ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2013.090.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 90
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
56. köide
28. märts 2013
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.090.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 90 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
56. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 295/2013,
21. märts 2013,
millega muudetakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 4 kohast uue eksportijaga seotud läbivaatamist määrust (EÜ) nr 192/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Taiwanist pärit teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 4,
võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. KEHTIVAD MEETMED
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) kehtestati algmääruse artikli 5 kohaselt Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärit teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. |
|
(2) |
Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (3) eespool nimetatud meetmed säilitada. |
|
(3) |
24. veebruaril 2012Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (4) algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt veel ühe asjaomaste meetmete aegumise läbivaatamise. Kõnealune uurimine toimub paralleelselt ja lõpetatakse eraldi õigusaktiga. |
B. PRAEGUNE MENETLUS
1. Läbivaatamistaotlus
|
(4) |
Komisjon on saanud algmääruse artikli 11 lõike 4 kohase taotluse uue eksportijaga seotud läbivaatamise algatamiseks. Taotluse esitas äriühing Lealea Enterprise Co., Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”), kes on eksportiv tootja Taiwanis (edaspidi „asjaomane riik”). |
|
(5) |
Taotluse esitaja väitis, et ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodi jooksul, s.o perioodil 1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”). |
|
(6) |
Peale selle väitis taotluse esitaja, et ta ei ole seotud ühegi eksportiva tootjaga, kes toodab vaatlusalust toodet, mille suhtes on kehtestatud eespool nimetatud dumpinguvastased meetmed. |
|
(7) |
Taotluse esitaja väitis veel, et ta alustas vaatlusaluse toote eksportimist liitu pärast esialgse uurimisperioodi lõppu. |
2. Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamine
|
(8) |
Komisjon tutvus taotluse esitaja edastatud esmapilgul usutavate tõenditega, mida ta pidas piisavaks, et algatada läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja liidu tootmisharule märkuste esitamiseks võimaluse andmist algatas komisjon määrusega (EL) nr 653/2012 (5) taotluse esitaja suhtes määruse (EÜ) nr 192/2007 läbivaatamise. |
|
(9) |
Määruse (EL) nr 653/2012 kohaselt tunnistati kehtetuks teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 192/2007 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks taotluse esitaja toodetud ja liitu eksportimiseks müüdud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda samme asjaomase impordi registreerimiseks. |
3. Vaatlusalune toode
|
(10) |
Vaatlusalune toode on Taiwanist pärit polüetüleentereftalaat, mille viskoossusarv vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem ja mis praegu kuulub CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). |
4. Asjaomased isikud
|
(11) |
Komisjon teatas liidu tootmisharule, taotluse esitajale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult ja suuliselt teatavaks teha. |
|
(12) |
Komisjon saatis taotluse esitajale ja temaga seotud äriühingutele dumpinguvastased küsimustikud ning sai vastused ettenähtud tähtajaks. |
|
(13) |
Komisjon püüdis kontrollida kõiki uue eksportija staatuse ja dumpingu kindlakstegemiseks vajalikke andmeid ning tegi kontrollkäike taotluse esitaja valdustesse Taiwanis. |
5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
|
(14) |
Dumpingu läbivaatamise uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „läbivaatamise uurimisperiood”). |
C. UURIMISE TULEMUSED
1. Uue eksportija kõlblikkus
|
(15) |
Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote liitu eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku. |
|
(16) |
Kuigi eksporditud kogused olid väikesed, olid need siiski piisavad, et määrata usaldusväärselt kindlaks dumpingumarginaal. Saadetiste suuruse ja käibe osas kliendi kohta oli see eksport võrreldav taotluse esitaja tegevusega kolmandate riikide turgudel. |
|
(17) |
Uue eksportija staatuse saamiseks vajalike muude tingimuste osas suutis kõnealune äriühing tõendada, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid Taiwani eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. |
|
(18) |
Sellest tulenevalt kinnitatakse, et asjaomast äriühingut tuleks käsitada uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja seega tuleks tema jaoks määrata individuaalne dumpingumarginaal. |
2. Dumpinguhinnaga müük
|
(19) |
Taotluse esitaja toodab ja müüb vaatlusalust toodet nii omamaisel turul kui ka eksporditurgudel. Taotluse esitaja müüb kõikidele turgudele otse. |
|
(20) |
Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % liitu tarnitud eksportmüügi kogumahust. Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitaja eksportis liitu üht tooteliiki ja et taotluse esitaja müüs sama tooteliiki oma riigis üldiselt tüüpilises mahus. |
|
(21) |
Lisaks kontrollis komisjon, kas vaatlusaluse toote tüüpilises mahus toimunud omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi tulutoovast omamaisest müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele. Kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdi piisavalt palju, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik hind omamaisel turul. |
|
(22) |
Vaatlusalune toode eksporditi otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Seepärast määrati ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel. |
|
(23) |
Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. |
|
(24) |
Selleks, et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kindlustus-, käitlemis-, laadimis-, lisa- ja krediidikulusid kohandati kõikidel juhtudel, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ja kontrollitud tõenditega põhjendatuks. |
|
(25) |
Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kõigi liitu suunatud eksporditehingute kaalutud keskmise hinna võrdlemise teel. Kuna eksport liitu toimus piiratud arvul kordadel, võrreldi liitu suunatud ekspordi üksikuid hindu ka kaalutud keskmise normaalväärtusega kuudel, mil vaatlusalust toodet eksporditi. |
|
(26) |
Mõlemal juhul näitasid kõnealused võrdlused, et läbivaatamise uurimise perioodil liitu eksportinud taotluse esitaja puhul oli dumping minimaalne. |
D. LÄBIVAADATAVATE MEETMETE MUUTMINE
|
(27) |
Taotluse esitaja puhul oli läbivaatamise uurimisperioodi kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaal minimaalne. Seepärast tehakse ettepanek kehtestada minimaalsel dumpingumarginaalil põhinev tollimaks 0 eurot tonni kohta ning muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 192/2007. |
E. REGISTREERIMINE
|
(28) |
Nimetatud järeldusi arvesse võttes tuleks määrusega (EL) nr 653/2012 kehtestatud impordi registreerimine lõpetada dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmiseta. |
F. MEETMETE TEATAVAKSTEGEMINE JA KEHTIVUS
|
(29) |
Asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse kehtestada taotluse esitaja vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks 0 eurot tonni kohta ning muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 192/2007. Märkused vaadati läbi ja need võeti arvesse, kui need olid asjakohased. |
|
(30) |
Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, mil määrusega (EÜ) nr 192/2007 kehtestatud meetmed aeguvad algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määruse (EÜ) nr 192/2007 artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelisse lisatakse järgmine Taiwani tootja:
|
Riik |
Äriühing |
Dumpingu-vastane tollimaks (eurot/tonn) |
TARICi lisakood |
|
„Taiwan |
Lealea Enterprise Co., Ltd |
0 |
A996” |
2. Tolliasutused lõpetavad äriühingu Lealea Enterprise Co., Ltd toodetud Taiwanist pärit vaatlusaluse toote impordi registreerimise.
3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
P. HOGAN
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) EÜT L 301, 30.11.2000, lk 21.
(3) ELT L 59, 27.2.2007, lk 59.
(4) ELT C 55, 24.2.2012, lk 4.
(5) ELT L 188, 18.7.2012, lk 8.
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/4 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 296/2013,
26. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 329/2007 (1) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsuses 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) (2). |
|
(2) |
18. veebruaril 2013 võttis nõukogu vastu otsuse 2013/88/ÜVJP (3), millega muudetakse otsust 2010/800/ÜVJP ja nähakse ette Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (edaspidi „Põhja-Korea”) vastu suunatud täiendavad piiravad meetmed, jõustades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2087 (2013) tulenevad täiendavad meetmed ja muud liidu autonoomsed meetmed. |
|
(3) |
Otsus 2013/88/ÜVJP sisaldab täiendavat kriteeriumi, mille kohaselt saab liit autonoomselt määrata isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, sest nad on seotud muu hulgas finantsteenuste osutamise kaudu relvade ja nendega seotud igat tüüpi materjalide või selliste esemete, materjalide, seadmete, kaupade ja tehnoloogia, mis võivad aidata kaasa Põhja-Korea tuuma-, muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele, tarnimisega Põhja-Koreale või Põhja-Korealt. |
|
(4) |
Otsusega 2013/88/ÜVJP keelatakse ka teatavate muude Põhja-Korea massihävitusrelvade alaste programmidega, eelkõige selle ballistiliste rakettide sektoriga seotud kaupade, eeskätt teatavat tüüpi alumiiniumi müük, tarnimine või üleandmine Põhja-Koreale. |
|
(5) |
Ühtlasi keelatakse otsusega 2013/88/ÜVJP kulla, väärismetallide ja teemantide müük, ost, transport ja vahendamine Põhja-Korea valitsusele, Põhja-Korea valitsuselt või selle jaoks ning uute trükitud või vermitud või emiteerimata Põhja-Korea vääringus pangatähtede ja müntide tarnimine Põhja-Korea Keskpanka või selle jaoks ning Põhja-Korea emiteeritud riigi või riigi tagatisega võlakirjade ost ja müük. Lisaks täpsustatakse otsusega 2013/88/ÜVJP, et kui nõukogu näeb ette keelu osutada finantsteenuseid, hõlmab see keeld kindlustus- ja edasikindlustusteenuste osutamist. See nõuab tehniliste muudatuste tegemist määruses (EÜ) nr 329/2007. |
|
(6) |
Otsusega 2013/88/ÜVJP keelatakse Põhja-Korea pankadel, sealhulgas Põhja-Korea Keskpangal, avada liikmesriikide territooriumil uusi filiaale, tütarettevõtteid või esindusi ja asutada uusi ühisettevõtteid ning omandada omandiõigust liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvates pankades. |
|
(7) |
Samuti on vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punktile 13 vaja sätestada, et loetellu kantud isikute ja üksuste ning mis tahes muude Põhja-Korea isikute ja üksuste nõudeid seoses lepingute või tehingutega, mida mõjutavad nimetatud meetmed, ei rahuldata. |
|
(8) |
Määrust (EÜ) nr 329/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt:
|
1) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 1. Keelatud on:
2. I lisa hõlmab kõiki tooteid, materjale, seadmeid, kaupu ja tehnoloogiat, kaasa arvatud tarkvara, mis on nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (4) kohaselt määratletud kahesuguse kasutusega kaupade või tehnoloogiana. Ia lisa hõlmab muid tooteid, materjale, seadmeid, kaupu ja tehnoloogiat, mis võivad kaasa aidata Põhja-Korea tuuma- või muude massihävitusrelvade või ballistiliste rakettide alastele programmidele. Ib lisa hõlmab teatavaid ballistiliste rakettide sektoris olulisi komponente. 3. Põhja-Koreast keelatakse I, Ia ja Ib lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia ostmine, importimine ja transportimine sõltumata sellest, kas asjaomane toode on pärit Põhja-Koreast. |
|
2) |
Artikli 3 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
Artikli 3a lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „I ja Ia lisas” sõnadega „I, Ia ja Ib lisas”. |
|
4) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 4a 1. Keelatud on:
2. VII lisa hõlmab kulda, väärismetalle ja teemante, mille suhtes kehtivad lõikes 1 osutatud keelud. Artikkel 4b Keelatud on uute trükitud või vermitud või emiteerimata Põhja-Korea vääringus pangatähtede ja müntide müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine otse või kaudselt Põhja-Korea Keskpanka või Põhja-Korea Keskpanga jaoks.” „Artikkel 5a 1. Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluval krediidi- ja finantseerimisasutusel on keelatud:
2. Keelatud on:
|
|
5) |
Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad V lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele või mis on nende omandis, valduses või kontrolli all. V lisa hõlmab ka IV lisas loetlemata isikuid, üksusi ja asutusi, kelle puhul nõukogu on vastavalt nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsuse 2010/800/ÜVJP (mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) (5) artikli 5 lõike 1 punktidele b, c ja d kindlaks teinud, et:
V lisa vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant uuesti läbi. |
|
6) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 9a Keelatud on:
Artikkel 9b 1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist või sooritamist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:
2. Lepingu täitmist või tehingu sooritamist loetakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest mõjutatuks, kui nõue või selle sisu tuleneb otseselt või kaudselt kõnealustest meetmetest. 3. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud. 4. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.” |
|
7) |
Käesoleva määruse I lisas sätestatud kanded lisatakse määruse (EÜ) nr 329/2007 praegusesse Ia lisasse kande I.A1.020 järele. |
|
8) |
Käesoleva määruse II lisa lisatakse määrusesse (EÜ) nr 329/2007 Ib lisana. |
|
9) |
Käesoleva määruse III lisa lisatakse määrusesse (EÜ) nr 329/2007 VII lisana. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
E. GILMORE
(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.
(2) ELT L 341, 23.12.2010, lk 32.
(3) ELT L 46, 19.2.2013, lk 28.
(4) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.”
(5) ELT L 341, 23.12.2010, lk 32.”
I LISA
|
„I.A1.021 |
Legeerteraslehed ja -plaadid, millel on järgmised omadused:
Märkus: „sulam” tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust. Tehniline märkus: ‘nitreeritud roostevabal dupleksterasel’ on kahefaasiline mikrostruktuur, mille moodustavad ferriit- ja austeniitterase terad ja neile mikrostruktuuri stabiliseerimiseks lisatud lämmastik. |
1C116 1C216 |
||||
|
I.A1.022 |
Süsinik-süsinik-komposiitmaterjal. |
1A002.b.1 |
||||
|
I.A1.023 |
Töötlemata või pooltöödeldud niklisulamid, milles on vähemalt 60 massiprotsenti niklit. |
1C002.c.1.a |
||||
|
I.A1.024 |
Titaanisulamlehed ja -plaadid, mille tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K). Märkus: „sulam” tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust. |
1C002.b.3” |
II LISA
„Ib LISA
Artikli 2 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud kaubad
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
|
7603 |
Alumiiniumipulbrid ja -helbed |
|
7604 |
Alumiiniumist varbmaterjal ja profiilid |
|
7605 |
Alumiiniumtraat |
|
7606 |
Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm |
|
7608 |
Alumiiniumtorud |
|
7609 |
Alumiiniumist toruliitmikud (näiteks muhvid, põlved, äärikud) |
|
7614 |
Trossikee, trossid, punutud lindid jms alumiiniumist tooted, elektriisolatsioonita” |
III LISA
„VII LISA
Artiklis 4a osutatud loetelu kullast, väärismetallidest ja teemantidest
|
HS-kood |
Kirjeldus |
|
7102 |
Teemandid, töödeldud või töötlemata, raamistamata ning kinnitamata |
|
7106 |
Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina |
|
7108 |
Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina |
|
7109 |
Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud |
|
7110 |
Plaatina, survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina |
|
7111 |
Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe või kuld, töötlemata või pooltöödeldud |
|
7112 |
Väärismetallide või väärismetalliga plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks” |
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/10 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 297/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrusi (EL) nr 44/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 teatavate kalapüügivõimaluste osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) tuleb vetele ja kalavarudele juurdepääsu ning säästvat kalandustegevust reguleerivate liidu meetmete võtmisel arvestada kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid ja piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid. |
|
(2) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise kohta ja sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude püügitegevuse suhteline stabiilsus ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
|
(3) |
Nõukogu määras määrusega (EL) nr 44/2012, (2) kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes 2012. aastaks. Määrustega (EL) nr 39/2013 (3) ja (EL) nr 40/2013 (4) määras nõukogu kindlaks määranud teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes 2013. aastaks. |
|
(4) |
Määruses (EL) nr 39/2013 on asjakohane selgitada eritingimust hariliku stauriidi kalapüügivõimaluste kindlaks määramiseks VIIIc ja IX püügipiirkonnas. |
|
(5) |
Kvootide ülekandmise tõttu liidu ja teiste NAFO lepinguosaliste vahel said liidule 2012. aastal kättesaadavaks täiendavad püügivõimalused süvalesta püügiks NAFO püügipiirkonnas 3LMNO. Seetõttu tuleks muuta määruse (EL) nr 44/2012 IC lisa 2012. aasta osas alates 1. jaanuarist 2012, et kajastada neid uusi kalapüügivõimalusi. Kõnealused muudatused käsitlevad üksnes 2012. aastat ning ei mõjuta mingil moel suhtelise stabiilsuse põhimõtet. |
|
(6) |
ELi ja Norra laevade kalapüügivõimalused ja teineteise vetes kalavarudele juurdepääsu tingimused kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse konsultatsioone kalapüügiõiguste üle, mida peetakse Norraga kalandussuhteid käsitleva kahepoolse kokkuleppega ettenähtud korras (5). Kuni 2013. aasta kalapüügivõimaluste üle läbirääkimiste lõpetamiseni kehtestati määrusega (EL) nr 40/2013 asjaomaste kalavarude ajutised püügivõimalused. On asjakohane määruse (EL) nr 40/2013 asjaomaseid sätteid vastavalt muuta. |
|
(7) |
Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisas sätestatakse ajutiselt tobiapüügi piirnormid Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) IIIa püügipiirkonnas ning ICESi IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. ICES avaldas 2013. aasta veebruaris teadusnõuanded ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna ELi vete tobiavarude kohta. Kooskõlas kõnealuste nõuannetega tuleks majandamispiirkondade 1 ja 2 püügi piirnormiks kinnitada vastavalt 224 544 tonni ja 17 544 tonni. Majandamispiirkonna 3 kogupüügi piirnormiks soovitab ICES määrata 78 331 tonni. Kuna majandamispiirkond 3 hõlmab nii ELi kui ka Norra püüki, ei tohiks selle piirkonna liidu piirnorm ületada 40 000 tonni. Majandamispiirkondade 4 ja 6 kohta ei olnud püügi- ja uuringuandmed piisavad selleks, et ICES oleks saanud anda vanusel põhineva hinnangu. Seetõttu on kooskõlas sarnastes tingimustes muude varude suhtes vastu võetud lähenemisviisiga asjakohane määrata majandamispiirkondade 4 ja 6 püügi piirnormiks vastavalt 4 000 ja 336 tonni, mis on nende piirkondade 2012. aasta püügi piirnormiga võrreldes 20 % vähem. ICESi nõuannete kohaselt on majandamispiirkondades 5 ja 7 sobiv püügi piirnorm null. Kuna tobiavarusid jagatakse Norraga ja võttes arvesse tobia kättesaadavusest ELi vetes 2013. aastal, on asjakohane näha ette kvootide vahetamine Norraga. Sellest tulenevalt tuleks Norrale eraldatav liidu lubatud kogupüügi (TAC) osa määrata kindlaks tasemele 22 450 tonni tobiat majandamispiirkonnas 1 vahetuseks 1 769 tonni Põhja-Norra tursa, 131 tonni Põhja-Norra mereahvena, 250 tonni Põhjamere merilesta ja 95 tonni Põhjamere hariliku molva vastu. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa vastavalt muuta. |
|
(8) |
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni 9. aastakoosolekul, mis peeti 2.–9. detsembrini 2012 Manilas, võeti vastu suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni kaitse ja majandamise uued meetmed seoses püügikoormuse piirangutega, samuti meetmed peibutuspüügivahenditega püügi keeluala kohta. Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon sõlmis kokkuleppe ka majandamismeetmete suhtes, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni ning Ameerika Troopikatuunide Komisjoni vahelises kattuvas piirkonnas. Kõnealuste meetmete kohaselt peavad ELi laevad, mis on kantud mõlema organisatsiooni registrisse, järgima kattuvas piirkonnas kalapüügil ainult neid Ameerika Troopikatuunide Komisjoni kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on sätestatud määruses (EL) nr 40/2013. Kõnealused Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni meetmed tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
|
(9) |
Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) sätetele, mis on käsitlevad atlandi mõõkkala kaitset, võib liit arvestada Põhja-Atlandi majandamispiirkonnas püütud kuni 200-tonnise mõõkkalasaagi Atlandi ookeani lõunaosas püüdmata jäänud mõõkkalakvoodi eest. Samuti võib liit arvestada Lõuna-Atlandi majandamispiirkonnas püütud kuni 200-tonnise mõõkkalasaagi Atlandi ookeani põhjaosas püüdmata jäänud mõõkkalakvoodi eest. Need sätted tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
|
(10) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) määras 2013. aasta esimesel aastakoosolekul kindlaks kalapüügivõimalused, mis hõlmasid Tšiili stauriidi lubatud kogupüüki, sealhulgas selle püügiga seotud aruande muudatust, ning pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide püügikoormuse piirangud. Need sätted tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
|
(11) |
Määrusi (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013 kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2013. Kõnealuste määruste muudatustega seoses tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2013. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Määruse (EL) nr 44/2012 muudatust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2012. Kuna püügi piirnormide muutmine avaldab mõju majandustegevusele ja ELi laevade kalapüügihooaja kavandamisele, on vaja kiiresti muuta määrusi (EL) nr 44/2012, (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013. Samal põhjusel peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 44/2012 muudatused
Määruse (EL) nr 44/2012 IC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määrus I lisas esitatud tekstile.
Artikkel 2
Määruse (EL) nr 39/2013 muudatused
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tekstile.
Artikkel 3
Määruse (EL) nr 40/2013 muudatused
Määrust (EL) nr 40/2013 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklisse 4 lisatakse järgmine punkt: „n) „IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond”– järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala: 150 ° läänepikkust, 130 ° läänepikkust, 4 ° lõunalaiust, 50 ° lõunalaiust.” |
|
2) |
Artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuse piirangud Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2013. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, 78 600 GTni.” |
|
3) |
Artikkel 25 asendatakse järgmisega: „Artikkel 25 Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük 1. Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 24, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga. 2. IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsioonialas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.” |
|
4) |
Artikkel 29 asendatakse järgmisega: „Artikkel 29 Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni ja vööttuuni püügikoormuse piirangud Liikmesriigid tagavad, et ei suurene püügipäevade arv, mis on eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püüdvatele seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20 ° põhjalaiuse ja 20 ° lõunalaiuse vahel.” |
|
5) |
Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega. „1. WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20 ° põhjalaiuse ja 20 ° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2013 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2013 (kell 24.00). Kõnealusel ajavahemikul võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooniala selles osas kala püüda üksnes juhul, kui selle pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:
|
|
6) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 30a IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond 1. Laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 29–31 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis n. 2. Laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, kohaldatakse artikli 27 lõike 1 punktis a ja artikli 27 lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis n.” |
|
7) |
IA, IB, ID, IJ, III ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud tekstile. |
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
E. GILMORE
(1) ELT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 25, 27.1.2012, lk 55).
(3) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 39/2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 1).
(4) Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 54).
(5) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
I LISA
Määruse (EL) nr 44/2012 IC lisas asendatakse kanne süvalesta kohta NAFO 3LMNO püügipiirkonnas järgmisega:
|
|
|||||||
|
Eesti |
328 |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||
|
Saksamaa |
335 |
|||||||
|
Läti |
46 |
|||||||
|
Leedu |
23 (1) |
|||||||
|
Hispaania |
4 486 |
|||||||
|
Portugal |
1 875 (2) |
|||||||
|
Liit |
7 093 (3) |
|||||||
|
TAC |
12 098 |
|||||||
(1) Sellele kvoodile on lisatud 19,6 tonni kolmanda riigiga püügivõimaluse ülekandmise tulemusena.
(2) Sellele kvoodile on lisatud 10 tonni kolmanda riigiga püügivõimaluse ülekandmise tulemusena.
(3) Sellele kvoodile on lisatud 29,6 tonni kolmandate riikidega püügivõimaluste ülekandmise tulemusena.”
II LISA
|
1. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta VIIIc püügipiirkonnas järgmisega:
|
||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta IX püügipiirkonnas järgmisega:
|
||||||||||||||||||
|
3. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta X püügipiirkonna CECAFi ELi vetes järgmisega:
|
||||||||||||||||
|
4. |
Määruse (EL) nr 39/2013 I lisa B osas asendatakse kanne hariliku stauriidi kohta CECAFi ELi vetes järgmisega:
|
||||||||||||||||
(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 () artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(2) Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).
(3) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas (JAX/*09.).”
(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(5) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc piirkonnas (JAX/*08C).”
(6) Assoori saarte ümbruse veed.
(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(8) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(9) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.”
(10) Madeira ümbruse veed.
(11) Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 olenemata võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.
(12) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
(13) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.”
III LISA
|
1. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IA lisa muudetakse järgmiselt.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IB lisa muudetakse järgmiselt.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Määruse (EL) nr 40/2013 ID lisa muudetakse järgmiselt.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
4. |
Määruse (EL) nr 40/2013 IJ lisa asendatakse järgmisega: "IJ LISA SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
|
||||||||||||||||||||
|
5. |
Määruse (EL) nr 40/2013 III lisa asendatakse järgmisega: „III LISA Kolmanda riigi vetes kala püüdvate eli laevade kalapüügilubade maksimaalne arv
|
|
6. |
Määruse (EL) nr 40/2013 VIII lisa asendatakse järgmisega: „VIII LISA ELI VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD
|
(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.
(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes TAC-iga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st TACist (OT1/*2A3A4).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIB lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:
|
||||||||||
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|||
|
|
(SAN/234_1) |
(SAN/234_2) |
(SAN/234_3) |
(SAN/234_4) |
(SAN/234_5) |
(SAN/234_6) |
(SAN/234_7) |
|||
|
Taani |
190 635 |
16 549 |
37 731 |
3 773 |
0 |
317 |
0 |
|||
|
Ühendkuningriik |
4 167 |
362 |
825 |
82 |
0 |
7 |
0 |
|||
|
Saksamaa |
292 |
25 |
58 |
6 |
0 |
0 |
0 |
|||
|
Rootsi |
7 000 |
608 |
1 386 |
139 |
0 |
12 |
0 |
|||
|
Liit |
202 094 |
17 544 |
40 000 |
4 000 |
0 |
336 |
0 |
|||
|
Norra |
22 450 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
0 |
|||
|
Kokku |
224 544 |
17 544 |
40 000 |
4 000 |
0 |
336 |
0” |
|||
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(4) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi vetes (USK/*24X7C).
(5) Eritingimus: selle alusel on Vb, VI ja VII püügipiirkonnas igal ajal lubatud muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta. Nimetatud protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast püügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni (OTH/*5B67-).
(6) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni (LIN/*5B67-) ja meriluts 2 923 tonni (USK/*5B67-) ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püütakse üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.”
(7) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(8) Eritingimus: kuni 50 % sellest kogusest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes (HER/*04-C.).”
(9) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.
(10) Sellest kuni 50 000 tonni võib püüda IVa ja IVb (HER/*4AB-C) püügipiirkonna ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) () |
|
Liit |
50 000 |
|
() Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.” |
|
(11) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.”
(12) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.”
(13) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm”
(14) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm”
(15) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(16) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas ning piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56’ N, 1°19,1’ E) laiuskraadini 51°33’ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(17) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).”
(18) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.”
(19) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügialastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.
(20) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
|
Liit |
19 099” |
(21) Kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(22) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvale ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.”
(23) Tursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(24) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) |
|
Liit |
11 544” |
(25) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(26) Eritingimus: sellest kuni 64 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).
(27) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda ja CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.”
(28) Eritingimus: sellest kuni 64 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM2).”
(29) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.
(30) Eritingimus: IV püügipiirkonna saak ei tohi ületada 28 408 tonni, s.o 25 % Norrale kehtestatud juurdepääsukvoodist.”
(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(32) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna (BLI/*24X7C) ELi vetes.”
(33) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Nimetatud protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast püügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada 3 000 tonni (OTH/*6X14.).
(34) Kaasa arvatud meriluts. Norra kvoodid on järgmised: harilik molva 6 140 tonni ja meriluts 2 923 tonni ning need on vastastikku asendatavad kuni 2 000 tonni ulatuses ja püüda võib üksnes õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.”
(35) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(36) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.”
(37) Võib püüda põhja pool 56° 30’ N (POK/*5614N).”
(38) Tursa, kilttursa, pollaku ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(39) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna ELi vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).”
(40) Eritingimus: kaasa arvatud 242 tonni, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).
(41) Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.
(42) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).
(43) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga 39 599 tonni. Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud 3 000 tonni, mille võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
IIIa püügipiirkond (MAC/*03A.) |
IIIa ja IVbc (MAC/*3A4BC) |
IVb püügipiirkond (MAC/*04B.) |
IVc püügipiirkond (MAC/*04C.) |
VI püügipiirkond, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2013 ning detsembris 2013 (MAC/*2A6.) |
|
Taani |
0 |
4 130 |
0 |
0 |
8 107 |
|
Prantsusmaa |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Madalmaad |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Rootsi |
0 |
0 |
390 |
10 |
1 573 |
|
Ühendkuningriik |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
|
Norra |
3 000 |
0 |
0 |
0 |
0” |
(44) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30’ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(45) Norra võib täiendavalt püüda 28 362 tonni juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30’ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N6530).
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed (MAC/*4A-EN) Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2013 ja 1. september – 31. detsember 2013 |
IIa püügipiirkonna Norra veed (MAC/*2AN-) |
|
Saksamaa |
6 971 |
710 |
|
Prantsusmaa |
4 648 |
473 |
|
Iirimaa |
23 237 |
2 366 |
|
Madalmaad |
10 166 |
1 035 |
|
Ühendkuningriik |
63 905 |
6 507 |
|
Liit |
108 927 |
11 091” |
(46) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi selles püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
|
VIIIb püügipiirkond (MAC/*08B.) |
|
Hispaania |
2 157 |
|
Prantsusmaa |
14 |
|
Portugal |
446” |
(47) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saagist tuleb eraldi teatada.”
(48) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (SOL/*04-C).”
(49) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.).”
(50) Kaasa arvatud tobiad
(51) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OTH/*2AC4C).”
(52) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2 A-14).
(53) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (JAX/*04-C.).
(54) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D).”
(55) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2013 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).
(56) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.).
(57) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14).”
(58) Vähemalt 95% lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist kvoodist (OT2/*2A3A4).
(59) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes.”
(60) Tursa, kilttursa, pollaku, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(61) Eritingimus: sellest kuni 400 tonni stauriidi (JAX/*04-N).”
(62) Püütakse ainult õngejadaga.”
(63) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes.
(64) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast läbirääkimisi teha erandeid.”
(65) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(66) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast läbirääkimisi teha erandeid.”
(67) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.
(68) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.
Eritingimus:
eespool nimetatud ELi lubatud kogupüügi piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda rohkem kui 34 695 tonni:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas
(HER/*2AJMN)”
(69) Gröönimaa idaosa piirkond nimetusega Kleine Banke on igasugune püük keelatud. Nimetatud piirkond on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
|
|
64°40′ N 37°30′ W |
|
|
64°40′ N 36°30′W, |
|
|
64°15′ N 36°30′W ning |
|
|
64°15′ N 37°30′W. |
(70) Võib püüda Gröönimaa ida- või lääneosas. Gröönimaa idaosas on püük lubatud siiski ainult:
|
— |
traaleritega 1. juulist – 31. detsembrini 2013; |
|
— |
õngejadalaevadega 1. aprillist – 31. detsembrini 2013. |
(71) Püük toimub vaatlejate 100 % lise kohalviibimisega ja laevaseiresüsteeme (VMS) kasutades. Maksimaalselt 80 % kvoodist võib püüda ühes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleb igas piirkonnas sooritada minimaalne püügikoormus 10 loomust laeva kohta.
|
Piirkond |
Piir |
||
|
põhja pool 65 N, ida pool 44°W |
||
|
64°N ja 65°N vahel, ida pool 44°W |
||
|
62°N ja 64°N vahel, ida pool 44°W |
||
|
lõuna pool 62°N, ida pool 44°W |
||
|
lõuna pool 62°N, lääne pool 44°W |
||
|
põhja pool 62°N, lääne pool 44°W” |
(72) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
(73) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(74) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 15 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.”
(75) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN).”
(76) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN).”
(77) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(78) Kokku eraldatakse Norrale 120 tonni ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(79) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(80) Kokku eraldatakse Norrale 120 tonni ning seda võib püüda kas V ja XIV püügipiirkonna TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(81) Välja arvatud liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist.
(82) Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot, võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel.
(83) Tohib püüda 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2013. Kui 15. aprilliks 2013 on saavutatud püügitase, mis on 70 % algsest liidu kvoodist, suurendatakse liidu kvooti automaatselt täiendavalt 5 775 tonni võrra, mis tuleb ära kasutada samal ajavahemikul. Seda täiendavat liidu kvooti käsitatakse sama jaotuspõhimõtte kohaselt eraldatud püügivõimalustena.”
(84) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(85) Tohib püüda lõuna pool 68° N.”
(86) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.”
(87) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(88) Tohib püüda üksnes traalnoodaga.
(89) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14P). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2013 ja ainult piirkonnas („NEAFCi ala”), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
|
Punkt nr |
Põhjalaius (N) |
Läänepikkus (W) |
|
1 |
64° 45' |
28° 30' |
|
2 |
62° 50' |
25° 45' |
|
3 |
61° 55' |
26° 45' |
|
4 |
61° 00' |
26° 30' |
|
5 |
59° 00' |
30° 00' |
|
6 |
59° 00' |
34° 00' |
|
7 |
61° 30' |
34° 00' |
|
8 |
62° 50' |
36° 00' |
|
9 |
64° 45' |
28° 30' |
(90) EPüütakse üksnes joonealuses märkuses 2 määratletud NEAFCi alas (RED/*5-14N).‧
(91) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.”
(92) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° N (SWO/*AS05N).
(93) Välja arvatud Hispaania ja Portugal ning üksnes kaaspüük.”
(94) Eritingimus: kuni 3,86 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° N (SWO/*AN05N).”
(95) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.”
(96) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.”
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/48 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 298/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 314/2004 (1) rakendatakse mitmeid nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP (2) sätestatud meetmeid, sealhulgas teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste rahaliste vahendite ja majandusressurside külmutamine. |
|
(2) |
Nõukogu jõudis 23. juulil 2012 ja 18. veebruaril 2013 järeldusele, et põhiseaduse referendumi rahumeelne ja usaldusväärne läbiviimine Zimbabwes oleks oluliseks teetähiseks demokraatlike valimiste ettevalmistamisel, mis õigustaks ELi poolt isikute ja üksuste vastu suunatud enamiku järelejäänud piiravate meetmete kohaldamise viivitamata peatamist. |
|
(3) |
Seoses Zimbabwes 16. märtsil 2013 toimunud põhiseaduse referendumi tulemustega otsustas nõukogu peatada reisikeelu ja varade külmutamise kohaldamise suurema osa otsuse 2011/101/ÜVJP I lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes. Nõukogu peaks peatamise iga kolme kuu tagant läbi vaatama, võttes arvesse kohapealset olukorda. |
|
(4) |
Mõned kõnealused meetmeted kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt. |
|
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 314/2004 vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 314/2004 artikli 6 kohaldamine käesoleva määruse lisas loetletud isikute suhtes peatatakse kuni 20. veebruarini 2014. Peatamine vaadatakse läbi iga kolme kuu tagant.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
E. GILMORE
(1) ELT L 55, 24.2.2004, lk 1.
(2) ELT L 42, 16.2.2011, lk 6.
LISA
I. Isikud
|
|
Nimi (ja võimalikud varjunimed) |
|
1. |
Abu Basutu, Titus Mehliswa Johna |
|
2. |
Buka (teise nimega Bhuka), Flora |
|
3. |
Bvudzijena, Wayne |
|
4. |
Charamba, George |
|
5. |
Chidarikire, Faber Edmund |
|
6. |
Chigwedere, Aeneas Soko |
|
7. |
Chihota, Phineas |
|
8. |
Chinamasa, Patrick Anthony |
|
9. |
Chindori-Chininga, Edward Takaruza |
|
10. |
Chinotimba, Joseph |
|
11. |
Chipwere, Augustine |
|
12. |
Chombo, Ignatius Morgan Chiminya |
|
13. |
Dinha, Martin |
|
14. |
Goche, Nicholas Tasunungurwa |
|
15. |
Gono, Gideon |
|
16. |
Gurira, Cephas T. |
|
17. |
Gwekwerere, Stephen (teise nimega Steven) |
|
18. |
Kachepa, Newton |
|
19. |
Karakadzai, Mike Tichafa |
|
20. |
Kasukuwere, Saviour |
|
21. |
Kazangarare, Jawet |
|
22. |
Khumalo, Sibangumuzi |
|
23. |
Kunonga, Nolbert (teise nimega Nobert) |
|
24. |
Kwainona, Martin |
|
25. |
Langa, Andrew |
|
26. |
Mabunda, Musarashana |
|
27. |
Machaya, Jason (teise nimega Jaison) Max Kokerai |
|
28. |
Made, Joseph Mtakwese |
|
29. |
Madzongwe, Edna (teise nimega Edina) |
|
30. |
Maluleke, Titus |
|
31. |
Mangwana, Paul Munyaradzi |
|
32. |
Marumahoko, Reuben |
|
33. |
Masuku, Angeline |
|
34. |
Mathema, Cain Ginyilitshe Ndabazekhaya |
|
35. |
Mathuthu, Thokozile (teise nimega Sithokozile) |
|
36. |
Matibiri, Innocent Tonderai |
|
37. |
Matiza, Joel Biggie |
|
38. |
Matonga, Brighton (teise nimega Bright) |
|
39. |
Mhandu, Cairo (teise nimega Kairo) |
|
40. |
Mhonda, Fidellis |
|
41. |
Midzi, Amos Bernard (Mugenva) |
|
42. |
Mnangagwa, Emmerson Dambudzo |
|
43. |
Mohadi, Kembo Campbell Dugishi |
|
44. |
Moyo, Jonathan Nathaniel |
|
45. |
Moyo, Sibusio Bussie |
|
46. |
Moyo, Simon Khaya |
|
47. |
Mpofu, Obert Moses |
|
48. |
Muchena, Henry |
|
49. |
Muchena, Olivia Nyembesi (teise nimega Nyembezi) |
|
50. |
Muchinguri, Oppah Chamu Zvipange |
|
51. |
Mudede, Tobaiwa (teise nimega Tonneth) |
|
52. |
Mujuru, Joyce Teurai Ropa |
|
53. |
Mumbengegwi, Simbarashe Simbanenduku |
|
54. |
Murerwa, Herbert Muchemwa |
|
55. |
Musariri, Munyaradzi |
|
56. |
Mushohwe, Christopher Chindoti |
|
57. |
Mutezo, Munacho Thomas Alvar |
|
58. |
Mutinhiri, Ambros (teise nimega Ambrose) |
|
59. |
Mzembi, Walter |
|
60. |
Mzilikazi, Morgan S. |
|
61. |
Nguni, Sylvester Robert |
|
62. |
Nhema, Francis Chenayimoyo Dunstan |
|
63. |
Nyanhongo, Magadzire Hubert |
|
64. |
Nyoni, Sithembiso Gile Glad |
|
65. |
Rugeje, Engelbert Abel |
|
66. |
Rungani, Victor Tapiwa Chashe |
|
67. |
Sakupwanya, Stanley Urayayi |
|
68. |
Savanhu, Tendai |
|
69. |
Sekeramayi, Sydney (teise nimega Sidney) Tigere |
|
70. |
Sekeremayi, Lovemore |
|
71. |
Shamu, Webster Kotiwani |
|
72. |
Shamuyarira, Nathan Marwirakuwa |
|
73. |
Shungu, Etherton |
|
74. |
Sibanda, Chris |
|
75. |
Sibanda, Misheck Julius Mpande |
|
76. |
Sigauke, David |
|
77. |
Sikosana, (teise nimega Sikhosana), Absolom |
|
78. |
Tarumbwa, Nathaniel Charles |
|
79. |
Tomana, Johannes |
|
80. |
Veterai, Edmore |
|
81. |
Zimondi, Paradzai Willings |
II. Üksused
|
|
Nimi |
|
1. |
Cold Comfort Farm Trust Co-operative |
|
2. |
Comoil (PVT) Ltd |
|
3. |
Famba Safaris |
|
4. |
Jongwe Printing and Publishing Company (PVT) Ltd (teise nimega Jongwe Printing and Publishing Co., teise nimega Jongwe Printing and Publishing Company) |
|
5. |
M & S Syndicate (PVT) Ltd |
|
6. |
OSLEG Ltd (teise nimega Operation Sovereign Legitimacy) |
|
7. |
Swift Investments (PVT) Ltd |
|
8. |
Zidco Holdings (teise nimega Zidco Holdings (PVT) Ltd) |
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/52 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 299/2013,
26. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2568/91 oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 113 lõike 1 punkti a ja artikli 121 esimese lõigu punkti a koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 11. juuli 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 2568/91 (oliiviõlide ja pressimisjääkide [termin on muutunud; uus termin on „oliivijääkõlid”] omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta) (2) on määratletud oliiviõlide ja oliivijääkõlide keemilised ja organoleptilised omadused ning nende hindamise meetodid. Osutatud meetodeid tuleks ajakohastada, toetudes keemiaekspertide arvamustele ja arvestades tööd, mida tehakse rahvusvahelises oliivinõukogus. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 113 lõikele 3 peavad liikmesriigid kontrollima, kas oliiviõli ja oliivijääkõli vastavad määruses (EMÜ) nr 2568/91 sätestatud turustusnormidele, ja kohaldama vajaduse korral karistusi. Määruse (EMÜ) nr 2568/91 artiklites 2 ja 2a on esitatud sellise vastavuskontrolli üksikasjalikud eeskirjad. Osutatud eeskirjadega tuleks tagada, et oliiviõli, mille jaoks on kehtestatud kvaliteedinõuded, vastaks ka tegelikult nendele nõuetele. Eeskirju tuleks muuta üksikasjalikumaks ja lisada ka riskianalüüs. Vastavuskontrolli jaoks tuleks määratleda termin „turustatav oliiviõli”. |
|
(3) |
Kogemused on näidanud pettuseriski olemasolu, mis ei võimalda tagada määrusega (EMÜ) nr 2568/91 ettenähtud tarbijakaitse täieulatuslikku taset. Oliiviõli omajad peaksid seepärast pidama iga kategooria õlide kohta saamise ja väljaandmise registrit. Liigse halduskoormuse vältimiseks, kahjustamata seejuures oliiviõliregistri pidamise eesmärkide saavutamist, peaks teabe kogumine olema piiratud oliiviõli pudelisse villimise etapiga. |
|
(4) |
Määruse (EMÜ) nr 2568/91 jätkumeetmete tagamiseks ja meetmete hindamiseks peaksid liikmesriigid teatama komisjonile mitte üksnes oma siseriiklikud rakendusmeetmed, vaid ka vastavuskontrolli tulemused. |
|
(5) |
Rahvusvahelise oliivinõukogu kehtestatud rahvusvaheliste standarditega ühtlustamise jätkamiseks tuleks ajakohastada teatavaid analüüsimeetodeid, mis on esitatud määruses (EMÜ) nr 2568/91. Seepärast tuleks kõnealuse määruse XVIII lisas sätestatud analüüsimeetod asendada tõhusama meetodiga. Samuti on vaja parandada teatavates IX lisas esitatud analüüsimeetodites leiduvad vastuolud ja puudused. |
|
(6) |
Käesolevas määruses esitatud uute eeskirjade kohaldamiseks on liikmesriikidel vaja üleminekuperioodi. |
|
(7) |
Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab elektrooniliselt hallata dokumente ja menetlusi komisjonisiseses töökorralduses ning ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asutustega suhtlemisel. Eeldatakse, et määruses (EMÜ) nr 2568/91 sätestatud teatamiskohustusi saab täita kõnealuse süsteemi kaudu kooskõlas komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (3). |
|
(8) |
Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 2568/91 vastavalt muuta. |
|
(9) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EMÜ) nr 2568/91 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 2a asendatakse järgmisega: „Artikkel 2a 1. Käesolevas artiklis tähendab asjaomase liikmesriigi „turustatav oliiviõli” oliiviõli ja oliivijääkõli summaarset kogust, mis tarbitakse kõnealuses liikmesriigis või eksporditakse kõnealusest liikmesriigist. 2. Liikmesriik tagab, et vastavuskontrolle tehakse valikuliselt, toetudes riskianalüüsile, ja piisavalt sageli tagamaks, et turustatav oliiviõli vastab deklareeritud kategooriale. 3. Riski hindamise kriteeriumid võivad olla muu hulgas:
4. Liikmesriigid sätestavad eelnevalt järgmist:
Liikmesriigis turustatava oliiviõli iga tuhande tonni kohta tuleb teha vähemalt üks vastavuse kontroll aastas. 5. Liikmesriik kontrollib vastavust järgmiselt:
|
|
2) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Kui selgub, et õli ei vasta oma kategooria kirjeldusele, kohaldab asjaomane liikmesriik tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid rahalisi karistusi, mis määratakse kindlaks eeskirjade eiramise raskusastet arvesse võttes, ilma et see piiraks muude karistuste kohaldamist. Kui kontrolli tulemusel ilmnevad märkimisväärsed eeskirjade eiramised, suurendab liikmesriik turustamisstaadiumi, õli kategooria, päritolu või muude kriteeriumide alusel kontrollimise sagedust.” |
|
3) |
Lisatakse artikkel 7a: „Artikkel 7a Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes omavad oliiviõli või oliivijääkõli alates eraldamisest pressimiskäitises kuni villimisetapini (kaasa arvatud) mis tahes kutseliseks või äriliseks otstarbeks, on kohustatud pidama iga sellise kategooria õli saamise ja väljaandmise registrit. Liikmesriik tagab, et esimeses lõigus sätestatud kohustust korralikult täidetaks.” |
|
4) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Liikmesriik teatab komisjonile käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmed. Ta teavitab komisjoni kõigist hilisematest muudatustest. 2. Hiljemalt iga aasta 31. mail edastab liikmesriik komisjonile aruande käesoleva määruse rakendamise kohta eelmisel kalendriaastal. Aruanne sisaldab vähemalt oliiviõlide vastavuskontrolli tulemusi vastavalt XXI lisas sätestatud vormidele. 3. Käesolevas määruses osutatud teatised edastatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (4). |
|
5) |
IX lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga. |
|
6) |
XVIII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga. |
|
7) |
Lisatakse XXI lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse III lisas. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014. Artikli 8 lõiget 2 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. märts 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1.
(3) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.
(4) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”
I LISA
IX LISA
SPEKTROFOTOMEETRILINE ANALÜÜS ULTRAVIOLETTPIIRKONNAS
EESSÕNA
Spektrofotomeetriline analüüs ultraviolettpiirkonnas võib anda teavet rasva kvaliteedi, säilivusseisundi ja tehnoloogilistest protsessidest tulenenud muutuste kohta.
Käesolevas meetodis osutatud lainepikkustel esinev neeldumine on tingitud konjugeeritud dieen- ja trieensüsteemide olemasolust. Need neeldumised on väljendatud eriekstinktsioonina E 1 % 1 cm (teatavas lahustis valmistatud 1 % rasvalahuse 1 cm paksuse kihi ekstinktsioon), mida tavaliselt väljendatakse tähisega K (tuntud ka ekstinktsioonikoefitsiendina).
1. KÄSITLUSALA
Käesolevas meetodis kirjeldatakse oliiviõli ultraviolettpiirkonna spektrofotomeetrilise analüüsi (kirjeldus vt liide) läbiviimist.
2. MEETODI PÕHIMÕTE
Rasv lahustatakse ettenähtud lahustis ja lahuse ekstinktsioon määratakse kindlaks teataval lainepikkusel, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit. Eriekstinktsioonid arvutatakse spektrofotomeetri lugemite põhjal. Arvutatakse eriekstinktsioon 232 nm ja 268 nm juures isooktaanis või 232 nm ja 270 nm juures tsükloheksaanis kontsentratsioonil 1 g 100 ml kohta küvetis läbimõõduga 10 mm.
3. SEADMED
3.1. Spektrofotomeeter ekstinktsiooni mõõtmiseks ultraviolettpiirkonnas 220–360 nm vahel, mis võimaldaks tulemusi lugeda ühe nanomeetri täpsusega. Enne kasutamist soovitatakse kontrollida spektrofotomeetri lainepikkuse ja neeldumise skaalat vastavalt järgmisele eeskirjale.
|
3.1.1. |
Lainepikkuse skaala. Selle kontrollimiseks võib kasutada võrdlusmaterjali, milleks on holmiumoksiidi sisaldavast optilisest klaasist filter, millel on selged neeldumisribad. Osutatud võrdlusmaterjal on ette nähtud selliste nähtava ja ultraviolettvalguse spektrofotomeetrite lainepikkuse skaala kontrollimiseks ja kaliibrimiseks, mille spektririba nimilaius on 5 nm või väiksem. Holmiumklaasfiltrit mõõdetakse neeldumisrežiimis, kasutades võrdluseks õhku, lainepikkuse vahemikus 640–240 nm. Iga spektriribalaiuse (0,10 – 0,25 – 0,50 – 1,00 – 1,50 – 2,00 ja 3,00) jaoks tehakse tühja küvetihoidjaga 0-joone parandus. Spektriribalaiuste lainepikkused on loetletud võrdlusmaterjali sertifikaadis standardis ISO 3656. |
|
3.1.2. |
Neelduvuse skaala. Seda võib kontrollida võrdlusmaterjali kasutamisega; võrdlusmaterjalina kasutatakse nelja kaaliumdikromaadi lahust perkloorhappes, mis on pandud nelja UV-piirkonnas töötamiseks ettenähtud kvartsküvetti; küvetid on suletud ja nendega mõõdetakse UV-piirkonnas skaala lineaarsust ja määramise fotomeetrilist täpsust. Kaaliumdikromaadi lahustega küvettide (40 mg/ml, 60 mg/ml, 80 mg/ml and 100 mg/ml) mõõtmisel kasutatakse võrdluslahusena perkloorhapet. Neelduvuse väärtused on loetletud võrdlusmaterjali sertifikaadis standardis ISO 3656. |
3.2. Risttahukakujulised korgiga kvartsküvetid optilise tee pikkusega 1 cm. Vee või mõne muu sobiva lahustiga täitmise korral ei tohiks küvettide tulemuste erinevus olla suurem kui 0,01 ekstinktsiooniühikut.
3.3. 25 ml mõõtekolvid.
3.4. Analüütiline kaal, millelt saab andmeid lugeda täpsusega 0,0001 g.
4. REAGENDID
Kui ei ole öeldud teisiti, kasutatakse ainult tunnustatud analüütiliselt puhtaid reaktiive.
Lahusti: isooktaan (2,2,4-trimetüülpentaan) mõõtmiseks 232 nm ja 268 nm juures või tsükloheksaan mõõtmiseks 232 nm ja 270 nm juures, mille neelduvus 10 mm küvetis 232 nm juures on väiksem kui 0,12 ja neelduvus 250 nm juures destilleeritud vee vastu mõõtmisel on väiksem kui 0,05.
5. TÖÖ KÄIK
5.1. Kõnealune proov peab olema täiesti homogeenne ja heljuvate lisanditeta. Toatemperatuuril vedelad õlid filtritakse läbi paberi temperatuuril ligikaudu 30 °C, tahked rasvad homogeenitakse ja filtritakse temperatuuril, mis võib olla rasva sulamistemperatuurist kuni 10 °C kõrgem.
5.2. 25 ml mõõtekolbi kaalutakse ligikaudu 0,25 g (täpsusega 1 mg) eespool kirjeldatud viisil ettevalmistatud proovi, täidetakse ettenähtud lahustiga kuni märgini ning homogeenitakse. Tekkiv lahus peab olema täiesti selge. Opalestsentsi või hägususe korral tuleb proov kiiresti läbi paberi filtreerida.
5.3. Kvartsküvett täidetakse saadud lahusega ning ekstinktsioonid mõõdetakse nõutavatel lainepikkustel vahemikus 232 ja 276 nm, võttes võrdluseks kasutatud lahusti.
Registreeritud ekstinktsiooniväärtused peavad jääma vahemikku 0,1–0,8. Vastasel korral tuleb mõõtmisi korrata ja kasutada vajaduse korral vähem või rohkem lahjendatud lahuseid.
MÄRKUS: neelduvuse mõõtmine kogu lainepikkuse vahemikus ei tarvitse olla vajalik.
6. TULEMUSTE VÄLJENDAMINE
6.1. Registreeritakse eriekstinktsioonid (ekstinktsioonikoefitsiendid) eri lainepikkustel, mis arvutatakse järgmise võrrandi alusel:
kus:
|
Κλ |
= |
on eriekstinktsioon lainepikkusel λ; |
|
Ελ |
= |
on ekstinktsioon lainepikkusel λ; |
|
c |
= |
on lahuse kontsentratsioon g/100 ml; |
|
s |
= |
on lahusekihi paksus ehk kvartsküveti läbimõõt (cm). |
Tulemused väljendatakse kahe kümnendikkoha täpsusega.
6.2. Eriekstinktsiooni variatsioon (ΔΚ)
ELi ametliku meetodi kohasel oliiviõli spektrofotomeetrilisel analüüsil määratakse ka eriekstinktsiooni absoluutväärtuse variatsioon (ΔΚ), mis arvutatakse järgmiselt:
kus Km on eriekstinktsioon lainepikkusel m; maksimaalse neeldumise lainepikkus sõltub kasutatavast lahustist: 270 tsükloheksaani puhul ja 268 isooktaani puhul.
Liide
OLIIVIÕLI NÄITAJAD
|
Kategooria |
Rasvhapete metüülestrid (FAME) ja rasvhapete etüülestrid (FAEE) |
Happelisus (%) (*) |
Peroksiid- indeks mekv O2 / kg (*) |
Vahad mg/kg (**) |
2-glütserüülmonopalmitaat (%) |
Stigmasta- dieen mg/kg (1) |
Vahe: ECN42 (HPLC) ECN42 (teoreetiliselt arvutatud) |
K232 (*) |
K270 (*) ‧K 270 või K 268 (5)‧ |
Delta-K (*) (5) |
Organoleptiline hindamine Puuduse mediaan (Md) (*) |
Organoleptiline hindamine Viljale iseloomulikkuse mediaan (Mf)(*) |
|
|
1. |
Ekstra-neitsioliiviõli |
Σ FAME + FAEE ≤75 mg/kg või 75 mg/kg <Σ FAME + FAEE ≤150 mg/kg ja (FAEE/FAME) ≤1,5 |
≤ 0,8 |
≤ 20 |
≤ 250 |
≤ 0,9 kui palmitiinhappe üldsisaldus % ≤ 14 % |
≤ 0,10 |
≤ 0,2 |
≤ 2,50 |
≤ 0,22 |
≤ 0,01 |
Md = 0 |
Mf > 0 |
|
1,0 kui palmitiinhappe üldsisaldus % > 14% |
|||||||||||||
|
2. |
Neitsioliiviõli |
— |
≤ 2,0 |
≤ 20 |
≤ 250 |
≤ 0,9 kui palmitiinhappe üldsisaldus % ≤ 14% |
≤ 0,10 |
≤ 0,2 |
≤ 2,60 |
≤ 0,25 |
≤ 0,01 |
Md ≤ 3,5 |
Mf > 0 |
|
≤ 1,0 kui palmitiinhappe üldsisaldus % > 14% |
|||||||||||||
|
3. |
Lambiõli |
— |
> 2,0 |
— |
≤ 300 (3) |
≤ 0,9 kui palmitiinhappe üldsisaldus % ≤ 14 % |
≤ 0,50 |
≤ 0,3 |
— |
— |
— |
Md > 3,5 (2) |
— |
|
≤ 1,1 kui palmitiinhappe üldsisaldus % > 14% |
|||||||||||||
|
4. |
Rafineeritud oliiviõli |
— |
≤ 0,3 |
≤ 5 |
≤ 350 |
≤ 0,9 kui palmitiinhappe üldsisaldus % ≤ 14 % |
— |
≤ 0,3 |
— |
≤ 1,10 |
≤ 0,16 |
— |
— |
|
≤ 1,1 kui palmitiinhappe üldsisaldus % > 14% |
|||||||||||||
|
5. |
Rafineeritud ja neitsioliiviõlist koosnev oliiviõli |
— |
≤ 1,0 |
≤ 15 |
≤ 350 |
≤ 0,9 kui palmitiinhappe üldsisaldus % ≤ 14 % |
— |
≤ 0,3 |
— |
≤ 0,90 |
≤ 0,15 |
— |
— |
|
≤ 1,0 kui palmitiinhappe üldsisaldus % > 14% |
|||||||||||||
|
6. |
Töötlemata oliivijääkõli |
— |
— |
— |
> 350 (4) |
≤ 1,4 |
— |
≤ 0,6 |
— |
— |
— |
— |
— |
|
7. |
Rafineeritud oliivijääkõli |
— |
≤ 0,3 |
≤ 5 |
> 350 |
≤ 1,4 |
— |
≤ 0,5 |
— |
≤ 2,00 |
≤ 0,20 |
— |
— |
|
8. |
Oliivijääkõli |
|
≤ 1,0 |
≤ 15 |
> 350 |
≤ 1,2 |
— |
≤ 0,5 |
— |
≤ 1,70 |
≤ 0,18 |
— |
— |
(1) Kokku isomeere, mis õnnestus (mida ei õnnestunud) lahutada kapillaarkolonniga.
(2) Või kui puuduse mediaan on 3,5 või väiksem ja viljale iseloomulikkuse mediaan on 0.
(3) Õlisid vahasisaldusega 300–350 mg/kg käsitatakse lambiõlidena, kui alifaatsete alkoholide üldsisaldus on 350 mg/kg või väiksem või kui erütrodiooli ja uvaooli sisaldus on 3,5 % või väiksem.
(4) Õlisid vahasisaldusega 300–350 mg/kg käsitatakse töötlemata oliivijääkõlidena, kui alifaatsete alkoholide üldsisaldus on üle 350 mg/kg ning kui erütrodiooli ja uvaooli sisaldus on suurem kui 3,5 %.
(5) K 270, kui lahusti on tsükloheksaan, K 268, kui lahusti on isooktaan.
II LISA
„XVIII LISA
ECN 42-TRIATSÜÜLGLÜTSEROOLIDE TEGELIKU JA TEOREETILISELT ARVUTATUD SISALDUSE VAHE MÄÄRAMINE
1. KASUTUSALA
Kõrgefektiivse vedelikkromatograafiaga (HPLC) määratud ekvivalentse süsinikuarvuga 42 (ECN42HPLC) triatsüülglütseroolide eksperimentaalsete väärtuste ja rasvhappekoostisest arvutatud ekvivalentse süsinikuarvuga 42 (ECN42teoreetiline) triatsüülglütseroolide teoreetiliste väärtuste absoluutarvulise vahe määramine.
2. KOHALDAMISALA
Käesolevat normi kohaldatakse oliiviõlidele. Meetodit võib kasutada (linoolhapperikka) seemneõli väikeste koguste avastamiseks iga kategooria oliiviõlides.
3. PÕHIMÕTE
HPLC-analüüsiga määratud ECN42-triatsüülglütseroolide sisaldus ja ECN42-triatsüülglütseroolide teoreetiline sisaldus (mis on arvutatud gaas-vedelik-kromatograafiaga määratud rasvhappekoostise põhjal) on ehtsate oliiviõlide puhul omavahel teataval määral kooskõlas. Nende vahe, mis on suurem iga õlitüübi jaoks heakskiidetud väärtusest, osutab sellele, et õli sisaldab seemneõlisid.
4. MEETOD
ECN42-triatsüülglütseroolide teoreetilise sisalduse arvutamine ja HPLC-andmetega võrdlemisest vahe leidmine toimub peamiselt muude meetoditega saadud analüüsiandmetega kooskõlastamise kaudu. Selles on võimalik eristada kolme etappi: rasvhappekoostise määramine kapillaargaasikromatograafiaga, ECN42-triatsüülglütseroolide teoreetilise sisalduse arvutamine, ECN42-triatsüülglütseroolide määramine HPLC meetodiga.
4.1. Seadmed
4.1.1. 250 ml ja 500 ml ümarapõhjalised kolvid.
4.1.2. 100 ml keeduklaasid.
4.1.3. Klaasist kromatograafiakolonn sisediameetriga 21 mm ja pikkusega 450 mm, varustatud kraaniga ja ülaosas normaallihvmuhviga.
4.1.4. 250 ml jaotuslehtrid, normaallihvkerniga alumises osas, mis sobib ühendamiseks kolonni ülemise otsaga.
4.1.5. 600 mm pikkune klaaspulk.
4.1.6. Klaaslehter läbimõõduga 80 mm.
4.1.7. 50 ml mõõtkolvid.
4.1.8. 20 ml mõõtkolvid.
4.1.9. Pöördauruti.
4.1.10. Kõrgefektiivne vedelikkromatograaf, mille kolonni temperatuuri on võimalik hoida etteantud väärtuse juures.
4.1.11. Sissesüstimissüsteem, millesse on võimalik süstida 10 μl proove.
4.1.12. Detektorina kasutatakse diferentsiaalrefraktomeetrit. Kogu mõõtepiirkonna ulatuses peaks tundlikkus olema vähemalt 10–4 murdumisnäitaja ühikut.
4.1.13. Kolonn: roostevabast terasest toru pikkusega 250 mm ja sisediameetriga 4,5 mm, täidiseks on ränidioksiidiosakesed läbimõõduga 5 μm; täidis sisaldab 22–23 % süsinikku oktadetsüülsilaani kujul.
4.1.14. Andmetöötlustarkvara.
4.1.15. Umbes 2 ml ruumalaga viaalid, millel on keeratavad korgid ja teflontihendid.
4.2. Reaktiivid
Kõik reaktiivid peaksid olema puhtusastmega „analüütiliselt puhas”. Elueerimislahustid peaksid olema gaasivabad ja neid võib korduvalt kasutada, ilma et see mõjutaks lahutust.
4.2.1. Kromatograafiliselt puhas petrooleeter keemistemperatuuriga 40–60 °C või heksaan.
4.2.2. Värskelt destilleeritud peroksiidivaba dietüüleeter.
4.2.3. Elueerimislahusti õli puhastamiseks kolonnkromatograafia abil: petrooleetri ja etüüleetri segu komponentide suhtega 87/13 (v/v).
4.2.4. Silikageel, mešš 70–230, tüüp Merck 7734, veesisaldus standarditud 5 massiprotsendile.
4.2.5. Klaasvatt.
4.2.6. Atsetoon HPLC jaoks.
4.2.7. Atsetonitriil või propionitriil HPLC jaoks.
4.2.8. HPLC-elueerimislahusti: atsetonitriil + atsetoon (vahekorda tuleb soovitud lahutuse saamiseks kohandada; alustada tuleks seguga 50:50) või propionitriil.
4.2.9. Solubiliseerimislahusti: atsetoon.
4.2.10. Võrdlustriglütseriidid: võib kasutada müügil olevaid triglütseriide (tripalmitiin, trioleiin, jne); nende retentsiooniajad kantakse graafikule funktsioonina ekvivalentsest süsinikuaatomite arvust; samuti võib kasutada võrdluskromatogramme, mis on saadud sojaõliga, seguga sojaõli-oliiviõli 30:70 ja puhta oliiviõliga (vt märkused 1 ja 2 ning joonised 1–4).
4.2.11. Tahke faasi ekstraktsiooni kolonn mahuga 6 ml, sisaldab 1 g ränidioksiidi.
4.3. Proovi ettevalmistamine
Kuna mitmed segavad ained võivad anda valepositiivseid tulemusi, tuleb proov alati puhastada vastavalt IUPACi meetodile 2.507, mida kasutatakse polaarsete ühendite määramiseks praadimisõlides.
4.3.1. Kromatograafilise kolonni ettevalmistamine.
Kolonni (4.1.3) valatakse umbes 30 ml elueerimislahustit (4.2.3), seejärel pannakse kolonni veidi klaasvatti (4.2.5) ja lükatakse see klaaspulga (4.1.5) abil kolonni põhja.
100 ml keeduklaasis suspendeeritakse 25 g silikageeli (4.2.4) 80 ml elueerimissegus (4.2.3), seejärel kallatakse suspensioon klaaslehtri (4.1.6) abil kolonni.
Silikageeli täielikuks ülekandmiseks kolonni loputatakse keeduklaasi elueerimisseguga ja kantakse ka loputamiseks kasutatud vedelikukogused kolonni.
Avatakse kraan ja lastakse lahustil kolonnist läbi voolata, kuni lahusti nivoo jääb umbes 1 cm kõrgusele silikageeli pinnast.
4.3.2. Kolonnkromatograafia
50 ml mõõtkolbi (4.1.7) kaalutakse täpsusega 0,001 g 2,5 ± 0,1 g õli, mis on eelnevalt filtritud, homogeenitud ja vajaduse korral muudetud veevabaks.
Õli lahustatakse umbes 20 ml elueerimislahustis (4.2.3). Vajaduse korral soojendatakse veidi, et hõlbustada lahustumist. Jahutatakse toatemperatuurini ja täiendatakse elueerimislahustiga märgini.
Mõõtpipetiga viiakse 20 ml lahust punkti 4.3.1 kohaselt ettevalmistatud kolonni, avatakse kraan ja lastakse lahustil voolata, kuni nivoo kolonnis jõuab silikageelikihi pinnani.
Seejärel elueeritakse 150 ml elueerimislahustiga (4.2.3), seades lahusti voolukiiruseks umbes 2 ml/min (150 ml lahusti voolamiseks läbi kolonni kulub umbes 60–70 minutit).
Eluaat kogutakse 250 ml ümarkolbi (4.1.1), mis on eelnevalt ahjus kuumutatud konstantse kaaluni ja täpselt kaalutud. Lahus aurutatakse pöördaurutil (4.1.9) vaakumis lahustist kuivaks ja kaalutakse jääk, mida kasutatakse HPLC-analüüsi ja metüülestrite sünteesimiseks kasutatavate lahuste valmistamiseks.
Proovist peab pärast kolonni olema võimalik taastuvastada vähemalt 90 % ekstraneitsiõli, neitsiõli, tavalise rafineeritud oliiviõli ja oliiviõli eri kategooriate puhul ning vähemalt 80 % lambiõli ja oliivijääkõli puhul.
4.3.3. Puhastamine tahke faasi ekstraktsiooniga
Ränidioksiidi sisaldav tahke faasi ekstraktsiooni kolonn aktiveeritakse, milleks sellest lastakse vaakumis läbi 6 ml heksaani (4.2.3), kuid välditakse kolonni kuivaks jäämist.
Kaalutakse 0,12 g täpsusega 0,001 g 2 ml viaali (4.1.15) ja lahustatakse 0,5 ml heksaanis (4.2.3).
Lahus kantakse tahke faasi ekstraktsiooni kolonni ja voolutatakse siis vaakumit kasutades 10 ml heksaani-dietüüleetri seguga vahekorras 87:13 mahuosa (4.2.3).
Kogutud fraktsioon aurutatakse rotaatoril (4.1.9) vaakumis toatemperatuuril kuivaks. Jääk lahustatakse 2 ml atsetoonis (4.2.6) triatsüülglütseroolide analüüsiks.
4.4. HPLC-analüüs
4.4.1. Proovide ettevalmistamine kromatograafilise analüüsi jaoks
Valmistatakse uuritava proovi 5 % lahus, milleks kaalutakse 10 ml mõõtkolbi 0,5 ± 0,001 g proovi ja katseklaas täidetakse solubiliseerimislahustiga (4.2.9) kuni 10 ml märgini.
4.4.2. Analüüsi käik
Koostatakse kromatograafiasüsteem. Kogu süsteemi läbipesemiseks pumbatakse sellest läbi elueerimislahustit (4.2.8) kiirusega 1,5 ml/min. Oodatakse, kuni tekib stabiilne nulljoon.
Kolonni süstitakse 10 μl proovi, mis on ette valmistatud vastavalt punktile 4.3.
4.4.3. Arvutuskäik ja tulemuste esitamine
Kasutatakse pindalade normeerimise meetodit, mille puhul eeldatakse, et ekvivalentse süsinikuaatomite arvuga 42 kuni 52 triatsüülglütseroolide piikide pindalade summa on 100 %.
Iga triglütserooli suhteline protsendiline sisaldus arvutatakse järgmise võrrandiga:
.
Tulemused esitatakse vähemalt kahe kümnendikkoha täpsusega.
Vt joonealused märkused 1–4.
4.5. Triatsüülglütseroolse koostise (moolprotsent) arvutamine rasvhappekoostise andmetest (pindalaprotsent)
4.5.1. Rasvhappekoostise määramine
Rasvhappekoostis määratakse meetodiga ISO 5508 kapillaarkolonni abil. Metüülestrid valmistatakse vastavalt dokumendis COI/T.20/Doc. No 24 esitatud eeskirjale.
4.5.2. Arvutustes kasutatavad rasvhapped
Glütseroolid rühmitatakse nende ekvivalentse süsinikuaatomite arvu (ECN) järgi, võttes arvesse ECNi ja rasvhapete järgmisi ekvivalentsusi. Arvestatakse üksnes rasvhappeid süsinikuaatomite arvuga 16 ja 18, kuna üksnes nimetatud rasvhapped on oliiviõli puhul olulised. Rasvhapped tuleks normeerida 100 %-le.
|
Rasvhape |
Lühend |
Molekulmass (MW) |
ECN |
|
Palmitiinhape |
P |
256,4 |
16 |
|
Palmitoleiinhape |
Po |
254,4 |
14 |
|
Steariinhape |
S |
284,5 |
18 |
|
Oleiinhape |
O |
282,5 |
16 |
|
Linoolhape |
L |
280,4 |
14 |
|
Linoleenhape |
Ln |
278,4 |
12 |
4.5.3. Pindalaprotsentide (area %) teisendamine kõikide rasvhapete moolideks (1) (area % X on rasvhappe X pindalaprotsent ja MW X on rasvhappe X molekulmass)
|
|
|
|
|
|
|
|
4.5.4. Rasvhapete moolide normeerimine 100 %-le (2)
Tulemuseks saadakse iga rasvhappe moolprotsendiline osa 1,2,3-asendatud triatsüülglütseroolides.
Seejärel arvutatakse küllastunud rasvhapete (saturated fatty acids, SFA) P ja S ning küllastumata rasvhapete (unsaturated fatty acids, UFA) Po, O, L ja Ln summad (3):
4.5.5. Triatsüülglütseroolide 2- ja 1,3-asendis olevate rasvhapete koostise arvutamine
Rasvhapped jagatakse järgmisel viisil kolme rühma: üks rühm, milles rasvhape on 2-asendis, ning kaks identset rühma, milles rasvhape on 1- ja 3-asendis, kusjuures küllastunud (P ja S) ning küllastumata (Po, O, L ja Ln) hapete koefitsiendid on erinevad.
4.5.5.1. Küllastunud rasvhapped 2-asendis [P(2) ja S(2)] (4)
4.5.5.2. Küllastumata rasvhapped 2-asendis [Po(2), O(2), L(2) ja Ln(2)] (5):
4.5.5.3. Rasvhapped 1,3-asendis [P(1,3), S(1,3), Po(1,3) O(1,3), L(1,3) ja Ln(1,3)] (6)
4.5.6. Triatsüülglütseroolide arvutamine
4.5.6.1. Ühe rasvhappe triatsüülglütseroolid (tähis AAA, siin: LLL, PoPoPo) (7)
4.5.6.2. Kahe rasvhappe triatsüülglütseroolid (tähis AAB, siin: PoPoL, PoLL) (8)
4.5.6.3. Kolme erineva rasvhappe triatsüülglütseroolid (tähis ABC, siin: OLLn, PLLn, PoOLn, PPoLn) (9)
4.5.6.4. Triatsüülglütseroolid ekvivalentse süsinikuaatomite arvuga 42 (ECN42)
ECN42-triatsüülglütseroolid arvutatakse võrranditega 7, 8 ja 9 ning need on esitatud vastavalt nende oodatavale elueerumisele HPLCga määramisel (tavaliselt ainult kolm piiki).
|
|
LLL |
|
|
PoLL ja asendiisomeer LPoL |
|
|
OLLn ning asendiisomeerid OLnL ja LnOL |
|
|
PoPoL ja asendiisomeer PoLPo |
|
|
PoOLn ning asendiisomeerid OPoLn ja OLnPo |
|
|
PLLn ning asendiisomeerid LLnP ja LnPL |
|
|
PoPoPo |
|
|
SLnLn ja asendiisomeer LnSLn |
|
|
PPoLn ning asendiisomeerid PLnPo ja PoPLn |
ECN42-triatsüülglütseroolid esitatakse üheksa triatsüülglütserooli ja nende asendiisomeeride summana. Tulemused esitatakse vähemalt kahe kümnendikkoha täpsusega.
5. TULEMUSTE HINDAMINE
Arvutusega määratud teoreetilist sisaldust võrreldakse HPLC-analüüsi abil määratud sisaldusega. Kui HPLC-andmetest määratud sisalduse ja teoreetiliselt arvutatud sisalduse vahe absoluutväärtus on suurem väärtusest, mis on asjaomase õlikategooria jaoks esitatud standardis, sisaldab proov seemneõli.
Tulemused esitatakse kahe kümnendikkoha täpsusega.
6. NÄIDE (NUMBRITEGA ON VIIDATUD MEETODI KIRJELDUSE PUNKTIDELE)
— 4.5.1. Rasvhapete moolprotsendi arvutamine gaas-vedelik-kromatograafia andmetest (normeeritud pindalaprotsent)
Gaas-vedelik-kromatograafia abil on rasvhappekoostise kohta saadud järgmised andmed:
|
FA |
P |
S |
Po |
O |
L |
Ln |
|
MW |
256,4 |
284,5 |
254,4 |
282,5 |
280,4 |
278,4 |
|
Pindalaprotsent |
10,0 |
3,0 |
1,0 |
75,0 |
10,0 |
1,0 |
— 4.5.3. Pindalaprotsentide teisendamine kõikide rasvhapete moolideks (vt võrrand 1)
|
P moole |
= |
|
|
S moole |
= |
|
|
Po moole |
= |
|
|
O moole |
= |
|
|
L moole |
= |
|
|
Ln moole |
= |
|
|
Kokku |
= |
0,35821 mooli triatsüülglütseroole |
— 4.5.4. Rasvhapete moolide normeerimine 100 %-le (vt võrrand 2)
|
P(1,2,3) mool % |
= |
|
|
S(1,2,3) mool % |
= |
|
|
Po(1,2,3) mool % |
= |
|
|
O(1,2,3) mool % |
= |
|
|
L(1,2,3) mool % |
= |
|
|
Ln(1,2,3) mool % |
= |
|
|
Kokku moolprotsente |
= |
100 % |
Triatsüülglütseroolide 1,2,3-asendis olevate küllastunud ja küllastumata rasvhapete summa (vt võrrand 3):
— 4.5.5. Triatsüülglütseroolide 2- ja 1,3-asendis olevate rasvhapete koostise arvutamine
— 4.5.5.1. Küllastunud rasvhapped 2-asendis [P(2) ja S(2)] (vt võrrand 4)
— 4.5.5.2. Küllastumata rasvhapped 2-asendis [Po(1,3), O(1,3), L(1,3) ja Ln(1,3)] (vt võrrand 5)
— 4.5.5.3. Rasvhapped 1,3-asendis [P(1,3), S(1,3), Po(1,3) O(1,3), L(1,3) ja Ln(1,3)] (vt võrrand 6)
— 4.5.6. Triatsüülglütseroolide arvutamine
Arvutatud stereokeemilise numeratsiooni kohaselt 2- ja 1,3-asendis olevate rasvhapete koostisest:
|
Rasvhape |
1,3-asendis |
2-asendis |
|
P |
16,004 % |
0,653 % |
|
S |
4,325 % |
0,177 % |
|
Po |
1,015 % |
1,262 % |
|
O |
68,526 % |
85,296 % |
|
L |
9,204 % |
11,457 % |
|
Ln |
0,927 % |
1,153 % |
|
Summa |
100,0 % |
100,0 % |
arvutatakse järgmised triatsüülglütseroolid:
|
|
LLL |
|
|
PoPoPo |
|
|
PoLL ühe asendiisomeeriga |
|
|
SLnLn ühe asendiisomeeriga |
|
|
PoPoL ühe asendiisomeeriga |
|
|
PPoLn kahe asendiisomeeriga |
|
|
OLLn kahe asendiisomeeriga |
|
|
PLLn kahe asendiisomeeriga |
|
|
PoOLn kahe asendiisomeeriga |
— 4.5.6.1. Ühe rasvhappega triatsüülglütseroolid (LLL, Po,Po,Po) (vt võrrand 7)
— 4.5.6.2. Kahe rasvhappega triatsüülglütseroolid (PoLL, SLnLn, PoPoL) (vt võrrand 8)
0,03210 PoLL mooli
0,00094 SLnLn mooli
0,00354 PoPoL mooli
— 4.5.6.3. Kolme erineva rasvhappe triatsüülglütseroolid (PoPLn, OLLn, PLLn, PoOLn) (vt võrrand 9)
0,00761 PPoLn mooli
0,43655 OLLn mooli
0,06907 PLLn mooli
0,04812 PoOLn mooli
ECN42-triatsüülglütseroole = 0,69512 mooli
Märkus 1: elueerumisjärjekorda võib määrata ekvivalentse süsinikuarvu arvutamise teel, mida väljendab sageli seos 
, kus CN on süsinikuaatomite arv ja n on kaksiksidemete arv; kaksiksideme päritolu arvesse võttes on seda võimalik täpsemalt arvutada. Kui no, nl ja nln on vastavalt oleiinhappele, linoolhappele ja linoleenhappele omistatud kaksiksidemete arvud, on ekvivalentset süsinikuaatomite arvu võimalik arvutada järgmise valemiga:
,
milles koefitsiente do, d1 ja d1n on võimalik arvutada võrdlustriglütseriidide andmetest. Käesolevas meetodis täpsustatud tingimustel on võrrand ligikaudu järgmine:
Märkus 2: mitme võrdlustriglütseriidi abil on võimalik arvutada trioleiini lahutus:
trioleiin
kasutades taandatud retentsiooniaega 
.
log α ja kaksiksidemete arvu f vahelise sõltuvuse graafiku järgi saab määrata kindlaks kõikide võrdlustrigütseriidides sisalduvate rasvhapete triglütseriidide retentsiooniajad (vt joonis 1).
Märkus 3: kolonni lahutusvõime peab võimaldama trilinoleiini piigi selget eristumist lähedase retentsiooniajaga triglütseriidide piikidest. Voolutamist jätkatakse kuni ECN52 piigini.
Märkus 4: kõikide kõnealuse analüüsi seisukohast huvipakkuvate piikide pindalade õige määramine on tagatud juhul, kui ECN50-le vastava teise piigi kõrgus on 50 % meeriku täisskaalast.
Joonis 1
Graafik: log α sõltuvus kaksiksidemete arvust f
Joonis 2
Vähese linoolhappesisaldusega oliiviõli
a)
b)
Joonis 3
Suure linoolhappesisaldusega oliiviõli
a)
b)
III LISA
„XXI LISA
Oliiviõlide vastavuse artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimise tulemused
|
|
Märgistamine |
Keemilised näitajad |
Organoleptilised omadused (4) |
Lõppjäreldus |
|||||||||||||
|
Proov |
Kategooria |
Päritoluriik |
Kontrollimise koht (1) |
Ametlik nimi |
Päritolu-nimetus |
Säilitustingimused |
Vigane teave |
Loetavus |
V/EV (3) |
Näitajate kõrvalekalded on üle piiri Jah/Ei |
Kui „jah”, siis millised (2) |
V/EV (3) |
Puuduse mediaan |
Puuviljasuse mediaan |
V/EV (3) |
Vajalik meede |
Karistused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Siseturg (tootmiskäitis, villimiskäitis, jaemüügietapp), eksport, import.
(2) Igale I lisas esitatud oliiviõli näitajale on omistatud kood.
(3) Vastab / Ei vasta.
(4) Ei nõuta oliiviõli ja oliivijääkõli puhul.”
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/71 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 300/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima ja piimatoodete Euroopa Liitu toomisel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 punkti 1 esimest lõiku ja punkti 4 ning artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 11 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 605/2010 (3) on sätestatud inimeste ja loomade tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded toorpiima ja piimatoodete saadetiste Euroopa Liitu toomisel ning on esitatud selliste kolmandate riikide loetelu, millest on lubatud selliste saadetiste liitu toomine. |
|
(2) |
Määruse (EL) nr 605/2010 I lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest või nende osadest, millest on lubatud liitu tuua toorpiima ja piimatoodete saadetisi, ning on märgitud nende kaupade puhul nõutud kuumtöötlemise viis. Määruse (EL) nr 605/2010 artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid võivad lubada kõnealuse määruse I lisa C-veerus loetletud suu- ja sõrataudi ohuga kolmandatest riikidest või nende osadest importida lehmade, uttede, kitsede või pühvlite toorpiimast saadud piimatooteid, juhul kui nimetatud piimatooted on läbinud (või on toodetud toorpiimast, mis on läbinud) kõnealuses artiklis osutatud kuumtöötluse. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 605/2010 I lisa C-veerus loetletud suu- ja sõrataudi ohuga kolmandatest riikidest või nende osadest liigi Camelus dromedarius dromedaride toorpiimast saadud piimatoodete liitu importimisest tulenev oht ei ole suurem kui lehmade, uttede, kitsede või pühvlite toorpiimast saadud piimatoodete puhul juhul, kui nimetatud piimatooted on läbinud (või on toodetud toorpiimast, mis on läbinud) kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud kuumtöötluse. Seega tuleks kõnealust artiklit muuta, et hõlmata kõnealuse liigi dromedaride toorpiimast saadud tooteid. |
|
(4) |
Lisaks sellele on Araabia Ühendemiraatide Dubai emiraat, olles kolmas riik ja riik, kes ei ole Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni suu- ja sõrataudivabade riikide loetelus esitatud, huvitunud dromedaride toorpiimast saadud selliste piimatoodete liitu eksportimisest, mis on läbinud füüsikalise või keemilise töötluse vastavalt määruse (EL) nr 605/2010 artiklile 4 ning mille kohta kõnealune riik on esitanud teabe vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (4). |
|
(5) |
Kui komisjoni järelevalvetalitus auditeeris Dubai emiraadis loomade ja rahvatervise suhtes dromedaridelt saadud piima tootmisega seotud kontrolle, olid saadud tulemused rahuldavad. Lisaks sellele on Dubai emiraat nõuetekohaselt järginud komisjoni järelevalvetalituse antud soovitusi. |
|
(6) |
Eespool nimetatud teabe põhjal võib järeldada, et Dubai emiraat saab anda vajalikud garantiid, et Dubai emiraadis dromedaride toorpiimast toodetud piimatooted vastavad määruse (EL) nr 605/2010 I lisa C-veerus loetletud suu- ja sõrataudi ohuga kolmandatest riikidest või nende osadest liitu imporditavate piimatoodete suhtes kohaldatavatele loomade ja inimeste tervishoiunõuetele. |
|
(7) |
Selleks et lubada Araabia Ühendemiraatide territooriumi teatavatest osadest pärit dromedaride piimast toodetud piimatoodete importi liitu, tuleks Dubai emiraat lisada määruse (EL) nr 605/2010 I lisas osutatud kolmandate riikide või nende osade loetellu märkusega, et loetelu C-veerus ettenähtud luba kohaldatakse üksnes kõnealust liiki loomade piimast toodetud piimatoodete suhtes. |
|
(8) |
Määruse (EL) nr 605/2010 II lisa 2. osas sätestatud terviseohutuse sertifikaadi „Milk-HTC” näidist tuleks muuta, et lisada viide dromedaride piimast toodetud piimatoodete kohta. |
|
(9) |
Teatavaid määrusega (EL) nr 605/2010 hõlmatud piimatooteid ei ole terviseohutuse sertifikaatide näidistes kaubakoodide (HS-koodid) alla klassifitseeritud. Selleks et võimaldada kõnealuste kaubakoodide täpsemat identifitseerimist terviseohutuse sertifikaatide näidistes, on vaja määruse (EL) nr 605/2010 II lisa vastavatesse tervisohutuse sertifikaatidesse „Milk-HTB”, „Milk-HTC” ja „Milk-T/S” lisada puuduvad HS-koodid 15.17 (margariin) ja 28.35 (fosfaadid). |
|
(10) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 605/2010 vastavalt muuta. |
|
(11) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 605/2010 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 4 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav fraas järgmisega: „Liikmesriigid lubavad I lisa C-veerus loetletud suu- ja sõrataudi ohuga kolmandatest riikidest või nende osadest importida lehmade, uttede, kitsede või pühvlite või I lisas sätestatud eriloa alusel I lisa C-veerus loetletud suu- ja sõrataudi ohuga kolmandatest riikidest või nende osadest liigi Camelus dromedarius dromedaride toorpiimast saadud piimatooteid, juhul kui nimetatud piimatooted on läbinud (või on toodetud toorpiimast, mis on läbinud) kuumtöötluse, mis hõlmab:” |
|
2) |
I ja II lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.
(3) ELT L 175, 10.7.2010, lk 1.
(4) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
LISA
Määruse (EL) nr 605/2010 lisasid muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
II lisa 2. osa muudetakse järgmiselt:
|
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/78 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 301/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) 2009.-2011. aasta tsükli iga-aastaste edasiarendustega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused. |
|
(2) |
Oma iga-aastase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on standardite lihtsustamine ja selgitamine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 17. mail 2012 rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2009.-2011. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused (edaspidi „edasiarendused“). Edasiarenduste eesmärk on käsitleda IASBs 2009. aastal alanud projektitsükli käigus arutlusele tulnud, rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (IFRSides) esinevate vastuoludega või sõnastuse täpsustamisega seotud küsimusi, mis ei ole küll kiireloomulised, kuid on siiski olulised. Kolm edasiarendust, nimelt IFRS 1 D lisa, rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 16 ja IAS 34 muudatused on vastavate standardite täpsustused või parandused. Kolm muud edasiarendust, nimelt IFRS 1, IAS 1 ja IAS 32 muudatused, hõlmavad kehtivate nõuete muudatusi või täiendavaid suuniseid nende nõuete rakendamise kohta. |
|
(3) |
Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) on leitud, et edasiarendused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) |
Rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(2) |
Rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) 1 Finantsaruannete esitamine muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(3) |
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt ja IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudetakse kooskõlas IAS 1ga, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(4) |
IAS 16 Materiaalsed põhivarad muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(5) |
IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(6) |
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendust 2 Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid muudetakse kooskõlas IAS 32ga, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
|
(7) |
IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas. |
Artikkel 2
Kõik äriühingud kohaldavad artiklis 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates oma 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.
(2) ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.
LISA
RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID
|
IFRS 1 |
|
||
|
IAS 1 |
|
||
|
IAS 16 |
|
||
|
IAS 32 |
|
||
|
IAS 34 |
|
„Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatus
Lisatakse paragrahvid 4A–4B, 23A–23B ja 39P.
RAKENDUSALA
|
4A |
Olenemata paragrahvide 2 ja 3 nõuetest peab (majandus)üksus, kes rakendas eelmisel aruandlusperioodil rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS), kuid kelle viimased majandusaasta finantsaruanded ei sisaldanud sõnaselget ja tingimusteta kinnitust IFRSidele vastavuse kohta, rakendama kas käesolevat IFRSi või teise võimalusena rakendama tagasiulatavalt IFRSe kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead nii, nagu ta ei oleks IFRSide rakendamist kunagi lõpetanud. |
|
4B |
Kui (majandus)üksus otsustab vastavalt paragrahvile 4A mitte rakendada käesolevat IFRSi, peab ta lisaks IAS 8-s sätestatud avalikustamisnõuetele siiski kohaldama IFRS 1 paragrahvides 23A–23B sätestatud avalikustamisnõudeid. |
ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE
IFRSidele ülemineku selgitus
|
23A |
(Majandus)üksus, kes rakendas eelmisel perioodil IFRSe vastavalt paragrahvis 4A kirjeldatule, avalikustab:
|
|
23B |
Kui (majandus)üksus otsustab vastavalt paragrahvile 4A mitte rakendada IFRS 1-e, peab ta selgitama, mis põhjustel otsustati rakendada IFRSe nii, nagu ei oleks nende rakendamist kunagi lõpetatud. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
39P |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, lisati paragrahvid 4A–4B ja 23A–23B. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt lisa D muudatus
Paragrahv D23 muudetakse ja lisatakse paragrahv 39Q.
Laenukulud
|
D23 |
Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada rakendada IAS 23 nõudeid alates ülemineku kuupäevast või varasemast kuupäevast, nagu on lubatud IAS 23 paragrahvis 28. Alates kuupäevast, mil kõnealust erandit rakendav (majandus)üksus hakkab rakendama IAS 23-e:
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
39Q |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahvi D23. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudatus
Paragrahvid 10, 38 ja 41 muudetakse. Paragrahvid 39 ja 40 jäetakse välja. Lisatakse paragrahvid 38A–38D, 40A–40D ja 139L (kuigi paragrahvid 38A ja 38B põhinevad varasematel paragrahvidel 39 ja 40, mis on nüüd välja jäetud) ning pealkirjad enne paragrahve 38, 38C ja 40A.
Finantsaruannete tervikkomplekt
|
10 |
Finantsaruannete tervikkomplekt sisaldab järgmisi osi:
|
(Majandus)üksus võib aruandeid nimetada muude nimetustega, kui on kasutatud käesolevas standardis. (Majandus)üksus võib näiteks kasutada nimetuse „kasumi- ja muu koondkasumiaruanne” asemel nimetust „koondkasumiaruanne”.
Võrdlusandmed
|
38 |
(Majandus)üksus esitab kõikide jooksva perioodi finantsaruannetes kajastatud summade kohta eelmise perioodi võrdlusandmed, välja arvatud juhul, kui IFRSides on lubatud või nõutud teisiti. (Majandus)üksus esitab võrdlusandmed seletava või kirjeldava teabe kohta, kui see on vajalik jooksva perioodi finantsaruannete mõistmiseks. |
|
38A |
(Majandus)üksus esitab vähemalt kaks finantsseisundi aruannet, kaks kasumi- ja muu koondkasumiaruannet, kaks eraldiseisvat kasumiaruannet (kui esitatakse), kaks rahavoogude aruannet ja kaks omakapitali muutuste aruannet ning nende lisad. |
|
38B |
Mõnikord on eelmis(t)e perioodi(de) finantsaruannetes esitatud seletav teave jätkuvalt asjakohane ka jooksval perioodil. Näiteks avalikustab (majandus)üksus jooksval perioodil üksikasjad õigusvaidluse kohta, mille tulemus oli eelmise perioodi lõpus ebakindel ega ole endiselt selgunud. Finantsaruannete kasutajal võib olla kasulik teada, et see ebakindlust tekitav asjaolu oli olemas juba eelmise perioodi lõpus ja milliseid abinõusid on selle lahendamiseks käesoleval perioodil rakendatud. |
|
38C |
(Majandus)üksus võib esitada muid võrdlusandmeid peale IFRSides nõutud minimaalsete võrdlevate finantsaruannete, tingimusel et need andmed on koostatud kooskõlas IFRSidega. Sellised võrdlusandmed võivad sisaldada ühte või mitut paragrahvis 10 osutatud aruannet, kuid ei pea sisaldama finantsaruannete tervikkomplekti. (Majandus)üksus esitab sellisel juhul kõnealuste täiendavate aruannete kohta asjakohased lisad. |
|
38D |
(Majandus)üksus võib näiteks esitada kolmanda kasumi- ja muu koondkasumiaruande (esitades andmed jooksva perioodi, eelmise perioodi ja ühe täiendava võrdlusperioodi kohta). (Majandus)üksus ei pea siiski esitama kolmandat finantsseisundi aruannet, kolmandat rahavoogude aruannet ja kolmandat omakapitali muutuste aruannet (st täiendavat võrdlevat raamatupidamisaruannet). (Majandus)üksus peab kõnealuse täiendava kasumi- ja muu koondkasumiaruandega seotud võrdlusandmed esitama finantsaruannete lisades. |
|
39 |
[Välja jäetud] |
|
40 |
[Välja jäetud] |
|
40A |
(Majandus)üksus esitab lisaks paragrahvis 38A nõutud minimaalsetele võrdlevatele finantsaruannetele kolmanda finantsseisundi aruande eelmise perioodi alguse seisuga, kui:
|
|
40B |
Paragrahvis 40A kirjeldatud olukorras esitab (majandus)üksus kolm finantsseisundi aruannet:
|
|
40C |
Kui (majandus)üksus peab kooskõlas paragrahviga 40A esitama täiendava finantsseisundi aruande, peab ta avalikustama paragrahvides 41–44 ja IAS 8-s nõutud teabe. Ta ei pea siiski esitama eelmise perioodi alguse finantsseisundi algaruande lisasid. |
|
40D |
Kõnealune finantsseisundi algaruanne esitatakse eelmise perioodi alguse seisuga sõltumata sellest, kas (majandus)üksuse finantsaruanded sisaldavad eelmiste perioodide võrdlusandmeid (nagu on lubatud paragrahvis 38C). |
|
41 |
Juhul kui (majandus)üksus muudab finantsaruannete kirjete esitusviisi või liigitust, liigitab ta võrdlussummad ümber, välja arvatud juhul, kui ümberliigitamine ei ole otstarbekas. Võrdlussummade ümberliigitamisel avalikustab (majandus)üksus (sh eelmise perioodi alguse seisuga):
|
ÜLEMINEK JA JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
139L |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahvid 10, 38 ja 41, jäeti välja paragrahvid 39–40 ning lisati paragrahvid 38A–38D ja 40A–40D. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 1 muudatusest tulenevad teiste standardite muudatused
Järgmised teiste IFRSide muudatused on vajalikud kooskõla tagamiseks muudetud IAS 1-ga.
IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt muudatus
Paragrahv 21 muudetakse ja lisatakse paragrahv 39R.
ESITAMINE JA AVALIKUSTAMINE
Võrdlusandmed
|
21 |
(Majandus)üksuse esimesed IFRSi kohased finantsaruanded sisaldavad vähemalt kolme finantsseisundi aruannet, kahte kasumi- ja muu koondkasumiaruannet, kahte eraldiseisvat kasumiaruannet (kui esitatakse), kahte rahavoogude aruannet ja kahte omakapitali muutuste aruannet ning finantsaruannete lisasid, mis sisaldavad võrdlevat informatsiooni kõigi esitatud aruannete kohta. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
39R |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahvi 21. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudatus
Paragrahv 5 muudetakse ja lisatakse paragrahv 52.
VAHEFINANTSARUANDE SISU
|
5 |
IAS 1 määratluse kohaselt sisaldab finantsaruannete tervikkomplekt järgmisi osi:
(Majandus)üksus võib aruandeid nimetada muude nimetustega kui on kasutatud käesolevas standardis. (Majandus)üksus võib näiteks kasutada nimetuse „kasumi- ja muu koondkasumiaruanne” asemel nimetust „koondkasumiaruanne”. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
52 |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahv 5; muudatus tulenes IAS 1 Finantsaruannete esitamine muudatusest. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 16 Materiaalsed põhivarad muudatus
Paragrahv 8 muudetakse ja lisatakse paragrahv 81G.
KAJASTAMINE
|
8 |
Sellised objektid nagu varuosad, paigaldamata seadmed ja hooldusseadmed kajastatakse kooskõlas käesoleva IFRSiga juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara määratlusele. Muul juhul liigitatakse sellised objektid varudeks. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
81G |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahv 8. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine muudatus
Paragrahvid 35, 37 ja 39 muudetakse ning lisatakse paragrahvid 35A ja 97M.
ESITAMINE
Intressid, dividendid, kahjum ja kasum
(vt ka paragrahv AG37)
|
35 |
Finantsinstrumendi või selle finantskohustiseks oleva osaga seotud intressid, dividendid, kahjum ja kasum kajastatakse kasumiaruandes tulude või kuludena. (Majandus)üksus kajastab omakapitaliinstrumentide jaotamise omanikele otse omakapitalis. Omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena. |
|
35A |
Omakapitaliinstrumendi jaotamisel omanikele ja omakapitali tehingute tehingukuludega seotud tulumaks kajastatakse kooskõlas IAS 12-ga Tulumaks. |
|
37 |
Tavaliselt kannab (majandus)üksus enda omakapitaliinstrumentide emiteerimisel või soetamisel erinevaid kulusid. Nendes kuludes võivad sisalduda registreerimis- ja muud reguleerivate asutustega seotud tasud, juristidele, audiitoritele ning teistele professionaalsetele nõustajatele makstud summad, trükikulud ja riigilõivud. Omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate lisakuludena, mida muidu oleks välditud. Pooleli jäänud omakapitaliinstrumendi tehinguga seotud kulutused kajastatakse kuluna. |
|
39 |
Perioodi tehingukulud, mis kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena, avalikustatakse eraldi kooskõlas IAS 1-ga. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK
|
97M |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahvid 35, 37 ja 39 ning lisati paragrahv 35A. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
IAS 32 muudatusest tulenevad teiste standardite muudatused
Järgmised teiste IFRSide muudatused on vajalikud kooskõla tagamiseks muudetud IAS 32-ga.
IFRIC 2 Liikmete osad ühistulistes (majandus)üksustes ja sarnased instrumendid muudatused
Paragrahv 11 muudetakse ja lisatakse paragrahv 17.
KONSENSUS
|
11 |
Vastavalt IAS 32 paragrahvile 35 kajastatakse omakapitaliinstrumentide jaotamine omanikele otse omakapitalis. Finantskohustiseks liigitatud finantsinstrumentidega seotud intressid, dividendid ja muud tasud kajastatakse kuluna sõltumata sellest, kas neid makstud summasid nimetatakse juriidiliselt dividendideks, intressiks või muul viisil. |
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
17 |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahv 11. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust IAS 32 muudatust dokumendi Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011 (välja antud mais 2012) osana varasema perioodi suhtes, rakendatakse kõnealuse varasema perioodi suhtes paragrahvi 11 muudatust. |
IAS 34 Vahefinantsaruandlus muudatus
Paragrahv 16A muudetakse ja lisatakse paragrahv 53.
VAHEFINANTSARUANDE SISU
Muu avalikustatav teave
|
16A |
Lisaks oluliste sündmuste ja tehingute avalikustamisele kooskõlas paragrahvidega 15–15C esitab (majandus)üksus vahefinantsaruannete lisades alljärgneva teabe, kui seda ei ole avalikustatud mujal finantsaruannetes. Üldjuhul peab selle teabe esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahefinantsaruande kuupäevani.
|
JÕUSTUMISKUUPÄEV
|
53 |
Dokumendiga Iga-aastased parandused ajavahemikuks 2009–2011, välja antud mais 2012, muudeti paragrahv 16A. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead tagasiulatuvalt 1. jaanuaril 2013 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab kõnealust muudatust varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu. |
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/86 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 302/2013,
27. märts 2013,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 616/2007, millega avatakse Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha ühenduse tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 616/2007 (2) on sätestatud Brasiiliast, Taist ja teistest kolmandatest riikidest pärineva kodulinnuliha tariifikvootide haldamine. |
|
(2) |
Impordiõiguste ja impordilitsentside taotluste suhtes kohaldatavaid miinimum- ja maksimumkoguseid tuleks järjekindlusetuse vältimiseks muuta ja ühtlustada. |
|
(3) |
Kvootide haldamise parandamiseks ja ühtlustamiseks tuleks kohandada teatavate kvootide tagatisi ja impordilitsentside kehtivusaega ning kehtestada, et teatavate tooterühmade impordilitsentsid ei tohiks olla edasiantavad. |
|
(4) |
Lisas tuleks täpsustada, et muudele riikidele teatavate kvootide eraldamine peaks mõnel juhul hõlmama ka Brasiiliat või Taid. |
|
(5) |
Määrust (EÜ) nr 616/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(6) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 616/2007 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
|
|
2) |
Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Tooterühmade 2, 3, 6 A, 6B ja 8 puhul esitatakse koos litsentsitaotlusega tagatis 50 eurot 100 kilogrammi kohta. Tooterühmade 1, 4 A, 4B ja 7 puhul on tagatise suurus 10 eurot 100 kilogrammi kohta ning tooterühmade 5 A ja 5B kohta esitatud impordiõiguste taotluste puhul on tagatise suurus 35 eurot 100 kilogrammi kohta.” |
|
3) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 1. Erandina komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008 (3) artiklist 22 kehtivad impordilitsentsid ja impordiõigused alates selle perioodi või alaperioodi esimesest päevast, milleks taotlus esitati, kuni kvoodi asjaomase kehtivusperioodi 30. juunini. Tooterühmade 5 A ja 5B kohta välja antud litsentsid kehtivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikega 2 siiski 15 tööpäeva pärast litsentsi tegeliku väljaandmise kuupäeva. 2. Erandina määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 8 lõikest 1 ei ole muude tooterühmade kui tooterühmade 5 A ja 5B litsentside alusel saadavad õigused edasiantavad. 3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 8 lõike 1 kohaldamist, tuleb tooterühmade 5 A ja 5B litsentside alusel saadavate õiguste edasiandmise puhul piirduda omandajatega, kes vastavad määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklis 5 ja käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 ja 2 kindlaks määratud abikõlblikkuse tingimustele. |
|
4) |
I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga. |
|
5) |
Käesoleva määruse II lisa lisatakse II lisa E osana. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 142, 5.6.2007, lk 3.
(3) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.”
I LISA
„I LISA
Soolatud või soolvees kodulinnuliha (1)
|
Riik |
Rühma nr |
Haldamise perioodilisus |
Jrk-nr |
CN-kood |
Tollimaks |
Aastased kogused (tonnides) |
Miinimumkogus taotluse kohta |
Maksimumkogus taotluse kohta |
|
Brasiilia |
1 |
Kord kvartalis |
09.4211 |
ex 0210 99 39 |
15,4 % |
170 807 |
100 t |
10 % |
|
Tai |
2 |
Kord kvartalis |
09.4212 |
ex 0210 99 39 |
15,4 % |
92 610 |
100 t |
5 % |
|
Teised riigid |
3 |
Igal aastal |
09.4213 |
ex 0210 99 39 |
15,4 % |
828 |
10 t |
10 % |
Muust kui kalkunilihast kodulinnulihatooted
|
Riik |
Rühma nr |
Haldamise perioodilisus |
Jrk-nr |
CN-kood |
Tollimaks |
Aastased kogused (tonnides) |
Miinimumkogus taotluse kohta |
Maksimumkogus taotluse kohta |
|
Brasiilia |
4 A |
Kord kvartalis |
09.4214 |
1602 32 19 |
8 % |
79 477 |
100 t |
10 % |
|
09.4251 |
1602 32 11 |
630 eurot/t |
15 800 |
100 t |
10 % |
|||
|
09.4252 |
1602 32 30 |
10,9 % |
62 905 |
100 t |
10 % |
|||
|
4B |
Igal aastal |
09.4253 |
1602 32 90 |
10,9 % |
295 |
10 t |
100 % |
|
|
Tai |
5 A |
Kord kvartalis |
09.4215 |
1602 32 19 |
8 % |
160 033 |
100 t |
10 % |
|
09.4254 |
1602 32 30 |
10,9 % |
14 000 |
100 t |
10 % |
|||
|
09.4255 |
1602 32 90 |
10,9 % |
2 100 |
10 t |
10 % |
|||
|
09.4256 |
1602 39 29 |
10,9 % |
13 500 |
100 t |
10 % |
|||
|
5B |
Igal aastal |
09.4257 |
1602 39 21 |
630 eurot/t |
10 |
10 t |
100 % |
|
|
09.4258 |
ex 1602 39 85 (2) |
10,9 % |
600 |
10 t |
100 % |
|||
|
09.4259 |
ex 1602 39 85 (3) |
10,9 % |
600 |
10 t |
100 % |
|||
|
Teised riigid |
6 A |
Kord kvartalis |
09.4216 |
1602 32 19 |
8 % |
11 443 |
10 t |
10 % |
|
09.4260 |
1602 32 30 |
10,9 % |
2 800 |
10 t |
10 % |
|||
|
6B |
Igal aastal |
09.4261 (4) |
1602 32 11 |
630 eurot/t |
340 |
10 t |
100 % |
|
|
09.4262 |
1602 32 90 |
10,9 % |
470 |
10 t |
100 % |
|||
|
09.4263 (5) |
1602 39 29 |
10,9 % |
220 |
10 t |
100 % |
|||
|
09.4264 (5) |
ex 1602 39 85 (2) |
10,9 % |
148 |
10 t |
100 % |
|||
|
09.4265 (5) |
ex 1602 39 85 (3) |
10,9 % |
125 |
10 t |
100 % |
Kalkunilihatooted
|
Riik |
Rühma nr |
Haldamise perioodilisus |
Jrk-nr |
CN-kood |
Tollimaks |
Aastased kogused (tonnides) |
Miinimumkogus taotluse kohta |
Maksimumkogus taotluse kohta |
|
Brasiilia |
7 |
Kord kvartalis |
09.4217 |
1602 31 |
8,5 % |
92 300 |
100 t |
10 % |
|
Teised riigid |
8 |
Kord kvartalis |
09.4218 |
1602 31 |
8,5 % |
11 596 |
10 t |
10 %” |
(1) Sooduskorra kohaldatavus määratakse kindlaks CN-koodi alusel ja tingimusel, et asjaomane soolatud või soolvees liha oleks CN-koodi 0207 alla kuuluv linnuliha.
(2) Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist.
(3) Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi alla 25 % massist.
(4) Muu kui Brasiilia, sh Tai.
(5) Muu kui Tai, sh Brasiilia.
II LISA
|
„E. |
Artikli 4 lõike 7 viiendas lõigus osutatud kanded:
|
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/90 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 303/2013,
27. märts 2013,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
MA |
71,0 |
|
TN |
111,6 |
|
|
TR |
135,6 |
|
|
ZZ |
106,1 |
|
|
0707 00 05 |
JO |
194,1 |
|
MA |
152,2 |
|
|
TR |
159,3 |
|
|
ZZ |
168,5 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
66,7 |
|
ZZ |
66,7 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
42,8 |
|
TR |
155,2 |
|
|
ZZ |
99,0 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
58,2 |
|
IL |
72,5 |
|
|
MA |
59,7 |
|
|
TN |
67,4 |
|
|
TR |
66,5 |
|
|
ZZ |
64,9 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
77,5 |
|
ZZ |
77,5 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
96,5 |
|
BR |
88,0 |
|
|
CL |
129,7 |
|
|
CN |
75,5 |
|
|
MK |
28,2 |
|
|
US |
196,6 |
|
|
ZA |
113,5 |
|
|
ZZ |
104,0 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
108,6 |
|
CL |
147,7 |
|
|
TR |
208,9 |
|
|
US |
150,6 |
|
|
ZA |
117,0 |
|
|
ZZ |
146,6 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/92 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 304/2013,
27. märts 2013,
millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. aprilli 2013
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind. |
|
(3) |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras. |
|
(4) |
Seepärast tuleks alates 1. aprilli 2013 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni. |
|
(5) |
Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. aprilli 2013 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2013
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2013
|
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Imporditollimaks (1) (eurot/t) |
|
1001 19 00 1001 11 00 |
Kõva NISU, kõrge kvaliteediga |
0,00 |
|
keskmise kvaliteediga |
0,00 |
|
|
madala kvaliteediga |
0,00 |
|
|
ex 1001 91 20 |
Pehme NISU, seemneks |
0,00 |
|
ex 1001 99 00 |
Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks |
0,00 |
|
1002 10 00 1002 90 00 |
RUKIS |
0,00 |
|
1005 10 90 |
MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid |
0,00 |
|
1005 90 00 |
MAISITERAD, v.a seemneks (2) |
0,00 |
|
1007 10 90 1007 90 00 |
TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid |
0,00 |
(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:
|
— |
3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres; |
|
— |
2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul. |
(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.
II LISA
I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid
15.3.2013-26.3.2013
|
1. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. |
Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:
|
(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).
OTSUSED
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/95 |
NÕUKOGU OTSUS 2013/160/ÜVJP,
27. märts 2013,
millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 15. veebruaril 2011 vastu otsuse 2011/101/ÜVJP (1). |
|
(2) |
Nõukogu jõudis 23. juulil 2012 ja 18. veebruaril 2013 järeldusele, et põhiseaduse referendumi rahumeelne ja usaldusväärne läbiviimine Zimbabwes oleks oluliseks teetähiseks demokraatlike valimiste ettevalmistamisel, mis õigustaks liidu poolt isikute ja üksuste vastu suunatud enamiku järelejäänud piiravate meetmete kohaldamise viivitamatut peatamist. |
|
(3) |
Seoses Zimbabwes 16. märtsil 2013 toimunud põhiseaduse referendumi tulemustega otsustas nõukogu peatada reisikeelu ja varade külmutamise kohaldamise suurema osa otsuse 2011/101/ÜVJP I lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes. Nõukogu peaks peatamise iga kolme kuu tagant läbi vaatama, võttes arvesse kohapealset olukorda. |
|
(4) |
Otsust 2011/101/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2011/101/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Artikli 4 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, mida kohaldatakse II lisas loetletud isikute ja üksuste suhtes, peatatakse kuni 20. veebruarini 2014. Peatamine vaadatakse läbi iga kolme kuu tagant.” |
|
2) |
II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 27. märts 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
E. GILMORE
(1) ELT L 42, 16.2.2011, lk 6.
LISA
„II LISA
ARTIKLI 10 LÕIKES 3 LOETLETUD ISIKUD JA ÜKSUSED
I. Isikud
|
|
Nimi (ja võimalikud varjunimed) |
|
1. |
Abu Basutu, Titus MJ |
|
2. |
Buka (teise nimega Bhuka), Flora |
|
3. |
Bvudzijena, Wayne |
|
4. |
Charamba, George |
|
5. |
Chidarikire, Faber Edmund |
|
6. |
Chigwedere, Aeneas Soko |
|
7. |
Chihota, Phineas |
|
8. |
Chinamasa, Patrick Anthony |
|
9. |
Chindori-Chininga, Edward Takaruza |
|
10. |
Chinotimba, Joseph |
|
11. |
Chipwere, Augustine |
|
12. |
Chombo, Ignatius Morgan Chiminya |
|
13. |
Dinha, Martin |
|
14. |
Goche, Nicholas Tasunungurwa |
|
15. |
Gono, Gideon |
|
16. |
Gurira, Cephas T. |
|
17. |
Gwekwerere, Stephen |
|
18. |
Kachepa, Newton |
|
19. |
Karakadzai, Mike Tichafa |
|
20. |
Kasukuwere, Saviour |
|
21. |
Kazangarare, Jawet |
|
22. |
Khumalo, Sibangumuzi |
|
23. |
Kunonga, Nolbert (teise nimega Nobert) |
|
24. |
Kwainona, Martin |
|
25. |
Langa, Andrew |
|
26. |
Mabunda, Musarashana, |
|
27. |
Machaya, Jason (teise nimega Jaison) Max Kokerai |
|
28. |
Made, Joseph Mtakwese |
|
29. |
Madzongwe, Edna (teise nimega Edina) |
|
30. |
Maluleke, Titus |
|
31. |
Mangwana, Paul Munyaradzi |
|
32. |
Marumahoko, Reuben |
|
33. |
Masuku, Angeline |
|
34. |
Mathema, Cain Ginyilitshe Ndabazekhaya |
|
35. |
Mathuthu, Thokozile |
|
36. |
Matibiri, Innocent Tonderai |
|
37. |
Matiza, Joel Biggie |
|
38. |
Matonga, Brighton |
|
39. |
Mhandu, Cairo (teise nimega Kairo) |
|
40. |
Mhonda, Fidellis |
|
41. |
Midzi, Amos Bernard (Mugenva) |
|
42. |
Mnangagwa, Emmerson Dambudzo |
|
43. |
Mohadi, Kembo Campbell Dugishi |
|
44. |
Moyo, Jonathan |
|
45. |
Moyo, Sibusio Bussie |
|
46. |
Moyo, Simon Khaya |
|
47. |
Mpofu, Obert Moses |
|
48. |
Muchena, Henry |
|
49. |
Muchena, Olivia Nyembesi (teise nimega Nyembezi) |
|
50. |
Muchinguri, Oppah Chamu Zvipange |
|
51. |
Mudede, Tobaiwa (teise nimega Tonneth) |
|
52. |
Mujuru, Joyce Teurai Ropa |
|
53. |
Mumbengegwi, Simbarashe Simbanenduku |
|
54. |
Murerwa, Herbert Muchemwa |
|
55. |
Musariri, Munyaradzi |
|
56. |
Mushohwe, Christopher Chindoti |
|
57. |
Mutezo, Munacho |
|
58. |
Mutinhiri, Ambros (teise nimega Ambrose) |
|
59. |
Mzembi, Walter |
|
60. |
Mzilikazi, Morgan S. |
|
61. |
Nguni, Sylvester |
|
62. |
Nhema, Francis |
|
63. |
Nyanhongo, Magadzire Hubert |
|
64. |
Nyoni, Sithembiso Gile Glad |
|
65. |
Rugeje, Engelbert Abel |
|
66. |
Rungani, Victor TC |
|
67. |
Sakupwanya, Stanley |
|
68. |
Savanhu, Tendai |
|
69. |
Sekeramayi, Sydney (teise nimega Sidney) Tigere |
|
70. |
Sekeremayi, Lovemore |
|
71. |
Shamu, Webster Kotiwani |
|
72. |
Shamuyarira, Nathan Marwirakuwa |
|
73. |
Shungu, Etherton |
|
74. |
Sibanda, Chris |
|
75. |
Sibanda, Misheck Julius Mpande |
|
76. |
Sigauke, David |
|
77. |
Sikosana, Absolom |
|
78. |
Tarumbwa, Nathaniel Charles |
|
79. |
Tomana, Johannes |
|
80. |
Veterai, Edmore |
|
81. |
Zimondi, Paradzai |
II. Üksused
|
|
Nimi |
|
1. |
Cold Comfort Farm Trust Co-operative |
|
2. |
Comoil (PVT) Ltd |
|
3. |
Famba Safaris |
|
4. |
Jongwe Printing and Publishing Company (PVT) Ltd (teise nimega Jongwe Printing and Publishing Co., teise nimega Jongwe Printing and Publishing Company) |
|
5. |
M & S Syndicate (PVT) Ltd |
|
6. |
OSLEG Ltd (teise nimega Operation Sovereign Legitimacy) |
|
7. |
Swift Investments (PVT) Ltd |
|
8. |
Zidco Holdings (teise nimega Zidco Holdings (PVT) Ltd)” |
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/99 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
11. märts 2013,
millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1279 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2013/161/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (1) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku ja artikli 29 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 96/23/EÜ on kehtestatud meetmed kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade kontrollimiseks. Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad kolmandad riigid, kellelt liikmesriigid võivad importida käesoleva direktiiviga hõlmatud loomi ja loomseid tooteid, esitama jääkide seire kava, millega nähakse ette nõutavad tagatised. See kava peaks hõlmama vähemalt I lisas loetletud aineid ja jääkide rühmi. |
|
(2) |
Komisjoni otsusega 2011/163/EL (2) kiideti heaks direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohased kavad (edaspidi „kavad”), mille on esitanud teatavad kõnealuse direktiivi lisas loetletud kolmandad riigid ning mis hõlmavad selles loetelus osutatud loomi ja loomseid saadusi. |
|
(3) |
Teatavate kolmandate riikide esitatud hiljutisi kavasid ja komisjonile laekunud täiendavat teavet silmas pidades on vaja ajakohastada nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriikidel on direktiivi 96/23/EÜ kohaselt lubatud importida teatavaid loomi ja loomseid saadusi, mis praegu on loetletud otsuse 2011/163/EL lisas (edaspidi „loetelu”). |
|
(4) |
Bosnia ja Hertsegoviina on komisjonile esitanud kodulinde, piima, mune ja mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Bosnia ja Hertsegoviina loetelusse kanda seoses kodulindude, piima, munade ja meega. |
|
(5) |
Jaapan on komisjonile esitanud veiseid käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Jaapan loetelusse kanda seoses veistega. |
|
(6) |
Moldova on komisjonile esitanud kodulinde, vesiviljelustooteid ja mune käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Moldova loetelusse kanda seoses kodulindude, vesiviljelustoodete ja munadega. |
|
(7) |
Pitcairn on praegu loetelus esindatud seoses meega. Pitcairn ei ole siiski esitanud direktiivi 96/23/EÜ artikliga 29 ette nähtud kava. Seega tuleks Pitcairn loetelust eemaldada. |
|
(8) |
Vietnam on komisjonile esitanud mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Vietnam loetelusse kanda seoses meega. |
|
(9) |
Kaubandushäirete vältimiseks tuleks kehtestada üleminekuperiood Pitcairnist pärit asjakohastele saadetistele, mis sertifitseeriti ja lähetati liitu enne käesoleva otsuse kohaldamise kuupäeva. |
|
(10) |
Seega tuleks otsust 2011/163/EL vastavalt muuta. |
|
(11) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2011/163/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Liikmesriigid võtavad üleminekuajal, mis kestab kuni 16. maini 2013, vastu meesaadetisi Pitcairnist, tingimusel et selliste toodete importija tõendab, et saadetised on sertifitseeritud ja lähetatud liitu enne 1. aprilli 2013.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 11. märts 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Tonio BORG
(1) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.
(2) ELT L 70, 17.3.2011, lk 40.
LISA
„LISA
|
ISO2 kood |
Riik |
Veised |
Lambad/kitsed |
Sead |
Hobuslased |
Kodulinnud |
Vesiviljelus |
Piim |
Munad |
Küülikud |
Looduslikud ulukid |
Tehistingimustes peetavad ulukid |
Mesi |
|
AD |
Andorra |
X |
X |
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AE |
Araabia Ühendemiraadid |
|
|
|
|
|
X |
X (1) |
|
|
|
|
|
|
AL |
Albaania |
|
X |
|
|
|
X |
|
X |
|
|
|
|
|
AR |
Argentina |
X |
X |
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
AU |
Austraalia |
X |
X |
|
X |
|
X |
X |
|
|
X |
X |
X |
|
BA |
Bosnia ja Hertsegoviina |
|
|
|
|
X |
X |
X |
X |
|
|
|
X |
|
BD |
Bangladesh |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
BN |
Brunei |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
BR |
Brasiilia |
X |
|
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
X |
|
BW |
Botswana |
X |
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
X |
|
|
BY |
Valgevene |
|
|
|
X (2) |
|
X |
X |
X |
|
|
|
|
|
BZ |
Belize |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
CA |
Kanada |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
CH |
Šveits |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
CL |
Tšiili |
X |
X |
X |
|
X |
X |
X |
|
|
X |
|
X |
|
CM |
Kamerun |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
CN |
Hiina |
|
|
|
|
X |
X |
|
X |
X |
|
|
X |
|
CO |
Colombia |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
CR |
Costa Rica |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
CU |
Kuuba |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
EC |
Ecuador |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
ET |
Etioopia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
FK |
Falklandi saared |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FO |
Fääri saared |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
GH |
Ghana |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
GM |
Gambia |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
GL |
Gröönimaa |
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
X |
X |
|
|
GT |
Guatemala |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
HN |
Honduras |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
HR |
Horvaatia |
X |
X |
X |
X (2) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
ID |
Indoneesia |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
IL |
Iisrael |
|
|
|
|
X |
X |
X |
X |
|
|
X |
X |
|
IN |
India |
|
|
|
|
|
X |
|
X |
|
|
|
X |
|
IR |
Iraan |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
JM |
Jamaica |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
JP |
Jaapan |
X |
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
KE |
Kenya |
|
|
|
|
|
|
X (1) |
|
|
|
|
|
|
KG |
Kõrgõzstan |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
KR |
Lõuna-Korea |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
LB |
Liibanon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
LK |
Sri Lanka |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
MA |
Maroko |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
MD |
Moldova |
|
|
|
|
X |
X |
|
X |
|
|
|
X |
|
ME |
Montenegro |
X |
X |
X |
|
X |
X |
|
X |
|
|
|
X |
|
MG |
Madagaskar |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
MK |
endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (4) |
X |
X |
X |
|
X |
X |
X |
X |
|
X |
|
X |
|
MU |
Mauritius |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
MX |
Mehhiko |
|
|
|
X |
|
X |
|
X |
|
|
|
X |
|
MY |
Malaisia |
|
|
|
|
X (3) |
X |
|
|
|
|
|
|
|
MZ |
Mosambiik |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
NA |
Namiibia |
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
NC |
Uus-Kaledoonia |
X (3) |
|
|
|
|
X |
|
|
|
X |
X |
X |
|
NI |
Nicaragua |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
NZ |
Uus-Meremaa |
X |
X |
|
X |
|
X |
X |
|
|
X |
X |
X |
|
PA |
Panama |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
PE |
Peruu |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
PF |
Prantsuse Polüneesia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
PH |
Filipiinid |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
PY |
Paraguay |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RS |
Serbia (5) |
X |
X |
X |
X (2) |
X |
X |
X |
X |
|
X |
|
X |
|
RU |
Venemaa |
X |
X |
X |
|
X |
|
X |
X |
|
|
X (6) |
X |
|
SA |
Saudi Araabia |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
SG |
Singapur |
X (3) |
X (3) |
X (3) |
|
X (3) |
X |
X (3) |
|
|
|
|
|
|
SM |
San Marino |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
SR |
Suriname |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
SV |
El Salvador |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
SZ |
Svaasimaa |
X |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TH |
Tai |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
|
|
X |
|
TN |
Tuneesia |
|
|
|
|
X |
X |
|
|
|
X |
|
|
|
TR |
Türgi |
|
|
|
|
X |
X |
X |
X |
|
|
|
X |
|
TW |
Taiwan |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
TZ |
Tansaania |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
UA |
Ukraina |
|
|
|
|
X |
X |
X |
X |
|
|
|
X |
|
UG |
Uganda |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
US |
Ameerika Ühendriigid |
X |
X |
X |
|
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
UY |
Uruguay |
X |
X |
|
X |
|
X |
X |
|
|
X |
|
X |
|
VE |
Venezuela |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
VN |
Vietnam |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
X |
|
YT |
Mayotte |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
|
|
|
ZA |
Lõuna-Aafrika Vabariik |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
X |
|
|
ZM |
Sambia |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
X |
|
ZW |
Zimbabwe |
|
|
|
|
|
X |
|
|
|
|
X |
|
(1) Üksnes kaamelipiim.
(2) Tapmiseks ette nähtud hobuslaste eksport liitu (ainult toiduks tarvitatavad loomad).
(3) Kolmandad riigid, kus kasutatakse üksnes toorainet, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt sellise tooraine liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest.
(4) Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik; selle riigi lõplik nomenklatuur lepitakse kokku pärast ÜRO tasemel toimuvate läbirääkimiste lõppemist.
(5) Välja arvatud Kosovo (kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).
(6) Ainult põhjapõdrad Murmanski ja Jamali Neenetsi piirkonnas.”
|
28.3.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 90/106 |
KOMISJONI OTSUS,
26. märts 2013,
milles määratakse kindlaks liikmesriikide aastased saastekvoodid ajavahemikuks 2013–2020 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 406/2009/EÜ
(teatavaks tehtud numbri C(2013) 1708 all)
(2013/162/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsust nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020), (1) eriti selle artikli 3 lõike 2 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (2) hõlmatud käitistest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sellisena nagu need esinevad liidu registris, komisjoni otsustes, riiklikes saastekvootide eraldamise kavades ning komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vahelises ametlikus kirjavahetuses, käsitatakse heitkoguste tõendatud andmetena otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljanda lõigu tähenduses. |
|
(2) |
Gaasidest ja tegevusaladest pärinevad kasvuhoonegaaside koguheited, nagu need on määratletud otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 2 lõikes 1 ja mis on esitatud 2012. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta otsusele nr 280/2004/EÜ ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (3) ja mille komisjon on kinnitanud pärast kasvuhoonegaaside andmekogu 2012. aasta tehnilise läbivaatamise suuniste (4) kohaselt toimunud 2012. aasta esialgset läbivaatamist, käsitatakse aastate 2005, 2008, 2009 ja 2010 heitkoguste läbivaadatud andmetena otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 3 lõike 2 neljanda lõigu tähenduses. |
|
(3) |
Aastaste saastekvootide määramise ja igal aastal aruandluses esitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vahelise kooskõla tagamiseks tuleks liikmesriikide aastased saastekvoodid arvutada ka globaalse soojenemise potentsiaali väärtusi kasutades, mis on esitatud otsusega 15/CP.17 vastuvõetud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljandas hindamisaruandes. Sel viisil arvutatud aastast saastekvooti tuleks kohaldada alates esimesest aastast, mille kohta vastavalt otsuse 280/2004/EÜ artiklile 3 muutub kohustuslikuks nende uute globaalse soojenemise potentsiaali väärtuste kasutamine kasvuhoonegaaside andmekogusid käsitlevas aruandluses. |
|
(4) |
Andmed, mis on praegu esitatud kasvuhoonegaaside riiklikes andmekogudes ning riiklikes ja liidu registrites, ei ole piisavad, et määrata liikmesriigi tasandil kindlaks tsiviillennunduse CO2-heitkogused, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 2003/87/EÜ. Direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata lendudest pärit CO2-heitkogused moodustavad kasvuhoonegaaside koguheitest vaid väga väikese osa ning selliste heitkoguste jaoks lisaandmete kogumine võiks põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust. Seepärast tuleks andmekogu kategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus” CO2-heitkoguseid lugeda aastaste saastekvootide määramisel võrdseks nulliga. |
|
(5) |
Liikmesriigi aastane saastekvoot aastaks 2020 tuleks arvutada nii, et 2005. aastal olemas olnud käitistest pärinevad tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogused lahutatakse 2005. aasta läbivaadatud kasvuhoonegaaside heitkogustest ning tulemust kohandatakse otsuse nr 406/2009/EÜ II lisas sätestatud protsendimääraga. |
|
(6) |
Käitistest pärinevad tõendatud kasvuhoonegaaside heitkogused tuleks kindlaks määrata järgmiselt:
|
|
(7) |
Sellise liikmesriigi puhul, kellel on vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ II lisale kasvuhoonegaaside heitkoguste positiivne piirmäär, tuleks 2009. aasta kasvuhoonegaaside heite keskmine kogus arvutada nii, et asjaomases liikmesriigis direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitistest pärinevate tõendatud kasvuhoonegaaside heite keskmine kogus aastatel 2008, 2009 ja 2010 lahutatakse kõnealuse liikmesriigi läbivaadatud kasvuhoonegaaside keskmisest koguheitest aastatel 2008, 2009 ja 2010. |
|
(8) |
Sellise liikmesriigi puhul, kellel on vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ II lisale kasvuhoonegaaside heitkoguste positiivne piirmäär, tuleks ajavahemiku 2013–2019 aastased saastekvoodid määrata kindlaks lineaarse vähendamiskavaga, mis algab liikmesriigi keskmise aastase kasvuhoonegaaside heitkogusega 2009. aastal ning lõpeb 2020. aastaks määratud saastekvoodiga. |
|
(9) |
Sellise liikmesriigi puhul, kellel on vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ II lisale kasvuhoonegaaside heidete negatiivne piirmäär, tuleks aastane saastekvoot 2013. aastaks arvutada nii, et asjaomases liikmesriigis direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud käitistest pärinevate tõendatud kasvuhoonegaaside heite keskmine kogus aastatel 2008, 2009 ja 2010 lahutatakse kõnealuse liikmesriigi läbivaadatud kasvuhoonegaaside keskmisest koguheitest aastatel 2008, 2009 ja 2010. |
|
(10) |
Sellise liikmesriigi puhul, kellel on vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ II lisale kasvuhoonegaaside heidete negatiivne piirmäär, tuleks ajavahemiku 2014–2019 aastased saastekvoodid määrata kindlaks lineaarse vähendamiskavaga, mis algab liikmesriigi 2013. aasta saastekvoodiga ning lõpeb 2020. aastaks määratud saastekvoodiga. |
|
(11) |
Kasvuhoonegaaside tõendatud heitkoguseid, mis pärinevad käitistest, mis direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 kohaselt lisati ühepoolselt heitkogustega kauplemise süsteemi ajavahemikul 2008–2012, ei tuleks arvata direktiiviga 2003/87/EÜ aastatel 2008, 2009 ja 2010 hõlmatud käitistest pärinevate tõendatud kasvuhoonegaaside heite keskmise koguse hulka, kuna see põhjustaks kasvuhoonegaaside heitkoguste topeltarvestust, kui aastaseid saastekvoote edaspidi kohandatakse vastavalt otsuse nr 406/2009/EÜ artiklile 10. |
|
(12) |
Võttes arvesse Horvaatia peatset ühinemist liiduga, tuleks kõnealuse liikmesriigi aastane saastekvoot ajavahemikuks 2013–2020 määrata kindlaks sama meetodiga kui teiste liikmesriikide aastane saastekvoot. Kõnealuseid väärtusi tuleks kohaldada alates Horvaatia liiduga ühinemise kuupäevast. |
|
(13) |
Võttes arvesse, et Euroopa Ülemkogu võttis 11. juulil 2012. aastal vastu otsuse 2012/419/EL, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes (5) alates 2014. aastast, arvutatakse Prantsusmaa aastane saastekvoot alates 2014. aastast nii, et võetakse arvesse asjaomaseid läbivaadatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid. |
|
(14) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Iga liikmesriigi aastased saastekvoodid ajavahemiku 2013–2020 iga aasta kohta on sätestatud I lisas ja nende kohaldamisel võetakse arvesse võimalikke otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 10 alusel avaldatud kohandusi.
Artikkel 2
Olenemata artiklist 1, kui otsuse nr 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt vastuvõetud õigusaktis on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama kasvuhoonegaaside heitkoguste andmekogud, mis on kindlaks määratud kasutades globaalse soojenemise potentsiaali väärtusi, mis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljandas hindamisaruandes, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastu võetud otsusega 15/CP.17, kohaldatakse II lisas sätestatud aastaseid saastekvoote alates esimesest aastast, mille kohta muutub kohustuslikuks selline kasvuhoonegaaside heitkoguste andmekogusid käsitlev aruandlus.
Artikkel 3
Horvaatia jaoks kohaldatakse I lisas sätestatud aastaseid saastekvoote alates Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu jõustumise kuupäevast.
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. märts 2013
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Connie HEDEGAARD
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 136.
(2) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(3) ELT L 49, 19.2.2004, lk 1.
(4) Komisjoni talituste töödokument (2012) 107 final, 26.4.2012.
(5) ELT L 204, 31.7.2012, lk 131.
I LISA
Liikmesriikide aastased saastekvoodid ajavahemikuks 2013–2020, mis on arvutatud kasutades valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) teises hindamisaruandes esitatud globaalse soojenemise potentsiaali väärtusi
|
Riik |
Aastane saastekvoot (väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina tonnides) |
|||||||
|
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
|
|
Belgia |
81 206 753 |
79 635 010 |
78 063 267 |
76 491 523 |
74 919 780 |
73 348 037 |
71 776 293 |
70 204 550 |
|
Bulgaaria |
27 308 615 |
27 514 835 |
27 721 056 |
27 927 276 |
28 133 496 |
28 339 716 |
28 545 936 |
28 752 156 |
|
Tšehhi Vabariik |
63 569 006 |
64 248 654 |
64 928 302 |
65 607 950 |
66 287 597 |
66 967 245 |
67 646 893 |
68 326 541 |
|
Taani |
35 873 692 |
34 996 609 |
34 119 525 |
33 242 442 |
32 365 359 |
31 488 276 |
30 611 193 |
29 734 110 |
|
Saksamaa |
487 095 510 |
480 020 642 |
472 945 774 |
465 870 905 |
458 796 037 |
451 721 169 |
444 646 301 |
437 571 432 |
|
Eesti |
6 111 145 |
6 133 644 |
6 156 143 |
6 178 641 |
6 201 140 |
6 223 639 |
6 246 137 |
6 268 636 |
|
Iirimaa |
45 163 667 |
44 066 074 |
42 968 480 |
41 870 887 |
40 773 293 |
39 675 700 |
38 578 106 |
37 480 513 |
|
Kreeka |
58 909 882 |
59 158 791 |
59 407 700 |
59 656 609 |
59 905 518 |
60 154 427 |
60 403 336 |
60 652 245 |
|
Hispaania |
228 883 459 |
226 977 713 |
225 071 967 |
223 166 221 |
221 260 475 |
219 354 728 |
217 448 982 |
215 543 236 |
|
Prantsusmaa |
397 926 454 |
393 291 390 |
388 254 953 |
383 218 516 |
378 182 079 |
373 145 642 |
368 109 206 |
363 072 769 |
|
Horvaatia |
20 596 027 |
20 761 917 |
20 927 807 |
21 093 696 |
21 259 586 |
21 425 476 |
21 591 366 |
21 757 255 |
|
Itaalia |
310 124 250 |
308 146 930 |
306 169 610 |
304 192 289 |
302 214 969 |
300 237 649 |
298 260 329 |
296 283 008 |
|
Küpros |
5 552 863 |
5 547 275 |
5 541 687 |
5 536 100 |
5 530 512 |
5 524 924 |
5 519 336 |
5 513 749 |
|
Läti |
9 005 483 |
9 092 810 |
9 180 137 |
9 267 464 |
9 354 791 |
9 442 119 |
9 529 446 |
9 616 773 |
|
Leedu |
16 661 613 |
16 941 467 |
17 221 321 |
17 501 174 |
17 781 028 |
18 060 882 |
18 340 736 |
18 620 590 |
|
Luksemburg |
9 737 871 |
9 535 962 |
9 334 053 |
9 132 144 |
8 930 235 |
8 728 326 |
8 526 417 |
8 324 508 |
|
Ungari |
49 291 591 |
50 388 303 |
51 485 014 |
52 581 726 |
53 678 437 |
54 775 149 |
55 871 861 |
56 968 572 |
|
Malta |
1 113 574 |
1 112 781 |
1 111 988 |
1 111 195 |
1 110 402 |
1 109 609 |
1 108 816 |
1 108 023 |
|
Madalmaad |
121 835 387 |
119 628 131 |
117 420 874 |
115 213 617 |
113 006 361 |
110 799 104 |
108 591 847 |
106 384 590 |
|
Austria |
53 598 131 |
53 032 042 |
52 465 953 |
51 899 864 |
51 333 775 |
50 767 686 |
50 201 597 |
49 635 508 |
|
Poola |
197 978 330 |
198 929 081 |
199 879 833 |
200 830 584 |
201 781 336 |
202 732 087 |
203 682 838 |
204 633 590 |
|
Portugal |
47 653 190 |
47 920 641 |
48 188 091 |
48 455 541 |
48 722 992 |
48 990 442 |
49 257 893 |
49 525 343 |
|
Rumeenia |
79 108 341 |
80 681 687 |
82 255 034 |
83 828 380 |
85 401 727 |
86 975 074 |
88 548 420 |
90 121 767 |
|
Sloveenia |
11 890 136 |
11 916 713 |
11 943 289 |
11 969 866 |
11 996 442 |
12 023 018 |
12 049 595 |
12 076 171 |
|
Slovakkia |
25 095 979 |
25 413 609 |
25 731 240 |
26 048 870 |
26 366 500 |
26 684 130 |
27 001 761 |
27 319 391 |
|
Soome |
32 732 387 |
32 232 553 |
31 732 719 |
31 232 885 |
30 733 051 |
30 233 217 |
29 733 383 |
29 233 549 |
|
Rootsi |
42 526 869 |
41 863 309 |
41 199 748 |
40 536 188 |
39 872 627 |
39 209 066 |
38 545 506 |
37 881 945 |
|
Ühendkuningriik |
350 411 692 |
346 031 648 |
341 651 604 |
337 271 559 |
332 891 515 |
328 511 471 |
324 131 426 |
319 751 382 |
II LISA
Liikmesriikide aastased saastekvoodid ajavahemikuks 2013–2020, mis on arvutatud kasutades valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) neljandas hindamisaruandes esitatud globaalse soojenemise potentsiaali väärtusi
|
Riik |
Aastane saastekvoot (väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina tonnides) |
|||||||
|
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
|
|
Belgia |
82 376 327 |
80 774 027 |
79 171 726 |
77 569 425 |
75 967 124 |
74 364 823 |
72 762 523 |
71 160 222 |
|
Bulgaaria |
28 661 817 |
28 897 235 |
29 132 652 |
29 368 070 |
29 603 488 |
29 838 906 |
30 074 324 |
30 309 742 |
|
Tšehhi Vabariik |
65 452 506 |
66 137 845 |
66 823 185 |
67 508 524 |
68 193 864 |
68 879 203 |
69 564 542 |
70 249 882 |
|
Taani |
36 829 163 |
35 925 171 |
35 021 179 |
34 117 187 |
33 213 195 |
32 309 203 |
31 405 210 |
30 501 218 |
|
Saksamaa |
495 725 112 |
488 602 056 |
481 479 000 |
474 355 944 |
467 232 888 |
460 109 832 |
452 986 776 |
445 863 720 |
|
Eesti |
6 296 988 |
6 321 312 |
6 345 636 |
6 369 960 |
6 394 284 |
6 418 608 |
6 442 932 |
6 467 256 |
|
Iirimaa |
47 226 256 |
46 089 109 |
44 951 963 |
43 814 816 |
42 677 670 |
41 540 523 |
40 403 377 |
39 266 230 |
|
Kreeka |
61 003 810 |
61 293 018 |
61 582 226 |
61 871 434 |
62 160 642 |
62 449 850 |
62 739 057 |
63 028 265 |
|
Hispaania |
235 551 490 |
233 489 390 |
231 427 291 |
229 365 191 |
227 303 091 |
225 240 991 |
223 178 891 |
221 116 791 |
|
Prantsusmaa |
408 762 813 |
403 877 606 |
398 580 044 |
393 282 481 |
387 984 919 |
382 687 356 |
377 389 794 |
372 092 231 |
|
Horvaatia |
21 196 005 |
21 358 410 |
21 520 815 |
21 683 221 |
21 845 626 |
22 008 031 |
22 170 436 |
22 332 841 |
|
Itaalia |
317 768 849 |
315 628 134 |
313 487 419 |
311 346 703 |
309 205 988 |
307 065 273 |
304 924 558 |
302 783 843 |
|
Küpros |
5 919 071 |
5 922 555 |
5 926 039 |
5 929 524 |
5 933 008 |
5 936 493 |
5 939 977 |
5 943 461 |
|
Läti |
9 279 248 |
9 370 072 |
9 460 897 |
9 551 721 |
9 642 546 |
9 733 370 |
9 824 194 |
9 915 019 |
|
Leedu |
17 153 997 |
17 437 556 |
17 721 116 |
18 004 675 |
18 288 235 |
18 571 794 |
18 855 354 |
19 138 913 |
|
Luksemburg |
9 814 716 |
9 610 393 |
9 406 070 |
9 201 747 |
8 997 423 |
8 793 100 |
8 588 777 |
8 384 454 |
|
Ungari |
50 796 264 |
51 906 630 |
53 016 996 |
54 127 362 |
55 237 728 |
56 348 094 |
57 458 460 |
58 568 826 |
|
Malta |
1 168 514 |
1 166 788 |
1 165 061 |
1 163 334 |
1 161 608 |
1 159 881 |
1 158 155 |
1 156 428 |
|
Madalmaad |
125 086 859 |
122 775 394 |
120 463 928 |
118 152 462 |
115 840 997 |
113 529 531 |
111 218 065 |
108 906 600 |
|
Austria |
54 643 228 |
54 060 177 |
53 477 125 |
52 894 074 |
52 311 023 |
51 727 971 |
51 144 920 |
50 561 869 |
|
Poola |
204 579 390 |
205 621 337 |
206 663 283 |
207 705 229 |
208 747 175 |
209 789 121 |
210 831 068 |
211 873 014 |
|
Portugal |
49 874 317 |
50 139 847 |
50 405 377 |
50 670 907 |
50 936 437 |
51 201 967 |
51 467 497 |
51 733 027 |
|
Rumeenia |
83 080 513 |
84 765 858 |
86 451 202 |
88 136 547 |
89 821 891 |
91 507 236 |
93 192 581 |
94 877 925 |
|
Sloveenia |
12 278 677 |
12 309 309 |
12 339 941 |
12 370 573 |
12 401 204 |
12 431 836 |
12 462 468 |
12 493 100 |
|
Slovakkia |
25 877 815 |
26 203 808 |
26 529 801 |
26 855 793 |
27 181 786 |
27 507 779 |
27 833 772 |
28 159 765 |
|
Soome |
33 497 046 |
32 977 333 |
32 457 619 |
31 937 905 |
31 418 191 |
30 898 477 |
30 378 764 |
29 859 050 |
|
Rootsi |
43 386 459 |
42 715 001 |
42 043 544 |
41 372 087 |
40 700 630 |
40 029 172 |
39 357 715 |
38 686 258 |
|
Ühendkuningriik |
358 980 526 |
354 455 751 |
349 930 975 |
345 406 200 |
340 881 425 |
336 356 649 |
331 831 874 |
327 307 099 |
