ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.316.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 316 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1024/2012,
25. oktoober 2012,
mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kui liikmesriigid kohaldavad teatavaid liidu õigusakte, millega reguleeritakse kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumist siseturul, peavad nad tegema tõhusamat koostööd ja vahetama teavet omavahel ja komisjoniga. Kuna sageli ei ole kõnealustes õigusaktides täpsustatud selliseks teabevahetuseks kasutatavaid praktilisi vahendeid, on vaja kehtestada asjakohane tegutsemiskord. |
(2) |
Siseturu infosüsteem (Internal Market Information System, edaspidi „IMI”) on interneti kaudu kättesaadav tarkvararakendus, mille komisjon töötas välja koostöös liikmesriikidega, et aidata liikmesriikidel tegelikkuses täita liidu õigusaktides sätestatud teabevahetusnõudeid, luues piiriülest teabevahetust ja vastastikust abistamist lihtsustava keskse sidepidamisvahendi. Eelkõige on pädevatel asutustel IMI abil võimalik lihtsa ja ühtlustatud menetluse abil välja selgitada mõne teise liikmesriigi pädev asutus, hallata teabevahetust, sh isikuandmete vahetust, ning eelmääratletud ja -tõlgitud töökorralduste abil ületada keelebarjäär. Kui vastav funktsioon on kättesaadav, peaks komisjon pakkuma IMI kasutajatele olemasolevat täiendavat tõlkefunktsiooni, mis vastab nende vajadustele, on kooskõlas IMIs teabe vahetamist käsitlevate turva- ja konfidentsiaalsusnõuetega ning mille pakkumisega seonduvad kulud on mõistlikud. |
(3) |
Keelebarjääri ületamiseks peaks IMI olema põhimõtteliselt kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes. |
(4) |
IMI eesmärk peaks olema täiustada siseturu toimimist, tagades liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise halduskoostöö korraldamiseks tõhusa ja kasutajasõbraliku vahendi ning lihtsustades sellega käesoleva määruse lisas loetletud liidu õigusaktide kohaldamist. |
(5) |
Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta teatises „Ühtse turu parem juhtimine tänu paremale halduskoostööle: siseturu infosüsteemi (IMI) laiendamise ja arendamise strateegia” on esitatud kava IMI kasutuse võimaliku laiendamise kohta teistele liidu õigusaktidele. Komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatises „Ühtse turu akt: kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest”” rõhutatakse IMI olulisust asjaosalistevahelise koostöö tugevdamisel, sealhulgas kohalikul tasandil, parandades niiviisi ühtse turu juhtimist. IMI tõhusa toimimise tagamiseks tuleb seepärast kehtestada sellekohane kindel õigusraamistik ja ühtsed eeskirjad. |
(6) |
Kui liidu õigusakti mõne sätte kohaldamiseks peavad liikmesriigid vahetama isikuandmeid ja neid töötlema, tuleks kõnealust sätet käsitada isikuandmete töötlemiseks piisava õigusliku alusena, eeldusel et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 8 ja 52 sätestatud tingimused on täidetud. IMId tuleks eelkõige vaadelda kui vahendit, mida kasutatakse teabevahetuseks (kaasa arvatud isikuandmete vahetamiseks), mis vastasel juhul toimuks muude vahendite kaudu, sealhulgas tavaposti, faksi või e-postiga vastavalt õiguslikule kohustusele, mis liidu õigusaktidega on liikmesriikide asutustele ja organitele kehtestatud. IMI kaudu vahetatavaid isikuandmeid tuleks koguda, töödelda ja kasutada üksnes kooskõlas nende eesmärkidega, milleks neid algselt koguti, rakendades kõiki asjakohaseid kaitsemeetmeid. |
(7) |
IMI puhul on järgitud lõimitud andmekaitse põhimõtet, selle väljatöötamisel on peetud silmas andmekaitsealaste õigusaktide nõudeid ja see on algusest peale olnud andmekaitsesõbralik eelkõige seetõttu, et IMIs vahetatud isikuandmete kättesaadavusele on kehtestatud piirangud. Seepärast tagab IMI märkimisväärselt suurema kaitse ja turvalisuse kui muud teabevahetusmeetodid, näiteks tavapost, telefon, faks või e-post. |
(8) |
Liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline elektroonilisel teel toimuv halduskoostöö peaks vastama isikuandmete kaitse eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (4). Direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 kasutatud mõisteid tuleks kasutada ka käesolevas määruses. |
(9) |
Komisjon pakub IMI-le tarkvara ja infotehnoloogia infrastruktuuri ning haldab neid, tagab IMI turvalisuse, juhib riiklike IMI koordinaatorite võrgustiku tööd ning osaleb IMI kasutajate koolitamisel ja tehnilisel toetamisel. Selleks peaks komisjonil olema juurdepääs üksnes sellistele isikuandmetele, mis on rangelt vajalikud tema käesolevas määruses sätestatud vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmiseks, nagu riiklike IMI koordinaatorite registreerimiseks. Komisjonil peaks olema juurdepääs ka mõne teise IMI osalise taotlusel selliste isikuandmete kättesaamiseks, mis on IMIs suletud ja millele andmesubjekt on taotlenud juurdepääsu. Komisjonil ei tohiks olla juurdepääsu IMIs halduskoostöö osana vahetatavatele isikuandmetele, välja arvatud juhul, kui liidu õigusaktis on komisjonile ette nähtud roll sellises koostöös. |
(10) |
Selleks et tagada läbipaistvus, eelkõige andmesubjektide jaoks, tuleks käesoleva määruse lisas loetleda liidu õigusaktide sätted, mille puhul IMId on vaja kasutada. |
(11) |
Tulevikus võib IMI kohaldamist laiendada uutele valdkondadele, kus see võib aidata tagada liidu õigusakti tõhusa rakendamise kulutasuval ja kasutajasõbralikul viisil, võttes arvesse tehnilist teostatavust ja üldist mõju IMI-le. Komisjon peaks tegema vajalikud katsed, et kontrollida IMI tehnilist valmisolekut mis tahes kavandatavaks laiendamiseks. Otsused IMI kohaldamise laiendamise kohta teistele liidu õigusaktidele tuleks vastu võtta seadusandliku tavamenetluse teel. |
(12) |
Katseprojektid on kasulik vahend selleks, et katsetada, kas IMI kohaldamise laiendamine on õigustatud, ning et kohandada tehnilisi võimalusi ja menetluskorda IMI kasutajate nõuetega enne IMI kohaldamise laiendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Liikmesriigid peaksid olema täielikult kaasatud otsuste tegemisse selle kohta, milliste liidu õigusaktide suhtes tuleks katseprojekti kohaldada, samuti selle katseprojekti üksikasjade kohta, et tagada katseprojektis IMI kasutajate vajadustega arvestamine ning isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täielik järgimine. Sellised üksikasjad tuleks kindlaks määrata iga katseprojekti jaoks eraldi. |
(13) |
Käesoleva määruse ükski säte ei tohiks takistada liikmesriike ega komisjoni otsustamast kasutada IMId teabevahetuseks, mis ei hõlma isikuandmete töötlemist. |
(14) |
Käesolevas määruses tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad IMI kasutamist halduskoostööks ning mis muu hulgas võivad hõlmata üks-ühele teabevahetust, teavitamismenetlusi, hoiatusmehhanisme, vastastikust abistamist ja probleemide lahendamist. |
(15) |
Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust otsustada, millised riiklikud ametiasutused täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Liikmesriigid peaksid suutma kohandada IMIga seotud ülesanded ja kohustused oma riigisiseste haldusstruktuuridega ning rakendada IMI konkreetse töökorraldusega seotud vajadusi. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata täiendavaid IMI koordinaatoreid riiklike IMI koordinaatorite ülesandeid täitma kas üksinda või ühiselt koos konkreetses siseturuvaldkonnas, haldusalas või geograafilises piirkonnas või vastavalt mõnele muule kriteeriumile. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni nende määratud IMI koordinaatoritest, kuid neil ei peaks olema kohustust määratleda täiendavaid IMI koordinaatoreid IMIs, kui see ei ole nõutav IMI nõuetekohaseks toimimiseks. |
(16) |
Selleks et IMI kaudu saavutada tõhus halduskoostöö, peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et nende IMI osalistel on vajalikud vahendid oma kohustuste täitmiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele. |
(17) |
Kuigi IMI on oma olemuselt pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks mõeldud sidepidamisvahend ega ole üldsusele kättesaadav, võib osutuda vajalikuks välja töötada tehnilised vahendid, mis võimaldavad süsteemivälistel osalistel, näiteks kodanikel, ettevõtjatel ja organisatsioonidel, pädevate asutustega suhelda, et esitada teavet või kätte saada andmeid või kasutada enda kui andmesubjekti õigusi. Sellised tehnilised vahendid peaksid hõlmama asjakohaseid andmekaitsemeetmeid. Turvalisuse kõrge taseme tagamiseks peaks iga selline avalik kasutajaliides olema välja töötatud selliselt, et see oleks tehniliselt täiesti eraldatud IMIst, millele peaks juurdepääs olema üksnes IMI kasutajatel. |
(18) |
IMI kasutamine SOLVITi võrgustiku tehniliseks toetamiseks ei tohiks mõjutada SOLVITi menetluse mitteametlikku olemust, sest see menetlus põhineb liikmesriikide vabatahtlikul kohustusel kooskõlas komisjoni 7. detsembri 2001. aasta soovitusega siseturu probleemide lahendamise võrgustiku „SOLVIT” kasutamise põhimõtete kohta (SOLVITit käsitlev soovitus) (5). SOLVITi võrgustiku jätkuvaks toimimiseks olemasoleva töökorra alusel võib ühe või rohkem riikliku IMI koordinaatori ülesandeid määrata SOLVITi keskustele seoses nende tööga, nii et nad saaksid tegutseda riiklikust IMI koordinaatorist sõltumatult. Isikuandmete ja konfidentsiaalse teabe töötlemisel SOLVITi menetluste osana tuleks kohaldada kõiki käesolevas määruses sätestatud tagatisi, mõjutamata SOLVITit käsitleva soovituse mittesiduvat olemust. |
(19) |
Ehkki IMI hõlmab internetipõhist kasutajaliidest IMI kasutajate jaoks, võib teatavatel juhtudel ja asjaomase liikmesriigi taotlusel olla asjakohane kaaluda tehnilisi lahendusi andmete edastamiseks otse riiklikest süsteemidest IMIsse, juhul kui sellised riiklikud süsteemid on juba välja töötatud, eelkõige teavitamismenetluste puhul. Selliste tehniliste lahenduste rakendamine peaks sõltuma nende teostatavusest ning nendega seonduvat kulu ja oodatavat kasu käsitleva hindamise tulemusest. Nimetatud lahendused ei tohiks mõjutada olemasolevaid struktuure ja riiklikku pädevuskorda. |
(20) |
Kui liikmesriigid on täitnud oma teavitamiskohustuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) (6) artikli 15 lõike 7 alusel, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (7) kohast menetlust, ei tohiks neilt lisaks nõuda samasugust teavitamist IMI kaudu. |
(21) |
IMI kaudu toimuv teabevahetus tuleneb liikmesriikide asutuste õiguslikust kohustusest üksteist vastastikku abistada. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks ei tohiks teave, mille pädev asutus saab IMI kaudu mõnelt teiselt liikmesriigilt, kaotada oma väärtust haldusmenetluses kasutatava tõendusmaterjalina üksnes seepärast, et kõnealune teave pärineb teisest liikmesriigist või et see on saadud elektroonilisel teel, ning pädev asutus peaks sellist teavet töötlema samamoodi nagu oma liikmesriigist pärinevaid analoogseid dokumente. |
(22) |
Andmekaitse kõrge taseme tagamiseks tuleb kehtestada isikuandmete IMIs säilitamise maksimumtähtajad. Kõnealused tähtajad peaksid siiski olema hästi tasakaalustatud, võttes piisavalt arvesse IMI nõuetekohase toimimise vajadust, samuti andmesubjektide õigust oma õigusi täielikult kasutada, näiteks saada tõendusmaterjali toimunud teabevahetuse kohta, et otsus edasi kaevata. Eelkõige ei tohiks säilitamistähtajad olla pikemad, kui on vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks. |
(23) |
Käesoleva määruse eesmärkidega kooskõlas peaks olema võimalik töödelda IMI kasutajate nime ja kontaktandmeid, sealhulgas jälgida süsteemi kasutamist IMI koordinaatorite ja komisjoni poolt, teavitamist, koolitust ja teadlikkuse suurendamise algatusi ning koguda teavet siseturul tehtava halduskoostöö või vastastikuse abistamise kohta. |
(24) |
Euroopa andmekaitseinspektor peaks jälgima käesoleva määruse, sealhulgas asjakohaste andmeturbesätete kohaldamist ja püüdma seda tagada ning muu hulgas hoidma kontakti liikmesriikide andmekaitseasutustega. |
(25) |
IMI toimimise ja käesoleva määruse kohaldamise tulemuslikuks järelevalveks ja selle kohta aruannete koostamiseks on vaja, et liikmesriigid teeksid asjaomase teabe komisjonile kättesaadavaks. |
(26) |
Vastavalt käesolevale määrusele ja direktiivi 95/46/EÜ rakendamiseks liikmesriikides vastu võetud õigusaktidele tuleks andmesubjekte teavitada nende isikuandmete töötlemisest IMIs ja nende õigusest pääseda juurde iseendaga seotud andmetele, samuti õigusest lasta parandada ebaõiged andmed ja kustutada ebaseaduslikult töödeldud andmed. |
(27) |
Selleks et liikmesriikide pädevatel asutustel oleks võimalik rakendada halduskoostööks vajalikke õigussätteid ja tõhusalt IMI kaudu teavet vahetada, võib osutuda vajalikuks ette näha praktiline kord selliseks teabevahetuseks. Kõnealuse korra peaks vastu võtma komisjon eraldi rakendusaktina iga lisas loetletud liidu õigusakti jaoks või igat liiki halduskoostöömenetluse jaoks ning see peaks hõlmama olulisi tehnilisi võimalusi ja menetluskorda, mis on vajalikud asjaomaste halduskoostöömenetluste rakendamiseks IMI kaudu. Komisjon peaks tagama IMI jaoks tarkvara ja infotehnoloogia infrastruktuuri hooldamise ja arendamise. |
(28) |
Selleks et tagada piisav läbipaistvus andmesubjektide jaoks, tuleks avalikustada IMI eelmääratletud töökorraldused, küsimuste ja vastuste kogud, vormid ning muu halduskoostöömenetlustega seotud töökord. |
(29) |
Kui liikmesriik kehtestab vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklile 13 mõne piirangu või erandi seoses andmesubjektide õigustega, tuleks sellised piirangud ja erandid avalikustada, et tagada täielik läbipaistvus andmesubjektide jaoks. Sellised erandid ja piirangud peaksid olema vajalikud kavandatud eesmärgi jaoks ja sellega proportsionaalsed ning nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid kaitsemeetmeid. |
(30) |
Kui liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitakse rahvusvahelised lepingud, mis hõlmavad ka käesoleva määruse lisas loetletud liidu õigusaktide sätete kohaldamist, peaks olema võimalik lisada IMI toetatavatesse halduskoostöömenetlustesse ka IMI osaliste partnerid nendes kolmandates riikides, tingimusel et on kindlaks tehtud, et asjaomane kolmas riik tagab piisaval tasemel isikuandmete kaitse kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. |
(31) |
Komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsus 2008/49/EÜ siseturu infosüsteemi (IMI) rakendamise kohta seoses isikuandmete kaitsega (8) tuleks tunnistada kehtetuks. Komisjoni 2. oktoobri 2009. aasta otsust 2009/739/EÜ, millega nähakse ette tegutsemiskord Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ VI peatüki kohaseks elektrooniliseks teabevahetuseks liikmesriikide vahel, (9) tuleks jätkuvalt kohaldada selliste küsimuste suhtes, mis on seotud direktiivi 2006/123/EÜ alusel toimuva teabevahetusega. |
(32) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (10). |
(33) |
Liikmesriikide töö tulemuslikkust käesoleva määruse tõhusal kohaldamisel tuleks jälgida IMI toimimist käsitleva iga-aastase aruande abil, mille aluseks on IMIst saadud statistilised andmed ja mis tahes muud asjakohased andmed. Liikmesriikide töö tulemuslikkust tuleks hinnata muu hulgas keskmise vastamise aja alusel, et tagada kiired ja kvaliteetsed vastused. |
(34) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt eeskirjade kehtestamist selleks, et IMId saaks kasutada halduskoostöös, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
(35) |
Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 ning ta esitas oma arvamuse 22. novembril 2011 (11), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad siseturu infosüsteemi (Internal Market Information System, edaspidi „IMI”) kasutamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks ning liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vaheliseks halduskoostööks, sealhulgas isikuandmete töötlemiseks.
Artikkel 2
IMI loomine
Käesolevaga luuakse ametlikult IMI.
Artikkel 3
Reguleerimisala
1. IMId kasutatakse liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks või liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vaheliseks halduskoostööks, mis on vajalik selleks, et rakendada siseturuvaldkonna liidu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 26 lõike 2 tähenduses, mis näevad ette halduskoostöö, sealhulgas isikuandmete vahetamise liikmesriikide vahel või liikmesriikide ja komisjoni vahel. Kõnealused liidu õigusaktid on loetletud lisas.
2. Käesolevas määruses sätestatu ei muuda kohustuslikuks liidu mittesiduvate õigusaktide sätteid.
Artikkel 4
IMI laiendamine
1. Komisjon võib ellu viia katseprojekte, et hinnata, kas IMI võiks olla tõhus vahend nende liidu õigusaktide halduskoostööd puudutavate sätete rakendamisel, mida ei ole lisas loetletud. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määrata kindlaks, milliste liidu õigusaktide sätete osas katseprojekt ellu viiakse, ning näha ette iga projekti üksikasjad, eelkõige põhilised tehnilised võimalused ja menetluskorra, mis on vajalikud asjakohaste halduskoostööd käsitlevate sätete rakendamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu katseprojekti tulemuste, sealhulgas andmekaitseküsimuste ja tõhusate tõlkefunktsioonide kohta. Kui see on asjakohane, võib hinnangule lisada seadusandliku ettepaneku määruse lisa muutmiseks, et laiendada IMI kohaldamist liidu õigusaktide asjakohastele sätetele.
Artikkel 5
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse direktiivis 95/46/EÜ ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud mõisteid.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „IMI”– komisjoni väljatöötatud elektrooniline vahend, et hõlbustada liikmesriikide pädevate asutuste vahelist või liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahelist halduskoostööd;
b) „halduskoostöö”– liikmesriikide pädevate asutuste või liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni koostöö teabevahetuse ja andmetöötluse valdkonnas, sealhulgas teavitamise ja hoiatusteadete kaudu, või vastastikune abistamine, sealhulgas probleemide lahendamine, eesmärgiga paremini kohaldada liidu õigust;
c) „siseturuvaldkond”– õiguslik või funktsionaalne valdkond ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses, kus kasutatakse IMId kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3;
d) „halduskoostöömenetlus”– eelmääratletud IMI töökorraldus, mis võimaldab IMI osalistel üksteisega struktureeritult sidet pidada ja suhelda;
e) „IMI koordinaator”– liikmesriigi määratud organ, mis tagab IMI-le vajaliku toetuse selle tõhusaks toimimiseks kooskõlas käesoleva määrusega;
f) „pädev asutus”– riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kindlaks määratud ja IMIs registreeritud organ, mille konkreetsed ülesanded on seotud siseriikliku õiguse või lisas loetletud liidu õigusaktide kohaldamisega ühes või mitmes siseturuvaldkonnas;
g) „IMI osalised”– pädevad asutused, IMI koordinaatorid ja komisjon;
h) „IMI kasutaja”– IMI osalise alluvuses töötav ja IMIs kõnealuse IMI osalise nimel registreeritud füüsiline isik;
i) „süsteemivälised osalised”– füüsilised või juriidilised isikud, v.a IMI kasutajad, kes võivad IMIga suhelda ainult eraldatud tehniliste vahendite abil ja vastavalt sellekohasele konkreetsele eelmääratletud töökorraldusele;
j) „sulgemine”– tehniliste vahendite kohaldamine, millega muudetakse isikuandmed IMI kasutajatele tavapärase IMI kasutajaliidese kaudu kättesaamatuks;
k) „ametlik lõpetamine”– IMI tehnilise vahendi kasutamine halduskoostöömenetluse lõpetamiseks.
II PEATÜKK
IMI-GA SEOTUD ÜLESANDED JA KOHUSTUSED
Artikkel 6
IMI koordinaatorid
1. Iga liikmesriik määrab ühe riikliku IMI koordinaatori, kelle kohustused on järgmised:
a) |
IMI koordinaatorite ja pädevate asutuste registreerimine ja registreerimise valideerimine; |
b) |
tegutsemine liikmesriikide IMI osaliste põhilise kontaktpunktina IMIga seotud küsimustes, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud aspektidest teavitamise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega; |
c) |
tegutsemine komisjoni esindajana IMIga seotud küsimustes, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud aspektidest teavitamise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega; |
d) |
liikmesriikide IMI osalistele teadmiste, koolituse ja toetuse, sealhulgas põhilise tehnilise abi tagamine; |
e) |
IMI tõhusa toimimise tagamine, niivõrd kui see on nende kontrolli all, sealhulgas selle tagamine, et liikmesriikide IMI osalised reageerivad õigel ajal ja nõuetekohaselt halduskoostöötaotlustele. |
2. Iga liikmesriik võib lõikes 1 nimetatud mis tahes ülesande täitmiseks määrata lisaks ühe või mitu IMI koordinaatorit vastavalt oma haldusstruktuurile.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud IMI koordinaatorid ning nende ülesanded. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.
4. Kõik IMI koordinaatorid võivad tegutseda pädeva asutusena. Sel juhul on IMI koordinaatoril samad juurdepääsuõigused nagu pädeval asutusel. Kõik IMI koordinaatorid tegutsevad vastutava töötlejana enda kui IMI osalise andmetöötlustoimingute puhul.
Artikkel 7
Pädevad asutused
1. IMI vahendusel koostööd tehes tagavad pädevad asutused kooskõlas halduskoostöö menetlustega tegutsevate IMI kasutajate kaudu, et vastavalt kohaldatavale liidu õigusaktile reageeritakse lühima võimaliku ajavahemiku ja igal juhul nimetatud õigusaktis sätestatud tähtaja jooksul.
2. Pädev asutus võib esitada tõendusmaterjalina IMI kaudu elektrooniliselt saadud teavet, dokumente, järeldusi, avaldusi või tõestatud koopiaid samadel alustel kui tema oma riigist saadud teavet ning samal otstarbel kui see, milleks kõnealuseid andmeid algselt koguti.
3. Kõik pädevad asutused tegutsevad enda alluvuses oleva IMI osalise andmetöötlustoimingute puhul vastutava töötlejana ja tagavad andmesubjektidele, vajaduse korral koostöös komisjoniga, võimaluse teostada oma õigusi kooskõlas III ja IV peatükiga.
Artikkel 8
Komisjon
1. Komisjon vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:
a) |
tagada IMI jaoks tarkvara ja infotehnoloogia infrastruktuuri turvalisus, kättesaadavus, hooldamine ja arendamine; |
b) |
tagada mitmekeelne süsteem, sealhulgas olemasolevad tõlkefunktsioonid, liikmesriikidega koostöös läbiviidav koolitus ja liikmesriike IMI kasutamisel abistav kasutajatugi; |
c) |
registreerida riiklikud IMI koordinaatorid ja võimaldada neile juurdepääsu IMI-le; |
d) |
töödelda IMIs isikuandmeid, kui see on käesoleva määrusega ette nähtud, kooskõlas lisas loetletud kohaldatavates liidu õigusaktides kindlaks määratud eesmärkidega; |
e) |
jälgida käesoleva määruse kohaldamist ning anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile aru vastavalt artiklile 25. |
2. Komisjonil on lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks ning statistiliste aruannete koostamiseks juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud andmete töötlemisega IMIs.
3. Komisjon ei osale halduskoostöömenetlustes, mis hõlmavad isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui see on nõutav lisas loetletud liidu õigusakti kohaselt.
Artikkel 9
IMI osaliste ja IMI kasutajate juurdepääsuõigused
1. IMI-le on juurdepääs üksnes IMI kasutajatel.
2. Liikmesriigid määravad IMI koordinaatorid ja pädevad asutused ning nende pädevusse kuuluvad siseturuvaldkonnad. Komisjonil võib selles protsessis olla nõuandev roll.
3. Iga IMI osaline annab asjakohased juurdepääsuõigused oma IMI kasutajatele siseturuvaldkonnas, mis kuulub tema pädevusse, ning vajaduse korral tühistab need.
4. Komisjon ja liikmesriigid tagavad asjakohased vahendid, et IMI kasutajatel oleks lubatud IMIs töödeldud isikuandmetele juurde pääseda üksnes teadmisvajaduse korral ja üksnes siseturuvaldkonnas või -valdkondades, kus neile on antud juurdepääsuõigus kooskõlas lõikega 3.
5. Keelatud on kasutada IMIs konkreetsel eesmärgil töödeldud isikuandmeid viisil, mis on vastuolus nimetatud algse eesmärgiga, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt ette nähtud siseriiklikus õiguses kooskõlas liidu õigusega.
6. Kui mõni halduskoostöömenetlus hõlmab isikuandmete töötlemist, on üksnes kõnealuses menetluses osalevatel IMI osalistel juurdepääsuõigus kõnealustele isikuandmetele.
Artikkel 10
Konfidentsiaalsus
1. Iga liikmesriik kohaldab oma IMI osaliste ja kasutajate suhtes oma ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kooskõlas siseriiklike või liidu õigusaktidega.
2. IMI osalised tagavad, et nende alluvuses töötavad IMI kasutajad austavad teiste IMI osaliste taotlust töödelda IMI kaudu vahetatavat teavet konfidentsiaalselt.
Artikkel 11
Halduskoostöömenetlused
IMI põhineb halduskoostöömenetlustel, millega rakendatakse lisas loetletud asjakohaste liidu õigusaktide sätteid. Komisjon võib asjakohasel juhul võtta vastu lisas nimetatud konkreetsete liidu õigusaktide või teatavat liiki halduskoostöömenetluste rakendusakte, nähes ette olulised tehnilised funktsioonid ja menetluskorra, mis on vajalikud asjaomaste halduskoostöömenetluste toimimiseks, sealhulgas, kui see on kohaldatav, artiklis 12 osutatud süsteemiväliste osalejate ja IMI vaheliseks suhtlemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 12
Süsteemivälised osalised
Võib luua tehnilised vahendid, et võimaldada süsteemivälistel osalistel suhelda IMIga, kui suhtlemine on:
a) |
ette nähtud liidu õigusaktiga; |
b) |
ette nähtud artiklis 11 osutatud rakendusaktiga, et hõlbustada lisas loetletud liidu õigusaktide sätete kohaldamise eesmärgil toimuvat liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd, või |
c) |
vajalik taotluste esitamiseks, et andmesubjektid saaksid kasutada oma õigusi kooskõlas artikli 19 sätetega. |
Kõik sellised tehnilised vahendid on IMIst eraldatud ega võimalda süsteemivälistele osalistele juurdepääsu IMI-le.
III PEATÜKK
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE JA TURVALISUS
Artikkel 13
Eesmärgikohasus
IMI osalised vahetavad ja töötlevad isikuandmeid üksnes lisas loetletud asjakohastes liidu õigusaktides kindlaks määratud eesmärkidel.
Andmesubjektide poolt IMIsse esitatud andmeid kasutatakse vaid sel eesmärgil, milleks andmed esitati.
Artikkel 14
Isikuandmete säilitamine
1. IMIs töödeldud isikuandmed suletakse IMIs kohe, kui need ei ole enam vajalikud eesmärgil, milleks neid koguti, sõltuvalt igat liiki halduskoostöö eripärast ning üldreeglina hiljemalt pärast seda, kui halduskoostöömenetluse ametlikust lõpetamisest on möödunud kuus kuud.
Kui lisas loetletud kohaldatava liidu õigusaktiga on ette nähtud pikem ajavahemik, võib IMIs töödeldud isikuandmeid säilitada maksimaalselt 18 kuud pärast halduskoostöömenetluse ametlikku lõpetamist.
2. Kui lisas loetletud siduva liidu õigusakti kohaselt nõutakse IMI osalistele edasiseks kasutamiseks teabe repositooriumi, võib repositooriumis sisalduvaid isikuandmeid töödelda senikaua, kui sel otstarbel vajalik, ning kas andmesubjekti nõusolekul või kui see on ette nähtud kõnealuse liidu õigusaktiga.
3. Käesoleva artikli kohaselt suletud isikuandmeid töödeldakse (v.a andmete säilitamine) üksnes selleks, et tõendada, et IMI kaudu on vahetatud teavet andmesubjekti nõusolekul, välja arvatud juhul, kui töötlemist taotletakse olulise avaliku huviga seotud põhjustel.
4. Suletud andmed kustutatakse automaatselt IMIst pärast seda, kui halduskoostöömenetluse ametlikust lõpetamisest on möödunud kolm aastat.
5. Konkreetsel juhul pädeva asutuse selgesõnalisel taotlusel ja andmesubjekti nõusolekul võib isikuandmeid kustutada enne kohaldatava säilitamistähtaja lõppemist.
6. Komisjon tagab tehniliste vahenditega isikuandmete sulgemise ja kustutamise ning nende kohta väljavõtete tegemise kooskõlas lõikega 3.
7. Tagatakse asjakohased tehnilised vahendid, et innustada IMI osalisi lõpetama ametlikult halduskoostöömenetlused võimalikult kiiresti pärast teabevahetuse lõpuleviimist ning et võimaldada IMI osalistel kaasata vastutavaid IMI koordinaatoreid kõikidesse menetlustesse, millega on põhjendamatult tegeletud kauem kui kaks kuud.
Artikkel 15
IMI kasutajate isikuandmete säilitamine
1. Erandina artiklist 14 kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 IMI kasutajate isikuandmete säilitamise suhtes. Kõnealused isikuandmed hõlmavad täisnime ning kõiki elektroonilisi ja muid käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke kontaktandmeid.
2. IMI kasutajate isikuandmeid säilitatakse IMIs seni, kuni kõnealused isikud on IMI kasutajad, ning neid andmeid võib töödelda käesoleva määruse eesmärkide kohasel otstarbel.
3. Kui füüsiline isik ei ole enam IMI kasutaja, suletakse tema isikuandmed tehniliste vahendite abil kolmeks aastaks. Välja arvatud kõnealuste andmete säilitamine, töödeldakse neid üksnes selleks, et tõendada teabe vahetamist IMI kaudu, ning need kustutatakse kolme aasta möödudes.
Artikkel 16
Andmete eriliikide töötlemine
1. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 1 kohaseid andmete eriliike võib IMI kaudu töödelda üksnes kõnealuse direktiivi artikli 8 lõigetes 2 ja 4 ning kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud erijuhtudel ning nimetatud artiklites sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid kasutades, et tagada nende isikute õigused, kelle andmeid töödeldakse.
2. IMIs võib töödelda õigusrikkumiste, kriminaalasjas tehtud süüdimõistvate otsuste või julgeolekumeetmetega seotud andmeid, millele osutatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 5 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõikes 5, tingimusel et rakendatakse nimetatud artiklites sätestatud kaitsemeetmeid, sealhulgas distsiplinaar-, haldus- või kriminaalkaristusi käsitlevat teavet või muud teavet, mis on vajalik füüsilise või juriidilise isiku hea maine loomiseks, kui selliste andmete töötlemine on lubatud andmetöötluse aluseks oleva liidu õigusaktiga või andmesubjekti selgesõnalisel nõusolekul, tingimusel et kasutatakse direktiivi 95/46/EÜ artikli 8 lõikes 5 osutatud konkreetseid kaitsemeetmeid.
Artikkel 17
Turvalisus
1. Komisjon tagab, et IMI järgib andmete turvalisuse eeskirju, mille komisjon on võtnud vastu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 kohaselt.
2. Komisjon kehtestab vajalikud meetmed, et tagada IMIs töödeldavate isikuandmete turvalisus, sealhulgas asjakohane andmetele juurdepääsu kontroll ja turvalisuse tagamise kava, mida ajakohastatakse.
3. Komisjon tagab, et turvaintsidendi korral on võimalik kontrollida, missuguseid isikuandmeid on IMIs töödeldud ning millal, millisel eesmärgil ja kes on seda teinud.
4. IMI osalised võtavad kõik menetluslikud ja korralduslikud meetmed, mis on vajalikud nende poolt IMIs töödeldud isikuandmete turvalisuse tagamiseks kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikliga 17.
IV PEATÜKK
ANDMESUBJEKTIDE ÕIGUSED JA JÄRELEVALVE
Artikkel 18
Andmesubjektide teavitamine ja läbipaistvus
1. Vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artiklitele 10 ja 11 ning kõnealuse direktiiviga kooskõlas olevatele siseriiklikele õigusaktidele tagavad IMI osalised võimalikult kiiresti andmesubjektide teavitamise nende isikuandmete töötlemisest IMIs ja juurdepääsust nende õigusi ja õiguste teostamist käsitlevale teabele, mis hõlmab vastutava töötleja ja tema võimaliku esindaja isiku- ja kontaktandmeid.
2. Komisjon teeb üldsusele kergesti ligipääsetaval viisil kättesaadavaks järgmise teabe:
a) |
määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 11 ja 12 kohane IMIga seotud teave, esitatuna selges ja arusaadavas vormis; |
b) |
teave käesoleva määruse artikli 11 kohaste IMI halduskoostöömenetluste andmekaitseaspektide kohta; |
c) |
teave käesoleva määruse artiklis 20 osutatud erandite ja piirangute kohta, mis on seotud andmesubjektide õigustega; |
d) |
halduskoostöömenetluste vormid, IMI olulised funktsioonid ning nende andmete kategooriad, mida võib IMIs töödelda; |
e) |
terviklik loetelu kõigist IMIga seotud rakendusaktidest ja delegeeritud õigusaktidest, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva määruse või mõne muu liidu õigusaktiga, ning käesoleva määruse lisa konsolideeritud versioon ja sellesse teiste liidu õigusaktidega hiljem tehtud muudatused. |
Artikkel 19
Õigus tutvuda andmetega, neid parandada ja kustutada
1. Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele tagavad IMI osalised andmesubjektile õiguse pääseda juurde endaga seotud andmetele IMIs, õiguse ebaõigete või -täpsete andmete parandamisele ning ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamisele. Vastutav IMI osaline parandab või kustutab andmed võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmesubjektilt taotluse saamist.
2. Kui andmesubjekt vaidlustab artikli 14 lõike 1 kohaselt suletud andmete õigsuse või seaduslikkuse, registreeritakse kõnealune asjaolu koos õige ja parandatud teabega.
Artikkel 20
Erandid ja piirangud
Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad näevad oma siseriiklike õigusaktidega direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 kohaselt ette erandid või piirangud seoses käesolevas peatükis sätestatud andmesubjektide õigustega.
Artikkel 21
Järelevalve
1. Liikmesriigi järelevalveasutus või -asutused, mis igas liikmesriigis on määratud ja millele on antud direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 osutatud volitused (edaspidi „liikmesriigi järelevalveasutus”), jälgivad sõltumatult, et isikuandmete töötlemine, mida nende liikmesriigi IMI osalised teevad, oleks seaduslik, ning eelkõige tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud andmesubjektide õigused oleksid käesoleva määruse kohaselt kaitstud.
2. Euroopa andmekaitseinspektor jälgib ja püüab tagada, et komisjon kui IMI osaline töötleks isikuandmeid kooskõlas käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja volitusi.
3. Liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor tagavad oma vastava pädevuse raames, et IMI üle teostatakse koordineeritud järelevalvet ja et seda kasutavad IMI osalised.
4. Euroopa andmekaitseinspektor võib kutsuda liikmesriikide järelevalveasutusi vajaduse korral kohtumistele, et tagada lõikes 3 osutatud koordineeritud järelevalve IMI ja seda kasutavate IMI osaliste üle. Kohtumiste kulud kannab Euroopa andmekaitseinspektor. Vajaduse korral võidakse selleks ühiselt välja töötada edasised töömeetodid, sealhulgas kodukord. Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile saadetakse ühine tegevusaruanne vähemalt iga kolme aasta järel.
V PEATÜKK
IMI GEOGRAAFILINE KOHALDAMISALA
Artikkel 22
IMI kasutamine liikmesriikides
1. Liikmesriik võib kasutada IMId pädevate asutuste vaheliseks halduskoostööks oma territooriumil kooskõlas siseriikliku õigusega üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
kehtivaid halduskoostöömenetlusi ei ole vaja oluliselt muuta, |
b) |
liikmesriigi järelevalveasutust on teavitatud IMI kavandatavast kasutamisest, kui see on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav, ning |
c) |
see ei avalda negatiivset mõju IMI tõhusale toimimisele IMI kasutajate jaoks. |
2. Kui liikmesriik kavatseb IMId süstemaatiliselt kasutada riigisisestel eesmärkidel, teavitab ta oma kavatsusest komisjoni ja taotleb komisjonilt eelnevat nõusolekut. Komisjon kontrollib, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Vajaduse korral ja kooskõlas käesoleva määrusega sõlmivad liikmesriik ja komisjon kokkuleppe, milles sätestatakse muu hulgas tehniline, rahastamis- ja organisatsiooniline kord, sealhulgas IMI osaliste kohustused IMI riigisiseseks kasutamiseks.
Artikkel 23
Teabevahetus kolmandate riikidega
1. Käesoleva määruse kohaselt võivad IMI osalised liidus ja nende partnerid mõnes kolmandas riigis vahetada IMIs isikuandmeid sisaldavat teavet üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) |
teavet töödeldakse mõne lisas loetletud liidu õigusakti sätte ja kolmanda riigi samasisulise sätte alusel; |
b) |
teavet vahetatakse või see tehakse kättesaadavaks vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele, millega nähakse ette:
|
c) |
kõnealune kolmas riik tagab isikuandmete nõuetekohase kaitse kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikega 2, sealhulgas nõuetekohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et IMIs töödeldud andmeid kasutatakse üksnes sel otstarbel, milleks neid algselt vahetati, ning komisjon on vastu võtnud otsuse vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõikele 6. |
2. Kui komisjon on IMI osaline, kohaldatakse IMIs töödeldud isikuandmete vahetamisel kolmandas riigis asuvate partneritega määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 lõikeid 1 ja 7.
3. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas nende kolmandate riikide loetelu, keda on volitatud vahetama isikuandmeid sisaldavat teavet kooskõlas lõikega 1, ja ajakohastab seda.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 25
Jälgimine ja aruandlus
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande IMI toimimise kohta.
2. Hiljemalt 5. detsembri 2017 ning seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa andmekaitseinspektorile aruande IMIs sisalduvate isikuandmete kaitse, sealhulgas andmeturbe aspektide kohta.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannete koostamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kogu teabe, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud andmekaitsenõuete tegeliku kohaldamisega.
Artikkel 26
Kulud
1. IMI arendamise, tutvustamise, toimimise ja hooldamise kulud kantakse Euroopa Liidu üldeelarvest, ilma et see piiraks artikli 22 lõike 2 kohast korraldust.
2. Kui liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, katab iga liikmesriik kulud, mis on seotud IMI toimimisega liikmesriigi tasandil, sealhulgas koolituseks, tutvustamiseks ja tehniliseks abiks (kasutajatugi) vajaliku personaliga seotud kulud, ning kulud, mis on seotud IMI haldamisega riigi tasandil.
Artikkel 27
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2008/49/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 28
Tõhus kohaldamine
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine nende IMI osaliste poolt.
Artikkel 29
Erandid
1. Olenemata käesoleva määruse artiklist 4, võib 16. mail 2011 alustatud katseprojekti, mille eesmärk on kontrollida IMI sobivust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (12) artikli 4 rakendamiseks, jätkata enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud korra alusel.
2. Olenemata käesoleva määruse artikli 8 lõikest 3 ja artikli 12 esimese lõigu punktidest a ja b võib SOLVITi soovituse halduskoostööd käsitlevate sätete rakendamiseks IMI kaudu jätkuda komisjoni osalemine halduskoostöömenetlustes ning süsteemiväliste osaliste jaoks olemasolevate vahendite kasutamine enne käesoleva määruse jõustumist loodud korralduse kohaselt. SOLVITi soovituse kohaldamisel on IMIs töödeldavate isikuandmete puhul käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1 osutatud ajavahemikuks 18 kuud.
3. Olenemata käesoleva määruse artikli 4 lõikest 1 võib komisjon alustada katseprojekti eesmärgiga hinnata, kas IMI on tõhus, kulutasuv ja kasutajasõbralik vahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ (infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)) (13) artikli 3 lõigete 4, 5 ja 6 rakendamiseks. Hiljemalt kaks aastat pärast katseprojekti alustamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu, mis hõlmab ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) (14) loodud tarbijakaitsealase koostöö süsteemi ja IMI raames tehtava halduskoostöö vahelist seost.
4. Olenemata käesoleva määruse artikli 14 lõikest 1 jätkatakse kõnealuses valdkonnas kõikide maksimaalselt 18 kuu pikkuste ajavahemike kohaldamist, mille kohta on tehtud otsus direktiivi 2006/123/EÜ artikli 36 alusel seoses nimetatud direktiivi VI peatüki kohase halduskoostööga.
Artikkel 30
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT C 43, 15.2.2012, lk 14.
(2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.
(3) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(5) EÜT L 331, 15.12.2001, lk 79.
(6) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(7) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(8) ELT L 13, 16.1.2008, lk 18.
(9) ELT L 263, 7.10.2009, lk 32.
(10) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(11) ELT C 48, 18.2.2012, lk 2.
(12) EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.
(13) EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.
(14) ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
LISA
ARTIKLIS 3 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE HALDUSKOOSTÖÖALASED SÄTTED, MILLE RAKENDAMISEKS KASUTATAKSE IMID
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul): (1) VI peatükk, artikli 39 lõige 5 ning artikli 15 lõige 7, kui ei toimu viimases artiklis sätestatud teavitamist kooskõlas direktiiviga 98/34/EÜ. |
2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta): (2) artikkel 8, artikli 50 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikkel 56. |
3. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius): (3) artikli 10 lõige 4. |
4. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1214/2011 (euro sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel): (4) artikli 11 lõige 2. |
5. |
Komisjoni 7. detsembri 2001. aasta soovitus (siseturu probleemide lahendamise võrgustiku „SOLVIT” kasutamise põhimõtete kohta): (5) I ja II peatükk. |
(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(2) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(3) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/12 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012,
25. oktoober 2012,
mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Standardimise esmane eesmärk on määratleda vabatahtlikud tehnilised kirjeldused või kvaliteedinõuded, millele võiksid vastata praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid ja teenused. Standardimine võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste kirjelduste standardimine toote- või teenuseturgudel, kus on olulised kokkusobivus ja koostalitlusvõime teiste toodete või süsteemidega. |
(2) |
Euroopa standardimist korraldatakse asjaomaste sidusrühmade poolt ja nende jaoks kas riikide esinduste (Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec)) või vahetu osalemise kaudu (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI)) ning selle aluseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt standardimise valdkonnas tunnustatud põhimõtted, nagu ühtsus, läbipaistvus, avatus, konsensus, kohaldamise vabatahtlikkus, erihuvidest sõltumatuks jäämine ja tõhusus (edaspidi „aluspõhimõtted”). Kooskõlas nende aluspõhimõtetega on tähtis, et kõik asjaomased huvitatud isikud, riigiasutused ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) kaasa arvatud, oleksid asjakohaselt riiklikku ja Euroopa standardimisprotsessi kaasatud. Riikide standardiorganisatsioonid peaksid ka sidusrühmade osalemist innustama ja hõlbustama. |
(3) |
Euroopa standardimine aitab parandada ettevõtete konkurentsivõimet, hõlbustades eelkõige kaupade ja teenuste vaba liikumist, võrkude koostalitlusvõimet, kommunikatsiooni, tehnika arengut ja innovatsiooni. Euroopa standardimine tugevdab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas, eriti kui see toimub kooskõlastatult rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega, nimelt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liiduga (ITU). Standardid avaldavad majandusele tavaliselt märkimisväärselt soodsat mõju, soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist, uute ja täiustatud toodete või turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega tavaliselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues kasu majandusele tervikuna ja eelkõige tarbijatele. Standarditega saab hoida ja parandada kvaliteeditaset, anda teavet ning tagada koostalitlusvõime ja kokkusobivuse, suurendades seeläbi ohutust ja väärtust tarbijate jaoks. |
(4) |
Euroopa standardeid võtavad vastu Euroopa standardiorganisatsioonid: CEN, Cenelec ja ETSI. |
(5) |
Euroopa standardid mängivad siseturul väga olulist rolli, kuna näiteks eeldatakse, et tänu harmoneeritud standardite kasutamisele vastavad turustatavad tooted asjaomaste liidu ühtlustamise õigusaktidega nende suhtes kehtestatud olulistele nõuetele. Need nõuded peaksid olema täpselt sõnastatud, et vältida väärtõlgendamist Euroopa standardiorganisatsioonide poolt. |
(6) |
Standardimine muutub rahvusvahelises kaubanduses ja turgude avamisel järjest tähtsamaks. Liit peaks püüdma edendada Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide vahelist koostööd. Samuti peaks liit edendama kahepoolseid suhteid kolmandate riikidega, et kooskõlastada standardimistegevust ja edendada Euroopa standardeid, näiteks lepingute sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel või standardimisekspertide lähetamisel kolmandatesse riikidesse. Lisaks peaks liit ergutama Euroopa standardiorganisatsioonide kontakte erafoorumite ja konsortsiumitega, säilitades aga seejuures Euroopa standardimise esmatähtsuse. |
(7) |
Euroopa standardimist reguleerib konkreetne õigusraamistik, mis koosneb kolmest õigusaktist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1673/2006/EÜ Euroopa standardimise rahastamise kohta (4) ja nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsus 87/95/EMÜ standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas (5). Praegune õigusraamistik ei ole viimastel aastakümnetel Euroopa standardimises toimunud arenguga kaasas käinud. Seepärast tuleks praegust õigusraamistikku lihtsustada ja kohandada, et võtta arvesse standardimise uusi aspekte ning selle kaudu ka eelnimetatud Euroopa standardimise viimaseid arengusuundi ja edasisi ülesandeid. Eelkõige puudutab see teenusestandardite koostamist ja lisaks ametlikele standarditele ka muude standardimisdokumentide arengut. |
(8) |
Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis Euroopa standardimise tuleviku kohta (6) ning Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma 2010. aasta veebruari aruandes pealkirjaga „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020” on esitatud suur hulk strateegilisi soovitusi Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise kohta. |
(9) |
Standardite ja standardimise kui liidu poliitika elluviimise vahendite tõhususe tagamine eeldab tulemuslikku ja tõhusat standardimissüsteemi, mis moodustaks paindliku ja läbipaistva raamistiku kõigi osaliste vahelise konsensuse saavutamiseks ja mis oleks ka rahaliselt jätkusuutlik. |
(10) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (7) on kehtestatud üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi. Direktiiv kohustab liikmesriike koostöös komisjoniga edendama vabatahtlike Euroopa standardite väljatöötamist, et hõlbustada eri liikmesriikides teenuseosutajate pakutavate teenuste vastavust ning edendada teenuse kasutajatele teabe andmist ja teenuste osutamise kvaliteeti. Direktiiv 98/34/EÜ kehtib siiski ainult toodete suhtes ega hõlma otsesõnu teenusestandardeid. Samas ei ole teenuste ja kaupade vahele selge piiri tõmbamine siseturul enam nii oluline. Tegelikult ei ole alati võimalik tootestandardeid teenusestandarditest selgelt eristada. Paljud tootestandardid sisaldavad teenusekomponenti ning teenusestandardid hõlmavad tihti osaliselt ka tooteid. Seega tuleb praegust õiguslikku raamistikku uute oludega kohandada ja laiendada selle reguleerimisala ka teenusestandarditele. |
(11) |
Teenusestandardid on sarnaselt teiste standarditega vabatahtlikud ja peaksid lähtuma turust, seadma esikohale nende ettevõtjate ja sidusrühmade vajadused, keda kõnealused standardid otseselt või kaudselt mõjutavad, arvestama üldsuse huvidega ja põhinema aluspõhimõtetel, sealhulgas konsensusel. Need peaksid peamiselt keskenduma toodete ja protsessidega seotud teenustele. |
(12) |
Tuleks kohaldada sellist õigusraamistikku, mis võimaldab komisjonil taotleda ühelt või mitmelt Euroopa standardiorganisatsioonilt teenuste jaoks Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamist, tunnustades täiel määral aluslepingutes sätestatud pädevuse jagunemist liidu ja liikmesriikide vahel. See puudutab eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 14, 151, 152, 153, 165, 166 ja 168 ning Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 26 (üldhuviteenuste kohta), mille kohaselt kuulub liikmesriikide ainupädevusse nende sotsiaalkindlustus-, kutseharidus- ja tervishoiusüsteemide aluspõhimõtete määratlemine ning nende süsteemide pakutavate teenuste haldamise, rahastamise, korraldamise ja osutamise raamtingimuste seadmine koos nende kvaliteedi-, ohutus- ja muude nõuete määratlemisega, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (8) kohaldamist. Komisjon ei tohiks mõjutada kõnealuse taotluse abil õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja täita ning õigust osaleda töövaidlustes vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele, mis on kooskõlas liidu õigusega. |
(13) |
Euroopa standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatakse konkurentsiõigust, kuivõrd neid võib lugeda ettevõtjaks või ettevõtjate ühenduseks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 tähenduses. |
(14) |
Liidus võtavad riiklikke standardeid vastu riikide standardiorganisatsioonid, mille tagajärjeks võib olla omavahel vastuolus olevate standardite kehtimine ja tehnilised takistused siseturul. Seetõttu on siseturu ja liidus toimuva standardimise tõhususe huvides vaja säilitada riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahel senine korrapärane teabevahetus nende praeguse ja edaspidise standardimistegevuse üle, mis hõlmab Euroopa standardiorganisatsioonide raames riikide standardiorganisatsioonide suhtes kohaldatavat status quo säilitamise põhimõtet käsitlevaid sätteid, mille kohaselt riiklikud standardid kaotavad kehtivuse pärast uue Euroopa standardi avaldamist. Riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid ka järgima teabevahetust puudutavaid sätteid tehniliste kaubandustõkete lepingu (9) 3. lisas. |
(15) |
Seoses liikmesriikide kohustusega teavitada komisjoni oma riikide standardiorganisatsioonidest ei tohiks nõuda eraldi siseriiklike seaduste vastuvõtmist nende organisatsioonide tunnustamiseks. |
(16) |
Riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vaheline korrapärane teabevahetus ei tohiks takistada riikide standardiorganisatsioone täitmast muid kohustusi ja ülesandeid ega järgimast tehniliste kaubandustõkete lepingu 3. lisa sätteid. |
(17) |
Ühiskondlike huvide esindamise ja ühiskondlike sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemise all peetakse silmas selliste organisatsioonide ja poolte tegevust, kes esindavad laiema sotsiaalse kõlapinnaga, näiteks keskkonnakaitsjate, tarbijate ja töövõtjate huve. Teisest küljest osutab ühiskondlike huvide esindamine ja sotsiaalsete sidusrühmade Euroopa standardimistegevuses osalemine eriti töövõtjate ja töötajate põhiõigusi esindavate organisatsioonide, näiteks ametiühingute tegevusele. |
(18) |
Otsustusprotsesside kiirendamiseks tuleks riikide ja Euroopa standardiorganisatsioonidel levitada kergesti kättesaadavat teavet oma tegevuse kohta, edendades selleks oma asjaomastes standardimissüsteemides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamist, näiteks pakkuma kõigile asjaomastele sidusrühmadele kergestikasutatavat veebipõhist võimalust avaldada arvamust standardieelnõude kohta ning korraldama tehniliste komisjonide virtuaalseid koosolekuid, sealhulgas veebi- või videokonverentside kujul. |
(19) |
Standardid aitavad liidu poliitikal tulla toime selliste oluliste ühiskondlike ülesannetega nagu kliimamuutus, ressursside säästev kasutamine, innovatsioon, elanikkonna vananemine, puuetega inimeste kaasamine, tarbijakaitse ning töötingimused ja tööohutus. Edendades kõnealustes valdkondades laienevatel turgudel toodete ja tehnoloogiate Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võib liit luua oma ettevõtjate jaoks konkurentsieelise ja soodustada kaubavahetust, eelkõige VKEde jaoks, kes moodustavad suure osa Euroopa ettevõtjatest. |
(20) |
Standardid on ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt oluline töövahend, ning nende osalemine standardimisprotsessis on liidu tehnoloogilise progressi jaoks ülioluline. Seepärast on tähtis, et standardimisraamistik innustaks VKEsid aktiivselt osalema ja andma standardimistegevuse jaoks uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. See hõlmab nende osalemist riiklikul tasandil, kus nad võivad väiksemate kulude ja keelebarjääri puudumise tõttu teistest tulemuslikumalt tegutseda. Seetõttu peaks käesolev määrus suurendama VKEde esindatust ja osalemist nii riiklikes kui ka Euroopa tasandi tehnilistes komiteedes, muutma standardid VKEdele kättesaadavamaks ja suurendama nende sellealast teadlikkust. |
(21) |
Euroopa standardid on VKEde konkurentsivõime seisukohast eluliselt olulised, kuid samas on VKEd mõnel juhul Euroopa standardimistegevuses alaesindatud. Seega peaks käesolev määrus hõlbustama ja ergutama VKEde asjakohast esindatust ja osalemist Euroopa standardimisprotsessis üksusega, mis on VKEde ja VKEsid riigi tasandil esindavate organisatsioonidega tulemuslikult kontaktis ja neid nõuetekohaselt esindab. |
(22) |
Standardid võivad avaldada laialdast mõju ühiskonnale, eelkõige kodanike turvalisusele ja heaolule, võrkude tõhususele, keskkonnale, tööohutusele ja töötingimustele, juurdepääsule ja muudele üldistele poliitikavaldkondadele. Seepärast on oluline tagada, et ühiskondlike sidusrühmade rolli ja panust standardite väljatöötamisel tugevdatakse, toetades jõuliselt organisatsioone, kes esindavad tarbijaid ning keskkonna ja ühiskondlikke huve. |
(23) |
Euroopa standardiorganisatsioonide ülesanne toetada ja hõlbustada kõigi asjaomaste sidusrühmade esindatust ja tulemuslikku osalemist ei tähenda sidusrühmadele hääleõiguse andmist, kui see ei ole just ette nähtud Euroopa standardiorganisatsioonide töökorras. |
(24) |
Euroopa standardimissüsteem peab täiel määral arvesse võtma ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (10). Seepärast on tähtis, et tarbijate huve esindavad organisatsioonid piisavalt esindaksid ja hõlmaksid ka puuetega isikute huve. Lisaks tuleks kõigi kättesaadavate vahenditega hõlbustada puuetega inimeste osalemist standardimisprotsessis. |
(25) |
Standardimise kui liidu õigusakte ja poliitikat toetava abivahendi tähtsuse tõttu ja vältimaks hilisemaid vastuväiteid harmoneeritud standarditele ja nende tagantjärele muutmist, on tähtis, et avaliku sektori asutused osaleksid nende standardite väljatöötamise kõigil etappidel, kus nad seda teha saavad, eriti tooteid käsitlevate liidu ühtlustamise õigusaktidega hõlmatud valdkondades. |
(26) |
Standardites tuleks arvestada sellega, milline on toote või teenuse keskkonnamõju kogu tema olelusringi jooksul. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on välja töötanud olulised ja üldsusele kättesaadavad vahendid sellise mõju hindamiseks kogu olelusringi kestel. Seepärast tuleks käesoleva määrusega tagada, et Teadusuuringute Ühiskeskus saab täita Euroopa standardimissüsteemis aktiivset rolli. |
(27) |
Komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahelise koostöö elujõulisus eeldab tulevaste standardite koostamise taotluste hoolikat kavandamist. Sellist kavandamist saaks parandada eelkõige huvitatud isikute, sealhulgas riikide turujärelevalve asutuste panuse kaudu, võttes kasutusele mehhanismid arvamuste kogumiseks ja hõlbustades teabevahetust kõigi huvitatud isikute vahel. Direktiiviga 98/34/EÜ on juba ette nähtud võimalus taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardite väljatöötamist ja seega on otstarbekas parandada kõnealust kavandamist ja muuta see selgemaks aastase töökavaga, mis peaks sisaldama ülevaadet kõigist standardite koostamise taotlustest, mille komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidele esitada. Tuleb tagada tihe koostöö Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ja komisjoni vahel komisjoni iga-aastase liidu standardimise töökava koostamisel ja standardimistaotluste ettevalmistamisel, et analüüsida ettepanekute asjakohasust turgude jaoks ja seadusandja püstitatud poliitika eesmärke ning võimaldada Euroopa standardiorganisatsioonidel standardimistegevuse taotlustele kiiremini reageerida. |
(28) |
Enne Euroopa standardimistaotluste või Euroopa standardimisdokumentide taotluste või harmoneeritud standarditele esitatavate vastuväidete esitamist käesoleva määruse kohaselt moodustatavale komiteele peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide ekspertidega, näiteks kaasates vastavate liidu õigusaktidega moodustatavaid komiteesid või selliste komiteede puudumise korral valdkondlike ekspertidega muul viisil konsulteerides. |
(29) |
Mitmes direktiivis toodete turuleviimise tingimuste ühtlustamise kohta on täpsustatud, et komisjon võib taotleda, et Euroopa standardiorganisatsioonid võtaksid vastu harmoneeritud standardid, millele toetudes võib eeldada, et toode vastab kehtivatele olulistele nõuetele. Mitu sellist direktiivi sisaldab ka hulka sätteid neid standardeid puudutavate vastuväidete kohta juhul, kui standardid ei hõlma või ei hõlma täielikult kõiki kohaldatavaid nõudeid. Ettevõtjate ja Euroopa standardiorganisatsioonide jaoks ebakindlust tekitavaid vastuolulisi sätteid sisaldavad eelkõige järgmised õigusaktid: nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (11) nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/22/EÜ mõõtevahendite kohta, (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiiv 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/105/EÜ lihtsate surveanumate kohta (20). Seepärast peaks käesolevasse määrusesse lisama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (21) sätestatud ühtse korra, kustutama kõneluste direktiivide asjaomased sätted ja andma Euroopa Parlamendile õiguse esitada vastavalt käesolevale määrusele harmoneeritud standardi suhtes vastuväiteid. |
(30) |
Riiklikud ametiasutused peaksid kõiki asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone võimalikult palju ära kasutama riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia teenuste ostmisel, valides näiteks tehnilised spetsifikatsioonid, mida saavad rakendada kõik asjast huvitatud tarnijad; sellega suurendatakse konkurentsi ja vähendatakse seotust ainult ühe tarnijaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (22) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta, (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord, (24) ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (25) on sätestatud, et riigihangete puhul määratletakse tehnilised spetsifikatsioonid, tuginedes Euroopa standardid ülevõtnud riiklikele standarditele, Euroopa tehnilistele kinnitustele, ühistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardiorganisatsioonide kehtestatud tehnilistele kontrollisüsteemidele, või juhul, kui need puuduvad, projekteerimise, arvestusmeetodi ning tööde teostamise ja toodete kasutamisega seotud riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele kinnitustele või riiklikele tehnilistele spetsifikatsioonidele või samaväärsetele materjalidele. IKT tehnilisi spetsifikatsioone koostavad sageli aga hoopis teised standardite koostamisega tegelevad organisatsioonid ning need ei kuulu ühtegi direktiivides 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ või 2009/81/EÜ ega määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätestatud standardite või kinnituste kategooriasse. Seepärast tuleb ette näha võimalus, et riigihangete tehnilised spetsifikatsioonid võiksid viidata IKT tehnilistele spetsifikatsioonidele, et käia kaasas IKT valdkonna kiire arenguga, soodustada piiriüleste teenuste pakkumist, julgustada konkurentsi ja edendada koostalitlusvõimet ja innovatsiooni. |
(31) |
Tehnilistel spetsifikatsioonidel, mida ei ole võtnud vastu Euroopa standardiorganisatsioonid, ei ole Euroopa standarditega samaväärset staatust. Mõningate IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisel ei lähtuta aluspõhimõtetest. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada nende IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord, millele võib riigihangetes viidata, kaasates sellesse protsessi ulatuslike konsultatsioonide käigus mitmesuguseid sidusrühmi, sh Euroopa standardiorganisatsioone, ettevõtteid ja riigiasutusi. Samuti tuleks käesoleva määrusega näha kriteeriumide loetelu kujul ette nõuded sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele ja nendega seotud arendusprotsessidele. IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise nõudeid käsitlevad kriteeriumid peaksid tuginema aluspõhimõtetele ning tagama üldiste poliitiliste eesmärkide ja ühiskondlike vajaduste arvessevõtu. |
(32) |
Innovatsiooni ja konkurentsi toetamise huvides ei tohiks ühe konkreetse tehnilise spetsifikatsiooni väljavalimine tähendada seda, et konkureerivat tehnilist spetsifikatsiooni ei saa käesoleva määruse sätete kohaselt välja valida. Valimisel tuleks lähtuda sellest, kas kriteeriumid on täidetud ja kas tehniline spetsifikatsioon on saavutanud märkimisväärse turul kasutuselevõtu taseme. |
(33) |
Valitud IKT tehnilised spetsifikatsioonid võivad aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 922/2009/EÜ Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta, (26) millega on aastateks 2010–2015 kehtestatud Euroopa haldusasutuste ja liidu institutsioonide ja organite koosvõimealaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused. |
(34) |
IKT valdkonnas võib tekkida olukord, kus on otstarbekas toetada liidu tasandil asjaomaste standardite kasutamist või nõuda nende täitmist, et tagada ühtsel turul koostalitlusvõime ja suurendada kasutajate valikuvabadust. Samuti võib juhtuda, et konkreetsed Euroopa standardid ei vasta enam tarbijate vajadustele või takistavad tehnoloogia arengut. Seepärast on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivis 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (27) sätestatud, et komisjon võib vajaduse korral paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada standardeid, panna kokku standardite või spetsifikatsioonide nimekiri ja avaldada see Euroopa Liidu Teatajas, et soodustada nende kasutamist või muuta nende rakendamine kohustuslikuks, või kõrvaldada standardeid või spetsifikatsioone sellisest nimekirjast. |
(35) |
Käesolev määrus ei tohiks takistada Euroopa standardiorganisatsioone ka edaspidi koostamast IKT valdkonna standardeid ning tihendamast koostööd muude standardite väljatöötamisega tegelevate organitega eelkõige IKT valdkonnas, et tagada standardite ja spetsifikatsioonide kohaldamisel järjepidevus ning vältida killustatust ja dubleerimist. |
(36) |
Käesolevas määruses sätestatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kord ei tohiks vähendada Euroopa standardimissüsteemi sidusust. Seepärast tuleks käesolevas määruses näha ette ka tingimused, mille põhjal saab väita, et tehniline spetsifikatsioon ei ole teiste Euroopa standarditega vastuolus. |
(37) |
Enne IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljavalimist, millele saaks avalikel hangetel viidata, tuleks komisjoni 28. novembri 2011. aasta otsusega (28) loodud sidusrühmade platvormi kasutada foorumina, et menetluse õiguspärasuse tagamiseks konsulteerida üleeuroopaliste ja riikide sidusrühmade, Euroopa standardiorganisatsioonide ja liikmesriikidega. |
(38) |
Otsusega 1673/2006/EÜ on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liidu osalemist Euroopa standardimise rahastamises, et seeläbi tagada Euroopa standardite ja muude Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine ja läbivaatamine liidu eesmärke, õigusakte ja poliitikat toetaval moel. Haldusliku ja eelarvelise lihtsustamise seisukohast on otstarbekas lisada nimetatud otsuse sätted käesolevasse määrusesse ja kasutada igal võimalusel kõige vähem koormavaid menetlusi. |
(39) |
Kuna Euroopa standardimine pakub liidu õigusaktidele, poliitikale ja eri liiki standardimistegevusele väga laiaulatuslikku tuge, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused. Peamiselt on tegu pakkumiskutseta toetusega, mis eraldatakse Euroopa standardiorganisatsioonidele ja riikide standardiorganisatsioonidele vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (29) artikli 110 lõike 1 teisele lõigule ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 168 lõike 1 punktile d. Lisaks peaks samu sätteid kohaldama ka organisatsioonide suhtes, keda ei loeta käesolevas määruses Euroopa standardiorganisatsioonideks, kuid kellele on põhiõigusaktiga antud volitused ja kellele on usaldatud Euroopa standardimist toetav eeltöö koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega. |
(40) |
Kuivõrd Euroopa standardiorganisatsioonid toetavad jätkuvalt liidu tegevust, peaksid neil olema tõhusalt ja tulemuslikult toimivad peasekretariaadid. Sellest tulenevalt peaks komisjonil olema lubatud anda kõnealustele Euroopa üldistes huvides tegutsevatele organisatsioonidele toetusi, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet. |
(41) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013, (31) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 614/2007 keskkonna rahastamisvahendi (LIFE+) kohta (32) on juba ette nähtud võimalus pakkuda rahalist toetust Euroopa organisatsioonidele, kes esindavad standardimises VKEsid, tarbijaid ja keskkonnahuve, ning eritoetust organisatsioonidele, kes esindavad standardimises ühiskondlikke huve. Otsuse nr 1639/2006/EÜ, otsuse nr 1926/2006/EÜ ja määruse (EÜ) nr 614/2007 kohane rahastamine lõpeb 31. detsembril 2013. Euroopa standardimise arengu jaoks on äärmiselt tähtis, et ka edaspidi toetataks ja julgustataks VKEsid, tarbijaid ning ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavate Euroopa organisatsioonide aktiivset osalust. Sellised organisatsioonid tegutsevad Euroopa üldistes huvides ning moodustavad tänu konkreetsetele volitustele, mille riikide mittetulundusorganisatsioonid on neile andnud, Euroopa võrgustiku, mis esindab liikmesriikides tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone ning toetab aluslepingute eesmärkidele vastavaid põhimõtteid ja poliitikat. Euroopa standardimises VKEsid, tarbijaid, ühiskondlikke ja keskkonnahuve esindavatel Euroopa organisatsioonidel on tulenevalt oma tegutsemiskeskkonnast ja põhikirjalistest eesmärkidest liidu eesmärkides ja poliitikas alaline ja oluline roll. Seetõttu peaks komisjonil olema võimalik anda kõnealustele organisatsioonidele ka edaspidi toetust, rakendamata tegevustoetuste eraldamisel määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikes 2 sätestatud iga-aastase vähendamise põhimõtet. |
(42) |
Standardimistegevuse rahastamine peaks katma ka Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumendiga seotud ettevalmistus- ja lisatöö raames tehtud kulutusi. See on vajalik peamiselt uurimistegevuse, õigusakte ettevalmistavate dokumentide, laboritevaheliste katsete ning standardite valideerimise ja hindamise puhul. Lisaks peaks standardimise edendamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelises plaanis jätkuma läbi koostöö- ja tehnilise abi programmide kolmandate riikidega. Selleks, et hõlbustada juurdepääsu turgudele ja tõsta liidu ettevõtete konkurentsivõimet, peaks olema võimalik anda toetusi muudele asutustele, mis valitakse välja pakkumiskutsega või vajaduse korral lepingute sõlmimise teel. |
(43) |
Liidu rahastamise eesmärgiks peaks olema Euroopa standardite või toodete ja teenuste Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamine, nende kasutamise hõlbustamine ettevõtetele nende liidu ametlikesse keeltesse tõlkimise jõulisema toetamise kaudu, et võimaldada VKEdel Euroopa standardite mõistmisest ja kohaldamisest täit kasu saada, Euroopa standardimissüsteemi ühtsuse suurendamine ning kõigile liidu turul tegutsevatele isikutele õiglase ja läbipaistva juurdepääsu tagamine Euroopa standarditele. See on eriti tähtis juhtudel, mil standardite kasutamine võimaldab järgida asjaomaseid liidu õigusakte. |
(44) |
Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks peaks olema võimalik kasutada sobivat ekspertabi, eelkõige auditite ja finantsjuhtimise alal, aga ka haldustuge kohaldamise hõlbustamiseks, ning hinnata regulaarselt liidu toetust saanud tegevuse asjakohasust, et olla kindel sellise tegevuse kasulikkuses ja mõjus. |
(45) |
Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida pettust ja eeskirjade eiramist ning nõuda tagasi summad, mis on makstud alusetult vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (33)11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (35). |
(46) |
Selleks, et ajakohastada Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirju ning kohandada VKEsid ja ühiskondlikke sidusrühmi esindavaid organisatsioone käsitlevaid kriteeriume seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(47) |
Käesoleva määrusega moodustatud komitee peaks valdkondlike ekspertide arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes abistama komisjoni kõigis käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes. |
(48) |
Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (36). |
(49) |
Nõuandemenetlust tuleks kasutada selliste rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul ei ole viidet harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud, kuna asjaomase standardi põhjal ei ole veel saadud eeldada vastavust kohaldatavates liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud olulistele nõuetele. |
(50) |
Kõigi Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavate standardimistaotluste, samuti rakendusaktide puhul, mis käsitlevad vastuväiteid harmoneeritud standarditele, mille puhul on viide harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas juba avaldatud, tuleks kasutada kontrollimenetlust, kuna selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud. |
(51) |
Käesoleva määruse põhieesmärkide saavutamiseks, kiirete otsustusprotsesside hõlbustamiseks ning kogu standardite väljatöötamisaja lühendamiseks tuleks sellise menetluse korral võimalikult laialdaselt kasutada määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud töökorrameetmeid, mis võimaldavad asjaomase komitee eesistujal sõltuvalt küsimuse kiireloomulisusest kehtestada tähtaja, milleks komitee peab oma arvamuse esitama. Kui see on õigustatud, peaks olema võimalik komitee arvamus saada kirjaliku menetluse teel, ning kui mõni komitee liige ei vasta, tuleks see lugeda vaikimisi nõusolekuks. |
(52) |
Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö kaudu standardite ja standardimise kui liidu poliitikavahendite tõhusus ja tulemuslikkus, toodetele ja teenustele liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite kehtestamine ja Euroopa standardimisdokumentide väljaandmine, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimine, Euroopa standardimise rahastamine ja sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises, ning nende mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(53) |
Seepärast tuleks direktiive 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ vastavalt muuta. |
(54) |
Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tuleks tunnistada kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad Euroopa standardiorganisatsioonide, riikide standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja komisjoni koostööks, liidu õigusakte ja poliitikat toetavate, tooteid ja teenuseid käsitlevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamiseks, viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimiseks, Euroopa standardimise rahastamiseks ja sidusrühmade osalemiseks Euroopa standardimises.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „standard”– tehniline spetsifikatsioon, mille tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mis on kas:
a) „rahvusvaheline standard”– standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon;
b) „Euroopa standard”– standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon;
c) „harmoneeritud standard”– Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal liidu ühtlustamise õigusaktide kohaldamiseks;
d) „riiklik standard”– standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon;
2) „Euroopa standardimisdokument”– mis tahes muu tehniline spetsifikatsioon peale Euroopa standardi, mille Euroopa standardiorganisatsioon on vastu võtnud korduvaks või pidevaks kasutuseks ja mille järgimine ei ole kohustuslik;
3) „standardieelnõu”– teatavat teemat käsitlevate tehniliste spetsifikatsioonide teksti sisaldav dokument, mis kavatsetakse vastavalt asjakohasele standardimismenetlusele vastu võtta niisugusena, nagu see on pärast ettevalmistamist ja märkusteks või kontrollimiseks üldsusele saatmist;
4) „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, millega nähakse tootele, protsessile, teenusele või süsteemile ette tehnilised nõuded ja millega kehtestatakse kas:
5) „IKT tehniline spetsifikatsioon”– info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna tehniline spetsifikatsioon;
6) „toode”– iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;
7) „teenus”– ELi toimimise lepingu artiklis 57 määratletud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest;
8) „Euroopa standardiorganisatsioon”– I lisas loetletud organisatsioon;
9) „rahvusvaheline standardiorganisatsioon”– Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) ja Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU);
10) „riigi standardiorganisatsioon”– organisatsioon, millest liikmesriik teavitab komisjoni vastavalt käesoleva määruse artiklile 27.
II PEATÜKK
LÄBIPAISTVUS JA SIDUSRÜHMADE OSALEMINE
Artikkel 3
Standardiorganisatsioonide töökavade läbipaistvus
1. Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid koostavad vähemalt kord aastas oma töökavad. Töökava sisaldab teavet standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kohta, mille ettevalmistamise või muutmisega Euroopa standardiorganisatsioon või riigi standardiorganisatsioon kavatseb tegelema hakata või tegeleb ja mis ta on eelmise tööprogrammi perioodil vastu võtnud, kui tegemist ei ole rahvusvaheliste või Euroopa standardite identse või samaväärse ülevõtmisega.
2. Töökavas märgitakse iga standardi ja Euroopa standardimisdokumendi kohta:
a) |
teema; |
b) |
etapp, millesse standardite ja Euroopa standardimisdokumentide väljatöötamisel on jõutud; |
c) |
viited aluseks võetud rahvusvahelistele standarditele. |
3. Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid avaldavad oma töökavad oma veebisaidil või muul avalikul veebisaidil ning teevad ühtlasi kättesaadavaks teatise oma töökava olemasolust standardimistegevust käsitlevas riigi või asjakohasel juhul Euroopa trükises.
4. Hiljemalt oma töökava avaldamise ajal teatavad Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid selle olemasolust ka teistele Euroopa standardiorganisatsioonidele ja riikide standardiorganisatsioonidele ning komisjonile. Komisjon teeb selle teabe liikmesriikidele kättesaadavaks artiklis 22 osutatud komitee vahendusel.
5. Riikide standardiorganisatsioonid ei või olla vastu standardimiseks nende töökavasse võetud teemade arutamisele Euroopa tasandil vastavalt Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud eeskirjadele ega astuda samme, mis võiksid selle kohta tehtavat otsust mõjutada.
6. Harmoneeritud standardi ettevalmistamise ajal või pärast selle heakskiitmist ei võta riikide standardiorganisatsioonid mingeid meetmeid, mis võiksid piirata kavandatavat ühtlustamist, ning eelkõige ei avalda nad asjaomases valdkonnas uut või muudetud riiklikku standardit, mis ei ole täielikus kooskõlas kehtiva harmoneeritud standardiga. Pärast uue harmoneeritud standardi avaldamist tunnistatakse mõistliku tähtaja jooksul kehtetuks kõik sellega vastuolus olevad riiklikud standardid.
Artikkel 4
Standardite läbipaistvus
1. Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid saadavad vähemalt elektroonilisel kujul kõik riiklikud standardieelnõud, Euroopa standardieelnõud ja Euroopa standardimisdokumentide eelnõud teistele Euroopa standardiorganisatsioonidele, riikide standardiorganisatsioonidele ja komisjonile, kui nad selleks soovi avaldavad.
2. Kõik Euroopa standardiorganisatsioonid ja riikide standardiorganisatsioonid vastavad kolme kuu jooksul teistelt Euroopa standardiorganisatsioonidelt, riikide standardiorganisatsioonidelt ja komisjonilt lõikes 1 osutatud eelnõude kohta saadud kommentaaridele ja võtavad neid asjakohaselt arvesse.
3. Kui riigi standardiorganisatsioonile esitatakse kommentaar, mille kohaselt standardieelnõul on negatiivne mõju siseturule, konsulteerib riigi standardiorganisatsioon enne selle vastuvõtmist Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoniga.
4. Riikide standardiorganisatsioonid tagavad, et:
a) |
riiklikud standardieelnõud oleksid kättesaadavad selliselt, et kõigil olulistel osalistel, eeskätt teistes liikmesriikides tegutsevatel isikutel on võimalik esitada kommentaare; |
b) |
muud riigi standardiorganisatsioonid saavad kavandatud tegevuses passiivselt või aktiivselt osaleda, saates selleks kohale vaatleja. |
Artikkel 5
Sidusrühmade osalemine Euroopa standardimises
1. Euroopa standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade asjakohast esindatust ja tulemuslikku osalemist. Eelkõige ergutavad ja hõlbustavad nad sellist esindatust ja osalemist vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide kaudu poliitika väljatöötamises ja järgmistes Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise etappides:
a) |
ettepanekute tegemine uute tööteemade kohta ja nende heakskiitmine; |
b) |
tehniline arutelu ettepanekute üle; |
c) |
kommentaaride esitamine eelnõude kohta; |
d) |
olemasolevate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide läbivaatamine; |
e) |
vastuvõetud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide ning teabe levitamine ja neist informeerimine. |
2. Lisaks koostööle liikmesriikide turujärelevalveasutuste, komisjoni teadusuuringute üksuste ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidega ergutavad ja soodustavad Euroopa standardiorganisatsioonid ettevõtete, teaduskeskuste, ülikoolide ning muude juriidiliste isikute piisavat esindatust tehnilisel tasemel tulevikuvaldkondi puudutavas standardimistegevuses, millel võib olla poliitika või tehnilise innovatsiooni seisukohast oluline tähendus, kui asjaomased juriidilised isikud on osalenud selle valdkonnaga seotud projektis, mida liit on rahastanud ELi toimimise lepingu artikli 182 kohaselt vastu võetud teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastase raamprogrammi raames.
Artikkel 6
VKEde juurdepääs standarditele
1. Riikide standardiorganisatsioonid ergutavad ja hõlbustavad VKEde juurdepääsu standarditele ja standardite väljatöötamise protsessile eesmärgiga saavutada nende suurem kaasatus standardimissüsteemi, tehes näiteks järgmist:
a) |
määrates oma aasta töökavas kindlaks standardiprojektid, mis pakuvad VKEdele erilist huvi; |
b) |
võimaldades VKEdele juurdepääsu standardimistegevusele, ilma et nad peaksid riigi standardiorganisatsiooni liikmeks hakkama; |
c) |
pakkudes standardimistegevuses osalemiseks tasuta juurdepääsu või erimäärasid; |
d) |
võimaldades vaba juurdepääsu standardieelnõudele; |
e) |
võimaldades oma veebilehel tasuta juurdepääsu standardite kokkuvõtetele; |
f) |
kohaldades standardite kättesaadavaks tegemisel erimäärasid ja pakkudes standardipakette madalama hinnaga. |
2. Riikide standardiorganisatsioonid vahetavad häid tavasid, et edendada VKEde osalemist standardimistegevuses ning parandada ja hõlbustada VKEde-poolset standardite kasutamist.
3. Riikide standardiorganisatsioonid saadavad Euroopa standardiorganisatsioonidele iga-aastased aruanded lõigetes 1 ja 2 sätestatud tegevuse ja kõigi muude meetmete kohta, mida nad on võtnud selleks, et parandada VKEde jaoks standardite kasutamise ja nende väljatöötamise protsessis osalemise tingimusi. Nad avaldavad kõnealused aruanded oma veebilehel.
Artikkel 7
Riigiasutuste osalemine Euroopa standardimistegevuses
Liikmesriigid julgustavad asjakohastel juhtudel riigiasutuste, muu hulgas turujärelevalveasutuste osalemist riikide standardimistegevuses, mille eesmärk on standardite väljatöötamine või läbivaatamine komisjoni taotlusel vastavalt artiklile 10.
III PEATÜKK
LIIDU ÕIGUSAKTE JA POLIITIKAT TOETAVAD EUROOPA STANDARDID JA EUROOPA STANDARDIMISDOKUMENDID
Artikkel 8
Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava
1. Komisjon võtab vastu Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava, milles määratakse kindlaks Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid, võttes arvesse liidu pikaajalise majanduskasvu strateegiaid. Töökavas märgitakse ära Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid, mille koostamist komisjon kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidelt taotleda vastavalt artiklile 10.
2. Euroopa standardimist käsitlevas liidu iga-aastases töökavas määratakse kindlaks nende Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide konkreetsed eesmärgid ja põhimõtted, mille kohta komisjon kavatseb esitada taotluse Euroopa standardiorganisatsioonidele vastavalt artiklile 10. Kiireloomuliste asjaolude korral võib komisjon esitada taotluse ka ilma, et oleks sellest enne märku andnud.
3. Euroopa standardimist käsitlevas liidu iga-aastases töökavas esitatakse liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks ka Euroopa standardimistegevuse rahvusvahelised eesmärgid.
4. Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava võetakse vastu pärast käesoleva määruse artiklis 22 osutatud komitee vahendusel toimunud ulatuslikku konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide, ja liikmesriikidega.
5. Kui Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava on vastu võetud, avaldab komisjon selle oma veebilehel.
Artikkel 9
Koostöö teadusuuringute üksustega
Komisjoni teadusuuringute üksused aitavad artiklis 8 osutatud Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava ette valmistada ning annavad Euroopa standardiorganisatsioonidele oma pädevusvaldkondades teadusliku panuse, mille eesmärk on tagada, et Euroopa standardites võetakse arvesse majanduslikku konkurentsivõimet ja ühiskondlikke vajadusi, nagu keskkonna jätkusuutlikkus ning ohutus ja turvalisus.
Artikkel 10
Euroopa standardiorganisatsioonidele esitatavad standardimistaotlused
1. Aluslepingutes sätestatud pädevuse piires võib komisjon esitada ühele või mitmele Euroopa standardiorganisatsioonile taotluse koostada määratud tähtaja jooksul Euroopa standard või Euroopa standardimisdokument. Euroopa standardid ja Euroopa standardimisdokumendid peavad lähtuma turust, arvestama üldsuse huvidega ja komisjoni taotluses selgelt esitatud poliitikaeesmärkidega ning toetuma konsensusele. Komisjon määrab kindlaks koostatava dokumendi sisule esitatavad nõuded ja dokumendi vastuvõtmise tähtpäeva.
2. Lõikes 1 osutatud otsused võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 sätestatud korras ja pärast konsulteerimist Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ning liidu asjakohase õigusaktiga loodud komiteega, kui selline komitee on loodud, või pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist.
3. Asjaomane Euroopa standardiorganisatsioon peab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist vastama, kas ta võtab selle vastu.
4. Kui esitatakse rahastamistaotlus, teatab komisjon asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud nõusoleku kättesaamist toetuse andmisest Euroopa standardi või Euroopa standardimisdokumendi koostamiseks.
5. Euroopa standardiorganisatsioonid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud dokumentide koostamiseks ettevõetud toimingutest. Komisjon hindab koos Euroopa standardiorganisatsioonidega Euroopa standardiorganisatsioonide koostatud dokumentide vastavust esialgsetele taotlustele.
6. Juhul kui harmoneeritud standard vastab eesmärkidele, mida see peab täitma ja mis on esitatud asjakohases liidu ühtlustamise õigusaktis, avaldab komisjon viite asjaomasele harmoneeritud standardile viivitamata Euroopa Liidu Teatajas või liidu ühtlustamise õigusaktide asjakohases aktis sätestatud muul viisil.
Artikkel 11
Ametlikud vastuväited harmoneeritud standarditele
1. Kui liikmesriik või Euroopa Parlament leiab, et harmoneeritud standard ei vasta täielikult nõuetele, mida ta peab eesmärgi kohaselt täitma ja mis on esitatud asjaomastes liidu ühtlustamise õigusaktides, teatab ta sellest komisjonile ning pärast konsulteerimist asjakohase liidu ühtlustamise õigusaktiga loodud komiteega, kui selline komitee on loodud, või pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist otsustab komisjon järgmist:
a) |
avaldada viited asjaomasele harmoneeritud standardile Euroopa Liidu Teatajas, jätta need avaldamata või avaldada need seal piirangutega; |
b) |
säilitada Euroopa Liidu Teatajas viited asjaomasele harmoneeritud standardile, säilitada piirangutega viited või kõrvaldada need viited. |
2. Komisjon avaldab oma veebilehel neid harmoneeritud standardeid käsitleva teabe, mille kohta on tehtud lõikes 1 osutatud otsus.
3. Komisjon teatab lõikes 1 osutatud otsusest asjaomasele Euroopa standardiorganisatsioonile ja taotleb vajaduse korral asjaomase harmoneeritud standardi läbivaatamist.
4. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud otsus võetakse vastu artikli 22 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
5. Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud otsus võetakse vastu artikli 22 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.
Artikkel 12
Sidusrühmade organisatsioonide teavitamine
Komisjon loob teavitamissüsteemi kõigi sidusrühmade, sealhulgas Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide jaoks, et tagada nõuetekohane konsulteerimine ja vastavus turuvajadustele, enne kui:
a) |
võetakse vastu artikli 8 lõikes 1 nimetatud Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava; |
b) |
võetakse vastu artiklis 10 osutatud standardimistaotlused; |
c) |
tehakse otsus harmoneeritud standarditele esitatud ametlike vastuväidete kohta, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 1; |
d) |
tehakse otsus artiklis 13 osutatud IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimise kohta; |
e) |
võetakse vastu artiklis 20 osutatud delegeeritud õigusaktid. |
IV PEATÜKK
IKT TEHNILISED SPETSIFIKATSIOONID
Artikkel 13
Viitamiseks sobivate IKT tehniliste spetsifikatsioonide valimine
1. Liikmesriigi taotlusel või omal algatusel võib komisjon otsustada, et ta valib välja IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mis ei ole riiklikud, Euroopa ega rahvusvahelised standardid, kuid vastavad II lisas sätestatud nõuetele, ning millele võib viidata peamiselt selleks, et tagada koostalitlusvõime riigihangete puhul.
2. Juhul kui lõike 1 kohaselt valitud IKT tehnilist spetsifikatsiooni muudetakse, see tunnistatakse kehtetuks või see ei vasta enam II lisas sätestatud tingimustele, võib komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsustada välja valida muudetud IKT tehnilise spetsifikatsiooni või selle kehtetuks tunnistada.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud otsused võetakse vastu pärast konsulteerimist IKT standardimist käsitleva Euroopa mitmepoolse platvormiga, kuhu kuuluvad Euroopa standardiorganisatsioonid, liikmesriigid ja asjaomased sidusrühmad, ning pärast konsulteerimist asjakohase liidu ühtlustamise õigusaktiga loodud komiteega, juhul kui selline komitee on loodud, või juhul kui seda ei ole loodud, siis pärast valdkonna ekspertidega muul viisil konsulteerimist.
Artikkel 14
IKT tehniliste spetsifikatsioonide kasutamine riigihangetes
Käesoleva määruse artiklis 13 osutatud IKT tehnilised spetsifikatsioonid loetakse direktiivides 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ ning määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 osutatud ühisteks tehnilisteks spetsifikatsioonideks.
V PEATÜKK
EUROOPA STANDARDIMISE RAHASTAMINE
Artikkel 15
Standardiorganisatsioonide rahastamine liidu poolt
1. Liit võib rahastada Euroopa standardiorganisatsioonide järgmisi standardimistoiminguid:
a) |
liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks vajalike Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamine ja läbivaatamine; |
b) |
Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide kvaliteedi ning liidu õigusaktidele ja poliitikale vastavuse kontrollimine; |
c) |
Euroopa standardimisega seotud ettevalmistus- ja lisatööd, sealhulgas uuringud, koostöömeetmed, sealhulgas rahvusvaheline koostöö, seminarid, hindamine, võrdlev analüüs, teadustöö, laboritöö, laboritevahelised katsed, vastavushindamised ning meetmed, millega tagatakse Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamisele ja läbivaatamisele kuluva aja lühendamine, kahjustamata aluspõhimõtteid, eriti avatuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja kõigi sidusrühmade konsensuse põhimõtet; |
d) |
Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide töö, sealhulgas poliitika väljatöötamine, standardimistegevuse koordineerimine, tehnilise töö teostamine ja teabe edastamine huvitatud isikutele; |
e) |
liidu õigusakte ja poliitikat toetavate Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide tõlkimine liidu ametlikesse keeltesse, mis ei ole Euroopa standardiorganisatsioonide ametlikud keeled, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka tõlkimine keeltesse, mis ei ole liidu ametlikud keeled; |
f) |
Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente selgitavate, tõlgendavate ja lihtsustavate materjalide koostamine, sealhulgas kasutusjuhendite, standardite kokkuvõtete ja parimate tavadega seotud dokumentide koostamine ja teavitustegevus, strateegiad ja koolituskavad; |
g) |
tegevus, mille eesmärk on tehnilise abi programmid, koostöö kolmandate riikidega ning Euroopa standardisüsteemi, Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide edendamine ja väärtustamine huvitatud isikute hulgas nii liidus kui ka rahvusvahelisel tasandil. |
2. Liidu toetust võib anda:
a) |
riikide standardiorganisatsioonidele lõikes 1 osutatud standardimistoimingute jaoks, mida nad teostavad ühiselt koos Euroopa standardiorganisatsioonidega; |
b) |
muudele organisatsioonidele, kellele on usaldatud lõike 1 punktis a osutatud toimingutele kaasa aitamine või lõike 1 punktides c ja g osutatud toimingute elluviimine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega. |
Artikkel 16
Muude Euroopa organisatsioonide rahastamine liidu poolt
Liit võib rahastada vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonide järgmisi toiminguid:
a) |
nende organisatsioonide toimimine ja tegevus, mis on seotud Euroopa ja rahvusvahelise standardimisega, sh tehnilise tööga ning teabe andmisega oma liikmetele ja teistele huvitatud isikutele; |
b) |
õigusliku ja tehnilise ekspertteabe andmine, sealhulgas uuringud, et hinnata seda, kas esineb vajadus Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide järele ning selliste dokumentide koostamine, ning ekspertide koolitamine; |
c) |
osalemine tehnilises töös, mis on seotud Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide koostamise ja läbivaatamisega, kuivõrd see on vajalik liidu õigusaktide ja poliitika toetamiseks; |
d) |
Euroopa standardite ja Euroopa standardimisdokumentide, standardeid käsitleva teabe ja nende kasutamise tutvustamine huvitatud isikutele, sealhulgas VKEdele ja tarbijatele. |
Artikkel 17
Rahastamiskord
1. Liit pakub rahastamist järgmisel kujul:
a) |
toetused ilma pakkumiskutseta või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud:
|
b) |
pärast pakkumiskutset antavad toetused või riigihanke tulemusena sõlmitud lepingud teistele, artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud asutustele, kes:
|
c) |
toetused, mis antakse pärast pakkumiskutset vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele, et nad saaksid teha artiklis 16 osutatud toiminguid. |
2. Lõikes 1 osutatud organisatsioonide tegevust võib rahastada järgmiselt:
a) |
toetus konkreetse toimingu jaoks; |
b) |
tegevustoetus Euroopa standardiorganisatsioonidele ja vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele kooskõlas määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestatud eeskirjadega. Uuendamise korral ei vähendata tegevustoetust automaatselt. |
3. Komisjon otsustab lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskorra, toetuste summad ning vajaduse korral rahastamise maksimaalsed protsendimäärad toimingute kaupa.
4. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, makstakse artikli 15 lõike 1 punktides a ja b osutatud standardimistegevuse eest ühekordse väljamaksena antav ja artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud standardimistegevuse eest ettenähtud toetus välja siis, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) |
Euroopa standardid või Euroopa standardimisdokumendid, mida komisjon on taotlenud kooskõlas artikliga 10, võetakse vastu või vaadatakse läbi aja jooksul, mis ei ole pikem kui kõnealuses artiklis osutatud taotluses märgitud ajavahemik; |
b) |
VKEd, tarbijaorganisatsioonid ning keskkondlikud ja ühiskondlikud sidusrühmad on artikli 5 lõikes 1 osutatud Euroopa standardimistegevuses asjakohaselt esindatud ning saavad selles osaleda. |
5. Koostöö ühised eesmärgid ning Euroopa standardiorganisatsioonidele ja vastavalt käesoleva määruse III lisa tingimustele vastavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidele antavate toetuste eraldamise haldus- ja finantstingimused määratakse kindlaks komisjoni ning kõnealuste standardi- ja sidusrühmade organisatsioonide vahel määruste (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kohaselt sõlmitavates partnerluse raamlepingutes. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lepingute sõlmimisest.
Artikkel 18
Haldamine
Eelarvepädevate institutsioonide poolt standardimistegevuseks määratud assigneeringud võivad katta ka ettevalmistuse, järelevalve, kontrollimise, auditeerimise ja hindamisega kaasnevaid halduskulusid, mis on otseselt vajalikud artiklite 15, 16 ja 17 rakendamiseks, sealhulgas kulud uuringutele, koosolekutele, teavitamis- ja kirjastustegevusele, teabevahetuseks tarvilikele infovõrkudele, samuti mis tahes muule haldus- või tehnilisele abile, mida komisjon standardimiseks võib kasutada.
Artikkel 19
Liidu finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate toimingute elluviimisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning et juhul, kui tuvastatakse eeskirjade eiramine, rakendatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95, määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning määrusega (EÜ) nr 1073/1999.
2. Käesoleva määruse alusel rahastatavate liidu toimingute puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud eeskirjade rikkumine liidu õiguse mis tahes sätte rikkumist või lepingulise kohustuse täitmata jätmist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu, mis kahjustab või võib kahjustada põhjendamatu kuluartikli tõttu Euroopa Liidu üldeelarvet või sellest hallatavaid eelarveid.
3. Käesolevast määrusest tulenevates kokkulepetes ja lepingutes nähakse ette komisjoni või tema volitatud esindaja järelevalve ja finantskontroll ning Euroopa Kontrollikoja auditid, vajaduse korral kohapeal.
VI PEATÜKK
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID, KOMITEE JA ARUANDLUS
Artikkel 20
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21 vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et:
a) |
ajakohastada I lisas esitatud Euroopa standardiorganisatsioonide nimekirja, et võtta arvesse nende nime või struktuuri muutusi; |
b) |
kohandada vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud Euroopa sidusrühmade organisatsioonide suhtes kriteeriume vastavalt edasisele arengule seoses nende mittetulundusliku iseloomu ja representatiivsusega. Kohandamise tulemusel ei kehtestata uusi kriteeriume ega kaotata ühtegi olemasolevat kriteeriumi või organisatsiooni kategooriat. |
Artikkel 21
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 22
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kui komitee eesistuja nii otsustab või kui enamus komitee liikmeid seda taotleb.
Artikkel 23
Komitee koostöö standardiorganisatsioonide ja sidusrühmadega
Artikli 22 lõikes 1 osutatud komitee teeb koostööd Euroopa standardiorganisatsioonide ja vastavalt käesolevale määrusele liidu toetust saavate Euroopa sidusrühmade organisatsioonidega.
Artikkel 24
Aruanded
1. Euroopa standardiorganisatsioonid saadavad komisjonile iga-aastase aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruanne sisaldab üksikasjalikku teavet, mis käsitleb:
a) |
artiklite 4, 5, 10, 15 ja 17 kohaldamist; |
b) |
VKEde, tarbijaorganisatsioonide ning keskkondlike ja ühiskondlike sidusrühmade esindatust riikide standardiorganisatsioonides; |
c) |
VKEde esindatust artikli 6 lõikes 3 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal; |
d) |
IKT kasutamist standardimissüsteemis; |
e) |
riikide standardiorganisatsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonide koostööd. |
2. Euroopa sidusrühmade organisatsioonid, kes said liidu toetust vastavalt käesolevale määrusele, saadavad komisjonile oma tegevuse kohta iga-aastase aruande. Aruanne sisaldab eelkõige üksikasjalikku teavet nende organisatsioonide liikmelisuse ja artiklis 16 osutatud toimingute kohta.
3. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Selles aruandes analüüsitakse lõigetes 1 ja 2 osutatud iga-aastaseid aruandeid, hinnatakse liidu rahastatava standardimistegevuse asjakohasust liidu õigusaktide ja poliitikaga seotud nõuetest lähtuvalt ning antakse hinnang uutele võimalikele meetmetele, mille eesmärk on lihtsustada Euroopa standardimise rahastamist ja vähendada Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust.
Artikkel 25
Läbivaatamine
Hiljemalt 2. jaanuar 2015 hindab komisjon käesoleva määruse artiklis 10 sätestatud korra mõju standardimistaotlustele kuluvale ajale. Komisjon esitab oma järeldused aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmiseks.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 26
Muudatused
1. Järgmised sätted jäetakse välja:
a) |
direktiivi 89/686/EMÜ artikli 6 lõige 1; |
b) |
direktiivi 93/15/EMÜ artikkel 5; |
c) |
direktiivi 94/9/EÜ artikli 6 lõige 1; |
d) |
direktiivi 94/25/EÜ artikli 6 lõige 1; |
e) |
direktiivi 95/16/EÜ artikli 6 lõige 1; |
f) |
direktiivi 97/23/EÜ artikkel 6; |
g) |
direktiivi 2004/22/EÜ artikkel 14; |
h) |
direktiivi 2007/23/EÜ artikli 8 lõige 4; |
i) |
direktiivi 2009/23/EÜ artikkel 7; |
j) |
direktiivi 2009/105/EÜ artikkel 6. |
Viiteid väljajäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse artiklile 11.
2. Direktiivi 98/34/EÜ muudetakse järgmiselt:
a) |
välja jäetakse artikli 1 punktid 6–10; |
b) |
välja jäetakse artiklid 2, 3 ja 4; |
c) |
artikli 6 lõikest 1 jäetakse välja fraas „koos I ja II lisas nimetatud standardiorganite ja -asutuste esindajatega”; |
d) |
artikli 6 lõikest 3 jäetakse välja esimene taane; |
e) |
artikli 6 lõikest 4 jäetakse välja punktid a, b ja e; |
f) |
artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Liikmesriigid teavitavad artikli 8 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused.”; |
g) |
artiklis 11 asendatakse teine lause järgmisega: „Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.”; |
h) |
I ja II lisa jäetakse välja. |
Viiteid välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 27
Riikide standardiorganisatsioonid
Liikmesriigid teatavad komisjonile oma standardiorganisatsioonid.
Komisjon avaldab riikide standardiorganisatsioonide nimekirja ja selle nimekirja uuendused Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 28
Üleminekusätted
Liidu õigusaktides, millega nähakse ette olulistele nõuetele vastavuse eeldus direktiivi 98/34/EÜ kohaselt vastuvõetud harmoneeritud standardite rakendamise kaudu, käsitatakse viiteid direktiivile 98/34/EÜ viidetena käesolevale määrusele, välja arvatud viited tehnilisi eeskirju käsitleva direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 loodud komiteele.
Kui liidu õigusaktiga nähakse ette harmoneeritud standarditega seotud vastuväidete esitamise kord, ei kohaldata selle õigusakti suhtes käesoleva määruse artiklit 11.
Artikkel 29
Kehtetuks tunnistamine
Otsus nr 1673/2006/EÜ ja otsus 87/95/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 30
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT C 376, 22.12.2011, lk 69.
(2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.
(3) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
(4) ELT L 315, 15.11.2006, lk 9.
(5) EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.
(6) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 56.
(7) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.
(8) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(9) Heaks kiidetud nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).
(10) Heaks kiidetud nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsusega 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).
(11) EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18.
(12) EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20.
(13) EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.
(14) EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.
(15) EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1.
(16) EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1.
(17) ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.
(18) ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.
(19) ELT L 122, 16.5.2009, lk 6.
(20) ELT L 264, 8.10.2009, lk 12.
(21) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.
(22) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.
(23) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
(24) ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.
(25) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(26) ELT L 260, 3.10.2009, lk 20.
(27) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.
(28) ELT C 349, 30.11.2011, lk 4.
(29) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(30) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.
(31) ELT L 404, 30.12.2006, lk 39.
(32) ELT L 149, 9.6.2007, lk 1.
(33) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(34) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(35) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
(36) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(37) ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.
I LISA
EUROOPA STANDARDIORGANISATSIOONID
1. CEN– Euroopa Standardikomitee
2. Cenelec– Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee
3. ETSI– Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut
II LISA
IKT TEHNILISTE SPETSIFIKATSIOONIDE VALIMISE NÕUDED
1. |
Tehnilised spetsifikatsioonid on turule vastuvõetavad ja nende rakendamine ei piira nende koostalitlusvõimet kehtivate Euroopa või rahvusvaheliste standarditega. Turule vastuvõetavust saab tõendada, esitades konkreetseid näiteid tehnilise spetsifikatsiooni nõuetekohase rakendamise kohta erinevate tarnijate poolt. |
2. |
Tehnilised spetsifikatsioonid on sidusad, kui need ei ole vastuolus Euroopa standarditega, st need hõlmavad valdkondi, mille suhtes uue Euroopa standardi vastuvõtmist ei ole mõistliku aja jooksul ette näha, kui kehtivad standardid ei ole turul levinud või kui need on iganenud ning kui mõistliku aja jooksul ei ole ette näha tehnilise spetsifikatsiooni ülevõtmist Euroopa standardimisdokumentidesse. |
3. |
Tehnilise spetsifikatsiooni koostab mittetulunduslik kutseühing, tööstus- või kaubandusliit või muu organisatsioon, kelle pädevusse kuulub IKT tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamine, kuid kes ei ole Euroopa standardiorganisatsioon, riigi ega ka rahvusvaheline standardiorganisatsioon, kohaldades järgmistele kriteeriumidele vastavat menetlust:
|
4. |
Tehniline kirjeldus vastab järgmistele nõuetele:
|
III LISA
LIIDU TOETUSE SAAMISE TINGIMUSTELE VASTAVAD EUROOPA SIDUSRÜHMADE ORGANISATSIOONID
1. |
Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses VKEsid:
|
2. |
Euroopa organisatsioonid, kes esindavad Euroopa standardimistegevuses tarbijaid:
|
3. |
Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses keskkonnahuve:
|
4. |
Euroopa organisatsioonid, kes kaitsevad Euroopa standardimistegevuses ühiskondlikke huve:
|
IV LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 98/34/EÜ |
Käesolev määrus |
Artikli 1 esimese lõigu punkt 6 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 1 esimese lõigu punkt 7 |
— |
Artikli 1 esimese lõigu punkt 8 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 1 esimese lõigu punkt 9 |
Artikli 2 lõige 8 |
Artikli 1 esimese lõigu punkt 10 |
Artikli 2 lõige 10 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 3 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 3 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 2 lõige 4 |
Artikkel 27 |
Artikli 2 lõige 5 |
Artikli 20 punkt a |
Artikkel 3 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 3 lõiked 3 ja 5 ning artikli 4 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 2 |
— |
Artikli 6 lõike 3 esimene taane |
— |
Artikli 6 lõike 4 punkt a |
Artikli 20 punkt a |
Artikli 6 lõike 4 punkt b |
— |
Artikli 6 lõike 4 punkt e |
Artikli 10 lõige 2 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
Artikkel 27 |
Otsus nr 1673/2006/EÜ |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artiklid 2 ja 3 |
Artikkel 15 |
Artikkel 4 |
— |
Artikkel 5 |
Artikkel 17 |
Artikli 6 lõige 1 |
Artikkel 18 |
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 24 lõige 3 |
Artikkel 7 |
Artikkel 19 |
Otsus 87/95/EMÜ |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 13 |
Artikkel 4 |
Artikkel 8 |
Artikkel 5 |
Artikkel 14 |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
Artikli 24 lõige 3 |
Artikkel 9 |
— |
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/34 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1026/2012,
25. oktoober 2012,
milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega
EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 207,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonile („UNCLOS”) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 4. augusti 1995. aasta rakenduskokkuleppele 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete kohta („UNFSA”) nõuab ühiste kalavarude, piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude majandamine koostööd kõigilt riikidelt, kelle vetes kõnealused kalavarud asuvad (rannikuriigid), ja riikidelt, kelle laevastik selliseid varusid püüab (kalapüügiga tegelevad riigid). Seda koostööd võib teha piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames või kui neil organisatsioonidel ei ole asjaomase liigi osas pädevust, siis asjaomasest püügist huvitatud riikide vahel sõlmitud ühekordsete kokkulepete alusel. |
(2) |
Kui kolmandale riigile ja liidule ühist huvi pakkuva kalavaru püügist huvitatud kolmas riik lubab olemasolevaid püügitavasid või teiste riikide ja liidu õigusi, kohustusi ja huve vajalikul määral arvestamata sellist kalapüüki, mis kahjustab asjaomase kalavaru jätkusuutlikkust, ega tee teiste riikide ja liiduga koostööd selle kalavaru majandamisel, tuleks võtta erimeetmeid, et ergutada sellist riiki toetama selle kalavaru kaitsmist. |
(3) |
Kalavarud tuleks lugeda jätkusuutmatus seisundis olevaks, kui neid ei hoita maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval või sellest kõrgemal tasemel või (juhul, kui neid tasemeid ei saa kindlaks määrata) kui neid ei hoita pidevalt bioloogiliselt ohututes piirides. |
(4) |
On vaja kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võib riiki lugeda mittesäästvat kalapüüki lubavaks riigiks, ning vastavalt käesolevas määruses sätestatud meetmetele lisada menetlus, mis annab asjaomastele riikidele õiguse esitada oma seisukoht ja võimaluse võtta parandusmeetmeid. |
(5) |
Lisaks tuleb kindlaks määrata, millist liiki meetmeid võib võtta mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide suhtes, ning kehtestada üldised tingimused selliste meetmete vastuvõtmiseks nii, et need põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel, on õiglased, kulutõhusad ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. |
(6) |
Kõnealuste meetmete eesmärk peaks olema kõrvaldada stiimulid, mis ajendavad mittesäästvat kalapüüki lubavaid riike püüdma ühist huvi pakkuvat kalavaru. Seda võib saavutada muu hulgas, piirates selliste kalatoodete importi, mis on saadud mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide kontrolli all olevate laevade poolt püütud kalast, mis kuulub ühist huvi pakkuva kalavaru hulka, või piirates selliste laevade pääsu sadamatesse või hoides ära olukorda, kus liidu kalalaevu või liidu kalapüügivahendeid kasutatakse ühist huvi pakkuva kalavaru püügiks sellise riigi kontrolli all, kes võimaldab mittesäästvat kalapüüki. |
(7) |
Selleks et tagada liidu tõhus ja ühtne tegevus kalavarude kaitsmisel, on oluline arvesse võtta meetmeid, mis on sätestatud nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (3). |
(8) |
Käesoleva määruse kohaselt riigi suhtes võetavate meetmete keskkonnasõbralikkuse, tulemuslikkuse, proportsionaalsuse ja rahvusvahelistele eeskirjadele vastavuse tagamiseks on vaja, et selliste meetmete vastuvõtmisele eelneks nende eeldatava keskkonna-, kaubandusliku, majandusliku ja sotsiaalse mõju hinnang. |
(9) |
Kui käesoleva määruse kohaselt riigi suhtes võetud meetmed ei anna tulemusi ja seda riiki peetakse endiselt mittesäästvat kalapüüki lubavaks riigiks, võib võtta käesoleva määruse kohaselt täiendavaid meetmeid. |
(10) |
Käesoleva määruse kohaselt riigi suhtes võetud meetmete kohaldamine tuleks lõpetada, kui mittesäästvat kalapüüki lubav riik on võtnud vajalikud meetmed ühist huvi pakkuva kalavaru kaitsmiseks. |
(11) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamisel ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mille alusel ta otsustab, milline riik lubab mittesäästvat kalapüüki, võtab meetmeid sellise riigi suhtes ja otsustab nimetatud meetmete kohaldamise lõpetada. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (4). |
(12) |
Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohaldamise lõpetamisega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse raamistik kolmandate riikide kalapüügiga ja poliitikaga seotud tegevuse suhtes teatavate meetmete võtmiseks, et tagada liidule ja asjaomastele kolmandatele riikidele ühist huvi pakkuvate kalavarude pikaajaline kaitse.
2. Käesoleva määruse kohaselt võetavaid meetmeid võib kohaldada kõigil juhtudel, kui ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamiseks on nõutav kolmandate riikide ja liidu vaheline koostöö, sealhulgas ka siis, kui selline koostöö leiab aset piirkondliku kalandusorganisatsiooni või samalaadse organisatsiooni raames.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ühist huvi pakkuv kalavaru”– kalavaru, mille geograafiline paiknemine võimaldab seda püüda nii liidul kui ka kolmandatel riikidel ning mille majandamine nõuab asjaomase riigi ja liidu vahelist kahe- või mitmepoolset koostööd;
b) „seotud liik”– mis tahes kalaliik, mis kuulub koos ühist huvi pakkuva kalavaruga samasse ökosüsteemi ja toitub sellest kalavarust, on sellele toiduallikaks, konkureerib sellega toidu ja eluruumi pärast või esineb sellega koos samas püügipiirkonnas ning mida tahtlikult või tahtmatult püütakse samas püügipiirkonnas või samades püügipiirkondades;
c) „piirkondlik kalandusorganisatsioon”– allpiirkondlik, piirkondlik või muu samalaadne organisatsioon, millel on rahvusvahelisest õigusest tulenev pädevus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid mere bioloogiliste ressursside osas, mis kuuluvad tema vastutusalasse asutamiskonventsiooni või -lepingu alusel, millega see on asutatud;
d) „import”– kalandustoodete toomine liidu territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks liidu territooriumil olevates sadamates;
e) „ümberlaadimine”– kõigi või osa kalalaeval olevate kalade või kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;
f) „jätkusuutmatu seisund”– olukord, kus kalavarusid ei hoita pidevalt maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval või sellest kõrgemal tasemel, või kui sellist taset ei saa kindlaks teha, siis olukord, kus kalavaru ei hoita pidevalt bioloogiliselt ohututes piirides; see, milline kalavarude tase tähendab jätkusuutmatut seisundit, määratakse parimate saadaolevate teaduslike soovituste põhjal;
g) „bioloogiliselt ohutud piirid”– kalavaru suurusvahemik, mille piirides varud suudavad suure tõenäosusega ise taastuda ja samal ajal võimaldada ka suure saagikusega kalapüüki;
h) „riik”– kolmas riik, k.a autonoomne territoorium, millel on pädevus mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.
Artikkel 3
Riigid, mis lubavad mittesäästvat kalapüüki
Riigi võib lugeda mittesäästvat kalapüüki lubavaks riigiks,
a) |
kui ta ei tee koostööd ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamisel täies vastavuses UNCLOSi ja UNFSAga või muude rahvusvaheliste lepingute või rahvusvaheliste õigusnormidega ning |
b) |
kui see riik kas:
|
Artikkel 4
Mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide suhtes võetavad meetmed
1. Komisjon võib mittesäästvat kalapüüki lubava riigi suhtes rakendusaktidega võtta järgmisi meetmeid:
a) |
teha kindlaks riik, mis lubab mittesäästvat kalapüüki; |
b) |
teha vajaduse korral kindlaks asjaomase riigi konkreetsed laevad või laevastikud, kelle suhtes teatavaid meetmeid rakendada; |
c) |
kehtestada kvantitatiivsed piirangud sellise kala impordile, mis pärineb ühist huvi pakkuvast kalavarust ja mis on püütud asjaomase riigi kontrolli all, ja sellisest kalast tehtud või seda sisaldavate kalatoodete impordile; |
d) |
kehtestada kvantitatiivsed piirangud kõigi seotud liikide kala ja sellisest kalast tehtud või seda sisaldavate kalatoodete impordile, kui see kala on püütud ühist huvi pakkuva kalavaru püüdmise käigus asjaomase riigi kontrolli all; nimetatud meetme vastuvõtmisel määrab komisjon käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt proportsionaalsuse põhimõtet kohaldades kindlaks, millised liigid ja nende püük jäävad meetme raamidesse; |
e) |
kehtestada liidu sadamate kasutamise piirangud neile asjaomase riigi lipu all sõitvatele laevadele, mis püüavad ühist huvi pakkuvat kalavaru ja/või sellega seotud liike, ning laevadele, mis veavad kala või kalatooteid, mis pärinevad ühist huvi pakkuvast kalavarust ja/või sellega seotud liikidest või mille on püüdnud asjaomase riigi lipu all sõitvad laevad või sellise riigi volitatud laevad, sõites muu riigi lipu all; kõnealuseid piiranguid ei kohaldata vääramatu jõu või merehätta sattumise korral nimetatud olukordade leevendamiseks vajalike teenuste osutamisel vastavalt UNCLOSi artiklile 18; |
f) |
keelata liidu ettevõtjatel osta asjaomase riigi lipu all sõitvat kalalaeva; |
g) |
keelata liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva ümberregistreerimine asjaomase riigi lipu alla; |
h) |
keelata liikmesriikidel anda liidu ettevõtjatele luba prahtimislepingu sõlmimiseks asjaomase riigi ettevõtjatega; |
i) |
keelata eksportida asjaomasesse riiki liikmesriigi lipu all sõitvaid kalalaevu või püügivahendeid ja varusid, mida kasutatakse ühist huvi pakkuvate kalavarude püügil; |
j) |
keelata liidu ettevõtjate ja asjaomase riigi vahelised eraviisilised tehingud, mis võimaldaksid asjaomase liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval kasutada selle riigi püügivõimalusi; |
k) |
keelata liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade ja asjaomase riigi lipu all sõitvate kalalaevade ühised püügioperatsioonid. |
2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 5
Üldnõuded käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavatele meetmetele
1. Artiklis 4 osutatud meetmed:
a) |
on seotud ühist huvi pakkuvate kalavarude kaitsega; |
b) |
kehtivad koos liidu laevadele kehtestatud piirangutega või koos toodetele või nende kasutamisele liidus kehtestatud piirangutega, mida kohaldatakse kala ja kalatoodete suhtes, mis on sellisest liigist või sisaldavad sellisesse liiki kuuluvat kala, mille suhtes on võetud meetmed; |
c) |
on järgitavate eesmärkidega proportsionaalsed ja kooskõlas kohustustega, mis on võetud rahvusvaheliste lepingute raames, millega liit on ühinenud, ning muude asjaomaste rahvusvahelise õiguse normidega. |
2. Artiklis 4 osutatud meetmete puhul võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 1005/2008 kohaselt juba varem võetud meetmeid.
3. Artiklis 4 osutatud meetmeid ei kohaldata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist nende riikide vahel, kus valitsevad samalaadsed tingimused, või mis kujutaks endast rahvusvahelise kaubanduse varjatud kitsendamist.
4. Artiklis 4 osutatud meetmete keskkonnasõbralikkuse, tulemuslikkuse, proportsionaalsuse ja rahvusvahelistele eeskirjadele vastavuse tagamiseks hindab komisjon meetmete võtmisel nende lühi- ja pikaajalist keskkonna-, kaubandus-, majandus- ja sotsiaalset mõju ning nende rakendamisega seotud halduskoormust.
5. Artiklis 4 osutatud meetmetega nähakse ette asjakohane süsteem nende jõustamiseks pädevate asutuste poolt.
Artikkel 6
Mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide suhtes võetavatele meetmetele eelnev menetlus
1. Kui komisjon peab vajalikuks võtta artiklis 4 osutatud meetmeid, teatab ta asjaomasele riigile oma kavatsusest määratleda teda mittesäästvat kalapüüki lubava riigina. Sellistel juhtudel teavitatakse viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
2. Kõnealuses teatises esitatakse teave põhjuste kohta, millele tuginedes määratletakse riiki mittesäästvat kalapüüki lubava riigina, ning kirjeldatakse meetmeid, mida võidakse tema suhtes võtta käesoleva määruse kohaselt.
3. Enne artiklis 4 osutatud meetmete kohaldamist annab komisjon asjaomasele riigile piisava võimaluse vastata teatisele kirjalikult ja parandada olukorda ühe kuu jooksul pärast teatise saamist.
Artikkel 7
Mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide suhtes võetavate meetmete kohaldamise ajavahemik
1. Artiklis 4 osutatud meetmete kohaldamine lõpetatakse, kui mittesäästvat kalapüüki lubav riik võtab ühist huvi pakkuvate kalavarude kaitseks ja majandamiseks vajalikud asjakohased parandusmeetmed, mis:
a) |
on iseseisvalt vastu võetud või on kooskõlastatud liiduga peetud läbirääkimiste käigus ja võimaluse korral ka teiste asjaomaste riikidega ning |
b) |
ei kahjusta nende meetmete mõju, mis liit on võtnud asjaomaste kalavarude kaitse eesmärgil kas eraldi või koostöös teiste riikidega. |
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks, kas lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ning milles vajaduse korral sätestatakse, et lõpetatakse asjaomase riigi suhtes artikli 4 kohaselt võetud meetmete kohaldamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud ettenägematute majandus- ja sotsiaalsete raskustega, võtab komisjon kooskõlas artikli 8 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega otsustatakse, et artikli 4 kohaselt võetud meetmeid enam ei kohaldata.
Artikkel 8
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.
4. Artikli 5 lõikes 4 osutatud hindamise tulemused tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 10 lõikes 4 osutatud menetlusega koos selles lõikes osutatud dokumentidega.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 112.
(2) Euroopa Parlamendi 12. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. septembri 2012. aasta otsus.
(3) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.
(4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/38 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1027/2012,
25. oktoober 2012,
millega muudetakse seoses ravimiohutuse järelevalvega määrust (EÜ) nr 726/2004
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 168 lõike 4 punkti c,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Selleks et saavutada läbipaistvus lubatud ravimite järelevalve osas, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (3) kehtestatud täiendava järelevalve alla kuuluvate ravimite nimekirja süstemaatiliselt kanda ravimid, mille vastavust teatavatele ohutusnõuetele tuleb kontrollida ka pärast müügiloa väljastamist. |
(2) |
Lisaks ei tohiks müügiloa omaniku omaalgatuslik tegevus tekitada olukorda, kus liidus lubatud ravimite ohutuse või kasulikkusega seotud probleeme ei käsitleta kõikides liikmesriikides vajalikul määral. Seepärast peaks müügiloa omanik olema kohustatud teatama Euroopa ravimiametile, mis põhjusel kõrvaldati ravim turult, katkestati ravimi turustamine, taotleti müügiloa tühistamist või jäeti müügiluba pikendamata. |
(3) |
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ravimiohutuse järelevalve kohta ning suurendada inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutust, millele on antud müügiluba kooskõlas määrusega (EÜ) nr 726/2004, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 726/2004 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 726/2004 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 13 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega: „Müügiloa omanik teavitab ametit juhul, kui ravimi turustamine liikmesriigis ajutiselt või püsivalt lõpetatakse. Selline teade, välja arvatud eriolukordades, tuleb edastada vähemalt kaks kuud enne toote turustamise katkestamist. Kooskõlas artikliga 14b teatab müügiloa omanik ametile, mis põhjusel ta kõnealused meetmed võttis.” |
2) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 14b 1. Müügiloa omanik on kohustatud viivitamata teavitama ametit kõikidest meetmetest, mida müügiloa hoidja võtab ravimi turustamise peatamiseks, ravimi turult kõrvaldamiseks või müügiloa tühistamise taotlemiseks, samuti oma otsusest mitte taotleda müügiloa pikendamist, ja kõnealuste meetmete põhjustest. Müügiloa omanik on kohustatud eelkõige teatama, kas meetmed võeti mõnel direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 116 või artikli 117 lõikes 1 sätestatud alusel. 2. Müügiloa omanik esitab vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 teate ka siis, kui meede võetakse kolmandas riigis direktiivi 2001/83/EÜ artiklis 116 või artikli 117 lõikes 1 sätestatud alusel. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel edastab amet teabe liikmesriikide pädevatele asutustele põhjendamatu viivituseta.” |
3) |
Artikli 20 lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Kui menetluse algatamise aluseks on ravimiohutuse järelevalvega seotud andmete hindamine, võtab inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee ravimiohutuse riskihindamise komitee soovituse põhjal vastu ametilt käesoleva artikli lõike 2 kohaselt saadud arvamuse ning kohaldatakse direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107j lõiget 2.” |
4) |
Artikkel 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 1. Amet koostab ja avaldab koostöös liikmesriikidega täiendavat järelevalvet vajavate ravimite nimekirja ning haldab seda. Kõnealusesse nimekirja kantakse järgmiste ravimite nimetused ja toimeained:
1a. Komisjoni taotlusel ja pärast ravimiohutuse riskihindamise komiteega konsulteerimist võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimekirja kanda ka ravimid, kui neile on müügiluba antud käesoleva määruse alusel ja kui nad vastavad artikli 9 lõike 4 punktides c, ca ja cc, artikli 10a lõike 1 punktis b või artikli 21 lõikes 2 osutatud tingimustele. Riikliku pädeva asutuse taotlusel ja pärast ravimiohutuse riskihindamise komiteega konsulteerimist võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimekirja kanda ka ravimid, kui neile on müügiluba antud direktiivi 2001/83/EÜ alusel ja kui nad vastavad selle artikli 21a esimese lõigu punktides a, d, e ja f, artikli 22a lõike 1 esimese lõigu punktis b või artikli 104a lõikes 2 osutatud tingimustele. 2. Lõikes 1 osutatud nimekirjas on elektrooniline link tooteinfo ja riskijuhtimiskava kokkuvõtte juurde. 3. Käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel eemaldab amet ravimi nimekirjast viis aastat pärast direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c lõikes 5 osutatud liidu kontrollpäeva. Käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d ning lõikes 1a osutatud juhtudel eemaldab amet ravimi nimekirjast, kui tingimused on täidetud. 4. Lõikes 1 osutatud nimekirja kantud ravimite tooteomaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht sisaldavad märkust „See ravim kuulub täiendava järelevalve alla”. Sellele märkusele eelneb must sümbol, mille valib komisjon 2. juuliks 2013 ravimiohutuse riskihindamise komitee soovitusel, ning sellele järgneb asjakohane standardne selgitav lause. 4a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 5. juuni 2018 aruande lõikes 1 osutatud nimekirja kasutamise kohta, võttes aluseks liikmesriikide ja ameti kogemused ning nende esitatud andmed. Asjakohastel juhtudel esitab komisjon kõnealuse aruande alusel ning pärast liikmesriikide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ettepaneku kohandada lõikes 1 osutatud nimekirjaga seotud sätteid.” |
5) |
Artiklit 57 muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 5. juuni 2013, välja arvatud käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 23 lõiget 4, artikli 57 lõike 1 teise lõigu punkte c ja d ning artikli 57 lõike 2 teise lõigu punkti b, mida kohaldatakse alates 4. detsember 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT C 181, 21.6.2012, lk 202.
(2) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.
(3) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/41 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1028/2012,
25. oktoober 2012,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses ühtse otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamisega
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (4) artikliga 103o on liikmesriikidele antud võimalus anda viinamarjakasvatajatele ühtse otsemaksete kava alusel tootmiskohustusega sidumata toetust. Mitu liikmesriiki on seda spetsiaalset toetusmeedet kasutanud. |
(2) |
Kuid asjaolu, et liikmesriigid võivad kord aastas muuta toetusprogrammidest ühtsesse otsemaksete kavasse tehtavaid vahendite ümberpaigutamisi ning et toetusprogrammid kestavad viis aastat, samas kui otsetoetuste aluseks olevad toetusõigused antakse määramata ajaks, on tekitanud haldus- ja eelarvekoormust. |
(3) |
Kõnealuse spetsiaalse toetusmeetme haldamise lihtsustamiseks ning kooskõla tagamiseks põllumajandustootjate otsetoetuskavade eeskirjade eesmärkidega on asjakohane muuta meedet, et luua liikmesriikidele võimalus lõplikult vähendada veinisektori toetusprogrammidele eraldatavaid vahendeid ning seega suurendada otsetoetuste riiklikku ülemmäära. |
(4) |
On asjakohane lubada liikmesriikidel jätkata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103o sätestatud toetuse kohaldamist 2014. aastal. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1234/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1234/2007 muudetakse järgmiselt.
1. |
Artiklisse 103n lisatakse järgmine lõige: „1a. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2013 otsustada alates 2015. aastast vähendada Xb lisas osutatud toetusprogrammideks kasutada olevaid summasid, et suurendada määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikku ülemmäära. Esimeses lõigus osutatud vähendamisest tulenev summa jääb lõplikult määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 40 osutatud otsetoetuste riiklikusse ülemmäära ega ole enam kasutatav artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks.” |
2. |
Artikkel 103o asendatakse järgmisega: „Artikkel 103o Ühtne otsemaksete kava ja toetus viinamarjakasvatajatele 1. Liikmesriigid võivad 1. detsembriks 2012 otsustada anda toetust viinamarjakasvatajatele 2014. aastaks, määrates neile toetusõigused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 1. peatükis. Kui esimeses lõigus osutatud toetuse summa ületab 2013. aastaks ette nähtud toetuse summat, kasutavad asjaomased liikmesriigid vahet selleks, et määrata viinamarjakasvatajatele toetusõigused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 1. peatükis, kooskõlas nimetatud määruse IX lisa punktiga C. 2. Liikmesriigid, kes kavatsevad anda lõikes 1 osutatud toetust, sätestavad sellise toetuse oma toetusprogrammides vastavalt artikli 103k lõikele 3. 3. Lõikes 1 osutatud 2014. aasta toetused peavad:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 116.
(2) ELT C 225, 27.7.2012, lk 174.
(3) Euroopa Parlamendi 11. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.
(4) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
14.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 316/43 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1029/2012,
25. oktoober 2012,
millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) ja Pakistani Islamivabariigi (edaspidi „Pakistan”) vahelised suhted põhinevad 1. septembril 2004 jõustunud koostöölepingul (2). Selle üks põhieesmärk on edendada kaubavahetuse kasvu ja arengut koostöölepingu osaliste vahel ning luua selleks vajalikud tingimused. Inimõiguste, sealhulgas töötajate põhiõiguste, ja demokraatlike põhimõtete järgimine on samuti lepingu oluline osa. |
(2) |
2010. aasta juulis ja augustis tabasid tugevate mussoonvihmade tagajärjel mitmeid Pakistani piirkondi, peamiselt Belutšistani provintsi, Khyber Pakhtunkhwa provintsi, Pandžabi ja Sindhi provintsi ning Gilgit-Baltistani ala, rängad üleujutused. ÜRO andmete kohaselt kannatas tulvavee tõttu umbes 20 miljonit inimest ja 20 % Pakistani territooriumist (vähemalt 160 000 km2) ning üleujutuste tagajärjel vajab kuni 12 miljonit inimest kiiresti humanitaarabi. |
(3) |
Sellises olukorras on esmane abivahend loomulikult humanitaarabi ja liit on selles vallas hädaolukorra algusest saadik aktiivselt tegutsenud ning on võtnud kohustuse anda Pakistanile rohkem kui 423 miljoni euro ulatuses hädaabi. |
(4) |
Oluline on kasutada Pakistani hädaolukorrast taastumise ja edasise arengu toetamiseks kõiki võimalikke vahendeid, kaasa arvatud kavandatud erakorralisi kaubandusmeetmeid, et edendada Pakistani eksporti ja toetada riigi edasist majanduslikku arengut, tagades samal ajal järjepidevuse ja ühtsuse säilimise kõigil tasanditel, pidades silmas jätkusuutliku pikaajalise strateegia väljatöötamist. |
(5) |
Looduskatastroofi tõsidus nõuab kohest ja ulatuslikku reageerimist ning sealjuures tuleb arvesse võtta Pakistani ja liidu partnerluse geostrateegilist tähtsust, mis on peamiselt seotud Pakistani võtmerolliga terrorismivastases võitluses, ning samal ajal toetada piirkonna üldist arengut, julgeolekut ja stabiilsust. |
(6) |
Ühepoolsete kaubandussoodustuste mõju peaks olema võimalik mõõta konkreetsete tulemustega töökohtade loomisel, vaesuse vähendamisel ning Pakistani töötava elanikkonna ja vaestega seotud jätkusuutliku arengu valdkonnas. |
(7) |
Euroopa Ülemkogu otsustas 16. septembri 2010. aasta järeldustele lisatud Pakistani käsitlevas avalduses volitada ministreid leppima kiiresti kokku põhjalikus lühikese, keskmise ja pika tähtajaga meetmete paketis, mis aitaks toetada Pakistani taastumist ja edasist arengut ning sisaldaks muu hulgas majanduse elavdamiseks ja majanduskasvu tagamiseks vajalikke ulatuslikke kaubandusmeetmeid. |
(8) |
Eelkõige rõhutas Euroopa Ülemkogu oma kindlat otsust anda erakorraliselt Pakistanile suurem juurdepääs liidu turule, vähendades selleks kiiresti ja piiratud tähtajaks Pakistanist imporditavate olulisemate toodete tollimaksusid. Nimetatud avaldusega seoses esitas komisjon ettepaneku paketi kohta, millesse on võetud 75 tooterühma, mis on iseloomulikud Pakistani üleujutustes kõige rängemini kannatanud piirkondade peamistele ekspordivaldkondadele, ning rõhutas, et kui Pakistani eksport liitu suureneks 100 miljoni euro võrra aastas või veelgi rohkem, oleks see piirkonnale käegakatsutavaks, oluliseks ja väärtuslikuks abiks. |
(9) |
Pakistani kaubavahetus liiduga koosneb peamiselt tekstiili- ja rõivatoodetest, mis 2009. aastal moodustasid 73,7 % Pakistani ekspordist liitu. Pakistan ekspordib ka etanooli ja nahku, mis lisaks tekstiili- ja rõivatoodetele on kujunenud n-ö tundlikeks tööstustoodeteks teatavates liikmesriikides, kus ülemaailmne majanduslangus on juba ühel või teisel määral mõjutanud tööstusvaldkonna töökohti. Selle valdkonna ettevõtted teevad jõupingutusi, et uue ülemaailmse kaubanduskeskkonnaga kohaneda. |
(10) |
Tekstiilitööstus on Pakistani majanduses ülimalt tähtis, see annab 8,5 % sisemajanduse koguproduktist ja seal töötab 38 % tööjõust, millest ligikaudu pooled on naised. |
(11) |
Arvestades raskustega, mida laastavad üleujutused Pakistani rahvale on põhjustanud, tehakse Pakistanile erakorralisi ühepoolseid kaubandussoodustusi, peatades ajutiselt teatavate Pakistanist eksporditavate olulisemate toodete suhtes tollimaksude kohaldamise. Selliste kaubandussoodustuste kehtestamine peaks avaldama liidu siseturule üksnes piiratud kahjulikku mõju ega tohiks negatiivselt mõjutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vähim arenenud liikmeid. |
(12) |
Neid meetmeid kavandatakse erakorralise paketi osana, et reageerida konkreetsele olukorrale Pakistanis. Need ei tohiks mingil juhul saada pretsedendiks liidu kaubanduspoliitikas teiste riikide suhtes. |
(13) |
Ühepoolseid kaubandussoodustusi tehakse kas tollimaksuvabastuse kujul liitu importimisel või tariifikvootide kujul. |
(14) |
Erakorraliste ühepoolsete kaubandussoodustuste saamiseks peab Pakistan järgima toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi ning tegema liiduga tõhusat halduskoostööd, et vältida pettuse ohtu. Soodustuste ajutise peatamise põhjuste hulka peaksid kuuluma sooduskorra aluseks olevate tingimuste tõsine ja süstemaatiline rikkumine, pettus või suutmatus teha kaupade päritolu kontrollimiseks halduskoostööd. |
(15) |
Päritolustaatusega toote mõiste määratlemisel, päritolu tõendamisel ja halduskoostöö toimingutes tuleks kohaldada komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jagu ja 1A jagu, välja arvatud nende jagude artiklid 68–71, 90–97i ja artikli 97j lõige 2. Päritolu kumulatsiooni osas tuleks nendel eesmärkidel lubada kasutada ainult liidu päritoluga materjale. Käesoleva määruse kohaselt kehtestatud ühepoolsete kaubandussoodustustega hõlmatud toodete päritolustaatuse kindlaksmääramisel ei tuleks kohaldada piirkondlikku kumulatsiooni ega ka muid kumulatsiooniliike, välja arvatud kumulatsioon liidu päritolu materjalidega, et tagada Pakistanis soovitud muutuste toimumine. |
(16) |
Et anda Pakistanile ühepoolsed kaubandussoodustused, peab liit saama vabastuse oma 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) I ja XIII artikli kohastest kohustustest vastavalt WTO asutamislepingu IX artiklile. WTO peanõukogu andis selle vabastuse 14. veebruaril 2012. |
(17) |
Et kaubandussoodustused avaldaksid viivitamata ja pidevalt mõju Pakistani majanduse elavdamisele pärast üleujutusi ning kooskõlas WTO antud vabastusega, on soovitav kehtestada ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtivuse lõpu tähtpäevaks 31. detsember 2013. |
(18) |
Selleks et kiiresti reageerida ja tagada Pakistanile antavate ühepoolsete kaubandussoodustuste õiglane ja nõuetekohane toimimine ning et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused ajutise peatamise osas, mis on seotud tolliprotseduuride ja tolliga seoses võetud kohustuste mittetäitmisega, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete Pakistani-poolse tõsise ja süstemaatilise rikkumisega või sellega, et Pakistan ei hoidu alates 1. juulist 2012 uute eksporditollimaksude kehtestamisest või olemasolevate eksporditollimaksude või muude samaväärsete maksude suurendamisest või mis tahes muudest piirangutest või keeldudest, mis puudutavad kõikide nende materjalide eksporti või ekspordiks müümist, mida kasutatakse käesoleva määrusega hõlmatud toodete tootmiseks, tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu viivitamatult kohaldatavaid rakendusakte, kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (4). |
(19) |
Et teha vajalikke tehnilisi kohandusi nende kaupade loetelus, mille kohta kehtivad ühepoolsed kaubandussoodustused, ning arvata kaupu käesoleva määruse reguleerimisalast välja juhul, kui määruses nimetatud kauba impordi maht ületab teatava taseme, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmise kohta, et võtta arvesse kombineeritud nomenklatuuri muudatusi ning arvata kaupu käesoleva määruse reguleerimisalast välja. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
(20) |
Selleks et viivitamatult reageerida nende kaupade oluliselt suurenenud impordile, mille sissevedu liitu on tollimaksuvaba ja millel võib olla negatiivne mõju liidu tootjatele, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sellised kaubad kiirmenetluse korras käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvata. |
(21) |
Komisjon peaks hiljemalt kahe aasta möödudes käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisest esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende ühepoolsete kaubandussoodustuste mõju kohta. Selles aruandes peaks sisalduma üksikasjalik analüüs, milles käsitletakse soodustuste mõju Pakistani majandusele ning mõju kaubandusele ja liidu tollituludele ning liidu majandusele ja tööhõivele. Aruandes peaks komisjon eriti arvesse võtma ühepoolsete kaubandussoodustuste mõju töökohtade loomisele, vaesuse vähendamisele ning Pakistani töötava elanikkonna ja vaestega seotud jätkusuutlikule arengule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sooduskord
1. I lisas loetletud ja Pakistanist pärit tooted on liitu importimisel vabastatud tollimaksudest.
2. II lisas loetletud ja Pakistanist pärit tooted imporditakse liitu vastavalt artiklis 3 sätestatud erisätetele.
Artikkel 2
Sooduskorra saamise tingimused
1. Artiklis 1 nimetatud sooduskorra saamiseks on vaja täita järgmised tingimused:
a) |
järgitakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 I osa IV jaotise 2. peatüki 1. ja 1A jao 1. ja 2. alajaos (välja arvatud nende jagude artiklid 68–71, 90–97i ja artikli 97j lõige 2) sätestatud toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi. Käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud korra alla kuuluvate toodete päritolustaatuse kindlaksmääramisel on lubatud ainult kumulatsioon liidu päritolu materjalidega. Piirkondlik kumulatsioon ja muud kumulatsiooniliigid, välja arvatud kumulatsioon liidu päritolu materjalidega, ei ole lubatud; |
b) |
järgitakse määruse (EMÜ) nr 2454/93 I osa IV jaotise 2. peatüki 1. jao 3. alajaos sätestatud halduskoostöö meetodeid; |
c) |
Pakistan ei riku tõsiselt ega süstemaatiliselt inimõigusi, sealhulgas töötajate põhiõigusi, ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid; |
d) |
Pakistan hoidub alates 1. juulist 2012 uute tollimaksude kehtestamisest või olemasolevate tollimaksude ja muude samaväärsete maksude tõstmisest või mis tahes muudest piirangutest ja keeldudest, mis puudutavad sellise materjali eksporti või ekspordiks müüki, mida kasutatakse peamiselt kaubandussoodustustega hõlmatud ja liidu territooriumile suunatud toodete tootmiseks. |
2. Käesoleva määruse kohaselt Pakistani pädeva asutuse poolt välja antud päritolusertifikaadi vormi A lahtris 4 peab olema märge „Autonomous measure – Regulation (EU) No 1029/2012 (5)” („Ühepoolne meede – määrus (EL) nr 1029/2012”).
Artikkel 3
Tariifikvoodid
1. II lisas loetletud tooteid lubatakse liitu importida selles lisas sätestatud liidu tariifikvootide piires tollimaksuvabalt.
2. Lõikes 1 osutatud ja II lisas loetletud tariifikvoote haldab komisjon vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.
Artikkel 4
Toodete väljaarvamine käesoleva määruse reguleerimisalast
1. Kui tolliasutuste impordiandmete põhjal suureneb mõne I lisas loetletud ja Pakistanist pärit toote impordi maht 2012. või 2013. kalendriaastal aastate 2009–2011 keskmise mahuga võrreldes 25 % või rohkem, arvatakse see toode vastavalt 2012. või 2013. aasta lõpuni käesoleva määruse reguleerimisalast välja. Käesoleva lõike kohaldamiseks on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 6, et muuta I lisa, nii et see toode arvatakse vastava aasta lõpuni käesoleva määruse reguleerimisalast välja.
2. Pärast delegeeritud õigusakti jõustumist kohaldatakse lõikes 1 osutatud toote impordi puhul enamsoodustusrežiimi või muid kohaldatavaid tollimakse.
Artikkel 5
Lisade tehniline kohandamine
Komisjonil on artikli 6 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et teha muudatused ning kombineeritud nomenklatuuri ja TARICi alamrubriikide muutmise tõttu vajalikud tehnilised kohandused.
Artikkel 6
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklites 4 ja 5 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 4 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse kohaldamise ajaks.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artiklite 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 7
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 6 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.
Artikkel 8
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee, mis on loodud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (6) artikli 247a lõikega 1 ja artikli 248a lõikega 1. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Nimetatud komitee võib käsitleda kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mille on tõstatanud komisjon või mille käsitlemist on taotlenud liikmesriik.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes kõnealuse määruse artikliga 5.
Artikkel 9
Ajutine peatamine
1. Kui komisjon leiab, et on piisavalt tõendeid artiklis 2 sätestatud tingimuste täitmata jätmise kohta, võib komisjon olukorra kiireks lahendamiseks viivitamatult kohaldatavate rakendusaktide abil peatada käesoleva määrusega ette nähtud sooduskorra täielikult või osaliselt kuni kuueks kuuks tingimusel, et ta on eelnevalt:
a) |
teavitanud artikli 8 lõikes 1 osutatud komiteed; |
b) |
pöördunud liikmesriikide poole, et need võtaksid tarvitusele ettevaatusabinõud, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks või selleks, et Pakistan täidaks artiklis 2 sätestatud tingimusi; |
c) |
avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teadaande, et esineb põhjendatud kahtlusi selle kohta, kuidas Pakistan kohaldab sooduskorda või järgib artiklit 2, ning see võib muuta küsitavaks Pakistani õiguse kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud sooduskorda; |
d) |
teavitanud Pakistani igast käesoleva lõike kohaselt tehtud otsusest enne selle jõustumist. |
2. Ajutise peatamise lõppedes võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse lõpetada peatamine või pikendada selle kehtivusaega.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud menetlusega.
4. Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mis võib õigustada sooduskorra ajutist peatamist või peatamise pikendamist.
Artikkel 10
Aruanne
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembril 2015 aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Strasbourg, 25. oktoober 2012
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
A. D. MAVROYIANNIS
(1) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 4. oktoobri 2012. aasta otsus.
(2) Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsus 2004/870/EÜ Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi koostöölepingu sõlmimise kohta (ELT L 378, 23.12.2004, lk 22).
(3) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.
(4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(5) ELT L 316, 14.11.2012, lk 43.
(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
I LISA
TOOTED, MIS VABASTATAKSE TOLLIMAKSUST
Tooted, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, on tähistatud kaheksakohalise CN-koodiga. Koodidele vastavate toodete kirjeldused on esitatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) I lisas. CN-koodide kirjeldused käesolevas lisas on üksnes informatiivsed.
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
0712 39 00 |
Kuivatatud seened ja trühvlid tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata (v.a seened perekonnast Agaricus, kõrvtarrikud (Auricularia spp.) ja kõhrikud (Tremella spp.)) |
5205 12 00 |
Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
5205 22 00 |
Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
5205 32 00 |
Puuvillane mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng kammimata kiududest, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
5205 42 00 |
Puuvillane mitmekordne (kordistatud) või komplekskammlõng, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (ühekordse lõnga meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
5208 11 90 |
Labasekoeline pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega kuni 100 g/m2, v.a riie sidumismaterjalide, haavasidemete ja meditsiinilise marli valmistamiseks |
5208 12 16 |
Labasekoeline pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 100 g/m2, kuid mitte üle 130 g/m2, laiusega kuni 165 cm |
5208 12 19 |
Labasekoeline pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 100 g/m2, kuid mitte üle 130 g/m2, laiusega üle 165 cm |
5208 13 00 |
Pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, kolme- või neljalõngalise toimse, sh risttoimse sidusega |
5208 19 00 |
Muu pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
5208 21 90 |
Labasekoeline pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega kuni 100 g/m2, v.a riie sidumismaterjalide, haavasidemete ja meditsiinilise marli valmistamiseks |
5208 22 19 |
Labasekoeline pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 100 g/m2, kuid mitte üle 130 g/m2, laiusega üle 165 cm |
5208 22 96 |
Labasekoeline pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 130 g/m2, laiusega kuni 165 cm |
5208 29 00 |
Muu pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
5208 51 00 |
Labasekoeline trükitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega kuni 100 g/m2 |
5208 52 00 |
Labasekoeline trükitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2 |
5208 59 90 |
Muu trükitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
5209 11 00 |
Labasekoeline pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2 |
5209 12 00 |
Pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2, kolme- või neljalõngalise toimse, sh risttoimse sidusega |
5209 19 00 |
Muu pleegitamata puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
5209 22 00 |
Pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2, kolme- või neljalõngalise toimse, sh risttoimse sidusega |
5209 29 00 |
Muu pleegitatud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
5209 32 00 |
Värvitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2, kolme- või neljalõngalise toimse, sh risttoimse sidusega |
5211 12 00 |
Pleegitamata riie puuvilla ja peamiselt või üksnes keemiliste kiudude segust, puuvillasisaldusega alla 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2, kolme- või neljalõngalise toimse, sh risttoimse sidusega |
5407 81 00 |
Riie sünteesfilamentlõngast, mis sisaldab alla 85 % massist sünteetilist kiudu, sh monofilamentkiudu, joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõige ei ületa 1 mm, segus peamiselt või üksnes lambavillaga, pleegitamata või pleegitatud |
5407 82 00 |
Riie sünteesfilamentlõngast, mis sisaldab alla 85 % massist sünteetilist kiudu, sh monofilamentkiudu, joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõige ei ületa 1 mm, segus peamiselt või üksnes lambavillaga, värvitud |
5513 11 20 |
Polüesterstaapelkiududest riie, polüesterstaapelkiudude sisaldusega alla 85 % massist, segus peamiselt või üksnes puuvillaga, pindtihedusega mitte üle 170 g/m2, labasekoeline, pleegitamata või pleegitatud, laiusega kuni 165 cm |
5513 21 00 |
Polüesterstaapelkiududest riie, polüesterstaapelkiudude sisaldusega alla 85 % massist, segus peamiselt või üksnes puuvillaga, pindtihedusega mitte üle 170 g/m2, labasekoeline, värvitud |
5513 41 00 |
Polüesterstaapelkiududest riie, polüesterstaapelkiudude sisaldusega alla 85 % massist, segus peamiselt või üksnes puuvillaga, pindtihedusega mitte üle 170 g/m2, trükitud |
6101 20 90 |
Meeste ja poiste anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms puuvillased rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud |
6112 12 00 |
Sünteeskiududest spordidressid, silmkoelised või heegeldatud |
6116 10 20 |
Sõrmkindad, kummiga impregneeritud, pealistatud või kaetud, silmkoelised või heegeldatud |
6116 10 80 |
Labakindad ja sõrmedeta kindad, impregneeritud, pealistatud või kaetud kummi või plastiga, silmkoelised või heegeldatud, ja sõrmkindad, impregneeritud, pealistatud või kaetud kummi või plastiga, silmkoelised |
6116 92 00 |
Puuvillased sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud |
6116 93 00 |
Sünteeskiududest sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, silmkoelised või heegeldatud |
6201 93 00 |
Meeste ja poiste keemilistest kiududest anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivaesemed |
6203 43 19 |
Meeste ja poiste sünteeskiududest püksid ja põlvpüksid (v.a töö- ja ametirõivad) |
6204 22 80 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased komplektid, v.a töö- ja ametirõivad |
6204 62 90 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased lühikesed püksid |
6207 91 00 |
Meeste ja poiste puuvillased särgikud jm alussärgid, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed |
6208 91 00 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased särgikud jm alussärgid, aluspüksid, negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed |
6211 43 10 |
Naiste ja tüdrukute keemilistest kiududest põlled, tunked, kitlid ning teised töö- ja ametirõivad |
6216 00 00 |
Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad |
6303 91 00 |
Puuvillased kardinad, sh eesriided ja aknasisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud, v.a silmkoelised või heegeldatud |
6303 92 90 |
Sünteeskiududest kardinad, sh eesriided ja aknasisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud, v.a lausriidest, silmkoelised või heegeldatud |
6303 99 90 |
Kardinad, sh eesriided ja aknasisekatted (rulood), kardina- või voodidrapeeringud, v.a puuvillased ja sünteeskiududest, v.a lausriidest, silmkoelised või heegeldatud |
6304 92 00 |
Muud puuvillased sisustustarbed, v.a silmkoelised või heegeldatud |
6307 10 90 |
Põrandalapid, nõudepesulapid, tolmulapid jms puhastuslapid, v.a silmkoelised või heegeldatud ja lausriidest |
6307 90 99 |
Muud tekstiilmaterjalist valmistooted, sh rõivalõiked, v.a silmkoelised või heegeldatud ja vildist |
II LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE
Tooted, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, on tähistatud kaheksakohalise CN-koodiga. Koodidele vastavate toodete kirjeldused on esitatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas. CN-koodide kirjeldused käesolevas lisas on üksnes informatiivsed.
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Alates jõustumisest kuni 2012. aasta lõpuni |
1.1.2013–31.12.2013 |
09.2401 |
2207 10 00 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust |
18 750 tonni |
75 000 tonni |
09.2409 |
4107 92 10 |
Veiste (k.a pühvlite) pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud nahk, töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust, karvata, v.a terved nahad |
89 tonni |
356 tonni |
09.2410 |
4107 99 10 |
Veiste (k.a pühvlite) pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja värvimist või rasvatamist muul viisil töödeldud karvata nahk (v.a terved nahad, töötlemata pinnafaktuuriga nahk, laustmata, ja töötlemata pinnafaktuuriga pinnalaust) |
90,25 tonni |
361 tonni |
09.2411 |
4203 21 00 |
Nahast või komposiitnahast spordikindad, labakindad ja sõrmedeta kindad |
361,75 tonni |
1 447 tonni |
09.2412 |
4203 29 10 |
Nahast või komposiitnahast kaitsekindad, labakindad ja sõrmedeta kindad kõikide erialade jaoks |
1 566,5 tonni |
6 266 tonni |
09.2413 |
ex 4203 29 90 |
Nahast või komposiitnahast meeste ja poiste sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a spordikindad ja kaitsekindad kõikide erialade jaoks |
62,75 tonni |
251 tonni |
09.2414 |
ex 4203 29 90 |
Nahast või komposiitnahast sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad, v.a spordikindad, kaitsekindad kõikide erialade jaoks ning meeste- ja poistekindad |
135,5 tonni |
542 tonni |
09.2415 |
5205 23 00 |
Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 192,31 detsiteksi, kuid alla 232,56 detsiteksi (meetriline number üle 43, kuid mitte üle 52), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
1 790 tonni |
7 160 tonni |
09.2416 |
5205 24 00 |
Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, keskmise joontihedusega vähemalt 125 detsiteksi, kuid alla 192,31 detsiteksi (meetriline number üle 52, kuid mitte üle 80), v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
1 276,25 tonni |
5 105 tonni |
09.2417 |
5208 39 00 |
Muu värvitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist |
421,25 tonni |
1 685 tonni |
09.2418 |
5209 39 00 |
Muu värvitud puuvillane riie puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, pindtihedusega üle 200 g/m2 |
689,25 tonni |
2 757 tonni |
09.2419 |
5509 53 00 |
Polüesterstaapelkiududest lõng (v.a õmblusniit), segus peamiselt või üksnes puuvillaga, v.a jaemüügiks pakendatud lõng |
3 061 tonni |
12 244 tonni |
09.2420 |
6103 32 00 |
Meeste ja poiste puuvillased pintsakud ja bleiserid, silmkoelised või heegeldatud |
249,75 tonni |
999 tonni |
09.2421 |
6103 42 00 |
Meeste ja poiste puuvillased püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, silmkoelised või heegeldatud (v.a supelpüksid) |
568,75 tonni |
2 275 tonni |
09.2422 |
6107 21 00 |
Meeste ja poiste puuvillased öösärgid ja pidžaamad, silmkoelised või heegeldatud |
167,5 tonni |
670 tonni |
09.2423 |
6108 31 00 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased öösärgid ja pidžaamad, silmkoelised või heegeldatud |
374,5 tonni |
1 498 tonni |
09.2424 |
6109 90 20 |
Lamba- või muude loomade villast või keemilistest kiududest t-särgid, särgikud ja muud alussärgid, silmkoelised või heegeldatud |
297,5 tonni |
1 190 tonni |
09.2425 |
6111 20 90 |
Väikelaste puuvillased rõivad ja rõivamanused, silmkoelised või heegeldatud (v.a sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad) |
153,5 tonni |
614 tonni |
09.2426 |
6115 95 00 |
Puuvillased sukkpüksid, retuusid, sukad, põlvikud, sokid jm sukktooted, sh kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, sukkpüksid ja retuusid, naiste sukad ja põlvikud ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi) |
2 263 tonni |
9 052 tonni |
09.2427 |
6204 62 31 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased denimist püksid ja põlvpüksid, v.a töö- ja ametirõivad |
1 892,75 tonni |
7 571 tonni |
09.2428 |
6211 42 90 |
Puuvillased naiste- ja tüdrukuterõivad |
96,5 tonni |
386 tonni |
09.2429 |
6302 60 00 |
Vannilinad, käterätikud ning köögirätikud puuvillasest froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest |
9 602 tonni |
38 408 tonni |
09.2430 |
6302 91 00 |
Puuvillased vannilinad, käterätikud ning köögirätikud, v.a froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest |
2 499,25 tonni |
9 997 tonni |
09.2431 |
6403 99 93 |
Kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm, v.a spordijalatsid ja tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, pahkluud katvad jalatsid, puutalla või -platvormtallaga (sisetallata), jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, ja tuhvlid |
60,5 tonni |
242 tonni |
09.2432 |
6403 99 96 |
Kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega meestejalatsid, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm, v.a spordijalatsid ja tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, pahkluud katvad jalatsid, puutalla või -platvormtallaga (sisetallata), jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, ja tuhvlid |
363,25 tonni |
1 453 tonni |
09.2433 |
6403 99 98 |
Kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega naistejalatsid, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm, v.a spordijalatsid ja tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, pahkluud katvad jalatsid, puutalla või -platvormtallaga (sisetallata), jalatsid rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, ja tuhvlid |
172,75 tonni |
691 tonni |