20.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/1

(1)

Nõukogu 27. novembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta määrusega (EL) nr 579/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1288/2009 tehniliste üleminekumeetmete kehtestamise kohta ajavahemikuks 1. jaanuarist 2010 kuni 30. juunini 2011, (4) on ette nähtud teatavate nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 43/2009, millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (5) sätestatud tehniliste meetmete kohaldamise jätkamine üleminekuajal kuni 31. detsembrini 2012.

(2)

Seoses ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformiga on oodata uut tehniliste kaitsemeetmete raamistikku. Ebatõenäosus, et see uus raamistik jõustub 2012. aasta lõpuks, õigustab kõnealuste tehniliste üleminekumeetmete kohaldamise pikendamist.

(3)

Selleks et tagada merekeskkonna bioloogiliste ressursside jätkuv nõuetekohane kaitse ja majandamine, tuleks nõukogu määrust (EÜ) nr 850/98 (6) ajakohastada, lisades sellesse tehnilised üleminekumeetmed.

(4)

Selleks et tagada merekeskkonna bioloogiliste ressursside jätkuv nõuetekohane kaitse ja majandamine Mustas meres, tuleks eelnevalt liidu õiguses kehtestatud hariliku kammelja lossimise alammõõdud ja väikseima võrgusilma suurus inkorporeerida määrusesse (EÜ) nr 850/98.

(5)

Kõikides ICES-piirkondades tuleks säilitada valikulise püügi keeld, et vähendada kvoodiga hõlmatud liikide tagasiheidet.

(6)

Liidu, Norra ja Fääri saarte vaheliste 2009. aastal peetud konsultatsioonide alusel tuleks soovimatu püügi vähendamiseks kehtestada teatavate liikide tagasiheite keeld ning nõue lahkuda püügipiirkonnast, kui 10 % püütud saagist sisaldab alamõõdulisi kalu.

(7)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuande kohaselt tuleks jätkata ICES IIa rajoonis püütud heeringa lossimise või pardal hoidmise piirangute kohaldamist.

(8)

STECF nõuande kohaselt ei ole kevadheeringa püügikeeld ICES VIa rajoonis enam vajalik selle liigi säästva kasutamise tagamiseks ning kõnealune püügikeeld tuleks kehtetuks tunnistada.

(9)

Võttes arvesse STECF nõuannet, mille kohaselt on tobiate vähesus seotud kaljukajakate ebaõnnestunud pesitsemisega, tuleks püügikeeldu ICES IV alapiirkonnas jätkata, arvestamata kalavarude seireks igal aastal toimuvat piiratud kalapüüki.

(10)

STECFi nõuande kohaselt peaks olema võimalik teatavates piirkondades, kus norra salehomaari püük on keelatud, lubada selliste püügivahendite kasutamist, millega ei püüta norra salehomaari.

(11)

STECF nõuande kohaselt tuleks jätkata kilttursa noorisendite püügikeelu kohaldamist ICES VIb rajoonis.

(12)

ICES ja STECF nõuande kohaselt tuleks tursa-, kilttursa- ja merlangivarude kaitsmiseks jätkata teatavate tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist Šotimaast lääne pool asuvates vetes (ICES VIa rajoon), et aidata kaasa kalavarude kaitsmisele.

(13)

STECF nõuande kohaselt tuleks lubada põhjaatlandi süsika püügil ICES VIa rajoonis kasutada ridvata õngesid ja automatiseeritud taglasõngejadasid.

(14)

Vastavalt STECF nõuandele tursa ruumilise leviku kohta ICES VIa rajoonis, mis näitab, et suur enamus tursa püügist toimub põhja pool 59° põhjalaiust, tuleks sellest joonest lõuna pool lubada seisevvõrkude kasutamist.

(15)

STECF nõuande kohaselt tuleks koerhai püügil ICES VIa rajoonis lubada seisevvõrkude kasutamist.

(16)

Erandi korral lubada ICES VIa rajoonis püüda kala traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga tuleks nimetatud püügivahendite omaduste asjakohasus teaduslike nõuannete alusel korrapäraselt läbi vaadata, et neid kas muuta või need kehtetuks tunnistada.

(17)

STECF nõuande kohaselt tuleks kehtestada tursa noorisendite püügikeeld ICES VIa rajoonis.

(18)

ICES VI alapiirkonnas sätestatud tursa, kilttursa ja merlangi püügikeelu asjakohasus tuleks teaduslike nõuannete alusel korrapäraselt läbi vaadata, et seda kas muuta või see kehtetuks tunnistada.

(19)

ICES ja STECF nõuande kohaselt tuleks jätkata tursavarude kaitsmiseks võetavate meetmete kohaldamist Keldi meres (ICES VIIf ja VIIg rajoon).

(20)

STECF nõuande kohaselt tuleks jätkata sinise molva kudekogumite kaitsmiseks võetavate meetmete kohaldamist ICES VIa rajoonis.

(21)

Tuleks jätkata Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) 2011. aastal meriahvena kaitsmiseks kehtestatud meetmete kohaldamist ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes.

(22)

Tuleks jätkata NEAFC poolt 2011. aastal meriahvena kaitsmiseks kehtestatud meetmete kohaldamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

(23)

STECF nõuande kohaselt tuleks jätkuvalt lubada kalapüüki elektriimpulsse kasutava piimtraaliga teatavatel tingimustel ICES IVc rajoonis ja IVb rajooni lõunaosas.

(24)

Liidu ning Norra ja Fääri saarte vaheliste 2009. aastal peetud konsultatsioonide alusel tuleks alaliselt rakendada teatavaid meetmeid, millega piiratakse selliste pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsust, millega püütakse Kirde-Atlandil heeringat, makrelli ja stauriidi.

(25)

ICESi nõuande kohaselt tuleks jätkata tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist, et kaitsta kudemisajal täiskasvanud tursa varusid Iiri meres.

(26)

STECFi nõuande kohaselt tuleks lubada sorteerimisvõrede kasutamist ICES VIIa rajooni piirangutega alas.

(27)

STECFi nõuande kohaselt tuleks seisevvõrkude ja nakkevõrkudega kalapüüki ICES IIIa, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajooni ja ICES VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ida pool 27° läänepikkust vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 meetrit ja vähem kui 600 meetrit, lubada üksnes teatavatel tingimustel, millega tagatakse bioloogiliselt tundlike süvamereliikide kaitse.

(28)

Oluline on selgitada seisevvõrkudega püügi suhtes eelkõige ICES VII alapiirkonnas rakendatavate erinevate režiimide koostoimet. Konkreetsemalt tuleks selgitada, et spetsiifilist erandit kasutada seisevvõrke silmasuurusega vähemalt 100 millimeetrit ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis ning selle erandiga seotud tingimusi kohaldatakse ainult vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 meetrit ja vähem kui 600 meetrit, ja et määruses (EÜ) nr 850/98 sätestatud võrgusilma suurust ja püükide koostist käsitlevaid standardeeskirju kohaldatakse järelikult ICES VIIa, VIId, VIIe, VIIf, VIIg ja VIIh rajoonis ning alla 200 meetrise kaardistatud sügavusega vetes ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis.

(29)

STECF nõuande kohaselt peaks olema lubatud abarate kasutamine ICES IX alapiirkonnas vetes, mille kaardistatud sügavus on rohkem kui 200 meetrit, ent vähem kui 600 meetrit.

(30)

Biskaia lahes tuleks jätkuvalt lubada kasutada teatavate selektiivsete püügivahendite kasutamist, et tagada merluusi ja norra salehomaari varude säästev kasutamine ning vähendada kõnealuste liikide tagasiheidet.

(31)

Teatavates piirkondades tuleks jätkuvalt kohaldada püügipiiranguid, mille NEAFC kehtestas 2004. aastal ohualdiste süvamereelupaikade kaitsmiseks NEAFC reguleeritavas piirkonnas ja liit 2008. aastal ICES VIIc, VIIj, VIIk ja VIIIc rajooni teatavatel aladel.

(32)

Vastavalt liidu ja Norra ühise töörühma nõuandele, milles käsitletakse tehnilisi meetmeid, ei aita heeringa-, makrelli- ja kilupüügi keeld traalide ja seinnootadega nädalavahetustel Skagerrakis ja Kattegatis enam pelaagilisi kalavarusid kaitsta, kuna püügistruktuur on muutunud. Sellest tulenevalt tuleks 2011. aastal toimunud liidu, Norra ja Fääri saarte vaheliste konsultatsioonide alusel kõnealune keeld tühistada.

(33)

Selguse ja parema reguleerimise huvides tuleks mõni vananenud säte välja jätta.

(34)

Tuleks säilitada Skagerrakis ja Kattegatis kohaldatavad võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid, et kajastada püügistruktuuri muutumist ja selektiivsemate püügivahendite kasutuselevõttu.

(35)

Veenuskarplase alammõõdud tuleks bioloogiliste andmete põhjal läbi vaadata.

(36)

Kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatest ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) piirkonnas asuvatest vetest püütud kaheksajalale on kehtestatud alammõõt, et parandada kaheksajala ning eelkõige noorisendite kaitsmist.

(37)

Anšoovise jaoks tuleks lisada kalade arvuga kilogrammis väljendatud lossitava alammõõduga samaväärne meede, kuna see lihtsustaks tööd seda liiki püüdva laeva pardal ja hõlbustaks kontrollimeetmeid kaldal.

(38)

Tuleks säilitada sorteerimisvõre spetsifikatsioonid, et vähendada kaaspüüki norra salehomaari püügil ICES IIIa rajoonis, ICES VI alapiirkonnas ja ICES VIIa rajoonis.

(39)

Tuleks säilitada spetsifikatsioonid, milles käsitletakse ruudukujuliste silmadega selektiivakende kasutamist teatavatel tingimustel teatavate veetavate püünistega kalapüügil Biskaia lahel.

(40)

ICES VIa rajoonis tuleks lubada kasutada 2-meetriseid ruudukujuliste silmadega selektiivaknaid laevadel, mille mootori võimsus on alla 112 kW.

(41)

Määruse (EÜ) nr 850/98 regulatiivosas kasutatud mõistet „ühendus” tuleks muuta seoses Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009.

(42)

Selleks et tagada nende eeskirjade ühetaolised rakendustingimused, mis käsitlevad samasuguse suure selektiivsusega püügivahendite kasutamist Norra salehomaari püügil ICES VIa rajoonis ning liikmesriigi konkreetsete püügipiirkondade väljajätmist seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate keelu kohaldamisalast ICES VIII, IX ja X alapiirkonnas, kus haide kaaspüük või tagasiheide on väga väike, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada ilma määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes, (7) kohaldamata.

(43)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 850/98 vastavalt muuta.

(44)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1434/98 (8) on sätestatud eritingimused, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks. Erand lubada ICES IIIa rajoonis, IV alapiirkonnas ja VIId rajoonis ning ICES IIa rajooni liidu vetes väikese silmasuurusega võrkudega toimuva heeringa kaaspüügi lossimist, mis on oli eelnevalt hõlmatud teiste liidu õigusaktidega, tuleks inkorporeerida kõnealusesse määrusesse. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1434/98 vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

Artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 46 lõike 1 punktis b ja I lisa joonealuses märkuses 5 asendatakse sõna „ühendus” või selle käändevorm sõnaga „liit” vastavas käändes ning vajadusel tehakse lauses asendamisest tulenevaid grammatilisi kohandusi.”

2)

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kohaldatakse kõnealust erandit, ilma et see piiraks artikli 34b lõike 2 punkti c kohaldamist.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Piirkonnas 9 on ankurdatud seisevvõrkude silmasuurus hariliku kammelja püügil vähemalt 400 millimeetrit.”

5)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Mereorganism on alamõõduline juhul, kui tema mõõtmed on XII ja XIIa lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna jaoks sätestatud mõõtmetest väiksemad.”

6)

Artiklile 19 lisatakse järgmine lõige:

„4.   Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata piirkonnas 9.”

7)

Lisatakse järgmine jaotis:

„IIIa   JAOTIS

Meetmed tagasiheite vähendamiseks

Artikkel 19a

Valikulise püügi keeld

1.   Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on püügitoimingute ajal keelatud selliste kvoodiga hõlmatud liikide tagasiheide, mida võib seaduslikult lossida.

2.   Lõikes 1 osutatud sätted ei piira käesolevas määruses ega mis tahes muus kalandusalases liidu õigusaktis sätestatud kohustusi.

Artikkel 19b

Püügipiirkonnast lahkumise nõue ja tagasiheite keeld

1.   Kui piirkondades 1, 2, 3 ja 4 püütud alamõõduliste makrellide, heeringate ja stauriidide kogus ühes loomuses ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, lahkub laev püügipiirkonnast.

2.   Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on keelatud makrelli, heeringat ja stauriidi püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus.”

8)

Artikli 20 lõike 1 punkt d jäetakse välja.

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20a

Heeringapüügi piirangud ICES IIa rajooni liidu vetes

ICES IIa rajooni liidu vetest püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuarist – 28. veebruarini ja 16. maist – 31. detsembrini keelatud.”

10)

Artikkel 29a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29a

Tobiapüügi keeluala ICES IV alapiirkonnas

1.   Keelatud on lossida ja pardal hoida tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

2.   Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel piirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.”

11)

Artikli 29b lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on püük kalakorvidega, millega ei püüta norra salehomaari, lubatud kõnealuses lõikes sätestatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel.”

12)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 29c

Rockalli kilttursa ala ICES VI alapiirkonnas

1.   Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud Rockalli kilttursa püük, v.a püük õngejadaga:

Artikkel 29d

Tursa-, kilttursa- ja merlangipüügi piirangud ICES VI alapiirkonnas

1.   Igasugune tursa-, kilttursa- ja merlangipüük on keelatud ICES VIa rajooni selles osas, mis asub ida või lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt määratud koordinaatidega loksodroomidest:

2.   Kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirkonnas viibivad kalalaevad tagavad, et kõik pardal olevad püügivahendid on soritud ja stoovitud vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (10) artiklile 47.

3.   Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes nimetatud piirkonnas tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:

4.   Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 millimeetri, tingimusel et:

5.   Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 120 millimeetri, tingimusel et:

6.   Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 90 millimeetri, tingimusel et:

7.   Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud püüda norra salehomaari, tingimusel et:

Komisjon võtab STECFi pooldava arvamuse alusel vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks püügivahendid, millel on sama kõrge selektiivsus punkti a tähenduses.

8.   Lõiget 7 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

9.   Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud kala püüda traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tingimusel et:

10.   Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECF teaduslike nõuannete alusel lõikes 9 nimetatud püügivahendite omadusi ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku lõike 9 muutmiseks.

11.   Lõiget 9 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

12.   Iga aasta 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini on keelatud igasugune kalapüük nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (11) I lisas kirjeldatud püügivahenditega ICES VIa piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Kalalaeva kapten ega keegi teine laeval viibijatest ei tohi käskida ega lubada ühelgi pardal viibijal üritada püüda, lossida, ümber laadida või pardal hoida nimetatud piirkonnas püütud kala.

13.   Iga asjaomane liikmesriik rakendab igal aastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini pardapealset vaatlemiskava, mille eesmärgiks on võtta proove saagist ja tagasi heidetud saagist kalalaevadel, mis kasutavad lõigetes 5, 6, 7 ja 9 sätestatud erandeid. Vaatlemiskavasid teostatakse piiramata vastavate eeskirjade kohaseid kohustusi ning nende eesmärgiks on hinnata tursa, kilttursa ja merlangi püüki ja tagasiheidet vähemalt 20 % täpsusega.

14.   Asjaomased liikmesriigid koostavad iga kalendriaasta kohta aruande vaatlemiskavas osalevate kalalaevade püügi ja tagasiheite koguste kohta ning esitavad selle komisjonile hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruaril.

15.   Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECF teaduslike nõuannete alusel tursa, kilttursa ja merlangi varusid lõikes 1 määratletud piirkonnas ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva artikli muutmiseks.

Artikkel 29e

Tursapüügi piirangud ICES VII alapiirkonnas

1.   Iga aasta 1. veebruarist kuni 31. märtsini on keelatud igasugune tursapüük ICES VII alapiirkonnas, kus asuvad ICES statistilised ruudud 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata kuue meremiili ulatuses lähtejoonest.

2.   Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes osutatud piirkonnas ja ajavahemikul tegeleda püügiga, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, kaldavõrke ja kaldanootasid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:

3.   Erandina lõikest 1 on selles lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 millimeetri, tingimusel et:

Artikkel 29f

Erieeskirjad sinise molva kaitseks

1.   Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini ei tohi pardal hoitava sinise molva kogus ületada kuut tonni püügireisi kohta ICES VIa rajooni piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

V.a piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

2.   Lõikes 1 osutatud piirkonda sisenedes ja sealt väljudes kannab kalalaeva kapten püügipäevikusse sisenemise ja väljumise kuupäeva, kellaaja ja koha.

3.   Kui kalalaeva sinise molva saak jõuab kummaski lõikes 1 osutatud piirkonnas kuue tonnini:

4.   Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõudedja nendega seotud tingimused) (12) artiklis 8 osutatud vaatlejad, kes on määratud lõikes 1 osutatud piirkondades viibivatele kalalaevadele, peavad lisaks kõnealuse artikli lõikes 4 osutatud ülesannetele mõõtma sinise molva saagi asjakohastes proovides sisalduvaid kalu ja määrama osaproovi kalade suguküpsuse astme. Liikmesriigid kehtestavad STECF nõuande põhjal üksikasjalikud proovivõtumenetlused ja tulemuste võrdlemise korra.

5.   Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja seisevvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Artikkel 29g

Meetmed seoses meriahvena püügiga ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes

1.   Meriahvena sihtpüük on ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes lubatud iga aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini üksnes nendel laevadel, mis on varem tegelenud meriahvena püügiga NEAFC reguleeritavas piirkonnas, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1236/2010 (millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem) (13) artikli 3 lõikes 3.

2.   Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

3.   Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

4.   Erandina määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktist b esitab sellise püügiga tegeleva kalalaeva kapten püügiaruande iga päev.

5.   Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

6.   Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.

7.   Komisjon teatab liikmesriikidele kuupäeva, mil NEAFC sekretariaat teavitab NEAFC lepinguosalisi, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates kõnealusest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

Artikkel 29h

Meetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes

1.   Meriahvena püük on keelatud ICES V alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ja ICES XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes.

Erandina esimesest lõigust on meriahvena püük lubatud 11. maist kuni 31. detsembrini piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel („meriahvena kaitseala”):

2.   Olenemata lõikest 1, võib liidu õigusaktiga lubada meriahvena püüki väljaspool meriahvena kaitseala Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini teaduslike nõuannete põhjal ja tingimusel, et asjaomases geograafilises piirkonnas on NEAFC kehtestanud meriahvena varude taastamise kava. Kõnealusel püügil võivad osaleda ainult liidu laevad, millel on nende vastava liikmesriigi nõuetekohane luba ja millest on teavitatud komisjoni määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 kohaselt.

3.   Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 millimeetri.

4.   Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.

5.   Väljaspool meriahvena kaitseala kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.

6.   Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.

7.   Lõikes 6 osutatud aruanne koostatakse vastavalt asjaomastele eeskirjadele.

13)

Artiklile 30 lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Lõiget 1a ei kohaldata piirkonnas 9.”

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 31a

Elektriga kalapüük ICES IVc ja IVb rajoonis

1.   Erandina artiklist 31 on lubatud kalapüük elektriimpulsse kasutava piimtraaliga ICES IVc ja IVb rajoonis lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:

2.   Elektriimpulssidega kalapüük on lubatud üksnes juhul, kui:

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1.   Pelaagilise püügi laeval, mis püüab makrelli, heeringat ja stauriidi määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal, asuva vee-eraldi varbade vahe on kuni 10 millimeetrit.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 millimeetrit. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 millimeetrit.

2.   Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

3.   Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele joonised, mis käsitlevad selliste NEAFC konventsiooni alal makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade (millel on lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud sertifikaat) saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsust ning kõiki selle muudatusi. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib perioodiliselt esitatud jooniste täpsust. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.”

16)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 34a

Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres

1.   14. veebruarist kuni 30. aprillini on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püügivahendit, seisevvõrku, abarat ja nakkevõrku või samalaadset passiivset püügivahendit ja ka konksudega püügivahendeid selles ICES VIIa rajooni osas, mis on piiratud järgmiste joontega:

2.   Erandina lõikest 1 kõnealuses lõikes osutatud piirkonnas ja ajavahemikul:

Artikkel 34b

Seisevvõrkude kasutamine ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES VIII, IX, X ja XII alapiirkonnas ida pool 27° W

1.   Liidu kalalaevad ei kasuta ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke ega abaraid üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.

2.   Erandina lõikest 1 lubatakse kasutada järgmisi püügivahendeid:

3.   Kõnealust erandit ei kohaldata NEACF reguleeritavas piirkonnas.

4.   Igale kalalaevale, mis kasutab ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke või abaraid kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri, antakse kalapüügiluba kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.

5.   Laeva pardal tohib korraga olla ainult üks püügivahendite liikidest, mida on kirjeldatud lõike 2 punktides a, b või d. Laeva pardal võib olla võrke, mille kogupikkus on kuni 20 % suurem jadade kogupikkusest, mida võib samaaegselt vette lasta.

6.   Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab püügipäevikusse kalalaeval olevate püügivahendite koguse ja pikkuse enne, kui laev lahkub sadamast ja sadamasse tagasi jõudes, ning annab aru nende andmete võimalike lahknevuste kohta.

7.   Pädeval asutusel on õigus eemaldada ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W ja VIII, IX ja X alapiirkonnas merre järelevalveta jäetud võrgud järgmistel juhtudel:

8.   Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab iga püügireisi ajal püügipäevikusse järgmised andmed:

9.   Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdval kalalaeval lubatakse saaki lossida ainult määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud sadamates.

10.   Lõike 2 punktides b ja d kirjeldatud püügivahendit kasutava kalalaeva pardal hoitavate haide kogus ei tohi ületada 5 % pardal hoitavate mereorganismide eluskaalu üldkogusest.

11.   Komisjon võib pärast STECFiga konsulteerimist võtta vastu rakendusaktid, millega jäetakse liikmesriigi konkreetne püügitegevus ICES VIII, IX, X alapiirkonnas lõigete 1–9 kohaldamisalast välja, juhul kui liikmesriikide esitatud teabe kohaselt toob see püügitegevus kaasa haide kaaspüügi ja tagasiheite väga vähesel määral.

Artikkel 34c

Biskaia lahes lubatud teatavate veetavate püünistega püügi tingimused

1.   Erandina komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed) (15) artikli 5 lõikes 2 sätestatust, lubatakse määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas kala püüda traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit ja mis on varustatud XIVb lisa kohase ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga.

2.   Kalapüügil ICES VIIIa ja VIIIb rajoonis on lubatud kasutada selektiivset võre ja selle kinnitusi noodapära ja/või ruudukujuliste silmadega selektiivakna ees, mille silmasuurus on võrgupikenduse alumises osas noodapära ees vähemalt 60 millimeetrit. Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1, artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 sätteid ning määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 3 punktide a ja b sätteid ei kohaldata traali selle osa suhtes, kuhu lisatakse nimetatud selektiivsed seadised.

Artikkel 34d

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed NEAFC reguleeritavas piirkonnas

1.   Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

2.   Kui NEAFC reguleeritava piirkonna uutes ja senistes põhjalähedase püügi piirkondades toimuva püügi käigus püütud eluskoralli või eluskäsnade kogus püügivahendi kohta on suurem kui 60 kg eluskoralli ja/või 800 kg eluskäsnade puhul, teatab laev sellest oma lipuriigile, lõpetab püügi ja liigub vähemalt 2 meremiili eemale asukohast, mis tõenditele tuginedes on lähim kõnealuse saagi püüdmise täpsele kohale.

Artikkel 34e

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis

1.   Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

2.   Kõik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad kantakse püügiluba omavate laevade loetellu ning neile antakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba. Püügiluba omavate laevade loetellu kuuluvad laevad kannavad pardal üksnes pelaagilisi püügivahendeid.

3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüda kavatsevad pealaagilise püügi laevad teatavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.

4.   Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvatel pelaagilise püügi laevadel on toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal viibides täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

5.   Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad saadavad iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid.

6.   Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kalapüügi lõpetanud pelaagilise püügi laevad teavitavad Iiri seirekeskust sellelt alalt lahkumisest. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.

7.   Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal pelaagiliste liikide püügi piiranguna nõutakse, et pardal olevad või püügil kasutatavad võrgud oleksid silmasuurusega 16–31 millimeetrit või 32–54 millimeetrit.

Artikkel 34f

Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIIc rajoonis

1.   Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

El Cachucho:

2.   Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võivad laevad, mis on 2006., 2007. ja 2008. aastal põhjaõngejadadega püüdnud lima-niituimlutsu, saada oma kalandusametilt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt kalapüügiloa sellise püügi jätkamiseks piirkonnas lõuna pool 44°00.00′ N. Igal sellise loa saanud laeval on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on lõikes 1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.

17)

Artikkel 38 jäetakse välja.

18)

Artikkel 47 jäetakse välja.

19)

Vastavalt käesoleva määruse lisale muudetakse määruse (EÜ) nr 850/98 I, IV, XII ja XIV lisa.

20)

Vastavalt käesoleva määruse lisale lisatakse XIIa, XIVa, XIVb, XIVc ja XIVd lisa.

20.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/23

(1)

Põllumajandusvaldkonna erimeetmed Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklis 349 osutatud liidu äärepoolseimate piirkondade asukohast tingitud raskuste kõrvaldamiseks on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 247/2006 (3). Kõnealuseid meetmeid on rakendatud piirkondlike toetusprogrammide kaudu, mis on peamine vahend kõnealuste piirkondade varustamisel põllumajandustoodetega. Võttes arvesse vajadust uuendada seniseid meetmeid, sealhulgas Lissaboni lepingu jõustumise tõttu, tuleks määrus (EÜ) nr 247/2006 kehtetuks tunnistada ning asendada see uue määrusega.

(2)

Täpsustada tuleks peamised eesmärgid, millele liidu äärepoolseimate piirkondade toetamise korra elluviimine kaasa aitab.

(3)

Samuti on vaja täpsustada kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmide (edaspidi „POSEI programmid”) sisu, mille asjaomased liikmesriigid peaksid subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt ja geograafiliselt kõige sobivamal tasemel välja töötama ning komisjonile heakskiidu saamiseks esitama.

(4)

Liidu äärepoolseimate piirkondade toetamise korra eesmärkide paremaks elluviimiseks peaksid POSEI programmid hõlmama meetmeid, mis tagavad piirkondade varustamise põllumajandustoodetega ning kohaliku põllumajandusliku tootmise säilimise ja arengu. Asjaomaseid piirkondi käsitlevat kavandamistegevust tuleks ühtlustada ning komisjoni ja liikmesriikide vahelist partnerlust hõlmav lähenemisviis tuleks muuta süsteemseks.

(5)

Kohaldades subsidiaarsuse ja paindlikkuse põhimõtteid, mis on äärepoolseimate piirkondade toetamise korra jaoks heaks kiidetud programmipõhise lähenemise alus, võivad liikmesriikide nimetatud ametisasutused teha selleks, et kohandada programmi vastavalt äärepoolseimate piirkondade tegelikule olukorrale, ettepanekuid programmi muutmiseks. Need ametiasutused peaksid saama POSEI programme kooskõlas administreerimise lihtsustamise põhimõttega muuta, seadmata ohtu POSEI programmide tõhusust ja neile eraldatud rahalisi vahendeid. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleks programmide muutmise korda kohandada, et kajastada eri tüüpi muudatuste olulisust.

(6)

Et tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine oluliste põllumajandustoodetega ja leevendada nende äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid, oleks asjakohane kehtestada tarnete erikord. Äärepoolseimate piirkondade erilise geograafilise asendi tõttu tekitab toiduks ja töötlemiseks ette nähtud ning toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimine täiendavaid veokulusid. Peale selle seavad äärepoolseimast asukohast, eelkõige saarelisest asendist ja väikesest pindalast tulenevad objektiivsed tegurid äärepoolseimate piirkondade ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt pärsivad nende tegevust. Kõnealuseid pärssivaid piiranguid saab vähendada oluliste toodete hinna alandamisega. Tarnete erikord ei tohiks aga mingil tingimusel kahjustada kohalikku tootmist ega selle arengut.

(7)

Erandina aluslepingu artiklist 28 tuleks sel eesmärgil vabastada kolmandatest riikidest imporditavad asjaomased tooted kohaldatavatest impordimaksudest. Tooteid, mis on liidu tolliterritooriumile sisse toodud seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuri alusel, tuleks nende päritolu ja nende suhtes liidu õiguse kohaselt kohaldatava tollirežiimi arvessevõtmiseks käsitada otse imporditud toodetena, et võimaldada tarnete erikorrast tulenevaid soodustusi.

(8)

Et saavutada äärepoolseimates piirkondades hindade alandamise eesmärki, leevendades piirkondade eraldatusest tingitud lisakulusid, tuleks anda toetust liidust pärit toodete tarnimiseks äärepoolseimatesse piirkondadesse. Toetuse puhul tuleks arvesse võtta äärepoolseimatesse piirkondadesse veo täiendavaid kulusid ja kolmandatesse riikidesse ekspordi hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ette nähtud saaduste puhul äärepoolseima asukohaga, eelkõige saarelise asendi ja väikese pindala, raskete looduslike olude ja karmi kliima ning saarte hajutatusega seonduvaid lisakulusid.

(9)

Toetus traditsioonilistele sektoritele on seda olulisem, et see võimaldab neil säilitada oma konkurentsivõimet liidu turul, kus nad konkureerivad kolmandate riikidega. Liikmesriigid peaksid aga programmide väljatöötamisel tagama võimaluste piires ka äärepoolseimate piirkondade põllumajandustegevuse mitmekesisuse.

(10)

Äärepoolseimate piirkondade lõpptarbijatele kahjulikult mõjuvate spekulatsioonide ärahoidmiseks tuleks täpsustada, et tarnete erikorra alla peaksid kuuluma üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga tooted.

(11)

Ette tuleks näha kõnealuse korra toimimiseeskirjad, milles käsitletakse eelkõige ettevõtjate registri loomist ja sellise sertifikaadisüsteemi loomist, mis hõlmaks nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (4) artiklites 130 ja 161 osutatud litsentse.

(12)

Tarnete erikorraga hõlmatud tegevuse järelevalvenõuetega on ette nähtud asjaomaste toodete halduskontroll nende importimisel ja äärepoolseimatesse piirkondadesse sisse toomisel, samuti nende eksportimisel ja kõnealustest piirkondadest välja viimisel. Selleks et erikorra eesmärke ellu viia, peaks selle korra majanduslikud eelised kajastuma ka tootmiskulude tasemes ja hindade languses lõpptarbija tasemel. Kõnealuseid majanduslikke soodustusi tuleks teha üksnes juhul, kui need tegelikult lõpptarbijani edasi kanduvad, ning seda tuleks asjakohaselt kontrollida.

(13)

Kuna tarnete erikorraga hõlmatud kogused on piiratud äärepoolseimate piirkondade tarnevajadustega, ei tohiks see kord kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnete erikorra majanduslikud soodustused põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete lähetamine või eksport äärepoolseimatest piirkondadest. Siiski tuleks nende toodete lähetamist või eksporti lubada juhul, kui tarnete erikorra tõttu saadud rahaline kasu hüvitatakse.

(14)

Äärepoolseimate piirkondade vahelise kaubavahetuse võimaldamiseks tuleks lubada töödeldud toodete kaubavahetust kõnealuste piirkondade vahel. Samuti tuleks arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade tavapäraseid kaubavoogusid nii piirkondliku kaubanduse kui ka tavapärase ülejäänud liitu või kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ja lähetamise korral, ning tuleks lubada tavapärastele kaubavoogudele vastavat töödeldud toodete eksporti kõikidest kõnealustest piirkondadest. Selguse huvides tuleks täpsustada võrdlusperiood kõnealuste tavapäraselt eksporditud või edasisaadetud koguste määramiseks.

(15)

Tuleks võtta kohased meetmed, et võimaldada suhkrutöötlemissektori ümberkorraldamist Assooridel. Meetmete puhul tuleks võtta arvesse asjaolu, et elujõulise suhkrusektori jaoks Assooridel on vaja kindlustada teatav tootmise ja töötlemise tase. Seda arvesse võttes tuleks Assooridel erandkorras jätkuvalt lubada suhkrusaadetiste edastamist liidu teistesse piirkondadesse, ületades viieaastase perioodi jooksul tavapäraseid kaubavooge ning nende suhtes kohaldatakse järkjärguliselt vähendatavaid aastasi piirmäärasid. Kuna edasisaadetavad kogused vastavad kogustele, mis on hädavajalikud kohaliku suhkrutootmise ja -töötlemise elujõulisuse tagamiseks ega ületa neid, ei avalda ajutise iseloomuga suhkrusaadetised Assooridelt kahjulikku mõju liidu siseturule.

(16)

Assooride, Madeira ja Kanaari saarte varustamiseks ette nähtud kvoodivälise suhkru puhul tuleb jätkuvalt kohaldada imporditollimaksudest vabastamise korda. Ühtlasi tuleks lubada kohaldada Assooride suhtes toor-roosuhkru imporditollimaksudest vabastamist prognoositava tarnebilansi saavutamiseni.

(17)

Siiani on Kanaari saartele tarnete erikorra alusel tarnitud tööstuslikuks töötlemiseks ette nähtud taimse rasvaga lõssipulbrit, mis kuulub CN-koodi 1901 90 99 (taimse rasvaga lõssipulber) alla. Selle kohaliku toidutraditsiooni tavapäraseks osaks muutunud toote tarnimist tuleks jätkuvalt lubada.

(18)

Kuna Réunioni toidutraditsioon põhineb riisil, riisi töötlemis- ja valgendamistööstusel on Réunionil pikk ajalugu ning Réunionil ei toodeta riisi kohalike vajaduste katmiseks piisavalt, tuleks vabastada kõnealuse toote import Réunionile kõigist tollimaksudest.

(19)

Liidu poliitika äärepoolseimate piirkondade kohaliku tootmise toetamiseks hõlmab palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise ja töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on olnud tõhusad ning kindlustanud põllumajanduse järjepidevuse ja arengu. Liit peaks jätkama nende tootmisviiside toetamist, sest see on äärepoolseimate piirkondade keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on näidanud, et maaelu arengu poliitika puhul võib tugev partnerlus kohalike asutustega aidata sihipärasemalt tegeleda asjaomaste piirkondade eriprobleemidega. Seega peaks jätkama kohaliku tootmise toetamist POSEI programmide kaudu.

(20)

Äärepoolseimate piirkondade toodete turustamise toetamiseks tuleks seada sisse toetus kõnealuste toodete turustamiseks väljaspool tootmispiirkonda, arvestades kõnealuste piirkondade kaugust tarbijaturgudest ja kahekordse ladustamise vajadust, mis nõuavad suuri lisakulutusi ning on peamised äärepoolseimate piirkondade konkurentsivõimet siseturul pärssivad tegurid. Kõnealuste tegurite tõttu on vaja POSEI kava lähitulevikus läbi vaadata.

(21)

Kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavate meetmete kehtestamiseks tuleks määrata kindlaks POSEI programmides nõutavad miinimumkriteeriumid, eelkõige asukoha, väljapakutud strateegia, eesmärkide ja meetmete kirjeldus. Selleks et vältida toetuse mittevastavust ja kattumist, tuleks samuti kindlaks määrata põhimõtted, mis tagavad kõnealuste meetmete kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega.

(22)

Käesoleva määruse kohaldamiseks peaks samuti olema võimalik, et POSEI programmid sisaldavad meetmeid uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamiseks.

(23)

Äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjaid tuleks julgustada jätkama kvaliteetsete toodete tootmist ning nende toodete turustamist tuleks toetada. Sel otstarbel võib kasulik olla käesoleva määrusega loodud logo ja liidu muude kvaliteedi tunnustamise viiside kasutamine.

(24)

Äärepoolseimate piirkondade teatavate põllumajandus-, töötlemis- ja turustamisettevõtete struktuur on ebapiisav ning ettevõtted kannatavad konkreetsete raskuste käes. Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (5) artikli 26 lõikega 2 ja artikli 28 lõikega 2 on seetõttu ette nähtud soodsam toetusmäär äärepoolseimates piirkondades tehtavate teatavate investeeringuliikide puhul.

(25)

Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuses määruses sätestatud investeeringutoetuse piirangut ei kohaldata äärepoolseimate piirkondade puhul.

(26)

Määruses (EÜ) nr 1698/2005 on määratud kindlaks põllumajanduse keskkonnatoetuse saamise tingimustele vastavad aastased ülemmäärad. Assooride teatavate väga tundlike karjamaade erilise keskkonnaseisundi arvessevõtmiseks ning põllumajandusmaa maastiku, iseloomulike vormide ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks, eriti Madeira ja Kanaari saarte terrasspõllunduspiirkondades, samuti äärepoolseimate piirkondade kivimüüride säilitamiseks, tuleks teatavate erimeetmete puhul ette näha võimalus suurendada kõnealuseid määrasid kuni kaks korda.

(27)

Erandi võib teha komisjoni järjepidevast strateegiast, mille kohaselt ei anta riigiabi aluslepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada põllumajanduslikule tootmisele seatud eripiiranguid äärepoolseimates piirkondades, mis tulenevad nende äärepoolseimast asukohast, eelkõige eraldatusest, saarelisest asendist, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast või nende majanduslikust sõltuvusest vähesest hulgast toodetest. Põllumajandustootmine on eluliselt tähtis maapiirkondade elavdamise ja elanikkonna paikseks jäämise seisukohast ning äärepoolseimaid maapiirkondi mõjutab eriti elanikkonna vananemine, väike rahvastikutihedus ja mõningates piirkondades ka elanikkonna väljavool.

(28)

Äärepoolseimate piirkondade põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab eriomaste probleemide tõttu, nt kahjurite saabumine, mida seostatakse suurenenud impordimahtudega teistest riikidest, kliima ja kõnealustes piirkondades varem rakendatud kontrollimeetmete puudulikkusega. Seetõttu tuleks rakendada programme kahjulike organismide vastu võitlemiseks, muu hulgas säästvate ja keskkonnasõbralike mahepõllumajanduslike meetodite abil. Tuleks kindlaks määrata liidu rahaline toetus selliste programmide puhul, võttes arvesse, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt viiakse alates 2014. aastast nende programmide rahastamine teise eelarverubriigi alla.

(29)

Viinamarjaistandused on Madeiral ning Kanaari saartel kõige levinum viljeluse liik, olles väga tähtsad ka Assooridele, nii et nende säilitamine on majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkondlikel põhjustel eriti tähtis. Et jätkuvalt tootmist edendada, ei kohaldata kõnealustes piirkondades määrusega (EÜ) nr 1234/2007 ette nähtud loobumislisatasu, turumehhanisme ja Kanaari saarte puhul istutusõiguste süsteemi. Erakorralist destilleerimist peaks siiski olema võimalik kohaldada Kanaari saartel juhul, kui turg on kvaliteediprobleemide tõttu erandlikult häiritud. Samuti on tehnilised ning sotsiaal-majanduslikud raskused takistanud õigeaegset ümberkorraldust Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades, kuhu on istutatud viinamarjade hübriidsorte, mis on määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel keelatud. Sellistes viinamarjaistandustes toodetud veini kasutatakse üksnes tavapäraseks kohalikuks tarbimiseks.

(30)

Piimasektori ümberkorraldamine Assooridel ei ole veel lõpetatud. Arvestades Assooride suurt sõltuvust piimatootmisest ning muid takistusi, mis on tingitud saarte äärepoolsest asukohast ja elujõulise alternatiivse tootmisharu puudumisest, tuleks säilitada erandid määruse (EÜ) nr 1234/2007 teatavatest sätetest, milles käsitletakse piima ja piimatoodete pealt arvestatavat kvoodiületamise tasu.

(31)

Kuna piimatootmisel on Assooridel ühe peamise majandusarengut, sotsiaalset stabiilsust, keskkonna kvaliteeti ja maakasutust soodustava tegurina asendamatu roll, on POSEI programmid kõige sobivam vahend mis tahes vajalike meetmete võtmiseks, et seda tootmist säilitada.

(32)

Lehmapiima tootmise toetus Madeiral ja Réunionil ei ole olnud piisav, et säilitada tasakaal kodumaiste ja välismaiste tarnete vahel peamiselt nii sektorit mõjutavate tõsiste struktuuriliste raskuste tõttu kui ka sektori raskuste tõttu uue majanduskeskkonnaga kohanemisel. Selle tulemusena tuleks lubada liidust pärit piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmist, pidades silmas kohalikku tarbimisvajadust, kui selle meetmega ei takistata kohapeal toodetud piima kogumist ja turustamist ega selle tootmise arengu soodustamiseks tehtavaid jõupingutusi. Tarbija nõuetekohaseks teavitamiseks tuleks kehtestada kohustus tähistada toote müümisel kasutataval märgistusel piimapulbrist toodetud kõrgkuumutatud pulbripiima valmistusviis. Seda sätet tuleks kohaldada ka Martinique’i, Prantsuse Guajaana ja Guadeloupe’i suhtes, kui Prantsusmaa seda taotleb ja kui ta põhjendab oma taotlust kohalike sidusrühmade sooviga ning suutlikkusega piimatootmist arendada.

(33)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamata jätmine Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ja Madeiral on põhjendatud vajadusega säilitada soodustuste abil kohalik piimatootmine. Madeiral tuleks seda erandit kohaldada 4 000 tonni ulatuses.

(34)

Äärepoolseimate piirkondade vahelist kaubandust tuleks edendada kohaliku tarbimise vajaduse rahuldamiseks. On otstarbekas ergutada iga äärepoolseima piirkonna üleliigse toodangu – nt Assooride piima, veiseliha ja noorte isasveiste – eksporti nendesse piirkondadesse, kus ei suudeta ise oma vajadust katta, eesmärgiga elavdada kaubavahetust, vältides samas kahjulikku mõju kohaliku tootmise arengule. Samuti tuleks tagada vajalikud tingimused õiglaseks ja ausaks kaubanduseks.

(35)

Tavapärast loomakasvatust tuleks toetada. Kohaliku tarbimise vajaduse rahuldamiseks Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ja Madeiral tuleks teatavatel tingimustel ja aastase maksimaalse määraga lubada nuumamiseks mõeldud isasveiste puhul tollimaksuvaba importi kolmandatest riikidest.

(36)

Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (6) loodud võimalust kanda ammlehmade eest makstavate lisatasude õigused üle Portugalist Assooridele tuleks uuendada ja seda tuleks kohaldada äärepoolseimate piirkondade toetuskorra raames.

(37)

Tubakakasvatus on Kanaari saartel ajaloolise tähtsusega. Majanduslikust aspektist lähtudes on tubaka tootmine jätkuvalt üks põhilisi tööstustegevusi kõnealuses piirkonnas. Sotsiaalset aspekti silmas pidades on tubakakasvatus väga töömahukas ja seda viljelevad väikesed põllumajandusettevõtted. Kõnealuse põllukultuuri ebapiisava tulususe tõttu on see väljasuremisohus. Tubakat kasvatatakse praegu veel üksnes väikesel maa-alal La Palma saarel, kus seda kasutatakse sigarite käsitsi valmistamiseks. Seepärast tuleks Hispaanial lubada anda lisaks liidu toetusele jätkuvalt täiendavat toetust kõnealuse traditsioonilise põllukultuuri säilitamiseks, et toetada sigarite käsitsi valmistamist. Peale selle peaks tubakatoodete jätkuva valmistamise eesmärgil olema toortubaka ja pooltöödeldud tubaka importimine Kanaari saartele jätkuvalt vabastatud tollimaksust kuni 20 000 tonni eemaldatud leherootsudega toortubaka ekvivalendi piires aastas.

(38)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks kahjustada eritoetuste taset, millest äärepoolseimad piirkonnad on seni kasu saanud. Seetõttu peaks liimesriikidel olema sobivate meetmete rakendamiseks juba olemas summad, mis vastavad liidu poolt määrusega (EÜ) nr 247/2006 eraldatud toetusele.

(39)

Võttes arvesse võimalikku mõju, mida tulevaste kaubanduskokkulepete läbirääkimised ning ühise põllumajanduspoliitika muudatused võivad äärepoolseimatele piirkondadele avaldada, tuleks seoses nende läbirääkimiste ja muudatustega tehtavate analüüside, uuringute ja hindamiste raames erilist tähelepanu pöörata nende piirkondade eripärale.

(40)

Alates 2006. aastast on karjakasvatuse arengu ja demograafilise surve tõttu suurenenud teatavates äärepoolseimates piirkondades, eelkõige Assooridel ja Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, vajadus oluliste toodete järele. Seetõttu tuleks suurendada seda eelarve osa, mida liikmesriigid saaksid kasutada asjaomaste piirkondade tarnete erikorra puhul.

(41)

Äärepoolseimate piirkondade sotsiaal-majanduslik kude on jätkuvalt väga habras ning mõne jaoks neist suuresti sõltuv banaanisektorist, mis ise kannatab selgelt konkurentsivõimetuse tõttu ja võimetuse tõttu reageerida muutunud turutingimustele. Banaanisektorile eraldatavat POSEI eelarvet tuleks seetõttu suurendada ühekordse piiratud summa võrra, mis tuleks maksta banaanitootjatele eelarveaastal 2013.

(42)

Käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade täiendamise või muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(43)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused POSEI programmi rakendamiseks liikmesriikides ja vältida konkurentsimoonutusi ja ettevõtetevahelist diskrimineerimist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (7).

(44)

Kavandatud meetmete kiire kohaldamise võimaldamiseks peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

tagada äärepoolseimate piirkondade varustamine toiduks või töötlemiseks ette nähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega, vähendades äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulusid ning kahjustamata kohalikku tootmist ja selle arengut;

b)

kindlustada looma- ja taimeliikide mitmekesistamisega seotud valdkondade pikaajaline tulevik ja areng äärepoolseimates piirkondades, sh kohalike toodete tootmine, töötlemine ja turustamine;

c)

säilitada äärepoolseimates piirkondades traditsioonilise põllumajandustegevuse areng ja parandada selle konkurentsivõimet, sh kohaliku saagi ja toodete tootmise, töötlemise ja turustamise osas.

a)

tarnete erikorda vastavalt III peatükile ja

b)

erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks vastavalt IV peatükile.

a)

lisatoetusena turu ühise korralduse raames sätestatud lisatasudele või toetuskavadele, välja arvatud objektiivsete kriteeriumidega põhjendatud erandjuhtudel;

b)

teadusuuringute toetusena, meetmena teadusuuringute kavade toetamiseks ega meetmetena, mis vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele nõukogu 25. mai 2009. aasta otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (8) kohaselt;

c)

määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaldamisalasse jäävate meetmete toetusena.

a)

meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat aastase rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;

b)

tõendust, et programmide raames võetavad erinevad meetmed on omavahel ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavate kriteeriumide ja kvantitatiivsete näitajatega kooskõlas ja järjepidevad;

c)

programmide, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tulemuslikku ja asjakohast rakendamist tagavaid meetmeid ja kvantitatiivsete näitajate määratlusi programmi hindamiseks;

d)

programmi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite määramist ning pädevate asutuste või organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite määramist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.

a)

äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ette nähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid;

b)

kaubavoogusid ülejäänud liiduga;

c)

kavandatava toetuse majanduslikku külge;

d)

vajadust tagada, et olemasolevat kohalikku tootmist ei viida tasakaalust välja ega takistata selle arengut.

a)

eksporditud kolmandatesse riikidesse või lähetatud ülejäänud liitu tavapärase lähetamise või eksportimise piires. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse kõnealused kogused lähetamise või ekspordi keskmiste näitajate alusel, võttes võrdlusaluseks kolme parima aasta tõendatud keskmised näitajad ajavahemikul 2005–2012. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

b)

eksporditud kolmandatesse riikidesse piirkondlike kaubanduse raames;

c)

lähetatud Assooride, Madeira ja Kanaari saarte piirkondade vahel;

d)

lähetatud Prantsusmaa ülemeredepartemangude vahel.

a)

suhkur, mis on sisse toodud tarbimiseks Madeiral ja Kanaari saartel CN-koodi 1701 alla kuuluva valge suhkruna;

b)

suhkur, mis on sisse toodud rafineerimiseks ja tarbimiseks Assooridel CN-koodi 1701 12 10 alla kuuluva toorsuhkruna (toorpeedisuhkur).

a)

nõuab tagasi ettevõtjale antud soodustuse;

b)

peatab ajutiselt või tühistab ettevõtte registreerimise olenevalt rikkumise tõsidusest.

a)

kirjeldust, milles arvandmete alusel käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi, kasutatud rahastamisvahendeid ning varem algatatud ettevõtmiste peamisi tulemusi;

b)

väljapakutud strateegia kirjeldust, seatud prioriteete ning kvantitatiivseid üldisi ja tegevuseesmärke, samuti eelhindamist, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

c)

kavandatavate meetmete kirjeldust, eelkõige programmi rakendamiseks ette nähtud toetuskavade kirjeldust, ning vajaduse korral teavet asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;

d)

nende toetuste loetelu, mis koosnevad otsetoetustest määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 2 lõike d tähenduses;

e)

programmiga kehtestatud ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks iga meetme jaoks määratud toetusesummat ja iga tegevuse jaoks ette nähtud eeldatavat summat.

a)

toetusesaajad,

b)

toetusekõlblikkuse tingimused,

c)

toetuse summa ühiku kohta.

a)

liidupoolse rahalise osaluse suurus ning toetusesumma;

b)

liidupoolse toetuse tingimustele vastavad meetmed.

a)

CN-kood 2401 ja

b)

järgmised alaliigid:

a)

artiklis 22 ning

b)

artiklis 24, alates aastateks 2014–2020 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamiskuupäevast.

—

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

278,41 miljonit eurot;

—

Assoorid ja Madeira

106,21 miljonit eurot;

—

Kanaari saared

268,42 miljonit eurot.

—

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

26,9 miljonit eurot;

—

Assoorid ja Madeira

21,2 miljonit eurot;

—

Kanaari saared

72,7 miljonit eurot.

—

Prantsusmaa ülemeredepartemangud

kuni 18,52 miljonit eurot;

—

Assoorid ja Madeira

kuni 1,24 miljonit eurot;

—

Kanaari saared

kuni 20,24 miljonit eurot.

20.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 78/41

(1)

Põllumajandusvaldkonna erimeetmed Egeuse mere väikesaarte erakorralisest geograafilisest asukohast tingitud raskuste kõrvaldamiseks on sätestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (3). Kõnealuseid meetmeid on rakendatud toetusprogrammi abil, mis on peamine vahend nende väikesaarte varustamisel põllumajandustoodetega ja kohaliku põllumajandusliku tootmise toetamisel. Võttes arvesse vajadust uuendada seniseid meetmeid, sealhulgas Lissaboni lepingu jõustumise tõttu, tuleks määrus (EÜ) nr 1405/2006 kehtetuks tunnistada ning asendada see uue määrusega.

(2)

Tuleks täpsustada peamised eesmärgid, millele Egeuse mere väikesaarte toetamise korra elluviimine kaasa aitab.

(3)

Samuti on vaja täpsustada Egeuse mere väikesaarte toetuseks ettenähtud programmi (edaspidi „toetusprogramm”) sisu, mille Kreeka peaks subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt ja geograafiliselt kõige sobivamal tasandil välja töötama ning komisjonile heakskiidu saamiseks esitama.

(4)

Egeuse mere väikesaarte toetamise korra eesmärkide paremaks elluviimiseks peaks toetusprogramm hõlmama meetmeid, mis tagavad väikesaarte varustamise põllumajandustoodetega ning kohaliku põllumajandusliku tootmise säilimise ja arengu. Kavandamistegevuse taset tuleks ühtlustada ning komisjoni ja Kreeka vahelist partnerlust hõlmavat lähenemisviisi tuleks muuta süsteemsemaks. Komisjon peaks võtma vastu menetlused ja näitajad, mille eesmärk on tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja piisav järelevalve.

(5)

Kohaldades subsidiaarsuse ja paindlikkuse põhimõtteid, mis on Egeuse mere väikesaarte toetamise korra jaoks heaks kiidetud programmipõhise lähenemisviisi alus, võivad Kreeka poolt nimetatud ametisasutused teha ettepanekuid programmi muutmiseks, et kohandada programmi vastavalt kõnealuste saarte tegelikkusele. Selleks tuleks soodustada pädevate kohalike ja piirkondlike asutuste ning muude sidusrühmade märkimisväärsemat kaasatust. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleks kohandada programmi muutmise korda, et kajastada eri tüüpi muudatuste olulisust.

(6)

Mõne Egeuse mere väikesaare erilise geograafilise asendi tõttu tekitab inimtoiduks või töötlemiseks ettenähtud või põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodete tarnimine täiendavaid veokulusid. Peale selle seavad saarelisest asendist ning turgude kaugusest tulenevad objektiivsed tegurid nende Egeuse mere saarte ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis oluliselt raskendavad nende tegevust. Teatavatel juhtudel, kui tarnimine toimub teise saare kaudu, on ettevõtjatel ja tootjatel seal tegevust arendada veelgi raskem. Neid puudusi saab leevendada nimetatud oluliste toodete hinna alandamisega. Seepärast on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada Egeuse mere väikesaarte varustamine ja vähendada nende saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tingitud lisakulusid.

(7)

Egeuse mere väikesaarte probleemistiku muudab eriti keeruliseks kõnealuste saarte väiksus. Kavandatud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks tuleks neid meetmeid kohaldada kõikide Egeuse mere saarte, välja arvatud Kreeta ja Euboia suhtes.

(8)

Hindade alandamiseks Egeuse mere väikesaartel ning nende saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tingitud lisakulude vähendamiseks ning samal ajal liidu toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust liidu toodete tarnimiseks Egeuse mere väikesaartele. Selle toetusega tuleks arvesse võtta Egeuse mere väikesaartele tehtavate vedude täiendavaid kulusid ning põllumajanduslikuks tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud toodete puhul saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tingitud lisakulusid.

(9)

Egeuse mere väikesaarte lõpptarbijatele kahjulikult mõjuvate spekulatsioonide ärahoidmiseks tuleks täpsustada, et tarnimise erikorra alla võivad kuuluda üksnes veatu, ehtsa ja standardse turustuskvaliteediga tooted.

(10)

Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused on piiratud Egeuse mere väikesaarte tarnevajadustega, ei tohiks kõnealune kord kahjustada siseturu nõuetekohast toimimist. Peale selle ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või eksportimine Egeuse mere väikesaartelt. Siiski tuleks nende toodete edasisaatmist või eksporti lubada juhul, kui tarnimise erikorra tõttu saadav kasu tagastatakse.

(11)

Töödeldud toodete puhul tuleks Egeuse mere väikesaarte vahelise kaubavahetuse võimaldamiseks lubada kõnealuste toodete osas kaubavahetust asjaomaste saarte vahel ja vähendada kõnealuste toodete veokulusid. Samuti tuleks arvesse võtta kaubavoogusid nii piirkondliku kaubanduse kui ka tavapärase ülejäänud liitu või kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi ja edasisaatmise puhul, mistõttu tuleks lubada tavapärasele kaubandusele vastavat töödeldud toodete eksporti kõikide kõnealuste piirkondade puhul.

(12)

Et tarnimise erikorra eesmärgid saavutada, peaksid kõnealuse korra majanduslikud eelised kajastuma tootmiskuludes ja hindade languses lõpptarbija tasemel. Selliseid majanduslikke eeliseid tuleks seetõttu anda üksnes tingimusel, et need tõesti jõuavad lõpptarbijani, ja seda tuleks asjakohaselt kontrollida.

(13)

Ette tuleks näha kõnealuse korra toimimiseeskirjad, milles käsitletakse eelkõige ettevõtjate registri loomist ja sellise sertifikaadisüsteemi loomist, mis põhineks nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (4) artiklis 161 osutatud sertifikaatidel.

(14)

Liidu poliitika Egeuse mere väikesaarte kohaliku tootmise toetamiseks, nagu see on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1405/2006, hõlmab palju erinevaid tooteid ja meetmeid tootmise, turustamise või töötlemise soodustamiseks. Need meetmed on osutunud tulemuslikeks ning kindlustanud põllumajandusliku tegevuse säilimise ja arengu. Liit peaks jätkama nende tootmisharude toetamist, mis on Egeuse mere väikesaarte keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu olulisim tegur. Kogemus on näidanud, et maaelu arengu poliitika puhul võib tugev partnerlus kohalike asutustega aidata sihipärasemalt tegeleda asjaomaste saarte eriprobleemidega. Seega peaks jätkama kohaliku tootmise toetamist toetusprogrammiga, mis kehtestati esimest korda määrusega (EÜ) nr 1405/2006. Sellega seoses tuleks rõhutada traditsioonilise põllumajanduspärandi ning tootmismeetodite ning kohalike ja mahetoodete traditsioonilise eripära säilitamist.

(15)

Kohalikku põllumajanduslikku tootmist soodustavate meetmete kehtestamiseks tuleks määrata kindlaks toetusprogrammiga nõutavad miinimumkriteeriumid, nt asukoha, väljapakutud strateegia, eesmärkide ja meetmete kirjeldus. Selleks et vältida toetuse mittevastavust ja kattumist, tuleks samuti sätestada põhimõtted, mis tagavad kõnealuste meetmete kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamiseks peaks samuti olema võimalik, et toetusprogramm sisaldab meetmeid uuringute, tutvustusprojektide, koolituse ja tehnilise abi rahastamiseks.

(17)

Egeuse mere väikesaarte põllumajandustootjaid tuleks julgustada pakkuma kvaliteettooteid ning nende toodete turustamist tuleks toetada.

(18)

Komisjoni järjekindlast poliitikast mitte anda riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) I lisasse kuuluvate põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks, turustamiseks ja veoks võib teha erandi, et leevendada Egeuse mere väikesaartel põllumajandusliku tootmise spetsiifilisi raskusi, mida tekitavad nende saareline asend, väike pindala, mägine maastik ja kliima, nende majanduse sõltuvus väikesest arvust toodetest ja nende kaugus turgudest.

(19)

Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks vähendada eritoetusi, millest Egeuse mere väikesaared on tänaseni kasu saanud. Asjakohaste meetmete täitmise võimaldamiseks peaks Kreeka käsutuses jätkuvalt olema summad, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1405/2006 alusel juba antud liidu toetusele.

(20)

Alates 2007. aastast on karjakasvatuse arengu ja demograafilise surve tõttu suurenenud Egeuse mere väikesaartel vajadus oluliste toodete järele. Seetõttu tuleks suurendada seda eelarve osa, mida Kreeka peaks saama kasutada Egeuse mere väikesaarte tarnimise erikorra puhul.

(21)

Et võimaldada Kreekal hinnata kõiki eelneva aasta toetusprogrammi rakendamisega seotud üksikasju ja teha võimalikuks esitada komisjonile aasta kohta hinnanguaruanne, tuleks kõnealuse aruande esitamise kuupäev lükata edasi viiteaastale järgneva aasta 30. juunilt 30. septembrile.

(22)

Komisjonile tuleks teha ülesandeks, et ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2016 ning seejärel iga viie aasta möödudes üldaruande käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete mõju kohta ning lisab sellele vajaduse korral asjakohased soovitused.

(23)

Käesoleva määrusega kehtestatud korra nõuetekohase toimimise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse teatavate vähem oluliste osade täiendamise või muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(24)

Selleks et tagada Egeuse mere väikesaarte toetamise programmi ja muude samalaadsete kordade rakendamise ühetaolised tingimused ning vältida kõlvatut konkurentsi või ettevõtetevahelist diskrimineerimist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (5).

(25)

Kavandatud meetmete kiire kohaldamise võimaldamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

tagada väikesaarte varustamine inimtoiduks või töötlemiseks ettenähtud ning põllumajandusliku toorainena kasutatavate oluliste toodetega, vähendades saarelisest asendist, väikesest pindalast ja turgude kaugusest tingitud lisakulusid;

b)

säilitada ja arendada väikesaartel põllumajandustegevust, sh kohalike töötlemata ja töödeldud toodete tootmist, töötlemist, turustamist ja vedu.

a)

III peatükis ettenähtud tarnimise erikorda ja

b)

IV peatükis ettenähtud erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise toetamiseks.

a)

turu ühise korralduse lisatasu- või toetuskava lisatoetusena, välja arvatud objektiivsete asjaoludega põhjendatud erandjuhud;

b)

teadusuuringute toetusena, st meetmed teadusuuringute kavade toetamiseks või meetmed, mis vastavad nõukogu 25. mai 2009. aasta otsuse 2009/470/EÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (6) kohaselt liidupoolse rahastamise tingimustele;

c)

nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (7) reguleerimisala piiresse jäävate meetmete toetusena.

a)

meetmete rakendamise ajakava ja üldist suunavat aastase rahastamiskava tabelit, mis näitab ressursside kasutamist;

b)

tõendust, et programmi raames võetavad erinevad meetmed on omavahel ning järelevalveks ja hindamiseks kasutatavate kriteeriumide ja kvantitatiivsete näitajatega vastavuses ja kooskõlas;

c)

programmi, sealhulgas reklaami, järelevalve ja hindamise tulemuslikku ja asjakohast rakendamist tagavaid meetmeid ja kvantitatiivsete näitajate määratlusi programmi hindamiseks;

d)

programmi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite määramist ning asutuste või kaasatud organite ja sotsiaal-majanduslike partnerite määramist asjakohasel tasandil ning konsultatsioonide tulemusi.

a)

väikesaarte erivajadusi ja täpseid kvaliteedinõudeid;

b)

tavapäraseid kaubavoogusid Kreeka maismaal asuvate sadamate ja Egeuse mere saarte vahel;

c)

kavandatava toetuse majanduslikku külge;

d)

kui see on asjakohane, siis vajadust vältida kohalike toodete arendamise takistamist.

a)

eksporditakse kolmandatesse riikidesse või saadetakse edasi ülejäänud liitu tavapärase eksportimise või edasisaatmise piires;

b)

eksporditakse kolmandatesse riikidesse piirkondliku kaubanduse raames vastavalt komisjoni poolt kindlaks määratud sihtkohtadele ja üksikasjalikele sätetele;

c)

kuuluvad edasisaatmisele väikesaarte vahel.

a)

nõuab ettevõtjalt sisse talle antud eelise;

b)

olenevalt kohustuse täitmata jätmise raskusastmest, peatab ajutiselt ettevõtja registreerimise või kustutab ettevõtja registrist.

a)

kirjeldus, milles arvandmetele tuginedes käsitletakse põllumajandustootmise olukorda, arvestades olemasolevaid hindamise tulemusi, näidatakse arenguerinevusi, arengus mahajäämust ja arenguvõimalusi ning kasutatud rahastamisvahendeid;

b)

väljapakutud strateegia kirjeldus, seatud prioriteedid ning kvantitatiivsed üldised ja tegevuseesmärgid, samuti eelhindamine, mis näitab oodatavat majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju tööhõivele;

c)

kavandatavate meetmete kirjeldus, eelkõige nende rakendamiseks ettenähtud toetuskavade kirjeldus, ning vajaduse korral teave asjaomaste meetmete ettevalmistamise, rakendamise või kohandamisega seotud uuringute, tutvustusprojektide, koolituse või tehnilise abi vajaduse kohta;

d)

selliste toetuste loetelu, mis on otsetoetused nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (10) artikli 2 punkti d tähenduses;

e)

programmiga kehtestatud ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks ettenähtud meetme kohta kehtestatud toetuse summa ja eeldatav summa iga tegevuse kohta.

a)

toetusesaajad,

b)

toetuskõlblikkuse tingimused,

c)

toetuse summa ühiku kohta.