14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1194/2012,

12. detsember 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on suured ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kujunduse muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 punktis a on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, alustades toodetest, mille puhul on võimalik oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, näiteks nii koduses tarbimises kui ka teenindussektoris kasutatavad sellised valgustusseadmed nagu suundvalguslambid, leedlambid ja nende lisaseadmed.

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud. Välistoiteallikate ettevalmistavas uuringus tehti samalaadne analüüs halogeenlampide juhtimisseadmete kohta.

(4)	Ökodisaini nõuete rakendamine ei saa sõltuda toote kasutusvaldkonnast, sest liidu turule lastavate kaupade suhtes kohaldatakse kohustuslikke ökodisaini nõudeid, olenemata nende toodete paigaldamise või kasutamise kohast.

(5)

Käesoleva määrusega reguleeritavad tooted on projekteeritud peamiselt alade täielikuks või osaliseks valgustamiseks, et täiendada loomulikku valgust või asendada see kunstliku valgustusega, eesmärgiga parandada nähtavust kõnealustel aladel. Käesolevas määruses esitatud ökodisaini nõuded ei peaks kehtima selliste eriotstarbeliste lampide suhtes, mis on põhiliselt projekteeritud muude rakenduste (nagu liikluse korraldamiseks kasutatavad signaallambid, terraariumivalgustus või kodumajapidamisseadmete lambid) jaoks ja mille vastav otstarve on selgelt näidatud tooteteabes.

(6)	Käesoleva määruse sätted peaksid hõlmama turule ilmuvaid uusi lahendusi, nagu valgusdioodid.

(7)	Käesoleva määrusega hõlmatud toodete puhul on määruse eesmärkide seisukohast olulised keskkonnaaspektid energiakulu kasutusetapil, elavhõbedasisaldus ja elavhõbeda heide.

(8)

Hinnangute kohaselt moodustas paigaldatud lampide olelusringi eri etappide elavhõbedaheide, sealhulgas lampide elektriga varustamisest kasutamisetapil tulenev elavhõbedaheide ja 80 %st kompaktluminofoorlampidest, mida eeldatavalt uuesti ringlusse ei võeta, tulenev heide 2007. aastal 0,7 tonni. Prognoositakse, et kui meetmeid ei võeta, suureneb paigaldatud lampide elavhõbedaheide 2020. aastaks 0,9 tonnini, kuigi uuringute tulemused näitavad, et seda kogust on võimalik oluliselt vähendada.

(9)

Kuigi kompaktluminofoorlampide elavhõbedasisaldust peetakse oluliseks keskkonnaaspektiks, on asjakohane reguleerida seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/65/EL (2). Lampide ultraviolettvalguse heidet ja muid tervist kahjustada võivaid parameetreid on asjakohane reguleerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2006/95/EÜ (3) ja 2001/95/EÜ (4).

(10)	Lampide energiatõhususe nõuete kindlaksmääramine peaks vähendama elavhõbeda koguheidet.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (5) artikli 14 lõike 2 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kodumajapidamises elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatele antakse vajalik teave nendes seadmetes leiduvate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele. Käesoleva määruse tooteteabe nõudeid tuleks täiendada sättega kompaktluminofoorlampide elavhõbedasisalduse kohta.

(12)	Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektritarbimise vähenemine tuleks saavutada olemasoleva litsentsivaba kulutõhusa tehnika abil, tänu millele väheneks seadmete ostmise ja käitamise summaarne kulu.

(13)

Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ökodisaini nõuete määramisel tuleks arvestada vajadust parandada asjaomaste toodete keskkonnasäästlikkust, aidata kaasa siseturu toimimisele ning taotleda eesmärki, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 vähendada ELi energiatarbimist 20 % võrra, võrreldes hinnangulise energiatarbimisega osutatud aastal, kui meetmeid ei rakendata.

(14)	Käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 874/2012 (6) sätestatud ökodisaini nõuded peaksid võimaldama suundvalguslampide puhul säästa 2020. aastal 25 TWh elektrienergiat, võrreldes olukorraga, kui ökodisaini meedet ei rakendata.

(15)

Ökodisaini nõuetega ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi kasutaja seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasu, mis saadakse elektritarbimise vähenemisest sellise seadme kasutamisel, olema suurem kui käesoleva määrusega reguleeritavate toodete tootmise võimalik täiendav keskkonnamõju. Selleks et tarbijad oleksid rahul energiatõhusate lampidega ja eriti leedlampidega, tuleks kehtestada kasutusomaduste nõuded mitte ainult suundvalguslampidele, vaid ka suunamata valgusvooga leedlampidele, kuna need ei olnud komisjoni määruse (EÜ) nr 244/2009 (7) kasutusomaduste nõuetega hõlmatud. Tooteteabe nõuded peaksid tarbijatel võimaldama teha teadlikke otsuseid.

(16)	Leedlampidega valgustid, mille leedlampe või mooduleid ei saa eraldi testimiseks valgustist eemaldada, ei tohiks pakkuda leedlambitootjatele võimalust käesoleva määruse nõuetest mööda hiilida.

(17)

On asjakohane kehtestada erinõuded sellisel tasemel, millega jäetakse võimalus kasutada juba paigaldatud valgustusseadmetes alternatiivseid lampe. Paralleelselt tuleks kehtestada üldnõuded, mille rakendamisel arvestataks ühtlustatud standardeid ja millega uued valgustusseadmed muutuksid paremini ühilduvaks energiasäästlike lampidega ning energiasäästlikud lambid ühilduvaks suurema hulga valgustusseadmetega. Valgustusseadmete tooteteabe nõuded abistavad kasutajaid üksteisega sobivate lampide ja valgustite leidmisel.

(18)

Ökodisaininõuete järkjärguline kasutuselevõtmine peaks jätma tootjatele piisava ajavaru käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete disaini muutmiseks. Etappide ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turul olevate seadmete kasutamisvõimalustele ja võetaks arvesse mõju lõppkasutajate ning tootjate, eelkõige VKEde kuludele, kuid samas tagama käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(19)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh olemasolu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (8) I lisas loetletud ühtlustatud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardimisasutused.

(20)	Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaselt tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

(21)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2009/125/EÜ V ja VI lisas osutatud tehnilistes dokumentides selles ulatuses, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(22)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlustasemed, et teha laialdaselt ja kergesti kättesaadavaks teave, milles käsitletakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul.

(23)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks eelkõige arvesse võtta eriotstarbeliste lampide müügi arengut, et olla kindel, et neid ei kasutata muudes kui eriotstarbelistes rakendustes, ning selliste uute tehnoloogialahenduste arengut nagu valgusdioodid ja orgaanilised valgusdioodid. Tuleks hinnata võimalust kehtestada võrgupingetoitega halogeensuundlampidele A-klassi taseme energiatõhususnõuded, mis on määratletud määruses (EL) nr 874/2012, või vähemalt B-klassi taseme tõhususnõuded (võttes arvesse III lisa punkti 1.1 tabelis 2 sätestatud kriteeriume). Ka tuleks hinnata võimalust tunduvalt karmistada muude hõõgniitlampide energiatõhususe nõudeid. Ülevaatamise käigus tuleks ka hinnata leedlampide värviesitusindeksi kasutusomadustele esitatavaid nõudeid.

(24)	Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded järgmiste valgustusseadmete turule laskmiseks:

a)	suundvalguslambid;

b)	leedlambid (valgusdioodidel (LED) põhinevad lambid);

c)	seadmed, mis on ette nähtud elektrivõrgu ja lampide vahele paigaldamiseks, kaasa arvatud lampide liiteseadised, juhtimisseadised ja valgustid (välja arvatud luminofoorlampvalgustid ja suure valgustugevusega lahenduslampidega valgustid ning nende liiteseadised);

ka juhul kui need on integreeritud muudesse toodetesse.

Määrusega kehtestatakse ka tooteteabe nõuded eriotstarbeliste toodete jaoks.

Leedmoodulid jäetakse käesoleva määruse reguleerimisalast välja, kui neid turustatakse selliste valgustite osana, mida lastakse turule vähem kui 200 tükki aastas.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:

1) „valgustus”– valguse kasutamine mingil alal, esemetel või nende ümbruses, nii et inimene saaks neid näha;

2) „aktsentvalgustus”– valgustus, mille puhul valgus on suunatud nii, et see tooks esile mingi objekti või osa alast;

3) „elektrivalgustusseade”– toode, mis toimib elektri abil ja on kavandatud valgustuseks;

4) „eriotstarbeline toode”– toode, milles kasutatakse käesoleva määrusega hõlmatud tehnoloogialahendusi, kuid mis on tehnilises dokumentatsioonis esitatud tehniliste näitajate poolest ette nähtud kasutamiseks eriotstarbelistes rakendustes; Eriotstarbelised rakendused on rakendused, millel peavad olema tehnilised näitajaid, mida ei ole vaja alade või esemete valgustamiseks tavapärastes tingimustes. Eriotstarbeliste rakenduste liigid on järgmised:

i)	valguse kiirgamine kasutamiseks mõjurina keemilistes või bioloogilistes protsessides (polümerisatsioon, kuivatamiseks/kõvendamiseks kasutatav ultraviolettkiirgus, fotodünaamiline ravi, aiandus- ja lemmikloomatooted ning putukatõrjetooted);

ii)	kujutiste salvestamine ja projekteerimine (fotovälklambid, koopiamasinad, videoprojektorid);

iii)	kütmine (nt infrapunalambid);

iv)	signaliseerimine (nt liikluskorralduseks ja lennuväljal kasutatavad lambid);

i)	valguse spektraaljaotuse eesmärk on muuta valgustatava ala või eseme välimust lisaks selle nähtavaks tegemisele (nt toiduvitriinide valgustus või I lisa punktis 1 määratletud värvilised lambid), v.a lähima värvustemperatuuri variatsioonid, või

ii)	valguse spektraaljaotus on kohandatud teatava tehnikaseadme konkreetsetele vajadustele lisaks ala või eseme inimestele nähtavaks tegemisele (nt stuudiovalgustus, valgusefektid, teatrivalgustus) või

iii)	valgustatav ala või ese eeldab erikaitset valgusallika negatiivse mõju vastu (nt erifiltriga valgustid valgustundlike patsientide või valgustundlike muuseumieksponaatide jaoks) või

iv)	valgustust on vaja üksnes avariiolukorras (nt avariivalgustid või avariivalgustite liiteseadised) või

(v)	valgustusseadmed peavad vastu pidama äärmuslikes keskkonnatingimustes (nt vibratsioon või temperatuur alla – 20 °C või üle 50 °C);

5) „valgusallikas”– pind või ese, mis on kavandatud emiteerima peamiselt nähtavat optilist kiirgust, mis saadakse energiamuundamisprotsessis. Termin „nähtav” vastab lainepikkusele 380-780 nm;

6) „lamp”– ühest või mitmest valgusallikast koosnev üksus, mille toimimist saab hinnata eraldi ja mis koosneb vähemalt ühest valgusallikast; seade võib sisaldada lisakomponente, mis on vajalikud seadme sisselülitamiseks, toiteks või stabiilseks toimimiseks või valguskiirguse jaotamiseks, filtreerimiseks või muundamiseks, juhul kui neid komponente ei saa seadmest eraldada ilma seadet püsivalt kahjustamata;

7) „lambi sokkel”– lambi osa, mille kaudu lamp on lambihoidja või liitmiku kaudu ühendatud elektritoitega ja mis võib ka hoida lampi lambihoidjas;

8) „lambihoidja” või „lambipesa”– seadis, mis hoiab lampi vajalikus asendis, enamasti nii, et sellesse on asetatud lambi sokkel, viimasel juhul on lamp selle kaudu ka ühendatud elektritoitega.

9) „suundvalguslamp”– lamp, mille valgusvoost vähemalt 80 % langeb ruuminurka π sr (see vastab koonusele avanemisnurgaga 120°);

10) „suunamata valgusvooga lamp”– lamp, mis ei ole suundvalguslamp;

11) „hõõgniitlamp”– lamp, milles valgus tekib niiditaolises elektrijuhis, mis on elektrivoolu läbijuhtimisega kuumutatud hõõgumiseni. Lamp võib sisaldada hõõgumist mõjutavaid gaase;

12) „hõõglamp”– hõõgniitlamp, milles hõõgniit asub õhutühjas kolvis või inertgaasi keskkonnas;

13) „(volfram)halogeenlamp”– hõõgniitlamp, mille hõõgniit on valmistatud volframist ja asub halogeene või halogeeniühendeid sisaldava gaasi keskkonnas; selliseid lampe võidakse tarnida koos integreeritud toiteallikaga;

14) „lahenduslamp”– lamp, milles valgus tekib otseselt või kaudselt elektrilahenduse tulemusel, mis toimub gaasis, metalliaurus või mitme gaasi või auru segus;

15) „luminofoorlamp”– madalrõhu-elavhõbe-lahenduslamp, milles enamik valgusest tekib ühes või mitmes luminofoorikihis, kui seda ergastatakse lahendusel tekkiva ultraviolettkiirgusega. Luminofoorlampe võidakse tarnida koos sisseehitatud liiteseadisega;

16) „sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlamp”– sisseehitatud liiteseadiseta ühe- või kahepoolse sokeldusega luminofoorlamp;

17) „suure valgustugevusega lahenduslamp”– elektrilahenduslamp, milles valgusallikana toimivat kaart stabiliseerib kolvi seina temperatuur, kusjuures kaarest kolvi seinale üle kantav võimsustihedus on üle 3 W/cm2;

18) „valgusdiood” ehk „leed”– valgusallikas, mis koosneb anorgaanilisest materjalist p-n-siirdega tahkisseadest, mis kiirgab valgust elektrivooluga ergastamisel;

19) „leedplokk”– koost ühest või mitmest leedlambist. Koost võib sisaldada ka optilisi elemente ja termilist, mehaanilist või elektrilist liidest;

20) „leedmoodul”– koost, millel ei ole soklit ja mis koosneb ühest või mitmest leedplokist trükkplaadil. Koost võib sisaldada elektrilisi, optilisi, mehaanilisi ja termilisi osi, liideseid ning liiteseadist;

21) „leedlamp”– lamp, mis koosneb ühest või mitmest leedmoodulist. Lamp võib olla varustatud sokliga;

22) „lambi liiteseadis”– seadis, mis paikneb toitevõrgu ja ühe või mitme lambi vahel, võimaldab lambi (või lampide) talitluseks vajalikke parameetreid muuta, nagu näiteks muuta toitepinget, piirata soovitud väärtuseni lambi (lampide) voolu, tekitada käivituspinget ja eelküttevoolu, vältida külmkäivitust, parandada võimsustegurit ja vähendada raadiohäireid. Nende eesmärkide saavutamiseks võib liiteseadis olla kavandatud ühendamiseks muude liiteseadistega. Mõiste ei hõlma:

juhtimisseadmeid,

komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (9) reguleerimisalasse kuuluvaid toiteallikaid;

23) „juhtimisseadis”– elektrooniline või mehaaniline seadis lambi valgusvoo juhtimiseks ja seireks muul viisil kui lambi võimsuse muutmisega, nagu taimerid, kohalolekuandurid, valgusandurid ja päevavalgusel põhinevad reguleerimisseadised; Lisaks käsitatakse juhtimisseadmena ka faasilõikehämardeid;

24) „lambi väline liiteseadis”– mitte lambi sisse ehitatud liiteseadis, mis on kavandatud paigaldamiseks väljapoole lambi või valgusti korpust või mida on võimalik korpusest eemaldada, sealjuures lampi või valgustit püsivalt kahjustamata;

25) „ballast”– toitevõrgu ja ühe või mitme lahenduslambi vahele paigaldatav liiteseadis, mis oma induktiivsuse, mahtuvuse või induktiivsuse ja mahtuvuse kombinatsiooniga piirab lambi (lampide) töövoolu nõutava väärtuseni;

26) „halogeenlambi pingemuundur”– liiteseadis, mis muundab võrgupinge halogeenlampide jaoks väikepingeks;

27) „kompaktluminofoorlamp”– luminofoorlamp, mis sisaldab kõiki lambi süttimiseks ja stabiilseks toimimiseks vajalikke komponente;

28) „valgusti”– seade, mis hajutab, filtreerib või muundab ühest või mitmest lambist pärinevat valgust ja mis hõlmab lambi hoidmiseks, kinnitamiseks ja kaitsmiseks vajalikke osi ning vajaduse korral ka vooluahela abiseadmeid ja vahendeid nende ühendamiseks elektritoitega;

29) „lõppkasutaja”– füüsiline isik, kes ostab või eeldatavasti ostab toote eesmärgil, mis on väljaspool tema kaubanduslikku, ärialast, käsitöö- või kutsealast tegevust;

30) „lõppomanik”– isik või juriidiline isik, kes on toote olelusringi kasutusfaasis toote omanik, või isik või juriidiline isik, kes tegutseb omaniku nimel.

III-V lisas kasutatakse lisaks II lisas defineeritud mõisteid.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

1. Artiklis 1 loetletud elektrivalgustusseaded vastavad III lisas sätestatud ökodisaini nõuetele, v.a siis, kui tegemist on eriotstarbeliste toodetega.

Iga ökodisaini nõuet kohaldatakse vastavalt järgmistele etappidele:

1. etapp: 1. september 2013,

2. etapp: 1. september 2014,

3. etapp: 1. september 2016.

Nõude kohaldamist jätkatakse, kui hakatakse kohaldama nõudeid, mille kohaldamise algusaeg on hilisem, välja arvatud juhul, kui endine nõue asendatakse või endise nõude kohaldamist täpsustatakse muul viisil.

2. Alates 1. septembrist 2013 vastavad eriotstarbelised tooted I lisas sätestatud tooteteabe nõuetele.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaseks vastavushindamiseks tuleb tehnilises dokumentatsioonis

a)	esitada vastavalt käesoleva määruse III lisa 3. osale esitatava tooteteabe koopia;

b)	esitada kogu teave, mis I, III ja IV lisa kohaselt on tehnilises dokumentatsioonis nõutav;

c)	esitada vähemalt üks võimalik toote seadistuse ja tingimuste kombinatsioon, mille puhul toode vastab käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriigid käesoleva määruse IV lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olevate parimate toodete ja tehnoloogia soovituslikud võrdlusandmed on esitatud V lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt siis, kui möödub kolm aastat selle jõustumisest, ja esitab läbivaatamise tulemused ökodisaini nõuandefoorumile.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) ELT L 174, 1.7.2011, lk 88.

(3) ELT L 374, 27.12.2006, lk 10.

(4) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(5) ELT L 197, 24.7.2012, lk 38.

(6) ELT L 258, 26.9.2012, lk 1.

(7) ELT L 76, 24.3.2009, lk 3.

(8) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(9) ELT L 93, 7.4.2009, lk 3.

I LISA

Eriotstarbeliste toodete tooteteabe nõuded

Kui lambi värvsuskoordinaadid jäävad alati järgmisse vahemikku:

—	x < 0,270 või x > 0,530

—

Formula või Formula ,

esitatakse direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaselt vastavushindamise jaoks koostatavas tehnilises dokumentatsioonis värvsuskoordinaadid, osutades, et selliste koordinaatidega toode on eriotstarbeline toode.

Kõigi eriotstarbeliste toodete puhul näidatakse iga liiki tooteteabes nende ettenähtud otstarve ja märgitakse, et asjaomane toode ei ole ette nähtud kasutamiseks muudes rakendustes.

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaselt vastavushindamise jaoks koostatavas tehnilises dokumentatsioonis loetletakse tehnilised parameetrid, mille tõttu sellise disainiga toode vastab üksnes kavandatud otstarbele. Vajaduse korral võivad parameetrid olla loetletud viisil, millega välditakse tootja intellektuaalomandi õigustega seotud ärisaladuste ja tundliku teabe avaldamist.

Kui toode lastakse turule pakendis, millel on lõpptarbijale enne ostmist nähtav teave, esitatakse pakendil ja iga liiki tooteteabes selgelt ja silmatorkavalt järgmine teave:

a)	ettenähtud otstarve ning

b)	et lamp ei ole sobiv kodumajapidamise siseruumide valgustamiseks.

II LISA

III–V lisas kasutatavad mõisted

III–V lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „valgusvoog (Φ)”– kiirgusvoost tuletatud suurus, mis arvestab inimsilma spektraaltundlikkust. Kui ei ole täpsustatud teisiti, vastab see algsele valgusvoole;

b) „algne valgusvoog”– lambi valgusvoog pärast lühikest tööaega;

c) „kasulik valgusvoog (Φuse)”– lambi valgusvoo osa, mis langeb III lisa punktis 1.1 lambi energiatõhususe arvutamiseks kasutatavasse koonusesse;

d) „valgustugevus (kandela või cd)”– valgusallikast antud ruuminurka kiiratava valgusvoo ja selle ruuminurga jagatis;

e) „kiirgusnurk”– optilise kiire telje tasapinnal asuva kahe kujuteldava sirge vaheline nurk; sirged läbivad lambi esipinna keskpunkti ja punkte, milles valgustugevus on kiire optilise telje valgustugevusest 50 %, kusjuures kiire optilise telje valgustugevus on valgustugevus, mis on mõõdetud kiire optilisel teljel.

f) „värvsus”– värvistiimuli omadus, mis on kindlaks määratud tema värvsuskoordinaatidega või tema dominant- või komplementaarlainepikkuse ja puhtusega;

g) „lähim värvustemperatuur (Tc [K])”– Plancki kiirguri (mustkiirguri) temperatuur, mille puhul selle kiirguri värvus kõige rohkem sarnaneb samasuguse heleduse ja samade vaatlustingimuste puhul teatava stiimuli värvusega;

h) „värviesitus (Ra)”– mõju, mida valgusallikas avaldab eseme näivale värvusele, kui niisugust värvust teadlikult või alateadlikult võrreldakse eseme näiva värvusega valgustamisel standardvalgusallikaga;

i) „värvuse konstantsus”– üksiku lambi värvsuskoordinaatide (x ja y) maksimaalne erinevus värvsuse keskpunktist (cx ja cy), väljendatuna värvsuse keskpunkti (cx and cy) ümber moodustatud MacAdami ellipsi suurusena (astmetes);

j) „lambi valgusvoo säilivustegur (Lamp Lumen Maintenance Factor, LLMF)”– lambi mis tahes ajahetkel kiiratava valgusvoo ja lambi algse valgusvoo suhe;

k) „lampide säilivustegur (Lamp Survival Factor, LSF)”– kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissageduse juures teatavaks ajaks töökorda jäävate lampide osatähtsus lampide koguarvust;

l) „lambi kasutusiga”– tööaeg pärast mida töökorras olevate lampide osa lampide koguarvust vastab lampide säilivustegurile kindlaksmääratud töötingimustes ja lülitamissageduse juures. Leedlampide puhul tähendab lambi kasutusiga tööaega alates lampide kasutamise algusest kuni hetkeni, mil üksnes 50 % kõigist lampidest töötavad või mil valimi keskmine valgusvoo säilivustegur jääb alla 70 %, olenevalt sellest, kumb toimub enne;

m) „lambi käivitusaeg”– ajavahemik, mis kulub pärast toitepinge sisselülitamist lambi täielikuks käivitumiseks ja püsiva tööoleku saavutamiseks;

n) „lambi soojenemisaeg”– ajavahemik, mis kulub pärast lambi käivitamist, et lamp jõuaks kindlaksmääratud osani oma stabiilselt kiiratavast valgusvoost;

o) „võimsustegur (Power Factor, PF)”– aktiivvõimsuse absoluutväärtuse ja näivvõimsuse suhe perioodiliselt muutuvates tingimustes;

p) „lambi elavhõbedasisaldus”– lambis sisalduva elavhõbeda kogus;

q) „normväärtus”– toote kirjeldamiseks kasutatava suuruse väärtus, mis on kindlaks määratud teatavate töötingimuste jaoks. Kui ei ole öeldud teisiti, on kõik nõuded esitatud normväärtustes;

r) „nimiväärtus”– toote määratlemiseks või identifitseerimiseks kasutatava suuruse väärtus;

s) „koormamata seisund”– seisund, milles lambi liiteseadise sisend on ühendatud toitevõrku ja väljund on tavalistel käitamistingimustel sihtotstarbelise lüliti abil lahti ühendatud kõigist primaarkoormusseadmetest (defektset või puuduvat lampi või kaitselüliti abil koormuse väljalülitamist ei käsitada tavaliste käitamistingimustena);

t) „ooteseisund”– lampide liiteseadise seisund, milles lambid on normaaltalitlustingimustes juhtsignaali abil välja lülitatud. Seda kasutatakse normaaltalitluses pidevalt toitevõrku ühendatud ja sisseehitatud lülitusfunktsiooni omavate liiteseadiste korral;

u) „juhtsignaal”– analoog- või digitaalsignaal, mis kantakse liiteseadisele üle kas juhtmevabalt või pinge muutmisega eraldiseisvas juhtkaablis või signaali muutmisega toitepinges;

v) „ooteseisundis tarbitav võimsus”– võimsus, mida lambi liiteseadis tarbib ooteseisundis;

w) „koormamata seisundis tarbitav võimsus”– võimsus, mida lambi liiteseadis tarbib koormamata seisundis;

x) „lülitamistsükkel”– lambi järjestikune sisse- ja väljalülitamine kindlaksmääratud ajavahemiku järel;

y) „enneaegne rike”– lambi jõudmine oma kasutusea lõpuni pärast tööaega, mis on lühem kui tehnilises dokumentatsioonis määratud normtööiga;

z) „pimestamisvastane kaitse”– mehhaaniline või optiline peegeldav või mittepeegeldav valgust mitteläbilaskev varje, mis on kavandatud tõkestama suundvalguslambi valgusallika poolt kiiratavat otse nähtavat kiirgust, eesmärgiga vältida seda otse vaatava vaatleja ajutist osalist pimedaks jäämist (pimestumist). See ei hõlma suundvalguslambi valgusallika pinnakatet;

aa) „ühilduvus”– tähendab, et kui toode on ette nähtud paigaldisse paigaldamiseks, lisamiseks teise tootesse või on ühendatud sellega füüsilise kontakti või traadita ühendusega, siis

III LISA

Ökodisaini nõuded

1. ENERGIATÕHUSUSE NÕUDED

1.1. Suundvalguslampide energiatõhususe nõuded

Energiatõhususe indeks (EEI) arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse teise kümnendkohani:

Formula

kus

Pcor on nimitoitepingel mõõdetud ja vajaduse korral vastavalt tabelile 1 korrigeeritud normvõimsus. Parandustegurid on vajaduse korral kumulatiivsed.

Tabel 1

Parandustegurid

Paranduse kohaldamisala	Korrigeeritud võimsus (Pcor)
Välise halogeenlampide pingemuunduriga toimivad lambid
Välise leedlampide liiteseadisega toimivad lambid
Välise liiteseadisega toimivad 16 mm läbimõõduga (T5) luminofoorlambid ja neljasõrmelised ühe sokliga luminofoorlambid
Välise luminofoorlampide liiteseadisega toimivad muud lambid
Välise suure valgustugevusega lahenduslampide liiteseadisega toimivad lambid
Kompaktluminofoorlambid värviesitusindeksiga Ra ≥ 90
Pimestamisvastase kaitsega lambid

Pref on võrdlusvõimsus, mis saadakse lambi kasuliku valgusvoo (Φuse) põhjal, kasutades järgmist valemit:

mudelid, mille Φuse < 1 300 luumenit: Formula

mudelid, mille Φuse ≥ 1 300 luumenit: Formula

Φuse on määratletud järgmiselt:

—	suundvalguslambid (muud kui hõõgniitlambid) kiirgusnurgaga ≥ 90°, mille pakendil on käesoleva lisa punkti 3.1.2 alapunktile j vastav hoiatus: normvalgusvoog 120° koonuses (Φ120°);

—	muud suundvalguslambid: normvalgusvoog 90° koonuses (Φ90°).

Suundvalguslampide maksimaalsed energiatõhususindeksid (EEI) on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Kohaldamisaeg	Maksimaalne energiatõhususindeks (EEI)
Kohaldamisaeg	Võrgupingetoitega hõõgniitlambid	Muud hõõgniitlambid	Suure valgustugevusega lahenduslambid	Muud lambid
1. etapp	Kui Φuse > 450 lm: 1,75	Kui Φuse ≤ 450 lm: 1,20 Kui Φuse > 450 lm: 0,95	0,50	0,50
2. etapp	1,75	0,95	0,50	0,50
3. etapp	0,95	0,95	0,36	0,20

3. etappi kohaldatakse võrgupingetoitega hõõgniitlampide puhul üksnes siis, kui hiljemalt 30. septembriks 2015 koostab komisjon turu põhjaliku hindamise ja edastab nõuandefoorumile tõendid, et turul on võrgupingetoitega hõõgniitlampe, mis

—	vastavad 3. etapi maksimaalse energiatõhususindeksi nõuetele;

—	on taskukohased, st nendega ei kaasne enamikule lõpptarbijatele liigseid kulusid;

—	on oma tarbimisomadustelt üldiselt samaväärsed käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kättesaadavate võrgupingetoitega hõõgniitlampidega, sh tabelis 6 loetletud võrdlusvalgusvoogude kogu ulatust hõlmavate valgusvoogude osas;

—	ühilduvad toitevõrgu ja käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kättesaadavate hõõgniitlampide vahele paigaldamiseks kavandatud seadmetega uusimate ühildumisnõuete kohaselt.

1.2. Lampide liiteseadiste energiatõhususnõuded

2. etapist alates ei ületa toitevõrgu ja lambi koormuse sisse-/väljalülitamiseks kasutatava lüliti vahelise ühe liiteseadise koormamata seisundi sisendvõimsus 1,0 W. Alates 3. etapist on see piirväärtus 0,50 W. Liiteseadise puhul, mille väljundvõimsus (P) on suurem kui 250 W, korrutatakse koormamata seisundi sisendvõimsuse piirväärtus teguriga P/250.

3. etapis ei ületa lambi liiteseadise ooteseisundi võimsus 0,50 W.

2. etapis on halogeenlambi pingemuunduri kasutegur 100 % koormusel vähemalt 0,91.

2. KASUTUSOMADUSTE NÕUDED

2.1. Muude suundvalguslampide kui leedlambid kasutusomaduste nõuded

Tabelis 3 on esitatud suunatud valgusvooga kompaktluminofoorlampide ja tabelis 4 muude suundvalguslampide kui kompaktluminofoorlambid ja leedlambid kasutusomaduste nõuded.

Tabel 3

Suunatud valgusvooga kompaktluminofoorlampide kasutusomaduste nõuded

Kasutusomaduse näitaja	1. etapp, kui ei ole näidatud teisiti	3. etapp
Lampide säilivustegur 6 000 töötunni järel	Alates 1. märtsist 2014: ≥ 0,50	≥ 0,70
Valgusvoo säilivustegur	2 000 töötunni järel: ≥ 80 %	2 000 töötunni järel: ≥ 83 % 6 000 töötunni järel: ≥ 70 %
Lülitamistsüklite arv enne rikkiminekut	≥ pool lampide tundides väljendatud kasutuseast; ≥ 10 000, kui lampide käivitusaeg > 0,3 s	≥ lampide tundides väljendatud kasutusiga; ≥ 30 000, kui lampide käivitusaeg > 0,3 s
Käivitusaeg	< 2,0 s	< 1,5 s, kui P < 10 W < 1,0 s, kui P ≥ 10 W
Aeg lambi soojenemiseks, kuni saavutatakse 60 % Φ-st	< 40 s või < 100 s elavhõbedat amalgaamina sisaldavate lampide puhul	< 40 s või < 100 s elavhõbedat amalgaamina sisaldavate lampide puhul
Enneaegsete rikete määr	≤ 5,0 % pärast 500 töötundi	≤ 5,0 % pärast 1 000 töötundi
Sisseehitatud liiteseadisega lampide võimsustegur	≥ 0,50, kui P < 25 W ≥ 0,90, kui P ≥ 25 W	≥ 0,55, kui P < 25 W ≥ 0,90, kui P ≥ 25 W
Värviesitusindeks (Ra)	≥ 80 ≥ 65, kui lamp on käesoleva lisa punkti 3.1.3 alapunkti l kohaselt ette nähtud kasutamiseks välisvalgustus- või tööstusrakendustes	≥ 80 ≥ 65, kui lamp on käesoleva lisa punkti 3.1.3 alapunkti l kohaselt ette nähtud kasutamiseks välisvalgustus- või tööstusrakendustes

Kui lambil on standardne, ka hõõgniitlampide puhul kasutatav sokkel, peab see lamp alates 2. etapist vastama ka võrgu ja hõõgniitlampide vahele ühendatavate liiteseadistega ühildumise ajakohastele nõuetele.

Tabel 4

Muude suundvalguslampide (v.a leedlambid, kompaktluminofoorlambid ja suure valgustugevusega lahenduslambid) kasutusomaduste nõuded

Kasutusomaduse näitaja	1. ja 2. etapp	3. etapp
Lambi normkasutusiga 50 % lampide säilivusel	≥ 1 000 h (2. etapis ≥ 2 000 h); ≥ 2 000 h väikepingelampide puhul, mis ei vasta käesoleva lisa punktis 1.1 hõõgniitlampidele 3. etapis esitatavatele tõhususnõuetele	≥ 2 000 h; ≥ 4 000 h väikepingelampide puhul
Valgusvoo säilivustegur	≥ 80 % pärast 75 % möödumist lambi normkasutuseast	≥ 80 % pärast 75 % möödumist lambi normkasutuseast
Lülitamistsüklite arv	≥ neljakordne lambi normkasutusiga tundides	≥ neljakordne lambi normkasutusiga tundides
Käivitusaeg	< 0,2 s	< 0,2 s
Aeg lambi soojenemiseks, kuni saavutatakse 60 % Φ-st	≤ 1,0 s	≤ 1,0 s
Enneaegsete rikete määr	≤ 5,0 % pärast 100 töötundi	≤ 5,0 % pärast 200 töötundi
Sisseehitatud liiteseadisega lampide võimsustegur	võimsus > 25W: ≥ 0,9 võimsus ≤ 25 W: ≥ 0,5	võimsus > 25W: ≥ 0,9 võimsus ≤ 25 W: ≥ 0,5

2.2. Suunamata ja suunatud valgusvooga leedlampide kasutusomaduste nõuded

Suunamata ja ka suunatud valgusvooga leedlampide kasutusomaduste nõuded on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Suunamata ja suunatud valgusvooga leedlampide kasutusomaduste nõuded

Kasutusomaduse näitaja	Nõuded nagu 1. etapis, kui ei ole teisiti näidatud
Lampide säilivustegur 6 000 töötunni järel	Alates 1. märtsist 2014: ≥ 0,90
Valgusvoo säilivustegur 6 000 töötunni järel	Alates 1. märtsist 2014: ≥ 0,80
Lülitamistsüklite arv enne rikkiminekut	≥ 15 000, kui lambi normkasutusiga ≥ 30 000 h; muul juhul: ≥ pool lambi normkasutuseast tundides väljendatuna
Käivitusaeg	< 0,5 s
Aeg lambi soojenemiseks, kuni saavutatakse 95 % Φ-st	< 2 s
Enneaegsete rikete määr	≤ 5,0 % pärast 1 000 töötundi
Värviesitusindeks (Ra)	≥ 80 ≥ 65, kui lamp on käesoleva lisa punkti 3.1.3 alapunkti l kohaselt ette nähtud kasutamiseks välisvalgustus- või tööstusrakendustes
Värvuse konstantsus	Valgusallika värvsuskoordinaatide erinevus jääb kuueastmelisse MacAdami ellipsisse või on sellest parem
Sisseehitatud liiteseadisega lampide võimsustegur (PF)	P ≤ 2 W: nõue puudub 2 W < P ≤ 5 W: PF >0,4 5 W < P ≤ 25 W: PF >0,5 P > 25 W: PF >0,9

Kui lambil on standardne, ka hõõglampide puhul kasutatav sokkel, peab see lamp alates 2. etapist vastama ka võrgu ja hõõglampide vahele ühendatavate liiteseadistega ühildumise ajakohastele nõuetele.

2.3. Toitevõrgu ja lambi vahele paigaldamiseks kavandatud seadmete kasutusomadustele esitatavad nõuded

2. etapist alates vastavad toitevõrgu ja lambi vahele paigaldamiseks kavandatud seadmed ajakohastele ühilduvusnõuetele lampidega, mille energiatõhususindeks (arvutatuna vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1 sätestatud meetodile nii suunatud kui ka suunamata valgusvooga lampidele) on kuni

—	0,24 suunamata valgusvooga lambil (eeldusel, et Φuse = kogu normvalgusvoog);

—	0,40 suundvalguslambil.

Kui hämardi on sisse lülitatud kõige madalamale seadistusele, mille puhul töötavad lambid tarbivad võimsust, kiirgavad töötavad lambid täiskoormusel vähemalt 1 % oma valgusvoost.

Kui turule lastav valgusti on ette nähtud müümiseks lõppkasutajale ja koos valgustiga tarnitakse ka lambid, mida lõppkasutaja saab vahetada, peavad lambid vastavalt määrusele (EL) nr 874/2012 kuuluma ühte mõlemast kõrgeimast energiaklassist, kuhu valgusti märgise kohaselt kuulub.

3. TOOTETEABE NÕUDED

3.1. Suundvalguslampide tooteteabe nõuded

Alates 1. etapist esitatakse järgmine teave (kui ei ole sätestatud teisiti).

Kõnealune nõue esitada teavet ei kehti

—	2. etapi valgusviljakusnõudeid mittetäitvate hõõglampide puhul;

—	leedmoodulite puhul, kui neid turustatakse koos valgustiga, mille puhul lõppkasutaja ei peaks neid vahetama.

Terminit „säästulamp” või muud samalaadset tootega seotud reklaamväidet lambi valgusviljakuse kohta võib kasutada mis tahes tooteteabes ainult juhul, kui lambi energiatõhususindeks on (arvutatuna vastavalt käesoleva lisa punktis 1.1 sätestatud meetodile) 0,40 või alla selle.

3.1.1. Lambil esitatav teave

Muude lampide kui suure valgusvooga lahenduslambid puhul lisatakse lambi pinnale loetavas kirjas lambi kasuliku nimivalgusvoo, värvsustemperatuuri ja nimikiirgusnurga väärtus ja ühik („lm”, „K” ja „°”), kui selleks on pärast ohutusega seotud teabe (nagu näiteks võimsus ja pinge) esitamist piisavalt ruumi.

Kui seal on ruumi vaid ühe väärtuse jaoks kolmest, esitatakse kasulik valgusvoog. Kui seal on ruumi vaid kahe väärtuse jaoks, esitatakse kasulik valgusvoog ja värvsustemperatuur.

3.1.2. Teave, mis tuleb esitada lõppkasutajale enne ostmist selgesti lambi pakendil ja vaba juurdepääsuga veebisaitidel

Järgnevates lõigetes a–o näidatud teave esitatakse vaba juurdepääsuga veebisaitidel või muul tootja poolt sobivaks peetaval viisil.

Kui toode lastakse turule pakendis, mis sisaldab lõpptarbijale enne ostmist näidatavat teavet, esitatakse see teave selgelt ja silmatorkavalt ka pakendi peal.

Teabe esitamisel ei tule täpselt kasutada järgneva loetelu sõnastust. Selle võib teksti asemel esitada graafikute, numbrite või sümbolitena.

a)	Kasulik nimivalgusvoog esitatakse vähemalt kaks korda suuremas kirjas kui lambi nimivõimsus;

b)	lambi nimikasutusiga tundides (ei ole pikem kui normkasutusiga);

c)	värvustemperatuuri väärtus Kelvini kraadides ja väljendatuna ka graafiliselt või sõnades;

d)	lülitamistsüklite arv enne enneaegset rikkiminekut;

e)	soojenemisaeg, kuni lamp saavutab 60 % täielikust valgusvoost (kui kõnealune aeg on alla 1 sekundi, võib kirjutada „Saavutab kohe täisvalguse”);

f)	hoiatus juhul, kui lampi ei ole võimalik hämardada või kui hämardamiseks on vaja konkreetset hämardit; viimasel juhul esitatakse ühilduvate hämardite loetelu ka tootja veebisaidil;

g)	kui lamp on kavandatud optimaalseks tööks mittestandardsetes tingimustes (näiteks muul ümbritseva keskkonna temperatuuril kui 25 °C või kui on vajalik erijahutus), esitatakse teave kõnealuste tingimuste kohta;

h)	lambi mõõtmed millimeetrites (pikkus ja suurim läbimõõt);

i)	nimikiirgusnurk kraadides;

j)	kui lambi kiirgusnurk on ≥ 90° ja vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1 tuleb tema kasulik valgusvoog mõõta 120° koonuses, hoiatus, et lamp ei sobi aktsentvalgustuseks;

k)	kui lambil on standardne, ka hõõgniitlampide puhul kasutatav sokkel, kuid lambi mõõtmed erinevad selliste hõõgniitlampide mõõtmetest, mida see lamp on ette nähtud asendama, esitatakse lambi ja asendatava(te) hõõgniitlambi/-lampide mõõtmeid võrdlev joonis;

märge, et lamp kuulub tabeli 6 esimeses veerus loetletud tüüpi, esitatakse ainult juhul, kui lambi valgusvoog 90-kraadise avanemisnurgaga koonuses (Φ90°) ei ole väiksem kui tabelis 6 märgitud asjaomase lambitüübi vähima võimsusega lambi võrdlusvalgusvoog. Võrdlusvalgusvoog korrutatakse parandusteguriga tabelist 7 muude kui leedlampide korral. Leedlampide puhul korrutatakse seda veel lisaks tabelis 8 esitatud parandusteguriga;

võimsuslikku samaväärsust asendatava lambiga võib väita ja näidata ainult siis, kui lambi tüüp on loetletud tabelis 6 ja lambi valgusvoog 90-kraadise avanemisnurgaga koonuses (Φ90°) ei ole väiksem kui vastav võrdlusvalgusvoog tabelis 6. Võrdlusvalgusvoog korrutatakse parandusteguriga tabelist 7 muude kui leedlampide korral. Leedlampide puhul korrutatakse seda veel lisaks parandusteguriga tabelist 8. Valgusvoo ja väidetavalt samaväärse lambi võimsuse vahepealsed väärtused (ümardatult lähima 1 W-ni) arvutatakse kahe lähima väärtuse vahelise lineaarse interpolatsiooniga.

Tabel 6

Võrdlusvalgusvoog samaväärsuse tõendamise korral

Väikepingetoitega peegellambid
Tüüp	Võimsus (W)	Võrdlusvalgusvoog Φ90°(lm)
MR11 GU4	20	160
	35	300
MR16 GU 5.3	20	180
	35	300
	50	540
AR111	35	250
	50	390
	75	640
	100	785
Puhutud klaasist võrgupingetoitega peegellambid
Tüüp	Võimsus (W)	Võrdlusvalgusvoog Φ90°(lm)
R50/NR50	25	90
	40	170
R63/NR63	40	180
	60	300
R80/NR80	60	300
	75	350
	100	580
R95/NR95	75	350
	100	540
R125	100	580
	150	1 000
Pressklaasist võrgupingetoitega peegellambid
Tüüp	Võimsus (W)	Võrdlusvalgusvoog Φ90°(lm)
PAR16	20	90
	25	125
	35	200
	50	300
PAR20	35	200
	50	300
	75	500
PAR25	50	350
	75	550
PAR30S	50	350
	75	550
	100	750
PAR36	50	350
	75	550
	100	720
PAR38	60	400
	75	555
	80	600
	100	760
	120	900

Tabel 7

Valgusvoo säilivuse korrutustegurid

Lambi tüüp	Valgusvoo korrutustegur
Halogeenlambid	1
Kompaktluminofoorlambid	1,08
Leedlambid	kus LLMF on valgusvoo säilivustegur nimikasutusea lõpul

Tabel 8

Leedlampide korrutustegurid

Leedlambi kiirgusnurk	Valgusvoo korrutustegur
20° ≤ kiirgusnurk	1
15° ≤ kiirgusnurk < 20°	0,9
10° ≤ kiirgusnurk < 15°	0,85
kiirgusnurk < 10°	0,80

Kui lamp sisaldab elavhõbedat:

n)	lambi elavhõbedasisaldus (X,X mg);

o)	viide veebisaidile, mida tuleks külastada, kui lamp on kogemata purunenud, et leida juhendid, kuidas koristada lambi killud.

3.1.3. Teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks vaba juurdepääsuga veebisaidi kaudu või muul tootja poolt sobivaks peetaval viisil

Esitatakse vähemalt järgmine teave arvväärtuste kujul:

a)	punktis 3.1.2 märgitud teave;

b)	normvõimsus (0,1 W täpsusega);

c)	kasulik normvalgusvoog;

d)	lambi normkasutusiga;

e)	lambi võimsustegur;

f)	valgusvoo säilivustegur nimikasutusea lõpul (v.a hõõgniitlampide puhul);

g)	käivitusaeg (X,X sekundit);

h)	värviesitus;

i)	värvuse konstantsus (üksnes leedlampide puhul);

j)	normtippvalgustugevus kandelates (cd);

k)	normkiirgusnurk;

l)	märge selle kohta, kui lamp on ette nähtud kasutamiseks välis- või tööstusrakendustes;

m)	spektraaljaotus vahemikus 180–800 nm; Kui lamp sisaldab elavhõbedat:

n)	juhendid, kuidas koristada lambi killud, kui lamp kogemata puruneb;

o)	soovitused lambi kõrvaldamise kohta selle kasutusea lõpul kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (1) kohase ringlusse võtmisega.

3.2. Integreeritud ballastita luminofoorlampe asendavate leedlampide täiendavad tooteteabe nõuded

Lisaks määruse (EÜ) nr 244/2009 II lisa punkti 3.1 ja käesoleva määruse II lisa punkti 3.1 tooteteabe nõuetele avaldavad integreeritud ballastita luminofoorlampide asendamiseks ettenähtud leedlampide tootjad alates 1. etapist avalikkusele kättesaadaval veebisaidil või mõnel muul tootja poolt sobivaks peetaval viisil hoiatuse, et üldine energiatõhusus ja valguse jaotumine igas paigaldises, milles selliseid lampe kasutatakse, on määratud konkreetse paigaldise kujundusega.

Väidet, et leedlamp asendab konkreetse võimsusega integreeritud ballastita luminofoorlampi, võib kasutada vaid juhul, kui

—	valgustugevus üheski suunas ümber toru ei erine rohkem kui 25 % keskmisest valgustugevusest ümber toru ja

—	leedlambi valgusvoog ei ole väiksem kui väidetavalt asendatava võimsusega luminofoorlambi valgusvoog. Luminofoorlambi valgusvoog leitakse nii, et väidetavalt asendatav võimsus korrutatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 245/2009 (2) esitatud vähima valgusviljakuse väärtusega; ja

—	leedlambi võimsus ei ole suurem kui luminofoorlambi võimsus, mida see väidetavalt asendab.

Tehnilises dokumentatsioonis esitatakse kõnealuseid väiteid toetavad andmed.

3.3. Toitevõrgu ja lampide vahele paigaldamiseks projekteeritud muude seadmete kui valgustite tooteteabe nõuded

Kui alates 2. etapist seade ei ühildu ühegi energiatõhusa lambiga vastavalt käesoleva lisa punktile 2.3, avaldatakse hoiatus, et seade ei ole ühilduv energiatõhusate lampidega, avalikkusele kättesaadaval vaba juurdepääsuga veebisaidil või tootja poolt sobivaks peetaval muul viisil.

3.4. Lampide liiteseadiste tooteteabe nõuded

2. etapis avaldatakse järgmine teave avalikkusele kättesaadaval vaba juurdepääsuga veebisaidil või tootja poolt sobivaks peetaval muul viisil:

—	märge, et toode on ette nähtud lambi liiteseadisena kasutamiseks;

—	vajaduse korral märge, et toodet võib kasutada koormamata seisundis.

(1) ELT L 197, 24.7.2012, lk 38.

(2) ELT L 76, 24.3.2009, lk 17.

IV LISA

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Liikmesriigi ametiasutus kohaldab direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesolevas lisas loetletud kontrollimenetlusi. Turujärelevalveasutus esitab kontrollitulemuste kohta teistele liikmesriikidele ja komisjonile asjakohase teabe.

Liikmesriigi ametiasutus kasutab usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas sellistes dokumentides sätestatud meetodeid, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

1. LÕPPKASUTAJA POOLT VALGUSTIS VAHETATAVATE LEEDLAMPIDE JA MUUDE LAMPIDE KUI LEEDLAMPIDE VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS

Liikmesriigi ametiasutus katsetab valimit, mis sisaldab ühe tootja ühe mudeli vähemalt 20 lampi, mis võimaluse korral on võrdsel arvul saadud neljast juhuslikult valitud allikast, kui tabelis 9 ei ole täpsustatud teisiti.

Mudel loetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastavaks, kui

a)	valimis sisalduvate lampidega on kaasas nõuetele vastav tooteteave ja

valimis olevad lambid leitakse vastavat III lisa punktides 2.1 ja 2.2 esitatud ühilduvusnõuetele; vastavuse kindlakstegemiseks kasutatakse uusimaid vastavushindamise meetodeid ja kriteeriume, sealhulgas neid, mis on kehtestatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ja

c)	valimisse kuuluvate lampide puhul ei leita tabelis 9 loetletud parameetrite katsetamisel ühegi parameetri puhul mittevastavust.

Tabel 9

Parameeter

Menetlus

Lampide säilivus 6 000 töötunni järel (ainult leedlambid)

Katsetatakse, kuni

—	on möödunud nõutud arv tunde või

—	rohkem kui kaks lampi on läinud rikki,

olenevalt sellest, kumb toimub enne.

Vastavus: katsevalimisse kuuluvast igast 20 lambist võib enne nõutud arvu tundide möödumist minna rikki ainult kaks lampi.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Lülitamistsüklite arv enne rikkiminekut

Katse lõpeb, kui on saavutatud nõutud lülitamistsüklite arv või kui katsevalimisse kuuluvast 20 lambist läheb rikki rohkem kui üks lamp, olenevalt sellest, kumb toimub enne.

Vastavus: pärast nõutud lülitamistsüklite arvu saavutamist on katsevalimisse kuuluvast igast 20 lambist töökorras veel vähemalt 19 lampi.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Käivitusaeg

Vastavus: katsevalimisse kuuluvate lampide keskmine käivitusaeg ei tohi olla pikem kui nõutud käivitusaeg pluss 10 % ning ühegi katsevalimisse kuuluva lambi käivitusaeg ei tohi olla pikem kui kahekordne nõutud käivitusaeg.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Aeg lambi soojenemiseks, kuni saavutatakse 60 % Φ-st

Vastavus: katsevalimisse kuuluvate lampide keskmine soojenemisaeg ei tohi olla pikem kui nõutud soojenemisaeg pluss 10 % ning ühegi katsevalimisse kuuluva lambi soojenemisaeg ei tohi olla pikem kui nõutud käivitusaeg korrutatuna 1,5-ga.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Enneaegsete rikete määr

Katsetatakse, kuni

—	on möödunud nõutud arv tunde või

—	läheb rikki enam kui üks lamp, olenevalt sellest, kumb toimub enne.

Vastavus: katsevalimisse kuuluvast igast 20 lambist võib enne nõutud arvu tundide möödumist minna rikki ainult üks lamp.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Värviesitusindeks (Ra)

Vastavus: katsevalimisse kuuluvate lampide keskmine värviesitusindeks ei jää rohkem kui kolm punkti alla nõutava väärtuse ning ühegi katsevalimisse kuuluva lambi värviesitusindeks ei jää rohkem kui 3,9 punkti alla nõutava väärtuse.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Valgusvoo säilivustegur kasutusea lõpus ja normkasutusiga (ainult leedlambid)

Siin „kasutusea lõpp” on hetk, mil ainult 50 % lampidest on prognoosi kohaselt veel töökorras või kui valimi keskmine valgusvoo säilivustegur langeb prognoosi kohaselt madalamale kui 70 %, olenevalt sellest, kumb sündmus saabub prognoosi kohaselt varem.

Vastavus: kui valimisse kuuluvate lampide säilivusteguri ja keskmise valgusvoo säilivusteguri ekstrapoleerimisel saadud valgusvoo säilivustegur kasutusea lõpus ja kasutusea väärtused ei erine 6 000 töötunni järel tooteteabes esitatud valgusvoo säilivustegurist ja normkasutuseast rohkem kui 10 %.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Asenduslampide samaväärsuse väited vastavalt III lisa punkti 3.1.2 alapunktidele l ja m

Kui kontrollitakse ainult samaväärsuse väidet, piisab ligikaudu kümne sellise lambi katsetamisest, mis võimaluse korral on enam-vähem võrdsel arvul saadud neljast juhuslikult valitud allikast.

Vastavus: kui katsevalimisse kuuluvate lampide keskmised tulemused ei erine piirmäärast, künnisest või deklareeritud väärtustest rohkem kui 10 %.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Kiirenurk

Vastavus: kui katsevalimisse kuuluvate lampide keskmised tulemused ei erine deklareeritud kiirenurgast rohkem kui 25 % ja iga üksiku katsevalimisse kuuluva lambi kiirenurga väärtus ei erine normväärtusest rohkem kui 25 %.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Valgustugevuse tippväärtus

Vastavus: kui katsevalimisse kuuluva iga üksiku lambi valgustugevuse tippväärtus on vähemalt 75 % mudeli normvalgustugevusest.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Muud parameetrid (sh energiatõhususindeks)

Vastavus: kui katsevalimisse kuuluvate lampide keskmised tulemused ei erine piirmäärast, künnisest või deklareeritud väärtustest üle 10 %.

Nõuete täitmata jätmine: muul juhul.

Muul juhul loetakse mudel nõuetele mittevastavaks.

2. VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS SELLISTE LEEDLAMPIDE JA LEEDMOODULITE PUHUL, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD LÕPPKASUTAJA POOLT VALGUSTIS VAHETAMISEKS

Allpool kirjeldatud katse tegemiseks hangivad liikmesriikide ametiasutused sama (leedmoodulite või valgustite) tootja sama mudeli katsetatavad eksemplarid, mis võimaluse korral on enam-vähem võrdsel arvul saadud juhuslikult valitud allikatest. Punktide 1, 3 ja 5 puhul kasutatakse võimaluse korral vähemalt nelja allikat. Punkti 2 puhul kasutatakse võimaluse korral vähemalt nelja allikat, v.a juhul, kui samasse mudelisse kuuluva 20 leedmooduli hankimiseks läheb vaja vähem kui nelja valgustit; viimasel juhul on kasutatavate allikate arv võrdne vajaminevate valgustite arvuga. Kui punkti 4 puhul kukuvad kaks esimest valgustit katsetamisel läbi, kasutatakse kolme järgmise valgusti katsetamisel võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid valgusteid.

Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad järgmist menetlust allpool esitatud järjestuses seni, kuni nad saavad teha järelduse leedmoodulite mudelite vastavuse kohta või teevad järelduse, et katset ei ole võimalik teha. „Valgusti” osutab leedmooduleid sisaldavale valgustile ja „katse” osutab käesoleva lisa 1. osas (v.a punkt 4) kirjeldatud menetlusele. Kui tehnilise dokumentatsiooni kohaselt on lubatud katsetamine nii punkti 1 kui ka punkti 2 kohaselt, võivad ametiasutused valida kõige sobivama meetodi.

Kui valgusti vastavushindamise tehnilises dokumentatsioonis on ette nähtud, et valgustit tervikuna katsetatakse lambina, katsetab ametiasutus 20 valgustit lambina. Kui leitakse, et valgusti mudel vastab nõuetele, vastab leedmooduli mudel (vastavad leedmooduli mudelid) käesoleva määruse nõuetele. Kui leitakse, et valgusti mudel ei vasta nõuetele, ei vasta ka leedmooduli mudel/mudelid nõuetele.

Kui valgusti vastavushindamise tehnilise dokumentatsiooni kohaselt on lubatud leedmooduleid katsetamiseks eemaldada, hangib ametiasutus piisava hulga valgusteid, et saada valgustis sisalduvast igast leedmooduli mudelist 20 eksemplari. Valgustite lahtivõtmisel järgivad ametiasutused tehnilises dokumentatsioonis esitatud juhiseid ning katsetavad iga leedmooduli mudelit eraldi. Leedmoodulite mudelite vastavuse üle otsustatakse katsete põhjal.

Kui valgustitootja hankis valgusti tehnilise dokumentatsiooni kohaselt valgustis sisalduvad leedmoodulid eraldiseisvate CE-vastavusmärgisega toodetena liidu turult, hangivad ametiasutused katsetamiseks liidu turult 20 eksemplari igast leedmooduli mudelist ning katsetavad iga leedmooduli mudelit eraldi. Leedmoodulite mudelite vastavuse üle otsustatakse katsete põhjal. Kui mudelid ei ole liidu turul enam saadaval, ei saa turujärelevalvet teostada.

Kui valgustitootja ei hankinud valgustis sisalduvaid leedmooduleid eraldiseisvate CE-vastavusmärgisega toodetena liidu turult, paluvad ametiasutused, et valgustitootja esitaks leedmoodulite katsetamise originaalandmed, mis näitavad, et leedmoodulid vastavad järgmistele nõuetele:

—	kõikide leedmoodulite puhul: käesoleva määruse tabelis 5 esitatud nõuded;

—	suunatud valgusvooga leedmoodulite puhul: käesoleva määruse tabelites 1 ja 2 esitatud nõuded;

—	suunamata valgusvooga leedmoodulite puhul: määruse (EÜ) nr 244/2009 tabelites 1, 2 ja 3 osutatud nõuded.

Kui katseandmete põhjal leitakse, et mõni valgustis sisalduv leedmooduli mudel ei vasta nõuetele, ei vasta leedmoodulite mudelid käesoleva määruse nõuetele.

Muul juhul võtavad ametiasutused lahti ühe valgusti, et kontrollida, kas valgustis sisalduvad leedmoodulid on sama tüüpi, nagu katseandmetes kirjeldatud. Kui mõni leedmoodul erineb või seda ei ole võimalik identifitseerida, ei vasta leedmoodulite mudelid nõuetele.

Muul juhul kontrollitakse tabelis 5 esitatud lülitamistsükleid, enneaegset riket, käivitus- ja soojenemisaega hõlmavaid nõudeid normvõimsusel töötava teise valgusti peal. Valgusti töötamisel normväärtustel kontrollitakse ka leedmoodulite temperatuuri kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes. Kui katsetulemused (v.a enneaegne rike) ületavad piirväärtusi rohkem kui 10 % või valgusti läheb enneaegselt rikki, katsetatakse kolme täiendavat valgustit. Kui järgmise kolme katse keskmised tulemused (v.a enneaegne rike ja töötemperatuur) ei erine piirväärtustest rohkem kui 10 %, kui ükski valgusti ei lähe enneaegselt rikki ja töötemperatuur (°C) ei erine kindlaksmääratud piirmäärast 10 % kõigi kolme valgusti puhul, vastavad leedmoodulite mudelid nõuetele. Muul juhul loetakse need mittevastavaks.

Kui katsetamine punktide 1–4 kohaselt ei ole võimalik, sest valgustis ei ole võimalik kindlaks teha eraldi katsetatavaid leedmooduleid, kontrollivad ametiasutused tabelis 5 esitatud lülitamistsükleid, enneaegset riket, käivitus- ja soojenemisaega üheainsa valgusti peal. Kui katsetulemused erinevad piirväärtustest rohkem kui 10 % või valgusti läheb enneaegselt rikki, katsetatakse kolme täiendavat valgustit. Kui järgmise kolme katse keskmised tulemused (v.a enneaegne rike) ei erine piirväärtustest rohkem kui 10 % ja ükski valgusti ei lähe enneaegselt rikki, vastavad valgustis sisalduvad leedmoodulid käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Muul juhul loetakse need mittevastavaks.

3. TOITEVÕRGU JA LAMPIDE VAHELE PAIGALDAMISEKS KAVANDATUD SEADMETE KONTROLLIMENETLUS

Liikmesriigi pädev asutus katsetab ühte seadet.

Seade loetakse käesolevas määruses esitatud nõuetele vastavaks, kui see vastab III lisa punktis 2.3 esitatud ühilduvusnõuetele; vastavuse kindlakstegemiseks kasutatakse uusimaid vastavushindamise meetodeid ja kriteeriume, sealhulgas neid, mis on kehtestatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Ühildamatuse ilmnemisel loetakse mudel siiski nõuetele vastavaks, kui see täidab III lisa punktis 3.3 või määruse (EL) nr 874/2012 artikli 3 lõikes 2 esitatud tooteteabe nõudeid.

Lisaks ühilduvusnõuete katsetamisele tuleb katsetada ka lampide liiteseadiste vastavust III lisa punktis 1.2 esitatud energiatõhususnõuetele. Katsetatakse ühte lambi liiteseadist, mitte mitme liiteseadise kogumit, isegi juhul, kui mudel on kavandatud konkreetses paigaldises tuginema teise lambi (teiste lampide) liiteseadistele. Mudel vastab käesoleva määruse nõuetele, kui tulemused ei ületa piirväärtusi rohkem kui 2,5 %. Kui tulemused ületavad piirväärtusi rohkem kui 2,5 %, katsetatakse kolme täiendavat seadet. Mudel vastab käesoleva määruse nõuetele, kui nende kolme järjestikuse katsetamise keskmine tulemus ei ületa piirväärtusi rohkem kui 2,5 %.

Lõpptarbijatele turustatavate valgustite puhul tuleb lisaks ühilduvusnõuetele kontrollida ka lampide olemasolu nende pakendis. Mudel vastab nõuetele, kui pakendis ei ole lampe või kui pakendis on III lisa punktis 2.3 nõutud energiaklassiga lambid.

Hämardid ei pea vastama mitte ainult ühilduvusnõuetele, vaid neid tuleb ka katsetada hõõgniitlampidega, kusjuures hämardi on seatud kõige madalamale seadistusele. Mudel vastab nõuetele, kui tootja juhiste kohaselt paigaldatuna kiirgavad töötavad lambid täiskoormusel vähemalt 1 % oma valgusvoost.

Kui mudel ei vasta kohaldatavatele vastavuskriteeriumidele, loetakse see nõuetele mittevastavaks.

V LISA

Artiklis 6 osutatud indikatiivsed võrdlusalused

Allpool on näidatud käesoleva määruse jõustumise ajal oluliste ja mõõdetavate keskkonnaaspektide seisukohast parim turul olev tehnika. Teatavates rakendustes nõutavad omadused (nagu suur värviesitus) võivad takistada selliseid omadusi pakkuvatel toodetel nimetatud võrdlusväärtusi saavutada.

1. SUUNDVALGUSLAMPIDE TÕHUSUS

Tõhusaimate lampide energiatõhususindeks on 0,16.

2. LAMBI ELAVHÕBEDASISALDUS

On olemas elavhõbedavabu lampe, mis kuuluvad kõige energiatõhusamate hulka.

3. HALOGEENLAMBI PINGEMUUNDURI KASUTEGUR

Halogeenlambi tõhusaima pingemuunduri kasutegur on 0,93.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1195/2012,

13. detsember 2012,

mis käsitleb Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi valmistise lubamist broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina (loa omanik Lyven)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 828/2007 (2) anti tähtajatu luba Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamiseks broilerkanade puhul.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus, mis käsitles Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise uut kasutusviisi broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina ning milles taotleti, et kõnealune lisaaine klassifitseeritaks lisaainete kategooriasse „zootehnilised lisandid”. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 4. juuli 2012. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistis kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale ja selle preparaadi kasutamine võib parandada broilerkalkunite söödaväärindust. Arvamuses leiti ühtlasi, et seda järeldust võib laiendada ka aretuskalkunitele. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 184, 14.7.2007, lk 12.

(3) EFSA Journal (2012); 10(7):2843.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühik täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a1642

Lyven

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Söödalisandi koostis:

Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

tahkel kujul: 1 500 AXC (1)/g

vedelal kujul: 200 AXC/ml

Toimeaine kirjeldus:

Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas

Analüüsimeetod (2)

Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi koguse määramiseks söödas:

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse värvainet sisaldavate oligomeeride vabanemist pH taseme 4,7 ja temperatuuri 30 °C juures endo-1,4-β-ksülanaasi reaktsioonil Remazol-Brilliant-Blue-R ksülaaniga

Broilerkalkunid

Aretuskalkunid

—

75 AXC

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Soovituslik maksimumannus ühe kilogrammi täissööda kohta broilerkalkunite ja aretuskalkunite puhul 100 AXC.

3.	Kasutamiseks söödas, milles on rohkesti tärklis-polüsahhariide (peamiselt arabinoksülaane).

4.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

3. jaanuar 2023

(1) Üks AXC on ensüümi kogus, mis pH taseme 4,7 ja temperatuuri 30 °C juures vabastab kaera ksülaanist 17,2 mikromooli redutseerivaid suhkruid (maltoosi ekvivalente) minutis.

(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel: http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1196/2012,

13. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 9/2010 munakanade söödas kasutatava Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud valmistise endo-1,4-β-ksülanaasi miinimumsisalduse osas (loa hoidja Danisco Animal Nutrition)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” kuuluvat Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud valmistist endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) on lubatud kümme aastat kasutada broilerkanade, munakanade, partide ja broilerkalkunite söödalisandina komisjoni määrusega (EL) nr 9/2010, (2) võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 528/2011 (3) ning muude vähelevinud kodulinnuliikide kui partide söödalisandina komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1021/2012 (4).

(2)

Loaomanik on teinud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 alusel ettepaneku muuta kõnealuse valmistise loa tingimusi ja vähendada selle miinimumkogust munakanade puhul kasutamise korral 2 500-lt U/kg-lt 625-le U/kg-le. Taotlusele on lisatud asjakohased täiendavad andmed. Komisjon edastas taotluse Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Toiduohutusamet jõudis oma 22. mai 2012. aasta arvamuses (5) järeldusele, et uute kavandatud kasutustingimuste kohaselt oleks asjaomane valmistis taotletud miinimumkoguses (625 U/kg) tõhus. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsi meetodi kohta.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 9/2010 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 9/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 3, 7.1.2010, lk 10.

(3) ELT L 143, 31.5.2011, lk 10.

(4) ELT L 307, 7.11.2012, lk 68.

(5) EFSA Journal 2012; 10(6):2739.

LISA

Määruse (EL) nr 9/2010 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühik täissööda kg kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a11

Danisco Animal Nutrition

(juriidiline isik: Danisco (UK) Limited)

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Söödalisandi koostis

Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud valmistis endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) minimaalse aktiivsusega 40 000 U (1)/g

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8)

Analüüsimeetod (2)

Endo-1,4-β-ksülanaasi aktiivsuse kvantifitseerimiseks:

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuvate värviliste fragmentide vabanemist pH 4,25 ja temperatuuri 50 °C juures endo-1,4-β-ksülanaasi reaktsioonil nisust saadud asuriin-ristsillatud arabinoksülaaniga.

Broilerkanad

625 U

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kasutamiseks mittetärklise päritolu polüsahhariididerikkas söödas (peamiselt beetaarabinoksülaanid).

13. jaanuari 2020

Munakanad

625 U

Pardid

625 U

Broilerkalkunid

1 250 U

(1) 1 U on ensüümi kogus, mis pH 5,3 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab võrkstruktuuriga kaera/speltanisu ksülaanist 0,5 μmol redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx”

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1197/2012,

13. detsember 2012,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete atseetamipriidi, alfa-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis’e (tüvi AQ 10), benalaksüüli, bifenasaadi, bromoksüniili, kloroprofaami, desmedifaami, etoksasooli, Gliocladium catenulatum’i (tüvi J1446), imasosulfurooni, laminariini, mepanipüriimi, metoksüfenosiidi, milbemektiini, fenmedifaami, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA 342), kinoksüfeeni, S-metolakloori, tepraloksüdiimi, tiaklopriidi, tiraami ja tsiraami heakskiidu kehtivuse perioodi pikendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (2) lisa A osas on nimetatud toimeained, mida loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heakskiidetuks.

(2)

Toimeainete atseetamipriidi, alfa-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis’e (tüvi AQ 10), benalaksüüli, bifenasaadi, bromoksüniili, kloroprofaami, desmedifaami, etoksasooli, Gliocladium catenulatum’i (tüvi J1446), imasosulfurooni, laminariini, mepanipüriimi, metoksüfenosiidi, milbemektiini, fenmedifaami, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA 342), kinoksüfeeni, S-metolakloori, tepraloksüdiimi, tiaklopriidi, tiraami, tsiraami heakskiit aegub ajavahemikus 31. juulist 2014 kuni 30. novembrini 2015. Esitatud on avaldused kõnealuste toimeainete heakskiidu uuendamiseks. Kuna nimetatud toimeainete suhtes kehtivad komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted) (3) kehtestatud nõuded, on vaja anda piisavalt aega, et kõnealuse menetluse saaks lõpule viia kooskõlas selle määrusega. Lisaks aegub nende toimeainete heakskiit tõenäoliselt enne selle pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seega on vajalik nende heakskiidu kehtimise perioodi aegumist edasi lükata.

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 vastavalt muuta.

(4)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki olukordades, kus pole kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 844/2012 esitatud täiendavat toimikut 30 kuud enne käesoleva määruse lisas sätestatud asjakohast kehtivusaja lõppu, määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kõige varasemale sellele järgnevale kuupäevale.

(5)

Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 17 esimese lõigu eesmärki olukordades, kus komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas viidatud toimeaine heakskiidu kehtivusaega ei pikendata, kuna heakskiitmise tingimused ei ole täidetud, siis määrab komisjon kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse kohaldamist, või kuupäevale, mil võetakse vastu määrus, milles sätestatakse, et toimeaine kehtivusaega ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(6)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.

(3) ELT L 252, 19.9.2012, lk 26.

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse järgmiselt.

1)	Tiraami käsitleva kande nr 73 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. juuli 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

2)	Tsiraami käsitleva kande nr 74 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. juuli 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

3)	Kinoksüfeeni käsitleva kande nr 82 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. august 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

4)	Pseudomonas chlororaphis’t (tüvi MA 342) käsitleva kande nr 89 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „30. september 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

5)	Mepanipüriimi käsitleva kande nr 90 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „30. september 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

6)	Atseetamipriidi käsitleva kande nr 91 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. detsember 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

7)	Tiaklopriidi käsitleva kande nr 92 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. detsember 2014” kuupäevaga „30. aprill 2017”.

8)	Kloroprofaami käsitleva kande nr 78 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. jaanuar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

9)	ALFA-tsüpermetriini käsitleva kande nr 83 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „28. veebruar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

10)	Benalaksüüli käsitleva kande nr 84 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „28. veebruar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

11)	Bromoksüniili käsitleva kande nr 85 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „28. veebruar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

12)	Desmedifaami käsitleva kande nr 86 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „28. veebruar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

13)	Fenmedifaami käsitleva kande nr 88 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „28. veebruar 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

14)	Ampelomyces quisqualis’t (tüvi AQ 10) käsitleva kande nr 93 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

15)	Imasosulfurooni käsitleva kande nr 94 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

16)	Laminariini käsitleva kande nr 95 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

17)	Metoksüfenosiidi käsitleva kande nr 96 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

18)	S-metolakloori käsitleva kande nr 97 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

19)	Gliocladium catenulatum’it (tüvi J1446) käsitleva kande nr 98 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. märts 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

20)	Etoksasooli käsitleva kande nr 99 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. mai 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

21)	Tepraloksüdiimi käsitleva kande nr 100 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „31. mai 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

22)	Bifenasaati käsitleva kande nr 109 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „30. november 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

23)	Milbemektiini käsitleva kande nr 110 kuuendas veerus („Heakskiitmise aegumine”) asendatakse kuupäev „30. november 2015” kuupäevaga „31. juuli 2017”.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1198/2012,

13. detsember 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	48,7
	MA	84,8
	TN	104,4
	TR	89,6
	ZZ	81,9
0707 00 05	AL	88,1
	JO	174,9
	MA	133,1
	TR	141,0
	ZZ	134,3
0709 93 10	MA	140,7
	TR	104,3
	ZZ	122,5
0805 10 20	TR	73,8
	ZA	51,4
	ZW	43,2
	ZZ	56,1
0805 20 10	MA	70,6
0805 20 10	ZZ	70,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	JM	129,1
	MA	106,4
	TR	82,4
	ZZ	106,0
0805 50 10	TR	76,3
0805 50 10	ZZ	76,3
0808 10 80	CA	157,2
	MK	37,9
	NZ	165,3
	US	159,7
	ZA	138,0
	ZZ	131,6
0808 30 90	CN	100,5
	TR	135,1
	US	160,6
	ZZ	132,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1199/2012,

13. detsember 2012,

millega kehtestatakse munade eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XIX osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)	Arvestades praegust munaturu olukorda, tuleks seepärast kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167 ja 169 sätestatud eeskirjade ja teatavate kriteeriumidega.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõikes 1 on sätestatud, et toetus võib erineda vastavalt sihtkohale, kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (3) nõuetele ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktis A toodud märgistusnõuetele.

(5)	Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 858/2012 (4). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada.

(6)	Selleks et vältida kõrvalekaldeid valitsevast turuolukorrast, hoida ära turuspekulatsioone ja tagada tõhus haldamine, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(7)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud tingimustele.

2. Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige seoses heakskiidetud ettevõtetes ettevalmistamise ning määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa I jaoga ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIV lisa punktiga A ette nähtud märgistusnõuetele vastavusega.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 858/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4) ELT L 255, 21.9.2012, lk 18.

LISA

Munasektori suhtes kohaldatavad eksporditoetused alates 14. detsembrist 2012

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetussumma

0407 11 00 9000

A02

EUR / 100 tükki

0,00

0407 19 11 9000

A02

EUR / 100 tükki

0,00

0407 19 19 9000

A02

EUR / 100 tükki

0,00

0407 21 00 9000

E09

EUR / 100 kg

0,00

E10

EUR / 100 kg

0,00

E19

EUR / 100 kg

0,00

0407 29 10 9000

E09

EUR / 100 kg

0,00

E10

EUR / 100 kg

0,00

E19

EUR / 100 kg

0,00

0407 90 10 9000

E09

EUR / 100 kg

0,00

E10

EUR / 100 kg

0,00

E19

EUR / 100 kg

0,00

0408 11 80 9100

A03

EUR / 100 kg

0,00

0408 19 81 9100

A03

EUR / 100 kg

0,00

0408 19 89 9100

A03

EUR / 100 kg

0,00

0408 91 80 9100

A03

EUR / 100 kg

0,00

0408 99 80 9100

A03

EUR / 100 kg

0,00

NB! Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

E09	:	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Hongkongi erihalduspiirkond, Venemaa, Türgi.
E10	:	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan, Filipiinid.
E19	:	Kõik sihtkohad, v.a Šveits ja rühmad E09, E10.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1200/2012,

13. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1484/95 vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3) EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47.

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	132,2	0	AR
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	121,7	0	BR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	139,3	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	160,0	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	265,2	10	AR
		216,4	25	BR
		324,9	0	CL
		221,2	24	TH
0207 25 10	Nn 80 % kalkunirümbad, külmutatud	193,1	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	320,8	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	304,8	0	CL
0408 91 80	Munakollased	468,8	0	AR
1602 32 11	Kooreta linnumunad, kuivatatud	263,2	7	BR
1602 32 11	Kooreta linnumunad, kuivatatud	312,6	0	CL
3502 11 90	Kuivatatud munaalbumiin	712,1	0	AR

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1201/2012,

13. detsember 2012,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2012/2013 rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2012/2013 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1103/2012 (4).

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt.

(3)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2012/2013 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3) ELT L 263, 28.9.2012, lk 37.

(4) ELT L 327, 27.11.2012, lk 22.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 14. detsembrist 2012

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	33,26	1,17
1701 12 90 (1)	33,26	4,63
1701 13 10 (1)	33,26	1,31
1701 13 90 (1)	33,26	4,93
1701 14 10 (1)	33,26	1,31
1701 14 90 (1)	33,26	4,93
1701 91 00 (2)	38,40	6,03
1701 99 10 (2)	38,40	2,82
1701 99 90 (2)	38,40	2,82
1702 90 95 (3)	0,38	0,29

(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3) Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1202/2012,

13. detsember 2012,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõike 1 punktis b nähakse ette, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis s viidatud ning I lisa XIX osas loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja liidus kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 29. juuni 2010. aasta määruses (EL) nr 578/2010, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1216/2009 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena.

(3)	Määruse (EL) nr 578/2010 artikli 14 lõike 1 kohaselt tuleb toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduste 100 kg kohta kehtestada ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks samade toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

(4)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 2 nähakse ette, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)	Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 861/2012 (3). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada.

(6)	Selleks et vältida kõrvalekaldeid valitsevast turuolukorrast, hoida ära turuspekulatsioone ja tagada tõhus haldamine, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(7)	Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 578/2010 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XIX osas loetletud ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 XX lisa V osas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad sätestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 861/2012 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

ettevõtluse ja tööstuse peadirektor

Daniel CALLEJA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 171, 6.7.2010, lk 1.

(3) ELT L 255, 21.9.2012, lk 27.

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes alates 14. detsembrist 2012 kohaldatavad toetusemäärad

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Sihtkoht (1)

Toetusemäär

0407

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

– muud värsked munad:

0407 21 00

– – kana liigist Gallus domesticus:

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

0,00

b)	muu kauba eksportimisel

0,00

0407 29

– – muud

0407 29 10

– – – muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

0,00

b)	muu kauba eksportimisel

0,00

0407 90

– muud:

0407 90 10

– – kodulindude

a)	CN-koodiga 3502 11 90 või 3502 19 90 ovoalbumiini eksportimisel

0,00

b)	muu kauba eksportimisel

0,00

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

– rebud:

0408 11

– – kuivatatud:

ex 0408 11 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

0,00

0408 19

– – muud:

– – – inimtoiduks kõlblik:

ex 0408 19 81

– – – – vedelal kujul:

magustamata

0,00

ex 0408 19 89

– – – – külmutatud:

magustamata

0,00

– muud:

0408 91

– – kuivatatud:

ex 0408 91 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

0,00

0408 99

– – muud:

ex 0408 99 80

– – – inimtoiduks kõlblik:

magustamata

0,00

(1) Sihtkohad on järgmised:

01	kolmandad riigid. Šveitsi ja Liechtensteini puhul ei kohaldata neid määrasid Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud kaupade suhtes;
02	Kuveit, Bahrein, Omaan, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Jeemen, Türgi, Hongkongi erihalduspiirkond ja Venemaa;
03	Lõuna-Korea, Jaapan, Malaisia, Tai, Taiwan ja Filipiinid;
04	kõik sihtkohad välja arvatud Šveits ning numbrite 02 ja 03 all toodud sihtkohad.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/43

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2012,

millega tühistatakse otsus 2009/587/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal

(2012/778/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Järgides komisjoni ettepanekut vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping”) artikli 104 lõikele 6, otsustas nõukogu 7. juuli 2009. aasta otsusega 2009/587/EÜ, (1) et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori eelarvepuudujääk ulatus 2008. aastal 4,7 %-ni SKPst, mis ületas seega märkimisväärselt kontrollväärtust 3 % SKPst, kusjuures alates 2003. aastast ületas valitsemissektori koguvõlg aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst ja oli 2008. aastal 64,1 % SKPst (2).

(2)

Samuti esitas nõukogu 7. juulil 2009 komisjoni soovituse põhjal ja aluslepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (3) artikli 3 lõike 4 kohaselt Maltale soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2010. aastaks. Soovitus avalikustati.

(3)

Nõukogu tegi 16. veebruaril 2010 komisjoni soovituse põhjal järelduse, et asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohase soovituse järgimiseks oli võetud tõhusaid meetmeid, kuid pärast nimetatud soovituse vastuvõtmist leidsid Maltal aset ootamatud majandust kahjustavad sündmused, mis mõjutasid riigi rahandust väga halvasti. Seetõttu võttis nõukogu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu muudetud soovituse Maltale, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega ühe aasta võrra ehk 2011. aastani. Soovitus avalikustati.

(4)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt tühistatakse nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(5)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamisel peavad liikmesriigid nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 479/2009 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artikli 3 kohaselt esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(6)

Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks tühistada, peaks nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tühistada üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst.

(7)

Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2009 artikliga 14 pärast Malta poolt enne 1. aprilli 2012 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused.

—

Valitsemissektori eelarve puudujääk oli suurim 2008. aastal ja vähenes pärast seda järk-järgult kuni 2,7 %-ni SKPst 2011. aastal, mis oli allpool kontrollväärtust 3 % SKPst. Võrreldes 2010. aastaga, mil valitsemissektori eelarve üldine puudujääk oli 3,6 % SKPst, paranes olukord märkimisväärselt eelkõige tänu sellele, et tulu suurenes 0,7 % võrra SKPst. Komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosis hinnati puudujääki vähendavate ühekordsete meetmete puhasmõju 2011. aastal 0,7 %-le SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon, st tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon ilma ühekordseid ja muid ajutisi meetmeid arvesse võtmata, paranes 2011. aastal mahus 1 protsendipunkt SKPst, mis ületas nõukogu soovitust parandada eelarvepositsiooni mahus vähemalt ¾ protsenti SKPst.

—

Komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt väheneb eelarvepuudujääk 2012. aastal 2,6 %-ni SKPst, seda peamiselt tänu (enamjaolt ühekordsetele) tulusid suurendavatele meetmetele; puudujääki vähendavate ühekordsete meetmete puhasmõju hinnatakse 1 %-le SKPst. Eeldusel et poliitikat ei muudeta, st võtmata arvesse pärast prognoosi koostamise kuupäeva vastu võetud 2013. aasta eelarves sisalduvaid konsolideerimismeetmeid, prognoositakse, et valitsemissektori eelarve puudujääk suureneb 2013. aastal 2,9 %-ni SKPst ja väheneb seejärel 2014. aastal taas 2,6 %-ni SKPst ning ei ületa seega prognoosiperioodil kontrollväärtust 3 % SKPst. 2012. aasta aprilli stabiilsusprogrammi eesmärkide kohaselt peaks eelarvepuudujääk olema väiksem: 2,2 % SKPst 2012. aastal, 1,7 % SKPst 2013. aastal ja 1,1 % SKPst 2014. aastal. Komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi ja stabiilsusprogrammi 2012. aasta eesmärgi erinevust võib peamiselt seletada sellega, et viimases eeldatakse dünaamilisemat tulude kasvu.

—

Nõukogu ettenähtud tähtaja ehk 2011. aasta järgseteks aastateks prognoositakse komisjoni talituste 2012. aasta sügise eelarveprognoosides, et 2012. aastal ei parane tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon (v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed), kuid 2013. aastal paraneb eelarvepositsioon mahus ¼ protsendipunkti SKPst. See on allpool keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas tehtava kohanduse sihttaset 0,5 % SKPst, mida nõutakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate sätetega, eelkõige nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (5). Prognooside kohaselt toimub see aeglane kohanemine üldiselt tasakaalustatud tsüklilistes tingimustes, st SKP lõhet hinnatakse nullilähedaseks. Samas eeldatakse, et majanduskasvu komponendid annavad suhteliselt vähe maksutulu. Eelkõige 2012. aastal kasvab majandus puhasekspordi toel, samas kui sisenõudlus on prognooside kohaselt varasemaga võrreldes üsna väike. Aastal 2014 peaks olukord paranema ½ protsendipunkti võrra SKPst. Lisaks peaks valitsemissektori kulude tegelik kasvumäär (võtmata arvesse kaalutlusõiguse raames võetud tulumeetmeid) jääma 2012. aastal prognooside kohaselt allapoole SKP keskpika perioodi potentsiaalse kasvumäära võrdlusalust määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 tähenduses. Kuid eeldusel et poliitikat ei muudeta, peaks kulude reaalne puhaskasv 2013. ja 2014. aastal seda võrdlusalust märkimisväärselt ületama.

—

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on alates 2008. aastast suurenenud ja oli 2011. aastal 70,9 % SKPst. Komisjoni talituste 2012. aasta sügisprognoosi kohaselt suureneb võla suhe veelgi ja on 2012. aastal 72,4 % SKPst, 2013. aastal 73,1 % SKPst ja 2014. aastal 72,8 % SKPst. 2012. aasta stabiilsusprogrammis prognoositakse seevastu võla suhte vähenemist alates 2011. aastast kuni 67,4 %-ni SKPst 2014. aastal. Nende kahe prognoosi erinevus tuleneb sellest, et sügisprognoosis eeldati väiksemat esmast ülejääki ning suuremat võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitajat.

(8)	Nõukogu tuletab meelde, et määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõike 1a kohaselt peaks Malta alates 2012. aastast ehk ülemäärase puudujäägi korrigeerimise aastale järgnevast aastast tegema kolme aasta jooksul piisavaid edusamme võlakriteeriumi nõude täitmiseks.

(9)	Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltal on 2011. aasta tähtajaks korrigeeritud ning seega tuleks otsus 2009/587/EÜ tühistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltal on korrigeeritud.

Artikkel 2

Otsus 2009/587/EÜ tühistatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Maltale.

Brüssel, 4. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SHIARLY

(1) ELT L 202, 4.8.2009, lk 42.

(2) Valitsemissektori eelarve 2008. aasta puudujääki ja koguvõlga hiljem korrigeeriti ning need on nüüd vastavalt 4,6 % ja 62,0 % SKPst.

(3) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.

(4) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

(5) EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/45

NÕUKOGU OTSUS,

11. detsember 2012,

Regioonide Komitee Madalmaade liikme ja Madalmaade asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2012/779/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 305,

võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)	Regioonide Komitees on vabanenud liikmekoht seoses C.H.J. (Cor) LAMERSI ametiaja lõppemisega.

(3)	Vabanenud on ka asendusliikme koht F. (Frank) de VRIESI volituste lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

liikmena:

—	C.H.J. (Cor) LAMERS, Burgemeester (mayor) of the municipality of Schiedam

ning

asendusliikmena:

—	J.H.M. (Jon) HERMANS-VLOEDBELD, Burgemeester (mayor) of the municipality of Almelo.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS

(1) ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2) ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.

14.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 342/46

KOMISJONI OTSUS,

5. detsember 2012,

milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ) artikli 18 lõikega 5 loodud Euroopa lennuohutusalaste soovituste kesksele andmekogule ja nendele soovitustele antud vastustele juurdepääsu õigusi

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/780/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 996/2010 artikli 18 lõikele 5 on Euroopa Komisjon töötanud välja Euroopa lennuohutusalaste soovituste andmebaasi, mis hakkas toimima veebruaris 2012.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 996/2010 artikli 18 lõikele 5 sisaldab põhjenduses 1 nimetatud andmebaas kõiki lennuohutusalaseid soovitusi, mille on välja andnud lennuõnnetuste uurimisorganid kooskõlas artikli 17 lõigetega 1 ja 2, ning nendele soovitustele antud vastuseid. Samuti sisaldab see lennuohutusalaseid soovitusi, mis lennuõnnetuste uurimisorganid on saanud kolmandatelt riikidelt.

(3)	Vastavalt määruse (EL) nr 996/2010 artikli 7 lõike 3 punktile g on lennuõnnetuste uurimisorganitel täielik juurdepääs põhjenduses 1 nimetatud andmebaasile.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 996/2010 artikli 7 lõike 3 punktile a küsis komisjon tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste uurimisorganite Euroopa võrgustiku arvamust.

(5)

Lennuohutusalased soovitused on automaatselt avalikud, kuna tihti esitatakse nendes järeldused, mis tulenevad lennuõnnetuste uurimise aruannetest, mis määruse (EL) nr 996/2010 kohaselt on avalikud. Lisaks võib lennuohutusalaseid soovitusi avaldada ka kirjade, vahe-/lõpparuannete või lennuõnnetusi käsitlevate uurimiste kaudu. Kõikidel kõnealustel juhtudel on soovituste avalik kättesaadavus adressaatide jaoks väga suur stiimul sellistele soovitustele vastata ja oma lennuohutussüsteemi parandada.

(6)	Määruses (EL) nr 996/2010 ei ole lennuohutusalastele soovitustele antud vastuste staatust kindlaks määratud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse meetmed, mis käsitlevad õigusi pääseda juurde Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta) artikli 18 lõikega 5 loodud Euroopa lennuohutusalaste soovituste kesksele andmekogule, mis sisaldab lennuõnnetuste uurimisorganite antud ja saadud lennuohutusalaseid soovitusi, samuti kõnealustele soovitustele antud vastustele.

Artikkel 2

Lennuohutusalaste soovituste staatus

Kõik artiklis 1 nimetatud andmekogus sisalduvad lennuohutusalased soovitused tehakse üldsusele kättesadavaks avaliku veebisaidi kaudu.

Artikkel 3

Lennuohutusalastele soovitustele antud vastuste staatus

1. Juurdepääs lennuohutusalaste soovituste vastustele piirdub isikutega, kellele kõnealused ohutusalased soovitused on adresseeritud.

2. Juurdepääsu artiklis 1 nimetatud andmekogus sisalduvatele vastustele võivad taotleda kõik lennuohutusalase soovituse adressaadid, eelkõige liikmesriikide tsiviillennundusametid ja Euroopa Lennundusohutusamet. Väljaspool Euroopa Liitu asuvad lennuõnnetuste uurimisorganid võivad samuti taotleda juurdepääsu artiklis 1 nimetatud andmekogus sisalduvatele vastustele.

3. Lennuohutusalaste soovituste adressaadid saadavad oma taotluse Euroopa Komisjonile.

4. Euroopa Komisjon hindab taotlust ja otsustab igal üksikjuhul eraldi, kas taotlus on põhjendatud ja kas seda on võimalik rahuldada.

Artikkel 4

Andmekogus sisalduva teabe kasutamine

Lennuohutusalaseid soovitusi ja neile antud vastuseid ei kasutata süüle ega vastutusele osutamiseks.

Artikkel 5

Lennuohutusalaste soovitustega seotud tsiviillennundusvahejuhtumite staatus

Juurdepääs tsiviillennunduse vahejuhtumitele, mis on seotud artiklis 1 nimetatud lennuohutusalaste soovitustega, on kindlaks määratud komisjoni 12. novembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1321/2007, milles sätestatakse rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ kohaselt, (2) ning komisjoni 24. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1330/2007, milles sätestatakse rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele (3).

Artikkel 6

Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (4) kohaldamist.

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6).

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 5. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.

(2) ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.

(3) ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.

(4) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(5) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.342.est
Euroopa Liidu Teataja		L 342

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 14. detsember 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1194/2012, 12. detsember 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses suundvalguslampide, leedlampide ja nende lisaseadmete ökodisaini nõuetega ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1195/2012, 13. detsember 2012, mis käsitleb Trichoderma koningii (MUCL 39203) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi valmistise lubamist broilerkalkunite ja aretuskalkunite söödalisandina (loa omanik Lyven) ( 1 )	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1196/2012, 13. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 9/2010 munakanade söödas kasutatava Trichoderma reesei (ATCC PTA 5588) abil toodetud valmistise endo-1,4-β-ksülanaasi miinimumsisalduse osas (loa hoidja Danisco Animal Nutrition) ( 1 )	25
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1197/2012, 13. detsember 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete atseetamipriidi, alfa-tsüpermetriini, Ampelomyces quisqualis’e (tüvi AQ 10), benalaksüüli, bifenasaadi, bromoksüniili, kloroprofaami, desmedifaami, etoksasooli, Gliocladium catenulatum’i (tüvi J1446), imasosulfurooni, laminariini, mepanipüriimi, metoksüfenosiidi, milbemektiini, fenmedifaami, Pseudomonas chlororaphis’e (tüvi MA 342), kinoksüfeeni, S-metolakloori, tepraloksüdiimi, tiaklopriidi, tiraami ja tsiraami heakskiidu kehtivuse perioodi pikendamisega ( 1 )	27
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1198/2012, 13. detsember 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	31
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1199/2012, 13. detsember 2012, millega kehtestatakse munade eksporditoetused	33
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1200/2012, 13. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes	36
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1201/2012, 13. detsember 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2012/2013 rakendusmäärusega (EL) nr 892/2012 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	38
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1202/2012, 13. detsember 2012, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate munade ja munarebude suhtes kohaldatavad toetusemäärad	40
		OTSUSED
		2012/778/EL
	*	Nõukogu otsus, 4. detsember 2012, millega tühistatakse otsus 2009/587/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal	43
		2012/779/EL
	*	Nõukogu otsus, 11. detsember 2012, Regioonide Komitee Madalmaade liikme ja Madalmaade asendusliikme ametisse nimetamise kohta	45
		2012/780/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. detsember 2012, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate õnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ) artikli 18 lõikega 5 loodud Euroopa lennuohutusalaste soovituste kesksele andmekogule ja nendele soovitustele antud vastustele juurdepääsu õigusi ( 1 )	46


	(1) EMPs kohaldatav tekst