11.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 215/4

NÕUKOGU OTSUS,

26. aprill 2012,

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA Sisejulgeolekuministeeriumile) sõlmimise kohta

(2012/472/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 2. detsembril 2010 vastu otsuse ja läbirääkimisjuhised, millega volitati komisjoni alustama läbirääkimisi liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu üle, milles käsitletakse broneeringuinfo edastamist ja kasutamist terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmise ning nende vastu võitlemise eesmärgil.

(2)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/471/EL (2) kirjutati 14. detsembril 2011 alla Ameerika Ühendriikide ja liidu vahelisele lepingule, milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA sisejulgeolekuministeeriumile, („leping”), eeldusel et see sõlmitakse hiljem.

(3)

Lepingus austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige selle artiklis 7 sätestatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Lepingut tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikliga 3 on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklitega 1 ja 2 ning piiramata protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmises ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklitega 1 ja 2 ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmises ning leping ei ole Taani suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)	Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline leping, milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA sisejulgeolekuministeeriumile.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud Euroopa Liidu nimel osalema lepingu artikliga 27 ette nähtud teadete vahetamises, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 26. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BØDSKOV

(1) 19. aprilli 2012 nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja 1.

TÕLGE

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline

LEPING,

milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA Sisejulgeolekuministeeriumile

AMEERIKA ÜHENDRIIGID,

edaspidi „USA”, ning

EUROOPA LIIT,

edaspidi „EL”,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

SOOVIDES oma demokraatliku ühiskonna ja ühiste väärtuste kaitsmiseks tõhusalt ära hoida terroriakte ja raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda,

PÜÜDES tugevdada ja ergutada lepinguosaliste vahelist koostööd Atlandi-ülese partnerluse vaimus,

TÕDEDES, et riikidel on õigus ja kohustus tagada oma kodanike turvalisus ning kaitsta oma piire, ning pidades silmas kõigi rahvaste kohustust kaitsta inimeste, sealhulgas rahvusvahelise transpordisüsteemi kasutajate elu ja seista hea nende ohutuse eest,

OLLES VEENDUNUD, et teabe jagamine on terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemise lahutamatu osa ning et sellega seoses on broneeringuinfo töötlemine ja kasutamine muul viisil kättesaamatu teabe hankimiseks vajalik,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD ära hoida terroriakte ja rahvusvahelisi kuritegusid ning nende vastu võidelda, austades samas põhiõigusi ja -vabadusi ning tõdedes eraelu puutumatuse ning isikuandmete ja -teabe kaitse tähtsust,

VÕTTES ARVESSE rahvusvahelisi õigusakte ning USA õigusakte ja eeskirju, mis nõuavad, et iga lennuettevõtja, kes teostab lennureisijate rahvusvahelist vedu USAsse saabuvatel või sealt väljuvatel lendudel, teeks sisejulgeolekuministeeriumile broneeringuinfo kättesaadavaks sellises ulatuses, nagu seda kogutakse ja salvestatakse lennuettevõtja automaatsetes broneerimise ja väljumiste kontrollisüsteemides, ning nendega võrreldavaid ELis rakendatavaid või rakendada võidavaid nõudeid,

MÄRKIDES, et sisejulgeolekuministeerium töötleb ja kasutab broneeringuinfot terroriaktide ja rahvusvaheliste kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, järgides eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse meetmeid, mis on sätestatud käesolevas lepingus,

RÕHUTADES, et õigusalase ja politseikoostöö soodustamiseks on väga tähtis, et USA jagab broneeringuinfot ning broneeringuinfo analüüsist saadud asjaomaseid ja asjakohaseid andmeid Euroopa liidu liikmesriikide (edaspidi „ELi liikmesriigid”) politsei- ja õigusasutustega ning Europoli ja Eurojustiga,

OLLES TEADLIKUD lepinguosaliste pikaajalisest traditsioonist austada eraelu puutumatust, mis kajastub nende õigusaktides ja alusdokumentides,

PIDADES SILMAS Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud põhiõiguste austamist, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 16 sätestatud õigust eraelu puutumatusele isikuandmete töötlemisel, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 sätestatud proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtet seoses õigusega era- ja perekonnaelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ning selle lisaprotokolli 181, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7 ja 8,

PIDADES SILMAS, et sisejulgeolekuministeerium kasutab praegu eraelu puutumatuse kaitsmiseks ja andmete tervikluse tagamiseks jõulisi menetlusi, sealhulgas füüsilist kaitset, juurdepääsu kontrollimist, andmete eristamist ja krüpteerimist, auditeerimisvõimalusi ja tõhusaid aruandekohustusega seotud meetmeid,

TÕDEDES, et andmete kvaliteedi, täpsuse, tervikluse ja kaitstuse tagamine on oluline, ning et samuti on oluline asjakohase vastutuse võtmine nende põhimõtete järgimise eest,

TUUES eriti ESILE läbipaistvuse põhimõtte ning erinevad võimalused, mille abil USA tagab nende reisijate teavitamise broneeringuinfo kasutamise vajalikkusest, kelle broneeringuinfot sisejulgeolekuministeerium kogub,

TÕDEDES ka seda, et broneeringuinfo kogumine ja analüüs on sisejulgeolekuministeeriumile vajalik selleks, et säiliks julgeolek piiridel, tagades seejuures, et broneeringuinfo kogumine ja kasutamine on alati eesmärgipärane,

TÕDEDES, et käesoleva lepingu arvessevõtmisel ja selle rakendamisel eeldatakse sisejulgeolekuministeeriumilt piisava andmekaitsetaseme kohaldamist temale edastatud broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel,

PIDADES SILMAS, et USA ja Euroopa Liit, võideldes kuritegevuse ja terrorismi vastu, on pühendunud isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamisele ning on otsustanud jõuda viivitamata kokkuleppele kaitsta kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse käigus vahetatud isikuandmeid täiel määral, mis aitab kaasa meie ühiste eesmärkide saavutamisele,

OLLES TEADLIKUD broneeringuinfo edastamist käsitlevate 2004. ja 2007. aasta lepingute edukast ühisest läbivaatamisest 2005. ja 2010. aastal,

MÄRKIDES lepinguosaliste ja ELi liikmesriikide huvi vahetada teavet broneeringuinfo ülekandmise ja edastamise meetodite kohta, nagu on sätestatud käesoleva lepingu asjaomastes artiklites, ning märkides ELi huvi tegeleda selle küsimusega konsultatsioonide ja käesolevas lepingus sätestatud läbivaatamismehhanismi raames,

KINNITADES, et käesolev leping ei ole aluseks lepinguosaliste või ühe lepinguosalise ja mis tahes muu osalise vahelistele tulevastele lepingutele, milles käsitletakse broneeringuinfo või muud liiki andmete töötlemist, kasutamist ja edastamist, või andmekaitset,

TUNNUSTADES proportsionaalsuse, asjakohasuse ja vajalikkuse põhimõtet, mis on omavahel seotud ning millest juhindutakse käesolevas lepingus ja selle täitmisel Euroopa Liidus ja USAs ning

VÕTTES ARVESSE võimalust, et lepinguosalised arutavad edaspidi broneeringuinfo edastamise võimalust ka meretranspordi valdkonnas,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva lepingu eesmärk on tagada inimeste julgeolek ning kaitsta nende elu ja ohutust.

2. Nende ülesannete täitmiseks on käesolevas lepingus sätestatud lepinguosaliste kohustused seoses broneeringuinfo edastamisele, töötlemisele, kasutamisele ja kaitsmisele seatud tingimustega.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni suunistes on broneeringuinfo määratletud kui lennuettevõtjate või nende volitatud esindajate kogutud andmed iga reisi kohta, mille on broneerinud või lasknud broneerida ükskõik milline reisija ning mida säilitatakse lennuettevõtjate broneerimissüsteemides, väljumiste kontrollsüsteemides või sarnase funktsionaalsusega võrdväärsetes süsteemides (käesolevas lepingus koondnimetuse all „broneerimissüsteemid”). Käesoleva lepingu tähenduses koosneb broneeringuinfo käesoleva lepingu lisas („lisa”) loetletud andmetest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse nende lennuettevõtjate suhtes, kes korraldavad reisijatevedu Euroopa Liidu ja USA vahel.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse ka nende lennuettevõtjate suhtes, kes on registreeritud Euroopa Liidus või säilitavad seal andmeid ning teostavad lennureisijate rahvusvahelist vedu USAsse saabuvatel või sealt väljuvatel lendudel.

Artikkel 3

Broneeringuinfo edastamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et lennuettevõtjad edastavad sisejulgeolekuministeeriumile oma broneerimissüsteemides olevad andmed vastavalt sisejulgeolekuministeeriumi kehtestatud nõuetele ja käesolevale lepingule. Kui lennuettevõtjate edastatud broneeringuinfo sisaldab andmeid, mida lisas loetletud ei ole, kustutab sisejulgeolekuministeerium need kohe pärast kättesaamist.

Artikkel 4

Broneeringuinfo kasutamine

1. USA kogub, kasutavad ja töötlevad broneeringuinfot selleks, et hoida ära ja tuvastada järgmised kuriteod, uurida neid ja võtta nende tekitamise eest vastutusele:

terroriaktid ja nendega seotud kuriteod, sealhulgas

käitumine, mis

1.	hõlmab vägivaldset tegu või inimeste elule või omandile või infrastruktuurile ohtlikku tegu ning

tundub olevat kavandatud

a.	tsiviilelanikkonna hirmutamiseks või ahistamiseks,

b.	valitsuse poliitika mõjutamiseks hirmutamise või ahistamise teel või

c.	valitsuse tegevuse mõjutamiseks massihävituse, tapmise, inimröövide või pantvangide võtmise abil;

ii)	tegevus, mis kujutab endast väärtegu kohaldatavate terrorismi käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja protokollide reguleerimisalas ja määratluses;

iii)	rahaliste vahendite eraldamine või kogumine mis tahes viisil, otseselt või kaudselt, kavatsusega neid kasutada või teadmisel, et neid kasutatakse täielikult või osaliselt selleks, et panna toime mõni punktis i või ii kirjeldatud tegu;

iv)	katse panna toime mõni punktides i, ii või iii kirjeldatud tegu;

v)	tahtlik osalemine mõne punktides i, ii või iii kirjeldatud teo toimepanemises;

vi)	teiste isikute suunamine mõne punktides i, ii või iii kirjeldatud teo toimepanemisele või nende juhendamine selles;

vii)	mis tahes viisil mõne punktides i, ii või iii kirjeldatud teo toimepanemisele kaasa aitamine;

viii)

mõne punktis i loetletud teo toimepanekuga ähvardamine asjaoludel, millest nähtub, et ähvardus on tõsiseltvõetav;

muud rahvusvahelised kuriteod, mis on karistatavad kolmeaastase või pikema vangistusega.

Kuritegu on rahvusvaheline eelkõige siis, kui

i)	see on toime pandud rohkem kui ühes riigis,

ii)	see on toime pandud ühes riigis, kuid märkimisväärne osa selle ettevalmistamisest, kavandamisest, juhtimisest või kontrollimisest leiab aset teises riigis,

iii)	see on toime pandud ühes riigis, kuid hõlmab organiseeritud kuritegelikku ühendust, kes tegeleb kuritegevusega rohkem kui ühes riigis,

iv)	see on toime pandud ühes riigis, kuid sel on märkimisväärne mõju teises riigis, või

v)	see on toime pandud ühes riigis ning õigusrikkuja asub teises riigis või kavatseb sinna minna.

2. Broneeringuinfot võib kasutada ja töödelda üksikjuhtumi alusel, kui see on vajalik arvestatava ohu tõttu ja isikute elutähtsate huvide kaitsmiseks või kui seda nõuab kohus.

3. Sisejulgeolekuministeerium võib broneeringuinfot kasutada ja töödelda selleks, et tuvastada isikuid, keda USAsse saabumisel või sealt lahkumisel tuleks põhjalikumalt küsitleda või uurida või kellele tuleks suuremat tähelepanu pöörata.

4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei piira siseriikliku õiguskorra tagamist, õigusasutuste volitusi ega menetlusi, kui broneeringuinfo kasutamise ja töötlemise käigus on tuvastatud muid õigusrikkumisi või on põhjust kahtlustada nende toimepanekut.

II PEATÜKK

BRONEERINGUINFO SUHTES KOHALDATAVAD KAITSEMEETMED

Artikkel 5

Andmeturve

1. Sisejulgeolekuministeerium tagab, et isikuandmete ja broneeringuinfo isikuandmete osa kaitsmiseks juhusliku, ebaseadusliku või volitamata hävitamise, kaotsimineku, avalikustamise, muutmise, juurdepääsu, töötlemise või kasutamise eest rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.

2. Sisejulgeolekuministeerium kasutab andmete kaitse, turbe, konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks sobivat tehnoloogiat. Eelkõige tagab ministeerium, et

a)	kasutatakse pädevate asutuste tunnustatud krüpteerimise, volitamise ja dokumenteerimise menetlusi. Juurdepääs broneeringuinfole antakse selleks volitatud ametnikele ja piirdub üksnes nendega;

b)	broneeringuinfot säilitatakse turvalises füüsilises keskkonnas ja kaitstakse füüsilise sissetungi võimaluse eest ning

c)	on olemas mehhanism, millega tagada broneeringuinfo päringutega tegelemine vastavalt artiklile 4.

3. Eraelu puutumatuse põhimõtte rikkumise korral (sh volitamata juurdepääs andmetele ja nende avalikustamine) teeb sisejulgeolekuministeerium kõik võimaliku, et teavitada asjaomaseid isikuid, kui see on asjakohane, leevendada isikuandmete lubamatu avalikustamise võimalikke tagajärgi ning võtta tehniliselt võimalikke heastavaid meetmeid.

4. Käesoleva lepingu kohaldamisalasse jäävatel juhtudel teatab sisejulgeolekuministeerium viivitamata asjaomastele Euroopa ametiasutustele ELi kodanike või residentidega seotud olulistest eraelu puutumatuse põhimõtte rikkumistest andmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või nende juhusliku kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile loata juurdepääsu või nende muu ebaseadusliku töötlemise või kasutamise tõttu.

5. USA kinnitab, et eraelu puutumatuse põhimõtte rikkumisega seotud juhtude lahendamiseks pakuvad USA õigusaktid tõhusaid halduslikke ning tsiviil- ja kriminaalõiguslikke täitemeetmeid. Sisejulgeolekuministeerium võib distsiplinaarkorras karistada kõnealuseid rikkumisi põhjustanud isikuid, näiteks keelata juurdepääsu süsteemile, teha ametlikke noomitusi, peatada töölepingu, viia üle madalamale kohale või vallandada.

6. Sisejulgeolekuministeerium registreerib või dokumenteerib kõik broneeringuinfole juurdepääsu, samuti selle töötlemise ja kasutamise juhtumid. Logifaile või dokumente kasutatakse üksnes järelevalve, auditeerimise ja süsteemi hoolduse eesmärkidel või muul seadusega ettenähtud viisil.

Artikkel 6

Tundlikud andmed

1. Kui kogutav reisija broneeringuinfo sisaldab tundlikke andmeid, s.t isikuandmeid ja teavet, mis viitab rassilisele või etnilisele päritolule, poliitilistele vaadetele, usulistele või filosoofilistele seisukohtadele, ametiühingu liikmesusele, või isiku tervislikule seisundile või seksuaalsele sättumusele, kasutab sisejulgeolekuministeerium süsteeme, mis automaatselt filtreerivad sellised andmed broneeringuinfost välja ja ei lase neid näha. Sisejulgeolekuministeerium ei töötle ega kasuta selliseid andmeid, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel.

2. 90 päeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest edastab sisejulgeolekuministeerium Euroopa Komisjonile koodid ja tähised filtreeritavate tundlike andmete eristamiseks.

3. Tundlikele andmetele lubatakse juurdepääs, samuti lubatakse nende töötlemist ja kasutamist erandlikel asjaoludel, kui mõne isiku elu võib olla ohus või saada tugevasti kahjustatud. Kõnealustele andmetele tagatakse juurdepääs üksnes piirangutega, üksikjuhtumi alusel ja sisejulgeolekuministeeriumi kõrgema ametniku loal.

4. Tundlikud andmed kustutatakse jäädavalt hiljemalt 30 päeva möödudes selliseid andmeid sisaldava broneeringuinfo laekumisest sisejulgeolekuministeeriumi. Tundlikke andmeid võib säilitada USA õigusaktides osutatud aja jooksul, kui neid vajatakse teatavaks uurimistegevuseks, kohtumenetluseks või õiguskaitsemeetmete võtmiseks.

Artikkel 7

Automatiseeritud töötlusel põhinevad üksikotsused

USA ei tee selliseid otsuseid, mis võivad kaasa tuua isikute seadusjärgseid huve kahjustava tegevuse, üksnes automatiseeritud töötlemise ja broneeringuinfo kasutamise alusel.

Artikkel 8

Andmete säilitamine

1. Sisejulgeolekuministeerium säilitab broneeringuinfot aktiivses andmebaasis kuni viis aastat. Kuue kuu möödumisel selle ajavahemiku algusest muudetakse broneeringuinfo anonüümseks ja peidetakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Kõnealusele aktiivsele andmebaasile pääseb ligi üksnes piiratud arv selleks volitatud ametnikke, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

2. Broneeringuinfo anonüümseks muutmiseks peidetakse selles järgmised isiku tuvastamist võimaldavad andmed:

a)	nimi (nimed),

b)	broneeringuinfos sisalduvad muud nimed,

c)	kõik kättesaadavad kontaktandmed (sh tellija kohta),

d)	üldmärkused, sh OSI (Other Supplementary Information), SSI (Special Service Information) ja SSRi (Special Service Request) väljadel sisalduv teave ning

e)	kogu reisijaid käsitleva eelteabe süsteemi (APIS) kogutud teave.

3. Pärast aktiivset perioodi viiakse broneeringuinfo kuni kümneks aastaks üle passiivsesse andmebaasi. Passiivse andmebaasi kasutamist kontrollitakse täiendavalt, sellele on veelgi piiratum juurdepääs ning selle kasutamiseks väljastatakse lubasid veelgi kõrgemal tasemel. Passiivses andmebaasis broneeringuinfot ei taasisikustata, välja arvatud seoses õiguskaitsemenetlustega, ning sel juhul üksnes seoses tuvastatava juhtumi, ohu või riskiga. Artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud põhjustel võib broneeringuandmeid nimetatud passiivses andmebaasis taasisikustada kuni viieks aastaks.

4. Pärast passiivset perioodi tuleb säilitatud andmed täiel määral anonüümseks muuta, kustutades taasisikustamise võimaluseta kõik andmeliigid, mille abil oleks võimalik broneeringuinfoga seotud reisijat tuvastada.

5. Andmeid konkreetse juhtumi või uurimise kohta võib aktiivses andmebaasis säilitada kuni uuritud juhtumi uurimise lõpetamiseni. Käesolev lõige ei piira üksikute uurimis- või süüdistustoimikutega seotud andmete säilitamise nõuete kohaldamist.

6. Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 23 lõikes 1 sätestatud hindamise raames kaalutakse kümneaastase passiivse andmete säilitamise perioodi vajadust.

Artikkel 9

Diskrimineerimiskeeld

USA tagab, et broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel käesoleva lepingu kohaselt rakendatavaid kaitsemeetmeid kohaldatakse kõigi reisijate suhtes võrdsetel alustel ilma diskrimineerimiseta.

Artikkel 10

Läbipaistvus

1. Sisejulgeolekuministeerium annab reisijatele nende broneeringuinfo kasutamise ja töötlemise kohta teavet

a)	föderaalregistri väljaannetes,

b)	oma veebisaidil,

c)	teatistes, mille lennuettevõtjad võivad lisada veolepingutele,

d)	kohustusliku aruandluse raames Kongressile ning

e)	muude asjakohaste kanalite kaudu, mis võidakse luua.

2. Sisejulgeolekuministeerium avaldab ja annab ELile võimaliku avaldamise otstarbel teada oma menetlused ja korra, mis on seotud andmetega tutvumisega, nende parandamisega või õiguskaitsega.

3. Lepinguosalised teevad lennundussektoriga koostööd, et anda reisijatele broneerimise ajal rohkem teavet seoses sisejulgeolekuministeeriumi töödeldava ja kasutatava broneeringuinfoga ning andmetele ligipääsu, nende parandamise ja õiguskaitse võimalustega.

Artikkel 11

Isikute õigus tutvuda andmetega

1. Vastavalt teabevabaduse seadusele on kõigil isikutel sõltumata kodakondsusest, päritoluriigist ja elukohast õigus taotleda sisejulgeolekuministeeriumilt oma broneeringuinfot. Sisejulgeolekuministeerium edastab taotletud info aegsasti ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

2. Broneeringuinfos sisalduva teabe avaldamise suhtes võivad kehtida USA seaduste kohased põhjendatud õiguslikud piirangud, sealhulgas piirangud, mille kehtestamise tingib vajadus kaitsta eraelu puutumatuse, riikliku julgeoleku ja õiguskaitse seisukohast tundlikku teavet.

3. Juurdepääsu keelamisest või piiramisest teatatakse taotlejale kirjalikult ja õigeaegselt. Teatest peavad nähtuma teabe salastamise õiguslik alus ning USA seaduste kohased võimalused õiguskaitseks.

4. Sisejulgeolekuministeerium ei avalda broneeringuinfot muudele isikutele kui neile, kelle broneeringuinfot on töödeldud ja kasutatud, või nende esindajatele, või juhul kui seda nõuavad USA seadused.

Artikkel 12

Isikute õigus andmeid parandada

1. Kõik isikud sõltumata kodakondsusest, päritoluriigist ja elukohast võivad nõuda oma broneeringuinfo parandamist, sealhulgas selle kustutamist või blokeerimist käesolevas lepingus kirjeldatud korras.

2. Sisejulgeolekuministeerium teavitab põhjendamatute viivitusteta ja kirjalikult taotlejat oma otsusest kõnealuse broneeringuinfo parandamise kohta.

3. Parandamisest keeldumisest või selle piiramisest teatatakse taotlejale kirjalikult ja õigeaegselt. Teatest peavad nähtuma parandamisest keeldumise või selle piiramise õiguslik alus ning USA seaduse kohased võimalused õiguskaitseks.

Artikkel 13

Isikute õigus õiguskaitsele

1. Kõik isikud sõltumata kodakondsusest, päritoluriigist ja elukohast, kelle isikuandmeid on töödeldud ja kasutatud vastuolus käesoleva lepinguga, võivad taotleda tõhusat halduslikku ja kohtulikku õiguskaitset vastavalt USA seadusele.

2. Kõigil isikutel on õigus esitada sisejulgeolekuministeeriumi broneeringuinfo kasutamist ja töötlemist käsitlevate otsuste vastu haldusvaie.

3. Vastavalt haldusmenetluse seadusele ja muudele kohaldatavale õigusaktidele on kõigil isikutel õigus taotleda sisejulgeolekuministeeriumi mis tahes lõpliku otsuse läbivaatamist USA föderaalkohtus. Kõigil isikutel on ka õigus taotleda kohtulikku läbivaatamist vastavalt kohaldatavatele seadustele ning järgmiste õigusaktide sätetele:

a)	teabevabaduse seadus,

b)	arvutipettusi ja sellealast kuritarvitamist käsitlev seadus,

c)	elektroonilise side seadus ning

d)	muud kohaldatavad USA seaduse sätted.

4. Sisejulgeolekuministeerium tagab kõigile isikutele halduslikud võimalused (praegu reisijate õiguskaitse programm DHS/TRIP) reisimisega, sh broneeringuinfo kasutamisega seotud arupärimiste läbivaatamiseks. DHS/TRIP-programm hõlmab õiguskaitsemenetlust isikutele, kelle arvates neid ei lubatud minna lennuki pardale või on lubatud seda teha hilinemisega seetõttu, et nad on ekslikult tuvastatud ohuallikana. Vastavalt haldusmenetluse seadusele ning seadustiku United States Code 49. jaotise jaole 46110 on kahju kannatanud isikul õigus taotleda sisejulgeolekuministeeriumi selliste probleemidega seotud mis tahes lõpliku otsuse läbivaatamist USA föderaalkohtus.

Artikkel 14

Järelevalve

1. Käesolevas lepingus sätestatud eraelu puutumatuse kaitsemeetmete täitmist jälgib sõltumatu järelevalveasutus ning kontrollivad ministeeriumide eraelu puutumatuse küsimusega tegelevad ametnikud, nt sisejulgeolekuministeeriumi peainspektor, kellel on

a)	tõendatud sõltumatus,

b)	järelevalve, uurimise, sekkumise ja läbivaatamise volitused ning

c)	volitus viia vajaduse korral käesoleva lepinguga seotud seadusrikkumised kohtusse või võtta distsiplinaarmeetmeid.

Eelkõige tagavad nad, et käesoleva lepingu rikkumise kohta esitatud kaebused võetakse vastu, neid uuritakse, neile reageeritakse ning neid käsitletakse õiguskaitse seisukohast asjakohaselt. Kaebuse võivad esitada kõik isikud sõltumata kodakondsusest, päritoluriigist või elukohast.

2. Käesoleva lepingu kohaldamist USAs jälgib ka sõltumatu järelevalveasutus ning kontrollivad üks või mitu järgmistest asutustest:

a)	sisejulgeolekuministeeriumi peainspektori büroo,

b)	valitsuse aruandluse eest vastutav amet, mille on asutanud Kongress, ning

c)	USA Kongress.

Kontrollimise tulemusi võidakse kajastada avalike aruannete järeldustes ja soovitustes, avalikes aruteludes ja analüüsitulemustes.

III PEATÜKK

EDASTAMISTINGIMUSED

Artikkel 15

Broneeringuinfo edastamismeetod

1. Käesoleva lepingu raames nõutakse lennuettevõtjatelt broneeringuinfo edastamist sisejulgeolekuministeeriumile tõukemeetodi abil, et kindlustada broneeringuinfo vajalik täpsus, õigeaegsus ja täielikkus.

2. Lennuettevõtjatelt nõutakse broneeringuinfo edastamist sisejulgeolekuministeeriumile turvalise elektroonilise süsteemi kaudu kooskõlas ministeeriumi tehniliste nõuetega.

3. Lennuettevõtjatelt nõutakse broneeringuinfo edastamist sisejulgeolekuministeeriumile kooskõlas lõigetega 1 ja 2, esmalt 96 tundi enne lennu plaanipärast väljumist ning täiendavalt kas reaalajas või ministeeriumi määratud kindla arvu tavapäraste edastuste korras.

4. Igal juhul lepivad lepinguosalised kokku, et kõigilt lennuettevõtjatelt nõutakse tõukemeetodi kasutamiseks vajaliku tehnilise suutlikkuse tagamist hiljemalt 24 kuu möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest.

5. Vajaduse korral võib sisejulgeolekuministeerium nõuda lennuettevõtjalt üksikjuhtumi alusel broneeringuinfo esitamist lõikes 3 nimetatud rutiinsete plaanipäraste edastuste vahel või järel. Alati kui lennuettevõtjatel ei ole tehnilistel põhjustel võimalik õigeaegselt edastada käesolevas artiklis käsitletavat infot vastavalt sisejulgeolekuministeeriumi nõuetele, võib ministeerium erakorralistel asjaoludel konkreetse, kiireloomulise ja arvestatava ohu ohjamiseks nõuda teabele juurdepääsu muul viisil.

Artikkel 16

Broneeringuinfo jagamine muude USA asutustega

1. Sisejulgeolekuministeerium võib broneeringuinfot jagada üksnes järgmisi kaitsemeetmeid arvestades:

a)	broneeringuinfot jagatakse eranditult kooskõlas artikliga 4;

b)	broneeringuinfot jagatakse üksnes USA ametiasutustega, kui on tegemist artiklis 4 nimetatud kasutusega;

c)	ametiasutused, kellega andmeid jagatakse, rakendavad broneeringuinfo suhtes käesolevas lepingus sätestatutega samaväärseid või võrreldavaid kaitsemeetmeid ning

d)	broneeringuinfot jagatakse üksnes uurimisel olevate juhtumite huvides ning vastavalt kirjalikele kokkulepetele ja USA seadustele, milles käsitletakse teabevahetust USA valitsusasutuste vahel.

2. Käesoleva lepingu kohaselt kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe edastamise korral rakendatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaseid broneeringuinfo kaitse meetmeid.

Artikkel 17

Andmete edastamine kolmandate riikide ametiasutustele

1. USA võib edastada broneeringuinfot kolmandate riikide pädevatele valitsusasutustele üksnes tingimustel, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga, ja ainult juhul, kui on kindlaks tehtud, et andmete saaja kavatseb andmeid kasutada kooskõlas kõnealuste tingimustega.

2. Kui ei ole tegu erakorraliste asjaoludega, toimub selline andmete edastus sõnaselge kokkuleppe alusel, mis hõlmab kaitsemeetmeid, mis on võrreldavad sisejulgeolekuministeeriumi poolt broneeringuinfo suhtes kohaldatavate meetmetega, nagu need on sätestatud käesolevas lepingus.

3. Broneeringuinfot jagatakse üksnes uurimisel olevate juhtumite huvides.

4. Kui sisejulgeolekuministeerium on teadlik ELi liikmesriigi kodaniku või residendi andmete edastamisest, teatab ta sellest asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele esimesel võimalusel.

5. Käesoleva lepingu kohaselt kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe edastamise korral rakendatakse lõigete 1–4 kohaseid broneeringuinfo kaitse meetmeid.

Artikkel 18

Õiguskaitse- ja õigusalane ning politseikoostöö

1. Sisejulgeolekuministeerium edastab ELi liikmesriikide pädevatele politsei- või muudele õiguskaitse- või õigusasutustele ning Europolile ja Eurojustile nende volituste piires ja kooskõlas õiguskaitset käsitlevate või muude teabevahetust käsitlevate kehtivate lepingute või kokkulepetega USA ja Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vahel võimalikult kiiresti broneeringuinfo analüüsist saadud asjakohase ja piisava teabe konkreetsete juhtumite uurimiseks, eesmärgiga Euroopa Liidus ära hoida, tuvastada või uurida terroriakte ja nendega seotud kuritegusid või rahvusvahelisi kuritegusid, nagu on kirjeldatud artikli 4 lõike 1 punktis b.

2. ELi liikmesriigi politsei- või õigusasutus või Europol või Eurojust võivad oma pädevuse piires taotleda juurdepääsu broneeringuinfole või broneeringuinfo analüüsist saadud asjakohasele teabele, mis on konkreetse juhtumi korral Euroopa Liidus vajalik artikli 4 lõike 1 punktis b kirjeldatud terroriakti või sellega seotud kuriteo või rahvusvahelise kuriteo ärahoidmiseks, tuvastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. Sisejulgeolekuministeerium edastab sellise teabe kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud lepingute ja kokkulepetega.

3. Vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 võib sisejulgeolekuministeerium broneeringuinfot jagada üksnes järgmisi kaitsemeetmeid arvestades:

a)	broneeringuinfot jagatakse eranditult kooskõlas artikliga 4;

b)	broneeringuinfot jagatakse üksnes artiklis 4 nimetatud kasutusega seotud juhtudel ning

c)	ametiasutused, kellega andmeid jagatakse, rakendavad broneeringuinfo suhtes käesolevas lepingus sätestatutega samaväärseid või võrreldavaid kaitsemeetmeid.

4. Käesoleva lepingu kohaselt kogutud broneeringuinfot sisaldava analüütilise teabe edastamise korral rakendatakse käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaseid broneeringuinfo kaitse meetmeid.

IV PEATÜKK

RAKENDAMINE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Piisav andmekaitse

Käesolevat lepingut ja selle rakendamist arvesse võttes oodatakse sisejulgeolekuministeeriumilt ELi andmekaitset käsitlevate asjakohaste õigusaktide tähenduses piisava andmekaitsetaseme kohaldamist broneeringuinfo töötlemisel ja kasutamisel. Sellega seoses eeldatakse, et lennuettevõtjad, kes on edastanud sisejulgeolekuministeeriumile broneeringuinfot kooskõlas käesoleva lepinguga, on täitnud ELis kohaldatavad õiguslikud nõuded, mis on seotud selliste andmete edastamisega EList USAsse.

Artikkel 20

Vastastikkuse põhimõte

1. Lepinguosalised edendavad vastavalt käesolevale lepingule aktiivselt oma jurisdiktsiooni lennuettevõtjate koostööd teise lepinguosalise jurisdiktsioonis toimiva või seal sisseseatava broneeringuinfosüsteemiga.

2. Võttes arvesse, et ELi broneeringuinfosüsteemi loomisel võib olla märkimisväärne mõju lepinguosaliste kohustustele käesoleva lepingu raames, peavad lepinguosalised sellise süsteemi loomise korral nõu, et selgitada, kas käesolevat lepingut tuleks vastavalt muuta, et tagada vastastikkuse põhimõtte täielik järgimine. Nõupidamistel uuritakse eelkõige, kas tulevase ELi broneeringuinfosüsteemi raames kohaldatavad andmekaitsenõuded on leebemad käesoleva lepinguga ettenähtud nõuetest ning kas käesolevat lepingut tuleks seetõttu muuta.

Artikkel 21

Rakendamine ja eranditeta kohaldamine

1. Käesoleva lepinguga ei looda ega anta USA seaduse kohaselt ühelegi era- ega avalik-õiguslikule isikule või üksusele mis tahes õigusi ega eeliseid. Iga lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu sätteid rakendatakse nõuetekohaselt.

2. Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta USA ja ELi liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad muu hulgas Euroopa Liidu ja USA vahelisest 25. juuni 2003. aasta lepingust vastastikuse õigusabi kohta ja sellega seotud USA ja ELi liikmesriikide vahelistest kahepoolsetest vastastikuse õigusabi õigusaktidest.

Artikkel 22

Teavitamine muutustest siseriiklikes õigusaktides

Lepinguosalised teatavad teineteisele mis tahes õigusakti jõustumisest, mis mõjutab oluliselt käesoleva lepingu täitmist.

Artikkel 23

Läbivaatamine ja hindamine

1. Lepinguosalised vaatavad ühiselt läbi käesoleva lepingu rakendamise üks aasta pärast selle jõustumist ja seejärel korrapäraselt vastavalt kokkuleppele. Järgmine kord hindavad lepinguosalised ühiselt käesoleva lepingu täitmist neli aastat pärast selle jõustumist.

2. Lepinguosalised lepivad enne ühist läbivaatamist kokku selle korra ja tingimused ning teatavad teineteisele oma läbivaatamisrühma liikmete nimed. Kõnealusel läbivaatamisel esindab Euroopa Liitu Euroopa Komisjon ning USAd USA sisejulgeolekuministeerium. Läbivaatamisrühma võivad kuuluda asjakohased andmekaitse ja õiguskaitse asjatundjad. Kohaldatavate seaduste raames nõutakse kõigilt ühisel läbivaatamisel osalejatelt konfidentsiaalsuspõhimõtte järgimist läbirääkimistel ja piisava julgeolekukontrolli läbimist. Ühise läbivaatamise jaoks tagab sisejulgeolekuministeerium juurdepääsu asjaomastele dokumentidele, süsteemidele ja töötajatele.

3. Ühise läbivaatamise järel esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule selle kohta aruande. USA-le antakse võimalus esitada kirjalikke märkusi, mis lisatakse aruandele.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine ja lepingu peatamine

1. Kõigi käesoleva lepingu rakendamisest tulenevate vaidluste ja nendega seotud küsimuste korral peavad lepinguosalised nõu, et jõuda mõlemaid rahuldava lahenduseni, andes sealhulgas mõlemale lepinguosalisele võimaluse heastamismeetmete võtmiseks mõistliku aja jooksul.

2. Juhul kui nõupidamiste tulemusel vaidlust ei lahendata, võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamise peatada, andes sellest kirjalikult teada diplomaatiliste kanalite kaudu, ning selline peatamine jõustub 90 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3. Olenemata käesoleva lepingu mis tahes peatamisest jätkatakse käesoleva lepingu kohaselt enne lepingu peatamist sisejulgeolekuministeeriumile laekunud teabe töötlemist ja kasutamist vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitsemeetmetele.

Artikkel 25

Lepingu lõpetamine

1. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lõpetada mis tahes ajal, andes sellest diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teada.

2. Lõpetamine jõustub 120 päeva pärast teatamise kuupäeva või muul kokkulepitud ajal.

3. Enne lepingu lõpetamist peavad lepinguosalised omavahel nõu, jättes piisavalt aega mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmiseks.

4. Olenemata käesoleva lepingu mis tahes lõpetamisest jätkatakse käesoleva lepingu kohaselt enne lepingu lõpetamist sisejulgeolekuministeeriumile laekunud teabe töötlemist vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitsemeetmetele.

Artikkel 26

Lepingu kestus

1. Kui artiklist 25 ei tulene teisiti, kehtib käesolev leping seitse aastat alates selle jõustumise kuupäevast.

2. Pärast käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemiku ja kõigi käesoleva lõike kohaselt pikendatud kehtivusaegade möödumist pikendatakse lepingut seitsmeks aastaks, kui üks lepinguosalistest ei anna teisele lepinguosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kaksteist kuud ette teada, et ta ei kavatse lepingut enam pikendada.

3. Olenemata käesoleva lepingu kehtivusaja lõppemisest jätkatakse käesoleva lepingu kohaselt sisejulgeolekuministeeriumile edastatud teabe töötlemist ja kasutamist vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kaitsemeetmetele. Samuti jätkatakse sellise broneeringuinfo töötlemist ja kasutamist, mille sisejulgeolekuministeerium on saanud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise, 23. juulil 2007 Brüsselis ja 26. juulil 2007 Washingtonis allakirjutatud lepingu alusel, milles käsitletakse lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile, vastavalt nimetatud lepingus sätestatud kaitsemeetmetele.

Artikkel 27

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on vahetanud teated selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2. Käesoleva lepinguga asendatakse alates selle jõustumise kuupäevast 23. ja 26. juulil 2007 allakirjutatud leping.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse Taani, Ühendkuningriigi või Iirimaa territooriumi suhtes üksnes juhul, kui Euroopa Komisjon annab USA-le kirjalikult teada, et Taani, Ühendkuningriik või Iirimaa on otsustanud end käesoleva lepinguga siduda.

4. Kui Euroopa Komisjon annab enne käesoleva lepingu jõustumist USA-le teada, et lepingut kohaldatakse Taani, Ühendkuningriigi või Iirimaa territooriumi suhtes, hakatakse lepingut asjaomase riigi territooriumi suhtes kohaldama samal päeval kui teiste ELi liikmesriikide suhtes, kes on lepinguga seotud.

5. Kui Euroopa Komisjon annab pärast käesoleva lepingu jõustumist USA-le teada, et lepingut kohaldatakse Taani, Ühendkuningriigi või Iirimaa territooriumi suhtes, hakatakse lepingut asjaomase riigi territooriumi suhtes kohaldama USA poolt teate saamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Koostatud Brüsselis neljateistkümnendal detsembril kahe tuhande üheteistkümnendal aastal kahes eksemplaris.

Vastavalt ELi õigusele koostab EL käesoleva lepingu ka bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Euroopa Liidu nimel

Ameerika Ühendriikide nimel

LISA

BRONEERINGUINFOS SISALDUVAD ANDMELIIGID

1.	Broneeringu number

2.	Broneeringu tegemise / pileti väljaandmise kuupäev

3.	Kavandatav(ad) reisikuupäev(ad)

4.	Nimi (nimed)

5.	Kättesaadav teave püsikliendiprogrammide ja soodustuste (tasuta piletid, hinna- või teenindusklassi tõstmine jms) kohta

6.	Teised broneeringuinfos sisalduvad nimed ja reisijate arv

7.	Kõik kättesaadavad kontaktandmed (sh tellija kohta)

8.	Kogu kättesaadav teave makse/arve kohta (v.a muud tehinguandmed, mis on seotud krediitkaardi või konto ja mitte reisiga)

9.	Konkreetse broneeringu reisiteekond

10.	Reisibüroo/reisiagent

11.	Teave lennukoodi jagamise kohta

12.	Osadesse/kategooriatesse jagatud broneeringuinfo

13.	Reisija staatus (sh kinnitused ja lennule registreerimine)

14.	Piletimüügiinfo, sh pileti number, ühe suuna piletid ja automaatne hinnapäring

15.	Kõik pagasiandmed

16.	Teave istekohtade kohta, sh istekoha number

17.	Üldmärkused, sh OSI, SSI ja SSRi väljadel sisalduv teave

18.	Saadud APIS-teave

19.	Kõik punktides 1–18 nimetatud broneeringuinfos tehtud hilisemad muudatused

11.8.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 215/19

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

18. juuli 2012,

TARGET2-Securities kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2012/13)

(2012/473/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	21. aprilli 2010. aasta suunist EKP/2010/2 TARGET2-Securities kohta (1) on mitmel korral muudetud. Selguse huvides tuleb see suunis uuesti sõnastada.

(2)

6. juulil 2006 otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koostöös väärtpaberite keskdepositooriumide (CSD) ja teiste turuosalistega uurida võimalust luua eurosüsteemi uus väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenus nimega TARGET2-Securities (T2S). Täites EKPSi põhikirja artiklitest 17, 18 ja 22 tulenevaid eurosüsteemi ülesandeid, on T2Si eesmärgiks põhilise, neutraalse ja piiriülese üleeuroopalise raha ja väärtpaberite keskpangarahas arveldamise teenuse pakkumise abil toetada kauplemisjärgset lõimumist selliselt, et CSDd saaksid osutada oma klientidele integreeritud tehnilises piiriülese tehingu võimalusega keskkonnas makse vastu tehtavate väärtpaberiülekannete ühtlustatud ja standarditud arveldusteenuseid. Kuivõrd keskpangarahas arveldus on üks eurosüsteemi põhilisi ülesandeid, on T2S oma olemuselt avalik teenus. Euroala riikide keskpangad (RKPd) pakuvad tagatiste haldamise teenust ja keskpangarahas arveldamise teenust T2Sis.

(3)

EKPSi põhikirja artikkel 22 volitab eurosüsteemi kehtestama eeskirju „efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires”. Samuti võimaldab keskpangarahas arveldamine vältida likviidsusriski ning on seetõttu oluline väärtpaberite kauplemisjärgse keskkonna jaoks ning finantsturul üldiselt.

(4)

17. juulil 2008 otsustas EKP nõukogu käivitada T2Si projekti ja eraldada vahendid, mis on vajalikud selle lõpuleviimiseks. Samuti otsustas nõukogu pakkumuse alusel, mille tegid Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d’Italia (edaspidi „4KP”), et T2Si töötab välja ja käitab 4KP.

(5)

29. märtsil 2012 võttis EKP nõukogu vastu otsuse EKP/2012/6 TARGET2-Securities juhatuse asutamise ja otsuse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta (2). T2Si juhatus on T2Si tasakaalustatud juhtimiseks loodud eurosüsteemi organ, mis teeb ettepanekuid EKP nõukogule põhiliste strateegiliste küsimuste osas ja täidab selgelt tehnilise olemusega ülesandeid. T2Si juhatuse volitused otsuse EKP/2012/6 lisas on üheks T2Si juhtimise nurgakiviks. Samas panid eurosüsteemi keskpangad T2Si juhatusele teatavad rakendusülesanded, et see saaks olla täielikult toimiv ja tegutseda kogu eurosüsteemi nimel.

(6)

Käesolevas suunises sätestatakse eelkõige T2S projekti põhialused T2Si määratlemis-, arendus- ja tegevusetapis. Suunist täiendavad T2Si projekti edasisel arendamisel lisanduvad õigusaktid ja lepingud, mille osas lõppvastutus on EKP nõukogul.

T2Si projekti eurosüsteemisisene juhtimine on kolmetasandiline. Esimesel juhtimistasandil on lõplik otsustusõigus T2Si osas EKP nõukogul, millel on üldvastutus T2Si projekti eest ning mis on vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 8 kogu eurosüsteemi otsuseid tegev organ. Teisel juhtimistasandil moodustati T2Si juhatus eesmärgiga toetada EKP otsuseid tegevaid organeid T2Si projekti eduka ja õigeaegse lõpetamise tagamisel. Viimane, kolmas juhtimistasand koosneb 4KPst.

(7)

Kuivõrd T2Si teenuseid pakutakse CSDdele, euroalavälistele keskpankadele ja teistele keskpankadele lepingu alusel, on T2Si väljatöötamisel, T2Sile üleminekul ja edasisel käitamisel oluline nendega välja arendada suhete struktuur. Sel eesmärgil on loodud CSD juhtrühm ja euroalaväliste riikide vääringute juhtrühm. Riikide kasutajarühmad (National User Groups) on riigi turul väärtpaberite arveldamise teenuste pakkujate ja kasutajatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused. T2Si nõukogu on eurosüsteemi ja T2Si väliste huvitatud osapoolte vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus.

(8)

T2S ei ole äriettevõte ega ole mõeldud konkureerima CSDde või teiste turuosalistega. Seega, kuigi T2Si rahastamise korra kohaselt on eesmärgiks kulude täielik katmine, ei osutata T2Si teenust kasumi teenimise eesmärgil. Eurosüsteemi poolt T2Si teenusesse investeeritava kogusumma suhtes on vastu võetud eurosüsteemi otsus T2Si teenuste hindade kujundamisel kulud täielikult katta. Lisaks peab eurosüsteem rangelt järgima CSDde diskrimineerimise keelu põhimõtet ning püüdma tagada T2Silt arveldusplatvormi allhankivatele CSDdele võrdsed võimalused.

(9)	T2S on tehniline vahend, mis võimaldab mitte ainult teha arveldusi eurodes, vaid ta on avatud ka euroalavälistele RKPdele ja muudele osaleda soovivatele keskpankadele; samuti võimaldab see riigi vääringu keskpangarahas arveldamist T2Sis vastavalt käesoleva suunise sätetele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. T2S põhineb keskpankade reaalajalise brutoarveldussüsteemiga ühildatud ühisel tehnilisel platvormil. Tegemist on eurosüsteemi poolt CSDdele pakutava teenusega, mis võimaldab põhilist, neutraalset ja piiriülest väärtpaberitehingute makse vastu tehtava väärtpaberikande arveldamist keskpangarahas.

2. Käesolevas suunises sätestatakse T2Si projekti juhtimise kord. Suunises sätestatakse ka T2Si projekti peamised tunnused, määratletakse T2Si projekti juhatuse ja 4KP vastavad rollid ja vastutus ning nendevahelised suhted määratlemis-, arendus- ja tegevusetapis. Samuti täpsustatakse suunises peamised EKP nõukogu poolt T2Si suhtes tehtavad otsused. Lisaks sätestatakse suunises järgmised T2Si suhtes kehtivad põhimõtted: a) rahastamise kord, õigused ja garantiid; b) CSDde T2S-le juurdepääsu ja lepinguliste suhete määratlemise viis; c) muude vääringute T2Sis kasutamise kõlblikuks tunnistamise viis; d) T2Si projekti arendus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

„väärtpaberite keskdepositoorium” (central securities depository, CSD) – üksus, kes: a) võimaldab väärtpaberitehinguid registreerida, töödelda ja arveldada elektroonilise kande alusel teiste isikute nimel väärtpaberikontode hoidmise või haldamise kaudu; b) käitab või korraldab väärtpaberite arveldussüsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) (3) artikli 2 punkti a kohaselt või üksust, mis ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) direktiiviga 98/26/EÜ samaväärsete riigi asjakohaste õigusaktide kohaselt ja/või mida reguleerib keskpank; ja c) on riigi õigusaktide alusel tunnustatud kui CSD ja/või ta on volitatud ja reguleeritud CSDna pädeva ametiasutuse poolt;

2)	„makse vastu tehtav väärtpaberikanne” (delivery versus payment) – väärtpaberite arvelduse mehhanism, mis seob väärtpaberiülekande ja rahaülekande omavahel selliselt, et väärtpaberite üleandmine on tagatud vaid vastava makse toimumisel;

3)	„euroala RKP” (euro area NCB) – selle liikmesriigi RKP, mille rahaühik on euro;

4)	„eurosüsteemi keskpank” (Eurosystem central bank) – vastavalt olukorrale kas euroala RKP või EKP;

5)	„raamleping” (Framework Agreement) – lepinguline raamistik, mis sõlmitakse CSD ja eurosüsteemi vahel arendus- ja tegevusetapis;

„funktsionaalsusele esitatavad üldised nõuded” (General functional specifications, GFS) – T2Si kasutajate vajaduste rahuldamiseks väljatöötatava funktsionaalse lahenduse üldkirjeldus. Selle osadeks on näiteks funktsionaalne arhitektuur (domeenid, moodulid ja kahepoolset sidet võimaldavad elemendid), kontseptuaalsed mudelid, andmemudel või andmevoo protsess;

„tasand2-tasand3 leping” (Level 2-Level 3 agreement) – T2Si juhatuse ja 4KP vahel läbiräägitav, EKP nõukogu poolt heakskiidetav ning seejärel eurosüsteemi keskpankade ja 4KP poolt allakirjutatav tarne- ja tegevusleping. Leping sisaldab täpsustusi 4KP, T2Si juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade ülesannete ja vastutuse kohta;

8)	„euroalaväline RKP” (non-euro area NCB) – RKP liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro;

9)	„tegevusetapp” (operational phase) – ajavahemik, mis algab esimese CSD üleminekuga T2Sile;

10)	„muu keskpank” (other central bank) – liiduvälise riigi keskpank;

11)	„maksegraafik” (payment schedule) – 4KP-le makstava hüvitise osamaksete tasumise graafik;

12)	„teenuse ulatuse leping” (service level agreement) – T2Si osas nii 4KP poolt eurosüsteemile pakutavate teenuste kui eurosüsteemi poolt CSDdele pakutavate teenuste ulatust määratlevad lepingud;

13)	„määratlemis- ja arendusetapp” (specification and development phase) – ajavahemik, mis algab EKP nõukogu poolt kasutajavajaduste kirjelduse kinnitamisega ja lõpeb tegevusetapi algusega;

14)	„T2Si ärirakendus” (T2S business application) – eurosüsteemi poolt T2Si platvormil T2Si teenuste osutamise eesmärgil eurosüsteemi nimel 4KP poolt väljatöötatav ja käitatav tarkvara;

15)	„T2Si uuenduste juhtimise kord” (T2S Change and Release Management Procedure) – T2Si teenuste muutmisel kohaldatavate eeskirjade ja menetluste kogum;

16)	„T2Si platvorm” (T2S platform) – T2Si ärirakenduse käitamiseks vajalik riistvara ja tarkvara, st kogu kasutatav tarkvara, välja arvatud T2Si ärirakendus;

17)	„T2Si projekt” (T2S Programme) – eurosüsteemi keskpankadega, euroalaväliste keskpankadega ja muude keskpankadega raamlepingu sõlminud CSDde täieliku üleminekuni T2Si arendamiseks vajalike tegevuste ja väljundite kogum;

18)	„T2Si juhatus” (T2S Board) – eurosüsteemi juhtorgan, mis asutatakse otsuse EKP/2012/6 alusel ning mille ülesandeks T2Si osas on ettepanekute koostamine EKP nõukogule põhilistes strateegilistes küsimustes ja üksnes tehnilise iseloomuga ülesannete täitmine;

19)	„T2Si projektikonto” (T2S project account) – T2Si konto, mida kasutatakse osamaksete, hüvitiste ja tasude maksmiseks. Projektikontol võivad olla allkontod, et eristada erinevat liiki rahavooge. Sellel ei ole eelarvelist tähendust;

20)	„T2Si teenused” (T2S services) – teenused, mida eurosüsteem pakub CSDdele lepingu alusel, mis sõlmitakse eurosüsteemi ja CSDde, euroalaväliste keskpankade või muude keskpankade vahel;

21)

„T2Si kasutajad” (T2S users) – T2Sis väärtpaberite arveldamiseks seotud tegevuse töötlemiseks CSDga raamlepingu sõlminud CSD osalejad, juriidilised või füüsilised isikud või keskpanga lepingupooled, kelle vääring on T2Si arveldustega seotud töötlemises kasutatav, ja kellel on keskpangaga leping väärtpaberitega seotud sularahaarvelduste töötlemiseks T2Sis;

22)

„kasutaja süsteemide funktsionaalsusele esitatavad üksikasjalikud tingimused” (User detailed functional specifications, UDFS) – T2Si välise rakendustevahelise andmevoo juhtimisfunktsioonide detailne kirjeldus. Hõlmab T2Siga ühendamise eesmärgil siseinfosüsteemi korrigeerimiseks või arendamiseks kasutajate jaoks vajalikku teavet;

23)	„kasutusjuhend” (User Handbook) – dokument, mis kirjeldab erinevaid T2Si kasutajatele kasutajalt-rakendusele (ekraanil kuvatavas) režiimis võimaldatavaid T2Si tarkvara lahendusi;

24)	„kasutajavajaduste kirjeldus” (User requirements document, URD) – T2Si kasutajavajadusi määratlev dokument, mille EKP avaldas 3. juulil 2008 ning mida on hiljem muudetud vastavalt T2Si uuenduste juhtimise korrale.

II JAGU

T2SI JUHTIMINE

Artikkel 3

Juhtimistasandid

T2Si projekti eurosüsteemisisene juhtimine on kolmetasandiline. Tasand 1 koosneb EKP nõukogust, tasand 2 T2Si juhatusest ja tasand 3 4KPst.

Artikkel 4

EKP nõukogu

1. Nõukogu vastutab T2Si projekti korraldamise, üldjuhtimise ja kontrolli eest. Samuti vastutab nõukogu lõplike T2Si puudutavate otsuste tegemise eest ning otsustab tasand2 ja tasand3 vahel määramata ülesannete jagamise.

2. Eelkõige on nõukogu pädevuses:

vastutus T2Si juhtimise eest seoses järgmiste tegevustega:

i)	kõikide T2Si juhtimist puudutavate küsimuste lahendamine; T2Si eest üldvastutuse võtmine ja seega võimalikes vaidlusküsimustes lõpliku otsuse tegemine;

ii)	ad hoc otsuste tegemine T2Si juhatusele või 4KP-le määratud ülesannete suhtes;

iii)	T2Siga seonduvate hilisemate või konkreetsete lisaülesannete määramine T2Si juhatusele ja/või 4KP-le, määrates samas küsimused, mille otsustusõiguse ta jätab endale;

iv)	T2Si juhatuse korraldusega seonduvate küsimuste otsustamine;

b)	T2Si nõukogu, euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma (Non-euro Currencies Steering Group, NECSG) või CSD juhtrühma (CSD Steering Group, CSG) liikmete poolt esitatud taotlustele vastamine kooskõlas asjaomase rühma eeskirjadega;

T2Si üldise rahastamise korra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:

i)	T2Si teenuste hinnakujundus;

ii)	T2Si kuluarvestuse metoodika;

iii)	rahastamise korraldus vastavalt artiklile 12;

d)	CSDde juurdepääsukriteeriumide määramine;

e)	T2Si strateegilise kava (T2S Executive Summary Plan) kinnitamine ja vastuvõtmine; T2Si projekti edenemise jälgimine ja võimalike T2Si rakendamisel tekkivate viivituste ärahoidmiseks võetavate meetmete üle otsustamine;

T2Si üldise tegevuskorra üle otsustamine, eelkõige järgmise osas:

i)	T2Si tegevusraamistik, sealhulgas vahejuhtumite haldamise ja kriisijuhtimise strateegia;

ii)	T2Si infoturbe raamistik;

iii)	T2Si uuenduste juhtimise kord;

iv)	T2Si testimise strateegia;

v)	T2Sile ülemineku strateegia;

vi)	T2Si riskijuhtimise raamistik;

üldise lepingulise raamistiku kinnitamine, eelkõige järgmise osas:

i)	tasand2 ja -3 vahelised lepingud;

ii)	T2Si juhatuse ja CSDde vahel ning eurosüsteemi keskpankade ja 4KPga läbiräägitavad teenuse ulatuse lepingud;

iii)	T2Si juhatuse poolt koos eurosüsteemi keskpankadega ja CSDdega läbiräägitavad CSDdega sõlmitavad lepingud;

iv)	lepingud teiste euroalaväliste RKPdega, muude keskpankadega ja muude pädevate rahandusasutustega, sealhulgas vastavad teenuse ulatuse lepingud;

h)	vastutus järelevaatamise eeskirjade ja põhimõtete jõustamise tagamiseks asjakohaste meetmete võtmise eest;

i)	CSDde T2Sile esimese ülemineku algkuupäeva määramine.

Artikkel 5

T2Si juhatus

T2Si juhatuse koosseis ja volitused on sätestatud otsuses EKP/2012/6. T2Si juhatus vastutab tasand2 ülesannete eest EKP nõukogu poolt määratletud üldraamides.

Artikkel 6

4KP

1. 4KP töötab välja ja käitab T2Si ning annab T2Si juhatusele teavet sisekorra ja tööjaotuse kohta.

4KP täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)	kasutajavajaduste kirjelduse ja T2Si juhatuse juhiste põhjal funktsionaalsusele esitatavate üldiste nõuete, kasutaja süsteemide funktsionaalsusele esitatavate üksikasjalike nõuete ja kasutusjuhendite väljatöötamine vastavalt T2Si strateegilisele kavale;

eurosüsteemi nimel T2Si arendus ja ülesehitamine ning T2Si tehniliste komponentide valmistamine vastavalt T2Si strateegilisele kavale, kasutajavajaduste kirjeldusele, üldisele funktsionaalsele kirjeldusele, funktsionaalsusele esitatavatele üldistele nõuetele, kasutaja süsteemide funktsionaalsusele esitatavatele üksikasjalikele nõuetele ning muudele määratlustele ja teenuste ulatusele;

c)	T2Si juhatusele T2Si ettevalmistamine vastavalt kokkulepitud tähtajale, kirjeldustele ja teenuste ulatusele;

artiklis 12 sätestatud T2Si rahastamise korralduse jaoks T2Si juhatusele järgmise esitamine:

i)	Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) või eurosüsteemi asjaomase komitee ja/või välisaudiitorite poolt hindamist ja/või auditeerimist võimaldavas vormis hinnang T2Si arenduse ja käitamise kulude kohta;

ii)	hinnapakkumine, mis sisaldab liiki, maksegraafikut ning hõlmatud ajavahemikku;

e)	T2Si ettevalmistamiseks ja käitamiseks ning eurosüsteemi poolt CSDdele T2Si teenuste pakkumist võimaldava positsiooni saavutamiseks vajalike litsentside muretsemine;

f)	T2Si muudatuste sisseviimine vastavalt T2Si uuenduste juhtimise korrale;

g)	EKP nõukogu või T2Si juhatuse poolt esitatud taotlustele vastamine pädevusvaldkonna piires;

h)	T2Si juhatusega kooskõlastatult testimiseks ja üleminekuks vajaliku koolitusalase, tehnilise ja tegevustoe pakkumine;

i)	T2Si juhatusega tasand2-tasand3 lepingu muutmise osas läbirääkimiste pidamine.

2. 4KP liikmed vastutavad eurosüsteemi eest solidaarselt oma kohustuste täitmise eest. 4KP vastutab pettuse, tahtliku väärkäitumise ja raske hooletuse eest. Vastutust täpsustatakse tasand2-tasand3 lepingus.

3. 4KP poolt eespool osutatud ülesannete täitmiseks allhanke võtmine välistelt teenusepakkujatelt ei mõjuta 4KP vastutust eurosüsteemi ja muude huvitatud osapoolte ees ning peab olema T2Si juhatusele läbipaistev.

Artikkel 7

Suhted väliste huvitatud osapooltega

1. T2Si nõukogu on eurosüsteemi ja T2S-väliste huvitatud osapoolte vaheliseks suhtlemiseks ja koostööks loodud üksus. T2Si nõukogu annab aru T2Si juhatusele ning võib erandjuhtudel edastada küsimusi EKP nõukogule.

2. T2Si nõukogu juhib T2Si juhatuse esimees. T2Si nõukogu koosseis ja volitused sätestatakse lisas.

3. T2Si nõukogu tegutseb töökorra kohaselt, mille koostab T2Si nõukogu ja kiidab heaks T2Si juhatus.

4. CSG on T2Si juhtorgan, mis teeb otsuseid ja annab arvamusi raamlepingus sätestatud küsimustes raamlepingu allkirjastanud CSDde nimel. CSG volitused lisatakse raamlepingule.

5. NECSG on T2Si juhtorgan, mis teeb otsuseid ja annab arvamusi vääringu lisamise raamlepingus sätestatud küsimustes euroalaväliste riikide keskpankade ja muude keskpankade nimel, kes on allkirjastanud vääringu lisamise raamlepingu. NECSG volitused on lisatud vääringu lisamise raamlepingule.

6. Riigisisesed kasutajarühmad on riigisisesel turul väärtpaberite arveldusteenuste pakkujate ja tarbijatega suhtlemiseks ja koostööks loodud üksused T2Si väljatöötamise ja rakendamise toetamiseks ning T2Si mõjude hindamiseks riigisisestele turgudele. Riigisisest kasutajarühma juhatab vastav RKP. Riigisiseste kasutajarühmade koosseis ja volitused sätestatakse lisas.

Artikkel 8

Hea juhtimistava

1. Huvide konflikti vältimiseks eurosüsteemi T2Si teenuseid pakkuvate ja reguleerivate ülesannete vahel peavad eurosüsteemi keskpangad tagama, et:

T2Si juhatuse liikmed ei osale otseselt T2Si või nende väärtpaberite keskdepositooriumide järelevaatamises, kes allhangivad oma arveldusoperatsioonid T2Silt. Nad ei tohi osaleda eurosüsteemi/EKPSi komitees, kes vastutab järelevaatamise eest. Nad ei tohi osaleda eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitees (Eurosystem IT Steering Committee, EISC) ega siseaudiitorite komitees ja

b)	T2Si järelevaatamine ja T2Si tegevus on eraldatud.

2. T2Si juhatusel on vastavalt käesolevale suunisele aruandluskohustus ning tema tegevust kontrollitakse ja auditeeritakse. T2Si väljatöötamise, käitamise ja kulude auditeerimine algatatakse ja viiakse läbi vastavalt auditi läbiviimise hetkel kehtivatele EKP nõukogu poolt kinnitatud EKPSi auditeerimispõhimõtetele ja tingimustele.

Artikkel 9

Koostöö ja teabevahetus

1. 4KP ja T2Si juhatus teevad omavahel koostööd, vahetavad teavet ja pakuvad teineteisele T2Si arenduses ja tegevuses tehnilist ja muud vajalikku tuge.

2. 4KP, muud eurosüsteemi pangad ja T2Si juhatus teavitavad üksteist viivitamata mis tahes asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada T2Si arendust või ülesehitamist ja tegevust ning püüavad võimalikke riske maandada.

3. T2Si juhatus annab nõukogule regulaarselt aru T2Si projekti arendusest ja T2Si tegevusest. Need aruanded edastatakse EISC-le, kes võib EKP otsuseid tegevaid organeid nõustada. Makse- ja arveldussüsteemide komiteele (PSSC) edastatakse aruanded teavitamise eesmärgil.

4. T2Si juhatus edastab töökavad, kokkuvõtted ja oma koosolekutega seonduvad muud dokumendid PSSC liikmetele, et need saaksid vajadusel töös osaleda.

5. T2Si juhatus võib vajaduse korral konsulteerida EKPSi mis tahes pädeva komiteega ja vastupidi.

6. 4KP esitab T2Si juhatusele T2Si projekti ja T2Si tegevuse kohta regulaarselt aruandeid.

7. T2Si juhatus ja 4KP aruandluskohustuse sisu ja täpne menetlus sätestatakse tasand2-tasand3 lepingus.

III JAGU

RAHASTAMISE KORD

Artikkel 10

Hinnakujundus

T2Si hinnakujundus juhindub põhimõtetest, mille kohaselt ei ole eesmärgiks kasumi teenimine, vaid kõigi kulude katmine ja CSDde võrdne kohtlemine.

Artikkel 11

Kuluarvestuse ja raamatupidamise metoodika

1. T2Si suhtes kohaldatakse eurosüsteemi ühist kuluarvestuse metoodikat (Eurosystem Common Cost Methodology) ja 11. novembri 2010. aasta suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis, (4) kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.

2. T2Si juhatus kaasab väga varasel etapil asjaomased EKPS/eurosüsteemi komiteed, et hinnata, kas järgmine on korrektselt rakendatud:

a)	eurosüsteemi ühine kuluarvestuse metoodika T2Si kuluhinnangu koostamisel ja T2Si aastakulu arvutamisel ja

b)	EKP ja 4KP poolt suunis EKP/2010/20 seoses T2Si kulude ja vara kajastamisega.

Artikkel 12

Rahastamise korraldus

1. T2Si juhatus esitab EKP nõukogule ettepaneku T2Si rahastamise korra kohaldamise kohta, mis sisaldab T2Si kulusid, st T2Si arenduse, halduse ja käitamisega seonduvaid 4KP ja EKP kulusid.

2. Samuti sisaldab ettepanek järgmist:

a)	pakkumise liik,

b)	maksegraafik,

c)	hõlmatud ajavahemik,

d)	kulude jagamise mehhanism,

e)	kapitalikulud.

3. EKP nõukogu teeb otsuse rahastamise korra kohta.

Artikkel 13

Maksed

1. T2Si projektikonto haldajaks on EKP eurosüsteemi nimel. T2Si projektikonto ei ole olemuselt eelarveline, vaid seda kasutatakse T2Si kuludega seonduvate avansiliste maksete, osamaksete ja hüvitismaksete ning T2Si teenustasude kogumiseks ja väljamaksmiseks.

2. T2Si juhatus haldab T2S projektikontot eurosüsteemi nimel. 4KP väljundite valideerimise ja vastuvõtmise alusel kinnitab T2Si juhatus osamaksete tasumise 4KP-le vastavalt EKP nõukogu poolt kinnitatud ning tasand2-tasand3 lepingus sätestatud maksegraafikule.

Artikkel 14

Eurosüsteemi õigused T2Si osas

1. Eurosüsteem on T2Si ärirakenduse täieõiguslik omanik.

2. Selleks annab 4KP eurosüsteemile üle kõik intellektuaalset omandit puudutavad litsentsid, mis võimaldavad eurosüsteemil pakkuda CSDdele võrdsetel alustel kõiki T2Si teenuseid vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja teenuste ulatusele. 4KP hüvitab eurosüsteemile kolmandate osapoolte esitatud mis tahes hüvitusnõuded seoses eespool osutatud intellektuaalse omandi õigustega.

3. Eurosüsteemi õiguste täpne sisu T2Si osas lepitakse 4KP ja T2Si juhatuse poolt kokku tasand2-tasand3 lepingus. Artiklis 18 määratletud vääringu lisamise lepingu sõlminud asutuste õigused sätestatakse vastavas lepingus.

IV JAGU

VÄÄRTPABERITE KESKDEPOSITOORIUMID (CSD)

Artikkel 15

CSD juurdepääsukriteeriumid

1. CSDdele võimaldatakse juurdepääs T2Si teenustele järgmistel tingimustel:

a)	nendest on teatatud kooskõlas direktiivi 98/26/EÜ artikliga 10 või, mitte-EMP jurisdiktsiooni CSD korral, nad tegutsevad õigusraamistikus, mis on samaväärne liidus kehtivaga;

b)	CSD on saanud pädevatelt asutustelt positiivse hinnangu CESR/EKPSi soovituste osas väärtpaberiarveldussüsteemide kohta;

c)	nõudmisel teeb CSD teistele T2Si CSDdele kättesaadavaks iga väärtpaberi/ISINi, mille emiteerijaks (või tehniliseks emiteerijaks) on asjaomane CSD;

d)	CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele võrdsetel alustel üldist haldusteenust;

e)	CSD võimaldab teistele T2Si CSDdele keskpangarahas arvelduste teostamist juhul, kui vastav vääring on T2Sis esindatud.

2. CSDde juurdepääsukriteeriumid on sätestatud 16. novembri 2011. aasta otsuses EKP/2011/20 millega kehtestatakse väärtpaberite keskdepositooriumidele TARGET2-Securities teenustele juurdepääsu kõlblikkuskriteeriumide rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (5) ja neid rakendatakse lepingute kaudu eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahel.

3. EKP avaldab oma veebilehel nende CSDde nimekirja, kellele on antud T2Sis arveldamise juurdepääs.

Artikkel 16

Lepingulised suhted CSDdega

1. Eurosüsteemi keskpankade ja CSDde vahelised lepingud, sealhulgas teenuse ulatuse lepingud, harmoneeritakse täielikult.

2. T2Si juhatus koos eurosüsteemi pankadega räägib kõik lepingu muudatused CSDdega läbi.

3. CSDdega sõlmitavad lepingud ja nende muudatused kinnitab EKP nõukogu ja need kirjutab eurosüsteemi keskpankade nimel alla CSD asukohajärgse riigi eurosüsteemi keskpank, väljaspool euroala asuvate CSDde puhul aga EKP. Iirimaa puhul kirjutab lepingule alla selle liikmesriigi eurosüsteemi keskpank, kes teavitas väärtpaberiarveldussüsteemist vastavalt direktiivi 98/26/EÜ artiklile 10.

Artikkel 17

Vastavus kehtestatud nõuetele

1. T2Si juhatus püüab läbivalt tagada CSDde vastavuse kohalduvatele õiguslikele, regulatiivsetele ja järelevaatamisnõuetele.

2. T2Si nõukogu kaalub kas EKP peaks andma soovitusi õigusaktide kohandamiseks eesmärgiga tagada CSDdele võrdsed juurdepääsuõigused T2Si teenustele ja tegema vastavaid ettepanekuid EKP nõukogule.

V JAGU

VÄÄRINGUD, MIS EI OLE EURO

Artikkel 18

Tingimused vääringu T2Sis kasutamiseks

1. EMP vääring, mis ei ole euro, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui euroalaväline RKP, muu keskpank või vastava vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga vääringu lisamise lepingu ja kui EKP nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud.

2. Vääring, mis ei ole EMP vääring, vastab T2Sis kasutamise tingimustele, kui EKP nõukogu on asjaomase vääringu tingimustele vastavaks tunnistanud, kui:

a)	selles vääringus teostatavatele arveldustele kohaldatav õiguslik, regulatiivne ja järelevaatamisraamistik tagab sisuliselt samaväärse või suurema õiguskindluse kui liidus;

b)	selle vääringu lisamisel T2Si on positiivne mõju T2Si rollile liidu väärtpaberiarveldusturul;

c)	muu keskpank või asjaomase vääringu eest vastutav muu asutus sõlmib eurosüsteemiga mõlemaid osapooli rahuldava vääringu lisamise lepingu.

3. Euroalavälised RKPd võivad olla T2Si juhatuses esindatud kooskõlas T2Si juhatuse volitustega.

VI JAGU

T2S PROJEKTI ARENDUS

Artikkel 19

T2Si strateegiline kava

1. EKP nõukogu hindab, valideerib ja kinnitab T2Si strateegia muudatused T2Si juhatuse ettepanekute alusel.

2. T2Si juhatus koostab tegevuskava T2Si strateegilise kava alusel. Tegevuskava ja selle muudatused avaldatakse ja edastatakse T2Si asjaomastele huvitatud osapooltele.

3. Juhul kui esineb tõsine oht, et T2Si strateegilise kava teatava etapi saavutamine ebaõnnestub, teavitab T2Si juhatus sellest viivitamata EKP nõukogu ja teeb ettepaneku meetmete kohta, et vähendada T2Si rakendamise viivitust.

VII JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Tasand2-tasand3 leping

1. Tasand2-tasand3 leping sätestab 4KP, T2Si juhatuse ja eurosüsteemi keskpankade täpsed ülesanded ja vastutuse kooskõlas käesoleva suunisega.

2. Eurosüsteem ja 4KP kirjutavad lepingule alla pärast tasand2-tasand3 lepingu ja muudatuste eelnõu EKP nõukogule heakskiitmiseks esitamist.

Artikkel 21

Vaidluste lahendamine

1. Juhul kui mis tahes vaidlust käesolevas suunises reguleeritud küsimuses ei õnnestu lahendada osapooltevahelise kokkuleppe teel, võivad asjaomased osapooled pöörduda vaidlusküsimuse lahendamiseks EKP nõukogu poole.

2. Tasand2-tasand3 leping näeb ette, et T2Si juhatus ja 4KP võivad tasand2-tasand3 lepingust tuleneva mis tahes vaidluse lahendamiseks pöörduda EKP nõukogu poole.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

1. Suunis EKP/2010/2 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele käsitatakse viidetena käesolevale suunisele.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub kahe päeva möödumisel selle vastuvõtmisest.

Artikkel 24

Adressaadid ja rakendusmeetmed

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 18. juuli 2012

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 118, 12.5.2010, lk 65.

(2) ELT L 117, 1.5.2012, lk 13.

(3) EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(4) ELT L 35, 9.2.2011, lk 31.

(5) ELT L 319, 2.12.2011, lk 117.

LISA

T2Si NÕUKOGU

VOLITUSED

1. Preambul ja eesmärgid

Eurosüsteem osutab Euroopas asuvatele väärtpaberite keskdepositooriumidele (CSDd) ja keskpankadele TARGET2-Securities (T2S) teenuseid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga. T2Si teenused võimaldavad põhilist, neutraalset ja piiriülest väärtpaberiülekannete teostamist makse vastu keskpangarahas. See toimub ühtsel tehnilisel platvormil, mis on integreeritud keskpankade reaalajaliste brutoarveldussüsteemidega kõikide osalevate vääringute jaoks.

T2Si teenuste osutamisega seoses asutas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu kui kõrgeim eurosüsteemi otsuseid tegev organ T2Si nõukogu, et tagada turuvajaduste järgimine T2Si poolt. T2Si nõukogu täidab eurosüsteemi jaoks nõustava organi ülesannet kõikides T2Siga seotud küsimustes. Ta võib nõustada ka CSD juhtrühma ja euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma.

2. Vastutus ja ülesanded

T2Si nõukogu:

—	aitab tagada T2S kooskõla, koostades dokumentide kogumi, eelkõige tagades nende täieliku kooskõla kasutajavajaduste kirjeldusega;

—	aitab eurosüsteemil läbi vaadata ja prioriseerida T2Si projekti muudatuste taotlusi, koostades dokumentide kogumi, võttes arvesse raamlepinguga määratletud juhtimise korda ning uuenduste juhtimise korda;

—	aitab eurosüsteemi hinnakujundusraamistiku muutmisel;

—	jätkab T2Siga seotud väärtpaberiarvelduste harmoneerimise edendamist ja toetab selle rakendamist turul;

—	nõustab EKP nõukogu, T2Si juhatust, CSD juhtrühma ja euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma otsuste tegemisel, mis mõjutavad T2Si juhatuse hinnangul T2Si kasutajaid;

—	nõustab seoses tavade ja põhimõtetega, mis aitavad kaasa T2Si tulemuslikul ja kulusäästlikul rakendamisel kauplemisjärgses T2Si keskkonnas;

—	nõustab seoses tegevusküsimustega;

—	nõustab vaidlustes, kui need tekivad eurosüsteemi ja ühe või enama CSD vahel ja/või eurosüsteemi ja ühe või enama euroalavälise keskpanga vahel kooskõlas raamlepingus või vääringu lisamise lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korraga.

Iga konkreetne T2Si nõukogu liige võib:

—	teha ettepaneku, millist nõu anda T2Siga seotud küsimustes;

—	esitada muutmistaotluse kooskõlas raamlepingus sätestatud T2Si uuenduste juhtimise korraga.

3. Koosseis ja ametiaeg

T2Si nõukogu koosneb esimehest, sekretärist, täisliikmetest ja vaatlejaliikmetest.

T2Si nõukogu esimees on T2Si juhatuse esimees. T2Si nõukogu sekretäriks on suurte kogemustega EKP töötaja. Sekretär nimetatakse ametisse T2Si nõukogu esimehe poolt. EKP tagab T2Si nõukogu sekretärile tegevustoe ja sekretariaadi abi. T2Si nõukogu esimees võib määrata asendaja sekretäri erandkorras asendamiseks.

T2Si nõukogu täisliikmeks on õigus saada järgmiste rühmade esindajatel:

keskpangad:

EKP ja iga sellise liikmesriigi keskpank, mille rahaühik on euro, on esindatud ühe täisliikmega. Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, osaleb tema RKP T2Si nõukogu täisliikmena alates euro kasutuselevõtu kuupäevast. Euroalaväline keskpank, kes on allkirjastanud vääringu lisamise lepingu osaleb viivitamata T2Sis ja on samuti esindatud ühe täisliikmega alates allkirjastamise kuupäevast. Keskpanga esindaja nimetatakse ametisse keskpanga presidendi poolt vastavalt asjaomase keskpanga põhikirjale;

CSDd:

kõik CSD juhtrühma täisliikmed on T2Si nõukogu täisliikmed. Erandina, mis kajastab arveldusmahu osa, on Euroclear Group esindatud nelja liikmega, Cleastream Group nelja liikmega ja Monte Titoli kahe liikmega (1). Koosseis fikseeritakse kuni üheks aastaks T2Si tegevuse algusest; seejärel kaalub EKP nõukogu, kas lisada uusi liikmeid T2Si tegelike arveldusmahtude kajastamiseks;

kasutajad:

huvitatud osapoolte kasutajarühmal ja CSD juhtrühmal on T2Si nõukogus sama palju liikmeid, et T2Si turu huvitatud osapooled oleksid võrdselt esindatud. EKP nõukogu nimetab ametisse kasutaja esindaja T2Si juhatuse ettepaneku põhjal. T2Si juhatuse ettepanek põhineb avaldustel, mis on saadud järgmistelt asutustelt: European Banking Federation, European Savings Bank Group, European Association of Co-operative Banks, Association for Financial Markets in Europe ja European Association of Clearing Houses, eesmärgiga tasakaalustada erinevate T2Si kasutajate, sh väikeste ja suurte asutuste ning turgude, siseriiklike ja rahvusvaheliste osapoolte, erinevaid teenuseid pakkuvate kasutajate, huve, keskendudes kasutajatele, kellel on T2Sis oluline väärtpaberite käive eurodes või muus T2Si arvelduseks kõlblikus vääringus, olenemata nende registreerimise kohast. Igast asutusest tuleb valida vähemalt üks avalduse esitanu. Lisaks kasutatakse järgmisi parameetreid:

i)	vähemalt 22 täisliiget peavad esindama suuremaid kommertspanku,

ii)	vähemalt kaks täisliiget peavad esindama rahvusvahelisi investeerimispanku,

iii)	vähemalt kaks täisliiget peavad esindama kohalike klientide teenindamiseks väärtpaberiarveldusi teostavaid panku;

iv)	vähemalt üks täisliige peab esindama keskset osapoolt.

Järgmiste asutuste ja organisatsioonide juhid võivad määrata T2Si nõukogu ühe vaatlejaliikme:

—	Association for Financial Markets in Europe,

—	European Association of Co-operative Banks,

—	European Banking Federation,

—	European Association of Clearing Houses,

—	European Savings Bank Group,

—	Federation of European Securities Exchanges,

—	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (European Securities and Markets Authority),

—	Euroopa Komisjon,

—	Eurosüsteemi järelevaatamise funktsioon,

—	üks esindaja igast 4KPst (need esindajad esitavad oma seisukoha T2Si nõukogule ühtselt).

Lisaks kutsutakse T2Si nõukogu koosolekutele vaatlejatena T2S juhatuse liikmed.

Liikmeks nimetatud isikul peab olema vastav kogemuste baas ja tehnilised eriteadmised. Ametisse nimetav asutus peab tagama, et ametisse nimetataval on piisavalt aega, et osaleda aktiivselt T2Si nõukogu töös.

T2Si nõukogu suuruse piiramiseks ei või ühest keskpangast samaaegselt osaleda üle kahe täisliikme või vaatleja. T2Si nõukogu esimehe suhtes see reegel ei kehti, et tagada piisav objektiivsus.

Täisliikmed ja vaatlejad nimetatakse ametisse kaheks aastaks ja seda ametiaega võib pikendada. T2Si juhatus nimetab ametisse tavalise ametiaja kestel lahkunud kasutajate liikmete asendajad, võttes arvesse asjaomastest kasutaja-asutustest saadud avaldusi. T2Si nõukogu volitused algavad juulis 2012 ning need asendavad algselt määratlemisetapis koostatud T2Si nõukogu volitusi ja töökorda ning neid pikendatakse kuni raamlepingu jõustumiseni. Uued volitused kaotavad kehtivuse, kui raamleping ja vääringu lisamise leping asendatakse uue lepinguga ja/või raamlepingu ja vääringu lisamise lepingu lõpetamisel allakirjutanute poolt.

4. Aruandlus

T2Si nõukogu nõustab T2Si juhatust. Taotluse korral võib ta nõustada ka CSD juhtrühma ja euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma. Erandjuhtudel võib T2Si nõukogu nõustada vahetult EKP nõukogu, kui T2Si nõukogu leiab, et T2Si üldpõhimõtted või muud T2Si põhialused on ohus.

EKP nõukogu ja T2Si juhatus võivad anda T2Si nõukogule üldisi juhiseid (EKP nõukogult T2Si juhatusele delegeeritud küsimustes) kas omal algatusel või taotluse korral.

5. Töökorraldus

Täisliikmetel on õigus osaleda T2Si nõukogu otsuste vastuvõtmisel. Vaatlejaliikmel on õigus osaleda T2Si nõukogu koosolekutel, kuid mitte selle otsuste tegemisel.

T2Si nõukogu otsuste vorm on nõuanne või resolutsioon, mis puudutab T2Si nõukogu või selle allrühmade töökorraldust. T2Si nõukogu nõuanded edastatakse vahetult T2Si juhatusele, EKP nõukogule, CSD juhtrühmale või euroalaväliste riikide vääringute juhtrühmale. T2Si nõukogu nõuanded ja resolutsioonid võetakse vastu konsensusega. Juhul kui konsensust ei saavutata, võib T2Si nõukogu esimees hinnata konkreetse otsuse toetuse astet; sel juhul võetakse nõuanne või resolutsioon vastu T2Si nõukogu täisliikmete lihthäälteenamusega. T2Si nõukogu esimees ja sekretär ei või osaleda nõuande või resolutsiooni vastuvõtmises.

T2Si nõukogul on õigus moodustada allüksuseid, et toetada vajaduse korral T2Si nõukogu tööd. Ta koordineerib T2Si juhatusega, kes organiseerib töö nii, et kõik asjaomased juhtorganid on kohaselt kaasatud, ilma et allüksused dubleeriksid sarnaseid teemasid.

Reeglina koguneb T2Si nõukogu vähemalt kaks korda aastas. Esimees võib kokku kutsuda lisakoosolekuid, mille toimumise kuupäevast teavitatakse T2Si nõukogu piisava ajavaruga ette. Koosolekud toimuvad üldjuhul EKP ruumides. Täiendavalt võib T2Si nõukogu esimees paluda T2Si nõukogul esitada oma nõuanded muul viisil, näiteks kirjalikus menetluses.

T2Si nõukogu töötab avatult ja läbipaistvalt ning T2Si nõukogu dokumendid avaldatakse T2Si veebilehel. Täpsemalt sätestatakse töökorraldus T2Si nõukogu poolt koostatud ja T2Si juhatuse poolt heaks kiidetud töökorras.

RIIGISISESED KASUTAJARÜHMAD

VOLITUSED

1. Eesmärgid

Riigisiseste kasutajarühmade (National User Group, NUG) ülesandeks on võimaldada riigisisesel turul väärtpaberiarveldusteenuste pakkujate ja kasutajate vahelist koostööd TARGET2-Securities (T2Si) arenduse, rakendamise ja tegevuse eesmärgil. Nad moodustavad ümarlaua, mis võimaldab turuosalistel osaleda T2Si nõukogu töös, mis vormiliselt seob T2Si nõukogu ja riigisisest turgu. Riigisisesed kasutajarühmad edastavad probleeme T2Si projekti büroole ja esitavad T2Si nõukogule seisukohti T2Si nõukogus arutatavates küsimustes. Samuti võivad riigisisesed kasutajarühmad esitada teatavaid küsimusi T2Si nõukogule kaalumiseks.

Riigisiseseid kasutajarühmi võib kaasata uuenduste juhtimise korra menetlusse ning nad on olulised asjaomaste taotluste hindamisel riigisisese turu toimimise kontekstis. Riigisisesed kasutajarühmad peaksid järgima T2Si põhimõtet, mille kohaselt peab vältima riikide erisuste inkorporeerimist T2Sis ning aktiivselt edendama harmoneerimist.

2. Vastutus ja ülesanded

T2Sis olevate turgude riigisisesed kasutajarühmad:

—	hindavad T2Si mõju, eelkõige T2Si kasutajavajaduste muutmise osas riigisisesel turul. Seejuures peab arvestama „lihtsa T2Si” (lean T2S) kontseptsiooniga, mille kohaselt tuleb vältida erisusi riikides ja propageerida harmoneerimist;

—	aitavad kaasa T2Si nõukogu poolt toetuse saanud T2Si harmoneerimistegevusega seotud jälgimise ja rakendamise ülesannetes;

—	juhivad T2Si nõukogu tähelepanu olulistele riigisisest turgu puudutavatele küsimustele;

—	suurendavad riigisiseste väärtpaberiringkondade kõikide segmentide T2Si teadlikkust;

—	toetavad riigisiseseid ringkondi esindavaid T2Si nõukogu liikmeid.

Oma vastutusalal tegutsemisel järgivad riigisisesed kasutajarühmad T2Si põhialuseks olevat läbipaistvuse kõrget standardit.

Kuigi volitused keskenduvad T2Sis osalevatele turgudele, võivad ka T2Sis veel mitte osalevad turud moodustada riigisiseseid kasutajarühmi. Kui selline turg otsustab asutada riigisisese kasutajarühma, peab ta järgima oma turu T2Sis osalemise ettevalmistamisel samalaadseid volitusi.

3. Koosseis ja ametiaeg

Riigisisese kasutajarühma moodustavad eesistuja, sekretär ja liikmed.

Riigisisese kasutajarühma eesistuja on üldreeglina T2Si nõukogu täisliige või vaatlejaliige. Tavaliselt on selles ametis asjaomase riigi keskpanga vanemametnik. Kui asjaomane riigi keskpank ei esita ega nimeta riigisisese kasutajarühma eesistujat, määratakse eesistuja T2Si nõukogu esimehe poolt, kelle ülesandeks on konsensuse leidmine peamiste turuosaliste vahel antud riigis. Juhul kui eesistuja ei ole T2Si nõukogu liige, koordineerib T2Si nõukogu ja riigisisese kasutajarühma vahelisi suhteid T2Si nõukogu liige, et tagada tihedad suhted T2Si nõukogu ja riigisisese kasutajarühma vahel. Juhul kui ükski riigisisese kasutajarühma liige ei ole esindatud T2Si nõukogus, peab riigisisene kasutajarühm looma tiheda koostöö T2Si nõukogu sekretäriga, et saada teateid T2Si arenduse kohta.

Riigisisese kasutajarühma sekretäri määrab euroala riikides vastava riigi keskpank, teistes riikides aga riigisisese kasutajarühma eesistuja, ja ta peaks soovitavalt olema riigi keskpangast. Sekretäri ülesandeks on osaleda T2Si projekti büroo poolt riigisiseste kasutajarühmade ekspertide võrgustiku kaudu riigisiseste kasutajarühmade sekretäridele regulaarselt korraldatavates teabetundides. T2Sis mitteosalevate turgude riigisiseste kasutajarühmade sekretärid võivad osaleda riigisiseste kasutajarühmade ekspertide võrgustiku kaudu.

Riigisisese kasutajarühma liikmeteks on asjaomased T2Si nõukogu liikmed ja vaatlejaliikmed (või nende poolt määratud ja riigisisese kasutajarühma eesistuja poolt heakskiidetud kõrgetasemelised esindajad) ning isikud, kelle teadmised ja positsioon võimaldavad esindada kõiki kasutajate ja pakkujate liike riigisisesel turul, k.a sularahaeksperte. Riigisisese kasutajarühma liikmeteks võivad seega olla väärtpaberite keskdepositooriumid, maaklerid, pangad, investeerimispangad, varahaldurid, emitendid ja/või nende agendid, kesksed osapooled (CCP), börsid ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF), asjaomase riigi keskpank, seadusandlikud asutused ja pangaliidud.

Riigisiseste kasutajarühmade volitused lõpevad samaaegselt T2Si nõukogu volituste lõppemisega, st raamlepingu ja vääringu lisamise lepingu asendamisel uue lepinguga ja/või raamlepingu ja vääringu lisamise lepingu lõpetamisel kõikide allakirjutanud CSDde ja euroalaväliste keskpankade poolt.

4. Töökorraldus

Riigisisesed kasutajarühmad tegelevad ainult T2Siga seonduvate küsimustega. Riigisiseselt kasutajarühmalt oodatakse aktuaalsete küsimuste osas aktiivset arupärimist T2Si projekti büroolt, samuti T2Si nõukogu sekretäri poolt taotletud või riigisisese kasutajarühma enda poolt tõstatatud küsimuste osas riigisisese seisukoha õigeaegset esitamist. T2Si projekti büroo annab riigisisestele kasutajarühmadele regulaarselt teavet T2Sis osalevate turgude kohta ja korraldab kohtumisi riigisiseste kasutajarühmade sekretäridega riigisiseste kasutajarühmade ekspertide võrgustiku kaudu, et edendada riigisiseste kasutajarühmade ja T2Si projekti büroo vahelist suhtlust.

Riigisisene kasutajarühm korraldab regulaarselt koosolekuid, võttes arvesse T2Si nõukogu koosolekute ajakava, et oleks võimalik riigisisese T2Si nõukogu liikmetele nõu anda. T2Si nõukogu liikmetele ei ole need nõuanded siduvad. Riigisisene kasutajarühm võib T2Si nõukogu sekretäri vahendusel esitada T2Si nõukogule kirjalikke päringuid ning küsida T2Si nõukogu liikmelt tema seisukohta.

Riigisisese kasutajarühma sekretär edastab riigisisese kasutajarühma koosoleku päevakava ja arutusele tulevad dokumendid vähemalt viis päeva enne koosolekut. Riigisisese kasutajarühma koosoleku kokkuvõte avaldatakse T2Si veebilehel ja kohastel juhtudel asjaomase RKP veebilehel. Avaldamine peaks toimuma inglise keeles ja taotluse korral asjaomases riigikeeles kolm nädalat pärast iga riigisisese kasutajarühma koosolekut.

Riigisisese kasutajarühma liikmete nimekiri avaldatakse T2Si kodulehel. Riigisisene kasutajarühm avaldab T2Si kodulehel ka riigisisese kasutajarühma e-posti aadressi, et riikide turuosalised teaksid, kellega oma seisukohtade avaldamiseks ühendust võtta.

(1) Koosseis on määratud eeldusel, et T2Sis osalevad Euroclear Group Belgia, Soome, Prantsusmaa ja Hollandi Euroclear’iga ja Clearstream Group Clearstream Banking Frankfurdi ja LuxCSD-ga.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.215.est
Euroopa Liidu Teataja		L 215

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 11. august 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/471/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. detsember 2011, kirjutada alla Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline leping, milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA sisejulgeolekuministeeriumile	1
		2012/472/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. aprill 2012, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise lepingu (milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA Sisejulgeolekuministeeriumile) sõlmimise kohta	4
		Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline leping, milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist ja edastamist USA Sisejulgeolekuministeeriumile	5
		MÄÄRUSED
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 731/2012, 10. august 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 732/2012, 10. august 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	17
		SUUNISED
		2012/473/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 18. juuli 2012, TARGET2-Securities kohta (EKP/2012/13)	19

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	45,6
	TR	55,3
	ZZ	50,5
0707 00 05	TR	100,7
0707 00 05	ZZ	100,7
0709 93 10	TR	107,9
0709 93 10	ZZ	107,9
0805 50 10	AR	95,1
	TR	92,0
	UY	83,5
	ZA	101,6
	ZZ	93,1
0806 10 10	EG	202,6
	MA	168,7
	MK	50,2
	MX	186,3
	TN	203,8
	TR	142,8
	ZZ	159,1
0808 10 80	AR	82,0
	BR	97,8
	CL	112,3
	NZ	115,9
	US	188,2
	ZA	99,9
	ZZ	116,0
0808 30 90	AR	129,0
	CL	165,2
	CN	91,7
	NZ	165,5
	TR	172,4
	ZA	106,8
	ZZ	138,4
0809 30	TR	158,1
0809 30	ZZ	158,1
0809 40 05	BA	66,5
	IL	69,8
	ZZ	68,2

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	39,31	0,00
1701 12 90 (1)	39,31	2,81
1701 13 10 (1)	39,31	0,00
1701 13 90 (1)	39,31	3,11
1701 14 10 (1)	39,31	0,00
1701 14 90 (1)	39,31	3,11
1701 91 00 (2)	48,19	3,01
1701 99 10 (2)	48,19	0,00
1701 99 90 (2)	48,19	0,00
1702 90 95 (3)	0,48	0,22