25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/1

(1)

Lennundussektor on olemuselt rahvusvaheline. Seepärast oleks üldine lähenemine rahvusvahelise lennunduse kiiresti kasvavatele heitkogustele eelistatum ja kõige tulemuslikum viis lennunduse heitkoguste vähendamiseks.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni kohaselt tuleb kõigil osapooltel formuleerida ja täide viia riiklikke ja võimaluse korral regionaalseid programme, millesse on lülitatud meetmed kliimamuutuste leevendamiseks.

(3)

Liit on kohustunud vähendama oma CO2 heitkoguseid, sealhulgas lennunduse heitkoguseid. Kõnealuse heitkoguste vähendamise saavutamiseks peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid.

(4)

Kõigis kolmandate riikidega lennunduslepingute üle peetavates läbirääkimistes tuleks püüda säilitada liidu võimalust võtta paindlikult keskkonnameetmeid, sealhulgas lennunduse kliimamuutuste mõju leevendamiseks.

(5)

Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) on tehtud edusamme võtmaks 24. septembrist4. oktoobrini 2013 toimuval ICAO assamblee 38. istungjärgul vastu üleilmne heitekoguste vähendamise poliitika raamistik, mis hõlbustaks riikidel kohaldada turupõhiseid meetmeid rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes, ning üleilmse turupõhise meetme väljatöötamisel. Selline raamistik võiks aidata märkimisväärselt kaasa riikide, piirkondade ja ülemaailmsete CO2 heitkoguste vähendamisele.

(6)

Kõnealuste edusammude soodustamiseks ja hoogustamiseks on soovitav lükata edasi nende nõuete täitmine, mis kehtivad enne ICAO assamblee 38. istungjärku niisuguste lendude suhtes, mida teostatakse selliste väljaspool liitu asuvate riikide lennuväljadele ja lennuväljadelt, mis ei ole Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, Euroopa Majanduspiirkonna riikide sõltkonnad ja territooriumid ega liiduga ühinemislepingu allkirjastanud riigid. Seepärast ei tuleks õhusõiduki käitajate suhtes võtta meetmeid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87/EÜ (3) tulenevate nõuetega teatada kõnealustele lennuväljadele ja kõnealustelt lennuväljadelt teostatud lendude kalendriaastate 2010, 2011 ja 2012 tõendatud heitkogused ja tagastada vastavalt 2012. aasta saastekvoodid. Õhusõiduki käitajatel, kes soovivad jätkata nende nõuete täitmist, peaks olema võimalus seda teha.

(7)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks käesolevas otsuses sätestatud erandit kohaldada üksnes nende õhusõiduki käitajate suhtes, kellele ei ole antud 2012. aastal toimuva tegevuse jaoks tasuta saastekvoote või kes on need kõik tagastanud. Samal põhjusel ei tohiks neid saastekvoote arvesse võtta rahvusvaheliste arvestusühikute kasutamise õiguste arvutamisel direktiivi 2003/87/EÜ raames.

(8)

Sellistele õhusõiduki käitajatele eraldamata jäetud või tagastatud 2012. aasta lennunduse saastekvoodid kõrvaldatakse käibelt kehtetuks tunnistamise teel. Enampakkumisel müüdavate lennunduse saastekvootide arvu tuleks käesoleva otsuse rakendamisest tulenevalt kohandada, et tagada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1 järgimine.

(9)

Käesolevas otsuses sätestatud erand ei tohiks mõjutada keskkonna terviklikkust ega kliimamuutusi käsitlevate liidu õigusaktide peamist eesmärki ning see ei tohiks põhjustada konkurentsimoonutusi. Sellest tulenevalt, ja direktiivi 2003/87/EÜ (mis moodustab osa liidu õigusraamistikust, mille eesmärk on täita liidu sõltumatu kohustus vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega) peamise eesmärgi säilitamiseks tuleks kõnealust direktiivi jätkuvalt kohaldada liikmesriikide territooriumil asuvatele lennuväljadele saabuvate või sealt lahkuvate lendude suhtes, mis saabuvad teatavate liidust väljaspool asuvate tihedalt seotud või assotsieerunud alade või riikide lennuväljadelt või lahkuvad sinna.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud erand puudutab ainult 2012. aasta lennunduse heitkoguseid. ICAO rahvusvahelise lennunduse ja kliimamuutuse kõrgetasemeline rühm loodi selleks, et anda suuniseid turupõhiste meetmete raamistiku väljatöötamiseks, hinnata üleilmsete turupõhiste meetmete võimaluste teostatavust ning määrata kindlaks tehnoloogiliste ja operatiivsete meetmete kogum. Liit näeb ette kõnealuse erandi, et hõlbustada ICAO assamblee 38. istungjärgul kokkuleppe saavutamist ICAO assamblee 38. istungjärgust kaugemale ulatuva üleilmse turupõhise meetme väljatöötamise realistliku ajakava kohta ning – kuni ülemaailmse turupõhise meetme kohaldamiseni – sellise raamistiku kohta, millega hõlbustataks riiklike ja piirkondlike turupõhiste meetmete ulatuslikku kohaldamist rahvusvahelises lennunduses. Eelneva põhjal ning selleks, et hõlbustada optimaalset koostoimet võimalike tulemuste ja liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi vahel, võidakse kaaluda edasisi meetmeid. Selles osas peaks komisjon edasiste meetmete vajaduse hindamisel võtma samuti arvesse võimalikku mõju Euroopa-sisesele lennuliiklusele, et vältida konkurentsimoonutusi.

(11)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule täieliku aruande ICAO assamblee 38. istungjärgul tehtud edusammude kohta ja esitama kiiresti asjakohased saavutatud tulemustega kooskõlas olevad meetmed.

(12)

Oluline on tagada õhusõidukite käitajate ja riiklike asutuste jaoks õiguskindlus tagastamistähtpäeva osas, milleks on direktiivis 2003/87/EÜ osutatud 30. aprill 2013. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/5

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3 enne 14. juunit 2011. Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2008/565/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas äriühing FuturEco S.L. 4. veebruaril 2004 Prantsusmaale taotluse toimeaine Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2008/565/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas loetletud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti 29. märtsil 2007.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 (4) kasutamise riskihindamist käsitleva eksperdiarvamuse kohta 20. augustil 2012. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 15. märtsil 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seega on asjakohane Paecilomyces fumosoroseus'e tüvi FE 9901 heaks kiita.

(6)

Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, kohaldatakse järgmist. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aegaPaecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(8)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise varasem kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate müügilubade hoidjate kohustuste tõlgendamisega andmetele juurdepääsu osas. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa omanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi, võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (6) lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

kui taimekaitsevahend sisaldab Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 ainsa toimeainena, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015, või

b)

kui toode sisaldab Paecilomyces fumosoroseus'e tüve FE 9901 ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/9

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/11

(1)

Komisjonis 17. juunil 2011. aastal ja 27. augustil 2012. aastal registreeritud kirjas taotles Läti erandi tegemist direktiivi 2006/112/EÜ sätetest, millega reguleeritakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses sõiduautodega.

(2)

Komisjon teatas Läti taotlusest teistele liikmesriikidele 26. novembri 2012. aasta kirjaga. Komisjon teatas 30. novembri 2012. aasta kirjas Lätile, et tal on olemas taotluse läbivaatamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 168a on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse maksukohustuslaselt käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(4)

Muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamist on raske täpselt määratleda ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud loa kohaselt tuleks mitte üksnes ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõiduautode kuludest maha arvatav käibemaks kehtestada ühtse protsendimäärana koos mõnede eranditega. Läti esitatud teabe alusel on põhjendatud protsendimäär 80 %. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleks käesoleva otsusega lubatud piirangu rakendusalas tühistada nõue arvestada käibemaksu sõiduautode muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise korral. Kõnealuse lihtsustamismeetmega jääb ära vajadus pidada arvet ametiautode muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise kohta ning samal ajal välditakse ebaõigest arvepidamisest tulenevat maksudest kõrvalehoidmist.

(5)

Loa kohast mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada sellise käibemaksu suhtes, mida on makstud ostetud, liisitud, ühendusesiseselt omandatud või imporditud konkreetsetelt sõiduautodelt ja nendega seotud kuludelt, sealhulgas ostetud kütuselt.

(6)

Luba tuleks kohaldada üksnes selliste sõiduautode suhtes, mille suurim lubatud mass ei ületa 3 500 kilogrammi ning milles ei ole lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta. Kõikide sõiduautode, mille mass ületab 3 500 kilogrammi ning milles on lisaks juhi istekohale rohkem kui kaheksa istekohta, muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamine on ebaoluline tulenevalt nende autode omadustest või ettevõtluse liigist, milleks neid kasutatakse. Samuti tuleks esitada üksikasjalik loetelu selliste sõiduautode kategooriatest, mis on kõnealuse loa reguleerimisalast välja jäetud, võttes aluseks nende sõiduautode konkreetse kasutuse.

(7)

Komisjon lisas oma 29. oktoobri 2004. aasta ettepanekule direktiivi 77/388/EMÜ (nüüd direktiiv 2006/112/EÜ) muutmise kohta, mille eesmärk on lihtsustada käibemaksuga seotud kohustusi, sätted, mis hõlmavad selliste kulukategooriate ühtlustamist, mille suhtes võib kohaldada mahaarvamisõiguse erandeid. Nimetatud ettepaneku alusel võib erandit mahaarvamisõigusest kohaldada maantee-mootorsõidukite suhtes. Seepärast on asjakohane piirata käesoleva otsuse kohaldamisperioodi kuni ettepandud direktiivi kohaldatavaks muutumiseni. Siiski on vaja näha ette loa aegumise konkreetne kuupäev juhuks, kui ettepandud direktiivi ei hakata selleks kuupäevaks kohaldama, sest kõnealune luba ning ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise üldise jaotuse protsendimäär on vaja üle vaadata.

(8)

Kui Läti arvates on vajalik loa pikendamine pärast 2015. aastat, peaks ta hiljemalt 30. märtsiks 2015 esitama komisjonile aruande ülevaatega kohaldatud protsendimäära kohta ning loa pikendamise taotluse.

(9)

Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta ebasoodsalt käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

a)

edasimüümiseks, rentimiseks või liisimiseks ostetavad sõidukid;

b)

tasu eest reisijateveoks, sh taksoteenuseks kasutatavad sõidukid;

c)

kaubaveoteenuseks kasutatavad sõidukid;

d)

õppesõiduteenuseks kasutatavad sõidukid;

e)

valveteenuseks kasutatavad sõidukid;

f)

hädaabiteenuseks kasutatavad sõidukid;

g)

autode müügiesitluseks kasutatavad sõidukid.

a)

esitada komisjonile 30. märtsiks 2015;

b)

esitada koos aruandega, mis annab ülevaate artiklis 1 sätestatud protsendimäärast.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/13

(1)

Nõukogu otsusega 2007/880/EÜ (2) lubati Prantsuse Vabariigis („Prantsusmaa”) vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada vähendatud maksumäära Korsika departemangudes kütusena kasutatava ja tarbimiseks ringlusse lubatud pliivaba bensiini suhtes.

(2)

12. märtsi 2012. aasta kirjaga palus Prantsusmaa luba kohaldada mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini suhtes energiamaksu vähendatud määra, et jätkata otsuse 2007/880/EÜ raames rakendatud praktikat. Määra vähendataks 1 euro võrra hektoliitri kohta. Luba taotletakse ajavahemikuks 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2018. Korsikal kaasneb tankla pliivaba bensiiniga varustamisega märkimisväärne lisakulu võrreldes mandril varustamisega ning lõplikud hinnad on liitri kohta 0,10 eurot kõrgemad kui mandril.

(3)

Vähendades Korsika tarbijate pliivaba bensiini maksumäära, ühtlustatakse pliivaba bensiini tarbijate olukorda Korsikal ja mandril. Kõnealune meede vastab seega regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele.

(4)

Maksumäärade vähendamine ei ületa taset, mis on vajalik, et võtta arvesse Korsika tarbijate kantavaid täiendavaid kulusid seoses transpordi ja jaotamisega.

(5)

Maksumäära lõplik tase on kooskõlas direktiiviga 2003/96/EÜ ette nähtud alammääradega, milleks on praegu 359 eurot 1 000 liitri kohta (või 35,90 eurot hektoliitri kohta). See kehtib ka siis, kui 1. jaanuarist 2013 antakse samasugune luba, mis anti nõukogu 22. aprilli 2013. aasta rakendusotsusega 2013/193/EL, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19 kohaldada mootorikütusele erinevaid maksumäärasid, (3) isegi juhul, kui nimetatud otsuse mõju on seotud käesoleva otsuse mõjuga.

(6)

Pidades silmas nende departemangude kaugust ja saarelist asukohta, mille suhtes vähendamist kohaldatakse, ning maksumäära (mis on muu hulgas väga kõrge võrreldes direktiivis 2003/96/EÜ sätestatud alammääraga) vähendamise mõõdukust, ei too taotletud meede kaasa konkreetselt kütuse varustamisega seotud muutusi.

(7)

Sellest tulenevalt on meede vastuvõetav, pidades silmas siseturu nõuetekohast toimimist ja vajadust tagada aus konkurents, ning ei ole vastuolus liidu tervise-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

(8)

Seetõttu tuleks lubada vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikele 2 Prantsusmaal kohaldada vähendatud maksumäära mootorikütusena kasutatava ja Korsikal ringlusse lubatud pliivaba bensiini suhtes kuni 31. detsembrini 2018.

(9)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 tuleneb, et kõik kõnealuse artikli alusel antavad load peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud.

(10)

Selleks et pakkuda asjaomastele departemangudele piisaval määral kindlust, tuleks luba anda kuueks aastaks. Kuid selleks, et mitte kahjustada kehtiva õigusraamistiku tulevast üldist arengut, on asjakohane sätestada, et kui nõukogu peaks aluslepingu artikli 113 alusel kehtestama üldise muudetud süsteemi energiatoodete maksustamiseks ning antav luba ei oleks sellega kooskõlas, kaotab käesolev otsus kehtivuse päeval, mil hakatakse kohaldama neid muudetud süsteemi käsitlevaid eeskirju.

(11)

Tuleks tagada, et Prantsusmaa saaks kõnealust vähendamist, mida käesolev otsus käsitleb, alates 1. jaanuarist 2013 otsusega 2007/880/EÜ kehtestatud varem kokku lepitud korra kohaselt sujuvalt kohaldada. Seetõttu tuleks taotletav luba anda alates 1. jaanuarist 2013.

(12)

Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/15

(1)

Nõukogu rakendusotsusega 2011/38/EL (2) lubati Prantsuse Vabariigil („Prantsusmaa”) kohaldada kolme aasta jooksul diislikütuse ja pliivaba bensiini puhul erinevaid maksumäärasid seoses haldusreformiga, mis hõlmab eelkõige teatavate keskvalitsuse volituste üleminekut kohalikule tasandile. Rakendusotsuse 2011/38/EL kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2012.

(2)

10. veebruari 2012. aasta kirjas taotles Prantsusmaa luba erinevate aktsiisimäärade jätkuvaks kohaldamiseks kuue aasta jooksul pärast 31. detsembrit 2012.

(3)

Rakendusotsuse 2011/38/EL vastuvõtmisel tugineti asjaolule, et Prantsusmaa taotletud meede vastab direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 19 sätestatud nõuetele. Eelkõige leiti, et kõnealune meede ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Samuti jõuti seisukohale, et see on kooskõlas asjakohase liidu poliitikaga.

(4)

Kõnealune riiklik meede on osa poliitikast, mille eesmärk on tõsta haldussuutlikkust avaliku teenuste kvaliteedi parandamise ja kulude vähendamise kaudu, samuti osa subsidiaarsuspoliitikast. See on piirkondadele täiendavaks stiimuliks, et parandada läbipaistvalt oma haldusjuhtimise kvaliteeti. Sellega seoses on rakendusotsusega 2011/38/EL ette nähtud, et maksumäära vähendamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalmajanduslikke tingimusi piirkonnas, kus meedet kohaldatakse. Seetõttu on madalamat maksumäära kohaldanud mitu piirkonda, kus sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta on keskmisest madalam või kus on keskmisest kõrgem tööpuuduse määr. Üldiselt põhineb riiklik meede teatavatel poliitilistel kaalutlustel.

(5)

Kuna erandit ei kohaldata kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse suhtes ning kuna erineva aktsiisimäära rakendamiseks on kehtestatud ranged piirangud, on siseturul konkurentsi moonutamise risk väga väike. Meetme senine kohaldamine on osutanud, et piirkonnad kalduvad kohaldama maksimaalset lubatavat maksumäära, mis veelgi vähendab konkurentsimoonutuste võimalust.

(6)

Samuti ei ole täheldatud tõkkeid siseturu nõuetekohasele toimimisele seoses kõneluste toodete ringlusega, kui tooteid maksustatakse aktsiisimaksuga.

(7)

Riikliku meetme esialgsel taotlemisel tõsteti enne kõnealuse riikliku meetme kohaldamist üldist maksumäära sel määral, mis on võrdne piirkondliku maksumäära vähendamisega. Seda silmas pidades ning loa andmise tingimusi ja saadud kogemusi arvesse võttes ei näi, et kõnealune riiklik meede on vastuolus liidu energiapoliitikaga ja kliimamuutuste poliitikaga.

(8)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõikest 2 tuleneb, et kõik selle alusel antavad load peavad olema ajaliselt rangelt piiritletud. Komisjoni ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2003/96/EÜ, näeb ette püsieeskirja, mis võimaldab Prantsusmaal kindlaksmääratud piirides kohaldada erinevaid maksumäärasid Prantsusmaa piirkondlikul tasandil. Seetõttu on asjakohane käesoleva otsuse kohaldamisaega piirata kolme aastaga ja sätestada, et otsus kaotab igal juhul kehtivuse hetkel, mil hakatakse kohaldama nimetatud püsieeskirja. Lisaks, et mitte kahjustada kehtiva õigusraamistiku tulevast üldist arengut, on asjakohane sätestada, et kui nõukogu peaks kehtestama üldise muudetud süsteemi energiatoodete maksustamiseks ning praegu antav luba ei ole sellega kooskõlas, kaotab käesolev otsus kehtivuse päeval, mil hakatakse kohaldama neid muudetud süsteemi käsitlevaid eeskirju.

(9)

Tuleks tagada, et Prantsusmaa saaks kõnealust vähendamist, mida käesolev otsus käsitleb, alates 1. jaanuarist 2013 rakendusotsusega 2011/38/EL kehtestatud varem kokkulepitud korra kohaselt sujuvalt kohaldada. Seetõttu tuleks taotletav luba anda alates 1. jaanuarist 2013.

(10)

Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi eeskirjade kohaldamist,

a)

maksumäära ei vähendata rohkem kui 35,4 eurot 1 000 liitri pliivaba bensiini kohta või 23 eurot 1 000 liitri diislikütuse kohta;

b)

maksumäära ei vähendata rohkem, kui on mittekaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse ja kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud diislikütuse maksumäärade vahe;

c)

maksumäära vähendamisel võetakse arvesse piirkonna objektiivseid sotsiaalmajanduslikke tingimusi;

d)

piirkondlike vähendatud maksumäärade kohaldamine ei anna piirkonnale konkurentsieeliseid liidusiseses kaubanduses.

—

energiatoodete maksustamise üldist süsteemi muudetakse viisil, millega praegu antav luba ei ole kooskõlas;

—

Prantsusmaal lubatakse kohaldada erinevaid maksumäärasid piirkondlikul tasandil.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/17

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht Juan Ignacio DIEGO PALACIOSE ametiaja lõppemise tõttu. Vabanenud on üks asendusliikme koht Cristina MAZAS PÉREZ-OLEAGA ametiaja lõppemise tõttu;

a)

liikmena

ning

b)

asendusliikmena

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/18

(1)

Otsusega nr 243/2012/EL on loodud spektri praeguse kasutuse andmik nii äri- kui ka avaliku sektori kohta. Andmiku elluviimiseks võetakse vastu rakendusakt, et töötada välja nii praktiline kord ja ühtsed vormid liikmesriikides spektri praeguse kasutuse kohta andmete kogumiseks ja komisjonile esitamiseks kui ka metoodika, mille alusel analüüsida tehnoloogiasuundumusi ning tulevast spektrivajadust ja -nõudlust raadiospektripoliitika programmiga hõlmatud poliitikavaldkondades, et teha kindlaks arenevad ja võimalikud olulised spektrikasutused eelkõige selliste teenuste jaoks, mis toimiksid sagedusvahemikus 400 MHz kuni 6 GHz (edaspidi „asjaomane spektrivahemik”).

(2)

Andmiku abiga peaks saama kindlaks teha spektrivahemikud, kus võiks praegust spektrikasutust tõhusamaks muuta, eelkõige need vahemikud, mis võiksid sobida ümberjaotamiseks ja spektri ühiseks kasutamiseks raadiospektripoliitika programmis esitatud ELi poliitika toetamise eesmärgil, et käia kaasas tehnoloogiasuundumustega ja võtta arvesse tulevasi spektrivajadusi, lähtudes muu hulgas tarbijate ja käitajate nõudmistest ELi poliitikavaldkondades. Et analüüsida, kuidas kasutavad spektrit eraõiguslikud ehk valdavalt äriotstarbelised ja avalik-õiguslikud ehk valdavalt valitsusasutustest kasutajad, on vaja üksikasjalikumaid andmeid, eelkõige kvantitatiivsed andmeid spektri teatavate osade pakkumise ja nõudluse ning kasutuse kohta, sest praegu kättesaadavad andmed on äärmiselt varieeruvad nii liikmesriigiti kui ka olenevalt sellest, kas spektrit kasutatakse isiklikel, kaubanduslikel või avalik-õiguslikel eesmärkidel.

(3)

Spektrikasutuse andmiku koostamine peaks toimuma aegamööda, et vähendada liikmesriikide halduskoormust, kuid siiski tuleks paika panna kasutusviisist lähtuvad prioriteedid, mille puhul keskendutaks esmalt otsuse nr 243/2012/EL artiklis 6 osutatud sagedusaladele ja sama otsuse artiklis 8 loetletud liidu poliitikasuundadega seotud sagedusaladele. Eesmärk on luua andmik, mida pidevalt täiustatakse ja mille abil võiks tänu andmete kättesaadavuse ja analüüsi järkjärgulisele paranemisele saavutada spektri tõhusa haldamise kõigis liidu poliitikasuundade seisukohast olulistes sagedusalades. Kõige kiiremas korras tuleks andmiku alusel määrata kindlaks vähemalt 1 200 MHz laiune sagedusvahemik, mis oleks sobilik traadita lairibasideks vastavalt otsuse nr 243/2012/EL artikli 3 punktile b, ning suurendada tulemuslikkust ja paindlikkust, edendades muu hulgas vajaduse korral spektri kollektiivset ja jagatud kasutamist, nagu on ette nähtud otsuse artikli 4 lõikes 1.

(4)

Liikmesriigid peaksid andmed esitama võimalikult ühtsel viisil kas Euroopa Kommunikatsioonibüroo raadiosageduste infosüsteemi (EFIS) kaudu või otse komisjonile juhul, kui avalik-õiguslikelt kasutajatelt ja riigiasutustelt kogutud teave on piiratud kasutusega või konfidentsiaalne. Andmete kogumise konkreetsed ühtsed vormid võivad olla väga erinevad olenevalt kasutusviisist ja sagedusalast ning teatavatel juhtudel ei pruugi andmed olla (konkreetses) ühtses vormingus kättesaadavad. Et siiski tagada kättesaadavate andmete komisjonile analüüsimiseks esitamine tõhusal moel, peaksid liikmesriigid koguma andmeid masinloetaval kujul, et elektrooniline andmevahetus komisjoni ja EFISega saaks toimuda samas vormingus.

(5)

Lisaks kättesaadavate asjakohaste andmete esitamisele peaksid liikmesriigid koostöös komisjoniga parandama andmete kvaliteeti ja võrreldavust, et arendada andmiku tõhusust konkreetse sagedusala jaoks sobival ja asjakohasel moel ning leida andmetele võrreldav vorming, ilma et see tooks kaasa täiendavat halduskoormust.

(6)

Täiendavaid andmeid võiks saada ka avalikest konsultatsioonidest ja uuringustest. Samuti võiks andmikus kasutada andmeid, mida esitavad vabatahtlikkuse alusel liikmesriigid ja eraõiguslikud isikud, kes tegelevad spektri pideva jälgimisega selleks, et hallata spektrit kohalikul tasandil, et kontrollida loaandmete kehtivust, teha teatavat liiki loasüsteemide, näiteks loavabade sagedusalade puhul kindlaks kasutustihedus ning hinnata spektrikasutuse taset kogu ELis eelkõige nende sagedusalade puhul, mille järele on suur nõudlus.

(7)

Et liikmesriikide halduskoormus ja kohustuste ulatus oleksid võimalikult väikesed, tuleks andmiku jaoks valitava metoodika puhul võimalikult suures ulatuses arvesse võtta andmeid, mida liikmesriigid esitavad vastavalt komisjoni 16. mai 2007. aasta otsusele 2007/344/EÜ teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses (2). Andmikku võiks täiendada ka andmetega sellistest vabatahtlikest allikatest nagu uuringud ja Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverents.

(8)

Nende sagedusalade kindlaksmääramine, mida saaks tõhusamalt kasutada ja mis võiksid sobida ümberjaotamiseks või spektri ühiseks kasutamiseks, eeldab põhjalikke ja soovitavalt kvantitatiivsetel andmetel põhinevaid teadmisi spektri tegeliku kasutuse kohta. Kindlaksmääramise tulemused aitaksid leida lahendusi, et võtta arvesse analüüsi põhjal tuvastatavaid tehnoloogiasuundumusi ning tulevast spektrivajadust ja -nõudlust.

(9)

Andmiku koostamine peaks kaasa tooma spektrikasutuse tõhususe pideva kasvu, et rahuldada liidu poliitikast johtuvalt pidevalt arenevat nõudlust ja võtta arvesse tehnika arengut. Sellest lähtuvalt ja otsuse nr 243/2012/EL artikli 9 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamise huvides esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded. Aruandeid esitatakse korrapäraselt olenevalt andmiku analüüsimiseks kuluvast ajast ja spektrikasutuse arengu tempost.

(10)

Spektrikasutuse läbipaistvus on andmiku seisukohast oluline, kuid selle suhtes kohaldatakse ELi õiguse kohaseid isikuandmete, eraelu puutumatuse ning äri- ja riigisaladuse kaitse eeskirju. Need sätted hõlmavad ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punkti a, mille kohaselt ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (3) artiklit 8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele; (4) samuti komisjoni töökorra lisa, millega reguleeritakse ELi salastatud teabe, sealhulgas EList pärit või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadava teabe käsitlemist (5).

(11)

Kooskõlas otsuse nr 243/2012/EL artikliga 15 tuleks andmiku tulemuslikkus aeg-ajalt läbi vaadata, et tagada otsuses loetletud eesmärkide tõhus rakendamine ja teha kindlaks, kas neid tuleks kohandada. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile asjakohase teabe.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmetes on võimalikult suures ulatuses arvesse võetud raadiospektripoliitika töörühma seisukohti ning need meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

1)

Liikmesriigid tagavad, et Euroopa Kommunikatsioonibüroo esitab komisjonile otsuse 2007/344/EÜ kohaselt juba kogutud asjakohase teabe, et minimeerida halduskulusid.

2)

Lisaks lõike 1 kohasele teabele esitavad liikmesriigid komisjonile andmeid liikmesriigi tasandil valitud masinloetaval kujul, sealhulgas avaliku sektori spektrikasutust käsitlevad andmed ning andmed, mida komisjon vajab käesoleva otsuse ja otsuse nr 243/2012/EL kohaste ülesannete täitmiseks, juhul kui sellised andmed on riigi tasandil olemas.

3)

Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et suurendada lõike 2 kohaselt esitatavate spektrikasutust käsitlevate andmete mahtu, esitades juhul, kui nad ei pea seda siseriiklikke asjaolusid silmas pidades võimatuks, eelkõige kvantitatiivsed andmed, nagu saatjate arv, töötamise aeg ja koordinaadid, või asukohta käsitlev teave, mis kirjeldab spektrikasutuse geograafilist ulatust, samuti kasutatavad tehnoloogiad ja jagamistingimused, ja esitades need andmed kõigis liikmesriikides võrreldavas vormis. Halduskoormuse piiramiseks kogutakse ja esitatakse vastavalt käesolevale artiklile kõigepealt andmed sagedusalade kohta, mis on olulised otsuse nr 243/2012/EL kohaste eesmärkide rakendamiseks, võttes arvesse raadiospektripoliitika töörühma arvamust. Liikmesriigid koguvad ja esitavad andmed kõigi asjaomase spektri sagedusvahemike kohta järk-järgult 31. detsembriks 2015.

—

praeguse spektrikasutuse tehniline tõhusus;

—

praeguse spektrikasutuse majanduslik tõhusus võrreldes võimaluste ja valikutega, mida pakuvad eri sagedusalad tulevaste vajaduste rahuldamiseks;

—

sotsiaalmajanduslik mõju asjaomaste sagedusalade ja naabersagedusalade praegustele kasutajatele.

—

konfidentsiaalne äriteave;

—

eraelu puutumatuse kaitsega seotud teave ning

—

avaliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud teave.

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/22

(1)

Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 111b lõike 1 kohaselt võib kolmas riik nõuda, et komisjon hindaks, kas kõnealuse riigi reguleeriv raamistik, mida kohaldatakse liitu eksporditavate toimeainete suhtes, ning vastav kontrolli- ja järelevalvetegevus tagavad liiduga võrdväärsel tasemel rahvatervise kaitse, et lisada riik nende kolmandate riikide nimekirja, kes tagavad võrdväärse inimeste tervise kaitse.

(2)

Austraalia taotles 18. septembri 2012. aasta kirjas enda lisamist nimekirja direktiivi 2001/83/EÜ artikli 111b lõike 1 kohaselt. Komisjoni tehtud võrdväärsushindamine kinnitas, et nimetatud artikli nõuded on täidetud. Võrdväärsushindamisel võeti arvesse kõnealuse direktiivi artikli 51 lõike 2 kohast vastastikuse tunnustamise kokkulepet Austraalia ja liidu vahel (2).

(3)

Komisjoni 22. novembri 2012. aasta rakendusotsust 2012/715/EL, millega kehtestatakse kolmandate riikide nimekiri koos inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete suhtes kohaldatava õigusraamistikuga ning vastav kontrolli- ja järelevalvetegevus, mis tagab inimeste tervise kaitse liiduga võrdväärsel tasemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt, (3) tuleks vastavalt muuta,

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/24