ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.052.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 52

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
23. veebruar 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 148/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ( 1 )

11

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 150/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidla registreerimise taotluse üksikasjad ( 1 )

25

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 151/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavad ja kättesaadavaks tehtavad andmed ning tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise ning nendele juurdepääsu kohta ( 1 )

33

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 152/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid ( 1 )

37

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, 19. detsember 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid ( 1 )

41

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 148/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et võimaldada paindlikkust, peaks vastaspoolel olema võimalik delegeerida lepingu andmete esitamine teisele vastaspoolele või kolmandale isikule. Samuti peaks vastaspooltel olema võimalik kokku leppida andmete esitamise delegeerimine ühisele kolmandale üksusele, sealhulgas kesksele vastaspoolele, kes esitab kauplemisteabehoidlale ühtse teabe, sealhulgas asjakohase lahtritega tabeli. Sellistel asjaoludel ja andmete kvaliteedi tagamiseks tuleks esitatud teabes viidata sellele, et andmed on esitatud mõlema vastaspoole kohta, ja teave peaks hõlmama lepingu kohta kõiki andmeid, mida oleks esitatud ka eraldi.

(2)

Selleks et vältida ebajärjekindlust ühtsetes andmetabelites, peaks tuletislepingu iga vastaspool tagama tehingu mõlema poole kokkuleppe ühtsete andmete esitamiseks. Kordumatu tehingu tunnuskood aitab kaasa andmete ühtlustamisele, kui vastaspooled esitavad teavet erinevatele kauplemisteabehoidlatele.

(3)

Selleks et vältida mitmekordset teavitamist ja vähendada üleliigset teavitamist, kus üks vastaspool või keskne vastaspool teavitab mõlema vastaspoole eest, peaks vastaspoolel või kesksel vastaspoolel olema võimalus saata kauplemisteabehoidlale üks ühine teade, mis sisaldab asjakohast teavet

(4)

Tuletislepingute hindamine on reguleerivate asutuste jaoks nende volituste täitmiseks ülimalt oluline, eelkõige finantsstabiilsuse tagamisel. Tuletislepingu turuhinnas hindamine või mudelipõhine hindamine näitab selle lepingu riski positsiooni ja suurust, samuti annab täiendavat teavet lepingu esialgse väärtuse kohta.

(5)

Iga lepingu tagatise kohta teabe kogumine on esmatähtis riskide nõuetekohase seire tagamiseks. Selleks peaksid oma tehingutele tagatise esitavad vastaspooled teavitama sellise tagatise andmetest iga tehingu kohta. Kui tagatis on arvutatud mitme lepingu netopositsiooni põhjal ja ei ole esitatud tehingupõhiselt, vaid portfellipõhiselt, peaksid vastaspooled teavitama portfelli kordumatust koodist või vastaspoole numeratsioonist. Kordumatu tunnuskood peaks kajastama eriomast portfelli, mille suhtes tagatisi vahetati, kui vastaspoolel on rohkem kui üks portfell, samuti peaks olema tagatud, et tuletislepingut saab siduda konkreetse portfelliga, mille kohta tagatist hoitakse.

(6)

Käesolev määrus tugineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõule, mis kajastab kauplemisteabehoidlate olulist rolli turgude läbipaistvuse suurendamisel avalikkuse ja reguleerivate asutuste huvides, ja sellega määratakse kindlaks tuletisinstrumendi liiki ja tehingu sisu käsitlevad andmed, mis esitatakse kauplemisteabehoidlale ning mida kauplemisteabehoidla kogub ja teeb kättesaadavaks.

(7)

Enne käesoleva määruse aluseks olevate tehniliste standardite eelnõu esitamist konsulteeris ESMA asjaomaste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (3) artiklile 10 on ESMA viinud läbi avaliku konsultatsiooni kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 lõigetele 1 ja 3 esitatava teabe üksikasjad

1.   Kauplemisteabehoidlale esitatav teave sisaldab:

a)

lisa tabelis 1 sätestatud üksikasjalikku teavet lepingu vastaspoolte kohta;

b)

lisa tabelis 2 sätestatud üksikasjalikku teavet kahe vastaspoole sõlmitud tuletislepingu kohta.

2.   Lõike 1 kohaldamisel mõistetakse lepingu sõlmimise all tehingu täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (4) artikli 25 lõike 3 tähenduses.

3.   Kui mõlemad vastaspooled esitavad ühe ühise teate, peab see sisaldama lisa tabelis 1 nõutud andmeid iga vastaspoole kohta eraldi. Lisa tabelis 2 nõutud teave esitatakse ainult üks kord.

4.   Kui mõlemad vastaspooled esitavad ühe ühise teate, tehakse selle kohta märge lisa tabeli 1 lahtrisse 9.

5.   Kui üks vastaspool esitab kauplemisteabehoidlale lepingu andmed teise vastaspoole nimel või kolmas üksus teavitab lepingust kauplemishoidlat mõlema vastaspoole nimel, peab teave sisaldama kõiki nõutavaid üksikasjalikke andmeid, mida oleks esitatud lepingu kohta juhul, kui teavitanud oleks iga vastaspool eraldi.

6.   Kui tuletisleping sisaldab tunnusjooni, mis on omased rohkem kui ühele lisa tabelis 2 osutatud alusvarale, tuleb enne kauplemisteabehoidla teavitamist ära märkida selline varaliik, mida vastaspooled peavad kokkuleppeliselt lepinguga kõige sarnasemaks.

Artikkel 2

Kliiritud tehingud

1.   Kui keskne vastaspool kliirib olemasolevat lepingut hiljem, teavitatakse kliiringust kui olemasoleva lepingu muutmisest.

2.   Kui leping on sõlmitud kauplemiskohas ja kliiritud keskse vastaspoolega selliselt, et üks vastaspool ei tea teise vastaspoole tunnusandmeid, märgib teavitav vastaspool keskse vastaspoole oma vastaspooleks.

Artikkel 3

Riskidest teavitamine

1.   Lisa tabeli 1 kohases tagatise teabes esitatakse andmed kõikide antud tagatiste kohta.

2.   Kui vastaspool ei anna tagatist tehingupõhiselt, teavitavad vastaspooled kauplemisteabehoidlat sellisest antud tagatisest portfellipõhiselt.

3.   Kui lepingu tagatisest teavitatakse portfellipõhiselt, esitab teavitav vastaspool kauplemisteabehoidlale portfelli tunnuskoodi seoses tagatisega, mis on antud teavitatud lepingu teisele vastaspoolele.

4.   Muu kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 sätestatud finantssektoriväline vastaspool ei pea teavitama tagatisest ja lisa tabeli 1 kohasest lepingu turuhinnas hindamisest või mudelipõhisest hindamisest.

5.   Kui lepingu kliirib keskne vastaspool, esitab turuhinnas hindamise teabe ainult tema.

Artikkel 4

Andmekogu

Andmekogus tuleb registreerida kauplemisteabehoidlas säilitatavatesse andmetesse tehtavad muudatused ning muudatusi taotlevad isikud, kelleks võib vajaduse korral olla ka kauplemisteabehoidla ise, samuti muudatuse põhjendus, muutmise kuupäev, ajatempel ja muudatuse selge kirjeldus, sealhulgas andmete esialgne ja muudetud sisu, nagu on nõutud lisa tabeli 2 lahtrites 58 ja 59.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(4)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.


LISA

Kauplemisteabehoidlale esitatav teave

Tabel 1

Vastaspoole andmed

 

Lahter

Nõutud andmed

Lepingupooled

1

Teabe ajatempel

Kauplemisteabehoidlale teabe esitamise kuupäev ja aeg.

2

Vastaspoole tunnuskood

Teavitava vastaspoole kordumatu tunnuskood.

Füüsilise isiku puhul esitatakse kliendi tunnuskood.

3

Teise vastaspoole tunnuskood

Lepingu teise vastaspoole kordumatu tunnuskood. Lahter täidetakse teavitava vastaspoole seisukohast lähtudes. Füüsilise isiku puhul esitatakse kliendi tunnuskood.

4

Vastaspoole nimi

Teavitava vastaspoole ärinimi.

Lahter jäetakse tühjaks, kui vastaspoole tunnuskood juba sisaldab nõutud andmeid.

5

Vastaspoole asukoht

Teavitava vastaspoole registreeritud asukoht, sealhulgas täielik aadress, linn ja riik.

Lahter jäetakse tühjaks, kui vastaspoole tunnuskood juba sisaldab nõutud andmeid.

6

Vastaspoole tegevusvaldkond

Teavitava vastaspoole tegevusvaldkond (pangandus, kindlustus jms).

Lahter jäetakse tühjaks, kui vastaspoole tunnuskood juba sisaldab nõutud andmeid.

7

Vastaspoole kuulumine või mittekuulumine finantssektorisse

Näitab kas teavitav vastaspool on finantssektori või finantssektoriväline vastaspool määruse (EÜ) nr 648/2012 artikli 2 punktide 8 ja 9 tähenduses.

8

Maakleri tunnuskood

Kui maakler tegutseb teavitava vastaspoole vahendajana muutumata ise vastaspooleks, esitab teavitav vastaspool sellise maakleri kordumatu tunnuskoodi. Füüsilise isiku puhul esitatakse kliendi tunnuskood.

9

Teavitava üksuse tunnuskood

Kui teavitav vastaspool on teavitamise delegeerinud kolmandale isikule või teisele vastaspoolele, esitatakse selles lahtris sellise üksuse kordumatu tunnuskood. Muudel juhtudel jäetakse lahter tühjaks.

Füüsilise isiku puhul esitatakse kliendi tunnuskood, mida on vastaspool kasutanud õigusliku vormi määramisel tehingute täitmisel.

10

Kliiriva liikme tunnuskood

Kui teavitav vastaspool ei ole kliiriv liige, esitatakse tema kliiriva liikme kordumatu tunnuskood. Füüsilise isiku puhul esitatakse keskse vastaspoole määratud kliendi tunnuskood.

11

Õigustatud isiku tunnuskood

Esitatakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste subjektiks olev isik. Kui tehing täidetakse sellise struktuuri kaudu, nagu on usaldusfond või fond, mis esindab paljusid õigustatud isikuid, esitatakse sellise struktuuri tunnusandmed. Kui õigustatud isik ei ole selle lepingu vastaspool, esitab teavitav vastaspool sellise õigustatud isiku kordumatu tunnuskoodi või füüsilise isiku puhul kliendi tunnuskoodi, mida on kasutatud sellise isiku õigusliku vormi määramisel.

12

Kauplemisvolitused

Märgitakse, kas teavitav vastaspool tegi tehingu oma arvel (kas oma nimel või kliendi nimel) või kliendi arvel ja nimel.

13

Vastaspoole osapool

Märgitakse, kas tegemist on ostu- või müügilepinguga. Intressimääratuletislepingu puhul esindab ostupool ostja osapoolt 1 ja müügipool on müüja osapool 2.

14

Leping mitte-EMP osapoolega

Märgitakse, kas teise vastaspoole registreeritud asukoht on väljaspool EMP-d.

15

Otsene seotus äritegevuse või finantseerimistegevusega

Esitatakse teave selle kohta, kas leping on objektiivselt mõõdetaval viisil otseselt seotud äritegevuse või finantseerimistegevusega määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 3 tähenduses.

Lahter jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

16

Kliirimiskünnis

Esitatakse teave selle kohta, kas teavitav vastaspool on ületanud kliirimiskünnise määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 2 tähenduses. Lahter jäetakse tühjaks, kui teavitav vastaspool on finantssektori vastaspool määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 tähenduses.

17

Lepingu väärtus turuhinnas

Esitatakse teave lepingu turuhinnas hindamise või vajaduse korral mudelipõhise hindamise kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 tähenduses.

18

Lepingu turuhinnas hindamise valuuta

Esitatakse valuuta, mida kasutatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 2 kohasel lepingu turuhinnas hindamisel või vajaduse korral mudelipõhisel hindamisel.

19

Hindamise kuupäev

Viimase turuhinnas hindamise või mudelipõhise hindamise kuupäev.

20

Hindamise aeg

Turuhinnas hindamise või mudelipõhise hindamise aeg.

21

Hindamise tüüp

Kas hindamine toimus turuhinnas hindamise või mudelipõhise hindamise alusel.

22

Tagatis

Kas tagatis on antud.

23

Tagatisportfell

Kas tagatis on antud portfellipõhiselt. Tagatisportfelli puhul arvutatakse tagatis lepingute kogumi netopositsioonide alusel, mitte tehingupõhiselt.

24

Tagatisportfelli tunnuskood

Tagatisest portfellipõhiselt teavitamisel esitab teavitav vastaspool portfelli kordumatu tunnuskoodi.

25

Tagatise väärtus

Teavitav vastaspool esitab teisele vastaspoolele antud tagatise väärtuse. Tagatisest portfellipõhiselt teavitamisel tuleb lahtris esitada andmed kõikide portfelli tagatiste väärtuste kohta.

26

Tagatise valuuta

Täpsustatakse tagatise väärtus lahtri 25 jaoks.


Tabel 2

Üldandmed

 

Lahter

Nõutud andmed

Tuletislepingu liik

 

Jagu 2a –

lepingu liik

 

Kõik lepingud

1

Kasutatud taksonoomia

Lepingu kohta esitatakse toote tunnuskood.

 

2

Toote tunnuskood 1

Lepingu kohta esitatakse toote tunnuskood.

 

3

Toote tunnuskood 2

Lepingu kohta esitatakse toote tunnuskood.

 

4

Alusvara

Alusvara kohta esitatakse kordumatu tunnuskood. Korvi või indeksi kohta esitatakse korvi või indeksi tunnusandmed, kui kordumatut tunnuskoodi ei ole antud.

 

5

Tinglik valuuta 1

Esitatakse tinglik valuuta. Intressimääratuletislepingu puhul esitatakse tinglik valuuta pool 1.

 

6

Tinglik valuuta 2

Esitatakse tinglik valuuta. Intressimääratuletislepingu puhul esitatakse tinglik valuuta pool 2.

 

7

Ülekantav valuuta

Esitatakse ülekantav valuuta.

 

 

Jagu 2b –

tehinguandmed

 

Kõik lepingud

8

Tehingu tunnuskood

Teavitav vastaspool esitab Euroopa tasandil kokkulepitud kordumatu tehingu tunnuskoodi. Tehingu kordumatu tunnuskoodi puudumise korral tuleb see määrata ja teiste vastaspooltega kokku leppida.

 

9

Tehingu viitenumber

Teavitav üksus või enda nimel teavitav kolmas isik esitab tehingu kordumatu tunnusnumbri.

 

10

Täitmiskoht

Esitatakse täitmiskoha kordumatu tunnuskood. Börsivälise lepingu puhul märgitakse, kas instrument on kauplemisele lubatud ja sellega kaubeldakse börsiväliselt või ei ole kauplemisele lubatud ja sellega kaubeldakse börsiväliselt.

 

11

Tihendamine

Märgitakse, kas lepingut on tihendatud.

 

12

Hind/määr

Esitatakse tuletislepingu hind, vajadusel tasud ja kogunenud intressid.

 

13

Hinnanoteering

Hinna esitamise viis.

 

14

Tinglik väärtus

Esitatakse teave lepingu esialgse väärtuse kohta.

 

15

Hinnakordaja

Esitatakse finantsinstrumendi kauplemiskoguse ühikute arv. Näiteks ühe lepinguga hõlmatud tuletisinstrumentide arv.

 

16

Kogus

Rohkem kui ühest tuletislepingust teavitamisel esitatakse lepingute arv.

 

17

Lepingu sõlmimisel makstav tasu

Esitatakse lepingu sõlmimise selliste tasude suurus, mida teavitav vastaspool maksab või saab.

 

18

Ülekande liik

Näidatakse, kas leping on arveldatud füüsiliselt või rahas.

 

19

Täitmise ajatempel

Kohaldatakse artikli 1 lõiget 2.

 

20

Jõustumiskuupäev

Esitatakse lepingust tulenevate kohustuste jõustumise kuupäev.

 

21

Tähtpäev

Esitatakse teavitatud lepingu esialgne tähtpäev. Lepingu ennetähtaegset lõpetamist selles lahtris ei märgita.

 

22

Lõpetamise kuupäev

Esitatakse teavitatud lepingu lõpetamise kuupäev. Lepingu tähtpäeva ja lõpetamise kuupäeva kokkulangemisel jäetakse lahter tühjaks.

 

23

Arvelduse kuupäev

Esitatakse alusvara arvelduse kuupäev. Paljude arvelduse kuupäevade puhul võib kasutada lisalahtreid (näiteks 23 A, 23B, 23C…).

 

24

Raamlepingu liik

Teavitatava lepingu puhul raamlepingu kasutamisel esitatakse viide selle nimele (näiteks ISDA raamleping). Master Power Purchase and Sale Agreement International ForEx Master Agreement; European Master Agreement või mis tahes kohalik raamleping).

 

25

Raamlepingu tekstiversioon

Vajadusel märgitakse tehingust teavitamisel raamlepingu tekstiversiooni aastaarv (näiteks 1992, 2002,…).

 

 

Jagu 2c –

riskide maandamine / teavitamine

 

Kõik lepingud

26

Kinnitamise ajatempel

Esitatakse kinnitamise kuupäev ja aeg, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013, (1) millega määratakse kindlaks kinnitamise ajavöönd.

 

27

Kinnitamise liik

Kas leping kinnitati elektrooniliselt, mõnel teisel viisil või jäeti kinnitamata.

 

 

Jagu 2d –

kliiring

 

Kõik lepingud

28

Kliiringukohustus

Märgitakse, kas teavitamisele kuuluva lepingu suhtes kohaldatakse kliiringukohustust määruse (EL) nr 648/2012 tähenduses.

 

29

Kliiringu toimumine

Näidatakse, kas kliiring on toimunud.

 

30

Kliiringu ajatempel

Esitatakse kliiringu toimumise aeg ja kuupäev.

 

31

Keskne vastaspool

Lepingu kliirimise korral esitatakse lepingu kliirinud keskse vastaspoole kordumatu tunnuskood.

 

32

Grupisisene tehing

Märgitakse, kas lepingu puhul on tegemist grupisisese tehinguga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 tähenduses.

 

 

Jagu 2e –

intressimäärad

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama.

Intressimääratuletisinstrumendid

33

Fikseeritud intressi pool 1

Võimaluse korral esitatakse fikseeritud intressi pool 1.

 

34

Fikseeritud intressi pool 2

Võimaluse korral esitatakse fikseeritud intressi pool 2.

 

35

Fikseeritud intressi arvestusmeetod

Võimaluse korral esitatakse fikseeritud intressi arvestusperioodi tegelik päevade arv.

 

36

Fikseeritud intressi poole maksesagedus

Võimaluse korral esitatakse fikseeritud intressi poole maksesagedus.

 

37

Ujuva intressi maksesagedus

Võimaluse korral esitatakse ujuva intressi poole maksesagedus.

 

38

Ujuva intressimäära muutmissagedus

Võimaluse korral esitatakse ujuva intressi poole intressimäära muutmissagedus.

 

39

Poole 1 ujuv intressimäär

Võimaluse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

 

40

Poole 2 ujuv intressimäär

Võimaluse korral esitatakse kasutatud intressimäärad, mida muudetakse eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemike järel ja turu tavapärase viiteintressimäära alusel.

 

 

Jagu 2f –

valuuta

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama.

Valuutatuletisinstrumendid

41

Valuuta 2

Esitatakse vahetusvaluuta, kui see ei lange kokku ülekandevaluutaga.

 

42

Vahetuskurss 1

Esitatakse lepinguliselt kindlaksmääratud valuutade vahetuskurss.

 

43

Valuuta forvardkurss

Esitatakse valuuta väärtuspäeva forvardkurss.

 

44

Vahetuskursi alus

Esitatakse vahetuskursi alus.

 

 

Jagu 2g –

kaubad

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama, välja arvatud kui teavitada tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011  (2) alusel.

Kaubatuletisinsrumendid

 

Üldine

 

 

45

Aluseks olev kaup

Märgitakse lepingu aluseks oleva kauba liik.

 

46

Kauba andmed

Esitatakse üksikasjalikud andmed lahtris 45 märgitud iga kauba kohta.

 

 

Energia

Võimaluse korral esitatakse teave, mida nõutakse määruse (EL) nr 1227/2011 alusel.

 

47

Tarnekoht või -tsoon

Esitatakse turupiirkonna tarnekoht.

 

48

Ühenduspunkt

Esitatakse transpordilepingu piirid ja piiripunktid.

 

49

Koormuse liik

Korratakse lahtrite 50–54 andmeid, et määrata kindlaks toote tarneprofiil, mis vastab päeva tarneperioodile.

 

50

Tarne alguskuupäev ja -aeg

Esitatakse tarne alguskuupäev ja -aeg.

 

51

Tarne lõppkuupäev ja -aeg

Esitatakse tarne lõppkuupäev ja -aeg.

 

52

Lepingu võimsus

Esitatakse kogus tarneajaperioodi kohta.

 

53

Koguse ühik

Esitatakse kogus tunnipõhiselt megavatt-tundides või päevapõhiselt kilovatt-päevades või tundides, mis vastab aluseks olevale kaubale.

 

54

Hind/tarneajaperioodi kogus

Võimaluse korral esitatakse hind tarneajaperioodi koguse kohta.

 

 

Jagu 2h –

optsioonid

Kogu allpool nõutud teavet sisaldavast UPIst teavitamise puhul ei pea siin nõutud teavet esitama.

Optsioonilepingud

55

Optsiooni liik

Märgitakse, kas tegemist on ostuoptsiooni- või müügioptsiooniga.

 

56

Optsiooni tüüp (võimalik täitmine)

Märgitakse, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), eelnevalt kindlaksmääratud mitmel kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

 

57

Täitmishind (ülem/alammäär)

Esitatakse optsiooni täitmishind.

 

 

Jagu 2i –

muudatused teabes

 

Kõik lepingud

58

Meetme liik

Kui teavitatakse:

esmakordselt tuletislepingust või kauplemisjärgsest sündmusest, tähistatakse see märkega „new”;

eelnevalt teavitatud tuletislepingu andmete muutmisest, tähistatakse see märkega „modify”;

ebaõigesti edastatud teabe tühistamisest, tähistatakse see märkega „error”;

olemasoleva lepingu lõpetamisest, tähistatakse see märkega „cancel”;

teavitatu lepingu tihendamisest, tähistatakse märkega „compression”;

hindamise ajakohastamisest, tähistatakse see märkega „valuation update”;

igast muust muudatusest, tähistatakse see märkega „other”.

 

59

Meetme liigi üksikasjalikud andmed

Lahtri 58 märke „other” tegemise korral esitatakse siin üksikasjalikud andmed teabe muudatuste kohta.

 


(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 11.

(2)  ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.


23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/11


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 149/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 4, artikli 5 lõiget 1, artikli 6 lõiget 4, artikli 8 lõiget 5, artikli 10 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleks ette näha raamistik, mis hõlmab sätteid, mis käsitlevad kliiringukohustust, selle kohaldamist, võimalikke erandeid ja riskimaandamismeetodeid, mida tuleb kohaldada, kui kliirimine keskse vastaspoole kaudu võimalik ei ole. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda sidusrühmadele ja eelkõige isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja lihtne juurdepääs neile, oleks soovitav sätestada enamik määruse (EL) nr 648/2012 II jaotisega ette nähtud regulatiivsetest tehnilistest standarditest ühes määruses.

(2)

Börsiväliste tuletislepingute turu üleilmset mõõdet silmas pidades tuleks käesolevas määruses arvesse võtta asjaomaseid rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud suuniseid ja soovitusi börsiväliste tuletislepingute reformi ja kohustusliku kliirimise kohta, samuti muudes jurisdiktsioonides välja töötatud asjaomaseid eeskirju. Kliiringukohustuse kindlaksmääramise raamistikus võetakse eelkõige arvesse Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni avaldatud kohustuslikke kliiringunõudeid. Seega aitab võimalikult palju ühtlustada asjaomaseid sätteid muudes jurisdiktsioonides kasutatavate lähenemisviisidega.

(3)

Tuleks kindlaks määrata määrusest (EL) nr 648/2012 tulenev piiratud arv mõisteid ja käesoleva tehnilise standardi väljatöötamiseks vajalikud tehnilised määratlused.

(4)

Kaudse kliirimiskorra tõttu ei tohiks keskne vastaspool, kliiriv liige, klient või kaudne klient olla avatud täiendavale vastaspoole riskile ning kaudse kliendi varad ja positsioonid peaksid olema asjakohaselt kaitstud. Seepärast on oluline, et mis tahes liiki kaudne kliirimiskord vastaks turvalisuse tagamise miinimumtingimustele. Selleks tuleks kaudse kliirimiskorraga seotud poolte suhtes kohaldada erikohustusi. Selline kord läheb kaugemale kaudsete klientide ja kaudset kliirimisteenust osutavate kliirivate liikmete klientide vahelistest lepingulistest suhetest.

(5)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt peab keskne vastaspool olema määratud süsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) (3) tähenduses. See tähendab, et keskse vastaspoole kliirivaid liikmeid tuleks käsitada osalejatena kõnealuse direktiivi tähenduses. Selleks et tagada kaudsetele klientidele samaväärne kaitse nagu on määrusega (EL) nr 648/2012 tagatud klientidele, tuleb tagada, et kaudseid kliirimisteenuseid osutavad kliendid on krediidiasutused, investeerimisühingud või kolmanda riigi samaväärsed krediidiasutused või investeerimisühingud.

(6)

Kaudse kliirimiskorraga tuleks tagada, et kohustuste mittetäitmise korral on kaudsetel klientidel sama kaitse kui otsestel klientidel. Kaudset kliirimiskorda võimaldava kliiriva liikme maksejõuetuse korral tuleks kaudse kliendi positsioonid kanda koos kliendi positsioonidega üle teisele kliirivale liikmele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklite 39 ja 48 kohastele ülekandmisnõuetele. Kaudse kliirimiskorraga tuleks ette näha ka asjakohased kaitsemeetmed kliendi maksejõuetuse korral ning kaudse kliendi positsioonide ülekandmine teisele kliirimisteenuste osutajale.

(7)

Kuna kaudse kliirimiskorraga võivad kaasneda teatavad riskid, peaksid kõik kaudses kliirimiskorras osalejad, sealhulgas kliirivad liikmed ja kesksed vastaspooled, korrapäraselt kindlaks tegema, jälgima ja juhtima asjaomasest korrast tulenevaid mis tahes olulisi riske. Sellega seoses on eriti oluline asjakohane teabevahetus kaudset kliirimisteenust osutavate klientide ja kõnealuseid teenuseid võimaldavate kliirivate liikmete vahel. Kliirivad liikmed peaksid kasutama klientide esitatud teavet ainult riskijuhtimise otstarbel ja hoidma ära äriliselt tundliku teabe väärkasutamise, kehtestades selleks muu hulgas tõhusad tõkked finantseerimisasutuse eri osakondade vahel, et hoida ära huvide konflikte.

(8)

Kui pädev asutus lubab kesksel vastaspoolel kliirida teatavat liiki börsiväliseid tuletislepinguid, peab ta sellest teatama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA). Kõnealune teade peaks sisaldama üksikasjalikku teavet, mida ESMA-l on vaja hindamiseks, sealhulgas teavet asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi likviidsuse ja mahu kohta. Kuigi teabe esitab ESMA-le pädev asutus, peaks tegevusluba taotlenud keskne vastaspool kõigepealt esitama nõutud teabe pädevale asutusele, kes võib seda täiendada.

(9)

Kui kogu teave, mille pädev asutus peab esitama ESMA-le seoses kliiringukohustusega, ei ole kättesaadav (eelkõige uute toodete puhul), peaks ta esitama olemasolevad hinnangud, sealhulgas selgelt märkima tehtud eeldused. Samuti peaks teade sisaldama teavet vastaspoolte kohta, nt vastaspoolte liik ja arv, keskse vastaspoolega kliirimise alustamiseks vajalikud sammud, õigus- ja tegevusvõime või riskijuhtimisraamistik, et ESMA saaks hinnata aktiivsete vastaspoolte suutlikkust täita kliiringukohustusi ilma turuhäireteta.

(10)

Pädeva asutuse teade ESMA-le peaks sisaldama teavet standardimise astme, likviidsuse ja hinnateabe kättesaadavuse kohta, et ESMA saaks hinnata, kas börsiväliste tuletisinstrumentide liigi suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust. Asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi lepinguliste tingimuste ja tegevusprotsesside standardimisega seotud kriteeriumid on börsiväliste tuletislepingute liigi majanduslike tingimuste standardimise näitaja, kuna lepingulisi tingimusi ja tegevusprotsesse saab standardida ainult juhul, kui sellised majanduslikud tingimused on standarditud. ESMA hindab likviidsuse ja hinnateabe kättesaadavusega seotud kriteeriume muudel alustel, kui pädev asutus kesksele vastaspoolele tegevusloa andmisel. Sellega seoses hinnatakse likviidsust laiemas perspektiivis ja see erineb likviidsusest kliiringukohustuse kohaldamise korral. Asjaolu, et leping on ühe keskse vastaspoolega kliirimiseks piisavalt likviidne, ei tähenda veel, et lepingu suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust. ESMA hinnang ei tohiks korrata või dubleerida pädeva asutuse poolt juba teostatud läbivaatamist.

(11)

Kliiringukohustuse kohaldamisel pädeva asutuse esitatav teave peaks võimaldama ESMA-l hinnata hinnateabe kättesaadavust. Asjaolu, et kesksel vastaspoolel on teataval ajal juurdepääs hinnateabele, ei tähenda, et turuosalistel oleks juurdepääs hinnateabele tulevikus. Asjaolu, et kesksel vastaspoolel on juurdepääs hinnateabele, et hinnata teatavasse börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate tuletislepingute kliirimisega seotud riske, ei tähenda seega automaatselt, et asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust.

(12)

See, kui üksikasjalikke andmeid kajastatakse selliste börsiväliste tuletislepingute liikide registris, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, sõltub sellest, kui olulised on kõnealused üksikasjad iga börsiväliste tuletislepingute liigi kindlakstegemiseks. Seepärast võivad registris kajastatavad andmed erineda börsiväliste tuletislepingute liikide lõikes.

(13)

Kauplemiskohas tegutsemise võimaldamine mitmele kesksele vastaspoolele võib laiendada turuosaliste juurdepääsu kauplemiskohale ja seega suurendada likviidust. Sellest hoolimata tuleb sellisel juhul määratleda likviidsuse killustumine kauplemiskohas, kui killustumine võib ohustada sellise finantsinstrumentide liigi turu sujuvat ja nõuetekohast toimimist, mille kohta on taotlus esitatud.

(14)

Sellise kauplemiskoha pädeva asutuse hinnang, kuhu keskne vastaspool on taotlenud juurdepääsu, ja keskse vastaspoole pädeva asutuse hinnang peaksid põhinema mehhanismidel, mille eesmärk on hoida ära likviidsuse killustumine kauplemiskohas.

(15)

Selleks et hoida ära likviidsuse killustumist, peaks kõigil kauplemiskohas osalejatel olema võimalik kliirida kõiki omavahel sõlmitud tehinguid. Samas ei oleks proportsionaalne nõuda, et kõik olemasoleva keskse vastaspoole kliirivad liikmed peavad saama asjaomases kauplemiskohas tegevust alustava uue keskse vastaspoole kliirivateks liikmeteks. Mõlema keskse vastaspoole kliirivateks liikmeteks olevate üksuste olemasolu korral võiksid kõnealused üksused võimaldada kahe keskse vastaspoole poolt eraldi teenindavate turuosaliste tehingute ülekandmist ja kliirimist, et vähendada likviidsuse killustumise riski. Sellest hoolimata on oluline, et uue keskse vastaspoole juurdepääsuga kauplemiskohale ei kaasne likviidsuse killustumine määral, mis suurendaks olemasoleva keskse vastaspoole riske.

(16)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 8 lõikele 4 ei ole keskse vastaspoole juurdepääsuks kauplemiskohale vaja tagada koostalitlust ning käeoleva määrusega ei tuleks enne näha, et koostalitlus on ainus võimalus likviidsuse killustumise ärahoidmiseks. Samas ei tuleks käesoleva määrusega takistada kesksel vastaspoolel sellise korra vabatahtlikku kehtestamist, kui sellise korra kehtestamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

(17)

Selleks et määrata kindlaks, millised börsivälised tuletislepingud objektiivselt vähendavad riske, mis on otseselt seotud äritegevuse või finantseerimistegevusega, peaksid kesksed vastaspooled kohaldama ühte käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidest, sealhulgas rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS) põhinevat raamatupidamisarvestuslikku määratlust. Raamatupidamisarvestuslikku määratlust võivad kasutada ka vastaspooled, kes ei kohalda IFRSi eeskirju. Siseriiklikke raamatupidamiseeskirju kasutavate finantssektoriväliste vastaspoolte puhul eeldatakse, et enamik lepinguid, mida siseriiklike raamatupidamiseeskirjade kohaselt käsitatakse riskimaandusena, kuuluvad käesoleva määruse kohaste selliste lepingute üldmääratluse alla, mida kasutatakse äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riskide maandamiseks.

(18)

Teatavatel asjaoludel ei pruugi olla võimalik maandada riski otseselt seotud tuletislepinguga, st lepinguga, millel on täpselt sama alusvara ja arveldustähtpäev nagu kaetaval riskipositsioonil. Sel juhul võib finantssektoriväline vastaspool maandada riski kaudselt (proxy hedging), kasutades selleks tugeva korrelatsiooniga instrumente, nt instrumente, millel on erinev, kuid majandusliku käitumise seisukohast sarnane alusvara. Makro- või portfelli riskimaandust võivad kasutada ka teatavad finantssektorivälised vastaspoolte grupid, kes sõlmivad börsiväliseid tuletislepinguid ühe üksuse kaudu, et maandada oma riski seoses grupi üldiste riskidega. Kõnealuseid makro-, portfelli või kaudseks riskimaanduseks kasutatavaid börsiväliseid tuletislepinguid võib käsitada maandusena käesoleva määruse tähenduses ning seega tuleks kriteeriumide alusel kindlaks määrata, millised börsivälised tuletislepingud objektiivselt vähendavad riske.

(19)

Risk võib aja jooksul muutuda ja sellega seoses võib olla vaja täiendavate börsiväliste tuletislepingutega tasakaalustada börsiväliseid tuletislepinguid, mis algselt sõlmiti äri- või finantseerimistegevusega seotud riski vähendamiseks. Seega saab riskide maandamiseks kasutada mitut erinevat börsivälist tuletislepingut, sealhulgas tasakaalustavaid börsiväliseid tuletislepinguid, millega maandatakse sellised börsivälised tuletislepingud, mis enam ei vähenda äri- või finantseerimistegevusega seotud riski.

(20)

Äri- või finantseerimistegevusega otseselt seotud riskid on eri majandussektorites väga erinevad. Äritegevuse riskid on tavaliselt seotud ettevõtte tootmissisenditega, samuti müüdavate toodete või osutatavate teenustega. Finantseerimistegevus on tavaliselt seotud üksuse lühi- ja pikaajaliste rahastamisvajaduste (sealhulgas võlakohustuste) juhtimisega ning tema tekitavate või hoitavate finantsvahendite investeerimisega, sealhulgas rahavoogude juhtimine. Finantseerimistegevust ja äritegevust võivad mõjutada tavalised riskiallikad nagu valuutakursid, kaubahinnad, inflatsioon või krediidirisk. Kuna börsiväliseid tuletislepinguid sõlmitakse teatava riski maandamiseks, tuleks äri- või finantseerimistegevusega otseselt seotud riskide analüüsimisel määratleda kõnealused riskid järjepidevalt nii, et hõlmatud on mõlemad tegevused. Kahe tegevuse eraldamisel võivad olla ebasoovitavad tagajärjed, kuna sõltuvalt finantssektoriväliste vastaspoolte tegevusvaldkonnast maandatakse teatavaid riske äri- või finantseerimistegevuse raames.

(21)

Pidades silmas, et kliirimiskünniste puhul tuleks võtta arvesse asjaomaste riskide süsteemset olulisust, tuleb arvestada, et riske vähendavad börsivälised tuletislepingud on kliirimiskünniste arvutamisel välja jäetud ja et kliirimiskünnistega on lubatud teha erand kliiringukohustuse põhimõttest nende börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei saa käsitada riskimaandamise eesmärgil sõlmituna. Kliirimiskünnise väärtus tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja börsiväliste tuletislepingute liikide lõikes kindlaks määrata. Kliirimiskünnise otstarbeks kindlaks määratud börsiväliste tuletislepingute liigid võivad erineda kliiringukohustuse otstarbeks kindlaks määratud börsiväliste tuletislepingute liikidest. Kliirimiskünnise väärtuse määramisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse vajadust määratleda konkreetne näitaja, mis kajastab iga vastaspoolega ja börsiväliste tuletislepingute liigiga seotud kõigi netopositsioonide ja riskide süsteemset olulisust. Kuna kliirimiskünnist kasutavad finantssektorivälised vastaspooled, peaks seda olema lihtne rakendada.

(22)

Vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012 tuleks kliirimiskünniste väärtuste kindlaksmääramisel võtta arvesse iga vastaspoolega ja börsiväliste tuletislepingute liigiga seotud kõigi netopositsioonide ja riskide süsteemset olulisust. Samas tuleks arvesse võtta, et kõnealused netopositsioonid ja riskid erinevad kõiki vastaspooli ja varaliike hõlmavast netoriskipositsioonist. Vastavalt määrusele (EL) nr 648/2012 tuleks kõnealused netopositsioonid kokku liita, et määrata kindlaks andmed, mida võetakse arvesse kliirimiskünnise määramisel. Kliirimiskünniste määramisel tuleks võtta aluseks kõnealuste netopositsioonide summeerimise tulemusel saadav kogusumma. Kõnealuse summeerimise tulemusel saadavat tinglikku koguväärtust tuleks kasutada alusena kliirimiskünnise kindlaksmääramisel.

(23)

Finantssektoriväliste vastaspoolte tehtavate börsiväliste tuletistehingute laadi tõttu on tavaliselt vähe tasaarvestust, kuna börsivälised tuletislepingud sõlmitakse samas suunas. Seepärast on iga vastaspoole ja börsiväliste tuletislepingute liigi netopositsioonide ja riskide summa väga sarnane lepingute koguväärtusega. Seega tuleks lihtsustamise eesmärgil võtta kliirimiskünnise kindlaksmääramisel arvesse börsiväliste tuletislepingute koguväärtust kui asjakohast asendusnäitajat.

(24)

Võttes arvesse, et finantssektorivälised vastaspooled, kes ei ületa kliirimiskünnist, ei pea hindama oma börsiväliseid tuletislepinguid turuhinnas, ei oleks asjakohane kasutada seda näitajat kliirimiskünnise kindlaksmääramiseks, kuna sellega kaasneks finantssektorivälistele vastaspooltele suur koormus, mis ei ole proportsionaalne asjaomase riskiga. Börsiväliste tuletislepingute tingliku väärtuse kasutamine võimaldaks finantssektoriväliste vastaspoolte puhul kasutada lihtsamat, välissündmustest sõltumatut lähenemisviisi.

(25)

Võttes arvesse, et riske vähendavad börsivälised tuletislepingud on kliirimiskünniste arvutamisel välja jäetud, kliirimiskünnise ületamise tagajärjed ei ole seotud mitte ainult kliirimiskünnisega, vaid ka riskimaandamismeetoditega ja et lähenemisviis määruse (EL) nr 648/2012 alusel finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes kohaldatavate asjakohaste kohustuste täitmiseks peaks olema lihtne, kuna ka kõnealused vastaspooled ei ole keerulist laadi, peaks ühe börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes kehtestatud väärtuse ületamisega kaasnema kõigi tuletislepingute liikide kliirimiskünniste ületamine.

(26)

Selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita, kohaldatakse riskimaandamismeetodeid, nt õigeaegne kinnitamine. Börsiväliste tuletislepingute kinnitus võib tähendada ühte või mitut raamlepingut, kinnituse raamlepingut või muid standardtingimusi. See võib olla elektrooniliselt sõlmitud lepingu või mõlema vastaspoole allkirjastatud dokumendi vormis.

(27)

Oluline on, et vastaspooled kinnitavad tehingu tingimused võimalikult kiiresti pärast tehingu tegemist, eelkõige tehingu elektroonilise tegemise või töötlemise korral, et tagada ühine arusaam tehingu tingimustest ja õiguskindlus. Eelkõige standardimata või keeruliste börsiväliste tuletislepingutega tehinguid tegevad vastaspooled peaksid rakendama vahendeid, et täita börsiväliste tuletislepingute õigeaegse kinnitamise nõuet. Õigeaegse kinnitamise tagamiseks tuleks kohandada asjakohaseid turutavasid.

(28)

Riskide täiendavaks maandamiseks saab iga vastaspool portfelli vastavusse viimise raames vaadata põhjalikult läbi tehinguportfelli oma vastaspoole vaatenurgast, et teha kiiresti kindlaks tehingu põhitingimuste mis tahes vääritimõistmised. Kõnealused tingimused peaksid hõlmama iga tehingu hindamist ja võivad hõlmata ka muid asjakohaseid andmeid, nagu jõustumiskuupäev, ettenähtud tähtaeg, mis tahes makse- või arvelduspäev, lepingu tinglik väärtus, tehingu vääring, alusvara, vastaspoolte positsioon, tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepe ning börsivälise tuletislepingu asjaomane fikseeritud või ujuv intressimäär.

(29)

Selleks et võtta arvesse erinevaid riskiprofiile ja tagada, et portfellide vastavusse viimine oleks proportsionaalne riskimaandamismeetoditega, peaks vastavusse viimise sagedus ja aluseks võetav portfelli suurus olema erinev vastavalt vastaspoolte olemusele. Rangemaid nõudeid tuleks kohaldada finantssektori vastaspoolte ja kliirimiskünnist ületavate finantssektoriväliste vastaspoolet suhtes ning väiksemat vastavusse viimise sagedust tuleks kohaldada finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes ei ületa kliirimiskünnist mis tahes liiki vastaspoole puhul, kelle portfelli asjaomast osa tuleks samuti harvem vastavusse viia.

(30)

Olenevalt asjaoludest, nagu vastaspoolega oleva portfelli suurus, tähtaeg ning börsiväliste tuletislepingute eesmärk ja standardimise määr, võib ka portfelli tihendamine olla riskide maandamiseks tõhus vahend. Finantssektori ja finantssektorivälised vastaspooled, kelle börsiväliseid tuletislepinguid ei kliirita keskse vastaspoolega üle käeolevas määruses sätestatud taseme, peaksid kehtestama protseduurid, et analüüsida võimalust kasutada portfelli tihendamist, mis võimaldaks neil vähendada vastaspoole krediidiriski.

(31)

Vaidluste lahendamise eesmärk on maandada riske, mis tulenevad lepingutest, mida ei kliirita keskse vastaspoolega. Üksteisega börsiväliste tuletistehingute tegemiseks peaks vastaspooltel olema kokkulepitud raamistik võimalike asjaomaste vaidluste lahendamiseks. Raamistikuga peaksid olema ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismid, nt vahekohus või turu-uuringumehhanism. Kõnealuse raamistiku eesmärk on hoida ära lahendamata vaidluste eskaleerumine, millega kaasnevad vastaspooltele täiendavad riskid. Vaidlusi tuleks nõuetekohaselt kindlaks teha, juhtida ja avalikustada.

(32)

Selleks et määrata kindlaks turutingimused, mis takistavad hindamist turuhinnas, tuleb täpsustada väheaktiivsete turgude määratlus. Turg võib olla väheaktiivne mitmel põhjusel, nt juhul kui ei ole kogu aeg turutingimustel tehtavaid tehinguid, kusjuures määratlust turutingimustel tehtavad tehingud tuleks mõista raamatupidamises kasutatavas tähenduses.

(33)

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste finantssektori vastaspoolte ja finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes, kes ületavad kliirimiskünnist, ja kõnealuse määruse puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta), (4), milles on samuti sätestatud mudelipõhise hindamise korral kohaldatavad nõuded.

(34)

Kuigi mudelipõhiseks hindamiseks kasutava mudeli võib välja töötada ettevõttesiseselt või -väliselt, peab asjakohase vastutuse tagamiseks mudeli heaks kiitma juhtorgan või tema delegeeritud komitee.

(35)

Kui vastaspooled saavad kohaldada grupisisest erandit pärast teatamist pädevatele asutustele, kuid ilma pädevate asutuste vastuväideteks ettenähtud tähtaja lõppu, tuleb tagada, et pädevad asutused saavad õigel ajal ja piisavalt teavet, et hinnata, kas olla vastu erandi tegemisele.

(36)

Grupisiseste börsiväliste tuletislepingute prognoositava arvu, mahu ja sageduse võib kindlaks määrata vastaspoolte ajalooliste grupisiseste tehingute põhjal, samuti prognoositava mudeli ja tulevikuks prognoositava aktiivsuse põhjal.

(37)

Grupisisest erandit kohaldavad vastaspooled peaksid selle teabe avalikustama, et tagada läbipaistvus turuosalistele ja potentsiaalsetele võlausaldajatele. Eriti oluline on see vastaspoolte potentsiaalsetele võlausaldajatele riskide hindamiseks. Avalikustamise eesmärk on hoida ära väärarvamus, et börsiväliseid tuletislepinguid kliiritakse keskse vastaspoolega või nende suhtes kohaldatakse riskimaandamismeetodeid, kui see ei ole nii.

(38)

Õigeaegse kinnitamise tagamiseks tuleb teha muudatusi, sealhulgas kohandada turutavasid ja tõhustada IT-süsteeme. Võttes arvesse, et vastavusse viimiseks vajalik aeg võib vastaspoolte kategooriate ja börsiväliste tuletislepingute varaliikide lõikes erineda, võimaldab kõnealuseid erinevusi arvesse võtva järkjärgulise kohaldamisaja kehtestamine parandada kinnitamise ajavahemikku vastaspoolte ja toodete puhul, mis on selleks varem valmis.

(39)

Portfelli vastavusse viimise, portfelli tihendamise või vaidluste lahendamise nõuetega on ette nähtud, et vastaspooled kehtestavad protseduurid, põhimõtted ja protsessid ning teeksid dokumentatsioonis muudatusi, milleks kuluks aega. Asjaomaste nõuete jõustumist tuleks edasi lükata, et anda vastaspooltele aega vastavuse tagamiseks vajalike meetmete võtmiseks.

(40)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(41)

ESMA on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artiklile 10 viinud läbi avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kaudne klient”– kliiriva liikme kliendi klient;

b)   „kaudne kliirimiskord”– keskse vastaspoole, kliiriva liikme, kliiriva liikme kliendi ja kaudse kliendi vaheline lepinguline suhe, mis võimaldab kliiriva liikme kliendil osutada kliirimisteenuseid kaudsele kliendile;

c)   „kinnitus”– börsiväliste tuletislepingute kõiki tingimusi käsitleva vastaspoolte lepingu dokumentatsioon.

II   PEATÜKK

KAUDNE KLIIRIMISKORD

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõige 4)

Artikkel 2

Kaudse kliirimiskorra struktuur

1.   Kui kliiriv liige on valmis toetama kaudset kliirimist, lubatakse sellise kliiriva liikme mis tahes kliendil osutada kaudset kliirimisteenust ühele või mitmele asjaomase kliendi kliendile, tingimusel et kliiriva liikme klient on tegevusloa saanud krediidiasutus, investeerimisühing või samaväärne kolmanda riigi krediidiasutus või investeerimisühing.

2.   Kaudse kliirimiskorra lepingulised tingimused lepitakse kokku kliiriva liikme kliendi ja kaudse kliendi vahel pärast konsulteerimist kliiriva liikmega küsimustes, mis võivad mõjutada kliiriva liikme tegevust. Need hõlmavad kliendi lepingulist nõuet täita kõik kohustused, mis kaudsel kliendil on kliiriva liikme ees. Kõnealused nõuded kehtivad ainult tehingute puhul, mis tulenevad kaudsest kliirimiskorrast, mille ulatus sätestatakse selgelt varem sõlmitud lepingutes.

Artikkel 3

Keskse vastaspoole kohustused

1.   Kaudse kliirimiskorra suhtes ei kohaldata keskse vastaspoole äritavasid, mis takistavad nende kehtestamist mõistlikel äritingimustel. Kliiriva liikme nõudel säilitab keskne vastaspool eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldab igal kliendil eristada keskse vastaspoole kontodel kliendi varasid ja positsioone kliendi kaudse kliendi nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest.

2.   Keskne vastaspool teeb kindlaks, jälgib ja juhib kaudsest kliirimiskorrast tulenevaid mis tahes olulisi riske, mis võivad mõjutada keskse vastaspoole vastupanuvõimet.

Artikkel 4

Kliirivate liikmete kohustused

1.   Kliiriv liige, kes on valmis toetama kaudset kliirimisteenust, teeb seda mõistlikel äritingimustel. Ilma et see piiraks üksikklientidega sõlmitud lepingulise korra konfidentsiaalsust, avalikustab kliiriv liige üldised tingimused, mille alusel on ta valmis kaudset kliirimisteenust toetama. Kõnealused tingimused võivad hõlmata kaudset kliirimisteenust osutavate klientide suhtes kohaldatavaid minimaalseid tegevusnõudeid.

2.   Kaudse kliirimiskorra toetamisel rakendab kliiriv liige kliendi nõudel mis tahes järgmise eraldamiskorra:

a)

säilitab eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldab igal kliendil eristada keskse vastaspoole kontodel kliendi varasid ja positsioone kliendi kaudse kliendi nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

b)

säilitab eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldab igal kliendil eristada kliiriva liikme kontodel ühe kaudse kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kaudse kliendi nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

3.   Kliiriva liikme kontodel hoitavate varade ja positsioonide eraldamise nõuet peetakse täidetuks, kui täidetud on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 39 lõikes 9 sätestatud tingimused.

4.   Kliiriv liige kehtestab kindla korra, mida kohaldatakse kaudset kliirimisteenust osutava kliendi lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise korral. Kõnealune kord hõlmab usaldusväärset mehhanismi positsioonide ja varade ülekandmiseks teisele kliendile või kliirivale liikmele vastavalt asjaomase kaudse kliendiga sõlmitud kokkuleppele. Klient või kliiriv liige ei ole kohustatud kõnealuseid positsioone vastu võtma, kui selle kohta ei ole sõlmitud eelnevat lepingulist kokkulepet.

5.   Lisaks tagab kliiriv liige, et korra kohaselt saab kiiresti likvideerida kaudsete klientide ja kliiriva liikme varasid ja positsioone, et kanda üle rahasummad, mille lepingujärgsed kohustused täitmata jätnud kaudne klient peab tasuma.

6.   Kliiriv liige teeb kindlaks, jälgib ja juhib mis tahes riske, mis tulenevad kaudse kliirimiskorra toetamisest, kasutades sealhulgas teavet, mida kliendid esitavad artikli 4 lõike 3 kohaselt. Kliiriv liige kehtestab kindla sisekorra, millega tagatakse, et kõnealust teavet ei kasutata ärilistel eesmärkidel.

Artikkel 5

Klientide kohustused

1.   Kaudset kliirimisteenust osutav klient säilitab eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldab eristada tema varasid ja positsioone tema kaudse kliendi nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest. Ta võimaldab kaudsetel klientidel valida artikli 4 lõikes 2 sätestatud erinevate konto eristamise võimaluste vahel ja tagab, et kaudseid kliente täielikult teavitatakse iga eraldamisvõimalusega seotud riskidest. Kliendi poolt kaudsele kliendile esitatav teave hõlmab teisele kliendile positsioonide ja kontode ülekandmise korra andmeid.

2.   Kaudset kliirimisteenust osutav klient nõuab, et kliiriv liige avaks keskse vastaspoole juures eraldi konto. Kõnealust kontot kasutatakse ainult kõnealuse kliendi kaudsete klientide varade ja positsioonide hoidmiseks.

3.   Klient esitab kliirivale liikmele piisavalt teavet kaudse kliirimiskorra toetamisest tulenevate mis tahes riskide kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks. Kui klient jätab oma lepingujärgsed kohustused täitmata, teeb klient kliirivale liikmele viivitamata kättesaadavaks kogu teabe kliendi kaudsete klientide kohta.

III   PEATÜKK

ESMA TEAVITAMINE KLIIRINGUKOHUSTUSE RAAMES

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõige 1)

Artikkel 6

Teates esitatavad andmed

1.   Kliiringukohustuse raames esitatav teade sisaldab järgmist teavet:

a)

börsiväliste tuletislepingute liigi tunnuskood;

b)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate börsiväliste tuletislepingute tunnusandmed;

c)

muu teave, mis kantakse avalikku registrisse vastavalt artiklile 8;

d)

mis tahes muud tunnused, mille alusel eristatakse börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvaid börsiväliseid tuletislepinguid muudest asjaomasesse liiki mittekuuluvatest börsivälistest tuletislepingutest;

e)

tõendus asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise astme kohta;

f)

andmed börsiväliste tuletislepingute liigi mahu kohta;

g)

andmed börsiväliste tuletislepingute liigi likviidsuse kohta;

h)

tõendus selle kohta, kas turuosalistele on kättesaadav õiglane, usaldusväärne ja üldiselt vastuvõetav hinnateave asjaomasesse börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute kohta;

i)

tõendus selle kohta, kuidas kliiringukohustus mõjutab hinnateabe kättesaadavust turuosalistele.

2.   Selleks et hinnata kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva või kuupäevi, sealhulgas selle võimalikku järk-järgulist kohaldamist ning vastaspoolte kategooriad, kelle suhtes kliiringukohustust kohaldatakse, esitatakse kliiringukohustusega seotud teates:

a)

andmed, mida on vaja, et hinnata börsiväliste tuletislepingute liigi eeldatavat mahtu, kui kohaldatakse kliiringukohustust;

b)

tõendus keskse vastaspoole suutlikkuse kohta tulla toime tuletislepingute liigi eeldatava mahuga kliiringukohustuse kohaldamise korral ning juhtida asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi kliirimisest tulenevat riski, sealhulgas kliendi või kaudse kliendi kliirimiskorrast tulenevat riski;

c)

asjaomast liiki börsiväliste tuletislepingute turul tegutsevate ja eeldatavalt tegutsevate vastaspoolte liik ja arv kliiringukohustuse kohaldamise korral;

d)

selliste erinevate ülesannete loetelu, mis tuleb täita, et alustada kliirimist keskse vastaspoolega, ning iga ülesande täitmiseks vajalik aeg;

e)

teave asjaomast liiki börsiväliste tuletislepingute turul tegutsevate vastaspoolte riskijuhtimise ning õigus- ja tegevusvõime kohta kliiringukohustuse kohaldamise korral.

3.   Börsiväliste tuletislepingute liigi ja sellesse kuuluva iga börsivälise tuletislepingu mahtu ja likviidsust käsitlevad andmed hõlmavad asjakohast turuteavet, sealhulgas ajaloolisi andmeid, hetkeandmeid, samuti mis tahes muutusi, mis peaksid aset leidma, kui börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, sealhulgas:

a)

tehingute arv;

b)

kogumaht;

c)

avatud kogupositsioon;

d)

tehingukorralduste sügavus, sealhulgas keskmine tehingukorralduste arv ja noteeringupäringute arv;

e)

hinnavahe suurus;

f)

likviidsusnäitajad halvenenud turutingimustes;

g)

likviidsusnäitajad rikkumismenetluse kohaldamise korral;

4.   Lõike 1 punktis e osutatud teave asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise astme kohta hõlmab börsiväliste tuletislepingute liigi ja sellesse kuuluva iga börsivälise tuletislepingu puhul päevase võrdlushinna andmeid, samuti selliste päevade arvu aastas, mille puhul võrdlushinda peetakse usaldusväärseks vähemalt viimase 12 kuu jooksul.

IV   PEATÜKK

SELLISTE BÖRSIVÄLISTE TULETISLEPINGUTE LIIKIDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE KLIIRINGUKOHUSTUST

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõige 4)

Artikkel 7

ESMA hinnatavad kriteeriumid

1.   Seoses asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise astmega võtab ESMA arvesse järgmist:

a)

kas asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tingimused hõlmavad tavapäraseid õiguslikke dokumente, sealhulgas kliiringu raamlepingut, määratlusi, tüüptingimusi ja kinnitusi, mis kuuluvad lepingutingimustesse, mida vastaspooled tavaliselt kasutatavad.

b)

kas asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tegevusprotsesside puhul kohaldatakse automaatset kauplemisjärgset töötlemist ja lepingu kehtivusajal lepingut mõjutavaid sündmusi, mida juhitakse ühtsel viisil vastavalt vastaspoolte vahel laialdaselt kokkulepitud ajakavale.

2.   Seoses asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi mahu ja likviidsusega võtab ESMA arvesse järgmist:

a)

kas keskse vastaspoole tagatised või finantsnõuded on proportsionaalsed riskiga, mida kliiringukohustusega kavatsetakse maandada;

b)

turumahu ja sügavuse stabiilsus seoses tootega aja jooksul;

c)

tõenäosus, et turu hajuvus jääb kliiriva liikme lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise korral piisavaks;

d)

tehingute arv ja väärtus.

3.   Seoses asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi kohta õiglase, usaldusväärse ja üldiselt vastuvõetava hinnateabe kättesaadavusega võtab ESMA arvesse, kas asjaomasesse börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute hinna täpseks kindlaksmääramiseks vajalik teave on turuosalistele hõlpsasti kättesaadav mõistlikel äritingimustel ja kas see oleks jätkuvalt hõlpsasti kättesaadav, kui asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes kohaldatakse kliiringukohustust.

V   PEATÜKK

AVALIK REGISTER

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 6 lõige 4)

Artikkel 8

ESMA registrisse kantavad andmed

1.   Iga börsiväliste tuletislepingute liigi puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, kantakse avalikku registrisse järgmised andmed:

a)

börsiväliste tuletislepingute varaliik;

b)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute tüüp;

c)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute alusvara;

d)

kui alusvara on finantsinstrument, märge selle kohta, kas alusavara on üksik finantsinstrument või emitent või indeks või portfell;

e)

muu alusvara puhul alusavara kategooria;

f)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute tinglik valuuta ja arveldusvaluuta;

g)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute tähtajad;

h)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute arvaldustingimused;

i)

börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvate lepingute maksesageduse vahemik;

j)

asjaomase börsiväliste tuletislepingute liigi tootetunnuskood;

k)

mis tahes muud tunnused, mille alusel eristatakse ühte asjaomasesse börsiväliste tuletislepingute liiki kuuluvat lepingut teisest.

2.   Keskse vastaspoole kohta, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud seoses kliiringukohustusega, kantakse ESMA avalikku registrisse järgmised andmed:

a)

tunnuskood vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 (6) artiklile 3;

b)

täisnimi;

c)

asutamise riik;

d)

määruse (EL) nr 648/2012 artikli 22 kohaselt määratud pädev asutus.

3.   Seoses kliiringukohustuse jõustumise kuupäevaga, sealhulgas igasuguse järkjärgulise rakendamisega, kantakse ESMA avalikku registrisse järgmised andmed:

a)

selliste vastaspoolte kategooriate tunnusandmed, kelle suhtes igat järkjärgulise rakendamise perioodi kohaldatakse;

b)

mis tahes muud tingimused, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditega järkjärgulise rakendamise perioodi kohaldamiseks.

4.   ESMA avalik register sisaldab viidet määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standarditele, mille kohaselt iga kliiringukohustus on kehtestatud.

5.   Seoses keskse vastaspoolega, kelle kohta on pädev asutus saatnud ESMA-le teate, kantakse ESMA avalikku registrisse vähemalt järgmised andmed:

a)

keskse vastaspoole tunnused;

b)

teatatud börsiväliste tuletislepingute varaliik;

c)

börsiväliste tuletislepingute tüüp;

d)

teate saatmise kuupäev;

e)

teate saatnud pädeva asutuse tunnusandmed.

VI   PEATÜKK

LIKVIIDUSE KILLUSTUMINE

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 8 lõige 5)

Artikkel 9

Likviidsuse killustumise määratlemine

1.   Likviidsuse killustumisena käsitatakse olukorda, kus kauplemiskohas osaleja ei saa teha tehingut ühe või mitme kõnealuses kauplemiskohas osalejaga, kuna puudub kliirimiskord, millele kõigil osalejatel on juurdepääs.

2.   Keskse vastaspoole juurdepääs kauplemiskohale, mida juba teenindab teine keskne vastaspool, ei põhjusta likviidsuse killustumist kauplemiskohas, kui ilma vajaduseta kehtestada turul valitseva keskse vastaspoole kliirivate liikmete suhtes kohustust saada juurdepääsu taotleva keskse vastaspoole kliirivaks liikmeks, saavad kõik kauplemiskohas osalejad otseselt või kaudselt kliirida ühe järgmise kaudu:

a)

vähemalt üks ühine keskne vastaspool;

b)

keskse vastaspoole kehtestatud kliirimiskord.

3.   Lõike 2 punktide a või b kohaste tingimuste täitmiseks ettenähtud kord kehtestatakse enne, kui juurdepääsu taotlev keskne vastaspool hakkab osutama kliirimisteenust asjaomases kauplemiskohas.

4.   Juurdepääsu lõike 2 punktis a osutatud ühisele kesksele vastaspoolele võib tagada kahe või enama kliiriva liikme või kahe või enama kliendi või kaudse kliirimiskorra kaudu.

5.   Lõike 2 punktis b osutatud kliirimiskorraga võib ette näha, et sellise turuosalise tehtud tehingud kantakse üle teise keskse vastaspoole kliirivatele liikmetele. Kuigi keskse vastaspoole juurdepääsuga kauplemiskohale ei pea kaasnema koostalitlusvõimet, võib asjaomaste kesksete vastaspoolte vahel sõlmitud ja asjaomase pädeva asutuse poolt heaks kiidetud koostalitluskokkulepet kasutada selleks, et täita nõuet juurdepääsuks ühisele kliirimiskorrale.

VII   PEATÜKK

FINANTSSEKTORIVÄLISED VASTASPOOLED

Artikkel 10

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 4 punkt a)

Kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised börsivälised tuletislepingud objektiivselt vähendavad riske

1.   Börsiväline tuletisleping vähendab objektiivselt mõõdetaval viisil finantssektorivälise vastaspoole või selle konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske, kui kõnealune tuletisleping ise või koosmõjus muude tuletislepingutega otse või tugeva korrelatsiooniga instrumentide kaudu vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

börsiväline tuletisleping katab riske, mis tulenevad selliste varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtuse võimalikust muutusest, mida finantssektoriväline vastaspool või selle konsolideerimisgrupp omab, toodab, koostab, töötleb, osutab, ostab, kaubastab, rendib, müüb või saab või mille omamist, tootmist, koostamist, töötlemist, osutamist, ostmist, kaubastamist, rentimist, müümist või saamist ta oma tavapärase äritegevuse käigus põhjendatult eeldab;

b)

börsiväline tuletisleping katab riske, mis tulenevad sellisest võimalikust kaudsest mõjust punktis a osutatud varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtusele, mis on tingitud intressimäärade, inflatsioonimäärade, valuutakursside või krediidiriski kõikumisest;

c)

börsiväline tuletisleping vastab riskimaanduslepingu määratlusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (7) artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

Artikkel 11

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 10 lõike 4 punkt b)

Kliirimiskünnised

Kliiringukohustuse raames kohaldatakse järgmisi kliirimiskünniseid:

a)

1 miljard eurot tinglikus koguväärtuses börsiväliste krediidituletislepingute puhul;

b)

1 miljard eurot tinglikus koguväärtuses börsiväliste aktsiatuletislepingute puhul;

c)

3 miljardit eurot tinglikus koguväärtuses börsiväliste intressimääratuletislepingute puhul;

d)

3 miljardit eurot tinglikus koguväärtuses börsiväliste valuutatuletislepingute puhul;

e)

3 miljardit eurot tinglikus koguväärtuses börsiväliste kaubatuletislepingute ja muude kui punktides a–d osutatud tuletislepingute puhul.

VIII   PEATÜKK

NENDE BÖRSIVÄLISTE TULETISLEPINGUTE RISKIMAANDAMISMEETODID, MIDA EI KLIIRITA KESKSE VASTASPOOLEGA

Artikkel 12

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt a)

Õigeaegne kinnitamine

1.   Finantssektori vastaspoolte või määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 osutatud finantssektoriväliste vastaspoolte vahel sõlmitud börsiväline tuletisleping, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, kinnitatakse võimaluse korral elektrooniliselt ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt:

a)

krediidiriski vahetustehingute ja intressimäära vahetustehingute puhul, mis on sõlmitud 28. veebruaril 2014 või enne seda, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva teise tööpäeva lõpuks;

b)

krediidiriski vahetustehingute ja intressimäära vahetustehingute puhul, mis on sõlmitud pärast 28. veebruari 2014, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva tööpäeva lõpuks;

c)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud 31. augustil 2013 või enne seda, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva kolmanda tööpäeva lõpuks;

d)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2013 kuni 31. augustini 2014 (kaasa arvatud), börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva teise tööpäeva lõpuks;

e)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2014, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva tööpäeva lõpuks.

2.   Börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud finantssektorivälise vastaspoolega, kellele ei ole osutatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10, kinnitatakse võimaluse korral elektrooniliselt ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt:

a)

krediidiriski vahetustehingute ja intressimäära vahetustehingute puhul, mis on sõlmitud 31. augustil 2013 või enne seda, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva viienda tööpäeva lõpuks;

b)

krediidiriski vahetustehingute ja intressimäära vahetustehingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2013 kuni 31. augustini 2014 (kaasa arvatud), börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva kolmanda tööpäeva lõpuks;

c)

krediidiriski vahetustehingute ja intressimäära vahetustehingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2014, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva teise tööpäeva lõpuks;

d)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud 31. augustil 2013 või enne seda, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva seitsmenda tööpäeva lõpuks;

e)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2013 kuni 31. augustini 2014 (kaasa arvatud), börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva neljanda tööpäeva lõpuks;

f)

lihtaktsia vahetustehingute, valuuta vahetustehingute, kauba vahetustehingute ja kõigi muude kui punktis a osutatud tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud pärast 31. augustit 2014, börsivälise tuletislepingu täitmispäevale järgneva teise tööpäeva lõpuks.

3.   Kui lõigetes 1 või 2 osutatud tehing sõlmitakse pärast kella 16.00 kohaliku aja järgi või erinevas ajavööndis asuva vastaspoolega, mistõttu ei ole võimalik saata kinnitust ettenähtud tähtajaks, saadetakse kinnitus võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe tööpäeva jooksul pärast lõigetes 1 või 2 sätestatud asjakohast tähtaega.

4.   Finantssektori vastaspooltel on kehtestatud menetlus, mille kohaselt teatatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (8) artikli 48 kohaselt määratud pädevale asutusele iga kuu lõigetes 1 ja 2 osutatud selliste kinnitamata tuletistehingute arv, mis on kehtinud üle viie tööpäeva.

Artikkel 13

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt a)

Portfellide vastavusse viimine

1.   Börsiväliste tuletislepingute finantssektori ja finantssektorivälised vastaspooled lepivad iga vastaspoolega kirjalikult või muul samaväärsel elektroonilisel viisil kokku portfellide vastavusse viimise korra. Selline kord lepitakse kokku enne börsiväliste tuletislepingute sõlmimist.

2.   Portfelli vastavusse viimise teostavad börsiväliste tuletislepingute vastaspooled üksteisega või pädev kolmas isik, keda on selleks nõuetekohaselt volitanud vastaspool. Portfelli vastavusse viimine hõlmab igale konkreetsele börsivälisele tuletislepingule omaseid peamisi kauplemistingimusi ning vähemalt iga lepingu hindamist vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikele 2.

3.   Selleks et aegsasti teha kindlaks mis tahes kõrvalekalded börsiväliste tuletislepingute olulistes tingimustes, sealhulgas tuletislepingu hindamisel, teostatakse portfellide vastavusse viimine:

a)

finantssektori vastaspoolte või määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10 osutatud finantssektoriväliste vastaspoolte puhul:

i)

igal tööpäeval, kui vastaspoolte vahel on 500 või rohkem kehtivat börsivälist tuletislepingut;

ii)

kord nädalas, kui vastaspoolte vahel on 51 kuni 499 kehtivat börsivälist tuletislepingut mis tahes ajal nädalas;

iii)

kord kvartalis, kui vastaspoolte vahel on 50 või vähem kehtivat börsivälist tuletislepingut mis tahes ajal kvartalis.

b)

finantssektoriväliste vastaspoolte puhul, kellele ei ole osutatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 10:

i)

kord kvartalis, kui vastaspoolte vahel on rohkem kui 100 kehtivat börsivälist tuletislepingut mis tahes ajal kvartalis;

ii)

kord aastas, kui vastaspoolte vahel on 100 või vähem kehtivat börsivälist tuletislepingut.

Artikkel 14

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt a)

Portfellide tihendamine

Finantssektori ja finantssektorivälised vastaspooled, kellel on vastaspoolega sõlmitud 500 või rohkem kehtivat börsivälist tuletislepingut, mida ei kliirita keskselt, kehtestavad protseduurid, et korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas analüüsida portfellide tihendamise võimalust, et vähendada oma vastaspoole krediidiriski ja teostada portfellide tihendamine.

Kui finantssektori või finantssektoriväline vastaspool leiab, et portfelli tihendamine ei ole asjakohane, peab ta suutma anda selle kohta asjaomasele pädevale asutusele mõistlikke ja asjakohaseid selgitusi.

Artikkel 15

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt a)

Vaidluste lahendamine

1.   Finantssektori või finantssektorivälistel vastaspooltel on üksteisega börsiväliste tuletislepingute sõlmimisel üksikasjalikult kokku lepitud protseduurid ja protsessid, et

a)

teha kindlaks vaidlused, mis on seotud lepingute tunnustamise või hindamisega ja tagatise vahetamisega vastaspoolte vahel, ning registreerida need ja jälgida neid. Kõnealuste protseduuride kohaselt registreeritakse vähemalt ajavahemik, mil vaidlus on lahendamata, vastaspool ja vaidlusalune summa;

b)

lahendada vaidlused õigeaegselt eriprotsessi kaudu nende vaidluste korral, mida ei suudeta lahendada viie tööpäeva jooksul.

2.   Finantssektori vastaspooled teavitavad direktiivi 2004/39/EÜ artikli 48 kohaselt määratud pädevat asutust vastaspoolte vahelistest mis tahes vaidlustest, mis on seotud börsivälise tuletislepinguga, selle hindamisega või tagatise vahetamisega summas või väärtuses üle 15 miljoni euro ning kehtivusega vähemalt 15 tööpäeva.

Artikkel 16

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt b)

Turutingimused, mis takistavad turuhinnas hindamist

1.   Turutingimused, mis takistavad börsivälise tuletislepingu turuhinnas hindamist, loetakse olemasolevaks järgmistel juhtudel:

a)

turg ei ole aktiivne;

b)

mõistlikke õiglase väärtuse hinnanguid on märkimisväärne arv ja erinevate hinnangute tõenäosust ei saa põhjendatult hinnata.

2.   Börsiväliste tuletislepingute turgu ei loeta aktiivseks, kui noteeritud hinnad ei ole kergesti ja korrapäraselt kättesaadavad ning need ei kajasta tegelikke ja korrapäraselt tehtavaid turutehinguid turuväärtuse alusel.

Artikkel 17

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt b)

Mudelipõhise hindamise kasutamise kriteeriumid

Mudelipõhiseks hindamiseks kasutavad finantssektori või finantssektorivälised vastaspooled mudelit, mis:

a)

hõlmab kõiki tegureid, mida vastaspooled võtaksid hinna määramisel arvesse, kusjuures kasutatakse võimalikult palju turuhinnas hindamise teavet;

b)

on kooskõlas finantsinstrumentide hindamiseks heakskiidetud majandusmeetoditega;

c)

on kalibreeritud ja valideerimiseks testitud, kasutades sama finantsinstrumendiga tehtud mis tahes jälgitavaid praegusi turutehinguid või mis tahes kättesaadavat jälgitavaid turuandmeid;

d)

on sõltumatult valideeritud ja kontrollitud muu üksuse kui riski võtva üksuse poolt;

e)

on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja heakskiidetud juhtorgani poolt nii sageli kui vajalik, pärast mis tahes olulist muutust ja vähemalt kord aastas. Kõnealuse heakskiitmise võib delegeerida komiteele.

Artikkel 18

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt c)

Pädevale asutusele esitatava grupisisest tehingut käsitleva teate üksikasjad

1.   Pädevale asutusele esitatav grupisiseseid tehinguid käsitlev taotlus või teade on kirjalik ja hõlmab järgmist teavet:

a)

tehingu õiguslikud vastaspooled, sealhulgas nende tunnusandmed vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 artiklile 3;

b)

äriõiguslikud suhted vastaspoolte vahel;

c)

teave vastaspoolte vaheliste lepinguliste suhete kohta;

d)

grupisisese tehingu kategooria, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikes1 ja lõike 2 punktides a–d;

e)

selliste tehingute andmed, mille puhul taotleb vastaspool erandit, sealhulgas:

i)

börsiväliste tuletislepingute varaliik;

ii)

börsiväliste tuletislepingute tüüp;

iii)

alusvara liik;

iv)

tinglik valuuta ja arveldusvaluuta;

v)

lepingu kehtivusaegade vahemik;

vi)

arveldusviis;

vii)

eeldatav börsiväliste tuletislepingute arv, maht ja sagedus aastas.

2.   Asjaomasele pädevale asutusele esitatava taotluse või teate osana esitab vastaspool ka täiendava teabe, millega tõendatakse, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 6–10 sätestatud tingimused on täidetud. Tõendavad dokumendid hõlmavad dokumenteeritud riskijuhtimisprotseduuride koopiat, varasemaid tehinguandmeid, vastaspoolte vahel sõlmitud asjaomaste lepingute koopiat ja pädeva asutuse nõudel ka õiguslikku arvamust.

Artikkel 19

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt d)

ESMA-le esitatava grupisisesest tehingut käsitleva teate üksikasjad

1.   Pädev asutus esitab grupisisest tehingut käsitleva teate ESMA-le kirjalikult:

a)

ühe kuu jooksul pärast teate saamist seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 7 või 9 kohase teatamisega;

b)

ühe kuu jooksul pärast otsuse esitamist vastaspoolele seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 8 või 10 kohaste pädeva asutuse otsustega.

2.   ESMA-le esitatav teade hõlmab:

a)

artiklis 18 loetletud teavet;

b)

teavet selle kohta, kas otsus on positiivne või negatiivne;

c)

positiivse otsuse korral:

i)

kokkuvõtlik põhjendus selle kohta, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 7, 8, 9 või 10 kohased tingimused on täidetud;

ii)

teave selle kohta, kas erand on täielik või osaline seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 8 või 10 kohase teatamisega.

d)

Negatiivse otsuse korral:

i)

teave määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigete 6, 7, 8, 9 või 10 kohaste tingimuste kohta, mis ei ole täidetud;

ii)

kokkuvõtlik põhjendus selle kohta, et asjaomased tingimused ei ole täidetud.

Artikkel 20

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 14 punkt d)

Teave avalikustatavate grupisiseste erandite kohta

Grupisiseste erandite kohta avalikustatakse järgmine teave:

a)

tehingu õiguslikud vastaspooled, sealhulgas nende tunnusandmed vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1247/2012 artiklile 3;

b)

vastaspoolte vahelised suhted;

c)

kas erand on täielik või osaline;

d)

selliste börsiväliste tuletislepingute tinglik koguväärtus, mille suhtes grupisisest erandit kohaldatakse.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 13, 14 ja 15 hakatakse kohaldama kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(4)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(6)  ELT L 352, 21.12.2012, lk 20.

(7)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(8)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.


23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/25


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 150/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidla registreerimise taotluse üksikasjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 56 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tuleks sätestada eeskirjad, millega määratakse kindlaks teave, mis esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) kauplemisteabehoidla registreerimise taotluse osana.

(2)

Kauplemisteabehoidlana registreerimist taotlev mis tahes isik peaks esitama teavet oma sisekontrolli struktuuri ja juhtimisorganite sõltumatuse kohta, et ESMA saaks hinnata, kas ühingujuhtimise struktuur tagab kauplemisteabehoidla sõltumatuse ja kas kõnealune struktuur ja sellega seotud aruandluskord on asjakohased.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), (3) asutatud ESMA vastutab määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotise kohase kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve eest. Selleks et ESMA saaks hinnata võimaliku kauplemisteabehoidla kõrgema juhtkonna head mainet ning kogemusi ja oskusi, peaks registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla esitama asjakohase teabe.

(4)

Registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla peaks esitama ESMA-le teabe, millega tõendatakse, et kauplemisteabehoidlal on oma ülesannete pidevaks täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ning asjakohane talitluspidevuse tagamise kord.

(5)

Kui kauplemisteabehoidla tegutseb filiaalide kaudu, tuleb silmas pidada, et kuigi filiaalid ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud, tuleks nende kohta esitada eraldi teave, et ESMA-l oleks võimalik määrata selgelt kindlaks filiaalide paiknemine organisatsiooni struktuuris, hinnata filiaalide kõrgema juhtkonna liikmete sobilikkust ja pädevust ning seda, kas olemasolevad kontrollimehhanismid ning vastavuskontrolli ja muud funktsioonid on piisavalt usaldusväärsed, et filiaali riske asjakohaselt kindlaks teha, hinnata ja juhtida.

(6)

Registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla esitab ESMA-le teavet kõrvalteenuste või muude äriliinide kohta, mida ta pakub väljaspool oma põhitegevust, milleks on tuletislepingutest teavitamine, eelkõige pädevate asutuste teavitamine.

(7)

Selleks et ESMA saaks hinnata registreerimist taotleva kauplemisteabehoidla tehnoloogiliste süsteemide talitluspidevust ja nõuetekohast toimimist, peaks taotleja esitama ESMA-le asjaomaste tehnoloogiliste süsteemide kirjelduse ja teabe kõnealuste süsteemide juhtimise kohta. Samuti peaks taotleja kirjeldama mis tahes tegevuse edasiandmise korda, mis on tema teenuste seisukohast oluline.

(8)

Teave kauplemisteabehoidla osutatavate teenustega seotud tasude kohta on oluline selleks, et turuosalised saaksid teha teadlikku valikut, ja seega tuleks see esitada koos kauplemisteabehoidla registreerimise taotlusega.

(9)

Võttes arvesse, et kauplemisteabehoidlates hoitavaid andmeid kasutavad turuosalised ja reguleerivad asutused, tuleks kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses selgelt eristada ranged tegevusalased ja andmete säilitamise nõuded.

(10)

Teave kauplemisteabehoidla osutatavate teenustega seotud riskijuhtimismudelite kohta on oluline selleks, et turuosalised saaksid teha teadlikku valikut, ja seega tuleks see esitada koos kauplemisteabehoidla registreerimise taotlusega.

(11)

Selleks et tagada täielik juurdepääs kauplemisteabehoidlale, peaks kolmandatel teenuseosutajatel olema mittediskrimineerival alusel juurdepääs kauplemisteabehoidlas hoitavale teabele, tingimusel et andmed esitanud üksus ja asjaomased vastaspooled on andnud selleks oma nõusoleku. Seepärast peaks registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla esitama ESMA-le teabe juurdepääsupõhimõtete ja -protseduuride kohta.

(12)

Selleks et ESMA saaks tõhusalt täita tegevuslubade andmisega seotud ülesandeid, peaks ESMA saama kogu vajaliku teabe kauplemisteabehoidlatelt, seotud kolmandatelt isikutelt ja nendelt kolmandatelt isikutelt, kellele kauplemisteabehoidlad on tööülesanded või tegevused edasi andnud. Sellist teavet on vaja registreerimistaotluse ja sellega seotud dokumentide hindamiseks või hindamise lõpuleviimiseks.

(13)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(14)

ESMA on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 10 viinud läbi avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

PEATÜKK 1

REGISTREERIMINE

1.   JAGU

Üldosa

Artikkel 1

Tuletislepingute kindlaksmääramine, õiguslik seisund ja liik

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses määratakse kindlaks taotleja ja tema kavandatavad tegevused, mille teostamiseks peab olema registreeritud kauplemisteabehoidlana.

2.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotlus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)

taotleja ärinimi ja juriidiline aadress liidus;

b)

väljavõte asjakohasest äri- või kohturegistrist või muus vormis tõend taotleja registrijärgse asukoha ja äritegevuse valdkonna kohta taotluse esitamise kuupäeva seisuga;

c)

teave tuletislepingute liikide kohta, millega seoses taotleja soovib end registreerida;

d)

põhikiri ja vajaduse korral muud kohustuslikud dokumendid, milles on märgitud, et taotleja osutab kauplemisteabehoidla teenuseid;

e)

juhtorgani sellise koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse heaks;

f)

nõuetele vastavuse eest vastutava(te) isiku(te) või vastavuskontrolliga seotud muude töötajate nimi ja kontaktandmed;

g)

tegevuskava, sealhulgas peamine äritegevuse asukoht;

h)

mis tahes tütarettevõtjate ja vajaduse korral konsolideerimisgrupi struktuuri tunnusandmed;

i)

mis tahes muud kui kauplemisteabehoidla teenused, mida taotleja kavatseb osutada;

j)

igasugune teave mis tahes laadi alustatud õigusliku, haldus-, vahekohtu- või muu kohtumenetluse kohta, milles taotleja võib olla osaline, eelkõige seoses maksu- ja maksejõuetusküsimustega ning kui sellega võivad kaasneda märkimisväärsed rahalised või mainega seotud kulud, või mis tahes lõpetatud menetluse kohta, mis võib sellegi poolest oluliselt mõjutada kauplemisteabehoidla kulusid.

3.   ESMA nõudel saadab registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla täiendavat teavet ka registreerimistaotluse läbivaatamise ajal, kui sellist teavet on vaja selleks, et hinnata taotleja suutlikkust täita määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 56–59 sätestatud nõudeid ning et ESMA saaks nõuetekohaselt tõlgendada ja analüüsida esitatavaid või juba esitatud dokumente.

4.   Kui taotleja arvates ei tuleks käesoleva määruse teatavat nõuet tema suhtes kohaldada, märgib kõnealune taotleja taotluses selgelt asjaomase nõude ja esitab selgituse selle kohta, miks sellist nõuet ei kohaldata.

Artikkel 2

Põhimõtted ja protseduurid

Põhimõtete või protseduuride kohta teavet esitades tagab registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla, et põhimõtted või protseduurid sisaldavad järgmist teavet või neile on lisatud järgmine teave:

a)

teave isiku kohta, kes põhimõtete ja protseduuride heakskiitmise ja säilitamise eest vastutab;

b)

kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse ja jälgitakse vastavust põhimõtetele või protseduuridele, ja vastavuse eest vastutava isiku nimi;

c)

põhimõtete ja protseduuride rikkumise korral võetavate meetmete kirjeldus;

d)

teave korra kohta, mille kohaselt teavitatakse ESMAt olulisest põhimõtete või protseduuride rikkumisest, mille tagajärjeks võib olla esmase registreerimise tingimuste rikkumine.

2.   JAGU

Omandisuhted

Artikkel 3

Kauplemisteabehoidla omandisuhted

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave:

a)

kõigi selliste isikute või üksuste nimede loetelu, kellel on otse või kaudselt vähemalt 5 % registreerimist taotleva kauplemisteabehoidla kapitalist või hääleõigusest või kelle osalus võimaldab märkimisväärselt mõjutada asjaomase kauplemisteabehoidla juhtimist;

b)

kõigi selliste ettevõtjate loetelu, milles punktis a osutatud isikul on vähemalt 5 % kapitalist või hääleõigustest või mille juhtimist see isik märkimisväärselt mõjutab.

2.   Kui registreerimist taotleval kauplemisteabehoidlal on emaettevõtja, teeb kõnealune kauplemisteabehoidla järgmist:

a)

märgib juriidilise aadressi;

b)

märgib, kas emaettevõtjale on antud tegevusluba või ta on registreeritud ja kas tema üle teostatakse järelevalvet, ning juhul kui see nii on, märgib vastutava järelevalveasutuse mis tahes viitenumbri ja nime.

Artikkel 4

Omandisuhete skeem

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse skeem, kus on välja toodud kõik omandiseosed emaettevõtja, tütarettevõtjate ja mis tahes muude sidusüksuste või filiaalide vahel.

2.   Kõigi skeemis kajastatud lõikes 1 osutatud ettevõtjate kohta märgitakse nende täisnimi, õiguslik seisund ning juriidiline aadress.

3.   JAGU

Organisatsiooni struktuur, juhtimine ja nõuetele vastavus

Artikkel 5

Organisatsiooni skeem

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse organisatsiooni skeem, kus on üksikasjalikult välja toodud taotleja organisatsiooniline struktuur, sealhulgas mis tahes kõrvalteenuse kohta.

2.   Kõnealuse skeemiga esitatakse andmed olulistel ametikohtadel töötavate isikute kohta, sealhulgas kõrgemasse juhtkonda kuuluvate ja filiaalide tegevust juhtivate isikute kohta.

Artikkel 6

Äriühingu üldjuhtimine

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse teave sisemiste äriühingu üldjuhtimise põhimõtete ja protseduuride ning juhtivatel ametikohtadel töötavatelt inimestelt nõutava pädevuse kohta, mis kehtib tema kõrgema juhtkonna, sealhulgas juhtorgani ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete suhtes ning komisjonide liikmete suhtes, kui komisjonid on loodud.

2.   Kõnealune teave hõlmab kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete valimise, määramise, töötulemuste hindamise ja tagasi kutsumise kirjeldust.

3.   Kui taotleja juhindub mõnest tunnustatud äriühingu üldjuhtimise heast tavast nimetatakse kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses see tava ja esitatakse selgitused mis tahes olukordade kohta, kus taotleja sellest tavast kõrvale kaldub.

Artikkel 7

Sisekontroll

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse ülevaade taotleja sisekontrollist. See hõlmab teavet vastavuskontrolli funktsiooni, järelevalve funktsiooni, riskide hindamise, sisekontrollimehhanismide ja siseauditi funktsiooni korralduse kohta.

2.   Ülevaade hõlmab teavet järgmise kohta:

a)

taotleja sisekontrolli põhimõtted ja protseduurid;

b)

taotleja süsteemide sobivuse ja tulemuslikkuse seire ja hindamine;

c)

taotleja infotöötlussüsteemide kontroll ja kaitse;

d)

sisekontrolli tulemuste hindamise eest vastutavad ettevõttesisesed üksused.

3.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse taotleja siseauditi funktsiooni kohta järgmine teave:

a)

selgitus selle kohta, kuidas tema siseauditi meetodeid välja töötatakse ja rakendatakse, võttes arvesse taotleja tegevuse laadi, keerukust ja riske;

b)

kohaldamise kuupäevale järgneva kolme aasta tööplaan.

Artikkel 8

Õigusnormidele vastavus

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave taotleja selliste põhimõtete ja protseduuride kohta, millega tagatakse vastavus määrusele (EL) nr 648/2012:

a)

nõuetele vastavuse eest vastutavate isikute ja vastavuskontrolliga seotud muude töötajate ülesannete kirjeldus, sealhulgas teave selle kohta, kuidas tagatakse vastavuskontrolli funktsiooni sõltumatus muust äritegevusest;

b)

sisemised põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse, et taotleja, sealhulgas tema juhid ja töötajad, täidavad määruse (EL) nr 648/2012 sätteid, sealhulgas juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ülesannete kirjeldus;

c)

nõuetele vastavuse eest taotleja raames vastutavate isikute või vastavuskontrolliga seotud muude töötajate koostatud kõige hiljutisem sisearuanne, kui see on olemas.

Artikkel 9

Kõrgem juhtkond ja juhtorgani liikmed

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse kõrgema juhtkonna ja juhtorgani iga liikme kohta järgmine teave:

a)

elulookirjelduse koopia, et saaks hinnata, kas kogemused ja teadmised on piisavad, et nõuetekohaselt täita oma kohutusi;

b)

andmed mis tahes kriminaalkaristuste kohta, mis on seotud finants- või andmesideteenuste osutamisega või pettuse või omastamisega; esitatakse eelkõige ametlik tõend, kui see on asjaomases liikmesriigis olemas;

c)

selline deklaratsioon enda hea maine kohta seoses finants- või andmesideteenuste osutamisega, kus kõrgema juhtkonna ja juhtorgani iga liige märgib, kas:

i)

teda on kriminaalkorras karistatud seoses finants- või andmesideteenuste osutamisega või pettuse või omastamisega;

ii)

temaga seoses on reguleeriv asutus või ametiasutus või allasutus teinud distsiplinaarmenetluse raames negatiivse otsuse või tema suhtes on algatatud mis tahes selline menetlus, mis ei ole veel lõpule viidud;

iii)

temaga seoses on kohtueelses tsiviilmenetluses kohtulikult tuvastatud negatiivseid asjaolusid, mis on seotud finants- või andmesideteenuste osutamisega või väärkäitumise või pettusega äritegevuse juhtimisel;

iv)

ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, kelle registreerimise või tegevusloa on reguleeriv asutus tühistanud;

v)

temalt on võetud õigus tegutseda valdkonnas, milleks on vaja reguleeriva asutuse poolset registreerimist või tegevusluba;

vi)

ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, kes on muutunud maksejõuetuks või likvideeritud ajal, kui see isik oli ettevõtjaga seotud, või ühe aasta jooksul pärast seda, kui isik lakkas selle ettevõtjaga seotud olemast;

vii)

ta on olnud sellise ettevõtja juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, kelle suhtes on reguleeriv asutus teinud negatiivse otsuse või määranud karistusi;

viii)

teda on valitsus, reguleeriv asutus või kutseorganisatsioon trahvinud, tema tegevuse peatanud, keelanud tal töötada teataval ametikohal või kohaldanud tema suhtes muid karistusi seoses pettuse või omastamisega või finants- või andmesideteenuste osutamisega;

ix)

tema suhtes kehtib direktorina töötamise keeld, keeld töötada mis tahes juhtival ametikohal, ta on vabastatud töölt või ettevõtja muult ametikohalt väärkäitumise või kuritarvituste tõttu.

d)

teave mis tahes võimaliku huvide konflikti kohta, mis kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel võib olla oma ülesannete täitmisel, ja teave selliste konfliktide juhtimise kohta.

2.   Kogu teavet, mida ESMA saab lõike 1 kohaselt, kasutatakse ainult taotluse esitanud kauplemisteabehoidla registreerimiseks ja registreerimise tingimuste pideva täitmise kontrolliks.

4.   JAGU

Töötajad ja tasustamine

Artikkel 10

Personalipõhimõtted ja -protseduurid

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse järgmised põhimõtted ja protseduurid:

a)

taotleja kõrgema juhtkonna, juhtorgani liikmete ning riskijuhtimise ja kontrolli funktsiooni täitvate töötajate tasustamispõhimõtete koopia;

b)

ülevaade meetmetest, mida taotleja on võtnud üksiktöötajatele liigse tuginemise riski leevendamiseks.

Artikkel 11

Sobilikkus ja pädevus

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse taotleja töötajate kohta järgmine teave:

a)

üldine töötajate loetelu ja nende ülesanded ja kvalifikatsioon;

b)

kauplemisteabehoidla teenuste osutamisega tegelevate infotehnoloogia valdkonna töötajate üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas iga töötaja ülesanded ja kvalifikatsioon;

c)

iga sellise isiku ülesannete ja kvalifikatsiooni kirjeldus, kes vastutab siseauditi, sisekontrolli, vastavuskontrolli, riskijuhtimise ja sisemise läbivaatamise eest;

d)

eraldatud töötajate ja tegevuse edasiandmise korra alusel tegutsevate töötajate tunnusandmed;

e)

teave kauplemisteabehoidla tegevusega seotud töötajate koolitamise ja arendamise kohta, sealhulgas mis tahes eksami või muud liiki ametliku hindamise kohta, mida töötajad peavad kauplemisteabehoidla tegevuses osalemiseks läbi tegema.

5.   JAGU

Kauplemisteabehoidla toimimiseks vajalikud rahalised vahendid

Artikkel 12

Finantsaruanded ja äriplaan

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse taotleja kohta järgmine finants- ja äriteave:

a)

finantsaruannete tervikkomplekt, mis on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 19. juuli 2002. aasta (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (4) artiklile 3;

b)

kui taotleja finantsaruannete suhtes kohaldatakse kohustuslikku auditit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) (5) artikli 2 lõike 1 tähenduses, peab finantsaruannetega olema kaasas ka auditiaruanne majandusaasta aruande ja konsolideeritud finantsaruande kohta;

c)

kui taotleja on auditeeritud, välisaudiitori nimi ja välisaudiitori riiklik registreerimisnumber;

d)

finantsäriplaan, millega nähakse vähemalt kolmeks aastaks ette kauplemisteabehoidla teenuste erinevad äristsenaariumid.

2.   Kui lõikes 1 osutatud varasem finantsteave ei ole kättesaadav, esitatakse kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses taotleja kohta järgmine teave:

a)

arvestuslik aruanne nõuetekohaste vahendite ja prognoositava äriseisundi kohta seisuga kuus kuud pärast registreerimist;

b)

vahefinantsaruanne, kui finantsaruanded ei ole nõutava ajavahemiku kohta veel kättesaadavad;

c)

finantsseisundi aruanne, nt bilanss, kasumiaruanne, omakapitali muutus, rahavoogude aruanne ning arvestusmeetodite kokkuvõte ja muud selgitavad märkused.

3.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse mis tahes emaettevõtja auditeeritud finantsaruanded taotluse esitamise kuupäevale eelnenud kolme majandusaasta kohta.

4.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse taotleja kohta ka järgmine finantsteave:

a)

tulevikuplaanid seoses tütarettevõtjate asutamise ja nende asukohaga;

b)

nende ärivaldkondade kirjeldus, milles taotleja kavatseb tegutseda, tuues eraldi välja mis tahes tütarettevõtjate või filiaalide tegevused.

6.   JAGU

Huvide konflikt

Artikkel 13

Huvide konfliktide juhtimine

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse põhimõtete ja protseduuride kohta, mille taotleja on kehtestatud huvide konfliktide juhtimiseks, järgmine teave:

a)

huvide konfliktide tuvastamist, juhtimist ja avalikustamist käsitlevad põhimõtted ja protseduurid ning sellise protsessi kirjeldus, mida kasutatakse tagamaks, et asjaomased isikud on kõnealustest põhimõtetest ja protseduuridest teadlikud;

b)

mis tahes muud olemasolevad meetmed ja kontrollimehhanismid, millega tagatakse, et punkti a kohased huvide konfliktide juhtimise nõuded on täidetud;

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse sisekord ja -mehhanismid, millega hoitakse ära võimaliku kauplemisteabehoidla hoitava teabe mis tahes kasutamine:

a)

ebaseaduslikel eesmärkidel;

b)

konfidentsiaalse teabe avalikustamiseks;

c)

kui asjaomast teavet ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel.

2.   Taotlus hõlmab sellise sisekorra kirjeldust, mille kohaselt saavad töötajad loa pääseda salasõna abil ligi andmetele ning millega määratakse kindaks, mis otstarbel võivad töötajad andmetele ligi pääseda, asjaomaste andmete ulatus ja andmete kasutamise mis tahes piirangud.

3.   Registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla esitab ESMA-le teabe andmekogu pidamise kohta, mille eesmärk on teha kindlaks andmetele ligi pääsenud töötajad, juurdepääsuaeg, asjaomaste andmete laad ja juurdepääsu eesmärk.

Artikkel 15

Huvide konfliktide nimistu ja leevendamine

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse ajakohastatud nimistu taotluse esitamise seisuga olemasolevatest olulistest huvide konfliktidest, mis on seotud taotleja osutatava mis tahes kõrvalteenuse või muu seotud teenusega, ning teave selle kohta, kuidas kõnealuseid konflikte juhitakse.

2.   Kui taotleja kuulub konsolideerimisgruppi, lisatakse nimistusse mis tahes olulised huvide konfliktid, mis tulenevad konsolideerimisgruppi kuuluvatest teistest üksustest, ning teave selle kohta, kuidas kõnealuseid konflikte juhitakse.

7.   JAGU

Vahendid ja protseduurid

Artikkel 16

Infotehnoloogia vahendid ja tegevuse edasiandmine

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotlus sisaldab kirjeldust järgmise kohta:

a)

taotleja välja töötatud süsteemid ja kasutajarakendused teenuste osutamiseks klientidele, sealhulgas mis tahes kasutusjuhendi ja sisekorra koopia;

b)

taotleja infotehnoloogia ressurssidesse investeerimise ja nende uuendamise põhimõtted;

c)

taotleja kehtestatud ülesannete edasiandmise kord ja edasi antud ülesannete taseme seire meetodid ning selliste lepingute koopia.

Artikkel 17

Kõrvalteenused

Kui taotleja, tema konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või ettevõtja, kellega taotlejal on sõlmitud oluline leping seoses kauplemis- või kauplemisjärgse teenusega, osutab või kavatseb osutada mis tahes kõrvalteenust, esitatakse kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses teave järgmise kohta:

a)

kõrvalteenused, mida taotleja või tema konsolideerimisgrupp osutab, ja mis tahes sellise lepingu kirjeldus, mille kauplemisteabehoidla võib olla sõlminud äriühingutega, kes osutavad kauplemis-, kauplemisjärgseid ja muid seonduvaid teenuseid, samuti selliste lepingute koopia;

b)

protseduurid ja põhimõtted, millega tagatakse taotleja kauplemisteabehoidlateenuste ja muude äriliinide funktsionaalne eraldamine, sealhulgas juhul, kui eraldi äriliiniga tegeleb kauplemisteabehoidla, tema valdusettevõtjale kuuluv äriühing või mis tahes muu äriühing, kellega taotlejal on sõlmitud asjakohane leping seoses kauplemis- või kauplemisjärgsete teenuste või äriliinidega.

8.   JAGU

Juurdepääsueeskirjad

Artikkel 18

Juurdepääsueeskirjade läbipaistvus

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave:

a)

juurdepääsuprotseduurid ja -põhimõtted, mille alusel on kasutajatel juurdepääs kauplemisteabehoidlas hoitavatele andmetele, sealhulgas sellise protsessi kirjeldus, mida kohaldatakse juhul, kui kasutajad soovivad muuta registreeritud lepinguid;

b)

koopia tingimustest, millega on kindaks määratud kasutajate õigused ja kohustused;

c)

kasutajatele kättesaadavate eri juurdepääsuvõimaluste kirjeldus, kui neid on mitu;

d)

juurdepääsuprotseduurid ja -põhimõtted, mille alusel võib teistel teenuseosutajatel olla mittediskrimineerival viisil juurdepääs kauplemisteabehoidlas hoitavale teabele, tingimusel et asjaomased vastaspooled on andnud selleks nõusoleku.

Artikkel 19

Vastavuskorra läbipaistvus ja andmete õigsus

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse teave protseduuride kohta, mille taotleja on kehtestanud, et kontrollida:

a)

teavitava vastaspoole või andmeid esitava üksuse vastavust teatamisnõuetele;

b)

esitatud teabe täpsust;

c)

kas andmeid saab kauplemisteabehoidlate vahel ühtlustada, kui vastaspooled teavitavad erinevaid kauplemisteabehoidlaid.

Artikkel 20

Hinnapoliitika läbipaistvus

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotlus sisaldab kirjeldust järgmise kohta:

a)

hinnapoliitika, sealhulgas mis tahes kehtivad hinnaalandused või -vähendamised ning nende tingimused;

b)

mis tahes kõrvalteenuste osutamise eest võetavate tasude struktuur, sealhulgas kauplemisteabehoidla teenuste ja kõrvalteenuste prognoositavad kulud, ning andmed meetodite kohta, mida kasutatakse, et pidada eraldi arvestust kulude kohta, mis taotlejal võivad kauplemisteabehoidla teenuste ja kõrvalteenuste osutamisel tekkida;

c)

meetodid, mida kasutatakse, et teha teave kättesaadavaks klientidele, eelkõige teavitavatele üksustele ja võimalikele klientidele, sealhulgas koopia tasustruktuurist, mille puhul on kauplemisteabehoidla teenustega ja kõrvalteenustega seotud tasud eraldi välja toodud.

9.   JAGU

Töökindlus

Artikkel 21

Operatsioonirisk

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave:

a)

selliste vahendite ja protseduuride üksikasjalik kirjeldus, mida kasutatakse operatsiooniriski ja muude selliste oluliste riskide kindlakstegemiseks ja maandamiseks, millele taotleja on avatud, sealhulgas mis tahes asjakohase tööjuhendi ja sisekorra koopia;

b)

omavahenditest rahastatavate selliste likviidsete netovarade kirjeldus, mida kasutatakse võimaliku üldise äritegevusest tuleneva kahju katmiseks, et jätkata teenuste osutamist, ning selliste rahaliste vahendite piisavuse hinnang, mille eesmärk on katta oluliste tegevuste või teenuste likvideerimise või ümberkorraldamisega seotud tegevuskulud vähemalt kuue kuu jooksul;

c)

taotleja talitluspidevuse kava ja selle ajakohastamise põhimõtted. Eelkõige hõlmab kava järgmist:

i)

kõik tegevusprotsessid, laiendamisprotseduurid ja seotud süsteemid, mis on olulised registreerimist taotleva kauplemisteabehoidla teenuste tagamiseks, sealhulgas mis tahes asjakohased edasi antud teenused, ning kauplemisteabehoidla strateegia, põhimõtted ja eesmärgid asjaomaste protsesside talitluspidevuse tagamiseks;

ii)

muude finantsturuinfrastruktuuri pakkujatega, sealhulgas teiste kauplemisteabehoidlatega sõlmitud kokkulepped;

iii)

kord oluliste funktsioonide osutamise minimaalse taseme tagamiseks ning asjaomaste protsesside täielikuks taastamiseks prognoositav aeg;

iv)

maksimaalne vastuvõetav tegevusprotsesside ja süsteemide taasteaeg, pidades silmas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohast kauplemisteabehoidlale teatamise tähtaega ning andmemahtu, mida kauplemisteabehoidla peab päeva jooksul töötlema;

v)

intsidentide registreerimise ja läbivaatamise protseduurid;

vi)

testimiskava ja mis tahes testide tulemused;

vii)

olemasolevate tehniliste ja operatsiooniliste võrgukohtade arv, nende asukoht, vahendid võrreldes põhivõrgukohaga ning talitluspidevuse protseduurid juhuks, kui asjaomaseid varuvõrgukohti tuleb kasutada;

viii)

teave varuvõrgukohale juurdepääsu kohta, mis võimaldab töötajatel tagada teenuse talitluspidevuse juhul, kui põhivõrgukoht ei ole kättesaadav;

d)

sellise korra kirjeldus, millega tagatakse registreerimist taotleva kauplemisteabehoidla tegevuse jätkumine häirete korral, ning kauplemisteabehoidla teenuste kasutajate ja muude kolmandate isikute osalemine nendes.

10.   JAGU

Andmete säilitamine

Artikkel 22

Andmete säilitamise põhimõtted

1.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse teave andmete vastuvõtmise ja haldamise kohta, sealhulgas taotleja kehtestatud põhimõtete ja protseduuride kohta, millega tagatakse:

a)

esitatud teabe õigeaegne ja täpne registreerimine;

b)

et andmed säilitatakse nii internetis kui ka väljaspool seda;

c)

et andmed on talitluspidevuse tagamiseks nõuetekohaselt kopeeritud.

2.   Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse teave andmete säilitamise süsteemide ning põhimõtete ja protseduuride kohta, millega tagatakse, et teavet kohandatakse asjakohaselt ja et positsioonid arvutatakse nõuetekohaselt vastavalt õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele.

11.   JAGU

Andmete kättesaadavus

Artikkel 23

Andmete kättesaadavust tagavad mehhanismid

Kauplemisteabehoidla registreerimise taotluses esitatakse selliste vahendite, meetodite ja kanalite kirjeldus, mida taotleja kasutab andmetele juurdepääsu hõlbustamiseks vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõigetele 1, 3 ja 5 läbipaistvuse ja andmete kättesaadavuse kohta, sealhulgas:

a)

selliste vahendite, meetodite ja kanalite kirjeldus, mida kauplemisteabehoidla kasutab selleks, et hõlbustada üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele andmetele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikele 1, ja andmete ajakohastamise sagedus ning mis tahes asjakohase tööjuhendi ja sisekorra koopia;

b)

selliste vahendite, meetodite ja kanalite kirjeldus, mida kauplemisteabehoidla kasutab selleks, et hõlbustada pädevatele asutustele juurdepääsu tema hoitavatele andmetele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõigetele 3, andmete ajakohastamise sagedus ja kontrollimeetmed, mida kauplemisteabehoidla võib võtta seoses juurdepääsu kontrolli protsessiga, ning mis tahes asjakohase tööjuhendi ja sisekorra koopia;

c)

selliste vahendite, meetodite ja kanalite kirjeldus, mida kauplemisteabehoidla kasutab selleks, et hõlbustada lepingu vastaspooltele juurdepääsu tema hoitavatele andmetele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 80 lõikele 5, ja andmete ajakohastamise sagedus ning mis tahes asjakohase tööjuhendi ja sisekorra koopia.

Artikkel 24

Taotluse õigsuse ja terviklikkuse kontroll

1.   Mis tahes teabele, mis registreerimisprotsessi käigus ESMA-le esitatakse, lisatakse kauplemisteabehoidla juhtorgani liikme ja kõrgema juhtkonna poolt allkirjastatud kiri, milles kinnitatakse, et esitatud teave on allakirjutanu parima teadmise kohaselt teabe esitamise kuupäeva seisuga õige ja täielik.

2.   Vajaduse korral lisatakse teabele ka andmete õigsust kinnitavad asjakohased äriühinguõiguslikud dokumendid.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(4)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.


23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/33


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 151/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavad ja kättesaadavaks tehtavad andmed ning tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise ning nendele juurdepääsu kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 81 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Esmatähtis on selgelt kindlaks määrata asjaomased lepingud ja nende vastavad vastaspooled. Funktsionaalse lähenemisviisi kohaselt tuleks käsitleda üksuseid, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlas hoitavatele andmetele, vastavalt nende volitustele ja funktsioonidele.

(2)

Kauplemisteabehoidlate üle järelevalve teostamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) olema juurdepääs kõigile kauplemisteabehoidlates hoitavatele tehinguandmetele, et esitada teabetaotlusi, võtta asjakohaseid järelevalvemeetmeid ja jälgida, kas kauplemisteabehoidlate registreerimine tuleks säilitada või kehtetuks tunnistada.

(3)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (3) ja määruse (EL) nr 648/2012 kohaseid ülesandeid, peaks ESMA-le tagama juurdepääsu erinevate volituste alusel. ESMA iga töötaja juurdepääs andmetele peaks olema kooskõlas vastavate erivolitustega.

(4)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul, ESMA-l ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjakohastel liikmetel, sealhulgas mõnel liikmesriigi keskpangal ning liidu asjaomastel väärtpaberi- ja turuasutustel on volitused finantsstabiilsuse jälgimiseks ja säilitamiseks liidus ning seepärast peaks neil oma vastavate ülesannete täitmiseks olema juurdepääs kõigi vastaspoolte tehinguandmetele.

(5)

Kesksete vastaspoolte järelevalveasutustel on vaja juurdepääsu andmetele, et tõhusalt teostada järelevalvet selliste üksuste üle, ning seega tuleks tagada neile juurdepääs kogu teabele, mida on selliste volituste rakendamiseks vaja.

(6)

EKPSi asjakohastel liikmetel on vaja juurdepääsu andmetele oma peamiste ülesannete täitmiseks, eelkõige selleks, et täita emiteeriva keskpanga ülesandeid ja finantsstabiilsuse tagamisega seotud volitusi ning teostada teataval juhul usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet mõne vastaspoole üle. Kuna teatavatel EKPSi liikmetel on siseriiklike õigusaktide alusel erinevad volitused, tuleks neile tagada juurdepääs andmetele vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud erinevatele volitustele.

(7)

Liidu asjaomaste väärtpaberi- ja turuasutuste peamine ülesanne on tagada investorite kaitse vastavas jurisdiktsioonis ning kõnealustele asutustele tuleks tagada juurdepääs tehinguandmetele turgude, turuosaliste, toodete ja alusvara kohta, mis kuuluvad nende järelevalve ja jõustamisvolituste alla.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) (4) artikli 4 kohaselt määratud ametiasutustele peaks olema tagatud juurdepääs aktsiapõhiste tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute andmetele, kui alusvara on lubatud kauplemisele nende jurisdiktsiooni kuuluval reguleeritud turul, alusvara emitendi juriidiline aadress on nende jurisdiktsioonis või alusvara emitent on pakkumise tegija sellise ettevõtja puhul ja tema pakutav tasu hõlmab väärtpabereid.

(9)

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile tuleks tagada juurdepääs energia hulgimüügiturgude seire eesmärgil, et koostöös liikmesriikide reguleerivate asutustega tuvastada ja hoida ära turu kuritarvitamine, samuti energia hulgimüügiturgude seire eesmärgil, et tuvastada ja hoida ära turu kuritarvitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusele (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (5). Seepärast peaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil olema juurdepääs kõigile kauplemisteabehoidlas hoitavatele andmetele seoses energiapõhiste tuletisinstrumentidega.

(10)

Määrus (EL) nr 648/2012 hõlmab ainult tehinguandmeid ja mitte kauplemiseelseid andmeid, nagu määruse (EL) nr 1227/2011 kohased tehingukorraldused. Seepärast ei tuleks kauplemisteabehoidlaid käsitada selles suhtes Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti asjakohase teabeallikana.

(11)

Funktsionaalse lähenemisviisi kohaselt on usaldatavusnõuete täitmise järelevalve esmatähtis komponent kauplemisteabehoidlates hoitavatele andmetele juurdepääsu seisukohast. Samuti võivad erinevatel ametiasutustel olla volitused usaldatavusnõuete täitmise järelevalve teostamiseks. Seepärast tuleks kõigile määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud asutustele tagada juurdepääs asjaomaste üksuste tehinguandmetele.

(12)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõike 3 kohaselt kauplemisteabehoidla andmetele juurdepääsu omavad üksused peavad kehtestama ja jõustama põhimõtted, millega tagatakse, et ainult asjaomastel isikutel on juurdepääs teabele kindlaksmääratud ja õiguslikult põhjendatud otstarbel, samuti märgitakse selgelt võimalikud muud isikud, kellel on sellistele andmetele juurdepääsu õigus.

(13)

Andmetele juurdepääsu tuleks käsitada kolmel koondtasandil. Tehinguandmed peaksid hõlmama iga tehingu üksikasju; positsiooniandmed peaksid hõlmama koondpositsiooni andmeid alusvara/toote kohta iga vastaspoole puhul ning tinglikud koondandmed peaksid hõlmama alusvara/toodete üldpositsioone ilma vastaspooli käsitlevate andmeteta. Juurdepääs tehinguandmetele peaks tagama juurdepääsu ka positsioonitasandi andmetele ja koondandmetele. Juurdepääs positsiooniandmetele peaks tagama juurdepääsu ka koondandmetele, kuid mitte tehinguandmetele. Seevastu juurdepääs tinglikele koondandmetele, mis on vähem üksikasjalikud, ei peaks tagama juurdepääsu positsiooni- ega tehinguandmetele.

(14)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(15)

Enne käesoleva määruse aluseks olevate tehniliste standardite eelnõu esitamist konsulteeris ESMA vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 10 asjaomaste asutuste ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega, samuti on ESMA viinud läbi üldsusega konsulteerimise käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Koondandmete avaldamine

1.   Kauplemisteabehoidlad avaldavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõike 1 kohased andmed, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

a)

agregeeritud avatud positsioonid tuletisinstrumendi liikide lõikes järgmiselt:

i)

kaubatuletisinstrumendid;

ii)

krediidituletisinstrumendid;

iii)

valuutatuletisinstrumendid;

iv)

aktsiatuletisinstrumendid;

v)

intressituletisinstrumendid;

vi)

muud tuletisinstrumendid;

b)

agregeeritud tehingumaht tuletisinstrumendi liikide lõikes järgmiselt:

i)

kaubatuletisinstrumendid;

ii)

krediidituletisinstrumendid;

iii)

valuutatuletisinstrumendid;

iv)

aktsiatuletisinstrumendid;

v)

intressituletisinstrumendid;

vi)

muud tuletisinstrumendid;

c)

agregeeritud väärtus tuletisinstrumendi liikide lõikes järgmiselt:

i)

kaubatuletisinstrumendid;

ii)

krediidituletisinstrumendid;

iii)

valuutatuletisinstrumendid;

iv)

aktsiatuletisinstrumendid;

v)

intressituletisinstrumendid;

vi)

muud tuletisinstrumendid.

2.   Andmed avaldatakse veebisaidil või veebiportaalis, millele üldsusel on lihtne juurdepääs, ja neid ajakohastatakse vähemalt kord nädalas.

Artikkel 2

Asjaomaste asutuste juurdepääs andmetele

1.   Kauplemisteabehoidla tagab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) juurdepääsu kõigile tehinguandmetele, mida on vaja ESMA järelevalveülesannete täitmiseks.

2.   ESMA kehtestab sisekorra, et tagada töötajatele asjakohane juurdepääs andmetele ja mis tahes asjakohased juurdepääsupiirangud seoses ESMA volituste kohase muu kui järelevalvealase tegevusega.

3.   Kauplemisteabehoidla tagab energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööametile juurdepääsu kõigile selliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute andmetele, mille alusavaraks on energia või saastekvoodid.

4.   Kauplemisteabehoidla tagab keskse vastaspoole üle järelevalvet teostavale pädevale asutusele ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asjaomasele liikmele vajaduse korral juurdepääsu keskse vastaspoole kliiritud või teatatud tehinguandmetele.

5.   Kauplemisteabehoidla tagab pädevale asutusele, kes teostab järelevalvet teatatud lepingute kauplemiskohtade üle, juurdepääsu kõigile tehinguandmetele, mis on seotud kõnealustes kauplemiskohtades täidetud lepingutega.

6.   Kauplemisteabehoidla tagab järelevalveasutusele, kes on määratud vastavalt direktiivi 2004/25/EÜ artiklile 4, juurdepääsu kõigile selliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute andmetele, mille alusvaraks on sellise äriühingu emiteeritud väärtpaber, mis vastab ühele järgmistest tingimustest:

a)

ta on lubatud kauplemisele järelevalveasutuse jurisdiktsiooni kuuluval reguleeritud turul;

b)

tema registrijärgne asukoht või, kui seda ei ole, tema peakontor on järelevalveasutuse jurisdiktsioonis;

c)

ta on pakkumise tegija punktides a või b osutatud üksuse puhul ja tema pakutav tasu hõlmab väärtpabereid.

7.   Lõike 6 kohaselt esitatav teave hõlmab järgmist:

a)

alusvaraks olevad väärtpaberid;

b)

tuletisinstrumendi liik;

c)

positsiooni märk;

d)

sihtväärtpaberite arv;

e)

tuletislepingu vastaspooled.

8.   Kauplemisteabehoidla tagab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõike 3 punkti h kohastele liidu asjaomastele väärtpaberi- ja turuasutustele juurdepääsu kõigile tehinguandmetele turgude, turuosaliste, lepingute ja alusvara kohta, mis kuuluvad nende asutuste vastavate järelevalveülesannete ja -volituste alla.

9.   Keskne vastaspool tagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, ESMA-le ja EKPSi asjaomastele liikmetele juurdepääsu tehinguandmetele:

a)

nende jurisdiktsiooni kuuluvate kõigi vastaspoolte puhul;

b)

tuletislepingute puhul, kui tuletislepingute sihtüksus asub nende vastavas jurisdiktsioonis või kui aluseks olev kohustus on vastava jurisdiktsiooni riigivõlg.

10.   Kauplemisteabehoidla tagab EKPSi asjaomasele liikmele juurdepääsu selliste tuletislepingute positsiooniandmetele, mis on kõnealuse liikme emiteeritavas valuutas.

11.   Selliste vastaspoolte usaldatavusnõuete täitmise järelevalve teostamiseks, kelle suhtes kohaldatakse aruandluskohustust, tagab kauplemisteabehoidla määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõigile selliste vastaspoolte tehinguandmetele.

Artikkel 3

Kolmandate riikide ametiasutused

1.   Sellise kolmanda riigi asjaomasele asutusele, kes on sõlminud liiduga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 75 kohase rahvusvahelise lepingu, tagab kauplemisteabehoidla juurdepääsu andmetele, võttes arvesse kolmanda riigi ametiasutuse volitusi ja ülesandeid ning tehes seda kooskõlas asjaomase rahvusvahelise lepingu sätetega.

2.   Kauplemisteabehoidla tagab sellise kolmanda riigi asjaomasele asutusele, kes on kehtestanud ESMAga määruse (EL) nr 648/2012 artikli 76 kohase koostöökorra, juurdepääsu andmetele, võttes arvesse kolmanda riigi ametiasutuse volitusi ja ülesandeid ning tehes seda kooskõlas asjaomase koostöökorra sätetega.

Artikkel 4

Tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise kohta

1.   Kauplemisteabehoidla tagab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele juurdepääsu andmetele vastavalt teabevahetusmenetlustele ning sõnumivahetuse ja võrdlusandmete standarditele, mida tavapäraselt kasutatakse rahvusvahelisel tasandil.

2.   Tehingu vastaspooled määravad igale tuletislepingule kordumatu tehingu tunnuskoodi, mis võimaldab kauplemisteabehoidlatel summeerida ja võrrelda andmeid erinevate kauplemisteabehoidlate lõikes.

Artikkel 5

Tegevusstandardid andmetele juurdepääsu kohta

1.   Kauplemisteabehoidla säilitab teabe seoses andmetele juurdepääsuga, mis anti määruse (EL) nr 648/2012 artikli 81 lõikes 3 loetletud üksustele.

2.   Lõikes 1 osutatud teave hõlmab:

a)

sellise teabe ulatust, millele anti juurdepääs;

b)

viidet õiguslikele sätetele, mille alusel anti määruse (EL) nr 648/2012 ja käesoleva määruse kohaselt juurdepääs sellistele andmetele.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(4)  ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.

(5)  ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.


23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/37


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 152/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on muu hulgas ette nähtud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded, millega tagatakse, et kesksed vastaspooled on turvalised ja usaldusväärsed ning täidavad kapitalinõudeid kogu aeg. Võttes arvesse, et kliiringuga seotud riskid on suures osas kaetud asjakohaste rahaliste vahenditega, peaksid sellised kapitalinõuded tagama, et kesksel vastaspoolel on kogu aeg piisavalt kapitali, et katta krediidiriski, vastaspoole riski, tururiski, operatsiooniriski ning õiguslikke ja äririske, mis ei ole juba kaetud asjakohaste rahaliste vahenditega, ning vajaduse korral oma tegevused nõuetekohaselt likvideerida või restruktureerida.

(2)

Kõnealuste regulatiivsete standardite puhul tuleks eelkõige võtta arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid, kuna kesksed vastaspooled on katmata tegevuste puhul avatud samalaadsetele riskidele nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud. Samuti tuleks arvesse võtta asjakohaseid osasid makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni väljatöötatud põhimõttest finantsturgude infrastruktuuri osas (CPSS-IOSCO põhimõtted). Selleks et kesksed vastaspooled suudaksid nõuetekohaselt likvideerida või restruktureerida oma tegevusi, peaks neil olema piisavalt rahalisi vahendeid tegevuskulude katmiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Keskne vastaspool peaks olema suuteline võtma sellise ajavahemiku jooksul mis tahes meetmeid, et ümber korraldada oma olulised tegevused, mis võib hõlmata rekapitaliseerimist, juhtkonna vahetamist, äristrateegia ja kulu- või tasustruktuuri läbivaatamist, osutatavate teenuste ümberkorraldamist, kliiringuportfelli likvideerimist või kliirimistegevuse üleandmist teisele kesksele vastaspoolele. Likvideerimise või restruktureerimise ajal peab keskne vastaspool jätkama oma tegevust. Kuigi sel juhul võivad mõned kulud väheneda (nt turunduskulud), võivad teised kulud suureneda (nt õigusabikulud). Seepärast peaks aastase kogu tegevuskulu kasutamine võimaldama asjakohaselt kajastada keskse vastaspoole tegevuste likvideerimise või restruktureerimisega seotud tegelikke kulusid. Selleks et võtta arvesse kesksete vastaspoolte erinevaid raamatupidamistavasid, tuleks tegevuskulusid käsitleda vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta), (3) või vastavalt paljudele muudele piiratud asjakohastele eeskirjadele liidu õiguse kohaselt.

(3)

Kuna kapitali peab olema kogu aeg piisavalt, et tagada nõuetekohane likvideerimine ja asjakohane kaitse asjaomaste riskide vastu vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõikele 2, tuleb ette näha varajase hoiatamise vahend, et pädevad asutused saaksid piisavalt varakult teada olukorrast, kus keskse vastaspoole kapital võib langeda allapoole asjakohast kapitalinõuet, ja kehtestada selleks teatamiskünnis 110 % kapitalinõuetest.

(4)

Hoolimata operatsiooniriski mõõtmise keerukusest, tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (4) asjakohase võrdlusaluse kesksete vastaspoolte kapitalinõuete kehtestamiseks. Kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ peaks operatsiooniriski määratlus hõlmama õiguslikku riski seoses tehniliste standarditega kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate kapitalinõuete kohta.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ ja direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (5) on asjakohased, et määrata kindlaks kapitalinõuded asjakohaste rahaliste vahenditega katmata krediidi-, vastaspoole ja tururiski katmiseks, kuna need riskid on sarnased krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskidega.

(6)

Kesksel vastaspoolel ei pea olema kapitali seoses kauplemisriski ja tagatisfondi sissemaksetega, mis tulenevad koostalitluskokkuleppest, kui täidetud on määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 52 ja 53 sätestatud nõuded. Kui kõnealused nõuded ei ole täidetud, võivad seoses kesksete vastaspoolte vaheliste seostega tekkida täiendavad riskid, kui kesksete vastaspoolte antud tagatis ei ole täielikult kaitstud ja pankrotivarast välistatud või kui tagatisfondi sissemaksed on vastuvõtva keskse vastaspoole kliiriva liikme kohustuste mittetäitmise korral ohus. Seepärast peaksid kapitalinõuded sel juhul hõlmama tagatisfondi makseid ja teiste kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski. Negatiivse mõju ülekandumise ohu vältimiseks tuleks teiste kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavaid makseid käsitleda üldiselt konservatiivsemalt kui krediidiasutuste riske seoses kesksete vastaspoolega. Keskse vastaspoole omavahendeid, mida kasutatakse teise keskse vastaspoole tagatisfondi maksete tegemiseks, ei tuleks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaldamisel arvesse võtta, kuna need ei ole investeeritud investeerimispoliitika kohaselt. Samuti ei tohiks neid kõnealuste maksete puhul riskiga kaalutud varade arvutamisel võtta arvesse topelt.

(7)

Nõuetekohaseks likvideerimiseks vajalik aeg sõltub otseselt asjaomase keskse vastaspoole osutatavatest kliirimisteenustest ja turutingimustest, milles ta tegutseb, eelkõige juhul, kui teine keskne vastaspool saab tema teenused üle võtta. Seepärast peaks likvideerimiseks vajalik kuude arv põhinema keskse vastaspoole hinnangul, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Selleks et tagada kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleb ette näha, et likvideerimisaeg on vähemalt kuus kuud.

(8)

Äririsk on risk, mis kesksele vastaspoolele tuleneb tema tõhususest ja üldiste äritingimuste võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada tema finantsseisundit seoses tulude vähenemisest või kulude suurenemisest tuleneva kahjuga, mis tuleb katta kapitaliga. Kuna äririsk sõltub tugevasti iga keskse vastaspoole konkreetsest olukorrast ning seda võivad mõjutada eri tegurid, nagu ebatõhusad protseduurid, halvenenud turutingimused, tehnoloogia arengu eiramine või äristrateegia puudulik järgimine, peaksid kapitalinõuded põhinema keskse vastaspoole hinnangul, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Selleks et tagada kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleb kehtestada alampiir.

(9)

Enne käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu esitamist tegi EBA tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) ja konsulteeris Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA). Samuti viis EBA läbi avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsis võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsis arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas Euroopa Komisjonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kapitalinõuded

1.   Keskse vastaspoole kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega on kogu aeg vähemalt võrdne järgmiste summaga:

a)

keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses likvideerimise või restruktureerimisega, mis on arvutatud vastavalt artiklile 2;

b)

keskse vastaspoole kapitalinõuded operatsiooni- ja õigusliku riski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 3;

c)

keskse vastaspoole kapitalinõuded krediidi-, vastaspoole ja tururiski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 4;

d)

keskse vastaspoole kapitalinõuded äririski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 5.

2.   Keskne vastaspool kohaldab protseduure, et tuvastada kõik riskiallikad, mis võivad mõjutada tema ülesannete pidevat täitmist, ja hindab võimalikku kahjulikku mõju tema tuludele või kuludele ja kapitali tasemele.

3.   Kui lõike 1 kohane keskse vastaspoole kapital on väiksem kui 110 % kapitalinõuetest või väiksem kui 110 % 7,5 miljonist eurost („teatamiskünnis”), teavitab keskne vastaspool sellest pädevat asutust ja ajakohastab teavet vähemalt kord nädalas, kuni keskse vastaspoole kapital ületab taas teatamiskünnist.

4.   Teade esitatakse kirjalikult ja see sisaldab vähemalt järgmist:

a)

põhjused, miks keskse vastaspoole kapital on alla teatamiskünnist, ning keskse vastaspoole finantsolukorra kirjeldus keskpikas perspektiivis;

b)

selliste meetmete põhjalik kirjeldus, mida keskne vastaspool kavatseb võtta, et tagada kapitalinõuete pidev täitmine.

Artikkel 2

Kapitalinõuded seoses likvideerimise või restruktureerimisega

1.   Keskne vastaspool jagab oma aastase kogu tegevuskulu kaheteistkümneks, et määrata kindlaks oma igakuine kogu tegevuskulu, ja korrutab kõnealuse tulemuse oma tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemikuga, mis on kindlaks määratud lõike 2 kohaselt. Kõnealuse arvutuse tulemus kajastab keskse vastaspoole tegevuste nõuetekohaseks likvideerimiseks või restruktureerimiseks ette nähtud kapitali.

2.   Selleks et määrata kindlaks lõike 1 kohane tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemik, esitab keskne vastaspool pädevale asutusele heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 III jaotise kohastele pädevate asutuste volitustele oma hinnangu tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemiku kohta. Prognoositav ajavahemik on piisav, et tagada ka halvenenud turutingimustes tegevuste nõuetekohane likvideerimine, restruktureerimine ja ümberkorraldamine, kliiringuportfelli likvideerimine või kliirimistegevuse üleandmine teisele kesksele vastaspoolele. Ajavahemiku prognoosimisel võetakse arvesse keskse vastaspoole positsioonide suurust, tähtaegu ja võimalikke piiriüleseid tõkkeid ning kliiritavate toodete liiki. Tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud minimaalne ajavahemik, mida kasutatakse kapitalinõuete arvutamiseks, on kuus kuud.

3.   Prognoosi aluseks olevate eelduste märkimisväärse muutuse korral ajakohastab keskne vastaspool tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemiku prognoosi ja esitab ajakohastatud prognoosi pädevatele asutustele heakskiitmiseks.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse tegevuskulusid vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, või vastavalt nõukogu direktiividele 78/660/EMÜ, (7) 83/349/EMÜ (8) ja 86/635/EMÜ (9) või vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida komisjoni määruse (EÜ) nr 1569/2007 (10) kohaselt käsitatakse võrdväärsena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 4). Keskne vastaspool kasutab kõige värskemat auditeeritud raamatupidamise aastaaruande teavet.

Artikkel 3

Operatsiooni- ja õigusliku riski kapitalinõuded

1.   Keskne vastaspool arvutab artikli 1 kohased kapitalinõuded operatsiooni- ja õigusliku riski puhul direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud baasmeetodi või täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kohaselt, võttes arvesse lõigetes 2–7 sätestatud piiranguid.

2.   Selleks et arvutada kapitalinõuded operatsiooniriski puhul võib keskne vastaspool kasutada baasmeetodit vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklile 103.

3.   Keskne vastaspool kohaldab nõuetekohast operatsiooniriski hindamise ja juhtimise süsteemi, mille vastutusalad on selgelt määratud. Keskne vastaspool teeb kindlaks operatsiooniriskile avatud positsioonid ja jälgib asjakohaseid operatsiooniriski andmeid, sealhulgas oluliste kahjude andmeid. Kõnealuse süsteemi vaatab korrapäraselt läbi sõltumatu isik, kellel on selliseks läbivaatamiseks vajalikud teadmised.

4.   Keskse vastaspoole operatsiooniriski hindamise süsteem on põhjalikult integreeritud keskse vastaspoole riskijuhtimisprotsessiga. Selle tulemused moodustavad lahutamatu osa keskse vastaspoole operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrollimise protsessist.

5.   Keskne vastaspool rakendab kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamise süsteemi, mis tagab operatsiooniriski käsitlevate aruannete esitamise keskse vastaspoole asjakohastele funktsioonidele. Keskne vastaspool kohaldab menetlusi, et võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt juhtkonnale esitavates aruannetes sisalduvale teabele.

6.   Samuti võib keskne vastaspool taotleda pädevalt asutuselt luba täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kasutamiseks. Pädev asutus võib vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklile 105 anda kesksele vastaspoolele loa sellise täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamiseks, mis põhineb keskse vastaspoole operatsiooniriski mõõtmise süsteemidel.

7.   Sellise keskse vastaspoole kapital, kes kasutab operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamiseks lõike 6 kohaseid täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid, on kogu aeg vähemalt 80 % kapitalist, mis peaks olema lõike 2 kohase baasmeetodi kasutamise korral.

Artikkel 4

Kapitalinõuded selliste krediidi-, vastaspoole ja tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega

1.   Artikli 1 kohased keskse vastaspoole kapitalinõuded on krediidiriski ja vastaspoole riski 8 % riskiga kaalutud varade ning tururiski selliste kapitalinõuete summa, mis on arvutatud vastavalt direktiividele 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, võttes arvesse lõigetes 2–5 sätestatud piiranguid.

2.   Kapitalinõuete arvutamiseks tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/49/EÜ I–IV lisades sätestatud meetodeid.

3.   Riskiga kaalutud varade arvutamiseks tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 78–83 kohast krediidiriski arvutamise standardmeetodit.

4.   Riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastaspoole riski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/48/EÜ III lisa 3. osa kohast turuväärtuse meetodit ja direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 3. osa kohast finantstagatise hindamise üldmeetodit, millega kohaldatakse regulatiivseid volatiilsuse korrigeerimistegureid.

5.   Kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 52 ja 53 osutatud kõik tingimused ei ole täidetud ja kui keskne vastaspool ei kasuta omavahendeid, kohaldab keskne vastaspool riskikaalu 1 250 % teise keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate sissemaksetega seotud riski puhul ning riskikaalu 2 % teise keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski puhul.

Artikkel 5

Äririski kapitalinõuded

1.   Keskne vastaspool esitab pädevale asutusele heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 III jaotise kohastele pädevate asutuste volitustele oma hinnangu kapitali kohta, mida on vaja äririskist tuleneva kahju katmiseks, võttes aluseks tema ärimudeli puhul põhjendatult prognoositavad halvad stsenaariumid.

2.   Äririskiga seotud kapitalinõuded vastavad vähemalt asjaomasele heakskiidetud hinnangule ja peavad olema vähemalt 25 % aastasest kogu tegevuskulust. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse tegevuskulusid vastavalt artikli 2 lõikele 4.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(4)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(6)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(7)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(8)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(9)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(10)  ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.


23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/41


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 153/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 25 lõiget 8, artikli 26 lõiget 9, artikli 29 lõiget 4, artikli 34 lõiget 3, artikli 41 lõiget 5, artikli 42 lõiget 5 ja artikli 44 lõiget 2, artikli 45 lõiget 5, artikli 46 lõiget 3, artikli 47 lõiget 8 ja artikli 49 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad organisatsioonilisi nõudeid, sealhulgas andmete säilitamist ja talitluspidevust, ja usaldatavusnõudeid, sealhulgas tagatisi, tagatisfondi, likviidsusriski kontrollimist, kaskaadi põhimõtteid, tagatisvara, investeerimispoliitikat, mudelite läbivaatamist ning stressi- ja järelteste. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav sätestada kõik määruse (EL) nr 648/2012 III ja IV jaotisega ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(2)

Pidades silmas finantsturgude üleilmset olemust, tuleks käesolevas määruses arvesse võtta makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni väljatöötatud põhimõtteid finantsturgude infrastruktuuri kohta (CPSS-IOSCO põhimõtted), mida kasutatakse kesksete vastaspoolte regulatiivsete nõuete üleilmse võrdlusalusena.

(3)

Kindla ja usaldusväärse seisundi tagamiseks kõigis turutingimustes on oluline, et kesksed vastaspooled võtavad vastu usaldusväärsed riskijuhtimisprotseduurid, mis hõlmavad kõiki riske, millele nad on avatud või võivad avatud olla. Kui riskijuhtimise seisukohast asjakohane, peaksid kesksed vastaspooled tegelikult rakendama rangemaid riskijuhtimisstandardeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

(4)

Tuleks kindlaks määrata määrusest (EL) nr 648/2012 tulenev piiratud arv mõisteid ja käesoleva tehnilise standardi väljatöötamiseks vajalikud tehnilised määratlused.

(5)

Oluline on tagada, et kolmanda riigi tunnustatud kesksed vastaspooled ei ohusta liidu turgude nõuetekohast toimimist. Seepärast on esmatähtis tagada, et tunnustatud kesksed vastaspooled ei saaks kohaldada liidu standarditest leebemaid riskijuhtimise nõudeid, millega võib kaasneda õiguslik arbitraaž. Teave, mis esitatakse ESMA-le seoses kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamisega, peaks võimaldama ESMA-l hinnata, kas keskne vastaspool täielikult täidab kõnealuses kolmandas riigis kohaldatavaid usaldatavusnõudeid. Samaväärsuse kindlaksmääramise mehhanismi raames peaks komisjon tagama, et kolmanda riigi haldus- ja õigusnormid on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise ja käesoleva määruse sätetega.

(6)

Selleks et tagada investorite kõrgetasemeline kaitse, võib ESMA kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamiseks nõuda täiendavat teavet lisaks teabele, mida on rangelt vaja, et hinnata määruse (EL) nr 648/2012 kohaste tingimuste täitmist.

(7)

Kolmanda riigi pädeva asutuse ülesanne on pidevalt hinnata, kas kolmanda riigi keskne vastaspool täielikult täidab asjaomase kolmanda riigi usaldatavusnõudeid. Tegevusluba taotleva keskse vastaspoole poolt ESMA-le esitatava teabe eesmärk ei tohiks olla dubleerida kolmanda riigi pädeva asutuse läbiviidud hindamist, vaid tagada, et keskse vastaspoole suhtes teostatakse kõnelauses kolmandas riigis tõhusat järelevalvet ja jõustamist, mis tagab kõrgetasemelise investorite kaitse.

(8)

Selleks et ESMA saaks läbi viia täieliku hindamise tuleks tegevusluba taotleva kolmanda riigi keskse vastaspoole esitatavat teavet täiendada asjaomase teabega, mida on vaja pideva järelevalve, jõustamisvolituste ja kolmanda riigi järelevalveasutuste võetud meetmete tõhususe hindamiseks. Selline teave tuleks esitada määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt sõlmitud koostöökorra alusel. Selline koostöökord peaks tagama, et ESMAt teavitatakse õigeaegselt mis tahes järelevalve- või jõustamismeetmest, mida võetakse tunnustamist taotleva keskse vastaspoole suhtes, ja mis tahes selliste tingimuste muutustest, mille alusel on asjaomasele kesksele vastaspoolele antud tegevusluba, samuti mis tahes sellise teabe asjakohasest ajakohastamisest, mida keskne vastaspool tunnustamisprotsessi raames algselt esitas.

(9)

Tuleb täiendavalt täpsustada määruse (EL) nr 648/2012 nõuded seoses sisemiste riskijuhtimise aruandlusliinidega, et rakendada riskijuhtimisraamistik, mis hõlmab sisemise riskijuhtimisprotsessi struktuuri, õigusi ja vastutusalasid. Juhtimiskord peaks arvese võtma erinevaid liidu äriühinguõiguse vorme, tagamaks, et kesksed vastaspooled tegutsevad kindlas õigusraamistikus.

(10)

Tagamaks, et keskne vastaspool rakendab asjakohased protseduurid, et täita käesoleva määruse, määruse (EL) nr 648/2012 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1249/2012 (3) nõudeid, tuleks kindlaks määrata keskse vastaspoole vastavuskontrolli funktsiooni roll ja ülesanded.

(11)

Tuleb selgelt kindlaks määrata juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ülesanded ning juhtorgani toimimise miinimumnõuded, tagamaks, et keskse vastaspoole organisatsiooni struktuur võimaldab kesksel vastaspoolel pidevalt ja nõuetekohaselt osutada teenuseid ja täita oma ülesandeid. Lisaks tuleb aruandluskohustuse tagamiseks kehtestada selged ja otsesed aruandlusliinid.

(12)

Selleks et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine, on oluline, et tasustamispoliitika ei soodustaks ülemääraste riskide võtmist. Selleks et tasustamispoliitika annaks kavandatud mõju, peab seda nõuetekohaselt jälgima ja läbi vaatama juhtorgan, kes peaks looma erikomisjoni, et asjakohaselt kontrollida tasustamispoliitika täitmist.

(13)

Tagamaks, et kesksel vastaspoolel on kõigi oma kohustuste täitmiseks piisavalt personali ja ta annab oma tegevuse eest aru ning pädeval asutusel on nende järelevalve all olevas keskses vastaspooles asjakohane kontaktpunkt, peaks kesksel vastaspoolel olema vähemalt riskijuht, vastavuskontrollijuht ja tehnoloogiajuht.

(14)

Keskne vastaspool peaks nõuetekohaselt hindama ja jälgima, mil määral on mitme üksuse juhtorganisse kuuluvatel juhtorgani liikmetel huvide konflikt keskse vastaspoole konsolideerimisgrupi raames või väljaspool seda. Juhtorgani liikmetel ei tohiks takistada kuulumist mitmesse juhtorganisse, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneb huvide konflikt.

(15)

Tõhusa auditifunktsiooni kehtestamiseks peaks keskne vastaspool kindlaks määrama siseaudiitorite ülesanded ja aruandlusliinid, tagamaks, et asjakohastest küsimustest antakse õigel ajal aru keskse vastaspoole juhtorganile ja pädevatele asutustele. Siseauditi funktsiooni kehtestamisel ja säilitamisel tuleks selgelt kindlaks määrata tema missioon, sõltumatus ja objektiivsus, ulatus ja vastutusala, volitused, aruandluskohustus ja tegevusnõuded.

(16)

Selleks et asjaomane pädev asutus saaks tõhusalt täita oma ülesandeid, peaks tal olema juurdepääs kogu teabele, mida on vaja, et määrata kindlaks, kas keskne vastaspool täidab tegevusloa andmise tingimusi. Sellise teabe peaks keskne vastaspool tegema kättesaadavaks viivitamata.

(17)

Keskse vastaspoole säilitatavad andmed peaksid andma põhjaliku ülevaate keskse vastaspoole krediidiriskist seoses kliirivate liikmetega ja võimaldama jälgida eeldatavat süsteemset riski. Samuti peaksid need võimaldama pädevatel asutustel, ESAM-l ja Euroopa Keskpankade Süsteemi asjakohastel liikmetel asjakohaselt taastada kliirimisprotsessi, et hinnata vastavust õiguslikele nõuetele, sealhulgas aruandlusnõuetele. Samuti aitavad säilitatud andmed kesksel vastaspoolel täita õiguslikke nõudeid ja kohustusi kliirivate liikmete suhtes ja seoses vaidlustega.

(18)

Keskse vastaspoole poolt kauplemisteabehoidlale esitatavad andmed tuleks säilitada nii, et pädevad asutused saaksid kontrollida keskse vastaspoole vastavust määruse (EL) nr 648/2012 kohastele aruandluskohustustele ning pääseda kergesti ligi teabele, kui see ei ole kättesaadav kauplemisteabehoidlates.

(19)

Keskse vastaspoole asjakohase aruandluse tagamiseks tuleks tehingutega seotud andmete säilitamise nõuete suhtes kohaldada samasid põhimõtteid nagu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohaste teatamiskohustuste suhtes.

(20)

Talitluspidevuse tagamiseks häirete korral peaks keskse vastaspoole varutöötlemiskoht asuma geograafiliselt piisavalt kaugel põhitöötlemiskohast, nii et seda ei mõjutaks sama kriisiolukord, mis võib viia rivist välja põhitöötlemiskoha. Selleks et analüüsida kriisiolukordade mõju olulistele teenustele, tuleks kasutada eri stsenaariume, sealhulgas stsenaariume loodusõnnetusest põhjustatud süsteemihäirete analüüsimiseks. Kõnealused analüüsid tuleks korrapäraselt läbi vaadata.

(21)

Keskne vastaspool on süsteemselt oluline finantsturu infrastruktuuri osa ja ta peaks suutma taastada olulised funktsioonid kahe tunni jooksul, kusjuures varusüsteemid võiksid alustada töötlemist viivitamatult pärast vahejuhtumit. Samuti peaks keskne vastaspool väga suure tõenäosusega tagama, et andmed ei läheks kaotsi.

(22)

Oluline on et kliirivate liikmete kohustuste täitmatajätmine ei põhjustaks olulist kahju teistele turuosalistele. Seepärast peaks keskne vastaspool katma kohustusi mittetäitva kliiriva liikme esitatud tagatisega vähemalt asjakohast osa võimalikust kahjust, mis kesksel vastaspoolel võib positsioonide sulgemisel tekkida. Eeskirjadega tuleks kindlaks määrata eri finantsinstrumentide liikide puhul kohaldatava tagatise miinimummäär. Lisaks peaks keskne vastaspool järgima põhimõtteid, et asjakohaselt kohandada tagatise taset vastavalt iga kliiritava finantsinstrumendi või portfelli andmetele.

(23)

Keskne vastaspool ei tohiks vähendada oma tagatist tasemele, mis tulenevalt väga konkurentsitihedast keskkonnast seab ohtu tema turvalisuse. Seepärast tuleks tagatise arvutamisel järgida erinõudeid. Tagatise puhul tuleb võtta arvesse erinevaid turutingimusi, sealhulgas halvenenud turutingimusi.

(24)

Tuleks kehtestada eeskirjad, et määrata kindlaks asjakohane tagatise protsent ning likvideerimisperioodi kestus ja ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks kasutatav ajavahemik. Tagamaks, et keskne vastaspool nõuetekohaselt juhib asjaomaseid riske, tuleb kindlaks määrata lähenemisviis, mida keskne vastaspool peaks kõnealuste parameetrite alusel tagatisnõuete arvutamisel kohaldama. Samuti ei tohiks kesksel vastaspoolel takistada kasutamast muid usaldusväärseid metoodilisi lähenemisviise portfellitagatise väljatöötamiseks; kesksel vastaspoolel peaks olema lubatud kasutada meetodeid, mis põhinevad kliiritavate finantsinstrumentide või finantsinstrumentide kogumi hinnariski korrelatsioonil, samuti mis tahes asjakohaseid meetodeid, mis põhinevad samaväärsel sõltuvust väljendaval statistilisel näitajal.

(25)

Selleks et määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul on keskne vastaspool avatud tururiskile, mis on seotud kohustused täitmata jätnud üksuse positsioonide juhtimisega, peaks keskne vastaspool võtma arvesse kliiritava finantsinstrumendi või portfelli andmeid, nagu likviidsuse tase, positsiooni suurus või kontsentratsioon. Keskne vastaspool peaks konservatiivselt hindama aega, mida on vaja kohustused täitmata jätnud üksuse positsioonide täielikuks sulgemiseks alates tagatise viimasest sissevõtmisest, samuti positsioonide suurust ja kontsentratsiooni.

(26)

Selleks et mitte põhjustada või soodustada ebastabiilsust finantsturgudel, peaks keskne vastaspool võimaluste piires kasutama ettevaatavaid tagatismeetodeid, mis piiravad tagatisnõuete protsükliliste muutuste tõenäosust ilma keskse vastaspoole vastupanuvõimet kahjustamata.

(27)

Börsiväliste tuletislepingute puhul kasutatav suurem usaldusvahemik on tavaliselt põhjendatud, kuna kõnealuste toodete hinna määramine on vähem usaldusväärne ning nende toodete kohta on vähem varasemaid andmeid, mille põhjal saab prognoosida riske. Keskne vastaspool võib kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, mille puhul eelpooltoodu ei kehti ja mille riskitunnused on samad nagu börsil kaubeldavatel tuletislepingutel, kusjuures keskne vastaspool peaks suutma kliirida kõnealuseid tooteid pidevalt, olenemata täitmismeetodist.

(28)

Keskse vastaspoole riskijuhtimise olulise komponendina tuleb asjakohaselt määratleda äärmuslikud, kuid realistlikud turutingimused. Keskse vastaspoole riskijuhtimisraamistiku ajakohastamise eesmärgil ei tuleks äärmuslikke, kuid realistlikke turutingimusi käsitleda muutumatutena, vaid pidevalt aja jooksul muutuvate ja eri turgude lõikes erinevatena. Üks turustsenaarium võib olla äärmuslik, kuid realistlik ühe keskse vastaspoole puhul, kuid ei pruugi olla asjakohane teise puhul. Keskne vastaspool peaks kehtestama kindla sisemise poliitikaraamistiku, et teha kindlaks turud, millega seoses on tal riskid, ja kohaldada ühiseid miinimumnõudeid äärmuslike, kuid realistlike turutingimuste kindlaksmääramiseks iga kindlaks tehtud turu puhul. Samuti tuleks objektiivselt arvesse võtta võimalikku samaaegset survet mitmel turul.

(29)

Selleks et tagada asjakohane ja kindel juhtimiskord, tuleks raamistikku, mida keskne vastaspool kasutab äärmuslike, kuid realistlike turutingimuste kindlaksmääramiseks, arutada riskikomiteega ja selle peaks heaks kiitma juhtorgan. Kõnealune raamistik tuleks läbi vaadata vähemalt kord aastas ning läbivaatamise tulemusi tuleks arutada riskikomiteega ja teavitada nendest juhtorganit. Läbivaatamine peaks tagama, et äärmuslike, kuid realistlike turutingimuste määratlus kajastab keskse vastaspoole riskide ulatust ja kontsentratsiooni, samuti suundumusi turgudel, kus keskne vastaspool tegutseb. Kõnealune läbivaatamine ei tähenda siiski, et keskne vastaspool ei peaks pidevalt hindama tagatisfondi piisavust muutuvates turutingimustes.

(30)

Selleks et tagada likviidsusriski tõhus juhtimine, tuleb ette näha, et keskne vastaspool kehtestab likviidsusriski juhtimise raamistiku. Kõnealune raamistik peaks sõltuma keskse vastaspoole kohustuste laadist ja sellega tuleks ette näha vahendid tema likviidsusriski hindamiseks, võimalike likviidsusprobleemide kindlakstegemiseks ja likviidsete rahaliste vahendite piisavuse tagamiseks.

(31)

Likviidsete rahaliste vahendite piisavuse hindamisel peaks keskne vastaspool arvesse võtma tema hoitavate vahendite mahtu ja likviidsust, samuti kõnealuste varade võimalikku kontsentratsiooniriski. Oluline on, et keskne vastaspool suudab kindlaks teha kõik tema vahendite peamised likviidsusriski kontsentratsioonid, nii et keskse vastaspoole likviidsed rahalised vahendid on vajaduse korral viivitamata kättesaadavad. Samuti peaks keskne vastaspool võtma arvesse täiendavaid riske, mis tulenevad mitmesugustest suhetest, vastastikusest sõltuvusest ja kontsentratsioonist.

(32)

Kuna likviidsed rahalised vahendid peaksid olema kergesti kättesaadavad sama päeva tehingute või isegi päevasiseste tehingute jaoks, võib keskne vastaspool kasutada emiteerivas keskpangas hoitavaid rahalisi vahendeid, krediidikõlblikes kommertspankades hoitavaid rahalisi vahendeid, kokkulepitud krediidiliine, kokkulepitud repotehinguid, hoiul olevat kergesti turustatavat tagatist ning investeeringuid, mis on eelnevalt kokkulepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra kohaselt koheselt kättesaadavad ja rahalisteks vahenditeks vahetavad, isegi halvenenud turutingimustes. Selliseid rahalisi vahendeid ja tagatist tuleks eelnevalt kokkulepitud likviidsete rahaliste vahendite hulka arvata ainult teatavatel tingimustel.

(33)

Selleks et näha kesksele vastaspoolele ette stiimulid rangete nõuete kehtestamiseks ja asjaomase omavahendite taseme säilitamiseks, vältides samas õiguslikku arbitraaži, on oluline kehtestada ühtsed meetodid asjaomaseks otstarbeks määratud selliste omavahendite summa arvutamiseks ja säilitamiseks, mis kesksel vastaspoolel peab olema ja mida kasutatakse kaskaadi põhimõttel. Oluline on hoida kõnealuseid vahendeid, mida kasutatakse kohustuste täitmatajätmisest tuleneva kahju katmiseks, eraldi ja käsitleda neid eraldi keskse vastaspoole miinimumkapitalinõuetest, millega kaetakse keskse vastaspoole muud võimalikud riskid.

(34)

Võrdsete tingimuste tagamiseks on oluline, et kesksed vastaspooled kohaldavad ühtseid meetodeid kaskaadi põhimõttel kasutatavate omavahendite arvutamiseks. Kui kesksel vastaspoolele lubataks omal äranägemisel kasutada meetodeid, mis ei ole piisavalt selged, võib see viia väga erinevate tulemusteni ja seega soodustada õiguslikku arbitraaži. Seepärast on esmatähtis, et meetodid ei sõltu keskse vastaspoole suvast. Selleks oleks asjakohane kohaldada konkreetsel näitajal põhinevat lihtsat protsendimäära ja selget meetodit, et tagada kaskaadi põhimõttel kasutatavate keskse vastaspoole omavahendite ühtne arvutamine.

(35)

Tuleks sätestada miinimumkriteeriumid, tagamaks, et vastuvõetav tagatis on väga likviidne ning selle saab kiiresti ja minimaalse hinnamõjuga vahetada rahalisteks vahenditeks. Kõnealuste kriteeriumide puhul tuleb arvesse võtta tagatise andjat, tagatise likvideerimise võimalusi turul ja seda, kas tagatise väärtus on korrelatsioonis tagatise esitanud kliiriva liikme krediidikvaliteediga, et katta võimalikku korrelatsiooniriski. Kesksel vastaspoolel peaks olema võimalus kohaldada täiendavaid kriteeriume, kui seda on vaja asjakohase turvalisuse saavutamiseks.

(36)

Keskne vastaspool peaks aktsepteerima ainult väga likviidset tagatist, mille krediidi- ja tururisk on väga väike. Tagamaks, et keskse vastaspoole hoitav tagatis on kogu aeg väga likviidne, peab keskne vastaspool kehtestama läbipaistvad ja prognoositavad põhimõtted ja protseduurid, et hinnata ja pidevalt jälgida tagatisena aktsepteeritud varade likviidsust, ja rakendama asjakohased hindamismeetodid. Selleks peaks keskne vastaspool rakendama kontsentratsiooni piirmäärad, mille eesmärk on säilitada tagatise piisav hajutatus, et tagatist saaks kiiresti likvideerida, ilma, et tururisk märkimisväärselt mõjutaks selle väärtust. Aktsepteeritavat tagatist ja kontsentratsiooni piirmäärasid käsitlevate põhimõtete kindlaksmääramisel peaks keskne vastaspool võtma arvesse sellise tagatise üldist kättesaadavust, pidades silmas oma põhimõtete võimalikku makromajanduslikku mõju.

(37)

Korrelatsiooniriski vältimiseks ei tohiks kliirivatel liikmetel üldiselt lubada kasutada tagatisena oma väärtpabereid või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse emiteeritud väärtpabereid. Samas võib keskne vastaspool lubada kliirivatel liikmetel kasutada tagatisena pandikirju, mida ei mõjuta emitendi maksejõuetus. Sellest hoolimata peaks alustagatis olema asjakohaselt eraldatud emitendist ja vastama tagatise vastuvõetavuse miinimumnõuetele. Kliiriv liige ei tohiks emiteerida finantsinstrumente, mida kasutatakse peamiselt teise kliiriva liikme tagatisena.

(38)

Turvalisuse tagamiseks peaks keskne vastaspool aktsepteerima tagatisena kommertspanga garantiid ainult pärast emitendi ning garantii õigusliku, lepingulise ja tegevusraamistiku põhjalikku hindamist. Vältida tuleks keskse vastaspoole tagamata riske kommertspankade suhtes. Seepärast võib kommertspankade garantiisid aktsepteerida ainult rangetel tingimustel. Kõnealused tingimused on üldiselt täidetud turgudel, kus on selliste kommertspankade suur kontsentratsioon, kes on valmis andma krediiti finantssektorivälistele kliirivatele liikmetele. Seepärast tuleks sellistel juhtudel lubada suuremat kontsentratsioonimäära.

(39)

Tururiski piiramiseks peaks keskne vastaspool hindama tagatist vähemalt kord päevas. Ta peaks kohaldama usaldusväärseid väärtuskärpeid, mis kajastavad tagatise väärtuse võimalikku vähenemist ajavahemikul viimasest ümberhindamisest kuni selleni, mil põhjendatult eeldades saab tagatist halvenenud turutingimustes likvideerida. Tagatise tase peaks võtma arvesse ka võimalikku korrelatsiooniriski.

(40)

Väärtuskärbete rakendamine peaks võimaldama kesksel vastaspoolel hoida ära nõutava tagatissumma suurt ja ootamatut kohandamist ning seega võimalikult palju vähendama protsüklilist mõju.

(41)

Keskne vastaspool ei tohiks kontsentreerida tagatist piiratud arvule tagatise andjatele või piiratud arvule varadele, et hoida ära võimalikku negatiivset mõju hinnale, kui tagatis tuleb likvideerida lühikese aja jooksul. Seepärast ei tuleks tagatise kontsentreeritud positsioone käsitada väga likviidsetena.

(42)

Likviidsus-, krediidi- ja tururiski tuleks käsitleda nii portfelli kui ka üksiku finantsinstrumendi tasandil. Kontsentreeritud portfellil võib olla märkimisväärne negatiivne mõju tagatise või selliste finantsinstrumentide likviidsusele, millesse keskne vastaspool võib oma rahalisi vahendeid investeerida, kuna suurte positsioonide müümine halvenenud turutingimustes ei ole tõenäoliselt võimalik turuhindasurvestamata Samuti tuleb pidevalt jälgida ja hinnata keskse vastaspoole hoitavat tagatist, et tagada selle likviidsus.

(43)

Energiatuletisinstrumentide turud on eriti tugevasti seotud kauba hetketuruga ning kõnealustel tuletisinstrumentide turgudel on finantssektoriväliste kliirivate liikmete osakaal suur. Kõnealustel turgudel on märkimisväärne osa turuosalistest ka alusvaraks oleva kauba tootja. Juurdepääsu saamiseks piisavale tagatisele, mida on vaja kommertspankade garantiide täielikuks katmiseks, võivad kõnealused finantssektorivälised kliirivad liikmed olla sunnitud oma olemasolevaid positsioone märkimisväärselt likvideerima või lõpetama positsioonide kliirimise keskse vastaspoole otsese kliiriva liikmena. See võib põhjustada likviidsuse ja turuosaliste mitmekesisuse seisukohast häireid energiaturgudel. Seepärast tuleks selle kohaldamine vastavalt kindlaksmääratud ajakavale edasi lükata.

(44)

Selleks et tagada määruse (EL) nr 648/2012 kohase raamistiku järjepidev kohaldamine, tuleks kõigi sektorite suhtes kohaldatavates eeskirjades näha ette samad nõuded. Energiaettevõtted tegutsevad praegu väljakujunenud raamistikus ning seepärast on uute kehtestatavate nõuetega kohanemiseks vaja aega, et hoida ära negatiivset mõju reaalmajandusele. Seepärast oleks soovitav kehtestada sellist tüüpi turgude puhul kohaldamise kuupäev, mis võimaldab asjakohast üleminekut praegustelt turutavadelt, põhjendamatult mõjutamata turu struktuuri ja likviidsust.

(45)

Keskse vastaspoole investeerimispoliitikas tuleks pöörata suurimat tähelepanu kapitali säilitamise ja likviidsuse maksimeerimise põhimõtetele. Samuti tuleks investeerimispoliitikaga tagada, et keskse vastaspoole ärihuvidest ei tuleneks huvide konflikte.

(46)

Kriteeriumid, millele finantsinstrumendid peaksid vastama, et keskne vastaspool võiks neisse investeerida, peaksid võtma arvesse makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (CPSS-IOSCO) väljatöötatud põhimõtet 16, et tagada järjepidevus rahvusvahelisel tasandil. Eelkõige peaks keskne vastaspool kohaldama rangemaid standardeid seoses finantsinstrumentide emitendiga, finantsinstrumentide vabalt võõrandatavusega ning nende krediidi-, turu-, volatiilsus- ja valuutariskiga. Keskne vastaspool peaks tagama, et investeeringute riski piiramiseks võetud meetmete mõju ei vähendata sellega, et võetakse ülemääraseid riske seoses konkreetse finantsinstrumendiga, finantsinstrumentide liigiga, üksikemitendiga, emitendi liigiga või konkreetse hoidmiskohaga.

(47)

Tuletisinstrumente kasutav keskne vastaspool on avatud täiendavale krediidi- ja tururiskile ning seepärast tuleb kindlaks määrata konkreetsed asjaolud, mille korral võib keskne vastaspool investeerida oma rahalisi vahendeid tuletisinstrumentidesse. Võttes arvesse, et keskse vastaspoole eesmärk peaks olema saavutada neutraalne positsioon seoses tururiskiga, on ainsad riskid, mida keskne vastaspool peaks maandama, seotud võetava tagatisega või kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmisega. Keskse vastaspoole võetava tagatisega seotud riske saab piisavalt juhtida väärtuskärbete abil ning keskne vastaspool ei peaks selleks kasutama tuletisinstrumente. Keskne vastaspool peaks tuletisinstrumente kasutama ainult eri valuutadega seotud likviidsusriski juhtimiseks ja kohustusi mittetäitva kliiriva liikme portfelli maandamiseks ning ainult juhul, kui keskse vastaspoole rikkumismenetlused näevad tuletisinstrumentide kasutamist ette.

(48)

Keskse vastaspoole turvalisuse tagamiseks tuleks ette näha, et kesksed vastaspooled võivad hoida rahalisi vahendeid tagamata hoiustel ainult väga piiratud mahus. Rahaliste vahendite kindlustamiseks peaks keskne vastaspool tagama, et nende likviidsusrisk on alati nõuetekohaselt maandatud.

(49)

Tuleks kehtestada ranged stressi- ja järeltestide nõuded, tagamaks, et keskse vastaspoole mudelid, meetodid ja likviidsusriski juhtimise raamistik toimivad nõuetekohaselt, võttes arvesse kõiki riske, millele keskne vastaspool on avatud, nii et tal oleks kogu aeg kõnealuste riskide katmiseks piisavalt vahendeid.

(50)

Selleks et tagada keskse vastaspoole suhtes kehtestatud nõuete ühtne kohaldamine, tuleb ette näha üksikasjalikud sätted seoses tehtavate testide liikidega, sealhulgas seoses nii stressi- kui ka järeltestidega. Tuleb kohaldada kriteeriumidel põhinevat lähenemisviisi, et hõlmata erinevaid väärtpabereid ja tuletislepinguid, mida võidakse tulevikus kliirida, kajastada kesksete vastaspoolte äri- ja riskijuhtimisstrateegiate erinevust, võtta arvesse uusi suundumusi ja riske ning tagada piisav paindlikkus.

(51)

Keskse vastaspoole mudeleid, meetodeid ja likviidsusriski juhtimise raamistikku peaks valideerima asjakohane sõltumatu isik, et enne nende rakendamist saaks välja töötada ja rakendada parandusmeetmeid ning hoida ära olulisi huvide konflikte. Sõltumatu isik peaks olema piisavalt eraldi keskse vastaspoole äriüksustest, mis töötavad välja, rakendavad ja järgivad valideeritavaid mudeleid või põhimõtteid, ning tal ei tohiks olla olulisi huvide konflikte. Kõnealuseid tingimusi võiks täita ettevõttesisene isik, kellel on eraldi aruandlusliin, või ettevõtteväline isik.

(52)

Keskse vastaspoole rahaliste vahendite eri aspekte, eelkõige tagatiskatet, tagatisfondi ja muid rahalisi vahendeid, kasutatakse eri stsenaariumide katmiseks ja eri eesmärkidel. Seepärast tuleb ette näha konkreetsed nõuded, mis kajastavad kõnealuseid eesmärke ja tagavad ühtse kohaldamise kõigi kesksete vastaspoolte puhul. Vajaliku katte hindamisel ei tohiks keskne vastaspool tasaarvestada mis tahes riske kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vahel, et mitte vähendada kõnealuste riskide võimalikku mõju.

(53)

Keskse vastaspoole kliiritavad eri liiki finantsinstrumendid on seotud erinevate riskidega. Tulevaste võimalike riskide nõuetekohaseks mõõtmiseks peaks keskne vastaspool võtma mudelites, meetodites ja likviidsusriski juhtimise raamistikus arvesse kõiki riske, mis on asjakohased turgudel, kus ta osutab kliirimisteenuseid. Selleks et võtta nõuetekohaselt arvesse selliseid riske, peaksid stressitestide nõuded hõlmama instrumendipõhiseid riske, mis on asjakohased eri liiki finantsinstrumentide puhul.

(54)

Tagamaks et alustamise tagatise arvutamise mudel asjakohaselt kajastab võimalikke riske, peaks keskne vastaspool lisaks tagatiskatte igapäevasele järeltestimisele, millega tagatakse asjakohane lisatagatise nõue, tegema järelteste ka mudeli peamiste parameetrite ja eelduste kohta. See on esmatähtis tagamaks, et keskse vastaspoole mudelite kohaselt arvutatav alustamise tagatis on piisav.

(55)

Range tagatisnõuete tundlikkusanalüüs võib olla eriti oluline mittelikviidsete või volatiilsete turgude korral ning seda tuleks kasutada oluliste mudeli parameetrite muutuse mõju kindlakstegemiseks. Tundlikkusanalüüs on tõhus vahend selliste varjatud puuduste kindlakstegemiseks, mida ei saa tuvastada järeltestide abil.

(56)

Kui stressi- ja järelteste ei tehta korrapäraselt, võib see viia olukorrani, kus keskse vastaspoole rahalised ja likviidsed vahendid ei ole tema tegelike riskide katmiseks piisavad. Asjakohaste testidega tagatakse, et keskse vastaspoole mudelid, meetodid ja likviidsusriski juhtimise raamistik suudavad viivitamatult võtta arvesse muutuvaid turutingimusi ja uusi riske. Seepärast peaks keskne vastaspool testitulemuste põhjal viivitamatult vaatama läbi oma mudelid, meetodid ja likviidsusriski juhtimise raamistiku.

(57)

Äärmuslike turutingimuste modelleerimine aitab kesksel vastaspoolel kindlaks määrata olemasolevate mudelite, likviidsusriski juhtimise raamistiku ning rahaliste ja likviidsete vahendite piirangud. Eri turgude ja toodete modelleerimisel peab keskne vastaspool toetuma siiski enda hinnangutele. Vastupidine stressitest on rahaliste vahendite asjakohase taseme kindlaksmääramiseks asjakohane kui mitte peamine vahend.

(58)

Kliirivate liikmete, klientide ja muude asjakohaste sidusrühmade kaasamine keskse vastaspoole rikkumismenetluste testimisel simulatsioonide abil on esmatähtis, et tagada ühtne arusaam ja tegevusvõime, et edukalt osaleda rikkumismenetluses. Simulatsioonidega tuleks ette näha rikkumisstsenaarium, millega tehakse kindlaks kliirivate liikmete, klientide ja muude asjakohaste sidusrühmade rollid ja ülesanded. Lisaks peavad kesksel vastaspoolel olema asjakohased mehhanismid, mille alusel hinnata, kas tuleb võtta parandusmeetmeid, ning teha kindlaks eeskirjade ja protseduuride ebaselgus või lubatav kaalutlusruum. Keskse vastaspoole rikkumismenetluse testimine on eriti oluline, kui kohustuste ülevõtmisel tuginetakse kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele või kolmandatele isikutele ning kui rikkumismenetlusi ei ole kohustuste tegeliku täitmatajätmise tingimustes kunagi testitud.

(59)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(60)

Enne käesoleva määruse aluseks olevate tehniliste standardite eelnõu esitamist konsulteeris ESMA vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalvega, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (4) artiklile 10 on ESMA viinud läbi avaliku konsultatsiooni kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „alusrisk”– keskse vastaspoole kliiritava kahe või enama vara mittetäielikust korreleeruvast liikumisest tulenev risk;

2)   „usaldusvahemik”– riskipositsioonide selline muutus protsentides iga finantsinstrumendi puhul, mida kliiritakse kindlaksmääratud tagasivaatelise perioodi suhtes, mida keskne vastaspool peab teatava likvideerimisperioodi jooksul katma;

3)   „kauba otsesest omandiõigusest tulenev preemia”– füüsilise kauba otsesest omandiõigusest tulenev preemia, mida mõjutavad nii turutingimused kui ka tegurid nagu füüsilise ladustamise kulud;

4)   „tagatis”– määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 41 osutatud tagatis, mis võib hõlmata alustamise tagatist ja variatsioonitagatist;

5)   „alustamise tagatis”– keskse vastaspoole saadud tagatis tagatise andnud kliirivate liikmete võimaliku tulevase riskipositsiooni katmiseks ning koostalitleva keskse vastaspoole puhul tagatis, mis on saadud viimasena saadud tagatise ja positsioonide likvideerimise vahelisel ajavahemikul pärast kliiriva liikme või koostalitleva keskse vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmata jätmist;

6)   „variatsioonitagatis”– saadud või makstud tagatis, mis kajastab turuhinna tegelikust muutusest tulenevat praegust riski;

7)   „ootamatust kohustuste täitmatajätmisest tulenev risk”– risk, mis tuleneb sellest, et vastaspool või emitent jätab lepingulised kohustused täitmata ootamatult, ilma et turul oleks aega suuremat kohustuste täitmatajätmise riski arvesse võtta;

8)   „likvideerimisperiood”– selliste tagatiste arvutamiseks kasutatav ajavahemik, mida keskne vastaspool peab vajalikuks, et juhtida kohustusi mittetäitva liikmega seotud riske, ja mille jooksul keskne vastaspool on avatud tururiskile, mis tuleneb kohustusi mittetäitva liikme positsioonide juhtimisest;

9)   „tagasivaateline periood”– ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks kasutatav ajavahemik;

10)   „negatiivne testitulemus”– testitulemus, mille kohaselt keskse vastaspoole mudel või likviidsusriski juhtimise raamistik ei taga ettenähtud tasemel katet;

11)   „korrelatsioonirisk”– vastaspoole või emitendiga seotud riskipositsioonist tulenev risk, kui asjaomase vastaspoole antud või asjaomase emitendi välja antud tagatis on tugevas korrelatsioonis tema krediidiriskiga.

II   PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KESKSE VASTASPOOLE TUNNUSTAMINE

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 25)

Artikkel 2

Keskse vastaspoole tunnustamiseks ESMA-le esitatav teave

Taotlus kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamiseks sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)

juriidilise isiku täisnimi;

b)

olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete tunnusandmed;

c)

loetelu liikmesriikidest, kus kavatsetakse teenuseid osutada;

d)

kliiritavate finantsinstrumentide liik;

e)

andmed, mis lisatakse ESMA veebisaidile vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 88 lõike 1 punktile e;

f)

andmed tema rahaliste vahendite kohta, sealhulgas vahendite säilitamise vorm ja meetodid ning kaitsemehhanismid, sealhulgas rikkumismenetlus;

g)

andmed tagatismeetodite ja tagatisfondi arvutamise kohta;

h)

aktsepteeritava tagatise loetelu;

i)

registreerimist taotleva keskse vastaspoole kliiritavate vääruste jaotus liidu valuutade lõikes, vajaduse korral tulevane prognoositav jaotus;

j)

taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teostatud stressi- ja järeltestide tulemused;

k)

eeskirjad ja sisekord koos tõenditega selle kohta, et täielikult on täidetud asjaomases kolmandas riigis kohaldatavad nõuded;

l)

andmed ülesannete edasiandmise mis tahes korra kohta;

m)

andmed eraldamiskorra ning vastava õigusliku usaldusväärsuse ja jõustatavuse kohta;

n)

andmed keskse vastaspoole juurdepääsunõuete ning liikmesuse peatamise ja lõpetamise tingimuste kohta;

o)

andmed mis tahes koostalitluskokkuleppe kohta, sealhulgas kolmanda riigi pädevale asutusele esitatud teave kokkuleppe hindamiseks.

III   PEATÜKK

ORGANISATSIOONILISED NÕUDED

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 26)

Artikkel 3

Juhtimiskord

1.   Keskse vastaspoole juhtimiskorra põhipunktidega määratakse kindlaks organisatsiooni struktuur, samuti põhimõtted, protseduurid ja protsessid, mille alusel juhtorgan ja kõrgem juhtkond tegutsevad, sealhulgas järgmine:

a)

juhtorgani ja selle mis tahes komisjoni koosseis, roll ja ülesanded;

b)

juhtkonna roll ja ülesanded;

c)

kõrgema juhtkonna struktuur;

d)

kõrgema juhtkonna ja juhtorgani vahelised aruandlusliinid;

e)

juhtorgani liikmete ja kõrgema juhtkonna määramise kord;

f)

riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja sisekontrolli funktsiooni ülesehitus;

g)

sidusrühmade ees aruandluskohustuse tagamise protsess.

2.   Kesksel vastaspoolel on asjakohane personal, et täita kõik käesolevast määrusest ja määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevad kohustused. Keskne vastaspool ei jaga personali konsolideerimisgrupi teiste üksustega, välja arvatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 35 kohase tegevuse edasiandmise korra alusel.

3.   Keskne vastaspool määrab selged, sidusad ja hästi dokumenteeritud vastutusalad. Keskne vastaspool tagab, et riskijuhi, vastavuskontrollijuhi ja tehnoloogiajuhi funktsiooni täidavad erinevad isikud, kelleks on keskse vastaspoole töötajad, kes otseselt vastutavad kõnealuste funktsioonide täitmise eest.

4.   Konsolideerimisgruppi kuuluv keskne vastaspool võtab arvesse grupi mis tahes mõju tema juhtimiskorrale, sealhulgas seda, kas ta on piisavalt sõltumatu, et täita oma õiguslikke kohustusi eraldiseisva juriidilise isikuna, ja kas tema sõltumatust võib ohustada grupi struktuur või juhtorgani mis tahes liige, kes on ühtlasi ka sama grupi muu üksuse juhtorgani liige. Eelkõige kaalub keskne vastaspool erikorda huvide konfliktide ärahoidmiseks ja juhtimiseks, eriti seoses tegevuse edasiandmise korraga.

5.   Kui keskne vastaspool säilitab kahetasandilise juhtorganisüsteemi, jaotatakse juhtorgani roll ja ülesanded, mis on kindlaks määratud käesoleva määrusega ja määrusega (EL) nr 648/2012, vastavalt vajadusele nõukogule ja juhatusele.

6.   Riskijuhtimise põhimõtted, protseduurid, süsteemid ja kontrollimeetmed on osa järjepidevast ja ühtsest juhtimisraamistikust, mida vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt.

Artikkel 4

Riskijuhtimis- ja sisekontrollimehhanismid

1.   Kesksel vastaspoolel on usaldusväärne raamistik kõigi selliste oluliste riskide terviklikuks juhtimiseks, millele keskne vastaspool on või võib olla avatud. Keskne vastaspool kehtestab dokumenteeritud põhimõtted, protseduurid ja süsteemid, et teha kindlaks, mõõta, jälgida ja juhtida selliseid riske. Keskne vastaspool töötab riskijuhtimise põhimõtted, protseduurid ja süsteemid välja nii, et tagada, et kliirivad liikmed nõuetekohaselt juhivad ja maandavad riske, mida nad kesksele vastaspoolele tekitavad.

2.   Keskne vastaspool käsitleb terviklikult ja igakülgselt kõiki asjaomaseid riske. Need hõlmavad riske, mis tulenevad tema kliirivatelelt liikmetelt ja mida ta oma kliirivatele liikmetele tekitab, ning võimaluste piires klientidega seotud riske, samuti muude selliste üksustega seotud riske, nagu (kuid mitte ainult) koostalitlevad kesksed vastaspooled, väärtpaberiarveldus- ja maksesüsteemid, arvelduspangad, likviidsuse pakkujad, väärtpaberite keskdepositooriumid, keskse vastaspoole teenindatavad kauplemiskohad ja muud oluliste teenuste pakkujad.

3.   Keskne vastaspool töötab välja asjakohased riskijuhtimisvahendid, et juhtida kõiki asjaomaseid riske ja anda nende kohta aru. Kõnealused riskijuhtimisvahendid hõlmavad süsteemi, turu või muu vastastikuse sõltuvuse kindlakstegemist ja juhtimist. Kui keskne vastaspool osutab kliiringuga seotud teenuseid, mille riskiprofiil erineb tema ülesannetest tulenevast riskiprofiilist ja millega võivad kaasneda märkimisväärsed täiendavad riskid, juhib keskne vastaspool kõnealuseid täiendavaid riske nõuetekohaselt. See võib hõlmata keskse vastaspoole osutatavate lisateenuste ja tema põhifunktsioonide õigusliku eraldamist.

4.   Juhtimiskorraga tagatakse, et keskse vastaspoole juhtorganil on lõppvastutus ja aruandekohustus seoses keskse vastaspoole riskide juhtimisega. Juhtorgan määratleb, määrab kindlaks ja dokumenteerib keskse vastaspoole asjakohase riskitaluvustaseme ja riskivõtmisvõime. Juhtorgan ja kõrgem juhtkond tagavad, et keskse vastaspoole põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed on kooskõlas keskse vastaspoole riskitaluvustaseme ja riskivõtmisvõimega ning nendega on kindlaks määratud, kuidas keskne vastaspool teeb riske kindlaks, annab nende kohta aru ning jälgib ja juhib neid.

5.   Keskne vastaspool kasutab usaldusväärset teavet ja kindlaid riskikontrollisüsteeme, et võimaldada kesksel vastaspoolel ja vajaduse korral oma kliirivatel liikmetel ja võimaluse korral klientidel saada õigeaegselt teavet ja nõuetekohaselt kohaldada riskijuhtimise põhimõtteid ja protseduure. Kõnealused süsteemid tagavad vähemalt, et krediidi- ja likviidsusriski jälgitakse pidevalt keskse vastaspoole ja kliiriva liikme tasandil ning võimaluste piires kliendi tasandil.

6.   Keskne vastaspool tagab, et riskijuhtimise funktsiooni täitjal on piisavad volitused, vahendid, oskusteave ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele ning et kõnealuse funktsiooni täitja on muudest keskse vastaspoole funktsioonidest piisavalt sõltumatu. Keskse vastaspoole riskijuht rakendab riskijuhtimisraamistiku, sealhulgas juhtorgani kehtestatud põhimõtted ja protseduurid.

7.   Kesksel vastaspoolel on asjakohased sisekontrollimehhanismid, et aidata juhtorganil jälgida ja hinnata keskse vastaspoole riskijuhtimise põhimõtete, protseduuride ja süsteemide asjakohasust ja tulemuslikkust. Sellised mehhanismid hõlmavad usaldusväärset haldus- ja raamatupidamiskorda, kindlat vastavuskontrolli funktsiooni ja sõltumatut siseauditi ja valideerimise või läbivaatamise funktsiooni.

8.   Keskse vastaspoole finantsaruanded koostatakse kord aastas ning neid auditeerib vannutatud audiitor või audiitorühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (5) tähenduses.

Artikkel 5

Vastavuskontrolli põhimõtted ja protseduurid

1.   Keskne vastaspool kehtestab, rakendab ja säilitab asjakohased põhimõtted ja protseduurid, et teha kindlaks mis tahes oht, et keskne vastaspool või tema töötajad ei täida käesoleva määruse, määruse (EL) nr 648/2012 ja rakendusmääruse (EL) nr 1249/2012 kohaseid kohustusi, samuti sellega seotud riskid, ning kehtestab asjakohased meetmed ja protseduurid, et minimeerida sellist riski ja võimaldada pädevatel asutustel tõhusalt rakendada kõnealuste määruste kohaseid volitusi.

2.   Keskne vastaspool tagab, et tema eeskirjad, protseduurid ja mis tahes lepinguline kord on selged ja terviklikud ning tagavad vastavuse käesoleva määrusele, määrusele (EL) nr 648/2012 ja rakendusmäärusele (EL) nr 1249/2012, samuti kõigile muudele kohaldatavatele õiguslikele ja järelevalvenõuetele.

Keskse vastaspoole eeskirjad, protseduurid ja mis tahes lepinguline kord säilitatakse kirjalikult või muul püsival andmekandjal. Kõnealused eeskirjad, protseduurid ja mis tahes lepinguline kord ning muud lisatud dokumendid on täpsed, ajakohastatud ja kergesti kättesaadavad pädevale asutusele, kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral klientidele.

Keskne vastaspool määrab kindaks keskse vastaspoole eeskirjad, protseduurid ja mis tahes lepingulise korra ning analüüsib nende usaldusväärsust. Vajaduse korral taotletakse kõnealuse analüüsi tarbeks sõltumatut õiguslikku arvamust. Kesksel vastaspoolel on menetlus, mille alusel pannakse ette ja rakendatakse eeskirjade ja protseduuride muudatusi ning enne mis tahes olulise muudatuse rakendamist konsulteeritakse kõigi asjaomaste kliirivate liikmetega ja esitatakse kavandatud muudatused pädevale asutusele.

3.   Eeskirjade, protseduuride ja mis tahes lepingulise korra väljatöötamisel võtab keskne vastaspool arvesse asjaomaseid õiguslikke põhimõtteid, sektoripõhiseid standardeid ja turutavasid ning märgib selgelt, kus sellised tavad on võetud üle keskse vastaspoole, tema kliirivate liikmete ja muude asjaomaste kolmandate isikute õigusi ja kohustusi kajastatavatesse dokumentidesse.

4.   Keskne vastaspool teeb kindlaks võimalikud konfliktid õiguslikes küsimustes ja analüüsib neid ning töötab välja eeskirjad ja protseduurid sellistest küsimustest tuleneva õigusliku riski maandamiseks. Vajaduse korral taotleb keskne vastaspool kõnealuse analüüsi tarbeks sõltumatut õiguslikku arvamust.

Keskse vastaspoole eeskirjades ja protseduurides märgitakse selgelt õigus- ja haldusnormid, mida kavatsetakse keskse vastaspoole tegevuste või toimingute iga aspekti suhtes kohaldada.

Artikkel 6

Vastavuskontrolli funktsioon

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja säilitab alalise ja tõhusa vastavuskontrolli funktsiooni, mis toimib teistest keskse vastaspoole funktsioonidest sõltumatult. Keskne vastaspool tagab, et vastavuskontrolli funktsioonil on vajalikud volitused, vahendid, oskusteave ja juurdepääs kogu asjaomasele teabele.

Vastavuskontrolli funktsiooni kehtestamisel võtab keskne vastaspool arvesse oma äritegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning kõnealuse äritegevuse käigus osutatavate teenuste ja tehtavate toimingute laadi ja ulatust.

2.   Vastavuskontrollijuhil on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

jälgib ja korrapäraselt hindab artikli 5 lõike 4 kohaselt võetud meetmete ning selliste meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust, mille eesmärk on lahendada keskse vastaspoole kohustuste puuduliku täitmisega seotud küsimused;

b)

kohaldab kõrgema juhtkonna ja juhtorgani kehtestatud vastavuskontrolli põhimõtteid ja protseduure;

c)

nõustab ja aitab keskse vastaspoole teenuste osutamise ja toimingute tegemise eest vastutavaid isikuid, et täita käesoleva määruse, määruse (EL) nr 648/2012 ja rakendusmääruse (EL) nr 1249/2012 kohaseid keskse vastaspoole kohustusi ja vajaduse korral muid õiguslikke nõudeid;

d)

esitab korrapäraselt juhtorganile aruandeid, mis käsitlevad keskse vastaspoole ja tema töötajate vastavust käesoleva määrusega, määrusega (EL) nr 648/2012 ja rakendusmäärusega (EL) nr 1249/2012;

e)

kehtestab protseduurid tõhusate parandusmeetmete võtmiseks kohustuste ja nõuete mittetäitmise korral;

f)

tagab, et vastavuskontrolli funktsiooniga seotud asjaomased isikud ei ole seotud nende jälgitavate teenuste osutamisega või toimingute tegemisega ning et selliste isikute seotud huvide konfliktid tehakse nõuetekohaselt kindlaks ja kõrvaldatakse.

Artikkel 7

Organisatsiooni struktuur ja aruandlusliinide eraldamine

1.   Keskne vastaspool määrab kindlaks juhtorgani, kõrgema juhtkonna ja mis tahes komisjoni koosseisu, rolli ja ülesanded. See kord on selgelt kindlaks määratud ja hästi dokumenteeritud. Juhtorgan kehtestab vähemalt auditikomisjoni ja töötasukomisjoni. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 kohaselt loodud riskikomitee on juhtorgani nõuandekomitee.

2.   Juhtorganil on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

määrata kindlaks keskse vastaspoole selged eesmärgid ja strateegiad;

b)

tõhusalt kontrollida kõrgemat juhtkonda;

c)

kehtestada asjakohane tasustamispoliitika;

d)

määrata riskijuhtimise funktsioon ja teostada selle üle järelevalvet;

e)

teostada järelevalvet vastavuskontrolli funktsiooni ja sisekontrolli funktsiooni üle;

f)

teostada jälevalvet seoses tegevuse edasiandmise korraga;

g)

kontrollida vastavust käesoleva määruse, määruse (EL) nr 648/2012 ja rakendusmääruse (EL) nr 1249/2012 kõigile sätetele ning muudele õiguslikele ja järelevalvenõuetele;

h)

anda aru aktsionäridele või omanikele ja töötajatele, kliirivatele liikmetele ja nende klientidele ja muudele asjaomastele sidusrühmadele.

3.   Kõrgemal juhtkonnal on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

tagada keskse vastaspoole tegevuse kooskõla juhtorgani kehtestatud eesmärkide ja strateegiatega;

b)

töötada välja ja kehtestada vastavuskontrolli ja sisekontrolli protseduurid, mis aitavad saavutada keskse vastaspoole eesmärke;

c)

vaadata sisekontrolli protseduurid korrapäraselt läbi ja testida neid;

d)

tagada, et riskijuhtimiseks ja vastavuskontrolliks on eraldatud piisavalt vahendeid;

e)

aktiivselt osaleda riskikontrolli teostamisel;

f)

tagada, et kliirimisest ja sellega seotud tegevustest kesksele vastaspoolele tulenevaid riske juhitakse nõuetekohaselt.

4.   Kui juhtorgan delegeerib ülesanded komiteedele või allkomiteedele, säilitab ta ülesande kiita heaks otsused, mis võivad oluliselt mõjutada keskse vastaspoole riskiprofiili.

5.   Juhtorgani ja kõrgema juhtkonna töökord hõlmab juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete võimalike huvide konfliktide kindlakstegemise, käsitlemise ja juhtimise menetlust.

6.   Keskse vastaspoole juhtorgani ja kõrgema juhtkonna vahel on selged ja otsesed aruandlusliinid, tagamaks, et kõrgem juhtkond annab oma tegevuse eest aru. Riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja siseauditi aruandlusliinid on selged ja eraldi keskse vastaspoole muu tegevuse aruandlusliinidest. Riskijuht annab juhtorganile aru otse või riskikomitee eesistuja kaudu. Vastavuskontrollijuht ja siseauditi funktsiooni täitja annavad aru otse juhtorganile.

Artikkel 8

Tasustamispoliitika

1.   Töötasukomisjon töötab välja tasustamispoliitika ja arendab seda edasi, kontrollib selle rakendamist kõrgema juhtkonna poolt ja vaatab korrapäraselt läbi selle praktilise toimimise. Tasustamispoliitika dokumenteeritakse ja see vaadatakse läbi vähemalt kord aastas.

2.   Tasustamispoliitika töötatakse välja nii, et viia tasustamise tase ja struktuur kooskõlla usaldusväärse riskijuhtimisega. Poliitika puhul võetakse arvesse prognoositavaid riske, samuti olemasolevaid riske ja riskide realiseerumise tulemusi. Väljamaksekorra puhul võetakse arvesse riskide võimaliku realiseerumise aega. Eelkõige muutuvtasu puhul võtab poliitika nõuetekohaselt arvesse tulemuste ja riskiperioodide võimalikku mittekattumist ning tagab, et maksed lükatakse asjakohaselt edasi. Kogu töötasu moodustav põhi- ja muutuvtasu on tasakaalus ja kooskõlas riski jaotusega.

3.   Tasustamispoliitikaga nähakse ette, et riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioone täitvaid töötajaid tasustatakse nii, et see ei sõltu keskse vastaspoole majandustulemustest. Tasustamise tase on kooskõlas vastutusega ning tegevusvaldkonnale omase tasustamise tasemega.

4.   Tasustamispoliitika suhtes teostatakse kord aastas sõltumatu audit. Kõnealuste auditite tulemused tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele.

Artikkel 9

Infotehnoloogiasüsteemid

1.   Keskne vastaspool tagab oma infotehnoloogiasüsteemide väljatöötamisel, et need on usaldusväärsed ja turvalised ning suudavad töödelda teavet, mida on vaja keskse vastaspoole tegevuste ja toimingute turvaliseks ja tõhusaks teostamiseks.

Infotehnoloogiasüsteemide ülesehitus on hästi dokumenteeritud. Kõnealused süsteemid on keskse vastaspoole tegevusest tulenevate vajaduste ja riskide seisukohast asjakohased, vastupidavad, sealhulgas halvenenud turutingimustes, ja kohandatavad, et vajaduse korral töödelda täiendavat teavet. Keskne vastaspool näeb ette protseduurid ja töötlemisvõime kavandamise korra ning tagab piisava täiendava töötlemisvõime, mis võimaldaks tõsiste häirete korral töödelda ülejäänud tehingud enne päeva lõppu. Keskne vastaspool näeb ette uue tehnoloogia kasutuselevõtu korra, sealhulgas selge tagasipöördumise kava.

2.   Selleks et tagada andmetöötluse kõrge turvalisus ja võimaldada ühenduvust oma kliirivate liikmetega, klientidega ja teenuseosutajatega, kasutab keskne vastaspool oma infotehnoloogiasüsteemide puhul rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilisi standardeid ja valdkonna parimaid tavasid. Enne kasutuselevõttu ning pärast olulisi muudatusi ja tõsiseid häireid teostab keskne vastaspool ranged testid, et kontrollida oma süsteemide toimimist halvenenud turutingimustes. Kõnealuste testide väljatöötamisel ja läbiviimisel osalevad vajaduse korral kliirivad liikmed, kliendid, koostalitlevad kesksed vastaspooled ja muud huvitatud isikud.

3.   Kesksel vastaspoolel on töökindel infoturberaamistik, mille abil asjakohaselt juhitakse infoturberiski. Kõnealune raamistik hõlmab asjakohaseid mehhanisme, põhimõtteid ja protseduure, et hoida ära teabe loata avalikustamine ning tagada andmete täpsus ja terviklikkus ning keskse vastaspoole teenuste kättesaadavus.

4.   Infoturberaamistik hõlmab vähemalt järgmist:

a)

süsteemile juurdepääsu kontroll;

b)

sissetungi ja andmete väärkasutamise vastased asjakohased kaitsemeetmed;

c)

eriseadmed andmete õigsuse ja terviklikkuse säilitamiseks, sealhulgas krüpteerimistehnikad;

d)

usaldusväärsed võrgustikud ja protseduurid andmete täpseks ja kiireks edastamiseks ilma tõsiste häireteta;

e)

kontrolljäljed.

5.   Infotehnoloogiasüsteemid ja infoturberaamistikud vaadatakse läbi vähemalt kord aastas. Nende kohta tehakse sõltumatu audit. Kõnealuste auditite tulemused edastatakse juhtorganile ja tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks.

Artikkel 10

Avalikustamine

1.   Keskne vastaspool avalikustab tasuta järgmise teabe.

a)

Teave juhtimiskorra kohta, sealhulgas:

i)

organisatsiooni struktuur ning eesmärgid ja strateegiad;

ii)

tasustamispoliitika põhipunktid;

iii)

peamine finantsteave, sealhulgas kõige hiljutisemad auditeeritud finantsaruanded.

b)

Teave eeskirjade kohta, sealhulgas:

i)

rikkumismenetlused, protseduurid ja täiendavad dokumendid;

ii)

asjaomane teave talitluspidevuse kohta;

iii)

teave keskse vastaspoole riskijuhtimissüsteemide, -meetodite ja riskijuhtimise tulemuste kohta vastavalt XII peatükile;

iv)

asjaomane teave ülesehituse ja tegevuste kohta, sealhulgas teave kliirivate liikmete ja klientide õiguste ja kohustuste kohta, mis võimaldab selgelt kindlaks teha ja täielikult mõista keskse vastaspoole teenuste kasutamisega seotud riske ja kulusid;

v)

keskse vastaspoole olemasolevad kliirimisteenused, sealhulgas üksikasjalik teave iga teenuse kohta;

vi)

keskse vastaspoole riskijuhtimissüsteemid, -meetodid ja riskijuhtimise tulemused, sealhulgas teave rahaliste vahendite, investeerimispoliitika, hinnateabeallikate ja tagatiste arvutamiseks kasutatavate mudelite kohta;

vii)

haldus- ja õigusnormid ning eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:

1)

juurdepääs kesksele vastaspoolele;

2)

lepingud, mille keskne vastaspool on sõlminud kliirivate liikmetega ja võimaluse piires lepingud klientidega;

3)

lepingud, mida keskne vastaspool on nõus kliirima;

4)

mis tahes koostalitluskokkulepped;

5)

tagatise ja tagatisfondi maksete kasutamine, sealhulgas positsioonide ja tagatise likvideerimine ning see, mil määral on tagatis kaitstud kolmandate isikute nõuete vastu.

c)

teave aktsepteeritava tagatise ja kohaldatavate väärtuskärbete kohta;

d)

kõigi olemasolevate kliirivate liikmete loetelu, sealhulgas kliiriva liikme staatuse andmise, peatamise ja lõpetamise kriteeriumid.

Kui pädev asutus lepib keskse vastaspoolega kokku, et käesoleva lõike punktide b või c kohane mis tahes teave võib seada ohtu keskse vastaspoole ärisaladuse või turvalisuse ja usaldusvääruse, võib keskne vastaspool otsustada avalikustada kõnealust teavet viisil, mis hoiab sellise ohu ära või vähendab seda, või loobuda sellise teabe avalikustamisest.

2.   Keskne vastaspool avalikustab tasuta teabe seoses tema juhtimiskorra, eesmärkide, strateegiate, põhimõtete, kohaldatavate eeskirjade ja protseduuride mis tahes olulise muutusega.

3.   Keskse vastaspoole avalikustatav teave on kättesaadav tema veebisaidil. Teave on kättesaadav vähemalt rahvusvahelises rahanduses üldiselt kasutatavas keeles.

Artikkel 11

Siseaudit

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja säilitab siseauditi funktsiooni, mis on eraldiseisev ja sõltumatu keskse vastaspoole muudest funktsioonidest ja tegevustest ning millel on järgmised ülesanded:

a)

kehtestada, rakendada ja säilitada auditikava, et uurida ja hinnata keskse vastaspoole süsteemide, sisekontrollimehhanismide ja juhtimiskorra asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

anda punkti a kohase töö tulemuste põhjal soovitusi;

c)

kontrollida kõnealuste soovituste täitmist;

d)

anda siseauditi küsimustes aru juhtorganile.

2.   Siseauditi funktsioonil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, vahendid ja oskusteave ning juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele. Ta on piisavalt sõltumatu juhtkonnast ja annab aru otse juhtorganile.

3.   Siseauditi funktsiooni täitja hindab keskse vastaspoole riskijuhtimisprotsesside ja kontrollimehhanismide tulemuslikkust nii, et see on proportsionaalne eri äriliinidega seotud riskidega ja sõltumatu hinnatavatest tegevusvaldkondadest. Siseauditi funktsioonil on juurdepääs teabele, mida on vaja, et vaadata läbi kõik keskse vastaspoole tegevused ja toimingud, protsessid ja süsteemid, sealhulgas edasi antud tegevused.

4.   Siseauditi hinnangud põhinevad põhjalikul auditikaval, mis vaadatakse üle ja mille kohta antakse pädevale asutusele aru vähemalt kord aastas. Keskne vastaspool tagab, et eriauditid võidakse vastavalt vajadusele läbi viia kiiresti. Auditikava ja läbivaatamise kiidab heaks juhtorgan.

5.   Keskse vastaspoole kliirimistoimingute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide ja raamatupidamise suhtes tehakse sõltumatu audit. Sõltumatu audit tehakse vähemalt kord aastas.

IV   PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 29)

Artikkel 12

Üldnõuded

1.   Keskne vastaspool säilitab andmed püsival andmekandjal, nii et teavet saab esitada pädevatele asutustele, ESMA-le ja EKPSi asjaomastele liikmetele, ning sellises vormis ja viisil, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

on võimalik taastada keskse vastaspoole tehtud andmetöötluse kõik tähtsamad etapid;

b)

on võimalik registreerida, teha kindlaks ja otsida andmekirje algset sisu enne mis tahes parandusi või muid muudatusi;

c)

on võetud meetmed, et hoida ära andmete loata muutmine;

d)

on võetud asjakohased meetmed säilitatud andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks;

e)

andmete säilitamise süsteem hõlmab vigade kindlakstegemise ja parandamise mehhanismi;

f)

andmete säilitamise süsteemiga on tagatud andmete õigeaegne taastamine süsteemi häirete korral.

2.   Kui andmed või teave on alla kuue kuu vanad, esitatakse need lõikes 1 osutatud asutustele võimalikult kiiresti ja hiljemalt asjaomase asutuse taotluse esitamisele järgneva tööpäeva lõpuks.

3.   Kui andmed või teave on üle kuue kuu vanad, esitatakse need lõikes 1 osutatud asutustele võimalikult kiiresti ja asjaomase asutuse taotluse esitamisele järgneva viie tööpäeva jooksul.

4.   Kui keskse vastaspoole töödeldavad andmed sisaldavad isikuandmeid, täidab keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (7) kohaseid kohustusi.

5.   Kui keskne vastaspool säilitab andmeid väljapool liitu, tagab ta, et pädeval asutusel, ESMA-l ja EKPSi asjaomastel liikmetel on andmetele juurdepääs samal määral ja sama ajavahemiku jooksul nagu juhul, kui andmeid säilitataks liidus.

6.   Iga keskne vastaspool nimetab asjaomased isikud, kes suudavad lõigetega 2 ja 3 asjaomaste andmete esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul selgitada pädevale asutusele andmete sisu.

7.   Pädev asutus võib kontrollida kõiki andmeid, mida keskne vastaspool peab käesoleva määruse kohaselt säilitama. Taotluse korral tagab keskne vastaspool pädevale asutusele otsese andmekanali juurdepääsuks artiklite 13 ja 14 kohaselt nõutavatele andmetele.

Artikkel 13

Tehinguandmed

1.   Keskne vastaspool säilitab andmed kõigi kliiritavate lepingutega tehtavate tehingute kohta ning tagab, et andmed hõlmavad kogu teavet, mida on vaja iga lepingu kliirimisprotsessi terviklikuks ja täpseks taastamiseks, ning et iga tehingu iga andmekirje on üheselt tuvastatav ja otsitav vähemalt kõigi andmeväljade kaudu, mis on seotud keskse vastaspoolega, koostalitleva keskse vastaspoolega, kliiriva liikmega, kliendiga, kui see on kesksele vastaspoolele teada, ja finantsinstrumendiga.

2.   Iga kliirimiseks saadud tehingu kohta teeb keskne vastaspool viivitamata pärast asjaomase teabe saamist andmekirje ja ajakohastab seda, kusjuures kõnealune andmekirje sisaldab järgmisi andmeid:

a)

hind, määr või marginaal ja kogus;

b)

kliirimisvõime, millega tehakse kindlaks, kas tehingu puhul on keskse vastaspoole arvepidamise seisukohast tegu ostu või müügiga;

c)

instrumendi tunnusandmed;

d)

kliiriva liikme tunnusandmed;

e)

sellise kauplemiskoha tunnusandmed, kus leping sõlmiti;

f)

keskse vastaspoole vahelüliks saamise kuupäev ja aeg;

g)

lepingu lõpetamise kuupäev ja aeg;

h)

arvelduse tingimused ja viis;

i)

tehingu arvelduse või sisseostmise kuupäev ja aeg ning vajaduse korral järgmised andmed:

i)

lepingu algse sõlmimise kuupäev ja aeg;

ii)

lepingu algsed tingimused ja osapooled;

iii)

vajaduse korral sellise koostalitleva keskse vastaspoole tunnusandmed, kes kliirib tehingu ühte osa;

iv)

kliendi, sealhulgas mis tahes kaudse kliendi tunnusandmed, kui need on kesksele vastaspoolele teada, ja loovutamise korral sellise osapoole tunnusandmed, kes lepingu üle kandis.

Artikkel 14

Positsiooniandmed

1.   Keskne vastaspool säilitab andmed iga kliiriva liikme positsioonide kohta. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 39 kohaselt peetava iga konto kohta säilitatakse eraldi andmed ning keskne vastaspool tagab, et asjaomased andmed hõlmavad kogu teavet, mida on vaja positsiooni tekkimise aluseks olevate tehingute terviklikuks ja täpseks taastamiseks, ning et iga andmekirje on tuvastatav ja otsitav vähemalt kõigi andmeväljade kaudu, mis on seotud keskse vastaspoolega, koostalitleva keskse vastaspoolega, kliiriva liikmega, kliendiga, kui see on kesksele vastaspoolele teada, ja finantsinstrumendiga.

2.   Iga tööpäeva lõpus teeb keskne vastaspool seoses iga positsiooniga andmekirje, mis niivõrd kuivõrd see on seotud asjaomase positsiooniga hõlmab järgmisi andmeid:

a)

sellist positsiooni hoidva kliiriva liikme, kliendi (kui see on kesksele vastaspoolele teada) ja mis tahes koostalitleva keskse vastaspoole tunnusandmed, kui asjakohane;

b)

positsiooni märk;

c)

igapäevaselt arvutatud positsiooni väärtus koos hinnaandmetega, mille alusel lepinguid hinnatakse, ja mis tahes muu ajaomane teave.

3.   Keskne vastaspool säilitab ja ajakohastab andmed, mis kajastavad keskse vastaspoole poolt kogutud tagatise, tagatisfondi maksete ja määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 43 osutatud muude rahaliste vahendite mahtu, kliiriva liikme poolt tegelikult makstud summasid päeva lõpu seisuga ja kõnealuse summa päevasisest võimalikku muutust iga kliiriva liikme ja kliendikonto (kui on kesksele vastaspoolele teada) lõikes.

Artikkel 15

Tegevusandmed

1.   Keskne vastaspool säilitab asjakohased ja nõuetekohased andmekirjed tema äritegevuse ja sisekorraldusega seotud toimingute kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud andmekirjed tehakse asjaomaste dokumentide oluliste muudatuste korral ja vähemalt järgmiste muudatuste korral:

a)

organisatsiooni skeem juhtorgani ja asjaomaste komiteede, kliirimisüksuse, riskijuhtimisüksuse ja kõigi muude asjaomaste üksuste või valdkondade puhul;

b)

olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete (nii otsesed või kaudsed või füüsilised või juriidilised isikud) tunnusandmed ja kõnealuste osaluste suurus;

c)

III peatüki artikli 29 kohaselt nõutud põhimõtteid, protseduure ja protsesse kajastavad dokumendid;

d)

juhtorgani ja vajaduse korral juhtorgani allkomiteede ja kõrgema juhtkonna komiteede koosolekute protokollid;

e)

riskikomitee koosolekute protokollid;

f)

kui asjakohane, kliirivate liikmetega ja klientidega konsulteerimise rühmade koosolekute protokollid;

g)

sise- ja välisauditiaruanded, riskijuhtimisaruanded, vastavuskontrolliaruanded, konsultatsioonifirmade aruanded, sealhulgas juhtkonna vastused;

h)

artikliga 17 ette nähtud talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava;

i)

artikliga 32 ette nähtud likviidsusplaan ja igapäevased likviidsusaruanded;

j)

määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 16 ette nähtud andmed, kõigi varade, kohustuste ja kontode kohta;

k)

saadud kaebused koos kaebuse esitaja nime, aadressi ja kontonumbriga; kaebuse saamise kuupäev; kaebuses märgitud kõigi isikute nimi; kaebuse sisu kirjeldus; kaebuse menetlemise tulemus ja kaebuse lahendamise kuupäev;

l)

andmed teenuste mis tahes katkemise või talitlushäirete kohta, sealhulgas üksikasjalik aruanne aja, mõju ja parandusmeetmete kohta;

m)

andmed teostatud stressi- ja järeltestide tulemuste kohta;

n)

kirjavahetus pädevate asutuste, ESMA ja EKPSi asjaomaste liikmetega;

o)

III peatüki kohaselt saadud õiguslikud arvamused;

p)

vajaduse korral dokumendid, mis käsitlevad muude kesksete vastaspooltega sõlmitud koostalitluskokkuleppeid;

q)

artikli 10 lõike 1 punkti b alapunkti vii ja lõike 1 punkti d kohane teave;

r)

uute ärialgatuste arendamist kirjeldavad asjaomased dokumendid.

Artikkel 16

Kauplemisteabehoidlale esitatud andmete säilitamine

Keskne vastaspool teeb kindlaks ja säilitab kogu teabe ja kõik andmed, mis esitatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 9 kohaselt, samuti andmed teatatud tehingu kuupäeva ja aja kohta.

V   PEATÜKK

TALITLUSPIDEVUS

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 34)

Artikkel 17

Strateegia ja põhimõtted

1.   Kesksel vastaspoolel on juhtorgani poolt heaks kiidetud talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava. Talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava vaadatakse sõltumatult läbi ja selle kohta esitatakse juhtorganile aruanne.

2.   Talitluspidevuse põhimõtetega määratakse kindlaks kõik olulised tegevusfunktsioonid ja asjaomased süsteemid ning need hõlmavad keskse vastaspoole strateegiat, põhimõtteid ja eesmärke kõnealuste funktsioonide ja süsteemide talitluspidevuse tagamiseks.

3.   Talitluspidevuse põhimõtetes võetakse arvesse välisühendusi ja finantsinfrastruktuuri vastastikust sõltuvust, sealhulgas seoses keskse vastaspoole kliiritavate kauplemiskohtadega, väärtpaberiarveldus- ja maksesüsteemidega ning keskse vastaspoole kasutavate krediidiasutustega või ühendatud keskse vastaspoolega. Samuti võetakse arvesse olulisi funktsioone või teenuseid, mis on edasi antud kolmandatele isikutele.

4.   Talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava hõlmavad selgelt kindlaks määratud ja dokumenteeritud korda, mida kasutatakse talitluspidevuse häirete, suurõnnetuse või kriisiolukorra korral ja mille eesmärk on tagada vähemalt minimaalne teenuste osutamise tase ja minimaalne oluliste funktsioonide toimimine.

5.   Avariitaastekavaga määratakse kindlaks taastekünnise eesmärgid ja taasteaja eesmärgid oluliste funktsioonide puhul ning nähakse ette kõige sobivam taastestrateegia iga kõnealuse funktsiooni puhul. Sellise korraga tagatakse oluliste funktsioonide õigeaegne täitmine ja kokkulepitud teenusetaseme järgimine hädaolukordades.

6.   Keskse vastaspoole talitluspidevuse põhimõtetega määratakse kindlaks maksimaalne vastuvõetav ajavahemik, mille jooksul võivad olulised funktsioonid ja süsteemid olla kasutamiskõlbmatud. Talitluspidevuse põhimõtete kohane keskse vastaspoole oluliste funktsioonide maksimaalne taasteaeg ei ole üle 2 tunni. Päevalõpu protseduurid ja maksed tehakse ettenähtud ajal ja päeval igas olukorras.

7.   Keskne vastaspool võtab iga funktsiooni taasteaja kindlaksmääramisel arvesse võimalikku üldmõju turu tõhususele.

Artikkel 18

Ärimõju analüüs

1.   Keskne vastaspool teostab ärimõju analüüsi mille eesmärk on teha kindlaks tegevusfunktsioonid, mis on keskse vastaspoole teenuste tagamiseks olulised. Analüüsi osana käsitletakse seda, kui olulised on kõnealused funktsioonid finantsinfrastruktuuri teiste asutuste ja funktsioonide jaoks.

2.   Keskne vastaspool kasutab stsenaariumipõhist riskianalüüsi, mille eesmärk on määrata kindlaks, kuidas erinevad stsenaariumid mõjutavad tema oluliste tegevusfunktsioonide toimimist.

3.   Riskide hindamisel võtab keskne vastaspool arvesse sõltuvust välistest teenusepakkujatest, sealhulgas kommunaalteenuste osutajatest. Keskne vastaspool võtab meetmeid, et hallata sellist sõltuvust asjakohase lepingulise ja organisatsioonilise korra abil.

4.   Ärimõju analüüsi ja stsenaariumianalüüsi ajakohastatakse pidevalt ning need vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ja pärast vahejuhtumit või olulist organisatsioonilist muudatust. Analüüside puhul võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi, sealhulgas turusuundumusi ja tehnoloogia arengut.

Artikkel 19

Avariitaaste

1.   Kesksel vastaspoolel on avariistsenaariumidel põhinev kord oma oluliste funktsioonide talitluspidevuse tagamiseks. Kõnealuse korraga nähakse vähemalt ette piisava personali kättesaadavus, oluliste funktsioonide maksimaalne maasolekuaeg ning varuvõrgukohale üleminek ja taaste.

2.   Kesksel vastaspoolel on varutöötlemiskoht, millega tagatakse, et keskse vastaspoole olulised funktsioonid toimivad edasi samal viisil nagu põhivõrgukohas. Varuvõrgukoha geograafiline riskiprofiil erineb põhivõrgukoha riskiprofiilist.

3.   Kesksel vastaspoolel on kohene juurdepääs vähemalt varutegevuskohale, et töötajad saaksid tagada teenuste talitluspidevuse, kui põhitegevuskoht ei ole kättesaadav.

4.   Keskne vastaspool kaalub täiendavate töötlemiskohtade vajadust, eelkõige juhul, kui põhi- ja varuvõrgukoha riskiprofiil ei erine nii palju, et oleks piisavalt kindel, et keskse vastaspoole talitluspidevuse eesmärgid täidetakse kõigi stsenaariumide korral.

Artikkel 20

Testimine ja seire

1.   Keskne vastaspool testib ja jälgib talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava korrapäraselt ja pärast süsteemide või funktsioonide olulist kohandamist või muutmist, et tagada talitluspidevuse põhimõtete eesmärkide täitmine, sealhulgas maksimaalne kahetunnise taasteaja järgimine. Testid kavandatakse ja dokumenteeritakse.

2.   Talitluspidevuse põhimõtete ja avariitaastekava puhul on täidetud järgmised tingimused:

a)

need hõlmavad tõsiste avariide stsenaariume ning üleminekut põhi- ja varuvõrgukoha vahel;

b)

kaasatud on kliirivad liikmed, välised teenusepakkujad ja finantsinfrastruktuuri asjaomased asutused, kelle puhul on talitluspidevuse põhimõtete kohaselt kindlaks tehtud vastastikune sõltuvus.

Artikkel 21

Ajakohastamine

1.   Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi ja ajakohastab talitluspidevuse põhimõtteid, et võtta arvesse kõiki olulisi funktsioone ja näha ette kõige sobivam taastestrateegia.

2.   Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi ja ajakohastab talitluspidevuse põhimõtteid, et võtta arvesse kõiki olulisi funktsioone ja näha ette kõige sobivam taastestrateegia.

3.   Talitluspidevuse põhimõtete ja avariitaastekava ajakohastamisel võetakse arvesse testide tulemusi ja sõltumatute läbivaatamiste, muude läbivaatamiste ja pädevate asutuste soovitusi. Keskne vastaspool vaatab talitluspidevuse põhimõtted ja avariitaastekava läbi pärast igat tõsisemat katkestust, et taha kindlaks põhjused ning parandada keskse vastaspoole toiminguid, talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava.

Artikkel 22

Kriisiohje

1.   Kesksel vastaspoolel on eriolukorras tegutsemiseks kriisiohjefunktsioon. Kriisiohjekord on selge ja kirjalikult dokumenteeritud. Juhtorgan jälgib kriisiohjefunktsiooni, saab selle kohta korrapäraselt aruandeid ja vaatab neid läbi.

2.   Kriisiohjefunktsioon hõlmab hästi struktureeritud ja selgeid protseduure, et kriisiolukorras juhtida ettevõttesisest ja -välist kriisialast teabevahetust.

3.   Pärast kriisiolukorda vaatab keskne vastaspool kriisiohje läbi. Vajaduse korral hõlmab läbivaatamine kliirivate liikmete ja muude väliste sidusrühmade panust.

Artikkel 23

Teavitamine

1.   Kesksel vastaspoolel on teavitamiskava, millega on kindlaks määratud, kuidas kriisi ajal teavitatakse kõrgemat juhtkonda, juhtorganit ja asjaomaseid väliseid sidusrühmi, sealhulgas pädevaid asutusi, kliirivaid liikmeid, kliente, arveldusagente, väärtpaberiarveldus- ja maksesüsteeme ning kauplemiskohti.

2.   Stsenaariumianalüüside, riskianalüüside, läbivaatamiste ning seire- ja testitulemuste kohta antakse juhtorganile aru.

VI   PEATÜKK

TAGATISED

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 41)

Artikkel 24

Protsent

1.   Keskne vastaspool arvutab alustamise tagatise, et katta turuliikumisest tulenevat riski iga tootepõhise tagatisega finantsinstrumendi puhul artiklis 25 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ning võttes arvesse artikli 26 kohast positsioonide likvideerimiseks ettenähtud ajavahemikku. Alustamise tagatise arvutamisel järgib keskne vastaspool vähemalt järgmisi usaldusvahemikke:

a)

börsiväliste tuletislepingute puhul 99,5 %;

b)

muude finantsinstrumentide kui börsivälised tuletislepingud puhul 99 %.

2.   Selleks et iga kliiritava finantsinstrumendi puhul kindlaks määrata asjakohane usaldusvahemik, võtab keskne vastaspool lisaks arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

a)

finantsinstrumentide liigi hindamise keerukuse ja ebakindluse tase, mis võib piirata alustamise tagatise ja variatsioonitagatise arvutamise valideerimist;

b)

finantsinstrumentide liigi riskitunnused, sealhulgas, kuid mitte ainult volatiilsus, kestus, likviidsus, mittelineaarne hinnaliikumine, ootamatust kohustuste täitmatajätmisest tulenev risk ja korrelatsioonirisk;

c)

mil määral muud riskikontrollid ei piira asjakohaselt krediidiriski;

d)

finantsinstrumentide liigile omane finantsvõimendus, sealhulgas, kas finantsinstrumentide liik on märkimisväärselt volatiilne, on tugevalt koondunud väiksele arvule turuosaliste kätte või selles võetud positsiooni võib olla keeruline sulgeda.

3.   Keskne vastaspool esitab pädevale asutusele ja oma kliirivatele liikmetele teabe kriteeriumide kohta, mille alusel määratakse protsent, mida kohaldatakse tagatise arvutamiseks iga finantsinstrumentide liigi puhul.

4.   Kui keskne vastaspool kliirib börsiväliseid tuletislepinguid, mille riskitunnused on samad nagu reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul tehtavate tuletistehingute puhul, võib keskne vastaspool lõikes 2 sätestatud riskitegurite hindamise põhjal kasutada nende lepingute puhul vähemalt 99 % usaldusvahemikku, kui sellise usaldusvahemiku kasutamise tulemusel on asjakohaselt maandatud kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskid ning lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 25

Ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks kasutatav ajavahemik

1.   Keskne vastaspool tagab, et tema mudeli metoodika ja XII peatüki kohaselt kehtestatud valideerimisprotsessi kohased alustamise tagatised katavad vähemalt artiklis 24 kindlaks määratud usaldusvahemikus ja artiklis 26 kindlaks määratud likvideerimise jooksul viimase 12 kuu andmete põhjal arvutatud ajaloolisest volatiilsusest tuleneva riski.

Keskne vastaspool tagab, et ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks kasutatavad andmed hõlmavad kõiki asjakohaseid turutingimusi, sealhulgas halvenenud turutingimusi.

2.   Keskne vastaspool võib ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks kasutada muud ajavahemikku, kui sellise ajavahemiku kasutamise tulemusel on tagatisnõuded vähemalt sama suured kui lõikes 1 kindlaks määratud ajavahemiku puhul.

3.   Selliste finantsinstrumentide tagatisnäitajad, mille kohta puuduvad ajaloolised andmed, määratakse konservatiivse hinnangu põhjal. Keskne vastaspool kohandab kiiresti ettenähtud tagatiste arvutamist vastavalt uute finantsinstrumentide hinnaandmete analüüsile.

Artikkel 26

Likvideerimisperioodi kestus

1.   Keskne vastaspool määrab kindlaks likvideerimisperioodi kestuse, võttes arvesse kliiritava finantsinstrumendi tunnusandmeid, turgu, kus finantsinstrumendiga kaubeldakse, ning tagatise arvutamise ja kogumise perioodi. Likvideerimisperiood on:

a)

börsiväliste tuletislepingute puhul vähemalt 5 tööpäeva;

b)

muude finantsinstrumentide kui börsivälised tuletislepingud puhul vähemalt 2 tööpäeva.

2.   Igal juhul hindab ja võtab keskne vastaspool asjakohase likvideerimisperioodi arvutamisel arvesse vähemalt järgmist:

a)

pikim võimalik ajavahemik, mis võib mööduda tagatise viimasest võtmisest kuni keskse vastaspoole kohustuste täitmatajätmiseni või rikkumismenetluse algatamiseni keskse vastaspoole poolt;

b)

kliiriva liikme kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatava strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalik ajavahemik, mille puhul võetakse arvesse iga finantsinstrumentide liigi eripära, sealhulgas likviidsuse taset ning positsioonide suurust ja kontsentratsiooni, samuti turgusid, mida keskne vastaspool kliiriva liikme positsiooni sulgemiseks või täielikuks maandamiseks kasutab;

c)

vajaduse korral ajavahemik, mida on vaja, et katta vastaspoole riski, millele keskne vastaspool on avatud.

3.   Lõikes 2 kindlaks määratud ajavahemike hindamisel võtab keskne vastaspool arvesse vähemalt artikli 24 lõikes 2 osutatud tegureid ja artikli 25 kohast ajaloolise volatiilsuse arvutamiseks ette nähtud ajavahemikku.

4.   Kui keskne vastaspool kliirib börsiväliseid tuletislepinguid, mille riskitunnused on samad nagu reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul tehtavate tuletistehingute puhul, võib keskne vastaspool kasutada muud kui lõike 1 kohast likvideerimisperioodi kestust, kui ta suudab pädevale asutusele tõendada, et:

a)

selline kestus on asjaomase börsivälise tuletislepingu eripära silmas pidades asjakohasem, kui lõikes 1 sätestatud kestus;

b)

selline kestus on vähemalt 2 tööpäeva.

Artikkel 27

Portfellitagatis

1.   Keskne vastaspool võib tasaarvestada või vähendada kliiritavate finantsinstrumentide puhul nõutavat tagatist, kui ühe finantsinstrumendi või finantsinstrumentide kogumi hinnarisk on märkimisväärses ja usaldusväärses korrelatsioonis või samaväärse sõltuvust väljendava statistilise näitaja põhjal seotud teiste finantsinstrumentide hinnariskiga.

2.   Keskne vastaspool dokumenteerib oma lähenemisviisi portfellitagatisele ja näeb vähemalt ette, et korrelatsioon või samaväärne sõltuvust väljendav statistiline näitaja kahe või enama kliiritava finantsinstrumendi vahel on usaldusväärne artikli 25 kohaselt arvutatud tagasivaatelise perioodi jooksul ja on näidanud vastupanuvõimet ajalooliste või hüpoteetiliste halvenenud turutingimuste korral. Keskne vastaspool tõendab, et hinnasuhe on majanduslikult põhjendatud.

3.   Kõik finantsinstrumendid, mille suhtes kohaldatakse portfellitagatist, kaetakse sama tagatisfondiga. Kui keskne vastaspool suudab eelnevalt pädevale asutusele ja oma kliirivatele liikmetele tõendada, kuidas jaotataks võimalik kahju eri tagatisfondide vahel, ja näeb eeskirjades ette vajalikud sätted, võib erandina kohaldada portfellitagatist nende finantsinstrumentide suhtes, mis on kaetud erinevate tagatisfondidega.

4.   Kui portfellitagatis katab mitut instrumenti, ei vähendata tagatise summat rohkem kui 80 % iga toote kohta eraldi arvutatud tagatiste summa ja koondportfelli hinnangulise koguriski põhjal arvutatud tagatise vahest. Kui keskne vastaspool ei ole avatud tagatise vähendamisest tulenevale mis tahes võimalikule riskile, võib ta tagatist vähendada kuni 100 % kõnealusest vahest.

5.   Portfellitagatisega seotud tagatise vähendamise suhtes kohaldatakse XII peatüki kohast usaldusväärset stressitestikava.

Artikkel 28

Protsüklilisus

1.   Keskne vastaspool tagab, et usaldusvahemiku, likvideerimisperioodi ja tagasivaatelise perioodi valimise ja läbivaatamise põhimõtted tagavad ettevaatavad, stabiilsed ja mõistlikud nõuded, mis piiravad protsüklilisust sel määral, et see ei mõjuta negatiivselt keskse vastaspoole usaldusväärsust ja finantsturvalisust. Selleks tuleb muu hulgas hoida võimaluse korral ära tagatisnõuete järske või suuri muutusi ning kehtestada läbipaistvad ja prognoositavad protseduurid tagatisnõuete kohandamiseks turutingimuste muutuste korral. Selleks kasutab keskne vastaspool vähemalt ühte järgmistest võimalustest:

a)

kohaldab tagatispuhvrit, mille maht on vähemalt 25 % arvutatud tagatistest ja mida võib ajutiselt kasutada, kui arvutatud tagatisnõuded märkimisväärselt tõusevad;

b)

määrab vähemalt 25 % kaalu halvenenud turutingimustele artikli 26 kohaselt arvutatud tagasivaatelisel perioodil;

c)

tagab, et tema tagatisnõuded ei ole väiksemad kui nõuded, mille arvutamisel oleks aluseks võetud kümneaastase tagasivaatelise perioodi põhjal hinnatud volatiilsust.

2.   Kui keskne vastaspool vaatab läbi tagatismudeli parameetrid, et paremini kajastada praeguseid turutingimusi, võtab ta arvesse sellise läbivaatamise mis tahes võimalikku protsüklilist mõju.

VII   PEATÜKK

TAGATISFOND

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 42)

Artikkel 29

Raamistik ja juhtimine

1.   Selleks et määrata kindlaks tagatisfondi miinimummaht ning määruse (EL) nr 648/2012 artiklite 42 ja 43 kohaste nõuete täitmiseks vajalikud muud rahalised vahendid, rakendab keskne vastaspool grupisisest sõltuvust arvesse võttes sisemise poliitikaraamistiku selliste äärmuslike, kuid realistlike turutingimuste kindlaksmääramiseks, millega võivaid kaasneda suurimad riskid.

2.   Kõnealune raamistik hõlmab teavet selle kohta, kuidas keskne vastaspool määratleb äärmuslikud, kuid realistlikud turutingimused. Kõnealune teave on täielikult dokumenteeritud ja seda säilitatakse vastavalt artiklile 21.

3.   Raamistiku üle arutab riskikomitee ja raamistiku kiidab heaks juhtorgan. Raamistiku töökindlus ja suutlikkus kajastada turuliikumisi vaadatakse läbi vähemalt kord aastas. Läbivaatamise tulemuste üle arutab riskikomitee ja nende kohta esitatakse aruanne juhtorganile.

Artikkel 30

Äärmuslike, kuid realistlike turutingimuste kindlaksmääramine

1.   Artiklis 29 kirjeldatud raamistik kajastab keskse vastaspoole riskiprofiili, võttes vajaduse korral arvesse piiriüleseid ja erinevate valuutadega seotud riske. Selles määratakse kindlaks kõik tururiskid, millele keskne vastaspool oleks ühe või mitme kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmise korral avatud, sealhulgas kliiritavate instrumentide turuhinna ebasoodne liikumine, kõnealuste instrumentide turu piiratud likviidsus ja tagatise likvideerimisväärtuse vähenemine. Samuti kajastab raamistik täiendavaid riske, millele keskne vastaspool on avatud seoses kohustusi mittetäitva kliiriva liikme konsolideerimisgrupi üksuste võimaliku samaaegse maksejõuetusega.

2.   Raamistikus määratakse eraldi kindlaks kõik turud, millega seoses on kesksel vastaspoolel kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmise korral riskid. Iga asjaomase turu puhul määrab keskne vastaspool kindlaks äärmuslikud, kuid realistlikud turutingimused, võttes arvesse vähemalt järgmist:

a)

Erinevad varasemad stsenaariumid, sealhulgas äärmuslikud turuliikumised, mis on aset leidnud viimase 30 aasta jooksul või veelgi pikemal ajavahemikul, kui on olemas usaldusväärsed andmed, ja mille tõttu oleks keskne vastaspool avatud suurimatele finantsriskidele. Kui keskse vastaspoole arvates ei ole varasemate suurte hinnaliikumiste kordumine realistlik, põhjendab pädevale asutusele ta nende väljajätmist raamistikust.

b)

Erinevad võimalikud tulevikustsenaariumid, mis põhinevad järjepidevatel eeldustel seoses turu volatiilsusega ning hinnakorrelatsiooniga eri turgude ja finantsinstrumentide vahel, tuginedes võimalike turutingimuste kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele hindamisele.

3.   Samuti võetakse raamistikus kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt arvesse seda, mil määral võivad äärmuslikud hinnaliikumised samaaegselt mitmel asjaomasel turul aset leida. Raamistikus võetakse arvesse, et ajaloolised hinnakorrelatsioonid võivad äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes mitte toimida.

Artikkel 31

Äärmuslike, kuid realistlike stsenaariumide läbivaatamine

Keskne vastaspool vaatab artikli 30 kohased protseduurid korrapäraselt läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid turusuundumusi ning kliirivate liikmete riskide ulatust ja kontsentratsiooni. Vähemalt kord aastas ja sagedamini, kui turusuundumused või keskse vastaspoole kliiritavate lepingute olulised muudatused mõjutavad stsenaariumide aluseks olevaid eeldusi, mistõttu tuleb kohandada stsenaariume, vaatab keskne vastaspool konsulteerides riskikomiteega läbi ajaloolised ja hüpoteetilised stsenaariumid, mida keskne vastaspool kasutab äärmuslike, kuid realistlike stsenaariumide kindlaksmääramiseks. Raamistiku oluliste muudatuste kohta antakse aru juhtkonnale.

VIII   PEATÜKK

LIKVIIDSUSRISKI KONTROLLIMINE

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 44)

Artikkel 32

Likviidsusriski hindamine

1.   Keskne vastaspool kehtestab töökindla likviidsusriski juhtimise raamistiku, mis hõlmab tõhusaid tegevus- ja analüüsivahendeid, et pidevalt ja õigeaegselt teha kindlaks, mõõta ja jälgida arveldus- ja rahavoogusid, sealhulgas päevasise likviidsuse kasutamist. Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi likviidsusriski juhtimise raamistiku ülesehituse ja toimimise, võttes arvesse stressitesti tulemusi.

2.   Keskse vastaspoole likviidsusriski juhtimise raamistik on piisavalt kindel, tagamaks, et keskne vastaspool suudab kõigis asjaomastes valuutades täita makse- ja arvelduskohustused nende täitmise tähtajaks, sealhulgas vajaduse korral päevasiseselt. Keskse vastaspoole likviidsusriski juhtimise raamistik hõlmab ka võimalike tulevaste likviidsusvajaduste hindamist erinevate võimalike stressistsenaariumide alusel. Stressistsenaarium hõlmab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 kohast kliirivate liikmete kohustuste täitmatajätmist alates kohustuste täitmatajätmise kuupäevast kuni likvideerimisperioodi lõpuni ning keskse vastaspoole investeerimispoliitikast ja -protseduuridest tulenevat likviidsusriski äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes.

3.   Likviidsusriski juhtimise raamistik hõlmab likviidsusplaani, mida dokumenteeritakse ja säilitatakse vastavalt artiklile 12. Likviidsusplaan sisaldab vähemalt keskse vastaspoole protseduure, mis on seotud järgmisega:

a)

likviidsusvajaduste juhtimine ja jälgimine vähemalt päevapõhiselt erinevate turustsenaariumide alusel;

b)

likviidsusvajaduste katmiseks piisavate likviidsete rahaliste vahendite säilitamine ja eri liiki likviidsete vahendite kasutamise kindlaksmääramine;

c)

kesksele vastaspoolele kättesaadavate likviidsete varade ja likviidsusvajaduste igapäevane hindamine;

d)

likviidsusriski allikate kindlaksmääramine;

e)

sellise ajavahemiku hindamine, mille jooksul peaksid keskse vastaspoole likviidsed rahalised vahendid olema kättesaadavad;

f)

selliste võimalike likviidsusvajaduste hindamine, mis tuleneb kliirivate liikmete suutlikkusest vahetada rahalisi vahendeid mitterahalise tagatise vastu;

g)

likviidsuse puudujäägi korral kohaldatav protsess;

h)

mis tahes selliste likviidsete rahaliste vahendite taastamine, mida võib olla vaja halvenenud turutingimustes.

Keskse vastaspoole juhtorgan kiidab plaani heaks pärast konsulteerimist riskikomiteega.

4.   Keskne vastaspool hindab likviidsusriski, millele ta on avatud, sealhulgas juhul, kui kliirivad liikmed ei suuda kliirimis- või arveldusprotsessi käigus täita õigeaegselt oma maksekohustusi, võttes arvesse ka keskse vastaspoole investeerimistegevust. Likviidsusriski juhtimise raamistik võtab arvesse likviidsusvajadusi, mis tulenevad keskse vastaspoole suhetest mis tahes muu üksusega, kellega seoses on kesksel vastaspoolel likviidsusrisk, sealhulgas:

a)

arvelduspangad;

b)

maksesüsteemid;

c)

väärtpaberiarveldussüsteemid;

d)

nostroagendid;

e)

depoopangad;

f)

likviidsuse pakkujad;

g)

koostalitlevad kesksed vastaspooled;

h)

teenuseosutajad.

5.   Keskne vastaspool võtab arvesse lõikes 4 loetletud üksuste vastastikust sõltuvust ning mitmesuguseid suhteid, mis lõikes 4 loetletud üksustel võib keskse vastaspoolega likviidsusriski juhtimise raamistikus olla.

6.   Keskne vastaspool näeb ette igapäevase aruande vajaduste ja vahendite kohta, mis hõlmab lõike 3 punkte a–c, ning kvartaliaruande likviidsusplaani kohta, mis hõlmab lõike 3 punkte d–h. Kõnealused aruanded dokumenteeritakse ja säilitatakse vastavalt IV peatükile.

Artikkel 33

Juurdepääs likviidsusele

1.   Keskne vastaspool säilitab iga asjaomase valuuta puhul likviidsed vahendid, mis vastavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 ja käesoleva määruse artikli 32 kohaselt kindlaks määratud likviidsusnõuetele. Kõnealused likviidsed vahendid võivad olla ainult järgmised:

a)

emiteerivas keskpangas hoiustatud rahalised vahendid;

b)

tegevusloa saanud krediidiasutuses vastavalt artiklile 47 hoiustatud rahalised vahendid;

c)

kokkulepitud krediidiliinid või samaväärsed kokkulepped kohustusi täitvate kliirivate liikmetega;

d)

kokkulepitud repotehingud;

e)

kiirelt turustatavad finantsinstrumendid, mis vastavad artiklite 45 ja 46 nõuetele ning mille puhul keskne vastaspool suudab tõendada, et need on kergesti kättesaadavad ja samal päeval rahalisteks vahenditeks vahetatavad eelnevalt kokkulepitud ja kõrge usaldusväärsusega rahastamise korra alusel, sealhulgas halvenenud turutingimustes.

2.   Keskne vastaspool võtab arvesse valuutasid, milles kohustused on nomineeritud, ja halvenenud turutingimuste võimalikku mõju tema suutlikkusele saada juurdepääsu valuutaturgudele viisil, mis on kooskõlas valuuta väärtpaberiarveldustsüklitega ja väärtpaberiarveldussüsteemidega.

3.   Kliirivate liikmete esitatud tagatise vastu kokkulepitud krediidiliine, ei võeta likviidsete vahenditena arvesse topelt. Keskne vastaspool võtab meetmeid, et jälgida ja kontrollida likviidsusriski kontsentratsiooni konkreetsete likviidsuse pakkujate suhtes.

4.   Kesksel vastaspool teeb hoolsuskohustust täites kindlaks, kas likviidsuse pakkuja suudab tegutseda likviidsuskorra kohaselt.

5.   Keskne vastaspool testib korrapäraselt protseduure, millega tagatakse juurdepääs eelnevalt kokkulepitud rahastamiskorrale. See võib hõlmata kommertspankade krediidiliinide kaudu testisummade kasutuselevõtmist, et kontrollida vahenditele juurdepääsu kiirust ja protseduuride usaldusväärsust.

6.   Kesksel vastaspoolel on likviidsusplaani raames ette nähtud üksikasjalikud protseduurid likviidsete rahaliste vahendite kasutamiseks, et täita oma maksekohustusi likviidsuse puudujäägi korral. Likviidsusprotseduurides märgitakse selgelt, millal teatavaid vahendeid tuleks kasutada. Samuti kirjeldatakse protseduurides, kuidas pääseda ligi rahahoiustele või üleööhoiustele, teha päevasiseseid turutehinguid või võtta kasutusele eelnevalt kokkulepitud likviidsusliine. Kõnealuseid protseduure testitakse korrapäraselt. Samuti kehtestab keskne vastaspool asjakohase kava rahastamiskorra uuendamiseks enne selle aegumist.

Artikkel 34

Kontsentratsioonirisk

1.   Keskne vastaspool jälgib ja kontrollib tähelepanelikult likviidsusriski kontsentratsiooni, sealhulgas artikli 32 lõikes 4 loetletud üksustega ja samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksustega seotud riske.

2.   Keskse vastaspoole likviidsusriski juhtimise raamistik hõlmab riski ja kontsentratsiooni piirmäärade kohaldamist.

3.   Keskne vastaspool määrab kindlaks kontsentratsiooni piirmäärade rikkumise korral kohaldatavad protsessid ja protseduurid.

IX   PEATÜKK

KASKAADI PÕHIMÕTE

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 45)

Artikkel 35

Selliste keskse vastaspoole omavahendite arvutamine, mida kasutatakse kaskaadi põhimõttel

1.   Keskne vastaspool märgib bilansis eraldi ja hoiab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõikes 4 sätestatud otstarbeks määratud omavahendeid.

2.   Lõikes 1 osutatud miinimumsumma arvutamisel korrutab keskne vastaspool miinimumkapitali (sealhulgas jaotamata kasum ja reservid), mis on ette nähtud määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 16 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 152/2013 (8) 25 protsendiga.

Keskne vastaspool vaatab kõnealuse miinimumsumma läbi kord aastas.

3.   Kui kesksel vastaspoolel on mitu tagatisfondi eri liiki kliiritavate finantsinstrumentide jaoks, jaotatakse lõike 1 kohaselt arvutatud sihipäraste omavahendite kogusumma tagatisfondide vahel proportsionaalselt iga tagatisfondi suurusega ning jagatud summasid kajastatakse bilansis eraldi ja kasutatakse tagatisfondidega seotud eri turusegmentides kohustuste täitmatajätmise korral.

4.   Lõike 1 kohaste nõuete täitmiseks ei kasutata muid vahendeid kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 osutatud kapitali koos jaotamata kasumi ja reservidega.

Artikkel 36

Selliste keskse vastaspoole omavahendite säilitamine, mida kasutatakse kaskaadi põhimõttel

1.   Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust viivitamata, kui asjaomaseks otstarbeks määratud omavahendite maht langeb alla artikliga 35 ette nähtud summat, teatades rikkumise põhjused ja esitades kirjalikult sellise summa taastamiseks võetavate meetmete üksikasjaliku kirjelduse ja ajakava.

2.   Kui üks või mitu kliirivat liiget jätavad kohustused täitmata enne, kui keskne vastaspool on taastanud asjaomaseks otstarbeks määratud omavahendid, kasutatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 kohaldamisel ainult asjaomaseks otstarbeks määratud omavahendite jääksummat.

3.   Keskne vastaspool taastab asjaomaseks otstarbeks määratud omavahendid vähemalt ühe kuu jooksul pärast lõike 1 kohase teate saatmist.

X   PEATÜKK

TAGATIS

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 46)

Artikkel 37

Üldnõuded

Keskne vastaspool kehtestab ja rakendab läbipaistvad ja järjepidevad põhimõtted ja protseduurid, et hinnata ja pidevalt jälgida tagatisena aktsepteeritavate varade likviidust ning võtta vajaduse korral parandusmeetmeid.

Keskne vastaspool vaatab vähemalt kord aastas läbi tagatisena aktsepteeritavate varade põhimõtted ja protseduurid. Samuti teostatakse selline läbivaatamine olulise muudatuse korral, mis mõjutab keskse vastaspoole riski.

Artikkel 38

Rahaline tagatis

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohaldamisel on väga likviidne tagatis nomineeritud ühes järgmistest:

a)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool pädevale asutusele tõendada, et ta suudab seda riski juhtida;

b)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib tehinguid, sellise tagatise piires, mis on ette nähtud, et katta keskse vastaspoole riski kõnealuses valuutas.

Artikkel 39

Finantsinstrumendid

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse väga likviidse tagatisena finantsinstrumente, garantiisid ja kulda, mis vastavad I lisa tingimustele.

Artikkel 40

Tagatise hindamine

1.   Artikli 37 kohaseks väga likviidse tagatise hindamiseks kehtestab ja rakendab keskne vastaspool põhimõtted ja protseduurid, et peaaegu reaalajas jälgida tagatisena aktsepteeritud iga vara krediidikvaliteeti, turulikviidsust ja hinnavolatiilsust. Keskne vastaspool vaatab hindamispõhimõtete ja -protseduuride asjakohasuse läbi korrapäraselt ja vähemalt korra aastas. Samuti teostatakse selline läbivaatamine olulise muudatuse korral, mis mõjutab keskse vastaspoole riski.

2.   Keskne vastaspool hindab tagatist turuhinnas peaaegu reaalajas ja kui see ei ole võimalik, peab suutma pädevale asutusele tõendada, et ta suudab oma riske juhtida.

Artikkel 41

Väärtuskärped

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja rakendab põhimõtted ja protseduurid, et määrata kindaks tagatise suhtes kohaldatavad väärtuskärped.

2.   Väärtuskärbete puhul võetakse arvesse seda, et tagatist võib olla vaja likvideerida halvenenud turutingimustes, ja likvideerimiseks vajalikku aega. Keskne vastaspool tõendab pädevale asutusele, et väärtuskärped on arvutatud konservatiivsel viisil, et võimalikult piirata protsüklilist mõju. Iga tagatisvara puhul määratakse väärtuskärbe asjakohaste kriteeriumide alusel, mis hõlmavad järgmist:

a)

vara liik ja finantsinstrumendiga seotud krediidirisk keskse vastaspoole sisehinnangu põhjal. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

b)

vara tähtaeg;

c)

vara ajalooline ja hüpoteetiline tuleviku hinnavolatiilsus halvenenud turutingimustes;

d)

aluseks oleva turu likviidsus, sealhulgas müügi- ja ostuhinna vahe;

e)

valuutarisk, kui on olemas;

f)

korrelatsioonirisk.

3.   Keskne vastaspool jälgib korrapäraselt väärtuskärbete asjakohasust. Keskne vastaspool vaatab väärtuskärbete põhimõtted ja protseduurid läbi vähemalt kord aastas ja mis tahes olulise muudatuse korral, mis mõjutab keskse vastaspoole riski, kuid peaks võimalikult palju vältima suuri väärtuskärpeid, mis võivad soodustada protsüklilisust. Väärtuskärbete põhimõtteid ja protseduure valideeritakse sõltumatult vähemalt kord aastas.

Artikkel 42

Kontsentratsiooni piirmäärad

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja rakendab põhimõtted ja protseduurid tagamaks, et tagatis on piisavalt hajutatud, et oleks võimalik seda ettenähtud hoidmisaja jooksul ilma olulise turumõjuta likvideerida. Põhimõtete ja protseduuridega määratakse kindlaks riskimaandamismeetmed, mida kohaldatakse lõike 2 kohaste kontsentratsiooni piirmäärade ületamise korral.

2.   Keskne vastaspool määrab kindlaks kontsentratsiooni piirmäärad järgmiste puhul:

a)

üksikemitendid;

b)

emitentide liik;

c)

vara liik;

d)

iga kliiriv liige;

e)

kõik kliirivad liikmed.

3.   Kontsentratsiooni piirmäärad määratakse kindlaks konservatiivsel viisil, võttes arvesse kõiki asjakohaseid kriteeriume, sealhulgas:

a)

majandussektori, tegevuse ja geograafilisi piirkonna seisukohast sama liiki emitentide emiteeritud finantsinstrumendid;

b)

finantsinstrumendi või emitendi krediidirisk keskse vastaspoole sisehinnangu põhjal. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

c)

finantsinstrumentide likviidsus ja hinnavolatiilsus.

4.   Keskne vastaspool tagab, et üks krediidiasutus või samaväärne kolmanda riigi finantseerimisasutus või krediidiasutusega või kolmanda riigi finantseerimisasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus ei garanteeri rohkem kui 10 % tagatisest. Kui keskse vastaspoole tagatis, mis on saadud kommertspanga garantii vormis, on üle 50 % kogutagatisest, võib kõnealuseks piirmääraks kehtestada 25 %.

5.   Lõikes 2 osutatud piirmäärade arvutamisel võtab keskne vastaspool arvesse keskse vastaspoole koguriski seosed emitendiga, sealhulgas kumulatiivseid krediidiliine, hoiusesertifikaate, tähtajalisi hoiuseid, hoiukontosid, arvelduskontosid, rahaturuinstrumente ja keskse vastaspoole tehtud pöördrepotehingud. Kõnealuseid piirmäärasid ei kohaldata tagatise suhtes, mis kesksel vastaspoolel on lisaks tagatise, tagatisfondi või muude rahaliste vahendite miinimumnõuetele vastavalt.

6.   Üksikemitendiga seotud riski kontsentratsiooni piirmäära kindlaksmääramisel liidab keskne vastaspool kokku kõik sellised riskid ja käsitleb ühe riskina kõiki selliseid riske, mis on seotud emitendi või konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse emiteeritud ja emitendi või konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse poolt otseselt garanteeritud finantsinstrumentidega, samuti sellise ettevõtja emiteeritud finantsinstrumentidega, mille ainus otstarve on omada emitendi tegevuseks esmatähtsaid tootmisvahendeid.

7.   Keskne vastaspool jälgib korrapäraselt kontsentratsiooni piirmäärade põhimõtete ja protseduuride asjakohasust. Keskne vastaspool vaatab kontsentratsiooni piirmäärade põhimõtted ja protseduurid läbi vähemalt kord aastas ja mis tahes olulise muudatuse korral, mis mõjutab keskse vastaspoole riski.

8.   Keskne vastaspool teavitab pädevaid asutusi ja kliirivaid liikmeid kohaldatavatest kontsentratsiooni piirmääradest ja nende mis tahes muudatustest.

9.   Kui keskne vastaspool oluliselt ületab põhimõtete ja protseduuridega kindlaks määratud kontsentratsiooni piirmäära, teatab ta sellest viivitamata pädevale asutusele. Keskne vastaspool parandab kõnealuse rikkumise võimalikult kiiresti.

XI   PEATÜKK

INVESTEERIMISPOLIITIKA

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 47)

Artikkel 43

Väga likviidsed finantsinstrumendid

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõike 1 kohaldamisel võib väga likviidsete finantsinstrumentidena, millega kaasneb minimaalne krediidi- ja tururisk, käsitada võlainstrumente, kui kõnealused võlainstrumendid vastavad kõigile II lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 44

Kõrge turvalisusega kokkulepped finantsinstrumentide hoiustamiseks

1.   Kui keskne vastaspool ei suuda hoiustada artiklis 45 osutatud finantsinstrumente või tagatiseks, tagatisfondi või muude finantsvahendite raames kasutatud finantsinstrumente omandiõiguse ülemineku ja tagatisega seotud huvide alusel väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja juures, kes tagab kõnealuste instrumentide täieliku kaitse, hoiustatakse sellised finantsinstrumendid ühe järgmistest:

a)

keskpank, kes tagab kõnealuste instrumentide täieliku kaitse ja võimaldab kesksel vastaspoolel neid vajaduse korral kiiresti kasutada;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ (9) kohane tegevusloa saanud krediidiasutus, kes tagab kõnealuste instrumentide täieliku eraldamise ja kaitse, võimaldab kesksel vastaspoolel neid vajaduse korral kiiresti kasutada, kusjuures keskne vastaspool suudab tõendada, et asjaomasel krediidiasutusel on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

c)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, kelle suhtes kohaldatakse ja kes järgib usaldatavusnõudeid, mida pädev asutus peab vähemalt samaväärseks direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud nõuetega, ning kellel on usaldusväärsed raamatupidamistavad, turvaprotseduurid ja sisekontroll ning kes tagab kõnealuste instrumentide täieliku eraldamise ja kaitse, võimaldab kesksel vastaspoolel neid vajaduse korral kiiresti kasutada, kusjuures keskne vastaspool suudab tõendada, et asjaomasel finantseerimisasutusel on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis.

2.   Kui finantsinstrumendid hoiustatakse vastavalt lõike 1 punktidele b või c, hoitakse neid kokkuleppe alusel, millega hoitakse kesksele vastaspoolele ära mis tahes kahju, mis võib tuleneda tegevusloa saanud finantseerimisasutuse kohustuste mittetäitmisest või maksejõuetusest.

3.   Kõrge turvalisusega kokkulepetega selliste finantsinstrumentide hoiustamiseks, mida kasutatakse tagatiseks ja tagatisfondi või muude finantsvahendite raames, lubatakse kõnealuseid finantsinstrumente taaskasutada ainult kesksel vastaspoolel, kui täidetud on määruse (EL) nr 648/2012 artikli 39 lõikes 8 sätestatud tingimused ja kui taaskasutamise eesmärk on teha makseid, võtta meetmeid seoses kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega või täita koostalitluskokkulepet.

Artikkel 45

Kõrge turvalisusega kokkulepped rahaliste vahendite säilitamiseks

1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõike 4 kohaldamisel, kui rahalised vahendid on hoiustatud mujal kui keskpangas, vastavad sellised hoiused kõigile järgmistele tingimustele:

a)

hoius on ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool kõrge usaldusväärsusega tõendada, et ta suudab seda riski juhtida;

ii)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib tehinguid, sellise tagatise piires, mis on saadud kõnealuses valuutas;

b)

hoiust hoitakse ühes järgmistest üksustest:

i)

direktiivi 2006/48/EÜ kohane tegevusloa saanud krediidiasutus, kelle puhul suudab keskne vastaspool tõendada, et asjaomasel krediidiasutusel on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

ii)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, kelle suhtes kohaldatakse ja kes järgib usaldatavusnõudeid, mida pädev asutus peab vähemalt samaväärseks direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud nõuetega, ning kellel on usaldusväärsed raamatupidamistavad, turvaprotseduurid ja sisekontroll, kusjuures keskne vastaspool suudab tõendada, et asjaomasel finantseerimisasutusel on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

2.   Kui rahalisi vahendeid hoiustatakse üleöö vastavalt lõikele 1, hoiustatakse vähemalt 95 % sellistest rahalistest vahenditest, mis on arvutatud ühe kalendrikuu pikkuse keskmise ajavahemiku alusel, kokkuleppe kohaselt, millega tagatakse rahaliste vahendite tagatus väga likviidsete finantsinstrumentidega, mis vastavad artikli 45 kohastele nõuetele, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punkti c kohane nõue.

Artikkel 45

Kontsentratsiooni piirmäärad

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja rakendab põhimõtted ja protseduurid tagamaks, et finantsinstrumendid, millesse tema rahalised vahendid on investeeritud, on piisavalt hajutatud.

2.   Keskne vastaspool määrab kindlaks kontsentratsiooni piirmäärad ja jälgib oma rahaliste vahendite kontsentratsiooni järgmiste puhul:

a)

konkreetsed finantsinstrumendid;

b)

finantsinstrumentide liigid;

c)

üksikemitendid;

d)

emitendi liigid;

e)

vastaspooled, kellega on sõlmitud artikli 44 lõike 1 punktide b ja c või artikli 45 lõike 2 kohased kokkulepped.

3.   Emitendi liikide puhul võtab keskne vastaspool arvesse järgmist:

a)

geograafiline jaotus;

b)

vastastikune sõltuvus ja mitmesugused suhted, mis üksuse ja keskse vastaspoole vahel võivad olla;

c)

krediidiriski tase;

d)

keskse vastaspoole riskid emitendi suhtes seoses keskse vastaspoole kliiritavate toodetega.

4.   Põhimõtete ja protseduuridega määratakse kindlaks riskimaandamismeetmed, mida kohaldatakse kontsentratsiooni piirmäärade ületamise korral.

5.   Üksikemitendi või hoidmiskohaga seotud riski kontsentratsiooni piirmäära kindlaksmääramisel liidab keskne vastaspool kokku kõik sellised riskid ja käsitleb ühe riskina kõiki selliseid riske, mis on seotud emitendi emiteeritud või tema poolt otseselt garanteeritud finantsinstrumentidega ning hoidmiskohta hoiule antud kõigi rahaliste vahenditega.

6.   Keskne vastaspool jälgib korrapäraselt kontsentratsiooni piirmäärade põhimõtete ja protseduuride asjakohasust. Keskne vastaspool vaatab kontsentratsiooni piirmäärade põhimõtted ja protseduurid läbi vähemalt kord aastas ja mis tahes olulise muudatuse korral, mis mõjutab keskse vastaspoole riski.

7.   Kui keskne vastaspool ületab põhimõtete ja protseduuridega kindlaks määratud kontsentratsiooni piirmäära, teatab ta sellest viivitamata pädevale asutusele. Keskne vastaspool parandab kõnealuse rikkumise võimalikult kiiresti.

Artikkel 46

Mitterahaline tagatis

Kui tagatis saadakse finantsinstrumentide vormis vastavalt X peatüki sätetele, kohaldatakse ainult artikleid 44 ja 45.

XII   PEATÜKK

MUDELITE LÄBIVAATAMINE, STRESSITESTID JA JÄRELTESTID

(Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 49)

1.   JAGU

Mudelid ja programmid

Artikkel 47

Mudeli valideerimine

1.   Keskne vastaspool valideerib põhjalikult riskide kindlakstegemiseks, koondamiseks ja juhtimiseks kasutatavad mudelid, meetodid ja likviidsusriski juhtimise raamistiku. Mudelite, meetodite ja likviidsusriski juhtimise raamistiku olulise läbivaatamise või kohandamise korral kohaldatakse asjakohast juhtimiskorda, sealhulgas küsitakse nõu riskikomiteelt, kusjuures enne kohaldamist peab kõnealused mudelid, meetodid ja raamistiku valideerima pädev ja sõltumatu isik.

2.   Keskse vastaspoole valideerimisprotsess on dokumenteeritud ja selles on vähemalt kindlaks määratud keskse vastaspoole tagatise, tagatisfondi ja muude rahaliste vahendite meetodite ning likviidsete rahaliste vahendite arvutamise raamistiku testimise põhimõtted. Selliste põhimõtete olulise läbivaatamise või kohandamise korral kohaldatakse asjakohast juhtimiskorda, sealhulgas küsitakse nõu riskikomiteelt, kusjuures enne kohaldamist peab kõnealused põhimõtted valideerima pädev ja sõltumatu isik.

3.   Põhjalik valideerimine hõlmab vähemalt järgmist:

a)

mudelite ja raamistiku ülesehituse usaldusväärsuse hindamine, sealhulgas tõendus mudelite ja raamistiku arendamise kohta;

b)

pideva seirekorra läbivaatamine, sealhulgas protsesside kontrollimine ja võrdlusanalüüs;

c)

mudelite, meetodite ja likviidsusriski juhtimise raamistiku väljatöötamiseks kasutatud näitajate ja eelduste läbivaatamine;

d)

teatavat liiki lepingute suhtes kohaldatavate mudelite, meetodite ja raamistiku sobivuse ja asjakohasuse läbivaatamine;

e)

stressitestistsenaariumide sobivuse läbivaatamine vastavalt VII peatükile ja artiklile 52;

f)

testitulemuste analüüsimine.

4.   Keskne vastaspool määrab kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, kas mudeleid, meetodeid ja likviidsusriski juhtimise raamistikku saab edukalt valideerida. Kriteeriumid hõlmavad positiivseid testitulemusi.

5.   Kui hinnateave ei ole koheselt kättesaadav või usaldusväärne, võtab keskne vastaspool sellist piiratud hinnateavet arvesse ja toetub vähemalt konservatiivsetele eeldustele, mis põhinevad täheldatud korrelatsioonil või seotud turgudel ning praegustel turusuundumustel.

6.   Kui hinnateave ei ole koheselt kättesaadav või usaldusväärne, tuleb asjaomaste süsteemide ja hindamismudelite suhtes kohaldada asjakohast juhtimiskorda, valideerimiskorda ja teste, sealhulgas paluda nõu riskikomiteelt. Tagamaks et mudelite kasutamisel saadakse asjakohased hinnad, laseb keskne vastaspool oma hindamismudeleid eri stsenaariumide alusel valideerida pädeval ja sõltumatul isikul ning vajaduse korral kohandab alustamise tagatise arvutamist vastavalt kindlaks tehtud mis tahes mudeliriskile.

7.   Keskne vastaspool hindab korrapäraselt tagatismudeli teoreetilisi ja empiirilisi omadusi kõigi kliiritavate finantsinstrumentide puhul.

Artikkel 48

Testikavad

1.   Keskne vastaspool kehtestab põhimõtted ja protseduurid, et määrata kindlaks stressitesti- ja järeltestikavad, mille alusel hinnatakse riskikontrollimehhanismide (sealhulgas tagatis, tagatisfondi maksed ja muud rahalised vahendid) arvutamiseks kasutatud meetodite asjakohasust, täpsust, usaldusväärsust ja vastupanuvõimet eri turutingimustes.

2.   Samuti määrab keskne vastaspool põhimõtete ja protseduuridega kindlaks stressitestimise programm, millega hinnatakse likviidsusriski juhtimise raamistiku asjakohasust, täpsust, usaldusväärsust ja vastupanuvõimet.

3.   Põhimõtted ja protseduurid hõlmavad vähemalt asjakohase testi valimise ja kohandamise meetodeid, sealhulgas portfelli- ja turuandmete valikut, testide korrapärasust, kliiritavate finantsinstrumentide riskitunnuseid, testitulemuste ja erandite analüüsi ning asjakohaseid vajalikke parandusmeetmeid.

4.   Keskne vastaspool võtab testide tegemisel arvesse kõiki klientide positsioone.

2.   JAGU

Järeltestimine

Artikkel 49

Järeltestimine

1.   Keskne vastaspool hindab tagatiskatet, võrreldes tegelikke tulemusi tagatismudelite põhjal prognoositavate tulemustega. Sellised järeltestid tehakse iga päev, et teha kindalaks, kas tagatiskatte puhul on mis tahes testierandeid. Tagatiskatet hinnatakse finantsinstrumentide hetkepositsioonide ja kliirivate liikmete põhjal, võttes arvesse portfellitagatise ja vajaduse korral koostalitlevate kesksete vastaspoolte võimalikku mõju.

2.   Keskne vastaspool kaalub järeltestikava puhul asjakohaseid varasemaid ajavahemikke, tagamaks, et kasutatav vaatlusperiood on piisav, et vähendada negatiivset mõju tulemuste statistilisele täpsusele.

3.   Keskne vastaspool näeb järeltestikavaga ette vähemalt selged statistilised testid ja tulemuslikkuse kriteeriumid, mida keskne vastaspool järeltesti tulemuste hindamiseks kasutab.

4.   Konfidentsiaalsust rikkumata esitab keskne vastaspool korrapäraselt järeltesti tulemused ja analüüsi riskikomiteele, et saada riskikomiteelt nõu tagatismudeli läbivaatamisel.

5.   Järeltesti tulemused ja analüüs tehakse kättesaadavaks kõigile kliirivatele liikmetele ja kui on kesksele vastaspoolele teada, ka klientidele. Kõigile teistele klientidele teeb taotluse korral järeltesti tulemused ja analüüsi kättesaadavaks asjakohane kliiriv liige. Selline teave koondatakse vormi, millega ei rikuta konfidentsiaalsust, ning kliirivatel liikmetel ja klientidel on juurdepääs ainult oma portfelli kohta tehtud järeltestide üksikasjalikele tulemustele ja analüüsile.

6.   Keskne vastaspool määrab kindlaks protseduurid, millega täpsustatakse meetmed, mida võib järeltestide tulemuste põhjal võtta.

3.   JAGU

Tundlikkustestid ja -analüüs

Artikkel 50

Tundlikkustestid ja -analüüs

1.   Keskne vastaspool viib läbi tundlikkustestid ja -analüüsi, et hinnata oma tagatismudeli kohast tagatiskatet erinevates turutingimustes, kasutades varasemate halvenenud turutingimuste andmeid ja hüpoteetiliste halvenenud turutingimuste andmeid.

2.   Keskne vastaspool kasutab erinevaid parameetreid ja eeldusi, et kajastada ajaloolisi ja hüpoteetilisi tingimusi, sealhulgas kõige volatiilsemaid perioode asjaomasel turul ja keskse vastaspoole kliiritavate lepingute hindade vaheliste korrelatsioonide äärmuslikke muutusi, et teha kindlaks, kuidas väga halvad turutingimused ja mudeli oluliste parameetrite muutused võivad mõjutada tagatiskatet.

3.   Tundlikkusanalüüs viiakse läbi paljude kliirivate liikmete tegelike ja tüüpiliste portfellide alusel. Tüüpiliste portfellide valikul võetakse aluseks nende tundlikkus oluliste tegurite ja korrelatsioonide suhtes, millele keskne vastaspool on avatud. Sellised tundlikkustestid ja -analüüs viiakse läbi nii, et testida alustamise tagatise mudeli peamisi parameetreid ja eeldusi mitmes usaldusvahemikus, et teha kindalaks süsteemi tundlikkus selliste parameetrite ja eelduste kalibreerimise vigade suhtes. Asjakohaselt võetakse arvesse riskitegurite muutumist ajas ja eeldatavat korrelatsiooni riskitegurite vahel.

4.   Keskne vastaspool hindab kliirivate liikmete positsioonidega seotud võimalikku kahju.

5.   Vajaduse korral võtab keskne vastaspool arvesse selliste kliirivate liikmete kohustuste samaaegse täitmatajätmise mõju, kes emiteerivad keskse vastaspoole kliiritavaid finantsinstrumente või keskse vastaspoole kliiritavate tuletislepingute alusvara. Vajaduse korral võetakse arvesse ka sellise kliendi kohustuste täitmatajätmise mõju, kes emiteerib keskse vastaspoole kliiritavaid finantsinstrumente või keskse vastaspoole kliiritavate tuletislepingute alusvara.

6.   Konfidentsiaalsust rikkumata esitab keskne vastaspool korrapäraselt tundlikkustesti tulemused ja analüüsi riskikomiteele, et saada riskikomiteelt nõu tagatismudeli läbivaatamisel.

7.   Keskne vastaspool määrab kindlaks protseduurid, millega täpsustatakse meetmed, mida võib tundlikkustestide tulemuste põhjal võtta.

4.   JAGU

Stressitestid

Artikkel 51

Stressitestid

1.   Keskne vastaspool kohaldab stressitestides äärmuslikke parameetreid, eeldusi ja stsenaariume riskide hindamiseks kasutatavate mudelite suhtes, tagamaks, et tema rahalised vahendid on piisavad asjaomaste riskide katmiseks äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes.

2.   Keskse vastaspoole stressitestimise programmiga nähakse ette, et keskne vastaspool viib korrapäraselt läbi eri stressitestid, mille puhul võetakse arvesse keskse vastaspoole tootevalikut ning tema mudelite, meetodite ja likviidsusriski juhtimise raamistiku kõiki elemente.

3.   Keskse vastaspoole stressitestimise programmiga nähakse ette, et stressitestide tegemisel kasutatakse kindlaks määratud stressitestide stsenaariume, mis vastavalt VII peatükile põhinevad nii varasematel kui ka hüpoteetilistel äärmuslikel, kuid realistlikel turutingimustel. Stressitestides kasutatavad varasemad tingimused vaadatakse vajaduse korral üle ja neid kohandatakse. Samuti võtab keskne vastaspool arvesse muud laadi asjakohaseid stressitestide stsenaariume, sealhulgas, kuid mitte ainult tema arvelduspankade, nostroagentide, depoopankade, likviidsuse pakkujate või koostalitlevate kesksete vastaspoolte tehnilisi rikkeid või finantsraskusi.

4.   Keskne vastaspool suudab oma stressiteste kiiresti kohandada, et võtta arvesse uusi või tekkivaid riske.

5.   Keskne vastaspool võtab arvesse võimalikku kahju, mis tuleneb kliendist (kui teada), kes kliirib mitme kliiriva liikme kaudu.

6.   Konfidentsiaalsust rikkumata esitab keskne vastaspool korrapäraselt stressitesti tulemused ja analüüsi riskikomiteele, et saada riskikomiteelt nõu mudeli, meetodite ja likviidsusriski juhtimise raamistiku läbivaatamisel.

7.   Stressitesti tulemused ja analüüs tehakse kättesaadavaks kõigile kliirivatele liikmetele ja kui kesksele vastaspoolele teada, ka klientidele. Kõigile teistele klientidele teeb taotluse korral stressitesti tulemused ja analüüsi kättesaadavaks asjakohane kliiriv liige. Selline teave koondatakse vormi, millega ei rikuta konfidentsiaalsust, ning kliirivatel liikmetel ja klientidel on juurdepääs ainult oma portfelli kohta tehtud stressitestide üksikasjalikele tulemustele ja analüüsile.

8.   Keskne vastaspool määrab kindlaks protseduurid, millega täpsustatakse meetmed, mida võib stressitestide tulemuste põhjal võtta.

Artikkel 52

Riskitegurite stressitestid

1.   Kesksel vastaspoolel on asjakohased meetodid, et teha kindlaks ja mõõta kliiritavate lepingutega seotud asjaomaseid riskitegureid, mis võivad mõjutada tema kahju. Keskse vastaspoole stressitestides võetakse arvesse järgmiste finantsinstrumentide liikide puhul kindlaks määratud riskitegureid (kui asjakohane).

a)

Intressimääraga seotud lepingud: riskitegurid, mis vastavad iga sellise valuuta intressimääradele, milles keskne vastaspool kliirib finantsinstrumente. Intressikõver jagatakse erinevatesse lõpptähtajavöönditesse, et teha kindlaks intressimäärade volatiilsuse erinevus intressikõveral. Asjaomaste riskitegurite arv sõltub keskse vastaspoole kliiritavate intressimäära tuletislepingute keerukusest. Riigivõlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite mittetäielikust korreleeruvast liikumisest tulenevat alusriski võetakse arvesse eraldi.

b)

Vahetuskursiga seotud lepingud: riskitegurid, mis vastavad igale valuutale, milles keskne vastaspool kliirib finantsinstrumente, ja selliste valuutade vahelisele vahetuskursile, milles tehakse lisatagatise nõuded ja milles keskne vastaspool kliirib finantsinstrumente.

c)

Aktsiatega seotud lepingud: riskitegurid, mis vastavad konkreetse aktsia volatiilsusele keskse vastaspoole kliiritava iga turu puhul ja üldise aktsiaturu eri sektorite volatiilsusele. Asjaomase turu suhtes kohaldatava modelleerimismeetodi keerukus ja laad vastab keskse vastaspoole riskile seoses üldise turuga, samuti tema kontsentratsioonile konkreetses aktsias kõnealusel turul.

d)

Kaubalepingud: riskitegurid, mis võtavad arvesse keskse vastaspoole kliiritavate kaubalepingute ja nendega seotud lepingute eri liike ja alamliike, sealhulgas vajaduse korral kauba otsesest omandiõigusest tuleneva preemia erinevust kauba tuletislepingute positsioonide ja alusvara positsioonide vahel.

e)

Krediidiriskiga seotud lepingud: riskitegurid, mis võtavad arvesse ootamatust kohustuste täitmatajätmisest tulenevat riski, sealhulgas mitmest kohustuste täitmatajätmisest tulenevat koguriski, alusriski ja taastumismäära volatiilsust.

2.   Samuti võtab keskne vastaspool stressitestides asjakohaselt arvesse vähemalt järgmist:

a)

korrelatsioon, sealhulgas korrelatsioon kindlaks tehtud riskitegurite ja keskse vastaspoole kliiritavate samalaadsete lepingute vahel;

b)

kliiritavate lepingute eeldatavale ja ajaloolisele volatiilsusele vastavad tegurid;

c)

keskse vastaspoole mis tahes uute kliiritavate lepingute eritunnused;

d)

kontsentratsioonirisk, sealhulgas seoses kliiriva liikmega ja kliiriva liikme konsolideerimisgrupi üksustega;

e)

vastastikune sõltuvus ja mitmesugused suhted;

f)

asjaomased riskid, sealhulgas valuutarisk;

g)

kehtestatud riski piirmäärad;

h)

korrelatsioonirisk.

Artikkel 53

Kõigi rahaliste vahendite stressitestid

1.   Keskse vastaspoole stressitestidega tagatakse, et tagatis, tagatisfondi maksed ja muud rahalised vahendid on piisavad, et katta vähemalt sellise kahe kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kohustused, kellega seoses on tal suurimad riskid äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes. Samuti hinnatakse stressitestimise programmi raames võimalikku kahju, mis tuleneb selliste üksuste kohustuste mittetäitmisest, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi nagu kaks kliirivat liiget, kellega seoses on tal suurimad riskid äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes.

2.   Keskse vastaspoole stressitestidega tagatakse, et tagatised ja tagatisfond on piisavad, et katta vähemalt kahe sellise kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kohustused, kellega seoses on tal suurimad riskid, või teise ja kolmanda suurima kliiriva liikme kohustused, kui nendega seotud riski summa on suurem vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 42.

3.   Keskne vastaspool analüüsib põhjalikult võimalikku saadavat kahju ja hindab kliirivate liikmete positsioonidega seotud võimalikku kahju, sealhulgas ohtu, et selliste positsioonide likvideerimine võib mõjutada turgu ja keskse vastaspoole tagatiskatet.

4.   Vajaduse korral võtab keskne vastaspool stressitestide tegemisel arvesse sellise kliiriva liikme kohustuste täitmatajätmise mõju, kes emiteerib keskse vastaspoole kliiritavaid finantsinstrumente või keskse vastaspoole kliiritavate tuletislepingute alusvara. Vajaduse korral võetakse arvesse ka sellise kliendi kohustuste täitmatajätmise mõju, kes emiteerib keskse vastaspoole kliiritavaid finantsinstrumente või keskse vastaspoole kliiritavate tuletislepingute alusvara.

5.   Keskne vastaspool võtab stressitestide tegemisel arvesse artikli 26 kohast likvideerimisperioodi.

Artikkel 54

Likviidsete rahaliste vahendite stressitestid

1.   Keskne vastaspool viib läbi stressitestid oma likviidsete rahaliste vahendite suhtes, et tagada nende piisavus vastavalt VIII peatükis sätestatud nõuetele.

2.   Kesksel vastaspoolel on selged ja läbipaistvad eeskirjad ja protseduurid, mida kohaldatakse juhul, kui stressitestide tulemusel tehti kindlaks, et likviidseid rahalisi vahendeid ei ole piisavalt, et tagada maksekohustuste täitmine.

Samuti on kesksel vastaspoolel selged protseduurid stressitestide tulemuste kasutamiseks ja analüüsimiseks, et hinnata ja kohandada likviidsusriski juhtimise raamistikku ja likviidsuse pakkujaid.

3.   Likviidsete rahaliste vahendite suhtes kasutatavate stressitesti stsenaariumide puhul võetakse arvesse keskse vastaspoole ülesehitust ja tegevust ning kõiki üksuseid, kellega võib kaasneda oluline risk. Samuti võetakse selliste stressitestide puhul arvesse kliirivate liikmete, sealhulgas samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste vahelisi tugevaid seoseid või samalaadseid riske ning hinnatakse kohustuste samaaegse täitmatajätmise tõenäosust ja teistele kliirivatele liikmetele probleemide ülekandumise ohtu kohustuste täitmatajätmise korra.

5.   JAGU

Kate ja testitulemuste kasutamine

Artikkel 55

Piisava katte säilitamine

1.   Keskne vastaspool kehtestab ja säilitab protseduurid, et teha kindlaks turutingimuste muutused, sealhulgas kliiritavate finantsinstrumentide volatiilsuse suurenemine või likviidsuse vähenemine, et viivitamata kohandada tagatisnõuete arvutamist, et võtta asjakohaselt arvesse uusi turutingimusi.

2.   Keskne vastaspool viib läbi väärtuskärbete testid, tagamaks, et tagatist on võimalik likvideerida vähemalt kärbitud väärtusega nii täheldatud kui ka äärmuslikes, kuid realistlikes turutingimustes.

3.   Kui keskne vastaspool kohaldab tagatist portfelli, mitte toote tasandil, vaatab ta pidevalt läbi ja testib eri toodete tasakaalustatust. Sellise tasakaalustamise korral kasutab keskne vastaspool usaldusväärset ja majanduslikult asjakohast metoodikat, mis kajastab toodete hinna vahelist sõltuvust. Eelkõige testib keskne vastaspool, kuidas toimib korrelatsioon tegelike ja hüpoteetiliste halbade turutingimuste korral.

Artikkel 56

Mudelite läbivaatamine testitulemuste põhjal

1.   Kesksel vastaspoolel on selged protseduurid, et määrata kindlaks täiendava tagatise summa, mida võib olla vaja koguda, sealhulgas päevasiseselt, ja kohandada tagatismudelit, kui järeltestid osutavad, et mudel ei toiminud ootuspäraselt, mistõttu ei tehtud kindlaks alustamise tagatise asjakohast suurust, mida on vaja kavandatud usaldustaseme saavutamiseks. Kui keskne vastaspool teeb kindlaks, et vaja on lisatagatist, nõutakse see sisse järgmise lisatagatise nõudega.

2.   Keskne vastaspool hindab järeltestide põhjal kindlaks tehtud testierandite põhjusi. Keskne vastaspool määrab erandi põhjuse alusel kindlaks, kas tagatismudelit või selle sisendmudeleid tuleb põhjalikult muuta ja kas kehtivaid parameetreid tuleb kohandada.

3.   Keskne vastaspool hindab stressitestide põhjal kindlaks tehtud testierandite põhjusi. Keskne vastaspool määrab erandi põhjuse alusel kindlaks, kas mudeleid, meetodeid või likviidsusriski juhtimise raamistikku tuleb põhjalikult muuta ja kas kehtivaid parameetreid või eeldusi tuleb kohandada.

4.   Kui testi tulemused osutavad, et tagatis, tagatisfond või muud rahalised vahendid ei ole riskide katmiseks piisavad, suurendab keskne vastaspool oma rahalisi vahendeid nõutavale tasemele järgmise lisatagatise nõudega. Kui testi tulemused osutavad, et likviidsed rahalised vahendid ei ole piisavad, suurendab keskne vastaspool likviidseid rahalisi vahendeid nõutavale tasemele võimalikult kiiresti.

5.   Mudelite, meetodite ja likviidsusriski juhtimise raamistiku läbivaatamisel jälgib keskne vastaspool korduvate testierandite sagedust, et teha kindlaks probleemid ning lahendada need asjakohaselt ilma põhjendamatult viivitamata.

6.   JAGU

Vastupidised stressitestid

Artikkel 57

Vastupidised stressitestid

1.   Keskne vastaspool viib läbi vastupidised stressitestid, mille eesmärk on teha kindlaks, milliste turutingimuste korral ei pruugi tema tagatis, tagatisfond ega muud rahalised vahendid olla piisavad krediidiriski katmiseks ning mille puhul ei pruugi tema likviidsed rahalised vahendid olla piisavad. Selliste testide tegemisel modelleerib keskne vastaspool äärmuslikke turutingimusi, mis lähevad kaugemale realistlikeks peetavatest turutingimustest, et aidata kindlaks määrata oma mudelite, likviidsusriski juhtimise raamistiku, rahaliste vahendite ja likviidsete rahaliste vahendite piire.

2.   Keskne vastaspool töötab välja vastupidised stressitestid vastavalt riskidele, mis on seotud asjaomaste turgudega ja tuletislepingutega, mille puhul ta osutab kliirimisteenust.

3.   Keskne vastaspool kasutab lõikes 1 sätestatud tingimusi ning vastupidise stressitesti tulemusi ja analüüsi, et aidata kindlaks teha äärmuslikke, kuid realistlikke stsenaariumeid vastavalt VII peatükile.

4.   Konfidentsiaalsust rikkumata esitab keskne vastaspool korrapäraselt vastupidise stressitesti tulemused ja analüüsi riskikomiteele, et saada riskikomiteelt nõu selle läbivaatamisel.

7.   JAGU

Rikkumismenetlus

Artikkel 58

Rikkumismenetluse testimine

1.   Keskne vastaspool testib rikkumismenetlust ja vaatab selle läbi, tagamaks, et see on nii praktiline kui ka tõhus. Keskne vastaspool viib rikkumismenetluse testimise osana läbi simulatsiooni.

2.   Keskne vastaspool teeb rikkumismenetluse testimise raames kindlaks mis tahes ebakindluse ja kohandab vastavalt menetlust, et vähendada sellist ebakindlust.

3.   Keskne vastaspool kontrollib simulatsiooni raames, kas kõiki kliirivaid liikmeid, sealhulgas vajaduse korral kliente, muid asjaomaseid isikuid, koostalitlevaid keskseid vastaspooli ja mis tahes seotud teenuseosutajaid on nõuetekohaselt teavitatud ning kas nad teavad kohustuste täitmatajätmise korral kohaldatavat menetlust.

8.   JAGU

Valideerimine ja testimise sagedus

Artikkel 59

Sagedus

1.   Keskne vastaspool valideerib mudeleid ja meetodeid põhjalikult vähemalt kord aastas.

2.   Keskne vastaspool valideerib likviidsusriski juhtimise raamistiku põhjalikult vähemalt kord aastas.

3.   Keskne vastaspool valideerib oma valideerimismudeleid täielikult vähemalt kord aastas.

4.   Keskne vastaspool vaatab artikli 51 kohaste põhimõtete asjakohasuse läbi vähemalt kord aastas.

5.   Keskne vastaspool analüüsib ja jälgib mudeli toimimist ja finantsvahenditega kaetust kohustuste mittetäitmise korral, tehes järeltestid tagatiskatte hindamiseks vähemalt iga päev, ning teeb vähemalt iga päev stressitestid, kasutades tavapäraseid ja eelnevalt kindlaksmääratud parameetreid ja eeldusi.

6.   Keskne vastaspool analüüsib ja jälgib oma likviidsusriski juhtimise raamistikku, tehes vähemalt iga päev likviidsete rahaliste vahendite suhtes stressitestid.

7.   Keskne vastaspool analüüsib testitulemusi põhjalikult vähemalt kord kuus, et olla kindel, et stressitestistsenaariumid, mudelid, likviidsusriski juhtimise raamistik, alusnäitajad ja eeldused on õiged. Selline analüüs viiakse sagedamini läbi halvenenud turutingimuste korral, sealhulgas juhul, kui kliiritavad finantsinstrumendid või asjaomased turud on üldiselt väga volatiilsed või on muutunud vähelikviidseks või kui kliirivate liikmete positsioonide suurus või kontsentratsioon on märkimisväärselt kasvanud või kui prognoositakse, et keskne vastaspool sattub halbadesse turutingimustesse.

8.   Tundlikkusanalüüs viiakse tundlikkustestide tulemuste põhjal läbi vähemalt kord kuus. Kõnealune analüüs teostatakse sagedamini, kui turud on ebatavaliselt volatiilsed või vähelikviidsed või kui kliirivate liikmete positsioonide suurus või kontsentratsioon on märkimisväärselt kasvanud.

9.   Keskne vastaspool testib vähemalt kord aastas finantsinstrumentide tasakaalustamist ja seda, kuidas korrelatsioon toimib tegelikes ja hüpoteetilistes halvenenud turutingimustes.

10.   Keskse vastaspoole väärtuskärpeid testitakse vähemalt kord kuus.

11.   Keskne vastaspool viib vastupidised stressitestid läbi vähemalt kord kvartalis.

12.   Keskne vastaspool testib rikkumismenetlust ja vaatab selle läbi vähemalt kord kvartalis ning viib artikli 61 kohaselt läbi simulatsiooni vähemalt kord aastas. Samuti viib keskne vastaspool läbi simulatsiooni rikkumismenetluse mis tahes olulise muutuse korral.

9.   JAGU

Testide tegemisel kasutatav ajavahemik

Artikkel 60

Ajavahemik

1.   Stressitestideks kasutatav ajavahemik määratakse kindlaks vastavalt VII peatükile ja see hõlmab tulevikuks prognoositavaid äärmuslikke, kuid realistlikke turutingimusi.

2.   Järeltestideks kasutatav varasem ajavahemik hõlmab vähemalt kõige hiljutisema aasta andmeid või kui keskne vastaspool on asjaomaseid finantsinstrumente kliirinud vähem kui aasta, kogu kõnealuse perioodi andmeid.

10.   JAGU

Avalikustamine

Artikkel 61

Avalikustatav teave

1.   Keskne vastaspool avalikustab oma mudelite ja meetodite aluseks olevad üldpõhimõtted, teostatud testide laadi ning kõrgel tasemel kokkuvõtte testitulemustest ja mis tahes võetud parandusmeetmetest.

2.   Keskne vastaspool avalikustab oma rikkumismenetluse põhipunktid, sealhulgas:

a)

asjaolud, mille korral võib võtta meetmeid;

b)

kes võib võtta kõnealuseid meetmeid;

c)

selliste meetmete ulatus, mida võib võtta, sealhulgas nii oma kui ka klientide positsioonide, vahendite ja varade käsitlemine;

d)

mehhanismid, et täita keskse vastaspoole kohustusi kohustusi täitvate kliirivate liikmete suhtes;

e)

mehhanismid, et aidata täita kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kohustusi tema klientide suhtes.

Artikkel 62

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (10) artikli 2 lõike 4 punktide b ja d kohaste tuletistehingute suhtes hakatakse I lisa 2. jao punkti h kohaldama kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  ELT L 352, 21.12.2012, lk 32.

(4)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(5)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37

(9)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(10)  ELT L 326, 8.12.2011, lk 1.


I LISA

Tingimused, mida kohaldatakse väga likviidse tagatisena käsitatavate finantsinstrumente, garantiide ja kulla suhtes

1.   JAGU

Finantsinstrumendid

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohaldamisel võib finantsinstrumentide vormis väga likviidse tagatisena kasutada finantsinstrumente, mis vastavad II lisa punkti 1 tingimustele, või vabalt võõrandatavaid väärtpabereid ja rahaturuinstrumente, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)

keskne vastaspool suudab pädevale asutusele tõendada, et finantsinstrumendid on emiteerinud emitent, kellel on keskse vastaspoole asjakohase sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

b)

keskne vastaspool suudab pädevale asutusele tõendada, et finantsinstrumentidel on vastaspoole asjakohase sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel;

c)

need on nomineeritud ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool pädevale asutusele tõendada, et ta suudab seda riski juhtida;

ii)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib lepinguid, sellise tagatise piires, mis on ette nähtud, et katta keskse vastaspoole riski kõnealuses valuutas;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke või juriidilisi piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad likvideerimist;

e)

nende puhul on aktiivne kohese müügi või repolepingute turg, kus osalevad erinevad ostja- ja müüjarühmad ning mille puhul suudab keskne vastaspool tõendada, et tal on sellele turule kindel juurdepääs, sealhulgas halvenenud turutingimustes;

f)

nende kohta on usaldusväärsed ja korrapäraselt avaldatavad hinnaandmed;

g)

neid ei ole emiteerinud:

i)

tagatist andev kliiriv liige või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, välja arvatud pandikirjade puhul ja ainult juhul, kui kõnealuseid võlakirju tagavad varad on asjakohaselt eraldatud kindla õigusraamistikuga ja vastavad käesoleva jao nõuetele;

ii)

keskne vastaspool või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus;

iii)

üksus, kelle tegevus hõlmab keskse vastaspoole toimimiseks oluliste teenuste osutamist, välja arvatud juhul, kui kõnealune üksus on Euroopa Majanduspiirkonna keskpank või sellist valuutat emiteeriv keskpank, millega seoses on kesksel vastaspoolel riskid;

h)

nende puhul ei ole märkimisväärset korrelatsiooniriski.

2.   JAGU

Pangagarantiid

1.

Pädeva asutusega kokkulepitud määral aktsepteeritakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohase tagatisena kommertspanga garantiid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

garantii antakse finantssektorivälisele kliirivale liikmele;

b)

keskne vastaspool suudab pädevale asutusele tõendada, et garantii andjal on keskse vastaspoole asjakohase sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk; Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et garantii andja asub teatavas riigis;

c)

garantii on nomineeritud ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool pädevale asutusele tõendada, et ta suudab seda riski nõuetekohaselt juhtida;

ii)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib lepinguid, sellise tagatise piires, mis on ette nähtud, et katta keskse vastaspoole riski kõnealuses valuutas;

d)

garantii on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning selle andja ei saa tugineda mis tahes õiguslikule või lepingulisele erandile või õiguslikule või lepingulisele kaitsevahendile, et keelduda garantii väljamaksmisest;

e)

garantiid saab taotluse korral täita garantiiga kaetud kohustusi mittetäitva kliiriva liikme portfelli likvideerimise perioodi jooksul ilma mis tahes järelevalvealaste, õiguslike või tegevusalaste piiranguteta;

f)

garantiid ei ole andnud:

i)

garantiiga kaetud finantssektorivälise kliiriva liikmega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus;

ii)

üksus, kelle tegevus hõlmab keskse vastaspoole toimimiseks oluliste teenuste osutamist, välja arvatud juhul, kui kõnealune üksus on Euroopa Majanduspiirkonna keskpank või sellist valuutat emiteeriv keskpank, millega seoses on kesksel vastaspoolel riskid;

g)

garantii puhul ei ole märkimisväärset korrelatsiooniriski;

h)

garantii on täielikult kaetud tagatisega, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

puudub korrelatsioonirisk, mis tuleneb korrelatsioonist garantii andja või finantssektorivälise kliiriva liikme krediidikvaliteediga, välja arvatud juhul, kui korrelatsiooniriski on asjakohaselt maandatud tagatise väärtuse allahindamise teel;

ii)

keskne vastaspool saab seda kohe kasutada ning see on pankrotivarast välistatud kliiriva liikme ja garantii andja samaaegse kohustuste mittetäitmise korral.

i)

garantii andja sobivuse kinnitab keskse vastaspoole juhtorgan pärast garantii andja ning garantii õigusliku, lepingulise ja tegevusraamistiku täielikku hindamist, et olla piisavalt kindel garantii tulemuslikkuses, ja teatab sellest pädevale asutusele.

2.

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohase tagatisena aktsepteeritakse keskpanga antud pangagarantiid, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

garantii andja on Euroopa Majanduspiirkonna keskpank või sellist valuutat emiteeriv keskpank, millega seoses on kesksel vastaspoolel riskid;

b)

garantii on nomineeritud ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool pädevale asutusele tõendada, et ta suudab seda riski nõuetekohaselt juhtida;

ii)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib tehinguid, sellise tagatise piires, mis on ette nähtud, et katta keskse vastaspoole riski kõnealuses valuutas;

c)

garantii on tagasivõtmatu ja tingimusteta ning seda andev keskpank ei saa tugineda mis tahes õiguslikule või lepingulisele erandile või õiguslikule või lepingulisele kaitsevahendile, et keelduda garantii väljamaksmisest;

d)

garantiid saab täita garantiiga kaetud kohustusi mittetäitva kliiriva liikme portfelli likvideerimise perioodi jooksul ilma, et selle suhtes kohaldataks mis tahes järelevalvealaseid, õiguslikke või tegevusalaseid piiranguid või mis tahes kolmandate isikute nõudeid.

3.   JAGU

Kuld

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõike 1 kohase tagatisena aktsepteeritakse kulda, mis standardiseeritud hoiu- ja üleandmiskõlbuliku kuldplaadina, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kulda hoiab otse keskne vastaspool;

b)

kuld on hoiustatud Euroopa Majanduspiirkonna keskpangas või sellist valuutat emiteerivas keskpangas, millega seoses on kesksel vastaspoolel riskid, kusjuures kõnealustel keskpankadel on asjakohane kord, et kaitsta kliiriva liikme või klientide omandiõigust seoses kullaga, ja nad võimaldavad taotluse korral kesksel vastaspoolel kulda viivitamata kasutada;

c)

kuld on hoiustatud direktiivi 2006/48/EÜ kohases tegevusloa saanud krediidiasutuses, kellel on asjakohane kord, et kaitsta kliiriva liikme või klientide omandiõigust seoses kullaga ja kes võimaldab taotluse korral kesksel vastaspoolel kulda viivitamata kasutada, ning keskne vastaspool suudab pädevale asutusele tõendada, et asjaomasel krediidiasutusel on keskse vastaspoole asjakohase sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et krediidiasutus asub teatavas riigis;

d)

kuld on hoiustatud sellises kolmanda riigi krediidiasutuses, kelle suhtes kohaldatakse ja kes järgib usaldatavusnõudeid, mida pädev asutus peab vähemalt samaväärseks direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud nõuetega, ning kellel on usaldusväärsed raamatupidamistavad, turvaprotseduurid ja sisekontroll ning kellel on asjakohane kord, et kaitsta kliiriva liikme või klientide omandiõigust seoses kullaga ja kes võimaldab taotluse korral kesksel vastaspoolel kulda viivitamata kasutada, ning keskne vastaspool suudab pädevale asutusele tõendada, et asjaomasel krediidiasutusel on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidirisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et krediidiasutus asub teatavas riigis.


II LISA

Väga likviidsete rahaliste vahendite suhtes kohaldatavad tingimused

1.

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõike 1 kohaldamisel võib väga likviidsete finantsinstrumentidena, millega kaasneb minimaalne krediidi- ja tururisk, käsitada selliseid finantsinstrumente, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

võlainstrumendid on emiteerinud või neid otseselt garanteerib:

i)

valitsus;

ii)

keskpank;

iii)

direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 4.2 osutatud mitmepoolne arengupank;

iv)

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism, kui asjakohane;

b)

keskne vastaspool suudab tõendada, et neil on keskse vastaspoole sisehinnangu kohaselt madal krediidi- ja tururisk. Sellisel hindamisel kasutab keskne vastaspool kindlaks määratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine täielikult välishinnangutel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb sellest, et emitent asub teatavas riigis;

c)

Keskse vastaspoole portfelli keskmine tähtaeg ei ole üle kahe aasta;

d)

need on noteeritud ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, mille riskiga seoses suudab keskne vastaspool tõendada, et ta suudab seda riski juhtida, või

ii)

valuuta, milles keskne vastaspool kliirib tehinguid, sellise tagatise piires, mis on saadud kõnealuses valuutas.

e)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad likvideerimist;

f)

nende puhul on aktiivne kohese müügi või repolepingute turg, kus osalevad erinevad ostja- ja müüjarühmad ning millele on kesksel vastaspoolel kindel juurdepääs, sealhulgas halvenenud turutingimustes;

g)

kõnealuste instrumentide kohta on usaldusväärsed ja korrapäraselt avaldatavad hinnaandmed.

2.

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõike 1 kohaldamisel võib väga likviidsete finantsinstrumentidena, millega kaasneb minimaalne krediidi- ja tururisk, käsitada ka tuletislepinguid, kui need on sõlmitud järgmisel otstarbel:

a)

kohustusi mittetäitva kliiriva liikme portfelli riskide maandamine keskse vastaspoole rikkumismenetluse osana, või

b)

VIII peatüki kohaselt kehtestatud likviidsusriski juhtimise raamistikust tuleneva valuutariski maandamine.

Kui sellisel juhul kasutatakse tuletislepinguid, peaksid need olema tuletislepingud, mille kohta avaldatakse korrapäraselt usaldusväärseid andmeid, ning kõnealuseid tuletislepinguid tuleks kasutada ainult ajavahemikul, mida on vaja keskse vastaspoolele avatud krediidi- ja tururiski vähendamiseks.

Keskse vastaspoole põhimõtted tuletislepingute kasutamise kohta kiidab heaks juhtorgan pärast konsulteerimist riskikomiteega.