ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.146.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 146

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
31. mai 2013


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 462/2013, 21. mai 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

31.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 462/2013,

21. mai 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1060/2009 (4) on nõutud, et reitinguagentuurid järgiksid oma tegevuses eeskirju, mis leevendavad võimalikke huvide konflikte, ning tagaksid krediidireitingute ja nende andmise protsessi kõrge kvaliteedi ja piisava läbipaistvuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 513/2011 (5) tehtud muudatuste järel on Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (6) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”), õigus registreerida reitinguagentuure ja teostada nende üle järelevalvet. Käesolev määrus täiendab senist reitinguagentuuride õigusraamistikku. Käsitletakse mõnd kõige olulisemat probleemi, nagu „emitent maksab” mudelist tulenev huvide konflikt ja struktureeritud finantsinstrumentidega seotud avalikustamine, ning pärast seda, kui muudetud õigusraamistik on olnud jõus juba mõnda aega, on vaja see läbi vaadata, et hinnata, kas see lahendab kõnealused probleemid täielikult. Praegune riigivõlakriis on ühtlasi toonud esile vajaduse vaadata läbi eelkõige riigireitingute läbipaistvus- ja menetlusnõuded ning nende avaldamise ajastamise.

(2)

Euroopa Parlamendi 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis reitinguagentuuride tulevikuväljavaadete kohta (7) nõuti reitinguagentuuride reguleerimise täiustamist. ECOFINi mitteametlikul kohtumisel 30. septembril ja 1. oktoobril 2010. aastal tunnistas nõukogu, et tuleks võtta täiendavaid meetmeid, et lahendada mitmed probleemid, mis on seotud krediidireitingualase tegevusega, sealhulgas krediidireitingutele liigse tuginemise ja huvide konflikti risk, mis tuleneb reitinguagentuuride tasustamise mudelist. Euroopa Ülemkogu märkis 23. oktoobri 2011. aasta istungil, et vaja on astuda samme krediidireitingutele liigse tuginemise vähendamiseks.

(3)

Rahvusvahelisel tasandil kiitis finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), mille liikmesasutus on ka Euroopa Keskpank (EKP), 20. oktoobril 2010. aastal heaks põhimõtted, mille eesmärk on vähendada ametiasutuste ja finantseerimisasutuste tuginemist krediidireitingutele (edaspidi „FSB põhimõtted”). FSB põhimõtteid toetati G20 tippkohtumisel Sŏulis 2010. aasta novembris. Seetõttu on asjakohane, et valdkondlikud pädevad asutused hindavad turuosaliste tavasid ja ergutavad turuosalisi leevendama selliste tavade mõju. Ergutusmeetmete üle peaksid otsustama valdkondlikud pädevad asutused. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks, vajaduse korral koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, (8) ning Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010, (9) võtma meetmeid, et hõlbustada järelevalvetavade lähenemist määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt ning käesoleva määruse raames.

(4)

Reitinguagentuurid peaksid teavitama investoreid krediidireitingute ja reitinguväljavaadete makseviivituse tõenäosust käsitlevatest andmetest, lähtudes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas avaldatud varasematest tegevusandmetest.

(5)

FSB põhimõtete kohaselt „peaksid keskpangad ise vastu võtma finantsinstrumentide krediidihinnangud, mida nad aktsepteerivad turutehingutes nii tagatistena kui ka otseostudena. Keskpankade strateegiates tuleks vältida mehaanilist lähenemist, mis võib viia finantsinstrumentide kõlblikkuse tarbetult äkiliste ja suurte muutusteni ning allahindluste tasemeni, mis võib soodustada vabalangust”. Lisaks märkis EKP oma 2. aprilli 2012. aasta arvamuses, et ta on võtnud kohustuse toetada ühist eesmärki vähendada liigset tuginemist krediidireitingutele. Sellega seoses annab EKP korrapäraselt aru erinevatest eurosüsteemi raames võetud meetmetest krediidireitingutele liigse tuginemise vähendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 284 lõike 3 kohaselt saadab EKP Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Ülemkogule iga-aastase Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat käsitleva aruande. EKP president esitab selle aruande Euroopa Parlamendile, kes võib aruande alusel korraldada üldise mõttevahetuse, ja nõukogule. Samamoodi võiks EKP nendes aruannetes kirjeldada, kuidas EKP on rakendanud FSB põhimõtteid ja alternatiivseid hindamismehhanisme, mida ta kasutab.

(6)

Liit püüab esimeses etapis vaadata üle, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginemist sellistele krediidireitingutele, ning teises etapis kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele, selleks et jätta sellised viited liidu õigusest välja hiljemalt 2020. aastaks, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse.

(7)

Reitinguväljavaadete olulisus investoritele ja emitentidele ning nende mõju turgudele on võrreldav krediidireitingute olulisuse ja mõjuga. Seepärast tuleks reitinguväljavaadete suhtes kohaldada kõiki määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, mille eesmärk on tagada, et krediidireiting on täpne ja läbipaistev ning et selle andmisel ei esine huvide konflikti. Järelevalve praeguse tava kohaselt kohaldatakse mitmeid nimetatud määruse nõudeid reitinguväljavaadete suhtes. Käesolev määrus peaks selgitama nõudeid ning tagama õiguskindluse seeläbi, et võetakse kasutusele reitinguväljavaate mõiste ja selgitatakse, milliseid erisätteid sellele kohaldatakse. Reitinguväljavaate mõiste peaks samuti hõlmama arvamusi seoses krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lähemal ajal, mida on üldiselt nimetatud ka krediidireitingu jälgimiseks.

(8)

Keskpikas perspektiivis tuleks hinnata selliste täiendavate meetmete võtmist, millega jäetakse finantsregulatsioonist välja viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele ja millega välistatakse varade riskiga kaalumine krediidireitingute abil. Esialgu on reitinguagentuurid siiski olulised finantsturuosalised. Seepärast on reitinguagentuuride ja krediidireitingualase tegevuse sõltumatus ja ausus eriti olulised, et tagada nende usaldusväärsus turuosaliste silmis, seda eriti investorite ja teiste turuosaliste hulgas, kes kasutavad krediidireitinguid. Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on ette nähtud, et reitinguagentuurid peavad olema registreeritud ja nende üle tuleb teostada järelevalvet, kuna nende teenustel on märkimisväärne mõju avalikele huvidele. Krediidireitingud, erinevalt investeerimisanalüüsist, ei ole pelgalt arvamused finantsinstrumendi või finantskohustuse väärtuse või hinna kohta. Reitinguagentuurid ei ole lihtsalt finantsanalüütikud ega investeerimisnõustajad. Krediidireitingutel on regulatiivne väärtus reguleeritud investoritele, nt krediidiasutustele, kindlustusandjatele ja teistele institutsionaalsetele investoritele. Kuigi ajendit liigselt tugineda krediidireitingutele on vähendatud, on krediidireitingud jätkuvalt investeerimisotsuste aluseks eelkõige teabe ebasümmeetrilisuse tõttu ja selleks, et tagada tõhusus. Sealjuures peavad reitinguagentuurid olema sõltumatud ja sellisena peavad neid tajuma ka turuosalised ning nende krediidireitingu andmise meetodid (reitingumeetodid) peavad olema läbipaistvad ja selliselt tajutavad.

(9)

Liigset tuginemist krediidireitingutele tuleks vähendada ja kõik automaatsed mõjud, mis tulenevad krediidireitingutest, tuleks järk-järgult kõrvaldada. Krediidiasutusi ja investeerimisühinguid tuleks julgustada kehtestama siseprotseduure eesmärgiga hinnata krediidiriski ise ning krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid omakorda julgustama investoreid tegema ostueelseid analüüse (due diligence). Seepärast nähakse käesoleva määrusega ette, et finantseerimisasutused ei tohiks üksnes ja mehaaniliselt tugineda krediidireitingutele. Seetõttu peaksid kõnealused asutused vältima lepingute sõlmimist üksnes või mehaaniliselt krediidireitingutele tuginedes ning nad peaksid lepingutes vältima nende kasutamist ainsa parameetrina investeeringute krediidivõimelisuse hindamisel või investeerimise või sellest loobumise otsuse tegemisel.

(10)

Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on juba ette nähtud esimesed meetmed, millega lahendada reitinguagentuuride ja nende krediidireitingualase tegevuse sõltumatuse ja aususe probleem. Reitinguagentuuride sõltumatuse tagamine ja tekkida võiva huvide konflikti tuvastamine, ohjamine ja võimalikul määral vältimine olid ka kõnealuse määruse mitme sätte eesmärgiks. Hinnatava üksuse poolne reitinguagentuuri valik ja tasu maksmine („emitent maksab” mudel) tekitab iseenesest huvide konflikte. Selle mudeli puhul on reitinguagentuuridel motivatsioon väljastada emitendile rahuldustpakkuv krediidireiting, et tagada pikaajaline ärisuhe, kindlustada tulud või tagada lisatöö ja -tulud. Lisaks võivad suhted reitinguagentuuride aktsionäride ja hinnatavate üksuste vahel põhjustada huvide konflikte, mida olemasolevad nõuded piisavalt ei käsitle. Selle tulemusena võib „emitent maksab” mudeli puhul antud krediidireitinguid pidada reitinguteks, mis sobivad pigem emitendile, mitte aga krediidireitinguteks, mida vajab investor. On oluline tugevdada reitinguagentuuride sõltumatuse tingimusi, et suurendada „emitent maksab” mudeli puhul antud krediidireitingute usaldusväärsust.

(11)

Et suurendada konkurentsi turul, mida on valitsenud kolm reitinguagentuuri, tuleks võtta meetmeid, et julgustada väiksemate reitinguagentuuride kasutamist. Viimasel ajal on emitentidel või seotud kolmandatel isikutel olnud tavaks taotleda krediidireitingut kahelt või enamalt reitinguagentuurilt ja seetõttu peaks emitent või seotud kolmas isik kahe või enama krediidireitingu taotlemise korral kaaluma võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis võib emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangul olla asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks võimeline.

(12)

Krediidireitingute turg näitab, et traditsiooniliselt astuvad reitinguagentuurid ja hinnatavad üksused pikaajalisse suhtesse. See toob kaasa tuttavlikkuse riski, kuna reitinguagentuur võib muutuda hinnatava üksuse soovidele liiga vastuvõtlikuks. Sellisel juhul võib reitinguagentuuri erapooletus muutuda aja jooksul küsitavaks. Tõepoolest on reitinguagentuuril, millelt on krediidireitingu tasu eest tellinud korporatiivne emitent, stiimul anda hinnatavale üksusele või tema võlainstrumendile ülemäära soodus krediidireiting, et säilitada ärisuhe sellise emitendiga. Emitentidel on samuti pikaajalisi suhteid soodustavad stiimulid, nt seotuse efekt, mille puhul emitent hoidub reitinguagentuuri vahetamisest, kuna see võiks tekitada investorites kahtlusi emitendi krediidivõimelisuses. See probleem oli tuvastatud juba määruses (EÜ) nr 1060/2009, millega nõuti, et reitinguagentuurid kasutaksid rotatsioonimehhanismi, nähes ette analüütikute meeskondade ja krediidireitingukomisjonide koosseisu järkjärgulise muutmise, nii et reitinguanalüütikud ja reitinguid heakskiitvad isikud ei muutuks erapoolikuks. Nende nõuete järgimise edu sõltus suuresti ikkagi reitinguagentuurile omasest käitumisest, nimelt töötajate tegelikust sõltumatusest ja professionaalsusest vis-à-vis reitinguagentuuri enda ärihuvidega. Neid nõudeid ei kavandatud, et pakkuda piisavat tagatist kolmandatele isikutele seoses sellega, et pikaajalisest suhtest tekkivaid huvide konflikte saaks tõhusalt leevendada või vältida. Üks viis selle saavutamiseks oleks piirata aega, mille jooksul reitinguagentuur võib järjepidevalt anda krediidireitinguid samale emitendile või tema võlainstrumendile. Hinnatava emitendi või emitendi, kes on emiteerinud hinnatava võlainstrumendi, ja reitinguagentuuri vahelise lepingulise suhte maksimaalse kestuse kehtestamine peaks kõrvaldama stiimuli anda kõnealusele emitendile soodsaid krediidireitinguid. Peale selle peaks nõue, et reitinguagentuurid roteeruvad ja et see on normaalne ja tavaline turutava, tõhusalt leevendama seotuse efekti probleemi. Lõpetuseks, reitinguagentuuride roteerumine peaks positiivselt mõjuma krediidireitingute turule, kuna see lihtsustaks esmast sisenemist turule, ning pakkuma olemasolevatele reitinguagentuuridele võimalust laiendada äritegevust uutele valdkondadele.

(13)

Sellegipoolest on oluline kavandada rotatsioonimehhanismi rakendamist selliselt, et niisugusest mehhanismist saadav kasu oleks selle võimalikest negatiivsetest tagajärgedest ülekaalukalt suurem. Näiteks võivad sagedase rotatsiooni tulemuseks olla suuremad kulud emitentide ja reitinguagentuuride jaoks, kuna uuele üksusele või finantsinstrumendile krediidireitingu andmisega seotud kulud on tavapäraselt suuremad kui juba antud krediidireitingu seire kulu. Sissetöötamine kas nišivaldkonnas tegutseva või kõiki varaklasse hindava reitinguagentuurina nõuab samuti palju aega ja vahendeid. Lisaks võib reitinguagentuuride pidev rotatsioon mõjutada märkimisväärselt krediidireitingute kvaliteeti ja järjepidevust. Samavõrd tähtis on see, et rotatsioonimehhanismi rakendamisel oleksid olemas piisavad kaitsemeetmed, mis võimaldavad turul järk-järgult kohaneda enne mehhanismi võimalikku parandamist tulevikus. Seda oleks võimalik saavutada, kui piirduda rotatsioonimehhanismi kohaldamisel edasiväärtpaberistamistega, mis on pankade puhul piiratud rahastamisallikas, lubades samas jätkata juba antud krediidireitingute tellimuspõhist seiret ka pärast seda, kui rotatsioon muutub kohustuslikuks. Seega peaks rotatsioon üldreeglina puudutama ainult uusi edasiväärtpaberistamisi, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Komisjon peaks selle korra läbi vaatama seisukohast, kas on asjakohane jääda piiratud rotatsioonimehhanismi juurde või kohaldada rotatsiooni ka muude varaklasside suhtes, ning juhul kui see on nii, kas muud varaklassid eeldavad teistsugust käsitlust, näiteks lepingulise suhte maksimaalse kestuse osas. Kui rotatsioonimehhanism kehtestatakse ka muude varaklasside suhtes, peaks komisjon hindama vajadust panna reitinguagentuurile kohustus esitada lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõpus järgmisele reitinguagentuurile teave emitendi ja hinnatud finantsinstrumentide kohta (üleandmistoimik).

(14)

On asjakohane kehtestada rotatsiooninõue edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul. Esiteks on tegemist Euroopa väärtpaberistamisturu osaga, mille toimimine on finantskriisi algusest peale olnud nõrk, seetõttu on sellel turul huvide konfliktiga tegelemise vajadus kõige suurem. Teiseks on edasiväärtpaberistamiste krediidirisk üldiselt iga tehingu puhul ainulaadne, samas kui näiteks äriühingute emiteeritud võlainstrumentide krediidirisk sõltub suurel määral emitendi enda võla teenindamise suutlikkusest. Seetõttu ei ole edasiväärtpaberistamise puhul uue reitinguagentuuri palkamisest tulenev teabe kaotsimineku oht suur. Teisisõnu, kuigi praegu tegutseb edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul üksnes piiratud arv reitinguagentuure, on kõnealune turg loomu poolest rohkem konkurentsile avatud ning rotatsioonimehhanism võiks soodustada kõnealuse turu dünaamika suurendamist. Ning kuigi edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turgu valitsevad üksikud suured reitinguagentuurid, on ka muid turuosalisi, kes on arendanud asjatundlikkust kõnealuses valdkonnas.

(15)

Nende reitinguagentuuride korrapärane roteerumine, kes annavad krediidireitinguid edasiväärtpaberistamistele, peaks mitmekesistama krediidivõimelisuse hindamist. Reitinguagentuuride kasutatavate arvukate ja erinevate vaadete, seisukohtade ja reitingumeetoditega peaks saadama erinevamaid krediidireitinguid ning see peaks parandama edasiväärtpaberistamiste krediidivõimelisuse hindamist. Et sellisel mitmekesisusel oleks oma roll ja et vältida nii algatajate kui ka reitinguagentuuride enesega rahuolu, tuleb maksimaalset ajavahemikku, mille jooksul reitinguagentuur võib sama algataja edasiväärtpaberistamistele krediidireitingut anda, piirata tasemeni, mis tagab korrapäraselt krediidivõimelisuse uuesti hindamise. Kõnealuste asjaolude tõttu, võttes arvesse ka vajadust tagada krediidireitingute lähenemisviisi teatav järjepidevus, on asjakohane ajavahemik neli aastat. Kui krediidireiting tellitakse vähemalt neljalt reitinguagentuurilt, on rotatsioonimehhanismi rakendamise eesmärgid juba saavutatud, mistõttu rotatsiooninõuet ei peaks enam kohaldama. Tõelise konkurentsi tagamiseks peaks erandi tegemine olema võimalik üksnes juhul, kui vähemalt neli tellimuse saanud reitinguagentuuri annab krediidireitingu teatavale osale algataja lunastamata finantsinstrumentidest.

(16)

Edasiväärtpaberistamiste puhul on asjakohane siduda rotatsioonimehhanism algatajaga. Edasiväärtpaberistamise instrumentide emitendid on eriotstarbelised majandusüksused, kellel puudub märkimisväärne võla teenindamise suutlikkus. Seetõttu muudaks rotatsiooni sidumine emitendiga mehhanismi ebatõhusaks. Rotatsiooni sidumine sponsoriga tähendaks aga seda, et erand kehtiks pea kogu aeg.

(17)

Rotatsioonimehhanism võib olla oluline edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turule sisenemise tõkete vähendamise moodus. Samal ajal võib see siiski raskendada uute turuosaliste positsiooni kindlustamist turul, kuna neil ei oleks võimalik säilitada kliente. Seetõttu on asjakohane jätta rotatsioonimehhanismist välja väikesed reitinguagentuurid.

(18)

Et olla tõhus, tuleks rotatsioonimehhanismi rakendada usaldusväärselt. Rotatsiooninõue ei täidaks oma eesmärki, kui lahkuv reitinguagentuur võiks sama algataja edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu uuesti anda liiga lühikese aja jooksul. Seepärast on asjakohane näha ette sobiv aeg, mille jooksul ei või lahkuvalt reitinguagentuurilt uuesti krediidireitingut tellida sama algataja edasiväärtpaberistamistele. Kõnealune ajavahemik peaks olema piisavalt pikk, et järgmine reitinguagentuur saaks tõhusalt osutada krediidireitingu andmise teenust, et tagada, et edasiväärtpaberistamisi saaks tõeliselt uurida teistsuguse lähenemisviisi alusel ja et uue reitinguagentuuri antud krediidireitingud oleksid piisavalt järjepidevad. Samal ajal on kõnealuse ajavahemiku kestus rotatsioonimehhanismi nõuetekohase toimimise eesmärgil piiratud edasiväärtpaberistamiste valdkonnas piisavalt asjatundlike reitinguagentuuride arvuga. Seetõttu peaks ajavahemiku kestus olema proportsionaalne ja üldiselt võrdne lahkuva reitinguagentuuri lõppenud lepingu kestusega, kuid ei tohiks ületada nelja aastat.

(19)

Reitinguagentuuride korrapärase roteerumise nõue on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. See nõue kehtib üksnes registreeritud reitinguagentuuridele, keda reguleeritakse ning kes osutavad teenuseid, mis mõjutavad avalikku huvi (krediidireitingud, mida saab kasutada regulatiivsetel eesmärkidel) „emitent maksab” mudeli alusel, ning seda teatava varaklassi puhul (edasiväärtpaberistamised). Privileegiga, et reitinguagentuuri teenuseid käsitatakse olulise osana finantsteenuste turu reguleerimisel ja teda tunnustatakse selle funktsiooni täitjana, kaasneb vajadus täita teatavaid kohustusi, et tagada sõltumatus ja sõltumatuse maine igas olukorras. Reitinguagentuur, kes ei saa anda krediidireitingut teatava algataja edasiväärtpaberistamistele, võib siiski anda krediidireitingu teiste algatajate edasiväärtpaberistamistele ja teistele varaklassidele. Turuolukorras, kus rotatsiooninõue kehtib kõigile osalistele, tekivad uued ärivõimalused, kuna kõik reitinguagentuurid peavad roteeruma. Peale selle võivad reitinguagentuurid alati anda sama algataja edasiväärtpaberistamistele tellimata krediidireitinguid, võttes aluseks oma kogemuse. Tellimata krediidireitinguid ei piira „emitent maksab” mudel ja seega ohustavad neid võimalikud huvide konfliktid teoreetiliselt vähem. Reitinguagentuuride klientide jaoks piirab reitinguagentuuriga lepingulise suhte maksimaalse kestuse kehtestamine ning nõue kasutada rohkem kui üht reitinguagentuuri samuti nende äritegevuse vabadust. Sellised piirangud on siiski vajalikud avalikes huvides, võttes arvesse vastuolu „emitent maksab” mudeli ja reitinguagentuuri vajaliku sõltumatuse vahel, et tagada sõltumatud krediidireitingud, mida investorid saaksid kasutada regulatiivsetel eesmärkidel. Samal ajal ei lähe kõnealused piirangud vajalikust kaugemale ja neid võiks pigem näha tegurina, mis tõstab edasiväärtpaberistamise krediidivõimelisust kolmandate isikute ja kokkuvõttes turu silmis.

(20)

Reitinguagentuuri sõltumatust hinnatavast üksusest mõjutavad ka hinnatava üksuse oluliste aktsionäride võimalikud huvide konfliktid. Reitinguagentuuri aktsionär võib olla ka hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 käsitleb sellist tüüpi olukorda ainult seoses huvide konfliktidega, mille on põhjustanud reitinguanalüütikud, isikud, kes kiidavad krediidireitinguid heaks, või muud reitinguagentuuri töötajad. Nimetatud määruses ei nimetata aga võimalikku huvide konflikti, mille on põhjustanud reitinguagentuuri aktsionärid või osanikud. Et parandada reitinguagentuuride sõltumatuse tajumist hinnatavatest üksustest, on asjakohane laiendada nimetatud määrusega sätestatud kehtivaid nõudeid, mida kohaldatakse reitinguagentuuride töötajate põhjustatud huvide konfliktide suhtes, nendele huvide konfliktidele, mille põhjustavad aktsionärid või osanikud, kes omavad reitinguagentuuris märkimisväärset positsiooni. Seega peaks reitinguagentuur hoiduma krediidireitingute andmisest või andma teada, et krediidireiting võib olla kallutatud, kui aktsionär või osanik, kellel on 10 % kõnealuse agentuuri hääleõigustest, on samuti hinnatava üksuse haldus- või järelevalvenõukogu liige või on investeerinud hinnatavasse üksusesse, vähemalt juhul, kui investeering saavutab teatava taseme. Lisaks tuleks asjaolust, et aktsionär või osanik, kellel on vähemalt 5 % kõnealuse reitinguagentuuri hääleõigustest, on investeerinud hinnatavasse üksusesse või on hinnatava üksuse haldus- või järelevalvenõukogu liige, teatada avalikkusele vähemalt juhul, kui investeering saavutab teatava taseme. Veelgi enam, kui aktsionär või osanik saab märkimisväärselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, ei peaks kõnealune isik osutama konsultatsiooni- või nõustamisteenust hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses selle äri- või juriidilise struktuuri, varade, kohustuste või tegevustega.

(21)

Selleks et tagada määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud sõltumatuse ja huvide konfliktide ennetamise nõuete toimiv kohaldamine ning vältida nende ebatõhusaks muutumist, on vaja piisavalt suurt hulka reitinguagentuure, mis ei ole seotud ei rotatsiooni tõttu lõpetava reitinguagentuuriga ega samale emitendile paralleelselt reitingut andva reitinguagentuuriga. On asjakohane nõuda, et rotatsiooni korral on lõpetav ja järgmine reitinguagentuur ning samale emitendile paralleelselt krediidireitingu teenust osutavad kaks reitinguagentuuri üksteisest rangelt eraldatud. Asjaomased reitinguagentuurid ei tohiks olla omavahel seotud kontrolli kaudu, kuuluda samasse reitinguagentuuride kontserni, olla ühegi teise reitinguagentuuri aktsionärid või osanikud ega saada kasutada selles hääleõigusi, samuti ei tohiks nad omada võimalust määrata ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid.

(22)

Reitinguagentuurid peaksid looma, säilitama ja rakendama tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega juhitakse strateegiate ja protseduuride rakendamist võimalike huvide konfliktide ennetamiseks ja kontrollimiseks, ning seda dokumenteerima, et tagada krediidireitingute, krediidireitingu analüütikute ja reitingumeeskondade sõltumatus aktsionäridest, haldus- ja juhtorganitest ning müügi- ja turustustegevusest. Kehtestada tuleks standardne töökord ettevõtte juhtimise, organisatsioonilise korralduse ja huvide konfliktide ohjamise valdkonnas. Standardseid töökordi tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja jälgida, et hinnata, kas need on tulemuslikud ja kas neid tuleks ajakohastada.

(23)

Seda, kuidas tajutakse reitinguagentuuride sõltumatust, mõjutaks eriti asjaolu, kui samad aktsionärid või osanikud investeerivad eri reitinguagentuuridesse, mis ei kuulu samasse reitinguagentuuride kontserni, vähemalt kui selline investeering saavutab teatava taseme, mis võimaldaks nendel aktsionäridel või osanikel mõjutada teataval määral reitinguagentuuri äritegevust. Seepärast on reitinguagentuuride sõltumatuse (ja sõltumatuse tajumise) tagamiseks asjakohane näha ette rangemad nõuded seoses reitinguagentuuride ja nende aktsionäride või osanike suhetega. Sel põhjusel ei tohiks keegi omada samal ajal 5 %-list või suuremat osalust rohkem kui ühes reitinguagentuuris, välja arvatud juhul, kui reitinguagentuurid kuuluvad samasse kontserni.

(24)

Eesmärk tagada reitinguagentuuride piisav sõltumatus tingib, et investorid ei oma samal ajal rohkem kui ühes reitinguagentuuris investeeringuid, mis moodustavad investeeringutest 5 % või rohkem. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (10) nähakse ette, et need isikud, kes kontrollivad noteeritud äriühingus vähemalt 5 % hääleõigustest, avalikustavad selle asjaolu, kuna teiste hulgas investorid on huvitatud sellest, et olla teadlikud muutustest sellise äriühingu hääleõiguste struktuuris. 5 % tase loetakse seega oluliseks osaluseks, mis võib mõjutada äriühingu hääleõiguste struktuuri. Seepärast on asjakohane kasutada 5 % taset samaaegselt rohkem kui ühte reitinguagentuuri investeerimise piiramisel. Seda meedet ei saa pidada ebaproportsionaalseks, võttes arvesse asjaolu, et kõik liidus registreeritud reitinguagentuurid on noteerimata äriühingud ning seega ei kohaldata nende suhtes läbipaistvus- ja menetlusnõudeid, mida kohaldatakse liidus noteeritud äriühingute suhtes kooskõlas direktiiviga 2004/109/EÜ. Noteerimata äriühinguid juhitakse sageli aktsionäride protokollide ja lepingutega ning aktsionäride või osanike arv on tavaliselt väike. Seepärast võib isegi vähemuspositsioonil olla noteerimata reitinguagentuuris mõju. Siiski, et tagada, et puhtalt majanduslikud investeeringud reitinguagentuuridesse oleksid endiselt võimalikud, ei peaks samal ajal rohkem kui ühte reitinguagentuuri investeerimise piirangut laiendama investeeringutele, mida vahendab ühisteks investeeringuteks loodud skeem, mida juhib kolmas isik, kes on sõltumatu investorist, ja mis ei ole investori mõju all.

(25)

Käesoleva määruse sätetes, mis käsitlevad aktsionäride ja osanike struktuuriga seotud huvide konflikte, tuleks lisaks otsestele osalustele viidata ka kaudsetele osalustele, kuna vastasel korral oleks kõnealustest eeskirjadest võimalik kergesti kõrvale hoiduda. Reitinguagentuurid peaksid tegema kõik endast oleneva oma kaudsete aktsionäride ja osanike tundmiseks, et nad saaksid vältida taolisi huvide konflikte.

(26)

Sõltumatuse ja huvide konfliktide ennetamise selliste nõuete tõhusus, mille kohaselt reitinguagentuurid ei osuta pika aja jooksul krediidireitingualaseid teenuseid samale emitendile, võib jääda saavutamata, kui reitinguagentuuridel lubataks saada teiste reitinguagentuuride oluliseks aktsionäriks või osanikuks.

(27)

Oluline on tagada, et reitingumeetodite muutmine ei muudaks neid vähem rangeks. Selleks peaks emitentidel, investoritel ja teistel huvitatud isikutel olema võimalus kommenteerida reitingumeetodi kavandatud muudatusi. See aitab neil mõista uute reitingumeetodite taga olevaid põhjusi ja kõnealuseid muudatusi. Kavandatud reitingumeetodite kohta emitentide ja investorite tehtud kommentaarid võivad anda reitinguagentuuridele väärtuslikku teavet reitingumeetodi kindlaks määramisel. Kavandatud muudatustest tuleks teavitada ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Kuigi määrusega (EÜ) nr 1060/2009 antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigus kontrollida, et reitinguagentuuride kasutatavad reitingumeetodid on ranged, süsteemsed, järjepidevad ja need tuleb kinnitada, võttes aluseks varasema kogemuse, sealhulgas järeltestimise, ei peaks kõnealune kontrollimenetlus andma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele õigust hinnata kavandatud reitingumeetodi või selle rakendamise järel antud krediidireitingute asjakohasust. Kus see on asjakohane, tuleks reitingumeetodites võtta arvesse finantsriske, mis tulenevad keskkonnaohtudest.

(28)

Struktureeritud finantsinstrumentide keerukuse tõttu ei ole reitinguagentuuridel alati õnnestunud tagada sellistele instrumentidele antud krediidireitingute piisavalt kõrget kvaliteeti. See on vähendanud turu usaldust sellist tüüpi krediidireitingute vastu. Usalduse taastamiseks oleks asjakohane nõuda, et emitendid või seotud kolmandad isikud kaasavad vähemalt kaks eri reitinguagentuuri struktureeritud finantsinstrumentidele krediidireitingu andmisesse, mis võiks viia erinevate või konkureerivate hinnanguteni. See võiks vähendada ka liigset tuginemist ühele krediidireitingule.

(29)

Ettepandud direktiiviga, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ning ettepandud määrusega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta), (12) ning seatakse nõue, et krediidiasutused ja investeerimisühingud hindaksid nende üksuste ja finantsinstrumentide krediidiriski, millesse nad investeerivad ise, ega tugineks selles küsimuses vaid krediidireitingutele. Kõnealust nõuet tuleks laiendada teistele liidu õigusega reguleeritud finantsturuosalistele, sealhulgas varahalduritele. Selle nõude täitmine tuleks aga kõigi finantsturuosaliste puhul tagada proportsionaalselt, võttes arvesse asjaomase turuosalise laadi, ulatust ja keerukust. Liikmesriikidel ei tohiks olla õigust kehtestada või säilitada nõudeid, mis võimaldavad kõnealustel investoritel rohkem tugineda krediidireitingutele.

(30)

Peale selle parandataks investorite suutlikkust hinnata teadlikult struktureeritud finantsinstrumentide krediidivõimelisust, kui investoritel oleks piisavalt teavet nende finantsinstrumentide kohta. Näiteks, kuna struktureeritud finantsinstrumentide risk sõltub suurel määral alusvara kvaliteedist ja tulemustest, tuleks investoritele anda alusvarade kohta rohkem teavet. See vähendaks investori sõltuvust krediidireitingutest. Lisaks suurendaks asjaomase teabe avaldamine struktureeritud finantsinstrumentide kohta tõenäoliselt konkurentsi reitinguagentuuride hulgas, kuna see võib suurendada tellimata krediidireitingute arvu. Komisjon peaks vaatama üle küsimuse, kas on asjakohane laiendada kõnealuse avalikustamisnõude kohaldamisala ka muudele finantstoodetele, ning esitama selle kohta aruande hiljemalt 2016. aasta jaanuariks. Näiteks on olemas muud finantstooted, nagu tagatud võlakirjad ja muud tagatud laenud, mille puhul sõltub risk suurel määral aluseks oleva tagatise omadustest ning mille puhul võib olla asjakohane pakkuda investoritele tagatise kohta rohkem teavet.

(31)

Investoritel, emitentidel ja teistel huvitatud isikutel peaks olema juurdepääs ajakohasele krediidireitinguid käsitlevale teabele kesksel veebisaidil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks looma Euroopa reitinguandmebaasi ning see peaks võimaldama investoritel hõlpsasti võrrelda kõiki olemasolevaid krediidireitinguid konkreetse hinnatava üksuse kohta. On oluline, et Euroopa reitinguandmebaasi veebisaidil oleksid esitatud kõik finantsinstrumendi kohta kättesaadavad krediidireitingud, et investorid saaksid enne investeerimisotsuse tegemist kaaluda kõiki arvamusi. Selleks et mitte piirata reitinguagentuuride võimalust tegutseda „investor maksab” mudeli alusel, tuleks sellised krediidireitingud aga Euroopa reitinguandmebaasist välja jätta. Euroopa reitinguandmebaas peaks aitama väiksematel ja uutel reitinguagentuuridel esile tõusta. Euroopa reitinguandmebaas peaks hõlmama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keskset teabehoidlat, et luua üks andmebaas, mis sisaldab kõiki finantsinstrumendi kohta kättesaadavaid krediidireitinguid ja varasemaid tegevusandmeid, mis on avaldatud keskses teabehoidlas. Euroopa Parlament toetas sellist krediidireitingute avaldamist oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis reitinguagentuuride kohta.

(32)

Krediidireitingutel, olgu need antud regulatiivsel või muul eesmärgil, on oluline mõju investeerimisotsustele ning emitentide mainele ja finantsatraktiivsusele. Seega on reitinguagentuuridel oluline vastutus investorite ja emitentide ees, tagades, et nad järgivad määruse (EÜ) nr 1060/2009 nõudeid, nii et nende krediidireitingud on sõltumatud, objektiivsed ja piisava kvaliteediga. Ent investoritel ja emitentidel ei ole alati võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid reitinguagentuuri vastutuse maksmapanekuks. Eriti keeruline võib reitinguagentuuri tsiviilvastutuse maksmapanek olla juhul, kui puudub lepinguline suhe reitinguagentuuri ja näiteks investori või emitendi vahel, kellele on antud tellimata krediidireiting. Emitentidel võib reitinguagentuuri tsiviilvastutuse maksmapanekul tekkida raskusi isegi siis, kui neil on asjaomase reitinguagentuuriga lepinguline suhe: näiteks kui krediidireitingu langetamisel on tahtlikult või raske hooletuse tõttu rikutud määrust (EÜ) nr 1060/2009, võib see avaldada negatiivset mõju emitendi mainele ja rahastamiskuludele, tekitades seega emitendile kahju, isegi kui see ei ole kaetud lepingulise vastutusega. Seepärast on oluline näha ette piisav õigus hüvitisele investorite puhul, kes on mõistlikul määral tuginenud krediidireitingule, mille andmisel rikuti määrust (EÜ) nr 1060/2009, ning emitentide puhul, kes on kandnud kahju krediidireitingu tõttu, mille andmisel rikuti määrust (EÜ) nr 1060/2009. Investoril ja emitendil peaks olema võimalus pidada reitinguagentuuri vastutavaks kõnealuse määruse sellisest rikkumisest põhjustatud kahju eest, millel on mõju krediidireitingule. Kuigi investorid ja emitendid, kellel on reitinguagentuuriga lepinguline suhe, võivad otsustada reitinguagentuuri vastu hagi esitada lepingu rikkumise tõttu, peaks määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet olema võimalik esitada kõikidel investoritel ja emitentidel, sõltumata sellest, kas osapooled on lepingulises suhtes.

(33)

Reitinguagentuure peaks olema võimalik võtta vastutusele, kui nad tahtlikult või raskest hooletusest rikuvad määrusega (EÜ) nr 1060/2009 kehtestatud kohustusi. See süükriteerium on asjakohane, kuna krediidireitingu andmine hõlmab keeruliste majandustegurite teataval määral hindamist ja eri reitingumeetodite rakendamine võib anda tulemuseks eri krediidireitingud, millest ühtegi ei saa pidada valeks. Samuti on reitinguagentuuride suhtes praktiliselt piiramatu vastutuse kohaldamine asjakohane üksnes juhul, kui nad rikuvad määrust (EÜ) nr 1060/2009 tahtlikult või raskest hooletusest.

(34)

Investor või emitent, kes nõuab määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist, peaks esitama täpsed ja üksikasjalikud asjaolud, millest nähtub, et reitinguagentuur on nimetatud määrust rikkunud. Pädev kohus peaks sellele andma oma hinnangu, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses.

(35)

Küsimusi, mis on seotud reitinguagentuuri tsiviilvastutusega ja mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud ega määratletud, sealhulgas põhjuslik seos ja raske hooletuse mõiste, peaks reguleerima kohaldatav siseriiklik õigus vastavalt rahvusvahelise eraõiguse asjaomastele sätetele. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema võimalus säilitada siseriiklikud tsiviilvastutuse sätted, mis on investorite või emitentide jaoks soodsamad või mis ei põhine määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumisel. Milline on pädev kohus tegema otsust investori või emitendi esitatud tsiviilvastutust käsitleva kaebuse kohta, tuleks määrata kindlaks rahvusvahelise eraõiguse asjaomaste sätete alusel.

(36)

Asjaolu, et kutselised investorid, sealhulgas varahaldurid on kohustatud ise hindama varade krediidivõimelisust, ei peaks kohtuid takistama tegemast otsust, et määruse (EÜ) nr 1060/2009 rikkumine reitinguagentuuri poolt on põhjustanud investorile kahju, mille eest reitinguagentuur vastutab. Kuigi käesoleva määrusega parandatakse investorite võimalusi hinnata riske ise, on neil jätkuvalt reitinguagentuuridest piiratum juurdepääs teabele. Eriti just väiksemad investorid ei pruugi olla võimelised vaatama kriitiliselt üle reitinguagentuuri antud krediidireitingut.

(37)

Liikmesriigid ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaksid tagama, et määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaselt määratud karistused avalikustatakse üksnes siis, kui avalikustamine on proportsionaalne.

(38)

Et veelgi leevendada huvide konflikte ja toetada ausat konkurentsi krediidireitingute turul, on oluline tagada, et reitinguagentuuride poolt klientidelt võetavad tasud ei oleks diskrimineerivad. Sama tüüpi teenuse eest võetavad erinevad tasud oleksid põhjendatud üksnes juhul, kui eri klientidele selle teenuse osutamise kulud tegelikult erinevad. Lisaks ei tohiks teatavalt emitendilt krediidireitingu teenuse eest nõutud tasud sõltuda tehtud töö tulemusest või seotud teenuste (kõrvalteenused) osutamisest. Et oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet kõnealuste nõuete täitmise üle, peaksid reitinguagentuurid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avaldama igalt oma kliendilt saadud tasud ja oma üldise hinnapoliitika.

(39)

Et toetada ajakohaste ja usaldusväärsete riigireitingute andmist ning muuta kasutajatele lihtsamaks nende mõistmine, on oluline kõnealused reitingud korrapäraselt üle vaadata. Samuti on oluline suurendada läbipaistvust seoses läbiviidud uurimistöö, riigireitingu andmise ettevalmistamiseks määratud töötajate ja riigivõla puhul reitinguagentuuride antud krediidireitingu aluseks olevate eeldustega.

(40)

On väga oluline, et investoritel oleks asjakohane teave liikmesriikide krediidivõimelisuse hindamiseks. Liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitika üle järelevalve teostamisel kogub ja töötleb komisjon andmeid kõikide liikmesriikide majandus-, finants- ja fiskaalolukorra ning tulemusnäitajate kohta, millest suurema osa komisjon avaldab ja mida investorid saavad seetõttu kasutada liikmesriikide potentsiaalse krediidivõimelisuse hindamiseks. Vajaduse ja võimaluse korral peaks komisjon liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitika üle järelevalve teostamise raames kohaldatavatest asjaomastest konfidentsiaalsusnõuetest kinni pidades täiendama olemasolevat liikmesriikide tulemusnäitajaid käsitlevat aruandlust võimalike täiendavate tegurite või näitajatega, mis võivad aidata investoritel hinnata liikmesriikide krediidivõimelisust. Need tegurid tuleks teha üldsusele kättesaadavaks, täiendades olemasolevaid väljaandeid ja muud avalikustatud teavet, et anda investoritele täiendavat teavet, aitamaks neil hinnata suveräänsete üksuste krediidivõimelisust ja nende võlateavet. Esitatut arvesse võttes peaks komisjon kaaluma võimalust töötada välja üleeuroopaline krediidivõimelisuse hindamise kord, et võimaldada investoritel hinnata erapooletult ja objektiivselt liikmesriikide krediidivõimelisust, võttes arvesse konkreetset majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Vajaduse korral peaks komisjon esitama asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

(41)

Kehtivate eeskirjadega nõutakse, et hinnatavale üksusele tuleb krediidireitingust teatada 12 tundi enne selle avaldamist. Et vältida sellist teatamist väljaspool tööaega ja et anda hinnatavale üksusele piisavalt aega kontrollida krediidireitingu aluseks olevate andmete korrektsust, tuleks hinnatavat üksust teavitada terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist. Nende isikute nimekiri, kellele võib teavet edastada, peaks olema piiratud ja hinnatava üksuse poolt selgelt kindlaks määratud.

(42)

Võttes arvesse riigireitingute eripära ja et vähendada volatiilsuse ohtu, on asjakohane ja proportsionaalne nõuda, et reitinguagentuurid avaldavad kõnealused reitingud alles pärast liidus asuvate kauplemiskohtade sulgemist ja vähemalt üks tund enne nende avamist. Samamoodi on asjakohane ja proportsionaalne, et reitinguagentuurid avaldaksid detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud riigireitingute avaldamise kuupäevad ja seonduvate reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad, kui see on asjakohane. Niisugused kuupäevad peaksid langema reedele. Üksnes tellimata riigireitingute puhul peaks kalendris ette nähtud avaldamiste arv olema piiratud kahe või kolmega. Reitinguagentuuridel peaks olema lubatud teatatud kalendrist kõrvale kalduda, kui nad esitavad sellise kõrvalekaldumise üksikasjalikud põhjused ja kui see on vajalik nende õiguslike kohustuste täitmiseks. Selline kõrvalekalle ei tohiks esineda regulaarselt.

(43)

Komisjon peaks turu arengu alusel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa avalik-õigusliku reitinguagentuuri ja/või kõikide muude krediidireitingute puhul Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise idee asjakohasust ja toetamise viise. Vajadusel peaks komisjon esitama asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

(44)

Riigireitingute eripära arvestades ja selleks, et vältida ülekanduvat mõju liidus, peaksid teatava riikide grupi reitingute läbivaatamisest teavitavad avaldused olema keelatud, kui nendega ei kaasne individuaalsed aruanded riigi kohta. Pealegi, selleks et suurendada selliste teabeallikate usaldusväärsust ja kättesaadavust, mida reitinguagentuurid kasutavad avalikus teavitamises riigireitingute võimaliku muutmise kohta, mis ei ole krediidireitingud, reitinguväljavaated ega nendega kaasnevad pressiteated, peaks sellise teavitamise aluseks olema alati hinnatava üksuse valdusest pärit teave, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates. Kui hinnatava üksuse suhtes kohaldatav õigusraamistik näeb ette, et hinnatav üksus ei tohi avaldada sellist teavet, nagu see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (13) artikli 1 punktis 1 määratletud siseteabe puhul, ei pea hinnatav üksus oma nõusolekut andma.

(45)

Riigireitingute avalikustamisel peaksid reitinguagentuurid läbipaistvuse huvides selgitama pressiteadetes või aruannetes asjaomaste krediidireitingute aluseks olevaid peamisi asjaolusid. Riigireitingute läbipaistvus ei tohiks siiski olla otsustav suunamaks liikmesriikide (majandus-, töö- ja muu valdkonna) poliitikat. Seetõttu ei tohiks reitinguagentuuridel olla lubatud esitada suveräänsetele üksustele otseseid või sõnaselgeid liikmesriigi poliitikat puudutavaid nõudeid ega soovitusi, olgugi et konkreetne poliitika võib olla reitinguagentuurile suveräänse üksuse või selle finantsinstrumentide krediidivõimelisuse hindamisel üheks asjaoluks ning seda võib kasutada riigireitingu peamiste põhjuste selgitamiseks. Reitinguagentuurid peaksid hoiduma igasuguste otseste või sõnaselgete poliitiliste soovituste andmisest suveräänsete üksuste poliitika kohta.

(46)

Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid tagama hoiustajate, investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(47)

Komisjon peaks võtma vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: emitentide poolt struktureeritud finantsinstrumentide kohta esitatava teabe sisu, selle esitamise sagedus ja viis, Euroopa reitinguandmebaasiga seoses reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatava teabe esitamise viis, sealhulgas aruannete struktuur, vorm, meetod ja esitamise aeg, samuti reitinguagentuuride võetavaid tasusid käsitlevate aruannete sisu ja vorm, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saaks teostada pidevat järelevalvet. Komisjon peaks kõnealused standardid võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10 kuni 14.

(48)

Määrusega (EÜ) nr 1060/2009 on lubatud kasutada kolmandas riigis antud krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel, kui need on andnud reitinguagentuurid, kes on sertifitseeritud vastavalt nimetatud määrusele, või heaks kiitnud liidus asutatud reitinguagentuurid vastavalt kõnealusele määrusele. Sertifitseerimiseks on vaja, et komisjon on võtnud vastu otsuse kolmanda riigi reitinguagentuuride regulatiivse korra samaväärsuse kohta ning heakskiitmiseks on vaja, et kolmanda riigi reitinguagentuuri tegevus vastab nõuetele, mis on vähemalt sama ranged kui asjaomased liidu nõuded. Mõned käesoleva määrusega kehtestatud sätted ei peaks kohalduma samaväärsuse ja heakskiitmise hindamise suhtes. Nii on see sätete puhul, millega kehtestatakse kohustused üksnes emitentidele, mitte reitinguagentuuridele. Peale selle ei peaks käesolevas kontekstis käsitlema sätteid, mis on pigem seotud krediidireitingute turu struktuuriga liidus, mitte reitinguagentuuride tegevuse eeskirjade kehtestamisega. Et anda kolmandatele riikidele piisavalt aega vaadata läbi oma õigusraamistikud seoses ülejäänud uute oluliste sätetega, peaks viimaseid kohaldama ainult samaväärsuse ja heakskiitmise hindamiseks alates 1. juunist 2018. Sellega seoses on oluline meenutada, et kolmanda riigi õiguskord ei pea sisaldama käesoleva määruse nõuetega identseid eeskirju. Nagu juba sätestatud määruses (EÜ) nr 1060/2009, peaks selleks, et olla samaväärne või sama range kui liidu õiguskord, olema piisav, et kolmanda riigi õiguskorraga saavutatakse tegelikkuses samad eesmärgid ja sama mõju.

(49)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kindlustada reitinguagentuuride sõltumatus, edendada nõuetekohaseid krediidireitingu andmise protseduure ja reitingumeetodeid, leevendada riigireitingutega seonduvaid riske, vähendada turuosaliste liigselt krediidireitingutele tuginemise riski ning tagada investorite õiguskaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on üleeuroopalise struktuuri ja krediidireitingualase tegevuse mõju järelevalve tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Komisjon peaks hiljemalt 2013. aasta lõpuks esitama aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku elujõulisuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Selles aruandes tuleks hinnata liidu rahalist ja mitterahalist toetust ning algatusi sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti.

(51)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (14) artikli 28 lõikega 2 ja ta on esitanud arvamuse (15).

(52)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne regulatiivne lähenemisviis, et edendada krediidireitingualases tegevuses ausust, läbipaistvust, vastutustunnet, head valitsemistava ja sõltumatust, aidates parandada liidus antavate krediidireitingute kvaliteeti ja panustades siseturu sujuvasse toimimisse, saavutades ühtlasi tarbijate ja investorite kõrgetasemelise kaitse. Sellega kehtestatakse krediidireitingute andmise tingimused ja reitinguagentuuride töö korraldamise ja toimimise eeskirjad, sealhulgas nende aktsionäride ja osanike käitumist reguleerivad eeskirjad, et suurendada reitinguagentuuride sõltumatust, vältida huvide konflikte ja tugevdada tarbija- ja investorite kaitset.

Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus asutatud emitentide, algatajate ja sponsorite kohustused seoses struktureeritud finantsinstrumentidega.”

2)

Artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõike 1 punkti m, artikli 4 lõikes 2, artikli 4 lõike 3 sissejuhatavas osas, artikli 4 lõike 4 esimeses ja teises lõigus, artikli 5 lõike 1 sissejuhatavas osas, artikli 14 lõikes 1 ja II lisa punktis 1 asendatakse sõna „ühendus” vastavas käändes sõnaga „liit” vastavas käändes.

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)   „regulatiivne eesmärk”– krediidireitingute kasutamine eesmärgiga järgida vahetult kohaldatavat liidu õigust või liidu õigust, nagu liikmesriigid on seda rakendanud oma siseriiklikus õiguses;”;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„pa)   „krediidiasutus”– krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 1 mõistes;

pb)   „investeerimisühing”– investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 1 mõistes;

pc)   „kindlustusandja”– kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) (16) artikli 13 punkti 1 mõistes;

pd)   „edasikindlustusandja”– edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 4 mõistes;

pe)   „tööandjapensioni kogumisasutus”– tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a mõistes;

pf)   „fondivalitseja”– fondivalitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (17) artikli 2 lõike 1 punkti b mõistes;

pg)   „äriühinguna asutatud fond”– äriühinguna asutatud fond, mis on saanud tegevusloa kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ;

ph)   „alternatiivse investeerimisfondi valitseja”– alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta) (18) artikli 4 lõike 1 punkti b mõistes;

pi)   „keskne vastaspool”– keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) (19) artikli 2 punkti 1 mõistes, kellele on kõnealuse määruse artikli 14 kohaselt antud tegevusluba;

pj)   „prospekt”– direktiivi 2003/71/EÜ ja määruse (EÜ) nr 809/2004 kohaselt avaldatud prospekt;

iii)

punktid q ja r asendatakse järgmiste punktidega:

„q)   „valdkondlikud õigusaktid”– punktides pa kuni pj osutatud liidu seadusandlikud aktid;

r)   „valdkondlikud pädevad asutused”– riikide pädevad asutused, mis on asjakohaste valdkondlike õigusaktidega määratud teostama järelevalvet krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste, fondivalitsejate, äriühinguna asutatud fondide, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kesksete vastaspoolte ja prospektide üle;”;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„s)   „emitent”– emitent direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti h mõistes;

t)   „algataja”– algataja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 41 mõistes [varem „laenude algne väljastaja”];

u)   „sponsor”– sponsor direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 42 mõistes [varem „tehingu korraldaja”];

v)   „riigireiting”–

i)

krediidireiting, kui hinnatav üksus on riik või riigi piirkondlik või kohalik omavalitsus;

ii)

krediidireiting, kui võla- või finantskohustuse, võlaväärtpaberi või muu finantsinstrumendi emitent on riik või riigi piirkondlik või kohalik omavalitsus või riigi või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse eriotstarbeline majandusüksus;

iii)

krediidireiting, kui emitent on vähemalt kahe riigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi kõnealuse rahvusvahelise finantseerimisasutuse liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid;

w)   „reitinguväljavaade”– arvamus seoses krediidireitingu tõenäolise muutumise suunaga lühikeses või keskmises perspektiivis või nii lühikeses kui keskmises perspektiivis;

x)   „tellimata krediidireiting” ja „tellimata riigireiting”– vastavalt krediidireiting või riigireiting, mille reitinguagentuur väljastab ilma, et seda oleks tellitud;

y)   „krediidikvaliteedi astmed”– krediidivõimelisuse näitaja, mis on saadud, võttes kokku ja väljendades andmeid üksnes eelnevalt kindlaks määratud statistilise süsteemi või mudeli alusel ilma täiendava olulise reitinguspetsiifilise analüütilise sisendita krediidireitingu analüütikult;

z)   „reguleeritud turg”– liidus asutatud reguleeritud turg direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 mõistes;

aa)   „edasiväärtpaberistamine”– edasiväärtpaberistamine direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 40a mõistes.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmab mõiste „aktsionär” ka tegelikult kasusaavaid omanikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (20) artikli 3 punkti 6 mõistes.

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, tööandjapensioni kogumisasutused, fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud fondid, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad ja kesksed vastaspooled võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada üksnes liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.

Juhul kui prospekt sisaldab viidet krediidireitingule või krediidireitingutele, tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemiseks luba taotlev isik, et prospekt sisaldab ühtlasi selget ja hästi nähtavat teavet selle kohta, kas sellise krediidireitingu on andnud liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur.”;

b)

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (21) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt sama rangetele nõuetele kui artiklites 6–12 ja I lisas sätestatud nõuded, välja arvatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a, I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b sätestatud nõuded.

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 6 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kõnealuse kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on samaväärsed artiklites 6–12 ja I lisas sätestatud nõuetega, välja arvatud artiklites 6a, 6b, 8a, 8b, 8c ja 11a ning I lisa B jao punkti 3 alapunktis ba ning punktides 3a ja 3b sätestatud nõuded, ning”;

b)

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8.   Artiklite 20, 23b ja 24 sätteid kohaldatakse artikli 5 lõike 3 kohaselt sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute suhtes.”

6)

I jaotisesse lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Finantseerimisasutuste liigne tuginemine krediidireitingutele

1.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksused hindavad ise oma krediidiriski ning nad ei tugine üksuse või finantsinstrumendi krediidivõimelisuse hindamisel üksnes ja mehaaniliselt krediidireitingutele.

2.   Artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksuste järelevalve eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused jälgivad, võttes arvesse kõnealuste üksuste tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, nende krediidiriski hindamise protseduuride asjakohasust ning hindavad krediidireitingutele viitamist lepingutes ning vajaduse korral julgustavad neid leevendama selliste viidete mõju, et vähendada üksnes ja mehaaniliselt tuginemist krediidireitingutele, tehes seda kooskõlas asjaomaste valdkondlike õigusaktidega.

Artikkel 5b

Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuginemine krediidireitingutele

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (22) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Euroopa Pangandusjärelevalve”), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (23) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustusjärelevalve”) ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei viita krediidireitingutele oma suunistes, soovitustes ega tehniliste standardite eelnõudes, kui selline viide võib ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi, artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele. Sellest lähtuvalt vaatavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõik sellised viited krediidireitingutele olemasolevates suunistes ja soovitustes üle ning jätavad kõnealused viited neist asjakohasel juhul välja hiljemalt 31. detsembriks 2013.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) (24) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ei viita krediidireitingutele oma hoiatustes ja soovitustes, kui selline viide võib ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele.

Artikkel 5c

Liigne tuginemine krediidireitingutele liidu õiguses

Ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, jätkab komisjon selle läbivaatamist, kas liidu õiguses sisalduvad viited krediidireitingutele ajendavad või võivad ajendada pädevaid asutusi, valdkondlikke pädevaid asutusi või artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus osutatud üksusi või muid finantsturuosalisi üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, eesmärgiga jätta kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele liidu õigusest välja hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased krediidiriski hindamise alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse.

7)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et krediidireitingu või reitinguväljavaate andmist ei mõjuta ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt või ärisuhe, mis on seotud krediidireitingut või reitinguväljavaadet andva reitinguagentuuri, selle aktsionäride, juhtide, analüütikute, töötajate või teiste füüsiliste isikutega, kelle pakutavad teenused on reitinguagentuuri käsutuses või kontrolli all, või selle kontrolliga otseselt või kaudselt seotud isikutega.”;

b)

lõikes 3 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„3.   Reitinguagentuuri taotlusel võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vabastada reitinguagentuuri I lisa A jao punktide 2, 5, 6 ja 9 ning artikli 7 lõike 4 nõuete järgimisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äri laadi, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise laadi ja ulatust ei ole need nõuded proportsionaalsed, ning kui:”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Reitinguagentuurid loovad ja säilitavad tõhusa sisekontrolli struktuuri, millega ohjatakse strateegiate ja protseduuride rakendamist, et ennetada ja leevendada võimalikke huvide konflikte ning tagada krediidireitingute, krediidireitingute analüütikute ja reitingumeeskondade sõltumatus aktsionäridest, haldus- ja juhtorganitest ning müügi- ja turustustegevusest, tagavad selle struktuuri toimimise ja dokumenteerivad seda. Reitinguagentuurid kehtestatavad standardse töökorra, mis puudutab äriühingu üldjuhtimist, organisatsiooni ning huvide konfliktide ohjamist. Nad jälgivad standardse töökorra toimimist ning vaatavad selle korrapäraste ajavahemike järel läbi, et hinnata selle mõjusust ning seda, kas seda oleks vaja ajakohastada.”

8)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6a

Huvide konfliktid seoses investeeringutega reitinguagentuuri

1.   Reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei tohi:

a)

omada 5 % või rohkem ühegi teise reitinguagentuuri kapitalist;

b)

omada õigust või võimalust kasutada 5 % või rohkem hääleõigustest üheski muus reitinguagentuuris;

c)

omada õigust või võimalust määrata või kõrvaldada ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid;

d)

olla ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liige;

e)

teostada või omada võimalust teostada kontrolli ega rakendada valitsevat mõju ühegi teise reitinguagentuuri üle.

Esimese lõigu punktis a osutatud keeldu ei kohaldata osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata investeeringute suhtes teises reitinguagentuuris, mis kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni.

Artikkel 6b

Lepingulise suhte maksimaalne kestus reitinguagentuuriga

1.   Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, ei anna ta krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, maksimaalselt nelja aasta jooksul.

2.   Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, palub ta emitendil:

a)

teha kindlaks reitinguagentuuride arvu, kellega tal on lepinguline suhe krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale,

b)

arvutada kõigi niisuguste lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste osakaal, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, millele iga reitinguagentuur annab krediidireitingu.

Lõikes 1 kehtestatud piiranguid ei kohaldata, kui vähemalt neli reitinguagentuuri annavad igaüks krediidireitingu rohkem kui 10 %-le lunastamata hinnatud edasiväärtpaberistamiste koguarvust.

Teises lõigus sätestatud erand kehtib vähemalt seni, kuni reitinguagentuur sõlmib uue lepingu krediidireitingu andmiseks uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale. Kui sellise lepingu sõlmimisel ei järgita teises lõigus sätestatud kriteeriume, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates uue lepingu sõlmimise kuupäevast.

3.   Pärast lõike 1 kohase lepingu lõppemist ei sõlmi reitinguagentuur uut lepingut krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, kuid ei ületa nelja aastat.

Esimest lõiku kohaldatakse ka:

a)

reitinguagentuurile, kes kuulub samasse reitinguagentuuride kontserni lõikes 1 osutatud reitinguagentuuriga;

b)

reitinguagentuurile, kes on lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri aktsionär või osanik;

c)

reitinguagentuurile, kelles lõikes 1 osutatud reitinguagentuur on aktsionär või osanik.

4.   Olenemata lõikest 1, võib reitinguagentuur nende edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute puhul, mis anti enne lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalse kestuse lõppu, jätkata tellimuste alusel kõnealuste krediidireitingute jälgimist ja ajakohastamist edasiväärtpaberistamiste kehtivuse jooksul.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata reitinguagentuuridele, kellel on kontserni tasandil vähem kui 50 töötajat, kes on seotud krediidireitingualase tegevusega, või kelle krediidireitingualase tegevuse aastane käive kontserni tasandil on väiksem kui 10 miljonit eurot.

6.   Kui reitinguagentuur sõlmib lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks enne 20. juunit 2013, arvutatakse lõikes 1 osutatud ajavahemiku kestus alates nimetatud kuupäevast.”

9)

Artikli 7 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Krediidireitingualase tegevuse või reitinguväljavaate andmisega seotud töötajate ning krediidireitinguid või reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute tasustamine ja soorituse hindamine ei sõltu tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt üksustelt või seotud kolmandatelt isikutelt.”

10)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Reitinguagentuur võtab vastu ja rakendab asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute ja reitinguväljavaadete põhinemine kogu sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on reitinguagentuuri käsutuses ja mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt kasutatavatele reitingumeetoditele oluline ning mis tagab nende meetmete toimimise. Reitinguagentuur võtab kõik vajalikud meetmed, et krediidireitingute ja reitinguväljavaadete koostamiseks kasutatav teave oleks piisavalt kvaliteetne ja pärineks usaldusväärsest allikast. Krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid välja andes lisab reitinguagentuur märkuse, et krediidireiting on reitinguagentuuri arvamus ning sellele võib tugineda piiratud määral.

2a.   Krediidireitinguid muudetakse vastavalt reitinguagentuuri avaldatud reitingumeetoditele.”;

b)

lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Riigireitingud vaadatakse üle vähemalt iga kuue kuu järel.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Reitinguagentuur, kes kavatseb olulisel määral muuta olemasolevat või kasutada uut reitingumeetodit, mudelit või põhilist hindamiseeldust, millel võib olla mõju krediidireitingule, avaldab kavandatud olulised muudatused või uued reitingumeetodid oma veebisaidil koos üksikasjalike põhjenduste ja kavandatud oluliste muudatuste või uute reitingumeetodite mõjuga ja kutsub sidusrühmi üles esitama kommentaare ühe kuu jooksul.”;

d)

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„6.   Kui krediidireitingualases tegevuses kasutatud reitingumeetodeid, mudeleid või põhilisi hindamiseeldusi muudetakse vastavalt artikli 14 lõikele 3, teeb reitinguagentuur järgmist:”;

ii)

lisatakse järgmised punktid:

„aa)

teavitab kohe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja avaldab oma veebisaidil konsulteerimise tulemused ja uued reitingumeetodid koos selle üksikasjaliku selgitusega ning kuupäeva, millest alates uusi reitingumeetodeid hakatakse kasutama;

ab)

avaldab kohe oma veebisaidil lõikes 5a osutatud konsultatsioonide käigus laekunud kommentaarid, v.a juhtudel, kui kommentaari esitaja nõuab konfidentsiaalsust;”;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„7.   Kui reitinguagentuur saab teadlikuks vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises, teeb ta kohe järgmist:

a)

teavitab oma vigadest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja kõiki mõjutatud hinnatavaid üksuseid, selgitades vigade mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust asjaomased krediidireitingud üle vaadata;

b)

kui viga mõjutab krediidireitingut, avaldab kõnealuse vea oma veebisaidil;

c)

parandab kõnealused vead reitingumeetodites ning

d)

rakendab lõike 6 punktides a, b ja c osutatud meetmeid.”

11)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 8a

Riigireitingud

1.   Riigireitingud väljastatakse viisil, millega tagatakse konkreetse liikmesriigi individuaalse eripära analüüs. Teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemine on keelatud, kui sellega ei kaasne individuaalsed aruanded riikide kohta. Sellised aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   Riigireitingute võimaliku muutmise kohta tehtav avalik teadaanne, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade või aruanne, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, ei tohi põhineda hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave on juurdepääsetav üldiselt kättesaadavates allikates või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avalikustamisele oma nõusolekut mitte anda.

3.   Võttes arvesse artikli 8 lõike 5 teises lõigus sätestatut, avaldab reitinguagentuur oma veebisaidil ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendri, milles on kindlaks määratud kõige rohkem kolme tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad. Need kuupäevad peavad langema reedele.

4.   Riigireitingute või nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamisel võib kalendrist kõrvale kalduda üksnes siis, kui see on reitinguagentuurile vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks ning sellega kaasnevad üksikasjalikud selgitused avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta.

Artikkel 8b

Struktureeritud finantsinstrumente käsitlev teave

1.   Struktureeritud finantsinstrumendi emitent, algataja ja sponsor, kes on asutatud liidus, avaldavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 4 kohaselt loodud veebisaidil ühiselt teabe struktureeritud finantsinstrumendi krediidikvaliteedi ja alusvarade tulemuste kohta, väärtpaberistatud tehingute struktuuri, rahavoogude ja tagatise kohta, mis toetab väärtpaberistatud positsiooni, samuti teabe, mida on vaja põhjaliku ja teadliku stressitesti tegemiseks seoses rahavoogude ja aluspositsioone toetava tagatise väärtusega.

2.   Kohustus avaldada teavet vastavalt lõikele 1 ei ole kohaldatav juhul, kui selline avaldamine oleks vastuolus siseriikliku või liidu õigusega, mis reguleerib teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete töötlemist.

3.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)

teave, mille lõikes 1 osutatud isikud peavad avaldama, et täita lõikest 1 tulenevat kohustust kooskõlas lõikega 2;

b)

punktis a osutatud teabe ajakohastamise sagedus;

c)

punktis a osutatud teabe avaldamine standardse avaldamisvormi abil.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loob veebisaidi struktureeritud finantsinstrumentide kohta teabe avaldamiseks vastavalt lõikele 1.

Artikkel 8c

Struktureeritud finantsinstrumentidele mitme krediidireitingu tellimine

1.   Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida struktureeritud finantsinstrumendile krediidireitingu, teeb ta vähemalt kahele reitinguagentuurile ülesandeks esitada teineteisest sõltumatud krediidireitingud.

2.   Lõikes 1 osutatud emitent või seotud kolmas isik tagab, et tellimuse saanud reitinguagentuurid täidavad järgmisi tingimusi:

a)

nad ei kuulu samasse reitinguagentuuride kontserni;

b)

nad ei ole ühegi teise reitinguagentuuri aktsionär ega osanik;

c)

neil ei ole õigust ega võimalust kasutada hääleõigusi üheski teises reitinguagentuuris;

d)

neil ei ole õigust ega võimalust määrata või eemaldada ühegi teise reitinguagentuuri haldus- või järelevalvenõukogu liikmeid;

e)

nende haldus- või järelevalvenõukogu liige ei ole ühegi teise reitinguagentuuri haldus- ega järelevalvenõukogu liige;

f)

nad ei teosta ega oma võimalust teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju ühegi teise reitinguagentuuri üle.

Artikkel 8d

Mitme reitinguagentuuri kasutamine

1.   Kui emitent või seotud kolmas isik kavatseb tellida ühe ja sama emissiooni või üksuse kohta krediidireitingu vähemalt kahelt reitinguagentuurilt, kaalub emitent või seotud kolmas isik võimalust tellida krediidireiting vähemalt ühelt reitinguagentuurilt, mille turuosa ei ole suurem kui 10 % ning mis on emitendi või seotud kolmanda isiku hinnangu kohaselt võimeline andma asjaomasele emissioonile või üksusele krediidireitingu, eeldusel et lõikes 2 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loetelus leidub reitinguagentuur konkreetsele emissioonile või üksusele krediidireitingu andmiseks. Juhul kui emitent või seotud kolmas isik ei anna tellimust vähemalt ühele reitinguagentuurile, mille turuosa ei ole suurem kui 10 %, siis see dokumenteeritakse.

2.   Eesmärgiga hõlbustada lõike 1 alusel emitendi või seotud kolmanda isiku poolt hinnangu andmist, avaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kord aastas oma veebisaidil registreeritud reitinguagentuuride loetelu, näidates ära nende turuosa ja antavate krediidireitingute liigid, mida emitent võib kasutada oma hinnangu lähtepunktina.

3.   Käesoleva artikli kohaldamisel mõõdetakse turuosa krediidireitingualase tegevuse või kõrvalteenuste osutamise aastase käibe alusel kontserni tasandil.”

12)

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   Reitinguagentuur avaldab kõik krediidireitingud või reitinguväljavaated, samuti kõik otsused krediidireitingute andmine lõpetada mittevalikuliselt ja õigeaegselt. Kui krediidireitingute andmine otsustatakse lõpetada, esitatakse avaldatavas teabes sellise otsuse põhjused täies ulatuses.

Esimest lõiku kohaldatakse ka krediidireitingute suhtes, mida levitatakse ainult tellijatele.

2.   Reitinguagentuurid tagavad, et krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid esitatakse ja käsitletakse I lisa D jaos sätestatud nõuete kohaselt, ning nendes ei esitata muid asjaolusid peale krediidireitingutega seotud asjaolude.

2a.   Seni kuni krediidireitinguid, reitinguväljavaateid ja nendega seotud teavet ei ole üldsusele avaldatud, käsitatakse neid siseteabena vastavalt direktiivile 2003/6/EÜ ja kooskõlas kõnealuse direktiivi määratlusega.

Reitinguagentuuridele kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse direktiivi artikli 6 lõiget 3 seoses nende vaikimiskohustusega ning kohustusega koostada nende isikute nimekiri, kellel on juurdepääs krediidireitingutele, reitinguväljavaadetele või seotud teabele enne avaldamist.

Nende isikute nimekiri, kellele antakse krediidireitingust, reitinguväljavaatest ja sellega seotud teabest teada enne avaldamist, piirdub iga hinnatava üksuse poolt selleks otstarbeks määratud isikutega.”

13)

Artikli 10 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.   Kui reitinguagentuur annab tellimata krediidireitingu, märgitakse krediidireitingus hästi nähtavalt, reitingukategooriat selgelt eristava teistsuguse värvikoodiga, kas hinnatav üksus või seotud kolmas isik osales krediidireitingu andmise protsessis ja kas reitinguagentuuril oli juurdepääs hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku raamatupidamisele, juhtimisalastele ja teistele asjaomastele sisedokumentidele.”

14)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve loodud keskses teabehoidlas kättesaadavaks oma varasemad tegevusandmed, sealhulgas krediidireitingute muutumise sageduse, ning teabe varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab kõnealusele teabehoidlale teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sätestatud standardvormil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.”

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Euroopa reitinguandmebaas

1.   Registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur esitab krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teabe krediidireitingu kohta, sealhulgas hinnatava instrumendi krediidireitingu ja reitinguväljavaate, teabe krediidireitingu tüübi kohta, reitingumeetme tüübi ning avaldamise kuupäeva ja kellaaja.

2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab lõike 1 kohaselt talle edastatud krediidireitingud oma veebisaidil (edaspidi „Euroopa reitinguandmebaas”).

Artikli 11 lõikes 2 osutatud keskne teabehoidla lisatakse Euroopa reitinguandmebaasi.

3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidireitingute või reitinguväljavaadete suhtes, mis koostatakse ja avaldatakse tasu eest üksnes investoritele.”

16)

Artikli 14 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kavandatud olulistest muudatustest reitingumeetodis, mudelis või põhilises hindamiseelduses või uuest reitingumeetodist, mudelist või põhilisest hindamiseeldusest, kui reitinguagentuur avaldab kavandatud muudatused või uue reitingumeetodi oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a. Pärast konsultatsiooniperioodi lõppemist teavitab reitinguagentuur Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet muudatustest, mille suhtes lepiti kokku konsulteerimise käigus.”

17)

Artikli 18 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet, Euroopa Kindlustusjärelevalvet, pädevaid asutusi ja valdkondlikke pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.”

18)

Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab reitinguagentuuridelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud komisjoni määrusele. See tasu katab täielikult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud reitinguagentuuride registreerimise, sertifitseerimise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulude hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida käesoleva määruse alusel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 30.”

19)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist:”;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt pideva järelevalve teostamiseks registreeritud ja sertifitseeritud reitinguagentuuridelt taotletavate perioodiliselt esitatavate reitinguandmete sisu ja vorm.”;

iii)

punkti e järele lisatakse järgmised lõigud:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4a.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada järgmist:

a)

reitinguagentuuride poolt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt artikli 11a lõikele 1 esitatava teabe sisu, sealhulgas aruannete struktuur, vorm, meetod ja esitamise aeg, ning

b)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolse pideva järelevalve teostamiseks reitinguagentuuride poolt võetavaid tasusid käsitlevate perioodiliste aruannete sisu ja vorm.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2014.

Esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmise õigus on delegeeritud komisjonile määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

4b.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab aruande, milles käsitletakse vastavalt artikli 11a lõikele 1 esitatud krediidireitingute suhtes ühe või enama kaardistamise läbiviimise võimalikkust, ja esitab kõnealuse aruande komisjonile hiljemalt 21. juuniks 2015. Eelkõige hinnatakse aruandes järgmist:

a)

ühe või enama kaardistamise läbiviimise võimalikkus, kulu ja kasu;

b)

kuidas ühte või enamat kaardistamist läbi viia ilma krediidireitinguid moonutamata, arvestades, et kasutusel on erinevad reitingumeetodid;

c)

mõju, mida kaardistamised võivad avaldada vastavalt artikli 21 lõike 4a punktidele a ja b siiani välja töötatud regulatiivsetele tehnilistele standarditele.

Esimese lõigu punktide a ja b osas konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Kindlustusjärelevalvega.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride poolt ja hinnangut artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnitamise korra kohaldamise kohta.”

20)

Artikli 22a pealkiri asendatakse järgmisega:

„Reitingumeetodite nõuete täitmise kontrollimine”

21)

Artikkel 25a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25a

Artikli 4 lõike 1, artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest vastutavad valdkondlikud pädevad asutused

Valdkondlikud pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 ja artiklite 5a, 8b, 8c ning 8d järelevalve ja täitmise tagamise eest asjakohaste valdkondlike õigusaktide kohaselt.”

22)

Lisatakse järgmine jaotis:

„IIIA   JAOTIS

REITINGUAGENTUURIDE TSIVIILVASTUTUS

Artikkel 35a

Tsiviilvastutus

1.   Kui reitinguagentuur on tahtlikult või raskest hooletusest pannud toime III lisas loetletud rikkumise, millel on mõju krediidireitingule, võib investor või emitent nõuda kõnealuselt reitinguagentuurilt talle nimetatud rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist.

Investor võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et ta tugines krediidireitingule mõistlikul määral kooskõlas artikli 5a lõikega 1 või ilmutades muul viisil vajalikku hoolt, kui ta tegi otsuse kõnealuse krediidireitinguga finantsinstrumenti investeerida, seda omada või see võõrandada.

Emitent võib käesoleva artikli alusel nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et kõnealune krediidireiting hõlmab teda või tema finantsinstrumenti ning et rikkumist ei põhjustanud emitendi poolt reitinguagentuurile edastatud eksitav ja ebatäpne teave, mis võib olla vahetu või üldsusele kättesaadav teave.

2.   Investor või emitent on kohustatud esitama täpse ja üksikasjaliku teabe, millest nähtub, et reitinguagentuur on pannud toime käesoleva määruse rikkumise ning et see rikkumine mõjutas antud krediidireitingut.

Sellele, milline peab olema täpne ja üksikasjalik teave, annab hinnangu liikmesriigi pädev kohus, võttes arvesse asjaolu, et investoril või emitendil ei pruugi olla juurdepääsu teabele, mis on ainuüksi reitinguagentuuri valduses.

3.   Lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri tsiviilvastutust võib eelnevalt piirata üksnes siis, kui kõnealune piirang on:

a)

mõistlik ja proportsionaalne ning

b)

on lubatud kohaldatavas siseriiklikus õiguses kooskõlas lõikega 4.

Tsiviilvastutuse piiramine, mis ei ole kooskõlas esimese lõiguga, ja tsiviilvastutuse välistamine on õigustühised.

4.   Käesolevas artiklis viidatud, kuid siinkohal määratlemata mõisteid, nagu „kahju”, „tahtlikkus”, „raske hooletus”, „mõistlikul määral tuginemine”, „vajalik hool”, „mõju”„mõistlik” ja „proportsionaalne”, tõlgendatakse ja kohaldatakse kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Reitinguagentuuri tsiviilvastutusega seotud küsimusi, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, reguleerib kohaldatav siseriiklik õigus, mis tehakse kindlaks vastavalt rahvusvahelise eraõiguse sätetele. Investori või algataja esitatud tsiviilvastutuse hagi kohtualluvus tehakse kindlaks rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel.

5.   Käesolev artikkel ei välista muude tsiviilvastutusest tulenevate nõuete esitamist kooskõlas siseriikliku õigusega.

6.   Käesolevas artiklis sätestatud õiguskaitsevahendid ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel täiel määral kasutamast artiklis 36a sätestatud volitusi.”

23)

Artikli 36a lõike 2 esimest lõiku muudetakse järgmiselt.

a)

punktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

III lisa I jao punktides 1–5, 11–15, 19, 20, 23, 26a–26d, 28, 30, 32, 33, 35, 41, 43, 50, 51 ning 55–62 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 500 000 eurot ning see ei tohi ületada 750 000 eurot;

b)

III lisa I jao punktides 6, 7, 8, 16, 17, 18, 21, 22, 22a, 24, 25, 27, 29, 31, 34, 37–40, 42, 42a, 42b, 45–49a, 52, 53 ja 54 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 300 000 eurot ning see ei tohi ületada 450 000 eurot;”;

b)

punktid d ja e asendatakse järgmistega:

„d)

III lisa II jao punktides 1, 6, 7, 8 ja 9 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 50 000 eurot ning see ei tohi ületada 150 000 eurot;

e)

III lisa II jao punktides 2, 3a–5 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 25 000 eurot ning see ei tohi ületada 75 000 eurot;”;

c)

punkt h asendatakse järgmistega:

„h)

III lisa I jao punktis 20a, III lisa III jao punktides 4–4c, 6, 8 ja 10 osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 90 000 eurot ning see ei tohi ületada 200 000 eurot;”

24)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 3 jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitingute turul üle, eriti edasiväärtpaberistamiste krediidireitingute turul. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. juuliks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

piisava valiku olemasolu, et täita artiklites 6b ja 8c sätestatud nõudeid;

b)

kas on asjakohane lühendada või pikendada artikli 6b lõikes 1 osutatud lepingulise suhte maksimaalset kestust ja artikli 6b lõikes 3 osutatud minimaalset ajavahemikku, mille järel reitinguagentuur võib sõlmida uue lepingu emitendi või seotud kolmanda isikuga edasiväärtpaberistamistele krediidireitingute andmiseks;

c)

kas on asjakohane muuta artikli 6b lõike 2 teises lõigus osutatud erandit.

5.   Komisjon vaatab pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt tehnilise nõuande saamist olukorra krediidireitingute turul üle. Pärast nimetatud ülevaatamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuariks 2016 aruande, millele on vajadusel lisatud seadusandliku akti ettepanek ja milles hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

kas on vaja laiendada artiklis 8b osutatud kohustuste kohaldamisala, et hõlmata muid finantskrediiditooteid;

b)

kas artiklites 6, 6a ja 7 osutatud nõuded on piisavalt leevendanud huvide konflikte;

c)

kas artiklis 6b osutatud rotatsioonimehhanismi kohaldamise ulatust tuleks laiendada teistele varaklassidele ja kas varaklasside lõikes on asjakohane kasutada erineva kestusega ajavahemikke;

d)

olemasolevate ja alternatiivsete tasustamismudelite asjakohasus;

e)

kas on vaja võtta muid meetmeid, et suurendada konkurentsi krediidireitingute turul;

f)

täiendavate algatuste asjakohasus konkurentsi edendamiseks krediidireitingute turul, arvestades kõnealuse sektori struktuuri arengut;

g)

kas on vaja võtta meetmeid, et vähendada liigset lepingulist tuginemist krediidireitingutele;

h)

turukoondumise tase, suurest koondumisest tulenevad riskid ning mõju finantssektori üldisele stabiilsusele.

6.   Komisjon teavitab vähemalt kord aastas Euroopa Parlamenti ja nõukogu artikli 5 lõikes 6 osutatud uutest samaväärsuse otsustest, mis on aruandeperioodi jooksul vastu võetud.”

25)

Artikkel 39a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ja ressursid

Hiljemalt 21. juuniks 2014 hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile sellekohase aruande.”

26)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39b

Aruandluskohustused

1.   Hiljemalt 31. detsembriks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse:

a)

meetmed, mis on võetud selleks, et jätta välja sellised viited krediidireitingutele, mis ajendavad või võivad ajendada üksnes või mehaaniliselt tuginema krediidireitingutele, ning

b)

alternatiivid, mis võimaldaksid investoritel ise hinnata emitentide ja finantsinstrumentide krediidiriske,

eesmärgiga jätta liidu õigusest välja kõik viited regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavatele krediidireitingutele hiljemalt 1. jaanuariks 2020, tingimusel et asjakohased alternatiivid on leitud ja neid rakendatakse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab käesoleva lõike raames komisjonile tehnilist nõu.

2.   Võttes arvesse olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande riigivõlakirjade krediidivõimelisuse üle-euroopalise hindamise arendamise asjakohasuse kohta.

Võttes arvesse esimeses lõigus viidatud aruande järeldusi ning olukorda turul, esitab komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võlakirjade krediidivõimelisuse hindamisega tegeleva Euroopa reitinguagentuuri ja/või kõigi teiste krediidireitingutega tegeleva Euroopa krediidireitingute sihtasutuse loomise asjakohasuse ja teostatavuse kohta.

3.   Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande väiksemate reitinguagentuuride võrgustiku otstarbekuse kohta, et suurendada konkurentsi turul. Aruandes hinnatakse rahalise ja mitterahalise toetuse andmist sellise võrgustiku loomiseks, võttes arvesse sellisest avalik-õiguslikust rahastamisest tulenevat võimalikku huvide konflikti. Arvestades kõnealuse aruande järeldusi ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tehnilise nõuande saamist võib komisjon artikli 8d sätted läbi vaadata ja soovitada neid muuta.”

27)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

28)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Olenemata esimesest lõigust, kohaldatakse:

1)

käeoleva määruse artikli 1 punkti 7 alapunkti a, punkte 9 ja 10, punkti 11 (seoses määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikliga 8d) ning punkte 12 ja 27 alates 1. juunist 2018. aastal selleks, et hinnata:

a)

vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 4 lõike 3 punktile b, kas kolmanda riigi nõuded on vähemalt sama ranged kui kõnealuses punktis osutatud nõuded, ning

b)

vastavalt määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 5 lõike 6 teise lõigu punktile b, kas kolmanda riigi reitinguagentuuride suhtes kohaldatakse õiguslikult siduvaid eeskirju, mis on samaväärsed nendega, millele on osutatud kõnealuses punktis;

2)

käesoleva määruse artikli 1 punkti 8 (seoses määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 6a lõike 1 punktiga a) alates 21. juunist 2014 seoses reitinguagentuuri aktsionäri või osanikuga, kes 15. novembril 2011 omas 5 % või enam rohkem kui ühe reitinguagentuuri kapitalist;

3)

artikli 1 punkti 15 alates 21. juunist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 21. mai 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON


(1)  ELT C 167, 13.6.2012, lk 2.

(2)  ELT C 181, 21.6.2012, lk 68.

(3)  Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. mai 2013. aasta otsus.

(4)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.

(5)  ELT L 145, 31.5.2011, lk 30.

(6)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(7)  ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 24.

(8)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(9)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(10)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(11)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(12)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(13)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(14)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(15)  ELT C 139, 15.5.2012, lk 6.

(16)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(17)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(18)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(19)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.”;

(20)  ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.”

(21)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.”

(22)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(23)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.

(24)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.”


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

B jagu muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Reitinguagentuur tuvastab ja kõrvaldab sõnaselgelt ja nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse ja otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualase tegevusega, ning krediidireitinguid heakskiitvate isikute analüüse ja otsuseid või ohjab sellist tegelikku või võimalikku huvide konflikti ja avalikustab selle.”;

b)

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

i)

esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3.

Reitinguagentuur ei anna krediidireitingut või reitinguväljavaadet järgmistel juhtudel või avalikustab olemasoleva krediidireitingu või reitinguväljavaate korral viivitamata, kui krediidireitingut või reitinguväljavaadet võib mõjutada järgmine:”;

ii)

punkti a järele lisatakse järgmine punkt:

„aa)

reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, omab vähemalt 10 %-list osalust hinnatava üksuse kapitalist või hääleõigustest, seotud kolmandas isikus, või muud omanikuhuvi kõnealuses hinnatavas üksuses või kolmandas isikus, mis ei ole osalus hajutatud investeerimiskavades ja niisugustes valitsetavates fondides nagu pensionifondid või elukindlustusfondid ning mis ei anna talle võimalust avaldada olulist mõju investeerimiskava äritegevusele;”;

iii)

punkti b järele lisatakse järgmine punkt:

„ba)

krediidireiting antakse seoses hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest;”;

iv)

punkti c järele lisatakse järgmine punkt:

„ca)

reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 10 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, on hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige;”;

v)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuur hindab ka kohe, kas on põhjust antud krediidireiting või reitinguväljavaade ümber hinnata või tühistada.”;

c)

lisatakse järgmised punktid:

„3a.

Reitinguagentuur avalikustab olukorra, kus olemasolevat krediidireitingut või reitinguväljavaadet võib mõjutada üks järgmistest:

a)

reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 5 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, omab vähemalt 5 %-list osalust hinnatava üksuse kapitalis või hääleõigustes, seotud kolmandas isikus või muud omanikuhuvi kõnealuses hinnatavas üksuses või kolmandas isikus. See ei hõlma selliseid osalusi hajutatud investeerimiskavades ja niisugustes valitsetavates fondides nagu pensionifondid või elukindlustusfondid, mis ei anna talle võimalust avaldada olulist mõju investeerimiskava äritegevusele;

b)

reitinguagentuuri aktsionär või osanik, kes omab 5 % või rohkem kõnealuse reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes muul viisil saab oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, on hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku haldus- või järelevalvenõukogu liige.

3b.

Eeldusel et see teave on või peaks olema reitinguagentuurile teada, on punkti 3 alapunktides aa, ba ja ca ning punktis 3a osutatud kohustused seotud ka:

a)

direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 10 reguleeritud kaudsete aktsionäridega ning

b)

direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 10 reguleeritud äriühingutega, kes otse või kaudselt kontrollivad või rakendavad valitsevat mõju reitinguagentuuri üle.

3c.

Reitinguagentuur tagab, et klientidelt krediidireitingu andmise või kõrvalteenuse osutamise eest nõutud tasud ei ole diskrimineerivad ja põhinevad tegelikel kuludel. Krediidireitingu teenuse eest võetavad tasud ei sõltu reitinguagentuuri antud krediidireitingu tasemest või tehtud töö muust tulemusest.”;

d)

punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.

Ükski reitinguagentuur ega isik, kes omab otse või kaudselt vähemalt 5 % reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või kes saab muul viisil oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, ei osuta konsultatsiooni- ega nõustamisteenuseid hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses kõnealuse hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku äri- või juriidilise struktuuri, vara, kohustuste või tegevusega.”;

e)

punkti 7 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

iga krediidireitingu või reitinguväljavaate otsuse puhul krediidireitingu või reitinguväljavaate määramises osalevate krediidireitingu analüütikute andmed, krediidireitingu või reitinguväljavaate heaks kiitnud isikute andmed, teave selle kohta, kas krediidireiting oli tellitud või mitte, ja kuupäev, millal krediidireiting anti;”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

andmed kehtestatud menetluste ja reitingumeetodite kohta, mida reitinguagentuur kasutab krediidireitingu ja reitinguväljavaate andmisel;”;

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

agentuurisisesed andmed ja toimikud, sealhulgas avalikustamata teave ja töödokumendid, mille alusel tehti krediidireitingu või reitinguväljavaate otsus;”.

2)

C jagu muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„2.

Ükski punktis 1 osutatud isik ei osale konkreetse hinnatava üksuse krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisel ega mõjuta seda mingil viisil, kui sel isikul:”;

b)

punkti 3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

ei avalda teavet reitinguagentuuri praeguste või tulevaste krediidireitingute või reitinguväljavaadete kohta, välja arvatud hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule;”;

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Punktis 1 osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse ega seotud kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisest.”;

d)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Artikli 7 lõike 4 kohaldamisel:

a)

tagavad reitinguagentuurid, et juhtivad krediidireitingu analüütikud ei ole üle nelja aasta seotud krediidireitingualase tegevusega seoses sama hinnatava üksuse või seotud kolmandate isikutega;

b)

reitinguagentuurid, keda ei ole volitanud emitent või seotud kolmas isik ja kõik reitinguagentuurid, kes annavad riigireitinguid, tagavad, et:

i)

krediidireitingu analüütikud ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga;

ii)

krediidireitinguid heakskiitvad isikud ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud isikud ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud nimetatud punktides osutatud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kahe aasta jooksul alates osutatud punktides sätestatud ajavahemiku möödumisest.”

3)

D jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Krediidireitingute ja reitinguväljavaadete esitamise eeskirjad”.

4)

D jao I osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Reitinguagentuur tagab, et krediidireitingus või reitinguväljavaates on selgelt ja nähtavalt märgitud asjaomase krediidireitingualase tegevuse krediidireitingu juhtiva analüütiku nimi ja ametinimetus ning selle isiku nimi ja ametinimetus, kes põhiliselt vastutab krediidireitingu või reitinguväljavaate heakskiitmise eest.”;

b)

punkti 2 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

on osutatud kõigile sisulise tähtsusega allikatele (sealhulgas hinnatavale üksusele või vajaduse korral seotud kolmandale isikule), mida kasutati krediidireitingu või reitinguväljavaate ettevalmistamisel, koos viitega sellele, kas krediidireiting või reitinguväljavaade on hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule teatavaks tehtud ning kas seda on muudetud pärast teatavakstegemist ja enne selle andmist;”;

ii)

punktid d ja e asendatakse järgmisega:

„d)

on märgitud selgelt ja nähtavalt kuupäev, mil krediidireiting, sealhulgas reitinguväljavaade, esimest korda avalikustati ning millal seda viimati ajakohastati;

e)

on esitatud teave selle kohta, kas krediidireiting puudutab hiljuti väljalastud finantsinstrumenti ja kas reitinguagentuur annab finantsinstrumendile krediidireitingu esimest korda; ning

f)

reitinguväljavaate korral esitatakse aeg, mille jooksul prognoositakse krediidireitingu muutumist.

Krediidireitinguid või reitinguväljavaateid avaldades viitavad reitinguagentuurid vastavalt artikli 11 lõikele 2 keskses teabehoidlas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt avaldatavatele varasematele makseviivituse määradele, koos selgitusega nimetatud määrade tähenduse kohta.”;

c)

lisatakse järgmine punkt:

„2a.

Reitinguagentuur lisab reitingumeetodite, mudelite ja põhiliste hindamiseelduste avaldamisel nende juurde juhised, milles selgitatakse eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust, mis on seotud krediidireitingu andmisel kasutatud mudelite ja reitingumeetoditega, sealhulgas stressistsenaariumide simulatsioonid, mille reitinguagentuur on krediidireitingu andmiseks läbi viinud, krediidireitingut käsitlev teave rahavoo analüüsi kohta, mille ta on läbi viinud või millele ta tugineb, ning vajaduse korral märge krediidireitingu prognoositava muutumise kohta. Need juhised on selged ja kergesti mõistetavad.”;

d)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Reitinguagentuur teavitab hinnatavat üksust viimase tööajal ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist. Kõnealune teave sisaldab peamisi argumente, millel krediidireiting või reitinguväljavaade põhineb, et anda hinnatavale üksusele võimalus juhtida reitinguagentuuri tähelepanu faktilistele vigadele.”;

e)

punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.

Krediidireitingute või reitinguväljavaadete avalikustamisel märgib reitinguagentuur selgelt ja nähtavalt krediidireitingu või reitinguväljavaate atribuudid ja piirangud. Eelkõige sedastab reitinguagentuur krediidireitingute või reitinguväljavaadete avalikustamisel selgelt, kas ta peab hinnatava üksuse kohta kättesaadava teabe kvaliteeti piisavaks ja millises ulatuses on ta kontrollinud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku esitatud teavet. Kui krediidireiting või reitinguväljavaade antakse sellist tüüpi üksusele või finantsinstrumendile, mille varasemad tegevusandmed on piiratud, selgitab reitinguagentuur selgelt nähtaval kohal kõnealuseid piiranguid.”;

f)

punkti 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„5.

Krediidireitingu või reitinguväljavaate teatamisel selgitab reitinguagentuur oma pressiteates või aruandes peamisi tegureid, millel krediidireiting või reitinguväljavaade põhineb.”;

g)

lisatakse järgmine punkt:

„6.

Reitinguagentuur avaldab oma veebisaidil jooksvalt teabe kõigi üksuste ja võlainstrumentide kohta, mis on talle esitatud esialgseks läbivaatamiseks või esialgse krediidireitingu saamiseks, ning teavitab sellest ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet. Teave avalikustatakse olenemata sellest, kas emitent sõlmib reitinguagentuuriga lepingu lõpliku krediidireitingu saamiseks.”

5)

D jao II osa punktid 3 ja 4 jäetakse välja.

6)

D jakku lisatakse järgmine osa:

„III.   Lisakohustused seoses riigireitingutega

1.

Kui reitinguagentuur annab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate, lisab ta riigireitingule või reitinguväljavaatele üksikasjaliku uuringuaruande, milles selgitatakse kõiki eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust, ning muu teabe, mida võeti arvesse riigireitingu või reitinguväljavaate määramisel. Kõnealune aruanne on üldsusele kättesaadav, selge ja kergesti mõistetav.

2.

Üldsusele kättesaadav uuringuaruanne, mis esitatakse koos varasema riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate muutmisega, sisaldab vähemalt järgmist:

a)

riigireitingu muutmise ja kvantitatiivsete eelduste ja nende suhtelise kaalu muutmise üksikasjalik hindamine. Üksikasjalik hindamine peaks hõlmama järgmiste tegurite kirjeldust: sissetulek inimese kohta, SKP kasv, eelarvetasakaal, välistasakaal, välisvõlg, majandusarengu indikaator, makseviivituse indikaator ja muud arvesse võetavad olulised tegurid. Seda peaks täiendama iga teguri suhteline kaal;

b)

riigireitingu muutmise kvalitatiivsete eelduste ja nende suhtelise osakaalu muutmise üksikasjalik hindamine;

c)

riigireitingu muutmisega seotud riskide, piirangute ja ebaselguste üksikasjalik kirjeldus; ning

d)

reitingukomitee selle koosoleku protokolli kokkuvõte, kus otsustati riigireitingut muuta.

3.

Ilma et see piiraks I lisa D jao I osa punkti 3 kohaldamist, kui reitinguagentuur annab riigireitingud või nendega seotud reitinguväljavaated, avaldab ta need kooskõlas artikliga 8a, pärast reguleeritud turgude sulgemist ja vähemalt üks tund enne nende avamist.

4.

Ilma et see piiraks I lisa D jao I osa punkti 5 kohaldamist, mille kohaselt peab reitinguagentuur krediidireitingu teatamisel selgitama oma pressiteates või aruandes peamisi tegureid, millel krediidireiting põhineb, ja kuigi liikmesriikide poliitika võib olla üks tegur, millel riigireiting põhineb, ei tohi poliitilised soovitused, ettekirjutused või juhtnöörid hinnatavatele üksustele, sh riigile või riigi piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele olla riigireitingu või reitinguväljavaate osaks.”

7)

E jao I osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

reitinguagentuuri poliitika seoses krediidireitingute ja muu asjakohase teabe, sealhulgas reitinguväljavaadete avaldamisega;”.

8)

E jao II osa punkti 2 esimeses lõigus asendatakse punkt a järgmisega:

„a)

igalt kliendilt individuaalse krediidireitingu või kõrvalteenuse eest võetud tasude loetelu;

aa)

oma hinnapoliitika, sealhulgas tasude struktuur ja hinnakriteeriumid seoses eri varaklasside krediidireitingutega;”.

9)

E jao III osa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

statistilised andmed töötajate vahel tööülesannete jaotuse kohta uute krediidireitingute andmise, krediidireitingute läbivaatamise, reitingumeetodite või mudelite hindamise ja kõrgema juhtkonna puhul, ning töötajate vahel tööülesannete jaotuse kohta reitingualases krediiditegevuses seoses eri varaklassidega (äriühingute krediidireitingud, struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitingud, riigireitingud);”;

b)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

finantsteave reitinguagentuuri tulude kohta, sealhulgas kogukäive, mis on jagatud tasudeks krediidireitingute andmise ja kõrvalteenuste osutamise eest, koos iga elemendi põhjaliku kirjeldusega, sealhulgas tulu, mis on saadud krediidireitingu teenuste klientidele kõrvalteenuste osutamisest, ja krediidireitingu tasud eri varaklasside lõikes. Teave kogukäibe kohta hõlmab ka geograafilist jagunemist liidu piires teenitud käibeks ja ülemaailmseks käibeks;”.


II LISA

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I jagu muudetakse järgmiselt:

a)

punktid 19–22 asendatakse järgmistega:

„19.

Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 1, kui ta jätab tuvastamata ja kõrvaldamata või ohjamata ja avalikustamata selgelt või nähtavalt igasuguse tegeliku või võimaliku huvide konflikti, mis võib mõjutada tema krediidireitingu analüütikute, töötajate ning kõigi teiste selliste füüsiliste isikute analüüse või otsuseid, kelle teenuseid reitinguagentuur kasutab või kontrollib ja kes on otseselt seotud krediidireitingualaste tegevustega, või krediidireitinguid ja reitinguväljavaateid heakskiitvate isikute analüüse või otsuseid.

20.

Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 3 esimese lõiguga, kui ta annab krediidireitingu või reitinguväljavaate kõnealuse punkti esimeses lõigus osutatud asjaoludel või jättes olemasoleva krediidireitingu või reitinguväljavaate korral viivitamata avalikustamata, et krediidireiting või reitinguväljavaade on tõenäoliselt mõjutatud kõnealustest asjaoludest.

20a.

Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punktiga 3a, kui ta ei avalikusta, et olemasolevat krediidireitingut või reitinguväljavaadet võivad mõjutada kõnealuse punkti alapunktides a ja b esitatud asjaolud.

21.

Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 3 teise lõiguga, kui ta jätab koheselt hindamata, kas on põhjust olemasolev krediidireiting või reitinguväljavaade ümber hinnata või tühistada.

22.

Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 koostoimes I lisa B jao punkti 4 esimese lõiguga, kui ta, hinnates üksust, milles reitinguagentuur või muu isik omab otseselt või kaudselt vähemalt 5 % reitinguagentuuri kapitalist või hääleõigustest või saab muul viisil oluliselt mõjutada reitinguagentuuri äritegevust, osutab konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid kõnealusele hinnatavale üksusele või seotud kolmandale isikule seoses kõnealuse hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku äri- või juriidilise struktuuri, vara, kohustuste või tegevusega.”;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„22a.

Reitinguagentuur rikub artikli 6a lõiget 1, kui tema aktsionär või osanik, kes omab vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest kõnealuses reitinguagentuuris või äriühingus, kes saab teostada kontrolli või rakendada valitsevat mõju kõnealuse reitinguagentuuri üle, ei järgi ühte kõnealuse lõike punktides a–e sätestatud keeldu, välja arvatud punktis a sätestatud keeldu osaluste suhtes hajutatud investeerimiskavades, sealhulgas niisugustes valitsetud fondides nagu pensioni- või elukindlustusfondid, eeldusel et osalus sellistes investeerimiskavades ei pane reitinguagentuuri aktsionäri või osanikku olukorda, kus ta saab rakendada olulist mõju selliste investeerimiskavade äritegevusele.”;

c)

lisatakse järgmised punktid:

„26a.

Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 1, kui ta annab krediidireitinguid uutele edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, enam kui nelja aasta jooksul.

26b.

Reitinguagentuur, kes on sõlminud lepingu edasiväärtpaberistamistele krediidireitingu andmiseks, rikub artikli 6b lõiget 3, kui ta sõlmib uue lepingu krediidireitingute andmiseks edasiväärtpaberistamistele, mille alusvarad kuuluvad samale algatajale, ajavahemiku jooksul, mis võrdub lõppenud lepingu kestusega, millele on osutatud artikli 6b lõigetes 1 ja 2, ent ei ületa nelja aastat.”;

d)

punkt 33 asendatakse järgmisega:

„33.

Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 2, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1 osutatud isik ei osale krediidireitingu või reitinguväljavaate määramisel ega mõjuta seda mingil viisil, nagu on sätestatud kõnealuse jao punktis 2.”;

e)

punkt 36 asendatakse järgmisega:

„36.

Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 koostoimes I lisa C jao punktiga 7, kui ta ei taga, et kõnealuse jao punktis 1 osutatud isik ei asu olulisele juhtivale kohale hinnatava üksuse või seotud kolmanda isiku juures enne kuue kuu möödumist krediidireitingu või reitinguväljavaate andmisest.”;

f)

punktid 38, 39 ja 40 asendatakse järgmistega:

„38.

Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga i, kui ta ei taga tellimata krediidireitingute või riigireitingute andmisel, et krediidireitingu analüütik ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga.

39.

Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 esimese lõigu punkti b alapunktiga ii, kui ta ei taga tellimata krediidireitingute või riigireitingute andmisel, et krediidireitinguid heakskiitev isik ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga.

40.

Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 koostoimes I lisa C jao punkti 8 teise lõiguga, kui ta ei taga, et, kõnealuse punkti esimese lõigu alapunktides a ja b osutatud isikud ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud hinnatava üksuse või seotud kolmanda isikuga, kellele on osutatud kõnealustes punktides, kahe aasta jooksul alates nimetatud punktides sätestatud ajavahemike möödumisest.”;

g)

punkt 42 asendatakse järgmisega:

„42.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2, kui ta ei võta vastu, rakenda ega jõusta asjakohaseid meetmeid, et tagada tema antavate krediidireitingute või reitinguväljavaadete põhinemine kogu sellise teabe põhjalikul analüüsil, mis on reitinguagentuuri käsutuses ja mis on analüüsimise seisukohalt vastavalt kasutatavatele reitingumeetoditele oluline.”;

h)

lisatakse järgmised punktid:

„42a.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2, kui ta kasutab artikli 8 lõike 2 kohaldamisalast välja jäävat teavet.

42b.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 2a, kui krediidireitingu muutmine ei ole kooskõlas reitinguagentuuri avaldatud reitingumeetoditega.”;

i)

punkt 46 asendatakse järgmisega:

„46.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 esimese lõigu esimest lauset, kui ta jätab oma muud krediidireitingud, mis ei ole riigireitingud, jälgimata ega vaata läbi oma muid krediidireitinguid, mis ei ole riigireitingud, või reitingumeetodeid järjepidevalt või vähemalt kord aastas.”;

j)

lisatakse järgmine punkt:

„46a.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5 teist lõiku koostoimes artikli 8 lõike 5 esimese lõigu esimese lausega, kui ta ei jälgi oma riigireitinguid ega vaata neid läbi järjepidevalt või vähemalt iga kuue kuu järel.”;

k)

lisatakse järgmine punkt:

„49a.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti c koostoimes artikli 8 lõike 7 punktiga c, kui ta ei hinda krediidireitingut ümber selliste vigade olemasolu korral reitingumeetodites või nende kasutamises, mis mõjutavad kõnealust krediidireitingut.”;

l)

lisatakse järgmised punktid:

„55.

Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 3, kui ta ei avalda oma veebisaidil või ei esita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt I lisa D jao III osa punktile 3 iga aasta detsembri lõpus järgmise 12 kuu kalendrit, milles on kindlaks määratud kuni kolm tellimata riigireitingu ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäeva ning tellitud riigireitingute ja nendega seotud reitinguväljavaadete avaldamise kuupäevad, mis kõik langevad reedele.

56.

Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 4, kui ta kaldub kõrvale avaldatud kalendrist, v.a juhul, kui see on vajalik artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks, või kui ta ei esita üksikasjalikke selgitusi avaldatud kalendrist kõrvalekaldumise põhjuste kohta.

57.

Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao III osa punktiga 3, kui ta avaldab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate reguleeritud turgude tööajal või vähem kui üks tund enne nende avamist.

58.

Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao III osa punktiga 4, kui ta avaldab riigireitingus või sellega seotud reitinguväljavaates poliitilisi soovitusi, ettekirjutusi või juhtnööre hinnatavatele üksustele, sh riigile või riigi piirkondlikele või kohalikele omavalitsustele.

59.

Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 2, kui tema avaldatav teave riigireitingute muutmise kohta, mis ei ole krediidireiting, reitinguväljavaade ega nendega kaasnev pressiteade, millele on viidatud I lisa D jao I osa punktis 5, põhineb hinnatava üksuse valdusest pärit teabel, mis on avaldatud hinnatava üksuse nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kõnealune teave pärineb avalikest allikatest või kui hinnataval üksusel puuduvad õiguspärased põhjused nimetatud teabe avaldamisele oma nõusolekut mitte anda.

60.

Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 1, kui ta teatud riikide grupi krediidireitingu läbivaatamist käsitleva avalduse tegemisel ei avalda üldsusele kättesaadavaid individuaalseid aruandeid riikide kohta.

61.

Reitinguagentuur rikub I lisa D jao III osa punkti 1, kui ta annab riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate, esitamata samaaegselt üksikasjalikku uuringuaruannet, milles selgitatakse kõiki eeldusi, parameetreid, piiranguid ja ebaselgust ning muud teavet, mida võeti arvesse riigireitingu või reitinguväljavaate määramisel, või kui uuringuaruanne ei ole üldsusele kättesaadav, selge ja kergesti mõistetav.

62.

Reitinguagentuur rikub I lisa D jao III osa punkti 2, kui ta ei avalda koos varasema riigireitingu või sellega seotud reitinguväljavaate muutmisega üldsusele kättesaadavat uuringuaruannet, või kui see aruanne ei sisalda vähemalt teavet, millele on viidatud I lisa D jao III osa punkti 2 alapunktides a–d.”

2)

II jagu muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised punktid:

„3a.

Reitinguagentuur rikub artikli 14 lõike 3 kolmandat lõiku, kui ta ei teata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele olemasolevate reitingumeetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste kavandatud olulisest muutmisest või kavandatud uutest reitingumeetoditest, mudelitest või põhilistest hindamiseeldustest, avaldades reitingumeetodid oma veebisaidil vastavalt artikli 8 lõikele 5a.

3b.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 5a esimest lõiku, kui ta ei avalda oma veebisaidil kavandatud uusi reitingumeetodeid või olulisi muudatusi reitingumeetodites, millel võib olla mõju krediidireitingule, koos muutmise põhjuste ja muudatuste mõju selgitusega.

3c.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti a, kui ta ei teata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele avastatud vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises või kui ta ei selgita nende mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust tema antud krediidireitingud üle vaadata.”;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„4a.

Reitinguagentuur rikub artikli 11a lõiget 1, kui ta ei tee kättesaadavaks vajalikku teavet ega esita kõnealust teavet lõikes 1 osutatud nõutud vormis.”;

c)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

Reitinguagentuur rikub artikli 23b lõiget 1, kui ta ei esita teavet, mida on nõutud artikli 23b lõike 3 kohase otsusega, või kui ta esitab vastuseks lihtsale teabetaotlusele või otsusele ebaõige või eksitava teabe.”;

d)

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.

Reitinguagentuur rikub artikli 23c lõike 1 punkti c, kui ta ei anna selgitust või annab ebaõige või eksitava selgituse asjaolude või dokumentide kohta, mis on seotud kontrolli eseme ja eesmärgiga.”

3)

III jagu muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised punktid:

„4a.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti aa, kui ta kavatseb kasutada uusi reitingumeetodeid, teavitamata sellest kohe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet või avaldamata konsulteerimise tulemusi ja kõnealuseid uusi reitingumeetodeid oma veebisaidil koos üksikasjaliku selgituse ning nende kasutamise alguskuupäevaga.

4b.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti a, kui ta ei teata asjaomasele hinnatavale üksusele avastatud vigadest oma reitingumeetodites või nende kasutamises või ei selgita nende mõju krediidireitingutele, sealhulgas vajadust antud krediidireitingud läbi vaadata.

4c.

Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 7 punkti b, kui ta ei avalda oma veebisaidil oma reitingumeetodites või nende kasutamises avastatud vigu, kui sellised vead mõjutavad reitinguagentuuri krediidireitinguid.”;

b)

punktid 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6.

Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao I osa punktide 1 või 2, punkti 4 esimese lõigu või punktidega 5 või 6, või I lisa D jao II või III osaga, kui ta ei esita krediidireitingu või reitinguväljavaate esitamisel kõnealuste sätetega nõutud teavet.

7.

Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 koostoimes I lisa D jao I osa punktiga 3, kui ta ei teavita hinnatavat üksust viimase tööajal ning vähemalt terve tööpäev enne krediidireitingu või reitinguväljavaate avaldamist.”