23.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 51/1

NÕUKOGU OTSUS,

16. juuni 2011,

Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vahelise lepingu (Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) allakirjutamise ja sõlmimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/103/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 5ja artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Raudtee koostalitlusvõime väljatöötamine nii liidusiseselt kui ka liidu ja selle naaberriikide vahel on üks ühise transpordipoliitika võtmekomponente, mille eesmärk on eelkõige saavutada parem tasakaal eri transpordiliikide vahel.

(2)	Liidul on ainupädevus või oma liikmesriikidega jagatud pädevus valdkondades, mida hõlmab 9. mai 1980. aasta rahvusvaheline raudteeveo konventsioon (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „konventsioon”).

(3)	Liidu ühinemine konventsiooniga oma pädevuse teostamiseks on lubatud konventsiooni artikli 38 alusel.

(4)	Komisjon on liidu nimel pidanud Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooniga (edaspidi „OTIF”) läbirääkimisi lepingu (edaspidi „leping”) üle, mis käsitleb liidu ühinemist konventsiooniga.

(5)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vaheline leping Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „leping”).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu allakirjutamisel esitab liit käesoleva otsuse I lisas ära toodud deklaratsiooni, mis käsitleb tema pädevuse teostamist, ning liit esitab käesoleva otsuse II lisas ära toodud deklaratsiooni seoses lepingu artikliga 2.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama, et muuta see liidu suhtes siduvaks, ning esitama artiklis 2 osutatud deklaratsioonid.

Artikkel 4

OTIFi kohtumistel esindab liitu komisjon.

Artikkel 5

Sisekord OTIFi kohtumiste ettevalmistamiseks ning sellistel kohtumistel osalemiseks ja seal hääletamiseks on sätestatud käesoleva otsuse III lisas.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.

I LISA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PÄDEVUSE TEOSTAMISE KOHTA

Raudteesektoris on Euroopa Liidul (edaspidi „liit”) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklite 90 ja 91 kohaselt koostoimes artikli 100 lõikega 1 ning artiklitega 171 ja 172 liidu liikmesriikidega (edaspidi „liikmesriigid”) jagatud pädevus.

ELi toimimise lepingu VI jaotises on kehtestatud liidu ühine transpordipoliitika ning XVI jaotises on sätestatud liidu tegevus üleeuroopaliste võrkude rajamisel ja arendamisel transpordi valdkonnas.

ELi toimimise lepingu VI jaotise artiklis 91 on konkreetsemalt sätestatud, et liit võib vastu võtta:

—	ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

—	tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

—	meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

—	kõik muud asjakohased sätted.

ELi toimimise lepingu XVI jaotise artiklis 171 on seoses üleeuroopalise transpordivõrguga täpsemalt sätestatud, et liit:

—	sätestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid; nendes suunistes määratakse kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid;

—	rakendab kõiki meetmeid, eriti tehnilise standardimise valdkonnas, mis võivad osutuda tarvilikuks niisuguste võrkude koostalitlusvõime tagamiseks;

—

võib eelkõige teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetuste kaudu toetada liikmesriikide rahastatavaid ühist huvi pakkuvaid projekte, mis on kindlaks määratud esimeses alapunktis märgitud suuniste raames; EL võib samuti kaasa aidata transpordi infrastruktuuri alaste eriprojektide rahastamisele liikmesriikides Ühtekuuluvusfondi kaudu.

Nende kahe sätte põhjal on liit vastu võtnud hulgaliselt raudteetranspordi valdkonnas kohaldatavaid õiguslikke vahendeid.

Liidu õigusaktide kohaselt on liidul ainupädevus juhul, kui 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „konventsioon”), või selle kohaselt vastuvõetud õiguslikud vahendid raudteetranspordi valdkonnas võivad mõjutada või mõjutavad liidus kehtivaid eeskirju.

Liidu ainupädevusse kuuluvates küsimustes liikmesriikidel pädevus puudub.

Kui liidu eeskirjad on olemas, kuid konventsioon või selle kohaselt vastuvõetud õiguslikud vahendid neid ei mõjuta, jagab liit konventsiooniga seotud küsimustes pädevust liikmesriikidega.

Lepingu sõlmimise ajal kehtivate liidu asjakohaste vahendite loetelu on esitatud käesoleva lisa liites. Nendest õigusaktidest tuleneva liidu pädevuse ulatust tuleb hinnata iga õigusakti konkreetsete sätete ja eelkõige selle põhjal, kuivõrd nende sätetega kehtestatakse ühised eeskirjad. Liidu pädevus muutub pidevalt. Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu raames võivad liidu pädevad asutused teha otsuseid, millega määratakse kindlaks liidu pädevuse ulatus. Seepärast jätab liit endale õiguse muuta käesolevat deklaratsiooni, ilma et see oleks liidu pädevuse kasutamise eeltingimus konventsiooniga seotud küsimustes.

I lisa liide

KONVENTSIOONIS KÄSITLETAVATE KÜSIMUSTEGA SEOTUD EUROOPA LIIDU ÕIGUSAKTID

Seni on liit teostanud oma pädevust muu hulgas järgmiste liidu õigusaktide kaudu:

MAJANDUSALASED / TURULEPÄÄSU KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID

—	määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel (EÜT 52, 16.8.1960, lk 1121/60);

—	nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25);

—	nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/12/EÜ, 26. veebruar 2001, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/13/EÜ, 26. veebruar 2001, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 26);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2001/14/EÜ, 26. veebruar 2001, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta (EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/51/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164, parandatud versioon ELT L 220, 21.6.2004, lk 58);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/58/EÜ, 23. oktoober 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44);

KOOSTALITLUSVÕIMET JA OHUTUST KÄSITLEVAD ÕIGUSAKTID

—	nõukogu direktiiv 96/48/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ, 19. märts 2001, üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44, parandatud versioon ELT L 21.6.2004, lk 16);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/50/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 114, parandatud versioon ELT L 220, 21.6.2004, lk 40);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1, parandatud versioon ELT L 220, 21.6.2004, lk 3);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/110/EÜ, 16. detsember 2008, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 345, 23.12.2008, lk 62);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1335/2008, 16. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 51);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22);

AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISE KOHUSTUSED

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

II LISA

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON SEOSES LEPINGU ARTIKLIGA 2

Väljendit „konkreetse juhtumi suhtes kohaldamiseks” tuleb mõista selliselt, et seda kohaldatakse eri juhtumite suhtes, mida reguleeritakse konventsiooni sätetega, sealhulgas konventsiooni liidetega, ning mida ei reguleerita Euroopa Liidu õigusaktidega.

III LISA

NÕUKOGU, LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI SISEKORD OTIFI RAAMES TOIMUVATE MENETLUSTE JAOKS

Pidades silmas Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu ning Euroopa Liidu Kohtu pretsedendiõiguse kohast liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse nõuet ka rahvusvaheliste kohustuste elluviimisel, kohaldavad nõukogu, liikmesriigid ja komisjon järgmist sisekorda:

1. Kohaldamisala

Sisekorda kohaldatakse kõigi OTIFi raames loodud organite kõigi kohtumiste suhtes. Kõik käesolevas sisekorras olevad viited kohtumisele hõlmavad mutatis mutandis ka muid menetlusi, näiteks kirjalikku menetlust.

2. Kooskõlastusmenetlus

2.1.

OTIFi kohtumiste, muu hulgas peaassamblee, halduskomisjoni ja teiste komisjonide kohtumiste ettevalmistamiseks korraldatakse kooskõlastuskoosolekuid:

—	Brüsselis, nõukogu pädeva töörühma (tavaliselt maismaatranspordi töörühm) raames nii vara kui võimalik ja nii mitu korda kui vajalik enne OTIFi kohtumist, ning lisaks

—	kohapeal, eriti OTIFi kohtumise alguses ning, kui vajalik, selle kestel ja lõpus.

2.2.	Kooskõlastuskoosolekutel lepitakse kokku kas ainult liidu või, kui see on asjakohane, liidu ja selle liikmesriikide nimel esitatavad seisukohad. Liikmesriikide seisukohti nende ainupädevuses olevates küsimustes võidakse neil koosolekutel kooskõlastada, kui liikmesriigid selles kokku lepivad.

2.3.	Kooskõlastuskoosolekutel otsustatakse vastutuse jaotus seoses avalduste esitamise ja hääletusega igas OTIFi kohtumise päevakorrapunktis, mille suhtes võidakse esitada avaldusi või kavandada hääletust.

2.4.

Punktis 2.1 osutatud kooskõlastuskoosolekute, sealhulgas avalduste eelnõude ja seisukohtade ettevalmistamiseks korraldatakse vajadusel esialgseid arutelusid asjaomases raudtee-alaste liidu õigusaktide alusel loodud komitees, nimelt:

—	konventsiooni liitega C hõlmatud ohtlikke kaupu käsitlevate küsimustega tegeleb ohtlike kaupade veo komitee; raudteede koostalitlusvõime või direktiivi 2004/49/EÜ raames välja töötatud ühise ohutusmeetodiga seotud küsimuste puhul tuleb kaasata ka raudteede koostalitlusvõime ja ohutuse komitee;

—	konventsiooni liidetega A, B, D või E hõlmatud valdkondade ja teiste OTIFi väljatöötatud ühtseid õigusnormide süsteeme käsitlevate küsimustega tegeleb liidu raudteede arendamise komitee;

—	konventsiooni liidetega F või G hõlmatud valdkondadega tegeleb raudteede koostalitlusvõime ja ohutuse komitee.

2.5.	Enne iga OTIFi kohtumist annab komisjon teada, millised päevakorrapunktid tuleb liidu nimel kooskõlastada ning valmistab ette avalduste eelnõud ja seisukohad kooskõlastuskoosolekutel arutamiseks.

2.6.	Kui komisjon ja liikmesriigid ei jõua kooskõlastuskoosolekutel ühise seisukoha suhtes kokkuleppele, kaasa arvatud juhul, kui lahkarvamus on seotud pädevuste jaotusega, edastatakse küsimus alaliste esindajate komiteele ja/või nõukogule.

3. Avalduste tegemine ja hääletamine OTIFi kohtumistel

3.1.	Kui päevakorrapunkt käsitleb komisjoni ainupädevusse kuuluvat valdkonda, siis võtab sõna ja hääletab liidu nimel komisjon. Pärast nõuetekohast kooskõlastamist võivad sõna võtta ka liikmesriigid, et liidu seisukohta toetada või edasi arendada.

3.2.	Kui päevakorrapunkt käsitleb riiklikku ainupädevusse kuuluvat valdkonda, siis võtavad sõna ja hääletavad liikmesriigid.

3.3.

Kui päevakorrapunkt käsitleb valdkonda, mis hõlmab nii riiklikku kui ka liidu pädevusse kuuluvaid elemente, väljendavad ühist seisukohta eesistujariik ja komisjon. Pärast nõuetekohast kooskõlastamist võivad liikmesriigid sõna võtta, et ühist seisukohta toetada või edasi arendada. Vastavalt ühisele seisukohale hääletavad olenevalt olukorrast liidu ja tema liikmesriikide nimel kas liikmesriigid või komisjon. Otsus selle kohta, kes hääletab, langetatakse vastavalt sellele, kellel on suurem pädevus (st kas küsimus kuulub pigem riiklikku või pigem liidu pädevusse).

3.4.

Kui päevakorrapunkt käsitleb valdkonda, mis hõlmab nii riiklikku kui ka liidu pädevusse kuuluvaid elemente ning komisjon ja liikmesriigid ei ole suutnud kokku leppida ühist seisukohta, nagu on määratletud punktis 2.6, võivad liikmesriigid sõna võtta ja hääletada neis küsimustes, mis kuuluvad otseselt nende pädevusse.

3.5.

Küsimustes, kus komisjon ja liikmesriigid ei ole jõudnud kokkuleppele pädevuse jaotumise suhtes, või juhul, kui liidu seisukoha esitamiseks ei ole saadud vajalikku häälteenamust, tuleb teha maksimaalne jõupingutus olukorra lahendamiseks või liidu seisukohani jõudmiseks. Kuni selleni ja pärast nõuetekohast kooskõlastamist on vastavalt olukorrale liikmesriikidel ja/või komisjonil õigus sõna võtta, tingimusel et väljendatav seisukoht ei kahjusta tulevast liidu seisukohta, on kooskõlas liidu poliitikaga ja liidu varasemate seisukohtadega ning liidu õigusega.

3.6.

Liikmesriikide ja komisjoni esindajad võivad osaleda OTIFi töörühmade koosolekutel, mis valmistavad ette OTIFi tehniliste komiteede, nimelt ohtlike kaupade veo ekspertide komitee (RID) ja tehniliste ekspertide komitee (TEC) tööd. Neis töörühmades osalemise käigus võivad liikmesriikide ja komisjoni esindajad oma tehniliste teadmiste piires esitada tehnilisi arvamusi ja täiel määral osaleda tehnilistes aruteludes. Sellised arutelud ei ole liidu jaoks siduvad.

Liikmesriikide ja komisjoni esindajad teevad tõsiseid jõupingutusi, et jõuda ühisele seisukohale ning kaitsta seda OTIFi töörühmades toimuvatel aruteludel.

4. Sisekorra läbivaatamine

Liikmesriigi või komisjoni taotlusel vaadatakse sisekord läbi, võttes arvesse selle toimimisel saadud kogemusi.

Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vaheline

LEPING

Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudeteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga

EUROOPA LIIT, edaspidi („liit”),

ühelt poolt, ning

Rahvusvaheliste Raudteevedude ValitsustevaheliNE Organisatsioon, edaspidi („OTIF”),

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”

VÕTTES ARVESSE 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artiklit 38,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepinguga ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga liidule antud kohustusi teatavates konventsiooniga hõlmatud valdkondades,

MEENUTADES, et tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on Euroopa Ühendus asendatud ühenduse õigusjärglaseks oleva liiduga, kes alates nimetatud kuupäevast võttis üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused,

ARVESTADES, et konventsiooniga moodustati Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF), mille peakorter asub Bernis,

ARVESTADES, et liidu eesmärk konventsiooniga ühinemisel on aidata OTIFil täita tema eesmärki edendada, parandada ja hõlbustada rahvusvahelist raudteevedu nii tehnilisest kui ka õiguslikust küljest,

ARVESTADES, et konventsiooni artikli 3 alusel ei ole konventsiooni liikmesriikidele, kes on samuti liidu liikmed või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, konventsioonist tulenevad rahvusvahelise koostöö kohustused ülimuslikud nende kui liidu liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kohustuste suhtes,

ARVESTADES, et liidu pädevusse kuuluvate konventsiooniosade suhtes tuleb kohaldada eraldumisklauslit, mis näitab, et liidu liikmesriigid ei saa konventsioonist tulenevaid õigusi ja kohustusi omavahel kasutada ega kohaldada,

ARVESTADES, et konventsiooni kohaldatakse täies ulatuses ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt teiste konventsiooniosaliste suhtes,

ARVESTADES, et liidu ühinemisel konventsiooniga on vaja luua selged eeskirjad konventsiooni sätete kohaldamiseks liidu ja selle liikmesriikide suhtes,

ARVESTADES, et liidu konventsiooniga ühinemise tingimused peavad võimaldama liidul konventsiooni raames teostada talle liikmesriikide poolt antud pädevust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Liit ühineb konventsiooniga käesolevas lepingus sätestatud tingimustel kooskõlas konventsiooni artikliga 38.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks konventsiooni eesmärki hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelist raudteetransporti ning ilma et see piiraks selle täielikku kohaldamist konventsiooni teiste liikmesriikide suhtes, kohaldavad liitu kuuluvad konventsiooni liikmesriigid omavahelistes suhetes liidu eeskirju ja seetõttu mitte konventsioonist tulenevaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui konkreetse juhtumi suhtes kohaldamiseks puudub kehtiv liidu eeskiri.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu sätete kohaselt tõlgendatakse konventsiooni sätteid nii, et need hõlmavad ka liitu tema pädevuse raamides, ning mitmesuguseid konventsiooni liikmesriikide ja nende esindajate tähistamiseks kasutatud termineid tuleb vastavalt mõista.

Artikkel 4

Liit ei tee makseid OTIFi eelarvesse ega osale kõnealuse eelarvega seotud otsuste tegemisel.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks tema artiklist 6 tuleneva hääleõiguse kasutamist, on liidul õigus olla esindatud ja osaleda OTIFi kõigi organite töös, milles mõnel liidu liikmesriigil on konventsiooni liikmesriigina õigus olla esindatud ja milles võidakse tegeleda tema pädevusse kuuluvate küsimustega.

Liit ei või olla halduskomisjoni liige. Liitu võidakse kutsuda osalema halduskomisjoni koosolekutel, kui kõnealune komisjon soovib liiduga konsulteerida ühist huvi pakkuvates päevakorraküsimustes.

Artikkel 6

1. Liidu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel kasutab liit konventsiooni raames oma liikmesriikide hääleõigust.

2. Otsuste tegemisel küsimustes, kus liidul on oma liikmesriikidega jagatud pädevus, kasutab hääleõigust kas liit või tema liikmesriigid.

3. Konventsiooni artikli 26 lõike 7 kohaselt on liidul sama palju hääli, kui palju on tal liikmeid, kes on ühtlasi konventsiooni liikmesriigid. Kui liit hääletab, siis tema liikmesriigid ei hääleta.

4. Liit teavitab iga üksikjuhtumi korral teisi konventsiooni liikmesriike juhtumitest, mille puhul ta rakendab üldkogu ja teiste nõupidamisorganite eri päevakorrapunktide suhtes hääleõigust, mis on sätestatud lõigetes 1 kuni 3. Seda kohustust kohaldatakse ka siis, kui otsused tehakse kirja teel. Kõnealune teave tuleb edastada piisavalt vara OTIFi peasekretäril, et seda oleks võimalik levitada koos teiste kohtumisega seotud dokumentidega või kirja teel vastuvõetava otsusega.

Artikkel 7

Liidu pädevuse ulatus näidatakse üldjoontes ära käesoleva lepingu allkirjastamise ajal liidu esitatavas kirjalikus deklaratsioonis. Kõnealust deklaratsiooni võib vajaduse korral muuta liidult OTIFile saadetava teatisega. See ei asenda ega piira mingil moel küsimusi, mida võidakse käsitleda teadetes liidu pädevuse kohta enne OTIFi otsuse tegemist ametliku hääletamise teel või muul viisil.

Artikkel 8

Kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad lepinguosaliste vahel käesoleva lepingu tõlgendamisel, kohaldamisel või rakendamisel, sealhulgas lepingu olemasolu, kehtivuse ja lõpetamisega seotud küsimused, kohaldatakse konventsiooni V jaotist.

Artikkel 9

Käesolev leping jõustub esimese kuu esimesel päeval pärast lepingu allkirjastamist lepinguosaliste poolt. Konventsiooni artikli 34 lõiget 2 ei kohaldata.

Artikkel 10

Käesolev leping on tähtajatu.

Kui kõik konventsiooni osalisriigid, kes on liidu liikmesriigid konventsiooni denonsseerivad, loetakse, et liit on teatanud nii konventsiooni denonsseerimisest kui ka käesoleva lepingu denonsseerimisest sel hetkel, kui konventsiooni viimasena denonsseeriv liidu liikmesriik konventsiooni artikli 41 kohaselt denonsseerimisest teatab.

Artikkel 11

Liitu mittekuuluvad konventsiooni liikmesriigid, kes kohaldavad liidu asjaomaseid õigusakte vastavalt kõnealuste liikmesriikide ja liidu vahel sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele, võivad esitada liiduga sõlmitud lepingutest, konventsioonist ning asjaomastest õigusaktidest tulenevate õiguste ja kohustuste säilitamiseks eraldi deklaratsioonid, teavitades sellest konventsiooni depositaari.

Käesolev leping koostatakse bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed, kahes eksemplaris, millest üks jääb OTIFile ja teine liidule. See ei piira konventsiooni artikli 45 lõike 1 kohaldamist.

SELLE KINNITUSEKS on allakirjutanud pärast nõuetekohaseks tunnistatud täisvolituste esitamist lepingule alla kirjutanud.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Междуправителствената организация за международни железопътни превози (OTIF)

Por la Organización Intergubernamental para los Transportes Internacionales por Ferrocarril (OTIF)

Za Mezivládní organizaci pro mezinárodní železniční přepravu (OTIF)

For Den Mellemstatslige Organisation for Internationale Jernbanebefordringer (OTIF)

Für die Zwischenstaatliche Organisation für den internationalen Eisenbahnverkehr (OTIF)

Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni (OTIF) nimel

Για το Διακυβερνητικό Οργανισμό Διεθνών Σιδηροδρομικών Μεταφορών (OTIF)

For the Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail (OTIF)

Pour l'Organisation intergouvernementale pour les transports internationaux ferroviaires (OTIF)

Per l'Organizzazione intergovernativa per i trasporti internazionali per ferrovia (OTIF)

Starptautisko dzelzceļa pārvadājumu starpvaldību organizācijas (OTIF) vārdā –

Tarptautinio vežimo geležinkeliais tarpvyriausybinės organizacijos (OTIF) vardu

A Nemzetközi Vasúti Fuvarozásügyi Államközi Szervezet (OTIF) részéről

Għall-Organizzazzjoni Intergovernattiva għat-Trasport Internazzjonali bil-Ferrovija (OTIF)

Voor de Intergouvernementele Organisatie voor het internationale spoorwegvervoer (OTIF)

W imieniu Międzyrządowej Organizacji Międzynarodowych Przewozów Kolejami (OTIF)

Pela Organização Intergovernamental para os Transportes Internacionais Ferroviários (OTIF)

Pentru Organizația Interguvernamentală pentru Transporturile Internaționale Feroviare (OTIF)

Za Medzivládnu organizáciu pre medzinárodnú železničnú prepravu (OTIF)

Za Medvladno organizacijo za mednarodni železniški promet (OTIF)

Valtioiden välisen kansainvälisten rautatiekuljetusten järjestön (OTIF) puolesta

För Mellanstatliga organisationen för internationell järnvägstrafik (Otif)

23.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 51/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 165/2013,

22. veebruar 2013,

millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse summa 2013. aastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte a ja d koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 28 on ette nähtud toetuse andmine või eraladustamise puhul.

(2)	Võihindade ja -varude muutused osutavad turu ebastabiilsusele, mida võib kõrvaldada või vähendada hooajalise ladustamise abil. Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane anda või eraladustamise toetust alates 1. märtsist 2013.

(3)	Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 826/2008 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks) (2) on kehtestatud ühiseeskirjad eraladustuse abikava rakendamiseks.

(4)	Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 6 kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määratud toetust anda kooskõlas kõnealuse määruse III peatükis sätestatud üksikasjalike eeskirjade ja tingimustega.

(5)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 29 on sätestatud, et toetuse määramisel tuleks arvesse võtta ladustamiskulusid ning värske või ja varudest pärineva või hinna tõenäolisi suundumusi.

(6)	Asjakohane on määrata kindlaks asjaomaste toodete lattu paigutamise ja laost väljavõtmise kulude katteks antav toetus ning külmhoones ladustamise igapäevaste kulude ja rahastamise katteks antav toetus.

(7)	Käesoleva meetme rakendamise lihtsustamiseks ja liikmesriikides kehtivate tavade arvessevõtmiseks peaks toetus kehtima ainult selliste toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud. Seepärast tuleks ette näha erand määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõikest 3.

(8)	Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise huvides on asjakohane loobuda nõudest esitada pärast lepingu sõlmimist sama teave, mis käsitleb ladustamise üksikasju, kui nõutav teave on juba kantud toetusetaotlusse määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a kohaselt.

(9)	Lihtsustamise ja logistika tõhususe huvides tuleks liikmesriikidel lubada loobuda nõudest märkida lepingu number igale ladustatud kaubaühikule, kui lepingu number on kantud laoregistrisse.

(10)	Haldussuutlikkuse ja lihtsustamise eesmärgil ning võttes arvesse või ladustamise konkreetset olukorda, tuleks määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 36 lõikega 6 ette nähtud kontrolli teha vähemalt poolte lepingute suhtes. Seetõttu tuleks kehtestada erand kõnealusest artiklist.

(11)

Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile, (3) on kehtestatud ühised eeskirjad, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima teabe ja dokumentide esitamisel komisjonile. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteeme ning kinnitada teatisi saatma volitatud ametiasutuste või eraisikute juurdepääsuõigused. Lisaks on kõnealuse määrusega kehtestatud infosüsteemide suhtes kohaldatavad ühised põhimõtted, et tagada dokumentide pikaajaline autentsus, terviklikkus ja loetavus. Selles on sätestatud ka isikuandmete kaitse.

(12)	Määruse (EÜ) nr 792/2009 kohaselt tuleb nendes määrustes, millega kehtestatakse konkreetne teatamiskohustus, sätestada kohustus kasutada infosüsteeme kooskõlas nimetatud määrusega.

(13)	Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab elektrooniliselt hallata dokumente ja menetlusi komisjonisiseses töökorralduses ja ühise põllumajanduspoliitikaga seotud asutustega suhtlemisel.

(14)	Leitakse, et või eraladustamisest teatamise kohustusi, eelkõige määruse (EÜ) nr 826/2008 artiklis 35 sätestatud teatamiskohustusi, saab vastavalt määrusele (EÜ) nr 792/2009 täita ka kõnealuse süsteemi kaudu.

(15)	Selguse huvides peaks käesoleva määruse kehtivusaeg lõppema lepingulise ladustamise lõpptähtpäeval.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 28 punktis a osutatud soolase ja mageda või eraladustamise toetus alates 1. märtsist 2013 sõlmitud lepingute puhul.

2. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust (EÜ) nr 826/2008.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 16 lõike 2 punktis c osutatud koguste mõõtühik on „laopartii”, mis vastab käesoleva määrusega hõlmatud tootekogusele, mis kaalub vähemalt ühe tonni ning on ühesuguse koostise ja kvaliteediga, toodetud samas tehases ja võetud ühte lattu hoiule samal päeval.

Artikkel 3

1. Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 7 lõikest 3 kehtivad taotlused ainult nende toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud.

2. Määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 20 esimese lõigu punkti a ei kohaldata.

3. Liikmesriigid võivad loobuda määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 22 lõike 1 punktis e osutatud nõudest märkida lepingu number, kui lao juhataja kohustub pidama kõnealuse määruse I lisa III punktis osutatud laoregistrit, kuhu ta sisestab lepingu numbri.

4. Erandina määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 36 lõikest 6 peab kontrollimise eest vastutav asutus kogu laost väljaviimise aja jooksul alates augustist 2013 kuni veebruarini 2014 lepingulise ladustusaja lõpus kontrollima ladustatud toodete kaalu ja märgistust proovide võtmisega vähemalt poolte lepingute puhul.

Artikkel 4

1. Artiklis 1 osutatud toodete puhul antakse toetust järgmiselt:

—	14,88 eurot tonni kohta ladustamise püsikulude eest;

—	0,25 eurot tonni kohta päevas iga lepingujärgse ladustamispäeva eest.

2. Lepingulise ladustamise puhul paigutatakse tooted lattu ajavahemikul 1. märtsist kuni 15. augustini 2013. Tooted võib laost välja viia alates 16. augustist 2013. Lepinguline ladustamine lõpeb laost väljaviimisele eelneval päeval või hiljemalt lattu paigutamisele järgneva aasta veebruari viimasel päeval.

3. Abi võib anda ainult juhul, kui lepinguline ladustusaeg on vahemikus 90–210 päeva.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile

a)	määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõike 1 punkti a kohaselt igal teisipäeval eelmise nädala kohta kogused, mille kohta on sõlmitud lepingud, ning vajaduse korral ka nende toodete kogused, mille kohta on esitatud lepingute sõlmimise taotlused;

b)	hiljemalt iga kuu lõpus eelmise kuu kohta varusid käsitleva teabe vastavalt määruse (EÜ) nr 826/2008 artikli 35 lõike 1 punktile b.

2. Lõikes 1 osutatud teatised esitatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kehtib kuni 28. veebruarini 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. veebruar 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

(3) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

23.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 51/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 166/2013,

22. veebruar 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. veebruar 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	87,0
	MA	68,4
	TN	86,1
	TR	95,9
	ZZ	84,4
0707 00 05	EG	191,6
	MA	170,1
	TR	164,2
	ZZ	175,3
0709 91 00	EG	72,9
0709 91 00	ZZ	72,9
0709 93 10	MA	43,4
	TR	120,8
	ZZ	82,1
0805 10 20	EG	48,2
	IL	71,4
	MA	60,5
	TN	56,2
	TR	60,8
	ZZ	59,4
0805 20 10	IL	129,1
	MA	108,9
	ZZ	119,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	EG	57,7
	IL	140,5
	KR	134,8
	MA	128,5
	TR	77,3
	ZZ	107,8
0805 50 10	TR	54,4
0805 50 10	ZZ	54,4
0808 10 80	CN	82,6
	MK	31,3
	US	172,4
	ZZ	95,4
0808 30 90	AR	139,5
	CL	176,6
	CN	84,0
	TR	67,9
	US	187,5
	ZA	111,0
	ZZ	127,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

23.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 51/18

KOMISJONI SOOVITUS,

9. oktoober 2009,

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasamise kohta energiatõhusale ja vähesema CO2-heitega majandusele ülemineku hõlbustamiseks

(2013/105/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)	Aprillis 2006 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu energia lõpptarbimise tõhususe ja energiateenuste direktiivi, (1) millega kehtestati raamistik energiasäästu meetmete võtmiseks sellistes energia lõppkasutuse sektorites, mida ei hõlma heitkogustega kauplemise süsteem.

(2)

Direktiiviga 2006/32/EÜ nõutavatele riiklikele energiatõhususe tegevuskavadele kuulub keskne osa energiatõhususe parandamisele suunatud selliste riiklike meetmete kavandamisel ja nende rakendamisest aruandmisel, mida ei hõlma heitkogustega kauplemise süsteem. Rida liikmesriike on esimestes riiklikes energiatõhususe tegevuskavades teatanud, et kavatsevad hakata kasutama IKT võimalusi energiatõhususe parandamiseks (2).

(3)	Komisjon võttis oktoobris 2006 vastu teatise „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine”, (3) milles on rõhutatud vajadust muuta paradigmat, et meie ühiskond muudaks oma käitumisviisi ja kasutaks samaväärse elukvaliteedi tagamiseks vähem energiat.

(4)

Seejärel kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärki hoida kokku 20 % ELi energiatarbest, võrreldes 2020. aastaks tehtud prognoosidega, ja toetas eesmärki vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 20 %. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles arendama ELi säästlikku kliima- ja energiapoliitikat, arvestades seose olemasolu energia tarbimise ja CO2-heite vahel. ELi energiatarbimise 20-protsendilise vähendamise võimaluste kasutamine peaks kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu ja keskkonnakasu.

(5)

Jaanuaris 2008 võttis Komisjon vastu teatise „Kaks korda 20 aastaks 2020 – Kliimamuutus – Euroopa võimalus”, milles esitas ulatusliku konkreetsete ettepanekute paketi, milles osutas, et kliimamuutusega seotud kokkulepitud eesmärgid on tehnoloogiliselt ja majanduslikult saavutatavad ning pakuvad tuhandetele Euroopa ettevõtjatele ainulaadseid ärivõimalusi (4). Euroopa Ülemkogu (5) ja Euroopa Parlament kiitsid ettepanekud heaks detsembris 2008.

(6)	Mais 2008 võttis komisjon vastu teatise „Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil”, (6) milles ta tunnistas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi pakkuda kulutõhusaid vahendeid energiatõhususe parandamiseks tööstuses ja laiemalt kodanikuühiskonnas.

(7)

Juulis 2008 võttis komisjon vastu teatise ettepanekutega säästvat tarbimist ja tootmist ning säästvat tööstuspoliitikat käsitleva tegevuskava kohta, (7) mille eesmärk on parandada toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul ja suurendada nõudlust säästlikumate kaupade järele ning innustada ELi ettevõtjaid kasutama innovatsioonivõimalusi.

(8)

Säästvat tarbimist ja tootmist ning säästvat tööstuspoliitikat käsitleva tegevuskava toetuseks ning tuginedes sellekohasele mandaadile teatises integreeritud tootepoliitika kohta (Integreeritud tootepoliitika: lähtudes kogu olelusringi hõlmavast keskkonnasõbralikust mõtlemisest), (8) laskis komisjon Teadusuuringute Ühiskeskusel töötada välja suuniste käsiraamatu (9) selle kohta, kuidas mõõta ja analüüsida toodete ja protsesside keskkonnamõju, sealhulgas CO2-heidet ja energiatõhusust, kogu nende olelusringi jooksul.

(9)

Novembris 2008 võttis komisjon vastu Euroopa majanduse elavdamise kava, (10) milles rõhutas vajadust teha kiiresti investeeringuid energiatõhususe parandamiseks ja puhta tehnoloogia arendamiseks. Nimetatud kava rakendamiseks esitas komisjon teatises „Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna” (11) meetmete paketi, kuidas suunata rahalist toetust energeetika ja kiire lairibaühenduse võrkude arendamiseks.

(10)	Euroopa majanduse elavdamise kava raames on komisjon käivitanud avaliku ja erasektori partnerlused, mille eesmärk on arendada „rohelist” tehnoloogiat ja arukaid energia infrastruktuure kinnisvara-, tootmis- ja transpordisektoris (energiatõhusad hooned, tulevikutehased ja „rohelised” autod).

(11)

Detsembris 2008 võttis komisjon „rohelise” transpordi algatuse raames vastu tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas ja sellega koos ka direktiivieelnõu, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (12). Komisjon esitas ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, et kiirendada intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõttu ja parandada transpordisüsteemide energiatõhusust.

(12)

IKT-seadmete tööks ja IKT-teenuste pakkumiseks kulub umbes 8 % ELis kasutatavast elektrienergiast ja need põhjustavad umbes 2 % CO2-heitest (13). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (14) nähakse ette kogu ELi hõlmavad eeskirjad energiat tarbivate toodete, sealhulgas IKT-toodete turulelaskmiseks, võttes arvesse nende energiatõhusust ja keskkonnatoimet kogu olelusringi jooksul. Direktiiviga antakse ettevõtjatele võimalus ka vabatahtlike algatusettepanekute esitamiseks.

(13)

Teatises info- ja sidetehnoloogia aktiveerimise kohta, et hõlbustada üleminekut energiatõhusale ja vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele (15) rõhutas komisjon, et IKT-sektor ei ole veel ära kasutanud võimalusi omaenda protsesside, sealhulgas toimimise, tootmise, teenuste osutamise ja turustusahela süsteemseks täiustamiseks.

(14)

Avaliku arutelu tulemused, (16) mis avaldati septembris 2009, kinnitasid tõsiasja, et eri ettevõtjatel on erinev strateegia oma tegevuse energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse parandamiseks. Kooskõlastatud lähenemisviis aitaks paremini esile tuua võimalusi, koondada investeeringuid ja oleks majanduslikult kasulik kogu sektorile, aidates samuti saavutada energiatõhususe eesmärke.

(15)

Ülimalt tähtis on, et IKT-sektor seaks oma protsesside jaoks ambitsioonikad energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse suurendamise eesmärgid. Edasiliikumine selliste eesmärkide saavutamise poole peaks olema mõõdetav ja kontrollitav. Eesmärke tuleks ajakohastada, kui saadakse usaldusväärsemaid võrdlusandmeid. IKT-sektor on ilmutanud huvi luua foorum „IKT energiatõhususe saavutamiseks” (ICT for Energy Efficiency – ICT4EE), kelle töö eesmärk oleks võtta vastu raamistik IKT-sektori energia- ja CO2-jalajälje mõõtmiseks ning rakendada nimetatud raamistik, seada eesmärke ja jälgida edasiliikumist võrdlusaluste suhtes.

(16)	Käesolevas soovituses tähendab IKT-sektor töötleva tööstuse IKT-d, kaubandusettevõtete IKT-d ja teenindusettevõtete IKT-d, nagu need on kindlaks määranud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) (17).

(17)	Hinnanguliselt võib IKT-põhiste täiustustega muudes sektorites kokku hoida 15 % CO2 koguheitest aastal 2020 (18). IKT rakendamisega võib olulist energiatõhususe suurenemist juba lähiajal saavutada ehitiste ja ehitustegevuse, transpordilogistika ning energia lõppkasutuse puhul.

(18)

IKT-sektor võib pakkuda simulatsiooni-, modelleerimis-, analüüsi-, seire- ja visualiseerimisvahendeid, mis on eluliselt vajalikud, et ehitiste projekteerimisel ja kasutamisel oleks võimalik rakendada sellist lähenemisviisi, milles võetaks arvesse kõiki energiatarvet mõjutavaid arvukaid tegureid. Kuid investeerimist takistab asjaolu, et puudub kogu sektorit hõlmav usaldusväärne ja läbipaistev vahend, millega mõõta ja jälgida energia- ja kulusäästu ajas; selline vahend peaks ideaaljuhul olema projekteerimisstrateegia ja -vahendite alus.

(19)

Transpordi- ja logistikaettevõtted sõltuvad oluliselt IKT kasutamisest kogu nende töö tegemisel ja optimeerimisel, eelkõige transpordi- ja ladustamisnõuete osas. Neil on seega hea võimalus asuda juhirolli oma teenuste energiatarbe ja CO2-heite optimeerimisel ja sellekohase teabe jagamisel tarbijatele.

(20)

Kinnisvara ja ehitustegevuse ning transpordi ja logistika valdkondades on leitud, et on vaja võrreldavaid meetodeid, millega mõõta energiatõhusust ja CO2-heidet, ja sellekohane töö on alanud. Ühised meetodid annaksid usaldusväärseid andmeid ja moodustaksid aluse, millelt saaks arendada IKT-vahendeid.

(21)	Sektorite partnerlused võiksid kiirendada arengut ja IKT-põhiste vahendite laialdast kasutuselevõttu energiatarbimise ning CO2-heite seirel, juhtimisel ja mõõtmisel energiatarbimisega seotud tegevuses, mis aitaks luua usaldusväärse aluse energiasäästu ja saastevähendamise otsuste tegemisele.

(22)

Arukas energiakulu arvestamine võimaldab saada andmevoogusid reaalajas ja luua uusi juhtimisahelaid, mis võimaldab paremini juhtida ja kontrollida energia kasutamist ning mõjutada energia lõpptarbimist, eriti kui koos mõõtmisega teatatakse tarbijale, milliseks kujuneb arve. Mitu liikmesriiki on sätestanud seadusega kohustuse võtta kasutusse arukad arvestid või kaaluvad selle sätestamist. Liikmesriikide kooskõlastatud meetmed, millega sätestataks arukate arvestite töö kohta teatavad funktsionaalsuse miinimumnõuded, aitaksid ära hoida tehnilisi tõkkeid, tagada koostalitlusvõime ja juurutada innovaatilisi IKT-põhiseid rakendusi energia lõppkasutuse juhtimiseks.

(23)

Arukad arvestid ja arukad energiavõrgud on olulised vahendid energiasäästu suurendamiseks ehitistes, elektriautode laialdaseks kasutuselevõtuks ning tõhusaks energia tarnimiseks ja jaotamiseks ning taastuva energia allikate kaasamiseks. Sellise ümberkujundamisega seotud rakendused ja teenused avavad tõenäoliselt tee uute majandussektorite tekkimisele, milles osaleksid nii energeetika- kui ka IKT-sektor. Tuleb kaaluda, kuidas luua tingimusi selliste uute turgude tekkimiseks, käivitada katseprojekte ja muid uurimisalgatusi.

(24)

Käesolevas soovituses tuleks IKT dematerialiseerumise all mõista vajaduse vähenemist füüsiliste seadmete järele, mida võimaldab elektrooniliste teenuste kasutamine. Dematerialiseerumine on eriti tihedalt seotud IKT riigihangetega. Seda võib saavutada olemasolevate füüsiliste ressursside kasutamise ja IKT-süsteemide konfiguratsiooni optimeerimisega ning sel teel, et tagatakse lepinguliste või tehniliste piirangute puudumine olemasolevatele süsteemidele laienduste või täienduste lisamiseks.

(25)

Kõigil avaliku halduse tasanditel ollakse valmis võtma meetmeid energiatõhususe parandamiseks ja CO2-heite vähendamiseks, nagu näitas 14. põhjenduses osutatud avalik arutelu. IKT osa nimetatud eesmärkide saavutamises on ka praegu kogu Euroopas riigiasutuste poolt läbiviidavate algatuste keskmes. Vaja on tõhusat koostööd liikmesriikide, piirkondade ja kohalike haldusasutuste vahel, et tagada osutatud meetmete kooskõlastatus, kasutada nende soodsat koostoimet ja luua saadud kogemuste jagamisega ühine teadmistekogum.

(26)

Hinnanguliselt võimaldab selliste rakenduste, nagu veebipõhised avalikud teenused ja rakendused ja tõhustatud koostöötehnoloogia, laiem kasutamine säästa 2020. aastal vähemalt 1–2 % kogu maailma energiakulust (19). Laialdaste säästuvõimaluste loomiseks ELis on väga oluline luua kogu Euroopas lairibaühenduse infrastruktuur.

(27)

Ükski organisatsioon ega sidusrühm ei suuda seda üksinda tõhusalt korraldada. Paljude avaliku ja erasektori organisatsioonide, sealhulgas linna ja piirkonna tasandi partnerlusorganisatsioonide kooskõlastatud tegutsemine võib sisse juhatada kogu ühiskonda hõlmava süsteemse muutuse. Lisaks soovib komisjon innustada osalisi tutvustama IKT-lahenduste kasutamise parimaid tavasid, et parandada energiatõhusust.

(28)	Kui soovitakse teha tõelisi edusamme, on vaja pühendumust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seepärast peavad liikmesriikide, piirkondade ja kohalikud poliitikud võtma kohustuse aidata kaasa käesolevas soovituses esitatud meetmete õigeaegsele rakendamisele,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA, et informatsiooni- ja kommunikatsioonisektor:

selleks, et vähendada IKT-sektori üha suurenevat osa ülemaailmses CO2-heites ja tugevdada oma võimalusi mängida keskset ja olulist osa üleminekul energiatõhusale vähese CO2-heitega majandusele:

(1)	kohustub pidevalt vähendama CO2-heidet, et saavutada mõõdetav ja kontrollitav energiatõhususe paranemine ja CO2-heite vähenemine kõikides protsessides, mis on seotud IKT-seadmete ja nende osade tootmise, transpordi ja müügiga;

(2)

osaleb IKT-sektori ühenduste kaudu Euroopa Komisjoni algatatud ürituses, mille eesmärgid on järgmised:

(a)	töötada välja raamistik, millega mõõta oma energiatõhusust ja keskkonnasõbralikkust, mille jaoks sektor esitab aastaks 2010 lähteandmed;

(b)	võtta vastu ja rakendada ühised meetodid 2011. aasta lõpuks;

(c)	määrata 2011. aastaks kindlaks energiatõhususe eesmärgid, millega saaks võimaluse korral ületada ELi 2020. aasta eesmärgid aastaks 2015;

(d)	avaldada teekaart kolme kuu jooksul, alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest, ja pärast seda aastaaruandeid;

(3)	teeb koostööd Euroopa Komisjoni ja muude asjakohaste riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et arendada välja auditeerimise ja kontrollimise võrgustik, mille alusel hinnatakse, kas ja kuidas üksikettevõtjad saavutavad energiatõhususe ja CO2-heite vähendamise eesmärke;

(4)	teeb tihedas koostöös kinnisvara- ja ehitussektoriga kindlaks IKT-lahendused, millega saab parandada uute ja olemasolevate ehitiste energiatõhusust, ning ehitus- ja renoveerimismeetodid, mille alusel saaks vastu võtta ühise teekaardi selliste lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks;

(5)

võtab tihedas koostöös kinnisvara- ja ehitussektoriga meetmeid tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad IKT-põhiste modelleerimis- ja simulatsioonivahendite ning muude selliste rakenduste laiemat kasutuselevõttu, mis hõlbustaksid ja aitaksid saavutada ehitiste puhul kohaldatavate energiatõhususeeskirjade täitmist;

(6)

teeb tihedas koostöös transpordi- ja logistikasektoriga kindlaks IKT-lahendused, millega saab parandada osutatud sektori teenuste keskkonnasõbralikkust ja energiatõhusust, mille alusel saaks vastu võtta ühise teekaardi selliste lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks, kooskõlastades tehtavat tööd intelligentsete transpordisüsteemide tegevuskava kohase tööga;

(7)	koostab tihedas koostöös transpordi- ja logistikasektoriga süsteemse raamistiku, mille kaudu võimalikud kasutajad võivad saada põhjalikke, võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid kaubaveo ja veoteenuste energiatarbimise ja CO2-heite kohta;

SOOVITAB KÄESOLEVAGA, ET LIIKMESRIIGID:

selleks et tagada IKT-poliitika täielik kooskõla riigi, piirkondade ja kohalike lähenemisviisidega, mille eesmärk on minna üle energiatõhusale vähese CO2-heitega majandusele,

(8)

oma pädevate asutuste kaudu:

(a)	lepivad hiljemalt 2010. aasta lõpuks kokku arukate arvestitega seotud, kogu ELi hõlmavad funktsionaalsuse miinimumnõuded, mille peamine eesmärk on anda tarbijatele põhjalikumat teavet ja paremaid võimalusi oma energiatarbimise haldamiseks;

(b)	kehtestavad hiljemalt 2012. aasta lõpuks arukate arvestite kasutuselevõtu kooskõlastatud ajakava;

(9)	võtavad vastu ja rakendavad riigihanke-eeskirjad, millega tugevdatakse avaliku sektori nõuet aidata kaasa IKT-seadmete ja -teenuste dematerialiseerumisele;

(10)	soodustavad kõigil haldustasandeil asjakohaste IKT-vahendite kasutamist, et paremini mõista mitmesuguste poliitikameetmete kaugemat mõju ja vältida meetmete koostoimest tulenevaid negatiivseid kõrvalmõjusid;

(11)

innustavad kasutama energiakasutuse simulatsiooni ja modelleerimist selliste oluliste sektorite töötajate harimisel ja täienduskoolituses, nagu:

(a)	arhitektid, ehitajad ja seadmete paigaldajad;

(b)	energiakasutuse audiitorid;

(c)	logistika ning kauba- ja reisijatevedu;

(d)	avalikud teenused, planeerimine ja poliitika kujundamine;

(12)

järgivad riigi, piirkonna ja kohaliku halduse asutustes strateegiat, mille kohaselt võetakse kasutusele usaldusväärne kiire lairibaühenduse infrastruktuur, ning vajaduse korral ajakohastavad seda strateegiat, et hõlbustada energia, sealhulgas taastuvenergia tarbimise, jaotamise ja tootmise seiret ja juhtimist ning selliste kogu ühiskonda hõlmavate süsteemide nagu arukas mõõtmine, arukad võrgud ja arukad linnad kasutuselevõttu;

(13)

lisaks elektrienergia siseturgu käsitleva direktiivi 2009/72/EÜ (20) artikli 3 lõike 11 ja I lisa punktis 2 sätestatud kohustusele kaasavad kõik asjakohased sidusrühmad laialdastesse arukate mõõtmissüsteemide ja arukate võrkude katse- ja demonstratsioonikavadesse, et kujundada konsensust tulevaste IKT-põhiste uuenduste suhtes kehtivate nõuete osas;

(14)	kasutavad riigi, piirkonna ja kohaliku halduse asutustes avatud digitaalplatvorme, et hõlbustada terviklikku lähenemist linnaplaneerimisele ja avalike teenuste osutamisele ning toetada teadmiste jagamist, parimate tavade kataloogide koostamist ja kergesti juurdepääsetavate teabevaramute haldamist;

(15)	avavad riigi, piirkonna ja kohaliku halduse asutuste kaudu võimalused loominguliseks koostööks ja küsimuste lahendamiseks kogukonna tasandil, korraldades selleks ideede konkursse, võistlusi ja avades vajaduse korral laialdase juurdepääsu avalikele digitaalsetele teabeallikatele ja andmetele;

(16)	annavad riigi, piirkonna ja kohaliku halduse asutuste kaudu kõigile ühiskonnakihtidele võimaluse saada osa hüvedest, mida toob kaasa Interneti-väliste haldusprotsesside asendamine siduslahenduste ja -teenustega ja mille kaudu paraneb energiatõhusus,

KUTSUB KÄESOLEVAGA ÜLES liikmesriike

teavitama komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud meetmetest 12 kuu jooksul pärast soovituse avaldamist ja edaspidi kord aastas.

Brüssel, 9. oktoober 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

(2) Vt direktiivi 2006/32/EÜ kohane 27 riikliku energiatõhususe tegevuskava täieliku hindamise kokkuvõte „Liikudes koos energia säästmise poole”, SEK(2009) 889 (lõplik).

(3) KOM(2006) 545.

(4) KOM(2008) 30.

(5) Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembri 2008. aasta järeldused. Eesistujariigi järeldused, 17271/1/08 REV 1, 13. veebruar 2009.

(6) KOM(2008) 241.

(7) KOM(2008) 397.

(8) KOM(2003) 302.

(9) The International Reference Life Cycle Reference System (ILCD) Handbook and supporting Data Network. http://lct.jrc.ec.europa.eu/eplca/deliverables/international-reference-life-cycle-data-system-ilcd-handbook.

(10) KOM(2008) 800 (lõplik), Euroopa majanduse taastamise kava.

(11) KOM(2009) 36.

(12) KOM(2008) 886, „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas”, ja KOM(2008) 887, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega.

(13) Bio Intelligence: „Impacts of Information and Communication Technologies on Energy Efficiency” (Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju energiatõhususele).

(14) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.

(15) KOM(2009) 111 (lõplik).

(16) Vähese CO2-heitega ühiskonna saavutamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil käsitlev avalik arutelu, 30. märts – 14. juuni 2009.

(17) OECD Guide to Measuring the Information Society (Infoühiskonna mõõtmise juhend), Rev. July 2009. www.oecd.org/sti/measuring-infoeconomy/guide

(18) SMART 2020: Enabling the low carbon economy in the information age (Vähese CO2-heitega majanduse võimaldamine infoajastul) Ülemaailmse e-säästlikkuse algatuse (GeSI) kliimarühma ettekanne.

(19) SMART 2020: Enabling the low carbon economy in the information age (Vähese CO2-heitega majanduse võimaldamine infoajastul) Ülemaailmse e-säästlikkuse algatuse (GeSI) kliimarühma ettekanne.

(20) ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.051.est
Euroopa Liidu Teataja		L 51

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 23. veebruar 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2013/103/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. juuni 2011, Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vahelise lepingu (Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) allakirjutamise ja sõlmimise kohta ( 1 )	1
		Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vaheline leping Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudeteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga	8
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 165/2013, 22. veebruar 2013, millega määratakse eelnevalt kindlaks või eraladustamise toetuse summa 2013. aastaks	11
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 166/2013, 22. veebruar 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		OTSUSED
		2013/104/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 21. veebruar 2013, millega muudetakse otsust 2007/777/EÜ seoses Brasiilia kandmisega selliste kolmandate riikide ja nende osade loetelusse, millest on lubatud liitu importida biltong-/kuivatatud liha ja pastöriseeritud lihatooteid (teatavaks tehtud numbri C(2013) 899 all) ( 1 )	16

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid
	2013/105/EÜ
*	Komisjoni soovitus, 9. oktoober 2009, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasamise kohta energiatõhusale ja vähesema CO2-heitega majandusele ülemineku hõlbustamiseks	18