ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2012.353.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 353
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
55. köide
21. detsember 2012
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.353.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 353 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 353/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1229/2012,
10. detsember 2012,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) IV ja XII lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 39 lõikeid 2 ja 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiiviga 2007/46/EÜ on kehtestatud ühtlustatud raamistik, mis sisaldab kõikide uute sõidukitega seotud haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid. Eelkõige sisaldab nimetatud direktiiv õigusakte, millega on kehtestatud tehnilised nõuded, millele sõidukid peavad EÜ tüübikinnituse saamiseks vastama. |
|
(2) |
Direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa 1. osas on nende õigusaktide loetelu, millega on kehtestatud seeriaviisiliselt piiranguteta toodetavate sõidukite EÜ tüübikinnituse nõuded. Direktiivi 2007/46/EÜ on mitu korda muudetud ja seda loetelu on vastavalt ajakohastatud. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (2) tühistatakse mitu direktiivi. Tühistatud direktiivid on asendatud vastavate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (ÜRO EMK) eeskirjade ja komisjoni määrustega. Neid muudatusi tuleks direktiivi 2007/46/EÜ IV lisas kajastada. |
|
(4) |
On oluline kohandada väikeseeriate EÜ tüübikinnituse nõudeid, et tagada väikeseeria sõidukite tootjate jätkuv juurdepääs siseturule. Sellel eesmärgil on vaja võtta vastu lihtsustatud meetmed, et vähendada tüübikinnitusmenetlusega kaasnevaid kulusid ning samas tagada liiklusohutuse kõrge tase ja keskkonnakaitse. |
|
(5) |
Kuna N1-kategooria sõidukite konstruktsioon on sarnane M1-kategooria sõidukite omaga, siis on asjakohane kehtestada N1-kategooria sõidukitele ühtlustatud tehnilised nõuded, et selliseid sõidukeid saaks toota väikeseeriatena ja neil oleks juurdepääs siseturule. |
|
(6) |
On oluline, et direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa 1. liite nõudeid kohaldataks kõigile uutele sõidukitele. Tootjatele tuleb anda piisavalt aega, et kohandada oma sõidukid uute nõuetega. |
|
(7) |
Direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa A osa 1. ja 2. jaos on kehtestatud väikeseeriate EÜ tüübikinnituse koguselised piirangud. N1-kategooria sõidukite väikeseeriate EÜ tüübikinnituse pikendamisel on asjakohane kehtestada koguselised piirangud sellele kategooriale. Võttes arvesse EÜ tüübikinnituse eesmärki – soodustada juurdepääsu siseturule –, tuleks samamoodi piirata vajaliku miinimumini N1-kategooria sõidukite kogust, mille suhtes kohaldatakse riiklikku tüübikinnituskorda vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 23. Seetõttu tuleks sätestada nimetatud sõidukite kogused. |
|
(8) |
Direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XII lisa tuleks seepärast vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Väikeseeriatele enne 1. novembrit 2012 antud EÜ tüübikinnitus kaotab kehtivuse 31. oktoobril 2016. Riiklikud ametiasutused loevad sõidukite vastavustunnistused kehtetuks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 lõike 1 kohaldamisel, kui kõnealuseid tüübikinnitusi ei ole ajakohastatud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa 1. liite nõuetele.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Lisa punkti 1 alapunkti b rakendatakse vastavalt selles nimetatud kuupäevadele.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. detsember 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(2) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt:
|
1) |
IV lisa muudetakse järgmiselt.
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
XII lisa A osa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg. Tootja taotluse korral võib kohaldada sõidukite suhtes, mille tuletatud mass on kuni 2 840 kg.
(2) Juhul, kui sõidukile on paigaldatud veeldatud naftagaasi või maagaasi paigaldised, on nõutav sõiduki tüübikinnitus vastavalt ÜRO EMK eeskirjale nr 67 või 110.
(3) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13 21. lisa nõuete kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. ÜRO EMK eeskirjas nr 13 nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamise kuupäevi.
(4) Elektroonilise stabiilsuskontrollisüsteemi paigaldamine on nõutav vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklile 12. Seega on ÜRO EMK eeskirja nr 13-H 9. lisa A osa kohaldamine kohustuslik uute sõidukitüüpide EÜ tüübikinnituseks ning samuti uute sõidukite registreerimiseks, müügiks ja kasutuselevõtuks. ÜRO EMK eeskirjas nr 13-H nimetatud kuupäevade asemel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 661/2009 artiklis 13 sätestatud rakendamise kuupäevi.
|
(4A) |
Kaitsevahendi paigaldamise korral peab see vastama ÜRO EMK eeskirja nr 18 nõuetele. |
|
(4B) |
Kõnealust määrust kohaldatakse istmetele, mis ei ole ÜRO EMK eeskirja nr 80 reguleerimisalas. |
(7) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobivate jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega.
(8) Selle kategooria sõidukid tuleb varustada sobiva klaasipesuri ja -puhastiga.
(9) Juhul, kui sõidukile on paigaldatud elektriline jõuallikas, on nõutav sõiduki tüübikinnitus vastavalt ÜRO EMK eeskirjale nr 85.
(10) Sõidukite puhul, mille tuletatud mass ületab 2 610 kg ja mille puhul ei kasutatud joonealuses märkuses (1) esitatud võimalust.
(11) Tüübikinnituseta sõidukite puhul, mille tuletatud mass on üle 2 610 kg (tootja taotlusel ja tingimusel, et nende tuletatud mass ei ületa 2 840 kg), määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel.
Muude võimaluste kohta vt määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklit 2.
|
(9A) |
Kohaldatakse ainult siis, kui sellistele sõidukitele on paigaldatud ÜRO EMK eeskirjaga nr 64 reguleeritud seadmed. Vastavalt määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 9 lõikele 2 on rehvirõhu seiresüsteem M1-kategooria sõidukitele kohustuslik. |
(13) Kohaldatakse ainult haakeseadme(te)ga varustatud sõidukite suhtes.
(14) Kohaldatakse sõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 2,5 tonni.
(15) Kohaldatakse ainult sõidukite suhtes, mille madalaima istme „istme võrdluspunkt (punkt „R”)” ei paikne maapinnast kõrgemal kui 700 mm.
(16) Kohaldatakse ainult juhul, kui tootja taotleb tüübikinnitust ohtlike kaupade veoks ette nähtud sõidukile.
(17) Kohaldatakse ainult N1-kategooria sõidukite suhtes – I klass, nagu seda on kirjeldatud direktiivi 70/220/EMÜ I lisa punkti 5.3.1.4 esimeses tabelis.
(18) Tootja taotluse korral võib selle punkti alusel anda tüübikinnituse alternatiivina järgmiste punktide alusel antavate tüübikinnituste asemel: 3A, 3B, 4A, 5A, 6A, 6B, 7A, 8A, 9A, 9B, 10A, 12A, 13A, 13B, 14A, 15A, 15B, 16A, 17A, 17B, 18A, 19A, 20A, 21A, 22A, 22B, 22C, 23A, 24A, 25A, 25B, 25C, 25D, 25E, 25F, 26A, 27A, 28A, 29A, 30A, 31A, 32A, 33A, 34A, 35A, 36A, 37A, 38A, 42A, 43A, 44A, 45A, 46A, 46B, 46C, 46D, 46E, 47A, 48A, 49A, 50A, 50B, 51A, 52A, 52B, 53A, 54A, 56A, 57A ja 64–70.”;
(19) IV lisa I osa selgitavad märkused kehtivad ka tabeli 1 kohta.
(20) IV lisa I osa selgitavad märkused kehtivad ka tabeli 2 kohta. Tabelis 2 olevatel tähtedel on sama tähendus, mis tabelis 1.
|
21.12.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 353/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1230/2012,
12. detsember 2012,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõikeid 2, 3 ja 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus (EÜ) nr 661/2009 on üksikmäärus direktiivi 2007/46/EÜ alusel kehtestatud tüübikinnitusmenetluses. |
|
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on tunnistatud kehtetuks nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/21/EMÜ M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 1997. aasta direktiiv 97/27/EÜ, mis on seotud teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste masside ning mõõtmetega ning millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ (4). Nimetatud direktiivides sätestatud nõuded seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmetega tuleks üle kanda käesolevasse määrusesse ning vajaduse korral kohandada neid tehniliste ja teaduslike teadmiste arenguga. |
|
(3) |
Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnituse nõudeid käsitlevad põhisätted seoses nende masside ja mõõtmetega. Seepärast on lisaks vaja sätestada sellise tüübikinnituse tarbeks konkreetsed menetlused, katsed ja nõuded. |
|
(4) |
Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass, (5) on kehtestatud teatavad lubatud maksimaalmõõtmed liikmesriikides nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise liikluse jaoks. Seetõttu on autode ehitamisel oluline võtta arvesse mõõtmeid, mis on Euroopa Liidus juba harmoneeritud, et soodustada ja tagada kaupade vaba ringlust. |
|
(5) |
Direktiiviga 97/27/EÜ lubati liikmesriikidel anda ELi tüübikinnitus sõidukitele, mille välimised mõõtmed olid suuremad kõnealuses direktiivis sätestatust. Samuti võisid liikmesriigid selle direktiivi kohaselt keelduda sõidukite registreerimisest, millele oli antud EÜ tüübikinnitus, kuid mille välimised mõõtmed ei vastanud liikmesriigis kehtivatele siseriiklikele nõuetele. On oluline säilitada võimalus lubada teatavatel tingimustel anda tüübikinnitus sõidukitele, mille mõõtmed ületavad lubatud piirmäärad, kui see on kasulik selle liikmesriigi maanteeliiklusele ja keskkonnale, kus teede infrastruktuur on sellise olukorra jaoks kohandatud. Seetõttu tuleks tagada sellistele sõidukitele tüübikinnituse andmine väikeseeriate või üksiktüübikinnitusega, tingimusel et sõidukite arv, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 23 kohast erandit seoses suurimate lubatud mõõtmetega, on piiratud kogusega, mis on vajalik käesoleva määruse täitmiseks. Direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa tuleks seepärast vastavalt muuta, et lisada sellised koguselised piirnormid. |
|
(6) |
Direktiivis 96/53/EÜ on sätestatud suurimad lubatud massid, mida kohaldatakse ainult rahvusvahelises liikluses. Nimetatud direktiiviga lubatakse liikmesriikidel riigisisese liikluse puhul siiski jätkuvalt kohaldada siseriiklikke õigusakte. Seetõttu ei ole telgedele või telgede rühmale tehniliselt lubatava suurima täismassi ja tehniliselt lubatava suurima massi harmoneerimine liikmesriikidevahelises liikluses lühikese ajaga teostatav Sellest olenemata on maanteede infrastruktuuri ehitamist reguleerivate harmoneerimata eeskirjade olemasolu tõttu asjakohane nõuda, et liikmesriigid määraksid kindlaks nende sõidukite registreerimisel/kasutuses lubatud suurimad massid, mida lubatakse direktiivi 96/53/EÜ kohaselt siseriiklikku liiklusse või rahvusvahelisse liiklusse, ning kehtestaksid sellise kindlaksmääramise menetluse. |
|
(7) |
Võttes arvesse sõidukite masside ja mõõtmetega seotud liidu õigusaktide rakendamisel saadud kogemusi, on vaja sätestada selgelt määratletud põhimõtted. Mõned neist põhimõtetest on juba määratletud direktiivides 97/27/EÜ ja 92/21/EMÜ. Järjepidevuse huvides on kohane need määratlused üle võtta ning vajaduse korral kohandada neid tehniliste ja teaduslike teadmistega. |
|
(8) |
Võttes arvesse, et käesolevas määruses on esitatud üksiksõiduki tegeliku massi määratlus, on segaduse vältimiseks vastavussertifikaadi täitmisel vajalik vastavalt muuta direktiivi 2007/46/EÜ IX lisa. |
|
(9) |
Kuna valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” (6) on rõhutatud vajadust parandada maanteesõidukite aerodünaamilisi omadusi ning uurimused on näidanud, et aerodünaamiliste seadmete kinnitamisega sõidukitele võib märkimisväärselt vähendada mootorsõidukite kütusetarbimist ja seega CO2 heitkoguseid, siis on oluline lubada selliste aerodünaamiliste seadmete kinnitamist sõidukitele. Võttes arvesse, et aerodünaamilised seadmed on lisandid, mis oma konstruktsiooni tõttu ulatuvad sõiduki kõige välimistest punktidest väljapoole, kas sõiduki taga või külgedel, tuleks need lisada seadmete või varustuse nimekirja, mida ei võeta kõige välimiste mõõtmete määramisel arvesse. Siiski on oluline piirata nende väljaulatuvust sõiduki taga või külgedel, nii et see ei kahjustaks liiklusohutust ning jääks võimalikuks erinevate transpordiliikide kombineerimine. Selleks vajalikud tehnilised nõuded tuleks sätestada käesolevas määruses. |
|
(10) |
Saadaoleva tarkvaraga on võimalik kasutada virtuaalseid katsemeetodeid, mis põhinevad arvutipõhistel tehnikatel. Võttes arvesse, et selliste tehnikatega katsetamine on kulutõhusam ja vähem koormav, on asjakohane anda võimalus neid kasutada selleks, et kontrollida sõiduki suutlikkust manööverdada täielikult 360° trajektooril ning mõõta suurimat tagumist väljapööret sõiduki manööverdamisel trajektoori sees. Seetõttu on samuti oluline lisada käesolev määrus direktiivi 2007/46/EÜ XVI lisa õigustloovate aktide loetellu. |
|
(11) |
Selleks et tagada tüübikinnitussüsteemi korralik toimimine, on asjakohane ajakohastada direktiivi 2007/46/EÜ lisasid. |
|
(12) |
Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IX, XII ja XVI lisa vastavalt muuta. Kuna XII lisa sätted on piisavalt üksikasjalikud ega vaja ülevõtmist liikmesriikides, on asjakohane asendada see määrusega vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 39 lõikele 8. |
|
(13) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnituse nõuded seoses nende masside ja mõõtmetega.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse M-, N- ja O-kategooria mittekomplektsete, komplektsete ja komplekteeritud sõidukite suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse lisaks direktiivis 2007/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:
|
1) |
„sõidukitüüp” – direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid; |
|
2) |
„standardvarustus” – sõiduki põhikonfiguratsioon, milles on olemas kõik funktsioonid, mis on nõutavad direktiivi 2007/46/EÜ IV lisas või XI lisas nimetatud õigusaktide kohaselt, sealhulgas kõik lisanduvad funktsioonid, millega ei kaasne konfiguratsiooni ega varustatuse taseme lisaspetsifikatsioone; |
|
3) |
„lisavarustus” – kõik standardvarustusse mittekuuluvad funktsioonid, mis on sõidukile paigaldatud tootja vastutusel ning mida klient saab tellida; |
|
4) |
„töökorras sõiduki mass” tähendab
|
|
5) |
„lisavarustuse mass” – varustuse mass, mida võib sõidukile paigaldada lisaks standardvarustusele vastavalt tootja spetsifikatsioonidele; |
|
6) |
„sõiduki tegelik mass” – töökorras sõiduki mass, millele on lisatud üksiksõidukile paigaldatud lisavarustuse mass; |
|
7) |
„suurim tehniliselt lubatud täismass” (M) – suurim lubatud sõiduki mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja tööomadustel; haagise või poolhaagise tehniliselt lubatud täismass on vedukile ülekantav staatiline mass, kui haagis on sõidukiga ühendatud; |
|
8) |
„autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass” (MC) – suurim lubatud liidendsõiduki mass koos ühe või mitme haagisega, mis põhineb selle konstruktsioonil ja tööomadustel, või suurim lubatud vedukist ja poolhaagisest koosneva liidendsõiduki mass; |
|
9) |
„suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass” (TM) – ühe või mitme haagise suurim mass, mida võidakse pukseerida vedukiga ning mis vastab iga vedukiga ühendatud haagise telje või teljerühma kaudu maapinnale ülekantavale kogukoormusele; |
|
10) |
„telg” – kahe või enama mootori jõul liikuva või vabalt veereva ratta ühine pöörlemistelg, mis ühes või rohkemates segmentides asuvad samal tasapinnal risti sõiduki pikisuunalise keskjoonega; |
|
11) |
„teljerühm” – teljed, mille teljevahe on piiratud direktiivi 96/53/EÜ I lisas viidatud teljevahega d ning mis toimivad vastastikku vedrustuse erilise konstruktsiooni tõttu; |
|
12) |
„üksiktelg” – telg, mida ei saa pidada teljerühma osaks; |
|
13) |
„suurim tehniliselt lubatud teljekoormus (m)” – telje kaudu teepinnale avalduv sõiduki ja telje konstruktsioonil ning nende tööomadustel põhinev suurim lubatud staatiline vertikaalkoormus; |
|
14) |
„suurim tehniliselt lubatud teljerühma koormus (μ)” – teljerühma kaudu teepinnale avalduv sõiduki ja teljerühma konstruktsioonil ning nende tööomadustel põhinev suurim lubatud staatiline vertikaalkoormus; |
|
15) |
„haakeseade” – mehaaniline seade ja selle osad, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 55 (autorongide mehaaniliste haakeseadiste osade tunnustamist käsitlevate ühtsete sätete kohta) (7) punktides 2.1–2.6 ning automaatse reguleerimisega haakeseadmed, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 102 (ühtsed sätted, milles käsitletakse: I. automaatse reguleerimisega haakeseadme tüübikinnitust; II. sõidukite tüübikinnitust seoses tüübikinnituse saanud automaatse reguleerimisega haakeseadme paigaldamisega) (8) punktis 2.1.1; |
|
16) |
„haakepunkt” – veetava sõiduki haakeseadme ja veduki haakeseadme ühenduse keskpunkt; |
|
17) |
„haakeseadme mass” – haakeseadme ja sõidukile haakeseadme kinnitamiseks vajalike osade mass; |
|
18) |
„haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus”
|
|
19) |
„reisijate mass” – sõiduki kategooriast sõltuv nimimass, mis korrutatakse istmete arvuga, sealhulgas meeskonnaliikmete istmete (kui need on olemas) arvuga ning seisjate arvuga, arvestamata juhti; |
|
20) |
„juhi mass” – 75 kilogrammile vastav mass juhiistme võrdluspunktis; |
|
21) |
„nimikoormus” – suurima tehniliselt lubatud täismassi ja sõidukorras sõiduki massi vahe, millele on liidetud reisijate ja lisavarustuse mass; |
|
22) |
„pikkus” – ISO standardi 612:1978 punktides 6.1.1, 6.1.2 ja 6.1.3 määratletud mõõde; see määratlus kehtib ka kahest või enamast osast moodustatud liigendsõiduki puhul; |
|
23) |
„laius” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.2 määratletud mõõde; |
|
24) |
„kõrgus” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.3 määratletud mõõde; |
|
25) |
„teljevahe”:
|
|
26) |
„telgedevaheline kaugus” – rohkem kui kaheteljelise sõiduki puhul on see standardi ISO 612:1978 punktis 6.4 viidatud kahe järjestikuse telje vaheline kaugus; kui sõidukil on ainult kaks telge või on tegemist poolhaagise, täishaagise või jäiga haakeseadmega haagisega, siis tähendab standardi ISO 612:1978 punktis 6.4.2 viidatud telgedevaheline kaugus teljevahet, nagu see on määratletud mõistete punktis 25; |
|
27) |
„rööbe” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.5 viidatud vahemaa; |
|
28) |
„sadula ettenihe” – ISO standardi 612:1978 punktis 6.19.2 viidatud vahemaa, võttes arvesse sama standardi punktis 6.19 viidatud märkust; |
|
29) |
„poolhaagise esikinnituse raadius” – horisontaalkaugus veopoldi telje ja poolhaagise eesmise serva mis tahes punkti vahel; |
|
30) |
„esiülend” – horisontaalkaugus poolhaagise esimest telge või veopoldi telge läbiva vertikaaltasapinna ja sõiduki kõige eesmise punkti vahel; |
|
31) |
„tagaülend” – horisontaalkaugus poolhaagise viimast tagatelge läbiva vertikaaltasapinna ja sõiduki kõige tagumise punkti vahel; kui sõidukile on paigaldatud mitte-eemaldatav haakeseadis, siis on sõiduki kõige tagumiseks punktiks haakepunkt; |
|
32) |
„laadimisruumi pikkus” – vahemaa lastiruumi kõige eesmisest sisemisest punktist kuni kõige tagumise sisemise punktini, mida mõõdetakse horisontaalselt sõiduki pikitasapinnal; |
|
33) |
„tagumine väljapööre” – vahemaa tegelike kõige kaugemate punktide vahel, milleni sõiduki tagumine osa ulatub manööverdades vastavalt käesoleva määruse I lisa B osa 7. jao või C osa 6. jao tingimustele; |
|
34) |
„teljetõsteseade” – sõidukile paigaldatud mehhanism, mille eesmärk on telge maapinnalt üles tõsta või maapinnale langetada; |
|
35) |
„ülestõstetav telg” – telg, mida võib tavapärasest asendist teljetõsteseadmega tõsta või uuesti alla lasta; |
|
36) |
„koormatav telg” – telg, mille koormust saab muuta ilma telge teljetõsteseadmega üles tõstmata; |
|
37) |
„õhkvedrustus” – vedrustussüsteem, mille vedrustusefekt saavutatakse vähemalt 75 % ulatuses õhkvedrude abil; |
|
(38) |
„busside klassid” – sõidukid, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 107 (M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses nimetatud sõidukite üldehitusega) (9) punktides 2.1.1 ja 2.1.2; |
|
(39) |
„liigendsõiduk” – M2- või M3-kategooria sõiduk, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja 107 punktis 2.1.3; |
|
(40) |
„jagamatu veos” – koorem, mida ei saa maanteel transportimiseks lahutada kaheks või rohkemaks koormaks ilma liigsete kulude ja riskita seda rikkuda ja mis oma massi või mõõtmete tõttu ei ole transporditav sõidukiga, mille massid ja mõõtmed vastavad liikmesriigis kehtestatud suurimatele lubatud massidele ja mõõtmetele. |
Artikkel 3
Tootjate kohustused
1. Tootja määrab iga sõidukitüübi iga versiooni puhul, olenemata sõiduki komplekteerituse astmest, järgmised massid:
|
a) |
suurim tehniliselt lubatud täismass; |
|
b) |
autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass; |
|
c) |
suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass; |
|
d) |
suurim tehniliselt lubatud teljekoormus või suurim tehniliselt lubatud teljerühma koormus; |
|
e) |
suurimad tehniliselt lubatud massid haakepunktis/-punktides, võttes arvesse, olenevalt asjaoludest, sõidukile paigaldatud või paigaldamiseks sobivate haakeseadmete tehnilisi omadusi. |
2. Lõikes 1 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse parimat inseneritava ja parimaid kättesaadavaid tehnilisi teadmisi, et vähendada mehaaniliste rikete ohtu, eelkõige materjali väsimisest tulenevaid ohte, ning et hoida ära teede infrastruktuuri kahjustamist.
3. Lõikes 1 nimetatud masside määramisel võtab tootja arvesse sõiduki suurimat konstruktsioonilist kiirust.
Kui tootja on varustanud sõiduki kiiruspiirikuga, siis on sõiduki suurim konstruktsiooniline kiirus kiiruspiirikuga lubatud suurim kiirus.
4. Lõikes 1 nimetatud masside määramisel ei kehtesta tootja sõidukite kasutamisele piiranguid, välja arvatud piirangud rehvide kandevõimele, mida saab kohandada vastavalt konstruktsioonilisele kiirusele, nagu on lubatud ÜRO Euroopa majanduskomisjoni eeskirjas nr 54 („Ühtsed sätted kommertsveokite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta”) (10) ning komisjoni määruse (EL) nr 458/2011 (11) II lisa punktis 5.
5. Mittekomplektsete sõidukite puhul, sealhulgas sadulveokid, mida tuleb edasi komplekteerida, esitab tootja kogu asjakohase teabe järgmise etapi tootjale, nii et käesoleva määruse nõudeid jätkuvalt täidetaks.
Esimese lõigu kohaldamisel määrab tootja koormuse summale vastava massi raskuskeskme asukoha.
6. M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mittekomplektsed sõidukid, millele ei ole paigaldatud keret, tuleb projekteerida selliselt, et järgnevad tootjad saaksid täita I lisa B osa 7. ja 8. jao ning C osa 6. ja 7. jao nõudeid.
Artikkel 4
Sätted, mis käsitlevad sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse andmist seoses sõiduki masside ja mõõtmetega
1. Valmistaja või tema esindaja esitab tüübikinnitusasutusele taotluse sõidukitüübile EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses sõiduki masside ja mõõtmetega.
2. Taotlus koostatakse vastavalt V lisa A osas esitatud teatise näidisele.
3. Massijaotuse arvutamise eesmärgil esitab tootja tüübikinnitusasutusele sõidukitüübi iga tehnilise konfiguratsiooni kohta, nagu on määratud väärtustega V lisa asjakohastes punktides, vajaliku teabe järgmiste masside kindlakstegemiseks:
|
a) |
suurim tehniliselt lubatud täismass; |
|
b) |
suurim tehniliselt lubatud telgedele või teljerühmale rakenduv koormus; |
|
c) |
suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass; |
|
d) |
haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus; |
|
e) |
autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass. |
Teave esitatakse tabeli kujul või muus sobivas formaadis kokkuleppel tüübikinnitusasutusega.
4. Kui lisavarustus mõjutab märkimisväärselt sõiduki masse ja mõõtmeid, siis esitab tootja tehnilisele teenistusele sõidukile paigaldatava lisavarustuse asukoha, massi ja raskuskeskme geomeetrilise asukoha telgede suhtes.
5. Kui lisavarustus koosneb mitmest eri osast, mis asuvad sõiduki eri kohtades, siis võib tootja erandina lõikest 4 esitada tehnilisele teenistusele ainult lisavarustuse massi jaotuse telgedele.
6. Telgede rühma puhul esitab tootja kogu telgede rühmale rakenduva massi jaotuse telgede vahel.
Vajaduse korral esitab tootja jaotumise valemid või asjakohased graafikud.
7. Kui tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus peab seda vajalikuks, nõuavad nad, et tootja teeb inspekteerimiseks kättesaadavaks kinnitatava tüübi representatiivsõiduki.
8. Sõiduki tootja võib esitada tüübikinnitusasutusele taotluse, et vedrustus tunnistataks samaväärsuseks õhkvedrustusega.
Tüübikinnitusasutus tunnistab vedrustuse samaväärseks õhkvedrustusega, kui on täidetud III lisa nõuded.
Kui tehniline teenistus tunnistab samaväärsust, annab ta välja katsetunnistuse. Tüübikinnitusasutus lisab katsetunnistuse ja vedrustuse tehnilise kirjelduse EÜ tüübikinnitustunnistuse juurde.
9. Kui käesoleva määruse I ja IV lisas sätestatud nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus tüübikinnituse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonisüsteemile.
Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.
10. Lõike 9 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt V lisa B osas esitatud näidisele.
11. I lisa 2. liites viidatud lubatud kõrvalekallet kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 12 lõike 2 kohaldamisel.
Artikkel 5
Suurimad lubatud massid registreerimisel/kasutuses
1. Käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukite registreerimisel ja kasutuselevõtmisel määravad riiklikud asutused sõidukitüübi iga variandi ja versiooni puhul kõik järgmised massid, mis on direktiivi 96/53/EÜ kohaselt lubatud riigisiseseks või rahvusvaheliseks liikluseks:
|
a) |
registreerimisel/kasutuses lubatud suurim täismass; |
|
b) |
registreerimisel/kasutuses lubatud suurim telje (telgede) mass; |
|
c) |
registreerimisel/kasutuses lubatud suurim teljerühma mass; |
|
d) |
registreerimisel/kasutuses lubatud suurim pukseeritav mass; |
|
e) |
registreerimisel/kasutuses lubatud suurim autorongi mass. |
Riiklikud ametiasutused kehtestavad esimeses lõigus nimetatud registreerimisel/kasutuses lubatud suurimate masside määramise korra. Nad nimetavad nende masside määramiseks pädeva asutuse ja määravad, milline teave tuleb neile asutustele esitada.
2. Lõikes 1 nimetatud korra kohaselt määratud lubatud massid registreerimisel/kasutuses ei tohi ületada artikli 3 lõikes 1 viidatud suurimaid masse.
3. Pädev asutus konsulteerib tootjaga seoses massi jaotusega telgedele või teljerühmadele, et tagada sõiduki süsteemide, eelkõige pidurdus- ja juhtimissüsteemi nõuetekohane toimimine.
4. Registreerimisel/kasutuses lubatud suurimate masside määramisel peavad riiklikud ametiasutused tagama, et direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas loetletud õigusaktide nõuded oleksid jätkuvalt täidetud.
5. Kui riiklikud ametiasutused teevad järelduse, et direktiivi 2007/46/EÜ IV ja XI lisas loetletud ühe õigusakti nõudeid ei täideta, välja arvatud käesoleva määruse nõuded, nõuavad nad, et tüübikinnitusasutus, kes andis asjaomase õigusakti alusel esmase tüübikinnituse, teeks uued katsed ja annaks olukorrast olenevalt uue tüübikinnituse või tüübikinnituse laienduse.
Artikkel 6
Erandid
1. Ilma, et see piiraks direktiivi 96/53/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaldamist, võib anda EÜ tüübikinnituse sõidukitele, mille mõõtmed ületavad käesoleva määrusega nõutud mõõtmed, kui need sõidukid on ette nähtud jagamatu veose vedamiseks. Sellisel juhul näidatakse tüübikinnitustunnistuses ja vastavustunnistuses selgelt, et sõiduk on ette nähtud ainult jagamatute veoste vedamiseks.
2. Liikmesriigid võivad direktiivi 2007/46/EÜ artiklite 23 ja 24 alusel anda kinnituse sõidukitele, mis ületavad käesoleva määruse I lisa B, C ja D osade punktis 1.1 sätestatud suurimad lubatud mõõtmed.
Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 23 alusel antud tüübikinnituste puhul kohaldatakse selle direktiivi XII lisa A osa 3. jaos sätestatud koguselised piirangud.
Artikkel 7
Üleminekusätted
1. Riiklikud ametiasutused lubavad enne määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 13 lõikes 2 osutatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite müümist ja kasutuselevõtmist ning jätkavad laienduse andmist kinnitustele, mis on saadud direktiivide 92/21/EMÜ ja 97/27/EÜ alusel.
2. Erandina lõikest 1 kaotavad direktiivi 97/27/EÜ artikli 7 alusel antud EÜ tüübikinnitused kehtivuse määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 19 lõikes 1 nimetatud kuupäeval.
Siiski võivad liikmesriigid kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ artikliga 27 tootja nõudmisel registreerida seerialõpu sõidukeid, mille EÜ tüübikinnitus ei ole enam kehtiv, ja lubada nende müüki ja kasutuselevõtmist.
3. Alates 10. jaanuarist 2014 annavad tootjad välja käesoleva määrusega kooskõlas olevad vastavustunnistused.
Kuni 9. jaanuarini 2014 näitavad nad sõiduki tegeliku massi vastavustunnistuse kandes 52, kui see ei ole näidatud vastavustunnistuse mõnes muus kandes.
Artikkel 8
Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused
Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IX ja XVI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale.
Direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisaga.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse uute sõidukitüüpide suhtes, millele antakse tüübikinnitus alates 1. novembrist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. detsember 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) EÜT L 129, 14.5.1992, lk 1.
(4) EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1.
(5) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59.
(6) (KOM(2011) 144).
(7) ELT L 227, 28.8.2010, lk 1.
(8) ELT L 351, 20.12.2008, lk 44.
(9) ELT L 255, 29.9.2010, lk 1.
(10) ELT L 183, 11.7.2008, lk 41.
(11) ELT L 124, 13.5.2011, lk 11.
LISADE SISUKORD
|
I lisa |
|
||||||||||||||||||
|
II lisa |
Maastikusõidukite tõusuvõime |
||||||||||||||||||
|
III lisa |
Tingimused vedrustuse võrdväärsuseks õhkvedrustusega |
||||||||||||||||||
|
IV lisa |
Tehnilised nõuded ülestõstetava või koormatava telje paigaldamiseks sõidukile |
||||||||||||||||||
|
V lisa |
|
||||||||||||||||||
|
VI lisa |
Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IX ja XVI lisa muudatused |
||||||||||||||||||
|
VII lisa |
Direktiivi 2007/46/EÜ XII lisa |
I LISA
TEHNILISED NÕUDED
A OSA
M1- ja N1-kategooria sõidukid
1. Suurimad lubatud mõõtmed
|
1.1. |
Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi:
|
|
1.2. |
Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni. |
|
1.3. |
Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust. |
2. Massijaotus
2.1. Suurimate tehniliselt lubatud teljekoormuste summa ei tohi olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.
2.2. Sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi olla väiksem töökorras sõiduki massist, millele on lisatud reisijate mass, lisavarustuse mass ja haakeseadme mass, kui see pole arvatud töökorras sõiduki massi sisse.
2.3. Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei tohi igale teljele rakenduv koormus ületada suurimat tehniliselt sellele teljele lubatud teljekoormust.
2.4. Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, ei tohi esiteljele rakenduv koormus olla vähem kui 30 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud täismassist.
2.4.1. Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud täismassini, millele on lisatud haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei tohi esiteljele rakenduv koormus olla vähem kui 20 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud täismassist.
2.5. Juhul, kui sõidukil on eemaldatavaid istmeid, viiakse tõendamine läbi nii, et paigaldatud on maksimaalne arv istmeid.
2.6. Punktide 2.2, 2.3 ja 2.4 nõuete tõendamiseks:
|
a) |
tuleb istmed reguleerida selliselt, nagu on kirjeldatud punktis 2.6.1; |
|
b) |
jaotatakse reisijate massid, nimikoormus ja lisavarustuse mass selliselt, nagu on kirjeldatud punktides 2.6.2–2.6.4.2.3. |
2.6.1. Istme reguleerimine
2.6.1.1. Kui istmed on reguleeritavad, asetatakse need kõige tagumisse asendisse.
2.6.1.2. Kui istmel on olemas ka täiendavad reguleerimisvõimalused (vertikaalne reguleerimine, kallutamine, seljatoe reguleerimine jne), tuleb iste reguleerida tootja poolt ettenähtud viisil.
2.6.1.3. Kui tegemist on vedrustusega istmetega, tuleb need lukustada tootja poolt ettenähtud asendisse.
2.6.2. Reisijate masside jaotus
2.6.2.1. Iga reisijat esindav mass on 75 kg.
2.6.2.2. Iga reisijat esindav mass asetatakse istme võrdluspunkti (R-punkti).
2.6.2.3. Erisõiduki puhul kohaldatakse punkti 2.6.2.2 nõudeid mutatis mutandis (nt kanderaamil lamava vigastatud isiku mass kiirabiauto puhul).
2.6.3. Lisavarustuse massi jaotus
2.6.3.1. Lisavarustuse mass jaotatakse vastavalt tootja määratlusele.
2.6.4. Nimikoormuse jaotus
2.6.4.1. M1-kategooria sõidukid
|
2.6.4.1.1. |
M1-kategooria sõidukite puhul jaotatakse nimikoormus tehnilise teenistuse nõusolekul vastavalt tootja spetsifikatsioonidele. |
|
2.6.4.1.2. |
Autoelamute puhul peab vähim nimikoormus (PM) vastama järgmisele nõudele:
kus
|
2.6.4.2. N1-kategooria sõidukid
|
2.6.4.2.1. |
Kerega sõidukite puhul tuleb nimikoormus jaotada ühtlaselt lasti alusele. |
|
2.6.4.2.2. |
Kereta sõidukite puhul (nt sadulveokid) nimetab tootja nimikoormuse raskuskeskme äärmised lubatud asukohad, kusjuures nimikoormusele on lisatud kaupade mahutamiseks ettenähtud varustus (st kere või tsistern vm) (nt 0,50 m kuni 1,30 m eespool esimest tagatelge). |
|
2.6.4.2.3. |
Sõidukite puhul, millele on ette nähtud sadulseade, esitab tootja vähima ja suurima sadula ettenihke. |
2.7. Täiendavad nõuded sõidukitele, mis võivad vedada haagist
2.7.1. Punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 esitatud nõudeid kohaldatakse võttes arvesse haakeseadme massi ja haakepunktile mõjuvat suurimat tehniliselt lubatud massi.
2.7.2. Ilma, et see piiraks punkti 2.4 nõuete kohaldamist, võib tagatelje (tagatelgede) suurimat tehniliselt lubatud teljekoormust ületada kuni 15 %.
2.7.2.1. Kui tagatelje (tagatelgede) suurimat tehniliselt lubatud teljekoormust ületatakse kuni 15 %, kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 458/2011 (1) II lisa punkti 5.2.
2.7.2.2. Liikmesriikides, kus see on lubatud liikluseeskirjades, võib tootja osutada asjakohases kaasnevas dokumendis, nagu omaniku käsiraamat või hooldusraamat, et sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi võib ületada kuni 10 % või 100 kg, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.
Seda lubatud varu kohaldatakse ainult haagise vedamisel punktis 2.7.2.1 ettenähtud tingimustel, juhul kui töökiirus on piiratud 100 km/h või vähemaga.
3. Pukseeritav mass ja haakeseadisele rakenduv koormus
3.1. Suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid.
3.1.1. Sõidupiduriga varustatud haagis
|
3.1.1.1. |
Sõiduki suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass peab olema madalaim järgmistest väärtuste seast:
|
|
3.1.1.2. |
siiski ei tohi suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ületada 3 500 kg. |
3.1.2. Sõidupidurita haagis
|
3.1.2.1. |
Lubatud pukseeritav mass peab olema madalaim järgmiste väärtuste seast:
|
|
3.1.2.2. |
Suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ei tohi ületada 750 kg. |
3.2. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass ei või olla vähem kui 4 % suurimast lubatavast pukseeritavast massist ning mitte vähem kui 25 kg.
3.3. Tootja peab omaniku käsiraamatus ära näitama haakepunktile mõjuva suurima tehniliselt lubatud massi, veduki haakeseadise kinnituspunktid ja haakepunkti suurima lubatud tagaülendi.
3.4. Suurimat tehniliselt lubatud pukseeritavat massi ei määrata reisijate arvu alusel.
4. Autorongi mass
Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi ületada suurima tehniliselt lubatud täismassi ja suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi summat.
5. Paigaltvõtuomadused kallakul
|
5.1. |
Veduk peab suutma autorongi paigalt võtta 12 % kallakul viis korda viie minuti sees. |
|
5.2. |
Punktis 5.1 kirjeldatud katse tegemiseks tuleb veduk ja haagis koormata selliselt, et saavutataks autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass. |
B OSA
M2- ja M3-kategooria sõidukid
1. Suurimad lubatud mõõtmed
|
1.1. |
Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi.
|
|
1.2. |
Pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmisel peavad sõidukid olema töökorras sõiduki massiga ning paigutatud horisontaalsele tasapinnale, rehvid täis pumbatud tootja poolt soovitatud rõhuni. |
|
1.3. |
Pikkuse, laiuse ja kõrguse määramisel ei võeta arvesse ainult käesoleva lisa 1. liites nimetatud seadmeid ja varustust. |
2. Kerega sõidukite massijaotus
2.1. Arvutamise kord
Märkused
|
„M” |
suurim tehniliselt lubatud täismass; |
|
„TM” |
suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass; |
|
„MC” |
autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass; |
|
„mi” |
suurim tehniliselt lubatud üksikteljele (i) rakenduv täismass, kus i tähistab telgede arvu ühest kuni sõiduki telgede koguarvuni; |
|
„mc” |
haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass; |
|
„μj” |
suurim tehniliselt lubatud teljerühma (j) koormus, kus j tähistab teljerühma arvu ühest kuni teljerühmade koguarvuni. |
2.1.1. Veendumaks, et sama tüübi iga tehniline konfiguratsioon vastab järgmistele nõuetele, tehakse asjakohased arvutused.
2.1.2. Kui sõidukil on koormatavad teljed, tuleb arvutused teha nii, nagu telgede vedrustust tavaliselt koormatakse.
2.2. Üldnõuded
2.2.1. Suurima tehniliselt lubatud üksikteljekoormuse ja suurima tehniliselt lubatud teljerühma koormuse summa ei või olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.
2.2.2. Töökorras sõiduki mass, millele on lisatud lisavarustuse mass, reisijate mass, punktis 2.2.3 nimetatud massid WP ja B, haakeseadme mass, kui see ei ole arvatud töökorras sõiduki massi sisse, ning haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, ei või ületada suurimat tehniliselt lubatud täismassi.
2.2.3. Koormuse jaotus
2.2.3.1. Märkused
|
„P” |
istekohtade arv, arvestamata juhti ja meeskonnaliiget (-liikmeid); |
|
„Q” |
ühe reisija mass kilogrammides; |
|
„Qc” |
ühe meeskonnaliikme mass kilogrammides; |
|
„S1” |
seisvate reisijate seisuala ruutmeetrites; |
|
„SP” |
tootja poolt nimetatud seisvate reisijate arv; |
|
„Ssp” |
ühe seisva reisija nimiala ruutmeetrites; |
|
„WP” |
ratastoolidele ettenähtud alade arv korrutatuna 250 kilogrammiga, mis vastab ratastoolile ja selle kasutajale; |
|
„V” |
pakiruumide kogumaht kuupmeetrites, sealhulgas pagasiruum, pagasiriiulid ja suusakast; |
|
„B” |
tootja poolt märgitud suurim lubatud pagasi mass kilogrammides, sealhulgas suurim lubatud mass (B’), mida võib transportida suusakastis, kui see on paigaldatud. |
2.2.3.2. Istuvate reisijate massid Q ja Qc asetatakse istme võrdluspunkti (R-punkti).
2.2.3.3. Mass, mis vastab seisvate sõitjate arvule SP massiga Q, tuleb ühtlaselt jaotada seisvate sõitjate alale S1.
2.2.3.4. Vajaduse korral tuleb mass WP ühtlaselt jaotada ratastoolidele ettenähtud alale.
2.2.3.5. Mass, mis on võrdne Bga (kg) tuleb ühtlaselt jaotada pagasiruumide vahel.
2.2.3.6. Mass, mis on võrdne B’-ga (kg) tuleb paigutada suusakasti raskuskeskmesse.
2.2.3.7. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass tuleb paigutada haakepunkti, mille tagaülendi tootja on ära märkinud.
2.2.3.8. Q ning Ssp väärtused
|
Sõidukiklass |
Q (kg) |
Ssp (m2) |
|
I ja A-klass |
68 |
0,125 m2 |
|
II klass |
71 |
0,15 m2 |
|
III ja B-klass |
71 |
Ei kohaldata |
Iga meeskonnaliikme mass on 75 kg.
2.2.3.9. Seisvate reisijate mass ei tohi ületada väärtust S1/Ssp, kus Ssp on ühele reisijale ettenähtud nimiala, mis on määratletud punkti 2.2.3.8 tabelis.
2.2.3.10. Pagasi suurim lubatud mass ei või olla väiksem kui: 
.
2.2.4. Arvutused
2.2.4.1 Punkti 2.2.2 nõuded kontrollitakse sisustuselementide kõigi konfiguratsioonidega.
2.2.4.2. Punktis 2.2.3 määratud tingimustel ei tohi ühegi üksiktelje ega teljerühma koormus ületada suurimat tehniliselt lubatud sellele teljele või teljerühmale rakenduvat koormust.
2.2.4.3. Kui istekohtade arvu sõidukis saab muuta, sellel on seisukohtadele eraldatud ala (S1) ja see on varustatud ratastoolide veoks, tuleb punktide 2.2.2 ja 2.2.4.2 nõudeid kontrollida kõigi järgmiste tingimuste suhtes:
|
a) |
hõivatakse kõik istekohad, seejärel ülejäänud pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle), kui ruumi veel üle jääb, siis hõivatakse ratastoolikohad; |
|
b) |
hõivatakse kõik seisukohad (kuni tootja määratud piirini), seejärel ülejäänud pind istuvatele sõitjatele, ja kui ruumi veel üle jääb, siis hõivatakse ratastoolikohad; |
|
c) |
hõivatakse kõik ratastoolikohad, seejärel pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle) ja seejärel hõivatakse ülejäänud istekohad. |
2.2.5. Kui sõiduk on koormatud vastavalt punktile 2.2.2, ei tohi juhtiva esitelje (juhtivate esitelgede) koormus olla alla 20 % suurimast tehniliselt lubatud täismassist M.
2.2.6. Kui sõidukile antakse tüübikinnitus rohkem kui ühes klassis, tuleb iga klassi puhul kohaldada punkti 2 nõudeid.
3. Vedamisvõime
|
3.1. |
Autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass ei tohi ületada suurima tehniliselt lubatud täismassi ja suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi summat.
|
|
3.2. |
Suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ei tohi ületada 3 500 kg. |
4. Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass
|
4.1. |
Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass on vähemalt võrdne 4 protsendiga selle suurimast tehniliselt lubatud pukseeritavast massist või 25 kg, olenevalt sellest, kumb on suurem. |
|
4.2. |
Tootja määrab omaniku käsiraamatus tingimused mootorsõidukile haakeseadme lisamiseks. |
|
4.2.1. |
Vajaduse korral peab punktis 4.2 nimetatud tingimustes kirjas olema veduki haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass, haakeseadme suurim lubatud mass, haakeseadme kinnituskohad ja haakeseadme suurim lubatud tagaülend. |
5. Paigaltvõtuomadused kallakul
|
5.1. |
Haagist vedavad vedukid peavad suutma paigalt võtta 12 % kallakul viis korda viie minuti sees |
|
5.2. |
Punktis 5.1 kirjeldatud katse tegemiseks tuleb veduk ja haagis koormata selliselt, et saavutataks autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass. |
6. Mootori võimsus
|
6.1. |
Autorongi suurima tehniliselt lubatud täismassi või üksiksõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi puhul peab mootori võimsus olema vähemalt 5 kW tonni kohta, kui sõiduk ei ole ette nähtud haagise vedamiseks. |
|
6.2. |
Mootori võimsust mõõdetakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 80/1269/EMÜ (2) või ÜRO EMK eeskirjaga nr 85 (3). |
7. Manööverdamisvõime
|
7.1. |
Sõiduk peab olema manööverdatav ühes või teises suunas 360° täisringjoonelisel alal, nagu on näidatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 1, nii et ükski sõiduki välimine punkt ei ületaks välimist ringjoont ega sisemist ringjoont, olenevalt olukorrast. |
|
7.1.1. |
Katse tehakse sõidukiga nii koormamata olekus (st töökorras sõiduki massiga) kui ka koormatult kuni suurima tehniliselt lubatud täismassini. |
|
7.1.2. |
Punkti 7.1 kohaldamisel ei võeta arvesse neid sõiduki osi, mis võivad käesoleva lisa 1. liite kohaselt ulatuda üle sõiduki laiuse. |
|
7.2. |
Koormatava teljega sõidukite puhul kohaldatakse punkti 7.1 nõudeid ka siis, kui koormatav(ad) telg (teljed) on kasutuses. |
|
7.3. |
Punkti 7.1 nõudeid kontrollitakse järgmiselt.
|
8. Tagumine väljapööre
8.1. Üheosaline sõiduk
8.1.1. Sõidukit katsetatakse vastavalt punktis 8.1.2 kirjeldatud sissesõidukatsele.
8.1.2. Sissesõidukatse meetod
Sõiduki paigal seistes märgitakse maapinnale joon, millega määratakse kindlaks sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalne puutetasapind.
Sõiduk liigutatakse sirgjooneliselt kursilt joonisel 1 kirjeldatud ringikujulisse alasse, kusjuures sõiduki esirattaid tuleb pöörata selliselt, et kõige välimine eesmine punkt järgiks välimist ringjoont (vt käesoleva lisa 3. liite joonist 2a).
8.1.3. Sõiduki mass peab vastama töökorras sõiduki massile.
8.1.4. Suurim tagumine väljapööre ei tohi olla üle 0,60 m.
8.2. Kahe- või enama osalised sõidukid
8.2.1. Punkti 8.1 nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis kahe- või enamaosaliste sõidukite suhtes.
Sellisel juhul joondatakse kaks või enam jäika osa tasapinnaga, mis on näidatud käesoleva lisa 3. liite joonisel 2b.
C OSA
N2- ja N3-kategooria sõidukid
1. Suurimad lubatud mõõtmed
|
1.1. |
Mõõtmed ei tohi ületada järgmisi väärtusi.
|
,