		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.338.est
Euroopa Liidu Teataja		L 338

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 12. detsember 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 2012/768/ÜVJP, 9. märts 2012, Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1183/2012, 30. november 2012, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1184/2012, 7. detsember 2012, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Cecina de León (KGT)]	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1185/2012, 11. detsember 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1186/2012, 11. detsember 2012, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine foksiimi osas ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1187/2012, 11. detsember 2012, millega 184. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	23
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1188/2012, 11. detsember 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		OTSUSED
		2012/769/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 4. detsember 2012, millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, millega lubatakse Poola Vabariigil kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 kõrvale kalduvat meedet	27
		2012/770/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. detsember 2012, millega kinnitatakse CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed sõiduautode tootjate kohta 2011. kalendriaastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ( 1 )	29
		SOOVITUSED
		2012/771/EL
	*	Komisjoni soovitus, 6. detsember 2012, meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid	37
		2012/772/EL
	*	Komisjoni soovitus, 6. detsember 2012, agressiivse maksuplaneerimise kohta	41

		Parandused
	*	Komisjoni 8. juuni 2012. aasta määruse (EL) nr 488/2012 (millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 658/2007, mis käsitleb rahatrahve teatavate kohustuste rikkumise eest seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel antud müügilubadega) parandus (ELT L 150, 9.6.2012)	44


	(1) EMPs kohaldatav tekst

ET	Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

12.12.2012

ET EN EN EN

Euroopa Liidu Teataja

L 338/1

NÕUKOGU OTSUS 2012/768/ÜVJP,

9. märts 2012,

Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kolmandate riikide Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepingus, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda kõnealuseid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(2)

Pärast läbirääkimiste alustamist võimaldava nõukogu otsuse vastuvõtmist 26. aprillil 2010 pidas kõrge esindaja läbirääkimisi Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel sõlmitava lepingu üle, millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides (edaspidi „leping”).

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides (edaspidi „leping”), kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 16 lõikes 1 sätestatud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 9. märts 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

I. AUKEN

COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION

Brussels, 29 October 2012

H.E. Mr. Nikola POPOSKI,

Minister of Foreign Affairs

of the former Yugoslav Republic of Macedonia.

Sir,

I have the honour to propose that, if it is acceptable to your Government, this letter and your confirmation shall together take the place of signature of the Agreement between the European Union and the former Yugoslav Republic of Macedonia establishing a framework for the participation of the former Yugoslav Republic of Macedonia in European Union crisis management operations.

The text of the aforementioned Agreement, herewith annexed, has been approved for signature and conclusion, on behalf of the European Union, by a decision of the Council of the European Union on 9 March 2012 and is, consequently, binding on the Union. Pending its entry into force, this Agreement, in accordance with its Article 16.2, shall be provisionally applied from today’s date.

Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration.

For the European Union

Pierre VIMONT

Executive Secretary General

European External Action Service

Encl.

175 Rue de la Loi,

1048 Brussels, Belgium

TÕLGE

Euroopa Liidu ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES JÄRGMIST:

(1)	Euroopa Liit võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)

Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonides. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepingus, millega kehtestatakse raamistik sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määrata neid tingimusi kindlaks iga operatsiooni puhul eraldi.

(4)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada üksikjuhtumipõhiseid otsuseid ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(5)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi ELi kriisiohjamisoperatsioone ega tohiks piirata võimalikke kehtivaid lepinguid, mis reguleerivad endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemist juba käimasolevates ELi kriisiohjamisoperatsioonides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonis ning kui endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik on otsustanud osaleda, teavitab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2. Euroopa Liit hindab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi pakutavat panust endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga konsulteerides.

3. Euroopa Liit annab niipea kui võimalik endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigile eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariiki tema pakkumise koostamisel.

4. Euroopa Liit edastab hindamise tulemuse kirja teel õigeaegselt endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigile, et tagada endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et Euroopa Liit viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning mis tahes muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi panus ELi kriisiohjamisoperatsiooni ei piira ELi sõltumatust otsuste tegemisel.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2. Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vaheliste kokkulepetega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik jurisdiktsiooni oma isikkoosseisu liikmete üle, kes osalevad ELi kriisiohjamisoperatsioonis. Juhul kui endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi väed asuvad Euroopa Liidu liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, teostab jurisdiktsiooni kõnealune liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

4. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta, ning vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormidega.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et loobuvad kõikidest, välja arvatud lepingulistest nõuetest teineteise vastu kummalegi lepinguosalisele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi lepinguosalise isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tulenes nende käesoleva lepinguga seotud ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

7. Euroopa Liit kohustub tagama, et tema liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

ELi kriisiohjamisoperatsioonide kontekstis kohaldatakse 25. märtsil 2005 Skopjes sõlmitud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Euroopa Liidu vahelist salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepet.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik

tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

—	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

—	operatsiooni plaaniga;

—	rakendusmeetmetega.

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik teavitab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti (edaspidi „missiooni juht”) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

2. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi pädeva asutuse poolt. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkooseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2. Kogu isikkoosseis jääb oma riigi ametiasutuste täielikku alluvusse.

3. Riigi ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle Euroopa Liidule.

4. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohapeal.

5. Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

7. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkooseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajaduse korral võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane riigi ametiasutus.

8. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Riiklik kontaktisik annab missiooni juhile aru riigisisestest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9. Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, kui operatsiooni lõpetamise päeval panustab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik, kui ta vastutus on kindlaks tehtud, hüvitist vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepinguga.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eelarve rahastamises.

2. Selline tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis on võrdeline endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik Euroopa Liidu liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4. Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5. Missiooni juht ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi asjaomased haldusorganid sõlmivad omavahel endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatavate summade maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalistes operatsioonides osalemine

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik teavitab ELi operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

2. Riigi ametiasutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

3. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigil on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

4. ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga konsulteerimist taotleda endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi panuse lõpetamist.

5. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ning vastutab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab osalev riik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsuse 2011/871/ÜVJP (millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)) (1) kohaselt.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2. Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

Esimese lõigu punktis b osutatud valemi kasutamisel ja juhul, kui endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu koguarvu alusel.

3. Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimetesse on märkimisväärne, või

b)	endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4. Nõukogu otsuses 2011/871/ÜVJP sätestatud halduri ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi pädevate haldusasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi asjaomaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja halduskokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepinguosalistest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel lepinguosalisel õigus käesolev leping ühekuulise kirjaliku etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike õiguslike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3. Käesolev leping vaadatakse korrapäraselt läbi.

4. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosalistevahelise kirjaliku kokkuleppe alusel.

5. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast sellekohase teate kättesaamist teise lepinguosalise poolt.

Koostatud Brüsselis inglise keeles kahes eksemplaris kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta oktoobrikuu kahekümne üheksandal päeval.

(1) ELT L 343, 23.12.2011, lk 35.

РЕПУБЛИКА МАКЕДОНИЈА

МИНИСТЕРСТВО ЗА НАДВОРЕШНИ РАБОТИ

REPUBLIC PF MACEDONIA

MINISTRY OF FOREIGN AFFAIRS

Министер/ Minister

Brussels, 29 October 2012

Sir,

On behalf of the Government of the Republic of Macedonia I have the honour to acknowledge receipt of your letter dated 29 of October 2012 regarding the signature of the Agreement between the Republic of Macedonia and the European Union establishing a framework for the participation of the Republic of Macedonia in European Union crisis management operations.

I hereby confirm that the Government of the Republic of Macedonia agrees with the provisions of the aforementioned Agreement, and considers the said Agreement as being signed with your letter and this letter of confirmation.

However, I declare that the Republic of Macedonia does not accept the denomination used for my country in the text of the above-mentioned Agreement having in view that the constitutional name of my country is the Republic of Macedonia.

Please accept, Sir, the assurances of my highest consideration.

Nikola POPOSKI

Mr. Pierre Vimont

Executive Secretary General

European External Action Service

COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION

Brussels, 29 October 2012

H.E. Mr. Nikola POPOSKI,

Minister of Foreign Affairs

of the former Yugoslav Republic of Macedonia.

Sir,

I have the honour to acknowledge receipt of your letter of today's date.

The European Union notes that the Exchange of Letters between the European Union and the former Yugoslav Republic of Macedonia, which takes the place of signature of the Agreement between the European Union and the former Yugoslav Republic of Macedonia establishing a framework for the participation of the former Yugoslav Republic of Macedonia in European Union crisis management operations, has been accomplished and that this cannot be interpreted as acceptance or recognition by the European Union in whatever form or content of a denomination other than the "former Yugoslav Republic of Macedonia".

Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration.

For the European Union

Pierre VIMONT

Executive Secretary General

European External Action Service

175 Rue de la Loi,

1048 Brussels, Belgium

DEKLARATSIOONID

ELi liikmesriikide deklaratsioon:

„ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi osalusega ELi kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu oma isikkoosseisu liikmete vigastuste või surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigile kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigist ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi deklaratsioon:

„Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik, kes kohaldab ELi kriisiohjamisoperatsiooni käsitlevat ELi nõukogu otsust, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, nõuetest ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste või surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

MÄÄRUSED

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1183/2012,

30. november 2012,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a ja e, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 12 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta on kehtestatud liidu loetelu monomeeride, muude lähteainete ja lisaainete kohta, (2) mida võib kasutada plastikmaterjalide ja -esemete valmistamiseks. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) andis hiljuti heakskiitva teadusliku hinnangu lisaainete kohta, mis tuleks lisada praegusesse loetelusse.

(2)	Seoses toiduohutusameti uue heakskiitva teadusliku hinnanguga tuleks teatavate muude ainete puhul vastavalt muuta praegu Euroopa Liidu tasandil kehtivaid piiranguid ja/või näitajaid.

(3)	Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 10/2011 I lisa vastavalt muuta.

(4)

Toiduga kokku puutuvat ainet nr 257 nimetusega dipropüleenglükool, CASi numbriga 0000110-98-5, on lubatud kasutada lisaainena plastikutes kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabeliga 1. Komisjoni 6. augusti 2002. aasta direktiivis 2002/72/EÜ toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta (3) viidatakse sellele ainele CASi numbriga 0025265-71-8. See viide jäeti välja, kui jõustus määrus (EL) nr 10/2011, millega asendatakse direktiiv 2002/72/EÜ, kuna seda peeti ülearuseks. Võttes arvesse, et CASi nr 0025265-71-8 ei viita siiski puhtale ainele, vaid kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud isomeeride segule, tuleks see uuesti lisada määrusesse (EL) nr 10/2011. CASi nr 0000110-98-5 peaks jääma tabelisse 1.

(5)	Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabelis 3 olevas märkuses nr 4 nõuetele vastavuse kontrollimise kohta esitatakse ebaselge viide mudelainele D, ehkki siin peaks olema viide mudelainele D2. Seetõttu peaks nimetatud märkuses nr 4 viitama mudelainele D2.

(6)	Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 10/2011 I lisa vastavalt parandada.

(7)

Käitlejate halduskoormuse vähendamiseks tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 nõuetega seaduslikult turule viidud plastikmaterjale ja esemeid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, lubada turule viia ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Need võiksid turul olla kuni varude lõppemiseni.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Plastikmaterjale ja esemeid, mis on viidud turule seaduslikult enne 1. jaanuari 2013 ning mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib viia turule kuni 1. jaanuarini 2014. Sellised plastikmaterjalid ja esemed võivad jääda turule, kuni varud on lõppenud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2) ELT L 12, 15.1.2011, lk 1.

(3) EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18.

LISA

Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

Tabelis 1 asendatakse järgmise aine puhul veerg 3 järgmisega:

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)
257	13550	0000110-98-5	Dipropüleenglükool	jah	jah	ei
	16660	0025265-71-8
	51760

Tabelis 1 asendatakse järgmise aine puhul veerg 8 järgmisega:

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)
449	49840	0002500-88-1	Dioktadetsüüldisulfiid	jah	ei	jah	0,05

Tabelis 1 asendatakse järgmise aine puhul veerud 8 ja 9 järgmisega:

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)
180	17160	0000097-53-0	Eugenool	ei	jah	ei		(33)

Tabelis 1 asendatakse järgmiste ainete puhul veerg 10 järgmisega:

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

807

93485

—

Titaannitriid nanokujul

jah

Titaannitriidi nanoosakeste migratsioon ei ole lubatud.

Lubatud kasutada üksnes polüetüleentereftalaadis (PET) sisaldusega kuni 20 mg/kg.

Esmastest titaannitriidi osakestest koosnevate aglomeraatide läbimõõt PETis on 100–500 nm. Esmased osakesed on läbimõõduga u 20 nm.

865

40619

0025322-99-0

Butüülakrülaadi, metüülmetakrülaadi ja butüülmetakrülaadi kopolümeer

jah

Kasutada üksnes:

a)	jäigas polü(vinüülkloriidis) (PVC) sisaldusega kuni 1 %.

b)	polüpiimhappes (PLA) sisaldusega kuni 5 %.

868

53245

0009010-88-2

Etüülakrülaadi ja metüülmetakrülaadi kopolümeer

jah

Kasutada üksnes:

a)	jäigas polü(vinüülkloriidis) (PVC) sisaldusega kuni 2 %.

b)	polüpiimhappes (PLA) sisaldusega kuni 5 %.

c)	polüetüleentereftalaadis (PET) sisaldusega kuni 5 %.

Tabelisse 1 lisatakse numbrilises järjekorras järgmised toiduga kokku puutuvad ained:

(1)	(2)	(3)	(4)	(5)	(6)	(7)	(8)	(9)	(10)	(11)
858	38565	0090498-90-1	3,9-bis[2-(3-(3-tert-butüül-4-hüdroksü-5-metüülfenüül)propionüüloksü)-1,1-dimetüületüül]-2,4,8,10-tetraoksaspiro[5,5]undekaan	jah	ei	jah	0,05		SML väljendatakse aine ja tema oksüdatsioonisaaduse 3-[(3-(3-tert-butüül-4-hüdroksü-5-metüülfenüül)prop-2-enoüüloksü)-1,1-dimetüületüül]-9-[(3-(3-tert-butüül-4-hüdroksü-5-metüülfenüül)propionüüloksü)-1,1-dimetüületüül]-2,4,8,10-tetraoksaspiro[5,5]-undekaani summana tasakaalus oma para-kinoonmetiidi tautomeeriga	(2)
874	16265	0156065-00-8	α-dimetüül-3-(4′-hüdroksü-3′-metoksüfenüül)propüülsilüüloksü, ω-3-dimetüül-3-(4′-hüdroksü-3′-methoksüfenüül)propüülsilüül polüdimetüülsiloksaan	ei	jah	ei	0,05	(33)	Kasutada ainult komonomeerina siloksaaniga modifitseeritud polükarbonaadis Oligomeeride segu iseloomustab valem C24H38Si2O5(SiOC2H6)n (50 > n ≥ 26).
902		0000128-44-9	1,2-bensisotiasool-3(2H)-oon-1,1-dioksiidi naatriumsool	jah	ei	ei			Aine peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 kehtestatud puhtuse erikriteeriumidele (1)
979	79987	—	Polüetüleentereftalaadi, hüdroksüülitud polübutadieeni, püromelliithappe anhüdriidi kopolümeer	jah	ei	ei			Kasutada ainult polüetüleentereftalaadis (PET) sisaldusega kuni 5 %

Tabelisse 2 lisatakse numbrilises järjekorras järgmine rida:

(1)

(2)

(3)

(4)

Rühmapiirangu nr

Toiduga kokku puutuva aine nr

SML (T) (mg/kg)

Rühmapiirangu spetsifikatsioon

180

874

väljendatud eugenoolina

Tabelis 3 nõuetele vastavuse kontrollimise kohta asendatakse märkus nr 4 järgmisega:

(1)	(2)
Märkuse number	Märkused nõuetele vastavuse kontrollimise kohta
(4)	Rasvaga kokkupuute korral tuleks vastavuse kontrollimisel kasutada küllastunud rasvu sisaldavaid mudelaineid, nagu on mudelaine D2.

(1) ELT L 83, 22.3.2012, lk 1.

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1184/2012,

7. detsember 2012,

millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Cecina de León (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 17 lõike 2 kohaselt vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Cecina de León” spetsifikaadi üksikasjade muudatustele.

(2)

Kuna asjaomased muudatused ei ole väikesed määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, avaldas komisjon nimetatud määruse artikli 6 lõike 2 esimese lõigu kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3). Kuna komisjonile ei ole esitatud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks muudatused heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatused seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3) ELT C 81, 20.3.2012, lk 6.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HISPAANIA

Cecina de León (KGT)

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1185/2012,

11. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ÜTK määrus), (1) eriti selle artikli 121 esimese lõigu punkti m koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118y lõike 1 punkti e kohaselt peab vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini märgistus ja esitlus sisaldama tootja või müüja nime. Komisjoni määruse (EÜ) nr 607/2009 (2) artikli 56 lõikega 3 on ette nähtud, et tootja või müüja nimele lisatakse sõnad „tootja” või „tootnud” ja „müüja” või „müünud” või muu samaväärne väljend. Kõnealuse sättega on ühtlasi ette nähtud, et liikmesriigid võivad otsustada muuta viide tootjale kohustuslikuks ja lubada sõnade „tootja” või „tootnud” asendamist muude sõnadega. Kuna vahuveinide märgistusel on liikmesriikides traditsiooniliselt tunnustatud ja kasutusel teatavad sõnad, tuleks juhul, kui liikmesriigid otsustavad muuta tootjale osutamise kohustuslikuks ja lubavad asendada sõnad „tootja” ja „tootnud” muude sõnadega, määrata asjaomasteks sõnadeks veinisektoris traditsiooniliselt kasutatavad sõnad. Selleks et teavitada tootjaid veinisektoris kasutatavatest sõnadest, tuleks täpsustada, millised sõnad võivad olla erinevates liidu keeltes lubatud.

(2)	Määrust (EÜ) nr 607/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 607/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikli 56 lõike 3 teise lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	lubada sõnade „tootja” või „tootnud” asendamist käesoleva määruse Xa lisas esitatud sõnadega.”

2)	Lisatakse Xa lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 193, 24.7.2009, lk 60.

LISA

„Xa LISA

Artikli 56 lõike 3 punktis b osutatud sõnad

Keel	Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootja” asemel	Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootnud” asemel
BG	„преработвател“	„преработено от“
ES	"elaborador"	"elaborado por"
CS	„zpracovatel“ või "vinař"	„zpracováno v“ või "vyrobeno v"
DA	»forarbejdningsvirksomhed« või »vinproducent«	»forarbejdet af«
DE	„Verarbeiter“	„verarbeitet von“või"versektet durch"
ET	„töötleja”	„töödelnud”
EL	«οινοποιός»	«οινοποιήθηκε από»,
EN	"processor"või"winemaker"	"processed by"või"made by"
FR	"élaborateur"	"élaboré par"
IT	"elaboratore"või"spumantizzatore"	"elaborato da"või"spumantizzato da"
LV	“izgatavotājs”	«vīndaris » või « ražojis»
LT	„perdirbėjas“	„perdirbo“
HU	„feldolgozó:”	„feldolgozta:”
MT	"proċessur"	"ipproċessat minn"
NL	„verwerker” või "bereider"	„verwerkt door” või "bereid door"
PL	„przetwórca” või „wytwórca”	„przetworzone przez” või „wytworzone przez”
PT	"elaborador"või"preparador"	"elaborado por"või"preparado por"
RO	"elaborator"	"elaborat de"
SI	«pridelovalec«	«prideluje«
SK	„spracovateľ“	„spracúva“
FI	"valmistaja"	"valmistanut"
SV	”bearbetningsföretag”	”bearbetat av” ”

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1186/2012,

11. detsember 2012,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine foksiimi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleks kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)

Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) (2) lisas.

(3)

Foksiim on kantud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lubatud toimeainena lammaste lihas- ja rasvkoe ning neerude, sigade lihaskoe, naha, rasvkoe, maksa ja neerude ning kanade lihaskoe, naha, rasvkoe, maksa, neerude ja munade puhul, välja on jäetud need loomad, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima.

(4)	Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus laiendada olemasolevat foksiimi kannet, lisades sellesse veised.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 kaalub Euroopa Ravimiamet võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul. Veterinaarravimite komitee soovitas kehtestada foksiimi jääkide piirnormid veiste lihas- ja rasvkoes, maksas ja neerudes, kusjuures välja on jäetud loomad, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima, ning ekstrapoleerida foksiimi jääkide piirnormid lammaste, veiste, sigade ning kanade lihas- ja rasvkoes, maksas, neerus, ja munades kõigile toiduloomade liikidele (v.a kalad), kusjuures välja on jäetud loomad, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima.

(6)	Seepärast tuleks muuta foksiimi kannet määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1, et hõlmata kõik toiduloomade liigid (v.a kalad).

(7)	On asjakohane ette näha mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. veebruarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2) ELT L 15, 20.1.2010, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse foksiimi kanne järgmise kandega:

Farmakoloogiline toimeaine	Markerjääk	Loomaliik	Jääkide piirnormid	Sihtkoed	Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)	Terapeutiline liigitus
„Foksiim	Foksiim	Kõik toiduloomade liigid, välja arvatud kalad	25 μg/kg	Lihaskude	Seatõugude ja kodulinnuliikide puhul hõlmab rasvkoe suhtes kehtiv jääkide piirnorm „nahka ja rasvkude loomulikes proportsioonides”. Ei kasutata loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima.	Antiparasiitikumid / ektoparasiitide-vastased ained”
			550 μg/kg	Rasvkude
			50 μg/kg	Maks
			30 μg/kg	Neerud
			60 μg/kg	Munad

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1187/2012,

11. detsember 2012,

millega 184. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	5. detsembril 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada ühe üksuse nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)	Samuti tuleks ajakohastada Euroopa Komisjoni aadress.

(4)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I ja II lisa vastavalt ajakohastada.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 881/2002 muudetakse järgmiselt.

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(2)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2012

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” alla lisatakse järgmine kanne:

„Mouvement pour l’Unification et le Jihad en Afrique de l’Ouest (MUJAO). Aadress: a) Mali, b) Alžeeria. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 5.12.2012.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 II lisa muudetakse järgmiselt:

Pealkiri „Euroopa Ühendus” ja selle all olev lõik asendatakse järgmisega:

„Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

Office EEAS 02/309

B-1049 Bruxelles/Brussel (Belgia)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1188/2012,

11. detsember 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. detsember 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	56,9
	MA	83,2
	TN	94,1
	TR	80,9
	ZZ	78,8
0707 00 05	AL	87,0
	JO	174,9
	MA	133,1
	TR	107,8
	ZZ	125,7
0709 93 10	MA	155,9
	TR	100,7
	ZZ	128,3
0805 10 20	TR	47,5
	ZA	49,4
	ZW	43,2
	ZZ	46,7
0805 20 10	MA	69,5
0805 20 10	ZZ	69,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	JM	124,6
	MA	99,2
	TR	78,5
	ZZ	100,8
0805 50 10	TR	74,7
0805 50 10	ZZ	74,7
0808 10 80	CA	157,2
	MK	39,0
	US	125,4
	ZA	138,0
	ZZ	114,9
0808 30 90	CN	61,4
	TR	112,1
	US	150,9
	ZZ	108,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/27

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

4. detsember 2012,

millega muudetakse otsust 2009/790/EÜ, millega lubatakse Poola Vabariigil kohaldada direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 kõrvale kalduvat meedet

(2012/769/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni peasekretariaadis 12. aprillil 2012 registreeritud kirjaga taotles Poola luba pikendada direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 287 punktist 14 kõrvale kalduvat erandit, et jätkata käibemaksuvabastuse kohaldamist maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas Poola liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 30 000 eurot. Kõnealuse meetme abil oleksid teatavad maksukohustuslased jätkuvalt vabastatud teatavatest või kõigist käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(2)	Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 17. ja 18. juuli 2012. aasta kirjadega teisi liikmesriike Poola taotlusest. Komisjon teatas 19. juuli 2012. aasta kirjaga Poolale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)	Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktile 14 võib Poola kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas Poola liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 10 000 eurot.

(4)

Nõukogu 20. oktoobri 2009. aasta otsusega 2009/790/EÜ (mille kohaselt lubatakse Poola Vabariigil kohaldada meedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287) (2) lubati Poolal 31. detsembrini 2012 kohaldada erandkorras käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas Poola liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 30 000 eurot. Kuna ülempiir on kõige väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi oluliselt vähendanud, kuid võimaldanud viimastel samal ajal kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290 vabalt valida tavapärase käibemaksusüsteemi, tuleks Poolal lubada kohaldada meedet veel ühe piiratud ajavahemiku jooksul.

(5)

Komisjon on lisanud käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamist käsitleva nõukogu direktiivi (millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (nüüdseks direktiiv 2006/112/EÜ)) 29. oktoobri 2004. aasta ettepanekule sätted, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kehtestada käibemaksuvabastuskorra jaoks aastakäibe ülempiiriks 100 000 eurot või samaväärne summa riigi valuutas, kusjuures kõnealust ülempiiri võidakse igal aastal kohandada. Poola esitatud pikendamistaotlus vastab kõnealusele ettepanekule.

(6)	Poola esitatud teabe kohaselt vähendas meetme kohaldamine riigieelarvesse laekuva käibemaksutulu kogusummat hinnanguliselt umbes 0,14 %.

(7)	Kõrvale kalduva meetme kohaldamine ei avalda negatiivset mõju käibemaksust kogunevatele Euroopa Liidu omavahenditele.

(8)	Seepärast tuleks otsust 2009/790/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/790/EÜ artiklis 2 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2012” kuupäevaga „31. detsembrini 2015”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub sellest teatamise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 4. detsember 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SHIARLY

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) ELT L 283, 30.10.2009, lk 53.

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/29

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11. detsember 2012,

millega kinnitatakse CO2 eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed sõiduautode tootjate kohta 2011. kalendriaastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/770/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 5 teist lõiku ja artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 5 peab komisjon igal aastal kinnitama CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme iga liidu sõiduautode tootja kohta ning iga tootjate ühendautopargi kohta, mis on moodustatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 7. Nendest kinnitatud tasemetest lähtudes teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja ühendautopargid on kõnealuse määruse artikli 4 nõuded täitnud. Juhul kui on selge, et tootja või ühendautopark ei ole eriheite sihttaset täitnud, peab komisjon alates 2013. aastast kehtestama vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 1 asjaomastele tootjatele või ühendautoparkide haldajatele eraldi otsustega ülemääraste heitkoguste maksu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 kohaselt on sihttasemed tootjatele ja ühendautoparkidele kohustuslikud alates 2012. aastast. Komisjon peab sellegipoolest ka 2010. ja 2011. kalendriaastaks arvutama soovituslikud sihttasemed ja vastavalt määruse artikli 8 lõikele 6 teavitama neid tootjaid ja ühendautoparke, kelle CO2 eriheite keskmine tase ületab soovitusliku sihttaseme. Kuna need 2010. ja 2011. aasta sihttasemed näitavad tootjatele, mida on vaja teha 2012. aasta kohustusliku sihttaseme saavutamiseks, siis on asjakohane määrata kindlaks tootjate eriheite keskmised tasemed aastatel 2010 ja 2011 määruse artikli 4 teise lõigu kohaselt ja võtta iga tootja puhul arvesse üksnes 65 % kõige väiksema heitega sõidukeid.

(3)

Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavad andmed on sätestatud määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa C osas ja need põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode registreerimisandmetel. Andmed saadakse tootjate poolt välja antud vastavustunnistusest või samaväärset informatsiooni sisaldavatest dokumentidest vastavalt komisjoni 10. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1014/2010 (uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009) (2) artikli 3 lõikele 1.

(4)	Enamik liikmesriike edastas 2011. aasta andmed määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikes 2 määratud tähtajaks, s.o 28. veebruariks 2012. Kuna kolm liikmesriiki esitasid andmed hiljem, olid täielikud andmed komisjonile kättesaadavad alles mai lõpus.

(5)

Kui komisjon oli andmeid kontrollinud, mille tulemusena ilmnes, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui kokkulepet ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(6)

Saksamaa teatas 2012. aasta septembris komisjonile, et 2011. aastal oli ligikaudu 200 000 registreeringut 2012. aasta veebruaris komisjonile esitatud andmetest välja jäetud. Kuna andmete kinnitamise ajakava on range, ei olnud komisjonil piisavalt aega, et lasta tootjatel kõnealuseid puuduvaid registreeringuid kontrollida. Seetõttu ei saa kõnealuste registreeringutega seotud kandeid lõplike andmete hulka lisada ning neid ei saa asjaomaste tootjate keskmise eriheite või eriheite sihttaseme arvutamisel arvesse võtta.

(7)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 4 esialgsed andmed 20. juunil 2012 ja teatas 84 tootjale esialgsed arvutused nende 2011. aasta CO2 eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme kohta. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõike 5 esimesele lõigule paluti tootjatel andmeid kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest.

(8)	Kolmkümmend kaheksa tootjat esitasid teate vigade kohta kolmekuulise tähtaja jooksul. Kaks tootjat teatasid komisjonile, et andmetes esines vigu, kuid ei esitanud parandusi vastavalt määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõikele 3.

(9)	46 tootja puhul, kes ei teatanud andmetes esinenud vigadest või ei teatanud neist kooskõlas määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõikega 3, tuleks esialgsed andmed – eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused – kinnitada ilma parandusteta.

(10)	Komisjon on kontrollinud tootjate edastatud parandusi ja asjaomaseid põhjendusi, mis on esitatud määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõikes 3 sätestatud veakoodidega, ning andmeid on vastavalt parandatud.

(11)

Määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõikes 3 sätestatud veakoodiga B esitatud kannete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et tootjad ei saa selliseid kandeid nõuetekohaselt kontrollida või parandada, kuna identifitseerimisparameetrid ei ole õiged või puuduvad üldse. Sellest tulenevalt tuleks kõnealustes kannetes kohaldada CO2-heite väärtuse ja massi väärtuse suhtes veamäära.

(12)

Veamäär tuleks arvutada nii, et leitakse erinevus, mis on vahedes sihttasemeni (saadakse keskmise heite lahutamisel eriheite sihttasemest), kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teisel juhul on need arvestamata jäetud. Veamäär peaks alati vähendama vahet tootja sihttasemeni, sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne.

(13)	2011. aastal registreeritud uute sõiduautode CO2 eriheite keskmised tasemed, eriheite sihttasemed ja nende kahe väärtuse erinevused tuleks kinnitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2011. kalendriaasta kohta on iga sõiduautode tootja või tootjate ühendautopargi suhtes kinnitatud järgmised lisas esitatud väärtused:

a)	eriheite sihttase;

b)	CO2 eriheite keskmine tase, vajaduse korral korrigeeritud asjakohase veamääraga;

c)	punktides a ja b osutatud väärtuste vaheline erinevus;

d)	kõigi liidu uute sõiduautode CO2 eriheite keskmine tase;

e)	kõigi liidu uute sõiduautode keskmine mass.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2) ELT L 293, 11.11.2010, lk 15.

LISA

Tabel 1

Tootjate andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõikele 1

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Tootja nimi	Ühendautopargid ja erandid	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (65 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2-heide (100 %)
Alpina Burkard Bovensiepen GmbH + Co. KG		572	177,439	147,733	29,706	29,706	1 760,03	203,024
Aston Martin Lagonda Ltd	D	1 306	293,478	320,000	–26,522	–26,522	1 778,25	320,737
Audi AG	P8	617 058	126,995	139,414	–12,419	–13,108	1 578,00	144,669
Audi Hungaria Motor KFT	P8	14 853	136,758	133,273	3,485	3,344	1 443,62	148,573
Automobiles Citroën		741 890	112,738	127,624	–14,886	–14,886	1 320,01	125,666
Automobiles Dangel		45	145,103	137,974	7,129	7,129	1 546,49	148,267
Automobiles Peugeot		871 307	115,971	129,369	–13,398	–13,398	1 358,19	128,318
Autovaz JSC		2 877	206,591	125,487	81,104	81,104	1 273,25	214,379
Bayerische Motoren Werke AG		723 001	129,243	139,011	–9,768	–9,768	1 569,17	144,289
Bentley Motors Ltd	P8	1 281	385,470	181,852	203,618	203,618	2 506,62	389,560
BMW M GmbH		32 688	128,168	141,763	–13,595	–13,595	1 629,39	153,267
Caterham Cars Limited	D	146	164,936	210,000	–45,064	–45,064	707,19	182,973
Chongqing Lifan Passenger Vehicle CO Ltd		41	174	123,282	50,718	50,718	1 225,00	174,000
Chevrolet Italia		11 747	110,522	117,194	–6,672	–6,672	1 091,78	113,295
Chrysler Group LLC		40 418	172,738	158,926	13,812	13,812	2 004,95	192,096
CNG Technik	P1	126	114,000	118,073	–4,073	–4,073	1 111,01	114,000
Automobile Dacia SA		235 036	132,368	126,693	5,675	5,674	1 299,64	142,774
Daihatsu Motor Co. Ltd	P7	9 603	128,506	118,136	10,370	10,370	1 112,40	145,796
Daimler AG Stuttgart	P2	626 079	132,125	139,031	–6,906	–6,985	1 569,61	152,765
Dr Motor Company SRL		2 783	121,075	118,756	2,319	2,319	1 125,95	134,736
Ferrari	D	2 318	299,849	303,000	–3,151	–3,151	1 721,13	321,016
Ford Motor Company	P1	651	117,104	120,917	–3,813	–3,858	1 173,24	123,097
Fiat Group Automobiles SpA		836 642	109,885	119,406	–9,521	–9,593	1 140,19	118,279
Ford-Werke GmbH	P1	1 004 863	119,012	127,825	–8,813	–8,895	1 324,41	131,951
Fuji Heavy Industries Ltd	ND	26 702	158,145	164,616	–6,471	–6,471	1 582,48	170,332
General Motors Company		958	224,111	153,828	70,283	70,283	1 893,39	293,342
GM Korea Company		156 775	125,945	127,643	–1,698	–1,698	1 320,43	142,195
GM Italia SRL		1 497	113,238	121,524	–8,286	–8,286	1 186,53	117,716
Great Wall Motor Company Limited	D	1 734	219,029	195,000	24,029	24,029	1 894,19	220,578
Honda Automobile China CO	P3	20 699	123,950	119,659	4,291	4,279	1 145,71	125,329
Honda Automobile Thailand CO	P3	203	146,221	120,814	25,407	25,407	1 171,00	150,567
Honda Motor CO	P3	80 194	123,371	130,019	–6,648	–6,970	1 372,42	142,092
Honda of the UK Manufacturing	P3	37 627	146,211	133,571	12,640	12,409	1 450,15	161,127
Honda Turkiye AS	P3	1 051	151,798	125,595	26,203	26,203	1 275,60	155,955
Hyundai Motor Company		363 165	118,966	126,578	–7,612	–7,612	1 297,12	132,139
Iveco S.p.A		51	213,636	179,988	33,648	33,648	2 465,84	220,510
Jaguar Cars Ltd	ND P6	21 980	169,666	178,025	–8,359	–8,359	1 899,75	189,103
KIA Motors Corporation		279 401	122,048	129,147	–7,099	–7,099	1 353,33	136,944
KTM-Sportmotorcycle AG	D	31	181,7	200,000	–18,300	–18,300	875,00	184,161
Automobili Lamborghini S.p.A	P8	270	322,109	141,622	180,487	179,992	1 626,30	341,804
Land Rover	ND P6	68 080	188,659	178,025	10,634	10,634	2 291,53	210,911
Lotus Cars Limited	D	522	179,209	280,000	– 100,791	– 100,791	1 280,82	198,571
Magyar Suzuki Corporation Ltd	P5	96 175	118,469	120,435	–1,966	–1,966	1 162,71	127,816
Mahindra & Mahindra Ltd	D	12	236	205,000	31,000	31,000	2 012,50	238,000
Maruti Suzuki India Ltd	P5	22 813	102,997	109,967	–6,970	–6,970	933,65	104,430
Maserati S.p.A.		1 330	351,103	158,453	192,650	192,650	1 994,61	360,656
Mazda Motor Corporation		125 367	131,622	130,645	0,977	0,724	1 386,11	146,625
McLaren Automotive Ltd	D	76	279,000	285,000	–6,000	–6,000	1 514,20	282,342
Mercedes-AMG GmbH, Affalterbach	P2	1 507	307,578	145,071	162,507	162,494	1 701,79	307,768
MG Motor UK Limited	D	426	183,156	184,000	–0,844	–0,844	1 513,43	183,667
MIA Electric SAS		249	0	108,388	– 108,388	– 108,388	899,09	0,000
Micro-Vett SpA		4	0	129,772	– 129,772	– 129,772	1 367,00	0,000
Mitsubishi Motors Corporation (MMC)	P4	78 039	128,395	139,904	–11,509	–12,224	1 588,71	153,864
Mitsubishi Motor Europe BV (MME)	P4	19 270	117,472	115,081	2,391	2,387	1 045,55	120,139
Morgan Motor Co. Ltd	D	452	155,382	180,000	–24,618	–24,618	1 113,11	176,626
Nissan International SA		443 400	127,348	130,153	–2,805	–2,805	1 375,34	142,469
O.M.C.I. S.r.l.		51	156,061	119,537	36,524	36,524	1 143,04	169,431
Adam Opel AG		952 117	122,860	132,649	–9,789	–9,790	1 429,97	134,205
OSV - Opel Special Vehicles GmbH		2	133	136,581	–3,581	–3,581	1 516,00	135,500
Perodua Manufacturing Sdn Bhd		526	136,941	114,004	22,937	22,937	1 021,98	141,848
PGO Automobiles		66	184,738	113,598	71,140	71,140	1 013,09	188,015
Dr.Ing.h.c.F. Porsche AG	P8	37 201	202,993	152,904	50,089	50,089	1 873,19	221,560
Potenza Sports Cars		22	178	99,975	78,025	78,025	715,00	178,000
Perusahaan Otomobil Nasional Sdn Bhd	D	442	144,78	185,000	–40,220	–40,220	1 394,86	154,495
Quattro GmbH	P8	3 307	232,028	149,311	82,717	81,792	1 794,57	258,705
Renault		1 004 850	114,816	126,391	–11,575	–11,580	1 293,02	128,566
Rolls-Royce Motors Cars Ltd		409	316,238	182,073	134,165	134,165	2 511,46	334,760
Saab Automobile AB		12 570	134,632	144,930	–10,298	–10,298	1 698,70	155,341
Santana Motor S.A.		22	217,929	149,065	68,864	68,864	1 789,18	245,591
Seat	P8	293 241	114,132	126,196	–12,064	–12,110	1 288,76	124,878
Secma		43	131,000	97,370	33,630	33,630	658,00	137,140
Shanghai Maple Automobile Co. Ltd		15	212	154,130	57,870	57,870	1 900,00	216,200
Shijiazhuang Shuanghuan Automobile Company		51	269,242	153,977	115,265	115,265	1 896,67	269,510
Skoda Auto AS	P8	448 804	122,323	127,444	–5,121	–5,453	1 316,07	134,649
Sovab		9	211,8	163,955	47,845	47,845	2 115,00	215,000
Ssangyong Motor Company	D	6 258	165,95	180,000	–14,050	–14,050	1 820,03	184,144
Suzuki Motor Corporation	P5	58 442	129,792	124,059	5,733	5,733	1 241,99	148,166
Tata Motors Limited	ND P6	2 075	132,499	178,025	–45,526	–45,526	1 323,63	145,692
Tesla Motors Ltd		76	0	128,354	– 128,354	– 128,354	1 335,99	0,000
Think		224	0	119,830	– 119,830	– 119,830	1 149,47	0,000
Toyota Motor Europe NV SA	P7	522 865	109,293	128,141	–18,848	–18,905	1 331,32	126,194
Volkswagen AG	P8	1 574 053	121,739	131,971	–10,232	–10,399	1 415,14	134,918
Volvo Car Corporation		225 326	132,245	145,021	–12,776	–12,776	1 700,69	151,452
Wiesmann GmbH	D	5	270,333	274,000	–3,667	–3,667	1 434,60	277,000

Tabel 2

Ühendautoparkide andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõikele 1

A	B	C	D	E	F	G	H	I
Ühendautopargi nimi	Ühendautopark	Registreeritud autode arv	Korrigeeritud keskmine CO2-heide (65 %)	Eriheite sihttase	Vahe sihttasemeni	Korrigeeritud vahe sihttasemeni	Keskmine mass	Keskmine CO2 heide (100 %)
Ford Werke GmbH	P1	1 005 640	119,007	127,82	–8,813	–8,893	1 324,29	131,943
Daimler AG	P2	627 586	132,189	139,045	–6,856	–6,933	1 569,93	153,137
Honda Motor Europe Ltd	P3	139 774	127,001	129,394	–2,393	–2,703	1 358,75	144,850
Mitsubishi Motors	P4	97 309	123,768	134,988	–11,220	–11,651	1 481,15	147,185
Suzuki	P5	177 430	116,184	120,283	–4,099	–4,099	1 159,37	131,512
Tata Motors Ltd, Jaguar Cars Ltd, Land Rover	P6	92 135	177,629	178,025	–0,396	–0,396	2 176,27	204,240
Toyota-Daihatsu Group	P7	532 468	109,496	127,96	–18,464	–18,506	1 327,37	126,547
VW Group PC	P8	2 990 068	121,99	132,57	–10,580	–10,707	1 428,23	137,316

Selgitavad märkused tabeli 1 ja 2 kohta

A veerg:

Tabelis 1: „Tootja nimi” – asjaomase tootja poolt komisjonile teatatud nimi või juhul, kui sellist teadet ei ole esitatud, liikmesriigi registreerimisasutuses registreeritud nimi.

Tabelis 2: „Ühendautopargi nimi” – ühendautopargi haldaja poolt esitatud ühendautopargi nimi.

B veerg:

„D” – tootjale on tehtud alates 2012. aastast väiketootjat käsitlev erand vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 11 lõikele 3;

„ND” – tootjale on tehtud alates 2012. aastast nišitootjat käsitlev erand vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 11 lõikele 4;

„P” – tootja on vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 7 moodustatud tootjate ühendautopargi (loetletud tabelis 2) liige.

C veerg:

„Registreeritud autode arv” – kalendriaasta jooksul liikmesriikides registreeritud uute sõiduautode koguarv, kusjuures arvesse ei ole võetud selliseid registreerimisi, mis on seotud kannetega, kus nii massi kui ka CO2 väärtused puuduvad, ja selliste kannetega, mida tootja ei tunnista (veateates märgitud määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõikes 3 sätestatud veakoodiga C). Muul juhul ei või liikmesriikide teatatud registreeritud autode arvu muuta.

D veerg:

„Korrigeeritud keskmine CO2-heide (65 %)” – keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud tootja autopargi 65 % kõige väiksema heitega sõiduki põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 teise lõigu esimesele taandele ja komisjoni teatise KOM(2010) 657 (lõplik) punktile 4. Vajaduse korral on keskmist eriheidet korrigeeritud, et võtta arvese asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad massi ja CO2-heite kehtivat väärtust.

E veerg:

„Eriheite sihttase” – heite sihttase, mis on arvutatud kõigi tootjaga seostatud sõidukite keskmise massi põhjal, kasutades määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas sätestatud valemit.

F veerg:

„Vahe sihttasemeni” – erinevus veerus D esitatud keskmise eriheite ja veerus E esitatud eriheite sihttaseme vahel. Kui veerus F esitatud väärtusele eelneb miinusmärk (-), on keskmine heide väiksem kui sihttase.

G veerg:

„Korrigeeritud vahe sihttasemeni” – kui selles veerus esitatud väärtused erinevad veerus F esitatud väärtustest, on veerus G esitatud väärtusi korrigeeritud, et võtta arvesse veamäära. Veamäära kohaldatakse sellistele kannetele, mida võetakse arvesse keskmise eriheite ja sihttaseme arvutamisel, kuid tootja ei saa asjakohaste identifitseerimisparameetrite puudumise tõttu kontrollida, kas kõnealused väärtused on õiged. Veamäära kohaldatakse ainult juhul, kui tootja on teatanud komisjonile kannetest, mille määruse (EL) nr 1014/2010 artikli 9 lõike 3 kohane veakood on B. Veamäär arvutatakse järgmise valemi põhjal:

viga = [(AC1 – TG1) – (AC2 – TG2)] absoluutväärtus;

AC1 = keskmine CO2 eriheide, arvestades identifitseerimata sõidukeid (sätestatud veerus D);

TG1 = eriheite sihttase, arvestades identifitseerimata sõidukeid (sätestatud veerus E);

AC2 = keskmine CO2 eriheide, arvestamata identifitseerimata sõidukeid;

TG2 = eriheite sihttase, arvestamata identifitseerimata sõidukeid.

I veerg:

Keskmine CO2-heide (100 %) – keskmine CO2 eriheide, mis on arvutatud kõigi (100 %) tootjaga seostatud sõidukite põhjal. Vajaduse korral on keskmist eriheidet korrigeeritud, et võtta arvese asjaomase tootja poolt komisjonile esitatud parandusi. Arvutamisel on kasutatud kandeid, mis sisaldavad massi ja CO2-heite kehtivat väärtust.

SOOVITUSED

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/37

KOMISJONI SOOVITUS,

6. detsember 2012,

meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid

(2012/771/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvahelises kontekstis on riikide maksualasest iseseisvusest tulenevad erinevused maksuseadustes üldiselt tunnustatud. Selle alusel on mõned, tavaliselt väikesed kolmandad piiratud finantsvajadusega riigid otsustanud kehtestada madalama tulumaksumäära, mida kohaldatakse üldiselt nii füüsiliste isikute kui ka äriühingute suhtes, või puudub neis riikides tulumaks üldse. Selline maksupoliitika ei ole tingimata ebasoovitav, niikaua kui asjaomane riik osaleb rahvusvahelises koostöös ja võimaldab sellega teistel riikidel jõustada oma maksupoliitikat.

(2)

Madala tulumaksumäära või tulumaksu puudumise poliitikaga kaasneb sageli vähene läbipaistvus või on teabevahetus teiste riikidega puudulik. Asjaomased riigid meelitavad ligi investeeringuid, pakkudes mitteresidentidele võimalust varjata teatavat liiki mobiilset tulu või kapitali ning võimaldada neil varjata sellise tulu või kapitali olemasolu elukohariigi maksuhalduri eest.

(3)

Rahvusvahelistel foorumitel (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ja G20) on nende probleemide lahendamiseks tehtud mitmeid algatusi. Peale selle on läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse ülemaailmne foorum (edaspidi „ülemaailmne foorum”) töötanud välja standardid läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse kohta. 2009. aastal leppis ülemaailmne foorum kokku kõnealuste standardite rakendamise läbivaatamises. Ülemaailmne foorum käivitas põhjaliku vastastikuse eksperdihinnangu protsessi ja mitu traditsiooniliselt madala maksumääraga jurisdiktsiooni olid nõus sõlmima kahepoolsed kokkulepped maksualaseks teabevahetuseks.

(4)

Liidus on läbipaistvust ja teabevahetust käsitletud nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivis 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1). Liidus valitseb üksmeel selles, et kahjulikud maksumeetmed ei ole vastuvõetavad, mistõttu on liikmesriikidel raske selliseid meetmeid säilitada või kasutusele võtta. Kõnealust üksmeelt on väljendatud majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) 1. detsembri 1997. aasta maksupoliitikat käsitleva istungi järelduste 1. lisas osutatud äriühingute maksustamise juhendis (2). Peale selle kohaldatakse ELi toimimise lepinguga kehtestatud riigiabi eeskirjade alusel kontrolli mitme meetme suhtes, mis võiksid kuuluda maksustamise juhendi kohaldamisalasse.

(5)

Liit on püüdnud suhetes kolmandate riikidega veenda neid järgima läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid liidu põhimõtteid (samalaadsed nagu laialt aktsepteeritud rahvusvahelised standardid läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta) ja tühistama kahjulikud maksumeetmed, nagu kirjeldatud komisjoni teatises „Heade maksuhaldustavade edendamine” (3) ning komisjoni teatises „Koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes” (4).

(6)

Liikmesriigid, kelle maksubaasi mõjutasid negatiivselt läbipaistvuse puudumine kolmandates riikides või nende poolt rakendatud kahjulikud maksumeetmed, on astunud samme olukorra parandamiseks. Maksumaksjad reageerivad aga sellistele meetmetele oma äritegevuse või tehingute suunamisega teise jurisdiktsiooni, kus kaitsetase on madalam. See risk on liidule eriti omane, kuna majandustegevuses osalejatel on vabadus tegutseda kõikjal liidus. Seetõttu vastab liidus maksubaasi sellise kahanemise vastane kaitse sageli kõige madalamat kaitsetaset pakkuva liikmesriigi tasemele.

(7)

Sellise olukorraga liidus kaasnevad moonutused võivad viia siseturul kunstlike kapitalivoogude ja maksumaksjate liikumiseni ning seega häirida turu nõuetekohast toimimist ja samuti kahandada liikmesriikide maksubaasi. Sellised moonutused tuleks kõrvaldada lähenemisviisiga, mida jagavad kõik liikmesriigid.

(8)	Seepärast on vaja selgelt sõnastada hea maksuhaldustava miinimumnõuded nii läbipaistvuse ja teabevahetuse kui ka kahjulike maksumeetmete suhtes, aga ka kolmandate riikide suhtes võetavad meetmed, et julgustada neid riike kõnealuseid miinimumnõudeid täitma.

(9)

Läbipaistvusele ja teabevahetusele kehtestati 2009. aastal ülemaailmsel foorumil kokku lepitud tingimustes rahvusvaheliselt tunnustatud nõuded. Kõnealused tingimused peaksid seega olema käesoleva soovituse aluseks. Kahjulike maksumeetmete puhul on äriühingute maksustamise juhend osutunud liidus asjakohaseks võrdlusmaterjaliks. Liikmesriigid on võtnud endale ülesande edendada kõnealuse juhendi põhimõtete järgimist kolmandates riikides. Seepärast on asjakohane osutada käesolevas soovituses selle juhendi kriteeriumidele. Sellega seoses on asjakohane osutada ka juhendi töörühma (äriühingute maksustamine) tööle. Töörühm loodi nõukogu raames, et hinnata maksumeetmeid, mis võivad kuuluda äriühingute maksustamise juhendi kohaldamisalasse (5). Rühma hinnatud juhtumid võivad olla abiks, kui on vaja kontrollida, kas teatav meede tuleks lugeda kahjulikuks.

(10)

Käesolevas soovituses tuleks osutada meetmetele, mida tuleks võtta kolmandate riikide suhtes, kes ei täida hea maksuhaldustava miinimumnõudeid. Kui liikmesriigid kohaldaks neid meetmeid koos, suureneks võetud meetmete tõhusus kokkuvõttes oluliselt. Lisaks maksuhaldurite halduskulude vähenemisele ja maksumaksjate nõuete täitmisega seotud koormuse vähenemisele saaks nii vähendada kaotusi maksutulus.

(11)	Selleks et edendada heade maksuhaldustavade miinimumnõuete kohaldamist, on vaja osutada ka positiivsetele meetmetele, et julgustada neid kolmandaid riike, kes kõnealuseid nõudeid täidavad või kes on lubanud neid täita, kuid vajavad selleks abi.

(12)	Käesolevas soovituses esitatud ja liikmesriikide rakendatud meetmed peavad vastama liidu õigusele, eriti ELi toimimise lepingus sätestatud põhivabadustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. Reguleerimisese

Käesolevas soovituses esitatakse kriteeriumid, mille alusel saab teha kindlaks kolmandad riigid, kes ei täida hea maksuhaldustava miinimumnõudeid. Soovituses loetletakse ka meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta kolmandate riikide suhtes, kes ei täida kõnealuseid nõudeid, ja mis soosivad nõudeid järgivaid kolmandaid riike.

Käesolevas soovituses käsitletakse tulumaksu.

2. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tulumaks”– riigi, tema poliitilise üksuse või kohaliku omavalitsuse kehtestatud mis tahes maks tulult, mis peetakse kinni füüsiliselt või juriidiliselt isikult sõltumata selle kinnipidamise viisist;

b) „kolmas riik”– mis tahes muu riik kui liikmesriik;

c) „riiklik must nimekiri”– liikmesriigis vastu võetud nimekiri teistest riikidest, kelle suhtes liikmesriik kohaldab eelnevalt kindlaks määratud maksumeetmeid või -poliitikat.

3. Hea maksuhaldustava miinimumnõuded

Kolmas riik täidab hea maksuhaldustava miinimumnõudeid üksnes siis, kui ta

a)	on vastu võtnud õigus- ja haldusmeetmed, et täita lisas sätestatud läbipaistvus- või teabevahetusnõudeid, ning kohaldab kõnealuseid meetmeid tõhusalt;

b)	ei kasuta kahjulikke maksumeetmeid äriühingute maksustamise valdkonnas.

Maksumeetmeid, millega kehtestatakse oluliselt madalam tegelik maksustamistase, sealhulgas nullmaksustamine, kui see, mida kõnealuses kolmandas riigis üldiselt kohaldatakse, tuleb käsitada potentsiaalselt kahjulikuna. Selline maksustamistase võib tuleneda nominaalmaksumäärast, maksubaasist või mis tahes muust asjaomasest tegurist.

Kõnealuste meetmete kahjulikkust hinnates tuleks muu hulgas arvesse võtta järgmist:

a)	kas kasu saavad ainult mitteresidendid või saadakse seda seoses mitteresidentidega tehtud tehingutega või

b)	kas saadav kasu on eraldatud siseturust, nii et see ei mõjuta riiklikku maksubaasi, või

c)	kas kasu saadakse reaalse majandustegevuse või märkimisväärse kohalolekuta sellises kolmandas riigis, kes selliseid maksusoodustusi pakub, või

d)	kas eeskirjad rahvusvahelise äriühingute grupi tegevuste puhul kasumi kindlaksmääramiseks erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest, nimelt eeskirjadest, milles on kokku leppinud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, või

e)	kas maksumeetmed ei ole piisavalt läbipaistvad, sealhulgas juhul, kui õigussätteid on muudetud mitteläbipaistval viisil leebemaks haldustasandil.

Kõnealuseid kriteeriume kohaldades peaksid liikmesriigid võtma arvesse juhendi töörühma (äriühingute maksustamine) järeldusi seoses maksumeetmetega, mida rühm on hinnanud kahjulikuks.

4. Selliste kolmandate riikide vastu suunatud meetmed, kes ei vasta punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele

4.1.	Liikmesriigid peaksid avaldama nende kolmandate riikide musta nimekirja, kes ei täida punktis 3 sätestatud miinimumnõudeid, võttes arvesse punkti 4.3 kohaldamist. Kõnealustes mustades nimekirjades tuleks viidata käesolevale soovitusele.

4.2.	Musta nimekirja vastu võtnud liikmesriigid peaksid lisama sinna need kolmandad riigid, kes ei vasta punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

4.3.

Iga liikmesriik, kes on sõlminud topeltmaksustamise konventsiooni kolmanda riigiga, kes ei vasta punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele, peaks kõige sobivama meetmena, parandamaks kolmanda riigi vastavust kõnealustele nõuetele, alustama konventsiooni üle uusi läbirääkimisi või peatama või lõpetama konventsiooni.

5. Selliseid kolmandaid riike soosivad meetmed, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele

5.1.	Liikmesriigid peaksid kõrvaldama punktis 4.1 osutatud mustast nimekirjast need kolmandad riigid, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

5.2.	Liikmesriigid peaksid kaaluma punktis 4.2 osutatud mustast nimekirjast selliste kolmandate riikide kõrvaldamist, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

5.3.	Liikmesriigid peaksid kaaluma kahepoolsete läbirääkimiste algatamist, et sõlmida topeltmaksustamise konventsioonid kolmandate riikidega, kes vastavad punktis 3 sätestatud miinimumnõuetele.

6. Selliseid kolmandaid riike soosivad meetmed, kes on võtnud kohustuse täita punktis 3 sätestatud miinimumnõudeid

6.1.

Liikmesriigid peaksid kaaluma tihedama koostöö ja abi pakkumist kolmandatele riikidele, eriti arenguriikidele, kes on võtnud kohustuse täita punktis 3 sätestatud miinimumnõudeid, et aidata kõnealustel kolmandatel riikidel tõhusalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega. Selleks võiksid nad teatavaks ajaks saata kõnealustesse riikidesse maksueksperte.

Liikmesriigid peaksid kolmandate riikide võetud kõnealuste miinimumnõuete täitmise kohustuse hindamisel võtma arvesse kõiki sellega seotud konkreetseid näitajaid, eriti asjaomase kolmanda riigi juba võetud meetmeid nimetatud nõuete täitmiseks.

6.2.	Kuni kolmas riik saab abi vastavalt punktile 6.1 ja teeb oodatud edusamme kõnealuste miinimumnõuete täitmise suunas, peaks liikmesriik hoiduma punktis 4 osutatud meetmete kohaldamisest, välja arvatud topeltmaksustamise konventsiooni üle uuesti läbirääkimine.

7. Järelmeetmed

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse järgimiseks võetud meetmetest, samuti mis tahes muudatustest sellistes meetmetes.

Komisjon avaldab aruande käesoleva soovituse kohaldamise kohta kolme aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

8. Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(2) EÜT C 2, 6.1.1998, lk 1.

(3) KOM(2009) 201 (lõplik), 28. aprill 2009.

(4) KOM(2010) 163 (lõplik), 21. aprill 2010.

(5) EÜT C 99, 1.4.1998, lk 1.

LISA

LÄBIPAISTVUSE JA TEABEVAHETUSE NÕUDED

A. TEABE KÄTTESAADAVUS

A.1.	Asjaomane kolmas riik tagab, et omandiõigust ja isikut käsitlev teave kõigi asjaomaste isikute ja võtete kohta on kättesaadav tema pädevatele asutustele.

A.2.	Asjaomane kolmas riik tagab, et kõigi asjaomaste isikute ja võtete kohta säilitatakse usaldusväärsed raamatupidamisandmed.

A.3.	Pangandusteave on kättesaadav kõigile kontoomanikele.

B. JUURDEPÄÄS TEABELE

B.1.	Asjaomase kolmanda riigi pädevatel asutustel on õigus saada ja anda teavet, mille kohta on teabevahetuskokkuleppe alusel esitatud taotlus, mis tahes isikult ja mis tahes isikule, kes kuulub nende territoriaalsesse jurisdiktsiooni ning kes omab või kontrollib kõnealust teavet.

B.2.	Taotluse saanud kolmanda riigi isikute suhtes kehtivad õigused ja kaitse vastavad tõhusale teabevahetusele.

C. TEABEVAHETUS

C.1.	Liikmesriikidevahelised teabevahetusmehhanismid võimaldavad teavet vahetada tõhusalt.

C.2.	Asjaomase kolmanda riigi teabevahetusmehhanismide võrgustik hõlmab kõiki liikmesriike.

C.3.	Asjaomase kolmanda riigi teabevahetusmehhanisme käsitlevad sätted on piisavad, et tagada liikmesriikidelt saadud teabe konfidentsiaalsus.

C.4.	Asjaomase kolmanda riigi teabevahetusmehhanismid järgivad maksumaksjate ja kolmandate isikute õigusi ja tagavad nende kaitse.

C.5.	Asjaomane kolmas riik annab õigel ajal teavet liikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel.

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/41

KOMISJONI SOOVITUS,

6. detsember 2012,

agressiivse maksuplaneerimise kohta

(2012/772/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maksuplaneerimist peetakse kogu maailmas traditsiooniliselt õiguspäraseks tegevuseks. Aja jooksul on maksuplaneerimise struktuurid muutunud aga üha keerukamaks. Need arenevad piiriüleselt ja tegelikult nihutavad maksustatava kasumi soodsama maksukorraga riikidesse. Sellise tegutsemise põhitunnuseks on, et maksukohustust vähendatakse rangelt õiguspäraste võtetega, mis on vastuolus seaduse eesmärgiga.

(2)

Agressiivse maksuplaneerimise korral kasutatakse maksukohustuse vähendamiseks ära maksusüsteemi nüansse või ebakõlasid kahe või enama maksusüsteemi vahel. Agressiivne maksuplaneerimine võib esineda paljudes vormides. Selle tagajärgede hulka kuuluvad topeltmahaarvamine (sama kahjum arvatakse maha nii tuluallikariigis kui ka residentsusriigis) ja topeltmaksuvabastus (st tulu, mida ei maksustata tuluallikariigis, on vabastatud residentsusriigis).

(3)

Hoolimata suurtest jõupingutustest on liikmesriikidel raske kaitsta oma riigi maksubaasi agressiivsest maksuplaneerimisest tuleneva kahanemise eest. Seda valdkonda käsitlevad riiklikud sätted ei ole sageli piisavalt tõhusad, mis on peamiselt tingitud paljude maksuplaneerimise struktuuride piiriülesest olemusest ning kapitali ja isikute üha suuremast liikuvusest.

(4)	Siseturu paremaks toimimiseks on vaja liikmesriike julgustada järgima ühesugust üldist lähenemisviisi agressiivsele maksuplaneerimisele, mis aitaks vähendada olemasolevaid moonutusi

(5)

Selleks tuleb leida lahendused juhtudele, kus maksumaksja saab rahalist kasu, korraldades oma maksuasjad nii, et tulu ei maksustata üheski asjaomases maksujurisdiktsioonis (topeltmaksuvabastus). Selliste olukordade püsimine võib viia kunstlike kapitalivoogudeni ja maksumaksjate liikumiseni siseturul ja seega kahjustada selle nõuetekohast toimimist, samuti kahandada liikmesriikide maksubaasi.

(6)

2012. aastal viis komisjon läbi avaliku konsultatsiooni topeltmaksuvabastuse kohta siseturul. Kuna kõigile konsultatsioonis käsitletud probleemidele puudub üks ühine lahendus, on esimese sammuna sobilik tegeleda teemaga, mis on seotud teatava sageli kasutatud maksuplaneerimisstruktuuriga, mille korral kasutatakse ära kahe või enama maksusüsteemi ebakõlasid ja mis sageli viib topeltmaksuvabastuseni.

(7)

Riigid võtavad oma topeltmaksustamise konventsioonides sageli kohustuse mitte maksustada teatavat tulu. Seda kehtestades ei pruugita arvesse võtta, kas seda tulu maksustab konventsiooni teine osaline, ja seega, kas on olemas topeltmaksuvabastuse oht. Selline oht võib esineda ka siis, kui liikmesriigid ühepoolselt vabastavad teatava välismaise tulu, sõltumata sellest, kas sellelt tuleb maksu maksta tuluallikariigis. Käesolevas soovituses on oluline käsitleda mõlemat olukorda.

(8)

Kuna maksuplaneerimise struktuurid muutuvad üha keerulisemaks ja riikide seadusandjatel ei ole sageli piisavalt aega reageerimiseks, osutuvad spetsiaalsed kuritarvituste vältimise meetmed sageli ebapiisavaks, et pidada edukalt sammu uute agressiivse maksuplaneerimise struktuuridega. Sellised struktuurid võivad kahjustada riikide maksutulu ja siseturu toimimist. Seepärast on asjakohane soovitada liikmesriikidel vastu võtta ühtsed üldised kuritarvituste vältimise nõuded, millega peaks samuti välditama paljude erinevate nõuete keerukust. Seejuures on kuritarvituste vältimise nõuete puhul vaja võtta arvesse liidu õigusaktidega kehtestatud piiranguid.

(9)

Selleks et säilitada kehtivate liidu õigusaktide autonoomsus asjaomases valdkonnas, ei kohaldata käesolevat soovitust nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ, (1) nõukogu direktiivi 2011/96/EL (2) ja nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (3) reguleerimisalas. Komisjon kaalub praegu kõnealuste direktiivide läbivaatamist, et rakendada käesoleva soovituse aluspõhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. Reguleerimisese ja -ala

Käesolevas soovituses käsitletakse agressiivset maksuplaneerimist otsemaksustamise valdkonnas.

Seda ei kohaldata liidu nende õigusaktide reguleerimisalas, mille toimimist see võiks kahjustada.

2. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „maks”– tulumaks, äriühingu tulumaks ja vajaduse korral kapitalikasvu maks, samuti mis tahes nimetatud maksuga sarnane kinnipeetav maks;

b) „tulu”– mis tahes tulu, mis kõnealust mõistet kasutava liikmesriigi õiguses nii on määratletud, ning vajaduse korral kapitalikasvuna määratletud tulu.

3. Topeltmaksustamise vältimise eeskirjade kohaldamise piiramine

3.1.

Kui liikmesriigid, kes on osalised topeltmaksustamist käsitlevates kahepoolsetes konventsioonides, mille nad on sõlminud omavahel või kolmandate riikidega, on võtnud kohustuse mitte maksustada teatavat tulu, peaksid liikmesriigid tagama, et kõnealust kohustust kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealust tulu maksustab konventsiooni teine osaline.

3.2.

Punkti 3.1 kohaldamiseks julgustatakse liikmesriike lisama kahepoolsetesse topeltmaksustamist käsitlevatesse konventsioonidesse järgmise tingimuse:

„Kui käesoleva konventsiooniga nähakse ette, et teatavat tulu maksustatakse üksnes ühes konventsiooni osalisriigis või et seda võib maksustada ühes konventsiooni osalisriigis, vabastatakse teine konventsiooni osalisriik kõnealuse tulu maksustamisest üksnes juhul, kui seda maksustab esimene osalisriik”.

Mitmepoolsete konventsioonide puhul asendatakse viide „teine konventsiooni osalisriik” viitega „teised konventsiooni osalisriigid”.

3.3.	Liikmesriike, kes topeltmaksustamise vältimiseks on kehtestanud ühepoolsed siseriiklikud eeskirjad maksuvabastuse kohta seoses teises jurisdiktsioonis tekkinud tuluga, kus seda tulu ei maksustata, julgustatakse kõnealuse tulu maksustamist tagama.

3.4.	Punktide 3.1, 3.2 ja 3.3 kohaldamisel käsitatakse tulu maksustatavana juhul, kui seda käsitatakse maksustatavana asjaomases jurisdiktsioonis, see ei ole maksust vabastatud ja selle puhul ei kehti täielik maksukrediit või nullmääraga maksustamine.

4. Üldised kuritarvituste vältimise nõuded

4.1.

Selleks et võidelda agressiivse maksuplaneerimisega, mis ei kuulu spetsiaalsete sellise käitumise vältimise nõuete kohaldamisalasse, peaksid liikmesriigid võtma vastu üldised kuritarvituste vältimise nõuded, mis on kohandatud liidus tekkivate siseriiklike ja piiriüleste olukordadega ja olukordadega, mis hõlmavad kolmandaid riike.

4.2.

Punkti 4.1 kohaldamiseks julgustatakse liikmesriike lisama siseriiklikku õigusesse järgmise sätte:

„Kunstlikku võtet või võtete kunstlikku seeriat, mis on loodud peamise eesmärgiga vältida maksustamist ja mis tingib maksueelise saamise, tuleks vältida. Riikide ametiasutused peaksid käsitlema kõnealuseid võtteid maksueesmärgil vastavalt nende majanduslikule sisule.”

4.3.	Punkti 4.2 kohaldamisel käsitatakse võttena mis tahes tehingut, skeemi, meedet, operatsiooni, lepingut, toetust, kokkulepet, lubadust, ettevõtmist või üritust. Võte võib koosneda rohkem kui ühest sammust või osast.

4.4.

Punkti 4.2 kohaldamisel on võte või nende seeria kunstlik, kui sellel puudub äriline sisu. Otsustamisel, kas võte või nende seeria on kunstlik, kutsutakse riiklikke ametiasutusi üles kaaluma, kas need hõlmavad ühte või mitut järgmistest olukordadest:

a)	võtte üksikute sammude juriidiline iseloom ei vasta kogu võtte juriidilisele sisule;

b)	võtte või võtete seeriat kasutatakse viisil, mida tavapäraselt ei kasutataks mõistliku äritava korral;

c)	võte või võtete seeria hõlmab elemente, mis sisuliselt üksteist nullivad või tühistavad;

d)	tehtud tehingud on oma loomult ringlevad;

e)	võtte või nende seeria tulemuseks on märkimisväärne maksueelis, kuid see ei kajastu maksumaksja võetud äririskides või tema rahavoos;

f)	prognoositud maksueelne kasum on väheoluline võrreldes loodetud maksueelise summaga.

4.5.	Punkti 4.2 kohaldamisel on võtte või nende seeria eesmärk maksustamise vältimine, nii et sõltumata maksumaksja subjektiivsest kavatsusest ei võeta võtete või nende seeriaga arvesse muidu kohalduva maksusätte sisu, tähendust ja eesmärki.

4.6.	Punkti 4.2 kohaldamisel loetakse võtte eesmärk oluliseks, kui mis tahes muu eesmärk, mis kaasneb või võib kaasneda võttega või nende seeriaga, tundub kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaoluline.

4.7.

Riiklikke ametiasutusi kutsutakse üles selle hindamisel, kas võte või nende seeria on viinud punktis 4.2 osutatud maksueeliseni, võrdlema maksumaksja maksu suurust kõnealust võtet või võtteid arvesse võttes summaga, mille sama maksumaksja võlgneks samadel tingimustel võtete puudumise korral. Selle taustal on kasulik kaaluda, kas esineb üks või mitu järgmistest olukordadest:

a)	summa ei sisaldu maksubaasis;

b)	maksumaksja saab mahaarvamisest kasu;

c)	maksustamise seisukohast tekib kahju;

d)	maksu kinni ei peeta;

e)	teises riigis tekkiv maks tasaarvestatakse.

5. Järelmeetmed

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni meetmetest, mis on võetud käesoleva soovituse täitmiseks, samuti kõnealuste meetmete mis tahes muutustest.

Komisjon avaldab aruande käesoleva soovituse kohaldamise kohta kolme aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

6. Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. detsember 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) ELT L 310, 25.11.2009, lk 34.

(2) ELT L 345, 29.12.2011, lk 8.

(3) ELT L 157, 26.6.2003, lk 49.

Parandused

12.12.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 338/44

Komisjoni 8. juuni 2012. aasta määruse (EL) nr 488/2012 (millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 658/2007, mis käsitleb rahatrahve teatavate kohustuste rikkumise eest seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel antud müügilubadega) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 150, 9. juuni 2012 )

Leheküljel 69 artikli 1 punktis 7

asendatakse

„kohustus esitada ravimiameti nõudmisel andmed, mis tõendaksid, et ohu ja kasulikkuse suhe on endiselt soodne, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 16 lõikes 4 ja artikli 41 lõikes 4;”

järgmisega:

„kohustus esitada ravimiameti nõudmisel andmed, mis tõendaksid, et ohu ja kasulikkuse suhe on endiselt soodne, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 16 lõikes 3a ja artikli 41 lõikes 4;”.

Leheküljel 69 artikli 1 punktis 12

asendatakse

„kohustus esitada ravimiameti taotluse korral koopia ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimikust, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 16 lõikes 4;”

järgmisega:

„kohustus esitada ravimiameti taotluse korral koopia ravimiohutuse järelevalvesüsteemi peatoimikust, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 16 lõikes 3a;”.