27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/1

(1)

Hiljutised ravimiohutuse järelevalvega seotud vahejuhtumid liidus osutavad vajadusele kehtestada liidu tasandil automaatne menetlus ohutusega seotud erijuhtudel, et tagada juhtumi hindamine ja selle käsitlemine kõikides liikmesriikides, kus asjaomane ravim on lubatud. Tuleks täpsustada liikmesriigi tasandil heakskiidetud ravimeid puudutavate liidu eri menetluste kohaldamisala, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (3).

(2)

Lisaks ei tohiks müügiloa omaniku omaalgatuslik tegevus tekitada olukorda, kus liidus lubatud ravimite ohutuse või kasulikkusega seotud probleeme ei käsitleta kõikides liikmesriikides vajalikul määral. Seepärast peaks müügiloa omanik olema kohustatud teatama asjaomastele pädevatele asutustele ja Euroopa ravimiametile, mis põhjusel kõrvaldati ravim turult, katkestati ravimi turustamine, taotleti müügiloa tühistamist või jäeti müügiluba pikendamata.

(3)

Asjakohane on veelgi täpsustada ja tugevdada tavamenetlust ning liidu kiirmenetlust, et tagada koordineerimine, kiire hindamine kiireloomulistel juhtudel ning võimalus võtta vajaduse korral rahvatervise kaitseks koheseid meetmeid enne liidu tasandil otsuse tegemist. Tavamenetlus tuleks algatada ravimite kvaliteeti, ohutust või tõhusust käsitlevate küsimuste korral, kui see on seotud liidu huvidega. Liidu kiirmenetlus tuleks algatada niisugusel juhul, kui on vaja kiiresti hinnata kahtlusi, mis tulenevad ravimiohutuse järelevalve toimingute andmete hindamisest. Olenemata sellest, kas kohaldatakse liidu kiirmenetlust või tavamenetlust, ning olenemata tsentraliseeritud või detsentraliseeritud menetlusest, mille kohaselt ravimile luba anti, peaks ravimiohutuse riskihindamise komitee esitama alati oma soovituse, kui meetmete võtmise alus põhineb ravimiohutuse järelevalvega seotud andmetel. On asjakohane, et koordineerimisgrupp ja inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee lähtuvad küsimuse hindamisel kõnealusest soovitusest.

(4)

Juhul kui liidu kiirmenetlust ei algatata, on asjakohane, et liikmesriigid teavitavad koordineerimisgruppi juhtumitest, mis on seotud uute vastunäidustuste, soovitusliku doosi vähendamise või näidustuse piiramisega ravimite puhul, millele on väljastatud luba detsentraliseeritud menetluse ja vastastikuse tunnustamise menetluse kohaselt. Kõnealuste ravimite puhul ühtlustamise tagamiseks võib koordineerimisgrupp arutada, kas on vaja võtta meetmeid juhul, kui ükski liikmesriik ei ole algatanud tavamenetlust.

(5)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühtlustada ravimiohutuse järelevalve eeskirjad liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(6)

Seepärast tuleks direktiivi 2001/83/EÜ vastavalt muuta,

1)

Artikli 23a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Juhul kui ravimi turustamine liikmesriigis ajutiselt või püsivalt lõpetatakse, teavitab müügiloa omanik nimetatud liikmesriigi pädevat asutust. Teade edastatakse, välja arvatud eriolukordades, vähemalt kaks kuud enne toote turustamise katkestamist. Müügiloa omanik teatab kooskõlas artikli 123 lõikega 2 pädevale asutusele kõnealuse meetme põhjused.”

2)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 34 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui vastavalt käesoleva direktiivi artikli 31 lõike 2 kolmandale lõigule kuuluvad artikli 31 alusel algatatud menetluse kohaldamisalasse määruse (EÜ) nr 726/2004 kohaselt lubatud ravimid, teeb komisjon vajaduse korral otsuse müügilubasid muuta, need peatada või tühistada või keelduda asjaomaseid müügilubasid pikendamast.”

4)

Artiklis 37 asendatakse sõnad „Artikleid 35 ja 36 kohaldatakse” sõnadega „Artiklit 35 kohaldatakse”.

5)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 85a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 85a

Ravimite hulgimüügi korral kolmandatesse riikidesse ei kohaldata artiklit 76 ning artikli 80 esimese lõigu punkti c. Lisaks ei kohaldata artikli 80 esimese lõigu punkte b ja ca, kui ravim on saadud otse kolmandast riigist, kuid seda ei ole imporditud. Sellisel juhul tagavad hulgimüüjad siiski, et ravimid on saadud üksnes isikutelt, kes on volitatud tarnima ravimeid või kellel on sellekohane õigus asjaomase kolmanda riigi kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohaselt. Kui hulgimüüjad tarnivad ravimeid kolmandates riikides asuvatele isikutele, tagavad nad, et tarneid tehakse üksnes isikutele, kellel on volitus või õigus võtta vastu hulgimüügiks ettenähtud ravimeid või tarnida neid üldsusele asjaomase kolmanda riigi kohaldatavate õigus- ja haldusnormide kohaselt. Artiklis 82 sätestatud tingimusi kohaldatakse ravimite tarnimisel kolmandates riikides asuvatele isikutele, kellel on volitus või õigus tarnida ravimeid üldsusele.”

7)

Artikli 107i lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriik või vajaduse korral komisjon algatab lähtuvalt ravimiohutuse järelevalve toimingute andmete hindamisest tulenevatest kahtlustest käesoleva jao kohase menetluse ning teavitab sellest teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni, kui:

1a.   Liikmesriik või komisjon, kui see on asjakohane, teavitab lähtuvalt ravimiohutuse järelevalve toimingute andmete hindamisest tulenevatest kahtlustest teisi liikmesriike, ametit ja komisjoni, kui ta leiab, et on vaja teatada ravimi uutest vastunäidustustest, vähendada selle soovituslikku doosi või piirata ravimi näidustusi. Teates esitatakse kaalutav meede ja selle põhjendus.

Liikmesriik või komisjon, kui see on asjakohane, algatab juhul, kui peetakse vajalikuks võtta kiireloomulisi meetmeid, käesolevas jaos sätestatud menetluse kõikidel käesolevas lõikes osutatud juhtudel.

Kui käesolevas jaos sätestatud menetlust ei algatata, teavitatakse III jaotise 4. peatükis sätestatud menetluste kohaselt loa saanud ravimite puhul juhtumist koordineerimisgruppi.

Artiklit 31 kohaldatakse liidu huvidega seotud juhtudel.

1b.   Käesolevas jaos sätestatud menetluse algatamise korral kontrollib amet, kas ohutusalane kahtlus on seotud muude ravimitega kui see, mida teave hõlmab, ja kas see on ühine kõikide sama ravimivaliku või ravimiklassi ravimite puhul.

Kui asjaomane ravim on müügiloa saanud rohkem kui ühes liikmesriigis, teavitab amet põhjendamatu viivituseta menetluse algatajat kontrolli tulemustest ning kohaldatakse artiklites 107j ja 107k sätestatud menetlusi. Vastasel juhul tegeleb ohutusalase kahtlusega asjaomane liikmesriik. Amet või liikmesriik, kui see on asjakohane, teavitab müügiloa omanikke menetluse algatamisest.”

8)

Artikli 107i lõikes 2 asendatakse sõnad „käesoleva artikli lõike 1” sõnadega „käesoleva artikli lõigete 1 ja 1a”.

9)

Artikli 107i lõike 3 teises lõigus asendatakse sõnad „lõike 1 kohaselt” sõnadega „lõigete 1 ja 1a kohaselt”.

10)

Artikli 107i lõikes 5 asendatakse sõnad „lõikes 1” sõnadega „lõigetes 1 ja 1a”.

11)

Artikli 107j lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad „artikli 107i lõikes 1” sõnadega „artikli 107i lõigetes 1 ja 1a”.

12)

Artiklit 123 muudetakse järgmiselt:

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/5

(1)

Liikmesriikides asuvad avalikud raamatukogud, haridusasutused, muuseumid, arhiivid, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused ja avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid tegelevad Euroopa digitaalraamatukogude loomiseks oma kogude või arhiivide ulatusliku digiteerimisega. Nad aitavad kaasa Euroopa kultuuripärandi säilitamisele ja levitamisele, mis on samuti oluline Euroopa digitaalraamatukogude, näiteks Europeana loomiseks. Trükimaterjalide massilise digiteerimise ning otsingu- ja indekseerimise tehnilised võimalused suurendavad raamatukogude kogude väärtust teadusuuringute jaoks. Suurte veebipõhiste raamatukogude loomine hõlbustab elektrooniliste otsingu- ja uuringuvahendite kasutamist ning avab uue uuringuallika teadlastele ja akadeemikutele, kes muidu peaksid piirduma tavapärasemate ja mittedigitaalsete otsingumeetoditega.

(2)

Teadmiste ja uuenduste vaba liikumise edendamise vajalikkus on strateegia „Euroopa 2020” oluline osa, nagu on kindlaks määratud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, mis ühe juhtalgatusena hõlmab ka Euroopa digitaalarengu tegevuskava väljatöötamist.

(3)

Vastavalt komisjoni teatises „Euroopa digitaalarengu tegevuskava” sätestatule on Euroopa digitaalarengu tegevuskava üks põhimeede luua õigusraamistik, mis hõlbustaks selliste teoste ja muude objektide digiteerimist ja levitamist, mis on kaitstud autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega ning millele õigusi omavat isikut ei ole tuvastatud või ei ole teda tuvastamisest hoolimata leitud (nn orbteosed). Käesolev direktiiv on suunatud orbteoste staatuse õigusliku määratlemise eriomase probleemi lahendamisele ja sellest orbteosena käsitatava teose või fonogrammi õigustatud kasutajatele ja lubatud kasutusviisidele tulenevatele tagajärgedele.

(4)

Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikides välja töötatavaid erilahendusi, mille eesmärk on tegeleda ulatuslikumate massilise digiteerimise küsimustega, näiteks läbimüüdud teoste puhul. Kõnealustes lahendustes võetakse arvesse eri liiki sisu ja eri kasutajate eripära ning tuginetakse asjaomaste sidusrühmade vahelisele konsensusele. Seda lähenemisviisi on järgitud ka komisjoni egiidi all koostatud vastastikuse mõistmise memorandumis läbimüüdud teoste digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise peamiste põhimõtete kohta, mille Euroopa raamatukogude, autorite, kirjastajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajad allkirjastasid 20. septembril 2011. Käesolev direktiiv ei piira kõnealuse memorandumi kohaldamist, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et kasutajate, õiguste omajate ja õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonide vahel sõlmitud vabatahtlikud kokkulepped litsentseerida läbimüüdud teoste kasutamist vastastikuse mõistmise memorandumi põhimõtete alusel järgiksid nii riiklikus kui ka piiriüleses kontekstis õiguskindluse nõuet.

(5)

Autoriõigus on loomesektori majanduslik alus, kuna see stimuleerib innovatsiooni, loomingut, investeeringuid ja toodangut. Teoste massilise digiteerimise ja levitamisega kaitstakse seetõttu Euroopa kultuuripärandit. Autoriõigus on oluline vahend loomesektori töö tasustamise tagamiseks.

(6)

Õiguste omajatel on ainuõigus oma teoseid ja muid kaitstud objekte reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha. Ainuõigus ühtlustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiviga 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (3) ning sellest tulenevalt on nõutav, et enne teose või muu kaitstud objekti digiteerimist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist saadakse õiguste omaja nõusolek.

(7)

Orbteoste puhul ei ole võimalik saada eelnevat nõusolekut reprodutseerimiseks ega üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

(8)

Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid orbteose staatuse tunnustamisele võivad kujutada endast takistust siseturu toimimisele, orbteoste kasutamisele ja piiriülese juurdepääsu tagamisele orbteostele. Erinevad strateegiad võivad kaasa tuua ka piirangud kultuurisisu hõlmavate teenuste ja toodete vabale liikumisele. Seetõttu on vaja tagada orbteose staatuse vastastikune tunnustamine, kuna see võimaldab juurdepääsu orbteostele kõikides liikmesriikides.

(9)

Õiguskindluse tagamiseks siseturul seoses orbteoste kasutamisega avalikes raamatukogudes, haridusasutustes, muuseumides, arhiivides, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevates asutustes ja avalikkust teenindavates ringhäälinguorganisatsioonides on eelkõige vaja ühist lähenemisviisi orbteose staatuse määratlemisel ja orbteoste lubatud kasutusviiside kindlaksmääramisel.

(10)

Orbteoseid sisaldavad ka avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad ja nende toodetud kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed ja fonogrammid. Võttes arvesse ringhäälinguorganisatsioonide kui fonogrammide ja audiovisuaalse materjali tootjate eriseisundit ning vajadust piirata tulevikus orbteoste hulka, on asjakohane sätestada ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavate teoste ja fonogrammide suhtes käesoleva direktiivi kohaldamise tähtpäev.

(11)

Avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid peaksid käesoleva direktiivi tähenduses hõlmama kinematograafilisi ja audiovisuaalseid teoseid ja fonogramme, mis on kõnealuste organisatsioonide või teiste ühistootmises osalevate avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide poolt tellitud nende ainukasutuseks. Avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide arhiivides talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid, mis ei ole toodetud või tellitud kõnealuste organisatsioonide poolt, kuid mille kasutamine on neile lubatud litsentsilepingu alusel, ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.

(12)

Rahvusvahelise tava kohaselt tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes teoste ja fonogrammide suhtes, mis avaldati esmakordselt mõne liikmesriigi territooriumil või, kui avaldamist ei toimunud, mis anti esmakordselt eetrisse mõne liikmesriigi territooriumil või, kui avaldamist ega eetrisse andmist ei toimunud, mis tehti üldsusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikute poolt õiguste omajate nõusolekul. Viimasel juhul tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes tingimusel, et on põhjust eeldada, et õiguste omajad ei ole vastu käesoleva direktiivi kohaselt lubatud kasutamisele.

(13)

Enne teose või fonogrammi käsitamist orbteosena tuleks heas usus viia läbi hoolikas otsing teosele või fonogrammile õigusi omavate isikute, sealhulgas teoses või fonogrammis sisalduvatele teostele ja muudele kaitstud objektidele õigusi omavate isikute leidmiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud ette näha, et hoolika otsingu võivad läbi viia kas käesolevas direktiivis osutatud või muud organisatsioonid. Muud organisatsioonid võivad nõuda hoolika otsingu läbiviimise teenuse eest tasu.

(14)

Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kõrge taseme tagamiseks liidus on asjakohane näha ette ühtlustatud lähenemisviis hoolika otsingu läbiviimiseks. Hoolikas otsing peaks hõlmama teoste ja muude kaitstud objektide kohta teavet pakkuvate selliste allikate kasutamist, mis on käesoleva direktiivi kohaselt määratud selle liikmesriigi poolt, kus hoolikas otsing läbi tuleb viia. Seejuures võiksid liikmesriigid juhinduda hoolika otsimise suunistest, milles lepiti kokku i2010 digitaalraamatukogu algatuse raames ühe osana loodud digitaalsete raamatukogude alases kõrgetasemelises eksperdirühmas.

(15)

Kattuvate otsingute vältimiseks tuleks hoolikas otsing viia läbi liikmesriigis, kus teos või fonogramm esmakordselt avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, toimus selle esituse esmakordne eetrisse andmine. Kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, mille tootja peakorter või peamine elukoht asub liikmesriigis, tuleks hoolikas otsing läbi viia selles liikmesriigis. Kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, mis on valminud ühistoodanguna ja mille tootjate asukoht on eri liikmesriikides, tuleks hoolikas otsing läbi viia igas vastavas liikmesriigis. Teoste ja fonogrammide suhtes, mida ei ole avaldatud või mida ei ole eetrisse antud, kuid mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikute poolt õiguste omajate nõusolekul, tuleks hoolikas otsing läbi viia liikmesriigis, kus asub organisatsioon, kes tegi teose või fonogrammi üldsusele õiguste omaja nõusolekul kättesaadavaks. Teoses või fonogrammis sisalduvatele teostele ja muudele kaitstud objektidele õigusi omavate isikute hoolikas otsing tuleks läbi viia liikmesriigis, kus viiakse läbi teost või muud kaitstud objekti sisaldavale teosele või fonogrammile õigusi omavate isikute hoolikas otsing. Ühtlasi tuleks kontrollida muudes riikides kättesaadavaid teabeallikaid, kui tõendid viitavad sellele, et muudes riikides leidub asjakohast teavet õiguste omajate kohta. Hoolikate otsingute tagajärjel võib koguneda mitmesugust teavet, näiteks otsingu dokumentatsioon ja otsingu tulemus. Otsingu dokumentatsioon tuleks arhiveerida, et asjaomastel organisatsioonidel oleks võimalik tõendada, et otsing oli hoolikas.

(16)

Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomased organisatsioonid dokumenteerivad oma hoolikad otsingud ning et otsingute tulemused, mis koosnevad eelkõige mis tahes leiust, mille kohaselt teost või fonogrammi tuleb käsitada orbteosena käesoleva direktiivi tähenduses, ning teabest staatuse muutuse ja orbteoste kasutamise kohta kõnealuste organisatsioonide poolt, kogutakse ja tehakse laiemale üldsusele kättesaadavaks eelkõige seeläbi, et asjaomane teave säilitatakse sidusandmebaasis. Eelkõige üleeuroopalist mõõdet arvesse võttes ja kattuva tegevuse vältimiseks on asjakohane näha ette eespool nimetatud teavet sisaldava ühtse liidu sidusandmebaasi loomine ning selle läbipaistval viisil laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine. See võimaldab nii organisatsioonidel, kes viivad läbi hoolikaid otsinguid, kui ka õiguste omajatel kõnealusele teabele hõlpsasti juurde pääseda. Sellisena võib andmebaas aidata oluliselt kaasa autoriõiguste võimalike rikkumiste ärahoidmisele ja lõpetamisele eelkõige teoste ja fonogrammide orbteose staatuse muutuste korral. Määrusega (EL) nr 386/2012 (4) määratakse Siseturu Ühtlustamise Ametile („amet”) teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises.

Eelkõige kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt hõlmavad kõnealused ülesanded niisuguste süsteemide tagamist, mis aitavad parandada liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste vahelist teabevahetust interneti teel asjaomastes küsimustes, ning koostöö edendamist nimetatud ametiasutuste vahel. Seetõttu on asjakohane usaldada ametile niisuguse Euroopa andmebaasi loomine ja haldamine, mis sisaldab käesolevas direktiivis osutatud orbteostega seotud teavet.

(17)

Teostel ja fonogrammidel võib olla mitu õiguste omajat või need võivad hõlmata muid teoseid või kaitstud objekti. Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada tuvastatud ja leitud õiguste omajate õigusi. Kui vähemalt üks õiguste omaja on tuvastatud ja leitud, ei tohiks teost või fonogrammi käsitada orbteosena. Käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutel peaks olema lubatud kasutada teost või fonogrammi, millele õigusi omavat isikut ei ole tuvastatud või leitud, üksnes siis, kui nad on saanud loa tegeleda reprodutseerimisega ja üldsusele kättesaadavaks tegemisega, mis on hõlmatud vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artiklitega 2 ja 3, õiguste omajatelt, kes on tuvastatud ja leitud, sealhulgas teostes või fonogrammides sisalduvate teoste ja muude kaitstud objektide õiguste omajad. Õiguste omajad, kes on tuvastatud ja leitud, saavad anda kõnealuse loa üksnes õiguste suhtes, mis kuuluvad neile kas seetõttu, et õigused on nende endi õigused, või seetõttu, et õigused on neile üle läinud, ning nad ei saa käesoleva direktiivi alusel lubada ühtki kasutusviisi õiguste omajate nimel, keda ei ole tuvastatud ega leitud. Sellele vastavalt saavad õigustatud isikud juhul, kui eelnevalt tuvastamata või leidmata õiguste omajad nõuavad oma õiguste tunnustamist teosele või fonogrammile, jätkata teose või fonogrammi kasutamist üksnes siis, kui kõnealused õiguste omajad annavad selleks loa direktiivi 2001/29/EÜ alusel õiguste suhtes, mis neile kuuluvad.

(18)

Õiguste omajatel, kes nõuavad oma õiguste tunnustamist teosele või muule kaitstud objektile, peaks olema õigus orbteose staatus tühistada. Õiguste omajad, kes tühistavad teose või muu kaitstud objekti orbteose staatuse, peaksid saama nende teoste või muu kaitstud objekti kasutamise eest käesoleva direktiivi kohaselt õiglast hüvitist, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus on asutatud orbteost kasutav organisatsioon. Liikmesriikidel peaks olema vabadus määrata kindlaks, millistel asjaoludel võib niisuguse hüvitise maksmine toimuda, sealhulgas makse sooritamise tähtaeg. Õiglase hüvitise võimaliku taseme kindlaksmääramisel tuleks muu hulgas võtta nõuetekohaselt arvesse liikmesriikide kultuuri edendamisega seotud eesmärke, asjaomaste organisatsioonide poolse kasutamise mitteärilist olemust, mis aitab neil organisatsioonidel täita selliseid avalikke huvisid teenivaid ülesandeid nagu õppimise edendamine ja kultuuri levitamine, ning õiguste omajatele tekkida võivat kahju.

(19)

Kui teos või fonogramm on ekslikult tunnistatud orbteoseks ja sellele on eelnenud otsing, mis ei olnud hoolikas, on jätkuvalt võimalik kasutada liikmesriikide õigusaktides sätestatud autoriõiguste rikkumise alaseid õiguskaitsevahendeid vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusnormidele ja liidu õigusele.

(20)

Õppimise edendamiseks ja kultuuri levitamiseks peaksid liikmesriigid nägema ette erandi või piirangu lisaks neile, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5. Need erandid ja piirangud peaksid lubama teatavatel organisatsioonidel, eelkõige direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud organisatsioonidel, ning filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevatel asutustel, mis tegutsevad mittetulunduslikul alusel, samuti avalikkust teenindavatel ringhäälinguorganisatsioonidel orbteoseid reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha direktiivi 2001/29/EÜ tähenduses, kui selline kasutusviis täidab nende asutuste avalikke huvisid teenivaid ülesandeid, milleks on eelkõige nende kogude, sealhulgas digitaalkogude säilitamine, taastamine ning kättesaadavaks tegemine kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused hõlmama organisatsioone, kelle liikmesriigid on määranud oma kultuuripärandisse kuuluvate filmide ja muude audiovisuaalsete teoste või fonogrammide kogumiseks, kataloogimiseks, säilitamiseks ja taastamiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid hõlmama ringhäälinguorganisatsioone, kes osutavad avalikku teenust, nagu selle teeb ülesandeks, määratleb ja korraldab iga liikmesriik. Käesoleva direktiiviga orbteoste kasutamise lubamiseks kehtestatud erand või piirang ei piira direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud erandite ja piirangute kohaldamist. Seda saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.

(21)

Digiteerimise ergutamiseks tuleks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutel lubada tulu teenida seoses nendepoolse orbteoste kasutamisega käesoleva direktiivi alusel nende avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluslepingute raames.

(22)

Lepingulised suhted võivad kaasa aidata Euroopa kultuuripärandi digiteerimisele, kusjuures avalikel raamatukogudel, haridusasutustel, muuseumidel, arhiividel, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevatel asutustel ja avalikkust teenindavatel ringhäälinguorganisatsioonidel peaks olema lubatud sõlmida äripartneritega lepinguid orbteoste digiteerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, et teoseid käesoleva direktiiviga lubatud viisil kasutada. Kõnealused lepingud võivad hõlmata selliste partnerite rahalist toetust. Lepingutega ei tohiks käesoleva direktiivi kohaselt õigustatud isikutele kehtestada mingeid piiranguid orbteoste nendepoolse kasutamise suhtes ega tohiks äripartneritele anda mingeid õigusi orbteoseid kasutada või nende kasutamist kontrollida.

(23)

Selleks et teha Euroopa kultuuripärand liidu kodanikele kättesaadavamaks, on vaja ka tagada, et ühes liikmesriigis digiteeritud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud orbteosed võib teha üldsusele kättesaadavaks ka teistes liikmesriikides. Avalikke huvisid teeniva ülesande täitmise eesmärgil orbteost kasutavad avalikud raamatukogud, haridusasutused, muuseumid, arhiivid, filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevad asutused ja avalikkust teenindavad ringhäälinguorganisatsioonid peaksid suutma teha orbteose teistes liikmesriikides üldsusele kättesaadavaks.

(24)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta õiguste haldamise korraldust liikmesriikides, sealhulgas laiendatud kollektiivlitsentse, õiguslikke eeldusi esindamise või ülemineku osas, kollektiivset haldamist või samalaadseid korraldusi või nende kombinatsiooni, sealhulgas massilise digiteerimise jaoks.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt õiguskindluse tagamist seoses orbteoste kasutamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning orbteoste kasutamise eeskirjade ühtsuse vajaduse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

raamatu, ajakirja, ajalehe või muu kirjutisena avaldatud teosed, mida talletatakse avalike raamatukogude, haridusasutuste, muuseumide, arhiivide ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevate asutuste kogudes,

b)

avalike raamatukogude, haridusasutuste, muuseumide, arhiivide ja filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelevate asutuste kogudes talletatavad kinematograafilised ja audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid ning

c)

avalikkust teenindavate ringhäälinguorganisatsioonide poolt kuni 31. detsembrini 2002 (kaasa arvatud) toodetud ja nende arhiivides talletatavad kinematograafilised või audiovisuaalsed teosed ning fonogrammid,

a)

organisatsioonide läbiviidud hoolikate otsingute tulemused, mille alusel on tehtud järeldus käsitada teost või fonogrammi orbteosena;

b)

viis, kuidas organisatsioonid orbteost käesoleva direktiivi kohaselt kasutavad;

c)

organisatsioonide kasutatavate teoste ja fonogrammide orbteose staatuse mis tahes muutus vastavalt artiklile 5;

d)

asjaomase organisatsiooni asjakohane kontaktteave.

a)

teha orbteos direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 tähenduses üldsusele kättesaadavaks;

b)

reprodutseerida orbteost direktiivi 2001/29/EÜ artikli 2 tähenduses digiteerimise, kättesaadavaks tegemise, indekseerimise, kataloogimise, säilitamise või taastamise eesmärgil.

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/13

(1)

Euroopa Ülemkogu palus liikmesriikidel teavitada alates 1. jaanuarist 2012 komisjoni kõigist uutest ja olemasolevatest kahepoolsetest energiavaldkonnas sõlmitud kokkulepetest kolmandate riikidega. Komisjon peaks tegema saadud teabe asjakohasel kujul kättesaadavaks kõikidele teistele liikmesriikidele, võttes arvesse vajadust kaitsta tundlikku äriteavet.

(2)

Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaksid liikmesriigid vältima liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vastuolusid liidu õigusega või sellised vastuolud kõrvaldama.

(3)

Energia siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energia siseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energia siseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuse kindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstusele ja tarbijatele avalduda võivat kasu. Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepete suur läbipaistvus võimaldaks liidul solidaarselt ja kooskõlastatult tegutseda, et tagada lepete vastavus liidu õigusele ja kindlustada tõhus energiavarustus. Samuti aitaks läbipaistvus saavutada tihedamat liidusisest koostööd energiaalaste välissuhete valdkonnas ning liidu pikaajalisi energeetika, kliima ja energiavarustuse kindlusega seotud poliitilisi eesmärke.

(4)

Seetõttu tuleks luua uus teabevahetusmehhanism. See peaks hõlmama ainult selliseid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust, kuna need kaks küsimust on omavahel lahutamatult seotud. Liikmesriikide ülesandeks on anda esialgne hinnang selle kohta, kas asjaomane valitsustevaheline kokkulepe või muu tekst, millele on valitsustevahelises kokkuleppes selgesõnaliselt osutatud, mõjutab energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust; kahtluse korral peaks liikmesriigid konsulteerima komisjoniga. Energia siseturgu või liidu energiavarustuse kindlust ei mõjuta põhimõtteliselt kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei rakendata, ning seetõttu ei peaks need olema kõnealuse teabevahetusmehhanismiga hõlmatud. Teabevahetusmehhanism peaks hõlmama eelkõige kõiki valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis mõjutavad gaasi, nafta või elektriga varustamist püsiinfrastruktuuri kaudu või liitu imporditava energia kogust.

(5)

Teabevahetusmehhanism ei peaks hõlmama neid valitsustevahelisi kokkuleppeid, mis tuleb tervikuna komisjonile esitada vastavalt muudele liidu õigusaktidele. Mainitud erand ei peaks kehtima selliste kolmandate riikidega sõlmitud valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis mõjutavad gaasiinfrastruktuuri ja -tarnete arendamist ja kasutamist ning millest tuleb komisjoni teavitada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 994/2010 (milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid) (3) artikli 13 lõike 6 punktile a. Sellistest kokkulepetest tuleks teavitada käesolevas otsuses sätestatud eeskirjade kohaselt. Topelttöö vältimiseks tuleks käesoleva otsuse kohast teatamist lugeda määruse (EL) nr 994/2010 artikli 13 lõike 6 punktis a sätestatud kohustuse täitmiseks.

(6)

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi käsitlevaid valitsustevahelisi kokkuleppeid käesoleva otsusega ei hõlmata.

(7)

Käesolev otsus ei loo äriüksuste vaheliste kokkulepetega seotud kohustusi. Siiski ei takista see liikmesriikidel edastada komisjonile vabatahtlikult kaubanduskokkuleppeid, millele on valitsustevahelistes kokkulepetes selgesõnaliselt viidatud. Kuna kaubanduskokkulepped võivad sisaldada regulatiivsätteid, peaks ettevõtjatel, kes peavad läbirääkimisi kaubanduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ettevõtjatega, olema lisaks ka võimalus küsida nõu komisjonilt, et vältida lepete võimalikku vastuolu liidu õigusega.

(8)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, mis on juba jõustunud või mida kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt ajutiselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.

(9)

Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kavandatavate või läbirääkimisel olevate valitsustevaheliste energiakokkulepete suurem läbipaistvus aitaks kaasa liikmesriikide ühtsele lähenemisele sellistele lepingutele, samuti kokkulepete vastavusele liidu õigusele ning liidu energiavarustuse kindlusele. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus teavitada komisjoni läbirääkimistest uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate valitsustevaheliste kokkulepete muutmiseks. Kui liikmesriigid sellise variandi valivad, peaksid nad hoidma komisjoni korrapäraselt kursis käimasolevate läbirääkimistega. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.

Komisjonil peaks olema õigus osaleda läbirääkimistel vaatlejana ka omal soovil asjaomaste liikmesriikide nõusolekul. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus paluda kolmandate riikidega peetavatel läbirääkimistel komisjoni abi. Komisjonil peaks sellisel juhul olema võimalus anda nõu, kuidas vältida vastuolu liidu õigusega, ning juhtida tähelepanu liidu energiapoliitika eesmärkidele ja liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele.

(10)

Komisjon peaks hindama olemasolevate valitsusvaheliste kokkulepete kooskõla liidu õigusega. Vastuolu korral peaksid liikmesriigid tegema kõik sobiva lahenduse leidmiseks, millega avastatud vastuolu kõrvaldada.

(11)

Selleks et tagada suurem läbipaistvus ja vältida potentsiaalset vastuolu liidu õigusega, peaks liikmesriikidel olema võimalus teavitada komisjoni kavandatavast valitsustevahelisest kokkuleppest enne läbirääkimiste alustamist või nende toimumise ajal. Kui valitsustevahelise kokkuleppe üle läbirääkimisi pidanud liikmesriik on teavitanud komisjoni enne läbirääkimiste lõpuleviimist kõnealusel viisil ning esitanud talle valitsustevahelise kokkuleppe eelnõu, peaks komisjonil olema võimalus teavitada kõnealust liikmesriiki oma arvamusest kõnealuse kokkuleppe kooskõla kohta liidu õigusega. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud oma Euroopa Liidu toimimise lepingust (ELi toimimise leping) tulenevaid kohustusi, on tal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 258 õigus algatada rikkumismenetlus.

(12)

Kõik käesoleva otsusega hõlmatud lõplikud, ratifitseeritud valitsustevahelised kokkulepped tuleks edastada komisjonile, et võimaldada kõikide teiste liikmesriikide teavitamist.

(13)

Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotlused käsitada esitatud teavet konfidentsiaalsena. Seevastu ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangute koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (4).

(14)

Kui liikmesriik käsitleb valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile sellest kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.

(15)

Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitikat käsitlevates küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärgiks peaks olema valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse, eelkõige konkurentsiõiguse ja energia siseturu eeskirjade ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahelise vastuolu vältimine. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.

(16)

Pidades silmas energia siseturu olemasolu ning liidu energiapoliitika eesmärke, peaksid liikmesriigid kõnealust ühist energiastrateegiat ja selle eesmärke arvesse võtma liidu energiapoliitikat mõjutavate valitsusvaheliste energiavaldkonnas sõlmitavate kokkulepete alaste läbirääkimiste pidamisel.

(17)

Suuremad vastastikused teadmised olemasolevatest ja uutest valitsustevahelistest kokkulepetest peaksid võimaldama paremini kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide endi kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline parem kooskõla peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada liidu poliitilist ja majanduslikku kaalukust ning võimaldama komisjonil pakkuda lahendusi valitsustevaheliste kokkulepetega seotud probleemide lahendamiseks.

(18)

Komisjon peaks hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiidi- ja tarbijariikide suhtes võetava kindla ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli.

(19)

Teabevahetusmehhanism, sealhulgas selle rakendamise käigus liikmesriikide poolt läbiviidavad hindamised, ei piira rikkumisi, riigiabi ja konkurentsivõimet käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist.

(20)

Komisjon peaks hindama, kas käesolev otsus on piisav ja tõhus, et tagada valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse kooskõla ning valitsustevaheliste kokkulepetega seotud tegevuse parem kooskõlastamine liikmesriikide vahel energeetika valdkonnas.

(21)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt valitsustevahelisi energiakokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liikmesriikide ja komisjoni vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva otsuse mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

sisu,

b)

eesmärk ja reguleerimisala,

c)

kehtivusaeg,

d)

osalised,

e)

teave peamiste elementide kohta.

a)

vaadata läbi valitsustevaheliste kokkulepete valdkonnas toimuvad arengud ning püüelda järjepidevuse ja ühtsuse poole liidu energiaalastes välissuhetes peamiste tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega;

b)

selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajadusel välja lahendused;

c)

töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides välja vabatahtlikud standardsätted, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete kooskõla liidu õigusega;

d)

soodustada vajadusel selliste mitmepoolsete valitsustevaheliste kokkulepete väljatöötamist, millesse on kaasatud mitu liikmesriiki või liit tervikuna.

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/18

(1)

Pidades silmas teadust ja tehnoloogiat käsitleva statistika arengusuundi ning nõudmist uue, üksikasjalikuma ja sagedamini koostatava statistika järele, tuleks kehtestada otsuse nr 1608/2003/EÜ uued rakendusmeetmed.

(2)

Jätkuma peaks statistiline toetus praegustes poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ja poliitika uutest algatustest tulenevate lisanõuete täitmine, et tagada olemasolevate vahendite kasutamine parimal viisil ja vähendada võimalikult palju vastamisega kaasnevat koormust.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009 (2) Euroopa statistika kohta moodustab võrdlusraamistiku eelkõige nende eeskirjade jaoks, mis käsitlevad juurdepääsu haldusandmete allikatele ja statistiliste andmete konfidentsiaalsust.

(4)

On vaja tagada Euroopa teadust ja tehnoloogiat käsitleva statistika vastavus muudele rahvusvahelistele standarditele. Sellepärast tuleb võtta arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning muude rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud tööd. Võrdlusraamistik peaks koosnema eelkõige teadus- ja arendustegevuse statistikat käsitlevast Frascati käsiraamatust, teadusele ja tehnoloogiale pühendatud inimressursside statistikat käsitlevast Canberra käsiraamatust, OECD välja antud OECD patendistatistika käsiraamatust ning innovatsioonialast statistikat käsitlevast Oslo käsiraamatust, mille on ühiselt välja andnud OECD ja Euroopa Komisjon (Eurostat).

(5)

Selguse huvides tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 22. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 753/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1608/2003/EÜ teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika kohta, (3) ning komisjoni 13. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1450/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ innovatsiooni käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (4).

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

a)

teadus- ja arendustegevuse statistika;

b)

valitsuse eelarveeraldiste või uurimis- ja arendustegevuse kulude statistika (GBAORD);

c)

innovatsiooni käsitlev statistika;

d)

teaduse ja tehnoloogia inimressursse käsitlev statistika, kaasa arvatud soo ja liikuvuse statistika, patendistatistika, kõrgtehnoloogia ja teadmispõhiste teenuste statistika ning muu teadust ja tehnoloogiat käsitlev statistika.

a)

teadus- ja arendustegevuse statistika;

b)

valitsuse eelarveeraldiste või teadus- ja arendustegevuse kulude statistika (GBAORD);

c)

innovatsioon.

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/31

(1)

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53 on ette nähtud võimalus võtta asjakohaseid liidu tasandi kiireloomulisi meetmeid kolmandast riigist imporditud toidu või sööda suhtes, et kaitsta inimeste või loomade tervist või keskkonda, kui riski ei saa rahuldavalt juhtida liikmesriikide võetavate meetmete abil.

(2)

Pärast Fukushima tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 toimunud avariid on komisjonile teatatud, et radionukliidide tase teatavates Jaapanist pärit toiduainetes ületab Jaapanis kohaldatavaid häiretasemeid. Selline saaste võib ohustada inimeste ja loomade tervist liidus ning seepärast võeti vastu komisjoni 25. märtsi 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 297/2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (2). Nimetatud määrus asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 961/2011, (3) mis hiljem asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 284/2012 (4).

(3)

Olukorras toimunud muutuste arvessevõtmiseks on rakendusmäärust (EL) nr 284/2012 mitu korda muudetud. Kuna praegu on vajalikud täiendavad muudatused, on asjakohane asendada rakendusmäärus (EL) nr 284/2012 uue määrusega.

(4)

Kehtivate meetmete ülevaatamisel on arvesse võetud Jaapani ametiasutuste poolt seoses teise avariijärgse kasvuperioodiga esitatud enam kui 26 000 teadet radioaktiivsete ainete esinemise kohta söödas ja toidus.

(5)

Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks jätta välja isiklikud saadetised. Loomset päritolu toidu ja sööda puhul tuleks viidata komisjoni 5. märtsi 2009. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 206/2009 (milles käsitletakse isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 136/2004) (5) sätetele. Muu sööda ja toidu puhul tuleks sätestada, et saadetisi võib pidada isiklikeks üksnes siis, kui need on mitteärilist laadi ning ette nähtud eraisikule isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks.

(6)

Jaapani ametiasutused on esitanud komisjonile põhjalikke andmeid, mille kohaselt ei sisalda lisaks juba reguleerimisalast välja jäetud alkohoolsetele jookidele (sake, viski ja shochu) mõõdetavas koguses radioaktiivseid aineid ka muud alkohoolsed joogid. Selitus- ja kääritamisprotsess vähendab märgatavalt alkohoolse joogi radioaktiivsust Selleks et vähendada Jaapani ametiasutuste ja ka sellest riigist importivate liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust, on seega asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja teatavad muud alkohoolsed joogid.

(7)

Jaapani ametiasutuste esitatud andmed tõendavad, et enne liitu eksportimist ei ole enam vaja nõuda Yamanashi ja Shizuoka prefektuurist pärit sööda ja toidu puhul proovide võtmist ja radioaktiivsuse taseme analüüsimist. Proovivõtu- ja analüüsinõue tuleks säilitada üksnes Shizuoka prefektuurist pärit tee ning Shizuoka ja Yamanashi prefektuurist pärit seente suhtes.

(8)

Kuna Fukushima prefektuurist pärit söödas ja toidus leidub radioaktiivseid aineid ikka veel nõuetele mittevastaval või märkimisväärsel tasemel, on asjakohane säilitada kehtiv proovivõtu- ja analüüsinõue enne liitu eksportimist kogu sellest prefektuurist pärit sööda ja toidu suhtes. Sellise sööda ja toidu suhtes tuleks siiski jätkuvalt kohaldada üldisi erandeid, mis on seotud näiteks alkohoolsete jookide ja isiklike saadetistega.

(9)

Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Saitama, Tokyo, Iwate, Chiba ja Kanagawa prefektuuri puhul tuleb enne liitu eksportimist võtta proove ja teha analüüse kogu sööda ja toidu puhul. On asjakohane, et kõnealune nõue piirduks seente, tee, kalandustoodete, teatavate söödavate looduslike taimede, teatavate köögiviljade, teatavate puuviljade, riisi ja sojaubade ning nendest töötlemise teel valmistatud ja saadud toodetega. Samu nõudeid tuleks kohaldada liittoiduainete suhtes, mis sisaldavad üle 50 % ulatuses koostisosa (koostisosi), mille puhul on enne liitu eksportimist nõutud eelnev kontrollimine.

(10)

Impordi puhul teostatud kontroll näitab, et Jaapani ametiasutused rakendavad liidu õigusaktides sätestatud eritingimusi nõuetekohaselt ning enam kui aasta vältel ei ole aset leidnud rikkumisi. Seetõttu on asjakohane vähendada impordikontrollide ja nende tulemuste komisjonile edastamise sagedust.

(11)

Asjakohane on ette näha kõnealuste sätete järgmine läbivaatamine ajaks, kui selguvad kolmanda avariijärgse kasvuperioodi proovivõtu- ja analüüsitulemused sööda ja toidu radioaktiivsuse taseme kohta, st hiljemalt 31. märtsiks 2014. Toodete puhul, mille saagikoristus toimub peamiselt teise kasvuperioodi teisel poolel ning mille kõik andmed teise kasvuperioodi kohta ei ole seetõttu veel kättesaadavad, on siiski asjakohane ette näha, et neid tooteid käsitlevad sätted vaadatakse üle 31. märtsiks 2013.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

tooted, mis saadeti Jaapanist välja enne 28. märtsi 2011;

b)

tooted, mille puhul saak on koristatud ja/või mida on töödeldud enne 11. märtsi 2011;

c)

CN-koodide 2203–2208 alla kuuluvad alkohoolsed joogid;

d)

määruse (EÜ) nr 206/2009 artikliga 2 hõlmatud loomset päritolu sööda ja toidu isiklikud saadetised;

e)

muu kui loomset päritolu sööda ja toidu isiklikud saadetised, mis on mitteärilist laadi ning ette nähtud üksnes eraisikule isiklikuks tarbimiseks ja kasutamiseks. Kahtluse korral lasub tõendamiskohustus saadetise saajal.

a)

kinnitab, et toode vastab Jaapanis kehtivatele õigusaktidele ja

b)

täpsustab, kas toote suhtes kehtivad või ei kehti Jaapani õigusaktidega ettenähtud üleminekumeetmed.

a)

toode on koristatud ja/või töödeldud enne 11. märtsi 2011; või

b)

toode (välja arvatud Shizuoka prefektuurist pärit tee ja seened ning Yamanashi prefektuurist pärit seened) on pärit ja lähetatud mujalt kui Fukushima, Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Saitama, Tokyo, Chiba, Kanagawa või Iwate prefektuurist; või

c)

toode on pärit ja lähetatud Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Saitama, Tokyo, Chiba, Kanagawa või Iwate prefektuurist, kuid see ei ole kantud käesoleva määruse IV lisasse (ja seega ei ole nõutav ekspordieelne analüüs); või

d)

toode on lähetatud Fukushima, Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Saitama, Tokyo, Chiba, Kanagawa või Iwate prefektuurist, kuid ei ole pärit ühestki nimetatud prefektuurist ning see ei ole teeloleku ajal saanud radioaktiivset kiirgust; või

e)

kui toote puhul on tegemist Shizuoka prefektuurist pärit tee ja seente või Yamanashi prefektuurist pärit seentega või nendest saadud tootega või segasööda või liittoiduga, mis sisaldab neid tooteid üle 50 %, on tootega kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne; või

f)

kui käesoleva määruse IV lisas loetletud toode on pärit Fukushima, Gunma, Ibaraki, Tochigi, Miyagi, Saitama, Tokyo, Chiba, Kanagawa või Iwate prefektuurist või selle puhul on tegemist segasööda või liittoiduga, mis sisaldab neid tooteid üle 50 %, on tootega kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne. IV lisas sätestatud tooteloetelu ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta) (7) sätestatud nõuete kohaldamist; või

g)

kui toote või tootes enam kui 50 % ulatuses sisalduvate koostisosade päritolu on teadmata, on tootega kaasas proovivõtu- ja analüüsitulemuste aruanne.

a)

kontrollivad kõikide artiklis 1 osutatud toodete saadetiste dokumente;

b)

teostavad 5 % saadetiste korral identifitseerimise ja füüsilise kontrolli, tehes sealhulgas laborianalüüse tseesium-134 ja tseesium-137 sisalduse kohta.

a)

mille piiripunkti või määratud sisenemiskoha pädev asutus on nõuetekohaselt kinnitanud; ning

b)

mis tõendab, et artiklis 10 osutatud ametlikud kontrollid on tehtud ja et nende kontrollide tulemused on olnud soodsad.

a)

tooted on saadetud Jaapanist välja enne käesoleva määruse jõustumist; või

b)

toodetega on kaasas rakendusmääruse (EL) nr 284/2012 kohane deklaratsioon, mis on välja antud enne 1. novembrit 2012, ja tooted on Jaapanist välja saadetud enne 1. detsembrit 2012.

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/42

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/44

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt Euroopa Liidu lepingu alusel enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühisuse tunnustamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel.

(2)

Vastavalt sellele kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid rakendanud.

(3)

Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 nimetatud otsused tuleb vastu võtta küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamisvisiidil ja süsteemi katselisel kasutamisel.

(4)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, täidab ta küsimustiku.

(5)

Rootsi on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõidukite registreerimisandmeid käsitleva küsimustiku.

(6)

Rootsi on koos Madalmaadega süsteemi edukalt katseliselt kasutanud.

(7)

Belgia ja Madalmaade hindamisrühm on teinud hindamisvisiidi Rootsisse ning koostanud hindamisvisiidi aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(8)

Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõidukite registreerimisandmeid käsitleva küsimustiku, hindamisvisiidi ja süsteemi katselise kasutamise tulemused,

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/45

(1)

Nõukogu kehtestas 25. oktoobril 2010 otsusega 2010/638/ÜVJP (1) Guinea Vabariigi vastu piiravad meetmed.

(2)

Otsuse 2010/638/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 27. oktoobrini 2013.

(3)

Otsuses 2010/638/ÜVJP ette nähtud meetmeid relvaembargo kohta on vaja muuta.

(4)

Otsust 2010/638/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1.

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 27. oktoobrini 2013. Otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral võib otsust uuendada või muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/46

(1)

Komisjoni 3. novembri 2008. aasta otsuses 2008/855/EÜ loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (3) on sätestatud teatavad tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides või nende piirkondades, mis on loetletud kõnealuse otsuse lisas. Nógrádi komitaat Ungaris kuulub nimetatud loetellu.

(2)

Ungari on teatanud komisjonile hiljutistest muutustest seoses sigade klassikalise katku esinemisega otsuse 2008/855/EÜ lisas nimetatud Nógrádi komitaadi territooriumil.

(3)

Esitatud teabe kohaselt on sigade klassikaline katk Nógrádi komitaadi territooriumilt likvideeritud. Seetõttu ei tohiks otsuses 2008/855/EÜ sätestatud meetmeid selle komitaadi suhtes kohaldada ja kõnealuse otsuse lisa I osast tuleks viide Nógrádi komitaadile välja jätta.

(4)

Seega tuleks otsust 2008/855/EÜ vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/47

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Selleks et aidata kaasa linnugripi võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit oma rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses ja teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on sätestatud, millistele kulutustele võib anda liidu rahalist toetust.

(4)

Komisjoni 15. veebruari 2012. aasta otsusega 2012/132/EL ELi rahalise toetuse kohta seoses Saksamaal, Itaalias ja Madalmaades 2011. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit rahalist toetust 2011. aastal Madalmaades lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele. Madalmaad esitasid 13. aprillil 2012 ametliku hüvitise taotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(5)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(6)

Madalmaad on vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikele 4 teavitanud viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate liidu õigusaktidega, ning nende tulemustest. Vastavalt määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklile 7 olid hüvitise taotlusele lisatud finantsaruanne, täiendavad dokumendid, epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomad tapeti või likvideeriti, ja vastavate auditite tulemused.

(7)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused edastati Madalmaadele 25. aprillil 2012. aastal ja 4. juunil 2012. aastal. Madalmaad väljendasid nõusolekut 11. juunil 2012 saadetud e-kirjas.

(8)

Seetõttu tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lindude gripi likvideerimisega Madalmaades 2011. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

27.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/49

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalaste erimeetmete jaoks, sealhulgas erakorraliste meetmete jaoks antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa suu- ja sõrataudi võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 14 lõikes 4 on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi tehtud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on sätestatud, millisteks kulutusteks võib anda liidu rahalist toetust.

(4)

Komisjoni 9. novembri 2011. aasta rakendusotsusega 2011/730/EL liidu rahalise toetuse kohta seoses Bulgaarias 2011. aastal suu- ja sõrataudi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit rahalist toetust Bulgaarias 2011. aastal suu- ja sõrataudi vastu võitlemiseks võetud erakorralisteks meetmeteks. Bulgaaria esitas 9. detsembril 2011 ja 24. jaanuaril 2012 ametliku hüvitise taotluse, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(5)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(6)

Bulgaaria on vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 14 lõikele 3 teatanud viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja tauditõrjet käsitlevate liidu õigusaktidega, ning nende meetmete tulemustest. Vastavalt määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklile 7 olid hüvitise taotlusele lisatud finantsaruanne, täiendavad dokumendid, epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomad tapeti või likvideeriti, ja vastavate auditite tulemused.

(7)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused edastati Bulgaariale 19. juunil 2012. Bulgaaria väljendas nõusolekut 20. juunil 2012 saadetud e-kirjas.

(8)

Seetõttu tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses suu- ja sõrataudi likvideerimisega Bulgaarias 2011. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,