ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.296.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 296 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
25.10.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 296/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 965/2012,
5. oktoober 2012,
millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 5 ja artikli 10 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Teatava õhusõiduki käitamisega seotud käitajad ja töötajad peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas esitatud asjakohastele olulistele nõuetele. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt peavad liikmesriigid lisaks oma väljaantud sertifikaatide järelevalvele tegema uurimisi, sealhulgas teostama õhusõidukite tehnilist kontrolli seisuplatsil, ning võtma kõik meetmed, sealhulgas keelama õhusõiduki lendu, et ära hoida rikkumise jätkumine. |
(3) |
Komisjon peaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhusõidukite ohutu käitamise tingimused. |
(4) |
Tsiviillennundusohutusele sujuva ülemineku ja selle kõrge taseme tagamiseks Euroopa Liidus peaksid rakendusmeetmed kajastama kõige uuemaid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduslikke ja tehnoloogilisi edusamme õhusõidukite käitamise valdkonnas. Sellest tulenevalt tuleks arvesse võtta Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO”) ja Euroopa Ühinenud Lennuametite egiidi all 30. juunini 2009 heakskiidetud nõudeid ja haldusmenetlusi ning konkreetse liikmesriigi olukorda käsitlevaid kehtivaid õigusakte. |
(5) |
Lennundussektorile ja liikmesriikide haldusasutustele on vaja anda piisavalt aega uue raamistikuga kohanemiseks ning enne käesoleva määruse kohaldamise algust väljaantud sertifikaatide, tõendite ja tunnistuste kehtivuse tunnustamiseks teatavatel tingimustel. |
(6) |
Kuna käesolev määrus kujutab endast määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8 lõikes 5 ja artikli 10 lõikes 5 osutatud rakendusmeedet, loetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 (2) III lisa ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/36/EÜ (3) kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 69 lõigetega 3 ja 5 kehtetuks tunnistatuks. Siiski peaks III lisa käesoleva määrusega ettenähtud üleminekuperioodide lõppemiseni ajutiselt kehtima jääma nendes valdkondades, kus rakendusmeetmeid veel vastu ei ole võetud. Samuti tuleks direktiivi 2004/36/EÜ kohaldamist ajutiselt jätkata seni, kuni käesoleva määrusega ettenähtud üleminekuperioodid on lõppenud. |
(7) |
Euroopa Lennundusohutusamet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1. |
(8) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesolevas määruses kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennukite ja kopterite käitamise kohta ärilises lennutranspordis, mis muu hulgas hõlmavad mõne teise riigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate käitajate selliste õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist, mis on maandunud sellise teise riigi lennuväljal, mille territooriumil kohaldatakse aluslepingu sätteid.
2. Peale selle kehtestatakse käesolevas määruses üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud ning ärilises lennutranspordis kasutatavate õhusõidukite käitajatele, samuti kõnealuste sertifikaatide pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise kohta, ning sertifikaadi omanike õigused ja kohustused ning tingimused, mille korral tuleb ohutuse huvides lennutegevus keelata, seda piirata või seada sellele tingimused.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punkti a reguleerimisalasse kuuluva lennutegevuse suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ärilise lennutranspordi lend”– reisijate, lasti või posti transportimine õhusõidukiga tasu eest;
2) „B-suutlikkusklassi lennukid”– propellermootoriga lennukid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on kuni üheksa ja mille maksimaalne stardimass on kuni 5 700 kg;
3) „avalikes huvides kasutatav käitamiskoht (PIS)”– koht, mida kasutatakse üksnes avalikes huvides toimuvateks lendudeks;
4) „1. suutlikkusklassi lend”– lend, kus kopter suudab kriitilise mootori rikke korral maanduda katkestatud stardiks kasutatava stardidistantsi piires või jätkata lendu sobiva maandumiskohani, olenevalt sellest, kus rike ilmneb.
II–V lisas kasutatavad täiendavad mõisted on sätestatud I lisas.
Artikkel 3
Järelevalvesuutlikkus
1. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu üksust liikmesriigi pädevaks asutuseks, millel on määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalvega seotud asjaomased volitused ja kohustused.
2. Kui liikmesriik määrab pädevaks asutuseks rohkem kui ühe üksuse, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
iga pädeva asutuse pädevusvaldkondlikud kohustused ja pädevusvaldkonna geograafilised piirid peavad olema selgelt kindlaks määratud ning |
b) |
üksused peavad tegema koostööd, et tagada kõikide määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute ja organisatsioonide tulemuslik järelevalve nende vastavates valdkondades. |
3. Liikmesriigid tagavad, et pädeva(te)l asutus(te)l on vajalik suutlikkus teostada kõikide nende järelevalveprogrammiga hõlmatud isikute ja organisatsioonide järelevalvet, sealhulgas piisavad vahendid käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.
4. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse töötajad ei täida järelevalveülesandeid juhul, kui tõendatakse, et sellega võib kaasneda otsene või kaudne huvide, eelkõige perekondlike või finantshuvide konflikt.
5. Töötajatel, kelle pädev asutus volitab sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesandeid täitma, peab olema õigus täita vähemalt järgmisi ülesandeid:
a) |
kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, protseduure ja kõiki muid sertifitseerimis- ja/või järelevalveülesande täitmisega seotud materjale; |
b) |
teha nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid; |
c) |
küsida kohapeal suulisi selgitusi; |
d) |
siseneda vajalikesse ruumidesse, käitamiskohtadesse või transpordivahenditesse; |
e) |
teha auditeid, uurimisi, hindamisi ja kontrolle, sealhulgas õhusõiduki kontrolli seisuplatsil ning etteteatamiseta kontrollkäike; |
f) |
võtta või algatada vajalikke täitemeetmeid. |
6. Lõikes 5 loetletud ülesandeid tuleb täita kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusnormidega.
Artikkel 4
Õhusõiduki kontroll seisuplatsil
Teise liikmesriigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate käitajate õhusõidukeid kontrollitakse seisuplatsil kooskõlas II lisa RAMP-alajaoga.
Artikkel 5
Lennutegevus
1. Käitajad käitavad õhusõidukit ärilise lennutranspordi lendudeks ainult vastavalt III ja IV lisale.
2. Ärilise lennutranspordiga tegelevad käitajad järgivad V lisa asjakohaseid sätteid järgmiste õhusõidukite käitamisel:
a) |
lennukid ja kopterid, mida kasutatakse järgmisteks lendudeks:
|
b) |
lennukid ja kopterid, mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks; |
c) |
kahemootorilised lennukid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS); |
d) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse öönägemissüsteemi (NVIS) abil käitatavateks lendudeks; |
e) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse ripplastiga lendudeks (HHO), ning |
f) |
kopterid, mida ärilises lennutranspordis kasutatakse kopteri kiirabilendudeks (HEMS). |
Artikkel 6
Erandid
1. III ja IV lisas esitatud nõudeid ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennukite ega mittekeerukate kopterite ärilise lennutranspordi selliste lendude suhtes, mis algavad ja lõpevad samal lennuväljal/käitamiskohas.
Nimetatud lendude suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
lennukite puhul määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa ja sellega seotud riigisisesed erandid, mis põhinevad ohutusalaste riskide hindamisel pädevate asutuste poolt; |
b) |
kopterite puhul asjaomases liikmesriigis kohaldatavad nõuded. |
2. Erandina artikli 5 lõikest 1 käitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 5 osutatud õhusõidukeid ärilise lennutranspordi lendude puhul komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsuses K(2009) 7633 sätestatud tingimuste kohaselt. Kõikidest kõnealuses otsuses sätestatud tingimusi mõjutavatest muudatustest teatatakse enne muudatuste rakendamist komisjonile ja Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi „amet”).
Liikmesriik, kes ei kuulu otsuse K(2009) 7633 adressaatide hulka, kuid kes kavatseb kasutada kõnealuses otsuses sätestatud erandit, teavitab enne erandi rakendamist sellest komisjoni ja ametit. Komisjon ja amet hindavad, missugusel määral asjaomane muudatus või erandi kavandatav kasutamine erineb otsuses K(2009) 7633 sätestatud tingimustest või missugusel määral see mõjutab kõnealuse otsuse raames tehtud esmast ohutushindamist. Kui hindamine näitab, et muudatus või erandi kavandatav kasutamine ei ole kooskõlas otsuse K(2009) 7633 kohase esmase ohutushindamisega, esitab asjaomane liikmesriik kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikega 6 uue eranditaotluse.
3. Erandina artikli 5 lõikest 1 käitatakse projekteerimis- või tootjaorganisatsioonide õiguste raames korraldatavaid õhusõidukitüübi kasutuselevõtu või ümberehitusega seotud lende jätkuvalt liikmesriikide õigusaktides sätestatud tingimustel.
4. Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega jätkuvalt nõuda ärilises lennutranspordis kasutatavatelt, avamerelende tegevatelt kopteritelt erilubade olemasolu ning täiendavate nõuete kohaldamist seoses nende käitamisprotseduuride, varustuse, lennumeeskonna kvalifikatsiooni ja koolitusega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kõnealuste erilubade suhtes kohaldatavatest täiendavatest nõuetest. Need nõuded ei tohi olla leebemad III ja IV lisas sätestatud nõuetest.
5. Erandina IV lisa punkti CAT.POL.A.300 alapunktist a käitatakse ühemootorilisi lennukeid ärilises lennutranspordis öölendudel või instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes vastavalt liikmesriikide poolt määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 8 lõike 2 kohaselt tehtud erandites sätestatud tingimustele.
Kõikidest kõnealuste lennukite käitamisega seotud muudatustest, mis mõjutavad eespool nimetatud erandites sätestatud tingimusi, teatatakse enne kõnealuste muudatuste rakendamist komisjonile ja ametile. Komisjon ja amet hindavad kavandatavat muudatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikega 5.
6. Olemasolevaid kopterilende avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta / kasutatavast käitamiskohast on lubatud käitada erandina IV lisa punktist CAT POL.H.225, kui avalikes huvides kasutatava käitamiskoha mõõtmete, selle läheduses asuvate takistuste või kopteri enda tõttu ei ole võimalik täita 1. suutlikkusklassi nõudeid. Selliseid lende käitatakse liikmesriikide kindlaks määratud tingimuste kohaselt. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kõnealuste tingimuste kohaldamisest.
Artikkel 7
Lennuettevõtja sertifikaat
1. Lennuettevõtja sertifikaadid, mille liikmesriigid on ärilise lennutranspordiga tegelevatele käitajatele kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 3922/91 välja andnud enne käesoleva määruse kohaldamist, loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.
Siiski peavad hiljemalt 28. oktoobriks 2014 olema täidetud järgmised nõuded:
a) |
käitajad peavad kohandama oma juhtimissüsteemi, koolitusprogramme, protseduure ja käsiraamatuid nii, et need oleksid kooskõlas vastavalt III, IV ja V lisas sätestatud nõuetega; |
b) |
lennuettevõtja sertifikaadid asendatakse käesoleva määruse II lisa kohaselt välja antavate sertifikaatidega. |
2. Ärilises lennutranspordis kasutatavate kopterite käitajatele enne käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides välja antud lennuettevõtja sertifikaadid vahetatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud lennuettevõtja sertifikaatide vastu vastavalt lennuettevõtja sertifikaadi välja andnud liikmesriigi koostatud ja ametiga kooskõlastatud muutmisaruandele.
Muutmisaruandes tuleb kirjeldada järgmist:
a) |
asjaomases liikmesriigis kohaldatavad nõuded, mille alusel lennuettevõtja sertifikaat välja anti; |
b) |
käitajale antud õiguste ulatus; |
c) |
erinevused asjaomases liikmesriigis kohaldatavate nõuete vahel, mille alusel lennuettevõtja sertifikaat välja anti, ning III, IV ja V lisas sätestatud nõuete vahel koos märkega, kuidas ja millal käitajad on kohustatud tagama, et kõik kõnealustes lisades sätestatud nõuded oleksid täidetud. |
Muutmisaruanne sisaldab kõikide selliste dokumentide koopiaid, mille abil tõendatakse punktides a–c sätestatud asjaolusid, sh asjaomases liikmesriigis kohaldatavate asjakohaste nõuete ja protseduuride koopiad.
Artikkel 8
Lennuaja piirangud
Lennu- ja tööaja piirangute suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) |
lennukite puhul määruse (EMÜ) nr 3922/91 artikli 8 lõikes 4 ja III lisa Q-alajaos sätestatud nõuded; |
b) |
kopterite puhul asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid nõuded. |
Artikkel 9
Minimaalvarustuse loetelu
Minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille on enne käesoleva määruse kohaldamist heaks kiitnud käitaja asukohariik või registririik, loetakse käesoleva määruse kohaselt heakskiidetuks ja heakskiidu saanud käitaja võib loetelu kasutamist jätkata.
Pärast käesoleva määruse kohaldamist muudetakse minimaalvarustuse loetelu (MEL) III lisa punkti ORO.MLR.105 kohaselt.
Artikkel 10
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 28. oktoobrist 2012.
2. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada I–V lisa sätteid mitte kohaldada kuni 28. oktoobrini 2014.
Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates tuleb esitada erandi põhjused ja kestus ning kavandatavate meetmete rakendamise programm ja ajakava.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 5. oktoober 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.
(3) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.
I LISA
II–V lisas kasutatud mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.
1.
2.
3.
4.
5.
a) „täiskasvanu”– 12-aastane või vanem isik;
b) „laps/lapsed”– isikud, kes on kaheaastased ja vanemad, kuid nooremad kui 12-aastased;
c) „imik”– alla kaheaastane isik.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
a) |
juhtum, mida ei klassifitseerita ohtlike kaupade õhuveoga seotud õnnetusena, kuid mis on seotud ohtlike kaupade õhuveoga või tuleneb sellest, ning mis ei pea tingimata toimuma õhusõiduki pardal, kuid millega kaasnevad isikutele tekitatud vigastused, varaline kahju, tulekahju, purustused, vedelike väljavool või lekkimine, radioaktiivne kiirgus või muud märgid sellest, et ohtliku aine pakend ei ole terve. |
b) |
Ohtlike ainete veoga seotud juhtumeid, mis seavad õhusõiduki või selles viibivad isikud tõsisesse ohtu, loetakse samuti ohtlike ainete veoga seotud intsidentideks. |
35.
36.
37.
38.
39.
40.
41.
42.
43.
44.
45.
46.
47.
48.
49.
50.
51.
52.
53.
54.
55.
56.
57.
58.
59.
60.
61.
62.
63.
64.
65.
66.
a) |
ala, kus:
|
b) |
Igal juhul tuleb maandumiseks sobimatuks lugeda järgmised alad:
|
67.
68.
69.
70.
71.
72.
73.
74.
75.
76.
77.
78.
79.
Igal juhul loetakse maandumiseks sobivaks tihedalt asustatud piirkondade need osad, kus on hädamaandumiseks sobivad alad.
80.
81.
82.
83.
84.
85.
86.
87.
88.
89.
90.
91.
92.
93.
94.
95.
96.
97.
98.
99.
100.
101.
102.
103.
104.
105.
106.
107.
108.
109.
110.
111.
112.
113.
114.
115.
116.
117.
118.
119.
120.
121.
122.
123.
124.
II LISA
NÕUDED ASUTUSTELE
(ARO-OSA)
ARO.GEN.005. Reguleerimisala
Käesoleva lisaga nähakse ette nõuded ameti ja liikmesriikide haldus- ja juhtimissüsteemile, mida tuleb täita määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle tsiviillennunduse lennutegevust käsitlevate rakenduseeskirjade rakendamiseks ja jõustamiseks.
GEN-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
I JAOTIS
Üldist
ARO.GEN.115. Järelevalvedokumendid
Pädev asutus annab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ja nendega seotud dokumendid.
ARO.GEN.120. Nõuete täitmise meetodid
a) |
Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida võib kasutada määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimiseks. Kui järgitakse nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC), on täidetud ka nendega seotud rakenduseeskirjade nõuded. |
b) |
Rakenduseeskirjade nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid. |
c) |
Selleks et tagada kõikide enda või oma järelevalvealuste organisatsioonide ja isikute poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kooskõla määrusega (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega, kehtestab pädev asutus pideva hindamise süsteemi. |
d) |
Pädev asutus hindab kõiki organisatsiooni välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punkti ORO.GEN.120 alapunktiga b, analüüsides esitatud dokumentatsiooni ning viies vajaduse korral läbi organisatsiooni kontrollimise. Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid vastavad rakenduseeskirjadele, teatab ta viivitamata:
|
e) |
Kui pädev asutus ise kasutab määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kooskõla tagamiseks nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid, siis:
Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik asjakohased muudatused protseduurides, ning rakenduseeskirjadele vastavust kinnitava hinnangu. |
ARO.GEN.125. Ameti teavitamine
a) |
Pädev asutus teavitab ametit viivitamata kõikidest määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade rakendamisega seotud olulistest probleemidest. |
b) |
Pädev asutus esitab ametile kõikides talle laekunud vahejuhtumite aruannetes sisalduva ohutuse seisukohalt olulise teabe. |
ARO.GEN.135. Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile
a) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ (1) kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks. |
b) |
Amet rakendab süsteemi talle saabunud asjakohase ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks ning edastab viivitamata liikmesriikidele ja komisjonile kogu teabe, sealhulgas soovituste ja võetavate parandusmeetmetega seotud teabe, mida neil on vaja selleks, et aegsasti reageerida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele. |
c) |
Alapunktides a ja b osutatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks. |
d) |
Alapunkti c alusel võetavad meetmed tehakse viivitamata teatavaks kõikidele isikutele ja organisatsioonidele, kes määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt peavad neid täitma. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse tekkimise korral teistele asjaomastele liikmesriikidele. |
II JAOTIS
Juhtimine
ARO.GEN.200. Juhtimissüsteem
a) |
Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist:
|
b) |
Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe või mitu isikut, kes kannavad üldist vastutust asjaomaste ülesannete juhtimise eest. |
c) |
Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste pädevate asutustega, mis muu hulgas hõlmab liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent teise liikmesriigi või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve tulemusi ja järelmeetmeid. |
d) |
Ametile tehakse standardimise eesmärgil kättesaadavaks juhtimissüsteemiga seotud protseduuride ja nende muudatuste koopia. |
ARO.GEN.205. Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele
a) |
Liikmesriik võib määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega hõlmatud isikute või organisatsioonide esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega seotud ülesandeid anda ainult kvalifitseeritud üksustele. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et ta on teinud järgmist:
|
b) |
Pädev asutus tagab, et punkti ARO.GEN.200 alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditi kord ja ohutusriski juhtimise kord hõlmab kõiki tema nimel täidetavaid sertifitseerimis- ja pideva järelevalve ülesandeid. |
ARO.GEN.210. Juhtimissüsteemi muudatused
a) |
Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama tal vastavalt vajadusele astuda samme oma juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamiseks. |
b) |
Tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus õigeaegselt oma juhtimissüsteemi vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade muudatustele. |
c) |
Pädev asutus teavitab ametit muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjades kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. |
ARO.GEN.220. Andmete säilitamine
a) |
Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmiste andmete nõuetekohast säilitamist, usaldusväärset jälgitavust ja neile juurdepääsu:
|
b) |
Pädev asutus haldab loetelu kõikidest väljaantud organisatsioonisertifikaatidest. |
c) |
Kõiki andmeid säilitatakse vähemalt käesolevas määruses sätestatud miinimumperioodi lõpuni. Vastava märke puudumise korral säilitatakse andmeid asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaselt vähemalt viis aastat. |
III JAOTIS
Järelevalve, sertifitseerimine ja jõustamine
ARO.GEN.300. Järelevalve
a) |
Pädev asutus kontrollib järgmist:
|
b) |
Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:
|
c) |
Alapunktides a ja b kirjeldatud järelevalve ulatus määratakse kindlaks varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel. |
d) |
Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust ja ARO-osa RAMP-alajaos sätestatud kohustusi, määratakse liikmesriigi territooriumil toimuva teises liikmesriigis asuvate või elavate isikute või organisatsioonide tegevuse järelevalve ulatus kindlaks ohutusalaste prioriteetide ning varasema järelevalvetegevuse alusel. |
e) |
Kui isiku või organisatsiooni tegevus hõlmab mitu liikmesriiki või ametit, võib alapunktis a sätestatud järelevalve eest vastutav pädev asutus kokku leppida, et järelevalveülesandeid teostab/teostavad tegevuskoha liikmesriigi/liikmesriikide pädev(ad) asutus(ed) või amet. Isikut või organisatsiooni, kelle suhtes sellist kokkulepet kohaldatakse, teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja selle reguleerimisalast. |
f) |
Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida peetakse järelevalve, sealhulgas õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise ning etteteatamiseta kontrollkäikude puhul vajalikuks. |
ARO.GEN.305. Järelevalveprogramm
a) |
Pädev asutus kehtestab punktis ARO.GEN.300 ja ARO-osa RAMP-alajaos ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi ja haldab seda. |
b) |
Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide jaoks töötatakse välja järelevalveprogramm, võttes arvesse asjaomase organisatsiooni konkreetset eripära, selle tegevuse keerukust ning ARO-osa GEN-alajao ja ARO-osa RAMP-alajao kohaseid varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning nendega seotud riskide analüüsi. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:
|
c) |
Pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioonide puhul kohaldatakse kuni 24-kuulist järelevalve planeerimistsüklit. Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on vähenenud. Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul on tehtud järgmist:
Järelevalve planeerimistsüklit võib täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks eespool loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele ohutusalasest suutlikkusest ja organisatsiooni nõuetele vastavusest pidevaks aruandmiseks. |
d) |
Pädeva asutuse väljaantud loa, sertifikaadi, pädevusmärke või tunnistuse omaniku puhul hõlmab järelevalveprogramm inspekteerimist, sealhulgas vajaduse korral etteteatamiseta kontrollkäike. |
e) |
Järelevalveprogramm sisaldab auditite, inspekteerimiste ja kohtumiste tähtaegu ning auditite, inspekteerimiste ja kohtumiste toimumise kuupäevi. |
ARO.GEN.310. Esmane sertifitseerimismenetlus – organisatsioonid
a) |
Organisatsioonisertifikaadi esmase väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele. Selle kontrollimisel võib arvesse võtta punkti ORO.AOC.100 alapunktis b osutatud teavet. |
b) |
Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta välja sertifikaadi(d) vastavalt käesoleva osa I ja II liite sätetele. Sertifikaadid antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused ja sertifikaadi kohaselt lubatud tegevusalade ulatus määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes. |
c) |
Selleks et organisatsioon saaks teha punkti ORO.GEN.130 kohaselt muudatusi pädeva asutuse eelneva heakskiiduta, kiidab pädev asutus heaks organisatsiooni esitatud menetluse, millega määratakse kindlaks kõnealuste muudatuste ulatus ning kirjeldatakse muudatuste juhtimist ja neist teatamist. |
ARO.GEN.330. Muudatused – organisatsioonid
a) |
Eelnevat heakskiitu eeldava muudatuse taotluse saamisel kontrollib pädev asutus enne heakskiidu andmist, kas organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus määrab kindlaks tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et organisatsioonisertifikaat tuleb peatada. Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks. |
b) |
Ilma et see mõjutaks täiendavaid täitemeetmeid, peatab või tühistab pädev asutus organisatsioonisertifikaadi või kehtestab sellele piirangud, kui organisatsioon rakendab eelnevat heakskiitu nõudvaid muudatusi ilma, et pädev asutus oleks need alapunkti a kohaselt heaks kiitnud. |
c) |
Selliste muudatuste puhul, mis eelnevat heakskiitu ei nõua, hindab pädev asutus kohaldatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks organisatsiooni poolt punkti ORO.GEN.130 kohaselt esitatud teates sisalduvat teavet. Nõuete rikkumise korral teeb pädev asutus järgmist:
|
ARO.GEN.350. Puudused ja parandusmeetmed – organisatsioonid
a) |
Punkti ARO.GEN.300 alapunkti a kohast järelevalvet teostaval pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste ohutusalase tähtsuse analüüsimiseks. |
b) |
Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavate nõuete, organisatsiooni protseduuride ja juhendite või loa või sertifikaadi tingimuste oluline rikkumine, mis vähendab ohutustaset või kahjustab tõsiselt lennuohutust. Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
c) |
Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui tuvastatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavate nõuete, organisatsiooni protseduuride ja juhendite või loa või sertifikaadi tingimuste mis tahes rikkumine, mis võib vähendada ohutustaset või kahjustada lennuohutust. |
d) |
Kui järelevalve käigus või muul viisil leitakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud rikkumis(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega ette nähtud muid meetmeid. Vajaduse korral teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisriiki.
|
e) |
Liikmesriigi asutus, kes punkti ARO.GEN.300 alapunkti d sätete alusel tegutsedes on tuvastanud teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti sertifitseeritud organisatsiooni puhul määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete rikkumise, teavitab asjaomast pädevat asutust ning märgib ära puuduse raskusastme, ilma et see mõjutaks mis tahes täiendavaid täitemeetmeid. |
ARO.GEN.355. Puudused ja täitemeetmed – isikud
a) |
Kui punkti ARO.GEN.300 alapunkti a kohaselt järelevalve eest vastutav asutus leiab järelevalve käigus või muude vahendite abil tõendeid selle kohta, et määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust omav isik ei vasta kohaldatavatele nõuetele, tegutseb pädev asutus kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 290/2012 (2) VI lisa (ARA-osa) punkti ARA.GEN.355 alapunktidega a–d. |
b) |
Kui järelevalve käigus või muude vahendite abil leitakse tõendeid selle kohta, et isik, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõudeid, ei oma kõnealuse määruse ja selle rakenduseeskirjade alusel välja antud luba, sertifikaati, pädevusmärget või tunnistust, võtab rikkumise tuvastanud pädev asutus kõik vajalikud täitemeetmed, et vältida rikkumise jätkumist. |
OPS-ALAJAGU
LENNUTEGEVUS
I JAOTIS
Ärilise lennutranspordiga tegelevate käitajate sertifitseerimine
ARO.OPS.100. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine
a) |
Pädev asutus annab välja lennuettevõtja sertifikaadi, kui käitaja on talle nõuetekohaselt tõendanud, et ta vastab punkti ORO.AOC.100 nõuetele. |
b) |
Sertifikaat sisaldab selle juurde kuuluvaid käitamistingimusi. |
ARO.OPS.105. Koodijagamiskokkulepped
Kolmanda riigi käitajat hõlmava koodijagamiskokkuleppe sõlmimisega seotud ohutusaspektide kaalumisel teeb pädev asutus järgmist:
1) |
pärast punkti ORO.AOC.115 kohaste dokumentide esitamist käitaja poolt kontrollib, kas asjaomane kolmanda riigi käitaja vastab kohaldatavatele ICAO standarditele; |
2) |
suhtleb vastavalt vajadusele kolmanda riigi käitaja pädeva asutusega. |
ARO.OPS.110. Rendilepingud
a) |
Pädev asutus kiidab rendilepingu heaks, kui ta on veendunud, et III lisa (ORO-osa) kohaselt sertifitseeritud käitaja vastab järgmistele nõuetele:
|
b) |
Märgrendile võtmise lepingu kinnitus peatatakse või tühistatakse järgmistel juhtudel:
|
c) |
Kuivrendile võtmise lepingu kinnitus peatatakse ja tühistatakse asjaomase õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaadi peatamise või tühistamise korral. |
d) |
Kui pädevalt asutuselt taotletakse kuivrendile andmise lepingu eelnevat kinnitamist vastavalt punkti ORO.AOC.110 alapunktile e, tagab pädev asutus järgmise:
|
II JAOTIS
Load
ARO.OPS.200. Eriloa menetlus
a) |
Eriloa või selle muudatuste taotluse saamisel hindab pädev asutus taotlust V lisa (SPA-osa) asjaomaste nõuete kohaselt ning teostab vajaduse korral käitaja suhtes asjakohase kontrolli. |
b) |
Kui pädev asutus on veendunud, et käitaja vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta loa välja või muudab seda. Eriloa suhtes kohaldatavad nõuded on kindlaks määratud II liites sätestatud käitamistingimustes. |
ARO.OPS.205. Minimaalvarustuse loetelu kinnitamine
a) |
Käitajalt minimaalvarustuse loetelu (MEL) esmase kinnitamise või selle muudatuse kinnitamise taotluse saamise korral hindab pädev asutus enne kinnituse andmist kõiki asjaomaseid osi, et kontrollida vastavust kohaldatavatele nõuetele. |
b) |
Pädev asutus kinnitab käitaja kohaldatavate käitamisvälpade B, C ja D pikendamise menetlust, kui käitaja tõendab punkti ORO.MLR.105 alapunktis f sätestatud tingimuste täitmist ning pädev asutus on seda kontrollinud. |
c) |
Pädev asutus annab asjaomase heakskiidu igale üksikjuhtumile, mil õhusõidukit käitatakse väljaspool minimaalvarustuse loetelu (MEL) piiranguid, kuid kooskõlas minimaalvarustuse põhiloetelu (MMEL) nõuetega, kui käitaja on tõendanud punktis ORO.MLR.105 sätestatud tingimuste täitmist ning pädev asutus on seda kontrollinud. |
ARO.OPS.210. Kohaliku piirkonna kindlaksmääramine
Pädev asutus võib seoses lennumeeskonna koolitus- ja kontrollinõuetega kindlaks määrata kohaliku piirkonna.
ARO.OPS.215. Loa andmine kopterilendudeks väljaspool tihedalt asustatud piirkonda asuva maandumiseks sobimatu ala kohal
a) |
Liikmesriik määrab kindlaks piirkonnad, kus kopterilende võib vastavalt punktile CAT.POL.H.420 teostada ilma, et oleks tagatud ohutu hädamaandumise võimalus. |
b) |
Enne punktis CAT.POL.H.420 osutatud loa väljaandmist peab pädev asutus kaaluma käitaja põhjendusi selle kohta, miks nõuetekohaseid suutlikkuskriteeriume ei ole võimalik täita. |
ARO.OPS.220. Loa andmine kopterilendudeks avalikes huvides kasutatavasse käitamiskohta ja tagasi
Punkti CAT.POL.H.225 kohane luba peab sisaldama käitaja koostatud loetelu avalikes huvides kasutatavatest käitamiskohtadest, mille suhtes luba kehtib.
ARO.OPS.225. Loa andmine lendudeks kaugel asuvale isoleeritud lennuväljale
Punkti CAT.OP.MPA.106 kohane luba peab sisaldama käitaja koostatud loetelu lennuväljadest, mille suhtes luba kehtib.
RAMP-ALAJAGU
TEISE RIIGI REGULATIIVSE JÄRELEVALVE ALLA KUULUVATE KÄITAJATE ÕHUSÕIDUKITE KONTROLLIMINE SEISUPLATSIL
ARO.RAMP.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida pädev asutus või amet peab järgima oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seoses aluslepingu sätete kohaldamisterritooriumil asuvatele lennuväljadele maandunud kolmandate riikide käitajate või teise liikmesriigi regulatiivse järelevalve alla kuuluvate käitajate õhusõidukite kontrollimisega seisuplatsil.
ARO.RAMP.100. Üldist
a) |
Õhusõidukite ja nende meeskondade puhul kontrollitakse kohaldatavate nõuete täitmist. |
b) |
Lisaks punkti ARO.GEN.305 kohaselt kehtestatud järelevalveprogrammis sisalduvatele õhusõidukite kontrollimistele seisuplatsil kontrollib pädev asutus seisuplatsil ka selliseid õhusõidukeid, mille puhul kahtlustatakse kohaldatavate nõuete rikkumist. |
c) |
Punkti ARO.GEN.305 kohaselt kehtestatava järelevalveprogrammi väljatöötamisel koostab pädev asutus õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise iga-aastase kava. Kõnealune kava:
|
d) |
Kui amet seda vajalikuks peab, võib ta koostöös liikmesriikidega, kelle territooriumil kontroll toimub, viia läbi õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil, et uurida kohaldatavatele nõuetele vastavust seoses järgmisega:
|
ARO.RAMP.105. Prioriseerimiskriteeriumid
a) |
Amet edastab pädevatele asutustele õhusõidukite seisuplatsil kontrollimiste prioriseerimiseks nimekirja potentsiaalselt ohtlikuks tunnistatud käitajatest ja õhusõidukitest. |
b) |
Nimekiri sisaldab järgmist:
|
c) |
Nimekiri antakse välja ameti kehtestatud menetluste kohaselt pärast määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohase ühenduse nimekirja (millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu) iga ajakohastamist ning igal juhul vähemalt kord nelja kuu jooksul. |
ARO.RAMP.110. Teabe kogumine
Pädev asutus kogub ja töötleb igasugust teavet, mida peetakse õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise puhul vajalikuks.
ARO.RAMP.115. Seisuplatsil kontrollimist teostavate inspektorite kvalifitseerimine
a) |
Pädeval asutusel ja ametil peavad olema õhusõidukite seisuplatsil kontrollimiseks kvalifitseeritud inspektorid. |
b) |
Seisuplatsil kontrollimist teostavad inspektorid peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
c) |
Alapunkti b alapunkti 2 alapunktis i osutatud koolituse peab olema korraldanud kas pädev asutus või punkti ARO.RAMP.120 alapunkti a kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon. |
d) |
Amet töötab välja ja säilitab koolituskavad ning edendab inspektoritele koolituskursuste ja õpikodade korraldamist, et parandada käesolevast alajaost arusaamist ja tagada selle ühetaoline kohaldamine. |
e) |
Amet soodustab ja koordineerib inspektorite vahetuse programmi, mis võimaldab inspektoritel omandada praktilisi kogemusi ning aitab ühtlustada protseduure. |
ARO.RAMP.120. Koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine
a) |
Pädev asutus sertifitseerib vastava liikmesriigi territooriumil peamist tegevuskohta omava koolitusorganisatsiooni, kui ta on veendunud, et koolitusorganisatsioon vastab järgmistele nõuetele:
|
b) |
Pädeva asutuse taotluse korral viib amet läbi alapunktis a osutatud nõuetele vastavuse ja jätkuva vastavuse kontrolli. |
c) |
Koolitusorganisatsiooni sertifikaat hõlmab üht või mitut järgmistest koolitusliikidest:
|
ARO.RAMP.125. Õhusõidukite kontrollimine seisuplatsil
a) |
Õhusõidukeid kontrollitakse seisuplatsil standardiseeritult, kasutades selleks III või IV liites esitatud vormi. |
b) |
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisel teeb inspektor kõik endast oleneva, et vältida kontrollitava õhusõiduki põhjendamatut hilinemist. |
c) |
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise lõpetamisel tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise tulemused õhusõiduki kaptenile või tema puudumisel mõnele lennumeeskonna liikmele või käitaja esindajale teatavaks III liites esitatud vormil. |
ARO.RAMP.130. Puuduste liigitus
Iga kontrollitava punkti puhul on puudustena kindlaks määratud kolm kohaldatavate nõuete võimaliku rikkumise kategooriat. Need puuduste kategooriad on järgmised:
1) |
3. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste oluline rikkumine, millel on ohutusele ulatuslik mõju; |
2) |
2. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste rikkumine, millel on ohutusele märkimisväärne mõju; |
3) |
1. kategooria puudus on kohaldatavate nõuete või sertifikaadi tingimuste rikkumine, millel on ohutusele väike mõju. |
ARO.RAMP.135. Puudustega seotud järelmeetmed
a) |
2. või 3. kategooria puuduse korral teeb pädev asutus või vajaduse korral amet järgmist:
|
b) |
Lisaks alapunktile a astub pädev asutus 3. kategooria puuduse korral viivitamatult järgmised sammud:
|
c) |
Kui amet on tuvastanud 3. kategooria puuduse, palub ta selle riigi pädeval asutusel, kus õhusõiduk on maandunud, võtta asjakohased meetmed vastavalt alapunktile b. |
ARO.RAMP.140. Õhusõidukile lennukeelu kehtestamine
a) |
Kui leitakse 3. kategooria puudus ning on näha, et õhusõidukiga kavatsetakse lennata või tõenäoliselt lennatakse enne, kui käitaja või omanik on asjakohase parandusmeetme lõpule viinud, teeb pädev asutus järgmist:
|
b) |
Selle riigi pädev asutus, kus õhusõiduk lennukeelu sai, teavitab vastavalt vajadusele viivitamata käitaja päritoluriigi ja lennuki registririigi pädevat asutust ning ametit, juhul kui lennukeelu sai kolmanda riigi käitaja kasutuses olnud õhusõiduk. |
c) |
Pädev asutus määrab käitaja päritoluriigi või registririigiga kooskõlastades tingimused, mille täitmise korral õhusõiduk võib saada stardiloa. |
d) |
Kui rikkumine mõjutab õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi kehtivust, tühistab pädev asutus lennukeelu üksnes juhul, kui käitaja tõendab, et ta on teinud järgmist:
|
ARO.RAMP.145. Aruandlus
a) |
Punkti ARO.RAMP.125 alapunkti a kohaselt kogutud teave sisestatakse punkti ARO.RAMP.150 alapunkti b alapunktis 2 osutatud kesksesse andmebaasi 21 kalendripäeva jooksul alates kontrolli läbiviimisest. |
b) |
Pädev asutus või amet sisestab kesksesse andmebaasi kogu teabe, millest on kasu määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldamisel ning ametile käesoleva lisaga määratud ülesannete täitmisel, sealhulgas punktis ARO.RAMP.110 osutatud asjakohase teabe. |
c) |
Kui punktis ARO.RAMP.110 osutatud teave viitab potentsiaalsele ohutusriskile, edastatakse asjaomane teave viivitamata ka kõikidele pädevatele asutustele ja ametile. |
d) |
Kui isik annab pädevale asutusele teavet õhusõiduki puudujääkide kohta, anonümiseeritakse punktis ARO.RAMP.110 ja punkti ARO.RAMP.125 alapunktis a osutatud teave selliselt, et nimetatud teabe allikat ei ole võimalik kindlaks teha. |
ARO.RAMP.150. Ameti koordineerimisülesanded
a) |
Amet haldab ja rakendab vahendeid ja protseduure, mis on vajalikud järgmiste andmete säilitamiseks ja vahetamiseks:
|
b) |
Haldamine hõlmab järgmisi ülesandeid:
|
ARO.RAMP.155. Aastaaruanne
Amet koostab ja esitab komisjonile õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise süsteemi aastaaruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) |
andmed süsteemi edukuse kohta; |
b) |
andmed aasta jooksul tehtud kontrollide kohta; |
c) |
kontrollitulemuste analüüs koos ülevaatega puuduste kategooriatest; |
d) |
aasta jooksul võetud meetmed; |
e) |
ettepanekud õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise süsteemi edasiarendamiseks ning |
f) |
lisad, mis sisaldavad kontrollinimekirju riikide, õhusõidukitüüpide, käitajate ja iga punkti puhul tuvastatud puuduste kaupa. |
ARO.RAMP.160. Avalikkuse teavitamine ja teabekaitse
a) |
Liikmesriigid kasutavad punktide ARO.RAMP.105 ja ARO.RAMP.145 alusel saadud teavet ainult määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade järgimiseks ning kaitsevad kõnealust teavet kooskõlas asjaomaste nõuetega. |
b) |
Amet avaldab igal aastal ja teeb üldsusele kättesaadavaks kokkuvõtliku teabearuande, mis sisaldab punkti ARO.RAMP.145 kohaselt laekunud teabe analüüsi. Aruanne peab olema selge ja arusaadav ning teabeallikad peavad olema anonümiseeritud. |
(1) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.
(2) ELT L 100, 5.4.2012, lk 1.
(3) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.
(4) ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.
(5) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.
I liide
II liide
III liide
IV liide
Õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise aruanne
III LISA
NÕUDED ORGANISATSIOONIDELE
(ORO-OSA)
ORO.GEN.005. Reguleerimisala
Käesoleva lisaga kehtestatakse nõuded, mida kohaldatakse ärilise lennutranspordiga tegelevate käitajate suhtes.
GEN-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
1. JAOTIS
Üldist
ORO.GEN.105. Pädev asutus
Käesoleva lisa tähenduses on pädev asutus, mis teostab järelevalvet selliste käitajate üle, kes peavad olema sertifitseeritud, ja kelle peamine tegevuskoht asub mõnes liikmesriigis, asjaomase liikmesriigi määratud asutus.
ORO.GEN.110. Käitaja kohustused
a) |
Käitaja vastutab õhusõiduki käitamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisale, käesoleva lisa asjaomastele nõuetele ning oma sertifikaadile. |
b) |
Kõik lennud tuleb läbi viia vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. |
c) |
Käitaja peab kehtestama süsteemi, et teostada kontrolli temale väljaantud sertifikaadis sätestatud tingimuste alusel toimuva lennutegevuse üle, ja kõnealust süsteemi haldama. |
d) |
Käitaja peab tagama, et tema õhusõidukite varustus ja meeskondade kvalifikatsioon oleksid kooskõlas asjaomase lennutegevuse piirkonna ja lennutegevuse liigi suhtes kohaldatavatele nõuetega. |
e) |
Käitaja tagab, et kogu maapealsesse või lennutegevusse määratud või sinna otseselt kaasatud personal on nõuetekohaselt instrueeritud, näidanud oma suutlikkust täita konkreetseid tööülesandeid ja teadlik oma vastutusest ning tööülesannete rollist kogu käitamistegevuses tervikuna. |
f) |
Käitaja kehtestab iga õhusõidukitüübi ohutu käitamise protseduurid ja juhendid, mis hõlmavad maapealse personali ja meeskonnaliikmete kohustusi nii maa peal kui ka lennu ajal kõikide lennutegevuse liikide lõikes. Nende protseduuridega nõutakse meeskonnaliikmelt lennu kriitilistel etappidel vaid selliste toimingute sooritamist, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks käitamiseks. |
g) |
Käitaja tagab, et kõik töötajad on teadlikud sellest, et nad peavad täitma kõiki lendude toimumiskohaks olevates riikides kehtivaid seadusi, eeskirju ja protseduure, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega. |
h) |
Käitaja kehtestab lennutegevuskäsiraamatu käitamisprotseduuridest kinnipidamise tagamiseks iga õhusõidukitüübi jaoks kontroll-lehtede süsteemi, mida meeskonnaliikmed kasutavad lennuki käitamise kõikidel etappidel tavalistes, ebatavalistes ja hädaolukordades. Kontroll-lehtede ettevalmistamisel ja kasutamisel juhindutakse inimteguriga seotud põhimõtetest ning võetakse arvesse õhusõiduki tootja uusimat asjakohast dokumentatsiooni. |
i) |
Käitaja peab kehtestama lennuplaneerimisprotseduurid, millega tagatakse lennu ohutu teostamine, võtte arvesse õhusõiduki suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ja asjaomastel lennuväljadel või käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. Need protseduurid kantakse lennutegevuskäsiraamatusse. |
j) |
Käitaja kehtestab töötajatele asjaomase tehnilise juhendi nõudeid järgides ohtlikke kaupu käsitlevad koolitusprogrammid, mille pädev asutus läbi vaatab ja heaks kiidab, ning haldab kõnealuseid programme. Koolitusprogrammid peavad olema kooskõlas töötajate vastutuse ulatusega. |
ORO.GEN.115. Lennuettevõtja sertifikaadi taotlemine
a) |
Lennuettevõtja sertifikaadi taotlus või olemasoleva sertifikaadi muutmise taotlus esitatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaldatavaid nõudeid. |
b) |
Esmase sertifikaadi taotlejad peavad pädevale asutusele esitama dokumendid, milles kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjadega kehtestatud nõuete täitmise kavandatavaid meetodeid. Need dokumendid peavad sisaldama heakskiitu mitte nõudvate muudatuste haldamise ja pädevale asutusele teatavakstegemise protseduuri. |
ORO.GEN.120. Nõuete täitmise meetodid
a) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks võib käitaja kasutada lisaks ameti heakskiidetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditele ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid. |
b) |
Kui sertifitseerimiskohustusega käitaja soovib määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks kasutada ameti kehtestatud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodist erinevat alternatiivset meetodit, peab ta enne selle rakendamist esitama pädevale asutusele nõuete täitmise alternatiivse meetodi üksikasjaliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama kõiki asjaomaste käsiraamatute ja protseduuride muudatusi ning rakenduseeskirjade täitmist tõendavat hinnangut. Käitaja võib eespool nimetatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast pädeva asutuse eelnevat heakskiitu ning punkti ORO.GEN.120 alapunkti d kohase teate saamist. |
ORO.GEN.125. Sertifitseerimistingimused ja käitaja õigused
Sertifitseeritud käitaja peab järgima lennuettevõtja sertifikaadile lisatud käitamistingimustes kindlaksmääratud reguleerimisala ja õigusi.
ORO.GEN.130. Muudatused
a) |
Mis tahes muudatus, mis mõjutab:
peab olema pädeva asutuse poolt eelnevalt heaks kiidetud. |
b) |
Käitaja peab heakskiidu taotlemiseks ja selle saamiseks esitama pädevale asutusele kõik muudatused, mis määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaselt tuleb eelnevalt heaks kiita. Taotlus tuleb esitada enne muudatuse tegemist, et pädeval asutusel oleks võimalik kontrollida määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade jätkuvat järgimist ning vajaduse korral muuta käitaja sertifikaati ja sellele lisatud asjaomaseid sertifitseerimistingimusi. Käitaja peab pädevale asutusele esitama kõik asjakohased dokumendid. Muudatused tehakse alles pärast seda, kui pädev asutus on andnud punkti ARO.GEN.330 kohase ametliku heakskiidu. Muudatuste tegemise ajal peab käitaja vajaduse korral tegutsema pädeva asutuse poolt ette nähtud tingimustel. |
c) |
Kõiki muudatusi, mis ei nõua eelnevat heakskiitu, hallatakse ja tehakse pädevale asutusele teatavaks, järgides pädeva asutuse poolt punkti ARO.GEN.310 alapunkti c kohaselt kinnitatud protseduuri. |
ORO.GEN.135. Kehtivuse kestvus
a) |
Käitaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:
|
b) |
Kui sertifikaat tühistatakse või sellest loobutakse, tagastatakse sertifikaat viivitamata pädevale asutusele. |
ORO.GEN.140. Juurdepääs
a) |
Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade asjakohaste sätete järgimise kontrollimiseks tagab käitaja igal ajal juurdepääsu kõikidele rajatistele, seadmetele, õhusõidukitele, dokumentidele, salvestistele, andmetele, protseduuridele või mis tahes muudele tema sertifitseeritava tegevusega (sealhulgas allhangetega) seotud materjalidele, sellistele isikutele, keda on selleks volitanud:
|
b) |
Alapunktis a osutatud juurdepääs õhusõidukile hõlmab võimalust siseneda õhusõidukisse ja viibida seal lennu ajal, ainult lennumeeskonna salongis viibimise osas võib õhusõiduki kapten ohutuse huvides kooskõlas punktiga CAT.GEN.MPA.135 teha teistsuguse otsuse. |
ORO.GEN.150. Puudused
Puuduste kohta teate saamisel teeb käitaja järgmist:
a) |
teeb kindlaks nõuete rikkumise algpõhjuse; |
b) |
töötab välja parandusmeetmete kava ning |
c) |
tõendab parandusmeetmete kava rakendamist pädevale asutusele vastuvõetaval viisil punkti ARA.GEN.350 alapunktis d sätestatud asutusega kokkulepitud aja jooksul. |
ORO.GEN.155. Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile
Käitaja rakendab:
a) |
kõiki pädeva asutuse poolt punkti ARO.GEN.135 alapunkti c kohaselt kehtestatud ohutusmeetmeid ning |
b) |
ameti väljastatud mis tahes asjaomast kohustuslikku ohutusteavet, sealhulgas lennukõlblikkust käsitlevaid ettekirjutusi. |
ORO.GEN.160. Vahejuhtumitest teatamine
a) |
Käitaja teatab pädevale asutusele ja vajaduse korral teistele organisatsioonidele, kelle teavitamist käitaja asukohariik nõuab, kõikidest õnnetustest, tõsistest intsidentidest ja vahejuhtumitest, nagu need on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 (1) ja direktiivis 2003/42/EÜ. |
b) |
Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, teatab käitaja pädevale asutusele ja õhusõiduki projekteerimise eest vastutavale organisatsioonile igast intsidendist, rikkest, tehnilisest defektist, lubatud tehniliste piiride ületamisest või vahejuhtumist, mis võib osutada komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 (2) kohaselt kehtestatud andmete ebatäpsusele, ebatäielikkusele või mitmetimõistetavusele, ning muudest eeskirjadevastastest asjaoludest, mis ohustasid või oleksid võinud ohustada õhusõiduki ohutut käitamist, kuid mis ei põhjustanud õnnetust või tõsist intsidenti. |
c) |
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 996/2010, direktiivi 2003/42/EÜ, komisjoni määruse (EÜ) nr 1321/2007 (3) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1330/2007 (4) kohaldamist, esitatakse alapunktides a ja b osutatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kogu asjaomast teavet, mille käitaja olukorra kohta on saanud. |
d) |
Teade edastatakse võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui käitaja on kindlaks teinud olukorra, mille kohta teade saadetakse, v.a juhul, kui erakorralised asjaolud seda takistavad. |
e) |
Vajaduse korral koostab käitaja järelmeetmete aruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil. |
2. JAOTIS
Juhtimine
ORO.GEN.200. Juhtimissüsteem
a) |
Käitaja kehtestab, rakendab ja haldab juhtimissüsteemi, mis hõlmab järgmist:
|
b) |
Juhtimissüsteem peab olemas kooskõlas käitaja suurusega ning tema toimingute laadi ja keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja nendega seotud riske. |
ORO.GEN.205. Allhanketoimingud
a) |
Allhanketoimingud on kõik käitaja sertifitseerimistingimustega hõlmatud toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud, või sertifikaadi puudumise korral käitaja heakskiidu alusel tegutsev organisatsioon. Käitaja peab tagama, et mis tahes toimingu allhankena tellimisel või ostmisel vastaks tellitud või ostetud teenus või toode kohaldatavatele nõuetele. |
b) |
Kui sertifitseeritud käitaja tellib osa oma toimingutest allhankena organisatsioonilt, mis ise ei ole selleks tegevuseks käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud, peab allhankijast organisatsioon töötama käitaja heakskiidu alusel. Allhanget telliv organisatsioon peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et kontrollida kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist. |
ORO.GEN.210. Personalinõuded
a) |
Käitaja määrab tegevjuhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine oleks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Tegevjuht vastutab tulemusliku juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest. |
b) |
Käitaja määrab isiku või isikute rühma, kes vastutab selle eest, et käitaja tegutseb jätkuvalt kooskõlas kohaldatavate nõuetega. See isik või isikute rühm allub otse tegevjuhile. |
c) |
Käitajal peab olema kavandatavateks ülesanneteks ja kohaldatavatele nõuetele vastavateks toiminguteks piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid. |
d) |
Käitaja peab alapunkti c nõuete järgimise tõendamiseks säilitama vajalikke andmeid kogemuste, kvalifikatsiooni ja koolituste kohta. |
e) |
Käitaja peab tagama, et kõik töötajad oleksid teadlikud oma tööülesannete täitmisega seotud eeskirjadest ja protseduuridest. |
ORO.GEN.215. Nõuded vahenditele
Käitajal peavad olema piisavad vahendid kõikide kavandatavate ülesannete ja toimingute täitmiseks ja juhtimiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega.
ORO.GEN.220. Andmete säilitamine
a) |
Käitaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab nõuetekohaselt talletada ja usaldusväärselt jälgida kõiki tehtavaid toiminguid ning hõlmab eelkõige kõiki punkti ORO.GEN.200 kohaseid elemente. |
b) |
Andmete vorming määratakse kindlaks käitaja protseduurides. |
c) |
Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest. |
AOC-ALAJAGU
LENNUETTEVÕTJA SERTIFITSEERIMINE
ORO.AOC.100. Lennuettevõtja sertifikaadi taotlemine
a) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1008/2008, (5) peab käitaja enne ärilise lennutegevuse alustamist taotlema ja saama lennuettevõtja sertifikaadi (AOC), mille annab välja pädev asutus. |
b) |
Käitaja esitab pädevale asutusele järgmise teabe:
|
c) |
Taotlejad peavad pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
ORO.AOC.105. Lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamistingimused ja õigused
Käitaja õigused, sealhulgas V lisa (SPA-osa) kohaselt antud õigused, sätestatakse sertifikaadi käitamistingimustes.
ORO.AOC.110. Rendileping
Mis tahes rendilevõtmine
a) |
Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 1008/2008 sätteid, peab pädev asutus eelnevalt kinnitama kõik käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud lennuettevõtja kasutatavate õhusõidukite rendilepingud. |
b) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja võib õhusõidukeid märgrendile võtta üksnes selliselt käitajalt, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohast tegevuskeeldu. |
Märgrendile võtmine
c) |
Kolmanda riigi käitaja õhusõiduki märgrendile võtmiseks kinnituse taotleja peab pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
Kuivrendile võtmine
d) |
Kolmanda riigi käitaja õhusõiduki kuivrendile võtmiseks kinnituse taotleja peab pädevale asutusele tõendama järgmist:
|
Kuivrendile andmine
e) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja, kes kavatseb mõne oma õhusõiduki kuivrendile anda, peab selleks taotlema pädevalt asutuselt eelneva kinnituse. Taotlusele lisatakse kavandatava rendilepingu koopiad või renditingimuste, välja arvatud rahaliste tingimuste kirjeldus ning kõik muud asjaomased dokumendid. |
Märgrendile andmine
f) |
Enne õhusõiduki märgrendile andmist teatab käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja sellest pädevale asutusele. |
ORO.AOC.115. Koodijagamiskokkulepped
a) |
Ilma et see mõjutaks ELi poolt kolmandate riikide käitajate ja õhusõidukite suhtes kehtestatud ohutusnõudeid, võib käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja sõlmida kolmanda riigi käitajaga koodijagamislepinguid pärast järgmiste tingimuste täitmist:
|
b) |
Käitaja jälgib koodijagamislepingu rakendamise käigus, kas asjaomane kolmanda riigi käitaja tegutseb jätkuvalt kooskõlas ICAO standarditega ja hindab korrapäraselt ICAO standardite järgimist asjaomase kolmanda riigi käitaja poolt. |
c) |
Käesoleva osa kohaselt sertifitseeritud käitaja ei müü ega väljasta pileteid kolmanda riigi käitaja käitatavale lennule, kui asjaomase kolmanda riigi käitaja suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 alusel tegevuskeeldu või kui asjaomane kolmanda riigi käitaja ei suuda järgida kohaldatavaid ICAO standardeid. |
ORO.AOC.120. Load salongipersonali koolituse korraldamiseks ja salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks
a) |
Kui käitaja kavatseb korraldada määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohase koolituskursuse, peab ta taotlema selleks pädeva asutuse luba ja vastava loa ka saama. Loa saamiseks peab taotleja tõendama, et koolituskursuse korraldus ja sisu vastab eespool nimetatud lisa punktides CC.TRA.215 ja CC.TRA.220 sätestatud nõuetele, ning esitama pädevale asutusele järgmised andmed:
|
b) |
Kui liikmesriik otsustab kooskõlas määruse (EL) nr 290/2012 VI lisa (ARA-osa) punktiga ARA.CC.200, et käitajale võib anda loa salongitöötaja tunnistuste väljaandmiseks, peab taotleja lisaks alapunktis a sätestatud nõuete täitmisele tegema järgmist:
|
c) |
Alapunktides a ja b osutatud load lisatakse käitamistingimustesse. |
ORO.AOC.125. Lennuettevõtja sertifikaadi omaniku käitamistingimustes loetletud õhusõidukite mitteärilised lennud
Lennuettevõtja sertifikaadi omanik võib teha mitteärilisi lende õhusõidukiga, mida üldjuhul kasutatakse äriliseks lennutranspordiks ja mis on ära märgitud asjaomase lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes, tingimusel et käitaja teeb järgmist:
a) |
kirjeldab asjaomast mitteärilist lennutegevust üksikasjalikult lennutegevuskäsiraamatus, sealhulgas:
|
b) |
esitab kõik alapunkti a alapunktis 2 osutatud käitamisprotseduuride puhul kindlakstehtud erinevused pädevale asutusele eelnevaks heakskiitmiseks. |
ORO.AOC.130. Lennuandmete jälgimine – lennukid
a) |
Käitaja kehtestab juhtimissüsteemiga integreeritava lennuandmete jälgimise süsteemi lennukitele maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 27 000 kg ja haldab seda. |
b) |
Lennuandmete jälgimise süsteem ei ole karistava eesmärgiga ning peab hõlmama piisavaid vahendeid andmeallika(te) kaitsmiseks. |
ORO.AOC.135. Personalinõuded
a) Käitaja määrab vastavalt punkti ORO.GEN.210 alapunktile b isikud, kes vastutavad järgmiste valdkondade juhtimise ja järelevalve eest:
1) |
lennutegevus; |
2) |
meeskonna koolitamine; |
3) |
maapealne teenindus ning |
4) |
määruse (EÜ) nr 2042/2003 kohane jätkuv lennukõlblikkus. |
b) Töötajate piisavus ja nende pädevus
1) |
Käitajal peab olema kavandatavaks maapealseks ja lennutegevuseks piisav hulk töötajaid. |
2) |
Kõik maapealseks ja lennutegevuseks määratud või sellega otseselt seotud töötajad peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
c) Töötajate järelevalve
1) |
Käitaja määrab töötajate üle järelevalve teostamiseks piisava arvu isikuid, võttes arvesse käitaja organisatsiooni struktuuri ning töötajate arvu. |
2) |
Selleks et järelevalve teostajad saaksid oma kohustusi täita, tuleb kindlaks määrata nende tööülesanded ja ning teha muud vajalikud korraldused. |
3) |
Meeskonnaliikmete ja lennutegevuses osalevate töötajate järelevalvet peavad teostama isikud, kellel on piisavalt kogemusi ja oskusi, et tagada lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud standardite järgimine. |
ORO.AOC.140. Nõuded vahenditele
Vastavalt punktile ORO.GEN.215 peab käitaja tegema järgmist:
a) |
kasutama asjakohaseid maapealse teeninduse rajatisi ja seadmeid, et tagada oma lendude ohutu teenindamine; |
b) |
omama käitamise põhibaasis lennutegevuse piirkonnale ja liigile vastavaid lennutegevust toetavaid rajatisi ja seadmeid ning |
c) |
tagama, et kõikides lennutegevuse baasides oleks piisavalt tööruumi sellistele töötajatele, kelle tegevus võib mõjutada lennutegevuse ohutust. Arvesse tuleb võtta maapealsete töötajate, lennutegevuse juhtimise ning põhidokumentide hoidmise ja kättesaadavaks tegemisega tegelevate töötajate ning meeskondade lennu planeerimisega seotud vajadusi. |
ORO.AOC.150. Nõuded dokumentatsioonile
a) |
Käitaja korraldab käsiraamatute ja muu vajaliku dokumentatsiooni koostamise ning neisse muudatuste tegemise. |
b) |
Käitaja peab olema suuteline viivitamata jagama käitamisjuhendeid ja muud teavet. |
MLR-ALAJAGU
KÄSIRAAMATUD, PÄEVIKUD JA DOKUMENDID
ORO.MLR.100. Lennutegevuskäsiraamat – üldist
a) |
Käitaja peab koostama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.b sätestatud lennutegevuskäsiraamatu (OM). |
b) |
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) sisu peab vastavalt vajadusele kajastama käesolevas lisas, IV lisas (CAT-osa) ja V lisas (SPA-osa) sätestatud nõudeid ning ei tohi olla vastuolus lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes kirjeldatud nõuetega. |
c) |
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) võib välja anda mitmes osas. |
d) |
Kõikidele lennutegevuses osalevatele töötajatele peab olema tagatud hõlbus juurdepääs nende tööülesandeid käsitlevatele lennutegevuskäsiraamatu osadele. |
e) |
Lennutegevuskäsiraamatut (OM) ajakohastatakse. Kõiki töötajaid teavitatakse nende tööülesannetega seotud muudatustest. |
f) |
Igale meeskonnaliikmele antakse isiklik eksemplar tema tööülesandeid käsitlevast lennutegevuskäsiraamatu (OM) osast. Lennutegevuskäsiraamatu (OM) või selle asjaomaste osade omanikud vastutavad oma eksemplari ajakohastamise eest käitaja tehtavate muudatuste ja täiendustega. |
g) |
Lennuettevõtja sertifikaadi omanikud peavad tegema järgmist:
|
h) |
Olenemata alapunktist g võib juhul, kui muudatusi või täiendusi on ohutuse huvides vaja teha viivitamata, kõnealused muudatused või täiendused viivitamata avaldada ja neid rakendada, tingimusel et nõutava heakskiidu saamiseks on taotlus esitatud. |
i) |
Käitaja teeb lennutegevuskäsiraamatusse kõik pädeva asutuse nõutud muudatused ja täiendused. |
j) |
Käitaja tagab kinnitatud dokumentidest ja nende muudatustest pärineva teabe korrektse esitamise lennutegevuskäsiraamatus (OM). See nõue ei takista käitajal lennutegevuskäsiraamatus (OM) rangemate andmete ja protseduuride kasutamist. |
k) |
Käitaja peab tagama, et kõik käitamisega seotud töötajad saavad aru keelest, milles on kirjutatud nende tööülesandeid ja kohustusi käsitlevad lennutegevuskäsiraamatu (OM) osad. Lennutegevuskäsiraamatu (OM) sisu esitatakse lihtsalt kasutatavas ja inimtegurit arvestavas vormis. |
ORO.MLR.101. Lennutegevuskäsiraamat – struktuur
Lennutegevuskäsiraamatu (OM) põhistruktuur on järgmine:
a) |
A osa: üldteave/põhiteave, sealhulgas kõik tüübiga mitteseotud käitamispõhimõtted, juhendid ja protseduurid; |
b) |
B osa: õhusõidukite käitamisega seotud küsimused, sealhulgas kõik tüübijuhendid ja -protseduurid, võttes arvesse käitaja kasutatavate tüüpide/klasside, variantide ja konkreetsete õhusõidukite vahelisi erinevusi; |
c) |
C osa: ärilise lennutranspordi lennud, sealhulgas marsruutide/rollide/piirkondade ning lennuväljade/tegevuskohtadega seotud juhendid ja teave; |
d) |
D osa: koolitus, sealhulgas kõikide tegevuse ohutuse tagamisega seotud töötajate koolitusjuhendid. |
ORO.MLR.105. Minimaalvarustuse loetelu
a) |
Kehtestatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 8.a.3 sätestatud minimaalvarustuse loetelu (MEL), mille aluseks on vastav minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL), mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
b) |
Minimaalvarustuse loetelu (MEL) ja selle muudatused peab kinnitama pädev asutus. |
c) |
Käitaja muudab minimaalvarustuse loetelu (MEL) kõikide minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) asjaomaste muudatuste korral nõuetekohase aja jooksul. |
d) |
Lisaks esemete loetelule peab minimaalvarustuse loetelu (MEL) sisaldama järgmist:
|
e) |
Käitaja peab tegema järgmist:
|
f) |
Kui pädev asutus selle heaks kiidab, võib käitaja kasutada B-, C- ja D-kategooria käitamisvälba ühekordse pikendamise menetlust, tingimusel et:
|
g) |
Käitaja kehtestab minimaalvarustuse loetelus (MEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduurid, võttes arvesse minimaalvarustuse üldloetelus (MMEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduure. Need protseduurid peavad sisalduma käitaja käsiraamatutes või minimaalvarustuse loetelus (MEL). |
h) |
Käitaja muudab minimaalvarustuse loetelus (MEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduure pärast iga muudatust minimaalvarustuse üldloetelus (MMEL) osutatud käitamis- ja hooldusprotseduurides. |
i) |
Kui minimaalvarustuse loetelus (MEL) ei ole märgitud teisiti, peab käitaja tegema järgmist:
|
j) |
Kui pädev asutus on selle konkreetsel juhul heaks kiitnud, võib käitaja käitada mittetoimivate mõõteriistade, seadmete või funktsioonidega õhusõidukit väljaspool minimaalvarustuse loetelu (MEL) piiranguid, kuid vastavalt minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) piirangutele, tingimusel et:
|
ORO.MLR.110. Lennupäevik
Õhusõiduki, selle meeskonna ja kõikide lendude või lennuseeriate andmed talletatakse lennupäevikus või samaväärsel viisil.
ORO.MLR.115. Andmete säilitamine
a) |
Punktis ORO.GEN.200 osutatud toimingutega seotud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat. |
b) |
Lennu ettevalmistamiseks ja teostamiseks kasutatud järgmist teavet ning sellega seotud aruandeid säilitatakse kolm kuud:
|
c) |
Personaliandmeid säilitatakse allpool märgitud tähtaegadeni:
|
d) |
Käitaja peab tegema järgmist:
|
e) |
Käitaja säilitab lennu ettevalmistamiseks ja teostamiseks kasutatud teabe ning töötajate koolitusandmeid vastavalt alapunktis c sätestatud tähtaegadele ka pärast seda, kui konkreetse õhusõiduki käitamine või meeskonnaliikmega sõlmitud töösuhe on lõpetatud. |
f) |
Kui meeskonnaliige asub meeskonnaliikmena tööle teise käitaja juures, teeb käitaja meeskonnaliikme andmed uuele käitajale kättesaadavaks, kui alapunktis c sätestatud tähtajad ei ole möödunud. |
SEC-ALAJAGU
TURVALISUS
ORO.SEC.100.A. Lennumeeskonna kabiini turvalisus
a) |
Lennukis, mille lennumeeskonna kabiinil on uks, peab see uks olema lukustatav ning lisaks sellele peavad olema olemas vahendid, mille abil salongitöötajad saavad lennumeeskonda teavitada kahtlasest tegevusest või turvareeglite rikkumisest salongis. |
b) |
Kõikidel reisijate ärilise transpordiga tegelevatel reisilennukitel, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 45 500 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 60, peab olema sertifitseeritud kabiiniuks, mida saab lukustada ja lukust avada mõlema piloodi istmetelt ning mille konstruktsioon vastab kohaldatavatele lennukõlblikkusnõuetele. |
c) |
Kõikidel lennukitel, kuhu on paigaldatud alapunkti b kohane lennumeeskonna kabiini uks:
|
ORO.SEC.100.H. Lennumeeskonna kabiini turvalisus
Reisijateveoks kasutatava kopteri lennumeeskonna kabiini uks peab olemasolu korral olema kabiini poolelt lukustatav, et takistada loata juurdepääsu.
FC-ALAJAGU
LENNUMEESKOND
ORO.FC.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida ärilise lennutranspordiga tegelevad käitajad lennumeeskonna koolitamise, kogemuste ja kvalifikatsiooni puhul peavad järgima.
ORO.FC.100. Lennumeeskonna koosseis
a) |
Lennumeeskonna koosseis ja lennumeeskonna liikmete arv kindlaksmääratud kohtadel ei tohi olla alla õhusõiduki lennukäsiraamatus või õhusõidukile kehtestatud käitamispiirangutes ettenähtud miinimumi. |
b) |
Kui lennutegevuse liik seda nõuab, peavad lennumeeskonda kuuluma lisaliikmed ning lennumeeskonna liikmete arv ei või olla väiksem lennutegevuskäsiraamatus ettenähtust. |
c) |
Kõikidel meeskonnaliikmetel peavad olema komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (6) kohaselt välja antud või tunnustatud ning neile määratud ülesannete täitmiseks sobivad load ja pädevusmärked. |
d) |
Lennumeeskonna liikme ülesanded juhiste taga võib lennu ajal üle võtta mõni teine sobiva kvalifikatsiooniga meeskonnaliige. |
e) |
Vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate lennumeeskonna liikmete teenuste kasutamisel peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete ja määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) asjaomaste osade, sealhulgas hiljutise kogemuse nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki lennumeeskonna liikme teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
ORO.FC.105. Õhusõiduki kapteniks määramine
a) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktiga 8.e määrab käitaja ühe lennumeeskonda kuuluva piloodi, kellel on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohane õhusõiduki kapteni kvalifikatsioon, täitma õhusõiduki kapteni ülesandeid. |
b) |
Käitaja määrab õhusõiduki kapteniks üksnes sellise lennumeeskonna liikme, kellel on:
|
c) |
Õhusõiduki kapten, kellele võib delegeerida lennu juhtimise, peab olema läbinud esmase tutvumisõppe kasutatava marsruudi või piirkonna ning asjaomaste lennuväljade, rajatiste, seadmete ja protseduuride kohta. Marsruuti/piirkonda käsitlevate teadmiste säilitamiseks tuleb asjaomast marsruuti, piirkonda või lennuvälja kasutada vähemalt üks kord 12 kuu jooksul. |
d) |
Alapunkti c ei kohaldata ärilises lennutegevuses päevaste visuaallennureeglite (VFR) järgi toimuvate lendude suhtes B-suutlikkusklassi lennukitega. |
ORO.FC.110. Pardainsener
Kui lennukisse on projekteeritud eraldi pardainseneri töökoht, peab lennumeeskonnas olema üks meeskonnaliige, kellel on vastav kehtivate riigisiseste eeskirjade kohane kvalifikatsioon.
ORO.FC.115. Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus
a) |
Enne lennutegevuses osalemist peab lennumeeskonna liige olema läbinud oma lennutegevuskäsiraamatu kohasele rollile vastava meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse. |
b) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse teemad lisatakse õhusõidukitüübi- või õhusõidukiklassi koolitusse, jätkuõppesse ning kaptenikoolitusse. |
ORO.FC.120. Käitaja ümberõpe
a) |
Lennukite või kopterite lennutegevuse puhul peab lennumeeskonna liige enne järelevalveta liinilendudele lubamist läbima käitaja korraldatava ümberõppekursuse, kui:
|
b) |
Käitaja ümberõpe peab hõlmama õhusõiduki pardaseadmete koolitust vastavalt lennumeeskonna liikmete rollidele. |
ORO.FC.125. Erinevus- ja tutvumisõpe
a) |
Lennumeeskonna liikmed läbivad erinevus- või tutvumisõppe, kui seda nõuab määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) ning kui seadmete või protseduuride muutmine nõuab lisateadmisi käitatavate tüüpide või variantide kohta. |
b) |
Lennutegevuskäsiraamatus sätestatakse, millal on nimetatud erinevus- või tutvumisõpe nõutav. |
ORO.FC.130. Jätkuõpe ja kontroll
a) |
Iga lennumeeskonna liige peab igal aastal läbima lennu- ja maapealse tegevuse jätkuõppe käitatava õhusõidukitüübi või -variandi osas, sealhulgas kõikide pardal olevate ohutusvahendite ja avariivarustuse paigutuse ja kasutamise osas. |
b) |
Kõikide lennumeeskonna liikmete puhul kontrollitakse regulaarselt tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist. |
ORO.FC.135. Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal
Sellised lennumeeskonna liikmed, keda võidakse määrata täitma tööülesandeid ükskõik kummal piloodikohal, peavad läbima asjakohase koolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatule.
ORO.FC.140. Lendamine rohkem kui ühe tüübi või variandiga
a) |
Sellised lennumeeskonna liikmed, kes lendavad rohkem kui ühe õhusõidukitüübi või -variandiga, peavad vastama käesoleva alajao nõuetele iga tüübi ja variandi lõikes, välja arvatud juhul, kui asjaomaste tüüpide või variantide puhul on ette nähtud koolituse, kontrolli ja hiljutise lennukogemuse nõuete arvestamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetele. |
b) |
Asjakohased protseduurid ja/või käitamispiirangud lendamiseks enam kui ühe tüübi või variandiga määratakse kindlaks lennutegevuskäsiraamatus. |
ORO.FC.145. Koolitamine
a) |
Kõik käesoleva alajaoga ette nähtud koolitused viiakse läbi:
|
b) |
Käitaja kehtestatud koolitusprogrammid ja -kavad peavad hõlmama asjaomase tüübi kohustuslikke elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
c) |
Koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas koolituskavad ja konkreetsete lennutreeningseadmete (FSTDde) kasutamise peab heaks kiitma pädev asutus. |
d) |
Lennutreeningseade (FSTD) peab võimalikult täpselt kujutama käitaja kasutatavat õhusõidukit. Lennutreeningseadme (FSTD) ja õhusõiduki erinevusi kirjeldatakse ja käsitletakse vastavalt vajadusele tutvustuse või koolituse raames. |
e) |
Käitaja peab kehtestama süsteemi lennutreeningseadme (FSTD) muudatuste nõuetekohaseks järelevalveks ning tagama, et muudatused ei mõjutaks koolitusprogrammide nõuetekohasust. |
ORO.FC.200. Lennumeeskonna koosseis
a) |
Lennumeeskonnas ei tohi olla rohkem kui üks kogemusteta meeskonnaliige. |
b) |
Õhusõiduki kapten võib delegeerida lennu juhtimise teisele määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohase kvalifikatsiooniga piloodile, kui on täidetud punkti ORO.FC.105 alapunkti b alapunktide 1 ja 2 ning alapunkti c nõuded. |
c) |
Erinõuded instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuvatele lennukilendudele.
|
d) |
Erinõuded kopterilendudele.
|
ORO.FC.A.201. Lennumeeskonna liikmete asendamine lennu ajal
a) |
Õhusõiduki kapten võib lennu juhtimise delegeerida:
|
b) |
Teist pilooti võib asendada:
|
c) |
Pardainseneri võib lennu ajal asendada lennumeeskonna liige, kellel on kehtivate riigisiseste eeskirjade kohane sobiv kvalifikatsioon. |
ORO.FC.202. Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuvad ühe piloodiga lennud
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi või öösel toimuva lennu puhul ühest piloodist koosneva minimaalse lennumeeskonnaga vastavalt punkti ORO.FC.200 alapunkti c alapunktile 2 ja alapunkti d alapunktile 2 peavad olema täidetud järgmised nõuded:
a) |
käitaja peab lennutegevuskäsiraamatule lisama piloodi ümber- ja jätkuõppeprogrammi, mis hõlmab ühe piloodiga lendude suhtes kohaldatavaid lisanõudeid. Piloot peab olema läbinud käitaja protseduuride koolituse eelkõige järgmistes valdkondades:
|
b) |
Punkti ORO.FC.230 kohased jätkuõppekontrollid tuleb ühest piloodist koosneval lennumeeskonnal teha vastava õhusõidukitüübi või -klassiga tingimustes, mis on samalaadsed lennu läbiviimise tingimustega. |
c) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvate lennukilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Öiste lennukilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
e) |
Instrumentaallennureeglite järgi toimuvate kopterilendude puhul peab piloot vastama järgmistele nõuetele:
|
ORO.FC.205. Kaptenikursus
a) |
Lennuki- ja kopterilendude kaptenikursus peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
|
ORO.FC.215. Käitaja korraldatav meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolitus
a) |
Enne järelevalveta liinilendude alustamist läbib lennumeeskonna liige käitaja korraldatava meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolituskursuse. |
b) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolituse viib läbi vähemalt üks meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitaja, keda võivad spetsiifiliste valdkondade käsitlemisel abistada eksperdid. |
c) |
Kui lennumeeskonna liige ei ole varem liinipiloodi loa (ATPL) tasandil inimtegurite valdkonna teooriaõpet saanud, peab ta enne meeskonnatöö korraldamise (CRM) algkoolitust või sellega samaaegselt läbima käitaja korraldatava teooriakursuse, mis põhineb määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohasel inimvõimeid ja nende piire käsitleval õppekaval, mis on ette nähtud liinipiloodiloa (ATPL) taotlejatele. |
ORO.FC.220. Käitaja korraldatav ümberõpe ja kontroll
a) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus integreeritakse käitaja ümberõppekursusega. |
b) |
Pärast käitaja korraldatava ümberõppekursuse algust ei määrata lennumeeskonna liiget lendudele teise õhusõidukitüübi või -klassiga enne, kui nimetatud kursus on läbitud või lõpetatud. Üksnes B-suutlikkusklassi lennukeid käitavaid meeskonnaliikmeid võib ümberõppekursuse ajal määrata teiste B-suutlikkusklassi lennukitega käitatavatele lendudele, kui see on vajalik lennutegevuse jätkamiseks. |
c) |
Lennumeeskonna liikmele vajaliku ümberõppekursuse maht määratakse kindlaks vastavalt lennutegevuskäsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooni- ja kogemusestandarditele, võttes arvesse tema eelnevat koolitust ja kogemusi. |
d) |
Lennumeeskonna liige peab läbima:
|
e) |
Lennukipiloodid, kes on saanud tüübipädevusmärke lennusimulaatoril toimuva koolituse (ZFTT) alusel, peavad tegema järgmist:
|
ORO.FC.230. Jätkuõpe ja kontroll
a) Iga lennumeeskonna liige peab läbima käitatavat õhusõidukitüüpi või -varianti käsitleva jätkuõppe ja kontrolli.
b) Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll
1) |
Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima tavalise lennumeeskonna koosseisus käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli, et tõendada tava-, ebahariliku ja hädaolukorra protseduuride tundmist. |
2) |
Kui lennumeeskonna liige hakkab käitama IFR-lende, tuleb käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll vajaduse korral läbi viia väliste visuaalsete viideteta. |
3) |
Käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli tulemused kehtivad kuus kalendrikuud. Päevastel VFR-lendudel B-suutlikkusklassi lennukitega kuni kaheksa järjestikust kuud vältavate hooaegade kaupa piisab ühest käitaja korraldatavast lennuoskuse tasemekontrollist. Lennuoskuse tasemekontroll korraldatakse enne lennutegevuse alustamist ärilises lennutranspordis. |
4) |
Lennumeeskonna liige, kes osaleb päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel sellise kopteriga, mis ei kuulu keerukate mootoriga kopterite hulka, võib käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli läbida vaid ühega asjaomastest kopteritüüpidest. Käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll tuleb iga kord sooritada selle tüübiga, millega sooritatud tasemekontrollist on möödunud kõige rohkem aega. Asjaomased kopteritüübid, mida võib käitaja korraldatavaks lennuoskuse tasemekontrolliks grupeerida, peavad olema märgitud lennutegevuskäsiraamatus. |
5) |
Olenemata punkti ORO.FC.145 alapunkti a alapunktist 2 võib päevastel lendudel visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel selliste kopterite puhul, mis ei kuulu keerukate mootoriga kopterite hulka, ning B-suutlikkusklassi lennukite puhul teostatava kontrolli läbi viia käitaja määratud sobiva kvalifikatsiooniga kapten, kes on läbinud meeskonnatöö korraldamise (CRM) põhimõtteid ning meeskonnatöö korraldamise (CRM) oskuste hindamist käsitleva koolituse. Käitaja teavitab pädevat asutust määratud isikutest. |
c) Liinilennukontroll
1) |
Kõik lennumeeskonna liikmed läbivad õhusõidukil liinilennukontrolli, et tõendada oma oskusi lennutegevusraamatus kirjeldatud tavalistel liinilendudel. Liinilennukontrolli tulemused kehtivad 12 kalendrikuud. |
2) |
Olenemata punkti ORO.FC.145 alapunkti a alapunktist 2 võib liinilennukontrolli läbi viia käitaja määratud sobiva kvalifikatsiooniga kapten, kes on läbinud meeskonnatöö korraldamise (CRM) põhimõtteid ning meeskonnatöö korraldamise (CRM) oskuste hindamist käsitleva koolituse. |
d) Avariivarustuse ja ohutusvahendite koolitus ja kontroll
Kõik lennumeeskonna liikmed läbivad pardal oleva avariivarustuse ja ohutusvahendite paigutust ja kasutamist käsitleva koolituse ja kontrolli. Avariivarustuse ja ohutusvahendite kontrolli tulemused kehtivad 12 kalendrikuud.
e) Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolitus
1) |
Kõikidesse asjakohastesse jätkuõppe etappidesse lisatakse meeskonnatöö korraldamise koolitusega seotud teemad. |
2) |
Kõik lennumeeskonna liikmed peavad läbima spetsiaalse meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulkoolituse. Kõik meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse olulisemad teemad tuleb läbi võtta moodulkoolituskursustel, mis läbitakse võimalikult võrdsete vahemikega iga kolme aasta jooksul. |
f) Kõik lennumeeskonna liikmed peavad vähemalt üks kord iga 12 kuu jooksul läbima maapealse koolituse ja lennukoolituse lennutreeningseadme (FSTD) või õhusõidukiga või nende kombinatsioonis.
g) Alapunkti b alapunktis 3, alapunktis c ja alapunktis d nimetatud kehtivusaegu arvestatakse alates kontrolli läbimise kuu lõpust.
h) Kui eespool ette nähtud koolitus või kontroll läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates algsest lõpptähtpäevast.
ORO.FC.235. Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal
a) |
Kaptenid, kelle tööülesanded nõuavad töötamist mõlemal piloodikohal ning teise piloodi ülesannete täitmist, ning koolitus- või kontrolliülesandeid täitvad kaptenid peavad läbima lisakoolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. Kontrolli võib läbi viia koos punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud ning käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolliga. |
b) |
Lisakoolitus ja kontroll peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
c) |
Kopterikaptenid peavad lisaks sooritama lennuoskuse tasemekontrolli nii vasak- kui ka parempoolsel istmel kahe eraldi tasemekontrolli raames; tüübipädevuse lennuoskuse tasemekontrolli ja käitaja lennuoskuse tasemekontrolli ühendamise korral sooritab õhusõiduki kapten oma koolituse või kontrolli istmel, mida ta tavaliselt kasutab. |
d) |
Kui mittetöötava mootoriga manöövreid harjutatakse õhusõidukiga, tuleb mootoririket jäljendada. |
e) |
Teise piloodi istmel töötamiseks peavad olema sooritatud ja kehtivad ka kontrollid, mida punkti ORO.FC.230 kohaselt nõutakse töötamiseks kapteni istmel. |
f) |
Õhusõiduki kaptenit asendav piloot peab olema punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli ajal näidanud nende harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis tavaliselt asenduspiloodi kohustuste hulka ei kuulu. Juhul, kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi, võib harjutusi sooritada ükskõik kummal istmel. |
g) |
Kapteni istmel tegutsev piloot, kes ei ole õhusõiduki kapten, peab käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolli käigus näitama selliste punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud harjutuste ja protseduuride sooritamist, mis kuuluvad jälgiva piloodina tegutseva kapteni kohustuste hulka. Kui vasak- ja parempoolsel istmel töötamise vahel ei ole olulisi erinevusi, võib harjutusi sooritada ükskõik kummal istmel. |
ORO.FC.240. Lendamine rohkem kui ühel tüübil või variandil
a) |
Lennutegevuskäsiraamatus sätestatud ja pädeva asutuse kinnitatud protseduurid või käitamispiirangud lendamiseks rohkem kui ühel tüübil või variandil hõlmavad järgmist:
|
b) |
Kui lennumeeskonna liige lendab nii kopterite kui ka lennukitega, lubatakse asjaomasel lennumeeskonna liikmel lennata üksnes ühe lennuki- ja ühe kopteritüübiga. |
c) |
Alapunkti a ei kohaldata selliste B-suutlikkusklassi lennuki lendude suhtes, mis toimuvad ühe piloodiga lennukiklassi kuuluvatel kolbmootoriga lennukitel päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) järgi. Alapunkti b ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennuki lendude suhtes, kui need toimuvad ühe piloodiga lennukiklassi kuuluvatel kolbmootoriga lennukitel. |
ORO.FC.A.245. Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm
a) |
Nõuetekohase kogemusega lennukikäitaja võib pädeva asutuse kinnitatud alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammiga (ATQP) asendada ühe või mitu järgmist lennumeeskonna koolitus- ja kontrollinõuet:
|
b) |
Alternatiivne koolitus- ja kvalifikatsiooniprogramm (ATQP) peab hõlmama koolitust ja kontrolli, millega saavutatakse ja säilitatakse vähemalt sama lennuoskuse tase kui punktide ORO.FC.220 ja ORO.FC.230 sätete täitmisel. Enne alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) kinnitamist pädeva asutuse poolt tuleb tõendada lennumeeskonna koolituse ja kvalifikatsiooni taset. |
c) |
Alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) kinnitamist taotlev käitaja peab pädevale asutusele esitama rakenduskava koos lennumeeskonna koolituse ja kvalifikatsiooni kavandatava taseme kirjeldusega. |
d) |
Lisaks määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punktide ORO.FC.230 ja FCL.060 kohaselt nõutavatele kontrollidele peab iga lennumeeskonna liige läbima lennutreeningseadmel (FSTD) toimuva liinilennukontrolli (LOE). Liinilennukontrolli (LOE) tulemused kehtivad 12 kalendrikuud. Kehtivusaega arvestatakse alates kontrolli läbimise kuu lõpust. Kui liinilennukontroll (LOE) läbitakse kehtivusaja viimase kolme kuu jooksul, arvestatakse uut kehtivusaega alates algsest lõpptähtpäevast. |
e) |
Pärast kaheaastast tegutsemist kinnitatud alternatiivse koolitus- ja kvalifikatsiooniprogrammi (ATQP) alusel võib käitaja pädeva asutuse heakskiidul pikendada punkti ORO.FC.230 kohaste kontrollide kehtivusaegu järgmiselt:
|
ORO.FC.A.250. Lennuki ametipiloodi luba (CPL(A)) omavad kaptenid
a) |
Lennuki ametipiloodi loa (CPL(A)) omanik võib ärilises lennutranspordis ühe piloodiga lennuki kaptenina tegutseda järgmistel juhtudel:
|
b) |
Alapunkti a alapunkti 1 ei kohaldata B-suutlikkusklassi lennukite päevaste VFR-lendude suhtes. |
ORO.FC.H.250. Kopteri ametipiloodi luba (CPL(H)) omavad kaptenid
a) |
Kopteri ametipiloodi loa (CPL(H)) omanik võib ärilises lennutranspordis ühe piloodiga kopteri kaptenina tegutseda järgmistel juhtudel:
|
CC-ALAJAGU
SALONGIPERSONAL
ORO.CC.005. Reguleerimisala
Käesoleva alajaoga kehtestatakse nõuded, mida käitajad peavad järgima salongipersonaliga õhusõiduki käitamisel.
1. JAOTIS
Üldnõuded
ORO.CC.100. Salongipersonali suurus ja koosseis
a) |
Salongipersonali suurus ja koosseis määratakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktiga 7.a, võttes arvesse käitamisega seotud tegureid või asjaolusid konkreetsel lennul. Kui õhusõiduki suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle 19 ja pardal on vähemalt üks reisija, tuleb lennule määrata vähemalt üks salongimeekonna liige. |
b) |
Alapunkti a nõuete täitmiseks peab salongitöötajate miinimumarv olema suurem järgmistest:
|
c) |
Rohkem kui ühe salongimeeskonna liikmega lendudel määrab käitaja ühe salongitöötaja vastutavaks õhusõiduki kapteni ees. |
ORO.CC.110. Töölemääramise tingimused
a) |
Õhusõidukisse võib tööle määrata salongimeeskonna liikmed, kes vastavad järgmistele nõuetele:
|
b) |
Enne vabakutselisena või osalise tööajaga töötavate salongimeeskonna liikmete töölemääramist peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki salongitöötaja teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
c) |
Reisijatele tuleb anda selget ja arusaadavat teavet tööülesandeid täitvate salongimeeskonna liikmete kohta ning nende rolli kohta reisijate ja lennu ohutuse tagamisel. |
ORO.CC.115. Koolituskursuste ja nendega seotud kontrollide korraldamine
a) |
Käitaja peab iga koolituskursuse jaoks vastavalt käesoleva alajao ja vajaduse korral määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) nõuetele kehtestama salongimeeskonna liikmete ülesandeid ja kohustusi hõlmava üksikasjaliku programmi ja koolituskava. |
b) |
Iga koolituskursus peab sisaldama teooria- ja praktikaõpet koos individuaalse ja kollektiivse praktikaga vastavalt konkreetse koolitusteema vajadustele, et salongimeeskonna liige saavutaks ja säilitaks käesoleva alajao nõuetele vastava oskuste taseme. |
c) |
Kõik koolituskursused peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Käesoleva alajaoga ette nähtud koolituse ajal või kogu koolituse läbimise järel peavad kõik salongimeeskonna liikmed läbima kõiki vastava koolitusprogrammi elemente, välja arvatud meeskonnatöö korraldamise (CRM) elemente hõlmava kontrolli. Kontrolli viivad läbi töötajad, kes on nõuetekohaselt kvalifitseeritud kontrollima nõuetele vastava oskuste taseme saavutamist ja/või säilitamist salongimeeskonna liikmete hulgas. |
e) |
Meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituskursused ja meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulid viib läbi salongipersonali meeskonnatöö korraldamise (CRM) instruktor. Meeskonnatöö korraldamise (CRM) moodulite integreerimisel muu koolitusega peab salongipersonali meeskonnatöö korraldamise (CRM) instruktor juhtima õppekava kehtestamist ja rakendamist. |
ORO.CC.120. Algkoolituskursus
a) |
Kõikide selliste tööleasujate suhtes, kellel veel ei ole määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohaselt välja antud kehtivat salongitöötaja tunnistust, kohaldatakse järgmist:
|
b) |
Algkoolituskursuse teemad võib ühendada esimese õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppega, tingimusel et on täidetud punkti CC.TRA.220 nõuded ning nimetatud teema(d) tähistatakse asjaomaste salongimeeskonna liikmete koolitusandmetes algkoolituskursuse elementidena. |
ORO.CC.125. Õhusõidukitüübikoolitus ja käitaja korraldatav ümberõpe
a) |
Kõik salongimeeskonna liikmed peavad olema läbinud asjakohase õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja ümberõppe ning sellega seotud kontrollid, enne kui:
|
b) |
Käitaja peab tema korraldatava õhusõidukitüübikoolituse ning ümberõppe programmidesse ja koolituskavadesse võimaluse korral lisama asjaomase õhusõidukitüübi kohustuslikud elemendid, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
c) |
Õhusõidukitüübikoolituse programm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Käitaja ümberõppeprogramm igale käitatavale õhusõidukitüübile peab vastama järgmistele nõuetele:
|
ORO.CC.130. Erinevusõpe
a) |
Lisaks punkti ORO.CC.125 kohaselt nõutavale koolitusele peab salongimeeskonna liige läbima erinevusi käsitleva õppe ja kontrolli enne töölemääramist:
|
b) |
Erinevusõppe programm peab vastama järgmistele nõuetele:
|
c) |
Juba kasutusel oleva õhusõidukitüübi variandi suhtes kehtestatavad erinevusõppe programmid ja koolituskavad peaksid võimaluse korral hõlmama asjaomase õhusõidukitüübi ja selle variantide kohustuslikke elemente, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1702/2003 kohaselt kehtestatud andmetes. |
ORO.CC.135. Tutvumisõpe
Pärast õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peab iga salongimeeskonna liige läbima asjaomasel õhusõidukitüübil nõuetekohase järelevalvega tutvumisõppe, enne kui ta määratakse tööle punkti ORO.CC.100 kohase minimaalse suurusega salongimeeskonna liikmena.
ORO.CC.140. Jätkuõpe
a) |
Kõik salongimeeskonna liikmed peavad igal aastal läbima jätkuõppe ja vastava kontrolli. |
b) |
Jätkuõpe peab hõlmama igale salongimeeskonna liikmele määratud ülesandeid tava- ja hädaolukorra protseduuride puhul ning iga käitatavat õhusõidukitüüpi ja/või varianti käsitlevaid õppusi. |
c) |
Õhusõidukitüübikoolituse teemade suhtes kohaldatakse järgmist.
|
d) |
Käitaja korraldatava erikoolituse teemad.
|
e) |
Kehtivusajad:
|
ORO.CC.145. Täienduskoolitus
a) |
Kui viimase jätkuõppe ja kontrolli kehtivusajal salongimeeskonna liige eelnenud kuue kuu jooksul:
|
b) |
Iga õhusõidukitüübi täienduskoolitusprogramm peab hõlmama vähemalt järgmist:
|
c) |
Käitaja võib otsustada asendada täienduskoolituse jätkuõppega, kui salongimeeskonna liikme ülesanded lennul algavad eelmise jätkuõppe ja kontrolli kehtivusajal. Kui kehtivusaeg on lõppenud, võib täienduskoolituse asendada üksnes punkti ORO.CC.125 kohase õhusõidukitüübikoolituse ja käitaja korraldatava ümberõppega. |
2. JAOTIS
Lisanõuded ärilise lennutranspordi lendudele
ORO.CC.200. Vanemsalongitöötaja
a) |
Kui salongimeeskond peab vastavalt nõuetele koosnema rohkem kui ühest liikmest, peab salongimeeskonna koosseisus olema üks käitaja määratud vanemsalongitöötaja. |
b) |
Käitaja määrab vanemsalongitöötaja ametisse üksnes sellised salongimeeskonna liikmed, kes:
|
c) |
Vanemsalongitöötaja koolituskursus hõlmab kõiki vanemsalongitöötajate tööülesandeid ja kohustusi ning peab sisaldama vähemalt järgmisi teemasid:
|
d) |
Vanemsalongitöötaja vastutab õhusõiduki kapteni ees lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud tava- ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise ja koordineerimise eest, sealhulgas ohutusega mitteseotud toimingute peatamise eest ohutuse või julgestuse huvides. |
e) |
Käitaja kehtestab protseduurid vanemsalongitöötaja kohale järgmise kõige sobivama kvalifikatsiooniga salongimeeskonna liikme valimiseks, kui ametis olev vanemsalongitöötaja ei ole võimeline edasi töötama. Nimetatud protseduuride muudatused tehakse teatavaks pädevale asutusele. |
ORO.CC.205. Salongimeeskonna liikmete arvu vähendamine maapealse tegevuse ajaks ja ettenägematute asjaolude puhul
a) |
Alati, kui õhusõidukis on reisijaid, peab salongis viibima punkti ORO.CC.100 kohane miinimumarv salongimeeskonna liikmeid. |
b) |
Kui alapunktist c ei tulene teisiti, võib seda arvu vähendada:
|
c) |
Tingimused:
|
ORO.CC.210. Töölemääramise lisatingimused
Salongimeeskonna liige määratakse tööle ja konkreetset õhusõidukitüüpi või -varianti käitama üksnes juhul, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
a) |
omab määruse (EL) nr 290/2012 V lisa (CC-osa) kohaselt välja antud kehtivat tunnistust; |
b) |
on vastava õhusõidukitüübi või -variandi jaoks käesoleva alajao kohaselt kvalifitseeritud; |
c) |
vastab muudele käesoleva alajao ja IV lisa (CAT-osa) kohaldatavatele nõuetele; |
d) |
kannab käitaja salongipersonali vormiriietust. |
ORO.CC.215. Koolitus- ja kontrolliprogrammid ning nendega seotud dokumendid
a) |
Koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas käesoleva alajaoga ette nähtud koolituskavad, peavad olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ning lennutegevuskäsiraamatusse kantud. |
b) |
Pärast koolituskursuse ja asjaomase kontrolli edukalt läbimist salongimeeskonna liikme poolt teeb käitaja järgmist:
|
ORO.CC.250. Lendamine rohkem kui ühel õhusõidukitüübil või -variandil
a) |
Käitaja tagab, et salongimeeskonna liiget ei määrata tööle rohkem kui ühel õhusõidukitüübil, välja arvatud pädeva asutuse heakskiidu korral, millega salongimeeskonna liiget lubatakse määrata kuni neljale õhusõidukitüübile, kui vähemalt kaks kõnealustest õhusõidukitüüpidest vastab järgmistele tingimustele:
|
b) |
Alapunkti a kohaldamisel ning salongipersonali koolituse ja kvalifikatsiooni osas teeb käitaja järgmist:
|
ORO.CC.255. Lennud ühe salongimeeskonna liikmega
a) |
Käitaja peab ühe salongimeeskonna liikmega lendudele määratavad salongimeeskonna liikmed valima, tööle võtma, neid koolitama ja nende lennuoskuste taset kontrollima kooskõlas seda liiki lendude suhtes kohaldatavate kriteeriumidega. |
b) |
Salongimeeskonna liikmed, kellel puudub eelnev lennukogemus ainsa salongimeeskonna liikmena, määratakse seda liiki lendudele vaid pärast seda, kui nad on:
|
c) |
Läbida tuleb järgmised lisakoolitusteemad, pöörates erilist tähelepanu ühe salongimeeskonna liikmega lendudele:
|
TC-ALAJAGU
TEHNILINE MEESKOND KOPTERI KIIRABILENDUDEL (HEMS), KOPTERI LENDUDEL RIPPLASTIGA (HHO) VÕI ÖÖNÄGEMISSÜSTEEMIGA (NVIS) LENDUDEL
ORO.TC.100. Reguleerimisala
Käesolevas alajaos kehtestatakse nõuded, mida peavad täitma sellised õhusõidukite käitajad, kes teostavad ärilise lennutranspordi raames kopterite kiirabilende (HEMS), öönägemissüsteemiga (NVIS) lende ja kopterite ripplastiga lende (HHO), milles osalevad tehnilise meeskonna liikmed.
ORO.TC.105. Töölemääramise tingimused
a) |
Ärilises lennutranspordis määratakse HEMS-, HHO- või NVIS-lendudele tööle üksnes selliseid tehnilise meeskonna liikmeid, kes vastavad järgmistele nõuetele:
|
b) |
Enne füüsilisest isikust ettevõtjana või vabakutselisena või osalise tööajaga töötava tehnilise meeskonna liikme töölemääramist peab käitaja kontrollima kõikide käesoleva alajao nõuete täitmist, võttes arvesse kõiki tehnilise meeskonna liikme teis(t)ele käitaja(te)le osutatud teenuseid, et teha eelkõige kindlaks järgmine:
|
ORO.TC.110. Koolitus ja kontroll
a) |
Käitaja kehtestab vastavalt käesoleva alajao kohaldatavatele nõuetele koolitusprogrammi, mis hõlmab tehnilise meeskonna liikmete ülesandeid ja kohustusi. |
b) |
Pärast algkoolitust, käitaja korraldatavat ümberõpet, erinevus- ja jätkuõpet peab iga tehnilise meeskonna liige läbima kontrolli, et tõendada tava- ja hädaolukorra protseduuride läbiviimise oskust. |
c) |
Koolitust ja kontrolli viivad igal koolituskursusel läbi asjaomase teema valdkonnas nõuetekohast kvalifikatsiooni ja kogemusi omavad töötajad. Käitaja teavitab pädevat asutust kontrolli teostavatest isikutest. |
ORO.TC.115. Algkoolitus
Enne käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed läbima algkoolituse, mis hõlmab järgmist:
a) |
lennunduse ja lennundusnormidega seotud teoreetilised üldteadmised kõikide tehnilise meeskonna liikmete ülesannete ja kohustustega seotud teemade kohta; |
b) |
tule- ja suitsutõrje koolitus; |
c) |
ellujäämiskoolitus maal ja vees vastavalt lennu tüübile ja piirkonnale; |
d) |
lennundusmeditsiinilised aspektid ja esmaabi; |
e) |
kommunikatsioon ning punktide ORO.FC.115 ja ORO.FC.215 kohast meeskonnatöö korraldamist (CRM) käsitlevad asjakohased elemendid. |
ORO.TC.120. Käitaja ümberõpe
Kõik tehnilise meeskonna liikmed peavad läbima:
a) |
käitaja korraldatava ümberõppe, sealhulgas meeskonnatöö korraldamise (CRM) elemente käsitlevad asjakohased teemad
|
b) |
Käitaja ümberõpe peab hõlmama järgmist:
|
ORO.TC.125. Erinevusõpe
a) |
Kui muudetakse käitatavate õhusõidukitüüpide või -variantide varustust või asjakohaseid protseduure, peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed läbima erinevusõppe. |
b) |
Käitaja määrab lennutegevuskäsiraamatus kindlaks, millal erinevusõpet nõutakse. |
ORO.TC.130. Tutvumislennud
Pärast käitaja korraldatava ümberõppe läbimist peavad kõik tehnilise meeskonna liikmed enne tehnilise meeskonna liikmetena HEMS-, HHO- või NVIS-lendudel osalemist sooritama tutvumislennud.
ORO.TC.135. Jätkuõpe
a) |
Tehnilise meeskonna liige peab iga 12-kuulise ajavahemiku jooksu läbima jätkuõppe sellel õhusõidukitüübil või -klassil, millel asjaomane tehnilise meeskonna liige töötab. Kõikidesse asjakohastesse jätkuõppe etappidesse lisatakse meeskonnatöö korraldamise (CRM) koolituse teemad. |
b) |
Jätkuõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist juhendamist ja praktikat. |
ORO.TC.140. Täienduskoolitus
a) |
Kõik tehnilise meeskonna liikmed, kes ei ole eelnenud kuue kuu jooksul tööülesandeid täitnud, peavad läbima lennutegevuskäsiraamatus sätestatud täienduskoolituse. |
b) |
Tehnilise meeskonna liige, kes ei ole eelnenud kuue kuu jooksul osalenud mõne konkreetse õhusõidukitüübi või -klassi lendudel, peab enne selle õhusõidukitüübi või -klassi lendudele määramist tegema järgmist:
|
(1) ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.
(2) ELT L 243, 27.9.2003, lk 6.
(3) ELT L 294, 13.11.2007, lk 3.
(4) ELT L 295, 14.11.2007, lk 7.
IV LISA
ÄRILINE LENNUTRANSPORT
(CAT-OSA)
A-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
CAT.GEN.100. |
Pädev asutus |
Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht.
1. JAOTIS
Mootoriga õhusõidukid
CAT.GEN.MPA.100. Meeskonna kohustused
a) |
Meeskonnaliige vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, mis:
|
b) |
Meeskonnaliige peab:
|
c) |
Meeskonnaliige ei tohi õhusõidukiga tööülesandeid täita järgmistel juhtudel:
|
CAT.GEN.MPA.105. Õhusõiduki kapteni vastutus
a) |
Lisaks punkti CAT.GEN.MPA.100 nõuete täitmisele peab õhusõidukikapten tegema järgmist:
|
b) |
Õhusõiduki kapten või piloot, kellele õhusõiduki juhtimine on delegeeritud, peab kohest otsustamist ja tegutsemist nõudvas ohuolukorras tegutsema nii, nagu ta peab antud olukorras vajalikuks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktile 7.d. Sellisel juhul võib ta ohutuse huvides eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda. |
c) |
Iga kord, kui lendava õhusõidukiga on tehtud manööver vastuseks õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) vahemaa eristamise signaalile (RA), peab kapten esitama pädevale asutusele ACAS-aruande. |
d) |
Linnuohud ja kokkupõrked lindudega:
|
CAT.GEN.MPA.110. Õhusõiduki kapteni õigused
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik õhusõidukiga veetavad inimesed täidavad kapteni kõiki seaduslikke korraldusi, mida ta annab õhusõiduki ja selles viibivate isikute või vara ohutuse tagamiseks.
CAT.GEN.MPA.115. Salongipersonali hulka mittekuuluv personal ja meeskonnaliikmed reisijatesalongis
Kui õhusõiduki reisijatesalongis täidavad tööülesandeid salongipersonali hulka mittekuuluvad töötajad või meeskonnaliikmed, tagab käitaja, et:
a) |
reisijad ei aja neid segi oma tööülesandeid täitvate salongimeeskonna liikmetega; |
b) |
nad ei viibi nõutava suurusega salongipersonali jaoks ette nähtud kohtadel; |
c) |
nad ei takista salongimeeskonna liikmetel tööülesannete täitmist. |
CAT.GEN.MPA.120. Ühine keel
Käitaja tagab, et kõik meeskonnaliikmed oskavad suhelda ühises suhtlemiskeeles.
CAT.GEN.MPA.125. Lennukite ruleerimine
Käitaja tagab, et lennukit ruleeritakse lennuvälja liiklusalal üksnes juhul, kui juhikohal tegutsev isik vastav järgmistele nõuetele:
a) |
ta on sobiva kvalifikatsiooniga piloot või |
b) |
ta on käitaja poolt määratud ning:
|
CAT.GEN.MPA.130. Rootori sisselülitamine – kopterid
Kopteri rootor lülitatakse lennu alustamiseks sisse vaid siis, kui juhikohal on lendamiseks kvalifitseeritud piloot.
CAT.GEN.MPA.135. Kabiini lubamine
a) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kabiini ei lubata ja seal ei veeta ühtki isikut, kes ei ole selleks lennuks määratud lennumeeskonna liige, välja arvatud juhul, kui see isik on
|
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et:
|
c) |
Õhusõiduki kaptenil on kabiini lubamise suhtes lõplik otsustusõigus. |
CAT.GEN.MPA.140. Kaasaskantavad elektroonikaseadmed
Käitaja ei luba ühelgi õhusõiduki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonilisi seadmeid (PED), mis võivad õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ebasoodsalt mõjutada, ning võtab kõik põhjendatud meetmed sellise kasutuse vältimiseks.
CAT.GEN.MPA.145. Teave pardal oleva avarii- ja päästevarustuse kohta
Käitaja tagab, et tal on alati kõikide õhusõidukite pardal oleva avarii- ja päästevarustuse nimekirjad, mida saab viivitamata edastada päästekoordinatsioonikeskustele (RCC-d).
CAT.GEN.MPA.150. Hädamaandumine vette – lennukid
Käitaja käitab lennukit, mille suurim lubatud reisijakohtade arv on üle 30, veekogu kohal kaugemal kui maismaal asuvast hädamaandumiseks sobivast kohast 120-minutilise reisilennu kiirusel läbitav teekond või 400 meremiili (sõltuvalt sellest, kumb kaugus on väiksem) vaid juhul, kui lennuk vastab kohaldatavates lennukõlblikkuseeskirjades ette nähtud vette sooritatava hädamaandumise nõuetele.
CAT.GEN.MPA.155. Lahingurelvade ja sõjamoona vedu
a) |
Käitaja võib vedada lahingurelvi ja sõjamoona lennutranspordiga üksnes juhul, kui tal on selleks kõikide nende riikide luba, mille õhuruumi kavandatud lend läbib. |
b) |
Loa saamisel tagab käitaja, et lahingurelvad ja sõjamoon:
|
c) |
Käitaja tagab, et õhusõiduki kaptenile teatatakse enne lennu algust kõik üksikasjad õhusõiduki pardal olevate lahingurelvade ja sõjamoona ning nende asukoha kohta. |
CAT.GEN.MPA.160. Sportrelvade ja laskemoona vedu
a) |
Käitaja võtab kõik põhjendatud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõikidest sportrelvadest, mida lennutranspordiga kavatsetakse vedada. |
b) |
Käitaja, kes sportrelvad transportimiseks vastu võtab, tagab, et need:
|
c) |
Sportrelvade laskemoona võib teatavate piirangutega vedada reisijate registreeritud pagasis kooskõlas tehnilise juhendiga. |
CAT.GEN.MPA.161. Sportrelvade ja laskemoona vedu – leebemad nõuded
Olenemata punkti CAT.GEN.MPA.160 alapunktist b võib kopteritel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 3 175 kg, päevasel ajal visuaalsete märkide järgi navigeeritavatel marsruutidel vedada sportrelva kohas, kus see on lennu ajal ligipääsetav, kui käitaja on kehtestanud asjakohased protseduurid ning seda lennu ajal ligipääsmatus kohas hoida ei ole võimalik.
CAT.GEN.MPA.165. Inimeste veo kord
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski isik ei viibi lennu ajal õhusõiduki neis osades, mis ei ole ette nähtud inimeste veoks, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten on kellelegi andnud ajutise sissepääsuloa:
a) |
tegutsemiseks õhusõiduki või selles olevate inimeste, loomade või kaupade ohutuse huvides, või |
b) |
õhusõiduki ossa, kus veetakse lasti või pardavarustust ja kuhu õhusõiduki lennu ajal on ligipääs ette nähtud. |
CAT.GEN.MPA.170. Alkohol ja narkootikumid
Käitaja võtab kõik mõistlikud meetmed, et takistada õhusõidukisse siseneda või seal viibida isikutel, kes on alkoholi või narkootikumide tugeva mõju all, nii et see võib tõenäoliselt ohustada õhusõidukit või selles viibijaid.
CAT.GEN.MPA.175. Ohuolukorra vältimine
Käitaja võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kellegi hoolimatu käitumine, ettevaatamatus või tegevusetus:
a) |
ei ohustaks õhusõidukit või selles viibivaid isikuid või |
b) |
ei põhjustaks ega võimaldaks õhusõidukist tulenevat ohtu isikutele või varale. |
CAT.GEN.MPA.180. Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave
a) |
Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena, kui ei ole ette nähtud teisiti:
|
b) |
Olenemata alapunktist a võib muude kui keerukate mootorõhusõidukitega toimuvatel lendudel päevaste visuaallennureeglite (VFR) järgi, kui lend algab ja lõpeb samal lennuväljal/tegevuskohas ja ei kesta üle 24 tunni või toimub lennutegevuskäsiraamatus määratud piiratud alal, hoida järgmisi dokumente õhusõiduki asemel lennuväljal või tegevuskohas:
|
c) |
Olenemata alapunktist a võib alapunkti a alapunktides 2–8 loetletud dokumentide kaotamise või varguse korral lendu jätkata kuni sihtkohani või kohani, kus saab dokumendid asendada. |
CAT.GEN.MPA.185. Maa peal hoitav teave
a) |
Käitaja tagab, et vähemalt kõikide lendude või kõikide lennuseeriate ajal tehakse järgmist:
|
b) |
Alapunktis a osutatud teave sisaldab järgmist:
|
CAT.GEN.MPA.190. Dokumentide ja andmete esitamine
Õhusõiduki kapten esitab lennuameti poolt volitatud isiku taotlusel talle mõistliku aja jooksul kohustuslikud pardadokumendid.
CAT.GEN.MPA.195. Pardaregistraatori salvestiste säilitamine, esitamine ja kasutamine
a) |
Teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi järel peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva jooksul, kui uurimisorgan ei ole teisiti ette näinud. |
b) |
Käitaja teostab pardaregistraatorite (FDR) salvestiste, kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste ja andmeside salvestiste operatiivkontrolli ja hindamist, et tagada salvestusseadmete jätkuv töökorras olek. |
c) |
Käitaja säilitab kõik käitamisaja jooksul pardaregistraatoriga (FDR) salvestatud andmed vastavalt punktide CAT.IDE.A.190 või CAT.IDE.H.190 nõuetele, välja arvatud pardaregistraatorite (FDR) katsetamise või hooldamise korral, mil võib kustutada katsetamise aja kõige vanemat salvestatud materjali kuni ühe tunni ulatuses. |
d) |
Käitaja säilitab ja ajakohastab dokumente, mis sisaldavad teavet pardaregistraatori (FDR) algandmete töödeldavateks ühikuteks konverteerimise kohta. |
e) |
Käitaja teeb pädeva asutuse nõudmisel kättesaadavaks kõik säilitatavad pardaregistraatorisalvestised. |
f) |
Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (1) sätteid, kohaldatakse järgmist:
|
CAT.GEN.MPA.200. Ohtlike kaupade vedu
a) |
Kui käesoleva osaga ei ole lubatud teisiti, peab ohtlike kaupade lennutransport toimuma kooskõlas Chicago konventsiooni 18. lisaga, nagu seda on viimati muudetud, ning seda täiendava dokumendi „Ohtlike ainete lennutranspordiga ohutu veo tehniline juhend” (ICAO dokument 9284-AN/905) uusima kehtiva väljaandega koos selle lisade ja võimalike täienduste või parandustega. |
b) |
Ohtlikke kaupu võib vedada üksnes käitaja, kellel on V lisa (SPA-osa) alajao G kohane luba, välja arvatud juhul, kui
|
c) |
Käitaja kehtestab protseduurid, et tagada kõik põhjendatud meetmed, et vältida ohtlike kaupade tahtmatut pardaleviimist. |
d) |
Käitaja annab töötajatele vajalikku teavet, et võimaldada neil täita oma kohustusi vastavalt tehnilise juhendi nõuetele. |
e) |
Käitaja teavitab kooskõlas tehnilisele juhendiga pädevat asutust ja vahejuhtumi toimumisriigi pädevat asutust viivitamata järgmisest:
|
f) |
Käitaja tagab reisijate teavitamise ohtlikest kaupadest vastavalt tehnilisele juhendile. |
g) |
Käitaja tagab, et lasti vastuvõtmise kohtades oleks esitatud tehnilise juhendiga ette nähtud teave ohtlike kaupade veo nõuete kohta. |
B-ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
1. JAOTIS
Mootoriga õhusõidukid
CAT.OP.MPA.100. Lennuliiklusteenuste kasutamine
a) |
Käitaja tagab, et:
|
b) |
Olenemata alapunktist a ei ole lennuliiklusteenuste (ATS) kasutamine (v.a juhul, kui õhusõidueeskirjad seda nõuavad) kohustuslik järgmistel juhtudel:
kui see ei mõjuta otsingu- ja päästeteenuste korraldamist. |
CAT.OP.MPA.105. Lennuväljade ja käitamiskohtade kasutamine
a) |
Käitaja kasutab üksnes selliseid lennuvälju ja käitamiskohti, mis vastavad asjaomas(t)ele õhusõidukitüübile/-tüüpidele ja lennutegevuse iseloomule. |
b) |
Käitamiskohtade kasutamine on lubatud üksnes:
|
CAT.OP.MPA.106. Isoleeritud lennuväljade kasutamine – lennukid
a) |
Isoleeritud lennuvälja kasutamiseks lennukite sihtkohana on nõutav pädeva asutuse eelnev heakskiit. |
b) |
Isoleeritud lennuväli on lennuväli, millest lähima sobiva sihtlennuvälja varulennuväljani lendamiseks vajalik ettenähtud kütusevaru ja lõplik kütusevaru on suurem kui:
|
CAT.OP.MPA.107. Sobiv lennuväli
Käitaja loeb lennuvälja sobivaks, kui lennuväli on kavandataval kasutusajal kasutusvalmis ning varustatud selliste vajalike lisateenustega nagu lennuliiklusteenused (ATS), piisav valgustus, side, ilmateade, navigeerimise abivahendid ja päästeteenistused.
CAT.OP.MPA.110. Lennuväljade käitamismiinimumid
a) |
Käitaja määrab iga lähte-, siht- või varulennuvälja puhul, mida ta kasutada kavatseb, kindlaks lennuvälja käitamismiinimumid. Kõnealused käitamismiinimumid ei tohi olla väiksemad käitamismiinimumidest, mille neile lennuväljadele on kehtestanud lennuvälja asukohariik, välja arvatud juhul, kui selleks on nimetatud riigi eriluba. Miinimumile lisatakse pädeva asutuse määratud muut, kui see on olemas. |
b) |
Esiklaasinäituri (HUD), maandumissüsteemi esiklaasinäituri (HUDLS) või täiustatud vaatlussüsteemi (EVS) kasutamise korral võidakse lennutegevust lubada lennuväljale kehtestatud käitamismiinimumist halvema nähtavusega, kui see on punkti SPA.LVO kohaselt heaks kiidetud. |
c) |
Lennuvälja käitamismiinimumide kehtestamisel võtab käitaja arvesse järgmist:
|
d) |
Käitaja peab lennuvälja käitamismiinimumide kindlaksmääramise meetodi sätestama lennutegevuskäsiraamatus. |
e) |
Konkreetse lähenemis- ja maandumisprotseduuri miinimume kasutatakse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
CAT.OP.MPA.115. Lennutehnika lähenemisel – lennukid
a) Kõik lähenemised sooritatakse stabiliseeritud lähenemisena, kui pädev asutus ei ole konkreetsele rajale suunduva konkreetse lähenemise puhul ette näinud teisiti.
b) Mittetäppislähenemised
1) |
Kõikidel mittetäppislähenemistel kasutatakse pideva laskumisega lõpplähenemist (CDFA). |
2) |
Olenemata alapunktist 1 võib konkreetse lähenemise/lennuraja kombinatsiooni puhul kasutada muud lähenemistehnikat, kui see on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud. Sel juhul kohaldatakse raja nähtavuse (RVR) suhtes järgmist:
|
CAT.OP.MPA.120. Pardaradaritega lähenemine (ARA) lendudel veekogude kohal – kopterid
a) |
Pardaradaritega lähenemist kasutatakse üksnes juhul, kui:
|
b) |
Pardaradaritega lähenemine (ARA) platvormidele või laevadele on lubatud üksnes mitmeliikmelise meeskonnaga lendudel. |
c) |
Kõigis sihtkohtades, kus pardaradaritega lähenemist (ARA) kavandatakse, peab otsusekaugus võimaldama katkestatud lähenemise puhul piisaval kõrgusel takistustest ülelendu. |
d) |
Lähenemist jätkatakse otsusekaugusest lähemale või kopteri minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale üksnes juhul, kui on olemas visuaalne side sihtkohaga. |
e) |
Ühe piloodiga lendudel lisatakse kopteri minimaalsele laskumiskõrgusele (MDA/H) ja otsusekaugusele asjakohased muudud. |
CAT.OP.MPA.125. Instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduurid
a) |
Käitaja tagab lennuvälja asukohariigi kehtestatud instrumentaalväljumise ja -lähenemise protseduuride kasutamise. |
b) |
Olenemata alapunktis a sätestatust võib õhusõiduki kapten aktsepteerida lennujuhtimisüksuse (ATC) luba kalduda avaldatud väljumis- või saabumismarsruudist kõrvale juhul, kui takistustevaba ala nõuded on täidetud ja käitamistingimusi arvestatakse täielikult. Lõpplähenemine peab igal juhul toimuma visuaalselt või vastavalt kehtivale instrumentaallähenemise protseduurile. |
c) |
Olenemata alapunktist a võib käitaja kasutada muid kui alapunktis a osutatud protseduure juhul, kui need on lennuvälja asukohariigi poolt heaks kiidetud ning lennutegevuskäsiraamatus sätestatud. |
CAT.OP.MPA.130. Müra vähendamise protseduurid – lennukid
a) |
Käitaja kehtestab igale lennukitüübile asjakohased väljumise ja saabumise/lähenemise protseduurid lähtuvalt vajadusest tagada õhusõidukimüra võimalikult väike mõju, välja arvatud VFR-lendude puhul lennukitega, mis ei ole keerukad mootoriga lennukid. |
b) |
Need protseduurid:
|
CAT.OP.MPA.131. Müra vähendamise protseduurid – kopterid
a) |
Käitaja tagab kopterimüra vähendamise vajaduse arvessevõtmise stardi- ja maandumisprotseduurides. |
b) |
Need protseduurid:
|
CAT.OP.MPA.135. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – üldist
a) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse üksnes järgmistel marsruutidel või järgmistes piirkondades:
|
b) |
Käitaja tagab, et lende sooritatakse kõigi piirangute kohaselt, mida pädev asutus on marsruutidele või käitamispiirkondadele kehtestanud. |
c) |
Alapunkti a alapunkti 1 ei kohaldata päevaste VFR-lendude suhtes õhusõidukitega, mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid, ja mille lennud algavad ning lõpevad samal lennuväljal või käitamiskohas. |
CAT.OP.MPA.136. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – ühemootorilised lennukid
Käitaja tagab, et ühemootoriliste lennukite lennud toimuvad üksnes sellistel marsruutidel või sellistes piirkondades, kus on olemas ohutut hädamaandumist võimaldavad pinnad.
CAT.OP.MPA.137. Marsruudid ja käitamispiirkonnad – kopterid
Käitaja tagab, et:
a) |
3. suutlikkusklassi kopteritel on olemas ohutut hädamaandumist võimaldavad pinnad, välja arvatud juhul, kui kopteril on luba punkti CAT.POL.H.420 kohaseks lennutegevuseks; |
b) |
3. suutlikkusklassi kopteritele, mida kasutatakse lendudeks piki rannikut, on lennutegevuskäsiraamatus ette nähtud protseduurid, mis tagavad rannikukoridori ning pardal olevate seadmete vastavuse konkreetsel ajal valitsevatele oludele. |
CAT.OP.MPA.140. ETOPS-loata kahemootoriliste lennukite maksimaalne lennukaugus sobivast lennuväljast
a) |
Kui pädev asutus ei ole andnud V lisa (SPA-osa) F-alajao kohast luba, ei tohi käitaja tavatingimustel tuulevaikuses käitada kahemootorilist lennukit marsruudil, mille mõni punkt asub sobivast lennuväljast:
|
b) |
Käitaja määrab kiiruse, mille põhjal arvutatakse maksimaalne kaugus sobiva lennuväljani kõikide käitatavate kahemootoriliste lennukitüüpide või nende variantide jaoks; see kiirus ei tohi olla suurem kui VMO (maksimaalne käitamiskiirus), mille aluseks on tegelik õhkkiirus, mida lennukil on võimalik ühe mittetöötava mootoriga säilitada. |
c) |
Käitaja märgib lennutegevuskäsiraamatusse allpool loetletud andmed kõikide lennukitüüpide või -variantide kohta:
|
d) |
Alapunkti a alapunktis 2 osutatud loa saamiseks peab käitaja tõendama, et:
|
CAT.OP.MPA.145. Minimaalsete lennukõrguste kehtestamine
a) |
Käitaja kehtestab igale marsruudisegmendi suhtes, kus lennatakse:
|
b) |
Minimaalsete lennukõrguste kehtestamise meetodi peab kinnitama pädev asutus. |
c) |
Kui käitaja ja ülelennuriigi minimaalsed lennukõrgused on erinevad, kohaldatakse neist kõrgemaid. |
CAT.OP.MPA.150. Kütusepoliitika
a) |
Käitaja kehtestab lendude planeerimiseks ja lennu ajal lennuplaanide muutmiseks kütusepoliitika, millega tagatakse, et kõikidel lendudel oleks pardal planeeritud lennu jaoks piisav kogus kütust ja kütusevarud, mis võimaldavad planeeritud lennust kõrvalekaldumist. Kütusepoliitika ja selle kõik muudatused peab heaks kiitma pädev asutus. |
b) |
Käitaja tagab, et lendude planeerimisel võetakse aluseks vähemalt järgmist:
|
c) |
Käitaja tagab, et lennueelsel kütuse arvutamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka:
|
d) |
Käitaja tagab, et kui lend jätkub planeeritust erineval marsruudil või suundub planeeritust erinevale sihtlennuväljale, siis võetakse kasutatava kütuse arvutamise protseduurides arvesse järgmist:
|
CAT.OP.MPA.151. Kütusepoliitika – leebemad nõuded
a) |
Olenemata punkti CAT.OP.MPA.150 alapunktidest b–d peavad käitajad B-suutlikkusklassi lennukite puhul tagama, et lennueelsel kütuse arvestamisel loetakse lennuks vajamineva kütuse hulka järgmine:
|
b) |
Olenemata punkti CAT.OP.MPA.150 alapunktidest b–d peab päeva ajal visuaalsete märkide järgi toimuvatel lendudel kopteriga, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on kuni 3 175 kg, olema kütusepoliitikaga tagatud, et lennu või lendude seeria lõppemisel piisab lõpliku kütusevaru kogusest vähemalt:
|
CAT.OP.MPA.155. Erikategooriate reisijate (SCP-de) vedu
a) |
Lennul eritingimusi, abistamist ja/või eriseadmeid vajavad isikud loetakse erikategooriate reisijateks (SCP-d) vähemalt järgmisi isikuid:
|
b) |
Erikategooriate reisijaid (SCP-sid) veetakse tingimustes, millega tagatakse õhusõiduki ja selles viibijate ohutus vastavalt käitaja kehtestatud protseduuridele. |
c) |
Erikategooriate reisijaid (SPC-sid) ei määrata ega lubata istekohtadele, kus neil on otsene juurdepääs avariiväljapääsule või kus nende viibimine võib:
|
d) |
Erikategooriate reisijate (SCP-de) pardaletulekust tuleb eelnevalt teavitada õhusõiduki kaptenit. |
CAT.OP.MPA.160. Pagasi ja lasti paigutamine
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et:
a) |
salongi tuuakse üksnes käsipagas, mida on võimalik nõuetekohaselt ja ohutult paigutada, ning |
b) |
kogu pardal olev pagas ja last, mis võib oma kohalt liikudes tekitada vigastusi või kahjustusi või ummistada vahekäike või väljapääse, paigutatakse nii, et nende liikumine oleks välistatud. |
CAT.OP.MPA.165. Reisijate paigutamine kohtadele
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse reisijate paigutamine kohtadele, kus nad hädaolukorras saaksid õhusõiduki evakueerimisele kaasa aidata ja ei takistaks seda.
CAT.OP.MPA.170. Reisijate teavitamine
Käitaja tagab, et:
a) |
reisijaid teavitatakse ja neile demonstreeritakse ohutusega seotud aspekte, mis lihtsustavad hädaolukorras vajalike protseduuride rakendamist, ning |
b) |
reisijatele antakse kaart ohutusteabega, millel olevatel piltidel on näha, kuidas kasutada avariivarustust ja reisijatele ette nähtud varuväljapääse. |
CAT.OP.MPA.175. Lennu ettevalmistus
a) |
Käitaja kehtestab iga kavandatava lennu jaoks operatsioonilise lennuplaani, võttes arvesse õhusõiduki suutlikkust ja muid käitamispiiranguid ning kavandataval marsruudil ning asjaomastel lennuväljadel või käitamiskohtades eeldatavalt valitsevaid tingimusi. |
b) |
Lendu ei alustata enne, kui õhusõiduki kapten on veendunud, et:
|
c) |
Olenemata alapunktist a ei ole operatsiooniline lennuplaan nõutav VFR-lendudel:
|
CAT.OP.MPA.180. Lennuväljade valimine – lennukid
a) |
Kui meteoroloogilistel või suutlikkusega seotud põhjustel ei ole võimalik stardi-varulennuväljana kasutada lähtelennuvälja, peab käitaja valima mõne muu sobiva stardi-varulennuvälja, mis ei asu lähtelennuväljast kaugemal kui:
Kui lennukäsiraamatus (AFM) ei ole kehtestatud reisilennukiirust ühe mittetöötava mootoriga (OEI), tuleb varulennuvälja kauguse arvutamisel aluseks võtta kiirus, mis saadakse tööle jäänud mootori(te) töötamisel maksimaalse püsivõimsusega. |
b) |
Käitaja valib igaks instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvaks lennuks vähemalt ühe sihtlennuvälja varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui sihtlennuväli on isoleeritud lennuväli või:
|
c) |
Käitaja valib kaks sihtlennuvälja varulennuvälja, kui:
|
d) |
Käitaja märgib nõutud varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani. |
CAT.OP.MPA.181. Lennuväljade ja käitamiskohtade valimine – kopterid
a) |
Lendudel instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes valib õhusõiduki kapten reisilennu tavakiirusel ühe lennutunni kaugusel asuva stardi-varulennuvälja, juhuks kui lähtelennuväljale naasmine on ilmastiku tõttu võimatu. |
b) |
IFR-lendudel või VFR-lendudel, kui navigeeritakse muu kui visuaalsete märkide järgi, määrab õhusõiduki kapten operatsioonilises lennuplaanis vähemalt ühe sihtlennuvälja varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui:
|
c) |
Käitaja valib kaks sihtlennuvälja varulennuvälja, kui:
|
d) |
Käitaja võib valida avamerel asuvaid sihtlennuvälja varulennuvälju, kui kohaldatakse järgmisi kriteeriume:
|
e) |
Käitaja märgib nõutavad varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani. |
CAT.OP.MPA.185. IFR-lendude planeerimismiinimumid – lennukid
a) Planeerimismiinimumid stardi-varulennuväljade jaoks
Käitaja võib lennuvälja valida stardi-varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on samaväärsed punkti CAT.OP.MPA.110 kohaselt kindlaks määratud kohaldatavate maandumismiinimumidega või nendest paremad. Kui ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks on mitte-täppislähenemine (NPA) ja/või ringlähenemine, tuleb arvesse võtta pilvede kõrgust. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga (OEI) lennu suhtes kehtestatud piiranguid.
b) Sihtlennuvälja, välja arvatud isoleeritud sihtlennuvälja planeerimismiinimumid.
Käitaja valib konkreetse sihtlennuvälja üksnes siis, kui:
1) |
asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on samaväärsed järgmiste planeerimismiinimumidega või nendest paremad:
või |
2) |
valitud on kaks sihtlennuvälja varulennuvälja. |
c) Sihtlennuvälja varulennuvälja, isoleeritud lennuvälja, marsruudi varulennuvälja kütusejäägi alusel ja marsruudil asuva varulennuvälja planeerimismiinimumid
Käitaja võib lennuvälja valida ühel kõnealustest eesmärkidest üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale saabumise aega on allpool tabelis 1 toodud planeerimismiinimumidega samaväärsed või nendest paremad.
Tabel 1
Planeerimismiinimumid
Sihtlennuvälja varulennuväli, isoleeritud sihtlennuväli, marsruudi varulennuväli kütusejäägi alusel ja marsruudil asuv varulennuväli
Lähenemise tüüp |
Planeerimismiinimumid |
CAT II ja III |
CAT I RVR |
CAT I |
NPA RVR/VIS Pilvede kõrgus MDH või sellest kõrgem |
NPA |
NPA RVR/VIS + 1 000 m Pilvede kõrgus MDH + 200 jalga või sellest kõrgem |
Ringlähenemine |
Ringlähenemine |
CAT.OP.MPA.186. IFR-lendude planeerimismiinimumid – kopterid
a) Stardi-varulennuvälja(de) planeerimismiinimumid
Käitaja võib lennuvälja või maandumiskoha valida stardi-varulennuväljaks üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku stardi-varulennuväljale saabumise aega on samaväärsed punkti CAT.OP.MPA.110 kohaselt kindlaks määratud maandumismiinimumidega või nendest paremad. Kui ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks on mitte-täppislähenemine (NPA), tuleb arvesse võtta pilvede kõrgust. Arvesse tuleb võtta kõiki ühe mittetöötava mootoriga (OEI) lennule kehtestatud piiranguid.
b) Sihtlennuväljade ja sihtlennuvälja varulennuväljade planeerimismiinimumid
Käitaja valib konkreetse sihtlennuvälja ja/või sihtlennuvälja varulennuvälja(d) üksnes siis, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused sellel lennuväljal ajavahemikus üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku lennuväljale või käitamiskohta saabumise aega on paremad või samaväärsed järgmiste planeerimismiinimumidega:
1) |
kui punkti CAT.OP.MPA.181 alapunktis d ei ole sätestatud teisiti, peavad sihtlennuvälja planeerimismiinimumid olema järgmised:
|
2) |
sihtlennuvälja varulennuvälja(de) planeerimismiinimumid on esitatud tabelis 1. |
Tabel 1
Sihtlennuvälja varulennuvälja planeerimismiinimumid
Lähenemise tüüp |
Planeerimismiinimumid |
CAT II ja III |
CAT I RVR |
CAT I |
CAT I + 200 jalga/nähtavus 400 m |
NPA |
NPA RVR/VIS + 400 m Pilvede kõrgus MDH + 200 jalga või sellest kõrgem |
CAT.OP.MPA.190. ATS-lennuplaani esitamine
a) |
Kui ATS-lennuplaani ei esitata, kuna õhusõidueeskirjad seda ei nõua, tuleb esitada nõuetekohane teave, mis võimaldaks vajaduse korral aktiveerida hoiatamisteenused. |
b) |
Kui lend algab kohast, kus ei ole võimalik ATS-lennuplaani esitada, edastab õhusõiduki kapten või käitaja ATS-lennuplaani lennuliiklusteenuste üksusele esimesel võimalusel pärast starti. |
CAT.OP.MPA.195. Tankimine / paakide tühjendamine reisijate sisenemise, väljumise või õhusõidukis viibimise ajal
a) |
Käitaja tagab, et õhusõidukit ei tangita lennukibensiini, reaktiivkütuse või nende kütuseliikide seguga ega paake ei tühjendata neist ajal, mil reisijad sisenevad või väljuvad õhusõidukist või viibivad selle pardal. |
b) |
Kõikide muude kütuseliikide puhul tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid ning õhusõidukis peab olema kvalifitseeritud personal õhusõiduki evakueerimise algatamiseks ja läbiviimiseks kõige praktilisemal ja kiiremal viisil. |
CAT.OP.MPA.200. Reaktiivkütuse tankimine ja paakide reaktiivkütusest tühjendamine
Reaktiivkütuse tankimist ja paakide reaktiivkütusest tühjendamist võib teostada üksnes juhul, kui käitaja on kehtestanud nõuetekohased protseduurid, milles võetakse arvesse reaktiivkütuste kõrget riskitaset.
CAT.OP.MPA.205. Tagurdamine ja pukseerimine – lennukid
Käitaja määratud tagurdamis- ja pukseerimisprotseduure viiakse läbi vastavalt kehtivatele lennundusstandarditele ja -protseduuridele.
CAT.OP.MPA.210. Meeskonnaliikmed töökohtadel
a) Lennumeeskonna liikmed
1) |
Stardi ja maandumise ajal peavad kõik lennumeeskonna liikmed, kelle töökoht on kabiinis, olema neile ette nähtud töökohtadel. |
2) |
Kõikidel teistel lennuetappidel peavad kabiini tööle määratud lennumeeskonnaliikmed olema kabiinis oma töökohtadel, välja arvatud juhul, kui nende töökohalt äraolek on vajalik lennuga seotud töökohustuste täitmiseks või füsioloogilisteks vajadusteks, tingimusel et lennuki juhiste juures on kogu aeg vähemalt üks nõuetekohase kvalifikatsiooniga piloot. |
3) |
Kõik lennumeeskonna liikmed, kes täidavad tööülesandeid kabiinis, peavad lennu kõikidel etappidel säilitama valvsuse. Valvsuse vähenemise korral võetakse asjakohaseid vastumeetmeid. Ootamatu väsimuse korral võib rakendada reguleeritud puhkuse protseduuri õhusõiduki kapteni juhtimisel, kui töökoormus seda võimaldab. Kõnealust reguleeritud puhkust ei loeta lennuaja piirangute arvutamisel puhkeaja osaks ning see ei anna alust lennuaja pikendamiseks. |
b) Salongimeeskonna liikmed
Lennu kriitilistel etappidel peavad kõik salongimeeskonna liikmed istuma neile määratud töökohtadel ja nad ei tohi täita muid ülesandeid kui õhusõiduki ohutuks käitamiseks nõutavad ülesanded.
CAT.OP.MPA.215. Kõrvaklappide kasutamine – lennukid
a) |
Kõik kabiini tööle määratud lennumeeskonna liikmed peavad kandma kõrvaklappe koos suumikrofoni või samaväärse seadmega. Kõrvaklapid on lennuliiklusteenuste (ATS) üksustega suhtlemisel peamiseks suulise teabeedastuse vahendiks:
|
b) |
Alapunktis a sätestatud olukordades peab suumikrofon või samaväärne seade olema kahepoolset sidet võimaldavas asendis. |
CAT.OP.MPA.216. Kõrvaklappide kasutamine – kopterid
Kõik kabiini tööle määratud lennumeeskonna liikmed peavad kandma kõrvaklappe koos suumikrofoni või samaväärse seadmega ning kasutama seda lennuliiklusteenuste (ATS) üksustega sidepidamise põhivahendina.
CAT.OP.MPA.220. Avariievakuatsiooni abivahendid
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik automaatselt rakenduvad avariievakuatsiooni abivahendid on enne ruleerimist, starti ja maandumist sisse lülitatud, kui see on ohutu ja võimalik.
CAT.OP.MPA.225. Istmed, turvavööd ja turvasüsteemid
a) Meeskonnaliikmed
1) |
Kõikidel meeskonnaliikmetel tuleb nõuetekohaselt kinnitada kõik olemasolevad turvavööd ja turvasüsteemid stardi ja maandumise ajaks ning alati, kui õhusõiduki kapten seda ohutuse huvides otsustab. |
2) |
Lennu teistel etappidel tuleb kõikidel kabiinis oma töökohtadel olevatel lennumeeskonna liikmetel hoida turvavööd kinnitatuna. |
b) Reisijad
1) |
Õhusõiduki kapten tagab, et enne starti ja maandumist ja ruleerimise ajal ning alati, kui ta peab seda ohutuse huvides vajalikuks, on kõik lennukis viibivad reisijad oma istmetel või magamisasemetel ning turvavöö või ohutusrihmadega nõuetekohaselt kinnitatud. |
2) |
Käitaja sätestab tingimused õhusõiduki istmete kasutamiseks korraga mitme isiku poolt, mis on lubatud üksnes selleks ettenähtud istmetel. Kapten tagab, et istmel on korraga mitu isikut üksnes juhul, kui üks neist on täiskasvanu ja üks lisarihma või muu kinnitusvahendiga nõuetekohaselt kinnitatud imik. |
CAT.OP.MPA.230. Salongi ja vahekäigu/vahekäikude kindlustamine
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, millega tagatakse, et kõik väljapääsud ja evakueerimisteed on enne ruleerimist, starti ja maandumist takistustest vabad. |
b) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kogu varustus ja pagas on nõuetekohaselt kinnitatud enne starti ja maandumist ning alati, kui see on ohutuse huvides vajalik. |
CAT.OP.MPA.235. Päästevestid – kopterid
Käitaja tagab, et 3. suutlikkusklassi kopteri lendudel veekogu kohal määratakse kõikide pardalviibijate päästevesti kandmise kohustus olenevalt lennu kestusest ja oodatavatest lennutingimustest.
CAT.OP.MPA.240. Suitsetamine pardal
Kapten keelab pardal suitsetamise:
a) |
kui see on ohutuse huvides vajalik; |
b) |
õhusõiduki tankimise ja kütusepaakide tühjendamise ajaks; |
c) |
ajaks, mil õhusõiduk on maapinnal, välja arvatud juhul, kui käitaja ei ole kehtestanud protseduure riskide maandamiseks maapealsete toimingute ajal; |
d) |
väljaspool ettenähtud suitsetamispiirkondi, vahekäigus/vahekäikudes ja tualettruumi(de)s; |
e) |
lastiruumides ja/või teistes piirkondades, kus on last, mida ei hoita tulekindlates konteinerites või mis ei ole kaetud tulekindla materjaliga, ning |
f) |
salongi neis piirkondades, kuhu parajasti antakse hapnikku. |
CAT.OP.MPA.245. Ilmastikutingimused – kõik õhusõidukid
a) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) järgi toimuvatel lendudel teeb õhusõiduki kapten järgmist:
üksnes juhul, kui olemasolev teave näitab, et prognoositavad ilmastikutingimused siht- ja/või nõutud varulennuvälja(de)l on samaväärsed või paremad planeerimismiinimumidest. |
b) |
Lendudel instrumentaallennureeglite (IFR) järgi võib õhusõiduki kapten jätkata lendu planeeritud sihtlennuvälja suunas juhul, kui värskeim olemasolev teave näitab, et planeeritud arvestuslikul saabumisajal on ilmastikutingimused sihtlennuväljal või vähemalt ühel sihtlennuvälja varulennuväljal samaväärsed kehtivate lennuvälja käitamismiinimumidega või nendest paremad. |
c) |
Lendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi alustab õhusõiduki kapten starti üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et ilmastikutingimused marsruudiosal, mida tuleb lennata visuaallennureeglite (VFR) järgi, võimaldavad asjaomasel ajal visuaallennureegleid (VFR) täita. |
CAT.OP.MPA.246. Ilmastikutingimused – lennukid
Lisaks punkti CAT.OP.MPA.245 nõuetele võib lennukite IFR-lendudel kapten jätkata lendu:
a) |
kütuse erivaru vähendamise (RCF) protseduuri otsusepunktist kaugemale või |
b) |
määratud punkti protseduuri (PDP) kasutamise korral määratud punktist kaugemale, |
üksnes juhul, kui olemasolev teave näitab, et prognoositavad ilmastikutingimused siht- ja/või nõutavatel varulennuvälja(de)l on saabumisajal samaväärsed või paremad kohaldatavatest lennuvälja käitamismiinimumidest.
CAT.OP.MPA.247. Ilmastikutingimused – kopterid
Lisaks punkti CAT.OP.MPA.245 nõuetele:
a) |
veekogu kohal maa nägemisulatusest väljaspool toimuvatel kopterilendudel visuaallennureeglite (VFR) järgi alustab kapten starti üksnes juhul, kui asjakohased ilmateated ja/või -prognoosid näitavad, et pilvede kõrgus on päevasel lennul üle 600 jala ja öisel lennul üle 1 200 jala. |
b) |
Olenemata alapunktist a võib G-klassi õhuruumis asuvate kopteritekkide vahelistel lendudel, kus vee kohal lennatav sektor on alla 10 meremiili, visuaallennureeglite (VFR) järgi lennata juhul, kui on täidetud või ületatud järgmised miinimumid: Tabel 1 Miinimumid kopteritekkidevahelistel lendudel G-klassi õhuruumis
|
c) |
Kopterilennud kopteritekile või ümbritsevast pinnast kõrgemal asuvale lähenemis- ja stardisirge alale (FATO) on lubatud üksnes juhul, kui keskmine tuule kiirus kopteritekil või ümbritsevast pinnast kõrgemal asuval lähenemis- ja stardisirge alal (FATO) on alla 60 sõlme. |
CAT.OP.MPA.250. Jää ja muu saaste – maapealsed protseduurid
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid, mida tuleb järgida, kui õhusõiduki ohutuks käitamiseks on vaja maapealset jäätõrjet ja jäätumisvastast töötlust ning nendega seotud õhusõidukite ülevaatust. |
b) |
Kapten alustab starti üksnes juhul, kui õhusõiduki välispind on puhas igasugusest saastest, mis võib kahjustada õhusõiduki lennutehnilisi omadusi ja/või juhitavust, välja arvatud alapunkti a kohastel lennukäsiraamatus (AFM) lubatud juhtudel. |
CAT.OP.MPA.255. Jää ja muu saaste – protseduurid lennu ajal
a) |
Käitaja kehtestab protseduurid lendudeks eeldatavates või tegelikes jäätumistingimustes. |
b) |
Kapten alustab lendu või lendab tahtlikult eeldatavatesse või tegelikesse jäätumistingimustesse üksnes juhul, kui õhusõiduk on sertifitseeritud ja varustatud sellistes tingimustes toimetulekuks. |
c) |
Kui jäätumine ületab õhusõiduki sertifitseeritud jäätumistaset või kui jäätumistingimustes lendamiseks sertifitseerimata õhusõiduk satub jäätumistingimustesse, väljub kapten viivitamata jäätumistingimustest lennukõrguse või marsruudi muutmise teel, saates vajaduse korral lennujuhtimisüksusele (ATC) hädaolukorra teate. |
CAT.OP.MPA.260. Kütuse- ja õlivaru
Kapten alustab lendu või jätkab seda pärast lennuaegset ümberplaneerimist üksnes juhul, kui ta on veendunud, et õhusõidukil on vähemalt selline kogus kütust ja õli, mis on planeeritud lennu ohutuks sooritamiseks, võttes arvesse eeldatavaid käitamistingimusi.
CAT.OP.MPA.265. Starditingimused
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et:
a) |
temale teadaoleva teabe põhjal ei takista ilm lennuväljal või käitamiskohas ning kasutamiseks ettenähtud raja või lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) olukord ohutut starti ja väljumist ning |
b) |
lennuväljal kehtestatud käitamismiinimumid on täidetud. |
CAT.OP.MPA.270. Minimaalsed lennukõrgused
Kapten või piloot, kellele lennu juhtimine on delegeeritud, ei lenda allpool ettenähtud miinimumkõrgust, välja arvatud:
a) |
startimiseks või maandumiseks või |
b) |
laskumiseks vastavalt pädeva asutuse kinnitatud protseduuridele. |
CAT.OP.MPA.275. Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal
Käitaja tagab, et reisijate- ja kaubaveo ajal ei simuleerita:
a) |
ebatavalisi või hädaolukordi, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride rakendamist, või |
b) |
lendu instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes kunstlike vahenditega. |
CAT.OP.MPA.280. Kütuse kasutamise kontrollimine lennu ajal – lennukid
Käitaja kehtestab protseduuri, millega tagatakse kütuse kontrollimine ja kütusekulu jälgimine vastavalt järgmistele kriteeriumidele.
a) Kütuse kontrollimine lennu ajal
1) |
Õhusõiduki kapten tagab, et kütust kontrollitakse lennu ajal korrapäraste ajavahemike järel. Alles olev kasutatav kütusekogus registreeritakse ja seda hinnatakse:
|