18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 885/2013,

15. mai 2013,

millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, (1) eriti selle artikli 3 punkti e ja artikli 6 lõiget 1,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktiga e nähakse prioriteetse meetmena ette veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamine.

(2)

Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõike 1 kohaselt peab komisjon võtma vastu spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja pidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks seoses turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenusega. Käesoleva määruse eesmärk on teabeteenuse kasutuselevõtmise kaudu optimeerida parkimiskohtade kasutamist ning lihtsustada sõidukijuhtide või veoettevõtjate jaoks otsustamist, millal ja kus parkida.

(3)	Nõukogu resolutsioonis maantee-kaubaveoga seotud kuritegevuse tõkestamise ja ennetamise ning turvaliste veoautoparklate tagamise kohta (2) rõhutatakse vajadust suurendada veoautojuhtide ja parkimisvõimaluste turvalisust.

(4)

Kohustuslikud puhkeperioodid ja tööpausid võivad mõjutada sõidukijuhtide käitumist parkimiskoha valimisel. Käesoleva määruse eesmärk on teabeteenuse kasutuselevõtmise kaudu optimeerida parkimiskohtade kasutamist ning lihtsustada sõidukijuhtide või veoettevõtjate jaoks otsustamist, millal ja kus parkida.

(5)

Selleks et tagada teenuse koostalitlusvõime ja järjepidevus kogu liidus ning võtta täielikult arvesse andmekaitsenõudeid, peavad kõik liikmesriigid välja töötama ühtse ja sidusa lähenemisviisi veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisele liidus. Liikmesriigid saavad seejuures tugineda tehnilistele lahendustele ja standarditele, mis tehakse kättesaadavaks peamiselt Euroopa ja/või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja/või -ühenduste kaudu, et tagada teenuse koostalitlusvõime ja järjepidevus kogu ELis ning andmekaitsenõuete täielik arvessevõtmine.

(6)	Teave turvalisuse ja mugavuse kohta mõjutab sõidukijuhtide otsust parkla valimisel. Juhiste andmiseks võib edastada teavet parklas pakutava turvalisuse ja teenuste kohta.

(7)

Kui mõnes piirkonnas on pidevalt suur nõudlus turvaliste parkimiskohtade järele, tuleks veoautojuhid sobimatusse kohta parkimise vältimiseks suunata vabade kohtadeta parklast prioriteetse piirkonna teise ossa, kus leidub vabu turvalisi parkimiskohti; seega peaksid liikmesriigid need prioriteetsed piirkonnad kindlaks määrama.

(8)	Kui turvaliste parklate tähistamiseks kasutatakse püsiteabega märke, peavad need vastama 8. novembri 1968. aasta Viini konventsioonile, kui liikmesriik on sellega ühinenud.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (3) on sätestatud miinimumreeglid avaliku sektori asutuste valduses oleva teabe taaskasutamiseks kõikjal Euroopa Liidus. See tugineb siseturu kahele peamisele sambale, nimelt läbipaistvusele ja ausale konkurentsile, ning liikmesriike julgustatakse neid avaliku sektori teabe taaskasutamise miinimumreegleid ületama ja võtma vastu poliitilise strateegia, mis võimaldab avaliku sektori asutuste valduses olevaid dokumente (käesoleva määruse puhul andmeid) laialdaselt kasutada. Mõnikord toimub andmete taaskasutamine litsentsi välja andmata. Muudel juhtudel antakse välja litsents, millega kehtestatakse litsentsisaajapoolse taaskasutamise tingimused ning reguleeritakse näiteks selliseid küsimusi nagu vastutus, andmete nõuetekohane kasutamine, andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine, andmete muutmise keeld ja allikale viitamine. Kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ei tohi riivata.

(10)	Kasutajate tagasiside on teave, mida parkla kasutajad annavad selleks, et isiklikult ja anonüümselt anda nõu teistele tulevastele kasutajatele ja veoautoparklate haldajatele. Seda teavet võib kasutada teabeteenuse kvaliteedijuhtimise eesmärgil ja hindamiseks. Tagada tuleks tagasiside anonüümsus.

(11)

Intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtmise ja kasutamisega võib kaasneda isikuandmete töötlemine, mis peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (5). Seepärast tuleks intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste suhtes kohaldada otstarbe piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid.

(12)

Intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtmist ja kasutamist vastavalt spetsifikatsioonidele, mis on vastu võetud direktiivi 2010/40/EL artikli 6 kohaselt, käsitletakse kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas eelkõige nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiviga 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (6) ning asjakohaste riiklike õigusaktidega.

(13)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuste kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks liidu tasandil kooskõlas direktiiviga 2010/40/EL.

Määrust kohaldatakse üleeuroopalises teedevõrgus teabeteenuse osutamise suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „turvaline parkimiskoht”– kaubanduslikele kasutajatele ettenähtud parkimiskoht, mis võimaldab neil vältida parkimist sobimatusse kohta ning suurendab sõidukijuhtide ja veoste turvalisust;

2) „kasutaja”– veoauto- või tarbesõidukijuht, ekspediitor, vedaja, liikluskorraldaja või muu isik, näiteks veoseomanik, kindlustusselts, maanteeamet ja politsei. Nemad peaksid saama teenuse osutajatelt teavet;

3) „teenuse osutaja”– era- või avalik-õiguslik asutus, mis osutab kasutajatele teabeteenust;

4) „andmed”– veoautoparkla haldaja antav teave, mis kirjeldab veoautoparklat;

5) „teave”– koondatud, töödeldud ja/või väljavõetud andmed, mida teenuse osutaja pakub kasutajatele eri kanalite kaudu;

6) „teabeteenus”– teenus, millega teenuse kasutajatele antakse juhiseid, mis võimaldavad neil järgida kohustuslikke puhkeperioode ja tööpause, vähendada parkimist sobimatusse kohta ning optimeerida parkimiskohtade kasutamist;

7) „kasutajate tagasiside”– teave, mida parkimiskohtade kasutajad annavad selleks, et isiklikult ja anonüümselt anda nõu teistele tulevastele kasutajatele ja veoautoparklate haldajatele;

8) „muutuvteave”– teave, mis näitab vabade parkimiskohtade arvu parklas või parkla olekut (vaba/täis/suletud) konkreetsel hetkel;

9) „püsiteave”– parkla haldaja antav teave, mis kirjeldab parklat;

10) „teabe usaldusväärsus”– teabeteenuse õigsus võrreldes tegeliku olukorraga;

11) „sobimatusse kohta parkimine”– raskete kaubaveokite peatamine või parkimine väljaspool turvalisi parkimiskohti kiirteel või transpordikoridoris, teepeenral või täispargitud parkimiskohas;

12) „juurdepääsupunkt”– digitaalne juurdepääsupunkt, kus kogutakse ja töödeldakse teavet parkimiskohtade kohta ning tehakse see levitamiseks kättesaadavaks. Juurdepääsupunkt võimaldab teabeteenust piiriüleselt levitada;

13) „prioriteetne piirkond”– riiklike ametiasutuste kindlaksmääratud piirkond, kus ühes või mitmes turvalises parkimiskohas valitseb kohtade nappus, mida saab leevendada, andes teavet teiste samas piirkonnas asuvate kasutamata parkimisvõimaluste kohta.

Artikkel 3

Teabeteenuse osutamisele esitatavad nõuded

1. Liikmesriigid määravad kindlaks piirkonnad, kus liiklus- ja turvatingimuste tõttu tuleb kasutusele võtta turvaliste parkimiskohtade teabeteenus.

Samuti määravad nad kindlaks prioriteetsed piirkonnad, kus edastatakse muutuvteavet.

2. Teabeteenuse osutamine peab vastama artiklites 4–7 sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Andmete kogumine

Kasutajatele edastatavaid, turvalisi avalikke ja eraparklaid käsitlevaid andmeid, millega kirjeldatakse parkimisrajatist, koguvad ja esitavad era- või avalik-õiguslikud parklate haldajad ja teenuse osutajad. Kogutavaid andmeid peab olema lihtne esitada asjakohaste vahendite, sealhulgas kaugteenuse abil, et lihtsustada kõigi parklate haldajate jaoks andmete kaugkogumist. Teabeteenuse koostalitlusvõime tagamiseks kogu liidus kasutavad era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad ja teenuse osutajad DATEX II (7) vormingut või muud rahvusvaheliselt ühilduvat vormingut.

Andmeid kogutakse järgmise kohta:

parklate püsiandmed, sealhulgas (vajaduse korral):

—	parkla kindlakstegemist võimaldav teave (veoautoparkla nimi ja aadress (kuni 200 tähemärki));

—	parkla sissepääsu asukoha teave (laiuskraad/pikkuskraad) (20 + 20 tähemärki);

—	1. peatee nimi/suund (20 tähemärki/20 tähemärki), 2. peatee nimi/suund (20 tähemärki/20 tähemärki), kui samasse parklasse pääseb kahelt eri teelt;

—	vajaduse korral peateelt mahasõidu teave (kuni 100 tähemärki)/kaugus peateest (kolmekohaline täisarv) kilomeetrites või miilides;

—	veoautode vabade parkimiskohtade koguarv (kolmekohaline täisarv);

—	parkimiskoha hind ja vääring (300 tähemärki);

teave parkla ohutuse ja seadmete kohta:

—	parkla turvalisuse ja teenuse osutamise vahendite kirjeldus, sealhulgas riiklik klassifikatsioon, kui seda kasutatakse (500 tähemärki);

—	külmutatud kaupa vedavate sõidukite parkimiskohtade arv (neljakohaline täisarv);

—	teave erikaupa vedavatele sõidukitele ja muudele sõidukitele ettenähtud eriseadmete või -teenuste kohta (300 tähemärki);

parkla haldaja kontaktandmed:

—	ees- ja perekonnanimi (kuni 100 tähemärki);

—	telefoninumber (kuni 20 tähemärki);

—	e-posti aadress (kuni 50 tähemärki);

—	parkla haldaja nõusolek tema kontaktandmete avalikustamiseks (jah/ei);

3)	muutuvteave vabade parkimiskohtade olemasolu kohta, sealhulgas selle kohta, kas parkla on täis või suletud, või vabade kohtade arv.

Artikkel 5

Andmete jagamine ja vahetamine

1. Era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad ja teenuse osutajad jagavad ja vahetavad artikli 4 lõikes 1 osutatud andmeid. Selleks kasutavad nad DATEX II (CEN/TS 16157) vormingut või muud DATEX II vorminguga ühilduvat rahvusvahelist masinloetavat vormingut. Et kõik era- ja avalik-õiguslikud teabeteenuse osutajad ja/või parklate haldajad saaksid andmeid vahetada ja taaskasutada, peavad need olema kättesaadavad mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas direktiivis 2003/98/EÜ sätestatud juurdepääsuõiguste ja -korraga.

2. Püsiteave peab olema kättesaadav riikliku või rahvusvahelise juurdepääsupunkti kaudu.

3. Liikmesriigid (või riiklikud ametiasutused) loovad muutuvteabe edastamiseks kasutajate huvides keskse riikliku või rahvusvahelise juurdepääsupunkti ja haldavad seda; selles juurdepääsupunktis viidatakse kõigi nende territooriumil tegutsevate veoautoparklate haldajate ja/või teenuse osutajate juurdepääsupunktidele.

4. Liikmesriigid võivad toetada rahvusvahelise juurdepääsupunkti toimimist, esitades andmeid ja tagades, et andmete kvaliteet vastab artikli 7 nõuetele.

5. Avaliku või erasektori muutuvandmetele juurdepääsu ning nende andmete vahetamise ja taaskasutamise tasud peavad olema mõistlikud, nagu on osutatud avaliku sektori teabe direktiivis.

6. Era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad ja/või teenuse osutajad edastavad artikli 4 lõikes 1 osutatud püsiandmed, mille nad on kogunud, vähemalt kord aastas asjakohaseid elektroonilisi vahendeid kasutades riiklikule või rahvusvahelisele juurdepääsupunktile.

Era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad ja/või teenuse osutajad ajakohastavad artikli 4 lõikes 3 osutatud muutuvandmeid vähemalt iga 15 minuti järel.

Artikkel 6

Teabe levitamine

Konkreetses asukohas teavet koguvad teenuse osutajad esitavad teabe:

—	vähemalt kahe lähima turvalise parkimiskoha kohta, mis asuvad transpordikoridori ääres kuni ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel;

—	vabade parkimiskohtade kohta vähemalt kahes lähimas parklas, mis asuvad prioriteetses piirkonnas kuni ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel.

Teabe levitamine peab olema kooskõlas Viini konventsiooniga, kui liikmesriik on sellega ühinenud. Sõidukisisesel rakendusel peaks olema lihtne kasutajaliides, et vältida sõidukijuhi tähelepanu kõrvalejuhtimist ja väsimust.

Parklate haldajad ja/või teenuse osutajad peavad kasutajaid teavitama asjakohaste sidevahendite kaudu iga uue turvalist parkimist käsitleva teabeteenuse kasutuselevõtmisest.

Artikkel 7

Kvaliteedijuhtimine

Era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad peavad teatama parkla olukorra muutumisest, sealhulgas parkla sulgemisest, viivitamata riiklikule või rahvusvahelisele juurdepääsupunktile ja riiklikele ametiasutustele.

Kõik era- ja avalik-õiguslikud parklate haldajad peavad iga uue prioriteetse piirkonna puhul tagama teabe usaldusväärsuse. Selleks kontrollivad nad perioodiliselt tuvastusseadmeid, sealhulgas mõõdavad esitatavate andmete ja tegelike vabade parkimiskohtade arvu vahet. Seda teavet tuleb hinnata vastavalt artiklile 8.

Artikkel 8

Nõuetele vastavuse hindamine

1. Liikmesriigid määravad riikliku asutuse, kes on pädev hindama, kas teenuse osutajad, parklate haldajad ja teehaldajad täidavad artiklites 4–7 sätestatud nõudeid. See asutus peab olema erapooletu ning teenuse osutajatest, parklate haldajatest ja teehaldajatest sõltumatu.

Kaks või enam liikmesriiki võivad määrata ühise piirkondliku asutuse, kes on pädev hindama nimetatud nõuetele vastavust nende liikmesriikide territooriumil.

Liikmesriigid teatavad määratud asutusest komisjonile.

2. Kõik teenuste osutajad esitavad määratud asutustele artiklites 4–7 sätestatud nõuetele vastavuse kinnituse.

Kinnitus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	vastavalt artiklile 4 kogutud andmed veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvaliste parkimiskohtade kohta, sealhulgas teabeteenusega hõlmatud parkimiskohtade osakaal;

b)	kasutajatele teabeteenuse osutamise vahendid;

c)	turvalisi parkimiskohti hõlmavat muutuvteavet käsitleva teenuse katvus;

d)	edastatava teabe kvaliteet ja kättesaadavus, teabele juurdepääsu punkt ja teabe esitamise vorming.

3. Määratud asutused kontrollivad pisteliselt era- ja avalik-õiguslike teenuse osutajate ja parklate haldajate kinnituste õigsust ning nõuavad artiklites 4–7 sätestatud nõuetele vastavuse tõendamist.

Teenuse kvaliteeti võib hinnata ka kasutajate märkuste alusel.

Määratud asutused annavad kord aastas asjakohastele riiklikele ametiasutustele aru esitatud kinnituste ja pistelise kontrolli tulemuste kohta.

Artikkel 9

Järelkontroll

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist järgmise teabe:

a)	pädevad asutused, kes on määratud hindama vastavust artiklites 4–7 sätestatud nõuetele;

b)	vajaduse korral riikliku juurdepääsupunkti kirjeldus.

2. Hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumisest ja igal sellele järgneval kalendriaastal esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)	nende territooriumil olevate eri parkimis- ja parklakohtade arv;

b)	teabeteenusega hõlmatud parkimiskohtade osakaal;

c)	selliste parkimiskohtade osakaal, mille puhul edastatakse muutuvteavet vabade parklakohtade arvu kohta, ja prioriteetsed piirkonnad.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse

—	alates 1. oktoobrist 2015 teenuste suhtes, mis on käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks juba kasutusele võetud,

—	alates 1. oktoobrist 2013 teenuste suhtes, mis võetakse kasutusele pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(2) SN 27.10.2010 15504/10.

(3) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(6) EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29.

(7) CEN/TS 16157.

18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 886/2013,

15. mai 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2010/40/EL artikli 3 punktis c on prioriteetse meetmena sätestatud kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja kord.

(2)	Direktiivi 2010/40/EL artikli 6 lõike 1 kohaselt peab komisjon võtma vastu spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks ja tööks kasutamiseks prioriteetsete meetmete puhul.

(3)

Teatises „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” (2) mööndakse, et „arukatel transpordisüsteemidel võib olla liiklusohutuse suurendamisel oluline osa (nt süsteemid, mis on võimelised tuvastama õnnetusi ja suunama liiklust ning andma liiklejatele teavet reaalajas)”.

(4)

Seoses teabeteenuste osutamisega on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivis 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (3) sätestatud avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise miinimumeeskirjad kõikjal liidus; samuti julgustatakse selles liikmesriike miinimumeeskirju ületama ja võtma vastu tegevuspõhimõtted, mis võimaldavad mitmekülgselt kasutada avaliku sektori asutuste valduses olevat teavet ja andmeid.

(5)

Intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste kasutuselevõtuga kaasneb isikuandmete töötlemine, mis peaks toimuma kooskõlas liidu õigusega, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (5). Seepärast tuleks intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste ja teenuste suhtes kohaldada otstarbe piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtteid.

(6)

Ühilduvuse, koostalitlusvõime ja järjepidevuse saavutamiseks tuleb kindlaks määrata liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe edastamise teenustele esitatavad miinimumnõuded. Nõuded peaksid käsitlema lõppkasutajatele edastatava, liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste standardloetelu koostamist ja kasutamist ning lõppkasutajatele antava teabe sisu. Kui lõppkasutajad saavad teavet eri teavituskanalite kaudu, mida kontrollivad era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid, ei tohiks teave olla vastuoluline ja peaks seega sisaldama samu elemente ning asjaomaseid asjaolusid või tingimusi tuleks kirjeldada sarnaselt.

(7)

Liiklusohutust käsitlevad andmed on liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamiseks esmatähtsad. Neid andmeid koguvad ja säilitavad era- ja/või avalik-õiguslikud ettevõtjad ja teenuseosutajad. Selleks et teha andmed lihtsalt kättesaadavaks, et neid saaks kvalitatiivsete teabeteenuste osutamise eesmärgil vahetada ja taaskasutada, peaksid era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ning teenuseosutajad tegema andmed kättesaadavaks isiklike juurdepääsupunktide kaudu või tagama nende kättesaadavuse liikmesriikide loodud ja hallatavate riiklike juurdepääsupunktide kaudu. Selliseks riiklikuks juurdepääsupunktiks võib olla andmehoidla, register, veebiportaal vms.

(8)

Liiklusohutust käsitlevad andmed tuleks teha kättesaadavaks kooskõlas andmekaitsenõuetega (nt isikuandmete anonüümseks muutmine). Kui teabeteenuse jaoks kogutakse tulevikus andmeid, sealhulgas geograafilise asukoha andmeid, lõppkasutajatelt või koostöösüsteemide kaudu, tuleb lõppkasutajaid selgelt teavitada selliste andmete kogumisest, andmekogumise ja võimaliku jälgimise meetoditest ning andmete säilitamise ajast. Era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja autotööstus peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi meetmeid, et tagada lõppkasutajatelt või nende sõidukitelt saadavate andmete anonüümsus.

(9)

Liikmesriikidel, kes oma territooriumil liiklusohutusega seotud liiklusteavet teataval kujul juba edastavad, peaks olema võimalik jätkuvalt kasutada olemasolevaid meetodeid ulatuses, milles need on kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Et suurendada liiklusohutuse ja -tingimuste kohta teabe edastamise positiivset mõju, mis väljendub liiklusõnnetuste ja surmajuhtumite arvu vähenemises liidus, peaksid liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenused olema kõigis liikmesriikides ühilduvad, koostalitlusvõimelised ja järjepidevad, vastama minimaalsetele kvaliteedinõuetele ja olema võimaluse korral lõppkasutajatele tasuta.

(10)

Selleks et kõik liikmesriigid saaksid töötada välja ühtlustatud ja sujuva lähenemisviisi minimaalse, liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe edastamisele kõikjal liidus, tuleb kindlaks määrata liiklusohutusega seotud minimaalse liiklusteabe edastamise teenuse suhtes kõikjal liidus kohaldatavad nõuded. Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid tehnilisi lahendusi ning avatud standardeid, mille Euroopa ja rahvusvahelised standardiorganisatsioonid on koostanud, et tagada liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenuste koostalitlusvõime ja järjepidevus liidus.

(11)

Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise usaldusväärsuse ja tasuvuse tagamiseks tuleks saavutada minimaalne kvaliteeditase. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama asjaomased kvaliteedikriteeriumid, kvaliteedi mõõtmise ja kontrolli meetodid ja eesmärgid iga liiklusohutust mõjutava asjaolu või tingimuse, teedevõrgu ja/või töökeskkonna kohta ning jagama oma kogemusi teistega. Liikmesriigid peaksid jagama oma teadmisi ja parimaid tavasid, teatades komisjonile asjaomaste analüüside tulemustest ja kogemustest.

(12)	Kuigi liiklusohutusega seotud minimaalset üldist liiklusteavet tuleks võimaluse korral edastada lõppkasutajatele tasuta üldteenusena, võib lõppkasutajatel olla teatavaid kulusid seoses telekommunikatsioonitasude, raadiolitsentside või teabe vastuvõtmist võimaldavate seadmete ostmisega.

(13)	Liiklusohutusega seotud minimaalne üldine liiklusteave peaks jõudma nii paljude lõppkasutajateni, kui on tehniliselt võimalik, võttes arvesse turul kättesaadavate sõidukite, teavituskanalite ja vastuvõtuseadmete erinevaid tehnilisi võimalusi.

(14)

Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad peaksid püüdma ühtlustada lõppkasutajatele edastatava teabe sisu, sõltumata kasutaja keelest. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus 8. novembril 1968 kokku lepitud liiklusmärkide ja -signaalide Viini konventsiooniga ühinenud liikmesriigid peaksid järgima konventsiooni, eelkõige liiklusohutuse töörühma konsolideeritud resolutsiooni, mis käsitleb liiklusmärke ja -signaale (6).

(15)

Liikmesriigid peaksid riiklikele hinnangutele tuginedes suutma kindlaks määrata üleeuroopalise teedevõrgu kaetuse liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenustega oma territooriumil, et keskenduda teelõikudele ja piirkondadele, kus liiklus- ja ohutustingimuste tõttu on teabeteenuste osutamine vajalik ja sellega seotud investeeringud põhjendatud. Siiski tuleb tunnistada, et linnatranspordisõlmede suhtes ei tuleks käesolevat määrust kohaldada, kuna olukord ja sidusrühmad on erinevad. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama, kuidas on teabeteenus riigis kavandatud.

(16)

Direktiivi 2010/40/EL artikli 17 lõike 4 kohaselt peab komisjon esitama iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamisel saavutatud edusammude kohta. Aruandele lisatakse analüüs artiklite 5–11 ja artikli 16 toimimise ja rakendamise kohta ning vajaduse korral hinnatakse direktiivi muutmise vajadust. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka seda, kas on vaja muuta ja/või täiendada prioriteetsete meetmete jaoks vastu võetud spetsifikatsioone, võttes vajaduse korral arvesse nende meetmete rakendamist liikmesriikides, tehnika arengut ja standardimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse spetsifikatsioonid, mis on vajalikud, et tagada ühilduvus, koostalitlusvõime ja järjepidevus kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmete ja korra kasutuselevõtmiseks ning tööks kasutamiseks liidu tasandil kooskõlas direktiiviga 2010/40/EL.

Määrust kohaldatakse liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenuste üleeuroopalises teedevõrgus edastamise suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „üleeuroopaline teedevõrk”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 661/2010/EL (7) I lisa 2. jaos määratletud teedevõrk, välja arvatud linnatranspordisõlmed;

b) „ajutiselt libe tee”– ettenägematud tingimused, mis muudavad teepinna teatavaks ajaks libedaks, vähendades sõiduki haarduvust teel;

c) „loomad, inimesed, takistused, praht teel”– olukord, kui loomad, praht, takistused või inimesed on teel ootamatus kohas, nii et neile otsasõidu vältimiseks võib vaja minna äkkpidurdust;

d) „kaitsmata õnnetusala”– liiklusõnnetuse toimumise ala, mida pädev asutus ei ole veel piiritlenud;

e) „lühiajalised teetööd”– ajutised teetööd teel või tee servas, mis on nende lühiajalisuse tõttu üksnes minimaalselt tähistatud;

f) „piiratud nähtavus”– tingimused, mis vähendavad sõidukijuhtide nägemisulatust ja võivad mõjutada ohutut liiklemist;

g) „vastassuunavööndis liikuv sõiduk”– sõiduk, mis liigub kahesuunalise liiklusega sõiduteel vales suunavööndis;

h) „märgistamata takistus teel”– osaliselt või täielikult teed tõkestav takistus, mis on nõuetekohaselt eristamata ja märgistamata;

i) „erandlikud ilmastikutingimused”– ebatavalised, rasked või aastaajale mitteomased ilmastikutingimused, mis võivad mõjutada ohutut liiklemist;

j) „liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe kasutaja”– juriidiline või füüsiline isik, kes osaleb liiklusohutusega seotud minimaalse üldise teabe edastamise teenuse osutamisel, näiteks era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad, liikluskorraldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid;

k) „lõppkasutaja”– sõidukijuht, kes kasutab liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe teenuseid;

l) „liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenus”– reaalajas liiklusteabe edastamise teenus, mille käigus edastatakse minimaalset liiklusohutusega seotud sisu ja mis on võimalikult paljudele lõppkasutajatele kättesaadav minimaalsete jõupingutustega;

m) „liiklusohutust käsitlevad andmed”– andmed, mis on vajalikud minimaalse, liiklusohutusega seotud liiklusteabe edastamise teenuse osutamiseks ja mida kogutakse era- või avalikest allikatest;

n) „liiklusohutusega seotud minimaalne üldine liiklusteave”– liiklusohutust käsitlevad kogutud, koondatud ja töödeldud andmed, mida era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad pakuvad lõppkasutajatele teavituskanalite kaudu;

o) „juurdepääsupunkt”– digitaalne juurdepääsupunkt, kus minimaalse, liiklusohutusega seotud üldise liiklusteabe koostamiseks vajalikke liiklusohutust käsitlevaid andmeid kogutakse ja vormindatakse ning tehakse vahetamiseks ja taaskasutamiseks kättesaadavaks;

p) „tasuta”– liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenuse osutamine lisakuludeta lõppkasutajale kasutuskohas.

Artikkel 3

Liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste loetelu

Liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamise teenus katab asjaolusid ja tingimusi, mis kuuluvad vähemalt ühte alljärgnevasse kategooriasse:

a)	ajutiselt libe tee;

b)	loomad, inimesed, takistused, praht teel;

c)	kaitsmata õnnetusala;

d)	lühiajalised teetööd;

e)	piiratud nähtavus;

f)	vastassuunavööndis liikuv sõiduk;

g)	märgistamata takistus teel;

h)	erandlikud ilmastikutingimused.

Artikkel 4

Teabe sisu

1. Liiklusohutust mõjutavate asjaolude ja tingimuste kohta edastatav teave sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	asjaolu või tingimuse esinemise koht;

b)	asjaolu või tingimuse kategooria vastavalt artiklile 3 ja vajaduse korral selle lühikirjeldus;

c)	vajaduse korral nõuanne, kuidas sõites käituda.

2. Kui asjaolu või tingimus enam ei kehti, siis teave tühistatakse, ning kui asjaolu või tingimused muutuvad, siis teavet muudetakse.

Artikkel 5

Teabeteenuse osutamine

1. Liikmesriigid määravad üleeuroopalise teedevõrgu lõigud, kus liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe edastamine on liiklus- ja ohutustingimuste tõttu vajalik.

Nad teavitavad sellistest teelõikudest komisjoni.

2. Teabeteenuse osutamine peab vastama artiklites 6–8 sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Asjaolude või tingimuste tuvastamine ja andmete kogumine

Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad loovad või kasutavad vahendeid asjaolude ja tingimuste tuvastamiseks ning koguvad asjaomaseid liiklusohutust käsitlevaid andmeid üksnes teabeteenuse osutamise eesmärgil.

Nende vahendite kasutuselevõtt peab vastama liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele ja nõuetele.

Artikkel 7

Andmete kättesaadavus, vahetamine ja taaskasutamine

1. Era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad jagavad ja vahetavad vastavalt artiklile 6 kogutud andmeid. Nad teevad andmed sel eesmärgil juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks DATEX II (CEN/TS 16157) vormingus või muus DATEX II-ga ühilduvas ja koostalitlusvõimelises masinloetavas vormingus.

2. Liikmesriigid haldavad riiklikku juurdepääsupunkti, mille kaudu on kättesaadavad lõikes 1 nimetatud andmed ja mis koondab ühte era- ja/või avalik-õiguslike teehaldajate ja/või teenuseosutajate poolt nende territooriumil loodud juurdepääsupunktid.

3. Andmed tehakse kõigile liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe kasutajatele vahetamise ja taaskasutamise eesmärgil kättesaadavaks

a)	mittediskrimineerivalt;

b)	kõikjal liidus, olenemata asukohaliikmesriigist;

c)	kooskõlas direktiivis 2003/98/EÜ kindlaks määratud juurdepääsuõiguste ja -menetlustega;

d)	teabeteenuse õigeaegset osutamist tagava aja jooksul;

e)	riikliku juurdepääsupunkti kaudu.

4. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad tagavad juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavate andmete õigeaegse uuendamise ja kvaliteedi.

Artikkel 8

Teabe levitamine

1. Avalik-õiguslikud teehaldajad, teenuseosutajad ja liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid edastavad lõppkasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe enne muu, liiklusohutusega mitteseotud liiklusteabe edastamist.

2. Teabeteenus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	seda osutatakse viisil, millega tagatakse teabe jõudmine võimalikult paljude lõppkasutajateni, keda artiklis 3 nimetatud konkreetne asjaolu või tingimus puudutab;

b)	seda osutavad era- ja/või avalik-õiguslikud teehaldajad ja/või teenuseosutajad ja/või liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid ning teenus on lõppkasutajatele võimaluse korral tasuta.

3. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad teevad lõppkasutajatele edastatava teabe sisu ühtlustamiseks koostööd.

Nad teavitavad lõppkasutajaid teabeteenuse olemasolust ja selle katvusest.

Artikkel 9

Nõuetele vastavuse hindamine

1. Liikmesriigid määravad erapooletu ja sõltumatu riikliku organi, kes on pädev hindama, kas era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid täidavad artiklites 3–8 sätestatud nõudeid. Kaks või enam liikmesriiki võivad määrata ühise organi, kes on pädev hindama nõuetele vastavust nende liikmesriikide territooriumil.

Liikmesriigid teatavad nendest riiklikest organitest komisjonile.

2. Era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid esitavad määratud riiklikele organitele oma identifitseerimisandmed ja nende osutatava teabeteenuse kirjelduse ning artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse deklaratsiooni.

Kinnitus sisaldab vajaduse korral järgmisi andmeid:

a)	liiklusohutust mõjutavad asjaolud/tingimused, mida teabeteenus katab, ja teedevõrgu kaetus teabeteenusega;

b)	teave liiklusohutust käsitlevate andmete juurdepääsupunkti ja selle kasutamise tingimuste kohta;

c)	juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavate, liiklusohutust käsitlevate andmete vorming;

d)	teabe lõppkasutajatele edastamise vahendid.

Kui era- ja avalik-õiguslikud teehaldajad ja teenuseosutajad ning liiklusteavet edastavad ringhäälinguorganisatsioonid teevad teenuse osutamises muudatusi, ajakohastavad nad viivitamata oma nõuetele vastavuse deklaratsiooni.

3. Määratud riiklikud organid kontrollivad pisteliselt era- ja avalik-õiguslike teehaldajate ja teenuseosutajate ning liiklusteavet edastavate ringhäälinguorganisatsioonide kinnituste õigsust ja nõuavad artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse tõendeid.

Määratud riiklikud organid annavad kord aastas riiklikele asutustele aru esitatud deklaratsioonide ja pistelise kontrolli tulemuste kohta.

Artikkel 10

Järelmeetmed

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist järgmise teabe:

a)	riiklik organ, kes on määratud hindama vastavust artiklites 3–8 sätestatud nõuetele;

b)	olemasoleva või kavandatud riikliku juurdepääsupunkti kirjeldus.

2. Hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ja igal sellele järgneval kalendriaastal esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)	teabeteenuse rakendamisel tehtud edusammud, sealhulgas kvaliteeditaseme kindlaksmääramisel kasutatud kriteeriumid ja kvaliteedikontrolli vahendid;

b)	artiklites 3–8 sätestatud nõuetele vastavuse hindamise tulemused;

c)	vajaduse korral riiklikus juurdepääsupunktis tehtud muudatuste kirjeldus.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013. Käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks juba rakendatud teabeteenuste suhtes kohaldatakse määrust siiski alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(2) KOM(2010) 389 (lõplik).

(3) ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

(4) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(6) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – ECE/TRANS/WP.1/119/Rev.2 – 27. mai 2010.

(7) ELT L 204, 5.8.2010, lk 1.

18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 887/2013,

11. juuli 2013,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 (kodanikualgatuse kohta) II ja III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta, (1) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 211/2011 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et kavandatud kodanikualgatuse korraldajad peavad taotlema komisjonilt kõnealuse algatuse registreerimist, esitades II lisas sätestatud teabe.

(2)

II lisas esitatud teavet on vaja muuta, et hõlbustada komisjonil artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud registreerimise kriteeriumide täitmise kontrollimist, tagada registreerimistaotluste nõuetekohane menetlemine ning lihtsustada korraldajate ja komisjoni vahelist teabevahetust kogu kodanikualgatuse menetlemise jooksul.

(3)	Kuus liikmesriiki taotlesid määruse (EL) nr 211/2011 III lisas sätestatud vormides nõutavate andmete muutmist.

(4)	Komisjonil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane volitus muuta määruse II ja III lisa. III lisa puhul peaks komisjon võtma arvesse talle liikmesriikidelt saadetud teavet.

(5)	Mitmed komisjonis registreeritud kodanikualgatuse korraldajad koguvad praegu toetusavaldusi kooskõlas määruse (EL) nr 211/2011 artikliga 5, ja tuleks ette näha võimalus, et nad saaksid samamoodi kasutada vorme, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas, ning nende varasemaid versioone,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 211/2011 muudetakse järgmiselt:

a)	II lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

b)	III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud ja määruse (EL) nr 211/2011 III lisale vastavate vormide versiooni kasutamist võib jätkata allakirjutanutelt toetusavalduste kogumiseks nende kavandatud kodanikualgatuste jaoks, mis on registreeritud kooskõlas määruse (EL) nr 211/2011 artikliga 4 enne käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 65, 11.3.2011, lk 1.

I LISA

„II LISA

KAVANDATUD KODANIKUALGATUSE REGISTREERIMISEKS VAJALIK TEAVE

1.	Kavandatud kodanikualgatuse pealkiri (kuni 100 tähemärki);

2.	kavandatud kodanikualgatuse sisu (kuni 200 tähemärki);

3.	kavandatud kodanikualgatuse eesmärkide kirjeldus, mille suhtes kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid (kuni 500 tähemärki);

4.	aluslepingute sätted, mida korraldajad kavandatava meetme võtmisel asjakohaseks peavad;

5.	kodanike komitee seitsme liikme täielik nimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg, tõstes eraldi esile esindaja ja tema asendaja ning nende e-posti aadressid (1);

6.	dokumendid, mis kinnitavad kodanike komitee kõigi seitsme liikme täielikke nimesid, postiaadressi, kodakondsust ja sünniaega;

7.	kavandatud kodanikualgatuse kõik toetus- ja rahastamisallikad selle registreerimise ajal (1). Algatuse korraldajad võivad esitada veelgi üksikasjalikumat teavet kavandatud kodanikualgatuse sisu, eesmärkide ja tausta kohta lisas. Soovi korral võivad nad esitada ka õigusakti eelnõu.

(1) Avaldus isikuandmete puutumatuse kohta: vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklile 11 teatatakse andmesubjektidele, et komisjon kogub need isikuandmed kavandatud kodanikualgatuse menetlemise eesmärgil. Komisjoni veebipõhises registris esitatakse avalikult ainult korraldajate täielik nimi, kontaktisikute e-posti aadressid ja toetus- ning rahastamisallikatega seotud teave. Andmesubjektidel on õigus avaldada oma isikuandmete avaldamisele vastuseisu mõjuvatel õiguslikel põhjustel, mis on seotud nende isikliku olukorraga, ning õigus igal ajal nõuda andmete parandamist ja õigus nõuda andmete eemaldamist komisjoni veebipõhisest registrist pärast kaheaastase ajavahemiku möödumist kavandatud kodanikualgatuse registreerimiskuupäevast.”

II LISA

„III LISA

TOETUSAVALDUSE VORM – A OSA (1)

(liikmesriigid, kus ei nõuta isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri esitamist)

TOETUSAVALDUSE VORM – B OSA (1)

(liikmesriikide puhul, kus nõutakse isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri esitamist)

C OSA

Liikmesriikide nimekiri, kus ei nõuta isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri esitamist (toetusavalduse vormi A osa):

Liikmesriik

Allakirjutanud, kelle toetusavaldus esitatakse asjaomasele liikmesriigile

Belgia

—	Belgia residendid

—	väljaspool Belgiat elavad Belgia kodanikud, kui nad on teavitanud oma riigi ametiasutusi oma elukohast

Taani

—	Taani residendid

—	väljaspool Taanit elavad Taani kodanikud, kui nad on teavitanud oma riigi ametiasutusi oma elukohast

Saksamaa

—	Saksamaa residendid

—	väljaspool Saksamaad elavad Saksa kodanikud, kui nad on teavitanud oma riigi ametiasutusi oma elukohast

Eesti

—	Eesti residendid

—	väljaspool Eestit elavad Eesti kodanikud

Iirimaa

—	Iirimaa residendid

Luksemburg

—	Luksemburgi residendid

—	väljaspool Luksemburgi elavad Luksemburgi kodanikud, kui nad on teavitanud oma riigi ametiasutusi oma elukohast

Madalmaad

—	Madalmaade residendid

—	väljaspool Madalmaad elavad Madalamaade kodanikud

Slovakkia

—	Slovakkia residendid

—	väljaspool Slovakkiat elavad Slovakkia kodanikud

Soome

—	Soome residendid

—	väljaspool Soomet elavad Soome kodanikud

Ühendkuningriik

—	Ühendkuningriigi residendid

Liikmesriikide nimekiri, kus nõutakse kas isikukoodi või isikut tõendava dokumendi numbri esitamist (nagu allpool täpsustatud), mille on asjaomane liikmesriik välja andnud (toetusavalduse vormi B osa):

BULGAARIA

—	Единен граждански номер (kodanikunumber)

TŠEHHI VABARIIK

—	Občanský průkaz (riiklik isikutunnistus)

—	Cestovní pas (pass)

KREEKA

—	Δελτίο Αστυνομικής Ταυτότητας (isikutunnistus)

—	Διαβατήριο (pass)

—	Βεβαίωση Εγγραφής Πολιτών Ε.Ε./Έγγραφο πιστοποίησης μόνιμης διαμονής πολίτη Ε.Ε. (elamisluba / alaline elamisluba)

HISPAANIA

—	Documento Nacional de Identidad (isikutunnistus)

—	Pasaporte (pass)

—	Número de Identidad de extranjero, de la Tarjeta o certificado, correspondiente a la inscripción en el Registro Central de Extranjeros (välismaalaste identifitseerimisnumber (NIE) kaardil või sertifikaadil, mis vastab Välismaalaste Keskregistri registreerimisnumbrile)

PRANTSUSMAA

—	Passeport (pass)

—	Carte nationale d’identité (siseriiklik isikutunnistus)

HORVAATIA

—	Osobni identifikacijski broj (isikukood)

ITAALIA

—	Passaporto (pass), inclusa l’indicazione dell’autorità di rilascio (sealhulgas väljaandnud asutus)

—	Carta di identità (isikutunnistus), inclusa l’indicazione dell’autorità di rilascio (sealhulgas väljaandnud asutus)

KÜPROS

—	Δελτίο Ταυτότητας (kodaniku või residendi isikutunnistus)

—	Διαβατήριο (pass)

LÄTI

—	Personas kods (isikukood)

LEEDU

—	Asmens kodas (isikukood)

UNGARI

—	személyazonosító igazolvány (isikutunnistus)

—	útlevél (pass)

—	személyi azonosító szám (személyi szám) – (isikukood)

MALTA

—	Karta tal-Identità (isikutunnistus)

AUSTRIA

—	Reisepass (pass)

—	Personalausweis (isikutunnistus)

POOLA

—	Numer ewidencyjny PESEL (PESELi isikukood)

PORTUGAL

—	Bilhete de identidade (isikutunnistus)

—	Passaporte (pass)

—	Cartão de cidadão (kodaniku tunnistus)

RUMEENIA

—	carte de identitate (isikutunnistus)

—	pașaport (pass)

—	certificat de inregistrare (registreerimistõend)

—	cartea de rezidenta permanenta pentru cetatenii UE (ELi kodaniku alaline elamisluba)

—	Cod Numeric Personal (isikukood)

SLOVEENIA

—	Enotna matična številka občana (isikukood)

ROOTSI

—	Personnummer (isikukood)”

18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 890/2013,

16. september 2013,

millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Amarene Brusche di Modena (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1028/2009 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Taotluses soovitakse spetsifikaati muuta, et täpsustada puuviljade suhkrusisaldust saagikoristuse ja töötlemise ajal ning enne kontsentreerimistoimingut lisatava suhkru (sahharoos) hulka, samuti lubada kasutada nõusid, mille maht ja materjal erinevad registreeritud mahust ja materjalist.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 50 kuni 52 sätestatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” spetsifikaati muudetakse käesoleva määruse I lisa kohaselt.

Artikkel 2

Spetsifikaadi peamisi üksikasju sisaldav konsolideeritud koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. september 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT L 283, 30.10.2009, lk 39.

I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused.

Tootmismeetod

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Amarene Brusche di Modena” valmistamiseks kasutatavate viljade puhul on lubatud, et nendel aastatel, kui juunikuu sademetehulk on kokku üle 80 mm, on viljade suhkrusisaldus saagikoristuse ajal kahe Brixi kraadi võrra väiksem.

Suhkrusisalduse alanemine töötlemisetapis kahe Brixi kraadi võrra võrreldes korjamishetkega on lubatud, kui vilju jahutatakse külmas vees (hydrocooling).

Väärtõlgenduste vältimiseks tuleb täpsustada, et enne kontsentreerimistoimingut võib suhkrut (sahharoos) lisada kuni 35 % ulatuses toote kogusest.

Märgistus

Spetsifikaadi kohaselt on lubatud pakendada hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” nõudesse, mille materjal ja maht on varem ettenähtust erinev, tingimusel, et nõud on ette nähtud kokkupuuteks toiduainetega. Seega on tootjatel võimalus kohandada pakendit vastavalt turu nõuetele, mis on pidevas muutumises.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (1)

„AMARENE BRUSCHE DI MODENA”

EÜ nr: IT-PGI-0105-01065 – 30.11.2012

KGT (X) KPN ()

1. Nimetus

„Amarene Brusche di Modena”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Rühm 1.6.

Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Tarbimisvõrku jõudes on kaitstud geograafilise tähisega hapukirsimoos „Amarene Brusche di Modena” pehme ning iseloomuliku sügava punase värvuse ja tumeda läikega; murdumisnäitaja 20 °C juures on 60–68 Brixi kraadi; happesisalduse (iseloomulik happesus) pH taseme näitaja on 2,5–3,5. Lõpptoode sisaldab 70 % värsket puuvilja.

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” KGT maitses valitseb meeldiv tasakaal magusa ja happelis-hapuka komponendi vahel. Tarbimisvõrku jõudes on „Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoosis vähemalt 60 % suhkrut.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” (KGT) tooraineks on hapukirsi viljad, mis on saadud järgmistest sortidest: „Amarena di Castelvetro”, lühikese viljavarrega „Amarena di Vignola”, pika viljavarrega „Amarena di Vignola”, „Amarena di Montagna”, „Amarena di Salvaterra”, „Marasca di Vigo’, „Meteor’, „Mountmorency” ja „Pandy”.

Kirsid korjatakse, kui need on küpsed, st värv peab olema ühtlane vähemalt 90 % viljadest ja viljadel peavad olema järgmised omadused:

—	koore värvus: helepunasest tumepunaseni;

—	viljaliha värvus: kollane või oranžikas;

—	mahla värvus: värvitust kollakani;

—	suhkrusisaldus: > 16° Brix

—	happesisaldus: keskmisest mõõdukalt kõrgeni, s.o > 18 g/l õunhapet;

—	mahlasus: > 75 %.

Aastatel, mil kirsikasvatusettevõtetele kõige lähemate ilmajaamade andmetel on juunikuu sademete hulk kokku üle 80 mm, on lubatud, et viljade minimaalne suhkrusisaldus saagikoristuse ajal on tavapärasest kahe Brixi kraadi võrra väiksem.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kirsside kasvatamine ja „Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoosi valmistamine peab toimuma punktis 4 määratletud tootmispiirkonnas, kuna asjaomases geograafilises piirkonnas on soodsad tingimused kirsside kasvatamiseks, nagu nähtub punktist 5.1.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

„Amarene Brusche di Modena” hapukirsimoos tuleb pakendada punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas, et tagada kontroll toote päritolu ja kvaliteedi üle, takistada punktis 3.2 osutatud iseloomulike tunnusjoonte kadumist ja vältida pastöriseerimist, mis võib muuta „Amarene Brusche di Modena” (KGT) hapukirsimoosi tüüpilist maitset, mis tuleneb hapu ja magusa komponendi meeldivast tasakaalust.

Hapukirsimoos „Amarene Brusche di Modena” (KGT) pakendatakse klaasist või valgeplekist purkidesse, mille maht on 15 ml, 212 ml, 228 ml, 236 ml, 314 ml, 370 ml, 2 650 ml või 5 000 ml või muu mahuga ja muust materjalist purkidesse tingimusel, et need on ette nähtud kokkupuuteks toiduainetega. Purgid mahuga 2 650 ml ja 5 000 ml on ette nähtud kutsealaseks kasutamiseks

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

„Amarene Brusche di Modena” (KGT) logol on kujutatud A-tähe kujutis, millel on keskmise rõhtjoone asemel varre ja lehega hapukirsimari. Kujutis on joonestatud ruutu mõõtmetega 74 mm x 74 mm. Selle all on kolmel real väljend „AMARENE BRUSCHE DI MODENA I.G.P.”. Logo suurust võib muuta vastavalt kasutusele.

Sõnad „Amarene Brusche di Modena” peavad olema itaalia keeles.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” (KGT) tootmispiirkond ja moosi tootmiseks kasutatavate viljade kasvatuspiirkond hõlmab järgmiste kohalike omavalitsuste haldusterritooriume: Modena provintsis: Bastiglia, Bomporto, Campogalliano, Camposanto, Carpi, Castelfranco Emilia, Castelnuovo Rangone, Castelvetro di Modena, Cavezzo, Concordia sul Secchia, Finale Emilia, Fiorano Modenese, Formigine, Guiglia, Maranello, Marano sul Panaro, Medolla, Mirandola, Modena, Montese, Nonantola, Novi di Modena, Pavullo nel Frignano, Prignano sul Secchia, Ravarino, S. Cesario sul Panaro, S. Felice sul Panaro, S. Possidonio, S. Prospero sul Secchia, Sassuolo, Savignano sul Panaro, Serramazzoni, Soliera, Spilamberto, Vignola ja Zocca; Bologna provintsi piiriäärsed alad, mis hõlmavad järgmisi kohalikke omavalitsusi: Anzola nell’Emilia, Bazzano, Castel d’Aiano, Castello di Serravalle, Crespellano, Crevalcore, Monte S. Pietro, Monteveglio, San Giovanni in Persiceto, Sant’Agata Bolognese, Savigno ja Vergato.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” (KGT) tootmispiirkonnale on iseloomulik väga tüse mullakiht, mis on üldiselt viljakas, struktuurilt piisavalt poorne ja hea veeläbilaskvusega ning lõimise poolest vähese savisisaldusega tolmjas saviliivmuld, mis on sobiv hapukirsside kasvatamiseks, sest need vajavad hea veeläbilaskvusega ja kuivendusega poolniisket pinnast. Mulla eriomane struktuur ja tekstuur tagavad selle poorsuse ja hea kuivendusvõime ning seega ka suure õhusisalduse. Asjaomast piirkonda katab tihe jõgede ja kanalite võrk. Piirkonnas valitseb mõõdukalt niiske ja Modena madalikul allpool merepinda asuvatel aladel mõõdukalt kuiv kliimatüüp, mis on eriti sobivad hapukirsside kasvuks.

5.2. Toote eripära

Kaitstud geograafilise tähisega hapukirsimoos „Amarene Brusche di Modena” eristub teistest samasse kaubaklassi kuuluvatest toodetest peamiselt tootmisalal kasvatatavate hapukirsi sortide organoleptiliste ja keemilis-füüsikaliste omaduste ning eelkõige moosi iseloomuliku maitse poolest, milles on meeldivas tasakaalus magus ja happelis-hapukas komponent. Kõnealuse toote puhul on olulisteks omadusteks veel looduslähedane tootmisprotsess, mis seisneb viljaliha kontsentreerimises termilise aurustamise teel, konserveerimine ilma värv- ja säilitusainete lisamiseta, viljaliha suur osakaal võrreldes lisatud suhkru mahuga ning vahetu pakendamine ilma muud laadi töötluseta.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” taotlemise põhjuseks on toote maine ja tuntus. Hapukirsimoosi „Amarene Brusche di Modena” mainest annavad tunnistust arvukad dokumendid, milles tunnustatakse kohalike elanike seas põlvkonnalt põlvkonnale edasi antud erilisi oskusi, mis tulenevad kiirelt riknevate marjade kiire töötlemise vajadusest ja on viinud tunnustatud ja eelkõige tootmisprotsessi loodusläheduse poolest hinnatud toote loomiseni.

Toote mainet kinnitab seegi, et punktis 4 osutatud tootmispiirkonnas leidus juba möödunud sajandi alguses rohkete kirsikasvatustalude kõrval ka kirsside korjerajatisi ja külmhoidlaid, samuti mitmesuguseid käsitööettevõtteid ning väikesi ja keskmise suurusega moosivabrikuid. Moositootmisega tegelevates ettevõtetes on kokku üle 350 töötaja ning sektoril on piisavalt suur käive. Kui hapukirsimoosi valmistamisel on Modena provintsi maapiirkondades pikk traditsioon, siis esimesena alustas intensiivset kirsikasvatust Vignola lähistel asuvatel La Colombarina mõisa maadel 1882. aastal advokaat Luigi Mancini, kuid päris esimene tunnistus kirsikasvatuse kohta pärineb juba 1820. aastast, kui tuntud botaanik Giorgio Gallesio kirjeldas kommet „istutada maamajade ümbrusesse kirsipuid, et teha siirupit, hoidiseid, moosi, tarretist ja kooke”.

Rohked vanaaegsed retseptid annavad tunnistust kirsimoosi kasutamisest aegade jooksul piirkonna traditsioonilistes magustoitudes, nii kodumajapidamises kui ka väiketööstuses, ning eriti koduse muretainakoogi valmistamisel. Näiteks on Modena piirkonnast pärit kaks 19. sajandi moosikeetmise õpetuse käsikirja – neist esimene avaldati 1970. aastal ja koosneb majaomanikest kodanlasperekonna nelja põlvkonna esindajate poolt koostatud neljast vihikust ning teine avaldati 2001. aastal ja pärineb Molza aadlisuguvõsa kondiitri Ferdinando Cavazzoni sulest.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7]

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Amarene Brusche di Modena” spetsifikaadi muutmise ettepaneku 20. oktoobri 2012. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas (Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana) nr 246.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335

või:

otse põllu-, toidu- ja metsamajandusministeeriumi veebisaidil (http://www.politicheagricole.it), klõpsates „Qualità e sicurezza” („Kvaliteet ja ohutus”; ekraanil ülal paremal) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid”).

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 894/2013,

17. september 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. september 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	56,9
	XS	23,1
	ZZ	40,0
0707 00 05	MK	53,8
	TR	121,6
	ZZ	87,7
0709 93 10	TR	132,7
0709 93 10	ZZ	132,7
0805 50 10	AR	116,2
	CL	146,0
	IL	142,1
	TR	80,0
	UY	114,4
	ZA	103,3
	ZZ	117,0
0806 10 10	EG	187,8
	TR	147,9
	ZZ	167,9
0808 10 80	AR	100,3
	BA	65,7
	BR	41,7
	CL	106,2
	CN	74,8
	NZ	146,7
	US	158,4
	ZA	94,8
	ZZ	98,6
0808 30 90	AR	231,4
	CL	29,5
	CN	82,4
	TR	131,0
	ZA	206,6
	ZZ	136,2
0809 30	TR	124,3
0809 30	ZZ	124,3
0809 40 05	BA	46,9
	XS	46,6
	ZZ	46,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.9.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 247/38

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

30. juuli 2013,

millega muudetakse suunist EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas

(EKP/2013/25)

(2013/458/EL)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1 ja 3.3 ning artikleid 5.1, 12.1, 14.3 ja 16,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikleid 4 ja 8,

võttes arvesse 9. detsembri 2011. aasta suunise EKP/2011/23 (Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas) (2) artiklit 7,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomitee seisukohti,

ning arvestades järgmist:

(1)

teatud juhtudel võib praeguse aktsiakapitali positsioonide hindamise standardmeetodi range kohaldamine otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse vastavalt suunise EKP/2011/23 III lisa määratlusele moonutada rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel võimaldama kohaldada mõnd muud Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatu kuuendas trükis sätestatud hindamismeetodit. Seetõttu tuleks suunist EKP/2011/23 vastavalt muuta.

(2)	Suunise EKP/2011/23 artikli 7 kohaselt on Euroopa Keskpanga (EKP) juhatusel õigus teha suunise EKP/2011/23 lisades tehnilisi muudatusi, kui need parandused ei muuda selle aluspõhimõtteid ega liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust.

(3)	Käesolevas suunises sätestatud muudatuste näol on tegemist tehniliste muudatustega suunise lisades, mis ei muuda aruandlusnõuete aluspõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust liikmesriikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunise EKP/2011/23 II ja III lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Lõppsätted

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Ilma et see mõjutaks suunise EKP/2011/23 artikli 8 lõiget 2, kohaldatakse käesolevat suunist alates 1. juunist 2014.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 30. juuli 2013

EKP juhatuse nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) ELT L 65, 3.3.2012, lk 1.

LISA

II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisas asendatakse tabeli 3 II ja III punkt järgmisega:

„II. Teadaolevad lühiajalised välisvaluutavarade netoväljavood (nimiväärtus)
	Järelejäänud tähtaeg
	Kuni üks kuu	Üle ühe kuu ja kuni kolm kuud	Üle kolme kuu ja kuni üks aasta	Kõik tähtajad
Laenud, väärtpaberid ja hoiused välisvaluutas	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Väljavool	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Põhiosa	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Intress	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Sissevool (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Põhiosa	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Intress	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Valuutatähtpäevatehingute ja -futuuride lühikeste ja pikkade positsioonide koond riigi vääringu vastu (sealhulgas vahetuslepingute tuleviku rahavood)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühikesed positsioonid (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikad positsioonid (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muu	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Tagasiostutehingutega seotud väljavood (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pöördtehingutega seotud sissevood (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Kaubanduskrediit (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Kaubanduskrediit (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud maksmisele kuuluvad summad (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud saada olevad arved (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
III. Tingimuslikud lühiajalised välisvaluutavarade netoväljavood
Tingimuslikud kohustused välisvaluutas	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Garantiid kohustustele lõpptähtajaga kuni üks aasta	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud tingimuslikud kohustused	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Müügioptsiooniga emiteeritud väärtpaberid välisvaluutas (puttable bonds)				Geo 0
Kasutamata, tingimusteta krediidiliinid, mille on andnud:	Geo 0	Geo 0	Geo 0
muud riigisisesed rahandusasutused, BIS, IMF ja muud rahvusvahelised organisatsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud riigisisesed rahandusasutused (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
BIS (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
IMF (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud rahvusvahelised organisatsioonid (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pangad ja muud finantseerimisasutused, mille kontserni peakontor asub andmeesitaja riigis (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pangad ja muud finantseerimisasutused, mille kontserni peakontor asub väljaspool andmeesitaja riiki (+)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Kasutamata, tingimusteta krediidiliinid, mis on antud järgmistele asutustele:	Geo 0	Geo 0	Geo 0
muud riigisisesed rahandusasutused, BIS, IMF ja muud rahvusvahelised organisatsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud riigisisesed rahandusasutused (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
BIS (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
IMF (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muud rahvusvahelised organisatsioonid (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pangad ja muud finantseerimisasutused, mille kontserni peakontor asub andmeesitaja riigis (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pangad ja muud finantseerimisasutused, mille kontserni peakontor asub väljaspool andmeesitaja riiki (–)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Välisvaluutas optsioonide lühikeste ja pikkade positsioonide koond riigi vääringu vastu	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühikesed positsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Ostetud müügioptsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Emiteeritud ostuoptsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikad positsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Ostetud ostuoptsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Emiteeritud müügioptsioonid	Geo 0	Geo 0	Geo 0
PRO MEMORIA: optsioonid, mis on „rahas” (in-the-money)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Hetke vahetuskursiga	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
+ 5 % (väärtuse langus 5 %)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
– 5 % (väärtuse tõus 5 %)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
+ 10 % (väärtuse langus 10 %)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
– 10 % (väärtuse tõus 10 %)	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Muu	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Lühike positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0
Pikk positsioon	Geo 0	Geo 0	Geo 0”

III lisa punkt 6.1 asendatakse järgmisega:

„6.1. Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringud on seotud ühe riigi residendiga, kes omab kontrolli või olulist mõju teise riigi residendist ettevõtja juhtimise üle. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele (BPM6) on otseinvesteerimise suhe tuvastatud juhul, kui ühe riigi residendist investorile kuulub teise riigi residendist ettevõtjas vähemalt 10-protsendiline otsene või kaudne hääleõigus. Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteerimise suhe mitme seotud ettevõtja vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringu ettevõtte tütarettevõtjatele, alltütarettevõtjatele ja sidusettevõtjatele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena.

Aktsia(osa)kapital hõlmab filiaalide sissemakstud kapitali, kõiki tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sidusettevõtjad ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse „investeerimistulu” all (vt punkt 3.2.3).

Omakapitali ja võlakapitali otseinvesteeringud liigitatakse omakorda vastavalt ettevõtjate omavahelistele suhetele ja investeeringu suunale. Otseinvesteerimise suhted võib jagada kolmeks:

a)	Otseinvestori investeering otseinvesteeringu ettevõtjatesse. See kategooria hõlmab otseinvestori poolt otseinvesteeringu ettevõtjatesse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone) (sõltumata sellest, kas ettevõtte üle omatakse otseselt või kaudselt kontrolli või olulist mõju);

b)	Pöördinvesteering. Sellist tüüpi suhe hõlmab otseinvesteeringu ettevõtja poolt otseinvestorisse suunatud investeerimisvoogusid (ja -positsioone);

c)	Sidusettevõtjate vahel. See hõlmab investeerimisvoogusid (ja -positsioone) ettevõtjate vahel, kes ei oma teineteise üle kontrolli või olulist mõju, vaid kelle üle on kontroll või oluline mõju otseinvestoril.

Otseinvesteerimispositsioonide hindamisel kirjendatakse noteeritud aktsiakapitali positsioonid turuväärtuses. Vastupidisel juhul, otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse, hinnatakse omakapitali väärtust raamatupidamises kajastatud väärtuse alusel, kasutades ühist määratlust, mis hõlmab järgmisi raamatupidamiskirjeid:

a)	sissemakstud kapital (välja arvatud omaaktsiad ja kaasa arvatud aažio);

b)	igat liiki reservid (sealhulgas investeerimistoetused, kui raamatupidamisalastes juhendites käsitletakse neid ettevõtte reservidena);

c)	jaotamata kasum pärast kahjumi mahaarvamist (sealhulgas jooksva aasta tulemused).

Noteerimata ettevõtjate aktsiate ja osade puhul võivad finantskonto all kajastatud tehingud erineda rahvusvahelise investeerimispositsiooni all kirjendatud omavahendite raamatupidamise väärtusest. Nimetatus erinevused kajastatakse finantsvarade ja –kohustuse konto muudest hinnamuutustest tingitud väärtuse muutusena ümberhindluste all.

Kooskõla tagamiseks varade ja kohustuste hindamisel võib aktsiakapitali positsioone otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse hinnata ka vastavalt BPM6 punktis 7.16 nimetatud muu hindamismeetodi alusel, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

vähemalt üks ettevõtja otseinvesteeringu ahelas on börsil noteeritud ning vähemalt üks ettevõtja ei ole börsil noteeritud ning see moonutab oluliselt mõne asjaomase ahela ettevõtja rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni; sellisel juhul võib seotud noteerimata ettevõtjate hindamisel viitena kasutada noteeritud ettevõtja turuväärtust, või

b)	kui otseinvesteeringu ettevõtete ahelas ilmnevad erinevused firmaväärtuse kirjendamises ning need moonutavad oluliselt selle riigi rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni, mille resident on ahela ettevõtja, või

c)	kui otseinvesteeringu ahela ettevõtjate kontod on erinevates vääringutes ja vahetuskursside kõikumised moonutavad oluliselt selle riigi rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni, mille resident on ahela ettevõtja.

Kui otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtjatesse kasutatakse aktsiakapitali positsioonide hindamise alternatiivset meetodit, soovitatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni koostajal teavitada alternatiivse meetodi kasutamisest tehingupoole riigi koostajat ning teha temaga koostööd vastastikuse asümmeetrilise kirjendamise riski vähendamiseks. Asjaomast teavet peaks vahetama EKPSi siseselt vastavalt kehtestatud korrale ning avaldama EKP väljaandes European Union balance of payments/international investment position statistical methods („Euroopa Liidu maksebilansi / rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika metoodika”), mida kasutatakse euroala liikmesriikide poolt kohaldatavate mõistete, määratluste ja statistika koostamise metoodika järelevalveks (V lisa kohaselt).

Hea tavana soovitatakse kõikidel liikmesriikidel koostada andmed välismaiste otseinvesteerimispositsioonide ja reinvesteeritud tulude kohta vähemalt kord aastas tehtava välismaiste otseinvesteeringute uuringu tulemuste alusel (1).

(1) Järgmisest lubamatust tegevusest tuleks loobuda: i) hindamiskriteeriumide valiku (turuväärtus või raamatupidamise väärtus) jätmine andmeesitajatele; ii) jooksva inventari meetodi/maksebilansi voogude akumuleerimise kohaldamine positsioonide koostamiseks.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.247.est
Euroopa Liidu Teataja		L 247

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 18. september 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 885/2013, 15. mai 2013, millega täiendatakse intelligentseid transpordisüsteeme käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL seoses veoautodele ja tarbesõidukitele ettenähtud turvalisi parkimiskohti käsitleva teabeteenuse osutamisega ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013, 15. mai 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL, sätestades kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe võimalusel tasuta edastamisega seotud andmed ja korra ( 1 )	6
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 887/2013, 11. juuli 2013, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 (kodanikualgatuse kohta) II ja III lisa	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 888/2013, 16. september 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Oignon de Roscoff (KPN)]	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 889/2013, 16. september 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Chufa de Valencia (KPN)]	22
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 890/2013, 16. september 2013, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Amarene Brusche di Modena (KGT)]	24
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 891/2013, 16. september 2013, millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse suursilm-tuuni püük Atlandi ookeanil	29
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 892/2013, 16. september 2013, millega Prantsuse lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvenate püük V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes	31
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 893/2013, 16. september 2013, millega keelatakse Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel makrellipüük IIIa ja IVbc püügipiirkonnas	33
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 894/2013, 17. september 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	35
		OTSUSED
		2013/457/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. september 2013, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunik	37
		SUUNISED
		2013/458/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 30. juuli 2013, millega muudetakse suunist EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (EKP/2013/25)	38


*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3
*	Teade lugejale – aktidele viitamise viis (vt tagakaane sisekülge)	s3

Nr	43/TQ40
Liikmesriik	Portugal
Kalavaru	BET/ATLANT
Liik	suursilm-tuun (Thunnus obesus)
Piirkond	Atlandi ookean
Kuupäev	20.8.2013

Nr	38/TQ40
Liikmesriik	Prantsusmaa
Kalavaru	RED/51214D.
Liik	meriahvenad (süvavee pelaagilised) – (Sebastes spp.)
Piirkond	V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kuupäev	17.8.2013

		Parandused
	*	EMP ühiskomitee 15. märtsi 2013. aasta otsuse nr 46/2013 (millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)) parandus (ELT L 231, 29.8.2013)	43

Nr	46/TQ40
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	MAC/*3A4BC
Liik	makrell (Scomber scombrus)
Piirkond	IIIa ja IV bc
Kuupäev	26.8.2013


	(1) EMPs kohaldatav tekst