9.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 39/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 98/2013,

15. jaanuar 2013,

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad ained ja segud on lõhkeainete lähteained ning neid võib väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Nõukogu poolt 18. aprillil 2008 vastu võetud Euroopa Liidu lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavas kutsuti komisjoni üles looma alaline lähteainete komitee, kes arutaks meetmeid ja annaks soovitusi turul kättesaadavate lõhkeainete lähteaineid käsitlevate õigusnormide kohta, võttes seejuures arvesse nende mõju kulutasuvusele.

(2)	Komisjoni poolt 2008. aastal loodud alaline lähteainete komitee määras kindlaks mitu lõhkeainete lähteainet, mida võidakse kasutada terrorirünnakute toimepanemiseks, ja soovitas võtta asjakohaseid liidu tasandi meetmeid.

(3)	Mõni liikmesriik on juba vastu võtnud õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse teatavate lõhkeainete lähteainete turuleviimist, kättesaadavaks tegemist ja omamist.

(4)

Sellised õigus- ja haldusnormid, mis üksteisest erinevad ja võivad takistada liidu sisest kaubandust, tuleks ühtlustada, et parandada keemiliste ainete ja segude vaba liikumist siseturul ja kõrvaldada konkurentsimoonutused võimalikult suures ulatuses ning tagada samal ajal üldsuse ohutuse kõrgetasemeline kaitse. Liikmesriikides ja liidu tasandil on kehtestatud ka muid käesoleva määrusega hõlmatud teatavaid aineid käsitlevaid eeskirju seoses töötajate ohutuse ja keskkonnakaitsega. Neid eeskirju käesolev määrus ei mõjuta.

(5)	Võimalikult suure ühtsuse tagamiseks majandustegevuses osalejate jaoks on lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise reguleerimiseks kõige asjakohasem õigusakt määrus.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) (3) on sätestatud, et ohtlikeks klassifitseeritud ained ja segud tuleks enne turuleviimist nõuetekohaselt märgistada. Lisaks on määruses sätestatud, et majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, klassifitseerivad ja märgistavad kõnealused ained või kasutavad tarneahelat varustavate tarnijate määratud klassifikatsiooni. Seetõttu on käesolevas määruses asjakohane sätestada, et kõik majandustegevuses osalejad, sealhulgas jaemüüjad, kes teevad käesoleva määruse kohaselt piiratud ained üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, tagavad, et pakendil oleks märge, et üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kehtivad kõnealuse aine või segu ostmise, omamise ja kasutamise piirangud.

(7)

Et saavutada liikmesriigi tasandil lõhkeainete lähteainete ebaseadusliku kasutamise vastase kaitse tase, mis on samasugune või kõrgem tasemest, mis kavatsetakse liidu tasandil saavutada käesoleva määrusega, on mõnes liikmesriigis juba jõustunud seadusandlikud meetmed mõne ebaseaduslikult kasutatava aine suhtes. Mõni selline aine on juba loetletud käesolevas määruses ja teiste ainete suhtes oleks võimalik kehtestada piirangud liidu tasandil tulevikus. Kuna kaitse vähendamine liidu tasandi meetmetega oleks vastuolus käesoleva määruse eesmärkidega, on asjakohane kehtestada mehhanism (kaitseklausel), mille kohaselt sellised liikmesriikide meetmed võiksid jääda kehtima.

(8)

Isevalmistatavate lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist tuleks muuta raskemaks, kehtestades lõhkeainete lähteainetena käsitatavatele ainetele kontsentratsiooni piirmäärad. Nendest piirmääradest allapoole jäävate lõhkeainete lähteainete vaba ringlus tagatakse vastavalt kaitsemehhanismi tingimustele; tuleks piirata üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääse nimetatud piirmäärasid ületavatele lõhkeainete lähteainetele.

(9)

Üldsusel ei peaks seetõttu olema võimalik nimetatud piirmääradest suurema kontsentratsiooniga lõhkeainete lähteaineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada. Siiski on asjakohane ette näha, et üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad õiguspärastel eesmärkidel selliseid lõhkeainete lähteaineid soetada, sisse tuua, omada või kasutada, kui neil on sellekohane luba.

(10)

Arvestades asjaolu, et mõnel liikmesriigil on juba olemas kindlalt väljakujunenud registreerimissüsteemid, mida kasutatakse mõne käesoleva määruse kohaselt piiratud aine või kõigi käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, turul kättesaadavaks tegemise kontrollimiseks, on asjakohane näha käesolevas määruses ette registreerimissüsteem, mida kohaldatakse mõne või kõigi kõnealuste ainete suhtes.

(11)

Üldsuse hulka kuuluvad isikud kasutavad õiguspärastel eesmärkidel laialdaselt vesinikperoksiidi, nitrometaani ja lämmastikhapet. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik anda nimetatud ainetele teatavas kontsentratsioonivahemikus juurdepääs, kohaldades pigem käesoleva määruse kohast registreerimissüsteemi kui loasüsteemi.

(12)	Arvestades käesoleva määruse väga spetsiifilist sisu, on määruse eesmärke vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele võimalik saavutada, andes liikmesriikidele võimaluse valida, kas anda üldsuse hulka kuuluvatele isikutele piiratud juurdepääs vastavalt käesolevale määrusele.

(13)

Avaliku julgeoleku õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ja samas tagamiseks, et siseturu tõrgeteta toimimist häiritaks võimalikult vähe, on asjakohane näha ette loasüsteem, mille kohaselt saaks isik, kes on soetanud käesoleva määruse kohaselt piiratud aine, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, või seda ainet sisaldava segu või aine, mille kontsentratsioon on piirmäärast suurem, seda ainet teisest liikmesriigist või kolmandast riigist sisse tuua liikmesriiki, kus on lubatud juurdepääs kõnealustele ainetele vastavalt ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud süsteemile.

(14)

Lõhkeainete lähteainete sissetoomist käsitlevate sätete tõhusaks rakendamiseks innustatakse liikmesriike tagama, et rahvusvaheliste reisijate tähelepanu juhitakse tingimustele, mis kehtivad käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete, mida ei tohi üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, sissetoomise suhtes. Samal põhjusel innustatakse liikmesriike samuti tagama üldsuse teavitamist piirangutest, mida kohaldatakse eraisikutele saadetavate väikepakkide või lõpptarbijate kaugtellimuste suhtes.

(15)	Liikmesriikide poolt tööstusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) edastatud teave võib olla väärtuslikuks vahendiks, mille abil hõlbustada käesoleva määruse täitmist, võttes arvesse VKEde halduskoormuse vähendamise olulisust.

(16)

Kuna lõhkeainete lähteainete kutsetegevuses kasutamise keeld ei oleks proportsionaalne, tuleks lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamisega seotud piiranguid kohaldada ainult üldsuse suhtes. Arvestades käesoleva määruse üldeesmärke, on siiski asjakohane näha ette teatamismehhanism, mis hõlmab nii kogu tarneahela professionaalseid kasutajaid kui ka üldsuse hulka kuuluvaid isikuid, kes on seotud tehingutega, mis äratavad kahtlust oma iseloomu või ulatuse tõttu. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid looma kahtlastest tehingutest teatamiseks riikliku kontaktpunkti.

(17)

Eri tehinguid lõhkeainete lähteainetega võib pidada kahtlustäratavateks, mistõttu tuleks neist teatada. Selliseks tuleb pidada näiteks olukorda, kus võimalik klient (professionaalne või mitteprofessionaalne) näib väljenduvat ebaselgelt kavandatava kasutuse suhtes, jätab mulje, et kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada, kes kavatseb osta ebahariliku koguse või ebaharilikus kontsentratsioonis ainet või ebaharilikku ainete kombinatsiooni, ei soovi esitada isikutunnistust või elukohta tõendavat dokumenti või kes soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid. Majandustegevuses osalejatel peaks olema võimalik sellisest tarnest õiguspäraselt keelduda.

(18)

Käesoleva määruse üldeesmärke silmas pidades innustatakse lube väljastavaid pädevaid asutusi teavitama asjaomast riiklikku kontaktpunkti igast loataotluse tagasilükkamisest, kui tagasilükkamise puhul on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes. Samuti innustatakse lube väljastavaid pädevaid asutusi teavitama riiklikku kontaktpunkti loa peatamisest või tühistamisest.

(19)

Lõhkeainete lähteainete võimaliku ebaseadusliku kasutamise ennetamiseks ja avastamiseks on soovitav, et riiklik kontaktpunkt peaks arvet teatatud kahtlustäratavate tehingute üle ja et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid, et uurida konkreetseid asjaolusid, sealhulgas kahtlustäratavas tehingus osaleva kutsealase kasutaja asjaomase majandustegevuse tõepärasust.

(20)

Võimaluse korral tuleks kehtestada kontsentratsiooni piirmäärad, millest suurema kontsentratsiooni korral piiratakse juurdepääsu teatavatele lõhkeainete lähteainetele, samas kui teatavate teiste lõhkeainete lähteainete puhul tuleks ette näha vaid kahtlustäratavatest tehingutest teatamine. Lõhkeainete lähteaine suhtes kohaldatava meetme määramisel on kriteeriumiteks asjaomase lõhkeainete lähteaine ohutase, asjaomase lõhkeainete lähteainega kauplemise maht ning võimalus kehtestada kontsentratsioonitase, millest madalamal oleks lõhkeainete lähteaine ikka veel kasutatav õiguspärasel eesmärgil, milleks ta turule viidi. Kõnealused kriteeriumid peaksid suunama edasisi meetmeid, mida võiks võtta käesoleva määruse reguleerimisalasse praegu mittekuuluvate lõhkeainete lähteainete suhtes.

(21)

Heksamiini kontsentratsiooni piirmäära kütusetablettides ei ole tehniliselt võimalik kindlaks määrata. Lisaks on väävelhape, atsetoon, kaaliumnitraat, naatriumnitraat, kaltsiumnitraat ja kaltsium-ammooniumnitraat kasutatavad mitmel seaduslikul viisil. Nimetatud ainete liidu tasandil reguleeritud üldsusele müügi piiranguga kaasneksid ebaproportsionaalselt suured haldus- ja täitmiskulud tarbijatele, ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuid käesoleva määruse eesmärke silmas pidades tuleks võtta meetmeid, et lihtsustada teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, mis on seotud heksamiini kütusetablettide või muude nimetatud lähteainetega, millel puuduvad ohutud ja sobivad alternatiivid.

(22)

Lõhkeainete lähteainete vargustega hangitakse lähteaineid lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks. Seetõttu on asjakohane sätestada kohustus teatada selliste ainete märkimisväärsetest vargustest või kaotsiminekutest, mille suhtes kehtivad käesoleva määruse kohased meetmed. Õiguserikkujate leidmise hõlbustamiseks ja teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamiseks võimalikest ohtudest innustatakse liikmesriikide kontaktpunkte kasutama asjakohasel juhul Europoli varajase hoiatamise süsteemi.

(23)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Sellised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) (4) XVII lisa kohaselt on üldsuse hulka kuuluvatele isikutele keelatud tarnida ammooniumnitraati, mida on kerge väärkasutada lõhkeainete lähteainena. Kuid ammooniumnitraadi tarnimine on lubatud teatavatele professionaalsetele kasutajatele, eelkõige põllumajandustootjatele. Nimetatud tarnimise suhtes tuleks seega rakendada käesoleva määrusega kehtestatud kahtlustäratavatest tehingutest teatamise mehhanismi, kuna määruses (EÜ) nr 1907/2006 puudub sellega võrreldav nõue.

(25)

Käesolev määrus eeldab isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avalikustamist kolmandatele isikutele. Sellise töötlemise ja avalikustamise raames võidakse tõsiselt rikkuda põhiõigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva määrusega ette nähtud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (5). Seega tuleks tagada, et selle isiku põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peaks loa andmise, tehingu registreerimise ja kahtlustäratavast tehingust teatamisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ, sealhulgas üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiritlemise, proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigust andmetega tutvuda, lasta neid parandada ja kustutada.

(26)	Terroristide ja muude kurjategijate poolt lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavad ained võivad kiiresti muutuda. Seepärast peaks olema võimalik hõlmata käesoleva määrusega sätestatud korraga muid aineid, kusjuures vajaduse korral võimalikult kiiresti.

(27)

Selleks et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, ja tingimusel, et majandustegevuses osalejatele avaldatava võimaliku olulise mõju arvessevõtmiseks peetakse nõuetekohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kontsentratsiooni piirmäärasid, mille ületamisel ei tehta teatavaid aineid üldsusele kättesaadavaks, ja loetleda täiendavaid aineid, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

Komisjon peaks pidevalt läbi vaatama loetelu ainetest, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks üle teatava kontsentratsiooni piirmäära ja loetelu ainetest, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. Komisjon peaks põhjendatud juhul koostama kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega seadusandliku ettepaneku, et lisada kandeid esimesena nimetatud loetellu või neid sealt välja jätta või välja jätta kandeid viimasena nimetatud loetelust.

(29)

Selleks et käsitleda aineid, mida ei ole veel käesoleva määruse kohaselt piiratud, kuid mille suhtes liikmesriik leiab põhjendatud aluse arvata, et neid võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, tuleks lisada kaitseklausel, millega tagatakse asjakohase liidu menetluse kehtestamine.

(30)	Konkreetsete ohtude käsitlemiseks käesolevas määruses on asjakohane lubada, et teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid, sealhulgas juba käesoleva määruse kohaselt piiratud ainete suhtes.

(31)

Võttes arvesse käesoleva määruse nõudeid komisjoni ja liikmesriikide teavitamise kohta oleks ebaotstarbekas kehtestada sellised kaitsemeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (6) sätestatud korra alusel, olenemata sellest, kas need käsitlevad juba käesoleva määruse kohaselt piiratud või piiramata aineid.

(32)

Arvestades käesoleva määruse eesmärke ja selle võimalikku mõju kodanike turvalisusele ja siseturule, peaks komisjon alalises lähteainete komitees toimuvate pidevate arutelude alusel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse käesoleva määruse rakendamisest tulenevaid võimalikke probleeme, selle reguleerimisala laiendamise soovitavust ja teostatavust, seda nii professionaalsete kasutajate hõlmamise suhtes kui ka selliste ainete lisamise suhtes sätetele, mis käsitlevad teatamist kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest, mida ei ole käesoleva määruse kohaselt piiratud, kuid mille kohta on teada, et neid on kasutatud lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks (loetlemata lõhkeainete lähteained). Liikmesriikide asjakohaseid kogemusi ja kulutasuvust arvesse võttes peaks komisjon samuti esitama aruande, milles analüüsitakse süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavust, pidades silmas ohtu avalikule julgeolekule. Määruse läbivaatamise osana peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi tuua ammooniumnitraati käsitlevad sätted määrusest (EÜ) nr 1907/2006 üle käesolevasse määrusesse.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata üldsuse juurdepääsu ainetele, mida võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, takistamata samas kaupade vaba liikumist siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning piirangu ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse (7) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) artikli 28 lõikega 2.

(35)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele, ettevõtlusvabadust, õigust omandile ja diskrimineerimiskeeldu. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Käesolev määrus ei mõjuta lisades loetletud aineid käsitlevate liidu õiguse muude, rangemate sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse lisades loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude ja ainete suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	toodete suhtes, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõikes 3 esitatud määratlusele;

pürotehniliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivis 2007/23/EÜ (pürotehniliste toodete turule laskmise kohta) (9) artikli 2 lõikes 1 esitatud määratlusele; mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt vastavalt riiklikule õigusele kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes; nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (10) reguleerimisalasse kuuluva pürotehnilise varustuse suhtes; kosmosetööstuses kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes ja mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

c)	üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult retsepti alusel kättesaadavaks tehtavate ravimite suhtes vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „aine”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

2) „segu”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

3) „toode”– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud toode;

4) „kättesaadavaks tegemine”– toote tarnimine kas tasu eest või tasuta;

5) „sissetoomine”– aine toomine liikmesriigi territooriumile kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist;

6) „kasutamine”– töötlemine, valmistamine, ladustamine, käitlemine või segamine, sealhulgas toote tootmisel ja muud liiki tarvitamine;

7) „üldsuse hulka kuuluv isik”– füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;

8) „kahtlustäratav tehing”– lisades loetletud aineid või selliseid aineid sisaldavaid segusid või aineid hõlmav tehing, sealhulgas professionaalsete kasutajate tehingud, mille puhul on põhjendatud alus kahtlustada, et ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;

9) „majandustegevuses osaleja”– füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul tooteid ja teenuseid;

10) „piirangutega lõhkeainete lähteaine”– I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär ja hõlmab segu või muud ainet, milles sisalduva, loetelus esitatud aine kontsentratsioon on suurem kui vastav piirmäär.

Artikkel 4

Kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja kasutamine

1. Piirangutega lõhkeainete lähteaineid ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning sellised isikud ei tohi neid sisse tuua, omada ega kasutada.

2. Olenemata lõikest 1 võib liikmesriik säilitada või kehtestada loasüsteemi, millega lubatakse lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha ning sellised isikud võivad neid omada ja kasutada, tingimusel et üldsuse hulka kuuluvad isikud omandavad ja nõudmise korral esitavad kõnealuste ainete soetamise, omamise või kasutamise loa, mille on kooskõlas artikliga 7 välja andnud selle liikmesriigi pädev asutus, kus piirangutega lõhkeainete lähteaineid soetatakse, omatakse või kasutatakse.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib liikmesriik säilitada või kehtestada registreerimissüsteemi, millega lubatakse järgmiste piiratud lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha ning üldsuse hulka kuuluvad isikud võivad neid omada või kasutada, kui majandustegevuses osaleja, kes teeb need kättesaadavaks, registreerib iga tehingu vastavalt artiklis 8 sätestatud üksikasjalikule korrale:

a)	vesinikperoksiid (CAS RN 7722-84–1) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 35 massiprotsenti;

b)	nitrometaan (CAS RN 75–52-5) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 40 massiprotsenti;

c)	lämmastikhape (CAS RN 7697-37–2) kontsentratsiooniga, mis on suurem I lisas sätestatud piirmäärast, kuid ei ületa 10 massiprotsenti.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest meetmetest, mida nad võtavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud kordade rakendamiseks. Teatises märgitakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille suhtes liikmesriik kehtestab erandi.

5. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks loetelu meetmetest, millest liikmesriigid on teatanud vastavalt lõikele 4.

6. Kui üldsuse hulka kuuluv isik kavatseb piirangutega lõhkeainete lähteaine sisse tuua sellise liikmesriigi territooriumile, kus on lõike 2 kohase loa andmise korra ja/või lõike 3 või artikli 17 kohase registreerimissüsteemi kehtestamisega tehtud erand lõikest 1, omandab kõnealune isik artiklis 7 sätestatud eeskirjade kohaselt väljastatud ja selles liikmesriigis kehtiva loa, ning esitab selle nõudmise korral pädevale asutusele.

7. Majandustegevuses osaleja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks vastavalt lõikele 2, nõuab iga tehingu puhul loa esitamist, või kui aine tehakse kättesaadavaks vastavalt lõikele 3, registreerib tehingu vastavalt selles liikmesriigis kehtestatud korrale, kus piirangutega lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 5

Märgistamine

Majandustegevuses osaleja, kes kavatseb piirangutega lõhkeainete lähteained üldsusele hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha, tagab kas asjakohase märgise kinnitamisega või asjakohase märgise kinnitamist kontrollides, et pakendile on selgelt märgitud, et üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks on selle piirangutega lõhkeainete lähteaine ostmine, omamine ja kasutamine piiratud, nagu see on sätestatud artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 3.

Artikkel 6

Vaba liikumine

Ilma et see piiraks artikli 1 teise lõigu ja artikli 13 kohaldamist, ning kui käesolevas määruses või teistes liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei keela, piira ega takista liikmesriigid lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamisega seotud alustel järgmiste ainete kättesaadavaks tegemist:

a)	I lisas loetletud ained, mille kontsentratsioon ei ületa lisas sätestatud piirmäära, või

b)	II lisas loetletud ained.

Artikkel 7

Luba

1. Liikmesriik, kus väljastatakse lube üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kellel on õiguspärane huvi soetada, sisse tuua, omada või kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid, kehtestab artikli 4 lõigetes 2 ja 6 sätestatud loa andmise eeskirjad. Loa andmist kaaludes arvestab liikmesriigi pädev asutus kõiki asjakohaseid asjaolusid, eriti aine otstarbekohase kasutamise õiguspärasust. Luba ei anta, kui on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise seaduslikkuses või kasutaja kavatsustes kasutada ainet õiguspärasel eesmärgil.

2. Pädev asutus võib valida, kuidas piirata loa kehtivust, andes loa kas ühe- või mitmekordseks kasutuseks kehtivusajaga kuni kolm aastat. Pädev asutus võib kohustada loaomanikku tõendama enne loa määratud kehtivusaja lõppu, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loas nimetatakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille kohta luba välja anti.

3. Pädevad asutused võivad taotlejatelt nõuda lõivu tasumist loataotluse esitamise eest. Lõiv ei ületa taotluse menetlemise kulusid.

4. Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada või loa tühistada, kui tal on põhjendatud alus arvata, et loa väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud.

5. Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja loa väljaandmise tingimuste täitmist käsitlevad vaidlused vaatab läbi siseriiklike õigusaktide alusel vastutav asjaomane organ.

6. Ühe liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud luba võidakse teistes liikmesriikides tunnustada. Komisjon koostab pärast alalise lähteainete komiteega konsulteerimist hiljemalt 2. septembriks 2014 suunised lubade tehniliste üksikasjade kohta, et hõlbustada nende vastastikust tunnustamist. Nimetatud suunised sisaldavad samuti teavet selle kohta, milliseid andmeid peavad sisaldama piirangutega lõhkeainete lähteainete sissetoomise load, sealhulgas nende lubade näidisvorme.

Artikkel 8

Tehingute registreerimine

1. Artikli 4 lõike 3 kohaseks registreerimiseks esitab üldsuse hulka kuuluv isik enda tuvastamiseks ametliku isikut tõendava dokumendi.

2. Registreerimine sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	üldsuse hulka kuuluva isiku nimi, aadress ja kui see on asjakohane, kas tema identifitseerimisnumber või ametliku isikut tõendava dokumendi liik ja number;

b)	aine või segu nimetus, sh selle kontsentratsioon;

c)	aine või segu kogus;

d)	üldsuse hulka kuuluva isiku deklareeritud aine või segu kasutusotstarve;

e)	tehingu kuupäev ja koht;

f)	üldsuse hulka kuuluva isiku allkiri.

3. Registrit säilitatakse viis aastat alates tehingu toimumise päevast. Sellel ajavahemikul on nimetatud registrid pädevate asutuste nõudmisel kontrollimiseks kättesaadavad.

4. Registrit säilitatakse paberil või mõnel muul püsival andmekandjal ja see on lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kontrollimiseks kättesaadav. Elektrooniliselt säilitatavad andmed peavad:

a)	ühilduma vastavate paberdokumentide vormi ja sisuga ning

b)	olema kogu lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul alati kättesaadavad.

Artikkel 9

Kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamine

1. Kahtlustäratavatest tehingutest lisades loetletud ainetega või selliseid aineid sisaldavate segude või ainetega teatatakse käesoleva artikli kohaselt.

2. Liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti ning esitab selgel kujul nende telefoninumbrid ja e-posti aadressid kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks.

3. Majandustegevuses osalejad võivad jätta endale õiguse kahtlustäratavast tehingust keelduda ja teatavad tehingust või tehingukatsest, põhjendamatu viivituseta tehingu tegemise või kavandamise järgse liikmesriigi kontaktpunktile, esitades võimaluse korral kliendi andmed, kui neil on põhjendatud alus arvata, et kavandatav tehing ühe või mitme lisades loetletud ainega või neid aineid sisaldava segu või ainega äratab kahtlust, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige, kui tulevane klient:

a)	näib väljenduvat ebaselgelt aine või segu kavandatava kasutuse suhtes;

b)	jätab mulje, et aine või segu kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada;

c)	kavatseb osta erakasutuseks aineid ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või ebahariliku kontsentratsiooniga;

d)	ei soovi esitada isikutunnistust või elukohatõendit või

e)	soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid.

4. Majandustegevuses osalejad teatavad ka lisades loetletud ainete või neid aineid sisaldavate segude või ainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest selle liikmesriigi kontaktpunktile, kus kaotsiminek või vargus toimus.

5. Pädevate asutuste ja majandustegevuses osalejate vahelise koostöö soodustamiseks koostab komisjon pärast konsulteerimist alalise lähteainete komiteega hiljemalt 2. septembriks 2014 suunised kemikaalide tarneahela ja asjakohasel juhul pädevate asutuste abistamiseks. Suunised sisaldavad eelkõige:

a)	teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlustäratavaid tehinguid ja neist teatada, eelkõige tehinguid II lisas loetletud ainetega, mille kontsentratsioon ja/või kogus on väiksem sellest, mille suhtes ei ole tavaliselt vaja võtta meetmeid;

b)	teave selle kohta, kuidas ära tunda suuri kaotsiminekuid ja vargusi ja neist teatada

c)	muud kasulikuks peetavat teavet.

Komisjon ajakohastab suuniseid korrapäraselt.

6. Pädevad asutused tagavad, et lõikes 5 ettenähtud suuniseid levitatakse korrapäraselt viisil, mida pädevad asutused vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks peavad.

Artikkel 10

Isikuandmete kaitse

Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et isikuandmete töötlemine käesoleva määruse artikli 4 lõigete 2 ja 6 ning artikli 7 kohaselt loa andmiseks või käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 ning artiklite 8 ja 17 kohaselt registreerimiseks ning käesoleva määruse artikli 9 kohaselt kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 11

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 12

Lisade muutmine

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisas esitatud piirmäärade muutmiseks ulatuses, mis on vajalik, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, või lähtuvalt uuringute ja katsete tulemustest, ning vajaduse korral ainete lisamiseks II lisasse, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel püüab komisjon konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige keemiatööstuse ja jaemüügisektoriga.

Kui lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete väärkasutamist käsitleva riskihinnangu järsust muutmisest tulenev tungiv kiireloomulisus seda nõuab kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 15 sätestatud menetlust.

2. Komisjon võtab iga I lisas esitatud piirmäära muutmise ja iga II lisasse lisatud uue aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Iga delegeeritud õigusakti aluseks on analüüs, milles näidatakse, et muudatusega tõenäoliselt ei kaasne ebaproportsionaalselt suurt koormust majandustegevuses osalejatele ega tarbijatele, jälgides hoolikalt, et taotletud eesmärgid oleksid saavutatud.

Artikkel 13

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lisades loetlemata konkreetset ainet võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, võib ta selle aine või sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piirata või keelata või sätestada, et aine suhtes kohaldatakse kahtlustäratavatest tehingutest teatamist artikli 9 kohaselt.

2. Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks võidakse kasutada I lisas loetletud konkreetset ainet, mille kontsentratsioon on väiksem kui I lisas sätestatud piirmäär, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise täiendavaks piiramiseks või keelamiseks kehtestada väiksema kontsentratsiooni piirmäära.

3. Kui liikmesriigil on põhjendatud alus kehtestada kontsentratsiooni piirmäär, mille ületades tuleks II lisas loetletud aine suhtes kohaldada tavapäraselt piirangutega lõhkeainete lähteainete suhtes kohaldatavaid piiranguid, võib ta selle aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piiramiseks või keelamiseks kehtestada maksimaalse lubatud kontsentratsiooni.

4. Liikmesriik, kus ained on piirangutega või keelatud lõigete 1, 2 või 3 kohaselt, teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele, esitades oma põhjendused.

5. Lõike 4 kohaselt edastatud teavet arvesse võttes uurib komisjon viivitamata, kas valmistada ette lisade muudatused vastavalt artikli 12 lõikele 1 või koostada seadusandlik ettepanek lisade muutmiseks. Asjakohasel juhul muudab asjaomane liikmesriik oma riiklikke meetmeid või tühistab need, et võtta arvesse lisades tehtud muudatusi.

6. Hiljemalt 2. juuniks 2013 teatavad liikmesriigid komisjonile olemasolevatest riiklikest meetmetest aine või sellist ainet sisaldava segu või aine turul kättesaadavaks tegemise, omamise või kasutamise piiramise või keelamise kohta põhjendusel, et seda võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. märtsist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 14 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks viivitamata pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 16

Üleminekusätted

Üldsuse hulka kuuluval isikul on lubatud omada ja kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid kuni 2. märtsini 2016.

Artikkel 17

Olemasolevad registreerimissüsteemid

Liikmesriigid, kus 1. märtsil 2013 toimib kord, mis nõuab majandustegevuses osalejatelt, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks piirangutega lõhkeainete lähteained tehingute registreerimist, võivad teha erandi artikli 4 lõigetest 1 ja 2, kohaldades mõne või kõigi I lisas loetletud ainete suhtes kõnealust registreerimise korda kooskõlas artikliga 8. Artikli 4 lõigetes 4–7 sätestatud eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 18

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 2. septembriks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse:

a)	probleeme, mis on tekkinud käesoleva määruse kohaldamisel;

süsteemi edasise tugevdamise ja ühtlustamise soovitavust ja teostatavust, pidades silmas terrorismist ja muudest rasketest kuritegudest põhjustatud ohtu avalikule julgeolekule, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi käesoleva määruse rakendamisel, sealhulgas avastatud julgeolekulünki, ning võttes arvesse kulutasuvust liikmesriikide, majandustegevuses osalejate ja muude asjaomaste sidusrühmade jaoks;

c)	kas käesoleva määruse reguleerimisala laiendamine professionaalsetele kasutajatele on soovitav ja teostatav, võttes arvesse majandustegevuses osalejate halduskoormust ja käesoleva määruse eesmärki;

d)	kas kahtlastest tehingutest, kaotsiminekutest ning vargustest teatamist käsitlevate sätetega oleks soovitav hõlmata lisades loetlemata lõhkeainete lähteaineid ja kas see oleks teostatav.

2. Hiljemalt 2. märtsiks 2015 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse võimalusi viia ammooniumnitraati käsitlevad asjakohased sätted määrusest (EÜ) nr 1907/2006 üle käesolevasse määrusesse.

3. Asjakohasel juhul, võttes arvesse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruandeid, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku vastavate muudatuste tegemiseks käesolevas määruses.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. septembrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. jaanuar 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON

(1) ELT C 84, 17.3.2011, lk 25.

(2) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. detsembri 2012. aasta otsus.

(3) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(4) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(5) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(7) ELT C 101, 1.4.2011, lk 1.

(8) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9) ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

(10) EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

I LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mida üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ei tehta, välja arvatud allpool sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)	Piirmäär	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. või 29. grupi esimese märkuse tingimustele (1)	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segu jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla (1)
Vesinikperoksiid (CAS RN 7722-84–1)	12 massiprotsenti	2847 00 00	3824 90 97
Nitrometaan (CAS RN 75–52-5)	30 massiprotsenti	2904 20 00	3824 90 97
Lämmastikhape (CAS RN 7697-37–2)	3 massiprotsenti	2808 00 00	3824 90 97
Kaaliumkloraat (CAS RN 3811-04–9)	40 massiprotsenti	2829 19 00	3824 90 97
Kaaliumperkloraat (CAS 7778-74–7)	40 massiprotsenti	2829 90 10	3824 90 97
Naatriumkloraat (CAS RN 7775-09–9)	40 massiprotsenti	2829 11 00	3824 90 97
Naatriumperkloraat (CAS RN 7601-89–0)	40 massiprotsenti	2829 90 10	3824 90 97

(1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 948/2009 (ELT L 287, 31.10.2009, lk 1).

II LISA

Ained (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”)	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. grupi esimese märkuse, 29. grupi esimese märkuse või 31. grupi esimese märkuse punkti b tingimustele (1)	Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segude jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla (1)
Heksamiin (CAS RN 100–97-0)	2921 29 00	3824 90 97
Väävelhape (CAS RN 7664-93–9)	2807 00 10	3824 90 97
Atsetoon (CAS RN 67–64-1)	2914 11 00	3824 90 97
Kaaliumnitraat (CAS RN 7757-79–1)	2834 21 00	3824 90 97
Naatriumnitraat (CAS RN 7631-99–4)	3102 50 10 (looduslik)	3824 90 97
Naatriumnitraat (CAS RN 7631-99–4)	3102 50 90 (muu kui looduslik)	3824 90 97
Kaltsiumnitraat (CAS RN 10124-37–5)	2834 29 80	3824 90 97
Kaltsium-ammooniumnitraat (CAS RN 15245-12–2)	3102 60 00	3824 90 97
Ammooniumnitraat (CAS RN 6484-52–2) [lämmastiku kontsentratsioon 16 massiprotsenti ammooniumnitraadist või suurem]	3102 30 10 (vesilahusena)	3824 90 97
	3102 30 90 (muu)	3824 90 97

(1) Määrus (EÜ) nr 948/2009.

9.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 39/12

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 99/2013,

15. jaanuar 2013,

Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Usaldusväärsed empiirilised andmed ja usaldusväärne statistika on hädavajalikud selleks, et mõõta edusamme ning hinnata liidu poliitika ja programmide tõhusust, eriti seoses strateegiaga „Euroopa 2020”, mis on esitatud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”).

(2)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (2) tuleks luua mitmeaastane Euroopa statistikaprogramm („mitmeaastane programm”), mis moodustab raamistiku liidu meetmete rahastamiseks.

(3)

Määruse (EÜ) nr 223/2009 kohaselt tuleks mitmeaastases programmis esitada Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistik, peamised valdkonnad ning kavandatud tegevuste eesmärgid maksimaalselt viieks aastaks. Selles tuleks sätestada liidu tegevuste läbiviimiseks vajalikku teavet käsitlevad prioriteedid. Neid vajadusi tuleks võrrelda nõutava statistika esitamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil vajalike ressurssidega ning andmeesitamiskoormuse ja andmeesitajatele tekkivate kuludega, pöörates erilist tähelepanu kulutasuvusele.

(4)

Mitmeaastase programmi õigusraamistikus tuleks Euroopa statistika arendamist, tegemist ja levitamist korraldada tihedas ja koordineeritud koostöös Euroopa statistikasüsteemi (ESS) sees liidu statistikaasutuse (komisjon (Eurostat)) ning riiklike statistikaametite ja muude liikmesriikide määratud siseriiklike asutuste (koos edaspidi „riiklikud statistikaasutused”) vahel (3). Riiklike statistikaametite ja komisjoni (Eurostati) ametialane sõltumatus on usaldusväärsete ja kvaliteetsete statistiliste andmete tagamiseks hädavajalik.

(5)

Euroopa statistika kvaliteedi parandamiseks on ülimalt tähtis, et komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaametid teeksid tihedamat koostööd. Selles tihedamas koostöös peaks põhiliselt rõhku panema statistikat ja sellega seotud küsimusi käsitleva täiendava metoodikakoolituse andmisele, ESSi raames kehtivate heade tavade arendamisele ja levitamisele ning töötajate mõlemasuunalisele vahetamisele liikmesriikide ja komisjoni (Eurostati) vahel.

(6)	Mitmeaastase programmi rakendamine annab võimaluse teha Euroopa ühtlustatud statistikat, et aidata liidu tasandil arendada, koostada ja levitada ühtset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet.

(7)

Mitmeaastase programmi alusel arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne statistika on äärmiselt oluline tõenduspõhiste otsuste tegemisel, see peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama viia ellu liidu poliitikaid, mis on kajastatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja strateegias „Euroopa 2020”, ning muid poliitikaid, mida on käsitletud komisjoni strateegilistes prioriteetides aastateks 2010–2014, nimelt tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, kliimamuutused, majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus, sooline võrdõiguslikkus, kodanike Euroopa ja üleilmastumine. Statistikat tuleks edendada mitmeaastase programmi raames rahastatavate meetmetega, mille puhul liit saab pakkuda selget lisandväärtust ning mille eesmärk on tagada kõikide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste näitajate käsitlemine võrdsetel alustel.

(8)	Arendatavate statistikavaldkondade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 691/2011 (Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta) (4) eesmärke, mis puudutavad keskkonnamajandusliku arvepidamise uute moodulite väljatöötamist.

(9)

Lisaks tuleks statistilistes uuringutes pöörata erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldavad eelarve konsolideerimise programmid töötajatele ja muudele kodanikele. Statistilisi andmeid tuleks koguda viisil, mis tagaks eri liikmesriikides toimuvate arengute nähtavuse, nt areng töötuse, sotsiaaltoetuste suuruse ja muutumise, töökohtade arvu ja kvaliteedi osas ning töötajate liikmesriigisiseses ja liidusiseses ning liidu ja kolmandate riikide vahelises liikuvuses, samuti nendega seotud sotsiaal-geograafilised muutused palgastruktuuris ja koolitusmeetmetes.

(10)

Viimastel aastatel on ESS seisnud silmitsi mitme väljakutsega. Esiteks võib kvaliteetse riikliku statistika puudumine avaldada kahjulikku mõju liikmesriikidele ja liidule üldiselt. Ametialaselt sõltumatute riiklike statistikaametite toodetav järjepidevalt täpne ja kvaliteetne statistika on seetõttu tingimata vajalik poliitika kujundamiseks liikmesriikide ja liidu tasandil, eelkõige seoses euroala järelevalvemehhanismidega.

(11)

Teiseks on vajadus Euroopa statistika järele pidevalt kasvanud ning see suundumus tulevikus tõenäoliselt ei muutu. Majanduse globaliseerumine kujutab endast erilist väljakutset, mis nõuab uute parameetrite väljatöötamist üleilmsete väärtusahelate mõõtmiseks rahvusvaheliselt kooskõlastatud viisil, et anda seega parem ülevaade majanduskasvust ja töökohtade loomisest.

(12)	Kolmandaks muutub vajaduste olemus pidevalt, mis nõuab statistikavaldkondade vahel suuremat koostoimet.

(13)	Neljandaks võivad olemasolevate andmete asjakohased jaotused lihtsustada sellise mõju jälgimist, mida majandus- ja finantskriis ning rakendatud poliitilised meetmed avaldavad kodanikele, sealhulgas kõige haavatavamatele kodanikele.

(14)

Viiendaks on muutunud statistika olemus. See ei ole enam pelgalt üks teabeallikatest, mida kasutatakse poliitika kujundamiseks, vaid asub nüüd otsustusprotsessi keskmes. Tõenduspõhine otsuste tegemine nõuab statistikat, mis vastaks täidetavate eesmärkidega seotud kvaliteedikriteeriumidele, samuti on järjest suurem nõudlus keerulise mitmemõõtmelise statistika järele, mis toetaks lõimuvaid poliitikavaldkondi. Selleks et reageerida õigesti poliitika kujundamise nõudmistele, tuleb vajaduse korral tagada sooliselt eristatud andmed.

(15)	Kuuendaks, kuna teabeturule on lisandunud uusi tegijaid, sealhulgas selliseid, kes pakuvad teavet peaaegu reaalajas, on ESSi prioriteet tulevikus kõrge kvaliteet, sealhulgas ajakohasus.

(16)	Seitsmendaks muudavad olukorra veelgi keerulisemaks eelarvelised piirangud riikide ja liidu tasandil ning vajadus vähendada veelgi ettevõtete ja kodanike koormust.

(17)

Nimetatud seitset probleemi on lahatud komisjoni 10. augusti 2009. aasta teatises „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile” ning ESSi strateegias selle rakendamiseks, soovides muuta ESSi tööpõhimõtteid, et muuta see tõhusamaks ja paindlikumaks. Nimetatud teatise rakendamine moodustab ühise ESSi strateegia raamistikus mitmeaastase programmi tuuma.

(18)

Et tagada käesoleva määruse alusel Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise terviklikkus ja kvaliteedijuhtimine, peaksid riiklikud statistikaametid ja komisjon (Eurostat) võtma kõik vajalikud meetmed, et säilitada üldsuse usaldus statistika vastu ja võimaldada rangemalt kohaldada kehtivat Euroopa statistika tegevusjuhist ning komisjoni 15. aprilli 2011. aasta teatist „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”, järgides nendes esitatud põhimõtteid.

(19)

Et Euroopa statistika riiklike ja Euroopa tegijate piiratud ressursse paremini sobitada suureneva statistikavajadusega, tuleks komisjoni iga-aastaste statistika tööprogrammide (milles kirjutatakse lahti mitmeaastase programmi üksikasjad) ettevalmistamise etapis vaadata süsteemselt ja põhjalikult läbi statistika prioriteedid, et vähendada vähemolulisi nõudeid ja lihtsustada olemasolevaid menetlusi, samal ajal parandades ametliku statistika usaldusväärsust ja säilitades selle kõrge kvaliteedistandardi. Seejuures tuleks arvesse võtta ka andmeesitajatele (ettevõtted, kesk-, regionaal- ja kohaliku tasandi haldusüksused, leibkonnad või üksikisikud) langevat koormust. Kõnealune protsess tuleks tagada tihedas koostöös nii Euroopa statistika kasutajate kui ka tegijatega.

(20)

Selles kontekstis tuleks saavutada liidu ja liikmesriikide eelarvetele langeva koormuse mõistlik jaotus. Lisaks käesoleva määrusega eraldatavatele rahalistele vahenditele peaksid riiklikud statistikaasutused saama riigi tasandil piisava rahastatuse, et viia ellu statistikaalaseid üksikmeetmeid kõnealuse mitmeaastase programmi rakendamiseks.

(21)

Arvestades nõuete täitmisega kaasnevat koormust, eriti väiksemate liikmesriikide puhul, peaks komisjon (Eurostat) suutma pakkuda tehnilist abi ja eksperditeadmisi liikmesriikidele, et aidata neil tulla toime uurimispiirangute ja olulisemate metoodiliste takistustega, pidades silmas vajadust tagada nõuete täitmine ja kvaliteetsete andmete esitamine.

(22)	Mitmeaastase programmi rahastamispakett tuleks samuti eraldada sellisel viisil, et see katab kvaliteetse Euroopa statistika tegemise protsessi ja sellealase suutlikkuse parandamiseks vajalikud kulutused ning riikide statistikute koolitusvajadused.

(23)

Liidu rahalise osalusega tuleks toetada käesolevas määruses sätestatud Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise meetmeid. See peaks toimuma toetuse, riigihankelepingu või mis tahes muu meetme kujul, mida on vaja mitmeaastase programmi eesmärkide täitmiseks. Sellega seoses peaks ühekordsete maksete kasutamine olema peamine toetuste haldamise lihtsustamise viis.

(24)	Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 15 kohaselt tuleks välja töötada asjakohane finantsstruktuur, et toetada koostöövõrgustikke.

(25)

Tuleks ette näha mitmeaastases programmis osalemise võimalus Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidele, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonnas („EMP/EFTA riigid”), ja Šveitsile. Tuleks ette näha ka mitmeaastases programmis osalemise võimalus teistele riikidele, eelkõige liidu naaberriikidele, riikidele, kes on esitanud liiduga liitumise avalduse, kandidaatriikidele ja ühinejariikidele.

(26)	Mitmeaastase programmi rakendamisega seoses tuleks vajaduse korral soodustada koostööd kolmandate riikidega, kes mitmeaastases programmis ei osale, võttes arvesse kõnealuste riikide ja liidu vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid või kavandatavaid lepinguid.

(27)

Selleks et komisjoni poolt mitmeaastase programmi rakendamiseks vastu võetavaid iga-aastaseid tööprogramme saaks käsitada rahastamisotsustena Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) (5) („finantsmäärus”) artikli 84 lõike 3 tähenduses, tuleb neis sätestada taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud kogusumma. Samuti peavad need sisaldama rahastatavate meetmete kirjeldust, igale meetmele eraldatud summa suurust ja rakendamise soovituslikku ajakava. On soovitatav, et nendes esitataks samuti taotletavate eesmärkide olulisus kasutajate vajadustest lähtudes ning projektikava. Toetuste puhul peaks neisse olema märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär. Lisaks peaksid iga-aastased tööprogrammid sisaldama asjakohaseid tulemuste seires kasutatavaid näitajaid.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt mitmeaastase programmi kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega on teostatud eelhindamine, et mitmeaastase programmi puhul keskendutaks eesmärkide tulemuslikule ja tõhusale saavutamisele ning et alates mitmeaastase programmi kavandamisetapist võetaks arvesse eelarvelisi piiranguid. Mitmeaastase programmi raames võetud meetmete väärtuse ja mõju üle tuleks teostada regulaarset järelevalvet ja neid tuleks regulaarselt hinnata, sealhulgas sõltumatute välishindajate poolt. Mitmeaastase programmi hindamiseks tuleks sõnastada mõõdetavad eesmärgid ja töötada välja näitajad.

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse 2013. aastaks mitmeaastase programmi rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punkti 37 tähenduses.

(31)

Lisaks käesoleva määrusega kehtestatavale rahastamispaketile peaksid mitmeaastase programmi rakendamiseks võetavad statistikaalased üksikmeetmed, sealhulgas ka meetmed, mida võetakse riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) vahelise lepingu vormis, saama võimaluste piires asjakohast toetust riigi tasandil.

(32)

Käesoleva määruse mõjuhinnang, millest nähtub liidu ja liikmesriikide kulude kokkuhoid, on mitmeaastasele programmile rahaliste vahendite eraldamise aluseks. Kulude kokkuhoid tuleneb eelkõige Euroopa statistika tegemise uutest meetoditest, mis on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arengu tulemus.

(33)	Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(34)

Selleks et tagada kogu 2013. aasta vältel ESSi raames ettenähtud statistikameetmete järjepidevus, ning selleks et tagada õiguskindlus, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval ning kohalduma alates 1. jaanuarist 2013. Käesoleva määruse kohaldumise kuupäev peaks eelkõige võimaldama põhjendada lepingulistele töötajatele tasude maksmist kui ka kõiki mitmeaastase programmi raames toimuvaid tegevusi.

(35)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on mitmeaastase programmi eelnõu saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele, Euroopa statistika nõuandekomiteele, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ, (7) ning monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteele, mis on loodud nõukogu otsusega 2006/856/EÜ (8),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa statistikaprogrammi kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse Euroopa statistikaprogramm ajavahemikuks 2013–2017 („programm”).

Artikkel 2

Lisandväärtus

Programmi lisandväärtus seisneb selles, et see tagab Euroopa statistika keskendumise teabele, mida on vaja liidu poliitikavaldkondade kavandamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks. Lisaks panustab see ressursside tõhusale kasutamisele, toetades meetmeid, mis oluliselt aitavad kaasa ühtlustatud, võrreldava, usaldusväärse, kasutajasõbraliku ja kättesaadava statistilise teabe arendamisele, tegemisele ja levitamisele ühtsete standardite ja üldiste põhimõtete alusel, mis on sätestatud Euroopa statistikasüsteemi komitee poolt vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises („tegevusjuhis”) ning milleks on eelkõige järgmised kvaliteedikriteeriumid: asjakohasus, täpsus ja usaldusväärsus, ajakohasus ja õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus ning sidusus ja võrreldavus.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega nähakse ette Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise programmiraamistik ning 2013.–2017. aastal võetavate meetmete peamised valdkonnad ja eesmärgid vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitele 13 ja 14.

2. Programm ei hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1297/2008/EÜ (9) kehtestatud Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmis („MEETS-programm”) sätestatud meetmeid kuni MEETS-programmi lõpuni 31. detsembril 2013, kuid sisaldab ettevõtlus- ja kaubandusstatistika eesmärke, mis soovitakse saavutada ajavahemikus 2014–2017.

Artikkel 4

Eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on, et Euroopa statistikasüsteem (ESS) oleks jätkuvalt kvaliteetse Euroopat käsitleva statistika peamine pakkuja.

2. Võttes arvesse nii riikide kui liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, tuleb programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgida järgmisi kitsamaid eesmärke:

— eesmärk 1: pakkuda õigeaegselt prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, seireks ja hindamiseks, säilitades tasakaalu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna vahel ning rahuldades Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike vajadusi kulutasuval viisil ja tegevust tarbetult dubleerimata;

— eesmärk 2: rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti;

— eesmärk 3: tugevdada partnerlust ESSi sees ja väljaspool seda, et suurendada ESSi produktiivsust ja tagada selle juhtiv roll maailmas ametliku statistika puhul ning

— eesmärk 4: tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel et see ei ole vastuolus ESSi prioriteetide seadmise mehhanismidega.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud üldeesmärke ja kitsamaid eesmärke kirjeldatakse üksikasjalikumalt lisas, kus on esitatud ka näitajad programmi rakendamise seireks. Programmi osas toimub iga-aastane üksikasjalik planeerimine, mis hõlmab protsessi olulise osana prioriteetide seadmise mehhanismi kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklitega 13 ja 14. Programmi eesmärgid saavutatakse tihedas ja koordineeritud koostöös ESSi raames. Programm hõlmab niisuguste asjakohaste vahendite väljatöötamist, millega kaasneb parem kvaliteet, ESSi suurem paindlikkus ja parem suutlikkus rahuldada kasutajate vajadusi õigeaegselt. Lisaks on programm esirinnas selliste usaldusväärsete näitajate väljatöötamises, mis võimaldaksid lahendada 21. sajandi probleeme, nagu keskkonnaalase jätkusuutlikkuse, elukvaliteedi ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõõtmine, ning tertsiaarsektori majandustegevuse ja sotsiaalmajanduse tegevuse kajastamine.

Artikkel 5

Statistika haldamine, sõltumatus, läbipaistvus ja kvaliteet

1. Euroopa statistikat tehakse ametialaselt sõltumatult ja läbipaistvalt.

2. Programmi rakendatakse tegevusjuhises esitatud põhimõtete kohaselt eesmärgiga teha ja levitada kvaliteetset, ühtlustatud ja võrreldavat Euroopa statistikat kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 12 ning tagada ESSi kui terviku nõuetekohane toimimine. Riiklikud statistikaametid ja liidu statistikaasutus (komisjon (Eurostat)) tagavad oma ametialase sõltumatusega Euroopa statistika vastavuse tegevusjuhisele.

3. Riiklikud statistikaametid ja muud liikmesriikide määratud siseriiklikud asutused (koos edaspidi „riiklikud statistikaasutused”) ja komisjon (Eurostat), kes vastutavad Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest:

—	püüavad tugevdada institutsioonilist ja organisatsioonilist keskkonda, mis aitab kaasa Euroopa statistikat tegevate ja levitavate riiklike statistikaasutuste ja komisjoni (Eurostati) töö kooskõlastamisele ning tulemuslikumaks ja usaldusväärsemaks muutmisele;

—	pööravad erilist tähelepanu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 2 lõikes 1 sätestatud statistikaalastele põhimõtetele ja kasutajate vajadustele;

—	rahuldavad statistikat kasutavate liidu institutsioonide vajadusi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 223/2009 ning püüavad arendada statistikat, mis teenib Euroopa statistika laia kasutajateringi, sealhulgas muude otsustajate, teadlaste, ettevõtete ja üldiselt Euroopa kodanike huve, ning

—	teevad rahvusvahelisel tasandil koostööd statistikaorganitega, et edendada rahvusvaheliste mõistete, liigituste, meetodite ja muude standardite kasutamist, eelkõige eesmärgiga tagada ülemaailmsel tasandil suurem sidusus ja parem võrreldavus.

4. Iga liikmesriik püüab tagada, et tema statistika tegemise protsessid seatakse sisse standarditud viisil ja et neid tõhustavad võimaluse piires auditimehhanismid.

5. Läbipaistvuse huvides teeb komisjon (Eurostat) vajaduse korral avalikult teatavaks kvaliteediaruannete ja vastavuse seire teostamise osana oma hinnangu riikide poolt Euroopa statistikasse antava panuse kvaliteedi kohta.

6. Komisjon (Eurostat) kaalub võimalusi, kuidas muuta oma väljaanded, eelkõige oma veebisaidi kaudu kättesaadavad väljaanded kasutajasõbralikumaks mitteprofessionaalidele, ning võimaldab lihtsat juurdepääsu täielikele andmeseeriatele ning lisab intuitiivseid ja võrdlevaid diagramme, et pakkuda rohkem lisandväärtust kodanikele. Komisjoni (Eurostati) poolt korrapäraselt ajakohastatud andmed annavad võimaluse korral teavet iga liikmesriigi kohta ning sisaldavad iga-aastaseid, igakuiseid ja pikaajalisi andmeseeriaid, kui see on vajalik ja kui saadav kasu on andmete kogumise maksumusest suurem.

Artikkel 6

Statistika prioriteetide seadmine

1. Programmiga tagatakse statistikaalased algatused, mis toetavad praeguste liidu poliitiliste strateegiate arengut, elluviimist ja seiret, ning pakutakse statistilist tuge uutest liidu poliitikaalgatustest tulenevate oluliste nõudmiste puhul.

2. Komisjon tagab artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamisel tulemusliku prioriteetide seadmise ning statistika prioriteetide iga-aastase läbivaatamise ja vastava aruandluse. Iga-aastaste tööprogrammide eesmärk on seega tagada, et Euroopa statistikat oleks võimalik teha riikide ja liidu tasandil olemasolevate vahendite abil. Prioriteetide kindlaksmääramine aitab vähendada uutest statistikanõuetest tulenevaid kulusid ja koormust, vähendades statistikanõudeid Euroopa statistika olemasolevates valdkondades, ning see toimub tihedas koostöös liikmesriikidega.

3. Komisjon tagab niisuguste vahendite väljatöötamise ja rakendamise, mille eesmärk on vaadata igal aastal läbi statistiliste toimingute prioriteedid, et aidata vähendada andmeesitajate ja statistika tegijate kulusid ja koormust.

4. Uute meetmete esitamisel või olemasolevas statistikas oluliste muudatuste tegemisel põhjendab komisjon niisuguseid meetmeid või muudatusi nõuetekohaselt ning annab teavet koos liikmesriikidelt saadud teabega andmeesitamiskoormuse ja tegemiskulude kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikele 3.

Artikkel 7

Rahastamine

1. Liidu rahastamispakett programmi rakendamiseks 2013. aastal, mis katab programmiperioodi 2007–2013, on 57,3 miljonit eurot.

2. Komisjoni kutsutakse üles hiljemalt kolme kuu jooksul pärast aastateks 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikku ettepanekut, mis sisaldaks rahastamise summat ajavahemikuks 2014–2017.

3. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt finantsmäärusele.

4. Komisjon võtab oma otsuse iga-aastaste eraldiste kohta vastu eelarvepädevate institutsioonide eelisõigusi järgides.

Artikkel 8

Tehniline ja haldusabi

Programmi rahalistest vahenditest võib samuti katta kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, milleks on eelkõige uurimused, ekspertide koosolekud, statistikaekspertide tasustamisega seotud kulud, teavitamine, teabetöötlusele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulud ning programmi juhtimiseks komisjoni kantud muud tehnilise ja haldusabi kulud. Vahenditest võib samuti katta sellistele liikmesriikidele antud tehnilist abi ja oskusteavet, kes ei suuda teatavat Euroopa statistikat või nõutava kvaliteediga statistikat spetsiifiliste asjaolude tõttu teha.

Artikkel 9

Iga-aastased tööprogrammid

Programmi rakendamiseks võtab komisjon vastu iga-aastased tööprogrammid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 17 nõuetele ning milles sätestatakse nende taotletavad eesmärgid ja oodatavad tulemused kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkidega. Iga-aastased tööprogrammid edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile.

Artikkel 10

Meetmete liigid

Liidu rahaline osalus võib olla toetuse, riigihankelepingu või mõne muu meetme kujul, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 11

Toetuskõlblikud meetmed

1. Liidu rahalise osalusega toetatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise meetmeid, mida on vaja artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud üldeesmärgi ja kitsamate eesmärkide saavutamiseks. Prioriteetseks peetakse meetmeid, millel on liidu lisandväärtus vastavalt artiklile 2.

2. Rahaline toetus määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustikele võib seisneda tegevustoetuses ning katta kuni 95 % toetuskõlblikest kuludest.

3. Vajaduse korral võib anda artikli 12 lõikes 3 osutatud organisatsioonide toimimiseks tegevustoetust, kuid see ei tohi ületada 50 % toetuskõlblikest kuludest.

4. Liikmesriikide kulude hüvitamiseks seoses andmete kogumisel põhinevate meetmete võtmisega võib komisjonile edastatavate andmete kogumise eest liikmesriigile teha ühekordse makse, mille maksimum on iga andmekogu puhul kindlaks määratud. Ühekordse makse summa määrab komisjon, võttes arvesse andmete kogumise keerukust.

Artikkel 12

Toetuskõlblikud abisaajad

1. Finantsmääruse artikli 128 lõike 1 teise lõigu kohaselt võivad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud riiklikud statistikaasutused saada toetust ilma pakkumiskutseta.

2. Kooskõlas finantsmääruse artikli 128 lõikega 1 võivad koostöövõrgustikud hõlmata lõikes 1 osutatud abisaajaid ja muid asutusi ilma pakkumiskutseta.

3. Artikli 11 lõikes 3 nimetatud tegevustoetusi võib anda organisatsioonidele, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

nad on mittetulunduslikud, nende puhul ei esine tootmisharust tulenevat, ärilist ega muud huvide konflikti ning nende peamine eesmärk ja tegevus on propageerida ja toetada tegevusjuhise rakendamist ning Euroopa statistika tegemise uute meetodite rakendamist, mille eesmärk on suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti liidu tasandil, ning

b)	nad on esitanud komisjonile piisavad tõendid oma liikmelisuse, sisekorra ja rahastamisallikate kohta.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse raames rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ennetavate meetmete kohaldamisega liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest, rakendatakse järjepidevalt tõhusat kontrolli ja eeskirjade eiramise tuvastamisel nõutakse sisse ebaõigesti makstud summad ning vajaduse korral määratakse tõhus, proportsionaalne ja hoiatav karistus.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on pädevus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse raames rahastatud.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldab vajaduse korral sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) (10) sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või käesoleva määruse alusel rahastamise lepinguga seoses on esinenud pettusi, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 14

Kolmandate riikide osalemine programmis

Programmis võivad osaleda:

a)	EMP/EFTA riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

b)	Šveits, kooskõlas tingimustega, mis on kehtestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise 26. oktoobri 2004. aasta lepinguga statistikaalase koostöö kohta, (11) ning

Euroopa Liidu naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, riigid, kes on esitanud liiduga liitumise taotluse, kandidaatriigid, ühinejariigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud nimetatud riikidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsetes lepingutes, millega on kehtestatud nende liidu programmides osalemise üldised põhimõtted.

Artikkel 15

Programmi hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist programmi rakendamise eduvahearuande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2015.

2. Komisjon võib lõikes 1 osutatud eduvahearuande alusel ja pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega konsulteerimist esitada hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku programmi pikendamiseks aastateni 2018–2020, järgides mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020.

3. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2018 pärast Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi rakendamise lõpparuande.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. jaanuar 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON

(1) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta otsus.

(2) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(3) Ilma et see piiraks protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artikli 5 kohaldamist.

(4) ELT L 192, 22.7.2011, lk 1.

(5) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(6) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(7) ELT L 73, 15.3.2008, lk 13.

(8) ELT L 332, 30.11.2006, lk 21.

(9) ELT L 340, 19.12.2008, lk 76.

(10) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(11) ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.

LISA

Statistikataristu ja Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 eesmärgid

Sissejuhatus

Liidu poliitikate rakendamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet liidu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra ja selle komponentide kohta riikide ja piirkondade tasandil. Euroopa statistika on hädavajalik ka selleks, et laiem avalikkus ja Euroopa kodanikud mõistaksid demokraatia protsessi ja arutelusid liidu oleviku ja tuleviku üle ning saaksid neis osaleda.

Euroopa statistikaprogrammiga sätestatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise õigusraamistik ajavahemikuks 2013–2017.

Euroopa statistikat arendatakse, tehakse ja levitatakse selle õigusraamistiku alusel tihedas ja koordineeritud koostöös Euroopa statistikasüsteemi (ESS) raames.

Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 („programm”) alusel arendatav, tehtav ja levitatav statistika aitab ellu viia liidu poliitikat, mis on kajastatud ELi toimimise lepingus, strateegias „Euroopa 2020” ning selle juhtalgatustes ja muudes poliitikavaldkondades, mis on esitatud komisjoni strateegilistes prioriteetides.

Pidades silmas asjaolu, et programm on mitmeaastane programm, mis hõlmab viite aastat, ning seda, et ESSi eesmärk on säilitada oma roll statistikavaldkonna olulise tegijana, on programm oma ulatuse ja eesmärkide poolest ambitsioonikas, kuid programmi rakendamisel kasutatakse astmelist lähenemisviisi. Programmi eesmärk on töötada välja tõhus prioriteetide seadmise ja lihtsustamise mehhanism.

Statistikataristu

Programmiga püütakse luua statistilise teabe taristu. Taristu peab olema valmis erinevate rakenduste laialdaseks ja intensiivseks kasutamiseks.

Poliitika on liikumapanevaks jõuks otsustele teha Euroopa statistikat. Sellegipoolest peaks statistika olema kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav ka teistele otsustajatele, teadlastele, ettevõtetele ja Euroopa kodanikele üldiselt, sest tegemist on avaliku hüvega, mille eest maksavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted, kes peaksid osutatavatest teenustest võrdselt osa saama. Et taristu seda rolli täidaks, peab see rajanema asjakohasel kontseptuaalsel raamistikul, mis ühest küljest tagab selle, et see sobib erinevateks otstarveteks, ning teisest küljest võimaldab kohaneda kasutajate muutuvate vajadustega tulevikus.

Statistilise teabe taristu on esitatud järgnevalt.

STATISTILISE TEABE TARISTU

Selle üldsüsteemi sees tehakse programmis vahet kolmel statistilise teabe sambal: „Ettevõtlus”, „Kodanike Euroopa” ning „Georuumiline, keskkonna-, põllumajandus- ja muu sektoristatistika”.

Liidu ja asjaomased globaalsed poliitikavaldkonnad määravad nõuded statistikale, millele programm üritab vastata muudetud struktuuri ja statistika tegemise protsessidega. Seetõttu kajastuvad kõik liidu ja globaalse poliitika valdkonnad statistikataristu eri komponentides ja on hõlmatud programmi erimeetmetega. Järgnevatel aastatel määratletavad uued poliitikavaldkonnad kaetakse uute näitajate/arvepidamiste tuletusviiside loomisega, mis põhinevad kolme samba sees toodetud statistilistel andmetel.

STATISTILINE TEAVE – STRUKTUUR JA DÜNAAMIKA

Eesmärgid

Programmi üldeesmärk on, et ESS oleks jätkuvalt Euroopat käsitleva kvaliteetse statistika peamine pakkuja.

Pidades silmas riikide ja liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ning andmeesitamiskoormust, järgitakse programmi rakendamiseks teostatavate statistiliste toimingute puhul järgmisi kitsamaid eesmärke:

—

eesmärk 1: pakkuda õigeaegselt kvaliteetset ja prioriteetidele vastavat statistilist teavet liidu poliitikavaldkondade arendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, säilitades samaaegselt tasakaalu majanduse, sotsiaalse ja keskkonna valdkonna vahel ning täites kulutasuval viisil ja pingutusi tarbetult dubleerimata Euroopa statistika laia ringi kasutajate vajadusi, sealhulgas teised otsustajad, teadlased, ettevõtted ja Euroopa kodanikud üldiselt;

—	eesmärk 2: rakendada Euroopa statistika tegemise uut meetodit, eesmärgiga suurendada tõhusust ja parandada kvaliteeti;

—	eesmärk 3: tugevdada partnerlust ESSi sees ja väljaspool seda, et suurendada selle produktiivsust ja tagada selle juhtiv roll maailmas ametliku statistika puhul ning

—	eesmärk 4: tagada, et sellist statistikat esitatakse järjepidevalt kogu programmi kestel, tingimusel et see ei ole vastuolus ESSi prioriteetide seadmise mehhanismidega.

Need kitsamad eesmärgid on jaotatud järgmistesse prioriteetsetesse valdkondadesse: eesmärke 1 ja 4 hõlmab „I. Statistilised väljundid”, eesmärki 2 „II. Euroopa statistika tegemise meetod” ja eesmärki 3 „III. Partnerlus”.

I. STATISTILISED VÄLJUNDID

1. Näitajad

1.1. Euroopa 2020

2010. aasta juunis Euroopa Ülemkogul heakskiidetud strateegia „Euroopa 2020” on märkimisväärselt mõjutanud liidu strateegilist kava ja riikide poliitikat järgnevateks aastateks. Strateegia hõlmab mitmeid peamisi eesmärke ja juhtalgatusi, mille kohta ESS peab statistilisi näitajaid esitama mitmes valdkonnas (nt innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamine, tööhõive edendamine, liidu kliimamuutuste ja energiaeesmärkide täitmine, ressursitõhusus, haridustaseme tõstmine (k.a õpialane liikuvus), aktiivsena ja tervena vananemine ning sotsiaalse kaasatuse parandamine vaesuse vähendamise abil).

Eesmärk 1.1.1

Pakkuda strateegia „Euroopa 2020” seireks kvaliteetset statistilist teavet, mis peaks olema kättesaadav õigeaegselt. Uued näitajad peavad niivõrd kui võimalik põhinema olemasoleval statistilisel teabel.

Eesmärk saavutatakse, tehes kättesaadavaks:

—	strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide uuendatud näitajad (tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, energia/kliimamuutuste, hariduse, keskkonna, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse valdkondades) komisjoni (Eurostati) veebisaidil;

—	statistika, mis hõlbustab strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste rakendamise seiret;

—	täiendavad näitajad liidu majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eel- ja järelhindamiseks ning

—	osa- ja täistööaega eristavad tööhõive näitajad ning töötuse näitajad, milles võetakse arvesse aktiveerimismeetmetega, näiteks koolitusega hõlmatud inimesi.

1.2. Majanduse juhtimine

Kriis ja pinged finantsturgudel on rõhutanud vajadust tugevdada liidu majanduse juhtimist. Liit on juba astunud majanduse juhtimise ja koordineerimise valdkonnas olulisi samme, millest osal on suur mõju statistikale lisaks käimasolevatele statistikameetmetele.

Eesmärk 1.2.1

Luua uut ja parandada olemasolevat statistilist teavet, mis on oluline liidu otsustajatele ja laiemale avalikkusele seoses liidu majanduse juhtimise tugevdamise ja integreerimisega ning järelevalvetsükliga, millega lõimitakse stabiilsuse ja kasvu pakt ning majanduspoliitika.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	antakse statistilist teavet makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabeli jaoks ja selle analüüsiks;

—	antakse statistilist teavet stabiilsuse ja kasvu pakti tõhustamiseks, pidades eelkõige silmas riigivõlga kajastava kvaliteetse statistika tegemist ja esitamist;

—	töötatakse välja ja esitatakse näitajad konkurentsivõime mõõtmiseks ning

—	statistika tegemise ahelas võetakse kasutusele tõhus kvaliteedijuhtimine, mis hõlmab ka valitsemissektori rahanduse lähteandmeid ja selle aluseks olevaid andmevooge liikmesriikides.

Eesmärk 1.2.2

Pakkuda liidu otsustajatele usaldusväärset statistikat ja näitajaid halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel ning spetsiifiliste liidu poliitiliste kohustuste seireks.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	määratletakse ja lepitakse kasutajatega kokku halduslikel ja seadusandlikel eesmärkidel tehtava statistika maht ning

—	määratletakse, vajaduse korral rakendatakse ja selgitatakse nende näitajate puhul kasutatav tõhus kvaliteedijuhtimise raamistik.

1.3. Majanduse globaliseerumine

Finantskriisi sotsiaalne, majanduslik ja muu mõju, piiriüleste voogude kasv ja tootmisprotsesside killustumine on tõstnud esile vajaduse luua globaliseerunud tootmise tarvis sidusam raamistik ja vajaduse seda paremini mõõta.

Eesmärk 1.3.1

Parandada liidu otsustajate ja laiema avalikkuse jaoks kättesaadavaid majanduse globaliseerumist ja üleilmseid väärtusahelaid kajastavaid näitajaid ja statistilist teavet.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	ajakohastatakse olemasolevaid näitajaid majanduse globaliseerumise kohta, mis on kättesaadavad komisjoni (Eurostati) veebisaidil;

—	töötatakse välja uusi näitajaid üleilmsete väärtusahelate kohta, sealhulgas loodusvarade vood ja nendest sõltuvus;

—	analüüsitakse üleilmseid väärtusahelaid, võimalusel asjakohaste sisendite/väljundite tabelite abil, ning väliskaubandus- ja ettevõtlusstatistikat, sealhulgas mikroandmete ühendamine, ning

—	uuritakse, kas on vaja reformida finantsvahendusteenuste arvestamist ja jaotamist.

2. Arvepidamisraamistikud

Komisjoni 20. augusti 2009. aasta teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” ning Stiglitz-Sen-Fitoussi aruanne majandustegevuse ja sotsiaalsete edusammude mõõtmise kohta on andnud uue hoo ESSi kesksete probleemide lahendamisele, eriti sellele, kuidas saada paremat statistikat valdkondadevaheliste küsimuste kohta ning paremini integreeritud statistikat, mis kirjeldaks keerulisi sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke nähtusi laiemalt kui traditsioonilised majandustoodangu mõõtmise viisid. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA) moodustab kogu majandusstatistika integreeritud ja sidusa raamistiku, mida peaksid täiendama muud näitajad, et saada igakülgsemat teavet poliitiliste otsuste tegemiseks.

2.1. Majanduslik ja sotsiaalne suutlikkus

Majanduskriis on suurendanud vajadust kvaliteetsete makromajanduslike näitajate järele, et paremini mõista ja analüüsida konjunktuurimuutusi ja nende mõju ühiskonnale ning sellega lihtsustada otsuste tegemist. Järjest suurenev globaliseerunud tootmine nõuab sidusa raamistiku loomist, mis lihtsustab erinevate valdkondade statistika tõlgendamist ja integreerimist.

Eesmärk 2.1.1

Täiendada majandustulemuste mõõtmist globaliseerumise, elukvaliteedi, kaupade ja teenuste kättesaadavuse, keskkonnasäästlikkuse, tervise, heaolu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalse kaasatuse eri mõõdetega. Luua globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	rakendatakse ja koostatakse rahvamajanduse iga-aastased ja kvartaalsed arvepidamised ning iga-aastased piirkondlikud arvepidamised ESA kohaselt;

—	toodetakse sissetulekute ja tarbimise jagunemise näitajad kodumajapidamiste kaupa (ühendades rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajad kodumajapidamisi käsitlevate uuringute andmetega või haldusandmetega);

—	koostatakse ajakohane ja kvaliteetne hinnastatistika, eelkõige ühtlustatud tarbijahinnaindeksid;

—	luuakse uute valdkondade satelliitkontod;

—	luuakse andmebaas kasvu ja produktiivsuse mõõtmiseks, võttes arvesse tootlikkuse muutusi nii avalikus kui ka erasektoris;

—	luuakse kontseptuaalne globaliseerunud tootmise analüüsi raamistik;

—	arendatakse välja kontseptuaalne raamistik elukvaliteedi ja heaolu mõõtmiseks ning

—	võimaluse korral viiakse vastavusse arvepidamine ja statistika mõisted.

Eesmärk 2.1.2

Pakkuda keskseid makromajanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid ning Euroopa peamisi majandusnäitajaid ühtsete kogumitena, mis vastaksid liidu ja üleilmse statistilise teabe nõuetele, ning kohandada Euroopa peamisi majandusnäitajaid kasutajate uute vajadustega.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	töötatakse koordineeritult välja kesksete makromajanduslike, sotsiaalsete ja säästva arengu näitajate tulemustabelid;

—	tehakse kättesaadavaks kesksete makromajanduslike ja sotsiaalsete näitajate ning Euroopa peamiste majandusnäitajate ühtlustatud metoodika;

—	suurendatakse näitajate rahvusvahelist võrreldavust;

—	arendatakse töövahendeid, et näitajaid paremini tõlgendada ja neist teavitada ning

—	tehakse kättesaadavaks eluaseme ja sellega seotud ühtlustatud statistika kõigi liikmesriikide kohta.

2.2. Keskkonnasäästlikkus

Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja parandamine praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks ning kliimamuutuste mõjuga võitlemine on Euroopas olulised poliitilised prioriteedid ning aluslepingutes sätestatud eesmärgid. Poliitika tõhusaks kujundamiseks nendes küsimustes on vaja statistilist teavet mitmest eri valdkonnast.

Eesmärk 2.2.1

Pakkuda keskkonnalast arvepidamist ja kliimamuutustega seotud statistikat, võttes arvesse rahvusvahelisi arenguid selles valdkonnas.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—

arendatakse välja keskkonnaalase arvepidamise sidus süsteem rahvamajanduse arvepidamise nn satelliitkontona, mis annab teavet järgmiste valdkondade kohta: paisangud atmosfääri, energiatarbimine, looduvarade ja vee reservid, põhiliste ja kriitilise tähtsusega toorainete kaubandus, keskkonnamaksud ja kulutused keskkonnakaitsele, võimaluse korral ka keskkonnasäästlik majanduskasv/keskkonnaalased riigihanked;

—	uuendatakse, töötatakse välja, võetakse kasutusele ja levitatakse näitajaid, mis kirjeldavad teisest survet, kliimamuutuste mõju, sealhulgas tervisele, nõrkadele kohtadele ja kohandumisele, ning

—	töötatakse välja põhinäitaja keskkonnale avaldatava üldise surve mõõtmiseks.

3. Andmed

3.1. Ettevõtlus

Paljud liidu poliitikavaldkonnad on suunatud Euroopa ettevõtetele. Ettevõtted vastutavad ka alusandmete esitamise eest. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas mõttes ettevõtlusstatistika vastu suur, et hõlbustada otsustusprotsessi, kuid ka selleks, et Euroopa kodanikud ja ettevõtted mõistaksid nende poliitikavaldkondade mõju, tehes vahet suurettevõtetel, keskmise kapitaliseeritusega ettevõtetel (Mid-Caps) ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, mille kohta käiva üksikasjaliku ja ühtlustatud statistika vastu on järjest suurenev nõudlus. Samal ajal on vaja vähendada haldus- ja vastamiskoormust.

Eesmärk 3.1.1

Suurendada statistika tegemise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust. Pakkuda kvaliteetset statistikat peamistes valdkondades, kus ettevõtted on tähelepanu keskmes, nt ettevõtlusstatistika, lühiajalised näitajad, investeeringud inimkapitali ja oskustesse, rahvusvahelised tehingud, üleilmastumine, siseturu seire, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, turism. Erilist tähelepanu tuleks pöörata andmete kättesaadavusele kõrge lisandväärtusega tööstusharude ja teenussektori puhul, eelkõige rohelise majanduse, digitaalmajanduse või sotsiaalmajanduse (nt tervis ja haridus) sektoris.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	kasutatakse uuesti statistikasüsteemis või ühiskonnas olemasolevaid andmeid ning luuakse ühtne taristu ja ühtsed töövahendid;

—	pakutakse ettevõtlusalast statistilist teavet ja näitajaid aastapõhiselt ja aastasiseselt;

—	pakutakse statistilist teavet, mis kirjeldab Euroopa positsiooni maailmas ning liidu suhteid muu maailmaga;

—	pakutakse statistilist teavet üleilmsete väärtusahelate analüüsiks ning luuakse eurorühmaregister globaliseerumist käsitleva valdkonnaülese teabe kogumiseks;

—	tasakaalustatakse toote- ja teenuskaubanduse statistiliste andmete kogumist, parandades teenuseid käsitlevate andmete saadavust ning võttes meetmeid teenuseid ja kaupu käsitleva statistilise teabe tasakaalustamiseks;

—	arendatakse välja siseturu seirevahendid, nt toidukaupade hinnaseirevahend ja sellega seotud näitajad;

—	pakutakse statistikat innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse kesksete valdkondade kohta, kasutades paremini patendiregistreid ning uurides täiendavalt individuaalseid mikroandmeid ja kasutades neid statistika eesmärgil;

—	pakutakse statistikat turismi pakkumise ja nõudluse kohta, optimeerides andmete kogumist ning integreerides turismiandmeid paremini teiste valdkondadega ning

—	pakutakse statistikat ressursside kasutamise ja ressursitõhususe kohta, võttes võimaluse korral aluseks olemasolevad andmekogud.

3.2. Kodanike Euroopa

Euroopa kodanikud on liidu poliitikavaldkondade keskmes. Sellest tulenevalt on nõudlus laiemas tähenduses sotsiaalstatistika järele suur, et hõlbustada otsustusprotsessi ja jälgida sotsiaalpoliitika tulemusi, kuid ka selleks, et aidata Euroopa kodanikel hinnata nende poliitikavaldkondade mõju oma elule ja heaolule.

Eesmärk 3.2.1

Pakkuda statistikat sotsiaalpoliitika võtmevaldkondades, kus kodanikud on tähelepanu keskmes, näiteks heaolu, jätkusuutlikkus, sotsiaalne ühtekuuluvus, vaesus, ebavõrdsus, demograafilised probleemid (eelkõige elanikkonna vananemine ja migratsioon), tööturg, haridus ja koolitus (sealhulgas laste haridus, täiskasvanuharidus, kutseõpe ning noorte õppimisega seotud liikuvus), kultuur, füüsiline aktiivsus, elukvaliteet, ohutus, tervis, puuded, tarbimine, vaba liikumine ja siseturg, noorte liikuvus, tehnoloogiline innovatsioon ja uued elustiilivalikud. Vajaduse korral eristatakse statistikat sooliselt rühmade puhul, kes pakuvad sotsiaalpoliitika kujundajatele erilist huvi. Prioriteedid määratakse kindlaks vastavalt artiklile 6.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	luuakse Euroopa sotsiaalstatistika ühtne alustaristu, mis hõlmab andmete kogumist uuringute abil ja haldusallikatest ning ühist põhimuutujate kogumit;

—	töötatakse välja põhilised sotsiaaluuringud, mis pakuvad andmeid (sealhulgas mikroandmeid) isikute ja kodumajapidamiste kohta, mida ühtlustatakse ja täiendatakse vähem sagedase ja täiendava mikroandmete kogumisega;

—	töötatakse välja statistika hariduse ja koolituse kohta ning ratsionaliseeritakse ja moderniseeritakse täiskasvanuhariduse uuringut;

—	pakutakse statistikat sissetulekute ebavõrdsuse kohta ning esitatakse võrreldav põhinäitaja riigi kohta, samuti andmed põhikaupade ja -teenuste ebavõrdse kättesaadavuse kohta;

—	metoodikatöö füüsilise aktiivsuse ja kultuuri kohta;

—	pakutakse statistikat kuritegevusohutuse, tervise, nagu on kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta raammääruses (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) ja puuete kohta;

—	viiakse ellu migratsioonistatistika ühtlustamise tööprogrammi meetmed;

—	luuakse elukvaliteedi näitajad ühiskonna arengu mõõtmiseks ning

—	alustatakse järgmise rahvaloenduse (kavandatud aastaks 2021) ettevalmistust.

3.3. Georuumiline, keskkonna- ja põllumajandusstatistika ning muid sektoreid kajastav statistika

Statistika kombineerimine ruumiliste andmete ja georuumilise analüüsiga annab uusi võimalusi, mida ESSi raames täiendavalt uuritakse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spetsiifilistele küsimustele, nagu konfidentsiaalsus ja statistiline valiidsus väikeseid piirkondi käsitlevate hinnangute puhul.

Tulevikus on väga oluline energia- ja transpordistatistika, mis toetab strateegiat „Euroopa 2020” ja kliimamuutuste poliitikat.

Põllumajanduse tähtsus liidu poliitikavaldkondade hulgas säilib ka ajavahemikus 2013–2017. Statistikatööd mõjutab tugevalt pärast 2013. aastat toimuv ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine. Keskseteks valdkondadeks on keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse/ökosüsteemide, inimtervise ja ohutuse ning sotsiaalne mõõde.

Eesmärk 3.3.1

Toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist, kasutades paindlikumalt ja rohkem ruumilist infot, mis on kombineeritud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase statistilise teabega.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	arendatakse, hooldatakse ja kasutatakse ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE), mis on rajatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ, (2) ning eelkõige liidu geoinfoportaali;

—	tehakse kättesaadavaks geograafiline teave, tehes koostööd liidu programmidega maakasutusuuringute ja kaugseire puhul ning

—	võimaluse korral integreeritakse statistilist teavet, luues sellega paindliku, mitmel allikal põhineva taristu sihipäraseks aegruumiliseks analüüsiks.

Eesmärk 3.3.2

Pakkuda keskkonnastatistikat, et toetada liidu poliitika kujundamist.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—

luuakse keskne statistikakogum ressursside kohta (prügi ja ringlussevõtt, vesi, toorainete leiukohad, ökosüsteemi teenused ja bioloogiline mitmekesisus riiklikul ja võimaluse korral piirkondlikul tasandil) ning keskne statistikakogum kliimamuutuste kohta, et hõlbustada selle mõju leevendamist ning kohanemismeetmeid ja poliitikat kõikidel asjakohastel tasanditel, alates kohalikust ja lõpetades liidu tasandiga.

Eesmärk 3.3.3

Pakkuda energia- ja transpordistatistikat, et toetada liidu poliitikat.

Eesmärk saavutatakse järgmiste valdkondade statistika tegemise ja levitamise abil:

—	taastuvenergia;

—	energia säästmine/energiatõhusus ning

—	transpordiohutus, reisijate liikuvus, maanteeliikluse mõõtmine ja intermodaalne kaubavedu.

Eesmärk 3.3.4

Pakkuda säästvuse ja maaelu arenguga seotud ning Euroopa strateegilisi eesmärke kajastavat põllumajandus-, kalandus- ja metsandusstatistikat ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika arendamiseks ja seireks, võttes regulaarseid meetmeid statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	vaadatakse läbi ja lihtsustatakse põllumajandusandmete kogumist kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega pärast 2013. aastat;

—	uuendatakse põllumajandusandmete kogumist, eelkõige eesmärgiga parandada andmete kvaliteeti ja ajakohasust;

—	maakasutuse ja maakatte andmete haldussüsteem vaadatakse põhjalikult läbi ning selle alusel töötatakse välja ja võetakse kasutusele uus süsteem;

—	võetakse kasutusele põllumajanduse keskkonnanäitajate ühtne kogumissüsteem, võimaluse korral olemasolevate andmete põhjal;

—	andmed jaotatakse piirkonniti ning

—	luuakse ja levitatakse metsamajandust käsitlevaid keskseid andmeid integreeritud keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi metsandust käsitleva osa põhjal (metsa pindala, kasvava puidu maht ja väärtus, metsamajanduse ja metsavarumise arvepidamine).

II. EUROOPA STATISTIKA TEGEMISE MEETOD

ESS seisab praegu silmitsi mitme väljakutsega: suurenev nõudlus kvaliteetse statistika järele, kasvav vajadus keerulise mitmemõõtmelise statistika järele, uute toimijate lisandumine teabeturule, ressursside piiratus, vajadus vähendada vastajate statistilist koormust ning teabevahendite mitmekesistumine. See tähendab, et Euroopa ametliku statistika tegemise ja levitamise meetodeid tuleb pidevalt kohandada.

1. ESSi kvaliteedijuhtimine

Eesmärk 1.1

Rakendada ESSis kvaliteedijuhtimissüsteem, mis põhineb tegevusjuhisel.

Tugevdada tegevusjuhise rakendamise heade tavade vahetust ja tagada see, et kvaliteediaruanded vastaksid kasutajate eri vajadustele.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	võetakse kasutusele uued seiremehhanismid ning vastastikuste eksperdihinnangute teine voor, et hinnata vastavust tegevusjuhisele;

—	ühtlustatakse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kvaliteedi tagamise raamistikud;

—	kvaliteediaruannete puhul rahuldatakse kasutajate vajadused ning

—	mitmesuguste statistiliste valdkondade kvaliteediaruanded standarditakse liidu tasandil.

2. Prioriteetide seadmine ja lihtsustamine

ESSi ees seisab suur väljakutse: kuidas tagada kvaliteetne Euroopa statistika, mis rahuldab suureneva vajaduse statistika järele ajal, mil liikmesriikide eelarved vähenevad märkimisväärselt ning töötajate arv ei kasva ei komisjonis ega ka liikmesriikides, mis mõne asutuse jaoks tähendab, et reaalselt töötajate arv kahaneb. Pidades silmas ressursside piiratust nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, on oluline tugevdada prioriteetide seadmise ja lihtsustamise meetmeid, mis nõuavad pühendumist kõigilt ESSi partnereilt. Iga-aastaste tööprogrammide koostamise olulise osana on võetud kasutusele prioriteetide seadmise mehhanism ja seda rakendatakse kogu programmi jooksul. Mehhanism sisaldab muu hulgas statistikanõuete iga-aastast läbivaatamist, lähtuvalt komisjoni kavandatud algatustest statistikanõuete vähendamiseks, arvestades kasutajate, tegijate ja vastajate huve. Protsess tuleks tagada tihedas koostöös Euroopa statistika kasutajate ja tegijatega.

Eesmärk 2.1

Rakendada ESSi prioriteetide seadmise mehhanism, et lihtsustada aruandlusnõudeid ja kohanduda uute statistikavajadustega, võttes arvesse statistika tegijate piiranguid, vastamiskoormust ja kasutajate vajadusi.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	määratletakse prioriteedid ja ressursid eraldatakse neile vastavalt;

—	ESSi prioriteedid määratletakse artiklis 9 osutatud iga-aastaste tööprogrammide osana;

—	iga-aastastes tööprogrammides võetakse arvesse statistika kasutajate ja tegijatega peetud konsultatsioonide tulemusi ning

—	kasutajatele teatatakse lihtsustatavad statistikavaldkonnad ja andmete kogumise kohustused, mida vähendatakse või mis lõpetatakse.

3. Mitmeotstarbeline statistika ja statistika tegemise tõhustamine

Eesmärk 3.1

Võtta ESSi kasutuselevõtust tulenevaid kulusid arvesse võttes järk-järgult kasutusele ESSi ärimudel, mis võimaldab Euroopa statistika integreeritumat tegemist; ühtlustada ja standardida statistika tegemise meetodeid ja metaandmeid; suurendada horisontaalset (statistikavaldkondade vahel) ja vertikaalset (ESSi partnerite vahel) statistika tegemise protsesside integreeritust ESSis, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet; kasutada ja integreerida erinevaid andmeallikaid; teha mitmeotstarbelist statistikat. Erilist tähelepanu pööratakse konfidentsiaalsusega seotud küsimustele, mis tekivad seoses mikroandmete ja haldusandmete suurema kasutuse, taaskasutuse ja vahetusega.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	kasutatakse paremini asjakohaseid haldusandmeid kõikides statistikavaldkondades;

—	määratletakse ja kasutatakse Euroopa statistika uusi andmeallikaid;

—	komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaasutused osalevad tihedamalt haldusandmete kavandamisel;

—	kasutatakse laialdasemalt statistilise sobitamise ja andmete ühendamise tehnikaid, et suurendada Euroopa statistika pakkumist;

—	konkreetsetel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutatakse Euroopa lähenemisviisi statistikale, et vastata kiiresti poliitilistele vajadustele;

—	ESSi koordineeritud meetmetega ühtlustatakse Euroopa statistika tegemise protsessi;

—	ühtlustatakse täiendavalt eri statistikavaldkondade statistikamõisteid;

—	arendatakse ja rakendatakse paindlikku IT-taristut ja tehnilisi standardeid, et parandada koostalitlusvõimet, andmete ja metaandmete jagamist ning ühtset andmete modelleerimist;

—	kasutatakse standardseid IT-vahendeid kõikide statistikaprotsesside puhul;

—	töötatakse välja metoodikastandardid, et suurendada ühtlustatud metoodika (sealhulgas segalähenemine andmete kogumisele) ja ühtlustatud metaandmete kasutamist ja kättesaadavust;

—	tugevdatakse statistiliste äriregistrite rolli kohana, kus säilitatakse kõiki ettevõtlusega seotud statistilisi üksusi, ning neid kasutatakse rahvamajanduse arvepidamise allikana ning

—	parandatakse metaandmete pakkumist, nimelt esitatakse taustteave andmete kogumise, andmete kvaliteedi ning selle kohta, kuidas muuta andmed kasutajatele hõlpsamini arusaadavaks.

Eesmärk 3.2

Tagada ESSi toimimine ja sidusus tõhusa koostöö ja teavitamise abil.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	ESSi raames toetatakse tõhusalt ja tulemuslikult partnerlusi;

—	määratletakse ja rakendatakse ESSi koormuse ja töö jaotamise protsess ning

—	arendatakse koostöövõrgustikke ning pannakse need toimima.

4. Levitamine ja teavitamine

Eesmärk 4.1

Teha ESS esimeseks Euroopa statistika andmeallikaks kõikidele kasutajatele, eelkõige avalik-õiguslikele ja erasektori otsustajatele, pakkudes kvaliteetset statistilist teavet, mis põhineb Euroopa statistikale vaba ja lihtsa juurdepääsu põhimõttel.

Tõhustada ja laiendada dialoogi statistika kasutajate ja tegijate vahel, et rahuldada kasutajate vajadused kvaliteetse statistika järele. Kasutajate osalemine uute arenduste varajases etapis on oluline ESSi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Suurendada ja ratsionaliseerida levitatavate toodete valikut, et rahuldada uusi tehnoloogiaid kasutavate kasutajate vajadusi.

Luua ESSi sees kulutasuv, integreeritud ja turvaline taristu, mille abil pääseb teaduslikul eesmärgil ligi konfidentsiaalsetele andmetele.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu Euroopa statistika kasutajad esimesena pöörduvad;

—	luuakse integreeritud turvaline taristu liidu mikroandmetele juurdepääsuks;

—	võetakse kasutusele süsteem, mis vastab kasutajate vajadusele saada statistilisele teabele juurdepääs kohe ning nõuandeid selle teabe tõlgendamiseks;

—	levitatavaid tooteid kohandatakse kasutajate vajadustega, kasutades uusi tehnoloogiaid;

—	väljastatakse rohkem statistilist teavet valdkondadevaheliste küsimuste kohta;

—	kasutatakse rohkem uusi levitamis- ja teavitamistehnoloogiaid (nt SDMXi põhised);

—	suurendatakse mikroandmekogumite pakkumist statistiliseks uurimistööks vastavalt andmete konfidentsiaalsust käsitlevatele liidu ja riigisisestele õigusaktidele ning

—	koostatakse andmekogumeid, et hõlbustada statistiliste andmete kasutamist hariduslikel ja uurimistöö eesmärkidel.

5. Koolitus, innovatsioon ja teadustegevus

Eesmärk 5.1

Rahuldada ESSi õppimis- ja arenemisvajadus, pakkudes koolituskursusi ning õppimis- ja arenemisvõimalusi.

Tõhustada koostööd ESSi liikmete vahel teadmussiirde ning parimate tavade ja ühtsete innovaatiliste statistika koostamise lähenemisviiside vahetamise ja rakendamise kaudu.

Korraldada uurimisühenduste tegevust, osalust ja panust seoses statistilise tooteahela ja ametliku statistilise teabe kvaliteedi parandamisega.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	arendatakse kraadiõpet (nt ametliku statistika magistrikraad);

—	pakutakse kasutajate ja muude kodanike vajadustele vastavat koolitust;

—	uurimisprojektide tulemusi kasutatakse ulatuslikumalt statistika tegemisel ja levitamisel;

—	ESSi tunnustatakse kui kohta, kuhu statistika uurimisühendused esimesena pöörduvad;

—	tõhustatakse uurimisühenduste osalemist ametliku statistika alases teadustegevuses ning

—	võetakse kasutusele asjakohased vahendid parimate tavade vahetuseks ja ESSi ühiste lahenduste rakendamiseks.

III. PARTNERLUS

1. Partnerlus ESSi sees ja väljaspool seda

Partnerluse vaimus vastutavad nii riiklikud statistikaasutused kui komisjon (Eurostat) Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest.

Eesmärk 1.1

Rakendada ESSi tõhusam haldusraamistik.

Eesmärk saavutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 läbivaatamise ja komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsuse 2012/504/EL (Eurostati kohta) (3) rakendamise abil.

Eesmärk 1.2

Tõhustada komisjoni (Eurostati) koordineerivat rolli Euroopa Liidu statistikaasutusena.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	komisjon (Eurostat) osaleb kõigis statistiliste aspektidega seotud komisjoni algatustes juba varases etapis ning

—	peetakse regulaarseid sidusrühmade dialooge kõrgeimal juhtimistasandil.

Eesmärk 1.3

Tugevdada koostööd EKPSi ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes osalevad andmete koostamises statistilistel või halduslikel eesmärkidel, ühiste projektide ja koordineeritud arengu kaudu. Tagada liidu ja rahvusvaheliste standardite ühtlus.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	rakendatakse ESSi ja EKPSi ühine kvaliteediraamistik;

—	komisjon (Eurostat) osaleb rohkem rahvusvaheliste nõuanderühmade töös;

—	määratletakse ja rakendatakse uued koostöövõimalused eesmärgiga tagada, et statistilised arendused oleksid rahvusvaheliste organisatsioonide vahel hästi kooskõlastatud ja et tööd jaotataks tõhusalt ning

—	rakendatakse uued ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemi, ESA, ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise ja maksebilansi käsiraamatud.

Eesmärk 1.4

Edendada ja rakendada statistilise nõustamise ja statistilise abi meetmeid väljaspool liitu asuvates riikides kooskõlas liidu välispoliitiliste prioriteetidega, keskendudes eelkõige laienemisele ja Euroopa naabruspoliitikale.

Eesmärk saavutatakse järgmiselt:

—	tugevdatakse ESSi liidrirolli rahvusvahelisel areenil;

—	esitatakse andmeid liidu välispoliitika jaoks;

—	toetatakse komisjoni talitusi arengupoliitika ja rahvusvahelise koostöö rakendamisel, nende suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kolmandate riikide piirkondade või kolmandate riikidega ühiste statistiliste huvide küsimustes;

—	levitatakse asjakohaseid statistilisi andmeid, et toetada laienemisprotsessi ja läbirääkimisi;

—	minimeeritakse erandid uutele liikmesriikidele, mis põhjustavad andmete puudumist;

—	kolmandate riikidega sõlmitakse vastastikuse mõistmise lepingud ja memorandumid;

—	kavandatakse ja rakendatakse tehnilise koostöö programme;

—	tehniline abi suunatakse andmete ühtlustamisele ja esitamisele ning

—	parandatakse ESSi liikmete vahelist koostööd ja kooskõlastamist.

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2) ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(3) ELT L 251, 18.9.2012, lk 49.

9.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 39/30

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 100/2013,

15. jaanuar 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002, (3) mis võeti vastu reaktsioonina naftatanker Erika õnnetusele, asutati Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

(2)	Pärast 2002. aastal naftatankeriga Prestige toimunud õnnetust määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudeti, et anda ametile rohkem ülesandeid reostustõrje valdkonnas.

(3)

On vaja täpsustada, mis tüüpi merereostus peaks olema hõlmatud määruse (EÜ) nr 1406/2002 eesmärkidega. Seega tuleks nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostust mõista reostusena, mille on põhjustanud nafta või mis tahes aine, mis ei ole nafta, ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, nende tõkestamise ja sellealase koostöö kohta.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 22 tellis ameti haldusnõukogu (edaspidi „haldusnõukogu”) 2007. aastal selle määruse rakendamise sõltumatu välishindamise. Selle hindamise põhjal esitas ta juunis 2008 soovitused muudatuste tegemiseks ameti toimimises, selle koosseisus, pädevusalades ja selle töökorralduses.

(5)

Välishinnangu järelduste ning haldusnõukogu soovituste ja haldusnõukogu poolt 2010. aasta märtsis vastu võetud mitmeaastase strateegia põhjal tuleks määruse (EÜ) nr 1406/2002 teatavaid sätteid selgitada ja ajakohastada. Kuigi peamiselt keskendutakse neile esmajärgulise tähtsusega ülesannetele, mis on seotud meresõiduohutusega, peaks amet saama mitu uut põhi- ja abiülesannet, mis on seotud meresõiduohutuspoliitika muutustega liidus ja rahvusvahelisel tasandil. Arvestades liidu eelarve piiranguid, on kulude ja eelarve tõhususe tagamiseks ning dubleerimise vältimiseks vaja hoolikalt kontrollida ressursse ja teha ümberpaigutusi. Personalivajadused, mis on seotud uute põhi- ja abiülesannetega, tuleks põhimõtteliselt katta tööjõu ametisisese ümberpaigutamise teel. Samal ajal tuleks ametit rahastada vajaduse korral liidu eelarve muudest osadest, eelkõige naabruspoliitika rahastamisvahendist. Ameti võetavad uued põhi- ja abiülesanded täidetakse kehtiva finantsperspektiivi ja ameti eelarve piires, ilma et see piiraks läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku üle ja selle kohta tehtavaid otsuseid. Kuna käesolev määrus ei ole rahastamisotsus, peaksid eelarvepädevad institutsioonid otsustama ametile antavate vahendite üle iga-aastase eelarvemenetluse raames.

(6)	Ameti ülesanded peaksid olema kirjeldatud selgelt ja täpselt ning dubleerimist tuleks vältida.

(7)	Amet on tõendanud, et teatavaid ülesandeid saab tulemuslikumalt täita Euroopa tasandil, mis võiks teatavatel juhtudel võimaldada liikmesriikidel nende riiklike eelarvete osas kokku hoida ning, kui see on aset leidnud, pakkuda tõelist Euroopa lisandväärtust.

(8)

Teatavaid sätteid ameti juhtimise eripära kohta tuleks selgitada. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud liidu poliitika rakendamine on eelkõige komisjoni ülesanne, peaks komisjon andma ametile poliitilisi juhiseid tema ülesannete täitmisel, arvestades samas täielikult ameti õiguslikku seisundit ja selle tegevdirektori sõltumatust, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1406/2002.

(9)	Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel, haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimisel ning osakonnajuhatajate ametisse nimetamisel tuleks võtta täielikult arvesse sugupoolte võrdse esindatuse tagamise olulisust.

(10)	Viiteid asjakohastele liidu õigusaktidele tuleks mõista viidetena õigusaktidele meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje valdkonnas.

(11)

Käesolevas määruses mõistetakse meresõiduturvalisust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) (4) mitmete ennetusabinõudena, mis on mõeldud laevade ja sadamarajatiste kaitsmiseks tahtliku õigusvastase tegevuse ohtude eest. Turvalisuse eesmärk tuleks saavutada asjakohaste meetmete vastuvõtmise abil meretranspordipoliitika valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eeskirju riikliku julgeoleku, riigikaitse ja avaliku julgeoleku valdkonnas, ning riigivastaste finantskuritegude vastu võitlemisel.

(12)	Amet peaks tegutsema liidu huvides. See peaks hõlmama olukorda, mille puhul ametile on tehtud ülesandeks oma pädevusaladel tegutseda väljaspool liikmesriikide territooriumi ja anda tehnilist abi asjaomastele kolmandatele riikidele, edendades liidu meresõiduohutuse poliitikat.

(13)	Amet peaks andma liikmesriikidele tehnilist abi, mis peaks hõlbustama liidu acquis’ rakendamiseks vajaliku riigisisese suutlikkuse loomist.

(14)

Amet peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile operatiivabi. See peaks sisaldama selliseid teenuseid nagu liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem (SafeSeaNet), Euroopa satelliidipõhine õlireostuse jälgimise süsteem (CleanSeaNet), laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskus (ELi LRIT andmekeskus) ja ELi sadamariigi kontrolli rakendamise süsteem (Thetis).

(15)

Ameti eksperditeadmisi elektroonilise andmeedastuse ja meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi kohta tuleks kasutada laevade teavitusformaalsuste lihtsustamiseks, eesmärgiga kõrvaldada meretransporti takistavad asjaolud ja luua Euroopa piirideta meretranspordiruum. Eelkõige peaks amet toetama liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) (5) rakendamisel.

(16)	Amet peaks komisjoni rohkem abistama oma pädevusalaga seotud teadustegevuses. Liidu praeguse teadusstruktuuri töö dubleerimist tuleks siiski vältida. Kindlasti ei tohiks ameti ülesandeks teha teadusprojektide juhtimist.

(17)

Arvestades uute innovatiivsete rakenduste ja teenuste väljaarendamist ning olemasolevate rakenduste ja teenuste paremaks muutmist ning eesmärki kujundada välja Euroopa piirideta meretranspordiruum, peab amet Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) ja Maa seire Euroopa programmi (GMES) pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutama.

(18)

Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 2850/2000/EÜ (6) loodud liidu koostööraamistik õnnetuste või tahtliku merereostuse valdkonnas on aegunud, peaks amet jätkama teatavaid toiminguid, mida varem tehti nimetatud raamistiku alusel, tuginedes eriti merereostuseks valmisoleku ja reostustõrje tehnilise nõuanderühma eksperditeadmistele. Ameti tegevus selles valdkonnas ei tohiks vabastada rannikuriike nende vastutusest hoida alal asjakohaseid reostustõrjemehhanisme ning see peaks järgima juba olemasolevaid liikmesriikidevahelisi või liikmesriikide rühmade vahelisi koostööalaseid kokkuleppeid.

(19)

Soovi korral jagab amet liikmesriikidele üksikasjalikku teavet laevade põhjustatud võimaliku merereostuse kohta oma CleanSeaNeti kaudu, et liikmesriigid saaksid täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivist 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (7) tulenevaid kohustusi. Kohustuste täitmise tulemuslikkus on aga väga erinev, ehkki selline reostus võib sattuda teiste riikide vetesse. Selle direktiivi artikli 12 kohaselt esitatavas järgmises aruandes peaks komisjon seega andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule teavet direktiivi jõustamise tulemuslikkuse ja sidususe kohta ning muud asjakohast teavet selle kohaldamise kohta.

(20)

Kannatada saanud riikide taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks ameti poolt tuleks edastada nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (8) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu. Komisjon võib siiski leida, et muudel asjaoludel kui taotluste puhul valve-reostustõrjelaevade ja varustuse mobiliseerimiseks võivad arenenud infotehnoloogiat kasutavad alternatiivsed sidevahendid olla asjakohasemad, ja võib seega taotluse esitanud liikmesriiki sellest teavitada.

(21)

Hiljutised sündmused on rõhutanud ohtusid, mida kujutavad endast meretranspordi ja merekeskkonna jaoks nafta- ja gaasivarude uurimine ning nafta ja gaasi tootmine avamerel. Kannatada saanud riigi taotlusel tuleks ameti naftareostusele reageerimise suutlikkust ja tema eksperditeadmisi ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostuste valdkonnas kasutada nii, et see hõlmaks sellisest tegevusest tingitud reostuse tõrjet.

(22)

Eelkõige peaks amet kasutama CleanSeaNetti, mida praegu kasutatakse laevade põhjustatud naftareostuse kohta tõendite esitamiseks, ka avamerel nafta- ja gaasivarude uurimise ning nafta ja gaasi tootmise tõttu põhjustatud reostuse tuvastamiseks ja sellest teadaandmiseks, ilma et see mõjuks kahjustavalt meretranspordile osutatavatele teenustele.

(23)

Ametil on väljakujunenud ja tunnustatud väärtuslikud eksperditeadmised ja vahendid meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje valdkonnas. Need eksperditeadmised ja vahendid võivad olla asjakohased liidu meretranspordipoliitikaga seotud muude liidu meetmete seisukohalt. Taotluse korral peaks amet seega abistama komisjoni ja liikmesriike selliste liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tingimusel et haldusnõukogu on selle ameti iga-aastases tööprogrammis heaks kiitnud. Sellise abi suhtes tuleks läbi viia üksikasjalik kulude ja tulude analüüs ning see ei tohiks kahjustada ameti põhiülesannete täitmist.

(24)	Tehnilise abi kaudu, mida amet pakub, annab ta ka panuse keskkonnasõbralikuma meretranspordi arendamisse.

(25)

Mis puudutab klassifikatsiooniühinguid, siis enamik klassifikatsiooniühingutest tegeleb nii merelaevade kui ka siseveelaevadega. Tuginedes ameti kogemusele klassifikatsiooniühingutega merelaevade puhul, saaks amet anda komisjonile asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta ja seega võimaldada suurendada tõhusust.

(26)	Transpordi infosüsteemide vahelise liidese osas peaks amet abistama komisjoni ja liikmesriike, uurides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selliste süsteemide vahel.

(27)	Ilma et see piiraks pädevate asutuste vastutust, peaks amet aitama komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja ja rakendada tulevast liidu e-merenduse algatust, mille eesmärk on suurendada Euroopa meretranspordi sektori tõhusust, hõlbustades arenenud infotehnoloogiate kasutamist.

(28)

Siseturu ja Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomise eesmärgil tuleks vähendada meresõidu halduskoormust, edendades seeläbi muu hulgas lähimerevedusid. Sellega seoses võiks „sinise vööndi” kontseptsiooni ja e-merendust potentsiaalselt kasutada liikmesriikide sadamatesse sisenevate või neist väljuvate kaubalaevade teavitusformaalsusi vähendavate vahenditena.

(29)	Tuletatakse meelde, et Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt ja institutsioonilise tasakaalu põhimõtte järgimiseks ei või ametile anda volitusi võtta vastu üldiselt kohaldatavaid otsuseid.

(30)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eesmärke ja ülesandeid, peaks komisjon hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist koostama ja esitama tihedas koostöös asjaomaste sidusrühmadega teostatavusuuringu, eesmärgiga hinnata erinevate rannavalveteenistuste koordineerimise ja koostöö tõhustamise võimalusi ja need kindlaks määrata. Selles uuringus tuleks arvesse võtta olemasolevat õigusraamistikku ja asjaomaste liidu foorumite asjakohaseid soovitusi, samuti ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) praegust väljatöötamist, ja järgida täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, tuues Euroopa Parlamendile ja nõukogule selgelt välja kulud ja tulud.

(31)

Hea väljaõppe saanud Euroopa meremeeste ligimeelitamine on oluline liidu merendusvaldkonna konkurentsivõime jaoks. Seetõttu, võttes arvesse praegust ja tulevast nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga meremeeste järele liidus, peaks amet vajaduse korral toetama liikmesriike ja komisjoni merendusalase väljaõppe edendamisel, hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist ja andes teavet liidu vahetusprogrammide kohta merendusalase väljaõppe valdkonnas. See võiks sisaldada pädevate Euroopa sidusrühmade abistamist tipptaseme poole püüdlemisel merendusalase hariduse ja väljaõppe puhul vabatahtlikkuse alusel, austades samal ajal täielikult liikmesriikide vastutust merendusalase väljaõppe sisu ja korralduse eest.

(32)

Selleks et võidelda piraatluse suurenenud ohuga, peaks amet jätkama, kui see on asjakohane, pädevatele riiklikele asutustele ja muudele asjaomastele organitele, sealhulgas operatsioonidele, näiteks ELi merevägede operatsioonile Atalanta, üksikasjaliku teabe edastamist liikmesriikide lipu all sõitvate ja suure riskiga piirkonnas liiklevate laevade asukoha kohta. Lisaks on ameti käsutuses vahendid, mis võiksid olla kasulikud eelkõige CISE väljatöötamisel. Seetõttu on asjakohane, et amet saaks taotluse korral anda asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid pädevatele riiklikele asutustele ja liidu organitele, näiteks Frontexile ja Europolile, et lihtsustada ennetavate meetmete võtmist tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, nagu seda mõistetakse asjakohases liidu õiguses, ilma et see piiraks liikmesriikide õigusi ja kohustusi ning kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja liidu õigusega, eelkõige seoses nende organitega, kes andmeid taotlevad. Laevade kaugtuvastus- ja jälgimissüsteemi (LRIT) andmete esitamise kohta peaks andma nõusoleku asjaomane lipuriik kooskõlas haldusnõukogu poolt kehtestatava korraga.

(33)

Teabe avaldamisel sadamariigi kontrolli kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) (9) peaksid komisjon ja amet tuginema vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames saadud eksperditeadmistele ja kogemusele, et tagada sidusus.

(34)	Ameti abi liikmesriikidele ja komisjonile seoses asjakohase tööga rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ei tohiks piirata nende organisatsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, mis tulenevad liikmesriikide liikmesusest nendes organisatsioonides.

(35)

Liit on ühinenud järgmiste instrumentidega, millega on loodud piirkondlikud organisatsioonid (mille tegevus kattub ka ameti eesmärkidega): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon, mis vaadati läbi 1992. aastal); (10) Vahemere saastekaitse konventsioon (Barcelona konventsioon) (11) ja selle 1995. aastal läbivaadatud versioon (12) ning mitmed protokollid; naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere saaste vastu võitlemist käsitlev koostööleping (Bonni leping); (13) Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPARi konventsioon); (14) Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitlev koostööleping, millele kirjutati alla 17. oktoobril 1990. aastal (Lissaboni leping), (15) koos selle lisaprotokolliga, millele kirjutati alla 20. mail 2008. aastal, mis ei ole veel jõustunud (16). Samuti peab liit läbirääkimisi ühinemise üle Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooniga, millele kirjutati alla 1992. aasta aprillis (Bukaresti konventsioon). Amet peaks seega andma liikmesriikidele ja komisjonile tehnilist abi, et osaleda nende piirkondlike organisatsioonide asjakohases töös.

(36)

Lisaks nendele piirkondlikele organisatsioonidele on olemas mitmed reostustõrjet käsitlevad muud piirkondlikud, allpiirkondlikud ja kahepoolsed koordineerimise ja koostöö alased kokkulepped. Reostustõrjega seotud abi andmisel kolmandatele riikidele, kes jagavad liiduga merepiirkonda, peaks amet tegutsema neid kokkuleppeid arvesse võttes.

(37)	Liit jagab naaberriikidega Vahemere, Musta mere ja Läänemere merepiirkondi. Komisjoni taotlusel peaks amet andma nendele riikidele reostustõrjega seotud abi.

(38)

Maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaks amet tegema võimalikult tihedat koostööd sadamariigi kontrolli käsitleva Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi kontekstis. Komisjon ja liikmesriigid peaksid jätkama tõhususe edasise suurendamise võimaluste uurimist ning võiksid esitada need võimalused arutamiseks Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi raames.

(39)

Tagamaks, et liidu siduvaid õigusakte meresõiduohutuse ja laevade põhjustatud reostuse vältimise valdkonnas rakendatakse nõuetekohaselt, peaks amet abistama komisjoni, tehes visiite liikmesriikidesse. Need visiidid riikide asutustesse peaksid võimaldama ametil koguda kogu teabe, mis on vajalik selleks, et esitada komisjonile põhjalik aruanne täiendavaks hindamiseks. Need visiidid tuleks läbi viia Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud põhimõtete vaimus ja sellisel viisil, et riikide veeteede ametite halduskoormus oleks viidud miinimumini. Lisaks tuleks need visiidid teha vastavalt haldusnõukogu poolt vastu võetud menetlusele, sealhulgas standardmetoodikale.

(40)

Amet peaks aitama komisjonil viia läbi tunnustatud organisatsioonide kontrolle vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (17). Neid kontrolle võib läbi viia ka kolmandates riikides. Komisjon ja amet peaksid tagama, et liikmesriike teavitatakse nõuetekohaselt. Lisaks peaks amet täitma komisjoni poolt talle delegeeritud kontrollimisülesandeid seoses meremeeste väljaõppe ja diplomeerimisega kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (18). Komisjonile vastavalt komisjoni 9. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 324/2008 (millega kehtestatakse meresõiduturvalisuse alaste komisjoni kontrollide läbiviimise uuendatud kord) (19) meresõiduohutuse kontrollide läbiviimiseks ameti pakutava tehnilise abi üksikasjad ei peaks olema hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1406/2002.

(41)

Selleks et tagada kooskõla poliitiliste eesmärkide ja liidu institutsioonilise struktuuriga, samuti kohaldatavate haldus- ja finantsmenetlustega, peaks komisjon esitama kirjaliku arvamuse vormis ametliku nõuande ameti mitmeaastase strateegia eelnõu ja iga-aastaste töökavade eelnõude kohta, mida haldusnõukogu peaks enne dokumentide vastuvõtmist arvesse võtma.

(42)

Selleks et tagada õiglane ja läbipaistev tegevdirektori ametisse nimetamise kord, peab järgitav valimismenetlus olema kooskõlas komisjoni suunistega, milles käsitletakse liidu ametite direktorite valimist ja ametisse nimetamist. Nendes suunistes nähakse ette, et mis tahes liikmesriigi kodanikud võivad esitada oma taotluse. Samal põhjusel peaks haldusnõukogu olema eelvaliku komitees esindatud vaatleja kaudu. Vaatlejat tuleks teavitada valimismenetluse edasiste etappide jooksul. Samal ajal kui haldusnõukogu teeb oma otsuse liikmete ametisse nimetamise kohta, peaks haldusnõukogu liikmetel olema võimalik esitada komisjonile küsimusi valimismenetluse kohta. Lisaks peaks haldusnõukogul olema võimalus intervjueerida väljavalitud kandidaate, kooskõlas üldise tavaga. Ameti tegevdirektori valimismenetluse kõigis etappides ja ametikohale ametisse nimetamisel peaksid kõik kaasatud pooled tagama, et kandidaatide isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (20).

(43)

Ametit rahastatakse peamiselt liidu vahenditest, kuid ametil on ka tema teenustega seotud maksudest ja lõivudest saadavad tulud. Need maksud ja lõivud on seotud eelkõige ELi LRIT andmekeskuse tegevusega ja neid kohaldatakse vastavalt nõukogu resolutsioonile, mis võeti vastu 1. ja 2. oktoobril 2007 ja 9. detsembril 2008, mis on seotud ELi LRIT andmekeskuse loomisega ja eelkõige LRIT-aruannete rahastamist käsitlevate punktidega.

(44)

Määruses (EÜ) nr 1406/2002 sätestatud eduaruande raames peaks komisjon analüüsima ka ameti potentsiaalset panust tulevase õigusakti, milles käsitletakse avamerel nafta ja gaasi geoloogilise luure, uuringute ja tootmise ohutust, mida praegu analüüsivad Euroopa Parlament ja nõukogu, rakendamisse seoses avamere nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud reostuse vältimisega, võttes arvesse ameti väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid.

(45)	Ameti tegevus peaks, kui see on asjakohane, andma panuse ka tõelise Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomisse.

(46)	Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju), (21) ja eriti selle artiklit 208.

(47)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1406/2002 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudetakse järgmiselt.

Artiklid 1–3 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet”) meresõiduohutuse, meresõiduturvalisuse, laevade põhjustatud reostuse vältimise ja tõrje ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostustõrje kõrge, ühetaolise ja tulemusliku taseme tagamiseks.

2. Sel eesmärgil teeb amet koostööd liikmesriikide ja komisjoniga ning pakub neile vajalikku tehnilist, operatiiv- ja teadustuge käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud valdkondades artiklis 2 sätestatud põhiülesannete piires ja vajaduse korral artiklis 2a sätestatud abiülesannete piires, et eelkõige aidata liikmesriikidel ja komisjonil nõuetekohaselt kohaldada asjakohaseid liidu õigusakte. Seoses reostuse tõrje valdkonnaga annab amet operatiivtuge ainult kannatada saanud riigi (riikide) taotlusel.

3. Pakkudes lõikes 2 osutatud tuge, annab amet vajaduse korral panuse mereliikluse ja meretranspordi üldisesse tõhususse vastavalt käesolevas määruses sätestatule, et hõlbustada Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist.

Artikkel 2

Ameti põhiülesanded

1. Et tagada artiklis 1 sätestatud eesmärkide nõuetekohane saavutamine, täidab amet käesolevas artiklis loetletud põhiülesandeid.

2. Amet aitab komisjonil:

a)	ette valmistada asjaomaste liidu õigusaktide ajakohastamist ja edasiarendamist, võttes eelkõige arvesse rahvusvaheliste õigusaktide arengut;

tulemuslikult rakendada asjaomaseid siduvaid liidu õigusakte, eelkõige viies läbi käesoleva määruse artiklis 3 osutatud visiite ja kontrolle ja andes komisjonile tehnilist abi talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) (22) artikli 9 lõike 4 kohaselt määratud kontrollimisülesannete täitmisel. Sellega seoses võib amet esitada komisjonile soovitusi nendesse siduvatesse õigusaktidesse paranduste tegemiseks;

c)	analüüsida käimasolevaid ja lõpetatud teadusprojekte, mis on ameti eesmärkide jaoks olulised; see võib hõlmata konkreetsetest teadusprojektidest tulenevate võimalike järelmeetmete kindlaksmääramist;

d)	täita muid komisjonile liidu õigusaktidega määratud ülesandeid seoses ameti eesmärkidega.

3. Amet teeb liikmesriikidega koostööd, et

a)	korraldada vajaduse korral asjakohast väljaõpet valdkondades, mille eest vastutavad liikmesriigid;

b)	töötada välja tehnilisi lahendusi, sealhulgas osutada asjakohaseid operatiivteenuseid, ja anda tehnilist abi, et rajada vajalik riigisisene võimekus asjakohaste liidu õigusaktide rakendamiseks;

anda liikmesriikide taotlusel artiklis 3 osutatud kontrollide tulemusel saadud asjakohast teavet, et toetada selliste tunnustatud organisatsioonide järelevalvet, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/15/EÜ (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (23) artikli 9 alusel liikmesriikide nimel sertifitseerimisülesandeid, ilma et see piiraks lipuriigi õigusi ja kohustusi;

toetada kulutõhusal viisil lisavahenditega reostustõrjemeetmeid laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral, kui seda taotleb kannatada saanud liikmesriik, kelle juhtimisel puhastusoperatsioone läbi viiakse, ilma et see piiraks rannikuriikide vastutust asjakohaste reostustõrjemehhanismide alalhoidmise eest, järgides selles valdkonnas olemasolevat liikmesriikidevahelist koostööd. Vajaduse korral esitatakse taotlused reostustõrje meetmete mobiliseerimiseks nõukogu otsusega 2007/779/EÜ, Euratom (24) loodud ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.

4. Amet hõlbustab koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel:

liiklusjärelevalve alal, mis on hõlmatud direktiiviga 2002/59/EÜ, edendab amet eelkõige kaldariikide koostööd asjaomastes meresõidupiirkondades ning arendab ja haldab nimetatud direktiivi artiklites 6b ja 22a osutatud laevade kaugtuvastuse ja kaugseire Euroopa Liidu andmekeskust ja liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteemi (SafeSeaNet) ning rahvusvahelise kaugtuvastuse ja kaugseire teabe andmevahetussüsteemi vastavalt Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) võetud kohustusele;

andes taotluse korral, ja ilma et see piiraks liikmesriigi või liidu õiguse kohaldamist, pädevatele riiklikele asutustele ja asjaomastele liidu organitele nende volituste raames asjakohaseid laeva positsioneerimise andmeid ja Maa seireandmeid, et lihtsustada meetmete võtmist piraatluse ohu ja tahtliku õigusvastase tegevuse suhtes, vastavalt meretranspordi valdkonnas kohaldatavas liidu õiguses ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õigusaktides sätestatule, võttes arvesse kohaldatavaid andmekaitse eeskirju ja kooskõlas haldusnõukogu või kõrgetasemelise juhtrühma poolt direktiivi 2002/59/EÜ kohaselt kehtestatud haldusmenetlustega, kui see on asjakohane. Laevade kaugtuvastuse ja kaugseire andmete andmise kohta annab nõusoleku asjaomane lipuriik;

laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite põhjuste uurimise valdkonnas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/18/EÜ (millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse aluspõhimõtted) (25) annab amet asjaomase liikmesriigi taotlusel ja huvide konflikti puudumise eeldusel operatiivabi nendele liikmesriikidele raskete või väga raskete laevaõnnetustega seotud juurdluste läbiviimiseks ja analüüsib ohutusjuurdluste kokkuvõtteid, et välja selgitada, millistest saadud asjakohastest kogemustest võiks liidu tasandil õppust võtta. Amet koostab vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 17 igal aastal liikmesriikide esitatud andmete põhjal ülevaate laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest;

esitades objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat statistikat, teavet ja andmeid, võimaldab komisjonil ja liikmesriikidel astuda vajalikke samme oma tegevuse parandamiseks ja olemasolevate meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks. Nimetatud ülesanded hõlmavad tehniliste andmete kogumist, salvestamist ja hindamist, olemasolevate andmebaaside süsteemset kasutamist, sealhulgas nende vastastikust täiendamist ning vajaduse korral uute andmebaaside väljatöötamist. Kogutud andmete põhjal aitab amet komisjonil avaldada laevade kohta teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/16/EÜ (mis käsitleb sadamariigi kontrolli) (26);

e)	vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivile 2008/106/EÜ (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) (27) esitatud ja kasutatud meremehi käsitlevate andmete kogumisel ja analüüsimisel;

f)	parandades õigusvastaselt heiteid vette laskvate laevade tuvastamist ning jälitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/35/EÜ (mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest) (28);

g)	nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud mere naftareostuse puhul, kasutades sellise reostuse ulatuse ja keskkonnamõju seireks oma Euroopa satelliidipõhise õlireostuse jälgimise süsteemi (CleanSeaNet) teenust;

andes tehnilist abi, mis on liikmesriikidele ja komisjonile vajalik panustamiseks IMO, laevandust käsitlevas ulatuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi ning teiste asjaomaste piirkondlike organisatsioonide, millega liit on ühinenud, tehniliste organite asjakohasesse töösse liidu pädevusse kuuluvates küsimustes;

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL (milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi) (29) rakendamisega, eelkõige lihtsustades andmete elektroonilist edastamist SafeSeaNeti kaudu ja toetades ühtse liidese väljatöötamist.

5. Amet võib komisjoni nõudmisel seoses asjaomaste liidu õigusaktidega anda tehnilist abi, sealhulgas kohase väljaõppe korraldamine, riikidele, kes taotlevad Euroopa Liiduga ühinemist, ja vajaduse korral Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele ja sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi osalisriikidele.

Amet võib samuti anda abi laevade põhjustatud reostuse ning nafta- ja gaasirajatiste põhjustatud merereostuse korral liiduga merepiirkonda jagavatele kolmandatele riikidele kooskõlas otsusega 2007/779/EÜ, Euratom loodud ELi kodanikukaitse mehhanismiga ja samadel tingimustel, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile d. Nimetatud ülesanded viiakse kooskõlla olemasolevate piirkondlike merereostust käsitlevate koostöökokkulepetega.

Artikkel 2a

Ameti abiülesanded

1. Piiramata artiklis 2 osutatud põhiülesannete täitmist abistab amet vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatule komisjoni ja liikmesriike vajaduse korral ameti eesmärkidega seotud liidu meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel niivõrd, kuivõrd ametil on väljakujunenud ja tunnustatud eksperditeadmisi ja vahendeid. Käesolevas artiklis sätestatud abiülesanded:

a)	loovad põhjendatud lisandväärtust,

b)	väldivad jõupingutuste dubleerimist,

c)	on liidu meretranspordipoliitika huvides,

d)	ei kahjusta ameti põhiülesandeid ega

e)	ei riku liikmesriikide õigusi ega kohustusi, eelkõige lipu-, sadama- ja rannikuriikidena.

2. Amet aitab komisjoni:

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) (30) rakendamisega, panustades mereakvatooriumis hea keskkonnaseisundini eesmärgi saavutamisse selle laevandusega seotud elementidega, ning seoses olemasolevate vahendite, näiteks SafeSeaNeti ja CleanSeaNeti tulemuste kasutamisega;

b)	andes tehnilist abi seoses laevadelt pärinevate kasvuhoonegaaside heitkogustega, eelkõige toimuvate rahvusvaheliste arengute jälgimisel;

c)	seoses ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire programmiga (GMES), edendades GMESi andmete ja teenuste kasutamist merega seotud eesmärkidel GMESi juhtimisraamistikus;

d)	ELi merendusvaldkonna ühise teabejagamiskeskkonna arendamisel;

e)	seoses mobiilsete avamere nafta- ja gaasirajatistega, uurides IMO nõudeid ja kogudes põhiteavet võimalike ohtude kohta meretranspordile ja merekeskkonnale;

andes asjakohast teavet siseveelaevadega tegelevate klassifikatsiooniühingute kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (31). See teave on samuti käesoleva määruse artikli 3 lõigetes 4 ja 5 viidatud aruannete osa.

3. Amet aitab komisjoni ja liikmesriike:

Euroopa piirideta meretranspordiruumi loomist toetavate poliitikasuundade ja projektide teostatavuse ja rakendamise analüüsimisel, näiteks sinise vööndi kontseptiooni ja e-merenduse, samuti meremagistraalide puhul. Selle tegemisel analüüsitakse eelkõige SafeSeaNeti lisafunktsioone, ilma et see piiraks kooskõlas direktiiviga 2002/59/EÜ loodud kõrgetasemelise juhtrühma rolli;

b)	analüüsides koos jõeteabeteenuste süsteemi pädevate asutustega võimalust jagada teavet selle süsteemi ja meretranspordi infosüsteemide vahel aruande alusel, mis on ette nähtud direktiivi 2010/65/EL artikliga 15;

c)	hõlbustades parimate tavade vabatahtlikku vahetamist merendusalase väljaõppe ja hariduse valdkonnas ning andes teavet merendusalase väljaõppega seotud liidu vahetusprogrammide kohta, pidades täielikult kinni Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklist 166.

Artikkel 3

Visiidid liikmesriikidesse ja kontrollid

1. Selleks et täita talle määratud ülesandeid ja abistada komisjoni talle ELi toimimise lepinguga antud ülesannete täitmisel, eelkõige asjakohase liidu õiguse rakendamise tulemuslikkuse hindamisel, viib amet läbi visiite liikmesriikidesse vastavalt haldusnõukogu kindlaksmääratud metoodikale.

2. Amet teavitab aegsasti asjaomast liikmesriiki kavandatud visiidist, volitatud ametnike nimedest ja visiidi alguse kuupäevast ning selle oodatavast kestusest. Ameti ametnikud, kellele on antud volitused visiite läbi viia, teevad seda, esitades ameti tegevdirektori kirjaliku otsuse, milles on nimetatud nende missiooni eesmärk ja suunitlused.

3. Amet viib komisjoni nimel läbi kontrolle, nagu on nõutud liidu siduvate õigusaktidega; kontrollitakse organisatsioone, mida liit on tunnustanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 391/2009 (laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta) (32) ning meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist kolmandates riikides vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ.

4. Iga visiidi või kontrolli lõpus koostab amet aruande ja saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5. Amet analüüsib vajaduse korral, ja alati siis, kui visiidi- või kontrollitsükkel on lõpetatud, selle tsükli aruandeid, et teha nii horisontaalsed järeldused kui ka üldised järeldused võetud meetmete tulemuslikkuse ja kulutõhususe kohta. Amet esitab selle analüüsi komisjonile, kes võib seda liikmesriikidega täiendavalt arutada, et võtta sellest õppust ja hõlbustada heade töötavade levitamist.

Artikli 4 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra lõigete 1 ja 2 rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral korra liikmesriikidega konsulteerimiseks enne teabe avaldamist.

4. Käesoleva määruse kohaselt komisjoni ja ameti poolt kogutud ja töödeldud teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (33) ning amet võtab vajalikud meetmed konfidentsiaalse teabe turvalise käsitlemise ja töötlemise tagamiseks.

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Komisjoni taotlusel ja kokkuleppel ning koostöös asjaomaste liikmesriikidega ning võttes nõuetekohaselt arvesse mõju eelarvele, sealhulgas panust, mida võivad anda asjaomased liikmesriigid, võib haldusnõukogu otsustada luua piirkondlikke keskusi, mis on vajalikud mõningate ameti ülesannete kõige tulemuslikumaks ja tõhusamaks täitmiseks. Sellise otsuse vastuvõtmisel määrab haldusnõukogu kindlaks piirkondliku keskuse täpse tegevusulatuse, vältides seejuures tarbetuid finantskulusid ja tõhustades koostööd juba tegutsevate piirkondlike ja riiklike võrgustikega.”

Artikli 10 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

võtta vastu iga-aastane majandusaasta aruanne ameti tegevuse kohta ning saata see igal aastal hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele.

Amet saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe hindamismenetluste tulemuste kohta;”;

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

vaadata tööprogrammi koostamise raames läbi komisjonile esitatud abitaotlused, millele on viidatud artikli 2 lõike 2 punktis d, liikmesriikide tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 3, ja tehnilise abi taotlused, millele on viidatud artikli 2 lõikes 5, samuti abitaotlused, millele on osutatud artiklis 2a, ning need heaks kiita;

ca)	analüüsida ameti mitmeaastast strateegiat, mis hõlmab viit aastat, võttes arvesse komisjoni kirjalikku arvamust, ning võtta strateegia vastu;

cb)	analüüsida ja võtta vastu ameti mitmeaastane personalipoliitika kava;

cc)	kaaluda halduskokkulepete kavasid, millele on osutatud artikli 15 lõike 2 punktis ba;”;

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

määrata kindlaks metoodika vastavalt artiklile 3 läbiviidavate visiitide jaoks. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates metoodika vastuvõtmise kuupäevast, et ei nõustu sellega, vaatab haldusnõukogu selle uuesti läbi ning võtab selle, muudetud kujul, kui see on asjakohane, teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;”;

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)	täita artiklite 18, 19 ja 21 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega ning teostada järelevalvet erinevate sise- ja väliauditi aruannete ja hindamiste tulemuste ning nendel põhinevate soovituste üle ja võtta asjakohaseid järelmeetmeid;”;

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori ning artiklis 16 osutatud osakonnajuhatajate üle;”;

punkt l asendatakse järgmisega:

„l)

vaadata läbi käesoleva lõike punktis k osutatud üksikasjaliku kava rahaliste vahendite kasutamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 2038/2006 (Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise kohta) (34) sätestatud eelarvekohustuste täitmine;

lisatakse järgmine punkt:

„m)	nimetada oma liikmete hulgast vaatleja, et jälgida komisjoni valimismenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega: „Haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise aluseks on nende asjakohaste kogemuste ja teadmiste tase artiklis 1 osutatud valdkondades. Liikmesriigid ja komisjon püüavad saavutada haldusnõukogus meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.”;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi nimetada.”

6.	Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Konfidentsiaalse küsimuse või huvide konflikti korral võib haldusnõukogu otsustada teatavaid päevakorrapunkte arutada asjaomaste liikmete kohalolekuta. Käesoleva sätte rakendamise üksikasjalikud eeskirjad nähakse ette töökorraga.”

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

lõikes 2 asendatakse punktid a ja b järgmistega:

„a)	ta koostab ameti mitmeaastase strateegia ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid;

aa)	ta koostab ameti mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt neli nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule;

ab)

ta koostab ameti iga-aastase tööprogrammi, milles on märgitud eeldatavad inimressursid ja rahalised vahendid, mis igale tegevusele eraldatakse, ja üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava ning esitab need pärast komisjoniga konsulteerimist vähemalt kaheksa nädalat enne asjaomast haldusnõukogu koosolekut haldusnõukogule, võttes arvesse haldusnõukogu liikmete esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Ta võtab vajalikud meetmed nende rakendamiseks. Ta vastab liikmesriikide abitaotlustele vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile c;

b)	ta teeb pärast komisjoniga konsulteerimist ja järgides haldusnõukogu poolt kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga g väljatöötatud visiitide metoodikat otsuse artiklis 3 sätestatud visiitide ja kontrollide läbiviimise kohta;

ba)	ta võib sõlmida halduskokkuleppeid teiste ameti tegevusvaldkondades tegutsevate organitega, tingimusel et halduskokkuleppe kavand on esitatud haldusnõukogule konsulteerimiseks ja et nõukogu ei lükka seda nelja nädala jooksul tagasi.”;

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

ta korraldab tulemusliku järelevalvesüsteemi, et võrrelda ameti saavutusi selle tegevuse eesmärkidega ja ülesannetega, mis on sätestatud käesolevas määruses. Selleks kehtestab ta kokkuleppel komisjoni ja haldusnõukoguga oludele kohandatud tulemusnäitajad, mis võimaldavad saavutatud tulemusi tulemuslikult hinnata. Ta tagab, et ameti organisatsiooni struktuuri skeemi kohandatakse regulaarselt muutuvate vajadustega asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite ja inimressursside piires. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule konsulteerimiseks. Aruanne sisaldab eraldi jagu üksikasjaliku naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje kava rahaliste vahendite kasutamise kohta ja annab ajakohastatud ülevaate kõikide selle kava alusel rahastatud meetmete hetkeseisust. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;”;

c)	lõike 2 punkt g jäetakse välja;

d)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3) Tegevdirektor annab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma ülesannete täitmisest aru. Eelkõige annab ta ülevaate olukorrast seoses mitmeaastase strateegia ja iga-aastase tööprogrammi koostamisega.”

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Tegevdirektori ja osakonnajuhatajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

1. Tegevdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist haldusnõukogu. Ta nimetatakse ametisse viieks aastaks pärast artiklis 10 osutatud vaatleja arvamuse ärakuulamist, pidades silmas tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning dokumenteeritud kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Tegevdirektor nimetatakse ametisse komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Haldusnõukogu arutab ametist vabastamist komisjoni või ühe kolmandiku selle liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võtab oma otsused ametisse nimetamiste või ametist vabastamise kohta vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega.

2. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada ühe korra tegevdirektori ametiaega kuni neljaks aastaks. Haldusnõukogu võtab otsused vastu kõikide hääleõiguslike liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega. Haldusnõukogu teatab tegevdirektori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et ta vastaks selle liikmete küsimustele. Kui tegevdirektori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni.

3. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu osakonnajuhatajat. Kui tegevdirektor puudub või ei saa osaleda, täidab tema kohustusi üks osakonnajuhatajatest.

4. Osakonnajuhatajad nimetatakse ametisse, pidades silmas nende teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning teadmisi ja kogemusi artiklis 1 osutatud valdkondades. Osakonnajuhatajad nimetab ametisse või vabastab ametist tegevdirektor, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud.”

Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	tasud ja maksud trükiste, koolituse ja/või muude ameti pakutavate teenuste eest.”;

b)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Tegevdirektor koostab tegevuspõhise eelarvestamise põhjal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu ning edastab selle koos ametikohtade kava projektiga haldusnõukogule.”;

lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„7. Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

8. Komisjon sisestab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade kava ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele ELi toimimise lepingu artikliga 314 ettenähtud korras, koos kirjelduse ja põhjendusega mis tahes erinevuse kohta ameti eelarvestuse ja üldeelarvest eraldatava toetuse summade vahel.”;

d)	lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Haldusnõukogu kinnitab eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Seda ja iga-aastast tööprogrammi muudetakse vastavalt vajadusele.”

10.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Hindamine

1. Haldusnõukogu tellib regulaarselt ja vähemalt kord iga viie aasta tagant sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Komisjon teeb ametile kättesaadavaks mis tahes teabe, mida viimane nimetatud hinnangu jaoks vajalikuks peab.

2. Hindamise raames hinnatakse käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust, saavutatud lisandväärtust ja tulemuslikkust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Eelkõige tuleks hinnangus käsitleda võimalikku vajadust muuta ameti ülesandeid. Kokkuleppel komisjoniga, pärast konsultatsioone kaasatud pooltega, annab haldusnõukogu välja erivolitusi.

3. Hindamisaruanne esitatakse haldusnõukogule, kes esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile. Komisjon edastab hindamise tulemused ja soovitused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning need avalikustatakse. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga.”

11.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Eduaruanne

Hiljemalt 2. märtsiks 2018 ja võttes arvesse artiklis 22 osutatud hindamisaruannet, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb seda, kuidas amet on täitnud talle käesoleva määrusega antud lisakohustusi, eesmärgiga teha kindlaks, kuidas ameti tegevust veel enam tõhustada ja milliseid ameti eesmärke ja ülesandeid tuleks vajaduse korral muuta.”

12.	Artikkel 23 jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. jaanuar 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON

(1) ELT C 107, 6.4.2011, lk 68.

(2) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2011. aasta seiskoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 352 E, 16.11.2012, lk 1). Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2012. aasta seisukoht.

(3) EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(4) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(5) ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.

(6) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

(7) ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

(8) ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

(9) ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(10) Nõukogu otsus 94/157/EÜ (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 19).

(11) Nõukogu otsus 77/585/EMÜ (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

(12) Nõukogu otsus 1999/802/EÜ (EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32).

(13) Nõukogu otsus 84/358/EMÜ (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7).

(14) Nõukogu otsus 98/249/EÜ (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1).

(15) Nõukogu otsus 93/550/EMÜ (EÜT L 267, 28.10.1993, lk 20).

(16) Nõukogu otsus 2010/655/EL (ELT L 285, 30.10.2010, lk 1).

(17) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(18) ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

(19) ELT L 98, 10.4.2008, lk 5.

(20) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(21) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(22) ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

(23) ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

(24) ELT L 314, 1.12.2007, lk 9.

(25) ELT L 131, 28.5.2009, lk 114.

(26) ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(27) ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

(28) ELT L 255, 30.9.2005, lk 11.

(29) ELT L 283, 29.10.2010, lk 1.

(30) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(31) ELT L 389, 30.12.2006, lk 1.

(32) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.”

(33) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”

(34) ELT L 394, 30.12.2006, lk 1.”;

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.039.est
Euroopa Liidu Teataja		L 39

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 9. veebruar 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta ( 1 )	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 99/2013, 15. jaanuar 2013, Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta ( 2 )	12
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 100/2013, 15. jaanuar 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet ( 1 )	30


	(1) EMPs kohaldatav tekst
	(2) EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst