12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1

(1)

Pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 1890/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 (3) Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes 24,7 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis kehtis kõigile äriühingutele, v.a nimetatud määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud äriühingule. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” või „esialgseteks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, otsustas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) uurida omal algatusel võimalikku teatavate HRVst pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist ning kehtestada Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt lähetatud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Malaisiast, Taist või Filipiinidelt pärinevana või mitte.

(3)

Uurimine algatati 15. juunil 2012 komisjoni määrusega (EL) nr 502/2012 (4) (edaspidi „algatamismäärus”).

(4)

Komisjoni käsutuses olevad esmapilgul usutavad tõendid olid, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist esialgse uurimise põhjal toimus oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst, Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt Euroopa Liitu, ja millele ei olnud piisavat põhjust ega majanduslikku õigustust peale meetmete kehtestamise esialgses uurimises kindlakstehtu põhjal. Nimetatud muutus tulenes väidetavalt HRVst pärinevate teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade saatmisest liitu Malaisia, Tai või Filipiinide kaudu.

(5)

Lisaks nähtus tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgses uurimises kindlaksmääratud mittekahjustavad hinnad, mida on kohandatud võtmaks arvesse toorainekulude kasvu.

(6)

Lisaks kõigele muule viitasid tõendid, et Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt saadetud teatavaid roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osi müüakse dumpinguhinnaga, võrreldes esialgse uurimise ajal kindlaks määratud samasuguse toote normaalväärtusega, mida on kohandatud võtmaks arvesse toorainekulude kasvu.

(7)

Komisjon teatas ametlikult HRV, Malaisia, Tai ja Filipiinide ametiasutustele, nende riikide eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimise algatamisest.

(8)

Komisjon saatis talle teadaolevatele Malaisia, Tai ja Filipiinide tootjatele/eksportijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse formularid otse või nende riikide esinduste kaudu Euroopa Liidus. Komisjon saatis talle teadaolevatele HRV tootjatele/eksportijatele küsimustikud otse või HRV esinduse kaudu Euroopa Liidus. Küsimustikud saadeti ka teadaolevatele liidu importijatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(10)

Vabastamisformularid on esitanud seitse Malaisia, kuus Tai ja kolm Filipiinide tootjat/eksportijat ja nendega seotud äriühingud HRVs, kui neid oli. Kahe Malaisia, ühe Tai ja ühe Filipiinide äriühingu taotlused lükati formaalsetel põhjustel tagasi, sest leiti, et kõnealused äriühingud kas ei tooda uurimisalust toodet või nad keeldusid koostööst pärast formulari esitamist või esitasid nad selle uurimise väga hilises etapis.

(11)

Vastused küsimustikule esitasid kaks Hiina eksportijat ja neli liidu importijat / importijate rühma.

(12)

Komisjon tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Aruandeperiood („AP”), s.o periood, mille kohta lisaväärtuse test ja dumpingu / turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused tehti, hõlmas 12 kuud alates 1. aprillist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Uurimisperiood, s.o periood, mille kohta tehti kaubandusstruktuuri muutuse analüüs ja uuriti võimalikku kõrvalehoidmist, kestis esialgsete meetmete kehtestamisest kuni aruandeperioodi lõpuni.

(14)

Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist analüüsides järgmist: kas HRV, kolme vaatlusaluse riigi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas eespool nimetatud muutuse tingis tava, protsess või toiming, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisaluse toote hindade ja/või koguste osas; ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes esialgse uurimise käigus varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

(15)

Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(16)

Uurimisalune toode on sama kui vaatlusalune toode, kuid lähetatud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast, Taist või Filipiinidelt pärinevana või mitte, ja mis on praegu liigitatud samade CN-koodide alla kui vaatlusalune toode (edaspidi „uurimisalune toode”).

(17)

Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt liitu lähetatud eespool määratletud roostevabast terasest kinnitusdetailidel ja nende osadel on ühesugused füüsilised ja tehnilised põhiomadused ja sama otstarve, mistõttu neid käsitletakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, esitas täidetud vabastamisformulari vaid kolm Filipiinide äriühingut (kellest üks, nagu hiljem uurimise käigus selgus, ei olnud uurimisaluse toote tootja ega eksportija). Seega esindasid koostööd teinud äriühingud 10 % uurimisaluse toote aruandeperioodi ekspordist Filipiinidelt liitu.

(19)

Vastused küsimustikule esitasid ka kaks Hiina tootjat/eksportijat, kellest kumbki ei olnud uurimisperioodil seotud ekspordiga Filipiinidele.

(20)

Võttes arvesse Filipiinide ja Hiina äriühingute suhteliselt madalat koostöö taset, tuli teha järeldused Filipiinidelt liitu suunatud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi kohta ja HRVst Filipiinidele suunatud vaatlusaluste toodete ekspordi kohta kättesaadavate andmete põhjal kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 1. Filipiinidelt liitu toimuva impordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati Eurostati andmeid ja HRVst Filipiinidele toimuva ekspordi üldmahu kindlakstegemiseks kasutati Hiina ekspordistatistikat.

(21)

Hiina ekspordistatistika suhtes tuleks märkida, et HRV ja Filipiinide vahelise kaubavahetuse statistika käsitleb kõiki HS-koode, mis hõlmavad suuremat tooterühma kui vaatlusalune toode ja uurimisalune toode. Võttes aga arvesse väga selget väljendunud trendi, saab neid andmeid kasutada kaubandusstruktuuri muutuse kindlakstegemiseks.

(22)

Lisaks kasutati täiendava teabeallikana Filipiinide ametiasutustelt saadud teavet. Ehkki nimetatud andmed ei olnud täielikud ja piisavalt üksikasjalikud, et olla analüüsi ainsaks aluseks, sai neid kasutada kaubandusstruktuuri kohta tehtud järelduste kontrollimiseks.

(23)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist HRVst lähtuva impordi suhtes suurenes äkitselt märkimisväärselt uurimisaluse toote import Filipiinidelt liitu. See kasvas aruandeperioodil 2004.–2005. aasta 100 tonni miinimumtasemelt rohkem kui 12 000 tonnini.

(24)

Samal ajal suurenes ajavahemikul 2004. aastast kuni aruandeperioodini Hiina eksport Filipiinidele 1 100 tonnilt rohkem kui 15 000 tonnile.

(25)

Esitatud andmetest nähtub selgelt, et 2004. ja 2005. aastal oli import Filipiinidelt liitu tühine. Samas, pärast meetmete kehtestamist HRV suhtes 2006. aastal suurenes import järsult ja asendas osaliselt HRV ekspordi liidu turule, kui pidada silmas mahtu. Lisaks sellele on pärast kehtivate meetmete kohaldamist märgatavalt langenud HRV eksport liitu (70 %). Peale selle märgitakse, et Filipiinide ametiasutustelt saadud andmed kinnitavad, et vaid väike osa HRVst pärinevast impordist oli ette nähtud kauplemiseks Filipiinide tolliterritooriumil. Suurem osa impordist suunati erimajandustsoonidesse.

(26)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muu hulgas sellise toote läbi kolmandate riikide lähetamist, mille suhtes meetmed kehtivad.

(27)

Märgitakse, et koostööd teinud Filipiinide äriühingute eksport moodustas aruandeperioodil umbes 10 % Filipiinide koguekspordist liitu. Ülejäänud ekspordi moodustas nende tootjate eksport, kes ei teinud uurimise raames koostööd, või ümberlaadimise praktiseerimise kaudu toimunud eksport. Viimati nimetatud järeldust kinnitavad Filipiinide ametiasutustelt saadud teave ja andmed, eelkõige asjaolud, et i) suurem osa HRVst lähtuvast vaatlusaluse toote impordist oli suunatud erimajandustsoonidesse ega sisenenud Filipiinide tolliterritooriumidele ning ii) uurimisaluse toote tegelike tootjate arv Filipiinidel on väga väike.

(28)

Seeläbi sai kinnitust Hiina päritoluga toodete ümberlaadimine Filipiinidel.

(29)

Uurimise käigus ei leitud ümberlaadimisele ühtki muud põhjendust või majanduslikku õigustust kui vaatlusaluse toote suhtes kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Ei leitud muid tegureid peale tollimaksu, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade Filipiinidel ümberlaadimise kulud, eelkõige transpordi ja uuesti pealelaadimisega seotud kulud.

(30)

Et hinnata seda, kas imporditud uurimisalune toode kahjustas koguste ja hindade osas vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate meetmete parandavat mõju, kasutati Eurostati andmeid kui sobivamaid kättesaadavaid andmeid koostööst hoiduvate Filipiinide äriühingute koguste ja hindade kohta. Sellisel viisil määratletud hindu võrreldi kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, mis kehtestati liidu tootjatele esialgse uurimise käigus. Esialgse uurimisperioodi ja praeguse uurimise aruandeperioodi märkimisväärse ajavahe tõttu tuleb võtta arvesse tootmiskulude põhielementide märgatavat muutumist. See peegeldus mittekahjustava hinna kohandustes põhiliste toorainete hinnatõusu alusel, tootmis- ja müügikulude muude elementide ning liidu tarbijahinnaindeksi muutumise alusel.

(31)

Leiti, et impordi suurenemine Filipiinidelt liitu vähem kui 100 tonnilt 2004. aastal 12 000 tonnini aruandeperioodil on märkimisväärne koguse suurenemine.

(32)

Kahju kõrvaldamist võimaldava kohandatud taseme ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati turuhinnast madalama hinnaga müük.

(33)

Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

(34)

Viimaks uuriti vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1, kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtusega.

(35)

Esialgses määruses kehtestati normaalväärtus Taiwani hindade alusel, mis leiti kõnealuse uurimise käigus olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le. Siiski tuleb esialgse uurimisperioodi ja praeguse uurimise aruandeperioodi märkimisväärse ajavahe tõttu võtta arvesse tootmiskulude põhielementide märgatavat muutumist. See peegeldus normaalväärtuse kohandustes põhiliste toorainete hinnatõusu alusel, tootmis- ja müügikulude muude elementide ning Taiwani tarbijahinnaindeksi muutumise alusel.

(36)

Filipiinidelt pärit ekspordi hind põhines kättesaadavatel andmetel ehk siis teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade keskmisel ekspordihinnal aruandeperioodi ajal, nagu need on esitatud Eurostatis. Kasutati kättesaadavaid andmeid, sest Filipiinide uurimisaluse toote tootjad tegid väga vähe koostööd. Arvutustes kasutatud keskmist ekspordihinda võrreldi kahe koostööd teinud Filipiinide eksportija ekspordihindade tasemega ja see paistis olevat nendega kooskõlas.

(37)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Tehti vastavad kohandused, et võtta arvesse transpordi- ja kindlustuskulusid ning HRV mittetagastatavat ekspordikäibemaksu. Võttes arvesse, et Filipiinide ja HRV tootjad tegid vähe koostööd, tuli kohandused teha parimate kättesaadavate andmete alusel. Seega põhinesid kohandused transpordi- ja kindlustuskulude arvessevõtmiseks tonnipõhistel transpordikuludel ja esialgses uurimises kindlaks määratud kindlustuskuludel.

(38)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks esialgses määruses esitatud kohandatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Filipiinide impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu käesoleva uurimise aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(39)

Sel viisi kindlaksmääratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel tuvastati dumping.

(40)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, esitas vabastamisformulari seitse Malaisia äriühingut. Üks neist äriühingutest ei paistnud olevat uurimisaluse toote tootja, teine esitas uurimise hilises faasis ebatäieliku vastuse, mis muutis puuduste kõrvaldamise ning esitatud teabe ja andmete kontrollimise võimatuks. Seetõttu tuli need kaks vastust kõrvale jätta. Sellegipoolest esindasid ülejäänud viis koostööd teinud Malaisia äriühingut 93 % aruandeperioodil toimunud uurimisaluse toote ekspordist Malaisiast liitu.

(41)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist HRVst lähtuva impordi suhtes on uurimisaluse toote import Malaisiast liitu pidevalt suurenenud. See kasvas aruandeperioodil 2004.–2005. aasta 2 000 tonni tasemelt rohkem kui 13 000 tonnini.

(42)

Siiski tuleks rõhutada, et pärast kontrollkäike saadi kinnitus, et liitu suunatud Malaisia ekspordi nimetatud suurenemist saab selgitada tegeliku tootmise suurenemisega Malaisias samal perioodil. Koostööd teinud äriühingud, kes leiti olevat Malaisia tootjad, kes ei osalenud kõrvalehiilimises, esindavad 93 % ekspordist liitu. Uurimine näitas, et vaid üks neist äriühingutest tegeles vaatlusaluse toote ümberlaadimisega, kuid see tegevus moodustas väikse osa tema müügist ja lõppes 2009. aastal. Leiti, et ükski koostööd teinud äriühingutest ei tegelenud montaažioperatsioonidega, mille puhul oleks kasutatud Hiina päritolu osi või pooltooteid.

(43)

Võttes arvesse eeltoodut, järeldatakse, et Malaisiast pärit impordi suurenemine on põhjendatud siseriikliku tootmise kasvuga. Seega ei tulene Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutus meetmetest kõrvalehoidmisest.

(44)

Nagu põhjenduses 10 märgitud, esitas vabastamisformulari kuus Tai äriühingut. Üks neist loobus edasise menetluse käigus koostööst, mis muutis puuduste kõrvaldamise ning esitatud teabe ja andmete kontrollimise kohapeal võimatuks. Seega jäeti see vastus kõrvale. Sellegipoolest esindasid ülejäänud viis koostööd teinud Tai äriühingut 67 % aruandeperioodil toimunud uurimisaluse toote ekspordist Taist liitu.

(45)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist HRVst lähtuva impordi suhtes arenes uurimisaluse toote import Taist liitu järgmiselt:

(46)

Liitu suunatud Tai ekspordi analüüsimisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et samamoodi nagu Hiina suhtes kohaldati ka Tai suhtes 2005. aasta novembrist alates liidu dumpinguvastaseid meetmeid (5). Nimetatud meetmete kehtivus lõppes 2010. aasta novembris. Pärast seda suurenes Tai eksport liitu järsult – 367 tonnilt 2010. aastal rohkem kui 5 500 tonnini 2011. aastal ja rohkem kui 6 700 tonnini aruandeperioodil.

(47)

Siiski tuleks märkida, et uurimisaluse toote eksport Taist liitu ei olnud aruandeperioodil palju suurem kui 2004. aastal, st enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist HRV ja Tai suhtes. Suhtelises arvestuses (osatähtsusena liidu koguimpordis) aga import Taist isegi vähenes ligi 12 %-lt 7 %-le.

(48)

Uurimine ei näidanud ühtki ümberlaadimist ega Hiina päritolu osade või pooltoodete montaaži juhtu. Võttes arvesse asjaolu, et enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist koosnes Tai eksport kindlasti tegelikust Tai toodangust, on raske järeldada, et praegune eksport, mille maht on sarnane, oleks teistsuguse päritoluga. Samuti tuleks rõhutada, et kaks praeguse uurimise raames koostööd teinud Tai äriühingut osales ka esialgses uurimises Tai kohta.

(49)

Võttes arvesse eeltoodut, järeldatakse, et Taist pärit impordi suurenemine on suures ulatuses põhjendatav riigisisese tootmise kasvuga. Seega ei tulene Tai ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutus meetmetest kõrvalehoidmisest.

(50)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldati, et teatavate HRVst pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust on hoitud kõrvale algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses, kasutades selleks ümberlaadimist Filipiinidel.

(51)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka uurimisalusele tootele ehk Filipiinidelt saadetud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Filipiinidelt pärinevana või mitte.

(52)

Pidades silmas koostöö madalat taset käesoleva uurimise käigus, peaksid laiendatavad meetmed olema need, mis on rakendusmääruse (EL) nr 2/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud kõigi teiste Hiina äriühingute suhtes praegu 27,4 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksuna, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(53)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis on sisenenud ELi algatamismäärusega kehtestatud registreerimisnõude alusel, tuleb Filipiinidelt lähetatud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade registreeritud impordilt nõuda sisse tollimaksud.

(54)

Võttes arvesse järeldusi Malaisia ja Tai kohta, tuleks lõpetada dumpinguvastastest meetmetest võimaliku kõrvalehoidmise uurimine teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade Malaisia ja Tai kaudu lähetamise teel ning lõpetada algatamismäärusega kehtestatud nõue Malaisiast ja Taist lähetatud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi registreerimiseks.

(55)

Nagu põhjenduses 10 selgitati, esitas 16 Malaisias, Tais ja Filipiinidel asuvat äriühingut vabastamisformulari ja taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4.

(56)

Malaisia ja Tai äriühingute vabastamistaotlusi ei hinnatud, sest meetmeid nimetatud riikidele ei laiendata.

(57)

Ühe puhul kolmest vabastamist taotlenud Filipiinide äriühingust leiti, et ta ei olnud uurimisperioodi ajal uurimisalust toodet tootnud ega eksportinud ja tema tegevuse olemuse kohta ei saanud teha mingeid järeldusi. Seepärast ei saa sellele äriühingutele praegu vabastust anda. Kui pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete laiendamist peaks selguma, et algmääruse artikli 11 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, võib äriühing taotleda olukorra läbivaatamist.

(58)

Kontrollkäigud kinnitasid, et kaks ülejäänud Filipiinide äriühingut olid tõelised eksportivad tootjad. Seepärast järeldati, et nad ei osalenud meetmetest kõrvalehoidmises, ja seega võib nad meetmetest vabastada.

(59)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetele vastav kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealusteks erimeetmeteks on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(60)

Kui Filipiinide tootjad, kes endast käesoleva uurimise raames ei teatanud ega eksportinud uurimisperioodi ajal uurimisalust toodet, soovivad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, peavad nad täitma vabastamisformulari, et komisjon saaks nende taotlust hinnata. Tavaliselt korraldab komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Kui algmääruse artikli 11 lõikes 4 ja artikli 13 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, võib vabastus olla põhjendatud. Kui vabastus on põhjendatud, võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega anda oma otsusega loa vabastada nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, nimetatud määrusega kehtestatud laiendatud tollimaksust.

(61)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Pärast avalikustamist ei laekunud ühtki märkust,

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N-105 08/20

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks: +32 22956505

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/9

(1)

Nõukogu võttis 12. aprillil 2011 vastu nõukogu määruse (EL) nr 359/2011.

(2)

Arvestades, et inimõiguste rikkumised Iraanis jätkuvad, tuleks kanda täiendavad isikud ja täiendav üksus määruse (EL) nr 359/2011 I lisas esitatud loetellu isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõike 8 kohaselt võivad kõnealuse määruse artikli 69 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriigid 1. septembriks 2012 oma otsuse läbi vaadata ja otsustada alates 2013. aastast muuta artikli 68 lõikes 1 sätestatud eritoetuse rahastamise summasid või lõpetada kõnealuse toetuse kohaldamine.

(2)

Mõnda liidu ja maailma peamist teraviljatarnijat mõjutanud halbadest ilmastikutingimustest tuleneva pideva söödahindade tõusu tõttu 2012. aastal on liikmesriikides halvenenud eelkõige piima-, veise- ja vasikaliha- ning lamba- ja kitselihasektori põllumajandusettevõtete majanduslik olukord. Kõnealustes sektorites tekkisid 2012. aasta lõpus tõsised finantsraskused, kuna söödahinnad moodustasid tootmiskuludest märkimisväärse osa. Sellest tuleneva hädaolukorra tõttu on reaalne oht, et aeglustub või peatub tegevus, mis võib tingida tootmise vähenemise või lõpetamise kõnealustes sektorites. Praegust olukorda ei olnud võimalik ette näha sel ajal, kui liikmesriigid oleksid võinud läbi vaadata 2013. aastat käsitlevad otsused vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 lõikele 8.

(3)

Artikli 68 lõikes 1 sätestatud eritoetus tundub sellistes olukordades olevat sobiv meede, et anda toetust ettevõtetele, mille elujõulisus on ohustatud. Selleks et leida lahendus piima-, veise- ja vasikaliha- ning lamba- ja kitselihasektori põllumajandustootjate olukorra halvenemisele ning vältida tõsiseid praktilisi ja konkreetseid probleeme, mis võivad tekkida siis, kui tootjad alustavad muude põllumajandustegevustega või kui põllumajandusettevõte läheb üle teistele ettevõtetele, tuleks liikmesriikidel lubada 2013. aastaks tehtud otsused läbi vaadata uue ajavahemiku jooksul.

(4)

Samal põhjusel tuleks pikendada komisjonile sellisest läbivaatamisest teatamise tähtaega, mis on sätestatud komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1120/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artikli 50 lõikes 3.

(5)

Seepärast on asjakohane teha erand määrusest (EÜ) nr 73/2009 ja määrusest (EÜ) nr 1120/2009.

(6)

Kuna kõnealused erandid käsitlevad aastat 2013, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/16

(1)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud põhimõtted, mis käsitlevad toitu ja sööta üldiselt ning eelkõige toidu ja sööda ohutust liidu ja liikmesriikide tasandil. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et toit, sööt, toiduloom ning iga aine, mis on ette nähtud toidu või sööda koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse, peab olema jälgitav kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

(2)

Samuti on selles artiklis sätestatud, et toidukäitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt toit on tarnitud, ning nad peavad kasutama süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kindlaks teha muud ettevõtjad, kellele nende toodang on tarnitud. Kõnealune teave tuleb pädevale asutusele taotluse korral kättesaadavaks teha.

(3)

2011. aasta mais liidus aset leidnud Shiga toksiini tekitaja E. coli (STEC) puhangu järel tehti kindlaks, et need puhangud olid tõenäoliselt põhjustatud idandite tarbimisest.

(4)

20. oktoobril 2011 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu teadusliku arvamuse seemnetes ja idandatud seemnetes leiduva Shiga toksiini tekitaja Escherichia coli (STEC) ja teiste haigusttekitavate bakterite põhjustatava ohu kohta (2). Oma arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõige tõenäolisemalt saavad idanditest tulenevad haiguspuhangud alguse haigusttekitavate bakteritega saastunud kuivatatud seemnetest. Lisaks sellele on kõnealuses arvamuses väidetud, et idanemise ajal esineva kõrge niiskuse ja soodsate temperatuuride tagajärjel võivad kuivatatud seemnetes esinevad bakteriaalsed haigustekitajad idanemise ajal paljuneda ja sellest tulenevalt ohustada rahvatervist.

(5)

Jälgitavus on toiduohutuse tagamisel tõhus vahend, sest see võimaldab toidu jälgitavust kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel ning seega kiiret reageerimist toidust põhjustatud haiguspuhangute korral. Eelkõige võib teatava mitteloomse toidu jälgimise kasutamine aidata kõrvaldada turult ohtliku toidu ja kaitsta seega tarbijaid.

(6)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 18 kohase jälgitavuse tagamiseks peavad olema kättesaadavad idandeid või idandite tootmiseks ettenähtud seemneid tarnivate toidukäitlemisettevõtjate nimed ja aadressid ning nende toidukäitlemisettevõtjate nimed ja aadressid, kellele selliseid seemneid või idandeid on tarnitud. Nõue toetub lähenemisele, mille kohaselt peab toidukäitlemisettevõtjatel olema süsteem, mis võimaldab neil kindlaks teha oma vahetu(d) tarnija(d) ja vahetu(d) kliendi(d), välja arvatud juhul, kui tegemist on lõpptarbijaga.

(7)

Idandite tootmise tingimused võivad olla inimeste tervisele suureks ohuks, sest need võivad põhjustada toidust pärinevate patogeenide märkimisväärset paljunemist. Toidust põhjustatud haiguspuhangute korral, mis on seotud idandite tarbimisega, on seepärast asjaomasele kaubale kiire jälilejõudmine olulise tähtsusega, et piirata selliste haiguspuhangute mõju inimeste tervisele.

(8)

Lisaks on idandite tootmiseks ettenähtud seemnetega kauplemine laialt levinud, mis teeb jälgitavuse veelgi vajalikumaks.

(9)

Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse suhtes erieeskirjad.

(10)

Eelkõige on asjakohane sätestada nõue, et toidukäitlemisettevõtjad esitavad lisateabe, selliste seemnete või idandite koguse ja saatmise kuupäeva kohta, lisades partii identifitseerimisandmed ning seemnete või idandite üksikasjaliku kirjelduse.

(11)

Toidukäitlemisettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane võimaldada paindlikkust selles osas, millises vormis toidukäitlemisettevõtjad registrit peavad ja jälgitavuse nõuete täitmise raames asjakohast teavet edastavad.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

i)

idandid;

ii)

idandite tootmiseks ettenähtud seemned.

a)

seemnete või idandite täpne kirjeldus, sealhulgas taime taksonoomiline nimetus;

b)

tarnitud seemnete või idandite kogus;

c)

kui seemned või idandid oli saatnud muu toidukäitlemisettevõtja, siis järgmiste ettevõtjate nimi ja aadress:

d)

selle toidukäitlemisettevõtja nimi ja aadress, kellele seemned või idandid saadetakse;

e)

saaja (omaniku) nimi ja aadress, kui see ei ole toidukäitlemisettevõtja, kellele seemned või idandid saadetakse;

f)

vajaduse korral partii identifitseerimisandmed;

g)

saatmiskuupäev.

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/19

(1)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toiduainete hügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, milles võetakse eelkõige arvesse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetele tuginevaid menetlusi. Kõnealuse määruse artiklis 4 on sätestatud, et toidukäitlejad võtavad hügieeni erimeetmeid, mis käsitlevad muu hulgas toiduainete vastavust mikrobioloogilistele kriteeriumidele ning analüüsi- ja proovivõtunõudeid.

(2)

Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (2) on kehtestatud teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 nimetatud hügieeni üld- ja erinõuete rakendamisel.

(3)

Määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisa 1. peatükis on sätestatud toiduohutuskriteeriumid, millele teatavate toiduainete liigid peavad vastama; kriteeriumid hõlmavad proovivõtukavasid, analüütilisi standardmeetodeid ning mikroorganismide või nende toksiinide ja metaboliitide piirmäärasid. Kõnealuses peatükis on loetletud idandatud seemnete toiduohutuskriteeriumid seoses salmonellaga.

(4)

2011. aasta mais liidus aset leidnud Shiga-toksiini tootva E. coli (STEC) puhangute järel tehti kindlaks, et need puhangud olid tõenäoliselt põhjustatud idandite tarbimisest.

(5)

20. oktoobril 2011 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu teadusliku arvamuse seemnetes ja idandatud seemnetes leiduva Shiga-toksiini tootva Escherichia coli ning teiste haigust tekitavate bakterite põhjustatava ohu kohta (3). Oma arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõige tõenäolisemalt saavad idandite haiguspuhangud alguse haigust tekitavate bakteritega saastunud kuivatatud seemnetest. Lisaks tõdeti kõnealuses arvamuses, et idanemise ajal esineva suure niiskusesisalduse ja soodsa temperatuuri tagajärjel võivad kuivatatud seemnetes esinevad bakteriaalsed haigustekitajad sel ajal paljuneda ja sellest tulenevalt ohustada rahvatervist.

(6)

Oma arvamuses soovitab toiduohutusamet muu hulgas, et idandatud seemnete tootmise ahela toiduohutuse haldamise süsteemi ühe osana tuleks tugevdada mikrobioloogilisi kriteeriume. See soovitus hõlmab idandatud seemnetes esineva salmonella suhtes olemasolevaid mikrobioloogilisi kriteeriumeid ning mikrobioloogiliste kriteeriumide arvesse võtmist muude patogeenide puhul. Toiduohutusamet väidab ka, et võrreldes idandatud seemnetega osutab kättesaadav teave idandite puhul kõrgemale riskile.

(7)

Oma arvamuses kaalub toiduohutusamet seemnetes haigust tekitava E. coli mikrobioloogiliste kriteeriumide eri võimalusi: enne tootmisprotsessi algust, idanemise ajal ja lõpptoodetes. Toiduohutusamet tõdeb sellega seoses, et saasteprobleemi tuvastamisel ja leevendamisel enne idandatud seemnete tootmisahelasse jõudmist võib olla eeliseid, kuna see väldib saastumise suurenemist idanemise ajal. Samuti tunnistab toiduohutusamet, et ainuüksi seemnetest proovide võtmine ei võimalda tuvastada saastumist, mis võib toimuda tootmisprotsessi hilisemas etapis. Toiduohutusamet järeldab seega, et mikrobioloogilised kriteeriumid võiksid olla kasulikud idanemisprotsessi ajal ja/või lõpptoote puhul. Idandatud seemnete lõpptoote mikrobioloogilise kriteeriumi kohta märgib toiduohutusamet, et haigust tekitavate bakterite tuvastamismeetoditeks kuluv aeg ja toote lühike säilivusaeg ei pruugi võimaldada nõuetele mittevastavat toodet turult kõrvaldada. Toiduohutusamet on oma arvamuses seisukohal, et praegu ei ole võimalik hinnata, millises ulatuses kaitsevad seemnete ja idandatud seemnete konkreetsed mikrobioloogilised kriteeriumid rahvatervist. See näitab, kui oluline on kvantitatiivse riskihindamise teostamiseks andmete kogumine. Seetõttu tuleb see kriteerium läbi vaadata, võttes arvesse teaduse, tehnika ja metoodika arengut, toiduainetes uute patogeensete mikroorganismide esinemist ning ohu hindamist käsitlevat teavet.

(8)

Selleks et kaitsta rahvatervist liidus ning võttes arvesse toiduohutusameti asjakohast arvamust, võeti vastu komisjoni 11. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 211/2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid, (4) ning komisjoni 11. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 208/2013 idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta (5).

(9)

Lisaks neis õigusaktides sätestatud meetmetele ja võttes arvesse võimalikku suurt terviseohtu, mida kujutavad endast patogeenid idandites, tuleks toiduohutusameti soovituste põhjal sätestada täiendavad mikrobioloogilised kriteeriumid, eelkõige STEC-serogruppide kohta, mida peetakse kõige suuremaks rahvatervise probleemiks.

(10)

Mikrobioloogilised kriteeriumid on üks mitmest kontrollivõimalusest toiduohutuses ja toidukäitlejad peaksid neid kasutama tõhusa toiduohutuse haldamise süsteemi rakendamise kontrollimiseks. Tulenevalt mõne patogeeni vähesest levimusest ja ebaühtlasest jaotumisest seemnetes ja idandatud seemnetes ning proovivõtukavade statistilistest piirangutest ja teabe puudumisest heade põllumajandustavade kohaldamise kohta seemnete tootmises on siiski vaja võtta proove kõikidest seemnete partiidest, et tuvastada patogeenide olemasolu juhul, kui toidukäitlejad ei ole seadnud sisse riskijuhtimissüsteeme, sealhulgas mikrobioloogilise ohu vähendamise meetmeid. Juhul kui toiduohutuse haldamise süsteemid on sisse seatud ja ajaloolised andmed kinnitavad nende tõhusust, siis võidakse kaaluda proovide võtmise sageduse vähendamist. Proovide võtmise sagedus ei tohiks siiski olla kunagi väiksem kui üks kord kuus.

(11)

Idandite mikrobioloogiliste kriteeriumide sätestamisel tuleks ette näha proovide võtmise etappide ja võetavate proovide tüüpide paindlikkus, et võtta arvesse tootmissüsteemide mitmekesisust, säilitades aga samal ajal samaväärsed toiduohutuse standardid. Eelkõige on asjakohane pakkuda idanditest proovide võtmise alternatiivseid võimalusi, juhul kui proovide võtmine on tehniliselt keeruline. Alternatiivse strateegiana on välja pakutud kasutatud niisutusveest proovide võtmine patogeensete bakterite tuvastamiseks, kuna see näib olevat idandites leiduvate mikroorganismide tüüpide hea näitaja. Selle strateegia tundlikkuses ei saa esialgu kindel olla ja seega on vajalik, et toidukäitlejad, kes kasutavad seda alternatiivset võimalust, koostaksid proovivõtukava, mis käsitleks muu hulgas proovivõtumenetlusi ja kasutatud niisutusvee proovivõtukohti.

(12)

Teatavad STEC-serogrupid (O157, O26, O103, O111, O145 ja O104:H4) on tunnistatud peamisteks hemolüütilis-ureemilise sündroomi juhtumite tekitajateks ELis. Lisaks põhjustas serotüüp O104:H4 2011. aasta mais haiguspuhangu liidus. Seetõttu tuleks kaaluda nende kuue serogrupi kohta mikrobioloogiliste kriteeriumide kehtestamist. Ei saa välistada, et ka muud STEC-serogrupid võivad olla inimestele patogeensed. Sellised STEC-serogrupid võivad põhjustada haiguse leebemaid vorme, nagu kõhulahtisus ja/või verine kõhulahtisus, aga ka hemolüütilist-ureemilist sündroomi ja seetõttu kujutada ohtu tarbija tervisele.

(13)

Idandeid tuleks käsitleda valmistoiduna, kuna neid võib tarbida ilma keetmata või muul moel töötlemata, mis kõrvaldaks tõhusalt patogeensed mikroorganismid või vähendaks neid vastuvõetava tasemeni. Idandeid tootvad toidukäitlejad peaksid seetõttu täitma toiduohutuskriteeriume, mis on sätestatud liidu õigusaktides valmistoidu kohta, ning lisama oma proovivõtukavadesse proovide võtmise töötlemispiirkondades ja -seadmetelt.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta) (6) eesmärk on tagada õigete ja tõhusate meetmete võtmine salmonella ja muude zoonoositekitajate avastamiseks ja kontrolliks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides, et vähendada nende levimust ja nendest tulenevat ohtu rahvatervisele.

(15)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1086/2011, (7) on sätestatud salmonellat käsitleva toiduohutuskriteeriumi üksikasjalikud eeskirjad värske linnuliha puhul. Määruse (EÜ) nr 2160/2003 muutmise tulemusena muudeti määrusega (EL) nr 1086/2011 ka määrust (EÜ) nr 2073/2005. Selle muudatusega tekitati aga määruses (EÜ) nr 2073/2005 teatavad terminiloogilised ebamäärasused. Neid ebamäärasusi tuleks liidu õigusaktide selguse ja ühtsuse huvides selgitada.

(16)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2073/2005 vastavalt muuta.

(17)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

1)

artiklile 2 lisatakse punkt m:

2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/24

(1)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toiduhügieeni üldeeskirjad toidukäitlejatele, muu hulgas eeskirjad esmatootmise ja sellega seonduvate toimingute kohta. Kõnealuses määruses on ette nähtud, et toidukäitlejad peavad tagama, et ettevõtteid tunnustatakse pädeva asutuse poolt pärast vähemalt üht kohapealset kontrollkäiku, kui tunnustus on nõutav riiklike õigusnormide alusel, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (2) alusel või määruse (EÜ) nr 852/2004 kohaselt vastu võetud komisjoni otsuse alusel.

(2)

2011. aasta mais liidus aset leidnud Shiga toksiini tekitaja E. coli puhangute järel tehti kindlaks, et need puhangud olid tõenäoliselt põhjustatud idude tarbimisest.

(3)

20. oktoobril 2011 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu teadusliku arvamuse seemnetes ja idandatud seemnetes leiduva Shiga toksiini tekitaja Escherichia coli (STEC) ja teiste haigusttekitavate bakterite põhjustatava ohu kohta (3). Oma arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõige tõenäolisemalt saavad idudest tulenevad haiguspuhangud alguse haigusttekitavate bakteritega saastunud kuivatatud seemnetest. Lisaks sellele on kõnealuses arvamuses väidetud, et idanemise ajal esineva kõrge niiskuse ja soodsate temperatuuride tagajärjel võivad kuivatatud seemnetes esinevad bakteriaalsed haigustekitajad idanemise ajal paljuneda ja sellest tulenevalt ohustada rahvatervist.

(4)

Et tagada liidus rahvatervise kaitse ja pidades silmas kõnealust toiduohutusameti arvamust, võeti vastu komisjoni määrus (EL) nr 209/2013 (4) (millega muudetakse komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta), (5) komisjoni määrus (EL) nr 211/2013 (6) ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2013 (7).

(5)

Lisaks kõnealustes õigusaktides sätestatud meetmetele tuleks idusid tootvaid ettevõtteid tunnustada vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004. Selliselt saadud tunnustus, millele eelneb vähemalt üks kohapealne kontrollkäik, tagaks, et need ettevõtted täidavad asjaomaseid hügieenieeskirju ning tunnustamisega tagataks kõrgetasemeline rahvatervise kaitse. Selliste ettevõtete tunnustamisel tuleks seada tingimuseks nende vastavus mitmele nõudele, sest tuleb tagada, et saastumise võimalikkus rajatistes, kus idusid toodetakse, on piiratud.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/26

(1)

Määrusega (EÜ) nr 882/2004 on kehtestatud ametlike kontrollitoimingute üldnõuded, et kontrollida eelkõige selliste eeskirjade täitmist, mille eesmärk on inimestele ja loomadele otseselt või keskkonna kaudu avalduvaid riske ära hoida ja kõrvaldada või vähendada need vastuvõetava tasemeni.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) on sätestatud toitu ja sööta üldiselt ning eelkõige toidu ja sööda ohutust reguleerivad üldised põhimõtted liidu ja riigi tasandil. Selles määruses on sätestatud, et toit ja sööt, mis imporditakse liitu liidu turule viimiseks, peab vastama toidualaste õigusnormide asjakohastele nõuetele või liidu poolt vähemalt samaväärseks tunnistatud tingimustele.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) on toidukäitlejatele sätestatud toiduainete hügieeni üldeeskirjad. Selles määruses on sätestatud, et toidukäitlejad peavad tagama, et kõik nende kontrolli all olevad toidu tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid vastavad kõnealuses määruses sätestatud asjakohastele hügieeninõuetele. Määruses (EÜ) nr 852/2004 on eelkõige sätestatud, et esmatootmisega tegelevad ning kõnealuse määruse I lisas loetletud toimingutega seotud toidukäitlejad peavad täitma kõnealuse määruse A osas sätestatud üldiseid hügieeninõudeid.

(4)

2011. aasta mais liidus aset leidnud Shiga-toksiini tootva E. coli (STEC) puhangute järel tehti kindlaks, et need puhangud olid tõenäoliselt põhjustatud idandatud seemnete tarbimisest.

(5)

20. oktoobril 2011 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu teadusliku arvamuse seemnetes ja idandatud seemnetes leiduva Shiga-toksiini tootva Escherichia coli (STEC) ning teiste haigust tekitavate bakterite põhjustatava ohu kohta (4). Oma arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõige tõenäolisemalt saavad idanditest tulenevad haiguspuhangud alguse haigust tekitavate bakteritega saastunud kuivatatud seemnetest. Lisaks tõdetakse kõnealuses arvamuses, et idanemise ajal esineva suure niiskussisalduse ja soodsa temperatuuri tagajärjel võivad kuivatatud seemnetes esinevad bakteriaalsed haigustekitajad sel ajal paljuneda ja sellest tulenevalt ohustada rahvatervist.

(6)

Selleks et kaitsta rahvatervist liidus ning võttes arvesse toiduohutusameti kõnealust arvamust, võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2013 (5). Selles rakendusmääruses on sätestatud idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete saadetiste jälgitavuse eeskirjad.

(7)

Selleks et tagada rahvatervise nõuetekohane kaitse on asjakohane, et liitu imporditud idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemned vastavad määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud tingimustele ning idandid vastavad komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 208/2013 sätestatud jälgitavusnõuetele ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2073/2005 (6) sätestatud mikrobioloogilistele kriteeriumidele. Seetõttu tuleb sätestada sellise liitu imporditava kauba asjakohased sertifitseerimisnõuded.

(8)

Liidu õigusaktidega ei ole praegu kehtestatud sertifikaate idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete importimiseks liitu. Seetõttu on asjakohane sätestada käesolevas määruses näidissertifikaat sellise kauba importimiseks liitu.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

a)

kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 208/2013 artikli 2 punktis a sätestatud mõistet „idandid”;

b)

„saadetis” – idandite või idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete kogus, mis:

12.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/30

(1)

Mitu liikmesriiki on esitanud taotluse teha määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa veerus „Näited lähedaste sortide või muude toodete kohta, mis sisalduvad määratluses ja mille suhtes kohaldatakse sama jääkide piirnormi” muudatusi ja täiendusi.

(2)

Neid täiendusi on vaja liikmesriikide turul kättesaadavaks muutunud uute puuviljade, köögiviljade ja teraviljade lisamiseks määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisasse.

(3)

Asjakohane on lisada järgmised puu-, köögi- ja teraviljad ning loomsed tooted: budakämblad, tangorid, punased datlid / hiina datlid / jujuubid, teivamplid, longanid, aed-lansapuu viljad, söödav salakpalm, mugul-nõianõges, suur takjas, muud sibulad, muud rohelised sibulad, valge baklažaan / antroewa, karella/sopropo, kandiline käsnkõrvits / teroi, harilik madukurk, harilik pudelkõrvits, tuumkõrvits, suvikõrvits (hilised sordid), minimais, mungoaidandid, lutserniidandid, võilillelehed, nuikapsalehed, harilik taro, söödav tsestrum / bitaviri-kibeleht, spinatbasella, banaanilehed, vesi-lehtertapp / hiina lehtertapp, marsiilea, salatneptuunia, koriander-ogaputk, juurpeterselli lehed, püha basiilik, vürtsbasiilik, ameerika basiilik, sidrunhein, aasia vesinaba, beetlilehed, vürtsmuraia lehed, banaaniõied, guaaraoad, sojaoad, tuskaroora vesiriis, kurgirohu lehed ja varred, roniakaatsia, seeneniidistik, teelehtjas ussikeel, korakaani sõrmhirss, neegri-hiidhirss, kanaari paelrohu seemned, roheline pipar, hirved ja kärjemesi.

(4)

Ühtluse huvides on asjakohane tõsta ulukid kategooriast „Muud põllumajandusloomad” kategooriasse „Muud maismaaloomadelt pärit tooted” ning söödavad lilled kategooriast „muud” kategooriasse, kus on esindatud taimede näited.

(5)

Selleks et paremini järgida rahvusvahelise taksonoomilise nomenklatuuri eeskirju, on asjakohane kohanda ladinakeelseid nimetusi järgmiste taimede puhul: pistaatsiapähklid, õunad, kirsid, maasikad, põldmurakad, mustikad, kinkanid, kartulid, jamss, söögipeet, paprikad, söödav muskushibisk, spargelkapsas, peakapsas, hiina kapsas, lehtkapsas, nuikapsas, eskariool, rukola, Brassica võrsed ja lehed, lehtpeet, salatsigur, lehtseller, basiilik, palmi säsi, suhkrusorgo, kohvioad, roosi õielehed, jasmiiniõied, pärnaõied, punapõõsa lehed, till, Sechuani pipar, kaneel, kollajuur, suhkrupeet ja banaan.

(6)

Võttes arvesse huvitatud isikute ja täitevasutuste taotlusi ning pidades silmas seda, millisel kujul tooted turul esinevad, tuleks teha mõningaid muudatusi seoses toodete nende osadega, mille suhtes jääkide piirnorme kohaldatakse.

(7)

Sellised muudatused on vaja sätestada tee, kakaoubade, humala, nuikapsa ja loomset päritolu toodete puhul.

(8)

Selguse huvides on asjakohane määruse (EÜ) nr 396/2005 I lisa asendada.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,