31.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 145/6

KOMISJONI OTSUS,

21. mai 2013,

millega kehtestatakse sanitaartehnilistele kraanitarvikutele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 2826 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/250/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles konsulteerinud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda kogu olelusringi jooksul keskkonda vähem mõjutavatele toodetele.

(2)	Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise andmise kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)

Kuna vee tarbimine ja sellega seotud energiatarbimine vee soojendamiseks mõjutavad oluliselt kodumajapidamiste ja mitteeluhoonete üldist keskkonnamõju, on asjakohane kehtestada tooterühmale „sanitaartehnilised kraanitarvikud” ELi ökomärgise kriteeriumid. Kriteeriumid peaksid eelkõige propageerima tõhusa veekasutusega tooteid, mis aitavad kaasa veetarbimise vähendamisele ning seega ka vee soojendamiseks vajaliku energiahulga vähendamisele.

(4)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Tooterühma „sanitaartehnilised kraanitarvikud” kuuluvad majapidamiskraanid, dušiotsikud ja dušid, mida kasutatakse peamiselt vee hankimiseks isikliku hügieeni, koristustööde, toiduvalmistamise ja joomise eesmärgil, sh juhul, kui neid turustatakse muuks kui koduseks kasutamiseks.

2. Tooterühm „sanitaartehnilised kraanitarvikud” ei hõlma järgmisi tooteid:

a)	vannikraanid;

b)	kahe kangiga/nupuga dušid;

c)	muuks kui koduseks kasutamiseks ettenähtud eriotstarbelised sanitaartehnilised kraanitarvikud.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses on kasutatud järgimisi mõisteid:

1) „kraan”– otseselt või kaudselt, mehaaniliselt ja/või automaatselt reguleeritav ventiil, mille kaudu saab vett;

2) „dušiotsik”–

a)	pea kohal või küljel asuv fikseeritud dušiväljund, kehale suunatud veejoa väljund või samalaadne seade, mis võib olla reguleeritav ja mis suunab vett veevarustuse süsteemist duši kasutajale, või

b)	liigutatav käes hoitav dušiväljund, mis on dušivooliku kaudu ühendatud kraaniga ning mida saab vastava toe abil seinale või otse kraanile riputada;

3) „dušš”– dušiotsiku ja sellega seotud reguleerimisventiilide ja/või komplektina pakendatud ja müüdud seadmete kombinatsioon;

4) „kahe kangiga/nupuga dušš”– külma ja kuuma vee voolu reguleerimiseks eraldi kangide või nuppudega varustatud dušš;

5) „elektriline dušš”– dušš, mis on varustatud elektriseadmega, et dušivett kohapeal soojendada;

6) „muuks kui koduseks kasutamiseks ettenähtud eriotstarbeline sanitaartehniline kraanitarvik”– sanitaartehniline kraanitarvik, mis vajab muuks kui koduse otstarbe täitmiseks piiramatut veevarustust;

7) „veevoolu piirav seade”– tehniline seade, mis piirab veevoolu teatud mahule ning võimaldab suuremat veevoolu ainult juhul, kui kasutaja selle ühekordselt aktiveerib määratud ajavahemikuks;

8) „suurim võimalik veevoolu kiirus”– kõige suurem võimalik veevoolu kiirus süsteemist või konkreetsest paigaldisest;

9) „väikseim maksimaalselt võimalik veevoolu kiirus”– kõige väiksem võimalik veevoolu kiirus süsteemist või konkreetsest paigaldisest, kui ventiil on täiesti avatud;

10) „tehniline ohutusmehhanism”– seade, mis on osa andurjuhtimisega sanitaartehnilisest kraanitarvikust ja mida kasutatakse pideva veevoolu tõkestamiseks, et peatada veevool pärast eelnevalt kindlaks määratud aja möödumist isegi juhul, kui anduri reageerimisulatuses asub isik või ese.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud tooterühmale „sanitaartehnilised kraanitarvikud” määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel ELi ökomärgise andmise kriteeriumid ning sellega seotud hindamis- ja kontrollinõuded on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 4

Lisas sätestatud kriteeriumid ja nendega seotud hindamisnõuded kehtivad neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

Haldusotstarbel antakse tooterühmale „sanitaartehnilised kraanitarvikud” kood „x”.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. mai 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

LISA

ELi ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID NING HINDAMIS- JA KONTROLLINÕUDED

Sanitaartehnilistele kraanitarvikutele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid:

1)	vee tarbimine ja sellega seotud energiasääst;

2)	joogiveega kokkupuutuvad materjalid;

3)	ained ja segud, mille kasutamine on keelatud või lubatud piirangutega;

4)	toote kvaliteet ja kasutusaja pikkus;

pakend;

6)	kasutajateave;

7)	ELi ökomärgisel esitatav teave.

Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüside, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad need pärineda taotlejalt või tema tarnijalt või mõlemalt.

Võimaluse korral tehakse katsed Euroopa standardi EN ISO 17025 (1) üldnõuetele vastavates või samaväärsetes laborites.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et taotlust hindav pädev asutus tunnistab nende samaväärsust.

Toode peab eeltingimusena vastama kõigile õiguslikele nõuetele, mida esitatakse riigis (riikides), kus toodet kavatsetakse turule viia. Taotleja esitab deklaratsiooni toote vastavuse kohta sellele tingimusele.

Kriteerium 1. Vee tarbimine ja sellega seotud energiasääst

a) Suurim võimalik veevoolu kiirus

Sanitaartehniliste kraanitarvikute suurim võimalik veevoolu kiirus ei tohi mis tahes veesurve juures ületada tabelis 1 esitatud väärtusi.

Tabel 1

Sanitaartehniliste kraanitarvikute suurim võimalik veevoolu kiirus

Toote allrühm		Veevoolu kiirus (l/min)
Köögikraanid	ilma voolu piirava seadmeta	6,0
Köögikraanid	voolu piirava seadmega (2)	8,0
Valamukraanid	ilma voolu piirava seadmeta	6,0
Valamukraanid	voolu piirava seadmega (2)	8,0
Dušiotsikud ja dušid (3)		8,0

Hindamine ja kontroll: taotleja kinnitab toote nõudele vastavust ja täpsustab märgistamise jaoks esitatud toote suurima veevoolu kiiruse (l/min) ning esitab vastavates Euroopa standardites viidatud kõnealust laadi toote katsetamismeetodite alusel tehtud katsete tulemused (vt tabel 2). Katsetused tehakse veesurvega 1,5, 3,0 ja 4,5 baari (± 0,2 baari) toodete korral, mida peetakse sobilikuks kõrgsurvepaigaldiste jaoks (üldjuhul 1,0–5,0 baari), või survega 0,2, 0,3 ja 0,5 baari (± 0,02 baari) toodete korral, mida peetakse sobilikuks madalsurvepaigaldiste jaoks (üldjuhul 0,1–0,5 baari). Kolme mõõtmise keskmine väärtus ei tohi ületada tabelis 1 esitatud maksimaalse veevoolu kiiruse väärtusi. Püstkraanide ja eraldi väljunditega köögikraanide korral määratakse veevoolu kiirus kindlaks kahe voolu liitmise teel, s.o kogu vool valamusse või kraanikaussi kuuma ja külma vee kraanist. Lisaks sellele tuleb ökonoomse seadistuse võimalusega (s.o voolu piirava seadmega) tooteversiooni puhul esitada kasutatava seadme kirjeldus (s.o peamised tehnilised parameetrid ning paigaldamise, seadistamise ja kasutamise juhised).

Tabel 2

Tooterühma „sanitaartehnilised kraanitarvikud” käsitlevad Euroopa standardid

Number	Pealkiri
EN 200	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Üksikkraanid ja kraanide ning 1. ja 2. tüüpi veevarustuse süsteemide kombinatsioon – üldine tehniline kirjeldus.
EN 816	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Automaatsed sulgeventiilid (PN10).
EN 817	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Mehaanilised segistid (PN10) – üldine tehniline kirjeldus.
EN 1111	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Termostaatsegistid (PN10) – üldine tehniline kirjeldus.
EN 1112	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. 1. ja 2. tüüpi veevarustuse süsteemide sanitaartehniliste kraanide dušiväljundid – üldine tehniline kirjeldus.
EN 1286	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Madalsurve mehaanilised segistid. Üldine tehniline kirjeldus.
EN 1287	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Madalsurve termostaatsegistid. Üldine tehniline kirjeldus.
EN 15091	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Elektrooniliselt avatavad ja suletavad sanitaartehnilised kraanid.
EN 248	Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Elektrosadestusega saadud Ni-Cr-katete üldine kirjeldus.
EN60335-1	Majapidamises kasutatavad ja muud taolised elektriseadmed
EN60335-2–35	Majapidamismasinate ja nende sarnaste elektriseadmete ohutus. Erinõuded vee kiirkeetjatele.

b) Väikseim maksimaalselt võimalik veevoolu kiirus

Sanitaartehniliste kraanitarvikute väikseim maksimaalselt võimalik veevoolu kiirus ei tohi mis tahes vee surve korral olla madalam tabelis 3 esitatud väärtustest.

Tabel 3

Sanitaartehniliste kraanitarvikute väikseim maksimaalselt võimalik veevoolu kiirus

Toote allrühm	Veevoolu kiirus [l/min]
Köögikraanid	2,0
Valamute kraanid	2,0
Dušid ja dušiotsikud	4,5
Elektrilised dušid ja madalsurvedušid (4)	3,0

Hindamine ja kontroll: taotleja kinnitab toote nõudele vastavust ja täpsustab märgistamise jaoks esitatud toote väikseima maksimaalselt võimaliku veevoolu kiiruse ning esitab vastavates Euroopa standardites viidatud kõnealust laadi toote katsetamismeetodite alusel tehtud katsete tulemused (vt tabel 2). Kasutatakse veesurvet 1,5, 3,0 ja 4,5 baari (± 0,2 baari) toodete korral, mida peetakse sobilikuks kõrgsurvepaigaldiste jaoks (üldjuhul 1,0–5,0 baari), või 0,2, 0,3 ja 0,5 baari (± 0,02 baari) toodete korral, mida peetakse sobilikuks madalsurvepaigaldiste jaoks (üldjuhul 0,1–0,5 baari). Kolme mõõtmise keskmine väärtus ei tohi olla väiksem kui tabelis 3 esitatud veevoolu kiiruse väärtus. Püstkraanide ja eraldi väljunditega köögikraanide korral määratakse veevoolu kiirus kindlaks kahe voolu liitmise teel, s.o kogu vool valamusse või kraanikaussi kuuma ja külma vee kraanist.

c) Temperatuuri reguleerimine

Sanitaartehnilised kraanitarvikud peavad olema varustatud täppisseadme või tehnilise lahendusega, mis võimaldab lõppkasutajal temperatuuri ja/või kuumaveevoolu reguleerida, näiteks vee temperatuuri või kuumaveevoolu piiramisega või temperatuuri termostaadi abil reguleerimisega.

Lahendus peab võimaldama kasutajal kraanist või dušist tuleva vee temperatuuri täpselt reguleerida, olenemata sellega ühendatud küttesüsteemist. Võimalikud lahendused võivad olla näiteks kuumaveevoolu piirav tõke, külmaveevool kraani keskmises asendis ja/või termostaatsegisti.

Juba reguleeritud temperatuuriga veesüsteemi külge ühendamiseks kavandatud sanitaartehnilistele kraanitarvikutele ja dušiotsikutele seda kriteeriumi ei kohaldata.

Hindamine ja kontroll: pädevale asutusele esitatud taotluses kinnitab taotleja, et toode vastab nõudele, ja esitab dokumendid, mis kirjeldavad tootes kasutatud tehnoloogiat või seadet. Kui süsteem annab juba reguleeritud temperatuuriga vett, selgitab taotleja tehnilist eriomadust, tänu millele sanitaartehniline kraanitarvik on sobiv seda laadi süsteemi paigaldamiseks.

d) Aja reguleerimine

See kriteerium kehtib sanitaartehnilistele kraanitarvikutele, mida müüakse või turustatakse koos aja reguleerimise seadmega (s.o seadmega, mis peatab veevoolu pärast teatud aja möödumist, kui kraane ei kasutata, näiteks andur, mis peatab veevoolu kasutaja lahkumise korral või pärast kindlaks määratud kasutusaja möödumist, näiteks aja piiraja, mis peatab veevoolu, kui vesi on maksimaalse määratud aja jooksul voolanud).

Ajapiirajaga sanitaartehniliste kraanitarvikute korral ei tohiks eelnevalt määratud maksimaalne voolamise aeg ületada kraani korral 15 sekundit ja duši korral 35 sekundit. Toode on siiski kavandatud nii, et paigaldaja saab toote kavandatud kasutusotstarbe kohaselt vooluaega reguleerida.

Anduriga sanitaartehniliste kraanitarvikute väljalülitamise ooteaeg pärast kasutamist ei tohi ületada kraani korral 1 sekundit ja duši korral 3 sekundit. Lisaks sellele on anduriga sanitaartehnilistel kraanitarvikutel sisseehitatud tehniline ohutusmehhanism, milles on eelnevalt seadistatud väljalülitamine maksimaalselt 2 minuti möödumisel, et vältida õnnetust või vee pidevat voolamist kraanist või dušist, kui neid ei kasutata.

Hindamine ja kontroll: toodet või süsteemi katsetatakse määratud survevahemikus (kõrgsurveventiilide korral 3,0 baari (± 0,2 baari) või madalsurveventiilide korral 0,5 baari (± 0,02 baari)), et kontrollida, kas aja reguleerimise seade peatab veevarustuse taotleja määratud ajast maksimaalselt 10 % erinevusega. Taotleja kinnitab, et toode vastab nõudele, ja kirjeldab seadme tehniliste parameetrite raames kasutatud lahenduse tüüpi (vee voolamise eelseadistatud aeg ajapiiraja korral, väljalülitamise ooteaeg pärast kasutamist anduri korral) ning esitab pädevale asutusele taotluse osana sanitaartehniliste kraanitarvikute elektroonilise avamise ja sulgemise korral standardi EN 15091 või automaatsete sulgeventiilide korral standardi EN 816 kohaselt tehtud katsetuste tulemused.

Kriteerium 2. Joogiveega kokkupuutuvad materjalid

Joogiveega kokkupuutuvate materjalide keemilised ja hügieenilised omadused

Joogiveega kokkupuutuvates toodetes kasutatud materjalid või nendega seotud lisandid ei tohi eraldada olmevette mis tahes ühendeid suuremates kontsentratsioonides, kui on vajalik toodete kasutamiseks, ning ei tohi vähendada otseselt ega kaudselt inimeste tervise kaitset (5). Tooted ei tohi põhjustada olmevee kvaliteedi langemist välimuse, lõhna ega maitse poolest. Nõuetekohaseks kasutamiseks soovitatud piirides (s.o tabelis 2 esitatud vastavates Euroopa standardites sätestatud kasutustingimused) ei tohi materjalid muutuda ühelgi viisil, mis halvendab toote toimivust. Piisava korrosioonikindluseta materjale tuleb asjakohaselt kaitsta, et need ei põhjustaks ohtu tervisele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et toode vastab käesolevale nõudele ning esitab asjaomased dokumendid või katsetulemused, nagu allpool näidatud.

Sanitaartehnilistes kraanitarvikutes kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad metallilised materjalid peavad olema loetletud heakskiidetud materjalide loetelus „Joogiveega kokkupuutuvate toodete valmistamisel kasutada lubatud metallilised materjalid”, nagu on märgitud liites. Taotleja esitab deklaratsiooni selle kohta, et toode vastab käesolevale nõudele. Kui kõnealused metallilised materjalid ei kuulu heakskiidetud loetellu, esitatakse liites kirjeldatud „Materjalide lisamine materjalide kategooria koostiseloendisse” meetodi alusel ja standardi EN 15664-1 kohaselt tehtud katsete tulemused. Juhul kui liikmesriigis, kus toode turule lastakse, on kehtestatud kohustuslikud riiklikud eeskirjad, võib teise võimalusena esitada selliste metalliliste materjalide ja/või riikliku ametiasutuse või vastutava labori väljastatud toote vastavustunnistuse.

Joogiveega kokkupuutuvaid orgaanilisi materjale katsetatakse vastavalt selle liikmesriigi eeskirjadele, kus toode turule lastakse. Esitatakse tunnistus või vajaduse korral riikliku ametiasutuse või vastutava labori väljastatud katsete tulemused.

Kui riiklikes eeskirjades või liikmesriigis, kus toode turule lastakse, nõutakse, tuleb lisaks esitada vee mikroobide kasvu soodustamise, lõhna ja maitse hindamise katsete tulemused.

Kriteerium 3. Ained ja segud, mille kasutamine on keelatud või lubatud piirangutega

a) Ohtlikud ained ja segud

Vastavalt määruse (EÜ) nr 66/2010 (ELi ökomärgise kohta) artikli 6 lõikele 6 ei sisalda toode ega ükski selle koostisosa (6) aineid, mis vastavad järgmiste ohu- või riskilausetega klassifitseerimise tingimustele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (7) või nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ, (8) ega sisalda aineid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (9) artiklis 57. Järgmised riskilaused kehtivad ainetele üldiselt. Kui koostisainete kohta ei ole võimalik teavet saada, kohaldatakse segude klassifitseerimise eeskirju.

Ohulausete loetelu

Ohulause (10)	Riskilause (11)
H300 Allaneelamisel surmav.	R28
H301 Allaneelamisel mürgine.	R25
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav.	R65
H310 Nahale sattumisel surmav.	R27
H311 Nahale sattumisel mürgine.	R24
H330 Sissehingamisel surmav.	R23/26
H331 Sissehingamisel mürgine.	R23
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte.	R46
H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte.	R68
H350 Võib põhjustada vähktõbe.	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe.	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe.	R40
H360F Võib kahjustada viljakust.	R60
H360D Võib kahjustada loodet.	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet.	R60/61/60–61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet.	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust.	R61/62
H361f Arvatavasti kahjustab viljakust.	R62
H361d Arvatavasti kahjustab loodet.	R63
H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet.	R62-63
H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last.	R64
H370 Kahjustab elundeid.	R39/23/24/25/26/27/28
H371 Võib kahjustada elundeid.	R68/20/21/22
H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel.	R48/25/24/23
H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel.	R48/20/21/22
H400 Väga mürgine veeorganismidele.	R50
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R50-53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.	R51-53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime.	R52-53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet.	R53
EUH059 Ohtlik osoonikihile.	R59
EUH029 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas.	R29
EUH031 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas.	R31
EUH032 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas.	R32
EUH070 Silma sattumisel mürgine.	R39-41

Eespool esitatud nõuet ei kohaldata selliste ainete ja segude suhtes, mis muudavad töötlemisel oma omadusi (nt kaotavad oma bioloogilise kättesaadavuse, muutuvad keemiliselt nii, et kirjeldatud ohtu enam ei ole).

Selliste ainete ja segude puhul, millele võidakse omistada või on omistatud eespool esitatud ohu- ja riskilaused ning mis vastavad ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseerimise kriteeriumidele, ning ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides a, b või c nimetatud kriteeriumidele, ei tohi kontsentratsiooni piirmäär ületada üldist või konkreetset kontsentratsiooni piirmäära, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10. Kui on kindlaks määratud konkreetne kontsentratsiooni piirmäär, kohaldatakse seda kontsentratsiooni üldise piirmäära asemel.

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktides d, e või f nimetatud kriteeriumidele vastavate ainete kontsentratsiooni piirmäär ei tohi olla suurem kui 0,1 massiprotsenti.

Lõpptoode ei tohi olla märgistatud eespool esitatud ohulausetega.

Kõnealuse nõude osas tehakse järgmiste ainete ja koostisosade suhtes erand:

Nikkel kõigis roostevaba terase liikides	Kõik ohu- ja riskilaused
Sanitaartehniliste kraanitarvikute koostisosad ja homogeensed osad, mis puutuvad kokku joogiveega ja on valmistatud sulamitest ning mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 23 punkti d alla ja on „Joogiveega kokkupuutuvate toodete valmistamisel kasutada lubatud metallilised materjalid”„Ühtse lähenemisviisi” B osa loetelus või täidavad liites esitatud kõnealusesse loetellu lisamise nõuded.	Kõik ohu- ja riskilaused
Kaitsva kattekihiga nikkel, kui nikli vabanemine niklikihist või niklit sisaldavast kattest toote sisepinnal, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks joogiveega, mis on läbinud katsed vastavalt standardile (14) EN 16058, (15) ei ületa 10 μg/l.	Kõik ohu- ja riskilaused
Sanitaartehniliste kraanitarvikute elektroonilised koostisosad, mis vastavad määruse 2011/65/EL (16) nõuetele.	Kõik ohu- ja riskilaused

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab iga toote koostisosa või homogeense osa kohta sellele kriteeriumile vastavuse tõendamiseks deklaratsiooni koos asjakohaste dokumentidega, nagu tarnija allkirjaga deklaratsioon ainete kriteeriumidele vastavuse kohta, et ühtegi koostisainet ega materjali ei ole klassifitseeritud ühtegi ohuklassi, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaste eespool loetletud ohulausetega, kuivõrd seda saab kindlaks teha vähemalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas täpsustatud teabe alusel. Kõnealusele deklaratsioonile lisatakse tõendina eespool olevas loendis esitatud ohulausetega seotud asjakohaseid omadusi käsitlev kokkuvõtlik teave koos üksikasjadega, mida on täpsustatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa punktides 10, 11 ja 12 (ohutuskaartide koostamise nõuded).

Teavet ainete omaduste kohta võib saada ka muul viisil kui katsetega, näiteks alternatiivmeetoditega, nagu in vitro meetodid, kvantitatiivsete struktuuri-aktiivsuse mudelitega või kasutades määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa kohast ainete rühmitamist või ülekandvat lähenemisviisi. Asjakohaste andmete ühine kasutamine on väga soovitatav.

Esitatav teave peab olema seotud aine või segu vormide või füüsikalise olekuga, milles see on lõplikus tootes.

REACH-määruse IV ja V lisas loetletud ainete puhul, mis on registreerimiskohustusest vabastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 2 lõike 7 punktidele a või b, piisab eespool esitatud nõuete täitmiseks sellekohase deklaratsiooni esitamisest.

b) Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõike 1 kohaselt loetletud ained

Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 kohast erandit väljajätmisest ei lubata kohaldada ainete puhul, mida käsitatakse väga ohtlike ainetena ning mis on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikliga 59 ette nähtud loetellu ning mille sisaldus segudes, toote koostisosas või keerulise toote homogeenses osas on üle 0,1 %. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10 kindlaksmääratud konkreetset kontsentratsiooni piirmäära kohaldatakse juhtudel, kui kontsentratsioon on väiksem kui 0,1 %.

Hindamine ja kontroll: selliste ainete loetelu, mida käsitatakse väga ohtliku ainena ja mis määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohaselt on kantud kandidaatainete loetellu, on ECHA veebisaidil (17).

Viide loetelule esitatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta koos asjakohaste dokumentidega, nagu materjali tarnija allkirjaga deklaratsioon ainete kriteeriumidele vastavuse kohta ning asjakohaste ainete või segude ohutuskaartide koopiad vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisale ainete või segude kohta. Sisalduse piirväärtused on täpsustatud ainete või segude ohutuskaartidel vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31.

Kriteerium 4. Toote kvaliteet ja kasutusaja pikkus

a) Üldnõuded

Toode peab vastama tabelis 2 loetletud vastavate Euroopa standardite või vastava kohustusliku riikliku õigusnormi üldnõuetele. Veevoolu kiiruse nõuet selle kriteeriumi all arvesse ei võeta.

Kui see on kohaldatav, peab lihtsaid vahendeid või aineid kasutades olema võimalik toote osade puhastamine, mis võib olla vajalik tavalistes kasutustingimustes.

b) Lahtise pinna seisukord ja Ni-Cr-katte kvaliteet

Ni-Cr-metallkattega sanitaartoode peab vastama (olenemata substraatmaterjali laadist) standardile EN 248.

c) Parandatavus ja varuosade kättesaadavus

Toode peab olema kavandatud nii, et olenevalt olukorrast saab lõppkasutaja või kutseline hooldusinsener vahetatavaid osi lihtsalt asendada. Tootele lisatud teabelehel tuleb üheselt mõistetavalt esitada teave selle kohta, millised osad on asendatavad. Taotleja peab esitama ka selged juhised, mis võimaldavad vastavalt kas lõppkasutajal või väljaõppega eksperdil teha lihtsamaid parandustöid.

Taotleja tagab samuti, et varuosad on saadaval vähemalt seitsme aasta jooksul pärast tootmise lõppu.

d) garantii

Taotleja annab tootele vähemalt neljaks aastaks parandus- ja asendustööde garantii.

Hindamine ja kontroll: taotleja kinnitab, et toode vastab nendele nõuetele, ning esitab pädevale asutusele taotluse osana toote teabelehe ja garantiitingimuste näidised.

Punktide a ja b puhul esitab taotleja pädevale asutusele taotluse osana samuti (punkti a kohta) tabelis 2 loetletud standardite ning (punkti b kohta) standardi EN 248 alusel tehtud katsete tulemused.

Kriteerium 5. Pakend

Pakend peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	pakendi kõik osad peavad olema ringlussevõtu lihtsustamiseks kergesti käsitsi erinevateks materjalideks sorteeritavad;

b)	kui kasutatakse kartongist pakendeid, peavad need olema vähemalt 80 % ulatuses valmistatud ringlussevõetud materjalist.

Hindamine ja kontroll: taotleja kinnitab, et toode vastab nõudele, ja esitab pädevale asutusele taotluse osana pakendi näidise(d).

Kriteerium 6. Kasutajateave

Tootega peab olema kaasas asjakohane kasutajateave, kus antakse nõu toote nõuetekohase ja keskkonnasõbraliku kasutamise ning hooldamise kohta. Kasutajateabes peab olema trükitud kujul (pakendil ja/või tootega kaasasolevas dokumentatsioonis) ja/või elektroonilisel kujul järgmine teave:

a)	teave selle kohta, et peamine keskkonnamõju on seotud toote kasutusetapiga, s.o vee tarbimise ja sellega seotud vee soojendamiseks kasutatava energiaga, ning nõuanded selle kohta, kuidas mõistliku kasutamisega saab keskkonnamõju minimeerida;

b)	teave, et tootele on antud ELi ökomärgis, ning lühike asjakohane kirjeldus selle kohta, mida see tähendab, ja ELi ökomärgise logoga esitatud üldteave;

c)	maksimaalne veevoolu kiirus l/min (katsetatud kriteeriumi 1 punktis a kirjeldatu kohaselt);

d)	paigaldamisjuhised, sh teave survetasemete kohta, millel toodet võib kasutada;

nõuanded vee kvaliteedi halvenemise kohta seismisel ning sellega seotud hoiatus, et pikemat aega seisnud kraanivett ei ole hea juua (kohaldatav kraanide suhtes), nt „Et vältida joogivee raiskamist, kasutage seisnud vett (nt hommikul võetavat või pühade ajal seisnud vett) näiteks tualetis, pesemiseks või aia kastmiseks”;

soovitused toote nõuetekohase kasutamise ja hooldamise (sh puhastamise ja katlakivist puhastamise) kohta koos kõigi asjakohaste juhistega, eelkõige järgmistega:

i)	nõuanded toote hooldamise ja kasutamise kohta;

ii)	teave selle kohta, milliseid varuosi on võimalik vahetada;

iii)	juhised tihendi vahetamise kohta, kui kraan hakkab lekkima;

iv)	nõuanded sanitaartehniliste kraanitarvikute sobivate materjalidega puhastamise kohta, et vältida nende sise- ja välispindade kahjustusi.

v)	nõuanded aeraatori korrapärase toimimise kohta.

Aja reguleerimise seadmetega varustamata sanitaartehniliste kraanitarvikute (v.a dušiotsikud) korral esitatakse toote pakendil nähtaval kohal järgmine tekst:

„See ELi ökomärgisega toode on ette nähtud koduseks kasutamiseks. See ei ole kavandatud korduvaks ja sagedaseks kasutamiseks mujal kui kodus (näiteks koolide, kontorite, haiglate, ujulate üldkasutatavates ruumides)”.

Aja reguleerimise seadmega varustatud sanitaartehniliste kraanitarvikute korral esitatakse toote pakendil nähtaval kohal järgmine tekst:

„See ELi ökomärgisega toode on eelkõige ette nähtud korduvaks ja sagedaseks kasutamiseks mujal kui kodus (näiteks koolide, kontorite, haiglate, ujulate üldkasutatavates ruumides)”.

Piiratud vooluga dušiotsiku teabelehele märgitakse, et elektrilise dušiga kasutamisel on vaja kontrollida selle ühilduvust (nt „Juhul kui tahate piiratud vooluga dušiotsikut kasutada elektrilise dušiga, palume teil kontrollida, et see teie olemasoleva dušisüsteemiga ühilduks).”

Hindamine ja kontroll: taotleja kinnitab, et toode vastab nõudele, ja esitab pädevale asutusele taotluse osana kasutajateabe näidise(d) ja/või lingi kõnealust teavet sisaldavale tootja veebisaidile.

Kriteerium 7. ELi ökomärgisel esitatav teave

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis sisaldab järgmist teksti:

—	Tõhusam veekasutus

—	Paremad energia säästmise võimalused

—	Selle sertifitseeritud tootega säästate vett, energiat ja raha.

Vabatahtliku tekstiväljaga märgise kasutamise suunised leiate järgmise veebisaidi jaotisest „Guidelines for the use of the EU Ecolabel logo” (ELi ökomärgise logo kasutamise suunised):

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/promo/pdf/logo%20guidelines.pdf

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab märgise näidise ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

(1) ISO/IEC 17025:2005 Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded.

(2) Voolu piirav seade peab võimaldama veevoolu kiiruse seadistamist (veesäästu seadistus) lähteväärtusele kuni 6 l/min. Suurim võimalik veevoolu kiirus ei tohi ületada 8 l/min.

(3) Rohkem kui ühe pihustusrežiimiga dušiotsikud ja dušid peavad nõudele vastama seadistuse korral, milles veekulu on kõige suurem.

(4) Turustatavaid tooteid peetakse sobilikuks madalsurvepaigaldiste jaoks, mis toimivad üldjuhul 0,1–0,5 baarise survega.

(5) Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta, artikkel 10 (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(6) Määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) järgi: toode – ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis.

(7) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(8) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(9) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(10) Määrus (EÜ) nr 1272/2008.

(11) Direktiiv 67/548/EMÜ, mida on kohandatud REACHiga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/121/EÜ () ja muudetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/45/EÜ ().

(12) ELT L 396, 30.12.2006, lk 851.

(13) ELT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(14) Liikmesriigis, kus toode turule lastakse ja kus on kehtestatud riiklikud nõuded või vastav katsetamismeetod kattest vabaneva nikli tuvastamiseks, võidakse nõudele vastamise tõendamise asemel tõendada kõnealuste riiklike nõuete täitmist.

(15) EN 16058 metalliliste materjalide mõju olmeveele – dünaamiline katse katsestendiga niklikihiga pinnakatete hindamiseks – pikaajaline katsemeetod.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes.

(17) http://echa.europa.eu/chem_data/authorisation_process/candidate_list_table_en.asp

Liide

Järgneva teabe aluseks on aruanne „Joogiveega kokkupuutuvate toodete valmistamisel kasutada lubatud metallilised materjalid. Ühtne lähenemisviis. A osa – heakskiitmise kord ning B osa – ühine koostiseloend”, mis on juurdepääsetav aadressil: http://www.umweltbundesamt.de/wasser-e/themen/trinkwasser/4ms-initiative.htm.

1. väljavõte aruandest „metalliliste materjalide heakskiitmine Joogiveega kokkupuutuvate toodete valmistamiseks. Ühtne lähenemisviis. A osa. Heakskiitmise kord”, mis on esitatud 2. peatükis.

1. Metalliliste materjalide kandmine koostiseloendisse

Metallilised materjalid, mida kasutatakse toodetes, mis puutuvad kokku joogiveega, peavad olema kantud koostiseloendisse.

1.1. Materjalide koostiseloendisse lisamise kord

Peamine vastutus materjalide hindamise eest jääb riigi tasandile; hindamiseks tuleb kasutada olemasolevaid kehtivaid menetlusi ja eksperte. Allpool kirjeldatud katsete tulemuste tõlgendamine ja nõuetele vastavuse kriteeriumite kohaldamine on keeruline. Seetõttu peaks otsustusprotsessis osalema ekspertkomisjon.

Ekspertkomisjonil peavad olema järgmised teadmised:

—	Asjatundlikud teadmised korrosioonist ja metalli eraldumisest

—	Pädevus toksikoloogia ja joogivee kvaliteedi hindamise kohta inimese tervise seisukohalt

—	Arusaam viisidest, kuidas metallilisi materjale ja tooteid joogivee puhastuses ja varustamises kasutatakse

Neli liikmesriikide rühma on kokku leppinud ühise katsetamismeetodi, mille alusel kantakse materjale ühisesse koostiseloendisse. Seda meetodit on täpsemalt kirjeldatud käesoleva dokumendi B osas.

1.2. Koostiseloendi struktuur

Koostiseloendis on metalliliste materjalide kategooriad.

Kategooria on määratletud kui:

rühm samade omadustega materjale, mille rakendusala on sama, mis käituvad joogiveega kokkupuutumisel samamoodi ning mille piirangud vee koostise ja/või veega kokkupuutes oleva pinna suhtes on samad.

Koostiseloendis on esitatud kategooriate koostise vahemik.

Igal kategoorial on üks võrdlusmaterjal.

Võrdlusmaterjal on määratletud kui:

materjal, mis kuulub kategooriasse, mille metalli joogivette eraldumise omadused on teada ja reprodutseeritavad, mille koostis on range kontrolli all ja mille ohtlikud elemendid on lubatud ülempiiril või selle lähedal. Arvestada tuleb mõnede komponentide võimalikku takistavat mõju metalli eraldumisele.

Igas kategoorias loetletakse müügil olevad metallilised materjalid, mida tohib kasutada toodetes, mis puutuvad kokku joogiveega. Materjale võib metalli pinna ja vee kokkupuutega seotud piirangute tõttu kasutada vaid teatavate toodete valmistamiseks (tabel 1).

Tabel 1

Metalliliste materjalide tooterühmad

Tooterühm	Toodete ja nende koostisosade näiteid	Eeldatav kokkupuutepind „a”
A	Hoone seadmestiku torud Pinnakatteta torujuhtmed veevarustuse süsteemides	100 %
B	Liitmikud Abiseadmed Hoone seadmestiku pumpade osad Hoone seadmestiku ventiilide osad	10 %
C	Veearvesti liikuvad osad Veevarustuse süsteemide pumpade osad Veevarustussüsteemi ventiilide osad	1 %

— Tooterühm A: kokkupuutepinda kuni 100 %

Hoone seadmestiku kõikide läbimõõtudega torude jaoks saab kasutada sama materjali. Üks materjal (nt vask, tsinkkattega teras, roostevaba teras) võib moodustada peaaegu 100 % pinnast, mis puutub kokku veega. Ohutu kasutamise tingimuste hindamine peab ulatuma kõrgeima võimaliku määrani. Teatud koostise lubamine torude valmistamiseks tähendab ka muude kasutusalade lubamist (nt liitmikud, koostisosad jne).

Kõnealusesse rühma kuuluvad ka pinnakatteta torujuhtmed, mida kasutatakse veevarustuse süsteemides ja veepuhastusprotsessides.

— Tooterühm B: kokkupuutepind kuni 10 %

Liitmikke ja abiseadmeid võib terve hoone seadmestiku jaoks toota ühest materjalist või sellest veidi erinevatest materjalidest. Kõige tavalisemad valmistatakse vasesulamist, mis sisaldab pliid. Kuna plii võib vette eralduda, peab piirama sellest sulamist valmistatud toodete kokkupuudet veega. Nende toodete materjalide hindamisel eeldatakse, et veega puutub kokku 10 % pinnast.

Kõnealusesse rühma kuuluvad ka hoone seadmestikus kasutatavate pumpade ja ventiilide osad.

— Tooterühm C: kokkupuutepind alla 1 %

Tehnilistel põhjustel võib tekkida vajadus toota väikesi osi koostistest, mis ei ole lubatud tooterühma B kuuluvate liitmike ja abiseadmete valmistamisel. Seadmete valmistamisel võib kasutada ka koostisi, mis eraldavad aktiivsemalt metalli, kui nende kasutamine ei suurenda märkimisväärselt joogivee saastumist. Selliste koostiste kasutamine peaks olema piiratud osade valmistamisega, mille kokkupuutepind joogiveega ei ületa 1 %. Näiteks veearvesti korpus peaks olema toodetud tooterühma B lubatud koostisest, kuid selle liikuv osa võib olla valmistatud materjalist, mis on tooterühma C loetelus.

Kõnealusesse rühma kuuluvad ka veevarustussüsteemides ja veepuhastusprotsessides kasutatavate pumpade ja ventiilide metallosad.

1.3. Hindamiseks nõutavad andmed

Metalliliste materjalide kasutamiseks lubade andmine põhineb pikaajalistel katsetustel, mida tehakse katsestendil vastavalt standardile EN 15664-1. Lühim katsetamisaeg on kuus kuud ja seda võidakse pikendada. Punktides 1.4 ja 1.5 on kirjeldatud standardi EN 15664-1 kohase katsetamise täiendavad nõuded.

Teatava kategooria võrdlusmaterjali aktsepteerimiseks on vaja aktsepteerida standardi EN 15664-1 kohase katsetamise tulemused; katsed viiakse läbi mitut tüüpi veega (vt EN 15664-2), mis esindavad ELi joogivete normaalset koostise vahemikku.

Materjali kategooriasse lisamise jaoks nõutakse materjali ja võrdlusmaterjaliga võrdlevate katsete tegemist vastavalt standardile EN 15664-1. Võrdleva katsetamise puhul piisab kohaliku joogivee kasutamisest tingimusel, et veel on piisavad korrodeerivad omadused (vt EN 15664-2).

Esitatakse järgmine teave:

—	katsearuanded vastavalt standardile EN 15664-1;

—	katsearuanded katsenäidise koostise kohta;

—	iga koostise kohta teave peamiste sulamikomponentide sisalduse varieerumise piiride ja lisandite maksimaalse sisalduse kohta. Võrdlusmaterjalide puhul on sellised piirid rangemini määratletud kui tööstuslike sulamite puhul;

—	materjali kohta olemasolevad kohaldatavad Euroopa standardid;

—	materjali omadused;

—	materjalist valmistatavad tooted ja nende kasutusalad (a-tegur);

—	tootmisprotsess;

—	muu teave, mida peetakse hindamise toetamiseks sobivaks.

1.4. Katsenäidise kirjeldus

Materjali katsetamiseks vastavalt standardile EN 15664-1 peavad katsenäidised olema teatava koostisega.

Kõik elemendid, mida on üle 0,02 %, võivad olla olulised ja need tuleb teatada loendisse kantava materjali koostise kirjeldamisel. Lisandite puhul, mille sisaldus on alla 0,02 %, on sulamite/materjalide tootja kohustatud tagama, et ei esine sellist lisandite eraldumist, millel võiks olla negatiivne tervisemõju.

Katsenäidiste koostis on järgmine.

1.4.1. Võrdlusmaterjalid

Uue võrdlusmaterjali katsetamiseks esitatud katsenäidised ja võrdleval katsetamisel võrdlusmaterjalina kasutatavad katsenäidised peavad vastama järgmistele nõuetele:

—	komponendid ja lisandid peavad olema deklareeritud vahemikus.

Märkus: võrdlusmaterjali koostis peab olema aktsepteeritud enne katsetamise algust. Koostise vahemik peaks olema väga kitsalt piiritletud ja võrdlusmaterjalina tuleks kõnealuse kategooria asjaomase metalli vabanemise seisukohalt kasutada halvimat võimalikku materjali.

1.4.2. Võrdleva katsetamise kandidaatmaterjalid

Tuleb määratleda kandidaatmaterjali koostise vahemik ja selle lubatud lisandid. Võrdlev katsetamine on võimalik juhul, kui kandidaatmaterjali määratletud koostise vahemik on kooskõlas mõne olemasoleva kategooria määratlusega.

Katsetamisel kasutatavate katsenäidiste koostis peab olema piiratum kui materjali määratletud koostise vahemik. Arvestades varasemaid teadmisi vasesulamite kohta, peab katsenäidiste koostis vastama järgmistele nõuetele:

Komponendid:

—	Cu ja Zn peavad komponentidena olema deklareeritud vahemikus;

—	As kui komponendi sisaldus on rohkem kui 66 % deklareeritud vahemikust (nt kui deklareeritud vahemik on ≤ 0,15 %, siis 66 % sellest vahemikust (0,15 %) on 0,10 %, seega peaks komponendi sisaldus olema 0,10 % – 0,15 %);

—	Al, Si ja P sisaldus peab jääma alla 50 % deklareeritud vahemikust;

—	kõikide muude komponentide sisaldus peaks olema rohkem kui 80 % deklareeritud vahemikust (nt kui deklareeritud vahemik on 1,6 – 2,2 %, siis 80 % sellest vahemikust (0,6 %) on 0,48 %, seega peaks komponendi sisaldus olema suurem kui 2,08 %).

Lisandid:

—	metalliga kokkupuutunud vees analüüsitavate lisandite sisaldus (vt punkt 1.5) peab olema suurem kui 60 % deklareeritud suurimast sisaldusest.

Muude kui vasesulamite osas võivad kehtida erinevad nõuded.

1.5. Vee analüüs

Kui katsetatakse uut võrdlusmaterjali, tuleb metalliga kokkupuutunud vees standardi EN 15664-1 analüüsida kohaselt kõiki elemente, mida on üle 0,02 % deklareeritud materjali koostisest, välja arvatud:

—	Sn, Si ja P, kui need esinevad komponentidena;

—	Fe, Sn, Mn, Al, Si ja P, kui need esinevad sulamite lisanditena.

Võrdleva katsetamise puhul võib metalliga kokkupuutunud vee analüüsimine olla piiratud teatavate kindlate elementidega, mis on täpsustatud koostiseloendi igas kategoorias.

1.6. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tabelis 2 on esitatud joogiveega kokkupuutuvate metalliliste toodete lubatud osa tarbija kraani üldisest metallisegust. See põhineb joogivee direktiivis esitatud keemiliste ja indikaatorparameetri väärtuste piirväärtustel. Lubatud osa on tuletatud järgmiste põhimõtete alusel:

—	90 % elementidel, mille puhul joogiveega kokkupuutuv metalliline toode on ainus suurem saasteallikas;

—	50 % elementidel, mille puhul on võimalikud ka muud saasteallikad.

Kui parameetreid ei ole joogivee direktiivis loetletud, on kasutatud järgmisi kriteeriume:

—

tsink: element ei ole mürgine, kui tsinki ei ole rohkem kui selliste veevarustussüsteemide vees, kus on kasutatud tsingitud terastorusid. Siiski võib tsink põhjustada vee maitse ja väljanägemisega seotud kaebusi. Tsingisisalduse kavandatud võrdlusväärtuse (WHO, 2004) puhul tsink ei halvenda vee väljanägemist;

—	tina, vismuti, molübdeeni ja titaani võrdlusväärtused põhinevad toksikoloogiaeksperdi soovituslikel esialgsetel väärtustel (Fawell, 2003);

—	muud metallid: vajaliku sobiva võrdlusväärtuse kohta küsitakse nõu toksikoloogiaekspertidelt.

Selleks et anda aega looduslike kaitsekihtide tekkimiseks, tuleks katsetamiseeskirjas jäljendada stabiilse oleku saavutamiseks ettenähtud kolmekuulist perioodi, mille jooksul on lubatavad väiksed kõrvalekalded ettenähtud võrdluskontsentratsioonidest.

Tabel 2

Joogiveega kokkupuutuvate metalliliste toodete valmistamisel kasutada lubatud komponentide osad ja nende võrdluskontsentratsioonid

Parameeter	Metallilise toote lubatud osa, mis võib joogiveega kokku puutuda	Joogivee direktiivi parameetri väärtus või joogivee kavandatav võrdlusväärtus (μg/l)	Nõuetele vastavuse kava võrdluskontsentratsioon („RC”) (μg/l)
B osa. Keemilised parameetrid
Antimon	50 %	5	2,5
Arseen	50 %	10	5
Kroom	50 %	50	25
Kaadmium	50 %	5	2,5
Vask	90 %	2 000	1 800
Plii	50 %	10	5
Nikkel	50 %	20	10
Seleen	50 %	10	5
C osa. Indikaatorparameetrid
Alumiinium	50 %	200	100
Raud	50 %	200	100
Mangaan	50 %	50	25
Muud. Joogivee direktiivis loetlemata
Vismut	90 %	10	9
Molübdeen	50 %	20	10
Tina	50 %	6 000	3 000
Titaan	50 %	15	7,5
Tsink	90 %	3 000	2 700

1.7. Kategooria võrdlusmaterjali või loetelus sisalduva kategooria alla mittekuuluva materjali lisamine

Sulamile elemendi lisamine või elemendi sisalduse vahemiku muutmine võib viia sulami kategooriast välja ja selline muudatus võib oluliselt muuta sulami omadusi, mis on seotud metalli eraldumisega sulamist. Sellisel juhul esitatakse kategooriat esindava sulami (võrdlusmaterjali) kohta järgmine teave:

—	punktis 1.3 osutatud teave;

—	kui soovitatav uus koostis ei ole loetelus olevate materjalide kategooriaga võrreldav, siis esitatakse toru täielikud standardi EN 15664-1 kohase katsestendil katsetamise tulemused, kasutades vähemalt kolme erinevat joogivett, mis on määratletud standardis EN 15664-2.

1.7.1. Võrdlusmaterjali heakskiitmine

Katsestendil standardi EN 15664-1 kohase katsetamise tulemuste hindamiseks vaadeldakse samaväärsete torukontsentratsioonide MEPn(T) aritmeetilist keskmist.

Kõikide kasutamisajavahemike (T) puhul arvutatakse ühe stendi kolme katsetamisliini MEPn(T) keskmine väärtus MEPa(T).

Materjali võib eeldatava kokkupuutepinnaga a (vt tabel 1) tooterühma vastu võtta sel juhul, kui XXX kõikide katsetatud joogivete puhul on täidetud järgmised tingimused:

I)	MEPa(T) * a ≤ RC (võrdluskontsentratsioon) ajavahemike T = 16, 21 ja 26 nädalat puhul;

II)	MEPa(Tb) ≥ MEPa(T) ajavahemike {Tb, T} = {12, 16}, {16, 21} ja {21, 26} nädalat puhul.

Katsetamist võidakse pikendada ühe aastani, kui II kriteerium ei ole täidetud. Sel juhul on materjal vastuvõetav juhul, kui kõikide katsetatud joogivete puhul,

kus II kriteerium ei olnud täidetud, on täidetud järgmised tingimused:

III)	MEPa(Tb) ≥ MEPa(T) ajavahemike {Tb, T} = {26, 39} ja {39, 52} nädalat puhul.

Käsitleda tuleb kõiki olemasolevaid andmeid. Standardi EN 15664-1 kohase katsestendi puhul on need järgmised:

—	üksikute katsetamisliinide tulemused,

—	neljatunnise veega kokkupuute (seisev vesi) tulemused ja

—	vee koostise parameetrid.

Kui koos metalliga seisnud vee näidiseid analüüsiti veel muul viisil lisaks standardi EN 15664-1 nõuetele, tuleb hindamisel käsitleda ka neid andmeid.

Ekspertide komitee otsustab, kas olemasolevad andmed on piisava kvaliteediga (näiteks kolme katsetusliini andmed ei tohi olla väga erinevad, punktide kõrvalekalded on põhjendatud), et viia läbi hindamine, ja kui see on nii, siis kas materjali võib eespool esitatud kriteeriumide põhjal heaks kiita. Heakskiidetud materjalid lisatakse võrdlusmaterjalina koos kategooriaga koostiseloendisse.

1.8. Materjalide lisamine koostiseloendisse ühe kategooria materjalide piires

Kui on näidatud, et heakskiitmiseks esitatud kandidaatmaterjali komponendid kuuluvad teatavasse kategooriasse, võib materjali lisada koostiseloendisse juhul, kui kandidaatmaterjali ja asjaomase võrdlusmaterjali võrdlev katsetamine standardi EN 15664-1 kohases standarditud stendikatses, kasutades ühte standardis EN 15664-2 kirjeldatud vetest, annab rahuldavad tulemused.

Iga materjali kohta esitatakse järgmine teave:

—	punktis 1.3 osutatud teave,

—	tulemused katsest, milles kandidaatmaterjali võrreldakse standardi EN 15664-1 kohase torude katsetusstendi abil kõnealuse kategooria võrdlusmaterjaliga.

1.8.1. Materjali heakskiitmine võrdleva katsetamise alusel

Katsestendil standardi EN 15664-1 kohase katsetamise tulemuste hindamiseks vaadeldakse samaväärsete torukontsentratsioonide MEPn(T) aritmeetilist keskmist.

Kõikide kasutamisajavahemike (T) puhul arvutatakse ühe stendi kolme katsetamistoru MEPn(T) keskmine väärtus MEPa(T).

Võrdlusmaterjali puhul vaadeldakse kolme võrdlusliini keskmist väärtust MEPa,RM(T).

Materjali võib võrdlusmaterjali eeldatava kokkupuutepinnaga a (vt tabel 1) tooterühma vastu võtta sel juhul, XXX kui kõikide katsetatud joogivete puhul on täidetud järgmised tingimused:

I)	MEPa(T) ≤ MEPa,RM(T) ajavahemike T = 16, 21 ja 26 nädalat puhul;

II)	MEPa(Tb) ≥ MEPa(T) ajavahemike {Tb, T} = {12, 16}, {16, 21} ja {21, 26} nädalat puhul.

Katsetamist võidakse pikendada ühe aastani, kui II kriteerium ei ole täidetud. Sel juhul on materjal vastuvõetav juhul,

kui on täidetud järgmised tingimused:

III)	MEPa(Tb) ≥ MEPa(T) ajavahemike {Tb, T} = {26, 39} ja {39, 52} nädalat puhul.

Käsitleda tuleb kõiki olemasolevaid andmeid. Standardi EN 15664-1 kohase katsestendi puhul on need järgmised:

—	üksikute katsetamisliinide tulemused,

—	neljatunnise veega kokkupuute (seisev vesi) tulemused ja

—	vee koostise parameetrid.

Kui koos metalliga seisnud vee näidiseid analüüsiti veel muul viisil lisaks standardi EN 15664-1 nõuetele, tuleb hindamisel käsitleda ka neid andmeid.

Ekspertide komitee otsustab, kas olemasolevad andmed on piisava kvaliteediga (näiteks kolme katsetusliini andmed ei tohi olla väga erinevad, punktide kõrvalekalded on põhjendatud), et viia läbi hindamine, ja kui see on nii, siis kas materjali võib eespool esitatud kriteeriumide põhjal heaks kiita. Heakskiidetud materjalid lisatakse koostiseloendisse kategooriasse, mille võrdlusmaterjali kasutati võrdlevaks katsetamiseks.

2. väljavõte aruandest „Metalliliste materjalide heakskiitmine joogiveega kokkupuutuvate toodete valmistamiseks. Ühtne lähenemisviis. B osa. Ühine koostiseloend”, mis on esitatud 2. peatükis.

Vasesulamid

Vase-tsingi-plii-sulamid

1.8.1.1. Kategooria

Kategooria koostise piirmäärad

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	≥ 57,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Arseen	0,02
Plii	≤ 3,5	Vismut	0,02
Alumiinium	≤ 1,0	Kaadmium	0,02
Raud	≤ 0,5	Kroom	0,02
Räni	≤ 1,0	Nikkel	0,2
Tina	≤ 0,5

Võrdlusmaterjali koostis

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	57,0 – 59,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Arseen	0,02
Plii	1,9–2,1	Vismut	0,02
		Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Nikkel	0,2
		Alumiinium	0,2
		Raud	0,3
		Räni	0,02
		Tina	0,3

Migratsioonivees jälgitavad elemendid:

plii, nikkel, vask, tsink.

Lisaks:

iga elemendi puhul: lubatavustegurid võrreldes osutatud võrdlusmaterjaliga.

1.8.1.2. Lubatud sulamid

Lubatud sulam messing B2 (CW617N, CW612N alusel).

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	57,0 – 60,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Arseen	0,02
Plii	1,6 – 2,2	Vismut	0,02
		Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Nikkel	0,1
		Alumiinium	0,05
		Raud	0,3
		Räni	0,03
		Tina	0,3

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm B

tooterühm C

Lubamise alus:

normide määramisega seotud Saksamaa teaduslik aruanne RG_CPDW_01_074.

Kaust: John Nuttall (märts 2006)

Lubatud sulam messing B1 (CW614N, CW603N alusel).

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	57,0 – 62,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Arseen	0,02
Plii	2,5 – 3,5	Vismut	0,02
		Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Nikkel	0,2
		Alumiinium	0,05
		Raud	0,3
		Räni	0,03
		Tina	0,3

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm C

Lubamise alus:

normide määramisega seotud Saksamaa teaduslik aruanne RG_CPDW_01_074.

Kaust: John Nuttall (märts 2006)

Vase-tsingi-plii-arseeni-sulamid

1.8.1.3. Kategooria

Kategooria koostise piirmäärad

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	≥ 61,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Vismut	0,02
Arseen	≤ 0,15	Kaadmium	0,02
Plii	≤ 2,2	Kroom	0,02
Alumiinium	≤ 1,0	Nikkel	0,2
Raud	≤ 0,5
Räni	≤ 1,0
Tina	≤ 0,5

Võrdlusmaterjali koostis

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	61,0–63,0	Antimon	0,02
Tsink	Ülejäänu	Vismut	0,02
Arseen	0,09–0,13	Kaadmium	0,02
Plii	1,4–1,6	Kroom	0,02
Alumiinium	0,5–0,7	Nikkel	0,2
		Raud	0,12
		Räni	0,02
		Tina	0,3

Migratsioonivees jälgitavad elemendid:

plii, nikkel, arseen, vask, tsink.

Tervishoiupõhised piirangud metalsete materjalide kasutamisele, olenevalt vee koostisest

Tulemuste alusel, mis saadakse (ettevõtjate poolt) jätkuvalt läbiviidavate asjakohaste uuringutega, piiratakse sulami komponentide ja lisandite koostist selleks, et sulamit võiks kasutada kokkupuutes mis tahes joogiveega.

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm B

tooterühm C

Ettepaneku alus:

Kaust: John Nuttall (märts 2006)

Lisaks:

iga elemendi puhul: lubatavustegurid võrreldes osutatud võrdlusmaterjaliga.

Vase-tina-tsingi-plii-sulamid

1.8.1.4. Kategooria

Kategooria koostise piirmäärad

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	Ülejäänu	Alumiinium	0,01
Tsink	≤ 6,5	Antimon	0,1
Tina	≤ 13,0	Arseen	0,03
Plii	≤ 3,0	Vismut	0,02
Nikkel	≤ 0,6	Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Raud	0,3
		Räni	0,01

Võrdlusmaterjali koostis

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	Ülejäänu	Alumiinium	0,01
Tsink	5,9–6,2	Antimon	0,1
Tina	3,9–4,1	Arseen	0,03
Plii	2,8–3,0	Vismut	0,02
Nikkel	0,5–0,6	Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Raud	0,3
		Räni	0,01

Migratsioonivees jälgitavad elemendid:

plii, nikkel, antimon, vask, tsink, tina.

Lisaks:

iga elemendi puhul: lubatavustegurid võrreldes osutatud võrdlusmaterjaliga.

1.8.1.5. Lubatud sulamid

Lubatud sulam punapronks GM1 (CC491K alusel)

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	84,0 – 88,0	Alumiinium	0,01
Tsink	4,0 – 6,0	Antimon	0,1
Tina	4,0 – 6,0	Arseen	0,03
Plii	2,5–3,0	Vismut	0,02
Nikkel	0,1–0,6	Kaadmium	0,02
		Kroom	0,02
		Raud	0,3
		Räni	0,01

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm B

tooterühm C

Ettepaneku alus: normide määramisega seotud Saksamaa teaduslik aruanne RG_CPDW_01_074 kaust: John Nuttall (märts 2006)

Vased

Vask

1.8.1.6. Kategooria

Kategooria koostise piirmäärad

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	≥ 99,9	Muid lisandeid kokku	≤ 0,1
Fosfor	≤ 0,04

Võrdlusmaterjali koostis

Komponent	EN number
Cu-DHP	CW 024 A

Migratsioonivees jälgitavad elemendid:

puuduvad, võrdlev katsetamine ei ole vajalik.

1.8.1.7. Lubatud sulamid

Vask (Cu-DHP)

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Vask	≥ 99,9	Muid lisandeid kokku	≤ 0,1
Fosfor	≤ 0,04

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm A

tooterühm B

tooterühm C

Tervishoiupõhised piirangud metalsete materjalide kasutamisele, olenevalt vee koostisest

Vaseühendite moodustumist vasktorude pinnal ja seega ka lahustumist mõjutavad tugevasti vees esinevad madalakontsentratsioonilised lisandid. Vee teatava koostise puhul võib vase leostumine olla lubamatult suur. Liikmesriigid peavad võib-olla andma veevarustusettevõtjatele, vasktorude tarnijatele ja monteerijatele suuniseid piirangute kohta, mida võib olla vaja kehtestada vasktorude kasutamisele vee sellise koostise puhul, kus võib esineda liiga ulatuslik vase leostumine.

Tuleb jätkata vase sobivuse uurimist vee teatava koostise puhul, kasutades uurimise ja hindamise ühtlustatud korda.

Ettepaneku alus:

ohutu kasutusviisi tingimuste kirjeldamiseks on vaja uurimistulemusi ja paljude liikmesriikide praktilisi kogemusi.

Märkus

Joogivee saastumine vasktorude tõttu sõltub vee koostise mitmest näitajast. Praegu ei ole olemas üksmeelset arvamust nende kombineeritud mõju ja vastastikuse toime kohta. Eelkõige on teave puudulik selle kohta, millises joogivee koostise vahemikus võib tõenäoliselt tekkida kõrvalekaldumine joogivee direktiivi nõuetest.

Tinutatud vasktorud ja tinutatud vaskliitmikud

Tinutatud vasktorude ja tinutatud vaskliitmike puhul kasutatakse valmistamismaterjalina vaske vastavalt punktile 4.3.1. Sellele alusmaterjalile kantakse erinevate meetoditega tinakiht. Vaseioonide difusioonil tinakihisse moodustub järk-järgult tinast ja vasest koosnev intermetalliline faas (η-faas = Cu6Sn5).

1.8.1.8. Kategooria

Kategooria koostise piirmäärad: tinakiht

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Tina ja vask	99,90	Antimon	0,01
		Arseen	0,01
		Vismut	0,01
		Kaadmium	0,01
		Kroom	0,01
		Plii	0,01
		Nikkel	0,01

Võrdlusmaterjali koostis

Standardi EN 1057 kohane vasktoru

Komponent	EN number
Cu-DHP	CW 024 A

1.8.1.9. Lubatud sulamid

Vask CW 024 A tinakihiga, mille paksus on 1 μm ja mille koostis on järgmine:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Tina	90	Antimon	0,01
Vask	< 10	Arseen	0,01
		Vismut	0,01
		Kaadmium	0,01
		Kroom	0,01
		Plii	0,01
		Nikkel	0,01

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm A

tooterühm B

tooterühm C

Ettepaneku alus:

leostuvuskatsed

a	:	stendikatsed Saksamaa iseloomulikes joogivetes, avaldatud: A. Baukloh, S. Priggemeyer, U. Reiter, B. Winkler, Chemically inner tinned Copper Pipes, Less Copper in Corrosive Drinking Waters (Seestpoolt keemiliselt tinakihiga kaetud vasktorud, vähem vaske söövitava toimega joogivetes), Metall 10–11 (1998) 592–600;
b	:	stendikatsed vastavalt standardile DIN 50931 (stendikatse): tehniline aruanne DVGW/TZW, 2000.

Juba olemasolevad heakskiidud piiramatuks kasutamiseks joogivee puhul:

—	Madalmaad: vastavalt dokumendile BRL-K19005,

—	Saksamaa: vastavalt dokumentidele DIN 50930, T6 and DVGW GW 392),

—	Taani, ETA.

Tsingitud teras

1.8.1.10. Kategooria

Galvaanpindamise meetodiga saadud tsingikate peab vastama järgmistele nõuetele:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Tsink		Antimon	0,01
		Arseen	0,02
		Kaadmium	0,01
		Kroom	0,02
		Plii	0,05
		Vismut	0,01

1.8.1.11. Lubatud sulamid

Galvaanpindamise meetodiga saadud tsingikate peab vastama järgmistele nõuetele:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Tsink		Antimon	0,01
		Arseen	0,02
		Kaadmium	0,01
		Kroom	0,02
		Plii	0,05
		Vismut	0,01

Suunised piirangute kohta metalsete materjalide kasutamisele, olenevalt vee koostisest

Vee sellise koostise kindlaksmääramiseks, milles tsingitud terase korrosiooni kiirus on vastuvõetav, on pakutud järgmist valemit:

pH ≥ 7,5 või vaba CO2 ≤ 0,25 mmol/l

NING	leeliselisus ≥ 1,5 mmol/l
NING	S1 < 2 (S1 definitsioon vt allpool)
NING	kaltsium ≥ 0,5 mmol/l
NING	juhtivus ≤ 600 μS/cm 25 °C juures
NING	S2 < 1 või S2 > 3 (S2 definitsioon vt allpool)

Formula kontsentratsioonid on mmol/l

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

tooterühm A

tooterühm B

tooterühm C

Ettepaneku alus

On olemas eeskirjad vee koostise kohta: Prantsusmaal DTU 60.1/NF P 40–201 ja Saksamaal DIN 50930-3. Piirväärtused põhinevad praktilisel kogemusel, kuid on väljendatud erinevalt. Ettepanek hõlmab peamiselt samu vee koostisi kui mõlemad õigusaktid. Ettepanekuga võetakse arvesse olemasolevaid tulemusi, mis on saadud teadusuuringutega Saksamaal ja normide määramisega seotud teaduslikku aruannet.

Ettepanekus on ka EN 12502-3 kohased soovitused paikse korrosiooni ohu kohta. Paikne korrosioon põhjustab sageli vee kvaliteedi halvenemist korrosioonisaaduse raua tõttu.

Ettepaneku aluseks on tulemused, mis on saadud tsingitud terastorudega, mille tsingikiht sisaldab 0,6–1,0 % pliid ja eeldatakse, et torud käituvad samamoodi ka madalama pliikontsentratsiooni puhul.

Süsinikteras

Torude ja mahutite valmistamiseks kasutatav süsinikteras

Püsiva kattekihita süsinikteras ei ole sobiv kasutamiseks kokkupuutes joogiveega.

Süsinikteras abiseadmete jaoks

Kaitsmata süsinikterast võib kasutada teatavates rakendustes (nt pumbad, klapid) ja üksnes siis, kui veega kokkupuutuv pind on väike.

1.8.1.12. Kategooria

Komponentide ja lisandite sisaldus ei tohiks olla suurem järgmisest maksimaalsest väärtusest:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Raud		Antimon	0,02
Süsinik	≤ 2,11	Arseen	0,02
Kroom	≤ 1,0	Kaadmium	0,02
Molübdeen	≤ 1,0	Plii	0,02
Nikkel	≤ 0,5

1.8.1.13. Lubatud sulamid

Komponentide ja lisandite sisaldus ei tohiks olla suurem järgmisest maksimaalsest väärtusest:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
Raud		Antimon	0,02
Süsinik	≤ 2,11	Arseen	0,02
Kroom	≤ 1,0	Kaadmium	0,02
Molübdeen	≤ 1,0	Plii	0,02
Nikkel	≤ 0,5

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

C rühm

Ettepaneku alus

Itaalia seaduse eelnõu

Joogiveele avalduva võimaliku mõju arvutamine

Malm

Torude ja mahutite valmistamiseks kasutatav malm

Püsiva kattekihita malm ei ole sobiv selliste torude ja liitmike valmistamiseks, mis on kokkupuutes joogiveega.

Malm abiseadmete valmistamiseks

Kaitsmata malmi võib kasutada teatavates rakendustes (nt pumbad, klapid) ja üksnes siis, kui veega kokkupuutuv pind on väga väike. Nende koostist on vaja reguleerida.

1.8.1.14. Kategooria

Komponentide ja lisandite sisaldus ei tohiks olla suurem järgmisest maksimaalsest väärtusest:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
		Antimon	0,02
Raud		Arseen	0,02
Süsinik		Kaadmium	0,02
Kroom	≤ 1,0	Plii	0,02
Molübdeen	≤ 1,0
Nikkel	≤ 6,0

1.8.1.15. Lubatud sulamid

Komponentide ja lisandite sisaldus ei tohiks olla suurem järgmisest maksimaalsest väärtusest:

Komponent	Sisaldus (%)	Lisand	Suurim lubatud sisaldus (%)
		Antimon	0,02
Raud		Arseen	0,02
Süsinik		Kaadmium	0,02
Kroom	≤ 1,0	Plii	0,02
Molübdeen	≤ 1,0
Nikkel	≤ 6,0

Lubatud järgmiste tooterühmade puhul:

C rühm

Ettepaneku alus

Itaalia seaduse eelnõu

Prantsuse seadus

Joogiveele avalduva võimaliku mõju arvutamine

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.145.est
Euroopa Liidu Teataja		L 145

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 31. mai 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/14/EL, 21. mai 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ning direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta seoses liigse tuginemisega krediidireitingutele ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 499/2013, 30. mai 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
	OTSUSED
	2013/250/EL
*	Komisjoni otsus, 21. mai 2013, millega kehtestatakse sanitaartehnilistele kraanitarvikutele ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2826 all) ( 1 )	6
	2013/251/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 27. mai 2013, millega kehtestatakse liidu rahaline toetus kuludele, mis on tehtud Portugalis 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu erakorraliselt vaktsineerimise kavadega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2864 all)	31
	2013/252/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 27. mai 2013, millega kehtestatakse liidu rahaline toetus kuludele, mis on seotud Taanis 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu erakorraliselt vaktsineerimise kavadega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2865 all)	33
	2013/253/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 29. mai 2013, millega muudetakse otsust 2006/473/EÜ, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruselistele patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruselistele patogeensed tüved) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 3057 all)	35

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	15,1
	MA	57,6
	MK	65,0
	TN	48,3
	TR	71,8
	ZZ	51,6
0707 00 05	AL	41,5
	MK	42,6
	TR	142,5
	ZZ	75,5
0709 93 10	TR	140,2
0709 93 10	ZZ	140,2
0805 10 20	EG	45,2
	IL	71,7
	MA	72,3
	ZA	76,7
	ZZ	66,5
0805 50 10	AR	105,4
	TR	95,7
	ZA	100,3
	ZZ	100,5
0808 10 80	AR	168,1
	BR	65,1
	CL	119,8
	CN	96,0
	NZ	146,0
	US	166,5
	ZA	117,8
	ZZ	125,6
0809 29 00	US	785,8
0809 29 00	ZZ	785,8

		Parandused
	*	Komisjoni 22. mai 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 469/2013 (millega antakse luba DL-metioniini, DL-metioniini naatriumsoola, metioniini hüdroksüanaloogi, metioniini hüdroksüanaloogi kaltsiumsoola, metioniini hüdroksüanaloogi isopropüülestri, vinüülpüridiini/stüreeni kopolümeeriga kaitstud DL-metioniini ning etüültselluloosiga kaitstud DL-metioniini kasutamiseks söödalisanditena) parandus (ELT L 136, 23.5.2013)	37


	*	Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)	s3


	(1) EMPs kohaldatav tekst