ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.095.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 95

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
5. aprill 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 311/2013, 3. aprill 2013, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit räni impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taiwanilt lähetatud räni impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 312/2013, 31. jaanuar 2013, millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks) ungarikeelset versiooni ( 1 )

8

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 313/2013, 4. aprill 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses konsolideeritud finantsaruannete, ühiste ettevõtmiste ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamisega: üleminekusätted (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 10, 11 ja 12 muudatused) ( 1 )

9

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 314/2013, 4. aprill 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

17

 

 

OTSUSED

 

 

2013/167/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 3. aprill 2013, millega muudetakse otsuse 2004/211/EÜ I lisa seoses Mehhiko kohta tehtud kannetega loetelus, kuhu on kantud sellised kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida liitu elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid (teatavaks tehtud numbri C(2013) 1794 all)  ( 1 )

19

 

 

2013/168/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 20. märts 2013, millega tunnistatakse kehtetuks otsused EKP/2011/4 ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega, EKP/2011/10 ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega, EKP/2012/32 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega ning EKP/2012/34 välisvääringus nomineeritud tagatiste kõlblikkuse reeglite ajutise muutmise kohta (EKP/2013/5)

21

 

 

2013/169/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 20. märts 2013, omakasutuses olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena kasutamise eeskirjade kohta (EKP/2013/6)

22

 

 

SUUNISED

 

 

2013/170/EL

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 20. märts 2013, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (EKP/2013/4)

23

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) parandus (ELT L 223, 15.8.2006)

31

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 311/2013,

3. aprill 2013,

millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit räni impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taiwanilt lähetatud räni impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aastat määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 398/2004 (2) kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamist ja osalist vahepealset läbivaatamist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 (3) (edaspidi „esialgne määrus”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit räni impordi suhtes 19 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis kehtis kõigile äriühingutele, v.a nimetatud määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingule. Esialgse määruse kohaselt säilis ka tollimaks, mida laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 42/2007 (4) Korea Vabariigist lähetatud räni impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Korea Vabariik või mitte. Edaspidi nimetatakse esialgse määrusega kehtestatud meetmeid „kehtivateks meetmeteks” või „esialgseteks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

1.2.   Taotlus

(2)

15. mail 2012 esitati Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 3 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist HRVst pärit räni impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Taiwanilt lähetatud räni impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

(3)

Äriühing Euroalliages (Liaison Committee of the Ferro-Alloy Industry) (edaspidi „taotleja”) esitas taotluse 100 % liidu ränitootjate nimel.

(4)

Taotleja väitis, et Taiwanil tegelikult räni ei toodeta, ning esitati piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst ja Taiwanilt liitu ja millele ei ole muud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust kui kehtivate meetmete kehtestamine. Kõnealune muutus tulenes väidetavalt HRVst pärit räni ümberlaadimisest Taiwani kaudu liitu.

(5)

Lisaks ilmnes taotleja väitel tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Taiwanilt toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgses uurimises kindlaks määratud mittekahjustavad hinnad. Lõpuks oli tõendeid selle kohta, et võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus eelnevalt kindlaks määratud normaalväärtusega müüdi Taiwanilt lähetatud räni dumpinguhinnaga.

1.3.   Algatamine

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, algatas komisjon määrusega (EL) nr 596/2012 (5) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega HRVst pärit räni impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ja esitas tolliasutustele nõude registreerida Taiwanilt lähetatud räni import, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

1.4.   Uurimine

(7)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ja Taiwani ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule.

(8)

Komisjon saatis talle teadaolevatele Taiwani tootjatele/eksportijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormid otse ja Taiwani esinduste kaudu Euroopa Liidus. Komisjon saatis talle teadaolevatele HRV tootjatele/eksportijatele küsimustikud otse ja HRV esinduste kaudu Euroopa Liidus. Küsimustikud saadeti ka teadaolevatele liidu importijatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati sellest, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(10)

Endast andsid teada ning küsimustikule ja vormidele vastasid kolm Taiwani eksportivat tootjat / eksportijat (kes kuuluvad samasse kontserni) ja kolm liidu sõltumatut importijat.

(11)

Komisjon tegi kontrollkäigud põhjenduses 10 osutatud samasse kontserni kuuluva kolme järgmise seotud äriühingu valdustesse:

Asia Metallurgical Co. Ltd (Taiwan),

Latitude Co. Ltd (Taiwan),

YLB Co. Ltd (Taiwan).

1.5.   Aruandeperiood ja uurimisperiood

(12)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 kestnud aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

2.   UURIMISE TULEMUSED

2.1.   Üldised kaalutlused

(13)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist analüüsides järgmist: kas HRV, Taiwani ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas kõnealused muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas, ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus varem kindlaks määratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

2.2.   Vaatlusalune toode ja uurimisalune toode

(14)

Võimaliku meetmetest kõrvalehoidmisega seotud toode on HRVst pärit ja praegu CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluv ränimetall (ränisisaldus alla 99,99 % massist) (edaspidi „vaatlusalune toode”). Praegu kombineeritud nomenklatuuris ette nähtud klassifikatsiooni mõistes tähendab see „räni”. Kõrgema puhtusastmega räni, mille ränisisaldus on vähemalt 99,99 %, kasutatakse põhiliselt elektrooniliste pooljuhtide tööstuses, kuulub muu CN-koodi alla ja käesolev menetlus seda ei hõlma.

(15)

Uurimisalune toode on sama, mis eespool määratletud, kuid see on lähetatud Taiwanilt, olenemata selle deklareerimisest Taiwanilt pärinevana või mitte, ja mis praegu on liigitatud sama CN-koodi alla kui vaatlusalune toode (edaspidi „uurimisalune toode”).

(16)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Taiwanilt liitu lähetatud eespool määratletud ränil on ühesugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitletakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3.   Tähelepanekud

2.3.1.   Koostöö tase

(17)

Nagu märgitud põhjenduses 10, esitas vabastamisvormile vastuse vaid kolm Taiwani äriühingut, kes kuuluvad samasse äriühingute kontserni. Nende liitu suunduva ekspordi ja Eurostati impordiandmete võrdlusest nähtus, et koostööd tegevad äriühingud esindasid aruandeperioodil 65 % uurimisaluse toote Taiwani ekspordist liitu.

(18)

HRV eksportivad ränitootjad koostööd ei teinud. Seetõttu tuli järeldused räni impordi kohta HRVst liitu ning ekspordi kohta HRVst Taiwani teha Eurostati impordiandmete, Taiwani impordistatistika ja koostööd tegevate Taiwani äriühingute andmete põhjal.

2.3.2.   Kaubandusstruktuuri muutumine

(19)

Tabelis 1 on esitatud räni import HRVst ja Taiwanilt liitu alates 2004. aastast aruandeperioodi lõpuni.

Tabel 1

(megatonnides)

 

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Aruandeperiood

HRV

1 268

27 635

1 435

9 671

5 353

6 669

11 448

13 312

5 488

Taiwan

0

2,7

0,2

340

3 381

5 199

11 042

5 367

2 707

Allikas: Eurostat

(20)

Eurostati andmetest on selgelt näha, et 2004. aastal ei toimunud importi Taiwanilt liitu. 2008. aastal kasvas import rohkem kui 300 % ning püsis kõrgel tasemel. Import kahekordistus taas 2010. aastal pärast uute meetmete kehtestamist HRV suhtes.

(21)

2011. aastal import Taiwanist liitu aga vähenes. Selline areng võib olla tingitud pettusevastasest uurimisest, mille algatas umbes sellel ajal OLAF. Komisjonile anti teada, et Taiwani väljaandev asutus (Bureau of Foreign Trade of Taiwan (BOFT)) tühistas 2011. aastal kõigi Taiwani tootjate räni päritolusertifikaadid. Kõnealuse sertifikaatide tühistamise otsuse vaidlustas kolm Taiwani eksportijat, kellele on osutatud põhjendustes 10 ja 11 (edaspidi „eksportijate kontsern”). Apellatsiooninõukogu kuulutas BOFTi otsuse tühiseks ning kõnealused sertifikaadid anti nimetatud kolmele Taiwani tootjale/eksportijale uuesti välja, kuid mitte teistele Taiwani tootjatele.

(22)

Samuti märgib komisjon sellega seoses, et mittesooduspäritolu tõendava sertifikaadi esitamine ei ole liitu importimisel tolliformaalsuste täitmiseks vajalik ning tõsise kahtluse korral ei saa selline sertifikaat tõendada deklareeritud toote mittesooduspäritolu (nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikkel 26).

(23)

Räni import HRVst liitu on alates 2008. aastast kasvanud. Eelkõige on täheldatud seda, et impordi kasv on jätkunud ka pärast meetmete kehtestamist 2010. aastal. Sellist arengut saab selgitada asjaoluga, et dumpinguvastane tollimaks vähenes 2010. aastal märkimisväärselt, nimelt 49 %-lt 19 %ni.

Tabel 2

(megatonnides)

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Aruandeperiood

16 530

16 600

7 101

10 514

3 675

15 893

16 007

17 912

9 177

10 507

Allikas: Hiina ekspordistatistika

(24)

Tabelis 2 on näidatud import HRVst Taiwani. Hiina ekspordiandmebaasi andmetest ilmneb, et import oli kõige suurem 2010. aastal pärast esialgsete meetmete kehtestamist. 2011. aastal toimunud vähenemist saab selgitada pettusevastase uurimisega, nagu on märgitud põhjenduses 21.

(25)

Leitakse, et kaubandusstruktuur on muutunud, kuna pärast 2004. aastat ei imporditud räni Taiwanilt liitu üldse. Räni hakati importima alates 2007. aastast; 2008. aastal oli see juba väga märkimisväärne. Import püsis jätkuvalt väga kõrgel tasemel kuni aruandeperioodini, vähenedes 2011. aastal tõenäoliselt põhjenduses 21 esitatud põhjusel.

2.3.3.   Kõrvalehoidmise laad ja ebapiisav põhjus või majanduslik õigustus

(26)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas sellise toote, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetamist läbi kolmandate riikide. Komisjon on seisukohal, et praegusel juhul on kaubandusstruktuur muutunud seeläbi, et toodet, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetatakse läbi kolmanda riigi.

(27)

Esiteks märgib komisjon, et Taiwanil räni ei toodeta. Ükski tootja/eksportija ei ole eitanud tõsiasja, et nad impordivad räni, mille nad on eksportinud HRVst.

(28)

Teiseks, välja arvatud eksportijate kontsern, ei ole tootjad/eksportijad esitanud oma tegevuse kohta muid majanduslikke õigustusi kui tollimaksu kehtestamine.

(29)

Eksportijate kontsern on väitnud, et nemad impordivad HRVst kottides väga madala kvaliteediga ränitompusid. Nad väidavad, et ränitombud siis kuivatatakse, purustatakse, sõelutakse ja pakitakse enne liidu turule eksportimist jälle kottidesse. Nad väidavad, et pärast seda on toode kõrgema kvaliteediga.

(30)

Nad väidavad, et selline tegevus kujutab endast unikaalset puhastusmeetodit, mis on välja töötatud koostöös Taibei Ülikooliga, võimaldades väidetavalt kõrvaldada HRVst imporditud ränimetallitompudest 80 % lisanditest. Kohapealse kontrollimise käigus siiski täheldati, et nende protsess oli tegelikult lihtne kuivatamine, sõelumine ja purustamine, mille abil eemaldatakse mõned pinnale tekkivad lisandid, nagu oksüdatsioon ja tolm, kuid ei eemaldata ränitompude sees olevaid lisandeid. Töödeldud tootel olid seega samad füüsilised ja tehnilised põhiomadused kui vaatlusalusel tootel.

(31)

Uurimise käigus kogutud ja kontrollitud tõendid, eriti ostu- ja müügiarved ning lisatud dokumendid, nagu lastikirjad ja muud tollidokumendid, näitasid, et eksportijate kontserni poolt ostetud ja ekspordiks müüdud tooted olid enamikul juhtudel samade omadustega. Sadamate läheduses asuvate eksportijate kontsernile kuuluvate ladude varusid käsitlevad andmed näitasid samuti, et alati ei olnud aega töödelda kõiki HRVst ostetud partiisid meetodil, mida nad väitsid kasutavat. Peale selle näitab kättesaadav teave, mis eelkõige pärineb liidu tootjatelt, et ränitompudest lisandite eemaldamiseks on pärast purustamist vajalik keemiline töötlemine või sulatamine. Eksportijate kontsern ei ole kasutanud kumbagi protsessi.

(32)

Samuti tuleb märkida, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 234 [praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267] kohase eelotsuse taotluse alusel, mille esitas Finanzgericht Düsseldorf (kohtuasjas Hoesch Metals and Alloys GmbH vs. Hauptzollamt Aachen) HRVst pärit räni suhtes võetavate dumpinguvastaste meetmete kohta, tegi Euroopa Kohus 2010. aastal järgmise otsuse: „Räniplokkide eraldamine, puhastamine ja purustamine ning sellele järgnev ränikristallide sõelumine, sorteerimine ja pakendamine, nagu need viidi läbi põhikohtuasjas, ei kujuta endast päritolu andvat töötlemist või toimingut nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 24 tähenduses (7). Eksportijate kontserni kasutatud puhastamisprotsessi peetakse sarnaseks kõnealuses otsuses kirjeldatuga.

(33)

Uurimise käigus selgus ka, et puhastamisprotsess moodustab eksportijate kontserni tootmise kogukuludest vähem kui 5 %. Veel leidis kinnitust, et uurimisperioodil eksportijate kontserni poolt liidule müüdud räni hind ja eksportijate kontserni poolt HRVst ostetud räni hind ei erinenud kunagi rohkem kui 11 %.

(34)

Kõnealuseid kaalutlusi arvesse võttes on jõutud järeldusele, et räni importimist HRVst ja sellele järgnevat eksportimist liitu eksportijate kontserni poolt tuleb käsitada ümberlaadimisena ja seega kõrvalehoidmisena algmääruse artikli 13 tähenduses.

(35)

Seepärast jõuti järeldusele, et uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest (täpsemalt HRV-le kehtestatud 19 % dumpinguvastasest tollimaksust) hoidumine. Tollimaksule lisaks muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit räni Taiwanil ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud, ei leitud.

2.3.4.   Tõendid dumpingu kohta

(36)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaks määratud normaalväärtusega.

(37)

Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Brasiilia hindade alusel, mis leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le. Leiti, et vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 on asjakohane kasutada eelnevalt esialgses uurimises kindlaks määratud normaalväärtust. Kaks toote kontrollnumbrit eelmisest uurimisest vastasid eksportivate äriühingute kahele toote kontrollnumbrile. Ekspordihinnad määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, täpsemalt uurimisaluse toote liitu eksportimisel tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavad kohandused tehti ka ekspordihinnas transpordi- ja kindlustuskuludega seoses eesmärgiga tuua hinnad samale kaubandustasandile. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks esialgses määruses esitatud kohandatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Taiwani impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(39)

Sel viisi kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati dumping.

2.3.5.   Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine koguste ja hindade osas

(40)

Esialgses määruses kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas müüki alla turuhinna ja hindade allalöömist. Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

3.   MEETMED

(41)

Ülaltoodut arvestades järeldati, et esialgsest meetmest ehk HRVst pärit räni impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses toimus ümberlaadimise teel Taiwani kaudu.

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka uurimisalusele tootele ehk Taiwanilt saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

(43)

Rakendusmääruse (EL) nr 467/2010 artikli 1 lõikes 2 kehtestatud meetmeid HRV „kõigi teiste äriühingute jaoks” tuleks seega laiendada Taiwanilt lähtuvale impordile. Tollimaksumääraks tuleks kehtestada 19 %, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Taiwanilt lähetatud räni registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

4.   VABASTAMISTAOTLUSED

(45)

Nagu põhjenduses 10 selgitati, esitas kolm Taiwanil asuvat äriühingut vabastamisvormi ja taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(46)

Arvestades põhjendustes 19–29 esitatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste kohta, tegeliku tootmise puudumist Taiwanil ja ühesuguse tolliseadustiku kohaselt toimuvat eksporti, ei saa nimetatud kolme äriühingu vabastamistaotlusi algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt rahuldada.

(47)

Kui Taiwani potentsiaalsed eksportijad/tootjad, kes endast käesoleva menetluse käigus ei teatanud ega eksportinud uurimisperioodi ajal uurimisalust toodet, soovivad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, peavad nad täitma vabastamisvormi, et komisjon saaks nende taotlust hinnata, ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud turusituatsiooni, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet, hanke- ja müüginäitajaid, tõendeid dumpingu kohta ning sellise praktika jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Kui algmääruse artikli 11 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, võib vabastus olla põhjendatud.

(48)

Kui vabastus on põhjendatud, võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega anda oma otsusega loa vabastada nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, nimetatud määrusega kehtestatud laiendatud tollimaksust.

(49)

Taotlus tuleb komisjonile saata koos kogu vajaliku teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

5.   TEATAVAKSTEGEMINE

(50)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Lisaks anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused.

6.   MÄRKUSED

(51)

Pärast teatavakstegemist laekusid märkused eksportijate kontsernilt ja kahelt importijalt.

(52)

Peamised argumendid olid seotud väitega, et eksportijate kontserni läbiviidud puhastamine kujutas endast päritolu andvat töötlemist määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 24 tähenduses. Importijad esitasid aruande Taibei Ülikooli tehtud näidiskatsete kohta ja sõltumatu eksperdi analüüsiaruande. Näidiskatset käsitleva aruande kohaselt vähendati puhastamisprotsessiga lisandeid 90,8 %. Sõltumatu eksperdi analüüsi alusel saab räni teatavatel eesmärkidel, nt sulatamiseks, kasutada ainult pärast puhastamist.

(53)

Olgu märgitud, et nimetatud kaks uuringut on vastuolus komisjoni poolt kohapealse kontrollimise käigus tehtud järeldustega, mida on kirjeldatud põhjenduses 31. Eelkõige tuletatakse meelde, et arvete alusel on eksportijate kontserni poolt ostetud ja ekspordiks müüdud tooted enamikul juhtudel samasuguste omadustega.

(54)

Kui importijate väited oleksid õiged, peaks see kajastuma ka HRVst imporditud ja liitu eksporditud räni hinna suuremas erinevuses.

(55)

Räni väidetud puhastamiseks kasutatavate vahendite kohapealse kontrollimise põhjal on komisjon ka seisukohal, et need vahendid ei võimalda kumbagi põhjenduses 31 kirjeldatud puhastamismeetodit kasutada.

(56)

Sõltumatu eksperdi analüüsiaruandes eiratakse komisjonile teada olevat fakti, et kasutajad töötlevad oma räni enne kasutamist.

(57)

Kõnealustel põhjustel ei ole poolte esitatud märkused muutnud järeldusi, millele komisjon enne avaldamist jõudis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Rakendusmääruse (EL) nr 467/2010 artikli 1 lõikes 2 kõikidele muudele äriühingutele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluva räni impordi suhtes laiendatakse Taiwanilt lähetatud ja praegu CN-koodi ex 2804 69 00 (TARICi kood 2804690020) alla kuuluva räni impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse määruse (EL) nr 596/2012 artikli 2 ning määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud, Taiwanilt lähetatud impordilt, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Taiwan või mitte.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 alusel laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 08/20

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 22956505

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega anda oma otsusega loa vabastada artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 467/2010 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 3

Tolliasutused lõpetavad määruse (EL) nr 596/2012 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. aprill 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 66, 4.3.2004, lk 15.

(3)  ELT L 131, 29.5.2010, lk 1.

(4)  ELT L 13, 19.1.2007, lk 1.

(5)  ELT L 176, 6.7.2012, lk 50.

(6)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(7)  Vt kohtuasi C-373/08, kohtulahendite kogumik 2010, lk I-951, punktid 55 ja 80.


5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/8


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 312/2013,

31. jaanuar 2013,

millega parandatakse delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks) ungarikeelset versiooni

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ungarikeelses delegeeritud määruses (EL) nr 244/2012 (2) on mitu viga.

(2)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 244/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Parandused puudutavad ainult ungarikeelset versiooni.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

(2)  ELT L 81, 21.3.2012, lk 18.


5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 313/2013,

4. aprill 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses konsolideeritud finantsaruannete, ühiste ettevõtmiste ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamisega: üleminekusätted (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 10, 11 ja 12 muudatused)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 28. juunil 2012 muudatused rahvusvahelises finantsaruandlusstandardis (IFRS) 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 11s Ühised ettevõtmised, IFRS 12s Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine (edaspidi „muudatused”), mis tehti ettepanekute alusel, mida hõlmab 2011. aasta detsembris avaldatud üleminekusätete eelnõu. Muudatuste eesmärk on selgitada IASBi kavatsusi, kui üleminekusätted esmakordselt avaldatakse IFRS 10s. Muudatustega IFRS 10s, IFRS 11s ja IFRS 12s lihtsustatakse veelgi üleminekut, piirates kohandatud võrdlusinformatsiooni esitamise nõuet üksnes andmete esitamisega eelneva võrdlusperioodi kohta. Peale selle tühistatakse konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustega seotud avalikustamise puhul muudatustega nõue esitada võrdlusinformatsiooni IFRS 12 esmakordsele rakendamisele eelnevate perioodide kohta.

(3)

IFRS 11 muudatused sisaldavad viiteid IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus veel vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki käesoleva määruse lisas sätestatud viiteid IFRS 9-le lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

(4)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused vastavad standardi vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

(a)

Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 10 Konsolideeritud finantsaruanded muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(b)

IFRS 11 Ühised ettevõtmised muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(c)

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudetakse kooskõlas IFRS 11ga, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(d)

IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Kõiki käesoleva määruse lisas sätestatud viiteid IFRS 9-le tuleks lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

Artikkel 2

Kõik äriühingud rakendavad artikli 1 lõikes 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2014 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. aprill 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 10

IFRS 10

Konsolideeritud finantsaruanded

IFRS 11

IFRS 11

Ühised ettevõtmised

IFRS 12

IFRS 12

Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

Konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised

(rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused)

IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded muudatused

Lisasse C lisatakse paragrahv C1A.

C1A

Dokumendiga Konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused), välja antud juunis 2012, muudeti paragrahvid C2–C6 ja lisati paragrahvid C2A–C2B, C4A–C4C, C5A ja C6A–C6B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 10 varasema perioodi suhtes, peab ta kõnealuseid muudatusi rakendama selle varasema perioodi suhtes.

Muudetakse lisa C paragrahv C2.

C2

(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead, kui paragrahvides C2A–C6 ei ole sätestatud teisiti.

Lisasse C lisatakse paragrahvid C2A–C2B.

C2A

Olenemata IAS 8 paragrahvi 28 sätetest peab (majandus)üksus käesoleva IFRSi esmakordsel rakendamisel esitama ainult IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivsed andmed käesoleva IFRSi esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta kohta („vahetult eelnenud periood”). (Majandus)üksus võib kõnealused andmed esitada ka jooksva perioodi või varasemate võrdlusperioodide kohta, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema.

C2B

Käesoleva IFRSi tähenduses on esmakordse rakendamise kuupäev selle aruandeperioodi alguskuupäev, mille suhtes käesolevat IFRSi esimest korda rakendatakse.

Muudetakse lisa C paragrahvid C3–C4. Paragrahv C4 jagatakse paragrahvideks C4 ja C4A.

C3

(Majandus)üksus ei ole kohustatud korrigeerima esmakordse rakendamise kuupäeval oma varasemat arvestust seoses osalemisega:

(a)

(majandus)üksustes, mis oleksid kõnealuse kuupäeva seisuga konsolideeritud kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded ja SIC-12-ga Konsolideerimine – eriotstarbelised (majandus)üksused ning mida kooskõlas käesoleva IFRSiga endiselt konsolideeritakse, või

(b)

(majandus)üksustes, mis ei oleks kõnealuse kuupäeva seisuga konsolideeritud kooskõlas IAS 27 ja SIC-12-ga ning mida kooskõlas käesoleva IFRSiga ei konsolideerita.

C4

Kui investor otsustab esmakordse rakendamise kuupäeval, et ta peab konsolideerima investeerimisobjekti, mida ei konsolideeritud kooskõlas IAS 27 ja SIC-12-ga, siis:

(a)

kui investeerimisobjekt on äri (vastavalt IFRS 3 Äriühendused määratlusele), mõõdab investor varad, kohustised ja mittekontrollivad osalused selles varem konsolideerimata investeerimisobjektis nii, nagu oleks investeerimisobjekt olnud konsolideeritud (ja seega omandamist arvestatud kooskõlas IFRS 3-ga) alates kuupäevast, mil investor saavutas kontrolli selle investeerimisobjekti üle, käesoleva IFRSi sätete alusel. Investor korrigeerib tagasiulatuvalt esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta. Kui kontrolli saavutamise kuupäev on vahetult eelnenud perioodi alguskuupäevast varasem, kajastab investor omakapitali korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga iga erinevuse:

(i)

kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste summade ja

(ii)

investeerimisobjektis osalemise endise bilansilise (jääk)maksumuse vahel;

(b)

kui investeerimisobjekt ei ole äri (vastavalt IFRS 3 määratlusele), mõõdab investor varad, kohustised ja mittekontrollivad osalused selles varem konsolideerimata investeerimisobjektis nii, nagu oleks investeerimisobjekt olnud konsolideeritud (rakendades IFRS 3-s kirjeldatud omandamismeetodit, kuid jättes investeerimisobjekti firmaväärtuse kajastamata) alates kuupäevast, mil investor saavutas kontrolli selle investeerimisobjekti üle, käesoleva IFRSi sätete alusel. Investor korrigeerib tagasiulatuvalt esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta. Kui kontrolli saavutamise kuupäev on vahetult eelnenud perioodi alguskuupäevast varasem, kajastab investor omakapitali korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga iga erinevuse:

(i)

kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste summade ja

(ii)

investeerimisobjektis osalemise endise bilansilise (jääk)maksumuse vahel.

C4A

Kui investeerimisobjekti varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste mõõtmine kooskõlas paragrahvi C4 punktiga a või b on teostamatu (vastavalt IAS 8 määratlusele), siis:

(a)

kui investeerimisobjekt on äri, rakendab investor IFRS 3 nõudeid alates tuletatud omandamiskuupäevast. Tuletatud omandamiskuupäev on varaseima perioodi algus, mil paragrahvi C4 punkti a rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood);

(b)

kui investeerimisobjekt ei ole äri, rakendab investor alates tuletatud omandamiskuupäevast IFRS 3-s kirjeldatud omandamismeetodit, jättes investeerimisobjekti firmaväärtuse kajastamata. Tuletatud omandamiskuupäev on varaseima perioodi algus, mil paragrahvi C4 punkti b rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood).

Investor korrigeerib tagasiulatuvalt esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta, välja arvatud juhul, kui varaseima perioodi algus, mil käesoleva paragrahvi rakendamine on teostatav, on jooksev periood. Kui tuletatud omandamiskuupäev on vahetult eelnenud perioodi alguskuupäevast varasem, kajastab investor omakapitali korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga iga erinevuse:

(c)

kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste summade ja

(d)

investeerimisobjektis osalemise endise bilansilise (jääk)maksumuse vahel.

Kui varaseim periood, mil käesoleva paragrahvi rakendamine on teostatav, on jooksev periood, kajastatakse omakapitali korrigeerimine jooksva perioodi alguskuupäeva seisuga.

Lisasse C lisatakse paragrahvid C4B–C4C.

C4B

Kui investor rakendab paragrahve C4–C4A ja kooskõlas käesoleva IFRSiga kontrolli saavutamise kuupäev on hilisem kui 2008. aastal parandatud IFRS 3 (IFRS 3 (2008)) jõustumiskuupäev, käsitatakse paragrahvides C4 ja C4A esitatud viiteid IFRS 3-le viidetena standardile IFRS 3 (2008). Kui kontroll saavutati enne IFRS 3 (2008) jõustumiskuupäeva, rakendab investor kas IFRS 3 (2008) või IFRS 3 (välja antud 2004).

C4C

Kui investor rakendab paragrahve C4–C4A ja kooskõlas käesoleva IFRSiga kontrolli saavutamise kuupäev on hilisem kui 2008. aastal parandatud IAS 27 (IAS 27 (2008)) jõustumiskuupäev, rakendab investor käesolevat IFRSi kõigi perioodide suhtes, millega seoses investeerimisobjekt kooskõlas paragrahvidega C4–C4A tagasiulatuvalt konsolideeritakse. Kui kontroll saavutati enne IAS 27 (2008) jõustumiskuupäeva, rakendab investor kas:

(a)

käesoleva IFRSi sätteid kõigi perioodide suhtes, millega seoses investeerimisobjekt kooskõlas paragrahvidega C4–C4A tagasiulatuvalt konsolideeritakse, või

(b)

IAS 27 (2008) jõustumiskuupäevale eelnenud perioodide suhtes 2003. aastal väljaantud IAS 27 (IAS 27 (2003)) sätteid ja seejärel järgnevate perioodide suhtes käesoleva IFRSi sätteid.

Muudetakse lisa C paragrahvid C5–C6. Paragrahv C5 jagatakse paragrahvideks C5 ja C5A.

C5

Kui investor otsustab esmakordse rakendamise kuupäeval, et ta ei konsolideeri enam investeerimisobjekti, mis oli konsolideeritud kooskõlas IAS 27 ja SIC-12-ga, siis mõõdab investor oma osalust investeerimisobjektis summas, milles seda oleks mõõdetud, kui käesoleva IFRSi sätted oleksid kehtinud hetkel, mil investor omandas osaluse investeerimisobjektis (kuid ei saavutanud kontrolli kooskõlas käesoleva IFRSiga) või kaotas kontrolli investeerimisobjekti üle. Investor korrigeerib tagasiulatuvalt esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta. Kui kuupäev, mil investor omandas osaluse investeerimisobjektis (kuid ei saavutanud kontrolli kooskõlas käesoleva IFRSiga) või kaotas kontrolli investeerimisobjekti üle, on vahetult eelnenud perioodi alguskuupäevast varasem, kajastab investor omakapitali korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga iga erinevuse:

(a)

varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste endise bilansilise (jääk)maksumuse ja

(b)

investeerimisobjektis osaluse kajastatud summa vahel.

C5A

Kui investeerimisobjektis osaluse mõõtmine kooskõlas paragrahviga C5 on teostamatu (vastavalt IAS 8 määratlusele), rakendab investor käesoleva IFRSi sätteid varaseima perioodi alguskuupäeva seisuga, mil paragrahvi C5 rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood). Investor korrigeerib tagasiulatuvalt esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud aruandeaasta, välja arvatud juhul, kui varaseima perioodi algus, mil käesoleva paragrahvi rakendamine on teostatav, on jooksev periood. Kui kuupäev, mil investor omandas osaluse investeerimisobjektis (kuid ei saavutanud kontrolli kooskõlas käesoleva IFRSiga) või kaotas kontrolli investeerimisobjekti üle, on vahetult eelnenud perioodi alguskuupäevast varasem, kajastab investor omakapitali korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga iga erinevuse:

(a)

varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste endise bilansilise (jääk)maksumuse ja

(b)

investeerimisobjektis osalemise kajastatud summa vahel.

Kui varaseim periood, mil käesoleva paragrahvi rakendamine on teostatav, on jooksev periood, kajastatakse omakapitali korrigeerimine jooksva perioodi alguskuupäeva seisuga.

C6

Paragrahvid 23, 25, B94 ja B96–B99 olid 2008. aastal tehtud IAS 27 muudatused, mis kanti üle IFRS 10-sse. Välja arvatud juhul, kui (majandus)üksus rakendab paragrahvi C3 või peab rakendama paragrahvid C4–C5A, rakendab (majandus)üksus kõnealuste paragrahvide sätted järgmiselt:

(a)

Lisasse C lisatakse pealkiri ja paragrahvid C6A–C6B.

Viited „vahetult eelnenud perioodile”

C6A

Olenemata paragrahvides C4–C5A esitatud viidetest esmakordse rakendamise kuupäevale vahetult eelnenud perioodile („vahetult eelnenud periood”) võib (majandus)üksus esitada korrigeeritud võrdlusandmed ka varasemate perioodi kohta, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. Kui (majandus)üksus esitab korrigeeritud võrdlusandmed mis tahes varasema perioodi kohta, käsitatakse kõiki paragrahvides C4–C5A esitatud viiteid „vahetult eelnenud perioodile” viidetena „varaseimale esitatud korrigeeritud võrdlusperioodile”.

C6B

Kui (majandus)üksus esitab varasema perioodi kohta korrigeerimata võrdlusandmed, eristab ta selgelt korrigeerimata andmed, täpsustab, et need on koostatud erineval alusel ja selgitab seda alust.

IFRS 11 Ühised ettevõtmised muudatused

Lisasse C lisatakse paragrahvid C1A–C1B.

C1A

Dokumendiga Konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused), välja antud juunis 2012, muudeti paragrahvid C2–C5, C7–C10 ja C12 ning lisati paragrahvid C1B ja C12A–C12B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 11 varasema perioodi suhtes, peab ta kõnealuseid muudatusi rakendama selle varasema perioodi suhtes.

Üleminek

C1B

Olenemata IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead paragrahvi 28 sätetest peab (majandus)üksus käesoleva IFRSi esmakordsel rakendamisel esitama ainult IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivsed andmed selle aruandeaasta kohta, mis eelnes vahetult perioodile, mille suhtes IFRS 11 esmakordselt rakendati („vahetult eelnenud periood”). (Majandus)üksus võib kõnealused andmed esitada ka jooksva perioodi või varasemate võrdlusperioodide kohta, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema.

Muudetakse lisa C paragrahvid C2–C5, C7–C10 ja C12.

Ühisettevõtted — üleminek proportsionaalselt konsolideerimiselt kapitaliosaluse meetodile

C2

Proportsionaalselt konsolideerimiselt kapitaliosaluse meetodile üleminekul kajastab (majandus)üksus oma investeeringud ühisettevõttesse vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga. Seda alginvesteeringut mõõdetakse (majandus)üksuse varem proportsionaalselt konsolideeritud varade ja kohustiste, sh omandamisest tuleneva firmaväärtuse bilansiliste (jääk)maksumuste summana. Kui firmaväärtus kuulus varem suuremale raha teenivale üksusele või raha teenivate üksuste rühmale, lähtub (majandus)üksus firmaväärtust ühisettevõttele jaotades ühisettevõtte ja selle raha teeniva üksuse või raha teenivate üksuste rühma, kellele firmaväärtus kuulus, suhtelisest bilansilisest (jääk)maksumusest.

C3

Kooskõlas paragrahviga C2 kindlaksmääratud investeeringu algsaldot käsitatakse investeeringu tuletatud soetusmaksumusena esmakordsel kajastamisel. (Majandus)üksus rakendab investeeringu algsaldo suhtes IAS 28 (muudetud 2011) paragrahvid 40–43, et hinnata, kas investeeringu väärtus on langenud, ning kajastab väärtuse langusest tulenenud kahjumi jaotamata kasumi korrigeerimisena vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga. IAS 12 Tulumaks paragrahvides 15 ja 24 sätestatud esmakordse kajastamise erandit ei kohaldata, kui (majandus)üksus kajastab ühisettevõttesse tehtud investeeringu tulenevalt üleminekusätete rakendamisest varem proportsionaalselt konsolideeritud ühisettevõtete suhtes.

C4

Kui kõigi varem proportsionaalselt konsolideeritud varade ja kohustuste summeerimisel saadakse negatiivne netovara, hindab (majandus)üksus, kas tal on seoses negatiivse netovaraga juriidilisi või faktilisi kohustusi, ja kui see on nii, siis kajastab asjaomased kohustised. Kui (majandus)üksus leiab, et tal ei ole negatiivse netovaraga seoses juriidilisi või faktilisi kohustusi, siis ta asjaomast kohustist ei kajasta, kuid korrigeerib jaotamata kasumit vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga. (Majandus)üksus avalikustab selle asjaolu koos oma ühisettevõtete kumulatiivse kajastamata kahjumi osakaaluga vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga ja käesoleva IFRSi esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga.

C5

(Majandus)üksus avalikustab varade ja kohustiste jaotuse, mis on summeeritud üheks investeeringukirjeks, vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga. Andmed avalikustatakse kõigi selliste ühisettevõtete koondandmetena, mille suhtes (majandus)üksus rakendab paragrahvides C2–C6 viidatud üleminekusätteid.

C6

Ühised äriüksused — üleminek kapitaliosaluse meetodilt varade ja kohustuste arvestamisele

C7

Kui (majandus)üksus läheb ühises äriüksuses oleva osaluse puhul kapitaliosaluse meetodilt üle varade ja kohustiste arvestamisele, eemaldab ta vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga bilansist varem kooskõlas IAS 28 (muudetud 2011) paragrahviga 38 kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu ning muud (majandus)üksuse poolt kõnealusesse ettevõtmisesse tehtud netoinvesteeringu osaks olnud kirjed ning kajastab oma osa kõigis ühises äriüksuses oleva osalusega seotud varades ja kohustistes, sh firmaväärtuses, mis võis moodustada osa investeeringu bilansilisest (jääk)maksumusest.

C8

(Majandus)üksus määrab oma osaluse ühise äriüksusega seotud varades ja kohustistes kindlaks oma õiguste ja kohustuste alusel kindlaksmääratud osana vastavalt lepingupõhisele kokkuleppele. Varade ja kohustiste esialgse bilansilise (jääk)maksumuse mõõtmisel lahutab (majandus)üksus need investeeringu bilansilisest (jääk)maksumusest vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga, tuginedes andmetele, mida (majandus)üksus kasutas kapitaliosaluse meetodit kohaldades.

C9

Kõik varem kooskõlas IAS 28 (muudetud 2011) paragrahviga 38 kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringu ja muude (majandus)üksuse poolt kõnealusesse ettevõtmisesse tehtud netoinvesteeringu osaks olnud kirjete ning kajastatud varade ja kohustuste (sh firmaväärtus) netosumma vahelised erinevused:

(a)

tasaarvestatakse investeeringuga seotud firmaväärtusega, kaasa arvatud ülejäänud erinevused, millega oli korrigeeritud jaotamata kasumit, vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga, kui kajastatud varade ja kohustiste, sh firmaväärtuse netosumma on suurem kui bilansist eemaldatud investeering (ja muud kirjed, mis moodustasid osa (majandus)üksuse netoinvesteeringust);

(b)

korrigeeritakse jaotamata kasumiga vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga, kui kajastatud varade ja kohustiste, sh firmaväärtuse netosumma on väiksem kui bilansist eemaldatud investeering (ja muud kirjed, mis moodustasid osa (majandus)üksuse netoinvesteeringust).

C10

Kapitaliosaluse meetodilt varade ja kohustiste arvestamisele üleminev (majandus)üksus esitab bilansist eemaldatud investeeringu ning kajastatud varade ja kohustiste võrdluse koos ülejäänud erinevustega, mille võrra oli korrigeeritud jaotamata kasumit, vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga.

C11

Üleminekusätted (majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruannetes

C12

(Majandus)üksus, kes kooskõlas IAS 27 paragrahviga 10 kajastas varem oma konsolideerimata finantsaruannetes ühises äriüksuses oleva osaluse investeeringuna soetamismaksumuses või kooskõlas IFRS 9-ga:

(a)

eemaldab bilansist investeeringu ning kajastab ühises äriüksuses oleva osalusega seotud varad ja kohustised kooskõlas paragrahvidega C7–C9 kindlaksmääratud summas;

(b)

esitab bilansist eemaldatud investeeringu ning kajastatud varade ja kohustiste võrdluse koos ülejäänud erinevusega, mille võrra oli korrigeeritud jaotamata kasumit, vahetult eelnenud perioodi alguskuupäeva seisuga.

Lisasse C lisatakse pealkiri ja paragrahvid C12A–C12B.

Viited „vahetult eelnenud perioodile”

C12A

Olenemata paragrahvides C2–C12 esitatud viidetest „vahetult eelnenud perioodile” võib (majandus)üksus esitada korrigeeritud võrdlusandmed ka varasemate perioodide kohta, kuid ta ei ole kohustatud seda tegema. Kui (majandus)üksus esitab korrigeeritud võrdlusandmed mis tahes varasema perioodi kohta, käsitatakse kõiki paragrahvides C2–C12 esitatud viiteid „vahetult eelnenud perioodile” viidetena „varaseimale esitatud korrigeeritud võrdlusperioodile”.

C12B

Kui (majandus)üksus esitab mis tahes varasema perioodi kohta korrigeerimata võrdlusandmed, eristab ta selgelt korrigeerimata andmed, täpsustab, et need on koostatud erineval alusel ja selgitab seda alust.

IFRS 11 Ühised ettevõtmised muudatustest

tulenev IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatus

Käesolevas lisas sätestatakse IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatus, mis tuleneb nõukogu poolt IFRS 11-s Ühised ettevõtmised tehtud muudatustest. (Majandus)üksus rakendab selle muudatuse siis, kui ta rakendab IFRS 1.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Lisatakse paragrahv 39S.

39S

Dokumendiga Konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused), välja antud juunis 2012, muudeti paragrahv D31. (Majandus)üksus rakendab selle muudatuse siis, kui ta rakendab IFRS 11 (muudetud juunis 2012).

Muudetakse lisa D paragrahv D31.

Ühised ettevõtmised

D31

Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IFRS 11 üleminekusätteid järgmiste eranditega:

(a)

IFRS 11 üleminekusätteid rakendab esmakordne kasutuselevõtja IFRSile ülemineku kuupäeva seisuga;

(b)

proportsionaalselt konsolideerimiselt kapitaliosaluse meetodile üleminekul kontrollib esmakordne kasutuselevõtja investeeringu väärtuse langust IFRSile ülemineku kuupäeva seisuga kooskõlas IAS 36-ga olenemata sellest, kas on viiteid investeeringu väärtuse võimaliku languse kohta. Väärtuse langus kajastatakse jaotamata kasumi korrigeerimisena IFRSile ülemineku kuupäeva seisuga.

IFRS 12 Teistes (majandus)üksustes osaluste avalikustamine muudatused

Lisasse C lisatakse paragrahvid C1A ja C2A–C2B.

C1A

Dokumendiga Konsolideeritud finantsaruanded, ühised ettevõtmised ja muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine: üleminekusuunised (rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused), välja antud juunis 2012, lisati paragrahvid C2A–C2B. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 12 varasema perioodi suhtes, peab ta kõnealuseid muudatusi rakendama selle varasema perioodi suhtes.

C2

C2A

Käesoleva IFRSi avalikustamisnõudeid ei tule rakendada ühegi esitatud perioodi suhtes, mis algab enne esimesele aruandeaastale, mille suhtes rakendatakse IFRS 12, vahetult eelnenud aruandeaastat.

C2B

Käesoleva IFRSi paragrahvides 24–31 sätestatud avalikustamisnõudeid ja paragrahvides B21–B26 esitatud asjaomaseid juhised ei tule rakendada ühegi esitatud perioodi suhtes, mis algab enne esimest aruandeaastat, mille suhtes rakendatakse IFRS 12.


5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/17


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 314/2013,

4. aprill 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. aprill 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

60,6

TN

105,0

TR

134,9

ZZ

100,2

0707 00 05

JO

194,1

MA

116,3

TR

146,8

ZZ

152,4

0709 93 10

MA

91,2

TR

102,1

ZZ

96,7

0805 10 20

EG

59,3

IL

69,3

MA

77,1

TN

61,7

TR

63,5

ZZ

66,2

0805 50 10

TR

79,1

ZZ

79,1

0808 10 80

AR

103,4

BR

92,7

CL

118,8

CN

80,4

MK

30,8

US

204,9

UY

106,8

ZA

105,4

ZZ

105,4

0808 30 90

AR

115,0

CL

142,0

CN

90,9

TR

204,5

US

158,2

ZA

124,1

ZZ

139,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/19


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

3. aprill 2013,

millega muudetakse otsuse 2004/211/EÜ I lisa seoses Mehhiko kohta tehtud kannetega loetelus, kuhu on kantud sellised kolmandad riigid ja nende osad, millest on lubatud importida liitu elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1794 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/167/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 17 lõike 3 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/156/EÜ hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 12 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 19 sissejuhatavat lauset ja artikli 19 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse muu hulgas hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote liitu importimise korral. Need nõuded peavad olema vähemalt samaväärsed liikmesriikidevahelise kauplemise puhul kohaldatavate nõuetega.

(2)

Direktiivis 2009/156/EÜ on kehtestatud elushobuslaste liitu importimist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Direktiivis on sätestatud, et hobuslaste import liitu on lubatud ainult sellistest kolmandatest riikidest, kus ei ole kahe aasta jooksul esinenud hobuste Venezuela entsefalomüeliiti.

(3)

Komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta otsusega 2004/211/EÜ (millega kehtestatakse kolmandate riikide ja nende territooriumi osade loetelu, millest liikmesriigid lubavad importida elushobuslasi ning hobuslaste spermat, munarakke ja embrüoid, ning millega muudetakse otsuseid 93/195/EMÜ ja 94/63/EÜ) (3) on kehtestatud kolmandate riikide või (juhul kui kohaldatakse piirkondadeks jaotamist) nende osade loetelu, millest liikmesriigid peavad lubama hobuslaste ning nende sperma, munarakkude ja embrüote importi, ning on esitatud muud sellise impordi suhtes kohaldatavad tingimused. See loetelu on esitatud otsuse 2004/211/EÜ I lisas.

(4)

Otsuse 2004/211/EÜ I lisas esitatud loetelus on märgitud, et registreeritud hobuste ajutine import, registreeritud hobuste taassisenemine võiduajamiste, võistluste ja kultuuriürituste eesmärgil pärast ajutist eksporti, registreeritud hobuslaste ja tõuaretuseks ja tootmiseks ette nähtud hobuslaste import ning hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüote import Mehhikost, välja arvatud osariigid Chiapas, Oaxaca, Tabasco ja Veracruz, on lubatud.

(5)

2012. aasta septembris avaldas komisjon lõpparuande 17.–27. aprillil 2012 Mehhikos tehtud auditi kohta, mille käigus vaadati läbi loomade tervise kontrollimise ja sertifitseerimise kord, mida kohaldatakse elusloomade ja nende sperma eksportimisel Euroopa Liitu (4). Aruandes toodi esile mitmeid olulisi puudusi seoses hobuslaste liikumisega kõnealuse kolmanda riigi piires, mis hõlmab ka piirkondadeks jaotamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmist, vesikulaarse stomatiidi ja hobuste nakkava kehvveresusega seotud tagatistega ning hobuslaste spermakogumiskeskustele tegevusloa andmise ja nende tegevuse kontrollimisega. Vaatamata komisjoni auditiaruandes antud soovitustele ja asjaomastele järelmeetmetele ei ole Mehhiko pädevad asutused suutnud kõnealuseid puudusi kõrvaldada.

(6)

Selline olukord võib ohustada liidu hobuslaste populatsiooni tervist ning seetõttu ei tohiks lubada hobuslaste ja hobuslaste liiki kuuluvate loomade sperma, munarakkude ja embrüote importi Mehhikost.

(7)

Seepärast tuleks muuta otsuse 2004/211/EÜ I lisas sisalduvat kannet kõnealuse kolmanda riigi kohta.

(8)

Seepärast tuleks otsust 2004/211/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2004/211/EÜ I lisas asendatakse Mehhikot käsitlev kirje järgmisega:

„MX

Mehhiko

MX-0

Kogu riik

D

—”

 

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. aprill 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG


(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(2)  ELT L 192, 23.7.2010, lk 1.

(3)  ELT L 73, 11.3.2004, lk 1.

(4)  http://ec.europa.eu/food/fvo/rep_details_en.cfm?rep_id=2948


5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/21


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

20. märts 2013,

millega tunnistatakse kehtetuks otsused EKP/2011/4 ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega, EKP/2011/10 ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega, EKP/2012/32 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega ning EKP/2012/34 välisvääringus nomineeritud tagatiste kõlblikkuse reeglite ajutise muutmise kohta

(EKP/2013/5)

(2013/168/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 12.1, 18 ja artikli 34.1 teist taanet,

võttes arvesse 20. septembri 2011. aasta suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, (1) eelkõige I lisa punkte 1.6, 6.3.1 ja 6.3.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

19. detsembri 2012. aasta otsuse EKP/2012/34 välisvääringus nomineeritud tagatiste kõlblikkuse reeglite ajutise muutmise kohta (2) sisu tuleks hõlmata 2. augusti 2012. aasta otsusega EKP/2012/18 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9, (3) st keskse õigusaktiga, mis reguleerib eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega seonduvaid ajutisi meetmeid.

(2)

Selguse ja järjepidevuse tagamise ning eurosüsteemi tagatisvarade raamistiku lihtsustamise huvides tuleks ka 31. märtsi 2011. aasta otsuse EKP/2011/4 ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega, (4)7. juuli 2011. aasta otsuse EKP/2011/10 ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega (5) ja 19. detsembri 2012. aasta otsuse EKP/2012/32 ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega (6) sisu hõlmata suunisega, mis reguleerib eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide tagatise kõlblikkusega seonduvaid ajutisi meetmeid.

(3)

Need muutused, mis viiakse sisse suunise EKP/2012/18 ümbersõnastamisega, peaksid võimaldama euro kasutuselevõtnud liikmesriikide keskpankadel rakendada krediidikvaliteedi parandamise tugimeetmeid oma tehingupoolte suhtes kohaldatavates lepingutes ja õigusaktides.

(4)

Seetõttu tuleks otsused EKP/2011/4, EKP/2011/10, EKP/2012/32 ja EKP/2012/34 tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuste EKP/2011/4, EKP/2011/10, EKP/2012/32 ja EKP/2012/34 kehtetuks tunnistamine

1.   Otsused EKP/2011/4, EKP/2011/10, EKP/2012/32 ja EKP/2012/34 tunnistatakse kehtetuks alates 3. maist 2013.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitletakse viidetena suunisele EKP/2013/4.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 22. märtsil 2013.

Frankfurt Maini ääres, 20. märts 2013

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(2)  ELT L 14, 18.1.2013, lk 22.

(3)  ELT L 218, 15.8.2012, lk 20.

(4)  ELT L 94, 8.4.2011, lk 33.

(5)  ELT L 182, 12.7.2011, lk 31.

(6)  ELT L 359, 29.12.2012, lk 74.


5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/22


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

20. märts 2013,

omakasutuses olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena kasutamise eeskirjade kohta

(EKP/2013/6)

(2013/169/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 12.1, 14.3 ja 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide keskpangad (edaspidi „RKPd”) teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Üldised tingimused, mille kohaselt EKP ja RKPd on valmis krediiditehinguid sõlmima, sealhulgas kriteeriumid, mis määravad tagatise kõlblikkuse eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks, on sätestatud 20. septembri 2011. aasta suunise EKP/2011/14 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (1) I lisas.

(2)

Suunise EKP/2011/14 I lisa punkti 1.6 kohaselt võib EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide teostamise instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta.

(3)

Omakasutuses olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade otsene kasutamine ja nende võlakirjade emitendi või temaga lähedalt seotud üksuse emiteeritud tagatud võlakirjade kogumis kaudne kasutamine eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena tuleks alates 1. märtsist 2015 täielikult keelustada. Erakorralistel juhtudel võib EKP nõukogu teha eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapooltele nimetatud keelust ajutisi erandeid.

(4)

Keelu kehtestamise tingimused tuleb sätestada EKP otsuses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Omakasutuse olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade tagatiseks kasutamise eeskirjade muutmine

1.   Alates 1. märtsist 2015 ei tohi osapooled kasutada katmata pangavõlakirju, mis on emiteeritud vastavaid võlakirju kasutavate või nendega lähedalt seotud osapoolte poolt ning on täielikult tagatud ühe või mitme Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse poolt, eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena a) otseselt ega b) kaudselt, selliste katmata pangavõlakirjade emitendi või temaga lähedalt seotud üksuse poolt emiteeritud tagatud võlakirjade kogumis.

2.   Erakorralistel juhtudel võib EKP nõukogu teha lõikes 1 sätestatud keelust ajutisi erandeid kuni kolmeks aastaks. Erandi tegemise taotlus tuleb esitada koos rahastamiskavaga, mille alusel omakasutuses olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade kasutamine taotluse esitaja poolt järkjärguliselt lõpetatakse kolme aasta jooksul pärast erandi tegemist.

3.   Vastuolu korral käesoleva otsuse, suunise EKB/2011/14 ja 20. märtsi 2013. aasta suunise EKP/2013/4 (täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega) (2) riigisisese RKP rakendusakti vahel kohaldatakse käesolevat otsust.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 22. märtsil 2013.

Frankfurt Maini ääres, 20. märts 2013

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.


SUUNISED

5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/23


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

20. märts 2013,

täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2013/4)

(2013/170/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet ning artikleid 5.1, 12.1, 14.3 ja 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

2. augusti 2012. aasta suunist EKP/2012/18 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (1) on oluliselt muudetud. Kuna suunist EKP/2012/18 muudetakse veelgi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpangad (edaspidi „RKPd”) teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Üldised tingimused, mille kohaselt EKP ja RKPd on valmis krediiditehinguid sõlmima, sealhulgas kriteeriumid, mis määravad tagatise kõlblikkuse eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks, on sätestatud 20. septembri 2011. aasta suunise EKP/2011/14 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (2) I lisas.

(3)

8. detsembril 2011 ja 20. juunil 2012 tegi EKP nõukogu otsuse täiendavate krediidikvaliteedi parandamise meetmete kohta pankade laenuandmise ja euroala rahaturu likviidsuse toetamiseks, mille hulka kuuluvad ka meetmed 14. detsembri 2011. aasta otsuses EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (3). Viited reservimäärale 1. augusti 2007. aasta suunises EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (4) tuleb viia kooskõlla Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9)) (5) muudatustega, mis tehti määrusega (EÜ) nr 1358/2011 (6).

(4)

21. märtsi 2012. aasta otsuses EKP/2012/4, millega muudetakse otsust EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega, (7) sätestati, et RKPd ei peaks olema kohustatud eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatisena vastu võtma kõlblikke pangavõlakirju, mille on taganud Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi all olev liikmesriik või liikmesriik, kelle reiting jääb alla eurosüsteemi läve, mis kehtestab kõrgete krediidistandardite miinimumnõude.

(5)

3. juuli 2012. aasta otsusega EKP/2012/12, millega muudetakse otsust EKP/2011/25 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega, (8) vaadati läbi ka suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.2.3.2 sätestatud lähedalt seotuse keelu erand seoses osapoole poolt endale tagatiseks emiteeritud ja valitsuse tagatud pangavõlakirjadega.

(6)

Eurosüsteemi krediiditehingutes osalevatel osapooltel tuleb võimaldada 3. juulil 2012. aasta seisuga endale emiteeritud valitsuse tagatud pangavõlakirjade mahu suurendamist, kui EKP nõukogu on andnud selleks erandjuhtudel eelnevalt loa. EKP nõukogule esitatud eelneva heakskiidu taotlustele tuleb lisada rahastamiskava.

(7)

2. augustil 2012. aastal asendati otsus EKP/2011/25 suunisega EKP/2012/18, mille RKPd rakendasid oma lepingutes või õigusaktidega.

(8)

Suunist EKP/2012/18 muudeti 10. oktoobril 2012. aastal suunisega EKP/2012/23, (9) millega otsustati ajutiselt laiendada kriteeriume, millega määratakse eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides tagatisena kasutatava vara kõlblikkus, ning kõlbliku varana rahapoliitika operatsioonides vastu võtta ka turukõlblikke võlainstrumente, mis on vääringustatud Inglise naelades, jeenides või USA dollarites. Nende turukõlblike võlainstrumentide suhtes kohaldati väärtuse allahindlust, mis kajastaks asjaomase vahetuskursi volatiilsust minevikus.

(9)

23. jaanuari 2013. aasta suunis EKP/2013/2, millega muudetakse suunist EKP/2012/18 täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega (10) täpsustab pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide ennetähtaegse tagasimakse menetlust osapoolte jaoks, et tagada samade tingimuste kohaldamine kõikide RKPde poolt. Eelkõige kohaldatakse sanktsioonide korda, mis on sätestatud suunise EKP/2011/14 I lisa 6. liites, kui osapooled ei ole osaliselt või täielikult arveldust, mille osas nad ennetähtaegset tagasimakset taotlesid, RKP-le tähtaegselt teostanud.

(10)

Suunist EKP/2012/18 tuleks nüüd täiendavalt muuta, et hõlmata ka 19. detsembri 2012. aasta otsuse EKP/2012/34 (välisvääringus nomineeritud tagatiste kõlblikkuse reeglite ajutise muutmise kohta) (11) sisu, ning tagada, et RKPd ei oleks kohustatud eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatisena vastu võtma kõlblikke tagatud pangavõlakirju, mis on: a) emiteeritud neid võlakirju kasutava või temaga lähedalt seotud osapoolte poolt ning b) täielikult tagatud liikmesriigi poolt, kelle krediidihindamine ei vasta eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele ning kes EKP nõukogu hinnangul vastab Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi tingimustele.

(11)

Selguse tagamiseks ja lihtsustamise huvides tuleks ka 31. märtsi 2011. aasta otsuse EKP/2011/4 (ajutiste meetmete kohta seoses Iiri valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega), (12)7. juuli 2011. aasta otsuse EKP/2011/10 (ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega) (13) ja 19. detsembri 2012. aasta otsuse EKP/2012/32 (ajutiste meetmete kohta seoses Kreeka Vabariigi valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega) (14) sisu hõlmata käesoleva suunisega koos teiste eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega seonduvate ajutiste meetmetega.

(12)

Käesolevas suunises sätestatud täiendavaid meetmeid tuleb kohaldada ajutiselt, kuni EKP nõukogu ei pea neid enam vajalikuks rahapoliitika kohase ülekandemehhanismi jaoks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Täiendavad meetmed seoses refinantseerimisoperatsioonide ja kõlbliku tagatisega

1.   Käesolevas suunises sätestatud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide teostamise reegleid ja tagatise kõlblikkuskriteeriume kohaldatakse koosmõjus suunisega EKP/2011/14.

2.   Käesoleva suunise ja suunise EKP/2011/14 riigisisese RKP rakendusakti vastuolu korral kohaldatakse käesolevat suunist. RKPd kohaldavad endiselt muutmata kujul suunise EKP/2011/14 kõiki sätteid, kui käesolevas suunises ei ole sätestatud teisiti.

3.   Artikli 5 lõike 1 ning artikli 7 tähenduses käsitletakse Iirimaad, Kreeka Vabariiki ja Portugali Vabariiki Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi tingimustele vastavate euroala liikmesriikidena.

Artikkel 2

Võimalus lõpetada pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone või vähendada nende mahtu

1.   Eurosüsteem võib otsustada teatavatel tingimustel, et osapooled võivad enne tähtaja lõppemist vähendada teatavate pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide mahtu või need lõpetada (sellisele mahu vähendamisele või lõpetamisele osutatakse edaspidi kui „ennetähtaegsele tagasimaksele”). Pakkumise teates täpsustatakse, kas kõnealuse operatsiooni puhul on ennetähtaegselt võimalik mahtu vähendada või lõpetada, samuti täpsustatakse, millisest kuupäevast võib neid võimalusi kasutada. Seda teavet võib edastada ka muul eurosüsteemi poolt kohaseks peetaval viisil.

2.   Osapool võib kasutada võimalust ennetähtaegselt vähendada pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide mahtu või need lõpetada, teatades vähemalt üks nädal enne ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva asjaomasele RKP-le ette summa, mille ta kavatseb ennetähtaegse tagasimakse menetluses tagasi maksta, ning kuupäeva, mil ta kavatseb ennetähtaegse tagasimakse teha. Kui eurosüsteem ei ole ette näinud teisiti, võib ennetähtaegset tagasimakset teha päevadel, mis langevad kokku eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide arveldamise päevadega, kui osapool on kooskõlas käesoleva lõikega vähemalt ühe nädala enne seda kuupäeva ette teatanud.

3.   Lõikes 2 osutatud teade on osapoolele siduv üks nädal enne selles osutatud ennetähtaegse tagasimakse kuupäeva. Kui osapool ei ole ennetähtaegse tagasimakse menetluses makstavat summat osaliselt või täielikult õigeaegselt arveldanud, võib kohaldada suunise EKP/2011/14 I lisa 6. liites sätestatud rahatrahvi. Pakkumisoperatsioonidega seotud rikkumiste sätteid 6. liite punktis 1 kohaldatakse siis, kui osapool ei ole summat osaliselt või täielikult lõikes 2 osutatud ennetähtaegse tagasimakse tähtpäevaks arveldanud. Rahatrahvi kohaldamine ei piira RKP õigust kasutada muid meetmeid, mis on sätestatud kohustuste täitmatajätmise puhuks suunise EKP/2011/14 II lisas.

Artikkel 3

Teatavate täiendavate varaga tagatud väärtpaberite vastuvõtmine

1.   Lisaks varaga tagatud väärtpaberitele, mis on kõlblikud suunise EKP/2011/14 I lisa 6. peatüki kohaselt, on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide jaoks tagatisena kõlblikud ka varaga tagatud väärtpaberid, mis ei vasta suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.3.2 sätestatud krediidihinnangu nõuetele, kuigi muus osas vastavad kõikidele suunise EKP/2011/14 kohaselt varaga tagatud väärtpaberite suhtes kehtivatele kõlblikkuskriteeriumidele, tingimusel et neile on emiteerimisel ja mis tahes sellele järgneval ajal antud kaks vähemalt kolmekordse B reitingut (15). Need peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a)

rahavoogu tekitavad varad, mis tagavad väärtpaberit, peavad kuuluma ühte järgmistest varaliikidest: i) eluasemelaenud; ii) laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, iii) ärikinnisvaralaenud; iv) autolaenud; v) liisingud; vi) tarbimislaenud;

b)

erinevaid varaliike rahavoogu tekitavates varades ei segata;

c)

rahavoogu tekitavad varad, mis tagavad väärtpaberit, ei või hõlmata laene, mis on:

i)

varaga tagatud väärtpaberi emiteerimisel tähtajaks tasumata või

ii)

varaga tagatud väärtpaberi emiteerimisel tähtajaks tasumata tagatud väärtpaberi tähtaja jooksul, näiteks rahavooge tekitavate varade asendamise kaudu;

iii)

mis tahes ajal struktureeritud, sündikaatlaenud või finantsvõimenduseks antud laenud (leveraged loan);

d)

varaga tagatud väärtpaberi tehingu dokumendid peavad sätestama teenuse järjepidevuse.

2.   Lõikes 1 osutatud varaga tagatud väärtpaberite suhtes, millel on kaks vähemalt ühekordse A (16) reitingut, kohaldatakse väärtuse 16 % allahindlust.

3.   Lõikes 1 osutatud varaga tagatud väärtpaberite suhtes, millel ei ole kahte vähemalt ühekordse A reitingut, kohaldatakse järgmist allahindlust: a) ärikinnisvaralaenuga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse 32 % allahindlust; b) muude varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse 26 % allahindlust.

4.   Tehingupool ei tohi esitada lõikele 1 vastavat varaga tagatud väärtpaberit tagatiseks, kui tehingupool või temaga lähedalt seotud mis tahes kolmas isik on varaga tagatud väärtpaberi osas intressiriski lepingu sõlmija.

5.   RKP võib eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tagatisena vastu võtta varaga tagatud väärtpabereid, mille alusvara hulka kuuluvad eluasemelaenud või laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või mõlemad, mis ei vasta suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.3.2 sätestatud krediidihinnangu nõuetele ja eespool lõike 1 punktides a–d ja lõikes 4 osutatud nõuetele, kuigi muus osas vastavad varaga tagatud väärtpaberi suhtes suunises EKP/2011/14 kehtestatud kõlblikkuskriteeriumidele ja neil on kaks vähemalt kolmekordse B reitingut. Need varaga tagatud väärtpaberid on siiski piiratud enne 20. juunit 2012 emiteeritutega ja nende suhtes kohaldatakse 32 % allahindlust.

6.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„eluasemelaen” (residential mortgage) – hõlmab lisaks eluaseme kinnisvara hüpoteegiga tagatud laenudele garantiiga eluaseme hüpoteeklaenud (ilma kinnisvara hüpoteegita), kui garantii tuleb kohustuste rikkumise korral viivitamata välja maksta. Sellist garantiid võib anda erinevas lepingulises vormis, sealhulgas kindlustuslepingutena, kui need on antud avaliku sektori üksuse poolt või riikliku järelevalve alla kuuluva finantseerimisasutuse poolt. Garandi krediidivõime hinnang peab garantii eesmärgil vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi astmele 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal tehingu tähtaja jooksul;

2)

„väike ettevõtja” ja „keskmise suurusega ettevõtja” (small enterprise, medium-sized enterprise) – majandustegevusega üksus, olenemata selle õiguslikust vormist, mille aruandlusest nähtuv käive, või konsolideeritud kontserni käive üksuse kuulumisel konsolideeritud kontserni, jääb alla 50 miljoni euro;

3)

„viivislaen” (non-performing loan) hõlmab laenusid, mille puhul intressi või põhisumma makse hilineb 90 või rohkem päeva ja võlgnik on maksejõuetu vastavalt määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) VII lisa punktis 44 (17) või kui esineb alus kahtluseks, et makset ei teostata täies ulatuses;

4)

„struktureeritud laen” (structured loan) – struktuur, mis hõlmab allutatud krediidinõude;

5)

„sündikaatlaen” (syndicated loan) – laen, mille annab laenusündikaadis olevate laenuandjate rühm;

6)

„finantsvõimenduslaen” (leveraged loan) – laen, mis antakse ettevõtjale, kellel on juba märkimisväärne võlakohustus, näiteks väljaostu või ülevõtmise rahastamine, kui laenu kasutatakse laenusaajaks oleva ettevõtja aktsiakapitali ostmiseks;

7)

„teenuse järjepidevuse sätted” (servicing continuity provisions) – varaga tagatud väärtpaberi õigusdokumentatsioonis olevad sätted, mis tagavad, et kohustuste täitmata jätmine teenuse pakkuja poolt ei tähenda teenuse lõppu, ja mis hõlmavad asendusteenuse määramise algatamise ning juhtkonna tegevusplaani pärast asendusteenuse pakkuja määramist ja laenuhalduse ülekandmise.

Artikkel 4

Teatavate täiendavate krediidinõuete vastuvõtmine

1.   RKPd võivad eurosüsteemi rahapoliitika tagatiseks võtta krediidinõudeid, mis ei vasta eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele.

2.   RKPd, kes otsustavad krediidinõudeid lõike 1 alusel vastu võtta, kehtestavad kõlblikkuskriteeriumid ja riskiohjemeetmed, täpsustades kõrvalekalded suunise EKP/2011/14 I lisa nõuetest. Need kõlblikkuskriteeriumid ja riskiohjemeetmed hõlmavad kriteeriumi, et krediidinõuete suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus RKP kõlblikkuskriteeriumid ja riskiohjemeetmed kehtestab. EKP nõukogu peab need kõlblikkuskriteeriumid ja riskohjemeetmed eelnevalt heaks kiitma.

3.   RKP võib EKP nõukogu eelneval heakskiidul vastu võtta krediidinõudeid järgmistel erandjuhtudel: a) ta kohaldab muu RKP poolt lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud kõlblikkuskriteeriume ja riskiohjemeetmeid või b) muu liikmesriigi seaduse alusel kui vastuvõtva RKP asukoha liikmesriik.

4.   Muu RKP abistab krediidinõudeid lõike 1 alusel vastu võtvat RKPd ainult siis, kui see on eelnevalt kahepoolselt mõlema RKP poolt kokku lepitud ja EKP nõukogu poolt heaks kiidetud.

Artikkel 5

Teatavate valitsuse tagatud pangavõlakirjade vastuvõtmine

1.   RKP ei ole kohustatud eurosüsteemi krediiditehingute tagatisena vastu võtma kõlblikke pangavõlakirju, mis a) ei vasta eurosüsteemi kõrgete krediidistandardite nõuetele, b) mille on emiteerinud neid kasutav tehingupool või tehingupoolega lähedalt seotud üksus ja c) mis on täielikult tagatud liikmesriigi poolt: i) kelle reiting ei vasta eurosüsteemi poolt emitentidele ja turukõlblike varade garantidele kehtestatud kõrge krediidistandardi miinimumnõuetele kooskõlas suunise EKP/2011/14 I lisa punktidega 6.3.1 ja 6.3.2 ja ii) kes täidab Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi EKP nõukogu hinnangul.

2.   RKPd teavitavad EKP nõukogu, kui nad otsustavad lõikes 1 kirjeldatud väärtpabereid tagatisena mitte vastu võtta.

3.   Osapooled ei või eurosüsteemi krediiditehingute tagatisena esitada pangavõlakirju, mille emitendiks nad on ise või nendega lähedalt seotud üksused ja mille on taganud Euroopa Majanduspiirkonna maksustamisõigusega avaliku sektori üksus, nende võlakirjade 3. juulil 2012 tagatiseks esitatud nimiväärtust ületavas osas.

4.   Erandjuhtudel võib EKP nõukogu teha ajutisi erandeid lõikes 3 sätestatud nõudest maksimaalselt kolmeks aastaks. Erandi tegemise taotlus tuleb esitada koos rahastamiskavaga, mille alusel omakasutuses olevate valitsuse poolt tagatud katmata pangavõlakirjade kasutamine taotluse esitaja poolt lõpetatakse järk-järguliselt kolme aasta jooksul pärast erandi heakskiitmist. Kõik erandid, mis on antud pärast 3. juulit 2012, kehtivad kuni nende korralise läbivaatuseni.

Artikkel 6

Inglise naelades, jeenides või USA dollarites vääringustatud teatavate varade võtmine kõlblikuks tagatiseks

1.   Suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.2.1 kirjeldatud turukõlblikud võlainstrumendid, mis on vääringustatud Inglise naelades, jeenides või USA dollarites, on kõlblikuks tagatiseks eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides järgmistel tingimustel: a) need on emiteeritud, neid hoitakse ja arveldatakse euroalal; b) emitent on asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas ja c) need täidavad kõiki muid EKP/2011/14 I lisa punktis 6.2.1 sätestatud kõlblikkuskriteeriume.

2.   Nende turukõlblike võlainstrumentide suhtes peab eurosüsteem kohaldama järgmist väärtuse allahindamist: a) 16 % allahindlus Inglise naelades või USA dollarites vääringustatud varade osas ja b) 26 % jeenides vääringustatud varade osas.

3.   Lõikes 1 osutatud turukõlblikud võlainstrumendid, mille kupongid on seotud vaid ühe nende vääringu rahaturu kursiga või inflatsiooniindeksiga, millel ei ole vastavas riigis muutumisvahemikku, optsioone (range accrual, ratchet) või samalaadseid kompleksseid struktuure, on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kõlblikuks tagatiseks.

4.   EKP võib pärast EKP nõukogu heakskiitu avaldada oma veebilehel www.ecb.europa.eu täiendava loetelu vastuvõetavatest välisvaluuta baasintressimääradest lisaks neile, millele viidatakse lõikes 3.

5.   Välisvaluutas vääringustatud turukõlblike varade suhtes kohaldatakse ainult käesoleva suunise artikleid 1, 3, 5, 6 ja 8.

Artikkel 7

Krediidikvaliteedi läve nõuete peatamine teatavate turukõlblike varade osas

1.   Kooskõlas lõikega 2 peatatakse eurosüsteemi miinimumnõuded krediidikvaliteedi künnisele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku reeglites turukõlblikele varadele suunise EKP/2011/14 I lisa punktis 6.3.2.

2.   Eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve ei kohaldata turukõlblike võlainstrumentide suhtes, mida emiteerivad või täielikult tagavad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kes on Euroopa Liidu / Rahvusvahelise Valuutafondi programmi all, v.a juhul, kui EKP nõukogu otsustab, et asjaomane liikmesriik ei täida finantstoe ja/või makromajandusliku programmi tingimusi.

3.   Turukõlblike võlainstrumentide suhtes, mida emiteerib või täielikult tagab Kreeka Vabariigi keskvalitsus, kohaldatakse konkreetseid väärtuskärpeid, mis on sätestatud käesoleva suunise I lisas.

Artikkel 8

Jõustumine, rakendamine ja kohaldamine

1.   Käesolev suunis jõustub 22. märtsil 2013.

2.   RKPd võtavad meetmed, mis on vajalikud artikli 5, artikli 6 lõigete 3–5 ja artikli 7 järgimiseks, ning kohaldavad käesolevat suunist alates 3. maist 2013. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja meetmetega seonduvatest asjaoludest hiljemalt 19. aprilliks 2013.

3.   Artiklit 5 kohaldatakse alates 28. veebruarist 2015.

Artikkel 9

Suunise EKP/2007/9 muutmine

Lõik III lisa 5. osa tabeli 2 järel asendatakse järgmisega:

Kindlasummalise vähenduse arvutamine kontrollimiseks (R6):

Kindlasummaline vähendus: vähendust kohaldatakse kõikide krediidiasutuste suhtes. Iga krediidiasutus lahutab maksimumsumma, mille eesmärgiks on väga väikeste reservinõuete halduskulu vähendamine. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on alla 100 000 euro, võrdub kindlasummaline vähendus [reservibaas × reservimäär]. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on suurem või võrdne 100 000 euroga, võrdub kindlasummaline vähendus 100 000 euroga. Asutused, kellel on lubatud statistilisi andmeid seoses nende konsolideeritud reservibaasiga esitada kontsernina (vastavalt määratlusele määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) III lisa 2. osa 1. jaos), hoiavad kohustuslikke reserve ühe kontserni kuuluva asutuse kaudu, mis tegutseb ainult kõnealuste asutuste vahendajana. Seda ainult juhul, kui kontsernil tervikuna on lubatud kindlasummalist vähendust lahutada kooskõlas Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) (18) artikliga 11.

Kohustuslik reserv arvutatakse järgmiselt:

Formula

Reservimäära kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9).

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

1.   Suunis EKP/2012/18 tunnistatakse kehtetuks alates 3. maist 2013.

2.   Viiteid suunisele EKP/2012/18 tuleb käsitada viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb III lisa vastavustabelist.

Artikkel 11

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 20. märts 2013

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 218, 15.8.2012, lk 20.

(2)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(3)  ELT L 341, 22.12.2011, lk 65.

(4)  ELT L 341, 27.12.2007, lk 1.

(5)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(6)  Euroopa Keskpanga 14. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1358/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (EKP/2011/26) (ELT L 338, 21.12.2011, lk 51).

(7)  ELT L 91, 29.3.2012, lk 27.

(8)  ELT L 186, 14.7.2012, lk 38.

(9)  ELT L 284, 17.10.2012, lk 14.

(10)  ELT L 34, 5.2.2013, lk 18.

(11)  ELT L 14, 18.1.2013, lk 22.

(12)  ELT L 94, 8.4.2011, lk 33.

(13)  ELT L 182, 12.7.2011, lk 31.

(14)  ELT L 359, 29.12.2012, lk 74.

(15)  Kolmekordne B reiting on vähemalt Moody Baa3, Fitch’i või Standard & Poor’i BBB- või DBRSi BBB.

(16)  Ühekordse A reiting on vähemalt Moody A3, Fitch’i või Standard & Poor’i A- või DBRSi AL.

(17)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(18)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.”


I LISA

Väärtuskärbete astmed Kreeka Vabariigi emiteeritud või täielikult tagatud turukõlblike võlainstrumentide jaoks

Kreeka valitsuse võlakirjad (GGB)

Tähtajavahemik

Väärtuskärped fikseeritud ja ujuva kupongi jaoks

Väärtuskärped nullkupongi jaoks

0–1

15,0

15,0

1–3

33,0

35,5

3–5

45,0

48,5

5–7

54,0

58,5

7–10

56,0

62,0

> 10

57,0

71,0

Valitsuse tagatud pangavõlakirjad (GGBB) ja valitsuse poolt tagatud finantssektorivälised võlakirjad

Tähtajavahemik

Väärtuskärped fikseeritud ja ujuva kupongi jaoks

Väärtuskärped nullkupongi jaoks

0–1

23,0

23,0

1–3

42,5

45,0

3–5

55,5

59,0

5–7

64,5

69,5

7–10

67,0

72,5

> 10

67,5

81,0


II LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD SUUNIS JA SELLE MUUDATUSED

 

Suunis EKP/2012/18 (ELT L 218, 15.8.2012, lk 20)

 

Suunis EKP/2012/23 (ELT L 284, 17.10.2012, lk 14)

 

Suunis EKP/2013/2 (ELT L 34, 5.2.2013, lk 18)


III LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2012/18

Käesolev suunis

Artiklid 1–5

Artiklid 1–5

Artikkel 5a

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 8

Artikkel 7

Artikkel 9

Artikkel 10

Otsus EKP/2011/4

Käesolev suunis

Artiklid 2 ja 3

Artikkel 7

Otsus EKP/2011/10

Käesolev suunis

Artiklid 2 ja 3

Artikkel 7

Otsus EKP/2012/32

Käesolev suunis

Artiklid 2 ja 3

Artikkel 7

Otsus EKP/2012/34

Käesolev suunis

Artiklid 1 ja 2

Artikli 6 lõiked 3 ja 4


Parandused

5.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/31


Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 223, 15. august 2006 )

Leheküljel 26 artikli 55 lõike 5 punktis a

asendatakse

„a)

käibemaks, välja arvatud tagastamatu käibemaks, kui selle on tegelikult ja lõplikult tasunud toetusesaaja, keda nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 4 lõike 5 esimese lõigu kohaselt ei käsitata maksukohustuslasena (1);”

järgmisega:

„a)

käibemaks, välja arvatud tagastamatu käibemaks, kui selle on tegelikult ja lõplikult tasunud toetusesaaja, kes on muu isik kui see, keda nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) artikli 4 lõike 5 esimese lõigu kohaselt ei käsitata maksukohustuslasena (1);”.