24.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 112/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 372/2013,

22. aprill 2013,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 3, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised ja kehtivad dumpinguvastased meetmed

(1)	2005. juulil kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmed kujutasid endast väärtuselist dumpinguvastast tollimaksu vahemikus 7,6 % kuni 46,7 %.

(2)	2008. aasta juulis täpsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) pärast tootevaliku vahepealset läbivaatamist esialgse uurimisega kindlaks tehtud tootevalikut.

(3)

2009. aasta juunis laiendas nõukogu pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise uurimist määrusega (EÜ) nr 499/2009 (4) kõikide teiste äriühingute suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist pärit käsikahveltõstukitele ja nende olulistele osadele, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte.

(4)

2011. aasta oktoobris, pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EL) nr 1008/2011 (5) HRVst pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Põhjenduses 3 märgitud laiendatud tollimaks säilitati ka rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011.

2. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(5)

Aegumise läbivaatamise ajal pani Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) tähele, et liidu turu konkurentsimaastikul oli meetmete kehtestamisest saadik toimunud muutus. Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes kehtis madalaim tollimaksumäär ja kellele esialgse uurimise käigus võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, sai suure osa liidu turust sisuliselt üle võtta ja suurendas märkimisväärselt oma liitu suunduva impordi turuosa. Komisjonil tekkisid ka kahtlused turumajandusliku kohtlemise esialgse kindlaksmääramise suhtes esmapilgul usutavate tõendite valguses, mis andsid tunnistust moonutustest HRV teraseturul. Selles kontekstis peeti kehtivate meetmete aluseks olnud asjaolusid muutunuks ning tundus, et need muutused on püsivad.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt tõendeid, mis õigustavad osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, teatas komisjon 14. veebruaril 2012Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) Hiina eksportivate tootjatega seonduva dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ex officio vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

3. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(7)	Dumpingu ulatuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 2011 kuni 31. detsember 2011 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

4. Huvitatud isikud

(8)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, teadaolevalt asjaga seotud sõltumatuid importijaid, HRV ametiasutusi ja liidu tootmisharu ametlikult osalise vahepealse läbivaatamise uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)	Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)

Arvestades eksportivate tootjate ja sõltumatute importijate võimalikku suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teostada väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas on vaja kasutada väljavõttelist uuringut, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Koostöövalmidust ilmutas kaks eksportivat tootjat ja kaheksa sõltumatut importijat. Seetõttu ei olnud eksportivate tootjate ega ka sõltumatute importijate puhul vaja valimit moodustada.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud ja turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastuse saatis üks Hiina eksportiv tootja – Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd (Noblelift) – ja kolm sõltumatut importijat.

(12)	Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks. Kontrollkäik tehti äriühingu Noblelift Changxing, HRV valdustesse.

(13)

Pidades silmas vajadust kehtestada normaalväärtus HRV eksportiva tootja jaoks, kelle suhtes ei rakendatud turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontrollkäik võrdlusriigina kasutatud Brasiilia järgmise tootja valdustesse:

—	Paletrans Equipamentos Ltda, Cravinhos, São Paulo (Paletrans).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(14)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja mida täpsustati tootevaliku vahepealses läbivaatamises: HRVst pärit käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, nagu šassii ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on käsikahveltõstukid ratastega ning kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega masinad, mida saab liigendkäepideme abil käsitsi lükata, tõmmata ja juhtida siledal, tasasel ja kõval pinnal. Käsikahveltõstukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise teel) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) või iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

2. Samasugune toode

(15)	Uurimine kinnitas, et vaatlusalune toode ning HRVs toodetud ja omamaisel turul müüdud toode, võrdlusriigis Brasiilias toodetud ja müüdud toode ning liidus toodetud ja müüdud toode on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega.

(16)	Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

a) Turumajanduslik kohtlemine

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

—	majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ja ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi;

—	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega sõltumatult ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

—	varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud märkimisväärseid moonutusi;

—	pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus;

—	kursid arvutatakse ümber turukursside alusel.

(18)	Noblelift taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud aja jooksul.

(19)	Komisjon hankis kõik andmed, mida peeti vajalikuks, ning kontrollis kõiki turumajandusliku kohtlemise taotlusega esitatud andmeid kõnealuse äriühingu valdustes.

(20)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et hinnad, mida äriühing Noblelift maksis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kuumvaltsitud süsinikterase eest, s.o põhitooraine eest, mis moodustas lõpptoote hinnast ligikaudu 25 %, olid märkimisväärselt moonutatud, jäädes ligikaudu 24 % – 31 % samal ajavahemikul rahvusvahelisel turul kehtinud hinnast madalamale. Rahvusvahelised hinnad põhinesid liidu ja Põhja-Ameerika turgude statistikal, mis saadi asutusest Steel Business Briefing (7) ja COMEXTi impordihindadest. Sellest lähtuvalt leiti, et Hiina terasehinnad ei kajastanud turuväärtusi. Lisaks on riigi sekkumine tooraineturul tavapärane. Hiina raua- ja terasesektori 12. viisaastakuplaan (2011–2015) sisaldab palju meetmeid, millest ilmneb, et terasetööstuse ettevõtetel ei ole riigi range kontrolli tõttu muud võimalust, kui tegutseda Hiina valitsuse juhtnööride kohaselt. Seega järeldatakse, et Noblelift ei vasta turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumi nõuetele.

(21)

Lisaks andis seotud äriühing 2010. eelarveaastal Nobleliftile pangatagatise kahe laenu jaoks, mis moodustas märkimisväärse osa selle seotud äriühingu ja Noblelifti koguvaradest. Tagatised ei kajastunud Noblelifti finantsaruannetes ega seotud äriühingu raamatupidamises. Selline teguviis ei ole kooskõlas standardiga IAS 24 „Seotud pooli käsitleva teabe avalikustamine” ja audiitor ei esitanud sellise praktika kohta reservatsioone. Seotud poolte vaheliste tehingute avalikustamine finantsaruannetes on oluline, sest see juhib tähelepanu äriühingu finantsseisundile avalduvale võimalikule mõjule. Käesoleval juhul ei võimalda selliste oluliste kohustuste nagu kõnealuse tagatise avalikustamata jätmine nõuetekohaselt hinnata äriühingu tegevust ja eriti äriühingu riske ning võimalusi. Seetõttu leitakse, et äriühingu raamatupidamisandmeid ei ole nõuetekohaselt kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega auditeeritud ja seega ei vasta äriühing teise kriteeriumi nõuetele.

(22)	Viimaks tuleb märkida, et Noblelift sai riigilt toetust nii tulumaksusoodustuse kui ka rahaliste toetuste kujul, mis moonutab äriühingu finantsseisundit, ja sellepärast ei vasta ta kolmanda kriteeriumi nõuetele.

(23)	Asjaomasele eksportivale tootjale ja liidu tootmisharule anti võimalus esitada märkusi eespool nimetatud järelduste kohta.

(24)

Pärast turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud järelduste teatavakstegemist soovis Noblelift tutvuda terase rahvusvahelise turuhinna arvutamise üksikasjadega. Äriühing väitis, et toorainehindade moonutusi tuleks käsitleda nii, et dumpingu arvutamisel kohandatakse normaalväärtust, selle asemel, et turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Kuid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõue on väga selge – „kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi”. Seega muudaks moonutatud sisendihinnaga seotud kohanduste kasutamine dumpingu arvutamisel artikli 2 lõike 7 punkti c suuresti mõttetuks. Seega ei muutunud järeldused ka pärast märkuste esitamist.

(25)	Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Noblelift oma väiteid. Kõigepealt teatas äriühing, et komisjon ei avaldanud üksikasju, st kõiki andmeid, mida kasutati toorainehindade erinevuste arvutamiseks.

(26)

Sellega seoses märgitakse kõigepealt, et terasehindade võrdlemiseks kasutatud andmete allikaid on komisjon mitu korda nimetanud. Komisjon kordas menetluse käigus varem antud selgitusi, et Steel Business Briefingu andmetel põhinevad hinnad olid autoriõigustega kaitstud, sest teenust saavad kasutada vaid tellijad. Sellepärast ei ole komisjonil seaduslikku õigust neid andmeid otse avalikustada, kuid andmebaas on muul viisil kättesaadav ning juurdepääsetav teatava tasu eest. Kuid selleks, et tagada tasakaal intellektuaalomandi õiguste kaitse ja kaitseõiguste kaitse vahel, kontrollis väliskaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutav ametnik siiski kasutatud andmeid ning kinnitas hinnaerinevuste arvutusi ja teavitas kontrollimise tulemusest ka Noblelifti.

(27)

Märgitakse veel, et Steel Business Briefing kirjeldab kasutatud metoodikat täpselt (mõõtmed, paksus, laius, transport). Need on üldised parameetrid ning annavad ühtlasi ettekujutuse toorainete hinnavõrdluse üksikasjalikkusest, sest sellise võrdluse eesmärk on määrata kindlaks, kas kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi. Komisjon on võrdluseks kasutanud Euroopa ja Põhja-Ameerika hindu.

(28)

Lisaks väitis Noblelift, et esialgse uurimise käigus ei peetud HRV siseturu terasehindade ja rahvusvaheliste terasehindade erinevust takistuseks äriühingu vastamisel turumajandusliku kohtlemise esimese kriteeriumi nõuetele. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta esialgse uurimise raames vastu võetud komisjoni 27. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 128/2005 (8) põhjenduses 22 märgitakse: „Kõigi nelja äriühingu puhul tehti kindlaks, et […] kulud ja hinnad kajastasid turuväärtust”. Tõepoolest ei leitud esialgse uurimise käigus olulist erinevust HRVs kohapeal Hiina eksportivate tootjate poolt hangitud tooraine hindade ja rahvusvahelise turu toorainehindade vahel. See järeldus aga ei tähenda, et institutsioonid ei võiks leida hinnaerinevusi järgmiste uurimiste ajal, kui asjaolud on muutunud ja hinnaerinevus esineb. Nagu näidatud põhjenduses 76, on asjaolud 2004. aasta (mil toimus esialgne uurimine) ja 2011. aasta (käesoleva läbivaatamise uurimisperiood) vahel, s.o seitsme aasta jooksul, märkimisväärselt muutunud. Seda arvesse võttes ja eelkõige aegumise läbivaatamise ajal 2010. aastal koguti esmapilgul usutavad tõendid riigi sekkumisest tulenevate HRV teraseturu hinnamoonutuste kohta. See oli ka üks põhjusi, miks algatati ex officio käesolev läbivaatamine, ning see leidis kinnitust ka käesolevas uurimises (vt põhjendus 20).

(29)

Seejärel kordas Noblelift oma märkusi laenutagatiste ja riigi toetuste ebaolulise mõju kohta. Selle kohta nenditakse, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud nõue on selge ega viita finantstulemustele avalduvale olulisele mõjule („äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel”). Igal juhul, nagu märgitud põhjenduses 21, ei võimalda selliste oluliste kohustuste nagu kõnealuse tagatise avalikustamata jätmine nõuetekohaselt hinnata äriühingu tegevust ning eriti äriühingu riske ja võimalusi. Mis puutub riigi toetustesse, siis on komisjon isikule uurimise käigus juba vastanud, et selliste toetuste summad ületasid 10 miljonit Hiina jüaani (RMB). Seega ei saanud nende väidetega nõustuda.

(30)

Viimaks väitis Noblelift, et uurimine oleks tulnud lõpetada, sest algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolme kuu pikkusest tähtajast ei peetud kinni. Seoses sellega viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusele (EL) nr 1168/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja selle tagasiulatuvale jõule (9). Lisaks märgitakse, et turumajandusliku kohtlemise võimaldamine määrati kindlaks enam kui kolm kuud pärast uurimise algust menetluslike aspektide ja uurimise ajaliste piirangute tõttu. Turumajandusliku kohtlemise hindamise raames kerkinud küsimuste aina süvenev keerukus näitas, et kolme kuu pikkusest tähtajast oli praktiliselt võimatu kinni pidada. Märgitakse aga, et määramise ajastus ei mõjutanud selle tulemust.

(31)	Sellest tulenevalt järeldatakse, et märkused, milles väidetakse, et tuleks rakendada turumajanduslikku kohtlemist, ei ole põhjendatud.

(32)	Eelnevat silmas pidades ja lähtudes algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist c tehakse otsus äriühingu Noblelift suhtes turumajanduslikku kohtlemist mitte rakendada.

b) Normaalväärtus

(33)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ning ulatuses, mil turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, siirderiikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(34)	Esialgses uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Kanadat. Kuna Kanadas enam selliseid tooteid ei valmistata, teatati käesoleva läbivaatamise algatamisteates, et võrdlusriigiks on valitud Brasiilia.

(35)

Ettepanekule kasutada võrdlusriigina Brasiiliat olid vastu kaks eksportivat tootjat ja üks importija. Brasiilia valimise vastu toodi esile argumendid, et Brasiilia käsikahveltõstukite turul on omamaiste tootjate üliväikesest arvust tulenev vähene konkurents, mistõttu on Brasiilia müügihinnad, kasumid ja tootmiskulud üles kruvitud. Kõnealused eksportivad tootjad soovitasid sobivate võrdlusriikidena kasutada Indiat, Malaisiat või Taiwani.

(36)	Pärast neid märkusi võttis komisjon ühendust 38 India, kolme Taiwani, kahe Malaisia ja kahe Brasiilia teadaoleva käsikahveltõstukite tootjaga, saates neile asjaomase küsimustiku. Koostöösoovi ilmutas vaid üks tootja Brasiiliast: Paletrans.

(37)

Lõplike järelduste avalikustamise ja komisjoni ettepaneku järel kordasid asjaosalised oma arvamust, et Brasiilia ei ole võrdlusriigiks sobiv, sest Brasiilia turul puudub konkurents. Asjaosalised väitsid, et koostööd tegeval võrdlusriigi tootjal oli Brasiilia turul monopol, mida tugevdasid suured imporditollid. Muud märkused olid seotud puudustega, mis ilmnesid võrdlusriigi tootja mittekonfidentsiaalses vastuses küsimustikule. Lõpuks väideti, et võrdlusriigi tootja ja vaatlusaluse riigi eksportiva tootja vaheliste erinevuste arvestamiseks tuleks teha kohandusi.

(38)

Mis puutub Brasiilia sobivusse võrdlusriigina, tuleb märkida, et kuigi võrdlusriigi tootja on Brasiilia turu peamine tootja, ei monopoliseeri ta turgu. On olemas konkurents vähemalt kahe kohaliku tootja ja märkimisväärse impordiga ning võrdlusriigi tootja kasumimarginaal on leitud olevat avatud turuga kooskõlas.

(39)

Nagu märgitud põhjenduses 36, võttis komisjon pärast seda, kui menetluse varases etapis olid esitatud märkused Brasiilia kasutamise vastu võrdlusriigina, ühendust 45 tootjaga neljast eri riigist, sealhulgas äriühingu Noblelift soovitatud äriühingutega. Vaatamata korduvatele katsetele võtta nende äriühingutega ühendust nii telefoni teel kui ka e-posti kaudu, esitas vaid üks Brasiilia tootja nõutud teabe ja tegi uurimise käigus koostööd.

(40)

Seoses väidetavate puudustega tuleb märkida, et vaid üks võrdlusriigi tootja tegi uurimise käigus koostööd. Selline olukord on tavapärane, kuid muudab andmete avaldamise keeruliseks. Arvestades, et võrdlusriigi tootjatega koostöö saavutamine on tihti raskendatud, tuleb komisjonil tagada, et konfidentsiaalne teave on hoolikalt kaitstud. Käesoleval juhul tekkisid mittekonfidentsiaalsete andmete esitamise tõttu mõningad arusaamatused seoses väidetavate puudustega, kuid need lahendati koos huvitatud isikutega. Täpsemalt väitis üks huvitatud isik, et võrdlusriigi tootja vastuse puuduste tõttu ei tohiks Brasiilia võrdlusriigiks sobida ja uurimine tuleks lõpetada, sest komisjon ei suuda normaalväärtust kindlaks määrata. Sellega seoses nenditakse, et praeguse uurimise käigus oli komisjonil olemas kogu vajalik teave dumpingu arvutamiseks.

(41)	Järelikult ei saa väidetega Brasiilia kui võrdlusriigi sobimatuse kohta nõustuda.

(42)	Mis puutub kohandustega seotud väidetesse, märgitakse, et Brasiilia tootja ja Hiina eksportiva tootja kaubanduslike erinevuste taset on arvesse võetud kaubandustasandi kohandamise abil (vt põhjendus 59).

(43)	Viimaks väitis üks isik, et tuleks teha kohandus selleks, et võtta arvesse võrdlusriigi 14 % imporditollimaksu väidetavalt moonutavat mõju. Selle väitega nõustuda ei saa, sest imporditollimaksu kui sellise ja siseturu hinnataseme vahel puudub seos.

(44)	Seega leitakse, et Brasiilia sobib võrdlusriigiks, kuna konkurents on piisav vähemalt kahe tootja ja märkimisväärse imporditaseme tõttu.

(45)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas Paletransi samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Seoses sellega leiti, et niisuguse müügi kogumaht võrdus vähemalt 5 % Noblelifti liitu suunatud eksportmüügi kogumahust.

(46)

Seejärel kontrollis komisjon, kas Paletrans müüb siseturul samasuguse toote liike, mis olid Noblelifti poolt liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega funktsioonide ja materjalide osas piisaval määral võrreldavad. Uurimise käigus tehti kindlaks, et paljud Paletransi poolt siseturul müüdud tooteliigid olid piisaval määral võrreldavad Noblelifti poolt liitu eksporditavate liikidega.

(47)

Komisjon kontrollis seejärel, kas samasuguse toote iga võrreldava liigi puhul, mida võrdlusriigi tootja müüs siseturul, võis järeldada, et see müük toimub tavapärase kaubandustegevuse raames. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(48)

Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See kehtis kõigi võrreldavate liikide puhul ja normaalväärtus arvutati lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi puhul uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(49)

Liikide puhul, mis ei olnud võrreldavad, võis normaalväärtuse arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3: korrigeeritud tootmiskuludele liideti vajaduse korral mõistlik siseturu müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik omamaine kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal põhinevad tegelikel andmetel, mille võrdlusriigi tootja esitas samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Tuleks märkida, et sellisel alusel arvutatud hinna suhtes tehti mõningaid kohandusi, mida on kirjeldatud põhjenduses 59, eelkõige selleks, et võtta arvesse kaubandustasandi erinevusi Noblelifti eksportmüügi ja võrdlusriigi tootja omamaise müügi vahel.

(50)	Ainus koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et komisjon tegi dumpingu määramiseks vajalikud arvutused „toote lühendatud kontrollnumbrite” alusel ega andnud selgitusi võrdluse tegemiseks kasutatud parameetrite kohta.

(51)	Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt määratakse dumpingumarginaal harilikult kindlaks kõikide eksporditehingute kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel nende tehingute kaalutud keskmiste hindadega, arvestades asjakohaseid õiglast võrdlust reguleerivaid sätteid.

(52)	Õiglase võrdlusega seoses tuleb märkida, et toote kontrollnumber on vahend, mida kasutatakse uurimises äriühingute esitatud suure hulga väga üksikasjalike andmete struktureerimiseks ja liigitamiseks. Selle abil saab põhjalikumalt analüüsida vaatlusaluse ja samasuguse toote erinevaid omadusi.

(53)

Komisjon on kogunud teavet paljude parameetrite kohta (kere materjal, kere värvkate, tõstevõime, hüdraulikasüsteemi tüüp, tööpikkus, kahvel, kahvli laius, rooliratta materjal, kandva ratta materjal, kandva ratta tüüp, piduri tüüp), kuid kõigi eksporditehingute arvesse võtmiseks leiti olevat mõistlik ja võimalik kasutada võrdluse alusena mõningaid neist parameetritest, mille omadused olid kõige asjakohasemad (kere materjal, kere värvkate, rooliratta materjal, kandva ratta materjal, kandva ratta tüüp).

(54)

Seega olid võrdluse aluseks kõige asjakohasemad omadused, mis võimaldasid määrata võrreldavaid tooteid ja tagada õiglase võrdluse. Tuleb rõhutada, et komisjon ei jätnud kõrvale mitte mingisugust teavet. See on aga tavapärane, et teatavad toote kontrollnumbris kasutatud parameetrid on vähem kaalukad ning et mõned parameetrid on õiglase võrdluse aluse seisukohalt sobivamad kui teised. Ühtegi toodet ei jäetud võrdlusest välja füüsikalise erinevuse või mõne muu põhjuse tõttu ega loodud ühtegi uut tootetüüpi. Vastupidi, võrdluses arvestati kogu müüki. Ehkki tunnistati, et muud parameetrid mõjutasid hindu teataval määral, leiti olevat sobivam, et arvutused põhineksid viiel kõige asjakohasemal parameetril, sest see tagaks suurima võimaliku kattumise.

(55)	Seoses võrdluse menetluslike aspektidega tuleb märkida, et eksportivale tootjale pakuti sobivat võimalust esitada oma arvamus tehtud arvutuste kohta. Nende arvutuste kõik üksikasjad avalikustati mitu korda.

(56)	Järelikult tuli kõik eespool kirjeldatud väited tagasi lükata.

c) Ekspordihind

(57)	Hiina eksportiva tootja kogu eksportmüük liitu toimus otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(58)	Üks isik väitis, et šassiide ja hüdraulikaseadmete eksportmüüki oleks pidanud arvutamisel arvesse võtma. Nimetatud väitega nõustuti.

d) Võrdlus

(59)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutanud tegurite erinevusi. Selleks tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandused, et võtta arvesse kaubandustasandi erinevusi (hinnanguline hinnaerinevus müügi puhul eri tüüpi klientidele võrdlusriigi siseturul), transpordi- (sisemaaveokulud eksportivas riigis ja mereveokulud liitu transportimisel), kindlustus- (mereveokindlustus), käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, (eksportmüügi eest tasutud) komisjonitasusid, (eksportmüügi eest tasutud) pangakulusid, krediidikulusid (kokkulepitud maksetingimuste ja kehtiva intressimäära kohaselt) ja pakendamiskulusid (kasutatud pakkematerjalide kulud).

(60)

Pärast ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja vastuväidet tehti kohandus, et võtta arvesse erinevust võrdlusriigi tootja kasutatava terase ja vaatlusaluse riigi eksportiva tootja kasutatava terase paksuses, sest see leiti olevat mõistlik. Kohandus põhines paksuste erinevusel proportsioonina terase osakaalust võrdlusriigi tootja poolt Brasiilias müüdava samasuguse toote hinnas. Sellest tulenevalt muudeti dumpingumarginaali (vt põhjendus 73). Pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist (milles paluti esitada märkusi terase paksuse suhtes tehtud kohanduste kohta) väitis üks isik, et kohandused ei põhine faktidel. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et eksportiva tootja mittekonfidentsiaalsed esildised, milles kohanduste tegemist taotleti, olid puudulikud ja seetõttu rikuti teiste isikute õigust kaitsele. Komisjon kontrollis toimikus olevaid andmeid, mille põhjal tehti kohandused terase paksuse osas, ja kinnitas, et kohandused on õigustatud.

(61)	Ainus koostööd tegev eksportiv tootja taotles veel mitmeid tootlikkuse ja tõhususe erinevustest lähtuvaid kohandusi, väites muu hulgas, et võrdlusriigi tootja tootlikkus on väiksem (vähem toodangut ühe töötaja kohta) ning tooraine kulu toodanguühiku kohta on suurem.

(62)

Otsekohe tuleb märkida, et kuigi tootlikkuse ja tõhususe erinevused äriühingute vahel on võimalikud, on juhtpõhimõtteks siiski tagada ekspordihindade ja normaalväärtuse võrreldavus, mis ei eelda, et võrdlusriigi tootja ja mitteturumajandusliku riigi eksportiva tootja asjaolud oleksid täpselt ühesugused. Kohanduste tegemine on põhjendatud ainult erinevuste puhul tegurites, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust võrdlusriigi tootja ning mitteturumajandusliku riigi eksportiva tootja vahel.

(63)	Sellele vaatamata tuleb märkida, et uurimise käigus ei selgunud mingeid asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et võrdlusriigi tootja tootmisprotsess ei olnud piisavalt tõhus.

(64)

Mis puutub kuluteguritesse (nt tootlikkus), siis neid ei peaks üksikult välja valima ja hindama. Pigem tuleks teha põhjalik analüüs selle hindamiseks, kas ühe kuluteguriga (nt tootlikkusega) seotud eeliseid võiksid kompenseerida muude kulutegurite puudujäägid. Vähesem tööjõu rakendamine tuleneb sageli kõrgemast automatiseerituse tasemest, mis omakorda viib kulude suurenemiseni muudes valdkondades (amortisatsioon, kapital, rahastamine, tootmise üldkulud). Ainult põhjaliku analüüsi abil on võimalik tuua välja kulutegurite kõik erinevused ja näidata, kas need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust viisil, mis õigustaks kohandusi. Sellepärast ei saa nende väidetega nõustuda.

(65)

Lisaks eeltoodule olid väited, et kohandusi tuleks teha seoses energiakulu erinevustega ühiku kohta ning amortisatsiooni ja tootmise üldkuludega ühiku kohta, põhjendamatud. Täpsemalt ei selgitatud energiatõhususe küsimuses, milliste tootmisprotsessi osade tõttu on Brasiilia tootja ebatõhus võrreldes ainsa koostööd tegeva eksportiva tootjaga. Kohanduse ulatus põhines kahe faktori suhtel: need olid tööjõukulu erinevus ühiku kohta (mis omakorda põhines tootlikkuse erinevusel) ja tööjõukulu määr kogukulus. Sellise suhte ning energiatõhususe, amortisatsiooni ja tootmise üldkulude erinevuste vahelist seost ei selgitatud ning see ei olnud arusaadav. Väited lükatakse seetõttu tagasi.

(66)

Üks isik väitis, et kohandusi tuleks teha muu hulgas ka selliste parameetrite suhtes nagu tõstevõime ja kahvel. Sellega seoses viidatakse märkustele võrdlusparameetrite kohta (vt põhjendus 50), kus märgitakse, et võrdlus põhineb kõige asjakohasematel parameetritel, et tagada suurim võimalik kattumine. Igal juhul ei olnud väited põhjendatud.

(67)

Veel väideti, et tuleks teha kohandus seoses asjaoluga, et eksportiv tootja kasutab patenteeritud tehnoloogiat. Väite kohta ei esitatud lisaselgitusi. Nimelt ei suutnud eksportiv tootja kohandust koguseliselt määratleda. Ainus esitatud teabematerjal oli dokument, mis väidetavalt oli patent. Hiljem esitati kohanduse osaline koguseline määratlus, kuid ilma tõendusmaterjalita. Seetõttu ei olnud võimalik väitega nõustuda.

(68)	Lisaks on toorainete kasutamise tõhususe erinevusega seotud kohanduse nõue kaetud terase paksusega seotud kohandusega (vt põhjendus 60), sest erineva paksusega terase kasutamine võib tuua kaasa üldise madalama terasekulu.

(69)

Viimaks teatas eksportiv tootja, et ta müüb oma tooteid – eelkõige kaubamärgita tooteid algseadmete valmistajana (OEM) – teise müügikanali kaudu, mis on erinev võrdlusriigi tootja müügikanalist. Sellepärast esitati seda erinevust kajastava kohanduse taotlus. Nagu juba täpsustatud põhjenduses 59, tehti kohandus kaubandustasandi arvessevõtmiseks. Kohandus põhines hinnangulisel hinnaerinevusel müügi (ka algseadmete valmistaja müügi) puhul eri tüüpi klientidele võrdlusriigi siseturul. Konfidentsiaalsuse tõttu ei olnud võimalik selle kohanduse ulatust avalikustada, sest nii oleks avalikustatud ainsa võrdlusriigi tootja andmetel põhinev normaalväärtus. Sellepärast leiti, et erinevused, millega seoses kohandust taotleti, on juba arvesse võetud.

(70)

Siiski tuleb märkida, et eksportiv tootja ei suutnud nõutud kohandust koguseliselt määratleda. Ta teatas vaid, et 40 % kohandus oli ühe teise menetluse raames juba tehtud. Teise menetluse raames tehtud kohandust (mis on järelikult teise menetluse konkreetsetele asjaoludele eriomane) ei saa pidada käesoleval juhul kohanduse koguselise määratluse mõõdupuuks.

(71)

Pärast täiendavat järelduste teatavakstegemist, milles paluti esitada märkusi terase paksuse suhtes tehtud kohanduste kohta, esitas eksportiv tootja veel taotlusi kohanduste tegemiseks (mis ei puudutanud terase paksusega seotud kohandust): pindamise, käepideme ja Brasiilia terasehindade arvessevõtmiseks.

(72)

Eeskätt märgitakse, et taotlused esitati pärast märkuse esitamise tähtaja lõppu ja olid seega vorminõuete eiramise tõttu vastuvõetamatud. Igal juhul olid nõuded kas koguseliselt määratlemata või põhjendamata. Äriühing ei esitanud oma nõuete kohta tõendeid ega selgitanud, kuidas erinevate kohanduste määr oli arvutatud või oleks pidanud olema arvutatud.

e) Dumpingumarginaal

(73)	Nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote ekspordi kaalutud keskmise hinnaga. Dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril, tollimaksu tasumata, on 70,8 %.

(74)

Kõigi teiste eksportivate tootjate jaoks peale Noblelifti kehtestatud dumpingumarginaalid olid vahemikus 28,5 % – 46,7 %. Arvestades, et praeguse läbivaatamise käigus tegi koostööd ainult Noblelift ja koostöö tase oli kõrge, sest valdav enamus Hiina ekspordist pärines Nobleliftist, vaatas komisjon läbi üleriigilise dumpingumarginaali ka kõigi teiste eksportijate jaoks. Järelikult peaks dumpingu jääkmarginaal olema Noblelifti marginaaliga samal tasemel, st 70,8 %.

(75)

Üks isik väitis, et üleriigiline tollimaksumäär ei peaks olema samal tasemel ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaaliga, sest puuduvad tõendid selle kohta, et impordi rõhuv enamus kuulub ainsale koostööd tegevale tootjale. Sellega seoses on kinnitatud, et statistiliste andmete alusel kuulus valdav osa HRVst lähtuvast impordist ainsale koostööd tegevale eksportivale tootjale. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

D. MUUTUSTE PÜSIV ISELOOM

(76)	Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(77)

Selle küsimusega seoses ei leitud esialgse uurimise käigus olulist erinevust HRVs kohapeal Hiina eksportivate tootjate (k.a Noblelift) hangitud tooraine hindade ja rahvusvaheliste turgude toorainehindade vahel. Asjaolud on 2004. aasta (mil toimus esialgne uurimine) ja 2011. aasta (läbivaatamise uurimisperiood) vahel märkimisväärselt muutunud: 2011. aastal jäi põhitooraine, kuumvaltsitud terase hind 24 % – 31 % rahvusvahelistest hindadest madalamale. HRV teraseturu hinnamoonutuste tõttu (vt põhjendust 20) ei kajastanud see turuväärtust. Tõepoolest, Hiina teraseturg muutus nende seitsme aasta jooksul märkimisväärselt ja HRV on vahepeal terase netoimportijast muutunud ülemaailmselt oluliseks terasetootjaks ja -eksportijaks; selle tõsiasja laadi võib pidada püsivaks.

(78)	Lisaks saavad Hiina kõrgtehnoloogilised ettevõtted (sealhulgas Noblelift) alates 2008. aastast riigi toetust, mis väljendub tulumaksusoodustusena (15 %). Esialgse uurimise uurimisperioodil kohaldati äriühingute suhtes tavalist määra, 25 %. Seda laadi asjaolude muutust võib samuti pidada püsivaks.

(79)	Seetõttu leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev vahepealne läbivaatamine, ei muutu lähemas tulevikus viisil, mis võiks mõjutada vahepealse läbivaatamise järeldusi. Seega tehti järeldus, et muutused on püsivad ja et meetme kohaldamine selle praegusel tasemel ei ole enam õigustatud.

E. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(80)

Pidades silmas läbivaatamisega seotud uurimise tulemusi ja arvestades, et uus dumpingumarginaal (70,8 %) on madalam kui esialgses uurimises kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase (vt määruse (EÜ) nr 128/2005 põhjendused 120–123), peetakse otstarbekaks muuta äriühingu Noblelift ja kõigi teiste eksportivate tootjate toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ja kehtestada selle määraks 70,8 %.

(81)

Üks isik väitis, et uut dumpingumarginaali ei oleks tohtinud võrrelda algse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase tuleks kindlaks määrata iga uurimise puhul eraldi, isegi dumpinguga piirduva osalise läbivaatamise puhul. Selle isiku puhul tähendab senine tava, mille kohaselt kahju jäetakse hindamata, väiksema tollimaksu reegli rikkumist. Huvitatud isik väitis ka, et oleks tulnud algatada täielik vahepealne läbivaatamine.

(82)

Sellega seoses märgitakse, et kuna komisjon algatas osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus dumpinguga, ei olnud selles raamistikus võimalik kahju uuesti hinnata. Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt võib meetmete jätkuva rakendamise vajaduse komisjoni algatusel läbi vaadata, kui see on põhjendatud. Seetõttu ei ole komisjonil kohustust algatada ex officio vahepealset läbivaatamist, mis hõlmaks nii dumpingut kui ka kahju, ning igal juhul peaks see olema põhjendatud. Käesoleval juhul oli komisjoni kasutuses olev teave ja tõendusmaterjal piisav selleks, et algatada dumpingu aspektidega piirduv vahepealne läbivaatamine. Lisaks tuleb märkida, et kui vahepealsete läbivaatamiste käigus tuleks alati hinnata ka kahju, oleks algmääruse artikli 11 lõikega 3 ette nähtud dumpingu aspektidega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise võimalus sisutühi. Seepärast tuleb kõnealune väide tagasi lükata. Sellele vaatamata meenutatakse aga, et kõnealusel huvitatud isikul on võimalus taotleda algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kahju vahepealset läbivaatamist.

(83)	Väiksema tollimaksu reeglist on täielikult kinni peetud: uut dumpingumarginaali võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis oli kindlaks tehtud algse uurimise käigus (uusim järeldus kahju kohta).

(84)	Üks huvitatud isik väitis, et käesoleval juhul oleks sobivam minimaalne impordihind. Teise võimalusena tuleks kehtestada kindlasummaline tollimaks.

(85)

Selle kohta märgitakse, et minimaalne impordihind ja kindlasummaline tollimaks ei sobi toodetele, millel on palju eri tüüpe erisuguste hindadega, mida samuti pidevalt muudetakse ja ajakohastatakse. Tollimaksumäärade paljusus muudaks haldamise väga keeruliseks. Täiendav piirang on käesoleva juhtumi puhul ka see, et minimaalne impordihind peaks põhinema normaalväärtusel (sest tollimaks põhineb dumpingul), mis määratakse kindlaks võrdlusriigi turu ühe äriühingu konfidentsiaalsete andmete põhjal. Väited lükatakse seetõttu tagasi.

(86)	Eksportiv tootja ilmutas ettenähtud tähtaja piires huvi kohustuse võtmise vastu. Ühtegi ametlikku pakkumist aga ei esitatud ja komisjonil ei olnud võimalik seega seda teemat edasi käsitleda.

(87)	Huvitatud isikutele teatati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek eksportivate tootjate suhtes kehtivate tollimaksumäärade muutmiseks, ja neile anti võimalus arvamust avaldada.

(88)	Huvitatud isikute esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti.

(89)

Märgitakse, et vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1008/2011 artikli 1 lõikele 3 kohaldatakse käesoleva määrusega „kõigi muude äriühingute” jaoks kehtestatud 70,8 % dumpinguvastast tollimaksu rakendusmääruse (EL) nr 1008/2011 artikli 1 lõikes 1 määratletud käsikahveltõstukite (kõnealuses määruses „kaubaaluste käsivedukid”) ja nende oluliste osade suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 1008/2011 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Tollimaksu määr

(%)

TARICi lisakood

Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, 58, Jing Yi Road, Economy Development Zone, Changxing, Zhejiang Province, 313100, HRV

70,8

A603

Kõik muud äriühingud

70,8

A999”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 22. aprill 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 189, 21.7.2005, lk 1.

(3) ELT L 192, 19.7.2008, lk 1.

(4) ELT L 151, 16.6.2009, lk 1.

(5) ELT L 268, 13.10.2011, lk 1.

(6) ELT C 41, 14.2.2012, lk 14.

(7) http://www.steelbb.com/steelprices/

(8) ELT L 25, 28.1.2005, lk 16.

(9) ELT L 344, 14.12.2012, lk 1.

24.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 112/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 373/2013,

23. aprill 2013,

millega kiidetakse heaks toimeaine Candida oleophila O-tüvi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) nende toimeainete heakskiitmise menetluse ja tingimuste suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Candida oleophila O-tüve puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2007/380/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas äriühing Bionext sprl 12. juulil 2006 Ühendkuningriigile toimeaine Candida oleophila O-tüve kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2007/380/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)	Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 15. novembril 2011.

(4)

Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine Candida oleophila O-tüve (4) pestitsiidina kasutamise riskihindamise läbivaatamise kohta 24. oktoobril 2012. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 15. märtsil 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne Candida oleophila O-tüve kohta.

(5)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et Candida oleophila O-tüve sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Seepärast on asjakohane Candida oleophila O-tüvi heaks kiita.

(6)	Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(7)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille on põhjustanud üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmisi meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast heakskiitmist anda kuus kuud aega Candida oleophila O-tüve sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(8)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisel saadud kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade valdajate kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa omanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi, võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(9)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (6) lisa vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas esitatud toimeaine Candida oleophila O-tüvi kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuestihindamine

1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena Candida oleophila O-tüve sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 31. märtsiks 2014.

Liikmesriigid veenduvad nimetatud tähtpäevaks eelkõige selles, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veerus nimetatud tingimused, ning et loaomanikul on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele olemas kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2. Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab Candida oleophila O-tüve kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 30. septembriks 2013 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätete osa. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	kui toode sisaldab Candida oleophila O-tüve ainsa toimeainena, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015, või

kui toode sisaldab Candida oleophila O-tüve ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3) ELT L 141, 2.6.2007, lk 78.

(4) EFSA Journal 2012; 10(11):2944. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu

(5) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

(6) ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.

I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Candida oleophila O-tüvi

Kogu number: MUCL40654

Ei kohaldata

Nominaalsisaldus: 3 × 1010 CFU/g kuivatatud toode

Vahemik: 6 × 109 – 1 × 1011 CFU/g kuivatatud toode

1. oktoober 2013

30. september 2023

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel tuleb võtta arvesse 15. märtsil 2013 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees Candida oleophila O-tüve kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

(1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„37

Candida oleophila O-tüvi

Kogu number: MUCL40654

Ei kohaldata

Nominaalsisaldus: 3 × 1010 CFU/g kuivatatud toode

Vahemik: 6 × 109 – 1 × 1011 CFU/g kuivatatud toode

1. oktoober 2013

30. september 2023

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud läbivaatamisaruandes.

24.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 112/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 375/2013,

23. aprill 2013,

millega kiidetakse heaks toimeaine spiromesifeen vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) nende toimeainete heakskiitmise menetluse ja tingimuste suhtes, mille kohta on vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3 enne 14. juunit 2011. Spiromesifeeni puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2003/105/EÜ (3).

(2)

Kooskõlas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikega 2 esitas äriühing Bayer CropScience AG 18. aprillil 2002 Ühendkuningriigile taotluse toimeaine spiromesifeeni kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2003/105/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele.

(3)

Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 9. märtsil 2004. Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) ning lõplik arutelu toimus 26. aprillil 2007. Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine spiromesifeeni (4) pestitsiidina kasutamise riskihindamise läbivaatamise kohta 13. juunil 2007.

(4)	Oma järelduses ei võtnud toiduohutusamet arvesse kogu teavet, mille taotleja esitas 26. aprillil 2007. Komisjon palus toiduohutusametil oma järeldus läbi vaadata ning võtta arvesse kogu esitatud teave.

(5)	Määratud referentliikmesriik hindas kogu lisateavet ning esitas 28. septembril 2009 esialgse hindamisaruande lisandi.

(6)

Esialgse hindamisaruande lisandi vaatasid läbi liikmesriigid ja toiduohutusamet. Toiduohutusamet esitas komisjonile oma teise järelduse toimeaine spiromesifeeni (5) pestitsiidina kasutamise riskihindamise läbivaatamise kohta 19. septembril 2012. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid ajakohastatud esialgse hindamisaruande ja toiduohutusameti järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 15. märtsil 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne spiromesifeeni kohta.

(7)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et spiromesifeeni sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavasti üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seetõttu on asjakohane spiromesifeen heaks kiita.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eriti asjakohane on nõuda kinnitavat lisateavet.

(9)	Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(10)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille on põhjustanud üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, kohaldatakse järgmist. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud aega spiromesifeeni sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tagasi võtma. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusala käsitlevate täielike, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohaste ajakohastatud toimikute esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega.

(11)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise kogemused on näidanud, et seoses andmetele juurdepääsuga võib tekkida raskusi kehtivate lubade omanike kohustuste tõlgendamisega. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa omanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loaomanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(12)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (7) lisa vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

I lisas esitatud toimeaine spiromesifeen kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuestihindamine

1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena spiromesifeeni sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 31. märtsiks 2014.

2. Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab spiromesifeeni kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 30. septembriks 2013 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätete osa. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	vajaduse korral muudavad ainsa toimeainena spiromesifeeni sisaldava toote luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015, või

kui toode sisaldab spiromesifeeni ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 31. märtsiks 2015 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 4

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3) ELT L 43, 18.2.2003, lk 45.

(4) EFSA Scientific Report (2007) 105, 1–69. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu

(5) EFSA Journal 2012; 10(10):2873. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu

(6) EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

(7) ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.

I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Spiromesifeen

CASi nr 283594-90–1

CIPACi nr 747

3-mesitüül-2-okso-1-oksaspiro[4,4]non-3-een-4-üül 3,3-dimetüülbutüraat

≥ 965 g/kg (ratsemaat)

N,N-dimetüülatsetamiidi lisand on toksikoloogiliselt oluline ja ei tohi tehnilises vahendis ületada 4 g/kg.

1. oktoober 2013

30. september 2023

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 15. märtsil 2013 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees spiromesifeeni kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

—	veeselgrootutele avalduvale pikaajalisele ohule;

—	tolmeldavatele kiletiivalistele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele avalduvale ohule, kui kokkupuude on märkimisväärne;

—	töötajate ja käitlejate kaitsele.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused sisaldama ohu vähendamise meetmeid.

Taotleja peab esitama kinnitava teabe seoses FOCUS GW stsenaariumi abil põhjavees esineva toimeaine prognoositava kontsentratsiooni (PECGW) ümberarvutusega, mida on kohandatud lubatud kasutusviiside Q10 väärtuse 2,58 kasutamisele.

Taotleja esitab sellise teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 30. septembriks 2015.

(1) Täiendavad andmed toimeaine tunnusandmete ja kirjelduse kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„41

Spiromesifeen

CASi nr 283594-90–1

CIPACi nr 747

3-mesitüül-2-okso-1-oksaspiro[4,4]non-3-een-4-üül 3,3-dimetüülbutüraat

≥ 965 g/kg (ratsemaat)

N,N-dimetüülatsetamiidi lisand on toksikoloogiliselt oluline ega tohi tehnilises vahendis ületada 4 g/kg.

1. oktoober 2013

30. september 2023

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

—	veeselgrootutele avalduvale pikaajalisele ohule;

—	tolmeldavatele kiletiivalistele ja sihtrühma mittekuuluvatele lülijalgsetele avalduvale ohule, kui kokkupuude on märkimisväärne;

—	töötajate ja käitlejate kaitsele.

Vajaduse korral peavad kasutustingimused sisaldama ohu vähendamise meetmeid.

Taotleja esitab sellise teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 30. septembriks 2015.”

(1) Täpsemad andmed toimeainete identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.

24.4.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 112/22

NÕUKOGU OTSUS 2013/189/ÜVJP,

22. aprill 2013,

Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise ja ühismeetme 2008/550/ÜVJP kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. juulil 2005 vastu ühismeetme 2005/575/ÜVJP Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise kohta (1). See ühismeede asendati nõukogu 23. juuni 2008. aasta ühismeetmega 2008/550/ÜVJP Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise kohta (2).

(2)	1. detsembril 2008. aastal leppis ESDC juhtkomitee (edaspidi „komitee”) vastavalt ühismeetme 2008/550/ÜVJP artiklile 13 kokku soovitustes ESDC tulevikuperspektiivide kohta.

(3)	Nõukogu kiitis oma 8. detsembri 2008. aasta järeldustes komitee soovitused heaks. Ühismeede 2008/550/ÜVJP tuleks seega asendada uue õigusaktiga, mis kajastab neid soovitusi.

(4)	ESDC raamistikus toimuv koolitustegevus tuleks viia läbi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas, sealhulgas konfliktide lahendamise ja stabiliseerimise alal.

(5)	On asjakohane, et käesoleva otsusega hõlmatud perioodil tugineks ESDC üksnes lähetatud töötajatele.

(6)	Vastavalt nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusele 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine, (3) peaks Euroopa välisteenistus osutama ESDC-le abi, mida varem osutas nõukogu peasekretariaat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

LOOMINE, MISSIOON, EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledž (ESDC).

Artikkel 2

Missioon

ESDC pakub koolitust ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kontekstis liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonna strateegilisel tasandil, et arendada ja edendada tsiviilisikute ja sõjaväelaste ühist arusaamist ÜJKPst ning et õppetegevuse (edaspidi „ESDC õppetegevus”) kaudu määrata kindlaks ja levitada häid tavasid mitmetes ÜJKP-alastes küsimustes.

Artikkel 3

Eesmärgid

ESDC eesmärgid on järgmised:

a)	edendada ÜJKP raames Euroopa ühist julgeoleku- ja kaitsekultuuri;

b)	edendada paremat arusaamist ÜJKPst kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) olulisest osast;

c)	varustada liidu asutusi asjatundlike töötajatega, kes suudavad töötada tulemuslikult kõigis ÜJKP küsimustes;

d)	varustada liikmesriikide valitsusasutusi ja personali asjatundlike töötajatega, kes tunnevad liidu poliitikavaldkondi, institutsioone ja menetlusi ÜVJP alal;

e)	toetada liidu partnerlusi ÜJKP valdkonnas, eriti partnerlusi ÜJKP missioonidel osalevate riikidega;

f)	aidata edendada ametialaseid suhteid ja kontakte ESDC õppetegevuses osalejate (edaspidi „osalejad”) vahel.

Kui see on asjakohane, pööratakse tähelepanu kooskõla tagamisele teiste liidu tegevustega.

Artikkel 4

Ülesanded

1. ESDC peamised ülesanded vastavalt tema missioonile ja eesmärkidele on korraldada ja viia läbi ESDC koolitustegevust ÜJKP valdkonnas.

2. ESDC koolitustegevus hõlmab järgmist:

a)	ÜJKP kõrgema taseme kursus;

b)	ÜJKP valdkonna sissejuhatavad kursused;

c)	spetsialistidest koosnevale auditooriumile suunatud või konkreetset teemat käsitlevad ÜJKP valdkonna kursused.

Muu koolitustegevuse korraldamise otsustab artiklis 8 nimetatud juhtkomitee (edaspidi „komitee”).

3. Lisaks lõikes 2 osutatud tegevustele ESDC eelkõige:

a)	toetab artikli 5 lõikes 1 nimetatud võrgustikus (edaspidi „võrgustik”) osalevate samas lõikes nimetatud instituutide vahel loodavaid kontakte;

b)	haldab ja arendab ÜJKP valdkonna koolitustegevust toetavat internetipõhist kaugõppesüsteemi;

c)	töötab välja ja koostab liidu ÜJKP valdkonna koolituse õppematerjali, tuginedes muu hulgas juba olemasolevale asjaomasele materjalile;

d)	soodustab osalenute vilistlasühenduse korraldamist;

e)	toetab liikmesriikide koolitusinstituutide vahelisi vahetusprogramme ÜJKP valdkonnas;

f)	annab toetusi iga-aastase liidu ÜJKP-alase koolitusprogrammi läbiviimiseks;

g)	toetab koolituse korraldamist konfliktide ennetamise ja tsiviilkriisiohje alal;

h)	korraldab iga-aastase võrgustiku konverentsi, mis toob kokku tsiviil- ja sõjaväelisi koolitajaid liikmesriikide koolitusinstituutidest ja ministeeriumidest ning, kui see on asjakohane, asjaomaseid väliskoolitajaid, kes on eksperdid ÜKJP alal, ning

i)	vaatab igal aastal läbi oma artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmise.

4. ESDC koolitustegevust korraldatakse võrgustiku kaudu.

5. Võrgustiku osaks olev Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EU ISS) toetab ESDC koolitustegevust, seda eelkõige EU ISSi väljaannete ja EU ISSi teadlaste peetavate loengute kaudu ning panustades ESDC internetipõhisesse kaugõppesüsteemi.

II PEATÜKK

KORRALDUS

Artikkel 5

Võrgustik

1. ESDC hakkab toimima võrgustikuna, mis ühendab tsiviil- ja sõjaväelisi instituute, kolledžeid, akadeemiaid, ülikoole, institutsioone ning muid liikmesriikide ja EU ISSi poolt kindlaks määratud osalejaid, kes tegelevad liidus julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (edaspidi „instituudid”), et toetada koolitustegevuse läbiviimist ÜJKP valdkonnas.

2. ESDC loob tihedad sidemed liidu institutsioonide ja asjakohaste liidu asutustega, eelkõige Euroopa Politseikolledžiga (CEPOL).

3. ESDC hakkab tegutsema liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) üldises alluvuses.

Artikkel 6

Õigus- ja teovõime

1. ESDC-l on vajalik õigusvõime oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks, tegutsemiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja halduskorralduste tegemiseks, sealhulgas töötajate lähetamiseks, varustuse, eelkõige õppevahendite soetamiseks, pangakonto omamiseks ning kohtus hagejaks või kostjaks olemiseks.

2. Igasugune vastutus, mis võib tuleneda ESDC sõlmitud lepingutest, kaetakse artiklite 14, 15 ja 16 kohaselt kättesaadavatest vahenditest.

Artikkel 7

Struktuur

ESDC-le luuakse järgmine struktuur:

a)	komitee, kes vastutab kogu ESDC koolitustegevuse kooskõlastamise ja juhtimise eest;

b)	akadeemiline juhatus (edaspidi „juhatus”), kes tagab ESDC koolitustegevuse kvaliteedi ja sidususe;

c)	ESDC juht, kes vastutab ESDC finants- ja haldusjuhtimise eest ning samuti abistab komiteed ja juhatust ESDC tegevuse korraldamisel ja juhtimisel.

d)	ESDC juhti abistab tema ülesannete täitmisel ESDC sekretariaat.

Artikkel 8

Juhtkomitee

1. ESDC otsuseid tegevaks organiks on komitee, kuhu iga liikmesriik nimetab ühe esindaja. Komitee iga liiget võib esindada või temaga koos komitee töös osaleda asendusliige.

2. Komitee liikmeid võivad komitee koosolekutel abistada eksperdid.

3. Töörühmade eesistujaks on kõrge esindaja esindaja, kellel on vastav kogemus. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

4. Liiduga ühinevate riikide esindajad võivad komitee koosolekutel osaleda aktiivsete vaatlejatena.

5. ESDC juht ja juhatuse esimees ning vajaduse korral selle erinevate koosseisude esimehed, samuti komisjoni esindaja võtavad komitee istungitest osa hääleõiguseta.

6. Komitee ülesanded on:

a)	koostada ESDC iga-aastane akadeemiline programm, tuginedes ESDC koolituskontseptsioonile;

b)	anda juhatuse tööks vajalikke üldiseid suuniseid;

c)	kiita heaks ja vaadata regulaarselt läbi ESDC koolituskontseptsioon, võttes arvesse kokkulepitud ESDC koolitusnõudeid;

d)	valida liikmesriik (liikmesriigid), kus ESDC koolitustegevused läbi viiakse, ning instituudid, kes koolitustegevusi läbi viivad;

e)	töötada välja ning leppida kokku üldine õppekava kõigi ESDC koolitustegevuste jaoks;

f)	võtta arvesse kursuste hindamisaruandeid ja kiita heaks ESDC koolitustegevuse üldine aastaaruanne, mis edastatakse asjaomastele nõukogu organitele;

g)	nimetada ametisse juhatuse ja selle eri koosseisude esimehed vähemalt kahe akadeemilise aasta pikkuseks ametiajaks;

h)	võtta vastu ESDC toimimiseks vajalikke otsuseid, kui need ei ole teistele organitele määratud;

i)	kiita heaks aastaeelarve ja kõik paranduseelarved, tehes seda ESDC juhi ettepanekute alusel;

j)	kiita heaks raamatupidamise aastaaruanne ja kinnitada ESDC juhi tegevus;

k)	kiita heaks täiendavad eeskirjad, mida kohaldatakse ESDC hallatavatele kuludele;

l)	kiita heaks kõik ESDC kulude rahastamise ja/või kandmisega seotud rahastamislepingud ja/või tehnilised kokkulepped komisjoni, Euroopa välisteenistuse või liikmesriigiga;

m)	kiita heaks ESDCsse lähetatud personalile kohaldatavad eeskirjad;

n)	otsustada poliitika- ja julgeolekukomitee poolt paika pandud üldises poliitilises raamistikus avada teatud ESDC koolitustegevus kolmandate riikide osalejatele.

7. Komitee kiidab heaks oma töökorra.

8. Komitee tegutseb kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, nagu see on määratletud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) II jaotises.

Artikkel 9

Akadeemiline juhatus

1. Juhatus koosneb tsiviil- ja sõjaliste instituutide ja muude liikmesriikide poolt ESDC koolitustegevuse läbiviimist toetama määratud osalejate juhtivatest esindajatest. Kui ühest liikmesriigist on mitu esindajat, moodustavad nad ühe delegatsiooni.

2. Komitee nimetab juhatuse esimehe juhatuse liikmete hulgast.

3. Juhatuse koosolekutele kutsutakse osalema komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esindajad.

4. Juhatuse koosolekutele võib kutsuda osalema siseriiklike ning liidu institutsioonide akadeemilisi eksperte ja juhtivametnikke.

5. Juhatuse ülesanded on järgmised:

a)	anda komiteele akadeemilist laadi nõu ja soovitusi;

b)	viia ellu heakskiidetud iga-aastane akadeemiline programm võrgustiku kaudu;

c)	teostada järelevalvet internetipõhise kaugõppesüsteemi üle;

d)	töötada välja eelnevalt heakskiidetud üldisel õppekaval põhinev üksikasjalik õppekava kõigi ESDC koolitustegevuste jaoks;

e)	tagada kõigi instituutide vahel ESDC koolitustegevuse üldine kooskõlastamine;

f)	vaadata läbi eelmise akadeemilise aasta ESDC koolitustegevuse standardid;

g)	esitada komiteele ettepanekud järgmise akadeemilise aasta ESDC koolitustegevuseks;

h)	tagada kogu ESDC koolitustegevuse süstemaatiline hindamine ning kiita heaks kursuste hindamisaruanded;

i)	aidata kaasa ESDC tegevust käsitleva üldise aastaaruande projekti koostamisele.

6. Oma ülesannete täitmiseks võib juhatus tulla kokku erinevates projektipõhistes koosseisudes. Juhatus koostab nende koosseisude loomist ja nendes koosseisudes kokku tuleva juhatuse tegevust reguleerivad eeskirjad ja korra, millele annab nõusoleku komitee.

7. Juhatuse töökorra võtab vastu komitee.

Artikkel 10

ESDC juht

1. ESDC juht vastutab ESDC koolitustegevuse korraldamise ja juhtimise eest. ESDC juht toetab selles valdkonnas komitee ja juhatuse tööd ning tegutseb ESDC esindajana nii võrgustikusiseses kui ka -välises ESDC koolitustegevuses. ESDC juht peab eelkõige:

a)	võtma ESDC tegevuse tõhusa toimimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

b)	koostama juhatuse esitatud ettepaneku alusel komiteele esitamiseks esialgse ESDC aastaaruande projekti ja esialgse tööprogrammi projekti;

c)	koordineerima ESDC tööprogrammi elluviimist;

d)	suhtlema liikmesriikide asjaomaste asutustega;

e)	suhtlema asjaomaste väliste ÜJKP valdkonna koolitajatega;

f)	sõlmima vajaduse korral tehnilisi kokkuleppeid ESDC koolitustegevuseks ÜJKP valdkonna asjaomaste asutuste ja koolitajatega;

g)	täitma mis tahes muid ülesandeid, mille komitee talle annab.

2. ESDC juht vastutab ESDC finants- ja haldusjuhtimise eest ning teeb eelkõige järgmist:

a)	koostab ja esitab komiteele kõik eelarveprojektid;

b)	võtab pärast komitee heakskiitu eelarve vastu;

c)	on ESDC eelarvevahendite käsutaja;

d)	avab ESCD nimel ühe või mitu pangakontot;

e)	peab komisjoni, Euroopa välisteenistuse või liikmesriigiga ESDC kulude rahastamist ja/või kandmist käsitleva rahastamislepingu või tehnilise kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimisi, esitab need komiteele ning sõlmib lepingud või kokkulepped;

f)	peab ESDC nimel läbirääkimisi ESDCsse lähetatava sekretariaadi personali üle ning kirjutab ESDC nimel alla seda käsitlevale kirjavahetusele;

g)	esindab ESDCd üldjoontes kõigis juriidilistes toimingutes, millel on rahalised tagajärjed;

h)	esitab komiteele ESDC raamatupidamise aastaaruande.

3. ESDC juhi nimetab ametisse kõrge esindaja pärast komiteega konsulteerimist. Tema ametisoleku ajaks nimetatakse ESDC juht ametisse Euroopa välisteenistuse liikmena. ESDC juhi kohale võivad kandidaate esitada liikmesriigid ning liidu institutsioonide ja Euroopa välisteenistuse töötajad võivad sellele kohale kandideerida vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele.

4. ESDC juht vastutab oma tegevuse eest komitee ees.

Artikkel 11

ESDC sekretariaat

1. Sekretariaat abistab ESDC juhti tema ülesannete täitmisel.

2. ESDC juht, keda abistab valikukomisjon, vastutab sekretariaadi personali valimise eest.

3. Sekretariaat toetab komiteed, juhatust ja instituute ESDC koolitustegevuse korraldamisel.

4. Iga instituut nimetab sekretariaadiga suhtlemiseks kontaktisiku, kes tegeleb ESDC koolitustegevusega seotud organisatsiooniliste ja haldusküsimustega.

5. Sekretariaat teeb tihedat koostööd komisjoni ja Euroopa välisteenistusega.

Artikkel 12

ESDC personal

1. ESDC personali hulka kuuluvad:

a)	liidu institutsioonidest, Euroopa välisteenistusest ja liidu asutustest ESDCsse lähetatud personal;

b)	liikmesriikide poolt ESDCsse lähetatud riiklikud eksperdid.

2. ESDC võib vastu võtta praktikante ja külalisteadureid.

3. Komitee, tegutsedes kõrge esindaja ettepaneku alusel, määrab vajaduse piires kindlaks tingimused, mida kohaldatakse praktikantidele ja külalisteaduritele.

4. Liikmesriikide poolt ESDCsse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 23. märtsi 2011. aasta otsust, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistusse lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad (4).

III PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 13

Mitterahaline panus ESDC koolitustegevusse

1. Iga liikmesriik, liidu institutsioon, liidu asutus ja instituut ning Euroopa välisteenistus kannab kõik oma ESDC tegevuses osalemisega seotud kulud, kaasa arvatud töötasud, toetused, sõidu- ja elamiskulud ning ESDC koolitustegevuse organisatsioonilise ja haldustoega seotud kulud.

2. Iga osaleja kannab kõik oma osalemisega seotud kulud.

Artikkel 14

Euroopa välisteenistuse toetus

1. Euroopa välisteenistus kannab kõik kulud, mis on seotud ESDC juhile ja sekretariaadile ruumide andmisega välisteenistuse hoonetes, sealhulgas infotehnoloogiaga seotud kulud, ESDC juhi lähetamisega ja ühe assistendist personaliliikme lähetamisega sekretariaati.

2. Euroopa välisteenistus osutab ESDC-le vajalikku haldusabi personali värbamiseks ja juhtimiseks ning eelarve täitmiseks.

3. Läbirääkimisi tehnilise kokkuleppe sõlmimiseks Euroopa välisteenistusega selle poolt antava abi üle peab ESDC juht ning selle kiidab heaks komitee.

Artikkel 15

Vabatahtlikud maksed

1. ESDC võib vastu võtta liikmesriikide ja instituutide või teiste panustajate poolt tehtud vabatahtlikke makseid, mille eesmärgiks on rahastada konkreetseid tegevusi. ESDC haldab selliseid makseid sihtotstarbelise tuluna.

2. Lõikes 1 osutatud läbirääkimisi nimetatud maksete tehniliste kokkulepete üle peab ESDC juht ning need kiidab heaks komitee.

Artikkel 16

Toetus liidu eelarvest

1. ESDC saab liidu eelarvest igal aastal toetust. Nimetatud toetus võib eelkõige katta ESDC koolitustegevuse ning liikmesriikide poolt ESDCsse saadetud riiklike ekspertidega seotud kulud.

2. Lähtesumma, mis on ette nähtud ESDC kulude katmiseks esimese 12 kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimist, on 535 000 eurot. Lähtesummad, mis on ette nähtud ESDC kulude katmiseks järgnevateks perioodideks, otsustab nõukogu.

3. Pärast lõikes 2 osutatud nõukogu otsuse tegemist peab ESDC juht läbirääkimisi komisjoniga sõlmitava rahastamislepingu üle, mille kiidab heaks komitee.

Artikkel 17

Finantseeskirjad

Lisas sätestatud finantseeskirju kohaldatakse ESDC kantud kuludele ning nende rahastamisele.

IV PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 18

ESDC koolitustegevuses osalemine

1. Kõigi liikmesriikide ja ühinevate riikide kodanikud võivad osa võtta kõigist ESDC koolitustegevustest. Koolitust organiseerivad ja läbi viivad instituudid tagavad, et nimetatud põhimõtet kohaldatakse eranditeta.

ESDC koolitustegevus on põhimõtteliselt avatud osalemiseks liidu kandidaatriikide kodanikele ja vastavalt vajadusele kolmandate riikide kodanikele.

2. Osalejateks on ÜJKP valdkonnas strateegiliste aspektidega tegelevad tsiviilvaldkonna töötajad ja sõjaväelased ning eksperdid, kes lähetatakse ÜJKP missioonidele ja operatsioonidele.

ESDC koolitustegevuses võib kutsuda muu hulgas osalema rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, akadeemiliste õppeasutuste ja meedia, samuti äriringkondade esindajaid.

3. ESDC koolituskursuse lõpetanule antakse kõrge esindaja allkirjastatud tunnistus. Tunnistuse andmise korda jälgib komitee. Liikmesriigid ja liidu institutsioonid tunnustavad nimetatud tunnistust.

Artikkel 19

Koostöö

ESDC teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste asjakohaste osalejatega, nagu kolmandate riikide siseriiklikud koolitusinstituudid, ja tugineb nende erialastele teadmistele.

Artikkel 20

Julgeolekueeskirjad

ESDC-le kohaldatakse nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsust 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (5).

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Järjepidevus

Ühismeetme 2008/550/ÜVJP rakendamiseks vastu võetud määrused ja eeskirjad jäävad käesoleva otsuse rakendamiseks jõusse osas, milles nad käesoleva otsusega kokku sobivad, ja kuni neid muudetakse või need kehtetuks tunnistatakse.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 2008/550/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 23

Läbivaatamine, jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev otsus jõustub 1. aprillil 2013. See vaadatakse igal juhul läbi ja seda muudetakse vajaduse korral hiljemalt kuus kuud enne selle kehtivusaja lõppemist.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse neli aastat pärast artikli 16 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimist.

Luxembourg, 22. aprill 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 194, 26.7.2005, lk 15.

(2) ELT L 176, 4.7.2008, lk 20.

(3) ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

(4) ELT C 12, 14.1.2012, lk 8.

(5) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

LISA

Finantseeskirjad, mida kohaldatakse ESDC kantud kuludele ja nende rahastamisele

Artikkel 1

Eelarvepõhimõtted

1. ESDC eelarve kujutab endast akti, millega nähakse igaks eelarveaastaks ette ja kiidetakse heaks kõik ESDC tulud ja ESDC kantud kulud.

2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Kasutada võib ainult teatavasse eelarverubriiki kuuluvaid tulusid ja ESDC kantud kulusid.

Artikkel 2

Eelarve vastuvõtmine

1. ESDC juht koostab igal aastal eelarveprojekti järgmiseks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril. Eelarveprojekt sisaldab assigneeringuid, mida peetakse vajalikuks ESDC kantud kulude katmiseks kõnealusel perioodil, ning kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

2. Assigneeringud liigitatakse vajaduse korral vastavalt liigile või eesmärgile peatükkidesse ja artiklitesse. Eelarveprojekt sisaldab iga artikli kohta üksikasjalikke märkusi.

3. Tulud koosnevad liikmesriikide vabatahtlikest maksetest, Euroopa Liidu eelarvest makstavast iga-aastasest toetusest ning muudest tuludest.

4. ESDC juht esitab jooksva ja eelneva finantsaasta kohta üksikasjaliku eelarve aruande ning esitab eelarveprojekti ettepaneku komiteele hiljemalt 31. oktoobriks. Komitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks.

5. Ettenägematute olukordade ja vältimatu vajaduse puhul võib ESDC juht esitada paranduseelarve. Kõik paranduseelarve projektid ning esimene eelarve pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist esitatakse, kiidetakse heaks ja võetakse vastu kooskõlas sama menetlusega, mida kasutatakse iga-aastase eelarve puhul, kuid ei kohaldata sama tähtaega, mida kohaldatakse iga-aastase eelarve suhtes.

Artikkel 3

Assigneeringute ümberpaigutused

ESDC juht võib komitee heakskiidul paigutada assigneeringuid eelarve piires ümber.

Artikkel 4

Assigneeringute ülekandmine järgmisse eelarveaastasse

1. Assigneeringud, mis on vajalikud eelarveaasta 31. detsembriks võetud seadusjärgsete kohustuste eest tasumiseks, kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.

2. ESDC juht võib komitee heakskiidul kanda assigneeringud üle järgmise eelarveaasta eelarvesse.

3. Teised assigneeringud tühistatakse eelarveaasta lõpus.

Artikkel 5

Eelarve täitmine ja personali juhtimine

Käesoleva eelarve täitmiseks ja personali juhtimiseks kasutab ESDC võimalikult suures ulatuses olemasolevaid liidu haldusstruktuure, eelkõige Euroopa välisteenistust.

Artikkel 6

ESDC pangakontod

1. ESDC pangakonto avatakse esmaklassilises finantseerimisasutuses, mille peakontor asub liikmesriigis, ja see peab olema lühiajalise tähtajaga pangakonto, mille valuutaks on euro.

2. Ühegi ESDC pangakonto saldo ei tohi muutuda negatiivseks.

Artikkel 7

Väljamaksed

Igaks väljamakseks ESDC pangakontolt on vaja ESDC juhi ja mõne teise ESDC töötaja allkirja.

Artikkel 8

Raamatupidamine

1. ESDC juht tagab, et raamatupidamisarvestust, milles näidatakse ESDC tulusid, kulusid ja inventarinimestikku, peetakse kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega.

2. ESDC juht esitab komiteele vastava eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks.

3. Vajalike raamatupidamisteenuste jaoks võib kasutada allhanget.

Artikkel 9

Auditeerimine

1. ESDC raamatupidamist auditeeritakse igal aastal.

2. Vajalike auditeerimisteenuste jaoks võib kasutada allhanget.

3. Auditiaruanded tehakse komiteele nõude korral kättesaadavaks.

Artikkel 10

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Komitee otsustab raamatupidamise aastaaruande alusel ning lähtudes iga-aastasest auditiaruandest, kas anda ESDC juhile heakskiit seoses ESDC eelarve täitmisega.

2. ESDC juht võtab kõik asjakohased meetmed tõendamaks komiteele, et eelarvele täitmisele võib heakskiidu anda, ning juhul kui eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusega kaasnevad märkused, nende järgimiseks.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.112.est
Euroopa Liidu Teataja		L 112

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 24. aprill 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 372/2013, 22. aprill 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1008/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast osalist vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 373/2013, 23. aprill 2013, millega kiidetakse heaks toimeaine Candida oleophila O-tüvi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 374/2013, 23. aprill 2013, valmistise Clostridium butyricum (FERM BP-2789) lubamise kohta munakanade söödalisandina (loa omanik Miyarisan Pharmaceutical Co. Ltd, keda esindab Miyarisan Pharmaceutical Europe S.L.U.) ( 1 )	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 375/2013, 23. aprill 2013, millega kiidetakse heaks toimeaine spiromesifeen vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 376/2013, 23. aprill 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	20
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2013/189/ÜVJP, 22. aprill 2013, Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži (ESDC) loomise ja ühismeetme 2008/550/ÜVJP kehtetuks tunnistamise kohta	22
		2013/190/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 22. aprill 2013, teatava siduva tariifiinformatsiooni kehtivuse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2297 all)	30

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	58,1
	TN	81,5
	TR	101,9
	ZZ	80,5
0707 00 05	MA	99,6
	TR	134,3
	ZZ	117,0
0709 93 10	MA	91,2
	TR	107,5
	ZZ	99,4
0805 10 20	EG	55,4
	IL	71,6
	MA	52,7
	TN	69,6
	TR	63,4
	US	84,5
	ZZ	66,2
0805 50 10	TR	91,6
	ZA	116,4
	ZZ	104,0
0808 10 80	AR	109,1
	BR	93,0
	CL	114,3
	CN	79,3
	MK	30,8
	NZ	142,4
	US	196,8
	ZA	109,4
	ZZ	109,4
0808 30 90	AR	113,2
	CL	120,8
	CN	72,9
	ZA	122,9
	ZZ	107,5


	(1) EMPs kohaldatav tekst