3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 401/2013,

2. mai 2013,

mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 194/2008

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsust 2013/184/ÜVJP, mis käsitleb Myanmari/Birma vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

25. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 194/2008, millega uuendatakse piiravaid meetmeid Birma/Myanmari suhtes ja muudetakse need rangemaks, (2) nähakse ette teatavate meetmete võtmine Myanmari/Birma suhtes, sealhulgas teatavad ekspordipiirangud Myanmarist/Birmast ning teatavate isikute ja üksuste varade külmutamine.

(2)	Otsusega 2013/184/ÜVJP leppis nõukogu kokku, et innustamaks positiivsete muutuste jätkamist tuleks kõik nimetatud piiravad meetmed tunnistada kehtetuks, välja arvatud relvaembargo ning sellise varustuse embargo, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.

(3)	Määrus (EÜ) nr 194/2008 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ning mõned selle sätted tuleks asendada käesoleva määrusega.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „import”– kaupade toomine liidu tolliterritooriumile või muudele territooriumidele, kus kohaldatakse aluslepingut selle artiklites 349 ja 355 sätestatud tingimuste alusel. Siia alla kuulub kaupade paigutamine vabatsooni või -lattu, peatamismenetlusele suunamine ja vabasse ringlusse lubamine nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) tähenduses, välja arvatud transiit ja ajutine ladustamine;

2)   „eksport”– kaupade väljaviimine liidu tolliterritooriumilt või muudelt territooriumidelt, kus kohaldatakse aluslepingut selle artiklites 349 ja 355 sätestatud tingimuste alusel. Siia alla kuulub tollideklaratsiooni vajavate kaupade väljaviimine ja kaupade väljaviimine pärast nende ladustamist I kontrolltüübi vabatsoonides või vabalaos määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses, välja arvatud transiit;

3)   „eksportija”– füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel deklaratsiooni vastuvõtmise ajal on leping kolmanda riigi territooriumil asuva kaubasaajaga ja kellel on õigus lähetada kaupa väljapoole liidu tolliterritooriumi või muid territooriume, kus kohaldatakse aluslepingut;

4)   „tehniline abi”– tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu; ka suulise abi andmist loetakse tehniliseks abiks;

5)   „liidu territoorium”– territooriumid, kus kohaldatakse aluslepingut selles sätestatud tingimuste alusel.

1.   PEATÜKK

Artikkel 2

1.   Keelatud on I lisas loetletud, siserepressioonideks kasutada võidava, liidust või väljastpoolt liitu pärineva varustuse müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Myanmaris/Birmas või kasutamiseks Myanmaris/Birmas.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja kiivrite suhtes, mida ajutiselt ekspordivad Myanmari/Birmasse ÜRO, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide töötajad, meedia esindajad, humanitaar- ja arenguabitöötajad ning nendega seotud töötajad üksnes isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 3

1.   Keelatud on:

a)

sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatutele ettenähtud varuosadega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi andmine otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Myanmaris/Birmas või kasutamiseks Myanmaris/Birmas;

b)

sõjalise tegevuse rahastamine või selleks rahalise abi andmine, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustus igasuguseks relvade ja nendega seotud materjali müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks, otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Myanmaris/Birmas või kasutamiseks Myanmaris/Birmas.

2.   Keelatud on:

a)	I lisas loetletud, siserepressioonideks kasutada võidava varustusega seotud tehnilise abi osutamine otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Myanmaris/Birmas või kasutamiseks Myanmaris/Birmas;

b)	I lisas loetletud varustusega seotud rahastamine või rahalise abi andmine, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustus, otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Myanmaris/Birmas või kasutamiseks Myanmaris/Birmas.

3.   Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

4.   Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b sätestatud keeldudest ei tulene asjaomastele füüsilistele või juriidilistele isikutele ega üksustele mingit vastutust, kui nad ei teadnud ega omanud mõjuvat põhjust arvata, et nende tegevus rikub kõnealuseid keelde.

Artikkel 4

1.   Erandina artikli 2 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 2, ning kui artiklist 5 ei tulene teisiti, võivad II lisas loetletud veebisaitidel osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada neile sobivatel tingimustel:

a)

I lisas loetletud, siserepressioonidel kasutada võidava varustuse müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel või ÜRO ja Euroopa Liidu poolt teostatavates institutsioonide väljaarendamise programmides või Euroopa Liidu ja ÜRO kriisiohjamisoperatsioonides;

b)	demineerimistöödel kasutatava demineerimisvarustuse ja -materjali müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti ning

c)	rahastamist ja rahalise abi ning punktides a ja b osutatud varustuse, programmide ja operatsioonidega seotud tehnilise abi andmist.

2.   Erandina artikli 3 lõikest 1, ning kui artiklist 5 ei tulene teisiti, võivad II lisas loetletud liikmesriikide pädevad asutused lubada neile sobivatel tingimustel rahastamist ning rahalise ja tehnilise abi osutamist seoses:

a)	mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel või ÜRO ja Euroopa Liidu poolt teostatavates institutsioonide väljaarendamise programmides;

b)	materjalidega, mis on ette nähtud Euroopa Liidu ja ÜRO kriisiohjamisoperatsioonideks.

2.   PEATÜKK

Artikkel 5

Artiklis 4 osutatud lubasid ei tohi anda juba toimunud tegevusteks.

Artikkel 6

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele viivitamata käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ning edastavad nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe selle rikkumise ja jõustamisega seotud probleemide ning riiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

Artikkel 7

Komisjonil on õigus liikmesriikide esitatud teabe alusel muuta II lisa.

Artikkel 8

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teatavad kõnealustest eeskirjadest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 9

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel või nende kaudu.

2.   Liikmesriigid teatavad oma pädevatest asutustest komisjonile kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning annavad teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 10

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, kaasa arvatud tema õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kõikide kodanike suhtes liidu territooriumil või sellest väljaspool;

d)	juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	juriidiliste isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 11

Määrus (EÜ) nr 194/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 111, 23.4.2013, lk 75.

(2)  ELT L 66, 10.3.2008, lk 1.

(3)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

---

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/8

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 402/2013,

30. aprill 2013,

riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv), (1) eriti selle artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivile 2004/49/EÜ tuleks ühised ohutusmeetodid võtta kasutusele järk-järgult, et jätkuvalt tagada ohutuse kõrge tase ning vajaduse ja võimaluse korral ohutust suurendada.

(2)

12. oktoobril 2010 andis komisjon kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ Euroopa Raudteeagentuurile [termin on muutunud, nüüd: Euroopa Raudteeamet] (edaspidi „amet”) volitused vaadata läbi komisjoni 24. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 352/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (2). Läbi tuleks vaadata tulemused, mis amet on saanud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt teostatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi üldise tõhususe ja selle meetodi kohaldamise kogemuste ning artiklis 6 osutatud hindamisasutuse rollide ja vastutusvaldkondade edasise arengu analüüsimisel. Läbivaatamine peaks (tunnustamis-/akrediteerimiskava väljatöötamise kaudu) hõlmama ka hindamisasutuse kvalifikatsiooninõudeid vastavalt selle rollile ühise ohutusmeetodi puhul, et tagada suurem selgus ja vältida kohaldamiserinevusi liikmesriikides ning võtta arvesse liideseid raudteesektoris kehtivate ELi loa andmise/sertifitseerimise menetlustega. Võimaluse korral peaks määruse (EÜ) nr 352/2009 läbivaatamine samuti hõlmama edasisi arengutendentse seoses riski heakskiitmise kriteeriumidega, mille abil on riski selgesõnalise prognoosimise ja hindamise käigus võimalik hinnata ka riski vastuvõetavust. Amet esitas komisjonile tema antud volituse kohaselt soovituse ühise ohutusmeetodi läbivaatamise kohta ja mõju hindamise aruande. Käesolev määrus põhineb kõnealusel ameti soovitusel.

(3)

Direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt peaksid ohutusjuhtimissüsteemi põhielementide hulka kuuluma riskihindamise ja riskiohjamismeetmete rakendamise menetlused ja meetodid, kui käitamistingimuste muutumise või uute materjalidega kaasnevad uued riskid taristule või käitamisele. Kõnealune ohutusjuhtimissüsteemi põhielement kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(4)

Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõike 3 kohaselt peavad hoolduse eest vastutavad üksused looma hooldussüsteemi, mis võimaldab tagada, et sõidukid, mille hooldamise eest nad vastutavad, on ohutus töökorras. Seadmete, menetluste, töökorralduse, töötajate koosseisu või liideste muutumise haldamiseks peab hoolduse eest vastutavatel üksustel olema sellekohane riskihindamismenetlus. Ka see hooldussüsteemi nõue kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(5)	Tulenevalt nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivi 91/440/EMÜ (ühenduse raudteede arendamise kohta) (3) ja direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaldamisest tuleks erilist tähelepanu pöörata riskijuhtimisele käesoleva määruse kohaldamisega seotud osaliste vaheliste liideste puhul.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) (4) artikliga 15 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et raudteesüsteemi struktuurilisi allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab raudteesüsteemi allsüsteemide integreerimise olulistele nõuetele. Eelkõige peavad liikmesriigid kontrollima kõnealuste allsüsteemide ühilduvust raudteesüsteemiga, millesse nad integreeritakse, ja nimetatud allsüsteemide ohutut integreerimist vastavalt käesoleva määruse reguleerimisalale.

(7)	Üheks raudteeturu avamise takistuseks on olnud ühise lähenemisviisi puudumine raudteesüsteemi ohutustasemetele ja -nõuetele vastavuse kindlaksmääramisel ja tõendamisel. Selline ühine lähenemisviis tuleks käesoleva määrusega luua.

(8)

Liikmesriikidevahelise vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks tuleks raudteesüsteemi arendamise ja käitamisega seotud ettevõtjate seas ühtlustada riskide kindlaksmääramise ja juhtimise meetodid ning liidu territooriumil asuva raudteesüsteemi ohutusnõuetele vastavuse tõendamise meetodid. Kõigepealt on vaja ühtlustada riskihindamise ja kontrollimeetmete rakendamise menetlused ja meetodid, kui käitamistingimuste muutumisest või uutest materjalidest tulenevad uued riskid taristule või tegevusele, nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ III lisa punkti 2 alapunktis d.

(9)

Kui ei ole teatatud kehtivast riiklikust eeskirjast, millega määratakse kindlaks, kas muudatus on liikmesriigis ohutuse seisukohast oluline või mitte, peaks muudatuse rakendamise eest vastutav ettevõtja või organisatsioon (edaspidi „taotleja”) kõigepealt kaaluma kõnealuse muudatuse võimalikku mõju raudteesüsteemi ohutusele. Kui kavandatud muudatus mõjutab ohutust, peaks taotleja kõnealuse muudatuse olulisuse hindamisel tuginema eksperdiarvamusele ja kriteeriumikogumile, mis tuleks sätestada käesolevas määruses. Kõnealuse hindamise tulemuseks peaks olema üks kolmest järeldusest. Esimesel juhul ei käsitata muudatust olulisena ja taotleja peaks selle rakendamisel kohaldama oma ohutusmeetodit. Teisel juhul käsitatakse muudatust olulisena ja taotleja peaks selle rakendamisel kohaldama käesolevat määrust, ilma et riiklik ohutusasutus peaks konkreetselt sekkuma. Kolmandal juhul käsitatakse muudatust olulisena, ent Euroopa Liidu tasandil kehtivate õigusnormide kohaselt peab konkreetselt sekkuma asjakohane riiklik ohutusasutus, näiteks seoses sõiduki kasutuselevõtu uue loaga, raudteeveo-ettevõtja ohutustunnistuse läbivaatamise/ajakohastamisega või taristuettevõtja ohutusloa läbivaatamise/ajakohastamisega.

(10)

Juba kasutatava raudteesüsteemi muutmise korral tuleks ka hinnata muudatuse olulisust, võttes arvesse kõiki sama süsteemiosa mõjutavaid ohutusalaseid muudatusi alates käesoleva määruse jõustumisest või selles sätestatud riskijuhtimismenetluse viimasest kohaldamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Eesmärk on hinnata, kas sellised muudatused koos moodustavad riskihindamise ühise ohutusmeetodi täielikku kohaldamist nõudva olulise muudatuse või mitte.

(11)

Olulise muudatusega seotud riski vastuvõetavust tuleks hinnata ühe või mitme järgmise riskide heakskiitmise põhimõtte alusel: tegevusjuhise kohaldamine, võrdlus raudteesüsteemi sarnaste osadega või riski selgesõnaline prognoosimine. Kõiki põhimõtteid on edukalt kasutatud mitme raudteerakenduse puhul, samuti ka muude transpordiliikide ja tööstusharude puhul. Riski selgesõnalise prognoosimise põhimõtet kasutatakse sageli komplekssete või uuenduslike muudatuste puhul. Taotleja peaks vastutama kohaldatava põhimõtte valimise eest.

(12)

Kui kohaldatakse üldtunnustatud tegevusjuhist, peaks proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt olema lubatud vähendada ühise ohutusmeetodi kohaldamise mõju. Kui aga ELi tasandi õigusnormide kohaselt on vajalik riikliku ohutusasutuse konkreetne sekkumine, peaks ohutusasutusel olema lubatud tegutseda sõltumatu hindamisasutusena, et vähendada kontrolli dubleerimist, tööstusharu põhjendamatuid kulusid ja turuleviimise aega.

(13)

Selleks et anda komisjonile aru käesoleva määruse tulemuslikust kohaldamisest ning anda vajaduse korral soovitusi selle parandamiseks, peaks ametil olema võimalus koguda asjakohast teavet eri osalistelt, sealhulgas riiklikelt ohutusasutustelt, kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutustelt ja teistelt hoolduse eest vastutavatelt üksustelt, mis ei kuulu komisjoni 10. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 445/2011 (milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi) (5) reguleerimisalasse.

(14)

Hindamisasutuse akrediteerimise eest peaks tavaolukorras vastutama riiklik akrediteerimisasutus, kellel on ainupädevus anda hinnang selle kohta, kas hindamisasutus vastab ühtlustatud standardite nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, (6) on esitatud üksikasjalikud sätted selliste riiklike akrediteerimisasutuste pädevuse kohta.

(15)

Kui ELi ühtlustatud õigusaktidega nähakse ette nende rakendamiseks vastavushindamisasutuste valimine, peaksid kõik ELi riiklikud ametiasutused käsitlema määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast läbipaistvat akrediteerimist eelisabinõuna, mille abil tõendatakse kõnealuste vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Samas võivad riiklikud ametiasutused otsustada, et neil endil on olemas hindamiseks vajalikud vahendid. Sel juhul esitab liikmesriik komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik dokumendid, mis on vajalikud, et tõendada ELi õigusaktide rakendamiseks valitud tunnustamisasutuse pädevust. Akrediteerimisele sarnase kvaliteedi- ja usaldusväärsustaseme tagamiseks tuleb tunnustamismenetluse puhul kasutada hindamisasutuste hindamise ja järelevalve nõudeid ja eeskirju, mis on samaväärsed akrediteerimisel kohaldatavate nõuete ja eeskirjadega.

(16)	Hindamisasutusena võib tegutseda liikmesriigiväline või -sisene sõltumatu ja pädev isik, organisatsioon või üksus, riiklik ohutusasutus, teatatud asutus või direktiivi 2008/57/EÜ artikli 17 kohaselt määratud asutus, kui ta vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele.

(17)

Liikmesriigisiseste hindamisasutuste tunnustamine kooskõlas käesoleva määrusega ei muuda vajalikuks varem raudteeveo-ettevõtjatele antud ohutustunnistuste, taristuettevõtjatele antud ohutuslubade ja hoolduse eest vastutavate üksuste tunnistuste kohest läbivaatamist. Need võib läbi vaadata siis, kui esitatakse järgmine taotlus ohutustunnistuse, ohutusloa või hoolduse eest vastutava üksuse tunnistuse uuendamise või ajakohastamise kohta.

(18)

Kehtivad õigusaktid ei sea piiranguid igas liikmesriigis akrediteeritud või tunnustatud hindamisasutuste arvule ning puudub vähemalt ühe hindamisasutuse akrediteerimise või tunnustamise kohustus. Kui hindamisasutust ei ole ELi ega liikmesriigi õigusaktides veel kindlaks määratud, võib taotleja nimetada ELi või kolmanda riigi mis tahes hindamisasutuse, mis on akrediteeritud samaväärsete kriteeriumide kohaselt ja mis vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. Liikmesriigil peaks olema võimalus kasutada akrediteerimist või tunnustamist või nende kahe võimaluse mis tahes kombinatsiooni.

(19)	Määrus (EÜ) nr 352/2009 on aegunud ja tuleks seetõttu asendada käesoleva määrusega.

(20)	Silmas pidades käesoleva määrusega kehtestatud uusi hindamisasutuse akrediteerimise ja tunnustamise nõudeid, tuleks käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata, et anda asjaosalistele piisavalt aega uue ühise lähenemisviisi kehtestamiseks ja rakendamiseks.

(21)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 27 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punkti a kohane läbivaadatud riskihindamise ühine ohutusmeetod (edaspidi „ühine ohutusmeetod”).

2.   Käesoleva määrusega lihtsustatakse pääsu raudteeveoteenuste turule, ühtlustades järgmised asjaolud:

a)	riskijuhtimismenetlused, mille abil hinnatakse muudatuste mõju ohutustasemetele ja nende vastavust ohutusnõuetele;

b)	ohutusteabe vahetamine raudteesektori eri ettevõtjate vahel, et juhtida ohutust kõnealuse sektori kõikides võimalikes liidestes;

c)	riskijuhtimismenetluse kohaldamise kaudu saadud tõendusmaterjal.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis 11 määratletud taotleja suhtes liikmesriigi raudteesüsteemi iga muudatuse puhul.

Sellised muudatused võivad olla tehnilised, talitluslikud või organisatsioonilised. Organisatsiooniliste muudatuste puhul tuleb artiklis 4 sätestatud eeskirjade kohaselt kaaluda üksnes muudatusi, mis võivad mõjutada käitamis- või hooldusprotsesse.

2.   Kui artikli 4 lõike 2 punktides a–f sätestatud kriteeriumidel põhineva hindamise kohaselt:

a)	peetakse muudatust oluliseks, kohaldatakse selle suhtes artiklis 5 sätestatud riskijuhtimismenetlust;

b)	ei peeta muudatust oluliseks, piisab otsuse põhjendamiseks vajalike dokumentide säilitamisest.

3.   Struktuuriliste allsüsteemide suhtes, mille kohta kehtib direktiiv 2008/57/EÜ, kohaldatakse määrust järgmistel juhtudel:

a)	kui üldist riskihindamist nõuavad asjakohased koostalitlusvõime tehnilised kirjeldused (edaspidi „KTKd”). Sel juhul täpsustatakse KTKs vajaduse korral, missugust käesoleva määruse osa kohaldatakse;

b)	kui muudatus on artikli 4 lõike 2 kohaselt oluline, rakendatakse artiklis 5 sätestatud riskijuhtimismenetlust seoses struktuuriliste allsüsteemide kasutuselevõtuga, et tagada nende ohutu integreerimine olemasolevasse süsteemi direktiivi 2008/57/EÜ artikli 15 lõike 1 alusel.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisega käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud juhul ei või kaasneda nõuded, mis on vastuolus asjakohastes KTKdes sätestatud kohustuslike nõuetega. Kui selline vastuolu tekib, teavitab taotleja sellest asjaomast liikmesriiki, kes võib seejärel teha otsuse paluda KTK läbivaatamist kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 6 lõikega 2 ja artikliga 7 või erandit kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 9 lõikega 2.

5.   Käesolevat määrust ei kohaldata selliste raudteesüsteemide suhtes, mis on direktiivi 2004/49/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäetud.

6.   Määruse (EÜ) nr 352/2009 sätted kehtivad ka edaspidi projektide suhtes, mis käesoleva määruse kohaldamise kuupäeval on direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punkti t kohaselt edasijõudnud arengujärgus.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 3 esitatud mõisteid.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1)   „risk”– kahjusid põhjustavate õnnetusjuhtumite või intsidentide esinemise sagedus ja kahjude tõsiduse aste;

2)   „riskianalüüs”– kogu kättesaadava teabe süstemaatiline kasutamine ohtude kindlaksmääramiseks ja riski prognoosimiseks;

3)   „riskihindamine”– riskianalüüsil põhinev menetlus, millega määratakse kindlaks, kas vastuvõetav riskitase on saavutatud;

4)   „üldine riskihindamine”– üldmenetlus, mis koosneb riskianalüüsist ja -hindamisest;

5)   „ohutus”– kahjude riski tase on vastuvõetav;

6)   „riskijuhtimine”– juhtimispõhimõtete, -menetluste ja -tavade süstemaatiline kohaldamine riskide analüüsimisel, hindamisel ja kontrollimisel;

7)   „liidesed”– kõik süsteemi või allsüsteemi koostoimimispunktid selle kasutusaja jooksul, sealhulgas käitamise ja hoolduse ajal, kui raudteesektori eri osalised töötavad koos riskide juhtimisel;

8)   „osalised”– kõik isikud, kes otse või lepingu alusel on seotud käesoleva määruse kohaldamisega;

9)   „ohutusnõuded”– süsteemi ning selle käitamise ja hooldamise (kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed) ohutusnäitajad (sealhulgas käitamiseeskirjad), mis on vajalikud äriühingu õiguslike või ohutuseesmärkide saavutamiseks;

10)   „ohutusmeetmed”– selliste meetmete kogum, millega vähendatakse ohu esinemise sagedust või leevendatakse selle tagajärgi, et saavutada ja/või säilitada vastuvõetav riskitase;

11)   „taotleja”– üks järgmistest:

12)   „ohutuse hindamise aruanne”– dokument, mis sisaldab hindamisasutuse tehtud hindamise järeldusi hinnatava süsteemi kohta;

13)   „oht”– olukord, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumi;

14)   „hindamisasutus”– sõltumatu ja pädev liikmesriigiväline või -sisene isik, organisatsioon või üksus, kes teostab uurimise, et teha tõendusmaterjalile tuginedes otsus, kas süsteem vastab ohutusnõuetele;

15)   „riski heakskiitmise kriteeriumid”– juhised, millega hinnatakse konkreetse riski vastuvõetavust; kõnealuste kriteeriumide abil määratakse kindlaks, et riskitase on piisavalt madal, nii et viivitamata ei ole vaja võtta meetmeid selle edasiseks alandamiseks;

16)   „ohuregister”– dokument, kuhu koos viidetega kantakse kindlaksmääratud ohud, nendega seotud meetmed, ohtude päritolu ja viide organisatsioonile, kelle vastutusalasse kuulub nende haldamine;

17)   „ohu kindlaksmääramine”– ohu väljaselgitamise, loetlemise ja iseloomustamise menetlus;

18)   „riski heakskiitmise põhimõte”– eeskirjad, mille alusel jõutakse järeldusele, kas ühe või mitme konkreetse ohuga seotud risk on või ei ole vastuvõetav;

19)   „tegevusjuhis”– selliste eeskirjade kirjalik kogum, mida nõuetekohaselt kohaldades on võimalik kontrolli alla saada üks või mitu konkreetset ohtu;

20)   „võrdlussüsteem”– süsteem, mille kasutamisel on veendutud selle vastuvõetavas riskitasemes ja millega võib võrrelda mõnest teisest hinnatavast süsteemist tulenevate riskide vastuvõetavust;

21)   „riski prognoosimine”– menetlus, millega määratakse analüüsitavate riskide suurus ja mis koosneb järgmistest etappidest: esinemissageduse prognoos ja tagajärgede analüüs ning nende ühendamine;

22)   „tehniline süsteem”– toode või tootekomplekt, sealhulgas selle projekteerimine, konstrueerimine, rakendamine ja täiendavad dokumendid. Tehnilise süsteemi väljatöötamine algab nõuete kindlaksmääramisega ja lõpeb selle heakskiitmisega; kuigi võetakse arvesse inimtegevuse seisukohast oluliste liideste konstruktsiooni, ei hõlma tehniline süsteem selle kasutajaid ega nende tegevust; hooldust kirjeldatakse hooldusjuhendis, ent see ise ei ole tehnilise süsteemi osa;

23)   „katastroofiline tagajärg”– õnnetusjuhtumi põhjustatud inimohvrid ja/või mitmed tõsised vigastused ja/või suur keskkonnakahjustus;

24)   „ohutuse heakskiitmine”– staatus, mille taotleja annab muudatusele hindamisasutuse esitatud ohutushindamisaruande alusel;

25)   „süsteem”– raudteesüsteemi mis tahes muudetav osa, kusjuures muudatus võib olla tehniline, talitluslik või organisatsiooniline;

26)   „teatatud riiklik eeskiri”– riiklik eeskiri, millest liikmesriigid on teatanud nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (7) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ (8) ning direktiivide 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ alusel;

27)   „sertifitseerimisasutus”– määruse (EL) nr 445/2011 artiklis 3 määratletud sertifitseerimisasutus;

28)   „vastavushindamisasutus”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 2 määratletud vastavushindamisasutus;

29)   akrediteerimine– mõiste on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 2;

30)   riiklik akrediteerimisasutus– mõiste on määratletud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 2;

31)   „tunnustamine”– kinnitus riiklikult asutuselt, mis ei ole riiklik akrediteerimisasutus, selle kohta, et hindamisasutus vastab käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele, mis käsitlevad artikli 6 lõigetes 1 ja 2 täpsustatud sõltumatut hindamist.

Artikkel 4

Olulised muudatused

1.   Kui ei ole teatatud riiklikust eeskirjast, millega määratakse kindlaks, kas muudatus on liikmesriigis oluline või mitte, kaalub taotleja kõnealuse muudatuse võimalikku mõju raudteesüsteemi ohutusele.

Kui kavandatud muudatus ei mõjuta ohutust, ei ole vaja kohaldada artiklis 5 kirjeldatud riskijuhtimismenetlust.

2.   Kui kavandatud muudatus mõjutab ohutust, otsustab taotleja eksperdiarvamuse põhjal muudatuse olulisuse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	rikke tagajärg: usutav kõige mustem stsenaarium hinnatava süsteemi rikke korral, võttes arvesse hinnatava süsteemi väliseid turvatõkkeid;

b)	muudatuse rakendamisel kasutatav uuendus; see hõlmab uuendusi raudteesektoris ja muudatust rakendavas organisatsioonis;

c)	muudatuse keerukus;

d)	jälgimine: suutmatus jälgida rakendatud muudatust süsteemi kasutusaja jooksul tervikuna ja asjakohaselt sekkuda;

e)	tagasipöördumisvõimalus: suutmatus pöörduda tagasi enne muudatust kasutusel olnud süsteemi juurde;

f)	täiendavus: muudatuse olulisuse hindamine, võttes arvesse hinnatava süsteemi kõiki viimaseid ohutusalaseid muudatusi, mida ei ole peetud oluliseks.

3.   Taotleja säilitab oma otsuse põhjendamiseks vajalikud dokumendid.

Artikkel 5

Riskijuhtimismenetlus

1.   Taotleja vastutab käesoleva määruse kohaldamise eest, sealhulgas muudatuse olulisuse hindamise eest lähtuvalt artiklis 4 sätestatud kriteeriumidest, ning I lisas sätestatud riskijuhtimismenetluse teostamise eest.

2.   Taotleja tagab ka tarnijate ja teenuseosutajate, sealhulgas nende alltöövõtjate tekitatud riskide juhtimise kooskõlas käesoleva määrusega. Selleks võib ta lepingu alusel nõuda tarnijate ja teenuseosutajate, sealhulgas nende alltöövõtjate osalemist I lisas sätestatud riskijuhtimismenetluses.

Artikkel 6

Sõltumatu hindamine

1.   Hindamisasutus teostab nii I lisa kohase riskijuhtimismenetluse kohaldamise kui ka selle tulemuste sobivuse sõltumatu hindamise. Kõnealune hindamisasutus peab vastama II lisas loetletud tingimustele. Kui hindamisasutust ei ole ELi ega liikmesriigi õigusaktides veel määratud, nimetab taotleja oma hindamisasutuse üldise riskihindamismenetluse kõige varasemas asjakohases etapis.

2.   Sõltumatu hindamise korraldamiseks on hindamisasutus kohustatud:

a)	tagama, et on taotleja esitatud dokumentide põhjal saanud põhjaliku ülevaate kõnealusest olulisest muudatusest;

b)	hindama olulise muudatuse väljatöötamise ja rakendamise käigus ohutuse ja kvaliteedi juhtimiseks kasutatud menetlusi, kui asjaomane vastavushindamisasutus ei ole kõnealuseid menetlusi juba sertifitseerinud;

c)	hindama kõnealuste ohutus- ja kvaliteedialaste menetluste rakendamist olulise muudatuse kavandamise ja rakendamise käigus;

Pärast punktide a, b ja c kohast hindamist esitab hindamisasutus artikliga 15 ja III lisaga ette nähtud ohutushindamisaruande.

3.   Välditakse järgmiste hindamistega seotud töö dubleerimist:

a)	ohutusjuhtimissüsteemi ja hoolduse eest vastutavate üksuste hooldussüsteemi vastavuse hindamine kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ nõuetega ning

b)	vastavushindamine, mille on teostanud direktiivi 2008/57/EÜ artikli 2 punktis j määratletud teatatud asutus [varem: teavitatud asutus] või sama direktiivi artikli 17 kohaselt määratud asutus, ning

c)	mis tahes sõltumatu hindamine, mille hindamisasutus on teostanud kooskõlas käesoleva määrusega.

4.   Ilma et see piiraks ELi õigusaktide kohaldamist, võib taotleja valida hindamisasutuseks riikliku ohutusasutuse, kui riiklik ohutusasutus kõnealust teenust pakub ja kui olulised muudatused on seotud järgmiste juhtudega:

a)	veeremiüksusel on vaja direktiivi 2008/57/EÜ artikli 22 lõikes 2 ja artikli 24 lõikes 2 osutatud kasutuselevõtuluba;

b)	veeremiüksusel on vaja direktiivi 2008/57/EÜ artikli 23 lõikes 5 ja artikli 25 lõikes 4 osutatud täiendavat kasutuselevõtuluba;

c)	ohutustunnistust on vaja ajakohastada käitamise liigi või ulatuse muutmise tõttu, nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikes 5;

d)	ohutustunnistus on vaja läbi vaadata ohutusalase õigusraamistiku oluliste muudatuste tõttu, nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikes 5;

e)	ohutusluba on vaja ajakohastada taristu, signalisatsiooni või energiavarustuse oluliste muudatuste või taristu käitamise ja hooldamise oluliste muudatuste tõttu, nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 lõikes 2;

f)	ohutusluba on vaja läbi vaadata ohutusalase õigusraamistiku oluliste muudatuste tõttu, nagu on osutatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 11 lõikes 2.

Kui oluline muudatus on seotud struktuurilise allsüsteemiga, mille jaoks on vaja direktiivi 2008/57/EÜ artikli 15 lõikes 1 või artiklis 20 osutatud kasutuselevõtuluba, võib taotleja valida hindamisasutuseks riikliku ohutusasutuse, kui riiklik ohutusasutus kõnealust teenust pakub, välja arvatud juhul, kui taotleja on selle ülesande juba andnud teatatud asutusele vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 18 lõikele 2.

Artikkel 7

Hindamisasutuse akrediteerimine/tunnustamine

Artikliga 6 ette nähtud hindamisasutus vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)	selle peab olema akrediteerinud artikli 13 lõikes 1 osutatud riikliku akrediteerimisasutus II lisas sätestatud kriteeriumide alusel või

b)	seda peab olema tunnustanud artikli 13 lõikes 1 osutatud tunnustamisasutus II lisas sätestatud kriteeriumide alusel või

c)	selleks on riiklik ohutusasutus vastavalt artikli 9 lõikele 2.

Artikkel 8

Akrediteerimise/tunnustamise aktsepteerimine

1.   Ohutustunnistuse või -loa andmise korral kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1158/2010 (9) või komisjoni määrusega (EL) nr 1169/2010 (10) aktsepteerib riiklik ohutusasutus liikmesriigis tehtud artikli 7 kohast akrediteerimist või tunnustamist tõendina raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja suutlikkusest tegutseda hindamisasutusena.

2.   Hoolduse eest vastutavale üksusele tunnistuse andmise korral kooskõlas määrusega (EL) nr 445/2011 aktsepteerib sertifitseerimisasutus sellist liikmesriigis tehtud akrediteerimist või tunnustamist tõendina hoolduse eest vastutava üksuse suutlikkusest tegutseda hindamisasutusena.

Artikkel 9

Hindamisasutuse tunnustamise kategooriad

1.   Hindamisasutuse tunnustamine jaguneb järgmisteks kategooriateks:

a)	liikmesriik tunnustab hoolduse eest vastutavat üksust, organisatsiooni, selle osa või isikut;

b)	riiklik ohutusasutus tunnustab organisatsiooni, selle osa või isiku suutlikkust teha sõltumatut hindamist raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi hindamise ja järelevalve kaudu;

c)	riiklik ohutusasutus, mis tegutseb sertifitseerimisasutusena kooskõlas määruse (EL) nr 445/2011 artikliga 10, tunnustab organisatsiooni, selle osa või isiku suutlikkust teostada sõltumatut hindamist hoolduse eest vastutava üksuse hooldussüsteemi hindamise ja järelevalve kaudu;

d)	liikmesriigi määratud tunnustamisasutus tunnustab hoolduse eest vastutava üksuse, organisatsiooni, selle osa või isiku suutlikkust teostada sõltumatut hindamist.

2.   Kui liikmesriik tunnustab riiklikku ohutusasutust hindamisasutusena, on kõnealune liikmesriik kohustatud tagama, et riiklik ohutusasutus vastab II lisas sätestatud nõuetele; Sel juhul peavad riikliku ohutusasutuse ülesanded hindamisasutusena olema tõestatavalt sõltumatud riikliku ohutusasutuse muudest ülesannetest.

Artikkel 10

Tunnustuse kehtivus

1.   Artikli 9 lõike 1 punktides a ja d ning artikli 9 lõikes 2 osutatud juhtudel ei ole tunnustuse kehtivusaeg pikem kui viis aastat alates tunnustamise kuupäevast.

2.   Artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud juhul:

a)	esitatakse kinnitus raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja tunnustamise kohta asjakohasel ohutustunnistusel komisjoni määruse (EÜ) nr 653/2007 (11) I lisas toodud ohutustunnistuse ühtlustatud vormi väljal 5 „Lisateave” ning ohutusloa asjakohases osas;

b)	kehtib tunnustus selle aluseks oleva ohutustunnistuse või -loa kehtivusaja lõpuni. Sel juhul tuleb tunnustamistaotlus esitada siis, kui esitatakse järgmine ohutustunnistuse või -loa uuendamise või ajakohastamise taotlus.

3.   Artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud juhtudel:

a)	tuleb kinnitus hoolduse eest vastutava üksuse tunnustamise kohta esitada asjakohasel sertifikaadil määruse (EL) nr 445/2011 V lisas või vajaduse korral VI lisas hoolduse eest vastutava üksuse kohta esitatud tunnistuse ühtlustatud vormi väljal 5 „Lisateave”;

b)	kehtib tunnustus selle tunnistuse kehtivusaja lõpuni, millel tunnustus põhineb ja mille on andnud välja sertifitseerimisasutus. Sel juhul tuleb tunnustamistaotlus esitada siis, kui esitatakse järgmine kõnealuse tunnistuse uuendamise või ajakohastamise taotlus.

Artikkel 11

Tunnustamisasutuse teostatav järelevalve

1.   Analoogselt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatud akrediteerimisnõuetega kontrollib tunnustamisasutus korrapäraselt, kas tema tunnustatud hindamisasutus vastab tunnustuse kehtivusaja jooksul II lisas sätestatud kriteeriumidele.

2.   Kui hindamisasutus ei vasta enam II lisas sätestatud kriteeriumidele, piirab tunnustamisasutus tunnustuse ulatust, peatab tunnustuse või tühistab selle sõltuvalt mittevastavuse astmest.

Artikkel 12

Kriteeriumide leevendamine, kui olulist muudatust ei pea vastastikku tunnustama

Kui olulise muudatuse üldist riskihindamist ei pea vastastikku tunnustama, määrab taotleja hindamisasutuse, mis vastab vähemalt II lisa pädevus-, sõltumatus- ja erapooletusnõuetele. Muid II lisa lõikes 1 toodud nõudeid võib kokkuleppel riikliku ohutusasutusega diskrimineerimist vältival viisil leevendada.

Artikkel 13

Teabe esitamine ametile

1.   Vajaduse korral teatavad liikmesriigid hiljemalt 21. mail 2015 ametile nendest asutustest, mis käesoleva määruse kohaldamisel on liikmesriigi riiklik akrediteerimisasutus ja/või tunnustamisasutus või tunnustamisasutused ning artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud hindamisasutused. Samuti teatavad nad mis tahes muudatustest kõnealuses olukorras ühe kuu jooksul pärast muudatuse tegemist. Amet teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

2.   Hiljemalt 21. mail 2015 teatab riiklik akrediteerimisasutus ametile akrediteeritud hindamisasutustest ja pädevusvaldkondadest, millega tegelemiseks kõnealused hindamisasutused on akrediteeritud lähtuvalt II lisa punktidest 2 ja 3. Samuti teatavad nad mis tahes muudatustest kõnealuses olukorras ühe kuu jooksul pärast muudatuse tegemist. Amet teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

3.   Hiljemalt 21. mail 2015 teatab tunnustamisasutus ametile akrediteeritud hindamisasutustest ja pädevusvaldkondadest, millega tegelemiseks kõnealused hindamisasutused on akrediteeritud lähtuvalt II lisa punktidest 2 ja 3. Samuti teatavad nad mis tahes muudatustest kõnealuses olukorras ühe kuu jooksul pärast muudatuse tegemist. Amet teeb selle teabe avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 14

Ameti toetus hindamisasutuse akrediteerimisele või tunnustamisele

1.   Amet korraldab hindamisasutuste vastastikusi hindamisi, lähtudes samadest põhimõtetest, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 10.

2.   Amet korraldab koostöös Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooniga (EA) riiklikele akrediteerimisasutustele ja tunnustamisasutustele koolitusi seoses käesoleva määrusega vähemalt pärast selle järjekordset läbivaatamist.

Artikkel 15

Ohutuse hindamise aruanded

1.   Hindamisasutus esitab taotlejale ohutuse hindamise aruande kooskõlas III lisas sätestatud nõuetega. Taotleja ülesanne on määrata kindlaks, kas ja kuidas muudatuse ohutuse heakskiitmisel võetakse arvesse ohutuse hindamise aruande järeldusi. Taotleja põhjendab ja dokumenteerib ohutuse hindamise aruande selle osa, millega ta ei nõustu.

2.   Artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud juhul aktsepteerib riiklik ohutusasutus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 artiklis 16 osutatud deklaratsiooni otsusega, mis käsitleb allsüsteemide ja veeremiüksuste kasutuselevõtu lubamist.

3.   Ilma et see piiraks direktiivi 2008/57/EÜ artikli 16 kohaldamist, ei ole riiklikul ohutusasutusel õigust nõuda täiendavaid kontrollimisi ega riskianalüüse, kui asutus ei suuda tõendada märkimisväärse ohutusriski olemasolu.

4.   Artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud juhul aktsepteerib vastavussertifikaadi andmise eest vastutav teatatud asutus kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 artiklis 16 osutatud deklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui asutus põhjendab ja dokumenteerib oma kahtlused seoses tehtud oletustega või tulemuste asjakohasusega.

5.   Kui süsteem või süsteemi osa on pärast käesolevas määruses sätestatud riskijuhtimismenetluse kohaldamist juba heaks kiidetud, ei sea teine hindamisasutus, kes vastutab sama süsteemi uue hindamise eest, kahtluse alla kõnealuse menetluse tulemusena koostatud hindamisaruannet. Vastastikune tunnustus antakse juhul, kui tõendatakse, et kõnealust süsteemi kasutatakse samasugustes funktsionaalsetes, käitamis- ja keskkonnatingimustes nagu juba heakskiidetud süsteemi ja et on kohaldatud samaväärseid riskide heakskiitmise kriteeriume.

Artikkel 16

Taotleja deklaratsioon

Taotleja koostab käesoleva määruse kohaldamise tulemustest ja hindamisasutuse esitatud ohutushindamisaruandest lähtudes kirjaliku deklaratsiooni selle kohta, et kõik kindlaksmääratud ohud ja seonduvad riskid hoitakse vastuvõetaval tasemel.

Artikkel 17

Riskikontrolli juhtimine ja auditid

1.   Raudteeveo- ja taristuettevõtjad lisavad käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad auditid direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 9 osutatud ohutusjuhtimissüsteemi korduva auditeerimise süsteemi.

2.   Hoolduse eest vastutavad üksused lisavad käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad auditid direktiivi 2004/49/EÜ artikli 14a lõikes 3 osutatud ohutusjuhtimissüsteemi korduva auditeerimise süsteemi.

3.   Direktiivi 2004/49/EÜ artikli 16 lõike 2 punktis e kindlaks määratud ülesannete raames teostab riiklik ohutusasutus järelevalvet selle üle, kuidas kohaldavad käesolevat määrust raudteeveo- ja taristuettevõtjad ning hoolduse eest vastutavad üksused, kes ei kuulu määruse (EL) nr 445/2011 reguleerimisalasse, kuid on loetletud riiklikus raudteeveeremi registris.

4.   Määruse (EL) nr 445/2011 artikli 7 lõikes 1 kindlaks määratud ülesannete raames teostab kaubavagunite hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisasutus järelevalvet selle üle, kuidas kohaldab käesolevat määrust hoolduse eest vastutav üksus.

Artikkel 18

Tagasiside ja tehnika areng

1.   Kõik raudteeveo- ja taristuettevõtjad annavad direktiivi 2004/49/EÜ artikli 9 lõikes 4 osutatud iga-aastases ohutusaruandes lühidalt aru käesoleva määruse kohaldamise kogemustest. Aruanne sisaldab ka kokkuvõtet muudatuste olulisusega seotud otsuste kohta.

2.   Kõik riiklikud ohutusasutused annavad direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 18 osutatud iga-aastases ohutusaruandes aru taotlejate ja vajaduse korral ka oma kogemustest seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

3.   Kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastane hooldusaruanne, mida käsitletakse määruse (EL) nr 445/2011 III lisa I osa punkti 7.4 alapunktis k, peab sisaldama teavet hoolduse eest vastutavate üksuste kogemuse kohta käesoleva määruse kohaldamisel. Amet kogub kõnealust teavet koostöös asjaomaste sertifitseerimisasutustega.

4.   Teised hoolduse eest vastutavad üksused, mis ei kuulu määruse (EL) nr 445/2011 reguleerimisalasse, jagavad samuti ametiga oma kogemusi seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Amet koordineerib kogemustevahetust kõnealuste hoolduse eest vastutavate üksuste ja riiklike ohutusasutustega.

5.   Amet kogub kokku kogu teabe käesoleva määruse kohaldamisega seotud kogemuste kohta ja esitab komisjonile vajaduse korral soovitusi käesoleva määruse parandamiseks.

6.   Amet esitab komisjonile 21. maiks 2018 aruande, milles analüüsitakse järgmisi asjaolusid:

a)	käesoleva määruse kohaldamise kogemused, sealhulgas juhud, kui taotlejad on vabatahtlikult kohaldanud ühist ohutusmeetodit enne artikliga 20 ette nähtud kohaldamiskuupäeva;

b)	taotlejate kogemused seoses muudatuste olulisust käsitlevate otsustega;

c)	juhud, kui tegevusjuhiseid on kasutatud kooskõlas I lisa punkti 2.3.8 sätetega;

d)	hindamisasutuste akrediteerimise ja tunnustamisega seotud kogemused;

e)	käesoleva määruse üldine tõhusus.

Riiklikud ohutusasutused toetavad ametit kõnealuse teabe kogumisel.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 352/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 21. maist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 20

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. maist 2015.

---

(1)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44.

(2)  ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

(3)  EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

(4)  ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(5)  ELT L 122, 11.5.2011, lk 22.

(6)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(7)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

(8)  EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

(9)  ELT L 326, 10.12.2010, lk 11.

(10)  ELT L 327, 11.12.2010, lk 13.

(11)  ELT L 153, 14.6.2007, lk 9.

---

---

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/26

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 403/2013,

2. mai 2013,

millega antakse luba Trichoderma reesei (ATCC 74444) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamiseks nuumlindude ja munalindude ning võõrdepõrsaste söödalisandina ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1259/2004, (EÜ) nr 1206/2005 ja (EÜ) nr 1876/2006 (loa omanik DSM Nutritional Products)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuestihindamine.

(2)

Kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ anti komisjoni määrusega (EÜ) nr 1259/2004 (3) tähtajatu luba Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 74252) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamiseks broilerkanade söödalisandina, komisjoni määrusega (EÜ) nr 1206/2005 (4) broilerkalkunite söödalisandina ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1876/2006 (5) munakanade ja võõrdepõrsaste söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see valmistis hiljem olemasoleva tootena söödalisandite registrisse.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõike 2 ja artikli 7 alusel on esitatud taotlus Trichoderma reesei (ATCC 74444) (endine ATCC 74252) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-glükanaasi valmistise uuesti hindamiseks broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade ja põrsaste söödalisandina ning kooskõlas nimetatud määruse artikliga 7 uue kasutusviisi lubamise kohta kõikide nuumlinnu- ja munalinnuliikide puhul ning kõnealuse söödalisandi klassifitseerimise kohta söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 17. oktoobri 2012. aasta arvamuses (6) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Trichoderma reesei (ATCC 74444) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-glükanaasi valmistis kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale ning selle valmistise kasutamine võib avaldada kasulikku mõju sihtliikide jõudlusele. Taotleja edastatud puuduliku teabe alusel ei olnud toiduohutusametil aga võimalik määrata ensüümide minimaalset aktiivsust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Trichoderma reesei (ATCC 74444) abil saadud endo-1,4-β-ksülanaasi, endo-1,3(4)-β-glükanaasi ja endo-1,4-β-glükanaasi valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Kuna uus luba on antud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1831/2003, tuleks määruseid (EÜ) nr 1259/2004, (EÜ) nr 1206/2005 ja (EÜ) nr 1876/2006 vastavalt muuta.

(7)	Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1259/2004 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1259/2004 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Käesoleva määruse III, IV, V ja VI lisas nimetatud ensüümide rühma kuuluvaid valmistisi võib kõnealustes lisades ette nähtud tingimustel lubada kasutada söödalisandina piiramatu aja jooksul.”

2)	II lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1206/2005 muudatus

Kõik määruse (EÜ) nr 1206/2005 lisas esitatud kandes E 1602 sisalduvad andmed jäetakse välja.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 1876/2006 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1876/2006 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 3 jäetakse välja.

2)	III lisa jäetakse välja.

Artikkel 5

Üleminekumeetmed

Lisas nimetatud valmistist ja seda valmistist sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. novembrit 2013 kooskõlas enne 23. maid 2013 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.

(3)  ELT L 239, 9.7.2004, lk 8.

(4)  ELT L 197, 28.7.2005, lk 12.

(5)  ELT L 360, 19.12.2006, lk 126.

(6)  EFSA Journal 2012; 10(11):2930.

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/30

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 404/2013,

2. mai 2013,

mis käsitleb teatavate Peruust pärit toodete suhtes kvootide raames kohaldatavaid erandeid päritolureeglitest, mis on sätestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu II lisas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2012. aasta otsust 2012/735/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2012/735/EL on nõukogu andnud loa allkirjastada Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (edaspidi „leping”). Otsuse 2012/735/EL kohaselt tuleb lepingut kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. märtsist 2013.

(2)

Lepingu II lisas määratletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” ja käsitletakse halduskoostöö viise. Kõnealuse lisa 2A ja 5. liitega nähakse teatavate toodete jaoks ette aastakvootide raames tehtavad erandid kõnealuses lisas sätestatud päritolueeskirjadest. Seepärast on vaja sätestada kõnealuste erandite kohaldamise tingimused Peruust pärineva impordi jaoks.

(3)

Komisjon peaks lepingu II lisa 2A ja 5. liites sätestatud tariifikvoote haldama põhimõttel „kes ees, see mees” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2).

(4)	Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu on sätestatud lepingus.

(5)

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 ((mis käsitleb tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku), (3) mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012, (4)) I lisa sisaldab uusi CN-koode, mis erinevad lepingus osutatud koodidest. Seepärast on vaja kõnealused uued koodid esitada käesoleva määruse lisa B osas.

(6)	Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. märtsist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu (edaspidi „leping”) II lisa 2A liites sätestatud päritolureegleid kohaldatakse käesoleva määruse lisa A osas loetletud toodete suhtes.

2.   Lepingu II lisa 5. liites sätestatud päritolureegleid kohaldatakse käesoleva määruse lisa B osas loetletud toodete suhtes.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandi kohaldamiseks peab lisas loetletud toodetele olema lisatud lepingu II lisas sätestatud päritolutõend.

Artikkel 3

Lisas loetletud kvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklite 308a–308c sätetega.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2013.

---

(1)  ELT L 354, 21.12.2012, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(4)  ELT L 304, 31.10.2012, lk 1.

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/35

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 405/2013,

2. mai 2013,

millega avatakse Peruust pärit põllumajandustoodetele liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamise kord

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2012. aasta otsust 2012/735/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2012/735/EL on nõukogu andnud loa allkirjastada Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (edaspidi „leping”). Otsuse 2012/735/EL kohaselt tuleb lepingut kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 1. märtsist 2013.

(2)	Lepingu I lisa 1. liite B jao 2. alajaos käsitletakse Euroopa Liidu poole tariifide kaotamise ajakava seoses Peruust pärit kaupadega. Konkreetsete kaubaartiklite suhtes tuleb kohaldada tariifikvoote. Seepärast on vajalik avada tariifikvoodid sellistele toodetele.

(3)	Komisjon peaks tariifikvoote haldama põhimõttel „kes ees, see mees” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (2).

(4)	Tariifsete soodustuste saamiseks tuleb tolliasutusele esitada asjakohane päritolutõend, nagu on sätestatud lepingus.

(5)

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (3) (muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 927/2012)) (4) I lisas on esitatud uued CN-koodid, mis erinevad lepingus osutatud koodidest. Seepärast on vaja kõnealused uued koodid esitada käesoleva määruse lisas.

(6)	Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. märtsist 2013, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Peruust pärit toodetele avatakse liidu tariifikvoodid, mis on loetletud lisas.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas esitatud vastava tariifikvoodi raames peatatakse tollimaksud, mida kohaldatakse Peruust pärit ja lisas loetletud toodete importimisel liitu.

Artikkel 3

Lisas esitatud tariifikvoote haldab komisjon kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 308a–308c.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2013.

---

(1)  ELT L 354, 21.12.2012, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(4)  ELT L 304, 31.10.2012, lk 1.

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/42

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 406/2013,

2. mai 2013,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine prednisolooni osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)	Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas.

(3)	Prednisoloon on lisatud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lubatud toimeainena veiste puhul (lihaskude, rasvkude, maks, neerud ja piim).

(4)	Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus laiendada olemasolevat kannet prednisolooni kohta ka hobuslastele.

(5)	Veterinaarravimite komitee soovitas kehtestada prednisolooni jääkide piirnormid hobuslaste lihaskoe, rasvkoe, maksa ja neerude puhul.

(6)	Seepärast tuleks muuta prednisolooni kannet määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1, et lisada jääkide piirnormid hobuslaste kohta.

(7)	On asjakohane ette näha mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. juulist 2013.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  ELT L 15, 20.1.2010, lk 1.

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/44

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 407/2013,

23. aprill 2013,

millega parandatakse määruse (EL) nr 475/2012 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 1 ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 19) hispaaniakeelset ja rootsikeelset teksti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EL) nr 475/2012 (2) hispaaniakeelses ja rootsikeelses tekstis, täpsemalt artiklis 2, on viga kõnealuse määrusega komisjoni määruses (EÜ) nr 1126/2008 (3) tehtavate muudatuste kohaldamise kuupäevas.

(2)	Kõnealuse määruse rootsikeelses tekstis on veel mõned pisivead.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 475/2012 vastavalt parandada.

(4)	Kuna on nõutav, et äriühingud kohaldaksid määruse (EL) nr 475/2012 artikli 1 punktide 1 ja 2 muudatusi hiljemalt oma järgmisest majandusaastast, mis algab kas 1. juulil 2012 või pärast seda kuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt 1. juulist 2012.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

[Käsitleb ainult määruse hispaaniakeelset ja rootsikeelset teksti.]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

---

(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 146, 6.6.2012, lk 1.

(3)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/45

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 408/2013,

2. mai 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

3.5.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/47

---

TEADE LUGEJATELE

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määruse (EL) nr 216/2013 (Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta) (ELT L 69, 13.3.2013, lk 1) kohaselt käsitatakse alates 1. juulist 2013 autentse ja õiguslikult siduvana ainult Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet.

Kui Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet ei ole võimalik erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu avaldada, on vastavalt määruse (EL) nr 216/2013 artiklis 3 sätestatud tingimustele autentne ja õiguslikult siduv Euroopa Liidu Teataja trükiversioon.

---