(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 39/2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Andorra Vürstiriigi taotlus registreerida nimetus „Carn d’Andorra” (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (2) artikli 11 lõikes 1 on sätestatud, et 2014. eelarveaastal peavad ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja turuga seotud kulude rahastamine vastama aastastele ülemmääradele, mis on sätestatud nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „leping”) artikli 312 lõike 2 kohaselt vastu võetud määruses. Ühtlasi on määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikes 1 sätestatud, et otsetoetuste kohandamine (finantsdistsipliin) tuleb kindlaks määrata, kui otsetoetuste rahastamist ja turuga seotud kulusid käsitlevatest prognoosidest, mida on suurendatud kõnealuse määruse artiklite 10c ja 136 kohaldamisest tulenevate summade võrra, kuid enne kõnealuse määruse artikli 10a kohaldamist ja võtmata arvesse 300 000 000 euro suurust varu, nähtub, et aastane ülemmäär ületatakse. Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikele 2 määravad Euroopa Parlament ja nõukogu kõnealuse kohandamise kindlaks 30. juuniks.

(2)

Komisjoni 2014. aasta eelarveprojektis määratletud otsetoetuste ja turuga seotud kulude prognoosidest on ilmnenud vajadus finantsdistsipliini järele. Eelarveprojekti koostamisel on arvesse võetud finantsdistsipliini 1 471,4 miljonit euro suurust summat, sealhulgas põllumajandussektori kriisireservi summat. Seepärast tuleb kindlaks määrata määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud otsetoetuste kohandamise määr.

(3)

Komisjon võttis 25. märtsil 2013. aastal vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2013. kalendriaastaks (3). Euroopa Parlament ja nõukogu ei olnud kõnealust kohandamist kindlaks määranud 30. juuniks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikes 2. Kui kõnealused kohandused ei ole kehtestatud 30. juuniks, peab komisjon need kehtestama vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 18 lõikele 4.

(4)

Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2, ei ole veel vastu võetud. Seega tuleks 2014. eelarveaasta puhul kasutada eespool osutatud kohandamise arvutamisel ettevaatusabinõuna aastast ülemmäära 44 130 miljonit eurot, nagu on ette nähtud mitmeaastases finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevas poliitilises kokkuleppes, mille Euroopa Parlament, nõukogu eesistuja ja komisjon saavutasid 27. juunil 2013. aastal.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 18 lõikele 5 võib nõukogu komisjoni ettepanekul ja tema käsutuses oleva uue teabe alusel kohandamise määra kohandada. Uue teabe ilmnemisel teeb komisjon 2014. aasta eelarveprojekti kirjalikus muutmisettepanekus sügisel ettepaneku kohandamise määra kohandamiseks, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Nõukogu võib siis kohandamise määra muuta kuni 1. detsembrini 2013.

(6)

Reeglina makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise taotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Liikmesriikidel on siiski võimalus maksta põllumajandustootjatele toetust ilma ajaliste piiranguteta ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha hilisemal eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamise määra kohaldada selliste maksete suhtes, mille jaoks esitati abitaotlused kalendriaastatel, mis ei ühti finantsdistsipliini kohaldamise aastatega. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamise määra kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on abitaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal makse põllumajandustootjatele tehti.

(7)

Ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevas 26. juuni 2013. aasta poliitilises kokkuleppes otsustati, et finantsdistsipliini kohaldatakse 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes. Lisaks sellele on ka ette nähtud, et eelarveaasta lõpus kasutamata assigneeringud (kui on) makstakse põllumajandustootjatele, kelle suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, tagasi järgmisel aastal. Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane kehtestada aastate lõikes sama künnis. Selleks et tagada tulevikuks kokkulepitu kohaldamise järjepidevus, tuleks finantsdistsipliini samamoodi kohaldada 2013. kalendriaasta suhtes; seepärast on asjakohane ette näha kohandamise määra kohaldamine üksnes üle 2 000 euro suuruste summade suhtes.

(8)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 lõikega 3 nähakse ette, et seoses kõnealuse määruse artiklis 121 sätestatud juurdekasvukava kohaldamisega kõigi kõnealuse määruse artikli 2 punkti g kohastes uutes liikmesriikides makstavate otsetoetuste suhtes ei tuleks finantsdistsipliini kohaldada uutele liikmesriikidele kuni selle kalendriaasta alguseni, mil uute liikmesriikide suhtes kohaldatav otsetoetuste tase on vähemalt võrdne teistes liikmesriikides kehtivaga. Kuna 2013. kalendriaastal kohaldatakse jätkuvalt juurdekasvukava Bulgaarias ja Rumeenias otsetoetuste suhtes, ei tohiks käesoleva määrusega kindlaksmääratavat kohandamise määra kohaldada kõnealuste riikide põllumajandustootjatele tehtavate maksete suhtes.

(9)

Määrust (EÜ) nr 73/2009 on kohandatud Horvaatia ühinemisaktiga. Kuna Horvaatia suhtes kohaldatakse 2013. kalendriaastal määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 121 sätestatud juurdekasvukava, ei tuleks käesoleva määrusega kindlaksmääratavat kohandamise määra kohaldada Horvaatia põllumajandustootjate suhtes,

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

1. oktoobril 2013 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada ühe isiku nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, olles vaadanud läbi selle isiku taotluse end nimekirjast kõrvaldada ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1904(2009) alusel määratud ombudsmani põhjaliku aruande.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 969/2006 (3) alusel on iga-aastane imporditariifikvoot (järjekorranumber 09.4131) avatud 277 988 tonnile maisile.

(2)

Määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 2 lõikega 1 on kindlaks määratud 138 994 tonni suurune kogus alaperioodiks nr 2 ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013.

(3)

Määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 3 kohasest teavitamisest tuleneb, et nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 alusel alates 27. septembri 2013 kella 13.00st (Brüsseli aja järgi) kuni 4. oktoobri 2013 kella 13.00ni (Brüsseli aja järgi) esitatud taotlused hõlmavad olemasolevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient.

(4)

Ühtlasi ei tuleks enam väljastada impordilitsentse määruse (EÜ) nr 969/2006 tähenduses jooksvaks kvoodiperioodiks,

(5)

Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks jõustub käesolev määrus kohe pärast selle avaldamist,

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktile d võib turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, mis ületab kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud kvooti, eksportida üksnes komisjoni kindlaksmääratava koguselise piirangu ulatuses.

(2)

Komisjoni 23. mai 2013. aasta rakendusmääruses (EÜ) nr 476/2013 (millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2013./2014. turustusaasta lõpuni) (3) on sätestatud eespool nimetatud piirangud.

(3)

Ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud suhkru kogused ületavad rakendusmääruses (EL) nr 476/2013 kindlaks määratud koguseid. Seepärast tuleks 1. kuni 4. oktoobrini 2013 taotletud koguste puhul sätestada heakskiiduprotsent. Seega tuleks kõik pärast 4. oktoobrit 2013 esitatud ekspordilitsentsitaotlused suhkru puhul tagasi lükata ja peatada nende toodete ekspordilitsentsitaotluste esitamine,

(1)

Määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis 48 on sätestatud, et VIS rakendatakse tööle järk-järgult. Komisjoni otsusega 2010/49/EÜ (2) ja rakendusotsusega 2012/274/EL (3) määrati kindlaks vastavalt esimese ja teise rühma piirkonnad, kus viisainfosüsteem tööle rakendati. Nüüd tuleb määrata kindlaks kolmanda ja viimase rühma piirkonnad, kus hakatakse VISis töödeldavaid andmeid, sealhulgas fotosid ja sõrmejälgi, koguma ja VISi edastama kõigi asjaomases piirkonnas esitatud viisataotluste puhul.

(2)

Määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõikes 4 on sätestatud järgmised kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks VISi piirkonniti kasutuselevõtu järjekord: ebaseadusliku sisserände oht, liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavad ohud ja biomeetriliste andmete kogumise otstarbekus asjaomases piirkonnas.

(3)

Komisjon on hinnanud piirkondi, mis ei ole hõlmatud otsusega 2010/49/EÜ ja rakendusotsusega 2012/274/EL, kolme kriteeriumi alusel, võttes neist esimese puhul arvesse näiteks keskmist viisa andmisest keeldumiste arvu ning sisenemiskeeldude ja ebaseaduslikult liikmesriikides viibimiselt tabatud kolmandate riikide kodanike määra, teise kriteeriumi puhul Europoli tehtud ohuhinnangut ja kolmanda puhul seda, et mõned hõlmatavatest piirkondadest on väga suure territooriumi või arvukate viisataotlustega kolmandad riigid.

(4)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 48 lõikega 3 määrab komisjon kindlaks süsteemi töölerakendamise kuupäeva kõigis käesoleva otsusega määratletud piirkondades.

(5)

Kuna VISi määrus põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani VISi määruse rakendamisest siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (5). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ (6) sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(9)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendust Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ (8) sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(10)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(11)

Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(12)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(13)

Horvaatia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(14)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (11) loomist, toimimist ja kasutamist) artikli 51 lõikega 1 loodud komitee seisukohaga,

—

kaheteistkümnes piirkond:

—

kolmeteistkümnes piirkond:

—

neljateistkümnes piirkond:

—

viieteistkümnes piirkond:

—

kuueteistkümnes piirkond:

—

seitsmeteistkümnes piirkond:

—

kaheksateistkümnes piirkond:

Venemaa;

—

üheksateistkümnes piirkond:

—

kahekümnes piirkond:

—

kahekümne esimene piirkond:

—

kahekümne teine piirkond:

—

kahekümne kolmas piirkond: