ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.083.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 83

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
22. märts 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 231/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 231/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses erandite, üldiste tegutsemistingimuste, depositooriumide, finantsvõimenduse, läbipaistvuse ja järelevalvega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 6, artikli 4 lõiget 3, artikli 9 lõiget 9, artikli 12 lõiget 3, artikli 14 lõiget 4, artikli 15 lõiget 5, artikli 16 lõiget 3, artiklit 17, artikli 18 lõiget 2, artikli 19 lõiget 11, artikli 20 lõiget 7, artikli 21 lõiget 17, artikli 22 lõiget 4, artikli 23 lõiget 6, artikli 24 lõiget 6, artikli 25 lõiget 9, artikli 34 lõiget 2, artikli 35 lõiget 11, artikli 36 lõiget 3, artikli 37 lõiget 15, artikli 40 lõiget 11, artikli 42 lõiget 3 ja artikli 53 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2011/61/EL on komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega eelkõige täpsustatakse eeskirju, mis käsitlevad künnise arvutamist, finantsvõimendust, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate (edaspidi „AIFi valitseja”) tegutsemistingimusi, sealhulgas riski ja likviidsuse juhtimist, varade hindamist ja ülesannete delegeerimist, alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIF”) ülesandeid ja kohustusi, läbipaistvusnõudeid ja kolmandate riikidega seotud erinõudeid. On oluline, et kõnealuseid täiendavaid sätteid hakataks kohaldama samal ajal kui direktiivi 2011/61/EL, nii et AIFi valitsejate suhtes kehtestatud uusi nõudeid saaks tõhusalt rakendada. Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad liidus AIFisid valitsevatele ja/või turustavatele AIFide valitsejatele tegevusloa andmist, nende tegevust ja läbipaistvust, mis on varavalitsemise tegevuse alustamise ja jätkamisega lahutamatult seotud aspektid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, sealhulgas kolmandate riikide residentidele, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav koondada kõik direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud delegeeritud õigusaktid ühte määrusesse.

(2)

Määruse eesmärk on tagada direktiivi 2011/61/EL eesmärkide ühtne saavutamine kõigis liikmesriikides, edendada siseturu terviklikkust ja tagada õiguskindlus kõigile turuosalistele, sealhulgas institutsionaalsetele investoritele, pädevatele asutustele ja muudele sidusrühmadele. Määrusega nähakse ette ühtne raamistik kõigi turuosaliste jaoks ning määrus on parim võimalik vahend võrdsete tingimuste (sh konkurentsitingimuste) ja ühtsete asjakohaste investorikaitsenõuete tagamiseks. Lisaks tagatakse sellega AIFi valitseja tegevust käsitletavate üksikasjalike ühtsete eeskirjade otsene kohaldamine ning seega ei ole neid vaja üle võtta liikmesriikide tasandil. Lisaks võimaldab määruse kasutamine vältida direktiivi 2011/61/EL kohaldamise edasilükkumist liikmesriikides.

(3)

Kuna delegeeritud määrusega nähakse ette juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ülesanded ja vastutus, on oluline täpsustada juhtorgani ja kõrgema juhtkonna määratlus ning asjaolu, et juhtorgan võib koosneda kõrgema juhtkonna liikmetest. Kuna käesoleva määrusega nähakse ette ka järelevalvefunktsioon, peaks juhtorgani määratlus kajastama, et juhul, kui järelevalve- ja juhtimisfunktsioon on riikliku äriühinguõiguse kohaselt lahutatud, täidab juhtimisfunktsiooni juhtorgan. Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja esitab pädevatele asutustele teatavat teavet, sealhulgas teavet selle kohta, kui suur on AIFi nende varade osakaal, mille suhtes kohaldatakse tulenevalt varade mittelikviidsest olemusest erikorda. Käesolevas määruses täpsustatakse erikorra määratlus, nii et AIFi valitsejad teavad täpselt millist teavet nad pädevatele asutustele esitama peavad.

(4)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud sooduskord, mida kohaldatakse nende AIFi valitsejate suhtes, kelle valitsetava AIFi valitsetavad varad ei ületa teatavat künnist. Tuleb selgelt kindlaks määrata, kuidas tuleks arvutada valitsetavate varade koguväärtus. Sellega seoses on esmatähtis määratleda varade koguväärtuse arvutamiseks vajalikud sammud, määrata selgelt kindlaks arvutamisel välja jäetavad varad, täpsustada, kuidas tuleks hinnata finantsvõimenduse kasutamise teel omandatud varasid ning sätestada eeskirjad, mis käsitlevad AIFi valitseja valitsetavate AIFide vastastikust ristosalust.

(5)

Valitsetavate varade koguväärtus tuleb arvutada vähemalt kord aastas asjakohastatud teabe alusel. Seepärast tuleks varade väärtus kindlaks määrata kaheteist kuu jooksul enne valitsetavate varade koguväärtuse arvutamise kuupäeva ja võimalikult kõnealuse kuupäeva lähedal.

(6)

Selleks et AIFi valitseja suhtes saaks kohaldada direktiivi 2011/61/EL kohast sooduskorda, peab AIFi valitseja kehtestama menetluse, mis võimaldab pidevalt jälgida valitsetavate varade koguväärtust. Künnise ületamise tõenäosuse või täiendava arvutamise vajaduse hindamisel võib AIFi valitseja võtta arvesse valitsetava AIFi liiki ja erinevaid varaklasse.

(7)

Kui AIFi valitseja ei täida enam künnistega seotud tingimusi, teatab ta sellest pädevale asutusele ja taotleb tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul. Kui künnise ületamine või sellest allapoole langemine leiab aset juhuslikult asjaomase kalendriaasta jooksul ja sellist olukorda saab pidada ajutiseks, ei peaks AIFi valitseja olema kohustatud taotlema tegevusluba. Sel juhul peaks AIFi valitseja pädevat asutust künnise ületamisest teavitama ning põhjendama, miks tema arvates selline ületamine on ajutine. Olukorda ei saa pidada ajutiseks, kui see kestab üle kolme kuu. Hinnates seda, kui tõenäoline on see, et olukord on ajutine, peaks AIFi valitseja võtma arvesse prognoositavat märkimist ja tagasivõtmist või vajaduse korral kapitali sissenõudmist ja jaotamist. AIFi valitseja ei tohiks kõnealuse hindamise osana kasutada prognoositavaid turuliikumisi.

(8)

Andmed, mida AIFi valitseja kasutab valitsetavate varade koguväärtuse arvutamiseks, ei pea olema üldsusele või investoritele kättesaadavad. Samas peab pädevatel asutustel olema võimalik kontrollida, kas AIFi valitseja on nõuetekohaselt arvutanud ja jälginud valitsetavate varade koguväärtust, sealhulgas hinnata juhtusid, mil valitsetavate varade koguväärtus ajutiselt ületab asjaomast künnist, ning seepärast peaks pädevatel asutustel olema nõudmise korral juurdepääs kõnealustele andmetele.

(9)

AIFi valitsejad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL kohast sooduskorda, peaksid esitama pädevatele asutustele ajakohastatud teavet registreerimise ajal. Mitte igat liiki AIFi valitsejatel ei pruugi olla ajakohastatud pakkumisdokumente, mis kajastavad hiljutist teavet valitsetavate AIFide kohta, ning sellistel AIFi valitsejatel võib olla asjakohasem esitada nõutav teave fondi investeerimisstrateegiat kirjeldavas eraldi dokumendis. See võib olla nii börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide või riskikapitalifondide puhul, kes sageli kaasavad vahendeid potentsiaalsete investoritega peetavate läbirääkimiste teel.

(10)

AIFi, kelle varaportfellis on ainult börsil noteeritud äriühingute aktsiaid, ei tuleks käsitada finantsvõimendust kasutava fondina, kui aktsiad ei ole omandatud laenuvahendite eest. Kui sama AIF ostab aktsiaindeksi optsioone, tuleks seda käsitada finantsvõimenduse kasutamisena, kuna sellega suurendatakse AIFi riskipositsiooni asjaomases investeeringus.

(11)

Selleks et AIFi valitsejate kohustust anda objektiivne ülevaade kasutatavast finantsvõimendusest kohaldataks ühtselt, tuleks ette näha kaks finantsvõimenduse arvutamise meetodit. Turu-uuringud osutavad, et parimaid tulemusi saab saavutada nn üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi kombineerimisel.

(12)

Selleks et saada asjakohast teavet süsteemsete riskide seireks ja täielikku ülevaadet AIFi valitseja kasutatavast finantsvõimendusest, tuleks teavet AIFi riskipositsiooni kohta esitada pädevatele asutustele ja investoritele nii üldmeetodi kui ka kohustustepõhisel meetodi alusel ning seepärast peaksid kõik AIFi valitsejad arvutama riskipositsiooni nii üldmeetodil kui ka kohustustepõhisel meetodil. Üldmeetod annab ülevaate AIFi üldisest riskipositsioonist, samas kui kohustustepõhine meetod annab ülevaate fondivalitseja kasutavatest riskimaandamise ja tasaarvestamise tehnikatest. Seepärast tuleb mõlemat meetodit käsitleda kooskõlas. See, mil määral üldmeetodil ja kohustustepõhisel meetodil arvutatud üldine riskipositsioon erineb, võib anda kasulikku teavet. Tagamaks, et AIFi riskipositsiooni suurenemine oleks asjakohaselt kajastatud, võib komisjon võtta vastu täiendavaid delegeeritud õigusakte finantsvõimenduse arvutamise täiendavate ja vabatahtlikke meetodite kohta.

(13)

Riskipositsiooni arvutamisel tuleks algselt arvesse võtta AIFi kõiki positsioone, sealhulgas varade ja kohustuste lühikesi ja pikki positsioone, laenuvahendeid, tuletisinstrumente ja mis tahes muud riskipositsiooni suurendamise meetodit, mille puhul varade või kohustustega seotud riskid ja hüved kuuluvad AIFile, ja kõiki muid positsioone, mis varade puhasväärtust mõjutavad.

(14)

AIFi sõlmitud laenulepingud tuleks finantsvõimenduse arvutamisel välja jätta, kui need on ajutist laadi ning seotud investorite kapitalikohustustega ja nendega täielikult kaetud. Uuenevaid krediidilimiite ei tuleks käsitada ajutistena.

(15)

Lisaks riskipositsiooni arvutamisele üldmeetodil, peaksid kõik AIFi valitsejad arvutama riskipositsiooni ka kohustustepõhisel meetodil. Kohustustepõhise meetodi kohaselt tuleks tuletisinstrumendid arvestada ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni. Kui AIF investeerib teatavatesse tuletisinstrumentidesse, et katta muude AIFi investeeritud varade tururiski, ei pea teatavatel tingimustel kõnealuseid tuletisinstrumente võrdväärsesse alusvara positsiooni ümber arvestama, kuna kahe investeeringu riskipositsioonid tasakaalustavad üksteist. Näiteks juhul, kui AIF investeerib teatavasse indeksisse ja omab tuletisinstrumenti, mille alusel vahetatakse kõnealuse indeksi tootlus teise indeksi tootluse vastu, peaks see olema võrdväärne teises indeksis oleva riskipositsiooniga ning seega ei sõltuks AIFi varade puhasväärtus esimese indeksi tootlusest.

(16)

Riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil ei kaasne käesoleva määruse kohastele kriteeriumidele vastavate tuletisinstrumentidega mis tahes täiendavat riski. Kui AIF investeerib indeksifutuuridesse ja hoiab futuurilepingute kogu turuväärtusega võrdväärset sularahapositsiooni, oleks see võrdväärne otsese investeerimisega indeksisse kuuluvatesse aktsiatesse ning seega ei tuleks indeksifutuuri võtta arvesse AIFi riskipositsiooni arvutamisel.

(17)

Riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil peaks AIFi valitsejal olema lubatud võtta arvesse riskimaandus- ja tasaarvestuskorda, kui need vastavad kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumidele.

(18)

Nõuet, mille kohaselt peab tasaarvestuskord hõlmama sama alusvara, tuleks tõlgendada rangelt nii, et varasid, mida AIFi valitseja peab samaväärseks või tugevas korrelatsioonis olevaks (nt sama emitendi emiteeritud eri aktsiaklassid või võlakirjad), ei tohiks tasaarvestuskorra seisukohast käsitada identsetena. Tasaarvestuskorra määratlus peab tagama, et arvesse võetakse ainult neid tehinguid, mis katavad teiste tehingutega seotud riski nii, et ei jääks olulist jääkriski. Tasaarvestuskorrana ei tohiks käsitada tehingute kombinatsioone, mille eesmärk on saada tulu (isegi kui see on väike) teatavate riskide vähendamise ja teiste riskide säilitamise teel, samuti arbitraažiga seotud investeerimisstrateegiaid, mille eesmärk on saada tulu selliste tuletisinstrumentide hinnaerinevustest, mis on seotud sama alusvaraga, kuid millel on erinevad lõpptähtajad.

(19)

Portfelli valitsemise viis, mille eesmärk on vähendada kestusriski, kombineerides investeeringud pikaajalistesse võlakirjadesse intressimäära vahetuslepingutega, või vähendada AIFi võlakirjaportfelli kestust, võttes lühikese positsiooni võlakirja futuurilepingutes, mis kajastavad portfelli intressimäärariski (kestusriski maandus), tuleks käsitada riskimaanduskorrana, kui see vastab riskimaanduskriteeriumidele.

(20)

Riskimaanduskriteeriumidele vastavaks tuleks lugeda portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta hästi hajutatud aktsiaportfelli investeerimisega seotud märkimisväärseid riske, võttes lühikese positsiooni aktsiaindeksifutuurides, kui aktsiaportfelli koosseis kajastab väga täpselt aktsiaindeksit ja aktsiaportfelli tootlus on tugevas korrelatsioonis aktsiaindeksi tootlusega ning kui aktsiaindeksifutuuride lühike positsioon võimaldab vaieldamatult vähendada aktsiaportfelliga seotud üldist tururiski ning kui spetsiifiline risk ei ole märkimisväärne, nagu ka hästi hajutatud aktsiaportfelli beetamaanduse puhul, kui spetsiifiline risk ei ole märkimisväärne.

(21)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta fikseeritud intressimääraga võlakirjadesse investeerimisega seotud riske, kombineerides krediidiriski vahetustehingu pika positsiooni intressimäära vahetustehinguga, millega vahetatakse asjaomane fikseeritud intressimäär rahaturu asjakohase viiteintressimääraga võrdse intressimäära vastu, millele on lisatud väike intressivahe, tuleks käsitada riskimaanduskorrana, kui kõik kohustustepõhise meetodi kohased riskimaanduskriteeriumid on põhimõtteliselt täidetud.

(22)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on katta teatava aktsia riski, võttes tuletisinstrumendi abil lühikese positsiooni aktsias, mis on asjaomasest esimesest aktsiast erinev, kuid sellega tugevas korrelatsioonis, ei tuleks pidada vastavaks riskimaanduskriteeriumidele. Kuigi sellise strateegia puhul võetakse vastandpositsioonid samas varaklassis, jääb maandamata teatavasse aktsiasse investeerimisega seotud spetsiifiline risk. Seepärast ei tuleks seda käsitada kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumides sätestatud riskimaanduskorrana.

(23)

Portfelli valitsemise viisi, mille eesmärk on hoida aktsiakorvi (kuhu kuulub piiratud arvul aktsiaid) alfat, kombineerides kõnealuse aktsiakorvi investeerimise beetaga kohandatud aktsiaindeksifutuuri lühikese positsiooniga, ei tuleks pidada vastavaks riskimaanduskriteeriumidele. Sellise strateegia eesmärk ei ole katta kõnealusesse aktsiakorvi investeerimisega seotud märkimisväärseid riske, vaid katta kõnealuse investeeringu beeta (tururisk) ja säilitada alfa. Aktsiakorvi alfakomponent võib olla beetakomponendist suurem ja seega tekitada kahju AIFi tasandil. Seetõttu ei tuleks seda käsitada riskimaanduskorrana.

(24)

Ühinemise ja ülevõtmisega seotud arbitraažistrateegia puhul kombineeritakse ühe aktsia lühike positsioon teise aktsia pika positsiooniga. Sellise strateegia eesmärk on maandada positsioonide beeta (tururisk) ja saada kasu mõlema aktsia suhtelisest turuliikumisest. Ka antud juhul võib aktsiakorvi alfakomponent olla beetakomponendist suurem ja seega tekitada kahju AIFi tasandil. Seepärast ei tuleks seda käsitada kohustustepõhise meetodiga seotud kriteeriumides sätestatud riskimaanduskorrana.

(25)

Strateegia, mille eesmärk on maandada aktsia või võlakirja pikk positsioon samalt emitendilt ostetava krediidiriski kaitsega, on seotud kahe erineva varaklassiga ja seepärast ei tuleks seda käsitada riskimaanduskorrana.

(26)

Kui AIFi valitseja kasutab meetodeid, mille tulemusel suureneb AIFi riskipositsioon, peaks ta järgima üldpõhimõtteid, nt võtma tehingu puhul lisaks õiguslikule vormile arvesse ka tehingu sisu. Eelkõige repotehingute puhul peaks AIFi valitseja jälgima, kas asjaomaste varadega seotud riskid ja hüved kantakse edasi või jäävad AIFile. Samuti peaks AIFi valitseja võtma arvesse tuletisinstrumente või muid alusvaraga seotud lepingulisi suhteid, et määrata kindlaks kõnealustest tehingutest tulenevad AIFi võimalikud tulevased kohustused.

(27)

Kuna kohustustepõhise meetodi korral käsitatakse eri lõpptähtajaga intressimäärasid erineva alusvarana, võib AIF, kes vastavalt kesksele investeerimispoliitikale investeerib peamiselt intressimäära tuletisinstrumentidesse, kasutada intressikõvera lõpptähtajavööndite vahelise korrelatsiooni arvessevõtmiseks kestuse tasaarvestamise erieeskirju. Investeerimispoliitika ja riskiprofiili kehtestamisel peaks AIF suutma määrata intressiriski taseme ja seega määrata eesmärgistatud kestuse. AIF peaks investeerimisvalikute tegemisel võtma arvesse eelnevalt eesmärgiks seatud kestust. Kui portfelli kestus erineb eesmärgiks seatud kestusest, ei tuleks strateegiat käsitada kestuse tasaarvestuse korrana kohustustepõhise meetodi kriteeriumides esitatud tähenduses.

(28)

Kestuse tasaarvestuse eeskirjade kohaselt võib tasaarvestada pikki ja lühikesi positsioone, mille alusvaraks on erinevad intressimäärad. Lõpptähtajavööndite künnisena kasutatakse lõpptähtaegasid 2 aastat, 7 aastat ja 15 aastat. Positsioone peaks olema lubatud tasaarvestada iga lõpptähtajavööndi piires.

(29)

Positsioonide tasaarvestamine eri lõpptähtajavööndite vahel peaks olema lubatud osaliselt. Osalise tasaarvestamise korral tuleks tasaarvestatavate positsioonide suhtes kohaldada sanktsioone. Neid tuleks väljendada protsendina, mis põhineb intressikõvera 2 aasta, 5 aasta, 10 aasta ja 30 aasta lõpptähtajavööndite vahelisel keskmisel korrelatsioonil. Mida suurem on positsiooni lõpptähtaegade erinevus, seda suuremat sanktsiooni tuleb tasaarvestuse korral kohaldada ning seega peab protsendimäär olema kõrgem.

(30)

Positsioonid, mille modifitseeritud kestus on palju pikem kogu portfelli modifitseeritud kestusest, ei ole kooskõlas AIFi investeerimisstrateegiaga ning nende täielik tasaarvestamine ei tohiks olla lubatud. Seega ei tohiks tasaarvestada 18 kuu pikkuse lõpptähtajaga lühikest positsiooni (kuulub lõpptähtajavööndisse 1) 10 aasta pikkuse lõpptähtajaga pika positsiooniga (kuulub lõpptähtajavööndisse 3), kui AIFi eesmärgiks seatud kestus on ligikaudu 2 aastat.

(31)

Riskipositsiooni arvutamisel saab AIF kõigepealt teha kindlaks mis tahes riskimaanduskorra. Asjaomase korraga seotud tuletisinstrumendid jäetakse üldise riskipositsiooni arvutamisel välja. AIF peaks riskimaanduskorra puhul kasutama täpseid arvutusi. AIF ei tohiks riskimaanduse arvutamisel kasutada kestuse tasaarvestuse eeskirju. Kestuse tasaarvestuse eeskirju võib kasutada intressimäära ülejäänud tuletisinstrumentide ümberarvestamiseks võrdväärsesse alusvara positsiooni.

(32)

Direktiivi 2011/61/EL kohaselt peab AIFi valitseja tagama, et tema tegevusest tulenevad võimaliku kutsealase vastutusega seotud riskid on asjakohaselt kaetud täiendavate omavahenditega või kutsekindlustusega. Kõnealuse sätte ühtseks kohaldamiseks on vaja tagada ühine lähenemisviis võimalikele kutsealase vastutusega seotud riskidele, mis tuleb katta. AIFi valitseja kutsealasest hooletusest tulenevaid riske käsitlevate üldsätetega tuleks kindlaks määrata asjakohaste riskijuhtude tunnused ja võimaliku kutsealase vastutuse ulatus, sealhulgas selliste isikute poolt põhjustatud kahju, kes otseselt täidavad ülesandeid, mille eest AIFi valitseja õiguslikult vastutab, nt kõrgema juhtkonna liikmed, juhtivtöötajad või töötajad, samuti isikud, kes täidavad ülesandeid AIFi valitsejaga sõlmitud ülesannete delegeerimise lepingu alusel. Vastavalt direktiivi 2011/61/EL sätetele ei mõjuta AIFi valitseja vastutust delegeerimine või edasidelegeerimine ning AIFi valitseja peaks tagama selliste kolmandate isikutega seotud kutsealaste riskide asjakohase katte, kelle eest ta õiguslikult vastutab.

(33)

Selleks et tagada ühine arusaamine üldsätetest, tuleks kehtestada näitlik loend, mida saab kasutada võimalike kutsealase vastutusega seotud riskide tuvastamiseks. Kõnealune loend peaks hõlmama väga erinevaid hooletusest, vigadest või tegematajätmistest tingitud juhtusid, nagu investeeringu omandiõigust tõendavate dokumentide kaotsiminek, vääralt kajastatud teave, AIFi valitsejale seatud kohustuste või ülesannete rikkumine. Samuti peaks see hõlmama juhtumeid, mil asjakohase sisekontrollisüsteemi abil ei suudeta ära hoida AIFi valitseja organisatsiooni siseseid pettusi. AIFi valitseja vastutab kahju eest, mis tuleneb hoolsuskohustuste ebapiisavast täimisest investeeringu puhul, mille puhul leidis aset pettus, ning seega peab see kahju olema nõuetekohaselt kaetud. Samas ei oleks vaja katta kahju, mis on tingitud investeeringu väärtuse vähenemisest ebasoodsate turutingimuste tõttu. Samuti peaks loend hõlmama varade ebaõiget hindamist, mida tuleks mõista suutmatusena teostada nõuetekohane hindamine ning millega rikutakse direktiivi 2011/61/EL artiklit 19 ja vastavaid delegeeritud õigusakte.

(34)

Vastavalt riskijuhtimise kohustustele peaks AIFi valitsejal olema asjakohased kvalitatiivsed sisekontrollimehhanismid, et hoida ära või leevendada talitlushäireid, sealhulgas kutsealase vastutusega seotud riske. Seepärast peavad AIFi valitsejal olema riskijuhtimispoliitika osana kehtestatud operatsiooniriski juhtimise asjakohased põhimõtted ja menetlused, mis on kooskõlas tema tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukusega. Sellised menetlused ja põhimõtted peaksid igal juhul võimaldama luua siseste kahjuandmete andmebaasi, mida kasutatakse operatsiooniriski profiili hindamisel.

(35)

Tagamaks, et täiendavad omavahendid ja kutsekindlustus asjakohaselt kataksid võimalikud kutsealase vastutusega seotud riskid, tuleks katte nõuetekohase taseme kindlaksmääramiseks kehtestada kvantitatiivsed minimaalsed võrdlusalused. AIFi valitseja peaks sellised kvantitatiivsed võrdlusalused kehtestama teatava protsendina valitsetava AIFi portfelli väärtusest, mis arvutatakse kõigi valitsetavate AIFide kõigi varade absoluutväärtuse summana, olenemata sellest, kas need varad on omandatud finantsvõimenduse kasutamise abil või investorite raha eest. Sellega seoses tuleks tuletisinstrumendid hinnata turuväärtuses, kuna selle hinna eest saab need asendada. Kuna kutsekindlustuse teel omandatud kate on oma olemuselt ebakindlam kui täiendavate omavahenditega tagatud kate, tuleks kutsealase vastutusega seotud riskide katmiseks kasutatava asjaomase kahe erineva vahendi puhul kohaldada erinevat protsendimäära.

(36)

Tagamaks, et kutsekindlustus on tõhus ja katab kindlustatud juhtudest tuleneva kahju, tuleb kindlustusleping sõlmida kindlustusandjaga, kellele on antud luba pakkuda kutsekindlustusteenust. See hõlmab ELi kindlustusandjaid ja kolmandate riikide kindlustusandjaid niivõrd kuivõrd neile on liidu või siseriikliku õiguse kohaselt antud luba osutada sellist kindlustusteenust.

(37)

Selleks et võimaldada asjakohase kutsekindlustuslepingu sõlmimisel teatavat paindlikkust, peaks AIFi valitsejal ja kindlustusandjal olema võimalik lisada klausel selle kohta, et AIFi valitseja katab mis tahes kahju esimese osa kindlaksmääratud summas (omavastutuse klausel). Kui selline omavastutuse klausel on ette nähtud, peaks AIFi valitseja tagama omavahendid, mis vastavad AIFi valitseja kantavale kindlaksmääratud kahjusummale. Sellised omavahendid peaksid olema lisaks AIFi algkapitalile ja omavahenditele, mida AIFi valitseja peab tagama vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõikele 3.

(38)

Põhimõtteliselt tuleks täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse abil tagatud katte piisavust kontrollida vähemalt korra aastas. Samas peaksid AIFi valitsejal olema kehtestatud menetlused, millega tagatakse valitsetavate AIFi portfellide koguväärtuse pidev seire ja kutsealase vastutusega seotud riskide katte pidev kohandamine märkimisväärsete mittevastavuste korral. Lisaks võib AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus vähendada või suurendada täiendatavate omavahendite miinimumnõuet, võttes arvesse AIFi valitseja riskiprofiili, varasemaid kahjuandmeid ning täiendavate omavahendite või kutsekindlustuse asjakohasust.

(39)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja peab tegutsema AIFi, selle investorite ja turu terviklikkuse parimates huvides. Seepärast peaks AIFi valitseja kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, mis võimaldavad hoida ära kuritarvitusi, nagu turu ajastamine ja hiline kauplemine. Turu ajastamise korral kasutatakse portfelli kuuluvate väärtpaberite aegunud või ajakohastamata hindasid, mis mõjutab AIFi varade puhasväärtuse arvutamist, või ostetakse ja võetakse tagasi AIFi osakud mõne päeva jooksul ning seega kasutatakse ära AIFi varade puhasväärtuse arvutamise korda. Hilise kauplemise korral antakse AIFi osakute ostmise või tagasivõtmise korraldus pärast kindlaksmääratud lõpptähtaega, kuid korralduse täitmishind vastab enne lõpptähtaega kehtinud hinnale. Mõlemat laadi kuritarvituste puhul kahjustatakse pikaajaliste investorite huvisid, kuna kõnealused kuritarvitused vähendavad nende tootlust ja mõjutavad negatiivselt AIFi tootlust, suurendades tehingukulusid ja häirides portfelli valitsemist. Samuti peaks AIFi valitseja kehtestama asjakohased menetlused, et tagada AIFi tõhus valitsemine, ja tegutsema nii, et AIFilt ega selle investoritelt ei nõutaks põhjendamatute kulude katmist.

(40)

Kooskõlas eurofondide valitsejate suhtes kohaldatava lähenemisviisiga peaksid AIFi valitsejad järgima investeeringute valimisel ja seirel ranget hoolsuskohustust. Neil peaksid olema asjakohased erialased teadmised varade kohta, millesse AIF investeerib. Tagamaks, et investeerimisotsused tehtaks kooskõlas valitsetava AIFi investeerimisstrateegiaga ja vajaduse korral riskipiirangutega, peaks AIFi valitseja kehtestama kirjalikult hoolsuskohustuse järgimise põhimõtted ja menetlused. Kõnealused põhimõtted ja menetlused tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada. Kui AIFi valitseja investeerib teatavasse varaklassi pikaks ajaks või vähemlikviidsetesse varadesse (nt kinnisvara või osalus ühisettevõttes), tuleks hoolsuskohustuse nõudeid järgida ka läbirääkimiste etapis. AIFi valitseja tegevus enne kokkuleppe sõlmimist peaks olema hästi dokumenteeritud, et selle alusel saaks tõendada, et tegevus on kooskõlas majandus- ja finantskavaga ning seega AIFi kestusega. AIFi valitseja peaks säilitama asjaomaste kohtumiste protokollid, ettevalmistavad dokumendid ning projekti teostatavuse ja lepinguliste kohustuste hindamiseks läbi viidud majandus- ja finantsanalüüsi.

(41)

Nõuet, mille kohaselt peab AIFi valitseja täitma oma ülesandeid piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tuleb kohaldada ka peamaakleri või vastaspoole määramisel. AIFi valitseja peaks valima ja määrama ainult sellise peamaakleri ja vastaspoole, kelle suhtes teostatakse pidevalt järelevalvet, kelle finantsseisund on kindel ja kelle organisatsiooniline struktuur on sobiv teenuste osutamiseks AIFi valitsejale või AIFile. Investorite huvide asjakohase kaitse tagamiseks on oluline täpsustada, et üks finantsseisundi hindamise kriteeriume peaks olema see, kas peamaakleri või vastaspoole üle teostatakse tõhusat järelevalvet ja kas nende suhtes kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnõudeid, sealhulgas asjakohaseid kapitalinõudeid.

(42)

Kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL, mille kohaselt peab AIFi valitseja tegutsema ausalt, õiglaselt ning piisava vilumusega, peaks isikutel, kes tegelikult juhivad AIFi valitseja tegevust, on juhtorgani või juhul, kui üksusel ei ole juhtorganit, kõrgema juhtkonna liikmed, olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et täita oma ülesandeid ja eelkõige mõista AIFi valitseja tegevusega seotud riske. Kooskõlas komisjoni rohelise raamatuga äriühingu üldjuhtimise kohta finantssektoris (2) peaksid isikud, kes tegelikult juhivad AIFi valitseja tegevust, pühendama lisaks piisavalt aega oma ülesannete täitmisele AIFi valitseja raames ning tegutsema ausalt, terviklikult ja sõltumatult, et muu hulgas tõhusalt hinnata ja kaaluda kõrgema juhtkonna otsuseid.

(43)

Selleks et tagada asjakohaste ülesannete nõuetekohane täitmine, peaks AIFi valitseja võtma tööle töötajad, kellel on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus.

(44)

Individuaalse väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav AIFi valitseja peaks järgima hüvesid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiivis 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (3). Ühtsuse tagamiseks tuleks kõnealuseid põhimõtteid laiendada ka AIFi valitsejatele, kes osutavad ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenust ja turustamisteenust. AIFi valitseja aastaaruandes tuleks avalikustada teenustasu, vahendustasu või hüve olemasolu, olemus ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod.

(45)

AIFi investoritel peaks olema sama kaitse nagu AIFi valitseja klientidel, kellele AIFi valitseja osutab individuaalse väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, kuna sel juhul peab ta järgima „parimal viisil täitmise” eeskirju, mis on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (4) ja direktiivis 2006/73/EÜ. Samas tuleks arvesse võtta erinevusi eri varaklasside puhul, millesse AIF on investeerinud, kuna parimal viisil täitmine ei ole oluline näiteks juhul, kui AIFi valitseja investeerib kinnisvarasse või osalusse ühisettevõttes ning investeeringule eelnevad põhjalikud läbirääkimised lepingutingimuste üle. Kui valik eri täitmiskohtade vahel puudub, peab AIFi valitseja suutma seda pädevatele asutustele ja audiitoritele tõestada.

(46)

Selleks et tagada kooskõla eurofondide valitsejate suhtes kohaldatavate nõuetega, tuleks AIFi valitsejate suhtes, kes osutavad ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, kohaldada korralduste käitlemist ning tehingukorralduste koondamist ja jaotamist käsitlevaid eeskirju. Selliseid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada juhul, kui varasse investeerimisele eelnevad põhjalikud läbirääkimised lepingutingimuste üle; nt investeerimine kinnisvarasse, osalusse ühisettevõttes või börsil noteerimata äriühingutesse, kuna sel juhul ei toimu korralduse täitmist.

(47)

Oluline on kindlaks määrata olukorrad, mil võib tõenäoliselt tekkida huvide konflikt, eelkõige juhud, mil on rahalise kasu saamise või rahalise kahju ärahoidmise võimalus või mil AIFi valitsejal on rahaline või muu stiimul, mis mõjutab AIFi valitseja tegevust nii, et eelistatakse teatavaid huvisid teiste isikute (nt teine AIF, selle kliendid, eurofondid või AIFi valitseja teised kliendid) huvide arvel.

(48)

AIFi valitseja kehtestatud huvide konfliktide juhtimise poliitika kohaselt peaks olema võimalik kindlaks teha olukorrad, mil AIFi valitseja tegevusega võib kaasneda huvide konflikt, mis kahjustab või ei kahjusta AIFi või selle investorite huvisid. Selliste olukordade kindlakstegemisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse mitte ainult ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevust, vaid ka muid tegevusi, mida tal on lubatud teostada, sealhulgas delegeeritavate, isikute, kellele delegeeritav on ülesanded edasi delegeerinud, välishindaja või vastaspoole tegevust.

(49)

Kooskõlas lähenemisviisiga, mida kohaldatakse eurofondide suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivile 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (5) ja investeerimisühingute suhtes vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ, peaksid AIFi valitsejad võtma vastu menetlused ja meetmed, millega tagatakse, et asjaomased isikud, kes teostavad tegevusi, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, teostavad neid tegevusi sellisel tasemel sõltumatusega, mis on AIFi valitseja suuruse ja tegevuse seisukohast asjakohane.

(50)

Oluline on kehtestada üldraamistik, mille kohaselt tuleks huvide konflikte nende tekkimise korral juhtida ja avalikustada. Üksikasjalikud sammud ja menetlused, mida tuleb sellistel juhtudel järgida, tuleks kindlaks määrata huvide konfliktide juhtimise poliitikas, mille kehtestab AIFi valitseja.

(51)

Riskijuhtimissüsteemi keskne osa on alaline riskijuhtimisfunktsioon. Ühtsuse tagamiseks peaksid riskijuhtimisfunktsiooni ülesanded ja vastutus olema olemuselt samad nagu eurofondi valitseja alalise riskijuhtimisfunktsiooni puhul, mis on kindlaks määratud 1. juuli 2010. aasta komisjoni direktiiviga 2010/43/EL, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses organisatsiooniliste nõuete, huvide konfliktide, äritegevuse, riskijuhtimise ning depositooriumi ja fondivalitseja vahelise lepingu sisuga (6). Kõnealusel funktsioonil peaks olema keskne roll AIFi riskipoliitika kujundamisel, riski seirel ja riski mõõtmisel, tagamaks, et riskitase oleks pidevalt kooskõlas AIFi riskiprofiiliga. Alalisel riskijuhtimisfunktsioonil peaksid olema vajalikud ametivolitused ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele ning ta peaks olema korrapäraselt kontaktis AIFi valitseja kõrgema juhtkonna ja juhtorganiga, et anda neile ajakohastatud teavet, mille alusel saab kõrgem juhtkond või juhtorgan vajaduse korral võtta viivitamatult parandusmeetmeid.

(52)

Riskijuhtimissüsteemi teine sammas on riskijuhtimispoliitika. Kõnealune poliitika peaks olema asjakohaselt dokumenteeritud ja selles tuleks eelkõige täpsustada riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavaid meetmeid ja protseduure, kaitsemeetmeid riskijuhtimisfunktsiooni sõltumatu tegutsemise tagamiseks, riskijuhtimismeetodeid ja AIFi valitseja sisest vastutuse jaotust riskijuhtimise ja muu töökorra puhul. Riskijuhtimispoliitika tõhususe tagamiseks peaks kõrgem juhtkond selle läbi vaatama vähemalt korra aastas.

(53)

Nagu on ette nähtud direktiiviga 2011/61/EL, peaks riskijuhtimisfunktsioon olema tegevüksustest funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldatud. Seega tuleks täpsustada, et selline eraldatus peaks olema tagatud kuni AIFi valitseja juhtorganini ning et riskijuhtimisfunktsiooni täitvad isikud ei tohiks täita mis tahes muid vastuolus olevaid ülesandeid ega olla sellise isiku järelevalve all, kes täidab vastuolus olevaid ülesandeid.

(54)

Oluline on määrata kindlaks kaitsemeetmed, mida AIFi valitseja pidevalt kohaldab, et tagada riskijuhtimisfunktsiooni sõltumatu toimimine ning eelkõige et riskijuhtimisfunktsiooni täivatele isikutele ei seataks vastuolus olevaid kohustusi, et nad saaksid teha otsuseid andmete alusel, mida nad saavad asjakohaselt hinnata ning et otsuste tegemise protsessi saaks kontrollida.

(55)

Kuigi direktiiviga 2011/61/EL ei ole AIFide suhtes kehtestatud mingeid investeerimispiiranguid, ei saa AIFi riske juhtida tõhusalt, kui AIFi valitseja ei ole eelnevalt kehtestanud riskipiiranguid. Riskipiirangud peaksid olema kooskõlas AIFi riskiprofiiliga ja need tuleks investoritele avalikustada vastavalt direktiivile 2011/61/EL.

(56)

Ühtsuse tagamiseks tuleks riskide tuvastamist, mõõtmist ja seiret käsitlevate nõuete aluseks võtta direktiivi 2010/43/EL vastavad sätted. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse riskide mõõtmise meetodite ja mudelite võimalikke puudusi, peaks AIFi valitseja viima läbi stressiteste, järelteste ja stsenaariumianalüüse. Kui stressitestide ja stsenaariumianalüüside tulemused osutavad, et teatavate asjaolude korral ei pruugi meetodid ja mudelid nõuetekohaselt toimida, peaks AIFi valitseja viivitamata võtma parandusmeetmeid.

(57)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et komisjon määrab kindlaks likviidsuse juhtimise korra ja menetlused, mille alusel AIFi valitseja jälgib AIFi likviidsusriski (välja arvatud juhul, kui AIF on finantsvõimenduseta kinnine AIF) ja tagab, et AIFi investeeringute likviidsusprofiil on kooskõlas AIFi aluskohustustega. Seepärast on oluline kehtestada kõigi AIFi valitsejate suhtes peamised üldnõuded, mille kohaldamisel tuleks arvesse võtta asjaomase AIFi valitseja valitsetava AIFi suurust, struktuuri ja olemust.

(58)

AIFi valitseja peaks suutma pädevatele asutustele tõendada, et kehtestatud on asjakohased ja tõhusad likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused. Selleks tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse AIFi olemust, sealhulgas alusvarade klassi ja AIFi likviidsusriski, AIFi ulatust ja keerukust või varade likvideerimise või müümise keerukust.

(59)

Likviidsuse juhtimise kord ja menetlused peaksid võimaldama AIFi valitsejal kohaldada mittelikviidsete varade valitsemisel ja asjaomaste hindamisprobleemide lahendamisel vahendeid ja korda, millega tagatakse tagasivõtmise taotluste täitmine. Kui see on lubatud riiklike õigusaktidega, võivad sellised vahendid ja kord hõlmata väljumise piiranguid, osalist tagasivõtmist, ajutist laenamist, etteteatamisperioodi ja likviidsete varade kogumeid. Kõrvalkontosid ja muid mehhanisme, mille puhul AIFi teatavate varade suhtes kohaldatakse AIFi ja selle investorite vahel samalaadset korda, tuleks käsitada erikorrana, kuna need mõjutavad AIFi investorite spetsiifilist tagasivõtmisõigust. AIFi peatamist ei tuleks käsitada erikorrana, kuna seda kohaldatakse kõigi AIFi varade ja investorite suhtes. Likviidsuse juhtimise vahendite ja erikorra kasutamine peaks sõltuma konkreetsetest asjaoludest ja arvesse tuleks võtta AIFi olemust, ulatust ja investeerimisstrateegiat.

(60)

Nõuet jälgida selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate likviidsuse juhtimist, millesse AIF investeerib, ja nõuet näha ette vahendid ja kord likviidsusriski juhtimiseks ja investoritevaheliste huvide konfliktide tuvastamiseks, juhtimiseks ja seireks, ei tuleks kohaldada kinniseid AIFisid valitsevate AIFi valitsejate suhtes, hoolimata sellest, kas kõnealuste AIFide puhul kasutatakse finantsvõimendust. Kõnealuste tagasivõtmistega seotud likviidsusjuhtimise nõuete täitmisest vabastamine peaks kajastama erinevusi investorite üldistes tagasivõtmistingimustes kinniste AIFide puhul võrreldes avatud AIFidega.

(61)

AIFi likviidsuse või mittelikviidsusega seotud miinimumpiirangute kasutamine võiks olla tõhus seirevahend teatavat liiki AIFide puhul. Piirangu ületamine ei peaks iseenesest tingima meetmete võtmist AIFi valitseja poolt, kuna see sõltub konkreetsetest asjaoludest ja AIFi valitseja lubatud hälbest. Praktikas saaks piiranguid kasutada keskmise päevase tagasivõtmise jälgimiseks võrreldes fondi likviidsusega (päevades) samal perioodil. Samuti saaks neid kasutada investorite kontsentratsiooni seireks stressitestistsenaariumide puhul. Kõnealused piirangud käivitaksid sõltuvalt asjaoludest jätkuva seire või parandusmeetmed.

(62)

Stressitestidega tuleks vajaduse korral teostada varade puuduliku likviidsuse ja tagasivõtmise ebatavapärase aktiivsuse simulatsioone. Arvesse tuleks võtta hiljutist ja prognoositavat märkimist ja tagasivõtmist ning seda, kuidas AIFi prognoositav tootlus võrreldes samalaadsete AIFide tulemustega võiks AIFi mõjutada. AIFi valitseja peaks stressistsenaariumide raames analüüsima, kui palju aega on vaja tagasivõtmistaotluste rahuldamiseks. Samuti peaks AIFi valitseja viima läbi stressitestid seoses selliste turuteguritega nagu vahetuskursi muutused, mis võivad oluliselt mõjutada AIFi valitseja või AIFi krediidiprofiili ja seega tagatisnõudeid. Stressitestide või stsenaariumianalüüside teostamisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse väärtuse hindamise tundlikkust stressitingimustes.

(63)

Stressitestide läbiviimise sagedus peaks sõltuma AIFi olemusest, investeerimisstrateegiast, likviidsusprofiilist, investorite laadist ja tagasivõtmispoliitikast. Siiski eeldatakse, et kõnealused testid viiakse läbi vähemalt korra aastas. Kui stressitesti tulemused osutavad prognoositust märksa suuremale likviidsusriskile, peaks AIFi valitseja võtma meetmeid kõigi AIFi investorite parimates huvides, võttes arvesse AIFi varade likviidsusprofiili, tagasivõtmistaotluste taset ja vajaduse korral likviidsuse juhtimise põhimõtete ja menetluste asjakohasust.

(64)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et komisjon määrab kindlaks, kuidas tuleb investeerimisstrateegia, likviidsusprofiil ja tagasivõtmispoliitika kooskõlla viia. Kõnealuse kolme elemendi kooskõla on tagatud, kui investoritel on võimalik vastavalt AIFi tagasivõtmispoliitikale, mis peaks hõlmama tagasivõtmistingimusi nii tavapäraste kui ka erandlike asjaolude korral, oma investeeringud tagasi võtta nii, et on tagatud investorite õiglane kohtlemine.

(65)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et tuleb tagada sektoriülene järjepidevus ja kõrvaldada huvide lahknevus ühelt poolt väärtpaberistamise tehingu algatajate vahel, kes struktureerivad laenud ümber kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ja teiselt poolt AIFi valitsejate vahel, kes AIFi nimel nendesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse investeerivad. Selle eesmärgi saavutamiseks on võetud arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (7) asjaomaseid sätteid, millega on ette nähtud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed nõuded, mida peavad täitma väärtpaberistamise krediidiriski võtnud investorid, väärtpaberistamise tehingu algatajad ja sponsorid. Kuna nii käesoleva määruse kui ka direktiivi 2006/48/EÜ asjaomaste sätete eesmärk on viia väärtpaberistamise tehingu algatajate ja sponsorite huvid kooskõlla investorite huvidega, on esmatähtis kasutada mõlemas õigusaktis ühtseid mõisteid; seepärast on aluseks võetud direktiivi 2006/48/EÜ mõisted. Võttes arvesse, et Euroopa Pangandusjärelevalve eellaseks olnud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee on välja andud üksikasjalikud suunised direktiivi 2006/48/EÜ asjakohaste sätete tõlgendamise kohta, (8) tuleb sektoriülese ühtsuse tagamiseks käesolevaid eeskirju, mille eesmärk on viia kooskõlla väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja AIFi valitsejate huvid, tõlgendada kõnealuste suuniste raames.

(66)

Oluline on tagada, et tehinguid, mille raames struktureeritakse laenud ümber kaubeldavatesse väärtpaberitesse, ei kujundata sel viisil, et vältida väärtpaberistamise positsioonidesse investeerimisega seotud nõuete kohaldamist. Seepärast ei tuleks investeeringut ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse, rangelt käsitada selliste instrumentide omandiõiguse õiguspärase ja siduva üleminekuna, vaid majanduslikel kaalutlustel tehtud investeeringuna, nii et mis tahes laadi sünteetiliste investeeringute suhtes kohaldataks erinõudeid. Selleks et vältida vääritimõistmist ja tagada kooskõla pangandusalastes õigusaktides kasutatavate sätetega, tuleks sõnastuse „investeering ümberstruktureeritud laenudel põhinevatesse kaubeldavatesse väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse” asemel kasutada sõnastust „väärtpaberistamise krediidiriski positsiooni võtmine”.

(67)

Direktiiviga 2006/48/EÜ on otseselt kehtestatud nõuded, mida peavad täitma asutused, kes tegutsevad väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori või algse laenuandjana. Seepärast on oluline ette näha väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivate AIFi valitsejate vastavad kohustused. AIFi valitseja peaks võtma väärtpaberistamise riskipositsiooni ainult juhul, kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on AIFi valitsejale selgelt avalikustanud märkimisväärse majandusliku huvi säilitamise alusvaras (nn säilitamiskohustus). Lisaks peaks AIFi valitseja tagama, et täidetud on sponsori ja väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes direktiiviga 2006/48/EÜ kehtestatud mitmed kvalitatiivsed nõuded. Lisaks peaks AIFi valitseja ise täitma kvalitatiivseid nõudeid, et tal oleksid igakülgsed ja põhjalikud teadmised väärtpaberistamise positsiooni investeerimise ja selle aluseks olevate riskipositsioonide kohta. Selleks peaks AIFi valitseja tegema investeerimisotsuse alles pärast hoolsuskohustuse täitmist, mille käigus peaks ta saama piisavat teavet ja teadmisi asjaomase väärtpaberistamise kohta.

(68)

Teatavatel asjaoludel võib üksus olla vastavuses väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori määratlusega või täita algse laenuandja rolli; samas võib ka teine üksus, kes ei vasta väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori määratlusele ega täida algse laenuandja rolli, kuid kelle huvid on optimaalselt kooskõlas investorite huvidega, üritada säilitamisnõuet täita. Õiguskindluse tagamiseks ei peaks selline teine üksus olema kohustatud täitma säilitamisnõuet, kui kõnealust nõuet täidab väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja.

(69)

Säilitamisnõude või kvalitatiivsete nõuete rikkumise korral peaks AIFi valitseja kaaluma parandusmeetmete võtmist, nt kas maandada, müüa või vähendada riskipositsiooni või pöörduda säilitamisnõuet rikkuva isiku poole ja nõuda vastavusseviimist. Sellised parandusmeetmed peaksid alati olema investorite parimates huvides ja nendega ei tohiks kaasneda otsest kohustust müüa varad viivitamata pärast rikkumise ilmnemist; seega välditakse kiirmüüki. AIFi valitseja peaks rikkumist arvesse võtma, kui ta kavatseb teha täiendavat investeeringut tehingu raames, milles osaleb nõuet rikkunud isik.

(70)

Selleks et täita direktiivi 2011/61/EL kohast nõuet määrata kindlaks sisemenetlused ja organisatsiooniline korraldus, mida AIFi valitseja peaks kohaldama, tuleks ette näha, et AIFi valitseja kehtestab hästi dokumenteeritud organisatsioonilise struktuuri, millega määratakse selgelt vastutus, määratakse kindlaks kontrollimehhanismid ja tagatakse kõigi osaliste vahel hea teabevahetus. Samuti peaks AIFi valitseja kehtestama teabe kaitsmise ja talitluspidevuse tagamise süsteemid. Kõnealuste menetluste ja struktuuride kehtestamisel peaks AIFi valitseja võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, mis võimaldab kohandada menetlusi, mehhanisme ja organisatsioonilist struktuuri vastavalt AIFi valitseja tegevuse olemusele, ulatusele ja keerukusele.

(71)

Kuna teabe avalikustamine on investorite kaitse seisukohast esmase tähtsusega, peaks AIFi valitseja rakendama asjakohased põhimõtted ja menetlused, millega tagatakse, et asjaomase AIFi puhul kohaldatavad tagasivõtmistingimused avalikustatakse investoritele piisavalt üksikasjalikult ja silmatorkavalt enne investeeringu tegemist ning oluliste muudatuste korral. Avalikustada võiks tagasivõtmisega seotud etteteatamisperioodi, kapitali külmutamise perioodi üksikasjad, asjaolud, mille korral tavapärast tagasivõtmismehhanismi ei pruugita kohaldada või see võidakse peatada ja mis tahes selliste meetmete üksikasjad, mida juhtorgan võib kaaluda (nt väljumise piirangud, kõrvalkontod), kuna need mõjutavad asjaomase AIFi investorite spetsiifilist tagasivõtmisõigust.

(72)

Selleks et tagada asjakohaste tegevuste nõuetekohane teostamine, peaks AIFi valitseja eelkõige kasutama sobivaid elektroonilisi süsteeme, et täita portfellitehingute ning märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste andmete registrisse kandmisega seotud nõudeid, ning kehtestama, rakendama ja säilitama raamatupidamiskorra, millega tagatakse, et varade puhasväärtus arvutatakse vastavalt direktiivile 2011/61/EL ja käesolevale määrusele.

(73)

Selleks et tagada kooskõla nõuetega, mis on eurofondide valitsejate suhtes kehtestatud direktiiviga 2009/65/EÜ, tuleks AIFi valitseja juhtorganile, kõrgemale juhtkonnale ja vajaduse korral järelevalvefunktsioonile seada samalaadsed ülesanded, millega kaasneb asjakohane vastutus. Vastutuse jaotus peaks olema kooskõlas kõrgema juhtorgani, kõrgema juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni rolli ja vastutusega vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele. Kõrgemasse juhtkonda võivad kuuluda mõned või kõik juhtorgani liikmed.

(74)

AIFi valitseja peab alati täitma nõuet kehtestada alaline ja tõhus vastavuskontrollifunktsioon, olenemata oma tegevuse mahust ja keerukusest. Samas tuleks vastavuskontrollifunktsiooni tehnilise ja personalipõhise korralduse puhul võtta arvesse AIFi valitseja tegevuse ja teenuste olemust, ulatust ja keerukust. AIFi valitseja ei peaks looma sõltumatut vastavuskontrolliüksust, kui see nõue ei ole AIFi valitseja suurust ja tema tegevuse olemust, ulatust ja keerukust silmas pidades proportsionaalne.

(75)

Hindamisnõuded erinevad eri jurisdiktsioonide ja varaklasside lõikes. Käesolevas määruses tuleks täiendada ühiseid üldeeskirju ja kehtestada võrdlusalused, mida AIFi valitsejad peavad arvesse võtma asjakohaste ja ühtsete põhimõtete ja menetluste väljatöötamisel ja rakendamisel, et tagada AIFi varade nõuetekohane ja sõltumatu hindamine. Põhimõtted ja menetlused peavad kirjeldama kõigi hindamisega seotud isikute, sealhulgas välishindajate kohustusi, ülesandeid ja vastutust.

(76)

Varade väärtust võib kindlaks määrata eri viisil, võttes näiteks aluseks toimival turul jälgitavad hinnad või kasutades riiklike õigusaktidega, AIFi tingimuste või põhikirjaga ette nähtud hindamismeetodite abil saadud tulemusi. Kuna iga vara või kohustuse väärtust saab kindlaks määrata eri meetoditel ja eri alusandmete põhjal, peaks AIFi valitseja kasutatava hindamismeetodi kindlaks määrama ja seda kirjeldama.

(77)

Kui varade hindamisel kasutatakse mudelit, tuleb hindamismenetlustes ja -põhimõtetes esile tuua kõnealuse mudeli peamised tunnused. Enne mudeli kasutamist peaks selle valideerima AIFi valitseja sisene või väline isik, kes ei osalenud mudeli väljatöötamises. Isikut tuleks lugeda pädevaks varade hindamisel kasutatava mudeli valideerimiseks, kui tal on piisavad teadmised ja kogemused seoses sellise mudeli kasutamisega varade hindamiseks; selline isik võib olla audiitor.

(78)

Kuna AIF tegutseb muutuvas keskkonnas, kus investeerimisstrateegiad võivad aja jooksul muutuda, tuleks hindamispõhimõtted ja -menetlused läbi vaadata vähemalt korra aastas ja igal juhul enne, kui AIF hakkab järgima uut investeerimisstrateegiat või investeerima uude varaklassi. Hindamispõhimõtete ja -menetluste, sealhulgas hindamismeetodite muutmisel tuleb järgida eelnevalt kindlaks määratud korda.

(79)

AIFi valitseja peab tagama, et AIFi kõik varad on nõuetekohaselt hinnatud kooskõlas hindamispõhimõtete ja -menetlustega. Ebaõige hindamise oht on suurem eelkõige keeruliste ja mittelikviidsete finantsinstrumentide puhul. Sellega seoses peaks AIFi valitseja kehtestama piisavad kontrollimeetmed tagamaks, et AIFi varade väärtus oleks piisavalt objektiivne.

(80)

Vara puhasväärtus osaku või aktsia kohta arvutatakse kooskõlas riiklike õigusaktidega ja/või vastavalt olukorrale fonditingimuste või põhikirja alusel. Käesolev määrus hõlmab ainult arvutamise korda, mitte arvutusmeetodeid. AIFi valitseja võib vara puhasväärtuse osaku või aktsia kohta arvutada välja ise AIFi jaoks täidetavate haldusülesannete osana. Samas võib määrata haldusülesannete täitmiseks, sealhulgas vara puhasväärtuse arvutamiseks kolmanda isiku. AIFi vara puhasväärtuse arvutamisega tegelevat kolmandat isikut ei tuleks käsitada välishindajana direktiivi 2011/61/EL tähenduses, kui ta ei hinda üksikute varade (sealhulgas varad, mille kohta tuleb anda subjektiivne hinnang) väärtust, vaid kasutab arvutamisel AIFi valitsejalt, hindamisallikatelt või välishindajalt saadud väärtusi.

(81)

On hindamismenetlusi, mida saab teostada iga päev (nt finantsinstrumentide hindamine), kuid on ka hindamismenetlusi, mida ei saa teostada sama sagedasti kui emiteerimist, märkimist, tagasivõtmist ja tühistamist, nt kinnisvara hindamine. Avatud fondi varade hindamise sageduse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eri klassidesse kuuluvate AIFi varade hindamise erinevust.

(82)

Direktiivis 2011/61/EL on sätestatud ranged nõuded ja piirangud, mida AIFi valitseja peab oma kohustuste delegeerimisel järgima. AIFi valitseja on kogu aeg täielikult vastutav delegeeritud kohustuste nõuetekohase täitmise ning direktiivi 2011/61/EL ja selle rakendusmeetmete järgimise eest. Seepärast peaks AIFi valitseja tagama, et delegeeritav täidab ja kohaldab sama rangeid nõudeid nagu kohaldaks AIFi valitseja ise. Tagamaks, et delegeeritud ülesandeid täidetakse järjepidevalt rangete nõuete kohaselt, peaks AIFi valitsejal olema vajaduse korral võimalik delegeerimine lõpetada ning seepärast peaks delegeerimise lepinguga olema AIFi valitsejale ette nähtud paindlik delegeerimise lõpetamise õigus. Delegeerimise piiranguid ja nõudeid tuleks kohaldada ka direktiivi 2011/61/EL I lisa kohaste valitsemise ülesannete suhtes, samas ei tuleks AIFi ülesannete delegeerimisena käsitada tugiülesandeid nagu haldus- või tehnilised ülesanded valitsemisülesannete toetuseks, nt logistiline toetus puhastus- ja toitlustusteenusena ning põhiteenuste või -toodete hange. Näiteks hõlmavad tehnilised või haldusülesanded veel valmiskaubana turustatava standardse tarkvara ostmist ja tarkvaratarnijate poolset operatsioonilist abi seoses valmiskaubana turustatava süsteemiga või personalitoetust, nt ajutiste töötajate värbamine või palgaarvestus.

(83)

Selleks et lisaks AIFi valitseja äritegevuse tõhustamisele oleks tagatud ka investorite kõrgetasemeline kaitse peaks delegeerimine põhinema objektiivsetel põhjustel. Kõnealuste põhjuste hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse delegeerimise vormi ja selle mõju AIFi valitseja struktuurile, samuti delegeeritud ülesannete ja AIFi valitsejale jäävate ülesannete koostoimet.

(84)

Hindamaks, kas delegeeritud ülesandeid tegelikult täitval isikul on piisavalt hea maine, tuleb kõnealust isikut kontrollida ja veenduda, et ta ei ole toime pannud finantstegevusega seotud rikkumisi. Piisavalt hea maine nõude täitmise hindamisel tuleks võtta arvesse mis tahes muud asjakohast teavet isikuomaduste kohta, mis võivad negatiivselt mõjutada isiku suutlikkust asjaomaseid ülesandeid nõuetekohaselt täita, nt kahtlused seoses tema aususe ja eetilisusega.

(85)

Direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fonde ei tohiks käsitada ettevõtjatena, kelle tegevusluba või registrisse kantud tegevusala hõlmab varade valitsemist ning kelle üle teostatakse järelevalvet, kuna kõnealuse direktiivi kohaselt ei tohi sellised fondid tegeleda muu tegevuse kui ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega. Samuti ei tuleks sellise ettevõtjana käsitada siseselt valitsetavat AIFi, kuna selline AIF ei tohi tegeleda muu tegevuse kui AIFi sisemise valitsemisega.

(86)

Kui delegeerimine on seotud portfelli valitsemisega või riskijuhtimisega, mis on AIFi valitseja põhitegevus ning seega investorite kaitse ja süsteemise riski seisukohast väga oluline, peaksid lisaks direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 1 punkti c nõuete kohaldamisele AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus ja kolmanda riigi ettevõtja pädev asutus olema sõlminud kirjaliku koostöökokkuleppe. Kõnealune koostöökokkulepe peaks olema sõlmitud enne delegeerimist. Kokkuleppe koostamisel tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi nõudeid.

(87)

Kirjalikud kokkulepped peaksid tagama pädevatele asutustele õiguse teostada kohapealseid kontrolle, sealhulgas juhul, kui nad nõuavad, et kohapealse kontrolli teostaks selle ettevõtja pädev asutus, kellele ülesanded on delegeeritud, ning juhul, kui nad taotlevad kolmanda riigi pädevalt asutuselt luba teostada kohapealne kontroll ise või viibida kolmanda riigi pädeva asutuste töötajate teostatava kohapealse kontrolli juures, et aidata neil kontrolli läbi viia.

(88)

Direktiivis 2011/61/EL sätestatud kohustuste kohaselt peaks AIFi valitseja alati tegutsema valitsetava AIFi või selle investorite parimates huvides. Seepärast peaks delegeerimine olema lubatav ainult juhul, kui see ei takista AIFi valitsejal tegutsemast või AIFi valitsemast selle investorite parimates huvides.

(89)

Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleks delegeerimise korral võtta arvesse võimalikke huvide konflikte. Tuleks kehtestada mitu kriteeriumi, mille alusel tuvastada olukordi, kus võib tekkida oluline huvide konflikt. Kõnealused kriteeriumid ei ole ammendavad ega tähenda, et väiksemad huvide konfliktid ei ole direktiivi 2011/61/EL kohaldamisel olulised. Seega on vastavuskontrolli või auditi ülesannete täitmise korral huvide konflikt portfelli valtsemise ülesannetega, samas kui turutegemise või emissiooni tagamise ülesannete korral on huvide konflikt portfelli valitsemise või riskijuhtimise ülesannetega. Kõnealune kohustus ei piira direktiivi 2011/61/EL artikli 15 kohast delegeeritava kohustust eraldada riskijuhtimisülesanded funktsionaalselt ja hierarhiliselt portfelli valitsemisest.

(90)

AIFi valitseja ülesannete delegeerimisel kohaldatavaid nõudeid tuleks kohaldada mutatis mutandis ka juhul, kui delegeeritav talle delegeeritud ülesanded edasi delegeerib, samuti mis tahes edasise delegeerimise korral.

(91)

Tagamaks, et AIFi valitseja igal juhul täidab investeeringute valitsemise ülesandeid, ei tohiks AIFi valitseja delegeerida oma ülesandeid sel määral, et sisuliselt ei saaks teda enam pidada AIFi valitsejaks ning ta muutub fiktiivseks äriühinguks. AIFi valitsejal peaks kogu aeg olema piisavalt vahendeid delegeeritud ülesannete tõhusaks järelevalveks. AIFi valitseja peaks ise täitma investeeringute valitsemise ülesandeid ning tal peaks olema piisavalt teadmisi ja vahendeid, et suuta teha kõrgema juhtkonna pädevusse kuuluvaid otsuseid ja täita kõrgema juhtkonna ülesandeid, mis võivad hõlmata üldise investeerimispoliitika ja investeerimisstrateegiate rakendamist.

(92)

Delegeerimise struktuuri hindamine on keeruline ja see peab põhinema mitmel kriteeriumil, et pädevad asutused saaksid kujundada oma hinnangu. Kombinatsioon on vajalik, et võtta arvesse fondistruktuuride ja investeerimisstrateegiate mitmekesisust ELis. ESMA võib välja töötada suunised, et tagada delegeerimise struktuuride ühtne hindamine ELis.

(93)

Komisjon jälgib kriteeriumide kohaldamist ja nende mõju turgudele. Komisjon hindab olukorda kahe aasta pärast ja kui see peaks osutuma vajalikuks, võtab asjakohased meetmed, et veelgi täpsustada tingimusi, mille korral AIFi valitseja loetakse olevat delegeerinud oma ülesanded sellisel määral, et ta muutub fiktiivseks äriühinguks ning teda ei saa käsitada enam AIFi valitsejana.

(94)

Direktiivis 2011/61/EL on sätestatud laiaulatuslikud nõuded AIFi depositooriumi kohta, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse. Seepärast tuleks selgelt kindlaks määrata depositooriumi, AIFi valitseja ja vajaduse korral AIFi ja kolmandate isikute vastavad konkreetsed õigused ja kohustused. Kirjalik leping peaks hõlmama kõiki üksikasju, mis on vajalikud, et depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmise ülesanded on direktiivi 2011/61/EL kohaselt delegeeritud, saaksid asjakohaselt hoida kõiki AIFi varasid, ja et depositoorium saaks nõuetekohaselt täita oma järelevalve- ja kontrolliülesandeid. Selleks et depositoorium saaks hinnata ja jälgida hoidmisega seotud riski, tuleks lepingus piisavalt üksikasjalikult märkida varaklassid, kuhu AIF võib investeerida, ja geograafilised piirkonnad, kuhu AIF kavatseb investeerida. Samuti tuleks lepingus esitada üksikasjalik teave eskalatsioonimenetluse kohta. Depositoorium peaks AIFi valitsejat teavitama asjaomase turu arveldussüsteemis tuvastatud mis tahes olulisest riskist. Seoses lepingu lõpetamisega tuleks lepingus märkida, et lepingu lõpetamine on depositooriumi viimane abinõu, mida kasutatakse, kui depositooriumi arvates ei ole varad piisavalt kaitstud. Samuti peaks leping hoidma ära moraalse ohu, kus AIFi valitseja teeb investeerimisotsused hoidmisega seotud riske arvesse võtmata, kasutades ära asjaolu, et enamikul juhtudel on vastutav depositoorium. Kõrgetasemelise investorite kaitse tagamiseks tuleks üksikasjalikke nõuded kolmandate isikute seire kohta kohaldada kogu hoiuahela suhtes.

(95)

Kolmandas riigis asutatud depositooriumi suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja nende täitmise järelevalvet teostab järelevalveasutus, kes vastutab pideva järelevalve, kontrollide läbiviimise ja sanktsioonide kehtestamise eest. Kui depositooriumi järelevalve hõlmab mitut järelevalveasutust, peaks direktiivi 2011/61/EL ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusmeetmete kohaldamisel olema üks järelevalveasutus kontaktpunktiks.

(96)

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 6 viimase lõigu kohast kolmanda riigi õigusaktide hindamist peaks teostama Euroopa Komisjon, võrreldes kolmandas riigis depositooriumi suhtes kohaldatavaid tegevusloa andmise kriteeriume ja tegutsemistingimusi liidu õiguses sätestatud vastavate nõuetega, mida kohaldatakse krediidiasutuste ja vastavalt olukorrale investeerimisühingute suhtes seoses depositooriumi tegevuse alustamise ja depositooriumi ülesannete täitmisega, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi kriteeriumid on samaväärsed liidu õiguses kehtestatud kriteeriumidega. Euroopa Komisjon võib hinnata depositooriumi, kelle üle teostatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja kellele on kolmandas riigis antud luba tegutsemiseks muus kohalikus kategoorias kui krediidiasutuse või investeerimisühinguna, et teha kindlaks, kas kolmanda riigi asjaomased kriteeriumid on samaväärsed kriteeriumidega, mis on liidu õiguses kehtestatud krediidiasutuste või vastavalt olukorrale investeerimisühingute suhtes.

(97)

Selleks et depositooriumil oleks kõigil juhtudel selge ülevaade AIFi rahavoogudest, peaks AIFi valitseja tagama, et depositooriumile esitatakse põhjendamatult viivitamata täpne teave kõigi rahavoogude kohta, sealhulgas teave kolmandatelt isikutelt, kelle juures on AIFil avatud rahakonto.

(98)

AIFi rahavoogude nõuetekohase seire tagamiseks peaks depositoorium kehtestama asjakohased menetlused, neid tõhusalt rakendama ja korrapäraselt läbi vaatama. Eelkõige peaks depositoorium vaatama läbi kontode võrdlemise menetluse, et olla kindel, et see AIFi puhul sobib ja et seda kohaldatakse AIFi valitseja olemust, ulatust ja keerukust arvesse võttes asjakohase sagedusega. Sellise menetluse kohaselt tuleks näiteks ühekaupa võrrelda pangakonto väljavõttel kirjendatud rahavoogusid AIFi raamatupidamises kirjendatud rahavoogudega. Kui kontode võrdlemist teostatakse iga päev nagu enamiku avatud AIFide puhul, peaks ka depositoorium teostama kontode võrdlemist iga päev. Eelkõige peaks depositoorium jälgima kontode võrdlemise menetluse käigus tuvastatud mittevastavusi ning võetud parandusmeetmeid, et põhjendamatult viivitamata teatada AIFi valitsejale kõigist kõrvaldamata kõrvalekalletest, ning vaatama kontode võrdlemise menetluse täielikult läbi. Kontode võrdlemise menetlus tuleks läbi vaadata vähemalt korra aastas. Samuti peaks depositoorium tegema õigel ajal kindlaks märkimisväärsed rahavood, eelkõige need, mis ei pruugi olla kooskõlas AIFi tegevusega, nt AIFi varade positsioonide muutus või märkimine või tagasivõtmine, ning saama korrapäraselt kontoväljavõtteid ja kontrollima, kas tema andmed rahapositsioonide kohta on kooskõlas AIFi valitseja vastavate andmetega. Depositoorium peaks hoidma asjaomaseid andmeid ajakohastena vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktile b.

(99)

Depositoorium peab tagama, et kõik investorite poolt või nende nimel AIFi aktsiate või osakute märkimisel tehtud maksed saadakse kätte ja kantakse ühele või mitmele rahakontole vastavalt direktiivile 2011/61/EL. Seepärast peaks AIFi valitseja tagama, et depositooriumile esitatakse asjakohast teavet, mida on vaja investorite maksete laekumise seireks. AIFi valitseja peab tagama, et kui kolmas isik saab korralduse AIFi aktsiate või osakute tagasivõtmiseks või väljaandmiseks, esitatakse kõnealune teave depositooriumile põhjendamatu viivituseta. Seepärast peaks AIFi aktsiate või osakute märkimise või tagasivõtmise eest vastutav üksus edastama asjaomase teabe depositooriumile tööpäeva lõpus, et vältida investorite maksete väärkasutamist.

(100)

Sõltuvalt hoitavast varaklassist tuleks varasid hoida hoiul (nt finantsinstrumendid, mida saab kanda finantsinstrumentide kontole) või anda need füüsiliselt üle depositooriumile vastavalt direktiivile 2011/61/EL või tuleks kontrollida varade omandiõigust ja kanda need registrisse. Depositoorium peaks hoidma kõiki AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja finantsinstrumente, mida saab kanda registrisse või hoida kontol otse või kaudselt depositooriumi või kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, eelkõige väärtpaberite keskdepositooriumi tasandil. Lisaks peavad olema hoiul finantsinstrumendid, mis on registreeritud ainult otse emitendi enda või tema esindaja juures depositooriumi või sellise kolmanda isiku nimel, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud. Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt on registreeritud ainult otse AIFi nimel emitendi enda või tema esindaja juures (nt börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi ja riskikapitalifondi investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse), ei hoita hoiul. Hoiul peaksid olema kõik finantsinstrumendid, mida saab füüsiliselt anda üle depositooriumile. Tingimusel, et finantsinstrumentide hoiule andmise tingimused on täidetud, peab depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, hoiul hoidma ka finantsinstrumente, mis on antud tagatiseks kolmandale isikule või mille kolmas isik on seadnud AIFi kasuks tagatiseks, kui kõnealused finantsinstrumendid kuuluvad AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale. AIFile või selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale kuuluvaid finantsinstrumente, mille puhul on AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja andnud depositooriumile nõusoleku asjaomaste finantsinstrumentide korduvaks kasutamiseks, hoitakse hoiul seni, kuni korduvkasutuse õigust ei ole kasutatud.

(101)

Hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses tuleks pidevalt järgida nõuetekohast hoolsust ja tagada nende kaitse. Hoidmisega seotud riski asjakohaseks hindamiseks peaks depositoorium nõuetekohase hoolsuse järgimise raames eelkõige teadma, millised kolmandad isikud moodustavad hoiuahela, tagama hoolsuskohustuse ja varade lahushoidmise kohustuse täitmise kogu hoiuahela raames, tagama endale asjakohase juurdepääsu selliste kolmandate isikute arvepidamisele ja dokumentidele, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, tagama kõnealuste nõuete täitmise, dokumenteerima kõik kõnealused kohustused ja tegema need dokumendid AIFi valitsejale kättesaadavaks ja teatavaks.

(102)

Selleks et vältida direktiivi 2011/61/EL nõuetest kõrvalehoidumist, peaks depositoorium hoidmise kohustust kohaldama alusvara suhtes, mida omavad AIFi või selle nimel tegutseva AIFi valitseja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad finants- või õiguslikud struktuurid. Kõnealust arvessevõtmise sätet ei tuleks kohaldada fondifondide või investor- ja ühisfondi struktuuride suhtes, kui neil on fondi varasid nõuetekohaselt hoidev depositoorium.

(103)

Depositooriumil peaks olema kogu aeg põhjalik ülevaade varadest, mis ei ole hoiul hoitavad finantsinstrumendid. Vastavalt direktiivile 2011/61/EL tuleb kõnealuste varade puhul kontrollida omandiõigust ja pidada nende üle arvestust. Sellised varad on näiteks materiaalsed varad, mida ei saa käsitada finantsinstrumendina direktiivi 2011/61/EL tähenduses või mida ei saa füüsiselt depositooriumisse hoiule anda, finantslepingud nagu tuletisinstrumendid, rahahoiused või investeeringud eraettevõtjates ja osalus ühisettevõttes.

(104)

Selleks et olla piisavalt kindel, et AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on tõepoolest varade omanik, peaks depositoorium tagama, et ta saab kogu teabe, mida on vaja veendumaks, et AIFil või selle nimel tegutseval AIFi valitsejal on varaga seoses omandiõigus. Teave võib olla ametliku dokumendi koopia, mis tõendab, et AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on vara omanik, või mis tahes ametlik ja usaldusväärne tõend, mida depositoorium peab asjakohaseks. Vajaduse korral peaks depositoorium nõudma AIFilt või selle valitsejalt või asjaomaselt kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid.

(105)

Depositoorium peaks pidama arvestust kõigi varade üle, mille puhul ta on AIFi omandiõiguses veendunud. Depositoorium võib kehtestada kolmandatelt isikutelt teabe saamiseks menetluse, mille kohaselt oleks AIFide puhul, kes teevad vähe tehinguid ja/või kelle tehingute üle peetakse enne arveldamist läbirääkimisi, võimalik võtta meetmeid, millega tagatakse, et varasid ei saa üle kanda ilma, et sellistest tehingutest oleks teatatud depositooriumile või kolmandale isikule, kellele varade hoidmise ülesanded on delegeeritud. Nõue, mille kohaselt peaks olema juurdepääs kolmanda isiku valduses olevatele mis tahes tehingut tõendavatele dokumentidele, oleks asjakohane AIFide puhul, kelle portfelli kuuluvate varadega tehakse sagedamini tehinguid, nt investeerimisel börsil noteeritud tuletisinstrumentidesse.

(106)

Selleks et depositoorium saaks täita oma ülesandeid, tuleb täpsustada direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 kohased ülesanded ja eelkõige teise tasandi kontrollid, mida depositoorium peab teostama. Sellised ülesanded ei tohiks takistada depositooriumil teostamast vajaduse korral ja kokkuleppel AIFi valitsejaga eelkontrolli. Selleks et tagada oma ülesannete täitmine, peaks depositoorium kehtestama eskalatsioonimenetluse, et lahendada eeskirjade eiramisega seotud olukordi. Kõnealune menetlus peaks tagama, et pädevatele asutustele teatatakse kõigist olulistest rikkumistest. Käesoleva määruse kohased depositooriumi järelevalvekohustused kolmandate isikute suhtes ei piira direktiivi 2011/61/EL kohaseid AIFi valitseja kohustusi.

(107)

Depositoorium peaks kontrollima, kas emiteeritud osakute või aktsiate arv on kooskõlas märkimisest laekunud tuluga. Selleks et tagada investorite poolt märkimisel tehtud maksete laekumine, peaks depositoorium täiendavalt võrdlema märkimiskorraldusi ja märkimisest laekunud tulu. Samasugune võrdlemine tuleb läbi viia tagasivõtmiskorralduste puhul. Samuti peaks depositoorium kontrollima, kas osakute või aktsiate arv AIFi kontol vastab ringlusse lastud osakute või aktsiate arvule AIFi registris. Depositoorium peaks märkimise ja tagasivõtmise sagedust arvesse võttes asjaomaseid menetlusi vastavalt kohandama.

(108)

Depositoorium peaks võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et AIFi varade hindamise põhimõtted ja menetlused on tõhusalt rakendatud, ja tegema selleks pistelisi kontrolle või võrdlema vara puhasväärtuse arvutamise muutust ajas teatava võrdlusaluse muutusega. Menetluse kehtestamisel peaks depositooriumil olema selge arusaam hindamismeetoditest, mida AIFi valitseja või välishindaja kasutavad AIFi varade hindamiseks. Selliste kontrollide sagedus peaks olema kooskõlas AIFi varade hindamise sagedusega.

(109)

Direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud järelevalvekohustuste täitmisel peaks depositoorium kehtestama järelkontrolli menetluse, et kontrollida AIFi vastavust kohaldatavatele õigusnormidele ning AIFi tingimustele ja põhikirjale. Selle raames kontrollitakse muu hulgas, kas AIFi investeeringud on kooskõlas AIFi tingimustes ja pakkumisdokumentides kirjeldatud AIFi investeerimisstrateegiaga ning tagatakse, et AIF ei riku investeerimispiiranguid, kui need on olemas. Depositoorium peaks jälgima AIFi tehinguid ja uurima ebatavalisi tehinguid. Kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või AIFi tingimuste ja põhikirjaga kehtestatud piirangute rikkumise korral peaks depositoorium saama näiteks AIFi valitsejalt juhised rikkumisega seotud tehingu tagasipööramiseks AIFi valitseja enda kulul. Käesolev määrus ei takista depositooriumil teostamast vajaduse korral ja kokkuleppel AIFi valitsejaga eelkontrolli.

(110)

Depositoorium peaks tagama, et tulu arvutatakse direktiivi 2011/61/EL nõuete kohaselt. Selleks peab depositoorium tagama tulu nõuetekohase jaotamise ja vea tuvastamise korral tagama, et AIFi valitseja võtab asjakohaseid parandusmeetmeid. Pärast selle tagamist peaks depositoorium kontrollima tulujaotuse ja eelkõige dividendimaksete täielikkust ja täpsust.

(111)

Muude varade hoidmise ülesannete delegeerimisel vastavalt direktiivile 2011/61/EL on delegeerimine enamikul juhtudel tõenäoliselt seotud haldamise ülesannetega. Registripidamiskohustuste delegeerimise korral peaks depositoorium rakendama ja kohaldama asjakohast ja dokumenteeritud korda, millega tagatakse, et delegeeritav täidab kogu aeg direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d nõudeid. Varade piisava kaitse tagamiseks tuleks kehtestada teavad põhimõtted, mida tuleks kohaldada seoses hoidmisfunktsiooni delegeerimisega. Hoidmiskohustuste delegeerimise korral on oluline kehtestada teatavad põhimõtted, mida tuleb kogu delegeerimise jooksul tõhusalt kohaldada. Kõnealuseid põhimõtteid ei tuleks käsitada ammendavatena ega arvata, et nendega on üksikasjalikult kindlaks määratud, kuidas depositoorium peaks piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega tegutsema, samuti et kindlaks on määratud kõik meetmed, mida depositoorium peaks seoses kõnealuste põhimõtetega võtma. Kohustus teostada pidevalt seiret kolmanda isiku üle, kellele hoidmisfunktsioonid on delegeeritud, peaks hõlmama kontrolli selle üle, kas kolmas isik nõuetekohaselt täidab kõiki temale delegeeritud kohustusi ja järgib delegeerimislepingut. Kolmas isik peaks tegutsema ausalt ja heas usus AIFi ja selle investorite parimates huvides, järgides regulatiivseid ja järelevalvenõudeid, ning ettevaatlikkuse ja hoolikuse ja vilumusega, mida kõnealuse kutseala hoolikalt tegutsevalt ettevõtjalt tavapäraselt eeldatakse. Depositoorium peaks muu seas läbi vaatama hindamis- ja määramismenetluse raames hinnatud elemendid ja võrdlema neid turusuundumuste seisukohast. Korrapärastel läbivaatamistel tuleks võtta arvesse asjaolusid, nii et depositoorium suudaks asjakohaselt hinnata riske, mis on seotud otsusega usaldada varad hoiule kolmandale isikule. Läbivaatamise sagedust tuleks kohandada nii, et see alati vastaks turutingimustele ja asjaomastele riskidele. Selleks et depositoorium suudaks tõhusalt reageerida kolmanda isiku võimaliku maksejõuetuse korral, tuleks koostada hädaolukorra lahendamise kava, sealhulgas töötada välja alternatiivsed strateegiad ja vajaduse korral valida välja alternatiivsed teenusepakkujad. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotsimineku korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 kohased nõuded.

(112)

Varade hoidmise ülesannete delegeerimisel peaks depositoorium tagama, et täidetud on direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohased nõuded ja et depositooriumi klientideks olevate AIFide varasid hoitakse nõuetekohaselt lahus. Kõnealune kohustus peaks eelkõige tagama, et AIFi varad ei lähe kaotsi sellise kolmanda isiku maksejõuetuse tõttu, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud. Depositoorium peaks võtma täiendavaid meetmeid, et minimeerida kõnealust ohtu riikides, kus maksejõuetust käsitlevate õigusaktidega ei tunnistata varade lahushoidmisest tulenevat mõju. Depositoorium võib kõnealuse teabe AIFile ja selle nimel tegutsevale AIFi valitsejale avalikustada, nii et hoidmisega seotud riski selliseid aspekte saaks investeerimisotsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtta, või võtta kohalikus jurisdiktsioonis võimalikke meetmeid, et tagada varade säilimine maksevõimetuse korral vastavalt kohalikele õigusaktidele. Lisaks võib depositoorium keelata kliendi varade ajutise puudujäägi, kasutada puhvreid või kehtestada korra, mille kohaselt on keelatud kasutada ühe kliendi väärtpaberite deebetjääki teise kliendi krediitjäägi katmiseks. Kuigi sellised meetmed võivad depositooriumi jaoks vähendada hoidmisega seotud riski hoidmisfunktsiooni delegeerimise korral, ei vabasta need kohustusest tagastada finantsinstrumendid või maksta nende kaotsimineku korral vastav summa, olenevalt sellest, kas on täidetud direktiivi 2011/61/EL kohased nõuded.

(113)

Depositooriumil tekib direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 teise lõigu kohane kohustus juhul, kui depositooriumile või kolmandale isikule, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, hoiule antud finantsinstrumendid on kaotsi läinud ja depositoorium ei suuda tõendada, et kaotsimineku põhjustasid välised sündmused, mille üle tal puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks. Kõnealust kaotsiminekut tuleks eristada investorite investeerimiskahjumist, mis on tingitud vara väärtuse vähenemisest vale investeerimisotsuse tõttu.

(114)

Kaotsimineku kindlakstegemiseks peab see olema lõplik, ilma finantsvara tagasisaamise võimaluseta. Seega ei tuleks olukorda, kus finantsinstrument on ainult ajutiselt kättesaamatu või külmutatud, käsitada kaotsiminekuna direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 tähenduses. Kaotsiminekut tuleks pidada lõplikuks kolmel juhul: kui finantsinstrumenti ei ole enam olemas või seda ei ole olemas olnudki; kui finantsinstrument on olemas, kuid AIF on lõplikult kaotanud tema omandiõiguse; kui AIFil on finantsinstrumendi omandiõigus, kuid ta ei saa seda alaliselt üle kanda või luua piiratud omandiõigust.

(115)

Näiteks ei ole finantsinstrumenti enam olemas, kui see on kadunud parandamatu raamatupidamisvea tõttu; samuti juhul, kui finantsinstrumenti ei ole olemas olnudki, kuna AIFi omandiõigus registreeriti võltsitud dokumentide alusel. Kaotsiminekuna tuleks käsitada ka olukorda, mil finantsinstrumendi kaotsiminek on tingitud pettusest.

(116)

Kaotsiminekuna ei saa käsitada finantsinstrumendi asendamist või selle vahetamist muu finantsinstrumendi vastu, nt kui äriühingu saneerimise käigus aktsiad tühistatakse ja asendatakse uute emiteeritavate aktsiatega. Kui AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja on õiguspäraselt andnud omandi üle kolmandale isikule, ei tähenda see, et AIF on alaliselt omandiõiguse kaotanud. Kui eristatakse vara juriidilist omandiõigust ja tegelikku tulusaajat, peaks kaotsimineku määratlus põhinema tegeliku tulusaamise õiguse kaotsiminekul.

(117)

Ainult juhul, kui kaotsimineku põhjustasid välised sündmused, mille üle depositooriumil puudub mõistlik kontrollivõimalus ning mille tagajärjed oleksid olnud vältimatud, vaatamata kõigile pingutustele nende ärahoidmiseks, ei ole depositoorium vastutav direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 alusel. Vastutusest vabastamiseks peaks depositoorium tõendama, et kõik kõnealused tingimused on täidetud.

(118)

Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas kaotsimineku põhjustas väline sündmus. Depositooriumi vastutust ei tohiks mõjutada delegeerimine ja seega tuleks sündmust lugeda väliseks, kui see ei ole tingitud depositooriumi või kolmanda isiku, kellele asjaomaste finantsinstrumentide hoidmise kohustus oli delegeeritud, tegevusest või tegevusetusest. Seejärel tuleks hinnata, kas sündmus on väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust, kontrollides, kas hoolikalt tegutsedes oleks depositoorium saanud sündmuse ärahoidmiseks midagi teha. Nende sammude raames võib väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust olevate väliste sündmustena käsitada nii looduslikke protsesse kui ka ametiasutuste tegevust. Väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust oleva välise sündmusena käsitatakse ka olukorda, kus sellise kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud, ei tunnistata sellise asjaomase riigi õigusaktidega, kus instrumente hoiul hoitakse, varade nõuetekohasest lahushoidmisest tulenevat mõju. Seevastu ei tuleks väljaspool mõistlikku kontrollivõimalust oleva välise sündmusena käsitada vara kaotsiminekut, mis on tingitud direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d alapunkti iii kohaste varade lahus hoidmise nõuete täitmatajätmisest või kolmanda isiku äritegevuse häirest seoses maksejõuetusega.

(119)

Depositoorium peaks tõendama, et kaotsiminekut ei oleks saanud ära hoida, vaatamata kõigile pingutustele selle ärahoidmiseks. Sellega seoses peaks depositoorium AIFi valitsejat teavitama ja võtma asjakohaseid meetmeid vastavalt asjaoludele. Näiteks juhul, kui depositooriumi arvates on ainus asjakohane tegutsemisviis finantsinstrumentidest loobumine, peaks depositoorium nõuetekohaselt teavitama AIFi valitsejat, kes omakorda peaks andma depositooriumile kirjalikult juhised selle kohta, kas depositoorium peaks finantsinstrumente jätkuvalt hoidma või nendest loobuma. AIFi investoritele tuleb põhjendamatu viivituseta teatada kõigist juhistest, mis antakse depositooriumile varade jätkuvaks hoidmiseks. AIFi valitseja või AIF peaksid depositooriumi soovitusi nõuetekohaselt kaaluma. Kui depositoorium on hoolimata korduvatest hoiatustest jätkuvalt seisukohal, et finantsinstrumentide kaitse ei ole piisav, võib ta vastavalt asjaoludele võtta täiendavaid meetmeid, nt lõpetada lepingu, tingimusel, et AIFile antakse vastavalt siseriiklikule õigusele piisavalt aega teise depositooriumi leidmiseks.

(120)

Ühtsete investorikaitsenõuete tagamiseks tuleks samasid sätteid kohaldada ka delegeeritava suhtes, kellele depositoorium on lepinguliselt vastutuse üle kandnud. Vastutusest vabastamiseks direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 alusel peab seega ka delegeeritav tõendama, et kõik samad tingimused on täidetud.

(121)

Teatavatel asjaoludel võib depositoorium vabastada end vastutusest selliste finantsinstrumentide kaotsimineku eest, mida hoiab kolmas isik, kellele hoidmisfunktsioon on delegeeritud. Vastutusest vabastamise lubamiseks peab olema vastutusest vabastamise lepingu sõlmimiseks objektiivne põhjus, mida aktsepteerivad nii depositoorium kui ka AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja. Objektiivne põhjus tuleb kindlaks teha igal vastutusest vabastamise juhul, võttes arvesse konkreetseid hoidmisfunktsiooni delegeerimise asjaolusid.

(122)

Objektiivsete põhjuste kaalumisel tuleks kehtestada õige tasakaal tagamaks, et lepingulist vastutusest vabastamist saab vajaduse korral rakendada ja et kehtestatud on piisavad kaitsemeetmed, millega vältida lepingulise vastutusest vabastamise väärkasutust depositooriumi poolt. Lepingulist vastutusest vabastamist ei tohiks mingil juhul kasutada direktiivi 2011/61/EL kohastest depositooriumi vastutusega seotud nõuetest kõrvalehoidmiseks. Depositoorium peaks tõendama, et teatavad asjaolud sundisid teda hoidmisfunktsiooni kolmandale isikule delegeerima. Lepinguline vastutusest vabastamine peaks alati olema AIFi või selle investorite parimates huvides ning AIF või selle nimel tegutsev AIFi valitseja peaks selgesõnaliselt teatavaks tegema, et nad tegutsevad sellistes parimates huvides. Näidetena tuleks esitada juhud, mil depositooriumil ei ole tõenäoliselt muud võimalust, kui delegeerida hoidmisfunktsioon kolmandale isikule.

(123)

Pädevad asutused peavad saama asjakohast ja piisavat teavet, et nõuetekohaselt ja pidevalt teostada järelevalvet AIFi valitseja tegevuse ja sellega seotud riskide üle. Kuna AIFi valitseja tegevusel võib olla piiriülene mõju ja mõju finantsturgudele, peaksid pädevad asutused teostama AIFi valitseja ja AIFi üle põhjalikku seiret, et võtta süsteemsete riskide tekkimise vältimiseks asjakohaseid meetmeid. Rakendusmeetmetega ette nähtud sätetega, mis käsitlevad asjakohase teabe esitamist ja avalikustamist, tagatav suurem läbipaistvus ja ühtsus peaks võimaldama pädevatel asutustel tuvastada riskid finantsturgudel ja võtta asjakohaseid meetmeid.

(124)

Esmatähtis on, et investorid saaksid asjakohast teavet konkreetse AIFi valitseja ja AIFi ja nende struktuuri kohta, et teha oma vajadustele ja riskivalmidusele vastavaid investeerimisotsuseid. Kõnealune teave peaks olema selge, usaldusväärne, koheselt mõistetav ja selgelt esitatud, kusjuures teabe kasulikkust suurendaks see, kui see on võrreldav AIFi valitsejate, AIFide ja ajavahemike lõikes. Enne teabe avalikustamist ei tohiks AIFi valitseja teha midagi, mis võib kahjustada investorite suutlikkust seda teavet mõista ja praktiliselt kasutada, nt olukorra ilustamine ehk nn „window dressing”.

(125)

Tuleb kehtestada raamistik, millega nähakse ette miinimumnõuded seoses aastaaruannetega, sealhulgas võtmeelemendid ja kirjete mittetäielik loetelu. Direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punktis d osutatud olulised muudatused tuleks avalikustada finantsaruannete raames aastaaruandes. Lisaks põhikirjete mittetäielikule loetelule võib esitada täiendavad kirjed, rubriigid ja vahesummad, kui selliste kirjete esitamine on vajalik, et mõista AIFi üldist finantsseisundit või tootlust. Sarnase olemuse või funktsiooniga kirjeid võib koondada, kui sellised kirjed eraldi ei ole olulised. Sellised kirjed võib koondada kirje alla „muu kategooria”, nt „muud varad” või „muud kohustused”. Kirjeid ei pea esitama, kui need ei kajasta asjaomast AIFi. Olenemata direktiivi 2011/61/EL kohaselt kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest tuleks kõiki varasid hinnata vähemalt korra aastas. Direktiivi 2011/61/EL kohaselt esitatav bilanss või varade ja kohustuste aruanne peaks hõlmama muu hulgas raha ja raha ekvivalente. AIFi riskipositsiooni arvutamisel tuleks raha ekvivalente käsitada väga likviidsete investeeringutena.

(126)

Seoses direktiivi 2011/61/EL kohase aastaaruande osana esitava majandusaasta tegevusaruande sisu ja vormiga peaks aruanne hõlmama AIFi tegevuse õiglast ja erapooletut ülevaadet koos peamiste riskide ja investeeringute või sellise majandusliku ebakindluse kirjeldusega, millega AIF võib kokku puutuda. Kõnealuse teabe avalikustamisega ei tohiks kaasneda ärisaladusena käsitletava teabe avaldamist, mis kahjustaks AIFi ja selle investorite huvisid. Kui ärisaladusena käsitletava teabe avaldamisel oleks selline mõju, võib sellise teabe koondada tasemel, mille puhul ei oleks kahjustavat mõju, ja see teave ei peaks hõlmama näiteks individuaalse portfelli või investeeringu tulemusi ega andmeid, mis võiks viia AIFi ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamiseni. Kõnealune teave peaks olema osa tegevusaruandest, mis esitatakse tavaliselt koos finantsaruannetega.

(127)

Kui tasustamise avalikustamise korral esitatakse teave AIFi valitseja tasandil, tuleks esitada täiendavat teavet tasustamise jaotuse kohta asjaomaste AIFide lõikes. Selleks võib avalikustada AIFi valitseja tasustamisandmete summa, mis on jagatud püsi- ja muutuvkomponendiks, märkida, et kõnealused andmed on AIFi valitseja, mitte ainult AIFi kohta, märkida AIFi valitseja valitsetavate AIFide ja eurofondide arv ning selliste AIFide ja eurofondide valitsetavate varade koguväärtus ning esitada ülevaade tasustamispoliitikast ja viide sellele, kus AIFi valitseja tasustamispoliitika on täies mahus investoritele kättesaadav. Lisaks võib avalikustada koguandmed muutuvtasu kohta, mida AIF vastavalt oludele tulemustasuna või teenitud intressina maksab. Võib olla asjakohane, et lisaks tasustamise avalikustamisele esitab AIFi valitseja teabe tasustamispoliitika ja -tavade rahaliste ja mitterahaliste kriteeriumide kohta seoses asjaomaste personalikategooriatega, et investorid saaksid hinnata pakutud stiimuleid.

(128)

Kui AIF emiteerib osakuid, tuleb mis tahes varade ülekandmisel kõrvalkontodele teha arvutused ülekandmise ajal, korrutades vara ülekandmiseks eraldatud osakute arvu osaku hinnaga. Hindamise alus tuleks kõigil juhtudel selgelt avalikustada ja see peaks hõlmama hindamise kuupäeva.

(129)

Likviidsuse juhtimiseks peaks AIFi valitsejal olema lubatud sõlmida valitsetava AIFi nimel laenulepinguid. Kõnealused lepingud võivad olla lühiajalised või alalisemad. Viimasel juhul on tõenäoline, et selline leping on mittelikviidsete varade valitsemiseks kasutatav erikord.

(130)

Kooskõlas eristamise põhimõttega ja väga erinevaid AIFi liike silmas pidades peaks AIFi poolt investoritele avalikustatav teave erinema AIFi liikide lõikes ning sõltuma muudest teguritest nagu investeerimisstrateegia ja portfelli struktuur.

(131)

Direktiiviga 2011/61/EL on ette nähtud, et AIFi valitseja esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele korrapäraselt teavet iga valitsetava AIFi kohta ja iga liidus turustatava AIFi kohta. Seepärast on oluline kindlaks määrata esitatav teave ja selle esitamise sagedus, mis sõltub asjaomase AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellides valitsetavate varade väärtusest. Tuleks kehtestada aruandevorm, mida peab AIFi valitseja valitsetava AIFi nimel täitma. Kui AIFi valitseja tegevusloa saanud üksus turustab AIFisid, mida valitseb teine AIFi valitseja, ei käsitata teda kõnealuste AIFide valitsejana, vaid vahendajana nagu direktiiviga 2004/39/EÜ hõlmatud mis tahes investeerimisühingut. Seepärast ei pea ta kõnealuste AIFide koha esitama aruandeid, kuna see võib viia topelt- või mitmekordse aruandluseni. Aruandlusnõudeid tuleks sellest hoolimata kohaldada kolmandate riikide AIFi valitsejate suhtes, kes valitsevad liidus turustatavaid AIFisid.

(132)

Käesoleva määrusega kehtestatud künnise ületamisel kohaldatakse ainult direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõikes 4 sätestatud aruandlusnõudeid. AIF ei kasuta finantsvõimendust olulisel määral, kui tema finantsvõimenduse määr, mis on arvutatud vastavalt kohustustepõhisele meetodile, ületab vähem kui kolm korda tema varade puhasväärtust. Samas võivad pädevad asutused nõuda täiendavat teavet, kui seda on vaja süsteemsete riskide tõhusaks seireks. Samuti tagab aruandluskünnise kehtestamine süsteemsete riskidega seotud teabe järjepideva kogumise kogu liidus ja annab kindlustunde AIFi valitsejatele.

(133)

Direktiivi 2011/61/EL artikli 25 lõike 3 kohaseid pädevate asutuste järelevalvevolitusi rakendatakse uue järelevalvesüsteemi raames ja need on osa pidevast järelevalveprotsessist ja süsteemsete riskide hindamisest, mida AIFi valitsejate suhtes kohaldavad pädevad asutused ja Euroopa järelevalveasutused finantssüsteemi stabiilsust ja terviklikkust silmas pidades. Pädevad asutused peaksid saadavat teavet asjakohaselt kasutama ning kehtestama AIFi valitseja kasutatavale finantsvõimendusele piirmäärad või AIFi valitsemisega seoses muud piirangud, kui nad peavad seda finantssüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks vajalikuks. Süsteemise riski hindamine tõenäoliselt erineb olenevalt majanduskeskkonnast, kusjuures iga AIFi valitseja võib seoses valitsetavate AIFidega olla süsteemselt oluline. Seepärast on peamine nõue, et pädevatel asutustel on kogu vajalik teave selliste olukordade nõuetekohaseks hindamiseks, et hoida ära süsteemiste riskide teke. Pädevad asutused peaksid kõnealust teavet põhjalikult hindama ja võtma asjakohaseid meetmeid.

(134)

Selleks et ELi AIFi valitsejad saaksid valitseda ja turustada kolmandate riikide AIFisid ning kolmandate riikide AIFi valitsejad saaksid valitseda ja turustada AIFisid liidus, on direktiiviga 2011/61/EL ette nähtud asjakohaste koostöökokkulepete sõlmimine selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, kus kolmanda riigi AIF ja/või kolmanda riigi AIFi valitseja on asutatud. Sellised koostöökokkulepped peaksid tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab liidu pädevatel asutustel täita direktiivi 2011/61/EL kohaseid kohustusi.

(135)

Koostöökokkulepped peaksid võimaldama pädevatel asutustel täita järelevalve- ja jõustamiskohustusi seoses kolmandate riikide üksustega. Seepärast tuleks koostöökokkulepetega kehtestada selge ja konkreetne raamistik teabele juurdepääsuks, kohapealsete kontrollide teostamiseks ja kolmandate riikide ametiasutuste antavale abile. Koostöökokkulepetega tuleks tagada, et saadud teavet võib jagada teiste asjaomaste pädevate asutustega ning ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

(136)

Selleks et pädevad asutused, AIFi valitsejad ja depositooriumid saaksid kohanduda käesoleva määruse kohaste uute nõuetega ja neid kohaldada tõhusalt ja tulemuslikult, peaks käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev olema kooskõlas direktiivi 2011/61/EL ülevõtmise kuupäevaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Lisaks direktiivi 2011/61/EL artiklis 2 kindlaks määratud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1)   „kapitalikohustus”– investori lepinguline kohustus tagada AIFi valitseja taotlusel AIFile kokkulepitud summas investeering;

2)   „asjaomane isik”– AIFi valitseja puhul järgmised isikud:

3)   „kõrgem juhtkond”– isik või isikud, kes tegelikult juhivad AIFi valitseja tegevust vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 8 lõike 1 punktile c, ning olenevalt asjaoludest juhtorgani juhtiv liige või juhtivad liikmed;

4)   „juhtorgan”– AIFi valitseja kõrgeim otsuseid tegev organ, mis hõlmab järelevalve- ja juhtimisfunktsiooni või ainult juhtimisfunktsiooni, kui need kaks funktsiooni on eraldatud;

5)   „erikord”– kord, mis otseselt tuleneb AIFi varade mittelikviidsusest ja mis mõjutab investorite spetsiifilist tagasivõtmisõigust seoses AIFi osakute või aktsiate liikidega, kusjuures kõnealune kord on eriotstarbeline või eraldi kord investorite üldisest tagasivõtmisõigusest.

II   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   JAGU

Valitsetavate varade arvutamine

(direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõige 2)

Artikkel 2

Valitsetavate varade koguväärtuse arvutamine

1.   Selleks et AIFi valitseja suhtes saaks kohaldada direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud erandit, peab AIFi valitseja tegema järgmist:

a)

tegema teatavaks kõik AIFid, mille puhul on ta määratud AIFi väliseks valitsejaks, või AIFi, mille puhul ta on AIFi valitseja, kui AIFi õiguslik vorm võimaldab sisest valitsemist vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 5;

b)

tegema teatavaks iga valitsetava AIFi varaportfelli ja määrama kindlaks valitsetavate varade (sealhulgas kõik finantsvõimenduse teel omandatud varad) vastava väärtuse vastavalt hindamiseeskirjadele, mis on sätestatud selle riigi õiguses, kus AIF on asutatud, ja/või AIFi tingimustes või põhikirjas;

c)

liitma kokku kõigi valitsetavate AIFide puhul valitsetavate varade kindlaksmääratud väärtuse ja võrdlema saadavat valitsetavate varade koguväärtust direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase künnisega.

2.   Lõike 1 kohaldamisel ei hõlmata arvutusse vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid (eurofondid), kelle puhul tegutseb AIFi valitseja direktiivi 2009/65/EÜ kohase määratud fondivalitsejana.

Lõike 1 kohaldamisel hõlmatakse arvutusse AIFi valitseja valitsetavad AIFid, mille puhul on AIFi valitsejal direktiivi 2011/61/EL artikli 20 kohaselt delegeeritud ülesanded. AIFi portfellid, mida AIFi valitseja valitseb delegeerimise alusel, jäetakse arvutusest välja.

3.   Valitsetavate varade koguväärtuse arvutamisel arvestatakse iga tuletisinstrumendipositsioon, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega vabalt võõrandatavad väärtpaberid, ümber asjaomase tuletisinstrumendi alusvara võrdväärseks positsiooniks, kasutades artiklis 10 ette nähtud ümberarvestusmeetodeid. Seejärel kasutatakse võrdväärse positsiooni absoluutväärtust valitsetavate varade koguväärtuse arvutamiseks.

4.   Kui AIF investeerib muudesse AIFidesse, mida valitseb sama väliselt määratud AIFi valitseja, võib kõnealuse investeeringu AIFi valitseja valitsetavate varade arvutusest välja jätta.

5.   Kui siseselt või väliselt valitsetava AIFi üks üksus investeerib asjaomase AIFi teise üksusesse, võib kõnealuse investeeringu AIFi valitseja valitsetavate varade arvutusest välja jätta.

6.   Valitsetavate varade koguväärtus arvutatakse vastavalt lõigetele 1–4 vähemalt korra aastas, kasutades viimaseid kättesaadavaid andmeid varade väärtuse kohta. Viimased kättesaadavad andmed iga AIFi varade väärtuse kohta on käesoleva lõike esimese lause kohase künnise arvutuspäevale eelneva kaheteistkümne kuu andmed. AIFi valitseja määrab kindlaks künnise arvutuspäeva ja kohaldab seda järjepidevalt. Valitud kuupäeva iga mis tahes muutmist tuleb pädevale asutusele põhjendada. Künnise arvutuspäeva valikul võtab AIFi valitseja arvesse valitsetavate varade hindamise aega ja sagedust.

Artikkel 3

Valitsetavate varade pidev seire

AIFi valitseja kehtestab valitsetavate varade koguväärtuse pideva seire korra ning rakendab ja kohaldab seda. Seire kajastab valitsetavate varade ajakohastatud ülevaadet ning hõlmab iga AIFi puhul märkimise ja tagasivõtmise ning vajaduse korral kapitali sissenõudmise, kapitali jaotamise ja investeeritud varade väärtuse jälgimist.

Selleks et hinnata valitsetavate varade koguväärtuse sagedasema arvutamise vajadust, võetakse arvesse seda, kui lähedal on valitsetavate varade koguväärtus direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 kohasele künnisele, ning prognoositavat märkimist ja tagasivõtmist.

Artikkel 4

Künnise juhuslik ületamine

1.   AIFi valitseja hindab olukorda, mil valitsetavate varade koguväärtus ületab asjaomase künnise, et määrata kindlaks, kas see on ajutine või mitte.

2.   Kui valitsetavate varade koguväärtus ületab ajaomase künnise ning AIFi valitseja arvates ei ole see olukord ajutine, teatab AIFi valitseja sellest pädevale asutusele viivitamata, märkides, et tema arvates ei ole olukord ajutine, ja taotleb tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 7.

3.   Kui valitsetavate varade koguväärtus ületab ajaomase künnise ning AIFi valitseja arvates on see olukord ajutine, teatab AIFi valitseja sellest pädevale asutusele viivitamata, märkides, et tema arvates on olukord ajutine. Selleks et põhjendada, miks AIFi valitseja peab olukorda ajutiseks, hõlmab teade täiendavat teavet, sealhulgas olukorra kirjeldust ja ajutiseks pidamise põhjuste selgitust.

4.   Olukorda ei peeta ajutiseks, kui see võib tõenäoliselt kesta üle kolme kuu.

5.   Kolm kuud pärast kuupäeva, mil valitsetavate varade koguväärtus ületas asjaomase künnise, arvutab AIFi valitseja valitsetavate varade väärtuse uuesti, tõendamaks, et see on alla asjaomast künnist, või tõendamaks pädevale asutusele, et olukord, mis põhjustas selle, et valitsetavad varad ületasid künnise, on lahendatud ning AIFi valitseja tegevusloa taotlust ei ole vaja esitada.

Artikkel 5

Registreerimise käigus esitatav teave

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkti b kohase nõude osana teatab AIFi valitseja pädevatele asutustele valitsetavate varade koguväärtuse, mis on arvutatud artiklis 2 sätestatud korra kohaselt.

2.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkti c kohase nõude osana esitab AIFi valitseja iga AIFi kohta pakkumisdokumendi või selle asjakohase väljavõtte või investeerimisstrateegia üldkirjelduse. Pakkumisdokumendi asjakohane väljavõte ja investeerimisstrateegia üldkirjeldus hõlmavad vähemalt järgmist teavet:

a)

peamised varaklassid, millesse AIF võib investeerida;

b)

investeerimisstrateegia keskmeks olev mis tahes tööstus-, geograafiline või muu turusektor või teatav varaklass;

c)

AIFi laenuvõtmis- või finantsvõimenduspoliitika kirjeldus.

3.   Teave, mida AIFi valitseja esitab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt, on loetletud käesoleva määruse artikli 110 lõikes 1. Teave esitatakse vastavalt IV lisas sätestatud aruandevormile.

4.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt kogutud teavet jagatakse liidu pädevate asutustega, ESMAga ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kui seda on vaja nende ülesannete täitmiseks.

5.   Registreerimiseks vajalikku teavet ajakohastatakse ja esitatakse kord aastas. Seoses direktiivi 2011/61/EL artikli 46 kohaste volituste rakendamisega võivad pädevad asutused nõuda, et AIFi valitseja esitaks direktiivi 2011/61/EL artikli 3 kohase teabe sagedamini.

2.   JAGU

Finantsvõimenduse arvutamine

(direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõige 3)

Artikkel 6

Finantsvõimenduse arvutamise üldsätted

1.   AIFi finantsvõimendust kajastatakse AIFi riskipositsiooni ja AIFI vara puhasväärtuse suhtena.

2.   AIFi valitseja arvutab valitsetava AIFi riskipositsiooni artiklis 7 sätestatud üldmeetodi ja artiklis 8 sätestatud kohustustepõhise meetodil kohaselt.

Võttes arvesse turusuundumusi ja hiljemalt 21. juuliks 2015 vaatab komisjon läbi esimeses lõigus osutatud arvutusmeetodid, et otsustada, kas kõnealused meetodid on igat liiki AIFide puhul piisavad ja asjakohased või tuleks välja töötada täiendavad ja vabatahtlikud finantsvõimenduse arvutamise meetodid.

3.   Riskipositsiooni mis tahes sellises finants- või õiguslikus struktuuris, mis hõlmab asjaomase AIFi kontrollitavat kolmandat isikut, võetakse riskipositsiooni arvutamisel arvesse, kui kõnealused struktuurid on konkreetselt loodud selleks, et otseselt või kaudselt suurendada riskipositsiooni AIFi tasandil. AIFide puhul, kelle keskne investeerimispoliitika näeb ette kontrolli omandamist börsil noteerimata äriühingutes või emitentides, ei võta AIFi valitseja finantsvõimenduse arvutamisel arvesse mis tahes riskipositsiooni kõnealuste börsil noteerimata äriühingute või emitentide tasandil, kui AIF või tema nimel tegutsev AIFi valitseja ei pea kandma võimalikku kahju, mis ületab tema investeeringut vastavas äriühingus või emitendis.

4.   AIFi valitseja ei võta arvesse sõlmitud laenulepinguid, kui need on ajutist laadi ja täielikult kaetud AIFi investorite lepinguliste kapitalikohustustega.

5.   AIFi valitsejal on asjakohaselt dokumenteeritud kord iga valitsetava AIFi riskipositsiooni arvutamiseks üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi kohaselt. Arvutusmeetodeid kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

Artikkel 7

AIFi riskipositsiooni arvutamise üldmeetod

Üldmeetodil arvutatud AIFi riskipositsioon on direktiivi 2011/61/EL artikli 19 ja kõigi selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaselt hinnatud kõigi positsioonide absoluutväärtuste summa.

AIFi riskipositsiooni arvutamiseks üldmeetodil teeb AIFi valitseja järgmist:

a)

jätab välja mis tahes raha ja raha ekvivalendid, mis on AIFi alusvääringus hoitavad väga likviidsed investeeringud, mis on kergesti vahetatavad teadaoleva suurusega rahasummaks ja mille väärtuse muutuse risk on väike ja tootlus ei ületa kolmekuulise kõrgekvaliteedilise riigivõlakirja tootlust;

b)

arvestab tuletisinstrumendid ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni, kasutades artiklis 10 sätestatud ümberarvestusmeetodeid ning I lisa punktides 4–9 ja 14 sätestatud meetodeid;

c)

jätab välja laenuvahendid, mida hoitakse punktis a osutatud rahas või raha ekvivalendis ja mille puhul on makstavad summad teada;

d)

võtab arvesse laenuvahendite reinvesteerimisest tulenevat riskipositsiooni, mida kajastatakse tehtud investeeringute turuväärtusena või I lisa punktide 1 ja 2 kohaste laenuks võetud vahendite kogusummana, olenevalt sellest, kumb on suurem;

e)

võtab arvesse repolepinguid või pöördrepolepinguid ning väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehinguid ning muid I lisa punktide 3 ja 10–13 kohaseid lepinguid.

Artikkel 8

AIFi riskipositsiooni arvutamise kohustustepõhine meetod

1.   Kohustustepõhisel meetodil arvutatud AIFi riskipositsioon on direktiivi 2011/61/EL artikli 19 ja asjaomaste delegeeritud õigusaktide kohaselt hinnatud kõigi positsioonide absoluutväärtuste summa, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2–9 sätestatud kriteeriume.

2.   AIFi riskipositsiooni arvutamiseks kohustustepõhisel meetodil teeb AIFi valitseja järgmist:

a)

arvestab iga tuletisinstrumendi positsiooni ümber asjaomase tuletisinstrumendi alusvara võrdväärsesse positsiooni, kasutades artiklis 10 ning II lisa punktides 4–9 ja 14 sätestatud ümberarvestusmeetodeid;

b)

kohaldab tasaarvestus- ja riskimaanduskorda;

c)

arvutab laenuvahendite reinvesteerimise tulemusel tekkinud riskipositsiooni, kui selline reinvesteerimine suurendab AIFi riskipositsiooni, nagu on määratletud I lisa punktides 1 ja 2;

d)

võtab arvutamisel arvesse muid lepinguid vastavalt I lisa punktidele 3 ja 10–13.

3.   AIFi riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil kohaldatakse järgmist:

a)

tasaarvestuskord hõlmab sama alusvaraga seotud tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonide tehingute kombinatsioone, olenemata tuletisinstrumentide puhul nende lõpptähtajast, ning mille puhul kõnealused tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonide tehingud tehakse ainsa eesmärgiga maandada riskid, mis on seotud muude tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonidega võetud positsioonidega;

b)

riskimaanduskord hõlmab selliste tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonide tehingute kombinatsioone, mis ei ole tingimata seotud sama alusvaraga ning mille puhul kõnealused tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonide tehingud tehakse ainsa eesmärgiga katta riskid, mis on seotud muude tuletisinstrumentide või väärtpaberipositsioonidega võetud positsioonidega;

4.   Erandina lõikest 2 ei arvestata tuletisinstrumenti ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni, kui tuletisinstrumendil on kõik järgmised omadused:

a)

sellega vahetatakse AIFi portfellis olevate finantsvarade tootlus muu aluseks oleva finantsvara tootluse vastu;

b)

sellega täielikult kaetakse AIFi portfellis olevate vahetatud varade riskid, nii et AIFi tootlus ei sõltu vahetatud varade tootlusest;

c)

see ei hõlma võrreldes alusfinantsvara otsese hoidmisega täiendavaid valikuvõimalusi, finantsvõimendusklausleid ega muid täiendavaid riske.

5.   Erandina lõikest 2 ei arvestata tuletisinstrumenti ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni, kui riskipositsiooni arvutamisel kohustustepõhisel meetodil on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

AIFi kombineeritud positsiooni hoidmine finantsvaraga seotud tuletisinstrumendis ja artikli 7 punktis a määratletud raha ekvivalenti investeeritud rahas on võrdväärne asjaomase finantsvara pika positsiooni hoidmisega;

b)

tuletisinstrumendiga ei kaasne täiendavat riskipositsiooni ega finantsvõimendust või riski.

6.   AIFi riskipositsiooni arvutamisel võetakse riskimaanduskorda arvesse ainult juhul, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

maandusega seotud positsioonide eesmärk ei ole tagada tootlust ning üldriskid ja spetsiifilised riskid on kaetud;

b)

oluliselt väheneb tururisk AIFi tasandil;

c)

tuletisinstrumendiga seotud üldriskid ja spetsiifilised riskid (kui neid on) on kaetud;

d)

riskimaanduskord on seotud sama varaklassiga;

e)

riskimaanduskord on halvenenud turutingimustes tõhus.

7.   Lõike 6 kohaldamisel ei võeta arvutamisel arvesse valuutariski maandamiseks kasutatavaid tuletisinstrumente, millega ei kaasne täiendavat riskipositsiooni, finantsvõimendust ega riski.

8.   AIFi valitseja tasaarvestab positsioonid järgmistel juhtudel:

a)

tuletisinstrumentide vahel, kui need on seotud sama alusvaraga, isegi kui tuletisinstrumentide lõpptähtaeg on erinev;

b)

tuletisinstrumendi, mille alusvara on direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 1–3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, rahaturuinstrumendid või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakud, ning sama vastava alusvara vahel.

9.   AIFi valitseja, kes valitseb AIFi, mis vastavalt kesksele investeerimispoliitikale investeerib peamiselt intressimäära tuletisinstrumentidesse, kasutab intressikõvera lõpptähtajavööndite vahelise korrelatsiooni arvessevõtmiseks artikli 11 kohaseid kestuse tasaarvestamise erieeskirju.

Artikkel 9

AIFi riskipositsiooni suurendamise meetodid

AIFi valitseja kasutab I lisas osutatud juhtudel riskipositsiooni arvutamiseks kõnealuses lisas sätestatud meetodeid.

Artikkel 10

Tuletisinstrumentide puhul kasutatavad ümberarvestusmeetodid

AIFi valitseja kasutab II lisas osutatud tuletisinstrumentide puhul riskipositsiooni arvutamiseks kõnealuses lisas sätestatud ümberarvestusmeetodeid.

Artikkel 11

Kestuse tasaarvestamise eeskirjad

1.   AIFi riskipositsiooni arvutamisel vastavalt artikli 8 lõikele 9 kohaldab AIFi valitseja kestuse tasaarvestamise eeskirju.

2.   Kestuse tasaarvestamise eeskirju ei kasutata, kui see moonutataks AIFi riskiprofiili. Kõnealuseid tasaarvestamise eeskirju kasutav AIFi valitseja ei hõlma intressimäära strateegiasse muid riskiallikaid, nagu volatiilsus. Seega ei kohaldata kõnealuseid tasaarvestamise eeskirju intressimäära arbitraaži strateegiate suhtes.

3.   Kõnealuste kestuse tasaarvestamise eeskirjade kasutamisega ei tohi kaasneda põhjendamatut finantsvõimenduse taset tulenevalt lühiajalistesse positsioonidesse investeerimisest. Lähikese tähtajaga intressimäära tuletisinstrumendid ei tohi olla kestuse tasaarvestamise eeskirju kohaldava keskpika kestusega AIFi tootluse peamine allikas.

4.   Intressimäära tuletisinstrumendid arvestatakse ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni ja tasaarvestatakse vastavalt III lisale.

5.   Kestuse tasaarvestamise eeskirju kohaldav AIF võib kasutada riskimaandusraamistikku. Kestuse tasaarvestamise eeskirju võib kohaldada ainult intressimäära tuletisinstrumentide suhtes, mida ei hõlma riskimaanduskord.

3.   JAGU

Täiendavad omavahendid ja kutsekindlustus

(direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõige 7 ja artikkel 15)

Artikkel 12

Kutsealase vastutusega seotud riskid

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõike 7 kohaselt kaetavad kutsealase vastutusega seotud riskid tulenevad kahjust, mida võib põhjustada asjaomane isik hooletust tegevusest, mille eest õiguslikult vastutab AIFi valitseja.

2.   Lõikes 1 määratletud kutsealase vastutusega seotud riskid hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

AIFi varade omandiõigust tõendavate dokumentide kaotsiminek;

b)

AIFile või selle investoritele esitatud vääralt kajastatud teave või eksitavad avaldused;

c)

tegevus, vead või tegevusetus, mille tulemusel rikutakse järgmist:

i)

õiguslikud ja regulatiivsed kohustused;

ii)

oskuse ja hoolikuse kohustus AIFi ja selle investorite suhtes;

iii)

usaldussuhtest tulenevad kohustused;

iv)

konfidentsiaalsuskohustused;

v)

AIFi tingimused või põhikiri;

vi)

tingimused, mille alusel määrab AIF oma valitseja;

d)

suutmatus kehtestada, rakendada ja säilitada asjakohane kord ebaausa ja kuritahtliku tegevuse või pettuste vältimiseks;

e)

valesti hinnatud varad või valesti arvutatud osaku/aktsia hind;

f)

äritegevuse häirest, süsteemirikkest, tehingu ebaõnnestunud teostamisest või protsessi ebaõnnestunud juhtimisest tulenev kahju.

3.   Kutsealase vastutusega seotud riskid kaetakse alati artikli 14 kohaselt kindlaks määratud asjakohaste täiendavate omavahenditega või artikli 15 kohaselt kindlaks määratud asjakohase kutsekindlustusega.

Artikkel 13

Kutsealase vastutusega seotud riskide puhul kohaldatavad kvalitatiivsed nõuded

1.   AIFi valitseja rakendab tõhusad sisesed operatsiooniriski juhtimise põhimõtted ja menetlused, et asjakohaselt tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida operatsiooniriske, sealhulgas kutsealase vastutusega seotud riske, millele AIFi valitseja on või võib põhjendatult olla avatud. Operatsiooniriski juhitakse sõltumatult osana riskijuhtimispoliitikast.

2.   AIFi valitseja koostab varasemat kahju käsitleva andmebaasi, milles kajastatakse talitlushäireid ja saadud kahju. Kõnealuses andmebaasis kajastatakse muu hulgas artikli 12 lõike 2 kohased kutsealase vastutusega seotud riskid, mis on realiseerunud.

3.   AIFi valitseja kasutab riskijuhtimisraamistiku puhul varasemaid siseseid kahjuandmeid ja vajaduse korral väliseid andmeid, stsenaariumi analüüsi ning ärikeskkonda kajastavaid tegureid ja sisekontrollisüsteemi.

4.   Operatsiooniriski positsioone ja kahjuandmeid jälgitakse järjepidevalt ja selle kohta koostatakse korrapäraselt asutusesiseseid aruandeid.

5.   AIFi valitseja operatsiooniriski juhtimise põhimõtted ja menetlused on hästi dokumenteeritud. AIFi valitsejal on kord operatsiooniriski juhtimise põhimõtete järgimise tagamiseks ja tõhusad meetmed kõnealuste põhimõtete eiramise käsitlemiseks. AIFi valitsejal on menetlused asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks.

6.   Operatsiooniriski juhtimise põhimõtted ja menetlused ning mõõtmise süsteemid vaadatakse vähemalt kord aastas korrapäraselt läbi.

7.   AIFi valitseja säilitab hinnatud riskiprofiilile vastavad rahalised vahendid.

Artikkel 14

Täiendavad omavahendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse AIFi valitsejate suhtes, kes katavad kutsealase vastutusega seotud riske täiendavate omavahenditega.

2.   AIFi valitseja tagab kutsealasest hooletusest tulenevate vastutusriskide katmiseks täiendavad omavahendid, mille maht on vähemalt 0,01 % valitsetavate AIFide portfellide väärtusest.

Valitsetavate AIFide portfellide väärtus on AIFi valitseja kõigi valitsetavate AIFide varade, sealhulgas finantsvõimendusega omandatud varade absoluutväärtuse summa, kusjuures tuletisinstrumendid hinnatakse nende turuväärtuses.

3.   Lõike 2 kohane täiendavate omavahendite nõue arvutatakse uuesti iga majandusaasta lõpus ja täiendavate omavahendite summat kohandatakse vastavalt.

AIFi valitseja kehtestab valitsetavate AIFide portfellide sellise väärtuse pideva seire korra, mis on arvutatud vastavalt lõike 2 teise lõigule, ning rakendab ja kohaldab seda. Kui enne esimeses lõigus osutatud iga-aastast uuestiarvutamist suureneb valitsetavate AIFide portfellide väärtus märkimisväärselt, arvutab AIFi valitseja täiendavate omavahendite nõude põhjendamatult viivitamata uuesti ja kohandab täiendavaid omavahendeid vastavalt.

4.   AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus võib lubada AIFi valitsejal tagada täiendavaid omavahendeid vähem kui lõikes 2 osutatud mahus ainult juhul, kui ta on AIFi valitseja varasemate kahjuandmete alusel, mis on kogutud hindamisele eelnenud vähemalt kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul, veendunud, et AIFi valitsejal on piisavalt täiendavaid omavahendeid kutsealase vastutusega seotud riskide nõuetekohaseks katmiseks. Lubatud madalaim täiendavate omavahendite maht on 0,008 % AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellide väärtusest.

5.   AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda, et AIFi valitseja tagaks täiendavaid omavahendeid rohkem kui lõikes 2 osutatud mahus, kui ta ei ole veendunud, et AIFi valitsejal on piisavalt täiendavaid omavahendeid kutsealase vastutusega seotud riskide nõuetekohaseks katmiseks. Pädev asutus põhjendab, miks ta on seisukohal, et AIFi valitseja täiendavad omavahendid ei ole piisavad.

Artikkel 15

Kutsekindlustus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse AIFi valitsejate suhtes, kes katavad kutsealase vastutusega seotud riske kutsekindlustusega.

2.   AIFi valitseja sõlmib ja säilitab pidevalt kutsekindlustuslepingu, mille puhul:

a)

algne kehtivusaeg on vähemalt üks aasta;

b)

lepingu tühistamise etteteatamistähtaeg on vähemalt 90 päeva;

c)

kaetud on artikli 12 lõigetes 1 ja 2 määratletud kutsealase vastutusega seotud riskid;

d)

leping sõlmitakse ELi või ELi-välise ettevõtjaga, kellel on vastavalt liidu või siseriiklikule õigusele lubatud osutada kutsekindlustuse teenust;

e)

kindlustust pakub kolmandast isikust üksus.

Mis tahes kokkulepitud kindlaksmääratud omavastutus kaetakse täielikult omavahenditest, mis lisatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 9 lõigete 1 ja 3 kohaselt tagatavatele omavahenditele.

3.   Üksiku nõude kindlustuskate on vähemalt 0,7 % AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellide väärtusest, mis arvutatakse vastavalt artikli 14 lõike 2 teisele lõigule.

4.   Nõuete puhul kokku on kindlustuskate aastas vähemalt 0,9 % AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellide väärtusest, mis arvutatakse vastavalt artikli 14 lõike 2 teisele lõigule.

5.   AIFi valitseja vaatab kutsekindlustuse põhimõtted ja nende vastavuse käesolevas artiklis sätestatud nõuetele läbi vähemalt kord aastas ja mis tahes muutuse korral, mis mõjutab põhimõtete vastavust käesoleva artikli nõuetele.

III   PEATÜKK

AIFi VALITSEJA TEGUTSEMISTINGIMUSED

1.   JAGU

Üldpõhimõtted

(direktiivi 2011/61/EL artikli 12 lõige 1)

Artikkel 16

Pädevate asutuste üldkohustused

Hinnates AIFi valitseja vastavust direktiivi 2011/61/EL artikli 12 lõikele 1, kasutavad pädevad asutused vähemalt käesolevas jaos sätestatud kriteeriume.

Artikkel 17

Kohustus tegutseda AIFi või selle investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides

1.   AIFi valitseja kohaldab põhimõtteid ja menetlusi, et ennetada kuritarvitusi, sealhulgas neid, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada turu stabiilsust ja terviklikkust.

2.   AIFi valitseja tagab, et valitsetavalt AIFilt või selle investoritelt ei nõuta põhjendamatut tasu.

Artikkel 18

Hoolsuskohustus

1.   AIFi valitseja näitab investeeringute valimisel ja pideval seirel üles kõrgetasemelist hoolsust.

2.   AIFi valitseja tagab, et tal on piisavad teadmised ja arusaamine varadest, millesse AIF investeerib.

3.   AIFi valitseja koostab kirjalikult hoolsuskohustuse järgimise põhimõtted ja menetlused ning rakendab ja kohaldab neid ning rakendab tõhusat korda, et tagada AIFi nimel tehtavate investeerimisotsuste vastavus AIFi eesmärkidele, investeerimisstrateegiale ja vajaduse korral riskipiirangutele.

4.   Lõike 3 kohaseid hoolsuskohustuse järgimise põhimõtteid ja menetlusi vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse.

Artikkel 19

Hoolsuskohustus piiratud likviidsusega varadesse investeerimisel

1.   Kui AIFi valitseja investeerib piiratud likviidsusega varadesse ja kui sellisele investeeringule eelneb läbirääkimiste etapp, teeb AIFi valitseja lisaks artiklis 18 sätestatud nõuetele seoses läbirääkimiste etapiga järgmist:

a)

koostab äriplaani ja ajakohastab korrapäraselt seda kooskõlas AIFi kestusega ja turutingimustega;

b)

otsib ja valib võimalikud tehingud kooskõlas punktis a osutatud äriplaaniga;

c)

hindab valitud tehinguid seoses võimalustega (kui on), üldiste asjaomaste riskidega, kõigi asjakohaste õiguslike, maksualaste, rahaliste või muude väärtust mõjutavate teguritega, inim- ja materiaalsete ressurssidega ning strateegiatega, sealhulgas väljumisstrateegiatega;

d)

täitma hoolsuskohustust seoses tehingutega enne nende täitmise korraldamist;

e)

jälgima AIFi tulemusi seoses punktis a osutatud äriplaaniga.

2.   AIFi valitseja säilitab andmed lõike 1 kohaste toimingute kohta vähemalt viie aasta jooksul.

Artikkel 20

Hoolsuskohustus vastaspoole ja peamaakleri valimisel ja määramisel

1.   Vastaspoole ja peamaakleri valimisel ja määramisel tegutseb AIF enne lepingu sõlmimist ja pidevalt hiljem piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, võttes arvesse nende teenuste ulatust ja kvaliteeti.

2.   AIFi valitseja või AIFi vastaspoole või peamaakleri valimisel börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute, väärtpaberite laenuks andmise tehingute või repolepingute puhul tagab AIFi valitseja, et asjaomane peamaakler või vastaspool täidab kõiki järgmisi tingimusi:

a)

tema üle teostab pidevat järelevalvet ametiasutus;

b)

tema finantsseisund on kindel;

c)

tal on organisatsiooniline struktuur ja vahendid, mida on vaja teenuste osutamiseks AIFi valitsejale või AIFile.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud kindla finantsseisundi hindamisel võtab AIFi valitseja arvesse seda, kas peamaakleri või vastaspoole suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, sealhulgas piisavaid kapitalinõudeid, ja tõhusat järelevalvet.

4.   Valitud peamaaklerite loendi kiidab heaks AIFi valitseja kõrgem juhtkond. Erandjuhtudel võib määrata peamaakleri, kes ei kuulu loendisse, kui ta täidab lõikes 2 sätestatud nõudeid ja kui selle kiidab heaks kõrgem juhtkond. AIFi valitseja peab olema suuteline põhjendama sellist valikut ja tõendama, et loendisse mittekuuluva peamaakleri valikul ja seirel täideti hoolsuskohustust.

Artikkel 21

Tegutsemine ausalt, õiglaselt ja piisava vilumusega

Selleks et määrata kindlaks, kas AIFi valitseja tegutseb ausalt, õiglaselt ja piisava vilumusega, hindavad pädevad asutused vähemalt, kas täidetud on järgmised tingimused:

a)

AIFi valitseja juhtorganil on kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista AIFi valitseja tegevust, eelkõige sellega seotud peamisi riske ning varasid, millesse AIF on investeerinud;

b)

juhtorgani liikmed pühendavad piisavalt aega, et nõuetekohaselt täita oma ülesandeid seoses AIFi valitsejaga;

c)

juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, terviklikult ja sõltumatult;

d)

AIFi valitseja eraldab piisavalt vahendeid juhtorgani liikmete ametisseseadmiseks ja koolitamiseks.

Artikkel 22

Vahendid

1.   AIFi valitseja võtab tööle piisavalt töötajaid, kellel on neile määratud kohustuste täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja asjatundlikkus.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võtab AIFi valitseja arvesse oma äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

Artikkel 23

AIFi investorite õiglane kohtlemine

1.   AIFi valitseja tagab, et artiklis 57 osutatud otsuste tegemise menetlused ja organisatsiooniline struktuur tagavad investorite õiglase kohtlemise.

2.   Kui AIFi valitseja kohaldab ühe või mitme investori suhtes mis tahes sooduskohtlemist, ei tohi see seada teisi investoreid üldiselt oluliselt halvemasse olukorda.

Artikkel 24

Hüved

1.   AIFi valitseja ei tegutse ausalt ja õiglaselt ning kooskõlas valitsetavate AIFide või nende investorite parimate huvidega, kui seoses direktiivi 2011/61/EL I lisas osutatud ülesannete täitmisega makstakse talle või ta maksab ise mis tahes teenustasu või vahendustasu või võtab vastu või annab mis tahes mitterahalist hüve, välja arvatud järgmine:

a)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse või antakse AIFile või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse AIFilt või tema nimel tegutsevalt isikult vastu;

b)

teenustasu, vahendustasu või mitterahaline hüve, mida makstakse kolmandale isikule või tema nimel tegutsevale isikule või võetakse kolmandalt isikult või tema nimel tegutsevalt isikult vastu, kui AIFi valitseja suudab tõendada, et täidetud on järgmised tingimused:

i)

teenustasu, vahendustasu või hüve olemasolu, olemus ja summa või kui summat ei saa kindlaks teha, siis selle arvutamise meetod, on AIFi investoritele avalikustatud enne asjaomase teenuse osutamist selgelt ning ammendaval, täpsel ja arusaadaval viisil;

ii)

teenustasu ja vahendustasu maksmise või mitterahalise hüve andmise eesmärk on parandada asjaomase teenuse kvaliteeti ning see ei kahjusta AIFi valitseja kohustust tegutseda valitsetava AIFi või selle investorite parimates huvides.

c)

nõuetekohased tasud, mis võimaldavad asjaomaste teenuste osutamist või mis on nende osutamiseks vajalikud, sealhulgas hoidmistasu, arveldus- ja valuutavahetustasud, õigusaktidest tulenevad tasud või juriidilise nõustamise tasud, ja mis nende olemust arvestades ei saa minna vastuollu AIFi valitseja kohustusega tegutseda ausalt, õiglaselt ja kooskõlas valitsetava AIFi või selle investorite parimate huvidega.

2.   Teenustasu, vahendustasu või mitterahalise hüvega seotud korra põhitingimuste avalikustamine kokkuvõtlikus vormis loetakse lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel piisavaks, kui AIFi valitseja kohustub valitsetava AIFi investori nõudel avalikustama täiendavad üksikasjad ja kui kõnealune valitseja seda kohustust täidab.

Artikkel 25

Vahendite ja menetluste tõhus kasutamine – korralduste käitlemine

1.   AIFi valitseja kehtestab menetlused ja korra, et tagada korralduste täitmine AIFi nimel kiiresti, õiglaselt ja ladusalt, ning rakendab ja kohaldab seda.

2.   Lõikes 1 osutatud menetlused ja kord vastavad järgmistele nõuetele:

a)

AIFi nimel täidetud korraldused registreeritakse ja jaotatakse viivitamatult ja nõuetekohaselt;

b)

muus osas võrreldavad AIFi korraldused täidetakse järjest ja viivitamatult, välja arvatud juhul, kui korralduse olemus või valitsevad turutingimused teevad selle võimatuks või kui AIFi või selle investorite huvid nõuavad vastupidist.

3.   Finantsinstrumendid, rahasummad või muud varad, mis on saadud täidetud korralduste arveldamise käigus, kantakse viivitamatult ja korrektselt asjaomase AIFi kontole või registreeritakse seal.

4.   AIFi valitseja ei kuritarvita täitmist ootavate AIFi korraldustega seonduvat teavet ja võtab kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida kõnealuse teabe kuritarvitamist tema mis tahes asjaomaste isikute poolt.

Artikkel 26

Aruandluskohustused seoses märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste täitmisega

1.   Kui AIFi valitseja on täitnud investori märkimis- või tagasivõtmiskorralduse, peab ta saatma viivitamata investorile püsival andmekandjal asjakohase olulise teabe vastavalt seoses asjaomase korralduse täitmisega või märkimispakkumise aktsepteerimisega.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui kolmas isik peab investorile esitama tehingu täitmise kinnituse, mis hõlmab asjakohast olulist teavet.

AIFi valitseja tagab, et kolmas isik täidab oma kohustusi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud asjakohane oluline teave hõlmab järgmist teavet:

a)

AIFi valitseja isikuandmed;

b)

investori isikuandmed;

c)

korralduse saamise kuupäev ja kellaaeg;

d)

täitmise kuupäev;

e)

AIFi isikuandmed;

f)

korralduse kogumaksumus, mis hõlmab sealhulgas märkimistasusid või puhasmaksumust tagasivõtmistasude mahaarvamise järgselt.

4.   AIFi valitseja esitab investorile nõudmise korral teavet korralduse staatuse kohta või märkimispakkumise aktsepteerimise kohta või mõlema kohta, vastavalt olukorrale.

Artikkel 27

Valitsetava AIFi nimel tehingu tegemise otsuste täitmine

1.   AIFi valitseja tegutseb valitsetava AIFi nimel tehingu tegemise otsuste täitmisel AIFi portfelli valitsemise raames valitsetavate AIFide või nende investorite parimates huvides.

2.   Kui AIFi valitseja ostab või müüb finantsinstrumente või muud vara, mille puhul on oluline parimal viisil täitmine, võtab ta lõike 1 kohaldamisel kõik põhjendatud meetmed valitsetavate AIFide või nende investorite jaoks parima tulemuse saavutamiseks, võttes arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, suurust, laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kõnealuste tegurite suhteline olulisus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

AIFi eesmärgid, investeerimispoliitika ja riskid, nagu on märgitud fonditingimustes või AIFi põhikirjas, prospektis või pakkumisdokumentides;

b)

korralduse andmed;

c)

neid finantsinstrumente või muud vara iseloomustavad andmed, mille kohta korraldus on esitatud;

d)

neid täitmiskohti iseloomustavad andmed, kuhu võib korralduse suunata.

3.   AIFi valitseja kehtestab ja rakendab lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustuste täitmiseks tõhusa korra. AIFi valitseja kehtestab kirjalikus vormis ja rakendab täitmispoliitika, mis võimaldab seoses AIFi korraldustega vastavalt lõikele 2 saavutada AIFi ja selle investorite jaoks parima võimaliku tulemuse.

4.   AIFi valitseja jälgib regulaarselt korralduste täitmise korra ja poliitika tõhusust, et tuvastada ja vajaduse korral kõrvaldada kõik puudused.

5.   AIFi valitseja vaatab kõnealuse täitmispoliitika läbi igal aastal. Samuti vaadatakse poliitika läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis mõjutab AIFi valitseja suutlikkust saavutada valitsetava AIFi jaoks parim võimalik tulemus.

6.   AIFi valitseja peab suutma tõendada, et ta on korralduse AIFi nimel täitnud vastavalt täitmispoliitikale.

7.   Lõikeid 2–5 ei kohaldata, kui valik eri täitmiskohtade vahel puudub. AIFi valitseja peab suutma tõestada, et valik eri täitmiskohtade vahel puudub.

Artikkel 28

AIFi nimel korralduste teistele üksustele täitmiseks andmine

1.   Kui AIFi valitseja valitsetavate AIFide portfellide valitsemise raames ostab või müüb finantsinstrumente või muud vara, mille puhul on oluline parimal viisil täitmine, tegutseb ta valitsetavate AIFide nimel korralduste teistele üksustele täitmiseks andmisel valitsetavate AIFide või nende investorite parimates huvides.

2.   AIFi valitseja võtab kõik mõistlikud meetmed AIFi või selle investorite jaoks parima võimaliku tulemuse saavutamiseks, võttes seejuures arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, suurust/mahtu ja laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kõnealuste tegurite suhteline olulisus määratakse kindlaks artikli 27 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide alusel.

AIFi valitseja kehtestab poliitika, mis võimaldab neil esimeses lõigus osutatud kohustust täita, ning rakendab ja kohaldab seda. Poliitikaga määratakse instrumendi iga liigi puhul kindlaks üksused, kellele võib korralduse anda. AIFi valitseja sõlmib täitmiseks andmise lepingu üksnes juhul, kui kõnealune leping on kooskõlas käesoleva artikli kohustustega. AIFi valitseja teeb valitsetavate AIFide investoritele kättesaadavaks asjakohase teabe käesoleva lõike kohase poliitika ning kõigi selle oluliste muudatuste kohta.

3.   AIFi valitseja jälgib korrapäraselt lõike 2 kohaselt kehtestatud poliitika tõhusust ja eelkõige kõnealuses poliitikas määratletud üksuste poolse korralduste täitmise kvaliteeti ning vajaduse korral kõrvaldab kõik puudused.

Lisaks vaatab AIFi valitseja kõnealuse poliitika läbi igal aastal. Samuti vaadatakse poliitika läbi iga kord, kui leiab aset oluline muutus, mis mõjutab AIFi valitseja suutlikkust saavutada valitsetava AIFi jaoks parim võimalik tulemus.

4.   AIFi valitseja suudab tõendada, et ta on korralduse AIFi nimel andnud vastavalt lõike 2 kohaselt kehtestatud poliitikale.

5.   Lõikeid 2–5 ei kohaldata, kui valik eri täitmiskohtade vahel puudub. AIFi valitseja peab suutma tõestada, et valik eri täitmiskohtade vahel puudub.

Artikkel 29

Tehingukorralduste koondamine ja jaotamine

1.   AIFi valitseja võib AIFi korralduse koondada teise AIFi, eurofondi või kliendi korraldusega või omavahendite investeerimise korraldusega ainult juhul, kui:

a)

on alust arvata, et korralduste koondamine ei ole mis tahes sellise AIFi, eurofondi või kliendi jaoks, kelle korraldus koondatakse, kokkuvõttes kahjulik;

b)

kehtestatud ja rakendatud on korralduste jaotamise poliitika, millega nähakse piisavalt täpselt ette koondatud korralduste õiglane jaotamine, sealhulgas see, kuidas korralduste maht ja hind määrab jaotamise ja osalise täitmise käsitlemise.

2.   Kui AIFi valitseja koondab AIFi korralduse teiste AIFide, eurofondide või klientide ühe või mitme korraldusega ja koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seotud tehingud vastavalt oma korralduste jaotamise poliitikale.

3.   Kui AIFi valitseja koondab oma arvel tehtavad tehingud AIFide, eurofondide või klientide ühe või mitme korraldusega, ei jaota ta sellega seotud tehinguid AIFile, eurofondile või kliendile kahjulikul viisil.

4.   Kui AIFi valitseja koondab AIFi, eurofondi või teise kliendi korralduse oma arvel tehtava tehinguga ning koondatud korraldus täidetakse osaliselt, siis jaotab ta sellega seotud tehingud, eelistades seejuures AIFi, eurofondi või teise kliendi tehinguid enda arvel tehtavatele tehingutele.

Kui AIFi valitseja suudab siiski AIFile või kliendile mõistlikel alustel tõendada, et ilma koondamiseta ei oleks ta saanud tehingut nii soodsatel tingimustel või üldse teha, võib ta vastavalt lõike 1 punktis b osutatud korralduste jaotamise poliitikale võtta tehingu jaotamisel oma arvel tehtava tehingu arvesse proportsionaalselt.

2.   JAGU

Huvide konfliktid

(direktiivi 2011/61/EL artikkel 14)

Artikkel 30

Huvide konfliktide liigid

AIFi valitsemise käigus tekkivate huvide konfliktide liikide kindlakstegemisel võtab AIFi valitseja arvesse eelkõige, kas AIFi valitseja, asjaomane isik või kontrolli kaudu otseselt või kaudselt AIFi valitsejaga seotud isik:

a)

saab tõenäoliselt AIFi või selle investorite arvel rahalist kasu või hoiab ära rahalist kahju;

b)

omab AIFile või selle investoritele või kliendile osutatud teenuse või AIFi või kliendi nimel tehtud tehingu tulemuse vastu huvi, mis ei kattu AIFi huvidega;

c)

omab rahalist või muud stiimulit eelistada:

AIFi huvidele eurofondi, kliendi või kliendirühma või teise AIFi huve;

AIFi ühe investori või investorirühma huvidele sama AIFi mõne teise investori huve;

d)

teostab samasid tegevusi nii AIFi jaoks kui ka teise AIFi, eurofondi või kliendi jaoks või

e)

saab AIFile osutatava ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenusega seoses muult isikult kui AIF või selle investorid hüvesid raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

Artikkel 31

Huvide konfliktide juhtimise poliitika

1.   AIFi valitseja kehtestab tõhusa huvide konfliktide juhtimise poliitika ning rakendab ja kohaldab seda. Kõnealune poliitika vormistatakse kirjalikult ning see on kooskõlas AIFi valitseja suuruse ja struktuuri ning tema tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukusega.

Kui AIFi valitseja kuulub gruppi, peab poliitika võtma arvesse ka kõiki asjaolusid, millest AIFi valitseja on või peaks olema teadlik ning millest võib grupi teiste liikmete struktuuri või äritegevuse tõttu tekkida huvide konflikt.

2.   Lõike 1 kohane huvide konfliktide juhtimise poliitika hõlmab järgmist:

a)

seoses AIFi valitseja poolt või nimel teostatavate tegevustega, sealhulgas tegevustega, mida teostavad delegeeritav, isik, kellele delegeeritav on ülesanded edasi delegeerinud, välishindaja või vastaspool, määratakse kindlaks asjaolud, mis kujutavad endast või võivad endast kujutada huvide konflikti, millega kaasneb AIFi või selle investorite huvide kahjustamise oluline oht;

b)

menetlused, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb vastu võtta selliste konfliktide ennetamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks.

Artikkel 32

Investeeringute tagasivõtmisega seotud huvide konfliktid

Avatud AIFi valitsev AIFi valitseja tuvastab, juhib ja jälgib huvide konflikte, mis tekivad investorite vahel, kes soovivad oma investeeringu tagasi võtta, ja investorite vahel, kes soovivad oma investeeringu AIFis säilitada, ning konflikte seoses AIFi valitseja huviga investeerida mittelikviidsetesse varadesse ja AIFi tagasivõtmispoliitikaga vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 14 lõikes 1 sätestatud kohustustele.

Artikkel 33

Huvide konfliktide ennetamise või juhtimise menetlused ja meetmed

1.   Huvide konfliktide ennetamise või juhtimise menetlused ja meetmed peavad tagama, et huvide konflikti riskiga seotud tegevusi teostavad asjaomased isikud teostavad neid tegevusi sellisel tasemel sõltumatusega, mis on AIFi valitseja ja tema grupi suuruse ja tegevuse ning AIFi või selle investorite huvide kahjustamise ohu suuruse seisukohast asjakohane.

2.   Menetlused ja meetmed, mis tuleb vastu võtta ja mida tuleb järgida vastavalt artikli 31 lõike 2 punktile b, hõlmavad, kui see on AIFi valitseja piisava sõltumatuse tagamiseks vajalik ja asjakohane, järgmist:

a)

tõhusad menetlused, millega vältida või kontrollida teabevahetust asjaomaste isikute vahel, kes on seotud ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega või muude direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõigete 2 ja 4 kohaste tegevustega ning kelle tegevusega võib kaasneda huvide konflikt, juhul kui kõnealuse teabe vahetamine võib kahjustada ühe või enama AIFi või nende investorite huve;

b)

eraldi järelevalve selliste asjaomaste isikute üle, kelle põhiülesannete hulka kuulub selliste klientide või investorite nimel ühise väärtpaberiportfelli valitsemine või sellistele klientidele või investoritele teenuste osutamine, kelle huvid võivad konflikti sattuda või kes muul moel esindavad erinevaid huve (sealhulgas AIFi valitseja huve), mis võivad konflikti sattuda;

c)

mis tahes otsese seose kõrvaldamine peamiselt ühe tegevusega tegelevate asjaomaste isikute ja peamiselt teise tegevusega tegelevate teiste asjaomaste isikute tasustamise või nende tegevuse tulemusel saadud tulude vahel, kui need mõlemad tegevused võivad põhjustada huvide konflikti;

d)

meetmed, millega ennetada või piirata mis tahes isiku ebakohast mõju sellele, mil viisil asjaomane isik ühist väärtpaberiportfelli valitseb;

e)

meetmed, millega takistada või kontrollida asjaomase isiku samaaegset või järjestikust tegelemist ühise väärtpaberiportfelli valitsemise eraldiseisvate tegevustega või muude direktiivi 2011/61/EL artikli 6 lõigete 2 ja 4 kohaste tegevustega, kui see võib kahjustada huvide konfliktide nõuetekohast juhtimist.

Kui ühe või enama kõnealuse meetme või menetluse vastuvõtmine või kohaldamine ei taga sõltumatuse nõutavat taset, võtab AIFi valitseja selle saavutamiseks vastu asjakohased alternatiivsed või täiendavad meetmed ja menetlused.

Artikkel 34

Huvide konfliktide juhtimine

Kui AIFi valitseja kehtestatud organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et piisava kindlusega tagada AIFi või selle investorite huvide kahjustamise ohu ennetamine, teavitatakse sellest viivitamata AIFi kõrgemat juhtkonda või muud pädevat siseorganit, et saaks võtta vastu otsuseid või meetmeid, millega tagatakse AIFi valitseja tegutsemine AIFi või selle investorite parimates huvides.

Artikkel 35

Huvide konfliktide seire

1.   AIFi valitseja säilitab ja korrapäraselt ajakohastab andmeid sellist liiki tegevuste kohta, mis on teostatud AIFi valitseja poolt või nimel ning mille puhul on tekkinud või võib tegevuse käigus tekkida huvide konflikt, millega kaasneb oluline oht kahjustada ühe või mitme AIFi või nende investorite huve.

2.   Kõrgemale juhtkonnale esitatakse sageli ja vähemalt korra aastas kirjalikud aruanded lõikes 1 osutatud tegevuste kohta.

Artikkel 36

Huvide konfliktide avalikustamine

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaselt investoritele avalikustatav teave esitatakse investoritele püsival andmekandjal või veebilehel.

2.   Kui lõikes 1 osutatav teave avaldatakse veebilehel ja see ei ole isiklikult adresseeritud investorile, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)

investorile on teatatud veebilehe aadress ja koht, kus asjaomane teave on veebilehel kättesaadav, ning investor on andnud nõusoleku teabe esitamiseks sellisel viisil;

b)

teave peab olema ajakohastatud;

c)

teave peab olema kõnealusel veebilehel kättesaadav pidevalt sellisel ajavahemikul, mil investoril võib olla põhjendatult vaja teabega tutvuda.

Artikkel 37

Hääleõiguse kasutamise strateegia

1.   AIFi valitseja töötab välja asjakohase ja tõhusa strateegia, millega määratakse kindlaks, millal ja kuidas kasutatakse valitsetava AIFi portfellis olevat hääleõigust, et tagada hääleõiguse kasutamine ainult asjaomase AIFi ja selle investorite huvides.

2.   Lõikes 1 osutatud strateegiaga määratakse kindlaks meetmed ja menetlused, millega:

a)

jälgitakse olulisi korporatiivsündmusi;

b)

tagatakse, et hääleõiguse kasutamine vastab asjaomase AIFi investeerimiseesmärkidele ja -poliitikale;

c)

ennetatakse või juhitakse huvide mis tahes konflikte, mis tulenevad hääleõiguse kasutamisest.

3.   Strateegia kokkuvõtlik kirjeldus ja strateegia alusel võetud meetmete üksikasjad tehakse investorite nõudel neile kättesaadavaks.

3.   JAGU

Riskijuhtimine

(direktiivi 2011/61/EL artikkel 15)

Artikkel 38

Riskijuhtimissüsteemid

Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse riskijuhtimissüsteemidena AIFi valitseja organisatsioonilise struktuuri asjakohastest osadest koosnevaid süsteeme, kus on keskne roll alalisel riskijuhtimisfunktsioonil, iga AIFi investeerimisstrateegia seisukohast asjakohase riski juhtimisega seotud poliitikal ja menetlustel ning korral, protseduuridel ja meetoditel, mida AIFi valitseja kasutab riski mõõtmiseks ja juhtimiseks iga valitsetava AIFi puhul.

Artikkel 39

Alaline riskijuhtimisfunktsioon

1.   AIFi valitseja kehtestab ja säilitab alalise riskijuhtimisfunktsiooni, mis:

a)

rakendab tõhusa riskijuhtimise poliitika ja tõhusad riskijuhtimise menetlused, et tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida igal ajal kõiki riske, mis on seotud iga AIFi investeerimisstrateegiaga ja millele iga AIF on või võib olla avatud;

b)

tagab, et AIFi riskiprofiil, mis avalikustatakse investoritele vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile c, on kooskõlas käesoleva määruse artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangutega;

c)

jälgib vastavust artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangutele ning teatab AIFi valitseja juhtorganile ja olemasolu korral AIFi järelevalvefunktsioonile õigeaegselt sellest, et AIFi riskiprofiil ei ole kooskõlas kõnealuste riskipiirangutega või et on oluline oht, et see võib juhtuda;

d)

esitab korrapäraselt AIFi valitseja juhtorganile ja olemasolu korral AIFi järelevalvefunktsioonile, järgmist ajakohastatud teavet sagedusega, mis vastab AIFi või AIFi valitseja tegevuse olemusele, ulatusele ja keerukusele:

i)

artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangute ning direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punkti c kohaselt investoritele avalikustatud AIFi riskiprofiili kooskõla ja vastavus;

ii)

riskijuhtimisprotsessi nõuetekohasus ja tõhusus, märkides eelkõige seda, kas olemasolevate või prognoositavate puuduste korral on võetud või võetakse asjakohaseid parandusmeetmeid;

e)

esitab kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt aruandeid, milles antakse teavet iga valitsetava AIFi olemasoleva riskitaseme ja artikli 44 kohaste riskipiirangute tegeliku või prognoositava ületamise kohta, et tagada asjakohaste meetmete viivitamatu võtmine.

2.   Riskijuhtimisfunktsioonil on vajalikud ametivolitused ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele, mida on vaja lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 40

Riskijuhtimispoliitika

1.   AIFi valitseja koostab, rakendab ja säilitab asjakohase ja dokumenteeritud riskijuhtimispoliitika, milles määratletakse kõik asjakohased riskid, millele valitsetavad AIFid on või võivad olla avatud.

2.   Riskijuhtimispoliitika hõlmab menetlusi, mis võimaldavad AIFi valitsejal hinnata iga valitsetava AIFi turu-, likviidsus- ja vastaspooleriske ning AIFi kõiki muid asjakohasid riske, sealhulgas operatsiooniriskid, mis võivad valitsetava AIFi puhul olla olulised.

3.   AIFi valitseja riskijuhtimispoliitika hõlmab vähemalt järgmist:

a)

meetodid, vahendid ja kord, mis võimaldavad järgida artiklit 45;

b)

meetodid, vahendid ja kord, mis võimaldavad hinnata ja jälgida AIFi likviidsusriski tavapärastes ja erandlikes likviidsustingimustes, kasutades sealhulgas artikli 48 kohaseid korrapäraseid stressiteste;

c)

AIFi valitseja sisene vastutuse jaotus seoses riskijuhtimisega;

d)

käesoleva määruse artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangud ning põhjendus selle kohta, kuidas need on kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punkti c kohaselt investoritele avalikustatud AIFi riskiprofiiliga;

e)

artiklis 39 osutatud alalise riskijuhtimisfunktsiooni esitatavate aruannete tingimused, sisu, sagedus ja adressaadid.

4.   Riskijuhtimispoliitika hõlmab artiklis 43 osutatud kaitsemeetmete kirjeldust, eelkõige:

a)

võimalike huvide konfliktide olemus;

b)

võetud parandusmeetmed;

c)

põhjused, miks on alust arvata, et kõnealused meetmed tagavad riskijuhtimisfunktsiooni sõltumatu tegutsemise;

d)

kuidas AIFi valitseja kavatseb tagada kaitsemeetmete pideva tõhususe.

5.   Lõikes 1 osutatud riskijuhtimispoliitika on kooskõlas AIFi valitseja tegevuse ja tema valitsetava AIFi olemuse, ulatuse ja keerukusega

Artikkel 41

Riskijuhtimissüsteemide hindamine, jälgimine ja läbivaatamine

1.   AIFi valitseja hindab, jälgib ja korrapäraselt vähemalt korra aastas vaatab läbi:

a)

riskijuhtimispoliitika ja artiklis 45 osutatud korra, protseduuride ja meetodite asjakohasuse ja tõhususe;

b)

mil määral AIFi valitseja järgib riskijuhtimispoliitikat ja artiklis 45 osutatud korda, protseduure ja meetodeid;

c)

riskijuhtimisprotsessi toimimises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tõhususe;

d)

riskijuhtimisfunktsiooni toimimise;

e)

selliste meetmete asjakohasuse ja tõhususe, mille eesmärk on riskijuhtimisfunktsiooni funktsionaalne ja hierarhiline eraldamine vastavalt artiklile 42.

Esimeses lõigus osutatud korrapärase läbivaatamise sageduse otsustab kõrgem juhtkond vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, võttes arvesse AIFi valitseja tegevuse ja tema valitsetava AIFi olemust, ulatust ja keerukust.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud korrapärasele läbivaatamisele vaadatakse riskijuhtimissüsteemid läbi juhul, kui:

a)

oluliselt muudetakse riskijuhtimispoliitikat ja menetlusi ning artiklis 45 osutatud korda, protseduure ja meetodeid;

b)

ettevõtja sisesed või välised sündmused osutavad täiendava läbivaatamise vajadusele;

c)

oluliselt muudetakse AIFi valitseja valitsetava AIFi investeerimisstrateegiat ja eesmärke.

3.   AIFi valitseja ajakohastab riskijuhtimissüsteemid lõigetes 1 ja 2 osutatud läbivaatamise tulemuste põhjal.

4.   AIFi valitseja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele riskijuhtimispoliitika ning artiklis 45 osutatud korra, protseduuride ja meetodite tahes olulisest muutmisest.

Artikkel 42

Riskijuhtimisfunktsiooni funktsionaalne ja hierarhiline eraldamine

1.   Riskijuhtimisfunktsiooni loetakse tegevüksustest, sealhulgas portfelli valitsemise funktsioonist, funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldatuks ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

riskijuhtimisfunktsiooni täitvate isikute üle ei teosta järelevalvet isikud, kes vastutavad AIFi valitseja tegevüksuste, sealhulgas portfelli valitsemise funktsiooni toimimise eest;

b)

riskijuhtimisfunktsiooni täitvad isikud ei teosta tegevusi tegevüksustes, sealhulgas portfelli valitsemise funktsiooni raames;

c)

riskijuhtimisfunktsiooni täitvaid isikuid tasustatakse vastavalt kõnealuse funktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele ning sõltumatult tegevüksuste, sealhulgas portfelli valitsemise funktsiooni tegevuse tulemustest;

d)

riskijuhtimisfunktsiooni täitvate kõrgemal ametikohal olevate isikute tasustamise vaatab otseselt läbi töötasukomisjon, kui selline komisjon on loodud.

2.   Lõike 1 kohane riskijuhtimisfunktsiooni funktsionaalne ja hierarhiline eraldamine tagatakse AIFi valitseja kogu hierarhilises struktuuris kuni juhtorganini. Selle vaatab läbi AIFi valitseja juhtorgan ja olemasolu korral ka järelevalvefunktsioon.

3.   AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevad asutused vaatavad läbi, kuidas on AIFi valitseja kohaldanud lõikeid 1 ja 2 direktiivi 2011/61/EL artikli 15 lõike 1 teise lõigus sätestatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 43

Huvide konfliktide ärahoidmiseks võetavad kaitsemeetmed

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 15 lõikes 1 osutatud huvide konfliktide ärahoidmiseks võetavate kaitsemeetmetega tagatakse vähemalt, et:

a)

riskijuhtimisfunktsiooni võetavad otsused põhinevad usaldusväärsetel andmetel, mida riskijuhtimisfunktsioon asjakohasel määral kontrollib;

b)

riskijuhtimisfunktsiooni täitvaid isikuid tasustatakse vastavalt riskijuhtimisfunktsiooniga seotud eesmärkide saavutamisele ning sõltumatult nende muude tegevusvaldkondade tulemustest, kus nad tegutsevad;

c)

riskijuhtimisfunktsiooni üle teostatakse asjakohast sõltumatut kontrolli tagamaks, et otsused tehakse sõltumatult;

d)

riskijuhtimisfunktsioonil on juhtorganis või järelevalvefunktsioonis, kui see on loodud, vähemalt sama suured volitused kui portfelli valitsemise funktsioonil;

e)

vastuolus olevad kohustused on nõuetekohaselt eraldatud.

2.   Kui see on proportsionaalne, tagatakse AIFi valitseja olemust, ulatust ja keerukust arvesse võttes lõikes 1 osutatud kaitsemeetmetega ka, et:

a)

riskijuhtimisfunktsiooni tegevuse vaatab korrapäraselt läbi siseauditifunktsioon või kui seda ei ole loodud, juhtorgani määratud kolmas isik;

b)

kui on loodud riskikomitee, tagatakse sellele asjakohased vahendid ning komitee mittesõltumatutel liikmetel ei ole liigset mõju riskijuhtimisfunktsiooni tegevusele.

3.   AIFi valitseja juhtorgan ja olemasolu korral järelevalvefunktsioon kehtestavad lõigete 1 ja 2 kohased kaitsemeetmed huvide konfliktide ärahoidmiseks, vaatavad korrapäraselt läbi nende tõhususe ja võtavad puuduste kõrvaldamiseks õigeaegselt parandusmeetmeid.

Artikkel 44

Riskipiirangud

1.   AIFi valitseja kehtestab ja rakendab iga valitsetava AIFi puhul kvantitatiivsed või kvalitatiivsed riskipiirangud või mõlemad, võttes arvesse kõiki asjaomaseid riske. Kui AIFi valitseja kehtestab ainult kvalitatiivsed riskipiirangud, peab ta olema suuteline sellist lähenemisviisi pädevale asutusele põhjendama.

2.   Iga AIFi puhul kehtestatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed riskipiirangud hõlmavad vähemalt järgmisi riske:

a)

tururisk;

b)

krediidirisk;

c)

likviidsusrisk;

d)

vastaspoolerisk;

e)

operatsioonirisk.

3.   Riskipiirangute kehtestamisel võtab AIFi valitseja arvesse iga valitsetava AIFi puhul kasutatavaid strateegiaid ja varasid, samuti iga kõnealuse AIFi suhtes kohaldatavaid riiklikke eeskirju. Kõnealused riskipiirangud peavad olema kooskõlas AIFi riskiprofiiliga, mis avalikustatakse investoritele vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile c, ning need peab heaks kiitma juhtorgan.

Artikkel 45

Riski mõõtmine ja juhtimine

1.   AIFi valitseja võtab vastu asjakohase ja tõhusa korra, protseduurid ja meetodid, et:

a)

tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida igal ajal riske, millele valitsetavad AIFid on või võivad olla avatud;

b)

tagada vastavus artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangutele.

2.   Lõikes 1 osutatud kord, protseduurid ja meetodid on proportsionaalsed AIFi valitseja ja selle iga valitsetava AIFi tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukusega ning kooskõlas AIFi riskiprofiiliga, mis avalikustatakse investoritele vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile c.

3.   Lõike 1 kohaldamisel teeb AIFi valitseja iga valitsetava AIFi puhul järgmist:

a)

kehtestab riskide hindamise korra, protseduurid ja meetodid, mida on vaja selleks, et võetud positsioonide riskid ja nende osakaal üldriskiprofiilis oleks usaldusväärsete andmete alusel asjakohaselt hinnatavad, ning tagab riskide hindamise korra, protseduuride ja meetodite asjakohase dokumenteerimise;

b)

viib korrapäraselt läbi järelteste, et hinnata mudelipõhiseid prognoose ja hinnanguid hõlmava riskide hindamise korra sobivust;

c)

viib korrapäraselt läbi asjakohaseid stressiteste ja analüüsib stsenaariume, et vähendada riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib AIFi negatiivselt mõjutada;

d)

tagab, et olemasolev riskitase vastab artikli 44 kohaselt kehtestatud riskipiirangutele;

e)

kehtestab, rakendab ja säilitab asjakohased protseduurid, mille alusel võetakse AIFi riskipiirangutest tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral probleemi lahendamiseks investorite parimates huvides õigeaegselt meetmeid;

f)

tagab iga AIFi jaoks asjakohased likviidsuse juhtimise süsteemid ja menetlused vastavalt artiklis 46 sätestatud nõuetele.

4.   JAGU

Likviidsuse juhtimine

(direktiivi 2011/61/EL artikkel 16)

Artikkel 46

Likviidsuse juhtimise kord ja menetlused

AIFi valitseja peab suutma tõendada oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, et kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 16 lõikes 1 osutatud asjakohast likviidsuse juhtimise korda ja tulemuslikke menetlusi, mille puhul on võetud arvesse iga AIFi investeerimisstrateegiat, likviidsusprofiili ja tagasivõtmispoliitikat.

Artikkel 47

Likviidsusriski jälgimine ja juhtimine

1.   Artiklis 46 osutatud likviidsuse juhtimise korra ja menetlustega tagatakse vähemalt see, et:

a)

AIFi valitseja säilitab AIFis likviidsuse taseme, mis on kooskõlas tema aluskohustustega vastavalt hinnangule AIFi varade suhtelise likviidsuse kohta turul, võttes arvesse varade realiseerimiseks kuluvat aega ja hinda või väärtust, millega kõnealused varad saab realiseerida, ning nende tundlikkust muudele tururiskidele või teguritele;

b)

AIFi valitseja jälgib AIFi varaportfelli likviidsusprofiili, võttes arvesse iga sellise varakirje täiendavat mõju, millel võib olla oluline mõju likviidsusele, ning olulisi kohustisi ja kohustusi (tingimuslikke või muid), mis AIFil võib olla seoses tema aluskohustustega. Selleks võtab AIFi valitseja arvesse AIFi investoribaasi profiili, sealhulgas investorite liiki, investeeringute suhtelist suurust ning nende investeeringute suhtes kohaldatavaid tagasivõtmise tingimusi;

c)

kui AIF investeerib teistesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse, jälgib AIFi valitseja lähenemisviisi, mille on likviidsuse juhtimiseks kehtestanud nende muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valitsejad, sealhulgas teostades korrapäraselt kontrolli, et jälgida tagasivõtmise sätteid nende alusvaraks olevate ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul, millesse AIF investeerib. Kui direktiivi 2011/61/EL artikli 16 lõikest 1 ei tulene teisiti, ei kohaldata seda kohustust juhul, kui teiste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatega, millesse AIF investeerib, kaubeldakse aktiivselt reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses või samaväärsel kolmanda riigi turul;

d)

AIFi valitseja rakendab ja säilitab asjakohased likviidsuse mõõtmise korra ja menetlused, et hinnata selliste positsioonide ja kavatsetavate investeeringute kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid riske, millel on oluline mõju AIFi varade portfelli likviidsusprofiilile, et saaks asjakohaselt mõõta nende mõju üldisele likviidsusprofiilile. Kasutatavate menetlustega tagatakse, et AIFi valitsejal on asjakohased teadmised ja arusaam nende varade likviidsuse kohta, millesse AIF on investeerinud või kavatseb investeerida, sealhulgas vajaduse korral kauplemise mahu ja hindade tundlikkuse kohta ja/või iga varakirje hinnavahede kohta tavapärastes ja erandlikes likviidsustingimustes;

e)

AIFi valitseja kaalub ja rakendab vahendid ja korra, sealhulgas erikorra, mis on vajalikud iga tema valitsetava AIFi likviidsusriski juhtimiseks. AIFi valitseja teeb kindlaks asjaolude liigid, mille korral kõnealuseid vahendeid ja korda võib kasutada nii tava- kui ka erandolukordades, võttes arvesse AIFi kõigi investorite õiglast kohtlemist seoses iga valitsetava AIFiga. AIFi valitseja võib kasutada selliseid vahendeid ja korda ainult nende asjaolude korral ning juhul, kui on teave asjakohaselt avalikustatud vastavalt artiklile 108.

2.   AIFi valitseja dokumenteerib lõikes 1 osutatud likviidsuse juhtimise põhimõtted ja menetlused, vaatab need läbi vähemalt kord aastas ning ajakohastab neid mis tahes muutuste või uue korra korral.

3.   AIFi valitseja lisab oma lõikes 1 osutatud likviidsuse juhtimise korda ja menetlustesse asjakohased eskalatsiooni meetmed, et lahendada prognoositavaid või tegelikke likviidsusprobleeme või muid AIFi probleemseid olukordi.

4.   Kui AIFi valitseja valitseb finantsvõimendusega kinnist AIFi, ei kohaldata lõike 1 punkti e.

Artikkel 48

Likviidsuse juhtimise piirangud ja stressitestid

1.   AIFi valitseja peab võimaluse korral, võttes arvesse iga tema valitsetava AIFi olemust, ulatust ja keerukust, rakendama ja säilitama AIFi likviidsuse või mittelikviidsuse asjakohased piirangud, mis on kooskõlas selle aluskohustuste ja tagasivõtmispoliitikaga ja artiklis 44 sätestatud nõuetega kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete riskipiirangute kohta.

AIFi valitseja jälgib kõnealuste piirangute järgimist ning kui neid piiranguid on ületatud või tõenäoliselt ületatakse, määrab ta kindlaks nõutud (või vajalikud) meetmed. Asjakohaste meetmete kindlaksmääramisel võtab AIFi valitseja arvesse likviidsuse juhtimise põhimõtete ja menetluste piisavust, AIFi varade portfelli likviidsuse asjakohasust ja tagasivõtmise taotluste ebatavapärase taseme mõju.

2.   AIFi valitseja viib korrapäraselt läbi stressiteste tavapärastes ja erandlikes likviidsustingimustes, mis võimaldab tal hinnata iga tema valitsetava AIFi likviidsusriski. Stressitestid:

a)

teostatakse usaldusväärse ja ajakohastatud teabe alusel kvantitatiivse analüüsina või kui see ei ole asjakohane, siis kvalitatiivse analüüsina;

b)

võimaluse korral simuleerivad AIFis varade likviidsuse puudujääki ja ebatüüpilisi tagasivõtmise taotlusi;

c)

hõlmavad tururiske ja neist tulenevat mõju, sealhulgas mõju lisatagatise nõuetele, tagatisnõuetele või krediidiliinidele;

d)

võtavad arvesse väärtuse hindamise tundlikkust stressitingimustes;

e)

teostatakse sagedusega, mis on AIFi olemuse seisukohast asjakohane, võttes arvesse AIFi investeerimisstrateegiat, likviidsusprofiili, investori liiki ning AIFi tagasivõtmispoliitikat, ning vähemalt kord aastas.

3.   AIFi valitseja tegutseb investorite parimates huvides mis tahes stressitesti tulemuste puhul.

Artikkel 49

Investeerimisstrateegia, likviidsusprofiili ja tagasivõtmispoliitika omavaheline kooskõla

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 16 lõike 2 kohaldamisel loetakse iga AIFi valitseja valitsetava AIFi investeerimisstrateegia, likviidsusprofiil ja tagasivõtmispoliitika olevat omavahel kooskõlas, kui investoritel on võimalik oma investeeringuid tagasi võtta viisil, mis vastab AIFi kõigi investorite õiglasele kohtlemisele ning on kooskõlas AIFi tagasivõtmispoliitika ja tema kohustustega.

2.   Investeerimisstrateegia, likviidsusprofiili ja tagasivõtmispoliitika omavahelise kooskõla hindamisel võtab AIFi valitseja arvesse ka mõju, mis tagasivõtmistel võib olla AIFi iga varakirje aluseks olevatele hindadele või hinnavahedele.

5.   JAGU

Investeerimine väärtpaberistamise positsioonidesse

(direktiivi 2011/61/EL artikkel 17)

Artikkel 50

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „väärtpaberistamine”– väärtpaberistamine direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 36 tähenduses;

b)   „väärtpaberistamise positsioon”– väärtpaberistamise positsioon direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 40 tähenduses;

c)   „sponsor”– tehingu korraldaja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 42 tähenduses;

d)   „väärtpaberistamise seeria”– väärtpaberistamise seeria direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 39 tähenduses.

Artikkel 51

Nõuded säilitatud huvi kohta

1.   AIFi valitseja võtab väärtpaberistamise krediidiriski positsiooni tema valitsetava ühe või enama AIFi nimel ainult juhul, kui väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja on AIFi valitsejale selgesõnaliselt avalikustanud, et ta säilitab jätkuvalt olulise neto majandusliku huvi, mis mingil juhul ei ole vähem kui 5 %.

Ainult järgmine kvalifitseerub sellise olulise neto majandusliku huvi säilitamisena, mis ei ole väiksem kui 5 %:

a)

säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud iga väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest;

b)

uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

c)

säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtuse summast, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100;

d)

säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui muudel seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui muudel seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest;

e)

esimese järjekoha kahju riskipositsiooni säilitamine tasemel vähemalt 5 % igast väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud riskipositsioonist.

Neto majanduslikku huvi mõõdetakse tehingu algatamisel ja seda säilitatakse jätkuvalt. Neto majandusliku huvi, sealhulgas säilitatud positsioonide, huvi või riskipositsioonide suhtes ei kohaldata mis tahes krediidiriski maandamist või mis tahes lühikesi positsioone või muud riskimaandamist ning seda ei müüda. Neto majanduslik huvi määratakse kindlaks bilansiväliste kirjete tingliku väärtuse alusel.

Säilitamisnõudeid ei kohaldata mitmekordselt ühegi väärtpaberistamise suhtes.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid on nõuded või tingimuslikud nõuded direktiivi 2006/48/EÜ artikli 122a lõike 3 esimeses lõigus loetletud asutuste vastu või millele on need asutused garantii andnud täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult, ning ei kohaldata direktiivi 2006/48/EÜ artikli 122a lõike 3 teises lõigus loetletud tehingute suhtes.

Artikkel 52

Kvalitatiivsed nõuded seoses sponsorite ja väärtpaberistamise tehingu algatajatega

Enne kui AIFi valitseja võtab väärtpaberistamise krediidiriski positsiooni ühe või enama AIFi nimel, peab ta tagama, et sponsor ja väärtpaberistamise tehingu algataja:

a)

annavad laenu kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel ning määravad selgelt kindlaks väärtpaberistatavate riskipositsioonide puhul kasutatavate laenude kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise korra, mida nad kohaldavad ka enda hoitavate riskipositsioonide suhtes;

b)

on kehtestanud ja kasutavad tulemuslikke süsteeme oma krediidiriskiga portfellide ja riskipositsioonide pidevaks haldamiseks ja jälgimiseks, sealhulgas probleemsete laenude kindlakstegemiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja provisjonide tegemiseks;

c)

hajutavad asjakohaselt iga krediidiportfelli, arvestades sihtturgu ja üldist laenustrateegiat;

d)

omavad krediidiriski kohta kirjalikke põhimõtteid, mis sisaldavad nende riskitaluvuspiire ja provisjoneerimise põhimõtteid ning kirjeldavad, kuidas nad seda riski mõõdavad, jälgivad ja kontrollivad;

e)

tagavad probleemideta ligipääsu kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide tulemusnäitajate, rahavoogude ning väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise väärtuse põhjaliku ja hästiinformeeritud stressitesti läbiviimiseks. Sel eesmärgil määratletakse oluline teave väärtpaberistamise päeva seisuga ja väärtpaberistamise laadist tulenevalt vajaduse korral pärast seda;

f)

tagavad probleemideta ligipääsu kõigile muudele asjakohastele andmetele, mida AIFi valitseja vajab artiklis 53 sätestatud nõuete täitmiseks;

g)

avalikustavad oma säilitatud neto majandusliku huvi, nagu on osutatud artiklis 51, ning mis tahes asjaolud, mis võiksid ohustada kõnealuses artiklis osutatud neto majandusliku huvi nõutud miinimumtaseme säilitamist.

Artikkel 53

Kvalitatiivsed nõuded, mis käsitlevad väärtpaberistamise riski võtnud AIFi valitsejaid

1.   Enne väärtpaberistamise krediidiriski võtmist ühe või enama AIFi nimel, ja vajaduse korral pärast seda, on AIFi valitseja võimeline pädevatele asutustele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et tal on selle kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning et ta on rakendanud järgmise teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks ametlikke eeskirju ja menetlusi, mis vastavad asjaomase AIFi investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides:

a)

väärtpaberistamise tehingu algatajate või sponsorite poolt artikli 51 kohaselt avalikustatud teave, et täpsustada neto majanduslik huvi, mille nad väärtpaberistamisel jätkuvalt säilitavad;

b)

väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused;

c)

nende riskipositsioonide tunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;

d)

väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori maine ja saadud kahju varasemate sellise riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste puhul, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;

e)

väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori või nende esindajate või nõustajate selgitused nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul rakendatud hoolsuskohustuse kohta ja vajaduse korral väärtpaberistatud riskipositsioonide tagatiste kvaliteedi kohta;

f)

vajaduse korral metoodika ja põhimõtted, millel põhineb väärtpaberistatud riskipositsiooni tagatiste hindamine, ning väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsori tegevuspõhimõtted, et tagada hindaja sõltumatus;

g)

väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada AIFi valitseja väärtpaberistamise positsiooni tulemusnäitajaid, näiteks kaskaadimõjuga tehingud ja kaskaadi vallandavad tegurid, krediidikvaliteedi parandamine, likviidsuse parandamine, turuväärtust mõjutavad tegurid ja tehinguga seotud makseviivituse tekkimise määratlus.

2.   Kui AIFi valitseja on võtnud ühe või enama AIFi nimel väärtpaberistamise krediidiriski olulise väärtusega riskipositsiooni, teostab ta korrapäraselt selliste väärtpaberistamise positsioonide seiskohast asjakohaseid stressiteste vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 15 lõike 3 punktile b. Stressitest peab vastama väärtpaberistamise positsioonidest tuleneva riski olemusele, ulatusele ja keerukusele.

AIFi valitseja kehtestab kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artiklis 15 sätestatud põhimõtetega ametlikud jälgimismenetlused, mis on kooskõlas asjaomase AIFi riskiprofiiliga seoses väärtpaberistamise positsiooni krediidiriskiga, et jälgida jooksvalt ja õigeaegselt teavet selliste väärtpaberistamise positsioonide aluseks olevate riskipositsioonide tulemusnäitajate kohta. Selline teave hõlmab (juhul kui see on asjakohane arvestades väärtpaberistamise konkreetset liiki, kusjuures loetletud teave ei ole ammendav) riskipositsiooni liiki; selliste laenude osakaalu (protsentides), mille tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 30, 60 ja 90 päeva; makseviivituse määrasid; ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõutud tagatisega laene; tagatiste liiki ja kasutusastet; riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist või geograafilist jaotust; laenu/väärtuse suhte sagedusjaotust vööndites, mis aitab teostada sobivat tundlikkusanalüüsi. Kui aluseks olevad riskipositsioonid on ise väärtpaberistamise positsioonid, peab AIFi valitseja omama käesolevas lõigus sätestatud teavet mitte üksnes aluseks olevate väärtpaberistamise seeriate kohta, nagu nende emitendi nimi ja krediidikvaliteet, vaid ka nende väärtpaberistamise seeriate aluseks olevate nõuete kogumite tunnuste ja tulemusnäitajate kohta.

AIFi valitseja kohaldab samu analüüsistandardeid kolmandatelt isikutelt ostetud väärtpaberistamise emissioonide osaluste või tagamiste suhtes.

3.   Asjakohase riski- ja likviidsuse juhtimise eesmärgil peab AIFi valitseja, kes võtab positsiooni väärtpaberistamise krediidiriskis ühe või enama AIFi nimel, nõuetekohaselt tegema kindlaks, mõõtma, jälgima, juhtima ja kontrollima AIFi varade ja kohustiste mittevastavusest tulenevaid riske, kontsentratsiooniriski või nendest instrumentidest tulenevat investeerimisriski ning andma nende kohta aru. AIFi valitseja tagab, et selliste väärtpaberistamise positsioonide riskiprofiil vastab AIFi tingimuste, põhikirja, prospekti või pakkumisdokumentide kohasele asjaomase AIFi suurusele, üldisele portfelli struktuurile, investeerimisstrateegiatele ja eesmärkidele.

4.   AIFi valitseja tagab vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklis 18 sätestatud nõuetele, et kõrgemale juhtkonnale esitatakse piisavalt asutusesiseseid aruandeid nii, et kõrgem juhtkond on täielikult teadlik mis tahes olulisest väärtpaberistamise riskipositsioonide võtmisest ning et nendest positsioonidest tulenevaid riske juhitakse asjakohaselt.

5.   AIFi valitseja esitab asjakohase teabe oma väärtpaberistamise krediidiriski positsioonide ja oma riskijuhtimise menetluste kohta selles valdkonnas direktiivi 2011/61/EL artiklite 22, 23 ja 24 kohaselt esitatavates aruannetes ja teabe avalikustamistes.

Artikkel 54

Parandusmeetmed

1.   AIFi valitseja võtab sellised parandusmeetmed, mis on asjaomase AIFi investorite parimates huvides, kui ta avastab pärast väärtpaberistamise riskipositsiooni võtmist, et säilitatud huvi kindlaksmääramine ja avalikustamine ei vastanud käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.   AIFi valitseja võtab sellised parandusmeetmed, mis on asjaomase AIFi investorite parimates huvides, kui teataval hetkel pärast riskipositsiooni võtmist säilitatud huvi langeb alla 5 % ning see ei tulene tavapärasest maksemehhanismist.

Artikkel 55

Varasemate õiguste kaitse klausel

Artikleid 51–54 kohaldatakse uute väärtpaberistamiste suhtes, mis on lastud välja 1. jaanuaril 2011 või pärast seda. Artikleid 51–54 kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2014 nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse pärast nimetatud kuupäeva uusi või asendavaid aluspositsioone.

Artikkel 56

Tõlgendamine

Kui puudub ESMA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee antud konkreetne tõlgendus, tõlgendatakse käesoleva jao sätteid kooskõlas direktiivi 2006/48/EÜ vastavate sätetega ning Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee poolt 31. detsembril 2010 kapitalinõuete direktiivi artikli 122a kohta antud suunistega (9) ja nende hilisemate muudatustega.

6.   JAGU

Organisatsioonilised nõuded – üldpõhimõtted

(direktiivi 2011/61/EL artiklid 12 ja 18)

Artikkel 57

Üldnõuded

1.   AIFi valitseja teeb järgmist:

a)

kehtestab ja rakendab otsuste tegemise menetlused ja organisatsioonilise struktuuri, millega on selgelt ja dokumenteeritult määratud aruandlusahelad ning jaotatud ametiülesanded ja kohustused, ja kohaldab neid jätkuvalt;

b)

tagab, et tema asjaomased isikud on teadlikud menetlustest, mida tuleb oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks järgida;

c)

kehtestab ja rakendab asjakohased sisekontrolli mehhanismid, mille eesmärk on kindlustada otsuste ja menetluste järgimine AIFi valitseja kõigil tasanditel, ning kohaldab neid jätkuvalt;

d)

kehtestab ja rakendab tõhusa organisatsioonisisese aruandluse ja teabevahetuse süsteemi AIFi valitseja kõigil asjakohastel tasanditel, samuti tõhusa mehhanismi teabe vahetamiseks asjaomaste kolmandate isikutega, ning kohaldab neid jätkuvalt;

e)

säilitab andmed asjakohaselt ja korrastatult oma äritegevuse ja sisekorralduse kohta.

AIFi valitseja võtab arvesse oma äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

2.   AIFi valitseja kehtestab ja rakendab süsteemid ja menetlused, mis on asjaomase teabe olemust arvestades piisavad teabe turvalisuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, ning kohaldab neid jätkuvalt.

3.   AIFi valitseja kehtestab, rakendab ja säilitab talitluspidevuse asjakohased põhimõtted, mille eesmärk on tagada oluliste andmete ja funktsioonide säilitamine ning teenuste osutamise ja tegevuse jätkamine AIFi valitseja süsteemide ja menetluste toimimishäirete korral või kui see ei ole võimalik, siis kõnealuste andmete ja funktsioonide võimalikult kiire taastamine ning teenuste osutamise ja tegevuse jätkamine.

4.   AIFi valitseja kehtestab, rakendab ja säilitab raamatupidamiskorra ja hindamiseeskirjad, mis võimaldab tal pädeva asutuse nõudmisel esitada viimasele õigeaegselt finantsaruanded, mis annavad tema finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate ning vastavad kõigile kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja -eeskirjadele.

5.   AIFi valitseja rakendab asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, tagamaks et investoritele avalikustatakse AIFi tagasivõtmispoliitika piisavalt üksikasjalikult enne kui nad investeerivad AIFi ning oluliste muudatuste korral.

6.   AIFi valitseja jälgib ja korrapäraselt hindab lõigete 1–5 kohaselt kehtestatud süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 58

Elektrooniline andmetöötlus

1.   AIFi valitseja võtab asjakohased ja piisavad meetmed sobivate elektrooniliste süsteemide rakendamiseks, mis võimaldaks õigeaegselt ja nõuetekohaselt pidada arvestust kõigi portfellitehingute ja märkimis- või tagasivõtmiskorralduste üle.

2.   AIFi valitseja tagab elektroonilisel andmetöötlemisel kõrgetasemelise turvalisuse ning vajaduse korral ka talletatud teabe terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse.

Artikkel 59

Raamatupidamiskord

1.   AIFi valitseja kasutab artikli 57 lõikes 4 osutatud raamatupidamiskorda, et tagada investorite kaitse. Raamatupidamisarvestus tuleb korraldada nii, et kõik AIFi varad ja kohustused saab alati otse kindlaks teha. Kui AIFil on mitu eri investeerimisüksust, tuleb iga investeerimisüksuse kohta pidada eraldi raamatupidamisarvestust.

2.   AIFi valitseja kehtestab, rakendab ja säilitab raamatupidamis- ja hindamiskorra, millega tagatakse, et iga AIFi vara puhasväärtus on täpselt arvutatud vastavalt kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele ja -standarditele.

Artikkel 60

Juhtorgani, kõrgema juhtkonna ja järelevalvefunktsiooni poolt teostatav kontroll

1.   AIFi valitseja tagab ettevõttesiseselt funktsioonide määramisel, et juhtorgan, kõrgem juhtkond ja olemasolu korral järelevalve funktsioon vastutavad selle eest, et AIFi valitseja täidab direktiivi 2011/61/EL kohaseid kohustusi.

2.   AIFi valitseja tagab, et tema kõrgem juhtkond:

a)

vastutab iga valitsetava AIFi puhul üldise investeerimispoliitika rakendamise eest, mis on kindlaks määratud kas fonditingimustes, põhikirjas, prospektis või pakkumisdokumentides;

b)

teostab järelevalvet iga valitsetava AIFi investeerimisstrateegia heakskiitmise üle;

c)

vastutab selle eest, et kehtestatakse ja rakendatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 19 kohased hindamispõhimõtted ja -menetlused;

d)

vastutab selle eest, et AIFi valitsejal on alaline ja tulemuslik vastavuskontrollifunktsioon, isegi kui kõnealust funktsiooni täidab kolmas isik;

e)

tagab ja kontrollib korrapäraselt, et iga valitsetava AIFi üldist investeerimispoliitikat, investeerimisstrateegiaid ja riskipiiranguid rakendatakse ja täidetakse nõuetekohaselt ja tõhusalt, isegi kui riskijuhtimisfunktsiooni täidab kolmas isik;

f)

kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi iga valitsetava AIFi investeerimisotsuste tegemise sisekorra, et tagada selliste otsuste vastavus vastuvõetud investeerimisstrateegiale;

g)

kinnitab ja vaatab iga valitsetava AIFi puhul korrapäraselt läbi riskijuhtimispoliitika ning kõnealuse poliitika rakendamise korra, menetlused ja tehnikad, sealhulgas riskipiirangute süsteemi;

h)

vastutab direktiivi 2011/61/EL II lisale vastava tasustamispoliitika kehtestamise ja kohaldamise eest.

3.   AIFi valitseja tagab ka, et tema kõrgem juhtkond ning vajaduse korral tema juhtorgan või järelevalvefunktsioon:

a)

hindab ja korrapäraselt kontrollib selliste põhimõtete, korra ja menetluste tõhusust, mis on kehtestatud direktiivis 2011/61/EL sätestatud kohustuste täitmiseks;

b)

võtab asjakohaseid meetmeid mis tahes puuduste kõrvaldamiseks.

4.   AIFi valitseja tagab, et kõrgemale juhtkonnale esitatakse sageli ja vähemalt korra aastas vastavust, siseauditit ja riskijuhtimist käsitlevad kirjalikud aruanded, milles eelkõige märgitakse seda, kas puuduste korral on võetud asjakohaseid parandusmeetmeid.

5.   AIFi valitseja tagab, et kõrgemale juhtkonnale esitatakse korrapäraselt aruanded lõike 2 punktide b–e kohase investeerimisstrateegia ja investeerimisotsuste tegemise sisekorra rakendamise kohta.

6.   AIFi valitseja tagab, et juhtorganile või järelevalvefunktsioonile, kui see on olemas, esitatakse lõikes 4 osutatud teemasid käsitlevad kirjalikud aruanded korrapäraselt.

Artikkel 61

Alaline vastavuskontrollifunktsioon

1.   AIFi valitseja kehtestab, rakendab ja säilitab asjakohased põhimõtted ja menetlused, mille eesmärk on tuvastada mis tahes risk, et AIFi valitseja ei täida direktiivist 2011/61/EL tulenevaid kohustusi, ja sellega seonduvad riskid, ning kehtestab asjakohased meetmed ja menetlused, mille eesmärk on sellist riski minimeerida ja võimaldada pädevatel asutustel kõnealuse direktiivi raames oma õigusi tulemuslikult rakendada.

AIFi valitseja võtab arvesse oma äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja teostatava tegevuse olemust ja ulatust.

2.   AIFi valitseja kehtestab ja säilitab alalise ja tõhusa vastavuskontrollifunktsiooni, mida täidab oma tegevuses sõltumatu isik, kellel on järgmised kohustused:

a)

teostada järelevalvet ja korrapäraselt hinnata lõike 1 kohaselt kehtestatud meetmete, põhimõtete ja menetluste ning AIFi valitseja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

nõustada teenuste osutamise ja tegevuse eest vastutavaid asjaomaseid isikuid ning aidata neil täita direktiivi 2011/61/EL kohaseid AIFi valitseja kohustusi.

3.   Selleks et lõikes 2 osutatud vastavuskontrollifunktsioon saaks nõuetekohaselt ja sõltumatult täita oma kohustusi, tagab AIFi valitseja, et:

a)

vastavuskontrollifunktsioonil on vajalikud volitused, vahendid, asjatundlikkus ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele;

b)

ametisse on nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitev isik, kes vastutab vastavuskontrollifunktsiooni täitmise eest ja esitab kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt ja vähemalt korra aastas vastavuskontrolli aruanded, milles eelkõige märgib seda, kas mis tahes puuduste korral on võetud asjakohaseid parandusmeetmeid;

c)

vastavuskontrollifunktsiooni täitvad isikud ei osale selliste teenuste osutamises ja tegevustes, mille üle nad järelevalvet teostavad;

d)

vastavuskontrollifunktsiooni täitva isiku ja muude vastavuskontrollifunktsiooni töötajate töötasu määramise meetod ei mõjuta nende objektiivsust ega anna tõenäoliselt võimalust selle mõjutamiseks.

Siiski ei nõuta AIFi valitsejalt esimese lõigu punkti c või d täitmist, kui ta suudab tõendada, et tema äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust ning teenuste ja tegevuse olemust ja ulatust silmas pidades ei ole kõnealune nõue proportsionaalne ning et AIFi valitseja vastavuskontrollifunktsioon on jätkuvalt tulemuslik.

Artikkel 62

Alaline siseauditifunktsioon

1.   Kui see on AIFi valitseja äritegevuse olemusest, ulatusest ja keerukusest ning selle käigus osutatavate ühise väärtpaberiportfelli valitsemisega seotud tegevuste olemusest ja ulatusest tulenevalt asjakohane ja proportsionaalne, peab AIFi valitseja kehtestama ja säilitama siseauditifunktsiooni, mis on eraldiseisev ja sõltumatu AIFi valitseja muudest funktsioonidest ja tegevustest.

2.   Lõikes 1 osutatud siseauditifunktsioon teeb järgmist:

a)

kehtestab, rakendab ja jätkuvalt kohaldab auditikava AIFi valitseja süsteemide, sisekontrolli mehhanismide ja korra asjakohasuse ja tulemuslikkuse analüüsimiseks ja hindamiseks;

b)

esitab soovitusi, mis tuginevad punkti a kohaselt tehtud töö tulemustele;

c)

kontrollib vastavust punktis b osutatud soovitustele;

d)

esitab aruandeid siseauditi valdkonnas.

Artikkel 63

Isiklikud tehingud

1.   Mis tahes asjaomase isiku suhtes, kes on seotud tegevustega, mille puhul võib tekkida huvide konflikt, või kellel on juurdepääs siseteabele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (10) artikli 1 punkti 1 tähenduses või muule AIFiga seotud või AIFiga või selle nimel teostatud tehingutega seotud konfidentsiaalsele teabele, kehtestab, rakendab ja säilitab AIFi valitseja asjakohase korra, mille eesmärk on takistada sellistel asjaomastel isikutel teha järgmist:

a)

sõlmida finantsinstrumentidega või muude varadega isiklikku tehingut, mis vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)

tehingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2003/6/EÜ artikli 2 lõiget 1;

ii)

tehinguga kaasneb konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine või keelatud avalikustamine;

iii)

tehing on vastuolus või on tõenäoliselt vastuolus direktiivi 2011/61/EL kohase AIFi valitseja kohustusega;

b)

muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames soovitada mis tahes muul isikul sõlmida või ajendada teda sõlmima punkti a alapunktides i ja ii osutatud isiklikku tehingut või kui seda võib muul viisil käsitada täitmist ootavate korraldustega seotud teabe kuritarvitamisena;

c)

avaldada mis tahes teavet või arvamust mõnele muule isikule muul viisil kui ametiülesannete või teenuste osutamise lepingu raames ja ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ artikli 3 punkti a kohaldamist, kui asjaomane isik teab või oleks mõistlik eeldada, et ta teab, et sellise avaldamise tulemusena kõnealune muu isik võtab ühe järgmistest meetmetest või on tõenäoline, et ta seda teeb:

i)

sõlmib finantsinstrumentidega või muude varadega punkti a alapunktides i ja ii osutatud isikliku tehingu või kui seda võib muul viisil käsitada täitmist ootavate korraldustega seotud teabe kuritarvitamisena;

ii)

annab teisele isikule sellise isikliku tehingu sõlmimiseks soovituse või ajendab teda selleks.

2.   Lõikes 1 osutatud korra eesmärk on eelkõige tagada, et:

a)

iga asjaomane isik on teadlik lõikes 1 osutatud isiklikele tehingutele seatud piirangutest ning meetmetest, mille AIFi valitseja on seoses isiklike tehingute ja avalikustamisega vastavalt lõikele 1 kehtestanud;

b)

AIFi valitsejat teavitatakse viivitamatult lõikega 1 hõlmatud asjaomase isiku sõlmitud isiklikest tehingutest kas teatades kõnealusest tehingust või muu menetluse korras, mis võimaldab AIFi valitsejal sellised tehingud kindlaks teha;

c)

peetakse arvestust AIFi valitsejale teada antud või tema poolt kindlaks tehtud isiklike tehingute, sealhulgas kõigi kõnealusteks tehinguteks antud lubade ja sellest keeldumiste kohta.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tagab AIFi valitseja, et kui AIFi valitseja teatavaid tegevusi teostab kolmas isik, säilitab tegevust teostav üksus andmed lõikega 1 hõlmatud mis tahes asjaomase isiku tehtud isiklike tehingute kohta ja esitab AIFi valitseja nõudel kõnealused andmed viivitamata AIFi valitsejale.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmist liiki isiklike tehingute puhul:

a)

isiklikud tehingud, mis on tehtud väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse raames lubatud ulatuses, kui tehingule ei eelne sellega seotud teabevahetust portfellivalitseja ja asjaomase isiku või muu isiku vahel, kelle arvel tehing tehakse;

b)

isiklikud tehingud eurofondiga või AIFidega, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õiguse kohaselt järelevalvet, millega on nõutav samaväärne riskide hajutamine nende varade suhtes, kui asjaomane isik ja mis tahes muu isik, kelle arvel tehing tehakse, ei ole kõnealuse fondi juhtimisega seotud.

4.   Lõike 1 kohaldamisel hõlmab isiklik tehing ka finantsinstrumendiga või muu varaga tehingut, mis on tehtud järgmiste isikute nimel või arvel:

a)

asjaomane isik;

b)

mis tahes isik, kellega asjaomasel isikul on perekondlikud suhted või kellega asjaomasel isikul on märkimisväärne seos;

c)

isik, kellel on asjaomase isikuga sellised suhted, et asjaomasel isikul on seoses kauplemise tulemusega muud olulised otsesed või kaudsed huvid kui kauplemise eest saadav teenustasu või vahendustasu.

Artikkel 64

Arvestuse pidamine portfellitehingute kohta

1.   AIFi valitseja koostab tema valitsetavate AIFidega seotud iga portfellitehingu kohta viivitamata andmekirje, mis on piisav korralduse ja tehtud tehingu või kokkuleppe üksikasjade tuvastamiseks.

2.   Täitmiskohas tehtavate portfellitehingute puhul sisaldab lõikes 1 osutatud kirje järgmist teavet:

a)

AIFi ja AIFi nimel tegutseva isiku nimi või muu tähis;

b)

vara;

c)

kogus, kui asjakohane;

d)

korralduse või tehingu liik;

e)

hind;

f)

korralduste puhul korralduse edastamise kuupäev ja täpne aeg ning sellise isiku nimi või muu tähis, kellele korraldus edastati, või tehingute puhul tehingu tegemise otsuse ja tehingu tegemise kuupäev ja täpne aeg;

g)

võimaluse korral korralduse edastanud või tehingu teostanud isiku nimi;

h)

võimaluse korral korralduse tühistamise põhjused;

i)

tehtud tehingute puhul vastaspoole ja täitmiskoha andmed.

3.   AIFi poolt väljaspool täitmiskohta tehtavate portfellitehingute puhul sisaldab lõikes 1 osutatud kirje järgmist teavet:

a)

AIFi nimi või muu tähis;

b)

portfellitehingu aluseks olevad juriidilised ja muud dokumendid, sealhulgas eelkõige leping sellisena, nagu seda täideti;

c)

hind.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel hõlmab täitmiskoht direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 7 osutatud kliendi korralduste ühingusisest täitjat, kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 14 osutatud reguleeritud turgu, kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 15 osutatud mitmepoolset kauplemissüsteemi, kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 8 osutatud turutegijat või muud likviidsuse tagajat või üksust, kes täidab kolmandas riigis mõnega eespool nimetatutest sarnaseid ülesandeid.

Artikkel 65

Arvestuse pidamine märkimis- ja tagasivõtmiskorralduste üle

1.   AIFi valitsejad võtavad kõik põhjendatud meetmed tagamaks, et saadud AIFi märkimis- ja vajaduse korral tagasivõtmiskorraldused registreeritakse kohe pärast mis tahes sellise korralduse saamist.

2.   Kõnealune andmekirje sisaldab järgmist teavet:

a)

asjaomane AIF;

b)

korralduse andja või edastaja nimi;

c)

korralduse vastuvõtja nimi;

d)

korralduse tegemise kuupäev ja aeg;

e)

maksetingimused ja -viis;

f)

korralduse liik;

g)

korralduse täitmise kuupäev;

h)

märgitud või tagasivõetud osakute või aktsiate arv või samaväärne summa;

i)

iga osaku või aktsia märkimise või tagasivõtmise hind või kui asjakohane, märgitud ja makstud kapitali summa;

j)

osakute või aktsiate märkimise või tagasivõtmise koguväärtus;

k)

korralduse kogumaksumus, mis hõlmab ka märkimistasusid, või puhasmaksumus pärast tagasivõtmistasude mahaarvamist.

Punktide i, j ja k kohane teave registreeritakse kohe, kui see on kättesaadav.

Artikkel 66

Nõuded andmete säilitamise kohta

1.   AIFi valitseja tagab, et kõiki artiklites 64 ja 65 osutatud nõutud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

Siiski võivad pädevad asutused AIFi valitsejatelt nõuda selle tagamist, et mõned või kõik andmed säilitatakse instrumendi olemusest või portfellitehingust sõltuvalt pikema perioodi jooksul, kui see on vajalik selleks, et pädeval asutusel oleks võimalik täita direktiivi 2011/61/EL kohast järelevalvefunktsiooni.

2.   Pärast AIFi valitseja tegevusloa lõppemist säilitatakse andmeid vähemalt lõikes 1 osutatud viieaastase perioodi lõpuni. Pädevad asutused võivad nõuda, et andmeid säilitataks kauem.

Kui AIFi valitseja annab oma kohustused seoses AIFiga üle teisele AIFi valitsejale, peab ta tagama, et lõikes 1 osutatud andmed on kõnealusele AIFi valitsejale kättesaadavad.

3.   Andmeid säilitatakse andmekandjal, mis võimaldab teabe säilitamist nii, et see on pädevatele asutustele hiljem kättesaadav, ning säilitamise vorm ja viis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

pädevatel asutustel on andmetele vaba juurdepääs ja võimalus taastada iga portfellitehingu teostamise kõik tähtsamad etapid;

b)

parandused või muud muudatused ning andmete sisu enne selliseid parandusi või muudatusi on kergesti tuvastatavad;

c)

ei ole võimalik teha muid manipulatsioone või muudatusi.

7.   JAGU

Hindamine

(direktiivi 2011/61/EL artikkel 19)

Artikkel 67

AIFi varade hindamise põhimõtted ja menetlused

1.   AIFi valitseja kehtestab, säilitab, rakendab ja vaatab läbi iga tema valitsetava AIFi puhul kirjalikud põhimõtted ja menetlused, millega tagatakse usaldusväärne, läbipaistev, ulatuslik ja asjakohaselt dokumenteeritud hindamisprotsess. Hindamispõhimõtted ja -menetlused hõlmavad hindamisprotsessi ning hindamismenetluse ja -kontrollide kõiki olulisi aspekte seoses asjaomase AIFiga.

Ilma et see piiraks siseriikliku õiguse ning AIFi tingimuste ja põhikirja kohaste nõuete kohaldamist, peab AIFi valitseja tagama, et tema valitsetavate AIFide suhtes kohaldatakse õiglaseid, asjakohaseid ja läbipaistvaid hindamismetoodikaid. Hindamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata ja menetlustega tuleb rakendada hindamismetoodikad, mida kasutatakse iga varaklassi puhul, millesse AIF võib investeerida kohaldatava siseriikliku õiguse, AIFi tingimuste ja põhikirja kohaselt. AIFi valitseja ei või investeerida esimest korda konkreetsesse varaklassi, kui selle konkreetse varaklassi jaoks ei ole kindlaks määratud asjakohast hindamismetoodikat või -metoodikaid.

Põhimõtted ja menetlused, millega sätestatakse hindamismetoodikad, hõlmavad sisendeid, mudeleid ning hinnastamise ja turuandmete allikate valiku kriteeriume. Nendega nähakse ette, et alati kui võimalik ja asjakohane, saadakse hinnad sõltumatutest allikatest. Konkreetse metoodika valikuprotsess hõlmab olemasolevate asjaomaste metoodikate hindamist, võttes arvesse nende tundlikkust muutujate muutustele ning seda, kuidas konkreetsed strateegiad määravad kindlaks portfelli varade suhtelise väärtuse.

2.   Hindamispõhimõtetega kehtestatakse kõigi hindamisprotsessi kaasatud isikute, sealhulgas AIFi valitseja kõrgema juhtkonna kohustused, rollid ja vastutus. Menetlused peavad kajastama hindamispõhimõtetes sätestatud organisatsioonilist struktuuri.

Hindamispõhimõtted ja -menetlused peavad käsitlema vähemalt järgmist:

a)

varade hindamist tegelikult teostavate töötajate pädevus ja sõltumatus;

b)

AIFi konkreetsed investeerimisstrateegiad ning varad, millesse AIF võiks investeerida;

c)

kontrollid hindamise sisendite, allikate ja metoodikate valiku üle;

d)

eskalatsiooni kanalid erinevuste lahendamiseks varade väärtustes;

e)

positsioonide suuruse ja likviidsuse või turutingimuste muutustega seotud mis tahes kohanduste hindamine;

f)

hindamise seisukohast asjakohane raamatupidamisarvestuse fikseerimise kuupäev;

g)

varade hindamise asjakohane sagedus.

3.   Juhul kui määratakse välishindaja, tuleb hindamispõhimõtete ja -menetlustega sätestada protsess teabe vahetamiseks AIFi valitseja ja välishindaja vahel, tagamaks et esitatakse kogu vajalik teave, mida on vaja hindamisülesande täitmiseks.

Hindamispõhimõtete ja -menetlustega tagatakse, et AIFi valitseja teostab hindamisteenuseid osutama määratud kolmandate isikute suhtes esialgse ja korrapärase hoolsuskohustuse kontrolli.

4.   Kui hindamist teostab AIFi valitseja ise, peavad põhimõtted sisaldama kaitsemeetmete kirjeldust direktiivi 2011/61/EL artikli 19 lõike 4 punkti b kohase hindamisülesande funktsionaalselt sõltumatuks täitmiseks. Sellised kaitsemeetmed hõlmavad meetmeid, millega ennetatakse või piiratakse mis tahes isiku ebakohast mõju sellele, mil viisil isik hindamistegevusi teostab.

Artikkel 68

Mudelite kasutamine varade hindamisel

1.   Kui AIFi varade hindamiseks kasutatakse mudelit, selgitatakse ja põhjendatakse mudelit ja selle peamisi tunnuseid hindamispõhimõtetes ja -menetlustes. Asjakohaselt dokumenteeritakse mudeli valiku põhjus, alusandmed, mudelis kasutatavad oletused ja nende kasutamise põhjendus ning mudelipõhise hindamise piirangud.

2.   Hindamispõhimõtete ja -menetlustega tagatakse, et enne mudeli kasutamist on mudeli valideerinud piisavate teadmistega isik, kes ei ole osalenud asjaomase mudeli väljatöötamise protsessis. Valideerimisprotsess dokumenteeritakse nõuetekohaselt.

3.   Mudeli peab eelnevalt heaks kiitma AIFi valitseja kõrgem juhtkond. Kui mudelit kasutab AIFi valitseja, kes ise teostab hindamisfunktsiooni, ei piira kõrgema juhtkonna poolne heakskiitmine pädeva asutuse õigust nõuda direktiivi 2011/61/EL artikli 19 lõike 9 kohaselt, et mudelit kontrolliks välishindaja või audiitor.

Artikkel 69

Hindamispõhimõtete ja -menetluste järjepidev kohaldamine

1.   AIFi valitseja tagab, et hindamispõhimõtteid ja -menetlusi ning määratud hindamismetoodikaid kohaldatakse järjepidevalt.

2.   Hindamispõhimõtteid ja -menetlusi ning määratud metoodikaid kohaldatakse AIFi kõigi varade suhtes, võttes arvesse investeerimisstrateegiat, varaklassi ning vajaduse korral eri välishindajate olemasolu.

3.   Kui ajakohastamist ei nõuta, kohaldatakse põhimõtteid ja menetlusi aja jooksul järjekindlalt ning hindamise sisendid ja -eeskirjad püsivad aja jooksul järjepidevad.

4.   Hindamismenetlusi ja määratud hindamismetoodikaid kohaldatakse kõigi sama AIFi valitseja poolt valitsetavate AIFide suhtes järjepidevalt, võttes arvesse investeerimisstrateegiaid, AIFide omatavaid varaklasse ning vajaduse korral eri välishindajate olemasolu.

Artikkel 70

Hindamispõhimõtete ja -menetluste korrapärane läbivaatamine

1.   Hindamispõhimõtetega nähakse ette põhimõtete ja menetluste, sealhulgas hindamismetoodikate korrapärane läbivaatamine. Läbivaatamist teostatakse vähemalt kord aastas ning enne, kui AIF võtab kasutusele uue investeerimisstrateegia või uue varaklassi, mis ei ole hõlmatud kehtivate hindamispõhimõtetega.

2.   Hindamispõhimõtetes ja -menetlustes kirjeldatakse, kuidas hindamispõhimõtete, sealhulgas metoodika muudatust võib rakendada ning milliste asjaolude korral oleks see asjakohane. Soovitused põhimõtete ja menetluste muudatuste kohta esitatakse kõrgemale juhtkonnale, kes vaatab mis tahes muudatused läbi ja kiidab heaks.

3.   Artiklis 38 osutatud riskijuhtimisfunktsiooni täitja vaatab varade hindamiseks vastuvõetud põhimõtted ja menetlused läbi ja vajaduse korral pakub asjakohast tuge.

Artikkel 71

Varade individuaalsete väärtuste läbivaatamine

1.   AIFi valitseja tagab, et kõik AIFi varad on õiglaselt ja asjakohaselt hinnatud. AIFi valitseja dokumenteerib varaklasside lõikes viisi, kuidas hinnatakse individuaalsete väärtuste asjakohasust ja õiglust. AIFi valitseja peab alati olema suuteline tõendama, et tema valitsetavate AIFide portfellid on nõuetekohaselt hinnatud.

2.   Hindamispõhimõtete ja menetlustega sätestatakse varade individuaalsete väärtuste läbivaatamise protsess juhuks, kui on ebakohase hindamise oluline risk, nagu järgmistel juhtudel:

a)

hindamine põhineb hindadel, mis on kättesaadavad ainult ühelt vastaspoolelt või maaklerilt;

b)

hindamine põhineb mittelikviidsetel börsihindadel;

c)

hindamist mõjutavad AIFi valitsejaga seotud isikud;

d)

hindamist mõjutavad muud üksused, kellel võib olla finantshuvi AIFi tulemusnäitajates;

e)

hindamine põhineb hindadel, mille on esitanud vastaspool, kes on instrumendi algne väljaandja, eelkõige juhul, kui algne väljaandja rahastab ka AIFi positsiooni instrumendis;

f)

hindamist mõjutab AIFi valitsejas üks või enam isikut.

3.   Hindamispõhimõtetes ja -menetlustes kirjeldatakse läbivaatamise protsessi, sealhulgas piisavaid ja asjakohaseid kontrollimisi ja kontrolle individuaalsete väärtuste mõistlikkuse kohta. Mõistlikkust hinnatakse lähtuvalt objektiivsuse asjakohase taseme olemasolust. Sellised kontrollimised ja kontrollid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)

väärtuste kontrollimine, võrreldes neid vastaspoole antud hinnastamisega ja aja jooksul;

b)

väärtuste valideerimine, võrreldes tegelikke hindu hiljutiste bilansiliste väärtustega;

c)

hindamise allika maine, järjepidevuse ja kvaliteedi arvessevõtmine;

d)

võrdlus kolmanda isiku poolt arvutatud väärtustega;

e)

erandite analüüsimine ja dokumenteerimine;

f)

mis tahes selliste erinevuste rõhutamine ja uurimine, mis näivad ebatavalised või erinevad varaklassi jaoks kehtestatud hindamise võrdlusalusest;

g)

ajakohastamata hindade ja eeldatavate parameetrite testimine;

h)

võrdlemine mis tahes seotud varade hindadega või nende riskimaandustega;

i)

mudelipõhisel hinnastamisel kasutatud sisendite läbivaatamine, eelkõige nende, mille puhul mudeli hind väljendab märkimisväärset tundlikkust.

4.   Hindamispõhimõtted ja -menetlused sisaldavad asjakohaseid eskalatsiooni meetmeid, mis käsitlevad erinevusi või muid probleeme varade hindamisel.

Artikkel 72

Vara puhasväärtuse arvutamine osaku või aktsia kohta

1.   AIFi valitseja tagab, et iga tema valitsetava AIFi jaoks arvutatakse vara puhasväärtus osaku või aktsia kohta osakute või aktsiate iga emissiooni, märkimise, tagasivõtmise või tühistamise korral, kuid vähemalt kord aastas.

2.   AIFi valitseja tagab, et meetodid ja metoodika, mida kasutatakse vara puhasväärtuse arvutamiseks osaku või aktsia kohta, on täielikult dokumenteeritud. AIFi valitseja kontrollib korrapäraselt arvutusmeetodeid ja -metoodikaid ning nende kohaldamist ning muudab vastavalt dokumentatsiooni.

3.   AIFi valitseja tagab, et on kehtestatud parandusmeetmed vara puhasväärtuse ebaõige arvutamise korral.

4.   AIFi valitseja tagab, et emiteeritavate osakute või aktsiate arvu suhtes kohaldatakse korrapärast kontrollimist vähemalt sama tihti, kui arvutatakse osaku või aktsia hinda.

Artikkel 73

Ametialased tagatised

1.   Välishindajad esitavad taotluse korral ametialased tagatised, et tõendada oma suutlikkust täita hindamisfunktsiooni. Välishindajad esitavad ametialased tagatised kirjalikult.

2.   Ametialased tagatised sisaldavad tõendeid välishindaja kvalifikatsiooni ning suutlikkuse kohta teostada nõuetekohane ja sõltumatu hindamine, sealhulgas tõendeid vähemalt järgmise kohta:

a)

piisavate inim- ja tehniliste ressursside olemasolu;

b)

asjakohased menetlused nõuetekohase ja sõltumatu hindamise tagamiseks;

c)

piisavad teadmised ja arusaam AIFi investeerimisstrateegiast ning varadest, mille hindamiseks välishindaja on määratud;

d)

piisavalt hea maine ning piisav hindamise kogemus.

3.   Kui välishindaja suhtes kohaldatakse kohustuslikku kutsealast registreerimist tema asukohariigi pädeva asutuse või muu üksuse juures, sisaldab ametialane tagatis kõnealuse pädeva asutuse või üksuse nime, sealhulgas asjakohaseid kontaktandmeid. Ametialases tagatises märgitakse selgelt, milliseid ametialast käitumist käsitlevaid õigusnorme või ametialase käitumise eeskirju välishindaja suhtes kohaldatakse.

Artikkel 74

Avatud AIFide hoitavate varade hindamise sagedus

1.   Avatud AIFide hoitavaid finantsinstrumente hinnatakse alati, kui arvutatakse vara puhasväärtust osaku või aktsia kohta vastavalt artikli 72 lõikele 1.

2.   Avatud AIFide hoitavate muude varade hindamine toimub vähemalt kord aastas ning alati, kui on tõendeid, et viimati kindlaksmääratud väärtus ei ole enam õiglane ja nõuetekohane.

8.   JAGU

AIFi valitseja ülesannete delegeerimine

(direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõiked 1, 2, 4 ja 5)

Artikkel 75

Üldpõhimõtted

Kui AIFi valitseja delegeerib ühe või enama oma ülesande enda nimel täitmise, järgib AIFi valitseja eelkõige järgmisi põhimõtteid:

a)

delegeerimise struktuur ei võimalda kõrvalehoidumist AIFi valitseja kohustustest või vastutusest;

b)

delegeerimise tulemusena ei muutu AIFi valitseja kohustused AIFi ja selle investorite suhtes;

c)

ei rikuta tingimusi, mida AIFi valitseja peab täitma tegevusloa saamiseks ja oma tegutsemiseks vastavalt direktiivile 2011/61/EL;

d)

ülesannete delegeerimise leping on kirjalik leping, mis on sõlmitud AIFi valitseja ja delegeeritava vahel;

e)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav täidab delegeeritud ülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, ning peab kehtestama meetodid ja menetlused delegeeritava poolt osutatavate teenuste pidevaks läbivaatamiseks. AIFi valitseja võtab asjakohased meetmed, kui näib, et delegeeritav ei saa ülesandeid täita tulemuslikult ja vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele;

f)

AIFi valitseja teostab järelevalvet delegeeritud ülesannete üle ning juhib delegeerimisega seotud riske. Selleks peavad AIFi valitsejal olema alati vajalikud teadmised ja vahendid järelevalve teostamiseks delegeeritud ülesannete üle. AIFi valitseja sätestab lepingus oma õiguse teabele, kontrollimisele, sissepääsule ja juurdepääsule ning õiguse anda delegeeritavale juhiseid ja teostada tema üle seiret. AIFi valitseja tagab ka, et delegeeritav teostab nõuetekohaselt järelevalvet delegeeritud ülesannete täitmise üle ning juhib asjakohaselt delegeerimisega seotud riske;

g)

AIFi valitseja tagab delegeeritud funktsioonide või funktsioonide täitmise delegeeritud ülesande jätkuvuse ja kvaliteedi ka siis, kui delegeerimine lõpetatakse kas delegeeritud funktsioonide või funktsioonide täitmise delegeeritud ülesande üleandmisega kolmandale isikule või teostades neid ise;

h)

AIFi valitseja ja delegeeritava vastavad õigused ja kohustused on lepingus selgelt jaotatud ning sätestatud. Eelkõige peab AIFi valitseja lepinguga tagama oma juhiste andmise ja lepingu lõpetamise õigused, oma õigused teabele ning oma õiguse kontrollida ja pääseda ligi dokumentidele ja äriruumidele. Lepinguga tagatakse, et delegeeritud ülesannete edasi delegeerimine toimub üksnes AIFi valitseja nõusolekul;

i)

kui see on seotud portfelli valitsemisega, toimub delegeerimine vastavalt AIFi investeerimispoliitikale. AIFi valitseja annab delegeeritavale juhised, kuidas rakendada investeerimispoliitikat ning AIFi valitseja jälgib, kas delegeeritav järgib seda pidevalt;

j)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav avalikustab AIFi valitsejale mis tahes suundumuse, millel võib olla oluline mõju delegeeritava suutlikkusele täita delegeeritud ülesandeid tulemuslikult ning kooskõlas kohaldatavate õigusnormide nõuetega;

k)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav kaitseb AIFi valitsejaga, delegeerimisega seotud AIFiga ning kõnealuse AIFi investoritega seotud mis tahes konfidentsiaalset teavet;

l)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav kehtestab, rakendab ja säilitab hädaolukorra lahendamise plaani avariitaaste jaoks ning tagavarasüsteemide perioodilise testimise, võttes samal ajal arvesse delegeeritud ülesannete liike.

Artikkel 76

Delegeerimise objektiivsed põhjendused

1.   AIFi valitseja esitab pädevatele asutustele delegeerimise objektiivsete põhjenduste üksikasjaliku kirjelduse, seletuse ja tõendusmaterjali. Selle hindamisel, kas kogu delegeerimise struktuur põhineb objektiivsetel põhjendustel direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 1 punkti a tähenduses, tuleb arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

a)

äritoimingute ja -protsesside optimeerimine;

b)

kulude kokkuhoid;

c)

delegeeritava teadmised halduses või konkreetsete turgude või investeeringute kohta;

d)

delegeeritava juurdepääs ülemaailmsetele kauplemisvõimalustele.

2.   Pädevate asutuste taotluse korral esitab AIFi valitseja täiendavaid selgitusi ja esitab dokumendid, mis tõestavad, et kogu delegeerimise struktuur põhineb objektiivsetel põhjendustel.

Artikkel 77

Nõuded delegeeritavale

1.   Delegeeritaval on piisavad vahendid ja piisaval arvul töötajaid, kellel on oskused, teadmised ja kogemused, mida on vaja talle delegeeritud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, ning asjakohane organisatsiooni struktuur, mis toetab delegeeritud ülesannete täitmist.

2.   Isikutel, kes tegelikult teostavad AIFi valitseja delegeeritud tegevusi, peab olema asjaomastes funktsioonides piisav kogemus, asjakohased teoreetilised teadmised ja asjakohane praktiline kogemus. Nende kutsealane koolitus ja varem täidetud ülesannete olemus peavad olema äritegevuse seisukohast asjakohased.

3.   Delegeeritava tegevust tegelikult juhtivate isikute mainet ei loeta piisavalt heaks, kui neil on mis tahes negatiivseid registriandmeid seoses nii hea maine hindamise kui ka delegeeritud ülesannete täitmisega või kui muu asjaomane teave mõjutab nende head mainet. Sellised negatiivsed registriandmed hõlmavad, kuid mitte ainult, delegeeritud ülesannete seisukohast olulisi kuritegusid, kohtumenetlusi või halduskaristusi. Erilist tähelepanu pööratakse mis tahes rikkumistele, mis on seotud finantstegevusega, sealhulgas (kuid ei piirdu sellega) kohustustega seoses rahapesu, ebaausa käitumise, pettuste või finantskuritegude tõkestamisega, pankroti või maksejõuetusega. Muu asjaomane teave hõlmab näiteks teavet selle kohta, et isik ei ole usaldusväärne või aus.

Kui delegeeritava tegevus on seoses tema ametitoimingutega Euroopa Liidus reguleeritud, loetakse esimeses lõigus osutatud tegurid olevat täidetud juhul, kui asjaomane järelevalveasutus on „hea maine” kriteeriumi täitmise läbi vaadanud tegevusloa andmise menetluse käigus, välja arvatud juhul, kui on tõendeid vastupidise kohta.

Artikkel 78

Portfelli valitsemise või riskijuhtimise delegeerimine

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse portfelli valitsemise või riskijuhtimise delegeerimise korral.

2.   Vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 1 punktile c varade valitsemise eesmärgil tegevusluba omavana või registrisse kantuna ning järelevalve all olevana käsitatakse järgmisi üksuseid:

a)

direktiivi 2009/65/EÜ alusel tegevusloa saanud fondivalitsejad;

b)

direktiivi 2004/39/EÜ alusel portfelli valitsemiseks tegevusloa saanud investeerimisühingud;

c)

direktiivi 2006/48/EÜ alusel tegevusloa saanud krediidiasutused, kellel on luba teostada portfelli valitsemist direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt;

d)

direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud välised AIFi valitsejad;

e)

kolmanda riigi üksused, kes omavad tegevusluba või on registrisse kantud varade valitsemise eesmärgil ning kelle üle teostab järelevalvet neis riikides pädev asutus.

3.   Kui ülesanded delegeeritakse kolmanda riigi ettevõtjale, peavad olema vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 1 punktile d täidetud järgmised tingimused:

a)

olemas on kirjalik leping, mis on sõlmitud AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste ning selle ettevõtja järelevalveasutuste vahel, kellele ülesanded delegeeritakse;

b)

punktis a osutatud leping võimaldab pädevatel asutustel seoses ettevõtjaga, kellele ülesanded delegeeritakse, teha järgmist:

i)

saada taotluse korral asjaomast teavet, mida on vaja nende järelevalvealaste ülesannete täitmiseks vastavalt direktiivis 2011/61/EL sätestatule;

ii)

saada juurdepääs kolmandas riigis hoitavatele dokumentidele, mis on olulised nende järelevalveülesannete täitmiseks;

iii)

teostada kohapealseid kontrolle selle ettevõtja valdustes, kellele ülesanded delegeeriti. Kohapealsete kontrollide praktiliste menetluste üksikasjad määratakse kindlaks kirjalikus lepingus;

iv)

saada võimalikult kiiresti kolmanda riigi järelevalveasutuselt teavet direktiivi 2011/61/EL ja selle rakendusmeetmete nõuete võimaliku rikkumise uurimise eesmärgil;

v)

teha koostööd jõustamise valdkonnas vastavalt kolmanda riigi järelevalveasutuse ja ELi pädevate asutuste suhtes kohaldatavale siseriiklikule ja rahvusvahelisele õigusele direktiivi 2011/61/EL ja selle rakendusmeetmete ning asjaomase siseriikliku õiguse rikkumise korral.

Artikkel 79

Tõhus järelevalve

Delegeerimine takistab AIFi valitsejal tõhusa järelevalve teostamist, kui:

a)

AIFi valitsejal, tema audiitoritel ja pädevatel asutustel ei ole tegelikku juurdepääsu delegeeritud ülesannetega seotud andmetele ja delegeeritava äriruumidesse või pädevad asutused ei saa neid juurdepääsuõiguseid kasutada;

b)

delegeeritav ei tee seoses delegeeritud ülesannetega koostööd AIFi valitseja pädevate asutustega;

c)

AIFi valitseja ei tee taotluse korral pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu teavet, mis on vajalik, et pädevad asutused saaksid teostada järelevalvet selle üle, kas delegeeritud ülesannete täitmine vastab direktiivi 2011/61/EL ja selle rakendusmeetmete nõuetele.

Artikkel 80

Huvide konfliktid

1.   Vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 2 punktile b peavad kriteeriumid selle hindamiseks, kas delegeerimine on vastuolus AIFi valitseja või investori huvidega AIFis, sisaldama vähemalt järgmist:

a)

kui AIFi valitseja ja delegeeritav kuuluvad samasse gruppi või neil on mis tahes muu lepinguline suhe, siis ulatus, mil määral delegeeritav kontrollib AIFi valitsejat või suudab mõjutada tema tegevust;

b)

kui delegeeritav ja asjaomase AIFi investor kuuluvad samasse gruppi või neil on mis tahes muu lepinguline suhe, siis ulatus, mil määral kõnealune investor kontrollib delegeeritavat või suudab mõjutada tema tegevust;

c)

tõenäosus, et delegeeritav saab AIFi või selle investorite arvel rahalist kasu või hoiab ära rahalist kahju;

d)

tõenäosus, et delegeeritaval on AIFi valitsejale või AIFile osutatud teenuse või tegevuse tulemuse suhtes isiklik huvi;

e)

tõenäosus, et delegeeritaval on rahaline või muu stiimul eelistada muu kliendi huve AIFi või AIFi investorite huvidele;

f)

tõenäosus, et delegeeritav saab AIFile osutatava ühise väärtpaberiportfelli valitsemise teenusega seoses muult isikult kui AIFi valitseja või selle valitsetavad AIFid hüvesid raha, kauba või teenuse näol, mis ei ole selle teenuse eest tavapäraselt makstav vahendus- või teenustasu.

2.   Portfelli valitsemise või riskijuhtimisfunktsiooni võib käsitada muudest potentsiaalselt vastuolus olevatest ülesannetest funktsionaalselt ja hierarhiliselt eraldatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

isikud, kes on seotud portfelli valitsemise ülesandega, ei ole seotud muude potentsiaalselt vastuolus olevate ülesannete täitmisega, näiteks kontrollimise ülesannete täitmisega;

b)

isikud, kes on seotud riskijuhtimise ülesannetega, ei ole seotud muude potentsiaalselt vastuolus olevate ülesannete täitmisega, näiteks tegevusülesannete täitmisega;

c)

riskijuhtimisfunktsiooniga seotud isikute üle ei teosta järelevalvet isikud, kes vastutavad tegevusülesannete tulemuste eest;

d)

eraldatus tagatakse läbi kogu delegeeritava hierarhilise struktuuri kuni ta juhtorganini välja ning vaadatakse läbi delegeeritava juhtorgani poolt ja kui on olemas, siis tema järelevalvefunktsiooni poolt.

3.   Võimalikud huvide konfliktid on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, juhitud, jälgitud ning AIFi investoritele avalikustatud ainult juhul, kui:

a)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav võtab kõik põhjendatud meetmed, et teha kindlaks, juhtida ja jälgida võimalikke huvide konflikte, mis võivad tekkida tema enda ning AIFi valitseja, AIFi või AIFi investorite vahel. AIFi valitseja tagab, et delegeeritaval on kehtestatud menetlused, mis vastavad artiklites 31–34 nõutud menetlustele;

b)

AIFi valitseja tagab, et delegeeritav avalikustab nii võimalikud huvide konfliktid kui ka tema poolt selliste huvide konfliktide juhtimiseks võetud meetmed AIFi valitsejale, kes avalikustab need AIFile ja AIFi investoritele vastavalt artiklile 36.

Artikkel 81

Nõusolek ja edasidelegeerimisest teatamine

1.   Edasidelegeerimine jõustub, kui AIFi valitseja väljendab oma nõusolekut kirjalikult.

AIFi valitseja eelnevalt antud üldist nõusolekut ei käsitata nõusolekuna vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 4 punktile a.

2.   Vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 20 lõike 4 punktile b peab teatis sisaldama üksikasju delegeeritava kohta, selle pädeva asutuse nime, kus isik, kellele delegeeritav ülesanded edasi delegeerib, on saanud tegevusloa või registrisse kantud, delegeeritud funktsioone, AIFe, keda edasidelegeerimine mõjutab, AIFi valitseja kirjaliku nõusoleku koopiat ning edasidelegeerimise kavandatavat jõustumise kuupäeva.

Artikkel 82

Fiktiivne äriühing ning see, millal AIFi valitsejat enam ei peeta AIFi valitsevaks

1.   AIFi valitsejat peetakse fiktiivseks äriühinguks ning teda ei peeta enam AIFi valitsevaks vähemalt mis tahes järgmisel juhul:

a)

AIFi valitseja ei oma enam vajalikke teadmisi ja vahendeid, et teostada delegeeritud ülesannete üle tulemuslikult järelevalvelt ning juhtida delegeerimisega seotud riske;

b)

AIFi valitsejal ei ole enam volitusi teha otsuseid kõrgema juhtkonna vastutusalasse kuuluvates olulistes valdkondades või tal ei ole enam volitusi täita kõrgema juhtkonna ülesandeid eelkõige seoses üldise investeerimispoliitika ja investeerimisstrateegiate rakendamisega;

c)

AIFi valitseja kaotab oma lepingulised õigused teha järelepärimisi, kontrollida, omada juurdepääsu või anda juhiseid oma delegeeritavatele või selliste õiguste kasutamine praktikas muutub võimatuks;

d)

AIFi valitseja delegeerib investeeringute juhtimise funktsioonide täitmise ulatuses, mis ületab olulisel määral AIFi valitseja enda täidetavate investeeringute juhtimise funktsioonide täitmist. Delegeerimise ulatuse hindamisel hindavad pädevad asutused kogu delegeerimise struktuuri, võttes arvesse mitte ainult delegeerimise alusel valitsetavaid varasid, vaid ka järgmisi kvalitatiivseid kriteeriume:

i)

varaklassid, millesse AIF või AIFi nimel tegutsev AIFi valitseja on investeerinud, ning delegeerimise alusel valitsetavate varade olulisus AIFi riski- ja kasumiprofiili seisukohast;

ii)

delegeerimise alusel valitsetavate varade olulisus AIFi investeerimiseesmärkide saavutamise seisukohast;

iii)

AIFi investeeringute geograafiline ja sektoripõhine ulatus;

iv)

AIFi riskiprofiil;

v)

AIFi või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja järgitavate investeerimisstrateegiate liik;

vi)

delegeeritud ülesannete liigid võrreldes säilitatud ülesannetega ning

vii)

delegeeritavate arv ja nende isikute arv, kellele delegeeritav on ülesandeid edasi delegeerinud, nende geograafiline tegutsemisala ning ettevõtlusvorm, sealhulgas asjaolu, kas ülesanded on delegeeritud üksusele, mis kuulub AIFi valitsejaga samasse gruppi.

2.   Komisjon jälgib turu arengut arvesse võttes käesoleva artikli kohaldamist. Komisjon hindab olukorda kahe aasta pärast ja kui see peaks osutuma vajalikuks, võtab asjakohased meetmed, et veelgi täpsustada tingimusi, mille korral AIFi valitseja loetakse olevat delegeerinud oma ülesanded sellisel määral, et ta muutub fiktiivseks äriühinguks ning teda ei saa käsitada enam AIFi valitsejana.

3.   ESMA võib välja töötada suunised, et tagada delegeerimise struktuuride ühtne hindamine ELis.

IV   PEATÜKK

DEPOSITOORIUM

1.   JAGU

Kirjaliku lepingu üksikasjad

(direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõige 2)

Artikkel 83

Lepingulised üksikasjad

1.   Leping, mille alusel määratakse direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 2 kohaselt depositoorium, sõlmitakse depositooriumi ja AIFi valitseja vahel ja/või depositooriumi ja AIFi vahel ning see sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)

depositooriumi osutatavate teenuste kirjeldus ning menetlused, mis tuleb iga sellise varaklassi jaoks kehtestada, millesse AIF võib investeerida ning mis seejärel antakse depositooriumile hoiule;

b)

selle kirjeldus, mil viisil tuleb täita hoidmise ja järelevalve funktsiooni sõltuvalt varaklassidest ja geograafilistest piirkondadest, kuhu AIF kavatseb investeerida. Hoidmise ülesannete puhul peab see kirjeldus sisaldama riikide loetelusid ning menetlusi riikide lisamiseks ja/või kustutamiseks sellest loetelust. See peab olema kooskõlas teabega, mis on esitatud AIFi tingimuses, põhikirjas ja pakkumisdokumentides varade kohta, millesse AIF võib investeerida;

c)

avaldus, et depositooriumi vastutust ei mõjuta tema hoidmisfunktsioonide mis tahes delegeerimine, välja arvatud juhul, kui ta on end ise vabastanud oma vastutusest vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 13 või 14;

d)

lepingu kehtivuse periood ning lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused, sealhulgas olukorrad, millega võib kaasneda lepingu lõpetamine, ning üksikasjad seoses lepingu lõpetamise korraga ja vajaduse korral menetlused, mille alusel depositoorium peaks saatma kogu asjaomase teabe enda järglasele;

e)

konfidentsiaalsuskohustused, mida kohaldatakse lepinguosaliste suhtes kooskõlas asjaomaste õigusnormidega. Need kohustused ei tohi piirata pädevate asutuste juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja teabele;

f)

vahendid ja menetlused, mille abil depositoorium edastab AIFi valitsejale või AIFile kogu asjaomase teabe, mida see vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas varadega seotud mis tahes õiguste kasutamiseks, ning selleks, et AIFi valitsejal ja AIFil oleks ajakohastatud ja täpne ülevaade AIFi raamatupidamisaruannetest;

g)

vahendid ja menetlused, mille abil AIFi valitseja või AIF edastab kogu olulise teabe või tagab, et depositooriumil on juurdepääs kogu teabele, mida depositoorium vajab oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab teavet muudelt AIFi või AIFi valitseja määratud isikutelt;

h)

teave selle kohta, kas depositoorium või kolmas isik, kellele hoidmise funktsioonid on delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11, võib või ei või temale usaldatud varasid korduvalt kasutada ning sellise korduva kasutamisega seotud tingimused, kui need on olemas;

i)

menetlused, mida tuleb järgida, kui kaalutakse muudatuste tegemist AIFi tingimustesse, põhikirja või pakkumisdokumentidesse, esitades üksikasjad olukordade kohta, millal depositooriumi tuleb teavitada, või millistel juhtudel on vaja muudatuse tegemiseks depositooriumi eelnevat nõusolekut;

j)

kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada ühelt poolt AIFi, AIFi valitseja või AIFi või AIFi valitseja nimel tegutseva kolmanda isiku ning teiselt poolt depositooriumi vahel, ning mis on seotud AIFi osakute või aktsiate müügi, märkimise, tagasivõtmise, emiteerimise, tühistamise ja tagasiostmisega;

k)

depositooriumi järelevalve ja kontrolli funktsiooni täitmisega seotud kogu vajalik teave, mida on vaja vahetada AIFi, AIFi valitseja ja AIFi või AIFi valitseja nimel tegutseva kolmanda isiku ja depositooriumi vahel;

l)

kui lepinguosalised kavatsevad määrata kolmanda isiku oma vastavate ülesannete osade täitmiseks, kohustus esitada korrapäraselt mis tahes määratud kolmanda isiku üksikasjad ning taotluse korral teave kriteeriumide kohta, mida kasutati kolmanda isiku valimiseks, ning kavandatud meetmed valitud kolmanda isiku poolt tehtavate tegevuste jälgimiseks;

m)

teave lepinguosaliste ülesannete ja vastutuse kohta seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud kohustustega;

n)

teave kõigi rahakontode kohta, mis on avatud AIFi nimel või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja nimel, ning menetlused tagamaks, et depositooriumit teavitatakse, kui AIFi nimel või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja nimel avatakse uus konto;

o)

üksikasjad depositooriumi eskalatsioonimenetluste kohta, sealhulgas nende isikute andmed, kellega depositooriumil tuleb sellise menetluse algatamise korral AIFis ja/või AIFi valitsejas kontakteeruda;

p)

depositooriumi kohustus teavitada AIFi valitsejat, kui ta saab teada, et varade lahus hoidmine ei ole või enam ei ole piisav, et tagada kaitse sellise kolmanda isiku maksejõuetuse eest, kellele on konkreetses jurisdiktsioonis delegeeritud hoidmise funktsioonid vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11;

q)

menetlused, millega tagatakse, et depositoorium saab seoses oma ülesannetega uurida AIFi valitseja ja/või AIFi tegevust ja hinnata edastatud teabe kvaliteeti, sealhulgas omades juurdepääsu AIFi või AIFi valitseja raamatupidamisarvestusele või viies selleks läbi kohapealseid kontrolle;

r)

menetlused, millega tagatakse, et AIFi valitseja ja/või AIF saab vaadata läbi depositooriumi tegevuse seoses depositooriumi lepinguliste kohustustega.

2.   Punktides a–r sätestatud vahendite ja menetluste üksikasju kirjeldatakse depositooriumi määramise lepingus või lepingu mis tahes hilisemas muudatuses.

3.   Lõikes 2 osutatud depositooriumi määramise leping või lepingu hilisemad muutmised on kirjalikud.

4.   Lepinguosalised võivad leppida kokku, et edastavad elektrooniliselt kogu või osa teabest, mis liigub nende vahel, tingimusel et on tagatud sellise teabe asjakohane registreerimine.

5.   Kui siseriiklikust õigusest ei tulene teisiti, puudub kohustus sõlmida iga AIFi jaoks eraldi kirjalik leping; AIFi valitsejal ja depositooriumil peab olema võimalik sõlmida raamleping, kus on loetletud AIFid, mida valitseb see AIFi valitseja, kelle suhtes lepingut kohaldatakse.

6.   Täpsustatakse siseriiklik õigus, mida kohaldatakse depositooriumi määramise lepingu ja mis tahes hilisema lepingu suhtes.

2.   JAGU

Kolmandate riikide depositooriumide suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja järelevalve hindamise üldised kriteeriumid

(direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 6 punkt b)

Artikkel 84

Kolmandas riigis asuva depositooriumi suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja järelevalve hindamise kriteeriumid

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 6 punkti b kohaldamisel hinnatakse kolmandas riigis asuva depositooriumi suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete ja järelevalve tulemuslikkuse puhul seda, kas neil on liidu õigusega sätestatuga sama mõju ning kas neid jõustatakse tulemuslikult, järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

depositooriumi suhtes kohaldatakse tegevusloa nõuet ja pidevat järelevalvet avaliku sektori pädeva asutuse poolt, kellel on oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid;

b)

kolmanda riigi õigusega kehtestatakse depositooriumina tegutsemiseks tegevusloa saamise kriteeriumid, millel on sama mõju kui neil, mis on kehtestatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse alustamiseks Euroopa Liidus;

c)

kolmanda riigi depositooriumi suhtes kohaldatavatel kapitalinõuetel on sama mõju kui Euroopa Liidus kohaldatavatel kapitalinõuetel, sõltuvalt sellest, kas depositoorium on Euroopa Liidu krediidiasutuse või investeerimisühinguga sama laadi;

d)

kolmanda riigi depositooriumi suhtes kohaldatavatel tegutsemistingimustel on sama mõju kui neil, mis on kehtestatud krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes Euroopa Liidus, sõltuvalt depositooriumi laadist;

e)

kolmanda riigi õigusega kehtestatud nõuetel AIFi depositooriumi konkreetsete ülesannete täitmise kohta on sama mõju kui neil, mis on kehtestatud direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõigete 7–15 ja selle rakendusmeetmete ning asjaomase siseriikliku õigusega;

f)

kolmanda riigi õigusega nähakse ette piisavalt hoiatavate täitemeetmete kohaldamine juhul, kui depositoorium ei täida punktides a–e osutatud nõudeid ja tingimusi.

3.   JAGU

Depositooriumi ülesanded, hoolsuskohustus ning varade lahus hoidmise kohustus

(direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõiked 7–9 ning artikli 21 lõike 11 punkt c ja punkti d alapunkt iii)

Artikkel 85

Rahavoogude jälgimine – üldnõuded

1.   Kui direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikes 7 osutatud üksuses asub või on avatud AIFi nimel, AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja nimel või AIFi nimel tegutseva depositooriumi nimel rahakonto, peab AIFi valitseja tagama, et depositoorium saab alates oma ülesannete täitmise alustamisest ja pidevalt kogu asjaomase teabe, mida ta vajab oma kohustuste täitmiseks.

2.   Selleks et depositooriumil oleks juurdepääs kogu teabele seoses AIFi rahakontodega ning selge ülevaade AIFi kõigist rahavoogudest, peab depositoorium vähemalt:

a)

olema teavitatud alates tema määramisest kõigist olemasolevatest rahakontodest, mis on avatud AIFi nimel või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja nimel;

b)

olema teavitatud mis tahes uue rahakonto avamisest AIFi poolt või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja poolt;

c)

saama kogu teabe kolmandast isikust üksuse juures avatud rahakontode kohta, otse nende kolmandate isikute poolt.

Artikkel 86

AIFi rahavoogude jälgimine

Depositoorium tagab AIFi rahavoogude tulemusliku ja nõuetekohase jälgimise ning eelkõige teeb ta vähemalt järgmist:

a)

tagab, et AIFi kogu raha on kantud direktiivi 2006/73/EÜ artikli 18 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud üksuste juures avatud kontodele asjaomastel turgudel, kus rahakontod on nõutud AIFi tegevuse eesmärgil, ning üksuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid ning jõustatakse järelevalvet, millel on sama mõju kui liidu õigusel ja mis on kooskõlas direktiivi 2006/73/EÜ artiklis 16 sätestatud põhimõtetega;

b)

rakendab tulemuslikke ja nõuetekohaseid menetlusi, et võrrelda kõiki rahavoogude liikumisi ning teha selliseid võrdlusi iga päev või harvade sularahaliikumiste korral siis, kui sellised rahavoogude liikumised toimuvad;

c)

rakendab asjakohaseid menetlusi, et teha kindlaks tööpäeva lõpus olulised rahavood ning eelkõige need, mis võiksid olla vastuolus AIFi tegevusega;

d)

vaatab korrapäraselt läbi nende menetluste asjakohasuse, sealhulgas kord aastas kontode võrdlemise menetluse täieliku läbivaatamise abil ning tagades, et AIFi nimel, AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja nimel või AIFi nimel tegutseva depositooriumi nimel avatud rahakontod on kontode võrdlemise protsessiga hõlmatud;

e)

jälgib pidevalt kontode võrdlemise tulemusi ja kontode võrdlemise menetluste käigus tuvastatud mis tahes lahknevuste tulemusena võetud meetmeid ning teavitab AIFi valitsejat juhul, kui eeskirjade eiramist ei ole põhjendamatu viivituseta parandatud, ning ka pädevaid asutusi, kui olukorda ei saa lahendada ja/või parandada;

f)

kontrollib rahapositsioone käsitlevate enda andmete kooskõla AIFi valitseja andmetega. AIFi valitseja tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja teave seoses kolmanda isiku juures avatud rahakontoga, et depositoorium saaks teostada oma kontode võrdlemise menetlust.

Artikkel 87

Ülesanded seoses märkimistega

AIFi valitseja tagab, et depositooriumile esitatakse teave maksete kohta, mille on teinud investorid või mis on tehtud investorite nimel AIFi osakute või aktsiate märkimisel iga tööpäeva lõpus, kui AIFi valitseja, AIF või selle nimel tegutsev isik, näiteks väärtpaberiregister, saab investorilt sellised maksed või korralduse. AIFi valitseja tagab, et depositoorium saab kogu muu asjaomase teabe, mida ta vajab tagamaks, et maksed on seejärel kantud AIFi nimel või AIFi nimel tegutseva AIFI valitseja nimel või depositooriumi nimel avatud rahakontodele kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 7 sätetega.

Artikkel 88

Hoiul olevad finantsinstrumendid

1.   AIFile või AIFi nimel tegutsevale AIFi valitsejale kuuluvad finantsinstrumendid, mida ei ole võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda, hõlmatakse depositooriumi hoidmisülesannetega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

need on vabalt võõrandatavad väärtpaberid, sealhulgas tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid, nagu osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 viimases lõigus ja komisjoni direktiivi 2007/16/EÜ (11) artiklis 10, rahaturuinstrumendid või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakud;

b)

neid on võimalik depositooriumi nimel registreerida või hoida otse või kaudselt tema nimel arvel.

2.   Finantsinstrumente, mis kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt registreeritakse ainult otse AIFi nimel emitendi enda või tema esindaja juures, näiteks registripidaja juures või väärtpaberiregistris, ei hoita hoiul.

3.   AIFile või AIFi nimel tegutsevale AIFi valitsejale kuuluvad finantsinstrumendid, mida on võimalik depositooriumile füüsiliselt üle anda, hõlmatakse alati depositooriumi hoidmisülesannetega.

Artikkel 89

Hoidmise kohustus seoses hoiul olevate varadega

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktis a sätestatud kohustuste täitmiseks seoses hoiul olevate finantsinstrumentidega, peab depositoorium tagama vähemalt järgmise:

a)

finantsinstrumendid on nõuetekohaselt registreeritud kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punkti a alapunktiga ii;

b)

registreid ja lahus hoitavaid kontosid peetakse viisil, mis tagab nende täpsuse ja eriti nende vastavuse AIFide finantsinstrumentide ja rahaga;

c)

korrapäraselt võrreldakse depositooriumi sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust sellise mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on hoidmisfunktsioonid delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11;

d)

hoiul olevate finantsinstrumentidega seoses järgitakse hoolsuskohustust, et tagada kõrgetasemeline investorite kaitse;

e)

hinnatakse ja jälgitakse kõiki asjakohaseid hoidmisega seotud riske kogu hoiuahelas ning AIFi valitsejat teavitatakse mis tahes tuvastatud olulisest riskist;

f)

kehtestatakse asjakohane organisatsiooniline korraldus, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotsimineku või vähenemise riski pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

g)

kontrollitakse AIFi omandiõigust või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja omandiõigust varade üle.

2.   Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsiooni kolmandale isikule kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikega 11, kohaldatakse tema suhtes jätkuvalt käesoleva artikli lõike 1 punkte b–e. Ta tagab ka, et kolmas isik täidab käesoleva artikli lõike 1 punktides b–g sätestatud nõudeid ning artiklis 99 sätestatud varade lahushoidmise kohustust.

3.   Depositooriumi lõigetes 1 ja 2 osutatud hoidmise kohustuse kohaldamisel võetakse arvesse alusvara, mida omavad AIFi ja/või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad finants- või õiguslikud struktuurid.

Esimeses lõikes osutatud nõuet ei kohaldata fondifondi struktuuride või investor- ja ühisfondi struktuuride suhtes juhul, kui alusfondidel on depositoorium, kus on hoiul nende fondide varad.

Artikkel 90

Hoidmise kohustus seoses varade omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmisega

1.   AIFi valitseja esitab depositooriumile alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja pidevalt kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punkti b kohaseid kohustusi, ning tagab, et kolmandad isikud esitavad depositooriumile kogu asjakohase teabe.

2.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktis b osutatud kohustuste täitmiseks peab depositoorium vähemalt:

a)

omama põhjendamatu viivituseta juurdepääsu kogu asjaomasele teabele, mida ta vajab oma omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmise ülesannete täitmiseks, sealhulgas asjaomasele teabele, mida depositoorium saab kolmandatelt isikutelt;

b)

omama piisavat ja usaldusväärset teavet, et olla veendunud AIFi omandiõiguses või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja omandiõiguses varade üle;

c)

pidama registrit nende varade kohta, mille puhul ta on veendunud, et AIFil või AIFi nimel tegutseval AIFi valitsejal on omandiõigus. Selle kohustuse täitmiseks teeb depositoorium järgmist:

i)

kannab oma registrisse AIFi nime all varad, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused, mille puhul ta on veendunud, et AIFil või AIFi nimel tegutseval AIFi valitsejal on omandiõigus;

ii)

suudab igal ajal esitada põhjaliku ja ajakohastatud loetelu AIFi varade kohta, sealhulgas nende vastavad tinglikud väärtused.

Lõike 2 punkti c alapunkti ii kohaldamisel tagab depositoorium, et kehtestatud on menetlused, mis ei võimalda registreeritud varasid määrata, üle kanda, vahetada või loovutada ilma, et depositooriumi või tema delegeeritavat oleks sellistest tehingutest teavitatud ning depositooriumil on põhjendamatu viivituseta juurdepääs asjaomase kolmanda isiku dokumentaalsetele tõenditele iga tehingu ja positsiooni kohta. AIFi valitseja tagab, et asjaomane kolmas isik esitab depositooriumile põhjendamatu viivituseta sertifikaadid või muud dokumentaalsed tõendid alati, kui toimub varade müük või soetamine või korporatiivne sündmus, mille tagajärjel emiteeritakse finantsinstrumente, ja vähemalt kord aastas.

3.   Depositoorium tagab alati, et AIFi valitsejal on ja ta rakendab asjakohaseid menetlusi selle kontrollimiseks, et tema valitsetava AIFi soetatud varad on asjakohaselt registreeritud AIFi nimel või AIFi nimel tegutseva AIFi valitsejal nimel, ning et kontrollida vastavust AIFi valitseja registrites olevate positsioonide ja varade vahel, mille puhul depositoorium on veendunud, et AIFil või AIFi nimel tegutseval AIFi valitsejal on omandiõigus. AIFi valitseja tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised ja asjakohane teave seoses AIFi varadega, et depositoorium saab teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

4.   Depositoorium kehtestab ja rakendab eskalatsioonimenetlust olukordades, kui tuvastatakse kõrvalekalle, sealhulgas teavitab AIFi valitsejat ja pädevaid asutusi, kui olukorda ei saa lahendada ja/või parandada.

5.   Lõigetes 1–4 osutatud depositooriumi hoidmise kohustuse kohaldamisel võetakse arvesse alusvara, mida omavad finants- ja/või õiguslikud struktuurid, mille AIF või AIFi nimel tegutsev AIFi valitseja on loonud, et investeerida alusvarasse, ning mida otseselt või kaudselt kontrollib AIF või AIFi nimel tegutsev AIFi valitseja.

Esimeses lõikes osutatud nõuet ei kohaldata fondifondi struktuuride või investor- ja ühisfondi struktuuride suhtes juhul, kui alusfondidel on depositoorium, kes täidab selle fondi varade puhul omandiõiguse kontrollimise ja registrisse kandmise funktsioone.

Artikkel 91

Peamaaklerite aruandluskohustused

1.   Kui on määratud peamaakler, tagab AIFi valitseja, et selle määramise kuupäevast alates kehtib kokkulepe, mille kohaselt peab peamaakler tegema depositooriumile kättesaadavaks püsival andmekandjal eelkõige aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

lõikes 3 loetletud elementide väärtused iga tööpäeva lõpus;

b)

mis tahes muude asjaolude üksikasjad, mis on vajalikud tagamaks, et AIFi depositooriumil on ajakohastatud ja täpne teave nende varade väärtuse kohta, mille hoidmine on delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne tehakse AIFi depositooriumile kättesaadavaks hiljemalt sellele tööpäevale järgneva tööpäeva lõpus, mille kohta aruanne on koostatud.

3.   Lõike 1 punktis a osutatud elemendid hõlmavad järgmist:

a)

AIFi peamaakleri valduses olevate varade koguväärtus, juhul kui hoidmise funktsioon on delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11, siis kõigi järgmiste väärtus:

i)

AIFile antud sularahalaenud ja laekunud intress;

ii)

väärtpaberid, mille AIF peab üle kandma AIFi nimel võetud avatud lühikeste positsioonide alusel;

iii)

jooksvad arveldussummad, mida AIFil tuleb maksta mis tahes futuurlepingute alusel;

iv)

lühikeseks müügist tulenevad rahalaekumised, mis on peamaakleri valduses seoses AIFi nimel võetud lühikeste positsioonidega;

v)

peamaakleri valduses olev sularahatagatis seoses AIFi nimel sõlmitud kehtivate futuurlepingutega. See kohustus lisandub artikli 87 ja 88 kohastele kohustustele;

vi)

AIFi nimel sõlmitud mis tahes börsivälise tehingu riskipositsioonid, mis on hinnatud viimase turuhinna alusel;

vii)

peamaakleri ees olevad AIFi tagatud kohustused kokku ning

viii)

kõik muud AIFiga seotud varad;

b)

direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktis b osutatud muude selliste varade väärtus, mida peamaakler hoiab tagatisena seoses tagatud tehingutega, mis on sõlmitud institutsionaalsetele investoritele pakutavate väärtpaberivahenduse ja sellega seotud tugiteenuste lepingu alusel;

c)

nende varade väärtus, mille puhul peamaakler on kasutanud AIFi varade suhtes kasutusõigust;

d)

kõigi nende asutuste loetelu, kus peamaakler hoiab või võib hoida AIFi raha AIFi nimel avatud või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja poolt avatud kontol vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 7.

Artikkel 92

Järelevalvekohustused – üldnõuded

1.   Depositooriumi määramise ajal hindab depositoorium riske, mis on seotud AIFi strateegia ja AIFi valitseja organisatsiooni olemuse, ulatuse ja keerukusega, et kavandada järelevalvemenetlused, mis on asjakohased AIFi ja nende varade seisukohast, millesse ta investeerib, ning mida seejärel rakendatakse ja kohaldatakse. Selliseid menetlusi ajakohastatakse korrapäraselt.

2.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 kohaseid järelevalvekohustusi täites teostab depositoorium AIFi valitseja, AIFi või määratud kolmanda isiku vastutusalasse kuuluvate protsesside ja menetluste järelkontrollimisi ja kontrolle. Depositoorium tagab kõigis olukordades, et on olemas asjakohane kontrollimise ja kontode võrdlemise menetlus, mida rakendatakse ja kohaldatakse ning vaadatakse sagedasti läbi. AIFi valitseja tagab, et depositooriumile saadetakse kõik juhised seoses AIFi varade ja toimingutega, et depositoorium saaks teostada oma kontrollimise või kontode võrdlemise menetlust.

3.   Depositoorium kehtestab selge ja ulatusliku eskalatsioonimenetluse, et tegeleda olukordadega, kus on tema järelevalvekohustuse käigus tuvastatud võimalikke eeskirjade eiramisi, ning eskalatsioonimenetluse üksikasjad tehakse taotluse korral AIFi valitseja pädevatele asutustele kättesaadavaks.

4.   AIFi valitseja esitab depositooriumile alates tema ülesannete täitmise alustamisest ja pidevalt kogu asjaomase teabe, mida depositoorium vajab, et täita oma direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 kohaseid kohustusi, sealhulgas kolmandad isikute poolt depositooriumile esitatava teabe. AIFi valitseja tagab eelkõige, et depositooriumil on võimalik saada juurdepääs dokumentidele ning teostada kohapealseid kontrolle AIFi valitseja äriruumides ja AIFi või AIFi valitseja määratud mis tahes teenuse osutaja (näiteks haldajad või välishindajad) äriruumides ja/või vaadata läbi kvalifitseeritud sõltumatute audiitorite või muude ekspertide poolsed aruanded ja tunnustatud väliste sertifitseerimiste aruanded, et tagada kehtestatud menetluste piisavus ja asjakohasus.

Artikkel 93

Kohustused seoses märkimise ja tagasivõtmistega

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 punkti a järgimiseks peab depositoorium täitma järgmisi nõudeid.

1)

Depositoorium tagab, et AIF, AIFi valitseja või määratud üksus on kehtestanud asjakohase ja ühtse menetluse ning rakendab ja kohaldab seda, et:

i)

võrrelda märkimiskorraldusi märkimisest laekunud tuluga ning emiteeritud osakute või aktsiate arvu tuluga, mille on AIF märkimisest saanud;

ii)

võrrelda tagasivõtmiskorraldusi tagasivõtmisega seoses makstud summadega ning tühistatud osakute või aktsiate arvu summadega, mis AIF on tagasivõtmisega seoses tasunud;

iii)

kontrollida korrapäraselt, et võrdlemise menetlus on asjakohane.

Punktide i, ii ja iii kohaldamisel kontrollib depositoorium korrapäraselt eelkõige, kas AIFi kontodel olevate osakute või aktsiate koguarv on kooskõlas AIFi registris esitatud ringlusesse lastud aktsiate või osakute koguarvuga.

2)

Depositoorium tagab ja korrapäraselt kontrollib, kas menetlused seoses AIFi aktsiate või osakute müügi, emiteerimise, tagasiostu, tagasivõtmise ja tühistamisega on kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ja AIFi tingimuste või põhikirjaga ning veendub, et neid menetlusi rakendatakse tulemuslikult.

3)

Depositooriumi kontrollide sagedus on kooskõlas märkimiste ja tagasivõtmiste sagedusega.

Artikkel 94

Kohustused seoses aktsiate/osakute väärtuse hindamisega

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 punkti b järgimiseks peab depositoorium tegema järgmist:

a)

pidevalt kontrollima, et AIFi varade väärtuse hindamiseks on kehtestatud ja kohaldatakse asjakohaseid ja ühtseid menetlusi vastavalt direktiivi 2011/61/EL artiklile 19 ja selle rakendusmeetmetele ning AIFi tingimustele ja põhikirjale ning

b)

tagama, et hindamispõhimõtteid ja -menetlusi rakendatakse tulemuslikult ja vaadatakse korrapäraselt läbi.

2.   Depositooriumi menetluste sagedus on kooskõlas AIFi hindamispõhimõtetega ette nähtud sagedusega, nagu on määratletud direktiivi 2011/61/EL artiklis 19 ja selle rakendusmeetmetes.

3.   Kui depositoorium leiab, et AIFi aktsiate või osakute väärtuse arvutamine ei ole toimunud kooskõlas kohaldatava õiguse või AIFi tingimuste või direktiivi 2011/61/EL artikliga 19, teavitab ta sellest AIFi valitsejat ja/või AIFi ning tagab, et AIFi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

4.   Kui on määratud välishindaja, kontrollib depositoorium, et välishindaja määramine on kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 19 ja selle rakendusmeetmetega.

Artikkel 95

Kohustused seoses AIFi valitseja juhiste täitmisega

Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 punkti c järgimiseks peab depositoorium tegema vähemalt järgmist:

a)

kehtestama ja rakendama asjakohased menetlused kontrollimaks, et AIF ja AIFi valitseja järgivad kohaldatavaid õigusnorme ning AIFi tingimusi ja põhikirja. Eelkõige jälgib depositoorium AIFi vastavust AIFi pakkumisdokumentides kehtestatud investeerimispiirangutele ja finantsvõimenduse piirangutele. Need menetlused on proportsionaalsed AIFi olemuse, ulatuse ja keerukusega;

b)

kehtestama ja rakendama eskalatsioonimenetluse, kui AIF on rikkunud ühte punktis a osutatud piirangut.

Artikkel 96

Kohustused seoses tehingute õigeaegse arveldusega

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 punkti d nõuete täitmiseks kehtestab depositoorium menetluse, et tuvastada mis tahes olukord, kus AIFi või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja varaga seotud tehingutest tulenevat tasu ei kanta AIFile üle tavapärase ajavahemiku jooksul, teavitada AIFi valitsejat ning juhul kui olukorda ei ole lahendatud, nõuda võimaluse korral vastaspoolelt finantsinstrumentide tagastamist.

2.   Kui tehingud ei toimu reguleeritud turul, hinnatakse tavapäraseid ajavahemikke lähtuvalt tehingutega seotud tingimustest (börsivälised tuletislepingud või investeeringud kinnisvarasse või börsil noteerimata äriühingutesse).

Artikkel 97

Kohustused seoses AIFi tulujaotusega

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 9 punkti e nõuete täitmiseks peab depositoorium tegema järgmist:

a)

tagama, et netotulu arvutatakse pärast seda, kui AIFi valitseja on selle deklareerinud, vastavalt AIFi tingimustele, põhikirjale ja kohaldatavale siseriiklikule õigusele;

b)

tagama, et võetakse asjakohased meetmed, kui AIFi audiitorid on raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldanud reservatsiooni. AIF või AIFi nimel tegutsev AIFi valitseja esitab depositooriumile kogu teabe raamatupidamise aastaaruannete suhtes avaldatud reservatsioonide kohta ning

c)

kontrollima dividendimaksete täielikkust ja täpsust pärast seda, kui AIFi valitseja on need deklareerinud, ning vajaduse korral ka teenitud intressi täielikkust ja täpsust.

2.   Kui depositoorium leiab, et tulu ei ole arvutatud vastavalt kohaldatavale õigusele või AIFi tingimustele või põhikirjale, teavitab ta AIFi valitsejat ja/või AIFi ning tagab, et AIFi investorite parimates huvides võetakse õigeaegselt parandusmeetmed.

Artikkel 98

Hoolsuskohustus

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti c kohaste kohustuste täitmiseks rakendab ja kohaldab depositoorium delegeeritava valimiseks ja pidevaks jälgimiseks asjakohast dokumenteeritud hoolsuskohustuse menetlust. See menetlus vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt kord aastas ning tehakse pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

2.   Selle kolmanda isiku valimisel ja määramisel, kellele delegeeritakse hoidmiskohustus direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 kohaselt, peab depositoorium tegutsema piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tagamaks et usaldades finantsinstrumendid kõnealuse kolmanda isiku käsutusse on need piisavalt kaitstud. Ta teeb vähemalt järgmist:

a)

hindab reguleerivat ja õigusraamistikku, sealhulgas riigiriski, hoidmisega seotud riski ning kolmanda isiku lepingute jõustatavust. See hindamine peab eelkõige võimaldama depositooriumil kindlaks määrata kolmanda isiku maksejõuetuse võimalikku mõju AIFi varadele ja õigustele. Kui depositoorium saab teada, et tulenevalt selle riigi õigusest, kus kolmas isik asub, ei ole varade lahus hoidmine piisav, et tagada kaitse maksejõuetuse eest, teavitab ta viivitamata AIFi valitsejat;

b)

hindab, kas kolmanda isiku tavad, menetlused ja sisekontroll on piisav tagamaks, et AIFi või AIFi nimel tegutseva AIFi valitseja finantsinstrumentide suhtes kohaldatakse kõrgetasemelist hoolsust ja kaitset;

c)

hindab, kas kolmanda isiku finantsseisund ja maine on kooskõlas delegeeritud ülesannetega. See hindamine põhineb nii võimaliku kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel, kui need on kättesaadavad;

d)

tagab, et kolmandal isikul on tegevus- ja tehnoloogiline suutlikkus teostada delegeeritud hoidmisülesandeid rahuldava kaitse ja turvalisuse tasemega.

3.   Depositoorium tegutseb korrapärasel läbivaatamisel ja pideval jälgimisel piisava vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega, tagamaks et kolmas isik täidab jätkuvalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriume ja direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punktis d sätestatud tingimusi. Selleks teeb depositoorium vähemalt järgmist:

a)

jälgib kolmanda isiku ülesannete täitmist ja selle vastavust depositooriumi standarditele;

b)

tagab, et kolmas isik täidab oma hoidmisülesandeid kõrgetasemelise vilumuse, ettevaatlikkuse ja hoolikusega ning eelkõige, et ta hoiab finantsinstrumendid tulemuslikult lahus vastavalt artikli 99 nõuetele;

c)

vaatab läbi hoidmise riskid, mis on seotud otsusega usaldada varad kolmanda isiku käsutusse, ning teavitab põhjendamatu viivituseta AIFi või AIFi valitsejat nende riskide mis tahes muutustest. See hindamine põhineb nii kolmanda isiku poolt esitatud teabel kui ka muudel andmetel ja teabel, kui need on kättesaadavad. Läbivaatamise ulatust ja sagedust suurendatakse turul valitseva ebastabiilsuse ajal ning siis, kui on tuvastatud risk. Kui depositoorium saab teada, et tulenevalt selle riigi õigusest, kus kolmas isik asub, ei ole varade lahus hoidmine enam piisav, et tagada kaitse maksejõuetuse eest, teavitab ta viivitamata AIFi valitsejat.

4.   Kui kolmas isik delegeerib edasi talle delegeeritud mis tahes ülesande, kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimusi ja kriteeriume mutatis mutandis.

5.   Depositoorium jälgib direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 4 järgimist.

6.   Depositoorium töötab välja hädaolukorra lahendamise plaanid iga turu jaoks, kus ta määrab kolmanda isiku täitma hoidmise kohustust vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11. Võimaluse korral määratakse sellises hädaolukorra lahendamise plaanis alternatiivne teenuseosutaja.

7.   Kui delegeeritav enam ei täida nõudeid, võtab depositoorium meetmeid (sealhulgas võib lõpetada lepingu), mis on AIFi ja tema investorite parimates huvides.

Artikkel 99

Varade lahushoidmise kohustus

1.   Kui hoidmise kohustus on täielikult või osaliselt delegeeritud kolmandale isikule, tagab depositoorium, et kolmas isik, kellele hoidmise kohustus on delegeeritud vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11, tegutseb vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 punkti d alapunktis iii kehtestatud varade lahushoidmise kohustusele, kontrollides et kolmas isik teeb järgmist:

a)

peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eristada depositooriumi AIFi klientide varasid enda varadest, teiste klientide varadest, depositooriumi poolt enda kontol hoitavatest varadest ning depositooriumi nende klientide varadest, kes ei ole AIFid;

b)

peab arvestust viisil, millega tagatakse andmete täpsus ja eelkõige nende vastavus varadele, mida hoitakse depositooriumi klientide nimel;

c)

võrdleb korrapäraselt oma sisemise raamatupidamisarvestuse ja registrite vastavust selle mis tahes kolmanda isiku raamatupidamisarvestuse ja registritega, kellele on vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11 delegeeritud hoidmise ülesanded;

d)

kehtestab asjakohase organisatsioonilise korralduse, et minimeerida finantsinstrumentide või nendega seotud õiguste kaotsimineku või vähenemise riski finantsinstrumentide väärkasutamise, pettuse, puuduliku haldamise, ebakorrektse registreerimise või hooletuse tagajärjel;

e)

kui kolmas isik on direktiivi 2006/73/EÜ artikli 18 lõike 1 puntides a, b või b osutatud isik, kelle suhtes kohaldatakse tõhusaid usaldatavusnõudeid ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, mis on liidu õigusega sama mõjuga ja seda jõustatakse tulemuslikult, võtab depositoorium vajalikud meetmed tagamaks, et AIFi raha hoitakse kontol või kontodel vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 7.

2.   Kui depositoorium on delegeerinud oma hoidmisfunktsioonid kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11, peab selle jälgimine, kas kolmas isik täidab oma varade lahushoidmise kohustusi tagama, et depositooriumi klientidele kuuluvad finantsinstrumendid on kaitstud asjaomase kolmanda isiku mis tahes maksejõuetuse eest. Kui kohaldatava õiguse, sealhulgas eelkõige vara või maksejõuetuse küsimusi reguleeriva õiguse kohaselt ei ole lõikes 1 kehtestatud nõuded piisavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, hindab depositoorium, milliseid täiendavaid korraldusi on vaja teha, et minimeerida kaotsimineku riski ja säilitada kaitse asjakohane tase.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis, kui kolmas isik, kellele on hoidmise kohustus vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 11 delegeeritud, on otsustanud delegeerida kõik või osa oma hoidmise kohustusest muule kolmandale isikule vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 11 kolmandale lõigule.

4.   JAGU

Finantsinstrumentide kaotsiminek, vastutusest vabastamine ja objektiivsed põhjused

(direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõiked 12 ja 13)

Artikkel 100

Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsiminek

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 tähenduses hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsiminek loetakse aset leidnuks, kui finantsinstrumendi puhul, mis on hoiul depositooriumi juures või kolmanda isiku juures, kellele on hoiul oleva finantsinstrumendi hoidmine delegeeritud, on täidetud mis tahes järgmine tingimus:

a)

on tõestatud, et AIFi väidetud omandiõigus ei kehti, kuna see on kas lõppenud või seda ei ole kunagi olnud;

b)

AIFilt on finantsinstrumendi omandiõigus lõplikult ära võetud;

c)

AIF on lõplikult võimetu otseselt või kaudselt võõrandama finantsinstrumenti.

2.   AIFi valitseja teeb finantsinstrumendi kaotsimineku kindlaks, järgides dokumenteeritud protsessi, mis on pädevatele asutustele piiranguteta kättesaadav. Kui kaotsiminek on kindlaks tehtud, teavitatakse sellest viivitamata investoreid püsival andmekandjal.

3.   Hoiul olevat finantsinstrumenti ei peeta kaduma läinuks direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 tähenduses, kui AIFilt on lõplikult ära võetud tema omandiõigus seoses konkreetse instrumendiga, kuid see instrument on asendatud või konverteeritud teiseks finantsinstrumendiks või -instrumentideks.

4.   Selle kolmanda isiku maksejõuetuse korral, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine, kinnitab AIFi valitseja hoiul olevate finantsinstrumentide kaotsimineku niipea kui üks lõikes 1 loetletud tingimustest on kindlalt täidetud.

Kindlus selle kohta, kas mõni lõikes 1 sätestatud tingimus on täidetud, peab olema hiljemalt maksejõuetusmenetluse lõpuks. AIFi valitseja ja depositoorium jälgivad maksejõuetusmenetlust hoolikalt, et teha kindlaks, kas kõik või mõni sellele kolmandale isikule usaldatud finantsinstrumentidest, kellele on delegeeritud hoiul olevate finantsinstrumentide hoidmine, on tegelikult kaotsi läinud.

5.   Hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsiminek tehakse kindlaks olenemata sellest, kas lõikes 1 loetletud tingimused tulenevad pettusest, hooletusest või muust tahtlikust või mittetahtlikust tegevusest.

Artikkel 101

Vastutusest vabastamine direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 kohaselt

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 12 teise lõigu kohast depositooriumi vastutust ei kohaldata, kui depositoorium suudab tõestata, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

sündmus, mis põhjustas kaotsimineku, ei tulenenud depositooriumi ega selle kolmanda isiku mis tahes tegevusest või tegevusetusest, kellele oli delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktile a;

b)

depositoorium ei oleks põhjendatult saanud vältida kaotsiminekut põhjustanud sündmuse toimumist olemata kõigi ettevaatusabinõude võtmisest, mis hoolas depositoorium peab vastavalt valdkonnas kehtivale parimale tavale võtma;

c)

vaatamata rangele ja põhjalikule hoolsusele ei oleks depositoorium saanud kaotsiminekut vältida.

See tingimus loetakse täidetuks, kui depositoorium on taganud, et depositoorium ja kolmas isik, kellele on delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktile a, on võtnud kõik järgmised meetmed:

i)

kehtestanud, rakendanud, kohaldanud ja säilitanud struktuurid ja menetlused ning kindlustanud oskusteabe, mis on piisavad ja proportsionaalsed AIFi varade olemuse ja keerukusega, et teha õigeaegselt kindlaks ja pidevalt jälgida väliseid sündmusi, mis võivad põhjustada hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsimineku;

ii)

hinnanud pidevalt, kas mis tahes punkti i kohaselt kindlaks tehtud sündmus kujutab endast hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsimineku märkimisväärset riski;

iii)

teavitanud AIFi valitsejat tuvastatud märkimisväärsetest riskidest ja võtnud asjakohaseid meetmeid, et ennetada või leevendada hoiul olevate finantsinstrumentide kaotsiminekut juhul, kui on kindlaks tehtud tegelikud või võimalikud välised sündmused, mis arvatavasti põhjustavad hoiul oleva finantsinstrumendi kaotsimineku märkimisväärset riski.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid võib lugeda täidetuks järgmiste asjaolude korral:

a)

looduslikud protsessid, mis jäävad väljapoole inimese kontrolli või mõju;

b)

mis tahes sellise seaduse, dekreedi, määruse, otsuse või korralduse vastuvõtmine mis tahes valitsuse või valitsusasutuse poolt, sealhulgas mis tahes kohtu poolt, millel on mõju hoiul olevale finantsinstrumendile;

c)

sõjad, massirahutused või muud murrangulised sündmused.

3.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud nõudeid ei peeta täidetuks sellistel juhtudel nagu raamatupidamislik viga, puudus süsteemi toimimises, pettus, suutmatus kohaldada varade lahus hoidmise nõudeid depositooriumi või kolmanda isiku tasandil, kellele on delegeeritud hoiule antud finantsinstrumentide hoidmine vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõike 8 punktile a.

4.   Käesolevat artiklit kohaldatakse delegeeritava suhtes mutatis mutandis, kui depositoorium on kokkuleppe alusel andnud oma vastutuse üle vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõigetele 13 ja 14.

Artikkel 102

Objektiivsed põhjused depositooriumile enda vastutusest vabastamiseks lepingu alusel

1.   Objektiivsed põhjused vastutusest vabastamiseks lepingu alusel vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 13 peavad:

a)

piirduma täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis iseloomustavad teatavat tegevust;

b)

olema kooskõlas depositooriumi põhimõtete ja otsustega.

2.   Objektiivsed põhjused esitatakse alati, kui depositoorium kavatseb end vastutusest vabastada.

3.   Depositooriumil loetakse olevat objektiivsed põhjused enda vastutusest vabastamiseks lepingu alusel vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikele 13, kui depositoorium suudab tõestada, et tal ei olnud muud võimalust kui delegeerida oma varade hoidmise ülesanne kolmandale isikule. Eelkõige on see nii järgmistel juhtudel:

a)

kolmanda riigi õigusega nõutakse, et teatavaid finantsinstrumente hoitakse hoiul kohaliku üksuse juures ning on kohalikke üksusi, kes vastavad direktiivi 2011/61/EL artikli 21 lõikes 11 sätestatud delegeerimise kriteeriumidele, või

b)

AIFi valitseja nõuab investeeringu säilitamist konkreetses jurisdiktsioonis, olenemata depositooriumi hoiatustest sellest tuleneva riski suurenemise kohta.

V   PEATÜKK

LÄBIPAISTVUSNÕUDED, FINANTSVÕIMENDUS, KOLMANDAID RIIKE KÄSITLEVAD EESKIRJAD JA TEABE VAHETAMINE AIFi VALITSEJA TEGEVUSE VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE KOHTA

1.   JAGU

Aastaaruanne, teabe avalikustamine investoritele ja aruannete esitamine pädevatele asutustele

(direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punktid a–e, artikli 23 lõige 4 ja artikli 24 lõige 1)

Artikkel 103

Aastaaruande üldpõhimõtted

Kogu aastaaruandes esitatav teave, sealhulgas käesolevas jaos sätestatud teave, esitatakse nii, et teave on oluliselt asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selge. Aastaaruanne sisaldab teavet, mida investorid vajavad seoses konkreetse AIFi struktuuridega.

Artikkel 104

Bilansi või varade ja kohustuste aruande ning kasumiaruande sisu ja vorm

1.   Bilanss või varade ja kohustuste aruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente ja aluskirjeid vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punktile a:

a)   „varad”– koosnevad vahenditest, mida AIF kontrollib varasemate sündmuste tulemusena ja millest AIF saab tulevikus eeldatavalt majanduslikku kasu. Varad jaotatakse vastavalt järgmistele bilansikirjetele:

b)   „kohustused”– koosnevad AIFi olemasolevatest kohustustest, mis tulenevad varasematest sündmustest ja mille arvelduse tulemusena AIFi majanduslikku kasu sisaldavad vahendid eeldatavalt vähenevad. Kohustused jaotatakse vastavalt järgmistele bilansikirjetele:

c)   „omakapital”– kajastab jääkosalust AIFi varades pärast kõigi tema kohustuste mahaarvamist.

2.   Kasumiaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente ja kirjeid:

a)

„tulud” – kajastab majandusliku kasu mis tahes suurenemist arvestusperioodil, mis väljendub varade lisandumise või parendamisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusena omakapital suureneb, välja arvatud investorite poolt tehtavad sissemaksed. Tulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele:

i)

„investeerimistulu”, mida saab omakorda jaotada järgmiselt:

„dividenditulu”, mis on seotud dividendidega kapitaliinvesteeringutelt, millele AIFil on õigus;

„intressitulu”, mis on seotud võlakirjainvesteeringutelt ja sularahalt saadavate intressidega, millele AIFil on õigus;

„renditulu”, mis on seotud kinnisvarainvesteeringutelt saadava rendituluga, millele AIFil on õigus;

ii)

„realiseeritud kasum investeeringutelt”, mis kajastab investeeringust väljumisest saadud kasumit;

iii)

„realiseerimata kasum investeeringutelt”, mis kajastab investeeringute ümberhindlusest saadavat kasumit, ning

iv)

„muu tulu”, sealhulgas, kuid mitte ainult, tasudest saadud tulu seoses laenuks antud väärtpaberite ja eri allikatega;

b)

„kulud” – kajastab majandusliku kasu vähenemist arvestusperioodil, mis väljendub varade vähenemise või ammendumisena või kohustuste võtmisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud investoritele tehtavate väljamaksetega seotud kapital. Kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele:

„investeeringute nõustamis- või valitsemistasud”, mis kajastavad lepingu alusel nõustajale või AIFi valitsejale maksmisele kuuluvaid tasusid;

„muud kulud”, sealhulgas, kuid mitte ainult, haldustasud, ekspertide töötasud, hoidmistasud ja intressid. Iga olemuselt oluline kirje esitatakse eraldi;

„realiseeritud kahjum investeeringutelt”, mis kajastab investeeringust väljumisel saadud kahjumit;

„realiseerimata kahjum investeeringutelt”, mis kajastab investeeringute ümberhindlusel saadud kahjumit;

c)

„kasum või kahjum kokku” kajastab kulusid ületavat tulu või tulusid ületavat kulu.

3.   Kirjete paigutus, nomenklatuur ja terminoloogia peab olema kooskõlas AIFi suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandarditega või AIFi kehtestatud eeskirjadega ning järgima õigusakte, mida kohaldatakse AIFi asukohas. Neid kirjeid võib muuta või laiendada, et tagada eelnevaga kooskõla.

4.   Täiendavad kirjed, rubriigid ja vahesummad esitatakse, kui selline esitamine on vajalik, et mõista AIFi finantsseisundit bilansis või varade ja kohustuste aruandes või AIFi majandustulemusi kasumiaruande raames ja vormis. Vajaduse korral esitatakse täiendav teave finantsaruannete lisades. Lisade eesmärk on esitada jutustav kirjeldus või üksikasjalikum analüüs põhiaruannetes avaldatud kirjete kohta ning teave kirjete kohta, mis ei vasta neis aruannetes kajastamise tingimustele.

5.   Iga sarnaste kirjete oluline kategooria esitatakse eraldi. Avalikustatakse iga üksik kirje, kui see on oluline. Olulisust hinnatakse vastavalt heakskiidetud raamatupidamisarvestusraamistiku nõuetele.

6.   Kirjete esitamine ja liigitus bilansis või varade ja kohustuste aruandes püsib aruandlus- või arvestusperioodide lõikes muutumatuna, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et muul viisil esitamine või liigitamine oleks asjakohasem, näiteks kui investeerimisstrateegia muutusega kaasnevad eri kauplemistavad, või kui raamatupidamisstandardiga on nõutud muudatuse tegemine esituslaadis.

7.   IV lisas esitatud kasumiaruande sisu ja vormi puhul kajastatakse kõik tulude ja kulude kirjed asjaomasel perioodil kasumiaruandes, kui AIFi kasutatava raamatupidamisstandardiga ei nõuta teisiti.

Artikkel 105

Majandusaasta tegevusaruanne

1.   Majandusaasta tegevusaruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a)

ülevaade aasta või perioodi jooksul toimunud investeerimistegevusest ning ülevaade AIFi portfellist aasta lõpu või perioodi lõpu seisuga;

b)

ülevaade AIFi tulemusnäitajatest aasta või perioodi jooksul;

c)

allpool määratletud olulised muudatused direktiivi 2011/61/EL artiklis 23 loetletud teabes, kui see ei kajastu juba finantsaruannetes.

2.   Aruanne sisaldab AIFi tegevuse ja tulemuste õiglast ja erapooletut läbivaatamist, mis hõlmab ka peamiste riskide ning investeeringute või majandusliku ebakindluse kirjeldust, millega AIF võib kokku puutuda.

3.   AIFi investeerimistegevuse või tulemuste mõistmiseks vajalikus ulatuses hõlmab analüüs asjaomase AIFi seisukohast asjakohaseid nii rahalisi kui ka mitterahalisi peamisi tulemusnäitajaid. Aruandes esitatud teave on kooskõlas AIFi asukohariigi siseriiklike eeskirjadega.

4.   Majandusaasta tegevusaruandes esitatud teave moodustab osa juhatuse või investeerimisjuhtide tegevusaruandest, niivõrd kuivõrd see tavaliselt esitatakse koos AIFi finantsaruannetega.

Artikkel 106

Olulised muudatused

1.   Mis tahes muudatusi teabes käsitatakse olulisena direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punkti d tähenduses, kui on väga tõenäoline, et mõistlik investor muudaks asjaomase teabe saamise korral oma otsust investeerida AIFi, sealhulgas seepärast, et selline teave võiks mõjutada investori võimet kasutada oma õigusi seoses selle investeeringuga, või muul viisil kahjustada AIFi ühe või enama investori huve.

2.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punkti d järgimiseks hindab AIFi valitseja muudatusi direktiivi 2011/61/EL artiklis 23 osutatud teabes majandusaasta jooksul vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3.   Teave avalikustatakse kooskõlas AIFi poolt kasutatavate raamatupidamisstandardite ja -eeskirjade nõuetega ning lisaks kirjeldatakse mis tahes võimalikku mõju AIFile ja/või AIFi investoritele. Täiendav teave avalikustatakse, kui raamatupidamisstandardite ja -eeskirjade konkreetsete nõuete täitmine ei pruugi olla piisav selleks, et investorid mõistaksid muudatuse mõju.

4.   Kui lõike 1 kohaselt nõutud teabe avalikustamine ei ole hõlmatud AIFi suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandarditega või AIFi raamatupidamiseeskirjadega, esitatakse olulise muudatuse kirjeldus koos AIFile või/ja AIFi investoritele avalduva mis tahes võimaliku mõjuga.

Artikkel 107

Tasustamise avalikustamine

1.   Kui esitatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõike 2 punktis e nõutud teave, tuleb täpsustada, kas tasude kogusumma on või ei ole seotud mõnega järgmisest:

a)

AIFi valitseja kogu personali tasustamine kokku, märkides ära tasu saajate arvu;

b)

AIFi valitseja nende töötajate töötasu kokku, kes on täielikult või osaliselt kaasatud AIFi tegevustesse, märkides ära tasu saajate arvu;

c)

AIFi valitseja personali kogu töötasust see osa, mis on seotud AIFiga, märkides ära tasu saajate arvu.

2.   Majandusaasta kogutöötasus esitatakse vajaduse korral lisaks ka AIFi poolt makstud teenitud intress.

3.   Kui teave avalikustatakse AIFi valitseja tasandil, esitatakse selle jaotus iga AIFi puhul eraldi, kui selline teave on olemas ja piiranguteta kättesaadav. Selle avalikustamise osana esitatakse ka kirjeldus selle kohta, kuidas jaotus on esitatud.

4.   AIFi valitseja esitab üldise teabe tasustamispoliitika ja -tavade rahaliste ja mitterahaliste kriteeriumide kohta seoses asjaomaste personalikategooriatega, et investorid saaksid hinnata pakutud stiimuleid. Vastavalt direktiivi 2011/61/EL II lisas sätestatud põhimõtetele avalikustavad AIFi valitsejad vähemalt teabe, mida on vaja AIFi riskiprofiili mõistmiseks, ning meetmed, mida ta võtab huvide konfliktide välimiseks või juhtimiseks.

Artikkel 108

Perioodilise teabe avalikustamine investoritele

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikes 4 osutatud teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt.

2.   AIFi nende varade osakaalu avalikustamisel, mille suhtes kohaldatakse tulenevalt nende mittelikviidsest olemusest erikorda vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile a, teeb AIFi valitseja järgmist:

a)

esitab ülevaate mis tahes kehtestatud erikorrast, sealhulgas sellest, kas erikord on seotud kõrvalkontode, väljumise piirangute või muu sarnase korraga, nende varade suhtes kohaldatavast hindamismetoodikast, mille puhul kasutatakse sellist korda, ning kuidas kohaldatakse kõnealuste varade suhtes valitsemis- ja tulemustasusid;

b)

avaldab kõnealuse teabe osana investoritele esitatavast AIFi perioodilisest aruandlusest, nagu on nõutud AIFi tingimustes või põhikirjas, või prospekti ja pakkumisdokumendiga samal ajal ning vähemalt samal ajal, kui tehakse kättesaadavaks aastaaruanne vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõikele 1.

AIFi nende varade osakaalu arvutamiseks, mille suhtes kohaldatakse artikli 1 punktis 5 määratletud erikorda, jagatakse nende varade puhasväärtus, mille suhtes kohaldatakse erikorda, asjaomase AIFi vara puhasväärtusega.

3.   AIFi likviidsuse juhtimise mis tahes uue korra puhul teeb AIFi valitseja vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile b järgmist:

a)

iga tema valitsetava AIFi puhul, mis ei ole finantsvõimenduseta kinnine AIF, teavitab investoreid alati, kui ta teeb direktiivi 2011/61/EL artikli 16 lõikes 1 osutatud likviidsuse juhtimise süsteemides ja menetlustes muudatusi, mis on artikli 106 lõike 1 kohaselt olulised;

b)

viivitamata teavitab investoreid juhul, kui ta rakendab väljumise piirangud, kõrvalkontod või sarnase erikorra või kui ta otsustab peatada tagasivõtmised;

c)

esitab ülevaate muudatuste kohta likviidsusega seotud korras, olenemata sellest, kas see on erikord või mitte. Vajaduse korral lisatakse tingimused, mille alusel on tagasivõtmine lubatud, ja asjaolud, mille korral kohaldatakse juhtkonna kaalutlusõigust. Samuti lisatakse mis tahes kasutatavad hääleõiguse kasutamise või muud piirangud, mis tahes kapitali külmutamise kestvus või mis tahes eelisõigust või proportsionaalset jaotamist käsitlevad sätted seoses väljumise piirangutega ja peatamistega.

4.   AIFi riskiprofiili avalikustamisel vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktile c esitatakse järgmine teave:

a)

meetmed, mis võimaldavad hinnata AIFi portfelli tundlikkust kõige tähtsamate riskide suhtes, millele AIF on avatud või võib olla avatud;

b)

see, kas on ületatud või tõenäoliselt ületatakse AIFi valitseja kehtestatud riskipiiranguid ning kui neid riskipiiranguid on ületatud, siis asjaolude kirjeldus ja võetud parandusmeetmed.

Teave avalikustatakse osana investoritele esitatavast AIFi perioodilisest aruandlusest, nagu on nõutud AIFi tingimustes või põhikirjas, või prospekti ja pakkumisdokumendiga samal ajal ning vähemalt samal ajal, kui tehakse kättesaadavaks aastaaruanne vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõikele 1.

5.   AIFi valitseja poolt direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punkti c kohaselt kasutatavad riskijuhtimissüsteemid kirjeldavad selliste riskijuhtimissüsteemide peamisi omadusi, mida AIFi valitseja kasutab nende riskide juhtimiseks, millele iga tema valitsetav AIF on või võib olla avatud. Muudatuse korral esitatakse avalikustatavas teabes muudatusega seotud teave ning muudatuse eeldatav mõju AIFile ja tema investoritele.

Teave avalikustatakse osana investoritele esitatavast AIFi perioodilisest aruandlusest, nagu on nõutud AIFi tingimustes või põhikirjas, või prospekti ja pakkumisdokumendiga samal ajal ning vähemalt samal ajal, kui tehakse kättesaadavaks või avalikuks aastaaruanne vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõikele 1.

Artikkel 109

Korrapärane teabe avalikustamine investoritele

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõikes 5 osutatud teave esitatakse selgelt ja arusaadavalt.

2.   Teave üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi kohaselt arvutatud finantsvõimenduse ülemmäära muudatuste ning finantsvõimenduskorra alusel tagatise või mis tahes garantii korduva kasutamise mis tahes õiguste muudatuste kohta esitatakse põhjendamatu viivituseta ja see sisaldab järgmist:

a)

artiklite 7 ja 8 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse esialgne ja läbivaadatud ülemmäär, kusjuures finantsvõimenduse taseme arvutamiseks jagatakse asjaomane riskipositsioon AIFi vara puhasväärtusega;

b)

tagatise korduvaks kasutamiseks antud õiguste olemus;

c)

antud tagatiste olemus ja

d)

üksikasjad mis tahes teenuseosutaja muudatuste kohta, mis on seotud ühe eespool osutatud elemendiga.

3.   Teave AIFi kasutatava üldmeetodi ja kohustustepõhise meetodi alusel arvutatud finantsvõimenduse kogusumma kohta avalikustatakse osana investoritele esitatavast AIFi perioodilisest aruandlusest, nagu on nõutud AIFi tingimustes või põhikirjas, või prospekti ja pakkumisdokumendiga samal ajal ning vähemalt samal ajal, kui tehakse kättesaadavaks aastaaruanne vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 22 lõikele 1.

Artikkel 110

Pädevale asutusele esitatavad aruanded

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõike 1 teise lõigu ja artikli 3 lõike 3 punkti d nõuete täitmiseks esitab AIFi valitseja pädevatele asutustele aruannete esitamisel järgmise teabe:

a)

peamised instrumendid, millega ta kaupleb, sealhulgas finantsinstrumentide ja muude varade jaotus, ning AIFi investeerimisstrateegiad ja see, millistesse geograafilistesse piirkondadesse ja sektoritesse investeeringud on suunatud;

b)

turud, mille liige ta on või kus ta aktiivselt kaupleb;

c)

AIFi portfelli hajutatus, sealhulgas, kuid mitte ainult, selle peamised riskipositsioonid ja kõige tähtsamad kontsentratsioonid.

Teave esitatakse võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui üks kuu pärast lõikes 3 osutatud ajavahemiku lõppu. Kui AIF on fondifond, võib AIFi valitseja seda ajavahemikku pikendada 15 päeva võrra.

2.   AIFi valitseja esitab iga tema valitsetava ELi AIFi ja iga tema poolt ELis turustatava AIFi kohta oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõike 2 kohaselt järgmise teabe:

a)

AIFi nende varade osakaal, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 määratletud erikorda tulenevalt varade mittelikviidsest olemusest, nagu on osutatud direktiivi 2011/61/EL artikli 23 lõike 4 punktis a;

b)

AIFi likviidsuse juhtimise mis tahes uus kord;

c)

riskijuhtimissüsteemid, mida AIFi valitseja kasutab, et juhtida tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ja muid riske, sealhulgas operatsiooniriski;

d)

AIFi praegune riskiprofiil, sealhulgas:

i)

AIFi investeeringute tururiski profiil, sealhulgas AIFi eeldatav tootlus ja volatiilsus tavapärastes turutingimustes;

ii)

AIFi investeeringute likviidsusprofiil, sealhulgas AIFi varade likviidsusprofiil, tagasivõtmise tingimuste profiil ning tingimused, mille alusel vastaspooled on AIFi rahastanud;

e)

teave peamiste varaklasside kohta, millesse AIF on investeerinud, sealhulgas vastav lühikese positsiooni turuväärtus ja pika positsiooni turuväärtus, käive ja tootlus aruandeperioodil, ning

f)

direktiivi 2011/61/EL artikli 15 lõike 3 punkti b ja artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt teostatud korrapäraste stressitestide tulemused nii tavapäraste kui ka erandlike asjaolude korral.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe kohta esitatakse aruanne järgmiselt:

a)

igal poolaastal AIFi valitseja poolt, kes valitseb selliste AIFide portfelle, mille valitsetavad varad artikli 2 alusel arvutatult kokku ületavad vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis a või b sätestatud piirmäära 100 miljonit eurot või 500 miljonit eurot, kuid ei ületa 1 miljardit eurot, iga ELi AIFi puhul, mida ta valitseb ja iga AIFi puhul, mida ta ELis turustab;

b)

igas kvartalis AIFi valitseja poolt, kes valitseb selliste AIFide portfelle, mille valitsetavad varad artikli 2 alusel arvutatult on kokku rohkem kui 1 miljard eurot iga tema valitsetava ELi AIFi puhul ning iga AIFi puhul, mida ta ELis turustab;

c)

igas kvartalis AIFi valitseja poolt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva lõike punktis a osutatud nõudeid, iga AIFi kohta, mille valitsetavad varad, sealhulgas finantsvõimendusega omandatud varad, on kokku rohkem kui 500 miljonit eurot asjaomase AIFi puhul;

d)

kord aastas AIFi valitseja poolt iga tema valitsetava finantsvõimenduseta AIFi kohta, mis vastavalt oma kesksele investeerimispoliitikale investeerib börsil noteerimata äriühingutesse või emitentidesse, et omandada kontrolli.

4.   Erandina lõikest 3 võib AIFi valitseja päritoluliikmesriigi pädev asutus pidada oma funktsiooni täitmiseks asjakohaseks ja vajalikuks nõuda, et kogu teabe või sellest osa kohta esitatakse aruandeid sagedamini.

5.   AIFi valitseja, kes valitseb ühte või enamat AIFi, mille puhul ta on hinnanud, et AIF kasutab käesoleva määruse artikli 111 kohaselt finantsvõimendust olulisel määral, esitab direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõikes 4 nõutud teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 2 nõutud teabega.

6.   AIFi valitseja esitab lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teabe vastavalt IV lisas sätestatud aruandevormile.

7.   Vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 42 lõike 1 punktile a tähendab kolmanda riigi AIFi valitsejate puhul mis tahes viide päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele viidatava liikmesriigi pädevat asutust.

Artikkel 111

Finantsvõimenduse kasutamine „olulisel määral”

1.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõike 4 kohaldamisel arvestatakse, et finantsvõimendust kasutatakse olulisel määral, kui AIFi riskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse artikli 8 kohasele kohustustepõhisele meetodile, ületab kolm korda tema varade puhasväärtust.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded on täidetud, esitab AIFi valitseja oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele teabe vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõikele 4 kooskõlas käesoleva määruse artikli 110 lõikes 3 sätestatud põhimõtetega.

2.   JAGU

Finantsvõimendusega AIFide valitsejad

(direktiivi 2011/61/EL artikli 25 lõige 3)

Artikkel 112

Piirangud AIFide valitsemisele

1.   Käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid kohaldatakse, et täpsustada asjaolud, mille korral pädevad asutused kasutavad oma õigust kehtestada AIFi valitsejate suhtes finantsvõimenduse piiranguid või muid piiranguid.

2.   Direktiivi 2011/61/EL artikli 7 lõike 3, artikli 15 lõike 4, artikli 24 lõike 4 või artikli 24 lõike 5 alusel saadud teabe hindamisel võtab pädev asutus arvesse seda, mil määral finantsvõimenduse kasutamine AIFi poolt või selle koosmõju AIFi valitsejate grupiga või muude finantseerimisasutustega võib tekitada finantssüsteemis süsteemset riski või turuhäirete riske.

3.   Pädevad asutused võtavad hindamisel arvesse vähemalt järgmisi aspekte:

a)

asjaolud, mille korral AIFi või mitme AIFi riskipositsioon, sealhulgas AIFi valitseja poolt enda arvel või AIFide nimel võetud rahastamis- või investeerimispositsioonidest tulenevad riskipositsioonid võiksid olla finantseerimisasutusele tururiski, likviidsusriski või vastaspoole riski oluliseks allikaks;

b)

asjaolud, mille korral AIFi valitseja tegevus või tema koostoime näiteks AIFi valitsejate rühma või muude finantseerimisasutustega, eelkõige seoses nende varaklassidega, millesse AIF investeerib, ja meetoditega, mida AIFi valitseja kasutab finantsvõimenduse kasutamise korral, aitab kaasa või võiks aidata kaasa finantsinstrumentide või muude varade hindade langusspiraali tekkimisele viisil, mis seab ohtu selliste finantsinstrumentide või muude varade elujõulisuse;

c)

sellised kriteeriumid nagu AIFi liik, AIFi valitseja investeerimisstrateegia asjaomaste AIFide puhul, turutingimused, milles AIFi valitseja ja AIF tegutsevad, ning tõenäoline protsükliline mõju, mis võiks tuleneda sellest, et pädevad asutused kehtestavad piirangud või muud kitsendused finantsvõimenduse kasutamisele asjaomase AIFi valitseja poolt;

d)

kriteeriumid, näiteks AIFi või mitme AIFi suurus ja mis tahes seotud mõju konkreetses turusektoris, riskikontsentratsioonid konkreetsetel turgudel, kuhu AIF või mitu AIFi investeerivad, mis tahes ülekandumise risk teistele turgudele turult, kus on riskid kindlaks tehtud, likviidsusprobleemid konkreetsetel turgudel teataval ajal, varade ja kohustuste mittevastavuse ulatus AIFi valitseja konkreetses investeerimisstrateegias või nende varade ebareeglipärased hinnamuutused, millesse AIF võib investeerida.

3.   JAGU

Kolmandate riikidega seotud erieeskirjad

(direktiivi 2011/61/EL artikli 34 lõige 1, artikli 35 lõige 2, artikli 36 lõige 1, artikli 37 lõike 7 punkt d, artikli 40 lõike 2 punkt a ja artikli 42 lõige 1)

Artikkel 113

Üldnõuded

1.   Koostöökokkulepped hõlmavad kõiki direktiivi 2011/61/EL VII peatükis käsitletud võimalikke olukordi ja isikuid, võttes arvesse AIFi valitseja asukohta, AIFi asukohta ja AIFi valitseja tegevust.

2.   Koostöökokkulepe on kirjalik.

3.   Koostöökokkulepetega kehtestatakse ELi pädevate asutuste ja kolmanda riigi järelevalveasutuste vahel järelevalve ja jõustamise eesmärgil konsulteerimise, koostöö ja teabevahetuse konkreetne raamistik.

4.   Koostöökokkulepe sisaldab konkreetset klauslit, millega nähakse ette ELi pädeva asutuse poolt kolmanda riigi järelevalveasutuselt saadud teabe edastamine teistele ELi pädevatele asutustele, ESMA-le või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, nagu on nõutud direktiivis 2011/61/EL.

Artikkel 114

Mehhanismid, vahendid ja menetlused

1.   Koostöökokkulepetega kehtestatakse mehhanismid, vahendid ja menetlused, mida on vaja, et ELi pädevatel asutustel oleks juurdepääs kogu teabele, mida nad vajavad direktiivi 2011/61/EL kohaste kohustuste täitmiseks.

2.   Koostöökokkulepetega kehtestatakse mehhanismid, vahendid ja menetlused, mida on vaja võimaldamaks kohapealsete kontrollide teostamist, kui see on nõutud ELi pädeva asutuse kohustuste täitmiseks direktiivi 2011/61/EL alusel. Kohapealseid kontrolle teostab ELi pädev asutus vahetult ise või kolmanda riigi pädev asutus ELi pädeva asutuse abiga.

3.   Koostöökokkulepetega kehtestatakse mehhanismid, vahendid ja menetlused, mida on vaja, et kolmanda riigi pädev asutus saaks vajaduse korral aidata ELi pädevaid asutusi nende liidu õigusaktide ja siseriiklike rakendusaktide jõustamisel, mida on rikkunud kolmandas riigis asuv üksus, vastavalt asjaomase asutuse suhtes kohaldatavale siseriiklikule ja rahvusvahelisele õigusele.

Artikkel 115

Andmekaitse

Koostöökokkulepetega tagatakse, et andmete edastamine kolmandatele riikidele ja andmete analüüsimine toimub üksnes kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 52.

4.   JAGU

Teabevahetus seoses AIFi valitseja tegevuse võimalike süsteemsete tagajärgedega

(direktiivi 2011/61/EL artikli 53 lõige 1)

Artikkel 116

Teabevahetus seoses AIFi valitseja tegevuse võimalike süsteemsete tagajärgedega

Direktiivi 2011/61/EL artikli 53 kohaldamisel vahetavad kõnealuse direktiivi kohaselt AIFi valitsejatele tegevusloa andmise ja järelevalve eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning ESMA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga vähemalt järgmist teavet:

a)

artikli 110 kohaselt saadud teavet, alati kui selline teave võib olla asjakohane, et jälgida üksiku AIFi valitseja või AIFi mitme valitseja ühise tegevuse võimalikku mõju süsteemselt oluliste finantseerimisasutuste stabiilsusele ning nende turgude nõuetekohasele toimimisele, kus AIFi valitseja tegutseb, ja reageerida sellele võimalikule mõjule;

b)

kolmanda riigi ametiasutustelt saadud teavet, alati kui see on vajalik süsteemsete riskide jälgimiseks;

c)

punktides a ja b osutatud teabe analüüsi ja mis tahes sellise olukorra hinnangut, mille korral ollakse seisukohal, et ühe või enama järelevalve all oleva AIFi valitseja või ühe või enama nende valitsetava AIFi tegevus põhjustab süsteemse riski tekkimist finantssüsteemis, turuhäirete riski või ohtu pikaajalisele majanduskasvule;

d)

meetmed, mida on võetud juhul, kui järelevalve all oleva ühe või enama AIFi valitseja või ühe või enama nende valitsetava AIFi tegevus põhjustab süsteemset riski või seab ohtu nende turgude nõuetekohase toimimise, kus nad tegutsevad.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 117

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(2)  KOM(2010) 284.

(3)  ELT L 241, 2.9.2006, lk 26.

(4)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(5)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(6)  ELT L 176, 10.7.2010, lk 42.

(7)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(8)  Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Guidelines to Article 122a of the Capital Requirements Directive, 31. detsember 2010, http://www.eba.europa.eu/cebs/media/Publications/Standards%20and%20Guidelines/2010/Application%20of%20Art.%20122a%20of%20the%20CRD/Guidelines.pdf

(9)  Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Guidelines to Article 122a of the Capital Requirements Directive, 31. detsember 2010, http://www.eba.europa.eu/cebs/media/Publications/Standards%20and%20Guidelines/2010/Application%20of%20Art.%20122a%20of%20the%20CRD/Guidelines.pdf

(10)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(11)  ELT L 79, 20.3.2007, lk 11.


I LISA

AIFi riskipositsiooni suurendamise meetodid

1.

Tagamata laenuvahendid: kui laenuvahendeid investeeritakse, on neil kalduvus suurendada AIFi riskipositsiooni kõnealuste laenuvahendite kogusumma võrra. Seepärast on minimaalne riskipositsioon alati laenuvahendite summa. See võib olla kõrgem juhul, kui laenuvahenditega realiseeritud investeering on laenuks võetud summast suurem. Topeltarvestuse vältimiseks ei võeta arvutamisel arvesse laenuvahendeid, mida kasutatakse riskipositsiooni rahastamiseks. Kui laenuvahendeid ei investeerita, vaid neid hoitakse rahas või raha ekvivalendis, nagu määratletud artikli 7 punktis a, ei suurenda need AIFi riskipositsiooni.

2.

Tagatud laenuvahendid: tagatud laenuvahendid on sarnased tagamata laenuvahenditega, kuid laen võib olla tagatud varade kogumi või üksiku varaga. Kui laenuvahendeid ei investeerita, vaid neid hoitakse rahas või raha ekvivalendis, nagu määratletud artikli 7 punktis a, ei suurenda need AIFi riskipositsiooni.

3.

Vahetatavad laenuvahendid: vahetatavad laenuvahendid on ostetud võlakiri, mis teatavate asjaolude korral võimaldab omanikul või emitendil vahetada see võlakiri muu vara vastu. AIFi riskipositsioon on selliste laenuvahendite turuväärtus.

4.

Intressimäära vahetuslepingud: intressimäära vahetusleping on kokkulepe vahetada intressimäära rahavoogusid, mis on arvutatud tingliku põhisumma alusel kindlaksmääratud ajavahemike järel (maksekuupäevad) lepingu kehtivusajal. Iga poole maksekohustuse arvutamisel kasutatakse eri intressimäära, võttes aluseks tinglikud riskipositsioonid.

5.

Hinnavahelepingud: hinnavaheleping (CFD) on kahe poole – investori ja hinnavahelepingu pakkuja – vaheline kokkulepe, mille kohaselt kohustub üks pool maksma teisele alusvara hinnamuutusele vastava summa. Sõltuvalt sellest, millises suunas hind liigub, maksab üks pool teisele lepingu sõlmimise kuupäeval ja lepingu lõppemise kuupäeval kehtinud hinna vahe. Riskipositsioon on alusvara turuväärtus. Sama käsitlust tuleb kohaldada ka hinnaliikumiskihlvedude suhtes.

6.

Futuurlepingud: futuurleping on kokkulepe osta või müüa kindlaksmääratud kogus väärtpaberit, valuutat, kaupa, indeksit või muud vara teataval kuupäeval tulevikus ning eelnevalt kokku lepitud hinna eest. Riskipositsioon on samaväärse alusvara turuväärtus.

7.

Kogutulu vahtustehingud: kogutulu vahetustehing on kokkulepe, mille kohaselt üks pool (kogutulu maksja) kannab teisele poolele (kogutulu saaja) üle tuletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi majandusliku kogutootluse. Majanduslik kogutootlus hõlmab intressidest ja tasudest saadud tulusid, turuliikumise tulemusena saadud kasumit või kahjumit ning krediidikahju. AIFi riskipositsioon on selliste samaväärsete alusvarade turuväärtus, mis mõjutavad vahetustehingu majanduslikku tootlust.

8.

Forvardlepingud: forvardleping on mugandatud kahepoolne leping, mille kohaselt vahetatakse vara või rahavood kindlaksmääratud arvelduspäeval tulevikus forvardhinnaga, mis on tehingupäeval kokku lepitud. Forvardlepingu üks pool on ostja (pikk positsioon), kes nõustub maksma arvelduspäeval forvardhinda; teine pool on müüja (lühike positsioon), kes nõustub saama forvardhinna. Forvardlepingu sõlmimine tavapäraselt ei eelda tasu maksmist. AIFi riskipositsioon on samaväärse alusvara turuväärtus. Selle võib asendada lepingu tingliku väärtusega, kui see on konservatiivsem.

9.

Optsioonid: optsioon on kokkulepe, mille kohaselt on ostjal, kes maksab tasu (optsioonipreemia), õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa kindlaksmääratud kogus alusvara kokkulepitud hinna eest (täitmishind) lepingu kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõppemiseni (lõpptähtaeg). Ostuoptsioon on optsioon ostmiseks ja müügioptsioon on optsioon müümiseks. Fondi riskipositsioon on vahemikus, mis ühelt poolt on piiratud potentsiaalselt piiramatu riskipositsiooniga ja teiselt poolt riskipositsiooniga, mille ülemmäär on kas makstud optsioonipreemia või asjaomase optsiooni turuväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Nende kahe piiri vahele jääv riskipositsioon määratakse kindlaks deltaga (optsiooni deltaga mõõdetakse optsiooni hinna tundlikkust üksnes alusvara hinna muutusele) kohandatud samaväärse aluspositsioonina. Sama lähenemisviisi tuleb kasutada tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite puhul, nt struktureeritud toodete puhul. Struktuur tuleks jagada komponentideks ning tuletisinstrumendi akumuleeritud riskipositsioonide mõju tuleb asjakohaselt arvesse võtta.

10.

Repolepingud: repolepinguga on tegu tavaliselt siis, kui AIF „müüb” väärtpaberid pöördrepolepingu vastaspoolele ja nõustub ostma need tulevikus tagasi kokkulepitud hinna eest. AIF kannab selle tehingu sõlmimisest tulenevad finantseerimiskulud ning seepärast on tal vaja rahalaekumised (sisuliselt rahaline tagatis) reinvesteerida, et saada investeeringutelt rohkem tulu kui oli tehtud finantseerimiskulusid. „Rahalise tagatise” reinvesteerimine tähendab, et AIF kannab täiendava tururiski ja seepärast tuleb seda arvesse võtta üldriski arvutamisel. „Müüdud” väärtpaberite majanduslikud riskid ja hüved kuuluvad AIFile. Samuti kaasneb repotehinguga peaaegu alati finantsvõimendus, sest rahaline tagatis reinvesteeritakse. Juhul kui tehingu osana saadakse mitterahaline tagatis ning seda tagatist kasutatakse teise repotehingu osana või väärtpaberite laenuks andmise lepingu korral, tuleb tagatise täielikku turuväärtust üldises riskipositsioonis arvesse võtta. AIFi riskipositsiooni suurendatakse rahalise tagatise reinvesteeritud osa võrra.

11.

Pöördrepolepingud: selline tehing toimub, kui AIF „ostab” väärtpaberid repolepingu vastaspoolelt ja nõustub müüma need tulevikus tagasi kokkulepitud hinna eest. AIFid osalevad tavaliselt sellistes tehingutes, et teenida madala riskiga rahaturu liiki tulu ning „ostetud” väärtpabereid kasutatakse tagatisena. Seepärast üldist riskipositsiooni ei teki; samuti ei võta AIF endale „ostetud” väärtpaberitega seotud riske ja hüvesid, st puudub täiendav tururisk. Siiski on „ostetud” väärtpabereid võimalik edasi kasutada repotehingu või väärtpaberite laenuks andmise tehingu osana, nagu eespool kirjeldatud, ning sel juhul tuleb väärtpaberite kogu turuväärtust üldises riskipositsioonis arvesse võtta. Ostetud väärtpaberite majanduslikud riskid ja hüved kuuluvad vastaspoolele ja seepärast see ei suurenda AIFi riskipositsiooni.

12.

Väärtpaberite laenuks andmise lepingud: väärtpaberite laenuks andmise tehingus osalev AIF annab väärtpaberi väärtpaberit laenuks võtvale vastaspoolele (kes tavaliselt võtab väärtpaberi laenuks, et katta reaalset lühikeseks müügi tehingut) laenuks kokkulepitud tasu eest. Väärtpaberi laenuks võtja loovutab AIFile kas rahalise või mitterahalise tagatise. Üldine riskipositsioon tekib ainult siis, kui rahaline tagatis reinvesteeritakse muudesse instrumentidesse kui artikli 7 punktis a määratletud instrumendid. Kui mitterahalist tagatist kasutatakse repotehingu või muu väärtpaberite laenuks andmise tehingu osana, võetakse väärtpaberite täielikku turuväärtust üldises riskipositsioonis arvesse vastavalt eespool kirjeldatule. Riskipositsioon tekib ulatuses, mil määral rahaline tagatis on reinvesteeritud.

13.

Väärtpaberite laenuks võtmise lepingud: väärtpabereid laenuks võttev AIF võtab väärtpaberi laenuks väärtpaberit laenuks andvalt vastaspoolelt kokkulepitud tasu eest. Seejärel AIF müüb väärtpaberi turul. AIFil on nüüd selles väärtpaberis lühike positsioon. Ka see suurendab AIFi riskipositsiooni ulatuses, mil määral müügist saadud rahalaekumised on reinvesteeritud. Riskipositsioon on lühikeseks müüdud väärtpaberite turuväärtus; täiendav riskipositsioon tekib ulatuses, mil määral saadud raha on reinvesteeritud.

14.

Krediidiriski vahetustehingud: krediidiriski vahetustehing on krediididerivatiivi leping, millega antakse ostjale kaitse (tavaliselt tagatakse investeeringu täielik tagasisaamine) aluseks oleva üksuse makseviivituse või krediidisündmuse korral. Vastutasuks saab krediidiriski vahetuslepingu müüja ostjalt tavapärase tasu, mida nimetatakse riskimarginaaliks. Kaitse müüja jaoks on riskipositsioon kas alusvarade turuväärtus või krediidiriski vahetustehingu tingimuslik väärtus, sõltuvalt sellest, kumb neist on suurem. Kaitse ostja jaoks on riskipositsioon alusvara turuväärtus.


II LISA

Tuletisinstrumentide puhul kasutatavad ümberarvestusmeetodid

1.

Järgneva standardsete tuletisinstrumentide mittetäieliku loetelu suhtes kohaldatakse järgmiseid ümberarvestusmeetodeid.

a)

Futuurid

—   Võlakirjafutuur: lepingute arv * lepingu tinglik maht * tehingu tingimuste aluseks oleva odavaima ülekantava võlakirja turuhind

—   Intressimäära futuur: lepingute arv * lepingu tinglik maht

—   Valuutafutuur: lepingute arv * lepingu tinglik maht

—   Aktsiafutuur: lepingute arv * lepingu tingimuslik maht * aluseks oleva aktsia turuhind

—   Indeksifutuurid: lepingute arv * lepingu tinglik maht * indeksi tase

b)

Lihtsad (plain vanilla) optsioonid (ostetud/müüdud müügi- ja ostuoptsioonid)

—   Lihtne võlakirjaoptsioon: lepingu tinglik väärtus * aluseks oleva alusvõlakirja turuväärtus * delta

—   Lihtne aktsiaoptsioon: lepingute arv * lepingu tinglik maht * aluseks oleva aktsia turuväärtus * delta

—   Lihtne intressimääraoptsioon: lepingu tingimuslik väärtus * delta

—   Lihtne valuutaoptsioon: valuuta pool(t)e tinglik lepinguline väärtus * delta

—   Lihtne indeksioptsioon: lepingute arv * lepingu tinglik maht * indeksi tase * delta

—   Lihtsad futuurioptsioonid: lepingute arv * lepingu tinglik maht * alusvara turuväärtus * delta

—   Lihtsad vahetusoptsioonid: aluseks oleva vahetustehingu ümberarvutamisel kohustustepõhise meetodi alusel saadud summa * delta

—   Ostutähed ja õigused: aktsiate/võlakirjade arv * aluseks oleva alusinstrumendi turuväärtus * delta

c)

Vahetuslepingud

—   Lihtsad fikseeritud/ujuva intressimäära ja inflatsiooni vahetuslepingud: lepingu tinglik väärtus

—   Valuuta vahetuslepingud: valuuta pool(t)e tinglik väärtus

—   Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud: valuuta pool(t)e tinglik väärtus

—   Kogutulu vahetustehing: aluseks oleva(te) alusvara(de) turuväärtus

—   Teisendatud kogutulu vahetustehing: kogutulu vahetustehingu mõlema poole kumulatiivne aluseks olev turuväärtus

—   Ühe alusvaraga krediidiriski vahetusleping:

Kaitse müüja— aluseks oleva alusvara turuväärtus või krediidiriski vahetustehingu tingimuslik väärtus, sõltuvalt sellest, kumb neist on suurem.

Kaitse ostja— aluseks oleva alusvara turuväärtus

—   Hinnavaheleping: aktsiate/võlakirjade arv * aluseks oleva alusinstrumendi turuväärtus

d)

Forvardid

—   Välisvaluuta forvard: valuuta pool(t)e tinglik väärtus

—   Intressiforvard: tinglik väärtus

e)

Finantsvõimendusega riskipositsioon finantsvõimendusega indeksites

Tuletisinstrumentide puhul, millega võetakse finantsvõimendusega riskipositsioon alusindeksis või indeksites, millest tuleneb finantsvõimendusega riskipositsioon portfellis, kohaldatakse asjaomaste varade suhtes kohustustepõhist standardmeetodit.

2.

Järgneva tuletisinstrumendi tunnustega finantsinstrumentide mittetäieliku loetelu suhtes kohaldatakse järgmiseid ümberarvestusmeetodeid.

—   Vahetusvõlakirjad: aluseks olevate aktsiate arv * aluseks olevate alusaktsiate turuväärtus * delta

—   Krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad: aluseks oleva(te) alusvara(de) turuväärtus

—   Osaliselt makstud väärtpaberid: aktsiate/võlakirjade arv * aluseks olevate alusinstrumentide turuväärtus

—   Ostutähed ja õigused: aktsiate/võlakirjade arv * aluseks oleva alusinstrumendi turuväärtus * delta

3.

Mittestandardsete tuletisinstrumentide mittetäielik loetelu koos kasutatava kohustustepõhise metoodikaga:

Variatsioonvahetustehingud: Variatsioonvahetustehingud on lepingud, mis võimaldavad investoritel võtta alusvara variatsiooni (volatiilsuse ruut) riskipositsiooni ja eelkõige vahetada tulevikus realiseerunud (või ajalooline) volatiilsus jooksva eeldatava volatiilsuse vastu. Turutavade kohaselt väljendatakse täitmishinda (strike) ja tinglikku variatsiooni volatiilsuse alusel. Tingliku variatsiooni puhul:

Formula

Tinglik vega on volatiilsuse 1-protsendilisest muutusest tuleneva kasumi või kahjumi teoreetiline mõõt.

Kuna realiseerunud volatiilsus ei saa olla vähem kui null, on vahetuslepingu pika positsiooni maksimaalne kahjum teada. Vahetuslepingu lühikese positsiooni maksimaalse kahjumi piiramiseks kehtestatakse sageli volatiilsuse ülempiir. Ilma ülempiirita on vahetuslepingu lühikese positsiooni potentsiaalne kahjum piiramatu.

Asjaomase lepingu puhul ajahetkel t kasutatav ümberarvestusmeetod on:

tinglik variatsioon * (jooksev) variatsioont (ilma volatiilsuse ülempiirita)

tinglik variatsioon * min [(jooksev) variatsioont volatiilsuse ülempiir2] (volatiilsuse ülempiiriga)

kus: (jooksev) variatsioont on realiseerunud ja eeldatava volatiilsuse ruudu funktsioon, täpsemalt:

Formula

Volatiilsuse vahetuslepingud

Sarnaselt variatsioonvahetustehingutega kohaldatakse volatiilsuse vahetustehingute suhtes järgmist ümberarvestuse valemit:

tinglik vega * (jooksev) volatiilsust (ilma volatiilsuse ülempiirita)

tinglik vega * min [(jooksev) volatiilsust; volatiilsuse ülempiir] (volatiilsuse ülempiiriga)

kus (jooksev) volatiilsus t on realiseerunud ja eeldatava volatiilsuse funktsioon.

4.

Barjäärioptsioonid (knock-in ja knock-out)

Lepingute arv * lepingu tinglik maht * alusvaraks olevate aktsiate turuväärtus * delta


III LISA

Kestuse tasaarvestamise eeskirjad

1.

Intressimäära tuletisinstrument arvestatakse ümber võrdväärsesse alusvara positsiooni vastavalt järgmisele metoodikale.

Iga intressimäära tuletisinstrumendi võrdväärne alusvara positsioon arvutatakse tuletisinstrumendi kestuse ja AIFi eesmärgipärase kestuse jagatisena, mis korrutatakse võrdväärse alusvara positsiooniga:

Formula

kus:

kestus FDI on intressimäära tuletisinstrumendi kestus (tuletisinstrumendi turuväärtuse tundlikkus intressimäära liikumistele);

kestus eesmärk on kooskõlas investeerimisstrateegiaga, turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tulenevate positsioonidega ja eeldatava riskitasemega igal ajal ning muul juhul on see reguleeritud. See on kooskõlas ka portfelli kestusega tavapäraste turutingimuste korral;

CVtuletisinstrument on II lisas määratletud tuletisinstrumendi positsiooni ümberarvestatud väärtus.

2.

Lõike 1 kohaselt arvutatud võrdväärseid alusvara positsioone tasaarvestatakse järgmisel viisil.

a)

Iga intressimäära tuletisinstrument paigutatakse järgmise lõpptähtaegadel põhineva jaotuse asjakohasesse lõpptähtaja vööndisse:

Lõpptähtajavööndid

1.

0–2 aastat

2.

2–7 aastat

3.

7–15 aastat

4.

> 15 aastat

b)

Võrdväärsed alusvara pikad ja lühikesed positsioonid tasaarvestatakse iga lõpptähtajavööndi sees. Pikkade positsioonide summa, mis on tasaarvestatud lühikeste positsioonidega, on asjaomase lõpptähtajavööndi tasaarvestatud summa.

c)

Alustades lühimast lõpptähtajavööndist, kahe lähestikuse lõpptähtajavööndi vahelise tasaarvestatud summa arvutamiseks tasaarvestatakse järelejäänud tasaarvestamata pika (või lühikese) positsiooni summa lõpptähtajavööndis i järelejäänud tasaarvestamata lühikese (pika) positsiooni summaga lõpptähtajavööndis (i + 1).

d)

Alustades lühimast lõpptähtajavööndist, kahe sellise üksteisest eemal asuva lõpptähtajavööndi vahelise tasaarvestatud summa arvutamiseks, mis on eraldatud kolmanda lõpptähtajavööndiga, tasaarvestatakse järelejäänud tasaarvestamata pika (või lühikese) positsiooni summa lõpptähtajavööndis i järelejäänud tasaarvestamata lühikese (pika) positsiooni summaga lõpptähtajavööndis (i + 2).

e)

Tasaarvestatud summa arvutatakse kahe teineteisest kõige kaugemal asuvate lõpptähtajavööndite järelejäänud tasaarvestamata pikkade ja lühikeste positsioonide vahel.

3.

AIF arvutab oma riskipositsioonid absoluutväärtuste summana:

0 % iga lõpptähtajavööndi tasaarvestatud summast;

40 % kahe lähestikku asuva lõpptähtajavööndi i ja (i + 1) vahel tasaarvestatud summadest;

75 % summadest, mis on tasaarvestatud kahe teineteisest kaugel asuva ja kolmanda lõpptähtajavööndiga eraldatud lõpptähtajavööndi vahel, st lõpptähtajavööndid i ja (i + 2);

100 % summadest, mis on tasaarvestatud kahe, teineteisest kõige kaugemal asuva lõpptähtajavööndi vahel, ning

100 % järelejäänud tasaarvestamata positsioonidest.


IV LISA

Aruandevormid: AIFi valitseja

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkt d ja artikkel 24)

AIFi valitseja kohta esitatav teave

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkt d ja artikli 24 lõige 1)

 

 

Kõige tähtsam turg/instrument

Tähtsuselt teine turg/instrument

Tähtsuselt kolmas turg/instrument

Tähtsuselt neljas turg/instrument

Tähtsuselt viies turg/instrument

1

Peamised turud, kus ta oma valitsetavate AIFide nimel investeerib

 

 

 

 

 

2

Peamised instrumendid, millesse ta oma valitsetavate AIFide nimel investeerib

 

 

 

 

 

3

Kõigi valitsetavate AIFide puhul valitsetavate varade väärtused, mis on arvutatud artikli 2 kohaselt

Alusvääringus (kui see on kõigi AIFide puhul sama)

Eurodes

 

Palun esitage iga turu ametlik nimi, asukoht ja jurisdiktsioon


Kõigi AIFi valitseja valitsetavate AIFide üksikasjalik loend

esitatakse taotluse korral iga kvartali lõpus

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõige 3)

AIFi nimi

Fondi tunnuskood

Asutamiskuupäev

Fondi liik

(riskifond, börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond, kinnisvarafond, fondifond, muu (1))

Vara puhasväärtus

ELi AIF: Jah/Ei

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.

Aruandevormid: AIF

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkt d ja artikkel 24)

AIFi kohta esitatav teave

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punkt d ja artikli 24 lõige 1)

Andmete liik

Esitatud andmed

Andmed AIFi kohta

1

AIFi nimi

 

ELi AIF: jah/ei

2

Fondivalitseja

(Ärinimi ja standardkood, kui on)

 

ELi AIFi valitseja: jah/ei

3

Fondide tunnuskoodid,

võimaluse korral

 

 

4

AIFi asutamiskuupäev

 

 

5

AIFi asukoht

 

 

6

AIFi peamaakleri(te) andmed

(Ärinimi ja standardkood, kui on)

 

 

7

AIFi alusvääring ISO 4217 kohaselt ja valitsetavad varad, mis on arvutatud vastavalt artiklile 2

Vääring

Valitsetavad varad kokku

8

Kolme peamise rahastamisallika jurisdiktsioonid (välja arvatud investorite ostetud AIFi osakud või aktsiad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

Domineeriv AIFi liik (valida üks)

Riskifond

Börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond

Kinnisvarafond

Fondifond

Muu

Puudub

 

10

Investeerimisstrateegiate jaotus

(Esitada AIFi investeerimisstrateegiate jaotus sõltuvalt küsimuses 1 valitud domineerivast AIFi liigist. Lisateave sellele küsimusele vastamise kohta on esitatud märkustes)

 

 

Märkida strateegia, mis kõige paremini kirjeldab AIFi strateegiat

Osakaal vara puhasväärtuses

(%)

a)   Riskifondi strateegiad

 

Märkida riskifondi strateegiad, mis kõige paremini kirjeldavad AIFide strateegiaid

Aktsiad: peamiselt aktsiate hinna tõusule panustamine (Long Bias)

Aktsiad: selektiivne strateegia (Long/Short)

Aktsiad: turuneutraalne strateegia (Market Neutral)

Aktsiad: peamiselt aktsiate hinna langusele panustamine (Short Bias)

Suhteline väärtus: võlakirjadega seotud arbitraaž (Fixed Income Arbitrage)

Suhteline väärtus: vahetusvõlakirjadega seotud arbitraaž (Convertible Bond Arbitrage)

Suhteline väärtus: volatiilsusega seotud arbitraaž

Sündmusepõhine (Event Driven): raskustes olevate ettevõtete väärtpaberid/restruktureerimine (Distressed/Restructuring)

Sündmusepõhine: riski arbitraaž/ühinemise arbitraaž/ülevõtmise arbitraaž (Risk Arbitrage/Merger Arbitrage)

Sündmusepõhine: aktsiad – eriolukorrad (Equity Special Situations)

Krediit: selektiivne strateegia (Credit Long/Short)

Krediit: varapõhine laenuandmine (Credit Asset Based Lending)

Globaalne strateegia (Macro)

Valitsetavad futuurid / kaupadega kauplemise nõustamine (Managed Futures/CTA): fundamentaalne

Valitsetavad futuurid / kaupadega kauplemise nõustamine (Managed Futures/CTA): kvantitatiivne

Mitut strateegiat kasutav riskifond

Riskifondi muu strateegia

 

 

b)   Börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise strateegiad

 

Märkige börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise strateegiad, mis kõige paremini kirjeldavad AIFide strateegiaid

Riskikapital (Venture Capital)

Kasvukapital (Growth Capital)

Mezzanine-kapital (Mezzanine Capital)

Mitut strateegiat kasutav börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond

Börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi muu strateegia

 

 

c)   Kinnisvarainvesteeringute strateegiad

 

Märkige kinnisvarainvesteeringute strateegiad, mis kõige paremini kirjeldavad AIFide strateegiaid

Elamukinnisvara

Ärikinnisvara

Tööstuslik kinnisvara

Mitut strateegiat kasutav kinnisvarafond

Kinnisvarafondi muu strateegia

 

 

d)   Fondifondi strateegiad

 

Märkida fondifondi strateegia, mis kõige paremini kirjeldab AIFide strateegiaid

Riskifondide fond

Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide fond

Muu fondifond

 

 

e)   Muud strateegiad

 

Märkida muu strateegia, mis kõige paremini kirjeldab AIFide strateegiaid

Kaubafond

Aktsiafond

Fikseeritud tulumääraga fond

Infrastruktuurifond

Muu fond

 

 

Peamised riskipositsioonid ja kõige tähtsam kontsentratsioon

11

Peamised instrumendid, millesse AIF investeerib

 

 

 

 

Instrumendi liik/instrumendi kood

Väärtus (arvutatud AIFide valitsejaid käsitleva direktiivi artikli 3 alusel)

Pikk/lühike positsioon

 

Kõige tähtsam instrument

 

 

 

 

Tähtsuselt teine instrument

 

 

 

 

Tähtsuselt kolmas instrument

 

 

 

 

Tähtsuselt neljas instrument

 

 

 

 

Tähtsuselt viies instrument

 

 

 

12

Geograafiline rõhuasetus

 

 

 

Esitada AIFi omatavate investeeringute geograafiline jaotus protsendina AIFi varade kogu puhasväärtusest

% vara puhasväärtusest

 

 

Aafrika

 

 

 

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (välja arvatud Lähis-Ida)

 

 

 

Euroopa (EMP)

 

 

 

Euroopa (muu kui EMP)

 

 

 

Lähis-Ida

 

 

 

Põhja-Ameerika

 

 

 

Lõuna-Ameerika

 

 

 

Rahvusülene piirkond / koondpiirkond

 

 

13

AIFi 10 peamist riskipositsiooni aruandekuupäeval (kõige suurema absoluutväärtusega):

 

 

Varaklass / kohustuse liik

Vara/kohustuse nimetus/kirjeldus

Väärtus (arvutatud artikli 3 alusel)

% koguturuväärtusest

Pikk/lühike positsioon

Vastaspool (võimaluse korral)

 

1.

 

 

 

 

 

 

 

2.

 

 

 

 

 

 

 

3.

 

 

 

 

 

 

 

4.

 

 

 

 

 

 

 

5.

 

 

 

 

 

 

 

6.

 

 

 

 

 

 

 

7.

 

 

 

 

 

 

 

8.

 

 

 

 

 

 

 

9.

 

 

 

 

 

 

 

10.

 

 

 

 

 

 

14

5 kõige olulisemat portfellikontsentratsiooni:

 

 

Varaklass / kohustuse liik

Turu nimetus/kirjeldus

Riski koondpositsiooni väärtus (arvutatud artikli 3 alusel)

% koguturuväärtusest

Pikk/lühike positsioon

Vastaspool (võimaluse korral)

 

1.

 

 

 

 

 

 

 

2.

 

 

 

 

 

 

 

3.

 

 

 

 

 

 

 

4.

 

 

 

 

 

 

 

5.

 

 

 

 

 

 

15

Tüüpiline tehing / positsiooni suurus

(Vastake sellele küsimusele, kui Te küsimuses 1 valisite domineerivaks AIFi liigiks „börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond”)

[Valida üks]

Väga väike

Väike

Turu keskmisest väiksem

Turu keskmisest suurem

Oluline

Väga oluline

 

16

Peamised turud, kus AIF investeerib

 

 

 

Sisestage suurima riskipositsiooniga turu nimetus ja võimaluse korral tunnus (nt MIC-kood)

 

 

 

Sisestage suuruselt teise riskipositsiooniga turu nimetus ja võimaluse korral tunnus (nt MIC-kood)

 

 

 

Sisestage suuruselt kolmanda riskipositsiooniga turu nimetus ja võimaluse korral tunnus (nt MIC-kood)

 

 

17

Investorite kontsentratsioon

 

 

 

Täpsustage AIFi nende aktsiate ligikaudne osakaal, mida omavad reaalselt viis tegelikku omanikku, kellel on AIFis suurim aktsiaosalus (protsendina AIFi ringlusesse lastud osakutest/aktsiatest; märkida tegelikud omanikud, kui nad on teada ja see on võimalik)

 

 

 

Investorite kontsentratsiooni jaotus investorite liigi lõikes (kui täpne teave ei ole kättesaadav, siis hinnang):

%

 

 

Kutselised kliendid (nagu on määratletud direktiivis 2004/39/EÜ (MiFID)):

Jaeinvestorid

 

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.

Pädevatele asutustele AIFi kohta esitatav teave

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõige 2)

 

Andmete liik

Esitatud andmed

Andmed AIFi kohta

1

AIFi nimi

 

ELi AIF: jah/ei

2

Fondivalitseja

 

ELi AIFi valitseja: jah/ei

1

AIFi nimi

 

 

 

2

Fondivalitseja

 

 

 

3

Fondide tunnuskoodid, võimaluse korral

 

 

 

4

AIFi asutamiskuupäev

 

 

 

5

AIFi alusvääring ISO 4217 kohaselt ja valitsetavad varad, mis on arvutatud vastavalt artiklile 2

Vääring

Valitsetavad varad kokku

6

AIFi peamaakleri(te) andmed

 

 

 

7

Kolme peamise rahastamisallika jurisdiktsioonid

 

 

 

Instrumendid, millesse investeeriti, ja eri liiki riskipositsioonid

8

Eri liiki võetud riskipositsioonid ning peamised varaklassid, millesse AIF on investeerinud aruandekuupäeva seisuga:

 

a)

Väärtpaberid

 

Pika positsiooni väärtus

Lühikese positsiooni väärtus

 

Raha ja raha ekvivalendid

 

 

 

Millest:

Hoiusesertifikaadid

 

 

 

 

Kommertsväärtpaberid

 

 

 

 

Muud hoiused

 

 

 

 

Muu raha ja raha ekvivalendid (välja arvatud riigivõlakirjad)

 

 

 

Noteeritud aktsiad

 

 

 

Millest:

Finantseerimisasutuste poolt emiteeritud

 

 

 

 

Muud noteeritud aktsiad

 

 

 

Noteerimata aktsiad

 

 

 

Ettevõtete võlakirjad, mida ei ole emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

Millest:

Investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

 

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

Ettevõtete võlakirjad, mille on emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

Millest:

Investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

 

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

Riigivõlakirjad

 

 

 

Millest:

ELi võlakirjad, mille lõpptähtajani on 0–1 aastat

 

 

 

 

ELi võlakirjad, mille lõpptähtajani on 1 + aastat

 

 

 

 

Muude kui G 10 riikide võlakirjad, mille lõpptähtajani on 0–1 aastat

 

 

 

 

Muude kui G 10 riikide võlakirjad, mille lõpptähtajani on 1 + aastat

 

 

 

Vahetusvõlakirjad, mida ei ole emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

Millest:

Investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

 

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

Vahetusvõlakirjad, mille on emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

Millest:

Investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

 

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

Laenud

 

 

 

Millest:

Finantsvõimendusega laenud

 

 

 

 

Muud laenud

 

 

 

Struktureeritud/väärtpaberistatud tooted

 

 

 

Millest:

Varaga tagatud väärtpaber (ABS)

 

 

 

 

Eluasemehüpoteekväärtpaber (RMBS)

 

 

 

 

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber (CMBS)

 

 

 

 

Riiklike sihtasutuste hüpoteekväärtpaber (Agency MBS)

 

 

 

 

Varaga tagatud kommertsväärtpaber (ABCP)

 

 

 

 

Kollateraliseeritud võlakohustus / kollateraliseeritud laenukohustus (CDO/CLO)

 

 

 

 

Struktureeritud sertifikaadid

 

 

 

 

Börsil kaubeldav toode (ETP)

 

 

 

 

Muu

 

 

 

b)

Tuletisinstrumendid

Pika positsiooni väärtus

Lühikese positsiooni väärtus

 

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

 

 

 

Millest:

Finantseerimisasutustega seotud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Muud aktsiapõhised tuletisinstrumendid

 

 

 

Fikseeritud tulumääraga tuletisinstrumendid

 

 

 

Krediidiriski vahetustehing (CDS)

 

 

 

Millest:

Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing (Single name financial CDS)

 

 

 

 

Ühe alusvaraga riiklik krediidiriski vahetustehing (Single name sovereign CDS)

 

 

 

 

Ühe alusvaraga muu krediidiriski vahetustehing

 

 

 

 

Indeksipõhine krediidiriski vahetustehing

 

 

 

 

Spetsiifilised (Exotic) (sh krediidiriski väärtpaberistamise seeria)

 

 

 

 

Koguväärtus

 

 

Välisvaluuta (investeerimise eesmärgil)

 

 

 

Intressimäära tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Pika positsiooni väärtus

Lühikese positsiooni väärtus

 

Kauba tuletisinstrumendid

 

 

 

Millest:

Energia

 

 

 

 

millest:

 

 

 

 

toornafta

 

 

 

 

maagaas

 

 

 

 

elektrienergia

 

 

 

 

Väärismetallid

 

 

 

 

millest: kuld

 

 

 

 

Muud kaubad

 

 

 

 

millest:

 

 

 

 

tööstuslikud metallid

 

 

 

 

põllumajandusloomad

 

 

 

 

põllumajandustooted

 

 

 

Muud tuletisinstrumendid

 

 

 

c)

Materiaalsed (reaalsed/ainelised) varad

Pika positsiooni väärtus

 

 

Materiaalne vara: Kinnisvara

 

 

 

Millest:

Elamukinnisvara

 

 

 

 

Ärikinnisvara

 

 

 

Materiaalne vara: Kaubad

 

 

 

Materiaalne vara: Puit

 

 

 

Materiaalne vara: Kunstiteosed ja kollektsioneerimisesemed

 

 

 

Materiaalne vara: Transpordivahendid

 

 

 

Materiaalne vara: Muu

 

 

 

d)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Pika positsiooni väärtus

 

 

Investeeringud AIFi valitseja juhitavasse/valitsetavasse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse

 

 

 

Millest:

Rahaturufondid ja rahavoogude juhtimise valdkonna ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

 

Börsil kaubeldavad fondid

 

 

 

 

Muud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse, mida ei juhi/valitse AIFi valitseja

 

 

 

Millest:

Rahaturufondid ja rahavoogude juhtimise valdkonna ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

 

Börsil kaubeldavad fondid

 

 

 

 

Muud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

e)

Investeeringud muudesse varaklassidesse

 

Pika positsiooni väärtus

Lühikese positsiooni väärtus

 

Muud kokku

 

 

 

9

Kauplemismaht iga varaklassi puhul aruandeperioodi jooksul

 

 

 

 

a)

Väärtpaberid

 

Turuväärtus

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

 

 

 

 

Noteeritud aktsiad

 

 

 

 

Noteerimata aktsiad

 

 

 

 

Ettevõtete võlakirjad, mida ei ole emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

 

Millest:

Investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

 

Muud kui investeerimisjärgu võlakirjad

 

 

 

Ettevõtete võlakirjad, mille on emiteerinud finantseerimisasutused

 

 

 

 

Riigivõlakirjad

 

 

 

 

Millest:

ELi liikmesriikide võlakirjad

 

 

 

 

Muude kui ELi liikmesriikide võlakirjad

 

 

 

Vahetusvõlakirjad

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

Struktureeritud/väärtpaberistatud tooted

 

 

 

 

b)

Tuletisinstrumendid

 

Tinglik väärtus

Turuväärtus

 

Aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Fikseeritud tulumääraga tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Krediidiriski vahetustehingud (CDS)

 

 

 

 

Välisvaluuta (investeerimise eesmärgil)

 

 

 

 

Intressimäära tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Kauba tuletisinstrumendid

 

 

 

 

Muud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

c)

Materiaalsed (reaalsed/ainelised) varad

 

Turuväärtus

 

 

Materiaalne vara: Kaubad

 

 

 

 

Materiaalne vara: Kinnisvara

 

 

 

 

Materiaalne vara: Puit

 

 

 

 

Materiaalne vara: Kunstiteosed ja kollektsioneerimisesemed

 

 

 

 

Materiaalne vara: Transpordivahendid

 

 

 

 

Materiaalne vara: Muu

 

 

 

 

d)

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

 

 

 

e)

Muud varaklassid

 

 

 

 

Riskipositsioonide valuuta

 

 

 

10

Pikkade ja lühikeste riskipositsioonide väärtus kokku (enne valuutariski maandamist) järgmiste valuutade lõikes:

Pika positsiooni väärtus

Lühikese positsiooni väärtus

 

AUD

 

 

 

 

CAD

 

 

 

 

CHF

 

 

 

 

EUR

 

 

 

 

GBP

 

 

 

 

HKD

 

 

 

 

JPY

 

 

 

 

USD

 

 

 

 

Muud

 

 

 

11

Tüüpiline tehing / positsiooni suurus

(Vastake sellele küsimusele, kui Te eespool valisite domineerivaks AIFi liigiks „börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond”)

[Valida üks]

Väga väike

(< 5 miljonit eurot)

Väike

(5 miljonit eurot kuni < 25 miljonit eurot)

Turu keskmisest väiksem

(25 miljonit eurot kuni < 150 miljonit eurot)

Turu keskmisest suurem (150 miljonit eurot kuni 500 miljonit eurot)

Oluline

(500 miljonit eurot kuni 1 miljard eurot)

Väga oluline

(1 miljard eurot ja rohkem)

 

12

Valitsev mõju (vt nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ artikkel 1 (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1))

(Vastake sellele küsimusele, kui Te eespool valisite domineerivaks AIFi liigiks „börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv fond”; täita iga äriühingu puhul, mille üle AIFil on valitsev mõju (jätta tühjaks, kui valitsev mõju puudub), nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1)

Nimi

Hääleõiguse %

Tehingu liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AIFi riskiprofiil

1.   Tururiski profiil

13

Eeldatav investeeringute aastane tootlus / sisemine tulumäär (IRR) tavapäraste turutingimuste korral (%)

 

 

 

Neto-kapitali delta (Net Equity Delta)

 

 

 

 

Net DV01:

 

 

 

 

Net CS01:

 

 

 

2.   Vastaspoole riski profiil

14

Kauplemis- ja kliirimismehhanismid

 

 

 

 

a)

Kaubeldud väärtpaberite hinnanguline % (turuväärtuses)

(kui väärtpaberitega ei kaubeldud, jätta tühjaks)

%

 

 

Reguleeritud väärtpaberiturul

 

 

 

 

Börsiväliselt

 

 

 

 

b)

Kaubeldud tuletisinstrumentide hinnanguline % (kauplemismaht)

(kui tuletisinstrumentidega ei kaubeldud, jätta tühjaks)

%

 

 

Reguleeritud väärtpaberiturul

 

 

 

 

Börsiväliselt

 

 

 

 

c)

Kliiritud tuletisinstrumenditehingute hinnanguline % (kauplemismaht)

(kui tuletisinstrumentidega ei kaubeldud, jätta tühjaks)

%

 

 

Keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

Kahepoolselt

 

 

 

 

d)

Kliiritud repotehingute hinnanguline % (turuväärtuses)

(kui repolepingutega ei kaubeldud, jätta tühjaks)

%

 

 

Keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

Kahepoolselt

 

 

 

 

Kolmepoolselt

 

 

 

15

AIFi poolt kõigile vastaspooltele antud tagatise ja krediidiriski kahjude katmise muu osaluse väärtus

 

 

 

a)

Raha ja raha ekvivalentide vormis antud tagatise väärtus

 

 

 

b)

Muude väärtpaberite vormis antud tagatise (välja arvatud raha ja raha ekvivalendid) väärtus

 

 

 

c)

Antud muu tagatise ja krediidiriski kahjude katmise osaluse väärtus (sealhulgas akreditiivide ja sarnaste kolmanda isiku krediidiriski kahjude katmise osaluste nimiväärtus)

 

 

16

Tagatise ja muu krediidiriski kahjude katmise osaluse summast, mille aruannet esitav fond on andnud vastaspooltele: kui suure protsendi on vastaspooled uuesti pantinud?

 

 

17

Viis peamist vastaspoole riskipositsiooni (välja arvatud kesksed vastaspooled)

 

 

 

a)

Märkige viis peamist vastaspoolt, kellega seoses on AIFil suurim turuhinnas hinnatud vastaspoole netokrediidiriski positsioon, mõõdetuna protsendina AIFi vara puhasväärtusest

Nimi

Kogu riskipositsioon

 

Vastaspool 1

 

 

 

 

Vastaspool 2

 

 

 

 

Vastaspool 3

 

 

 

 

Vastaspool 4

 

 

 

 

Vastaspool 5

 

 

 

 

b)

Märkige viis peamist vastaspoolt, kellel on AIFiga seoses suurim turuhinnas hinnatud vastaspoole netokrediidiriski positsioon, mõõdetuna protsendina AIFi vara puhasväärtusest

Nimi

Kogu riskipositsioon

 

Vastaspool 1

 

 

 

 

Vastaspool 2

 

 

 

 

Vastaspool 3

 

 

 

 

Vastaspool 4

 

 

 

 

Vastaspool 5

 

 

 

18

Vahetu kliiring keskse vastaspoole (CCP) kaudu

 

 

 

a)

Kas AIF kliiris aruandeperioodi jooksul mis tahes tehinguid otse keskse vastaspoole kaudu?

Jah

Ei (kui ei, jätta ülejäänud küsimus vastamata ja jätkata küsimusega 21)

 

 

b)

Kui vastasite küsimuse 18 alapunktis a „jah”, nimetage kolm peamist kliiringu keskset vastaspoolt netokrediidiriski positsiooni alusel

Nimi

Omatav väärtus

 

Keskne vastaspool 1 (kui ei ole asjakohane, jätta täitmata)

 

 

 

 

Keskne vastaspool 2 (kui ei ole asjakohane, jätta täitmata)

 

 

 

 

Keskne vastaspool 3 (kui ei ole asjakohane, jätta täitmata)

 

 

 

3.   Likviidsusprofiil

Portfelli likviidsusprofiil

19

Investori likviidsusprofiil

Protsent portfellist, mida saab likviidseks muuta järgmiste ajavahemike jooksul:

 

1 päev või vähem

2–7 päeva

8–30 päeva

31–90 päeva

91–180 päeva

181–365 päeva

rohkem kui 365 päeva

 

 

 

 

 

 

 

 

20

Koormamata likviidsete varade väärtus

 

 

Investori likviidsusprofiil

21

Investori likviidsusprofiil

Protsent investori aktsiatest, mida saab tagasi võtta järgmiste ajavahemike jooksul (protsendina AIFi varade puhasväärtusest):

 

 

 

1 päev või vähem

2–7 päeva

8–30 päeva

31–90 päeva

91–180 päeva

181–365 päeva

rohkem kui 365 päeva

 

 

 

 

 

 

 

 

22

Investoritepoolsed tagasivõtmised

 

 

 

 

a)

Kas AIF annab tavapäraselt investoritele taganemise/tagasivõtmise õigused?

Jah

Ei

 

 

 

 

 

b)

Kui sageli toimuvad investoritepoolsed tagasivõtmised (mitme eri aktsia- või osakuklassi korral esitada suurima puhasväärtusega aktsiaklassi kohta)

[Valida üks]

Iga päev

Iga nädal

Iga kahe nädala tagant

Kord kuus

Kord kvartalis

Kord poolaasta jooksul

Kord aastas

Muu

Ei kohaldata

 

 

c)

Mitu päeva on investoritelt nõutav etteteatamistähtaeg tagasivõtmise korral?

(mitme eri aktsia- või osakuklassi korral esitada varaga kaalutud etteteatamisperiood)

 

 

 

d)

Kui pikk on investoritele kehtestatud kapitali külmutamise periood päevades (mitme eri aktsia- või osakuklassi korral esitada varaga kaalutud etteteatamisperiood)

 

 

23

Erikord ja sooduskohtlemine

 

 

 

a)

Kui suure AIFi varade puhasväärtuse protsendi suhtes kohaldatakse aruandluskuupäeva seisuga järgmist korda:

% puhasväärtusest

 

 

Kõrvalkontod

 

 

 

 

Väljumise piirangud (gates)

 

 

 

 

Tehingute peatamine

 

 

 

 

Muu kord mittelikviidsete varade valitsemiseks (palun täpsustage)

 

[Liik]

[%]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

Esitage nende AIFi varade puhasväärtuse protsent, mille suhtes kohaldatakse erikorda tulenevalt nende mittelikviidsest olemusest vastavalt AIFi valitsejaid käsitleva direktiivi artikli 23 lõike 4 punktile a, sealhulgas küsimuse 25 alapunktiga a hõlmatud varade puhul

 

 

 

Erikord protsendina vara puhasväärtusest

 

 

 

 

c)

Kas mõne investori suhtes kohaldatakse sooduskohtlemist või kas mõnel investoril on selleks õigus (nt lepingutingimuste kohandamise kaudu) ning seepärast kohaldatakse AIFi investoritele teabe avaldamise nõuet vastavalt AIFi valitsejaid käsitleva direktiivi artikli 23 lõike 1 punktile j?

(Jah või ei)

 

 

d)

Kui vastasite küsimusele c „jah”, palun esitage kõik asjakohased sooduskohtemised:

 

 

 

Seoses investoritele esitatava eri teabega/aruannetega

 

 

 

 

Seoses investorite suhtes kohaldatavate eri likviidsustingimustega

 

 

 

 

Seoses investorite suhtes kohaldatavate tasude erinevate tingimustega

 

 

 

 

Muu sooduskohtlemine

 

 

 

24

Esitage AIFi osakute omandiõiguste jaotus investorite rühmade lõikes (protsendina AIFi varade puhasväärtusest; märkida tegelikud omanikud, kui nad on teada ja see on võimalik)

 

 

25

Likviidsuse rahastamine

 

 

 

a)

Esitage AIFi võetud laenude ja AIFile kasutada oleva likviidsuse rahastamise kogusumma (sealhulgas kõik krediidiliini kasutatud ja kasutamata limiidid, siduvad ja mittesiduvad krediidiliinid ning mis tahes tähtajaline rahastamine)

 

 

 

b)

Jagage küsimuses a esitatud summa allpool esitatud ajavahemike vahel, sõltuvalt pikimast perioodist, milleks võlausaldaja on lepinguliselt võtnud kohustuse sellise rahastamise andmiseks:

 

 

 

1 päev või vähem

2–7 päeva

8–30 päeva

31–90 päeva

91–180 päeva

181–365 päeva

kauem kui 365 päeva

 

 

 

 

 

 

 

 

4.   Laenuvõtmine ja riskipositsioon

26

Laenuks võetud raha ja väärtpaberite väärtus, millest:

 

 

 

Tagamata laenuvahendid:

 

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – peamaakleri kaudu:

 

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – (pöörd)repotehingu kaudu:

 

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – muu kaudu:

 

 

 

27

Finantsinstrumentide tunnustega laenuvahendite väärtus

 

 

 

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid: Kogu riskipositsioon, millest on lahutatud antud võimendustagatis

 

 

 

 

Börsivälised tuletisinstrumendid: Kogu riskipositsioon, millest on lahutatud antud võimendustagatis

 

 

 

28

Lühikeste positsioonide jaoks laenuks võetud väärtpaberite väärtus

 

 

 

29

AIFi valitsejaid käsitleva direktiivi põhjenduses 78 määratletud AIFi kontrolli all olevate finants - ja/või õiguslike struktuuride kogu riskipositsioon

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

 

 

 

 

30

AIFi finantsvõimendus

 

 

 

 

a)

arvutatuna üldmeetodi alusel

 

 

 

 

b)

arvutatuna kohustustepõhise meetodi alusel

 

 

 

5.   Operatsiooni- ja muud riskid

31

Avatud positsioonide koguarv

 

 

 

32

Varasem riskiprofiil

 

a)

AIFi investeeringute kogutootlus või sisemine tulumäär (IRR) aruandeperioodi jooksul (protsendina, enne valitsemis- ja tulemustasude mahaarvamist)

 

 

 

Aruandeperioodi 1. kuu

 

 

 

 

Aruandeperioodi 2. kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeperioodi viimane kuu

 

 

 

 

b)

AIFi investeeringute puhastootlus või sisemine tulumäär (IRR) aruandeperioodi jooksul (protsendina, pärast valitsemis- ja tulemustasude mahaarvamist)

 

 

 

Aruandeperioodi 1. kuu

 

 

 

 

Aruandeperioodi 2. kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeperioodi viimane kuu

 

 

 

 

c)

AIFi varade puhasväärtuse muutus aruandeperioodi jooksul (protsendina, sealhulgas võttes arvesse märkimiste ja tagasivõtmiste mõju)

 

 

 

Aruandeperioodi 1. kuu

 

 

 

 

Aruandeperioodi 2. kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeperioodi viimane kuu

 

 

 

 

d)

Märkimised aruandeperioodi jooksul

 

 

 

Aruandeperioodi 1. kuu

 

 

 

 

Aruandeperioodi 2. kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeperioodi viimane kuu

 

 

 

 

e)

Tagasivõtmised aruandeperioodi jooksul

 

 

 

Aruandeperioodi 1. kuu

 

 

 

 

Aruandeperioodi 2. kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeperioodi viimane kuu

 

 

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.

Stressitestide tulemused

Palun esitage direktiivi 2011/61/EL artikli 15 lõike 3 punkti b kohaselt teostatud stressitestide tulemused. [AIFi iga investeerimispositsiooniga seotud riske ja nende üldmõju AIFi portfellile saab kogu aeg nõuetekohaselt tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida, kasutades sealhulgas asjakohaseid stressitestimise menetlusi.] (vabatekst)

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.

Palun esitage direktiivi 2011/61/EL artikli 16 lõike 1 teise lõigu kohaselt teostatud stressitestide tulemused. [AIFi valitseja viib korrapäraselt läbi stressiteste tavalistes ja erandlikes likviidsustingimustes, mis võimaldab tal hinnata AIFi likviidsusriski, ja jälgib vastavalt AIFi likviidsusriski.] (vabatekst)

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.

Teave AIFi kohta, mis tuleb pädevatele asutustele kättesaadavaks teha

(Direktiivi 2011/61/EL artikli 24 lõige 4)

 

Andmete liik

Esitatud andmed

1

Aruannet esitava AIFi poolt vastaspooltele antud tagatise ja muu krediidiriski kahjude katmise osaluse summast: kui suure protsendi on vastaspooled uuesti tagatiseks seadnud?

 

 

Laenuvõtmine ja riskipositsioon

2

Laenuks võetud raha ja väärtpaberite väärtus, millest:

 

 

 

Tagamata laenuvahendid:

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – peamaakleri kaudu:

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – (pöörd)repotehingu kaudu:

 

 

 

Kollateraliseeritud/tagatud laenuvahendid – muu kaudu:

 

 

3

Finantsinstrumentide tunnustega laenuvahendite väärtus

 

 

 

Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid: Kogu riskipositsioon, millest on lahutatud antud võimendustagatis

 

 

 

Börsivälised tuletisinstrumendid: Kogu riskipositsioon, millest on lahutatud antud võimendustagatis

 

 

4

Laenuks võetud raha ja väärtpaberite viis suurimat allikat (lühikesed positsioonid):

 

 

 

Suurim:

 

 

 

Suuruselt teine:

 

 

 

Suuruselt kolmas:

 

 

 

Suuruselt neljas:

 

 

 

Suuruselt viies:

 

 

5

Lühikeste positsioonide jaoks laenuks võetud väärtpaberite väärtus

 

 

6

AIFi valitsejaid käsitleva direktiivi põhjenduses 78 määratletud AIFi kontrolli all olevate finants - ja/või õiguslike struktuuride kogu riskipositsioon

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

Finants- ja/või õiguslik struktuur

 

 

 

 

 

7

AIFi finantsvõimendus:

 

 

 

a)

Üldmeetodi alusel

 

 

 

b)

Kohustustepõhise meetodi alusel

 

 

Rahalised väärtused esitatakse aruandes AIFi alusvääringus.


(1)  Kui muu, siis märkida strateegia, mis kõige paremini kirjeldab AIFi liiki.