18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/1

(1)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühtne kord, mis käsitleb teateid ja teavet, mida investorid esitavad riikide pädevatele asutustele või mida kõnealused pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (edaspidi „ESMA”). Kuna käibe arvutamine selliste aktsiate kindlaksmääramiseks, mille suhtes kohaldatakse erandit, on tihedalt seotud teabe andmisega selliste aktsiate kohta, mille peamine kauplemiskoht on Euroopa Liidus, peaks käesolev määrus hõlmama ka kõnealust arvutamist. Selleks et tagada kooskõla selliste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 236/2012 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(2)

Seoses aktsiate, riigi võlakohustuste ja katmata riigi krediidiriski vahetustehingute lühikestest netopositsioonidest teavitamisega ning aktsiate märkimisväärse lühikese netopositsiooni avalikustamisega tuleks kindlaks määrata teabe üksikasjad, sealhulgas teavitamise viisi käsitlevad ühtsed eeskirjad, et tagada teavitamisnõuete ühtne kohaldamine ELis, tõhustada teavitamist ja tagada üldsusele võrreldav teave.

(3)

Positsiooni hoidjate nõuetekohaseks tuvastamiseks peaks teavitamine võimaluse korral hõlmama tunnuskoodi, millega saab positsiooni hoidja nime täiendada. Kuni ei ole kehtestatud juriidilise isiku ühtset, konkreetset ja üldiselt tunnustatud ülemaailmset tunnust, tuleb kasutada olemasolevaid tunnuskoode (nt ettevõtte tunnuskood (Bank Identifier Code)), mis mõnel positsiooni hoidjal võib olemas olla.

(4)

Käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (2) ette nähtud ülesannete täitmiseks peavad pädevad asutused kord kvartalis esitama ESMA-le teavet aktsiate, riigi võlakohustuste ja katmata riigi krediidiriski vahetustehingute lühikeste netopositsioonide kohta, samuti taotluse korral täiendavat teavet lühikeste netopositsioonide kohta.

(5)

Sellise teabe tõhusaks kasutamiseks eelkõige seoses eesmärgiga tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus ning ELi finantssüsteemi stabiilsus, peaks kord kvartalis esitatav teave olema ühtne, järjepidev, piisavalt üksikasjalik ja päevaste koondandmete vormis, et ESMA saaks seda töödelda ning teha uuringuid ja analüüse.

(6)

ESMA ei saa eelnevalt kindlaks määrata, millist teavet ta võib pädevatelt asutustelt taotleda, kuna asjaomane teave oleneb konkreetsest juhust ja võib hõlmata erinevaid, konkreetseid andmeid või koondandmeid lühikeste netopositsioonide või krediidiriski vahetustehingute katmata positsioonide kohta. Sellest hoolimata on oluline ette näha üldteave, mis sellistel juhtudel esitatakse.

(7)

Käibe arvutamisel nii ELis kui ka väljaspool seda asuvates kauplemiskohtades kaubeldavate aktsiate peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks peab asjaomane pädev asutus kindlaks määrama teabeallikad, mis on asjakohased konkreetsete aktsiatega kauplemise tuvastamiseks ja mõõtmiseks. Praegu ei ole ELis kehtestatud ühtseid tehingutest teavitamise nõudeid aktsiate puhul, mis on lubatud kauplemisele ainult mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, samuti puuduvad rahvusvahelised standardid kauplemiskohtades kaubeldavate konkreetsete aktsiate tehingustatistika kohta, mis võib eri juhtudel märkimisväärselt erineda. Seega tuleb pädevatele asutustele võimaldada selliste arvutuste tegemisel teatavat paindlikkust.

(8)

Ühtsuse tagamiseks peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäev olema sama, mis määrusel (EL) nr 236/2012. Selleks et füüsilistel ja juriidilistel isikutel oleks piisavalt aega selliste aktsiate loendi töötlemiseks, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 236/2012 artikli 16 kohast erandit, tuleks kõnealune loend koostada ja seejärel avaldada ESMA veebilehel piisavalt aegsasti enne määruse (EL) nr 236/2012 kohaldamise kuupäeva. Seepärast tuleks meetodit, mille alusel arvutatakse käive aktsia peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks, kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(9)

Kuna määrusega (EL) nr 236/2012 on ette nähtud, et siduvad tehnilised standardid tuleks vastu võtta enne kõnealuse määruse mõistlikku kohaldamist, ja kuna on esmatähtis määrata enne 1. novembrit 2012 kindlaks nõutud vähemolulised elemendid, et lihtsustada turuosalistel kõnealuse määruse järgimist ja pädevatel asutustel selle jõustamist, on oluline, et käesolev määrus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(11)

ESMA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

a)

lühikesi netopositsioone käsitlev üksikasjalik teave, mille füüsiline või juriidiline isik esitab pädevatele asutustele või avalikustab vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 9 lõikele 5;

b)

üksikasjalik teave, mille pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (edaspidi „ESMA”) vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 11 lõikele 3;

c)

käibe arvutamise meetod aktsiate peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 16 lõikele 3.

a)

iga sellise konkreetse aktsia igapäevane lühike koondnetopositsioon, mis kuulub riigi peamisesse aktsiaindeksisse, mille on kindlaks määranud asjaomane pädev asutus;

b)

punktis a osutatud indeksisse mitte kuuluva konkreetse aktsia lühike koondnetopositsioon kvartali lõpu seisuga;

c)

iga konkreetse riigist emitendi võlakohustuste igapäevane lühike koondnetopositsioon;

d)

vajaduse korral riigist emitendi krediidiriski vahetustehingute igapäevased katmata koondpositsioonid.

a)

avalikult kättesaadav teave;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (3) artikli 25 lõike 3 kohaselt kogutud tehinguandmed;

c)

teave kauplemiskohtadelt, kus asjaomaste aktsiatega kaubeldakse;

d)

teise pädeva asutuse, sealhulgas kolmanda riigi pädeva asutuse esitatud teave;

e)

asjaomaste aktsiate emitendi esitatud teave;

f)

kolmandatelt isikutelt, sealhulgas andmete esitajatelt, saadud teave.

a)

eelistatakse avalikult kättesaadava teabe kasutamist muudele teabeallikatele;

b)

teave hõlmab asjaomase perioodi kõiki kauplemiseks ette nähtud ajavahemikke, hoolimata sellest, kas kõigil kõnealustel ajavahemikel aktsiatega kaubeldi;

c)

vastuvõetud ja arvutamisel kasutatud tehinguid võetakse arvesse ainult üks kord;

d)

arvesse ei võeta kauplemiskoha kaudu teatatud, kuid väljaspool seda täidetud tehinguid.

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/11

(1)

Käesoleva määruse eesmärk on näha ette selliste aktsiate loend, mille suhtes kohaldatakse erandit, kusjuures see on vajalik, et tagada kõigi aktsiate, mille suhtes ei kohaldata erandit, lühikeste positsioonide avalikustamine, ja määrata kindlaks tingimused, mille kohaselt esitatakse asjaomane teave Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (edaspidi „ESMA”). Selleks on oluline sätestada eeskirjad seoses korra ja meetmetega, mis võetakse vastu seoses kõnealuste aktsiatega, mille suhtes ei kohaldata erandit. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste lühikeseks müüki käsitlevate sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on asjakohane sätestada kõik määrusega (EL) nr 236/2012 ette nähtud rakenduslikud tehnilised standardid ühes määruses.

(2)

Selleks et tagada määruse (EL) nr 236/2012 ühtne kohaldamine seoses teabega, mida pädevad asutused esitavad ESMA-le, ja kõnealuse teabe tõhus töötlemine, tuleks teavet vahetada elektrooniliselt turvalisel viisil, kasutades selleks standardvormi.

(3)

Oluline on tagada lihtne juurdepääs andmetele, mis kajastavad aktsiate lühikesi netopositsioone, mis on avalikustatud turuosalistele keskse veebilehe kaudu, mida haldab või kontrollib pädev asutus, ja selliste andmete taaskasutatavus. Selleks tuleks andmed esitada vormingus, mis võimaldab neid paindlikult kasutada ja mitte ainult pääseda ligi muutmatul kujul kasutatavatele dokumentidele. Kui tehniliselt võimalik, tuleks kasutada masinloetavaid vorme, mis võimaldavad kasutajatel töödelda teavet struktureeritud ja kulutõhusal viisil.

(4)

Selleks et tagada kõnealuse teabe levimine turul, tuleks lisaks teabe avaldamisele pädeva asutuse hallataval või kontrollitaval kesksel veebilehel, teha andmed lühikeste netopositsioonide kohta üldsusele kättesaadavaks ka muul viisil.

(5)

Kasutajatele on esmatähtis, et asjaomast avalikustamiskünnist ületavate konkreetsete lühikeste netopositsioonide avalikustamisel saavad nad vähemalt kahte liiki teavet. Need peaksid hõlmama selliste avatud lühikeste netopositsioonide ülevaatlikku loendit või tabelit, mis ületavad avalikustamiskünnist keskse veebilehe kasutamise ajal, ja loendit või tabelit, milles on kajastatud kõigi üksikute avalikustatud lühikeste netopositsioonide varasemad andmed.

(6)

Kui aktsiate lühike netopositsioon langeb allapoole asjakohast avalikustamiskünnist, tuleks andmed, sealhulgas positsiooni tegelik suurus, avalikustada. Selleks et kesksete veebilehtede kasutajaid mitte eksitada, ei tuleks avalikustatud positsioone, mille suurus on vähenenud allapoole 0,5 % asjaomase äriühingu emiteeritud aktsiakapitalist, kajastada alaliselt koos olemasolevate positsioonidega, vaid kõnealune teave tuleks 24 tundi pärast avaldamist kanda varasemate andmete rubriiki.

(7)

Selleks et tagada ühtne ja selge, kuid samas paindlik raamistik, on oluline määrata kindlaks väärtpaberite laenuks võtmise lepingud ja muu täitmisele pööratav samalaadse toimega õigus, kolmanda isikuga sõlmitud kokkulepped, millega nõuetekohaselt tagatakse aktsiate või riigi võlakohustuste kättesaadavus arveldamiseks, ja sätestada kriteeriumid, millele kõnealused lepingud ja kokkulepped peavad vastama.

(8)

Uute aktsiate märkimise õiguse kasutamine seoses lühikeseks müügiga võib asjakohaselt tagada aktsiate kättesaadavuse arveldamiseks ainult juhul, kui sellega tagatakse, et lühikeseks müügi arvelduse saab selle tähtpäeval teostada. Seepärast on esmatähtis määrata kindlaks eeskirjad, millega tagatakse, et märkimisõigusest tulenevad aktsiad on kättesaadavad arvelduspäeval või enne seda ja koguses, mis vähemalt vastab selliste aktsiate arvule, mis kavatsetakse lühikeseks müüa.

(9)

Tähtajalise kinnituskokkuleppe määratlemisel on oluline määrata kindlaks aeg, mille jooksul tuleb katta lühikeseks müük ostudega, viisil, mis on kooskõlas eri jurisdiktsioonides kohaldatavate eri arveldustsüklitega.

(10)

Selleks et nõuetekohaselt tagada, et instrumendid on kättesaadavad arveldamiseks, kui lühikeseks müügi tehingut tegeval füüsilisel või juriidilisel isikul on sõlmitud kolmanda isikuga kokkulepe, mille kohaselt kolmas isik kinnitab, et instrumendid on kättesaadavad, on esmatähtis kindlustunne, et juhul, kui kolmas isik asub kolmandas riigis, teostatakse tema üle asjakohaselt järelevalvet ning järelevalveasutustel on kehtestatud asjakohane teabevahetuskord. Selline asjakohane kord võib hõlmata seda, et asjaomased asutused on alla kirjutanud Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumile.

(11)

Selleks et nõuetekohaselt rakendada nõuet määrata kindlaks, kas aktsiate peamine kauplemiskoht asub väljaspool Euroopa Liitu, tuleks määruse (EL) nr 236/2012 artikli 16 alusel kehtestada üleminekukord, mille kohaselt määratakse esimest korda kindlaks selliste aktsiate loend, mille suhtes kohaldatakse erandit. Kuigi selliste aktsiate loend, mille suhtes kohaldatakse erandit, kehtestatakse kaheks aastaks, tuleb tagada teatav paindlikkus, kuna mõnel juhul võib olla vaja kõnealust loendit kaheaastase ajavahemiku jooksul läbi vaadata.

(12)

Ühtsuse tagamiseks peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäev olema sama, mis määrusel (EL) nr 236/2012. Selleks et füüsilistel ja juriidilistel isikutel oleks piisavalt aega selliste aktsiate loendi töötlemiseks, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 236/2012 kohast erandit, tuleks kõnealune loend koostada ja seejärel avaldada ESMA veebilehel piisavalt aegsasti enne määruse (EL) nr 236/2012 kohaldamise kuupäeva. Seepärast tuleks sätteid, mis käsitlevad peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks tehtavate arvutuste kuupäeva ja ajavahemikku, samuti kuupäeva, mil ESMA-le teatatakse aktsiatest, mille peamine kauplemiskoht on väljaspool Euroopa Liitu, ning selliste aktsiate loendi, mille suhtes kohaldatakse erandit, jõustumist, kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(13)

Kuna määrusega (EL) nr 236/2012 on ette nähtud, et siduvad tehnilised standardid tuleks vastu võtta enne kõnealuse määruse mõistlikku kohaldamist, ja kuna on esmatähtis määrata enne 1. novembrit 2012 kindlaks nõutud vähemolulised elemendid, et lihtsustada turuosalistel kõnealuse määruse järgimist ja pädevatel asutustel selle jõustamist, on oluline, et käesoleva määrus jõustuks järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(14)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(15)

ESMA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

a)

mil viisil võib füüsiline või juriidiline isik avalikustada teavet lühikeste netopositsioonide kohta, samuti sellise teabe vorming, mida pädevad asutused esitavad ESMA-le, vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 9 lõikele 6 ja artikli 11 lõikele 4;

b)

selliste lepingute, kokkulepete ja meetmete liigid, millega nõuetekohaselt tagatakse aktsiate kättesaadavus arveldamiseks, ja selliste lepingute ja kokkulepete liigid, millega nõuetekohaselt tagatakse riigi võlakohustuste kättesaadavus arveldamiseks vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 12 lõikele 2 ja artikli 13 lõikele 5;

c)

kuupäev ja ajavahemik seoses peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks tehtavate arvutustega, ESMA teavitamisega ja asjaomase loendi jõustumisega vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 16 lõikele 4.

a)

teave avaldatakse I lisas sätestatud vormingus viisil, mis võimaldab veebilehte kasutavatele isikutele juurdepääsu ühele või mitmele tabelile, milles on esitatud kogu asjakohane teave positsioonide kohta aktsia emitentide lõikes;

b)

see võimaldab kasutajatel tuvastada, kas lühikesed netopositsioonid aktsiaemitendis on veebilehe kasutamise ajaks jõudnud asjakohase avalikustamiskünniseni või ületanud selle, ja asjaomaseid andmeid filtreerida;

c)

esitatakse varasemad andmed selliste aktsiaemitendis olevate lühikeste netopositsioonide kohta, mis on juba avalikustatud;

d)

kui tehniliselt võimalik, lisatakse allalaaditavad failid, milles on masinloetavas vormingus andmed avalikustatud ja varasemate lühikeste netopositsioonide kohta, kusjuures failid on piisavalt struktureeritud, nii et tarkvararakenduste abil saab usaldusväärselt tuvastada kõik andmed ja nende sisestruktuuri;

e)

enne asjaomase teabe kõrvaldamist ja ülekandmist varasemate andmete rubriiki esitatakse ühe päeva jooksul koos punktis b osutatud teabega lühikesed netopositsioonid, mis on avalikustatud seoses sellega, et kõnealused positsioonid on langenud alla avalikustamiskünnist 0,5 % emiteeritud aktsiakapitalist.

a)

Futuurid ja vahetuslepingud: futuur- ja vahetuslepingud, mille tulemusel toimub asjaomaste aktsiate või riigi võlakohustuste füüsiline arveldus ja mis hõlmavad vähemalt sama arvu aktsiaid või samas summas riigi võlakohustusi, mida füüsiline või juriidiline isik kavatseb lühikeseks müüa, kusjuures kõnealused lepingud sõlmitakse lühikeseks müügi ajal või enne seda ja nendes on kindlaks määratud loovutus- või täitmispäev, millega tagatakse, et lühikeseks müügi arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.

b)

Optsioonid: optsioonilepingud, mille tulemusel toimub asjaomaste aktsiate või riigi võlakohustuste füüsiline arveldus ja mis hõlmavad vähemalt sama arvu aktsiaid või samas summas riigi võlakohustusi, mida füüsiline või juriidiline isik kavatseb lühikeseks müüa, kusjuures kõnealused lepingud sõlmitakse lühikeseks müügi ajal või enne seda ja nendes on kindlaks määratud täitmispäev, millega tagatakse, et lühikeseks müügi arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.

c)

Repolepingud: repolepingud, mis hõlmavad vähemalt sama arvu aktsiaid või samas summas riigi võlakohustusi, mida füüsiline või juriidiline isik kavatseb lühikeseks müüa, kusjuures kõnealused lepingud sõlmitakse lühikeseks müügi ajal või enne seda ja nendes on kindlaks määratud tagasiostupäev, millega tagatakse, et lühikeseks müügi arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.

d)

Püsilepingud või pikenduslepingud: lühikeseks müügi ajal või enne seda sõlmitud selline leping konkreetsete aktsiate või riigi võlakohustuste kohta eelnevalt kindlaks määratud summas, mis hõlmab vähemalt sama arvu aktsiaid või samas summas riigi võlakohustusi, mida füüsiline või juriidiline isik kavatseb lühikeseks müüa, kusjuures kõnealuse lepinguga on kindlaks määratud loovutus- või täitmispäev, millega tagatakse, et lühikeseks müügi arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.

e)

Märkimisõigustega seotud lepingud: lepingud, mille kohaselt on füüsilisel või juriidilisel isikul õigus märkida uusi sama emitendi sama liiki aktsiaid ja mis hõlmavad vähemalt sama arvu aktsiaid, nagu on kavandatud lühikeseks müüa, tingimusel, et füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus saada kõnealused aktsiad lühikeseks müügi arvelduse ajal või enne seda.

f)

Muud õigused või lepingud, mille tulemusel toimub aktsiate või riigi võlakohustuste loovutamine: lepingud või õigused, mis hõlmavad vähemalt sama arvu aktsiaid või samas summas riigi võlakohustusi, mida füüsiline või juriidiline isik kavatseb lühikeseks müüa, kusjuures lepingud sõlmitakse või õigused tekkivad lühikeseks müügi ajal või enne seda ja nende puhul on kindlaks määratud loovutus- või täitmispäev, millega tagatakse, et arvelduse saab selle tähtpäeval teostada.

a)

Kättesaadavuse kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne füüsilise või juriidilise isiku poolt lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et tema arvates on aktsiad arvelduse tähtajaks kättesaadavad, võttes arvesse võimaliku müügi mahtu ja turutingimusi ning märkides ajavahemiku, mille jooksul on aktsiad kättesaadavad;

b)

Ootelepaneku kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et ta on asjaomase isiku jaoks pannud ootele nõutava arvu aktsiaid.

a)

Kinnitamise taotluse puhul: taotlus sellise kinnituse kohta, mille kohaselt füüsiline või juriidiline isik teatab kolmandale isikule, et lühikeseks müük kaetakse ostuga samal päeval, mil lühikeseks müük toimub.

b)

Kättesaadavuse kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et tema arvates on aktsiad arvelduse tähtajaks kättesaadavad, võttes arvesse võimaliku müügi mahtu ja turutingimusi ning märkides ajavahemiku, mille jooksul on aktsiad kättesaadavad.

c)

Lihtsa laenuksvõtmise või ostetavuse kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et aktsiaid on asjaomases koguses lihtne laenuks võtta või osta, võttes arvesse turutingimusi ja muud kõnealusele kolmandale isikule kättesaadavat teavet riigi võlakohustuse pakkumise kohta, või kui kolmas isik sellist kinnitust ei anna, teade selle kohta, et ta on asjaomase isiku jaoks pannud ootele nõutava arvu aktsiaid.

d)

Seire puhul: seire, mida füüsiline või juriidiline isik teostab lühikeseks müügi tehingu mahu üle, mis ei ole kaetud ostudega;

e)

Juhis katmata jätmise korral: meede, mida füüsiline või juriidiline isik võtab juhul, kui täidetud lühikeseks müügi tehingut ei ole kaetud ostudega samal päeval, ja mille raames füüsiline või juriidiline isik saadab kolmandale isikule viivitamata juhise hankida lühikeseks müügi katmiseks vajalikud aktsiad, et tagada arvelduse teostamine tähtajaks.

a)

Kättesaadavuse kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et tema arvates on aktsiad arvelduse tähtajaks kättesaadavad, võttes arvesse võimaliku müügi mahtu ja turutingimusi ning märkides ajavahemiku, mille jooksul on aktsiad kättesaadavad;

b)

Lihtsa laenuksvõtmise või ostetavuse kinnituse puhul: kolmanda isiku kinnitus enne lühikeseks müügi tehingu tegemist selle kohta, et aktsiaid on asjaomases koguses lihtne laenuks võtta või osta, võttes arvesse turutingimusi ja muud kõnealusele kolmandale isikule kättesaadavat teavet riigi võlakohustuse pakkumise kohta, või kui kolmas isik sellist kinnitust ei anna, teade selle kohta, et ta on asjaomase isiku jaoks pannud ootele nõutava arvu aktsiaid. ning

c)

Katmisjuhise puhul: meede, mida füüsiline või juriidiline isik võtab juhul, kui täidetud lühikeseks müügi tehingut ei ole kaetud ostudega ega laenuksvõtmisega, ja mille raames füüsiline või juriidiline isik saadab kolmandale isikule viivitamata juhise hankida lühikeseks müügi katmiseks vajalikud aktsiad, et tagada arvelduse teostamine tähtajaks.

a)

investeerimisühingute puhul: lõikes 2 sätestatud nõudele vastav investeerimisühing;

b)

keskse vastaspoole puhul: asjaomaseid aktsiaid või riigi võlakohustusi kliiriv keskne vastaspool;

c)

väärtpaberiarveldussüsteemi puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/26/EÜ (5) määratletud väärtpaberiarveldussüsteem, mille raames arveldatakse makseid seoses asjaomaste aktsiatega või riigi võlakohustustega;

d)

keskpanga puhul: keskpank, kes aktsepteerib asjaomaseid aktsiaid või riigi võlakohustusi tagatisena või teeb seoses nendega avaturu või repotehinguid;

e)

riikliku võlahaldusasutuse puhul: asjaomase riigi võlakohustuste emitendi riiklik võlahaldusasutus;

f)

mis tahes muu isik, kelle suhtes Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liige kohaldab Euroopa Liidu õiguse kohaselt tegevusloa andmise või registreerimise nõudeid ja kes täidab lõikes 2 sätestatud nõudeid;

g)

kolmandas riigis asuv isik, kellele on antud tegevusluba või kes on registreeritud ja kelle üle teostab järelevalvet kõnealuse kolmanda riigi asutus ja kes täidab lõikes 2 sätestatud nõudeid, tingimusel, et kõnealune kolmanda riigi asutus osaleb asjakohases koostöökokkuleppes, mis käsitleb teabe vahetamist asjaomase pädeva asutusega.

a)

osaleb asjaomaste aktsiate või riigi võlakohustuste laenuks võtmise või ostu juhtimisel;

b)

esitab sellise osalemise kohta tõendid;

c)

suudab taotluse korral vastaspoolele tõendada oma suutlikkust kanda üle vastaspooltele aktsiad või riigi võlakohustused või tagada selline üleandmine kuupäeval, milleks ta on kohustunud seda tegema, sealhulgas suudab esitada statistilised tõendid.

a)

kõik arvutused peamise kauplemiskoha kindlaksmääramiseks tehakse viivitamata pärast asjaolude ilmsiks tulekut ja kaheaastaseks ajavahemikuks, mis eelneb arvutamise kuupäevale;

b)

pädev asutus teavitab ESMAt kindlaksmääramisest viivitamata ja võimaluse korral enne aktsia lubamist kauplemisele Euroopa Liidu kauplemiskohas.

a)

äriühingu aktsiad kõrvaldatakse alaliseks kauplemiselt väljaspool Euroopa Liitu asuvast peamisest kauplemiskohast;

b)

äriühingu aktsiad kõrvaldatakse alaliseks kauplemiselt Euroopa Liidus asuvast peamisest kauplemiskohast;

c)

äriühingu aktsiad, mis olid varem lubatud kauplemisele väljaspool Euroopa Liitu asuvas kauplemiskohas, on lubatud kauplemisele Euroopa Liidus asuvas peamises kauplemiskohas.

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/19

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/21

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/23

(1)

Nõukogu 30. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1256/2011, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse Läänemeres ja muudetakse määrust (EL) nr 1124/2010, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/25

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 43/2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/27

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise põhjused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus ammooniumkloriidi lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse lisas kirjeldatud ammooniumkloriidi valmistise lubamist nuumlammaste söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 31. jaanuari 2012. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ja tingimusel, et söödalisandi kasutamise aeg on piiratud, ei avalda lisas kirjeldatud ammooniumkloriidi valmistis kahjulikku mõju loomatervisele ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle kasutamine võib vähendada nuumlammaste uriini pH väärtust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Lisas kirjeldatud ammooniumkloriidi valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/29

(1)

20. detsembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit alumiiniumfooliumi rullide liitu importimise suhtes.

(2)

Menetlus algatati seoses sellega, et 9. novembril 2011 esitas Euroopa metalliliit Eurométaux (edaspidi „kaebuse esitaja”) kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % teatavate alumiiniumfooliumi rullide kogutoodangust liidus. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina eksportivatele tootjatele, võrdlusriigi tootjatele, importijatele, turustajatele ja teistele teadaolevalt asjaga seotud isikutele ning Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul.

(4)

Kaebuse esitaja, teised liidu tootjad, Hiina eksportivad tootjad, importijad ja turustajad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Liidu tootjate, importijate ja eksportivate tootjate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

(6)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil importijatel ja eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega (nagu on määratletud punktis 3) seotud tegevuse kohta ajavahemikus 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011.

(7)

Komisjon andis algatamisteates liidu tootjate kohta teada, et ta on koostööd tegevatelt liidu tootjatelt enne uurimise algatamist saadud teabe põhjal koostanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimisse kuulusid neli liidu suurimat teadaolevat äriühingut või äriühingute rühma.

(8)

Nagu on märgitud põhjenduses 24, esitasid nõutud teabe üksnes kaks sõltumatut importijat ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Arvestades koostöövalmis importijate vähesust, ei peetud väljavõttelist uuringut enam vajalikuks. Kolmas importiv äriühing esitas teavet, kuid ei vastanud küsimustikule.

(9)

Nagu on märgitud põhjenduses 26, esitasid 14 Hiina eksportivat tootjat ettenähtud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Nendelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja neli eksportivat tootjat, kelle ekspordimaht liitu oli suurim.

(10)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon kõigile asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja Hiina ametiasutustele taotluse vormid. Kaks äriühingut andsid endast teada ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist: üks nendest kuulus moodustatud valimisse, teine aga mitte. Individuaalset kohtlemist taotlesid valimisse kaasatud äriühingud ja äriühing, kes taotles turumajanduslikku kohtlemist, kuid ei olnud valimisse kaasatud.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile eksportivatele tootjatele, kes andsid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada, s.t neljale valimisse kaasatud äriühingule ja kõigile teistele äriühingutele, et neil oleks võimalik taotleda individuaalset uurimist. Küsimustikud saadeti ka teistele teadaolevalt asjaga seotud isikutele, s.t neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, koostööd tegevatele liidu importijatele, kasutajatele ja tarbijate ühendustele.

(12)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud Hiina eksportivalt tootjalt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kahelt sõltumatult importijalt. Kasutajate küsimustikule vastasid ka kuus jaemüüjat.

(13)

Komisjonile ei esitatud ühtegi algmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalse uurimise taotlust.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(15)

Selleks et koguda teavet alumiiniumfooliumi tootmise kaudse põhitooraine, s.t esmase alumiiniumi kulude kohta, küsiti teavet Shanghai futuuribörsilt (Shanghai Futures Exchange – SHFE), mis on Hiina peamine alumiiniumiga kauplemise platvorm. Maailmaturgude ja hindade kohta küsiti teavet Londoni metallibörsilt (London Metal Exchange – LME), mida teabe saamiseks ka külastati. Shanghai futuuribörs esitas komisjoni taotluse peale kirjalikku teavet. Komisjon tegi ettepaneku teabe saamiseks külastada ka Shanghai futuuribörsi ning ettepanek võeti esialgselt vastu. Hiljem arvas Shanghai futuuribörs siiski, et sellise külastuse jaoks on vaja Hiina valitsuse nõusolekut. Hiina ametiasutused omakorda andsid teada, et sellist nõusolekut ei ole vaja. Seepeale võttis Shanghai futuuribörs esialgse nõusoleku tagasi ja otsustas külastusest keelduda.

(16)

Teabe saamiseks külastati Shanghai metalliturgu (Shanghai Metals Market – SMM), mis avaldab teavet hindade kohta.

(17)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(18)

Vaatlusalune toode on alumiiniumfoolium paksusega 0,007 mm või rohkem, kuid mitte üle 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kohrutatud või mitte, kergekaaluliste rullidena, mille kaal ei ületa 10 kg (edaspidi „vaatlusalune toode” või „alumiiniumfooliumi rullid” või „majapidamisfoolium”). Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 alla.

(19)

Vaatlusalust toodet kasutatakse tavaliselt tarbekaubana pakendamiseks ja muul viisil kodumajapidamistes või toiduga seotud eesmärkidel. Toote määratlust ei vaidlustatud.

(20)

Uurimine on näidanud, et Hiinas toodetud ja sealt eksporditud alumiiniumfooliumi rullidel, liidus müüdavatel liidu tootjate toodetud alumiiniumfooliumi rullidel ja Türgis (võrdlusriik) müüdavatel koostööd tegeva Türgi tootja toodetud alumiiniumfooliumi rullidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning samad peamised kasutusviisid ning seega võib neid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Pidades silmas liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kahju kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(22)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on liidu tootjatest moodustanud esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse valiti neli suurimat liidu äriühingut (äriühingute rühma) enam kui 30 liidu tootja hulgast, kelle puhul oli enne uurimise algatamist teada, et nad toodavad samasugust toodet. Valiku aluseks võeti tootjate müügimaht, suurus ja geograafiline asukoht liidus ning valimisse kaasatud äriühingute toodang moodustas 44% liidu hinnangulisest kogutoodangust uurimisperioodil. Huvitatud isikuid kutsuti üles tutvuma neile ülevaatamiseks mõeldud toimikuga ja tegema märkusi valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Pärast märkuste esitamise tähtaega väitis üks huvitatud isik, et valimisse oleks tulnud kaasata ka üks Ühendkuningriigi tootja. Vastusena märgitakse, et üks Ühendkuningriigi äriühing (mis on osa äriühingute rühmast Sphere Group) oligi valimisse kaasatud. Ükski teine huvitatud isik lõpliku valimi kohta vastuväiteid ei esitanud ning valim kiideti heaks.

(23)

Arvestades menetlusega hõlmatud importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane importijate väljavõtteline uuring.

(24)

Ainult kaks sõltumatut importijat esitasid ettenähtud teabe ja nõustusid koostööd tegema. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist enam vajalikuks.

(25)

Pidades silmas eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

(26)

Ettenähtud teabe esitasid ja enda kaasamisega valimisse olid nõus 14 Hiina eksportivat tootjat. Need äriühingud eksportisid uurimisperioodil ELi turule ligikaudu 7 800 tonni ehk ligikaudu 60 % Hiina ekspordist. Nimetatud äriühingutelt saadud teabe põhjal moodustas komisjon valimi, mis koosnes neljast eksportivast tootjast, kellel olid suurimad tüüpilised tootmis-, müügi- ja ekspordimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Üks valimisse kaasatud äriühingutest loobus seejärel koostööst ja üks teine äriühing teatas komisjonile, et on komisjoni küsimustikule vastuseks esitanud ebatäpset teavet. Selle uue info põhjal otsustati kõnealune äriühing valimist välja jätta. Komisjon kutsus valimis osalema kahte uut äriühingut. Valimi lõpliku koostise osas peeti nõu koostööd tegevate eksportivate tootjatega, Hiina esindusega ELi juures ja kaebuse esitajaga. Ükski huvitatud isik ei vaidlustanud valimi uut koostist. Seejärel loobus ka üks uutest lisatud äriühingutest koostööst. Seega koosnes lõplik valim kolmest Hiina eksportivast tootjast, kelle import moodustas uurimisperioodil ligikaudu 30 % vaatlusaluse toote impordist liitu ja 50 % valimi moodustamiseks teavet esitanud 14 eksportiva tootja müügimahust.

(27)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit toote importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumitele.

(28)

Kaks äriühingut, CeDo Shanghai Co. Ltd. (edaspidi „CeDo Shanghai”) ja Shanghai Blue Diamond Co. Ltd. (edaspidi „Blue Diamond”) andsid endast teada ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist. Valimisse kaasati ainult CeDo Shanghai, nagu on selgitatud eespool; teist äriühingut valimisse ei kaasatud. Võttes siiski arvesse Euroopa Kohtu otsust juhtumis C-249/10 P Brosmann Footwear (HK) jt vs Euroopa Liidu Nõukogu, otsustati vaadata läbi kõik tähtajaks esitatud turumajandusliku kohtlemise taotlused, s.t kahe eespool nimetatud äriühingu taotlused.

(29)

Turumajandusliku kohtlemise taotlusi analüüsiti algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viie kriteeriumi alusel. Allpool on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid:

(30)

Kõnealuste äriühingute valdustes tehti turumajandusliku kohtlemise taotluste kontrollimiseks kohapealne uurimine.

(31)

Mõlema äriühingu puhul keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest artikli 2 lõike 7 punkti c esimese kriteeriumi kohaselt, sest leiti tõendeid, et eelneva etapi põhitooraine (alumiiniumi) hind oli moonutatud. Leiti, et samad moonutused esinevad ka vahetooraine, s.t alumiiniumfooliumi hiigelrullide hinnas, nagu on selgitatud allpool. Äriühingud ei vastanud ka muudele kriteeriumidele, nagu on selgitatud allpool.

(32)

Väikeseid alumiiniumfooliumi rulle toodetaks lihtsal viisil, s.t keritakse, lõigatakse ja pakendatakse alumiiniumfooliumi hiigelrullid väiksemateks rullideks. Alumiiniumfooliumi rullide tootmise põhitooraine on esmane alumiinium. Esmane alumiinium moodustab ligikaudu 60–70 % käesoleva uurimisega hõlmatud vaatlusaluse toote tootmiskuludest ning on seega tootmises peamine kuluallikas. See kajastub kogu tootmisharus levinud tavas märkida alumiiniumfooliumi puhul nii ostu- kui ka müügihind esmase alumiiniumi (alumiiniumkangide) võrdlushinna alusel, millele liidetakse tootmis-/ümberarvutuste kulu. Turumajanduslikku kohtlemist taotlenud äriühingud ostsid tõesti alumiiniumfooliumi hiigelrulle selliste ostulepingute alusel, milles määrati alumiiniumfooliumi hiigelrullide hind kindlaks esmase alumiiniumi võrdlushinna alusel, mille oli avaldanud Shanghai metalliturg (eri metallide kohta hinnateabe pakkuja), mis noteerib hinnad Shanghai piirkonnas tehtud kaubandustehingute hetkehindade põhjal. Shanghai metallituru väljaanded kajastavad väga hästi kodumaiseid alumiiniumihindasid. Need hinnad on väga sarnased hindadele, mis on noteeritud Shanghai futuuribörsil, kus tehakse enamik Hiina tehingutest.

(33)

Esmase alumiiniumi (mis on kaup) ülemaailmne võrdlushind on Londoni metallibörsil noteeritud hind. Alumiiniumi hind Hiina kodumaisel turul erineb oluliselt Londoni metallibörsi hindadest. Nagu on näidatud järgmisel joonisel, oli Londoni metallibörsi ja Shanghai futuuribörsi hindade erinevus uurimisperioodil +500 kuni –90 USA dollarit tonni kohta. Uurimisperioodil on Londoni metallibörsil noteeritud hind olnud kuu keskmise põhjal üle 9 % kõrgem kui Shanghai futuuribörsil noteeritud hind (neto hinnad) ning erinevus oli suurim perioodi keskel, s.o +23 %. Tuleb ka märkida, et uurimisperioodi lõpu poole, ajal mil hinnad turul nõudluse vähenemise tõttu ülemaailmselt langesid, täheldati Shanghai futuuribörsi hindades vastupidist suundumust (seal olid hinnad isegi 3 % kõrgemad Londoni metallibörsi hindadest), mis iseloomustab veelgi kõnealusel turul esinevaid hinnamoonutusi.

(34)

Selline esmase alumiiniumi hinna oluline erinemine muu maailma hindadest, nagu on selgitatud allpool, arvatakse tulenevat mitmest riigi valitsuse põhjustatud asjaolust ja riigi olulisest sekkumisest kodumaisele turule mitmesuguseid vahendeid kasutades. Riigi sekkumise tõttu kujunes ja toimis Hiinas esmase alumiiniumi üpris isoleeritud kodumaine turg, mis oli kaitstud turu mõjutuste eest.

(35)

Esiteks tuleb märkida, et Shanghai futuuribörs oli Hiina väärtpaberite reguleerimiskomisjoni (China Securities Regulatory Commission – CSRC) kontrolli all. Shanghai futuuribörsi tegevus toimub kooskõlas futuuritehinguid käsitleva määruse ja futuuribörsi toimimist käsitlevate meetmetega ning selle põhikirja alusel. Mitu neist riigi kehtestatud eeskirjadest, millega juhitakse börsi tegevust, põhjustavad osaliselt Shanghai futuuribörsil madalat volatiilsust ning moonutatud hindasid ja hinnasuundumusi: hinna kõikumisele päeva lõikes on kehtestatud piirang 4 % üle või alla eelmise kauplemispäeva kokkulepitud arveldushinna, tehinguid tehakse harva (kuni iga kuu 15. kuupäevani), futuurlepingute kehtivusajale on kehtestatud piirang kuni 12 kuud, kauplejate avatud futuurlepingute maht on piiratud teatava summaga, hinnaspekulatsioone piiratakse.

(36)

Börsile saavad seaduse kohaselt siseneda ainult Hiina kauplejad, kes samuti vajavad börsil kauplemiseks Hiina väärtpaberite reguleerimiskomisjoni luba. Shanghai futuuribörsi liikmete esindajad turul saavad tehinguid teha ainult Shanghai futuuribörsi liikme taotluse alusel, nad ei tohi vastu võtta tellimusi muudelt organisatsioonidelt ega saa kaubelda oma arvel. Füüsilised veod saavad toimuda ainult heakskiidetud lattu Hiinas, seda erinevalt rahvusvahelistest tehingutest, mille korral võivad veod toimuda ülemaailmselt. Kuna need on füüsiliste tehingute platvormiks (tuletisinstrumente ei müüda), isoleerib see Hiina alumiiniumituru täielikult. Seetõttu ei ole arbitraaž praktiliselt võimalik ei Londoni metallibörsi ega muude turgudega ja börs on maailmaturgudest isoleeritud. Seega ei saa need turud üksteist tasakaalustada.

(37)

Teiseks tuleb märkida, et riik sekkub hinnakujundusmehhanismi Shanghai futuuribörsil seeläbi, et ta on nii esmase alumiiniumi müüja kui ka ostja riigivarude talituse ja teiste riigiorganite kaudu. Näiteks võttis Hiina valitsus kasutusele stiimulite paketi, mille eesmärk oli piirata majanduskriisi mõju 2008. aasta lõpus ning see pakett sisaldas riigivarude talitusele ettenähtud kava, mille kohaselt osteti sulatajate äritegevuse toetamiseks neilt alumiiniumi ja tõsteti seega kunstlikult kodumaist nõudlust, samas kui finants- ja majanduskriis vähendas ülemaailmset nõudlust. Sellised riigi korraldatud ostud moonutasid 2009. aasta esimeses pooles hindu märkimisväärselt. Seoses sellega on huvitav täheldada, et uurimisperioodi lõpus arenesid hinnad Hiina kodumaisel turul vastupidiselt maailmaturgude hindadele.

(38)

Hiina riik kirjeldab alumiiniumisektorisse sekkumise põhimõtteid oma 12. alumiiniumi arenduskavas aastateks 2011–2015. Kavas on märgitud, et tuleb kohandada maksu- ja ekspordimaksutagastusi ning muid majanduslikke mõjureid ning rangelt kontrollida esmaste toodete levitamise ja ekspordi kogumahtu. Tegelikkuses tähendab see seda, et alumiiniumitööstuse edendamiseks püütakse kombineerida spetsiifilisi maksukavasid. Need vahendid vähendavad esmase alumiiniumi eksportimist Hiinast ning soodustavad samas importi ja alumiiniumi sisaldavate järgneva turu toodete (nagu vaatlusaluse toote) tootmist nii kodumaise kui ka eksporditurgude jaoks.

(39)

Kõnealuses kavas järgitakse põhimõtteid, mida on järgitud juba mitu aastat eelmiste kavade raames. Lisaks on neid kavu rakendatud mitmeid aastaid ning uurimisperioodil oli käigus mitu rakendusmeedet, mida kirjeldatakse allpool. Need kavad on järgmised:

(40)

Seega kombineeris riik neid meetmeid selleks, et piirata esmase alumiiniumi eksportimist, mis omakorda suurendas selle kodumaist pakkumist ning alandas selle hinda kodumaisel turul.

(41)

Enamik Hiina alumiiniumisulatusettevõtteid kuulub riigile. Mitmesugused alumiiniumi tootmisvõimsust ja tootmismahtu selgelt mõjutavad tööstuskavad, eelkõige 12. alumiiniumitööstuse viisaastakukava aastateks 2011–2015, soodustavad strateegiate arendamist oluliselt töödeldud alumiiniumtoodete jaoks ning julgustavad alumiiniumi tööstusharu tootmisahelat veelgi laiendama.

(42)

Hiina riigi võetud meetmeid, mida on eespool kirjeldatud, peeti seega tõendusmaterjaliks selle kohta, et riik sekkus ettevõtete tooraine omandamist ja tootmiskulusid käsitlevatesse otsustesse. Hiina praegune süsteem, mille järgi kohaldatakse esmase alumiiniumi ekspordi suhtes kõrgeid ekspordimakse ega tagastata käibemaksu ning järgneva turu toodete (nagu vaatlusaluse toote) suhtes ekspordimaksu ei kohaldata ja käibemaks osaliselt tagastatakse ja mille kohaselt riik sekkub Shanghai futuuribörsi hinnakujundusse, on viinud olukorrani, kus Hiina esmase alumiiniumi hinnad ja järgneva turu alumiiniumitoodete hinnad (mida kasutatakse ka muude alumiiniumitoodete tootmise toorainena) kujunevad riigi sekkumise mõjul ning neid ei mõjuta hindade kõikumine rahvusvahelistel turgudel. Sellel on otsene mõju ettevõtete otsustele järgneva turu alumiiniumi tooraine ostmisel. Alumiiniumi hinnad on alati olnud moonutatud, välja arvatud väga lühikest aega, kui riigi sekkumise prioriteedid olid ilmselt suunatud mujale, nagu on kirjeldatud eespool, ja see on andnud Hiina alumiiniumfooliumi tootjatele ebaõiglase eelise.

(43)

Kuna esmase alumiiniumi hind moodustab alumiiniumfooliumi väikeste rullide tootmiskuludest ligikaudu 60 %, tähendab see Hiina tootjate jaoks ebaõiglast ja olulist hinnaeelist, mis on sellise kauba nagu alumiiniumfooliumi väikeste rullides puhul märkimisväärselt suur.

(44)

CeDo Shanghai vaidlustas komisjoni järeldused pärast seda, kui need olid neile teatavaks tehtud. Esiteks väitis ta, et mõned komisjoni järeldustest ei ole õiged ja järjepidevad ning et see mõjutab negatiivselt Hiina ettevõtete majandustegevust käsitlevate otsuste kohta tehtud üldist järeldust. Täpsemalt märkis ta, et juurdepääs Shanghai futuuribörsile ei ole piiratud ainult Hiina kodanikega, sest konto on võimalik avada selliste maaklerite kaudu, kellel on luba kaubelda Shanghai futuuribörsil. Üldiselt ei vaidlustanud äriühing järeldust, et Hiina riik kontrollib teatavaid toiminguid, kuid tema arvates ei ole sellise kontrolli eesmärk hindu moonutada ja tagada turu madal volatiilsus, vaid hoida ära spekuleerimine ja võimalikud vead tehingute tegemisel. Teiseks väitis see äriühing, et Shanghai futuuribörsi ja Londoni metallibörsi hindade erinevus uurimisperioodil (sh aeg, mil hinnad Hiinas olid isegi kõrgemad kui mujal maailmas) ei olnud eriti suur. Seega on Hiina tootjate eelis, mis võiks tuleneda madalamatest hindadest, minimaalne või üldse olematu. Äriühing selgitas, et vastupidised suundumused hindades uurimisperioodi lõpus tulenesid sellest, et Hiina majandus oli 2011. aasta lõpus endiselt laienemas, mitte sellest, et riik põhjustas moonutusi. Lõpetuseks väitis äriühing, et eespool nimetatud mehhanismidel ja menetlustel ei ole olulist mõju äriühingu otsustele, mis käsitlevad kulusid ja hinnakujundust.

(45)

Äriühingu väited ei ole vastuolus komisjoni järeldusega, et Shanghai futuuribörsil on lubatud kaubelda ainult Hiina kodanikel. Riigi sekkumise eesmärkide osas on äriühingu väited spekuleerivad ning praeguses etapis ei ole esitatud ühtegi tõendit. Peale selle ei ole oluline, miks kõnealused eeskirjad ja piirangud on kehtestatud. Oluline on nende üldine mõju, mis on põhjustanud kodumaise alumiiniumituru isoleerituse, sest sealsed hinnasuundumused ei järgi maailmaturgude hinnasuundumusi. Seose sellega märgitakse ka, et peale teabe avaldamist, ei esitanud Hiina ametiasutused selle kohta märkusi. Nagu on järeldatud põhjenduses 43, on hinnamoonutused Hiina alumiiniumiturul niivõrd märkimisväärsed (hinnaerinevus –9 % uurimisperioodil), et on põhjustanud ebaõiglase hinnaeelise Hiina tootjatele, kes toodavad sellist tüüpi kaupa nagu vaatlusalune toode. Seda hinnaeelist ei saa põhjendada Hiina alumiiniumitootjate ühegi võrreldava eelisega. Lõpetuseks märgitakse, et kõik koostööd tegevad äriühingud ostsid oma tooraine Hiina kodumaiselt turult selliste lepingute alusel, milles hind on indekseeritud vastavalt kohalikele alumiiniumi hinna indeksitele. Seega on riigi tegevus selgelt mõjutanud üksikettevõtjate otsuseid ning põhjustanud moonutusi alumiiniumiturul.

(46)

Blue Diamond selgitas, et riik ei ole kehtestanud Shanghai metallituru hindasid ja et Shanghai metalliturg on sarnane Londoni metallibörsile, kuna mõlemad on avaliku teabe allikad. Komisjon ei ole esitanud järeldust, mille kohaselt on hinnad otseselt riigi kehtestatud, seega ei ole kõnealusel märkusel tähtsust. Teiseks ei tähenda asjaolu, et hinnad on avalikkusele kättesaadavad automaatselt seda, et need on kujunenud turu mõjutuste tulemusel.

(47)

Komisjon leidis, et CeDo Shanghai ei vastanud kolmandale kriteeriumile, sest äriühingu laenu tagasimaksmine välisvaluutas toimus tingimusel, et selle on heaks kiitnud välisvaluutatehingute komitee, ning sellel arvatakse olevat moonutav mõju laenamist käsitlevatele äriühingu otsustele ja seega selle finantsolukorrale.

(48)

CeDo Shanghai vaidlustas komisjoni järelduse kolmanda kriteeriumi kohta. Ta väitis, et välisvaluutatehingute komitees registreerimine on üleriigiline tava, mis on kohustuslik kõigile äriühingutele, kes maksavad tagasi välismaalt võetud laenu ja see osutab lihtsalt Hiina finantsasutuste heale juhtimistavale, mille eesmärk on ära hoida ebakorrektsed tehingud finantsvahendite Hiinast välja suunamiseks. Lisaks selgitas äriühing, et tema tootmiskulud ega üldine finantsolukord ei sõltu üldse kõnealusest heakskiidust. Seega väitis CeDo Shanghai, et komisjoni järeldus seoses kolmanda kriteeriumiga ei ole õige.

(49)

Finantsotsused on vaieldamatult ettevõtte ühed kõige tähtsamad otsused. CeDo Shanghai välisvõla eeskirjades on selgelt kehtestatud mujalt kui Hiinast võetava laenu heakskiitmismenetlus. Seega on ettevõtete otsustele taotleda finantsvahendeid välismaalt kehtestatud tingimus taotleda riigilt heakskiitu, mis moonutab nende finantsolukorda. Seega lükati äriühingu väited tagasi.

(50)

Blue Diamond ei vastanud esimesele kriteeriumile kuna, et ta sai kasu laiendatud tulumaksuvabastusest. Ta ei vastanud ka teisele kriteeriumile, kuna tal ei ole ühte selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit, mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel. Äriühing ei suutnud tõendada ka seda, et vastab kolmandale kriteeriumile, kuna ta kasutab tööstusruume tasuta, mis moonutab tema kulusid ja finantsolukorda.

(51)

Äriühing vaidlustas mõned järeldustest. Ta väitis, et maksuvabastusel ei ole mõju ekspordihindadele, mida dumpinguvastase menetluse käigus peamiselt uuritakse. Ta väitis ka, et on järginud oma raamatupidamises Hiina käibemaksueeskirju ja selgitas, et erinevused müügiaruandluses ja raamatupidamises on tekkinud lepinguliste tingimuste, mitte äriühingu tavapärase tegevuse tõttu. Lisaks kinnitas äriühing, suure tööstusala kasutamine tasuta toimub lepingu alusel.

(52)

Märkused topeltarvepidamise kohta on vastuolus selgituste ja tõendusmaterjaliga, mis esitati kohapealse uurimise käigus. Topeltarvepidamise kohta ega selle kohta, kuidas äriühingu kulumiarvestus on äriühingu väitel kooskõlas Hiina käibemaksueeskirjadega, rohkem tõendeid ei esitatud. Lõpetuseks kinnitas äriühing järeldust maksuvabastuse ja tööstusala tasuta kasutamise kohta. Seoses sellega märgitakse, et turumajandusliku kohtlemise taotluste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ei ole kõik ainult rangelt ekspordihinnaga seotud kriteeriumid, vaid kehtestatud selleks, et teha kindlaks, kas tootjate puhul toimub asjaomase samasuguse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes. Lisaks märgitakse, et kuna äriühing ei taotlenud individuaalset uurimist ning teda ei valitud valimisse, tema ekspordihindade kohta teavet ei taotletud.

(53)

Seega keeldutakse mõlema äriühingu puhul turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest.

(54)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada nimetatud artikli kohaldamisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele. Need kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(55)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ja Blue Diamond taotlesid individuaalset kohtlemist. Kõiki taotlused vaadati läbi. Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud äriühingud ja Blue Diamond täitsid kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumid.

(56)

Seega võimaldati kõikidele valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja Blue Diamondile individuaalne kohtlemine.

(57)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määratakse normaalväärtus neile eksportivatele tootjatele, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigi omamaiste hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal.

(58)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (edaspidi „USA”) ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus.

(59)

USA võrdlusriigina kasutamise kohta ei saadud olulisi märkusi. Ükski huvitatud isikutest ei soovitanud muid võrdlusriigis tegutsevaid samasuguse toote tootjaid.

(60)

USA tootjad siiski koostööd ei teinud, kuigi kõikide teadaolevate USA tootjatega võeti uurimise ajal ühendust. Komisjon taotles koostööd tootjatelt muudest kolmandatest riikidest, mida taotluses nimetati, nagu Mehhiko ja Lõuna-Aafrika, kuid ka need riigid ei soostunud koostööd tegema.

(61)

Oma uurimistöö käigus püüdis komisjon kindlaks teha muid tootjaid kolmandates riikides. Seepärast saadeti kirjad ja küsimustikud kõikidele teadaolevatele tootjatele muudes kolmandates riikides (Türgi, India, Lõuna-Korea)

(62)

Kaks Türgi tootjat andsid endast teada ja näitasid üles soovi teha koostööd. Lõpuks esitas üks tootja küsimustikule täielikud vastused ja lubas teha oma valdustesse kontrollkäigu.

(63)

Komisjon esitas oma hinnangu Türgi võrdlusriigiks sobivuse kohta mittekonfidentsiaalsesse toimikusse, et huvitatud isikud saaksid sellega tutvuda. Ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi selle kohta, et Türgi valiti praegusel juhul võrdlusriigiks.

(64)

Seega tehakse esialgne järeldus, et Türgi on algmääruse artikli 2 lõike 7 alapunkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(65)

Kuna ükski turumajanduslikku kohtlemist taotlenud äriühingutest ei suutnud tõendada, et nad vastavad turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele, ning kaks teist valimisse kaasatud äriühingut turumajanduslikku kohtlemist ei taotlenud, määrati normaalväärtus, nagu on selgitatud põhjenduses 57, kõikide Hiina eksportivate tootjate puhul kindlaks samasuguse toote eest Türgis tegelikult makstud või makstavate hindade või samasuguse toote konstrueeritud normaalväärtuse alusel. Pärast liidus makstud või makstavate hindade valimist arvutati normaalväärtus põhjenduses 14 nimetatud Türgi koostööd tegeva tootjate valdustes kontrollitud andmete alusel.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon kõigepealt, kas samasuguse toote müük sõltumatutele klientidele on tüüpiline. Leiti, et Türgi koostööd tegeva tootjate samasuguse toote müük on tüüpiline võrreldes vaatlusaluse tootega, mida ekspordivad liitu valimisse kaasatud eksportivad tootjad.

(67)

Seejärel uuris komisjon, kas nimetatud müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa kasumlikust müügist moodustas müük sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid käsitati kasumlikena, kui ühikuhind oli tootmiskuludega võrdne või suurem. Seetõttu määrati kindlaks kõigi uurimisperioodi jooksul Türgi turul müüdud samasuguste toodete tootmiskulud.

(68)

Nende tooteliikide puhul, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku keskmiste kaalutud tootmiskuludega või ületas neid, arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(69)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kui kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(70)

Kui Türgi koostööd tegev tootja ei müünud konkreetset tooteliiki omamaisel turul, siis arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

(71)

Tooteliikide puhul, mida Türgi koostööd tegev tootja ei müünud omamisel turul, kuid mida müüdi muudel turgudel, arvutati normaalväärtus nii, et liideti muudel turgudel müüdavate sama tooteliigi tootmiskuludele selle müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Selliste tooteliikide puhul, mida Türgi koostööd tegev tootja üldse ei müünud, arvutati normaalväärtus nii, et liideti kõikide tooteliikide tootmiskuludele nende müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(72)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tegelikel andmetel, mida Türgi tootja oli esitanud samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta.

(73)

Eksportivate tootjate eksportmüük liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või liidus asuvate seotud säriühingute kaudu.

(74)

Kui eksportmüük liitu toimus otse sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(75)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuvate sidusäriühingute kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 sidusäriühingu selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus. Kõnealuseid hindu korrigeeriti, et võtta arvesse importimise ja edasimüügi vahel kantud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulud, ning kasumit. Kasumimarginaali arvutamisel lähtuti kasumist, mille kaks sõltumatut importijat said vaatlusaluse toote müügist, kuna sidusimportija tegelikku kasumit ei peetud usaldusväärseks, sest eksportiv tootja ja seotud importija olid omavahel seotud.

(76)

Kuna Hiinast pärit impordi puhul oli tegemist äriühingute oma kaubamärgiga toodete müügiga, võeti võrdluse aluseks ainult Türgi koostööd tegeva äriühingu oma kaubamärgiga toodete müük.

(77)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohaseid kohandusi seoses kaudsete maksude ning veo-, kindlustus-, käitlemis-, tagatis- ja laenukuludega lubati teha kõikidel juhtudel, kui see osutus põhjendatuks ja täpseks ning kui see tugines kontrollitud tõenditele. Võrdluses ei võetud arvesse pakendamist.

(78)

Toote kontrollnumbri (PCN-süsteemi) kasutamisel toodete liigitamiseks ilmnes kõikide valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul vähe kokkulangevusi. Kui otsest kokkulangevust kindlaks ei tehtud, võrreldi sarnaseid tooteliike, ja erinevuste, näiteks eri pakendiliikide puhul, tehti kohandusi. Juhtudel, kui kasutati lähedaste kontrollnumbrite meetodit, tehti üksikasjad teatavaks ka asjaomasele äriühingule.

(79)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt määrati dumpingumarginaal valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kindlaks, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata.

(80)

Valimist välja jäetud koostööd tegevate äriühingute jaoks arvutati nende kolme dumpingumarginaali kaalutud keskmine.

(81)

Arvestades Hiina äriühingute vähest koostööd (umbes 60 %), leiti, et on kohane, kui kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal põhineb koostööd tegevate eksportijate sellistel tehingutel, mille puhul dumping oli kõige suurem.

(82)

Sellisel viisil kindlaks määratud ajutised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, on järgmised:

Tabel 1

Dumpingumarginaalid

(83)

Liidus on 31 suhteliselt väikest samasuguse toote tootjat või tootjate rühma. Neile osutatakse edaspidi kui liidu tootmisharule algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Taotluse esitaja, Eurométaux, tegutses seitsme tootja nimel, kelle toodang kokku moodustas uurimisperioodil ligikaudu 50 % liidu teatavate alumiiniumfooliumi rullide kogutoodangust. Tuleb siiski märkida, et kaebuse esitaja esitatud andmed (mida on kontrollitud muude kättesaadavate allikate põhjal) hõlmasid kõikide teadaolevate äriühingute vaatlusaluse toote toodangut ja müüki liidu turul. Selle teabe põhjal toodeti uurimisperioodil samasugust toodet liidus kokku hinnanguliselt 91 000 tonni. Kuna kaebuse esitaja esitas andmed kõikide liidu turul vaatlusalust toodet tootvate ja müüvate teadaolevate äriühingute kohta, kasutatakse neid andmeid kui makromajanduslikke näitajaid.

(84)

Tarbimine liidus arvutati liidu turul toimunud liidu tootmisharu müügi põhjal, millele oli liidetud import liidu turule. Need andmed esitas kaebuse esitaja ja need tehti kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele. Liidu tootjate kohta esitatud andmeid kontrolliti võrreldes neid andmetega, mille komisjon oli saanud tüüpilisuse kindlakstegemise ja valimi moodustamise käigus. Vaatlusaluse toote impordiandmeid nii asjaomase riigi kui ka kolmandate riikide puhul kontrolliti võrreldes neid Eurostatist kättesaadavate COMEXTi andmetega. Kaebuse esitaja märkis, et tema andmed liidu turul toimunud müügi kohta sisaldasid teatavaid Hiinas toodetud koguseid, mis kajastusid juba impordiandmetes. Seetõttu vähendati teatavate valimisse kaasamata Hiinast importivate ELi tootjate müügimahtu. Selle vähendusega hoiti ära kõnealuste müügimahtude topeltarvestamine kogutarbimisse.

(85)

Selle põhjal oli tarbimine liidus muutunud järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine ELis (tonnides)

(86)

Kogutarbimine ELi turul vaatlusalusel perioodil muutus väga vähe. Sellise stabiilsuse põhjus on asjaolu, et vaatlusaluse toote ELi turg on juba hästi väljakujunenud turg ja toodet kasutavad peamiselt kodumajapidamised, mistõttu seda ei mõjutanud majanduskriisist tulenevad muutused.

(87)

Andmed impordimahu kohta saadi kaebuse esitajalt, kes kohandas Eurostatist saadud statistilisi andmeid oma turuteadmiste põhjal. Selline kohandamine oli vajalik, sest CN-koodide põhine statistika sisaldab ka muu kui vaatlusaluse toote importi. Kohandamise aluseks võeti teadmised, mis olid olemas eri ekspordiriikidest pärit ELi turule suunatud ekspordi ja impordihinna kohta ning mis näitavad, kas importtoode on vaatlusalune toode või mitte. Üksikasjalikud andmed ja meetodid esitati huvitatud isikutele tutvumiseks kaebuse 3. lisas. Nende andemete põhjal muutus Hiinast pärit import liitu vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 2

Import Hiinast

(88)

Pärast peamist toorainet ja eelneva etapi toodet (alumiiniumfooliumi hiigelrullid) käsitlenud dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel kehtestati Hiina tootjate suhtes 2009. aastal tollimaksud, suurenes Hiinast pärit impordi maht oluliselt. Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 200 %.

(89)

Samuti järgis vaatlusalusel perioodil impordi pidevat tõusutrendi Hiina eksportivate tootjate turuosa, mis tõusis 4,5%-lt 2008. aastal 13,4%-le uurimisperioodil.

(90)

Hiinast pärit impordi keskmine hind arenes järgmiselt.

Tabel 3

Hiinast pärit impordi hinnad

(91)

Tuleb märkida, et Hiina impordi hinnad järgivad suures osas Hiina tooraine (peamiselt alumiiniumsulam) hindasid. Impordi hinnad siiski langesid uurimisperioodil võrreldes 2010. aastaga 3 %, seda ajal, mil tooraine hinnad tõusid ligikaudu 4 % (vt tabel allpool).

Tabel 4

Alumiiniumi keskmiste hindade areng Hiinas

(92)

Kuna kogu Hiina import oli äriühingute oma kaubamärgiga toodete müük, võeti hindade allalöömise (ja turuhinnast madalama hinnaga müümise) võrdluse aluseks ainult liidu tootmisharu äriühingu oma kaubamärgiga toodete müük.

(93)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi tooteliikide kaupa kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), ja Hiina koostööd tegevate tootjate impordi vastavaid kaalutud keskmisi hindu, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal ning mida oli kehtivate tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks nõuetekohaselt kohandatud.

(94)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, neid kohandati vajaduse korral nõuetekohaselt ning neist arvati enne võrdlust maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et Hiina eksportivate tootjate kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal oli 10,0%.

(95)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(96)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hindamisel tugineti kaebuse esitaja esitatud andmetele, mille kontrollimiseks võrreldi neid liidu koostööd tegevate tootjate esitatud teabega.

(97)

Mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühikuhinnad, tööhõive, palgad, tootlikkus, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kontrolliti nõuetekohaselt.

(98)

Tabelist selgub, et vaatlusalusel perioodil tootmine vähenes olenemata sellest, et tarbimine samal perioodil ei muutunud. Kuigi toomisvõimsus vaatlusalusel perioodil eriti ei muutunud, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine sarnaselt tootmisele.

(99)

Liidu tootmisharu müügimaht kahanes vaatlusalusel perioodil 9 % ja selle turuosa vähenes pidevalt (95,2 %-lt 2008. aastal 85,2 %-ni uurimisperioodil).

(100)

ELi müügimaht ja liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil vähenesid, kuid tarbimine ei muutunud, nagu on märgitud põhjenduses 85.

(101)

Keskmiste müügihindade (sh kaubamärgiga ja kaubamärgita toodete hinnad) suundumuse kohaselt langesid vaatlusalusel perioodil hinnad 2%. Müügihindu ei peetud siiski usaldusväärseteks kahjunäitajateks, sest neid hindu mõjutasid suures osas toorainehinnad (peamisel alumiiniumi hinnad), mis järgisid vaatlusalusel perioodil sarnast suundumust. Üldiselt olid hinnad 2010. aastal ja uurimisperioodil põhjenduses 94 kirjeldatud hindade allalöömise tõttu madalad.

(102)

Vaatlusalusel perioodil vähenes töötajate arv 6 %, kuigi palk töötaja kohta veidi kasvas. Lisaks sellele ei viinud töötajate arvu vähenemine tootlikkuse suurenemiseni, kuna müügimaht vähenes isegi rohkem, nagu on kirjeldatud põhjenduses 99. Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, vähenes tõepoolest vaatlusalusel perioodil mõnevõrra. See langes madalaimale tasemele 2009. aastal ja hakkas 2010. aastal kasvama, ilma et oleks saavutanud algset taset. Uurimisperioodil langes tootlikkus uuesti 2009. aasta madalaimale tasemele.

(103)

Kuigi liidu tootmisharu valimisse kaasatud äriühingud hoidsid oma varude taseme madalana, kasutades selleks tellimustel põhinevat tootmist, hoiti varuna siiski mõningaid enamlevinud tooteid. Varud suurenesid oluliselt nii absoluutväärtuses kui ka protsendina tootmisest. Vaatlusalusel perioodil kasvasid aasta lõppvarud 6,7 %-lt kuni 9,1 %-le.

(104)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks on samasuguse toote müügist saadud maksueelne puhaskasum väljendatud protsendina müügikäibest. Sellisel viisil arvutatud kasumlikkus jõudis kõrgeimale tasemele 2009. aastal, sest peamise tooraine (alumiiniumi) ostuhind vähenes. Alates 2009. aastast hakkas kasum vähenema ja oli uurimisperioodil 0,7 %. Need kasumlikkuse näitajad hõlmavad turu kõiki segmente, sealhulgas üpris kasumlikku kaubamärgiga toodete segmenti, mis konkureerib oluliselt vähemal määral Hiinast pärit madala hinnaga importiga. Tõepoolest oli ainuüksi äriühingute oma kaubamärgiga toodete segmendi kahjum uurimisperioodil väga suur.

(105)

Liidu tootmisharu ei märkinud, et kapitali kaasamise võimega oleks olnud olulisi probleeme.

Tabel 11

Rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(106)

Rahavoogude suundumus, mis näitab tootmisharu suutlikkust end ise finantseerida, samuti investeeringutasuvus, järgisid suuresti käibest saadud kogutulu negatiivset suundumust.

(107)

2008. aastal investeeris üks ELi tootja täiendavatesse laoruumidesse. Vaatlusaluse perioodi ülejäänud aastate kohta ei tuvastatud, et ükski muu liidu tootmisharu valimisse kaasatud äriühingutest oleks teinud suuri investeeringuid.

(108)

Dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas jaos. Kõik kindlaksmääratud marginaalid on miinimumtasemest oluliselt kõrgemad. Võttes arvesse Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindasid, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ELi turule pidada tähtsusetuks.

(109)

Uurimisest nähtus, et vaatlusalusel perioodil enamik liidu majanduslikku seisundit kirjeldavaid kahjunäitajaid halvenes või ei järginud tarbimise arengut. See tähelepanek kehtib eriti ajavahemiku kohta 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(110)

Vaatlusalusel perioodil, kui tarbimine ei muutnud, kasvas Hiinast pärit impordi maht pidevalt ja olulisel määral. Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht 9 % ja turuosa vähenes ligikaudu 10 protsendipunkti. Ka liidu tootmisharu varud suurenesid oluliselt, mis näitab selle suutmatust toodet müüa. Madala dumpinguhinnaga import suurenes vaatlusalusel perioodil järjekindlalt ja lõi uurimisperioodil oluliselt alla liidu tootmisharu hindu.

(111)

Lisaks halvenesid 2010. aastal ja uurimisperioodil oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu rahavoog ja kasumlikkus.

(112)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(113)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõigetele 6 ja 7 uuriti, kas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Peale dumpinguhinnaga impordi kontrolliti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju liidu tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(114)

2009. aasta lõpus kehtestati Hiinast pärit alumiiniumfooliumi hiigelrullide suhtes dumpinguvastased tollimaksud. Alates sellest ajast kasvas vaatlusaluse toote (järgneva turu toode) import kiiresti. See kasv langeb kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega.

(115)

Uurimine näitas, et tarbimine liidus jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks, samas kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht kasvas tohutult, s.t üle 200 %. Samuti suurenes ka kõnealuse impordi turuosa 4,5 %-lt 2008. aastal kuni 13,4 %-ni uurimisperioodil (s.o ligikaudu 9 protsendipunkti). Samal ajal kahanes liidu tootmisharu müügimaht 9% ja selle turuosa vähenes samuti 9 protsendipunkti, s.o 95,2%-lt 2008. aastal 85,2%-le uurimisperioodil.

(116)

Hinnasurve kohta tuleb märkida, et Hiina eksportivad tootjad lõid uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla. Hinnasurve ja üha kasvavad kogused võimaldasid Hiina eksportivatel tootjatel saada endale lepinguid suurte klientidega (jae- ja hulgimüüjatega). Liidu tootmisharu varem sõlmitud lepingute puhul hindu ei tõstetud, kuigi seda oleks alumiiniumi hinnatõusu korvamiseks olnud vaja teha. Hindade allalöömise määr uurimisperioodil oli ligikaudu 10 % ja sel aastal pidi liidu tootmisharu tooraine hinnatõusu tõttu keskmisi hindu tõstma 3 %, samas kui Hiina eksportivad tootjad alandasid oma hindu ELi turul ligikaudu 3 % (vt tabel 3). Seetõttu liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes oluliselt.

(117)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi massiline suurenemine ning sellise impordi hinnad, mis lõid liidu tootmisharu hindu alla, mängisid otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud olulises kahjus, mis kajastub eelkõige selle raskes finantsolukorras, müügimahu ja turuosa olulises vähenemises ja enamiku kahjunäitajate halvenemises.

(118)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Andmed koguse- ja hinnasuundumuste kohta esitas kaebuse esitaja Eurostati andmete põhjal.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(119)

Import kolmandatest riikidest (peamiselt Indiast, Venemaalt, Taiwanist ja Türgist) suurenes vaatlusalusel perioodil 300 %. Kõnealuse impordi turuosa ELi turul jääb siiski marginaalseks. Seega ei ole kõnealune import saanud kaasa aidata liidu tootmisharu kantud kahjule uurimisperioodil.

(120)

Järgmises tabelis on esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordi maht vaatlusalusel perioodil. Andmed koguste ja hinnasuundumuste kohta on esitanud valimisse kaasatud tootjad ja neid on kontrollitud.

Tabel 13

Liidu valimisse kaasatud tootjate eksport

(121)

Valimisse kaasatud tootjate ekspordi maht ei olnud vaatlusalusel perioodil suur, jäädes alati alla 2 % toodetud määradest. Nende ekspordi maht järgis sama suundumust nagu müügimaht Euroopa turul. Võttes arvesse liidu tootmisharu ekspordi väikest mahtu, ei aidanud see kaasa liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule.

(122)

Tarbimine liidus majanduskriisi tõttu vaatlusalusel perioodil ei vähenenud. Nagu võibki kodumajapidamistes kasutatava esmatarbekauba puhul eeldada, ei mõjutanud finantskriis majapidamisfooliumi tarbimist, mis jäi toidu töötlemise ja pakendamise sektoris stabiilseks. Seega ei aidanud majanduskriis kaasa uurimisperioodil liidu tootmisharu kantud kahjule.

(123)

Konkurents liidu turul on tihe, sest liidu tootmisharu on väga mitmekesine (üle 30 tootja) ning selle üks peamiseid kliente on mõjukas jaemüügisektor.

(124)

Aastate jooksul on peamised ELi jaemüüjad kujundanud välja oma kaubamärgid (äriühingu oma kaubamärk), mis on majapidamisfooliumi osas järk-järgult vähendanud tootjate endi kaubamärkidega toodete müüki. See on kahjustanud liidu tootmisharu tootjate olukorda – seetõttu on nende müük kasumlikumas kaubamärkidega toodete turusegmendis langenud ja nende omavaheline konkurents äriühingute oma kaubamärgiga toodete kasvavas turusegmendis suurenenud.

(125)

See areng on siiski toimunud järk-järgult mitme aasta jooksul ja uurimine näitas, et äriühingu oma kaubamärgiga toodete müük on 2010. aastast kuni uurimisperioodini kasvanud 83 %-lt ainult 84 %-ni. See tähendab, et kuigi sellel kasvul on olnud ELi tootjatele väike mõju, ei saa sellega põhjendada nende kantud kahju ulatust.

(126)

Huvitatud isikud väitsid, et muutused tootmiskuludes, peamiselt alumiiniumi hinnas, aitasid kaasa kahju tekkimisele.

(127)

Majapidamisfooliumi tootmiskulud on tihedalt seotud selle toote tootmiseks kasutatava peamise tooraine (s.o alumiiniumi) hinna muutustega. Londoni metallibörs on alumiiniumi hinna ülemaailmne võrdlusalus.

Tabel 14

Alumiiniumi keskmiste hindade areng Londoni metallibörsil

(128)

Muutused hindades, mis selguvad ülal esitatud tabelist, on tekkinud 2008. aasta oktoobri paiku alanud finantsikriisi tõttu. Alumiiniumi hinnad langesid nõudluse vähenemise tõttu ja tõusid mõningal määral uurimisperioodi lõpuks. Majapidamisfooliumi tööstusharu määrab hinnad tavaliselt siiski kindlaks Londoni metallibörsi võrdlushinna alusel, millele liidetakse töötlemiskulud ja kasum. See tähendab, et tavaolukorras ei ole Londoni metallibörsi võrdlushinna muutustel suurt mõju majapidamisfooliumi tootmisharu olukorrale, kuna lõpptoote hinnad muutuvad vastavalt Londoni metallibörsi hindadele. Tegelikult on liidu tootmisharu alati tegutsenud olukorras, kus alumiiniumi hinnad on muutuvad.

(129)

Väideti ka, et liidu tootmisharu seadmed on puudulikud ning et see aitas kaasa kahju tekkimisele. Tuleb märkida, et uurimise käigus see seisukoht kinnitust ei leidnud ja tegelikult olid ELi ja Hiina töötlemiskulud tervikuna üpris sarnased. Lisaks peaks selline puudus tähendama, et liidu tootmisharu kasumlikkus on olnud madal juba mitu aastat, ning selline väide ei põhjenda turuosa, müügimahu ja kasumlikkuse vähenemist ajavahemikult 2009. aastast kuni uurimisperioodini.

(130)

Võttes arvesse eespool esitatut, ei saa muutuvaid alumiiniumi hindasid ega väidetavaid puudusi pidada liidu tootmisharu kantud kahju põhjuseks.

(131)

Nagu on märgitud eespool, oli Euroopa tootjate tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil suhteliselt madal. Kuna liidu tootjad saavad siiski samu masinaid kasutada muude toodete (näiteks isekleepuva kile) ümberkerimiseks, ei peeta andmeid tootmisvõimsuse rakendamise kohta olulisteks põhjusliku seose näitajateks. Tootmisvõimuse rakendamine oli üpris madal juba 2008. ja 2009. aastal, kui kasumlikkus ja tootmisharu üldine olukord olid rahuldavad.

(132)

Seega järeldati, et liigne tootmisvõimsus ei olnud ELi tootjate kantud kahju oluline põhjus.

(133)

Eespool esitatud analüüs näitas, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid oluliselt eelkõige 2010. aastal ja uurimisperioodil. Leiti, et see import lõi alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul uurimisperioodil.

(134)

Hiinast pärit madala dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Olukord halvenes veelgi uurimisperioodil, kui liidu tootmisharu turuosa ja kasumlikkus jätkasid vähenemist ning muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, langesid oma madalaimale tasemele.

(135)

Teiste teadaolevate tegurite analüüsist, sealhulgas majanduskriisi analüüsist, nähtus, et nende tegurite negatiivne mõju ei saa kaotada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel kindlaks tehtud põhjuslikku seost.

(136)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõikide teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega ekspordi kahjulikust mõjust, jõuti esialgsele järeldusele, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga eksport tekitas liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(137)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 21, kas hoolimata kahjustava dumpinguhinnaga müügi kohta tehtud esialgsetest järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et käesoleval juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõikide seotud huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate/hulgimüüjate ja vaatlusaluse toote jaemüüjate huvide hindamisel.

(138)

Liidu tootmisharu on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et paljud kahjunäitajad arenesid vaatlusalusel perioodil negatiivselt. Kui meetmeid ei võeta, tundub liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine olevat vältimatu. Liidu tootmisharu olukord halvenes kiiresti pärast eelneva etapi toote (alumiiniumfooliumi hiigelrullid) suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2009. aastal. Kuna samad Hiina alumiiniumisektori struktuuriprobleemid, mida täheldati juba uurimise ajal, on turul jätkuvalt olemas, väitis liidu tootmisharu, et ka teda tuleks ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta.

(139)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul tingimused tõhusaks kaubandustegevuseks ning võimaldab liidu tootmisharul viia uurimisaluse toote hind vastavusse mitmesuguste seotud kulude ja turutingimustega. Võib eeldada, et tänu ajutiste meetmete kehtestamisele oleks liidu tootmisharul võimalik tagasi saada vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning sellel oleks edaspidi positiivne mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale.

(140)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse, eelkõige äriühingute oma kaubamärgiga toodete sektoris. See ei oleks jätkusuutlik ei keskmises ega pikemas perspektiivis. Võttes arvesse negatiivseid suundumusi kasumlikkuses ja muudes finantsnäitajates, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus, võib eeldada, et enamik liidu tootjatest ei ole meetmete kehtestamata jätmise korral võimelised turul konkurentsis püsima.

(141)

Lisaks tarnib liidu tootmisharu oma klientidele (peamiselt jae- ja hulgimüüjad) ka muid toidu käitlemiseks ja pakendamiseks kasutatavaid tooteid (nt isekleepuv kile ja paberitooted). Osa neist toodetest toodetakse, kasutades samu masinaid nagu vaatlusaluse toote puhul. Vaatlusalune toode moodustab mitmesuguste liidu tootmisharu äriühingute müüdavatest toodetest olulise osa, mõnel juhul üle 50 % käibest. Kui vaatlusaluse tootega seotud olukord halveneb veelgi, kahjustab see ka muude toodete tootmist liidu tootmisharus.

(142)

Seega tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(143)

Suure osa (uurimisperioodil hinnanguliselt 50 %) vaatlusaluse toote impordist importisid kaks suurt äriühingut Euroopa turul, kes hangivad oma tooted Hiinast.

(144)

Üks neist importijatest on seotud valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootjaga (CeDo Shanghai). CeDo Group on välja arendanud topelthankimise strateegia, mille kohaselt müüb ta liidu turul nii Hiinas kui ka liidus toodetud alumiiniumfooliumi. CeDo Group märkis, et dumpinguvastased meetmed kahjustaksid seda strateegiat ja vähendaksid tema kasumlikkust. Kavandatavad meetmed ei ole siiski suunatud ühegi konkreetse äriühingu vastu, vaid nende eesmärk on taastada liidu turul õiglased kaubandustingimused.

(145)

Uurimise korraldajatele ei ole teada, kas teine suur importija (Quickpack) on seotud mõne oma Hiina varustajaga. See teave ei ole kättesaadav, sest kuigi seda äriühingut kutsuti uurimises osalema, otsustas ta koostööst hoiduda. Seega ei ole selge, milline mõju oleks tollimaksudel või nende tasemel kõnealuse äriühingu majandustegevusele.

(146)

Ülejäänud importijatest ainult kaks tegid käesolevas uurimises koostööd ning vastasid küsimustikule. Nad esindavad umbes 6 % Hiinast pärit koguimpordist. Need äriühingud väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise korral võivad nad olla sunnitud alumiiniumfooliumi turult lahkuma; samas importisid need kaks äriühingut ka paljusid muid toiduga seotud ja kodumajapidamistes vajaminevaid tooteid, mis moodustasid nende käibest üle 80 %.

(147)

Üks teine importija/tootja (Terinex Ltd) ei vastanud küsimustikule, kuid esitas oma seisukoha, mis põhines UK turu olukorral. Terinex Ltd selgitas, et tooted, mida äriühing hangib Hiinast, löövad tema enda toodangu hindasid alla, kuid kuna ta on turul suhteliselt väike ettevõtja, ei pidanud ta oma importi liidu tootmisharule kahjulikuks. Kui võtta siiski arvesse Hiinast pärit koguimporti (alates põhjenduse 87 punktist 1) on põhjenduses 114 esitatuga kooskõlas selge, et Hiinast pärit import on liidu tootmisharu kantud kahju oluline põhjus. Kuna vaatlusaluse toote käive on suhteliselt väike võrreldes äriühingute kogukäibega, on tõenäoline, et meetmete kehtestamisel ei ole nende kogukasumile suurt mõju.

(148)

Ei saa välistada võimalust, et meetmete kehtestamine võib mõjutada negatiivselt importtoote sektorit üldiselt (seotud või sõltumatud äriühingud), sest tollimaksu tõttu muutub import vähematraktiivseks ja liidu tootmisharul oleks tõenäoliselt võimalik saada importijate arvelt tagasi mõned tellijad/lepingud. See toimuks siiski õiglaste kaubandustingimuste taastamise huvides ja mõju importtoote sektorile tervikuna ei oleks ebaproportsionaalne.

(149)

Eespool toodust lähtuvalt jõuti esialgsele järeldusele, et mõju importijatele ei ole selline, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus liidu üldiste huvidega.

(150)

Uurimise käigus tegid koostööd kuus jaemüüjat. Neid jaemüüjaid saab pidada tüüpilisteks, sest need asuvad geograafiliselt üle Euroopa Liidu ning nende suurus käibe põhjal on varieeruv. Kõik need jaemüüjad olid meetmete kehtestamise vastu, sest need põhjustaksid lisakulusid ja vähendaksid varustajate vahel valimise võimalusi.

(151)

Nende jaemüüjate vastuste põhjal on siiski täiesti selge, et vaatlusalune toode moodustab nende käibest ainult väga väikese osa (igal juhul alla 1 %) ja dumpinguvastaste meetmete mõju nende käibele või kasumile oleks väike või puuduks üldse.

(152)

Komisjon võttis ühendust ühe tarbijate ühendusega, kes vastas, et ei ole käesolevas uurimises koostöö tegemisest huvitatud. Ükski teine tarbijate ühendus endast teada ei andnud.

(153)

On tõenäoline, et dumpinguvastaste tollimaksude mõju tarbijatele oleks väga väike, kuna majapidamisfoolium moodustab väga väikese osa tarbija nädalasest eelarvest. Lisaks eeldatakse, et majapidamisfooliumi jaemüügi hinna tõus tollimaksude tõttu, on väga väike või olematu.

(154)

Eespool esitatut silmas pidades ja tuginedes kättesaadavale teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis õigustaksid Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes ajutiste meetmete võtmata jätmist.

(155)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(156)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära nii, et ei ületataks seejuures kindlakstehtud dumpingumarginaali.

(157)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid liidu tootmisharul võimaldama katta tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügilt tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(158)

Eelmistes uurimistes, mis käsitlesid majapidamisfooliumi (hiigelrulle), kehtestati tavapärase kasumi marginaaliks 5 % vastavalt eespool kirjeldatud põhimõtetele. Kaebuse esitaja väitis, et tootmisharu jaoks mõistlik kasumimarginaal olukorras, kus puudub kahjustav dumping, oleks 6 %. Samas ei põhjendanud ta oma väidet nõuetekohaselt; sel põhjusel ning selle punkti kohta muude märkuste puudumise tõttu leitakse, et eelmistes uurimistes kehtestatud 5 % kasumimarginaal on sobiv. Seega leitakse esialgu, et 5%-line käibepõhine kasumimarginaal, mille liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel eeldatavalt saavutada, on asjakohane. Lähtuvalt sellest arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind arvutati nii, et ELi müügihinnast lahutati uurimisperioodil tegelikult saadud kasum ja asendati see eespool nimetatud kasumimarginaaliga.

(159)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutustes, mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootmisharu müüs uurimisperioodil tooteid liidu turul. Seejärel väljendati kõik võrdluses leitud erinevused protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast.

(160)

Eelöeldut silmas pidades leiti, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiinast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(161)

Eespool esitatu kohaselt kehtestati dumpinguvastased tollimaksumäärad, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavaid marginaale ja dumpingumarginaale. Kavandatavad dumpinguvastase tollimaksu määrad on järgmised:

Kavandatavad ajutised dumpinguvastased tollimaksud

(162)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete puhul, mille tootja on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(163)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (4) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(164)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamise korral uuesti läbi vaadata,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/47

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

18.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/49

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (1) nähakse ette Euroopa statistika õiguslik alusraamistik. Kõnealuses määruses viidatakse komisjonile (Eurostatile) kui liidu statistikaasutusele, mis vastutab Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eest.

(2)

Eurostat peab arendama, koostama ja levitama Euroopa statistikat kooskõlas statistikaalaste põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja määruses (EÜ) nr 223/2009 ning mida on täpsustatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille Euroopa statistikasüsteemi komitee 28. septembril 2011 läbi vaatas ja ajakohastas.

(3)

Määruses (EÜ) nr 223/2009 nähakse ette ka eranditult statistilistel eesmärkidel kasutamiseks mõeldud konfidentsiaalsete andmete kaitse.

(4)

Komisjon on võtnud kohustuse tugevdada statistika haldamist liidus ja järgida eespool nimetatud statistilisi põhimõtteid (2). Seda kohustust kinnitati ja arendati edasi 15. aprilli 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine” (3). Käesolevat otsust tuleks vaadelda kui komisjoni uuendatud kohustust usalduse suurendamiseks Eurostati arendatud, koostatud ja levitatud Euroopa statistika suhtes.

(5)

Hiljutised arengusuunad seoses liidu majandusjuhtimise raamistikuga on mõjutanud statistikavaldkonda ja seda tuleks arvesse võtta. See puudutab eelkõige statistilist sõltumatust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (4).

(6)

Komisjonile kui ametisse nimetavale asutusele antud volitusi Eurostati peadirektoraadi töötajate töölevõtmiseks, teisele töökohale üleviimiseks ja töölt vabastamiseks tuleks kooskõlas personalieeskirjadega kasutada nii, et arvestatakse vajadust tagada töötaja sõltumatus, objektiivsus ja tõhusus oma ametiülesannete täitmisel ning järgides üksnes kutsealastel kriteeriumidel põhinevat läbipaistvat menetlust.

(7)

Lisaks on Eurostatile määratud eriülesanded nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (5).

(8)

Vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa Liidu statistika koostamise metoodika kohta: vaade järgmisele kümnendile” (6) peab Eurostat osutama paremaid statistikateenuseid, parandades ka suhteid liidu institutsioonidega, et prognoosida statistilisi vajadusi ja edendada olemasoleva statistika kasutamist. See tähendab ka tihedamate sidemete loomist teiste komisjoni talitustega.

(9)

Statistika tuleb määratleda vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009. Käesolevas otsuses tuleb teha vahet Euroopa statistika ja muu statistika vahel.

(10)

Poliitikaeesmärkide püstitamine ja nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramine on poliitikute ülesanne. Seega peaksid need tegevused kuuluma asjaomaste komisjoni teenistuste volituste ja kohustuste hulka, samal ajal kui Eurostat peaks tagama Euroopa statistikaga seonduvate tegevuste kavandamise, võttes arvesse kasutajate vajadusi, asjakohaseid poliitilisi arenguid ja piiratud ressursse.

(11)

Muu statistikaga seotud tegevusi peaks pidevalt kavandama ja koordineerima, et tagada konsolideeritud teave nende tegevuste kohta. Kavandamist ja koordineerimist peaks juhtima Eurostat ja selle ulatus peaks olema piiratud komisjoni asjaomaste talitustega ja Eurostatiga vastastikku kokku lepitud teemadega.

(12)

Euroopa statistika on kindlaks määratud Euroopa statistikaprogrammis ja vastavas iga-aastases tööprogrammis.

(13)

Et kindlustada üldsuse usaldus Euroopa statistika vastu ja edendada Eurostati arendatud, koostatud ja levitatud statistika head kvaliteeti, tuleks välja töötada ja rakendada menetlus Euroopa statistika märgistamiseks.

(14)

Hea kvaliteediga Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise peaks tagama Eurostati peadirektor, kes on peastatistik. Lisaks peaks tema ülesannete hulka kuuluma komisjoni statistikatoimingute kooskõlastamine, et tagada kvaliteet ning vähendada aruandluskoormust. Seega tuleks peastatistikuga konsulteerida ka muu statistika arendamise ja koostamise osas.

(15)

Tihe koostöö Eurostati ja muude komisjoni talituste vahel seoses statistikatoimingutega ja nende toimingute piisav kooskõlastamine peastatistiku poolt peaksid tagama Euroopa statistika ühtsuse ja võrreldavuse ning parema valmisoleku tulevasteks väljakutseteks, eelkõige vajaduseks vähendada vastamis- ja halduskoormust. Samadel eesmärkidel tuleb tagada ulatuslik ja kulutasuv juurdepääs komisjoni haldusandmete allikatele, kui need andmed on vajalikud Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks.

(16)

Isikuandmete töötlemisel kohaldab Eurostat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (7). Lisaks peaks isikuandmete põhjal koostatud Euroopa statistika olema vajaduse korral sooliselt eristatud.

(17)

Seega on vaja täpsemalt määratleda ja selgitada Eurostati rolli ja ülesandeid komisjonis.

(18)

Komisjoni 21. aprilli 1997. aasta otsus 97/281/EÜ Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel (8) tuleks kehtetuks tunnistada,

a)

kogub ja koondab Euroopa statistika koostamiseks vajalikku statistilist teavet;

b)

arendab ja tõhustab statistilisi standardeid, meetodeid ja protseduure;

c)

juhib Euroopa statistikasüsteemi, tugevdab koostööd selle partnerite vahel ning tagab selle juhtiva rolli ametliku statistika koostamises kogu maailmas;

d)

teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega, et edendada Euroopa statistika võrreldavust muudes statistikasüsteemides koostatud statistikaga ja vajaduse korral aidata kolmandatel riikidel täiustada endi statistikasüsteeme.

a)

optimeerib olemasoleva teabe kasutamist statistilistel eesmärkidel, et tagada kvaliteet ning vähendada vastajate koormust; Eurostat kutsub komisjoni asjaomaseid talitusi üles selle nimel koostööd tegema;

b)

saab kõigilt komisjoni talitustelt teavet nende koostatud statistika ulatuse ja kvaliteedi kohta, oluliste muutuste kohta statistika koostamise metoodikas ja kavandatud uute andmekogumite kohta;

c)

kui selleks on olemas vahendid, pakub teistele komisjoni talitustele juhiseid, asjakohaseid koolitusi ja eksperditeenuseid, mis on vajalikud muu statistika arendamiseks ja koostamiseks.

a)

vastutada Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eest komisjonis;

b)

vastutada artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 4 osutatud muu statistika arendamise ja koostamise koordineerimise eest;

c)

esindada komisjoni rahvusvahelistel statistikaalastel foorumitel, eelkõige eesmärgiga koordineerida liidu institutsioonide ja asutuste statistikatoiminguid, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 6 lõikes 3;

d)

juhtida Euroopa statistikasüsteemi komiteed, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 7;

e)

valmistada ette käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 1 osutatud programmid tihedas koostöös teiste komisjoni talitustega, võttes võimalikult palju arvesse kasutajate vajadusi ja muid asjakohaseid arengusuundi;

f)

tagada side Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa statistika haldamise nõuandekogu vahel kõigis küsimustes, mis on seotud Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamisega Euroopa statistikasüsteemis tervikuna;

a)

jälgib ja hindab kogutud või saadud andmete kvaliteeti ning esitab aruandeid levitatava Euroopa statistika kvaliteedi kohta;

b)

edendab Euroopa statistika märgistamise protsessi ja rakendab seda;

c)

kontrollib liidu tõhustatud majandusjuhtimise raames Eurostati vastutusalasse kuuluvaid andmeid ning rakendab kõiki asjakohastes protseduurides spetsiaalselt Eurostatile antud volitusi.