30.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1

(1)

Klassifikatsioonisüsteemi ajakohastamine, milles võetakse arvesse haridusvaldkonna arenguid ja muutusi, on kesksel kohal komisjoni püüdlustes Euroopa Liidu statistika asjakohasuse säilitamisel.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) on läbi vaadanud senini kasutusel olnud rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni (ISCED 1997) eesmärgiga tagada selle järjepidevus hariduse ja koolituse poliitika ja struktuuri arengutega.

(3)

Vajadusest rahvusvaheliselt võrreldava haridusstatistika järele tuleneb nõue, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid kasutaksid hariduse klassifikatsioone, mis oleksid järjepidevad rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versiooniga (ISCED 2011), mis võeti vastu UNESCO liikmesriikide 36. kongressil 2011. aasta novembris.

(4)

Seetõttu tuleks komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 1051/2011 (2) vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

30.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/3

(1)

Komisjoni 8. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 2092/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Šveitsist pärineva kuivatatud kondita veiseliha imporditariifikvoodi rakendamiseks (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppega (4) („kokkulepe”), mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu ja komisjoni otsusega 2002/309/EÜ, Euratom, (5) sätestatakse CN-koodi ex 0210 20 90 alla kuuluva kuivatatud kondita veiseliha tollimaksuvaba sissevedu 1 200 tonni ulatuses aastas.

(3)

Seepärast tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad asjaomase aastase tollimaksuvaba imporditariifikvoodi kohaldamiseks.

(4)

Nimetatud tariifikvoodist tuleneva soodustuse saamiseks peaksid asjaomased tooted pärinema Šveitsist vastavalt kokkuleppe artiklis 4 sätestatud reeglitele. Tuleks esitada kvoodikõlblike toodete täpne määratlus. Kontrolli huvides peaks selle kvoodi kohase impordi tingimuseks olema autentsussertifikaadi esitamine, mis tõendab, et liha vastab täpselt kvoodikõlblikkuse määratlusele. Tuleb koostada nimetatud sertifikaadi näidis ning kehtestada selle kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Sisseveo korda tuleks juhtida impordilitsentside abil. Sel eesmärgil tuleks kehtestada taotluste esitamise eeskirjad ning määratleda taotlustes ja litsentsides esitatav informatsioon, vajaduse korral kõrvale kaldudes komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (6) ning komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 382/2008 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta (7).

(6)

Asjakohaste toodete sisseveo nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks sätestada, et impordilitsentside väljastamisel tuleb eelkõige kontrollida autentsussertifikaatide kandeid.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

on Šveitsi poolt väljastava asutusena tunnustatud;

b)

kohustuvad kontrollima autentsussertifikaatide kandeid;

c)

kohustuvad edastama komisjonile vähemalt kord nädalas informatsiooni, mis võimaldab kontrollida autentsussertifikaatide kandeid, eelkõige sertifikaadi numbrit, eksportijat, kaubasaajat, sihtriiki, toote nimetust, netomassi ja allkirjastamise kuupäeva.

a)

hiljemalt 28. veebruariks pärast iga imporditariifikvoodi kehtivusaja lõppu tootekogused, mille kohta eelmise imporditariifikvoodi kehtivusajal on väljastatud impordilitsentsid, sealhulgas tühiteatised;

b)

hiljemalt 30. aprilliks pärast iga imporditariifikvoodi kehtivusaja lõppu tootekogused, mille kohta välja antud impordilitsentsi ei kasutatud või kasutati osaliselt, sealhulgas tühiteatised; kasutamata jäänud koguste saamiseks leitakse impordilitsentside tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahe, mille jaoks litsentsid olid välja antud.

30.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/10

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

30.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/12

(1)

Direktiivi 95/46/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid sätestama, et isikuandmeid võib kolmandale riigile edastada üksnes juhul, kui kõnealuses kolmandas riigis on tagatud andmekaitse piisav tase ning kui enne andmete edastamist järgitakse direktiivi muude sätete rakendamist käsitlevaid liikmesriikide õigusakte.

(2)

Komisjon võib teha otsuse, et kolmas riik tagab andmekaitse piisava taseme. Sel juhul võib liikmesriikidest isikuandmeid edastada ilma lisatagatisteta.

(3)

Vastavalt direktiivile 95/46/EÜ tuleb andmekaitse taseme hindamisel silmas pidada kõiki andmete edastamise toimingute või andmete edastamise toimingute kogumi asjaolusid ning pöörata erilist tähelepanu teatavate konkreetsete andmete edastamise seisukohalt olulistele teguritele.

(4)

Kuna kolmandad riigid suhtuvad andmekaitsesse erineval viisil, tuleks hinnata andmekaitse piisavust ning teha ja jõustada kõik direktiivil 95/46/EÜ põhinevad otsused viisil, mis ei tekita meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist selliste kolmandate riikide vastu või vahel, kus valitsevad samasugused tingimused, või kaubanduse varjatud tõkestamist, võttes arvesse liidu kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi.

(5)

Uus-Meremaa on endine Briti koloonia. Uus-Meremaast sai sõltumatu dominioon 1907. aastal, kuid põhiseaduslikud sidemed Suurbritanniaga katkestati ametlikult alles 1947. aastal. Uus-Meremaa on unitaarriik, millel puudub väljakujunenud konstitutiivse dokumendi mõttes kirjutatud põhiseadus. Uus-Meremaa on konstitutsiooniline monarhia ning Westminsteri mudelile vastav parlamentaarne demokraatia, mille riigipeaks on Uus-Meremaa kuninganna.

(6)

Uus-Meremaa toetub parlamentaarse suveräänsuse põhimõttele. Sellegipoolest eksisteerib kokkuleppeliselt mitu olulist põhiseadusliku tähtsusega põhimäärust, mida käsitatakse nn kõrgema õigusena. See tähendab, et need moodustavad põhiseadusliku tausta või keskkonna, mille alusel suunatakse valitsuse tegevust ning muude õigusaktide jõustamist. Kõnealuste õigusaktide muutmise või kehtetuks tunnistamise korral oleks vaja saavutada poliitiliste jõudude ülene konsensus. Mitu kõnealust õigusakti – 28. augusti 1990. aasta õiguste deklaratsioon (1990. aasta õigusakt nr 109), 10. augusti 1993. aasta inimõiguste seadus (1993. aasta õigusakt nr 82) ja 17. mai 1993. aasta eraelu puutumatuse seadus (1993. aasta õigusakt nr 28) – on seotud ka andmekaitsevaldkonnaga. Kõnealuste õigusaktide põhiseaduslik tähtsus peegeldub selles, et neid tuleb uute õigusaktide kohta ettepanekute tegemisel või nende väljatöötamisel arvesse võtta.

(7)

Uus-Meremaal isikuandmete kaitset käsitlevad õigusnormid on esitatud peamiselt eraelu puutumatuse seaduses, mida on muudetud 7. septembri 2010. aasta eraelu puutumatuse seadust andmete välismaale edastamise osas muutva seadusega (2010. aasta õigusakt nr 113). Kõnealune õigusakt on ajaliselt vanem kui direktiiv 95/46/EÜ ning ei piirdu automaatselt töödeldud andmete või kataloogi kantud struktureeritud andmetega, vaid hõlmab kõiki mis tahes vormis isikuandmeid. Õigusakt hõlmab kogu avalik-õiguslikku ja erasektorit, milles on mõni spetsiifiline avalikku huvi käsitlev erand, mis on demokraatliku ühiskonna puhul tavaline.

(8)

Uus-Meremaal eksisteerib mitu regulatiivset raamistikku, mille raames poliitika, eeskirjade või kohtualluvusega seoses käsitletakse eraeluga seotud küsimusi. Osa neist on seadusega ette nähtud, osa aga teatava kutsealaga seotud isereguleeruvad raamistikud, mis hõlmavad muu hulgas meediat, otseturundust, mittetellitud elektrooniliste sõnumite saatmist, turu-uuringuid, tervishoidu ja puudeid, pangandust, kindlustust ning säästmist.

(9)

Lisaks Uus-Meremaa parlamendi sätestatud õigusaktidele kehtib riigis ka märkimisväärses ulatuses tavaõigus, mille juured on Inglise tavaõiguses ning mis hõlmab andmekaitset käsitlevaid tavaõiguse põhimõtteid ja eeskirju. Tavaõiguse aluspõhimõtete hulka kuulub põhimõte, et õigusakti esmane eesmärk on üksikisiku väärikuse tagamine. Kõnealune tavaõiguse põhimõte on oluline osa taustsüsteemist, mille põhjal Uus-Meremaal kohtuotsuseid üldiselt tehakse. Tavaõigusel põhinev Uus-Meremaa kohtupraktika hõlmab ka mitmeid muid eraeluga seotud aspekte, nagu eraelu puutumatuse rikkumine, usalduse kuritarvitamine ning lisakaitse laimamise, häirimise, ahistamise, kuritahtliku valeandmete esitamise, hooletuse ja muude rikkumiste eest.

(10)

Uus-Meremaal kohaldatavad andmekaitse õigusnormid hõlmavad kõiki üldpõhimõtteid, mis on vajalikud füüsiliste isikute kaitse piisava taseme tagamiseks, kuid samal ajal on tähtsate üldiste huvide kaitse eesmärgil ette nähtud ka teatavad erandid ja piirangud. Andmekaitse õigusnormid ja nende erandid kajastavad direktiivis 95/46/EÜ sätestatut.

(11)

Kõnealuste andmekaitse õigusnormide kohaldamine tagatakse halduslike ja õiguskaitsevahenditega ning sõltumatu järelevalve abil, mida teostab järelevalveasutusena eraelu puutumatuse kaitse volinik, kellele on direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 sätestatud volitused ning kes tegutseb täiesti sõltumatult. Lisaks on huvitatud isikutel õigus õiguslikule hüvitisele, mis katab isikule tema isikuandmete ebaseadusliku töötlemise tõttu tekkinud kahju.

(12)

Seetõttu tuleks isikuandmete kaitse Uus-Meremaal lugeda piisavaks direktiivi 95/46/EÜ tähenduses.

(13)

Käesolev otsus peaks käsitlema isikuandmete kaitse piisavust Uus-Meremaal direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikes 1 esitatud nõuetele vastamise seisukohast. See ei peaks mõjutama muid tingimusi või piiranguid kõnealuse direktiivi muude sätete rakendamisel, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist liikmesriikides.

(14)

Selguse ja arusaadavuse huvides ning võimaldamaks liikmesriikide pädevatel ametiasutustel tagada üksikisikute kaitset nende isikuandmete töötlemisel, tuleb kindlaks määrata need erandlikud asjaolud, mille korral teatava andmevahetuse peatamine on põhjendatud, olenemata sellest, et andmekaitse tase on tunnistatud piisavaks.

(15)

Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel üksikisikute kaitseks seoses isikuandmete töötlemisega loodud töörühm on esitanud isikuandmete kaitse piisava taseme kohta Uus-Meremaal positiivse arvamuse, (2) mida on käesoleva rakendusotsuse ettevalmistamisel arvesse võetud.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 31 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

a)

Uus-Meremaa pädev ametiasutus on kindlaks teinud, et andmesaaja rikub kehtivaid kaitsenõudeid; või

b)

kui on väga tõenäoline, et kaitsenõudeid rikutakse; on põhjust arvata, et Uus-Meremaa pädev ametiasutus ei võta ega kavatse võtta aegsasti asjakohaseid meetmeid kõnealuse olukorra lahendamiseks; andmeedastuse jätkamine võib kujutada andmesubjektide jaoks vältimatut tõsise kahju ohtu ning liikmesriikide pädevad ametiasutused on asjaolusid arvestades võtnud piisavaid meetmeid Uus-Meremaal asuva töötlemise eest vastutava osapoole teavitamiseks ja andnud talle võimaluse vastata.