13.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi leping) artikkel 297 käsitleb liidu õigusaktide Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „ELT”) avaldamist ja nende jõustumist.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1/1958, (1) kaasa arvatud kõigi selle hilisemate muudatustega, määratakse kindlaks Euroopa Liidu institutsioonide ametlikud keeled.

(3)

Kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes kättesaadav ELT trükiversioon on praegu ainus õiguslikult siduv väljaanne, kuigi see on tehtud kättesaadavaks ka internetis.

(4)

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee 26. juuni 2009. aasta otsus 2009/496/EÜ, Euratom Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (2) tagab, et Euroopa Liidu Väljaannete Talitus võimaldab institutsioonidel täita oma kohustusi seoses seadusandlike aktide avaldamisega.

(5)

Euroopa Liidu Kohus otsustas kohtuasjas nr C-161/06 Skoma-Lux sro v. Celní ředitelství Olomouc, (3) et liidu õigusakte ei saa kohaldada üksikisiku suhtes, kui need ei ole nõuetekohaselt avaldatud ELTs, ja et nende õigusaktide võrgus kättesaadavaks tegemine ei ole samaväärne nõuetekohase avaldamisega ELTs, kui liidu õiguses puuduvad sellekohased õigusnormid.

(6)

Kui ELT avaldamine elektroonilisel kujul oleks nõuetekohane, siis oleks juurdepääs liidu õigusele kiirem ja odavam. Kodanikel peaks sellele vaatamata olema jätkuvalt võimalik hankida väljaannete talitusest ELT trükiversiooni.

(7)

Komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” rõhutatakse, et juurdepääs interneti õigusalasele infosisule soodustab digitaalse ühtse turu arengut, millel on majanduslik ja sotsiaalne kasu.

(8)

Seetõttu tuleks sätestada eeskirjad, mis tagavad ELT elektroonilise väljaande autentsuse, terviklikkuse ja muutmatuse.

(9)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada ka eeskirjad, mida kohaldatakse juhtudel, kui ELT elektroonilist versiooni ei ole võimalik ettenägematute ja erakorraliste asjaolude tõttu avaldada ja kättesaadavaks teha.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivis 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta (4) sätestatakse autentimise vahendina kasutatavate elektrooniliste allkirjade õiguslik toime. Selleks et tagada ELT elektroonilise versiooni autentsus, terviklikkus ja muutmatus, kasutatakse avalikkusele piisava garantii andmiseks kõnealuse direktiiviga kooskõlas olevat täiustatud elektroonilist allkirja, mis on loodud turvalise allkirja andmise vahendi abil ja mis põhineb nõuetekohasel sertifikaadil. Elektrooniliselt allkirjastatud ELT ehtsust peaks olema võimalik kontrollida juba olemasolevate vahendite abil.

(11)

Juurdepääs veebisaidile EUR-Lex tuleb tagada, pidades kinni kohustustest kaitsta puuetega inimesi vastavalt nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusele 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (5).

(12)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, piirdub käesolev määrus üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, võimaldades kõigil Euroopa kodanikel tugineda ELT elektroonilisele versioonile, kuna määruse reguleerimisala on piiratud sellise versiooni autentseks muutmisega võrdväärselt trükiversiooni tänase staatusega.

(13)

ELi toimimise lepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 352,

a)

ELT elektroonilise versiooni avaldamine ja selle autentsuse tagamine;

b)

ELT elektroonilise versiooni koostamiseks vajaliku infosüsteemi rakendamine, haldamine ja hooldus, samuti süsteemi ajakohastamine kooskõlas tehnilise arenguga tulevikus;

c)

tehniliste vahendite käitamine ja arendamine, et tagada kõigile kasutajatele juurdepääs ELT elektroonilisele versioonile;

d)

sisejulgeoleku- ja juurdepääsueeskirjade kehtestamine seoses infosüsteemiga, mis on vajalik ELT elektroonilise versiooni koostamiseks;

e)

elektrooniliste failide säilitamine ja arhiveerimine, nende käitlemine kooskõlas tehnilise arenguga tulevikus.

13.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/4

(1)

Nõukogu andis 29. jaanuaril 2007 komisjonile loa alustada läbirääkimisi teatavate teiste Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõike 6 alusel Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise käigus.

(2)

Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu vastu võetud läbirääkimisjuhistele.

(3)

Kõnealused läbirääkimised on lõppenud ning 21. detsembril 2011 parafeeris Euroopa Liidu esindaja ning 17. veebruaril 2012 Ameerika Ühendriikide esindaja Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis sõlmitava lepingu vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus (edaspidi „leping”).

(4)

Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/644/EL (1) kirjutati kõnealune leping Euroopa Liidu nimel alla 7. detsembril 2012, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(5)

Leping tuleks heaks kiita,

13.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/11

(1)

Määrusega (EL) nr 833/2012 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „ajutised meetmed”) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati seoses sellega, et 9. novembril 2011 esitas Euroopa metalliliit Eurométaux (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % teatavate alumiiniumfooliumi rullide kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks. Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 17, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikus jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Soovi avaldanud isikutele anti võimalus olla ära kuulatud. Üks eksportiv tootja soovis ärakuulamist ning talle võimaldati seda kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(5)

Pärast ajutise määruse avaldamist teatas kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat, et nende nimed olid ajutise määruse artikli 1 lõikes 2 valesti kirjutatud. Seetõttu avaldati Euroopa Liidu Teatajas ajutise määruse parandus, (3) milles esitati kõnealuste ettevõtete nimed korrektsel kujul.

(6)

Vaatlusalune toode on alumiiniumfoolium paksusega 0,007 mm või rohkem, kuid mitte üle 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kohrutatud või mitte, kergekaaluliste rullidena, mille kaal ei ületa 10 kg (edaspidi „vaatlusalune toode” või „alumiiniumfooliumi rullid” või „majapidamisfoolium”). Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 alla.

(7)

Vaatlusalust toodet kasutatakse tavaliselt tarbekaubana pakendamiseks ja muul viisil kodumajapidamistes või toiduga seotud eesmärkidel. Toote määratlust ei vaidlustatud.

(8)

Uurimine on näidanud, et HRVs toodetud ja sealt eksporditud alumiiniumfooliumi rullidel, liidus müüdavatel liidu tootjate toodetud alumiiniumfooliumi rullidel ja Türgis (võrdlusriik) müüdavatel koostööd tegeva Türgi tootja toodetud alumiiniumfooliumi rullidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samad peamised kasutusviisid, ning seega võib neid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(9)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18–20.

(10)

Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 21–26.

(11)

Pärast ajutiste järelduste teatavakstegemist saadi ettevõttelt CeDo (Shanghai) Ltd. (edaspidi „CeDo”) märkusi algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sätestatud kriteeriumis esitatud järelduste kohta. Oma märkustes ja samuti kuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametnikuga vaidlustas ettevõte järelduse, sest selle otsused „võtta vastu finantsvahendeid välismaalt pidid saama riigi heakskiidu, mistõttu moondus nende finantsolukord.” CeDo väitis, et Hiinas kehtivatel välisvõla registreerimise rakenduseeskirjadel ei olnud äriühingu majanduslikule olukorrale moonutavat mõju, sest tegemist oli kontsernisisese laenuga väljaspool Hiinat asuvalt seotud äriühingult ning see põhines üksnes kontsernisisestel finantskaalutlustel. Lisaks selgitas äriühing, et heakskiit intresside ja põhiosa siirdamisele anti automaatselt.

(12)

Pärast äriühingu esitatud täiendava teabe ja esialgsete järelduste teatavakstegemise järel esitatud väidete ülekontrollimist leiti, et vaatamata laenu registreerimise ja tagasimaksmise heakskiitmise nõuete olemasolule, võis konkreetse kontsernisisese laenu puhul tõdeda, et äriühingu finantsseisundit ei mõjutanud märkimisväärsed moonutused, arvestades asjaolu, et äriühing oli intressi ja põhisumma maksnud tagasi vastavalt laenulepingu tingimustele. Neil asjaoludel leitakse, et äriühing vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes sätestatud kriteeriumile.

(13)

Kuna muud märkused turumajandusliku kohtlemise kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27–53.

(14)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 54–56.

(15)

Ükski osapool ei vaidlustanud Türgi valimist võrdlusriigiks.

(16)

Kuna märkusi võrdlusriigi valiku kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 57–64.

(17)

Normaalväärtus arvutati võrdlusriigi (st Türgi) ainsa koostööd tegeva tootja esitatud andmete põhjal. Seega määrati normaalväärtus ühe Türgi tootja samasuguse toote omamaise müügi hindade ja arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(18)

Äriühing Ningbo Favored Commodity Co., Ltd („Ningbo Favored”) seadis kahtluse alla, kuidas saavad üheainsa Türgi tootja andmed olla piisavalt representatiivsed kõigi Hiina eksportivate tootjate jaoks tervikuna, ja pidas üllatavaks, et Türgis olid omamaised hinnad oluliselt kõrgemad kui liidus. Seoses Türgi alumiiniumfooliumituruga leiti (nagu märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 63), et Türgi oli lähtuvalt omamaise tootmismahu, impordi ja ekspordi mahust ja väärtusest sobiv võrdlusriik. Mis puutub tõsiasja, et hinnad Türgi turul on kõrgemad kui liidu turul, siis see ei ole sobiva võrdlusriigi turu valimisel sugugi otsustav tegur. Igal juhul saab hinnaerinevust osaliselt selgitada tõsiasjaga, et liidu tööstusharu oli uurimisperioodil lähedal nullkasumile. Kui liidu tootmisharu asetatakse olukorda, kus see saavutaks mõistliku kasumi (st 5 %, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 158), väheneb erinevus Türgi ja liidu turgude hindade vahel.

(19)

Ningbo Favored väitis ka seda, et institutsioonid ei andnud arvestusliku normaalväärtuse kohta piisavalt teavet.

(20)

Nagu on selgitatud põhjenduses 70, märgitakse selle väitega seoses, et komisjon edastas menetlusosalisele kogu asjakohase teabe seoses normaalväärtuse arvutamiseks vajalike selliste andmetega, mida oli võimalik avaldada algmääruse artikli 19 sätteid rikkumata, st tagades ühtlasi, et ainsa Türgi tootja esitatud konfidentsiaalseid andmeid käsitataks sellistena ning ei avaldataks teistele osalistele. Eksportiva tootja esitatud teave oli asjakohane ning võimaldas tal mõista vastavalt algmääruse artiklile 2 kasutatud metoodikat. Peale selle teavitati äriühingu Ningbo Favored taotlusel toimunud ärakuulamisel äriühingut sellest, et dumpingumarginaali arvutamisel oli kasutatud kõiki toote kontrollnumbrites esitatud näitajaid ning juhtumite puhul, mil Türgi tootja ei müünud täpselt sama tooteliiki, määrati normaalväärtus Türgi tootja poolt müüdud lähimaid toote kontrollnumbreid kohandades. Viimaks anti äriühingule Ningbo Favored ja muudele valimisse kuuluvatele Hiina eksportijatele täiendavat teavet arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta ajal, mil avaldati lõplikud järeldused. Seepärast tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(21)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 65–72.

(22)

Ningbo Favored nõudis, et eksportmüügitehingute väärtused tehingupõhises nimekirjas tuleks USA dollaritest konverteerida Hiina vääringusse, kasutades küsimustikus esitatud igakuist vahetuskurssi, mitte tegelikku vahetuskurssi erinevate tehingute toimumise ajal. Sellega seoses viiakse juhul, kui hinnavõrdlus nõuab valuuta konverteerimist, selline konverteerimine läbi müügi kuupäeval kehtiva vahetuskursi alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Samuti märgitakse, et küsimustiku juhistes on sõnaselgelt kirjas, et kasutatavad summad on arvestuslikus vääringus need, mis on vastaja raamatupidamisdokumentides kirjas. Seega oli äriühingut kasutatavast vahetuskursist nõuetekohaselt teavitatud. Seetõttu ei olnud võimalik kõnealuse väitega nõustuda.

(23)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist tehti täiendav kontrollkäik ühe sõltumatu importija valdustes, kelle jaoks oli ajutise määruse põhjenduses 75 nimetatud kasum kindlaks määratud. Selle tulemusel vähenes algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel ekspordihindade arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal.

(24)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse koos eespool nimetatud muudatustega ajutise määruse põhjendused 73–75.

(25)

Ühtki muud asjakohast märkust seoses võrdlusega ei esitatud. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 76–78.

(26)

Dumpingumarginaalide kohta asjakohaseid märkusi ei esitatud. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 79–81.

(27)

Nagu märgitud põhjenduses 23, on sõltumatute importijate kasumimarginaali läbivaatamise tulemusel ning mõningate tehniliste vigade parandamise järel lõplikud dumpingumarginaalid, mis on väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmised:

(28)

Ajutise määruse põhjenduses 81 esitatud tõsiasjade põhjal kehtestati HRV üleriigiline lõplik dumpingumarginaal, kasutades selleks koostööd tegevate eksportijate selliseid tehinguid, mille puhul dumping oli kõige suurem. Sellest lähtuvalt leiti, et lõplik dumpingumarginaal oli 45,6 %.

(29)

Kuna liidu toodangu ja liidu tootmisharu kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 83.

(30)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 84–86.

(31)

Kuna HRVst liitu importimise ja turuosa kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 87–89.

(32)

Nagu nõuetekohaselt selgitatud põhjenduses 47, leiti pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist laekunud märkuste analüüsimist, et vaatlusaluse toote ja liidu tootmisharu toodetud alumiiniumfooliumi hindade võrdlemise jaoks ei ole vaja kohaldada kaubandustasandi kohandamist. Meetodi muutmine mõjutas mõnevõrra allalöömise marginaale.

(33)

Lisaks vähendas CeDo kontserni allalöömise marginaali sõltumatute importijate kasumimarginaali läbivaatamine (vt põhjendust 23). Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal on aga endiselt üle 7 %.

(34)

Eespool kirjeldatud muudatusi välja arvates ning märkuste puudumisel dumpinguhindadega impordi hindade ja hindade allalöömise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 90–94 kirjeldatud metoodika hindade allalöömise kindlakstegemiseks.

(35)

Vastavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 95–107 esitatud esialgsed järeldused.

(36)

Kuna selle kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 108.

(37)

Eelöeldu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 109–112 esitatud esialgsed järeldused.

(38)

Komisjonile ei laekunud dumpingu ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta tehtud esialgsete järelduste kohta ühtegi märkust. Seetõttu kinnitatakse, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses ja puuduvad muud teadaolevad tegurid, mis katkestaksid põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 113–136 esitatud järeldused põhjusliku seose kohta.

(39)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta ühtegi märkust ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 138–142.

(40)

Importtoote sektori valmisolek koostööd teha oli vähene ning nagu juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 146, esitas vaid kaks importijat küsimustiku vastused. Nagu märgitud põhjenduses 23, tehti pärast ajutiste meetmete kehtestamist visiit suurima importija (Robinson Young, Ühendkuningriik) valdustesse, et kontrollida küsimustiku vastuste õigsust. Kontrollimise tulemusena korrigeeriti nimetatud äriühingu vastava tegevuse väidetavat kasumlikkust. Seetõttu langes kahe koostööd tegeva valimisse kaasatud importija kaalutud keskmine kasumimarginaal. Kuid koostööd tegevate importijate kasumi vähenemist ei käsitatud liidu huvide analüüsi seisukohalt olulisena, sest mõlemad kasumimäärad (nii enne kui ka pärast korrigeerimist) olid mõõdukad.

(41)

Üks valimisse kaasatud importijatest vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 148 kokkuvõtlikult esitatud esialgse järelduse, et meetmete mõju importtoote sektorile tervikuna ei oleks ebaproportsionaalne, sest see võib olla sunnitud turult lahkuma, juhul kui meetmed kinnitataks. Ajutises määruses aga järeldati tõepoolest, et liidu tootmisharu võib importtoote sektori arvelt mõned lepingud tagasi saada. Siiski ei ole mingit kahtlust, et imporditud vaatlusalune toode on ka edaspidi liidu turul, kuigi siis juba õiglase konkurentsi tingimustes ja seetõttu võibolla väiksemas mastaabis. Seda silmas pidades kinnitatakse, et importtoote sektorile avalduv üldine mõju ei ole ebaproportsionaalne.

(42)

Importijate või hulgimüüjate huvide kohta rohkem märkusi ega teavet ei laekunud. Niisiis kiidetakse kõnealuste rühmade huve käsitlevad ajutise määruse põhjendustes 143–149 toodud esialgsed järeldused heaks.

(43)

Kuna jaemüüjate ja tarbijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 150–153.

(44)

Eespool esitatut silmas pidades leidsid kinnitust esialgsed järeldused liidu huvide kohta, ehk et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid teatavate HRVst pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplike meetmete kehtestamata jätmist.

(45)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas Ningbo Favored avalduse kahjumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika kohta. Äriühing väitis, et toote kontrollnumbrite struktuuri tehtud kohandused olid tekitanud tasakaalustamatuse. Olulisima väitena tõi äriühing välja, et pakkimiskulud olid ilmselt andmete moonutamise põhjuseks. Teine küsimus puudutas meetodit, mida kasutati kaubandustasandi õiglase võrdluse tagamiseks. Esialgses etapis jagunesid liidu andmed jae- ja hulgimüügikanalite andmeteks, kuid Ningbo Favored väitis, et seetõttu tekkis ühe tooteliigi kohta kaks sihthinda, mis äriühingu sõnul oleks ebaseaduslik.

(46)

Toote kontrollnumbrite struktuuri tehtud kohandusi käsitleva väite osas on simulatsioonid näidanud, et moonutused tekiksid ka siis, kui kohandusi ei tehtaks. Toote kontrollnumbrite struktuuri tehtud kohandused (mis tegelikult kujutasid endast andmete konsolideerimist, et parandada vastavuse määrasid ja tüüpilisust) olid moonutused eemaldanud ja parandanud arvutuste usaldusväärsust. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(47)

Ka äriühingu Ningbo Favored tõstatatud teist küsimust, mis puudutas kaubandustasandi õiglase võrdluse tagamiseks kasutatud meetodit, analüüsiti nõuetekohaselt. Leiti, et kuigi tavaliselt erinesid kahe müügikanali hinnad üksteisest, ei olnud käesoleval juhul tegemist üheselt määratletava või korrapärase süsteemiga. Teatavatel juhtudel oleksid tootja müügihinnad jaemüüjatele madalamad kui hulgimüüjatele, samal ajal kui muudel juhtudel võib see olla vastupidi. Seetõttu otsustati aktsepteerida väidet, et kaubandustasandi kohandamist ei peaks tegema, sest sellise kohandamise jaoks vajalikud tingimused ei ole täidetud. Sellest tulenevalt on kahju kõrvaldamise tasemete lõplikud arvutused tehtud nii eksportivate tootjate kui ka liidu tootmisharu konsolideeritud hindade põhjal ning kaubandustasandi kohandamist ei ole tehtud. Meetodi muutmine mõjutas mõnevõrra kahjumarginaale.

(48)

Oma vastuses lõplikule teatavakstegemisele väitis Ningbo Favored, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamise meetod oli vigane ja ebausaldusväärne, sest liidu tootmisharu poole pealt oli lähtepunktiks liidu müügihind toote kontrollnumbri kohta, mitte tootmiskulu toote kontrollnumbri kohta. Ningbo Favored järeldas, et tootmiskulu jaotust toote kontrollnumbri kohta ei kasutatud, sest komisjoni ametnikud „ei sundinud” äriühingut vastavaid andmeid esitama, ning lähtuvalt sellest tuleks menetlus „tõendite puudumise” tõttu lõpetada.

(49)

Algmäärusega ei nähta aga ette, kuidas liidu tootmisharu taotletav hind peaks olema kehtestatud. Tavapäraselt tehakse seda lähtuvalt tootmiskulust toote kontrollnumbri kohta pluss kasumimarginaal või kasutades keskmist müügihinda (tehasehinda) toote kontrollnumbri kohta sõltumatutele klientidele liidu turul ning kohandades neid uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liites saadud tulemusele kehtestatud kasumimarginaali. Märgitakse, et mõlemad meetodid on usaldusväärsed ning on teineteisega asendatavad (olenevalt asjaoludest). Uurimisel kasutati teist meetodit (st lähtuvalt liidu tegelikest müügihindadest sõltumatutele klientidele), sest kõik valimisse kaasatud liidu tootjad ei olnud suutelised arvutama usaldusväärset tootmiskulu jaotust toote kontrollnumbri kohta.

(50)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükatakse tagasi süüdistus, et valitud meetod on ebausaldusväärne, ning väide, et menetlus tuleks sellest lähtuvalt lõpetada.

(51)

CeDo Group väitis, et selle esialgsete kahjumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika ei olnud korrektne, sest selle puhul ei võetud täielikult arvesse CeDo Groupi struktuuri. Tõepoolest varustab importija CeDo UK, mis on seotud valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootjaga („CeDo (Shanghai)”), liidu turgu nii HRVs kui ka liidus toodetud fooliumiga, mida tarnitakse seotud importija/edasimüüja kaudu. Äriühing väitis, et kõnealuse seotud importija/edasimüüja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali ei peaks CeDo edasimüügihindadest maha arvutama, sest konkurents leiab aset liidu klientide tasandil. Tema sõnul ei kahjustaks CeDo müügihinnad tarbija tasandil liidu tootmisharu.

(52)

CeDo väide oma müügihindade kohta seoses liidu tootmisharu hindadega seati kahtluse alla kaebuse esitanud liidu tootjate avaldustes. Kuid küsimust ei olnud võimalik täiendavalt uurida, sest osapoolte esitatud teavet ei saanud uurimise niivõrd hilises etapis kontrollida.

(53)

Tuleks märkida, et kahjumarginaali arvutamise eesmärk on määrata kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi CIF-hinnale dumpingumarginaalil põhinevast määrast madalama tollimaksumäära kohaldamine oleks piisav dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Hinnang peaks lähtuma kõnealuse impordi CIF-hinnast, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Juhul kui import toimub sidusimportijate kaudu ja analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava lähenemisviisiga, mille võiks asendada kahjumarginaali arvutamisega sellise tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, mis vastaks madalamale dumpingu- ja kahjumarginaalide määrale, arvutatakse CIF-hind esimesele sõltumatule kliendile toimunud edasimüügi hinna alusel ning seda kohandatakse nõuetekohaselt algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Teiseks (ning ilma et see piiraks viimati mainitud tähelepanekuid) tuleks märkida, et CeDo pooldatav metoodika viiks paratamatult selleni, et kasutatakse hindu, mis on seotud CeDo liidus toodetava alumiiniumfooliumiga, sest nagu eespool märgitud, tarnis seotud importija/edasimüüja liidu turule nii Hiinas kui ka liidus toodetud alumiiniumfooliumi.

(54)

CeDo tuli mainitud küsimuse juurde tagasi uurimise lõppjärgus. Ta taotles ka ärakuulamist kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku poolt ning asja arutamiseks see korraldatigi. CeDo kordas oma varasemaid väiteid ja vaidlustas ka eespool toodud selgituse artikli 2 lõike 9 kohta, teatades, et artikli 2 lõige 9 on esitatud dumpingut käsitlevates algmääruse sätetes ning neid ei saa kasutada analoogselt kahju arvutamiseks. Komisjoni talitused juhtisid tähelepanu sellele, et kuigi artiklis 2 on käsitletud dumpinguküsimusi, kuulub artikli 2 lõige 9 alapeatüki „ekspordihind” alla ning selles on esitatud juhised, kuidas tuleb liidu müügi puhul sidusimportija kaudu arvutada ekspordihind. Algmääruse üheski muus sättes ei anta selles suhtes täpsemat juhatust.

(55)

CeDo juhtis tähelepanu Üldkohtu otsusele äriühingu Kazchrome (4) kohta, millest sai tema sõnul juhinduda seoses väitega, et hindade allalöömise väljaarvutamise kõige täpsem viis oleks võrrelda impordihindasid ühenduse tootmisharu toodete hindadega, mille hulka on arvatud kuni kliendi tegevuskohani kantavad kõik kulud. Tuleks aga märkida, et Üldkohus tunnistas, et selline lähenemine ei ole praktiline, ja otsusest ilmneb selgelt, et CIF-hinnad on kahjumarginaalide arvutamisel aktsepteeritav metoodika. Lisaks käsitles Kazchrome’i juhtum spetsiifilist olukorda, mille puhul kaubad jõudsid liidu turule kõigepealt läbi Leedu (transiidina) ning saadeti seejärel Rotterdami, kus tehti tollivormistus. Nimetatud juhtumiga seoses oli komisjon otsustanud arvutada hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi osakaalu transiitpunktis kehtiva hinna põhjal vastupidiselt tollivormistusele järgnevale hinnale. See ei puutu käesolevasse uurimisse, sest kahtluse alla ei seata tõsiasja, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügiga seotud arvutused põhinevad CeDo CIF-hinnal, mis kehtib pärast tollivormistust. Lisaks piiritles kohus Kazchrome’i asja puhul oma otsuse selgelt ainult konkreetse juhtumiga.

(56)

CeDo tõstatas ka õiglase võrdluse küsimuse ja tsiteeris kaht WTO vaekogu aruannet (5). Institutsioonid on rahul sellega, et komisjoni talituste poolt kehtestatud CeDo hinnad ja liidu tootmisharu tehasehinnad (nii hindade allalöömise kui ka turuhinnast madalama hinnaga müügi puhul) on õiglase ja mõistliku võrdluse aluseks. Tuleks meenutada, et täiuslik võrdlus tuleks kõne alla siis, kui arvesse võetaks ainult sama lepingu jaoks tehtud pakkumisi, sest ainult siis oleksid müügitingimused identsed. Täiuslikku võrdlust käesoleval juhul aga teha ei saa ning institutsioonid on rahul ka sellega, et metoodika (mille puhul kasutatakse üheaastase uurimisperioodi jooksul kogutud samalaadsete toodete keskmisi hindu) on õiglane. Teatavakstegemisel anti metoodika kohta ka selgesõnaline teave.

(57)

Lisaks leitakse, et CeDo pooldatav metoodika põhjustaks selle äriühingu ja muude valimisse kaasatud eksportivate tootjate (kes müüvad sõltumatutele importijatele) marginaalide arvutamisel ebavõrdset kohtlemist. Muude valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kasutatud metoodika põhines CIF-taseme ekspordihinnal, mis loomulikult välistab liidu müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumi, mis tuleneb tollivormistusjärgsest edasimüügist liidus. Komisjon arvab, et hindade allalöömise ja võrdlushindade allalöömisega seotud arvutuste jaoks vastava impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport toimub liitu sõltumatutele või seotud ettevõtjatele. Metoodika, mida komisjon kasutas, tagab, et mõlemal juhul kindlustatakse võrdne kohtlemine. Viimaks, nagu märgitud põhjenduses 53, tekitaks CeDo soovitav lähenemine (eelkõige kõnealuse äriühingu olukorda silmas pidades) segadust ja ähmastaks kaht erijoont, mis iseloomustavad CeDo tegutsemist alumiiniumfooliumi tarnijana liidu turule. Tõepoolest, CeDo varustab liidu turgu kõigepealt kui tootja, kes asub liidus, ja teiseks kui Hiinast imporditava alumiiniumfooliumi edasimüüja. Kahjumarginaali arvutamise eesmärk ei ole mõõta seda, mil määral liidu importiva tootja CeDo UK müük tekitab liidu tootjatele kahju, vaid hinnata, kas CeDo Shanghai eksport avaldab seesugust mõju hindade allalöömise ja liidu tootjate hinnast madalama hinnaga müügi kaudu. Sel eesmärgil on asjaomane hind, mida tuleb arvesse võtta, selline, millega vaatlusalust toodet müüakse liitu, mitte hind, millega imporditud materjali liidu importivate tootjate poolt edasi müüakse. See asjaolu on kooskõlas lähenemisega, mida kasutatakse liidu omamaiste tootjate impordile omistatava kahjumarginaali arvutamisel.

(58)

Viimaks tuleks nentida, et liidu tootjate hindu on korrigeeritud tehasehindade tasemele, arvates maha mitte ainult kreeditarveid, hinnaalandusi ja hinnavähendeid, vaid ka komisjonitasud (mis on müügikulude üks liik) ja transpordiga seotud kulud. Seega ei oleks importija edasimüügihinna võrdlemine liidu tehasehinnaga õiglane.

(59)

Eeltoodud põhjustel jäädi kindlaks sellele, et CeDo kahjumarginaali arvutamise metoodika läbivaatamise nõuet rahuldada ei saa.

(60)

Kuid sõltumatute importijate läbivaadatud kasumimarginaal (mida muudeti põhjenduses 23 selgitatud põhjustel) mõjutas CeDo kahjumarginaali, sest see arvestatakse edasimüügihinnast maha. Viimaks – kõiki allalöömismarginaale mõjutas väikese tehnilise vea parandamine sihtkasumi kohaldamise esialgses etapis.

(61)

Eespool esitatut silmas pidades on lõplikud kahjumarginaalid järgmised:

(62)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks vastavalt madalama tollimaksu reeglile kehtestada teatavate HRVst imporditavate alumiiniumfooliumi rullide suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis oleks dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamal tuvastatud tasemel. Sellisel juhul tuleks tollimaksu määr kehtestada vastavalt kindlaksmääratud kahjumarginaali tasemele.

(63)

Eespool toodu põhjal on kõnealuste tollimaksude kehtestamisele kuuluvad määrad järgmised:

(64)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad on määratud käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni teine äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning sellele kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(65)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad kehtiva ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(66)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitada kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(67)

Kõik taotlused individuaalse dumpinguvastase tollimaksumäära kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (6) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral muudetakse seejärel käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(68)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks üleriigilist tollimaksumäära kohaldada nii koostööst hoiduvate eksportijate suhtes kui ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(69)

Et tagada uute eksportijate ja artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis loetletud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute (kelle puhul keskmine tollimaksumäär on 14,6 %) võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu, sest kõnealust artiklit ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

(70)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate HRVst pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplik avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et nad saaksid esitada lõplike järelduste teatavakstegemise kohta märkuseid.

(71)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(72)

Pidades silmas kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurust ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda.

(73)

Juhtudel, mil lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad, samal ajal kui tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks vabastada,

—

ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet,

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid,

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu,

13.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/21

(1)

3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Portugali taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1263/1996 (3) alusel registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Cabrito Transmontano” spetsifikaadi muudatusele.

(3)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike, avaldas komisjon määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4). Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi kõnealuse määruse artikli 7 kohast vastuväidet, tuleb muudatus heaks kiita,

13.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/23

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,