ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.278.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 278

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
18. oktoober 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2013/489/EL, Euratom

 

*

Nõukogu ja komisjoni otsus, 22. juuli 2013, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võetav seisukoht seoses ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega, millega võetakse vastu nimetatud nõukogu töökord

1

 

 

2013/490/EL, Euratom

 

*

Nõukogu ja komisjoni otsus, 22. juuli 2013, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta

14

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping

16

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

18.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/1


NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2013,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võetav seisukoht seoses ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega, millega võetakse vastu nimetatud nõukogu töökord

(2013/489/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõigetega 8 ja 9,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse heakskiitu, mille nõukogu andis vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 101,

võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 22. juuli 2013. aasta otsust 2013/490/EL, Euratom ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikliga 119 moodustatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu.

(2)

Lepingu artiklis 120 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võtab vastu oma töökorra.

(3)

Lepingu artiklis 122 on sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu abistab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee.

(4)

Lepingu artiklis 122 on samuti sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määrab oma töökorraga kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused ning et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma volitused delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele.

(5)

Lepingu artikli 124 kohaselt võib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Artiklis on samuti sätestatud, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määrab oma töökorraga kindlaks selliste komiteede ja asutuste koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

(6)

Euroopa Liidu ja Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste dialoog ja koostöö võivad oluliselt kaasa aidata nende suhete arendamisele ja Euroopa integratsioonile.

(7)

Sellise koostöö korraldamiseks on asjakohane luua kaks ühist nõuandekomiteed,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus seoses ELi ja Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega, millega võetakse vastu nimetatud nõukogu töökord, põhineb käesolevale otsusele lisatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuse eelnõul.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

C. MALMSTRÖM


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 14.


EELNÕU:

ELi JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU

OTSUS nr 1,

…,

millega võetakse vastu nimetatud nõukogu töökord

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi (edaspidi „Serbia”) vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artikleid 119, 120, 122 ja 124,

ning arvestades, et nimetatud leping jõustus …,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesistuja

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistuja Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ning Serbia valitsuse esindaja. Esimene ajavahemik algab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu esimese istungi päeval ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Koosolekud

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ministrite tasandi istungid toimuvad kord aastas. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu erakorralisi istungeid võidakse poolte kokkuleppel korraldada ükskõik kumma poole taotlusel. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, toimuvad kõik stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungid poolte vahel kokkulepitud kuupäeval Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungid kutsuvad kokkuleppel eesistujaga ühiselt kokku stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu sekretärid.

Artikkel 3

Esindamine

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed ei saa istungil osaleda, võidakse neid esindada. Kui nõukogu liige soovib olla sellisel viisil esindatud, peab ta eesistujale teatama oma esindaja nime enne istungit, millel teda esindatakse. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikme esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale mõlema poole delegatsiooni kavandatav koosseis. Euroopa Investeerimispanga esindaja osaleb vaatlejana neil stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungitel, mille päevakorras on panka käsitlevad küsimused. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib kutsuda oma istungitele teatavates küsimustes teabe saamiseks isikuid, kes ei ole nõukogu liikmed.

Artikkel 5

Sekretariaat

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu sekretäridena tegutsevad ühiselt üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Euroopa Liidu juures asuva Serbia esinduse ametnik.

Artikkel 6

Kirjavahetus

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule adresseeritud kirjad saadetakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistuja nimele Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Sekretäride ülesanne on kirjade edastamine stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujale ja vajaduse korral nende saatmine teistele stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmetele. Laiali saadetavad kirjad adresseeritakse komisjoni peasekretariaadile, liikmesriikide alalistele esindustele ja Serbia esindusele Euroopa Liidu juures.

Sekretärid saadavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistuja kirjad adressaatidele ja vajaduse korral ka teistele stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmetele nagu on osutatud teises lõigus.

Artikkel 7

Avalikustamine

Kui ei ole otsustatud teisiti, ei ole stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungid avalikud.

Artikkel 8

Koosolekute päevakord

1.   Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 6 nimetatud adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne istungi algust. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 päeva enne istungi algust, kuid need võetakse esialgsesse päevakorda ainult juhul, kui sekretärid on asjaomased alusdokumendid enne päevakorra laialisaatmist kätte saanud. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kinnitab päevakorra iga istungi algul. Poolte kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.

2.   Erijuhtudel ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema poole nõusolekul lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 9

Koosolekute protokoll

Sekretärid koostavad iga istungi protokolli kavandi. Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta:

stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule esitatud dokumendid;

seisukohad, mille stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liige on palunud protokolli kanda;

vastuvõetud otsused ja esitatud soovitused, kokkulepitud seisukohad ja tehtud järeldused.

Protokolli kavand esitatakse kinnitamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule. Pärast kinnitamist kirjutavad eesistuja ja mõlemad sekretärid protokollile alla. Protokolle säilitatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu dokumentide hoiulevõtjana tegutseva Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis. Kõigile artiklis 6 viidatud adressaatidele edastatakse protokolli tõestatud koopia.

Artikkel 10

Otsused ja soovitused

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsused ja soovitused võetakse vastu poolte kokkuleppel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vastu võtta otsuseid või teha soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui pooled selles kokku lepivad.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 121 tähenduses vastu võetud otsuste või tehtud soovituste pealkirjas on kas sõna „otsus” või „soovitus” ning sellele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja sisu kirjeldus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsused ja soovitused allkirjastab eesistuja ja kinnitavad mõlemad sekretärid. Otsused ja soovitused edastatakse kõigile artiklis 6 nimetatud adressaatidele. Kumbki pool võib otsustada, kas avaldada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 11

Keeled

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ametlikeks keelteks on mõlema poole ametlikud keeled. Kui ei otsustata teisiti, toimuvad arutelud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus neis keeltes koostatud dokumentide alusel.

Artikkel 12

Kulud

Euroopa Liit ja Serbia kannavad ise oma stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungitel osalemisega seotud personali-, reisi- ja ülalpidamiskulud, samuti posti- ja telekommunikatsioonikulud. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit, välja arvatud serbia keelde või serbia keelest toimuva suulise või kirjaliku tõlkimisega seotud kulud, mis jäävad Serbia kanda. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav pool.

Artikkel 13

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee moodustatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu abistamiseks tema kohustuste täitmisel. See koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning teiselt poolt Serbia valitsuse esindajatest, kelleks on üldjuhul kõrgemad riigiteenistujad.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee valmistab ette stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungeid ja arutelusid, rakendab vajaduse korral stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte järjepidevuse ja stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuetekohase toimimise. Komitee tegeleb kõigi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogult talle suunatud küsimuste ja mis tahes muude küsimustega, mis võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu täitmise käigus jooksvalt üles kerkida. Komitee esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.

3.   Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus viidatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees. Poolte kokkuleppel võivad konsultatsioonid jätkuda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus.

4.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee töökord on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 14

Ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad

1.   Käesolevaga moodustatakse ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad ning mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Dialoog ja koostöö hõlmavad Euroopa Liidu ja Serbia suhete kõiki asjakohaseid aspekte, mis on seotud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamisega. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)

valmistada Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)

valmistada Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone ette osalemiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töös pärast Serbia ühinemist;

c)

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ühinemisprotsessi seisu ning selle kohta, kuidas valmistatakse ühinemiseks ette Serbia sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone;

d)

õhutada kogemuste ja heade tavade vahetust ning struktureeritud dialoogi a) Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ning b) liikmesriikide sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö võivad olla kõige tõhusam viis lahendada konkreetseid probleeme;

e)

arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee koosseisu kuulub üheksa Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajat ning üheksa Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajat. Ühine nõuandekomitee võib samuti kutsuda osalema vaatlejaid.

3.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid pärast konsulteerimist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga, või omal algatusel, kui tema tegevuse eesmärk on edendada majandus- ja sotsiaalringkondade dialoogi.

4.   Liikmed valitakse selliselt, et lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Serbia erinevaid sotsiaalpartnereid ja muid kodanikuühiskonna organisatsioone. Serbia liikmed nimetab ametlikult Serbia valitsus, kes teeb oma otsuse sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

5.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt üks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige ning üks Serbia sotsiaalpartnerite ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.

6.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

7.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Serbia valitsus katavad ise personali-, sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud nende esindajate osalemisega ühise nõuandekomitee ja selle töörühmade koosolekutel.

8.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude jagamise üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.

Artikkel 15

Ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad

1.   Käesolevaga moodustatakse ühine nõuandekomitee, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindajad ning mille ülesanne on abistada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, edendades dialoogi ja koostööd Euroopa Liidu ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel. Sellise dialoogi ja koostöö peamine eesmärk on:

a)

valmistada Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette tööks pärast ühinemist Euroopa Liiduga;

b)

valmistada Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette osalemiseks Regioonide Komitee töös pärast Serbia ühinemist;

c)

vahetada teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, eelkõige ühinemisprotsessi seisu ning selliste poliitikavaldkondade kohta, mille puhul on aluslepingutes sätestatud kohustus konsulteerida Regioonide Komiteega, samuti selle kohta, kuidas valmistatakse Serbia piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ette tööks kõnealustes poliitikavaldkondades;

d)

õhutada mitmepoolset struktureeritud dialoogi a) Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel, sealhulgas kujundada võrgustikke sellistes valdkondades, kus vahetud kontaktid ja otsene koostöö Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel võivad olla kõige tõhusam viis tegeleda vastastikust huvi pakkuvate konkreetsete küsimustega;

e)

võimaldada vahetada korrapäraselt teavet Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste tehtava piirkondadevahelise koostöö kohta;

f)

õhutada teadmiste ja kogemuste vahetust a) Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning b) liikmesriikide piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel sellistes valdkondades, mille puhul on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustus konsulteerida Regioonide Komiteega, eelkõige piirkondlike ja kohalike arengukavade ja -strateegiate väljatöötamiseks ning ühinemiseelsete vahendite ja struktuurifondide kõige tõhusamaks kasutamiseks vajaliku oskusteabe ja tehnika vahetamist;

g)

aidata teabevahetuse kaudu Serbia piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel tegelikult rakendada subsidiaarsuse põhimõtet kõigis eluvaldkondades nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil;

h)

arutada ükskõik kumma poole ettepanekul kõiki muid asjakohaseid küsimusi, mis võivad tekkida seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise ja ühinemiseelse strateegiaga.

2.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee koosseisu kuulub [seitse] Regioonide Komitee esindajat ja seitse Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste valitud esindajat. Samuti nimetatakse võrdsel arvul asendusliikmeid.

3.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee täidab oma ülesandeid pärast konsulteerimist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukoguga, või omal algatusel, kui tema tegevuse eesmärk on edendada piirkondlike ja kohalike ametiasutuste dialoogi.

4.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võib anda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule soovitusi.

5.   Liikmed valitakse selliselt, et lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee esindaks võimalikult hästi Euroopa Liidu ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste erinevaid tasandeid. Serbia liikmed nimetab ametlikult Serbia valitsus, kes teeb oma otsuse piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi esindavate organisatsioonide ettepanekute põhjal. Need ettepanekud põhinevad piirkondlikel või kohalikel valimistel valitud isikute hulgas võimalikult ulatuslikult ja läbipaistvalt korraldatud valikumenetlustel.

6.   Lõikes 1 osutatud ühine nõuandekomitee võtab vastu oma töökorra.

7.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee tööd juhivad ühiselt Regioonide Komitee liige ja Serbia piirkondlike ja kohalike ametiasutuste esindaja.

8.   Regioonide Komitee ühelt poolt ning Serbia valitsus teiselt poolt katavad sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud nende esindajate ja abipersonali osalemisega lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee koosolekutel.

9.   Lõikes 1 osutatud ühise nõuandekomitee töökorras sätestatakse tõlke- ja tõlkimiskulude jagamise üksikasjalik kord. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab see pool, kes koosoleku korraldab.

…,

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

LISA

EUROOPA LIIDU JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUSELE nr 1,

…,

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee töökord

Artikkel 1

Eesistuja

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi Euroopa Komisjoni esindaja Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ning Serbia valitsuse esindaja. Esimene ajavahemik algab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu esimese istungi päeval ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Koosolekud

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tuleb poolte nõusolekul kokku vastavalt vajadusele. Kõik stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee koosolekud toimuvad poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee koosolekud kutsub kokku komitee eesistuja.

Artikkel 3

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale mõlema poole delegatsiooni kavandatav koosseis.

Artikkel 4

Sekretariaat

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Serbia valitsuse ametnik. Kogu käesoleva otsusega sätestatud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistuja kirjavahetus edastatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee sekretäridele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujale ja sekretäridele.

Artikkel 5

Avalikustamine

Kui ei ole otsustatud teisiti, ei ole stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee koosolekud avalikud.

Artikkel 6

Koosolekute päevakord

1.   Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee sekretärid saadavad selle artiklis 4 nimetatud adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise taotluse on eesistuja saanud hiljemalt 21 päeva enne koosoleku algust, kuid need võetakse esialgsesse päevakorda ainult juhul, kui sekretärid on asjaomased alusdokumendid enne päevakorra laialisaatmist kätte saanud. Konkreetsete küsimuste kohta teabe saamiseks võib stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee paluda oma koosolekutele osalema eksperte. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku algul. Poolte kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.

2.   Erijuhtudel ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema poole nõusolekul lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 7

Koosolekute protokoll

Kõik koosolekud protokollitakse. Protokoll tugineb eesistuja kokkuvõttele stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee tehtud järeldustest. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on protokolli heaks kiitnud, kirjutavad eesistuja ja mõlemad sekretärid sellele alla ja protokoll edastatakse säilitamiseks mõlemale poolele. Protokolli koopia edastatakse kõigile artiklis 4 märgitud adressaatidele.

Artikkel 8

Otsused ja soovitused

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu volitab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklile 122 mingil konkreetsel juhul otsuseid vastu võtma või soovitusi tegema, märgitakse dokumendi pealkirja kas sõna „otsus” või „soovitus” ning sellele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja sisu kirjeldus. Pooled võtavad otsused ja soovitused vastu ühiselt. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib vastu võtta otsuseid või teha soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui pooled selles kokku lepivad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused ja soovitused allkirjastab eesistuja ja kinnitavad mõlemad sekretärid ning need edastatakse kõigile artiklis 4 nimetatud adressaatidele. Kumbki pool võib otsustada, kas avaldada stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 9

Kulud

Euroopa Liit ja Serbia kannavad ise oma stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee koosolekutel osalemisega seotud personali-, reisi- ja elamiskulud, samuti posti- ja telekommunikatsioonikulud. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit, välja arvatud serbia keelde või serbia keelest toimuva suulise või kirjaliku tõlkimisega seotud kulud, mis jäävad Serbia kanda. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav pool.

Artikkel 10

Alamkomiteed ja töörühmad

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada enda alluvuses töötavaid alamkomiteesid või töörühmi, kes annavad iga oma koosoleku järel aru stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib oma otsusega mis tahes olemasolevaid alamkomiteesid või töörühmi laiali saata, kindlaks määrata nende töökorra või seda muuta või moodustada uusi alamkomiteesid või töörühmi, kes teda ta kohustuste täitmisel abistavad. Nimetatud alamkomiteedel ja töörühmadel puudub otsustusõigus.


LISA

üksnes nõukogule mõeldud teave

EELNÕU:

ELi JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISKOMITEE

OTSUS nr 1/2013,

… 2013,

alamkomiteede ja töörühma moodustamise kohta

STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, eriti selle artiklit 123,

ning võttes arvesse oma töökorda, eriti selle artiklit 10,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga moodustatakse I lisas loetletud alamkomiteed ja töörühm. Nende töökord on sätestatud II lisas.

…, … 2013.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee nimel

eesistuja

I LISA

EUROOPA LIIDU JA SERBIA STABILISEERMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPING

Multidistsiplinaarsete alamkomiteede struktuur

Nimetus

Valdkonnad

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel

1.

Kaubandus, tööstus, toll ja maksundus

Kaupade vaba liikumine

Artikkel 18

Tööstustooted

Artiklid 19–23

Kaubandusküsimused

Artiklid 34–48

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine, sertifitseerimine, vastavushindamine ja turujärelevalve

Artikkel 77

Tööstuskoostöö

Artikkel 94

VKEd

Artikkel 95

Turism

Artikkel 96

Toll

Artikkel 99

Maksustamine

Artikkel 100

Päritolureeglid

Protokoll nr 3

Haldusabi tolliküsimustes

Protokoll nr 6

2.

Põllumajandus ja kalandus

Põllumajandustooted üldises tähenduses

Artikkel 24, artikli 26 lõiked 1 ja 4, artikli 27 lõige 1, artiklid 31, 32 ja 35

Põllumajandustooted kitsamas tähenduses

Artikli 26 lõiked 2 ja 3 ning artikli 27 lõige 2

Kalandustooted

Artiklid 29 ja 30

Töödeldud põllumajandustooted

Artikkel 25, protokoll nr 1

 

Vein

Artikkel 28, protokoll nr 2

Põllumajandus- ja kalandustoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

Artikkel 33

Põllumajandus- ja agrotööstussektor, veterinaar- ja fütosanitaarküsimused

Artikkel 97

Kalanduskoostöö

Artikkel 98

Toiduohutus

 

3.

Siseturg ja konkurents

Asutamisõigus

Artiklid 52–58

Teenuste osutamine

Artiklid 59–61

Muud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu V jaotisega seotud küsimused

Artiklid 65–71

Õigusaktide ühtlustamine ja rakendamine

Artikkel 72

Konkurents

Artiklid 73–74, protokoll nr 5

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

Artikkel 75

Riigihanked

Artikkel 76

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Artikkel 91

Tarbijakaitse

Artikkel 78

Rahvatervis

 

4.

Majandus- ja rahandusküsimused ning statistika

Kapitali liikumine ja maksed

Artiklid 62–64

Majanduspoliitika

Artikkel 89

Statistikaalane koostöö

Artikkel 90

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Artikkel 93

Finantskoostöö

Artiklid 115–118

Auditeerimine ja finantskontroll

Artikkel 92

5.

Õigus, vabadus ja turvalisus

Kohtusüsteem ja põhiõigused

 

Politsei- ja õigusalane koostöö

 

Õigusriigi põhimõtted

Artikkel 80

Andmekaitse

Artikkel 81

Viisaküsimused, piirikontroll, varjupaigaõigus ja ränne

Artikkel 82

Ebaseaduslik sisseränne ja tagasivõtmine

Artikkel 83

Rahapesu

Artikkel 84

Narkootikumid

Artikkel 85

Võitlus terrorismiga

Artikkel 87

Kuritegevus ja muu ebaseaduslik tegevus

Artikkel 86

6.

Teadusuuringud ja innovatsioon, infoühiskond ja sotsiaalpoliitika

Töötajate liikumine

Artiklid 49–51

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Artikkel 79

Koostöö sotsiaalküsimustes

Artikkel 101

Haridus ja koolitus

Artikkel 102

Kultuurialane koostöö

Artikkel 103

 

Teave ja kommunikatsioon

Artikkel 107

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Artikkel 104

Elektroonilised sidevõrgud ja teenused

Artikkel 106

Infoühiskond

Artikkel 105

Teadusuuringud ja innovatsioon

Artikkel 112

7.

Transport, energeetika, keskkond, kliimameetmed ja piirkondlik areng

 (1)

Transport

Artiklid 52, 55, 61 ja 108 ning protokoll nr 4

Energeetika

Artikkel 109

Tuumaohutus

Artikkel 110

Keskkond

Artikkel 111

Kliimameetmed

Artiklid 109 ja 111

Piirkondlik ja kohalik areng

Artikkel 113


Töörühma struktuur

Nimetus

Valdkonnad

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikkel

Avaliku halduse reformi töörühm

Avaliku halduse reform

VI jaotis „Õigusaktide ühtlustamine ja rakendamine”, artikkel 72, ning VII jaotis „Justiits- ja siseküsimused”, artiklid 80 ja 114

II LISA

EUROOPA LIIDU JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISKOMITEE ALAMKOMITEEDE JA TÖÖRÜHMA TÖÖKORD

Koosseis ja eesistujad

Alamkomiteede ja avaliku halduse reformi töörühma koosseisu kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Serbia valitsuse esindajad. Eesistujaks on korraga mõlemad pooled. Liikmesriike teavitatakse alamkomiteede ja avaliku halduse reformi töörühma koosolekutest ja kutsutakse neil osalema.

Sekretariaat

Alamkomiteede ja avaliku halduse reformi töörühma sekretäride ülesandeid täidavad ühiselt üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Serbia valitsuse ametnik.

Kõik alamkomiteedega seotud teated edastatakse asjaomase alamkomitee ja avaliku halduse reformi töörühma sekretäridele.

Koosolekud

Alamkomiteed ja avaliku halduse reformi töörühm tulevad kokku vajaduse korral ja mõlema poole nõusolekul. Alamkomiteede või avaliku halduse reformi töörühma koosolekud peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Alamkomiteed ja avaliku halduse reformi töörühm võivad mõlema poole nõusolekul kutsuda oma koosolekutele eksperte, et saada vajalikku erialast teavet.

Aruteluvaldkonnad

Alamkomiteed arutavad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga seotud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi, mis on loetletud multidistsiplinaarsete alamkomiteede struktuuri käsitlevas dokumendis. Iga aruteluvaldkonna puhul hinnatakse edusamme, mis on tehtud õigusaktide ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusaktidega ning Euroopa Liidu õigusaktiderakendamisel ja jõustamisel, samuti ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) asjaomaste projektide kavandamisel ja rakendamisel. Alamkomiteed vaatavad läbi kõik nende pädevusse kuuluvates valdkondades tekkida võivad probleemid ning teevad ettepanekuid võimalike meetmete võtmiseks.

Alamkomiteed on ka ühenduse acquis’ täiendava selgitamise foorumid ja hindavad edusamme, mida Serbia on teinud oma õigusaktide vastavusse viimiseks ühenduse acquis’ga vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga võetud kohustustele.

Avaliku halduse reformi töörühm arutab avaliku halduse reformiga seotud küsimusi ja annab soovitusi võimalike meetmete kohta.

Koosolekute protokoll

Iga koosoleku järel koostatakse ja kinnitatakse selle protokoll. Alamkomitee või avaliku halduse reformi töörühma sekretär edastab protokolli koopia stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee sekretärile.

Avalikustamine

Kui ei ole otsustatud teisiti, ei ole alamkomiteede ja avaliku halduse reformi töörühma koosolekud avalikud.


(1)  Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 4 kohaldamisel tegutseb kõnealune alamkomitee konkreetseks otstarbeks loodud alamkomiteena nimetatud protokolli artikli 21 tähenduses.


18.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/14


NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

22. juuli 2013,

ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta

(2013/490/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõikega 8,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

võttes arvesse nõukogu Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 101 kohaselt antud heakskiitu

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „leping”) on Euroopa Ühenduse nimel allkirjastatud 29. aprillil 2008. aastal Luxembourgis, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)

Seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames rakendatud poliitikaga on lepingus sisalduvad kaubandussätted erandlikud ega loo Euroopa Liidu jaoks ühtegi pretsedenti liidu kaubanduspoliitikas seoses kolmandate riikidega, välja arvatud Lääne-Balkani riigid.

(3)

Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping koos lepingu lisade ja protokollide, samuti lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide ja ühenduse deklaratsiooniga kiidetakse käesolevaga Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel järgmise teate:

„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajadusel korral lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

1.   Liidu või Euroopa Aatomienergiaühenduse seisukoha stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees, kui nimetatud komiteel on volitus esindada stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, määrab kindlaks komisjoni ettepanekul nõukogu või vajaduse korral komisjon, mõlemal juhul toimub see kooskõlas asutamislepingute vastavate sätetega.

2.   Kooskõlas lepingu artikliga 120 on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks nõukogu eesistuja. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee eesistujaks on nimetatud komitee töökorra kohaselt komisjoni esindaja.

3.   Otsuse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu ning stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsuste avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teevad iga üksikjuhtumi korral vastavalt nõukogu ja komisjon kooskõlas asutamislepingute vastavate sätetega.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma lepingu artiklis 138 sätestatud heakskiitmiskirja. Komisjoni president annab nimetatud heakskiitmiskirja hoiule Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

C. MALMSTRÖM


ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE JA

nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”

ühelt poolt ning

SERBIA VABARIIK, edaspidi „Serbia”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Serbial tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Serbiat nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Serbia täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;

ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Serbia kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Serbias;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Serbia püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse liikmesriikidena, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Serbiat, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;

MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt, nagu on rõhutatud järgnenud Euroopa Ülemkogu 2005. ja 2006. aasta detsembri järeldustes;

MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;

MEENUTADES, et 1. jaanuaril 2008 jõustusid Euroopa ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping (1) ning Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping (2) (edaspidi „ühenduse ja Serbia vaheline tagasivõtuleping”);

SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel,

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)

toetada Serbiat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

b)

aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Serbias ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;

c)

luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted;

d)

toetada Serbiat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;

e)

toetada Serbiat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;

f)

edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Serbia vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;

g)

edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

I   JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Serbia tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Serbia kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt kuueaastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Serbia õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Serbia edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.

II   JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1.   Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Serbia vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.

2.   Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

a)

Serbia täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule;

b)

lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad;

c)

piirkondlikku koostööd ja heanaaberlike suhete arendamist,

d)

ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.

Artikkel 11

1.   Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.

2.   Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

a)

vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Serbiat esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel;

b)

dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel;

c)

kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid.

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.

III   JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Serbia aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Serbia kavatseb tõhustada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Serbia rakendab täies mahus 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu.

Artikkel 15

Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Serbia läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

a)

poliitiline dialoog;

b)

vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;

c)

töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga;

d)

sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Serbia valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Serbia ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasiarendamise tingimuseks.

Serbia alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Serbia teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1.   Serbia peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Serbia ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.

2.   Serbia alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

IV   JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1.   Ühendus ja Serbia loovad kuni kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.

2.   Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.

3.   Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

a)

GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse;

b)

dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid;

c)

osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse.

4.   Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

a)

nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (3) kehtestatud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati;

b)

kohaldatav Serbia tollimaks (4).

5.   Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

a)

WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest,

b)

Serbia ühinemisest WTOga, või

c)

Serbia WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest, kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

6.   Ühendus ja Serbia teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.

I   PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Serbiast pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.

2.   Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1.   Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.   Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbiasse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

3.   I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.

4.   Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1.   Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

2.   Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Serbia kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.

II   PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõisted

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Serbiast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.

2.   Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.

3.   Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91, 2301 20 ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Serbiast pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Serbiast pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Serbiast pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 8 700 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

4.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast võimaldab ühendus kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvatele Serbiast pärit toodetele tollimaksuvaba sissepääsu 180 000 tonni (netokaal) suuruse aastase tariifikvoodi piires.

Artikkel 27

Põllumajandustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Serbia:

a)

kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b)

kaotab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

c)

vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktides c ja d loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisades iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

Artikkel 28

Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll

Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.

Artikkel 29

Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 30

Serbia soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 31

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Serbia põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Serbia majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Serbia tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Serbia hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 32

Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklausel

1.   Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

2.   Juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete import saavutab kokku 115 % eelnenud kolme kalendriaasta keskmisest, alustavad ühendus ja Serbia viie tööpäeva jooksul konsultatsioone asjaomaste toodete ühendusse müümise trendide analüüsimiseks ja hindamiseks ning vajadusel kohaste lahenduste leidmiseks, et vältida kaubanduse moonutamist asjaomaste toodete ühendusse importimisel.

Piiramata mingil viisil lõike 1 kohaldamist, juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete impordi maht kasvab kalendriaasta jooksul kokku üle 30 % võrreldes eelnenud kolme kalendriaasta keskmisega, võib ühendus peatada suurenemist põhjustavate toodete suhtes kohaldatava sooduskohtlemise.

Kui sooduskohtlemine otsustatakse peatada, teatab ühendus meetmest viie tööpäeva jooksul stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning algatab konsultatsioonid Serbiaga, et leppida kokku meetmetes kaubanduse moonutamise vältimiseks protokolli nr 3 V lisas loetletud kaupadega kauplemises.

Ühendus taastab sooduskohtlemise niipea, kui kaubanduse moonutamine on kõrvaldatud kokkulepitud meetmete tulemusliku rakendamise või muude asjakohaste meetmetega, mida lepinguosalised on võtnud.

Käesoleva lõike kohase tegevuse suhtes kehtivad mutatis mutandis artikli 41 lõiked 3 kuni 6.

3.   Lepinguosalised vaatavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist läbi lõikes 2 esitatud mehhanismi toimimise. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada vajadusel kohandada lõikes 2 esitatud mehhanismi.

Artikkel 33

Põllumajandus- ja kalatoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

1.   Serbia pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (5) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Serbia geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.

2.   Serbia keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.

3.   Serbia keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele.

4.   Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele ning mis on registreeritud Serbias või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist. Siiski ei kohaldata käesolevat Serbias registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.

5.   Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Serbias hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

6.   Serbia tagab, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist tema territooriumilt eksporditavad kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.

7.   Serbia tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1–6 osutatud kaitse.

III   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 34

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 36

Status quo

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.

3.   Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Serbia ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 37

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.   Ühendus ja Serbia hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 38

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 39

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.

2.   Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Serbia poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.

3.   Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Serbia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 40

Dumping ja subsiidiumid

1.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 41

Kaitseklausel

1.   Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)

märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või

b)

tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.   Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 osutatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kahepoolseid kaitsemeetmeid ei rakendata toote impordile, mille suhtes on varem kohaldatud nimetatud meedet selliseks ajaks, mis võrdub selle meetme varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat pole meedet rakendatud.

4.   Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.

5.   Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.

Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal.

b)

Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6.   Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 42

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.   Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

a)

eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või

b)

sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.   Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.

3.   Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.

4.   Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Serbia kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5.   Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 43

Riigimonopolid

Serbia tagab kaubandusliku iseloomuga riiklike monopolide järkjärgulise kohaldamise nii, et kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ei oleks kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Serbia kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 44

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.

Artikkel 45

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 46

Halduskoostööst hoidumine

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.   Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

a)

asjaomase toote/asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)

korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

b)

Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

c)

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine piirdub vähimaga, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on ära langenud.

5.   Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 47

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 48

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.

V   JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITALI LIIKUMINE

I   PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 49

1.   Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

a)

ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Serbia kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke;

b)

on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja töötajad, kellele laienevad kahepoolsed kokkulepped artikli 50 tähenduses, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui Serbias kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Serbia tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.

Artikkel 50

1.   Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a)

tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Serbia töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud;

b)

kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust.

2.   Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 51

1.   Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Serbia kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

a)

selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides;

b)

kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;

c)

kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi.

2.   Serbia kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.

II   PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 52

Mõiste

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse äriühing või Serbia äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil. Liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Serbia äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Serbia majandusega;

b)

„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c)

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d)

„asutamisõigus” on:

i)

kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad;

ii)

ühenduse või Serbia äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Serbias majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e)

„tegevus” – majandustegevus;

f)

„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g)

„ühenduse kodanik ja Serbia kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Serbia kodakondsusega füüsiline isik;

rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat asuvate ühenduse või Serbia kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Serbiat asutatud ja vastavalt ühenduse või Serbia kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Serbias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h)

„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 53

1.   Serbia lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Serbia käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)

seoses ühenduse äriühingute asutamisega Serbia territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele., milline kohtlemine on sobivam;

b)

seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Serbia territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

2.   Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)

seoses Serbia äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b)

seoses Serbia äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

3.   Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega

4.   Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu üksikasjaliku korra eelnimetatud sätete raames antava asutamisõiguse laiendamiseks ühenduse ja Serbia kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.

5.   Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a)

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Serbias asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda;

b)

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Serbia äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Serbia äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks.

c)

Nelja aasta möödudes alates käesoleva lepingu jõustumisest kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalust laiendada punktis b nimetatud õigusi ühenduse äriühingute filiaalidele.

Artikkel 54

1.   Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.

2.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.

3.   Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 55

1.   Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu (6) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 56

1.   Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.

2.   Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 57

Et ühenduse ja Serbia kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Serbia territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 58

1.   Ühenduse territooriumil asutatud Serbia äriühingutel või Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Serbia Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Serbia kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2.   Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle töötajad või selle aktsionärid või osanikud (v.a enamusaktsionärid või -osanikud) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva lõike punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

a)

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on:

i)

äriühingu või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii)

teiste järelevalve, juhtimise või kutsetegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine;

iii)

isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

b)

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

c)

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3.   Serbia ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Serbia territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Serbia äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Serbia Vabariigis, kui:

a)

need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning

b)

äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Serbias.

III   PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 59

1.   Ühendus ja Serbia võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Serbia äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.

2.   Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Serbia äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.

3.   Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 60

1.   Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Serbia äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.

2.   Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 61

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1.

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Serbia ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Serbia transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

2.

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal.

Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

3.

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised:

a)

ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid;

b)

kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele;

c)

muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4.

Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames.

5.

Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

6.

Serbia kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7.

Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.

IV   PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 62

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Serbia vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 63

1.   Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.

2.   Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldab Serbia, kasutades täiel määral ja otstarbekalt oma kehtivaid menetlusi, omandada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Serbias kinnisvara. Nelja aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kohandab Serbia järk-järgult oma õigusakte, mis käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike poolt kinnisvara omandamist Serbias, et tagada Serbia oma kodanikega samaväärne kohtlemine.

4.   Ühendus ja Serbia tagavad nelja aasta järel käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Serbia territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.

6.   Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Serbia vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Serbia valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Serbia võtta ühenduse ja Serbia vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.

7.   Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.

8.   Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Serbia vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 64

1.   Esimese nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Serbia meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.

2.   Neljanda aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks üksikasjaliku korra ühenduse kapitali vaba liikumise täielikuks rakendamiseks Serbias.

V   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 65

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.   Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 66

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.

Artikkel 67

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Serbia äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 68

1.   Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.   Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3.   Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Serbial oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 69

1.   Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.

2.   Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Serbial on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Serbia võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Serbia teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

3.   Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 70

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 71

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.

VI   JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 72

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Serbia kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Serbia püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Serbia tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

2.   Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus osutatud ühenduse õigustiku valdkondadele.

3.   Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning muudele kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Serbia ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Serbia vahel kokkulepitud kava alusel.

4.   Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Serbia kindlaks ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve üksikasjaliku korra.

Artikkel 73

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1.   Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Serbia vahel:

i)

kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi;

ii)

turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Serbia territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

iii)

riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2.   Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.

3.   Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.

4.   Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Serbia sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

5.   Ühendus ühelt poolt ja Serbia teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

6.   Serbia koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

7.

a)

Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Serbia antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Serbia on võrdsustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega.

b)

Nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Serbia Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Serbia piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ühenduse suunistele.

8.   Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.

9.   IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

a)

ei kohaldata lõike 1 punkti iii;

b)

hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.

10.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Serbia võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 74

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Serbia avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Serbiasse.

Artikkel 75

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1.   Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

3.   Serbia võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.

4.   Serbia kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Serbia peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.

5.   Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 76

Riigihanked

1.   Ühendus ja Serbia leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Serbia äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Serbia valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Serbia on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3.   Vastavalt V jaotise II peatükile on Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Serbias ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Serbia äriühingutele.

4.   Hiljemalt viie aasta möödudes käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse Serbias registreerimata ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias vastavalt Serbia riigihangete seadusele ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui Serbia äriühinguid.

Käesoleva lepingu jõustumisel muudab Serbia võimalikud soodustused kodumaistele majandusüksustele hinnasoodustusteks ning vähendab viimaseid viie aasta jooksul järkjärgult järgneva ajakava kohaselt:

teise aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 15 %;

kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 10 %;

neljanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 5 %; ning

viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad soodustused olema täielikult kaotatud.

5.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Serbia võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias. Serbia esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.

6.   Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.

Artikkel 77

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.   Serbia võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)

edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist;

b)

toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine;

c)

toetavad Serbia osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, Cenelec, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET) (7);

d)

vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Serbia õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 78

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Serbia tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:

a)

aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine;

b)

Serbia tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega;

c)

tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;

d)

pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine;

e)

ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus.

Artikkel 79

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Serbia ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII   JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 80

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 81

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Serbia isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Serbia asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 82

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

a)

õigusakte ja toiminguid käsitlev statistika- ja teabevahetus;

b)

õigusaktide koostamine;

c)

asutuste töövõime ja tõhususe parandamiseks,

d)

personalikoolitus;

e)

reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine;

f)

piirihaldus.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a)

varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;

b)

seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 83

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1.   Pooled teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Serbia ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingut ning liikmesriikide ja Serbia vaheliste kahepoolsete kokkuleppete täielikus rakendamises, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu sätetega, sisaldades sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Serbia annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta on kindlaks määratud Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises tagasivõtulepingus ning liikmesriikide ja Serbia vahelisi kahepoolsetes kokkulepetes, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu ebaseaduslikult riigis viibivate isikute riiki tagasilubamist käsitlevate sätetega.

2.   Serbia kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega ja võtma kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.

3.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 84

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja asjaomaste mitte-finantssektorite kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

2.   Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 85

Ebaseaduslike uimastite alane koostöö

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 86

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

a)

inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)

ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega;

c)

korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega;

d)

maksupettus;

e)

identiteedivargus;

f)

uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

g)

ebaseaduslik relvakaubandus;

h)

dokumentide võltsimine;

i)

kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu;

j)

küberkuritegevus.

Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 87

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

a)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;

b)

vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c)

vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta.

VIII   JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 88

1.   Ühendus ja Serbia seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Serbia arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.

2.   Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Serbia jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.

3.   Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Serbia ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 89

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ja Serbia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Serbia koostööd, et:

a)

vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b)

analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja

c)

edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele.

Serbia jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Serbia ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Serbia jõupingutusi sellega seoses.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 90

Statistikakoostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Serbia ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Serbia statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.

Artikkel 91

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Serbia ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Serbias.

Artikkel 92

Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Serbias välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Serbias. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.

Artikkel 93

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Serbia majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Serbia jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.

Artikkel 94

Tööstuskoostöö

Koostöö eesmärk on Serbia tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Serbias.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.

Artikkel 95

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Serbia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 96

Turism

Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Serbia osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 97

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Serbia põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Serbia metsandussektorit, samuti toetada Serbia õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 98

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 99

Toll

Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Serbia tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Serbia tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.

Artikkel 100

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Serbia maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Serbia viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 101

Sotsiaalkoostöö

Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Serbias. Koostöö eesmärk on ka toetada Serbia sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Serbias kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste, vähemusrühmadesse ning muudesse ohustatud rühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 102

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Serbias. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Serbias ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Serbia haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 103

Kultuurikoostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 104

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Serbia viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Serbia satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 105

Infoühiskond

Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Serbia asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Serbias. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 106

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Serbia võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 107

Teave ja side

Ühendus ja Serbia rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Serbia erialaringkondadele.

Artikkel 108

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Serbia transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Serbia transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 109

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse asutamislepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Serbia järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:

a)

energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega energiavõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist;

b)

energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist;

c)

energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist.

Artikkel 110

Tuumaohutus

Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:

a)

lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine;

b)

tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Serbia vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral;

c)

kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus.

Artikkel 111

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Serbia õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 112

Koostöö teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse vallas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 113

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.

Artikkel 114

Avalik haldus

Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Serbias, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Serbia elanike heaks üldiselt ning ELi ja Serbia vaheliste suhete sujuvat arengut.

Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

IX   JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 115

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Serbia saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Serbiale antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 116

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega igaaastaste ülevaadetega mitmeaastase suunava planeerimisdokumendi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Serbiaga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse jätkusuutlikule arengule, vaesuse vähendamisele ning keskkonnakaitsele.

Artikkel 117

Serbia palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Serbia ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 118

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.

X   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 119

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 120

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Serbia valitsuse liikmed.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

3.   Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.

4.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Serbia esindaja.

5.   Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 122

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Serbia valitsuse esindajad.

2.   Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.

3.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 123

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 124

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 125

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Serbia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Serbia parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Serbia parlamendi liige.

Artikkel 126

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 127

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a)

mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)

mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 128

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)

ei tohi meetmed, mida Serbia rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b)

ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Serbia suhtes, põhjustada diskrimineerimist Serbia kodanike ega Serbia äriühingute vahel.

2.   Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 129

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 121 või 122 alusel loodud organis.

5.   Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).

Artikkel 130

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 122 või 123 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.   Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 131

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Serbiat siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 132

I–VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline raamleping Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, mis allkirjastati 21. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kelle pädevuses on vajaduse korral raamlepingu muutmine.

Artikkel 133

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 134

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Serbia Vabariiki.

Artikkel 135

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Serbia territooriumi suhtes.

Käesolevat lepingut ei kohaldata Kosovo suhtes, mis kuulub praegu rahvusvahelise halduse alla vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244. See ei piira Kosovo praegust staatust või tema lõpliku staatuse määramist vastavalt kõnealusele resolutsioonile.

Artikkel 136

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 137

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning serbia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 138

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 139

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Serbia vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

Съставено в Люксембург на двадесет и девети април две хиляди и осма година.

Hecho en Luxemburgo, el veintinueve de abril de dosmile ocho.

V Lucemburku dne dvacátého devátého dubna dva tisíce osm.

Udfærdiget i Lussemburgu den niogtyvende April to tusind og otte.

Geschehen zu Luxemburg am neunundzwanzigsten April zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta aprillikuu kahekümne üheksandal päeval Luxembourgis.

'Εγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι εννέα Απριλίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Lussemburgu on the twenty-ninth day of April in the year two thousand and eight.

Fait à Lussemburgu, le vingt-neuf avril deux mille huit.

Fatto a Lussemburgo, addì ventinove aprile duemilaotto.

Luksemburgā, divtūkstoš astotā gada divdesmit devītajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų balandžio dvidešimt devintą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kétezer-nyolcadik év április huszonkilencedik napján.

Magħmul fil-Lussemburgu, fid-disgħa u għoxrin jum ta’ April tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Luxemburg, de negenentwintigste April tweeduizend acht.

Sporządzono w Luksemburgu dnia dwudziestego dziewiątego kwietnia roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Luxemburgo, em vinte e nove de Abril de dois mil e oito.

Întocmit la Luxemburg, la douăzeci și nouă aprilie două mii opt.

V Luxemburgu dňa dvadsiateho deviateho apríla dvetisícosem.

V Luxembourgu, dne devetindvajsetega aprila leta dva tisoč osem.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäyhdeksäntenä päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Luxemburg den tjugonionde April tjugohundraåtta.

Сачињено у Луксембургу, двадесетдеветог априла двехиљадеосме.

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Релублика България

Image

Za Českou republiku

Image

På Kongeriget Danmarks vegne

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

A Magyar Köztársaság részéről

Image

Gћal Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunitatea Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På europeiska gemenskapernas vägnar

Image

Image

За Републику Србиjу

Image


(1)  ELT L 334, 19.12.2007, lk 137.

(2)  ELT L 334, 19.12.2007, lk 46.

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) muudetud kujul.

(4)  Serbia ametlik väljaanne nr 62/2005 ja 61/2007.

(5)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6)  Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

(7)  Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon

LISADE JA PROTOKOLLIDE NIMEKIRI

LISAD

I lisa (artikkel 21). Serbia tariifsed soodustused ühenduse tööstustoodetele;

II lisa (artikkel 26). „Baby beef” toodete määratlemine

III lisa (artikkel 27). Serbia tariifsed soodustused ühenduse põllumajandustoodetele;

IV lisa (artikkel 29). Ühenduse soodustused Serbia kalandustoodetele;

V lisa (artikkel 30). Serbia soodustused ühenduse kalandustoodetele;

VI lisa (art 52). Asutamisõigus: finantsteenused

VII lisa (artikkel 75). Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused

PROTOKOLLID

Protokoll nr 1 (artikkel 25). Töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise kohta ühenduse ja Serbia vahel

Protokoll nr 2 (artikkel 28). Vein ja kanged alkohoolsed joogid

Protokoll nr 3 (artikkel 44). Päritolustaatusega toodete mõiste määratlus ja halduskoostöö viisid

Protokoll nr 4 (artikkel 61). Maismaatranspordi kohta

Protokoll nr 5 (artikkel 73). Terasetööstusele antud riigiabi kohta

Protokoll nr 6 (artikkel 99). Vastastikune haldusabi tolliküsimustes

Protokoll nr 7 (artikkel 129). Vaidluste lahendamine

I LISA

Ia LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE,

mida on nimetatud artiklis 21

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a)

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 70 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b)

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c)

lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

CN-kood

Kirjeldus

2501 00

Sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega; merevesi:

sool (sh lauasool ja denatureeritud sool) ja puhas naatriumkloriid, ka vesilahusena või paakumisvastaste või vaba voolavust tagavate lisanditega:

muud:

muud:

2501 00 91

inimtoidus kasutamiseks kõlblik sool:

ex 2501 00 91

jooditud

ex 2501 00 91

joodimata, töötlemiseks

2501 00 99

muud

2515

Marmor, travertiin, ekausiin jm raid- või ehituslubjakivi (tihedusega 2,5 kg/dm3 ja rohkem) ning alabaster, ka jämedalt tahutud, saetud või muul viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks tükeldatud

2517

Veeris, kruus, purustatud kivi või killustik, mida tavaliselt kasutatakse betoonitäidisena, maantee, raudtee või muu ballastina, klibu ja ränimugul, termiliselt töödeldud või töötlemata; räbust, drossist vms tööstusjäätmetest killustikkate, mis sisaldab või ei sisalda rubriigi esimeses osas nimetatud materjale; gudroneeritud killustikkate; graanulid, puru ja pulber rubriikide 2515 ja 2516 kivimitest, termiliselt töödeldud või töötlemata

2521 00 00

Lubjakivi räbusti; lubja või tsemendi tootmisel kasutatav lubjakivi jm lupja sisaldavad kivimid

2522

Kustutatud, kustutamata ja hüdrauliline lubi, v.a rubriigi 2825 kaltsiumoksiid ja -hüdroksiid

2522 20 00

kustutatud lubi

2522 30 00

hüdrauliline lubi

2523

Portlandtsement, aluminaattsement, räbutsement, supersulfaattsement jms hüdraulilised tsemendid, värvitud või värvimata, klinkritena või mitte

2529

Päevakivi; leutsiit; nefeliin ja nefeliinsüeniit; Fluoriit:

2529 10 00

päevakivi

2702

Ligniit, aglomeeritud või aglomeerimata, v.a gagaat

2703 00 00

Turvas (sh allapanuks kasutatav turvas), aglomeeritud või aglomeerimata

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud:

vedeldatud:

2711 12

propaan:

propaan puhtusastmega mitte alla 99 %:

2711 12 11

kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena

muud:

muuks otstarbeks:

2711 12 94

puhtusastmega üle 90 %, aga alla 99 %

2711 12 97

muud

2711 14 00

etüleen, propüleen, butüleen ja butadieen

2801

Fluor, kloor, broom ja jood:

2801 10 00

kloor

2802 00 00

Sublimeeritud või sadestatud väävel; kolloidväävel

2804

Vesinik, väärisgaasid ja muud mittemetallid:

väärisgaasid:

2804 21 00

argoon

2804 29

muud

2804 30 00

lämmastik

2804 40 00

hapnik

2806

Vesinikkloriid (vesinikkloriidhape); Kloroväävelhape:

2806 10 00

vesinikkloriid (vesinikkloriidhape)

2807 00

Väävelhape; ooleum

2808 00 00

Lämmastikhape; sulfolämmastikhapped

2809

Difosforpentaoksiid; fosforhape; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosforhapped:

2809 10 00

difosforpentaoksiid

2811

Muud anorgaanilised happed ja mittemetallide anorgaanilised hapnikuühendid:

muud anorgaanilised happed:

2811 19

muud:

2811 19 10

vesinikbromiid (vesinikbromiidhape)

muud anorgaanilised hapnikku sisaldavad mittemetallide ühendid:

2811 21 00

süsinikdioksiid

2811 29

muud

2812

Halogeniidid ja mittemetallide halogeniidoksiidid:

2812 90 00

muud

2814

Ammoniaak, veevaba või vesilahusena

2816

Magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid; strontsiumi ja baariumi oksiidid, hüdroksiidid ja peroksiidid:

2816 10 00

magneesiumhüdroksiid ja -peroksiid

2817 00 00

Tsinkoksiid; tsinkperoksiid

2818

Kindla või muutuva keemilise koostisega tehiskorund; alumiiniumoksiid; Alumiiniumhüdroksiid:

2818 30 00

alumiiniumhüdroksiid

2820

Mangaanoksiidid

2825

Hüdrasiin ja hüdroksüülamiin, nende anorgaanilised soolad; muud anorgaanilised alused; muud metalloksiidid, -hüdroksiidid ja –peroksiidid:

2825 50 00

vaskoksiidid ja -hüdroksiidid

2825 80 00

antimonoksiidid

2826

Fluoriidid; fluorosilikaadid, fluoroaluminaadid jm fluori liitsoolad:

2826 90

muud:

2826 90 80

muud:

ex 2826 90 80

Naatriumi või kaaliumi fluorosilikaadid

2827

Kloriidid; kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid; bromiidid ja bromiidoksiidid; jodiidid ja jodiidoksiidid:

2827 10 00

ammooniumkloriid

2827 20 00

kaltsiumkloriid

muud kloriidid:

2827 35 00

nikkelkloriidid

2827 39

muud:

2827 39 10

tinakloriidid

2827 39 20

raudkloriidid

2827 39 30

koobaltkloriidid

2827 39 85

muud:

ex 2827 39 85

tsinkkloriidid

kloriidoksiidid ja kloriidhüdroksiidid:

2827 41 00

vaskkloriidoksiid ja vaskkloriidhüdroksiid

2827 49

muud

2827 60 00

jodiidid ja jodiidoksiidid

2828

Hüpokloritid; tehniline kaltsiumhüpoklorit; kloritid; Hüpobromitid;

2828 90 00

muud

2829

Kloraadid ja perkloraadid; bromaadid ja perbromaadid; jodaadid ja perjodaadid:

kloraadid:

2829 19 00

muud

2829 90

muud:

2829 90 10

perkloraadid

2829 90 80

muud

2830

Sulfiidid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüsulfiidid:

2830 90

muud:

2830 90 11

kaltsium-, antimon- ja raudsulfiidid

2830 90 85

muud:

ex 2830 90 85

muud kui tsinksulfiidid ja kaadmiumsulfiidid

2831

Ditionitid ja sulfoksülaadid:

2831 90 00

muud

2832

Sulfitid; tiosulfaadid:

2832 10 00

naatriumsulfitid

2832 20 00

muud sulfitid

2833

Sulfaadid; maarjad; peroksosulfaadid (persulfaadid):

naatriumsulfaadid:

2833 19 00

muud

muud sulfaadid:

2833 21 00

magneesiumsulfaat

2833 25 00

vasksulfaadid

2833 29

muud:

2833 29 20

kaadmium-, kroom- ja tsinksulfaadid

2833 29 60

pliisulfaadid

2833 29 90

muud

2833 30 00

maarjad

2833 40 00

peroksosulfaadid (persulfaadid)

2834

Nitritid; nitraadid:

2834 10 00

nitritid

nitraadid:

2834 29

muud

2835

Fosfinaadid (hüpofosfitid), fosfonaadid (fosfitid) ja fosfaadid; kindla või muutuva keemilise koostisega polüfosfaadid:

fosfaadid:

2835 22 00

mononaatriumfosfaat ja dinaatriumfosfaat

2835 24 00

kaaliumfosfaadid

2835 25

kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)

2835 26

muud kaltsiumfosfaadid

2835 29

muud

polüfosfaadid:

2835 31 00

naatriumtrifosfaat (naatriumtripolüfosfaat)

2835 39 00

muud

2836

Karbonaadid; peroksokarbonaadid (perkarbonaadid); tehniline ammooniumkarbonaat (sisaldab ammooniumkarbamaati):

2836 40 00

kaaliumkarbonaadid

2836 50 00

kaltsiumkarbonaat

muud:

2836 99

muud:

karbonaadid:

2836 99 17

muud:

ex 2836 99 17

tehniline ammooniumkarbonaat ja mud ammooniumkarbonaadid

ex 2836 99 17

pliikarbonaadid

2839

Silikaadid; tehnilised leelismetallsilikaadid:

naatriumsilikaadid:

2839 11 00

naatriummetasilikaadid

2839 19 00

muud

2841

Oksometall- ja peroksometallhapete soolad:

manganiidid, manganaadid ja permanganaadid

2841 61 00

kaaliumpermanganaat

2841 69 00

muud

2842

Muud anorgaaniliste hapete ja peroksühapete soolad (k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid), v.a asiidid:

2842 10 00

kaksik- ja komplekssilikaadid, k.a kindla või muutuva keemilise koostisega alumosilikaadid

2842 90

muud:

2842 90 10

seleenhappe ja telluurhappe soolad, kaksiksoolad ning komplekssoolad

2843

Kolloidsed väärismetallid; kindla või muutuva keemilise koostisega anorgaanilised ja orgaanilised väärismetallide ühendid; väärismetallide amalgaamid

2849

Kindla või muutuva keemilise koostisega karbiidid:

2849 90

muud:

2849 90 30

volframkarbiid

2853 00

Muud anorgaanilised ühendid (sh destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi); vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk; amalgaamid, v.a väärismetallide amalgaamid:

2853 00 10

destilleeritud vesi, konduktomeetriline vesi jm samalaadse puhtusastmega vesi

2853 00 30

vedel õhk, millest väärisgaasid on eemaldatud või eemaldamata; suruõhk

2903

Süsivesinike halogeenderivaadid:

atsükliliste küllastunud süsivesinike kloroderivaadid:

2903 13 00

kloroform (triklorometaan)

2909

Kindla või muutuva keemilise koostisega eetrid, eeteralkoholid, eeterfenoolid, eeteralkoholfenoolid, alkoholperoksiidid, eeterperoksiidid, ketoonperoksiidid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

2909 50

eeterfenoolid ning eeteralkoholfenoolid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

2909 50 90

muud

2910

Kolmeaatomilise tsükliga epoksiidid, epoksüalkoholid, epoksüfenoolid ja epoksüeetrid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid:

2910 40 00

dieldriin (ISO, INN)

2910 90 00

muud

2912

Aldehüüdid, millel on või ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; aldehüüdide tsüklilised polümeerid; Paraformaldehüüdid:

atsüklilised aldehüüdid, millel ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi:

2912 11 00

metanaal (formaldehüüd)

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

äädikhape, selle soolad; Atseetanhüdriid:

2915 29 00

muud

2917

Polükarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

2917 20 00

mitmealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped, nende derivaadid

2918

Karboksüülhapped, millel on muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

karboksüülhapped, millel on alkoholi funktsionaalrühm, kuid ei ole muid hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi; nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende derivaadid:

2918 14 00

Sidrunhape

2930

Väävelorgaanilised ühendid:

2930 30 00

tiuraammono-, -di- ja -tetrasulfiidid

3004

Ravis või profülaktikas kasutatavad segatud või segamata ravimid, mis koosnevad segatud või segamata toodetest, väljamõõdetud doosidena (k.a transdermaalse manustamise süsteemi abil kasutatavad doosid) või jaemüügipakendis (v.a rubriikide 3002, 3005 ja 3006 tooted):

3004 90

muud:

jaemüügivormis või –pakendis:

3004 90 19

muud

3102

Mineraalsed ja keemilised lämmastikväetised:

3102 10

uurea, vesilahusena või mitte

ammooniumsulfaat; ammooniumsulfaat ja ammooniumnitraat kaksiksoolana ja nende ainete segud:

3102 29 00

muud

3102 30

ammooniumnitraat (vesilahusena või mitte)

3102 40

ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadiga või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised

3102 90 00

muud, sh eelmistes alamrubriikides nimetamata segud:

ex 3102 90 00

muud peale kaltsiumtsüaanimiidi

3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toiteelementidest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg:

3105 20

mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kolme toiteelementi: lämmastikku, fosforit ja kaaliumi

3202

Orgaanilised sünteesparkained; anorgaanilised parkained; parkainepreparaadid, mis sisaldavad või ei sisalda looduslikke parkaineid; ensüümipreparaadid eelparkimiseks:

3202 90 00

muud

3205 00 00

Värvlakid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised

3206

Muud värvained; käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad valmistised); luminofooridena kasutatavad anorgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega):

pigmendid ja valmistised titaandioksiidi baasil:

3206 19 00

muud

3206 20 00

pigmendid ja valmistised kroomiühendite baasil

muud värvained ja valmistised:

3206 49

muud:

3206 49 30

pigmendid ja valmistised kaadmiumiühendite baasil

3208

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride alusel valmistatud ja mittevesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid); käesoleva grupi märkuses 4 nimetatud lahused:

3208 90

muud:

käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused

3208 90 13

p-kresooli ja divinüülbenseeni kopolümeer, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist

3210 00

Muud värvid ja lakid (sh emailid, glasuurid ja liimvärvid); naha viimistlemiseks kasutatavad valmis vesipigmendid

3212

Mittevesikeskkonnas dispergeeritud vedelad või pastataolised värvide (sh emailide) valmistamisel kasutatavad pigmendid (sh metallipulbrid ja -helbed); trükifoolium; värvained jaemüügivormis või –pakendis:

3212 90

muud:

Mittevesikeskkonnas dispergeeritud vedelad või pastataolised värvide (sh emailide) valmistamisel kasutatavad pigmendid (sh metallipulbrid ja -helbed):

3212 90 31

alumiiniumipulbri baasil

3212 90 38

muud

3212 90 90

värvained jaemüügivormis või -pakendis

3214

Aknakitt, pookvaha, vaiktsemendid, tihendussegud ja muud mastiksid; maalripahtlid; mittetulekindlad segud ehitiste fassaadide, siseseinte, põrandate, lagede jms katmiseks

3506

Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg:

muud:

3506 91 00

adhesiivid rubriikide 3901–3913 polümeeride või kautšuki baasil

3601 00 00

Püssirohi

3602 00 00

Valmislõhkeained, v.a püssirohi

3603 00

süütenöörid; detonaatornöörid; löök- ja detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid

3605 00 00

Tuletikud (v.a rubriigis 3604 nimetatud pürotehnilised tooted)

3606

Ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul; käesoleva grupi märkuses 2 nimetatud põlevainetooted:

3606 90

muud:

3606 90 10

ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul

3802

Aktiivsüsi; aktiveeritud looduslikud mineraaltooted; loomne süsi, k.a ammendatud loomne süsi:

3802 10 00

aktiivsüsi

3806

Kampol- ja vaikhapped, nende derivaadid; kampolpiiritus ja kampolõlid; ümbersulatatud vaigud:

3806 20 00

kampol- ja vaikhapete soolad ja derivaadid, v.a kampoli aduktide soolad

3807 00

Puidutõrv; puidutõrvaõli; puidukreosoot; puupiiritus; taimsed pigid; vaadipigi ja samalaadsed valmistised kampoli, vaikhapete või taimsete pigide baasil

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ning kattesegud:

3810 90

muud:

3810 90 90

muud

3817 00

Alküülbenseenide segud ja alküülnaftaleenide segud, v.a rubriikide 2707 ja 2902 tooted:

3817 00 50

lineaarne alküülbenseen

3819 00 00

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

3820 00 00

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

3824 30 00

omavahel või metalliliste sideainetega segatud ja aglomeerimata metallikarbiidid

3824 40 00

tsemendi, müürimördi ja betooni valmislisandid

3824 50

mittetulekindlad müürimördid ja betoonisegud

3824 90

muud:

3824 90 40

lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid

muud:

ravimitena ja kirurgias kasutatavad segud ja valmistised:

3824 90 61

Streptomyces tenebrarius’ega kääritamise abil antibiootikumide valmistamise vaheproduktid, kuivatatud või kuivatamata, mõeldud rubriiki 3004 kuuluvate inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiseks

3824 90 64

muud

3901

Etüleeni polümeerid algkujul:

3901 10

polüetüleen suhtelise tihedusega alla 0,94:

3901 10 90

muud

3916

Plastist monokiud, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm; plastist latid, vardad ja profiilvormid, pinnatöötlusega või ilma, kuid muul viisil töötlemata:

3916 20

vinüülkloriidi polümeeridest:

3916 20 10

polü(vinüülkloriidist)

3916 90

muudest plastidest:

3916 90 90

muud

3917

Plastist torud ja voolikud ja nende liitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud):

3917 10

tehissooled (vorstikestad) tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist:

3917 10 10

tahkunud proteiinist

muud torud ja voolikud:

3917 31 00

painduvad torud ja voolikud, mille minimaalne lõhkemisrõhk on 27,6 MPa:

ex 3917 31 00

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

3917 32

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmiketa:

muud:

3917 32 91

tehissooled vorstidele (vorstikestad)

3917 40 00

liitmikud:

ex 3917 40 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

3919

Isekleepuvad plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid, lindid, ribad ja muud lamevormid, rullides või mitte

3920

Muud tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad, plastist, v.a vahtplastist, armeerimata, lamineerimata, tugevdamata ja muul viisil teiste materjalidega kombineerimata:

3920 10

etüleeni polümeeridest:

paksusega kuni 0,125 mm:

polüetüleenist suhtelise tihedusega:

alla 0,94:

3920 10 23

polüetüleenkile paksusega vähemalt 20 mikromeetrit, kuid mitte üle 40 mikromeetri, pooljuhtide või trükkplaatide valmistamisel kasutatava valguskindla kile tootmiseks

muud:

trükimustrita:

3920 10 24

elastne kile

3920 10 26

muud

3920 10 27

trükimustriga

3920 10 28

0,94 ja rohkem

3920 10 40

muud

paksusega üle 0,125 mm:

3920 10 89

muud

3920 20

propüleeni polümeeridest

3920 30 00

stüreeni polümeeridest

vinüülkloriidi polümeeridest:

3920 43

mis sisaldavad plastifikaatoreid vähemalt 6 % massist

3920 49

muud

polüakrülaatidest:

3920 51 00

polü(metüülmetakrülaat)

3920 59

muud

polükarbonaatidest, alküüdvaikudest, polüallüülestritest ja muudest polüestritest:

3920 61 00

polükarbonaatidest

3920 62

polü(etüleentereftalaat)

3920 63 00

küllastumata polüestritest

3920 69 00

muudest polüestritest

tselluloosist või selle keemilistest derivaatidest

3920 71

regenereeritud tselluloosist:

3920 71 10

lehed, kiled või ribad, rullikeeratud või mitte, paksusega alla 0,75 mm:

ex 3920 71 10

muud kui dialüsaatori jaoks

3920 71 90

muud

3920 73

atsetüültselluloosist:

3920 73 50

lehed, kiled või ribad, rullikeeratud või mitte, paksusega alla 0,75 mm

3920 73 90

muud

3920 79

muudest tselluloosi derivaatidest

3920 79 90

muud

muudest plastidest:

3920 92 00

polüamiididest

3920 93 00

aminovaikudest

3920 94 00

fenoolvaikudest

3920 99

muudest plastidest:

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata:

3920 99 21

polüimiidlehed ja -ribad, pindamata või üksnes plastiga pinnatud või kaetud

3920 99 28

muud

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3920 99 55

polü(vinüülalkoholist) kahesuunaliselt orienteeritud kile polüvinüülalkoholisisaldusega vähemalt 97 % massist, pindamata, paksusega kuni 1 mm

3920 99 59

muud

3920 99 90

muud

3921

Muud plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad:

3921 90

muud

4002

Õlidest toodetud sünteetiline kautšuk ja faktis, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena; rubriigi 4001 ainete segud käesoleva rubriigi ainetega, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena:

stüreen-butadieenkautšuk (SBR); karboksüül-stüreen-butadieenkautšuk (XSBR):

4002 19

muud

4005

Vulkaniseerimata kautšukisegud, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena:

muud:

4005 99 00

muud

4007 00 00

Niit ja nöör vulkaniseeritud kummist

4008

Tahvlid, lehed, ribad, latid ja profiilvormid vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

vahtkummist:

4008 11 00

tahvlid, lehed ja ribad

4008 19 00

muud

kummist, v.a vahtkummist:

4008 29 00

muud:

ex 4008 29 00

Muud kui mõõtu lõigatud profiilvormid, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4010

Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning rihmamaterjal:

konveierilindid või lindimaterjal:

4010 11 00

üksnes metalliga armeeritud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 20

bussidele ja veoautodele:

4011 20 10

koormusindeksiga kuni 121:

ex 4011 20 10

veljemõõtmega kuni 61 cm

muud, kalasaba- vms mustriga:

4011 61 00

põllu- ja metsatöömasinatele

4011 62 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 63 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm

muud:

4011 92 00

põllu- ja metsatöömasinatele

4011 93 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 94 00

ehitusmasinatele ja tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele veljemõõtmega üle 61 cm

4205 00

Muud nahast või komposiitnahast tooted:

mida kasutatakse masinates ja mehaanilistes seadmetes või muuks tehniliseks otstarbeks:

4205 00 11

konveierilindid või ülekanderihmad ning rihmamaterjal

4205 00 19

muud

4206 00 00

Tooted loomasooltest (v.a jämesiidist), lehtkulla valmistamisel kasutatavast nahast, põiest või kõõlustest:

ex 4206 00 00

muu kui kätgut

4411

Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte:

muud:

4411 94

tihedusega kuni 0,5 g/cm3:

4411 94 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 94 10

tihedusega kuni 0,35 g/cm3

4411 94 90

muud:

ex 4411 94 90

tihedusega kuni 0,35 g/cm3

4412

Vineer, spoonitud plaadid jms kihtpuitmaterjal:

4412 10 00

bambusest

muu vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest (v.a bambus), kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm:

4412 31

millel vähemalt üks välimine kiht on alamrubriikide märkuses 1 nimetatud troopilisest puidust:

4412 31 10

suurelehine kaaja (acajou d’Afrique), tumepunane soorea (dark red meranti), hiigelsoorea (light red meranti), limba-terminaalia (limba), päris-mahagonipuu (mahogany), vääris-obehhepuu (obeche), okuumea (okoumé), para-dalbergia (palisandre de Para), brasiilia dalbergia (palisandre de Rio), laialeheline dalbergia (palisandre de Rose), sapellipuu (sapelli), sipo-sargapuu (sipo), luulupuu (virola) ja borneo parasoorea (white lauan)

muud:

4412 94

tisleriplaat, lamell- ja laiaribiline tisleriplaat:

4412 94 10

millel vähemalt üks välimine kiht on lehtpuidust

ex 4412 94 10

mis ei sisalda vähemalt üht kihti puitlaastplaati

4412 99

muud:

4412 99 70

muud

4413 00 00

Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena

4416 00 00

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad

4419 00

Puidust lauanõud ja köögitarbed

4420

Puitmarketrii ja -intarsia; puitlaekad ja -kastikesed juveeltoodete, terariistade jms hoidmiseks; puidust kujukesed jm dekoratiivesemed; puidust mööbliesemed, mis ei kuulu gruppi 94

4602

Korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi või toodetud rubriigi 4601 punutistest; tooted käsnkõrvitsast:

taimsetest materjalidest:

4602 11 00

bambusest:

ex 4602 11 00

muud kui õlgedest pudeliümbrised või korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi

4602 12 00

rotangist:

ex 4602 12 00

muud kui õlgedest pudeliümbrised või korvpunutised, vitspunutised jms tooted, valmistatud punumismaterjalidest kindla kuju järgi

4602 19

muud:

muud:

4602 19 99

muud

4602 90 00

muud

4802

Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp:

muu paber ja papp, mis ei sisalda mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiude või sisaldab neid kuni 10 % kogu sisalduva kiu massist:

4802 55

massiga vähemalt 40 g/m2, kuid mitte üle 150 g/m2, rullides

muu paber ja papp, mille kogu sisalduva kiu massist üle 10 % moodustavad mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiud:

4802 61

rullides

4802 61 15

massiga alla 72 g/m2, mille kogu sisalduva kiu massist üle 50 % moodustavad mehaanilisel menetlusel saadud kiud

ex 4802 61 15

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4802 61 80

muud

4802 62 00

lehtedena, mille ühe külje pikkus on kuni 435 mm ja teise külje pikkus on kuni 297 mm, kui paber on kokku voltimata

ex 4802 62 00

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4802 69 00

muud

ex 4802 69 00

muud peale kopeerpaberi aluspaberi

4804

Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud):

muu jõupaber ja papp massiga 225 g/m2 ja rohkem:

4804 59

muud

4805

Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses:

lainestuspaber:

4805 11 00

pooltselluloosist lainestuspaber

4805 12 00

õlgedest lainestuspaber

4805 19

muud

testlainer (ringlussevõetud lainer):

4805 24 00

massiga kuni 150 g/m2

4805 25 00

massiga üle 150 g/m2

4805 30

sulfit-pakkepaber

muud:

4805 91 00

massiga kuni 150 g/m2

4810

Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis:

paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks, mille kogu sisalduva kiu massist üle 10 % moodustavad mehaanilisel või keemilis-mehaanilisel menetlusel saadud kiud:

4810 29

muud

jõupaber ja papp, mida ei kasutata kirjutamiseks, trükkimiseks vm graafilisteks töödeks:

4810 31 00

kogu massis ühtlaselt pleegitatud, mille kogu sisalduva kiu massist üle 95 % moodustavad keemilisel menetlusel saadud puidukiud, massiga kuni 150 g/m2

4810 32

kogu massis ühtlaselt pleegitatud, mille kogu sisalduva kiu massist üle 95 % moodustavad keemilisel menetlusel saadud puidukiud, massiga kuni 150 g/m2

4810 39 00

muud

muu paber ja papp:

4810 92

mitmekihiline

4810 99

muud

4811

Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, v.a rubriigi 4803, 4809 või 4810 kaubad:

4811 10 00

tõrvaga, bituumeniga või asfaldiga pinnatud paber ja papp

paber ja papp, kaetud, immutatud või pealistatud plastiga (v.a liimained):

4811 51 00

pleegitatud, massiga üle 150 g/m2

ex 4811 51 00

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4811 59 00

muud

ex 4811 59 00

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4811 90 00

muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas

4818

Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, imikumähkmed, tampoonid, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused:

4818 10

tualettpaber:

4818 10 10

iga kihi massiga kuni 25 g/m2

4818 10 90

iga kihi massiga üle 25 g/m2

4818 40

hügieenisidemed ja tampoonid, imikumähkmed jms hügieenitarbed:

hügieenisidemed, tampoonid jms hügieenitarbed:

4818 40 19

muud

4818 50 00

rõivad ja rõivamanused

4823

Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast:

4823 90

muud:

4823 90 85

muud

ex 4823 90 85

paberist või papist alusel põrandakatted, mõõtu lõigatud või lõikamata

4908

Ülekandelehed (vesipildid)

6501 00 00

Vildist kübaratoorikud ja kübaravildid (vormimata ning servadeta); lamedad viltviltkettad ja silindrilised toorikud (k.a tükkideks lõigatud)

6502 00 00

Kübaratoorikud, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, vormimata, servadeta, voodrita, kaunistusteta

6504 00 00

Kübarad jm peakatted, punutud või valmistatud mis tahes materjalist ribade ühendamise teel, voodri või kaunistustega või ilma

6505

Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma

6506

Muud peakatted, voodri või kaunistustega või ilma:

6506 10

kaitsepeakatted:

6506 10 80

muudest materjalidest

muud:

6506 91 00

kummist või plastist

6506 99

muudest materjalidest

6507 00 00

Kübarate higipaelad, voodrid, kübarakatted, kübaraalused, kübarasõrestikud, mütsinokad ning peakatete lõuapaelad

6601

Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms)

6603

Rubriikides 6601 ja 6602 nimetatud toodete osad, kaunistused ja manused:

6603 20 00

vihmavarjukarkassid (ka varrele monteeritult)

6603 90

muud:

6603 90 10

käepidemed ja nupud

6703 00 00

Juuksed, kammitud, hõrendatud, pleegitatud vm viisil töödeldud; parukate jms tootmiseks ettevalmistatud vill vm loomakarvad või tekstiilmaterjal

6704

Parukad, valehabemed, valekulmud ja -ripsmed, šinjoonid jms tooted juustest, loomakarvadest või tekstiilmaterjalist; mujal nimetamata tooted juustest

6804

Veskikivid, käiad, lihvkettad jms raamistuseta tooted, mida kasutatakse lihvimis-, teritus-, poleerimis- või lõikamistöödeks, käsitsi teritamise või lihvimise kivid, nende osad looduslikust kivist, aglomeeritud looduslikest või tehisabrasiividest või keraamikast, muust materjalist osadega või mitte:

muud veskikivid, käiad, lihvkettad jms:

6804 22

muudest aglomeeritud abrasiividest või keraamilisest materjalist:

6805

Looduslikud või tehisabrasiivterad ja -pulber tekstiilist, paberist, papist või mõnest muust materjalist alusel, vajaliku vormi saavutamiseks lõigatud, õmmeldud või muul moel töödeldud või töötlemata

6807

Tooted asfaldist jms materjalidest (näiteks naftabituumenist või kivisöepigist)

6808 00 00

Paneelid, plaadid, tahvlid, plokid jms tooted taimsest kiust, õlgedest või laastudest, pilbastest, puutükikestest, saepurust vms puidujääkidest, aglomeeritud tsemendi, kipsi või muu mineraalse sideainega

6809

Tooted kipsist ja kipsisegudest

6811

Tooted asbesttsemendist, tsellulooskiudtsemendist jms materjalidest

6812

Töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil; tooted neist segudest või asbestist (näiteks niit, riie, rõivad, peakatted, jalatsid, tihendid), tugevdatud või tugevdamata, v.a rubriikides 6811 ja 6813 nimetatud tooted:

6812 80

kroküdoliidist:

6812 80 10

töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil:

ex 6812 80 10

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6812 80 90

muud:

ex 6812 80 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud:

6812 91 00

rõivad, rõivamanused, jalanõud ja peakatted

6812 92 00

paber, papp ja vilt

6812 93 00

pressitud asbestkiududest tihendusmaterjal, lehtedena või rullides

6812 99

muud:

6812 99 10

töödeldud asbestkiud; segud asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil:

ex 6812 99 10

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6812 99 90

muud:

ex 6812 99 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6813

Hõõrdematerjalid asbesti, muu mineraalaine või tselluloosi alusel, tekstiili või muude materjalidega kombineeritud või kombineerimata, ning tooted neist (näiteks lehed, rullid, lindid, segmendid, kettad, vaheseibid, klotsid), monteerimata, piduritele, siduritele ja muule:

asbesti mittesisaldavad:

6813 89 00

muud:

ex 6813 89 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

6814

Töödeldud vilk ja vilgust tooted, sh paagutatud või regenereeritud vilk paberist, papist või muust materjalist alusel või aluseta:

6814 90 00

muud

6815

Mujal nimetamata tooted kivist ja muudest mineraalainetest (k.a süsinikkiud, tooted süsinikkiududest ja tooted turbast), mujal nimetamata:

6815 20 00

tooted turbast

6902

Tulekindlad tellised, plokid, plaadid jms tulekindlad keraamilised ehitusdetailid, v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6902 10 00

sisaldavad eraldi või kokku üle 50 % massist üht või mitut järgmistest elementidest: Mg, Ca või Cr, vastavalt MgO, CaO või Cr2O3 kujul

ex 6902 10 00

plokid klaasiahjudele

6902 20

sisaldavad üle 50 % massist alumiiniumoksiidi (Al2O3), kvartsi (SiO2) või nende segu:

muud:

6902 20 99

muud:

ex 6902 20 99

plokid klaasiahjudele

6903

Muud tulekindlad keraamikatooted (näiteks retordid, tiiglid, vardad, muhvid, düüsid, prundid, toed, proovitassid, torud, kestad ja vardad), v.a tooted ränimuldsetest fossiiljahudest vms ränimuldsetest mineraalidest:

6903 10 00

sisaldavad üle 50 % massist grafiiti, muid süsiniku allotroope või nende segu

7002

Klaaskuulid (v.a rubriigis 7018 nimetatud mikroklaaskuulid), klaasvardad, klaastorud, töötlemata:

7002 20

vardad

torud:

7002 32 00

muust klaasist, mille joonpaisumiskoefitsient temperatuurivahemikus 0 °C kuni 300 °C on kuni 5 × 10–6 kelvini kohta

7004

Tõmmatud ja puhutud klaas lehtedena, absorbeeriva, peegeldava või mittepeegeldava kihiga või ilma, ent muul viisil töötlemata:

7004 90

muu klaas:

7004 90 70

kasvuhooneklaas

7006 00

Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta:

7006 00 90

muud

7009

Klaaspeeglid, raamitud või raamimata (sh tahavaatepeeglid):

muud:

7009 91 00

raamimata

7009 92 00

raamitud

7010

Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid:

7010 20 00

klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid

7016

Sillutuskivid, ehitusplaadid, tellised, tahvlid, viimistlusplaadid jms tooted pressitud või vormitud klaasist, armeeritud või armeerimata; klaaskuubikud jms klaasist pisidetailid (alusel või aluseta, kasutamiseks mosaiikides vms dekoratiivotstarbel); vitraažklaasid jms klaastooted; kärg- ja vahtklaas plaatide, tahvlite jms kujul:

7016 90

muud

7017

Laboratooriumides, hügieenis ja farmaatsias kasutatavad klaastooted (gradueeritud või gradueerimata, kalibreeritud või kalibreerimata):

7018

Klaasist helmed, tehispärlid, vääris- ja poolvääriskivide klaasimitatsioonid jms klaasist pisiesemed, tooted nendest (v.a juveeltoodete imitatsioonid); klaassilmad (v.a silmaproteesid); klaaskujukesed jm jootelambiga töödeldud klaasdekoratiivtooted (v.a juveeltoodete imitatsioonid); mikroklaaskuulid diameetriga kuni 1 mm:

7018 90

muud:

7018 90 10

klaassilmad; klaasist pudukaubad

7019

Klaaskiud (sh klaasvatt) ja tooted sellest (näiteks klaasniit, klaasriie):

kamm- või kraaslindid, heie, lõng ja tükeldatud kiud:

7019 12 00

heie

7019 19

muud:

7019 19 90

staapelkiududest

õhuke riie (vuaal), villak, matid, madratsid, plaadid jms lausmaterjalid:

7019 32 00

õhuke riie (vuaal):

ex 7019 32 00

laiusega kuni 200 cm

muud kootud kangad:

7019 51 00

laiusega kuni 30 cm

7019 90

muud

7101

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, niidile lükkimata ning raamistamata ja kinnitamata; looduslikud ja kultiveeritud pärlid, ajutiselt niidile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks

7102

Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata:

7102 10 00

sorteerimata

mittetööstuslikud:

7102 31 00

töötlemata, üksnes lahtisaetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud

7102 39 00

muud

7103

Vääriskivid (v.a teemandid) ja poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ning kinnitamata; sorteerimata vääris- ja poolvääriskivid (v.a teemandid), transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud

7104

Tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, töödeldud või töötlemata, sorteeritud või sorteerimata, nöörile lükkimata, raamistamata ja kinnitamata; sorteerimata tehislikud ja taastatud vääris- ning poolvääriskivid, transpordi hõlbustamiseks ajutiselt nöörile lükitud:

7104 20 00

muud, töötlemata, üksnes lahtisaetud või jämedalt eeltöödeldud

7104 90 00

muud

7106

Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7107 00 00

Hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallid, töötlemata või pooltöödeldud

7108

Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina:

mitte mündikuld:

7108 11 00

kullapulber

7108 13

muul pooltöödeldud kujul

7108 20 00

mündikuld

7109 00 00

Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud

7110

Plaatina, töötlemata, pooltöödeldud või pulbrina

7111 00 00

Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud

7112

Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks

7115

Muud tooted väärismetallist või väärismetalliga plakeeritud metallist:

7115 90

muud

7116

Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud)

7117

Juveeltoodete imitatsioonid:

mitteväärismetallist, väärismetalliga pinnatud või mitte:

7117 11 00

manseti- ja kraenööbid

7117 19

muud:

klaasdetailideta:

7117 19 91

kullatud, hõbetatud või plaatinaga pinnatud

7118

mündid

7213

Kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud:

muud:

7213 91

ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm:

7213 91 10

betooni sarrustamiseks kasutatavat tüüpi

7307

Rauast või terasest toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved):

valatud:

7307 11

mittetempermalmist:

7307 11 90

muud

7307 19

muud

muud:

7307 21 00

äärikud

7307 22

keermestatud põlved, käänikud ja muhvid:

7307 22 90

põlved ja käänikud

7307 23

otsakuti külgekeevitatavad liitmikud

7307 29

muud

7307 29 10

keermestatud

7307 29 90

muud

muud:

7307 91 00

äärikud

7307 92

keermestatud põlved, käänikud ja muhvid:

7307 92 90

põlved ja käänikud

7307 93

otsakuti külgekeevitatavad liitmikud:

maksimaalse välisläbimõõduga kuni 609,6 mm:

7307 93 11

põlved ja käänikud

7307 93 19

muud

maksimaalse välisläbimõõduga üle 609,6 mm:

7307 93 91

põlved ja käänikud

7307 99

muud

7308

Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, nurk- ja profiilrauad, torud jms tarindites kasutatavad rauast või terasest tooted:

7308 30 00

uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid

7308 90

muud:

7308 90 10

ülevoolupaisud, lüüsid, lüüsiväravad, ujuvkaid, statsionaarsed dokid jm mere- ja veeteede konstruktsioonid

muud:

üksnes või peamiselt lehtmetallist:

7308 90 59

muud

7309 00

Rauast või terasest reservuaarid, tsisternid, paagid jms mahutid mis tahes ainete jaoks (v.a suru- või vedelgaas), mahuga üle 300 liitri, vooderdusega või ilma, soojusisolatsiooniga või ilma, mehaaniliste ja soojustehniliste seadmeteta:

vedelike jaoks:

7309 00 30

vooderduse või soojusisolatsiooniga

muud, mahuga:

7309 00 51

üle 100 000 liitri

7309 00 59

kuni 100 000 liitrit

7309 00 90

tahkete ainete jaoks

7314

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest:

muu rrie, võred, võrgud ja tarad:

7314 41

tsingiga pinnatud või kaetud:

7314 41 90

muud

7315

Raud- ja terasketid, nende osad:

liigendketid ja nende osad:

7315 11

rullketid:

7315 11 90

muud

7315 12 00

muud ketid

7315 19 00

osad

7315 20 00

rehviketid

muud ketid:

7315 82

muud, keevitatud lülidega:

7315 82 10

mille materjali ristlõike maksimaalmõõde ei ületa 16 mm

7315 89 00

muud

7315 90 00

muud osad

7403

Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata:

rafineeritud vask:

7403 12 00

traaditoorikud

7403 13 00

valtstoorikud

7403 19 00

muud

vasesulamid:

7403 22 00

vasetinasulamid (pronks)

7403 29 00

muud vasesulamid (v.a rubriigi 7405 ligatuurid)

7405 00 00

Vaseligatuurid

7408

Vasktraat:

rafineeritud vasest:

7408 11 00

ristlõike maksimaalmõõtmega üle 6 mm

7410

Vaskfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalist aluskihiga või ilma) paksusega kuni 0,15 mm (aluskihti arvestamata):

aluskihita:

7410 12 00

vasesulamitest

7413 00

Keerutatud traat, trossid, punutud lindid jms vasktooted, elektriisolatsioonita:

7413 00 20

rafineeritud vasest:

ex 7413 00 20

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

7413 00 80

vasesulamitest:

ex 7413 00 80

külgeühendatud liitmikega või ilma, kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

7415

Naelad, tihvtid, rõhknaelad, klambrid (v.a rubriigis 8305 nimetatud) jms vasest tooted või vaskpeadega raud- ja terastooted; kruvid, poldid, mutrid, kruvikonksud, needid, tüüblid, splindid, seibid (sh vedruseibid) jms vasest tooted

7418

Vasest laua-, köögi- jm majapidamistarbed, nende osad; nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms; vasest sanitaartehnikatooted:

laua-, köögi- jm majapidamistarbed ja nende osad; nõudepesunuustikud, küürimisvõi poleerimispadjakesed, -kindad jms:

7418 11 00

nõudepesunuustikud, küürimis- või poleerimispadjakesed, -kindad jms

7418 19

muud

7419

Muud vasktooted:

7419 10 00

ketid ja nende osad

muud:

7419 91 00

valatud, vormitud, stantsitud või sepistatud, edasi töötlemata

7419 99

muud:

7419 99 10

Riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad traadist, mille ristlõike maksimaalmõõde ei ületa 6 mm; laialivenitatav metallvõrk

7419 99 30

vedrud

7607

Alumiiniumfoolium (trükiga kaetud või mitte, paberist, papist, plastist vms materjalidest aluskihiga või ilma), paksusega kuni 0,2 mm (aluskihti arvestamata):

aluskihita:

7607 11

valtsitud, kuid edasi töötlemata

7607 19

muud:

7607 19 10

paksusega alla 0,021 mm

paksusega vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 19 99

muud

7607 20

aluskihil:

7607 20 10

paksusega (aluskihti arvestamata) alla 0,021 mm

paksusega (aluskihti arvestamata) vähemalt 0,021 mm, kuid mitte üle 0,2 mm:

7607 20 99

muud

7610

Alumiiniumist konstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised), nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, tornid, sõrestikmastid, katused, katusefermid, uksed ja aknad, nende raamid, lävepakud, balustraadid, piilarid ja sambad); alumiiniumist plaadid, vardad, profiilid, torud jms alumiiniumtooted ehituskonstruktsioonides kasutamiseks:

7610 90

muud:

7610 90 90

muud

8202

Käsisaed; mitmesugused saelehed (sh saelehed pikisaagide, tapisaagide jaoks ja hammastamata saelehed):

8202 20 00

lintsaagide saelehed

ketassaagide saelehed (sh pikisaagide ja tapisaagide saelehed):

8202 31 00

terasest töötava osaga

8202 39 00

muud, sh osad

muud saelehed:

8202 91 00

otsehammastusega saelehed metalli töötlemiseks

8202 99

muud:

terasest töötava osaga:

8202 99 19

muude materjalide töötlemiseks

8203

Viilid, rasplid, tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid, metallikäärid, torulõikurid, polditangid, augurauad jms käsi-tööriistad:

8203 10 00

viilid, rasplid jms tööriistad

8203 20

tangid (sh lõiketangid), näpitsad, pihid jms tööriistad:

8203 20 90

muud

8203 30 00

metallikäärid jms tööriistad

8203 40 00

torulõikurid, polditangid, augurauad jms tööriistad

8204

Käsimutrivõtmed (sh dünamomeetrilised võtmed); mutrivõtmete vahetatavad otsikud, käepidemetega või ilma

8207

Vahetatavad tööinstrumendid käsi-tööriistade jaoks (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (nt pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvikeeramiseks), sh metallistantside ja -presside tööinstrumendid, tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuride jaoks:

8207 20

tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid:

8207 20 90

muust materjalist töötava osaga

8210 00 00

Käsiajamiga mehaanilised seadmed toidu ja jookide valmistamiseks ning serveerimiseks, massiga kuni 10 kg

8301

Tabalukud ja lukud (võtmega, koodiga või elektrilised), mitteväärismetallist; kremoonid ja kremoonidega raamid, lukkudega, mitteväärismetallist; võtmed eelnimetatud toodete jaoks, mitteväärismetallist:

8301 20 00

mootorsõidukite lukud

8302

Mitteväärismetallist kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted mööbli, uste, treppide, akende, ruloode, sadulsepatoodete, kohvrite, kastide, karpide jm jaoks; mitteväärismetallist kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad; pöörd- või rullrattad mitteväärismetallist kinnitusdetailidega; mitteväärismetallist uste automaatsulgurid:

8302 10 00

hinged:

ex 8302 10 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 20 00

pöörd- või rullrattad:

ex 8302 20 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud kinnitusdetailid, furnituurid jms:

8302 42 00

mööbli jaoks:

ex 8302 42 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 49 00

muud:

ex 8302 49 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8302 50 00

kübaranagid jms kronsteinid, tugijalad

8302 60 00

uste automaatsulgurid:

ex 8302 60 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8303 00

Soomustatud või armeeritud seifid, teraskapid ja uksed, üüriseifid, raha- ja dokumendikastid jms tooted, mitteväärismetallist:

8303 00 10

soomustatud või tugevdatud seifid ja teraskapid

8303 00 90

raha- ja dokumendikastid jms

8305

Kiirköitjate ja mappide detailid ning furnituur, kirjaklambrid ja -nurgad, kaardiratsurid jms kontoritarbed, mitteväärismetallist; klambrid plokkidena (näiteks kasutamiseks kontoris, polsterdamisel, pakendamisel), mitteväärismetallist:

8305 10 00

kiirköitjate ja mappide detailid ja furnituur

8306

Mitteväärismetallist kellukesed, kellad ja gongid jms tooted, mitte-elektrilised; mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused; foto-, pildiraamid jms raamid, mitteväärismetallist; peeglid, mitteväärismetallist:

kujukesed jm dekoratiivesemed:

8306 29

muud

8306 30 00

foto-, pildiraamid jms raamid; peeglid

8307

Mitteväärismetallist painduvad torud, furnituuriga või ilma:

8307 90 00

muust mitteväärismetallist:

8308

Mitteväärismetallist haagid, klambrid, pandlad, aasad, öösid jms rõivaste, jalatsite, varikatuste, käekottide, reisitarvete jm valmistoodete juures kasutatavad detailid, toru- või harkneedid, mitteväärismetallist; helmed ja litrid, mitteväärismetallist:

8309

Mitteväärismetallist korgid, punnid ja kaaned (k.a kroonkorgid, pealekeeratavad korgid ja kaaned, valamisavaga korgid), pudelite korgikapslid, prundid, plommid, keermestatud korgid jm pakkimis- ning sulgemisvahendid:

8309 90

muud:

8309 90 10

pliist korgikapslid; alumiiniumist korgikapslid läbimõõduga üle 21 mm

8309 90 90

muud:

ex 8309 90 90

muud kui alumiiniumist korgid toidu või joogipurkidele

8310 00 00

Mitteväärismetallist viidad, nimesildid, aadress-sildid jms plaadid, numbrid, tähed, sümbolid, v.a rubriigi 9405 tooted

8311

Metallide ja metallikarbiidide jootmisel, keevitamisel jne kasutatav traat, latid, torud, plaadid, elektroodid jms tooted (mitteväärismetallist või metallikarbiidist, räbustiga kaetud või räbustist südamikuga); mitteväärismetallipulbrist traadid ja latid metallikihi pealekandmiseks pihustamise teel:

8311 30 00

mitteväärismetallist vardad ja traadid, kattekihi või südamikuga, jootmiseks või gaaskeevituseks

8415

Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida:

8415 10

seintele ja akendele kinnitatavad, kompaktsed või mitmeosalised (split):

8415 10 90

mitmeosalised (split)

muud:

8415 82 00

muud, jahutusseadmega:

ex 8415 82 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8415 83 00

muud, jahutusseadmeta:

ex 8415 83 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8415 90 00

osad:

ex 8415 90 00

muud kui alamrubriikide 8415 81, 8415 82 või 8415 83 kliimaseadmetele, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

8418

Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed:

8418 10

kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, eraldi välisustega:

8418 10 20

mahuga üle 340 liitri:

ex 8418 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8418 10 80

muud:

ex 8418 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

osad:

8418 99

muud

8419

Masinad, tööstusotstarbelised ja laboratoorsed seadmed materjalide termiliseks töötluseks (kuumutamine, keetmine, röstimine, destilleerimine, rektifikatsioon, steriliseerimine, pastöriseerimine, aurutamine, kuivatamine, aurustamine, kondenseerimine, jahutamine jne), v.a kodumajapidamises kasutatavad, elektriliselt või muul viisil köetavad (v.a ahjud jm rubriigi 8514 seadmed); mitte-elektrilised kiirboilerid või mahtboilerid:

kuivatid:

8419 32 00

puidu, paberimassi, paberi ja papi jaoks

8419 40 00

destilleerimis- ja rektifikatsiooniseadmed

8419 50 00

soojusvahetid:

ex 8419 50 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

muud masinad ja seadmed:

8419 89

muud:

8419 89 10

jahutustornid (gradiirid) ja samalaadsed seadmed otseseks (vaheseinata) jahutamiseks tsirkuleeriva veega

8419 89 98

muud

8421

Tsentrifuugid, sh tsentrifugaalkuivatid; seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks:

osad:

8421 91 00

tsentrifuugid, sh tsentrifugaalkuivatid:

ex 8421 91 00

muud kui alamrubriigi 8421 19 94 seadmetele ja muud kui tsentrifuugidele alamrubriigi 8421 19 99 vedelkristallkuvari aluste fotoemulsiooniga katmiseks

8421 99 00

muud

8424

Mehaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed:

8424 30

aurujoapritsid, liivapritsid jms seadmed

muud seadmed:

8424 81

põllumajanduses ja aianduses kasutamiseks

8425

Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad:

talid ja tõstukid (v.a skipptõstukid ning tõstukid transpordivahendite tõstmiseks):

8425 19

muud:

8425 19 20

käsiajamiga kett-tõstukid:

ex 8425 19 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8425 19 80

muud:

ex 8425 19 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8426

Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid:

sildkraanad, laadimissillad, pukk-kraanad, mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid:

8426 11 00

sildkraanad liikumatutel tugedel

8426 20 00

tornkraanad

8427

Kahvlikujulise haaratsiga autolaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid:

8428

Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed):

8428 10

liftid ning skipptõstukid:

8428 10 20

elektriga töötavad:

ex 8428 10 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8428 10 80

muud:

ex 8428 10 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8430

Muud pinnase teisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid:

muud puur- või süvistamismasinad:

8430 49 00

muud

8430 50 00

muud iseliikuvad masinad ja mehhanismid

8450

Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad:

8450 20 00

mahutavusega üle 10 kg kuiva pesu

8450 90 00

osad

8465

Tööpingid puidu, korgi, luu, kõvakummi, tugevate plastide jms kõvade materjalide töötlemiseks (k.a seadmed naelutamiseks, klammerdamiseks, liimimiseks ning muudeks ühendustöödeks):

8465 10

tööpingid, mis võimaldavad teha erinevaid mehaanilise töötlemise operatsioone nende vahel tööseadist vahetamata:

muud:

8465 91

saagpingid

8465 92 00

höövel-, frees- ja profiilhöövelpingid

8465 93 00

lihv-, smirgel- ja poleerpingid

8465 94 00

painutusmasinad ja montaažipingid

8465 95 00

puur- ja püsthöövelpingid

8465 96 00

raiepingid, peenestuspingid ja ringspoonimispingid

8465 99

muud:

8465 99 90

muud

8470

Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad; kassaaparaadid:

8470 50 00

kassaaparaadid

8474

Seadmed pinnase, kivide, maakide vm tahkemineraalide (sh pulbri- või pastakujuliste) sortimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks, uhtmiseks, purustamiseks, peenestamiseks, segamiseks või sõtkumiseks; tahkete mineraalkütuste, keraamiliste segude jm pulbri- ning pastalaadsete mineraalainete analoogseks töötluseks; liivvaluvormide valmistamise seadmed:

8474 20

purustamis- ja peenestamisseadmed:

segistid (läbi- või kokkusegamiseks):

8474 31 00

betooni- ning mördisegistid

8474 90

osad

8476

Müügiautomaadid (näiteks postmarkide, sigarettide, toidu või joogi müügiks), k.a rahavahetusautomaadid:

jookide müügiautomaadid:

8476 21 00

soojendus- või jahutusseadmetega

8476 90 00

osad

8479

Mujal nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

8479 50 00

tööstusrobotid, mujal nimetamata

8480

Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks:

8480 30

valumudelid:

8480 30 90

muud

8480 60

mineraalainete valuvormid:

kummi ja plasti valuvormid:

8480 71 00

survevaluks

8480 79 00

muud

8481

Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ning termoreguleerventiilid:

8481 10

reduktsiooniventiilid rõhu reguleerimiseks:

8481 20

õlihüdrauliliste ning pneumoülekannete ventiilid:

8481 30

tagasilöögiklapid:

8481 40

ohutusklapid ja -ventiilid:

8481 80

muud seadmed:

muud:

protsesside juhtklapid:

8481 80 51

termoregulaatorid

muud:

8481 80 81

kuul- ja koonusklapid

8482

Veerelaagrid:

8482 30 00

sfäärilised rull-laagrid

8482 50 00

muud silindriliste rullidega rull-laagrid

8483

Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed):

8483 10

ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid) ning vändad:

8483 10 95

muud:

ex 8483 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 20

laagrikered sisseehitatud kuul- või rull-laagritega:

8483 20 90

muud

8483 30

laagrikered sisseehitatud veerelaagriteta; liugelaagrid:

laagrikered:

8483 30 32

kuul- või rull-laagritele:

ex 8483 30 32

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 30 38

muud:

ex 8483 30 38

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40

ajamid ja hammasülekanded, v.a eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; kuul- või rull-käigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid:

ajamid ja hammasülekanded (v.a hõõrdülekanded):

8483 40 21

silindrilised otse- või kaldhammastusega:

ex 8483 40 21

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 23

koonilised otse- või kaldhammastusega

ex 8483 40 23

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 25

tiguajamid ja -ülekanded

ex 8483 40 25

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 29

muud:

ex 8483 40 29

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

käigukastid jm reduktorid:

8483 40 51

käigukastid

ex 8483 40 51

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 40 59

muud:

ex 8483 40 59

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 50

hoo-, rihma- ja plokirattad, k.a liitplokid:

8483 50 20

malmist või valuterasest:

ex 8483 50 20

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 50 80

muud:

ex 8483 50 80

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 90

eraldi hammas- või ketirattad ning muud ülekandeelemendid; osad:

muud:

8483 90 81

malmist või valuterasest:

ex 8483 90 81

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8483 90 89

muud:

ex 8483 90 89

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8484

Mitmekihilised seibid, tihendid jms (kihid ainult metallidest või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid:

8484 90 00

muud:

ex 8484 90 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8504

Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid), induktiivpoolid ja drosselid:

8504 40

staatilised muundurid:

8504 40 30

kasutatavad telekommunikatsiooniseadmetes, arvutites ja nende plokkides:

ex 8504 40 30

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8505

Elektromagnetid; püsimagnetid, pärast magneetimist püsimagnetitena kasutamiseks ettenähtud tooted; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid; elektromagnetilised ühendusmuhvid, sidurid, kiirusregulaatorid, pidurid; elektromagnetilised tõsteseadmed:

8505 90

muud, sh osad:

8505 90 10

Elektromagnetid

8510

Sisseehitatud elektrimootoriga pardlid, juukselõikusmasinad ja epilaatorid:

8510 10 00

pardlid

8510 20 00

juukselõikusmasinad

8510 30 00

epilaatorid

8512

Jalgrataste ja mootorsõidukite elektrilised valgustus- ja signalisatsiooniseadmed (v.a rubriiki 8539 kuuluvad), klaasipuhastid, klaaside jäätumist ja udustumist vältivad seadmed:

8512 20 00

muud valgustusseadmed ja visuaalsignalisatsiooniseadmed

8512 30

helisignalisatsiooniseadmed:

8512 30 10

kasutamiseks mootorsõidukites

8512 90

osad

8513

Kantavad elektrivalgustid oma vooluallikaga (näiteks patarei, aku, magneeto), v.a rubriiki 8512 kuuluvad

8516

Elektrilised kiir- või mahtboilerid ja sukelduskuumutid (k.a keeduspiraalid); elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase jms soojendamiseks; elektrotermilised juuksuriseadmed (näiteks föönid, lokiaparaadid, seadmed lokitangide soojendamiseks jne), elektrikätekuivatid; elektritriikmasinad; muud elektrotermilised kodumajapidamisseadmed; elektrikütteelemendid (v.a rubriiki 8545 kuuluvad):

8516 29

Elektriseadmed ruumide kütmiseks või pinnase soojendamiseks:

8516 29 10

muud:

8517

Telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid; muud seadmed kõne, pildi või muude andmete edastamiseks või vastuvõtmiseks, sh juhtmega või juhtmeta kommunikatsioonivõrgu (nt koht- või laivõrgu) lõppseadmed, v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 ja 8528 ülekande-, saate- ja vastuvõtuseadmed:

telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

8517 11 00

juhtmeta telefonitoruga tavatelefonid

8517 12 00

mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid:

ex 8517 12 00

mobiilsidevõrgu telefonid (mobiiltelefonid)

8517 18 00

muud

Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadiga või traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus):

8517 61

tugijaamad

8517 61 00

muud

ex 8517 61 00

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8517 62 00

seadmed kõne, pildi või muude andmete vastuvõtmiseks, muundamiseks, edastamiseks või regenereerimiseks, sh kommutatsiooni- ja marsruutimisseadmed

ex 8517 62 00

muud kui telefon- ja telegraafside kommutaatorid

8517 70

osad:

antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad:

8517 70 11

raadiotelegraafi- või raadiotelefoniseadmetele:

ex 8517 70 11

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8521

Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed, videotuuneriga või ilma:

8521 10

magnetlindiga:

8521 10 95

muud:

ex 8521 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8523

Plaadid, lindid, pooljuht-säilmäluseadmed, kiipkaardid või muud heli- jms infokandjad, kas salvestistega või ilma, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted:

Magnetkandjad:

8523 21 00

magnetribaga kaardid

8523 29

muud:

magnetlindid; magnetplaadid:

muud:

8523 29 33

masinloetaval kahendkujul salvestatud instruktsioonide, andmete, heli ja pildi taasesitamiseks, arvuti abil kasutaja poolt käideldavad või talle interaktiivsust võimaldavad:

ex 8523 29 33

laiusega üle 6,5 mm

8523 29 39

muud:

ex 8523 29 39

laiusega üle 6,5 mm

8523 40

optilised kandjad:

muud:

laserplaadid:

8523 40 25

muu kui heli või pildi taasesitamiseks

ainult heli taasesitamiseks:

8523 40 39

läbimõõduga üle 6,5 cm

muud:

muud:

8523 40 51

digitaaluniversaalplaat (DVD)

8523 40 59

muud

8525

Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, vastuvõtuseadmetega või vastuvõtuseadmeteta, helisalvestus või -taasesitusaparatuuriga või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

8525 80

telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad:

telekaamerad:

8525 80 19

muud

salvestavad videokaamerad:

8525 80 99

muud

8529

Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525–8528 aparaatides:

8529 10

antennid ja igat tüüpi antennireflektorid; nende osad:

antennid:

välisantennid raadio- ja televisioonivastuvõtjate jaoks:

8529 10 39

muud

8531

Elektrilised heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed), v.a rubriikide 8512 ja 8530 seadmed:

8531 10

valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed jms:

8531 10 30

kasutamiseks ehitistes

8531 10 95

muud:

ex 8531 10 95

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8531 90

osad:

8531 90 85

muud

8536

Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele kuni 1 000 V; optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused:

8536 90

muud seadmed:

8536 90 10

ühendused ja kontaktelemendid juhtmetele ja kaablitele

8543

Mujal selles grupis nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone:

8543 70

muud seadmed ja aparaadid:

8543 70 30

antennivõimendid

solaariumid, päevituslambid jms päevitusseadmed:

ultraviolett A-kiirtega fluorestsentstorudega:

8543 70 55

muud

8543 70 90

muud

ex 8543 70 90

kasutamiseks mujal kui tsiviilõhusõidukites

8544

Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta):

muud isoleeritud elektrijuhtmed pingele kuni 1 000 V:

8544 42

pistikühendustega:

8544 42 10

kasutatavad telekommunikatsioonis:

ex 8544 42 10

pingele kuni 80 V

8544 49

muud:

8544 49 20

kasutatavad telekommunikatsioonis pingele kuni 80 V

8703

Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

8703 10

mootorsõidukid lumel sõitmiseks; golfiautod jms sõidukid

8703 90

muud

8707

Rubriikide 8701–8705 mootorsõidukite kered (k.a kabiinid):

8707 10

rubriigi 8703 sõidukitele:

8707 10 90

muud

8709

Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad

8711

Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:

8711 20

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 50 cm3, kuid mitte üle 250 cm3

8711 30

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 250 cm3, kuid mitte üle 500 cm3

8711 40 00

sisepõlemis-kolbmootoriga, silindrite töömahuga üle 500 cm3, kuid mitte üle 800 cm3

8716

Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad:

muud haagised ja poolhaagised kaupade transpordiks:

8716 39

muud:

muud:

uued:

muud:

8716 39 59

muud

8901

Reisilaevad, ekskursioonilaevad, parvlaevad, kaubalaevad, pargased jms laevad reisijate- või kaubaveoks:

8901 90

muud kaubalaevad ja muud reisi-kaubalaevad:

muud:

8901 90 91

mehaanilise jõuallikata

8901 90 99

mehaanilise jõuallikaga

8903

Jahid jm lõbusõidu- ja sportpaadid; sõudepaadid ja kanuud:

muud:

8903 99

muud:

8903 99 10

massiga kuni 100 kg

muud:

8903 99 99

pikkusega üle 7,5 m

9001

Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a optiliselt töötlemata klaasist):

9001 10

optilised kiud, optiliste kiudude kimbud ja kiudoptilised kaablid:

9001 10 90

muud

9003

Prillide, kaitseprillide jms raamid ja nende osad:

raamid:

9003 11 00

plastist

9003 19

muust materjalist:

9003 19 30

mitteväärismetallist

9003 19 90

muust materjalist

9028

Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed:

9028 90

osad ja tarvikud:

9028 90 90

muud

9107 00 00

Kellamehhanismi või sünkroonmootoriga aeglülitid

9401

Istmed (v.a rubriigis 9402 nimetatud), voodiks teisendatavad või mitte, ja nende osad:

9401 10 00

lennukites kasutatavad istmed:

ex 9401 10 00

muud kui nahkkattega kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

9405

Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms sisseehitatud valgusallikaga tooted ning nende osad:

9405 60

sisevalgustusega sildid, valgustablood jms:

9405 60 80

muust materjalist:

ex 9405 60 80

muud kui mitteväärismetallist kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

osad:

9405 99 00

muud:

ex 9405 99 00

muud kui alamrubriikide 9405 10 või 9405 60 toodetele, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

9406 00

Kokkupandavad ehitised:

muud:

rauast või terasest:

9406 00 31

kasvuhooned

9506

Muud käesolevas grupis nimetamata tooted ja inventar kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku jm spordialade (k.a lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudmisbasseinid:

suusad jm suusaspordiinventar:

9506 11

suusad

9506 12 00

suusasidemed

9506 19 00

muud

veesuusad, lainelauad, purjelauad jm veespordiinventar:

9506 21 00

purjelauad

9506 29 00

muud

golfikepid ja muu golfivarustus:

9506 31 00

golfikepid, komplektis

9506 32 00

golfipallid

9506 39

muud

9506 40

lauatennisetarbed ja -varustus:

tennise-, sulgpalli- jm reketid, keelestatud või keelestamata:

9506 51 00

tennisereketid, keelestatud või keelestamata

9506 59 00

muud

pallid ja kuulid, v.a golfi- ja lauatennisepallid:

9506 61 00

tennisepallid

9506 62

täispuhutavad:

9506 62 10

nahast

9506 69

muud

9506 70

uisud ja rulluisud, k.a külgekinnitatud uiskudega uisusaapad:

9506 70 10

uisud

9506 70 90

osad ja tarvikud

muud:

9506 91

üldkehaliste harjutuste, võimlemis- ning kergejõustikutarbed ja -inventar:

9506 99

muud

9507

Õngeridvad, -konksud jm varustus õngepüügiks; kahvad, liblikavõrgud jms võrgud; peibutuslinnud (mulaažid) (v.a rubriikides 9208 ja 9705 nimetatud) jms jahitarbed:

9507 30 00

spinningurullid

9606

Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud:

9607

Tõmblukud, nende osad:

9607 20

osad:

Ib LISA

SERBIA TARIIFSED SOODUSTUSED ÜHENDUSE TÖÖSTUSTOODETELE

(Vastavalt Artiklile 21)

Tollimaksumäärasid vähendatakse järgmiselt:

a)

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vähendatakse imporditollimaksu 80 protsendini tollimaksu baasmäärast;

b)

esimese käesoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 60 protsendini tollimaksu baasmäärast;

c)

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva teise aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 40 protsendini baasmäärast;

d)

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva kolmanda aasta 1. jaanuaril vähendatakse imporditollimaksu 20 protsendini baasmäärast;

e)

käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta 1. jaanuaril kaotatakse allesjäänud tollimaksud.

CN-kood

Kirjeldus

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused:

äädikhape, selle soolad; atseetanhüdriid:

2915 21 00

äädikhape

2930

Väävelorgaanilised ühendid:

2930 90

muud:

2930 90 85

muud:

ex 2930 90 85

ditiokarbonaadid (ksantaadid)

3006

Käesoleva grupi märkuses 4 loetletud farmaatsiatooted:

3006 10

steriilne kirurgiline kätgut jms steriilsed õmblusmaterjalid (sh kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad niidid) ja steriilsed koeadhesiivsed haavasulgemisvahendid; steriilne laminaaria ja laminaariatampoonid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed imenduvad veretõkestid; kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad:

3006 10 30

kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitte:

ex 3006 10 30

muud vahtplasttahvlid, -lehed, -kiled, -fooliumid ja –ribad, v.a stüreeni või vinüülkloriidi polümeeridest

3208

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride alusel valmistatud ja mittevesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid); käesoleva grupi märkuses 4 nimetatud lahused:

3208 20

akrüül- või vinüülpolümeeride baasil

3208 90

muud:

käesoleva grupi märkuses 4 määratletud lahused

3208 90 11

2,2′-(tert-butüülimino)dietanooli ja 4,4′-metüleenditsükloheksüüldiisotsüanaadi reaktsioonil saadud polüuretaan, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega vähemalt 48 % massist

3208 90 19

muud:

ex 3208 90 19

muud kui:

elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüuretaanil: 2,2′-(tert-butüülimino)dietanooli ja 4,4′-metüleenditsükloheksüüldiisotsüanaadi reaktsioonil saadud polüuretaan, lahus N,N-dimetüülatseetamiidis polümeerisisaldusega 20 %–36 %;

elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüesteramiididel: p-kresooli ja divinüülbenseeni kopolümeerid lahusena N,N-dimetüülatseetamiidis tahke aine sisaldusega 20–40 %;

elektriisolatsioonilakid, mis põhinevad polüamiidimiidil: trimetüüldiisotsüanaathappe anhüdriid lahusena N-metüülpürrolidiinis tahke aine sisaldusega 25–40 %;

muud:

3208 90 91

sünteespolümeeride baasil

3208 90 99

keemiliselt modifitseeritud looduslike polümeeride baasil

3209

Sünteespolümeeride või keemiliselt töödeldud looduslike polümeeride baasil valmistatud ja vesikeskkonnas dispergeeritud või lahustatud värvid ja lakid (sh emailid ja glasuurid)

3304

Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid (v.a ravimid), sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid: maniküüri- ja pediküürivahendid:

muud:

3304 99 00

muud

3305

Juuksehooldusvahendid:

3305 10 00

šampoonid

3306

Suu- ja hambahügieenivahendid, k.a hambaproteeside kinnitamise pastad ja pulbrid; rubriigi 3306 niit hambavahede puhastamiseks (hambaniit), individuaalses jaemüügipakendis:

3306 10 00

hambapasta, -pulber

3306 90 00

muud

3307

Habemeajamisel ning enne ja pärast habemeajamist kasutatavad vahendid, ihudesodorandid, vannipreparaadid, depilaatorid jm mujal nimetamata parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; valmis desodoraatorid kasutamiseks ruumides, lõhnastamata või lõhnastatud, desinfitseeriva toimega või ilma desinfitseeriva toimeta:

vahendid ruumide lõhnastamiseks ja desodoreerimiseks, k.a usutalitustel kasutatavad lõhnaained:

3307 41 00

„agarbatti” viirukipulgad jm põletamiseks mõeldud lõhnaained

3401

Seep; orgaanilised pindaktiivsed ained ja seebina kasutatavad seepi sisaldavad või mittesisaldavad tooted kangide, pätside, vormitükkide või viguritena; seepi sisaldavad või mittesisaldavad naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised jaemüügipakendis, vedeliku või kreemina; seebi või pindaktiivsete ainega immutatud, kaetud või pinnatud paber, vatt, vilt ja lausriie:

3401 20

seep muul kujul

3401 30 00

naha pesemiseks kasutatavad orgaanilised pindaktiivsed tooted ja valmistised, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, vedeliku või kreemina jaemüügipakendis

3402

Orgaanilised pindaktiivsed ained (v.a seep); pindaktiivsed ained, pesemisvahendid (k.a pesemise abiained) ja puhastusvahendid, mis sisaldavad või ei sisalda seepi, v.a rubriigi 3401 tooted:

3402 20

tooted jaemüügipakendis

3402 90

muud:

3402 90 90

pesemis- ja puhastusvahendid

3405

Jalatsite, mööbli, põranda, sõidukikere, klaasi ja metalli poleervahendid ja kreemid, puhastuspastad ja -pulbrid jms vahendid (k.a nimetatud materjalidega kaetud, pinnatud või immutatud paber, vatt, vilt, lausriie, vahtplast ja vahtkummi), v.a rubriigi 3404 vahad

3406 00

Küünlad jms tooted

3407 00 00

Modelleerimispastad, k.a lastele mõeldud voolimispastad; stomatoloogiline vaha või hambajäljendivaha komplektidena, jaemüügipakendis, plaatidena, hoburaudtoorikutena, pulkadena vms kujul; muud stomatoloogilised valmistised kaltsineeritud kipsi või kaltsiumsulfaadi baasil

ex 3407 00 00

muu kui stomatoloogiline

3506

Mujal nimetamata valmisliimid ja muud valmisadhesiivid; liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg:

3506 10 00

liimide või adhesiividena kasutamiseks mõeldud tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg

muud:

3506 99 00

muud

3604

Ilutulestikutooted ja signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid jm pürotehnilised tooted:

3604 90 00

muud

3606

Ferrotseerium ja muud pürofoorsed sulamid mis tahes kujul; käesoleva grupi märkuses 2 nimetatud põlevainetooted:

3606 10 00

vedel- ja veeldatud gaaskütused mahutites mahuga kuni 300 cm3, mida kasutatakse välgumihklite jms süüteseadmete täitmiseks

3606 90

muud:

3606 90 90

muud

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (näiteks väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

3825

Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata jäätmed; olmejäätmed; reoveesetted; muud käesoleva grupi märkuses 6 nimetatud jäätmed:

3825 90

muud:

3825 90 10

leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

3915

Plastijäätmed, -lõikmed ja -puru

3916

Plastist monokiud, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ületab 1 mm; plastist latid, vardad ja profiilvormid, pinnatöötlusega või ilma, kuid muul viisil töötlemata:

3916 10 00

etüleeni polümeeridest

3916 20

vinüülkloriidi polümeeridest:

3916 20 90

muud

3916 90

muudest plastidest:

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata:

3916 90 11

polüestrist

3916 90 13

polüamiidist

3916 90 15

epoksüvaikudest

3916 90 19

muud

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3916 90 51

propüleeni polümeeridest

3916 90 59

muud

3917

Plastist torud ja voolikud ja nende liitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud):

jäigad torud ja voolikud:

3917 21

etüleeni polümeeridest:

3917 21 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 21 90

muud:

ex 3917 21 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 22

propüleeni polümeeridest:

3917 22 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 22 90

muud:

ex 3917 22 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 23

vinüülkloriidi polümeeridest:

3917 23 10

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata

3917 23 90

muud:

ex 3917 23 90

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 29

muudest plastidest

muud torud ja voolikud:

3917 32

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmiketa:

õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata:

3917 32 10

kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, mis on keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata

liitumispolümerisatsiooni saadustest:

3917 32 31

etüleeni polümeeridest:

3917 32 35

vinüülkloriidi polümeeridest:

ex 3917 32 35

mud kui dialüsaatori jaoks

3917 32 39

muud

3917 32 51

muud

muud:

3917 32 99

muud

3917 33 00

muud painduvad torud ja voolikud, armeerimata ja muul viisil teiste materjalidega sidumata, liitmikega:

ex 3917 33 00

muud kui liitmikega, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

3917 39

muud

3918

Plastist põranda-, seina- või laekatted, isekleepuvad või mitte, rullides või plaatidena, vastavalt käesoleva grupi märkuse 9 määratlusele

3921

Muud plastist tahvlid, lehed, kiled, fooliumid ja ribad:

vahtplastist:

3921 13

polüuretaanist

3921 14 00

regenereeritud tselluloosist

3921 19 00

muudest plastidest

3923

Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid:

kotid ja pakendid (k.a torbikud):

3923 29

muudest plastidest

3923 30

korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid

3923 40

poolid, käävid, värtnad jms tooted

3923 50

korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid:

3923 50 10

pudelikorgid ja -kapslid

3923 90

muud

3924

Plastist lauanõud, kööginõud, muud majapidamis- ja tualett-tarbed:

3924 90

muud

3925

Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid:

3925 10 00

reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l

3925 90

muud

3926

Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901–3914 kuuluvatest materjalidest tooted:

3926 30 00

mööbli või sõidukite furnituur jms tooted

3926 40 00

statuetid ja muud dekoratiivesemed

3926 90

muud:

3926 90 50

augustatud sõelad jms tooted, mida kasutatakse vee filtreerimiseks drenaažisüsteemide sissepääsudel

muud:

3926 90 92

valmistatud lehtmaterjalist

3926 90 97

muud:

ex 3926 90 97

muud kui:

hügieeni- ja farmaatsiatooted (sh lutid väikelastele);

kontaktläätsede toorikud

4003 00 00

Regenereeritud kautšuk algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

4004 00 00

Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru (v.a kõvakummist), neist valmistatud pulber ja graanulid

4009

Torud, voolikud ja lohvid vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist), liitmikega (näiteks muhvid, põlved, äärikud) või liitmiketa:

armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata:

4009 11 00

liitmiketa

4009 12 00

liitmikega:

ex 4009 12 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil ainult metalliga kombineeritud:

4009 21 00

liitmiketa

4009 22 00

liitmikega:

ex 4009 22 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil ainult riidega kombineeritud:

4009 31 00

liitmiketa

4009 32 00

liitmikega:

ex 4009 32 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud:

4009 41 00

liitmiketa

4009 42 00

liitmikega:

ex 4009 42 00

muud kui gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4010

Vulkaniseeritud kummist konveierilindid, ülekanderihmad ning rihmamaterjal:

konveierilindid või lindimaterjal:

4010 12 00

üksnes riidega armeeritud

4010 19 00

muud

ülekanderihmad või rihmamaterjal:

4010 31 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

4010 32 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 180 cm

4010 33 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

4010 34 00

trapetsikujulise ristlõikega lõputa ülekanderihmad (kiilrihmad), v.a soonilised, ümbermõõduga üle 180 cm, kuid mitte üle 240 cm

4010 35 00

lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 60 cm, kuid mitte üle 150 cm

4010 36 00

lõputa hammasrihmad ümbermõõduga üle 150 cm, kuid mitte üle 198 cm

4010 39 00

muud

4011

Uued kummist õhkrehvid:

4011 10 00

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod)

4011 20

bussidele ja veoautodele:

4011 20 90

koormusindeksiga üle 121

ex 4011 20 90

veljemõõtmega kuni 61 cm

4011 40

mootorratastele

4011 50 00

jalgratastele

muud, kalasaba- vms mustriga:

4011 69 00

muud

muud:

4011 99 00

muud

4013

Kummist sisekummid:

4013 10

sõiduautodele (sh universaalid ja võidusõiduautod), bussidele ja veoautodele

4013 10 90

bussidele ja veoautodele

4013 20 00

jalgratastele

4013 90 00

muud

4015

Rõivad ja rõivamanused (sh sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad) igaks otstarbeks, vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad:

4015 19

muud

4015 90 00

muud

4016

Muud tooted vulkaniseeritud kummist (v.a kõvakummist):

muud:

4016 91 00

põrandakatted ja matid

4016 92 00

kustutuskummid

4016 93 00

seibid jm tihendid

ex 4016 93 00

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4016 95 00

muud täispuhutavad tooted

4016 99

muud:

4016 99 20

elastsed muhvid:

ex 4016 99 20

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

muud:

rubriikide 8701–8705 mootorsõidukitele:

4016 99 52

metallkarkassiga kummist osad

4016 99 58

muud

muud:

4016 99 91

metallkarkassiga kummist osad:

ex 4016 99 91

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4016 99 99

muud:

ex 4016 99 99

muud kui tehnilisel otstarbel kasutatavad, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites

4017 00

Kõvakummi (näiteks eboniit) igal kujul (sh jäätmed ja puru); kõvakummist tooted

4201 00 00

Mis tahes materjalist sadulsepatooted ja rakmed mis tahes loomadele (sh trengid, ohjad, põlvekaitsmed, suukorvid, sadulakatted, sadulakotid, koeramantlid jms)

4203

Nahast või komposiitnahast rõivad ja rõivamanused

4302

Pargitud või töödeldud karusnahad (sh pead, sabad, käpad jm tükid ning lõiked), kokku ühendamata või ühendatud (ilma lisamaterjalideta), v.a rubriigis 4303 nimetatud tooted

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

4304 00 00

Tehiskarusnahk ja tooted sellest:

ex 4304 00 00

tehisnahast tooted

4410

Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata:

puidust:

4410 11

puitlaastplaadid:

4410 11 10

töötlemata või ainult lihvitud

4410 11 30

pinnatud melamiinvaiguga immutatud paberiga

4410 11 50

pinnatud dekoratiivse plastlaminaadiga

4410 11 90

muud

4410 19 00

muud

ex 4410 19 00

muud kui vahvelplaadid

4410 90 00

muud

4411

Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte:

keskmise tihedusega puitkiudplaadid (MDF):

4411 12

paksusega kuni 5 mm:

4411 12 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 12 10

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 12 90

muud:

ex 4411 12 90

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 13

paksusega üle 5 mm, kuid mitte üle 9 mm:

4411 13 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga:

ex 4411 13 10

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 13 90

muud:

ex 4411 13 90

tihedusega üle 0,8 g/cm3

4411 14

paksusega üle 9 mm:

4411 14 10

mehaaniliselt töötlemata ja katmata pealispinnaga: