18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1209/2012,

13. detsember 2012,

millega keelatakse Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel merluusi püük IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 43/2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2012. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 25, 27.1.2012, lk 1.

LISA

Nr	78/TQ43
Liikmesriik	Saksamaa
Kalavaru	HKE/2AC4-C
Liik	Merluus (Merluccius merluccius)
Piirkond	IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed
Kuupäev	29.11.2012

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1210/2012,

13. detsember 2012,

millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel merlangi püük VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2012. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 25, 27.1.2012, lk 1.

LISA

Nr	79/TQ43
Liikmesriik	Ühendkuningriik
Kalavaru	WHG/56-14
Liik	Merlang (Merlangius merlangus)
Piirkond	VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed
Kuupäev	19.8.2012

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1211/2012,

13. detsember 2012,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel sinise marliini püük Atlandi ookeanil

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2012. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) ELT L 25, 27.1.2012, lk 55.

LISA

Nr	77/TQ44
Liikmesriik	Hispaania
Kalavaru	BUM/ATLANT
Liik	Sinine marliin (Makaira nigricans)
Piirkond	Atlandi ookean
Kuupäev	26.11.2012

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1212/2012,

17. detsember 2012,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 917/2004, (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 748/2008, (EÜ) nr 810/2008 ja (EÜ) nr 610/2009 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teatamiskohustusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 792/2009 (milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile) (2) on kehtestatud ühised eeskirjad, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima teabe ja dokumentide esitamisel komisjonile. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige liikmesriikide kohustust kasutada komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud infosüsteeme ning kinnitada teatisi saatma volitatud ametiasutuste või eraisikute kasutusõigused. Lisaks on kõnealuse määrusega kehtestatud ühised põhimõtted, mida kohaldatakse infosüsteemide suhtes, nii et need tagavad dokumentide pikaajalise autentsuse, terviklikkuse ja loetavuse, samuti on sätestatud isikuandmete kaitse.

(2)	Määruse (EÜ) nr 792/2009 kohaselt tuleb nendes määrustes, millega kehtestatakse konkreetne teatamiskohustus, sätestada kohustus kasutada infosüsteeme kooskõlas nimetatud määrusega.

(3)	Komisjon on loonud infosüsteemi, mis võimaldab dokumente ja menetlusi elektrooniliselt hallata nii komisjonisisesel töötlemisel kui ka ühise põllumajanduspoliitikaga seotud ametiasutustega suhtlemisel.

(4)

Leitakse, et mitmeid teatamiskohustusi saab täita kõnealuse infosüsteemi kaudu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009, eelkõige selliseid, mis on sätestatud komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2535/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega), (3)29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 917/2004 (mesinduse valdkonnas võetavaid abinõusid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (4)21. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 382/2008 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta), (5)30. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 748/2008 (CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluva veiste külmutatud vahelihase kõõluselise osa imporditariifikvoodi avamise ja haldamise kohta), (6)11. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 810/2008 (millega avatakse värske, jahutatud ja külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha ning külmutatud pühvliliha tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine), (7) ja 10. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 610/2009 (millega sätestatakse Tšiilist pärit veise- ja vasikaliha tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (8).

(5)	Tõhusa haldamise huvides ja saadud kogemusi arvesse võttes tuleks mõnda teatist lihtsustada ja täpsustada või kõnealustest määrustest välja jätta.

(6)	Seepärast tuleks määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 917/2004, (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 748/2008, (EÜ) nr 810/2008 ja (EÜ) nr 610/2009 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2535/2001 muudetakse järgmiselt.

Artikli 10 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid edastavad oma tunnustatud importijate loetelud, jaotatuna tunnustatud importijateks, kes on vastavalt lõikele 2 oma nõusoleku andnud, ja muudeks tunnustatud importijateks. Kõnealuses teatises peab olema tunnustatud importijate tunnustamise number, nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress.”

2)	Artikkel 39 jäetakse välja.

Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile IV lisa alusel igas kvartalis läbiviidud kontrollimiste tulemused vastavale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kõnealuses teatises peavad olema järgmised andmed:

üldteave:

i)	võitootja nimi;

ii)	partii identifitseerimiskood;

iii)	partii suurus kilogrammides;

iv)	kontrollimise kuupäev (päev/kuu/aasta);

kaalukontroll:

i)	juhuvalimi suurus (karpide arv);

ii)

andmed keskmise kohta:

—	karpide netomassi (kg) aritmeetiline keskmine: (täpsustatud IMA 1-sertifikaadi lahtris 9);

—	valimi karpide netomassi (kg) aritmeetiline keskmine;

—	kas liidus kindlaksmääratud netomassi aritmeetiline keskmine erineb deklareeritud väärtusest märkimisväärselt (N = ei, Y = jah);

iii)

andmed standardhälbe kohta:

—	karpide netomassi (kg) standardhälve: (täpsustatud IMA 1-sertifikaadi lahtris 9);

—	valimi karpide netomassi (kg) standardhälve;

—	kas liidus kindlaksmääratud netomassi standardhälve erineb deklareeritud väärtusest märkimisväärselt (N = ei, Y = jah);

rasvasisalduse kontrollimine:

i)	juhuvalimi suurus (karpide arv);

ii)

andmed keskmise kohta:

—	valimi karpide rasvasisalduse (rasva%) aritmeetiline keskmine;

—	kas liidus kindlaksmääratud rasvasisalduse aritmeetiline keskmine ületab 84,4 % (N = ei, Y = jah).”

4)	Artikkel 45 asendatakse järgmisega: „Artikkel 45 Imporditariifikvootide raames teatavad liikmesriigid komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.”

5)	Lisatakse artikkel 45a: „Artikkel 45a Käesolevas määruses osutatud teatised, v.a artiklis 15, artikli 35a lõikes 1 ja artiklis 45 osutatud teatised, esitatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (9).

6)	V ja XIV lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 917/2004 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (10) artiklis 105 osutatud siseriiklikes programmides (edaspidi „mesindusprogrammid”) tuleb:

kirjeldada kõnealuse sektori olukorda, mis võimaldab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 107 osutatud uuringu struktuuriandmete korrapärast ajakohastamist, hõlmates eelkõige järgmist:

i)	mesinike üldarv;

ii)	selliste elukutseline mesinike arv, kellel on rohkem kui 150 taru;

iii)	tarude koguarv;

iv)	meetootmine;

v)	programmi eesmärkide loetelu;

üksikasjalikult kirjeldada asjakohaseid meetmeid, esitades nende hinnangulised kulud ja finantsplaan, mis on liigitatud aastate lõikes riikide ja piirkondade kaupa vastavalt järgmistele rubriikidele:

i)	tehniline abi mesinikele;

ii)	varroatoositõrje;

iii)	mesilaste rändpidamise ratsionaliseerimine;

iv)	meeanalüüsid;

v)	mesilasperede arvukuse suurendamine;

vi)	rakendusuuringutega seotud tööd;

c)	viited kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele;

d)	mesindusprogrammide väljatöötamisel liikmesriigi pädeva asutusega koostööd tegevate esindusorganisatsioonide ja mesindusühistute nimekiri;

e)	mesindusprogrammide kontrolli- ja hindamiskorra kehtestamine.

2)	Artikli 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Iga aasta 15. detsembriks teatavad liikmesriigid komisjonile selliste kulude rakendamise kokkuvõtte, mis on liigitatud vastavalt artikli 1 punktis b osutatud rubriikidele.”

3)	Lisatakse artikkel 6a: „Artikkel 6a Käesolevas määruses osutatud teatised esitatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (11).

Artikkel 3

Määrust (EÜ) nr 382/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu kümnendaks päevaks päritoluriikide kaupa liigitatud tootekogused (tootekaal kilogrammides või loomade arv), mille kohta on eelmisel kuul välja antud litsentsid seoses kvoodivälise impordiga.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks päritoluriikide kaupa liigitatud tootekogused (tootekaal kilogrammides või loomade arv), mille kohta eelmise aasta 1. juulist kuni kõnealuse aasta 30. juunini välja antud impordilitsentse ei kasutatud seoses kvoodivälise impordiga.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (12) artikliga 4.

2)	Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe edastamisel kasutatakse V lisas osutatud tootekategooriad.”

3)	Artikli 16a asendatakse järgmisega: "Artikkel 16a Käesolevas määruses osutatud teatised, v.a artikli 6 lõikes 3 osutatud teatised, esitatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (13).

4)	II, III ja IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 4

Määrust (EÜ) nr 748/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt taotluste esitamise kuu 17. päeval taotlustega hõlmatud üldkoguse päritolumaa kohta.

3. Impordilitsentsid antakse välja alates 25st päevast ning hiljemalt selle kuu lõpus, mille kohta taotlused esitati.”

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 teisest lõigust teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)	hiljemalt 10. augustiks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval kuul välja impordilitsentsid seoses käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 punktis b osutatud kogustega;

b)	hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. augustiks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta anti eelneval imporditariifikvoodi kehtivusperioodil välja impordilitsentsid seoses käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud kogustega;

hiljemalt igale imporditariifikvoodi kehtivusperioodile järgnevaks 31. oktoobriks tootekogused (sh selliste koguste puudumise), mille kohta välja antud impordilitsents oli jäänud täielikult või osaliselt kasutamata, ja mis vastavad erinevusele impordilitsentsi tagaküljele märgitud koguste ja nende koguste vahel, mille jaoks impordilitsents välja anti.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.”

b)	Lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva määruse artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud koguseid käsitlevad teatised esitatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (14).

3)	IV, V ja VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 5

Määrust (EÜ) nr 810/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 5 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt taotluste esitamise kuu 10. päeval taotlustega hõlmatud üldkoguse päritolumaa kohta.

3. Impordilitsentsid antakse välja alates 17st päevast ning hiljemalt selle kuu 21. päeval, mille kohta taotlused esitati. Asjaomane kogus täpsustatakse iga väljaantud litsentsiga CN-koodide või CN-koodide rühmade kaupa.”

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

a)	Lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.”

b)	Lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega: „Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguseid käsitlevad teatised esitatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (15).

3)	IV, V ja VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 6

Määrust (EÜ) nr 610/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikli 10 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid teatavad komisjonile üksikasjalikud andmed tootekoguste kohta, mis on lastud vabasse ringlusse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikliga 4.

3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (16) ning selleks kasutatakse määruse (EÜ) nr 382/2008 V lisas esitatud tootekategooriaid.

2)	V, VI ja VII lisa jäetakse välja.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

(3) EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29.

(4) ELT L 163, 30.4.2004, lk 83.

(5) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(6) ELT L 202, 31.7.2008, lk 28.

(7) ELT L 219, 14.8.2008, lk 3.

(8) ELT L 180, 11.7.2009, lk 5.

(9) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(10) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.”

(11) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(12) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.”

(13) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(14) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(15) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

(16) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.”

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1213/2012,

17. detsember 2012,

millega peatatakse tariifsed soodustused teatavatele GSP raames soodustatud riikidele teatavate GSP jaotiste osas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 978/2012, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (1) ning eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 978/2012 kohaselt peatatakse üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) tariifsed soodustused GSP raames soodustatud riigist pärit ning GSP jaotisesse kuuluvate toodete osas, kui sellest soodustatud riigist pärit asjaomase toote liitu impordi keskmine väärtus kolmel järjestikusel aastal ületab kõnealuse määruse VI lisas esitatud piirmäärasid.

(2)

Enne üldise korra kohaste tariifsete soodustuste kohaldamist tuleb komisjonil kehtestada selliste GSP jaotiste loetelu, mille osas teatavate riikide tariifsed soodustused peatatakse. Selle loetelu aluseks peavad olema olemasolevad andmed 2012. aasta 1. septembri seisuga ja kahe varasema aasta andmed.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas üldiste tariifsete soodustuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas on esitatud sellistes GSP jaotistes leiduvate toodete loetelu, mille osas on peatatud määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 7 osutatud tariifsed soodustused GSP raames soodustatud riikidele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.

LISA

Sellistes GSP jaotistes leiduvate toodete loetelu, mille osas on peatatud määruse (EL) nr 978/2012 artiklis 7 osutatud tariifsed soodustused GSP raames soodustatud riikidele

A veerg	:	riigi nimi
B veerg	:	GSP jaotis (GSP määruse artikli 2 punkt j)
C veerg	:	kirjeldus

A	B	C
Hiina Rahvavabariik	S-1a	Elusloomad ja loomsed tooted, välja arvatud kala
	S-1b	Kalad, vähilaadsed, limused ja muud veeselgrootud
	S-2b	Köögiviljad, puuviljad ja pähklid
	S-2c	Kohv, tee, mate ja maitseained
	S-2d	Teraviljad, jahu, seemned ja vaigud
	S-4b	Valmistoidukaubad (v.a liha ja kala), joogid, alkohol ja äädikas
	S-6a	Anorgaanilised ja orgaanilised kemikaalid
	S-6b	Kemikaalid, mis ei ole orgaanilised või anorgaanilised ained
	S-7a	Plastik
	S-7b	Kautšuk
	S-8a	Toornahk ja nahk
	S-8b	Karusnaha- ja nahatooted
	S-9a	Puu ja puusüsi
	S-9b	Kork, õletooted ja muud punumismaterjalid
	S-11a	Tekstiil
	S-11b	Rõivad ja rõivalisandid
	S-12a	Jalatsid
	S-12b	Peakatted, vihmavarjud, päikesevarjud, kepid, piitsad, töödeldud suled ja udusuled
	S-13	Kivitooted, keraamilised ja klaastooted
	S-14	Pärlid ja väärismetallid
	S-15a	Rauasulamid ning rauast ja terasest tooted
	S-15b	Mitteväärismetallid (v.a raud ja teras), mitteväärismetallist tooted (v.a rauast ja terasest tooted)
	S-16	Seadmed ja riistad
	S-17a	Raudtee- ja trammiveerem ja asjaomased tooted
	S-17b	Maanteesõidukid, jalgrattad, lennukid, kosmoseaparaadid, laevad ja väikelaevad
	S-18	Optilised seadmed, kellad ja muusikariistad
	S-20	Muu
Costa Rica	S-2b	Köögiviljad, puuviljad ja pähklid
Ecuador	S-2a	Elustaimed ja lillekasvatustooted
	S-4a	Liha- ja kalatooted
India	S-5	Mineraalsed tooted
	S-6a	Anorgaanilised ja orgaanilised kemikaalid
	S-6b	Kemikaalid, mis ei ole orgaanilised või anorgaanilised ained
	S-8a	Toornahk ja nahk
	S-11a	Tekstiil
	S-17b	Mootorsõidukid, jalgrattad, lennukid, kosmoseaparaadid, laevad ja väikelaevad
Indoneesia	S-1a	Elusloomad ja loomsed tooted, välja arvatud kala
	S-3	Loomsed ja taimsed õlid, rasv ja vaha
	S-6b	Kemikaalid, mis ei ole orgaanilised või anorgaanilised ained
Nigeeria	S-8a	Toornahk ja nahk
Ukraina	S-17a	Raudtee- ja trammiveerem ja asjaomased tooted
Tai	S-4a	Liha- ja kalatooted
	S-4b	Valmistoidukaubad (v.a liha ja kala), joogid, alkohol ja äädikas
	S-14	Pärlid ja väärismetallid

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1214/2012,

17. detsember 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	25,0
	MA	82,5
	TN	110,0
	TR	111,7
	ZZ	82,3
0707 00 05	AL	88,1
	TR	137,1
	ZZ	112,6
0709 93 10	MA	143,7
	TR	63,6
	ZZ	103,7
0805 10 20	MA	63,8
	TR	60,5
	ZA	51,4
	ZZ	58,6
0805 20 10	MA	73,9
0805 20 10	ZZ	73,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	100,7
	JM	129,1
	MA	106,4
	TR	85,7
	ZZ	105,5
0805 50 10	TR	75,4
0805 50 10	ZZ	75,4
0808 10 80	MK	36,4
	NZ	165,3
	US	125,8
	ZA	123,7
	ZZ	112,8
0808 30 90	CN	45,2
	TR	135,1
	US	154,6
	ZZ	111,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/16

KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV 2012/50/EL,

10. oktoober 2012,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses pliisisaldusega rakenduste suhtes tehtava erandiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2011/65/EL on keelatud kasutada pliid turule lastavates elektri- ja elektroonikaseadmetes.

(2)	Plii asendamine selliste kondensaatorite PZT-põhistes dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis on osa integraallülitustest või eraldiseisvatest pooljuhtidest, ei ole ikka veel tehniliselt teostatav. Seepärast tuleks teha erand plii kasutamise suhtes kõnealustes materjalides.

(3)	Direktiivi 2011/65/EL tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/65/EL III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. jaanuariks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. oktoober 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.

LISA

Direktiivi 2011/65/EL III lisasse lisatakse punkt 7(c)-IV:

„7(c)-IV

Plii selliste kondensaatorite PZT-põhistes dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis on osa integraallülitustest või eraldiseisvatest pooljuhtidest

Kehtivusaeg lõpeb 21. juulil 2016”

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/18

KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV 2012/51/EL,

10. oktoober 2012,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses kaadmiumisisaldusega rakenduste suhtes tehtava erandiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2011/65/EL on keelatud kasutada kaadmiumi turule lastavates elektri- ja elektroonikaseadmetes.

(2)

Kaadmiumi asendamine erialastes helirakendustes kasutatavate optiliste analoogsidestite fototakistites ei ole ikka veel tehniliselt teostatav. Seepärast tuleks teha erand kaadmiumi kasutamise suhtes kõnealustes fototakistites. Siiski tuleks kõnealust erandit ajaliselt piirata, sest praegu on käimas kaadmiumivaba tehnoloogia uuringud ja asendusained võivad saada kättesaadavaks 2013. aasta lõpuks.

(3)	Direktiivi 2011/65/EL tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/65/EL III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 2. jaanuariks 2013. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. oktoober 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.

LISA

Direktiivi 2011/65/EL III lisasse lisatakse punkt 40:

„40

Kaadmium erialastes helirakendustes kasutatavate optiliste analoogsidestite fototakistites

Kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2013”

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/20

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

12. detsember 2012,

viie liikmesriigi (Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Malta ja Portugal) riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2012. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9187 all)

(Ainult hispaania-, inglis-, malta-, portugali- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2012/788/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta määrust (EÜ) nr 861/2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 861/2006 on sätestatud tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad saada Euroopa Liidu toetust andmete kogumise ja haldamise riiklike programmidega seotud kulude katmiseks.

(2)

Kõnealused programmid tuleb koostada vastavalt nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (2) ning komisjoni 14. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 665/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (3).

(3)

Belgia, Bulgaaria, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik on esitanud oma 2011.–2013. aasta riiklikud programmid kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 4 lõigetele 4 ja 5. Kõnealused programmid kiideti heaks 2011. aastal kooskõlas määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõikega 3.

(4)

Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Rumeenia, Sloveenia ja Soome ei ole muutnud oma 2011.–2013. aasta riiklikke programme 2012. aastaks. Komisjoni rakendusotsusega 2012/276/EL (4) on komisjon otsustanud anda kõnealuste liikmesriikide (v.a Kreeka) riiklikele programmidele rahalise toetuse 2012. aastal.

(5)

Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Leedu, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi ja Ühendkuningriik on esitanud oma riiklike programmide muudatused 2012. aastaks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 5 lõikele 2. Saksamaa, Leedu, Madalmaade, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriigi muudatused võttis komisjon 2012. aastal vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõikele 3. Komisjoni rakendusotsusega 2012/654/EL (5) on komisjon otsustanud anda kõnealuste liikmesriikide riiklikele programmidele rahalise toetuse 2012. aastal.

(6)

Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Malta ja Portugal on esitanud ka 2012. aastat hõlmavad aastaeelarve prognoosid vastavalt komisjoni 3. novembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1078/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel) (6) artikli 2 lõikele 2. Komisjon hindas liikmesriikide aastaeelarvete prognoose vastavalt määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklile 4, võttes arvesse heakskiidetud riiklikke programme vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 6 lõikele 3.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 5 on sätestatud, et komisjon kiidab aastaeelarve prognoosi heaks ja otsustab igale riiklikule programmile iga-aastase Euroopa Liidu rahalise toetuse andmise määruse (EÜ) nr 861/2006 artiklis 24 sätestatud korra kohaselt ning määruse (EÜ) nr 1078/2008 artiklis 4 osutatud aastaeelarve prognooside hindamise tulemuste põhjal.

(8)

Määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 24 lõike 3 punktis b on sätestatud, et komisjoni otsusega määratakse kindlaks rahalise toetuse määr. Kõnealuse määruse artiklis 16 on sätestatud, et Euroopa Liidu finantsmeetmed lähteandmete kogumise valdkonnas ei tohi ületada 50 % liikmesriikide kuludest, mis tekivad seoses kalandussektori andmete kogumise, haldamise ja kasutamise programmi elluviimisega.

(9)	Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (7) artikli 75 lõike 2 tähenduses.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Igale liikmesriigile kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2012. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse maksimaalne üldsumma ja Euroopa Liidu rahalise toetuse määr on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Iirimaale, Prantsuse Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Malta Vabariigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 12. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 160, 14.6.2006, lk 1.

(2) ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.

(3) ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

(4) ELT L 134, 24.5.2012, lk 27.

(5) ELT L 293, 23.10.2012, lk 34.

(6) ELT L 295, 4.11.2008, lk 24.

(7) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

LISA

RIIKLIKUD PROGRAMMID 2011–2013

TOETUSKÕLBLIKUD KULUD JA ELI MAKSIMAALNE TOETUS 2012. AASTAL

(eurodes)
Liikmesriik	Toetuskõlblikud kulud	ELi maksimaalne toetus (määr 50 %)
Iirimaa	5 771 583	2 885 791
Prantsusmaa	14 898 076	7 449 038
Hispaania	15 661 034	7 830 517
Malta	658 560	329 280
Portugal	3 411 870	1 705 935
Kokku	40 401 123	20 200 561

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. detsember 2012,

liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt 2012. aastal Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal ja Saksamaal taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9280 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(2012/789/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 22 kohaselt võivad liikmesriigid saada liidult fütosanitaarkontrolli rahalist toetust kulude katmiseks, mis on otseselt seotud kolmandatest riikidest või teistelt liidu aladelt sissetoodud kahjulike organismide hävitamiseks või, kui see ei ole võimalik, leviku takistamiseks võetud või kavandatud vajalike meetmetega.

(2)	Saksamaa on esitanud rahalise toetuse saamiseks neli avaldust. Esimene taotlus esitati 19. detsembril 2011 ning selles käsitletakse 2011. aastal Nordrhein-Westfalenis Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2010. aastal.

(3)	Teine taotlus esitati 25. aprillil 2012 ning selles käsitletakse aastatel 2010 ja 2011 Nordrhein-Westfalenis Anoplophora glabripennis’e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2009. aastal.

(4)

Saksamaa kolmas taotlus esitati 27. aprillil 2012 ja selles käsitletakse 2011. aastal Baden-Württembergis Diabrotica virgifera likvideerimiseks või leviku piiramiseks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhangud avastati selle liidumaa mitmes piirkonnas (Breisgau-Hochschwarzwaldis, Emmendingenis, Freiburgi linnas, Konstanzis, Loerrachis, Ortenaukreisis ja Rastattis) mitmel aastal, nimelt 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal. Aastatel 2008–2011 võetud meetmeid kaasrahastati juba aastatel 2009–2011.

(5)	Saksamaa neljas taotlus esitati 27. aprillil 2012 ja selles käsitletakse 2011. aastal Hessenis Diabrotica virgifera likvideerimiseks või leviku piiramiseks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2011. aastal.

(6)

Hispaania on esitanud rahalise toetuse saamiseks neli avaldust. Esimene taotlus esitati 20. aprillil 2012 ning selles käsitletakse 2012. aastal Extremaduras võetud või kavandatud meetmeid Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati 2008. aastal Sierra de Dios Padres. 2008. aasta novembris-detsembris ning 2009.–2011. aastal võetud meetmeid kaasrahastati juba aastatel 2009–2011. Vastu on võetud täiendav taotlus meetmete kohta jaanuarist oktoobrini 2012, kestusega kuni neli aastat.

(7)	Hispaania teine taotlus esitati 23. aprillil 2012. Selles käsitletakse 2012. aastal Galicias võetud või 2012. aastaks kavandatud meetmeid Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks. Kõnealuse kahjuliku organismi puhang avastati 2010. aastal As Nevesi piirkonnas.

(8)	Hispaania kolmas taotlus esitati 25. aprillil 2012. Selles käsitletakse 2012. aastal Kataloonias võetud või 2012. aastaks kavandatud meetmeid Pomacea insularum’i tõrjeks. 2010. aastal avastati seal kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang.

(9)	Hispaania esitas neljanda taotluse 27. aprillil 2012. Selles käsitletakse Extremaduras 2012. aastal võetud või 2012. aastaks kavandatud meetmeid Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks. Kõnealuse kahjuliku organismi puhang avastati 2012. aastal Valverde del Fresno piirkonnas.

(10)

Prantsusmaa on esitanud rahalise toetuse saamiseks kaks taotlust. Esimene esitati 30. detsembril 2011 ja selles käsitletakse 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta septembrini võetud või selleks ajavahemikuks kavandatud meetmeid Rhynchophorus ferrugineus’e tõrjeks. 2009. aastal avastati seal kõnealuse kahjuliku organismi esinemise esialgsed puhangud. 2009. aasta septembrist 2011. aasta septembrini võetud meetmeid kaasrahastati juba 2010. aastal.

(11)

Teine taotlus esitati 30. aprillil 2012 ning selles käsitletakse Alsace’is 2011. aasta novembrist kuni 2012. aasta detsembrini võetud või selleks ajavahemikuks kavandatud meetmeid Anoplophora glabripennis’e tõrjeks. Prantsusmaal võeti meetmeid seoses kõnealuse kahjuliku organismi puhanguga asjaomase piirkonnaga piirnevas piirkonnas Saksamaal.

(12)

Itaalia esitas kaks rahalise toetuse taotlust 30. aprillil 2012. Itaalia esimene taotlus on seotud Veneto maakonnas Treviso provintsis Cornuda piirkonnas 2012. aastal võetud või 2012. aastaks kavandatud meetmetega Anoplophora glabripennis’e tõrjeks. 2009. aastal avastati seal kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang. Aastatel 2009–2011 võetud meetmeid kaasrahastati juba aastatel 2010 ja 2011.

(13)

Itaalia teine taotlus on seotud 2011. aastal Emilia-Romagna maakonnas Bologna, Ferrara, Ravenna ja Forlì-Cesena provintsis Pseudomonas syringae pv. actinidiae tõrjeks võetud meetmetega. 2010. aastal kinnitati seal kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang. Ka 2010. aastal võetud meetmeid kaasrahastati juba 2011. aastal.

(14)

Küpros esitas taotluse rahalise toetuse saamiseks 30. aprillil 2012. aastal Rhynchophorus ferrugineus’e tõrjeks võetud või võetavate meetmete kohta. 2009. aastal avastati seal kõnealuse kahjuliku organismi esinemise esimesed puhangud. Aastatel 2010 ja 2011 võetud meetmeid kaasrahastati 2010. ja 2011. aastal.

(15)

Madalmaad esitasid taotluse rahalise toetuse saamiseks 23. detsembril 2011. Taotluses käsitletakse Anoplophora glabripennis’e tõrje meetmeid Almere piirkonnas ajavahemikul 2010. aasta novembrist kuni 2011. aasta detsembrini. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemine avastati seal 2010. aasta novembris.

(16)

Portugal esitas 30. aprillil 2012 rahalise toetuse saamiseks kaks taotlust, milles käsitletakse meetmeid Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks. Esimeses taotluses käsitletakse Portugali mandriosas 2008. aastal avastatud puhangute tõrjeks 2012. aasta esimesel poolaastal võetud või selleks ajaks kavandatud meetmeid, välja arvatud 1999. aastal esialgu nakatunud Setubali piirkonnas. 2008. aasta teisel poolaastal ja aastatel 2009–2011 võetud meetmeid kaasrahastati juba aastatel 2009 –2011. Vastu on võetud täiendav taotlus meetmete kohta 2012. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta juunini, kestusega kuni neli aastat.

(17)	Portugali teises taotluses käsitletakse üksnes puidu või puidust pakkematerjali kuumtöötlemise meetmeid Setubali piirkonnas 2012. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 võetud meetmeid kaasrahastati ka 2011. aastal.

(18)

Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Madalmaad ja Portugal on kehtestanud meetmete programmid oma territooriumile sissetoodud ning taimedele kahjulike organismide likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks. Kõnealustes programmides kirjeldatakse eesmärke, võetavaid meetmeid ning meetmete kestust ja maksumust.

(19)

Kõik eespool nimetatud meetmed koosnevad mitmesugustest fütosanitaarmeetmetest, sealhulgas nakatunud puude ja põllukultuuride hävitamine, taimekaitsetoodete kasutamine, puhastamine, ametlikud või ametliku taotluse alusel tehtud kontrollimised ja analüüsid asjaomase kahjuliku organismiga saastumise esinemise ja ulatuse jälgimiseks ning hävitatud taimede asendamine direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktide a, b ja c tähenduses.

(20)

Hispaania, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa on taotlenud kõnealustele programmidele liidu rahalise toetuse eraldamist direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 23 (eelkõige lõigetes 1 ja 4) sätestatud nõuete kohaselt ning vastavalt komisjoni 14. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1040/2002, milles sätestatakse ühenduse fütosanitaarkontrolliks ettenähtud rahalise toetuse jaotamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2051/97 (2).

(21)

Hispaania, Itaalia, Küprose, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa ja Saksamaa esitatud tehniline teave on võimaldanud komisjonil olukorda täpselt ja igakülgselt analüüsida. Komisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused liidu rahalise toetuse andmiseks, mis on sätestatud eelkõige direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 23, on täidetud. Seega on asjakohane anda liidu rahalist toetust kõnealuste programmidega tehtud kulutuste osaliseks katmiseks.

(22)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 5 teise lõigu kohaselt võib liidu rahaline toetus katta kuni 50 % abikõlblikest kulutustest tingimusel, et need meetmed on võetud hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kahjuliku organismi esinemise avastamise kuupäeva või nende võtmist on kavandatud selleks ajavahemikuks. Kõnealuse artikli kolmanda lõigu kohaselt võib seda perioodi pikendada, kui jõutakse järeldusele, et võetud meetmete eesmärk saavutatakse mõistliku lisaaja jooksul; sel juhul liidu rahalise toetuse määr asjaomastel aastatel väheneb. Võttes arvesse töörühma järeldusi vastavate toetustaotluste hindamise kohta, on asjakohane pikendada asjaomaste programmide kaheaastast perioodi, vähendades samas kõnealuste meetmete puhul antava liidu rahalise toetuse määra nende programmide kolmandaks aastaks 45 protsendini abikõlblikest kulutustest ja neljandaks aastaks 40 protsendini.

(23)

Liidu rahalist toetust kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks järelikult kohaldada järgmiste programmide suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Breisgau-Hochschwarzwaldi maapiirkond ja Freiburgi linn, Rastatti maapiirkond ja Baden-Badeni linn (2011), Saksamaa, Diabrotica virgifera, Hessen (2011), Saksamaa, Diabrotica virgifera, Nordrhein Westfalen (2011), Prantsusmaa, Anoplophora glabripennis, (novembrist 2011 kuni detsembrini 2012), Itaalia, Emilia-Romagna, Pseudomonas syringae pv. Actinidiae Bologna, Ferrara, Ravenna ja Forlì-Cesena provints (2011), Madalmaad, Anoplophora glabripennis, Almere piirkond (novembrist 2010 kuni detsembrini 2011).

(24)

Liidu rahalist toetust kuni 45 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks seega kohaldada järgmiste programmide kolmanda aasta suhtes: Saksamaa, Nordrhein-Westfalen, Anoplophora glabripennis (2011), Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Emmendingeni, Konstanzi ja Lörrachi maapiirkond (2011), Hispaania, Kataloonia, Pomacea insularum (2012), Hispaania, Galicia, Bursaphelenchus xylophilus (2012), Prantsusmaa, PACA piirkond, Rhynchophorus ferrugineus (septembrist 2011 kuni septembrini 2012, Küpros, Rhynchophorus ferrugineus (2012), ja Portugal, Bursaphelenchus xylophilus, Setubali piirkond (2012), kuna asjaomaseid meetmeid on juba rahastatud liidu vahenditest vastavalt komisjoni otsusele 2010/772/EL (3) (Saksamaa, Diabrotica virgifera, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros) ja/või komisjoni rakendusotsusele 2011/868/EL (4) (Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Portugal) meetmete rakendamise esimesel kahel aastal.

(25)

Lisaks peaks liidu kuni 40 % toetusmäär kehtima järgmiste programmide neljanda aasta suhtes: Hispaania, Extremadura, Bursaphelenchus xylophilus, 2008. aasta (2012. aasta) puhang, Itaalia, Veneto, Anoplophora glabripennis (2012), Portugal, Bursaphelenchus xylophilus (2012), Portugali mandriosa, välja arvatud 1999. aastal esialgu nakatunud Setubali piirkond, sest meetmetele on antud rahalist toetust komisjoni otsuse 2009/996/EL, (5) otsuse 2010/772/EL ja rakendusotsuse 2011/868/EL kohaselt meetmete kolme esimese rakendusaasta jaoks.

(26)

Vastavalt komisjoni toidu- ja veterinaarameti Portugalis 19.–28. märtsini 2012 toimunud auditeerimiskülastuse järeldustele oli 2012. aasta 1. aprilli seisuga langetatud ja hävitatud ainult 85 % nendest puudest, millel oli männi nematoodi nakkus või millel esinesid puu seisundi halvenemise nähud, mis vastab 15 protsendisele alatäitmisele. Lisaks sellele tehti nakkuskahtlusega puude uuring ja proovide kogumine 1 % ulatuses, mis ei vasta kaugeltki nõuetele, mis on sätestatud komisjoni 13. veebruari 2006. aasta otsuses 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigustekitajat teadaolevalt ei esine (6).

(27)

Seda silmas pidades tuleks vähendada nakatunud puude langetamise ja riikliku metsaameti tehtud laboratoorsete uuringute kulude abikõlblikkuse määra taotluses, milles käsitletakse Portugali mandriosa, välja arvatud esialgu nakatunud Setubali piirkonnaga seotud meetmed. Kui võtta arvesse, et ka 2011. aastal ei tehtud nõuetekohasel määral puude langetamist ja laboratoorseid uuringuid, tuleks alatäitmise tõttu 2012. aastal kasutada suuremat vähendust. Seega tuleks teha puude langetamise kulutuste osas vähendus 25 % ning uuringuid abikõlblikeks mitte lugeda.

(28)	Komisjoni finantsauditi järelduste alusel tuleks sätestada puidu või puidust pakkematerjali kuumtöötlemise maksumus ühe kaubaaluse kohta 0,30 eurot 0,43 euro asemel. Seega tuleb kuumtöötlemise abikõlblikku kulu Portugali esitatud kahe toimiku puhul eelnimetatud kaalutlustel muuta.

(29)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (7) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse taimetervise meetmeid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Kõnealuste meetmete finantskontrolli suhtes tuleks kohaldada nimetatud määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(30)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8) artikli 75 kohaselt ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (9) artikli 90 lõike 1 kohaselt peab liidu eelarvest tuleneva kulukohustuse võtmisele eelnema rahastamisotsus, mille võtab vastu selleks volitatud institutsioon ja milles sätestatakse kuludega seotud meetme olulised osad.

(31)	Käesolev otsus on rahastamisotsus kulutuste jaoks, mille liikmesriigid on esitanud kaasrahastamistaotlustes.

(32)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikide esitatud ja komisjoni analüüsitud teabe ja dokumentide alusel kiidetakse heaks liidu rahalise toetuse eraldamine 2012. aastaks, et katta Hispaania, Itaalia, Küprose, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa ja Saksamaa tehtud kulutused seoses vajalike meetmetega, mis on nimetatud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktides a, b ja c ning on võetud käesoleva otsuse lisas loetletud likvideerimis- või leviku piiramise programmidega hõlmatud organismide tõrjeks.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud liidu rahalise toetuse kogusumma on 7 271 741,06 eurot. Liidu rahalise toetuse ülemmäärad iga programmi kohta on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas esitatud liidu rahalist toetust makstakse järgmistel tingimustel:

a)	võetud meetmete tõendamiseks on asjaomane liikmesriik esitanud asjakohased dokumendid määruses (EÜ) 1040/2002 sätestatud korras;

b)	asjaomane liikmesriik on komisjonile esitanud rahalise toetuse väljamakse taotluse määruse (EÜ) nr 1040/2002 artiklis 5 sätestatud korras.

Rahalise toetuse maksmine ei piira direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 8 teise lõigu, artikli 23 lõike 10 ja artikli 24 kohaselt tehtavat komisjoni kontrolli.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Portugali Vabariigile, Prantsuse Vabariigile ja Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 14. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) EÜT L 157, 15.6.2002, lk 38.

(3) ELT L 330, 15.12.2010, lk 9.

(4) ELT L 341, 22.12.2011, lk 57.

(5) ELT L 339, 22.12.2009, lk 49.

(6) ELT L 52, 23.2.2006, lk 34.

(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(8) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

LISA

LIKVIDEERIMIS-/LEVIKU PIIRAMISE PROGRAMMID

I jaotis

Programmid, mille puhul liidu rahaline toetus on 50 % abikõlblikest kulutustest

(eurodes)
Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed	Aasta	a	Abikõlblikud kulutused	Liidu toetuse ülemmäär programmi kohta
Saksamaa, Nordrhein-Westfalen	Diabrotica virgifera	Zea mays	08.2010–09.2011	1. ja 2.	133 400,32	66 700,16
Saksamaa, Hessen	Diabrotica virgifera	Zea mays	2011	1.	55 374,84	27 687,42
Saksamaa, Baden-Württemberg, Rastatti maapiirkond ja Baden-Badeni linnapiirkond (meetmete 1. aasta), Breisgau-Hochschwarzwald ja Freiburgi linn (2. meetmete aasta)	Diabrotica virgifera	Zea mays	2011	1. või 2.	31 750,29	15 875,14
Hispaania, Extremadura (puhang, 2012)	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2012	1.	1 081 399,69	540 699,84
Prantsusmaa, Alsace	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	11.2011–12.2012	1. ja 2.	213 993,15	106 996,57
Itaalia, Emilia-Romagna (Bologna, Ferrara, Ravenna ja Forli-Cesena provints)	Pseudomonas syringae pv. actinidiae	Actinidia sp.	2011	2.	152 330,13	76 165,06
Madalmaad, Almere piirkond	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	11.2010–12.2011	1. ja 2.	583 436	291 718

II jaotis

Programmid, mille puhul liidu rahalise toetuse määrad on vähendamise põhimõtte rakendamise kohaselt erinevad

(eurodes)
Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed või taimsed saadused	Aasta	a	Abikõlblikud kulutused	Määr (%)	Liidu toetuse ülemmäär
Saksamaa, Nordrhein-Westfalen	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	08.2010–09.2011	3	207 314,64	45	93 291,58
Saksamaa, Baden-Württemberg, Emmendingeni, Lörrachi, Konstanzi maapiirkond	Diabrotica virgifera	Zea mays	2011	3	33 675,54	45	15 153,99
Hispaania, Kataloonia	Pomacea insularum	Oryza sativa	2012	3	1 914 477,44	45	861 514,84
Hispaania, Extremadura (puhang, 2008)	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2012, (jaanuarist oktoobrini)	4	316 519,91	40	126 607,96
Hispaania, Galicia	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2012	3	1 652 201,49	45	743 490,67
Prantsusmaa, PACA piirkond	Rhynchophorus ferrugineus	Palmaceae	2011. aasta septembrist 2012. aasta septembrini	3	421 173,40	45	189 528,03
Itaalia, Veneto (Cornuda kommuun)	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2012	4	281 945	40	112 778
Küpros	Rhynchophorus ferrugineus	Palmaceae	2012	3	299 814	45	134 916,30
Portugal, Portugali mandriosa, piirkond väljaspool Setubali omavalitsusüksust	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2012 (jaanuarist juunini)	4	Meetmed 1,2,3,4,5,9	40	Meetmed 1,2,3,4,5,9
					1 473 813,32		589 525,32
					Meede 6 (proovid ja uuringud)		Meede 6 (proovid ja uuringud)
					0		0
					Meede 7 (kuumtöötlemine), 16 800 000 võrdlus-kaubaalust, ühe kaubaaluse töötlemise maksumus 0,30 eurot		Meede 7 (kuumtöötlemine)
					5 040 000		2 016 000
					Meede 8 (puude langetamine), vähendatud 75 protsendini summast 1 894 606,34		Meede 8 (puude langetamine)
					1 420 954,75		568 381,90
					Kokku		Kokku
					7 934 768,07		3 173 907,23
Portugal, Setubali piirkond, kuumtöötlemise meede	Bursaphelenchus xylophilus	Puit ja puidust pakkematerjal	2012	3	Meetmed 1 ja 2	45	Meetmed 1 ja 2
					9 582,92		4 312,31
					Meede 3 (kuumtöötlemine), 5 114 059 võrdlus-kaubaalust, ühe kaubaaluse töötlemise maksumus 0,30 eurot		Meede 3 (kuumtöötlemine),
					1 534 217,70		690 397,96
					Kokku		Kokku
					1 543 800,62		694 710,27

Liidu toetus kokku: 7 271 741,06 eurot

Tähistuse selgitus:

— a– likvideerimisprogrammi rakendusaasta.

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/28

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. detsember 2012,

mis käsitleb nõukogu otsuse 2009/470/EÜ rakendamist ELi referentlaborile 1. jaanuarist31. detsembrini 2012 ainejääkide kontrolliks antava liidu rahalise abi osas

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 9286 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2012/790/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 31 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse tagamaks sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontroll, (2) eriti selle artikli 32 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu referentlaboritele võib anda liidu rahalist toetust vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artiklile 31.

(2)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (3) (edaspidi „finantsmäärus”) artiklile 75 ja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (4) (edaspidi „rakenduseeskirjad”) artikli 90 lõikele 1 eelneb ELi eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, keda institutsioon on selleks volitanud.

(3)

Komisjoni 12. septembri 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 926/2011 (mis käsitleb nõukogu otsuse 2009/470/EÜ rakendamist ELi sööda ja toidu referentlaboritele ja loomatervishoiusektorile antava liidu rahalise abi osas) (5) on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse tingimusel, et heakskiidetud tööprogrammid on tõhusalt täidetud ja abisaajad esitavad teatava ajavahemiku jooksul kogu vajaliku teabe.

(4)

Madalmaades asuv Wageningeni toiduohutuse instituut (RIKILT) on määratud ainejääkide kontrolli ELi referentlaboriks komisjoni 27. juuni 2012. aasta määrusega (EL) nr 563/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa ELi referentlaborite loetelu osas, (6) tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2012.

(5)

2011. aasta septembris esitas RIKILT oma kandidatuuri osana 2012. aasta esialgse töökava. Pärast referentlaboriks määramist edastas RIKILT uuendatud töökava ja asjaomased eelarveprojektid. Komisjon on hinnanud ja kiitnud heaks uuendatud tööprogrammi ja asjaomased eelarveprojektid, mille Euroopa Liidu referentlaborid on esitanud 2012. aastaks.

(6)	Töökava alusel on töötatud alates 1. jaanuarist 2012. Seetõttu on vaja rahastamist alates 1. jaanuarist 2012.

(7)	Kuna 2012. aasta töökava on rakenduseeskirjade artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses piisavalt üksikasjalik raamistik, on käesolev otsus rahastamisotsus.

(8)	Seega tuleks liidul anda rahalist toetust Euroopa Liidu referentlaboritele, et kaasrahastada neile määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 32 ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. Liidu rahalise toetuse määr peaks olema 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 926/2011.

(9)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (7) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Lisaks on kõnealuse määruse artikli 13 teise lõiguga ette nähtud, et erandjuhul rahastatakse fondist nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusega 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (8) hõlmatud meetmete ja programmide puhul liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate haldus- ja personalikulusid. Finantskontrolli tegemisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kiidetakse heaks Wageningeni ülikooli ja uurimiskeskuse juurde kuuluva toiduohutuse instituudi RIKILTi poolt 27. septembril 2011. aastal esitatud töökava 2012. aastaks.

2. Liit annab Wageningeni ülikooli ja uurimiskeskuse juurde kuuluvale toiduohutuse instituudile RIKILTile rahalist toetust ainejääkide kontrolliks. Labor täidab määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisa I osa punktis 12a sätestatud ülesanded ja kohustused.

3. Liidu finantsabi määr on 100 % rakendusmääruses (EL) nr 926/2011 määratletud abikõlblikest kuludest, mida kõnealune instituut kannab töökava elluviimisel, ning selle maksimumsumma ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 on 470 000 eurot, millest maksimaalselt 25 000 eurot võib kulutada ainejääkide kontrolli käsitleva tehnilise seminari korraldamiseks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud RIKILTile (Wageningeni ülikooli ja uurimiskeskuse juurde kuuluv toiduohutuse instituut), Akkermaalsbos 2, hoone 123, 6708 WB Wageningen, Madalmaad.

Brüssel, 14. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(5) ELT L 241, 17.9.2011, lk 2.

(6) ELT L 168, 28.6.2012, lk 24.

(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(8) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

18.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 348/30

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

26. november 2012,

millega muudetakse suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2012/25)

(2012/791/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda eurosüsteemi poolt kasutatavad instrumendid ja menetlused, et seda poliitikat nendes liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ühetaoliselt ellu viia.

(2)	Tuleb teha muudatusi, mis käsitlevad varaga tagatud väärtpaberite laenuandmete aruandluse nõuete järkjärgulist sisseviimist, kupongi määratlusi, kohustuste täitmise andmeid ja trahvide arvutust, kui osapool ei täida kohustusi.

(3)	Seetõttu tuleb 20. septembri 2011. aasta suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (1) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

I lisa muutmine

Suunise EKP/2011/14 I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Kontrollimine

Euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad (edaspidi RKPd) edastavad Euroopa Keskpangale (EKP) dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida, hiljemalt 19. detsembriks 2012.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2013.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 26. november 2012

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

LISA

Suunise EKP/2011/14 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.	Punkti 5.1.3 lisatakse järgmine lause: „EKP jätab endale õiguse võtta mis tahes meetmeid, mis on kohased vea parandamiseks pakkumismenetluse väljakuulutamise teates, sh toimuva pakkumismenetluse tühistamine või katkestamine.”

2.	Punkti 5.1.6 lisatakse järgmine lause: „Juhul kui tulemuste väljakuulutamises esineb eksliku teavet mis tahes eespool osutatu osas, jätab EKP endale õiguse võtta mis tahes meetmeid, mis on kohased selle eksliku teabe parandamiseks.”

Punkt 6.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„6.2.1.1. Vara liik

1. Ühised kõlblikkuskriteeriumid

Varaks peavad olema võlainstrumendid, millel on:

a)	fikseeritud, tingimusteta põhisumma (1) ja

kupong, millega ei või kaasneda negatiivne rahavoog ja mis on üks järgmistest:

i)	fikseeritud, nullkupong või mitme kohandamisperioodiga kupong (multi-step), st kindlaksmääratud kupongigraafikuga ja kupongiväärtusega instrumendid;

ii)	ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud (flat foating coupon) ühe euro rahaturu intressimäära indeksiga, näiteks EURIBOR, LIBOR või muud indeksid, või püsiva tähtajavahetuse intressimääralepinguga (constant maturity swap rate), näiteks CMS, EIISDA, EUSA indeksid;

iii)	finantsvõimendusega ja vähendatud finantsvõimendusega ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud ühe euro rahaturu intressimäära indeksiga, näiteks EURIBOR, LIBOR või muud indeksid, või püsiva tähtajavahetuse intressimääralepinguga, näiteks CMS, EIISDA, EUSA indeksid;

iv)	indeksiga seotud, finantsvõimendusega või vähendatud finantsvõimendusega ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud euroala kuni üheaastase tähtajaga riigivõlakirja tootlusega (kas indeks või netotootluse võrdlusnäitaja);

v)	euroala inflatsiooniindeksitega seotud ujuvad määrad, millel ei ole muutumisvahemikku, optsioone (range accrual, ratchet) või samalaadseid kompleksseid struktuure.

Eelkõige ei kuulu siia järgmised kupongistruktuurid: kõik ujuvad määrad, mis on seotud välisvaluuta intressimääraga, kaubahinna- ja aktsiaindeksite ning vahetuskurssidega, kahe indeksiga seotud ujuvad intressimäärad või vahetuslepingute hinnavahedega või muu indeksite kombinatsiooniga seotud ujuvad intressimäärad, mis tahes kupongioptsioonid (range accrual, ratchet) või vastassuunaliselt liikuv intressimäär ja krediidireitingul põhinevad kupongid. Välja jäetakse ka komplekssed tähtajastruktuurid, näiteks tingimusliku lunastustähtajaga väärtpaberid ja kupongi muutmise võimalus makse sissenõudmisega.

Kõlblikel kupongidel puuduvad emitendi määratud optsioonid, st nende kupongis ei ole instrumendi tähtaja jooksul lubatud muudatused, mis oleksid sõltuvad emitendi otsusest. Lisaks, kui esinevad ülem- või alampiirid, peavad need olema ette fikseeritud ja määratletud. Instrumendi liigitus kupongi põhjal, kui kupong on mitme kohandamisperioodiga (multi-step) põhineb tulevikuaspektil.

Kui eespool osutatud kõlblikkuskriteeriumid ei ole täidetud, ei täida kõlblikkuskriteeriume ka vara, isegi kui see on ainult osa tasustamisstruktuurist (näiteks preemia) ja isegi kui selgesõnaliselt garanteeritakse, et kupongimakse ei ole negatiivne ja vähemalt põhisumma makstakse tagasi.

Alapunkti 1 alajaotusi a ja b kohaldatakse kuni kohustuse täitmiseni. Võlainstrumentidest ei või tuleneda õigused põhisummale ja/või intressile, mis oleksid allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

2. Varaga tagatud väärtpaberite täiendavad kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteemi rahapoliitika õigusraamistikus ei loeta tagatud võlakirju varaga tagatud väärtpaberiteks.

Alapunkti 1 alajaotust a ei kohaldata varaga tagatud väärtpaberite suhtes. Eurosüsteem hindab varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkust käesolevas alapunktis sätestatud täiendavate kriteeriumide põhjal.

Varaga tagatud väärtpaberite tagatiseks olevaid rahavooge tekitavad varad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	need varad peavad olema omandatud ELi liikmesriigi õigusaktide alusel;

need varad peavad olema algatajalt või vahendajalt väärtpaberistamise teel omandatud eriotstarbelise finantsettevõtte poolt viisil, mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral (2);

c)	need peavad olema algatatud ja emitendile müüdud algataja või, kui kohaldatav, Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud vahendaja poolt;

nad ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt muude tagatisega väärtpaberite rühmadest (3). Lisaks ei tohi need koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt krediidiriskiga seotud väärtpaberitest, vahetuslepingutest või muudest tuletisinstrumentidest (4), ega ka sünteetilistest väärtpaberitest;

krediidinõuete puhul peavad krediidisaajad ja krediidiandjad olema asutatud (või füüsiliste isikute puhul, olema residendiks) Euroopa Majanduspiirkonnas ning asjakohastel juhtudel peab Euroopa Majanduspiirkonnas asuma ka seotud väärtpaber. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigus. Võlakirjade puhul peavad emitendid olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, võlakirjad peavad olema emiteeritud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigusele ning Euroopa Majanduspiirkonnas peab asuma ka mis tahes seotud väärtpaber.

Punkti 6.2.1.7 kohaselt peab varaga tagatud väärtpaberi emitent olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas.

Kui algatajad või asjakohastel juhtudel vahendajad tegutsevad euroalal või Ühendkuningriigis, peab eurosüsteem kontrollima, et neis jurisdiktsioonides ei kehti rangeid tagasinõudmisega seotud sätteid. Kui algataja või asjakohastel juhtudel vahendaja on asutatud mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis, loetakse varaga tagatud väärtpabereid kõlblikeks üksnes juhul, kui eurosüsteem veendub, et tema õigused on vastava Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi seaduste kohaselt eurosüsteemi poolt kohaseks peetaval viisil tagasinõudmisega seotud sätete vastu kaitstud. Seepärast tuleb enne varaga tagatud väärtpaberite kõlblikuks tunnistamist eurosüsteemile esitada sellele vormilt ja sisult vastuvõetav sõltumatu õiguslik hinnang, kus tuuakse välja riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad. Otsustamaks kas tema õigused on tagasinõudmise eeskirjade suhtes piisavalt kaitstud, võib eurosüsteem nõuda kahtlusaluse perioodi kohta muid dokumente, sealhulgas tunnistust vastuvõtja maksejõulisuse kohta. Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega vastuvõetamatuks, kuuluvad eeskirjad, mille alusel likvideerija võib rahavoogu tekitava varaga tagatud väärtpaberite müügi kehtetuks kuulutada ainuüksi seetõttu, et tehing teostati teatud perioodil (kahtlusalusel perioodil) enne müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetuks kuulutamist, või mille alusel vastuvõtja saab kehtetuks kuulutamist vältida üksnes tõestades, et ta ei olnud müügitehingu teostamise ajal müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetusest teadlik.

Struktureeritud emissiooni korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama emissiooni teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet. Struktureeritud emissiooni puhul, kus emissiooniprospekt näeb ette aktseleratsiooni ja täitmisele pööramise teate saatmist, tuleb rühma (või allrühma) mitteallutatus tagada nii aktseleratsiooni kui ka täitmisele pööramise teatega seotud maksehierarhias.

Selleks et varaga tagatud väärtpaberid oleksid kõlblikud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, nõuab eurosüsteem täielikke ja standarditud laenuandmeid varaga tagatud väärtpaberi aluseks olevate rahavoogu tekitavate varade kogumi kohta, mille peavad esitama varaga tagatud väärtpaberi osapooled kooskõlas 8. liitega.

Varaga tagatud väärtpaberi kõlblikkuse määramisel võtab eurosüsteem arvesse aruandlusvormi kohustuslikele väljadele sisestatud andmeid asjakohaste laenude kohta 8. liite kohaselt. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmist: a) andmete esitamata jätmine ja b) korduvalt leitud mõtestatud andmete puudumine laenude kohta esitatud andmetes.

Kõlblikkuseks peavad varaga tagatud väärtpaberid olema tagatud rahavoogu tekitavate varadega, mida eurosüsteem loeb homogeenseks, st varaga tagatud väärtpaberit tagav rahavoogu tekitav vara hõlmab ainult üht liiki vara, mis on kas eluaseme hüpoteek, ärikinnisvara hüpoteek, laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, autolaenud, tarbimislaenud või liisingu laekumised. Varaga tagatud väärtpaberid ei ole kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui alusvara kogumis on heterogeenne vara, kuna nende aruandlus ei saa toimuda ühel vormil konkreetse varaklassi kohta (5).

Eurosüsteemil on õigus nõuda mis tahes kolmandalt isikult (näiteks emitendilt, algatajalt või korraldajalt) mis tahes selgitusi ja/või õiguslikult siduvat kinnitust, mida peetakse vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamiseks seoses laenuandmete esitamisega. Sellistele taotlustele mittevastamine võib kaasa tuua kõnealuse varaga tagatud väärtpaberi tehingu peatamise või kõlblikkuse mittetunnustamise.

3. Tagatud võlakirjade suhtes kohaldatavad täiendavad kõlblikkuskriteeriumid

Alates 31. märtsist 2013 kohaldatakse tagatud võlakirjade suhtes järgmisi täiendavaid nõudeid.

Tagatud võlakirjade tagatisvara kogum ei tohi sisaldada varaga tagatud väärtpabereid, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberid:

a)	mis vastavad direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tagatud võlaväärtpaberites sisalduvate varaga tagatud väärtpaberite suhtes kehtestatud nõuetele;

b)	mis algatati tagatud võlaväärtpaberi emitendiga samas konsolideerimisgrupis oleva liikme poolt, kes on ühtlasi sama keskse üksuse liige või sidusettevõtja, mille sidusettevõtja on ka tagatud võlaväärtpaberi emitent;

c)	mida kasutatakse tehnilise abivahendina hüpoteekide või tagatud kinnisvaralaenude ülekandmiseks algatavalt üksuselt tagatisvara kogumisse.

Tagatud võlaväärtpaberid, mis olid varaga tagatud väärtpaberite kõlblike varade nimekirjas 28. novembril 2012 ja ei vasta nõuetele a–c, jäävad kõlblikeks kuni 28. novembrini 2014.

4.	Punktis 6.2.1.7 jäetakse välja joonealune märkus 58.

5.	Punktis 6.2.2 jäetakse välja joonealune märkus 60.

Punkti 6.2.2.1 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Krediidinõudel peab olema: i) kindlaksmääratud, mittetingimuslik põhisumma; ja ii) kupong, millega ei kaasne negatiivne rahavoog. Need omadused peavad püsima kuni kohustuse lunastamiseni. Lisaks sellele peaks intressimäär olema üks järgmistest: i) nullkupongi laadi; ii) fikseeritud; iii) ujuv ning seotud teise viiteintressimääraga. Kõlblikud on ka krediidinõuded, mille intressimäär on seotud inflatsioonimääraga.”;

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Minimaalne suurus: kui osapool esitab krediidinõude tagatiseks (ehk mobiliseerib selle), peab see vastama miinimumlävele. Siseriiklike krediidinõuete minimaalse suuruse määrab kindlaks iga RKP ise. Kui krediidinõudeid kasutatakse tagatisena piiriüleselt, kehtib ühtne minimaalne suurus 500 000 eurot.”

Punkti 6.2.3 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata kõlblikkusest võivad riikide keskpangad otsustada osapoolelt tagatisena mitte vastu võtta järgmisi turukõlblikke või turukõlbmatuid varasid:

a)	võlainstrumendid, mille tähtaeg on lõppemas, ja

b)	võlainstrumendid, mille tuluvoog, st kupongimakse, toimub lähemal ajal.”

Punkt 6.2.3.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.2. Kõlblike varade kasutamise eeskirjad

Turukõlblikke varasid võib kasutada kõikides alusvaradele tuginevates rahapoliitika operatsioonides, st avaturu pöörd- ja otsetehingutes ning laenamise püsivõimaluses. Turukõlbmatuid varasid võib kasutada avaturu pöördtehingute ja laenamise püsivõimaluse alusvarana. Eurosüsteemi otsetehingutes neid ei kasutata. Kõiki turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid võib samuti kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Olenemata sellest, kas turukõlblik või turukõlbmatu vara vastab või ei vasta kõikidele kõlblikkuskriteeriumidele, ei tohi osapool tagatiseks esitada vara, mille emitent või garant on ta ise või mõni muu isik, kellega tal on lähedane side (6).

„Lähedane side” on järgmine olukord, kus osapool on seotud kõlblike varade emitendiga/krediidisaajaga/garandiga:

a)	osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist või

b)	emitendile/krediidisaajale/garandile kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist;

c)	rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist kuulub kolmandale isikule kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu.

Rahapoliitika rakendamiseks, eelkõige lähedalt seotud kõlblike varade kasutamise eeskirjade järgimise järelevalveks, jagavad vastavat eesmärki kandvad järelevalveasutused eurosüsteemisiseselt teavet kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.

Eespool osutatud lähedast sidet käsitlevad sätted ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedalt seotud osapoole ning EMP riikide maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse vahel või kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksus, b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on emiteeritud vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktides 68–70 sätestatud kriteeriumidele, c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega, näiteks: i) turukõlbmatud RMBDd, mis ei ole väärtpaberid, või ii) tagatud pangavõlakirjad, mis vastavad direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktide 68–70 kõikidele kriteeriumidele, v.a garanteeritud laenude piirmäärale tagatiskogumis.

Osapool ei tohi tagatiseks esitada varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool (või kolmas isik, kellega tal on lähedane side) pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes emitendiga valuutariskiturbe tehingu, või likviidsustuge vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.

Kõik kõlblikud turukõlblikud ja turukõlbmatud varad peavad kogu euroalal olema piiriüleselt kasutatavad. See tähendab, et kõik eurosüsteemi osapooled peavad saama kasutada kõlblikke varasid oma riigisiseste väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste liidete kaudu (turukõlblike varade korral) või muu sobiva korralduse kohaselt krediidi saamiseks oma asutamise koha liikmesriigi keskpangast (vt punkti 6.6).

Osapool, kes esitab varaga tagatud väärtpaberi, olles lähedalt seotud varaga tagatud väärtpaberi alusvara algatajaga, peab teavitama eurosüsteemi igast varaga tagatud väärtpaberi kavandatud muudatusest, mis võib mõjutada krediidikvaliteeti, st väärtpaberiga seotud intressimäärade muutmine, vahetuslepingu muutmine, prospektis käsitlemata alusvara koosseisu muudatused, muudatused eelismaksetes. Eurosüsteemile tuleb tagatiseks antud väärtpaberi igast muudatusest teatada üks kuu enne muudatuse tegemist. Lisaks peab osapool varaga tagatud väärtpaberi esitamisel teatama kõikidest eelneva kuue kuu jooksul toimunud muudatustest. Kooskõlas punktiga 6.2 ei teosta eurosüsteem muudatuse eelnõustamist.

Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikud varad

Kõlblikkuskriteeriumid

Turukõlblikud varad (7)

Turukõlbmatud varad (8)

Vara liik

EKP võlasertifikaadid

Muud turukõlblikud võlainstrumendid (9)

Krediidinõuded

RMBDd

Krediidistandardid

Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi turukõlblikke varasid käsitlevate eeskirjade kohaselt (9).

Krediidisaaja/garant peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Krediidivõimet hinnatakse ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi RMBDsid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Emissioonikoht

EMP (9)

Ei ole kohaldatav

Arveldamise/ töötlemise kord

Arvelduskoht: euroala

Instrumendid peavad olema tsentraalselt hoiustatud (väärtpaberite registreerimissüsteemi kohaselt) RKPs või EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis.

Eurosüsteemis kehtiv kord

Emitendi/ krediidisaaja liik garandid

Riikide keskpangad

Avalik sektor

Erasektor

Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused

Avalik sektor

Mittefinantsettevõtted

Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused

Krediidiasutused

Emitendi, krediidisaaja ja garandi asutamise koht

Emitent: (9) EMP või EMP-välised G10 riigid

Krediidisaaja: EMP

Garant: (9) EMP

Euroala

Vastuvõetavad turud

Reguleeritud turud

EKP-le vastuvõetavad reguleerimata turud

Ei ole kohaldatav

Vääring

Euro

Minimaalne suurus:

Ei ole kohaldatav

Krediidinõude esitamise ajal kehtiv madalaim lävi:

—	riigisisese kasutuse korral: riigi keskpanga valikul,

—	piiriülese kasutuse korral: ühine lävi 500 000 eurot.

Ei ole kohaldatav

Reguleeriv õigus

Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist ELi liikmesriigi õigus. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima EMPsse kuuluva riigi õigus.

Krediidinõude lepingut ja krediidinõude mobiliseerimise lepingut reguleeriv õigus: liikmesriigi õigus.

Erinevaid õigusi, mida kohaldatakse

osapoole,

b)	krediidiandja,

c)	krediidisaaja,

d)	garandi (kui asjakohane),

e)	krediidinõude lepingu ja

f)	krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes

ei tohi olla rohkem kui kaks.

Ei ole kohaldatav

Piiriülene kasutus

Jah

9.	Punktist 6.3.2 jäetakse välja joonealune märkus 72.

10.

Punkti 6.3.4.1 lisatakse järgmine lõik:

„Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus osaleva reitinguagentuuri suhtes kohaldatakse eurosüsteemi tulemusseiret (vt punkt 6.3.5). Koos tulemusseire andmete esitamisega tuleb esitada ka tegevjuhi või reitinguagentuuri auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud allkirjaõigusliku isiku kirjalik tõend, mis kinnitab tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust.”

11.

Punktis 6.3.4.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus osalev reitinguvahendi pakkuja peab lubama eurosüsteemil viia ellu vahendi tulemusseiret (10) (vt punkti 6.3.5). Reitinguvahendi pakkuja on kohustatud looma ja hoidma staatilise kogumi (static pool) jälgimiseks vajaliku infrastruktuuri. Staatilise kogumi moodustamine ja hindamine peab toimuma kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret käsitlevate üldnõuetega. Reitinguvahendi pakkuja peab võtma endale kohustuse teatada tulemushindamise andmed eurosüsteemile kohe pärast hindamist. Koos tulemusseire andmete esitamisega tuleb esitada ka tegevjuhi või reitinguvahendi pakkuja auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud allkirjaõigusliku isiku kirjalik tõend, mis kinnitab tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust. Nad peavad võtma endale kohustuse säilitada oma sisedokumente staatiliste kogumite ja nõuete vastu eksimise kohta viis aastat.

12.

Punkt 6.3.5 asendatakse järgmisega:

„6.3.5. Krediidihindamissüsteemide tulemusseire

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kohaldatakse kõikide krediidihindamissüsteemide suhtes tulemusseiret. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire hõlmab iga-aastast tagasivaatelist krediidihindamissüsteemi võrdlust: a) täheldatud kohustuste täitmata jätmise määrad kõikide krediidihindamissüsteemi poolt hinnatud kõlblike üksuste ja instrumentide osas, kui need üksused ja instrumendid on koondatud staatilistesse kogumitesse teatavate omaduste põhjal, näiteks reiting, varaliik, tööstussektor, krediidihinnangu mudel; ja b) eurosüsteemikohane krediidikvaliteedi lävi PD (probability of default, kohustuste rikkumise tõenäosus) piirmäära suhtes (arvesse võetakse kaht PDd: 0,10 % PD ühe aasta jooksul vastab krediidihinnangu krediidikvaliteedi astmele 2; ja 0,40 % PD ühe aasta jooksul vastab krediidihinnangu krediidikvaliteedi astmele 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal. Selle protsessi eesmärk on tagada, et krediidihindamissüsteemi poolt antud reitingud asetuvad eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale kohaselt ning et süsteemid ja allikad oleksid võrreldavad.

Esiteks koostab krediidihindamissüsteemi pakkuja igal aastal nende üksuste ja instrumentide nimekirja, mille krediidihinnang vastab eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele vaatlusperioodi alguses. Seejärel esitab krediidihindamissüsteemi pakkuja nimekirja eurosüsteemile, kasutades eurosüsteemi vormi ja täites lahtrid identifitseerimise, liigi ja krediidihinnangu kohta. Protsessi teine osa toimub 12-kuulise vaatlusperioodi lõpus, kui krediidihindamissüsteemi pakkuja ajakohastab nimekirjas olevate üksuste ja instrumentide tulemuslikkuse andmed. Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise aastamäära kasutatakse sisendina eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tulemusseires, mis hõlmab aastareeglit ja mitme perioodi kokkuvõtet. Kui staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise määra ja krediidikvaliteedi läve vahel ühe ja/või mitme aasta lõikes on suur vahe, võtab eurosüsteem krediidihindamissüsteemi pakkujaga ühendust, et analüüsida selle vahe põhjuseid. Selle tulemusel võidakse korrigeerida asjaomase süsteemi suhtes kohaldatavat krediidikvaliteedi läve.

Eurosüsteem võib krediidihindamissüsteemi kasutamise peatada või keelata, kui selle tulemused mitme aasta jooksul ei parane. Peale selle jäetakse krediidihindamissüsteem eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja siis, kui süsteem on rikkunud raamistiku reegleid. Kui krediidihindamissüsteemi esindaja on esitanud ebaõiget või ebatäielikku teavet tulemusseire eesmärgil, võib eurosüsteem seda mitte välja arvata, kui tegemist on väiksemate kõrvalekalletega.”

13.

Punkti 6.4.2 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt f jäetakse välja;

b)	tabel 8 jäetakse välja.

14.

Punkti 6.5.1 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)	Eurosüsteem määrab iga kõlbliku turukõlbliku vara puhul kindlaks turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinna.

b)	Turustatava vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui vara hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsem hind puudub, määrab eurosüsteem teoreetilise hinna.”

15.

Liite 6 punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Rahatrahvid

Kui osapool rikub pakkumiseeskirju, (11) kahepoolsete tehingute eeskirju, (12) alusvara kasutamise eeskirju (13) või päevalõpukorda ja laenamise püsivõimaluse kasutamistingimusi, (14) määrab eurosüsteem järgmised rahatrahvid:

pakkumisoperatsioonide, kahepoolsete tehingute ja alusvara kasutamisega seotud eeskirjade esmakordse ja teistkordse rikkumise korral 12 kuu jooksul kohaldatakse rahatrahve iga rikkumise puhul. Kohaldatava rahatrahvi suurus arvutatakse vastavalt laenuintressi piirmäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti.

Pakkumisoperatsioonide ja kahepoolsete tehingutega seotud eeskirjade rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt tagatise või sularaha summale, mida osapool ei suutnud arveldada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kusjuures X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud tagatist sisse maksta või edastada talle määratud summat tehingu tähtaja jooksul. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot; ja

ii)

alusvara kasutamisega seotud eeskirjade rikkumise korral (15) arvutatakse rahatrahv vastavalt sellele mittekõlblike varade (või varade, mida osapool ei või kasutada) hulgale: mille osapool on esitanud RKP-le või EKP-le või mida osapool ei ole eemaldanud kaheksa tööpäeva jooksul pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei võinud osapool neid enam kasutada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360. X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool rikkus alusvara kasutamisega seotud reegleid. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot;

esimene kord, kui rikutakse laenamise püsivõimaluse kasutamise või päevalõpukorra eeskirju, kohaldatakse rahatrahvi, mille suurus arvutatakse vastavalt laenuintressi piirmäärale, mida kohaldati rikkumise algushetkel ja sellele lisatakse 5 protsendipunkti. Korduvate rikkumiste puhul suurendatakse laenamise püsivõimaluse loata kasutamise summa põhjal arvutatavat rahatrahvi määra täiendavalt 2,5 protsendipunkti võrra iga rikkumise korral, mis on aset leidnud 12 kuu jooksul. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot.

16.

Liide 7 asendatakse järgmisega:

„Liide 7

KEHTIVA KATTE LOOMINE KREDIIDINÕUETELE

Et krediidinõudel oleks kehtiv kate ning selle saaks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud ka järgmised õiguslikud nõuded.

Krediidinõude olemasolu kontroll: RKPd rakendavad eurosüsteemile tagatisena esitatud krediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt järgmisi abinõusid: i) osapoole enda poolt vähemalt kord kvartalis RKP-le esitatav kinnitus ja tõendus tagatisena esitatud krediidinõuete olemasolu kohta, mille asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli; ii) osapoole poolt eurosüsteemile tagatisena esitatavate krediidinõuete olemasolust teatamise korra ühekordne kontroll RKP, järelevalveasutuste või välisaudiitorite poolt; ning iii) osapoole enda poolt antud kinnituste ja tõenduste pisteline kontrollimine RKP, asjaomaste krediidiregistrite, järelevalveasutuste või välisaudiitorite poolt.

Punktis i osutatud osapoole enda poolt kord kvartalis esitatav kinnitus ja tõendus hõlmab eurosüsteemi osapoolte kohustust kirjalikult kinnitada ja tagada, et:

i)	RKP-le esitatud krediidinõuded vastavad eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

ii)	mitte ühtki alusvarana esitatud krediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena; osapool kohustub mitte mobiliseerima krediidinõudeid tagatisena kolmandate isikute kasuks; ning

iii)

igast asjaomase keskpanga ja osapoole lepingulist suhet oluliselt mõjutavast sündmusest teatab osapool asjaomasele keskpangale võimaluse korral kohe, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul; sellised sündmused on eelkõige laenude ennetähtaegne või osaline või täielik tagasimaksmine ning krediidinõuetega seotud tingimuste leevendamine või oluline muutmine.

Et see kontroll vastaks punktidele ii ja iii, tuleb järelevalve teostajaid, RKPdele või välisaudiitoritele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

b)	Krediidinõuete mobiliseerimise lepingu kehtivus: krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt poolte (üleandja ja vastuvõtja) vahel kehtima. Täidetud peavad olema kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja krediidinõude tagatisena mobiliseerimise.

Mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes: krediidinõude tagatisena rakendamisest teatamisel krediidisaajale, arvestades liikmesriikides kehtivaid erisusi, tuleb jälgida järgmist:

i)	liikmesriikides, kus krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest teatamine krediidisaajale on kolmandate isikute suhtes kehtivuse siseriiklikes õigusaktides määratletud eeltingimus, on nõutav krediidinõude tagatise mobiliseerimisest krediidisaajale etteteatamine;

ii)

liikmesriikides, kus krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest riiklik registreerimine on kolmandate isikute suhtes kehtivuse siseriiklikes õigusaktides määratletud eeltingimus, eelkõige RKP eelisseisund tagatise osas teiste krediidiandjate ees, on nõutav krediidinõude tagatise mobiliseerimise eelnev või samaaegne registreerimine;

iii)

liikmesriikides, kus punktides i ja ii kirjeldatud etteteatamine või riiklik registreerimine ei ole siseriikliku õiguse kohaselt kohustuslik, tuleb teatada krediidisaajale tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine eeldab, et osapool või RKP (tulenevalt kehtivast siseriiklikust õigusest) teatab krediidisaajale osapoole krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest RKP kasuks kohe pärast krediidisündmust. „Krediidisündmus” on kohustuste täitmata jätmine vms, mis võib olla siseriiklikus õiguses täpsemalt määratletud.

Teatamisnõuet ei ole, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid, mille puhul kehtiv siseriiklik õigus teatamist ette ei näe. Sellisel juhul või asjaomane RKP nõuda, et asjaomased esitajainstrumendid kantakse talle või kolmandale isikule füüsiliselt üle kas enne nende tagatisena mobiliseerimist või selle ajal.

Eespool sätestatu on miinimumnõuded. Liikmesriikide keskpangad võivad tulenevalt kehtivast siseriiklikust õigusest nõuda täiendavalt etteteatamist või registreerimist.

Täidetud peavad olema kõik õiguslikud nõuded krediidinõude tagatisena mobiliseerimiseks.

Pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine: osapool ei ole kohustatud saama krediidisaajalt heakskiitu sellise krediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks, mida eurosüsteem nõuab esitatud krediidinõuete kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning krediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral. Krediidisaaja annab osapoolele lepingu alusel tingimusteta nõusoleku sellise enda ja krediidinõudega seotud teabe avaldamise kohta eurosüsteemile. Seda ei ole siiski vaja teha siis, kui kehtivates siseriiklikes õigusaktides puuduvad sätted, mis piiraksid sellise teabe avaldamist.

Krediidinõude mobiliseerimisega seotud piirangute puudumine: osapooled tagavad, et krediidinõuded on täielikult üleantavad ning neid on võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja krediidisaaja vahelises kokkuleppes ei tohi olla muid piiravaid sätteid, v.a juhul, kui siseriiklik õigus näeb eurosüsteemile ette eelisseisundi tagatiste mobiliseerimisel, olenemata mis tahes lepingulistest piirangutest.

f)	Krediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine: krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja võlgniku vahelises leppes ei tohi olla piiranguid tagatisena kasutatava krediidinõude realiseerimise, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta.”

17.

Lisatakse järgmine liide 8:

„Liide 8

VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABERITE ARUANDLUSNÕUDED LAENUANDMETE OSAS

Laenuandmed esitatakse ja avaldatakse elektrooniliselt laenuandmete teabehoidlas kooskõlas eurosüsteemi nõuetega, mis muu hulgas hõlmavad vaba juurdepääsu, andmete ulatuse, diskrimineerimise keelu, kohase juhtimise struktuuri, läbipaistvuse ja EKP poolt määratud staatuse kooskõlas käesoleva liitega. Selleks kasutatakse iga tehingu jaoks laenuandmete aruandlusvormi, mis sõltub varaliigist, mis moodustab rahavoogu tekitavate varade kogumi (16).

Laenuandmeid tuleb esitada vähemalt kord kvartalis, mitte hiljem kui üks kuu pärast asjaomase varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise kuupäeva. Kui laenuandmeid ei esitata ühe kuu jooksul pärast varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise kuupäeva, ei ole varaga tagatud väärtpaber enam kõlblik. Selleks et tagada nõuetest kinnipidamine, teostab laenuandmete teabehoidla uute ja/või ajakohastatud laenuandmete aruannete automaatset kooskõla ja täpsuse kontrolli iga tehingu osas.

Varaga tagatud väärtpaberite laenuandmete aruandlusnõuete kehtivuse algusest tuleb varaga tagatud väärtpaberi kõlblikkuse säilitamiseks esitada vastava varaliigi osas vormikohased üksikasjalikud laenuandmed rahavoogu tekitavate varade kogumi kohta. Kolme kuu jooksul peab varaga tagatud väärtpaber saavutama kohustusliku miinimumtaseme kooskõla, mida hinnatakse teabesisestuse põhjal laenuandmete aruandlusvormi konkreetsetel andmeväljadel. Puuduvate andmetega väljade jaoks saab kasutada kuut puuduvate andmete märgistust (no data, ND) juhtudel, kui konkreetseid andmeid ei saa vormil esitada. Seitsmes ND võimalus on kohaldatav ainult CMBS vormil.

ND võimalused ja nende tähendus on sätestatud järgmises tabelis:

Puuduvate andmete variandid	Selgitus
ND1	Andmeid ei koguta, kuna see ei ole laenuandmise tingimustega nõutav
ND2	Andmeid kogutakse protsessis, kuid ei sisestata aruandlussüsteemi lõpetamisel
ND3	Andmeid kogutakse protsessis, kuid need sisestatakse muus aruandlussüsteemis
ND4	Andmeid kogutakse, kuid need muutuvad kättesaadavaks alates AAAA-KK
ND5	Ei ole asjakohane
ND6	Ei ole õigussüsteemis kohaldatav
ND7	Ainult CMBS laenude jaoks, mille väärtus jääb alla 500 000 euro, st kogu kommertslaenu jääk selle algatamisel

Järgmist üheksakuulist üleminekuperioodi kohaldatakse kõikide varaga tagatud väärtpaberite kohta (olenevalt kuupäevast, mida konkreetse varaliigi puhul laenuandmete aruandlusnõuete puhul kohaldatakse):

—	nõuete kohaldamise algusele järgnev esimene kvartal on katseperiood. Laenuandmeid tuleb esitada, kuid puuduvad arvulised piirangud kohustuslike väljade märgistamisele ND1 kuni ND7;

—	teises kvartalis ei tohi ND1 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ületada 30 % kohustuslike väljade koguarvust ja ND2, ND3 või ND4 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ei tohi ületada 40 % kohustuslike väljade arvust;

—	kolmandas kvartalis ei tohi ND1 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ületada 10 % kohustuslike väljade koguarvust ja ND2, ND3 või ND4 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ei tohi ületada 20 % kohustuslike väljade arvust;

—	üheksakuulise üleminekuperioodi lõppedes ei tohi laenuandmete kohustuslikel väljadel esineda tehingu kohta ND1, ND2, ND3 või ND4 väärtusi.

Laenuandmete teabehoidla kohaldab neid lävesid ja annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse. Tulemusväärtus kajastab ND1ga märgistatud kohustuslike väljade arvu ja ND2, ND3 või ND4ga märgistatud kohustuslike väljade arvu, mida võrreldakse iga kord kohustuslike väljade koguarvuga. Selles osas võib ND5, ND6 ja ND7 väärtusi kasutada ainult siis, kui vastavad andmeväljad laenuandmete aruandlusvormil seda lubavad. Kahe läve kombineerimine annab järgmised laenuandmete tulemusväärtuste astmed:

Tulemusväärtuse maatriks		ND1 väljad
Tulemusväärtuse maatriks		0	≤ 10 %	≤ 30 %	> 30 %
ND2 või ND3 või ND4	0	A1	B1	C1	D1
	≤ 20 %	A2	B2	C2	D2
	≤ 40 %	A3	B3	C3	D3
	> 40 %	A4	B4	C4	D4

Kooskõlas eespool sätestatud üleminekuperioodiga peab tulemusväärtus igas kvartalis paranema järgmiselt:

Aeg	Tulemusväärtus (kõlblikkuse arvestus)
Esimene kvartal (esmane esitamine)	(tulemusväärtust ei kohaldata)
Teine kvartal	C3 (miinimum)
Kolmas kvartal	B2 (miinimum)
Alates neljandast kvartalist	A1

Eluaseme hüpoteegiga tagatud väärtpaberite (RMBS) osas kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 3. jaanuarist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2013.

Varaga tagatud väärtpaberite osas, mille puhul rahavoogu tekitav vara koosneb laenudest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 1. jaanuarist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2013.

Ärikinnisvaralaenuga tagatud väärtpaberite (CMBS) osas kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 1. märtsist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. novembril 2013.

Varaga tagatud väärtpaberite osas, mille puhul rahavoogu tekitav vara koosneb autolaenudest, tarbimislaenudest või liisingu laekumistest, kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 3. jaanuarist 2014 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2014.

Varaga tagatud väärtpaberid, mis emiteeritakse üheksa kuud pärast uute laenuandmete aruandlusnõuete kohaldamise algust, (17) peavad täielikult vastama aruandlusnõuetele alates esimesest laenuandmete esitamisest, st alates emissioonist. Olemasoleva varaga tagatud väärtpaberite tehingud, mis ei vasta laenuandmete aruandlusvormidele, jäävad kõlblikuks kuni 31. märtsini 2014. Eurosüsteem hindab üksikjuhtude kaupa, kas konkreetne varaga tagatud väärtpaberi tehing kuulub varasema regulatsiooni kaitse alla (grandfathering).

(1) Märkimis- või muude sarnaste õigustega võlakirjad ei ole kõlblikud.

(2) Varaga tagatud väärtpaberit ei loeta kõlblikuks, kui mis tahes vara, mis on osa varaga tagatud väärtpaberit tagavast rahavoogu tekitavast varast, algatati otseselt varaga tagatud väärtpabereid emiteeriva sihtotstarbelise rahastamisvahendi (Special Purpose Vehicle, SPV) poolt.

(3) Sellest nõudest ei ole vabastatud varaga tagatud väärtpaberid, mille emiteerimisstruktuur hõlmab kaht sihtotstarbelist rahastamisvahendit, mille suhtes täidetakse tõelise müügi nõuet, nii et teise sihtotstarbelise rahastamisvahendi emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt kaetud algse tagatiste kogumiga ja kõik varade tekitatud rahavood kantakse esimeselt sihtotstarbeliselt rahastamisvahendilt üle teisele.

(4) See piirang ei hõlma varaga tagatud väärtpaberite tehingutes kasutatavaid, ainult turbe-eesmärkidel tehtavaid vahetustehinguid.

(5) Varaga tagatud väärtpaberid, mis ei vasta laenuandmete aruandlusnõuetele, kuna need hõlmavad heterogeense alusavara kogumi ja/või need ei vasta laenuandmete aruandlusvormile, jäävad kõlblikuks kuni 31. märtsini 2014.”

(6) Kui osapool kasutab varasid, mida ta ei tohi või enam ei saa kasutada olemasoleva krediidi tagamiseks, kuna ta on ise nende varade emitent/krediidisaaja/garant või ta on temaga lähedalt seotud, peab ta sellest viivitamata teatama asjaomase liikmesriigi keskpangale. Tema varade väärtuseks määratakse järgmisel hindamispäeval null ning see võib anda aluse lisatagatise nõude esitamiseks (vt ka liide 6). Peale selle peab osapool vara kõige varasemal võimalikul kuupäeval vabastama.”

(7) Täpsem teave punktis 6.2.1.

(8) Täpsem teave punktis 6.2.2.

(9) Kui reitinguta turukõlbliku võlainstrumendi emitent või garant on mittefinantsettevõte, määratakse selle krediidistandard sellise krediidi hindamise allika põhjal, kelle osapool on valinud kooskõlas ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjadega (vt punkt 6.3.3). Selliste turukõlblike võlainstrumentide puhul on muudetud järgmisi kõlblikkuskriteeriume: emitendi/garandi asutamise koht: euroala; emissiooni koht: euroala.

(10) Osapool peab teavitama reitinguvahendi pakkujat viivitamata mis tahes krediidisündmusest, mis võib halvendada krediidikvaliteeti.”

(11) See kehtib juhul, kui osapool ei suuda üle kanda piisavalt suurt hulka tagatisvara või sularaha (kui asjakohane lisatagatise nõude puhul), et arveldada arvelduspäeval või anda tagatist talle likviidsust lisava operatsiooni käigus talle eraldatud likviidsuse katmiseks enne operatsiooni tähtaja lõppu lisatagatise nõude alusel või kui ta ei suuda üle kanda piisavat hulka sularaha, et arveldada talle likviidsuse vähendamise operatsiooni käigus eraldatud summat.

(12) See kehtib juhul, kui osapool ei suuda üle kanda piisavalt suurt hulka tagatisvara või sularaha, et arveldada kahepoolses tehingus kokkulepitud summat, või ta ei suuda tagada lõpetamata kahepoolset tehingut mis tahes ajal selle kestel lisatagatise nõude alusel.

(13) Seda kohaldatakse siis, kui osapool kasutab kõlbmatuks muutunud vara või vara, mida osapool ei tohi kasutada näiteks emitendi/garandi isiku tõttu või nendega lähedalt seotuse tõttu.

(14) Seda kohaldatakse juhul, kui osapoole arvelduskonto bilanss on päeva lõpus negatiivne ning ta ei täida laenamise püsivõimalusele juurdepääsu saamise tingimusi.

(15) Järgmisi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui: a) osapool on kasutanud mittekõlblikke varasid või on esitanud tagatise väärtust negatiivselt mõjutanud teavet, näiteks teavet kasutatud krediidinõude summa kohta, mis on või on olnud väär või aegunud; või b) osapool kasutab varasid, mis on mittekõlblikud emitendi/garandi ja osapoole lähedase sideme tõttu.”

(16) Laenuandmete aruandlusvormide asjakohased variandid konkreetsete varaliikide jaoks avaldatakse EKP veebilehel.

(17) St 30. september 2013 RMBSde ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osas, 30. november 2013 CMBSde osas ja 30. september 2014 auto laenude, tarbimislaenude ja liisingu laekumiste osas.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.348.est
Euroopa Liidu Teataja		L 348

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 18. detsember 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1209/2012, 13. detsember 2012, millega keelatakse Saksamaa lipu all sõitvatel laevadel merluusi püük IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1210/2012, 13. detsember 2012, millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel merlangi püük VI püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes	3
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1211/2012, 13. detsember 2012, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel sinise marliini püük Atlandi ookeanil	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1212/2012, 17. detsember 2012, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 917/2004, (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 748/2008, (EÜ) nr 810/2008 ja (EÜ) nr 610/2009 seoses põllumajandusturgude ühise korralduse kohase teatamiskohustusega	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1213/2012, 17. detsember 2012, millega peatatakse tariifsed soodustused teatavatele GSP raames soodustatud riikidele teatavate GSP jaotiste osas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 978/2012, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava	11
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1214/2012, 17. detsember 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv 2012/50/EL, 10. oktoober 2012, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses pliisisaldusega rakenduste suhtes tehtava erandiga ( 1 )	16
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv 2012/51/EL, 10. oktoober 2012, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses kaadmiumisisaldusega rakenduste suhtes tehtava erandiga ( 1 )	18
		OTSUSED
		2012/788/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 12. detsember 2012, viie liikmesriigi (Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Malta ja Portugal) riiklikele programmidele kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks 2012. aastal antava Euroopa Liidu rahalise toetuse kohta (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9187 all)	20
		2012/789/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. detsember 2012, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt 2012. aastal Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal ja Saksamaal taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9280 all)	22
		2012/790/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. detsember 2012, mis käsitleb nõukogu otsuse 2009/470/EÜ rakendamist ELi referentlaborile 1. jaanuarist31. detsembrini 2012 ainejääkide kontrolliks antava liidu rahalise abi osas (teatavaks tehtud numbri C(2012) 9286 all)	28
		SUUNISED
		2012/791/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 26. november 2012, millega muudetakse suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2012/25)	30