ja krediidiasutuste solveerimise raamistikest. Pidades silmas nende liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, vahelisi tihedaid seoseid ja suhteid, peaks pangandusliitu kohaldama vähemalt kõigi euroala liikmesriikide suhtes. Selleks et siseturgu säilitada ja tugevdada ning ulatuses, mil määral see on institutsiooniliselt võimalik, peaks pangandusliit olema avatud ka teistele liikmesriikidele.

(12)

Esimese sammuna pangandusliidu suunas peaks ühtne järelevalvemehhanism tagama, et liidu poliitikat seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega rakendatakse ühtselt ja tõhusalt, et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse krediidiasutuste suhtes samamoodi kõigis asjaomastes liikmesriikides ning et kõnealuste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kõrgeima kvaliteediga järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest. Eelkõige peaks ühtne järelevalvemehhanism olema kooskõlas finantsteenuste siseturu toimimisega ning kapitali vaba liikumisega. Ühtne järelevalvemehhanism on aluseks edasistele sammudele pangandusliidu suunas. See kajastab põhimõtet, et pärast tõhusa ühtse järelevalvemehhanismi loomist on Euroopa stabiilsusmehhanismil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida. Euroopa Ülemkogu sedastas oma 13.–14. detsembri 2012. aasta järeldustes, et „olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühise kriisilahendusmehhanismi olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega” ning et „ühtne kriisilahendusmehhanism peaks tuginema finantssektori enda panustel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid”.

(13)

EKP, kes on euroala keskpank ning kellel on ulatuslikud eksperditeadmised makromajanduslikes ja finantsstabiilsuse küsimustes, sobib täitma selgelt määratletud järelevalveülesandeid, keskendudes liidu finantssüsteemi stabiilsuse kaitsmisele. Mitmes liikmesriigis keskpangad juba vastutavad panganduse järelevalve eest. Seepärast tuleks EKP-le anda eriülesanded seoses osalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalve poliitikaga.

(14)

EKP ja nende liikmesriikide, kes ei ole osalevad liikmesriigid („mitteosalevad liikmesriigid”), pädevad asutused peaksid sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Vastastikuse mõistmise memorandumis võiks muu hulgas selgitada konsulteerimist seoses EKP otsustega, millel on mõju nendele mitteosalevas liikmesriigis asutatud tütarettevõtjatele ja filiaalidele, kelle emaettevõtja on asutatud osalevas liikmesriigis, ning koostööd eriolukordades, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanisme, kooskõlas asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlustega. Memorandum tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

(15)

EKP-le tuleks anda need järelevalvet puudutavad eriülesanded, mis on määrava tähtsusega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve liidu poliitika ühtse ja tõhusa rakendamise tagamiseks, samas kui ülejäänud ülesannete täitmine peaks jääma riiklikele asutustele. EKP ülesanded peaksid hõlmama meetmeid, mis võetakse makrotasandil stabiilsuse saavutamiseks, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli.

(16)

Suurte krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus on eriti oluline, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Siiski nähtub hiljutisest kogemusest, et ka väiksemad krediidiasutused võivad finantsstabiilsuse ohtu seada. Seepärast peaks EKP saama täita järelevalveülesandeid kõikide krediidiasutuste suhtes, kes on saanud tegevusloa või kelle filiaalid on asutatud osalevates liikmesriikides.

(17)	EKP peaks talle antud ülesannete täitmisel, ja ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärki, võtma täielikult arvesse krediidiasutuste mitmekesisust, nende suurust ja ärimudelit ning liidu pangandussektori mitmekesisusest tulenevaid süsteemseid hüvesid.

(18)

EKP ülesannete täitmine peaks aitama eelkõige tagada, et krediidiasutused kannavad kõik oma tegevustest tekkivad kulud täielikult ise, et vältida moraaliriske ja neist tulenevat liigset riskide võtmist. Kõnealuste ülesannete täitmisel tuleks võtta täielikult arvesse liikmesriikide asjaomaseid makromajanduslikke tingimusi, eelkõige laenupakkumise stabiilsust ja tootmistegevuse hõlbustamist kogu majanduse hüvanguks.

(19)	Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada muude liidu ja siseriiklike õigusaktide kohase raamatupidamisarvestuse raamistiku muutmisena.

(20)

Krediidiasutustele tegevuslubade andmine enne tegevuse alustamist on peamine usaldatavusnõuete täitmise meetod tagamaks, et ainult need ettevõtjad, kellel on kindel majanduslik alus, korraldus, mis võimaldab tegeleda hoiuste kaasamise ja laenuandmisega seotud spetsiifiliste riskidega, ning sobivad juhid, osutavad nimetatud teenuseid. EKP-l peaks seepärast olema ülesanne anda osalevas liikmesriigis asutatavatele krediidiasutustele tegevuslubasid ja ta peaks vastutama tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest, tingimusel et kohaldatakse erikorda, mis võtab arvesse riiklike asutuste rolli.

(21)

Lisaks liidu õiguses sätestatud krediidiasutustele tegevusloa andmise tingimustele ning selliste tegevuslubade kehtetuks tunnistamise asjaoludele võivad liikmesriigid praegu ette näha tegevusloa andmise täiendavaid tingimusi ning tegevusloa kehtetuks tunnistamise täiendavaid asjaolusid. Seepärast peaks EKP oma ülesandeid seoses krediidiasutustele tegevusloa andmise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega siseriikliku õiguse mittejärgmise korral täitma asjaomase liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel, kes hindab siseriiklikus õiguses sätestatud asjakohaste tingimuste täitmist.

(22)

Uue omaniku sobivuse hindamine enne olulise osaluse ostmist krediidiasutuses on asendamatu vahend krediidiasutuste omanike jätkuva sobivuse ja finantstugevuse tagamiseks. EKP kui liidu institutsioon saab sellist hindamist teostada ilma, et kehtestataks põhjendamatuid piiranguid siseturule. EKP-l peaks olema ülesanne hinnata krediidiasutustes olulise osaluse omandamist ja võõrandamist, välja arvatud pankade solveerimise korral.

(23)

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmisega seotud usaldusväärsuse eeltingimus on nende liidu eeskirjade täitmine, millega nõutakse krediidiasutustelt, et neil on teatav kapitalitase krediidiasutuste majandustegevusele omaste riskide katmiseks, et nad piiravad individuaalsetest vastaspooltest tulenevate riskipositsioonide mahtu, et nad avalikustavad teabe krediidiasutuse finantsseisundi kohta, et nad omavad piisavalt likviidseid varasid turupingete olukorras vastupidamiseks ning et nad piiravad finantsvõimendust. EKP ülesanne peaks olema tagada kõnealuste eeskirjade järgimine, sealhulgas eelkõige andes kõnealuste eeskirjadega seoses heakskiite, väljastades lube või tehes erandeid.

(24)

Peamisteks usaldatavusnõuete täitmise vahenditeks on täiendavad kapitalipuhvrid, sealhulgas kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, millega tagatakse, et krediidiasutused koguvad majanduskasvu perioodidel piisava omakapitali, et katta kahjud stressiperioodidel, globaalsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhvrid ning muud süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevad meetmed. Selleks et tagada täielik koordineeritus, kui riiklikud pädevad või määratud asutused kehtestavad sellised meetmed, tuleks EKPd nõuetekohaselt teavitada. Lisaks sellele peaks EKP-l olema vajaduse korral võimalik kohaldada kõrgemaid nõudeid ja rangemaid meetmeid, tingimusel et tehakse tihedat koostööd riiklike asutustega. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad süsteemsete või makrotasandi riskidega tegelemise meetmeid, ei piira muude liidu õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluste kohaldamist. Pärast käesolevas määruses ette nähtud menetluste järgimist tegutsevad riiklikud pädevad või määratud asutused ja EKP selliste õigusaktidega ette nähtud koordineerimismenetluse kohaselt.

(25)

Krediidiasutuse turvalisus ja toimekindlus sõltub ka piisava sisemise kapitali eraldamisest, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus võib olla avatud, ning asjakohaste asutusesiseste organisatsiooniliste struktuuride ja äriühingu üldjuhtimise korra olemasolust. Seepärast peaks EKP-l olema ülesanne kohaldada nõudeid, millega tagatakse, et osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused on kehtestanud töökindla üldjuhtimise korra, protsessid ja mehhanismid, sealhulgas strateegiad ja menetlused oma sisemise kapitali asjakohasuse hindamiseks ja säilitamiseks. Puuduste korral peaks EKP-l olema ka ülesanne kehtestada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas täiendavate omavahendite erinõudeid, avalikustamise erinõudeid ja likviidsuse erinõudeid.

(26)

Ohud krediidiasutuse turvalisusele ja toimekindlusele võivad tekkida nii üksiku krediidiasutuse tasandil kui ka pangagrupi või finantskonglomeraadi tasandil. Konkreetne järelevalvekord kõnealuste ohtude leevendamiseks on oluline krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamiseks. Lisaks üksikute krediidiasutuste järelevalvele peaks EKP ülesanded hõlmama konsolideeritud järelevalvet, täiendavat järelevalvet, finantsvaldusettevõtjate järelevalvet ning segafinantsvaldusettevõtjate järelevalvet, välja arvatud kindlustusseltside järelevalve.

(27)

Finantsstabiilsuse säilitamiseks tuleb krediidiasutuse finants- ja majandusliku olukorra halvenemist parandada varases etapis. EKP-l peaks olema ülesanne rakendada varajase sekkumise meetmeid, nagu on sätestatud asjakohases liidu õiguses. Ta peaks siiski koordineerima oma varajase sekkumise meetmeid asjaomaste solveerimisasutustega. Kuni riiklikud asutused on pädevad solveerima krediidiasutusi, peaks EKP seda enam koordineerima tegevust asjaomaste riiklike asutustega, et tagada kriiside korral ühtne arusaam vastavatest ülesannetest, eelkõige selleks loodavate piiriüleste kriisiohjamise rühmade ja tulevaste solveerimiskolleegiumide raames.

(28)

Järelevalveülesanded, mida ei anta EKP-le, peaksid jääma riiklikele asutustele. Need ülesanded peaksid hõlmama õigust saada krediidiasutustelt teatisi seoses asutamisõigusega ja teenuste osutamise vabadusega; teostada järelevalvet nende asutuste üle, kes ei ole hõlmatud liidu õiguse kohase krediidiasutuse määratlusega, kuid kelle üle teostatakse krediidiasutustena järelevalvet siseriikliku õiguse kohaselt; teostada järelevalvet kolmanda riigi krediidiasutuste üle, kes asutavad liidus filiaali või osutavad piiriüleseid teenuseid; teostada järelevalvet makseteenuste üle; viia läbi krediidiasutuste igapäevast kontrollimist; täita pädevate asutuste ülesandeid krediidiasutuste suhtes seoses finantsinstrumentide turgudega, takistada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning kaitsta tarbijaid.

(29)	Kui see on asjakohane, peaks EKP tegema täielikult koostööd riiklike asutustega, kelle pädevusse kuulub kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamine ja rahapesu vastane võitlus.

(30)

EKP peaks täitma temale antud ülesandeid eesmärgiga tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning liidu ja konkreetse osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus ja siseturu terviklikkus, tagades sellega ka hoiustajate kaitse ja parandades siseturu toimimist kooskõlas liidu finantsteenuste ühtse reeglistikuga. Eelkõige peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(31)

Järelevalveülesannete andmine EKP-le peaks olema kooskõlas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raamistikuga ja selle aluseesmärgiga töötada välja ühtne reeglistik ja ühtlustada järelevalvetavasid kogu liidus. Koostöö panganduse järelevalveasutuste ning kindlustuse ja väärpaberiturgude järelevalveasutuste vahel on oluline, et tegeleda ühist huvi pakkuvate küsimustega ja tagada nende krediidiasutuste nõuetekohane järelevalve, kes tegutsevad ka kindlustuse ja väärtpaberite sektoris. Seepärast peaks EKP olema kohustatud tegema tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning teiste asutustega, kes kuuluvad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. EKP peaks täitma oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse sätetele, ilma et see piiraks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi teiste osaliste pädevusi ja ülesandeid. Samuti peaks EKP olema kohustatud tegema koostööd asjaomaste solveerimisasutustega ning vahenditega, millest otseselt või kaudselt rahastatakse avaliku sektori finantsabi.

(32)

EKP ülesannete täitmise suhtes tuleks kohaldada asjakohast liidu õigust, sealhulgas kogu esmast ja teisest liidu õigust, komisjoni otsuseid riigiabi valdkonnas, konkurentsieeskirju ja ühinemiste kontrolli ning kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatavaid ühtseid eeskirju. Euroopa Pangandusjärelevalvele on antud ülesanne töötada välja tehniliste standardite ning suuniste ja soovituste eelnõud, millega tagatakse järelevalve ühtsus ja järelevalvetulemuste sidusus liidus. EKP ei peaks asendama Euroopa Pangandusjärelevalvet nimetatud ülesannete täitmisel ja seepärast peaks ta kasutama oma volitusi võtta vastu määrusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 132 ja komisjoni poolt Euroopa Pangandusjärelevalve koostatud eelnõude alusel vastu võetud liidu õigusaktidega ning arvestades määruse (EL) nr 1093/2010 artiklit 16.

(33)

Vajaduse korral peaks EKP sõlmima finantsinstrumentide turgude eest vastutavate pädevate asutustega vastastikuse mõistmise memorandumid, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses käesolevas määruses osutatud finantseerimisasutustega. Sellised memorandumid tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

(34)

Oma ülesannete täitmisel ja järelevalvevolituste kasutamisel peaks EKP kohaldama krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevaid olulisi eeskirju. Kõnealused eeskirjad koosnevad asjakohasest liidu õigusest, eelkõige vahetult kohaldatavatest määrustest või direktiividest, näiteks krediidiasutuste kapitalinõuete ja finantskonglomeraatide kohta. Kui krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevad olulised eeskirjad on sätestatud direktiivides, peaks EKP kohaldama kõnealuseid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja sellistes valdkondades, kus kõnealused määrused annavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, peaks EKP kohaldama ka selliseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte. Selliseid valikuvõimalusi tuleks tõlgendada nii, et need ei hõlma valikuvõimalusi, mis on kättesaadavad üksnes pädevatele või määratud asutustele. See ei piira liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Sellest tulenevalt peaks EKP suuniste või soovituste vastuvõtmisel või otsuste tegemisel tuginema ja tegutsema vastavalt asjakohasele siduvale liidu õigusele.

(35)

EKP-le antud ülesannete ulatuses antakse siseriiklike õigusaktidega riiklikele pädevatele asutustele teatavad volitused, mida praegu liidu õigusega ei nõuta, sealhulgas teatavad varajase sekkumise ja ennetusmeetmetega seotud volitused. EKP-l peaks olema võimalik nõuda osalevate liikmesriikide riiklikelt asutustelt kõnealuste volituste kasutamist, et tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames täielik ja tõhus järelevalve.

(36)

Tagamaks et krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad kohaldavad järelevalve-eeskirju ja -otsuseid, tuleks rikkumiste eest kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 132 lõikega 3 ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (6) on EKP-l õigus määrata ettevõtjatele EKP määrustest ja otsustest tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest trahve või perioodilisi karistusmakseid. Selleks et EKP saaks tõhusalt täita oma ülesanded seoses vahetult kohaldatavas liidu õiguses sätestatud järelevalve-eeskirjade jõustamisega, tuleks EKP-le lisaks anda õigus määrata nende eeskirjade rikkumise eest krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele rahalisi karistusi. Riiklikele asutustele peaks jääma võimalus kohaldada karistusi juhul, kui ei täideta kohustusi, mis tulenevad liidu direktiive ülevõtvast siseriiklikust õigusest. Juhul kui EKP leiab oma ülesannete täitmiseks olevat asjakohane selliste rikkumiste korral kohaldada karistust, peaks ta saama selleks pöörduda riiklike pädevate asutuste poole.

(37)

Riiklikel järelevalveasutustel on suured ja pikaajalised eksperditeadmised krediidiasutuste järelevalve kohta oma territooriumil ning oma majanduslike, korralduslike ja kultuuriliste eripärade kohta. Neil on nimetatud eesmärkide täitmiseks suur hulk pühendunud ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid. Seetõttu peaksid riiklikud pädevad asutused, et tagada kogu liitu hõlmava järelevalve kõrge kvaliteet, abistama EKPd tema järelevalveülesannete täitmisega seotud õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel. See peaks eelkõige hõlmama krediidiasutuse olukorra pidevat igapäevast hindamist ja seonduvaid kohapealseid kontrolle.

(38)

Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume vähem oluliste krediidiasutuste määratlemise kohta tuleks kohaldada konsolideerimise kõrgeimal astmel, tuginedes konsolideeritud andmetele osalevates liikmesriikides. Kui EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid seoses krediidiasutuste konsolideerimisgrupiga, mis ei ole konsolideerimisandmete põhjal vähem oluline, peaks ta täitma oma ülesandeid konsolideeritud alusel krediidiasutuste konsolideerimisgrupi suhtes ning individuaalsel alusel osalevates liikmesriikides asutatud konsolideerimisgrupi pangandusega tegelevate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.

(39)

Käesolevas määruses sätestatud kriteeriume tuleks täpsustada EKP poolt riiklike pädevate asutustega konsulteerides vastu võetud ja avaldatud raamistikus. Seetõttu peaks EKP vastutama kõnealuste kriteeriumide kohaldamise eest ja kontrollima oma arvutuste kaudu, kas nimetatud kriteeriume täidetakse. EKP teabenõue oma arvutuste tegemiseks vajaliku teabe saamiseks ei tohiks sundida krediidiasutusi kohaldama sellist raamatupidamisarvestuse raamistikku, mis erineb neile muude liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatavast raamistikust.

(40)	Hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, ei tuleks üldiselt muuta sagedamini kui kord 12 kuu jooksul, välja arvatud siis, kui pangagruppides on toimunud struktuurilisi muutusi, näiteks ühinemisi või jagunemisi.

(41)

Kui EKP teeb pärast riiklikult pädevalt asutuselt saadud teavitust otsuse selle kohta, kas krediidiasutus on asjaomase riigi majanduse jaoks märkimisväärselt oluline ja peaks seetõttu kuuluma EKP järelevalve alla, peaks ta võtma arvesse kõiki asjaomaseid asjaolusid, sealhulgas võrdsete tingimustega seotud kaalutlusi.

(42)

Nende piiriüleste krediidiasutuste järelevalve puhul, mis tegutsevad nii euroalal kui ka sellest väljaspool, peaks EKP tegema tihedat koostööd mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutustega. EKP kui pädeva asutuse suhtes kohaldatakse seotud kohustusi teha koostööd ja vahetada teavet liidu õiguse kohaselt ning ta peaks täiel määral osalema järelevalvekolleegiumides. Kuna järelevalveülesannete täitmine liidu institutsiooni poolt on kasulik finantsstabiilsuse ja turgude jätkusuutliku integreerimise seisukohast, peaks ka liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro, olema võimalik osaleda ühtses järelevalvemehhanismis. Järelevalveülesannete tõhusa täitmise vajalik eeltingimus on siiski, et järelevalveotsuseid rakendatakse täielikult ja viivituseta. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, peaksid seega tagama, et nende pädevad asutused järgivad kõiki meetmeid ja võtavad vastu kõik meetmed, mis on EKP poolt nõutud seoses krediidiasutustega. EKP peaks saama seada sisse tiheda koostöö nende liikmesriikide pädevate asutustega, kelle rahaühik ei ole euro. Tal peaks olema kohustus seada sisse koostöö, kui käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

(43)

Arvestades et osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole EKP nõukogus esindatud seni, kuni nad ei ole ELi toimimise lepingu kohaselt eurot kasutusele võtnud, ja nad ei saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro, nähakse käesoleva määrusega otsustusprotsessi jaoks ette lisatagatised. Kõnealuseid tagatisi, eelkõige nende osalevate liikmesriikide võimalust, kelle rahaühik ei ole euro, taotleda tiheda koostöö viivitamatut lõpetamist, olles teavitanud EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, tuleks siiski kasutada nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel. Tagatisi tuleks kasutada üksnes seni, kuni kehtivad kõnealused konkreetsed asjaolud. Tagatised on tingitud konkreetsetest asjaoludest, mis käesoleva määruse kohaselt kehtivad nende osalevate liikmesriikide suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, kuna nad ei ole EKP nõukogus esindatud ega saa täiel määral kasu muudest mehhanismidest, mis on ette nähtud liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro. Seetõttu ei saa ega tohiks neid tagatisi tõlgendada kui pretsedenti muude liidu poliitikavaldkondade puhul.

(44)

Käesolev määrus ei tohiks mingil moel muuta praegust tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmist reguleerivat raamistikku ja niisuguse raamistiku kohaldamist ning käesolevat määrust ei tohiks mõista ega kohaldada sellise muudatuse alusena. Sellega seoses tuleks täiel määral arvesse võtta mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi, nii et kõnealustel asutustel oleksid jätkuvalt piisavad järelevalvevahendid ja -volitused nende territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle järelevalve teostamiseks, et nad oleksid suutlikud kõnealuseid kohustusi täitma ning kaitsma tõhusalt finantsstabiilsust ja avalikku huvi. Samuti tuleks selleks, et abistada kõnealuseid pädevaid asutusi nende kohustuste täitmisel, anda hoiustajatele ja pädevatele asutustele õigel ajal teavet tütarettevõtjate või filiaalide õigusliku vormi muutmise kohta.

(45)

EKP-l peaks olema oma ülesannete täitmiseks asjakohased järelevalvevolitused. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitleva liidu õigusega nähakse ette teatavate volituste andmine liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele. Ulatuses, mil määral need volitused kuuluvad EKP-le antud järelevalveülesannete hulka, tuleks osalevate liikmesriikide puhul pädeva asutusena käsitada EKPd ning tal peaks olema liidu õigusega pädevatele asutustele antud volitused. See hõlmab volitusi, mis kõnealuste õigusaktidega on antud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele ning määratud asutustele.

(46)	EKP-l peaks olema järelevalvevolitused juhtorgani liikme ametist kõrvaldamiseks käesoleva määruse kohaselt.

(47)

Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP saama nõuda kogu vajalikku teavet ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, vajaduse korral koostöös liikmesriikide pädevate asutustega. EKP-l ja riiklikel pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs samale teabele, ilma et krediidiasutused peaksid esitama topeltaruandeid.

(48)	Advokaatidega suhtlemist kaitsev ametisaladus on liidu õiguse aluspõhimõte, mis kaitseb füüsiliste või juriidiliste isikute ja nende nõustajate vahelise suhtluse konfidentsiaalsust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikas sätestatud tingimustega.

(49)

Kui EKP-l on vaja nõuda teavet mitteosalevas liikmesriigis asutatud isikult, kes aga kuulub osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutusse, finantsvaldusettevõttesse või segafinantsvaldusettevõttesse, või kellele selline krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on oma ülesanded või tegevused üle andnud, ning kui mitteosalevas liikmesriigis niisuguseid nõudeid ei kohaldata ning need seal ei kehti, peaks EKP koordineerima tegevust asjaomase mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega.

(50)

Käesolev määrus ei piira Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artiklitega 34 ja 42 kehtestatud eeskirjade kohaldamist. EKP poolt käesoleva määruse alusel vastuvõetud õigusaktid ei loo mingeid õigusi ega kehtesta ühtegi kohustust mitteosalevates liikmesriikides, välja arvatud juhul, kui sellised õigusaktid on kooskõlas asjakohase liidu õigusega, vastavalt nimetatud protokollile ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollile nr 15 (Teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta).

(51)

Kui krediidiasutused kasutavad teises liikmesriigis oma asutamisõigust või õigust osutada teenuseid, või juhul, kui mitu ühte gruppi kuuluvat üksust on asutatud eri liikmesriikides, nähakse liidu õigusega ette erimenetlused ja pädevuste jaotamine asjaomaste liikmesriikide vahel. Kui EKP võtab üle teatavad järelevalveülesanded kõigi osalevate liikmesriikide puhul, ei tuleks selles ulatuses kõnealuseid menetlusi ja jaotamist kohaldada teises osalevas liikmesriigis asutamisõiguse ja teenuste osutamise õiguse suhtes.

(52)

Käesoleva määruse alusel oma ülesannete täitmisel ja riiklikelt pädevatelt asutustelt abi küsimisel peaks EKP võtma nõuetekohaselt arvesse õiglast tasakaalu kõikide nende riiklike pädevate asutuste kaasamisel, kooskõlas kohaldatavas liidu õiguses sätestatud vastutusega, kes osalevad järelevalves, mida teostatakse üksiku ettevõtja üle või allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.

(53)

Käesoleva määruse sätteid ei tohiks tõlgendada EKP-le volituse andmisena määrata karistusi neile füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes ei ole krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad ega segafinantsvaldusettevõtjad, ilma et see piiraks EKP õigust nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt tegutsemist, et tagada asjakohaste karistuste määramine.

(54)

Aluslepingutega looduna on EKP liidu kui terviku institutsioon. Oma otsuste tegemisel peaks ta järgima liidu eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse üldpõhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EKP otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti ning nende õigust taotleda EKP otsuste läbivaatamist käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohaselt.

(55)

Järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus tagada liidus finantsstabiilsus ning kasutada oma järelevalvevolitusi võimalikult tõhusalt ja proportsionaalselt. Järelevalvevolituste viimist liikmesriigi tasandilt liidu tasandile tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. Seepärast peaks EKP olema nende ülesannete täitmisega seoses aruandekohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult seadustatud institutsioonid, esindades liidu kodanikke ja liikmesriike. Nimetatud kohustus peaks hõlmama regulaarset aruannete esitamist ning vastamist Euroopa Parlamendi küsimustele kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorraga ja vastamist eurorühma küsimustele kooskõlas eurorühma menetlustega. Aruandekohustuse täitmisel tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

(56)

EKP peaks edastama aruanded, mille ta saadab Euroopa Parlamendile ja nõukogule, ka osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidel peaks olema võimalik saata EKP-le tähelepanekuid või küsimusi EKP järelevalveülesannete täitmise kohta, millele EKP võib vastata. Kõnealustes rahvusparlamentide sise-eeskirjades tuleks arvestada EKP-le tähelepanekute ja küsimuste esitamist käsitlevate asjaomaste menetluste ja korralduste üksikasjadega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata tähelepanekutele või küsimustele, mis puudutavad nende krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamist, mille suhtes on riiklikud asutused võtnud kooskõlas käesoleva määrusega solveerimiseks või finantsstabiilsuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Osaleva liikmesriigi rahvusparlamendil peaks olema samuti võimalik kutsuda järelevalvenõukogu esimees või esindaja koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus. Selline rahvusparlamentide roll on asjakohane, arvestades võimalikku mõju, mida järelevalvemeetmed võivad avaldada riigi rahandusele, krediidiasutustele, nende klientidele ja töötajatele ning osalevate liikmesriikide turgudele. Kui riiklikud pädevad asutused võtavad meetmeid käesoleva määruse alusel, kohaldatakse jätkuvalt siseriikliku õiguse kohast aruandluskorda.

(57)

Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Parlamendi õigust asutada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ajutine uurimiskomisjon, et uurida väidetavaid rikkumisi või halduslikku omavoli liidu õiguse rakendamisel, ega õigust täita oma poliitilise kontrolli ülesandeid vastavalt aluslepingutes sätestatule, sealhulgas Euroopa Parlamendi õigust võtta seisukoht või võtta vastu resolutsioon küsimuses, mida ta peab asjakohaseks.

(58)	EKP peaks oma tegevuses järgima nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

(59)	ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 osutatud määruses tuleks määrata ELi toimimise lepingu kohaselt kindlaks üksikasjalikud eeskirjad, millega võimaldatakse ligipääs järelevalveülesannete täitmisest tulenevalt EKP valduses olevatele dokumentidele.

(60)	ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt kontrollib Euroopa Liidu Kohus muu hulgas EKP selliste aktide (v.a soovituste ja arvamuste) seaduslikkust, mille eesmärgiks on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele.

(61)

ELi toimimise lepingu artikli 340 kohaselt peaks EKP hüvitama vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida tema või tema töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud. See ei tohiks mõjutada riiklike pädevate asutuste vastutust hüvitada vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele kõik kahjud, mida need asutused või nende töötajad oma ülesannete täitmisel on tekitanud.

(62)	ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kohaldatakse EKP suhtes nõukogu määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (7).

(63)	Määrates kindlaks, kas tuleks piirata asjaomaste isikute toimikuga tutvumise õigust, peaks EKP austama põhiõigusi ja järgima Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(64)

EKP peaks andma füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimaluse taotleda EKP-le käesoleva määrusega antud volituste alusel tehtud ning neile adresseeritud või neid otseselt või isiklikult puudutavate otsuste läbivaatamist. Läbivaatamine peaks piirduma selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega, austades EKP-le jäetud kaalutlusõigust otsustada kõnealuste otsuste tegemise üle. Selleks ja menetlusökonoomia huvides peaks EKP moodustama niisuguseks asutusesiseseks läbivaatamiseks vaidlustusnõukogu. Vaidlustusnõukogu moodustamiseks peaks EKP nõukogu määrama ametisse hea reputatsiooniga isikud. Otsuse tegemisel peaks EKP nõukogu tagama võimalikult suurel määral asjakohase geograafilise ja soolise tasakaalu liikmesriikide vahel. Läbivaatamiseks sätestatava menetlusega tuleks näha ette, et järelevalvenõukogu kaalub vajaduse korral oma eelmist otsuse eelnõu.

(65)

EKP vastutab rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid funktsioone täita täielikult eraldi, et vältida huvide konflikti ja tagada, et iga funktsiooni täidetakse vastavalt kohaldatavatele eesmärkidele. EKP peaks suutma tagada, et EKP nõukogu täidab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline ülesannete eraldatus peaks hõlmama vähemalt rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

(66)

Töötajate organisatsiooniline eraldatus peaks hõlmama kõiki sõltumatuks rahapoliitikaks vajalikke üksusi ja see peaks tagama, et käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel järgitakse täielikult käesoleva määrusega ette nähtud demokraatliku vastutust ja järelevalvet. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses.

(67)

Eelkõige tuleks EKPs moodustada järelevalveotsuste ettevalmistamise eest vastutav järelevalvenõukogu, kellel on kasutada liikmesriikide järelevalveasutuste konkreetsed eksperditeadmised. Seepärast peaks järelevalvenõukogul olema esimees ja aseesimees ning sellesse peaksid kuuluma EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajad. Järelevalvenõukogu liikmete käesoleva määruse kohasel ametisse nimetamisel tuleks järgida soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet. Kõiki järelevalvenõukogu liikmeid tuleks täielikult ja õigel ajal teavitada järelevalvenõukogu koosolekute päevakorrapunktidest, et muuta arutelude ja otsuste eelnõude tegemise protsess tõhusamaks.

(68)	Järelevalvenõukogu peaks oma ülesannete täitmisel võtma arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid osalevates liikmesriikides ning täitma oma ülesandeid liidu kui terviku huvides.

(69)

Pidades täielikult kinni aluslepingutega kehtestatud institutsioonilisest korraldusest ja hääletuskorrast, peaks järelevalvenõukogu olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riiklike pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist peaks EKP esitama esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast heakskiidu saamist peaks nõukogu kõnealuse rakendusotsuse vastu võtma. Esimees tuleks valida avaliku valikumenetluse teel, teavitades kohaselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

(70)

Asjakohase rotatsiooni ning samas esimehe täieliku sõltumatuse tagamiseks ei tohiks tema ametiaeg ületada viit aastat ning ametiaega ei tohiks olla võimalik pikendada. Tagamaks täielikku kooskõla Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse ja liidu usaldatavusnõuete poliitikaga, peaks järelevalvenõukogu saama kutsuda Euroopa Pangandusjärelevalvet ja komisjoni osalema vaatlejatena. Euroopa solveerimisasutuse, kui see on asutatud, esimees peaks osalema vaatlejana järelevalvenõukogu koosolekutel.

(71)	Järelevalvenõukogu peaks abistama piiratud koosseisuga juhtkomitee. Juhtkomitee peaks valmistama ette järelevalvenõukogu koosolekuid, täitma oma ülesandeid ainult liidu kui terviku huvides ning tegema järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.

(72)

EKP nõukogu peaks kutsuma esindajad osalevatest liikmesriikidest, kelle rahaühik ei ole euro, osalema alati, kui EKP nõukogu kaalub vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu koostatud otsuse eelnõu suhtes või kui asjaomased riiklikud pädevad asutused teavitavad EKP nõukogu nende põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kui selline otsus on adresseeritud riiklikele asutustele seoses krediidiasutustega osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro.

(73)	Rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil tuleks EKP-lt nõuda lepituskomisjoni moodustamist. Lepituskomisjoni moodustamine ja eelkõige selle koosseis peaksid tagama, et ta lahendab erimeelsused tasakaalustatult liidu kui terviku huvides.

(74)

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Samasugust kohustust tuleks kohaldada ka teabevahetuse suhtes EKP nende töötajatega, kes ei osale järelevalvetegevuses. See ei peaks takistama EKP teabevahetust asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas komisjoniga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

(75)	Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EKP täitma talle antud järelevalveülesandeid täielikult sõltumatult, eelkõige sõltumatuna lubamatust poliitilisest mõjust ja sektori sekkumisest, mis võiks kahjustada tema tegevuslikku sõltumatust.

(76)

Järelevalveasutuste poolt teostatava järelevalve tõhususe ja sõltumatuse tagamiseks on tähtis kasutada töölepingute vaheperioodi. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist, peaks EKP kehtestama ja säilitama terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas proportsionaalsed läbivaatamise perioodid, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke konflikte ühtse järelevalvemehhanismi ja EKP õigustatud huviga, kui järelevalvenõukogu endine liige asub tööle pangandussektoris, mille üle ta teostas varem järelevalvet.

(77)

EKP-l peaksid olema piisavad vahendid, et ta saaks oma järelevalveülesandeid tõhusalt täita. Need vahendid tuleks saada viisil, millega tagatakse EKP sõltumatus riiklike pädevate asutuste ja turuosaliste lubamatust mõjust ning rahapoliitika ja järelevalveülesannete eraldatus. Järelevalvega seotud kulud peaksid kandma järelevalve alla kuuluvad üksused. Seepärast tuleks EKP poolt järelevalveülesannete täitmist rahastada osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt võetavate aastatasudega. EKP-l peaks olema võimalik nõuda ka mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt tasu maksmist, et katta kulusid, mis on EKP-l tekkinud oma ülesannete täitmisel nende filiaalide vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusena. Kui krediidiasutuse või filiaali üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel, tuleks tasu summa kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud asjaomasesse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse kõrgeimal tasemel. Tasude arvutamisel tuleks välja jätta kõik mitteosalevates liikmesriikides asutatud tütarettevõtjad.

(78)

Kui krediidiasutus on kaasatud konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse, tuleks tasu arvestada osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel ning see tuleks kehtestada osalevas liikmesriigis asutatud ja konsolideeritud alusel teostatavasse järelevalvesse kaasatud krediidiasutustele objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.

(79)

Tõhusaks järelevalveks on vaja motiveeritud, koolitatud ja erapooletuid töötajaid. Tõeliselt integreeritud järelevalvemehhanismi loomiseks tuleb ette näha kõigi riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajate vahetused ja lähetused. Selleks et tagada pidev vastastikune kontroll, eelkõige seoses suurte krediidiasutuste järelevalvega, peaks EKP saama nõuda, et riiklikesse järelevalverühmadesse kuuluks ka muude osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste töötajaid, mis võimaldab koostada konkreetsete eksperditeadmiste ja profiiliga geograafiliselt mitmekesised järelevalverühmad. Töötajate vahetus ja lähetused peaksid looma ühise järelevalvekultuuri. EKP peaks esitama korrapäraselt teavet selle kohta, kui palju riiklike pädevate asutuste töötajaid on ühtse järelevalvemehhanismi eesmärgil EKP-sse lähetatud.

(80)

Pangandusteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite tähtsuse kasvu silmas pidades peaks EKP oma töös järgima rahvusvahelisi standardeid ning pidama dialoogi ja tegema tihedat koostööd liiduväliste järelevalveasutustega, dubleerimata samas Euroopa Pangandusjärelevalve rahvusvahelist rolli. EKP-l peaksid olema volitused kontaktide loomiseks ja halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide järelevalve- ja haldusasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, koordineerides samal ajal sellist tegevust Euroopa Pangandusjärelevalvega ning austades täielikult liikmesriikide ja liidu institutsioonide olemasolevaid ülesandeid ja pädevust.

(81)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9) kohaldatakse täies ulatuses, kui EKP töötleb isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamiseks.

(82)	EKP suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (10). EKP on vastu võtnud otsuse EKP/2004/11 (11) Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta.

(83)

Selleks et tagada, et krediidiasutuste suhtes kohaldatakse kvaliteetset järelevalvet, mis on vaba muudest, usaldatavusnõuetega mitteseotud kaalutlustest, ning et turuarengu negatiivset vastastikmõju krediidiasutuste ja liikmesriikide vahel piirataks õigeaegselt ja tõhusalt, peaks EKP hakkama järelevalvet puudutavaid eriülesandeid täitma võimalikult kiiresti. Järelevalveülesannete üleminek riiklikelt järelevalveasutustelt EKP-le nõuab siiski teatavat ettevalmistust. Seepärast tuleks ette näha asjakohane üleminekuperiood.

(84)	EKP näeb talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra vastuvõtmisel ette üleminekukorra, millega tagatakse käimasolevate järelevalvemenetluste, sealhulgas enne käesoleva määruse jõustumist vastu võetud otsuste ja/või meetmete või alustatud uurimiste lõpuleviimine.

(85)

Komisjon on oma 28. novembri 2012. aasta teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava. Üleeuroopalise arutelu avamine” märkinud, et võiks muuta ELi toimimise lepingu artikli 127 lõiget 6, et tagada seadusandliku tavamenetluse kohaldamine ja kõrvaldada mõned juriidilised piirangud, mis on praegu kehtestatud ühtse järelevalvemehhanismi korraldusele (näiteks võiks minna kaugemale tiheda koostöö mudelist ja sätestada, et liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, saavad automaatselt ja pöördumatult otsustada osaleda ühtses järelevalvemehhanismis ning sellisel juhul saavad nad EKP otsuste tegemisel kõik võrdsed õigused, kusjuures EKP otsuste tegemine rahapoliitika ja järelevalve valdkonnas lahutatakse teineteisest veelgi). Samuti on ta märkinud, et tuleks pöörata eraldi tähelepanu EKP demokraatliku aruandekohustuse suurendamisele, niivõrd kui EKP tegeleb pangandusjärelevalvega. Tuletatakse meelde, et ELi lepingus on sätestatud, et ettepanekuid aluslepingute muutmiseks võivad esitada iga liikmesriigi valitsus, Euroopa Parlament või komisjon ning need võivad olla seotud aluslepingute mis tahes aspektiga.

(86)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ja seda rakendatakse kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega.

(87)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua tõhus ja mõjus raamistik järelevalvet puudutavate eriülesannete täitmiseks liidu institutsiooni poolt krediidiasutuste suhtes ning tagada krediidiasutuste ühtsete eeskirjade järjepidev rakendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning pangandusturu üleeuroopalise struktuuri ja mõju tõttu, mida krediidiasutuste makseraskused avaldavad teistele liikmesriikidele, on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega antakse EKP-le krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seotud eriülesanded eesmärgiga aidata kaasa krediidiasutuste turvalisusele ja toimekindlusele ning finantssüsteemi stabiilsusele liidus ja kõikides liikmesriikides, pidades täiel määral ja kohase hoolsusega silmas siseturu ühtsust ja terviklikkust, tuginedes krediidiasutuste võrdsele kohtlemisele, et vältida õigusnormide erinevuste ärakasutamist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet) (12) artikli 2 lõikes 5 osutatud asutused jäävad käesoleva määruse artikli 4 kohaselt EKP-le antavate järelevalveülesannete alt välja. EKP järelevalveülesannete ulatus piirdub käesoleva määruse kohaselt krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega. Käesoleva määrusega ei anta EKP-le ühtegi muud järelevalveülesannet, nagu näiteks ülesanded seoses kesksete vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega.

Ilma et see piiraks krediidiasutuste turvalisuse ja toimekindluse tagamise eesmärgi täitmist, võtab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel täielikult arvesse krediidiasutuste erinevaid liike, ärimudeleid ja suurust.

Ükski EKP meede, ettepanek ega poliitika ei diskrimineeri otseselt või kaudselt ühtegi liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kui asukohta pangandus- või finantsteenuste osutamiseks mis tahes vääringus.

Käesolev määrus ei mõjuta osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi teostada käesoleva määrusega EKP-le mitte antud järelevalveülesandeid.

Samuti ei mõjuta käesolev määrus osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohustust ja sellega seotud volitusi kohaldada asjakohastes liidu õigusaktides sätestamata makrotasandi finantsjärelevalve vahendeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „osalev liikmesriik”- liikmesriik, kelle rahaühik on euro, või liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes on seadnud sisse tiheda koostöö vastavalt artiklile 7;

2) „riiklik pädev asutus”- riiklik asutus, kelle on määranud osalev liikmesriik kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (13) ning direktiiviga 2013/36/EL;

3) „krediidiasutus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

4) „finantsvaldusettevõtja”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

5) „segafinantsvaldusettevõtja”- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) (14) artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;

6) „finantskonglomeraat”- direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 14 määratletud finantskonglomeraat;

7) „riiklik määratud asutus”- osaleva liikmesriigi määratud asutus asjakohase liidu õiguse tähenduses;

8) „oluline osalus”- määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus;

9) „ühtne järelevalvemehhanism”- EKPst ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest koosnev finantsjärelevalve süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 6.

II PEATÜKK

Koostöö ja ülesanded

Artikkel 3

Koostöö

1. EKP teeb tihedalt koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning teiste asutustega, mis moodustavad osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis tagab liidus piisava reguleerimise ja järelevalve taseme.

Vajaduse korral sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumid finantsinstrumentide turgude eest vastutavate liikmesriikide riiklike pädevate asutustega. Sellised memorandumid tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kõigi liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel osaleb EKP Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogus määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 40 sätestatud tingimustel.

3. EKP täidab oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt ja ilma et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusi ja ülesandeid.

4. EKP teeb tihedalt koostööd asutustega, kellele on tehtud ülesandeks krediidiasutuste solveerimine, sealhulgas solveerimiskavade ettevalmistamisel.

5. Võttes arvesse artikleid 1, 4 ja 6, teeb EKP tihedalt koostööd iga avaliku sektori finantsabi vahendiga, sealhulgas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga ja Euroopa stabiilsusmehhanismiga, eelkõige kui sellise vahendiga on antud või tõenäoliselt antakse kas otse või kaudselt finantsabi krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 4.

6. EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevad asutused sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles kirjeldatakse üldiselt nende omavahelist koostööd liidu õiguse alusel järelvalveülesannete täitmisel seoses artiklis 2 osutatud finantseerimisasutustega. Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, sõlmib EKP vastastikuse mõistmise memorandumi iga sellise mitteosaleva liikmesriigi pädeva asutusega, kes on liidu õiguse kohaselt vähemalt ühe ülemaailmse süsteemse olulisusega finantseerimisasutuse asukohariigiks.

Memorandum vaadatakse korrapäraselt läbi ning avaldatakse vastavalt konfidentsiaalse teabe nõuetekohase käsitlemise nõuetele.

Artikkel 4

EKP-le antavad ülesanded

1. EKP-l on artikli 6 raamistikus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

a)	krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine artikli 14 kohaselt;

b)	osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes soovivad asutada filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid mitteosalevas liikmesriigis, nende ülesannete täitmine, mis on asukohaliikmesriigi pädeval asutusel asjakohase liidu õiguse alusel;

c)	krediidiasutustes olulise osaluse omandamise ja võõrandamise teatiste hindamine, välja arvatud pankade solveerimise korral, ja tingimusel et kohaldatakse artiklit 15;

vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses omavahendite, väärtpaberistamise, riskide kontsentreerumise piirangute, likviidsuse, finantsvõimenduse ning aruandluse ja teabe avalikustamisega kõnealustes küsimustes;

vastavuse tagamine artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele, millega kehtestatakse krediidiasutustele usaldusväärse juhtimiskorra nõuded, sealhulgas asjakohased nõuded krediidiasutuste juhtimise eest vastutavate isikute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispoliitika ja -tavade ning tõhusate sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsesside, sealhulgas sisereitingute mudelite jaoks;

järelevalvemenetluste teostamine, sealhulgas vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega koordineeritult stressitestide tegemine ja nende tulemuste võimalik avaldamine, et otsustada, kas krediidiasutuste rakendatav kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende asutuste omavahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise, ning kõnealuse järelevalvemenetluse alusel liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel krediidiasutustele konkreetsete täiendavate omavahendite, konkreetsete avaldamis- ja likviidsusnõuete ja muude meetmete kehtestamine konkreetsetel juhtudel, mis on tehtud pädevate asutuste jaoks võimalikuks asjakohase liidu õigusega;

konsolideeritud alusel järelevalve teostamine krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud emaettevõtjate, sealhulgas finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate üle, ning selliste emaettevõtjate konsolideeritud alusel teostatavas järelevalves osalemine, mis ei ole asutatud osalevas liikmesriigis, sealhulgas osalemine järelevalvekolleegiumides, ilma see piiraks riiklike pädevate asutuste osalemist nendes kolleegiumides vaatlejana;

h)	finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste lisajärelevalves osalemine ja koordinaatori ülesannete täitmine, kui EKP on asjakohase liidu õigusega sätestatud kriteeriumide alusel määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks;

järelevalveülesannete täitmine seoses solveerimiskavaga ning varajane sekkumine juhul, kui krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, kelle suhtes EKP on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, ei täida kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või võib need tõenäoliselt täitmata jätta, ning üksnes asjakohases liidu õiguses pädevate asutuste jaoks selgesõnaliselt ettenähtud juhtudel krediidiasutustes struktuursete muudatuste tegemine, et vältida finantsstressi või raskustesse sattumist, välja arvatud solveerimisvolituste kasutamine.

2. Mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul, kes asutavad filiaali osalevas liikmesriigis või osutavad seal piiriüleseid teenuseid, täidab EKP lõike 1 kohaldamisalas ülesandeid, milleks riiklikel pädevatel asutustel on pädevus asjakohase liidu õiguse kohaselt.

3. EKP kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui asjakohane liidu õigus koosneb määrustest ja kui kõnealused määrused tagavad praegu liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab EKP ka kõnealuseid valikuvõimalusi võimaldavaid siseriiklikke õigusakte.

Selleks võtab EKP vastu suuniseid ja soovitusi ning teeb otsuseid asjakohase liidu õiguse kohaselt ja selles ettenähtud juhtudel, eelkõige võttes vastu ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 osutatud seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke akte. Eelkõige kohaldatakse tema suhtes määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 10–15 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve poolt välja töötatud ja komisjoni poolt vastu võetud siduvaid regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, nimetatud määruse artiklit 16 ning nimetatud määruse sätteid, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve poolt nimetatud määruse kohaselt välja töötatud Euroopa järelevalvekäsiraamatut. Samuti võib EKP võtta vastu määrusi üksnes ulatuses, mis on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise korraldamiseks või täpsustamiseks.

Enne määruse vastuvõtmist korraldab EKP avaliku konsulteerimise ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside läbiviimine on ebaproportsionaalne asjaomaste määruste kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades; viimasel juhul põhjendab EKP küsimuse kiireloomulisust.

Vajaduse korral annab EKP oma panuse, aidates Euroopa Pangandusjärelevalvel töötada määruse (EL) nr 1093/2010 kohaselt välja regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid või juhib Euroopa Pangandusjärelevalve tähelepanu võimalikule vajadusele esitada komisjonile standardite eelnõud, millega muudetakse olemasolevaid regulatiivseid või rakenduslikke tehnilisi standardeid.

Artikkel 5

Makrotasandi finantsjärelevalve ülesanded ja vahendid

1. Kui see on asjakohane või seda peetakse vajalikuks ning ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldavad osalevate liikmesriikide riiklikud pädevad või määratud asutused krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, ning muid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL ettenähtud süsteemseid riske või makrotasandi riske asjakohases liidu õiguses konkreetselt sätestatud juhtudel, kasutades kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusi. Kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist teavitab asjaomane asutus nõuetekohaselt oma kavatsusest EKPd. EKP vastuväite korral esitab EKP kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. Asjaomane asutus kaalub nõuetekohaselt EKP põhjusi, enne kui ta jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.

2. Vajaduse korral võib EKP osaleva liikmesriigi riikliku pädeva või määratud asutuse asemel kohaldada krediidiasutuste suhtes lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud omavahendite nõuetele ka kapitalipuhvrite nõudeid asjakohasel tasandil kooskõlas asjakohase liidu õigusega, mis on rangemad osalevate liikmesriikide riiklike pädevate või määratud asutuste kohaldatavatest nõuetest, sealhulgas vastutsüklilise puhvri määrasid, kui käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, ning kohaldada rangemaid meetmeid, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske või makrotasandi riske krediidiasutuste tasandil, kasutades määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud menetlusi, asjakohases liidu õiguses konkreetselt ettenähtud juhtudel.

3. Riiklik pädev või määratud asutus võib teha EKP-le ettepaneku tegutseda vastavalt lõikele 2, et käsitleda spetsiifilist finantssüsteemi olukorda ja majandusseisu asjaomases liikmesriigis.

4. Kui EKP kavatseb tegutseda kooskõlas lõikega 2, teeb ta tihedalt koostööd asjaomaste liikmesriikide riiklike määratud asutustega. Eelkõige teavitab ta oma kavatsusest asjaomaseid riiklikke pädevaid või määratud asutusi kümme tööpäeva enne sellise otsuse tegemist. Asjaomase asutuse vastuväite korral esitab kõnealune asutus kirjalikult vastuväite põhjused viie tööpäeva jooksul. EKP kaalub nõuetekohaselt esitatud põhjusi, enne kui ka jätkab vajaduse korral otsuse menetlemist.

5. Lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel võtab EKP arvesse finantssüsteemi konkreetset olukorda, majandusseisu ja majandustsüklit konkreetses liikmesriigis või liikmesriigi osades.

Artikkel 6

Koostöö ühtse järelevalvemehhanismi raames

1. EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja riiklikke pädevaid asutusi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest.

2. Nii EKP kui ka riiklikud pädevad asutused kohustuvad tegema heas usus koostööd ja vahetama teavet.

Ilma et see piiraks EKP õigust saada krediidiasutuste poolt pidevalt esitatud teavet otse või omada sellele otsest juurdepääsu, esitavad riiklikud pädevad asutused EKP-le eelkõige kogu teabe, mida EKP vajab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks.

3. Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks EKP vastutust ja aruandekohustust talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel, vastutavad riiklikud pädevad asutused selle eest, et abistada käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud raamistikus sätestatud tingimustel EKPd nende õigusaktide ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis on seotud artiklis 4 osutatud ülesannetega seoses kõigi krediidiasutustega, sealhulgas kontrollitegevuses. Nad järgivad artiklis 4 nimetatud ülesannete täitmisel EKP-lt saadud juhiseid.

4. Seoses artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaksmääratud ülesannetega on EKP-l käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud kohustused ning riiklikel pädevatel asutustel käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kohustused käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades järgmiste krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate või mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide üle:

—

mis on konsolideerituna vähem olulised osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel või üksikult konkreetsetel juhtudel mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste osalevates liikmesriikides asutatud filiaalide puhul. Olulisust hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

suurus;

ii)	olulisus liidu või mis tahes osaleva liikmesriigi majanduse seisukohast;

iii)	piiriülese tegevuse olulisus.

Eespool esitatud esimest lõiku silmas pidades ei peeta krediidiasutust, finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat vähem oluliseks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud konkreetse olukorraga, mis täpsustatakse metoodikas:

i)	varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot;

ii)	varade koguväärtuse ja asutamiskohaks oleva osaleva liikmesriigi SKP suhe ületab 20 %, välja arvatud juhul, kui varade koguväärtus jääb alla 5 miljardi euro;

iii)	pärast seda, kui riiklik pädev asutus on teatanud, et ta peab sellist krediidiasutust või ettevõtjat sisemajanduse jaoks märkimisväärselt oluliseks, teeb EKP otsuse, millega ta kinnitab pärast omapoolset põhjalikku (sealhulgas bilansi) hindamist kõnealuse krediidiasutuse või ettevõtja olulisust.

Samuti võib EKP omal algatusel pidada krediidiasutust või ettevõtjat olulist tähtsust omavaks, kui see on asutanud pangandusega tegelevaid tütarettevõtjaid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis ning tema piiriülene vara ja piiriülesed kohustused moodustavad märkimisväärse osa tema vara või kohustuste koguväärtusest vastavalt metoodikas sätestatud tingimustele.

Krediidiasutusi või ettevõtjaid, kes on taotlenud või saanud otse avaliku sektori finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist, ei käsitata vähem olulistena.

Olenemata eelmistest lõikudest, täidab EKP talle käesoleva määrusega antud ülesandeid kolme kõige olulisema krediidiasutuse suhtes igas osalevas liikmesriigis, kui konkreetsete asjaoludega ei ole põhjendatud teisiti.

5. Lõikes 4 osutatud krediidiasutuste puhul teeb EKP lõikes 7 kindlaks määratud raamistikus järgmist:

väljastab riiklikele pädevatele asutustele määrusi, suuniseid või üldisi juhiseid, mille kohaselt riiklikud pädevad asutused täidavad artiklis 4, välja arvatud selle lõike 1 punktides a ja c, kindlaks määratud ülesandeid ja võtavad vastu järelevalveotsuseid.

Sellised juhised võivad olla seotud artikli 16 lõikes 2 osutatud konkreetsete volitustega krediidiasutuste konsolideerimisgruppide või kategooriate puhul, eesmärgiga tagada ühtse järelevalvemehhanismi raames järelevalvetulemuste järjepidevus;

kui see on vajalik kõrgete järelevalvestandardite järjepideva kohaldamise tagamiseks, võib EKP igal ajal kas omal algatusel pärast riiklike pädevate asutustega konsulteerimist või riikliku pädeva asutuse taotlusel otsustada teostada ise vahetult kõiki asjakohaseid volitusi ühe või enama lõikes 4 osutatud krediidiasutuse puhul, sealhulgas juhul, kui krediidiasutus on taotlenud või saanud kaudset finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist või Euroopa stabiilsusmehhanismist;

c)	teostab süsteemi toimimise üle järelevalvet, tuginedes käesolevas artiklis ja eelkõige lõike 7 punktis c sätestatud kohustustele ja menetlustele;

d)	võib igal ajal kasutada artiklites 10–13 osutatud volitusi;

e)	võib taotleda riiklikelt pädevatelt asutustelt samuti ajutiselt või pidevalt teavet nende poolt käesoleva artikli alusel ülesannete täitmise kohta.

6. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, täidavad riiklikud pädevad asutused artikli 4 lõike 1 punktides b, d–g ja i osutatud ülesandeid ja vastutavad nende täitmise eest ning võtavad vastu kõik asjakohased järelevalveotsused seoses käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus osutatud krediidiasutustega käesoleva artikli lõikes 7 osutatud raamistikus ja menetlusi kasutades.

Ilma et see piiraks artiklite 10–13 kohaldamist, jäävad riiklikele pädevatele ja määratud asutustele alles volitused saada siseriikliku õiguse kohaselt teavet krediidiasutustelt, valdusettevõtjatelt, segavaldusettevõtjatelt ja ettevõtjatelt, kes on hõlmatud krediidiasutuse konsolideeritud finantsseisundiga, ning viia läbi kohapealset kontrolli nende krediidiasutuste, valdusettevõtjate, segavaldusettevõtjate ja ettevõtjate üle. Riiklikud pädevad asutused teavitavad EKPd kooskõlas käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud raamistikuga käesoleva lõike kohaselt võetavatest meetmetest ja koordineerivad hoolikalt neid meetmeid EKPga.

Riiklikud pädevad asutused annavad EKP-le korrapäraselt aru käesoleva artikli alusel võetud meetmete kohta.

7. EKP võtab riiklike pädevate asutustega konsulteerides ja järelevalvenõukogu ettepaneku põhjal vastu ja avaldab raamistiku käesoleva artikli rakendamise praktiliseks korraldamiseks. Raamistik hõlmab vähemalt järgmist:

konkreetne metoodika lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide ja nende kriteeriumide hindamiseks, mille olemasolu korral peatatakse konkreetse krediidiasutuse suhtes lõike 4 neljanda lõigu kohaldamine, ja sellest tulenevalt lõigete 5 ja 6 rakendamise kord. Lõike 4 esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud kriteeriumide hindamise kord ja metoodika vaadatakse läbi, et kajastada asjakohaseid muutusi, ning tagatakse, et hinnangut selle kohta, kas krediidiasutust peetakse oluliseks või vähem oluliseks, muudetakse üksnes siis, kui asjaolud, eelkõige sellised krediidiasutuse seisundit käsitlevad asjaolud, mis on hinnangu jaoks asjakohased, on oluliselt ja püsivalt muutunud;

b)	menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad ning võimalus valmistada ette EKP-le kaalumiseks saadetavate otsuste eelnõusid, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt ei käsitata vähem olulistena;

menetlused EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheliste suhete reguleerimiseks, sealhulgas tähtajad, seoses järelevalvega selliste krediidiasutuste üle, keda lõike 4 kohaselt käsitatakse vähem olulistena. Selliste menetlustega nõutakse riiklikelt pädevatelt asutustelt sõltuvalt raamistikus kindlaks määratud juhtudest, et nad:

i)	teavitaksid EKPd igast olulisest järelevalvemenetlusest;

ii)	hindaksid EKP taotlusel täiendavalt menetluse konkreetseid aspekte;

iii)	esitaksid EKP-le oluliste järelevalveotsuste eelnõud, mille suhtes EKP võib väljendada oma arvamust.

8. Kui EKPd abistavad talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel riiklikud pädevad või määratud asutused, järgivad EKP ja riiklikud pädevad asutused asjakohastes liidu õigusaktides eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel vastutuse jagamist ja koostööd käsitlevaid sätteid.

Artikkel 7

Tihe koostöö nende osalevate liikmesriikide pädevate asutustega, kelle rahaühik ei ole euro

1. Käesoleva artikliga ette nähtud piirides täidab EKP artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 5 osutatud ülesandeid sellistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste puhul, kelle rahaühik ei ole euro, kui EKP ja kõnealuse liikmesriigi riikliku pädeva asutuse vahel on käesoleva artikli kohaselt sisse seatud tihe koostöö.

Sel eesmärgil võib EKP anda juhiseid sellise osaleva liikmesriigi riiklikule pädevale või määratud asutusele, kelle rahaühik ei ole euro.

2. EKP ja sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse, kelle rahaühik ei ole euro, vahel seatakse EKP otsusega sisse tihe koostöö, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike, komisjoni, EKPd ja Euroopa Pangandusjärelevalvet soovist alustada EKPga vastavalt artiklile 6 tihedat koostööd artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel kõigi asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste puhul;

teavituses võtab asjaomane liikmesriik endale kohustuse:

—	tagada, et riiklik pädev asutus või määratud asutus täidab kõiki EKP antud suuniseid ja nõudeid, ja

—	esitada asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutuste kohta kogu teave, mida EKP võib küsida kõnealuste krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks;

c)	asjaomane liikmesriik on vastu võtnud asjakohased siseriiklikud õigusaktid, millega tagatakse riikliku pädeva asutuse kohustus võtta krediidiasutuste suhtes kooskõlas lõikega 4 kõik EKP nõutud meetmed.

3. Lõikes 2 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsust kohaldatakse 14. päeval pärast avaldamist.

4. Kui EKP leiab, et asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks mõne krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes võtma lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud meetmeid, annab ta kõnealusele pädevale asutusele juhiseid, milles näidatakse ära ajakava.

Meetme võtmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 48 tundi, välja arvatud juhul, kui meetme varasem võtmine on korvamatu kahju ärahoidmiseks vältimatult vajalik. Asjaomase liikmesriigi riiklik pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.

5. EKP võib otsustada saata asjaomasele liikmesriigile hoiatuse, et tihe koostöö võidakse peatada või lõpetada, kui ei võeta otsustavaid parandusmeetmeid järgmistel juhtudel:

a)	asjaomane liikmesriik ei vasta EKP arvamuse kohaselt enam lõike 2 punktides a - c sätestatud tingimustele või

b)	asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei tegutse EKP arvamuse kohaselt kooskõlas lõike 2 punktis c osutatud kohustusega.

Kui selliseid meetmeid ei ole võetud 15 päeva jooksul pärast sellise hoiatuse esitamist, võib EKP peatada või lõpetada tiheda koostöö kõnealuse liikmesriigiga.

Tiheda koostöö peatamise või lõpetamise otsusest teatatakse asjaomasele liikmesriigile ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsuses näidatakse ära otsuse kohaldamise alguskuupäev, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve.

6. Liikmesriik võib teha EKP-le taotluse tiheda koostöö lõpetamiseks igal ajal pärast kolme aasta möödumist EKP poolt tiheda koostöö sisseseadmise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Taotluses selgitatakse lõpetamise põhjuseid, sealhulgas võimalikku märkimisväärset negatiivset mõju liikmesriigi eelarvevastutusele, kui see on asjakohane. Sellisel juhul alustab EKP viivitamata menetlust tiheda koostöö lõpetamist käsitleva otsuse vastuvõtmiseks ning näitab ära otsuse kohaldamise alguskuupäeva, mis jääb maksimaalselt kolme kuu piiresse, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust ja krediidiasutuste õigustatud huve. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

7. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitab EKPd artikli 26 lõike 8 kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest järelevalvenõukogu otsuse eelnõu suhtes EKP nõukogu poolt esitatud vastuväitega, esitab EKP nõukogu 30 päeva jooksul oma arvamuse liikmesriigi väljendatud põhjendatud mittenõustumise kohta, ning märkides ära sellise teguviisi põhjused, kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi.

Kui EKP nõukogu kinnitab oma vastuväidet, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd, et potentsiaalne otsus järelevalvenõukogu poolt esitatava võimaliku muudetud otsuse eelnõu kohta ei ole tema suhtes siduv.

Seejärel kaalub EKP kõnealuse liikmesriigiga tehtava tiheda koostöö võimalikku peatamist või lõpetamist, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalve tõhusust, ning teeb vastava otsuse.

EKP võtab arvesse eelkõige järgmisi kaalutlusi:

a)	kas sellise peatamise või lõpetamise ärajätmine võib olla kahjulik ühtse järelevalvemehhanismi terviklikkusele või kas see võib olla märkimisväärselt negatiivse mõjuga liikmesriikide eelarvevastutusele;

b)	kas sellisel peatamisel või lõpetamisel võib olla märkimisväärselt negatiivne mõju artikli 26 lõike 8 kohaselt põhjendatud mittenõustumisest teavitanud liikmesriigi eelarvevastutusele;

kas ta leiab, et asjaomane riiklik pädev asutus on võtnud vastu meetmeid, mis EKP arvates:

—	tagavad, et eelmise lõigu kohaselt oma põhjendatud mittenõustumisest teavitanud liikmesriigis ei kohelda krediidiasutusi soodsamalt kui krediidiasutusi teistes osalevates liikmesriikides;

—	on eelmise lõigu alusel võetava EKP nõukogu otsusega võrreldes sama tõhusad käesoleva määruse artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamisel ja asjakohase liidu õigusega kooskõla tagamisel.

EKP lisab need kaalutlused oma otsusesse ja teavitab nendest asjaomast liikmesriiki.

8. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, teavitab ta EKP nõukogu oma põhjendatud mittenõustumisest viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu kättesaamisest. EKP nõukogu otsustab küsimuse üle viie tööpäeva jooksul, võttes kõnealuseid põhjendusi täielikult arvesse, ning selgitab kirjalikult oma otsust asjaomasele liikmesriigile. Asjaomane liikmesriik võib esitada EKP-le tiheda koostöö lõpetamise taotluse, mis jõustub kohe, ning kõnealuses küsimuses vastu võetud otsus ei ole tema suhtes siduv.

9. Liikmesriik, kes on lõpetanud tiheda koostöö EKPga, ei või alustada uut tihedat koostööd enne, kui EKP poolt tiheda koostöö lõpetamise kohta vastuvõetud otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast on möödunud kolm aastat.

Artikkel 8

Rahvusvahelised suhted

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide ja organite (välja arvatud EKP), sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve pädevust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide ametiasutustega, kooskõlastades oma tegevuse nõuetekohaselt Euroopa Pangandusjärelevalvega. Kõnealused halduskokkulepped ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

III PEATÜKK

EKP volitused

Artikkel 9

Järelevalve- ja uurimisvolitused

1. Pidades silmas üksnes EKP-le artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 antud ülesannete täitmist, käsitatakse EKPd, kui see on asjakohane, osalevates liikmesriikides asjakohase liidu õiguse kohaselt asutatud pädeva või määratud asutusena.

Samal ainsal eesmärgil on EKP-l kõik käesolevas määruses sätestatud volitused ja kohustused. EKP-l on ka kõik volitused ja kohustused, mis on pädevatel ja määratud asutustel asjakohase liidu õiguse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelkõige on EKP-l käesoleva peatüki 1. ja 2. jaos loetletud volitused.

EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib EKP nõuda juhiste andmise teel, et kõnealused riiklikud asutused kasutaksid oma volitusi siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas, kui käesolev määrus ei anna niisuguseid volitusi EKP-le. Kõnealused riiklikud asutused teavitavad EKP-d täielikult kõnealuste volituste kasutamisest.

2. EKP kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud volitusi kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidega. EKP ja riiklikud pädevad asutused teevad oma vastavate järelevalve- ja uurimisvolituste teostamisel tihedat koostööd.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kasutab EKP oma volitusi vastavalt artiklile 7 seoses krediidiasutustega, mis on asutatud osalevates liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro.

1. Jagu

Uurimisvolitused

Artikkel 10

Teabenõue

1. Ilma et see piiraks artikli 9 lõikes 1 osutatud volitusi ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud tingimustele, võib EKP artiklist 4 tulenevalt nõuda, et järgmised juriidilised või füüsilised isikud esitavad kogu teabe, mis on vajalik EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, sealhulgas korrapäraste ajavahemike tagant ja kindlaksmääratud kujul esitatav teave järelevalve või sellega seotud statistilistel eesmärkidel:

a)	osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused;

b)	osalevates liikmesriikides asutatud finantsvaldusettevõtjad;

c)	osalevates liikmesriikides asutatud segafinantsvaldusettevõtjad;

d)	osalevates liikmesriikides asutatud segavaldusettevõtjad;

e)	punktides a–d osutatud üksustesse kuuluvad isikud;

f)	kolmandad isikud, kellele punktides a–d osutatud krediidiasutused või ettevõtjad on oma ülesanded või tegevused üle andnud.

2. Lõikes 1 osutatud isikud esitavad nõutud teabe. Ametisaladuse hoidmise sätted ei vabasta nimetatud isikuid teabe andmise kohustusest. Kõnealuse teabe esitamist ei peeta ametisaladuse kohustuse rikkumiseks.

3. Kui EKP saab teavet otse lõikes 1 osutatud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, teeb ta selle teabe kättesaadavaks asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele.

Artikkel 11

Üldised uurimised

1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kõiki vajalikke uurimisi artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes, kes on asutatud või kelle asukoht on osalevas liikmesriigis.

Sel eesmärgil on EKP-l õigus:

a)	nõuda dokumentide esitamist;

b)	uurida artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha sellistest dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

c)	saada artikli 10 lõikes 1 osutatud isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi;

d)	küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet.

2. Artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute suhtes kohaldatakse EKP otsuse alusel algatatud uurimisi.

Kui isik takistab uurimise läbiviimist, pakub selle osaleva liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomased tööruumid asuvad, vastavalt siseriiklikule õigusele vajalikku abi, sealhulgas hõlbustades artiklites 12 ja 13 osutatud juhtudel EKP juurdepääsu artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumidele, nii et eespool nimetatud õigusi saaks kasutada.

Artikkel 12

Kohapealsed kontrollid

1. EKP võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ning vastavalt asjakohases liidu õiguses sätestatud muudele tingimustele viia läbi kooskõlas artikliga 13 ja tingimusel, et asjaomast riiklikku pädevat asutust teavitatakse ette, kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute tööruumides ja muude konsolideeritud alusel teostatava järelevalvega hõlmatud ettevõtjate ruumides, kui EKP on kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga g konsolideeritud järelevalvet teostav asutus. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib EKP viia kohapealse kontrolli läbi ilma kõnealust juriidilist isikut eelnevalt teavitamata.

2. EKP ametnikud ja muud isikud, keda EKP on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute tööruumidesse ja kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse EKP vastuvõetud uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigused.

3. Artikli 10 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle EKP otsuse alusel.

4. Selle liikmesriigi riikliku pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud ja teised nendega kaasas olevad isikud, kus kontrollimine toimub, abistavad EKP juhendamisel ja EKP-ga koordineeritult aktiivselt EKP ametnikke ja teisi EKP volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ametnikel on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides.

5. Kui EKP ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud või määratud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase osaleva liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi vastavalt siseriiklikule õigusele. Nimetatud abi hõlmab ka äriruumide ning raamatupidamis- ja muude dokumentide pitseerimist kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel riiklikul pädeval asutusel ei ole kõnealust volitust, taotleb ta vajalikku abi teistelt riiklikelt asutustelt.

Artikkel 13

Õigusasutuse luba

1. Kui artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohapealseks kontrolliks või artikli 12 lõikes 5 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, taotletakse seda.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus EKP otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast omavolilised ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EKP-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks EKP kahtlustab artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise raskuse kohta ja selle isiku seotuse laadi kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei vaata liikmesriigi õigusasutus läbi uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks EKP toimikus sisalduv teave. EKP otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Liidu Kohus.

2. Jagu

Järelevalvet puudutavad erivolitused

Artikkel 14

Tegevusluba

1. Taotlus osaleva liikmesriigi krediidiasutuse tegevusloa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus krediidiasutus asutatakse, asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt.

2. Kui taotleja vastab kõigile kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses tegevusloa saamiseks sätestatud tingimustele, koostab riiklik pädev asutus asjakohases siseriiklikus õiguses ettenähtud tähtaja jooksul otsuse eelnõu, milles tehakse EKP-le ettepanek tegevusloa andmiseks. Otsuse eelnõust teavitatakse EKPd ja tegevusloa taotlejat. Muudel juhtudel lükkab riiklik pädev asutus tegevusloa taotluse tagasi.

3. Otsuse eelnõu loetakse EKP poolt vastuvõetuks, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid maksimaalselt kümne tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul, kusjuures seda tähtaega võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sama ajavahemiku võrra üks kord pikendada. EKP esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid üksnes siis, kui asjakohases liidu õiguses sätestatud tegevusloa andmise tingimused ei ole täidetud. Vastuväite korral esitab EKP kirjalikult tagasilükkamise põhjused.

4. Riigi pädev asutus teavitab lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtud otsusest tegevusloa taotlejat.

5. Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, võib EKP asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel tegevusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel pärast sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kus krediidiasutus on asutatud, või sellise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel. Eelkõige tagatakse kõnealuste konsultatsioonidega, et EKP jätab enne kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist riiklikele asutustele piisavalt aega vajalike parandusmeetmete, sealhulgas võimalike solveerimismeetmete üle otsustamiseks, ning võtab neid meetmeid arvesse.

Kui lõike 1 kohaselt tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riiklik pädev asutus leiab, et asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud kehtetuks tunnistamise kohta, võttes täielikult arvesse riikliku pädeva asutuse esitatud kehtetuks tunnistamise põhjendust.

6. Kuni riiklikud asutused on pädevad krediidiasutusi solveerima, teavitavad nad juhul, kui nad leiavad, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine ohustaks solveerimiseks või finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete piisavat rakendamist, nõuetekohaselt oma vastuväidetest EKPd, selgitades üksikasjalikult tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaasneda võivat ohtu. Sellistel juhtudel peatab EKP kehtetuks tunnistamise menetluse riiklike asutustega kokkulepitud ajavahemikuks. EKP võib otsustada kõnealust ajavahemikku pikendada, kui ta leiab, et on tehtud piisavalt edusamme. Kui EKP siiski sedastab põhjendatud otsuses, et riiklikud asutused ei ole finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalikke nõuetekohaseid meetmeid ellu viinud, kohaldatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamist viivitamatult.

Artikkel 15

Olulise osaluse omandamise hindamine

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud erandite kohaldamist, esitatakse teatis osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuses olulise osaluse omandamise kohta või muu sellega seotud teave kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele tugineva asjakohase siseriikliku õigusega selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus krediidiasutus on asutatud.

2. Riigi pädev asutus hindab kavandatud omandamist ning edastab teatise ja artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kriteeriumide põhjal ettepaneku otsuse kohta kas olla omandamisele vastu või mitte EKP-le vähemalt kümne tööpäeva jooksul enne asjakohases liidu õiguses sätestatud asjakohase hindamisperioodi lõppu ning abistab EKPd vastavalt artiklile 6.

3. EKP teeb otsuse, kas olla omandamise vastu, asjakohases liidu õiguses sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal kooskõlas liidu õiguses ettenähtud menetlusega ja ettenähtud hindamisperioodi jooksul.

Artikkel 16

Järelevalvevolitused

1. Artikli 4 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks ning ilma et see piiraks EKP-le antud muude volituste teostamist, on EKP-l käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud volitused nõuda igalt osaleva liikmesriigi krediidiasutuselt, finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt varases etapis vajalike meetmete võtmist, et käsitleda asjakohaseid probleeme igas järgnevalt nimetatud olukorras:

a)	krediidiasutus ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõuetele;

b)	EKP-l on tõendeid, et krediidiasutus tõenäoliselt rikub artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide nõudeid järgmise 12 kuu jooksul;

c)	artikli 4 lõike 1 punkti f kohase järelevalvemenetluse raames on tehtud kindlaks, et krediidiasutuse rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning tema omavahendid ja likviidsus ei taga tema riskide usaldusväärset juhtimist ega katmist.

2. Artikli 9 lõike 1 kohaldamisel on EKP-l eelkõige järgmised volitused:

a)	nõuda, et krediidiasutused hoiaksid artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud kapitalinõudeid ületavaid omavahendeid, mis on seotud riskielementidega ja riskidega, mis ei ole asjakohaste liidu õigusaktidega hõlmatud;

b)	nõuda korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

c)	nõuda, et krediidiasutused esitaksid kava artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktidest tulenevatele järelevalvenõuetele vastavuse taastamiseks, ja kehtestada tähtaeg selle rakendamiseks, sealhulgas kõnealusesse kavasse seoses kava ulatuse ja tähtajaga paranduste tegemiseks;

d)	nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset eraldiste tegemise korda või vara käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

e)	piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse usaldusväärsust;

f)	nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist;

g)	nõuda, et krediidiasutused piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

h)	nõuda, et krediidiasutused kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;

i)	piirata või keelata ära asjaomase krediidiasutuse väljamaksed aktsionäridele, liikmetele või täiendava esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse makseviivitust;

j)	kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse kapitali või likviidsuse positsioonide kohta;

k)	kehtestada konkreetsed likviidsusnõuded, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele;

l)	nõuda täiendavat avalikustamist;

m)	kõrvaldada mis tahes ajal ametist krediidiasutuste juhtorgani liikmeid, kes ei vasta artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuetele.

Artikkel 17

Vastuvõtvate liikmesriikide asutuste volitused ja konsolideeritud alusel teostatavat järelevalvet puudutav koostöö

1. Asjakohases liidu õiguses sätestatud menetlusi krediidiasutuste jaoks, kes soovivad asutada filiaali või kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, ning asukoha- ja vastuvõtva liikmesriigi sellega seotud pädevust kohaldatakse osalevate liikmesriikide vahel ainult selliste ülesannete puhul, mida artikliga 4 ei ole antud EKP-le.

2. Asjakohase liidu õiguse sätteid eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö kohta konsolideeritud alusel järelevalve teostamiseks ei kohaldata juhul, kui EKP on ainus asjaomane pädev asutus.

3. Artiklites 4 ja 5 osutatud ülesannete täitmisel järgib EKP õiglast tasakaalu kõigi osalevate liikmesriikide vahel artikli 6 lõike 8 kohaselt ja oma suhetes mitteosalevate liikmesriikidega järgib EKP asjakohases liidu õiguses kehtestatud tasakaalu päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel.

Artikkel 18

Halduskaristused

1. Kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad ei täida tahtlikult või hooletuse tõttu mõne asjakohase vahetult kohaldatava liidu õigusakti nõudeid, millega seoses volitatakse pädevaid asutusi asjakohase liidu õiguse alusel kohaldama rahalist halduskaristust, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks määrata rahalised halduskaristused, mis vastavad kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellise rikkumise tulemusel, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusel, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata, või kuni 10 % juriidilise isiku eelneva majandusaasta aastasest kogukäibest, nagu on määratletud asjakohase liidu õigusega, või muid selliseid rahalisi karistusi, mis võivad olla ette nähtud asjakohase liidu õiguse kohaselt.

2. Kui asjaomane juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on lõikes 1 osutatud aastane kogukäive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruandest tulenev aastane kogukäive.

3. Kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Otsustades, kas karistust kohaldada ja milline karistus on otstarbekas, tegutseb EKP kooskõlas artikli 9 lõikega 2.

4. EKP kohaldab käesolevat artiklit kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide, sealhulgas vajaduse korral määruses (EÜ) nr 2532/98 esitatud menetlustega.

5. Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks nõuda, et riiklikud pädevad asutused alustaksid menetlust eesmärgiga võtta meetmeid, et tagada asjakohaste karistuste määramine kooskõlas artikli 4 lõike 3 esimeses lõigus osutatud õigusaktide ning asjakohaste siseriiklike õigusaktidega, millega antakse erivolitused, mida praegu liidu õiguse alusel ei nõuta. Riiklike pädevate asutuste kohaldatavad karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Käesoleva lõike esimest lõiku kohaldatakse eelkõige selliste rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse krediidiasutustele, finantsvaldusettevõtjatele või segafinantsvaldusettevõtjatele asjaomaseid direktiive üle võtvate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest, ning halduskaristuste või -meetmete suhtes, mis määratakse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse liikmetele ja muudele isikutele, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt vastutavad krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusrikkumise eest.

6. EKP teeb asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel ja tingimuste kohaselt teatavaks kõik lõikes 1 osutatud karistused, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud või mitte.

7. Ilma et see piiraks lõigete 1 - 6 kohaldamist, võib EKP talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2532/98 määrata karistusi EKP määruste või otsuste rikkumise eest.

IV PEATÜKK

Korralduslikud põhimõtted

Artikkel 19

Sõltumatus

1. Ühtse järelevalvemehhanismi raames tegutsevad EKP ja riiklikud pädevad asutused täidavad neile käesoleva määrusega antud ülesandeid sõltumatult. Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja organitelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

2. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused ja muud asutused austavad nimetatud sõltumatust.

3. Kui järelevalvenõukogu peab analüüsi tulemusel seda vajalikuks, koostab ja avaldab EKP nõukogu tegevusjuhendi, mida kohaldatakse panganduse järelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ning milles käsitletakse eelkõige huvide konflikte.

Artikkel 20

Vastutus ja aruandlus

1. EKP annab käesoleva määruse rakendamise kohta käesoleva peatüki kohaselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. EKP esitab kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eurorühmale aruande talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise kohta, sealhulgas teabe artiklis 30 nimetatud järelevalvetasude struktuuri ja suuruse kavandatava muutmise kohta.

3. EKP järelevalvenõukogu esimees esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja eurorühmale selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.

4. Eurorühma taotlusel võib eurorühm EKP järelevalvenõukogu esimehe seoses EKP järelevalveülesannete täitmisega ära kuulata selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.

5. Euroopa Parlamendi taotlusel osaleb EKP järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmise teemal Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide poolt korraldataval kuulamisel.

6. EKP vastab suuliselt või kirjalikult Euroopa Parlamendi või eurorühma menetluste kohaselt eurorühma küsimustele selliste osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul, kelle rahaühik ei ole euro.

7. Kui Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise tõhusust Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 27.2 alusel, võtab ta arvesse ka käesoleva määrusega EKP-le antud järelevalveülesandeid.

8. EKP järelevalvenõukogu esimees korraldab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suuliseid arutelusid EKP järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks. Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku selliste arutelude korraldamise üksikasjalikus korras, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega.

9. EKP teeb ELi toimimise lepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga uurimistel lojaalset koostööd. EKP ja Euroopa Parlament sõlmivad asjakohase kokkuleppe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega. Nimetatud kokkulepe hõlmab muu hulgas teabele juurdepääsu, uurimistel tehtavat koostööd ja järelevalvenõukogu esimehe valimise menetlust käsitlevat teavet.

Artikkel 21

Rahvusparlamendid

1. Artikli 20 lõikes 2 ettenähtud aruande esitamisel edastab EKP selle samal ajal otse osalevate liikmesriikide rahvusparlamentidele.

Rahvusparlamendid võivad esitada nimetatud aruande kohta EKP-le oma põhjendatud tähelepanekuid.

2. Osalevate liikmesriikide rahvusparlamendid võivad oma menetluste kohaselt taotleda EKP-lt kirjalikku vastust tähelepanekutele või küsimustele, mille nad on esitanud EKP-le seoses talle käesoleva määruse alusel antud ülesannetega.

3. Osaleva liikmesriigi rahvusparlament võib kutsuda järelevalvenõukogu esimehe või liikme koos riikliku pädeva asutuse esindajaga osalema kõnealuse liikmesriigi krediidiasutuse järelevalvet käsitlevas arutelus.

4. Käesolev määrus ei piira siseriikliku õiguse kohast riiklike pädevate asutuste vastutust rahvusparlamentide ees seoses käesoleva määrusega EKP-le mitte antud ülesannete täitmise ning nende poolt vastavalt artiklile 6 ülesannete täitmisega.

Artikkel 22

Nõuetekohane menetlus järelevalveotsuste vastuvõtmiseks

1. Enne artikli 4 ja III peatüki 2. jao kohaste järelevalvega seotud otsuste tegemist annab EKP isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad. EKP otsused põhinevad ainult argumentidel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui on vaja viivitamatut sekkumist, et hoida ära märkimisväärset kahju finantssüsteemile. Sellisel juhul võib EKP võtta vastu esialgse otsuse ning ta annab asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EKP toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

EKP otsustes esitatakse otsuse aluseks olevad asjaolud.

Artikkel 23

Rikkumistest teatamine

EKP tagab, et võetakse kasutusele tõhusad mehhanismid krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate või osalevate liikmesriikide pädevate asutuste poolt toime pandud artikli 4 lõikes 3 osutatud õigusaktide rikkumistest teavitamiseks, sealhulgas konkreetne kord rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende edasise menetlemise kohta. Sellised menetlused on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ja nendega tagatakse järgmiste põhimõtete täitmine: rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse, isikuandmete kaitse ja süüdistatava isiku asjakohane kaitse.

Artikkel 24

Vaidlustusnõukogu

1. EKP moodustab vaidlustusnõukogu, et vaadata pärast lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotluse saamist asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mis EKP on teinud käesoleva määrusega talle antud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega.

2. Vaidlustusnõukogu koosneb liikmesriikidest pärit viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse või muude finantsteenuste valdkonnas, ning kes ei ole EKP praegused töötajad ega muude käesoleva määrusega EKP-le antud ülesannete täitmisesse kaasatud pädevate asutuste ega liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametis olevad töötajad. Vaidlustusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste täitmist EKP poolt. EKP nimetab vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget ametisse viieaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada üks kord, pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Nad ei ole seotud ühegi juhisega.

3. Vaidlustusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt.

4. Vaidlustusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste deklaratsiooni ja avaliku huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise.

5. Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõikes 1 osutatud juhtudel taotleda talle adresseeritud või teda otseselt või isiklikult puudutava, käesoleva määruse alusel EKP poolt tehtud otsuse läbivaatamist. Lõikes 7 osutatud EKP nõukogu otsuse läbivaatamise taotlust vastu ei võeta.

6. Läbivaatamise taotlus koos selle põhjendustega esitatakse EKP-le kirjalikult ühe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest läbivaatamist taotlevale isikule või, kui seda ei ole tehtud, ühe kuu jooksul alates päevast, mil kõnealune isik sai sellest teada.

7. Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamise taotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi järelevalvenõukogule uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Järelevalvenõukogu võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ning esitab EKP nõukogule viivitamatult uue otsuse eelnõu. Uus otsuse eelnõu tühistab esialgse otsuse, asendab selle identse sisuga otsusega või asendab selle muudetud otsusega. Uus otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

8. Lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotlus ei peata otsuse täitmist. EKP nõukogu võib vaidlustusnõukogu ettepanekul vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

9. Vaidlustusnõukogu väljendatud arvamust, järelevalvenõukogu esitatud uut otsuse eelnõu ja EKP nõukogu poolt käesoleva artikli alusel vastuvõetud otsust põhjendatakse ja neist teavitatakse pooli.

10. EKP võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse vaidlustusnõukogu kodukord.

11. Käesolev artikkel ei piira õigust algatada menetlust Euroopa Liidu Kohtus vastavalt aluslepingutele.

Artikkel 25

Eraldatus rahapoliitikaga seotud ülesannetest

1. EKP lähtub talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ainult käesolevas määruses sätestatud eesmärkidest.

2. EKP täidab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei takista EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei mõjuta omakorda EKP-le käesoleva määrusega antud ülesandeid. Samuti ei takista EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded EKP-l täitmast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muid ülesandeid. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesolevast sättest kinnipidamise kohta. EKP-le käesoleva määrusega antud ülesanded ei muuda praegust rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist.

EKP-le käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisega seotud töötajad eraldatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab EKP vastu ja avaldab vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta.

4. EKP tagab, et EKP nõukogu teostab oma rahapoliitika- ja järelevalveülesandeid täiesti eraldatult. Selline eraldatus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

5. Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil moodustab EKP lepituskomisjoni. Lepituskomisjon lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Lepituskomisjoni kuulub üks liige igast osalevast liikmesriigist, kelle iga liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast, ning see teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP võtab vastu ja avaldab määruse, millega moodustatakse selline lepituskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord.

Artikkel 26

Järelevalvenõukogu

1. EKP-le antud ülesandeid kavandab ja täidab täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 3, ja neljast EKP esindajast, kes nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 5, ja iga osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”). Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.

Kui pädevaks asutuseks ei ole keskpank, võib käesolevas lõikes osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kaasata esindaja liikmesriigi keskpangast. Lõikes 6 sätestatud hääletuskorra kohaldamiseks loetakse ühe ja sama liikmesriigi mitme asutuse esindajad kokku üheks liikmeks.

2. Järelevalvenõukogu liikmete ametisse nimetamisel käesoleva määruse kohaselt järgitakse soolise tasakaalu, kogemuste ja kvalifikatsiooni põhimõtet.

3. Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitab EKP esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast kõnealuse ettepaneku heakskiitmist võtab nõukogu vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees. Esimees valitakse avaliku valikumenetluse teel pangandus- ja finantsküsimustes tunnustatud ja erialaste kogemustega isikute hulgast, kes ei ole EKP nõukogu liikmed, ning Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse menetlusest nõuetekohaselt kursis. Järelevalvenõukogu aseesimees valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete hääli, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Pärast ametisse nimetamist töötab esimees täistööajaga ega ole enam ametis riiklikes pädevates asutustes. Ametiaeg kestab viis aastat ja seda ei saa pikendada.

4. Kui järelevalvenõukogu esimees ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse esimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Pärast seda, kui järelevalvenõukogu aseesimees on EKP juhatuse liikme ametist tagandatud kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga, võib nõukogu EKP ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, võtmata arvesse nende nõukogu liikmete häält, kes ei ole osalevad liikmesriigid.

Kõnealustel eesmärkidel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu teatada EKP-le, et nad leiavad, et järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused on täidetud, millele EKP esitab oma vastuse.

5. EKP nõukogu poolt nimetatud neli EKP esindajat ei täida EKP rahapoliitikaga vahetult seotud ülesandeid. Kõigil EKP esindajatel on hääleõigus.

6. Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks esimehe hääl.

7. Erandina käesoleva artikli lõikest 6 teeb järelevalvenõukogu otsused artikli 4 lõike 3 kohaselt määruste vastuvõtmiseks oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu see on määratletud ELi lepingu artikli 16 lõikes 4 ning ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (Üleminekusätete kohta) artiklis 3 osalevate liikmesriikide asutusi esindavate liikmete puhul. EKP nõukogu poolt nimetatud iga nelja esindaja hääl on võrdne teiste liikmete mediaanhäälega.

8. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, teeb järelevalvenõukogu ettevalmistustööd seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja esitab EKP nõukogule lõplikud otsuste eelnõud EKP nõukogu poolt vastuvõtmiseks vastavalt EKP kehtestatavale menetlusele. Otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid eespool nimetatud menetluse käigus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa maksimaalselt kümmet tööpäeva. Kui osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, ei ole nõus järelevalvenõukogu otsuse eelnõuga, kohaldatakse artikli 7 lõikes 8 sätestatud menetlust. Eriolukordades ei ületa eespool nimetatud ajavahemik 48 tundi. Kui EKP nõukogu esitab otsuse eelnõu suhtes vastuväiteid, põhjendab ta selliselt toimimist kirjalikult, tuues eelkõige välja rahapoliitikaga seotud aspektid. Kui otsust pärast EKP nõukogu vastuväidet muudetakse, võib osalev liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, teavitada EKPd oma põhjendatud mittenõustumisest vastuväitega, ning sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 lõikes 7 sätestatud menetlust.

9. Sekretariaat toetab täistööajaga järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.

10. Järelevalvenõukogu valib lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades oma liikmete hulgast piiratuma koosseisuga juhtkomitee, kes toetab järelevalvenõukogu tegevust, sealhulgas koosolekute ettevalmistamist.

Järelevalvenõukogu juhtkomiteel ei ole õigust teha otsuseid. Juhtkomiteed juhib järelevalvenõukogu esimees või aseesimees, juhul kui esimees erandkorras puudub. Juhtkomitee koosseis tagab õiglase tasakaalu ja rotatsiooni riiklike pädevate asutuste vahel. Juhtkomitees on kõige rohkem kümme liiget, sealhulgas esimees, aseesimees ja veel üks EKP esindaja. Juhtkomitee täidab oma ettevalmistavaid ülesandeid liidu kui terviku huvides ning teeb järelevalvenõukoguga täiesti läbipaistvat koostööd.

11. Järelevalvenõukogu koosolekutel võib kutse korral osaleda vaatlejana komisjoni esindaja. Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetseid asutusi käsitlevale konfidentsiaalsele teabele.

12. EKP nõukogu võtab vastu sise-eeskirjad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema suhteid järelevalvenõukoguga. Järelevalvenõukogu võtab lõikes 6 sätestatud eeskirja kohaselt hääletades vastu ka oma kodukorra. Mõlemad eeskirjad tehakse üldsusele kättesaadavaks. Järelevalvenõukogu kodukorraga tagatakse kõigi osalevate liikmesriikide võrdne kohtlemine.

Artikkel 27

Ametisaladus ja teabevahetus

1. Järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist.

EKP tagab, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või ühekordselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid, kohaldatakse samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

2. EKP-l lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riiklike ja liidu asutuste ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus võimaldab riiklikel pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega.

Artikkel 28

Vahendid

EKP vastutab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste vahendite tagamise eest.

Artikkel 29

Eelarve ja raamatupidamise aastaaruanne

1. EKP kulud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad.

2. EKP annab osana artikli 20 kohasest aruandlusest üksikasjalikult aru järelevalveülesanneteks kulutatud eelarve kohta. EKP poolt kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikliga 26.2 koostatud ja avaldatud raamatupidamise aastaaruandes on ära märgitud järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud.

3. Vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklile 27.1 viiakse raamatupidamise aastaaruande järelevalveülesannete eelarvejao suhtes läbi audit.

Artikkel 30

Järelevalvetasud

1. EKP nõuab osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalidelt iga-aastase järelevalvetasu maksmist. Tasu katab EKP-le käesoleva määruse artiklite 4 kuni 6 alusel antud ülesannetega seoses tekkinud kulud. Need tasud ei ületa nende ülesannetega seotud kulusid.

2. Krediidiasutuselt või filiaalilt nõutava tasu summa arvutatakse kooskõlas EKP poolt varem kehtestatud ja avaldatud korraga.

Enne nimetatud korra kehtestamist korraldab EKP avaliku arutelu ja analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning avaldab mõlema tulemused.

3. Tasud arvutatakse osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimistasemel ning objektiivsete kriteeriumide alusel, pidades silmas asjaomase krediidiasutuse olulisust ja riskiprofiili, sealhulgas selle riskiga kaalutud vara.

Konkreetseks kalendriaastaks iga-aastase järelevalvetasu arvutamise aluseks on krediidiasutuste ja filiaalide järelevalvega seotud kulude eelarvestus. EKP võib nõuda iga-aastase järelevalvetasu ettemaksmist, tuginedes mõistlikule eelarvestusele. EKP võtab enne lõpliku tasumäära kohta otsuse tegemist ühendust riikliku pädeva asutusega tagamaks, et järelevalve oleks kõikide asjaomaste krediidiasutuste ja filiaalide jaoks kulutõhus ja mõistlikul tasemel. EKP teavitab krediidiasutusi ja filiaale iga-aastase järelevalvetasu arvutamise alusest.

4. EKP esitab kooskõlas artikliga 20 aruande.

5. Käesolev artikkel ei piira riiklike pädevate asutuste õigust nõuda tasusid kooskõlas siseriikliku õigusega, kui EKP-le ei ole antud vastavaid järelevalveülesandeid, või seoses kuludega, mis kaasnevad EKPga tehtava koostöö ja EKP abistamisega ning tema antud juhiste järgi tegutsemisega, kooskõlas asjakohase liidu õigusega ning vastavalt käesoleva määruse, sealhulgas artiklite 6 ja 12 rakendamiseks ettenähtud korrale.

Artikkel 31

Töötajad ja töötajate vahetus

1. EKP seab koos kõikide riiklike pädevate asutustega sisse korra, et tagada asjakohane töötajate vahetus riiklike pädevate asutustega ja pädevate asutuste vahel ning töötajate lähetamine riiklikesse pädevatesse asutustesse.

2. Vajaduse korral võib EKP nõuda, et riiklike pädevate asutuste järelevalverühmad, kes teostavad käesoleva määruse kohaselt järelevalvet ühes osalevas liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle, kaasaksid oma tegevusse ka teiste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajaid.

3. EKP kehtestab ja säilitab terviklikud ja formaalsed menetlused, sealhulgas eetikamenetlused ja proportsionaalsed ajavahemikud, et hinnata eelnevalt ja hoida ära võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad järelevalvenõukogu liikmete ja järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate asumisest uuele tööle kahe aasta jooksul, ning näeb ette asjakohase avalikustamise kehtivate andmekaitse-eeskirjade kohaselt.

Kõnealused menetlused ei piira rangemate siseriiklike eeskirjade kohaldamist. Riiklikke pädevaid asutusi esindavate järelevalvenõukogu liikmete puhul toimub nende menetluste kehtestamine ja rakendamine kooskõlas riiklike pädevate asutustega, ilma et see piiraks kehtiva siseriikliku õiguse kohaldamist.

Järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate puhul määratakse kõnealustes menetlustes kindlaks ametikohtade kategooriad, mille suhtes sellist hindamist kohaldatakse, ning ajavahemikud, mis on proportsionaalsed nimetatud töötajate järelevalveülesannete täitmisega EKP-s töötamise ajal.

4. Lõikes 3 osutatud menetlustes nähakse ette, et EKP hindab, kas esineb vastuväiteid sellele, et järelevalvenõukogu liikmed asuvad pärast ametist lahkumist tasustatud tööle erasektori asutuses, mille suhtes EKP järelevalvet teostab.

Lõikes 3 osutatud menetlusi kohaldatakse üldjuhul kahe aasta jooksul pärast järelevalvenõukogu liikme ametist lahkumist ning neid võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kohandada proportsionaalselt ametiaja jooksul täidetud tööülesannetega ja ametiaja pikkusega.

5. Artikli 20 kohane EKP aastaaruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, sealhulgas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud menetluste kohaldamise statistilisi andmeid.

V PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 32

Läbivaatamine

Komisjon avaldab 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, pöörates eriti tähelepanu võimalikule mõjule, mis on määrusel siseturu sujuvale toimimisele. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist:

ühtse järelevalvemehhanismi toimimine Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ja EKP järelevalvetegevuse mõju liidu kui terviku huvidele ning finantsteenuste siseturu sidususele ja terviklikkusele, sealhulgas selle võimalik mõju riikide pangandussüsteemide struktuuridele liidus, ning ühtse järelevalvemehhanismi ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse tõhusus;

b)	ülesannete jagunemine EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi raames, EKP poolt vastu võetud praktilise töökorralduse tõhusus ja ühtse järelevalvemehhanismi mõju muude järelevalvekolleegiumide toimimisele;

c)	EKP järelevalvevolituste ja karistuste määramise volituste kasutamise tõhusus ja EKP-le täiendavate karistuste määramise volituste andmise asjakohasus, sealhulgas seoses muude isikutega kui krediidiasutused, finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad;

d)	vastavalt artikli 5 alusel makrotasandi finantsjärelevalve ülesannete ja vahendite ning artikli 14 alusel tegevuslubade andmise ja kehtetuks tunnistamise jaoks kehtestatud korra asjakohasus;

e)	sõltumatuse ja aruandekohustusega seotud meetmete tõhusus;

f)	suhted EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve vahel;

g)	järelevalvenõukogu juhtimiskorra, sealhulgas selle koosseisu ja hääletamiskorra asjakohasus ja järelevalvenõukogu suhted EKP nõukoguga ning järelevalvenõukogus tehtav koostöö liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide vahel;

h)	suhted EKP ja mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning ühtse järelevalvemehhanismi mõju nendele liikmesriikidele;

i)	EKP otsuste vaidlustamise mehhanismi tõhusus;

j)	ühtse järelevalvemehhanismi kulutasuvus;

k)	artikli 7 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamise võimalik mõju ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele ja terviklikkusele;

l)	EKPs rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tõhusus ja järelevalveülesannete täitmiseks EKP eelarvest rahaliste vahendite eraldatuse tõhusus, võttes arvesse asjaomaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil;

m)	ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtavate järelevalveotsuste mõju osalevate liikmesriikide eelarvetele ja krediidiasutuste solveerimise rahastamiskorra arengust tulenev mõju;

võimalused arendada ühtset järelevalvemehhanismi edasi, arvestades asjakohaste õigusnormide muutumist, sealhulgas esmase õiguse tasandil, ja arvestades, kas käesoleva määruse institutsiooniliste sätete kehtestamise põhjused endiselt eksisteerivad, sealhulgas võimalust ühtlustada täielikult liikmesriikide, kelle rahaühik on euro, ja muude osalevate liikmesriikide õigused ja kohustused.

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon teeb vajaduse korral kaasnevad ettepanekud.

Artikkel 33

Üleminekusätted

1. EKP avaldab artikli 6 lõikes 7 osutatud raamistiku hiljemalt 4. mail 2014.

2. EKP hakkab talle käesoleva määrusega antud ülesandeid täitma 4. novembril 2014, vastavalt käesolevas lõikes sätestatud rakenduskorrale ja -meetmetele.

EKP avaldab pärast 3. novembrit 2013 määrustes ja otsustes talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmise üksikasjaliku tegevuskorra.

Alates 3. novembrist 2013 esitab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile igas kvartalis aruande käesoleva määruse rakendamise edenemise kohta.

Kui käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud aruannetest ning Euroopa Parlamendis ja nõukogus aruannete üle peetud aruteludest ilmneb, et EKP ei ole valmis oma ülesandeid alates 4. novembrist 2014 täies mahus täitma, võib EKP võtta vastu otsuse, millega määratakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kuupäevast hilisem kuupäev, et tagada järjepidevus riiklikult järelevalvelt ühtsele järelevalvemehhanismile ülemineku ajal, ning võttes arvesse töötajate kättesaadavust, asjakohaste aruandlusmenetluste kehtestamist ja riiklike pädevate asutustega tehtava koostöö korda vastavalt artiklile 6.

3. Olenemata lõikest 2 ja ilma et see piiraks EKP-le käesoleva määruse alusel antud uurimisvolituste teostamist, võib EKP alates 3. novembrist 2013 alustada talle käesoleva määrusega antud muude ülesannete kui järelevalve alaste otsuste vastuvõtmine täitmist iga krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja puhul pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.

Olenemata lõikest 2, kui Euroopa stabiilsusmehhanism taotleb ühehäälselt, et EKP võtaks üle krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle otsese järelevalve teostamise kui eeltingimuse sellise asutuse või ettevõtja otseseks rekapitaliseerimiseks, võib EKP kohe alustada talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmist kõnealuse krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes, pärast asjaomastele üksustele ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele adresseeritud otsuse tegemist.

4. Oma ülesannete täitmise eesmärgil võib EKP alates 3. novembrist 2013 nõuda riiklikelt pädevatelt asutustelt ja artiklis 10 lõikes 1 osutatud isikutelt kogu teavet, mida EKP vajab osaleva liikmesriigi krediidiasutuste põhjalikuks hindamiseks, sealhulgas bilansi hindamiseks. EKP viib sellise hindamise läbi vähemalt artikli 6 lõikega 4 hõlmamata krediidiasutuste puhul. Krediidiasutus ja pädev asutus esitavad nõutud teabe.

5. Krediidiasutused, kellele osalevad liikmesriigid on andnud 3. novembril 2013 või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäeva seisuga tegevusloa, loetakse artikli 14 kohaselt loa saanuteks ning võivad oma tegevust jätkata. Riiklikud pädevad asutused teatavad EKP-le enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva või vajaduse korral käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kuupäevi kõnealuste krediidiasutuste nimed koos aruandega nende järelevalve ja riskiprofiili kohta, ning muu EKP nõutud teabe. Kõnealune teave esitatakse EKP nõutud kujul.

6. Olenemata artikli 26 lõikest 7, kohaldatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud määruste vastuvõtmisel kuni 31. detsembrini 2015 kvalifitseeritud häälteenamusega ja lihthäälteenamusega hääletamist koos.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 15. oktoober 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

R. ŠADŽIUS

(1) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(3) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(4) EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(5) ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(6) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(7) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

(8) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(11) Euroopa Keskpanga 3. juuni 2004. aasta otsus EKP/2004/11 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega (ELT L 230, 30.6.2004, lk 56).

(12) ELT L 176, 27.6.2013, lk 338.

(13) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(14) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.287.est
Euroopa Liidu Teataja		L 287

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 29. oktoober 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1021/2013, 9. oktoober 2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 1999/4/EÜ ja 2000/36/EÜ ning nõukogu direktiive 2001/111/EÜ, 2001/113/EÜ ja 2001/114/EÜ seoses komisjonile antavate volitustega ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1022/2013, 22. oktoober 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), seoses Euroopa Keskpangale eriülesannete andmisega vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013	5
	*	Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, 22. oktoober 2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi	15
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga	63

		Parandused
	*	Parandus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruses (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)	90


	(1) EMPs kohaldatav tekst